Kiri

EUROOPA KOMISJON Brüssel, 19.11.2025 COM(2025) 835 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE ANDMELIIDU STRATEEGIA TEHISINTELLEKTI ARENDAMISEKS ANDMETE KÄTTESAADAVAKS TEGEMINE ET ET 1. Sissejuhatus – tehisintellekti arendamiseks andmete kättesaadavaks tegemine Tehisintellekt muudab maailmamajandust ning EL vajab suurtes kogustes kvaliteetseid andmeid, et olla konkurentsivõimeline ja edendada innovatsiooni. Ilma selliste andmeteta ei saa EL luua töökindlaid tehisintellektimudeleid, optimeerida tervishoidu ega energiasüsteemi ega säilitada tööstuses juhtpositsiooni. Parem juurdepääs andmetele on otsustava tähtsusega eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seisukohast, et nad saaksid laiendada tegevust ja säilitada konkurentsivõime. EL on loonud tugeva aluse turvalise ja koostalitlusvõimelise ühtse andmeturu loomiseks, toetudes peamistele selle valdkonna õigusaktidele nagu andmemäärus1 ning investeerides ühtsetesse Euroopa andmeruumidesse2. Samal ajal on Euroopa tehisintellekti tegevuskava3 ja tehisintellekti kasutamise strateegiaga4 loodud tingimused, et EL saaks olla tehisintellekti arendamisel ja kasutuselevõtul esirinnas. Siiski seisab EL silmitsi tehisintellekti arendamiseks vajalike andmete nappuse ja kasvava geopoliitilise konkurentsiga, mis tähendab, et andmeid käsitatakse järjest rohkem strateegilise varana. Palju väärtuslikke andmeid on endiselt isoleeritud või alakasutatud, muu hulgas keerukate andmenormide tõttu, samal ajal kui ülemaailmsed konkurendid kasutavad andmeid tehnoloogilise ja tööstusliku eelise saamiseks kiiremini ära. Nõuete täitmise hõlbustamiseks ja prognoositavuse parandamiseks tehakse digivaldkonna koondpaketis ettepanek lihtsustada andmete regulatiivset keskkonda, koondades neli õigusakti ühtseks sidusaks andmeraamistikuks. Selleks et toetada ettevõtjaid ja lihtsustada nõuete täitmist, lisatakse strateegiale andmemääruse kohane terviklik tugipakett. Näidislepingutingimused ja pilvandmetöötluse lepingute tüüptingimused ning spetsiaalne kasutajatugi aitavad eelkõige VKEdel kohustustes orienteeruda, vähendada õiguslikku keerukust ja keskenduda innovatsioonile. Näidislepingutingimusi kohaldatakse nii ettevõtjate ja riigi vaheliste kui ka ettevõtjatevaheliste suhete puhul, toetades andmete loomist, jagamist ja lihtsamaid lepinguid5. Andmeliidu strateegias nihkub rõhuasetus reeglitelt tulemustele. Selle saavutamiseks tegutseb EL kolmes prioriteetses valdkonnas: • tehisintellekti arendamiseks andmetele juurdepääsu laiendamine selliste algatustega nagu andmelaborid, kus pakutakse usaldusväärseid pseudonüümimisteenuseid ning koondatakse avaliku ja erasektori osalejate andmeressursse, et pakkuda ettevõtjatele ja teadlastele kvaliteetseid andmestikke; 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2854 ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi (EL) 2020/1828. 2 Euroopa Komisjoni talituste töödokument ühtsete Euroopa andmeruumide kohta, SWD(2024) 21 final, 24. jaanuar 2024. 3 Euroopa Komisjon (2025). Euroopa tehisintellekti tegevuskava. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. COM(2025) 165 final. Brüssel, Euroopa Komisjon. 4 Euroopa Komisjon, tehisintellekti kasutamise strateegia, COM(2025) 723 final, Brüssel, 8. oktoober 2025. 5 ELi tehisintellektimudeliga seotud lepingute ajakohastatud tüüptingimused | Avaliku sektori hankijad 1  • andmenormide ühtlustamine, et muuta andmete jagamine ettevõtjate ja teadlaste jaoks lihtsamaks, sealhulgas küpsistega nõustumise reformimine, et muuta nõusoleku andmine vähem häirivaks, kuid jätkata samal ajal õiguste kaitsmist; • rahvusvahelistes andmevoogudes ELi ülemaailmse positsiooni tugevdamine, kõrvaldades põhjendamatud kaubandustõkked, et Euroopa ettevõtjad saaksid konkureerida kõikjal maailmas võrdsetel tingimustel. 2. Euroopa andmestrateegia (2020–2025) edasiarendamine 2020. aasta Euroopa andmestrateegiaga6 lõi EL turvalise ja õiglase ühtse andmeturu jaoks õigusliku ja institutsioonilise aluse. Selle eesmärk oli vallandada andmete potentsiaal innovatsiooni ja majanduskasvu edendamisel, kaitstes samal ajal õigusi. Generatiivse tehisintellekti ja kasvava geopoliitilise konkurentsi tingimustes on aga selge, et EL peab minema loodud alusest kaugemale. Euroopa andmestrateegia põhjal on töötatud välja olulised õigusaktid, mille abil suurendada kogu andmete väärtusahela ulatuses usaldust, edendada andmete jagamist ja selgitada norme. Andmehalduse määrusega on loodud mehhanismid usaldusväärseks andmete jagamiseks, reguleeritud vahendajate tegevust, kehtestatud raamistik, mille alusel ettevõtjad saavad üldistes huvides andmeid vabatahtlikult jagada (vabatahtlik andmealtruism), ning tehtud teatavad kaitstud avaliku sektori andmestikud avalikuks. Andmemäärusega tehakse kättesaadavaks ühendatud toodete ja teenuste andmed ning selgitatakse juurdepääsu- ja kasutusõigusi. Avaandmete direktiivi ja selle väärtuslike andmestike alase rakendusakti (mida kohaldatakse alates 2024. aasta juunist) kohaselt tuli teatavad avaliku sektori andmestikud teha masinloetavas vormingus vabalt ja avalikult kättesaadavaks. Kehtival õigusraamistikul on aga ka lahendamata probleeme, muu hulgas selle ebaühtlane rakendamine liikmesriikides ja ärisaladustega seotud ebakindlus. Euroopa andmestrateegia raames kehtestatud toetusmeetmed hõlmavad koostööd Euroopa Andmeinnovatsiooninõukoguga, et koordineerida liikmesriikide tegevust, ja 7 standardimistaotlust, et luua alus Euroopa usaldusväärsete andmete raamistikule . 6 Euroopa andmestrateegia – Euroopa digituleviku kujundamine, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020, https://data.europa.eu/doi/10.2775/645928. 7 Euroopa Komisjoni 1. juuli 2025. aasta rakendusotsus C(2025) 4135 standardimistaotluse kohta, mis esitatakse Euroopa standardiorganisatsioonidele seoses Euroopa usaldusväärsete andmete raamistikuga, et toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/2854, kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/growth/tools-databases/enorm/mandate/614_en (vaadatud 27. oktoobril 2025). 2 Selleks et muuta Euroopa ühtne andmeturg reaalsuseks, Vähktõve piltdiagnostika investeeris komisjon aastatel 2021–2024 riiklike ja Euroopa andmeruum erasektori meetmete täiendamiseks 336 miljonit eurot 14 sisaldab anonüümitud pilte strateegilisse ühtsesse Euroopa andmeruumi, mis hõlmavad ja kommentaare. 2027. peamisi majandussektoreid ja avalikku huvi pakkuvaid aastaks on selles üle 60 valdkondi. Need andmeruumid pakuvad turvalist taristut ja miljoni vähiga seotud juhtimisraamistikke andmete vabatahtlikuks jagamiseks meditsiinilise ülesvõtte. kokkulepitud tingimustel. Nüüd on peamine väljakutse sellealast tegevust tõhustada, et saavutada kogu ELi hõlmav mõju. 3. Kolm väljakutset, millega EL peab kohe tegelema Kuna tehisintellektitehnoloogia ja -teenused on ülemaailmset keskkonda ümber kujundamas, peab EL kiiresti tegelema kolme uue strateegilise väljakutsega: andmete nappus, regulatiivne keerukus ja kasvav ülemaailmne konkurents. Andmete nappus: innovatsiooni struktuurne kitsaskoht Generatiivse tehisintellekti, suurte keelemudelite ja tehisaruagentide8 esilekerkimise tõttu on juurdepääs suuremahulistele, kvaliteetsetele, seninägematutele ja valdkonnapõhistele andmestikele muutunud ülemaailmse konkurentsivõime seisukohast määravaks teguriks. Epoch AI andmetel kahekordistub suurte keelemudelite treenimiseks kasutatavate andmestike maht ligikaudu iga kuue kuu järel9. Suured keelemudelid ja muud liiki üldotstarbelised tehisintellektimudelid nõuavad väga suurt hulka mitmekesiseid treeningandmeid. Uuringud näitavad, et praeguste suundumuste jätkudes võivad avalikult kättesaadavad treeningandmed aastatel 2026–2032 ammenduda10. Sellega seoses on ELil kaks ülesannet: i) teha kvaliteetsed andmestikud, sealhulgas sektoripõhised andmestikud, laiemalt kättesaadavaks ning ii) tagada, et nende andmestike töötlemiseks vajalik andmetöötlustaristu on suuremahuliseks kasutamiseks kättesaadav. Paljudel Euroopa ettevõtetel, eelkõige VKEdel ja idufirmadel, puudub andmete piisav maht ja mitmekesisus ning juurdepääs Euroopa andmetöötlussuutlikkusele, mida on vaja konkurentsivõimeliste tehisintellektilahenduste väljatöötamiseks. Kui EL ei suuda kiiresti tegutseda, tekib oht konkurentidest maha jääda. 8 „Tehisaruagent on tehisintellektisüsteem, mis suudab iseseisvalt otsuseid teha ja tegutseda. See on suuteline mõistma keelt, arutlema ülesannete üle, tegutsema autonoomselt varem kindlaksmääratud eesmärkide täitmiseks ja suhtlema ümbritseva keskkonnaga, juhtides näiteks ka suhtlust inimestega.“ 9 Robi Rahman ja David Owen (2024), „The size of datasets used to train language models doubles approximately every six months“. Avaldatud veebis aadressil epoch.ai. Kättesaadav aadressil: https://epoch.ai/data-insights/dataset-size-trend [veebiallikas]. 10 Villalobos, P., Ho, A., Sevilla, J., Besiroglu, T., Heim, L., & Hobbhahn, M. (2024). Position: Will we run out of data? Limits of LLM scaling based on human-generated data. K. Chaudhuri, S. Jegelka, L. Song, D. L. Silver, & Y. Ermon (Eds.), Proceedings of the 41st International Conference on Machine Learning (Vol. 235, lk 42085–42101). PMLR. https://proceedings.mlr.press/v235/villalobos24a.html. 3 Regulatiivne keerukus: killustatus takistab andmete laialdast kättesaadavust 2020. aasta Euroopa andmestrateegia tuules võttis EL vastu pöördelised määrused, mis arendavad edasi olemasolevaid norme: andmehalduse määrus,11 andmemäärus ja mitmesugused valdkondlikud õigusaktid, nagu Euroopa terviseandmeruumi määrus12. Iga algatuse puhul keskenduti konkreetsetele küsimustele, nagu andmete jagamise mehhanismid, väärtuse õiglane jaotamine ja koormavate lokaliseerimisnõuetega toimetulek. Isikuandmete kaitse üldmääruse13 ja valdkondlike õigusaktide keerukas koosmõju ning ebaühtlane rakendamine liikmesriikides lõid aga killustatud regulatiivse maastiku, tekitasid õiguskindlusetust, sealhulgas avaliku sektori asutuste jaoks, ning suurendasid nõuete täitmisega seotud kulusid, eelkõige idufirmade ja VKEde jaoks. Näiteks andmevahendusteenuste – mis on suhteliselt uus valdkond – osutajate suhtes kehtivad piiravad õiguslikud kohustused, mis seavad piirangud nende kasvuvõimele. Tuleb vältida uute ökosüsteemide koormamist ebaproportsionaalsete nõuetega, mis takistavad andmejagamismudelite ja andmeruumide kasutuselevõttu. Innovatsiooni soodustamiseks peab EL andmetele juurdepääsu ja nende kasutamist reguleerivaid norme lihtsustama. Ülemaailmne konkurents: andmed kui strateegiline vara Tehisintellekti valdkonna konkurentsis on juurdepääs väärtuslikele andmetele üks peamisi strateegilisi eeliseid. Andmetest on kogu maailmas saanud geopoliitiline vara ning andmetele juurdepääsu, nende lokaliseerimist ja kontrolli kasutatakse üha enam võimu vahenditena. Samal ajal kui EL edendab avatud, turvalisi, õiglasi ja usaldusväärseid andmevooge, rakendavad teised jurisdiktsioonid jõulisi või protektsionistlikke strateegiaid. Andmete lokaliseerimine ja välismaal kohaldatav piirav juurdepääsukord takistavad ELi juurdepääsu ülemaailmsetele ressurssidele ning tekitavad ELi ettevõtjatele majandus- ja julgeolekuriske. Euroopa tehisintellekti täieliku potentsiaali ärakasutamiseks peab liit käsitlema andmeid strateegilise põhiressursina ning investeerima turvalistesse, kvaliteetsetesse ja koostalitlusvõimelistesse andmestikesse, mis kajastavad Euroopa väärtusi ja standardeid. Nii majanduse kui ka julgeoleku seisukohalt on hädavajalik suurendada Euroopa suutlikkust oma andmeid koguda, hooldada ja kasutada. EL peab kindlustama kasulikud andmevood, kaitsma ELis tundlikke isikustamata andmeid ja toetama digitaalset suveräänsust üha kasvavas tehnoloogilises konkurentsis. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/868 Euroopa andmehalduse kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L 152, 3.6.2022, lk 1). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2025. aasta määrus (EL) 2025/327, mis käsitleb Euroopa terviseandmeruumi ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL ja määrust (EL) 2024/2847. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. 4 4. Andmeliidu strateegia kolm sammast I sammas. Tehisintellekti ja innovatsiooni Andmeruumid ja andmelaborid: arendamiseks kvaliteetsetele andmetele Euroopa tehisintellekti ökosüsteemi juurdepääsu parandamine alustalad ELi konkurentsivõime tehisintellekti ja Ühtsed Euroopa andmeruumid on digitaalse innovatsiooni valdkonnas sõltub pilvetaristul põhinevad andmete jagamise juurdepääsust kvaliteetsetele andmetele ning ökosüsteemid. Neil on selged taristust, mida saab kasutada andmete juhtimiseeskirjad, millega määratakse laiaulatuslikuks ja turvaliseks jagamiseks ja kindlaks, kes võib andmetele juurde kasutamiseks. Ühtsete Euroopa pääseda, neid kasutada ja jagada. andmeruumide, juhtimisraamistike ning suurte Andmeruumid pakuvad avaliku ja investeeringutega pilvtehnoloogiasse ja - erasektori osalejatele usaldusväärseid andmetöötlusse on EL juba loonud selleks mehhanisme, mille raames nii sektorite tugeva aluse. Nüüd tuleb minna sees kui ka vahel andmeid vahetada. katseprojektidelt ja killustatud algatustelt üle Andmelaborid on andmeteenuste sujuvale, koostalitlusvõimelisele ja kestlikule pakkujad, mis seovad need andmeruumid andmeökosüsteemile, mis soodustab tehisintellekti ökosüsteemiga. läbimurdelist innovatsiooni ja tugevdab ELi Andmelaborid annavad ettevõtjatele ja digitaalset suveräänsust. teadlastele turvalise ja praktilise Selle saavutamiseks tegutseb komisjon kahel juurdepääsu kvaliteetsetele andmestikele ja üksteist täiendaval suunal. Esiteks käivitatakse toetavad neid ELi normide järgimise juhtalgatused, millega käsitleda ELi kõige tagamisel. Samuti pakuvad need pakilisemaid kitsaskohti: piiratud juurdepääs töövahendeid, suuniseid ja usaldusväärset elutähtsatele andmestikele, ebapiisav taristu keskkonda andmete koondamiseks, ulatuslikuks tehisintellekti arendamiseks ja hooldamiseks, märgendamiseks ja vajadus usaldusväärse keskkonna, sealhulgas pseudonüümimiseks. andmelaborite järele, mis ühendaksid Andmeruumid on usaldusväärsete andmete andmeruume ja tehisintellekti arendajaid. struktureeritud allikad, samas kui Need andmelaborid on spetsiaalsed andmelaborid muudavad need andmed teenindusrajatised, mis pakuvad turvalist ressurssideks, mida saab kasutada keskkonda, praktilisi töövahendeid ja innovatsiooni ja tehisintellekti eksperdituge andmete koondamiseks, arendamiseks, ning tagavad sujuva hooldamiseks, pseudonüümimiseks ja liikumise andmete kättesaadavusest nende anonüümimiseks. Need aitavad ettevõtjatel, rakendamiseni. eelkõige VKEdel, muuta andmed ressurssideks, mida saab kasutada tehisintellekti treenimisel, säilitades samal ajal andmekontrolli. Need toimivad kooskõlas tehisintellekti kasutamise strateegiaga ja tagavad, et andmete kättesaadavus toetab otseselt tehisintellekti kasutuselevõttu ja innovatsiooni kõigis tööstusharudes ja avalikus sektoris. Teiseks täiendatakse tegevust horisontaalsete tugisüsteemidega: õiguslik selgus andmete 5 koondamisel, andmekvaliteedi standardid ja investeeringud tehisandmete14 töötlemise suutlikkusse, mis tagavad kõigis sektorites mastaabi, usalduse ja pikaajalise kestlikkuse. i. Ühtsete Euroopa andmeruumide laiendamine Ühtsed Euroopa andmeruumid on ühtse andmeturu loomisel keskse tähtsusega. Järgmises etapis kavatsetakse neid laiendada ja ühendada need andmelaborite ja tehisintellektitehaste kaudu tehisintellektitaristuga, et ELi andmevarade baasil usaldusväärset tehisintellekti arendada. Tihedas koostoimes tehisintellekti kasutamise strateegiaga tagatakse nende meetmetega, et andmeruumid võimaldavad otseselt tehisintellekti arendada ja kõigis sektorites kasutusele võtta. Pilvandmetöötluse vahevara Simpl15 võimaldab algatuste koostalitlusvõimet avatud lähtekoodiga, modulaarse ja turvalise komponentide kogumi kaudu. See vähendab VKEde ees seisvaid tõkkeid ja loob ökosüsteemide vahel kiiremaid ühendusi. Andmeruumide tugikeskus toetab kasutuselevõttu, eelkõige VKEde seas, suurendades teadlikkust ja andes praktilisi suuniseid. Kui tulevikus hakatakse ühtsetele Euroopa andmeruumidele ELi rahalisi vahendeid eraldama, seatakse esikohale avaliku huvi seisukohast olulised sektorid, nagu tervishoid, liikuvus, energeetika, haldusasutused ja keskkond, samal ajal kui sellistes väljakujunenud Euroopa terviseandmeruumiga seotud valdkondades nagu tootmine ja rahandus järgmised sammud minnakse üle turupõhistele mudelitele. Ühtsest Euroopa terviseandmeruumist saab Komisjon toetab seda üleminekut, peamine ühenduslüli terviseandmete edendades standardimist, ökosüsteemide ja tehisintellekti arendamise koostalitlusvõimet ja kaasinvesteerimise vahel. See võimaldab andmelaboritel ja raamistikke. Peamisteks eesmärkideks tehisintellektitehastel kasutada usaldusväärses jäävad lõppkasutajate integreerimine, töötlemiskeskkonnas anonüümitud ja tehisintellektialane valmisolek ja rahaline tehisandmete kogumeid. kestlikkus. Alates 2029. aasta märtsist hakatakse koos Selleks et kiirendada tehisintellekti enamiku terviseandmete teisese kasutusega kasutuselevõttu kõige olulisemates kõigi liikmesriikide vahel vahetama patsientide sektorites ja toetada eesliini tehisintellekti terviseandmete kokkuvõtteid ja e-retsepte. mudelite arendamist eesliini tehisintellekti 2031. aasta märtsiks hõlmab see ka algatuse kaudu, rakendab EL meditsiinilisi ülesvõtteid, laboriuuringute tehisintellekti kasutamise strateegia tulemusi ja ravi lõpetamise teatisi ning juhtalgatustest eelkõige ühtsete Euroopa teiseseks kasutuseks lisatakse genoomiandmed andmeruumide algatust. Need meetmed ja muid andmeid. 14 Tehisandmed on kunstlikult loodud andmed, mida ei koguta tegelike sündmuste käigus, vaid mis on loodud reaalse andmestiku omaduste, mustrite ja seoste statistilise jäljendamise teel. 15 Simpl on avatud lähtekoodiga turvaline vahevara, mis toetab Euroopa andmealgatuste raames andmetele juurdepääsu ja koostalitlusvõimet. See pakub mitut vabalt kasutatavat ühilduvat komponenti, mis vastavad andmete kvaliteedi ja jagamise ühisele standardile; https://simpl-programme.ec.europa.eu/. 6 on tihedalt seotud muude tehisintellekti kasutamise juhtalgatustega, nagu tööstuse üldotstarbeliste tehisintellektimudelite algatus, tehisintellektipõhine „Pharma Discovery“ algatus ja autonoomse sõidu ambitsiooniga linnade algatus. Kõik need tuginevad valdkondlikele andmetele, mis on tehtud kättesaadavaks ühtsete Euroopa andmeruumide kaudu. See lähenemisviis aitab jõuda konkreetsete rakendusteni: tehisintellektipõhised tervishoiu sõeluuringukeskused, kus valideeritakse diagnostikavahendeid, kasutades Euroopa terviseandmeruumi,16 usaldusväärne andmete koondamine Euroopa ühtse tootmisandmeruumi kaudu, et treenida eriotstarbelisi ja eesliini tehisintellekti mudeleid, ning põllumajandusliku toidutööstuse tehisintellektiplatvorm, mis toetab tehisintellektitoega põllumajandusvahendite kasutuselevõttu Euroopa ühtse põllumajandusandmeruumi kaudu. Alates 2026. aastast jätkatakse andmeruumide kasutuselevõtmist prioriteetsetes sektorites. Seda toetavad käimasolevad ELi investeeringud, mida tehakse ligikaudu 100 miljoni euro väärtuses ja mis võimaldavad tehisintellektirakendustes usaldusväärset ja ulatuslikku andmekasutust. Euroopa ühtne terviseandmeruum toetab tehisintellektipõhist diagnostikat ja personaalmeditsiini ning on peamine ühenduslüli terviseandmete ökosüsteemide ja tehisintellekti arendamise vahel. See võimaldab andmelaboritel ja tehisintellektitehastel kasutada usaldusväärses töötlemiskeskkonnas anonüümitud ja tehisandmete kogumeid; ühtne Euroopa liikuvusandmeruum võimaldab ühendada sõidukeid, taristut ja logistikat, et transport oleks ohutum ja keskkonnahoidlikum; energiaandmeruum hõlbustab arukate ja paindlike energiateenuste pakkumist ning meediaandmeruum edendab tehisintellektil põhineva kultuuriinnovatsiooni kaudu loomemajandust. Andmelaboritest saavad nendesse andmeruumidesse praktilise sisenemise kohad, mis aitavad organisatsioonidel andmetele juurde pääseda ning andmeid tehisintellekti arendamiseks tulemuslikult ette valmistada ja kasutada. Selles raamistikus laiendab Euroopa õigusandmeruum Euroopa kohtulahendite ja õigusaktide ühiste tunnuste ja metaandmete kaudu juurdepääsu õiguslikele ja kohtuandmetele, võimaldades õigustehnoloogial neid andmeid kasutada. Sellega seoses uuritakse vajadust luua automatiseeritud lepingute jaoks lepingutingimuste andmestu. Komisjon kiirendab keskkonnaalast digiüleminekut roheleppeandmeruumi kaudu, mis võimaldab digi-, rohe- ja tehnoloogiakogukonnal rakendada rohkem sektoriüleseid lahendusi, kasutades taaskasutatavaid komponente ja kvaliteetseid andmestikke. Prioriteetsete meetmete hulka kuuluvad andmepõhised teenused Euroopa veemajanduse kriisivalmiduse strateegia jaoks, loamenetluste digiteerimine, tekstiili jälgitavuse ja looduse arvestusühikute katseprojektid ning täiustatud metsaseire koos masinõppega avatud ja konfidentsiaalsete andmete põhjal. Euroopa kaitseandmeruum loob usaldusväärse keskkonna operatiiv-, tööstus- ja teadusandmete koondamiseks, et arendada järgmise põlvkonna kaitsesüsteeme, suurendada tööstuse suutlikkust ja tugevdada ELi tehnoloogilist suveräänsust, vähendades sõltuvust kolmandate riikide teenuseosutajatest. Komisjon uurib koostöö- ja teadmiste vahetamise 16 Samuti tugineb see Euroopa vähitõrje tegevuskavale, bioteaduste strateegiale ja ELi südame-veresoonkonna tervist käsitlevale kavale. 7 võimalusi, tuginedes Ukraina kogemustele andmepõhise kaitse valdkonnas. Algatus töötatakse välja koos liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas ettevõtjatega. 17 ii. Andmelaborid Nagu on kirjeldatud Euroopa tehisintellekti tegevuskavas, on andmelaborid spetsiaalsed rajatised, mis ühendavad andmevaldajaid, ühtseid Euroopa andmeruume, valdkonnapõhiseid andmeökosüsteeme ja ELi tehisintellekti ökosüsteemi. Andmelaborid18 pakuvad praktilisi teenuseid, nagu andmete koondamine,19 hooldamine,20 märgendamine ja pseudonüümimine,21 et aidata organisatsioonidel, eelkõige idu- ja kasvufirmadel, andmeid turvaliselt jagada ja kasutada. Samuti hõlbustavad need tehisintellektialast koostööd, toetavad tehisintellektimudelite arendamist kõige olulisemates sektorites ning erinevate juhtimis- ja litsentsimismudelite käsitlemist. Andmelaborite abil liigutakse kooskõlas tehisintellekti kasutamise strateegiaga andmete kättesaadavuse juurest konkreetsete tehisintellektirakendusteni. Andmelaborid toimivad praktiliste tugisüsteemidena, mis kiirendavad katsetamist, kasutuselevõttu ja laiendamist. Neid saab kasutada ka selliste ülesannete täitmiseks, mis nõuavad andmeruumide ja muude andmetaristute arendamiseks täiustatud tehisintellektiressursse, näiteks tehisandmete tootmiseks või eraelu puutumatuse ja ärisaladuste tõhusamaks kaitseks, et aidata organisatsioonidel andmeid turvaliselt jagada ja kasutada. Avaliku ja erasektori ressursside koondamisega aitavad andmelaborid ületada olulist turutõrget: mitmekesiste ja kvaliteetsete andmete piiratud kättesaadavus ja vastuseis eravalduses olevate andmete jagamisele tehisintellekti treenimiseks. Andmelaborid toimivad olemasolevate juurdepääsukanalite ja -raamistike kaudu, ilma otsese andmeedastuseta. Andmeruumid on usaldusväärsed taristud, kus andmeid valitsetakse ja need kättesaadavaks tehakse, samal ajal kui andmelaborid võivad toimida operatiivliidesena, mis võimaldab andmete ohutut ja lisaväärtust loovat kasutamist tehisintellekti arendamiseks. Osalemine on vabatahtlik ning andmevaldajad otsustavad, kuidas, millal ja kes võib andmeid kasutada. Andmeid ei edastata ilma sõnaselge nõusolekuta. Igasugune tegevus on kaitstud rangete konfidentsiaalsuse kaitse meetmetega ning seda toetatakse eraelu puutumatuse säilitamise ja detsentraliseeritud meetoditega, nagu liitõpe, homomorfne krüpteerimine ja turvaline ühistöötlus. Andmeid võib töödelda kohapeal või sõlmedes, ilma et neid koondataks ühte hoidlasse, tagades, et need jäävad algse valdaja kontrolli alla. See mudel on eriti kasulik 17 Algatuses juhindutakse Euroopa Kaitseagentuuri teostatavusuuringust, mis valmib 2025. aasta lõpuks. 18 Mõnes kontekstis kasutatakse mõistet „andmekonteinerid“, kui viidatakse sarnastele rajatistele, mis võimaldavad eri keskkondades struktureeritud, turvalist ja usaldusväärset andmekasutust. Koos laiema mõistega „andmete konteinerdus“ esindavad need andmevahetuse korraldamise ja juhtimise täiendavat käsitust, milles on tähtsal kohal ELi tehisintellekti ökosüsteemi koostalitlusvõime ja järjepidevus. 19 Mitmest allikast pärit andmete kombineerimine ühte kesksesse andmekogusse või ühisesse keskkonda ja nende jagamine selles keskkonnas. 20 Andmete korraldamine, integreerimine, valideerimine ja säilitamine, sealhulgas nende märgendamine, et parandada nende kättesaadavust ja kasutamist. 21 Määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkt 5: „isikuandmete töötlemine sellisel viisil, et isikuandmeid ei saa enam täiendavat teavet kasutamata seostada konkreetse andmesubjektiga, tingimusel et sellist täiendavat teavet hoitakse eraldi ja andmete tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga seostamise vältimise tagamiseks võetakse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid“. 8 VKEdele ning toetab ELi andmekaitsenormide järgimist, kaitseb konfidentsiaalsust ja suurendab usaldust, laiendades samal ajal andmete kasutamist tehisintellekti arendamiseks. ELi andmetöötlussuutlikkus on arenenud ühisettevõtte EuroHPC raames toimuvast teaduspõhisest kõrgjõudlusega andmetöötlusest tehisintellektitehasteks, mis laiendavad seda kontseptsiooni, et toetada tehisintellekti arendamist, sidudes andmetöötlustaristu andmetele juurdepääsu ja eksperimenteerimisega. Tulevased tehisintellekti gigatehased laiendavad tehisintellektipõhise andmetöötluse rajatisi veelgi. Selles raamistikus luuakse tehisintellektitehaste algatuse raames EuroHPC kaudu esimesed andmelaborid, mis pakuvad turvalist keskkonda ja andmeteenuseid, et ühendada tehisintellekti arendajad ühtsete Euroopa andmeruumidega sellistes valdkondades nagu tervishoid, tootmine ja kliima. Edaspidi kavatsetakse andmelaboreid luua ka sellistes valdkondades nagu keeled, küberturvalisus ja kultuuripärand. Tagamaks, et nende teenused jõuavad ettevõtjate ja haldusasutusteni, teevad andmelaborid tihedat koostööd Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega, mis toimivad kasutajatele suunatud kontaktpunktidena ja aitavad viia andmevajadused vastavusse konkreetsete rakendustega. Mõnes teises valdkonnas, näiteks energiasektoris, luuakse täiendavad sõltumatud andmelaborid, et rahuldada konkreetseid valdkondlikke või teadusuuringutega seotud vajadusi. Tulevaste tehisintellekti gigatehastega laiendatakse tehisintellektipõhise andmetöötluse rajatisi veelgi ja valmistatakse andmelabori mudel ette kaubanduslikuks kasutuselevõtuks kogu ELis, muutes selle iseseisvaks teenuste ökosüsteemiks, mis ühendab andmetöötlust, andmeid ja tehisintellekti innovatsiooni. Andmelaborid pakuvad teenuseid üheksas põhivaldkonnas. • Ühenduslüli andmeruumide ja tehisintellekti ökosüsteemide vahel: praktiline ühendus, mis võimaldab ettevõtjatel pääseda juurde kvaliteetsetele ja koostalitlusvõimelistele andmetele, ühendades ühtsed Euroopa andmeruumid tehisintellekti arendajate, taristute ja valdkondlike ökosüsteemidega. • Tehniline taristu ja töövahendid: andmekonteinerid võimaldavad andmete tõhusat säilitamist ja korraldamist, mida täiendab turvaline keskkond tundliku teabe kohapealseks töötlemiseks, samuti kasutusvalmis töövahendid andmete ettevalmistamiseks ning eraelu puutumatuse säilitamise meetodid anonüümimiseks ja tehisandmete genereerimiseks. Kasutatavusele, kiirusele ja skaleeritavusele kehtestatakse ranged nõuded, et töövahendid oleksid lihtsad, usaldusväärsed ja kergesti kasutatavad. • Andmete koondamine: ettevõtjate toetamine avaliku sektori ja piiratud allikatest pärit andmete, eelkõige uuenduslikel eesmärkidel kasutatavate andmete koondamisel, kasutades ühtsete Euroopa andmeruumide usaldusväärseid andmejagamismehhanisme. Andmelaborid aitavad ettevõtjatel andmete vahetamisel ja koondamisel ELi konkurentsiõigust järgida. Komisjon toetab selles rollis andmelaboreid sihtotstarbeliste suunistega andmete vahetamise ja koondamise parimate tavade kohta, tuginedes horisontaalsetele suunistele, millega antakse ettevõtjatele praktilisi juhiseid koostöö ja 9  jagatud ressursside kohta, ja neid suuniseid täiendades. Peale selle võivad andmelaborid saada kohandatud suuniseid, kui nad esitavad selleks mitteametlike suuniste teatise kohase taotluse. • Pseudonüümimis- ja anonüümimisteenused: kõrgtehnoloogiliste vahendite ja eksperditeadmiste pakkumine isikutunnuste eemaldamiseks või maskeerimiseks. Need teenused hõlmavad muu hulgas pseudonüümimist, anonüümimist ja diferentsiaalprivaatsust, millega tagatakse andmete ohutu taaskasutamine ja ühtlasi säilitatakse analüütiline kasulikkus. • Tehisandmete genereerimine: toetus kvaliteetsete tehisandmestike loomiseks. Sellised andmestikud dubleerivad tegelike andmete statistilisi omadusi ilma tundlikku või konfidentsiaalset teavet avaldamata. Andmelaborid pakuvad töövahendeid ja eksperditeadmisi tehisintellektimudelite treenimiseks ja testimiseks vajalike tehisandmete genereerimiseks, valideerimiseks ja võrdlemiseks, täiendades seeläbi anonüümimismeetmeid ja parandades andmete kättesaadavust tundlikes valdkondades. • Andmete hooldamine, märgendamine ja vektoriseerimine: igakülgne toetus andmestike puhastamiseks, märgendamiseks, kommenteerimiseks, rikastamiseks ja vektoriseerimiseks, et muuta need tehisintellekti treenimise seisukohast usaldusväärseks, representatiivseks ja kasutatavaks. See hõlmab kvaliteedi tagamise protsesse, läbipaistvat dokumentatsiooni ja koostööd ekspertide kogukondadega domeenipõhise märgendamise valdkonnas. • Regulatiivsed suunised ja koolitus: kohandatud nõuanded, et aidata ettevõtjatel järgida ELi õigust, ning tehisintellekti arendajate koolitamine andmete kasutamise ja juriidiliste kohustuste vallas, muu hulgas sellistel teemadel nagu tehisintellekti reguleerivad normid, autoriõigused, ärisaladused ja konkurentsiõigus. • Ühenduslüli andmeruumide ja tehisintellekti ökosüsteemide vahel: praktiline ühendus, mis võimaldab ettevõtjatel pääseda juurde kvaliteetsetele ja koostalitlusvõimelistele andmetele, ühendades ühtsed Euroopa andmeruumid tehisintellekti arendajate, taristute ja valdkondlike ökosüsteemidega. 10  Andmetele juurdepääsu hõlbustamine: nõudluspõhine teenus, mille puhul idufirmad ja VKEd saavad anda märku oma andmevajadustest. Andmelaborid aitavad neil leida asjakohaseid andmestikke ja ületada turu-, õiguslikke või haldustõkkeid. Kuidas andmelabor praktikas toimiks? Liikmesriigi X keskmise suurusega ettevõtja töötab elektrisõidukite jaoks välja tehisintellektil põhinevaid ennetava hoolduse süsteeme, kuid tal on raske pääseda juurde piisavalt kvaliteetsetele andureid käsitlevatele andmetele erinevate automudelite ja laadimistaristute kohta. Tootjad ei soovi neid andmeid ärisaladuste, eraelu puutumatuse ja konkurentsikaalutlustel jagada. Tehisintellektitehased pakuvad andmetöötlusressursse ja oma integreeritud andmelaborite kaudu andmehaldusteenuseid, mida on vaja nende tõkete ületamiseks. Andmelabori kaudu oleks ettevõtjal juurdepääs usaldusväärsetele, anonüümitud ja koondatud andmestikele, mis pärinevad eri allikatest, näiteks avalike laadimispunktide käitajatelt ja osalevatelt algseadmete valmistajatelt, ning muudele Euroopa liikuvusandmeruumi kaudu leitavatele andmetele. Andmelabor pakuks tehisintellektitehase osana järgmist. • Turvaline keskkond reaalajas saadavate anduriandmete analüüsimiseks liitõppe kaudu, ilma et andmed lahkuksid algseadmete valmistaja süsteemidest. • Anonüümimisteenused, millega tagatakse juhi ja sõiduki andmete kasutamine vastavalt eraelu puutumatuse normidele. • Regulatiivsed suunised andmetele juurdepääsu käsitlevate andmemääruse sätete kohaldamise ja ärisaladuse kaitse haldamise kohta. • Andmete hooldamise vahendid, millega ühtlustatakse erinevaid andurite vorme ja kvaliteedistandardeid. Seega toimiks labor ühenduslülina liikuvusandmeruumi ja tehisintellekti ökosüsteemi vahel, võimaldades VKEdel treenida töökindlaid tehisintellektimudeleid, kaitstes samal ajal tootjate konfidentsiaalsust. iii. Pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakt Selleks et EL saaks käesolevas strateegias ettenähtud eesmärke täita, on vaja kestliku võimsusega andmekeskust ning suveräänseid pilv- ja tehisintellektiteenuseid. Kuna luuakse üha rohkem andmeid, suureneb ka vajadus neid andmeid koguda, säilitada, kombineerida ja töödelda. Selleks et vähendada latentsusaega22 ja sõltuvust mujal maailmas asuvast taristust, peavad ELil olema piisava võimsusega andmekeskused. Selleks et tagada kestliku andmekeskuse taristu ning suveräänsete pilv- ja tehisintellektiteenuste kättesaadavus ELi ettevõtjatele ja haldusasutustele, teeb komisjon 2026. aasta esimeses kvartalis ettepaneku võtta vastu pilvandmetöötluse ja tehisintellekti 22 Latentsusaeg on aeg, mis kulub andmete edastamiseks võrgu ühest punktist teise. 11 arendamise õigusakt. Sellega toetatakse innovatsiooni kogu pilv- ja tehisintellektiteenuste väärtusahelas, alates tipptasemel protsessorite integreerimisest ja lõpetades kestliku jahutustehnoloogia ning tehisintellekti riist- ja tarkvaraga. Samuti kiirendatakse sellega andmekeskuste kestliku võimsuse juurutamist ja tagatakse seeläbi, et ELil oleks turvaliste ja suveräänsete pilv- ja tehisintellektiteenuste jaoks vajalik taristu. iv. Strateegilised andmevarad: avalik sektor ning teadus-, kultuuri- ja keeleressursid ELi konkurentsivõime tehisintellekti valdkonnas sõltub juurdepääsust kvaliteetsetele, struktureeritud ja usaldusväärsetele andmetele. Teadus-, kultuuri- ja keeleandmestikud on töökindlate tehisintellektimudelite, läbimurdeliste teadusuuringute ja tehnoloogilise suveräänsuse olulised võimaldid. Kavas on laiendada avaandmete direktiivi kohaseid avaliku sektori viiteandmestikke. Väärtuslikud andmestikud23 tuleb teha rakendusliideste kaudu masinloetavas vormingus tasuta kättesaadavaks, asjakohasel juhul hulgiallalaaditavate andmetena. 2026. aastal teeb komisjon ettepaneku väärtuslike andmestike loetelu laiendada, et see hõlmaks õiguslikke, kohtu-, haldus- ja muid andmeid. See on eriti kasulik idufirmadele ja VKEdele. Komisjon jälgib ka seda, kas oleks vaja täiendavaid andmestikke. Teadusandmete abil on juba saavutatud läbimurdelisi tulemusi, nagu näitas AlphaFold24. Hästi struktureeritud andmebaasid vähendavad teadus- ja arendustegevuse kulusid, kiirendavad innovatsiooni ning avavad uusi perspektiive materjalide, ravimite, energia ja biotehnoloogia valdkonnas. Sel otstarbel jätkab komisjon olemasolevate andmebaaside kaardistamist, paneb koostöös ekspertidega paika prioriteedid, tagab kasutusõigused ja rahastab uusi digitaristuid vastavalt Euroopa teadus- ja tehnoloogiataristute strateegiale. Sellega seoses luuakse teadus- ja arendustegevuse ühtse Euroopa andmeruumina toimiva Euroopa avatud teaduse pilve raames andmehoidlate ühendkogu, mis pakub usaldusväärset platvormi kvaliteetsete, leitavate, juurdepääsetavate, koostalitlusvõimeliste ja taaskasutatavate teadusandmete, -vahendite ja - teenuste piiriüleseks ja valdkondadevaheliseks jagamiseks ja taaskasutamiseks Euroopas. See toetab Euroopa tehisintellekti teadusnõukogu (RAISE) tehisintellektiga seotud teadustegevust25. Samal ajal tugevdatakse kavandatava ettepanekuga Euroopa teadusruumi õigusakti kohta26 õiguslikke tingimusi, mille alusel jagada riiklikult rahastatud teadusuuringute tulemusi, väljaandeid ja andmeid, neile juurde pääseda ja neid teaduslikel eesmärkidel taaskasutada. 23 Kooskõlas avaandmete direktiivi I lisaga on väärtuslikud andmestikud jaotatud järgmistesse kategooriatesse: georuumilised andmed, Maa seire ja keskkond; meteoroloogiateave; statistika, äriühingud ja äriühingu omandisuhted, liikuvus. Lisada võib ka uusi kategooriaid. 24 AlphaFold on DeepMindi välja töötatud tehisintellektisüsteem, mis kasutab süvaõpet ja suuri andmehulki valgustruktuuride prognoosimiseks. See aitab kiirendada läbimurdelisi teadusuuringuid mitmesugustes bioloogiavaldkondades. 25 Euroopa Komisjon (2025). Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa strateegia tehisintellekti rakendamiseks teaduses. Tee sillutamine Euroopa tehisintellektipõhise teaduse ressurssidele (RAISE)“. Brüssel, 8. oktoober 2025, COM(2025) 724 final. 26 Euroopa Komisjon, „Forthcoming proposal for a European Research Area (ERA) Act“, välja kuulutatud komisjoni 2025. aasta tööprogrammis, Brüssel, 11. veebruar 2025, kättesaadav aadressil: https://commission.europa.eu/strategy-and- policy/strategy-documents/commission-work-programme/commission-work-programme-2025. 12 Laiendatakse ka ELi kultuuri- ja keeleressursse. Tehisintellekti arendamiseks tehakse Europeana algatusele27 tuginedes kättesaadavaks üle 30 miljoni digiteeritud teose Euroopa kultuuriasutustelt. Komisjon uurib, kuidas tugevdada koostööd ja soodustada litsentsimist avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide ja tehisintellekti pakkujate vahel, et muuta ringhäälinguorganisatsioonide audiovisuaalarhiivid tehisintellekti treenimiseks kättesaadavaks, võttes arvesse õiguste omajatele tasu maksmist. Euroopa ühtse keeleandmeruumi ja ALT-EDICi (digitaristu konsortsium keeletehnoloogia liidu jaoks) katseprojektidega tellitakse valdkonnaspetsiifilised andmestikud, mis sisaldavad ka väiksemaid keeli. Need lisanduvad 477 miljardile juba kättesaadavale tokenile, mis on võrreldav juhtivate tehisintellekti treenimise andmestikega. See aitab tagada ka vähemkasutatavate keelte kaasamise tehisintellekti suurte keelemudelite väljatöötamisse, mis mõjutab tehisintellektisüsteemide tulemuste kvaliteeti nendes keeltes. v. Horisontaalsed tugisüsteemid: tehisandmed, andmete koondamine ja standardid Lisaks juhtalgatustele vajab EL ka horisontaalseid meetmeid, mis hõlmavad mitut sektorit ja suurendavad kogu andmepõhise majanduse mastaapi. Tehisandmed kui tehisintellekti edasiviiv jõud Tehisandmed28 võivad teha tehisintellekti treenimise võimalikuks ka valdkondades, kus andmed on napid või tundlikud, alates harvikhaiguste uurimisest ja lõpetades robootika või autonoomsete sõidukite piiripealsete juhtumitega. See võimaldab arendada tehisintellektimudeleid ilma isiklikku või ärisaladuse alla kuuluvat teavet avaldamata, tugevdades nii konkurentsivõimet kui ka eraelu puutumatust austavat innovatsiooni. Selle potentsiaali ärakasutamiseks töötab komisjon välja suunised ja standardid tehisandmete usaldusväärseks kasutamiseks, uurib seonduvaid õiguslikke küsimusi, konsulteerib vabatahtliku Euroopa sertifitseerimissüsteemi asjus ning uurib võimalust luua tehisandmete tehas, et tagada suuremahulise andmestiku loomiseks juurdepääs kõrgjõudlusega andmetöötlusele. Tehisandmete genereerimise valdkonna tipptasemel teadus- ja arendustegevust rahastatakse ka programmist „Euroopa horisont“. 27 Europeana, The European digital platform for cultural heritage, kättesaadav aadressil: https://www.europeana.eu/en (vaadatud 27. oktoobril 2025). 28 Vt määratlus eespool. 13 Strateegilise andmete koondamise ettevalmistamine Paljudel ettevõtjatel, näiteks tervishoiu, liikuvuse, energeetika, põllumajanduse ja tootmise valdkonnas, puuduvad suured ja mitmekesised andmestikud, mida on vaja tipptasemel tehisintellektimudelite treenimiseks. Toodete ja teenuste tootmistsükli varajaste etappidega seotud andmete Draghi aruanne: kuna ELil ei koondamine võib tuua ühist kasu, kuid õiguskindlusetus ole suuri andmekogumeid, ja hirm konkurentsiõiguse rikkumise ees pärsivad tuleks tehisintellekti koostööd. treenimisel kasutada andmeid, Komisjon jätkab tegutsemist, et tagada ettevõtjatele mida on vabalt jaganud mitu õigusselgus kooskõlas Mario Draghi Euroopa teatavas sektoris tegutsevat konkurentsivõime tulevikku käsitlevas aruandes esitatud ELi ettevõtjat. Seda tuleks üleskutsega pöörata reeglid tulemusteks. 2023. aasta toetada avatud lähtekoodiga horisontaalsetes suunistes konkurentidevaheliste raamistikes, mis on kaitstud koostöölepingute kohta on juba selgitatud, millal on konkurentsiasutuste poolt andmete koondamine kooskõlas ELi konkurentsieeskirjade täitmise konkurentsiõigusega, ning esitatud praktilisi näiteid ja tagamiseks võetavate kaitsemeetmed. meetmete eest. Selleks et seaduslikku ja tõhusat andmekoostööd andmelaborite kaudu hõlpsamaks muuta, koostab komisjon sihtotstarbelised suunised andmete vahetamise ja koondamise parimate tavade kohta. Lisaks võib komisjon anda taotluse korral mitteametlike suuniste teatise alusel konkurentsiõiguse küsimustes suuniseid konkreetsete mitut riiki hõlmavate andmetega seotud projektide ja algatuste kohta, millega edendatakse piiriülest innovatsiooni, tööstuse toimetulekut ja tehisintellekti arendamist. Muutes andmete koondamise usaldusväärseks ja õiguslikult turvaliseks, saab EL tegevust tõhustada ja kiirendada kõige olulisemates sektorites läbimurrete saavutamist. Rangemad nõuded andmekvaliteedile ja andmehõivele Ilma usaldusväärsete standarditeta võib andmete jagamine ka kõige ambitsioonikama eesmärgi korral olla killustatud ja tagasihoidlik. Euroopa usaldusväärsete andmete raamistikus29 on juba sätestatud normid andmete jagamise ja korraldamise ning metaandmete kohta, kuid esilekerkivate probleemide lahendamiseks on vaja teha täiendavat tööd. Komisjon esitab taotluse luua Euroopa andmekvaliteedi standard, mis hõlmaks andmete täielikkust, järjepidevust, päritolu, semantilist selgust ja korraldust, andes ettevõtjatele, reguleerivatele asutustele ja teadlastele usaldusväärsete andmestike ühised võrdlusalused. See töö täiendab andmekvaliteedi ja dokumenteerimise standardimist, mida tehakse tehisintellektimääruse alusel ja millega tagatakse andmehalduse ja tehisintellekti arendamise nõuete sidusus. 29 Vt ka Euroopa Komisjoni rakendusotsus C(2025) 4135 Euroopa usaldusväärsete andmete raamistiku kohta. 14 Käivitatakse sihtotstarbeline algatus, mille eesmärk on standardida kommenteerimise ja märgendamise tavasid, muutes andmete leidmise, kombineerimise ja taaskasutamise lihtsamaks ning tagades samal ajal usalduse nende päritolu ja kasutustingimuste vastu. See on tehisintellekti treenimise laiendamise ja sektoritevahelise taaskasutamise seisukohast ülimalt oluline. Mitme sidusrühma seminaril uuritakse ka ühendatud toodetest, anduritest ja kaameratest pärit andmete hõive standardeid, sealhulgas valimivõttu, metaandmeid, ajatemplit, kalibreerimist ja terviklust, et kõrvaldada andmete tõhusa koondamise ja taaskasutamise peamised takistused. Juhtalgatused • Käivitada esimesed andmelaborid, et laiendada andmete kättesaadavust ja siduda need tehisintellekti ökosüsteemidega (2025. aasta IV kvartal). Andmelaborid hakkavad pakkuma ka usaldusväärseid pseudonüümimisteenuseid. • Hankida tehisintellekti algatuse jaoks kvaliteetseid andmeid: laiendada avaandmete direktiivi alusel väärtuslike andmestike loetelu (2026. aasta IV kvartal); luua koos avalik- õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide ja tehisintellekti arendajatega sidusrühmade foorum (2026. aasta II kvartal); teha tehisintellekti treenimiseks kättesaadavaks 30 miljonit digiteeritud kultuuriväärtust (2026. aasta IV kvartal); käivitada valdkonnaspetsiifiliste andmete ja väiksemate Euroopa keelte keeleandmete tellimise algatus (2026. aasta II kvartal). II sammas. Andmenormide ühtlustamine ELi andmeraamistik peab jääma selgeks, praktiliseks ja innovatsioonisõbralikuks. Koormuse vähendamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks esitab komisjon seadusandliku ettepaneku digivaldkonna koondpaketi kohta, millega muu hulgas ajakohastatakse ja konsolideeritakse ELi horisontaalset andmetealast õigustikku. Lisaks annab komisjon teada, et töötab nõutava aruandluse automatiseerimiseks välja nõuete ühe klõpsuga täitmise lahenduse ning kavandab andmemääruse toetuspaketti, mis sisaldab näidislepinguid, standardklausleid, suuniseid hüvitiste ja ärisaladuste kohta ning õiguslikku kasutajatuge VKEdele. i. ELi andmetealase õigustiku lihtsustamine ELi regulatiivne andmeraamistik on kiiresti kasvanud, luues uusi õigusi, kuid suurendades ka keerukust ja killustatust. Seda tuleb lihtsustada, et vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid, hõlbustada normide kohaldamist ja toetada paremini innovatsiooni. Sel otstarbel teeb komisjon ettepaneku eespool nimetatud digivaldkonna koondpaketi kohta. Sellega ajakohastatakse õigustikku, kõrvaldades tarbetu koormuse, kuid kaitstes samal ajal ELi andmepõhise majanduse aluspõhimõtteid. Koondpaketis keskendutakse järgmistele prioriteetsetele reformidele. 15  • Aegunud normide väljajätmine. Koondpaketiga tunnistatakse kehtetuks isikustamata andmete vaba liikumise määrus,30 mille funktsioone käsitletakse andmemääruses, loobumata seejuures isikustamata andmete vaba liikumise põhimõttest ja andmete põhjendamatu lokaliseerimise keelust. • Andmejagamisnormide lihtsustamine. Koondpaketiga tunnistatakse kehtetuks andmehalduse määrus ja kantakse selle olulised sätted üle andmemäärusesse. Andmevahendajate kohustused muudetakse selgemaks, lihtsamaks ja vabatahtlikuks, et võimaldada elujõulisi mudeleid ja laiemat kasutuselevõttu. • Avaliku sektori andmete jagamise normide konsolideerimine. Normid, mis seni olid jagatud andmehalduse määruse ja avaandmete direktiivi vahel, säilitatakse ja koondatakse ühte andmemääruse peatükki. See lihtsustab kohustuste täitmist, säilitades samal ajal avatuse, läbipaistvuse ja õiglase Üks andmeliidu avalikus juurdepääsu. Lisaks käsitletakse uues konsultatsioonis osaleja: „E- raamistikus võimu tasakaalustamatust privaatsuse norme tuleb kiiresti andmete jagamisel ning tagatakse õiglased ajakohastada. Senised normid olid tingimused ja käegakatsutav kasu VKEdele. koostatud täiesti teistsuguses Andmelaborites märgitakse ära paljulubavad tehnoloogilises kontekstis ning uued avaliku sektori andmestikud, mida ei ole nendes ei võeta arvesse praeguseid veel asjaomastes normides käsitletud. turuvajadusi.“ • Küpsiseid ja sarnaseid tehnoloogiaid käsitlevate normide ajakohastamine. Koondpaketiga reformitakse praegu e-privaatsuse direktiivis sätestatud küpsiseid käsitlevaid norme ja lisatakse need isikuandmete kaitse üldmääruse raamistikku. Välja pakutakse praktilised lahendused: teatavatel väikese riskiga eesmärkidel kasutatavaid küpsiseid ja sarnaseid tehnoloogiaid tuleks pidada seaduslikeks, samas kui muude eesmärkide korral peaksid veebisaitide haldajad tuginema mõnele isikuandmete kaitse üldmääruse kohasele õiguslikule alusele. Samuti lihtsustatakse selliste bännerite kasutamist, mis võimaldavad kõigist küpsistest ühe klõpsuga loobuda. See kohustab veebisaite arvesse võtma kasutajate eelistusi, sealhulgas veebilehitsejate kaudu. Lisaks digivaldkonna koondpaketi vastuvõtmisele reformitakse e-privaatsuse raamistikku, et tagada kehtivate normide vastavus tänapäeva vajadustele ning võimaldada inimeste ja ettevõtjate tõhusat kaitset, kahjustamata põhiõigusi ja säilitades ajakirjanduse sõltumatuse. Asjaomased sätted integreeritakse muudesse õigusaktidesse, mis võimaldab direktiivi lõpuks kehtetuks tunnistada. • Innovatsioonisõbraliku eraelu puutumatuse raamistiku väljatöötamine. Isikuandmete kaitse üldmääruse sihipäraste muudatuste tulemusel selgitatakse eelkõige isikuandmete mõistet, ühtlustatakse ELi tasandil, millal tuleks teha andmekaitsealaseid mõjuhinnanguid, lihtsustatakse järelevalveasutustele andmekaitsealasest rikkumisest teatamist, ühtlustatakse rikkumisest teatamist ühtse 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku. 16  ELi kontaktpunkti kaudu, lihtsustatakse teabe jagamise kohustusi, kui on mõistlik alus eeldada, et inimestel on teave juba olemas ja andmesubjektile avalduv risk on väike, selgitatakse, et tehisintellekti treenimise, sealhulgas andmete eriliikide juhusliku töötlemise õiguslik alus võib olla õigustatud huvi, ning selgitatakse automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemist käsitlevaid sätteid. Üks oluline muudatus puudutab andmete vabaks laskmist, et arendada tehisintellekti usaldusväärse anonüümimise kaudu. Praegu on peamine probleem ebakindlus, kas isikuandmed on piisavalt anonüümitud, mis sageli pärsib andmete jagamist. Ettevõtjatel on eelkõige raske kindlaks teha, millal pseudonüümitud andmed ei ole enam teatavate üksuste isikuandmed. See ebakindlus muudab andmete jagamise keerulisemaks, kui isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid täidetakse ettevaatusabinõuna. Komisjon toetab ettevõtjaid, määrates kindlaks vahendid ja kriteeriumid, mille alusel teha kindlaks, kas pseudonüümimisest tulenevad andmed kujutavad endast teatavate üksuste isikuandmeid. See hõlmab olemasoleva tehnika taseme hindamist ja tagasituvastuse ohu hindamise kriteeriumide väljatöötamist. Kuigi ettevõtjad jäävad isikuandmete kaitse üldmääruse järgimise eest täielikult vastutavaks, võivad nad kasutada neid vahendeid ja kriteeriume tõendamaks, et andmete põhjal ei saa teha tagasituvastust Muudatused hõlbustavad ka tehisintellektimudelite treenimist ja võimaldavad asjakohaseid kaitsemeetmeid. Muudatuste eesmärk on tagada tehisintellekti arendamisel õigusselgus – sealhulgas tundlike andmete juhusliku töötlemise korral, kui arendajad on teinud kõik selleks, et sellised andmed eemaldada –, kaitstes samal ajal üksikisikute õigusi ja ettevõtjate konkurentsivõimet. • Andmemääruse täiustamine praktilise rakendamise otstarbel. Andmemääruse põhijooni ei muudeta. Ettevõtjate ja valitsuste vaheline andmete jagamine piiratakse aga hädaolukordadega. Nii vähendatakse koormust, kuid säilitatakse kriisidele reageerimine. Sihipäraste lisakohandustega hoitakse ära andmete lekkimine väljapoole ELi, kehtestatakse tellimuspilvteenuste jaoks kohandatud kord ja jäetakse välja nutilepinguid käsitlevad sätted. • Kasvufirmade koormuse vähendamine. Uue, väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate (250–749 töötajat) kategooria lisamisega laiendatakse andmemääruse, avaandmete direktiivi ja andmehalduse määruse integreeritud normide kohaseid sätteid, mis käsitlevad VKE-tüüpi majandusüksusi. ii. Tulevikukindla andmeraamistiku loomine Digitaalse toimivuse kontrolli raames jätkab komisjon ELi andmetealase õigustiku läbivaatamist, et see oleks sidus, proportsionaalne ja innovatsioonisõbralik. Pöörates erilist tähelepanu VKEdele, tehakse kindlaks kattuvused, lüngad ja ebaselged seosed, sealhulgas valdkondlikke andmeid käsitlevate õigusaktidega, ning luuakse prognoositavam valdkondadevaheline raamistik. 17 Lisaks ajakohastatakse digivaldkonna õigusakte ja andmekaitset31. Sihipärased kohandused võivad lihtsustada nõuete täitmist ja parandada nende täitmise tagamist, toetades töökindlate ja usaldusväärsete uuenduste väljatöötamist. Andmevahendus (data brokerage) on üha problemaatilisem, sest teatavad ettevõtjad koguvad ja koondavad isikuandmeid või kauplevad nendega andmesubjektide teadmata või ilma nende sisulise nõusoleku või kontrollita. Sellised läbipaistmatud tavad õõnestavad andmekaitseõiguse ja eraelu puutumatuse aluspõhimõtteid, moonutavad konkurentsi ning vähendavad üldsuse usaldust digiturgude vastu. Kehtivate normide täitmise tagamist tuleb parandada. Komisjon hindab, kas on vaja täiendavaid kaitsemeetmeid, et piirata selliseid tavasid, suurendada andmekaubanduse läbipaistvust ning tagada, et üksikisikud ja ettevõtjad saavad usaldada seda, kuidas andmetele juurdepääs ja nende vahetamine liidus toimub. iii. Nõuete täitmine ühe klõpsuga Ettevõtjad kulutavad nõuetele vastavuse protsessile märkimisväärselt aega ja raha. Isegi juba digitaalsel kujul olevad andmed tuleb sageli ümber vormindada ja esitada uuesti mitmele ametiasutusele, kus neid kontrollitakse käsitsi. Selline dubleerimine killustab järelevalvet ja kulutab ressursse, mida muidu saaks innovatsiooniks kasutada. EL investeerib lisaks normide lihtsustamisele nõuete täitmise protsessi automatiseerimise tehnoloogiasse. Programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ kaudu toetatakse ühiseid andmemudeleid, koostalitlusvõime raamistikke ja automatiseeritud analüüsi. Katseprojektid on juba näidanud, kuidas reaalajas toimuv automatiseeritud vastavuskontroll praktikas toimiks. Digitaalne tootepass on tooteid käsitlevates õigusaktides üks esimesi näiteid sellest lähenemisviisist. Nendele kogemustele tuginedes teeks nõuete täitmine ühe klõpsuga regulatiivsed nõuded masinaga kontrollitavaks ning võimaldaks muuta ettevõtte andmed standarditud digitaalseteks vastavussertifikaatideks, mis nii nagu digitaalsed tootepassid hõlbustavad toodete automaatset nõuetele vastavuse kontrolli. Nõuete täitmine ühe klõpsuga võib olla eriti väärtuslik sellistes valdkondades nagu küberturvalisus, kus ettevõtjad peavad täitma küberturvalisuse 2. direktiivi,32 küberkerksuse määruse33 ja muude raamistike nõudeid. Euroopa ettevõtluskukru määrusest saab selle lähenemisviisi üks peamisi võimaldajaid. See loob usaldusväärse ja koostalitlusvõimelise digikeskkonna kontrollitavate identimisandmete, sealhulgas vastavussertifikaatide säilitamiseks, haldamiseks ja jagamiseks. Ettevõtjad võiksid kasutada Euroopa ettevõtluskukrut selleks, et ennast digitaalselt tuvastada, tuvastada ja valideerida ökosüsteemi kasutajaid ning tõendada vastavussertifikaatide esitamise kaudu 31 Komisjoni tööprogramm: EUR-Lex – 52025DC0870 – ET – EUR-Lex. 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152). 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2847, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013 ja (EL) 2019/1020 ning direktiivi (EL) 2020/1828 (küberkerksuse määrus) (ELT L 2847, 20.11.2024). 18 vastavust mitmele ELi normile. Avaliku sektori reguleerivad asutused saaksid valideeritud teabele kohe turvalise juurdepääsu. Aja jooksul saab Euroopa ettevõtluskukrust ühine taristu, millega toetatakse haldusprotsesse, nagu litsentsimine, riigihanked ja juurdepääs rahastamisele, võimaldades kogu ühtsel turul ettevõtjate ja ametiasutuste vahel sujuvat digitaalset suhtlust. Usalduse ja õiguskindluse tagamiseks on oluline määrata kindlaks, kes vastutab vigade, väärkasutuse või süsteemitõrgete eest: kas ettevõtja, sertifitseerija või reguleeriv asutus. Seepärast arutab komisjon neid küsimusi eelseisva avaliku konsultatsiooni käigus, hinnates nii võimalusi kui ka kaitsemeetmeid, mida on vaja usaldusväärse ja vastutustundliku automatiseeritud nõuete täitmise ökosüsteemi loomiseks. Lisaks VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kulude vähendamisele annaks selline süsteem poliitikakujundajatele ka ülevaate sellest, kuidas normid praktikas toimivad, ja tugevdaks seeläbi tõenduspõhist reguleerimist. Nõuete täitmine ühe klõpsuga võiks saada ELi digitaalse lihtsustamise tegevuskava nurgakiviks, viies konkurentsivõime ning usalduse ja vastutuse omavahel kooskõlla. iv. Ettevõtjate abistamine andmemääruse järgimisel Andmemäärus on üks peamisi andmete kasutamist ja jagamist reguleerivaid normistikke. Selleks et ettevõtjad, eelkõige VKEd ja väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, saaksid täielikult ära kasutada selle potentsiaali ja keskenduda bürokraatia asemel innovatsioonile, on komisjon juba välja andnud korduma kippuvaid küsimusi sisaldava dokumendi34 ja sõidukisiseseid andmeid käsitlevad suunised35 ning kavatseb neid veelgi täiendada laiema toetusmeetmete paketiga. Kohe võetavad meetmed: • andmete jagamist käsitlevad näidislepingutingimused, et vähendada õiguslikku keerukust ja tehingukulusid ning suurendada ettevõtjate enesekindlust uute partnerluste sõlmimisel; • pilvteenuseid käsitlevate lepingute tüüptingimused, et muuta teenuseosutaja vahetamine lihtsamaks ja lepingud õiglasemaks, toetades Euroopa pilvandmetöötluse turul konkurentsi ja innovatsiooni. Järk-järgult võetavad meetmed: • suunised mõistliku hüvitise kohta, mis annavad selgust selle kohta, mida võib andmete jagamise eest nõuda, tagades õiguskindluse nii andmevaldajatele kui ka andmesaajatele (2026. aasta I kvartal); 34 Euroopa Komisjon, korduma kippuvad küsimused – andmemäärus, versioon 1.3, Brüssel, 12. september 2025, kättesaadav aadressil: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/commission-publishes-frequently-asked-questions-about-data-act (vaadatud 27. oktoobril 2025). 35 Euroopa Komisjon, suunised sõidukiandmete kohta, lisatud määrusele (EL) 2023/2854 (andmemäärus), C(2025) 6119 final, Brüssel, 12. september 2025. 19  • uued suunised andmemääruse teatavate mõistete kohta (2026. aasta I kvartal); • andmemääruse õigusalane kasutajatugi, kes pakub ettevõtjatele otsest abi konkreetsetes küsimustes selle kohta, kuidas uusi norme kohaldada, seades esikohale VKEd ja tagades, et nende päringutele pööratakse erilist tähelepanu ja neile vastatakse kiiresti (2025. aasta IV kvartal). Kõik need meetmed lihtsustavad andmemääruses orienteerumist, vähendavad tarbetuid kulusid ning annavad ettevõtjatele selguse ja kindluse, mida nad vajavad, et kasutada ära ELi andmepõhise majanduse pakutavaid võimalusi. Komisjon jälgib tähelepanelikult lepinguliste vahendite, eelkõige lepingute näidis- ja tüüptingimuste rakendamist ning vaatab need vajaduse korral läbi, täiendab või kohandab neid vastavalt andmejagamisvaldkonna rahvusvahelistele arengusuundumustele. Komisjon püüab saavutada koostoime avaliku sektori hankijate ja Euroopa andmeruumide vahel, et suurendada avaliku sektori tõhusust, tuginedes Euroopa terviseandmeruumi ja tervishoiu tõhususega tegeleva suurhankijate töörühma koostatud kavale36. Juhtalgatused • Ettepanek konsolideerida andmeid käsitlevad õigusaktid (2025. aasta IV kvartal) • Ettepanek ajakohastada e-privaatsuse norme küpsiste ja sarnaste tehnoloogiate kohta (2025. aasta IV kvartal) • Ettepanek teha isikuandmete kaitse üldmääruses sihipäraseid kohandusi (2025. aasta IV kvartal) • Käivitada algatus „Nõuete täitmine ühe klõpsuga“ (alates 2025. aasta IV kvartalist) • Võtta kasutusele andmemääruse rakendamist toetavad meetmed (alates 2025. aasta neljandast kvartalist) III sammas. ELi andmesuveräänsuse kaitsmine strateegilise rahvusvahelise andmepoliitika kaudu Andmesuveräänsus on ELi digituleviku seisukohast keskne tegur. See tähendab, et EL peab säilitama kontrolli selle üle, kuidas andmetele juurde pääsetakse ning kuidas neid nii liidu territooriumil kui ka välismaal kasutatakse ja kaitstakse. Suveräänsus eeldab avatust usaldusväärsetele partneritele, sealhulgas piiriülest andmevahetust, kuid seda õiglastel ja turvalistel tingimustel, mis on kooskõlas ELi väärtuste ja huvidega. Olukord, kus välisosalejatel on takistamatu juurdepääs ELi turule, samas kui Euroopa ettevõtjad seisavad välismaal silmitsi põhjendamatute tõketega, ei tohi kesta. Suveräänsuse kaitsmine tähendab ka ELi kerksuse kaitsmist. Küberründed, tehnoloogialekked, jälgimine ja sunnitud sõltuvus seavad kriitilise tähtsusega andmed ohtu. EL peab tagama 36 Can the European Health Data Space enable better procurement? – Big Buyers are investigating | Avaliku sektori hankijad 20 tundlike andmestike kättesaadavuse, tervikluse ja turvalisuse, vältides nende väär- või ärakasutamist, eelkõige väljaspool ELi asuvate osalejate poolt. Selleks järgib komisjon strateegiat, milles on ühendatud avatus ja tugevus ning mille eesmärk on muuta andmetele 75% sidusrühmade juurdepääsu ja piiriülese edastamise õiglased tingimused küsitluses osalejatest oli digikaubanduse tugisambaks, kaitsta selgete kaitsemeetmete seisukohal, et EL peab abil tundlikke ELi isikustamata andmeid ning süvendada rakendama isikustamata koostööd usaldusväärsete partneritega. Samuti tegutsetakse andmete rahvusvaheliste selle nimel, et kujundada välja ülemaailmsed juhtimismudelid, voogude suhtes jõulisemat milles võetakse arvesse ELi huve ja väärtusi ning välditakse lähenemisviisi. killustumist konkureerivatesse valdkondadesse. See strateegia täiendab ELi andmekaitsealases õigustikus välja töötatud pikaajalist lähenemisviisi turvalistele isikuandmete voogudele. Kuigi EL on loonud tugeva õigusraamistiku ja edendanud rahvusvahelisel tasandil usaldusväärset andmete vaba liikumist, ähvardavad uued põhjendamatud andmete lokaliseerimise nõuded, ekspordikontroll ja välismaal kohaldatavad diskrimineerivad normid suveräänsust õõnestada. Seepärast kavatseb komisjon tegutseda jõulisemalt, et kaitsta ELi huve ja regulatiivset autonoomiat, võttes juhul, kui avatust kuritarvitatakse või haavatavusi kasutatakse relvana, proportsionaalseid meetmeid. i. Õiglased piiriülesed andmevood ja ELi tundlike isikustamata andmete kaitse meetmed Komisjon lõimib õiglased tingimused ja tõhusa kontrolli piiriüleste andmevoogude üle rahvusvahelisse digikaubandusse. Struktureeritud aruteludes, näiteks ELi digipartnerluste ja - dialoogide raames, käsitletakse tasakaalustamatust olukorras, kus ELi andmed liiguvad välismaale ilma piisavate kaitsemeetmeteta. Kui probleemid püsivad, võtab komisjon objektiivsete kriteeriumide alusel proportsionaalseid meetmeid, pidades seejuures täiel määral kinni liidu rahvusvahelistest kohustustest. Komisjon avaldab 2026. aasta teises kvartalis suunised, kuidas hinnata ELi üksuste kohtlemist kolmandate riikide poolt, ja töötab 2026. aasta esimeses kvartalis välja andmelekkevastase meetmepaketi, mille abil käsitleda lokaliseerimisnõudeid, turult väljatõrjumist, ebapiisavaid kaitsemeetmeid või mis tahes muud põhjendamatut kohtlemist. Selle meetmepaketi aluseks või inspiratsiooniks võivad vastavalt asjaoludele olla sellised vahendid nagu kaubanduseeskirjade täitmise tagamise määrus,37 survestamisvastane õigusakt38 ja majandusjulgeoleku kaalutlused ning selle fookuses on tehnoloogia ja parimad tavad, mis aitavad tugevdada ELi kerksust. Kui 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 654/2014, milles käsitletakse liidu õiguste rakendamist rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kohaldamisel ja jõustamisel ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3286/94 (ELT L 189, 27.6.2014, lk 50–58). 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2675, mis käsitleb liidu ja selle liikmesriikide kaitset kolmandatest riikidest tuleneva majandusliku survestamise eest (survestamisvastane õigusakt) (ELT L 322, 27.11.2023). 21 struktuursete moonutuste või püsivate diskrimineerivate tavade probleemiga ei tegeleta, kaalub komisjon vajaduse korral lisameetmeid, et tagada andmetele juurdepääsuks ja nende kasutamiseks õiglased tingimused. Komisjon kavatseb ka paremini kaitsta ELi tundlikke isikustamata andmeid, täiendades isikuandmete kaitset, mis on tagatud isikuandmete kaitse üldmääruse ja kaitse piisavuse otsustega. Koostöös sidusrühmadega ja põhjalike riskihindamiste tulemusi arvestades võtab komisjon 2026. aasta kolmandaks kvartaliks vastu esimese sihipäraste meetmete paketi. ii. ELi andmete jagamise ökosüsteemide sidumine sarnaselt meelestatud kolmandate riikide ökosüsteemidega ELi andmekaitse, küberturvalisuse, täitmise tagamise ja õiguskaitse õigusraamistik on välismaiste andmevaldajate jaoks usaldusväärne alus. Komisjon edendab turvalisi, ühtseid ja koostalitlusvõimelisi ühendusi ELi ja sarnaselt meelestatud partnerite andmeökosüsteemide vahel, et meelitada ELi rohkem andmevooge. Kavandatud meetmete hulgas on i) tugiteenused ja -taristu, nagu ühtsed Euroopa andmeruumid, mis võimaldada sujuvat piiriülest jagamist; ii) selliste vahendite nagu lepingu tüüptingimuste pakkumine, et aidata ettevõtjatel tagada seaduslik teabevahetus, ning iii) piiriülese andmete jagamisega seotud kohustuste lõimimine kahe- ja mõnepoolsetesse rahvusvahelistesse lepingutesse. Lähenemise ja koostalitlusvõime tugevdamiseks populariseerib komisjon Euroopa usaldusväärsete andmete raamistikku rahvusvahelistes dialoogides ja digipartnerluse võrgustikus. Samuti uurib komisjon võimalust luua usaldusmärgis, mille võib siduda andmeruumide suutvusküpsuse mudeliga – standardraamistik, millega hinnata andmeruumi algatuste suutlikkust –, et toetada koostööd muude riikide valitsuste ja ettevõtjatega. iii. ELi positsiooni tugevdamine ülemaailmses andmehalduses Ülemaailmset andmehalduskeskkonda killustavad konkureerivad mudelid. Komisjon kavatseb ELi lähenemisviise rahvusvahelisel tasandil rohkem propageerida, eelkõige loomisel olevates raamistikes, ning tugevdada koalitsioone sarnaselt meelestatud partneritega. Komisjon ja Euroopa välisteenistus süvendavad ja ühendavad kooskõlas rahvusvahelise digistrateegiaga39 2026. aastaks andmehalduse digipartnerlusi, kooskõlastades oma tegevust partneritega, kellel on samad eesmärgid, ning arendavad edasi digikaubanduslepinguid ja traditsiooniliste kaubanduslepingute digipeatükke. EL jätkab aktiivset osalemist rahvusvahelistel foorumitel, nagu G7, G20, OECD ja ÜRO, kasutades selliseid vahendeid nagu OECD deklaratsioon valitsuse juurdepääsu kohta isikuandmetele. Erilist tähelepanu pööratakse ELi lähenemisviiside edendamisele ja vastastikku kasulikule koostööle kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide ja lähinaabritega. Samuti teeb EL 39 Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu rahvusvaheline digistrateegia“, JOIN(2025) 140 final, Brüssel, 5. juuni 2025. 22 partneritega koostööd selleks, et uurida võimalust luua valitud väärtuslike avalike andmete (nt kultuuripärand) jaoks jagatud platvorm ning saavutada usaldusväärsed kokkulepped tundlike andmevoogude, valitsuse juurdepääsu ja valdkondlike normide küsimustes. Juhtalgatused • Anda välja suunised, kuidas hinnata ELi andmete õiglast kohtlemist välismaal (2026. aasta II kvartal) • Luua töövahendid andmete põhjendamatu lokaliseerimise, turult väljatõrjumise, nõrkade kaitsemeetmete ja andmelekke vastu võitlemiseks (2026. aasta II kvartal) ning võtta vastu meetmed tundlike isikustamata andmete kaitsmiseks (2026. aasta III kvartal) 5. Andmeliidu strateegia: tehisintellekti arendamiseks andmete kättesaadavaks tegemine Selleks et tagada tehisintellekti ajastul konkurentsivõime, nihutatakse andmeliidu strateegias rõhuasetus reeglite kehtestamiselt tulemuste saavutamisele. Strateegias hakatakse käsitlema andmete nappuse, regulatiivse keerukuse ja ülemaailmse konkurentsi küsimusi, tuginedes alates 2020. aastast kehtinud alustele. Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu jääb keskseks juhtimisfoorumiks ja seda hakatakse kasutama liikmesriikide ja sektoriga põhjalikumate tehniliste arutelude ja strateegilise dialoogi pidamiseks. Tehisintellekti kasutamise liidust saab peamine valdkondliku tagasiside kanal ning see tagab, et rakendamist kujundavad ettevõtjad, teadlased ja avaliku sektori osalejad. Tehisintellekti vaatluskeskuses jälgitakse esilekerkivaid suundumusi ja võetakse neid arvesse tegevuspõhimõtete väljatöötamisel. Sihipäraste meetmetega suurendatakse kvaliteetsete andmete mahtu, lihtsustatakse regulatiivset keskkonda ja tugevdatakse ELi rolli ülemaailmsetes andmevoogudes. VKEde ja novaatorite jaoks tähendab see, et nõuete täitmine muutub odavamaks, juurdepääs andmetele lihtsamaks ja rahvusvaheline keskkond soodsamaks. Ära saab teha ainult mõõdetavaid asju. Seepärast on komisjon välja kuulutanud ühtse turu tegevuskava, et protsesse kiirendada. Tegevuskava koostamisel võib vastavalt vajadusele andmeliidu strateegiat arvesse võtta, et aidata poliitikakujundajatel ja sektoril, eelkõige VKEdel, kõrvaldada tõkkeid ja viia lõpule ühtse andmeturu väljakujundamine. Andmeliidu strateegia ja tehisintellekti kasutamise strateegiaga tagatakse, et ELi andmevarad toetavad otseselt tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu kõigis sektorites. Pikaajaline visioon on selge: suveräänne Euroopa andmemajandus, kus andmeid liigutatakse turvaliselt ja vastutustundlikult ning mis aitab arendada tehisintellekti, edendada innovatsiooni ja tugevdada konkurentsivõimet. 23  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 8.10.2025 COM(2025) 723 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Tehisintellekti kasutamise strateegia ET ET  1. Sissejuhatus Tehisintellekt areneb enneolematus tempos, luues võimalusi, mis võivad ümber kujundada terved tööstusharud ja avaliku sektori1. Tehisintellektitehnoloogia (nagu tipptasemel üldotstarbelised tehisintellektimudelid, tehisaruagendid, digiteisikud ja eriotstarbelised väikesed tehisintellektimudelid) areng ja kasutuselevõtmine annab ELile ainukordse võimaluse innovatsiooni edendamiseks, tootlikkuse kasvu kiirendamiseks ning oma konkurentsivõime ja tehnoloogilise suveräänsuse suurendamiseks. Tugevast tööstusbaasist ja elujõulisest idufirmade ökosüsteemist hoolimata on ELis tehisintellekti areng ja kasutuselevõtt senini piiratud ning neid tehnoloogiaid kasutab vaid 13,5 % ettevõtjatest ja 12,6 % VKEdest,2 kes on ELi majanduse alustala. Tuginedes Euroopa tehisintellekti tegevuskavale ja ELi võetud kohustusele edendada inimkeskset ja usaldusväärset tehisintellekti kooskõlas tehisintellektimäärusega,3 keskendutakse strateegias tehisintellekti ümberkujundava potentsiaali ärakasutamisele, mis toimib kasvava vertikaalse integreerimise katalüsaatorina. Strateegia eesmärk on edendada tehisintellekti kasutamist eelkõige VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate hulgas ning hõlbustada tehisintellekti integreerimist, et edendada eelkõige Euroopa strateegiliselt tähtsamate tööstusharude konkurentsivõimet. Lisaks püütakse sellega ära kasutada tehisintellektist saadavat laiemat ühiskondlikku kasu, mis ulatub tervishoiu valdkonnas kiiremate ja täpsete diagnoosimisvõimaluste loomisest kuni avalike teenuste tõhususe ja kättesaadavuse suurendamiseni, järgides seejuures mittediskrimineerimise põhimõtet. Peale selle püütakse strateegia abil tugevdada ELi suutlikkust ja saavutada eesliini tehisintellekti tipptaset. Nende eesmärkide saavutamiseks püütakse strateegiaga muuta ettevõtjate ja avaliku sektori organisatsioonide lähenemisviisi probleemide lahendamisele. Tehisintellekti esikohale seadmise poliitika rakendamisega julgustatakse neid integreerima tehisintellekti, tuginedes Euroopa lahendustele. Hinnates tehisintellektist saadavat võimalikku kasu ja sellega kaasnevaid riske, saavad Euroopa ettevõtjad seda kasutusele võttes kohaneda tehisintellekti ümberkujundava mõjuga, mis avaldub muu hulgas ka töökorraldusele ja koolitusvajadustele. Selline lähenemisviis suurendab ettevõtete edukust, kuid samal ajal edendab see Euroopa strateegilist kohalolekut tehisintellekti tehnoloogiavirnade4 eri kihtides, kaasates töötajaid ning toetades tugevate ja suveräänsete ELi tehisintellekti ökosüsteemide loomist. Viimastel kuudel peetud avalikest konsultatsioonidest5 ja valdkondlikest aruteludest6 saadud teadmistele tuginedes on koostatud tehisintellekti kasutamise strateegia, mis koosneb kolmest põhiosast7: 1 Vt nt Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse perspektiivaruanne, mis käsitleb generatiivset tehisintellekti: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/9f7e0b86-477c-11f0-85ba-01aa75ed71a1/language-en. 2 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/isoc_eb_ai/default/table?lang=en. 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32024R1689. 4 Tehisintellekti tehnoloogiavirn on tehnoloogialahenduste, raamistike ja taristu kogum, mille komponendid toimivad koos, et luua, rakendada ja laiendada tehisintellektisüsteeme, hõlbustades nende kasutamist. 5 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14625-Apply-AI-Strategy_en. 6 Mõne viimase kuu jooksul on korraldatud 17 struktureeritud valdkondlikku dialoogi ja kaks kõrgetasemelist poliitilist dialoogi; vt lisa tabel. 7 Strateegias esitatud meetmed ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 107 ja 108 ega asjakohaseid ELi konkurentsieeskirju. 1  • valdkondlike juhtalgatuste käivitamine, et edendada tehisintellekti kasutuselevõttu ELi majanduse peamistes tööstusharudes ja avalikus sektoris; • valdkondadevaheliste probleemide lahendamine, et toetada tehisintellekti ulatuslikumat kasutusevõttu VKEde poolt, tagada tehisintellektivalmidusega tööjõud kõikides valdkondades, suurendada tehisintellektialast võimekust ja tagada turu usaldusväärsus; • ühtse juhtimismehhanismi kehtestamine, et võtta esimesena kasutusele sektoripõhine lähenemisviis ja edendada dünaamilist koostööd sidusrühmade vahel. Samuti luuakse tehisintellekti vaatluskeskus, et töötada välja põhilised tulemusnäitajad ning jälgida tehisintellekti arengut, mõju ja tulevikusuundumusi. Tehisintellekti kasutamise strateegiaga kaasneb tehisintellekti teadusotstarbelise rakendamise strateegia, milles esitatakse juhtalgatusena Euroopa tehisintellekti teadusnõukogu (RAISE) loomine ja käsitletakse tehisintellekti kasutuselevõttu kõikides teadusharudes. Sellele lisandub andmeliidu strateegia, mis avab kvaliteetsete suuremahuliste andmekogumite näol uued allikad, mida on vaja algoritmide treenimiseks. 2. Valdkondlike juhtalgatuste käivitamine Tehisintellektil on potentsiaali muuta viise, kuidas tööstusharud ja valitsused toimivad ning kuidas luuakse majanduses väärtust. See võib edendada lihtsustamispüüdlusi, mis omakorda suurendab tootlikkust ja konkurentsivõimet. Allpool kirjeldatakse juhtalgatusi, mille eesmärk on pakkuda lahendusi suurematele valdkondlikele probleemidele ja toetada tehisintellekti esikohale seadmise poliitika lähenemisviisi. Algatused tulenevad sidusrühmade algsest tagasisidest, mida koguti avalike konsultatsioonide,8 tagasisidekorje9 ja valdkonna peamiste osalistega peetud 17 struktureeritud tehnilise dialoogi (1. lisa) kaudu. Tehisintellekti kasutamise strateegia vastuvõtmine on murrangulise teekonna algus ning strateegiat hakatakse pidevalt ajakohastama ja laiendama, kasutades strateegia viimases osas kirjeldatud juhtimismehhanismi abil saadud teavet. See tähendab, et allpool kirjeldatud meetmeid võivad edaspidi täiendada uued algatused teistes valdkondades, näiteks rahanduse, turismi ja e-kaubanduse alal. Käesolevas strateegias esitatud meetmete rakendamiseks võtab komisjon oma rahastusprogrammidest10 kasutusele umbes miljard eurot, millel on sektorile vastavalt oluline võimendav mõju. 2.1. Tervishoid, sealhulgas ravimid Tehisintellektil on kõikjal Euroopas suur potentsiaal tervishoiu- ja ravimivaldkond ümber kujundada ning inimeste elukvaliteeti parandada ja isegi inimeste elusid päästa. Tehisintellekt saab toetada kiiremate ja täpsemate kliiniliste otsuste tegemist, vähendada tervishoiutöötajate halduskoormust, toetada haldusprotsesse ja parandada patsientide ravitulemusi kogu raviprotsessi kestel. Kuna tervishoiusüsteeme mõjutav surve üha suureneb, pakub tehisintellekt konkreetseid vahendeid, millega saab suurendada tulemuslikkust ja parandada kvaliteeti ka alateenindatud või äärepoolsetes piirkondades, kus napib haiglaid, spetsialiste või 8 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14625-Apply-AI-Strategy/public-consultation_en. 9 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14625-Apply-AI-Strategy_en. 10 Sealhulgas programmid „Euroopa Horisont“, „Digitaalne Euroopa“, „EL tervise heaks“ ja „Loov Euroopa“. 2 diagnostikateenuseid. Nagu on rõhutatud meditsiiniliste vastumeetmete strateegias,11 edendab komisjon tavapäraste tervishoiuteenuste kõrval tehisintellektivahendite kasutamist ka kriisideks valmistumiseks ja neile reageerimiseks, sealhulgas terviseohtude kiiremaks avastamiseks ja seireks, et võtta meditsiinilisi vastumeetmeid. Tehisintellekti kasutuselevõtt kogu ELi tervishoiuvaldkonnas ja selle integreerimine kliinilistesse ja haldusprotsessidesse on aga senini piiratud ja ebaühtlane12. Seda takistavad kvaliteetsete andmete vähene kättesaadavus, taristu ebaühtlus, samuti tervishoiutöötajate piiratud tehisintellektipädevus, oskused ja usaldus. Meetmeid on vaja selleks, et soodustada investeerimist ja innovatsiooni ning edendada piiri- ja valdkonnaülest koostööd, nii et tervishoiusüsteemid ja kodanikud saaksid tehisintellektist suurimat võimalikku kasu13. Tervishoiu valdkonnas tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks teeb komisjon järgmist. • Loob Euroopa tehisintellektipõhiste täiustatud sõeluuringute keskused, et kiirendada tervishoiuasutustes haiguste ennetamisel ja diagnoosimisel uuenduslike vahendite kasutusevõttu ning tagada tervishoiuteenused alateenindatud piirkondades. Algatuse eesmärk on parandada eelkõige südame-veresoonkonna haiguste ja vähktõve varajast avastamist ning tagada õigeaegne diagnoosimine. Seejuures järgitakse lähenemisviisi, millega tagatakse, et tehisintellektipõhiste sõeluuringute ja diagnoosimise käigus võetakse arvesse soopõhiseid tegureid14. Tehisintellektilahendusi kasutades toetavad need keskused kliinilist valideerimist ja toimimise katsetamist kohalikes tingimustes ning loovad võimaluse koguda tõendeid kliiniliseks kasutuselevõtuks15. Nende tehisintellektipõhiste keskuste võrgustik parandab juurdepääsu Euroopa terviseandmeruumil16 põhinevatele kvaliteetsetele andmekogudele ja Euroopa vähktõve piltdiagnostika 17 ja genoomiandmete18 digitaristule ning toetab paljutõotavate tehisintellektimudelite katsetamist ja valideerimist personaliseeritud ennetamise eesmärgil. See tugineb asjakohastele meetmetele, mis võetakse Euroopa vähktõvevastase võitluse kava, ELi bioteaduste strateegia ja ELi tulevase südame-veresoonkonna tervist käsitleva kava alusel. • Loob Euroopa pädevusvõrgustiku tervishoiuvaldkonnas tehisintellekti kasutuselevõtuks, et koondada suuniseid ja parimaid tavasid. Selle abil koostatakse käsiraamatuid tehisintellekti kasutuselevõtu kohta, suuniseid ja kavandamispõhimõtteid kohaliku valideerimise (tulemuslikkus kliinilise kasutamise korral) ja kasutuselevõtule järgneva seire kohta ning luuakse alus tervishoiuvaldkonnas tehisintellekti kasutuselevõtu parimate tavade vahetamiseks. 11 COM(2025) 529 final. 12 https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/9ddf7bf8-62bf-11f0-bf4e-01aa75ed71a1/language- en#:~:text=Using%20a%20mixed%20methods%20approach%2C%20entailing%20a%20literature,and%20business%20challenges%2C%20 and%20social%20and%20cultural%20barriers. 13 Näiteks Euroopa vähktõvevastase võitluse kava, vähivaldkonna ekspertide võrgustiku ning tunnustatud riiklikke terviklikke vähikeskusi ühendava ELi võrgustiku kaudu. 14 Vt näiteks Gender medicine: effects of sex and gender on cardiovascular disease manifestation and outcomes | Nature Reviews Cardiology. 15 See töö põhineb tegevusel, mida rahastatakse tööprogrammi DEP 2025–2027 ja projekti COMPASS-AI raames. 16 https://health.ec.europa.eu/ehealth-digital-health-and-care/european-health-data-space-regulation-ehds_et. 17 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/cancer-imaging. 18 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/1-million-genomes. 3 Tehisintellekt on toonud kaasa murrangulisi muutusi ka ravimiarenduses – alates uute ravimite väljatöötamisest nende kõrvaltoimete jälgimiseni. Tehisintellektipõhine modelleerimine ja simulatsioon võivad kiirendada uudsete ravivõimaluste, näiteks uute antibiootikumide väljatöötamist ja olemasolevate ravimite uute kasutusvõimaluste kindlakstegemist ning täiustada ohutus- ja tõhususprognoose. Selle tulemusena suurenes aastatel 2016–2024 igal aastal ELi liikmesriikides avaldatavate tervishoiuga seotud tehisintellekti käsitlevate patentide arv 20 korda19. Ravimite väljatöötamisel tehisintellekti potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks peab jätkuma tehisintellekti töökindlate alusmudelite arendamine ning jõupingutused nende usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja kliinilise asjakohasuse tagamiseks, mis on esmatähtis eelkõige innovatsiooni edendamiseks biotehnoloogia valdkonnas20. Arvestades tervishoiusüsteemis praegu esinevaid probleeme, näiteks tööjõupuudust, võivad tehisintellektil põhinevate meditsiiniseadmete kasutusvõimalused kaasa tuua tohutuid edusamme tervishoiuteenuste osutamises. Tähtis on tagada, et ELi regulatiivne raamistik loob innovatsiooni toetava keskkonna. Tehisintellekti kasutuselevõtu toetamiseks ravimite väljatöötamisel teeb komisjon järgmist. • Korraldab konkursi tehisintellekti rakendamiseks ravimiarenduses, et töötada välja uusi võimalikke ravimeid, mida saab kasutada täitmata ravivajaduste rahuldamiseks ja raskesti ravitavate haiguste, näiteks Alzheimeri tõve või teatavat liiki vähktõve ravimiseks. Võitjale tagatakse sihipärane juurdepääs tehisintellektitehaste andmetöötlusressurssidele ja nõustamisele selle kohta, kuidas oma avastatud vahendid turule tuua. • Kavandab asjakohaseid meetmeid, et ühtlustada ja muuta kiiremaks meditsiiniseadmete turule jõudmist, ilma et see kahjustaks seadmete ohutust. 2.2. Robootika Euroopal, kus 2023. aastal paigaldati üle 90 000 tööstusroboti ja kus tegutseb üle 400 teenuserobotite tootja, on juhtroll robootikarevolutsioonis, füüsilise tehisintellekti arendamises. Mehhatroonika, andurite ja mikrokontrollerite valdkonna tipptasemele tuginedes võimaldab tehisintellekti integreerimine ELi arendajatel välja tulla mitmesuguste uuendustega alates kognitiivrobotitest isejuhtivate droonideni, mis mõjutab mitmel moel töötlevat tööstust, tervishoidu, põllumajandust, kaitsevaldkonda jne. ELi paistab eriti silma tööstusrobotite alal, kus koostöörobotid loovad võimalusi inimese ja roboti vaheliseks ohutuks ja tulemuslikuks suhtluseks, aitavad leevendada tööjõupuudust ja vähendavad töötajate osalust suurt pingutust nõudvate ja ohtlike tööülesannete täitmises. Kui aga EL soovib jätkata selles valdkonnas juhtpositsioonil, peab robootikat generatiivse tehisintellekti abil tingimata edasi arendama ja võtma kasutusele ELi lahendusi. Robootikavaldkonnas tehisintellekti kasutuselevõtu toetamiseks teeb komisjon järgmist. 19 Euroopa Komisjoni uuring tehisintellekti kasutuselevõtu kohta tervishoius, 2025. 20 Komisjon teeb selle nimel tööd ka uue Euroopa biotehnoloogia õigusaktiga, mille eesmärk on edendada innovatsiooni ja ELi konkurentsivõimet biotehnoloogia sektorites. 4  • Loob Euroopa robootika kasutuselevõtu katalüsaatori, mis toob kokku arendajad ja kasutavad tööstusharud, et kiirendada turuvajadustele vastavate Euroopa lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Seda tehakse koostöös tehisintellekti, andmete ja robootika ühendusega21. Sellega seoses rahastab komisjon tehisintellektipõhiste robotite kasutusevõttu kiirendavate sektoripõhiste projektide väljatöötamist, milles keskendutakse suure mõjuga kasutusjuhtudele, mis on seatud esmatähtsaks tihedas koostöös kasutavate tööstusharude esindajatega, ja millega tagatakse uuenduste vastavus tegelikele vajadustele. 2.3. Töötlev tööstus, inseneeria ja ehitus Euroopa töötleva tööstuse sektoris on 2,2 miljonit ettevõtjat, kellest enamik on VKEd, kusjuures sektoris töötab 30 miljonit inimest ja see annab ligikaudu 14 % ELi sisemajanduse koguproduktist22. Töötlev tööstus hõlmab mitmesuguseid omavahel seotud sektoreid alates uute (keskkonnasäästlikumate) materjalide väljatöötamisest kuni tarneahela ja logistikani, mis ulatuvad traditsioonilistest ja kõrgtehnoloogilistest tööstusharudest ehituse ja logistikani. Kuigi ELil on suur võimekus keskmise tasemega ja kõrgtehnoloogilistes tootmissektorites, nagu masinaehitus ja masinad, elektrotehnika ja keemiatööstus, viiakse tootmist järjest üle väiksemate kuludega piirkondadesse, mis nõrgendab konkurentsivõimet, vastupidavust ja strateegilist sõltumatust. Seda suundumust saab aga muuta, kasutades tehisintellekti ümberkujundavat potentsiaali ja automatiseerimist. Tehisintellekti abil saab suurendada efektiivsust, täpsust ja kohandatavust mitmesugustes tootmisprotsessides. Selliste muutuste alustala on tehisintellektipõhiste digiteisikute kasutamine, mille abil saavad ettevõtjad teha keerukaid simulatsioone ja koostada virtuaalses keskkonnas hüpoteetilisi stsenaariume. Juba praegu kasutatakse digiteisikuid paljudes töötleva tööstuse sektorites, kus nad hõlbustavad prognooshooldust23 ja aitavad kujundada ning optimeerida tervete tarneahelate ja tootmisrajatiste toimimist ning peamisi tootmisprotsesse. Luues ehitiste, toodete, masinate ja tootmisprotsesside arukaid digimudeleid saavad ettevõtjad katsetada, täiustada ja reguleerida nende toimimist, enne kui nad teevad muudatusi tegelikes olukordades. Töötlevas tööstuses tehisintellekti kasutuselevõtu toetamiseks teeb komisjon järgmist. • Toetab tootmiseks kohandatud eesliini tehisintellekti mudelite ja tehisaruagentide arengut. Tuginedes tootmisandmeruumidele24 ja tulevasele andmeliidu strateegiale, soodustab komisjon kõigilt tööstusvaldkonna osalistelt saadavate andmete koondamist usaldusväärsete kolmandate isikute kaudu, et tagada treenimisandmete piisavat mahtu, säilitades samal ajal intellektuaalomandi õigused ja andmeturbe ning kasutades asjakohasel juhul tehisintellektitehaste andmelaboreid. • Rahastab töötlevas tööstuses tehisintellekti kasutuselevõttu kiirendavate projektide väljatöötamist, et ületada tulemuslikumalt lõhe teaduslabori ja kasutuselevõtu vahel. Sellised projektid kiirendavad tööstusvaldkonna vajadustele 21 https://adr-association.eu. 22 2024, Maailmapank, Trading Economics. 23 Analüüsides võimalike rikete ennetamiseks masinast anduri kaudu saadud andmeid. 24 https://manufacturingdataspace-csa.eu/. 5  vastavate tehisintellektipõhiste tootmislahenduste väljatöötamist, pakkudes pidevat tuge ja tagades, et need arenevad laboritasemelt reaalseteks rakendusteks sobiva kõrge küpsusastmeni. 2.4. Kaitse, turvalisus ja kosmos Tehisintellektist on saanud elutähtis murranguline tehnoloogia, millel on suur mõju geopoliitikale ning julgeoleku- ja kaitsevaldkonnale. Nagu on rõhutatud valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“,25 muudavad uued tehnoloogiad, sealhulgas tehisintellekt,26 põhjalikult sõjategevuse olemust. Tehisintellekti roll kaitsevalmiduses muutub üha tähtsamaks, võttes arvesse suurenenud huvi tehisintellektirakenduste kahesuguse kasutuse vastu ja eelkõige eeldust, et eesliinimudelitel on potentsiaali pakkuda strateegilist ja sõjalist üleolekut. Tehisintellekt võib anda strateegilise eelise, kui seda kasutatakse mehitamata sõidukites, olukorrateadlikkuse saavutamiseks ja kujutuvastuseks lahinguväljal, relvasüsteemide (näiteks reaktiivlennukite) toetamiseks või automatiseeriva osana kaitseotstarbelistes toodetes, näiteks droonides. Valges raamatus on teatavaks tehtud, et 2025. aasta lõpus esitletakse Euroopa kaitsevaldkonna ümberkujundamise tegevuskava, mille eesmärk on soodustada elutähtsate murranguliste tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti kiiremat lõimimist kaitsevõimesse, et kooskõlas liidu majanduslike ja julgeolekuga seotud huvide ja eesmärkidega saavutada Euroopa kaitsevalmidus 2030. aastaks. Lisaks rahastab komisjon koos liikmesriikidega andmetöötlusvõime suurendamist, sealhulgas koostoimes kaitsega. Liikmesriigid võivad oma riiklike kavade kaudu saada kasu ka julgeolekumeetmete rahastamisvahendist (SAFE), et investeerida seeläbi tähtsaimatesse kaitsevaldkondadesse, sealhulgas tehisintellektipõhistesse seadmetesse ja küberturvalisusse. Lisaks on Euroopa kosmosemajanduse visioonis27 tunnistatud tehisintellekti olulist osa ELi kosmosesektori konkurentsi- ja vastupanuvõime edendamisel. Tehisintellekt muudab põhjalikult kosmosesüsteemide projekteerimist, tootmist ja käitamist. Samuti on tehisintellekt väga oluline maismaataristu jaoks, et tulla toime tulevaste ülisuurte satelliidikogumitega ja saavutada suurte kosmoseandmekogumite modelleerimisvõimekus. Seepärast edendab komisjon ELi kosmosesüsteemide kogu potentsiaali ärakasutamiseks asjakohastel juhtudel sellise keskkonna kujundamist, mis soodustab tehisintellektialase suutlikkuse ja tehisintellektipõhiste tehnoloogiate integreerimist, et suurendada tulemuslikkust, tõhusust ja ohutust. Sellega seoses toetab komisjon sõltumatute eesliinimudelite ja agendina toimivate tehisintellektisüsteemide väljatöötamist, milles on tagatud konstruktsioonist tulenev turvalisus. Kaitse- ja kosmosevaldkonnas tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks teeb komisjon järgmist. • Kiirendab Euroopa tehisintellektil põhineva olukorrateadlikkuse ning juhtimis- ja kontrollivõimekuse arendamist ja kasutuselevõttu Euroopa Kaitsefondi (EDF) kaudu, soodustades samal ajal kahesuguse kasutuse ja avatud arhitektuuriga lahenduste kasutuselevõttu piirijulgeoleku tagamiseks ja elutähtsa taristu kaitsmiseks, millega 25 https://www.eeas.europa.eu/eeas/white-paper-for-european-defence-readiness-2030_en. 26 Ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames loob tulevane tehisintellekti rakendamise tegevuskava raamistiku koordineeritud tegevuseks, et edendada julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas tehisintellektialast suutlikkust. 27 https://defence-industry-space.ec.europa.eu/vision-european-space-economy_en. 6  tagatakse kaitsealaseid juhtalgatusi, sealhulgas idatiiva seireprogrammi ja Euroopa droonimüüri toetav koostalitlusvõime eelkõige selleks, et integreerida mitmesugustesse lahendustesse autonoomseid funktsioone. • Rajab turvalise andmetöötlusvõimsusega strateegilise ja sihtotstarbelise Euroopa andmetöötlustaristu (nt tehisintellektitehas/gigatehas) kaitse- ja kosmosevaldkonnas kasutatavate tehisintellektimudelite treenimiseks ja tehisintellektil põhinevate kaitse- ja kosmoserakenduste väljatöötamiseks. • Toetab ELi kosmosetööstuse ja -operatsioonide, sealhulgas orbiidil paikneva ja maismaataristu vastavust tehisintellektinõuetele, kasutades selleks ära kõrgtehnoloogilist tootmist, robootikat, sihtotstarbelist serv- ja orbiidil toimuvat andmetöötlust, kosmosepõhiseid andmevõrgustikke, signaalitöötlusseadmeid ning juhtimissüsteeme. Komisjon ja Euroopa välisteenistus viivad eespool nimetatud prioriteetsed meetmed vastavusse koordineeritud kohustuste, algatuste ja meetmetega, mida liikmesriigid on võtnud kaitsevalmiduse tegevuskavade raames, samuti vastava raamistiku ja algatustega, mille eesmärk on võtta tehisintellekt kasutusele kaitsevaldkonnas, sealhulgas Euroopa Kaitsefondi ja Euroopa Kaitseagentuuri ELi kaitsevaldkonna innovatsioonikeskuse kaudu. Nagu on rõhutatud Euroopa sisejulgeoleku strateegias ProtectEU,28 on tehisintellekt saamas tähtsaks sisejulgeoleku ja küberturvalisuse tagamise vahendiks, sest nii riigid kui ka kodanikud puutuvad üha sagedamini kokku keerukate ja kiiresti muutuvate digiohtudega. Terroristlikud ja kuritegelikud organisatsioonid kasutavad üha enam tehisintellektipõhiseid tehnoloogiaid, et kiirendada, suurendada ja laiendada oma ebaseaduslikku tegevust. Küberkuritegevus, sabotaaž ja terrorism segunevad hübriidrünnakuteks, kus kuritahtlikud osalised kasutavad ära tehisintellekti. Seepärast peame sisejulgeoleku ja küberturvalisuse saavutamiseks tagama tehisintellektipõhiste lahenduste kiire kasutuselevõtu. See toetab ametiasutuste tööd keerukate julgeolekuga seotud ülesannete täitmisel ja aitab võidelda tehisintellekti kasutamise vastu kuritahtlikel eesmärkidel, avastada kõrvalekaldeid ning analüüsida ja reageerida juhtumitele tõhusamalt. See loob võimaluse avastada kiiremini rünnakuid, teha paremaid otsuseid ja kasutada ressursse tõhusamalt. Sisejulgeoleku, sealhulgas küberturvalisuse valdkonnas tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks teeb komisjon järgmist. • Edendab tehisintellektilahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu29 sisejulgeoleku eesmärkidel, sealhulgas toetades rakendusuuringuid ja innovatsiooni ning soodustades sisejulgeoleku eesmärgil kasutamiseks kohandatud tehisintellektipõhiste lahenduste turule toomist. • Rahastab projekte, mille eesmärk on töötada välja ja võtta kasutusele tehisintellektil põhinevaid küberturvalisust suurendavaid vahendeid, tehnoloogiaid ja teenuseid, mida saab kasutada ohtude ja haavatavuse avastamiseks, 28 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0148. 29 Andmetele õiguskaitse eesmärgil seadusliku ja tulemusliku juurdepääsu andmise tegevuskava, COM(2025) 349 final. 7  riskide maandamiseks, juhtumitest taastumiseks eneseparandamise kaudu ning andmete analüüsimiseks ja jagamiseks. • Toetab tehisintellekti koostalitlusvõimet ja usaldusväärset integreerimist küberturvalisusega seotud struktuuridesse, taristusse ja ohuseiresse, sealhulgas küberkeskustesse ja tulevastesse kaabliturvalisuse keskustesse, samuti kahesuguse kasutusega ja kaitse seisukohalt olulistesse digikeskkondadesse. 2.5. Liikuvus, transport ja autotööstus Liikuvussektor on Euroopa majanduse ja Euroopa kestliku ümberkujundamise jaoks väga oluline. Tehisintellekti kasutatakse sektoris juba laialdaselt ja selle tugev mõju ulatub marsruutide optimeerimisest kuni täiustatud juhiabisüsteemideni. Tehisintellektipõhiseid automatiseeritud transpordi- ja liikuvustehnoloogiaid võetakse kõikide transpordiliikide puhul kiiresti kasutusele. Need toetavad ohutumat ja kestlikumat liikuvust, parandades liiklusvoo sujuvust, logistikat ja transpordi kavandamist. Näiteks võimaldavad automatiseeritud sõidukid30 osutada paindlikumaid ja kuluefektiivsemaid teenuseid ja leevendada sõidukijuhtide puudust31. Nende kasutuselevõttu takistavad aga tehnoloogilised, regulatiivsed ja majanduslikud probleemid. Riikliku ja ELi taseme õigusnormide koosmõju raskendab automatiseeritud sõidukite tegelikes olukordades testimist, nende heakskiitmist ja käitamist. Lisaks raskendavad nende rakendamist usaldusküsimused, kvaliteetsete treeningandmete kättesaadavuse probleemid ning transpordi- ja digitaristu ebapiisav kasutuselevõtt. Liikuvussektoris tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks teeb komisjon järgmist. • Toetab tehisintellektitehaseid ja gigatehaseid, et kiirendada uuenduslike tehisintellektimudelite ja ühiste tarkvaraplatvormide väljatöötamist automatiseeritud sõidu- ja sõidukihaldussüsteemide jaoks Euroopa ühendatud ja autonoomsete sõidukite liidu raames32. • Käivitab algatuse „Autonomous Drive Ambition Cities“ (Autonoomse sõidu ambitsiooniga linnad), et kiirendada rakendusteenuste kasutuselevõttu, milles Euroopa teenuseosutajad tegutsevad osana suuremahulistest piiriülestest katseplatvormidest, mis tehti teatavaks autotööstuse tegevuskavas. Tuginedes Euroopa ühendatud ja autonoomsete sõidukite liidu antud soovitustele,33 keskendub algatus tehisintellektipõhistele isejuhtivatele sõidukitele (robotsõidukitele) ja autonoomsele ühest punktist teise sõitmisele linnades, milleks luuakse tegutsevaid ühisettevõtteid ja kasutatakse tehisintellektimääruses ette nähtud innovatsioonimeetmeid, mis seostuvad regulatiivliivakastide ja tegelikes tingimustes testimisega. 30 Termin „sõiduk“ hõlmab igat liiki transpordivahendeid, mida kasutatakse maantee-, raudtee-, õhu-, mere- ja siseveetranspordiks. 31 Teadusuuringute Ühiskeskus, „Requirements for Inclusive Automated Vehicle Services: Insights for Vehicle and Smartphone Application Design“, 2025, https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC142261. 32 Tuginedes Euroopa autotööstuse tegevuskavale (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0095&qid=1761131676973). Seoseid kiipide, tehisintellekti ja robootikaga tugevdab veelgi partneralgatuste 2Zero, CCAM ja BATT4EU vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/api/files/document/print/en/ ip_25_2090/IP_25_2090_EN.pdf. 33 Avalik kutse liiduga ühinemiseks on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/75555fa5-6d3c-253b-cefc-1c9b4f8daadf. 8 2.6. Elektrooniline side Tehisintellekti integreerimine elektroonilise side sektorisse on viimastel aastatel märkimisväärselt kiirenenud ja seda soodustab suurenev nõudlus automatiseerimise, võrgu optimeerimise ja parema kliendikogemuse pakkumise järele. 65 % operaatoritest kogu maailmas on loomas oma tehisintellektialaseid strateegiaid ning katsetavad aktiivselt tehisintellektil põhinevaid lahendusi kogu võrgus ja klienditeenindusega seotud toimingutes34. Tehisintellektil on suur potentsiaal, mida saab rakendada eelkõige nutikama võrguhalduse ja uuenduslike teenuste kaudu35. Selle mõju kõnealuses valdkonnas on aga seni piiratud, sest puuduvad avatud platvormid ja servseadmete võimekus. Elektroonilise side valdkonnas tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks teeb komisjon järgmist. • Edendab ELi võimekust tehisintellektipõhiste servseadmete alal, pakkudes sihtotstarbelist tuge nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte ja Kiipide Ühisettevõtte kaudu. • Loob Euroopa telekommunikatsioonivõrgu operaatorite tehisintellektiplatvormi (tehisintellekti tehnoloogiavirna katsemeede programmi „Digitaalne Euroopa“ raames) telekommunikatsioonioperaatorite, müüjate ja kasutavate tööstusharude jaoks, et luua36 koostöös tehisintellektikompleksi komponente (sealhulgas vahenduskihid, andmetehnika, pilvandmetöötluse kasutajaliidesed) ja tehisintellektiteenuseid, mis võivad olla avatud lähtekoodiga. 2.7. Energeetika Tehisintellekt võib suurendada energiatõhusust kogu majanduslikus väärtusahelas, alates võrgu paremast haldamisest ja taastuvenergia integreerimisest kuni olemasoleva taristu tulemuslikuma kasutamise või salvestusvõimaluste optimeerimiseni. Tehisintellektil põhinevad vahendid aitavad ettevõtjatel säästa energiat tänu ehitiste optimeeritud projekteerimisele ja käitamisele ning energiakulu vähendamisele energia müümise ja ostmise automatiseerimise kaudu. Peale selle annavad uued tehisintellektipõhised vahendid suurema mõjuvõimu kodanikele ja ettevõtjatele, aidates neil reguleerida oma energiakasutust ja orienteeruda mitmesuguste energia jaemüügipakkumuste vahel. Samal ajal on energeetika elutähtis sektor, mis varustab Euroopa kasvavat digimajandust ja andmekeskusi energiaga, mida need vajavad. Tehisintellekti kasutatakse aga energeetikasektoris ebaühtlaselt. Võrgu haldamise, nõudluse paindliku juhtimise37 ja taristu kavandamise38 alal on areng rangete ohutusnõuete, killustatud juhtimise ja andmete vähese jagamise tõttu olnud aeglasem. 34 https://www.gsmaintelligence.com/research/telco-ai-state-of-the-market-q4-2024. 35 Sealhulgas mobiilseadmete ja servtöötluse kaudu. 36 Vajaduse korral järgides ELi konkurentsieeskirju, sealhulgas suuniseid ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes. 37 Nõudluse paindliku juhtimise all mõeldakse võimet kohandada välistele signaalidele (näiteks hinnamuutusele või võrgu nõudlusele) reageerimiseks elektri tarbimist. See võimaldab tarbijatel muuta, vähendada või suurendada energia tarbimist konkreetses ajavahemikus, eelkõige tipptundidel, et aidata tasakaalustada võrku ja vähendada vajadust suurendada tootmisvõimsust. 38 Iga kahe aasta tagant koostab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E) kümneaastase liiduülese elektrivõrgu arengukava. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiivis (EL) 2019/944 (elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL) nähakse ette, et jaotusvõrguettevõtjad koostavad ja avaldavad korrapäraselt jaotusvõrgu arengukavasid. 9 Selleks, et edendada võrguhalduse ja energiatõhususe parandamiseks tehisintellekti kasutamist, teeb komisjon järgmist. • Toetab selliste tehisintellektimudelite väljatöötamist, mis edendavad prognoosimist, optimeerimist, digiteisikuid ja süsteemi tasakaalustamist energiasüsteemis. Sellise tegevuse toetamiseks võetakse kasutusele pilv- ja servtöötluse ning esemevõrgu taristu, tarkvara ja tehisintellektivahendid, et need moodustaksid energiasüsteemi kõigi varade digitaalse tugisamba, millega tagatakse turvaline, tõhus ja usaldusväärne andmete jagamine kogu energeetika ökosüsteemis. Tehisintellekt täiustab energia tarbimist ja tõhusust mitmes sektoris. Kuid ka täiustatud tehisintellektimudelid ja -süsteemid tarbivad palju energiat, eelkõige andmekeskustes. Tulevases strateegilises tegevuskavas energeetikasektori digitaliseerimise ja tehisintellekti kohta täpsustatakse veelgi energiasüsteemides tehisintellekti kasutamist ning nii selles tegevuskavas kui ka pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusaktis käsitletakse strateegiaid, millega tagatakse tehisintellekti arendamiseks vajalike energiaallikate olemasolu näiteks andmekeskuste energiatõhususe suurendamise kaudu. Lisaks on vaja paremini mõista tehisintellekti algoritmide arhitektuuri mõju energiatarbimise suundumustele. Seepärast võtab komisjon vastavalt tehisintellektimäärusele vastu standardimistaotluse ühtse aruandlus- ja dokumenteerimisprotsessi kohta seoses tehisintellektisüsteemide ja üldotstarbeliste mudelite mõjuga energiatarbimisele. 2.8. Kliima ja keskkond Euroopas on palju kliima- ja keskkonnaalase innovatsiooni valdkonnas esirinnas olevaid organisatsioone. Alates 2019. aastast on tehisintellekti valdkonna idufirmad neis sektorites riskikapitalina kaasanud ligikaudu 700 miljonit eurot39. Eelkõige on tehisintellekti pikka aega kasutatud keskkonnaseireks, prognoosimiseks ja Maa seireks. See võib täiustada tulekahjude, üleujutuste, põua ja kuumalainete korral kasutatavaid varajase hoiatamise süsteeme, aidata reageerida katastroofidele ja toetada veemajandust,40 aga ka vastupanuvõime ja kliimamuutustega valmisolekuga seotud otsuste langetamist. Murrangulised algatused, nagu „Destination Earth“41 ja maailmamere digiteisik,42 võimaldavad teha kõrgresolutsiooniga ja interaktiivseid simulatsioone, millel on enneolematu prognoosivõimekus. Hoolimata neist edusammudest ei ole kliima- ja keskkonnategevuses tehisintellekti täit potentsiaali veel ära kasutatud, kuna tehisintellektipõhine kliima- ja keskkonnaalane modelleerimine on teaduslikult ja tehnoloogiliselt keerukas ning kohalikel ametiasutustel, VKEdel ja kodanikel ei ole sellega seotud suutlikkust ja oskusi. Kliima- ja keskkonnaalaste tehisintellektivahendite, andmekogude ja teenuste killustatud ökosüsteem võimendab neid probleeme veelgi ning takistab tehisintellekti laialdast kasutusevõttu ja mõju. Kliima- ja keskkonnavaldkonnas tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks teeb komisjon järgmist. • Kasutab avatud lähtekoodiga tehisintellektipõhist Maa jälgimise süsteemi eesliinimudelit ja sellega seotud tehisintellektipõhiseid rakendusi ja teenuseid, et 39 https://dealroom.co/eu-apply-ai-climate-environment. 40 2025. aasta juunis vastu võetud veekerksuse strateegia eesmärk on vähendada veejalajälge, sealhulgas andmetöötlusrajatiste puhul, suurendades nende ringluspõhisust vee taaskasutuse, suurema tõhususe ja kuivjahutuse kaudu. 41 https://destination-earth.eu/. 42 https://www.edito.eu/. 10  parandada Maa seiret ning ilmaprognoose ja hüpoteetilisi stsenaariume, mis oleks algatusele „Destination Earth“ järgnev etapp. Mudelit treenitakse üksnes ELi tehisintellektitehastes, järgides valdkonnaülest lähenemisviisi ja lõimides mitmesuguseid eksperditeadmisi. Selle mudeliga teeb komisjon kohalikele ametiasutustele ja asjaomastele osalistele kättesaadavaks tehisintellektipõhised kohalikud digiteisikud (millesse on lisatud ELile kuuluvad programmi Copernicus43 andmed), mis aitavad prognoosida ohte ja vähendada kliimamuutuse tekitatud mõju parema valmisoleku ja vastupanuvõimelise linna- ja maastikuplaneerimise,44 samuti teenuste kaudu, mis võimaldavad katastroofidega paremini toime tulla ja kriise leevendada. 2.9. Põllumajanduslik toidutööstus Tehisintellekt kujundab juba ümber põllumajandusliku toidutööstuse mitut tähtsat haru ja võib muuta põhjalikult toidu tootmise viisi, hoolitsedes samal ajal keskkonna, kliima ja inimeste eest45. See võib edendada täppispõllumajandust ja sellest võib olla kasu põllutöödeks kasutatavates robotites ja masinates. Juba praegu toetavad põllumajandustootjaid tehisintellektil põhinevad nõustamisvahendid, mis annavad konkreetsetele vajadustele vastavaid personaliseeritud soovitusi. Paljud täppispõllumajanduse rakendused ei jõua aga turule, sest puuduvad kvaliteetsed andmed46 ja kokkulepitud formaadid või puudub koostalitlusvõime platvormide vahel, mis on kinnised või seotud ühe müüjaga. Lisaks on põllumajandustootjad sageli tehisintellektipõhiste lahenduste kasutusevõtmisel väga ettevaatlikud, sest neil napib aega ja oskusi, nad ei usalda tehisintellekti, on vastutuse pärast ebakindlad ja kardavad kaotada kontrolli otsuste langetamisel. Seepärast on tehisintellekti kasutuselevõtt jäänud Euroopa põllumajandusettevõtetes piiratuks, eelkõige võrreldes teiste piirkondadega . 47 Põllumajanduslikus toidutööstuses tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks teeb komisjon järgmist. • Edendab põllumajandusliku toidutööstuse tehisintellektiplatvormi loomist, mis hõlbustab spetsiaalsete põllumajandustegevuses kasutatavate tehisintellektipõhiste vahendite ja rakenduste kasutuselevõttu. Selline platvorm hõlbustab rakenduste arendamist ja integreerimist, suurendab põllumajandustootjate usaldust tehisintellektipõhiste rakenduste vastu ja soodustab avatud lähtekoodi arendamist48. 43 https://www.copernicus.eu/en. 44 Tehisintellektil on ka suur potentsiaal toetada ja suurendada algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ väärtuste ja põhimõtete rakendamise võimalust. 45 „Põllumajanduse ja toidu visioon. Kujundada üheskoos atraktiivne põllumajandus- ja toidusektor tulevastele põlvedele“. 46 Tehisintellekti edukale rakendamisele põllumajanduses aitaks väga kaasa põllumajandusettevõtete kordumatu tunnuskoodi süsteemi kehtestamine, mida on uurinud muu hulgas põllumajandus- ja toidusektori EDIC (Euroopa digitaristu konsortsium). Teiseks suurendaks tehisintellekti edukust põllumajandusliku toidutööstuse sektoris maapiirkondade ühenduvuse parandamine. 47 2024. aastal tehtud McKinsey uuringus leiti, et ainult 27 % Euroopa põllumajandustootjatest kasutavad saagise seireks algoritme ja 49 % kasutavad täppispihustite juhtseadmeid. Seda on USA tootjatega võrreldes poole vähem (https://www.mckinsey.com/industries/agriculture/our-insights/global-farmer-insights-2024?.com). 48 Neid püüdlusi toetavad ka olemasolevad vahendid, nagu Euroopa ühtne põllumajandusandmeruum (https://agridataspace-csa.eu/) ja programmi „Euroopa horisont“ kaasrahastatud partnerlus „Andmed ja põllumajandus“. 11 2.10. Kultuuri- ja loomesektor ning massiteabevahendid Tehisintellekti potentsiaal kultuuri- ja loomesektoris suureneb ja loob uusi võimalusi loometegevuseks. Tehisintellekt võib aidata filmide loojaid filmitootmise kõikides etappides, lihtsustades näiteks süžeeskeemide ja eriefektide loomist. See võib parandada veebimeedia, muusika ja kirjandusliku sisu leitavust, mis mitmekesistab tarbimist ja suurendab loojatele jaotuvat tulu. See võib edendada kultuurilist mitmekesisust, pakkudes loojatele teadmisi ja vahendeid, mida nad vajavad kaasavama ja eripalgelisema sisu loomiseks nii, et ka puuetega inimestele on tagatud kaasatus ja sisu kättesaadavus. Tehisintellekt võib muuta sisu loomise isikupärastatumaks ja parandada publiku kaasamist. Lisaks toetab tehisintellekt kultuuripärandi säilitamist ja seda saab kasutada mitmesugustel eesmärkidel, näiteks restaureerimiseks, ümberehitamiseks, säilitamiseks, virtuaalse loomingu taaskasutamiseks ja kasutajate sisulisemaks kaasamiseks, toetades seeläbi kõiki teisi seotud sektoreid, näiteks turismi49. Üldiselt loob tehisintellektimudelite kasutuselevõtt väärtuslikke koostöövõimalusi kultuuri- ja loomesektori vahel, kusjuures videomängutööstus on mitme tööstusharu vahel ülekantavate uuenduste tähtsaim katseplatvorm. Hoolima tehisintellekti potentsiaalist on selle kasutusevõtt kultuuri- ja loomesektoris ebaühtlane,50 mis on osaliselt tingitud ühistest probleemidest, nagu juurdepääs eetilistele, läbipaistvatele, kaasavatele ja kvaliteetsetele mudelitele, eriotstarbeliste tehisintellektimudelite rahaliselt väljendatud väärtus, mitmesuguste rahastamisallikate tagamine ja kõrgtasemel oskuste arendamine. Lisaks teeb kultuuri- ja loomesektoris muret autoriõigusega kaitstud sisu loata kasutamine generatiivse tehisintellekti mudelite treenimiseks ja mudelite väljundites, mis võib kahjustada kultuurilist mitmekesisust, loovust ja meedia mitmekesisust51. Pealegi tekitab suurte tehnoloogiafirmade domineerimine sektoris keeruka dünaamika, mis võib mõjutada kultuurilist mitmekesisust ja väikeste organisatsioonide innovatsioonisuutlikkust. Kultuuri- ja loomesektoris tehisintellekti kasutuselevõtu toetamiseks teeb komisjon järgmist52. • Edendab kogu ELis tehisintellektipõhisele virtuaalsele tootmisele spetsialiseerunud mikrostuudiote arengut. Lisaks toetab komisjon investeeringuid selliste Euroopa tehisintellektimudelite väljatöötamisse ja kasutuselevõttu, mis on suunatud interaktiivsete ja süvalugude loomisele (k.a meedia) ning Euroopa muusika ja kirjandusliku sisu leitavusele veebis53. 49 Kuigi turism ei ole tehisintellekti kasutamise strateegia sihtvaldkond, on see vaieldamatult Euroopa majanduses tähtis jõud, mis annab umbes 5 % kogulisandväärtusest, kus on 20 miljonit töökohta ja tegutseb üle kolme miljoni ettevõtja. Tehisintellekti kiire integreerimine turismi muudab sektori toimimise viise nii tarbijate kui ka ettevõtjate seisukohalt. Seepärast edendab komisjon jätkuvalt turismisektoris tehisintellekti kasutamist, järgides eetilisi tavasid ja andmete puutumatuse põhimõtet, toetab läbipaistvust ja kaasatust, hoogustades samal ajal kestlikku innovatsiooni. 50 51 % videomängutootjatest, 39 % audiovisuaalsektori ettevõtjatest ja 35 % uudismeediaettevõtjatest on võtnud kasutusele tehisintellektipõhised lahendused. Ka 35 % muusikaloojatest on teatanud, et nad kasutavad oma töös tehisintellekti. Euroopa meediatööstuse väljavaate tulevane 2. väljaanne, „Technopolis Group based on the EMI Enterprise Survey“, 2024. 51 Seoses autoriõigusega on komisjon juba toetanud tegevusjuhendi väljatöötamist, et täpsustada tehisintellektimääruses üldotstarbelise tehisintellekti eeskirju. Tegevusjuhend tunnistati piisavaks selleks, et pakkujad saaksid tõendada tehisintellektimääruse kontekstis oma kohustuste täitmist. Lisaks sellele ja veelgi tihedamalt autoriõigusega seoses on komisjon koostanud näidisvormi sisu jaoks, mida on kasutatud üldotstarbelise tehisintellekti treenimiseks, samuti on käimas uuring teksti- ja andmekaeve erandi alusel loobumise registri teostatavuse kohta ja kavandatakse teist uuringut, et toetada digitaalsel ühtsel turul autoriõigusi käsitlevas direktiivis sätestatud normide, sealhulgas teksti- ja andmekaeve erandi hindamist. Komisjon on algatanud ka protsessi tehisintellektiga loodud sisu läbipaistvuse kohta uue tegevusjuhendi koostamiseks, võttes arvesse tehisintellektimääruse artiklit 50. 52 Loetletud meetmete täiendamiseks teeb komisjon ettepaneku kultuuri- ja loomesektori tehisintellekti strateegia väljatöötamiseks eesmärgiga tagada kindlamalt, et tehisintellekt toetab ja tugevdab inimeste loovust ning aitab samal ajal kaitsta Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. 53 Neid rahastatakse programmidest „Digitaalne Euroopa“ ja „Loov Euroopa“. 12  • Aitab luua üleeuroopalisi platvorme, milles kasutatakse mitmekeelseid tehisintellektitehnoloogiaid, et teha professionaalsete meediaväljaannete avaldatud uudised ja teave reaalajas kättesaadavaks laiemale publikule kõikjal ELis. Tehisintellekti kasutatakse asjaomastele kanalitele (k. a ringhääling) sisu tõlkimiseks, mis hõlmab sisu liigitamist, tuvastamist, keelelist analüüsi ja tõlkimist. • Korraldab sihtuuringu, et selgitada välja tehisintellektiga loodud väljunditega seotud õigusalased probleemid ja viisid, kuidas saaks kasutada tipptasemel tehnoloogilisi kaitsemeetmeid ja tehnoloogiaid, sealhulgas tehisintellekti, et ennetada ja leevendada autoriõigusi rikkuva sisu loomise ohtu, samuti sellist sisu avastada ja tuvastada. 2.11. Avalik sektor Tehisintellektil on suur potentsiaal muuta avaliku sektori juhtimine tõhusamaks54. Komisjoni uuringus55 vastas 52 % avaliku sektori juhtidest, et nende juhtkond on juba rakendanud vähemalt ühe tehisintellektilahenduse, 63 % aga teatas, et kavandatakse uusi tehisintellektiprojekte. Ka avaliku sektori Tech Watch56 registreeris 2024. aastal üle 1 200 tehisintellekti kasutamise juhtumi ELi riikide haldusasutustes. Siiski on tehisintellektilahenduste täiemahulise ja vastutustundliku kasutuselevõtu kohta selgete ja kasutatavate suuniste andmine oluline, eelkõige neile asutustele, kus sellega alles alustatakse. Tehisintellektipõhiste tehnoloogiate potentsiaali rakendamist tõkestavad aga seni konkreetsed takistused, nagu avaliku sektori killustatud andmeallikad ja piiratud juurdepääs usaldusväärsetele tehisintellektil põhinevatele vahenditele. Võimaliku kallutatuse uurimine, taristusse ja oskustesse investeerimine ning läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamine on seega avalikus sektoris tehisintellekti eduka rakendamise alus. Haldusasutustele võib tehisintellekti esikohale seadmise poliitika olla kasulik mitte ainult seepärast, et see tõhustab nende tööd ning vähendab halduskoormust ja bürokraatiat ettevõtjate jaoks, vaid ka seetõttu, et suurenenud nõudlus Euroopas loodud avatud lähtekoodiga tehisintellektilahenduste järele aitab laieneda tehisintellekti valdkonna idufirmadel. See võib omakorda suurendada Euroopa suveräänsust tehisintellekti valdkonnas. Tehisintellekti ei tohiks käsitleda eraldiseisva vahendina, vaid pigem institutsioonidesse ja teenustesse integreeritud strateegilise varana57. Arvestades mõju, mida tehisintellekt võib avaldada avalikule sektorile ja selle kaudu ka kodanikele, on tähtis hinnata ja säilitada turvalisust, samuti autonoomset toimimist ja suveräänsust, ning teha seda tihedas koostöös liikmesriikidega. Komisjon püüab siin olla eeskujuks, rakendades oma tehisintellektialast sisepoliitikat uuenduslikult, vastutustundlikult ja usaldusväärselt (2. lisa). Avalikus sektoris tehisintellektilahenduste kasutuselevõtu edendamiseks teeb komisjon järgmist. 54 Vt nt Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne generatiivse tehisintellekti potentsiaali kohta avalikus sektoris: https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC139825. Vt nt Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne generatiivse tehisintellekti potentsiaali kohta avalikus sektoris: https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC139825 . 55 https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC138684 . 56 https://interoperable-europe.ec.europa.eu/collection/public-sector-tech-watch. 57 Kooskõlas nende põhimõtetega toetab näiteks CityVerse EDIC ELi tipptasemel tehisintellekti lahendusi linnade jaoks. Lisateavet võib leida aadressil https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/factpages/citiverse. 13  • Koostab haldusasutustele (sealhulgas kohtuasutustele58) suunatud tehisintellektivahendite kogumi, mis sisaldab praktilisi avatud lähtekoodiga ja taaskasutatavaid vahendeid ja lahendusi59 tehisintellekti koostalitlusvõime toetamiseks60. Sellesse lisatakse ka tehisintellektilahendused, mis on ette nähtud andmetele õiguskaitse eesmärgil seadusliku ja tulemusliku juurdepääsu andmise tegevuskavas61. Peale selle algatatakse programm „PAIR Pathway“ (avaliku sektori tehisintellekti- ja koostalitlusvalmiduse programm), et pakkuda etappide kaupa esitatud praktilisi näiteid protsessidest, mida kasutaja läbib, et aidata haldusasutustel töötada välja nende vajaduste alusel kohandatud teenuseid. • Kiirendab Euroopa skaleeritavate ja korratavate generatiivse tehisintellekti lahenduste kasutuselevõttu avalikus halduses,62 pöörates eeskätt tähelepanu haridusele63 ja võttes arvesse selle valdkonna võimalikke riske. Selleks tuleb kehtestada ulatuslikud tehnilised ja poliitilised meetmed, et toetada generatiivse ja agentse tehisintellekti lahenduste arendamist64. Meetmega parandatakse kodanikele osutatavate teenuste kvaliteeti. • Muudab Euroopa koostalitlusvõime raamistikku, lisades suunised, mis võimaldavad rakendada tehisintellekti esikohale seadmise poliitikat Euroopa haldusasutustes. 3. Valdkondadevaheliste probleemide lahendamine Tuginedes Euroopa tehisintellekti tegevuskavale käsitletakse tehisintellekti kasutamise strateegias valdkondadevahelisi probleeme, et edendada tehisintellekti väljatöötamist ja integreerimist kõigis strateegilistes valdkondades ning suurendada seeläbi tehnoloogilist suveräänsust. 3.1. Euroopa VKEde võimaluste suurendamine Euroopa VKEd, mis moodustavad üle 90 % Euroopa ettevõtjatest,65 puutuvad tehisintellekti rakendamisel kokku raskustega. Paljud neist kardavad, et tehisintellekt on liiga keeruline või kallis. Turupakkumised on suunatud suurettevõtjatele, VKEd vajavad aga nende vajaduste järgi kohandatud tehisintellektilahendusi, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust. VKEd vajavad erapooletuid nõuandeid sobivate tehisintellektilahenduste kasutamise kohta. Selleks on 58 Konkreetsed meetmed tehakse teatavaks strateegias „Digitaalne õigusemõistmine @2030“ (DigitalJustice@2030), mille eesmärk on tõhustada õigusemõistmist ning vähendada halduskoormust ja kulusid, edendades seeläbi majanduskasvu. 59 Näiteks andmete ja tehisintellekti arhitektuurimudelid, standardid ja tehnilised kirjeldused ning suurte keelemudelite registrid. 60 Need vahendid avaldatakse avaliku sektori Tech Watchi veebisaidil, tehisintellekti nõudeteenuse platvorm tutvustab seda aga osana oma kasutusvalmite allikate kogumist, mis aitab haldusasutustel jõuda katseprojektidest toimivate tehisintellekti lahenduste täiemahulise rakendamiseni. Programm „PAIR Pathway“ avaldatakse avaliku sektori Tech Watchi kaudu ja seda täiendavad Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, mis saavad vastava ettevalmistuse ja toetavad teadlikkuse suurendamist. 61 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0349. 62 Rakendatakse programmi „Digitaalne Euroopa“ algatuse „GenAI4EU“ kutse kaudu (2025–2026 DIGITAL-2025-AI-08 – Apply AI: GenAI for the public administrations). Kutse eesmärk on kiirendada skaleeritavate ja korratavate generatiivse tehisintellekti lahenduste kasutuselevõttu haldusasutustes, toetades kuni nelja katseprojekti tähtsaimates tegevusvaldkondades, nagu andmetel põhinev otsuste tegemine, asutusesiseste protsesside ja toimingute optimeerimine, kodanikega suhtlemise tõhustamine ning õigus- ja haldusmenetluste lihtsustamine. 63 Komisjon edendab programmi „Erasmus+“ kaudu avaliku ja erasektori partnerlust ning koostööd haridustehnoloogiasektoriga, et eetiliselt kavandada, välja töötada ja kasutusele võtta õppetöös kasutatavaid tehisintellektivahendeid. Lisaks edendab komisjon mitme sidusrühma kaasamist, et suunata haridus- ja koolitusvaldkonnas tehisintellekti tõhusat ja vastutustundlikku kasutuselevõttu, muu hulgas ka Euroopa digiõppekeskuste raames võetud sihtotstarbeliste meetmete kaudu. 64 Kasutades peamiselt Euroopas loodud avatud lähtekoodiga üldotstarbelisel tehnoloogial põhinevat tehisintellekti ja mitmekeelseid suhtlusagente ja juturoboteid. 65 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sbs_sc_ovw/default/table?lang=en&category=bsd.sbs.sbs_ovw . 14 komisjon koostöös liikmesriikidega loonud Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuseid. Loodud on üle 250 keskuse, mis toetavad ettevõtjaid digitaliseerimisel ja katavad üle 85 % ELi piirkondadest66. Need keskused on praeguseks ümber kujundatud ja on nüüd tehisintellekti kogemuskeskused. Keskused on olulised nõudluse ja pakkumise ühendamisel ja Euroopa tehisintellekti tehnoloogiavirna edendamisel. Need toetavad ELi tehisintellekti esikohale seadmise poliitikat, võttes arvesse VKEde töötajate oskuste täiendamist, ja toimivad Euroopa tehisintellektialase innovatsiooni ökosüsteemi eelistatud kontaktpunktina67. Keskused edendavad Euroopa lahendusi, mis kiirendavad ELi omamaiste mitmekeelsete tehisintellekti ökosüsteemide laienemist, põhinedes peamiselt avatud lähtekoodil. Euroopa tehisintellektilahenduste toetamiseks teeb komisjon järgmist. • Esitab Euroopa ettevõtjatele osalemiskutse oma tehisintellektimudelite ja - süsteemide jagamiseks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikuga, mis võib edendada nende laialdast kasutuselevõttu kõigis Euroopa strateegilistes valdkondades. 3.2. Tehisintellektivalmidusega tööjõu tagamine kõikides valdkondades Tuginedes Euroopa tehisintellekti tegevuskava oskuste ja talendi sambale, käsitletakse tehisintellekti kasutamise strateegias võimalusi ja ohte, mille on tekitanud tehisintellekti põhjustatud muutused. Tehisintellekti tihedama integreerimisega ELi strateegilistesse valdkondadesse saab veelgi automatiseerida rutiinseid ülesandeid ja suurendada tõhusust, samuti edendada uuenduslikke lahendusi, loovust ja kognitiivset arutlusvõimet kõikidel kutsealadel, sealhulgas arstide, õpetajate68 ja inseneride seas. Praegused andmed annavad alust väita, et tehisintellekt toetab mitmesuguseid töid ja enamik Euroopa töötajatest (67 %) leiab, et tehisintellekt on aidanud neil kiiremini ülesandeid täita69. Samal ajal tekitab aga jätkuvalt muret see, kuidas tehisintellekt mõjutab töö kvaliteeti ja töötajate koondamist70. Töötajad saavad kasutada tehisintellekti vastutustundlikult ja tulutoovalt, kui neil on selleks piisavad oskused. Piisava tehisintellektipädevuse omandamine peaks algama juba varajases kooliastmes71 ja jätkuma ka pärast tööturule sisenemist ümber- ja täiendõppe kaudu. Iga strateegias käsitletud valdkonna jaoks teeb komisjon järgmist. • Võimaldab juurdepääsu valdkondadele ja töötajatele kohandatud praktilistele tehisintellektipädevuse koolitusprogrammidele tehisintellektioskuste akadeemia 66 Characteristics and regional coverage of the EDIH Network: discover the comprehensive report | European Digital Innovation Hubs Network. 67 Selleks aidatakse organisatsioonidel saada juurdepääs taristule ja riistvarale, hõlbustatakse andmete kättesaadavust ja haldamist ning lihtsamate tehisintellektipõhiste vahendite (kuluefektiivset ja ohutut) käitamist kohalikes pilvesüsteemides, mis on võimaluse korral avatud lähtekoodiga, ning pakutakse sihipäraseid koolitusprogramme. 68 Õpetajad kasutavad generatiivset tehisintellekti rohkem kui 90 % muude alade töötajatest (Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse perspektiivaruanne generatiivse tehisintellekti kohta). Õpetajate ja teiste haridustöötajate aitamiseks pakub komisjon praktilist tuge, täiendades tehisintellekti kasutamist käsitlevaid eetikasuuniseid ning õpetamise ja õppimisega seotud andmeid: Eetikasuunised haridustöötajatele tehisintellekti kasutamise kohta, Euroopa haridusruum. 69 Skills empower workers in the AI revolution | CEDEFOP (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus). 70 Generative AI and Jobs: A global analysis of potential effects on job quantity and quality | Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. 71 Digiõppe ja -oskuste tuleviku tegevuskavaga aastani 2030 aitab komisjon haridussüsteemidel ja nende osalistel kohaneda tehisintellektil põhinevate muutustega, edendab tehisintellektipädevuse ja oskuste omandamist formaalhariduse osana ning toetab Euroopa haridustehnoloogiasektorit. 15  kaudu,72 mis lisaks enda pakutule koondab teiste ELi vahendite raames korraldatud koolitusprogramme. Programmi lõpetanud peaksid eelistatult saama mikrokvalifikatsioonitunnistuse . 73 • Julgustab tööstusharusid osalema tehisintellektialase täiend- ja ümberõppe korraldamises, sealhulgas Euroopa oskuste pakti74 raames, ja looma töötajatele juurdepääsu täiendavatele koolitusvõimalustele valdkondades, milles tehakse ümberkorraldusi või milles võidakse koondada töötajaid muu hulgas ka tehisintellekti tõttu, oskuste garantii kaudu, mille loomisest teatati teatises „Oskuste liit“75. Peale selle julgustab komisjon praktikas kasutama ja laialdaselt kasutusele võtma asjakohaseid pädevusraamistikke, nagu kodanike digioskuste raamistik, mis ajakohastatakse 2025. aasta lõpuks, või tehisintellektipädevuse raamistik põhi- ja keskkoolidele ning ameti- ja valdkonnapõhised raamistikud. Seoses tugevalt digitaliseeritud valdkondadega, kus vajatakse tehisintellektialaseid talente (näiteks liikuvus, energeetika, keskkond ning kultuuri- ja loomesektor, sealhulgas meedia), teeb komisjon järgmist. • Rahastab „AI for business“ (executive master) magistriprogramme, töötades välja nn hübriidprofiile, nagu tööstusharu eriteadmistega tehisintellekti insener,76 programmi „Digitaalne Euroopa“ raames ja programmi „Erasmus+“ võimalikul toel77. • Loob nn tehisintellektiettevõtjate labori, tuginedes olemasolevatele algatustele (nt Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) ja Euroopa ülikoolide liidu omadele),78 mis toob tehisintellekti erialal kõrghariduse omandanud talendid kokku ettevõtjatest mentoritega olemasolevatest tehisintellektiettevõtetest, kes otsivad võimalusi oma mudelite laiendamiseks või tulevaste partnerlussuhete ettevalmistamiseks. Olles teadlik mõjust, mida tehisintellekt avaldab tööjõule, ja selle mõju võimalikest erinevustest rahvastikurühmade, sektorite ja piirkondade lõikes, jälgib komisjon hoolikalt tehisintellekti mõju tööturul, et prognoosida turu vajadusi, avastada võimalikke häireid ning toetada sobiva ja kaasava poliitika väljatöötamist, sealhulgas edendada oskussiiret ja tasakaalustada struktuurilist ebavõrdsust (nt erinevusi sugude ja põlvkondade vahel). Tulemusi kasutab oma töös Euroopa oskuste prognoosimise vaatluskeskus, mille loomisest teatati teatises „Oskuste liit“. Sellise seire täiendamiseks on oluline osaleda dialoogis tööandjate, töötajate ja teiste sotsiaalpartneritega. 72 Oskuste liidu (COM(2025) 90 final) raames teatati ELi akadeemiate ümberkujundamisest eesmärgiga tagada, et need vastaksid praegustele vajadustele. 73 Mikrokvalifikatsioonitunnistused aitaksid tõendada väikesemahuliste kohandatud õpikogemuste tulemusi. Nõukogu kutsub oma 16. juuni 2022. aasta soovituses (2022/C 243/02) liikmesriike üles võtma vastu ELi ühtse määratluse ja lähenemisviisi. 74 Arvestades komisjoni lubadust kahekordistada oma oskuste liiduga seotud kohustusi (lubadusi). 75 Kooskõlas naiste õiguste tegevuskavaga: uus käik soolise võrdõiguslikkuse poole liikumisel; Euroopa Komisjon. 76 Teadusuuringute Ühiskeskuse aruandest selgub, et tehisintellekti ja masinõppe inseneri ametikohad kuuluvad kõige nõutavamate tehisintellektialaste ametiprofiilide hulka. Nende profiilide tugevdamine ja samal ajal selliste oskuste õpetamine mitmesugustes õppeainetes võib suurendada tehisintellekti tungimist kõikidesse sektoritesse (https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC143488). 77 Näiteks innovatsiooniliitude ja digitaalsete võimaluste praktikaprogrammide kaudu. 78 Nt EIT tehisintellektiloojate katseprojekt: https://www.eitdigital.eu/eit-ai-founders-club-2025/. 16 3.3. Tehisintellekti kui tootmisteguri toetamine Tehisintellekt on tänases majanduses traditsiooniliste sisendite kõrval saamas oluliseks tootmisteguriks ja võib esineda mitmesugusel kujul. Näiteks võivad üldotstarbelised tehisintellektimudelid paindlikult täita mitmesuguseid ülesandeid, mistõttu võivad neil põhineda paljud tehisintellektirakendused. Kõige edasiarenenumad mudelid edendavad tänu oma tipptasemel võimetele tehisaruagentide, st selliste tehisintellektisüsteemide väljatöötamist, mis suudavad iseseisvalt otsuseid teha ja tegutseda. Need on suutelised mõistma keelt, arutlema ülesannete üle, tegutsema autonoomselt varem kindlaksmääratud eesmärkide täitmiseks ja suhtlema neid ümbritseva keskkonnaga, juhtides näiteks ka suhtlust inimestega. Peale üldotstarbeliste tehisintellektimudelite on ka eriotstarbelisi väiksemaid mudeleid, mida on treenitud või kohandatud tulema toime konkreetses valdkonnas, nagu näiteks meditsiiniline diagnoosimine, õigusalased uuringud ja tehisintellektipõhised lepingud, pakkudes kiiresti ja tõhusalt asjatundlikku abi. Sellised eriotstarbelised mudelid ja rakendused luuakse tavaliselt mudeli teadmiste destilleerimise/peenhäälestamisega ja ülekandmisega kergekujulisemasse arhitektuuri, mis sobib sihtotstarbeliseks ja tõhusaks kasutamiseks, või muudesse vahenditesse, näiteks välistesse teadmusbaasidesse integreerimisega79. Peale selle saab digiteisikuid, mis on reaalsete objektide või protsesside virtuaalsed koopiad (nagu tehase, ehitise või isegi inimkeha digitaalne koopia), täiendada kõrgtehnoloogilise tehisintellektiga, et aidata prognoosida tulemusi ja optimeerida sooritust modelleerimise ja simulatsioonidega; need võivad koostada ka sünteesitud andmeid, mis on väga kasulikud tehisintellekti edasisel treenimisel. Praegused edusammud valdkondades nagu mälu, arutlusvõime ja autonoomne käitumine sillutavad teed üldisele tehisintellektile, mille all mõistetakse tehisintellekti, mis tuleb toime kõikide kognitiivsete ülesannetega, mida suudab täita inimene. Tehnoloogia eesliinil olevad tehisintellektimudelid, mida üldiselt nimetatakse eesliini tehisintellektiks, on saanud strateegiliseks varaks ja tehisintellektipõhise tehnoloogiakompleksi olulisteks komponentideks. ELis on esmatähtis tagada, et tipptasemel võimetega Euroopa mudelid tugevdaksid suveräänsust ja konkurentsivõimet usaldusväärsel ja inimkesksel moel. Tuginedes ELi tugevatele külgedele (maailmatasemel andmetöötlustaristu, tipptasemel andekad teadlased, eriomane lähenemisviis, milles on selgelt esikohal avatud lähtekood ja ohutus), teeb komisjon järgmist. • Käivitab eesliini tehisintellekti algatuse ja koordineerib seda, et kiirendada Euroopas eesliini tehisintellektiga seotud suutlikkuse arendamist, tuues kokku Euroopa tööstuse ja akadeemiliste ringkondade juhtivad esindajad ning toetades strateegilisi jõupingutusi80. Algatus on suunatud tipptasemel võimete ärakasutamisele kõrgtehnoloogiliste tehisintellektiarhitektuuride ja kvaliteetsete andmete abil, suurendades andmetöötlusvõimekust, mida võimaldavad tehisintellekti- ja gigatehased. Osalemiskutse abil tuuakse koostöö edendamiseks kokku asjaomane kogukond. 79 Peenhäälestamine hõlmab suure eeltreenitud tehisintellektimudeli täiendavat treenimist valdkonnapõhiste andmetega (nt õigus, meditsiin, rahandus), nii et mudeli tegevus oleks suunatud konkreetsele ülesandele või valdkonnale. Destilleerimine on mudeli tihendamise meetod, mille käigus väiksem mudel (nn õpilane) õpib matkima suurema mudeli (õpetaja) tegevust, kasutades suurema mudeli võimeid kompaktsemas, tõhusamas vormis. See on kasulik eelkõige siis, kui tehisintellekti kasutatakse piiratud ressurssidega keskkonnas (nt mobiilseadmes, servtöötluses). 80 See algatus seotakse Euroopa tehisintellekti teadusnõukoguga. 17  Algatuse kaudu leevendatakse ökosüsteemi kitsaskohti ja rahuldatakse Euroopa tööstuse nõudlust, edendades nii konkurentsivõimet kui ka suveräänsust eesliini tehisintellekti arendamisel. Selle algatuse osana korraldab komisjon suured ELi-ülesed konkursid innovatsiooni peamiseks tõukejõuks olevate eesliini tehisintellektimudelite väljatöötamiseks. Neile projektidele tagatakse vaba juurdepääs Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte superarvutitele ja nende avatud mudelid tehakse laialdaselt kättesaadavaks ametiasutustele kogu Euroopas, samuti Euroopa teadus- ja ettevõtluskogukondadele. See meede täiendab ja toetab veelgi Euroopa idu- ja kasvufirmade strateegiat,81 mis hõlmab Euroopa kasvufirmade fondi, et kaasata erasektori rahalisi vahendeid Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse saavutamiseks, ja algatust „Laborist üksiksarvikuks“. Lisaks sätestatakse õigusaktiga tööstuse süsinikuheite kiiremaks vähendamiseks meetmed, mis on vajalikud tootmisvõimsuse ja juhtivate turgude edendamiseks ELis. Euroopas loodud tehisintellektilahenduste kasutuselevõtmisega suudab Euroopa tööstusbaas suurendada tõhusust ning ajakohastada tootmismudeleid ja ökosüsteeme. Kõrgtehnoloogiliste tehisintellektimudelite ja eriotstarbeliste rakendustega seotud innovatsiooni edendamise nurgakivi on ELi teotahteline teadlaskond. Tulevases teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis82 seatakse järgmise põlvkonna tehisintellektimudelite ja tehisaruagentide teadus- ja arendustegevus ning kasutuselevõtt Euroopa strateegilisteks prioriteetideks, mida toetab jätkuv programm „Euroopa horisont“ ja kavandatav Euroopa Konkurentsivõime Fond (järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames). Sellega seoses on vaja toetada suveräänsete eesliini tehisintellektimudelite ja tehisaruagentide väljatöötamist, mille lahutamatud tunnused on ohutus ja turvalisus. Samal ajal on tähtis edendada tehisintellektialaseid rakendusuuringuid, et töötada välja mitmesuguseid valdkondi mõjutavaid tehnoloogiaid. Selleks algatab komisjon praeguse programmi „Euroopa horisont“ kaudu teadustegevuse, mis on suunatud tehisintellekti peamiste rakendusvaldkondade jaoks kohandatud järgmise põlvkonna tehisaruagentidele. Kui tehisintellekti kasutamise strateegias käsitletakse tehisintellektialast teadustegevust, mille eesmärk on edendada tehisintellektipõhiseid tehnoloogiaid ja nende kasutuselevõttu kõikides valdkondades, siis koos käesoleva teatisega esitatud tehisintellekti teadusotstarbelise rakendamise Euroopa strateegias keskendutakse tehisintellekti kasutuselevõtule kõikides teadusharudes kogu Euroopas. Strateegias kirjeldatakse konkreetseid meetmeid, mis toetavad ja soodustavad tehisintellekti kasutamist ja arendamist Euroopa teadusringkondades. Selleks koondab Euroopa tehisintellekti teadusnõukogu (RAISE) strateegilise ressursi (st rahalised vahendid, andmetöötlus, andmed ja talendid), et laiendada tehisintellekti tehnoloogilisi piire ja kasutada selle potentsiaali teaduslike läbimurrete saavutamiseks. RAISE tugineb oma tegevuses kahele sambale: a) „Teadus tehisintellekti heaks“, mis toetab alusuuringuid, et edendada tehisintellekti peamisi võimeid, eelkõige ohutut ja turvalist eesliini 81 https://research-and-innovation.ec.europa.eu/document/download/2f76a0df-b09b-47c2-949c-800c30e4c530_en?filename=ec_rtd_eu- startup-scaleup-strategy-communication.pdf. 82 Teatis COM(2025) 543. 18 tehisintellekti; b) „Tehisintellekt teaduses“, mis edendab tehisintellekti kasutamist, et saavutada edusamme mitmesugustes teadusharudes. Lisaks edendab RAISE aktiivselt koostoimet nende kahe samba vahel, arendades samal ajal nii tehisintellekti kui ka teadust. Sellega seoses jätkab komisjon RAISE edasiarendamist, sealhulgas selle juhtimisstruktuuri täiustamist, ja alustab katsefaasi, mida selgitatakse põhjalikumalt tehisintellekti teadusotstarbelise rakendamise strateegias. Selle töö ühe osana tuuakse kokku mõned Euroopa juhtivad tehisintellektilaborid, et moodustada ainulaadne tehisintellektialane tippkeskus ja aidata kaasa eesliini tehisintellekti algatuse elluviimisele. 3.4. Euroopa turul usalduse tagamine Euroopa tehisintellekti tegevuskavas on väljendatud komisjoni kindlat plaani kohaldada tehisintellektimäärust selgel, lihtsal ja innovatsiooni soodustaval viisil. Lubamatuid riske tekitava tegevuse keeldu ja üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega seotud kohustusi juba kohaldatakse. Kohaldatavaid õigusnorme selgitatakse näiteks üldotstarbelise tehisintellekti tegevusjuhendis,83 komisjoni suunistes84 ja tehisintellekti paktis, millega toetatakse normide kohaldamist. Siiski on sidusrühmade tagasisidest selgunud, et kõige rohkem takistab tehisintellektimääruse kohaldamist ebakindlus ja juhiste puudumine, mis aeglustab ka tehisintellekti kasutuselevõttu. Osana tehisintellekti kasutamise strateegiast suurendab komisjon oma jõupingutusi tehisintellektimääruse järgimise tagamiseks. Esiteks on komisjon Euroopa tehisintellekti tegevuskava järgides käivitanud tehisintellektimääruse kasutajatoe85 ehk keskuse, mis võimaldab saada asjakohast teavet tehisintellektimääruse kohta, sirvida selle sisu, mõista määruse kohaldamist ja saada kohandatud vastuseid mis tahes küsimustele selle kohaldamise kohta. Kasutajatugi pakub ühtset platvormi, mis sisaldab interaktiivseid vahendeid, eelkõige vastavuse kontrollimise vahendit, mis aitab sidusrühmadel teha kindlaks, kas nende suhtes kehtivad õiguslikud kohustused, ja mõista, milliseid meetmeid nad peavad määruse järgimiseks võtma. Teiseks jätkab komisjon suuniste andmist tehisintellektimääruse kohaldamise kohta. Täpsemalt on komisjoni prioriteediks: • suunised kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide liigitamise kohta; • suunised tehisintellektimääruse koostoime kohta liidu muude õigusaktidega, mis hõlmavad asjaomaseid valdkondi (nt transport, masinatööstus, raadioseadmed). Paljudes liikmesriikides ei ole aga seni loodud vastutavaid riiklikke pädevaid ametiasutusi. Komisjon võtab meetmeid selle tagamiseks, et kirjeldatud suundumused ei kahjustaks tehisintellektimääruse kohaldamist. 4. Ühtse juhtimismehhanismi kehtestamine Tehisintellekti kasutamise strateegia ei ole ülalt allapoole suunatud algatus, vaid ühine kaasav jõupingutus. Tehisintellektialasele jätkuvale dialoogile struktuuri loomiseks ja valdkonna 83 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/contents-code-gpai. 84 Komisjon on avaldanud suunised, milles käsitletakse üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega seotud kohustuste kohaldamisala, tehisintellektisüsteemi määratlust ja tehisintellektimäärusega keelatud tavasid. 85 https://ai-act-service-desk.ec.europa.eu. 19 sidusrühmadele tehisintellektiga seonduva poliitika kujundamises aktiivse osalemise võimaluste tagamiseks teeb komisjon järgmist. • Muudab olemasoleva tehisintellekti liidu tehisintellekti kasutamise sidusrühmade ja poliitikakujundajate kooskõlastusfoorumiks. Tehisintellekti 86 kasutamise liiduga ühinedes saavad sidusrühmad võimaluse väljendada avalikult huvi valdkonna töövoos osalemise vastu ning vahetu kontakti poliitikakujundajatega, et arutleda konkreetsete valdkonnapõhiste tehisintellektilahenduste mõju, tõkestavate tegurite ja võimaluste üle. Kontaktpunktina toimiva liidu tegevus on tihedalt ja vastastikku täiendavalt seotud teiste tehisintellektialaste nõuandvate algatustega (sealhulgas sektoripõhiste, regulatiivsete, teadus- ja innovatsioonialgatustega), kaasates sidusrühmi asjaomastesse aruteludesse87. See võimaldab luua võrgustikke valdkonna spetsialistide ning tehisintellektilahenduste pakkujate ja kasutajate vahel, näiteks vastavust kontrollivate vahendite arendajate ja hilisemate võimalike kasutajate vahel. Euroopa tehisintellektiamet korraldab iga-aastaseid kohtumisi, mis on avatud kõikidele valdkondadele, asjaomastele akadeemiliste ringkondade esindajatele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, et arutada tehisintellektialase innovatsiooni poliitikat ja luua sektoripõhiseid kogusid strateegia rakendamise arutamiseks ja kontrollimiseks. Tehisintellekti kasutamise liidu, Euroopa tehisintellektiameti ja Euroopa tehisintellekti teadusnõukogu pidev koostöö soodustab ka väärtuslike teadusuuringute laienemist arendustegevusse ja tulemuste jõudmist Euroopa turule. • Loob tehisintellekti vaatluskeskuse,88 et anda usaldusväärsed näitajad tehisintellekti mõju hindamiseks praeguseks loetletud ja tulevastes valdkondades, jälgida arengusuundi ja suundumusi ning muutusi, mida see võib tekitada tööturul. Tuginedes järelevalvetoimingutele, teeb komisjon digikümnendi valguses ettepaneku tehisintellektivaldkonnas avaliku ja erasektori investeerimiseesmärgi seadmiseks89. Vaatluskeskus toetab ka valdkondlike arutelude korraldamist. Seda kasutatakse poliitilisteks analüüsideks ja otsuste langetamiseks, samuti tehisintellektikogukonna ja üldsuse teavitamiseks hiljutistest muutustest valdkonnas. Tehisintellektimääruse alusel loodud tehisintellekti nõukoda jääb peamiseks foorumiks,90 kus peetakse liikmesriikidega arutelusid tehisintellekti teemal, ja nõukojale antakse korrapäraselt teavet tehisintellekti kasutamise liidu raames aset leidnud tegevusest. Nõukoja innovatsioonirühma kaudu jätkatakse jõupingutusi riiklike tehisintellektistrateegiate jälgimiseks ja parimate tavade vahetamise hõlbustamiseks liikmesriikide, sealhulgas avaliku sektori asutuste vahel. Sellega seoses kutsub komisjon liikmesriike üles viima oma 86 Sidusrühmade hulka kuuluvad ettevõtjate ja tarbijate liidud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, ettevõtjad, nõustamisfirmad, kodanikud, finantsasutused, avaliku sektori või valitsusasutused, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid, sotsiaalpartnerid, ülikoolid ja muud kõrgkoolid, usu- ja filosoofiliste kogukondade organisatsioonid. 87 Selle kaudu luuakse ühendus näiteks Euroopa tehisintellekti teadusnõukogu (RAISE) juhtimisstruktuuri ja olemasoleva tehisintellekti, andmete ja robootika alase Euroopa partnerlusega. Lisaks jääb tehisintellekti pakt peamiseks regulatiivsetel teemadel suhtlemise kanaliks, kusjuures komisjon tagab sisendite täiendamise. 88 Tehisintellekti vaatluskeskus kasutab muu hulgas ametlikku statistikat selle kohta, kuidas eri majandussektorite ettevõtjad on võtnud tehisintellekti kasutusele, ja muud statistikat tehisintellekti mõju kohta ühiskonnale, mille on juba avaldanud Eurostat ja ELi liikmesriigid. 89 Tehisintellekti kasutamise strateegiaga seoses on komisjon tihedas koostöös OECDga töötanud välja metoodika, mille järgi mõõta avaliku ja erasektori investeeringuid tehisintellekti, mis on kooskõlas ELi tehisintellekti poliitilise käsitlusega (https://www.oecd.org/en/publications/advancing-the-measurement-of-investments-in-artificial-intelligence_13e0da2f-en.html). 90 Nõukoja tehisintellektialase innovatsiooni ökosüsteem on peamine töörühm, mis tegeleb tehisintellekti kasutamise strateegia elluviimisega. Meetmeid, mis on seotud tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava rakendamisega, kohaldatakse kooskõlas käesoleva strateegiaga. Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu jääb ka edaspidi peamiseks foorumiks, kus arutatakse andmetega seotud küsimusi, et toetada tehisintellekti ja laiemat digipoliitika raamistikku. 20 riiklikud tehisintellektistrateegiad vastavusse käesolevas teatises esitatud sektoripõhise lähenemisviisiga. EL peab tehisintellekti strateegiliseks üleilmseks tehnoloogiaks ja näeb ennast tulevikku vaatava, koostööalti ja usaldusväärse partnerina, kes tahab anda eeskuju ja teha rahvusvahelist koostööd, kaitstes samal ajal oma huve, turvalisust ja väärtusi. Tulevase rahvusvahelise osaluse arendamisel ja laiendamisel tugineb EL kahepoolsele koostööle ja aktiivsele osalusele kõikides asjaomastes tehisintellekti alastes rahvusvahelistes foorumites ja algatustes (G7, G20, tehisintellekti alane ülemaailmne partnerlus, OECD, Euroopa Nõukogu, tehisintellekti ohutuse ja turvalisusega tegelevate asutuste võrgustik, tehisintellekti alased tippkohtumised ja ÜRO süsteem)91. EL jätkab tööd, et tagada usaldusväärne piiriülene andmeedastus (mis on tehisintellekti arendamise äärmiselt tähtis aspekt) sarnaseid seisukohti jagavate partneritega kahe- ja mitmepoolsete kaubanduslepete alusel, aga ka G7, G20 ja OECD raames. EL toetab ka tehisintellekti tehnoloogiaid, mis toovad ühiskonnale palju kasu ja järgivad avaliku hüve nimel rakendatava tehisintellekti põhimõtteid92. Üleilmse keskkonna muutuste tõttu on jõuline osalemine tehisintellektiga seotud tegevuses, sealhulgas kooskõlastatult meie lähimate liitlastega, tähtsam ja vajalikum kui kunagi varem ning peab veelgi laienema. Euroopa Liit peab suurendama oma jõupingutusi, sest tehisintellekti tehnoloogiavirna välissõltuvus, mida saab kasutada relvana, võimendab riiklike ja valitsusväliste osalejate põhjustatud üha suurenevaid ohte tarneahelatele. Seega teeb EL nende probleemide lahendamiseks liikmesriikidega tihedat koostööd mitmesugustes majandusjulgeolekuga seotud töösuundades, sealhulgas seoses kavandatava majandusjulgeoleku doktriiniga . 93 91 Tuginedes 2024. aastal vastu võetud üleilmsele digikokkuleppele, toetab komisjon i) tehisintellekti haldamisega seonduvat üleilmset dialoogi, mis korraldatakse ÜRO kõrgetasemelise nädala raames 2025. aasta septembris, sealhulgas selle eesmärki luua ohutuid, turvalisi ja usaldusväärseid tehisintellektisüsteeme; ii) tehisintellekti alase rahvusvahelise sõltumatu teaduskomisjoni loomist. 92 Näiteks osaleb komisjon kestliku arengu nimel rakendatava tehisintellekti keskuse töös (https://www.aihubfordevelopment.org/). 93 https://commission.europa.eu/document/download/4047c277-f608-48d1-8800-dcf0405d76e8_en. 21 Hiljutised ELi algatused, täpsemalt tehisintellektitehased ja tehisintellekti gigatehased, on järsk pööre ELi jõupingutustes tugevdada vastupanuvõimet. Koos tugevate ja suurenevate investeeringutega eesliini tehisintellekti valdkonnas on need algatused tähtsad ELi kriisivalmiduse saavutamiseks. Lisaks Euroopa tehisintellektiameti järelevalvele tehisintellektimääruse täitmise üle, mille eesmärk on maandada ohutusega seotud riske, teeb EL rahvusvahelist koostööd selleks, et ühendada jõud ja võidelda kuritahtlike kasutajate tekitatud ohtude vastu. Selles toetutakse ELi strateegilistele ressurssidele ja tugevatele külgedele, nagu talent, teadusuuringud, tugev tööstus (sealhulgas tööstusandmed) ja ühtlustatud eeskirjadega suur ühtne turg, arendatakse neid edasi ja kasutatakse rahvusvaheliselt osana ELi tehnoloogiapakkumusest, et luua partnersuhteid ja liite kogu maailmas, nagu on märgitud hiljutises ühisteatises Euroopa Liidu rahvusvahelise digistrateegia kohta94. Erilist tähelepanu pööratakse potentsiaalile, mida pakub tehisintellekti integreerimine ja vastastikku kasulik koostöö kandidaatriikide ning lähimate naaberriikidega, mis liituvad strateegiaga. 5. Kokkuvõte Tehisintellekti kasutamise strateegia on kavandatud toetama tööstusharusid ja avalikku sektorit, et nad mõistaksid paremini, mida tehisintellekt suudab, kus see annab tulemusi ja kuidas saab sellega luua konkurentsieelise. Strateegia julgustab organisatsioone kasutama tehisintellekti ulatuslikumalt oma probleemide lahendamiseks. Strateegias esitatud valdkonna- ja sektoriülesed poliitikameetmed moodustavad raamistiku, mis toetab asjakohaste tehisintellektilahenduste kasutuselevõttu ja laiendamist. Strateegiaga luuakse ühtne juhtimismehhanism, mis annab hoogu dialoogile poliitikakujundajate ja mitmesuguste sektoripõhiste kogukondade vahel. Strateegiaga ühendatakse ja tugevdatakse tehisintellektiga seotud vahendeid, mistõttu on see ELi strateegilistes valdkondades tehisintellekti täieliku kasutuselevõtu ja integreerimise aluseks, pakkudes kindlat tuge Euroopa tehisintellekti tegevuskavale. 94 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/joint-communication-international-digital-strategy-eu. 22  Riigikantselei Meie 07.04.2026 nr 7-1/2746 [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Eesti seisukohad EL andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia kohta Esitame Teile Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks Eesti seisukohad Euroopa andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri 3. Kaasamistabel 4. Euroopa andmeliidu strateegia 5. EL tehisaru rakendamise strateegia Kristiina Krause 51933390 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  KAASAMISTABEL Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia kohta” Nr Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine 1. Riigi Info- ja Toetame mõlema strateegia üldisi eesmärke, sealhulgas andmete kvaliteedi Arvestatud. Kommunikatsioonitehnoloogia tõstmist, turvalise taaskasutuse tagamist ning tehisaru vastutustundliku ja Keskus läbipaistva rakendamise põhimõtete järgimist. Nõustume, et andmehalduse ja tehisaru poliitikaid tuleb käsitleda ühtse raamistikuna, kuna kvaliteetsed, ajakohased ja usaldusväärsed alusandmed on eelduseks toimivale ning ohutule tehisarule. 2. Arvestada tuleb sellega, et Eesti avaliku sektori infosüsteemid on valdavalt Arvestatud. tsentraalselt hallatud ning kompetents koondunud. EL-i raamistik peaks olema piisavalt paindlik, et arvestada liikmesriikide erineva arenguastme, Andmeliidu strateegia ei infosüsteemide korralduse ja ressursibaasiga. Eesti jaoks on kriitiline, et EL näe ette täiendavat tasandi regulatsioonid ei looks täiendavaid bürokraatia- ega raporteerimiskohustust. raportikohustusi, mis dubleerivad juba toimivaid riiklikke protsesse. Samuti (Andme)suveräänsus, on andmeruumide loomisel oluline tagada, et riigil säiliks kontroll oma ehk andmevaldajate andmete kasutamise üle, sealhulgas metaandmete, juurdepääsu- ja kontroll oma andmete kasutuspoliitikate tasandil üle, on juba andmeliidu strateegias väga olulisel kohal. 3. Andmeliidu strateegia rõhutab vajadust tagada turvalised Arvestatud. juurdepääsumehhanismid ning selged andmehalduse põhimõtted, sh üheselt Kommentaar puudutab määratletud rollid ja ligipääsutasemed. Tehisaru rakendamisel muutub see andmehalduse ja –turbe veelgi olulisemaks, kuna tehisaru süsteem pääseb kõikide andmeteni, praktilist rakendamist ja millele kasutajal on juurdepääs. Kui juurdepääsuõigused on liiga laiad või on kooskõlas andmeliidu halvasti hallatud, võivad tehisaru süsteemid töödelda ja kokku viia teavet, strateegia põhimõtete mis ei ole ametniku tööülesannete täitmiseks vajalik, mis omakorda ning Eesti suurendab nii turvariski kui ka õiguslikku riski. seisukohtadega. 1 4. Sektoripõhiste andmeruumide kasutuselevõtt toob kaasa täiendavaid Arvestatud. turvariske. Kui üks süsteem või organisatsioon ei vasta nõutud turva- ja andmekvaliteedistandarditele, võib see ohustada kogu andmeruumi – Andmeruumide haavatavused ja vigased andmed võivad kanduda üle teistele osalistele. arendamisel on Seetõttu on oluline kehtestada ka selged ja ühtsed eeltingimused, millele turvalisus ja infosüsteemid peavad vastama enne liitumist andmeruumiga, näiteks usaldusväärsus ülimalt kohustuslik sõltumatu turvahindamine. Samas tuleb arvestada Eesti olulisel kohal, vastavad väiksuse ja piiratuma spetsialistide ressursiga, mistõttu peavad nõuded põhimõtted on toodud nt olema proportsionaalsed ning rakendatavad ka väiksema halduskoormuse andmeruumide võimekuse korral. standardmudelis (data spaces blueprint) ja pole mõistlik katta strateegia või õigusandluse tasandil. 5. Andmeruumide ja tehisaru kasutuselevõtu puhul tuleb pöörata oluliselt Andmekvaliteedile enam tähelepanu alusandmete kvaliteedile ja täpsusele. Vigased, aegunud pöörab andmeliidu või manipuleeritud andmed võivad tekitada ulatuslikke süsteemseid vigu, strateegia juba piisavalt põhjustada õigusvastaseid otsuseid ning vähendada usaldust avaliku sektori tähelepanu, mh tuuakse teenuste vastu. Seetõttu on oluline luua lihtsad ja ühtsed mehhanismid välja eesmärk luua ühtne valeandmetest teavitamiseks ning vajadusel ka teavitamaks neid osapooli, andmekvaliteedi kes on juba ekslikke andmeid kasutanud. Eriti tuleb tähelepanu pöörata standard. andmete sihiliku manipuleerimise ennetamisele ja erinevatele data poisoning ründevariantidele, mis võivad mõjutada nii treeningandmeid kui Eesti seisukohti on ka operatiivseid otsustusmudeleid. täiendatud andmete elutsükli põhimõtete Kuigi strateegiad käsitlevad põhjendatult andmete kättesaadavust ja ühtlustamise vaatega. taaskasutust, on andmete säilitamise, kustutamise ja elutsükli haldamise käsitlus vähem reguleeritud. Andmeruumide ja tehisaru laiapõhise kasutuselevõtu kontekstis on hädavajalik luua selgem raamistik ka andmete elutsükli juhtimiseks – sealhulgas 2/2 läbipaistvad säilitustähtajad, andmete minimaalsuse põhimõtte järgimine ning mehhanismid andmete 2  kustutamiseks ka tehisaru süsteemidest, kus need võivad olla talletunud mudelite parameetritesse või treeningkorpustesse. 6. Lisaks teeme ettepaneku, et tehisaru strateegia võiks rohkem kajastada oskuste omandamise vajadust varases kooliastmes ja ümberõppimise vajalikkust tööturul. 3.2 toob välja soovituse, aga võiks kaaluda ka seda, kas riik peaks teatud juhtudel sellist õpet ise tagama. 7. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Andmete kättesaadavus Arvestatud. Toetame eesmärki laiendada tehisintellekti arendamiseks vajalike andmete kättesaadavust ning parandada nende kasutusvõimalusi. Ettevõtjate Valdkondades ja -üleselt igapäevane kogemus näitab siiski, et peamine kitsaskoht ei seisne andmete andmemudelite ja formaalses puudumises, vaid nende killustatuses, ebastandardsetes formaatide ühtlustamine formaatides ja piiratud ligipääsus. Andmeliidu strateegias rõhutatud ongi andmeruumide andmeruumid ja tehnilised lahendused saavad olla tõhusad vaid siis, kui eesmärk. need loovad reaalse ja prognoositava ligipääsu kvaliteetsetele andmetele. 8. 2. Koosvõime ja ühekordse küsimise põhimõte Arvestatud. Ettevõtjate seisukohast on andmete ühekordse küsimise põhimõtte Eesti seisukohti on järjepidev rakendamine ning süsteemidevahelise koosvõime tagamine täiendatud RTE ja once- keskse tähtsusega. Kui andmeid kogutakse ja esitatakse korduvalt erinevates only teemade olulisuse vormides, suureneb halduskoormus ning väheneb ettevõtete võimekus uusi rõhutamisega. lahendusi arendada. Tehisintellekti lisandväärtus tekib sageli erinevate süsteemide, näiteks e- kaubanduse platvormide, ettevõtte ressursside planeerimise (ERP) tarkvara lahenduste, logistika- ja turundussüsteemide, vahelises integratsioonis. Strateegiate rakendamisel tuleks seetõttu pöörata tähelepanu sellele, et tehnilised standardid lihtsustaksid integratsiooni, mitte ei looks uusi kohandamiskohustusi ja üleminekukulusid. Koosvõime peab olema praktiline ja ettevõtja jaoks majanduslikult teostatav. 9. 3. Regulatiivne selgus Arvestatud. 3  Toetame eesmärki ühtlustada ja lihtsustada ELi andme-eeskirju ning EL regulatsioonide vähendada dubleerimist. Ettevõtjate jaoks on õigusselgus ja prognoositavus selguse ja samas investeerimisotsuste tegemisel olulise tähtsusega. Mitme paralleelse praktilise rakendatavuse regulatsiooni, sealhulgas andmekaitsenormide, andmemääruse, rõhutamine on juba Eesti sektoripõhiste õigusaktide ja tehisintellekti regulatsiooni, koostoime võib seisukohtades sees. praktikas osutuda keerukaks. Strateegiate edukus sõltub sellest, kas rakendamise käigus väljatöötatavad juhised ja näidistingimused on ettevõtjatele piisavalt selged, et need aitaksid ettevõtjatel nõudeid ühtselt mõista ja kohaldada. Regulatiivne lihtsustamine peab vähendama ebakindlust, mitte looma täiendavat tõlgendamisruumi. Eriti oluline on tagada, et horisontaalsed ja valdkondlikud õigusaktid oleksid omavahel kooskõlas ning ei tekitaks vastuolulisi kohustusi. 10. 4. Andmekvaliteet Arvestatud. Tehisintellekti lahenduste arendamise eelduseks on ligipääs kvaliteetsetele andmetele ning võimalus neid turvaliselt kasutada. Toetame strateegilist Eesti seisukohad lähenemist andmekvaliteedile, kuid rõhutame, et kvaliteedinõuded peavad standardiseerimise osas olema riskipõhised ja proportsionaalsed. Erinevates sektorites ja on laiendatud andmestikes on erinevad vajadused ning jäikade nõuete kehtestamine võib ebaproportsionaalse kaasa tuua ebaproportsionaalse koormuse, eriti väiksematele ettevõtjatele. koormuse vältimise ja Oluline on, et andmekvaliteedi parandamine ei muutuks iseseisvaks praktilise rakendatavuse eesmärgiks, vaid toetaks tegelikku andmete kasutatavust innovatsioonis. vaatest. Samuti peab olema selge, kuidas ettevõtjad saavad turvalises ja õiguspärases raamistikus andmeid kasutada toodete arendamiseks ja testimiseks. 11. 5. Andmelaborid ja turu toimimine Arvestatud. Andmelaborite kontseptsioon, mille eesmärk on aidata ettevõtjatel andmeid koondada, töödelda ja kasutada tehisintellekti arendamiseks, on tervitatav. Vastav seisukoht on juba Ettevõtjate vaatest on oluline, et sellised struktuurid täidaksid selgelt olemas. määratletud turupuudujääki, näiteks olukordades, kus andmete jagamine ei toimi või kus puudub vajalik tehniline kompetents. 4  Samas tuleb vältida olukorda, kus andmelaborid hakkavad dubleerima erasektoris juba pakutavaid andmeteaduse ja tehisintellekti arendusteenuseid. Riiklikult või ELi vahenditest toetatud struktuurid ei tohiks vähendada erasektori investeerimisvalmidust. Läbipaistvad ligipääsutingimused, selge rollijaotus ja majanduslik jätkusuutlikkus on siin võtmetähtsusega. 12. 6. Rahvusvahelised andmevood Arvestatud. Ettevõtjate jaoks on oluline, et ELi andmepoliitika toetaks sujuvat ja prognoositavat piiriülest andmevahetust. Tehisintellekti lahenduste Eesti seisukohad seavad arendamine ning turustamine toimub sageli rahvusvahelises koostöös ning küll esiplaanile Eesti ja ebaselgus andmete edastamise tingimustes võib piirata ettevõtete ELi digitaalse kasvuvõimalusi. Toetame eesmärki, tugevdada ELi positsiooni suveräänsuse, kuid rahvusvahelises andmemajanduses, kuid peame oluliseks, et rahvusvahelise rõhutavad, et see ei andmeedastuse reeglid oleksid selged, ühtselt kohaldatavad ning ei looks tähenda isolatsiooni ja ettevõtjatele täiendavat õiguslikku ebakindlust. Tasakaal avatuse ja protektsionismi vaid strateegiliste huvide kaitse vahel peab olema proportsionaalne ning võimaldavad ka andmete võimaldama Euroopa ettevõtjatel tegutseda globaalsel turul vahetust usaldusväärsete konkurentsivõimeliselt. kolmandate osapooltega. 13. Arvestatud. Toetame nii andmeliidu strateegia kui ka tehisintellekti kasutamise strateegia üldist suunda ja eesmärki- tugevdada Euroopa konkurentsivõimet. Kaasamine ja praktilisus Ettevõtjate seisukohast sõltub strateegiate edu eelkõige sellest, kas nende on Eesti seisukohtade rakendamine loob reaalselt toimiva keskkonna, kus andmed on fookus. kättesaadavad ja kasutatavad, regulatiivne raamistik on selge ja ühtne ning tehnilised lahendused lihtsustavad, mitte ei muuda ettevõtete igapäevast tegevust keerukamaks. 14. Riigi Infosüsteemi Amet Tehisaru rakendamise strateegia üldine suund on tervitatav, kuna see Arvestatud. nihutab fookuse uute regulatsioonide loomiselt tehisaru tegelikule ja praktilisele kasutuselevõtule. Positiivne on, et strateegias rõhutatakse 5  väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) toetamist, avaliku sektori olulist rolli ning vajadust tagada tehisaru turvaline ja usaldusväärne kasutamine. 15. Samas jääb strateegia mitmes aspektis üsna üldiseks ning praktilised rakendusjuhised ei ole piisavalt selgelt välja toodud. Selleks, et strateegia eesmärgid realiseeruksid igapäevases praktikas, oleks vajalik suuremat selgust konkreetsete rakendusmehhanismide osas. Eesti võiks strateegia edasiarendamisel teha kaks ettepanekut: 1. EL tasandil oleks vaja luua selged ja praktilised juhendmaterjalid ettevõtetele ja avalikule sektorile tehisaru lahenduste kasutuselevõtuks. Standardiseeritud riskihindamise mudelid, andmehalduse põhimõtted ning näidisprotsessid aitaksid eriti VKEdel AI-lahendusi kiiremini, turvalisemalt ja väiksema halduskoormusega rakendada. Ühtsed juhised aitaksid vähendada ka tõlgendamisruumi ning suurendada õiguskindlust. 2. Strateegias tuleks senisest enam rõhku panna tehisaru-alaste oskuste arendamisele. Lisaks rahastusmeetmetele peaks Euroopa Liit toetama ühiseid koolitusprogramme ning praktilisi õppeplatvorme, mis aitaksid nii juhtidel kui ka spetsialistidel paremini mõista tehisaru võimalusi, piiranguid ja riske. Ilma piisavate oskusteta ei jõua strateegilised eesmärgid reaalsesse kasutusse ega loo oodatud majanduslikku ja ühiskondlikku mõju. 16. Samuti soovime rõhutada, et juhul kui strateegia raames lisanduvad uued Teadmiseks võetud. sertifitseerimis- või turvanõuded, peab Eesti vaatest olema selgelt arusaadav nende seos juba olemasoleva reguleeritud keskkonnaga. Oluline on vältida kattuvaid auditeid, dubleerivat aruandlust ning liigset halduskoormust, mis võiks pidurdada nii innovatsiooni kui ka tehisaru laiemat kasutuselevõttu. 6 17. Andmekaitse Inspektsioon Pseudonüümimine ja anonüümimine. Pseudonüümimise ja Teadmiseks võetud anonüümimise piiritlemine vajab strateegias täpsustamist. Digivaldkonna koondpaketi ettepanekuga soovitakse viia sisse võimalus, et teatud juhtudel Antud seisukohad on ei pruugi pseudonüümitud andmed olla käsitletavad isikuandmetena digivaldkonna konkreetse andmevaldaja vaates, kusjuures täpsemad tingimused soovitakse koondpaketi raames juba määrata Komisjoni rakendusaktiga. Samas on Euroopa esitatud. Andmekaitsenõukogu (EAKN) ja Euroopa Andmekaitseinspektor (EDPS) rõhutanud digivaldkonna koondpaketi ettepaneku ühisarvamuses, et selline lähenemine võib minna vastuollu Euroopa Kohtu praktikaga ning tekitada ohtliku pretsedendi, kus rakendusakt mõjutab sisuliselt isikuandmete mõiste ulatust ja seeläbi ka isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaldamisala. Seetõttu on vajalik üheselt selge ja objektiivne raamistik, mis määratleb, millal pseudonüümimine on praktikas piisav ning kuidas välditakse olukorda, kus andmete õiguslik staatus sõltub liigselt subjektiivsest hinnangust ja tekitab taastuvastuse riski. Kuigi digivaldkonna koondpaketi ettepanekuga kavandatakse anda Komisjonile volitus anda välja rakendusakt pseudonüümimise selgitamiseks, puudutab see eeskätt piiri isikuandmete ja konkreetse andmekaitse meetme vahel, mitte aga pseudonüümitud ja anonüümsete andmete eristust, seega ei teki endiselt selget kriteeriumit, millal tuleb andmeid pidada täielikult anonüümseteks. See tähendab, et seadusandlikus raamistikus puudub jätkuvalt andmete anonüümseks pidamise standard, mida praktikasse rakendada. Isikuandmete ja isikustamata andmete eristamist ei saa taandada üksnes andmevaldaja subjektiivsele hinnangule selle kohta, kas tal on mõistlikult tõenäolised vahendid isiku tuvastamiseks. Selline lähenemine võib viia selleni, et sama andmestik on ühe osapoole jaoks anonüümne, kuid teise jaoks pseudonüümitud (st jätkuvalt isikuandmed), mis vähendab õiguskindlust. Seetõttu on vaja objektiivseid ja tõendatavaid kriteeriume, mille tulemusena saaks andmetöötleja tõsikindlalt väita, et andmed on anonüümsed. 7 18. Tehisandmed Tehisandmetega seoses leiab AKI, et tervitatav on näha Osaliselt arvestatud. strateegia rõhuasetust privaatsust tagavate tehnoloogiate (PET) kasutamisele. Strateegia näeb andmelaborites ette töövahendid ning Eesti seisukohad eksperditeadmised tehisandmete genereerimiseks, valideerimiseks ja rõhutavad vajadust võrdlemiseks. Strateegia kirjeldab andmelaboreid kui turvalisi keskkondi, vaadata privaatsust mis pakuvad praktilisi tööriistu ja tuge isikuandmete kaitseks kasutatavate tagavaid tehnoloogiaid võtete rakendamiseks. Sealhulgas nähakse andmelaborite teenustena ette tervikuna, mitte eristada tehisandmete loomine ja valideerimine tehisaru treenimiseks ja testimiseks. tehisandmeid ja teisi Samas vajab täpsustamist väide, et tehisandmed täiendavad tehnoloogiaid. anonüümimismeetmeid. Tehisandmed ei ole anonüümimise lisakiht, vaid üks võimalikest meetoditest privaatsusriski vähendamiseks ja anonüümsuse Taastuvastamise riski saavutamiseks. Strateegias endas on tehisandmete genereerimine paigutatud eraldi rõhutamine ei ole teistest kaitsemeetmest eraldi (koos on sellised meetodid nagu Eesti seisukohtade pseudonüümimine, anonüümimine ja diferentsiaalprivaatsus), mistõttu on mõttes oluline, kuivõrd täpsem käsitleda tehisandmeid kui alternatiivset või täiendavat lahendust see on tavapärane osa sõltuvalt kasutusjuhust, mitte kui anonüümimise täiendust. Tehisandmete kõikide PETide kasutamine vajab õiguslikke ja tehnilisi täpsustusi, sest tehisandmete rakendamisest. genereerimine ei taga alati tegelikku anonüümsust, eriti väikeste, haruldaste või muul viisil tundlike andmestike korral. Väikeste (nt harvikhaigused) ja äärmuslike juhtumite puhul võib jääda alles taastuvastamise risk või võib andmetes säilida unikaalne teave, mis võimaldab isiku taas tuvastamist. Ka sünteetiliste andmete käsitlused rõhutavad, et kui tehisandmeid ei genereerita ja hallata hoolikalt, võivad need lekitada tundlikku infot, võimendada algandmete kallutatust või olla otsuste tegemisel eksitavad. Strateegia küll rõhutab kvaliteeditagamise ja dokumenteerimise olulisust, kuid vajab konkreetseid, rakendatavaid kriteeriume. Selgemalt tuleks määratleda, millistel tingimustel võib tehisandmeid pidada anonüümseteks, olles seega väljaspool IKÜM kohaldamisala. Praktikas on määrav küsimus, kas ja millisel tasemel jääb alles andmesubjekti taastuvastamise risk, eriti juhul, kui tehisandmed on loodud tegelike isikuandmete põhjal. Strateegias võiks seetõttu täpsustada, milliseid tehnilisi ja metoodilisi kriteeriume kasutatakse anonüümsuse hindamisel ning kuidas arvestatakse 8  tehisintellektist tulenevaid riske (nt võib mudel info meelde jätta ja sellest tulenevalt võib olla lekkeoht). Ilma selliste selgete kriteeriumideta võib tekkida ebaühtlane praktika, kus tehisandmeid kvalifitseeritakse anonüümseks pelgalt nende tehisliku päritolu tõttu, kuigi tuvastatavuse risk ei pruugi olla sisuliselt maandatud. Lisaks vajab selgitamist tehisandmete loomise protsessi õiguslik käsitlus. Isegi kui lõpptulemusena loodud andmestik on anonüümne, võib genereerimise etapis toimuda isikuandmete töötlemine, millele kohaldub IKÜM koos kõigi sellest tulenevate nõuetega. Seega tuleks selgemalt eristada sisendandmete töötlemise etappi (kus on vaja õiguslikku alust, eesmärgipärasust, minimaalsust ja turvameetmeid) ja väljundandmestiku staatust (kas anonüümne või endiselt isikuandmete alla kuuluv). Ilma selle eristuseta võib praktikas kujuneda väärarusaam, et tehisandmete kasutamine vabastab automaatselt andmekaitsenõuetest, kuigi tegelik risk ja töötlemistoimingud võivad paikneda just genereerimise ja valideerimise faasis. 19. Andmelaborid Arvestatud. Andmelaborite õiguslik roll vajab täiendavat selgitust, kuna strateegias kirjeldatakse andmelaboreid kui keskseid pseudonüümimise ja Eesti seisukohtades on andmetöötluse teostajaid, ent ei ole selge, kas nad tegutsevad vastutava käsitletud vajadust töötleja, volitatud töötleja või ühise vastutava töötlejana. Ebakindlus rollide täpsustada osas tekitab riske ka andmesubjektide õiguste tagamisel. Seetõttu on vaja andmelaborite rolli täpsustada, millised on andmelaborite õigused ja kohustused andmete laiemas andmete töötlemisel. Läbipaistvuse tagamine andmesubjektide jaoks eeldab selget ökosüsteemis. regulatiivset raamistikku ja praktilisi mehhanisme olukorras, kus andmelaborites toimub ulatuslik pseudonüümimine, tehisandmete loomine või andmete koondamine. Tuleb määratleda, millisel õiguslikul alusel selline töötlemine toimub, kuidas täidetakse teavitamiskohustust ning millises ulatuses on andmesubjektil võimalik saada arusaadavat teavet töötlemise eesmärkide ja mõjude kohta. Eriti oluline on hinnata, kas ja kuidas on tagatud andmesubjekti õigused. Samuti tuleb selgitada, kas ja kuidas vastab andmelaborite tegevus õiguspärasuse, minimaalsuse ja 9  eesmärgipärasuse põhimõtetele. Lisaks tuleb hinnata riski, et andmelaboritest kujuneb keskne andmekogum, kuhu koondub suur hulk erinevatest allikatest pärinevaid andmeid. Selline koondumine võib suurendada nii turvariske, sh volitamata juurdepääsu või andmeleket. Mida suurem ja mitmekesisem on andmestik, seda suurem on ka tagasituvastamise oht, eriti kui erinevaid andmekihte on võimalik omavahel ristkasutada. Seetõttu on vajalik läbi viia põhjalik andmekaitsealane mõjuhinnang ning selgelt piiritleda andmete säilitamise tähtajad ja juurdepääsuõigused. 20. Isikustamata andmete edastamine kolmandatesse riikidesse On Arvestatud. tervitatav, et strateegia kohaselt hakatakse kaitsma ka isikustamata andmete kolmandatesse riikidesse edastust. Strateegia kohaselt on plaanitud 2026. aasta II kvartalis avaldada suunised, kuidas hinnata ELi üksuste kohtlemist kolmandate riikide poolt, ning 2026. aasta I kvartalis töötada välja andmelekkevastane meetmepakett. See loob olulise kaitsemeetme olukordadeks, kus edastatavateks andmeteks pole ainult isikuandmed. Küll aga võib isikuandmete kaitse seisukohast probleemseks osutuda, kui digivaldkonna koondpaketi ettepaneku tulemusel hakatakse pseudonüümitud andmeid teatud juhtudel käsitlema isikustamata andmetena. Sellisel juhul tekib reaalne oht, et IKÜMiga ettenähtud kolmandatesse riikidesse edastamise range raamistik (IKÜM V peatükk) ei rakendu, kuna selle peatüki kohaldamine eeldab, et edastatavad andmed on isikuandmed. Seetõttu on EAKN ja EDPS digivaldkonna koondpaketi ettepaneku ühisarvamuses rõhutanud, et koondpaketi ettepanek mõjutab otseselt IKÜM-i kohaldamisala ja tulemuseks võib olla kaitsetaseme ebaühtlus. Kuigi praktikas võib ette tulla olukordi, kus teatud andmestik liigitatakse isikuandmete asemel isikustamata andmeteks, on positiivne, et strateegia järgi plaanib Komisjon tugevdada kaitset ka rahvusvaheliste andmevoogude kontekstis, sh töötada välja andmelekkevastase meetmepaketi ja suunised kolmandate riikide kohtlemise hindamiseks. Seetõttu võib andmetele mõningane kaitse laieneda ka isikustamata kujul, 10  mis on tervitatav, arvestades isikustamata andmete kaitse kasvavat tähtsust kolmandatesse riikidesse edastamisel, kuivõrd ka isikustamata andmeid on võimalik isikustada või kasutada inimese või ettevõtte kohta järelduste tegemiseks, eriti riikides, kus riigiasutustel on lai juurdepääs andmetele. 21. Vandeadvokaat Kaido Loor Viitan lisatud kutsele. Olen püüdnud aru saada „Tehisintellekti kasutamise Teadmiseks võetud. strateegiast“ https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52025DC0723, kuid tulebJuhime tähelepanu, et tunnistada, et tegemist on ülejuhitud ülalt-alla initsiatiiviga, mille skoop on tasulistele materjalidele hoomamatu. Selle asemel (või lisaks) oleks vaja praktilisi (alt-üles) kohaldub ka valdkondlik lahendusi, mis päriselt sobiksid VKE-dele: õigus, sh intellektuaalse AI (tänapäeval tavaliselt siis keelemudelite) teenusepakkujatele keeldu omandi õigus. Seda AI säilitada kasutajatelt tasulise teenuse pakkumisega kogutud andmeid määrus ei muuda. rohkemaks kui vastuse andmiseks; st tasulise teenuse pakkuja peab Sensitiivuse kustutama kõik, mille hoidmisega kasutaja selgelt nõus ei ole; eemaldamiseks Sellega saavutaksime teenuse suurema kasutamise; täna hoiab AI levikut andmetest AI treenimisel ärides tagasi konfidentsiaalsete andmete (teenusepakkuja kaudu) lekkimise soovitame kasutada hirm; kui selle hirmu saaks maha (ja seda saab õiguskord leevendada), leviks privaatsustehnoloogiaid ka AI teenused paremini; Sellekohane seisukoht koostatud. 22. Keelata ja kriminaliseerida teenusepakkuja kogutud/säilitatud andmete Teadmiseks võetud. lubamatu avalik avaldamine (teenusepakkujate andmehoidlate lekke kaudu ärisaladuste levimise riski vähendamiseks). See on natuke nagu pangasaladus (siis kui pangasaladus veel saladus oli: vahet pole, kelle käes see on, see on saladus ja ei tohi avaldada, isegi kui avaldaja on ajakirjandus, sotsiaalmeediaettevõtja vms); 23. Kui ülaltoodud garantiid oleks olemas, siis võiks õigusnorm ka lubada isegi Teadmiseks võetud. (kolmanda isiku) ärisaladuse avaldamist nt. EL-is asuvale AI teenuse pakkujale; sellel oleks 3 efekti: Kasutajat ei saaks vastutusele võtta kolmanda isiku ärisaladuse „avaldamise“ eest AI teenuse ostmise käigus; 11  AI teenuse levik suureneb, väheneb (de)anonümiseerimise kulu ja sellest tulenev ebatäpsus; AI teenuse pakkujad pakuksid AI teenust EL-i tegevuskoha kaudu (andmekeskused Euroopasse). 24. Majandus- ja Peame oluliseks ettepanekus esile toodud tehisaru andmetele juurdepääsu Arvestatud Kommunikatsiooniministeerium laiendamist, et tagada ettevõtetele juurdepääs innovatsiooniks vajalikele kvaliteetsetele andmetele. Tuleb jätkata andmete ühekordse küsimise Eesti seisukohad põhimõtte rakendamist ja tagada andmete koosvõime, et neid oleks võimalik laiendatud once-only ja taas- ja ristkasutada. Peame oluliseks edendada tehisaru kasutuselevõttu ja RTE aspektidega. innovatsiooni kogu Euroopas. Oluline on jätkata erasektori andme- ja tehisarupõhiste teenuste arendamist kogu ettevõtte ja teenuse elukaare vältel. 25. Eesti poolt oleme pidanud oluliseks andmete kasutamise ja luua seeläbi Arvestatud tulevikukindla andmemajanduse. Eesti vaates oleme pidanud vajalikuks seada tingimused ja tagada, Eestis hallatakse, taaskasutatakse ja väärindatakse andmeid, võimaldades andmepõhist otsustamist, vähendades halduskoormust, vältides dubleerimist ja luues uusi innovatsioonivõimalusi ettevõtetele, teadlastele ja avalikule sektorile et. 26. Toetame eesmärki ühtlustada EL andme-eeskirjad ja lihtsustada nõuete Arvestatud täitmist, et tagada ettevõtjatele õigusselgus ning vähendada halduskoormust ja kulusid. Selgitus: EL õigusaktidest tuleneva koormuse vähendamine on olnud Eesti kauaaegne prioriteet. Seega saame nõustuda kavatsusega ühtlustada ja lihtsustada EL andmeeeskirju, tagades samal ajal õigusaktide eesmärkide jätkuva täideviimise. Samuti tervitame Euroopa Komisjoni plaani kehtestada andmevaldkonnas täiendavaid juhendeid, näidistingimusi jne, et tagada ettevõtjatele õigusselgus ja hõlbustada nõuete täitmist. 27. Peame oluliseks tagada EL huvide ja väärtuste kaitse rahvusvahelistes Arvestatud digikaubandussuhetes ning toetame andmevaldkonnas koostöö edendamist strateegiliste partneritega. 12  Selgitus: Eesti peab oluliseks digikaubanduse edendamist ja toetab ambitsioonikate digikaubanduse peatükkide ja lepete sõlmimist EL käimasolevatel ja tulevastel läbirääkimistel. Selgete ja prognoositavate reeglite kokkuleppimine hõlbustab ettevõtjatele piiriülest kaubandustegevust ja sellega kaasnevat andmevahetust, kuid lisaks reeglite kehtestamisele on tähtis tagada ka nende tõhus rakendamine ja jõustamine. Seega saab Eesti nõustuda teatises toodud kavatsusega aktiivsemalt jõustada EL huvisid ja väärtuseid kaubandussuhetes kolmandate riikidega, mis puudutab andmenõudeid (nagu andmelokaliseerimise nõuded või turulepääsu piirangud). Peame oluliseks vähendada põhjendamatuid takistusi EL ettevõtjatele ning tagada EL regulatiivne autonoomia, sealhulgas ELi võime kujundada ja ajakohastada andmeid puudutavaid reegleid Samuti toetame koostöö edendamist EL strateegiliste partneritega, et arendada turvalisi piiriüleseid andmevooge. 28. Siseministeerium Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 2-5/25-02368 edastab Teadmiseks võetud Siseministeerium arvamuse Justiits- ja Digiministeeriumile Euroopa Liidu (edaspidi EL) andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia kohta, COM(2025) 835 ning COM(2025) 723. Ülevaate koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond, strateegia- ja arendusosakond, digi- ja teabehaldusosakond ning sisejulgeolekuosakond ([email protected]). Arvamuse edastas ka Kaitsepolitseiamet, kelle seisukoht on arvestatud Siseministeeriumi ülevaatesse. Valdkondade eest vastutab Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits ([email protected]). 29. Siseministeerium toetab välja töötatud strateegiaid. Teatiste põhirõhk on Teadmiseks võetud eesmärgi saavutamisel, kus andmed liiguvad EL-is turvaliselt, õiglaselt ja tõhusalt, toetamaks tehisaru arendust ja kasutuselevõttu. Strateegiatega ei looda uusi reegleid, vaid eeldatavasti püütakse olemasolevaid raamistikke täiemahuliselt rakendada. 13  Strateegiate rõhuasetus väljendub märksõnade „kiirus“, „usaldusväärsus“, „turvalisus“ rohkes kasutusest. Samuti keskendutakse andmete liikumisele, lähtudes lähenemisest, mida rohkem andmeid, seda paremad tulemused tehisaru arendamisel ja kasutamisel. Samas ei ole keskne väljakutse täna mitte andmete olemasolu või nende rohkus, vaid nende kasutus ja ligipääs: kes tegelikult andmeid näeb, milleks kasutab, kas mudel “mäletab” midagi, mida ta ei tohiks jne. Need küsimused jäävad ka neis strateegiates käsitlemata või varjuvad deklaratiivsete mõistete – „trust“, „safeguards“ jne – taha. 30. Kokkuvõtvalt on igati tervitatav, et püütakse raamistada EL-i ökosüsteemi Arvestatud või ergutada liikmesriike juba kehtivaid õigusakte rakendama või investeerima tehisaru lahendustesse. Samas on esitatud strateegiates teatistele omaselt üsna suur hulk deklaratiivsust, mille tõttu on vajalik edasiste õiguslikult siduvate õigusaktide välja töötamine, et luua praktilisi, konkreetselt raamistatud meetmeid ja lahendusi. 31. Sotsiaalministeerium Toetame Euroopa Komisjoni „Apply AI Strategy“ eesmärki kiirendada Arvestatud tehisintellekti (TI) kasutuselevõttu strateegilistes sektorites, sealhulgas tervisevaldkonnas. Toetame algatust üle vaadata ja otsida lihtsustuskohti erinevates EL andmete valdkonda reguleerivates aktides ja GDPR-is. 32. Peame oluliseks jätkata EL tasandil tööd regulatiivsete dubleerimiste Arvestatud vähendamiseks ning rakenduslike juhiste väljatöötamiseks, mis toetaksid õigusselget ja ühtset kohaldamist. Horisontaalsed ja valdkondlikud õigusaktid, nt Euroopa Terviseandmeruumi määruses sätestatu, peaksid olema omavahel võimalikult hästi kooskõlas. See on oluline, et vältida muutuvate regulatsioonide osas vastuolusid ning otsida võimalusi muu kõrval ka tervisevaldkonnas kiirendada tehisintellekti jt innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Hetkel peavad valdkondlikku eriregulatsiooni olemasolu valguses liikmesriigid ja ettevõtjad mõtestama erinevaid regulatsioone, mis on keeruline ülesanne. 14 33. Oluline on muu kõrval ka vähendada barjääre sektorite vahelises Arvestatud andmekasutuses nagu tervis, sotsiaal, haridus, tööturg, siseturvalisus, õiguskaitse jne. Tehisintellekti lahenduste väljatöötamise ja kliinilise Andmeruumide vaheline valideerimise eelduseks on juurdepääs kvaliteetsetele reaalelu andmetele ja koostoime on Eesti nende turvalise kasutamise võimalus. Tervisevaldkonnas on selleks loodud seisukohtades kaetud. oluline õiguslik ja institutsionaalne raamistik Euroopa terviseandmeruumi määrusega. 34. EL tasandil tuleks seega esmajärjekorras keskenduda määruse edukaks Arvestatud rakendamiseks vajalike eeltingimuste loomisele, sh jätkuvalt toetada liikmesriikides vajaliku taristu loomist ja andmehalduse võimekuse tõstmist. Tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate laialdasem kasutamine tervisevaldkonnas on kooskõlas Eesti tervishoiu arengusuundadega ja valdkondlike arengukavadega (nt rahvastiku tervise arengukava, haiglavõrgu arengukava, e-tervise strateegia). 35. Eesti e-tervise strateegia seab keskseks eesmärgiks andmepõhise ja Teadmiseks võetud inimesekeskse tervishoiu arendamise, kus digilahendused ja andmete nutikas kasutamine toetavad nii tervishoiutöötajaid kui ka patsiente. Selleks on kavas parandada andmete kvaliteeti ja ühilduvust ning suurendada andmete edastamise kiirust ja kättesaadavust, et aidata kaasa andmete esmasele ja teisesele kasutatavusele ja lisandväärtuse loomisele. Eestis kasutatakse TI-d juba mitmel moel: ravimite koostoimete hindamine, röntgen- ja kompuutertomograafia piltide analüüs, haiglate töö planeerimine. Eesti ettevõtted arendavad uusi lahendusi, näiteks neeruvähi varajaseks avastamiseks mõeldud tarkvara. Rinnavähi sõeluuringutes kasutatakse TI-d „kolmanda arvamusena“ kahe radioloogi kõrval – tulemusena on diagnoosid täpsemad, mittevajalikke kordusuuringuid on vähem ja haigusi avastatakse varem. 36. Sotsiaalministeeriumil on koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga ning erialaliitude ja kõrgkoolidega välja töötamisel ka eraldi valdkondlik AI strateegia, mis käsitleb tehisintellekti kasutamist tervishoius. 15 37. Haridus- ja Teadusministeerium HelpDesk, mis aitab SME-de õigusaktidega seonduvate muresid lahendada. Arvestatud Kes selle eest vastutab, kas iga liikmesriik peab avama vastava teenuse? (mainitud lk 1). Hiljem mainitakse Data Act legal helpdesk-i. Ehk on seesama ning EL- ülene? 38. Strateegia eesmärk keskenduda tulemustele on tervitatav, kuid ühe põhilise Teadmiseks võetud probleemina on välja toodud potentsiaalsete teenusepakkujate tehniliste oskuste puudumine (lk1), kuid tehniliselt võimekamad ning juba turul olevad teenusepakkujad toovad tihti välja suuremate teenusepakkujate mittekoosvõimelisuse (nt poetšekid või terviseandmed, mida kogub kindel suur teenusepakkuja), mistõttu ei saa väiksemad teenusepakkujad lõppkliendile nende suurte poolt töödeldavate andmete alusel luua uusi innovaatilisi teenuseid, kuna nad lihtsalt ei väljasta andmeid. Seega küsimus on, kas see mainitud probleem on tegelikult tõestatud probleem. Hiljem täpsemalt, kuid SMEd tihtilugu ei mõtlegi luua innovaatilisi lahendusi (s.o tehnoloogiliselt innovaatilisi), mis on eraldiseisev probleem. 39. Kas plaanis on ka toetusmeetmed, et aidata kaasa avaandmete direktiivist Osaliselt arvestatud ning rakendusaktidest tulenevate korralduste täitmisele? (lk 2, 11) Eriti kui need suurenevad, nt suurendatakse väärtuslike andmestike nimekirja. Eesti saab siseriiklikult - Tuleb tekstis mainida, et avalik sektor saab ise ka kasu, vajadusel vastavaid taaskasutades teiste avalikustatud andmeid, mitte et andmeid tuleb toetusmeetmeid kaaluda, avalikustada vaid SME-de jaoks. Samas, raha puudus andmete nt keeleandmete kui avalikustamiseks ning inimeste teadlikkuse madal määr on väga väärtuslike andmestike suured probleemid. avalikustamise - Keelemudelite treenimine (lk 12): kas avalik sektor peab hakkama toetamiseks. keeleandmeid tootma/tagama, et saaks LLM-e treenida? - Positiivse erandina saab välja tuua sünteetiliste andmete loomise, Eesti seisukohaks ei ole, mille jaoks on juba rahastusallikas määratud. et KOM peaks tegema toetusmeetmed avaliku sektori asutustele andmete avalikustamise toetamiseks. 16 40. Sõnaselgelt tuleb välja tuua, et erasektori andmeid on ka vaja, avalik sektor Arvestatud. annab juba välja (või vähemalt on kindel nõue) avaandmete direktiivi jm alusel. Andmeruumide koostalitus puudutab nii era kui avalikku sektorit 41. Euroopa andmekvaliteedi strateegia – strateegiline lähenemine Arvestatud. andmekvaliteedile on tervitatav, kuid erinevate andmestike jaoks on erinevad vajadused, nt mõni andmestik peab olema kättesaadav reaalajas, mõni pea 100% terviklikkusega. Tekib küsimus, kuidas luua sobivad nõuded, mis on kõigile vastuvõetavad (halduskoormuse tõus), kuid piisavalt karmid, et tagada andmete kvaliteeti. Kellele need uued nõuded kohalduvad: ainult avalikule sektorile? 42. The Omnibus will repeal the Data Governance Act (DGA) and migrate its Arvestatud. essential provisions into the Data Act. Obligations for data intermediaries will be clearer, lighter and voluntary to enable viable models and wider Eesti esitas uptake. Väga kiiduväärt, kas võetakse arvesse ka arvamusi, mis anti DGAle, kommentaarid aga algselt kõrvale jäeti? omnibussile eraldi seisukohtadena. 43. Kas muudatusi tehakse ka tehisintellekti seadusandlusesse (AI Act): „clarify Arvestatud. that legitimate interest can be a legal basis for training AI, including the incidental processing of special categories of data; clarify the provisions on Eesti esitas automated individual decision-making“, mis lihtsustaksid TI kasutamist? kommentaarid omnibussile eraldi seisukohtadena. 44. Digital Fitness Check on väga tervitatav, kuid võiks hoida silma lahti ka Arvestatud. avaliku sektori halduskoormusele, sest nemad on suur sihtrühm, kellel palju kohustusi pandud andmete valdkonna seadlusandlusega. - Data Act legal helpdesk piletid peaksid olema sisendiks sellele. 45. EU prioritiseerimine on dokumendis tugevalt kaetud ja selle alatooniks, mis Arvestatud. on väga tervitatav, kuid tuleb leida võimalus, kuidas ausatel tingimustel teha jätkuvalt koostööd suurte LLM pakkujatega, et need peegeldaksid ka tulevikus Euroopa vaateid ja tõeseid fakte. 17 46. Ei ole 100% kindlust, et Simpl cloud middleware kasutuselevõtt Teadmiseks võetud. andmeturule sisenemise kergemaks teeks, sest ei ole toodud andmeid, kui palju andmeühendusi on selle abil juba loodud ning kui paljud SMEd sellega tuttavad on. Uurides allmärkust, on näha, et tegu on andmeruumide jaoks arendatud teenuse/tarkvaraga, mis „will be gradually transferred to the European data space community“, et pakkuda vabavaralist lahendust, mille abil andmeruumid muuta üldistele nõuetele vastavaks (andmete jagamise vaatest). See on parimal juhul pikaajaline protsess. Samuti jääb segaseks, milliste kuludega peavad arvestama olemasolevate „ökosüsteemide“ omanikud, et olla koosvõimelised. (eriti juhul kui ökosüsteemi all ei ole mõeldud juba andmeruumis olevaid sidusrühmasid.) 47. Data Lab loomine ning haldamine Arvestatud Andmelaboritele on antud dokumendis määratud mitmeid põhirolle, kuid arusaamatuks jääb, kes nende loomise eest vastutab ning millisesse sektorisse kuulub andmelabor? Hetkel on need enamasti teadaolevalt ülikoolide all. Tulevikus „…will be set up independently“, kuid kelle poolt. (lk 8) 48. Dokumendis (lk 5) mainitakse SMEsid, kes hakkavad andmelaboritelt abi Arvestatud saama, et andmeid tehisintellekti rakenduste loomiseks/haldamiseks turvaliselt kasutada, mis on üllas eesmärk, kuid millised SMEd need olema peaksid? Tavalised SMEd ei ole Eestis tehisintellekti kasutuselevõtuga hiilanud. Alustavad heade andmepõhiste ärimudelitega SMEd vajaksid aga elujõulise teenuse/toote töös hoidmiseks andmelaborilt pikaajaliselt tuge. 49. Tekib küsimus, milline on ühe andmelabori ärimudel. Kas nad peavad ise Arvestatud endale kliente leidma, korraldama toetusvoorusid või innovatsioonipäevasid, et kaasata SMEsid, kes nende teenuseid tahaksid kasutada. 50. Dokumendis läbivalt mainitud rollide täitmiseks on andmelabori Arvestatud isikkoosseis kallis pidada, kuna seal peavad töötama kogenud andmeteadlased ja -spetsialistid. Sellised inimesed töötavad juba 18  arendusfirmades, kes on mingil määral erasektori vastus andmelaboritele. Keeruline on aru saada, kust leitakse inim- ning ka rahaline ressurss, et andmelaboreid luua ja töös hoida. 51. S.o dokumendist saab tuletada, et andmelabori eesmärk on aidata erasektoril Arvestatud andmetele ligipääsu võimaldada, kuid samas on loetletud andmelabori tööde nimekiri väga tehnilisest ülesannetest õiguslike teadmiste jagamiseni. Andmelabor aitab „overcome various barriers“. Kelle poolt luuakse „technical infrastructure and tools“, mis on andmelaboritele lubatud/mõeldud? Kas riigis peab olema kindel arv data labs? Mis sellise teenuse hind ja hinnastamise mudel on? Kuidas käib kokku hetkel andmeteaduse firmade pakkumusega? 52. Küsitavad väited dokumendist: Arvestatud 1. Data labs will translate the availability of high-quality data into concrete AI deployment, serving as practical enablers that accelerate experimentation, adoption and scaling. – nõuab aega ja rahalisi vahendeid, tulenevalt huvitatud osapoolte arvust võib ressursivajadus kasvada ülisuureks. 53. 2.Data labs will help overcome a key market failure: limited availability of Arvestatud diverse, high-quality data and reluctance to share privately held data for AI training. They will operate through existing access channels and frameworks without requiring direct data transfer. In doing so, data spaces remain the trusted infrastructures where data is governed and made available, while data labs can act as the operational interface that enables its safe, value- adding use for AI. – usaldusväärsed andmete jagamise teenused on tänuväärt, kuid mitmed väljatoodud väited tekitavad küsimusi. Kes otsustab, milline piiratud ligipääsuga andmestik tuleb kättesaadavaks teha (kohe, kui üks SME seda palub?); millised veenmismehhanismid on ühel andmelaboril (lisaks lubatud turvalisusele?), kui osavõtt on lõpuks ikkagi vabatahtlik. 19  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde “Eesti seisukohad Euroopa andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia kohta” Euroopa Komisjon avaldas 2025. aasta lõpus Euroopa andmeliidu strateegia ning tehisaru rakendamise strateegia, osana laiemast digipaketist. Andmeliidu strateegia eesmärk on luua ELi-ülene andmeliit, mis tagab kvaliteetsete, turvaliste ja kättesaadavate andmete liikumise ning loob eeldused nende kasutamiseks tehisaru arendamisel ja rakendamisel, seeläbi kiirendades tehisaru kasutuselevõttu kogu Euroopa Liidus. Tehisaru rakendamise strateegia eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu võimekust olla tehisaru arenduses ja kasutamises maailmas esirinnas ning soodustada tehisaru laiemat kasutuselevõttu eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas. Strateegia tugineb olemasolevatele õigusraamistikele, kuid keskendub eeskätt tehisaru praktilisele rakendamisele ja selle mõjudele. 2025. aastal eelnesid strateegiate valmimisele Euroopa Komisjoni avalikud konsultatsioonid ning Eesti esitas sisendi kahele strateegiale eraldiseisvalt. Praeguseks ning antud seletuskirja raames käsitletakse andmete ja tehisaru poliitikat ühtse tervikuna, mis tagab valdkonnale laiapindsema ja ühtsema lähenemise. Lisaks kujundatakse mõlemat strateegiat hõlmavad koondseisukohad EL digisuveräänsuse osas. Digisuveräänsuse tõstmine on Euroopa Liidus saanud üha kesksemaks aruteluküsimuseks, mistõttu on oluline defineerida Eesti põhimõtted tehisaru arendamise, andme- ja pilveteenuste kättesaadavuse ning kriitilise digitaristu võtmes. Eesti peamised seisukohad on järgnevad: - Eesti toetab Euroopa andmeliidu strateegiat, rõhutades, et andmepoliitika peab lähtuma andmete vaba liikumise põhimõttest ning andmete laiemast väärtusest, mitte keskenduma üksnes tehisarule. Oluline on toetada andmevaldajaid andmete turvalisel ja efektiivsel jagamisel ning parandada andmete kättesaadavust ja taaskasutust kogu Euroopa Liidus. Uute algatuste, nagu andmelaborite, kujundamisel tuleb vältida ettevõtluskeskkonna moonutamist ning tagada nende juurdepääsetavus kõigis liikmesriikides. - Eesti toetab tehisaru rakendamise strateegia lähenemist, mille kohaselt tehisaru kasutamine peab olema kooskõlas ELi väärtuste, põhiõiguste ja turvanõuetega. Liikmesriigid peavad arendama tehisaru lahendusi ühtsete standardite, kvaliteedinõuete ja riskijuhtimise põhimõtete alusel, tagades väikeettevõtetele piisava toe. - Eesti peab Euroopa Liidu digisuveräänsuse tugevdamist oluliseks, rõhutades tasakaalustatud ja avatud lähenemist, mis põhineb tehnoloogilisel neutraalsusel ja riskipõhistel otsustel. Digisuveräänsust tuleb suurendada eelkõige põhjendatud tehniliste ja organisatoorsete meetmetega, vältides laiaulatuslikke päritolu- ja asukohapõhiseid piiranguid. Tugevdada tuleb Euroopa suveräänseid võimekusi kriitilistes digitaristu kihtides ja tehisaru arendamisel. Samal ajal on oluline säilitada liikmesriikide otsustusvabadus ning ELi avatus usaldusväärsetele globaalsetele partneritele. 1  1. Sissejuhatus Euroopa Liidu konkurentsivõime tagamiseks on oluline panustada tehisaru innovatsiooni, mistõttu on vajalik suur kogus kvaliteetseid andmeid. Ilma kvaliteetsete andmeteta ei saa Euroopa Liit luua tugevaid tehisaruvõimekusi, optimeerida tervishoiu- või energiasüsteeme ega säilitada tööstuslikku juhtpositsiooni maailma turul. Juurdepääs andmetele on otsustava tähtsusega, et Euroopa Liidu väikese ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid kasvada ja konkurentsis püsida. Tehisaru on Euroopa Liidu tehnoloogiasektori olulisim tööstusharu, millel on potentsiaal pakkuda sektoriüleseid uuenduslikke lahendusi. Konkurentsivõime säilitamiseks ülemaailmsel turul on oluline tehisaru arendamise kvaliteet, mis sõltub andmekogudest. Andmeliidu strateegias kirjeldatakse vajadust kvaliteetsete andmete järele Euroopas ning vajadusest kujundada välja andmete ühtne turg. See hõlmab raamistikku, mis võimaldab andmetel liikuda turvaliselt, standardiseeritult ja tõrgeteta üle liikmesriikide ning sektorite, toetades nii innovatsiooni kui ka õiglast konkurentsi kogu andmete ühisel turul. Andmeliidu strateegiaga soovitakse üle-Euroopa luua põhimõtted andmete ühtsele turule, mis toetab tehisaru arendustegevusi. Strateegiaga soovitakse saavutada liidusisene andmete liikuvus ja jagamine, lähtudes sarnastest printsiipidest nagu kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali puhul. Euroopa Liit on loonud tugeva aluse turvalise ja koostalitusvõimelise andmete ühtse turu rajamiseks, võttes vastu õigusaktid, nagu andmeseadus1 ning investeerides ühiste Euroopa andmeruumide2 loomisesse. Samal ajal on tehisaru maailmajao tegevuskava3 ja tehisaru rakendamise strateegia4 loonud tingimused selleks, et Euroopa Liit saaks olla tehisaru arendamise ja kasutuselevõtu eesrinnas. Euroopa Liidu tehisaru arendamise väljakutse seisneb vajalike andmete puuduses ning üha tihenevas globaalses konkurentsis. Paljud väärtuslikud andmed jäävad endiselt eraldatud või alakasutatuks, mille on põhjustanud keerukas ja killustunud andmeregulatsioon. Mahajäämus globaalsetest konkurentidest on tingitud Euroopa Liidu andmete ühtse turu puudumisest, mistõttu on globaalsetel konkurentidel eelis tehnoloogilise tööstusliku edu saavutamisel. Andmereeglite lihtsustamine ja ühtlustamine on Euroopa Liidu peamine fookus, tagamaks Euroopa Liidu konkurentsivõime ja innovatsioonivõimekus. Andmeruumi killustatust ja andmete kasutamist on reguleeritud ka digiomnibussiga, millega ühendati neli õigusakti üheks terviklikuks andmeraamistikuks. Sellele raamistikule tugineb ka ettevõtjatele suunatud ulatuslik tugipakett, mille eesmärk on lihtsustada andmeseadusest tulenevate kohustuste täitmist. Tugipakett koondab tööriistad, mis aitavad ettevõtetel andmete jagamise ja kasutamisega seotud nõudeid paremini mõista ja rakendada. Nende hulka kuuluvad mudellepingutingimused, standardiseeritud pilveteenuste klauslid ja spetsiaalsed 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2854, 13. detsember 2023, andmete õiglase juurdepääsu ja kasutamise ühtlustatud reeglite kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi (EL) 2020/1828. 2 Euroopa Komisjon, Komisjoni talituste töödokument ühiste Euroopa andmeruumide kohta, SWD(2024) 21 final, 24. jaanuar 2024. https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/library/second-staff-working-document-data-spaces 3 Euroopa Komisjon (2025). AI Continent Action Plan. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. COM(2025) 165 final. 4 Euroopa Komisjon, Apply AI Strategy, COM(2025) 723 final, 8. oktoober 2025. 2 tugikeskused aitavad eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele navigeerida kohustuste vahel, vähendada õiguslikku keerukust ja keskenduda innovatsioonile. Mudelklausleid saab kasutada nii B2G- kui ka B2B-suhetes, toetades andmete loomist, jagamist ja lihtsamaid lepinguid. 5 Andmeliidu strateegia nihutab fookuse reeglitelt tulemustele. Selle saavutamiseks tegutseb EL kolmes prioriteetses valdkonnas:  Tehisaru jaoks vajaliku andmejuurdepääsu laiendamine, näiteks andmelaborite loomise kaudu, mis pakuvad usaldusväärseid pseudonüümimise teenuseid ja koondavad andmevarasid avaliku ja erasektori vahel, et pakkuda ettevõtetele ja teadlastele kvaliteetseid andmekogumeid;  Andmereeglite lihtsustamine, et muuta andmete jagamine ettevõtetele ja teadlastele lihtsamaks, sealhulgas küpsiste nõusoleku reformimine, et vähendada nõusolekust tekkivat väsimust, säilitades samal ajal põhiõiguste kaitse;  Euroopa Liidu globaalse positsiooni tugevdamine rahvusvaheliste andmevoogude valdkonnas, kõrvaldades põhjendamatud kaubandustõrked, et Euroopa ettevõtted saaksid ülemaailmsel turul konkureerida võrdsetel tingimustel. Materjalid tuginevad järgmistele varasemalt kujundatud Eesti seisukohtadele:  Eesti seisukohad Euroopa Liidu digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi kohta (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2026. a istungil ning Riigikogu EL asjade komisjoni 2. märtsi 2026. a istungil);  Eesti seisukohad Euroopa Liidu avaliku sektori digipoliitika kohta (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. oktoobri 2024. a istungil ning Riigikogu EL asjade komisjoni 21. oktoobri 2024. a istungil);  Eesti seisukohad Euroopa digitaalse infrastruktuuri vajaduste valge raamatu kohta (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. mai 2024. a istungil ja Riigikogu EL asjade komisjoni 21. juuni 2024. a istungil);  Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025-2027 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. a ja Riigikogu EL asjade komisjoni 8. septembri 2025. a istungil); 2. Koostajad Seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö juht Kristiina Krause, Euroopa Liidu asjade nõunik Sandra Kaljumäe, IT-õiguse talituse juhataja Stina Avvo, andmehalduse programmijuht Kuldar Aas, Bürokrati teenuste projektijuht Allar Laaneleht, IT arhitektuuri ja taristu nõunik Allan Allmere. Valdkondade eest vastutavad 5 Updated EU AI model contractual clauses | Public Buyers Community 3 digiarengu asekantsler Lauri Luht ja digitaristu- ja küberturvalisuse asekantsler Tõnu Grünberg. 3. Sisu ja võrdlev analüüs 3.1 Euroopa andmeliidu strateegia kolm sammast I sammas keskendub tehisaru ja innovatsiooni arendamise toetamisele, parandades juurdepääsu kvaliteetsetele andmetele ning tugevdades andmetaristut kogu Euroopa Liidus. Selle raames laiendatakse ja skaleeritakse Euroopa ühiseid andmeruume (ingl. k. common European data spaces) erinevates sektorites, nagu tervishoid, transport, energia ja keskkond. Samuti luuakse andmelaborid (ingl. k. data lab), mis aitavad ettevõtetel ja teadlastel andmeid koguda, kureerida, märgendada, anonüümida ja kasutada AI arendamiseks. Täiendavalt pööratakse tähelepanu strateegiliste andmeallikate arendamisele, sealhulgas avaliku sektori andmestikud, teadusandmed, kultuuri- ja keeleandmed. Olulisteks horisontaalseteks teemadeks on sünteetiliste andmete kasutamise edendamine, andmete koondamise lihtsustamine, andmekvaliteedi standardite arendamine ning pilve- ja arvutusvõimekuse tugevdamine, sealhulgas kavandatav pilveteenuse ja tehisaru määruse eelnõu (ingl. k. CADA - Cloud and AI Development Act). II sammas keskendub andmenormide ühtlustamisele ja lihtsustamisele, et vähendada killustatust ning muuta andmete jagamine ja kasutamine ettevõtetele selgemaks ja prognoositavamaks. Selleks avaldati andmeliidu strateegiaga samaaegselt nn digivaldkonna koondpakett, millega konsolideeritakse ja lihtsustatakse olemasolevaid andmealaseid õigusakte (nt andmehalduse määrus, avatud andmete direktiiv, isikuandmeteta andmete vaba liikumise määrus) ning koondatakse teatud andmemääruse sätteid. Samuti tehti ettepanek IKÜMi sihitud täpsustamiseks, et selgitada näiteks isikuandmete mõistet, pseudonüümimise ja anonüümimise tingimusi ning tehisaru mudelitega seotud küsimusi. Lisaks ajakohastatakse küpsiste ja e-privaatsuse reegleid, et ettevõtete halduskoormust vähendada. Samuti pakutakse ettevõtetele täiendavat tuge andmemääruse rakendamisel, näiteks mudellepingute, juhendite ja õigusabiteenuste kaudu. Komisjon plaanib EL digivaldkonna toimivuskontrolliga (ingl. k. Digital Fitness Check) jätkata ja välistatud ei ole uute andmeõigust puudutavate muudatusettepanekute esitamine tulevikus. III sammas keskendub ELi andmesuveräänsuse tugevdamisele, kujundades strateegilist rahvusvahelist andmepoliitikat, mis kaitseb Euroopa ettevõtete õiglast juurdepääsu üleilmsetele andmevoogudele ja vähendab põhjendamatuid kaubandustõkkeid kolmandates riikides. Selleks kavatseb Euroopa Komisjon edendada õiglasi piiriüleseid andmevooge rahvusvaheliste digipartnerluste ja kaubandussuhete kaudu, luues töövahendid andmete põhjendamatu lokaliseerimise, turult väljatõrjumise, nõrkade kaitsemeetmete ja andmelekke vastu võitlemiseks (ingl. k. anti-data-leakage toolbox), mis aitab reageerida kolmandate riikide diskrimineerivatele meetmetele, ning kehtestada täiendavaid kaitsemeetmeid Euroopa Liidu tundlike mitte-isikuandmete käsitlemiseks. Samuti soovitakse tugevdada koostööd sarnaseid väärtusi jagavate partneritega, et siduda Euroopa andmeökosüsteeme 4 rahvusvaheliste andmealgatustega ning kujundada ülemaailmseid andmehalduse standardeid kooskõlas Euroopa Liidu väärtuste ja huvidega. Euroopa Liit üritab antud strateegiaga pakkuda järgmisi lahendusi: muuta kvaliteetsed andmekogud, sealhulgas sektoripõhised andmestikud, laiemalt kättesaadavaks ning tagada, et nende andmete töötlemiseks vajalik arvutustaristu oleks kättesaadav piisavas mahus. Euroopa Komisjon kavatseb rahvusvahelisse digikaubandusse integreerida õiglased tingimused ja tõhusa kontrolli piiriüleste andmevoogude üle. ELi digipartnerluse dialoogide raames käsitletakse puuduseid ELi andmete liikumisel kolmandatesse riikidesse. Komisjoni väitel võetakse puudujääkide püsimise korral kasutusele objektiivsete kriteeriumite alusel proportsionaalsed meetmed, järgides täielikult ELi rahvusvahelisi kohustusi. Komisjon kavatseb avaldada 2026. aasta II kvartalis suunised, et hinnata kolmandate riikide kohtlemist ELi ettevõtetes ning töötatakse välja andmelekete vastane tööriistakast (ingl. k. anti-data- leakage toolbox). 3.2 Euroopa Liidu tehisaru rakendamise strateegia Euroopa Liidu tehisaru rakendamise strateegia eesmärk on edendada tehisaru kasutuselevõttu eelkõige väike- ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete hulgas ning tugevdada Euroopa Liidu suutlikkust saavutada tehisintellekti valdkonnas eesliini tipptaset. Strateegia nihutab fookuse reeglite ja raamistikute loomiselt tehisaru tegelikule rakendamisele, keskendudes sellele, kuidas tehisaru lahendused jõuaksid igapäevasele tasandile nii avalikus kui erasektoris. Selle eesmärk on tagada, et tehisaru arendamine ja kasutuselevõtt toimuks kooskõlas Euroopa Liidu väärtuste, põhiõiguste ja turvanõuetega ning aitaks liikmesriikidel saavutada ühtset ja turvalist lähenemist tehisaru rakendamisel. Strateegia valdkonnapõhine lähenemine toetub juba olemasolevatele raamistikele, mis tagavad tehisaru turvalise, usaldusväärse ja laiapõhjalise kasutuselevõtu kogu Euroopa Liidus. See tugineb nii tehisaru õigusraamistikule (tehisaru määrus) kui ka andmepoliitika alustele, kuid strateegia keskendub eelkõige rakendamisele ja tegelikule mõjule. Fookuse nihkumine regulatsioonidelt tegelikule rakendamisele tähendab, et strateegia käsitleb tehisarukasutuselevõttu terviklikult, sealhulgas meetmeid, mis aitavad ettevõtetel, avalikul sektoril ja teadus- ning innovatsioonisektoril üheskoos luua kvaliteetseid, ühtseid ja riskijuhtimise põhimõtetel põhinevaid tehisarulahendusi. Strateegia hõlmab meetmeid, mis toetavad tehisarukasutuselevõttu avalikus sektoris, kus see toimib nii kasutaja kui suunanäitajana erinevates valdkondades, sealhulgas tervishoius, transpordis, õiguskaitses, hariduses ja halduses. Samal ajal keskendutakse erasektorile, eriti VKEdele ja tööstusele, et soodustada tehnoloogia rakendamist ning innovatsiooni kiirendamist, samuti teadus- ja innovatsioonisektorile, et toetada koostööd, oskuste arendamist ja Euroopa konkurentsivõime tugevdamist. Rakendamise keskmes on tehisaru riskipõhine lähenemine, mis määratleb kõrge riskiga süsteemide nõuded, läbipaistvuse kohustused, järelevalvemehhanismid ja sertifitseerimisraamistiku, võimaldades liikmesriikidel tagada usaldusväärne ja turvaline tehisaru kasutamine kogu liidus. 5 Strateegia tuvastab mitmeid takistusi, mis praegu pidurdavad tehisarukasutuselevõttu, sealhulgas oskuste ja spetsialistide puuduse, ligipääsu vähesuse kvaliteetsetele andmetele, ebakindluse ja usalduse puudumise uute tehnoloogiate suhtes ning ettevõtete madala valmisoleku tehisaru rakendamiseks. Nende takistuste kõrvaldamiseks toetab strateegia tehisaru arendamiseks vajaliku andmepõhja tugevdamist, sealhulgas juurdepääsu kvaliteetsetele andmeruumidele ning andmete taaskasutust digitaristute kaudu. Lisaks nähakse ette investeeringud tehisaru testimis- ja katsekeskkondadesse, oskuste arendamisse, teaduskoostöösse ning innovatsiooni kiirenditesse, et tagada Euroopa konkurentsivõime ja säilitada ELi juhtpositsioon tehisaruarenduses. Strateegia rõhutab ka eetiliste ja regulatiivsete aspektide tähtsust, sealhulgas küberturvalisuse tugevdamist, intellektuaalomandi kaitset, algoritmilist läbipaistvust ja vastutust ning tehisaru kasutamise auditeeritavust. Kõik need elemendid on olulised, et tagada Euroopa Liidu tehisaru rakendamine mitte ainult tehnoloogiliselt tipptasemel, vaid ka turvaliselt, usaldusväärselt ja eetiliselt. Rakendamine toimub koordineeritult liikmesriikide vahel, kasutades ELi rahastusprogramme (DIGITAL, Horizon Europe, RRF) ning nõudes riiklikke tehisaru tegevuskavasid, mis tagavad ühtse lähenemise, koostalitluse ja järelevalve kogu liidus. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia eesmärk on parandada andmete kättesaadavust ja kasutatavust kogu Euroopa Liidus, et toetada tehisaru arendamist, tugevdada innovatsiooni ning suurendada Euroopa Liidu majanduslikku konkurentsivõimet. Samuti on strateegiate eesmärk suurendada Euroopa Liidu strateegilist autonoomiat digitehnoloogiate valdkonnas ning tugevdada majanduslikku vastupanuvõimet kiiresti arenevas andmemajandussektoris. Tegemist on strateegiliste poliitikadokumentidega, mis ei ole õiguslikult siduvad, kuid millel on oluline suunav mõju Euroopa Liidu tulevastele õigusaktidele, regulatiivsetele algatustele ja poliitikakujundamisele. Strateegiad keskenduvad eelkõige kvaliteetsete andmekogude kättesaadavuse parandamisele, tehisaru arendamiseks vajaliku arvutusvõimekuse ja digitaristu tugevdamisele ning andmete turvalise ja usaldusväärse kasutamise võimaldamisele erinevates majandussektorites. Lisaks käsitletakse andmepoliitika rahvusvahelist mõõdet, sealhulgas piiriüleste andmevoogude toimimist ja Euroopa ettevõtete ligipääsu globaalsetele andmeturgudele. Eesti jaoks on andme- ja tehisarupoliitika olulise tähtsusega, arvestades Eesti digiühiskonna kõrget arengutaset, avaandmete küpsust ning riiklikke prioriteete tehisaru kasutuselevõtu suurendamisel. Eesti on aktiivselt osalenud ka Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttes (EuroHPC) ning kujundanud seisukohad EuroHPC määruse muudatuse kohta, toetades mh. EL tehisaru gigatehaste loomist hajusa arhitektuuri põhimõtte alusel, et tagada Euroopa arvutusvõimekuse areng ja parem ligipääs tehisaru arendamiseks vajalikule taristule. 6 Arvestades Eesti tugevat positsiooni avaandmete valdkonnas ning riigi pikaajalist kogemust digiteenuste arendamisel, võib andmeliidu strateegial olla oluline mõju riigisisestele poliitikasuundadele ning tulevasele õigusloomele, eelkõige andmete kasutamise, digitaristu arendamise ning tehisaru rakendamise valdkondades. Samas on tegemist pikaajalise poliitikaraamistikuga, mille otsene mõju sõltub suurel määral Euroopa Liidu tasandi kavandatavatest regulatiivsetest ja mitteregulatiivsetest ettepanekutest. 4.1 Mõju majandusele Andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia mõju majandusele on peamisel seotud andmete ja tehisaru tootlikkuse, innovatsiooni ja ettevõtete konkurentsi suurendamisega. Tehisaru arendamiseks on vaja suuri andmestikke ning andmeliidu eesmärk ongi teha andmed paremini kättesaadavaks ja kasutatavaks. Eeldatavasti suureneb tootlikus, sest andmete kättesaadavuse suurendamisega ja tehisaru kasutuselevõtuga võimaldatakse ettevõtetel automatiseerida protsesse, optimeerida tootmist ja logistikat ning rakendada andmepõhist juhtimist. Seeläbi suureneb tööjõu tootlikus, mis vähendab ettevõtete kulusid ja kiirendavad innovatsiooni. Antud strateegia jõustumisel ning õigusliku raamistiku tekkimisel on eeldada uute turgude ja ärimudelite teket, aga ka uute andmepõhiste teenuste teket (näiteks andmeplatvormid, tehisarupõhised tarkvarateenused ja personaliseeritud teenused). See omakorda suurendab teadus- ja arendustegevusi, kiirendab tehnoloogilist arengut ning hõlbustab ettevõtete ja teadusasutuste vahelist koostööd. Euroopa andmeliidu strateegia teise samba alusel juba toimuv andmeõiguse lihtsustamine annab muuhulgas senisest konkreetsemad ja selgemad alused avaliku sektori valduses olevate andmete turvalise kasutatavuse parendamiseks. Sama eesmärk on ka Eestil – kõrge digitaliseerituse tasemega riigina on meie andmekogudes olulises mahus andmeid, mille laiem kasutusse andmine võimaldab parendada nii avalikke teenuseid kui ka soodustada innovatsiooni erasektoris. Eesti digiühiskonna arengukava 2035 kohaselt peab Eesti digiriigi õigusruum, tehnoloogia ja andmete kasutus aitama muuta majanduse globaalselt konkurentsivõimelisemaks. Majanduse konkurentsivõime tõstmiseks on oluline süsteemselt tõsta andmete ja tehisaru kasutust, et teha andmepõhiseid otsuseid ja pakkuda parimaid tooteid ja teenuseid. Tuleviku personaalne riik vajab platvormipõhiseid lähenemisi ja süsteemsemat koostalitusvõimet, mida võimaldab andmete väärindamine, tõhus privaatsuskaitse ja kasutaja mugavust arvestav ühtne kliendivärav. Tehisaru ajastul võidavad riigid, kus rakenduvad majanduses nutikad lahendused. 4.2 Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale Andmeliidu ja tehisaru strateegia eesmärk on parendada andmete jagamist ja kasutamist kogu Euroopa Liidus, millega soovitakse luua alused pilve- ja andmetaristule, andmeplatvormidele ja andmeruumidele, superarvutite ja arvutusvõimekuse kasutamiseks. Eeldatav mõju 7 infotehnoloogiale seisneb pilve- ja andmehalduse lahenduse nõudluse kasvul, millest tulenevalt IKT-ettevõtted arendavad uusi andmeplatvorme. Kasvab ka vajadus küberturbe ja andmekaitse lahenduste järele. Strateegia käsitleb ka andmete liikumist ja kontrolli, sealhulgas seda, kus andmeid hoiustatakse, kes neid kasutada saab ning kuidas tagatakse andmete turvalisus ja terviklikkus. See toob kaasa tugevama regulatsiooni pilve- ja andmeteenustele ning kõrgemad nõuded andmete turvalisusele, kvaliteedile ja süsteemide omavahelisele toimivusele. Mõju infoühiskonnale seisneb eelduslikult selles, et teenused saavad olema automatiseeritud ja personaliseeritud. Selle mõju ulatub nii kodanikeni, avaliku sektorini kui ka erasektorini. Eeldada on digitaalsete teenuste kvaliteedi paranemist, kui on võimalik suuremas koguses analüüsida andmeid ning neid kasutada selleks, et muuta digiteenused täpsemaks, kiiremaks ja kasutajasõbralikumaks. Mõjutatud saavad olema enamik Eesti riigi pakutavatest teenustest. Kuid sellega kaasnevad ka riskid, sealhulgas algoritmiline kallutatus, privaatsuse ja andmekaitse probleemid, tehnoloogiline sõltuvus suurtest platvormidest ja digilõhe suurenemine. Mõju infotehnoloogiale avaldub eelõige suunistes tugevdada turvanõudeid, suurendada läbipaistvust ja koosvõimet. Mõjutatud saavad olema eelõige pilveteenuse pakkujad kui ka riiklikud ja erasektori andmehaldussüsteemid. Infoühiskonnale tähendab digiteenuste suuremat usaldusväärsust ning paremat kontrolli isikuandmete kasutamise üle, mis tugevdab ELi digisuveräänsust ja vähendab sõltuvust kolmandate riikide tehnoloogiatest. 4.3 Mõju küberturvalisusele ja julgeolekule Andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia mõju küberturvalisusele ja julgeolekule tuleneb peamiselt andmete suuremast liikumisest, tehisaru laiemast kasutamisest ning digitaristu olulisuse kasvust. Andmete laiem jagamine ja kasutamine erinevate sektorite vahel (nt tervishoid, transport, energia) tähendab, et digitaalsed süsteemid muutuvad kriitilisemaks ja atraktiivsemaks sihtmärgiks küberrünnakutele ja vaenulikule mõjutustegevusele. Eelduste kohaselt kasvavad ettevõtete vajadused küberturbe ja andmekaitse lahenduste järele, seeläbi peavad suurenema investeeringud küberturbe ja privaatsuskaitse tehnoloogiatesse ning kompetentsi. Tehisaru laialdasem kasutuselevõtt suurendab sõltuvusi pilve- ja andmetaristust, mis muudab need strateegiliselt veelgi olulisemaks. Digitaristu häirimine või ründamine mõjutab kriitiliselt nii majanduse toimimist kui ka avalike teenuste kättesaadavust, mistõttu kasvab vajadus tugevdada kriitilise digitaristu ja strateegiliste tehnoloogiate kaitset. 8 5. Eesti seisukohad Eesti seisukohad on jaotatud alapeatükkidesse järgmiselt: 1. Seisukohad Euroopa andmeliidu strateegia kohta 2. Seisukohad Euroopa tehisaru rakendamise strateegia kohta 3. Koondseisukohad digisuveräänsuse kohta 5.1 Seisukohad Euroopa andmeliidu strateegia kohta 5.1.1 Eesti peab oluliseks, et andmete vaba liikumine saaks Euroopa Liidus viiendaks põhivabaduseks ning et seda rõhutataks tasakaalustava põhimõttena andmesuveräänsuse kõrval. Selgitus: Andmete vaba liikumine on Euroopa Liidu siseturu toimimise keskne eeltingimus, mida tuleks käsitleda viienda põhivabadusena olemasoleva nelja ehk kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumise kõrval. Euroopa siseturu tulevikku käsitlevas Enrico Letta raportis rõhutatakse andmete vaba liikumise suurendamist kui võtmetegurit Euroopa majanduse konkurentsivõime ja innovatsiooni tõstmiseks. Eesti leiab, et selline lähenemine aitab tagada, et Euroopa andmepoliitika toetab avatust ja innovatsiooni, hoides tasakaalu suveräänsuse tõstmisega ning vältides siseturu killustumist ja põhjendamatuid piiranguid andmete liikumisele. 5.1.2 Eesti toetab Euroopa andmeliidu strateegiat, ent peab oluliseks andmevaldkonna terviklikku arendamist ning kvaliteetsete andmete kättesaadavust nii tehisaru arendamiseks kui ka teisteks andmepõhisteks kasutusjuhtudeks. Eesti rõhutab, et andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamine ning ELi-ülese koosvõime tagamine peab olema keskne prioriteet. Selgitus: Andmeliidu strateegia fookus on peamiselt suunal „andmed tehisaru jaoks“. Eesti on nõus, et tehisaru arendamine nõuab tänasega võrreldes oluliselt suuremahulisemat ligipääsu kvaliteetsetele andmetele. Samas ei tasu unustada, et andmetest saadav kasu ei piirne ainult tehisaruga, vaid andmeid kasutatakse ka laiemalt (st tehisaru osaluseta), näiteks andmemajanduse või reaalajamajanduse valdkondades, st riigi või ettevõtluse teenuste kvaliteedi tõstmiseks, tarneahelate vm. töövoogude optimeerimiseks, andmepõhist juhtimist toetavate juhtimislaudade ja analüüside läbiviimise jaoks jne. Eelnevat toetab andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamine ning andmete koosvõime tagamine, et neid oleks võimalik taas- ja ristkasutada. Seega on Eesti seisukohal, et andmete haldamise ja avalikustamise valikud peavad ka Euroopa Liidu tasemel lähtuma andmete laiemast väärtusest ja liiduülestest vajadustest, mitte ainult kasulikkusest tehisaru jaoks. 5.1.3 Eesti toetab Euroopa Liidu suunda rahastada eelkõige avaliku huvi ja julgeolekuga seotud andmeruume, kuid peab tähtsaks tegeleda selle kõrval ka andmeruumide ülese koostoime arendamisega ning vajadust pöörata senisest rohkem tähelepanu andmevaldajate toetamisele oma andmete turvalisel ja efektiivsel jagamisel. 9 Selgitus: Sarnaselt eelmisele EL andmestrateegiale jätkab andmeliidu strateegia andmeruumide ning nende ülese koostoime olulisuse rõhutamist, kuid seab täpsema fookuse avaliku huvi ja julgeolekuga seotud andmeruumidele (sh terviseandmeruum, liikuvusandmeruum, meediaandmeruum, õigusandmeruum, kaitseandmeruum, roheleppe andmeruum). Muuhulgas tähendab see, et strateegia alusel lõpetab Euroopa Komisjon peamiselt ärilisel huvil põhinevate andmeruumide (näiteks tootmine ja rahandus) toetamise. Eesti toetab Euroopa Komisjoni rahastusele (Digital Europe Programme) täpsema fookuse seadmist, kuid rõhutab, et samaaegselt on oluline jätkata ka Euroopa andmeruumide tugikeskuse tegevusega laiema andmeruumide standardiseerimise ja praktilise koostoime tagamiseks. Valdkondlike andmeruumide (nt energeetika ja liikuvuse) vahelise koostoime edendamiseks on oluline, et andmed oleksid piisavalt kvaliteetsed, standardiseeritud, kirjeldatud, et valdkondlikud andmeruumid suudaksid omavahel koostööd teha. Ühtlasi on oluline võtta fookusesse eelkõige just piiriülest andmete kättesaadavust ja taaskasutust takistavate probleemide lahendamine. Arvestades, et tänaseks on mitmed andmeruumid (näiteks Euroopa terviseandmeruum, mitmed logistika ja liikuvusega seotud andmeruumid) saavutanud tehnilise ja operatiivse küpsuse, on oluline järgmisel strateegilisel perioodil toetada senisest enam andmevaldajaid andmete turvalisel ja efektiivsel avalikustamisel, mh planeerides rahastusmeetmeid olulise väärtusega andmete valdajatele. 5.1.4 Eesti toetab andmelaborite loomise mõtet, kuid peab vajalikuks liikmesriikide tihedat kaasamist laborite loomise praktiliste küsimuste, näiteks andmelaborite ärilise ja õigusliku vormi, korraldusmudeli, andmete kasutamise ja juurdepääsutingimuste osas. Selgitus: Andmeliidu strateegia võtab kasutusele andmelaborite (ingl. k. data labs) loomise kontseptsiooni: „… andmelaborid [on] spetsiaalsed rajatised, mis ühendavad andmevaldajaid, ühtseid Euroopa andmeruume, valdkonnapõhiseid andmeökosüsteeme ja ELi tehisintellekti ökosüsteemi.“ Eesti on nõus, et andmelaboritele ette nähtav roll – sh andmete tehniline ettevalmistamine tehisaru kasutuseks, privaatsustehnoloogiate rakendamine, ärimudelite väljatöötamine ja rakendamine, õigusalane nõustamine – on oluline ning vastavate tehniliste ja ka juriidiliste kompetentside puudumine asutustes ja ettevõtetes on üks põhjustest, miks andmed ei ole laialdaselt kasutusele jõudnud. Samas rõhutame, et andmeliidu strateegias esitatud andmelaborite kontseptsioon on küllalt üldine, muuhulgas ka isikuandmete kaitse, küberturvalisuse ja liikmesriikide ning üksikute organisatsioonide andmesuveräänsuse mõttes. Andmelaborite usaldusväärsuse tagamiseks on oluline, et nende praktiliste toimimispõhimõtete välja töötamine toimub tihedas koostöös valdkonnaekspertide, liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel. Samuti on oluline kaaluda, kas andmelaboritele antavat ülesannete kogumit (sh nii tehnilist, organisatsioonilist, juriidilist kui ärilist kompetentsi nõudvat) on mõistlik koondada ühte 10 keskusesse või võiksid andmelaborid koosneda mitmest eraldi kompetentsiga üksusest (nn hajus-andmelaborite mudel). Rõhutame, et Eesti eesmärk on toetada konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda, kus avalik sektor täidab ärilist funktsiooni üksnes juhul, kui turul esineb turutõrge. Sellest tulenevalt on andmelaborite loomisel oluline jälgida, et andmelaborid ei hakkaks ettevõtluskeskkonda moonutama, ehk pakkuma teenuseid, mille jaoks on ettevõtetelt juba mõistlikud lahendused olemas. 5.1.5 Eesti peab vajalikuks, et loodavad andmelaborid on kättesaadavad kõigis liikmesriikides ning toimivad detsentraliseeritud võrgustikuna, mis ei sõltu tehisaru tehaste ega muu taristu paiknemisest ega koonda andmepõhist innovatsiooni üksikutesse liikmesriikidesse. Selgitus: Loodavad andmelaborid peavad olema kujundatud detsentraliseeritud ja võrgustikulise mudelina, mis tagab võrdse ligipääsu ettevõtjatele, teadusasutustele ja avalikule sektorile kogu Euroopa Liidus. Andmelaborite kättesaadavus ei tohiks sõltuda tehisaru tehaste või muu suuremahulise arvutusvõimsuse või muust taristu füüsilisest paiknemisest, kuna andmelaborite põhifunktsiooniks on andmete ettevalmistamine, haldamine, pseudonüümimine ja turvalise kasutuse võimaldamine, mitte arvutusressursside koondamine. Selline lähenemine aitab vältida innovatsiooni ja andmetele juurdepääsu koondumist üksikutesse keskustesse, toetab regionaalset tasakaalu ning võimaldab liikmesriikidel arendada andmepõhist innovatsiooni lähtudes kohalikest oskustest ja vajadustest. Samuti tugevdab see ELi andmeökosüsteemi vastupanuvõimet ja koostalitlusvõimet, võimaldades andmelaboritel toimida sõltumatute, kuid omavahel ühendatud võrgustikuna, mis on tihedas koostöös Euroopa andmeruumidega, kuid ei eelda tehisaru tehastega struktuurset või geograafilist seotust. 5.1.6 Eesti peab andmevaldkonna ja sünteetiliste andmete standardiseerimist oluliseks, kuid nende standardite praktilisuse ja rakendatavuse parandamiseks peavad liikmesriigid olema Euroopa Andmeinnovatsiooni Nõukogus senisest paremini kaasatud. Lisaks on vajalik luua andmete elutsükli juhtimise raamistik, sealhulgas säilitustähtajad. Selgitus: Andmeliidu strateegia on nimetanud (sammas I, punkt v) eesmärgi tõsta liiduüleselt sünteetiliste andmete loomist ja tegeleda aktiivselt andmestandardite (sh Euroopa andmekvaliteedi standardi) koostamisega. Eesti toetab mõlemat suunda, kuid peab eelkõige standardiseerimisel oluliseks liikmesriikide senisest paremat kaasamist, näiteks läbi laiendatud Euroopa Andmeinnovatsiooni Nõukogu (EDIB) formaadi. Kahjuks ei ole eelmise Euroopa andmestrateegia perioodil 2020 – 2025 toimunud standardiseerimistegevustest (näiteks andmeruumide standardiseerimisinitsiatiiv) liikmesriike alati piisavalt informeeritud ja kaasamisvõimalusi pakutud. Eelkõige on laiapõhjaline kaasamine oluline selleks, et loodavad standardid oleksid ühelt poolt võimalikult praktilised ja reaalses andmevahetuskeskkonnas rakendatavad. Loodavate 11 standardite rakendamine peab olema piisavalt lihtsalt ja väikeste kuludega võimalik ka väikestele ja mikroettevõtetele. Lisaks andmekvaliteedi standardiseerimisele on andmeruumide ja tehisaru laiapõhise kasutuselevõtu kontekstis hädavajalik luua selgem raamistik ka andmete elutsükli juhtimiseks – sealhulgas läbipaistvad reeglid säilitustähtaegade määramiseks ja haldamiseks ning andmete minimaalsuse põhimõtte rakendamiseks. 5.1.7 Eesti peab oluliseks, et andmete pakkujatel on Euroopa Liidus ligipääs koosvõimelistele ning usaldusväärsetele andmevahetust võimaldavatele tarkvaralahendustele, nagu näiteks andmete turuplatsile, privaatsustehnoloogiatele, andmejälgijale ja andmenõusolekuteenusele. Euroopa Liit ei tohi toetada sama eesmärki täitvate tarkvaralahenduste korduvat arendamist. Selgitus: Efektiivne tegevusalade ja andmeruumide ülene andmevahetus vajab lisaks standardite olemasolule ka neid standardeid rakendavate, piisavalt kättesaadavate ja koosvõimeliste, tarkvaralahenduste olemasolu. Näiteks saab tuua Euroopa Komisjoni arendatava Simpl tehnilise vahekihi, mis võimaldab eri süsteemidel omavahel turvaliselt ning ühtsete reeglite alusel andmeid jagada. Eesti peab oluliseks, et (juba osaliselt toimivad) andmeruumid ja (loodavad) andmelaborid ei tegeleks tarkvaralahenduste välja töötamisel isolatsioonis ning tulemuseks ei ole olukord, kus igale andmelaborile andmete saatmiseks või igas andmeruumis andmete jagamiseks on andmete pakkujal vaja kasutada erinevaid tarkvarasid. Muuhulgas peab kõige olulisemate lahenduste puhul vältima nende korduvat arendamist erinevates liikmesriikides või andmeruumides ja soosima nii palju kui võimalik kesksete lahenduste arendamist ning korduvakasutamist. Kõige olulisem on koostoimeliste lahenduste või EL tasandil ühe keskse lahenduse olemasolu andmete turuplatsi, privaatsustehnoloogiate, andmenõusolekuteenuse ja andmejälgija puhul. 5.1.8 Eesti leiab, et Euroopa Liidu andmeõiguse ühtlustamine peab soodustama innovatsiooni ja aitama andmekasutust kontrollida, olles tulevikukindel ning arvestades tehnoloogilist arengut ja julgeolekuolukorda. Eelkõige tuleb keskenduda kehtiva õiguse rakendamisele, täiendava regulatsiooni loomine peab olema selgelt eesmärgipärane ning õigusruumi ühtlustamise puhul tuleb vältida ülereguleerimist. Toetame Euroopa Komisjoni kavatsust hakata ettevõtjatele pakkuma EL andmeõiguse rakendamisel kasutajatuge, mis peab olema vajaduspõhine. Selgitus: Arvestades praeguse kiirelt muutuva tehnoloogilise ja julgeolekuolukorraga, on oluline, et Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel oleks valmisolek ja võimekus luua õigusruum, mis kaitseb pikaajaliselt Euroopa põhiväärtusi, kuid on samas piisavalt paindlik, ei takista innovatsiooni ning aitab kontrollida andmekasutust. Samuti tuleb tagada ka õiguse kasutajate normiteadlikkus ning võimekus norme järgida. Selleks peavad EL andmeõiguse normid olema stabiilsed ja selged. 12 Lisaks on vaja tagada järjepidev liikmesriikide vaheline koostöö EL andmeõiguse nõuete praktiliseks rakendamiseks vajalike juhiste loomisel. Eelkõige on oluline järjepidevalt jälgida, et rakendatavad nõuded on vajalikud (reaalse mõjuga), võimalikult vähese lisakuluga rakendatavad ning ei kasvata asutuste töökoormust ja ettevõtete halduskoormust. Olukorras, kus sätted on juba olemas, tuleks esmajärjekorras keskenduda olemasolevate sätete rakendamisele. Kui see pole võimalik või sätted ei ole enam asjakohased, siis saaks kaaluda sätete ajakohastamist. Eesti ei toeta tarbetut regulatsiooni. Eesti saab toetada Euroopa Komisjoni initsiatiivi hakata pakkuma ettevõtetele EL andmemääruse rakendamisel kasutajatuge, kuid selline kasutajatugi peab lähtuma kasutajate (ettevõtete) vajadustest. 5.1.9 Eesti toetab andmesuveräänsuse põhimõtet, mille kesksel kohal on andmete vaba liikumine ja taaskasutamine nii ELi sees kui usaldusväärsete partneritega, tagades samal ajal andmesubjektidele ja andmevaldajatele praktilise kontrolli selle üle, kuidas andmetele juurde pääsetakse ning kuidas andmeid kasutatakse ja kaitstakse. Seejuures mõistame andmesuveräänsusena avatust usaldusväärsetele partneritele ning andmete juurdepääsupiiranguteta (ehk avaandmete, mis ei kujuta riski julgeolekule, põhiõigustele ega strateegilistele huvidele) piiriülest vaba liikumist ja taaskasutamist. Selgitus: Eesti leiab, et juurdepääsupiiranguteta andmete (avaandmete) puhul ei ole andmetele juurdepääsukontrollide (kui ühe andmesuveräänsusega kaasneva õiguse) rakendamine üldjuhul proportsionaalne. Andmed, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiiranguid ning mille kasutamine ei kujuta endast riski julgeolekule, põhiõigustele ega strateegilistele huvidele, peaksid saama vabalt liikuda ning olla taaskasutatavad ka piiriüleselt. Selliste andmete liigne käsitlemine andmesuveräänsuse küsimusena looks tarbetuid tõkkeid andmemajanduse arengule, innovatsioonile ja rahvusvahelisele teadus- ning erasektori koostööle, kahjustades lõpuks lõppklientidele suunatud teenuste kvaliteeti. Samas peab liikmesriikidele alles jääma praegune võimalus kaaluda andmete, sealhulgas väärtuslike andmestike ja ruumiandmete, avalikustamisega seotud riske julgeolekule ning põhjendatud juhtudel piirata neile ligipääsu. 5.2 Seisukohad Euroopa tehisaru rakendamise strateegia kohta 5.2.1 Eesti jaoks on tähtis, et tehisaru rakendamine ELis toimub vastavalt küberturvalisuse, intellektuaalomandi- ja andmekaitse nõuetele ega sea ohtu ELi väärtusi ega põhiõigusi. Tehisaru lahenduste puhul on olulised algoritmiline läbipaistvus ja vastutusmehhanismid ning tehisaru kasutamine peab olema eetiline ja auditeeritav. Kutsume Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles hindama tehisaru kasutamisel pakutavaid õiguslikke võimalusi, sh intellektuaalomandi valdkonnas ning vajadusel pakkuma välja uuendusi, mis parimal ning tasakaalustatud moel tehisaru tõhusat rakendamist toetavad. 13 Selgitus: Eesti leiab, et tehisaru laialdane kasutamine saab olla jätkusuutlik ja usaldusväärne üksnes siis, kui see vastab küberturbe-, andmekaitse- ja intellektuaalomandi kaitse nõuetele ning ei sea ohtu Euroopa Liidu väärtuseid ega põhiõigusi. Eesti saab toetada võimalikke ELi algatusi, mis vaataksid üle andmetega seonduva õigusruumi (küberturvalisus, andmekaitse ja intellektuaalomandi kaitse), täpsustamaks, kas ja millistel tingimustel on tehisaru rakendamisel võimalik andmeid (sh isikuandmed ja intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu) kasutada. Eesti peab oluliseks, et õigusruumi võimalikul ülevaatamisel tagatakse ELi väärtuste ja põhiõiguste jätkuv kaitse, tehisaru on läbipaistev ja andmetöötlus kontrollitav asjaomaste andmete omanike poolt, kes juhivad enda andmete kasutamist ja andmete kasutamise lubatavust erasektori poolt. Algoritmiline läbipaistvus ja selged vastutusmehhanismid on eelduseks, et nii avalik kui erasektor saaksid tehisaru lahendusi turvaliselt ja prognoositavalt kasutusele võtta. Samuti peab olema tagatud võimalus sõltumatult auditeerida tehisaru süsteemide toimivust, täpsust ja riskikäitumist, et ennetada kahjusid ja tugevdada usaldust uute tehnoloogiate vastu. 5.2.2 Eesti toetab tehisaru kasutuselevõttu pidurdavate takistuste terviklikku lahendamist, eelkõige oskuste tõstmine ja spetsialistide koolitamine, parem ligipääs kvaliteetsetele andmetele, inimeste usalduse suurendamine uute tehnoloogiate vastu ning tehisaru kasutamise valmiduse kasvatamine läbi läbipaistva riskijuhtimise, selge õigusruumi ja testkeskkondade pakkumise. Selgitus: Eesti peab oluliseks, et tehisaru kasutuselevõtu keskseid takistusi käsitletakse terviklikult, kuna need mõjutavad otseselt nii ettevõtete innovatsioonivõimet kui ka avaliku sektori teenuste kvaliteeti. Oskuste ja spetsialistide nappus on EL-i ülene probleem, mistõttu tuleb tugevdada alusharidust, koolitusprogramme, ümberõpet ja kompetentsikeskuste rolli. Samuti on oluline tagada parem ligipääs kvaliteetsetele ja standardiseeritud andmetele, mis on tehisaru arendamise eeltingimus ning mis vähendavad turule sisenemise takistusi. Usalduse ja valmisoleku tõstmiseks on vajalik läbipaistev riskijuhtimine, selge õigusruum ning testkeskkonnad, mis võimaldavad uusi tehnoloogiaid turvaliselt katsetada ja kasutusele võtta. 5.2.3 Eesti toetab tehisaru kasutuselevõtu edendamist VKE-de ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate seas, et tehisaru kasutuselevõtt ei jääks vaid suurte ettevõtete privileegiks. Selgitus: Eesti peab äärmiselt oluliseks, et tehisaru jõuaks süsteemselt ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) ning väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjateni. Need ettevõtted moodustavad suure osa Euroopa Liidu ja Eesti majandusest, kuid vajavad eelkõige tuge märkimisväärsete takistuste ületamisel. Eestile on oluline, et hoolimata piiratud investeerimisvõimekusest oleks ka VKE-dele võimaldatud ligipääs kvaliteetsetele andmestikele ning et neid toetataks kompetentside tõstmisel ja spetsialistide koolitamisel. Samuti on oluline tagada regulatiivse keskkonna selgus ning selles orienteerumiseks abistavate tööriistade olemasolu. 14 5.3 Koondseisukohad Euroopa Liidu digisuveräänsuse kohta 5.3.1 Eesti peab Euroopa Liidu digisuveräänsuse tugevdamist oluliseks, rõhutades tasakaalustatud, riskipõhist ja avatud lähenemist. Digisuveräänsust tuleb suurendada eelkõige põhjendatud tehniliste, juriidiliste, majanduslike ja organisatoorsete meetmetega, vältides laiaulatuslikke geograafilisi piiranguid. Eesti peab oluliseks, et EL digipoliitika keskenduks tehnoloogilisele neutraalsusele, vältides „üks lahendus kõigile“ lähenemist päritoluriigi- või asukohapõhiste piirangute puhul ning säilitades liikmesriikide otsustusvabaduse tehnoloogiate kasutamise osas. Selgitus: Andmete vaba liikumine on Euroopa konkurentsivõime ja usaldusväärse tehisaru arendamise eeldus. Eesti leiab, et asukohapõhised kohustused või piirangud pilveteenustele ei toetaks Euroopa tehnoloogilist autonoomiat ega konkurentsivõime kasvu. Sellised nõuded piiraksid tehisaru ja andmetöötluse tehnoloogiate kättesaadavust ning tõstaksid pilve- ja andmeteenuste kasutuskulusid (nt taristu dubleerimise, erilahenduste või piiratud teenusevaliku tõttu). Laiahaardelised nn. ELi eelistamise nõuded ja piirangud aeglustaksid Euroopa innovatsioonivõimet ja andmeruumide arengut ning dubleeriksid olemasolevaid riskijuhtimismeetmeid. Eestile on oluline leida ELi digisuveräänsuse tõstmisel tasakaalustatud lähenemine, säilitades liikmesriikide otsustusautonoomia, mis arvestab riskimaastiku ning riigi majandus- ja geopoliitilise olukorraga. Eesti toetab lähenemist, kus turvalisus ja usaldusväärsus tagatakse tehniliste lahenduste abil nagu krüptograafia, võtmehaldus, pseudonüümimine ja turvaline pilvearhitektuur, mis võimaldavad riske juhtida sõltumata teenusepakkuja päritolust või asukohast ning ei takista innovatsiooni. Kriitilistes infrastruktuurides (nt identiteediteenused, riiklikud registrid, infosüsteemi andmekogud, võrgutaristu) võib vajaduse korral kohaldada rangemaid nõudeid, kuid need peavad olema täpselt sihitud ja põhjendatud, mitte üldised ega koormavad. Eesti liitus 18. novembril 2025 EL riikide ühisdeklaratsiooniga “Declaration for European Digital Sovereignty”. Toetame digisuveräänsuse (sh andmesuveräänsuse) põhimõtteid, kuid digisuveräänsus ei tohiks tähendada isolatsiooni ega protektsionismi, vaid eeldab avatust usaldusväärsetele partneritele, mis on eeltingimus edukaks rahvusvaheliseks koostööks vastastikustel ja jõustatavatel tingimustel ning kooskõlas Euroopa Liidu väärtusega. 5.3.2 Eesti peab kriitiliste digitaristu kihtide (näiteks digitaalne identiteet ja riiklikud registrid) puhul oluliseks tugevdada ELi digisuveräänsust avatud viisil, säilitades samal ajal liikmesriikide otsustusvabaduse ning võimaluse kasutada mitme pilveteenuse pakkuja lähenemist. Samas ei toeta Eesti lahendusi, mis piiraksid avaliku või erasektori hankeid üksnes EL‑i päritolu pilve- või tehisaru tehnoloogiatega. Selgitus: Digisuveräänsus tähendab Euroopa jaoks eelkõige turvalisust ja sõltumatust kriitilistes digitaristu kihtides ning suutlikkust säilitada riigi kriitiliste teenuste toimimine ka kriisiolukorras. Eesti jaoks on digisuveräänsuse tagamine otseselt seotud riigi julgeoleku ja toimepidevusega, hõlmates andmete kaitset, teenuste katkematut toimimist ning võimet kriisides tegutseda ning neist taastuda. Eesti leiab, et ELis on oluline suurendada taristu 15 autonoomiat strateegilistes kihtides, nagu digitaalne identiteet, võtmesüsteemid, avalik võtmetähtsusega infrastruktuur (ingl. k. PKI- Public Key Infrastructure), tuumikvõrgud, riiklikud registrid ja muu infrastruktuur, mis on eelduseks riiklike teenuste toimivusele. Sellistes kihtides on põhjendatud suurem sõltumatus ja kõrgemad turvanõuded, mida vastavalt vajadusele rakendada. Samas ei toeta Eesti avalike või erasektori hangete piiramist ainult EL päritolu pilve- või tehisaru tehnoloogiatega. Mitme pilveteenuse pakkuja lähenemine ehk pakkujate mitmekesisus on osa riskide hajutamisest ning kriisiolukorras tagavad need suurema vastupidavuse kui ühe pakkuja kohustuslik kasutamine. Liikmesriikidele peab säilima õigus valida tehnoloogiaid oma riski- ja vajadusanalüüsi alusel. 5.3.3 Eesti leiab, et Euroopa Liit peab kasvatama oma strateegilist võimekust tehisaru suurmudelite, avatud lähtekoodi, füüsilise tehisaru rakenduste (sh autonoomsete süsteemide) ja läbipaistvate tarneahelate valdkonnas. Samas ei tohi sellega piirata liikmesriikide juurdepääsu teistele maailma tehnoloogiatele. Eesti hinnangul on ELi tehnoloogilise autonoomia tõstmine võimalik üksnes siis, kui Euroopas arendatakse välja konkurentsivõimelisi tehisaru suurmudeleid ja avatud lähtekoodiga lahendusi, mille üle kontroll asub ELis ning mille tarneahelad on läbipaistvad. Eesti rõhutab, et läbipaistvusnõuded, järelevalve ja kvaliteedi- ja ohutusstandardid on tõhusamad vahendid ELi tehnoloogilise autonoomia saavutamiseks kui päritolupõhiste piirangute kehtestamine. Eesti hinnangul saab ELi tehnoloogilist autonoomiat suurendada üksnes siis, kui Euroopas suudetakse luua konkurentsivõimelised tehisaru suurmudelid ja avatud lähtekoodiga lahendused, mille üle säilib kontroll ELis ning mille tarneahelad on läbipaistvad. Eesti tähtsustab ELis nende võimekuste arendamist ning selle toetamist ELi tasandil, kuna need vähendavad pikaajalisi sõltuvusi ja võimaldavad kasutada kohalikke andmeruume tehisaru treenimiseks. Lisaks leiab Eesti, et EL peab pöörama rohkem tähelepanu ka füüsilise tehisaru rakendustele, näiteks autonoomsetele sõidukitele, droonidele ning teistele AI juhitud füüsilistele süsteemidele. Nende tehnoloogiate areng eeldab ühtseid ohutusstandardeid, testimiskeskkondi ning liikmesriikide ja komisjoni koordineeritud tegutsemist. Euroopa mahajäämine füüsilise AI vallas vähendab konkurentsivõimet võrreldes USA ja Aasia riikidega, kes investeerivad sellesse valdkonda agressiivselt. Samuti on füüsilise AI puhul kriitiline selle turvalisus ja usaldusväärsus, mistõttu on ELi koordineeritud lähenemine oluline. Samas ei tohiks ELi poliitikad piirata ettevõtete ja avaliku sektori ligipääsu kõige võimekamatele globaalsetele tehisaru mudelitele ja pilvesüsteemidele. Kui tehnoloogia päritolukriteeriumid (st ELi eelistamine) muutuks pakkujate valimisel määravaks, võib see kitsendada nii avaliku sektori kui Eesti ettevõtjate ligipääsu tehnoloogiatele, mis on turvalisuse, skaleeritavuse või küpsuse poolest paremad, kuid pärit väljastpoolt Euroopat. Tehnoloogiline suletus aeglustaks innovatsiooni ja vähendaks Euroopa konkurentsivõimet. 16 Eesti on seisukohal, et läbipaistvusnõuded, järelevalve ja kvaliteedistandardid on päritolupõhistest piirangutest tõhusamad vahendid nii digitaalse kui füüsilise tehisaru puhul. 5.3.4 Eesti hinnangul on tehnoloogiaettevõtetega läbirääkimisjõu suurendamiseks ning killustatuse vähendamiseks oluline, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid tegutseksid digivaldkonnas koordineeritult ja ühtselt. Selle saavutamiseks peab EL keskenduma ühiste tehniliste standardite ja raamistike arendamisele, parimate praktikate vahetamisele ning strateegiliste digitaristut puudutavate investeeringute ja poliitikameetmete paremale koordineerimisele. Samal ajal peab säilima liikmesriikide otsustusautonoomia ning ELi uusi tehnoloogiaid käsitlevad nõuded peavad põhinema selgetel mõjuanalüüsidel. Selgitus: Euroopa digipoliitikas on vajalik tegutseda ühtselt, et suurendada liidu läbirääkimisjõudu suurte tehnoloogiaettevõtete suhtes. Väiksematel liikmesriikidel, nagu Eesti, on keeruline saavutada soodsaid tingimusi või isegi pääseda läbirääkimiste laua taha, mistõttu on oluline, et Euroopa Liit tegutseks tingimuste läbirääkimistel ning EL õigusaktide rakendamise tagamisel ühiselt ja koordineeritult. Eesti leiab, et tugevam koostalitlusvõime EL liikmesriikide ja komisjoni vahel on vajalik ning aitaks vältida olukordi, kus iga liikmesriik peab eraldi välja töötama lahendusi, mida oleks mõistlik teha ühiselt. Ühtsed standardid, raamistikud ja sertifitseerimismehhanismid võimaldavad lahendusi jagada ja taaskasutada, vähendades kulusid ning toetades siseturu toimimist. Samas peab Euroopa õigusraamistik jätma liikmesriikidele piisava otsustusautonoomia, et kohandada tehnilisi nõudeid vastavalt oma riskimaastikule ja majanduslikule olukorrale. Eesti peab oluliseks, et kõik uued suveräänsusnõuded või tehnoloogiapoliitilised piirangud põhineksid selgetel mõjuanalüüsidel, et vältida innovatsiooni pärssimist ja liigseid kulusid ettevõtetele ning avalikule sektorile. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Justiits- ja Digiministeerium küsis seisukohtade ettevalmistamisel sisendit Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Välisministeeriumilt, Andmekaitseinspektsioonilt, Arenguseirekeskuselt, AS Metrosertilt, Asutajate Liidult, Audiitorkogult, Eesti Advokatuurilt, Eesti Andmekaitse Liidult, Eesti Elektroonikatööstuse Liidult, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult, Eesti Kaitsetööstuse Liidult, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, Eesti Kaupmeeste Liidult, Eesti Konkurentsiametilt, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS), Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuselt, 17 Riigi Infosüsteemi Ametilt, Sihtasutuselt Eesti Teadusagentuur, Tallinna Tehnikakõrgkoolilt, Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonnalt ning Tartu Ülikoolilt. Arvamuse saatsid Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigi Infosüsteemi Amet ning vandeadvokaat Kaido Loor. Saabunud sisendid on esitatud kaasamistabelis (lisa 1) ning ettepanekutega on võimaluse korral arvestatud. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud EL koordinatsioonikogus. 18  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja .04.2026 Päevakorrapunkt nr ... Eesti seisukohad Euroopa andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia kohta 1. Kiita heaks järgmised justiits- ja digiministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia kohta. 1.1 Seisukohad Euroopa andmeliidu strateegia kohta 1.1.1 Eesti peab oluliseks, et andmete vaba liikumine saaks Euroopa Liidus viiendaks põhivabaduseks ning et seda rõhutataks tasakaalustava põhimõttena andmesuveräänsuse kõrval. 1.1.2 Eesti toetab Euroopa andmeliidu strateegiat, ent peab oluliseks andmevaldkonna terviklikku arendamist ning kvaliteetsete andmete kättesaadavust nii tehisaru arendamiseks kui ka teisteks andmepõhisteks kasutusjuhtudeks. Eesti rõhutab, et andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamine ning ELi-ülese koosvõime tagamine peab olema keskne prioriteet. 1.1.3 Eesti toetab Euroopa Liidu suunda rahastada eelkõige avaliku huvi ja julgeolekuga seotud andmeruume, kuid peab tähtsaks tegeleda selle kõrval ka andmeruumide ülese koostoime arendamisega ning vajadust pöörata senisest rohkem tähelepanu andmevaldajate toetamisele oma andmete turvalisel ja efektiivsel jagamisel. 1.1.4 Eesti toetab andmelaborite loomise mõtet, kuid peab vajalikuks liikmesriikide tihedat kaasamist laborite loomise praktiliste küsimuste, näiteks andmelaborite ärilise ja õigusliku vormi, korraldusmudeli, andmete kasutamise ja juurdepääsutingimuste osas. 1.1.5 Eesti peab vajalikuks, et loodavad andmelaborid on kättesaadavad kõigis liikmesriikides ning toimivad detsentraliseeritud võrgustikuna, mis ei sõltu tehisaru tehaste ega muu taristu paiknemisest ega koonda andmepõhist innovatsiooni üksikutesse liikmesriikidesse. 1.1.6 Eesti peab andmevaldkonna ja sünteetiliste andmete standardiseerimist oluliseks, kuid nende standardite praktilisuse ja rakendatavuse parandamiseks peavad liikmesriigid olema Euroopa Andmeinnovatsiooni Nõukogus senisest paremini kaasatud. Lisaks on vajalik luua andmete elutsükli juhtimise raamistik, sealhulgas säilitustähtajad. 1.1.7 Eesti peab oluliseks, et andmete pakkujatel on Euroopa Liidus ligipääs koosvõimelistele ning usaldusväärsetele andmevahetust võimaldavatele tarkvaralahendustele, nagu näiteks andmete turuplatsile, privaatsustehnoloogiatele, andmejälgijale ja andmenõusolekuteenusele. Euroopa Liit ei tohi toetada sama eesmärki täitvate tarkvaralahenduste korduvat arendamist. 1.1.8 Eesti leiab, et Euroopa Liidu andmeõiguse ühtlustamine peab soodustama innovatsiooni ja aitama andmekasutust kontrollida, olles tulevikukindel ning arvestades tehnoloogilist arengut ja julgeolekuolukorda. Eelkõige tuleb keskenduda kehtiva õiguse rakendamisele, täiendava regulatsiooni loomine peab olema selgelt eesmärgipärane ning õigusruumi ühtlustamise puhul tuleb vältida ülereguleerimist. Toetame Euroopa Komisjoni kavatsust hakata ettevõtjatele pakkuma EL andmeõiguse rakendamisel kasutajatuge, mis peab olema vajaduspõhine. 1.1.9 Eesti toetab andmesuveräänsuse põhimõtet, mille kesksel kohal on andmete vaba liikumine ja taaskasutamine nii ELi sees kui usaldusväärsete partneritega, tagades samal ajal andmesubjektidele ja andmevaldajatele praktilise kontrolli selle üle, kuidas andmetele juurde pääsetakse ning kuidas andmeid kasutatakse ja kaitstakse. Seejuures mõistame andmesuveräänsusena avatust usaldusväärsetele partneritele ning andmete juurdepääsupiiranguteta (ehk avaandmete, mis ei kujuta riski julgeolekule, põhiõigustele ega strateegilistele huvidele) piiriülest vaba liikumist ja taaskasutamist. 1.2 Seisukohad Euroopa tehisaru rakendamise strateegia kohta 1.2.1 Eesti jaoks on tähtis, et tehisaru rakendamine ELis toimub vastavalt küberturvalisuse, intellektuaalomandi- ja andmekaitse nõuetele ega sea ohtu ELi väärtusi ega põhiõigusi. Tehisaru lahenduste puhul on olulised algoritmiline läbipaistvus ja vastutusmehhanismid ning tehisaru kasutamine peab olema eetiline ja auditeeritav. Kutsume Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles hindama tehisaru kasutamisel pakutavaid õiguslikke võimalusi, sh intellektuaalomandi valdkonnas ning vajadusel pakkuma välja uuendusi, mis parimal ning tasakaalustatud moel tehisaru tõhusat rakendamist toetavad. 1.2.2 Eesti toetab tehisaru kasutuselevõttu pidurdavate takistuste terviklikku lahendamist, eelkõige oskuste tõstmine ja spetsialistide koolitamine, parem ligipääs kvaliteetsetele andmetele, inimeste usalduse suurendamine uute tehnoloogiate vastu ning tehisaru kasutamise valmiduse kasvatamine läbi läbipaistva riskijuhtimise, selge õigusruumi ja testkeskkondade pakkumise. 1.2.3 Eesti toetab tehisaru kasutuselevõtu edendamist VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate seas, et tehisaru kasutuselevõtt ei jääks vaid suurte ettevõtete privileegiks. 1.3 Koondseisukohad Euroopa Liidu digisuveräänsuse kohta 1.3.1 Eesti peab Euroopa Liidu digisuveräänsuse tugevdamist oluliseks, rõhutades tasakaalustatud, riskipõhist ja avatud lähenemist. Digisuveräänsust tuleb suurendada eelkõige põhjendatud tehniliste, juriidiliste, majanduslike ja organisatoorsete meetmetega, vältides laiaulatuslikke geograafilisi piiranguid. Eesti peab oluliseks, et EL digipoliitika keskenduks tehnoloogilisele neutraalsusele, vältides „üks lahendus kõigile“ lähenemist päritoluriigi- või asukohapõhiste piirangute puhul ning säilitades liikmesriikide otsustusvabaduse tehnoloogiate kasutamise osas. 1.3.2 Eesti peab kriitiliste digitaristu kihtide (näiteks digitaalne identiteet ja riiklikud registrid) puhul oluliseks tugevdada ELi digisuveräänsust avatud viisil, säilitades samal ajal liikmesriikide otsustusvabaduse ning võimaluse kasutada mitme pilveteenuse pakkuja lähenemist. Samas ei toeta Eesti lahendusi, mis piiraksid avaliku või erasektori hankeid üksnes EL-i päritolu pilve- või tehisaru tehnoloogiatega. 1.3.3 Eesti leiab, et Euroopa Liit peab kasvatama oma strateegilist võimekust tehisaru suurmudelite, avatud lähtekoodi, füüsilise tehisaru rakenduste (sh autonoomsete süsteemide) ja läbipaistvate tarneahelate valdkonnas. Samas ei tohi sellega piirata liikmesriikide juurdepääsu teistele maailma tehnoloogiatele. Eesti hinnangul on ELi tehnoloogilise autonoomia tõstmine võimalik üksnes siis, kui Euroopas arendatakse välja konkurentsivõimelisi tehisaru suurmudeleid ja avatud lähtekoodiga lahendusi, mille üle kontroll asub ELis ning mille tarneahelad on läbipaistvad. Eesti rõhutab, et läbipaistvusnõuded, järelevalve ja kvaliteedi- ja ohutusstandardid on tõhusamad vahendid ELi tehnoloogilise autonoomia saavutamiseks kui päritolupõhiste piirangute kehtestamine. 1.3.4 Eesti hinnangul on tehnoloogiaettevõtetega läbirääkimisjõu suurendamiseks ning killustatuse vähendamiseks oluline, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid tegutseksid digivaldkonnas koordineeritult ja ühtselt. Selle saavutamiseks peab EL keskenduma ühiste tehniliste standardite ja raamistike arendamisele, parimate praktikate vahetamisele ning strateegiliste digitaristut puudutavate investeeringute ja poliitikameetmete paremale koordineerimisele. Samal ajal peab säilima liikmesriikide otsustusautonoomia ning ELi uusi tehnoloogiaid käsitlevad nõuded peavad põhinema selgetel mõjuanalüüsidel. Kristen Michael Keit Kasemets peaminister riigisekretär