Kiri

Saatja: JM info Shared MB <[email protected]> Saadetud: 20.04.2022 15:55 Adressaat: Mall Hiet <[email protected]> Teema: FW: Vaie erakopeerimise jaotuskava asjus Manused: Vaie erakopeerimise tasu jaotuskava 20.04.2022.asice From: Anneli Ahven <[email protected]> Sent: Wednesday, April 20, 2022 1:10 PM To: Brigita Rästas <[email protected]> Subject: Vaie erakopeerimise jaotuskava asjus Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere edastan Teile MTÜ Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühingu vaide seoses erakopeerimise jaotuskava otsusega Justiitsministeeriumi käskkirjas nr. 19 30.3.2022. terv. Anneli Ahven MTÜ Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing juhatuse liige 55 622041 Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected] 20.04.2022 Vaide esitaja: MTÜ Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing Registrikood 80590820 Saue tn 11, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn Haldusorgan: Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn VAIE 30.03.2022 justiitsministri käskkirjale nr 19 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks 2021. a. eest võetud tasu jaotuskava kinnitamine“. Asjaolud 1. 15.03.2022 toimus audiovisuaalse teose ja teose helisalvestuse isiklikeks vajadusteks kasutamise eest kogutud tasu jaotamise komisjon, milles osalesid: Kärt Nemvalts (JuM) , Mati Kaalep (EAÜ), Liina Trishkina-Vanhatalo (EAAL), Urmas Ambur (EEL) (veebivahendusel), Tõnn Lamp (ENL), Rauno Haabmets (EFÜ), Meelis Leis (EFÜ), Anneli Ahven (FETÜ). Antud koosolekul koostati ja hääletati AutÕS § 27 lg 9 alusel jaotuskava, mis on omakorda põhjenduseks justiitsministrile haldusakti andmiseks. Jaotuskava tulemus oli selline: 2. Jaotuskava poolt oli kuus komisjoni liiget (L. Trishkina-Vanhatalo, M. Kaalep, U. Ambur, R. Haabmets, M. Leis, T. Lamp), vastu üks komisjoni liige (A. Ahven), erapooletu üks komisjoni liige (K. Nemvalts). Arvestades seda, et antud hääletustulemus määras, millise summa said KEO-d, siis tuleb lugeda antud hääletust haldusakti põhjenduseks. Haldusõiguse tähenduses minister teostas kaalutulusõigust tuginedes komisjoni hääletustulemustele. Haldusakt on õigusvastane osas, millega jaotati audiovisuaalvaldkonna summadest muusika KEO-dele (EAÜ+EEL+EFÜ) kokku 35%. 3. Haldusmenetluse põhimõtete alusel kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vaidemenetluses tuleb kontrollida kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. 4. AutÕS § 27 lg 8 kohaselt tasu jaotatakse autorite, teoste esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate vahel, lähtudes teoste ja fonogrammide kasutamisest ning muudest seadusega ettenähtud tingimustest. Seega jaotuskava aluseks peab olema teoste kasutamine erakopeerimise erandi alusel. Komisjon ei hinnanud teoste kasutamist, vaid võeti aluseks hääletustulemused ehk KEO- d otsustasid, mis on õiglane tasu jaotus. Siinjuures oli KEO-de esindatus komisjonis selline, et EAU+EEL +EFÜ olid komisjoni kaheksast häälest neli. Seega oli neil võimalik kõik hääletustulemused suunata neile sobivas suunas. Kuigi komisjoni koosseisu valikul oli eesmärk tekitada tasakaal autorite, esitaja ja tootjate vahel, siis tegelikkuses nt EFÜ kahe häälega esindas komisjonis muusikatööstuse KEO-de huvisid, mitte tootjate huvisid. 5. Jaotuskava komisjon tugines nn tugevama õigusele ehk määrasid enamuse hääled ning selle tulemusel muusika KEO-d võtsid audiovisuaalteoste jaotuskavast sellise osa, mida nad ise tahtsid. Selle tulemusel tekkis jaotuskava, kus audiovisuaalteoste hüvitisest moodustasid muusikateosed 35%. Kui selline proportsioon tuua audiovisuaalteoste tootmise konteksti, siis võiks sellest järeldada, et muusikateoste (autor, esitaja, fonogramm) panus audiovisuaalteoses (nt film, teleseriaal, dokumentaalfilm jne) on vähemalt 35%. Selline järeldus ei ole kooskõlas filmitööstuse tegelike asjaoludega. 6. Muusikateoste osakaalu audiovisuaalteoses saab hinnata eelarvete kaudu. FETÜ kogus andmed loovtöötajate rahalise osakaalu kohta audiovisuaalteoste eelarves ning sellest nähtub, et autor+esitaja+fonogrammitootja osakaal filmi eelarves on keskmiselt 2,2%, näitlejate osakaal on 5,3% ning audiovisuaalautorite osakaal 13,1%. Kokku on AutÕS-ga hõlmatud loominguliste töötajate osakaal eelarves keskmiselt 20,6%. Seega on filmitootja osakaal eelarves ca 80%. 7. Jaotuskava alusel oleks eelarve aga selline, kus muusika moodustab 35%, autorid 42%, näitlejad 14% ning tootjad 9%. Vaadates KEO-de liikmete hulka ning arvestades välisautorite esindamist (st Justiitsministeeriumi metoodika, kuidas hinnata KEO-sid), siis isegi kui jagada muusika osakaal 35% kolmega (ehk sarnane olukord FETÜ-ga, kes ei esinda kõiki autoreid ja välisautoreid), siis oleks tulemus 11,6% (EAÜ+EEL+EFÜ). See on jätkuvalt ligi viis korda suurem number kui on muusika tegelik osakaal audiovisuaalteoste eelarvetes. 8. Ratsionaalne arvestus oleks olnud selline, kus muusikateoste eelarve osakaal võetakse baasarvuks ning seejärel korrutatakse või jagatakse vastavalt KEO võimekusele (st esindatavus+välisautorid). Sellisel juhul oleks olnud jaotuskava tulemus selline: Eelarve % Liikmete Välisautorid Jaotus % Tasandusfond osakaal (+/-) (+/-) (17%) EAÜ+EEL+EFÜ 2,2 + + 6,6 10,85 EAAL 13,1 + + 39.3 43,55 ENL 5.3 + - 10,6 14.85 FETÜ 79,4 - - 26,5 30,75 100% 83% 100% 9. Kui vaadata EAÜ+EEL+EFÜ hinnangut, et audiovisuaalteoste erakopeerimises on märkimisväärne osas teostel, milles on oluline osakaal muusikal (nt muusikavideo või kontsertülekanne), siis peaks hindama, mis on kodutarbijate tegelik salvestusharjumus. Vastavad uuringud puuduvad, seega tuleks hinnata kaudselt, kas on tõenäoline, et kodutarbijad salvestavad muusikavideoid ja kontsertsalvestusi? Näiteks Kantar Emor telekanalite vaatamisaja osakaalus1 on muusikavideote telekanali MyHits näitjaja 0,2%. Kontsertülekannete edastamisele spetsialiseerunud telekanaleid ei ole Eesti teleturul. Samuti ei ole Eesti turul muusikavideotega DVD-sid. Seega ei ole eluliselt usutav, et Eesti tarbijad salvestavad telekanalitest suures mahus muusikavideoid ja kontsertülekandeid. Tänapäeval on muusikavideod ja kontsertülekanded üldsusele kättesaadavad digitaalsetes teenustes (nt Youtube) ning tarbijatel puudub vajadus teha koopiaid muusikavideotest. Audiovisuaalteoste puhul on aga oluliseks tarbimiskanaliks televisioon. 10. Riigikohus on otsuses 3-3-1-54-03 märkinud, et haldusmenetluses kehtivast uurimispõhimõttest (HMS § 6) tulenevalt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve. Eeldatavat positiivset mõju võivad kinnitada eksperdi hinnang, muud tõendid, haldusorgani teostatud majanduslik analüüs või senine praktiline kogemus. Samuti peab õige diskretsiooniotsuse tegemiseks olema võimalik selle mõju suurust hinnata ja kirjeldada vähemalt ligikaudselt. Antud juhtumil ei ole Justiitsministeerium tuginenud majanduslikule analüüsile või praktilisele kogemusele. Justiitsministeerium usaldas komisjoni ettepanekuid, kuid jättis kontrollimata, kas sellised ettepanekud on ratsionaalsed. 1 https://www.kantaremor.ee/nadala-top-10-vaadatavamat-saadet/ 11. Justiitsministeeriumi otsuses ei ole ühtegi põhjendust. Kui haldusakti motivatsiooni esitamine tervikuna oleks ebaproportsionaalne, tuleb haldusaktis sellele vaatamata ära tuua vähemalt põhimotiivid. Menetlusosalistel ja kohtulikus kontrollis peab üheselt aru saama, millised olid haldusakti andja kaalutlused. Antud olukorras on kaalutlusõigus olnud komisjoni hääletustulemus, mis aga põhinesid KEO-de sisemistel kokkulepetel. Selle tulemusel jõuti aga tulemuseni, kus audiovisuaalteoste jaotuskavas proportsioonid muusika- ja audiovisuaaltööstuse hüvitise osas on ilmselgelt meelevaldsed ja ebaratsionaalsed. Kuidas saab 2,2% eelarvega muusikasektor võtta 35% audiovisuaalteoste hüvitisest? 12. Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-3-1-13-02 leiti, et haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Antud olukorras ei ole võimalik veenduda, miks on EAÜ+EEL+EFÜ osakaal audiovisuaalteoste jaotuskavas 35%? Ainus põhjendus on selles, et selliselt otsustati häälteenamuse teel. Siinjuures olid olulised EAÜ+EEL+EFÜ hääled. Lisaks veel asjaolu, et EAAL komisjoni koosolekul ei pidanud õigeks, et muusika osakaal on nii suur, kuidas hääletas siiski poolt, sest neid seob koostööleping EAÜ-ga. FETÜ poolt pakutud metoodikat (eelarve järgi muusikateoste osakaalu hindamine) isegi ei hääletatud. 13. Riigikohus selgitas kohtuotsuses 3-3-1-54-03, et kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse ka siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. FETÜ juhtis koosolekutel korduvalt tähelepanu sellele, et EAÜ+EEL+EFÜ osakaal audiovisuaalteoste jaotuskavas on ebamõistlikult suur ning pakkus ka meetodeid, kuidas hinnata audiovisuaalteostes muusikatööstuse osakaalu. Komisjoni liikmed seda ei soovinud teha, sest neil olid hääled koos neile sobiva otsuse tegemiseks. Selle tulemusel tegi Justiitsministeerium ebaratsionaalse otsuse, sest olulisi asjaolusid ei hinnatud. 14. Riigikohus on otsuses 3-3-1-87-13 selgitanud, et otsustus selle üle, milline asjassepuutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on kaalukam, on halduse kaalutlusõiguse tuum. Sellise kaalumisotsuse tegemise pädevus on täitevvõimul. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kohus tugineda juhul, kui see on toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus diskretsiooni-volituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Seega vaidemenetluses tuleks hinnata, kas hindamiskomisjoni hääletustulemused on ilmselgelt meelevaldsed ja ebaratsionaalsed? 15. Eeltoodust tulenevalt on FETÜ veendumusel, et haldusorgan on teostanud kaalutlusõigust vigadega, millest tulenevalt on antud välja õigusvastane käskkiri, mis tuleb HMS § 85 p 1 alusel osaliselt kehtetuks tunnistada. 2. Täiendavad küsimused 1. Käskkiri on tehtud 30.03.2022. a. Selliselt, HMS § 75 järgides on vaie esitatud tähtaegselt. 2. Kooskõlas HMS § 76 lg 2 p 6 kinnitab FETÜ, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Eeltoodust tulenevalt ja HMS § 85 p 1 alusel, palume: 1. Rahuldada vaie ning tunnistada kehtetuks justiitsministri käskkiri nr 19 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks 2021. a. eest võetud tasu jaotuskava kinnitamine“ osas, millega jaotati audiovisuaalvaldkonna summadest muusika KEO-dele (EAÜ+EEL+EFÜ) kokku 35%. 2. Teha uus otsus, milles jaotada audiovisuaalvaldkonna hüvitisest muusika KEO- dele (EAÜ+EEL+EFÜ) summa, mis lähtub muusikateoste, esituste ja fonogrammide ratsionaalsest osakaalust audiovisuaalteoste eelarvetes. Ümberarvutuse tulemusel suurendada FETÜ osakaal audiovisuaalteoste hüvitise jaotuskavas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ahven juhatuse liige