Kiri

Palun registreerida vastusena kirjale 2-1/18-0174/2914. Raigo Iling nõunik | sideosakond 6 397 681 | [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn Parimatega, From: Kristiina Maasik [mailto:[email protected]] Sent: Friday, April 20, 2018 11:23 AM To: [email protected] Subject: Last mile määruse eelnõu - Telia tagasiside19-04-2018.7.pdf Tere! Täname võimaluse eest anda tagasisidet Ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri määruse "Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse taristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord" eelnõu esmase versiooni suhtes. Käesolevaga saadame teele Telia tagasiside määruse eelnõu esmase versiooni suhtes ja oleme valmis andma tagasisidet ka eelnõu järgmiste versioonide osas. Kui meie tagasiside pinnalt tekib lisaküsimusi, siis oleme heameelega valmis andma lisaselgitusi, Parimat, Kristiina Kristiina Maasik Telia Eesti AS juriidilise üksuse juht + 372 50 57 686 19.04.2018 Tallinn Telia Eesti AS seisukohad Ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri määruse "Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse taristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord" eelnõu suhtes Kooskõlastamisel on eelnõu "Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse taristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord" (edaspidi: eelnõu). Täname võimaluse eest vastava eelnõuga tutvuda. Olles eelnõuga tutvunud, soovib Telia Eesti AS (edaspidi Telia) esitada eelnõu suhtes omapoolsed muudatusettepanekud ja kommentaarid. Telia hinnangul vajavad eelnõus täpsustamist/täiendamist alljärgnevad sätted ja sõnastused: 1. Õigusselguse huvides teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 4 lg 12 mõistet „Aadressobjekt“, sidudes selle „Abikõlbuliku sihtpiirkonna“ mõistega ning sõnastada see alljärgnevalt: (12) Aadressobjekt on Abikõlbulikus sihtpiirkonnas unikaalaadressi omav geograafiline aadressiobjekt vastavalt ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 punktidele 1 kuni 3 ja punktile 7. Selgitus ettepaneku juurde: eelnõu tekstis on kasutatud mõistet Aadressiobjekt, kuid see ei ole eelnõu sõnastuses otseselt ja üheselt seotud abikõlbuliku sihtpiirkonna ehk valgete aladega. Seetõttu on risk, et mõistet grammatiliselt tõlgendades võib olla aadressiobjektina käsitletud mis tahes esitatud aadressiobjekt, kuigi antud määruse kontekstis on vajalik tagada, et aadressiobjektina käsitletakse üksnes abikõlbulikkus asukohas asuvat aadressiobjekti. 2. Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 6 lõiget 3. Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 7 (Juurdepääsuvõrgu passiivse taristuga liitumise võimaluste loomine ja liitumise tingimused) lõike 1 punkti 1 sõnastust ning jätta välja lause lõpust võimalus rajada passiivse taristu lõppkasutaja poolne lõpp-punkt kaugemale kui kinnistu piir (tekst, mis on vajalik eelnimetatud õigusnormi tekstist välistada, on toodud bold´is) : 1) Juurdepääsuvõrgu passiivse taristu lõpp-punktid tuleb rajada vähemalt aadressobjektide kinnistu piirini või nende vahetusse lähedusse ilma liinide välja ehitamiseta. Selgitus ettepaneku juurde: kuna lõppkasutaja lõpp-punktist edasi kuni lõpp-kasutaja ühenduskohani läheb lõpp-kasutajale kuuluv liin, siis ei ole mõistlik lasta tekkida olukorda, kus eraisikud peavad oma liini ehitama kohaliku omavalitsuse omandis olevale tänavamaale ning hakkama seadustama kinnistu välist osa (kinnistu piirist kuni selle Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected]  läheduses asuva passiivse taristu lõpp-punktini). Sellest tulenevalt leiame, et see võimalus tuleks valikuna täielikult välistada. 4. Teeme ettepaneku täiendada § 11 lg 2 p 8 toodud taotleja kinnitusi riigiabi tagasimaksmise kohta. Taotleja peab § 11 lõike 2 punkti 8 kohaselt kinnitama, et ta on teadlik, et toetus tuleb tagasi maksta, kui ta on teadlikult esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või jätab selle esitamata. Eelnõu kohaselt ei pea taotleja samas kinnitama seda, et ta on teadlik tagasimaksmise kohustusest ka juhtudel, kui ta rikub mis tahes muid riigiabi toetuse saamise nõudeid (nt ehitab taristut riigiabina saadud toetust kasutades ka mujale kui abikõlbulikku sihtpiirkonda või kasutab seda muul moel mittesihtotstarbeliselt (näiteks oma olemasoleva taristu parendamiseks. Selgitus ettepaneku juurde: Vastava kinnituse täiendamine määruse eelnõus on vajalik riigiabi vahendite väärkasutuse ennetamiseks ja eksliku arusaama vältimiseks, nagu tekiks tagasimaksmise kohustus on ainult sellisel juhul, kui esitatakse valeandmeid (kuid samas mitte muude riigiabiga seonduvate nõuete rikkumise). 5. Täiendamist vajab eelnõus ka juurdepääsuvõrgu passiivse taristu alguspunkti asukohta ja sellele esitatavaid nõudeid puudutav (eelnõu § 6 ja § 7) . On oluline, et määruse eelnõus oleks üheselt määratletud ja arusaadav see, et riigiabi vahendite toel loodava võrgu loomisel peab taotleja lähtuma olemasolevate võrkude asukohast. See tähendab, et riigiabi toetusel ehitatav passiivne taristu peab olema loogiliselt olemasoleva võrgu jätkuks (st see tuleb rajada asukohta, kus on olemas vähemalt ühe operaatori magistraalvõrk, nt ELASA SA võrgu lõpp-punkt). On oluline, et olemasolevatel sideoperaatoritel oleks lihtne ja kohene võimalus sideoperaatoritel uue võrguga liitumiseks, seejuures pikendamata olemasolevat magistraalvõrku, tegemata täiendavaid projekteerimisi, ehitamisi, seadustamisi jne. Lisaks eeltoodule jääb ebaselgeks, mida täpsemalt tähendab eelnõu § 6 lõike 1 punktis 2 toodud võimaluse tagamine vähemalt kolmele sideettevõttele hulgimüügitasandi juurdepääsu füüsilise eraldamiseks? Mitu kiudu või kiupaari peab olema sellises olukorras igale liituda soovivale operaatorile tagatud? Leiame, et tehnilised tingimused (§ 6) peavad eelnõus seda osa täpsemalt kirjeldada ja selleks on vajalik täiendav konsultatsioon olemasolevate operaatoritega. Vastasel juhul on risk, et taotleja rajab võrgu, mille baasil ei ole olemasolevatel operaatoritel mõistlikult võimalik asuda lõppkasutajaile teenust osutama, mis omakorda tooks kaasa riigiabi ebaotstarbeka kasutamise. Küsimusi tekitab ka eelnõu § 6 lõike 1 punkt 1 sõnastus, mis räägib aadressiobjektidel 1 G teenuse kasutamise võimalusest. Määrus ei saa reguleerida nõudeid aadressobjektidel pakutava teenuse parameetrite suhtes. Selle asemel on asjakohane sõnastada määruses nõue see, et aadressiobjektidele rajatav passiivvõrk peab seda soovivatele sideettevõtjatele tehniliselt võimaldama 1G ühenduse pakkumist konkreetse aadressobjekti asukohas. 6. Teeme ettepaneku täiendada hinnakujunduse põhimõtteid (6.peatükk) lähtudes alljärgnevatest põhimõtetest: Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected]  Arvestades tänaseid kogemusi ja turusituatsiooni, leiame, et hinnakujunduse kontroll peab toimuma enne hinna kehtestamist (st enne määruse eelnõu § 25 lõikes 6 sätestatut ehk enne hindade avaldamist Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) kodulehel), mitte üksnes tagantjärele kaebuste esitamise kaudu TJA-le. Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) roll peab olema suurem just hinna algse kujundamise etapis ja sellisele vajadusele viitavad ka asjakohased ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga. Arvestada tuleb ka seda, et üksnes olemasolevatele hulgitasandi võrgurendi turuhindadele tuginemine ei ole antud kontekstis otstarbekohane ega pruugi anda teatud juhtudel mõistlikku tulemust. Nimelt on võrgutaristu rendi hinnad väga erinevad sõltuvalt selles, kas on tegemist TJA poolt turuotsusega reguleeritud hinnakujundusega (see on nii Telia võrguressursi rentimise puhul ) või on tegemist reguleerimata rendihindadega. Kui tegu on reguleerimata rendihindadega, siis on vastavad ressurssi rendihinnad sageli ebamõistlikult kõrged, kuna võrgu omanik on antud asukohas sisuliselt monopoolses seisundis, samas ei rakendu tema suhtes reguleeritud hinnakujunduse nõuded ja see võimaldab tal küsida ebamõistlikult kõrgeid rendihindu. Taoliste monopoolsete ja reguleerimata võrgutaristu rendihindade benchmark´ina kasutamine ei ole toetuse tulemusena loodava taristu hinnakujunduse puhul kindlasti asjakohane. Eelnev hinnakontrolli teostamine TJA poolt aitaks paremini ennetada probleemseid olukordi seoses loodava taristu rendihindade hinnakujundusega. Toetuse abil rajatava võrgutaristu ebamõistlikelt kõrgete rendihindade puhul tekib oht, et vaatamata taotleja poolt sihtpiirkonda võrgu rajamisele ei ole sideoperaatoril otstarbekas seda rentida, kuna on näha, et lõppkasutajatel puudub valmidus maksta sedavõrd kõrget tasu. Ülemäära kõrged hulgiteenuse võrguhinnad võivad sellises olukorras kahjustada lõppkasutajate huve ja seda on oluline juba eos ennetada. 7. Abikõlbuliku sihtpiirkonna aadressobjektide hulgas on meile teadaolevalt suur osakaal sellistel kinnistutel (aadressidel), kus reaalselt inimesi ei ela. Juhime tähelepanu sellele, et ilmselt oleks otstarbekas määruse eelnõu koostamisel läbi mõelda ka see, kuidas välistada olukord, milles taotleja asub rajama sidevõrku aadressidele, kus reaalselt inimesi ei ela, kuid mis asuvad soodsas asukohas ja võimaldavad saada taotlejal kätte arvestatav hulk toetusraha, samas praktilist kasu loomata. 8. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 7 lõikes 4 toodud õigust muuta aadressiobjekte 10% ulatuses protseduurilises vaates sellisel, et oleks üheselt arusaadav, kuidas toimub selle 10% kinnitamine ja kas ning kuidas küsitakse selleks eelnevalt üle sideoperaatorite investeeringuplaane puudutav antud piirkonnas. On oluline, et muutuvas turusituatsioonis oleks operaatoritel võimalik kaasa rääkida ka sellistel juhtudel, kui aadressiobjektide nimekiri muutub. Ka sellises olukorras on vajalik tagada, et riigiabi toel võrgu rajamine leiaks aset üksnes turutõrke piirkonnas (nn valgetel aladel) asuvatele aadressidele, kuid mitte sinna, kus kommertsoperaator(id) omavad ise plaani investeerida. Leiame, et Tehnilise Järelevalve Ametil tuleks enne 10% muudatuste kinnitamist küsida üle operaatoritelt nende huvi antud aadressidele võrgu rajamise osas ja alles seejärel kinnitada muutunud nimekiri (ja seda juhul, kui operaatoritel puudub endal äriline huvi vastavatesse asukohtadesse võrgu rajamise suhtes). Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] Lõpetuseks märgime, et peame oluliseks ka seda, et soovi korral oleks võimalik avaldada arvamust ka erinevatelt huvigruppidelt laekuva esmase tagasiside järgselt täiendatava määruse eelnõu järgmise versiooni suhtes. Parimate soovidega, Kristiina Maasik Telia Eesti AS Juriidilise üksuse juht + 372 50 57 686 Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected]