Korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU 2 6 .0 3 .2026 Korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seadus t e muutmise seaduse eelnõu ( mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) § 1 . Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „ “ 4 ) isikute ja vara kaitse mehitamata õhusõiduki eest . ” “ ; 2 ) paragrahvi 45 lõi k e 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 3 ) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ “ ( 6) Ilma eelneva peatamis e märguandeta võib sõiduki sundpeatada, kui: 1) sundpeatamine on vältimatult vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või vahetult pärast kuriteo toimepanemist põgeneva kahtlustatava või põgeneva tagaotsitava isiku kinnipidamiseks; 2) sõiduk on mehitamata , selle juhti ei saa või ei saa õigel ajal kindlaks teha ning sundpeatamine on vältimatult vajalik vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks. “; 4 ) seadust täiendatakse §-ga 45 1 järgmises sõnastuses: „ “ § 45 1 . Mehitamata õhusõiduki lendu sekkumine (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib anda mehitamata õhusõidukile märguande maandumiseks või mehitamata õhusõiduki selle kaugpiloodile märguande mehitamata õhusõiduki maand a u miseks , kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märguan n d e an takse dmise sobival viis il, peab olema sobiv ja arvesta des ma vajadusega maandada mehitamata õhusõiduki lennutegevusega kaasneva d te risk id id e maandamise , tagada lennuohutus e tagamise , ja kaitsta isiku id te ja vara kaitse ning lähtu des mehitamata õhusõiduki eripära st ga . (3) Märguandele kohaldatakse käesoleva seaduse § 45 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatut, arvestades mehitamata õhusõiduki eripära ja lennuohutust. ( 4 ) Kui mehitamata õhusõiduk eirab maandumise märguannet või mehitamata õhusõiduki selle kaugpiloot ei rab täida maand u a mise märguannet , võib mehitamat a õhusõiduki lendu sekkuda , sealhulgas sundida selle maanduma või suunata või takistada selle liikumist, kasutades vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vä l timatu . ( 5 ) Ilma eelneva maandumis e märguandeta võib mehitamata õhusõiduki lendu sekkuda , kui see on vältimatult vajalik vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks. ( 6 ) Käesoleva seaduse § 45 lõigetes 1 , 3 ja 4 sätestatut kohaldatakse mehitamata õhu sõiduki suhtes niivõrd, kuivõrd see on mehitamata õhu sõiduki eripära ja lennuohutust arvestades võimalik. ” “ ; 5 ) paragrahvi 78 1 tekst loetakse lõikeks 1; 6 ) paragrahvi 78 1 lõi get 1 täiendatakse punkti de ga 7 1 ja 7 2 järgmises sõnastuses: „ “ 7 1 ) mehitamata õhusõiduki maanduma sundimise vahend; 7 2 ) mehitamata õhusõiduki juhtimise ülevõtmise vahend ; ” “ ; 7 ) paragrahvi 78 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „ “ 13) raadioside piiraja. ” “ ; 8 ) seadust täiendatakse paragrahvi ga 80 1 78 1 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „ “ (2) Raadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse § -s 115 sätestatud juhtudel ja korras. ” “ . § 2 . Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 115 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „ “ 2 1 ) Politsei- ja Piirivalveamet il – p olitsei poolt valvataval objektil ; ” “ ; 2) paragrahvi 115 lõiget 1 täiendatakse punkti de ga 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „ “ 6) julgeoleku a sutusel – mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks julgeolekuasutuste seaduse s sätestatud alusel ja korras ; 7) t urvatöötaja l ja turvajuh il – mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks turvaobjekt il, mis on riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks ja raadioside piiramise vajadus tuleneb riigikaitseseaduse § 85 lõike 1 punktis 2 nimetatud riigikaitseobjekti turvaplaanist , turvategevuse seaduses sätestatud alusel ja korras . ” “ ; 3) paragrahvi 115 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ “ (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud objektide ja punktis 4 nimetatud kõrgendatud turvameetmeid nõudvate sündmuste loetelu , punkti des 2 1 , 6 ja 7 nimetatud juhtudel kohalduvad tingimused ning raadioside piiramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. ” “ . § 3. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi s 34 1 asendatakse läbivalt arv „ 34 8 “ arvuga „34 9 “; 2) seadust täiendatakse §-ga 34 9 järgmises sõnastuses: „ “ § 34 9 . Mehitamata õhusõiduki lendu sekkumine Julgeolekuasutus võib vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks julgeolekuasutuse territooriumi kohal olevas õhuruumis ja selle õhuruumi vahetu s läheduse s kohal mehitamata õhusõiduki lendu sekkuda, sealhulgas sundida seda maand u ma või suunata või takistada selle liikumist . ” “ ; 3 ) p aragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punk t idega 4 –6 järgmises sõnastuses: „ “ 4 ) mehitamata õhusõiduki maanduma sundimise vahend ; 5 ) mehitamata õhusõiduki juhtimise ülevõtmise vahend ; 6 ) raadioside piiraja . ” “ ; 4 ) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ “ ( 1 1 ) Raadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse § -s 115 sätestatud juhtudel ja korras. ” “ . § 4 . Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „ “ ( 3 1 ) Kaitsevägi edastab Eesti õhuruumi valvamise käigus saadud teabe õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavate avastatud ja tuvastatud objektide kohta Politsei- ja Piirivalveametile politsei ja piirivalve seaduse § 3 punktis 5 1 sätestatud ülesande täitmiseks ja Transpordiametile lennundusseaduse §-des 60 53 ja 60 54 sätestatud väärtegude kohtuvälise menetleja ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses. ” “ ; 2) paragrahvi 3 1 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ “ ( 1 1 ) Kui Politsei- ja Piirivalveamet või muu pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal tõrjuda mehitamata õhusõiduki s t lähtuvat oluli st või kõrgendatud oht u ning ohu tõrjumine ei takista olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist, võib ohtu tõrjuda Kaitsevägi ning , kohaldad a es korrakaitseseaduse § -s 45 1 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitse seaduses sätestatud alusel ja korras. ” “ ; 3) paragrahvi 3 1 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ “ lõikes 1 ” “ tekstiosaga „ “ lõigetes 1 ja 1 1 “ ; 4) paragrahvi 3 1 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „ “ lõigetes 1 ja 2 ” “ tekstiosaga „ “ lõigetes 1 – 2 “ ; 5 ) paragrahvi 45 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „ “ 2 1 ) rahuajal eeldatava st i lt sõjalise otstarbega mehitamata õhusõiduki st lähtuva ohu tõrjumisel; ” “ ; 6 ) paragrahvi 49 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „ “ 6) käesoleva seaduse § 3 1 lõike 1 1 alusel mehitamata õhusõiduki st lähtuva ohu tõrjumisel. ” “ . § 5 . Lennundusseaduse muutmine 1) paragrahvi 60 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ “ 38, 49 ” “ tekstiosa ga „ “ 38, 45 1 , 49 ” “ ; 2) paragrahvi 60 2 lõikes 1 1 asendatakse tekstiosa „ “ 45 , 4 6 ” “ tekstiosaga „ “ 45 , 45 1 , 4 6 ” “ ; 3 ) paragrahvi 60 2 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „ “ sundida nendes alades lendavat mehitamata õhusõidukit maanduma ” “ tekstiosaga „ “ kohaldada korrakaitseseaduse §-s 45 1 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ” “ ; 4 ) p aragrahvi 60 2 lõi ked 8 – 10 tunnistatakse kehtetuks . § 6 . Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 1 järgmises sõnastuses: „ “ 5 1 ) isikute ja vara kaitse mehitamata õhusõiduki eest ; ” “ ; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõi get ega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „ “ ( 8 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 1 sätestatud ülesande täitmiseks on Politsei- ja Piirivalveametil õigus saada Kaitseväelt Eesti õhuruumi valvamise käigus saadud teavet õhuruumis ja ning selle lähiümbruses lendavate avastatud ja tuvastatud objektide kohta. (9) Politsei- ja Piirivalveamet edastab teabe õhuruumis ja nin g selle lähiümbruses lendavate avastatud ja tuvastatud objektide kohta Kaitseväele Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud ülesande ja Transpordiametile lennundusseaduse s sätestatud ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses. ” “ . § 7 . Turvategevuse seaduse muutmine Turvategevuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „ “ ja 10 ” “ tekstiosaga „ “ , 10 ja 11 ” “ ; 2) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „ “ 11) jagama turvaobjekti õhuruumi seireandmeid Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga , kui turvaobjekti õhuruumi seiratakse . ” “ ; 3 ) seadust täiendatakse §-ga 26 1 järgmises sõnastuses: „ “ § 26 1 . Mehitamata õhusõiduki lendu sekkumine Kui turvaobjekt on riigikaitseseaduse alusel määratud alalise k s või ajutiseks riigikaitseobjektiks , on turvatöötajal ja turvajuhil õigus õhusõiduki lendu sekkuda, sealhulgas sundida see maanduma või suunata või takistada selle liikumist , kui on alust arvata, et õhusõidukist lähtub vahetu oht elutähtsa teenuse toimepidevusele, turvaobjektile, sellel olevale varale või sellel viibivatele isikutele . “; 4 ) paragrahvi 27 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ “ §-des 21 –26 ” “ tekstiosaga „ “ §-des 21–26 1 ” “ ; 5) paragrahvi 28 lõiget 4 täiendatakse punkti dega 4 – 6 järgmises sõnastuses: „ “ 4) mehitamata õhusõiduki maanduma sundimise vahend ; 5) mehitamata õhusõiduki juhtimise ülevõtmise vahend; 6 ) raadioside piiraja . ” “ ; 6) paragrahvi 28 täiendatakse lõi gete ga 6 1 ja 6 2 järgmises sõnastuses: „ “ (6 1 ) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks mehitamata õhusõiduki maanduma sundimise vahendit ja selle juhtimise ülevõtmise vahend it üksnes juhul , kui turvaobjekt on riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks . (6 2 ) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks raadioside piirajat üksnes juhul, kui turvaobjekt on riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks ja see tuleneb riigikaitseseaduse § 85 lõike 1 punktis 2 nimetatud riigikaitseobjekti turvaplaanist. Raadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras . ” “ ; 7) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 7 1 järgmises sõnastuses: „ “ (7 1 ) Turvatöötaja ja turvajuht võivad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule kasutada tulirelva mehitamata õhusõiduki suhtes vastu selle lendu sekkumiseks , kui turvaobjekt on riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks ja mehitamata õhusõidukist elutähtsa teenuse toimepidevusele või turvaobjektile lähtuvat ohtu ei ole võimalik muu vahendiga tõrjuda või ei ole seda võimalik teha õigel ajal, ning tingimusel, et tulirelva kasuta des misel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüve . ” “ . § 8 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 6 . aasta 1. juulil . K orrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seadus e muutmise seaduse eelnõu ( mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seaduse eesmärk on laiendada rahuajal mehitamata õhusõidukite (MÕS) seire- ja tõrjevõimalusi. Eelnõu võimaldab Kaitseväel paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega droone, PPA-l tõhusamalt ennetada kuritegevust ning kaitsta inimeste elu ja tervist, samuti reageerida uutest drooniohtudest tulenevatele riskidele. Lisaks annab see riigikaitseobjektide valdajatele, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvatele ettevõtetele, paremad võimalused oma taristu kaitsmiseks. Selleks luuakse vajalikud pädevused ja õigused. Mehitamata õhus õidukite (MÕS) (sh droonid, õhupallid) kasutamine on viimastel aastatel märgatavalt sagenenud ja seda nii tavakasutajate hulgas (nn tsiviildroonindus) kui ka kuritegevuses, luuretegevuses ja ka sõjalistes rünnetes, mida kinnitab ka Ukraina sõda. Alates 2023. aastast on MÕS oht oluliselt kasvanud ning esinenud on juhtumeid, kus Venemaa või Ukraina sõjalised droonid on GPS-häirete tõttu eksinud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO ) riikide õhuruumi ja kukkunud nende territooriumile, sealhulgas ka Eestisse. Samaaegselt suureneb Eestis tsiviilkäibel olevate MÕS kasutamine ja tulevikus suureneb nende kasutamine (mh ka äritegevuses ) veelgi enam (pakiveod, põllumajandustööd jne). Paraku kasutatakse MÕS üha enam ka kuritegevuses, mis kasvatab ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule, sealhulgas salakaubaveo, lennuohutuse ohustamise ja tundliku teabe kogumise kaudu. M ÕS -i , selle päritolu ja ohutaseme kiire tuvastamine on sageli keeruline, kuna MÕS-d on väikesed, liiguvad kiiresti ja võivad lennata madalal, mistõttu tuleb reageerimisotsused teha väga lühikese aja jooksul. Õhuruumist lähtuva ohu ennetamine ja tõrje ning selleks määratud pädevused ei vasta tänapäeva vajadustele ning on mõeldud eelkõige mehitatud lennuvahenditele. Mehitamata õhusõidukitest lähtuv oht vajab olemasolevate pädevuste üle vaatamist, ümberjaotamist , uute rollide sätestamist ja uusi asutustevahelisi kokkuleppeid. Samuti eeldab see uuele julgeolekukeskkonnale orienteeritud tehnilise võimekuse koordineeritud loomist ja haldamist. Selleks, et MÕS-dest tulenevat ohtu kiiresti ja tõhusalt tõrjuda, tuleb sätestada asutuste rollijaotus ehk vastutus, mis hõlmab nii ohule reageerimist kui ka ohu seiret ja tuvastamist. Kaitsevägi vastutab ja jääb vastutama kogu Eesti õhuruumi (sõltumata kõrgusest maapinnast) seire ning õhusõidukite avastamise ja tuvastamise eest (KKS § 3 lg 1 p 4 6 ). Kaitsevägi reageerib eeldatavalt sõjalisele MÕS-le ning sekkub tsiviilMÕS tõrjumisse siis, kui PPA ei saa või ei saa õigeaegselt ise ohtu tõrjuda. Eelnõuga antakse julgeolekuasutustele (KAPO ja Välisluureamet) õigus MÕS-e oma territooriumil tõrjuda ka siis, kui tegemist ei ole lennundusseaduse § 4 1 alusel kehtestatud geograafilise alaga , mille kehtestamise õigu s neil kehtiva Lenns § 4 1 lõike 2 punkti 2 alusel on . MÕS tõrjevahendid on samad, mis PPA-l. Eelnõuga tehtavad muudatused tingivad vajaduse muuta ka elektroonilise side seadust (ESS), et luua alus PPA-le ja julgeolekuasutusele nende territooriumil MÕS-de tõrjumise raames kasutada ka raadioside piirajat. Kuivõrd raadioside piiramise õigus on PPA-l ja KAPO - l kehtiva LennS alusel ainult teatud juhtudel, siis tuleb laiendada nende pädevust oma territooriumil raadiosidet piirata ka siis, kui ei esine LennS-s sätestatud aluseid. Eelnõuga antakse MÕS tõrjumise õigus ka riigikaitseobjektide l (edaspidi ka RKO ) turvamisega tegelevatele turvaettevõtjatele ja siseturvakorraldajatele, kes võivad tulevikus, kui selleks on vajadus ja võimalused, teha ka näiteks koostöö kokkulepped PPA-ga. Tuleb tähele panna, et RKO-l võib tegutseda ka elutähtsa teenuse osutajad , aga ei pruugi. Seirata võivad kõik, kes tegusevad RKO objektil, sh ka elutähtsa teenuse osutaja d. Tule b toonitada, et selliseid kokkuleppeid saab sõlmida valitud RKO-dega vastavalt planeerimisele, kriitilisusele, arvestades ristsõltuvusi jne. Seega eelnõu ei näe ette automaatseid koostöö kokkuleppeid RKO-de ja PPA vahel. T urvaettevõtjatele ja siseturvakorraldajatele antakse turvategevuse seaduses (TurvaTS) õigus riigikaitseobjektil MÕS-ist tulenevat ohtu tõrjuda ka erivahenditega. Nimetatud õigus on objektipõhine ning ajaliselt ja ruumiliselt piiritletud. Elutähtsate teenuste osutajate (sh teatud riigikaitseobjektide valdajad) füüsilise taristu passiivseks kaitseks, sh mehitamata õhu sõiduki dest tulenevate ohtude ennetamiseks, ei ole kehivat õigus t vajalik muuta. Täiendavaid meetmeid võib ette näha nt elutähtsa teenuse osutaja poolt elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise tingimustes. Elutähtsa teenuse osutaja te õigused ja kohustused on sätestatud hädaolukorra seaduses (HOS), RKO-de regulatsioon on riigikaitseseaduses (RiKS i ja HOSi muudetakse Riigikogu menetluses oleva tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega 668SE) . Kuna k õik ETO-d ei tegutse riigikaitseobjektidel ja kõigil riigikaitseobjektidel ei pruugi tegutseda ETO-d , otsu s tati eelnõus teha objektipõhi n e lahendus , kus antakse teatud tõrjemeetmed just kõrge riskiga taristuobjektidel, kus viivitus välise sekkumise ootamisel võib oluliselt suurendada julgeoleku ja toimepidevuse riske (nt Auvere elektrijaam). Sundpeatada peab olema võimalik ka mehitamata sõidukit, sest tehnoloogia arenedes võib tekkida lisaks MÕS-dele ka muid mehitamata sõidukeid, mille sundpeatamine võib osutuda vajalikuks, kuid mille juhti ei saa või ei saa õigel ajal kindlaks teha. Seetõttu täiendatakse üldisi sõiduki peatamise aluseid. Kaitseväe poolt rahuajal jõu kasutamine mehitamata õhusõidukite tõrjel saab selged alused – Kaitsevägi reageerib eeldatavalt sõjalise le mehitamata õhusõidukile, olenemata selle õhkutõusmine kohast , trajektoorist või kavatsusest. Eelnõuga tehtavad muudatused ei mõjuta ettevõtete, mittetulundusorganisatsioonide ega kodanike halduskoormust § , sest nimetatud ei ole eelnõuga loodava õiguse adressaadiks . Eelnõuga kaasnevad mõjud PPA-le, Kaitseväele, Kaitseliidule, RKO-dele , turvaettevõtetele , mis praegust julgeolekukeskkonda arvestades on hädavajalikud. Eelnõu menetlemine on äärmiselt kiireloomuline viimasel ajal toimunud MÕS intsidentide tõttu. Viimane intsident toimus 25. märtsi öösel kell 3.43 , mil tabas Auvere elektrijaama korstent droon. See tingib eelnõu menetlemise kiireloomulisuse ning seetõttu vajab eelnõu seletuskiri kooskõlastamise ajal täiendamist ja täpsustamist. Eelnõu koostajad teevad seda enne, kui eelnõu Vabariigi Valitsusse edastatakse. Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei õigusosakonna õigusnõunik ud Kärt Voor ( [email protected] , 5308 0939 ) , Peeter Papstel ja Eero Svarval ning õigusosakonna juhataja õigusasjade direktori ülesannetes Kristi Purtsak. Olulise panuse andsi d Riigikantselei strateegiabüroo innovatsioonivaldkonna ning julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo ametnikud. Eelnõu on keeletoimetanud Riigikantselei büroo- ja dokumendihalduse valkdonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ( [email protected] , 693 5507). 1. 3 . Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP) ja eelnõu koostamisel on arvestatud Riigikogu menetluses oleva kriisiolukorra tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega (668SE) . VVTP: “ Riigisekretäri vastutusalas Muutunud julgeolekuoluohtudest lähtuvalt vaatame üle elutähtsate teenuste osutajate kriitilise taristu kaitsmise rollid ja vastutused. Ettepanekud elutähtsate teenuste osutajate kriitilise taristu kaitsmise rollideks ja vastutusteks ” . Eelnõuga muudetakse : Korrakaitseseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 12 Elektroonilise side seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2025, 18 Julgeolekuasutuste seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 14.03.2023, 25 Kaitseväe korralduse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 03.02.2026, 11 Lennundusseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2025, 23 P olitsei ja piirivalveameti seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 23.10.2025, 2 Turvategevuse seadus e redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 27.06.2024, 3 . Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73) . 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on võimaldada läbi mitmekihilise MÕS tõrjevõimekuse Kaitseväel täita tõhusamalt enda ülesandeid sõjalise ohu seirel ja tõrjel, PPA-l täita tõhusamalt enda ülesandeid kuritegevuse tõkestamisel samuti ka MÕS-dest tulenevate uute ohtude maandamisel ja tõrjumisel ning riigikaiteobjektide valdajatel kaitsta oma taristut. S elleks luuakse asjakohased pädevused ja võimalused. Tõhusa MÕS tõrjumise eelduseks on seire ja tuvastamine - seetõttu tuleb lahendada ka need küsimused. Eelnõuga nähakse ette, et Kaitsevägi ja PPA jagavad üksteisega vajalikus mahus õhuruumi seiramisel saadud teavet. Samamoodi jagatakse seda ka TRAM -ga vajalikus mahus. Käesoleval hetkel ei ole õigust MÕS lendu sekkuda RKO omaniku l või valdaja l , kes on avaldanud valmisolekut ka ise vahetu ohu korral seda teha. Seetõttu on otsustatud, et õigus erivahenditega MÕS-st tulenevat vahetut rünnakut tõrjuda antakse neile, kes on RKO (Riigikogu menetluses oleva tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse 668SE kohaselt olulise tähtsusega objekt) valdaja või omanik. Nende objektide kaitseks, mis ei ole riigikaitseobjekti d , on võimalik kasutada passiivseid kaitsemeetmeid. PPA-l kui üldkorrakaitseorganil on kohustus tagada avaliku ruumi turvalisus. Selleks, et PPA saaks temale antud ülesannet täita on vajalik tagada PPA-le kõik asjakohased tööriistad. Seega on vaja regulatsiooni, mis võimaldab PPA-l üldkorrakaitseorganina kasutada MÕS-st tuleneva ohu tõrjumisel erivahendeid. See tähendab kõigi seal viibivatele isikute ja nende vara kaitsmist kõikvõimalike ohtude eest, sõltumata ohu olemusest või päritolust või sellest, kus see oht parasjagu on (maapinnal, õhuruumis, ajut i sel geograafilisel alal) . Oht isiku elule või tervisele või laiemalt oht (tekitatud peamiselt teadmatusest või hooletusest) võib mh tuleneda ka MÕS-st, eriti kui selle piloodil on selge soov kahju tekitada. Näitlikustame seda MÕS-dest tulenevate ohtude spektriga ehk 4C: Clueless Careless Criminal Combat Neist esimese kahega tegeleb peamiselt TRAM ja toetab PPA. Kolmandaga tegeleb peamiselt PPA ja toetab Kaitsevägi ning viimasega tegeleb Kaitsevägi ning toetab PPA. KV ja PPA täidavad õhuruumis erineva suunitlusega ülesandeid. Samas on oluline, et ei toimuks dubleerimist, seda nii seires kui ka tõrjes. St, et nii seire kui ka tõrje korral on oluline tagada, et KV ja PPA tegevused toimuksid koordineeritult ning võimeid oleks võimalik ristkasutada. Selleks, et tagada alati MÕS- le reageerimine, on otsustatud, et kui PPA ei saa või ei saa õigel ajal ohtu tõrjuda , teeb seda edasilükkamatu pädevuse alusel Kaitsevägi ning selleks muudetakse K aitseväe korralduse seadust (KKS), et nimetatud õigus Kaitseväele anda ja reguleerida, milliseid vahendeid ohu tõrjumiseks kasutada võib. PPA ja Kaitseväe koostööks on vajalik PPA-le juurdepääs seire- ja tuvastussüsteemile ning seetõttu reguleeritakse KKS-s, et Kaitsevägi edastab PPA-le vajalikus osas teavet . PPA, Transpordiamet ( TRAM ) ning RKO-de turvaettevõ tja või siseturvakorraldaja on kohustatud oma seirepilti K aitseväega jagama. Tervikpilti haldab Kaitsevägi. Seaduse eesmärgiks tulenevalt tuleb ka julgeolekuasutustele anda õigus oma territooriumil MÕS-e tõrjuda ka siis, kui selleks LennSi alusel õi g ust ei ole, ja kasutada selleks lisaks MÕS maanduma sundimise vahendile ka raadioside piirajat. See muudatus omakorda tingib vajaduse muuta ESS-i. Eelnõus sätestatud regulatsiooni väljatöötamisele on osaliselt eelnenud HYPERLINK "https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/699319ce-7c2a-4bf4-8c6e-86f5002f4f43" \h väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK ). VTK-s toodi probleemina välja ka MÕS-st tuleneva ohu tõrjumisega seotud kitsaskohad ja VTK-s kavandatud MÕS tõrjega seotud muudatused sisalduvad osaliselt käesolevas eelnõus. VTK-s ei käsitletud RK O-dega seonduva t, aga kuna on kiireloomuline vajadus MÕS tõrjega seonduv komplektselt lahendada, siis on eelnõus reguleeritud ka RK O-de MÕS tõrjega seonduv . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüü s Eelnõu koosneb 8 paragrahvist . Eelnõu §-ga 1 muudetakse korrakaitseseadust LennS § 5 lõike 1 kohaselt on õhusõiduk aparaat, mis püsib atmosfääris õhu vastumõjul, välja arvatud maa- või veepinnalt põrkunud õhu vastumõjul. EL määruse 2018/1139 artikkel 3 punkti 30 kohaselt on mehitamata õhusõiduk , mis lendab või on projekteeritud lendamiseks autonoomselt või kaugjuhtimisel nii, et selle pardal ei ole pilooti; KorS-s nähakse uue ülesandena ette isikute ja vara kaitsmine mehitamata õhusõiduki eest. Selleks võimaldab eelnõu mehitamata õhusõiduki lendu sekkuda. Kuivõrd Kaitseväe esmane ülesanne ei ole isikute ja vara kaitsmine, vaid Eesti riigi sõjaline kaitsmine, siis ei sätestata Kaitseväele sellist ülesannet, vaid Kaitsevägi saab õiguse tõrjuda MÕS-st tulenevat ohtu. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse KorS § 16 1 lõiget 1 punktiga 4, et oleks õiguslik alus kaasata K aitseväge ja Kaitseliitu avaliku korra tagamise eesmärgil mh ka isikute ja vara kaitsmiseks mehitamata õhusõidukist tuleneva ohu eest. Näiteks võimaldab see muudatus K aitseväge ja Kaitseliitu suurürituste ajal avaliku korra tagamisse kaasata. KorS raames tehtava kaasamise puhul on kaasamine ajaliselt piiritletud (KorS § 16 1 lõige 4), kaasamise otsusta b Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul (lõige 3) . Eelnõu § 1 punkti de ga 2 ja 3 muudetakse KorS § 45 lõiget 5 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 6 . Muudatuse üheks eesmärgiks on esitada KorS regulatsioon tehnoloogianeutraalsemaks, et õigusruumi arvestaks ka MÕS-de ja isejuhtivate maismaasõidukite ja veesõidukitega. KorS § 45 lõike 5 sisu ei muudeta , selle teine lause sätestatakse selguse huvides sama sse paragrahvi lisatava lõike 6 punktis 1. Muudatuse eesmärk on võimaldada sundpeatada ka mehitamata sõidukit , sest tehnoloogia arenedes võib tekkida lisaks MÕS-dele ka muid mehitamata sõidukeid, mille sundpea tamine võib osutuda vajalikuks , kuid mille juhti ei saa või ei saa õigel ajal kindlaks teha . Sellist sundpeatamist võib teha ainult siis, kui see on hädavajalik. Muudatuse kohaselt võib ilma eelneva peatamise märguandeta sõiduki sundpeatada, kui sõiduk on mehitamata ja selle juhti ei saa või ei saa õigel ajal kindlaks teha ning sundpeatamine on vältimatult vajalik vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Mehitamata sõiduki all peetakse silmas sõidukit, millel ei ole juhti või juht ei viibi kohal. Liiklusseaduse (LS) § 2 punkti 41 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse KorS-i uue §-ga 45 1 . Lõige 1 annab PPA-le pädevuse anda MÕS-le või selle kaugpiloodile märguande, et MÕS maanduks, kui see on vajalik ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Tuleb toonitada, et kõik MÕS-d ei kujuta endast inimestele ja varale ohtu ning seetõttu on maanduma sundimine võimalik vaid siis, kui MÕS on ohtlik. Lõige 2 sätestab , et märguande andmise viis peab olema sobiv, arvestades MÕS eripära ning see viis peab arvestama k a lennuohutuse tagamise vajadust . Erinevalt kehtiva KorS §-st 45 ei loetle loodav norm, millisel viisil peab märguande andma. Seda seetõttu, et t ehnilised vahendid selles vallas on kiires arengus nii PPA vahendite kui ka MÕS liikluse digiteenuste osas ja on ei ole otstarbekas seaduses nimetada vahendeid , mis osutuvad hiljem ebapraktilisteks. Oluline on, et MÕS - i piloot peab aru saama, mis temalt nõutakse. Lõi ge 4 annab õiguse sundida MÕS maanduma või seda suunata või takistada selle liikumist ja kasutada selleks ka erivahendit, kui MÕS pärast märguande saamist ei maandu. Lõige 5 sätestab, et juhul kui märguannet ei ole võimalik anda (nt viibib MÕS kaugpiloot MÕS asukohast kaugel), siis võib sundida MÕS maanduma, aga ainult siis, kui see on vält imatult vajalik vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Kehtiv KorS § 45 sätestab sõiduki peatamise alused. KorS § 45 lõige 1 nimetab “sõiduk- või maastikusõiduk”. Sõiduk on defineeritud liiklusseaduses (LS) järgmiselt: sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul (LS § 2 p 73) , mootorsõiduk on defineeritud LS-s järgmiselt: maastikusõiduk on mootori jõul maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole käesoleva seaduse tähenduses mootorsõiduk . (LS § 2 p 36 ). Kuna KorS ei defineeri sõidukit , siis tuleb termineid mõista LS tähenduses. Seetõttu sätestatakse lõikes 3 , et KorS § 45 lõigetes 1 , 3 ja 4 sätestatut k ohaldatakse MÕS suhtes, aga ainult niivõrd, kuivõrd see on MÕS eripära (liigub õhuruumis, on väga kiire) ja lennuohutust arvestades võimalik. Eelnõu § 1 punkti dega 5 – 8 täiendatakse KorS § 78 1 . S enine KorS § 78 1 tekst loetakse lõikeks 1 , sest normi on vaja täiendada lõikega 2 . KorS § 78 1 lõi get 1 täiendatakse kahe uue punktiga - punktis 7 1 nimetatakse “ õhusõiduki maanduma sundimise vahend ” ja punktis 7 2 “mehitamata õhusõiduki juhtimise ülevõtmise vahend” . Muudatus on vajalik, et erivahendite loetellu kuuluks ka vahend, mis võimaldab MÕS maanduma sundida või tema juhtimine üle võtta . Nimetatud vahend eid ei konkretiseerita, sest tehnoloogia kiiret arengut silmas pidades ei ole otstarbekas esitada loetelu, mis mõne aja pärast võib olla vananenud. Ainsana allpool loetletutest nimetatakse seaduses ka raadioside piirajat. Sundpeatamise vahendid on näiteks järgmised seadmed, mis on sätestatud LennS § 60 2 lõikes 9 : 1) raadioside segaja (ingl jammer ); 2) laserseade või muu seade, millega on võimalik tõkestada mehitamata õhusõiduki edasist lendamist; 3) võrk; 4) mehitamata õhusõiduk, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata õhusõidukiga kokku põrkamiseks, et tõkestada selle edasist lendamist; 5) muu seade või vahend, mis on eespool nimetud seadmete või vahenditega sarnase toimega. Lisaks võimaldab eelnõu kasutada ka MÕS juhtimise ülevõtmise vahendit. MÕS juhtimise ülevõtmise vahend võimaldaks MÕS turvaliselt maandada, seevastu maanduma sundimise vahend i kasutamise risk võib olla hävinenud MÕS ja ümbruskond võib saada kahjustada. KorS § 78 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13, mis toob erivahendite loetellu raadioside piiraja. RF-segaja (raadioside piiraja, RF jammer ) on seade, mille eesmärk on blokeerida või häirida traadita sideühendust, edastades suure võimsusega raadiosignaale samadel sagedustel, mida kasutavad sihtseadmed. Kui tugevamad signaalid tekitavad algsele ülekandele interferentsi, katkeb seadmete vaheline side või muutub see kasutuskõlbmatuks. Sellise häiringu tulemusel võib MÕS ja juhtseadme vaheline raadioside katkeda või muunduda nii, et side ei ole enam toimiv. Raadioside piiramine on piiratud kasutuses turvaline ja kulutõhus viis MÕS- de tõrjumiseks põhjusel, et tõrjetehnoloogiat saab taaskasutada. Seetõttu tule b ette näha ka lõige 2, mis täpsustab, et raadioside piirajat võib kasutada üksnes elektroonilise side seaduse (ESS) §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras. ESS § 115 loetleb asutused, kellel on õigus raadiosidet piirata. Raadiosidet on lubatud piirata avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks. Tsiviilkasutuseks mõeldud MÕS kasutatakse juba praegu palju ning neid võidakse kasutada muu hulgas ka kuritegevuse ja terrorismi eesmärgil. Sellest tulenevalt on vaja olulise ja kõrgendatud ohu tõrjumise eesmärgil vahendeid, et vajadusel tõrjuda ohtu, mida need endas kätkevad. Sellest tulenevalt luuaksegi eelnõuga õiguslik alus riikliku järelevalve käigus kasutada lubatud erivahendite kohta. MÕS-i tõrjumiseks on erinevaid võimalused : 1) geograafiliste alade kehtestamine; 2) MÕS juhtimise ülevõtmine ; 3) raadiosageduste segamine (ingl jamming ); 4) GNSS-i segamine (katkestatakse mehitama õhusõiduki navigeerimiseks kasutatav satelliidiühendus); 5) petmine (ingl spoofing ; sisuliselt võetakse õhusõiduki juhtimine üle); 6) pimestamine (ingl dazzling ; kõrge intensiivsusega valguskiir või laser suunatakse MÕS-i kaamerat „pimestama“); 7) laseri kasutamine (MÕS-le fokuseeritud energiaimpulss tekitab ülikõrge temperatuuri, mille tulemusena objekt süttib või plahvatab ja kukub alla); 8) tugevatoimeliste mikrolainete kasutamine (ingl High Power Microwave ; MÕS-le fokuseeritud mikrolaine energia halvab objekti elektroonilised süsteemid) ; 9) võrgu kasutamine (MÕS-le visatakse võrk selle püüdmiseks) ; 10) laskemoona kasutamine (MÕS-i pihta lastakse, mille tulemusena õhusõiduk hävib) ; 11) kokkupõrke MÕS kasutamine (eesmärk kahe MÕS-i kokkupõrge, mille tulemusena mõlemad kukuvad alla ja hävivad); 12) kulliliste kasutamine MÕS-i püüdmiseks. Võidakse kasutada ka meetmete kombinatsioone ja kohaldada ainult ühte või mitut korraga. MÕS-i tõrjumise ga võib kaasneda ka risk - nt kõrvalseisjate või nende vara ohtu sattumine, samuti objekti kahjustamine, kui MÕS kukub objektile, mida kaitsta soovitakse. Riskiks on ka MÕS kahjustamine ja selle pardal olevate inimeste hukkumine, kui MÕS tuvastus ei ole piisava kindlu s ega tehtud. Seetõttu on oluline hinnata riske iga kord eraldi ning sekkumise puhul tuleb esmalt rakendada nii-öelda pehmeid meetmeid, nagu näiteks õhusõiduki kaugpiloodiga ühenduse võtmine, hoiatamine jne. Kui need ei aita, siis alles kohaldada selliseid meetmeid, nagu näiteks raadioside segamine, õhusõiduki juhtimise ülevõtmine või selle allakukutamine või hävitamine. Oluline on, et PPA ja K aitse v ägi hindab MÕS-st tuleneva id ohuolukord i eraldi ja kohaldab üksnes sellist erivahendit, mis on proportsionaalne antud olukorraga. Selleks peab PPA välja töötama protseduurid, hindamismaatriksid ja muu sellise, et tagada ohu suurusega proportsionaalne tõrjemeetodi kohaldamine. Erivahendite kasutamisel tuleb PPA-l järgida kõiki KorSi sätteid ja põhimõtteid, mis puudutavad vahetu sunni kasutamist. Lisaks erivahenditele võib PPA kasutada MÕS-st tuleneva ohu tõrjumisel tulirelva vastavalt KorS-s sätestatule. Eelnõu §-ga 2 muudetakse elektroonilise side seadust Eelnõu § 2 pun ktiga 1 täiendatakse ESS § 115 lõiget 1 punktiga 2 1 , et ka PPA saaks politsei poolt valvataval objektil sidet piirata. Sarnane õigus on kehtiva ESS kohaselt nt K a itseväe l ja vanglal, eelnõuga antakse raadioside piiramise õigus ka turvaobjektile, mis on RKO. Kehtiva õiguse kohaselt on PPA - l raadioside piiramise õigus üksnes ESS § 115 lõike 1 punktide 4 ja 5 aluse, aga suurenenud MÕS ohust tulenevalt on vajadused laienenud ja on hädavajalik, et ka oma objektide kaitseks oleks PPA - l võimalik raadiosidet piirata. Samal põhjusel on raadioside piiramise õigus vajalik ka RKO-dele. Eelnõu § 2 punktiga 2 antakse raadioside piiramise õigus MÕS tõrjumiseks julgeolekuasutusele (KAPO ja VLA). K ehtiv ESS § 115 lõige 1 ei võimalda julgeolekuasutuse l raadiosidet piirata olukorras, kus MÕS tek it ab tema territooriumile vahetu t oluli st või kõrgendatud oht u , siis tuleb sellise õiguse andmiseks muuta ka ESS § 115 ja selline õigus sätestada . Julgeolekuasutust ele on vajalik vastav võimalus anda suurenenud MÕS-de ohust ja MÕS intsidentidest tulenevalt, vt ka julgeolekuasutuste seaduse muudatuse põhjendusi. Seetõttu tuleb täiendada ka ESS § 115 lõikes 2 sätestatud volitusnormi pealkirja, et volitusnormis esitada ka tingimused, mis PPA-le, julgeolekuasutusele ning turvatöötajale ja turvajuhile kohalduvad. Lisaks antakse raadioside piiramise õigus ka teatud turvaobjektide turvatöötajale ja turvajuhile. Kõnealusteks objektideks on riigikaitseobjektid ning raadioside piiramise vajadus peab tulenema kinnitatud RKO turvaplaanist. Eelnõu §-ga 3 muudetakse julgeolekuasutuste seadust Eelnõu § 3 punkt id 1 ja 2 . Eelnõuga täiendatakse JAS-i §-ga 34 9 ja antakse julgeolekuasutusele õigus tema territooriumi või selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis MÕS lendu sekkuda. Lendu sekkumine on MÕS maanduma sundimine, selle suunamine või selle liikumise takistamine. Sarnaselt KorS-i muudatusega võib seda eri meedet kasutada vahetu olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks . MÕS kasutades on võimalik kahjustada nii julgeolekuasutuse valdust (s.t territooriumi ja sellel asuvaid ehitisi ja muud vara), sellel viibivaid isikuid kui ka sellel töödeldavat teavet (seda salvestades või edastades). Seni sed JAS-i 4. peatükis sätestatud meetmed põhinevad KorS-i sarnase sisuga erimeetmetel. Kooskõlas KorS-i täiendamisega luuakse eelnõuga õiguslik alus kohaldada spetsiifilist mehitamata õhusõiduki maanduma sundimise meedet ka julgeolekuasutuse valduse (sh teabe), teenistujate või julgeolekuasutuse territooriumil viibivate teiste isikute kaitseks. Ühtlasi muudetakse vastavalt JAS-i § 34 1 nii, et ka lisatavale meetmele kohalduvad erimeetme kohaldamise üldtingimused : asjakohane väljaõpe ; sunni kohaldamine on lubatud KorS §-des 76–78 sätestatud korras ja nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu ; erimeetme kohaldamine on lubatud kuni politsei saabumiseni. Eelnõu § 3 punk ti dega 3 ja 4 täiendatakse JAS § 35 lõi kes 1 esitatud erivahendite loetelu MÕS lendu sekkumise vahenditega. MÕS lendu sekkumise erivahendid on: mehitamata õhusõiduki maanduma sundimise vahend, mehitamata õhusõiduki juhtimise ülevõtmise vahend ja raadioside piiraja. MÕS juhtimise ülevõtmise vahend võimaldaks MÕS turvaliselt maandada, seevastu maanduma sundimise vahendi kasutamise riskiks võib olla hävinenud MÕS ja ümbruskond võib saada kahjustada. Analoogselt KorS-s tehtava muudatusega võib raadioside piirajat raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes ESS-s 115 sätestatud juhtudel ja korras ( eelnõu § 3 punkt 3 ) . Eelnõu §-ga 4 muudetakse K aitseväe korralduse seadust Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse KKS § 3 lõikega 3 1 , et sätestada K aitseväe poolt Eesti õhuruumi valvamise käigus saadud teabe edastamine õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavate avastatud ja tuvastatud objektide kohta Politsei- ja Piirivalveametile tema politsei ja piirivalve seaduse § 3 punktis 5 1 ja Transpordiametile lennundusseaduse §-des 60 53 ja 60 54 sätestatud väärtegude kohtuvälise menetleja ülesande sätestatud ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses . See tagab, et PPA saa b täita oma üldkorrakaitseorgani rolli . Teabe edastamisel tuleb arvestada ka küberturvalisuse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse nõuete st tulenevate kohustuste ja piirangutega . Kaitsevägi vastutab kogu Eesti õhuruumi seire ning õhusõidukite avastamise ja tuvastamise eest, sõltumata nende lennukõrgusest, sealhulgas selle kindlakstegemise eest, kas tegemist on eeldatavalt sõjalise otstarbega MÕS-i , tsiviil käibes oleva MÕS-i , linnu (parve) või muu objektiga. Kaitsevägi ning Politsei- ja Piirivalveamet kasutavad juba praegu ühist seirepilti, kuigi selle jagamisel kehtivad teatud piirangud ja erandid. Õhuruumi olukorrateadlikkuse parandamiseks hangivad nii Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet kui ka elutähtsa teenuse osutaja , kes on riigikaitseobjekti omanik või valdaja, täiendavaid sensoreid ja seiresüsteeme. Rahuajal vastutab Politsei- ja Piirivalveamet avaliku korra kaitselise õhuseirepildi kujundamise ja arendamise eest. Selleks on Politsei- ja Piirivalveamet käivitanud riigisisese õhuruumi seire- ja tuvastamisvõime arendamise, sealhulgas sobivate seirelahenduste kaardistamise ja hangete ettevalmistamise , ning nõustab elutähtsate teenuste osutajaid , kes on riigikaitseobjekti omanikud või valdajad, seiresüsteemide hankimisel. Politsei- ja Piirivalveamet koondab avalikku korda ähvardavate ohtude vaates seireandmed (sh elutähtsa teenuse osutajate seire andmed) ja Transpordiameti registriandmed ning edastab need Kaitseväe hallatavasse ühtsesse õhuseiresüsteemi, toetades sellega varajast ohutuvastust ja otsuste tegemist. Käesolev eelnõu loob aluse, et see ühine terviklik tsiviilõhupilt oleks (vajadusel geograafiliste piirangutega) jagatav Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga vastavalt nende pädevusele ja ülesannetele ning kõigi osapooltega, kellel on õigus tõrj uda , sh vajaduse korral riigikaitseobjektil teenust osutava turvaettevõt ja või siseturvakorraldajaga. Elutähtsa teenuse osutaja taristul (sh riigikaitseobjektidel) on turvategevust läbi viival turvaettevõtjal või siseturvakorraldajal õigus paigaldada nende objektide kaitseks MÕS - de tuvastamiseks vajalikke seireseadmeid, kui see tuleneb objekti riskianalüüsist ja turvaplaanist ning on objekti kaitseks vajalik. Kasutatavad seirelahendused peavad olema tehniliselt ühildatavad Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitseväe ühtse õhuruumi seirepildiga, et tagada olukorrateadlikkuse terviklikkus. Seireseadmete valiku, tehniliste nõuete ja integreerimise osas nõustab elutähtsa teenuse osutajaid Politsei- ja Piirivalveamet. Eelnõu § 4 pun kti ga 2 täiendatakse KKS § 3 1 lõi k ega 1 1 , et anda Kaitseväele lisaks kehtivas KKS-s sätestatu d õigusele tõrjuda vahetut ohtu merealal või väikesaarel edasilükkamatu pädevus ka MÕS-st tuleneva ohtu tõrjumiseks siis, kui PPA ei saa või ei saa õigel ajal MÕS-st tulenevat ohtu tõrjuda. Kuivõrd juba täna on olemas K aitseväe ja PPA ühine seirepilt, siis saavad asutused ki irelt ja hõlpsalt teavet vahetada ning kokku leppida, kes MÕS- le reageerib. Selline lahendus võimaldab paindlikult reageerida ning olemasoleva i d ressursse mõ istlikult ja säästvalt kasutada. Kuna PPA-l või muul pädeval korrakaitseorganil ei pruugi olla vahendeid reageerimaks MÕS - st tulenevale ohule , eeskätt juhul, kui ohu allikas asub õhuruumis, siis lähimaks ja kiireimaks jõuks võib olla sellel juhul Kaitsevägi. Piiratud avalike vahendite tingimustes ja arvestades asjaolu, et MÕS liigub väga kiiresti, mistõttu kahju ja ohu ära hoidmiseks peab neile reageerima kiirelt , on mõistlik, et MÕS -i tõrjumise õigus antakse nii PPA-le kui ka Kaitseväele ja reageerib see, kes on lähemal või kummal on võimekus konkreetset MÕS-i tõrjuda. Avaliku korra tagamine Eestis jaguneb üldkorrakaitseorgani ehk PPA ja teiste eripädevustega korrakaitseorganite vahel tulenevalt seadusest. Kaitseväele antav edasilükkamatu pädevus ei muuda PPA ega teiste korrakaitseorganite eri- ega üldpädevust, kuid võimaldab kiiret sekkumist ja abi juhul ja nii kaua, kui PPA või muu pädev korrakaitseorgan ei saa ise või ei saa õigeaegselt tegutseda. Kaitseväe edasilükkamatu pädevus võimaldab Kaitseväel kiiresti reageerida ohule või korrarikkumisele ning kohaldada edasilükkamatuid meetmeid kuni PPA või muu pädeva korrakaitseorgani saabumiseni. Edasilükkamatu pädevuse raames võib Kaitsevägi k ohaldad a riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Kavandatud regulatsiooni kohaselt ei tohi Kaitseväe sekkumine takistada olulisel määral Kaitseväe põhiülesannete täitmist, milleks on eelkõige riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses ning nendeks valmistumine. Eelnõu § 4 punktidega 3 ja 4 tuleb korrastada KKS § 3 1 lõikega 1 1 täiendamise tõttu ka sama paragrahvi teistes lõigetes olevaid viiteid. Eelnõu § 4 punktiga 5 täiendatakse KKS § 45 lõikega 2 1 , et võimaldada K aitseväel kasutada jõudu rahuajal eeldatavalt sõjalise MÕS -i tõrjumiseks (nt sõjaline MÕS, mis jõuab tahtlikult või tahtmatult Eesti õhuruumi kas väljas t poolt Eestit või mis tõstetakse õhku Eesti territooriumilt). KKS § 45 punkt 2 võimaldab rahuajal Kaitseväel riigi sõjaliseks kaitsmiseks jõudu kasutada üksnes olukorras, k ui esineb rünnak ja see tuleb väljas t poolt Eesti territooriumi . MÕS - de laialdane kasutamine (ka riigi vast u suunatud rünnetes) on toonud kaasa olukorra, kus riigi sõjaliseks ründamiseks võib kasutada ka MÕS - i, mis on õhku tõstetud Eesti territooriumilt või lendab MÕS nii kiiresti, et ei suudeta tema õhkutõusmis e punkti kindlaks teha. Et võimaldada Kaitseväel reageerida kõikidele sõjalise otstarbega MÕS - dele, sõltumata nende õhkutõusmise asukohast, tehakse vastavas punktis muudatused. Eelnõu § 4 punktiga 6 täiendatakse KKS § 49 lõiget 1 punktiga 6 , mille järgi kasutab Kaitsevägi vahetut sundi muu hulgas KKS-i § 3 1 lõike 1 1 alusel MÕS-i tõrjumisel . See järgib eelnõuga loodavat MÕS-ide tõrjumise rollijaotust, mille järgi Kaitseväel on kaks sisult sarnast ülesannet: esiteks tõrjuda rahuajal eeldatavalt sõjalise otstarbega MÕS-i ning teiseks tõrjuda edasilükkamatu pädevuse alusel PPA või muu pädeva korrakaitseorgani asemel muud MÕS-i. Neist viimane ei ole jõu kasutamine riigi sõjali seks kaitsmi seks vaid vahetu sunni kohaldamine Kaitseväe muu ülesande täitmi seks . Eelnõu §-ga 5 muudetakse lennundusseadust LennS täiendamise vajadus on tingitud sellest, et lennuohutust, lennundusjulgestust, lennundustegevust ning õhuruumi kasutamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostavad riiklikku ja haldusjärelevalvet Transpordiamet ning teised LennS-s nimetatud riiklikku järelevalvet teostavad asutused. Oluline on mõista, et LennS alusel tehakse riiklikku järelevalvet lennuohutuse osas, näiteks kontrollitakse vajalike lubade olemasolu, aga lennuohutus ei ole see, mida mõistame KorS ohu mõistes. LennS alusel toimib riiklik järelevalve ainult väikses osas, üldine korrakaitse on endiselt KorS alusel ja enamalt jaolt PPA pädevuses. Kuivõrd LennS alusel kehtestatakse geograafilisi või ajutis i geograafilis i alasid (LennS § 4 1 alusel), milles saab piirata MÕS lendamist ning ajutiste geograafiliste alade kehtestajateks on PPA, KAPO, PäA, K aitsevägi ja EMTA, siis on neil ka LennS alusel riikliku järelevalve pädevus. Üheks erimeetmeks on ka võimalus sundida selles alas MÕS maanduma, kui MÕS-st tuleneb vahetu oht. Näiteks on MÕS maand u ma sundimise õigus PäA -l geograafilises alas, mille on PäA kehtestanud. See ei välista aga PPA kui ü ld korrakaitseorgani pädevust ka ise mh sellistes alades sundida MÕS-i maanduma , kui see peaks vajalik olema. Sellest tulenevalt muudetakse LennS § 60 2 lõiget 1 ja 1 1 ning täiendatakse KorS riikliku järelevalve erimeetmete loetelu ka eelnõuga loodava KorS §-ga 45 1 ( eelnõu § 5 punkt id 1 ja 2 ) . See muudatus tingib omakorda lõike 7 muutmise, mis annab õiguse kohaldada KorS §-s 45 1 , kui MÕS tõrje üldnormis, sätestatud erimeedet, milleks on MÕS maanduma sundimine ( eelnõu § 5 punkt 3 ) . See muudatus muudab lõiked 8 –10 tarbetuteks ning seetõttu tunnistatakse need lõiked eelnõu § 5 punktiga 4 kehtetuks. See tähendab, et MÕS maanduma sundimise erimeetmete kasutamisel lähtutakse KorS sätestatust (vt KorSi muudatusi). Eelnõu §-ga 6 muudetakse politsei ja piirivalve seadust Eelnõu § 6 punktiga 1 täiendatakse PPVS § 3 lõiget 1 punktiga 5 1 . Kõnealune norm loetleb PPA ülesanded ning s elleks, et PPA kui üldkorrakaitseorgan saaks kaitsta isikuid ja vara MÕS eest , tuleb see ka PPV S -s sätestada. Eelnõu § 6 punkti s 2 tehtav muudatus on seotud eelnõu § 2 p-ga 1 lisatava KKS § 3 lõikega 3 1 . Selleks, et PPA saaks teostada oma üldkorrakaitseorgani rolli, peab tal olema teave Eesti õhuruumis lendavate avastatud ja tuvastatud objektide kohta. Selle jaoks sätestatakse KKS-s, et Kaitsevägi eda stab talle oma ülesande täitmise raames saadud teabe PPA-le ning PPVS-s, et PPA-l on omakorda õigus saada Kaitseväe käes teavet, mis on vajalik PPA-le tema ülesande täitmiseks ehk MÕS tõrjumiseks. Samuti peab PPA esitama oma ülesannete raames saadud teavet õhuruumis ja selle lähiümbruses avastatud ja tuvastatud objektide kohta Kaitseväele. See on vajalik, et PPA-l ja Kaitseväel oleks ühesugune seirepilt ja teave. Eelnõu §-ga 7 tehakse muudatused turvategevuse seaduses Turvaettevõt jatel e ja siseturvakorraldajatele antakse õigus kasutada erandlikel ja selgelt piiritletud juhtudel, kui esineb vahetu ja kõrgendatud oht elule, tervisele või varale, nende riigikaitseobjektide, mis on ka elutähtsate teenuste osutajad, nende toimepidevuse tagamiseks vajaliku taristu kaitseks mehitamata õhusõidukist lähtuva ründe tõrjumiseks asjakohaseid erivahendeid. Tegemist on objektipõhise lahendusega kõrge riskiga taristuobjektidel, kus viivitus välise sekkumise ootamisel võib oluliselt suurendada julgeoleku ja toimepidevuse riske. Samas olukordades, kus näiteks mehitamata õhusõidukit kasutatakse objekti läheduses või kohal viibimiseks, filmimiseks või piirangu või keeluala rikkumiseks ilma vahetu ründeta, tuleb esmalt teavitada Politsei ja Piirivalveametit ning rakendada tavapäraseid õiguskaitsemeetmeid. Kaitsemeetmete rakendamise vajadus lähtub objekti riskianalüüsist ning on kohustuslik elutähtsa teenuse osutaja taristu valdajale, kellel on riigikaitselise tähtsusega objektid. Elutähtsate teenuste osutajate nõustamist taristu füüsilise ja küberturvalisuse osas koordineerib Riigikantselei ja viib läbi koostöös Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Riigi Infosüsteemi Ameti , Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Kaitseväega. Eelnõu kohaselt laiendatakse turvategevust läbi viiva turvaettevõtja või siseturvakorraldaja õigusi riigikaitseobjektil, kus see on RKO riskianalüüsist ja turvaplaanist tulenevalt vajalik, nii et lisaks juba kehtiva õiguse alusel lubatud erivahenditele (nt tuli relv) on neil täiendavalt lubatud kasutada ka raadioside piirajat . R iigikaitseobjektidel on turvategevust läbi viival turvaettevõtjal või siseturvakorraldajal õigus paigaldada nende objektide kaitseks MÕS tuvastamiseks vajalikke seireseadmeid, kui see tuleneb objekti riskianalüüsist ja turvaplaanist ning on objekti kaitseks vajalik. Kasutatavad seirelahendused peavad olema tehniliselt ühildatavad Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitseväe ühtse õhuruumi seirepildiga, et tagada olukorrateadlikkuse terviklikkus. Seireseadmete valiku, tehniliste nõuete ja integreerimise osas nõustab elutähtsa teenuse osutajaid Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi. Eelnõu § 7 punkti d 1 ja 2 on omavahel seotud. Eelnõuga lisatav § 10 lõi k e 1 punkt 11 sätestab turvaettevõtjale uue kohustuse – jagada turvaobjekti õhuruumi seireandmeid Kaitseväe, PPA ja TRAM-ga. Seda kohustust rakendatakse juhul, kui turvaobjekti õhuruumi seiratakse, s.t nende andmete olemasolul . See kohustus kehtib nii RKO kui ka mis tahes mu u turva objekti õhuruumi seireandmete puhul. Kuivõrd turva tegevust saab teha ka siseturvakorraldaja, siis on vaja muuta TurvaTS § 9 lõiget 9, et ka siseturvakorraldajal on seireandmete jagamise kohustus. Eelnõu § 7 punktid 3 ja 4 on omavahel seotud. Eelnõuga nähakse turvatöötajale ja turvajuhile ette õigus sundida MÕS maanduma, kui esinevad teatud tingimused: objekt on määratud riigikaitseobjekti ks ja on alust arvata, et MÕS-st lähtub vahetu oht elutähtsa teenuse toimepidevusele, turvaobjektile, sellel olevale varale või sellel viibivatele isikutele. Punktis 4 tuleb seetõttu täiendada § 27 lõikes 1 olevat viidet. Eelnõu § 7 punktidega 5 – 7 muudetakse TurvaTS § 28. TurvaTS § 28 loe tl eb relvad ja erivahendid, mida turvamisel on õigus kasutada. Normi täiendatakse MÕS maanduma sundimise ja MÕS juhtimise ülevõtmise vahendiga. Uus lõige 6 1 sätestab, et MÕS maanduma sundimise vahendi t võib kasutada ainult siis, kui turvaobjekt on ka riigikaitseobjekt ( eelnõu § 7 punkt 6 ) . Samuti tuleb arvestada tõrjemeetme valimisel proportsionaalsusega – tulirelva võib kasutada vaid siis, kui mitte ühegi teise vahendiga ei ole võimalik ära hoida ohtu elutähtsa teenuse toimepidevusele ja tulirelva kasutamisega kaasnev kahju on o luliselt väiksem kui ründega kaasnev võimalik kahju ( eelnõu § 7 punkt 7 ) . Uus lõige 6 2 näeb ette, et raadioside piiraja kasutamiseks peavad olema täidetud teatud tingimused – esiteks peab raadioside piiraja kasutamine tulenema RiKS § 85 lõike 1 punktis 2 nimetatud RKO turvaplaanist ning lähtuma peab ESS §-s 115 sätestatust . Kui turvaplaanist sellist võimalust ei tule, siis ei ole ka raadioside piiraja kasutamine lubatud. Nendel , kes ei tegutse riigikaitseobjektil , on õigus kasutada passiivseid kaitsemeetmeid ja see ei too kaasa õigusaktide muutmise vajadust. Ohtude ennetamist toetatakse toimivate mehhanismide kaudu, sealhulgas täiendades Riigikantselei elutähtsa teenuse osutaja taristu kaitse ja küberturvalisuse soovitusi mehitamata õhus õidukit e vastaste meetmetega. Eelnõu § -s 8 on märgitud seaduse jõustumise aja ks 2027. aasta 1. j uuli . Jõustumisaja määramisel on arvestatud, et : 1) PPA saaks teha vajalikud ettevalmistused praktika muudatuse elluviimiseks . See võib hõlma ta nii tööprotsesside ja -korralduse kohandamis t , personali koolitamist ning sisemiste juhiste ja regulatsioonide uuendamist. 2) K aitsevä ge vaja koolit ada, kui PP A asemel hakkab ohtu tõrjuma . 3) RKO - d e valdajad peavad koostama või uuendama ja kinnitama riskianalüüsid ja turvaplaanid . 4) seirepiltide ühildamine võtab aega . Eelnõu vastavus põhiseadusele Eelnõuga ei nähta ette regulatsiooni, mis piiraks põhiõigusi. RKO- d peavad hakkama riskianalüüsi ja turvaplaani koostades arvestama ka MÕS tõrj umise õigusest tuleneva õhuruumi seirevajadusega. Ehk siis on tegemist meetmega, mida RKO peab objekti kaitseks rakendama ja üheks vajalikuks vahendiks on seireseadmed. Kuivõrd käesoleva eelnõuga nähakse ette MÕS tõrjumise rollijaotus ja meetmed ning MÕS liigub õhuruumis, siis on vajalik, et ka RKO-d seiraksid oma õhuruumi, et saada õig eaegselt teave MÕS-st, mis nende objektile võib ohtu kujutada. RKO lähtub oma tegevuses Vabariigi Valitsuse 23.09.2016. a määrusest nr 106 “Riigikaitseobjekti kaitse kord” ja sel le lisadest, mis reguleerivad RKO-de kaitsemeetmetega seonduvat (miinimummeetmed ja lisaturvameetmed). Seega tuleb eelnõust lähtuvalt kõnealuse määruse asjakohas eid lisa sid muuta. Alternatiiviks oleks see, kui PPA või K aitsevägi annab sellisest MÕS-st RKO -le teada, aga arvestades MÕS-de kiiret liikumist , samuti võib MÕS muuta kiirelt suunda, kõrgust, kiirust , siis suure tõenäosusega ei jõua ks teave õigeaegselt RKO -ni. Seetõttu on vajalik, et RKO ise seiraks oma objekti kohal olevat õhuruumi. Selleks, et tekiks terviklik seirepilt, tuleb RK O-l oma seireandmeid K aitseväe , PPA ja TRAM- ga jagada. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus E uroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 ja selle rakendusmäärustele. 6. Seaduse mõjud Sihtrühm : 1) MÕS piloodid ; 2) PPA ; 3) Riigikaitseobjektide omanikud 4) Kaitsevägi 5) Transpordiamet 6) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet 7) Kaitseliit 8) Turvaettevõ tted MÕS piloodid Positiivse mõjuna toome välja, et reguleeritakse valdkond, mis seni on olnud reguleerimata. Eelnõuga luuakse konkreetne ja kindel MÕS tõrje rollijaotus, see aitab ka MÕS pilootidel mõista, millised piirkonnad ja alad on tavalistele MÕS lennutajatele ja millistel aladel või objektide läheduses on kõrgendatud turvameetmed. Samuti saab MÕS pilootide le teatavaks, milliseid meetmeid ja sunnivahendeid on MÕS-st tuleneva olulise või kõrgendatud ohu korral PPAl, Kaitseväel ja RKO-l õigus kasutada. Negatiivsete mõjude osas võib välja tuua näiteks lendamist piiravate geo g raafiliste alade potentsiaalses liigses levikus – kui MÕS-e nähakse pigem ohuna, siis kehtestatakse piirangualasid, milledes lendamiseks loa taotlemine on väga bürokraatlik. Piirangualas võib olla lendamise vajadus näiteks mingi töö tegemiseks (geodeesia, infrastruktuuri ja metsa seire). Eelnõuga laiendatakse isikute ringi, kellel on õigus MÕS maanduma sundida, sh selleks ka jõudu kasutada. See tekitab ohu, et legaalselt lennutatav MÕS hävib kogemata ja tema maanduma sundimiseks tegelikku põhjust ei olnud. Seda riski aitab maandada kvaliteetselt koolitatud personal ja kindel jõu kasutamise reeglite ( Rules of Engagement ) struktuur. Tuleb arvestada, et seireandmetest tuleneva valenegatiivse korral võib hävida kaitstav objekt, valepositiivse korral võib hävida nt mehitatud õhusõiduk või väga suure rahalise väärtusega MÕS. Küll aga aitab seda vä ltida eelnõ u toodud rollijaotus ja antavad õigused. See peaks looma selguse, millises piirkonnas ja objektil kellel millised õigused on. Riigikaitseobjektide valdajad ja elutähtsa teenuse osutajad Riigikaitseobjektid e valdajad ja ka e lutähtsa teenuse osutajad saavad kasutada seireseadmeid ning eelnõuga kehtestatakse kohustus jagada seireandmeid pädevate ametiasutustega . See avaldab mõju eeskätt neile, kes otsustavad seireseadmed vabatahtlikult kasutusele võtta, ning kohustuslikus korras üksnes neile, kelle riigikaitse objekti riskianalüüsi ja turvaplaani kohaselt on see vajalik. Eestis on praegu ligikaudu 230 elutähtsa teenuse osutajat ning lähiaastatel võib nende arv kasvada kuni 400-ni, kuid kuna muudatus on objektipõhine ega laiene kõigile teenuse osutajatele ega kõigile nende objektidele, mistõttu on mõju sihtrühm arvuliselt piiratud, kuid asjaomastele ettevõtjatele sisuliselt märkimisväärne. Nõue toob kaasa otsese majandusliku mõju investeeringute näol seire- ja tõrjeseadmetesse, andmekaitse- ja küberturbemeetmetesse ning personali koolitamisse, samuti suurendab see püsivaid halduskulusid seireandmete töötlemisel ja edastamisel . See võib lühiajalises vaates suurendada kulubaasi ja mõjutada konkurentsiolukorda nende ettevõtjate suhtes, kellele kohustus ei laiene, kuid samal ajal võib kõrgem turvalisuse tase tugevdada teenuse kvaliteeti ja usaldusväärsust ning seeläbi ka turupositsiooni. Muudatuse rakendamisel peavad ametiasutused arvestama täiendava ressursiga koolituste läbiviimiseks ning eeskätt elutähtsa teenuse osutajate nõustamiseks seireseadmete valikul ja rakendamisel. Samuti tuleb arendada andmete vastuvõtu ja analüüsi võimekust, mis suurendab lühiajaliselt halduskoormust ja kulusid. Pikemas perspektiivis muudab see järelevalve ja kriisireageerimise sihipärasemaks ning tugevdab riigi kriisivalmidust ja situatsiooniteadlikkust, võimaldades ohte varem tuvastada ja vähendada katkestuste mõju. M eede soodustab innovatsiooni ja tugevd ab kriisideks valmisolekut . Võimalik mõju põhiõigustele, eelkõige andmekaitsele, on maandatav selge õigusliku raamistiku ja asjakohaste kaitsemeetmetega ning regionaalselt võib see suurendada elutähtsa teenuse osutaja objektide toimepidevust eri piirkondades. Regionaalne mõju võib avalduda elutähtsa teenuse osutaja objektide paiknemise kaudu suurenenud toimepidevuses eri piirkondades. Mõju ulatus on sihtrühma piiratuse tõttu väike, kuid mõju asjaomastele ettevõtjatele ja riigi kriisivalmidusele võib olla märkimisväärne. Lühiajalised mõjud avalduvad peamiselt kulude ja halduskoormuse kasvuna, pikaajalised mõjud aga turvalisuse, toimepidevuse ja kriisijuhtimise kvaliteedi paranemisena. Turvaettevõtted ja siseturvakorraldajad Turvaettevõtted ja siseturvakorraldajad peavad hakkama turvatöötajaid koolitama, et nad oskaksid MÕS tõrjumise vahendeid tõhusalt, aga samas ka kõiki erivahendite kasutamis est tulenevaid piiranguid arvestades (nt proportsionaalsus) kasutada. Selleks on vajalik täiendada siseministri 16. m ai 2024. a määrust “Tur vategevuse eeskiri” , et see hakkaks reguleerima turvatöötajate koolitamist ka MÕS tõrjega seoses. See on ajamahukas tegevus ja ka turvateenistuja koolitajal peavad olema turvateenistuja väljaõppe ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Üle riigipiiri pikka maad suudavad lennata üldjuhul sertifitseeritud kategooria või erikategooriasse kuuluvad suuremad mehitamata õhusõidukid , millest tuleneva ohu tõrjumise eest vastutab Kaitsevägi. Samas avatud kategooria MÕS-d (ehk väikesed MÕS-d ) on need, mis on peamine MÕS vastaste erivahendite „sihtmärk“. Sarnaselt LennS analoogse regulatsiooniga on mõju riigi julgeolekule positiivne, sest iga meede, mida riigi julgeoleku tagamise korral valitsusasutused saavad kohaldada, tagab riigi parema julgeoleku (laias tähenduses, st sisemiste ja väliste ohtude eest kaitsmise). Kuna MÕS-de arv on üha kasvamas ning on muutumas ka kuritegelike ja terroristlike organisatsioonide nn igapäevaseks töövahendiks, on vaja, et ka MÕS-dest kujuneva ohu vastu saaks tõhusalt võidelda. Mida paremini on tagatud riigi julgeolek, seda turvalisemalt saab tunda end tema kodanik ja seda paremini on tagatud ka elutähtsad teenused , mistõttu on MÕS-de vastu kohaldada lubatavate erivahendite mõju pigem keskmine , sagedus väike, sest ei ole ette näha, et oleks vaja iga päev selliseid vahendeid kohaldada. Mõju ulatus ja sagedus võivad olla suured mõne ohuolukorra (kriisi) ajal. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju riigiasutuste korraldusele on positiivne, sest iga meede või vahend , mida riigikaitse või riigi julgeoleku eest vastutav valitsusasutus või korrakaitseorgan saab avaliku korra tagamiseks ohuolukorras kohaldada, on samm edasi turvalisema (elu)keskkonna suunas. Sarnaselt LennS analoogsete muudatustega ei ole e esmärk niivõrd neid vahendeid kohaldada, kuivõrd heidutada võimalikku seaduserikkujat ja seeläbi vältida MÕS-dest tulenevate ohtude realiseerumist . 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu vastuvõtmisega võivad kaasneda täiendavad kulud PPA-le. Tulenevalt muudatustest võib osutuda vajalikuks täiendavalt koolitada politseiametnikke uute vahendite kasutamisel ning samuti MÕS-st tulenevate ohtude hindamisel. Samuti võivad PPA-le tekkida täiendavad kulud uute erivahendite soetamisel. Ühe kõrge riskiga taristuobjekti puhul võib esialgne seire- ja tõrjelahenduste soetuskulu olla hinnanguliselt suurusjärgus 60 000 kuni 250 000 eurot, sõltuvalt objekti suurusest, katvuse vajadusest ja valitud tehnilisest lahendusest. Näiteks raadiosagedusel põhinev MÕS - de tuvastussüsteem koos tarkvara ja paigaldusega võib maksta ligikaudu 10 000 kuni 40 000 eurot, radarisüsteemil põhinev lahendus koos integreeritud tarkvaraga 50 000 kuni 150 000 eurot ning optilise või termokaamera lisamine 5 000 kuni 20 000 eurot. Tõrjevahenditest on võrgupüssi turuhind üldjuhul vahemikus 5 000 kuni 15 000 eurot seadme kohta ning püüdurvõrgu süsteem koos vajalike tarvikutega 3 000 kuni 10 000 eurot. Seega kujuneb terviklahenduse maksumus sõltuvalt tehnilisest tasemest ja kaitstava ala ulatusest mitmekümnest tuhandest kuni veerand miljoni euroni. Seire- ja tõrjeseadmete hinnatase võib sõltuvalt tehnoloogiast, võimekusest ja kasutusotstarbest märkimisväärselt varieeruda. Näiteks elektroonilise side segajat või protokollide häkkimise võimekusega süsteemi soetamine võib ulatuda ligikaudu 500 000 euroni ning ka aktiivradarite hinnatase võib jääda samasse suurusjärku. Aastane püsikulu, mis katab hoolduse, tarkvaralitsentsid, süsteemide uuendused, kalibreerimise, kulumaterjali asendamise ning personali regulaarse väljaõppe, võib olla ligikaudu 10 000 kuni 50 000 eurot aastas, moodustades keskmiselt 10 kuni 20 protsenti esialgsest investeeringust. Kui elutähtsa teenuse osutaja ei soeta seadmeid ise, vaid kasutab turvaettevõt ja teenust, kujunevad kulud vastavalt sellele, kuidas turvaettevõ tja seire- ja tõrjeteenuse hinnastab, hõlmates nii investeeringu amortisatsiooni, hoolduskulud kui ka personali- ja valmisolekukulu. Tegemist on indikatiivse hinnanguga, kuna Eestis puudub seni laialdane praktika selliste integreeritud MÕS-de seire ja tõrjelahenduste rakendamisel kõrge riskiga tsiviiltaristul. 8. Rakendusaktid Muutmist vajavad järgmised rakendusakti d : Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrus nr 106 “Riigikaitseobjekti kaitse kord” Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määrus nr 301 “Raadioside piiramise kord” Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määrus nr 109 “Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” Siseministri 16. mai 2024. a määrus nr 13 “Turvategevuse eeskiri” Rakendusaktide kavandid on esitatud käesoleva seletuskirja lisas. 9. Seaduse jõustumine Seaduseelnõu on kavandatud jõust uma 202 6 . aasta 1. juulil . V älja on vaja töötada koolitusprogrammid ja koolitada PPA ametnikke , turvaettevõtjaid ning siseturvakorraldajaid uute õiguste ja kohustuste rakendamiseks, samuti teavitada MÕS lennutajaid ja avalikkust muudatuste sisust ja piirangutest. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Lennuakadeemiale, AS-le Tallinna Lennujaam, Transpordiametile, Eesti Turvaettevõtete Liidule, AS-le Lennuliiklusteenindus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile , MTÜ-le E stonian Aviation Clu ster, Eesti Kaitse ja Kosmose tööstuse Liit. Teie 26.03.2026 nr 7-2/26-00655-1, Riigikantselei RK/26-0371/-1K [email protected] Meie 07.04.2026 nr 8-2/2408 Korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud riigisekretär Riigikantselei on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. 1. Eelnõu § 1 p 3 (KorS § 45 lg 6) – sättega luuakse õiguslik alus mehitamata sõiduki peatamiseks ilma eelneva peatumismärguandeta. Erinevalt muudest sõidukitest võib mehitamata sõidukit sätte kohaselt sundpeatada ka vahetu olulise ohu tõrjumiseks. Seletuskirjas ei ole avatud erisuse tagamaid, seega jääb arusaamatuks, miks mehitamata sõidukite puhul on sekkumislävend madalam kui muude sõidukite puhul. Palume kaaluda, kas sekkumistasandi alandamine vahetult kõrgendatud ohult vahetule olulisele ohule on vajalik ja põhjendatud. Kui sellele seisukohale siiski asutakse, palume seletuskirjas ka sekkumistasandi muutmist põhjendada. 2. Eelnõu § 1 p 4 (KorS § 451) – säte võimaldab anda õhusõiduki maandumiseks märguande ka ohu ennetamiseks. Ohu ennetamise näol on tegemist olukorraga, kus konkreetset ohtu ei esine, puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Seletuskirjas käsitletakse maandumismärguande andmist alates ohukahtlusest. Palume selgitada, miks ja millistes olukordades on erimeede vajalik ohu ennetamiseks. Palume selles osas ka seletuskirja täiendada. Lisaks juhime tähelepanu, et KorS-i lisatava § 451 lõige 5 (sisuliselt ka lg 4) kordab § 45 lg-s 6 sätestatud sundpeatamise aluseid. Eelnõukohane KorS § 451 lg 6 kordab sisuliselt sama paragrahvi lõiget 3. Seega palume kaaluda nende sätete vajalikkust. 3. Eelnõu § 4 p 1 (KKS § 3 lg 31) – KKS § 3 täiendatakse lg-ga 31 järgmises sõnastuses: “(31) Kaitsevägi edastab Eesti õhuruumi valvamise käigus saadud teabe õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavate avastatud ja tuvastatud objektide kohta Politsei- ja Piirivalveametile politsei ja piirivalve seaduse § 3 punktis 51 sätestatud ülesande täitmiseks ja Transpordiametile lennundusseaduse §-des 6053 ja 6054 sätestatud väärtegude kohtuvälise menetleja ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses.” Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  Jääb arusaamatuks, mis on „väärtegude kohtuvälise menetleja ülesande täitmiseks vajalik ulatus“. Kui peetakse silmas väärteomenetluse läbiviimist, siis palume seda sõnastuses väljendada. Seletuskirjas palume kirjeldada, kuidas ja kui kiiresti see teave Transpordiametile edastatakse. Samuti palume seletuskirjas välja tuua, mis väärteod on sättes viidatud lennundusseaduse (LennS) §-des 6053 ja 6054 kehtestatud. 4. Eelnõu § 4 p 1 (KKS § 3 lg 31) – sättes viidatakse LennS §-des 6053 ja 6054 kehtestatud väärtegudele. Viidatud LennS sätetes on füüsilisele isikule ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk maksimaalne võimalik karistusmäär. Juriidilisele isikule on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni 12 000 eurot, samas kui karistusseadustiku üldosa kohaselt on juriidilise isiku karistuse ülemmäär 400 000 eurot. Viidatud karistusmäärad ei ole omavahel proportsioonis. Justiits- ja Digiministeerium on seisukohal, et sama teo eest ettenähtud füüsilise ja juriidilise isiku karistused peavad üldjuhul olema samas proportsioonis karistusseadustiku üldosas ettenähtud sanktsiooniraamiga. See tähendab, et kui füüsilist isikut saab karistada kuni sanktsiooni maksimumiga (300 trahviühikuga), peaks sama teo eest olema võimalik karistada ka juriidilist isikut sanktsiooni maksimumiga (400 000 eurot). Saame aru, et põhjendatud juhtudel võib sellest üldreeglist kõrvale kalduda, kuid vastavaid valikuid peab sellisel juhul seletuskirjas põhjendama. Eelnõu seletuskirja kohaselt on seaduse eesmärk „laiendada rahuajal mehitamata õhusõidukite (MÕS) seire- ja tõrjevõimalusi. Eelnõu võimaldab Kaitseväel paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega droone, PPA-l tõhusamalt ennetada kuritegevust ning kaitsta inimeste elu ja tervist, samuti reageerida uutest drooniohtudest tulenevatele riskidele. Lisaks annab see riigikaitseobjektide valdajatele, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvatele ettevõtetele, paremad võimalused oma taristu kaitsmiseks. Selleks luuakse vajalikud pädevused ja õigused.“ Tõhusad ja ennetava toimega trahvimäärad on üks meede viidatud eesmärgi saavutamiseks. Oleme seisukohal, et eelnõu eesmärki silmas pidades tuleb kõnesoleva eelnõuga korda teha vähemalt lennundusseaduse §-d 6053 ja 6054 ja viia neis ette nähtud sanktsioonimäärad omavahel proportsiooni. 5. Eelnõu § 6 p 1 (PPVS § 3 lg 1 p 51) – eelnõu kohaselt on politsei põhiülesandeks isikute ja vara kaitse mehitamata õhusõiduki eest. Leiame, et selline säte ei ole vajalik. Kui isikute või vara kaitse mahub avaliku korra mõiste alla, on politsei üld- või edasilükkamatu pädevusega korrakaitseorganina kohustatud tegutsema ka ilma eelnõuga lisatava normita. Teisalt on norm ka sõnastatud väga kitsalt, kaitstes isikuid ja vara vaid mehitama õhusõiduki eest. Ilmselt peab politsei kaitsma isikuid ja vara siiski erinevate ohtude korral ja mitte vaid kitsalt mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu korral. 6. Eelnõu § 6 p 2 (PPVS § 3 lg 8, 9) – kõnealuse sättega nähakse ette, et Politsei- ja Piirivalveamet edastab teabe õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavate avastatud ja tuvastatud objektide kohta Kaitseväele kaitseväe korralduse seaduses sätestatud ülesande ja Transpordiametile lennundusseaduses sätestatud ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses. Palume kaaluda, kas seaduse tasandil on mõistlik ja vajalik reguleerida erinevate riigiasutuste omavahelist teabe vahetamist. Seejuures tuleb silmas pidada, et eelnõuga reguleeritakse teabevahetust sama haldusekandja sees, st sama haldusekandja erinevate organite vahel. Kui eelnõu koostajad peavad sätteid siiski vajalikuks, märgime, et eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, milliste ülesannete täitmiseks Kaitseväel ja Transpordiametil nimetatud teavet vaja läheb. Sätte sõnastuse põhjal võib järeldada, et tegemist on ühe konkreetse ülesandega. Palume sätte sõnastust täpsustada. Kui tegemist on ühe konkreetse ülesandega, palume lisada sättesse konkreetsed viited seaduse normidele, mis vastavad ülesanded ette näeb. Kui tegemist on mitmete ülesannetega, siis palume sõnastusest täpsustada ja kasutada „sätestatud ülesande“ asemel „sätestatud ülesannete“. 2  Lisaks sellele näeb sama muudatuspunkt ette, et Politsei- ja Piirivalveametil õigus saada Kaitseväelt Eesti õhuruumi valvamise käigus saadud teavet õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavate avastatud ja tuvastatud objektide kohta. Samas on eelnõu § 4 punktiga 1 nähtud juba ette Kaitseväele teabe edastamise kohustus Politsei- ja Piirivalveametile, seega puudub Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul vajadus teabevahetust kahesuunaliselt reguleerida. Kui Kaitseväel on kohustus edastada Politsei- ja Piirivalveametile teavet, siis puudub vajadus reguleerida Politsei- ja Piirivalveameti õigust vastavat teavet saada. Palume kavandatav lõige 9 Politsei- ja Piirivalveameti teabe saamise õiguse kohta eelnõust välja jätta. 7. Eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes on hetkel tehtud ekslik järeldus, et eelnõu muudatustega ettevõtjate halduskoormus ei kasva. Eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsi osa märgib, et eelnõu võib tuua kaasa lendamist piiravate geograafiliste alade potentsiaalse liigse leviku, /…/ milledes lendamiseks loa taotlemine on väga bürokraatlik. Eeldame, et loa taotlemine on samavõrd vajalik ka eraettevõtete jaoks, mistõttu on selge, et halduskoormus neile uute piirangute tõttu suureneb. Lisaks on halduskoormus teemaks mitmete ETO-de puhul. Seletuskirja mõjuanalüüsis märgitakse, et asjaomastele ettevõtjatele on mõju sisuliselt märkimisväärne ning väljendub lühiajaliselt halduskoormuse ja kulude kasvuna. Seletuskirjas mainitakse investeeringuid seire- ja tõrjeseadmetesse, andmekaitse- ja küberturbemeetmetesse ning personali koolitamisse, kuid ka püsivate halduskulude suurenemist seireandmete töötlemisel ja edastamisel. Halduskoormusena võib lisaks näha turvaettevõtjate suurenevat vajadust personali koolitada. Ka see on mõjuanalüüsis välja toodud. Palume eelnevast lähtuvalt sisukokkuvõtet parandada ja täiendada, kuna eelnõu muudatused toovad kindlasti ettevõtjatele kaasa halduskoormuse kasvu. Samas lisame, et halduskoormuse tasakaalustamise reegli kohaselt võib reegli jätta kohaldamata (ehk halduskoormuse vähendamise meetmed lisamata), kui halduskoormus lisandub eelnõuga riigikaitse või julgeoleku oluliste vajaduste tõttu (HÕNTE § 1 lg 4 2). Palume ka vastavad viited sisukokkuvõttesse lisada. 8. Seletuskirja jaotises „Eelnõu vastavus põhiseadusele“ on märgitud: „Eelnõuga ei nähta ette regulatsiooni, mis piiraks põhiõigusi“. Justiits- ja Digiministeerium selle väitega ei nõustu. Eelnõu põhieesmärk on anda riigile ja teatud juhtudel ka riigikaitseobjektidel tegutsevatele turvaõiguse kandjatele uus (ja osalt laiendatud) sunnivahend drooniohu tõrjumiseks. Rõhutame, et iga sunnivahend riivab põhiõigusi juba oma olemuselt, seda ka siis, kui meedet kasutatakse üksikjuhtudel ja rangetel tingimustel. Käesolevas eelnõus on põhiõiguste riive eriti selge, sest tegemist on vahetu sunni ja erivahendite kasutamise volitustega ning sidepidamise häirimise võimalusega. Samas on arusaadav, miks regulatsiooni kavandatakse. Eelnõu eesmärk on reageerida kasvanud drooniohule ning kaitsta elu, tervist ja vara, tagada avalik kord ja riigi julgeolek ning kaitsta riigikaitseobjekte ja elutähtsa teenuse toimepidevust. Need on ilmselgelt legitiimsed eesmärgid, mis võivad põhiõiguste riivet õigustada, kui meetmed on proportsionaalsed. Eelnõus kavandatavad meetmed riivavad muu hulgas omandipõhiõigust (PS § 32), ettevõtlusvabadust (PS § 31), eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset (PS § 26) ning sõnumisaladust /side saladust (PS § 43). Eeltoodust tulenevalt ei saa seletuskirjas väita, et põhiõigusi ei piirata. Põhiõigusi riivatakse, kuid riive võib olla põhiseaduspärane, kui see on suunatud legitiimsele eesmärgile ning vastab proportsionaalsuse nõuetele (sobivus, vajalikkus, mõõdukus), sh kui on tagatud piisavad menetluslikud ja sisulised kaitsegarantiid (tingimused, piirangud, kontrollitavus). Arvestades eeltoodut palume seletuskirja lisada asjakohane põhiseaduspärasuse analüüs. 9. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. 3 10. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega 2. Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Katariina Kärsten 53888918 [email protected] Einar Hillep Helen Uustalu Mari Käbi Mart Laas Joel Kook Inge Mehide 4