Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamine ja protsessi kaasamine

Justiits- ja Digiministeerium [email protected] Meie 02.04.2026 nr 13-3/4063-9 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamine ja protsessi kaasamine Pöördume seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sooviga kaasata Teid Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu (REP) koostamisse ning keskkonnamõju strateegilisse hindamisse (KSH). Teavitame riigi eriplaneeringu algatamisest ning palume teada anda Teie kontaktisiku kontaktandmed. Algatamisest teavitamine Teavitame planeerimisseaduse (PlanS) § 28 lõike 7 alusel, et Vabariigi Valitsus algatas 23.03.2026 korraldusega nr 57 Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Korralduse eesmärk on algatada REP ja KSH vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajalikule taristule, mis aitab luua tehnilised ja majanduslikud eeldused Eesti riigisisese vesinikutaristu arendamiseks ning parandada regiooni varustuskindlust. Planeeringu eesmärk on kavandada tervet mandri-Eestit läbiv vesinikukoridor ja luua eeldused Nordic–Baltic Hydrogen Corridor (NBHC) projekti elluviimiseks. Planeeringuala on 6522,76 km2 ja see hõlmab kokku 24 omavalitsust Harju, Rapla, Lääne, Järva, Pärnu, Viljandi ja Valga maakondades. Planeeringuala määrati kogu Eestit hõlmava ruumianalüüsi alusel, välistades alad, kus vesinikutoru rajamine ei ole võimalik või otstarbekas, lähtudes looduskaitse, kultuuripärandi, riigikaitse, ohtlike ettevõtete ning hoonestuse piirangutest. REP ja selle mõjude hindamise menetlus koosneb kahest etapist: 1) asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi koostamine ning asukoha eelvaliku tegemine koos mõjude hindamisega; 2) valitud asukohtades detailse lahenduse koostamine koos mõjude hindamisega. Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks asukoha eelvaliku otsuse alusel REP kehtestamine. Juhul, kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda, koostatakse sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus, sh eskiis- ja eelprojekt, ehitusõiguse määramiseks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Planeeringuga koostatakse terviklik ruumilahendus kavandatava vesinikutaristu tarbeks. REPiga koos planeeritakse eelduslikult järgmised ehitised: küttegaasi ülekandetorustik ülerõhuga üle 16 bar, küttegaasi jaotus- ja mõõtejaamad, kompressorjaam ning küttegaasi muud ehitised. Ühendus kavandatakse ühe või kahe maa-aluse toruna, mille pikkus maismaal oleks 250 kuni 300 km: Läti piirist Põhja-Eesti rannikuni. Kavandatakse ka kraanisõlmed ja kuni kaks kompressorjaama. Torustik planeeritakse võimalikult suures ulatuses juba olemasoleva elektri- ja gaasitaristu koridori, mis on kooskõlas valmiva üleriigilise planeeringu ruumisäästlikkuse põhimõtetega. KSH koostamine REP korral on kohustuslik. Lisaks hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Arvestades, et planeering algatati suuremal maa-alal, kui vesinikutaristu rajamiseks on tarvis ning hetkel pole teada, kus hakkab vesinikukoridor paiknema, ei ole võimalik ka tuvastada isikuid, kelle õigusi võib planeering kindlasti puudutada. Kuna alternatiivide asukohti otsitakse kogu planeeringuala ulatuses, siis kõiki puudutatud maaomanikke kaasatakse ja teavitatakse esialgsete trassivariantide kujunemisel personaalselt. Lõplik trassi kulgemine selgub planeerimise käigus. Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 korraldusega nr 57 ja lisaks oleva planeeringuala piiriga ning seletuskirjaga on võimalik tutvuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel või riigi planeeringute portaalis. Seletuskirja lisas olevas tabelis on ülevaade algatamise korralduse eelnõu kooskõlastamisel esitatud ettepanekutest ja nendega arvestamisest. Protsessi kaasamine PlanS § 31 lõike 1 ja § 44 lõike 1 kohaselt viiakse REP koostamine läbi koostöös ministeeriumite ja teiste valitsusasutusega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb. PlanS § 31 lõike 2 ja PlanS § 44 lõike 2 kohaselt kaasatakse REP eelvaliku tegemisse ja detailse lahenduse koostamisse isikud, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või REP elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. PlanS § 31 lõike 4 ja § 44 lg 4 kohaselt teatavad isikud ja asutused REP koostamise korraldajale neile planeerimisseaduses ettenähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui soovite olla protsessi kaasatud, siis palume kirjalikult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile e-posti aadressil [email protected] teada anda oma kontaktisik ja kontaktandmed. Kui Te teadete edastamise viisi ei teata, edastab ministeerium planeerimisseaduses nimetatud teated Teile elektrooniliselt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivari Rannama juhataja Maa- ja ruumipoliitika osakond Monika Korolkov +372 5884 7055 [email protected] 2 (2)