01 . 0 3 .202 6 Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Platvormitöö seaduse eelnõuga on kavandatud terviklik õigusraamistik digitaalse tööplatvormi (edaspidi platvorm ) kaudu tehtava töö reguleerimiseks Eestis . Eelnõu kohase seaduse ga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta (edaspidi direktiiv ) , mis sätestab platvormide, platvormitöö tegijate ning vahendajate õigused ja kohustused. Seadusega on kavas kehtesta da selgemad reeglid algoritmilise juhtimise läbipaistvuse, õigluse ja inim ese tehtava järelevalve tagamiseks ning isikuandmete töötlemise ks platvormitöös , kus senine õiguslik raamistik on osutunud ebapiisav aks . Eelnõu kohase seaduse eesmärk on parandada platvormide kaudu tehtava töö tingimusi. Eesmärk ei ole reguleerida seda, kas platvormitöö tegijad peaksid tegutsema töötajatena või iseseisvate teenuseosutajatena , vaid eesmärk on tagada , et tööd tehakse õige lepingu alusel. Laiem siht on jõuda olukorrani , kus isikutele, kes tegelikkuses töötavad töösuhtele omastes tingimustes, laieneksid ka asjakohased õigused ja sotsiaalsed garantiid. Platvormid kasutavad platvormitöö korraldamisel laialdaselt automaatseid seire- ja otsustussüsteeme , mille õiguslik käsitlus on seni olnud seotud eeskätt isikuandmete kaitse üldmäärusest (edaspidi IKÜM) tulenevate kohustustega. Eelnõu eesmärk on suurendada automatiseeritud töökorralduse läbipaistvust ja õiglust ning tagada, et platvormitöö tegijaid oluliselt mõjutavaid otsuseid, näiteks otsuseid lepingulise suhte piiramise või lõpetamise kohta, ei tehtaks üksnes automaatselt. Eelnõuga on kavandatud automaatsete süsteemide kasutamisega kaasnev a isikuandmete töötlemise piirangud , asjakohase andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise kohustus, inimese tehtava automaatsete süsteemide järelevalve kohu s tus ning automatiseeritud otsuste selgitamise ja vaidlustamise kord. Näiteks tagatakse p latvormitöö tegijale õigus saada teavet teda mõjutavate automatiseeritud otsuste kohta, küsida nende põhjendusi ja taotleda otsuste läbivaatamist. Samuti kehtestatakse keeld teatud liiki andmete töötlemiseks , näiteks eravestluste või emotsionaalse seisundiga seotud andmete töötlemiseks, mis ei ole töökorralduse seisukohalt vältimatult vajalik. Eelnõu kohase seaduse ga nähakse ette platvormitööga seotud töötervishoiu ja tööohutuse riskide , s ealhulgas algoritmiliste süsteemidega seotud psühhosotsiaalsete ja ergonoomiliste riskide hindamise kohustus . Samuti on kavas kehtesta da platvormidele kohustus esitada platvormitöö tegijate esindajatele ja Tööinspektsioonile statistilist ja struktureeritud teavet platvormitöö ulatuse ning sellega seotud tingimuste kohta, mis on seni olnud piiratud mahus kättesaadav. Ka on kavandatud kaitse ebasoodsa kohtlemise eest olukor ras , kus platvormitöö tegija kasutab seadusest tulenevaid õigusi, juhib tähelepanu rikkumistele või toetab teisi platvormitöö tegijaid nende õiguste kaitsel. Eeln õuga kavandatu loob selgema ja efektiivsema õigus raamistiku nii platvormitööst tulu teenivatele isikutele kui ka platvormidele, kes saavad edaspidi tegutseda prognoositavamas regulatiivses keskkonnas. Riigile annab eelnõu kohane seadus paremad võimalused tõhusaks järelevalveks ning ausa konkurentsi tagamiseks platvormimajanduses. Eelnõu koostamise ettevalmistamisel kaaluti nii uue eriseaduse kehtestamist kui ka olemasolevate seaduste täiendamist. Uue seaduse loomise kasuks otsustati põhjusel, et platvormitööga seotud probleemid puudutavad erinevaid õigusvaldkondi ning nende reguleerimine üksnes kehtivaid seadusi muutes oleks toonud kaasa killustatud ja raskesti hoomatava re eglistiku . Eelnõuga ka vandatu suurendab mõnevõrra platvorme opereerivate ettevõtjate halduskoormust ning järelevalveasutuste töökoormust . Halduskoormus kasv ab eelkõige uu t e teabe esitamise kohustuste tõttu, samuti vajaduse tõttu viia platvormide sisemis ed protsess id ja tehnilis ed lahendus ed kavandatud nõuetega kooskõlla. Tegemist on püsiva iseloomuga kohustustega, mis samas tuginevad suurel määral juba olemasolevatele andmetele . Halduskoormust vähendava meetmena on ette nähtud paindliku tööaja kokkuleppe kehtestamine töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega . Seda saab käsitada nii tööandjate kui ka järelevalveasutuste koormust vähendava meetmena , kuna see võimaldab muutuvat töövajadust katta ühe selge ja läbipaistva kokkuleppega töölepingu sees ning vähendab vajadust sagedaste lepingumuudatuste, mitme järjestikuse töölepingu lisa või töölepingu asemel võlaõiguslike lepingute kasutamise järele . See lihtsustab järelevalvet ning ai tab ühtlasi vähendada töölepingu ja muude lepingute eristamisega seotud vaidlusi . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Johann Vootele Mäevere (
[email protected]; 5378 5158) . Eelnõu koostamises on osalenud sama osakonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets (
[email protected] ; 5916 2680) ning osakonnajuhataja Seili Suder (
[email protected] ; 5918 6829) . Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik (
[email protected] ; 5451 0226). Eelnõu õigus ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post ragnar.kass @mkm.ee). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (e-post aili.sandre @justdigi.ee, tel 514 6333 ). Märkused Eelnõu on seotud direktiiviga , mille eesmärk on parandada platvormitöö tegijate töötingimusi, lihtsustada nende tööalase staatuse määramist ning kehtestada lisa nõuded automatiseeritud seire- ja otsustussüsteemide läbipaistvuse ja isikuandmete kaitse tagamiseks platvormitöös. Euroopa Liidu liikmesriikidel on kohustus direktiiv rii gisisesesse õigusesse üle võtta hiljemalt 2. detsembriks 2026. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (kinnitatud 19. juuni 2025) punktiga „Eelnõu direktiivi (EL) 2024/2 831 ülevõtmiseks ( platvormitöö tingimuste parandamine )“. Eelnõu ei ole seotud teiste Riigikogu menetluses olevate seaduseelnõudega. Enne e elnõu loomist ei koostatud väljatöötamiskavatsus t , kuna eelnõukohase seadusega võetakse üle Euroopa Liidu õiguse st kohustuslik ud sät ted ning eelnõu vastab Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktis 2 sätestatud erandile. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega IKÜM-i tähenduses. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduse eesmärk Platvormitöö seaduse eesmärk on luua Eestis õiguslik raamistik platvormi vahendusel tehtava töö reguleerimiseks ning tagada platvormitöö tegijatele õiglane, läbipaistev ja turvaline töökeskkond. Seaduse eesmärk on parandada platvormitöö tegijate õiguskaitset, suurendada õigusselgust platvormide ja töötegijate vahelistes suhetes ning tugevdada riikliku järelevalve võimalusi platvormimajanduses. Eelnõu kohase seadusega viiakse Eesti õigus direktiiviga kooskõlla. Eelnõu algatamise vajalikkus tuleneb eelkõige platvormimajanduse kiirest kasvust ning sellega seotud õiguslikest probleemidest. P latvormitöös on sageli esine nud olukordi, kus isik töötab töösuhtele omastes tingimustes, kuid lepinguliselt on ta määratletud iseseisva teenusepakkujana. Selline olukord võib ebaõiglaselt piirata platvormitöö tegijate ligipääsu töölepinguga seotud õigustele ja sotsiaalsetele garantiidele. Töölepingu seadus, võlaõigusseadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning IKÜM ei ole loodud platvormitöö eripära silmas pidades. Samuti ei ole kehtivas õiguses eraldi regul eeri tud automatiseeritud seire- ja otsustussüsteemide kasutami n e töösuhetes, kuigi platvormid tuginevad töö korraldamisel, tööülesannete jaotamisel, tasu määramisel ning konto piiramise või lõpetamise otsustes ulatuslikult algoritmilistele lahendustele. S ee on toonud kaasa olukorra, kus töötegijatel puudub sageli selgus, kuidas neid puudutavaid otsuseid tehakse, millistel alustel neid hinnatakse ning millised on nende õiguskaitsevõimalused automatiseeritud otsuste vastu. Lisaks on ilmnenud, et platvormitööga võivad kaasneda olulised tööohutusalased riskid, eelkõige töötempo intensiivistumisest, pidevast algoritmilisest seirest ning ebastabiilsest ja ettearvamatust sissetulekust põhjustatud psühhosotsiaalsed ohud. Kehtiv tööohutuse regulatsioon ei käsitle piisavalt selliseid töökorralduse vorme, kus töökorraldus toimub üksnes või peamiselt digisüsteemide kaudu. Eel nimetatud probleemide lahendamiseks luuakse menetluslikult lihtsam mehhanism platvormitöö tegijatele nende tööalase staatuse kindlaksmääramiseks töövaidluskomisjonis või kohtus, sätestades ümberpööratud tõendamiskoormuse olukordades, kus esinevad töösuhtele viitavad tunnused. Sätestatakse konkreetsed reeglid automatiseeritud seire- ja otsustussüsteemide kasutamise kohta, sealhulgas inim ese tehtava järelevalve kohustus, selgitamis- ja ülevaatamisõigus ning keeld teha platvormitöö tegijat oluliselt kahjustavaid otsuseid täisautomaatselt. Täpsustatakse isikuandmete töötlemise piire ning nähakse ette andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise kohustus. Kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse erireeglid automatiseeritud süsteemidest tulenevate riskide hindamiseks ja maandamiseks. Samuti nähakse platvormide le ette teabe esitamise kohustus riikliku järelevalve eesmärgil ning tugevdatakse platvormitöö tegija kaitset ebasoodsa kohtlemise ja töölt vabastamise eest juhul, kui ta kasutab seadusest tulenevaid õigusi. Seaduse vastuvõtmisega soovitakse saavutada tasakaalustatud lahendus, mis ühelt poolt tagab platvormitöö tegijatele senisest tõhusama õiguskaitse ja läbipaistvama töökorralduse ning teiselt poolt loob platvormidele õigusselgema ja prognoositavama tegutsemiskeskkonna. Riigi le tähendab see paremaid võimalusi järelevalveks, maksukuulekuse parandamiseks ning tööturu ausa toimimise tagamiseks . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1. Reguleerimisala ja eesmärk P aragrahvi s 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala ja eesmärk. Seadus sätestab digitaalse tööplatvormi kaudu tehtava töö (edaspidi platvormitöö ) korraldamise alused, platvormide, platvormitöö tegijate ja vahendajate õigused ja kohustused ning platvormitööga seotud teabe esitamise, isikuandmete töötlemise ja algoritmilise juhtimise põhimõtted. Seaduse eesmärk on tagada platvormitöö tegijatele õiglane ja läbipaistev kohtlemine ning et platvormid täidavad neile direktiiviga (EL) pandud kohustusi, s ealhulgas tööalase staatuse määramisel ja automaatsete süsteemide kasutamisel. Seadus laieneb digitaalsetele tööplatvormidele, kes korraldavad platvormitööd Eestis sõltumata nende asukohast, platvormitöö tegijatele sõltumata nende lepingulisest staatusest (töötaja või mitte) ning vahendajatele, kes osalevad platvormi ja platvormitöö tegija vahelises suhtes. Seaduse täitmise üle te evad järelevalvet Tööinspektsioon ja Andmekaitse Inspektsioon oma pädevuse piires, tagades platvormitööd puudutavate töötingimuste, ohutuse ning isikuandmete töötlemise nõuete järgimise. Eelnõu § 2. Kohaldamisala Paragrahvi s 2 täpsustatakse seaduse territoriaal set kohaldamisala. Sätte kohaselt laieneb platvormitöö seadus kõigile platvormidele, kes korraldavad platvormitööd, mida tehakse Eestis, olenemata asukohariigist või neile kohaldatavast õigusest. S äte lähtub direktiivi artik li 1 lõikest 3, mille kohaselt peavad direktiivi st tulenevad nõuded laienema kõigile Euroopa Liidus platvormitööd korraldavatele platvormidele , sõltumata sellest, kus nad on registreeritud või millises riigis asub nende peakontor . S ellega tagatakse , et seadusest tulenevaid õigusi saavad kasutada kõik platvormitöö tegijad, kes Eestis tööd teevad , s ealhulgas juhul, kui platvorm i peakontor asub kolmandas riigis või kui lepitakse kokku platvormi ja vahendaja või platvormitöö tegija vahelisele lepingule kolmanda riigi õiguse kohaldamises. Säte sarnaneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 („Rooma I“) artikli le 8, mille järgi võivad töölepingu pooled küll valida lepingule kohaldatava õiguse, kuid selline valik ei või töötajalt ära võtta asukoha riigi õigusest tulenevat kaitset. Paragrahviga 2 laiendatakse eelnimetatud põhimõt e t l isaks töötajatele ka platvormitöö tegijatele, kes ei ole töösuhtes, tagades kõigile platvormitöö tegijatele võrdse kaitse . Eelnõu § 3. Terminid Paragrahvis 3 määratletakse eelnõukohases seaduses kasutatavad terminid . Kuigi direktiivi mõisteid ei ole üldjuhul kohustuslik sõnasõnal t üle võtta, puudub Eesti õiguses enamik platvormitöö direktiivis kasutatavaid termineid. O lulised mõisted võetakse üle rii gisisesesse õigusesse, et tagada nõuete üheselt mõistetav kohaldamine ning arusaadavus kõigi le osa listele . Defineeritud on platvormi, platvormitöö, platvormitöö tegija, platvormitöötaja, vahendaja , platvormitöö tegijate esindaja ning automaatse d seire- ja otsustus süsteemid . Lõikes 1 sätestatakse platvormi mõiste seaduse tähenduses. Platvormina käsitatakse isikut, kes osutab teenust, mille s peavad üheaegselt esinema viis tunnust: teenuse osutamine vähemalt osaliselt elektrooniliste vahendite abil, teenuse osutamine teenusesaaja taotlusel, tasu eest tehtava töö korraldamine , automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamine töö korraldamisel ning teenuse peami seks eesmär giks ei ole vara kasutamine, jagamine või kauba müük . Mõiste hõlmab nii veebipõhiseid kui ka mobiilirakenduse vahendusel toimivaid teenuseid ning sealjuures ei ole oluline, kas tööd tehakse internetis või konkreetses asukohas . Teenusesaaja taotlusena käsitatakse nii ühekordseid kui korduvaid tellimusi , samuti juhul , ku i teenusesaaja on platvorm ise, mitte väline klient . P latvorm on töötegija ja teenuse tellija kokkuvii ja ning tal on oluline osa tööprotsessi korraldamises, mis võib tähendada ka maksete vahendamist või muid töövõtuprotsessi toetavaid tegevusi . Samal ajal ei kuulu platvormi teenus te hulka sellised teenused , mille peamine eesmärk on vara kasutamine või jagamine või kauba edasimüük. Lõikes 1 sisalduv tingimus automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamise kohta võtab üle direktiivis sätestatud põhimõtte, mille kohaselt platvormi iseloomustab töökorralduse vähemalt osaline automatiseeritus, mis eristab platvormimajandust tavapärastest töövahendamise vormidest. Lõi kes 2 määratletakse platvormitöö mõiste . Platvormitööna käsitatakse tööd, mida korraldatakse platvormi kaudu ning mida isik teeb platvormi või vahendajaga sõlmitud lepingulise suhte alusel. Mõiste hõlmab nii olukordi, kus isikul on lepinguline suhe platvormiga , kui ka juhtumeid, kus töö d te hakse vahendaja kaudu . Lõi k e s 3 määratle takse platvormitöö tegija mõiste , mille kohaselt on platvormitöö tegija iga isik, kes teeb platvormitööd sõltumata tema ja platvormi vahelise lepingulise suhte liigist , nimetusest või sellest, kuidas asjaomased pooled ise selle suhte on kindlaks määranud . Seega definitsiooni kohaselt ei ole platvormitöö tegija määratlemisel oluline, kas tegu on füüsilise või juriidilise isikuga, kas ta tegutseb töölepingu alusel, füüsilisest isikust ettevõtjana või muus võlaõiguslikus suhtes - määrav on platvormitöö tegemine. Lõi k e s 4 määratletakse platvormitöötaja mõiste. Platvormitöötaja on platvormitöö tegija, kes teeb tööd töölepingu alusel . P latvormitöö tajad on platvormitöö tegijate alamrühm . Eristus on vajalik, kuna mõned eelnõus sätestatud õigused ja kohustused puudutavad vaid platvormitöötajaid. Lõikes 5 sätestatakse vahendaja mõiste. Vahendaja on füüsiline või juriidiline isik, kes teeb platvormitöö platvormi kaudu kättesaadavaks, sõlmides selleks nii platvormi kui platvormitöö tegijaga lepingu või osaledes platvormi ja töötegija vahelises alltöövõtuahelas . Iga platvormi lepingupartner ei ole vahendaja, vaid vahendaja saab olla isik, kelle eesmärk on teha platvormitöö töötegijatele või platvormile endale kättesaadavaks. Seetõttu ei loeta vahendajaks teenusepakkujaid, kes osutavad kõrvalteenuseid, näiteks raamatupidamist, reklaamiteenuseid või töövahendite renti, mis ei ole otseselt seotud platvormitöö korraldamisega. Vahendaja mõiste hõlmab nii olukordi, kus platvormi ja töötegija vahel on üks vahenduslülina tegutsev isik, kui ka keerukamaid alltöövõtuahelaid, kus vahendajaid on mitu. Kõik isikud, kes teevad alltöövõtuahelas platvormitöö kättesaadavaks, kvalifitseeruvad vahendajaks. Vahendajat võib võrrelda klassikalise alltöövõtufirmaga, kes toob tööjõu peatöövõtjale. Platvormitöö kontekstis ei pruugi platvorm ise sõlmida lepingut töö tegijaga, vaid see toimub vahendaja kaudu , näiteks taksoplatvorm, millele tööjõu värbamist ja töökorraldust haldavad eraldi ettevõtted või füüsilised isikud . Vahendaja mõiste on vaja seaduses määratle da, samuti sätestada vahendajatele nõuded, et vältida olukordi, kus platvorm suunab oma kohustusi alltöövõtjale , mille tulemusena jääb platvormitöö tegija ilma seadusega ettenähtud kaitsemeetmetest. Lõi k e s 6 määratle takse platvormitöö tegijate esindajate mõiste platvormitöö seaduse tähenduses. Kuigi direktiiv eristab platvormitöö tegija te esindajaid ja platvormitöötaja te esindajaid , ei ole Eesti tööõiguses vaja määratleda mõistet „töötajate esindaja“ , sest selle sisu tuleneb eeskätt töötajate usaldusisiku seadusest ja ametiühingute seadusest . Eelnõus viidatakse sellisel juhul platvormitöötajate esindajatele, kuivõrd seadus puudutab eelkõige platvormitööd tegevate töötajate esindaja id , mitte näiteks kontoritöötajate esindaja id. Eestis saavad töötajaid, s ealhulgas platvormitöötajaid, esindada e süüteo elkõige töötajate usaldusisik, ametiühing ning töökeskkonna esindajad (töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu). Töötajate usaldusisiku seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on usaldusisik tööandja töötaja, kelle on töötajate üldkoosolek valinud oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Ametiühingute seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on ametiühing iseseisev, omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärk on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. Lisaks võib ametiühing a metiühingute seaduse § 2 lõigete 1 ja 3 ning § 4 lõike 1 kohaselt koondada ja esindada kõiki tööd tegevaid isikuid, sealhulgas platvormitöö tegijaid, kes ei tee tööd töölepingu alusel. Seega on ametiühingutel võimalik esindada ka muid platvormitöö tegijaid. Samas ei võimalda kollektiivlepingu seadus ametiühingutel sõlmida kollektiivlepinguid selliste isikute nimel, kes ei ole organisatsiooni töötajad, mistõttu võib esindamise ulatus erineda töötajate esindamise st . Lõi kes 7 määratletakse automaatsete seire süsteemide mõiste. Automaatsed seiresüsteemid on sellised süsteemid, mis jälgivad, hindavad või kontrollivad platvormitöö tegija töösooritust või tööga seotud tegevusi elektrooniliste vahendite abil , kogudes sealhulgas ka isikuandmeid . Mõiste hõlmab nii täielikult automatiseeritud seiret kui ka süsteeme, mis üksnes toetavad inimese te htud seire t ja hindamis t. Seiresüsteemid võivad olla suunatud nii töö soorituse mõõtmisele (nt täitmise kiirus, täpsus või kvaliteet) kui ka tööga seotud käitumise või töökeskkonnas toimuva tegevuse jälgimisele, s ealhulgas olukor ras , kus tegevus ei ole otseselt seotud konkreetse tööülesande sooritamisega. Need võivad sis aldada näiteks: 1) GPS-jälgimist või sõidustiili analüüsi, mida kasutatakse kullerite tööaja, marsruutide või teenuse kvaliteedi hindamiseks; 2) tööülesannete täitmise kiirust , suhtluse või klientide hinnangute automaatset kogumist ja analüüsi; 3) rakenduss e sisselogimise sageduse ja tööpakkumistele reageerimise kiiruse mõõtmist ja analüüsi . Lõi ke s 8 määratle takse automaatsete otsustussüsteemide mõiste. Automaatsed otsustussüsteemid on sellised süsteemid, mis teevad või toetavad elektrooniliste vahendite abil tehtavaid otsuseid, millel on platvormitöö tegija le oluline mõju. Selliste otsuste hulka kuuluvad näiteks: 1) tööülesannete jagamine või töö kättesaadavuse piiramine algoritmi abil; 2) tasude automaatne määramine või korrigeerimine; 3) tööaja automaatne registreerimine või tööjärjekorra muutmine; 4) konto peatamine, sulgemine või muude sanktsioonide rakendamine . Otsused võivad mõjutada ka platvormitöö tegijate töölevõtmist , nende ohutust ja tervist , juurdepääsu koolitusele ja edutamist , aga ka nende konto piiramist, peatamist või sulgemist. Otsustussüsteem e on selliseid, mis teevad täielikult automaatse i d otsuse i d , kui ka selliseid , mis üksnes toetavad inimese tehtavaid otsuseid. Märkimisväärse mõju hindamisel tuleb arvestada nii üksikotsuse tagajärgi kui ka otsuste kumulatiivset mõju platvormitöö tegija võimalustele platvormil tööd teha ja sissetulekut teenida, sealhulgas mõju tööohutusele ja vaimsele tervisele. Eelnõu § 4. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korra l Paragrahviga 4 võetakse üle direktiivi artikkel 3 . See näeb ette mehhanismid, mille eesmärk on tagada, et vahendaja kaudu platvormitööd tegevatele isikutele oleks tagatud võrdne seadusest tulenev kaitse nende platvormitöö tegijatega , kellel on platvormiga otsene lepinguline suhe. Lõike s 1 sätestatakse platvormile ja vahendajale kohustus leppida omavahel kokku, kumb täidab seaduses platvormile pandud kohustusi olukorras, kus platvormitööd tehakse vahendaja kaudu. Arvestades vahendajate kasutamisega sageli kaasnevat mitmepoolset suhet ja selle st tulenevat hajutatud vastutust, luuakse kohustus määrat a vastutuse jaotumine juba lepingu sõlmimisel või koostöö korraldamisel. Näiteks peaksid platvorm ja vahendaja leppima kokku , kuidas teavitatakse vahendaja kaudu platvormitöö d tegeva id isikuid automaatsete süsteemide kasutamisest, kuidas tagatakse automaatsete otsuste selgitamine, läbivaatamine ja vajaduse korra l parandamine ning millis ed kohustused on nimetatud juhtudel kummalgi poolel . Lõi ke s 2 nä hakse ette platvormi ja vahendaja koostöö- ja teabevahetuskohustus mahus, mis on vajalik platvormitöö tegijale seadusega ette nähtud õiguste tagamiseks. Sätestatavate kohustuste täitmine eeldab osapool t e teadlikku ja koordineeritud tegutsemist, kuna paljud platvormitöö tegijad on lepingulises suhtes üksnes vahendajaga, mitte platvormiga. Samal ajal on mitme seadusest tuleneva õiguse tagamine võimalik üksnes siis, kui vajalik teave liigub platvormi ja vahendaja vahel. Regulatsiooni praktilist vajadust illustreerib olukord, kus vahendaja kaudu töötav platvormitöö tegija soovib teavet teda puudutavate automaatsete süsteemide kohta. M õistlik on , et töötegija pöördub selleks oma lepingupartneri ehk vahendaja poole, mitte platvormi poole, kellega tal senine suhtlus puudub . Kuna automatiseeritud süsteemid on osa platvormi digitaalsest infrastruktuurist ja asjaomane teave on platvormi valduses, saab vahendaja täita oma kohustust töötegijat teavitada üksnes juhul, kui platvorm edastab talle selleks vajaliku teabe. Lõikes 3 sätestatakse solidaar ne vastutus juhuks, kui platvormi ja vahendaja vahel ei ole sõlmitud lõikes 1 ette nähtud kokkulepet või kui see on ebapiisav. Sellisel juhul vastutavad platvorm ja vahendaja seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. S olidaarvastutuse eesmärk on tagada, et vahendajate kasutamine ei vähendaks seadusega ettenähtud kaitset ega tooks kaasa ebakindlust, kelle poole platvormitöö tegija saab oma õiguste kaitseks pöörduda või kas platvorm on motiveeritud jagama vahendajale informatsiooni, mida tal on seadusest tulenevate nõuete täitmiseks tarvis . Säte järgib direktiivi artikli st 3 tulenevat nõuet, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel näha ette mehhanismid , et välti da olukorda, kus keerulis te alltöövõtuahela te ja nendega kaasneva vastutuse haju mise tulemusena võiks platvormitöö tegijad ilma jääda neile ette nähtud kaitsest . Solidaarvastutus toimib tagatisena, et vahendaja kaudu platvormitööd tegevale isikule tõepoolest oleks tagatud võrdsed õigused võrreldes nendega, kellel on lepinguline suhe platvormiga. Näiteks olukorras, kus vahendaja kaudu platvormitööd tegev isik vaidlustab automatiseeritud otsuse, millega tema konto on piiratud või peatatud, ning selgub, et platvorm ja vahendaja ei ole omavahel § 4 lõikes 1 ette nähtud vastutuse jaotust piisavalt selgelt kokku leppinud, võib platvormitöö tegija pöörduda tekkinud kahju hüvit amise nõudega nii vahendaja kui ka platvormi poole. Sellisel juhul vastutavad mõlemad seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt, sõltumata sellest, kumb rikkumise põhjustas. Platvormitöö tegijal ei lasu kohustust ise välja selgitada, milline osapool oleks pidanud konkreetse kohustuse täitma , ning tal on õigus nõuda oma õiguste rikkumise heastamist mõlemalt solidaarvõlgnikult. Eelnõu § 5. Töösuhte tuvastamine Paragrahv is 5 täpsusta takse töösuhte tuvastamise põhimõtet platvormitöö kontekstis ning sealjuures lähtutakse direktiivi s sätestatud faktiliste asjaolude ülimuslikkuse põhimõttest . See tähendab, et töösuhte olemasolu hindamisel peavad töö tegemise tegelikud asjaolud kaaluma üle s poolte lepingulisele suhtele antud formaalse nimetuse või määratluse . Seetõttu on töösuhte tuvastamisel määrava tähtsusega töö tegemise tegelik korraldus, töö tegemise viis ning poolte käitumine, mitte üksnes sõlmitud lepingu vormiline nimetus. Töösuhte ja muude võlaõiguslike lepingute eristamisel saab kohus, töövaidluskomisjon või järelevalveasutus hinnata mitmeid töösuhtele iseloomulikke tunnuseid. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lõigete 1 ja 2 kohaselt iseloomustab töölepingut eelkõige töö tegemine järjepideva protsessina, mille puhul tekib pooltel ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks, samuti töö tegemine teise isiku juhtimise ja kontrolli all ning töö eest perioodilise tasu maksmine. Töösuhte kindlakstegemisel on kohtupraktika kohaselt keskne hinnata töö tegija alluvuse määra ehk seda, mil määral on töö tegija seotud töö andja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta. Lisaks tuleb vaidlusaluse kokkuleppe õigusliku iseloomu kindlaksmääramisel lähtuda võlaõigusseaduse §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest, eeskätt poolte ühisest tegelikust tahtest ja nende käitumisest. Seetõttu võib töösuhte olemasolu hindamisel muu hulgas arvestada sellega, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes kandis töö tegemisega seotud kulud (töövahendid, materjalid, seadmed, ruumid), kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töö tegija pidi olema valmis pidevalt tööd tegema, kas ta tegutses mitme tööandja heaks või sai kogu või olulise osa sissetulekust ühelt isikult ning kuidas pooled suhet väljaspool vaidlust käsitlesid. Samuti on kohtupraktikas töösuhet teistest lepingutest eristatud muu hulgas selle alusel, kellel lasub töö tegemisega kaasnev ettevõtlus- või majanduslik risk, kes saab tulu või kasumi, kas töö tegija on arvatud organisatsiooni koosseisu ja kas ta allub sisekorrale. Töösuhte ja muude võlaõiguslike lepingute eristamisel arvestatakse ühe keskse asjaoluna töötegija alluvuse määr a ehk se da , mil määral määrab teine pool töö tegemise viisi, aja ja koha ning kas töötegija allub tema juhtimisele ja kontrollile. Paragrahvi 5 eesmär k on markeerida, et p latvormitöö korral ei piirdu juhtimine ja kontroll sageli klassikaliste korralduste ja vahetu juhendamisega, vaid avaldub algoritmilise juhtimise kaudu: platvormi rakendus või veebikeskkond ja sellega seotud automaatsed süsteemid jaotavad tööülesandeid, määravad tasu, jälgivad töötegija asukohta ja töö intensiivsust, hindavad töö kvaliteeti ning võimaldavad rakendada sanktsioone (näiteks töömahu vähendamine, tasu alandamine või konto sulgemine). Kohtupraktika teistes Euroopa liikmesriikides näitab, et algoritmilist juhtimist käsit atakse tööandja juhtimis- ja kontrollivõimu tänapäevase vormina ning seda hinnatakse töösuhte tuvastamisel samaväärselt traditsiooniliste juhtimisviisidega. Paragrahvis 5 ei sätestata uusi töösuhte tunnuseid ega muud eta töölepingu seaduse ga ette nähtud lähenemist, vaid selgita takse , et platvormitöö puhul võib juhtimine ja kontroll avalduda ka algoritmilise või automaatse juhtimisena . Töösuhte tuvastamiseks saab Eestis pöörduda nii kohtu kui ka t öövaidluskomisjoni poole, kuid töösuhet võib tuvastada ja ümber klassifitseerida ka näiteks Tööinspektsiooni inspektor. Eelnõu § 6 . Töösuhte eeldus platvormitöös Paragrahviga 6 võetakse üle direktiivi artiklite 4 ja 5 põhi eesmärk – tagada, et platvormitöö tegijate tööalane staatus oleks faktiliste asjaolude põhjal õig uslikult õigesti määratud , ning et neil, kelle töö vastab töötaja tunnustele, oleks lihtsam saada juurdepääs töölepingu alusel tagatud õigustele ja sotsiaalsetele garantiidele. Direkti i vi artiklis 4 nõutakse, et liikmesriikidel oleksid tõhusad menetlused töösuhte olemasolu kontrollimiseks, kusjuures otsustamisel peab esikohal olema faktide ülimuslikkuse põhimõte . Artikkel 5 nõuab liikmesriikidelt õigusliku eelduse kehtestamist , mille kohaselt teatud kriteeriumi d e täitumisel loetaks platvormi ja platvormitöö tegija vaheline lepinguline suhe töösuhteks ning nähakse ette tõendamiskoormuse üleminek platvormile juh ul , kui viimane soovib seda eeldust ümber lükata. Lõi ke s 1 säte statakse , et platvormitööle kohaldatakse TLS i § 1 lõikes 2 sätestatud töölepingu lise suhte eeldust. TLS i § 1 lõike 2 kohaselt eeldatakse, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib asjaolude põhjal oodata üksnes tasu eest, on tegemist töölepinguga ning vaidluse korral tuleb väidetaval tööandjal tõendada, et tegemist on näiteks muu võlaõigusliku lepinguga. TLS i sel gitus te ja Riigikohtu praktika järgi on tegemist töötaja kaitseks kehtestatud pööratud tõendamiskoormusega: kahtluse korral loetakse leping töölepinguks seni, kuni tööandja ei tõenda vastupidist. Oluline on faktiline töökorraldus ja kas see vastab TLS i § 1 lõigetes 1 ja 4 kirjeldatud töösuhte tunnustele. Lõi ke 2 kohaselt ei rakendu lõikes 1 nimetatud eeldus juhul, kui platvorm tõendab, et tegemist ei ole töösuhtega TLS i mõ istes . S äte täpsustab nii TLS i § 1 lõikest 2 tulenevat põhimõtet kui ka direktiivi artikl ist 5 tulenevat nõuet, mille kohaselt lasub õigusliku eelduse ümberlükkamisel tõendamiskoormus platvormil . See on oluline, kuna p latvormidel on täielik ülevaade kõigist faktilistest asjaoludest, sealhulgas algoritmidest, mille kaudu nad töökorraldust juhivad, mistõttu on mõistlik eeldada, et just neil on parem võimalus tõendada, et konkreetne suhe ei ole töösuhe. Samal ajal on platvormitöö tegijatel keeruline ilma platvormi teavet omamata oma lepingulist staatust vaidlustada, eriti olukorras, kus töökorraldust kujundavad automaatsed süsteemid on neile läbipaistmatud. K ui platvormitöö tegija pöördub töövaidluskomisjoni või kohtusse, väites, et tema suhe platvormiga vastab töölepingu tunnustele, piisab sellest, kui ta toob esile faktilised asjaolud, mis muudavad alluvussuhte usutavaks (näiteks platvorm määrab tasu ja hinnad, jaotab tööülesandeid, rakendab asukoha tuvastamist ja jälgimist, kehtestab kohustuslikud reeglid töö tegemise aja, koha, välimuse või käitumise kohta, rakendab hinnangute ja reitingute põhjal sanktsioone ning tal on võimalus konto peatada või sulgeda). Seejärel rakendub töösuhte eeldus ning just platvorm peab vajaduse korra l tõendama, et platvormitöö tegija on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev ega allu platvormi juhtimisele ja kontrollile. Kui platvorm i tõendid töötegija iseseisvuse kohta on veenvad (näiteks tööaja ja töökoha tegelik vabadus, kliendibaasi ja hindade iseseisev kujundamine, mitme tellija heaks tegutsemine ilma platvormipoolsete piiranguteta jne ), on võimalik eeldus ümber lükata ning suhet käsit atakse näiteks muu võlaõigusliku lepinguna. Mit u liikmesrii ki on juba kehtestanud platvormitöö tarbeks eraldi töösuhte eeldused ja kriteeriumid. Belgias, Hispaanias, Kreekas ja Portugalis on platvormitöö tegija staatuse määramisel kasutusel erikriteeriumid, mis arvestavad muu hulgas algoritmilist juhtimist, platvormi rolli tasu ja hindade määramisel, reegleid töötegijate välimuse ja käitumise kohta, tööaja ja töö vastuvõtmise vabaduse piiramist ning kontode sulgemise või peatamise kaudu distsiplinaarvõimu teostamist. Kui sellised kriteeriumid on täidetud, eeldatakse nendes riikides töösuhet, kuni platvorm ei tõenda vastupidist. Teistes riikides (näiteks Holland, Iirimaa, Itaalia, Prantsusmaa, Rootsi ja Soome) kasutatakse töösuhte tuvastamisel üldisi alluvus- ja kontrollikriteeriume, kuid neid tõlgendatakse platvormitöö eripära arvestades. Kohtupraktika põhjal on mitmes riigis peetud otsustavaks muu hulgas asjaolusid , et platvormi ärimudel tugineb töötegijate isiklikule tööle, platvorm määrab ühepoolselt töötingimusi ja tasu, töö toimub platvormi äristruktuuri raames ning platvormil on võimalus jälgida, hinnata ja sanktsioneerida töötegija tegevust . Näiteks kohtulahendites , kus hinnati kullerite õigussuhet platvormiga, leit i , et platvormi rakendus kogub pidevalt andmeid kulleri asukoha, tööaja ja töö tulemuslikkuse kohta, pakub tellimusi kindla loogika alusel, seob sissetuleku reitingute ja kvaliteedinõuete täitmisega ning reserveerib endale õiguse leping viivitamata lõpetada, kui platvormi kasutajatelt saadav tagasiside on negatiivne. Sellistes olukordades on järeldatud, et töö toimub platvormi juhtimise ja järelevalve all ning tegemist on töösuhtega. Sam as näitab 2025. aasta platvormitöö regulatsioone võrdlev analüüs , et platvormitöö kontekstis on levinud platvormitöö tegijate töösuhte väärklassifitseerimine iseenda tööandjaks ning klassikali sed alluvus põhised kriteeriumid ei sobi hästi algoritmilisel juhtimisel põhineva te sõltuvus suh e te vorm ide puhul . Selle taustal rõhuta takse vajadust tugevdada faktide ülimuslikkuse põhimõtet ja lihtsustada töötegijate võimalust vaidlustada oma lepinguline staatus, kombineerides õiguslik k u eeldus t ja pööratud tõendamiskoormus t . Lõi ke 2 eesmärk ei ole eeldada, et kõik platvormitööd tegevad isikud on töötajad. Sättega esitatakse selge ja tõhus menetluslik mehhanism juhtudeks, kus platvormitöö tegija leiab, et tema töö tegelik korraldus vastab töölepingu tunnustele , ja soovib lepingu ümber klassifitseeri da . Sel juhul on tal võimalik tugineda töösuhte eeldusele ja pööratud tõendamiskoormusele, mis vähendab üksikisiku jaoks menetluslikke takistusi ja kulusid. E esmärk on tagada, et need platvormitöö tegijad, kelle töö faktiliselt vastab töö lepingu tunnustele, saaksid töölepinguga kaasnevad õigused ja sotsiaalsed taga tised (sh puhkus, töö- ja puhkeaja kaitse, ravikindlustus, haigushüvitised, töötuskindlustus jms) samadel alustel teiste töötajatega. Eestis ei ole vaja ette näha eraldi platvormitöö õiguslik ku eeldus t koos detailse kriteeriumide loeteluga, nagu seda on teinud mit u E Li liikmesrii ki . Selline lähenemine muudaks seaduse koostajate hinnangul süsteemi keerukamaks ja raskemini hoomatavaks. E elnõu s lähtutakse sellest, et TLS i § 1 lõikes 2 sätestatud töölepingu õiguslik eeldus on piisavalt paindlik ning võimaldab koos ümberpööratud tõendamiskoormusega tõhusalt hinnata ka platvormitöö puhul , kas tegemist on töösuhtega. Nii on võimalikult lihtsa re egliga tagatud, et need platvormitöö tegijad, kelle töökorraldus vastab töösuhte tunnustele ja kes töölepingut soovivad , saavad töölepinguga kaasnevad õigused ja sotsiaalsed tagatised . Eelnõu § 7 . Isikuandmete töötlemise piirangud Paragrahviga 7 võetakse üle direktiivi artikkel 7 ning sätestatakse platvormile täpsustatud isikuandmete töötlemise piirangud võrreldes IKÜM is kehtestatu te ga . IKÜM i artiklid 5, 6 ja 9 sätestavad, et isikuandmeid tuleb töödelda ausalt ja läbipaistvalt ning näiteks on luba tud töödelda eriliiki (tundlik k e) isikuandme id subjekti nõusolekul. Direktiiv näeb aga ette teatud eriliiki isikuandmete töötlemise täieliku, eranditeta keelu, kuna platvormi ja platvormitöö tegija vahelise sõltuvussuhte tõttu ei pruugi nõusolek olla antud vabatahtlikult. Lõi k e 1 punktiga 1 keelatakse platvormil automaatsete süsteemide abil töödelda isikuandmeid, mis puudutavad platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit. Keel atud on näiteks tuvastada emotsioon e näoilmete, hääletooni, kirjutamisstiili, reaktsioonikiiruse või muude käitumuslike signaalide analüüsi kaudu. Platvormid ei tohi jälgida töötegija emotsioone ega psühholoogilist seisundit, kuna selline seire on invasiivne ning ei ole üldjuhul seotud töö kvaliteedi või ohutusega. Lisaks võib selline analüüs viia töötajate varjatud profileerimiseni ning mõjutada nende võimalusi saada tööülesandeid, tasu või juurdepääsu platvormile. Punktiga 2 keelatakse platvormil kasutada automaatseid süsteeme platvormitöö tegijate eravestluste töötlemiseks. Keeld hõlmab nii töötegija isiklikke digitaalseid sõnumeid kui ka tema suhtlust teiste töötegijate või nende esindajatega. See tagab töötegijatele suhtluse minimaalse privaatsuse ning välistab võimaluse, et platvorm kasutab näiteks arutelu töötingimuste üle või kollektiivse tegevuse planeerimis t töötegija kahjuks. Keeld on seotud ka eelnõu § - s 14 sätestatud platvormitöötajate suhtluskanali tagamise nõudega. Punk ti s 3 sätestatakse keel d koguda isikuandmeid ajal, mil töötegija ei tee ega paku platvormitööd, näiteks kui ta ei ole rakendusse sisse logitud. S iin mõeldakse eelkõige asukoha tuvastamise andmeid , seadme kasutusandmeid või muid andmeid , mida platvorm võiks muidu koguda pideva taustaseire teel. Keeld kaits e b töötegijat olukorra eest, kus tema liikumist, tegevus t või sotsiaalset käitumist jälgitaks väljaspool töötegemist. Punktiga 4 keelatakse platvormil töödelda isikuandmeid , et prognoosida töötegija kavatsust kasutada mõnda Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigust, näiteks ühinemisvabadust, kollektiivläbirääkimisi või streiki. Keeld on vajalik, et platvorm ei looks algoritmilisi profiile töötegijate kohta ega n-ö ennustaks, kes võib liituda ametiühinguga või planeerida streiki . Selline andmetöötlus võiks viia diskrimineerivate või karistuslike otsusteni, mis oleksid vastuolus põhiõiguste olemusega. Punktis 5 loetletakse tundlikud isikuandmed , mille tuletamine automaatsete süsteemide abil on keelatud. Sellis ed andme d on etniline päritolu, rändestaatus, poliitilised või filosoofilised vaated, usulised veendumused, terviseseisund, puue, psühholoogiline seisund, ametiühingusse kuulumine, seksuaalelu või seksuaalne sättumus. Keeld ei hõlma ainult otsest tundlike andmete töötlemist, mis on niigi IKÜM i artikli 9 järgi üldjuhul keelatud, vaid laien eb ka automaatsete süsteemide abil järeldamisel põhinevale töötlemisele. Näiteks võib algoritm teha ebasoovitavaid järeldusi töötegija asukohast (sage viibimine kirikus või haiglas), suhtlusmustritest või käitumisandmetest. Punkt i s 6 sätestatakse keeld kasutada töötegija biomeetrilisi andmeid tema isiku tuvastamiseks võrdlemisel teiste isikute biomeetriliste andmetega ( nn üks mitmele tuvastusprotsess ) , näiteks kasutada näotuvastust, mis võrdleb töötegija nägu platvormi andmebaasis oleva suure hulga teiste isikute nägudega. Selline identifitseerimine on keelatud eelkõige seetõttu, et see võimaldab ulatuslikku ja varjatud jälgimist, mis ei ole töökorralduse seisukohast proportsionaalne. Üks mitmele tuvastusprotsess võimaldab töötegija t tuvastada kõigis olukordades, kus ta satub kaamera või muu sensori vaatevälja, mis looks tehnilise eeltingimuse massiliseks seireks või profileerimiseks . Keeld ei kehti üks ühele biomeetrilis e verifitseerimis e ehk protsessi korral , mille käigus kontrollitakse töötegija identiteeti tema enda varem antud biomeetriliste andmete alusel , näiteks turvalise sisselogimise eesmärgil . Selline töötlemine on lubatud, kui see vastab IKÜMis sätestatud tingimustele. Lõi k e 2 järgi kehtivad kõik lõikes 1 sätestatud piirangud ka lepingu sõlmimisele eelnevates etappides, sealhulgas värbamis- ja valikuprotsessi ajal , kuna ka kandidaadid võivad olla automatiseeritud seire suhtes haavatavad . P latvorm ei tohi näiteks analüüsida kandidaadi näoilmeid videointervjuu käigus emotsionaalse seisundi hindamiseks, profileerida kandidaate poliitiliste vaadete põhjal ega jälgida nende tegevust väljaspool kandideerimisprotsessi. Lõike 3 järgi laien eb samas paragrahvis sätestatud isikuandmete töötlemise piirangute kohaldamisala ka muudele automaatsetele süsteemidele, mida ei ole määratletud automaatsete seire- või otsustussüsteemidena. Säte lähtub direktiivi artik li 7 lõikest 3, mille kohaselt ei piirdu direktiivis ette nähtud keelud üksnes automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega, vaid kehtivad kõiki dele automaatse tele süsteem idele , mis teevad või toetavad otsuseid, millel on platvormitöö tegijale mis tahes mõju. Kuna platvormimajanduses kasutatav tehnoloogia on dünaamiline ja areneb kiiresti, võib platvormide kasutuses või neil arendamisel olla rohkem süsteeme, kui need kaks, mis on eelnõus nimetatud , kuid mis sellegipoolest avaldavad platvormitöö tegijale olulist mõju. Sellised süsteemid võivad olla näiteks: 1) soovitussüsteemid, mis suunavad töötegijat teatud ülesannete poole; 2) tehnilised lahendused, mis annavad töötegijale järjest intensiivsemaid tööpakkumisi , suurendades sel viisil vaimset survet; 3) süsteemid, mis kujundavad platvormitöö tegija nähtavust platvormil ja mõjutavad sellega tema võimalusi tööülesandeid saada . Eelnõu § 8 . Andmekaitsealane mõjuhinnang Lõi ke s 1 sätestatakse , et platvorm peab automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisel alati tegema IKÜM i artiklis 35 nimetatud andmekaitsealase mõjuhinnangu . Mõjuhinnangu kohustus tuleneb asjaolust, et automatiseeritud seire - ja otsustussüsteemid toovad kaasa isikuandmete töötlemise ulatuses , mis tõenäoliselt võib kaasa tuua suure riski füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele IKÜM i artik li 35 lõike 1 tähenduses. Mõjuhinnangu koostamisel tuleb hinnata nii IKÜMist tulenevate nõuete täitmist kui ka vastavust eelnõu §- s 6 sätestatud isikuandmete töötlemise piirangutele . Mõjuhinnang peab seetõttu käsitlema mitte üksnes tehnilist andmetöötluse turvalisust, vaid ka automatiseeritud süsteemidega kaasneva andmetöötluse vajalikkust, ee smärke, proportsionaalsust , teatud juhtudel õigustatud huvi kirjeldust ning leevendusmeetmeid. Erinevalt IKÜMi üldisest loogikast, mille kohaselt tehakse mõjuhinnang juhul, kui töötlemine võib olla suure riskiga, on platvormitöö valdkonnas tegemist alati suure riskiga töötlemisega. See tähendab, et mõjuhinnangu koostamine ei sõltu platvormi hinnangust riskitasemele, vaid on kohustuslik alati, kui kasutatakse automatiseeritud seire- , otsustus - või muid süsteeme. Lõi ke 2 kohaselt peab platvorm mõjuhinnangu koostamisel küsima platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning esitama koostatud hinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele. N õue on direktiivi artiklist 8 tulenev lisa kohustus, kuivõrd IKÜMi kohaselt on andmetöötlejal üksnes võimalus vajaduse korral puudutatud isiku te ar vamust küsida. Sätte eesmärk on tagada , et töötegijad või nende esindajad saa ksid hinnata, kas automatiseeritud süsteemide kasutamine on õiguspärane, vajalik ja proportsionaalne ning kas töötegija õigused ja vabadused on piisavalt kaitstud. P latvorm peab andma töötegijate esindajatele ülevaate automaatsete süsteemide kasutamisega kaasnevast andmetöötlusest , selle eesmärkidest, kasutatavatest andmekategooriatest, võimalike riskide hindamisest ja kavandatud kaitsemeetmetest. Kui platvormitöö tegijate esindajad ei ole teada või puuduvad, võib mõjuhinnangu teha kättesaadavaks platvormitöö tegijatele. Eelnõu § 9 . Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine Paragrahvi s 9 sätestatakse platvormi kohustus tagada automatiseeritud süsteemide kasutamise läbipaistvus ning töötegijate informeeritus süsteemidest , võttes üle direktiivi artikli 9 . Nõue täiendab IKÜMi artiklitest 12 – 15 tulenevaid läbipaistvuskohustusi ning kehtestab platvormitöö eripära arvestades täpsemad reeglid teabe sisu, vormi ja esitamise aja kohta. Automatiseeritud süsteemidel on platvormitöös otsene ja oluline mõju töötegijate töötingimustele , näiteks sellele, millist ja kui palju tööd pakutakse, kuidas hinnatakse töötulemusi, millist tasu makstakse ja millistel alustel piiratakse või suletakse töötegija konto , mistõttu on töötegijatel õigustatud saada selget ja arusaadavat teavet süsteemide toimimise kohta. Lõi ke s 1 sätestatakse tea v e, mille platvorm peab andma platvormitöö tegijatele ja nende esindajatele automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kohta. Teave tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning see peab olema selge ja arusaadav (mitte esitatud liialt tehnilises või juriidilises keeles) ja ka hõlpsasti kättesaadav. Lõike s 2 sätestatakse teave, mida platvorm peab automaatsete seiresüsteemide kasutamisel platvormitöö tegijatele esitama. Punktiga 1 nähakse ette, et platvorm peab platvormitöö tegijaid teavitama asjaolust , et automaatseid seiresüsteeme kasutatakse või et need võetakse kasutusele. Platvormitöö tegijal peab olema võimalik aru saada, kas ja milliseid töösoorituse või tööga seotud tegevuse jälgimise lahendusi platvorm rakendab, näiteks kas töötegija asukohta jälgitakse reaalajas, kas tööülesannete täitmise kiirust või töö ajal rakenduse kasutamist mõõdetakse ning kas teenusesaajate hinnangu i d kogutakse ja analüüsitakse automaatselt. P unkti s 2 sätestat akse kohustus selgitada, milliseid andme id ja tegevus i automaatsed seiresüsteemid kontrollivad, seiravad või hindavad, sealhulgas teenusesaajate hinnangud. N äiteks kas kogutakse ja hinnatakse töötegija asukoha, tööülesannete täitmise a ja , tööülesannete vastuvõtmise või tühistamise sagedus e , teenusesaajatega suhtluse või mu i d tööga seotud andme id . Teenusesaajate hinnangute na tuleb mõista näiteks reitinguid, tagasisidet kommentaaridena või kaebusi, mida süsteem võib kasutada töö kvaliteedi hindamiseks . P unktiga 3 nähakse ette kohustus selgitada seire eesmärki ja seda, kuidas süsteem seiret teeb. See tähendab, et platvorm peab platvormitöö tegijale arusaadavalt kirjeldama, milleks konkreetset seiresüsteemi kasutatakse (nt teenuse kvaliteedi tagamiseks, tööohutuse jälgimiseks, pettuste ennetamiseks või platvormi töökorralduse optimeerimiseks) ning millisel viisil seire t tehakse (nt GPS-andmete abil, tööülesannete täitmise aja mõõtmise kaudu, automaatse riskiskoori abil või klientide tagasiside koondamise ja analüüsi teel). Näiteks kui platvorm kasutab süsteemi, mis jälgib kulleri liikumiskiirust ja marsruuti , et hinnata teenuse õigeaegsust, tuleb seda töötegijale selgitada sellisel määral, et töötegija mõistaks seire loogikat ning selle võimalikku mõju tema tööle. P unkti s 4 sätestat akse kohustus teavitada automaatsetes seiresüsteemides töödeldavate isikuandmete vastuvõtjatest või vastuvõtjate kategooriatest ning isikuandmete mis tahes edastamisest või üleandmisest, sealhulgas kontserni s ees . See tähendab, et platvormitöö tegijal peab olema selgus, kas seireandmeid kasutavad üksnes platvormi enda töötajad ja süsteemid või edastatakse neid ka kolmandatele isikutele, näiteks analüü si - või IT-teenuse osutajatele või muudele koostööpartneritele. Samuti tuleb selgitada, kas andmeid edastatakse kontserni teistele üksustele, kui analüüs itakse k õigi üksuste andmeid või neid säilita takse kontserni s . T eabe eesmärk on tagada platvormitöö tegijale selgus tema isikuandmete liikumise st ning sel lest , ke llel on ligipääs tema tööga seotud seireandmetele . Andmete vastuvõtja d võivad olla näiteks platvormi üksused , nagu klienditugi, kvaliteedikontroll või riskikontroll , aga ka IT - teenuse pakkujad , analüütikud (firmasisesed ja -välised) või makse- ja arveldusteenuse pakkujad. Lõike s 3 sätestatakse teave, mida platvorm peab automaatsete otsustussüsteemide kasutamisel platvormitöö tegijatele esitama. Punktiga 1 nähakse ette, et platvorm peab platvormitöö tegijaid teavitama asjaolust , et automaatseid otsustussüsteeme kasutatakse või et need võetakse kasutusele. Platvormitöö tegijal peab olema võimalik aru saada, kas ja millisel määral tehakse platvormil otsuseid automatiseeritult või algoritmilise toe abil, näiteks tööülesannete jaotamisel, tasu kujundamisel või töötegija ligipääsu piiramisel platvormi võimalustele. P unktiga 2 kohustatakse platvormi loetlema ja kirjeldama automaatsete otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate otsuste kategooriaid. P latvormitöö tegijale tuleb selgitada, kas ja millisel määral mõjutavad automaatsed otsused näiteks tööülesannete pakkumist või nendest ilmajätmist, tasu suurust või selle korrigeerimist, töötegija nähtavust platvormil, ligipääsu teatud tööliikidele või tema konto kasutamise ajutist või püsivat piiramist. Näiteks peab olema arusaadav, kas tööülesannete pakkumise vähenemine tuleneb automatiseeritud otsustest või on selle taga inimese tehtud otsus. Teabe eesmärk on võimaldada platvormitöö tegijal mõista, kas ja mil määral võib süsteem mõjutada tema töötingimusi, ligipääsu tööle ja sissetulekut. P unktis 3 sätestat akse nõue selgitada ne id andmekategooria id ja peamis i parameetr eid , mida automaatne otsustussüsteem otsuste tegemisel arvesse võtab , ning nende parameetrite suhtelist tähtsust automaatsete otsuste tegemisel. P latvorm peab andma platvormitöö tegijale arusaadava ülevaate sellest, millised tegurid on otsuste tegemisel määravad ning kuidas platvormitöö tegija isikuandmed või käitumine otsuseid mõjutavad. Näiteks tuleb selgitada, kas kliendihinnangud mõjutavad tööpakkumiste saamist 20% või 80% ulatuses, kas kliendihinnangud mõjutavad töötegija töö võimalusi olulisemalt kui asukoht, kas tellimustest keeldumine vähendab automaatselt edasiste tööpakkumiste hulka või kas hilinenud tööülesannete täitmine suurendab automaatselt töötegija riskiskoori. Selline teave võimaldab platvormitöö tegijal paremini mõista, millised tema käitumise või töösoorituse aspektid võivad mõjutada süsteemi tehtavaid otsuseid . P unkt iga 4 nähakse ette kohustus esitada platvormitöö tegijale põhjendused automaatsete otsustussüsteemide tehtud või toetatud otsuste kohta, mis puudutavad tema konto piiramist, peatamist või sulgemist, tasu maksmisest keeldumist, lepingulist staatust või muid samaväärse või kahjuliku mõjuga otsuseid. Näiteks peab platvormitöö tegijale olema selgitatud, kas konto peatamise põhjuseks saab olla süsteemi poolt tuvastatud turvarikkumine, korduv tööülesande katkestamine, madal kliendihinnang või muu algoritmiliselt hinnatud riskitegur. Põhjenduste esitamise eesmärk on tagada platvormitöö tegijale reaalne võimalus mõista otsuse tegemise aluseid ja vajaduse korral otsus vaidlustada, sealhulgas pöörduda platvormi kontaktisiku poole otsuse selgitamiseks või taotleda otsuse läbivaatamist seaduses sätestatud korras. Lõikega 4 täpsustatakse teavitamiskohustust olukorras, kus platvorm kasutab automaatseid süsteeme, mis ei kvalifitseeru § 3 lõigetes 7 ja 8 määratletud automaatsete seire- või otsustussüsteemidena, kuid mis siiski teevad või toetavad otsuseid, mis mõjutavad platvormitöö tegijaid mis tahes viisil. Säte lähtub direktiivi loogikast, mille kohaselt tuleb läbipaistvuskohustuste täitmisel arvestada ka platvormide kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste kiire arenguga ning vältida olukord a , kus töötegijaid mõjutavad automaatsed otsused jääksid teavitamiskohustuse alt välja üksnes seetõttu, et kasutatav süsteem ei vasta automaatse seire- või otsustussüsteemi määratlusele . Platvorm peab esitama teabe igat liiki otsuste kohta, mida sellised automaatsed süsteemid teevad või toetavad ning millel on platvormitöö tegijatele mõju. Tegemist võib olla näiteks süsteemidega, mis kujundavad platvormitöö tegija nähtavust klientide jaoks või järjestavad tööpakkumisi viisil, mis mõjutab platvormitöö tegija võimalusi tööülesandeid saada , samuti süsteemidega, mis suunavad töötegijat teatud tööülesannete või töömustrite poole. Teavitamise eesmärk on võimaldada platvormitöö tegijal mõista, milliseid otsuseid platvormi tehnoloogilised lahendused tema suhtes teevad või milliseid otsuseid need toetavad. Erinevalt automaatsete otsustussüsteemide teavitamiskohustusest ei nähta lõikega 4 ette kohustust esitada muude süsteemide kasutamise korral otsuste põhjendusi ega kirjeldada otsuste aluseks olevaid parameetreid või nende suhtelist tähtsust. Piisav on, kui platvorm kirjeldab otsuste lii ke , mida need süsteemid teevad või toetavad, kuna eesmärk on tagada miinimumtasemel läbipaistvus nende süsteemide kasutamisest ja platvormitöö tegijatele avalduvast mõjust. Lõi ke s 5 sätest atakse , millisel viisil ja mill istel juhtudel tuleb sama paragrahvi lõi getes 2 – 4 nimetatud teave platvormitöö tegija le esitada. Teave tuleb anda kokkuvõtlikul kujul ja ulatuses, mis puudutab üksnes töötegijat otseselt mõjutavaid süsteeme (selmet esitada detailne, kõikehõlmav teave kõikide kasutusel olevate süsteemide kohta , mida käsitletakse järgnevas lõikes ) . Teave tuleb esitada kolmel juhul: hiljemalt esimesel platvormitöö tegemise päeval, enne muudatuste jõustumist, kui automaatsete süsteemide kasutamine, töö loogika või seiretingimused muutuvad , ning igal ajal töötegija nõudmise korral . Eesmärk on tagada, et töötegijal oleks tegelik võimalus oma käitumist ja otsuseid teadlikult kujundada ning et talle ei avalduks süsteemide mõju tagantjärele negatiivselt ja ootamatult. Lisaks tagatakse, et töötegijat ei koormataks liigse tehnilise teabega, kuid kõik tema seisukohast oluline oleks talle teada. Lõike s 6 käsitletakse lõigetes 2 – 4 nimetatud teabe esitamist kõikehõlmava l , üksikasjaliku l kujul ning loetle takse , kellele ja millal detailne info antakse . Kui lõikes 5 näh akse ette lõi getes 2 – 4 nimetatud teabe esitamine kokkuvõtlikul kujul ja üksnes ulatuses, mis puudutab konkreetset töötegijat mõjutavaid süsteeme, siis lõige 6 reguleerib kogu lõigetes 2 – 4 nimetatud teabe esitamist detailsel kujul , andes ülevaate kõikidest süsteemidest ning nende toimimisloogikast. Selline info tuleb anda viiel juhul: platvormitöö tegijale tema nõudmise l , platvormitöö tegijate esindajatele juba enne süsteemide kasutuselevõttu ja enne muudatuste jõustumist, kui automaatsete süsteemide kasutamine, tööloogika või seiretingimused muutuvad , samuti nende nõudmise korral . Info tuleb anda ka Tööinspektsioonile ja Andmekaitse Inspektsioonile nende nõudmisel. Teave võimaldab töötajate esindajatel ning järelevalveasutustel hinnata süsteemide õiguspärasust, läbipaistvust ning tegelikku mõju töötingimustele. Näiteks peab platvorm detailselt selgitama , kuidas toimib töötegija konto peatamis t soovitav algoritm, kas ja milliseid riskimudeleid see kasutab ning millised sisendid on otsuse tegemisel määravad. Lõike s 7 sätestatakse teavitamiskohustus ka tööle eelneva värbamis- ja valikuprotsessi ja lepingueelsete läbirääkimiste korra l . Platvorm peab enne protsessi algust esitama kandidaadile kokkuvõtliku teabe selles kasutatavate automaatsete süsteemide kohta. See tähendab näiteks, et kandidaadile tuleb teada anda, kui tema videointervjuu d analüüs itakse osaliselt automatiseeritult, kui tema sobivust hinnatakse mõne algoritmi abil või kui kandideerimisprotsess katkeb automaatselt teatud kriteeriumide mittetäitmisel. Nõude eesmärk on tagada, et isik teaks , millisel määral automaatsed süsteemid tema töölesaamist mõjutavad. Lõikega 8 nähakse ette platvormitöö tegija õigus saada ja üle kanda kõik platvormitöö käigus automaatsete s üsteemide abil loodud isikuandmed, s ealhulgas hinnangud, arvamused, reitingud ja muud töösoorituse põhjal tuletatud andmed. See õigus on laiem kui IKÜM i artiklis 20 sätestatud andmete ülekantavuse õigus, mis piirdub üldjuhul üksnes andmetega, mille isik on ise andmetöötlejale esitanud. Lõige 8 käsitleb ka platvormi loodud tuletatud andmeid, näiteks töösoorituse koondhinnanguid või automatiseeritud tulemusnäitajaid. Platvorm peab tagama selle õiguse teostamiseks tasuta ja tulemuslikud tehnilised vahendid, näiteks andmete allalaadimise funktsiooni kasutajaprofiilis või andmete otse edastamise teisele platvormile, ametiühingule või muule kolmandale isikule. Eesmärk on toetada töötegijate liikuvust platvormide vahel ning vältida olukorda, kus varasem tööajalugu ja reputatsioon on n-ö lukustatud ühe platvormi sisse. Eelnõu § 10 . Automaatsete süsteemide inimjärelevalve Paragrahviga 10 võetakse üle direktiivi artikkel 10 ning sätestatakse inimese tehtav järjepidev automaatsete süsteemide kasutamise järelevalve ning korrapärase mõjuhindamise nõu e . Paragrahv reguleerib nii järelevalve sisu, selle tegemise korda, vastutavate isikute pädevust ja kaitset kui ka meetmeid juhuks, kui tuvastatakse diskrimineerimise oht või õiguste rikkumine. Sätte eesmärk on tagada, et automaatsete süsteemide kasutami sel ei o leks platvormitöö tegijatele liigkahjulikku , diskrimineerivat või ebaõiglast mõju . Lõike s 1 sätestatakse platvormile kohustus tagada järjepidev inim ese tehtav järelevalve automaatsete süsteemide tehtavate või toetatavate otsuste mõju üle platvormitöö tegijatele. Järelevalve ei tohiks piirdu da pelgalt perioodilise kontrolliga, vaid eeldab pidevat ja süsteemset järel e valvet selle üle, kuidas algoritmilised otsused reaalselt mõjutavad platvormitöö tegijate töötingimusi, sissetulekut, töökoormust, ligipääsu tööülesannetele, kontode staatust , nende võrdset kohtlemist töökohal ning muid õigusi . Järelevalvekohustus ja mõjude hindamine on oluline juba süsteemide testimise korral. Nõue tuleneb asjaolust, et platvormitöö d korraldatakse suures ulatuses automatiseeritult ning töötegijal puudub enamjaolt otsene kontakt inim esega . Sellises olukorras võivad tööülesannete jagamine, töötempo kujunemine, tasu arvutamine või kliendihinnangute mõju töövõimalustele sõltuda üksnes algoritmilistest mudelitest. Inimjärelevalve eesmärk on tagada, et sellised süsteemid ei hakkaks toimima iseseisvalt ebasoovitaval viisil, mis näiteks seab ootamatult ohtu platvormitöö tegija sissetuleku , kohtleb teda ebaõiglaselt või tekitab põhjendamatut survet. Lõike 2 kohaselt hinnatakse lõikes 1 sätestatud inimjärelevalve käigus vähemalt kord iga kahe aasta jooksul kõiki automaatsete süsteemide otsus eid , seejuures kaasatakse hindamisse ka platvormitöötajate esindajad , kui nad on olemas . Mõjuhinnangu eesmärk ei ole kontrollida üksnes süsteemi tehnilist toimimist, vaid hinnata konkreetsete automaatsete otsuste tegelikku mõju platvormitöö tegijate töötingimustele, sissetulekule , selle prognoositavusele ja õiglasele kohtlemisele . Mõjuhinnang võib sisaldada näiteks analüüsi selle kohta, kas tööülesannete jaotus eelistab süsteemselt teatud töötegijate rühmi, kas hinnangusüsteem mõjutab ebaproportsionaalselt mõne töötegija ligipääsu tööle või kas tasu kujunemise loogika on läbipaistev ja prognoositav. Platvormitöötajate esindajate kaasamine tagab, et hindamisel võetakse arvesse ka töötegijate praktilist kogemust ja tegelikke probleeme, mitte üksnes tehnilist vaadet. Lõike 3 kohaselt peavad järelevalvajatel ja mõju hindajatel olema selleks vajalikud volitused, pädevus ja väljaõpe , sealhulgas läbitud TLS i § 28 lõike 2 punktis 5 sätestatud koolitus. See tähendab, et piirduda ei tohi formaalse järelevalve määramisega, vaid tuleb tagada , et järelevalve te gijad suudavad sisuliselt analüüsida ja hinnata algoritmiliste otsuste mõju ning vajaduse korral sekkuda. Sät tega nähakse ette , et järelevalvajatel peab olema ka reaalne otsustusõigus, sealhulgas õigus vajaduse korra l automaatseid otsuseid muuta või tühistada. Näiteks juhul, kui automaatne süsteem piirab töötegija ligipääsu tööülesannetele , peab järelevalvet te geval isikul olema õigus see otsus läbi vaadata, hinnata selle põhjendatust ja vajaduse korra l seda muuta. Lõikega 4 pannakse platvormile kohustus võtta konkreetseid meetmeid, kui inimjärelevalve või mõjuhindamise käigus ilmneb märkimisväärne diskrimineerimise oht või kui tuvastatakse, et automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsused on rikkunud platvormitöö tegija õigusi. Sellised meetmed võivad hõlmata süsteemi ümberseadistamist, otsustusloogika muutmist või vajaduse korral kogu automaatse süsteemi kasutamise lõpetamist. Oluliseks diskrimineerimisohuks võib pidada näiteks olukorda, kus algoritm eelistab tööülesannete jagamisel järjekindlalt teatud vanuse, soo, rahvuse või asukohaga töötegijaid. Õiguste rikkumine võib seisneda näiteks alusetus konto peatamises, tasu maksmisest keeldumises või tasu vähendamises või töövõimaluste piiramises ilma piisava põhjenduseta. Sätte eesmärk on muuta mõjuhindamine praktiliselt tulemuslikuks, mitte üksnes formaalseks aruandluseks. Lõike s 5 sätestatakse, et hindamis tulemused edastatakse platvormitöötajate esindajatele ning nende nõudmisel ka üksikutele platvormitöö tegijatele, Tööinspektsioonile ja Andmekaitse Inspektsioonile. Sellega tagatakse läbipaistvus ning võimalus võtta hinnangu tulemusi arvesse nii töötajate huvide kaitsel kui ka riikliku s järelevalve s . Näiteks võib töötegija, kes kahtlustab, et ta saab liiga vähe tööülesandeid algoritmilise vea tõttu, nõuda eelkirjeldatud mõjuhinnangu esitamist , et hin nata , kas sarnaseid juhtumeid on täheldatud ka varem . Samuti võimaldab see Tööinspektsioonil ja Andmekaitse Inspektsioonil paremini hinnata, kas automaatsete süsteemide kasutamine vastab õigusaktide nõuetele. Lõike s 6 sätestatakse keeld teha platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise, lõpetamise või piirangute kehtestamise ning muude samaväärse kahjuliku mõjuga otsus eid üksnes automaatse süsteemi poolt. Sellised otsused peavad alati olema inimese tehtud , isegi juhul, kui automaatne süsteem on otsuse tegemist toetanud. Piirangud konto suhtes võivad hõlmata näiteks ligipääsu piiramist tööpakkumistele, töövõimaluste blokeerimist või konto ajutist sulgemist. Kuna sellised otsused mõjutavad otseselt platvormitöö tegija sissetulekut, on seadusandja pidanud vajalikuks tagada, et nende üle teeb lõppotsuse inimene, kes suudab hinnata nii otsuse põhjendatust kui ka selle mõju konkreetsele isikule. Eelnõu § 1 1 . Automaatsete otsuste selgitamine, läbivaatamine ja parandamine inimese poolt Paragrahv iga 11 võ etakse üle direktiivi artik kel 11 ning sätestatakse platvormitöö tegijate õigus saada automaatsete otsuste kohta selgitusi ja neid otsuseid vaidlustada ning vajaduse korral nõuda nende ülevaatamist või kahju hüvitamist. Säte täiendab IKÜM i artiklites 21 ja 22 reguleeritud automatiseeritud otsustamise korda ning arvestab platvormitöö eripära, kus töö juhtimine ja olulise mõjuga otsused tehakse sageli algoritmiliste süsteemide abil. Selle eesmärk on tagada, et platvormitöö tegijal oleks võimalus mõista teda puudutavaid otsuseid, pidada nendes olukordades vajaduse korral nõu pädeva inimesega ning kaitsta oma õigusi , kui otsus mõjutab oluliselt tema sissetulekut või ligipääsu tööle. Lõike s 1 sätestatakse platvormitöö tegija õigus saada tema nõudmisel viivituseta suuline või kirjalik selgitus automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsuse kohta. Selgitus peab olema esitatud selgelt ja arusaadavalt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning see peab võimaldama töötegijal mõista, millistel asjaoludel ja millise loogika alusel konkreetne otsus tema suhtes tehti. Selgituse eesmärk ei ole üksnes formaalne teavitamine, vaid sisuline selgitus otsuse põhjustest, näiteks millised andmed, hinnangud või käitumismustrid otsust mõjutasid. Sät te s nä hakse ühtlasi ette, et platvorm peab tagama platvormitöö tegijale võimaluse võtta otsuse selgitamiseks ühendust pädeva, väljaõppinud ja volitatud kontaktisikuga. See tähendab, et töötegija ei tohi jääda suhtlema üksnes juturobotiga , vaid tal peab olema võimalus pöörduda konkreetse inimese poole, kes suudab selgitada otsuse tausta ja faktilisi asjaolusid ning kellel on piisavad volitused otsuse sisuliseks arutamiseks. Näiteks juhul, kui töötegija konto nähtavust on süsteemselt piiratud, peab ta saama inimeselt selgituse, millised tegurid seda mõjutasid ja kas olukorda on võimalik parandada. Lõike s 2 täpsustatakse, et eriti suure mõjuga otsuste korral on platvorm kohustatud esitama platvormitöö tegijale kirjaliku põhjenduse viivituseta ja hiljemalt otsuse jõustumise kuupäeval. Sellis ed otsus ed on töötegija konto piiramine, peatamine või sulgemine, tasu maksmisest keeldumine tehtud töö eest, platvormitöö tegija lepingulise staatuse muutmine ning muud samaväärselt kahjuliku mõjuga otsused, samuti otsused, mis mõjutavad oluliselt töösuhte või muude lepinguliste suhete olulisi aspekte. E esmärk on tagada, et platvormitöö tegija ei satuks ootamatult olukorda, kus tema ligipääs tööle või sissetulekule katkeb ootamatult ja ilma põhjenduseta . Näiteks juhul, kui platvorm keeldub maksmast tasu tehtud töö eest automatiseeritud pettusetuvastuse -alase otsuse alusel, peab töötegija saama kirjaliku põhjenduse, milles on välja toodud, millistel alustel süsteem sellise järelduse tegi. Selline põhjendamiskohustus suurendab läbipaistvust ja võimaldab töötegijal hinnata, kas otsus on õiguspärane või vajab vaidlustamist. Lõikega 3 antakse platvormitöö tegijale ja tema esindajale õigus taotleda lõikes 2 nimetatud otsuse läbivaatamist. Platvorm on kohustatud vastama sellisele taotlusele 14 kalendripäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning esitama vastuses täpsed ja asjakohased põhjendused. Taotluse peab läbi vaatama inimene ning see eeldab otsuse sisulist kaalumist . E esmärk on tagada töötegijale tegelik vaidlustamisõigus , kui ta leiab, et automaatse süsteemi tehtud otsus on ekslik, ebaproportsionaalne või tema õigusi rikkuv. Näiteks võib platvorm automaatselt tuvastada väidetava pettusekahtluse ning keelduda töötegijale tehtud töö eest tasu maksmast. Platvormitöö tegijal on sellisel juhul õigus nõuda, et inimene hindaks uuesti, kas pettusekahtlus o n põhjendatud, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, mitte üksnes algoritmilist mustrit. Lõikega 4 nähakse ette, et kui ükskõik mi llisel ajahetkel tuvastatakse, et automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsused on rikkunud platvormitöö tegija õigusi, peab platvorm olukorra parandama esimesel võimalusel ja hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kui otsust ei ole võimalik enam tagasi pöörata, on platvorm kohustatud hüvitama töötegijale tekitatud kahju. Lisaks parandamise le ja hüvitamise le on platvormil kohustus võtta tarvitusele meetmed, et vältida s elliste olukordade tekkimist tulevikus. See võib tähendada näiteks automaatse otsustusmudeli muutmist, selle riskiparameetrite ümberhindamist või vajaduse korra l ka kogu süsteemi kasutamise lõpetamist. Sätte eesmärk on vältida juhtumeid , kus üksik otsus küll parandatakse, kuid viga süsteemi otsustusloogikas se jääb alles ja tekitab edaspidi uusi rikkumisi. Lõike s 5 sätestatakse normide vahekorra selguse huvides, et seda paragrahvi ei kohaldata platvormitöö tegijatele, kes on ühtlasi määruse (EL) 2019/1150 tähenduses ärikasutajad. Nimetatud määrus reguleerib veebipõhiste vahendusteenuste osutajate ja ärikasutajate vahelisi suhteid ning sisaldab erisätteid mh oluliste otsuste põhjendamise ning kaebuste menetlemise kohta. Sellisel juhul kohaldatakse automaatsete otsuste selgitamise ja vaidlustamise suhtes eeskätt nimetatud määruses sätestatud erireegleid, mitte § 11. N orm on vajalik eelkõige juhtude ks , kus platvormi kaudu tegutsev at isik ut ei saa võrrelda töötaja või töösarnases olukorras olev a platvormitöö tegija ga , kuna ta tegutseb ettevõtjana ning kasutab platvormi vahendusteenust oma majandustegevuse korraldamiseks. Selliste ks juhtude ks on Euroopa Liidu õiguses ette nähtud eraldi ja spetsiifilisem kaitseraamistik, mille eesmärk on tagada ärikasutajatele läbipaistvus, õiglane kohtlemine ning tõhus vaidluste lahendamise mehhanism. Eelnõu § 1 2 . Platvormitöötaja töötervishoid ja - ohutus Paragrahviga 1 2 võetakse üle direktiivi artikkel 12 ning sätest atakse platvormitöötajate töötervishoiu ja tööohutuse tagamise erireeglid automaatsete süsteemide kasutamise ko rral . Reeglite eesmärk on tagada, et algoritmiline juhtimine, automaatne seire ja otsustamine ei kahjustaks platvormitöötajate füüsilist ega vaimset tervist ning et nende töökorraldusega seotud riskid oleksid süstemaatiliselt hinnatud ja maandatud. Säte seob platvormitöö töötervishoiu - ja tööohutus alased nõuded kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seadusega ning täpsustab seda platvormitöö eripära arvestades. Lõi k e 1 punkti s 1 sätestatakse platvormile kohustus hinnata töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 13 4 sätestatud töökeskkonna riskianalüüsi ja tegevuskava koostamisel eraldi automaatsete seire- ja otsustus süsteemide kasutamisega kaasnevaid riske platvormitöötajate tervisele ja ohutusele. See peab muu hulgas kajastama tööõnnetuste riske, psühhosotsiaalseid riske ning ergonoomilisi riske, samuti tuleb hinnata rakendatud abinõude piisavust nende riskide maandamiseks. Olukord tuleb r egul eerida, kuna algoritmiline juhtimine võib oluliselt mõjutada töö tempot, töökoormuse jaotust ja töö intensiivsust. Näiteks võib automaatne tööülesannete jagamise süsteem suunata kullerile järjest suurema hulga tellimusi lühikese aja jooksul, mis suurendab liiklusõnnetuse riski. Psühhosotsiaalse riski näitena võib tuua pideva hindamise, reitingusüsteemide ja tulemusmõõdikute tekitatud stressi ja töö ebakindluse. Ergonoomilised riskid võivad tekkida näiteks olukorras, kus töötempo ja tööasendite muutumine on täielikult algoritmi juhitav ning töötajal puudub võimalus töökoormust ise reguleerida. P unkti 2 kohaselt peab platvorm võt ma kasutusele asjakohased abinõud automaatsete seire- ja otsustus süsteemidega seotud riskide vältimiseks või vähendamiseks. R iskianalüüsi käigus tuvastatud ohtudele peavad järgnema reaalsed ja tõhusad ennetavad ning kaitsvad meetmed , n t töötempo piirangud, kohustuslik ud puhkepaus id , automaatsete sanktsioonimehhanismide ümberkujundami ne nii , et need ei avaldaks töötegijale ebaproportsionaalset survet , või tööülesannete jagamise reeglite muutmi ne , et välti da töö liigset kuhjumist lühikes s e aja vahemikku. Samuti psühholoogilise toe võimaldami ne või mu u d stressi vähendavad töökorralduslik ud lahendus ed . Punkti s 3 sätestatakse keeld kasutada automaatseid seire- ja otsustus süsteeme viisil, mis avaldab platvormitöötajale põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise. Põhjendamatu surve võib avalduda näiteks olukorras, kus töötegijat karistatakse automaatselt tööülesannete vastuvõtmisest keeldumise eest viisil, mis sunnib teda tegema tööd ka puhkuse arvelt või talle ohtlikes tingimustes , näiteks suure väsimuse korral . Füüsilise tervise ohtu seadmise näite na võib tuua olukorra, kus algoritm sunnib jalgrattakullerit hoidma ebarealistlikku keskmist kiirust sõltumata ilmaoludest. Vaimse le tervise le võib ohtu põhjustada pidev jälgimine, sanktsioonide ettearvamatus ning töö ebakindlus, mis tuleneb täielikult automatiseeritud töökorraldussüsteemidest. Sätte eesmär k on tagada, et tehnoloogiline juhtimine ei hägustaks tööandja vastutust töötaja tervise ja ohutuse eest tööl ning et automatiseerimine ei viiks ootamatult töötingimuste märkimisväärse halvenemiseni. Punkti s 4 sätestatakse platvormi kohustus tagada tööohutuse ja töötervise rikkumistest teavitamise kanal. Sätte eesmärk on tagada platvormitöötajatele võimalus teatada töö tegemisega seotud ohust, tervisekahjustuse riskist, vägivalla või ahistamise juhtumist või muust tööohutuse ja töötervisega seotud probleemist, sealhulgas juhtudest, kus automaatsed süsteemid põhjustavad või võimendavad tervise- ja ohutusriskide realiseerumist . Teavitamiskanali olemasolu võimaldab platvormil probleemidele kiiresti reageerida ning rakendada asjakohaseid ennetavaid või korrigeerivaid meetmeid, sealhulgas vajaduse korral kohandada automaatsete süsteemide tööloogikat või platvormi töökorraldusreegleid. Lõike 2 kohaselt laien evad paragrahvis sätestatud nõu ded ka muudele automaatsetele süsteemidele, mida ei ole määratletud automaatsete seire- või otsustussüsteemidena. Säte lähtub direktiivi artik li 12 lõikest 4 , mille kohaselt ei piirdu direktiivi nõuded üksnes automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega, vaid on ette nähtud kõiki dele automaatse te le süsteem idele , mis teevad või toetavad otsuseid, millel on platvormitöötajatele mis tahes mõju. P latvormimajanduses kasutatav tehnoloogia areneb kiiresti ja platvormide l võib olla kasutuses või arendamisel süsteeme, mida eelnevad kaks definitsiooni ei kata, kuid mis sellegipoolest avaldavad platvormitöö tegijale olulist mõju. Sellised süsteemid võivad olla näiteks: 1) soovitussüsteemid, mis suunavad töötegijat teatud ülesannete poole; 2) tehnilised lahendused, mis annavad töötegijale järjest intensiivsemaid tööpakkumisi, suurendades sel moel vaimset survet; 3) süsteemid, mis kujundavad platvormitöö tegija nähtavust platvormil ja mõjutavad sellega tema võimalusi tööülesandeid saada. Eelnõu § 1 3 . Informeerimine ja konsulteerimine automaatsete süsteemide kasutuselevõtu või muutmise korral Paragrahv iga 1 3 võetakse üle direktiivi artikkel 13 ning laiendatakse platvormitöötajate informeerimise ja konsulteerimise õigust lisaks töötajate usaldusisiku seaduse (TUIS) § - s 20 sätesta tud olukordade le ka automaatsete seire- ja otsustus süsteemide kasutuselevõtu ja olulise muutmise ga seotud olukordadele . Sätte eesmärk on tagada, et platvormitöötajate esindajatel või nende puudumise korra l platvormitöötajatel oleks vara kult teave ja ka tegelik võimalus osaleda otsustusprotsessis enne, kui uued automaatsed süsteemid või algoritmid hakkavad mõjutama platvormitöötajate töökorraldust, töötingimusi, sissetulekut või lepingulist staatust. Paragrahv on täienduseks TUISile ega kitsenda se lle s sätestatud õigusi. Lõikega 1 nähakse ette, et platvorm peab TUIS i 5. peatükis sätestatud informeerimise ja konsulteerimise tegema ka enne automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutuselevõttu või nende olulist muutmist. See tähendab, et platvorm ei tohi võtta kasutusele uusi algoritmilisi juhtimislahendusi ega teha olemasolevates süsteemides olulisi muudatusi enne, kui platvormitöötajate esindajaid on teavitatud ja nendega on toimunud selle sisuline arutelu. A utomaatsed süsteemid mõjutavad otseselt töökorraldust ja individuaalseid töötingimusi, sealhulgas tööülesannete jaotust, tööaega, sissetuleku kujunemist, ligipääsu tööle, koolitusvõimalusi ja isegi lepingulist staatust , muu hulgas näiteks olukordades, kus algoritmiline aktiivsuse hindamine viib töötegija staatuse automaatse muutmiseni aktiivsest kasutajast mitteaktiivseks, millega võib kaasneda ligipääsu kadumine tööpakkumistele või lepingu lõppemine . Samuti n äiteks juhul, kui platvorm plaanib võtta kasutusele uue algoritmilise hindamissüsteemi, mis hakkab senisest ulatuslikumalt mõjutama töötegijate ligipääsu tööpakkumistele, peab see otsus olema töötajate esindajatega või nende puudumise korra l töötajatega enne läbi arutatud, mitte teatavaks tehtud alles pärast süsteemi rakendumist. Kui esindajate puudumisel peetakse aru platvormitöötajatega, peab neile esitatav info olema selge, läbipaistev ja hõlpsasti arusaadavalt kirja pandud . Informeeri da ja konsulteeri da tuleb samadel alustel ja korras nagu töötajate usaldusisiku seaduses, mis lähtub Euroopa Liidu töötajate teavitamise ja ärakuulamise üldraamistikust . See tähendab muu hulgas , et teave peab olema esitatud õigeaegselt, piisava põhjalikkusega ning sellisel viisil, et esindajatel oleks võimalik kujundada sisuline seisukoht enne lõpliku otsuse tegemist. Kui informeerimine ja konsulteerimine toimub esindajate puudumisel platvormitöö tegijatega, tuleb teave esitada läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt. Tegemist ei ole pelgalt teavitamiskohustusega, vaid sotsiaalse dialoogi tagamisega tehnoloogiliselt keerukas ja kiiresti arenevas töökeskkonnas. Lõike s 2 sätestatakse , et juhul, kui platvormitöötajate esindajad või nende puudumisel platvormitöötajad kasutavad TUIS i § 21 lõikes 5 sätestatud õigust kaasata informeerimise ja konsulteerimise käiku ekspert, on platvorm kohustatud katma eksperdi kaasamisega seotud mõistlikud kulud, kui platvormi juures töötab vähemalt 250 töötajat. Sätte eesmär k on tagada, et platvormitöötajate esindajatel oleks tegelik ja sisuline võime hinnata tehnoloogiliselt keerukaid algoritmilisi süsteeme . Automaatsete otsustus- ja seiresüsteemide toimimisloogika, riskimudelid, andmeanalüüs ja otsustusparameetrid võivad olla sedavõrd tehnilised, et erialase abita ei ole töötajate esindajatel võimalik nende mõju töötingimustele adekvaatselt hinnata. Näiteks uue tehisintellektil põhineva tööülesannete jaotamise süsteemi puhul tuleb võib olla kaasata andmeteaduse või töötervishoiu spetsialist, et hinnata, kas süsteem võib kaasa tuua ebavõrdset kohtlemist, ülemäärast töökoormust või terviseriske. Kulude kandmise kohustus on seotud platvormi suurusega ning rakendub üksnes juhul, kui platvormi juures töötab Eestis vähemalt 250 töötajat. Sellega tagatakse, et väiksematele ettevõtjatele ei tekiks ebaproportsionaalset rahalist koormust, samal ajal kui suurematelt platvormidelt eeldatakse suuremat vastutust sotsiaalse dialoogi sisulise toimimise tagamisel. Kulude mõistlikkuse nõue tähendab, et platvorm ei pea katma ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, vaid üksnes selliseid, mis on põhjendatud konkreetse hinnatava süsteemi keerukuse ja mõju ulatusega. Kulu põhjendatuse hindamisel võib vajaduse korra l arvesse võtta näiteks konkreetse teema komplekssust või uudsust , läbitöötamist vajanud dokumentide või lehekülgede arvu, ekspertide tunnihinda või seda, kui suure mõjuga on muudatus . Eelnõu § 1 4 . Teabe esitamise kohustus P aragrahvi s 14 sätestatakse platvormile kohustus esitada perioodiliselt teavet nii Tööinspektsioonile kui ka platvormitöö tegijate esindajatele. Sätte eesmärk on suurendada platvormitöö läbipaistvust, toetada järelevalveasutuste võimet kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist ning võimaldada platvormitöö tegijate esindajatel oma ülesandeid tõhusalt täita . Teabe kogumine ja esitamine on oluline ka selleks, et tuvastada väärklassifitseerimis t , varjatud töösuhteid või deklareerimata tööd ning aidata seeläbi ka asa ka õiglasele konkurentsile platvormide vahel. Paragrahviga võetakse üle direktiivi artikkel 17. Lõike s 1 sätestatakse teave , mille platvorm peab Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele kättesaadavaks tegema . See tähendab, et teavet ei pea eraldi esitama, vaid võib Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele olla kättesaadav näiteks kokkulepitud lingi vahendusel või olla platvormi soovi korral avaldatud näiteks platvormi veebilehel . Lõi k e 1 punkt i s 1 sätestatakse platvormi kohustus esitada andmed platvormitöö tegijate koguarvu kohta, eristades need lepingu liigi (nt tööleping, käsundusleping, töövõtuleping, muu võlaõiguslik leping) ja tehtud töötundide alusel . Teave lepingu liikide kasutuse kohta on oluline selleks, et hinnata, kui suur osa platvormitööst t ehakse töösuhete vormis ning kui ulatuslik on iseenesele tööandjate osakaal platvormitöös. Platvormitöö tegijate arv eristatuna töötatud tundide arvu järgi tähendab, et töötegijad tuleb rühmitada nende tegeliku töökoormuse järgi (nt kuni 10 tundi nädalas, 10–20 tundi nädalas, üle 20 tunni nädalas). Selline jaotus võimaldab hinnata, kui suurele osale platvormitöö tegijatest on platvormitöö peamine sissetulekuallikas ning kui paljude puhul on tegemist pigem juhutööga. Punkti s 2 sätestatakse platvormi kohustus esitada platvormitöö tegijatele kehtivad üldtingimused. Üldtingimused võivad muu hulgas sisaldada töö tegemise korda, tasustamispõhimõtteid, poolte vastutust, sanktsioone, konto peatamise või sulgemise aluseid ning vaidluste lahendamise korda. See teave on oluline nii töötingimuste läbipaistvuse tagamiseks kui ka selleks, et esindajad ja järelevalveasutused saaksid hinnata, kas lepingutingimused on kooskõlas seadustest tulenevate nõuetega. Punkti s 3 sätestatakse platvormi kohustus esitada nimekiri vahendajatest, kellega tal on lepinguline suhe. Vahendajate kasutamine on platvormitöös laialt levinud ning võib kaasa tuua keerukaid vastutusahelaid. Vahendajate loetelu avaldamine võimaldab ennetada olukordi, kus vastutus hajub mitme osa lise vahel , ning aitab järelevalveasutustel vajaduse korra l tõhusamalt kavandada järelevalvet. Lõike s 2 sätestatakse lõikes 1 nimetatud teabe ajakohastamise aeg ja sagedus. Platvorm ajakohastab kaks korda kalendriaastas , teise ja neljanda kvartali lõpuks lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud teabe. Andmed esitatakse viimase aruandlusperioodi kohta, näiteks teise kvartali lõpuks esitatav teave peab kajastama perioodi jaanuarist kuni juuni lõpuni. Mikro -, väike - ja keskmise suurusega ettevõtetel võimaldatakse esitada lõikes 1 nimetatud tea v e vaid üks kord aastas, neljanda kvartali lõpuks. Erandi eesmärk on vähendada väiksemate platvormide halduskoormust . Lõike 1 punktis 2 nimetatud teave ajakohastatakse iga kord, kui tingimusi muudetakse. Teabe korrapärane ajakohastamine võimaldab jälgida platvormitöö mahu ja korralduse muutusi ajas. Lõi kega 3 antakse Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele õigus nõuda platvormilt juurde lõikes loetletud statistilist teavet . Andmete hulgast peavad olema välja arvatud ne nde platvormitöö tegija te andmed , kes teevad platvormitööd väga harva ning see võiks statistikat oluliselt mõjutada. Lõi k e 3 punkt i 1 kohaselt peab platvorm nõudmise korral suutma eristada regulaarseid platvormitöö tegijaid juhuslikest ning esitama nende arvu jaotatuna kogu platvormil tegutsemise kestuse järgi (nt kuni 6 kuud, 6–12 kuud, 1 – 2 aastat, jne ). See võimaldab hinnata, kas platvormitöö on pigem ajutine või pikaajaline töövorm ning kui suur osa töötegijatest on platvormiga püsivalt seotud. Punkt i 2 kohaselt peab platvorm Tööinspektsiooni või platvormitöö tegijate esindajate nõudmisel esitama regulaarsete platvormitöö tegijate keskmise nädalase töötundide arvu nõudja määratud ajavahemiku kohta . T egemist on koondnäitajaga, mis arvutatakse sellel ajavahemikul tehtud töötundide alusel ning kajastab töötegijate tegelikku keskmist töökoormust. Punkt i 3 kohaselt peab platvorm nõudmise korra l esitama korrapäraselt platvormitöö d teg evate platvormitöö tegijate keskmise sissetuleku. Teave aitab hinnata, kas platvormitöö tagab elatusmiinimumi ületava sissetuleku ning võimaldab võrrelda platvormitöö kaudu teenitavat tasu näiteks keskmise töötasuga. Lõi ke s 4 sätesta takse , et Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajatel on õigus nõuda platvormilt täpsustusi, selgitusi ja lisa teavet selles paragrahvis nimetatud teabe kohta. Platvorm on kohustatud vastama põhjendamatu viivituseta ning sisuliselt põhjendatud vastusega. See tähendab näiteks kohustust selgitada, milliste andmete alusel on arvutatud keskmine sissetulek või kuidas on määratletud regulaarne platvormitöö , samuti on õigus küsida andmeid individuaalsete töölepingute ja nende sisu kohta. Eelnõu § 1 5 . Platvormitöö tegijate suhtluskanal P aragrahv 15 sätestab platvormi kohustuse tagada platvormitöö tegijatele võimalus omavahel ning platvormitöö tegijate esindajatega turvaliselt ja konfidentsiaalselt platvormi või muu samaväärselt tõhusa vahendi kaudu suhelda . Sätte eesmärk on luua platvormitöö eripärast lähtuv toimiv suhtluskeskkond , kuna platvormitööle on iseloomulik ühise füüsilise töökeskkonna puudumine. See eristab platvormitöö tavapärasest töösuhtest, kus töötajatel on loomulik võimalus suhelda tööruumides, vahetada infot ja kujundada ühist arusaama oma töötingimustest. Suhtluskanal on oluline selleks, et platvormitöö tegijad saaksid vahetada kogemusi, arutada töötingimusi, algoritmiliste otsuste mõju, tasustamise küsimusi ja töökorraldust puudutavaid probleeme ning vajaduse korral koordineerida oma ühiste huvide kaitset. Samuti peab olema tagatud võimalus, et platvormitöö tegijate esindajad – näiteks ametiühingud või muud esindusorganid – saavad platvormitöö tegijatega kontakti võtta ning neid teavitada nende õigustest, käimasolevatest läbirääkimistest või muudest tööalastest küsimustest. Seadus ei sea suhtluskanali tehnilisele lahendusele ranget vorminõuet, vaid näeb ette, et see võib olla tagatud platvormi enda digitaristu kaudu või muu sama tõhusa vahendi abil. See võib tähendada näiteks platvormi rakendusse või veebikeskkonda integreeritud vestlusfunktsiooni, samas võib suhtlus olla tagatud ka eraldi, selleks ettenähtud keskkonna või suhtlusrakenduse kaudu ( n t Teams või Slack) . Oluline on, et suhtlus toimuks turvaliselt ja konfidentsiaalselt ning vastaks IKÜM i nõuetele. See tähendab, et suhtluskanalid peavad olema tehniliselt turvatud ning platvorm ei tohi kasutada neid kanaleid platvormitöö tegijate tegevuse jälgimiseks, hinnangu andmiseks ega muul kontrolli eesmärgil. Paragrahv paneb platvormile selgesõnalise kohustuse hoiduda töötegijate omavahelise ja esindajatega peetava suhtluse jälgimisest, salvestamisest või analüüsimisest. Kui suhtluskanalite kasutamisega kaasnevad kohustused sisu modereerimiseks, näiteks vägivalla, vaenuõhutuse või muu õigusvastase sisu tõkestamiseks, võib platvorm korraldada modereerimise kolmanda isiku kaudu, kui see ei too kaasa sisulist sekkumist töötegijate omavahelisse suhtlusesse ega nende õiguste piiramist. Eelnõu § 1 6 . Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest ja lepingu ülesütlemise korral P aragrahviga 16 võetakse üle direktiivi artiklid 22 ja 23 ning see kehtestab platvormitöö tegijatele kaitse ebasoodsa kohtlemise, lepingu lõpetamise ning muude samaväärse mõjuga meetmete eest, kui nad kasutavad seadusest tulenevaid õigusi. Sätte eesmärk on tagada, et platvormitöö tegijad saaksid oma õigusi kasutada hirmuta kaotada sissetulek või võimaliku survemehhanismi või kaudsete sanktsioonide pärast . Sättega kaitstakse ka neid platvormitöö tegijaid, kes toetavad teiste töötegijate õiguste kaitset , või platvormitöötajaid, kes täidavad seadusest tulenevaid järelevalve- ja esindus ülesandeid . Lõi ke 1 kohaselt ei tohi platvorm kohelda platvormitöö tegijat ja platvormitöö tegija esindajat ebasoodsalt seetõttu, et nad toetu vad oma õigustele, juhi vad tähelepanu oma õiguste rikkumisele või toeta vad teis i platvormitöö tegija id nende õiguste kaitsel. Ebasoodsa kohtlemise all tuleb mõista igasugust platvormi tegevust, millega töötegija olukorda halvendatakse vastusammuna tema õiguste kasutamisele. E basoodne kohtlemine võib väljenduda näiteks selles, et pärast kaebuse esitamist vähendatakse töötegijale pakutavate tööülesannete hulka, talle hakatakse pakkuma vähem tulusaid tellimusi, tema konto nähtavus klientidele halveneb või talle rakendatakse tavapärasest rangemat järelevalvet. Samuti võib ebasoodne kohtlemine avalduda ka hilisema ja kaudse tagajärjena, näiteks sissetuleku märgatava vähenemisena , olukord ades , kus platvormitöö tegija aitab teist töötegijat, näiteks annab tunnistajana ütlusi, osaleb kollektiivses pöördumises või toetab kaebuse koostamist. Kaitse kohaldub k õi gile õiguste nõudmisele suunatud tegevust ele . Lõike s 2 sätestatakse selgesõnaliselt, et platvorm ei või platvormitöö tegijaga sõlmitud lepingut üles öelda , kohaldada tema suhtes muid samaväärse mõjuga meetmeid või neid ette valmistada põhjusel , et t öötegija on kasutanud seaduses sätestatud õigusi. Tegemist on ebasoodsa kohtlemise kõige raskema vormi , töölt vabastamise või lepingulise suhte sisulise lõpetamise absoluutse keeluga. S amaväärse mõjuga mee tmetena mõistetakse näiteks konto peatami st või sulgemi st , tööpakkumiste täielik ku lõpetami st või töötegija muutmi st tehniliselt passiivseks, mille tulemus on sisu poolest samaväärne lepingu lõpetamisega , sest töötegija kaotab juurdepääsu sissetulekule. Näiteks ei tohi platvorm peata da töötegija konto t vahetult pärast seda, kui ta on taotlenud automaatse otsuse ülevaatamist või nõudnud töölepingu tuvastamist . Keeld kehtib ka ettevalmistava tel e samm ud e le selliste meetmete rakendamiseks, näiteks ku i töötegija suhtes alustatakse põhjendamatult intensiivset kontrolli , et koguda alus eid tema eemaldamiseks platvormilt. Lõi ke s 3 antakse platvormitöö tegijale õigus nõuda platvormilt kirjalikku põhjendust, kui ta leiab, et t a on töölt vabastatud, tema leping on lõpetatud või tema suhtes on kohaldatud samaväärse mõjuga meedet seetõttu, et ta on kasutanud seaduses sätestatud õigusi. Platvorm on kohustatud esitama põhjenduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja viivituseta. Platvorm peab selgitama , milliste objektiivsete asjaolude alusel otsus tehti . Selgitus es ei või piirduda üldsõnaliste viidetega nagu „reeglite rikkumine“ või „platvormi huvid“. Näiteks võib töötegija nõuda põhjendust olukorras, kus tema konto peatati pärast töövaidluskomisjoni poole pöördumist või pärast algoritmilise otsuse ülevaatamise taotlemist . Lõike s 4 nähakse ette ümberpööratud tõendamiskoormus juhul, kui platvormitöö tegija esitab kohtule või töövaidluskomisjonile asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et töölt vabastamine, lepingu lõpetamine või samaväärse mõjuga meede on seotud tema õiguste kasutamisega. Sellisel juhul loetakse, et lõikes 2 nimetatud keelatud tegevus on aset leidnud, kui platvorm ei tõenda vastupidist. Analoogset kaitset on direktiivist (EL) 2019/1152 ( läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus ) lähtu des rakendatud näiteks TLS i § - s 92. Tavapäraselt lasub tõendamiskoormus nõude esitajal, kuid lõikes 4 muudetakse seda lähtekohta platvormitöö kontekstis, arvestades jõuvahekordade ebavõrdsust ja platvormi kontrolli faktiliste asjaolude üle. Platvorm on see, kelle valduses on andmed tööülesannete jaotamise, konto haldamise, automaatsete otsuste ja sissetulekute kohta. Näiteks kui platvormitöö tegija suudab näidata, et ta esitas kaebuse ja mõni päev hiljem kaotas ta ligipääsu tööpakkumistele, peab platvorm tõendama, et piirangul oli muu objektiivne põhjus, näiteks tõendatud korduv reeglite rikkumine. Lõike s 5 nähakse direktiivi artik li 10 lõike 2 alusel ette kaitse nendele platvormi heaks töötavatele isikutele, kes osalevad automaatsete süsteemide järelevalves, mõju hindamises või muude seaduse kohaste kontrollifunktsioonide täitmises (eelnõu § 10 lg-d 1 ja 2) . Neid isikuid ei tohi nende ülesannete täitmise tõttu vallandada, distsiplinaarkorras karistada ega muul viisil ebasoodsalt kohelda. Sätte eesmärk on tagada, et seaduses ette nähtud järelevalve- ja kontrollimehhanismid ka praktikas toimiksid . Kui selliste ülesannete täitmine tooks kaasa ohu kaotada sissetulek , muutuks järelevalve näiliseks . Näiteks on platvorm i l keelatud jät t a töötasu indekseerimisest või palgatõusust sihilikult ilma se e töötaja , k es on osalenud automaatse süsteemi mõju hindamises ja toonud välja probleemkohti või teinud ettepaneku süsteemi kasutamine lõpetada . Eelnõu § 1 7 . Riiklik järelevalve Paragrahvi s 16 määratakse kindlaks asutused , mis te eva d järelevalvet seaduse täitmise üle , ning järelevalvemeetmed , mida seejuures kasutatakse. Paragrahv is jaga takse järelevalve pädevus isikuandmete kaitsega seotud nõuete ja muude nõuete vahel ning tugine takse seejuures nii IKÜMile kui ka korrakaitseseadusele. Ülesehitus ja lähenemine on analoogne töölepingu seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järelevalvesätete ga . Sättega võetakse üle direktiivi artikkel 24. Lõike s 1 sätestatakse, et kõigi seaduses sätestatud nõuete täitmise üle, mis ei puuduta isikuandmete kaitset, te eb riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon . Järelevalvet te hakse korrakaitseseaduse kohaselt . See lahendus on analoogne töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järelevalvekorraldusega, kus Tööinspektsioon kontrollib tööandjate kohustuste täitmist : töötingimuste, tööaja, töötervishoiu ja -ohutuse nõuete järgimist ning töösuhte korrektsus t . Eelnõukohase seaduse kontekstis kuulub Tööinspektsiooni pädevusse platvormitöös korrektse lepinguliigi ja automaatsete süsteemide kasutamise järelevalve ning mõju hindamine , samuti järelevalve otsuste selgitamis- ja ülevaatamisõiguse täitmise üle, välja arvatud võimalikud seotud andmekaitsealased tehnilised aspektid, mis kuuluvad Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse . Tööin spektsiooni pädevusse kuulub ka järelevalve töötervishoiu ja tööohutuse nõuete ning automaatsete süsteemidega seotud riskide hindamise ja maandamise üle; informeerimise ja konsulteerimise kohustuste täitmise üle platvormitöötajate esindajatega; ebasoodsa kohtlemise või lepingu lõpetamise üle juhtudel, kui platvormitöö tegija kasutab seadusest tulenevaid õigusi , ning teabekohustuse täitmise üle Tööinspektsiooni ja platvormitöö tegijate esindajate suhtes . Samuti kontrollib Tööinspektsioon teavet platvormitöö ulatuse, lepinguliikide, vahendajate, töökoormuse ja sissetulekute kohta. Nagu teistes sektorites on Tööinspektsioonil ka platvormitöö kontekstis õigus rakendada järelevalve käigus meetmeid, mille eesmärk on ennekõike rikkumiste ennetamine ja kõrvaldamine, mitte karistamine. Kõige tavalisem meede on ettekirjutus, millega kohustatakse tööandjat või platvormi kõrvaldama tuvastatud rikkumine kindlaks määratud tähtajaks. Ettekirjutus võib puudutada näiteks töösuhte korrektset vormistamist, tööaja arvestuse korrastamist, töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist või vajalike dokumentide esitamist. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib Tööinspektsioon rakendada sunniraha. Sunniraha ei ole karistus, vaid sunnivahend, mille eesmärk on motiveerida adressaati ettekirjutust tähtajaks täitma. Kui ettekirjutust tähtajaks ei täideta, võib sunniraha määrata korduvalt, kuni kohustus on täidetud. Enne sunniraha kohaldamist tehakse üldjuhul kirjalik hoiatus, milles määratakse uus tähtaeg ja juhitakse tähelepanu sunnivahendi võimalikkusele. Lõikega 2 täpsustatakse, et Tööinspektsioon võib riikliku s järelevalve s kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras. Nende meetmete kasutamine sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest, ohu iseloomust ning proportsionaalsuse põhimõttest. Korrakaitseseaduse § 30 alusel on Tööinspektsioonil õigus küsitleda platvormi esindajaid, platvormitöö tegijaid ja teisi asjassepuutuvaid isikuid ning nõuda dokumente, kui on alust arvata, et neil on andmeid, mis on vajalikud võimaliku rikkumise ennetamiseks, väljaselgitamiseks või kõrvaldamiseks. S ee võib tähendada näiteks lepingu- ja üldtingimuste, töökorralduse reeglite, statistika või aruannete esitamist, samuti selgituste küsimist automatiseeritud süsteemide töökorralduse, tööülesannete jaotuse või töökoormuse kohta. Kui nõutav teave on juba olemas seaduslikus andmekogus, näiteks töötamise registris, peab Tööinspektsioon eelistama teabe saamist andmekogust ega või sama teavet uuesti nõuda, välja arvatud juhul, kui registri kaudu teabe saamine ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik. Korrakaitseseaduse § 31 võimaldab vajaduse korral kutsuda isiku Tööinspektsiooni ametiruumi, kui on alust arvata, et tal on olulist teavet rikkumise väljaselgitamiseks või kõrvaldamiseks. See võib puudutada näiteks platvormi vastutavat esindajat või isikut, kes tegelikult korraldab platvormitöötajate tööd. Sundtoomist ja sunniraha saab kasutada üksnes erandina, kui isik on kutse kätte saanud, kuid ei ilmu ilmse põhjuseta kohale , ning seadus sellist meedet ette näeb. J ärelevalve s eeldatakse platvormi koostööd, mistõttu selliste meetmete kasutamise vajadus peaks jääma harvaks. Korrakaitseseaduse § 32 alusel on Tööinspektsioonil õigus tuvastada isik, nõuda isikut tõendava dokumendi esitamist ning kontrollida selle ehtsust, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Näiteks võib see olla vajalik lepingu allkirjastaja või de facto juhataja isiku tuvastamisel. Tegemist on järelevalvemenetluse korrektsust tagava tehnilise meetmega, mitte karistusliku tegevusega. Korrakaitseseaduse §-des 49, 50 ja 51 sätestatud vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus on suunatud eelkõige olukordadele, kus on vaja kontrollida seadusega kehtestatud nõuete täitmist või kõrvaldada oht. Platvormitöö kontekstis võib see puudutada näiteks tööandja kontorit, lao- või sortimiskeskust või muid ruume, mida kasutatakse töökohana ning kus on vajalik hinnata töökeskkonna ohutust või kontrollida töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete täitmist. Valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Lõike s 3 sätestatakse, et seaduse §-des 7 – 11 ette nähtud isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle te eb järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon. Järelevalve le kohaldatakse IKÜMi VI, VII ja VIII peatüki asjakohaseid sätteid, mis reguleerivad järelevalveasutuste pädevust, koostööd, kaebuste menetlemist, õiguskaitsevahendeid ja trahve. Andmekaitse Inspektsioon saab menetluse algatada nii kaebuse, näiteks platvormitöö tegija või tema esindaja pöördumise alusel , kui ka oma l algatus el , kui tal on alust arvata, et platvorm ei järgi §-des 7 – 11 kehtestatud andmekaitsenõudeid, näiteks automatiseeritud seire ulatuse, mõjuhinnangu tegemata jätmise või andmete liigse kogumise korral. Järelevalve käigus võib Andmekaitse Inspektsioon nõuda teavet ja dokumente, kontroll ida ning vajaduse korra l kohaldada IKÜMis ette nähtud meetmeid, näiteks teha hoiatusi, noomitusi või anda vastutavale töötlejale korraldusi . Sama kehtib nii platvormi tegevuse planeerimise, näiteks mõjuhinnangute ja läbipaistvuskohustuste täitmise korral , kui ka konkreetseid rikkumisi puudutavate juhtumite korral, näiteks töötegija taotlusele vastam ata jätmise või keelatud andmete töötlemise korral. Kuigi seadusega täpsustatakse IKÜMist tulenevaid nõudeid, on tegu samade meetmete ja järelevalvesüsteemiga, mis on juba IKÜMi jõustumisest saadik kehtinud. Eelnõukohase s eaduse kontekstis kuulub Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse järelevalve eelkõige automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisel platvormide t ehtava isikuandmete töötlemise õiguspärasuse üle. See tähendab ka järelevalvet §-s 7 sätestatud isikuandmete töötlemise piirangute täitmise üle, sealhulgas keelu üle töödelda automaatsete süsteemide abil platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid andmeid, eravestlustega seotud andmeid ning isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija ei paku ega tee tööd, samuti keelu üle töödelda andmeid põhiõiguste kasutamise prognoosimiseks või eriliigiliste andmete tuletamiseks , ning biomeetriliste andmete töötlemise piirangute üle. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib §-s 8 sätestatud andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamise kohustus e täitmis t ning selle vastavust isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 35, sealhulgas seda, kas platvormitöö tegijate lt ja nende esindajate lt on küsitud seisukoht a ning kas neile on esitatud mõjuhinnangu tulemus ed. Lisaks k ontrollib Andmekaitse Inspektsioon § 9 alusel , kas platvormitöö tegija id ja nende esindaj aid on teavitatud automaatsete süsteemide kasutamisest, ku na see teave puudutab isikuandmete töötlemist ja selle läbipaistvust, sealhulgas teavet seire eesmärgi, töödeldavate andmete ja tegevuste kategooriate, andmete vastuvõtjate ning isikuandmete edastamise kohta. Samuti te eb Andmekaitse Inspektsioon järelevalvet § 9 lõikes 8 sätestatud isikuandmete ülekandmise õiguse tagamise üle, s ealhulgas selle õiguse kasutamise ks vajalike vahendite olemasolu üle. Paragrahvide 10 ja 11 järgi kuulub Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse järelevalve nende nõuete üle, mis puudutavad automaatsete süsteemide kasutamisel isikuandmete kaitset, sealhulgas nõuet tagada inim ese tehtav järelevalve , ning õigus t selgitustele viisil, mis võimaldab platvormitöö tegijal aru saada automatiseeritud otsustusloogikast ja kasutada oma andmekaitsealaseid õigusi. K ui sama normi täitmise kontrollimisel t ekivad nii tööõiguslikud kui andmekaitsealased küsimused , te eb Tööinspektsioon järelevalvet töötingimusi ja töösuhte kaitset puudutava te s küsimustes ning Andmekaitse Inspektsioon kontrollib isikuandmete töötlemis t ja automaatsete süsteemide läbipaistvust ning inim ese tehtavat järelevalvet . Lõike 4 järgi kohaldatakse §-des 7 – 11 ette nähtud isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral IKÜM i artikli 83 lõikes 5 sätestatud trahvi ülemmäära. A ndmekaitse alased rikkumised, nagu keelatud andmekategooriate automaatne töötlemine, andmekaitse alase mõjuhinnangu tegemata jätmine või automaatselt tehtavate otsuste läbipaistvuse nõuete eiramine, on võrdsustatud IKÜMi kõige raskemate rikkumistega, nagu andmetöötluse aluspõhimõtete ja andmetöötluseks nõusoleku andmise tingimuste rikkumine. Andmekaitse Inspektsioonil on seega õigus määrata trahv kuni IKÜMis sätestatud maksimaalse ülemmäärani, 20 miljoni euro ni, või kuni 4% ettevõtte ülemaailmsest aastakäibest, olenevalt sellest, kumb on suurem. Trahvi ei määra ta siiski automaat selt , vaid esmalt hinnatakse rikkumise iseloomu, raskust, kestust, korduvust, mõjutatu te arvu ning platvormi koostöövalmidust ja parandusmeetmeid. Eelnõu § 1 8 . Seaduse jõustumine Paragrahvis 18 sätestatakse seaduse jõustumise tähtaeg. Seadus jõustub 2026. aasta 2. detsembril. See on kuupäev, millal tuleb liikmesriikidel direktiiv oma õigusesse üle võtta. Terminoloogia Eelnõus kasutatavad uu ed termin id on määratletud ning nende kasutamise vajalikkust on põhjendatud seletus kirja punktis 3.3 „ Terminid “. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu kohase seaduse ga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 202 4/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta . E Li rii gid peavad nimetatud direktiiv i üle võt m a 2. detsembriks 2026. Eelnõu on seotud ka direktiivi de ga 2002/14/EÜ ( töötajate teavitamise ja konsulteerimise kohta ) ja (EL) 2019/1152 ( läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta ) , samuti platvormide ja ärikasutajate suhteid reguleeriva määrusega (EL) 2019/1150 ning määrusega (EL) 2016/679 isikuandmete kaitse kohta . Seletuskirjale on lisatud direktiivi vastavustabel. Seaduse mõjud Seaduse rakendamisega kaasnevat eeldatavat mõju on hinnatud järgmistes valdkondades: (1) sotsiaalne mõju, (2) majanduslik mõju ja (3) mõju riigiasutustele. Mõjusid hinnati valdkondade ja sihtrühmade kaupa ning tuvastati valdkonnale avalduva mõju olulisus, arvestades sihtrühma suurust, avalduva mõju ulatust, sagedust ning ebasoovitavate mõjude riski. Muudatused ei mõjuta haridust, kultuuri ega sporti; keskkonda; infotehnoloogiat ja infoühiskonda; riigikaitset ega välissuhteid; siseturvalisust ega regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud . Sotsiaalsed mõjud 6.1.1. Sihtrühm: Platvormitöö tegijad Sihtrühma kirjeldus Platvormitöö on muutunud aina olulisemaks töövormiks ning see ei piirdu enam üksnes taksoteenuste ja toidukulleri tööga, vaid on laienenud uutesse sektoritesse, sealhulgas õigusnõustamisse, raamatupidamisse, tarkvaraarendusse, disaini ja sisuloome valdkonda, isiku- ja majapidamisteenustesse. Platvormitööd võib pidada paindlikuks töövõimaluseks: see on lihtsasti ligipääsetav nii põhi- kui lisasissetuleku teenimiseks ning pakub inimesele võimalust töötada endale sobival a jal (nt kombineerida tööd hoolduskohustusega ja parandada töö- ja pereelu tasakaalu). Samas on platvormitöö tegemine sageli tingitud vajadusest ja platvormitöö võib negatiivselt mõjutada inimeste majanduslikku ja sotsiaalset kindlustunnet. Platvormitööd tehakse sageli olukorras, kus põhitöökohast saadav sissetulek ei taga piisavat elatustaset. Platvormitööd iseloomustab ka suurem ebastabiilsus ja piiratum ligipääs sotsiaalsetele garantiidele . Lisaks põhineb platvormitöö algoritmilisel juhtimisel ning töötegija sissetulek sõltub suurel määral töötamise ajast, sagedusest ja klientide hinnangutest. Se ega võib osade platvormitöö tegijate iseseisvus ja platvormitöö paindlikkus olla vaid näiline ning koos madala töötasu ja suure konkurentsiga platvormitööturul võib platvormitöö avaldada negatiivset mõju inimeste majanduslikule, sotsiaalsele ja vaimsele heaolule. , , Platvormitöö levikut Eestis on hinnatud 2021. aastal, mil vähemalt korra oli platvormitööd teinud umbes veerand ning regulaarselt (vähemalt korra nädalas) 7% 18 – 64-aastaste st inimestest (vt ka REF _Ref216946006 \h t abel 1 ). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Platvormitöö tegijate arv ja osakaal 18 – 64-aastaste seas platvormitöö tegemise sageduse järgi, 2021 Platvormitöö tegemise sagedus Arv Osakaal Regulaarselt ehk vähemalt korra nädalas 56 000 7,0% Vähemalt korra kuus 95 000 11,9% Vähemalt korra aastas 161 000 20,2% Kunagi platvormitööd teinud 208 000 26,0% Allikas: Vallistu, J., Piirits, M. (2021) 2021. aastal tegi veidi rohkem kui viiendik regulaarselt platvormitööd tegevatest inimestest platvormitööd 25 – 40 tundi nädalas ning 7% rohkem kui 40 tundi nädalas ning platvormitöö oli ainus sissetulekuallikas 4,4% töötegijate st ( ca 2500 inimest). 2025. aasta uuringu kohaselt (küsitleti vaid ettevõtlusvormis platvormitöö tegijaid) töötab ligikaudu veerand küsitletud kulleritest ja taksojuhtidest üle 50 tunni nädalas, mõni ka 70–100 tundi; 10% regulaarselt platvormitööd tegevatest inimestest teenib kogu oma sissetuleku platvormitöö kaudu. Platvormitööd tegevate inimeste keskmine netosissetulek oli 2021. a väiksem kui neil, kes platvormitööd ei teinud. Iganädalaste platvormitöö tegijate hulgas on vähem 18 – 24-aastaseid (11,5%) ning enim 35 – 44-aastaseid (28,1%). Ülejäänud vanuserühmades ei ole varieeruvus kuigi suur, jäädes 21,5% ja 26,5% vahele. Mehi (51,4%) on regulaarselt platvormitööd tegevate inimeste hulgas mõnevõrra rohkem kui naisi (48,6%). Oluliselt rohkem on mehi sõidujagajate, teiste kodudes töötajate ja klikitöö tegijate hulgas. Naisi on rohkem isikuhooldusteenuste alal ning meestega pea samaväärselt loomingulise l ja IT-tööl. Platvormitöö on koondunud suurte tõmbekeskuste ja eriti pealinna ümbrusesse. Iganädalastest platvormitöö tegijatest 75% elab linnas, 8% väikelinnas ning 17% maal. Pooled tegutsevad Põhja-Eestis, veerand Lõuna-Eestis. Õige t ööalase staatuse kindlaksmääramine, õiguslik eeldus ja selle ümber lükkamine Platvormitöö seadusega lihtsustatakse mehhanismi, mille abil saavad platvormitöö tegija d määrata kindlaks oma tööalase staatuse. Töötegijal on võimalus taotleda oma töösuhte ümberklassifitseerimist töövaidluskomisjonis või kohtus , seejuures lasub tõendamiskohustus platvormil (ümberpööratud tõendamiskoormus). 2025. a oli korrapäraselt ehk vähemalt kord nädalas ettevõtlusvormis platvormitööd tegevate inimeste hulgast 14% ilma ravikindlustuseta; töötuskindlustus oli vaid 32%-l ning pensionimakseid riiklikku süsteemi tegi 31% küsitletud platvormitöö tegijatest – sotsiaalkaitse puudulikkuse põhjuse d oli d ebapiisav sissetulek, kõrged sissemaksemäärad süsteemi ning keerukas regulatsioon . K ui platvormitöö tegija klassifitseeritakse töötajaks, laienevad talle töölepingust tulenevad õigused, sealhulgas tööandja makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks, õigus töötasu alammäärale , ning platvorm oleks kohustatud järgima töötervishoiu ja tööohutuse nõu deid ning töö- ja puhkeaja re egl eid. Kuigi ka kehtiva õiguse alusel on platvormitöö tegijal võimalik taotleda oma töösuhte ümberklassifitseerimist, ei ole seni sõnaselgelt sätestatud ümberpööratud tõendamiskoormust. Samuti on juhtimise ja kontrolli ning alluvussuhte kui töölepingulise töösuhte peamiste tunnuste hindamine algoritmilise juhtimise kontekstis olnud ebaselge. Platvormitöö seadus täpsustab neid asjaolusid, suurendades platvormitöö tegijate jaoks õigusselgust. Seaduse vastuvõtmine võib suurendada ka platvormitöö tegijate teadlikkust, mis omakorda võib tuua kaasa rohkem juhtumeid, kus taotletakse töösuhte ümberklassifitseerimist töölepinguliseks. Seega on tööalase staatuse muu tmise võimalusel positiivne mõju platvormitöö tegijate õigusselgusele, töötingimustele, sotsiaalkaitsele ja majanduslikule toimetulekule. Euroopa Komisjon on 2021. aastal platvormitöö direktiivi mõjuanalüüsis hinnanud, et Eestis võib ümberklassifitseeritava töösuhtega inimeste arv olla kuni 7657. Komisjon möönab raportis, et inimeste arv on eeldatavalt üle hinnatud, sest pole teada näiteks , kui paljud veebiplatvormid on valmis inimesi ümberklassifitseerima, kui palju inimesi ise seda soovi vad või kui paljud selle tingimustele vastaks. Võib eeldada, et eelkõige soovivad seda inimesed, kel puudub muu sissetulek (nt töölepinguga töö või vanaduspension) sotsiaalkaitse saamiseks. Eestis on hinnatud, et platvormitöö on ainus sissetulekuallikas umbes 2500 inimese le (vt sihtrühma kirjeldus ülalpool), seega eeldatavasti on ümberklassifitseeritavate töösuhete arv märkimisväärselt väiksem arvust Euroopa Komisjoni hinnang us . Seda toetab ka töövaidluskomisj onide statistika. Kehtiva korra alusel esitati 2024. aastal töövaidluskomisjonile 128 töölepingulise töösuhte tuvastamise nõuet , mis sisaldasid nii sõlmitud võlaõiguslike lepingute ümberk lassifits eerimist töölepinguks kui juhtumeid , kus töötajal puudu s kirjalik tööleping või töötamise registri kanne . Töövaidluskomisjon rahuldas neist 58 nõuet, millest omakorda 33 olid sellised, kus võlaõiguslik töösuhe klassifitseeriti ümber töölepinguliseks töösuhteks. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal ühes kuus keskmiselt ca 71 600 töösuhet, mis põhines id võlaõiguslikul lepingul. Seega on töösuhte ümberklassifitseerimist seni nõudnud marginaalne osa kõikidest võlaõigusliku lepingu alusel töötajatest ning eelduslikult jääb ka platvormitöö tegijate puhul see arv üsna väikeseks . Võimaliku mõjuna ei saa välistada, et osa platvorme kohandab oma tegevus- või lepingutingimusi viisil, mis piirab töösuhte ümberklassifitseerimise võimalust. Samuti pole välistatud, et platvorm muudab platvormitöö tegemise võimalikku mahtu (kuna töölepinguga töötajate hoidmine on platvormi jaoks kulukam), vähendades sellega inimeste jaoks platvormitöö tegemise võimalusi. Nende mõjude ulatust ei saa hinnata, kuna andmed puuduvad. Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis on kirjeldatud juhtumeid, kuidas platvormid on re eglitele reageerinud. Sellest nähtub, et reaktsioonid on väga eriilmelised, sõltudes näiteks nii turuolukorrast, teenuse iseloomust kui ka platvormi strateegiast . Algoritmiline juhtimine Seadusega piiratakse automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kaudu töödeldavate isikuandmete ringi, keelates platvormidel platvormitöö tegijatega seotud tundlike ning töösooritusega otseselt mitteseotud andmete kasutamise. Lisaks kehtestatakse platvormidele läbipaistvus- ja selgitamiskohustused: töötegijatel on õigus nii enne tööle asumist kui ka tööd tehes saada teavet kasutatavate automaatsete süsteemide eesmärkide, loogika ja jälgitavate tegevuste kohta ning saada ligipääs neile automaatselt loodud andmetele, hinnangutele ja profiilidele. Töötingimusi oluliselt mõjutava i d automaatse i d otsuse i d pea b kontrollima inim e n e ning platvormidel lasub kohustus hinnata korrapäraselt nende süsteemide mõju. Nende mehhanismide tulemusena muutub töötingimuste, tööülesannete ja töötasu kujunemise protsess töötegijatele selgemaks ja paremini mõistetavaks. Väheneb risk, et algoritmilised otsused põhinevad kaudselt tuletatud seostel (näiteks töötegija emotsionaalsel seisundil, näoilmetel või töövälisel käitumisel) , misläbi tekivad põhjendamatud, diskrimineerivad või raskesti vaidlustatavad otsused, nagu konto sulgemine, tööpakkumiste või sissetuleku vähenemine. Uuringud on näidanud, et platvormide algoritmilised hinnangu- ja tööjaotussüsteemid võivad olla kallutatud ning mõjutada ebaproportsionaalselt teatud rühmi. See puudutab eeskätt sisserändaja taustaga isikuid, kelle osakaal platvormitööjõus on kasvav ning keda platvormitöö madalad sisenemisbarjäärid sageli tööturule toovad, aga ka naisi. Naised saavad uuringute kohaselt keskmiselt madalamaid kliendihinnanguid või väldivad suurema sissetulekuga, kuid turvalisuse mõttes riskantsemaid tööaegu ja -piirkondi (nt öine teenindamine baaride läheduses), mis võib omakorda süvendada kaudset soolist palgalõhet. , Algoritmilise juhtimise kontekstis võib diskrimineerimise risk püsida ka juhul, kui süsteemides ei kasutata otseselt isiku sugu või päritolu kajastavaid andmeid, kuna neid tunnuseid on võimalik tuletada kaudsete näitajate (nt elukoht või haridustee) kaudu ning siduda need töösooritusega . S amuti võivad algoritmilised mudelid peegeldada nende loomisel kasutatud andmete või eelduste kallutatust . Haavatavust suurendab ka platvormitööga sageli kaasnev majanduslik ebakindlus, mis piirab töötegijate võimalusi oma õigusi kaitsta või ebaõiglasi otsuseid vaidlustada. Seadusega kehtestatud läbipaistvus-, inim ese tehtav a järelevalve ja mõjuanalüüsi kohustus loob mehhanismid selliste mustrite tuvastamiseks ja korrigeerimiseks ning vähendab algoritmilise juhtimise kaudu tekkiva ebavõrdse kohtlemise riski. Kokkuvõttes võib piirangutest eeldada platvormitöö tegijatele positiivset mõju: suureneb läbipaistvus töötingimuste kujunemisel, väheneb ebakindlus ja sellega seotud stress ning tugevneb töötegijate positsioon platvormiga suhtlemisel. Kaudselt võib see aidata vähendada diskrimineerimist ja ebavõrdsust platvormitöös . Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest Seadus tugevdab platvormitöö tegijate kaitset juhtudel, kui nad kasutavad seadusega tagatud õigusi või toetavad teisi platvormitöö tegijaid nende õiguste kaitsel. Platvorm ei tohi töötegijat sellisel põhjusel karistada ega lepingut lõpetada ning töötegijal on vaidluse korral õigus nõuda platvormilt kirjalikku põhjendust. Tõendamiskoormus lasub platvormil. Kuna platvormitöö tegijad teenivad keskmiselt vähem kui need, kes ei tee platvormitööd , on nad majanduslikult haavatavamas olukorras ning tundlikumad võimalike negatiivsete tagajärgede suhtes, mis võivad kaasneda oma õiguste kasutamisega. Uued reeglid suurendavad töötegijate õiguskindlust ning võivad suurendada töötegijate valmisolekut probleemsetest olukordadest või ebaõiglastest praktikatest teavitada, teades, et seadus pakub neile kaitset. Seega võib eeldada platvormide juhtimis viisi ning platvormitöö tegijate töötingimuste paranemist ja ebavõrdsuse vähenemist, kuigi mõju ulatus jääb tõenäoliselt tagasihoidlikuks. Töötervishoid ja -ohutus Seadus täpsustab töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid platvormitöös, kohaldudes töölepingu alusel töötavatele platvormitöötajatele. Täpsustused puudutavad platvormide kasutatavaid automaatseid süsteeme, mille puhul tuleb hinnata tervise- ja ohutusriske, rakendada nende r ealiseerumise ennet amiseks meetmeid ning vältida nende kasutamist viisil, mis võivad tekitada töötajale põhjendamatu surve või tervisekahju . Platvormitöötajad saavad see ga tugevama kaitse töötingimusi kujundavate algoritmide eest. Uuringud on näidanud, et algoritmiline juhtimine ning pidev seire ja hindamine võivad suurendada näiteks töötajate psühhosotsiaalset stressi või suurendada tööõnnetuste riski, kui algoritmid soodustavad ohtlikku käitumist (nt võivad kulleri d või taksoteenuse osutaja d ajasurve või kiiruseboonuste tõttu sooritada liikluses ohtlik k e manöövr eid). Kliendihinnangutel põhinevad süsteemid võivad suurendada psühhosotsiaalseid riske ja vähendada ohutust, kuna töötegijad võivad vältida probleemsetele klientidele reageerimist või keelduda ohtlikest olukordadest halva kliendihinnagu ja seeläbi väheneva sissetuleku või lõpuks konto blokeerimise kartuses. See mõjutab ebaproportsionaalselt teatud rühmi, sealhulgas naisi, kes puutuvad sagedamini kokku ahistamisega ning töötavad sektorites, kus töö toimub eraruumis. , , Edaspidi peab platvorm sellised riskid tuvastama ja maandama . See loob eeldused tööohutuse paranemiseks. Kaitse tagamine vahendajate kasutamisel Platvormitöö seadus tagab, et seadusest tulenevad õigused laienevad ka neile platvormitöö tegijatele, kes teevad platvormitööd vahendaja kaudu. Puuduvad andmed selle kohta, kui suur osa platvormitöö tegijatest töötab vahendaja vahendusel. Seadus näeb ette, et platvorm ja vahendaja lepivad omavahel kokku, kumb vastutab konkreetsete töötegija õiguste tagamise eest, sealhulgas näiteks automaatsete süsteemide kasutamist puudutava teabe edastamise eest. K ui sellist kokkulepet ei sõlmita, kohaldub solidaarvastutuse põhimõte, mis annab platvormitöö tegijale õiguse pöörduda päringute või nõuetega nii platvormi kui ka vahendaja poole. Seega luuakse seadusega mehhanismid, mis vähendavad riski, et vahendaja kasutamine tooks kaasa töötegija õiguste nõrgenemise või vastutuse hajumise osapoolte vahel. Sellest võib eeldada positiivset mõju töötegijate õiguskindlusele ja selgusele ka juh tudel , ku i töösuhe on mitmetasandiline. Kokkuvõttev hinnang sotsiaalsetele mõjudele Seadus parandab platvormitöö tegijate töötingimusi , suurendab töötingimuste kujunemise läbipaistvust ning panustab võrdse kohtlemise edendamisse. Mõju ulatus on hinnanguliselt keskmine, kuna sätestatavad nõuded võivad mõjutada platvormitöö tegijate käitumist ja õiguste kasutamist, kuid need ei kehti ühtviisi kõiki dele platvormitöö tegija tele ega too tõenäoliselt kaasa kohanemisraskusi. Mõju sagedus on keskmine, kuna töötegijad puutuvad uute õiguste ja kaitsemehhanismidega platvormitöös ko kku korrapäraselt. Ebasoovitavate mõjude risk on väike . Siiski ei saa täielikult välistada platvormide tehtavaid kohandusi, mis võivad mõjutada töö tegemise tingimusi või mahtu. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Kokkuvõtvalt kaasnevad seaduse rakendamisega sihtrühmale valdavalt positiivsed sotsiaalsed mõjud. Majandusliku d mõjud 6.2.1. Sihtrühm: p latvormid Sihtrühma kirjeldus Statistikaameti andmetel oli 2023. a Eestis kokku ca 156 200 ettevõtet. Arenguseire Keskuse uuringu kohaselt oli 2024. aastal Eestis registreeritud 17 platvormitööd vahendavat ettevõtet, müügituluga Eesti turul kokku ca 21 miljonit eurot. Enamike Eestis tegutsevate platvormide peakontor ei asu Eestis. Õige t ö ö alase staatuse kindlaksmääramine, õiguslik eeldus ja selle ümber lükkamine Töösuhte ümberklassifitseerimise vaidluse korral lasub platvormil kohustus tõendada, et platvormitöö tegija ei tööta töölepingu seaduse alusel, mis eeldab paremat töökorralduse, juhtimise ja kontrolli ulatuse dokumenteerimist . Seaduse vastuvõtmine võib suurendada töösuhte ümberklassifitseerimise taotluste arvu, mis omakorda võib platvormidele kaasa tuua rohkem töövaidlusi. K ui platvormitöö tegija klassifitseeritakse töötajaks, kaasneb platvormile kohustus tagada töölepingust tulenevad õigused ja hüved, sealhulgas sotsiaal maksu ja töötuskindlustusmaks e tasumine, töötasu alammäära tagamine, töö- ja puhkeaja nõuete järgimine ning töötervishoiu ja tööohutuse tagamine, mis suurenda b platvormide tööjõukulusid. Euroopa Komisjoni 2021. a hinnangu järgi suurendab töösuhete ümberklassifitseerimine platvormide makstavaid töötasusid ja sotsiaalkindlustusmakseid Eestis 2,5 miljoni euro võrra aastas. Samas lähtuvad komisjoni arvutused tõenäoliselt mitmekordselt ülehinnatud ümberklassifitseeritavate töötegijate arvust (vt platvormitöö tegijate sihtrühma) ning tuginevad teatud määral lihtsustatud eeldustele ega arvesta täielikult rii gi eripäraga, s ealhulgas Eestis juba kehtivat töölepingu õiguslikku eeldust ning platvormitöötegijate nõudeõigust ega senist väga madalat töösuhte olemuse vaidlustamise määra Eestis (vt platvormitöö tegijate sihtrühma). Seega võib komisjoni hinnanguid pidada ülehinnatuks ning platvormide kulude kasv jääb tõenäoliselt väiksemaks . Ku na pole võimalik hinnata ümberklassifitseeritavate lepingute arvu, ei saa ka kulusid täpsemalt hinnata. Ülekanduva mõjuna võib töösuhete ümberklassifitseerimine aidata ühtlustada konkurentsitingimus i platvormide ja nendega samadel turgudel tegutsevate ettevõtjate vahel. Ettevõtjad, kes osutavad sarnaseid teenuseid ilma platvormimudelita ning kellele juba kehtivad töölepingulise töösuhtega seotud kohustused (nt traditsioonilise taksoteenuse pakkujad), võivad võita olukorrast, kus platvormidel ei ole võimalik tööjõukulusid vähendada tööalase staatuse ebaselguse arvelt . Algoritmiline juhtimine Seadusega seatakse digitaalsetele tööplatvormidele mit u kohustus t , mis on seotud automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamise, selle läbipaistvuse tagamise ja inim ese tehtava järelevalvega. Nõuded täpsustavad platvormide vastutust algoritmide toimimise eest ning tugevdavad järelevalvet isikuandmete kaitse ja töötingimusi mõjutavate otsuste üle. Seaduse rakendamine eeldab platvormidelt täiendavaid tehnilisi, organisatsioonilisi ja inimressursse. Platvormid peavad olema võimelised kaardistama kasutatavaid andmeallikaid, dokumenteerima otsustusloogikat ning rakendama tehnilisi kontrollimehhanisme, mis välistavad tundlike või töösooritusega mitteseotud andmete kasutamise. Läbipaistvusnõuete täitmiseks tuleb platvormidel luua või täiendada infokanaleid ja dokumentatsiooni, mis võimaldavad töötegijatele arusaadavalt selgitada automaatsete süsteemide eesmärke ja toimimist ning tagada ligipääs automaatselt loodud andmetele ja hinnangutele. Lisaks eeldab seadus piisava pädevusega personali olemasolu automaatsete süsteemide mõju hindamiseks, järelevalve te gemiseks ning töötegijatega suhtlemiseks. Infosüsteemide arendamine, sisemiste tööprotsesside muutmine, töötajate koolitamine ja nende kaasamine võib suurendada platvormide kulusid ja halduskoormust. Kehtestatavate nõuete mõju platvormidele võib erineda sõltuvalt nende suurusest ja senistest tegevusest. Suurematel ja rahvusvahelistel platvormidel on sageli juba välja kujunenud tehnilised lahendused ja sisemised protsessid, mis toetavad nõuete täitmist, mistõttu võivad nad piirduda olemasolevate süsteemide täiendamisega. Väiksemate le platvormide le , kellel kõnealused süsteemid ja pädevus puuduvad, võivad samad nõuded kaasa tuua proportsionaalselt suurema koormuse. Samas võivad selged ja ühtsed nõuded edaspidi vähendada õiguslikku ebakindlust ning toetada võrreldavate konkurentsitingimuste kujunemist platvormitööturul . Teabe esitamise kohustus Seaduse kohaselt lisandub platvormidele kohustus edastada järelevalveasutustele ning töötegijatele ja nende esindajatele korrapäraselt teavet platvormitöö korralduse ja automaatsete süsteemide kasutamise kohta , aga ka nende nõudmisel, sealhulgas töötegijate arvu, töötundide, lepingutingimuste, vahendajate, automaatsete otsuste mõjuhinnangute j m kohta. Kohustuse täitmine tähendab platvormi le olemasolevate andmete koondamist ja kättesaadavaks tegemist . Mõju platvormile väljendub eelkõige suurenevas halduskoormuses andmete vormistamisest ning mis on suurematel platvormidel kaks korda aastas; väikestel ja keskmise suurusega platvormidel korra aastas. Töötervishoid- ja tööohutus Seadusega täpsustatakse platvormi kohustusi töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Lisanduv nõue võib eeldada olemasolevate riskianalüüside täiendamist ning sisemiste protsesside kohandamist. Samuti peab platvorm jälgima, et algoritmid ei kujundaks töötingimusi viisil, mis põhjustab töötegijale näiteks ebamõistlikku ajasurvet või töötempot. See võib kaasa tuua olemasolevate süsteemide toimimise hindamise ja muutmise ning suurendada seega ajutiselt platvormide halduskoormust. Ohutusnõuete rakendamine võib mõjutada platvormi töökorralduslikke valikuid, sealhulgas tööülesannete jaotust, töötempo kujundamist või teenuse osutamise tingimusi. Sellised muudatused võivad piirata platvormi võime t pakkuda teenust varasemas mahus ja avaldada seega mõju platvormide tuludele. Sellise mõju ulatus sõltub platvormi ärimudelist ja senisest töökorralduse st ja töölepinguga töötajate arvust ega ole seega üheselt prognoositav. Samas võivad ohutumad töötingimused vähendada tööga seotud terviseriske ning parandada platvormitöö jätkusuutlikkust. Kaitse tagamine vahendajate kasutamisel Platvormidele toob vahendajate kasutamist puudutav kord kaasa kohustuse selgelt määrat a ja kokku leppida vastutuse jaotus vahendajatega , kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu. See eeldab olemasolevate koostöölepingute ülevaatamist ning vajaduse korra l täiendamist, et oleks selgelt kokku lepitud, kumb täidab platvormitöö seadusest tulenevaid kohustusi (nt töötegijate teavitamine, automaatsete otsuste selgitamine või mõjuhinnangute tegemine). Kui vastutuse jaotus ei ole (piisavalt selgelt) kokku lepitud, kaasneb platvormile solidaarvastutus, mis tähendab, et platvormitöö tegija võib oma nõuete ja päringutega pöörduda kas vahendaja või platvormi poole. Muudatus suurendab teataval määral platvormide halduskoormust. Järelevalve Seaduse s sätestatakse, et isikuandmete töötlemisega seotud nõuete üle teeb järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon ning muude platvormitööga seotud kohustuste üle Tööinspektsioon. Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve eesmärk on tagada, et automatiseeritud süsteem e kasuta takse nõuete kohaselt , andmekaitsealased mõjuhinnangud on tehtud ja läbipaistvust tagavad kohustused on täidetud ja dokumenteeritud. Rikkumiste puhul tuleb platvormidel arvestada IKÜMist tulenevate trahvimääradega (kuni 20 miljonit eurot või kuni 4% ettevõtte ülemaailmsest aastakäibest). Tööinspektsiooni järelevalve toob platvormidele kaasa kohustuse tõendada korrektset lepinguliste suhete korraldust, inim ese tehtava automaatsete süsteemide järelevalve toimimist ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist. Järelevalve eesmärk on eeskätt ennetav ja korrastav, mitte karistuslik, kuid siiski kaasneb võimalus sunniraha määramiseks. Selle tulemusena võib teataval määral kasvada platvormide halduskoormus ja kulud, kuna platvormid peavad olema valmis järelevalvemenetluseks, s ealhulgas esita m a dokumente, selgitusi ja andmeid ning te gema koostööd järelevalveasutustega nii kaebuste alusel kui ka asutuste omaalgatusliku kontrolli korral . L isaks võib rikkumise korral kaasneda trahvi- või sunniraha maksmise kohustus. 6.2.2. Sihtrühm: v ahendajad Vahendaja eesmärk on teha platvormitöö selle tegijatele kättesaadavaks, olles lepingulises suhtes nii platvormi kui ka platvormitöö tegijaga või osaledes nendevahelises alltöövõtuahelas. Vahendajate arv Eestis ei ole teada . Seadus täpsustab vahendajate rolli platvormitöö korraldamisel ning seob nad otsesemalt vastutusega tagada, et ka vahendaja kaudu töötavad platvormitöö tegijad saaksid seadusest tulenevaid õigusi kasutada. See eeldab vahendajatelt koostööd platvormiga, selget vastutuse jaotuse kokkuleppimist ning valmisolekut töötegijatele teavet edastada ja nende pöördumistele reageerida. Seadus ei muuda vahendajate põhitegevuse olemust, kuid suurendab teataval määral vahendajate halduskoormust . Kokkuvõttev hinnang majanduslikele mõjudele Uued kohustused eeldavad platvormidelt (ja teataval määral ka vahendajatelt) tehnilisi kohandusi ning tööprotsesside arendamist, millega kaasneb halduskoormuse ja kulude kasv. Majandusliku mõju ulatus on hinnanguliselt keskmine, kuid varieerub oluliselt platvormi suuruse, ärimudeli ning selle järgi , k as nõuete täitmiseks vajalikud lahendused ja protsessid on juba olemas. Osa nõudeid tugineb platvormidel olemasolevatele andmetele, kuid tööd lisa b juurde andmete koondami ne , vormistami ne , dokumenteerimi ne ning päringutele vastami ne . Tööjõukulud võivad suureneda juhul, kui töösuhteid klassifitseeritakse ümber töölepingulisteks, kuid olemasoleva info põhjal on selliste juhtumite arv tõenäoliselt piiratud ning kulude täpset suurusjärku ei ole võimalik hinnata. Lisaks võib järelevalve- ja vastavusnõuete täitmata jätmise korral kaasneda trahvi- või sunniraha risk. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna osa kohustusi on ühekordsed (nt süsteemide ja protsesside kohandamine), kuid osa korduvad (nt aruandlus, mõjuhinnangute ajakohastamine, päringutele vastamine ning järelevalvemenetluseks valmisolek). Mõjutatud sihtrühma suurus on platvormide puhul väike (Eestis hinnanguliselt 17 platvormiettevõtet), vahendajate puhul teadmata. Kokkuvõtvalt kaasnevad seaduse rakendamisega sihtrühmale oluli ne majanduslik mõju, mis väljendu b eeskätt haldus- ja arenduskoormuse kasvus. Kuigi seaduse rakendamine toob platvormidele kaasa lisa kohustusi, on kavandatu keskne eesmärk platvormitöö tegijate õigus te kaitse . Nii õigused kui võimalus neid kasutada on seni olnud ebaselged ning sõltunud suurel määral platvormi valitud tehnoloogilisest töökorraldusest . Mõjud riigiasutustele Sihtrühm: Tööinspektsioon ja Andmekaitse Inspektsioon Seaduse rakendamine eeldab Tööinspektsioonilt ja Andmekaitse Inspektsioonilt seaduses sätestatud uute ülesannete täitmist. Nende hulka kuulub platvormide poolt ko rrapäraselt esitatava teabe vastuvõtmine, haldamine ja analüüs, järelevalvemenetlus ed ning ennetus-, teavitus- ja nõustamistöö . Seaduse rakendamisega s uureneb vajadus Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni süstemaatilise koostöö järele . Platvormid võivad paralleelselt kasutada automatiseeritud otsustussüsteeme, mille suhtes kohaldub nii tööõigus kui ka isikuandmete kaitse normistik . Pädevuste ja nõuete kattumine eeldab, et mõlemad asutused parandavad oma teadmisi nii platvormitöö spetsiifika st kui ka teineteise valdkondade st. Se etõttu on vaja koolitada asutuste töötaja id , se ejuures nende arusaam a platvormitöö eripärast, automaatsete seire- ja otsustussüsteemide toimimisest ning isikuandmete töötlemisega seotud uutest nõuetest. Seaduse rakendamisega kaasnev a järelevalvetegevuse maht ja sellega seotud töökoormus sõltuvad suurel määral seaduse rakendumise praktikast, sealhulgas sellest, mil määral ilmneb vajadus sihtkontrolli miseks ning kui palju esitatakse kaebusi või pöördumisi. Samuti sellest, kui paljud e platvormide puhul on vaja piiriüle st koostöö d teiste riikide järelevalveasutustega . On tõenäoline, et järelevalvekoormus suure neb eeskätt seaduse rakendumise alg uses , mil tehakse esimesed sihtkontrollid ja kujundatakse välja edasine järelevalve tegevus . Kui esialgsete kontrollide käigus selgub, et seadusest tulenevad nõuded on täidetud, võib eeldada, et edas pidi tehakse järelevalve t pigem tavapära selt . V õib eeldada , et pärast seaduse jõustumist suurene b töövaidluste arv , mis v õib mõnevõrra suu rendada Tööinspektsiooni koormus t, mida aga ei ole võimalik täpse lt hinnata. See võib tuleneda töösuhete ümberklassifitseerimise nõuetest . Kehtiva korra alusel on õ igussuhete ümberklassifitseerimist töölepinguliseks töösuhteks taot letud üsna vähe . 2024. a astal esitati 128 nõuet , neist vaid osa puudutas õigussuhte ümberklassifitseerimist töölepinguliseks suhteks , moodusta des kõikidest töövaidluskomisjonile esitatud töötajate ja tööandjate nõuetest 2,4%. P latvormitöö tegijad esita sid muid ki nõudeid, n äiteks töötasu nõudeid, millest osa on rahuldatud . Ennetus-, teavitus- ja nõustamistöö käigus tuleb koostada teavitusmaterjal e ja juhend eid , korraldada infopäev i ja koolitus i ning nõustada sihtrühm i , mis omakorda nõuab rohkem aega j a tööjõudu. Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul võib osutuda vajalikuks palgata juurde üks spetsialist, ke s muu hulgas nõustaks ka algoritmiliste süsteemide, logide ning automatiseeritud otsuste toimimise ja testimisega seotud küsimustes . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse s sätestatud kohustustega kaasnevad kulud eeskätt Tööinspektsioonile ja Andmekaitse Inspektsioonile. Tegevused on kirjeldatud peatükis 6.3. K ulud on kavandatud esialgu katta Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni eelarvest . Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on lisanduvate ülesannete täitmiseks vaja pal gata juurde ü ks inime ne, mis suurendab personalikulu sid , samuti nõuavad koolituste korraldam ine, ennetus-, teavitus- ja nõustamistegevus lisara ha . Aastane lisanduv kulu on hinnanguliselt 77 568 eurot . Tööinspektsiooni hinnangul võib seaduse rakendamine suurendada vajadust täiendkoolituste järele, kuna direktiivist tulenevad uued kohustused puudutavad nii riiklikku järelevalvet, teavitustööd kui ka töövaidluste lahendamist , mistõttu vaja b koolitust suur hulk teenistuja id . Koolituste täpset mahtu ja kogukulu ei ole võimalik praegu hinnata, kuid Tööinspektsiooni 2025. aasta andmete põhjal oli tasuliste koolituste keskmine maksumus 140,93 eurot teenistuja kohta (keskmine koolituspäeva maksumus 96,77 eurot teenistuja kohta). Lisaks sõltub Tööinspektsiooni töökoormus e kasv eelkõige sellest, milliseid muudatusi toob kaasa platvormitöö tegijate tööalase staatuse kontrollimise menetluskorra täpsustamine , samuti võib olla vaja juurde töö tajai d eelkõige juriidilise ja järelevalve ning nõustamise valdkon da. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada ega muuta rakendusakte. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2026. aasta 2. detsembril . S e ll e ks kuupäev aks peab liikmeriikidel olema direktiiv oma õigusesse üle võ etud. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitata kse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeerimitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Tööinspektsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile, töövaidluskomisjonide juhatajatele, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE , Eesti Advokatuurile , Eesti Juristide Liidule, Eesti Kohtunike Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule , Bolt Technology OÜ-le, Wolt Eesti OÜ-le, Forus Takso Eesti AS i le, Uber Estonia OÜ-le, Goworkabit E stonia OÜ-le, Eesti Taksokoondisele , Eesti HR Seltsile , Eesti Asutajate Seltsile , teadlastele Kaire Holts , Merle Erikson, Johanna Vallistu, Tauri Tuvikene ja tööõiguse ekspertidele Thea Rohtla ja Heli Raidve Tööõigusabi OÜ . ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … 2026. a (allkirjastatud digitaalselt)
EELNÕU 27 . 0 2 .202 6 Platvormitöö seadus § 1. Reguleerimisala ja eesmärk Käesolev a s seaduse s sätestatakse õigused ja kohustused digitaalse le tööplatvormi le (edaspidi platvorm ) , platvormitöö tegijale ja vahendajale eesmärgiga parandada platvormi kaudu tehtava töö tingimusi . § 2 . Kohaldamisala Eestis tehtavat platvormitööd korraldava platvormi suhtes kohaldatakse käesolevat seadust olenemata platvormi asukohast ning platvormi ja vahendaja või platvormitöö tegija vahelisele lepingule kohaldatavast õigusest. § 3. Terminid (1) P latvorm käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik (edaspidi isik ) , kes osutab teenust, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) teenust osutatakse vähemalt osaliselt kaugteenuse na elektrooniliste vahendite , nagu veebi lehe sai di või mobiilirakendus e kaudu ; 2) teenust osutatakse teenusesaaja taotlusel; 3) teenus sisaldab olulise osana tasu eest tehtava töö korraldamist ; 4) teenus e osutamisel kasutatakse automaatse id seire- või otsustussüsteem e ; 5) teenuse peamine eesm ä rk ei ole vara kasutamine , jagamine v õ i kau b a m üü k . (2) Platvormitöö käesoleva seaduse tähenduses on töö, mida korraldatakse platvormi kaudu ja mida teeb isik platvormi või vahendaja ja isiku vahelise lepingulise suhte alusel, olenemata sellest, kas isikul või vahendajal on lepinguline suhe teenusesaajaga. ( 3 ) Platvormitöö tegija käesoleva seaduse tähenduses on platvormitööd tegev isik sõltumata sellest, millise lepingu alusel tööd tehakse või millisena on pooled omavahelise suhte kindlaks määranud . ( 4 ) Platvormitöötaja käesoleva seaduse tähenduses on töölepingu alusel platvormitööd tegev füüsiline isik . (5) Vahendaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes eesmärgiga teha platvormitöö kättesaadavaks platvormile või platvormi kaudu: 1) loob lepingulise suhte platvormi ja platvormitöö tegijaga või 2) on platvormi ja platvormitöö tegija vahel ises alltöövõtuahelas . ( 6 ) P latvormitöö tegijate esindajad käesoleva seaduse tähenduses on platvormi töötajate esindajad ja muud platvormitöö tegijate esindajad . ( 7 ) Au tomaat n e seiresüsteem käesoleva seaduse tähenduses on süsteem , mida kasutatakse platvormitöö tegija töö tulemuse või tegevuse jälgimiseks, hindamiseks või kontrollimiseks elektroonilise vahendi abil , kogudes sealhulgas isikuandmeid . (8) Automaat ne otsustussüsteem käesoleva seaduse tähenduses on süsteem, mida elektrooniliste vahendite abil kasutatakse sellise otsuse tegemiseks või toetamiseks, mis mõjuta b märkimisväärselt platvormitöö tegija töötingimusi ja lepingulist staatust. Eelkõige mõjutavad platvormitöö tegijat otsused, mis puudutavad töölevõtmist, juurdepääsu tööülesannetele ja tööülesannete korraldust, töötasu, tööülesannete hinnastamist, ohutust ja tervist, tööaega, juurdepääsu koolitusele, edutamist või muud samaväärset meedet ning tema konto piiramist, peatamist või sulgemist. § 4 . Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korra l (1) Kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu, lepivad platvorm ja vahendaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku, kes vastutab käesolevas seaduses platvormile sätestatud kohustuste täitmise eest. (2) Platvorm ja vahendaja teevad koostööd ja vahetavad teavet ulatuses, mis on vajalik platvormitöö tegijale käesoleva seadusega ettenähtud õiguste tagamiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe puudumise korra l vastutavad platvorm ja vahendaja käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise eest solidaarselt . § 5 . Töösuhte tuvastamine Töösuhte tuvastamisel võetakse arvesse platvormitöö korraldamise juhtimise ja kontrolli ulatust, sealhulgas automaatse seire- ja otsustussüsteemi kasutamist. § 6 . Töösuhte eeldus platvormitöös (1) Platvormitööle kohaldatakse töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud eeldust töölepingu olemasolu kohta. ( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeldus ei rakendu, kui platvorm tõendab, et platvormi ja platvormi töö tegija vahel ei ole töösuh et töölepingu seaduse tähenduses . § 7 . Isikuandmete töötlemise piirangud (1 ) Platvorm ei või automaatsete seire- ja otsustus süsteemide abil: 1) töödelda platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid isikuandmeid; 2) töödelda platvormitöö tegija eravestlustega seotud isikuandmeid , sealhulgas teabevahetust teiste platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajatega ; 3) koguda isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija ei paku ega tee platvormitööd; 4) töödelda isikuandmeid eesmärgiga prognoosida platvormitöö tegija Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõiguste , sealhulgas ühinemisvabaduse, kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õiguse või teavitamise ja konsulteerimise õiguse kasutamist ; 5) töödelda isikuandmeid eesmärgiga järeldada platvormitöö tegija rassi , etnilist päritolu, rändestaatust, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi, puuet, terviseseisundit, emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, ametiühingusse kuulumist, seksuaalelu või seksuaalset sättumust ; 6) töödelda platvormitöö tegija biomeetrilisi andmeid tema identifitseerimis e eesmärgil , võrreldes kõnealuseid andmeid teiste f üüsiliste isikute biomeetriliste andmetega . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka lepingueelsetel läbirääkimistel või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades. (3) K äesolevat paragrahvi kohaldatakse ka juhul, kui platvorm kasuta b käesoleva seaduse § 3 lõi get es 7 ja 8 nimetamata automaatseid süsteeme, mis teevad või toetavad otsuseid, mis ükskõik mi l viisil mõjutavad platvormitöö tegijaid. § 8 . Andmekaitsealane mõjuhinnang (1 ) Platvorm teeb automaatsete seire- ja otsustus süsteemide kasutamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus ) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artiklis 35 sätestatud andmekaitsealase mõjuhinnangu, milles hinnatakse ka vastavust käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud isikuandmete töötlemise piirangutele. (2) Platvorm küsib mõjuhin nangu koostamisel platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning esitab mõjuhin nangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele. § 9 . A utomaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine (1 ) Platvorm esitab platvormitöö tegija tele ja nende esindaja tele käesoleva paragrahvi lõigetes 2 – 4 nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arusaadav al ja hõlpsasti kättesaadav al kujul . (2) Automaatsete seiresüsteemide kasutamise korra l esitab platvorm järgmise teabe: 1) asjaolu, et selliseid süsteeme kasutatakse või need võetakse kasutusele; 2) süsteemide kontrollitavate, seiratavate või hinnatavate andmete ja tegevuste kategooriad ning teenusesaajate hinnangud; 3) seire eesmärk ja viis, kuidas süsteem seiret teeb; 4) süsteemides töödeldavate isikuandmete vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad ning isikuandmete mis tahes edastamine või üleandmine, sealhulgas kontserni see s . ( 3 ) Automaatsete otsustussüsteemide kasutamise korra l esitab platvorm järgmise teabe : 1) asjaolu, et selliseid süsteeme kasutatakse või need võetakse kasutusele; 2) süsteemide tehtavate või toetatavate otsuste kategooriad; 3) andmete kategooriad ja peamised parameetrid, mida süsteemi s arvesse võetakse, ning peamiste parameetrite suhteline tähtsus automaatsete otsuste tegemisel, sealhulgas viis, kuidas platvormitöö tegija isikuandmed või käitumine otsuseid mõjutavad; 4) otsuste põhjendused, mis puudutavad platvormitöö tegijate konto piiramist, peatamist või sulgemist, tasu maksmisest keeldumist, lepingulist staatust või muid samaväärse või kahjuliku mõjuga otsuseid . ( 4 ) K ui platvorm kasuta b käesoleva seaduse § 3 lõigetes 7 ja 8 nimetamata automaatseid süsteeme , esitab platvorm teabe igat liiki otsus te kohta , mida teevad või toetavad automaatsed süsteemid ning mis mõjutavad platvormitöö tegijaid mis tahes viisil. ( 5 ) Platvorm esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 – 4 sätestatud kokkuvõtliku teabe platvormitöö tegijale üksnes tema töö tingimusi otseselt mõjutavate automaatsete süsteemide ja nende omaduste kohta: 1) hiljemalt esimesel töö päeval; 2) enne platvormitöö tingimusi, töö korraldust või tulemuste seiramist mõjutavate muudatuste tegemist ja 3) platvormitöö tegija nõudmise korral . ( 6 ) Platvorm esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 – 4 sätestatud üksikasjaliku teabe kõigi asjakohaste süsteemide ja nende omaduste kohta: 1) platvormitöö tegijale tema nõudmise korral ; 2) platvormitöö tegijate esindaja te le enne süsteemide kasutuselevõttu, enne platvormitöö tingimusi, töö korraldust või tulemuste seiramist mõjutavate muudatuste tegemist ja nende nõudmise korral; 3) Tööinspektsioonile või Andmekaitse Inspektsioonile nende nõudmise korral. ( 7 ) L epingueelsetel läbirääkimistel või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades esitab platvorm töölesoovijale enne protsessi algust kokkuvõtlik u tea b e selles protsessis kasutatavate automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kohta. ( 8 ) Platvormitöö tegija te l on õigus platvormitöö käigus automaatsetes seire- ja otsustussüsteemides loodud isikuandmete, sealhulgas arvamuste ja hinnangute ülekandmisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2016/679 artiklis 20 sätestatud korras . Ülekandmise hõlbustamiseks tagab platvorm tasuta vahendid ning edastab platvormitöö tegija taotlusel andmed otse kolmandale isikule. § 10 . Automaatsete süsteemide inimjärelevalve (1 ) Platvorm tagab järjepideva inimjärelevalve automaatsete seire- ja otsustus süsteemide tehtavate või toetatavate üksik otsuste mõju üle platvormitöö tegijatele , sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal . (2) Platvorm teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud inim järelevalve t platvormitöötajate esindajate osalu sel korrapäraselt , kuid vähemalt kord iga kahe aasta jooksul , korraldades asjakohase hindamise . (3) Platvorm tagab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud inimjärelevalve tegijate ja mõju hindajate pädevuse , väljaõppe ja volitus ed, sealhulgas automaatsete otsuste tühistamiseks. (4) Kui inim järelevalve või hindamise käigus ilmneb , et automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisel esineb tööl diskrimineerimise risk , või tuvastatakse, et automaatse seire - või otsustus süsteemi tehtud või toetatud üksik otsus tega on rik utud platvormitöö tegija õigusi, võtab platvorm meetmed selliste olukordade ärahoidmiseks , eelkõige muudab automaatset süsteemi või lõpetab selle kasutamise. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamise tulemused edastatakse platvormitöö tegijate esindajatele ning nõudmise korral ka platvormitöö tegijatele, Tööinspektsioonile ja Andmekaitse Inspektsioonile. ( 6 ) Otsused p latvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise, lõpetamise või kontole piirangute kehtestamise kohta ja muu d samaväärse kahjuliku mõjuga otsuse d teeb inimene ning nende tegemine üksnes automaatse süsteemi ga on keelatud . § 1 1 . Automaatsete otsuste selgitamine, läbivaatamine ja parandamine inimese poolt (1) Platvormitöö tegija nõudmise korra l esitab platvorm selgitus e automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsuse kohta. Selgitus esitatakse viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgel ja arusaadaval viisil. Platvorm tagab, et platvormitöö tegijal on võimalus võtta otsuse tegemiseni viinud faktide, as jaolude ja põhjuste selgitamiseks ühendust pädeva, väljaõppinud ja vajalike volitustega kontaktisikuga . (2) P latvorm esitab platvormitöö tegijale viivitamata , kuid hiljemalt otsuse jõustumise kuupäeval kirjaliku põhjenduse kõigi automaatsete otsustus süsteemi tehtud või toetatud otsuste kohta, mis käsitlevad : 1) platvormitöö tegija konto piiramist, peatamist või sulgemist; 2) tasu maksmisest keeldumist tehtud platvormitöö eest; 3) platvormitöö tegija lepingulist staatust ; 4) muid käesoleva lõike punktides 1 – 3 nimetatud otsustega samaväärse t kahjulik k u mõju omavaid otsuseid või otsuseid, mis mõjutavad töösuhte või muude lepinguliste suhete olulisi aspekte. (3) Platvormitöö tegijal ja tema esindajal on õigus taotleda käesoleva paragrahvi lõ igetes 1 ja 2 nimetatud otsus t e läbivaatamist . Platvorm vastab taotlusele 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning esitab vastuses täpsed ja asjakohased põhjendused. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsused rik uvad platvormitöö tegija õigusi, parandab platvorm otsuse viivitamata , kuid hiljemalt 14 . kalendripäeva l . Kui otsust ei ole võimalik parandada, hüvitab platvorm tekitatud kahju ning võtab meetmed selliste olukordade vältimiseks, eelkõige muudab automaatset otsustusprotsess i või lõpetab selle kasutamise. (5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata platvormitöö tegijatele, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.07.2019, lk 57–79) artikli 2 punktis 1 määratletud ärikasutajad. § 1 2 . Platvormitöötaja töötervishoid ja - ohutus (1) Platvorm rakendab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid platvormitöötajate tervise kaitseks , sealhulgas : 1) hindab töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel automaatsete seire- ja otsustus süsteemide kasutamisega kaasnevaid riske platvormi töötaja tervisele ja ohutusele ning riskide vähendamis eks rakendatavate abinõud e asjakohasust ; 2) võtab kasutusele asjakohased abinõud automaatsete seire- ja otsustus süsteemidega seotud riskide vältimiseks või vähendamiseks ; 3) ei kasuta automaatseid seire- ja otsustus süsteeme viisil, mis avaldab platvormitöötajale põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise; 4) tagab töö tervishoiu ja - ohutuse nõuete rikkumiste st teavitamise kanali . (2) K äesolevat paragrahvi kohaldatakse ka juhul, kui platvorm kasuta b käesoleva seaduse § 3 lõigetes 7 ja 8 nimetamata automaatseid süsteeme, mis teevad või toetavad otsuseid, mis ükskõik mi l viisil mõjutavad platvormitöötajaid. § 1 3 . Informeerimine ja konsulteerimine automaatsete süsteemide kasutuselevõtu või muutmise korral (1 ) E nne automaatsete seire- või otsustus süsteemide kasutuselevõttu või nende olulist muutmist informeerib ja konsulteerib platvorm platvormitöötajate esindaja id või nende puudumise korra l platvormi töötaja id töötajate usaldusisiku seaduse 5. peatükis sätestatud korras . (2) Kui platvormitöötajate esindajad või platvormitöötajad kasutavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul töötajate usaldusisiku seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud eksperdi kaasamise õigust , eksperdi kaasamine on vajalik teavitamise ja konsulteerimise objektiks oleva küsimuse uurimiseks ja arvamuse koostamiseks ning platvormil on Eestis rohkem kui 250 töötajat, kannab platvorm eksperdi kaasamisega seotud mõistlikud kulud. § 1 4 . Teabe esitamise kohustus (1) Platvorm teeb Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindaj atele kättesaadavaks järgmise teabe: 1) platvormitöö tegijate arv eraldi lepingu liigi ja töötatud tundide arvu järgi; 2 ) platvormi lepinguliste suhete üldtingimused; 3 ) loetelu vahendajatest , kellega platvormil on lepinguline suhe. ( 2 ) Platvorm ajakohastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud teavet iga kalendriaasta tei s e ja neljanda kvartali lõpuks . Kui platvorm on Euroopa Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41 ) mõistes mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõte, ajakohastab ta nimetatud teavet iga kalendriaasta neljanda kvartali lõpuks . Platvorm ajakohastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teavet iga kord, kui tingimusi muudetakse . ( 3 ) Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajatel on õigus nõuda platvormilt järgmist teavet: 1) korrapäraselt platvormitööd tegevate platvormitöö tegijate arv nende platvormil töötamise kestuse järgi; 2) korrapä raselt platvormitööd tegeva te platvormitöö tegija te nädala keskmine töötundide arv platvormitöö tegija kohta; 3) korrapäraselt platvormitööd tegevate platvormitöö tegijate keskmine sissetulek. ( 4 ) Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajatel on õigus küsida platvormilt lisa selgitusi ja üksikasju esitatud teabe kohta ning platvorm on kohustatud vastama viivitamata. § 1 5 . Platvormitöö tegijate suhtluskanal Platvorm tagab platvormitöö tegijatele võimaluse suhelda üksteise ja platvormitöö tegijate esindajatega turvaliselt ja konfidentsiaalselt platvormi digitaristu või muu samalaadse vahendi kaudu . § 1 6 . Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest ja lepingu ülesütlemise korral (1) Platvorm ei tohi platvormitöö tegijat ja platvormi töö tegijate esindajat kohelda ebasoodsalt või rakendada nende suhtes mis tahes ebasoodsa te tagajärgedega meetmeid seetõttu, et nad tugine vad platvormitöö tegijate õigustele, juhi vad tähelepanu oma õiguste rikkumisele v õ i toeta vad teist platvormit öö tegijat tema õ iguste kaitsel. ( 2 ) Platvorm ei toh i p latvormitöö tegija ga sõlmitud lepingut üles öelda , kohaldada tema suhtes muid samaväärse mõjuga meetmeid ega neid ette valmistada põhjusel, et platvormitöö tegija on kasutanud käesolevas seaduses sätestatud õigusi. ( 3 ) Kui platvormitöö tegija leiab, et temaga on leping üles öeldud või kohaldatud mu ud samaväärse mõjuga meedet põhjusel, et ta kasutas käesolevas seaduses sätestatud õigusi, võib ta nõuda platvormilt selle kohta põhjendust. Platvorm esitab põhjenduse viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (4) Kui platvormitöö tegija esitab kohtule või töövaidluskomisjonile asjaolud, mis võimaldavad eeldada, et platvormitöö tegijaga öeldi leping üles või kohaldati muud samaväärse mõjuga meedet põhjusel, et ta kasutas käesolevas seaduses sätestatud õigusi , loetakse , et leping öeldi üles või meedet kohaldati eel nimetatud põhjusel , kui platvorm ei tõenda vastupidist. ( 5 ) Platvorm ei tohi k äesoleva seaduse § 10 lõi getes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitja te lepingut üles öelda ega neid muul viisil ebasoodsalt kohelda nende ülesannete täitmise tõttu. § 1 7 . Riiklik järelevalve (1) Käesolevas seaduses sätesta tud nõuete täitmise üle te eb riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon . (2) Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemise l k asutada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. ( 3 ) Käesoleva seaduse §- des 7 – 11 sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle te eb järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 kohaselt . ( 4 ) Andmekaitse Inspektsioon kohaldab käesolevas seaduses sätestatud i sikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 83 lõikes 5 sätestatud trahvi suuruse ülemmäära. § 18. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026 . aasta 2. detsembril. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta ( EMPs kohaldatav tekst) (ELT L, 2024/2831, 1 1 .1 1 .20 24) Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026. a Algatab Vabariigi Valitsus 2026. a (allkirjastatud digitaalselt)
Teie 06.03.2026 nr 2-2/849-1, MKM/26-
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
0298/-1K
[email protected]
Meie 06.04.2026 nr 8-2/1742
Platvormitöö seaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud minister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile
kooskõlastamiseks platvormitöö seaduse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab
eelnõu, tehes selle kohta järgmised märkused.
1. Eelnõu § 3 lg 1 – sättes määratletakse termin „platvorm“ füüsilise või juriidilise isikuna, kes osutab
teenust, mis vastab sättes loetletud tingimustele. Mõiste sisu arvestades ei ole valitud termin
„platvorm“ keeleliselt sobilik.
Eesti kirjakeeles tähendab „platvorm“ ennekõike alust, lava, kandepinda või tehnilist keskkonda,
sh ka veebi- või tarkvarapõhist lahendust, mitte aga isikut (füüsilist või juriidilist isikut) 1. Seega ei
ole sõnaga „platvorm“ keeleliselt korrektne tähistada isikut, kellele on suunatud õigused ja
kohustused. Selline terminikasutus tekitab normi adressaadi tuvastamisel õigusliku ebaselguse
(nt „platvorm on kohustatud“, „platvorm vastutab“ – sõna „platvorm“ tähistab keelekasutuses
vahendit või keskkonda, mitte vastutuskohustuslikku isikut).
Et eristada selgelt õiguste ja kohustuste kandjat (ettevõtja) ning tehnilist lahendust (digiplatvorm),
palume eelnõus määratleda kaks terminit ja kasutada neid sihipäraselt kogu seaduse ulatuses.
Lähtudes eelnevast teeme järgmise sõnastusettepaneku:
(x) Platvormiettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsilisest või juriidilisest isikust
ettevõtja, kes talle kuuluva või tema kontrolli all oleva digiplatvormi kaudu osutab….
(x) Digiplatvorm on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste osutamiseks kasutatav
digitaalne lahendus, sealhulgas mobiilirakendus, veebikeskkond, …
Palume asendada eelnõus isikule suunatud õigusi ja kohustusi käsitlevates sätetes termin
„platvorm“ terminiga „platvormiettevõtja“ (nt „platvorm on kohustatud“ → „platvormiettevõtja on
kohustatud“). Palume kasutada terminit „digiplatvorm“ üksnes tehnilise lahenduse kirjeldamisel (nt
algoritmide läbipaistvus, keskkonnale kehtestatud andmekaitsenõuded jms).
Selline terminikasutus väldib keelelisi vastuolusid, aitab üheselt tuvastada normi adressaadi ning
toetab õigusselgust ja -kindlust: isik on platvormiettevõtja, vahend või keskkond on digiplatvorm.
1 Eesti Keele Instituudi Sõnaveeb, märksõna „platvorm“ — vt definitsioonid ja kasutusnäited:
<https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/platvorm/1/est>.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
2. Eelnõu § 3 lg-s 5 määratletakse vahendaja mõiste: vahendaja on „isik, kes eesmärgiga teha
platvormitöö kättesaadavaks platvormile või platvormi kaudu:
1) loob lepingulise suhte platvormi ja platvormitöö tegijaga või
2) on platvormi ja platvormitöö tegija vahelises alltöövõtuahelas.“.
Seletuskirjas selgitatakse, et vahendaja on isik, kelle eesmärk on teha platvormitöö töötegijatele
või platvormile endale kättesaadavaks. Platvormitöö, mida vahendaja kättesaadavaks teeb, on
eelnõu § 3 lg 2 kohaselt töö, mida korraldatakse platvormi kaudu ja mida teeb isik platvormi või
vahendaja ja isiku vahelise lepingulise suhte alusel, olenemata sellest, kas isikul või vahendajal
on lepinguline suhe teenusesaajaga. Eelnõu sõnastusest ja seletuskirjast jääb siiski
arusaamatuks, mismoodi saab platvormi enda kaudu pakutavat platvormitööd teha
kättesaadavaks platvormile endale. Palume seda seletuskirjas ja vajaduse korral eelnõu
sõnastuses täpsustada.
3. Eelnõu § 3 lg 8 ja § 9 – eelnõu käsitleb isikuandmete töötlemist ja automaatotsuseid. Eelnõu § 3
lg 8 esitab automaatse otsustussüsteemi definitsiooni ning § 9 näeb ette täiendava teavitamise
kohustuse lisaks IKÜM art 13 ja 14 tulenevale teabe andmise kohustusele.
Palume seletuskirjas selgitada kooskõla isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikliga 22.
Viidatud artikli kohaselt on andmesubjektil õigus, et tema kohta ei võetaks vastu automaatotsust,
välja arvatud juhul, kui see on vajalik andmesubjekti ja vastutava töötaja vahelise lepingu
sõlmimiseks või täitmiseks või andmesubjekti selgesõnalisel nõusolekul.
Palume selgitada automaatotsuste tegemise võimalikke õiguslikke aluseid. Seletuskirjas tuleb
selgelt välja tuua, et eelnõu § 3 lg 8 ja § 9 ei ole automatiseeritud otsuste tegemise õiguslik alus,
vaid need on üksnes termini definitsioonid. Automatiseeritud otsuse tegemiseks peab vastutaval
töötlejal olema eraldi IKÜM-ist tulenev õiguslik alus kooskõlas IKÜM art 22-ga.
4. Eelnõu § 4 sätestab vastutuse vahekorra platvormi ja vahendaja vahel. Eelnõu ja seletuskirja
lugedes jääb ebaselgeks, kas vahendaja kaudu platvormitöö tegijale edastatakse info, kes (kas
platvorm või vahendaja) vastutab seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest. Seletuskirjas
räägitakse § 4 lõike 1 puhul kohustuse jaotumise kokkuleppest lepingu sõlmimisel, kuid pole
arusaadav, kas jutt käib platvormi ja vahendaja vahel sõlmitud lepingust või vahendaja ja
platvormitöö tegija vahelisest lepingust. On oluline, et töö tegija teab, kelle poole ta peab
pöörduma probleemide korral ja kellel lasub vastutus. Nagu seletuskirjas ka mainitud on, siis
platvormitöö tegijal ei lasu kohustust ise välja selgitada, milline osapool oleks pidanud konkreetse
kohustuse täitma, kuid kui sätte alusel ei teki töö tegijal automaatselt ja üheselt mõistetavalt sellist
teadmist, peab ta siiski ise selle välja uurima. See ei ole kohane lahendus.
Seega palume eelnõu § 4 lõikesse 1 lisada kohustus teavitada platvormitööd tegevat isikut sellest,
kes vastutab kohustuste täitmise eest nt järgmiselt:
„Kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu, lepivad platvorm ja vahendaja kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis kokku, kes vastutab käesolevas seaduses platvormile
sätestatud kohustuste täitmise eest, ning vahendaja teavitab sellest platvormitöö tegijat temaga
lepingu sõlmimisel.“
Alternatiivselt võiks kaaluda ka lahendust, kus platvorm ja vahendaja vastutavad alati solidaarselt.
See aitaks tagada töötaja õiguste parema kaitse ning vältida olukorda, kus platvorm delegeerib
kogu kohustuste täitmise ja vastutuse vahendajale. Solidaarse vastutuse korral ei tekiks platvormil
võimalust täielikult vastutusest vabaneda. Platvormitöö tegija saaks esitada oma nõuded kas
platvormi või vahendaja või mõlema vastu. See kõrvaldaks segaduse vastutuse teemal ja tagaks
kiirema õiguste teostamise. Direktiivi eesmärk (art 3 + põhjenduspunkt 24) on tagada sama
tasemega kaitse igas olukorras ning vältida ebaselgeid vastutusalasid. Solidaarne vastutus
täidaks seda eesmärki paremini kui valikuline mehhanism, mis on hetkel eelnõus välja toodud.
5. Eelnõu § 4 – palume eelnõu seletuskirjas selgitada vastutava, kaasvastutava ja volitatud töötleja
rolle IKÜM-i tähenduses, platvormi ja vahendaja kontekstis. Palume muu hulgas välja tuua, kes
vastutab IKÜM-is sätestatud nõuete täitmise eest, võttes arvesse, et § 4 sätestab solidaarse
vastutuse platvormitöö seaduses sätestatud kohustuste täitmise eest.
2
6. Eelnõu § 17 järgi kohaldab Andmekaitse Inspektsioon eelnõus sätestatud isikuandmete nõuete
rikkumise korral IKÜM § 83 lg 5 sätestatud trahvi suuruse ülemmäära. Juhime tähelepanu, et
vastutus isikuandmete kaitse nõuete rikkumise eest, sh trahvimäärad on sätestatud isikuandmete
kaitse seaduses (IKS). Juhul kui eelnõu koostajad peavad vajalikuks sätestada platvormitööst
tulenevaid spetsiifilisi karistuskoosseise, siis tuleb seda teha kõnealuses eelnõus. Kui aga
vastutuse kohaldamisel lähtutakse IKSi olemasolevatest väärteokoosseisudest, siis tuleb
kohaldada ka IKSis sätestatud trahvimäärasid ning puudub vajadus viidata IKÜMi
trahvimääradele. Seetõttu tuleks § 17 lg 4 eelnõust välja jätta.
7. Tervikteksti pealkirja lühend - seletuskirjas on uue tervikteksti tähistamiseks kasutatud lühendit
PTS. Juhime tähelepanu, et lühend PTS on juba kasutuses ja tähistab Riigi Teatajas pühade ja
tähtpäevade seadust. Seetõttu tuleb uuele terviktekstile valida uus lühend. Soovitame kasutada
platvormitöö seaduse tähistamiseks lühendit PltS.
8. Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
9. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja
Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud
arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi
Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisad:
1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
2. Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
Katariina Kärsten 53888918
[email protected]
Kristel Niidas
Sander Truu
Karen Alamets
3