Sissetulev kiriAvalik
Ettepaneku edastamine
Justiits- ja Digiministeerium · 6. aprill 2026
- Viit
- 8-4/2673-1
- Registreeritud
- 6. aprill 2026
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Muinsuskaitse
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 8 Eelnõude menetlemine
- Sari
- 8-4 Õigusalane kirjavahetus
- Toimik
- 8-4/2026
- Vastutaja
- Klen Teder (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond)
- Lahendamise tähtaeg
- 21. aprill 2026
Sisu (failidest)
Saatja: "Muinsuskaitse" <[email protected]>
Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]>
Teema: Ettepanek Eesti Muinsuskaitse Seltsilt
Kuupäev: 2026-04-06 07:48
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Edastan Eesti Muinsuskaitse Seltsi ettepaneku.
Lugupidamisega
Helle Solnask
Juhatuse liige
Eesti Muinsuskaitse Selts
Riigikantselei Stenbocki maja Rahukohtu 3 Tallinn 15161 04 aprill 2026 Nr 002 Koopia: Justiitsministeerium, Riigikogu kantselei, Tartu linnavalitsus, Haridusministeerium Ettepanek 2. veebruari kuulutamiseks riigipühaks Tartu rahu on Eesti ajaloos märgilise tähendusega ja rahuleping Eesti Vabariigi sünnidokument. Võiduka Vabadussõjata poleks meil võibolla võimalus tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva. See ülioluline tähtpäev võiks leida meie ajaloo käsitlemisel enamat üleriiklikku tähelepanu. Eriti puudutab see Ida-Virumaad ja venekeelseid noori, sest sellest tähtpäevast üritatakse piirkonna koolides vaikides mööda minna. Paljud õpilased ei tea seal üldse, miks on see nii oluline päev Eesti iseseisvuse jaoks. Eesti Muinsuskaitse Selts on seisukohal, et väärtustamaks Tartu rahu tuleb 2. veebruar kuulutada riigipühaks. Eriti tugeva signaali annaks see praegusel ajal, kus Venemaa püüab taas ühte iseseisvat riiki hävitada ning on marginaliseerinud Tartu rahu tähenduse Eesti ja Venemaa vahelistes suhtes, pidades seda vaid ajalooliseks dokumendiks. Veebruar on Eesti ajaloo jaoks märgiline kuu. Tartu rahu ja Eesti Vabariigi aastapäevale lisaks on sündinud veebruaris mitmed Eesti ajaloo suurkujud - Konstantin Päts, Johan Laidoner, Johan Pitka. Eesti Muinsuskaitse Selts teeb ettepaneku kuulutada veebruar Eesti ajaloo kuuks . Sellel kuul võiks toimuda eelkõige noortele suunatud üritusi ja meie ajaloo väärtustamisel oleks see väga oluline. Oleme arvamusel, et Eesti lähiajalugu küll õpetatakse koolides, kuid teema käsitlus sõltub palju õpetaja individuaalsest lähenemisest. Eesti ajaloo kuu tähistamine oleks oluline eriti muukeelsete noorte arusaama kujundamisel Eesti Vabariigist. Loodame, et meie ettepanek leiab toetust ja Vabariigi Valitsus või Riigikogu algatab vastava seadusemuudatuse. Lugupidamisega Madis Morel Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees