Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine

Haridus- ja Teadusministeerium Justiits- ja Digiministeerium Kaitseministeerium 02.04.2026 nr 15.1-4/2113 Kliimaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsuse korralduse „Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu heakskiitmine ja volituse andmine“ eelnõu ja „Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu ratifitseerimise seaduse“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu heakskiitmine ja volituse andmine“ eelnõu ja „Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu ratifitseerimise seaduse“ eelnõu. Välisministeerium palub Teie kooskõlastust hiljemalt 07.04.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Tsahkna minister Lisad: 1. Korralduse eelnõu 2. Seaduse eelnõu 3. Korralduse ja seaduse eelnõu seletuskiri 4. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse leping eesti keeles Kristi Kraavi-Käerdi, 637 7234 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS K O R R A L D U S aprill 202 6 nr Tallinn Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine Välissuhtlemisseaduse § 16 ja § 17 lõike 2 alusel: 1. Kiita heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu eelnõu . 2. Volitada Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures , kirjutama Eesti Vabariigi nimel alla punktis 1 nimetatud partnerlus e lepingule . Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär Vabariigi Valitsuse korralduse „ Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu heakskiitmine ja volituse andmine “ eelnõu ja „Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu ratifitseerimise seaduse“ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Korralduse e elnõu kohaselt kiidab Vabariigi Valitsus heaks „Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu “ (edaspidi partnerlusleping ) eelnõu ning volitab Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures, Eesti Vabariigi nimel partnerlus lepingule alla kirjutama. Seaduse eelnõu kohaselt ratifitseerib Riigikogu partnerluslepingu. Praegu põhinevad Euroopa Liidu (edaspidi EL ) ja Mehhiko Ühendriikide (edaspidi Mehhiko ) (edaspidi ühiselt ka lepinguosalised ) suhted ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelisel majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleval leping ul ( edaspidi üldleping ), mis jõustus 1. oktoobril 2000. a. Alates üldlepingu jõustumisest on EL ja Mehhiko oma suhteid süvendanud, nii loodi 2008. a EL ja Mehhiko strateegiline partnerlus, mille raames võeti kasutusele kahepoolne dialoog ja koostöö uutes olulistes poliitikavaldkondades, sh mitmepoolsetes küsimustes, julgeoleku ja õiguse, makromajanduslike aspektide ja inimõiguste alal. 2015. a juunis Brüsselis toimunud seitsmendal EL-Mehhiko tippkohtumisel kinnita ti oma valmisolekut alustada läbirääkimisi üldlepingu ajakohastamiseks ning omavahelise strateegiliste partnerluse tugevdamiseks. 4. mail 2016 . a võttiski E uroopa Liidu N õukogu (edaspidi nõukogu ) vastu otsused, millega anti Euroopa Liidu Komisjonile (edaspidi komisjon ) ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale luba pidada Mehhikoga läbirääkimisi üldlepingu ajakohastamise üle . Läbirääkimised poliitilise - ja koostöösamba üle viidi lõpule 2018. a ning 17. jaanuaril 2025 . a jõuti poliitilisele kokkuleppele kaubandus- ja investeerimissamba suhtes. Seejärel saadeti partnerluslepingu tekst õiguslikule korrigeerimisele ning tõlkimisele. Partnerluslepingule on kavas alla kirjutada 22. mail 2026. a. EL ja liikmesriikide jagatud pädevuses olev partnerlusleping hõlmab lisaks kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimisele ka sätteid poliitilise koostöö kohta erinevates valdkondades. Lisaks partnerluslepingule sõlmivad EL ja Mehhiko ka ELi ainupädevuses oleva Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide vahelise kaubanduse vahelepin g u (edaspidi vaheleping ) , millega luuakse sidus, terviklik, ajakohane ja õiguslikult siduv ELi ja Me hhiko kaubandus- ja investeerimissuhete raamistik. Kahe eraldiseisva lepingu sõlmimine lepiti kokku l äbirääkimiste tulemusena, et kiirendada ELi ainupädevusse jäävate kaubanduse ja investeerimise liberaliseerimissätete jõustumist. V aheleping hakkab esialgu kehtima eraldi, kuid see asendatakse hiljem partnerluslepinguga, kui kõik lepinguosalised on partnerluslepingu jõustamiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpule viinud. P artnerlusleping loob arvestatava vabakaubandusruumi strateegilise partneriga, kellega EL-i kaubavahetus 2024. aastal ulatus ligikaudu 82 miljardi euroni. Mehhiko on Ladina Ameerika suuruselt teine majandus, mille ligikaudu 132 miljoni tarbijaga turg on ELi jaoks piirkonna suuruselt teine ekspordisihtkoht . Sõlmitav partnerlus l eping avab sellele turule oluliselt parema ligipääsu, kaotades peaaegu kõik tollimaksud, vähendades tehnilisi ja regulatiivseid tõkkeid ning luues selge raamistiku teenuste, investeeringute, digikaubanduse ja riigihangete jaoks.​​ Partnerlusl eping tugevdab ELi , sh Eesti , majandusjulgeolekut, toetades tarneahelate mitmekesistamist ning parandades ligipääsu kriitilistele toormetele ja tehnoloogiatele, mis on vajalikud rohelise ja digipöörde elluviimiseks. T iheda strateegilise partnerluse osa on ka koostöö demokraatlikke väärtuste, õigusriigi põhimõte te, kestliku arengu ja kliimaeesmärkide edendamisel, sh rahvusvahelistel foorumitel. Tegemist on tänapäevase lepinguga, mis seisab avatud ja reeglitel põhineva kaubanduse eest, astub vastu protektsionismile ja edendab kestlikku arengut, mis võimaldab tugevdada EL rolli ning nähtavust mi tte ainult Me hhikos , vaid regioonis tervikuna. Välisministeerium on huvirühmadega suhtluses tutvustanud partnerluslepingu t ja kaubanduse vahelepingu t nii Eesti ettevõtlusringkondadele kui ka laiemale avalikkusele. Viimati toimus lepinguid tutvustav üritus Välisministeeriumis 2025. aasta juulis. Täiendavad partnerluslepingu ja kaubanduse vahelepingu tutvustamiseks mõeldud tegevused on kavandatud 2026. aastasse. Partnerlusleping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui EL, EL liikmesriigid ja Mehhiko (edaspidi lepinguosalised ) on üksteisele teatanud, et vajalikud menetlused on lõpule viidud. Enne partnerlus lepingu ametlikku jõustumist või b E L osaliselt ja Mehhiko täielikult või osaliselt partnerlus lepingut ajutiselt kohaldada alates teise kuu esimesest päevast pärast vastavate sisemenetluste lõpetamisest teatamist. A jutise kohaldamise ajal jääb üldleping kehtima nendes osades, mida partnerlus leping ajutiselt ei kata. Nii EL kui Mehhiko võib kirjalikult teavitada ajutise kohaldamise lõpetamisest ning see lõpetamine jõustub teise kuu esimesel päeval pärast teavitamist. K õik jõustumist ja ajutist kohaldamist puudutavad ametlikud teated saadetakse EL i puhul n õukogu peasekretariaadile ja Mehhiko puhul Mehhiko välisministeeriumile, kes on partnerlus lepingu hoiulevõtjad . Eelnõu ettevalmistaja Seletuskirja, korralduse ning ratifitseerimise seaduse eelnõu on koostanud Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna lauaülem Kristi Kraavi-Käerdi ( [email protected] ). S eletuskirja, korralduse ning ratifitseerimise seaduse eelnõu on läbi vaadanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Päivi Margna ( [email protected] ). Partnerlus l epingu ja selle lisade eestikeelse teksti on koostanud ja keeleliselt toimetanud Euroopa Liidu nõukogu sekretariaat ning tekstid avaldatakse EL Teatajas. Märkused Eelnõu d on seotud nõukogu otsustega , millega kiidetakse heaks ELi ja selle liikmesriikide nimel partnerluslepingu sõlmimine, partnerluslepingu allkirjastamine ja selle ajutine kohaldamine. Partnerlusl epingu rakendamiseks ei ole vaja muuta Eesti õigusakte. Peale allakirjutamist tuleb partnerlusleping Eestis Riigikogus ratifitseerida välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS ) § 20 p 7 alusel, mille kohaselt välisleping ratifitseeritakse Riigikogus, kui ratifitseerimise vajadus tuleneb üldise seadusereservatsiooni põhimõttest . Põhiseaduses kajastub seadusereservatsiooni ehk olulisuse põhimõte § 3 lõikes 1. Selle põhimõtte kohaselt peab kõik riigielus olulised küsimused otsustama Riigikogu. Olulisuse põhimõtte kohaselt ei saa seda, mida põhiseaduse järgi on kohustatud tegema seadusandja, edasi delegeerida täitevvõimule ega ühelegi teisele isikule või organile. Seega tuleks sõlmitav partnerlusleping ratifitseerida Riigikogus. Partnerlusleping reguleerib muuhulgas füüsiliste isikute riiki sisenemise ja ajutise viibimise tingimusi teenuste osutamise eesmärgil, mis on Eestis reguleeritud seaduse tasandil, eelkõige välismaalaste seadusega, ning kuuluvad seetõttu seadusereservatsiooni alla. Lisaks näeb partnerlusleping ette institutsioonilise raamistiku loomise, sealhulgas partnerlusnõukogu, ühiskomitee ja allkomiteede moodustamise, millel on õigus võtta vastu partnerluslepingu rakendamisega seotud otsuseid ja soovitusi. Selline institutsiooniline raamistik võib mõjutada Eesti õigusi ja kohustusi rahvusvahelisel tasandil ning piirata riigi edasist otsustusvabadust partnerluslepinguga reguleeritud valdkondades, mistõttu kuulub ka see küsimus põhiseadusest tuleneva olulisuse põhimõtte kohaldamisalasse. Eeltoodust tulenevalt reguleerib partnerlusleping küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt kuuluvad seadusandja pädevusse. Seetõttu ei ole võimalik partnerluslepingut heaks kiita üksnes täitevvõimu otsusega ning partnerlusleping tuleb VäSS § 20 punkti 7 alusel ratifitseerida Riigikogu poolt. 2. Korralduse ja seaduse eesmärk Korraldusega kiidab Vabariigi Valitsus heaks partnerluslepingu eelnõu ning volitab Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures Eesti Vabariigi nimel partnerluslepingule alla kirjutama. Ratifitseerimise seaduse eesmärk on ratifitseerida partnerlusleping ja sätestada seaduse jõustumise aeg. 3. Eelnõu de sisu ja võrdlev analüüs Korralduse eelnõu koosneb kahest punktist. Esimesega kiidab Vabariigi Valitsus VäSS § 16 alusel heaks partnerluslepingu eelnõu ja teisega antakse VäSS § 17 lõike 2 alusel volitus partnerluslepingule Eesti Vabariigi nimel allakirjutamiseks. Seaduse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. § 1 kohaselt ratifitseeritakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse leping . § 2 kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Partnerlusleping koosneb preambulist ja neljast osast , mis omakorda jagunevad peatük kideks . Partnerluslepingu preambul rõhutab, et lepinguosaliste suhe tugineb tihedatele kultuurilistele, poliitilistele ja majandussidemetele ning üldlepingu ajakohastamisele vastavalt uuele poliitilisele ja majanduslikule olukorrale. Partnerlusl epingu alusena kinnitatakse demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste austami st ning rahvusvahelisele õigusele tuginev at tugev at mitmepool s e t süsteem i .​ Samal ajal seotakse partnerlus leping selgelt kestliku arenguga, viidates Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO ) Peaassamblee poolt 25. septembril 2015. a vastu võetud kestliku arengu 2030 tegevuskavale (edaspidi ÜRO 2030 tegevuskava) , ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel 12. detsembril 2015. a Pariisis sõlmitud Pariisi kokkuleppele (edaspidi Pariisi kliimakokkulep e) ja teistele globaalsetele raamistikele ning rõhutatakse soovi tugevdada koostööd õiguse, julgeoleku, hariduse, kultuuri, teaduse ja innovatsiooni vallas. Majanduslikus plaanis nähakse ette kaubandus- ja investeerimi s s uhete liberaliseerimi ne Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi WTO ) raamistikus, säilitades samas lepinguosaliste õiguse kehtestada avalikes huvides õigusnorme ja rõhutades tarbijakaitset, läbipaistvust ja ettevõtete sotsiaalset vastutust. Preambul koosneb 32 punktist . I osa – „Üldsätted“ sõnastab partnerlus lepingu üldised eesmärgid ja põhimõtted, millele partnerlus tugineb. See koosneb kahest artiklist. Artikkel 1 – Lepingu eesmärgid määratleb partnerluse põhieesmärkidena strateegilise koostöö tugevdamise, poliitilise dialoogi edendamise ning kaubanduse ja investeeringute laiendamise. Need eesmärgid on suunatud kestlikule majanduskasvule ja elukvaliteedi parandamisele. Artikkel 2 – Üldpõhimõtted sätestab, et partnerlus lepingu aluseks on demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi austamine. Lepinguosalised kinnitavad oma toetust ÜRO põhikirjale , rõhutavad massihävitusrelvade leviku ja tavarelvade kontrollimatu liikumise ohtlikkust ning kohustuvad tegema koostööd nende riskide vähendamiseks. Samuti kinnitatakse pühendumust kestlikule arengule, keskkonnaprobleemide lahendamisele, soolisele võrdõiguslikkusele ja diskrimineerimise vastu võitlemisele. Partnerlusl epingu rakendamine põhineb dialoogil, vastastikusel austusel, võrdsel partnerlusel ja rahvusvahelise õiguse austamisel. II osa – „Poliitiline dialoog ja koostöö“ koondab lepinguosaliste strateegilise partnerluse poliitilise ja koostöö poole ning täiendab partnerluslepingu kaubanduslikku mõõdet laia väärtuste- ja poliitikaraamistikuga. See osa jaotub üheksaks peatükiks, mis hõlmavad poliitilist dialoogi, rahu ja julgeolekut, koostööd rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides, vabadust, turvalisust ja õigust, kestlikku arengut, keskkonda ja kliimat, majanduspoliitikat, haridus ja sotsiaalvaldkonda ning teadusuuringuid, innovatsiooni ja digimajandust. II osa on partnerluslepingu seisukohalt eriline, sest just siin konkretiseeritakse demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi ning massihävitusrelvade leviku tõkestamisega seotud kohustused, mida käsitletakse partnerlus lepingu oluliste tingimustena ja mille raske rikkumine võib tuua kaasa partnerlus lepingust tulenevate soodustuste peatamise. 1. peatükk – Poliitiline dialoog, rahu ja julgeolek sätestab lepinguosaliste strateegilise partnerluse poliitilise samba: ühised väärtused nagu demokraatia, inimõigused, õigusriik ja julgeolekualane koostöö alates terrorismivastasest võitlusest kuni kriisiohjeni . See peatükk on kogu partnerlus lepingu õigusliku arhitektuuri seisukohalt keskne, kuna osa selle sätetest – eelkõige demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi klausel (I osa üldsätete artikkel 2) ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise artikkel 1.4 – on partnerlus lepingu olulised tingimused, mille tõsine rikkumine võib viia partnerlus lepingu alusel antavate soodustuste peatamiseni (IV osa artikli 2.3 alusel). Peatükk sisaldab 9 artiklit (artiklid 1.1-1.9). Artikkel 1.1 – Poliitiline dialoog tugevdab lepinguosaliste poliitilist dialoogi kõigil tasanditel, et arutada kahepoolseid, piirkondlikke ja rahvusvahelisi küsimusi ning süvendada strateegilist partnerlust.​ Artikkel 1.2 – Demokraatia, inimõigused ja õigusriik sätestab, et koostöös edendatakse ja kaitstakse inimõigusi, demokraatlikke põhimõtteid ja õigusriiki, sh soolist võrdõiguslikkust, võitlust diskrimineerimise vastu ning rahvusvaheliste inimõiguste normide rakendamist. Artikkel 1.3 – Sooline võrdõiguslikkus ja naiste võimestamine näeb ette, et l epinguosalised edendavad soolist võrdõiguslikkust ja naiste ning tütarlaste võimestamist kui eeltingimust rahule, julgeolekule ja kestlikule arengule, toetades muu hulgas ÜRO resolutsiooni 1325 („Naised, rahu ja julgeolek“) ja sellega seotud algatusi.​ Artikkel 1.4 – Massihävitusrelvade leviku tõkestamine kohustab lepinguosalisi tegema koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu, rakendades täielikult asjakohaseid rahvusvahelisi lepinguid ning kehtestades tõhusad siseriiklikud ekspordikontrollisüsteemid; see säte on partnerlus lepingu oluline tingimus. Artikkel 1.5 – Väike- ja kergrelvad ning muud tavarelvad nõuab, et lepinguosalised võitleks väike- ja kergrelvade ebaseadusliku tootmise ja kaubandusega, tugevdaks kontrolli tavarelvade vahendamise üle ning rakendaks 2. aprillil 2013. a New Yorgis vastu võetud relvakaubanduslepingut , et vähendada relvakonfliktide ja kõrvalesuunamise riske. Artikkel 1.6 – Rahvusvaheline Kriminaalkohus kohustab lepinguosalisi toetama raskeimate rahvusvaheliste kuritegude eest vastutusele võtmist, edendama Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ratifitseerimist ja tõhusat rakendamist ning vahetama parimaid tavasid riigisiseste õigusaktide väljatöötamisel.​ Artikkel 1.7 – Terrorismivastane võitlus sätestab, et koostööd tehakse ka terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel, rakendades asjakohaseid ÜRO resolutsioone, vahetades teavet terrorirühmituste ja meetodite kohta ning jagades kogemusi ja koolitus i .​ Artikkel 1.8 – Rahuvalve ja kriisiohjamine reguleerib l epinguosaliste koostööd rahu ja julgeoleku edendamisel ning teeb ettepaneku kriisiohje tegevuse ja operatsioonide koordineerimiseks.​ Artikkel 1.9 – Kodanike julgeolek seab sisse dialoogi ja koostöö kodanike julgeoleku teemadel, tunnistades selle riiklikku, piirkondlikku ja kahe piirkonna vahelist mõõdet.​ 2. peatükk – Koostöö rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides käsitleb lepinguosaliste koostööd ÜRO, Maailma Kaubandusorganisatsiooni ( edaspidi WTO ) , maailma suurimaid arenenud ja arenevaid majandusi ühendav kahekümne riigi rühma ( edaspidi G20 ) , Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon i ( edaspidi O ECD ) ja piirkondlikes organisatsioonides. Peatüki eripära on tugev rõhk mitmepoolsusel ja reeglitepõhise rahvusvahelise korra kaitsmisel. See koosneb kahest artiklist (artiklid 2.1-2.2). Artikkel 2.1 – Rahvusvahelised organisatsioonid kohustab l epinguosalisi edendama mitmepoolsust ja tegema koostööd ÜROs, WTOs, G20s, OECDs ja muudes foorumites, sh kooskõlastades seisukohti ja pidades pidevat dialoogi, eriti inimõiguste küsimustes. Artikkel 2.2 – Piirkondlikud organisatsioonid nõuab, et lepinguosalised vahetaks seisukohti piirkondlikes ja allpiirkondlikes foorumites, edendaks kahe piirkonna vahelist dialoogi (sh EL– Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse raamistikus), teeks koostööd Vaikse ookeani liidus ja toetaks piirkondlikku ning kolmepoolset koostööd kolmandate riikidega. 3. peatükk – Vabadus, turvalisus ja õigus reguleerib tihedat koostööd õiguse, sisejulgeoleku ja rände valdkonnas, hõlmates õigusalast abi, võitlust organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, terrorismi rahastamise, küberkuritegevuse ja narkoprobleemi vastu. Peatükk seob turvalisuse edendamise inimõiguste, andmekaitse ja haavatavate rühmade kaitsega. See koosneb kümnest artiklist (artiklid 3.1-3.10). Artikkel 3.1 – Õigusalane koostöö sätestab, et lepinguosalised tihendavad koostööd vastastikuse õigusabi ja väljaandmise vallas, tugevdavad olemasolevaid mehhanisme, teevad rohkem koostööd Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga ( edaspidi Eurojust ) ning arendavad tsiviil- ja kaubandusasjade õigusalast koostööd, sh Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi kaudu. Artikkel 3.2 – Õiguskaitse, korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus hõlmab võitlust organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, ebaseadusliku rände vahendamise, tulirelvakuritegude, narkokuritegude, korruptsiooni ja finantskuritegude vastu, sh teabevahetuse, koolituse, koostöö Euroopa Politseiameti ( edaspidi Europol ) ja Eurojustiga ning ÜRO korruptsioonivasta s e konventsiooni rakendamise kaudu. Artikkel 3.3 – Ränne, varjupaik ja piirihaldus reguleerib lepinguosaliste koostööd rände, varjupaiga ja piirihalduse küsimustes, sh vahetades parimaid tavasid ning austades vastastikuse tagasivõtmise põhimõtet, sh kodanike tagasivõtmise ja vajalike reisidokumentide väljastamisel. Artikkel 3.4 – Ülemaailmne narkoprobleem, sätestab, et l epinguosalised edendavad tasakaalustatud ja terviklikku lähenemist narkopoliitikale , mis ühendab tervishoiu- ja sotsiaalmeetmed, nõudluse ja pakkumise vähendamise, tõenduspõhised programmid ning ÜRO uimastikontrolli konventsioonide ja ÜRO 2016. a erakorralise narkoprobleemi istungi ( edaspidi UNGASS ) ametlike poliitiliste soovituste rakendamise.​ Artikkel 3.5 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine näeb ette koostöö rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks, tagades rahapesuvastase töökonna standardite rakendamise ning hõlmates muu hulgas varade jälitamist, arestimist, konfiskeerimist ja tagastamist.​ Artikkel 3.6 – Küberkuritegevus nõuab, et lepinguosalised tihendaks koostööd küberkuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel, vahetades teavet ja parimaid tavasid ning tehes vajaduse korral koostööd kolmandate riikide abistamisel, eriti laste seksuaalse ärakasutamise ja elutähtsa taristu kaitse valdkonnas. Artikli 3.7 – Isikuandmete kaitse kohaselt tunnistavad lepinguosalised eraelu puutumatuse ja andmekaitse põhiõiguste olulisust ning teevad koostööd, et edendada kõrget andmekaitse taset, sh õiguskaitses ja terrorismivastases võitluses, mh suutlikkuse suurendamise ja reguleerivate asutuste koostöö kaudu.​ Artikli 3.8 – Tarbijapoliitika alusel toimub lepinguosaliste koostöö tarbijakaitseraamistike arendamisel, mh vahetatakse teavet tarbijakaitse ja toodete ohutuse kohta ning soodustatakse sõltumatute tarbijaühenduste tegevust.​ Artiklis 3.9 – Konsulaarkaitse nõustub Mehhiko, et ELi liikmesriikide esindused pakuvad tema territooriumil konsulaarkaitset ka nendele ELi kodanikele, kelle liikmes riigil puudub Mehhikos oma esindus.​ Artikkel 3.10 – Katastroofiohu juhtimine ja elanikkonnakaitse reguleerib lepinguosaliste koostööd katastroofiohu ennetamise, valmisoleku, reageerimise ja taastamise vallas, lähtudes Sendai raamistikust , kestliku arengu eesmärkidest, Pariisi kliima kokkuleppest . 4. peatükk – „Kestlik areng“ – sätestab lepinguosaliste ühised kohustused ja koostöömehhanismid kestliku arengu edendamiseks. See osa koosneb neljast artiklist (artiklid 4.1–4.4). Artikkel 4.1 – Kestlik areng kinnitab lepinguosaliste tahet saavutada ÜRO tegevuskava 2030 eesmärgid, rõhutades majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõõtme omavahelist seotust. Lepinguosalised lubavad edendada kaasavat majanduskasvu, sotsiaalset heaolu ja loodusvarade säästvat kasutamist ning toetada kestlikku arengut dialoogi, ühismeetmete ja rahastamise kaudu. Artikkel 4.2 – Koostöö kestliku arengu valdkonnas määratleb arengukoostöö peamise eesmärgina kestliku arengu eesmärkide rakendamise. Lepinguosalised toetuvad rahvusvahelistele abi tõhususe põhimõtetele ning teevad koostööd ressursside tõhususe, keskkonnakaitse, kliimamuutuste, julgeoleku ja arengu seoste, kaasava majanduskasvu, hariduse ja erasektori kaasamise valdkondades. Eraldi rõhutatakse elurikkuse kaitset ja koostööd kolmandate riikide toetamiseks. Koostöö hõlmab ka rahastamismehhanisme, teadmiste jagamist ja läbipaistvuse suurendamist. Artikkel 4.3 – Kestliku linnaarengu tegevuskava sätestab koostöö poliitikameetmete rakendamisel, mis edendavad kaasavaid, turvalisi ja kestlikke linnu ja asulaid kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega . Artikkel 4.4 – Regionaal- ja linnapoliitika arendamine r õhutab tasakaalustatud territoriaalse ja linnaarengu poliitika tähtsust ÜRO tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisel. Lepinguosalised edendavad partnerlust ning loovad võimalusi piirkondadevaheliseks ja linnadevaheliseks koostööks, et leida kestlikke lahendusi ja suurendada suutlikkust kogemuste vahetamise kaudu. 5. peatükk – „Keskkond, kliimamuutused ja energia“ – käsitleb lepinguosaliste koostööd loodusvarade kaitse, kliimamuutuste leevendamise ja energiasektori ümberkujundamise valdkondades. See osa koosneb kolmest artiklist (artiklid 5.1–5.3). Artikkel 5.1 – Keskkond rõhutab vajadust kaitsta ja säästvalt majandada loodusvarasid ning elurikkust, sh metsi, vett, merd ja pinnast. Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust rakendada rahvusvahelisi keskkonna alaseid lepinguid ning tugevdada koostööd keskkonnakaitse ja loodusvarade vastutustundliku kasutamise valdkondades. Prioriteetseteks teemadeks on mh keskkonnaõiguse järgimine, ressursitõhusus ja ringmajandus, metsade ja elurikkuse kaitse, kemikaalide ja jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine, veevarude majandamine ning sinise majanduse arendamine. Artikkel 5.2 – Kliimamuutused kinnitab, et kliimamuutuste oht nõuab kiireid ja ühiseid meetmeid. Lepinguosalised rõhutavad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kliima kokkuleppe tähtsust ning kinnitavad oma kohustusi nende rakendamisel. Koostöö hõlmab riiklikult kindlaksmääratud panuste elluviimist, vähese heitega majanduse arendamist, fossiilkütuste toetuste järkjärgulist kaotamist, taastuvenergia edendamist, energiatõhususe suurendamist ning kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise meetmeid. Samuti toetatakse läbipaistvuse suurendamist, turupõhiseid mehhanisme ja rahvusvahelisi algatusi, mis käsitlevad lennunduse ja laevanduse heitkoguseid ning fluorosüsivesinike kasutuse vähendamist. Artikkel 5.3 – Energia rõh utab energiasektori tähtsust majanduse ja rahvusvahelise stabiilsuse seisukohalt. Lepinguosalised kinnitavad vajadust energiasektori ümberkujundamiseks, et saavutada ÜRO 2030 tegevuskava ja Pariisi kliima kokkuleppe eesmärgid. Eesmärkideks on energiavarustuse mitmekesistamine, taastuvenergia edendamine, innovatsiooni ja teadus-arendustegevuse toetamine, energiatõhususe suurendamine ning ohutu ja taskukohase energia tagamine. Lepinguosalised teevad koostööd avatud ja konkurentsivõimeliste energiaturgude arendamisel, parimate tavade jagamisel ja läbipaistva reguleerimise edendamisel. 6. peatükk – „Põllumajandus, merendus ja kalandus“ – keskendub koostööle põllumajanduse, maaelu arengu, merenduse ja kalanduse valdkonnas, et edendada kestlikku toidutootmist, loodusvarade säästlikku kasutamist ning sinimajanduse potentsiaali. Peatükk koosneb kahest artiklist (artiklid 6.1–6.2). Artikkel 6.1 – Koostöö põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas näeb ette, et lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduspoliitika, maaelu arengu ja põllumajandusturu analüüsi valdkonnas, edendades loodusvarade säästvat kasutamist, kliimameetmeid ning kestlikku ja vastupidavat põllumajandust. Koostöö hõlmab ka mahepõllumajandust, teadusuuringuid ja innovatsiooni, säästvaid tootmisprotsesse, maaelu kogukondade arengut, toiduga kindlustatust, toidukao vähendamist ning põllumajandustoodete ja toiduainete töötlemist, sh geograafilisi tähiseid käsitlevat kaubandusega seotud suutlikkust. Artiklis 6.2 – Merendus ja kalandus tunnistavad lepinguosalised kalavarude ja muu merendustegevuse säästva majandamise olulisust ning tihendavad dialoogi ja koostööd kalanduse ja merenduse küsimustes. Lepinguosalised parandavad ülemaailmset ookeanide majandamist, võitlevad ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga, teevad koostööd piirkondlike organisatsioonidega, arendavad säästvat vesiviljelust, tugevdavad ookeanide ohutust ja julgeolekut, vähendavad survet ookeanidele ning toetavad mereuuringuid, biotehnoloogiat ja sinimajanduse kestlikku arengut. 7. peatükk – „Majanduspoliitika“ – käsitleb lepinguosaliste koostööd makromajanduse, ettevõtluse, toorainete, statistika ja transpordi valdkondades. See osa koosneb kuuest artiklist (artiklid 7.1–7.6). Artikkel 7.1 – Makromajanduspoliitika sätestab dialoogi tugevdamise makromajanduspoliitika ja selle suundumuste üle ning teabe ja arvamuste vahetamise. Artikkel 7.2 – Ettevõtlus ja tööstus, sh väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi VKEd ) rõhutab soodsa keskkonna loomist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arenguks ja konkurentsivõime suurendamiseks. Koostöö hõlmab ettevõtjate kokkupuuteid, ühisinvesteeringuid , teabevahetust VKEde asutamise ja erinevate kaasaegsete infotehnoloogiliste lahenduste tootmises koos rakendamise kontseptsiooni Tööstus 4.0 kohta ning vastutustundlike äritavade edendamist. Artikkel 7.3 – Äritegevus ja inimõigused kinnitab ettevõtjate sotsiaalse vastutuse edendamist kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted ning OECD suunised. Artikkel 7.4 – Toorained rõhutab läbipaistva ja turupõhise lähenemise tähtsust investeeringute soodustamisel toorainete tootmises ja kaubanduses. Koostöö eesmärk on kaubandustõkete kõrvaldamine, turu läbipaistvuse suurendamine ja kestliku arengu toetamine. Artikkel 7.5 – Statistika sätestab koostöö statistika valdkonnas, sh parimate tavade jagamise, statistikameetodite ühtlustamise ja ametliku statistika koostamise. Artikkel 7.6 – Transport käsitleb koostööd transpordipoliitika valdkondades, et parandada kaupade ja reisijate liikumist, suurendada ohutust ja turvalisust, edendada keskkonnakaitset ning tõhustada transpordisüsteeme. Koostöö hõlmab teabevahetust, lennundussuhete tugevdamist, meretranspordi ja logistikavõrkude arendamist ning piiriüleste elektrooniliste teabevoogude edendamist. 8. peatükk – „Haridus, kultuur ja sotsiaalküsimused“ – käsitleb lepinguosaliste koostööd hariduse, kultuuri, tööhõive, sotsiaalsete küsimuste, tervise ja turismi valdkondades. See osa koosneb seitsmest artiklist (artiklid 8.1–8.7). Artikkel 8.1 – Haridus rõhutab koostööd kõrghariduse, tehnilise ja kutsehariduse tugevdamisel, üliõpilaste ja teadlaste liikuvuse suurendamisel ning kvalifikatsioonide ja õppeperioodide tunnustamise parandamisel. Artikkel 8.2 – Kultuur kinnitab koostööd ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni ( edaspidi UNESCO ) raames kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks. Lepinguosalised toetavad kultuuri- ja loomesektorit, audiovisuaalmeediat ja digitaalse sisu loomist, kultuurivahetust ning kultuuridevahelist dialoogi. Kultuuri nähakse ka konfliktide ennetamise ja kestliku arengu edendamise vahendina. Artikkel 8.3 – Tööhõive ja sotsiaalküsimused seab keskmesse elatustaseme parandamise, kvaliteetsete töökohtade loomise ja inimväärse töö edendamise. Lepinguosalised kinnitavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ( edaspidi ILO ) aluspõhimõtete ja põhiõiguste järgimist ning teevad koostööd tööhõive, töötervishoiu, tööohutuse ja sotsiaalkaitse valdkonnas. Artikkel 8.4 – Eksponentsiaalsed tehnoloogilised muutused käsitleb kogemuste ja parimate tavade jagamist, et tulla toime automatiseerimise ja tehnoloogiliste muutuste mõjuga kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Artikkel 8.5 – Sotsiaalne ühtekuuluvus ja kaasamine rõhutab koostööd vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks. Lepinguosalised tugevdavad sotsiaalkaitsesüsteeme, edendavad võrdset juurdepääsu, innovatsiooni ja solidaarsusmajandust. Artikkel 8.6 – Tervis keskendub rahvatervise edendamisele ja haiguste ennetamisele. Koostöö hõlmab teabevahetust, rahvusvaheliste tervishoiulepingute rakendamist ning vahetusi ja koolitusprogramme. Artikkel 8.7 – Turism sätestab koostöö turismi tasakaalustatud ja kestliku arendamise nimel. Lepinguosalised kaitsevad loodus- ja kultuuripärandit, edendavad vastutustundlikku turismi, oskuste ja pädevuste arendamist ning innovatsiooni turismisektoris, arvestades kestlikkuse põhimõtteid. 9. peatükk – „Teadusuuringud, innovatsioon ja digimajandus“ – keskendub koostööle teaduse, tehnoloogia ja digivaldkonnas See koosneb kahest artiklist (artiklid 9.1-9.2). Artikkel 9.1 – Teadusuuringud ja innovatsioon rõhutab teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd, et lahendada ülemaailmseid probleeme ja suurendada konkurentsivõimet. Lepinguosalised soodustavad teadlaste ja üliõpilaste liikuvust, juurdepääsu programmidele ja taristule ning intellektuaalomandi kaitset, edendades ühisprojekte ja teadmiste jagamist. Artikkel 9.2 – Digimajandus käsitleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rolli majanduslikus ja sotsiaalses arengus. Koostöö hõlmab digipoliitika ja regulatsiooni arutelu, e-valitsuse ja e- identimise lahendusi, interneti turvalisust, koolide ühenduvust ning spetsialistide vahetust ja koolitust. III osa – „Kaubandus ja investeeringud" jaguneb kolmekümne kaheks peatükiks . 1. peatükk – „Üldsätted ja institutsioonilised sätted" loob kõigi kaubandus- ja investeerimissätete jaoks üldraamistiku ning määrab selle rakendamiseks vajalikud institutsioonid. Peatükk jaguneb A ja B jaoks. A jagu – "Üldsätted" koosneb 6 artiklist (artiklid 1.1-1.6). Artikkel 1.1 – Vabakaubanduspiirkonna loomine sätestab, et lepinguosalised loovad vabakaubanduspiirkonna kooskõlas WTO reeglitega ( Tollide ja kaubanduse üldko k kuleppe ( edaspidi GATT ) 1994 art XXIV ja Teenustekaubanduse üldleping u ( edaspidi GATS ) art V). Artikkel 1.2 – Eesmärgid loetleb partnerlus lepingu kaubandus- ja investeerimisosa eesmärgid: kaubavahetuse laiendamine, tolli- ja mittetariifsete tõkete vähendamine, teenuskaubanduse liberaliseerimine, investeeringute soodustamine, riigihangete avamine, intellektuaalomandi kaitse, konkurentsi edendamine, kestlik areng ja tõhus vaidluste lahendamine. Artikkel 1.3 – Üldkohaldatavad mõisted sisaldab põhjalikku definitsioonide loetelu, mis täpsustab partnerlus lepingu rakendamist. Mõisted hõlmavad WTO lepinguid, tolli- ja kaubandustermineid, teenuste ja investeeringutega seotud mõisteid, institutsioonide nimetusi, päritolureegleid, füüsiliste ja juriidiliste isikute määratlusi ning territoriaalset kohaldamisala. Artikkel 1.4 – seos WTO asutamislepinguga kinnitab, et lepinguosalised säilitavad ja täidavad WTO-st tulenevaid õigusi ja kohustusi. Artikkel 1.5 – Viited õigusnormidele ja muudele lepingutele selgitab, et viited õigusaktidele ja lepingutele hõlmavad ka nende muudatusi, lisasid ja seotud dokumente, välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti. Artikkel 1.6 – Kohustuste täitmine nõuab, et lepinguosalised peavad tagama partnerlus lepingu täitmise kõigil valitsemistasanditel. Õiguste ja kohustuste peatamine on lubatud ainult partnerlus lepingu rikkumise korral ning kooskõlas vaidluste lahendamise peatükiga. B jagu – „Institutsioonilised sätted" kirjeldab partnerlus lepingu rakendamiseks loodud institutsioonide ülesehitust, volitusi ja koostöömehhanisme ning koosneb 5 artiklist (artiklid 1.7-1.11). Artikkel 1.7 – Ühisnõukogu eriülesanded määratleb ühisnõukogu koosseisu ja volitused kaubandus- ja investeerimisküsimustes. Ühisnõukogul on õigus muuta mitmeid partnerlus lepingu lisasid ja peatükke (nt tariifide kaotamise ajakava, päritolureeglid, geograafilised tähised, vahekohtunike käitumisjuhend). Samuti võib ühisnõukogu anda siduvaid tõlgendusi, teha otsuseid ja võtta muid meetmeid partnerlus lepingu eesmärkide saavutamiseks. Lepinguosalised peavad muudatused rakendama kokkulepitud tähtajaks. Artikkel 1.8 – Ühiskomitee eriülesanded kirjeldab ühiskomitee koosseisu ja ülesandeid. Ühiskomitee abistab ühisnõukogu, jälgib partnerlus lepingu rakendamist, hindab tulemusi, ennetab ja lahendab erimeelsusi ning koordineerib allkomiteede tööd. Ühiskomiteel on õigus luua täiendavaid allkomiteesid , muuta nende ülesandeid, teha soovitusi ühisnõukogule ning võtta muid kokkulepitud meetmeid. Artikkel 1.9 – Lepingu III osa koordinaatorid näeb ette, et iga lepinguosaline määrab koordinaatori, kes vastutab teabevahetuse korraldamise, ühisnõukogu ja ühiskomitee kohtumiste ettevalmistamise ning nende otsuste täitmise jälgimise eest. Artikkel 1.10 – Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid loetleb partnerlus lepingu alusel loodavad allkomiteed (nt kaubavahetus, põllumajandus, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed (edaspidi SPS -meetmed ) , tehnilised kaubandustõkked , teenused ja investeeringud, finantsteenused , riigihanked, intellektuaalomand, kestlik areng). Allkomiteed võivad anda soovitusi vastavalt partnerlus lepingu sätetele ning nende tööle kohaldatakse partnerlus lepingu IV osa menetlusnorme (vt all). Artikkel 1.11 – Suhted kodanikuühiskonnaga sätestab, et lepinguosalised kohtuvad vähemalt kord aastas sisenõuanderühmadega ning ühisnõukogu või ühiskomitee kaubanduskoosseis kutsub kokku kodanikuühiskonna foorumi, et arutada partnerlus lepingu rakendamist ja pidada dialoogi sidusrühmadega. 2. peatükk – „Kaubavahetus" sätestab kaubavahetuse üldpõhimõtted, turulepääsu reeglid, tollimaksude kaotamise, impordi- ja ekspordimenetlused ning kaubandustõkete vältimise mehhanismid. Peatükk jaguneb 1 jaoks (A jagu, B jagu, C jagu ja D jagu). A jagu – „Üldsätted" koosneb 15 artiklist (artiklid 2.1–2.15). Artikkel 2.1 – Mõisted määratleb peatükis kasutatavad mõisted, sh konsulaartehingud, ekspordi- ja impordilitsentsimise protseduurid ning viited WTO impordi litsentsimise lepingule. Artikkel 2.2 – Kohaldamisala näeb ette, et peatüki sätteid kohaldatakse lepinguosaliste vahelisele kaubavahetusele, kui partnerlus lepingus ei ole sätestatud teisiti. Artikkel 2.3 – Võrdne kohtlemine kinnitab GATT 1994 III artikli kohaldamise ja tagab, et iga lepingu osalise kaubad saavad vähemalt sama soodsa kohtlemise kui riigisisesed konkureerivad või asendatavad kaubad. Artikkel 2.4 – Tollimaksude kaotamine või vähendamine sätestab päritolustaatusega kaupade tollimaksude kaotamise või vähendamise vastavalt 2 A lisale; keelab uute tollimaksude kehtestamise; võimaldab tariifse kohtlemise parandamist ühisnõukogu otsusega. Artikkel 2.5 – Eksporditollimaksud ja muud ekspordimaksud või -tasud keelab ekspordile kõrgemate maksude kehtestamise kui sisetarbimiseks mõeldud kaupadele; lubab tasusid üksnes artiklis 2.6 lubatud juhtudel. Artikkel 2.6 – Tasud ja formaalsused piirab impordi ja ekspordi tasude suuruse teenuse tegeliku maksumusega; keelab tollivormistustasud päritolustaatusega kaupadele; keelab konsulaartehingud. Artikkel 2.7 – Pärast remonti või muutmist uuesti sisenevad kaubad Kehtestab, et remondiks või muutmiseks ajutiselt eksporditud kaubad võivad naasta tollimaksuvabalt; sätestab tingimused ja erandid. Artikkel 2.8 – Taastoodetud kaubad määratleb taastoodetud kauba mõiste ning tagab neile samasuguse kohtlemise kui uutele kaupadele; lubab nõuda märgistust ja tehniliste nõuete täitmist; keelab taastoodetud kaupade käsitlemise kasutatud kaupadena. Artikkel 2.9 – Impordi- ja ekspordipiirangud keelab impordi- ja ekspordikeelud või -piirangud, välja arvatud juhul, kui need on kooskõlas GATT 1994 XI artikliga ; viide inkorporeeritakse partnerlus lepingusse. Artikkel 2.10 – Impordi litsentsimine nõuab impordi litsentsimise protseduuride kooskõla WTO reeglitega; sätestab teavitamiskohustuse ja läbipaistvuse nõuded. Artikkel 2.11 – Ekspordi litsentsimine sätestab ekspordilitsentside avaldamise, teavitamise ja läbipaistvuse nõuded; täpsustab avaldatava teabe sisu; ei kohusta litsentsi väljastama. Artikkel 2.12 – Tolliväärtuse määramine kinnitab lepinguosaliste kohustused WTO tolliväärtuse määramise partnerlus lepingu alusel. Artikkel 2.13 – Kaupade ajutine import nõuab teatud kaupade (nt näidised, seadmed, sporditarbed, humanitaarkaubad) ajutist tollimaksuvaba importi; sätestab tingimused ja tagatised. Artikkel 2.14 – Koostöö viitab 2 D lisale halduskoostöö kohta ning näeb ette impordistatistika iga-aastase vahetamise. Artikkel 2.15 – Kaubavahetuskomitee kirjeldab kaubavahetuskomitee ülesandeid: peatüki rakendamise järelevalve, kaubandustõkete käsitlemine, turulepääsu parandamise arutelu, harmoniseeritud süsteemi (edaspidi HS ) muudatuste koordineerimine ja soovituste tegemine ühiskomiteele . Selle jao juurde kuulub 4 lisa. 2 A lisa – „Tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestab lepinguosaliste tariifide kaotamise või vähendamise ajakava ning erandid. 2‑A lisa juurde kuuluvad liited 2‑A‑1 ja 2‑A‑2, mis koos moodustavad partnerlus lepingu kaubanduse osa tuuma, sest just nendes tabelites on sätestatud, millistele tariifiridadele, millisel määral ja mis ajakava järgi lepinguosaliste tollimaksud kaovad või vähenevad. 2‑A lisa kirjeldab raamistikuna, millistele kaupadele ja millistele tariifidele vabakaubandusrežiimi kohaldatakse, kuidas on üles ehitatud tariifide kaotamise või vähendamise ajagraafik ning millised on võimalikud erandid. See lisa seob tariifikohustused partnerlus lepingu vastavate sätetega (eriti artikliga 2.4) ja fikseerib, et nendele kaupadele ei tohi tulevikus kehtestada uusi või kõrgemaid tollimakse, välja arvatud partnerlus lepingus endas ette nähtud erandjuhtudel. Oluline on ka see, et 2‑A lisa kaudu muutub vabakaubanduspiirkond kvantitatiivselt mõõdetavaks. Summaarselt liberaliseeritakse 2-A-lisa ajakava alusel täielikult üle 98,7 protsendi tariifiridadest ning see annab ettevõtjatele etteennustatava horisondi, millal konkreetsete toodete tollimaksud kaovad või märkimisväärselt vähenevad. 2‑A‑1 liide sisaldab EL-i üksikasjalikku tariifide kaotamise ajakava ning on üles ehitatud HS‑põhise tollitariifinimekirjana, kus iga tariifirea kohta on näidatud algtollimaks, liberaliseerimiskategooria (näiteks kohene nulltoll, järkjärguline kaotamine kolme, viie või pikema perioodi jooksul) ning vajaduse korral ka tariifikvoodid või jääktariifide säilimine. See liide näitab täpselt, millised Mehhiko päritolu kaubad saavad ELi turule kohe tollimaksuvabalt, millistel juhtudel väheneb toll etappide kaupa ja milliste sektorite puhul otsustas EL tundlikkuse tõttu pikema ülemineku või osalise kaitse säilitamise kasuks. Seetõttu on 2‑A‑1 liide keskse tähtsusega nii Mehhiko eksportijate kui ka ELi importijate jaoks, sest just sealt saab välja lugeda tegeliku turulepääsu taseme ELi turule konkreetses sektoris ja ajastada investeeringuid, tootmise ümberkorraldamist ning tarneahelate planeerimist. Samuti on see poliitikakujundajatele peamine allikas, et hinnata leppe mõju ELi majandusharudele ja tuvastada, millistele sektoritele on antud suurem üleminekus kaitse või vastupidi – kiirem liberaliseerimine. ​ 2‑A‑2 liide sisaldab Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava EL päritolu kaupade suhtes. Ka siin on iga tariifirea kohta ära toodud algne tollimäär, liberaliseerimiskategooria ja üleminekuaeg, mis näitab, millised ELi kaubad saavad Mehhiko turule kohe nulltolliga, millistele rakendatakse järk‑järgulist vähendamist ning millised sektorid on Mehhiko jaoks tundlikud ja jäävad kas osalise tariifikaitse või eriliste erandite alla. Praktikas on see liide ELi eksportijatele sama oluline kui 2‑A‑1 Mehhiko eksportijatele, sest see määrab, kui kiiresti ja millises mahus avaneb Mehhiko turg konkreetsetele Euroopa toodetele ning millal tekib reaalne hinnaeelis kolmandate riikide konkurentide ees. 2 B lisa – „Taastoodetud kaupade määratluse alt välja jäetud kaupade loetelu“ nimetab kaubad, mida ei käsitleta taastoodetuna ning seega ei saa nad taastoodetud kaupadele ette nähtud erirežiimi ega kohtlemist. Sellega tõmmatakse selge piir tõelise taastootmise – kus toode võetakse lahti, põhjalikult remonditakse, uuendatakse ja testitakse nii, et see vastab uue kauba funktsionaalsusele – ning lihtsamate toimingute vahele, mis on pigem tavaline remont, kasutatud kaupade edasimüük või väike värskendus. Nimekirja kaudu välditakse olukorda, kus partnerlus lepingu soodustused – näiteks tollimaksude või muude piirangute osas – laienevad toodetele, mis ei kanna tegelikult taastootmisega seotud ressursitõhususe ja keskkonnahoiu lisandväärtust, vaid oleksid sisuliselt kasutatud või minimaalselt parandatud kaubad. Seeläbi saavad tolliasutused ühtse ja läbipaistva aluse, mille järgi klassifitseerida kaupu ja välistada valekasutus, samas kui ettevõtjad teavad täpselt, millised ärimudelid mahuvad taastootmise alla ja millised mitte, ning saavad vastavalt sellele tootmist ja turundust planeerida.​ 2 C lisa – „Mehhiko erandid artiklist 2.9“ sätestab Mehhiko erandid impordi- ja ekspordipiirangute keelust ning loetleb juhtumid ja sektorid, kus Mehhiko võib hoolimata üldisest keelust säilitada või kehtestada teatud impordi või ekspordipiiranguid. Partnerlusl epingu 2. peatüki üldreegli kohaselt ei ole kvantitatiivsed impordi ja ekspordikeelud või -piirangud lubatud, välja arvatud kooskõlas GATTi artikliga XI ja teiste WTO normidega. 2 C lisa kaudu tehakse Mehhiko jaoks selgelt piiritletud erandid, mis võivad puudutada näiteks teatud strateegilisi tooraineid või tundlikke sektoreid. See lisa on tähtis poliitilise tasakaalu mõttes, sest võimaldab Mehhikol säilitada mõningaid riikliku julgeoleku, sotsiaalpoliitika või arengu seisukohalt tundlikke meetmeid, ilma et see õõnestaks partnerlus lepingu üldist liberaliseerimise eesmärki või looks varjatud, piiramatu erandirežiimi. Ühtlasi annab 2 C lisa ettevõtjatele ülevaate, milliseid impordi või ekspordipiirangud Mehhiko võib säilida, nii et need riskid saab varakult arvesse võtta investeerimis ja tarneahelaotsustes ning vajaduse korral tõstatada küsimusi partnerlus lepingu komiteedes või vaidluste lahendamise raamistikus. 2 D lisa – „Halduskoostöö erisätted“ reguleerib koostööd tariifse sooduskohtlemise kontrollimisel ja päritolureeglite rakendamisel. Lisa kirjeldab, kuidas tolli‑ ja muud pädevad asutused vahetavad teavet, teevad järelepärimisi ja korraldavad kontrollimenetlusi, kui tekib kahtlus, kas konkreetne kaup vastab soodustariifi tingimustele (näiteks päritolureeglitele) või kas esitatud dokumendid on ehtsad ja täielikud. 2‑D lisa aitab vältida pettusi ja soodustuste väärkasutust (näiteks kolmandate riikide kaupade esitamist EL–Mehhiko kaupadena) ning loob suurema õiguskindluse ettevõtjatele, sest kontrolli läbiviimise kord, tähtajad ja koostöökohustused on selgelt ja läbipaistvalt kirja pandud. B jagu – „Kauplemine põllumajandustoodetega" - koosneb 5 artiklist (artiklid 2.16–2.20) ja käsitleb põllumajandustoodetega kauplemise reegleid, ekspordimeetmeid, tariifikvoote ning koostöömehhanisme. Artikkel 2.16 – Kohaldamisala sätestab, et jagu kohaldatakse kõikidele meetmetele, mida lepinguosaline võtab või säilitab seoses põllumajandustoodetega kauplemisega. Artikkel 2.17 – Koostöö mitmepoolsetel foorumitel nõuab, et lepinguosalised teeks WTO raames koostööd, et toetada reeglitel põhinevat kaubandussüsteemi, edendada põllumajandusläbirääkimisi ning käsitleda ekspordipiirangute mõju kriitilistele tarnetele. Artikkel 2.18 – Ekspordikonkurents keelab ekspordisubsiidiumid ja samaväärse mõjuga meetmed põllumajandustoodetele; kinnitab WTO Nairobi otsuse kohaldamist; näeb ette läbipaistvuse suurendamise ja teabevahetuse võimaluse kahtluste korral. Artikkel 2.19 – Tariifikvootide haldamine nõuab tariifikvootide läbipaistvat, objektiivset ja mittediskrimineerivat haldamist ning lepinguosaliste vahelist konsultatsioonimehhanismi koos kontaktpunktide määramisega. Artikkel 2.20 – Põllumajanduse allkomitee kirjeldab allkomitee ülesandeid: järelevalve, koostöö edendamine, kaubandustõkete käsitlemine, mõju hindamine, koordineerimine teiste organitega ning soovituste esitamine kaubavahetuskomiteele; komitee koguneb vähemalt kord aastas. C jagu – "Kauplemine veini ja kangete alkohoolsete jookidega"- koosneb 9 artiklist (artiklid 2.21–2.29) ja reguleerib veini ja kangete alkohoolsete jookide tootmis-, märgistamis-, sertifitseerimis- ja kaubandusnõudeid ning koostööd selles valdkonnas. Artikkel 2.21 – Kohaldamisala määratleb, et jagu hõlmab HS rubriikides 2204, 2205 ja 2208 klassifitseeritud veine ja kangeid alkohoolseid jooke . Artikkel 2.22 – Veinivalmistustavad sätestab vastastikuse tunnustamise põhimõtted lepinguosalite veinivalmistustavadele, tootemääratlustele ja lubatud lisanditele; võimaldab ühisnõukogul ajakohastada 2 E lisa. Artikkel 2.23 – Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide märgistamine keelab teatud kuupäevade märkimise nõuded, lubab lisamärgiseid, reguleerib tõlgete kasutamist, kaitseb geograafilisi nimetusi ning sätestab alkoholisisalduse märkimise lubatud vormid. Artikkel 2.24 – Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide sertifitseerimine piirab nõutavaid dokumente 2 E lisa D osas sätestatuga; lubab võltsingute kontrolli; sätestab rahvusvaheliste analüüsimeetodite kasutamise; kehtestab erireeglid tekiila ja mezcali autentsussertifikaatidele; lubab ajutisi täiendavaid nõudeid avaliku korra kaitseks. Artikkel 2.25 – Kohaldatavad normid sätestab, et import ja turustamine toimub vastavalt importiva lepinguosalise õigusnormidele, kui partnerlus leping ei sätesta teisiti. Artikkel 2.26 – Üleminekumeetmed lubab enne partnerlus lepingu jõustumist toodetud ja märgistatud tooteid turustada piiratud aja jooksul (hulgimüüjad/tootjad 2 aastat, jaemüüjad kuni varude lõppemiseni). Artikkel 2.27 – Teated nõuab teise lepinguosalise õigeaegset teavitamist kõigist õigusnormide muudatustest, mis mõjutavad veinide ja kangete alkohoolsete jookide kaubandust. Artikkel 2.28 – Koostöö veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise valdkonnas sätestab koostöö tootemääratluste, sertifitseerimise, märgistamise ja viinamarjasortide osas; nõuab pädevate asutuste määramist ja teabevahetust; rõhutab koostööd pettuste vastu võitlemisel. Artikkel 2.29 – Veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee kirjeldab allkomitee ülesandeid: järelevalve, koostööfoorumi pakkumine, jao nõuetekohase toimimise tagamine ning soovituste ja otsuste ettevalmistamine ühisnõukogule . C jaoga on seotud 2‑E lisa – „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ on seotud eelkõige artiklitega 2.22–2.24 (veinivalmistustavad, märgistamine, sertifitseerimine). Lisa sisaldab üksikasjalikke norme ja loetelusid: lubatud veinivalmistustavad, tehnilised standardid, märgistamis‑ ja sertifitseerimisnõuded, tunnustatud analüüsimeetodid ning erireeglid teatud Mehhiko jookidele nagu tekiila ja mezcal . Praktikas tagab see lisa, et veinide ja kangete alkohoolsete jookide kaubandus lepinguosaliste vahel toimib vastastikuse tunnustamise ja läbipaistvate tehniliste reeglite alusel, vähendades topeltkontrolle ja vaidlusi. ​ D jagu – "Mittetariifsed turulepääsukohustused muudes sektorites" koosneb 2 artiklist (artiklid 2.30–2.31) ja sätestab lepinguosaliste konkreetsed mittetariifsed turulepääsukohustused valitud sektorites, mille detailid on esitatud eraldi lisades. Artikkel 2.30 – Ravimid sätestab, et mõlema lepinguosalise konkreetsed mittetariifsed turulepääsukohustused ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonnas on koondatud 2 F lisasse „Ravimid“. Artikkel 2.31 – Mootorsõidukid määrab, et mõlema lepinguosalise konkreetsed mittetariifsed turulepääsukohustused mootorsõidukite ning nende seadmete ja osade osas on esitatud 2 G lisas „Mootorsõidukid ning nende seadmed ja osad“. D jao juurde kuulub 2 lisa. 2 F lisa – „Ravimid“ on seotud artikliga 2.30. Lisa koondab üksikasjalikud mittetariifsed turulepääsukohustused ravimite ja meditsiiniseadmete sektoris: heakskiitmise ja registreerimise kord, regulatiivsete protsesside läbipaistvus, standardite ja tehniliste nõuete kooskõlastamine või vastastikune tunnustamine ning kohustus vältida tarbetuid kaubandustõkkeid. See on oluline, sest ravimite puhul on tariifid tihti niigi madalad, kuid praktiline turulepääs sõltub just regulatiivsetest menetlustestsisaldab üksikasjalikke mittetariifseid turulepääsukohustusi ravimite ja meditsiiniseadmete sektoris, sh regulatiivsete protsesside läbipaistvust, heakskiitmise ja registreerimise korda, standardite ja tehniliste nõuete vastastikust tunnustamist või lähendamist, tarbetute kaubandustõkete vältimist. 2 G lisa – „Mootorsõidukid ning nende seadmed ja osad“ on seotud artikliga 2.31 ja sisaldab sektoripõhiseid mittetariifseid kohustusi mootorsõidukite ja nende osade turulepääsu kohta, sh tehniliste standardite ja ohutusnõuete kooskõlastamist, testimis- ja sertifitseerimisprotseduuride lihtsustamist, regulatiivse koostöö mehhanisme, dubleerivate nõuete ja tehniliste tõkete vähendamist. Liide 2 G 1 – „Mehhiko poolt heaks kiidetud tunnistused ja katsearuanded“ on seotud 2 G lisaga ning täpsustab, milliste ELi vastavushindamisasutuste sertifikaate ja katsearuandeid Mehhiko automaatselt tunnustab. See vähendab vajadust topelttestimiseks Mehhiko turule eksportimisel ja on kriitiline kulude ning ajakulu vähendamiseks.​ Liide 2 G 2 – „Täiendavad tunnistused ja katsearuanded“ on samuti 2 G lisa juurde kuuluv liide, mis loetleb täiendavad sertifikaadid või raportid, mida lepinguosalised võivad vastastikku tunnustada või mille osas nähakse ette liikumine suurema tunnustamise või kooskõlastamise suunas. See on tähtis raamistik autotööstuse regulatiivse koostöö edasiseks süvendamiseks. 3. peatükk – "Päritolureeglid ja -menetlused" sätestab, millal kaupa käsitatakse päritolustaatusega kaubana ning millised menetlused ja tõendid on vajalikud tariifse sooduskohtlemise saamiseks. Peatükk jaguneb kolmeks – A jagu, B jagu ja C jagu. A jagu – "Päritolureeglid" koosneb 15 artiklist (artiklid 3.1–3.15) ja määratleb, kuidas kaup saab päritolustaatuse ning milliseid tootmis-, töötlemis- ja tõendamisnõudeid tuleb täita. Artikkel 3.1 – Mõisted määratleb päritolureeglite rakendamiseks vajalikud põhimõisted (materjal, toode, eksportija, importija, päritolustaatusega materjal, saadetis jne). Artikkel 3.2 – Üldnõuded sätestab kolm peamist viisi, kuidas toode saab päritolustaatuse: täielikult saadud, toodetud ainult päritolumaterjalidest või toodetud vastavalt tootepõhistele reeglitele (3 A lisa). Artikkel 3.3 – Päritolu kumulatsioon lubab lepinguosaliste vahel päritolu kumuleerida, st kasutada teise lepinguosalise päritolumaterjale oma päritolustaatuse saamiseks, kui tootmine ei ole minimaalne ega pettuse eesmärgil. Artikkel 3.4 – Täielikult saadud kaubad loetleb kaubad, mida käsitatakse täielikult saadud kaupadena (nt kaevandatud tooted, kasvatatud taimed, püütud kala, jäätmed, taaskasutusmaterjalid). Artikkel 3.5 – Lubatud kõrvalekalded võimaldab kuni 10% ulatuses kasutada päritolustaatuseta materjale, kui tootepõhised reeglid seda ei välista. Artikkel 3.6 – Ebapiisavad töötlustoimingud loetleb toimingud, mis ei anna päritolustaatust (nt lihtne pakendamine, sorteerimine, pesemine, segamine, lihtne kokkupanek). Artikkel 3.7 – Kvalifikatsiooniühik määrab, et päritolu hinnatakse iga toote kohta eraldi vastavalt HS klassifikatsioonile. Artikkel 3.8 – Arvestuslik eraldamine lubab segada päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjale varudes, kasutades raamatupidamislikku arvestust, kui füüsiline eraldamine pole võimalik. Artikkel 3.9 – Tarvikud, varuosad ja tööriistad selgitab, et tavapärased tarvikud ja varuosad käsitatakse koos põhiseadmega ühe tootena. Artikkel 3.10 – Komplektid selgitab, et komplekt saab päritolustaatuse, kui kõik osad on päritolustaatusega või päritolustaatuseta osade väärtus ei ületa 15%. Artikkel 3.11 – Kõrvalised tegurid sätestab, et päritolu määramisel ei arvestata tootmises kasutatud abimaterjalide (energia, kütus, seadmed) päritolu. Artikkel 3.12 – Pakendid ja pakkematerjalid Jaemüügipakendit arvestatakse ainult juhul, kui tootepõhine reegel sisaldab väärtuse piiranguid; transpordipakendit ei arvestata kunagi. Artikkel 3.13 – Tagasitoodud kaup näeb ette, et kolmandasse riiki eksporditud ja tagasi toodud kaup kaotab päritolustaatuse, kui ei tõendata, et seda ei ole muudetud. Artikkel 3.14 – Mittemuutmise põhimõte sätestab, et kaup peab liikuma eksportijalt importijale muutmata kujul; lubatud on ainult ladustamine ja märgistamine tollijärelevalve all. Artikkel 3.15 – Näitused selgitab et näitusele saadetud ja pärast näitust imporditud päritolukaubad säilitavad päritolustaatuse, kui neid ei ole muudetud ega kasutatud muul eesmärgil. B jagu – „Päritolumenetlused" koosneb 9 artiklist (artiklid 3.16–3.24) ja reguleerib päritolukinnituse koostamist, kontrollimist, säilitamist ja tariifse sooduskohtlemise taotlemist. Artikkel 3.16 – Tariifse sooduskohtlemise taotlus ja päritolukinnitus sätestab, e importija saab sooduskohtlemist päritolukinnituse alusel, mille eksportija esitab kaubaarvel või äridokumendil. Artikkel 3.17 – Taotlus pärast importi lubab sooduskohtlemist taotleda kuni aasta jooksul pärast importi ja saada tagasi ülemäärased tollimaksud. Artikkel 3.18 – Päritolukinnituse koostamise tingimused sätestab, et päritolukinnituse võib koostada registreeritud eksportija; kinnitus võib olla käsitsi allkirjastatud või elektrooniline. Artikkel 3.19 – Päritolukinnituse kehtivus näeb ette, et kinnitus kehtib üks aasta ja võib katta ühe saadetise või mitu identset saadetist kuni 12 kuu jooksul. Artikkel 3.20 – Import osasaadetistena , selgitab, et lahtivõetud või kokkupanemata kaubad võivad saabuda osade kaupa ühe päritolukinnituse alusel. Artikkel 3.21 – Lahknevused ja väikesed vead lubab, et väikesed trükivead või lahknevused dokumentides ei muuda päritolukinnitust kehtetuks. Artikkel 3.22 – Dokumentide säilitamise nõuded kohustab importijat ja eksportijat säilitama päritoludokumente vähemalt 3 aastat. Artikkel 3.23 – Päritolukinnituse erandid lubab, et väikese väärtusega saadetised ja reisijate isiklik pagas võivad saada sooduskohtlemist ilma päritolukinnituseta. Artikkel 3.24 – Kauba päritolu kontrollimine ja halduskoostöö sätestab tolliasutuste koostöö, kontrollimenetlused ja teabevahetuse; kui eksportiv lepinguosaline ei vasta 10 kuu jooksul, võib importiv lepinguosaline sooduskohtlemisest keelduda. C jagu – „Muud sätted" koosneb 6 artiklist (artiklid 3.27–3.32) ja sisaldab erisätteid päritolureeglite kohaldamise kohta Ceuta ja Melilla suhtes, Andorra ja San Marino käsitlemist, selgitavaid märkusi, üleminekukorda ning peatüki muutmise ja rakendamise mehhanisme. Artikkel 3.27 – Peatüki kohaldamine Ceuta ja Melilla suhtes selgitab, et Ceuta ja Melilla ei kuulu ELi „lepinguosalise“ mõiste alla, kuid lepinguosalised kohaldavad nende suhtes vastastikku sama tollikohtlemist; päritolureegleid kohaldatakse mutatis mutandis ning Hispaania toll vastutab peatüki rakendamise eest. Artikkel 3.28 – Andorra Vürstiriik ja San Marino Vabariik sätestab, et Andorra ja San Marino päritolustaatusega kaupade sooduskohtlemine ja päritolu kindlaksmääramine toimub vastavalt 3 C lisale. Artikkel 3.29 – Selgitavad märkused viitab, et päritolureeglite tõlgendamiseks ja rakendamiseks vajalikud selgitavad märkused on esitatud 3 D lisas. Artikkel 3.30 – Üleminekusätted määrab, et kuni kolm aastat pärast partnerlus lepingu jõustumist kohaldatakse üldlepingu päritolueeskirju nende kaupade suhtes, millele oli sooduskohtlemist juba taotletud; varasemad päritolutõendid ei kehti uute taotluste puhul; teel olevatele kaupadele saab sooduskohtlemist taotleda uute reeglite alusel. Artikkel 3.31 – Peatükki tehtud muudatused annab ühisnõukogule volituse muuta päritolureeglite peatükki ja selle lisasid (3 A kuni 3 D). Artikkel 3.32 – Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee viitab, et peatüki rakendamise eest vastutava allkomitee ülesanded on sätestatud artiklis 4.17. 3. peatükiga on seotud 4 lisa. 3 A lisa – „Tootepõhised päritolureeglid“ on seotud 3. peatüki A jaoga, eriti artikliga 3.2. Lisa annab iga HS toote kohta konkreetse reegli, mille täitmisel toode loetakse partnerlus lepingu mõttes „päritolustaatusega“ (näiteks teatud tasemeni kohalik lisandväärtus, tariifse klassifikatsiooni muutus, spetsiifilised töötlusoperatsioonid). See on päritolurežiimi keskne tehniline lisa, mille alusel otsustatakse, kas kaup saab soodustariifi või mitte.​ 3 B lisa – „Päritolukinnituse tekst“ on seotud 3. peatüki B jaoga, eelkõige artiklitega 3.16 ja 3.18, mis käsitlevad päritolukinnitust ja selle koostamise tingimusi. Lisa sisaldab standardset sõnastust, mida eksportija kasutab arvel või muul dokumendil, et kinnitada kauba päritolu partnerlus lepingu mõttes. See tagab, et päritolukinnitused on ühtsed ja tollid igas lepinguosalises saavad neid üheselt tõlgendada.​ 3 C lisa – „Andorra Vürstiriik ja San Marino Vabariik“ on seotud artikliga 3.28. Selles täpsustatakse, kuidas käsitletakse Andorra ja San Marino päritolustaatusega kaupu partnerlus lepingu raames, millistel tingimustel saavad need kaubad soodustariifi ja kuidas mingeid erireegleid rakendatakse, arvestades, et need riigid ei ole ELi liikmed, kuid on ELiga erisuhetes. Lisa võimaldab säilitada tollitehnilise sidususe ning väldib lünki kaubavoo käsitlemisel läbi Andorra ja San Marino.​ 3 D lisa – „Selgitavad märkused“ on seotud artikliga 3.29. See lisa sisaldab tehnilisi selgitusi ja näiteid, mis aitavad tõlgendada tootespetsiifilisi päritolureegleid, kumulatsiooni, kõrvalekaldeid, pakendamise ja abimaterjalide arvestamist jne. Selgitavad märkused on olulised, et tolliasutused ja ettevõtjad rakendaksid päritolureegleid ühtemoodi ning et vähendada vaidlusi ja õiguslikku ebakindlust. 4. peatükk – „Tolli ja kaubanduse lihtsustamine" kehtestab tolli- ja piirimenetluste hea juhtimise põhimõtted, mis toetuvad WTO kaubanduse lihtsustamise lepingule , Maailma Tolliorganisatsiooni (edaspidi WCO ) standarditele ja riskipõhisele kontrollile, et kiirendada kaubavooge ning vähendada ettevõtjate halduskoormust.​ See koosneb 17 artiklist (artiklid 4.1–4.17). Artikkel 4.1 – Üldeesmärgid sätestab, et tolliõigus peab olema mittediskrimineeriv, tuginema WCO muudetud rahvusvahelisele lihtsustatud ja ühtlustatud tolliprotseduuride konventsioonile ( Kyoto konventsioon ) , WCO turvalise ja lihtsustatud ülemaailmse kaubanduse raamistikule ( edaspidi SAFE-raamistik ) ja WCO andmemudelile ning tolliprotseduurid ei tohi olla kaubandust enam piiravad kui vajalik; samas kohustutakse läbivaatama ja lihtsustama nõudeid, vähendama ettevõtjate, sh VKEde kulusid ning tugevdama koostööd tolli haldussuutlikkuse ja kontrolli tõhustamiseks. Artikkel 4.2 – Läbipaistvus ja avaldamine nõuab regulaarseid konsultatsioone piiriasutuste ja kauplejate vahel ning kohustab iga lepinguosalist avaldama kiiresti ja internetis kõik tolli ja kaubanduse lihtsustamisega seotud õigusnormid, tariifid, tasud, piirangud, karistused, kaebekorrad, tariifikvootide halduse, tolliasutuste tööajad ja teabekeskuste info; ettevõtjatele tuleb anda võimalus esitada märkusi uute või muudetavate üldkohaldatavate normide kohta, välja arvatud teatud erandjuhtudel.​ Artikkel 4.3 – Andmetele ja dokumentidele kehtivad nõuded kohustab minimeerima vorminõuete arvu ja keerukust, kujundama need kiire vabastamise toetamiseks ja ettevõtjate kulude vähendamiseks ning valima poliitikaeesmärkide saavutamisel kõige vähem kaubandust piirava alternatiivi; kogu territooriumil tuleb kohaldada ühtseid tolliprotseduure ja andmenõudeid, võimaldades samas riskijuhtimisest tulenevat diferentseerimist. Artikkel 4.4 – Automatiseerimine ja infotehnoloogia kasutamine nõuab infotehnoloogia kasutamist kauba vabastamise kiirendamiseks, elektrooniliste tollisüsteemide kättesaadavaks tegemist, tollideklaratsioonide elektroonilist esitamist ja automatiseeritud riskijuhtimist; lisaks tuleb võimaldada tollimaksude, maksude ja tasude elektroonilist tasumist.​ Artikkel 4.5 – Kauba vabastamine sätestab, et kaup tuleb vabastada nii kiiresti, kui see on vajalik tolli- ja muude kaubandusõiguse nõuete kontrolliks, võimaldades eelnevat elektroonilist andmete esitamist, vabastamist saabumiskohas ning vabastamist enne lõplikku maksusummade kindlaksmääramist sobiva tagatise alusel; samuti võib kehtestada täiendavaid lihtsustusi usaldusväärsetele ettevõtjatele.​ Artikkel 4.6 – Riskijuhtimine kohustab rajama tollikontrolli riskijuhtimissüsteemi, mis keskendub kõrge riskiga saadetistele ja kiirendab madala riskiga saadetiste vabastamist, vältides meelevaldset diskrimineerimist ja varjatud kaubanduspiiranguid; riskihindamine peab tuginema asjakohastel valikukriteeriumidel ning süsteemi tuleb regulaarselt üle vaadata ja ajakohastada.​ Artikkel 4.7 – Eelotsused defineerib siduva eelotsuse kontseptsiooni (tariifne klassifitseerimine, päritolu ja muud kokkuleppelised küsimused), mis antakse enne kauba importi taotleja esitatud teabe alusel ning kehtib vähemalt kolm aastat, välja arvatud juhul, kui alusnormid või asjaolud muutuvad; lepinguosaline peab eelotsuse andmisest keeldumist või tühistamist põhjendama ning eelotsuste andmise tingimused, tähtajad ja kehtivusperioodi avaldama.​ Artikkel 4.8 – Volitatud ettevõtjad kohustab looma SAFE-raamistikuga kooskõlas volitatud ettevõtjate programmi, mille kriteeriumid on avalikud, mitte-diskrimineerivad ja võimaldavad ka VKEde osalemist; volitatud ettevõtjatele nähakse ette erisoodustused tollis ning lepinguosalised teevad koostööd programmide vastastikuseks tunnustamiseks, kui kriteeriumid ja hüved on samaväärsed.​ Artikkel 4.9 – Läbivaatamine ja edasikaebamine nõuab tõhusaid, kiireid, mittediskrimineerivaid ja kättesaadavaid kaebemenetlusi tolliotsuste vaidlustamiseks; isikul peab olema võimalik taotleda otsuse halduslikku läbivaatamist kõrgema või sõltumatu organi poolt ja/või kohtulikku kontrolli ning otsused tuleb põhjendada nii, et kaebus oleks võimalik, sh olukorras, kus taotlust tähtajaks ei lahendata. Artikkel 4.10 – Karistused kohustab kehtestama tollirikkumiste eest proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad karistused, mis määratakse ainult õiguslikult vastutavatele isikutele ja mille määramisel arvestatakse rikkumise ulatust ja raskust; tuleb vältida soodustusi ja huvide konflikti, arvesse võib võtta vabatahtlikku eneseteavitust ning karistus koos rikkumise kirjelduse ja õigusliku alusega tuleb esitada kirjalikult kindla aegumistähtaja raames. Artikkel 4.11 – Tollikoostöö ja vastastikune haldusabi sätestab laiapõhjalise koostöö tollialastes küsimustes, sh teabevahetuse seaduste ja protseduuride kohta, tarneahela turvalisuse, volitatud ettevõtjate programmide, transiidi ja ümberlaadimise, riskijuhtimise miinimumstandardite ja andmenõuete ühtlustamise osas; vastastikune haldusabi osutatakse eraldi lisas sätestatud korra järgi, järgides konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse norme.​ Artikkel 4.12 – Ühtne kontaktpunkt näeb ette püüdluse luua või säilitada ühtse kontaktpunkti ( single window ) süsteemid, mis võimaldavad ühtset elektroonilist andmete esitamist impordi, ekspordi ja transiidi jaoks, ning soodustab koostööd nende süsteemide koostalitlusvõime ja ühtlustamise tagamiseks, sh kogemuste vahetamist arenduse ja kasutuselevõtu käigus.​ Artikkel 4.13 – Transiit ja ümberlaadimine kohustab hõlbustama ja tõhusalt kontrollima transiitliiklust ja ümberlaadimist, edendama piirkondlikke transiidisüsteeme, tagama asjaomaste ametiasutuste koostöö ning lubama importimiseks ette nähtud kaupa liigutada tollikontrolli all sisenemistollist teise tolliasutusse, kus see vabastatakse või vormistatakse.​ Artikkel 4.14 – Tollivormistusjärgne audit nõuab, et kauba kiire vabastamise toetamiseks kasutataks tollivormistusjärgseid auditeid vastavuse kontrolliks; auditid peavad olema riskipõhised ja läbipaistvad, audiitavat teavitatakse tulemustest ning neid tulemusi võib kasutada haldus- või kohtumenetlustes ning riskijuhtimise täiustamisel.​ Artikkel 4.15 – Tollimaaklerid sätestab, et tollimaaklerite kasutamine ei tohi olla kohustuslik, et meetmed tollimaaklerite kasutamise kohta tuleb avalikustada ning litsentsimise reeglid peavad olema läbipaistvad ja objektiivsed, vältides põhjendamatut turulepääsu piirangut.​ Artikkel 4.16 – Eksportkauba eelinspekteerimine keelab nõuda tariifse klassifitseerimise ja tolliväärtuse määramisega seotud kohustuslikku eelinspekteerimist kooskõlas WTO eelinspekteerimise lepinguga , vähendades seeläbi ekspordimenetluste lisakoormust.​ Artikkel 4.17 – Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee kirjeldab allkomitee rolli 4. peatüki ja 3. peatüki („Päritolureeglid ja -menetlused") rakendamise järelevalves; allkomitee annab aru ühiskomiteele , teeb soovitusi päritolureeglite muutmise ja rakendamise kohta, toimib foorumina tolli-, päritolu- ja halduskoostöö küsimuste arutamiseks ning võib ette valmistada ühisnõukogu otsuseid, sh volitatud ettevõtjate programmide vastastikuse tunnustamise ja ühiste tollialgatusi käsitlevad otsused.​ V peatükk – „Kaubanduse kaitsemeetmed" jaguneb A, B ja C jaoks, hõlmates dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid, üldisi kaitsemeetmeid ning põhjalikku kahepoolsete kaitsemeetmete raamistikku koos menetlusnormidega. A jagu – „Dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed“ koosneb viiest artiklist (artiklid 5.1–5.5). Artikkel 5.1 – Üldsätted kinnitab lepinguosaliste WTO-st tulenevaid õigusi ja kohustusi GATT 1994 VI artikli, dumpinguvastase lepingu ja subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu alusel ning täpsustab, et ajutiste ja lõplike meetmete puhul määratakse kauba päritolu kindlaks mittesooduspäritolureeglite järgi. Artikkel 5.2 – Läbipaistvus ja nõuetekohane menetlus nõuab, et dumpinguvastased ja tasakaalustavad uurimised ning meetmed viiakse läbi õiglaselt ja läbipaistvalt, huvitatud isikuid teavitatakse menetluse varases etapis olulistest asjaoludest ning kõigile antakse põhjendamatute viivitusteta täielik võimalus oma huve kaitsta, kasutades WTO lepingutes sätestatud huvitatud isikute mõistet. Artikkel 5.3 – Dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine jätab dumpingumarginaalile või subsiidiumisummale vastava või sellest väiksema maksu taseme määramise importiva lepinguosalise asutustele vastavalt siseriiklikule õigusele. Artikkel 5.4 – Lõpliku otsuse tegemine sätestab, et lõpliku otsuse tegemisel arvestatakse kõigi lepinguosalise õiguse kohaselt huvitatud isikutena käsitatavate isikute nõuetekohaselt esitatud teavet. Artikkel 5.5 – Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine välistab 31. peatüki „Vaidluste lahendamine” kohaldamise käesoleva jao tõlgendamise või kohaldamise suhtes. B jagu – „Üldised kaitsemeetmed“ sisaldab kolme artiklit (artiklid 5.6–5.8). Artikkel 5.6 – Üldsätted kinnitab WTO kaitsesüsteemi kohaldamist, säilitades lepinguosaliste õigused ja kohustused GATT 1994 XIX artikli, põllumajanduslepingu artikli 5 ja kaitsemeetmete lepingu alusel. Artikkel 5.7 – Läbipaistvus nõuab, et üldiste kaitsemeetmete uurimise algatamist või meetmete kehtestamist kavatsev lepinguosaline jagaks teise lepinguosalise olulise huvi korral taotluse alusel viivitamata kirjalikult kogu asjakohase teabe, püüaks meetmeid kujundada kahepoolset kaubandust võimalikult vähe kahjustavalt ning annaks enne lõpliku meetme võtmist võimaluse kahepoolseteks konsultatsioonideks; olulist huvi on eeldatakse, kui lepinguosaline on viimase kolme aasta jooksul viie suurima tarnija seas. Artikkel 5.8 – Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine sätestab, et 31. peatüki vaidluste lahendamist ei saa kasutada nende B jao sätete puhul, mis viitavad WTO asutamislepingust tulenevatele õigustele ja kohustustele. ​ C jagu – „Kahepoolsed kaitsemeetmed“ sisaldab üldsätteid ja menetlusnorme ning koosneb 14 artiklist (artiklid 5.9–5.22). C.1 alajagu – Üldsätted algab artikliga 5.9 – Mõisted , mis määratleb „pädeva uurimisasutuse“ (ELis k omisjon, Mehhikos majandusministeeriumi rahvusvahelise kaubandustegevuse üksus), „omamaised tootmisharud“, „samasuguse“ ja „otseselt konkureeriva“ toote, „olulise kahju“, „olulise kahju ohu“ ning „üleminekuperioodi“ (10 aastat alates partnerlus lepingu jõustumisest või pikem tariifide kaotamise periood pluss 3 aastat). Artikkel 5.10 – Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine võimaldab lepinguosalise päritolustaatusega kauba impordi olulise suurenemise ja sellest tuleneva või ähvardava olulise kahju korral peatada asjaomase toote tollimaksu edasise vähendamise või tõsta maksumäära kuni WTO-s kinnitatud kõige soodsama kohtlemise tasemeni (edaspidi MFN-tase ehk Most Favoured Nation ) , samas välistatakse tariifikvoodid ja koguselised piirangud kahepoolse kaitsemeetme vormina. Artikkel 5.11 – Tingimused ja piirangud seab piirid: meedet võib kohaldada üksnes vajalikus ulatuses ja ajavahemikuks, põhimõtteliselt kuni kaheks aastaks, erandina kuni kolmeks aastaks, ainult partnerlus lepingu alusel sooduskohtlemist saavate päritolustaatusega kaupade suhtes ning pikema kui üheaastase meetme puhul tuleb seda järk-järgult liberaliseerida; pärast meetme lõppu taastub tariifimäär tasemele, mis oleks kehtinud partnerlus lepingu kohase vähendamise ajakava järgi. Artikkel 5.12 – Ajutised meetmed lubab kriitilises olukorras kuni 200 päevaks ajutisi kahepoolseid kaitsemeetmeid enne täiemahulise C.2 alajao menetluse lõpuleviimist, kui on selged tõendid impordi suurenemise ja kahju või ohustava kahju kohta; juhul kui lõplikku mee d et ei kehtestata, tuleb suurendatud tollimaks viivitamata tagastada ning ajutise meetme kestus arvestatakse üldise maksimaalse kestuse sisse, teist lepinguosalist tuleb viivitamata teavitada ja küsimus ühiskomiteele esitada. Artikkel 5.13 – Kahjuhüvitis ja kontsessioonide peatamine sätestab, et meedet kohaldav lepinguosaline peab konsulteerima kaubandusliberaliseeriva hüvitise üle; kui 30 päeva jooksul kokkulepet ei saavutata, võib mõjutatud lepinguosaline kuni 90 päeva möödudes peatada samaväärse kaubandusmõjuga kontsessioonid, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette, ning hüvitise maksmise ja kontsessioonide peatamise õigus lõpeb meetme lõpetamisel. Artikkel 5.14 – Kaitsemeetmete kasutamine ja aja möödumine meetmete vahel keelab sama toote suhtes uue kahepoolse kaitsemeetme enne ajavahemiku möödumist, mis võrdub poolega eelmise meetme kestusest, ning välistab samaaegse kahepoolse kaitsemeetme (sh ajutise) ja WTO üldise kaitsemeetme rakendamise sama toote suhtes samal perioodil. Artikkel 5.15 – Äärepoolseimad piirkonnad lubab EL-l erandkorras kehtestada Mehhiko päritolustaatusega kaupade suhtes kaitsemeetmeid, mis kehtivad üksnes ühes või mitmes äärepoolseimas piirkonnas, kui import põhjustab või ähvardab põhjustada nende piirkondade majandusolukorra tõsist halvenemist; selliste meetmete suhtes kohaldatakse C jao reegleid, neid saab kohaldada ainult sooduskohtlemist saavate päritolukaupade suhtes ning „tõsine halvenemine“ määratakse objektiivsete tegurite, eelkõige impordimahu kasvu ja selle mõju müügile, tootmisele, finantsseisule ja tööhõivele, alusel. ​ C.2 alajagu – „Kahepoolsete kaitsemeetmete suhtes kohaldatavad menetlusnormid“ algab artikliga 5.16 – Kohaldatav õigus , mis sätestab, et pädev uurimisasutus järgib käesoleva alajao sätteid ja kasutab muus osas siseriiklikku õigust, tingimusel et see on C jaoga kooskõlas. Artikkel 5.17 – Kaitsemeetmete menetluse algatamine reguleerib menetluse algatamist omamaise tootmisharu kirjaliku taotluse või erandjuhtudel omal algatusel, nõudes toetust vähemalt üle 50% toetust või vastuseisu väljendanud tootjate kogutoodangust, minimaalselt 25% kogu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete riiklikust toodangust ning läbipaistvat algatamisteadet ametlikus väljaandes koos kauba kirjelduse, ajagraafiku ja ärakuulamisvõimalustega. Artikkel 5.18 – Uurimine sätestab, et kahepoolseid kaitsemeetmeid võib rakendada ainult pärast pädeva uurimisasutuse uurimist, mis hõlmab huvitatud isikute avalikku teavitamist ja võimalust esitada tõendeid avalikel istungitel või muul viisil, ning iga uurimine tuleb lõpetada hiljemalt ühe aasta jooksul algatamisest. Artikkel 5.19 – Olulise kahju olemasolu või selle ohu tuvastamine ja põhjuslik seos nõuab põhjalikku hindamist kõigi asjakohaste objektiivsete tegurite kohta (impordimahu kasv, turuosa, müük, tootmine, tootlikkus, võimsuse kasutus, kasumlikkus ja tööhõive), ning selget põhjuslikku seost suurenenud impordi ja olulise kahju, selle ohu või majandusliku olukorra tõsise halvenemise vahel; muud tegurid ei tohi ekslikult omistada impordile. Artikkel 5.20 – Istungid kohustab korraldama mõistliku etteteatamisega avaliku istungi, et huvitatud isikud saaksid tõendeid ja seisukohti esitada, või ELi puhul võimaldama isikuid ära kuulata nende taotlusel, kui nad põhjendavad, miks suuline ärakuulamine on eriti oluline. Artikkel 5.21 – Konfidentsiaalne teave sätestab, et oma olemuselt konfidentsiaalset või sellisena esitatud teavet käsitletakse konfidentsiaalsena, see avalikustatakse vaid esitaja loal ning seda tuleb võimaluse korral täiendada piisavalt informatiivse mittekonfidentsiaalse kokkuvõttega; põhjendamata konfidentsiaalsusnõude korral võib asutus teabe arvestamata jätta, kui selle õigsust ei kinnitata muudest allikatest. Artikkel 5.22 – Vastuvõtmine, teatamine, konsulteerimine ja avaldamine kehtestab detailse teavitamis- ja konsultatsioonikohustuse: enne kahepoolse kaitsemeetme võtmist tuleb küsimus esitada ühiskomiteele , teisele lepinguosalisele edastada uurimise ja kavandatava meetme kohta põhjalik info, teavitada kirjalikult kõigist menetlusetappidest (algatamine, ajutised meetmed, kahju tuvastamine, meetme kohaldamine, pikendamine või muutmine), anda võimalus konsultatsioonideks ning avaldada ametlikus väljaandes põhjendatud järeldused, käsitledes konfidentsiaalset teavet kooskõlas artikliga 5.21 6. peatükk – „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“​ reguleerib lepinguosaliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, millega kaitstakse inimeste, loomade ja taimede tervist, tagades samal ajal, et sellised nõuded ei muutu põhjendamatuteks kaubandustõketeks ning toetavad rahvusvaheliste standardite kasutamist ja läbipaistvat teabevahetust. Peatükiga luuakse selge raamistik riskihindamiseks, samaväärsuse tunnustamiseks, impordikontrolliks, sertifitseerimiseks, audititeks ja koostööks, vähendades kaubandusvaidluste riski ning lihtsustades turulepääsu mõlema lepinguosalise jaoks. Peatükk koosneb 21 artiklist (artiklid 6.1–6.21). Artikkel 6.1 – Mõisted määratleb peatükis kasutatava terminoloogia, sh pädev asutus, erakorraline meede ja WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komiteele ning viidatakse SPS-lepingule ja teistele olulistele valdkondlikele rahvusvahelistele kokkulepetele. Artikkel 6.2 – Eesmärgid sätestab nende meetmete eesmärgina kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist, vältida põhjendamatuid kaubandustõkkeid, suurendada läbipaistvust ning toetada rahvusvaheliste standardite rakendamist.​ Artikkel 6.3 – Kohaldamisala kinnitab, et peatükk hõlmab kõiki SPS meetme i d , mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust.​ Artikkel 6.4 – Seos SPS-lepinguga kinnitab lepinguosaliste õigusi ja kohustusi vastavalt WTO SPS-lepingule ning selgitab, et käesolev peatükk seda raamistikku täpsustab, mitte ei asenda.​ Artikkel 6.5 – Rakendamiseks vajalikud vahendid kohustab kumbagi lepinguosalist kasutama peatüki tulemuslikuks rakendamiseks vajalikke õiguslikke, halduslikke ja tehnilisi vahendeid.​ Artikkel 6.6 – Samaväärsus sätestab, et importiv lepinguosaline tunnustab eksportiva lepinguosalise meetmeid samaväärsetena, kui need tagavad vajaliku kaitsetaseme, ning kirjeldab samaväärsuse hindamise, teavitamise, muutmise ja jätkuva tunnustamise korda.​ Artikkel 6.7 – Riskihindamine näeb ette, et SPS meetmed peavad põhinema teaduslikel põhimõtetel ja rahvusvahelistel standarditel, lubab ajutisi meetmeid ebapiisava tõendusmaterjali korral ning kehtestab nõuded mitte diskrimineerimisele ja kaubandust vähem piiravate lahenduste valikule.​ Artikkel 6.8 – Piirkondlikud tingimused nõuab meetmete kohandamist kahjuri ja taudisituatsioonile, kahjuri- ja taudivabade ning vähese levikuga alade tunnustamist, tsoonideks jaotamist ning loomade ja taimede tervisestaatuse määramist rahvusvaheliste standardite alusel.​ Artikkel 6.9 – Läbipaistvus kohustab varakult teatama uutest meetmetest, andma vähemalt 60 päeva märkusteks, avaldama meetmeid eelistatult elektrooniliselt ning vahetama süsteemselt teavet impordinõuete ja riskide kohta.​ Artikkel 6.10 – Kaubanduse lihtsustamine reguleerib heakskiitmismenetlusi, nõudes nende kiiret, mittediskrimineerivat ja mitte dubleerivat korraldust, riskihindamiste mõistlikke tähtaegu ning taimetervise erireegleid (reguleeritud kahjurite loetelud, minimaalsed impordinõuded).​ Artikkel 6.11 – Auditid annab importivale lepinguosalisele õiguse auditeerida eksportiva lepinguosalise kontrolli- ja sertifitseerimissüsteeme, sätestab süsteemipõhise lähenemise, auditikava ette teatamise, aruandluse ja proportsionaalsed järgnevad meetmed.​ Artikkel 6.12 – Impordikontrollid nõuab riskipõhiseid, kiireid ja mittediskrimineerivaid kontrolliprotseduure, selgituste andmist mittevastavuse korral, teabe jagamist laboritulemuste kohta ning keelab tasud, mis ületavad teenuse tegeliku maksumuse.​ Artikkel 6.13 – Sertifitseerimine seab nõude, et sertifikaadid põhinevad Codexi , IPPC ja WOAH standarditel, vähendavad kaubanduskoormust ning toetab sertifikaatide näidiste, elektroonilise sertifitseerimise ja turvaliste edastuskanalite kasutuselevõttu.​ Artikkel 6.14 – SPS-meetmete kohaldamine näeb ette meetmete kohaldamise teise lepinguosalise territooriumil ilma meelevaldse diskrimineerimiseta ning kehtestab tähtajad uute eksporditaotluste heakskiitmiseks, tuginedes artikli 6.10 korrale. Artikkel 6.15 – Liigsete kontrollimeetmete kaotamine paneb vastutuse eksportivale lepinguosalisele , võimaldab teatud tingimustel ettevõtteid eelkontrollita nimekirja lisada, lubab järel auditeid ja nimekirja muutmist ning välistab artikli kohaldamise taimedele ja taimsetele saadustele. Artikkel 6.16 – Erakorralised meetmed lubab mõjuvatel põhjustel ajutisi erakorralisi meetmeid, nõuab neist viivitamatut teavitamist, regulaarset läbivaatamist ning proportsionaalse lahenduse leidmist kaubandushäirete minimeerimiseks.​ Artikkel 6.17 – Koostöö kohustab uurima koostöö- ja teabevahetusvõimalusi SPS küsimustes, sh kaubanduse lihtsustamise algatusi ja mitmepoolsete foorumite tasandil tehtavat koostööd.​ Artikkel 6.18 – Teabevahetus võimaldab nõuda teavet peatüki rakendamisel tekkivate küsimuste kohta ning kohustab vastama mõistliku aja jooksul, arvestades konfidentsiaalsuse ja privaatsusnõuetega.​ Artikkel 6.19 – Konsultatsioonid annab õiguse taotleda konsultatsioone konkreetsete SPS ga seotud kaubandusprobleemide üle, seades 30 päevase tähtaja konsultatsioonide alustamiseks ja rõhutades lahendusi, mis väldivad tarbetuid häireid.​ Artikkel 6.20 – Kontaktpunktid nõuab kontaktpunktide määramist peatüki rakendamiseks, nende kontaktandmete teatamist teisele lepinguosalisele ning muudatustest viivitamatut teavitamist.​ Artikkel 6.21 – SPS allkomitee kirjeldab allkomitee rolli foorumina, mis jälgib peatüki rakendamist, arutab rakendamisest tulenevaid probleeme, vahetab teavet ja võib luua töörühmi või algatada koostöö ja tehnilise abi projekte.​ 6. peatükiga on seotud ka Lisa 6 A – „Pädevad asutused“ , mis sisaldab loetelu lepinguosaliste pädevatest asutustest, kellel on volitus SPS meetmeid kehtestada ja rakendada ning mis toimivad kontaktidena tehnilistes küsimustes. 7. peatükk – „Koostöö loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas“ reguleerib lepinguosaliste koostööd loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas ning koosneb viiest artiklist (7.1–7.5).​ Artikkel 7.1 – Eesmärgid seab peatüki eesmärgiks luua dialoogi- ja koostööraamistik loomade kaitse ja heaolu parandamiseks ning antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse tugevdamiseks, sh ühise arusaama kujundamine loomade heaolu standarditest. Artikkel 7.2 – Loomade heaolu selgitab, et loomad on aistimisvõimelised olendid, ning rõhutavad WOAHi loomade heaolu standardite tähtsust. Nad võivad nende standardite alusel otsustada oma teaduspõhiste meetmete taseme ning teevad rahvusvahelist koostööd ja teaduskoostööd loomade heaolu heade tavade arendamiseks. Artikkel 7.3 – Antimikroobikumiresistentsus tunnistab, et antimikroobikumiresistentsus on tõsine oht inimeste ja loomade tervisele ning et loomakasvatuses antimikroobikumide väärkasutus soodustab selle teket. Lepinguosalised vähendavad antimikroobikumide kasutamist loomakasvatuses, keelavad nende kasutamise kasvustimulaatoritena ning järgivad ja arendavad rahvusvahelisi juhiseid ning teevad koostööd mitmepoolsetel foorumitel terviseühtsuse põhimõttel. Artikkel 7.4 – Loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse töörühm näeb ette töörühma loomise, mille ülesanne on vahetada teavet, eriteadmisi ja kogemusi loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas, et rakendada artikleid 7.2 ja 7.3. Töörühm võib teavet jagada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteega ning kutsuda konkreetsete tegevuste jaoks eksperte. Artikkel 7.5 – Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine sätestab, et peatüki 7 sätteid ei saa vaidlustada partnerlus lepingu 31. peatükis ette nähtud vaidluste lahendamise mehhanismi kaudu, st tegemist on koostöö-, mitte vaidlustamisaluse peatükiga. 8. peatükk – „Lepinguosaliste energiasektori reguleerimise õiguse tunnustamine“ reguleerib lepinguosaliste suveräänset õigust oma energiasektorit, sh süsivesinikke ja elektrit, reguleerida ning koosneb ühest artiklist (8.1). Artikkel 8.1 – Lepinguosaliste energiasektori reguleerimise õiguse tunnustamine , millega lepinguosalised kinnitavad vastastikust suveräänsust energiavarade üle, sh omandiõigust kõigile süsivesinikele aluspinnases ja õigust reguleerida energiasektorit oma õiguse ja demokraatlike protsesside alusel. EL tunnistab eraldi, et Mehhikol on suveräänne õigus reformida oma põhiseadust ja energiasektorit, omada otsest ja võõrandamatut omandiõigust kõigile süsivesinikele ning võtta vastu või säilitada mis tahes energiasektorit (süsivesinikud, elekter) puudutavaid meetmeid. 9. peatükk – „Tehnilised kaubandustõkked“ reguleerib tehnilisi kaubandustõkkeid, sh standardeid, tehnilisi norme, vastavushindamist ja regulatiivset koostööd, ning koosneb kaheteistkümnest artiklist (9.1–9.12). Artikkel 9.1 – Eesmärk seab eesmärgiks lihtsustada kaubavahetust lepinguosaliste vahel, vältides, tuvastades ja kõrvaldades tarbetuid tehnilisi kaubandustõkkeid ning suurendades läbipaistvust ja regulatiivset koostööd standardite, tehniliste normide ja vastavushindamise vallas. Artikkel 9.2 – Kohaldamisala selgitab, et 9. peatüki sätteid kohaldatakse tehniliste standardite, normide ja vastavushindamismenetluste kohta, mis võivad mõjutada kaubandust, välja arvatud hankijate enda tehnilised kirjeldused ja 6. peatükis käsitletud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed. Viited standarditele, normidele ja vastavushindamisele hõlmavad ka nende olulisi muudatusi. Artikkel 9.3 – Suhe tehniliste kaubandustõkete lepinguga inkorporeerib WTO tehniliste kaubandustõkete partnerlus lepingu artiklid 2–9 ning 1. ja 3. lisa üldlepingusse (ja kaubanduse vahelepingusse), mille tulemusena kohaldatakse neid mutatis mutandis lepinguosaliste vahelistele suhetele. Artikkel 9.4 – Rahvusvahelised standardid , sätestab, et lepinguosalised kasutavad tehniliste normide alusena eelistatult asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, kui need on sobivad ja tõhusad õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. Nad arvestavad WTO tehniliste kaubandustõkete komitee otsuseid ja soovitusi ning 9‑A lisas loetletud rahvusvaheliste organisatsioonide standardeid; partnerlus lepingu ühiskomitee võib 9‑A lisa loetelu ajakohastada. Artikkel 9.5 – Vastavushindamised kirjeldab erinevaid mehhanisme vastavushindamise (katsetamine, sertifitseerimine jne) tunnustamiseks, sh vabatahtlikud kokkulepped, vastastikuse tunnustamise kokkulepped, akrediteerimine ja tarnija vastavusdeklaratsioon. EL kohaldab tarnija vastavusdeklaratsiooni korda, Mehhiko tunnustab teatud tingimustel ELi vastavushindamisasutuste sertifikaate ning sätestatakse nõuded tasude läbipaistvusele, asutuste loetelude avaldamisele ja proportsionaalsetele menetlustele. Artikkel 9.6 – Läbipaistvus nõuab, et tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste eelnõud tehakse avalikult kättesaadavaks, võimaldatakse vähemalt 60 päeva kirjalike märkuste esitamiseks (v.a kiireloomulised juhtumid) ning tavapäraselt jäetakse vähemalt 6 kuud eelnõu vastuvõtmise ja jõustumise vahele. Lepinguosalised avaldavad ettepanekud, lõplikud tekstid, põhjendused ja (vajaduse korral) mõjuhinnangud veebis, samuti oma vastused saadud märkustele. Artikkel 9.7 – Tehnilised normid nõuab, et kavandatavate tehniliste normide regulatiivse mõju hindamist ja olemasolevate regulatiivsete ja mitteregulatiivsete alternatiivide kaalumist. Kui norm ei põhine rahvusvahelisel standardil, tuleb teise lepinguosalise taotlusel selgitada kõrvalekaldeid ja esitada teaduslikud või tehnilised põhjendused; normid vaadatakse perioodiliselt läbi, et neid rahvusvaheliste standarditega lähendada. Artikkel 9.8 – Regulatiivne koostöö tunnistab mitmesuguseid regulatiivse koostöö vorme, mis aitavad tehnilisi kaubandustõkkeid vähendada, ning võimaldab teha sektoripõhiseid ettepanekuid (info vahetamine, standardite ja vastavushindamismenetluste joondamine, tehniline abi). Lepinguosalised soodustavad koostööd standardite, akrediteerimise, metroloogia ja vastavushindamise organisatsioonide vahel, kuid ei ole kohustatud muutma oma siseriiklikke menetlusi ega saavutama kindlat regulatiivset tulemust. Artikkel 9.9 – Märgistamine ja etikettimine sätestab, et märgistamis- ja etikettimisnõuded on käsitatavad tehniliste normidena ning peavad olema kooskõlas WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu reeglitega. Kohustuslik märgistamine peab piirduma olulise teabega, vältima ebavajalikku eelheakskiitu, võimaldama mitut keelt, rahvusvahelisi sümboleid ning etikettimist pärast importi (teatud eranditega tervise, ohutuse ja geograafiliste tähiste puhul). Artikkel 9.10 – Teabevahetus ja arutelud annab võimaluse taotleda teiselt lepinguosaliselt teavet käesoleva peatüki alla kuuluvate küsimuste kohta ning paluda arutelusid tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste üle, kui need võivad oluliselt mõjutada kaubandust. Arutelud toimuvad tavaliselt 60 päeva jooksul (või kiiremini kiireloomulistel juhtudel) ja eesmärk on saavutada vastastikku rahuldav lahendus. Artikkel 9.11 – Kontaktpunktid nõuab, et kumbki lepinguosaline määrab kontaktpunkti, kes koordineerib tehniliste kaubandustõkete peatüki rakendamist ja koostööd. Kontaktpunktid korraldavad teabevahetust, käsitlevad teise lepinguosalise tõstatatud küsimusi, vahendavad arutelusid ning kaardistavad tehnilise abi vajadusi. Artikkel 9.12 – Tehniliste kaubandustõkete allkomitee näeb ette tehniliste kaubandustõkete allkomitee loomise, mis jälgib peatüki rakendamist, soodustab koostööd standardite, normide ja vastavushindamise täiustamisel, määrab prioriteetsed töövaldkonnad ning arutab WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu raames toimuvaid arenguid ja vajadusel võtab täiendavaid rakendusmeetmeid. ​9. peatükiga on seotud Lisa 9‑A „Rahvusvaheliste organisatsioonide väljatöötatud standardid“ , mis sisaldab loetelu rahvusvahelistest standardiorganisatsioonidest ja nende standarditest, mida peetakse asjakohasteks rahvusvahelisteks standarditeks tingimusel, et need on koostatud WTO tehniliste kaubandustõkete komitee põhimõtete kohaselt; lisa on ajakohastatav ühiskomitee otsusega. 10. peatükk – „Investeeringud“ – reguleerib lepinguosaliste vahelist investeerimisraamistikku, kehtestades konkreetsed sätted investeeringute kaitseks, liberaliseerimiseks ja investeerimisvaidluste lahendamiseks. Peatükk tagab õiguskindluse ja läbipaistvuse investoritele mõlemas piirkonnas, edendas piiriülest investeerimistegevust ja luues õiglased menetlused vaidluste lahendamiseks. Peatükk koosneb 55 artiklist, mis on grupeeritud viide jaotusesse: A jagu (Üldsätted), B jagu (Investeeringute liberaliseerimine), C jagu (Investeeringute kaitse), D jagu (Investeerimisvaidluste lahendamine) ja E jagu (Lõppsätted). A jagu – „Üldsätted“ koosneb 4 artiklist (artiklid 10.1-10.4). Artikkel 10.1 – Mõisted määratleb peatüki keskse terminoloogia, sh partnerlus lepinguga hõlmatud investeering, majandustegevus, ettevõte, investor, asutamine jpm. Artikkel 10.2 – Kohaldamisala näeb ette, et peatükki kohaldatakse lepinguosaliste keskvalitsuse, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning nende nimel tegutsevate isikute (riigiettevõtted, valitsuslikud asutused) meetmete suhtes. Välistatud on meetmed, mis on hõlmatud finantsteenuste peatükiga (18. peatükk). Artikkel 10.3 – Õigus kehtestada õigusnorme kinnitab, et lepinguosalised tunnustavad oma suveräänset õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme avalikes huvides, sealhulgas rahvatervise, sotsiaalteenuste, hariduse, ohutuse, keskkonnakaitse, tarbijakaitse, andmekaitse, kultuurilise mitmekesisuse ja konkurentsi valdkondades. Artikkel 10.4 – Seos teiste peatükkidega näeb ette, et vastuolu korral 18. peatükiga (Finantsteenused) on ülimuslik finantsteenuste peatükk. Nõue esitada finantstagatist ei tee investeeringute peatükki automaatselt kohaldatavaks, kui tagatis ise on investeering. B jagu – „Investeeringute liberaliseerimine“ koosneb artiklist (artiklid 10.5-10.12). Artikkel 10.5 – Kohaldamisala näeb ette, et liberaliseerimise jagu kohaldatakse meetmete suhtes, mis mõjutavad teise lepinguosalise investori ettevõtte asutamist või tehtud investeeringu toimimist. Välistatud on valitsuse ülesanded, riigihangud, audiovisuaalteenused, riigisisene merekabotaaž ja enamik lennuteenuseid. Artiklid 10.6–10.8 ei hõlma subsiidiume ja toetusi. Artikkel 10.6 – Turule pääs näeb ette, et sektorites, kus on võetud turule pääsu kohustused, ei või lepinguosaline kehtestada meetmeid, mis piiravad: ettevõtete arvu (kvoodid, monopolid, ainuõigused, majandusvajadustestid), tehingute või vara väärtust, toimingute või toodangu kogust, juriidilise isiku vormi nõudeid või tööjõu arvu. Need keelud tagavad avatud ja konkurentsivõimelise turukeskkonna. Artikkel 10.7 – Võrdne kohtlemine nõuab, et iga lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende investeeringuid vähemalt sama soodsalt kui oma investoreid ja nende investeeringuid (riigisisene režiim) nii asutamise kui ka tegevuse etapis. Mehhiko piirkondlikul tasandil ja EL liikmesriikide valitsuste tasandil on kohtlemine parim saadaolev vastava territooriumi piires. Artikkel 10.8 – Enamsoodustusrežiim näeb ette, et iga lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende investeeringuid vähemalt sama soodsalt kui kolmanda riigi investoreid ja investeeringuid nii asutamise kui ka tegevuse etapis. Välistatud on tunnustamisega seotud kohtlemine (load, litsentsid, sertifikaadid) ja investeerimisvaidluste lahendamise kohtlemine. Artikkel 10.9 – Toimivusnõuded keelustab lepinguosalisel kehtestada ja jõustada nõudeid, mis nõuavad ekspordi teatud taset, omamaise sisu saavutamist, kohalike kaupade/teenuste kasutamist, impordi ja ekspordi sidumist, müügi piiramiseks sidumist ekspordi mahuga, tehnoloogia ülekandmist, tarnimist konkreetsele turule ega peakontori paigutamist või ekspordi piiramist. Samuti ei tohi lepinguosaline seada eelise andmist tingimuseks samadele nõuetele. Artikkel 10.10 – Kõrgem juhtkond ja juhatus näeb ette, et lepinguosaline ei või nõuda, et ettevõte nimetaks juhtivale positsioonile teatud kodakondsusega isikuid. Samuti ei tohi nõuda, et ettevõtte juhatus koosneks ainult lepinguosalise kodanikest või residentidest. Artikkel 10.11 – Vorminõuded lubab lepinguosalisel nõuda, et investor või tema investeering annaks investeeringu kohta tavapärast teavet ainult statistilistel või teavitamise eesmärkidel. Konfidentsiaalne teave peab olema kaitstud avalikustamise eest. Artikkel 10.12 – Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid näeb ette, millistel juhtudel selle jao sätted ei kuulu kohaldamisele. C jagu – „Investeeringute kaitse“ koosneb 7 artiklist (artiklid 10.13-10.19). Artikkel 10.13 – Kohaldamisala näeb ette, et investeeringute kaitse jagu kohaldatakse meetmete suhtes, mis mõjutavad lepinguga hõlmatud investeeringuid või lepinguosalise investoreid seoses nende investeeringutega. Artikkel 10.14 – Investeeringud ning regulatiivsed eesmärgid ja meetmed näeb ette, et investeeringute kaitse jagu ei kohusta lepinguosalist muutma õigusraamistikku, isegi kui see mõjutab negatiivselt investeeringuid või kasumiotsuseid. Lepinguosaline võib lõpetada subsiidiumi andmise või nõuda subsiidiumi tagasimaksmist, kui otsuse on teinud pädev asutus, ilma et see kujutaks rikkumist. Artikkel 10.15 – Investorite ja investeeringute kohtlemine tagab, et iga lepinguosaline annab teise lepinguosalise investeeringutele ja investoritele õiglase ja võrdse kohtlemise ning täieliku kaitse ja turvalisuse. Õiglase ja võrdse kohtlemise kohustust rikutakse, kui meede kujutab endast: kohtuliku arutamise mittevõimaldamist, nõuetekohase menetluse olulist rikkumist, ilmset omavoli (sh diskrimineerimine), ahistamist või võimu kuritarvitamist. Täieliku kaitse ja turvalisuse kohustust rikutakse, kui ei tagata füüsilist turvalisust. Artikkel 10.16 – Ülekanded lubab iga lepinguosalisel teha kõiki investeeringuga seotud ülekandeid vabalt ja viivitamata, sh sissemaksed kapitali, kasum, dividendid, intressid, tulud müügist või likvideerimisest, lepingulised maksed, töötasud ja kohtu otsuse põhjal tehtavad maksed. Artikkel 10.17 – Kahju hüvitamine tagab teise lepinguosalise investoritele, kelle investeeringud kannatavad kahju sõja, relvastatud konflikti, revolutsiooni, erakorralise seisukorra, massiliste rahutuste või muu sarnase sündmuse tõttu, vähemalt sama soodsa kohtlemise nagu oma või kolmanda riigi investoritele vara tagastamise, kahju hüvitamise või kompenseerimise osas. Piisav ja tõhus hüvitamine antakse, kui vara on rekvireeritud või hävitatud lepinguosalise relvajõudude või ametiasutuste poolt. Artikkel 10.18 – Sundvõõrandamine ja hüvitamine keelustab lepinguosalisel sundvõõrandada ja riigistada investeeringuid otse ja kaudselt, välja arvatud: avalikes huvides, mittediskrimineerival viisil, makstes kiiresti piisavat ja asjakohast hüvitist ning nõuetekohase menetluse kohaselt. Artikkel 10.19 – Õiguste üleminek näeb ette, et kui lepinguosaline või tema asutus teeb investeeringu suhtes makse garantii, kindlustuslepingu või muu hüvitusvormi alusel, tunnustab teine lepinguosaline investori õiguste üleminekut või ülekandmist sellele lepinguosalisele või asutusele. D jagu – „Investeerimisvaidluste lahendamine“ - loob institutsionaliseeritud, läbipaistva ja täpselt reguleeritud investeerimisvaidluste lahendamise süsteemi, mis koosneb alalisest kohtust ja apellatsioonikohtust, ulatuslikest menetluslikest kaitsemehhanismidest, läbipaistvusnõuetest ja selgetest reeglitest nõuete esitamise, menetlemise, otsustamise ja täitmise kohta. See raamistik tagab tasakaalu investorite õiguste kaitse ja lepinguosaliste õiguse vahel reguleerida avalikes huvides. Jagu koosneb 31 artiklist (artiklid 10.20-10.51). Parema ülevaate saamiseks on need artiklid grupeeritud 6 temaatilisse rühma. Mõisted, kohaldamisala ja eeltingimused (artiklid 10.20–10.22). Sellesse gruppi kuuluvad artiklid mis loovad investeerimisvaidluste lahendamise süsteemi aluspõhja, määratledes kasutatava terminoloogia, vaidluste sisulise ulatuse ja nõuded, mis tuleb täita enne nõude kohtule esitamist. Artikkel 10.20 selgitab keskseid mõisteid, nagu hageja, kostja, kohapealne ettevõte ja kolmanda isiku rahastamine, tagades, et menetluses kasutatav sõnastik on üheselt mõistetav. Artikkel 10.21 määrab kindlaks, milliste rikkumiste korral võib investor esitada nõude ning millised vaidlused jäävad süsteemi kohaldamisalast välja, sh erireeglid riigivõla restruktureerimise kohta. Artikkel 10.22 sätestab kohustusliku konsultatsioonietapi, mis peab toimuma enne vahekohtu poole pöördumist, ning kehtestab ranged tähtajad ja teavitamise nõuded, mille eesmärk on tagada, et vaidlused püütakse esmalt lahendada dialoogi teel ja et nõuded esitatakse õigeaegselt ja läbipaistvalt. Vaidluste alternatiivsed lahendusviisid ja kostja määramine (artiklid 10.23–10.24). Selle artiklite grupi eesmärk on vähendada formaalsete vaidluste arvu, soodustada varajast lahendamist ja tagada menetluslik kindlus. Artikkel 10.23 käsitleb vahendust kui vabatahtlikku, paindlikku ja ajaliselt piiratud alternatiivset lahendusviisi, mis võimaldab lepinguosalistel jõuda kokkuleppele ilma formaalse vahekohtumenetluseta ning peatab samal ajal menetlustähtajad. Artikkel 10.24 reguleerib kostja ametlikku määramist juhtudel, kus vaidlus puudutab EL-i ja liikmesriikide jagatud pädevusi, tagades, et enne nõude esitamist on selge, kas vastutavaks lepinguosaliseks on EL või liikmesriik. Nõude esitamise tingimused ja menetluslikud piirangud (artiklid 10.25–10.29). Sellesse gruppi kuuluvad a rtiklid reguleeriva menetlusliku raamistikuga, mille eesmärk on tagada süsteemi terviklikkus, vältida paralleelseid või kuritarvituslikke menetlusi ning kehtestada selged reeglid nõude esitamiseks. Artikkel 10.25 sätestab tingimused, mille täitmine on eelduseks vahekohtule pöördumisele, sh loobumise paralleelsetest menetlustest ja nõude piiritlemise. Artikkel 10.26 kirjeldab nõude esitamist Rahvusvahelise Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse (edaspidi ICSID ) või ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse Komisjoni ( UNCITRAL ) eeskirjade alusel ning nõude esitamise formaalseid nõudeid. Artikkel 10.27 käsitleb samaaegseid menetlusi ja kohustab kohut tagama, et kattuvad või seotud menetlused ei tooks kaasa vastuolulisi otsuseid. Artikkel 10.28 kinnitab kostja nõusolekut vahekohtumenetluseks ning seob selle ICSID ja välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni nõuetega. Artikkel 10.29 nõuab kolmanda isiku rahastamise täielikku avalikustamist, et tagada läbipaistvus ja vältida varjatud huvide mõju. Selle grupi eesmärk on tagada, et vahekohtumenetlus algaks ainult selgelt määratletud, õiguspäraste ja menetluslikult korrektselt esitatud nõuete alusel. Kohtu ja apellatsioonikohtu struktuuri sätestavad artiklid 10.30–10.32. Artikkel 10.30 sätestab alalise kohtu loomise, selle liikmete arvu, päritolu, ametiaja ja töökorralduse, rõhutades sõltumatust ja professionaalset kvalifikatsiooni. Artikkel 10.31 loob apellatsioonikohtu, mis tagab otsuste läbivaatamise võimaluse ning seeläbi süsteemi õiguskindluse ja järjepidevuse. Artikkel 10.32 kehtestab rangelt siduvad eetikanõuded, mis välistavad huvide konfliktid ja tagavad kohtu liikmete sõltumatuse. Selle grupi eesmärk on tagada, et investeerimisvaidlusi lahendaks professionaalne, sõltumatu ja institutsionaliseeritud organ, mis erineb varasemast ad hoc vahekohtumudelist. Menetluse juhtimine, tõhusus ja läbipaistvus - artiklid 10.33–10.44 moodustavad kõige mahukama grupi, mis reguleerib menetluse kulgemist, kvaliteeti, läbipaistvust ja tõhusust. Artikkel 10.33 avab võimaluse tulevikus liituda mitmepoolse investeerimisvaidluste lahendamise mehhanismiga. Artikkel 10.34 määrab kohaldatava õiguse ja tõlgendamisreeglid. Artiklid 10.35–10.37 loovad mehhanismid põhjendamatute või kuritarvituslike nõuete varajaseks kõrvaldamiseks. Artikkel 10.38 tagab menetluse läbipaistvuse, muutes dokumendid ja istungid avalikuks, välja arvatud kaitstud teabe puhul. Artiklid 10.39–10.41 käsitlevad ajutisi meetmeid, hagist loobumist ja kulude tagamist, mis kõik toetavad menetluse tõhusust ja tasakaalustatud kuluriske. Artiklid 10.42–10.44 reguleerivad vaidluses mitteosaleva lepinguosalise rolli, amicus curiae esildisi ja ekspertide kasutamist, mis tugevdavad menetluse kvaliteeti ja võimaldavad laiemat sisendit. Selle grupi eesmärk on tagada, et menetlus oleks läbipaistev, tõhus, õiglane ja kuritarvituste eest kaitstud. Otsused, hüvitised, apellatsioon ja täitmine - artiklid 10.45–10.51. Selle artiklitegrupi eesmärk on tagada, et investeerimisvaidlused lõpeks õiguskindlate, täidetavate ja läbipaistvate otsustega, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Artikkel 10.45 välistab topelthüvitised , keelates kostjal tugineda kindlustus- või garantiihüvitistele vastuväitena. Artikkel 10.46 piirab diplomaatilise kaitse kasutamist, kuni vahekohtuotsust ei ole täidetud. Artikkel 10.47 võimaldab nõuete liitmist, kui need on faktiliselt või õiguslikult seotud. Artikkel 10.48 kirjeldab kohtu otsuste liike, rõhutades, et lubatud on ainult rahaline hüvitis või vara tagastamine, mitte regulatiivsete meetmete tühistamine. Artikkel 10.49 sätestab apellatsioonimenetluse alused ja tähtajad. Artikkel 10.50 reguleerib otsuste täitmist, muutes need lepinguosaliste territooriumil siduvaks ja täidetavaks nagu riigisisesed kohtuotsused. Artikkel 10.51 käsitleb dokumentide ametlikku kättetoimetamist. E jagu – „Lõppsätted“ koosneb 4 artiklist (artiklid 10.52-10.55) ja koondab sätteid, mis reguleerivad peatüki kohaldamist erijuhtudel, partnerlus lepingu lõpetamist, suhet varasemate lepingutega ning institutsioonilist järelevalvet. Artikkel 10.52 – Eeliste andmisest keeldumine võimaldab lepinguosalisel jätta investeerimiskaitse eelised andmata investorile või investeeringule, mida kontrollib kolmanda riigi isik, kelle suhtes on kehtestatud tehingupiirangud või muud meetmed, sh rahvusvahelisi sanktsioone. Artikkel 10.53 – Lepingu lõpetamine tagab, et investeeringud, mis on tehtud enne partnerlus lepingu lõpetamist, jäävad kaitse alla veel viieks aastaks. Tähtaega võib pikendada üks kord viie aasta võrra, tingimusel et lepinguosaliste vahel ei ole jõus ühtegi muud investeeringute kaitse lepingut. Artikkel 10.54 – Seos muude lepingutega sätestab, et partnerlus lepingu jõustumisel asendab see EL liikmesriikide ja Mehhiko varasemad kahepoolsete investeeringute lepingud (edaspidi BIT ) (loetletud 10-C lisas) ning peatab nende kohaldamise ajutise kohaldamise perioodil. Kui ajutine kohaldamine lõpetatakse ja partnerlus leping ei jõustu, lõpeb peatamine ja 10-C lisas loetletud kokkulepped jõustuvad alates ajutise kohaldamise lõpetamise kuupäevast. Artikkel 10.55 – Teenuste ja investeeringute allkomitee näeb ette, et artikli 1.10 kohaselt moodustatud teenuste ja investeeringute allkomitee jälgib peatüki rakendamist, arutab tõlgendusküsimusi ja ettepanekuid ning valmistab ette otsuseid, mille ühisnõukogu võib peatüki alusel vastu võtta. Peatükiga on seotud 5 lisa. 10-A lisa – „Sundvõõrandamine“ sisaldab juhiseid artikli 10.18 lõike 1 tõlgendamiseks seoses sundvõõrandamisega. Lisa selgitab, millal meetme või meetmete seeria kujutab endast kaudset sundvõõrandamist. Kaudne sundvõõrandamine toimub, kui meede või meetmete seeria väljendab investeeringu kontrolli või väärtuse olulist vähendamist ilma otsese omandiõiguse üleminekuta. Kaudse sundvõõrandamise kindlakstegemisel hinnatakse meetme majanduslikku mõju, meetme kestust, meetme eesmärki ja konteksti ning investori õiguspärast ootust. Pelgalt asjaolu, et meede vähendab investeeringu väärtust, ei tähenda iseenesest kaudset sundvõõrandamist. Mittediskrimineerivad regulatiivsed meetmed, mis on kujundatud ja kohaldatud avalikes huvides (rahvatervis, ohutus, keskkond), ei kujuta endast tavaliselt kaudset sundvõõrandamist. 10-B lisa – „Valitsemissektori võlg“ reguleerib lepinguosalise võla restruktureerimisega seotud nõuete esitamist. Lisa kohaldatakse nõuete suhtes, mis puudutavad lepinguosalise võla või võlakohustuse (võlakirjad, laenud, garantiid) restruktureermist . Selle eesmärk on takistada vähemusinvestoritel esitamast nõudeid võla restruktureerimise vastu, kui nad said võimaluse osaleda kollektiivses restruktureerimismehhanismis. 10-C lisa – „Lepingud, mis asendatakse selle lepinguga“ loetleb kõik EL liikmesriikide ja Mehhiko vahelised kahepoolsed investeeringute edendamise ja kaitse lepingud, mis kaotavad partnerlus lepingu jõustumisel või ajutise kohaldamise korral kehtivuse ja asendatakse partnerlus lepinguga. Lisa eesmärk on tagada õiguskindlus ja vältida normide kattumist ning tagada, et kõik lepinguosaliste investeeringualased suhted reguleeritakse ühtse lepinguga. 10-D lisa – „Kohtu ja apellatsioonikohtu liikmete ning vahendajate käitumisjuhend“ sisaldab eetikanõudeid ja käitumisjuhendit kohtu ja apellatsioonikohtu liikmete ning vahendajate jaoks. Lisa määratleb sõltumatuse, erapooletuse, konfidentsiaalsuse, huvide konfliktide, avalikustamise ja vastutuse nõuded. Liide 10-D-1 – „Avalikustamisavaldus“ sisaldab standardiseeritud vormi, mille iga vahekohtunik ja apellatsioonikohtu liige peab enne ametisse asumist ja seejärel regulaarselt täitma, deklareerides oma sõltumatuse, erapooletuse ning kõik tegelikud või potentsiaalsed huvide konfliktid (näiteks varasem või käimasolev esindamine, finantshuvid, perekondlikud või ärilised seosed menetlusosalistega). 10-E lisa – „Dokumentide kättetoimetamine“ määratleb konkreetsed kohad ja aadressid, kuhu konsultatsioonitaotlused, teated ja muud D jao kohaselt esitatavad dokumendid tuleb kättetoimetada . Lisa sisaldab EL ja selle liikmesriikide ning Mehhiko ametlikud kontaktandmed (aadressid, e-posti aadressid, faksid), kuhu investorid peavad dokumendid edastama. 11. peatükk – „Piiriülene teenustekaubandus “ käsitleb teenuste piiriülest osutamist lepinguosaliste vahel, st teenust, mis liigub üle piiri ilma teenuseosutaja füüsilise kohalolekuta, ning sätestab turulepääsu , võrdse kohtlemise, enamsoodustusrežiimi ja erandid. See koosneb 9 artiklist (artiklid 11.1-11.9). Artikkel 11.1 – Mõisted määratleb peamised mõisted nagu piiriülene teenus, ettevõte, valitsuse funktsioonide täitmisel osutatav teenus, lepinguosalise teenuseosutaja jt. Artikkel 11.2 – Kohaldamisala täpsustab, milliste meetmete suhtes peatükki kohaldatakse, sh tootmine, turustamine, kasutamine, finantstagatised ning loetleb välistused sh audiovisuaalteenused, suurem osa lennuteenustest ja subsiidiumid . Artikkel 11.3 – Õigus kehtestada õigusnorme kinnitab lepinguosaliste regulatiivset autonoomiat, sh õigust reguleerida avalikes huvides nt rahvatervis, keskkonna, tarbijakaitsega seotud põhjustel. Artikkel 11.4 – Turulepääs keelab kvoodid ja majandusvajaduste testid teenuseosutajate arvu, tehingute väärtuse või teenuste mahu piiramiseks sektorites, kus turulepääsu kohustus on võetud. Artikkel 11.5 – Kohapealne esindatus keelab nõuda piiriülese teenuse eeltingimusena kohaliku esinduse või ettevõtte asutamist või residentuuri. Artikkel 11.6 – Võrdne kohtlemine nõuab riigisisest kohtlemist teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele (sh Mehhiko piirkondlikul tasandil ja EL liikmesriikide tasanditel). Artikkel 11.7 – Enamsoodustusrežiim nõuab vähemalt sama soodsat kohtlemist nagu kolmandate riikide teenustele ja teenuseosutajatele, välja arvatud tunnustamisega seotud meetmed. Artikkel 11.8 – Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid sätestab, millised olemasolevad ja tulevased meetmed võivad kalduda kõrvale artiklitest 11.4–11.7 (I–III lisa ja Mehhiko viieaastane võimalus nimekirju täiendada). Artikkel 11.9 – Eeliste andmisest keeldumine võimaldab keelduda peatüki eelistest teenuseosutajale, keda kontrollib kolmanda riigi isik, kui kehtivad kolmandat riiki puudutavad piiravad meetmed, sh rahvusvahelised sanktsioonid. Peatükiga on seotud I, II, III ja VII lisa. I lisa – „Kehtivad Meetmed“ koondab nn kehtivate meetmete reservatsioonid, st loetelu lepinguosaliste kehtivatest õigusaktidest ja sektoritest, kus partnerlus lepingus sätestatud kohustusi (näiteks võrdne kohtlemine, turulepääsu piirangute mittekasutamine) ei kohaldata täielikult. Selles lisas on sektori kaupa kirjeldatud, millise artikli (11. peatüki liberaliseerimiskohustused ning paralleelselt investeeringute peatüki art 10.12) suhtes erand kehtib, millist tüüpi kohustust piiratakse (riigisisene režiim, turulepääs , juhtkonna/juhatuse nõuded) ja millisel valitsemistasandil (EL, liikmesriigid, Mehhiko kesk või piirkondlik tase). II lisa – „Tulevased meetmed“ sisaldab nn tulevaste meetmete reservatsioone: siin deklareerivad lepinguosalised sektorid või tegevused, kus nad jätavad endale õiguse kehtestada või säilitada tulevikus meetmeid, mis ei pruugi vastata partnerlus lepingu täisliberaliseerimise standardile. See seotakse otseselt 11. peatüki art 11.8, mis ütlevad, et loetletud sektorites võivad lepinguosalised ka edaspidi piirata näiteks välismaiste teenuseosutajate turulepääsu või kohtlemist, ilma et see kujutaks partnerlus lepingu rikkumist. II lisa annab lepinguosalistele manööverdamisruumi tundlikes valdkondades (nt tervishoid, haridus, kultuuriteenused) ka tulevikus. III lisa – „ Turulepääsuga seotud kohustused“ selgitab, kuidas käsitletakse uusi teenuseid ja klassifitseerimist. Selles on tavaliselt viited teenuste klassifitseerimisstandarditele (nt CPC koodid) ning põhimõte, et kui tekib uus teenus, mida ei ole reservatsiooninimekirjas eraldi välja toodud, loetakse see üldjuhul liberaliseerituks samadel tingimustel kui vastav sektor või alamsektor, mille alla ta klassifitseerub. Seega on III lisa oluline, et partnerlus leping ei vananeks kiiresti tehnoloogia ja teenusärimudelite arenedes. VII lisa – „Seisukoht uute teenuste kohta, mida ei ole liigitatud ÜRO 1991. aasta ühtses tooteklassifikaatoris ( cpc )“ sätestab, et uued teenused, mida ÜRO 1991. aasta CPC ei kata, liigitatakse sisult kõige sarnasema olemasoleva teenuse alla ja neile kohaldatakse sama turulepääsurežiimi , et partnerlus leping ei jääks tehnoloogilise arengu suhtes ajale jalgu. 12. peatükk – „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“ reguleerib ärilistel eesmärkidel liikuvate füüsiliste isikute (nt juhid, spetsialistid, lepingulised teenuseosutajad, lühiajalised ärikülastajad) ajutist sisenemist ja viibimist, toetades investeeringuid ja teenuste osutamist, kuid avamata üldist tööturgu. Peatükk koosneb 9 artiklist (artiklid 12.1 – 12.9). Artikkel 12.1 – Mõisted määratleb detailseid kategooriaid, sh ettevõtjad, investeerimisvisiidi isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad – juhid, spetsialistid, praktikandid –, investorid, lepingulised teenuseosutajad, sõltumatud spetsialistid ja lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud. Artikkel 12.2 – Eesmärgid, kohaldamisala ja üldsätted rõhutab, et selle peatüki eesmärk on hõlbustada ärilise liikumise ajutist kohalolekut, välistades samal ajal tavapärast töörännet ja säilitades õiguse kontrollida sisenemist, kui see on vajalik piiride ja avaliku korra kaitseks. Artikkel 12.3 – Teistes peatükkides sätestatud kohustused „toob sisse“ investeeringute ja teenuste peatükkide (10. ja 11. ptk ) kohtlemiskohustused konkreetsete liikumiskategooriate suhtes, ilma et see muudaks üldist sisserändepoliitikat. Artikkel 12.4 – Investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad ja investorid sätestab nende kategooriate lubamise, kvoodikeelu, majandusvajaduse testide keelu ja maksimaalse viibimisaja ning pereliikmete kohtlemise 12 A lisa alusel. Artikkel 12.5 – Lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud kohustab lubama lühiajalisi ärikülastusi ilma kvootide ja majandusvajaduse testideta. Artikkel 12.6 – Lepingulised teenuseosutajad reguleerib nende ajutist kohalolekut vastavalt V lisale, keelates üldjuhul kvoodid ja majandusvajaduse testid. Artikkel 12.7 – Sõltumatud spetsialistid kohustab ELi lubama Mehhiko sõltumatuid spetsialiste samadel põhimõtetel nagu lepingulisi teenuseosutajaid (V lisa raamistikus). Artikkel 12.8 – Läbipaistvus nõuab üksikasjaliku teabe avaldamist viisade, lubade, tingimuste, tähtaegade, kaebekordade ja ülalpeetavate reeglite kohta. Artikkel 12.9 – Vaidluste lahendamine piirab 31. peatüki kasutamist üksikute sisenemis- ja viibimisotsuste vaidlustamiseks, v.a kui küsimus puudutab tavapärast praktikat.​ Peatükiga on seotud 12 A lisa ja lisad I–VI. 12‑A lisa – „Ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate pereliikmed“ reguleerib, millist kohtlemist saavad ettevõttesiseselt üle viidud töötajate pereliikmed lepinguosaliste vahel liikudes ning täpsustab artiklis 12.4 sätestatud „perekonna“ definitsiooni. Lisa alusel kohustub EL laiendama Mehhiko kodanikust ettevõttesisese üleviidava töötaja abikaasale ja alaealistele ülalpeetavatele lastele õiguse tema juurde ELi territooriumile siseneda ja ajutiselt elada samal perioodil, milleks töötajale on antud viibimisõigus, ning vastava elamis‑ või tööluba andma kooskõlas oma riigisiseste sadustega . Vastastikune põhimõte kehtib ka Mehhiko suunal, nii et Mehhiko peab lubama ELi ettevõttest Mehhikosse üle viidud töötaja perekonnal tema juurde minna ja seal viibida, tavaliselt ilma tööjõuturu testide või kvootide lisapiiranguteta, kui partnerlus lepingus ei ole teisiti ette nähtud. 12‑A lisa toetab kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide mobiilsust, ühtlustab miinimumstandardid lepinguosaliste vahel ning vähendab riski, et riigid hakkaksid pereliikmete õigusi erinevalt tõlgendama. Lisade I-III sisu on selgitatud 11 peatüki juures. IV LISA – „Lisa investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud isikud, investorid ja lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud“ on seotud 11. peatüki sätetega, mis puudutavad füüsiliste isikute ajutist liikumist teenuste osutamiseks (nn mode 4) ja on ühes paketis ka 12. peatüki (isikute liikumine) tehniliste loeteludega. See lisa täpsustab, milliste kategooriate teenuseosutajate (nt ärikülastajad, ettevõttesisese üleviimise saajad, lepingulised teenuseosutajad, sõltumatud spetsialistid) suhtes on tehtud konkreetsed turulepääsu kohustused ja millised reservatsioonid või kvantitatiivsed piirangud jäävad kehtima. VII lisa on oluline, sest praktikas määrab just see, kui lihtne või keeruline on lepinguosalise teenusepakkujatel oma inimesi teise lepinguosalise territooriumile ajutiselt tööle saata, ja seega on see kriitiline teenuskaubanduse toimimise seisukohalt. V lisa – „Lepingulised teenuseosutajad ja sõltumatud spetsialistid“ on partnerlus lepingu teenuskaubanduse osa üks kesksemaid tehnilised lisasid, kuna määrab, millistes sektorites ja millistel kvalifikatsiooni ning ajutise viibimise tingimustel võivad lepinguosaliste ettevõtted saata üksteise juurde lepingulisi teenuseosutajaid ja sõltumatuid spetsialiste. teine aga kirjeldab finantsteenuste (pangandus, kindlustus, väärtpaberid jms) liberaliseerimise ulatuse koos üksikasjalike reservatsioonidega ning ankurdab kohustuse järgida rahvusvahelisi finantsregulatsiooni standardeid ja pidada pidevat regulatiivset dialoogi finantsteenuste allkomitees . VI lisa – „Finantsteenused“ on partnerlus lepingu teenuskaubanduse osa üks kesksemaid tehnilised lisasid, kuna kirjeldab finantsteenuste (pangandus, kindlustus, väärtpaberid jms) liberaliseerimise ulatuse koos üksikasjalike reservatsioonidega ning ankurdab kohustuse järgida rahvusvahelisi finantsregulatsiooni standardeid ja pidada pidevat regulatiivset dialoogi finantsteenuste allkomitees . 13. peatükk – „Riigisisesed õigusnormid“ seab üldised kvaliteedi- ja läbipaistvuspõhimõtted litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuetele ning tehnilistele standarditele sektorites, kus lepinguosalised on võtnud turulepääsu - või võrdse kohtlemise kohustusi investeeringute ja teenuste peatükkide alusel, vältides, et need nõuded muutuksid varjatud kaubandustõketeks. Peatükk koosneb 7 artiklist (artiklid 13.1 – 13.7), sellega ei ole otseselt seotud üksi lisa, kuid see tugineb 10. ja 11. peatüki I–III lisa reservatsioonidele.​ Artikkel 13.1 – Kohaldamisala määrab, et peatükki kohaldatakse litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja menetluste ning tehniliste standardite suhtes, mis mõjutavad teenuskaubandust või muud majandustegevust nendes valdkondades, kus kohustused on võetud, va finantsteenused . Artikkel 13.2 – Meetmete väljatöötamine sätestab, et sellised meetmed peavad põhinema objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel, olema sõltumatult otsustatavad, menetluslikult erapooletud ja mitte põhjendamatult piiravad. Artikkel 13.3 – Meetmete haldamine kirjeldab loamenetluse praktilisi miinimumnõudeid (taotluste esitamine, tähtajad, kontrollide sagedus, elektroonilised kanalid, tasude mõistlikkus, teavitamine ja põhjendused, otsuste jõustumine). Artikkel 13.4 – Piiratud arv litsentse reguleerib olukordi, kus litsentside arv on loodusvarade või tehnilise võimekuse tõttu piiratud, nõudes läbipaistvat ja erapooletut valikumenetlust, mis võib arvestada õiguspäraseid poliitikaeesmärke (nt tervishoid, ohutus, tarbijakaitse, keskkond). Artikkel 13.5 – Tehnilised standardid julgustab tehnilisi standardeid välja töötama avatud ja läbipaistvates protsessides. Artikkel 13.6 – Läbipaistvus kohustab avaldama kogu olulise teabe loa saamise, säilitamise, muutmise ja uuendamise tingimuste ja menetluste kohta, sh tasud, kontaktandmed, kaebekorrad ja tehnilised standardid. Artikkel 13.7 – Läbivaatamine näeb ette peatüki võimaliku ajakohastamise WTO GATSi uute juhtpõhimõtete alusel. 14. peatükk – „Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine“ käsitleb raamistiku loomist, mille alusel saavad lepinguosaliste kutseorganisatsioonid sõlmida kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepinguid, et hõlbustada teenuste ja investeeringute osutamist piiriüleselt. Peatükk koosneb vaid 1 artiklist (artikkel 14.1) ning seda täpsustab 14 A lisa. Artikkel 14.1 – Üldsätted ei võta lepinguosalistelt õigust nõuda, et isikutel oleks tegevusriigis nõutav kvalifikatsioon või töökogemus; see julgustab kutseorganisatsioone esitama teenuste ja investeeringute allkomiteele ühiseid soovitusi kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimiseks, tuginedes nende majanduslikule väärtusele ja regulatsioonide kokkusobivusele. Kui soovitus on partnerlus lepinguga kooskõlas, peavad lepinguosalised alustama läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimiseks ning seejuures on soovitatav järgida 14 A lisas toodud läbirääkimiste suuniseid. Peatükiga on seotud 14 A lisa – „Kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingu üle peetavate läbirääkimiste suunised“, mis kirjeldab, kuidas hinnata kvalifikatsioonide võrreldavust, majanduslikku kasu ja reguleerimissüsteemide erinevusi ning kuidas vastastikuse tunnustamise leping üles ehitada (nt registreerimine, järelevalve, vaidluste lahendamine). 15. peatükk – „Kättetoimetamisteenused“ sätestab õigusraamistiku põhimõtted posti- ja kullerteenuste, sh universaalteenuse, konkurentsitingimuste, litsentsimise ja reguleerimise kohta lepinguosaliste vahel. Peatükk koosneb 7 artiklist (artiklid 15.1 – 15.7). Artikkel 15.1 – Mõisted , määratleb kättetoimetamisteenused, kiirkullerteenused, kiirpostiteenused, litsentsi, postisaadetise, postimonopoli ja universaalteenuse. Artikkel 15.2 – Eesmärk sätestab, kõikidele kättetoimetamisteenustele kohaldatavad õigusraamistiku põhimõtted. Artikkel 15.3 – Universaalteenus kinnitab iga lepinguosalise õigust ise määratleda universaalteenuse kohustus, tingimusel et seda hallatakse läbipaistvalt, mittediskrimineerivalt ja erapooletult; sissetulevat kiirpostiteenust ei tohi kohelda soodsamalt kui muid rahvusvahelisi kiirkullerteenuseid. Artikkel 15.4 – Universaalteenuse rahastamine , keelab universaalteenuse rahastamiseks kehtestada eritasusid selliste teenuste suhtes, mis ei kuulu universaalteenuse alla, välja arvatud üldised maksud ja haldustasud. Artikkel 15.5 – Turgu moonutavate tavade vältimine nõuab, et universaalteenuse osutajad ja postimonopolid ei ristsubsideeriks universaalteenuse tuludest mitteuniversaalteenuseid ega diskrimineeriks põhjendamatult erinevaid kliente tariifide või tingimuste kaudu. Artikkel 15.6 – Litsentsid sätestab, et kui kättetoimetamisteenuste osutamiseks on vaja litsentsi, peavad kõik nõuded, tähtajad ja tingimused olema avalikustatud, menetlused läbipaistvad ja objektiivsed ning litsentsist keeldumise põhjused tuleb kirjalikult põhjendada. Artikkel 15.7 – Reguleeriva asutuse sõltumatus kohustab looma või säilitama reguleerivad asutused, mis on teenuseosutajatest õiguslikult ja funktsionaalselt sõltumatud, piisavalt ressurssidega ning tegutsevad kõigi turuosaliste suhtes erapooletult ja õigeaegselt. 16. peatükk – „Telekommunikatsiooniteenused“ reguleerib telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste pakkumise õigusraamistiku põhimõtteid lepinguosaliste vahel, keskendudes juurdepääsule, vastastikusele sidumisele, konkurentsile, universaalteenusele ja reguleerimise sõltumatusele üldkasutatavate telekomiteenuste turul. Peatükk koosneb 18 artiklist (artiklid 16.1 – 16.18). Artikkel 16.1 – Mõisted sõnastab telekommunikatsiooniteenuste peatüki seisukohalt olulised mõisted, sh seotud vahendid, olulised vahendid, vastastikuse sidumise, renditud püsiliinid, peamise teenuseosutaja, üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu ja -teenuse, universaalteenuse ning numbri liikuvuse, mis kõik on aluseks hilisematele kohustustele. Artikkel 16.2 – Õigusraamistiku kohaldamisala ja põhimõtted sätestab, et peatükk kehtib nende meetmete suhtes, mis mõjutavad üldkasutatavate telekomiteenuste kaubandust sektorites, mis on liberaliseeritud investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse peatükkide alusel; sisu- ja toimetusvastutusega seotud teenused (nt meediasisaldus) jäävad selle peatüki alt välja. Artikkel 16.3 – Telekommunikatsiooni reguleeriv asutus nõuab, et telekomiregulaator oleks õiguslikult eraldatud ja funktsionaalselt sõltumatu teenuseosutajatest, tal ei oleks finantshuvi ega juhtimisrolli operaatorites, tal oleks piisavad volitused ja ressursid ning tema otsuseid saaks sõltumatus organis vaidlustada. Artikkel 16.4 – Litsentsimisprotseduurid sätestab läbipaistvad litsentsireeglid (avalik info litsentsiliikide, kriteeriumide, menetluste, tähtaegade ja tingimuste kohta), nõuab otsuste tegemist mõistliku aja jooksul ning kohustab põhjendama keeldumisi, tühistamisi või eritingimusi; haldustasud peavad olema kulupõhised ja mittediskrimineerivad. Artikkel 16.5 – Vastastikune sidumine garanteerib, et iga üldkasutatava telekomivõrgu või -teenuse pakkuja võib taotleda vastastikuse sidumise läbirääkimisi ning teisel pakkujal on kohustus nendes osaleda, et tagada võrkudevaheline ühenduvus. Artikkel 16.6 – Juurdepääs üldkasutatavatele võrkudele ja teenustele ning nende kasutamine tagab teise lepinguosalise teenuseosutajatele juurdepääsu ja kasutamise õiguse olemasolevatele võrkudele ja teenustele (sh renditud püsiliinid) mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, lubades nende kaudu osutada liberaliseeritud teenuseid; loetleb lubatud tehnilised ja turvalisusnõuded, mis võivad juurdepääsu tingimusi piirata. Artikkel 16.7 – Telekommunikatsioonialaste vaidluste lahendamine paneb reguleerivale asutusele kohustuse lahendada operaatoritevahelised vaidlused peatükist tulenevate õiguste ja kohustuste üle siduva otsusega seaduses ette nähtud tähtaja jooksul, avaldada otsus (konfidentsiaalsust austades) ning tagada võimalus otsus edasi kaevata. Artikkel 16.8 – Peamiste teenuseosutajate suhtes kohaldatavad konkurentsi tagamise meetmed kohustab võtma meetmeid, et turgu oluliselt mõjutavad „peamised teenuseosutajad“ ei saaks tegeleda konkurentsivastase tegevusega, nagu ristsubsideerimine, konkurentidelt saadud info kuritarvitamine või olulise tehnilise info varjamine. Artikkel 16.9 – Vastastikune sidumine peamiste teenuseosutajatega nõuab, et peamine teenuseosutaja pakuks vastastikust sidumist igas tehniliselt võimalikus võrgu punktis mittediskrimineerivatel, läbipaistvatel ja majanduslikult mõistlikel tingimustel, kvaliteediga, mis ei ole halvem omavõrgu või sidusettevõtjate suhtes; vajaduse korral tuleb avaldada standardpakkumine või lepingutingimused. Artikkel 16.10 – Juurdepääs olulistele vahenditele kohustab tagama, et peamine teenuseosutaja annab juurdepääsu oma olulistele vahenditele (nt võrguelemendid, renditud liinid) mõistlikel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, kui see on vajalik tõhusa konkurentsi jaoks; regulaatoril peab olema õigus määratleda, millised vahendid ja millises ulatuses tuleb kättesaadavaks teha. Artikkel 16.11 – Piiratud ressursid kehtestab reeglid raadiospektri, numbrite ja trasside rajamise õiguste jaotamiseks – need peavad olema avatud, objektiivsed, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed; lubab kasutada turupõhiseid eraldusmeetodeid (nt oksjonid) ning kinnitab, et spektrihaldus iseenesest ei ole turulepääsu rikkumine, kui see on kooskõlas muu lepinguga. Artikkel 16.12 – Numbri liikuvus kohustab tagama kiire numbri liikuvuse mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, säilitades samas teenuse kvaliteedi ja usaldusväärsuse. Artikkel 16.13 – Universaalteenus jätab lepinguosalisele õiguse defineerida universaalteenuse ulatus, kuid nõuab, et seda hallataks läbipaistvalt, konkurentsi suhtes neutraalselt ja mittediskrimineerivalt; universaalteenuse kohustused ei tohi olla koormavamad kui vajalik ning universaalteenuse pakkujad tuleb valida avatud ja efektiivsel viisil; võimaliku hüvitise maht ei või ületada tegelikku netokulu. Artikkel 16.14 – Teabe konfidentsiaalsus kohustab hoidma konfidentsiaalsena teabe, mida operaatorid vahetavad vastastikuse sidumise ja juurdepääsulepingute läbirääkimistel, ning tagama telekommunikatsiooni- ja liiklusandmete konfidentsiaalsuse viisil, mis ei muutu meelevaldseks diskrimineerimiseks ega kaubanduse varjatud piiranguks. Artikkel 16.15 – Tehnoloogiline neutraalsus tunnustab põhimõtet, et operaatorid peaksid üldiselt saama valida tehnoloogia, millega nad teenust osutavad; piiranguid võib kehtestada vaid õiguspäraste avalike poliitikaeesmärkide saavutamiseks ja tingimusel, et need ei loo tarbetuid kaubandustõkkeid. Artikkel 16.16 – Kohtlemine peamiste teenuseosutajate poolt volitab regulaatorit nõudma, et peamine teenuseosutaja kohtleks teise lepinguosalise teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt kui oma tütarettevõtjaid või sidusettevõtjaid nii teenuste, hindade ja kvaliteedi kui ka vastastikuse sidumise tehniliste liideste osas. Artikkel 16.17 – Rahvusvaheline mobiilside rändlusteenus julgustab lepinguosalisi tegema koostööd, et saavutada läbipaistvad ja mõistlikud rändlustasud, näiteks parandades info kättesaadavust ja vähendades takistusi alternatiivtehnoloogiate kasutamisel rändluseks, et tarbijad saaksid kasutada teenuseid oma valitud seadmetega. Artikkel 16.18 – Rahvusvahelised standardid ja organisatsioonid tunnustab rahvusvaheliste standardite (nt Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit ja Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon ) tähtsust telekomivõrkude ülemaailmse ühilduvuse ja koostalitlusvõime tagamisel ning kohustab lepinguosalisi nende standardite edendamisel vastavates organisatsioonides. 17. peatükk – „Rahvusvahelised meretransporditeenused“ reguleerib rahvusvaheliste mereveo- ja meretranspordi abiteenuste liberaliseerimise põhimõtteid lepinguosaliste vahel, seostades need investeeringute, piiriülese teenustekaubanduse , isikute ajutise kohaloleku ja finantsteenuste reeglitega. Peatükk koosneb 3 artiklist (artiklid 17.1 – 17.3).​ Artikkel 17.1 – Mõisted määratleb mitmeliigilise (uksest ukseni) veoteenuse, rahvusvahelise veo ja rahvusvahelised mereveoteenused (reisijad/ladu lepinguosaliste või EL-i sadamate vahel), mereveoga seotud abiteenused (mereveoste käitlemine, tollivormistus, konteinerjaamad ja -depoo, laevade agenteerimine , ekspedeerimine) ning täpsustab, mida hõlmavad laevade agenteerimisteenused ja mereveoste käitlemine (laadimine, lossimine, kinnitamine, hoiustamine).​ Artikkel 17.2 – Eesmärk sätestab, et peatükk kehtestab rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise põhimõtted kooskõlas 10. peatüki B jaoga (investeeringute liberaliseerimine), 11. peatükiga (piiriülene teenustekaubandus ), 12. peatükiga (füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil) ja 18. peatükiga ( finantsteenused ).​ Artikkel 17.3 – Põhimõtted kohustab lepinguosalisi (kooskõlas I lisa Kehtivad meetmed, II lisa Tulevased meetmed, III lisa Turulepääsuga seotud kohustused ja VI lisa Finantsteenused“ reservatsioonidega) tagama piiramatu, kaubanduslikel ja mittediskrimineerivatel alustel juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ning kohtlema teise lepinguosalise laevu sadamate, infrastruktuuri, tasude ja abiteenuste osas vähemalt sama soodsalt kui oma laevu; keelab tulevaste kolmandate riikidega sõlmitavate lepingute lastijaotusklauslid ja nõuab varasemate selliste klauslite kaotamist mõistliku aja jooksul, samuti ühepoolsete või varjatud piirangute kõrvaldamist; lisaks kohustab lubama teise lepinguosalise meretransporditeenuse osutajatel asutada ja käitada ettevõtteid oma territooriumil (vastavalt I, II, III ja VI lisa piirangutele) ning tagama neile mõistlikel, mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu põhilistele sadamateenustele (lootsimine, puksiirabi, varustamine, jäätmete ja ballastvee käitlus, sadamakapteni ja navigeerimisabi, avariiremondi võimalused ning kai-, reidi- ja kaldaseadmete kasutamine).​ Peatükiga on seotud neli lisa (I-III ja VI). Lisade I-III sisu on selgitatud 11. peatüki juures. I lisa – „Kehtivad meetmed“ loetleb mh olemasolevad lepinguosaliste meetmed meretranspordi ja sadamateenuste valdkonnas, mis ei vasta täielikult turulepääsu , võrdse kohtlemise või MFN i reeglitele, kuid mida lubatakse edasi hoida. II lisa – „Tulevased meetmed“ jätab võimaluse tulevaste reservatsioonide jaoks kindlates meretranspordi või sadamateenuste alase tegevuse valdkondades, kus lepinguosalised võivad vajaduse korral kehtestada uusi piiranguid. III lisa – „ Turulepääsuga seotud kohustused“ kirjeldab, millistes meretranspordi ja abiteenuste alase tegevuse allsektorites on võetud turulepääsu kohustused ja millised kvantitatiivsed või muud piirangud võivad siiski kehtida. VI lisa –„Finantsteenused“ täpsustab meretranspordiga seotud finantsteenuste (nt laevade finantseerimine, kindlustus) suhtes kohaldatavad erisused ja reservatsioonid, seostades 17. peatüki kohustused finantsteenuste peatüki raamistikuga. 18. peatükk – „Finantsteenused“ reguleerib lepinguosaliste vahel finantsteenuste (pangandus, kindlustus, väärtpaberid jne) turulepääsu , piiriülest osutamist, investeeringuid finantsasutustesse, reguleerimis- ja järelevalveraamistikku ning finantssektoriga seotud vaidluste lahendamist. Peatükk koosneb 22 artiklist (artiklid 18.1 – 18.22) ja seda täpsustab VI lisa Finantsteenused ning 18 A lisa Piiriülene finantsteenuste kaubandus.​ Artikkel 18.1 – Mõisted selgitab põhitermineid (piiriülene finantsteenuste osutaja ja kaubandus, finantsasutus, finantsteenus, finantsteenuse osutaja, investeering finantssektoris, investor, uus finantsteenus, avalik õiguslik üksus, iseregulatsiooni organ).​ Artikkel 18.2 – Kohaldamisala täpsustab, et peatükk kehtib lepinguosalise finantsasutuste, investorite ja nende investeeringute ning piiriüleste finantsteenuste suhtes, välistab riikliku pensioni- ja sotsiaalkindlustuse, teatud avalikud funktsioonid, riigihanked ja keskpankade/rahandusasutuste rahandus- ja rahapoliitika, ning inkorporeerib valiku investeeringute ja teenuste peatükkide sätteid (sh D jao investeerimisvaidluste lahendamise) finantssektorisse; konflikti korral on ülimuslik 18. peatükk.​ Artikkel 18.3 – Võrdne kohtlemine toob finantssektorisse üle artikli 10.7 riigisisese kohtlemise reegli ja selgitab, et võrdlus baasiks on oma finantsasutused ja nende investeeringud.​ Artikkel 18.4 – Enamsoodustusrežiim inkorporeerib artikli 10.8 MFN kohustuse finantsasutuste ja finantsinvesteeringute suhtes, viidates kolmandate riikide finantsasutustele ja investoritele.​ Artikkel 18.5 – Turulepääs keelab kvantitatiivsed ja vormipõhised turulepääsu piirangud lepinguosalise finantsasutustele (asutuste arv, tehingumahud, töötajate arv kvootide või majandusvajaduse testide kaudu; kohustus tegutseda kindlas juriidilises vormis), kuid lubab nõuda, et teatud teenuseid osutataks eraldi juriidilise isiku kaudu.​ Artikkel 18.6 – Kõrgem juhtkond ja juhatus toob finantssektorisse artikli 10.10 keelu nõuda kodakondsuse või jurisdiktsiooni põhiseid piiranguid juhtkonna või juhatuse koosseisule, kui see on peatükis kohaldatav.​ Artikkel 18.7 – Piiriülene finantsteenuste kaubandus inkorporeerib turulepääsu , riigisisese ja MFN kohtlemise ning kohapealse esindatuse keelud (11.4, 11.5, 11.6, 11.7) teatud piiriüte teenuste suhtes, mis on loetletud 18 A lisas; tagab isikutele õiguse osta piiriüleseid finantsteenuseid lepinguosalise teenuseosutajatelt, kuid ei anna neile õigust füüsiliselt turul tegutseda; lubab mittekahjulikke formaalseid nõudeid (nt registreerimine).​ Artikkel 18.8 – Toimivusnõuded näeb ette, et lepinguosalised lepivad eraldi kokku, kuidas artikli 10.9 toimivusnõuete põhimõtteid finantsinvesteeringute suhtes kohaldada, ning et pärast kokkulepet lõimitakse need 18. peatükki ja vajaduse korral muudetakse VI lisa reservatsioone.​ Artikkel 18.9 – Uued finantsteenused kohustab lubama lepinguosalise finantsasutustel pakkuda kõiki finantsteenuseid, mida lubatakse sarnastes tingimustes oma finantsasutustel, ilma uusi seadusi vastu võtmata; lubab siiski määrata, mis institutsionaalses vormis uut teenust osutatakse ja nõuda luba, mida võib usaldatavuskaalutlustel ka keelata.​ Artikkel 18.10 – Läbivaatamisklausel andmevoogude kohta näeb ette kolm aastat peale partnerlus lepingu kohaldamise algust hindamise läbiviimise, et selgitada, kas finantsteenuseid puudutavatesse sätetesse on vaja lisada eraldi andmevoogude vaba liikumise reeglid.​ Artikkel 18.11 – Teabe käsitlemine kaitseb finantssaladust, sätestades, et leping ei sunni lepinguosalisi avalikustama üksikklientide tehingu- ja kontoinfot ega salajast või ärisaladust sisaldavat avaliku sektori teavet.​ Artikkel 18.12 – Reservatsioonid ja nõuetele mittevastavad meetmed lubab lepinguosalistel hoida alles või kehtestada VI lisas loetletud erandeid, millele ei kohaldata finantsteenuste peatüki põhireegleid nagu võrdne kohtlemine, MFN, turulepääs , juhtkonna/juhatuse reeglid, piiriülene teenuse osutamine (18.3–18.7). Seejuures ei tohi tulevased meetmed sundida lepinguosalise investoreid oma olemasolevaid investeeringuid üksnes kodakondsuse tõttu maha müüma. Artikkel 18.13 – Usaldatavusnõuetega seotud erand lubab kõiki partnerlus lepingu sätteid ületavaid meetmeid, mis on vajalikud investorite, hoiustajate ja kindlustusvõtjate kaitsmiseks või finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks, tingimusel et neid ei kasutata kaubandus- ja investeerimiskohustustest kõrvalehiilimiseks.​ Artikkel 18.14 – Tunnustamine võimaldab ühel lepinguosalisel tunnustada teise lepinguosalise või kolmanda riigi usaldatavusmeetmeid (nt regulatsiooni ekvivalentsus) ning kohustab andma teisele lepinguosalisele võimaluse tõendada oma raamistikku. See ei kohusta siiski ühtegi lepinguosalist sellist tunnustamist andma.​ Artikkel 18.15 – Rahvusvahelised standardid kohustab püüdlema G20, FSB, Baseli, IAISi , IOSCO, FATFi ja OECD maksuläbipaistvuse standardite rakendamisele finantsregulatsioonis, järelevalves ja maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidmise vastases võitluses.​ Artikkel 18.16 – Iseregulatsiooni organid sätestab, et kui lepinguosalise finantsasutus või piiriülene teenuseosutaja peab olema mõne iseregulatsiooni organi liige (nt börs, arveldusasutus), peab see organ järgima võrdse kohtlemise ja MFN reegleid ning piiriülese kaubanduse sätteid (18.3, 18.4, 18.7).​ Artikkel 18.17 – Makse- ja kliiringsüsteemid tagab, et lepinguosalise finantsasutustel, kes on vastuvõtva lepinguosalise territooriumil asutatud, on võrdsed võimalused avalik-õiguslike makse- ja kliiringsüsteemide ning tavapäraste ametlike refinantseerimisallikate kasutamiseks (v.a viimane instants laenaja).​ Artikkel 18.18 – Riigisisesed õigusnormid ja läbipaistvus välistab 13. ja 28. peatüki (riigisisesed õigusnormid ja hea reguleerimistava) kohaldamise finantsteenustele, kuid kehtestab finantssektorile oma läbipaistvuse ja hea halduse standardid (eelavaldamine, huvitatud isikute ärakuulamine, kommentaaride arvestamine, detailne litsentsimenetluse raamistik ja tasude läbipaistvus).​ Artikkel 18.19 – Finantsteenuste allkomitee kirjeldab finantsteenuste allkomitee rolli (peatüki rakendamise jälgimine, regulatiivse koostöö ja standardite arutelu, vaidluste lahendamise toetamine, partnerlus lepingu toimimise hindamine) ning selle koosseisu (finantspoliitika ja -järelevalve eksperdid).​ Artikkel 18.20 – Konsultatsioonid annab igale lepinguosalisele õiguse taotleda finantsteenuseid puudutavates küsimustes konsultatsioone, nõuab finantsekspertide osalemist ning sätestab, et see ei kahanda finantsjärelevalve õiguslikke volitusi ega teabevahetuse piiranguid.​ Artikkel 18.21 – Vaidluste lahendamine täpsustab, et finantsvaidluste puhul kohaldatakse 31. peatüki riik riik vaidluste lahendamise süsteemi, kuid vahekohtu liikmetel peavad olema finantsõiguse ja -praktika eriteadmised ning finantssektori rikkumiste korral võib sanktsioonideks olla finantseeliste peatamine ainult siis, kui vaidlus mõjutab ka finantssektorit.​ Artikkel 18.22 – Finantsteenustega seotud investeerimisvaidlused kohandab investori riigi vaidluste lahendamise (10. peatüki D jao) finantsteenuste jaoks, piirates selle ulatust kindlate normidega (investeeringute kaitse, ülekanded, sundvõõrandamine, MFN, usaldatavuserand) ning luues mehhanismi, kus finantsteenuste allkomitee ja eksperdid annavad arvamuse selle kohta, kas usaldatavusnõuete erand (artikkel 18.13) on konkreetse vaidluse puhul õiguspärane kaitse; kui see nii on, loetakse nõude vastav osa või kogu nõue tagasi võetuks.​ Peatükiga seotud VI lisa – „Finantsteenused“ (sh liited VI A ja loetelud A ja B) sisaldab kõiki lepinguosaliste reservatsioone ja nõuetele mittevastavaid meetmeid finantsteenuste valdkonnas (olemasolevad piirangud erinevatel valitsustasanditel ja tulevased võimalikud piirangud sektorite ning allsektorite kaupa), mis määravad kindlaks 18. peatüki turulepääsu - ja kohtlemiskohustuste kohaldamisala. 18 A lisa – „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ loetleb need finantsteenused ja alategevused, mille puhul on võetud piiriülese osutamise kohustused, sh investeerimisnõustamine, kindlustusega seotud teenused, turuinfo ja andmetöötlus ning seob need artikli 18.7 turulepääsu -, kohtlemis- ja esindusvabaduse reeglitega. 19. peatükk – „Digikaubandus“ sätestab raamistikku elektroonsete vahendite abil toimuvale kaubandusele, et suurendada usaldust, keelata põhjendamatud takistused (nt tollimaksud elektroonilistele edastustele, eriloanõuded e teenustele) ning soodustada turvalist ja avatud internetikeskkonda. Peatükk koosneb 14 artiklist (artiklid 19.1–19.14). Artikkel 19.1 – Mõisted määratleb digikaubanduse võtmeterminid, nagu tarbija, andmesõnum, elektrooniline autentimis- ja usaldusteenus (sh e allkiri), lõppkasutaja, usaldusteenuse osutaja ja soovimatu elektrooniline kommertsteade.​ Artikkel 19.2 – Kohaldamisala sätestab, et peatükk kehtib kõikidele meetmetele, mis mõjutavad elektroonsete vahendite abil toimuvat kaubandust, kuid ei kohaldu hasartmängu-, ringhäälingu- ja audiovisuaalteenustele, notarite ja õigusabiteenustele ning riigihangetele (v.a artiklid 19.7, 19.8 ja 19.11).​ Artikkel 19.3 – Üldpõhimõtted kinnitab, et digikaubandus on oluline majanduskasvu ja võimaluste allikas ning rõhutab vajadust raamistiku järele, mis tõstab tarbijate usaldust ja väldib tarbetuid digikaubanduse takistusi.​ Artikkel 19.4 – Õigus kehtestada õigusnorme kinnitab iga lepinguosalise õigust kehtestada reegleid legitiimsete poliitikaeesmärkide (nt rahvatervis, ohutus, keskkond, tarbija- ja andmekaitse, kultuuriline mitmekesisus, konkurents) saavutamiseks.​ Artikkel 19.5 – Tollimaksud elektroonilistele edastustele keelab tollimaksude kehtestamise elektroonilistele edastustele lepinguosaliste vahel, kuid lubab tavalisi makse ja tasusid, kui need on kooskõlas partnerlus lepinguga.​ Artikkel 19.6 – Eelneva loa puudumise põhimõte sätestab, et elektrooniliselt osutatavate teenuste puhul ei nõutaks eraldi eelnevat luba ainuüksi seetõttu, et teenus on online, välja arvatud üldised loasüsteemid, mis ei ole suunatud just e teenustele või mis on telekomteenustele.​ Artikkel 19.7 – Elektroonilised lepingud sätestab, et lepinguosalise õigussüsteem peab võimaldama lepingute sõlmimist elektrooniliselt ning elektroonilisi lepinguid ei tohi lugeda tühiseks, kehtetuks ega jätta täitmata üksnes põhjusel, et need on sõlmitud elektroonilisel kujul. See on kooskõlas Eesti senise seisukohaga, et elektrooniliste lepingute laialdane võimaldamine ja e allkirjade õiguslik tunnustamine ka globaalsel areenil on eeltingimus tõhusale e kaubandusele ja piiriüleste internetipõhiste teenuste kasvule. Eesti õiguses on elektrooniline tehing võrdsustatud kirjaliku vormiga ning ELi määrus e identimise ja e tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ( eIDAS määrus ) annab kvalifitseeritud e allkirjadele omakäelise allkirjaga võrdse õigusliku jõu, mistõttu partnerlus leping toetab sisuliselt ELi ja Eesti praktika laienemist Mehhiko turule ning suurendab Eesti digiettevõtete kindlustunnet elektrooniliste lepingute kasutamisel. Artikkel 19.7 võimaldab teha erandeid valdkondades, kus riigid soovivad säilitada rangemaid formaalnõudeid (nt kinnisvara , perekonna ja pärimisõigus), mis on rahvusvahelises lepingupõhises praktikas tavapärane lähenemine. Artikkel 19.8 – Elektroonilised usaldus- ja autentimisteenused keelab e usaldus- ja autentimisteenuste õigusliku kehtivuse eitamise ainult seetõttu, et need on elektroonilised; ei tohi takistada lepinguosalistel valida sobivat autentimisviisi ja tõendada selle vastavust, kuid lubab konkreetsete tehinguliikide puhul nõuda tulemuspõhiseid standardeid või sertifitseerimist; soodustab piiriüleste, koostalitlusvõimeliste lahenduste vastastikust tunnustamist. Artikkel 19.9 – Veebitarbijate kaitse nõuab tarbijate tõhusat kaitset e kaubanduses (petturlike ja ebaausate tavade keeld, läbipaistvad info- ja käitumisstandardid) ning rõhutab tarbijakaitseasutuste vahelist koostööd usalduse ja heaolu suurendamiseks.​ Artikkel 19.10 – Soovimatud elektroonilised kommertsteated kohustab kehtestama reeglid, mis kas nõuavad adressaadi nõusolekut või annavad selge loobumise ( opt out ) võimaluse; rämpspost ( spam ) peab olema hõlpsasti tuvastatav, näitama selgelt saatjat ja sisaldama tasuta loobumisvõimalust; ette nähakse ka jõustamismehhanismid ja koostöö reguleerimisel. Artikkel 19.11 – Lähtekood keelab nõuda lepinguosalise tarkvara lähtekoodi loovutamist või sellele juurdepääsu, välja arvatud vabatahtlik ulatus (nt riigihange, leping), kohtu või konkurentsiameti sekkumine, intellektuaalomandi kaitse või julgeoleku- ja avaliku poliitika erandid (turvalisus, kaitse, relvahanked) kooskõlas üld - ja julgeolekueranditega. Artikkel 19.12 – Avatud internetiühendus julgustab tagama lõppkasutajatele võimaluse kasutada ja levitada oma valitud internetiteenuseid ja rakendusi mõistliku, mittediskrimineeriva võrguhalduse raames, ühendada võrku oma seadmed ning saada teavet internetiühenduse teenusepakkuja võrguhalduse kohta (netineutraalsuse põhimõtted). Artikkel 19.13 – Koostöö näeb ette regulatiivse dialoogi ja parimate tavade vahetamise digikaubanduse teemadel (piiriülesed usaldus- ja autentimisteenused, otseturundus, VKEde väljakutsed, tarbijakaitse, küberjulgeolek jm) ning rõhutab vajadust mitmepoolsetel foorumitel aktiivselt osaleda. Artikkel 19.14 – Läbivaatamisklausel andmevoogude kohta sätestab, et kolm aastat pärast partnerlus lepingu jõustumist hindavad lepinguosalised uuesti, kas partnerlus lepingusse on vaja lisada täiendavaid sätteid andmete vaba piiriülese liikumise kohta. 20. peatükk – „Kapitali liikumine, maksed ja ülekanded ning ajutised kaitsemeetmed“ tagab, et partnerlus lepinguga liberaliseeritud tehingutega seotud maksed ja kapitali liikumine on põhimõtteliselt vabad, kuid lubab erandlikel juhtudel ajutisi piiranguid, kui tekivad tõsised rahanduslikud või makromajanduslikud raskused (sh ELi majandus- ja rahaliidu toimimisel). Peatükk koosneb 5 artiklist (artiklid 20.1–20.5). Artikkel 20.1 – Jooksevkonto kohustab lepinguosalist lubama käesoleva partnerlus lepingu kohaldamisalasse kuuluvate jooksevkonto tehingutega (nt kauba ja teenuste eest maksed, intressid, dividendid) seotud ülekandeid ja makseid vabalt konverteeritavas valuutas, kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi (edaspidi IMF ) põhikirjaga.​ Artikkel 20.2 – Kapitali liikumine nõuab, et lepinguosalised lubaksid maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingutega seotud kapitali vaba liikumist, niivõrd kui see on vajalik investeeringute ja muude tehingute liberaliseerimiseks vastavalt investeeringute, piiriülese teenustekaubanduse , isikute ajutise kohaloleku ja finantsteenuste peatükkidele.​ Artikkel 20.3 – Kapitali liikumist, makseid või ülekandeid käsitlevate õigusnormide kohaldamine selgitab, et jooksevkonto ja kapitali vabaduse sätted ei takista pankrotiseaduste, väärtpaberituru reeglite, finantsaruandluse ja järelevalve nõuete, kriminaalõiguslike normide, kohtuotsuste täitmise ega sotsiaalkindlustuse/pensioniskeemide reeglite kohaldamist, kui need ei ole meelevaldsed ega diskrimineerivad ega toimi varjatud piiranguna kapitali ja maksete suhtes. Artikkel 20.4 – Ajutised kaitsemeetmed lubab El-l erandlikes olukordades, kui ELi majandus- ja rahaliidu toimimine satub tõsistesse raskustesse või on selline oht, kehtestada kuni kuueks kuuks kapitali liikumist, makseid või ülekandeid piiravaid kaitsemeetmeid, mis peavad olema rangelt vajalikud, mitte diskrimineerima Mehhikot võrreldes sarnases olukorras kolmandate riikidega ning mille kohta EL peab Mehhikot viivitamata teavitama ja esitama kaotamise ajakava.​​ Artikkel 20.5 – Piirangud maksebilansi ja välisrahastamisega seotud raskuste ning makromajanduslike raskuste korral lubab lepinguosalisel tõsiste maksebilansi- või väliste finantsraskuste või nende ohu või erandlike makromajanduslike raskuste korral võtta ajutisi, IMF i reeglitega kooskõlas olevaid, mittekahjustavaid ja mittediskrimineerivaid piiravaid meetmeid kapitali liikumise, maksete ja ülekannete suhtes, mis ei asenda vajalikke makromajanduslikke kohandusi; sarnaseid ajutisi meetmeid võib võtta ka kauba- ja teenuskaubanduse suhtes kooskõlas GATT 1994 ja GATSi maksebilansisätetega, eelistatult vältides tariifseid lisatasusid ja kvoote; meetmed tuleb teis t ele lepinguosalisele viivitamata teatada ning nende võtmise korral konsulteeritakse teenuste ja investeeringute allkomitees , arvestades IMFi andmeid ja hinnanguid. 21. peatükk – „Riigihanked“ sätestab lepinguosaliste valitsuste kaupade, teenuste ja ehitustööde ostude (hankemenetluste) avamise, läbipaistvuse ja mittediskrimineeriva kohtlemise reeglid, määrates, millised hanked ja asutused on kaetud ning kuidas hankeid planeerida, läbi viia, vaidlustada ja muuta kohaldamisala. Peatükk koosneb 19 artiklist (artiklid 21.1–21.19) ja seda täpsustavad 21 A lisa (ELi kaetud hanked) ja 21 B lisa (Mehhiko kaetud hanked). Artikkel 21.1 – Mõisted selgitab põhimõisted nagu kaetud hange, hankeüksus, tarnija, eri hankemenetlused (avatud, valik-, piiratud), elektrooniline oksjon, tehniline kirjeldus, korduvkasutatav loetelu, kommertskaubad ja -teenused ning ehitusteenused.​ Artikkel 21.2 – Kohaldamisala määrab, millistele hangetele peatükk laieneb, loetleb erandid (nt kinnisvara, toetused, riigivõlg, rahvusvahelise abi hanked) ning kirjeldab, kuidas hinnata hanke väärtust ja kasutada 21 A ja 21 B lisa, et kindlaks teha kaetud asutused, kaubad, teenused ja teenusetüübid.​ Artikkel 21.3 – Julgeoleku- ja ülderandid lubab peatükist kõrvale kalduda hangete puhul, mis on seotud oluliste julgeolekuhuvidega (relvad, hädavajalik kaitsevarustus), ning kasutada üldiseid GATT tüüpi erandeid (avalik kord, tervis, IP kaitse, sotsiaalsed erirežiimid), kui need ei muutu varjatud kaubanduspiiranguks.​ Artikkel 21.4 – Üldpõhimõtted sätestab riigihangete diskrimineerimiskeelu, elektrooniliste vahendite nõuded, läbipaistva hanke korraldamise korra, korruptsioonivastased meetmed, päritolureeglite neutraalsuse ning keelu kasutada korvamismeetmeid, jättes samas tollimaksud ja muud üldised kaubandusmeetmed peatüki diskrimineerimisnormide alt välja.​ Artikkel 21.5 – Teave hankesüsteemi kohta kohustab lepinguosalisi kiiresti ja avalikult avaldama riigihanget reguleerivad õigusaktid, standardtingimused ja hankekorra, loetlema lisades 21 A ja 21 B väljaanded ja veebilehed, kus avaldatakse hanketeated ja statistika, ning teavitama riigihangete allkomiteed nende teabekanalite muudatustest.​ Artikkel 21.6 – Teated kirjeldab kavandatava hanke teate, kokkuvõtliku teate ja plaanitud hanke teadaande sisu ning nõuab, et kõik teated oleksid tasuta ja vahetult elektrooniliselt kättesaadavad, võimaldades tarnijatel aegsasti saada infot hanke sisu, tingimuste, tähtaegade ja dokumentide kohta.​ Artikkel 21.7 – Osalemistingimused piirab hankeüksuse kehtestatavaid kvalifikatsiooninõudeid üksnes õigusliku, finantsilise ja tehnilise suutlikkuse tõendamisega, keelab nõuda varasemat kogemust tingimata lepinguosalise territooriumil ning lubab tarnija välistamist vaid selgelt põhjendatud juhtudel, nagu pankrot, tõsised rikkumised või usaldusväärsust kahjustav käitumine.​ Artikkel 21.8 – Tarnijate kvalifitseerimine lubab kasutada registreerimissüsteeme ja kvalifikatsioonimenetlusi tingimusel, et need ei loo lepinguosalise tarnijatele põhjendamatuid takistusi, sätestab valikpakkumismenetluse teavitamis- ja kvalifitseerimisreeglid ning reguleerib korduvkasutatavate loetelude loomist, ajakohastamist ja kasutamist hanke aluste või kavandatava hanke teatena.​ Artikkel 21.9 – Tehnilised kirjeldused ja hankedokumendid nõuab, et tehnilised kirjeldused ei looks tarbetuid kaubandustõkkeid, eelistab toimivus- ja funktsionaalseid nõudeid ning rahvusvahelisi standardeid, keelab põhjendamatult konkreetseid kaubamärke eelistavad nõuded ning kohustab hankedokumente koostama nii, et pakkumuste tegemiseks oleks tarnijatel täielik ja õigeaegne info, sh hindamiskriteeriumide ja elektrooniliste menetluste kohta.​ Artikkel 21.10 – Tähtajad määrab miinimumtähtajad osalemistaotluste ja pakkumuste esitamiseks, võimaldab neid teatud juhtudel lühendada (nt kiireloomulisus, eelnev plaanitud hanke teadaanne, elektrooniline avaldamine, kommertskaupade ja -teenuste hanked), kuid nõuab alati, et tähtajad oleksid kõigile tarnijatele võrdsed ja võimaldaksid nõuetekohaste pakkumuste ettevalmistamist.​ Artikkel 21.11 – Läbirääkimine annab võimaluse pidada tarnijatega läbirääkimisi, kui see on teates ette nähtud või kui ükski pakkumus ei ole selgelt kõige soodsam, kuid nõuab, et osalejate väljajätmine toimuks üksnes eelnevalt avaldatud hindamiskriteeriumide alusel ja et pärast läbirääkimisi antaks allesjäänud tarnijatele ühesugune tähtaeg uute pakkumuste esitamiseks.​ Artikkel 21.12 – Piiratud pakkumismenetlus loetleb erandjuhud, mil hankeüksus võib kasutada piiratud menetlust ja mitte kohaldada mitmeid teavitamis- ja menetlusnorme (nt sobivate pakkumuste puudumine, ainutarnija tehnilistel või ainuõiguslikel põhjustel, äärmine kiireloomulisus, prototüübid, erakorraliselt soodsad ostud, ideekonkursi võitja), kuid kohustab iga sellise lepingu kohta koostama kirjaliku põhjendatud aruande.​ Artikkel 21.13 – Elektroonilised oksjonid sätestab, et elektroonilise oksjoni korral peab hankeüksus enne oksjoni algust esitama osalejatele automaatse hindamismeetodi kirjelduse koos matemaatilise valemiga, esialgse hindamise tulemused ning muu vajaliku teabe oksjoni korra ja hinnatavate pakkumuse elementide kohta.​ Artikkel 21.14 – Pakkumuste läbivaatamine ja lepingute sõlmimine nõuab, et pakkumuste vastuvõtt, avamine ja läbivaatamine toimuks läbipaistvalt, erapooletult ja konfidentsiaalsust tagades, et kõigile pakkujatele pakutaks võrdselt võimalust vormivigade parandamiseks, ning et leping sõlmitaks pakkujaga, kelle pakkumus vastab tingimustele ja on kas soodsaim või madalaima hinnaga, välja arvatud põhjendatud avaliku huvi korral.​ Artikkel 21.15 – Hanketeabe läbipaistvus kohustab teavitama tarnijaid hanke võitjast ja tagasilükatud pakkujatele selgitama nende pakkumuse tagasilükkamise põhjusi ja võitja eeliseid, avaldama sõlmitud lepingute kohta kindla tähtaja jooksul teateid, säilitama riigihanke dokumente ja elektroonilise jälgitavuse andmeid vähemalt kolm aastat ning koguma ja vahetama statistilisi andmeid peatükiga hõlmatud hangete ja hangitud toodete päritoluriikide kohta.​ Artikkel 21.16 – Teabe avalikustamine sätestab, et teise lepinguosalise taotlusel tuleb anda piisav teave hankemenetluse õigluse ja vastavuse kontrollimiseks, kuid samas ei tohi avalikustada üksikasju, mis kahjustaksid ausat konkurentsi, õiguskaitset, ettevõtjate õigustatud ärihuve või oleksid muul viisil vastuolus avalike huvidega.​ Artikkel 21.17 – Siseriiklik vaidlustusmenetlus kohustab kehtestama tarnijatele kättesaadava õigeaegse ja mittediskrimineeriva haldusliku või kohtuliku läbivaatamiskorra, mis võimaldab vaidlustada peatüki normide või nende rakendusmeetmete rikkumisi, tagab kaebuste erapooletu käsitlemise, ei kahjusta tarnija õigust osaleda teistes hangetes ning näeb ette sõltumatu läbivaatava organi, ajutised meetmed ja tõhusad õiguskaitsevahendid.​ Artikkel 21.18 – Kohaldamisala muutmine ja korrigeerimine kirjeldab, kuidas lepinguosalised võivad muuta või korrigeerida lisasid 21 A ja 21 B nii, et peatüki kohaldamisala säiliks sisuliselt samaväärsel tasemel, näeb ette teavitamiskohustuse, võimaluse nõuda kompensatsioonimeetmeid ulatuse vähendamise korral ning konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise korra erimeelsuste korral. ​ Artikkel 21.19 – Riigihangete allkomitee kinnitab, et partnerlus lepingu III osa alusel asutatud riigihangete allkomitee vastutab peatüki rakendamise ja toimimise järelevalve eest, tegeleb lisade 21 A ja 21 B muutmise ettevalmistamisega, vastavate ühisnõukogu otsuste eelnõude ja peatükiga seotud riigihangete küsimuste arutamisega ning käsitleb muid peatüki toimimisega seotud teemasid. Peatüki juurde kuulub 2 lisa. 21 A lisa – „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ loetleb ELi kaetud keskvalitsusasutused, alltasandi asutused, muud üksused, kaetud kaubad, teenused, ehitusteenused, kontsessioonid, üldmärkused , erandid ja ametlikud hanketeadete avaldamise kanalid.​ 21 B lisa – „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ määratleb föderaalsed, osariigi ja muud kaetud hankijad, kaubad, teenused, ehitusteenused, kontsessioonid, erandid ja teabekanalid. 22. peatükk – „Riigi osalusega ettevõtted, eri- või eelisõigusega ettevõtted ning määratud monopolid“​ tagab, et riigi osalusega ettevõtted, eri‑ või eelisõigustega ettevõtted ja määratud monopolid ei moonuta konkurentsi ega rahvusvahelist kaubandust, vaid tegutsevad äritegevuses turumajanduslike äriliste kaalutluste ja mittediskrimineeriva kohtlemise põhimõtete järgi, luues nii õiglasema ja läbipaistvama mänguvälja avaliku ja erasektori ettevõtjatele. Peatükk koosneb kaheksast artiklist (artiklid 22.1-22.8). Artikkel 22.1 – Mõisted määratleb olulisemad mõisted, sh mida peetakse selles peatükis äritegevuseks, ärilisteks kaalutlusteks, määratud monopoliks, eri- või eelisõigustega ettevõtteks, riigi osalusega ettevõtteks ning kuidas on defineeritud valitsuse ülesannete täitmisel osutatavad teenused ja finantsteenused ; lisaks viitab artikkel OECD ekspordikrediitide kokkuleppele ning GATSi ja finantsteenuste lisas sisalduvatele mõistetele.​ Artikkel 22.2 – Volitatud asutus näeb ette, et kui lepinguosaline volitab riigi osalusega ettevõtteid, eri- või eelisõigustega ettevõtteid või määratud monopole täitma regulatiivseid, haldus- või muid valitsusfunktsioone, peavad nad tegutsema kooskõlas partnerlus lepingust tulenevate kohustustega, mitte kasutama valitsusvolitusi viisil, mis partnerlus lepingut rikub.​ Artikkel 22.3 – Kohaldamisala sätestab, et peatükk kehtib ainult äritegevusega tegelevate riigi osalusega ettevõtete, eri- või eelisõigustega ettevõtete ja määratud monopolide suhtes ning ei laiene riigihankeüksustele, valitsusülesannete täitmisel osutatavatele teenustele, kriisilahenduse raames tegutsevatele finantsasutustele, kohustusliku sotsiaalkindlustuse ja riiklike pensionisüsteemidega seotud avalik-õiguslikele üksustele ega väiksema kui 200 miljoni eriarveldusühiku aastakäibega üksustele; lisaks loetleb artikkel juhtumid, kus artiklit 22.6 ei kohaldata, eelkõige ekspordi- ja investeeringutoetavate riiklike finantsskeemide ning I, II, VI ja 22 A lisa alla jäävate nõuetele mittevastavate meetmete puhul.​ Artikkel 22.4 – Nõuetele mittevastav tegevus kinnitab, et artiklit 22.6 ei kohaldata riigi osalusega ettevõtete ja määratud monopolide tegevusele, mis on loetletud 22 A lisas „Mehhiko nõuetele mittevastav tegevus“, tingimusel et järgitakse selle lisa tingimusi.​ Artikkel 22.5 – Üldsätted rõhutab, et peatükk ei takista lepinguosalisel riigi osalusega ettevõtete loomist või säilitamist, eri- või eelisõiguste andmist või monopolide määramist, kuid lepinguosaline ei tohi nõuda ega soodustada, et sellised ettevõtted tegutseksid viisil, mis on peatükiga vastuolus.​ Artikkel 22.6 – Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused kohustab, et riigi osalusega ettevõtted, eri- või eelisõigustega ettevõtted ja määratud monopolid juhinduksid äritegevuses kaupade ja teenuste ostmisel ja müümisel ärilistest kaalutlustest ning kohtleksid lepinguosalise ja partnerlus lepinguga hõlmatud investeeringute kaudu tegutsevaid ettevõtteid vähemalt sama soodsalt kui omamaiseid turuosalisi, nii ostu- kui müügipoolel. Samas lubab artikkel äriliste kaalutluste piires erinevatel tingimustel ostmist ja müümist ning teatud juhtudel tehingust keeldumist, kui see on äriotsusena põhjendatud.​ Artikkel 22.7 – Õigusraamistik suunab lepinguosalisi järgima rahvusvahelisi standardeid (nt OECD suunised riigi osalusega äriühingute üldjuhtimise kohta) ning tagama, et regulaatorid oleksid sisuliselt sõltumatud reguleeritavatest ettevõtetest ja kohtleksid kõiki, sh riigi osalusega ja eri- või eelisõigustega ettevõtteid ning monopole, samadel asjaoludel erapooletult; lisaks peab õiguse jõustamine olema järjekindel ja mittediskrimineeriv.​ Artikkel 22.8 – Läbipaistvus võimaldab teisel lepinguosalisel küsida üksikasjalikku teavet konkreetse riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli omandistruktuuri, riigi osaluse ulatuse, eriõiguste, juhtorganite koosseisu, neid reguleerivate ametiasutuste rolli, finantsnäitajate, erandite ja immuniteetide ning avalike aruannete kohta, kui ta põhjendab, kuidas selle üksuse tegevus võib mõjutada tema huve peatüki kohaldamisel. Kui andmed puuduvad, tuleb seda põhjendada, ning konfidentsiaalseks märgitud teavet ei tohi ilma andmeid andnud lepinguosalise nõusolekuta avaldada. Peatüki juurde kuulub lisa. 22‑A lisa – „Mehhiko nõuetele mittevastav tegevus“ loob erirežiimi konkreetsele Mehhiko riigi osalusega ettevõtete või monopoolide tegevusele, mis ei pea järgima artikli 22.6 mittediskrimineeriva kohtlemise reegleid, tingimusel et need meetmed on kooskõlas WTO lepingu alusel võetud õiguste ja kohustustega. 23. peatükk – „Konkurentsipoliitika“ käsitleb lepinguosaliste kohustusi hoida ja jõustada tõhusat konkurentsiõigust, teha konkurentsiasutuste vahel koostööd ning tagada läbipaistev ja mittediskrimineeriv menetlus, ning selles peatükis on kokku kümme artiklit (artiklid 23.1-23.10). Artikkel 23.1 – Üldpõhimõtted selgitab, et lepinguosalised peavad vaba ja moonutamata konkurentsi keskseks oma kaubandus- ja investeerimissuhetes, tunnistavad konkurentsivastaste äritavade ja liialt sekkumise kahjulikku mõju ning lepivad kokku, et konkurentsiõiguse jõustamine ja koostöö aitavad partnerlus lepingust maksimaalselt kasu saada.​ Artikkel 23.2 – Konkurentsiõigus ja konkurentsi takistavad äritavad kohustab lepinguosalist hoidma või kehtestama kõiki sektoreid katvaid konkurentsiõiguse norme, mis käsitlevad kartelle ja kooskõlastatud tegevust, turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ning konkurentsi oluliselt vähendavaid koondumisi, ning rakendama neid nii avaliku kui ka erasektori ettevõtjatele, lubades erandeid vaid selgelt määratletud avaliku huvi ülesannete puhul proportsionaalsel ja läbipaistval viisil.​ Artikkel 23.3 – Rakendamine näeb ette, et konkurentsiõigus ja selle jõustamine peavad olema sõltumatud, selleks tuleb luua või säilitada funktsionaalselt sõltumatud konkurentsiasutused piisavate volituste ja ressurssidega, kes tegutsevad läbipaistvalt, mittediskrimineerivalt ja õiglase menetluse põhimõtteid järgides ning kelle otsuseid saab kohtus vaidlustada.​ Artikkel 23.4 – Läbipaistvus kohustab avaldama konkurentsimenetluse põhireeglid, sh uurimis- ja jõustamismenetluste halduslikud ja menetluslikud normid, ning tagama, et konkurentsiõiguse rikkumised ja nende põhjendused (koos faktiliste ja õiguslike järeldustega) oleksid mittekonfidentsiaalses vormis kättesaadavad huvilistele.​ Artikkel 23.5 – Koostöö ja koordineerimine rõhutab lepinguosaliste konkurentsiasutuste koostöö tähtsust, julgustades neid vahetama mittekonfidentsiaalset teavet, kogemusi ja seisukohti konkurentsiõiguse, jõustamise ja toetusmeetmete kohta ning koordineerima jõustamistegevust samade või seotud juhtumite puhul, säilitades samas asutuste kaalutlusõiguse ja ettevõtjate vabatahtliku konfidentsiaalsuskaitsest loobumise põhimõtte.​ Artikkel 23.6 – Tehniline koostöö väljendab lepinguosaliste ühist huvi konkurentsipoliitika arengut ja konkurentsiõiguse jõustamist toetava tehnilise koostöö vastu (nt koolitus, kogemuste vahetamine, parimate tavade jagamine), arvestades lepinguosaliste ressursipiiranguid .​ Artikkel 23.7 – Konsultatsioonid kohustab lepinguosalisi pidama konsultatsioone lepinguosalise taotlusel, kui on vaja paremini mõista või lahendada selle peatüki tõlgendamise või kohaldamisega seotud küsimusi, ning eeldab asjakohase mittekonfidentsiaalse teabe jagamist, et hõlbustada arutelu, eriti kui küsimus mõjutab kaubandust või investeeringuid.​ Artikkel 23.8 – Teabe konfidentsiaalsus sätestab, et ükski lepinguosaline ei pea andma teavet, mille avaldamine on tema õigusega keelatud, ning et peatüki alusel saadud teave tuleb teisel lepinguosalisel konfidentsiaalsena hoida, sealhulgas juhul, kui see on üle antud konfidentsiaalsuskaitsest loobumise alusel ja tuleb kasutada vastavalt loobumise tingimustele.​ Artikkel 23.9 – Konkurentsiasutused loetleb, millised organid on partnerlus lepingu mõttes konkurentsiasutused: ELi poolel k omisjon ning Mehhiko poolel riiklik monopolivastane komisjon ja telekommunikatsiooni reguleeriv komisjon, mis on selle peatüki rakendamise keskseks kontaktiks ja jõustajaks .​ Artikkel 23.10 – Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine välistab võimaluse kasutada partnerlus lepingu üldist vaidluste lahendamise mehhanismi (31. peatükk) konkurentsipoliitika peatüki sätete tõlgendamise või kohaldamise vaidlustamiseks, suunates lepinguosalised pigem koostööle ja konsultatsioonidele kui formaalsele riikidevahelisele vaidluste lahendamisele.​ 24. peatükk – „Subsiidiumid“​ sätestab lepinguosaliste vahelised reeglid, kuidas võib ettevõtjatele subsiidiume anda, millal need on lubatavad ja millal võivad need kaubandust või investeeringuid kahjustada. See on oluline, et tasakaalustada õigustatud avaliku poliitika eesmärke (nt kriisitoetus, regionaalne areng) ja ausat konkurentsi ning vältida turumoonutusi, mis vähendaksid kaubandus- ja investeerimisliberaliseerimisest saadavat kasu.​ Peatükk koosneb üheksast artiklist (artiklid 24.1-24.9). Artikkel 24.1 – Mõisted Määratleb „kaupade subsiidiumi“ WTO Subsiidiumide ja tasakaalustavate meetmete lepingu (edaspidi SCM leping ) alusel (rahastamine, mis annab kasu ja on eripärane konkreetsetele ettevõtjatele või sektoritele) ning „teenuste subsiidiumi“ samal loogikal GATSi artikli XV järgi.​ Artikkel 24.2 – Üldpõhimõtted tunnistab, et subsiidiumid võivad olla õigustatud avaliku poliitika tööriist, kuid lepinguosaline ei tohiks subsideerida kaupade või teenuste ettevõtjaid viisil, mis kahjustab või võib kahjustada lepinguosalise kaubandust või investeeringuid.​ Artikkel 24.3 – Kohaldamisala sätestab, et peatükk kehtib kõikidele majandustegevusega tegelevatele ettevõtjatele antavatele subsiidiumidele, kuid välistab põllumajanduse, kala ja kalandustooted, audiovisuaalsektori subsiidiumid (v.a läbipaistvus), avalikku huvi pakkuvad teenused kulupõhises ulatuses ning teenuste subsiidiumide puhul artikli 24.7 kohaldamise.​ Artikkel 24.4 – Suhe WTOga kinnitab, et lepinguosalised jäävad seotuks WTO subsiidiumireeglitega (GATT XVI, GATS XV, SCM leping) ning seda peatükki tuleb tõlgendada nendega kooskõlas, mitte asendada või nõrgendada WTO kohustusi.​ Artikkel 24.5 – Läbipaistvus kohustab avaldama subsiidiumide õigusliku aluse, vormi, mahu, eelarvelise eraldise ja võimalusel saajad, kas WTOle tehtud teatamise või avaliku veebiregistri kaudu. Teenuste subsiidiumide puhul rakendub detailne info avaldamine ainult siis, kui abi ühele saajale ületab kolme aasta jooksul 400 000 eriarveldusühikut ja puudutab teatud loetletud teenindussektoreid.​ Artikkel 24.6 – Konsultatsioonid annab lepinguosalisele õiguse taotleda konsultatsioone, kui ta leiab, et teise lepinguosalise subsiidium kahjustab või võib kahjustada tema kaubandust või investeeringuid. Teine lepinguosaline peab üldjuhul 60 päeva jooksul esitama detailse info subsiidiumi alusnormi, eesmärgi, vormi, kestuse, kriteeriumide, summade ja saajate kohta ning kui negatiivne mõju tuvastatakse, tegema kõik endast oleneva selle vähendamiseks või kõrvaldamiseks aasta jooksul.​ Artikkel 24.7 – Tingimustega seotud subsiidiumid lubab teatud tundlikke subsiidiume ainult rangetel tingimustel. Näiteks valitsuse vastutust ettevõtjate võlgade või kohustuste eest ainult selgelt piiratud summa või kestuse korral ning raskustes/maksejõuetu ettevõtte toetust vaid usaldusväärse restruktureerimiskava ja erasektori kaasfinantseerimisega (v.a VKEd ), samuti lühiajalist likviidsustoetust piiratud mahus restruktureerimisplaani ettevalmistamise ajaks.​ Artikkel 24.8 – Subsiidiumide kasutamine kohustab tagama, et ettevõtjad kasutaksid antud subsiidiume üksnes nende poliitikaeesmärkide saavutamiseks, milleks toetus on ette nähtud, mitte muudel eesmärkidel (nt agressiivne hinnasõda või laienemine sektoritesse, mida meede ei peaks toetama).​ Artikkel 24.9 – Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine välistab partnerlus lepingu üldise riik riik vaidluste lahendamise peatüki kasutamise teatavate subsiidiumisätete (24.5 teenuste osa ja 24.6 lõige 4) vaidlustamisel, suunates lepinguosalised läbipaistvuse ja konsultatsioonide teel erimeelsusi lahendama. 25. peatükk – „Intellektuaalomand​“ (edaspidi IO ) loob lepinguosaliste vahel ühised miinimumstandardid autoriõiguse, kaubamärkide, disainide, geograafiliste tähiste, patentide (sh ravimite ja taimesortide) ning ärisaladuste kaitseks ning nende jõustamiseks. See on oluline, et soodustada innovatsiooni ja loovust, lihtsustada tehnoloogia ja kultuuri levikut ning tagada õiglane ja etteaimatav kaitse ettevõtjatele ja loojatele, säilitades samas tasakaalu õiguste omajate ja avalike huvide (nt rahvatervis) vahel.​ Peatükk koosneb 5 jaost. A jagu – „Üldsätted“ on 4 artiklit (artiklid 25.1–25.4). Artikkel 25.1 – Eesmärgid ja põhimõtted kirjeldab, et peatüki eesmärk on tagada kohane ja tõhus IO kaitse tase, mis toetab tehnoloogilisi uuendusi, tehnoloogiasiiret ja teadmiste levikut, soodustab sotsiaalset ja majanduslikku heaolu ning kaubandust, lubades samal ajal rahvatervise ja muude avalike huvide kaitseks vajalikke meetmeid ja vältides IO õiguste kuritarvitamist.​ Artikkel 25.2 – Kohustuste laad ja ulatus kinnitab, et lepinguosalised rakendavad nõuetekohaselt TRIPS lepingut ja muid IP lepinguid, defineerib „intellektuaalomandi õigused“ (TRIPS II osa kategooriad, sordikaitse ja kõlvatu konkurentsi vastane kaitse) ning lubab kõrgemat kaitset, kui see ei ole peatükiga vastuolus.​ Artikkel 25.3 – Õiguste lõppemine jätab lepinguosaliste pädevusse otsustada, kas ja millistel tingimustel kohaldada IO õiguste lõppemise (ammendumise) režiimi (nt rahvuslik, piirkondlik või rahvusvaheline ammendumine).​ Artikkel 25.4 – Võrdne kohtlemine kohustab andma lepinguosalise kodanikele vähemalt sama soodsa IO kaitse kui oma kodanikele, kooskõlas Pariisi, Berni, Rooma ja Ülemaailmise Intellektuaalomandi Organisatsiooni (edaspidi WIPO ) konventsiooni eranditega, ning keelab autoriõiguse tekkimise sidumise formaalsete registreerimis- või muude eeltingimustega, lubades vaid vajalikud ja mittevarjatud kaubanduspiirangud menetlusnõuded.​ B jagu – „Intellektuaalomandi õiguste standardid“ jaguneb omakorda 7 alajaotuseks: B.1 - Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused (artiklid 25.5–25.16), B.2 – Kaubamärgid (artiklid 25.17–25.23), B.3 - Tööstusdisainilahendused (artiklid 25.24–25.28), B.4 - Geograafilised tähised (artiklid 25.29–25.43), B.5 - Patendid, sh ravimid (artiklid 25.44–25.47), B.6 Avalikustamata teave (artiklid 25.48–25.51) ja B.7 alajagu – Avalikustamata teabe kaitse (artiklid 25.48–25.51). B.1 alajagu - Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused. Artikkel 25.5 – Rahvusvahelised lepingud kinnitab kohustust täita Berni konventsiooni, Rooma konventsiooni, WIPO autoriõiguse lepingut ja WIPO esituste ja fonogrammide lepingut, ning kohustab tegema mõistlikke jõupingutusi Pekingi ja Marrakechi lepingute järgimiseks.​ Artikkel 25.6 – Autorid annab autoritele ainuõiguse lubada või keelata teoste reprodutseerimist, levitamist, üldsusele edastamist (sh online kättesaadavaks tegemist) ja rendile andmist.​ Artikkel 25.7 – Esitajad annab esitajatele ainuõiguse oma esituste salvestamisele, salvestiste reprodutseerimisele, levitamisele, üldsusele kättesaadavaks tegemisele, ringhäälingule ja rendile.​ Artikkel 25.8 – Fonogrammitootjad annab fonogrammitootjatele ainuõiguse fonogrammide reprodutseerimisele, levitamisele, üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja rendile.​ Artikkel 25.9 – Ringhäälinguorganisatsioonid annab ringhäälinguorganisatsioonidele ainuõiguse saadete salvestamisele, salvestiste reprodutseerimisele, levitamisele, üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja tasulisele taasedastamisele .​ Artikkel 25.10 – Ärilistel eesmärkidel avaldatud fonogrammide üldsusele ülekandmine ja edastamine näeb ette, et fonogrammide avalikul kasutamisel (nt raadio, taustmuusika) tuleb maksta esitajale ja fonogrammitootjale ühekordset õiglast tasu, mis tuleb nende vahel jagada; seadusega võib sätestada jagamise reeglid.​ Artikkel 25.11 – Kaitse kehtivuse tähtaeg sätestab pikad kaitsetähtajad (autor eluaeg + vähemalt 70 aastat, eri reeglid anonüümsete, audiovisuaalsete teoste ja muusikateoste puhul; ringhäälinguorganisatsioonidele vähemalt 50 aastat; esitajatele ja fonogrammitootjatele reeglina 75 või vähemalt 50/70 aastat), arvates tähtaja sündmusele järgneva aasta 1. jaanuarist.​ Artikkel 25.12 – Edasimüügiõigus kehtestab autorile võõrandamatu ja loovutamatu õiguse saada osa graafika- ja skulptuurteoste (v.a tarbekunst) edasimüügist professionaalsete kunstituru vahendajate kaudu.​ Artikkel 25.13 – Koostöö õiguste kollektiivse teostamise valdkonnas : soodustab kollektiivse esindamise organisatsioonide koostööd, et hõlbustada teoste kättesaadavust ja tasude ülekandmist, ning rõhutab läbipaistvust ja mittediskrimineerimist tasude kogumisel, mahaarvamiste tegemisel, kasutamisel ja jaotamisel.​ Artikkel 25.14 – Erandid ja piirangud lubab autoriõiguse ja kaasnevate õiguste erandeid ainult erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult õiguste omajate õigustatud huve ( kolmeetapiline test).​ Artikkel 25.15 – Tehniliste meetmete kaitse nõuab tõhusat õiguskaitset nii tehnilistest kaitsemeetmetest kõrvalehoidmise kui ka selliste seadmete ja teenuste vastu, mis on peamiselt mõeldud kaitsemeetmetest kõrvalehoidmiseks.​ Artikkel 25.16 – Õiguste teostamist käsitleva teabega seotud kohustused nõuab kaitset õiguste teostamisega seotud elektroonilise info (nt autori, teose, litsentsitingimuste metaandmete ) loata eemaldamise või muutmise ning sellise teabeta materjali levitamise vastu, kui see soodustab rikkumisi.​ B.2 alajagu – Kaubamärgid. Artikkel 25.17 – Rahvusvahelised lepingud (kaubamärgid) kohustab tegema kõik endast oleneva, et järgida WIPO kaubamärgiõiguse lepingut ja kaubamärgiõiguse Singapuri lepingut ning järgida märkide rahvusvahelis e registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli ja Nizza klassifikatsiooni.​ Artikkel 25.18 – Registreerimismenetlus nõuab, et kaubamärgiameti negatiivsed otsused oleksid kirjalikult põhjendatud ja vaidlustatavad, et taotlusi/registreeringuid saaks vaidlustada ning et olemas oleks avalik elektrooniline andmebaas.​ Artikkel 25.19 – Kaubamärgist tulenevad õigused annab registreeritud kaubamärgi omanikule ainuõiguse takistada identsete või segiajamiseni sarnaste tähiste kasutamist seoses identsete või sarnaste kaupade/teenustega, sh õiguse sekkuda transiitkaupadesse, mis kannavad ilma loata identset või praktiliselt eristamatut märki.​ Artikkel 25.20 – Tuntud kaubamärgid nõuab WIPO ühissoovituse rakendamist tuntud kaubamärkide kaitseks, tuginedes Pariisi konventsiooni ja TRIPSi asjakohastele sätetele.​ Artikkel 25.21 – Pahausksed taotlused lubab jätta pahauskselt esitatud kaubamärgitaotluse registreerimata või sellise kaubamärgi registreering tühistada.​ Artikkel 25.22 – Tühistamine näeb ette kaubamärgi tühistamise võimaluse kasutamata jätmise, üldnimetuseks muutumise või eksitava iseloomu tõttu (nt väär arusaam kauba päritolu või kvaliteedi kohta).​ Artikkel 25.23 – Erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest nõuab, et lubatud oleks aus kirjeldav kasutus (nt kirjeldavad terminid) ning lubab muid piiratud erandeid, kui arvestatakse kaubamärgiomanike ja kolmandate isikute õigustatud huve.​ B.3 alajagu – Tööstusdisainilahendused. Artikkel 25.24 – Rahvusvahelised lepingud kohustab tegema mõistlikke jõupingutusi t ööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioon iga ühinemiseks.​ Artikkel 25.25 – Registreeritud tööstusdisainilahenduste kaitse nõuab uute või originaalsete disainilahenduste kaitset registreerimisega, mis annab omanikule ainuõiguse disaini kaubanduslikuks kasutamiseks, sh mitmeosaliste toodete nähtavate komponentide puhul.​ Artikkel 25.26 – Kaitse kehtivuse tähtaeg lubab kuni 25 aastast kaitset (viieaastaste perioodide kaupa), täpse kestuse määrab iga lepinguosaline .​ Artikkel 25.27 – Erandid lubab piiratud erandeid, mis ei kahjusta põhjendamatult disaini tavapärast kasutust ega omaniku huve, välistab peamiselt tehnilisest funktsioonist tulenevad disainid, kuid lubab teatud modulaarseid süsteemilahendusi.​ Artikkel 25.28 – Seos autoriõigusega kinnitab, et disainid võivad olla samaaegselt autoriõigusega kaitstavad; lepinguosaline määrab ise kaitse ulatuse ja tingimused (nt algupärasuse tase).​ B.4 alajagu - Geograafilised tähised. Artikkel 25.29 – Mõisted (geograafili ne tähis - GI - Geographical Identification ) defineerib geograafilise tähise ja „tooteklassi“ (Nizza klassifikatsiooni järgi).​ Artikkel 25.30 – Rahvusvahelised lepingud kinnitab TRIPSi GI sätteid ning kohustust teha mõistlikke jõupingutusi 20. mail 2015. aastal Genfis vastu võetud päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ühinemiseks.​ Artikkel 25.31 – Kohaldamisala sätestab, et GI alajaotust kohaldatakse 25 B lisas loetletud GI de suhtes ning et lepinguosalised kaaluvad kaitse laiendamist lisaks toiduainetele ja põllumajandustoodetele ka teistele klassidele; 25 C lisa loetleb Mehhiko GI d , mille kaitsmist tulevikus kaalutakse.​ Artikkel 25.32 – Loetletud geograafilised tähised täpsustab, et 25 B lisa A osas on ELi, B osas Mehhiko GI d .​ Artikkel 25.33 – Kehtestatud geograafilised tähised sätestab, et pärast 25 A lisa kohast vastuväitemenetlust kaitseb lepinguosaline 25 B lisas loetletud GI sid vastavalt kokkulepitud tasemele.​ Artikkel 25.34 – 25 B lisas loetletud GI de kaitse näeb ette vahendid, millega takistada kaitstud GI de väärkasutust, eksitavat tähistamist ja kõlvatut konkurentsi, sh tõlgete ja väljendite „tüüp“, „stiil“ jms kasutamisel isegi tegeliku päritolu märkimisel; GI d ei muutu üldnimetusteks.​ Artikkel 25.35 – GI de loetelu muutmine lubab Ühisnõukogul muuta 25 B lisa ( GI de lisamine, parandamine, kustutamine), tuginedes intellektuaalomandi allkomitee ettepanekutele ja pärast vastuväitemenetluse lõpuleviimist; võimaldab vajadusel muuta ka piiritusjookide kokkuleppe lisa.​ Artikkel 25.36 – GI de kasutamise õigus sätestab, et kaitstud GI d võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes toodavad nõuetele vastavat kaupa; ei tohi nõuda täiendavat registreerimist, ja GI ga seotud sümboleid võib kasutada vaid vastavate toodete puhul.​ Artikkel 25.37 – Kaubamärkide ja GI de seos sätestab, kuidas kooskõlastada varasemate kaubamärkide õigused ja hiljem kaitstavate GI de kaitse, millal tuleb keelduda kaubamärgi registreerimisest või see kehtetuks tunnistada, ning millised kuupäevad on asjakohased GI de kaitsetaotluste jaoks.​ Artikkel 25.38 – Kaitse tagamine nõuab, et GI de kaitse tagataks haldus- või kohtumenetluste kaudu, kas ametiasutuste omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel.​ Artikkel 25.39 – Üldnormid (GI): välistab GI kaitse, kui nimetus on vastuolus taimesordi või loomatõu nimega või kui homonüümne nimetus eksitaks tarbijaid; kehtestab reeglid homonüümsete GI de eristamiseks ja koostööks kolmandate riikidega GI de üle läbirääkimisel.​ Artikkel 25.40 – Erandid sätestab, et kaitset ei pea laiendama nimetustele, mis on muutunud üldnimetusteks ning kaitseb õigust kasutada üldnimetusi ja olemasolevaid taimesortide ja loomatõugude nimesid; samuti kaitseb õigust kasutada oma nime, kui seda ei kasutata eksitavalt.​ Artikkel 25.41 – Kehtiva lepingu inkorporeerimine muudab olemasoleva EL–Mehhiko piiritusjookide nimetuste kokkuleppe üldlepingu osaks ja annab intellektuaalomandi allkomiteele selle kokkuleppe ühiskomitee rolli.​ Artikkel 25.42 – Koostöö sätestab, et käesoleva alajao rakendamist ja juhtimist jälgib intellektuaalomandi allkomitee, lepinguosalised peavad teineteist teavitama loetelust välja langevatest geograafilistest tähistest ning allkomitee valmistab selliste muudatuste jaoks ette otsused ühisnõukogule . Samuti võib kumbki lepinguosaline otse või allkomitee kaudu küsida teiselt tehniliste kirjelduste ja nende muudatuste kohta teavet, teha need kirjeldused hispaania või inglise keeles avalikult kättesaadavaks ning kõiki tehnilistest kirjeldustest tulenevaid küsimusi käsitleb intellektuaalomandi allkomitee. Artikkel 25.43 – Lepinguosalise õiguse kohane kaitse kinnitab, et see alajagu ei piira geograafilise tähise omaniku õigust taotleda oma geograafilise tähise tunnustamist ja kaitset teises lepinguosalises vastavalt selle teise lepinguosalise siseriiklikule õigusele. B.5 alajagu – Patendid. Artikkel 25.44 – Rahvusvahelised lepingud sätestab, et lepinguosalised järgivad patendiõiguse lepingut ja hoiavad patendimenetluse standardid kooskõlas patendiõiguse lepinguga. Artikkel 25.45 – Patendid ja rahvatervis lubab rahvatervise kaitseks vajalikke meetmeid, kinnitab Doha deklaratsiooni olulisust ja nõuab TRIPSi tõlgendamist sellega kooskõlas. Artikkel 25.46 – Täiendav kaitse ravimi müügiloa andmise viivituse korral nõuab mehhanismi, millega hüvitatakse ravimipatentide tegeliku kehtivusaja vähenemine müügiloa menetluse viivituste tõttu, näiteks täiendava kaitse või kuni viieaastase patendipikendusega. B.6 alajagu – Taimesordid. Artikkel 25.47 – Rahvusvahelised lepingud kohustab kaitsma taimesorte rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooni [1991. a sõnastuses] kohaselt, sh aretaja erandit, ning tegema koostööd nende õiguste edendamisel.​ B.7 alajagu – Avalikustamata teabe kaitse. Artikkel 25.48 – Ärisaladuste kaitse ulatus nõuab tõhusaid õiguskaitsevahendeid, et takistada ärisaladuste ebaseaduslikku omandamist, kasutamist ja avaldamist TRIPSi artikli 39 mõttes. Artikkel 25.49 – Ärisaladustega seotud haldus- või tsiviilkohtumenetlused tagab, et menetlustes säilitatakse ärisaladuste konfidentsiaalsus, sh juurdepääsu piiramine dokumentidele, istungitele ja otsuste redigeerimine. Artikkel 25.50 – Ravimitega seotud avalikustamata andmete kaitse kaitseb uute ravimite müügiloa aluseks olevaid andmeid ja keelab nende alusel kolmandatele isikutele müügilubade andmise vähemalt kuueks aastaks, lubades samas lühendatud menetlusi bioekvivalentsuse alusel.​ Artikkel 25.51 – Taimekaitsevahenditega seotud avalikustamata andmete kaitse kaitseb uute taimekaitsevahendite müügiloa aluseks olevaid andmeid, piirab nende kasutamist kolmandate isikute müügilubadeks kümne aasta jooksul ning soodustab loomkatsete dubleerimise vältimist. ​ C jagu – „Õiguskaitse ja jõustamine“ jaguneb kaheks alajaoks (C.1 ja C2) ning koosneb 13 artiklist (artiklid 25.52–25.64). C.1 alajagu – Üldsätted. Artikkel 25.52 – Üldised kohustused kinnitab TRIPS III jao kohustusi ning nõuab täiendavaid õiglaseid, tõhusaid ja proportsionaalseid õiguskaitsevahendeid, mis ei loo põhjendamatuid takistusi kaubandusele ega koorma kohtusüsteemi. Artikkel 25.53 – Isikud, kellel on õigus meetmeid nõuda määratleb õigustatud isikutena õiguste omajad, litsentsisaajad, kollektiivse esindamise organisatsioonid ja muud kutselised intellektuaalomandi kaitse organisatsioonid vastavalt lepinguosalise õigusele. C.2 alajagu – Tsiviil- ja haldusõiguskaitse. Artikkel 25.54 – Tõendid tagab võimaluse taotleda kiireid ajutisi meetmeid tõendite säilitamiseks (sh kaupade ja materjalide arest), samuti panga-, finants- ja äridokumentide nõudmise kaubandusliku mahuga rikkumiste korral, kaitstes samal ajal konfidentsiaalset teavet. Artikkel 25.55 – Õigus saada teavet annab pädevatele asutustele õiguse nõuda rikkumise asjas teavet rikkuvalt lepinguosaliselt või teistelt menetlusosalistelt kaupade ja teenuste päritolu ning turustusvõrgu kohta, jättes jõusse rangemad riigisisesed normid ja kaitsed enesevastaste ütluste, allikate ja isikuandmete suhtes. Artikkel 25.56 – Ajutised meetmed ja ettevaatusabinõud võimaldab kohtutel keelata rikkumise või selle jätkamise (sh vahendajate, nt internetiteenuse osutajate kaudu), arestida kahtlusega kaubad ja ennetavalt blokeerida rikkuja vara, panga- ja finantsressursid. Artikkel 25.57 – Õiguskaitsevahendid nõuab rikkuvaid kaupu ja nende tootmiseks kasutatud peamiste materjalide või seadmete turult eemaldamist või hävitamist ilma hüvitiseta, arvestades samal ajal proportsionaalsuse põhimõtet ja kolmandate isikute huve. Artikkel 25.58 – Tõkendid tagab, et pärast rikkumise tuvastamist võivad kohtud kohaldada tõkiseid nii rikkuja kui ka vahendajate suhtes, et lõpetada edasine rikkumine. Artikkel 25.59 – Kahjuhüvitis kohustab määrama teadliku rikkuja puhul piisava kahjuhüvitise (sh saamata jäänud kasumi ja turuväärtuse alusel), lubab teatud juhtudel kasumi loovutamist ning võimaldab ette määratud summaga hüvitist heauskse rikkuja korral. Artikkel 25.60 – Kohtukulud näeb ette, et üldjuhul kannab kaotaja võitja põhjendatud ja proportsionaalsed kohtukulud, välja arvatud erandjuhtudel, kus kulude õiglane jaotus nõuab teisiti. Artikkel 25.61 – Kohtuotsuste avaldamine lubab õiguskaitseasutuste nõuda rikkumisega seotud otsuste avaldamist või muu info levitamist, austades samas allikate konfidentsiaalsust ja isikuandmete kaitset. Artikkel 25.62 – Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon sätestab eeldusena, et autoriks (ja kaasnevate õiguste omajaks) loetakse isik, kelle nimi on teosel tavapärasel viisil märgitud, andes talle õiguse algatada rikkumismenetlus. Artikkel 25.63 – Haldusmenetlused nõuab, et kui haldusmenetluses võidakse määrata tsiviilõiguslik õiguskaitsevahend, vastaks menetlus sisuliselt samadele põhimõtetele, mis on ette nähtud käesolevas tsiviil- ja haldusõiguskaitse alajaos. Artikkel 25.64 – Sidusrühmade vabatahtlikud algatused julgustab lepinguosalisi toetama vabatahtlikke koostööalgatusi, mis vähendavad intellektuaalomandi rikkumisi (sh internetis), pakkudes konkreetseid, realistlikke ja tasakaalustatud lahendusi eri sidusrühmade jaoks D jagu – „ Intellektuaalomandi õiguste kaitse piiril“ käsitleb piiril rakendatavaid meetmeid IO õiguste kaitseks. See koosneb 2 artiklist (artiklid 25.65–25.66). Artikkel 25.65 – Kooskõla GATTi ja TRIPS-lepinguga kinnitab, et piiri l intellektuaalomandi kaitseks võetavad meetmed peavad alati olema kooskõlas GATTi ja TRIPSi kohustustega, eriti TRIPSi artikli 41 ja III osa 4. jaoga. Artikkel 25.66 – Piiril intellektuaalomandiõiguse kaitseks võetavad meetmed nõuab menetlusi IP õigusi rikkuva kauba hävitamiseks, riskianalüüsil põhinevat tollikontrolli, keskset elektroonilist andmebaasi õiguste ja riskiteabe vahetamiseks, tolli omal algatusel tegutsemise võimalust (sh posti ja kiirkullerisaadetiste puhul) ning süstemaatilist koostööd, dialoogi ja teabevahetust lepinguosaliste ja sidusrühmade vahel rahvusvahelise võltskaubanduse vastu. E jagu – „Lõppsätted“ koosneb ühest artiklist (artikkel, 25.67). Artikkel 25.67 – Koostöö ja läbipaistvus sätestab, et lepinguosalised teevad peatüki rakendamisel tihedat koostööd, vahetavad teavet poliitika ja õigusaktide arengu, jõustamiskogemuse, võltskaubanduse vastaste meetmete, teadlikkuse tõstmise ja VKEde toetamise kohta, kusjuures rakendamist jälgib vähemalt kord aastas kogunev intellektuaalomandi allkomitee ning koostööd hõlbustavad lepinguosalise määratud kontaktpunktid. 25. peatüki juurde kuulub 2 lisa ja erikokkulepe. 25 A lisa – „Vastuväitemenetluse põhielemendid“ kirjeldab GI de vastuväidemenetluse põhiraamistikku, sh avalikustamine, tähtaeg ja alused vastuväideteks, otsustamine. 25 B lisa – „Geograafiliste tähiste loetelu“ sisaldab lepinguosaliste GI de nimistut, mis saavad partnerlus lepingu alusel vastastikuse tugevdatud kaitse.​ 25 C lisa – „Mehhiko geograafilised tähised vastavalt artikli 25.31 lõikele 2“ sisaldab Mehhiko GI sid , mida kaalutakse tulevikus kaitstava loetelu laiendamisel muudele tooteklassidele.​ Piiritusjookide kokkulepe – varasem EL–Mehhiko kokkulepe piiritusjookide nimetuste vastastikuseks tunnustamiseks ja kaitseks, mis inkorporeeritakse peatükki artikli 25.41 kaudu ja allub nüüd intellektuaalomandi allkomitee järelevalvele. 26. peatükk – „Kaubandus ja kestlik areng“ koondab sätteid lepinguosaliste kaubandus- ja investeerimissuhete sidumise kohta tööõiguse, keskkonnakaitse, kliimapoliitika ja vastutustundliku ettevõtluse normidega. Peatükk on oluline, sest seob kaubanduse otseselt õiguslikult siduvate kliima-, keskkonna- ja tööõiguskohustustega, mitte ei jäta neid pelgaks poliitiliseks retoorikaks. See keelab standardite teadliku nõrgestamise konkurentsieelise nimel ning nõuab Pariisi kliimakokkuleppe ja ILO põhikonventsioonide tegelikku rakendamist. Uuenduslik on ka see, et kestliku arengu kohustuste jõustamiseks on loodud vaidluste lahendamise mehhanism ning eraldi reguleeritakse vastutustundlikke tarneahelaid ja rohetehnoloogiat soodustavat kaubandust. Peatükis on 19 artiklit (artiklid 26.1–26.19). Artikkel 26.1 – Eesmärk ja kohaldamisala ütleb, et peatüki eesmärk on lõimida kestlik areng (töö- ja keskkonnaaspektid) lepinguosaliste kaubandusse ja investeeringutesse, tuginedes ÜRO, ILO ja muude globaalsete kestlikkuse raamistikule ning edendades ühtaegu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut. Artikkel 26.2 – Õigus kehtestada õigusnorme ja kaitsetase kinnitab lepinguosalise õigust ise määrata oma töö- ja keskkonnakaitse tase, nõuab kõrge taseme püstitamist ja pidevat parandamist ning keelab normide nõrgestamise või nende eiramise kaubanduse ja investeeringute ligimeelitamise eesmärgil.​ Artikkel 26.3 – Mitmepoolsed tööstandardid ja töösuhteid käsitlevad lepingud kohustab tõhusalt järgima, edendama ja rakendama ILO põhikonventsioonide põhiõigusi (ühinemisvabadus, sunnitöö keelamine, lapstööjõu kaotamine, diskrimineerimise keeld), ratifitseerima järk järgult ILO põhikonventsioonid ning tagama, et tööstandardeid ei kasutataks protektsionismi vahendina. Artikkel 26.4 – Mitmepoolne keskkonnaalane juhtimine ja mitmepoolsed keskkonnalepingud nõuab ratifitseeritud keskkonnalepingute (ja nende protokollide) tõhusat rakendamist, regulaarset teabevahetust ratifitseerimise kohta, koostööd kaubandusega seotud keskkonnaküsimustes ning lubab tugineda ülderanditele mitmepoolsetest keskkonnalepingutest tulenevate meetmete puhul.​ Artikkel 26.5 – Kaubandus ja kliimamuutused kohustab lepinguosalisi tõhusalt rakendama ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kliimakokkulepet, toetama kaubanduse positiivset rolli üleminekul vähese CO2 heitega ja kliimakindlale majandusele ning edendama kliimasõbralikke lahendusi, nt taastuvenergia ja energiatõhusus. Artikkel 26.6 – Kaubandus ja bioloogiline mitmekesisus rõhutab elurikkuse kaitset ja säästvat kasutamist (sh Convention on Biological Diversity (edaspidi CBD ) , Convention on International Trade of Endangered Species of Wild Fauna and Flora (edaspidi CITES ) ning nõuab meetmeid looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise vastu, CITESi nimekirjade ajakohastamist, elurikkust toetava kaubanduse ja invasiivsete võõrliikide vastaste meetmete edendamist ning tihedat koostööd ja teabevahetust. Artikkel 26.7 – Kaubandus ja metsa kestlik majandamine kohustab soodustama kestlikku metsandust ja legaalset puidukaubandust, vältima raadamist ja metsa seisundi halvenemist, võitlema ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubandusega ning tegema koostööd ja vahetama teavet metsaga seotud kaubandusalgatuste üle. Artikkel 26.8 – Kaubandus ning mere bioloogiliste ressursside kestlik majandamine ja vesiviljelus nõuab rahvusvaheliste mere- ja kalandusdokumentide põhimõtete järgimist, pikaajalisi kaitse- ja majandusmeetmeid, aktiivset osalemist piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, jõulisi meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata ( edaspidi ETR ) kalapüügi vastu ning vastutustundliku vesiviljeluse edendamist ja rahvusvahelist koostööd. Artikkel 26.9 – Kaubandus ja tarneahelate vastutustundlik juhtimine edendab ettevõtja sotsiaalset vastutust ja vastutustundlikku äritegevust, toetab OECD, ILO ja ÜRO vastavaid juhiseid ja algatusi (nt ÜRO ülemaailmne kokkulepe vastutustundliku ettevõtluse arendamiseks Global Compact , äritegevus ja inimõigused) ning soodustab rahvusvaheliste hoolsuskohustuse suuniste kasutuselevõttu ja ühiseid algatusi. Artikkel 26.10 – Muud kaubanduse ja investeeringutega seotud algatused, mis soodustavad kestlikku arengut kohustab kujundama kaubandus- ja investeerimispoliitikat, mis toetab inimväärse töö eesmärke, soodustab keskkonnakaupade ja teenuste (sh kliimakaubad) kaubandust ja investeeringuid ning toetab kaupu ja skeeme, mis parandavad sotsiaalseid tingimusi ja kasutavad keskkonnahoidlikke tavasid (nt õiglase kaubanduse ja ökomärgiste kaudu). Artikkel 26.11 – Teaduslik ja tehniline teave sätestab, et keskkonna- ja tööohutusmeetmete kujundamisel tuleb arvestada kättesaadava teadusliku ja tehnilise teabega ning rahvusvaheliste standarditega, ja lubab teadusliku ebakindluse korral ettevaatusprintsiibil põhinevaid, korrapäraselt läbi vaadatavaid meetmeid.​ Artikkel 26.12 – Läbipaistvus nõuab, et keskkonna ja töötingimusi mõjutavaid kaubandus- või investeerimismeetmeid võetaks kooskõlas läbipaistvuse peatükiga ning et huvitatud isikutele antaks võimalus esitada kavandatavate meetmete kohta arvamusi.​ Artikkel 26.13 – Koostöö kaubanduse ja kestliku arengu valdkonnas kirjeldab laia koostööraamistikku, mis hõlmab töö- ja keskkonnaaspektide käsitlemist rahvusvahelistes foorumites, kliima-, metsandus-, elurikkuse-, jäätme- ja kemikaalipoliitikat, tarneahelate vastutustundlikku juhtimist, ringmajandust ning kestliku kalanduse ja metsanduse edendamist. Artikkel 26.14 – Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee loob kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee, mis jälgib peatüki rakendamist, täidab vaidluste lahendamisega seotud ülesandeid, annab soovitusi ühiskomiteele , koostab iga koosoleku järel avaliku aruande ning arvestab ka teadete ja arvamustega, mida esitab kodanikuühiskond.​ Artikkel 26.15 – Kaubanduse ja kestliku arengu kontaktpunktid sätestab, et lepinguosaline määrab kontaktpunkti, kelle kaudu koordineeritakse ja vahetatakse teavet peatüki rakendamise asjus, ning hoiab lepinguosalise kursis kontaktandmete muudatustega.​ Artikkel 26.16 – Vaidluste lahendamine näeb ette, et selle peatüki tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse üksnes konsultatsioonide ja eksperdikomisjoni menetluste kaudu, mitte üldise vaidluste lahendamise peatüki kohaselt. Artikkel 26.17 – Konsultatsioonid annab lepinguosalisele õiguse taotleda kirjaliku taotlusega konsultatsioone, mis algavad hiljemalt 30 päeva jooksul; võimaldab kaasata ILO või keskkonnaorganisatsioonide teavet ja nõu, kutsuda vajaduse korral kokku kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee ning avalikustada saavutatud lahendused. Artikkel 26.18 – Eksperdikomisjon võimaldab pärast ebaõnnestunud konsultatsioone taotleda sõltumatute ekspertide komisjoni loomist, määratleb ekspertide valiku ja pädevuse, sätestab aruandluskorra (vahe- ja lõpparuanne soovitustega) ning kohustab lepinguosalisi kaaluma sobivaid järelmeetmeid ja teavitama neist riigisiseseid nõuanderühmi. Artikkel 26.19 – Läbivaatamine nõuab peatüki rakendamise ametlikku läbivaatamist 12 kuu jooksul pärast partnerlus lepingu jõustumist, sh kaubanduse ja kestliku arengu institutsioonide ja vaidluste lahendamise tõhususe hindamist, võimalike jõustamismehhanismide tugevdamist ning kaalumist, kas ja kuidas lisada Pariisi kliimakokkulepe lepingu oluliseks elemendiks. 27. peatükk – „Läbipaistvus“ kehtestab üldised läbipaistvus-, avaldamis-, teavitamis- ja edasikaebamisnõuded, mille eesmärk on, et partnerlus lepingu rakendamisega seotud regulatsioonid oleksid selged, avalikud, ettenähtavad ja vaidlustatavad nii lepinguosalise kui ka ettevõtjate jaoks. Peatükis on 6 artiklit (artiklid 27.1–27.6). Artikkel 27.1 – Mõisted määratleb peatükis kasutatavad põhikontseptsioonid nagu „ üldkohaldatavad meetmed“, „huvitatud isik“ ja „haldustoiming“, millele läbipaistvusnormid toetuvad. Artikkel 27.2 – Eesmärk sätestab eesmärgi luua ja tugevdada läbipaistev regulatiivne keskkond. Artikkel 27.3 – Avaldamine kohustab üldkohaldatavad meetmed kiiresti ametlikult (sh elektrooniliselt) avaldama, lisama eesmärgi ja põhjenduse ning jätma piisava aja, et ettevõtjad ja teised huvitatud isikud saaksid nendega tutvuda enne jõustumist. Artikkel 27.4 – Teabe esitamine nõuab, et lepinguosaline annaks teise lepinguosalise taotlusel viivitamata infot olemasolevate või kavandatavate üldkohaldatavate meetmete kohta, mis mõjutavad oluliselt partnerlus lepingu toimimist, sõltumata sellest, kas need on partnerlus lepinguga kooskõlas. Artikkel 27.5 – Üldkohaldatavate meetmete haldamine paneb kohustuse rakendada üldkohaldatavaid meetmeid objektiivselt, erapooletult ja järjepidevalt ning tagada konkreetses haldusmenetluses isiku teavitamine, ärakuulamine ja menetluse vastavus riigisisesele õigusele. Artikkel 27.6 – Läbivaatamine ja edasikaebamine kohustab säilitama sõltumatud kohtud või muud organid, kelle kaudu saab haldustoiminguid kiiresti ja erapooletult läbi vaadata ja vajadusel parandada ning kelle otsused põhinevad menetluses esitatud tõenditel. 28. peatükk – „Hea reguleerimistava“ seab raamid sellele, kuidas EL ja Mehhiko kavandavad, hindavad, konsulteerivad ja vaatavad üle uusi regulatiivseid meetmeid, et tagada parem õigusloome, vältida tarbetut regulatiivset koormust ja toetada kaubandust ja investeeringuid, säilitades samal ajal regulatiivse autonoomia. Peatükis on 13 artiklit (artiklid 28.1–28.13). Artikkel 28.1 – Mõisted defineerib „reguleeriva asutuse“ (ELis k omisjon, Mehhikos föderaalne avalik teenistus) ja „reguleerivad meetmed“ (ELi määrused, direktiivid, delegeeritud ja rakendusaktid; Mehhiko seadused ja üldkohaldatavad haldusaktid). Artikkel 28.2 – Üldpõhimõtted rõhutab hea reguleerimistava tähtsust sisepoliitiliste eesmärkide saavutamisel ja kaubanduse/investeeringute hõlbustamisel, kuid kinnitab, et lepinguosalised säilitavad õiguse ise valida oma regulatiivse lähenemisviisi. Artikkel 28.3 – Kohaldamisala piiritleb peatüki kohaldamise partnerlus lepingu kaubandus- ja investeerimisosa reguleerivate meetmetega ning välistab ELi liikmesriikide reguleerivad asutused. Artikkel 28.4 – Sisekonsultatsioonid ja õigusnormide väljatöötamise koordineerimine nõuab, et lepinguosalised loovad või säilitavad sisemised koordineerimis- ja läbivaatamismehhanismid, mis väldivad nõuete dubleerimist ja vastuolusid, arvestavad mõjusid (sh VKEdele ) ning võtavad arvesse rahvusvahelisi arenguid. Artikkel 28.5 – Reguleerimisprotsesside ja -mehhanismide läbipaistvus kohustab kirjeldama ja avalikustama protsessid ja mehhanismid, mille abil reguleerivad asutused meetmeid ette valmistavad, hindavad ja üle vaatavad, sh avalikkuse osalemise võimalused. Artikkel 28.6 – Varane teavitamine kavandatavatest reguleerivatest meetmetest nõuab, et vähemalt kord aastas avaldataks nimekiri olulistest kavandatavatest meetmetest koos lühikese kirjelduse ja eeldatavate ajakavadega. Artikkel 28.7 – Avalikud konsultatsioonid sätestab, et oluliste meetmete eelnõud või konsultatsioonidokumendid avaldatakse, antakse kõigile isikutele võimalus märkusi esitada ning tehakse kättesaadavaks saadud seisukohad ja konsultatsioonide kokkuvõtted, arvestades konfidentsiaalsust ja isikuandmete kaitset. Artikkel 28.8 – Regulatiivse mõju hindamine soodustab mõjuhinnangute tegemist oluliste meetmete puhul, võttes arvesse regulatsiooni vajalikkust, alternatiive, kulusid-kasu ja mõjusid (sh VKEdele ja kaubandusele) ning nõuab tulemuste avaldamist lõpparuandena. Artikkel 28.9 – Tagasiulatuv hindamine näeb ette regulatiivsete meetmete perioodilise läbivaatamise, et kontrollida eesmärkide saavutamist ja vähendada tarbetut koormust, ning nõuab hindamisplaanide ja -tulemuste avalikustamist. Artikkel 28.10 – Reguleerivate meetmete register kohustab tagama, et kehtivad reguleerivad meetmed oleksid koondatud ühele vabalt ligipääsetavale ja korrapäraselt ajakohastatavale veebilehele otsitaval kujul. Artikkel 28.11 – Kontaktpunkt määrab lepinguosalistele konkreetse kontaktpunkti (Mehhikos majandusministeeriumi vastav peadirektoraat, ELis kaubanduse peadirektoraat) koordineerimise ja teabevahetuse hõlbustamiseks. Artikkel 28.12 – Koostöö ja teabevahetus näeb ette koostöö regulatiivsete asutuste vahel, sh vastastikuse abi, ning varase teabevahetuse hea reguleerimistava reeglite ja rakendusmeetmete kohta. Artikkel 28.13 – Vaidluste lahendamine sätestab, et peatüki sätteid ei saa vaidlustada partnerlus lepingu üldise vaidluste lahendamise mehhanismi (31. peatükk) kaudu, st need on koostööpõhised, mitte sanktsioonipõhised kohustused. 29. peatükk – „Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjad“ käsitleb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ( VKEde ) ligipääsu partnerlus lepingu võimalustele, tagades neile lihtsa info, kontaktpunktid ja koostöömehhanismid, kuid ilma siduva vaidluste lahendamise mehhanismita. Peatükis on 4 artiklit (artiklid 29.1–29.4). Artikkel 29.1 – Eesmärk rõhutab, et lepinguosalised peavad oluliseks koostöö tugevdamist VKEdele tähtsates küsimustes nii käesoleva peatüki kui ka partnerlus lepingu muude VKEdele kasulike sätete kaudu.​ Artikkel 29.2 – Teabe jagamine nõuab, et lepinguosalised looksid või säilitaksid avaliku VKE de infoportaali partnerlus lepingu teksti ja kokkuvõttega ning VKEdele suunatud selgitavate materjalidega, lingiksid sinna teise lepinguosalise vastavad saidid ja asjakohased riiklikud portaalid (toll, IO õigus, tehnilised normid, SPS, riigihanked, ettevõtte asutamine jne) ning lisaksid ligipääsu tariifiandmebaasile, mis võimaldab tootekoodi järgi otsida tollimakse, päritolureegleid ja muid turulepääsutingimusi .​ Artikkel 29.3 – VKEde kontaktpunktid kohustab lepinguosalist määrama VKE de kontaktpunkti, kes jälgib, et partnerlus lepingu rakendamisel arvestatakse VKEde vajadusi, hoiab VKE portaalid ajakohased, vahetab infot, tõstab VKE küsimusi partnerlus lepingu allkomiteedes , pakub lahendusi VKEde võimekuse suurendamiseks ning annab oma tegevusest aru ühiskomiteele .​ Artikkel 29.4 – Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine sätestab, et 29. peatüki sätteid ei saa vaidlustada partnerlus lepingu üldise vaidluste lahendamise peatüki alusel, mistõttu tegemist on koostöö- ja „pehmete“ kohustustega. 30. peatükk – „Toorained“ reguleerib tooraineid (laialt määratletud tööstuslikud sisendid) ja püüab ühendada toorainete vaba kaubanduse põhimõtted lepinguosalise õigusega tagada varustuskindlus, kaitsta keskkonda ja ühiskonda ning edendada vastutustundlikku kasutust. Peatükis on 6 artiklit (artiklid 30.1–30.6). Artikkel 30.1 – Mõisted määratleb peatükis kasutatavad põhimõisted: „luba“ (litsents/kon tse s sioon konkreetse majandustegevuse õiguseks), „üksus“ (isik/ettevõte) ja „toorained“ (HS põhine loetelu tööstuslikest sisenditest, sh mineraalid, kemikaalid, metallid, looduslik kautšuk), välistades mh uraani ja radioaktiivsed ained.​ Artikkel 30.2 – Põhimõtted kinnitab lepinguosalise suveräänset õigust otsustada, kus ja kas tooraineid uurida/toota, ning säilitab õiguse võtta meetmeid toorainetarnete kindlustamiseks ja õiguspäraste avaliku korra eesmärkide (keskkond, rahvatervis, tarbijakaitse, julgeolek) saavutamiseks.​ Artikkel 30.3 – Ekspordi ja impordi monopoliseerimine keelab toorainete impordi- või ekspordimonopolide kehtestamise või säilitamise lepinguosaliste vahelises kaubanduses, st ainuõiguse anda ühele üksusele õigus importida/eksportida teise lepinguosalisega .​ Artikkel 30.4 – Ekspordihinna määramine keelab kehtestada ekspordiks teisele lepinguosalisele kõrgemat toorainehinda kui sama kauba siseturuhind, vältides nii varjatud ekspordimakse või diskrimineerivat hinnastamist.​ Artikkel 30.5 – Omamaise hinna määramine lubab reguleerida siseriiklikke toorainehindu ainult selgelt määratletud avaliku teenuse osutamise kohustuse kaudu, mis peab olema läbipaistev, proportsionaalne, ajutine ning mille hinna arvutusmetoodika tuleb enne jõustumist avaldada.​ Artikkel 30.6 – Koostöö toorainete valdkonnas näeb ette koostöö kaubandust ja investeeringuid moonutavate kolmandate riikide meetmete vastases tegevuses, seisukohtade kooskõlastamise rahvusvahelistel foorumitel, turuandmete vahetuse, ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja hoolsuskohustuse standardite edendamise ning ressursitõhususe, innovatsiooni, ringmajanduse ja parimate tavade arendamise. 31. peatükk – „Vaidluste lahendamine“ sätestab lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamise tervikliku süsteemi kaubandus- ja investeerimissätete jaoks. See sisaldab konsultatsioone, vahekohtu menetlust, ajutisi vastumeetmeid ja vahendusmehhanismi, tagades, et riik–riik vaidlused lahendatakse struktureeritud ja ajaliselt piiritletud korras. Peatükk toimib kogu kaubandus- ja investeerimisosa „turvavõrguna“, sest annab riik riik tasandil selge mehhanismi, kuidas partnerlus lepingu rikkumise kahtlused lahendada ja vajaduse korral nõuda vastavusmeetmeid või rakendada ajutisi vastumeetmeid. See tagab, et kõik teised peatükid (tariifid, investeeringute kaitse, intellektuaalomad, VKEd , toorained jne) ei jää pelgalt poliitilisteks lubadusteks, vaid nende täitmist on võimalik vaidlustada ja jõustada vahekohtu kaudu, soodustades samal ajal sõbralikke lahendusi konsultatsioonide ja vahendusmehhanismi kaudu Peatükis koosneb 5 jaost ja selles on 38 artiklit (artiklid 31.1–31.38) ja kaks lisa (31 A töökord, 31 B tegevusjuhend), mis sätestavad detailsed menetlusreegleid ja vahekohtunike ning vahendajate käitumisjuhised. A jagu – „Eesmärk ja kohaldamisala“. Artikkel 31.1 – Eesmärk seab eesmärgiks luua tulemuslik mehhanism partnerlus lepingu III osa tõlgendamisest ja kohaldamisest tulenevate vaidluste ennetamiseks ja lahendamiseks, otsides võimalusel lepinguosalisi rahuldavat lahendust. Artikkel 31.2 – Kohaldamisala täpsustab, et süsteemi kohaldatakse lepinguosaliste vaidlustele „hõlmatud sätete“ üle, kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise meede on nende sätetega vastuolus. Artikkel 31.3 – Mõisted viitab 31 A ja 31 B lisas sisalduvatele definitsioonidele, mis kehtivad kogu peatükis. Artikkel 31.4 – Vaidluste lahendamise organi valik sätestab, et kui sama meede on vaidlustatav nii selle partnerlus lepingu kui ka muu lepingu (nt WTO) alusel, peab kaebaja valima foorumi, ja kui üks kord on menetlus ühes foorumis algatatud, ei tohi sama meetme suhtes paralleelset menetlust muus organis alustada (v.a kui esimene foorum ei saa otsust teha). B jagu – „Konsultatsioonid“. Artikkel 31.5 – Konsultatsioonid nõuab heas usus konsultatsioone vaidluse lahendamiseks; sätestab taotluse vormi, vastamis- ja kohtumis tähtajad – reeglina 30 päeva või kiireloomulistel juhtudel 15 päeva ning konfidentsiaalsusnõuded ja võimaldab asjassepuutuvate ametnike kaasamist. C jagu – „Vahekohtumenetlus“. Artikkel 31.6 – Vahekohtu moodustamine lubab konsultatsioonide ebaõnnestumisel taotleda vahekohtu moodustamist, nähes ette, et taotluses tuleb kirjeldada vaidlusalust meedet ja õiguslikku alust. Artikkel 31.7 – Vahekohtu koosseis sätestab, et vahekohus koosneb kolmest liikmest ning määrab detailse protseduuri, kuidas menetlusosalised liikmed nimetavad ja kuidas neutraalne ametisse nimetav asutus vajaduse korral loosi teel liikmed ja esimehe määrab. Artikkel 31.8 – Vahekohtu liikmete nimekirjad kohustab ühiskomiteed looma vähemalt 15 eksperdist koosneva põhiloendi (ELi loend, Mehhiko loend ja esimeeste loend) ning lubab sektoripõhiseid lisanimekirju. Artikkel 31.9 – Vahekohtu liikmetele esitatavad nõuded nõuab, et vahekohtunikud oleksid erapooletud, õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alal pädevad, tegutseksid individuaalselt ega võtaks juhiseid valitsustelt, ning esimehel peab olema kogemus vaidluste lahendamise juhtimisel. Artikkel 31.10 – Vahekohtu ülesanded paneb vahekohtule kohustuse objektiivselt hinnata faktilist ja õiguslikku olukorda, põhjendada järeldusi ning esitada soovitusi, kui menetlusosalised seda ühiselt taotlevad. Artikkel 31.11 – Pädevus määratleb vaikimisi vahekohtu mandaadi: hinnata kahjuliku meetme vastavust partnerlus lepingu III osale ja raporteerida järeldused ning vajadusel soovitused, kui menetlusosalised ei lepi viie päeva jooksul kokku teises mandaadis. Artikkel 31.12 – Otsus kiireloomulisuse kohta lubab vahekohtul lühendada tähtaegu poole võrra kiireloomulistes küsimustes (nt kiiresti riknevad kaubad), kui menetlusosaline seda taotleb. Artikkel 31.13 – Vahearuanne sätestab, et vahekohus esitab 90 päeva jooksul vahearuande (äärmisel juhul 120 päeva jooksul), mille suhtes menetlusosalised võivad esitada läbivaatamistaotluse. Artikkel 31.14 – Lõpparuanne nõuab lõpparuannet 120 päeva jooksul vahekohtu moodustamisest (äärmisel juhul 150 päeva), võttes arvesse vahearuande kohta esitatud märkusi; lõpparuanne on lõplik ja siduv. Artikkel 31.15 – Täitmismeetmed kohustab kaebuse adressaati viivitamata võtma kõik vajalikud meetmed, et viia end hõlmatud sätetega vastavusse, ning teatama 30 päeva jooksul, mida on tehtud või plaanitakse teha. Artikkel 31.16 – Täitmise mõistlik tähtaeg lubab, kui kohene vastavus pole võimalik, kokku leppida kuni 15 kuulises mõistlikus tähtajas (vajadusel vahekohtu määratavas) ning nõuab aruannet edusammudest. Artikkel 31.17 – Täitmise kontroll võimaldab vahekohtul 60 päeva jooksul hinnata, kas võetud meetmed täidavad lõpparuande nõudeid ja on partnerlus lepingu sätetega kooskõlas. Artikkel 31.18 – Ajutised õiguskaitsevahendid sätestab ajutise kompensatsiooni ja kohustuste peatamise ( retorsioon ) mehhanismi, kui vastavust ei saavutata või meetmeid ei teatata, ning nõuab, et peatamise ulatus oleks proportsionaalne rikkumisega. Artikkel 31.19 – Ajutiste õiguskaitsevahendite kasutamise järel võetud täitmismeetmete kontroll reguleerib, kuidas ja millal peatamine või kompenseerimine lõpetatakse ning kuidas vahekohus vajaduse korral hindab uusi vastavusmeetmeid. Artikkel 31.20 – Vahekohtu liikmete asendamine kirjeldab, kuidas asendada menetluse käigus vahekohtunik, kes taandub või ei saa jätkata, ning pikendada tähtaegu vastavalt. Artikkel 31.21 – Töökord sätestab, et vahekohtumenetlusi reguleeritakse käesoleva peatüki ja 30-A lisas esitatud töökorraga, seejuures nähakse ette vähemalt ühe avaliku istungi korraldamine, kirjalikud esildised, konfidentsiaalsus ja võimalus avalikustada esildiste mittekonfidentsiaalne versioon. Artikkel 31.22 – Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine lubab lepinguosaliste ühisel taotlusel menetluse kuni 12 kuuks peatada ning sätestab tingimused, millal vahekohtu pädevus aegub. Artikkel 31.23 – Teabe saamine annab vahekohtule õiguse nõuda infot lepinguosaliselt ja muudest allikatest (sh ekspertidelt) ning võtta vastu amicus curiae esildisi, tehes saadud info lepinguosalistele kättesaadavaks. Artikkel 31.24 – Tõlgendamisreeglid nõuab, et vahekohus tõlgendaks partnerlus lepingut kooskõlas rahvusvahelise avaliku õiguse tavaeeskirjadega (Viini konventsioon) ja võtaks arvesse WTO vaekogude ja apellatsioonikogu pretsedente. Artikkel 31.25 – Vahekohtu aruanded ja otsused sätestab, et vahekohtu arutelud on konfidentsiaalsed, otsused tehakse võimalusel konsensusega (muidu häälteenamusega), individuaalseid arvamusi ei avalikustata ning otsused ei tekita füüsilistele ja juriidilistele isikutele otseseid õigusi ega kohustusi. D jagu – „Vahendusmehhanism“. Artikkel 31.26 – Eesmärk loob eraldi vahendusmehhanismi kiireks, paindlikuks ja mittekohustuslikuks probleemide lahendamiseks vahendaja abiga. Artikkel 31.27 – Vahendusmenetluse algatamine lubab igal ajal taotleda vahendust meetme suhtes, mis kahjustab kaubandust või investeeringuid, ilma eelnevate konsultatsioonideta; lepinguosaline võib taotluse vastu võtta või tagasi lükata. Artikkel 31.28 – Vahendaja valimine reguleerib vahendaja määramist lepinguosaliste kokkuleppel või ametisse nimetava asutuse loosi kaudu esimeeste nimekirjast; vahendaja peab olema sõltumatu ja järgima tegevusjuhendit. Artikkel 31.29 – Vahendusmenetluse eeskirjad kirjeldab vahenduse praktilist kulgu - kirjalikud seisukohad, kohtumised, ekspertide kaasamine, vahendaja lahendusettepanekud ja rõhutab, et vahendaja ei otsusta partnerlus lepingu rikkumise küsimust. Artikkel 31.30 – Konfidentsiaalsus teeb vahendusmenetluse sisu konfidentsiaalseks, v.a kui lepinguosalised otsustavad kokkuleppe avalikustada (ilma konfidentsiaalset infot avaldamata). Artikkel 31.31 – Seos vaidluste lahendamise menetlustega sätestab, et vahendus ei piira lepinguosaliste õigust kasutada vahekohtu- või muid vaidluste lahendamise mehhanisme, kuid vahenduses esitatud seisukohti ega vahendaja ettepanekuid ei tohi teistes menetlustes tõendina kasutada. E jagu – „ Ühissätted “. Artikkel 31.32 – Teabenõue võimaldab enne konsultatsioonide või vahenduse algatamist küsida teavet meetme kohta, mis kahjustab kaubandust või investeeringuid, ning nõuab vastust 20 päeva jooksul. Artikkel 31.33 – Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus rõhutab, et lepinguosalised võivad igal ajal sõlmida vastastikku rahuldava kokkuleppe ning peavad võtma vajalikud riigisisesed meetmed selle rakendamiseks kokkulepitud ajaks. Artikkel 31.34 – Tähtajad täpsustab, et tähtajad arvestatakse kalendripäevades, neid saab vastastikusel kokkuleppel muuta ning vahekohus võib teha ettepaneku tähtaegade kohandamiseks. Artikkel 31.35 – Kulud näeb ette, et iga lepinguosaline katab ise oma kulud, vahekohtu ja vahendaja tasud ja korralduslikud kulud jagatakse võrdselt. Artikkel 31.36 – Vaidluste lahendamise menetluse haldamine kohustab lepinguosalisi määrama vastutava ameti vaidluste lahendamise juhtimiseks ja võimaldab teatud haldusülesandeid delegeerida välisele asutusele. Artikkel 31.37 – Üksikisiku õigused sätestab, et partnerlus leping ei anna üksikisikutele ega ettevõtjatele õigust esitada riigisisestes kohtutes nõuet teise lepinguosalise vastu partnerlus lepingu rikkumise alusel. Artikkel 31.38 – Lisade muutmine lubab ühiskomiteel muuta 31 A ja 31 B lisasid, mis käsitlevad töökorda ja vahekohtunike, vahendajate tegevusjuhendit. 31 A lisa – „Töökord“ täpsustab artiklites 31.6–31.25 kirjeldatud menetlust, et see oleks praktiliselt toimiv, ajaliselt piiritletud ja lepinguosalise jaoks etteaimatav. Lisa sätestab üksikasjalikud menetlusreeglid riik riik tüüpi vaidluste lahendamiseks, sh kuidas vahekohus töötab, millised on kirjalike seisukohtade esitamise tähtajad, istungite korraldus (sh avalikkus ja konfidentsiaalsus), tõendite esitamine, amicus curiae seisukohtade vastuvõtmine ning tehnilised detailid aruannete koostamiseks ja edastamiseks. See lisa.​ 31 B lisa – „Tegevusjuhend“ on seotud artiklitega 31.8–31.10 (nimekirjad, kvalifikatsioon, sõltumatus) ja 31.28 (vahendaja määramine) ning tagab, et vaidluste lahendajad tegutsevad kõrgete professionaalsete standardite järgi ja lepinguosalistel oleks nende erapooletuses usaldus. Lisa kehtestab eetikareeglid vahekohtunike ja vahendajate jaoks: sõltumatuse ja erapooletuse nõuded, huvide konfliktide vältimine, kohustus avaldada kõik võimalikud huvide konfliktid, konfidentsiaalsuskohustus ning piirangud paralleelsete rollide või tasustatud töö osas, mis võiks mõjutada nende otsustusvabadust. 32. peatükk – „Erandid“ koondab üldised erandid, mis võimaldavad lepinguosalistel kaitsta avalikke huve, sh keskkonda, tervist, maksusüsteemi, konfidentsiaalset infot, WTO erakorralised otsused) isegi siis, kui see muidu piiraks partnerlus lepingu kaubandus- ja investeerimiskohustusi. Peatükk on poliitiliselt oluline, kuna annab selgelt mõista, et partnerlus lepinguga kaasnevad kaubandus- ja investeerimiskohustused ei piira lepinguosaliste õigust võtta vajalikke meetmeid keskkonna, rahvatervise, tarbijate ja avaliku julgeoleku kaitseks ning tagada õiglane maksusüsteem. See annab lepinguosaliste valitsustele kindlustunde, et rohepööret, tervisepoliitikat või maksupettuse vastast võitlust ei saa vaidlustada kui partnerlus lepingu rikkumist, kui meetmed mahuvad GATT/ GATSi erandite raamidesse. Samal ajal vältides erandite kuritarvitamist, sest meetmed ei tohi olla meelevaldne diskrimineerimine ega varjatud kaubandustõke ning maksulepingud säilitavad oma ülimuslikkuse. Peatükis on 4 artiklit (artiklid 32.1–32.4). Artikkel 32.1 – Ülderandid inkorporeerib GATT 1994 XX artikli ja GATSi XIV artikli osad lepingusse ja laiendab need kaupade-, teenuste-, investeeringute-, energia-, toorainete, tehniliste kaubandustõkete – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete-, riigiettevõtete jm peatükkidele, selgitades, et nende alusel lubatud meetmed hõlmavad ka keskkonnakaitseks ja inimeste, loomade ning taimede elu ja tervise kaitseks vajalikke meetmeid, ning nõudes teavitust ja konsultatsioone erakorraliste meetmete (GATT XX i ja j) puhul. Artikkel 32.2 – Maksustamine sätestab, et topeltmaksustamise vältimise lepingud (maksulepingud) on partnerlus lepingu suhtes ülimuslikud vastuolu korral, välistab MFN kohustuse kohaldamise maksusoodustustele ning lubab otseste maksude õiglase ja tõhusa kogumise ja maksupettuse vältimiseks vajalikke meetmeid, sh investori riigi vaidlustes eraldi lepinguosaliste maksuasjatundjate konsultatsioonimehhanismi maksumeetmete vaidlustamisel. Artikkel 32.3 – Teabe avalikustamine tagab, et ükski säte ei sunni avaldama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine kahjustaks õiguskaitset või avalikke huve või ärihuve, ning nõuab, et lepinguosalisele edastatud konfidentsiaalne info jääks ka partnerlus lepingu raames konfidentsiaalseks, kui saatja ei luba teisiti.​ Artikkel 32.4 – WTO peatamisotsused sätestab, et kui lepinguõigus dubleerib WTO õigust, loetakse WTO organi poolt WTO lepingu IX artikli alusel lubatud kohustuste peatamisele vastav meede automaatselt kooskõlas olevaks ka partnerlus lepingu vastavate sätetega. IV osa – Institutsioonilised ja lõppsätted koosneb kahest peatükist. 1. peatükk – „Institutsiooniline raamistik“ loob partnerlus lepingu poliitilise juhtimise, tehnilise rakendamise ning parlamendi ja kodanikuühiskonna süsteemse kaasamise jaoks vajalikud institutsioonid. Peatükis on 8 artiklit (artiklid 1.1–1.8). Artikkel 1.1 – Tippkohtumine sätestab, et lepinguosaliste kõrgeima tasandi poliitiline ja valdkondlik dialoog toimub tippkohtumistel vähemalt kord kahe aasta jooksul; tippkohtumised annavad strateegilised suunised ja on foorum kõigi kahepoolsete ja rahvusvaheliste küsimuste arutamiseks. Artikkel 1.2 – Ühisnõukogu loob ministrite tasandil ühisnõukogu, mis jälgib partnerlus lepingu eesmärkide täitmist, toimimist ja rakendamist, võib käsitleda kõiki partnerlus lepingu raames kerkivaid teemasid, võtta siduvaid otsuseid ja soovitusi (sh teatud juhtudel partnerlus lepingut muuta) ning delegeerida pädevusi ja otsustusõigust ühiskomiteele .​ Artikkel 1.3 – Ühiskomitee loob kõrgete ametnike tasandil ühiskomitee , mis tagab partnerlus lepingu igapäevase üldise rakendamise, valmistab ette ühisnõukogu tööd, koguneb eri koosseisudes (sh eraldi kaubanduskoosseisus) ning võib volituse korral võtta siduvaid otsuseid ja soovitusi. Artikkel 1.4 – Allkomiteed ja muud organid annab ühiskomiteele volituse luua temaatilisi allkomiteesid ja muid organeid, määrata neile ülesanded ja töökorra; artiklis on eraldi ette nähtud arengu- ja rahvusvahelise koostöö allkomitee ning kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee, samal ajal kui III osa allkomiteesid reguleerib täiendavalt kaubandusosa enda artikkel 1.10.​ Artikkel 1.5 – Parlamentaarne ühiskomitee seab sisse Euroopa Parlamendi ja Mehhiko Kongressi liikmetest koosneva parlamentaarse ühiskomitee , mis toimib poliitilise dialoogi ja järelevalve foorumina, kohtudes kordamööda Brüsselis ja Mehhikos, saades infot ühisnõukogu/ ühiskomitee otsuste kohta ning andes neile soovitusi. Artikkel 1.6 – Suhted kodanikuühiskonnaga kinnitab, et lepinguosalised konsulteerivad partnerlus lepingu seisukohast olulistes küsimustes kodanikuühiskonnaga, mh läbi sisenõuanderühmade ja kodanikuühiskonna foorumi. Artikkel 1.7 – Sisenõuanderühmad kohustab lepinguosalist looma ühe või mitu sisenõuanderühma , kuhu kaasatakse tasakaalustatult sõltumatud majandus-, sotsiaal-, kestliku arengu, inimõiguste ja keskkonna organisatsioonid; need rühmad nõustavad valitsusi partnerlus lepingu teemadel, kohtuvad vähemalt kord aastas ning nende koosseis ja kontaktid avalikustatakse.​ Artikkel 1.8 – Kodanikuühiskonna foorum näeb ette avaliku kodanikuühiskonna foorumi, mis toimub koos ühiskomitee (sh kaubanduskoosseisu) kohtumistega, on avatud lepinguosaliste sõltumatutele organisatsioonidele ning kus partnerlus lepingu rakendamise eest vastutavad esindajad saavad selgitada partnerlus lepingu toimimist ja pidada kodanikuühiskonnaga dialoogi. 2. peatükk – „Lõppsätted“ tagab sujuva ülemineku kehtivalt üldlepingult partnerluslepingule , säilitades järjepidevuse vaidluste, kaitsemeetmete ja üleminekuperioodide osas ning vältides õiguslikku „tühimikku“ partnerluses. Peatükk sätestab lepinguosalistele kehtivad selged reeglid partnerlus lepingu jõustumise, muutmise, ajutise kohaldamise selle osalise või täieliku peatamise kohta, EL-i laienemisel uute ELi liikmesriikide partnerlus lepingu pooleks saamise kohta. See koosneb 13 artiklist (artiklid 2.1-2.13). Artikkel 2.1 – Lepinguosaliste määratlus täpsustab, et lepinguosaline on kas „ELi pool“ (EL, liikmesriigid või mõlemad vastavalt omavahelisele pädevusteljaotusele) või Mehhiko; „lepinguosalised“ tähendab ELi poolt ja Mehhikot koos. Artikkel 2.2 – Territoriaalne kohaldamisala selgitab, et ELi puhul kohaldatakse partnerlus lepingut samade territooriumide suhtes, mille suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingut. Erisätetega täpsustatakse partnerlus lepingu kohaldamist III osa erinevatele peatükkidele. Artikkel 2.3 – Kohustuste täitmine paneb lepinguosalisele üldise kohustuse võtta kõik vajalikud meetmed partnerlus lepingu täitmiseks, kirjeldab, millal kasutatakse III osa vaidluste lahendamise mehhanisme, millal võib oluliste sätete rikkumise korral peatada partnerlus lepingu (osaliselt või täielikult), ning sätestab, et „asjakohased meetmed“ peavad olema rahvusvahelise õigusega kooskõlas, proportsionaalsed ja viimane abinõu. Artikkel 2.4 – Muutmine lubab partnerlus lepingut muuta lepinguosaliste kirjaliku kokkuleppega pärast riigisiseste menetluste lõpetamist ning teatud juhtudel anda ühisnõukogule / ühiskomiteele volituse muuta partnerlus lepingu sätteid või lisasid otsusega. Artikkel 2.5 – Jõustumine ja ajutine kohaldamine reguleerib partnerlus lepingu allkirjastamist, ratifitseerimist ja jõustumist ning võimaldab partnerlus lepingu täielikku või osalist ajutist kohaldamist enne jõustumist; sätestab, kuidas ajutine kohaldamine algab ja kuidas seda saab lõpetada. Artikli kohaselt jõustub partnerlus leping teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui mõlemad lepinguosalised on üksteisele teatanud, et vajalikud riigisisesed menetlused on lõpule viidud. Enne partnerlus lepingu ametlikku jõustumist võivad lepinguosalised partnerlus lepingut täielikult või osaliselt ajutiselt kohaldada alates teise kuu esimesest päevast pärast vastavate sisemenetluste lõpetamisest teatamist. Ajutise kohaldamise ajal jääb üldleping kehtima nendes osades, mida partnerlus leping ajutiselt ei kata. Menetlusosaline võib kirjalikult teatada ajutise kohaldamise lõpetamisest ning see lõpetamine jõustub teise kuu esimesel päeval pärast teate tegemist. Kõik jõustumist ja ajutist kohaldamist puudutavad ametlikud teated saadetakse EL i puhul EL Nõukogu peasekretariaadile ja Mehhiko puhul Mehhiko välisministeeriumile, kes on partnerlus lepingu hoiulevõtjad . Artikkel 2.6 – Seos muude lepingutega sätestab, et partnerlus lepingu jõustumisel muutvad üldleping ja varasem kaubanduse vaheleping kehtetuks ning need asendatakse partnerlus lepinguga. Säte tagab õigusliku järjepidevuse (viited, üleminekusätted, pooleli olevad vaidlused, kehtivad kaitsemeetmed, üleminekuperioodid) ning sätestab, et muud kahe- ja sektoripõhised lepped on partnerlus lepingu lahutamatu osa ja alluvad samale institutsionaalsele raamistikule.​ Artikkel 2.7 – Lisad, protokollid ja ühisdeklaratsioonid ütleb, et kõik lisad, protokollid, märkused ja ühisdeklaratsioonid on partnerlus lepingu lahutamatu osa ning seob numbriga märgitud lisad konkreetsete III osa peatükkidega (nt 10. – 19. peatüki rooma numbritega lisad). Artikkel 2.8 – Julgeolekuerand kinnitab, et partnerlus leping ei kohusta avaldama menetlusosalise julgeoleku seisukohast tundlikku infot ega keela meetmeid, mida peetakse vajalikuks oluliste julgeolekuhuvide kaitseks (relvad, kaitsetööstus, tuumamaterjalid, sõda ja kriisid), ega takista ÜRO põhikirjast tulenevate rahu- ja julgeolekukohustuste täitmist. Artikkel 2.9 – Uute liikmesriikide ühinemine ELiga reguleerib, kuidas käsitletakse kolmandate riikide ELiga ühinemist: EL peab Mehhikot informeerima ja tema muresid arvesse võtma, uus liikmesriik ühineb partnerlus lepinguga ühisnõukogu otsusega, ning kaubanduskoosseisus ühiskomitee valmistab ette partnerlus lepingu III osa tehnilised kohandused ja üleminekumeetmed. Artikkel 2.10 – Uute riikide ühinemine lepinguga võimaldab ka teistel riikidel tulevikus partnerlus lepinguga ühineda vastastikku kokkulepitud tingimustel ja pärast vajalikke menetlusi. Artikkel 2.11 – Üksikisiku õigused sätestab, et partnerlus leping ei loo isikutele vahetuid subjektiivseid õigusi ega kohustusi, millele saaks otse riigisiseses kohtus tugineda, ning ei piira Mehhiko riigisisese õiguse kohaldamist. Artikkel 2.12 – Autentsed tekstid kinnitab, et partnerlus leping on võrdselt autentne kõigis ELi ametlikes keeltes (sh eesti keeles) ja hispaania keeles. Artikkel 2.13 – Lepingu kestus ja lõpetamine määrab, et partnerlus leping on tähtajatu, kuid lepinguosaline võib selle lõpetada kirjaliku teatega, mis jõustub kuus kuud pärast teate kättesaamist. Partnerlusl epingule on lisatud „Korruptsiooni ennetamise ja korruptsioonivastase võitluse protokoll“, mis seob kaubanduse ja investeeringud ÜRO, OECD ja Rahvusvahelise Rahapesu Vastase Töörühma ( FATF ) korruptsioonivastaste standarditega, muutes need kahepoolses suhtes poliitiliselt ja praktiliselt raskemini eiratavaks. Selged korruptsiooni ennetamise ja tõkestamise reeglid aitavad kujundada õiglasema ja prognoositavama ärikeskkonna lepinguosaliste ettevõtjatele, piirates mitteametlikest „tasudest“ ja soodustuskanalitest tekkivaid varjatud eeliseid ning vähendades seeläbi mitteriiklikke kaubandustõkkeid. Protokoll koosneb kuuest jaost (A–F) ning 23 artiklist (artiklid 1–23). Jagu A – Üldsätted koosneb kolmest artiklist (artiklid 1–3) ja seab protokolli eesmärgiks ennetada ning tõhusamalt tõkestada korruptsiooni rahvusvahelises kaubanduses ja investeeringutes, sest see moonutab konkurentsi, kahjustab head valitsemist ja majandusarengut. Lepinguosalised rõhutavad avaliku ja erasektori korruptsiooni seotust rahapesu ja muu rahvusvahelise kuritegevusega ning vajadust valdkondadeülese ja rahvusvahelise koostöö järele. Protokoll täiendab, kuid ei asenda varasemaid rahvusvahelisi korruptsioonivastaseid leppeid (ÜRO korruptsioonivastane konventsioon, OECD välisametnike altkäemaksu konventsioon, Euroopa Nõukogu ja Ameerika Riikide Organisatsiooni dokumendid) . Jaos B – Korruptsioonivastased meetmed (artiklid 4–7)“ kinnitavad lepinguosalised kohustust käsitada kuriteona nii ametiisikute aktiivset kui passiivset altkäemaksu ning välisriigi ametiisikute altkäemaksu, vastavalt ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni sätetele. Erasektoris nähakse ette altkäemaksu kriminaliseerimine majandus ja äritegevuses ning rõhutatakse, et ametiisikutele makstavad „meelehead“ ei tohi olla maksukuluna mahaarvatavad . Protokoll rõhutab juriidiliste isikute vastutust ja vajadust tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonide järele, kooskõlas G20 ja ÜRO konventsiooni põhimõtetega. Jagu C – Erasektori korruptsiooni ennetamise meetmed“ (artiklid 8–11) soodustab vastutustundlikku ettevõtlust, raamatupidamise ja auditi standardite tugevdamist ning VKEde erivajaduste arvestamist. Ettevõtetelt oodatakse sisekontrolli, käitumisjuhendeid, siseauditeid ja aruandlust korruptsioonivastaste meetmete kohta, eriti börsiettevõtete, pankade ja kindlustusseltside puhul. Rahapesu tõkestamiseks nõutakse „tegelike kasusaajate“ kohta täpse info kogumist ja hoidmist, asutuste hoolsuskohustuse tugevdamist ning registrite kasutamist, et tagada läbipaistvus juriidiliste isikute omandistruktuuris. Jagu D – Avaliku sektori korruptsiooni ennetamise meetmed (artiklid 12–15) rõhutab avaliku sektori ametiisikute käitumisjuhendite, vara deklareerimise, huvide konflikti ennetamise ning rikkumiste korral võetavate distsiplinaarmeetmete olulisust. Avaliku halduse läbipaistvus, sh kaubanduse lihtsustamine, riigihanked ja selge reguleerimine, on oluline korruptsiooniriski vähendamiseks. Protokoll rõhutab ka kodanikuühiskonna ja vabaühenduste rolli korruptsiooni ennetamisel ja avalikkuse teadlikkuse tõstmisel ning soodustab rikkumisest teatajate kaitset ebaõiglase kohtlemise eest. Jagu E – Vaidluste lahendamine (artiklid 16–22) näeb ette eraldi vaidluste lahendamise korra: esmalt konsultatsioonid, seejärel võimalus pöörduda sõltumatu eksperdirühma poole. Eksperdirühma liikmetel peavad olema vastavad õigusalased ja rahvusvaheliste lepingute kogemused ning nad peavad olema sõltumatud. Luuakse kaubandus ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee, mis jälgib protokolli rakendamist, edendab koostööd, uuendab ekspertide nimekirju ning võib teha ettepanekuid protokolli täiustamiseks Jagu F – Institutsiooniline korraldus (artikkel 23) loob püsiva ühise allkomitee, mis koordineerib lepinguosaliste vahelist korruptsioonivastast koostööd kaubanduse ja investeeringute valdkonnas ning jälgib protokolli praktilist rakendamist. Partnerlusl epingule on lisatud „Euroopa Liidu ja Mehhiko poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu raames tehtud ühisdeklaratsioon kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse kohta“. Deklaratsioon seob partnerlus lepingu selgesõnaliselt soolise võrdõiguslikkuse ja naiste majandusliku võimestamise eesmärkidega, lubades rakendada kaubandussätteid viisil, mis toetab naiste ja meeste tegelikku võrdset kohtlemist. Lepinguosalised kinnitavad, et täidavad tõhusalt CEDAWist ja ILO soolist võrdõiguslikkust puudutavatest konventsioonidest tulenevaid kohustusi . Deklaratsioon rõhutab koostööd (sh andmete kogumine soo lõikes ja mõjuanalüüs) ning ühtlustab vaidluste lahendamise partnerlus lepingu kaubanduse ja kestlikkuse peatüki mehhanismidega. 4. Eelnõu terminoloogia Korralduse, seaduse ega partnerlus lepingu eelnõus ei kasutata kehtivates õigusaktides varem kasutamata termineid. Partnerlus epingu eelnõu on tõlkinud ja keeleliselt toimetanud EL nõukogu sekretariaat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Komisjoni õiguseksperdid kinnitavad, et partnerlus lepingu eelnõu vastab ELi õigusele. Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL ) artikli 216 kohaselt võib EL sõlmida rahvusvahelisi lepinguid, mis reguleerivad ELi pädevuses olevaid küsimusi. Partnerlusleping hõlmab valdkondi, mis kuuluvad transpordi (ELTL artikli 91 lõige 1 ja artikli 100 lõige 2), ühise kaubanduspoliitika (ELTL artikli 207 lõike 4 esimene lõik), arengukoostöö (ELTL artikli 209 lõige 2) ning kolmandate riikidega tehtava majandus-, finants- ja tehnilise koostöö (ELTL artikkel 212) kohaldamisalasse. ELTL artikli 218 lõike 5 kohaselt võtab nõukogu vastu otsuse, millega antakse luba partnerlus lepingule alla kirjutada ja vajaduse korral seda enne jõustumist ajutiselt kohaldada. ELTL artikli 218 lõike 6 kohaselt võtab nõukogu vastu otsuse partnerlus lepingu sõlmimise kohta. Seega on EL partnerlus lepingu menetlemisel tegutsenud oma pädevuse piirides. Kuna partnerlus leping reguleerib muuhulgas EL ja liikmesriikide jagatud pädevuses olevaid valdkondi, siis peavad partnerlus lepingule siiski alla kirjutama nii EL kui ka kõik ELi liikmesriigid. 6. Eelnõu mõjud 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Partnerlus epingul on Eestile nii kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt selgelt positiivne mõju : eksport toetab Eestis 169 000 ehk iga 6. töökohta . EL-Mehhiko vahelise kaubanduse liberaliseerimine tagab Eesti ettevõtetele n ende toodete konkurentsivõime kasvu ning seega odavama turulepääsu . See toetab nii ekspordikasvu kui ka uute töökohtade loomist. 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Partnerluslepingul on otsene positiivne mõju Eesti välissuhetele ning kaudne mõju riigi julgeolekule, kuna see aitab tugevdada /kinnistada nii Eesti kahepoolseid suhteid Mehhikoga kui ka tõsta Eesti nähtavust ning kuvandit samameelse koostööpartneri na . Partnerlusleping laiendab Eesti poliitilist ja majanduslikku haaret väljaspool Euro Atlandi ruumi, tugevdades Eesti positsiooni aktiivse ja väärtuspõhise ELi liikmesriigina.​ Laiaulatuslikke geopoliitilisi arenguid silmas pidades on ELi suhete tihendamine selles piirkonnas eriti oluline . USA 4. detsembril 2025 . a avaldatud rahvuslik julgeolekustrateegia seab läänepoolkera esikohale prioriteetse piirkonnana ning rõhutab Mehhiko rolli rände, narkokaubanduse ja autoritaarsete režiimide kasvava mõju ohjeldamisel. Partnerlus lepingu kaudu süvendab EL oma kohalolekut piirkonnas viisil, mis tugevdab pikaajalist ühistel väärtustel ja põhimõtetel põhinevat koostööd, sh reeglitel põhinevat maailmakorda . Partnerlusl eping tihendab lepinguosaliste poliitilist dialoogi demokraatia, inimõiguste, õigusriigi ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku teemadel, sh terrorismivastane võitlus, massihävitusrelvade leviku tõkestamine, väike- ja kergrelvade kontroll ning koostöö rahvusvahelise kriminaalkohtu toetamisel (II osa, 1. peatükk; I osa, artikkel 2). See on Eestile oluline, kuna tugevdab üleilmset väärtuspõhist julgeolekukeskkonda, mis on meie välis - ja julgeolekupoliitika keskne raamistik.​ Partnerlusl epingus sisalduv oluliste tingimuste regulatsioon (demokraatia, inimõiguste, õigusriigi ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta) annab ELile ja seeläbi ka Eestile võimaluse partnerlus lepingu alusel antavaid soodustusi partnerlus lepingu tõsise rikkumise korral peatada (I osa, artikkel 2; II osa, 1. peatükk; IV osa, artikkel 2.3). See on arvestatav lisasurvevahend väärtuspõhise julgeolekukeskkonna hoidmiseks.​ Partnerluslepingu alusel kohustuvad lepinguosalised tegema tihedamat koostööd ÜRO, WTO, G20, OECD ja EL–CELAC raamistikus ning teistes piirkondlikes ja mitmepoolsetes foorumites (II osa, 2. peatükk). See kasvatab EL-i poliitilist kaalu Ladina-Ameerikas ning kaudselt ka Eesti nähtavust ja mõju nende foorumite kaudu. Need sätted tihendavad EL kui terviku koostööd olulise Ladina-Ameerika partneriga, mis toetab reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ja mitmepoolsust , mis on keskne ka Eesti julgeolekule.​ Koostöö siseturvalisuse vallas – sh organiseeritud kuritegevuse, narkokaubanduse, rahapesu, terrorismi rahastamise, küberkuritegevuse ja rände küsimustes – tugevdab ELi siseturvalisust laiemalt (II osa, 3. peatükk). See on Eestile oluline, sest vähendab piiriüleste ohtude riski Schengeni ja euroala liikmesriigina ning toetab meie riigisisest julgeolekut ja sisejulgeolekupoliitikat.​ Partnerlus loob raamid tihedamaks koostööks ka küberjulgeoleku, andmekaitse, õigusriigi ja e valitsemise teemadel (II osa, 3. ja 9. peatükk) , kus Eestil on eraldi tugev ekspertiis ja võimalus oma “digiriigi” profiili Mehhikos ja laiemalt Ladina-Ameerikas kasvatada. Partnerluslepingul on oluline roll ELi majandusjulgeoleku tugevdamisel, mis on kaudselt seotud julgeoleku tugevdamise üldise eesmärgiga (vt täpsemalt alajaotuses 6.3.) . 6.3. Mõju majandusele Mehhiko on Ladina Ameerika teine ja maailmas 12. suurim majandus, dünaamiline 13 2 miljoni elanikuga turg, mis on ELi teine ekspordisihtkoht piirkonnas ja kolmas kaubanduspartner. Eesti ettevõtete jaoks on tegemist seni alakasutatud, kuid kõrge kasvupotentsiaaliga turuga . Partnerlusl epinguga kaasnevaks suurimaks oodatavaks kasulikuks mõjuks on lepinguosaliste vahelise kaubavahetuse kasv ning Eesti ja teiste ELi ettevõtete parem võimalus nendel turgudel edukalt konkureerida. 2024. aastal ulatus lepinguosaliste kaubavahetus ligikaudu 82 miljardi euroni, millest 53 miljardit moodustas ELi eksport Mehhikosse ja 29 miljardit Mehhiko eksport ELi. Alates 2000. aastal jõustunud üldlepingust on ELi eksport Mehhikosse kasvanud ligikaudu 324%. Ajakohastatud partnerlus leping laiendab seda baasi, liberaliseerides täielikult üle 98,7% tariifiridadest ning kaotades ligikaudu 95% Mehhiko allesjäänud tollimaksudest ELi põllumajandustoodetele, mis vähendab Eesti ja teiste ELi tootjate turulepääsutõkkeid ning suurendab ekspordi tasuvust. Tööstussektori jaoks on oluline, et enamiku masinate, autotööstuse toodete, ravimite ja muude kõrgtehnoloogiliste kaupade tollimaksud kaotatakse täielikult või vähendatakse oluliselt, ning päritolureegleid lihtsustatakse ja ajakohastatakse sektoripõhiselt (nt autod, ravimid), mis võimaldab paindlikumalt kasutada ülemaailmseid tarneahelaid ja vähendab halduskoormust. Kaubavahetust toetavad täpsustatud reeglid tasude ja formaalsuste kohta, impordi ja ekspordilitsentside läbipaistvus, eksporditollimaksude keeld ja tariifide sidumine, mis vähendavad ootamatute maksumeetmete riski ning parandavad ettevõtete prognoositavust. Tolli ja piirimenetluste moderniseerimine – elektroonilise eelinfo esitamine , riskipõhine kontroll, ajutise impordi ja parandamise järel tagasitoomise lihtsustamine – vähendab tarnekulusid ja lühendab tarneaegu, mis on Eesti ja kogu ELi tööstusettevõtete konkurentsivõime seisukohalt kriitilise tähtsusega. Eesti jaoks tähendab ajakohastatud partnerlus leping eelkõige uusi ekspordivõimalusi, tugevamat majandusjulgeolekut ja paremat ligipääsu Ladina-Ameerika turule . Mehhiko on juba praegu Eesti jaoks arvestatav, kuigi mitte esmatähtis partner . Näiteks 2025. aastal oli Eestist Mehhikosse eksporditavate kaupade väärtus 93,8 miljonit eurot , mis tegi riigist Eesti 28. kaubanduspartneri. Võrreldes varasema aastaga kasvas eksport Eestist Mehhikosse 10.1% ( 2024 . a oli ekspordi väärtus 85,2 miljonit eurot ) . Seega on Eesti kaubandusbilanss Mehhikoga selgelt positiivne ning Mehhiko on üks Eesti kiiremini kasvavaid sihtturge väljaspool ELi.​ Eesti ekspordistruktuur Mehhikosse on tugevalt tehnoloogiakeskne. Viimasel ajal on eksporti vedanud kommunikatsiooni ja sideseadmed, mis moodustab 73.5% koguekspordist (71,2 miljonit eurot). Sellele järgnevad mitteväärismetallist kinnised ja kinnistega raamid, mille osatähtsus on 6.14%. (8,14 miljonit eurot), optika-, mõõte- ja täppisinstrumendid, mille osatähtsus on 2,69%. (2,52 miljonit eurot). Partnerlusl epingu ga kaasnev ulatuslik tariifide vähendamine ja tehniliste tõkete (standardid, sertifikaadid, päritolureeglid) lihtsustamine muudab nende kaupade turulepääsu odavamaks ja administratiivselt vähem koormavaks, mis on eriti oluline väikesele avatud majandusele, kus transport ja tolliformaalsused moodustavad ekspordi kogukuludest märkimisväärse osa. Põllumajandus ja kalandustoodete puhul kaotab Mehhiko partnerlus lepingu täielikul rakendamisel ligikaudu 95% ELile kehtivatest tollitariifidest, mis täiendavad juba praegu kehtivat ulatuslikku liberaliseerimist. Näiteks kaotab Mehhiko täielikult kõrged tollid mitmetelt majanduslikult olulistelt ELi põllumajandus ja toidukaupade rühmadelt, võimaldades lõpuks tollivaba ligipääsu näiteks pastale (praegu kuni 20%), šokolaadile ja kondiitritoodetele (üle 20%), sinihallitusjuustule (kuni 20%), kartulitele (kuni 20%), õuntele ja virsikukonservidele (kuni 20%), munadele (praegu 45%), sealiha toodetele (kuni 45%, v.a sealihalõigud) ning majanduslikult olulistele linnulihatoodetele (kuni 100%). Lisaks luuakse mitmele tundlikule tooterühmale olulise mahuga tolli vabad kvoodid . Nä iteks saab EL partnerlus lepingu jõustamisel õiguse tollivabale lõssipulbr i kvoodile kuni 50 000 tonni (praegune toll kuni 50%), erinevad juustud ja piimasegud vastavalt 20 000 ja 13 000 tonni ( praegu toll kuni 45%), värsked ja töödeldud juustud 5 000 tonni, või 2 500 tonni, ning liha puhul veiseliha 30 000 tonni (praegu toll 20%), kanakoivad 20 000 tonni (praegu ne toll 100%) ja sealihalõigud 13 000 tonni (praegu ne toll kuni 45%). Partnerlusleping avab ELi tootjatele – sh ka Eesti põllumajandus ja toidusektorile – täiendavaid võimalusi näiteks piimatoodete, liha, joogitoodete, töödeldud toidu ja kalandustoodete ekspordiks ca 1 32 miljoni tarbijaga Mehhiko turule. Asjaolu, et Mehhiko on ELi põllumajandus ja toidutoodete netoimportija, viitab, et Mehhiko turul on juba olemas arvestatav nõudlus Euroopa (sh potentsiaalselt ka Eesti) kvaliteettoodete järele. Eesti toidu ja põllumajandussaaduste eksport Mehhikosse on olnud seni väga tagasihoidlik (näiteks 2025. aastal ligikaudu 0,28 miljonit eurot ), mis tähendab, et turupotentsiaal on suures osas kasutamata. Kuna Mehhiko kaotab suure osa tollimaksudest ja avab märkimisväärsed tolli vabad kvoodid mitmetele ELi ekspordi seisukohalt olulistele põllumajandustoodetele, tekib Eestil võimalus kasvatada eksporti nendes segmentides, mida seni on tagasi hoidnud kõrged tariifid või ebakindel regulatiivne raamistik – näiteks töödeldud toiduained, joogid, nišitooted ning valitud liha ja piimatooted . Selle turuavanemise ärakasutamine nõuab sektoripoolset turustrateegiat. Partnerlusl eping tugevdab ka Euroopa toidu- ja joogitootjate võimalusi turundada oma piirkondlikke kvaliteettooteid Mehhikos, andes neile geograafilise tähise (GI) kaitse . Mehhiko kohustub kaitsma ligikaudu 232 ELi päritolu kange alkoholi nimetust ning veel 336 Euroopa GI d veinide, õlle ja toidu puhul, nii et neid nimesid võivad Mehhikos kasutada ainult vastavas Euroopa piirkonnas toodetud originaaltooted. See aitab vältida ebaausat konkurentsi imitatsioonidega, toetab kõrgemat hinnataset ja annab Mehhiko tarbijale kindluse, et ostetav toode on ehtne Euroopa päritolu kvaliteettoit või jook.​ Partnerlusl epingu geograafiliste tähiste lisa on tulevikus täiendatav: partnerlus lepinguga loodud ühised organid võivad otsustega lisada uusi kaitstavaid nimesid või eemaldada neid, mis on päritoluriigis kaitse kaotanud. Eesti jaoks tähendab see, et kui Eesti tootjad registreerivad oma toote geograafilise tähise esmalt ELi tasandil, saab Eesti koos k omisjoniga taotleda selle GI lisamist partnerlus lepingu GI nimekirja mõne järgmise läbivaatamise või lisa muutmise otsuse käigus. Sanitaar ja fütosanitaarmeetmete peatükk vähendab tarbetuid tõkkeid (nt eelkontrollide kaotamine, selgemad ja kiirendatud menetlused ) kuid jätab lepinguosalis te le õiguse hoida oma kaitsetaset, mis on oluline ELi kõrgete toiduohutuse standardite säilitamiseks. T ehniliste normide ja standardite osas rõhutatakse rahvusvaheliste standardite kasutamist, mis vähendab põhjendamatuid tehnilisi tõkkeid mõlemale lepinguosalisele . Samas säilib õigus hoida vajalikku kaitsetaset toiduohutuse ja loomade taimede tervise vallas, mis on Eestile oluline ELi kõrgete toiduohutuse standardite säilitamiseks. Partnerlusl epingus on ka eraldi kahepoolsete kaitsemeetmete raamistik (III osa V peatüki „Kaubanduse kaitsemeetmed“ C jao artiklid 5.9–5.22), mis võimaldab ELil või Mehhikol ajutiselt peatada tollitariifide edasise vähendamise või tõsta maksumäära kuni MFN tasemeni, kui soodusrežiimiga impordi oluline kasv põhjustab või ähvardab põhjustada tõsist kahju kodumaistele tootmisharudele. Meetmete rakendamine on ajaliselt piiratud (reeglina kuni 2, erandina kuni 3 aastat) ja seotud range uurimis- ja läbipaistvusmenetlusega, sh kodumaise tööstuse taotlus, kahju ja põhjusliku seose analüüs ning konsultatsioonid teise lepinguosalisega . Investeeringute peatükk tagab ELi sh Eesti investoritele Mehhikos mittediskrimineeriva (riigisisese ja enamsoodustusrežiimi) turulepääsu , keelates mh kohaliku sisu, ekspordinormide või kohustusliku tehnoloogiaülekande nõuded. ELi otseinvesteeringute maht Mehhikos oli 2023. aastal ligikaudu 209 ja Mehhiko investeeringut ELis ca 2 7 miljardit eurot , mis teeb Mehhikost olulise tootmis ja tarneahelate sõlmpunkti Euroopa ettevõtete jaoks. Eesti ettevõtted on seni sellest potentsiaalist vaid vähesel määral osa saanud. Uus investeeringute liberaliseerimise ja kaitse raamistik, sh alaline investeerimiskohtu süsteem, suurendab investorite kaitset ja õiguslikku prognoositavust, asendades varasema ad hoc vahekohtumudeli ebamäärasused ning säilitades samal ajal valitsuste õiguse reguleerida avaliku huvi valdkondi ( nt tervishoid, keskkonnakaitse, ohutus). See uus vaidluste lahendamise süsteem on eriti kasulik nende ELi ja Eesti investorite jaoks, kellel puudub seni Mehhikoga kahepoolsest investeeringute kaitselepingust tulenev kaitse, luues stabiilse ja motiveeriva raamistiku täiendavate investeeringute tegemiseks ning aidates mitmekesistada ELi ja Eesti ettevõtete tootmisbaasi väljaspool EL-i . Selline raamistik teoreetiliselt lihtsustab väiksemate kohalike üksuste rajamist ja pakub õiguslikku kindlust välisturgudele laienemisel. Samas jääb praktiline mõju Eesti ettevõtetele siiski piiratuks, kuna Mehhiko turg on geograafiliselt kauge, väga suur ja konkurentsitihe. Teenuste regulatsioon (III osa 11. ptk ) sätestab turulepääsu ja mittediskrimineeriva kohtlemise põhimõtted enamikus majandussektorites, mis võimaldab ka Eesti teenusepakkujatel tegutseda Mehhiko turul samadel alustel kohalike ja teiste sooduspartnerite ettevõtetega. Piiriülese teenuste kaubanduse sätted (sh turulepääs , riigisisene kohtlemine ja enamsoodustusrežiim) toetavad Eesti senist ekspordimudelit, vähendades nõudeid kohaliku partneri, tegevusloa kvootide ja muude varjatud takistuste osas. ELi teenuste eksport Mehhikosse oli 2023. aastal ligikaudu 17,2 miljardit eurot (import 8,5 miljardit), peamisteks valdkondadeks äriteenused, transport, reisimine ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused , mis kattuvad hästi Eesti teenusmajanduse profiiliga. Eesti eksportis 2025. aastal Mehhikosse ligikaudu 51,4 miljoni euro väärtuses teenuseid (Mehhiko Eestisse umbes 6 miljonit eurot ), mis näitab küll väikest, kuid kasvavat turgu.​ Teenuste valdkonna liberaliseerimise positiivset mõju suurendab ka füüsiliste isikute ajutise liikumise peatükk (III osa 12. ptk ), mis määratleb konkreetsed isikute kategooriad (nt ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad, sõltumatud spetsialistid ja lepingulised teenuseosutajad) ning näeb neile ette selgemad, kiiremad ja läbipaistvamad viisa ja loamenetlused ajutiseks töötamiseks teise lepinguosalise territooriumil. See loob Eesti ettevõtetele võimaluse teha projekti-, koolitus- ja hooldustöid või pakkuda kliendituge Mehhikos kohapeal ilma alalise tööloa vajaduseta, kuid arvestades kaugust ja kulusid, jääb selle peatüki praktiline mõju Eestile tõenäoliselt piiratumaks võrreldes puhtalt digitaalse teenuseosutamisega.​ Eesti vaatepunktist keskne on siiski digikaubanduse peatükk (III osa 19. ptk ), kuna see sätestab elektrooniliste edastuste tollimaksuvabaduse, e lepingute ja e allkirjade õigusliku kehtivuse, tarbijakaitse digikeskkonnas, tarkvara lähtekoodi kaitse ning avatuse ja võrguneutraalsuse põhimõtted, samuti digisätete läbivaatamise kohustuse. Need reeglid annavad Eesti tarkvara , IT ja platvormiettevõtetele kindluse, et nende kergesti skaleeritavad ja digitaalsed teenused saavad Mehhikos toimida ilma nõudeta lähtekoodi avaldamiseks või kohaliku infrastruktuuri rajamiseks, mis toetab Eesti teenusmajanduse kõige kiiremini kasvavat osa. Riigihangete peatükk (III osa 21. ptk ) avab Mehhiko riigihangete turu ELi ettevõtetele oluliselt ulatuslikumalt kui ühelegi varasemale partnerile, sh õiguse osaleda mitte ainult föderaaltasandi l , vaid ka majanduslikult kõige olulisema l - 14 osarii gi hangetel . S eejuures nõutakse ranget läbipaistvust, diskrimineerimiskeeldu ja vaidlustusmehhanisme, mis vähendavad korruptsiooniriski ja varjatud tõkkeid. Riigihangete turu avamine on Eesti ettevõtluse seisukohalt eriti oluline inseneribüroodele ning digi-, transpordi- ja keskkonnateenuste pakkujatele, kes saavad konkureerida suurtes taristuprojektides koos teiste ELi ettevõtetega; see turu avanemine on seda olulisem, et Mehhiko ei ole WTO riigihankelepingu (GPA) osapool ja selle hinnanguline aastane riigihanketurg on umbes 30 miljardit eurot. Partnerlusl epingu VKE dele pühendatud peatükk (III osa 29. ptk ) ja eraldi kontaktpunktid lihtsustavad turuinfot, päritolu ja tehniliste nõuete mõistmist ning vaidluste lahendamist, mis on kriitilise tähtsusega Eesti väiksematele eksportijatele, eelkõige IT , inseneri , toidu ja disainiettevõtetele. Kuna Mehhikosse eksportivaid Eesti ettevõtteid on praegu paarikümne ringis ja valdavalt on tegu tehnoloogia- ja tööstusfirmadega, võivad uued, selgemad reeglid ning digikaubanduse peatükk (nt andmevood, e-allkirjad, tarbijakaitse e-kaubanduses) avada ukse ka Eesti IT-, e-teenuste ja digilahenduste pakkujatele, kes saavad pakkuda tarkvara, pilveteenuseid, finantstehnoloogiaid ( fintech’ i ) või e-valitsemise lahendusi ilma kohustuseta luua kohapeal tütarettevõtet. Majandusjulgeoleku (III osa 30. ptk ) ja tarneahelate vastupidavuse seisukohalt on partnerluslepingu üks olulisemaid mõjusid ligipääsu kindlustamine kriitilistele toorainetele ja nende väärtusahelatele. Mehhiko on oluline tootja mitmet e kriitiliste mineraalide osa s, nagu vask, fluoriit ja tsink, ning arvestatav liitiumiresursside omanik . Partnerlusl eping säilitab nende materjalide tollimaksuvaba kaubanduse ning kehtestab reeglid, mis keelavad ekspordimaksud, ekspordimonopolide loomise, põhjendamatu valitsuse sekkumise hinnakujundusse ja topelthinnastamise , kus ekspordihinnad seatakse kodumaistest hindadest kõrgemaks. Nii vähenevad ELi ja Eesti tööstuse jaoks kriitiliste sisendite hinnariskid ning paraneb tarnekindlus, mis on oluline rohepöörde (näiteks akude, elektrisõidukite ja taastuvenergia komponentide) ning digimajanduse jaoks vajalike materjalide tagamisel. Sellega aitab partnerlus leping vähendada ELi sõltuvust kitsastest ja geopoliitiliselt riskantsetest tarneahelatest ning muudab tarneriskide kasutamise poliitilise survevahendina vähem tõhusaks.​ Eesti ise kaevandusriik, kuid tema majandus sõltub tugevalt välismaistest sisenditest, eriti metallidest ja elektroonikakomponentidest, mida kasutatakse masinatööstuses, elektroonikas ja infotehnoloogias . See vähendab Eesti tööstuse jaoks riski, et kriitiliste sisendite hind või kättesaadavus kõigub poliitiliste otsuste tõttu, ning toetab Eesti ettevõtete plaane liikuda kõrgema lisandväärtusega toodete ja rohetehnoloogiate poole, kus metallide ja mineraalide kvaliteet ja tarnekindlus on kriitilise tähtsusega.​ Partnerlusleping on seega Eesti vaatest strateegiline samm, mis toetab eksporti, tööhõivet, innovatsiooni, kestlikku arengut ja turvalist majanduskeskkonda globaalses konkurents is . 6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Partnerluslepingul on oluline roll keskkonnahoidlikkuse edendamisel. See seob kaubandus- ja investeerimissätted siduvate keskkonna- ja tööõigusalaste kohustustega , sh kohustusega rakendada rahvusvahelisi kliima- ja elurikkuse leppeid ning mitte vähendada kaitsetaset kaubanduse soodustamise eesmärgil. Partnerlusl eping sisaldab kaubanduse ja kestlik u arengu peatükki ( III osa 26. ptk ) , mis edendab metsade ja kalavarude säästlikku majandamist, võitlust ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi (nn IUU e illegal , unreported and unregulated fishing ) vastu ning vastutustundlikku äritegevust kogu väärtusahelas, toetades seeläbi kliimaeesmärkide ja elurikkuse kaitse elluviimist nii ELis kui Mehhikos. Olulised rahvusvahelised lepped ja standardid, mille järgimist partnerlus leping kinnitab, on muu hulgas Pariisi kliimakokkulepe, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon,, CITES‑leping ohustatud liikidega kauplemise kohta, ILO põhikonventsioonid tööõiguste ja ühinemisvabaduse kohta ning ÜRO, OECD ja ILO vastutustundliku ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted. Kodanikuühiskonnale antakse oluline roll – riiklikud nõuanderühmad ja ühine kodanikuühiskonna foorum saavad jälgida lepingu rakendamist ning tõstatada keskkonna- ja tööõiguste rikkumisi, mida omakorda saab viia sõltumatute ekspertpaneelide ette, kes esitavad avalikud järeldused ja soovitused. Samas sõltub reaalne keskkonnamõju sellest, kui tõhusalt liikmesriigid ja Mehhiko neid sätteid jõustavad ning kui sisuline on kodanikuühiskonna kaasamine 6.5. Mõju regionaalarengule Partnerluslep inguga tekivad Eesti eksportijatele lisavõimalused uutele turgudele sisenemiseks, suurendades potentsiaalselt tootmismahte ja töökohtade arvu. Põllumajandus‑ ja toidutööstuse, masinaehituse, puidu‑ ja mööblitööstuse ning logistika ja teenuste (sh digiteenused) kasvav ekspordipotentsiaal võib tugevdada maapiirkondade ja väiksemate linnade tootmisbaasi, tuues juurde investeeringuid, luues töökohad ja genereerides täiendavat maksutulu. Samas sõltub partnerluslepingu piirkondlik mõju sellest, kas kohalikud ettevõtted suudavad partnerluslepingu pakutavaid võimalusi kasutada ning kas riiklik (näiteks eksporditoetused) ja kohalik poliitika (nt oskustööjõu arendus, taristu arendamine) toetab seda üleminekut. 6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse tööle Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse tööle on pigem piiratud ja valdavalt kaudne. Partnerlusl eping ise ei eelda uute institutsioonide loomist Eestis, vaid tugineb ELi tasandi organitele ja juba olemasolevatele ministeeriumidele ning ametitele.​ Riigiasutustele (eeskätt Välisministeerium, Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium. Kliimaministeerium ja nende allasutustele) lisandub teatud mahus tööd partnerlus lepingu rakendamise, ettevõtjate nõustamise ja turulepääsuküsimuste lahendamise kaudu, kuid see toimub üldjuhul olemasoleva struktuuri ja eelarve raames. Kohalike omavalitsuste jaoks on mõju eelkõige kaudne – võimalik, et teatud piirkondades kasvab huvi tööstus või logistikataristu arendamise vastu (nt uued investeeringud, ekspordile suunatud tootmine), mis võib suurendada planeerimis ja ettevõtluskoostööga seotud töökoormust, kuid partnerlus leping ei pane neile otseseid uusi õiguslikke kohustusi . 6.7 Muu otsene või kaudne mõju Partnerlusleping aitab otseselt tõsta ELi nähtavust ja positiivset kuvandit Mehhikos. Partnerluslep ingu II osa sisaldab eraldi peatükke hariduse, kultuuri, teadusuuringute, innovatsiooni ja digimajanduse ning sotsiaal ja turismikoostöö kohta, mis loovad raamistiku ülikoolide, teadusasutuste, linnade, kultuuriasutuste ja vabaühenduste tihedamaks koostööks, sh ühisprojektid, akadeemiline ja noorte mobiilsus, kultuurivahetus ning loome ja audiovisuaalsektori kontaktid.​ See võib aja jooksul tugevdada Eesti ja Mehhiko inimeste omavahelist läbikäimist, suurendada huviharidus ja teaduskoostöö projekte, tuua Eestisse ja Eestist välja rohkem üliõpilasi ja teadlasi ning toetada Eesti kultuuri ja loomeettevõtete nähtavust Ladina Ameerikas. Pikemas plaanis võib see suurendada Eesti kultuuri ja loomesektori nähtavust Mehhikos ja laiemalt Ladina-Ameerikas, toetada teadmiste ja oskuste vahetust ning kaasata Eestit tihedamalt globaalsesse teadus- ja innovatsioonikoostöö võrgustikku. Nende võimaluste realiseerumine sõltub sellest, kui aktiivselt Eesti asutused ja organisatsioonid neid võimalusi ise otsima ja kasutama asuvad. 7. Korralduse ja seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ning tulud Partnerluslepingu jõustumisel on ELi eelarvele kahetine mõju. ELi eelarvele prognoositakse ajakohastatud partnerluslepingu ja kaubanduse vahelepingu tulemusena traditsiooniliste omavahendite (tollimaksude) vähenemist ligikaudu 15–25 miljoni euro ulatuses aastas, sõltuvalt tegelikust kaubavoogude dünaamikast ja tariifide kasutusastmest. Samal ajal võib kaubavahetuse ja investeeringute mahu kasv suurendada käibemaksu ja kogurahvatulu põhiseid omavahendeid suurusjärgus 10–20 miljonit eurot aastas kesk- ja pikemaajalises vaates, mistõttu neto mõju ELi eelarvele on eeldatavalt väike ning aja jooksul tasakaalustuv.​ Partnerlusl epingu kaubandussamba ajakohastamise mõju liikmesriikide eelarvetele ja ELi eelarvele ilmne b eelkõige omavahendite kaotusena, mis tuleneb saamata jäänud tollimaksudest, ning oleks väga piiratud, kuna enamik tollimakse on kehtiva üldlepingu alusel juba kaotatud. Praeguste kaubavoogude põhjal võib tollimaksudest saadav tulu väheneda ligikaudu 18,75 miljoni euro võrra. Samal ajal on o odata kaudset positiivset mõju, mis seisneb käibemaksu ja kogurahvatuluga seotud vahendite suurenemises. Eesti riigieelarvele otsest kulu või tulumõju ei prognoosita , sest tollitulud (va tollimaksude administreerimiseks mõeldud osa) laekuvad ELi eelarvesse. Kaudse mõju osas võib Eesti eksport Mehhikosse ja sellega seotud maksutulu (nt tulumaks, erinevad tööjõumaksud, käibemaks) kasvada. Riigieelarvesse laekuda võiv täiendav tulu sõltub seega suurel määral sellest, millises mahus ettevõtja d tegeliku lt partnerlus lepingut ja sellega pakutvaid soodustusi kasutavad . Eestile tähendab see, et kuigi ühisesse ELi eelarvesse laekuvad tollitulud võivad väheneda, kompenseerib seda suurenemine sisemajanduse koguproduktis ( SKP ) , uute töökohtade loomine ja ettevõtluse kõrgemad maksulaekumised nii sotsiaal-, tulu- kui ka ettevõtlus- ja käibemaksudena . ​ 8. Rakendusaktid Partnerluslepingu rakendamiseks ei ole vaja välja töötada rakendusakte. 9. Jõustumine Korraldus jõustub üldkorras . Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus ja see jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Välislepingut käsitleva seaduse jõustumine Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval on põhjendatud arvestades rahvusvaheliste protsesside sageli ajaliselt ettearvamatuid tähtaegu ning kiirete riigisiseste sammude võtmise vajadust, et rahvusvaheliste protsessidega Eesti huvides ajaliselt kaasas käia. Rahvusvaheliste õigusinstrumentide sõlmimise ja jõustamise protsessid võivad hõlmata erakorralisi või kiiresti muutuvaid asjaolusid ning seaduse üldkorras jõustumine võib kaasa tuua Eesti õigusliku positsiooni nõrgenemise. Seetõttu on oluline vältida olukorda, kus seaduse korraline jõustumistähtaeg võib takistada riigi rahvusvahelis -õiguslike või välispoliitiliste huvide õigeaegset järgimist või rahvusvahelisel tasandil vajalike toimingute tegemist. L ü hem vacatio legis ei kahjusta ka õiguskindluse põhimõtet, kuna rahvusvahelisi õigusinstrumente ratifitseerivad seadused ei reguleeri üldjuhul vahetult isikute igapäevast käitumist ega eelda normiadressaatidelt viivitamatut tegevuse ümberkorraldamist. Isegi kui üksikud konventsioonid on otsekohalduvad, siis nende rahvusvaheline jõustumine võtab aega miinimum 30 päeva, kuid tavapäraselt veelgi kauem. Seaduse sätted on oma laadilt ettenähtavad ning puudutavad eeskätt riigi rahvusvahelisi kohustusi. Arvestades reguleeritavate õigussuhete iseloomu, võimalike muudatuste ulatust ja nende ettenähtavust, on seaduse jõustumine Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Partnerlusleping jõustu b lepingu IV osa artikli 2.5 kohaselt teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui mõlemad lepinguosalised on üksteisele teatanud, et vajalikud siseriiklikud menetlused on lõpule viidud. Enne partnerlus lepingu ametlikku jõustumist võivad EL ja Mehhiko partnerlus lepingut täielikult või osaliselt ajutiselt kohaldada alates teise kuu esimesest päevast pärast vastavate sisemenetluste lõpetamisest teatamist. A jutise kohaldamise ajal jääb üldleping kehtima nendes osades, mida partnerlus leping ajutiselt ei kata. Lepinguosaline võib kirjalikult teatada ajutise kohaldamise lõpetamisest ning see lõpetamine jõustub teise kuu esimesel päeval pärast teate tegemist. K õik jõustumist ja ajutist kohaldamist puudutavad ametlikud teated saadetakse EL i puhul EL Nõukogu peasekretariaadile ja Mehhiko puhul Mehhiko välisministeeriumile, kes on partnerlus lepingu hoiulevõtjad . 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja, Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. EELNÕU Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu ratifitseerimise seadus § 1. Ratifitseerida ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu , mis on alla kirjutatud 2026. aasta …. Brüsselis . § 2. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „.…“ …………….. 2026. a Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026 (allkirjastatud digitaalselt) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 3.9.2025 COM(2025) 810 final ANNEX 1 – PART 1/4 LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta ET ET  EUROOPA LIIDU JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING MEHHIKO ÜHENDRIIKIDE POLIITILISE, MAJANDUSLIKU JA KOOSTÖÖALASE STRATEEGILISE PARTNERLUSE LEPING & /et 1  PREAMBUL BELGIA KUNINGRIIK, BULGAARIA VABARIIK, TŠEHHI VABARIIK, TAANI KUNINGRIIK, SAKSAMAA LIITVABARIIK, EESTI VABARIIK, IIRIMAA, KREEKA VABARIIK, HISPAANIA KUNINGRIIK, PRANTSUSE VABARIIK, HORVAATIA VABARIIK, & /et 2 ITAALIA VABARIIK, KÜPROSE VABARIIK, LÄTI VABARIIK, LEEDU VABARIIK, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK, UNGARI, MALTA VABARIIK, MADALMAADE KUNINGRIIK, AUSTRIA VABARIIK, POOLA VABARIIK, PORTUGALI VABARIIK, RUMEENIA, & /et 3 SLOVEENIA VABARIIK, SLOVAKI VABARIIK, SOOME VABARIIK, ROOTSI KUNINGRIIK, kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid“, EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“ või „EL“, ühelt poolt ning Mehhiko Ühendriigid, edaspidi „Mehhiko“, teiselt poolt, edaspidi koos „lepinguosalised“, VÕTTES ARVESSE neid ühendavaid tugevaid kultuurilisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid; & /et 4 KINNITADES VEEL KORD oma toetust demokraatlikele põhimõtetele, õigusriigile, inimõigustele ja põhivabadustele ning massihävitusrelvade leviku vastasele võitlusele, mis on nende partnerluse ja koostöö aluseks; PIDADES SILMAS, kui suure panuse on nende sidemete tugevdamiseks andnud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Mehhiko Ühendriikide vaheline majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlev leping, millele kirjutati alla 8. detsembril 1997 Brüsselis; ARVESTADES 27. jaanuari 2013. aasta Santiago deklaratsiooniga võetud ühist kohustust majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlevat lepingut ajakohastada ning see asendada, et võtta arvesse uut poliitilist ja majanduslikku tegelikkust ning strateegilises partnerluses tehtud edusamme; ARVESTADES, et Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide vaheline kaubanduse vaheleping (edaspidi „ELi-Mehhiko kaubanduse vaheleping“), millega loodi ELi ja Mehhiko vaheline vabakaubanduspiirkond, allkirjastati [X]; RÕHUTADES oma suhete ulatuslikkust ja seda, et nende edasiseks edendamiseks tuleks luua sidus raamistik; KINNITADES oma staatust strateegiliste partneritena ja otsustavust partnerlust ning rahvusvahelist koostööd ja dialoogi veelgi laiendada ja süvendada, et edendada ühiseid huve ja väärtusi; & /et 5 KINNITADES oma tahet tugevdada koostööd ühist huvi pakkuvates kahepoolsetes, piirkondlikes, kahe piirkonna vahelistes ja rahvusvahelistes küsimustes; TUNNISTADES rahvusvahelisele õigusele tugineva tugeva ja tulemusliku mitmepoolse süsteemi tähtsust rahu säilitamisel, konfliktide ennetamisel ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamisel ning ühiste probleemide lahendamisel; KINNITADES VEEL KORD oma tahet laiendada ja mitmekesistada kaubandussuhteid kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepinguga (edaspidi „WTO leping“) ning käesoleva lepingu III osas sätestatud konkreetsete eesmärkide ja sätetega; OLLES VEENDUNUD, et käesolev leping loob tingimused, mis toetavad nendevahelisi tihenevaid ja kestlikke majandussuhteid, eelkõige kaubanduse ja investeeringute vallas, mis on hädavajalikud majandusliku ja sotsiaalse arengu ning tehnoloogilise innovatsiooni ja moderniseerimise jaoks; TUNNISTADES, et käesoleva lepingu sätted kaitsevad investeeringuid ja investoreid ning peaksid elavdama vastastikku kasulikku äritegevust, kahjustamata seejuures lepinguosaliste õigust kehtestada oma territooriumil avalikes huvides õigusnorme; & /et 6 TERVITADES ÜRO Peaassamblee poolt 25. septembril 2015 vastu võetud resolutsiooni 70/1, mis sisaldab kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ (edaspidi „tegevuskava 2030“), ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel 12. detsembril 2015 Pariisis sõlmitud Pariisi kokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), 18. märtsil 2015 Sendais toimunud ÜRO kolmandal maailmakonverentsil vastu võetud Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku 2015–2030, 13.–16. juulil 2015 Addis Abebas toimunud kolmandal arengu rahastamise rahvusvahelisel konverentsil vastu võetud Addis Abeba tegevuskava, ülemaailmse humanitaarabiteemalise tippkohtumise kohustusi, mis võeti vastu 23.–24. mail 2016 Istanbulis toimunud ülemaailmsel humanitaarabiteemalisel tippkohtumisel, ning uut linnade tegevuskava, mis võeti vastu 20. oktoobril 2016 Quitos toimunud eluasemeküsimusi ja säästvat linnaarendust käsitleval ÜRO konverentsil (Habitat III) (edaspidi „uus linnade tegevuskava“), ning kutsudes üles neid kiiresti rakendama; KINNITADES VEEL KORD oma kindlat tahet lahendada ülemaailmseid probleeme, edendades selleks kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet ning aidates kaasa kestliku arengu eesmärkide ja tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisele; KINNITADES oma soovi tugevdada koostööd õiguse, inimõiguste, vabaduse ja julgeoleku valdkonnas; TUNNISTADES vastastikust kasu, mida tõhustatud koostöö toob hariduse, kultuuri, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning muudes ühist huvi pakkuvates valdkondades; & /et 7 KINNITADES VEEL KORD oma tahet edendada rahvusvahelist kaubandust viisil, mis toetab kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet partnerluse kaudu, millesse on kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskond ja erasektor, ning rakendada käesolevat lepingut viisil, mis on kooskõlas nende vastavate õigusaktide ning rahvusvaheliste tööjõu- ja keskkonnaalaste kohustustega; TUNNISTADES, kui oluline on tugevdada vastastikuseid majandus-, kaubandus- ja investeerimissuhteid ning edendada kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimist, et soodustada majanduskasvu ning luua uusi võimalusi kummagi lepinguosalise töötajatele ja äriringkondadele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele; TUNNISTADES, et käesolev leping aitab parandada tarbijate heaolu ning tagada kõrge elatustaseme ja tõhusa tarbijakaitse; INNUSTADES oma territooriumil või oma jurisdiktsiooni all tegutsevaid ettevõtjaid kinni pidama ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevatest rahvusvaheliselt tunnustatud suunistest ja põhimõtetest, sealhulgas OECD suunistest hargmaistele ettevõtetele, ning järgima vastutustundliku ettevõtluse parimaid tavasid; TUNNISTADES, et käesoleva lepingu sätetega säilitatakse lepinguosaliste õigus kehtestada oma territooriumil riigisiseste õigusaktide kohaselt õigusnorme ning lepinguosaliste paindlikkus saavutada õiguspäraseid poliitikaeesmärke, nagu rahvatervis, ohutus, keskkond, kõlblus ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitsmine, & /et 8 TUNNISTADES läbipaistvuse, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtte tähtsust rahvusvahelises kaubanduses ja investeeringutes, millest saavad kasu kõik sidusrühmad; OLLES OTSUSTANUD aidata käesoleva lepinguga kaubandus- ja investeerimistõkkeid kaotades kaasa rahvusvaheliste kaubandus- ja investeerimissuhete harmoonilisele arengule ja laienemisele ning vältida lepinguosaliste vahel uute kaubandus- ja investeerimistõkete loomist, mis võivad vähendada käesolevast lepingust tulenevat kasu; MÄRKIDES, et kui lepinguosalised otsustavad käesoleva lepingu raames sõlmida vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala hõlmavaid erilepinguid, mille Euroopa Liit võib sõlmida vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisele, on sellised lepingud Iirimaa suhtes siduvad ainult juhul, kui Euroopa Liit koos Iirimaaga teatavad Mehhikole samaaegselt oma varasematest kahepoolsetest suhetest lähtuvalt, et sellised tulevased erilepingud on muutunud Iirimaa kui ELi osa suhtes siduvaks, kuna Iirimaad käsitatakse Euroopa Liidu osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes. Ka edaspidised liidu sisemeetmed, mida võidakse käesoleva lepingu rakendamiseks vastu võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisele, on Iirimaa suhtes siduvad ainult juhul, kui Iirimaa on teatanud oma kavatsusest sellistes meetmetes osaleda või neid aktsepteerida vastavalt protokollile nr 21. Märkides samuti, et sellised tulevased erilepingud või nendega seotud liidu sisemeetmed kuuluvad Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 kohaldamisalasse, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: & /et 9  I OSA1 ÜLDSÄTTED ARTIKKEL 1 Lepingu eesmärgid Käesoleva lepingu eesmärgid on: a) luua tugevdatud strateegiline partnerlus, tõhustada poliitilist dialoogi ning süvendada ja laiendada koostööd vastastikust huvi pakkuvates küsimustes; b) edendada lepinguosaliste vahelist kaubandust ja investeeringuid, laiendades ja mitmekesistades nende majandus- ja kaubandussuhteid, mis peaksid aitama kaasa suuremale ja kestlikumale majanduskasvule ja elukvaliteedi paranemisele. 1 Kui käesoleva osa mõni säte sisaldab viidet mõnele teisele käesoleva lepingu sättele, on tegemist viitega käesoleva osa sättele, kui ei ole sätestatud teisiti. & /et 10  ARTIKKEL 2 Üldpõhimõtted 1. Demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste ning õigusriigi põhimõtte austamine, mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjakohastes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, mis on kohaldatavad mõlema lepinguosalise suhtes, on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika alus ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa. 2. Lepinguosalised kinnitavad oma tugevat toetust Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi „ÜRO“) põhikirja põhimõtetele. 3. Lepinguosalised on ühisel seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik riiklike ja valitsusväliste osalejate hulgas kujutab endast suurt ohtu rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. 4. Lepinguosalised tunnistavad, et tavarelvade kontrollimatu liikumine ohustab rahvusvahelist ja piirkondlikku rahu, julgeolekut ja stabiilsust, samuti tunnistavad nad vajadust teha koostööd, et tagada tavarelvade vastutustundlik üleandmine. 5. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kindlat tahet edendada kestliku arengu kõiki mõõtmeid, aidates kaasa rahvusvaheliselt kokkulepitud kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, ning teha koostööd ülemaailmsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks. & /et 11 6. Lepinguosalised kinnitavad oma kindlat toetust soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste ja tütarlaste võimestamisele. 7. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma lubadust võidelda igasuguse diskrimineerimise, sealhulgas soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu. 8. Lepinguosalised kinnitavad võetud kohustust rakendada käesolevat lepingut, tuginedes ühistele väärtustele, sealhulgas põhimõtetele, mis puudutavad dialoogi, vastastikust austust, võrdset partnerlust, mitmepoolsust, koostööd ja rahvusvahelise õiguse austamist. & /et 12  II OSA2 POLIITILINE DIALOOG JA KOOSTÖÖ 1. PEATÜKK POLIITILINE DIALOOG, RAHVUSVAHELINE RAHU JA JULGEOLEK ARTIKKEL 1.1 Poliitiline dialoog 1. Lepinguosalised tugevdavad poliitilist dialoogi ja koostööd kõikidel tasanditel, vahetades teavet ja pidades konsultatsioone kahepoolsetes, piirkondlikes, kahe piirkonna vahelistes, rahvusvahelistes ja mitmepoolsetes küsimustes. 2. Poliitilise dialoogi eesmärk on: a) edendada kahepoolsete suhete arengut ja tugevdada strateegilist partnerlust; b) tugevdada koostööd piirkondlike, kahe piirkonna vaheliste ja rahvusvaheliste probleemide ja küsimuste lahendamisel. 2 Kui käesoleva osa mõni säte sisaldab viidet mõnele teisele käesoleva lepingu sättele, on tegemist viitega käesoleva osa sättele, kui ei ole sätestatud teisiti. & /et 13 3. Lepinguosaliste poliitiline dialoog võib toimuda vastavalt vastastikusele kokkuleppele järgmistes vormides: a) konsultatsioonid, kohtumised ja külastused tippkohtumiste tasandil; b) konsultatsioonid, kohtumised ja külastused ministrite tasandil; c) korrapärased kõrgemate ametnike kohtumised, sealhulgas kõrgetasemeline poliitiline dialoog; d) valdkondlik dialoog ühist huvi pakkuvates küsimustes; e) Mehhiko parlamendi ja Euroopa Parlamendi delegatsioonide suhtlus ja muude kontaktide arendamine; f) muus vormis, milles lepinguosalised on kokku leppinud. ARTIKKEL 1.2 Demokraatlikud põhimõtted, inimõigused ja õigusriik 1. Lepinguosalised teevad koostööd inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel, sealhulgas inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide ratifitseerimisel ja rakendamisel, ning demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi tugevdamisel, soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ja mis tahes vormis diskrimineerimise vastu võitlemisel. & /et 14 2. Koostöö raames võib muu hulgas: a) edendada sisukat ja ulatuslikku inimõigustealast dialoogi; b) toetada inimõigusi käsitlevate tegevuskavade koostamist ja rakendamist; c) edendada inimõigusi, sealhulgas hariduse ja koostöö kaudu; d) tugevdada inimõigustega seotud riiklikke ja piirkondlikke institutsioone; e) tõhustada koostööd ÜRO inimõiguste lepingu järelevalveorganitega ja Inimõiguste Nõukogu erimenetluste esindajatega nende soovituste rakendamiseks; f) tõhustada koostööd ÜRO inimõigustega seotud institutsioonides ning asjakohastel piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel; g) tugevdada demokraatia põhimõtete ja meetodite rakendamise võimekust; h) tugevdada kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil head, sõltumatut ja läbipaistvat juhtimist, edendada institutsioonide vastutust ja läbipaistvust ning toetada kodanike osalemist ja kodanikuühiskonna kaasamist; i) teha vajaduse korral koostööd ja koordineerida tegevust, sealhulgas kolmandates riikides, et tugevdada demokraatlikke põhimõtteid, inimõigusi ja õigusriiki; & /et 15 j) edendada rahvusvaheliste inimõigustealaste lepingute ülemaailmset kohaldamist ja kannustada teisi riike täitma selles valdkonnas võetud kohustusi; k) tegutseda selle nimel, et hoida ära olukordi, kus inimõiguste rikkumised jäävad karistamata. ARTIKKEL 1.3 Sooline võrdõiguslikkus ja naiste võimestamine, rahu, julgeolek ja kestlik areng 1. Lepinguosalised edendavad soolist võrdõiguslikkust ja naiste võimestamist. Nad tunnistavad, et sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste võimestamine on kestliku ja kaasava arengu, demokraatia ja julgeoleku täieliku saavutamise eeltingimus. Lepinguosalised analüüsivad täiendavaid koostöökavasid ja võimalikku sünergiat vastavate poliitikameetmete ja algatuste vahel kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja kohustustega, mis on sätestatud näiteks ÜRO Peaassamblees 18. detsembril 1979 vastu võetud konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee üldistes soovitustes, tegevuskavas 2030, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1325 (2000) ning sellele järgnenud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides naiste, rahu ja julgeoleku kohta. & /et 16 2. Koostöö raames võib muu hulgas: a) edendada soolise aspekti arvestamist; b) toetada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) käsitleva riikliku tegevuskava väljatöötamist ja rakendamist; c) edendada naiste poliitilist osalust ja juhtimist, nende juurdepääsu kvaliteetsele haridusele, majanduslikku mõjuvõimu ja juhtpositsiooni ning suuremat osalemist tööjõus; d) tugevdada riiklikke ja piirkondlikke institutsioone erimeetmete abil, millega lahendada ja käsitleda naiste- ja tütarlastevastase vägivallaga seotud probleeme, sealhulgas seksuaalse ja soolise vägivalla ennetamine ja selle eest kaitsmine, uurimis- ja vastutusele võtmise mehhanismid, ohvrite toetamine ning naiste ja tütarlaste ohutus- ja julgeolekutingimuste edendamine; e) tugevdada aktiivselt naiste inimõiguste kaitset, sealhulgas igasuguse diskrimineerimise ja vägivalla eest, ning tagada nende juurdepääs õigusemõistmisele; f) tõhustada koostööd ÜRO asjaomaste organite ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega; g) edendada aktiivselt soolise võrdõiguslikkuse analüüsi ja soolise perspektiivi süstemaatilist kaasamist kõigisse rahu ja julgeolekuga seotud küsimustesse, tagades samal ajal naiste juhtpositsiooni ja sisulise osalemise rahuprotsessides, vahendustegevuses, konfliktide lahendamises ja rahu kindlustamises ning tsiviil- ja sõjalistes missioonides ja operatsioonides. & /et 17  ARTIKKEL 1.4 Massihävitusrelvade leviku tõkestamine 1. Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levitamine nii riiklikele kui ka valitsusvälistele organisatsioonidele on üheks kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Seepärast teevad lepinguosalised koostööd ning võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu, tagades desarmeerimist ja tuumarelva leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete ning muude asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste täieliku täitmise ja rakendamise riigisisesel tasandil. Lepinguosalised lepivad kokku, et see säte on käesoleva lepingu oluline osa. 2. Lepinguosalised teevad koostööd ja aitavad võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu, a) võttes meetmeid asjakohaste rahvusvahelise õiguse aktide allakirjutamiseks, ratifitseerimiseks või vajaduse korral nendega ühinemiseks ning nende täies ulatuses rakendamiseks; b) luues ja säilitades tõhusa siseriikliku ekspordikontrollisüsteemi nii massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi kui ka ekspordi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahese kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused. 3. Lepinguosalised seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi eespool nimetatud meetmete toetamiseks ja kooskõlastamiseks. & /et 18  ARTIKKEL 1.5 Väike- ja kergrelvad ning muud tavarelvad 1. Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ja osade ebaseaduslik tootmine, vedamine ja levitamine ning nende ebaseaduslik kokkukogumine, puudulik haldamine, ladude ebapiisav turvamine ja kontrollimatu levik on endiselt tõsine oht rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule. 2. Lepinguosalised järgivad ja täidavad igati oma kohustust tegeleda kehtivate rahvusvaheliste lepingute ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide kohaselt väike- ja kergrelvade, sealhulgas nende laskemoona ja osade ebaseadusliku kaubanduse probleemiga, samuti kohustusi, mis on võetud muude selles valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste dokumentide alusel, näiteks ÜRO tegevusprogrammi raames, mis käsitleb väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist. 3. Lepinguosalised peavad tähtsaks riiklikke kontrollisüsteeme, mida kasutatakse tavarelvade vahendamise suhtes kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste normidega. Lepinguosalised tunnistavad, et sellist kontrolli tuleb teha vastutustundlikul viisil, kuna see aitab tagada rahvusvahelist ja piirkondlikku rahu, julgeolekut ja stabiilsust, vähendada inimkannatusi ning ennetada tavarelvade kõrvalesuunamist. & /et 19 4. Lepinguosalised rakendavad täielikult 2. aprillil 2013 New Yorgis vastu võetud relvakaubanduslepingut ja teevad omavahel relvakaubanduslepingu raames koostööd, sealhulgas edendades relvakaubanduslepingu ülemaailmset kohaldamist kõigis ÜRO liikmesriikides ja täielikku rakendamist kõigi osalisriikide poolt. 5. Lepinguosalised teevad koostööd ning tagavad kooskõlastamise, vastastikuse täiendavuse ja koostoime oma jõupingutustes reguleerida rahvusvahelist tavarelvakaubandust või parandada selle reguleerimist ning ennetada, tõkestada ja likvideerida ebaseaduslikku kauplemist relvade, nende laskemoona ja osadega. 6. Lepinguosalised alustavad korrapärast poliitilist dialoogi, et toetada ja kooskõlastada käesolevas artiklis käsitletud küsimusi. ARTIKKEL 1.6 Rahvusvaheline Kriminaalkohus 1. Lepinguosalised tunnistavad, et rahvusvahelisele üldsusele enim muret tekitavad raskeimad kuriteod ei tohi jääda karistamata, ning püüavad tagada nende kuritegude tulemusliku uurimise ja nende eest vastutusele võtmise, võttes riiklikul tasandil meetmeid ja tõhustades rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga. & /et 20 2. Lepinguosalised edendavad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi (edaspidi „Rooma statuut“) ülemaailmset ratifitseerimist või sellega ühinemist ning töötavad selle nimel, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalisriigid seda tulemuslikult rakendaksid. Lepinguosalised vahetavad vajaduse korral siseriiklike õigusaktide vastuvõtmise parimaid tavasid ja võtavad meetmeid Rooma statuudi tervikluse tagamiseks. ARTIKKEL 1.7 Terrorismivastane võitlus Lepinguosalised kinnitavad veel kord terrorismivastase võitluse tähtsust ning teevad vastavalt kokkulepitule koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonide, asjaomaste ÜRO resolutsioonide ning oma vastavate õigusnormidega. Koostööd tehakse eelkõige järgmiselt: a) ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 (2001) ning muude asjakohaste ÜRO resolutsioonide ja rahvusvaheliste dokumentide täieliku ja tulemusliku rakendamise raames; b) toetades ÜRO liikmesriikide vahelist koostööd, et tulemuslikult rakendada ÜRO ülemaailmset terrorismivastast strateegiat, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 8. septembril 2006; & /et 21 c) vahetades teavet terrorirühmituste ja nende tugivõrgustike kohta kooskõlas rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega ning d) vahetades kogemusi terrorismi ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks kasutatavate vahendite ja meetodite, sealhulgas tehniliste teadmiste ja koolituste kohta, ning vahetades terrorismi ennetamise parimaid tavasid. ARTIKKEL 1.8 Rahuvalve ja kriisiohjamine Lepinguosalised teevad koostööd rahu ja rahvusvahelise julgeoleku edendamiseks. Nad analüüsivad võimalusi koordineerida kriisiohjega seotud tegevust, sealhulgas koostööd kriisiohjeoperatsioonides. ARTIKKEL 1.9 Kodanike julgeolek Lepinguosalised edendavad kodanike julgeoleku valdkonnas dialoogi ja koostööd. Nad tunnistavad, et kodanike julgeolekul on riiklik, riikidevaheline, piirkondlik ja kahe piirkonna vaheline mõõde, mis nõuab laiemat dialoogi ja koostööd. & /et 22  2. PEATÜKK KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELISTES JA PIIRKONDLIKES ORGANISATSIOONIDES ARTIKKEL 2.1 Rahvusvahelised organisatsioonid 1. Lepinguosalised edendavad mitmepoolsust ja teevad koostööd, vahetades arvamusi ja vajaduse korral kooskõlastades seisukohti rahvusvahelistes organisatsioonides ja foorumitel, sealhulgas ÜROs ja selle spetsialiseeritud asutustes, Maailma Kaubandusorganisatsioonis (edaspidi „WTO“), G20s ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (edaspidi „OECD“). 2. Lepinguosalised kasutavad mitmepoolsete foorumite raames tulemuslikke konsulteerimismehhanisme. Lepinguosalised peavad avatud ja pidevat dialoogi ÜRO Inimõiguste Nõukogus, ÜRO Peaassamblees ning vajaduse korral muudes lepinguosaliste vahel kokku lepitud ÜRO organites ja spetsialiseeritud asutustes. & /et 23  ARTIKKEL 2.2 Piirkondlikud organisatsioonid 1. Lepinguosalised teevad koostööd, vahetades arvamusi vastastikust huvi pakkuvates küsimustes ning jagades vajaduse korral oma seisukohtade kohta teavet nii piirkonna kui ka allpiirkonna tasandi foorumitel ja organisatsioonides. 2. Lepinguosalised edendavad kahe piirkonna vahelist dialoogi ja koostööd, sealhulgas liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse vahelise koostöö raames. Kui see on asjakohane, võib koostöö sisaldada Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse integratsiooni ja ühiskonna ülesehitamise toetamist. 3. Lepinguosalised edendavad koostööd Vaikse ookeani liidus selle vaatlejariikide raamistiku kaudu. 4. Lepinguosalised edendavad piirkondlikku ja kolmepoolset koostööd kolmandate riikidega, peamiselt Kesk-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas. & /et 24  3. PEATÜKK VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS ARTIKKEL 3.1 Õigusalane koostöö 1. Lepinguosalised tõhustavad vastastikuse õigusabi ja väljaandmise valdkonnas asjakohaste rahvusvaheliste lepingute alusel juba tehtavat koostööd. Lepinguosalised tugevdavad olemasolevaid mehhanisme ja kaaluvad vastavalt vajadusele uute mehhanismide väljatöötamist, et soodustada rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas. Sellise koostöö käigus võetakse meetmeid asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide allkirjastamiseks, ratifitseerimiseks või nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks ning tehakse tihedamat koostööd Eurojustiga. 2. Lepinguosalised arendavad tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd eesmärgiga pidada läbirääkimisi tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate mitmepoolsete konventsioonide, sealhulgas rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning laste kaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonide üle, ning need konventsioonid ratifitseerida ja neid rakendada. & /et 25  ARTIKKEL 3.2 Õiguskaitse ning korruptsiooni ja piiriülese organiseeritud kuritegevuse ennetamine ja võitlus nende vastu 1. Lepinguosalised teevad koostööd ja vahetavad arvamusi piiriülese organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, tulirelvade, sealhulgas nende laskemoona ja osadega kauplemise, majandus- ja finantskuritegude, ülemaailmse narkoprobleemi, korruptsiooni ja maksevahendite võltsimise ennetamise ja nende vastu võitlemise valdkonnas kooskõlas oma vastavate õigusaktide ja rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas seoses vastastikuse õigusabi, teabevahetuse, parimate tavade ja koolitusega ning kuritegelikust tegevusest saadud vara või rahaliste vahendite tagasinõudmisega. 2. Lepinguosalised jätkavad õiguskaitsealast dialoogi ja koostööd, sealhulgas Europoliga tehtava strateegilise koostöö kaudu, strateegilist õigusalast koostööd, sealhulgas Eurojusti kaudu, ning vajaduse korral koostööd muude riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonidega. 3. Lepinguosalised püüavad teha koostööd rahvusvahelistel foorumitel, et edendada vajaduse korral 15. novembril 2000 ÜRO resolutsiooniga 55/25 vastu võetud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (edaspidi „Palermo konventsioon“) ja selle protokollide järgimist ja rakendamist. & /et 26 4. Lepinguosalised edendavad 31. oktoobril 2003 ÜRO resolutsiooniga 58/4 vastu võetud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamist ja toetavad 9.–13. novembril 2009 Dohas toimunud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni osalisriikide konverentsil loodud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamise läbivaatamise mehhanismi (edaspidi „rakendamise läbivaatamise mehhanism“), pidades seejuures kinni läbipaistvuse põhimõttest ja tagades kodanikuühiskonna osalemise rakendamise läbivaatamise mehhanismis. 5. Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringutega seotud korruptsiooni vastu võitlemise tähtsust ning kohustuvad sel eesmärgil järgima käesolevale lepingule lisatud korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise protokolli. ARTIKKEL 3.3 Ränne, varjupaik ja piirihaldus 1. Lepinguosalised teevad koostööd rändeküsimustes ning vahetavad kogemusi ja teavet oma vastavate õigusnormide ja pädevuste raames, sealhulgas seadusliku ja ebaseadusliku rände, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusevastase võitluse, rände ja arengu, varjupaiga, tagasivõtmise, integratsiooni, viisade, seadusliku rände hõlbustamise, rändekontrolli ja piirihalduse valdkonnas. Lepinguosalised vahetavad parimaid tavasid sisserännanud naiste ja laste, eelkõige saatjata naiste ja laste ning muude haavatavate rühmade kaitse kohta. & /et 27 2. Lepinguosalised teevad koostööd, et ennetada ebaseaduslikku rännet, võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu ning edendada turvalist, seaduslikku ja korrakohast rännet. Sel eesmärgil tehakse oma vastavate õigusnormide raames järgmist: a) Mehhiko võtab liikmesriigi taotluse korral ja ilma täiendavate formaalsusteta tagasi kõik oma kodanikud, kes on kohustatud liikmesriigi territooriumilt tagasi pöörduma, kui erilepingus ei ole sätestatud teisiti; b) iga liikmesriik võtab Mehhiko taotluse korral ja ilma täiendavate formaalsusteta tagasi kõik oma kodanikud, kes on kohustatud Mehhiko territooriumilt tagasi pöörduma, kui erilepingus ei ole sätestatud teisiti; c) liikmesriigid ja Mehhiko annavad oma kodanikele punktides a ja b osutatud eesmärkidel asjakohased reisidokumendid või aktsepteerivad liidu reisidokumentide kasutamist tagasisaatmise eesmärgil; d) lepinguosalised püüavad pidada läbirääkimisi erilepingu üle, milles määratakse kindlaks kodanike tagasivõtmise kohustused, sealhulgas kodakondsust kinnitavad tõendid. Kõnealuse lepinguga kehtestatakse kolmandate riikide kodanike tagasivõtmise tingimused. & /et 28  ARTIKKEL 3.4 Ülemaailmne narkoprobleem 1. Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada tasakaalustatud ja terviklik lähenemisviis narkoküsimustele, et: a) ühendada jõupingutused ülemaailmset narkoprobleemi käsitleva ÜRO Peaassamblee 2016. aasta erakorralise istungjärgu (UNGASS 2016) tegevussoovituste tulemuslikuks rakendamiseks; b) tegeleda ülemaailmse narkoprobleemi tervishoiualaste ja sotsiaalsete tagajärgedega poliitika abil, mille eesmärk on saavutada kestlik areng, kasutades selleks kõigil tasanditel igakülgseid tõenditel põhinevaid nõudluse vähendamise algatusi, mis hõlmavad eelkõige ennetus-, ravi-, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalse taasintegreerimise programme; c) investeerida ravisse ja suurendada riiklikes tervishoiusüsteemides teadlikkust narkootikumitarbimisele reageerimisest; d) tõhustada epidemioloogilisi uuringuid ning parandada veelgi statistilise teabe süstemaatilist kättesaadavust ja kvaliteeti kõigis narkootikumidega seotud valdkondades; & /et 29 e) tagada rahvatervisealane lähenemisviis, millega edendatakse kontrollitavate ainete kättesaadavust meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel, vältides samal ajal nende kõrvaletoimetamist ebaseaduslikule turule; f) vähendada ebaseaduslike narkootikumide ja uute psühhoaktiivsete ainete pakkumist, nendega kauplemist ja nende nõudlust, sealhulgas vajaduse korral teabevahetuse ja muude koostöömeetmete abil; g) arvestada soolist ja inimõiguste aspekti kõikides uimasteid käsitlevates poliitikameetmetes ja programmides; h) kohaldada isikute puhul, kes on toime pannud narkoseaduste rikkumisi ja narkootikumidega seotud süütegusid, rohkem alternatiive sunnimeetmetele; i) tegeleda narkootiliste, psühhotroopsete ja uute psühhoaktiivsete ainete ebaseaduslikuks tootmiseks kasutatavate keemiliste lähteainete, oluliste kemikaalide ja neid sisaldavate toodete või valmististe kõrvaletoimetamise probleemiga. & /et 30 2. Lepinguosalised teevad nende eesmärkide saavutamiseks koostööd, sealhulgas ergutades võimaluse korral kolmandaid riike, kes ei ole seda veel teinud, ratifitseerima ja rakendama olemasolevaid rahvusvahelisi uimastikontrolli konventsioone ja protokolle, mille osalised nad on. Lepinguosalised tuginevad oma meetmetes kohaldatavatele õigusnormidele, üldtunnustatud põhimõtetele, mis on kooskõlas asjakohaste ÜRO uimastikontrolli konventsioonidega, ning soovitustele, mis on esitatud ÜRO Peaassamblee 2016. aasta erakorralise istungjärgu lõppdokumendis „Our joint commitment to effectively addressing and countering the world drug problem“ (mis on kõige uuem rahvusvaheline kokkulepe rahvusvahelise uimastipoliitika kohta), et teha kokkuvõte sellest, kuidas on ülemaailmse narkoprobleemi ühiseks käsitlemiseks ja selle vastu võitlemiseks võetud kohustusi täidetud, pidades eelkõige silmas 2019. aastaks seatud tähtaega. ARTIKKEL 3.5 Rahapesu ja terrorismi rahastamine Lepinguosalised teevad koostööd, et vältida ja tulemuslikult tõkestada oma finantsasutuste ja teatavate finantssektoriväliste ettevõtete ja ametikohtade kasutamist kuritegelikul teel saadud tulu rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Selleks vahetavad nad oma asjakohaste õigusaktide raamistikus teavet ja teevad koostööd, et tagada rahapesuvastase töökonna soovituste ja muude selles valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide poolt vastu võetud standardite tulemuslik ja täielik rakendamine. Sellise koostöö hulka võib muu hulgas kuuluda kuritegelikust tegevusest saadud tulu või terrorismi rahastamisega seotud vara või rahaliste vahendite sissenõudmine, arestimine, konfiskeerimine, jälitamine, tuvastamine ja tagastamine. & /et 31  ARTIKKEL 3.6 Küberkuritegevus 1. Lepinguosalised tunnistavad, et küberkuritegevus on ülemaailmne probleem, millele tuleb reageerida maailma tasandil. Lepinguosalised tugevdavad koostööd küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, vahetades teavet ning parimaid tavasid ja suundumusi kooskõlas oma vastavate õigusaktidega ja asjakohaste rahvusvaheliste küberkuritegevusealaste õigusaktidega. Lepinguosalised teevad vajaduse korral koostööd, et abistada ja toetada teisi riike tulemuslike õigusaktide, poliitika ja tavade väljatöötamisel küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks. 2. Lepinguosalised vahetavad vajaduse korral kooskõlas oma vastavate õigusaktidega teavet, kogemusi ja parimaid tavasid sellistes valdkondades nagu küberkuritegude uurijate väljaõpe ja koolitus, küberkuritegevuse uurimine ja digitaalkriminalistika, võttes fookusesse laste seksuaalse ärakasutamise vastase võitluse ja elutähtsa taristu, muu hulgas finants-, energia- ja telekommunikatsioonisektori kaitsmise. ARTIKKEL 3.7 Isikuandmete kaitse 1. Lepinguosalised tunnistavad eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhiõiguste kaitsmise tähtsust. Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada nende põhiõiguste austamine, sealhulgas õiguskaitse valdkonnas ning terrorismi ja muude raskete rahvusvaheliste kuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel. & /et 32 2. Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada isikuandmete kaitse kõrget taset. Kahe- ja mitmepoolsel tasandil tehtav koostöö võib sisaldada suutlikkuse suurendamist, tehnilist abi, teabe ja oskusteabe vahetamist ning koostööd rahvusvaheliste partnerite reguleerivate asutuste kaudu vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele. ARTIKKEL 3.8 Tarbijapoliitika Lepinguosalised tunnistavad tarbijakaitse kõrge taseme tagamise tähtsust ja püüavad sel eesmärgil teha koostööd tarbijapoliitika valdkonnas. Niivõrd kui see on võimalik, võib sellise koostöö raames muu hulgas: a) vahetada teavet tarbijakaitseraamistike kohta, sealhulgas tarbijakaitseõiguse, tarbekaupade ohutuse, tarbijate õiguskaitse ja tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise kohta; b) ergutada sõltumatute tarbijaühenduste arengut ja tugevdada tarbijate esindajate vahelisi kontakte. & /et 33  ARTIKKEL 3.9 Konsulaarkaitse Mehhiko on nõus, et tema territooriumil esindatud ELi liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaarasutused pakuvad oma liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel kaitset ka selliste ELi liikmesriikide kodanikele, kellel ei ole Mehhikos alalist esindust, mis pakuks konkreetsel juhul konsulaarkaitset. ARTIKKEL 3.10 Katastroofiohu juhtimine ja elanikkonnakaitse Lepinguosalised tunnistavad vajadust tulla toime nii kohalikul kui ka maailma tasandil looduslikest ja inimtegevusest tingitud katastroofidest tulenevate ohtudega. Lepinguosalised kinnitavad oma ühist soovi parandada ennetus-, leevendus-, valmisoleku-, varajase hoiatamise, reageerimis- ja taastamismeetmeid, et suurendada ühiskonna ja taristu vastupidavust, ning teha asjakohasel juhul kahe- ja mitmepoolsel tasandil koostööd, et parandada ülemaailmse katastroofiohu juhtimise tulemusi kooskõlas Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikuga 2015–2030 ning kestliku arengu eesmärkide, Pariisi kliimakokkuleppe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) ja uue linnade tegevuskavaga. & /et 34  4. PEATÜKK KESTLIK ARENG ARTIKKEL 4.1 Kestlik areng 1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet saavutada kestlik areng, nagu on väljendatud tegevuskavas 2030. Lepinguosalised tunnistavad, et kestlik areng eeldab pikas perspektiivis kaasavat majanduskasvu, sotsiaalset heaolu ja loodusvarade säästvat kasutamist. Tõdetakse, et need kolm mõõdet on omavahel tihedalt seotud ja tugevdavad üksteist. 2. Lepinguosalised edendavad kestlikku arengut selle kolmes mõõtmes – majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõõde –, sealhulgas loodusvarade vastutustundlikku ja tõhusat kasutamist ning säästvat majandamist tasakaalustatud viisil vastavalt oma prioriteetidele ja oludele, ning suurendavad teadlikkust keskkonnakahju majanduslikest ja sotsiaalsetest kuludest, jätkusuutmatutest tootmis- ja tarbimismudelitest ning nende mõjust inimeste heaolule. 3. Lepinguosalised edendavad inimesi kaasavat kestlikku arengut dialoogi, ühismeetmete, parimate tavade jagamise, kõigi tasandite hea valitsemistava ja rahaliste vahendite kaasamise kaudu, kasutades parimal võimalikul viisil ära olemasolevaid rahastamisvahendeid ja uurides uute rahastamisvahendite loomise võimalusi. & /et 35  ARTIKKEL 4.2 Koostöö kestliku arengu valdkonnas 1. Arengukoostöö peamine eesmärk on rakendada tegevuskava 2030 selle mitmemõõtmelises ja inimkeskses perspektiivis ning saavutada kestliku arengu eesmärgid. Tõhusa arengukoostöö põhimõtted, mis on esitatud ülemaailmses tõhusa arengukoostöö partnerluses, mis tugineb 2. märtsil 2005 Pariisis toimunud abi tõhususe kõrgetasemelisel foorumil vastu võetud Pariisi deklaratsioonile abi tõhususe kohta ja 4. septembril 2008 Accras toimunud abi tõhususe kõrgetasemelisel foorumil heaks kiidetud Accra tegevuskavale, on olulised vahendid, millega seda arengumõju maksimeerida. 2. Lepinguosalised käsitlevad kestliku arengu eesmärkide saavutamisega seotud probleeme, seades esikohale kummagi lepinguosalise vajadused ja riikide isevastutuse, võttes arvesse piirkondlikku konteksti ning luues sünergiaid ja arengupartnerlusi valdkonna mitmesuguste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna, kohalike omavalitsuste, erasektori ja mittetulundusühendustega. Tunnistades valitsuste keskset rolli arengu edendamisel, teevad lepinguosalised koostööd ka selleks, et edendada kestliku arengu poliitika rakendamist erasektoris, eelkõige VKEdes. 3. Lepinguosalised teevad koostööd ülemaailmse ressursitõhususe ning tarbimis- ja tootmismudelite kestlikkuse järkjärguliseks parandamiseks kooskõlas kokkulepitud rahvusvaheliste raamistikega ning püüavad võtta meetmeid majanduskasvu lahtisidumiseks keskkonnaseisundi halvenemisest. & /et 36 4. Lepinguosalised peavad korrapärast poliitilist dialoogi kestliku arengu ja kestliku arengu eesmärkide saavutamise üle, tuginedes ühistele prioriteetidele, et parandada oma arengukoostöö kvaliteeti ja tulemuslikkust kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud abi ja arengu tõhususe põhimõtetega. 5. Lepinguosalised tunnistavad, et elurikkuse kaitse ja säästva kasutamise arvestamine asjaomaste sektorite valdkondlikes ja sektoriülestes kavades, programmides ja poliitikameetmetes ning õiguslike, institutsiooniliste ja reguleerivate siseriiklike raamistike tugevdamine võib aidata avaldada positiivset mõju elurikkusele ja selle ökosüsteemi teenustele ning saavutada säästva arengu. Lepinguosalised teevad koostööd, et integreerida bioloogilise mitmekesisuse arvestamine asjakohastesse sektoritesse, et suurendada jõupingutusi elurikkuse kadumise peatamiseks ja inimeste heaolu parandamiseks. 6. Lepinguosalised teevad koostööd ja võtavad ühismeetmeid, sealhulgas kahepoolse koordineerimise kaudu asjakohastel mitmepoolsetel foorumitel, ning teevad piirkondlikku ja kolmepoolset koostööd, mis põhineb eelistatavalt olemasolevatel mehhanismidel ja algatustel, pidades silmas oma kestliku arengu dialoogi ja kestliku arengu tegevuskava 2030 raames võetud kohustusi. Koostöövaldkondade hulka võivad muu hulgas kuuluda: a) kestliku arengu eesmärkide ja sihtide rakendamine; b) keskkonnakaitse kõigil tasanditel, sealhulgas loodusvarade säilitamine ja säästev kasutamine; & /et 37 c) kliimamuutused, vastupanuvõime, katastroofiohu juhtimine ja säästev energia; d) julgeoleku ja arengu seotus, sealhulgas stabiilsuse ja julgeoleku suurendamine, õigusriigi toetamine ning võitlus ülemaailmse narkoprobleemi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu; e) kaasav majanduskasv ja töökohtade loomine; f) juhtimine, sealhulgas eelarve-, majandus-, keskkonna- ja sotsiaalse juhtimise tugevdamine; g) haridus, sealhulgas kõrgharidus, tehniline ja kutseõpe, suutlikkuse suurendamine, innovatsioon ja vahetused nendes valdkondades; ning h) erasektori osalemise strateegiad. 7. Lepinguosalised jätkavad kolmepoolse koostöö arendamist, et toetada kolmandaid riike, sealhulgas vähim arenenud riike ja teisi haavatavas olukorras arenguriike, nagu väikesed arenevad saareriigid, kestliku arengu eesmärkide rakendamisel. Sellega seoses analüüsivad lepinguosalised uuenduslikke osalemisviise, sealhulgas vajaduse korral rohkem arenenud arengumaade jaoks. Kolmepoolne koostöö koosneb kohandatud strateegiate ja ühiselt kokku lepitud meetmete toetamisest, võttes aluseks kolmandate riikide vajadused. Selleks töötavad lepinguosalised välja koordineeritud koostöömeetmed, nagu tehniline abi, koolitus, suutlikkuse suurendamine, teadmiste jagamine ja muud koostöövormid, mis on ühiselt kindlaks määratud lepinguosaliste vahel ja ka abi saava kolmanda riigiga. & /et 38 8. Koostöö raames võib muu hulgas: a) suurendada suutlikkust ja jagada teadmisi koolituskursuste, õpikodade ja seminaride, ekspertide vahetuse, uuringute ja ühiste teadusuuringute kaudu; b) kaasata rahalisi vahendeid segarahastamistoimingute kaudu koostöös Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa muude arengut rahastavate asutustega; c) kaaluda vajaduse korral muid arengu rahastamise vorme, keskendudes uuenduslikele rahastamismehhanismidele, nagu kolmepoolne koostöö; ning d) vahetada teavet arengu tõhususe parimate tavade kohta. 9. Lepinguosalised teevad koostööd vastutuse ja läbipaistvuse suurendamiseks, keskendudes arengutulemuste parandamisele, ning teevad koostööd, et tugevdada riiklikke süsteeme kestlike teenuste osutamiseks ning soolise aspekti arvestamiseks kõigis programmides ja vahendites. 10. Arengukoostöö toimub kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtete ja poliitikaga, mida mõlemad lepinguosalised on kohustunud järgima. & /et 39  ARTIKKEL 4.3 Kestliku linnaarengu tegevuskava Lepinguosalised teevad koostööd selliste poliitikameetmete rakendamisel, millega edendatakse kestlikke linnaasundusi, sealhulgas neid, mille aluseks on uus linnade tegevuskava, mille eesmärk on tagada, et linnades ja asulates oleks kõigil inimestel võrdsed õigused ja võimalused ning põhivabadused kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga 11 muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, säilenõtkeks ja kestlikuks. ARTIKKEL 4.4 Regionaal- ja linnapoliitika arendamine 1. Lepinguosalised tunnistavad tasakaalustatud ja kestliku territoriaalse ja linnaarengu edendamise poliitika tähtsust, sest see aitab tõhusalt kaasa tegevuskava 2030 ja uue linnade tegevuskava eesmärkide saavutamisele. 2. Lepinguosalised edendavad koostööd ja partnerlust, millesse on kaasatud kõik piirkondliku ja territoriaalse arengu ning linnade säästva arengu valdkonna peamised osalejad, eelkõige seoses viisidega, kuidas käsitleda territoriaalseid ja linnadega seotud probleeme integreeritud ja terviklikul viisil. 3. Lepinguosalised töötavad võimaluse korral välja konkreetsed võimalused piirkondadevaheliseks ja linnadevaheliseks koostööks, mille abil leida piirkondlikele ja linnapiirkondade probleemidele kestlikke lahendusi, et parandada suutlikkuse suurendamist kogemuste ja tavade vahetamise ning vastastikuse õppimise kaudu. & /et 40  5. PEATÜKK KESKKOND, KLIIMAMUUTUSED JA ENERGIA ARTIKKEL 5.1 Keskkond 1. Lepinguosalised tunnistavad vajadust kaitsta, säilitada, taastada ja säästvalt majandada loodusvarasid ja elurikkust, sealhulgas pinnast, maad, metsi, vett, ookeane, meresid ja mereressursse, millele tugineb säästev areng, mis toetab praeguste ja tulevaste põlvkondade vajadusi. 2. Lepinguosalised tunnistavad ülemaailmse keskkonnaalase juhtimise ja rahvusvaheliste õigusnormide, sealhulgas mitmepoolsete keskkonnalepingute tähtsust ühist huvi pakkuvate keskkonnaprobleemide lahendamisel. Kumbki lepinguosaline kinnitab veel kord oma kindlat kavatsust rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osaline ta on. & /et 41 3. Lepinguosalised tugevdavad koostööd vastastikku kokku lepitud prioriteetsetes valdkondades, mis puudutavad keskkonnakaitset ning loodusvarade säilitamist, vastutustundlikku ja tõhusat kasutamist ja säästvat majandamist ning keskkonnakaalutluste arvessevõtmist kõigis koostöövaldkondades, sealhulgas rahvusvahelisel ja piirkondlikul tasandil. Prioriteetsete meetmetena võib muu hulgas: a) edendada head keskkonnaalast juhtimist, sealhulgas poliitikadialoogi sellistes koostöövaldkondades nagu ÜRO Keskkonnaassamblee resolutsioonide ja mitmepoolsete keskkonnalepingute rakendamine, ning edendada keskkonnaõiguse järgimist; b) määrata kindlaks kahepoolsed prioriteedid ning edendada tehno- ja teadmussiiret ning teabe, tehnilise oskusteabe ja parimate tavade vahetamist järgmistes valdkondades: i) keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine ja täitmise tagamine; ii) keskkonnasäästlik majanduskasv, sealhulgas kestlik tarbimine ja tootmine, ressursitõhusus, ringmajandus ja roheline rahandus; iii) elurikkuse arvestamine majandus- ja tootmissektorites; iv) metsade kaitse, säilitamine ja säästev majandamine; & /et 42 v) elurikkuse kaitse, säilitamine ja säästev kasutamine, sealhulgas ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamine ja hindamine, nende väärtustamine ja muud elurikkuse kaitse majanduslikud vahendid, samuti juurdepääs geneetilistele ressurssidele ning nende kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine; vi) mulla degradeerumine ja kõrbestumine; vii) looduslike liikide, metsaressursside ja geneetiliste ressursside ebaseadusliku omandamise ja nendega kaubitsemise ennetamine ja nende vastu võitlemine ning nendega seadusliku kestliku ja jälgitava kauplemise toetamine; viii) kemikaalide ja jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine; ix) veevarude integreeritud majandamine ning õhu- ja mullapoliitika; x) ranniku- ja merekeskkonna kaitse ja majandamine ning kestlik sinine majandus; xi) kaitsealade, sealhulgas merekaitsealade määramine, esindavus, tulemuslik haldamine ja ühendatus ning muud tõhusad piirkonnapõhised kaitsemeetmed; ning xii) võimaluse korral koostöö erasektoriga käesolevas punktis osutatud valdkondades. & /et 43  ARTIKKEL 5.2 Kliimamuutused 1. Lepinguosalised tunnistavad, et akuutne kliimamuutuste oht nõuab ühiseid meetmeid, mille abil tagada vähese heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeline areng, ning kohanemismeetmeid. 2. Lepinguosalised tunnistavad kliimamuutusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusnormide ja lepingute, eelkõige 9. mail 1992 New Yorgis sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe tähtsust, rõhutavad, et nende rakendamine on pöördumatu, ning kinnitavad veel kord nendest lepingutest tulenevaid kohustusi. 3. Lepinguosalised teevad ühiselt tööd selle nimel, et tugevdada oma koostööd ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames, rakendada Pariisi kokkulepet ja oma riiklikult kindlaksmääratud panuseid ning kutsuda ka teisi riike üles seda tegema ja töötama välja vähese kasvuhoonegaaside heitega arengu pikaajalisi strateegiaid. 4. Koostöö raames võib muu hulgas: a) hõlbustada täiendavate meetmete võtmist, et aidata kaasa riigisisestele aruteludele ja poliitilisele tegevusele; b) toetada vähese CO2 heitega majanduse arengut kooskõlas Pariisi kokkuleppega; & /et 44 c) võtta riiklikult kindlaksmääratud panuseid arvesse riikide valdkondliku poliitika kujundamisel ja meetmete väljatöötamisel sellistes valdkondades nagu transport, energeetika, taristu, linnaplaneerimine, maakasutus ja investeerimissektori strateegiad, sealhulgas integreerida valdkondlikesse arengustrateegiatesse kohanemisprotsessid; d) toetada hõlbustavat dialoogi ja määrata kõigis riikides varakult kindlaks, kuidas hakatakse kliimameetmeid läbi vaatama; e) töötada Pariisi kokkuleppe raames välja läbipaistvuse tegevuskava, mille juurde kuuluvad poliitikadialoog ja koostöö vastastikku kokku lepitud prioriteetsetes valdkondades; f) edendada muid protsesse, nagu rahvusvahelise lennunduse heitkoguste stabiliseerimine 2020. aasta tasemel Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) poolt, laevade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tervikliku strateegia sõnastamine ja vastuvõtmine Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt või fluorosüsivesinike ulatuslik järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine vastavalt osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli muudatusele, mis võeti vastu 15. oktoobril 2016 Kigalis, sealhulgas selle ratifitseerimine ning kiire rakendamise tagamine, et saavutada kogu maailmas fluorosüsivesinike tarbimise ja tootmise ulatuslik järkjärguline vähendamine; g) edendada Pariisi kokkuleppe raames riigisiseseid kliimaprogramme ja -poliitikat, sealhulgas heitkoguste seiret ning turu- ja turuväliseid mehhanisme, kestliku ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise taristu arendamist, taastuvenergia kasutamist, energiatõhusust, säästvat transporti ning programme ja poliitikat, mis tegelevad kahjuliku mõjuga, mida avaldavad kliimale raadamine ning metsade, pinnase ja kõigi ökosüsteemide seisundi halvenemine; & /et 45 h) tugevdada sünergiat ettevõtjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike omavalitsustega, et täiendada riikide jõupingutusi; i) edendada erasektori liikumist vähese CO2 heitega majanduse suunas; j) edendada turupõhiseid meetmeid CO2 heite maksustamise ja põhimõtte „saastaja maksab“ kehtestamiseks; k) edendada majanduslikult elujõuliste vähese heitega ja muude kliimasõbralike tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu; l) kaotada järk-järgult fossiilkütuste toetused ning edendada kestliku ja vähese CO2 heitega majanduse arendamist, näiteks investeeringuid taastuvenergiasse ja energiatõhusaid lahendusi; m) tõhustada kliimamuutuste vallas kahepoolset dialoogi ja meetmeid, mis käsitlevad kliimamuutustega kohanemist, nende leevendamist ja rakendamisvahendeid, mille hulka kuuluvad tehnosiire, suutlikkuse suurendamine ja rahastamine; n) edendada soolist võrdõiguslikkust ja noori käsitlevate valdkonnaüleste lähenemisviiside arvessevõtmist tegevuskava 2030 ja Pariisi kokkuleppe rakendamisel; o) edendada veevarudele avalduvat kliimamõju käsitlevat poliitikat; & /et 46 p) rakendada 2. detsembril 2015 Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil esitletud Pariisi pakti, mis käsitleb vett ja kliimamuutustega kohanemist jõgede, järvede ja põhjavee vesikondades, ning 23. septembril 2014 New Yorgis toimunud kliimatippkohtumisel käivitatud Lima-Pariisi tegevuskava; q) tugevdada koostöökavasid, et tagada tulevikus ambitsioonikamad riiklikult kindlaksmääratud panused, võttes samal ajal arvesse ülemaailmset kokkuvõtete tegemise protsessi. ARTIKKEL 5.3 Energia 1. Lepinguosalised tunnistavad energiasektori tähtsust majandusliku jõukuse ning rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse seisukohast ning rõhutavad, et energiasektori ümberkujundamine on tegevuskavas 2030 ja Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärkide saavutamise võti. Nad tunnistavad vajadust parandada ja mitmekesistada energiavarustust (sealhulgas taastuvenergia edendamine), edendada innovatsiooni, teadus- ja arendustegevust ja inimeste koolitamist ning suurendada energiatõhusust, et parandada energiatootlikkust ja energiajulgeolekut ning tagada ohutu, kestlik ja taskukohane energia. Lepinguosalised tegutsevad nende eesmärkide saavutamise nimel. 2. Lepinguosalised vahetavad energiaalast teavet ning teevad kahepoolset, piirkondlikku ja mitmepoolset koostööd, et edendada avatud ja konkurentsivõimelisi turge, jagada parimaid tavasid, edendada teaduspõhist ja läbipaistvat reguleerimist ning arutada energiaküsimustes tehtava koostöö võimaluste üle, näiteks rahvusvaheliste foorumite, mehhanismide ja algatuste raames. & /et 47  6. PEATÜKK PÕLLUMAJANDUS, MERENDUS JA KALANDUS ARTIKKEL 6.1 Koostöö põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas Lepinguosalised teevad koostööd muu hulgas järgmistes valdkondades: a) põllumajandus- ja maaelu arengu poliitika; b) põllumajandusturu väljavaated; c) loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed; d) kestlik ja vastupidav põllumajandus, mille saavutamiseks tuleb edendada teadlikkust maailma toiduga kindlustatuse komitee väljatöötatud põllumajandusse ja toidusüsteemidesse tehtavate vastutustundlike investeeringute põhimõtetest ning maa-, kalavarude ja metsavalduse vastutustundliku haldamise vabatahtlikest suunistest; e) maaelu arengu edendamine sel teel, et suurendatakse suutlikkust kaubandusega seotud küsimustes, sealhulgas geograafiliste tähiste kui intellektuaalomandi õigusega seotud küsimustes; & /et 48 f) mahepõllumajandus; g) teadusuuringud ja innovatsioon; h) säästvate tootmisprotsesside korraldamine ja arendamine põllumajanduslikus toidutööstuses (põllumajandus ja loomakasvatus); i) maakogukondade korraldus ja tootlik areng; j) toiduga kindlustatus; k) saagikoristusjärgse toidukao ja toidu raiskamise vältimine; l) rakendusuuringud põllumajandustoodete ja loomsete saaduste tootmiseks ja haldamiseks; ning m) põllumajandustoodete ja toiduainete töötlemine. ARTIKKEL 6.2 Merendus ja kalandus 1. Lepinguosalised tunnistavad kala- ja vesiviljelusvarude ja muu merendustegevuse kaitse ning säästva ja vastutustundliku majandamise olulisust ning nende mõju majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste võimaluste pakkumisel praegustele ja tulevastele põlvkondadele. & /et 49 2. Lepinguosalised tõhustavad dialoogi ja koostööd kalanduse ja merenduse valdkonna vastastikust huvi pakkuvates küsimustes. 3. Lepinguosalised teevad kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega järgmist: a) aitavad kaasa ülemaailmse ookeanide majandamise süsteemi parandamisele, sealhulgas kõrvaldades õiguslikud ja rakendamise puudujäägid ning edendades koos kolmandate riikidega merendus- ja kalandussektori asjakohaste õigusaktide ratifitseerimist ja rakendamist; b) võtavad vastu tulemuslikud seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed, näiteks vaatluskavad, laevaseiresüsteemid, ümberlaadimise kontroll, merel toimuv inspekteerimine ja sadamariigi meetmed, ning kaasnevad karistused, mille eesmärk on kaitsta kalavarusid ja ära hoida ülepüük; c) säilitavad või võtavad vastu meetmed ja teevad koostööd, et võidelda ebaseadusliku, teatamata jäetud või reguleerimata kalapüügiga (edaspidi „ETR-kalapüük“), sealhulgas vahetavad vajaduse korral teavet oma vetes toimuva ETR-kalapüügi kohta ning selliste strateegiate ja meetmete rakendamise kohta, millega jäetakse ETR-kalapüügist saadud tooted kaubavoogudest ja kalakasvanduste tegevusest kõrvale; d) teevad koostööd piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega, milles mõlemad lepinguosalised on kas liikmed, vaatlejad või koostööd tegevad kolmandad riigid, ja vajaduse korral nende organisatsioonide sees, et saavutada hea juhtimistava, toetades sealhulgas teaduspõhiseid otsuseid ja nende täitmist kõnealustes organisatsioonides, ning & /et 50 e) edendavad keskkonnateadlike ja majanduslikult konkurentsivõimeliste säästvate tootmisprotsesside arendamist magevee- ja merevesiviljeluses; f) tugevdavad ookeanide ohutust ja julgeolekut; g) vähendavad survet ookeanidele, sealhulgas mereprügivastase võitluse kaudu; h) edendavad mereala ruumilist planeerimist ja rannikuala integreeritud haldamist; i) toetavad mereuuringuid ja biotehnoloogiat ning j) vahetavad parimaid tavasid lepinguosalistele vastastikust huvi pakkuva merendusalase majandustegevuse, nagu ookeanienergia ning ranniku- ja mereturismi kestliku arengu kohta. & /et 51  7. PEATÜKK MAJANDUSPOLIITIKA ARTIKKEL 7.1 Makromajanduspoliitika Lepinguosalised tugevdavad oma ametiasutuste vahelist dialoogi makromajanduspoliitika ja sellealaste suundumuste üle ning edendavad asjakohase teabe ja arvamuste vahetamist. ARTIKKEL 7.2 Ettevõtlus ja tööstus, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad 1. Lepinguosalised edendavad soodsat keskkonda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) arenguks ja konkurentsivõime parandamiseks ning vajaduse korral horisontaalse tööstuspoliitika alast koostööd. Koostöö raames: a) edendatakse kokkupuuteid ettevõtjate vahel, soodustatakse ühisinvesteeringuid ning rajatakse olemasolevate horisontaalprogrammide kaudu ühisettevõtteid ja infovõrke; & /et 52 b) vahetatakse teavet ja kogemusi, mis on seotud VKEde konkurentsivõime parandamist edendavate raamtingimuste loomise ning VKEde asutamise menetlustega; c) hõlbustatakse mõlema lepinguosalise VKEde tegevust; d) vahetatakse teavet ja parimaid tavasid tööstuse 4.0 kohta ning e) edendatakse ettevõtjate sotsiaalset vastutust ja aruandluskohustust ning toetatakse vastutustundlikke äritavasid, sealhulgas säästvat tarbimist ja tootmist. 2. Lepinguosalised hõlbustavad erasektori algatatud asjakohast koostööd. ARTIKKEL 7.3 Äritegevus ja inimõigused Lepinguosalised edendavad riiklikul tasandil ettevõtjate sotsiaalset vastutust kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standarditega, nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, OECD suunised hargmaistele ettevõtetele ja OECD hoolsuskohustuse suunised vastutustundliku äritegevuse kohta, ning edendavad rahvusvahelisel tasandil suutlikkuse suurendamist ja kogemuste vahetamist. & /et 53  ARTIKKEL 7.4 Toorained 1. Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev ja turupõhine lähenemisviis on parim viis luua keskkond, mis soodustab investeeringuid toorainete tootmisse ja nendega kauplemisesse. 2. Lepinguosalised edendavad toorainetega seotud küsimustes koostööd asjakohases piirkondlikus või mitmepoolses keskkonnas või kahepoolse dialoogi kaudu kummagi lepinguosalise taotlusel, tuginedes vastastikustele huvidele. Koostöö eesmärk on kõrvaldada sellises keskkonnas toorainekaubanduse tõkked, tugevdada toorainekaubanduse reeglitel põhinevat ülemaailmset raamistikku, edendada ülemaailmsete tooraineturgude läbipaistvust ja aidata kaasa säästvale arengule. 3. Koostöö hulka võib kuuluda teabevahetus järgmistel teemadel: a) pakkumine ja nõudlus, kahepoolsed kaubandus- ja investeerimisküsimused ning rahvusvahelise kaubanduse küsimused; b) tariifsed ja mittetariifsed tõkked kaubeldavate toorainete, nendega seotud teenuste ja investeeringute puhul; c) lepinguosaliste õigusraamistikud; d) tootmisprotsessides ja toorainete kasutamisel rakendatavad tehnoloogiad ning e) parimad tavad, mis on seotud mäetööstuse kestliku arenguga, sealhulgas maavarade poliitika, maakasutuse planeerimise, loamenetluste, läbipaistvuse ja juhtimisega. & /et 54  ARTIKKEL 7.5 Statistika Lepinguosalised teevad koostööd statistika valdkonnas, eelkõige edendades aktiivselt parimate tavade jagamist. Koostöö raames võib muu hulgas: a) osaleda sagedamini kõrgetasemelistel rahvusvahelistel kohtumistel, kus käsitletakse vastastikust huvi pakkuvaid teemasid; b) ühtlustada statistikameetodeid, et parandada andmete võrreldavust, ning c) koostada ja levitada ametlikku statistikat ja töötada välja näitajad. ARTIKKEL 7.6 Transport 1. Lepinguosalised teevad koostööd ja süvendavad dialoogi kõikides transpordipoliitika asjakohastes valdkondades, sealhulgas lõimitud transpordipoliitikas, et parandada kaupade ja reisijate liikumist, suurendada meresõidu- ja lennuohutust ja -turvalisust, edendada keskkonnakaitset ja tõhustada oma transpordisüsteeme. & /et 55 2. Koostöö ja dialoogi raames võib muu hulgas: a) vahetada teavet ja parimaid tavasid oma transpordipoliitika kohta; b) tugevdada Mehhiko ja liidu vahelisi lennundussuhteid, sealhulgas uurida võimalust sõlmida spetsiaalne lennundusleping; c) edendada eesmärki saavutada kaubandusalustel ausa konkurentsi põhiselt piiranguteta juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja merekaubandusele; d) hõlbustada meretransporti, logistikaahelaid ja mitmeliigilist transporti, et suurendada konkurentsivõimet ja tihendada majandussuhteid; e) edendada keskkonnaga seotud transpordiküsimusi; f) hõlbustada ekspertide dialoogi ja koostööd rahvusvahelistel transpordifoorumitel ning g) toetada piiriülest elektroonilist teabevoogu, et edendada dünaamilist keskkonda tõhusate ja kulutõhusate transporditeenuste jaoks. & /et 56  8. PEATÜKK HARIDUS, KULTUUR JA SOTSIAALKÜSIMUSED ARTIKKEL 8.1 Haridus Lepinguosalised edendavad koostööd ja dialoogi asjakohastes haridussektorites, mille hulka kuuluvad: a) kõrghariduse ning tehnilise ja kutsehariduse ja -koolituse tugevdamine; b) kõrgkoolide üliõpilaste, teadlaste ning akadeemiliste ja haldustöötajate liikuvuse suurendamine ning c) kõrgharidusasutuste suutlikkuse suurendamine, sealhulgas kvalifikatsioonide ja välismaal veedetud õppeperioodide tunnustamise mehhanismide parandamine. & /et 57  ARTIKKEL 8.2 Kultuur 1. Lepinguosalised teevad koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, eelkõige ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonis (edaspidi „UNESCO“), et saavutada ühised eesmärgid ja edendada kultuurilist mitmekesisust, sealhulgas rakendades kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, mille UNESCO peakonverents võttis vastu 20. oktoobril 2005 Pariisis. 2. Lepinguosalised edendavad tihedamat koostööd kultuuri- ja loomesektoris ja - tööstuses, sealhulgas kujunemisjärgus ja uute tehnoloogiate ning audiovisuaalmeedia valdkonnas, et suurendada muu hulgas vastastikust mõistmist ja teadmisi teineteise kultuurist. 3. Lepinguosalised edendavad kultuurivahetust ja viivad eri kultuurivaldkondades olemasolevate koostööraamistike alusel ellu ühisalgatusi. 4. Lepinguosalised edendavad kunsti- ja kultuurivaldkonnas digitaalse infosisu loomise, tutvustamise ja levitamisega seotud koostööd ja ühisalgatusi õigusraamistikus, milles tunnustatakse ja väärtustatakse loovisikute tööd, et parandada üldist juurdepääsu kultuurile ja selle komponentidele. & /et 58 5. Lepinguosalised soodustavad kultuuridevahelist dialoogi oma kodanikuühiskonna organisatsioonide ja üksikisikute vahel. 6. Lepinguosalised tunnistavad, et kultuur võib konfliktide ennetamise ja kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõõdet nii eest vedada kui ka soodustada, pidades silmas, et kultuuri- ja loomemajandus on arenenud riikide ja arengumaade majanduse peamised tõukejõud. ARTIKKEL 8.3 Tööhõive ja sotsiaalküsimused 1. Lepinguosalised tunnistavad, et tööhõive- ja sotsiaalpoliitika keskmes peaksid olema elatustaseme parandamine, kvaliteetsete töökohtade loomine ja inimväärse töö edendamine. 2. Lepinguosalised austavad ja edendavad tööalaseid aluspõhimõtteid ja põhiõigusi, mis on sätestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO“) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis, mille Rahvusvaheline Töökonverents võttis vastu 18. juunil 1998 Genfis, ning vastavates ILO konventsioonides, mille osalised nad on. & /et 59 3. Lepinguosalised tõhustavad koostööd tööhõive, sotsiaaldialoogi ja sotsiaalküsimuste valdkonnas ning edendavad tööhõivet, töötervishoidu ja tööohutust, tööküsimusi ja sotsiaalkaitset käsitleva teabe vahetamist. ARTIKKEL 8.4 Eksponentsiaalsed tehnoloogilised muutused Lepinguosalised jagavad saadud kogemusi ja parimaid tavasid, et tulemuslikult ja terviklikult käsitleda seda, kuidas mõjutavad eksponentsiaalsed tehnoloogilised muutused ning automatiseerimine ja selle tagajärjed kestliku arengu eesmärkide täielikku rakendamist. ARTIKKEL 8.5 Sotsiaalne ühtekuuluvus ja kaasamine Lepinguosalised teevad koostööd, et suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust vaesuse kõigi vormide, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise kaudu, et saavutada kestliku arengu eesmärgid kogu maailmas ning edendada õiglast üleilmastumist, täielikku tööhõivet ja inimväärset tööd kõigile meestele ja naistele; selleks: a) tugevdatakse sotsiaalkaitsesüsteeme; & /et 60 b) soodustatakse võrdset juurdepääsu ja mittediskrimineerimist sotsiaalpoliitikas; c) edendatakse innovatsiooni, et lahendada sotsiaalseid probleeme, vahetades teavet parimate tavade kohta, ning soodustatakse dialoogi ja teadusuuringuid selles sektoris ning d) edendatakse paremaks kaasamiseks sotsiaal- ja solidaarsusmajandust ja võideldakse vaesuse vastu. ARTIKKEL 8.6 Tervis 1. Lepinguosalised teevad koostööd rahvatervise, sealhulgas haiguste ennetamise ja tervise edendamise valdkonnas, et parandada rahva tervist ja üldist tervisekindlustust. 2. Koostöö raames võib muu hulgas: a) vahetada teavet ja teha koostööd vastastikust huvi pakkuvates küsimustes; b) edendada rahvusvaheliste tervishoiualaste lepingute rakendamist ning c) hõlbustada lõikes 1 osutatud valdkondades vahetusi, stipendiumide saamist ja koolitusprogrammide elluviimist. & /et 61  ARTIKKEL 8.7 Turism 1. Lepinguosalised teevad koostööd turismi valdkonnas. Koostöö peamine eesmärk on parandada teabe ja parimate tavade vahetamist, et tagada turismi tasakaalustatud ja kestlik arendamine ning toetada töökohtade loomist ja majandusarengut. 2. Koostöös keskendutakse järgmisele: a) loodus- ja kultuuripärandi potentsiaali kaitsmine ja maksimeerimine; b) tavad, mis soodustavad vastutustundlikku turismi ja kohalike kogukondade austamist; c) teabe ja parimate tavade vahetamine meetmete kohta, mille eesmärk on parandada turismisektoris oskusi ja pädevust; d) loomemajanduses teabevahetuse ja koostöö ning turismisektoris innovatsiooni edendamine ning e) parimate tavade vahetamine, et võtta turismis arvesse kestlikkuse põhimõtteid, eelkõige elurikkust. & /et 62  9. PEATÜKK TEADUSUURINGUD, INNOVATSIOON JA DIGIMAJANDUS ARTIKKEL 9.1 Teadusuuringud ja innovatsioon 1. Lepinguosalised teevad koostööd teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni valdkonnas, lähtudes vastastikusest huvist ja kasust ning kooskõlas oma vastavate õigusaktidega. Koostöö eesmärk on edendada kestlikku arengut, lahendada ülemaailmseid ühiskondlikke probleeme, saavutada teaduse tipptase, parandada piirkondlikku konkurentsivõimet ning tugevdada lepinguosaliste vahelisi suhteid, mille tulemuseks oleksid pikaajalised partnerlused. Lepinguosalised edendavad kahepoolsel ja piirkondlikul tasandil poliitikadialoogi ning kasutavad oma erinevaid vahendeid, sealhulgas teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepinguid, vastastikku täiendaval viisil. 2. Lepinguosalised püüavad: a) parandada teadlaste, ekspertide, üliõpilaste ja ettevõtjate liikuvuse ning materjalide ja seadmete piiriülese liikumise tingimusi; & /et 63 b) hõlbustada vastastikust juurdepääsu teineteise teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniprogrammidele, teadustaristule ja -rajatistele, väljaannetele ja teadusandmetele; c) suurendada koostööd normide kehtestamisele eelnevates teadusuuringutes ja standardimises ning d) edendada ühiseid põhimõtteid, et saavutada teadus- ja innovatsiooniprojektides intellektuaalomandi õiguste piisav ja tulemuslik kaitse, sealhulgas õiguskaitse. 3. Lepinguosalised edendavad valitsusasutuste, avaliku ja erasektori teaduskeskuste, kõrgharidusasutuste, innovatsiooniasutuste ja -võrgustike ning muude sidusrühmade, sealhulgas VKEde järgmisi tegevusi: a) ühisalgatused, millega suurendada teadlikkust teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni ja suutlikkuse suurendamise programmidest ning üksteise programmides osalemise võimalustest; b) ühised kohtumised ja seminarid, mille eesmärk on vahetada teavet ja parimaid tavasid ning selgitada välja valdkonnad, milles teha ühiseid teadusuuringuid; c) ühine teadustegevus vastastikust huvi pakkuvates valdkondades; d) teaduskoostöö vastastikku tunnustatud hindamine ja asjaomaste tulemuste levitamine. & /et 64  ARTIKKEL 9.2 Digimajandus 1. Lepinguosalised tunnistavad, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT“) on tänapäeva elus kesksel kohal ning aitab vältimatu tegurina kaasa ühiskonnas teabe ja teadmiste tugevdamisele, et edendada majanduslikku, hariduslikku ja sotsiaalset arengut. Lepinguosalised vahetavad arvamusi oma sellealase poliitika üle. 2. Koostöö raames võib muu hulgas: a) vahetada arvamusi digitaalse ühtse turu poliitika eri aspektide, eelkõige elektroonilise side valdkonna poliitika ja reguleerimise üle, mille hulka kuuluvad juurdepääs lairibateenustele, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse, e-valitsus, avatud valitsemine, avatud andmed, interneti turvalisus, e-tervis ja reguleerivate asutuste sõltumatus; b) edendada IKTd kui majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu, sotsiaalse ja e- kaasatuse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamise vahendit, rõhutades ettevõtlikkust ja osaluskoostööd, parandades koolide netiühendust ning arendades teadus- ja akadeemilisi võrgustikke; c) arendada välja muu hulgas piirkondliku tasandi teadusvõrgustike, andmetöötluse ja teadusandmete taristu ja teenuste vastastikune seotus ning edendada nende koostalitlusvõimet; & /et 65 d) teha koostööd e-valitsuse ja usaldusteenuste, näiteks e-allkirja ja e-identimise valdkonnas, keskendudes IKT kasutamist käsitlevate poliitikapõhimõtete, teabe ja parimate tavade vahetamisele, et ajakohastada avalikku haldust, edendada kvaliteetseid avalikke teenuseid ning parandada organisatsiooni tõhusust ja avaliku sektori vahendite läbipaistvat haldamist; e) vahetada teavet standardite, vastavushindamise ja tüübikinnituse kohta ning f) edendada spetsialistide, eriti noorte kutsetöötajate vahetust ja väljaõpet. & /et 66  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 3.9.2025 COM(2025) 810 final ANNEX 1 – PART 2/4 LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta ET ET  III OSA1 KAUBANDUS JA INVESTEERINGUD 1. PEATÜKK ÜLDSÄTTED JA INSTITUTSIOONILISED SÄTTED A JAGU Üldsätted ARTIKKEL 1.1 Vabakaubanduspiirkonna loomine Lepinguosalised loovad lepingu käesoleva osaga vabakaubanduspiirkonna, mis on kooskõlas GATT 1994 XXIV artikliga ja GATSi V artikliga. 1 Kui säte sisaldab viidet mõnele muule artiklile, täpsustamata, missuguses käesoleva lepingu osas viidatud artikkel asub, loetakse, et see artikkel asub lepingu III osas & /et 67  ARTIKKEL 1.2 Eesmärgid Lepingu käesoleva osa eesmärgid on järgmised: a) lepinguosalistevahelise kaubavahetuse laiendamine ja mitmekesistamine kooskõlas GATT 1994 XXIV artikliga, vähendades tollimakse ja mittetariifseid kaubandustõkkeid või kaotades need; b) kaubavahetuse lihtsustamine eelkõige nende sätetega, mis käsitlevad tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamist, standardeid, tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, säilitades samal ajal mõlema lepinguosalise õiguse kehtestada oma territooriumil õigusnorme ja saavutada avaliku poliitika eesmärke; c) teenuskaubanduse liberaliseerimine kooskõlas GATSi V artikliga; d) investeeringuvoogude suurenemist soodustava raamistiku väljatöötamine, nähes ette läbipaistvad, stabiilsed ja prognoositavad eeskirjad, mis reguleerivad ettevõtete asutamise tingimusi ja sellega seotud kapitali liikumist, ja tagades asjakohase tasakaalu investeeringute liberaliseerimise ja kaitse ning mõlema lepinguosalise õiguse vahel kehtestada õigusnorme õiguspäraste poliitikaeesmärkide saavutamiseks; & /et 68 e) investeerimiskohtute süsteemi loomine investorite ja riigi vaheliste vaidluste tulemuslikuks, erapooletuks ja prognoositavaks lahendamiseks; f) lepinguosaliste riigihanketurgude tulemuslik ja vastastikune avamine; g) innovatsiooni ja loovuse edendamine, tagades intellektuaalomandi õiguste piisava ja tulemusliku kaitse kooskõlas lepinguosaliste vahel kehtivate rahvusvaheliste kohustustega ning tasakaalu nimetatud kaitse ja avalike huvide vahel; h) lepinguosalistevaheliste kaubandus- ja investeerimissuhete arendamine kooskõlas vaba ja moonutamata konkurentsi põhimõttega; i) kestliku arengu edendamine ja rahvusvahelise kaubanduse arendamine kestlikku arengut toetaval viisil, mis hõlmab majandusarengut, sotsiaalset arengut ja keskkonnakaitset; j) tulemusliku, õiglase ja prognoositava vaidluste lahendamise mehhanismi loomine, et lahendada lepinguosalistevahelisi vaidlusi, mis on seotud lepingu käesoleva osa tõlgendamise ja kohaldamisega. & /et 69  ARTIKKEL 1.3 Üldkohaldatavad mõisted Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse lepingu käesolevas osas järgmisi mõisteid: a) „üldkohaldatav haldusotsus“ – haldusotsus või tõlgendus, mida kohaldatakse kõikide isikute ja tegelike olukordade suhtes, mis kuuluvad üldiselt selle haldusotsuse või tõlgenduse kohaldamisalasse, ja millega kehtestatakse käitumisnorm, kuid mis ei hõlma järgmist: i) haldusmenetluses või kohtulaadse asutuse menetluses tehtud määrus või otsus, mida kohaldatakse konkreetsel juhul teise lepinguosalise konkreetse isiku, kauba või teenuse suhtes, või ii) otsus, mis võetakse vastu seoses konkreetse teo või tavaga; b) „põllumajandusleping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv põllumajandusleping; c) „põllumajandustoode“ – põllumajanduslepingu 1. lisas loetletud toode; d) „õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajal on õhusõiduk kasutusest kõrvaldatud“ – õhusõiduki või selle osa remondi- ja hooldustööd, mille ajal õhusõiduk või selle osa on kasutusest kõrvaldatud ja mis ei hõlma liinihooldust; & /et 70 e) „dumpinguvastane leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping; f) „arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused“– teenused, mida osutatakse selliste arvutisüsteemide abil, mis sisaldavad teavet lennuettevõtjate sõiduplaanide, piletite kättesaadavuse, piletihindade ja hinnareeglite kohta, ja mille kaudu on võimalik teha broneeringuid või väljastada pileteid; g) „tollimaks“ – tollimaks ja muu lõiv, mis on kehtestatud kauba impordile või sellega seoses; see hõlmab ka sellise impordiga seoses kehtestatud mis tahes lisamaksu või lisatasu, kuid ei hõlma järgmist: i) lõiv, mis on samaväärne artikli 2.3 kohaselt kehtestatud riigisisese maksuga; ii) dumpinguvastane või tasakaalustav2 tollimaks, mida kohaldatakse vastavalt vajadusele kooskõlas GATT 1994, dumpinguvastase lepingu ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga; iii) tasu või muu lõiv, mis on kehtestatud kauba impordile või sellega seoses ja mille suurus on piiratud osutatud teenuste ligikaudse maksumusega, ning 2 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et tollimaksu määratlus ei mõjuta 5. peatükist „Kaubanduse kaitsemeetmed“ tulenevaid lepinguosaliste õigusi ja kohustusi. & /et 71  iv) imporditud kauba eest pakutav või kogutav lisatasu, mis tuleneb liitega 2-A-4 „Mehhiko tariifikvoodid“ ette nähtud tariifikvootide haldamiseks lubatud hankesüsteemist; h) „tolliväärtuse määramise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise leping; i) „päev“ – kalendripäev, sh nädalavahetused ja pühad; j) „vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe“ – WTO asutamislepingu 2. lisas esitatud vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe; k) „ettevõte“ – kohaldatava õiguse alusel nõuetekohaselt kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks asutatud või muul viisil korraldatud ning kas era- või riigi omandis olev juriidiline isik, sealhulgas äriühing, usaldusühing, täisühing, ühisettevõte, ühe osanikuga äriühing või ühistu; l) „olemasolev“ – käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kehtiv; m) „vabalt konverteeritav valuuta“ – valuuta, millega kaubeldakse laialdaselt rahvusvahelistel valuutaturgudel ja mida kasutatakse laialdaselt rahvusvahelistes tehingutes; & /et 72 n) „GATS“ – WTO asutamislepingu 1B lisas sisalduv teenuskaubanduse üldleping; o) „GATT 1994“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv 1994. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe; p) „kaup“ – nii materjalid kui ka tooted; q) „lepinguosalise kaup“ – omamaine kaup GATT 1994 tähenduses, mis hõlmab ka selle lepinguosalise päritolustaatusega kaupa; r) „maapealne teenindus“ –- tasu eest või lepingu alusel lennujaamas osutatavad lennufirma esindus-, haldus- ja järelevalveteenused, reisijate teenindamine, pagasikäitlus, perroonikäitlus, toitlustamine,3 lennulasti ja posti käitlus, õhusõiduki tankimine, õhusõiduki hooldus ja puhastamine, maismaatransport ning lennujuhtimine, meeskonna haldamine ja lennuplaaniteenused; see ei hõlma omateenindust, julgestust, liinihooldust, õhusõiduki remonti ja hooldust ning sellise olulise tsentraliseeritud lennujaamataristu haldamist või käitamist nagu jäätõrjerajatised, kütuse jaotussüsteemid, pagasi käitlemise süsteemid ja lennujaamasisesed transpordisüsteemid; s) „harmoneeritud süsteem“ või „HS“ – kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem, sealhulgas selle tõlgendamise üldeeskirjad, jaotiste, gruppide ja alamrubriikide märkused ning nende muudatused; 3 Välja arvatud toiduvalmistamine. & /et 73 t) „meede“ – lepinguosalise seadus, määrus, eeskiri, menetlus, otsus, haldusmeede, nõue või tava4; u) „kodanik“ – füüsiline isik, kes on asjaomase riigi vastava seaduse kohaselt ühe Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või Mehhiko kodanik või kes on lepinguosalise alaline elanik; v) „füüsiline isik“5 – i) Euroopa Liidu puhul isik, kes on ühe Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele6, ja ii) Mehhiko puhul isik, kes on Mehhiko kodanik vastavalt Mehhiko õigusaktidele; füüsilist isikut, kes on Mehhiko kodanik ja kellel on ühe Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus, peetakse ainult selle lepinguosalise füüsiliseks isikuks, kelle kodakondsus on peamine ja tegelikult kasutatav; 4 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et „meede“ hõlmab ka tegevusetust. 5 Seda mõistet kasutatakse 10.–19. peatükis. 6 Mõiste „Euroopa Liidu füüsiline isik“ hõlmab ka füüsilist isikut, kes elab alaliselt Läti Vabariigis, ei ole Läti Vabariigi ega ühegi teise riigi kodanik, kuid kellel on Läti Vabariigi õigusnormide kohaselt õigus saada määratlemata kodakondsusega isiku pass. & /et 74 w) „OECD“ – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon; x) „päritolustaatusega kaup“ – kaup, mis vastab 3. peatükis „Päritolureeglid ja -menetlused“ sätestatud päritolureeglitele; y) „isik“ – füüsiline isik või ettevõte; z) „lepinguosalise isik“ – lepinguosalise kodanik või ettevõte; aa) „tariifne sooduskohtlemine“ – tollimaksumäär, mida kohaldatakse päritolustaatusega kauba suhtes vastavalt artiklile 2.4 „Tollimaksude kaotamine või vähendamine“; bb) „kaitsemeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv kaitsemeetmete leping; cc) „subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping; dd) „lennutransporditeenuste müük ja turustamine“ – asjaomase lennuettevõtja võimalus vabalt müüa ja turustada oma lennutransporditeenuseid, sealhulgas kõik turundusaspektid, nagu turu- uuringud, reklaam ja turustamine, kuid see ei sisalda lennutransporditeenuste hinnakujundust ega kohaldatavaid tingimusi; ee) „teenuseosutaja“ – isik, kes osutab või soovib osutada teenust; & /et 75 ff) „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping; gg) „riigiettevõte“ – ettevõte, mida omab või kontrollib lepinguosaline; hh) „tehniliste kaubandustõkete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv tehniliste kaubandustõkete leping; ii) „territoorium“ – territoorium, kus kohaldatakse käesolevat lepingut, nagu on sätestatud käesoleva lepingu IV osa artiklis 2.2 „Territoriaalne kohaldamisala“; jj) „kolmas riik“ – riik või territoorium väljaspool käesoleva lepingu territoriaalset kohaldamisala; kk) „intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping“ – WTO asutamislepingu 1C lisas sisalduv intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping; ll) „rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon“ – rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon, mis sõlmiti 23. mail 1969 Viinis; mm) „WTO“ – Maailma Kaubandusorganisatsioon ning nn) „WTO asutamisleping“ – 15. aprillil 1994 sõlmitud Marrakechi leping, millega loodi Maailma Kaubandusorganisatsioon. & /et 76  ARTIKKEL 1.4 Seos WTO asutamislepinguga Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi üksteise suhtes, mis tulenevad WTO asutamislepingust. ARTIKKEL 1.5 Viited õigusnormidele ja muudele lepingutele 1. Kui ei ole märgitud teisiti, tõlgendatakse lepingu käesolevas osas sisalduvaid viiteid õigusnormidele üldiselt või viitega konkreetsele põhikirjale, määrusele või direktiivile viitena õigusaktile selle muudetud kujul. 2. Kui ei ole märgitud teisiti, tõlgendatakse lepingu käesolevas osas sisalduvaid viiteid muudele lepingutele või õigusaktidele tervikuna või osaliselt viitena, mis hõlmab järgmist: a) seotud lisad, protokollid, joonealused märkused, tõlgendavad märkused ja selgitavad märkused ning & /et 77 b) järgnevad lepingud, mille osalised lepinguosalised on, või muudatused, mis on lepinguosalistele siduvad, välja arvatud juhul, kui viide kinnitab kehtivaid õigusi ja kohustusi. ARTIKKEL 1.6 Kohustuste täitmine 1. Kumbki lepinguosaline võtab kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud lepingu käesolevast osast tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas meetmed, mis on vajalikud, et tagada nende täitmine keskvalitsuse, piirkondlike või kohalike omavalitsuste ja asutuste ning valitsusväliste asutuste poolt neile delegeeritud volitusi kasutades. 2. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib peatada lepingu käesolevast osast tulenevad õigused ja kohustused, välja arvatud käesoleva lepingu IV osa „Kohustuste täitmine“ artikli 2.3 lõikes 3 sätestatud juhtudel, üksnes siis, kui teine lepinguosaline rikub lepingu käesolevat osa, ja tingimusel, et peatamine toimub kooskõlas lepingu käesolevas osas, sealhulgas 31. peatükis „Vaidluste lahendamine“ sätestatud nõuetega. & /et 78  B JAGU Institutsioonilised sätted ARTIKKEL 1.7 Ühisnõukogu eriülesanded 1. Kui ühisnõukogu täidab talle lepingu käesoleva osa kohaselt pandud ülesandeid, koosneb ühisnõukogu ministrite tasandil ühelt poolt ELi lepinguosalise esindajatest, kes vastutavad kaubandus- ja investeerimisküsimuste eest, ja teiselt poolt Mehhiko majandusministeeriumi esindajatest või nende määratud isikutest. 2. Ühisnõukogu võib lepingu käesoleva osa eesmärkide täitmiseks muuta järgmist: a) 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ ja 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“; b) 3. peatükk „Päritolureeglid ja -menetlused“, sealhulgas 3-A kuni 3-D lisa; c) 10-D lisa „Kohtu ja apellatsioonikohtu liikmete ning vahendajate käitumisjuhend“; & /et 79 d) Mehhiko asjakohased loendid ja kavad vastavalt artikli 10.12 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“ lõikele 6 ja artikli 11.8 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“ lõikele 4; e) 21-A lisa „Euroopa Liidu hõlmatud üksused“ ja 21-B lisa „Mehhiko hõlmatud üksused“; f) 25-B lisa „Geograafiliste tähiste loetelu“; g) 31-A lisa „Töökord“ ja 31-B lisa „Vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend“. 3. Ühisnõukogu võib lepingu käesoleva osa eesmärkide täitmiseks teha ka järgmist: a) võtta vastu lepingu käesoleva osa sätete siduvaid tõlgendusi; b) võtta vastu muid lepingu käesolevas osas sätestatud otsuseid ning c) võtta oma ülesannete täitmisel muid meetmeid, milles lepinguosalised kokku lepivad. 4. Kumbki lepinguosaline rakendab kõik lõike 2 punktis a osutatud muudatused lepinguosaliste vahel kokkulepitud tähtaja jooksul kooskõlas oma kohaldatavate õiguslike menetlustega. & /et 80  ARTIKKEL 1.8 Ühiskomitee eriülesanded 1. Kui ühiskomitee täidab talle lepingu käesoleva osa kohaselt pandud ülesandeid, koosneb ühiskomitee ühelt poolt ELi lepinguosalise kõrgetasemelistest esindajatest, kes vastutavad kaubandus- ja investeerimisküsimuste eest, ja teiselt poolt Mehhiko majandusministeeriumi esindajatest vastavalt kummagi lepinguosalise asjakohastele nõuetele või nende määratud isikutest. 2. Ühiskomitee teeb järgmist: a) abistab ühisnõukogu kaubandusküsimustega seotud ülesannete täitmisel; b) vastutab lepingu käesoleva osa sätete nõuetekohase rakendamise ja kohaldamise eest ning lepingu kohaldamise tulemuste hindamise eest; c) püüab ennetada ja lahendada erimeelsusi või vaidlusi, mis võivad tekkida seoses lepingu käesoleva osa tõlgendamise või kohaldamisega, ilma et see piiraks 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohaldamist; d) teostab järelevalvet kõikide allkomiteede ja muude lepingu käesoleva osa alusel loodud organite tegevuse üle ning e) arutab, kuidas veelgi edendada kaubandust ja investeeringuid lepinguosaliste vahel. & /et 81 3. Lõike 2 kohaste ülesannete täitmisel võib ühiskomitee teha järgmist: a) luua täiendavaid allkomiteesid ja peale lepingu käesoleva osa alusel loodud organite ka muid organeid, mis koosnevad lepinguosaliste esindajatest, ning määrata neile oma pädevuse piires ülesandeid, otsustada muuta enda loodud allkomiteedele ja muudele organitele määratud ülesandeid ning samuti nende tegevuse lõpetada; b) soovitada ühisnõukogule võtta vastu otsuseid, mis on kooskõlas lepingu käesoleva osa erieesmärkidega, sealhulgas artikli 1.7 lõike 2 punktis a osutatud muudatused, või võtta selliseid otsuseid vastu ühisnõukogu kohtumiste vahelisel ajal, sealhulgas juhul, kui ühisnõukogu ei saa kokku tulla, ning c) võtta oma ülesannete täitmisel muid meetmeid, milles lepinguosalised kokku lepivad või mille võtmiseks on ühisnõukogu andnud juhiseid. ARTIKKEL 1.9 Lepingu III osa koordinaatorid 1. Kumbki lepinguosaline määrab lepingu käesoleva osa koordinaatori ja teavitab sellest teist lepinguosalist 60 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. & /et 82 2. Koordinaatorid: a) hõlbustavad lepinguosalistevahelist teabevahetust kõikides lepingu käesoleva osaga hõlmatud küsimustes, samuti teabevahetust muude selle lepingu alusel loodud kontaktpunktide vahel; b) koostavad ühiselt päevakorrad ja teevad kõik muud vajalikud ettevalmistused ühisnõukogu ja ühiskomitee kohtumisteks vastavalt käesolevale artiklile ning c) kontrollivad vajaduse korral ühisnõukogu ja ühiskomitee otsuste täitmist. ARTIKKEL 1.10 Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid 1. Lepinguosalised moodustavad järgmised allkomiteed ja muud organid, mis koosnevad ühelt poolt ELi lepinguosalise esindajatest ja teiselt poolt Mehhiko esindajatest: a) kaubavahetuskomitee; b) põllumajanduse allkomitee; c) veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee; d) tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee; & /et 83 e) sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee; f) loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse ühine töörühm; g) tehniliste kaubandustõkete allkomitee; h) teenuste ja investeeringute allkomitee; i) finantsteenuste allkomitee; j) riigihangete allkomitee; k) intellektuaalomandi allkomitee; l) kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee. 2. Kui lepingu käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse lõikes 1 osutatud allkomiteede ja muude organite suhtes käesoleva lepingu IV osa artiklit 1.4. 3. Lõikes 1 osutatud allkomiteed ja muud organid võivad anda lepingu käesolevas osas sätestatud juhtudel asjakohaseid soovitusi. 4. Soovitusi jagatakse vastastikusel kokkuleppel. & /et 84  ARTIKKEL 1.11 Suhted kodanikuühiskonnaga 1. Kumbki lepinguosaline kohtub vähemalt korra aastas käesoleva lepingu IV osa artiklis 1.7 „Sisenõuanderühmad“ osutatud asjakohase sisenõuanderühmaga, et arutada lepingu käesoleva osa kohaldamisega seotud küsimusi. 2. Kui ühisnõukogu või ühiskomitee tuleb kokku oma kaubanduskoosseisus, kutsub ta kokku käesoleva lepingu IV osa artiklis 1.8 „Kodanikuühiskonna foorum“ osutatud kodanikuühiskonna foorumi koosoleku, et pidada dialoogi lepingu käesoleva osa kohaldamise üle. & /et 85  2. PEATÜKK KAUBAVAHETUS A JAGU Üldsätted ARTIKKEL 2.1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „konsulaartehing“ – menetlus, mille kaudu hangitakse eksportiva lepinguosalise territooriumil või kolmanda isiku territooriumil asuva importiva lepinguosalise konsulilt konsulaararve või konsulaarviisa faktuurarvele, päritolusertifikaadile, manifestile, kaubasaatjate ekspordideklaratsioonile või muule kauba impordi puhul nõutavale või sellega seotud tollidokumendile; & /et 86 b) „ekspordi litsentsimise protseduur“ – haldusmenetlus, milles eksportiva lepinguosalise territooriumilt eksportimise eeltingimusena nõutakse taotluse või muude dokumentide esitamist (muud kui tavaliselt tollivormistuseks nõutavad dokumendid) eksportiva lepinguosalise asjaomasele haldusasutusele või asjaomastele haldusasutustele; c) „impordi litsentsimise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv impordi litsentsimise protseduuri leping; d) „impordi litsentsimise protseduur“ – haldusmenetlus, milles importiva lepinguosalise territooriumile importimise eeltingimusena nõutakse taotluse või muude dokumentide esitamist (muud kui tavaliselt tollivormistuseks nõutavad dokumendid) importiva lepinguosalise asjaomasele haldusasutusele või asjaomastele haldusasutustele. ARTIKKEL 2.2 Kohaldamisala Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse lepinguosalise kaubavahetuse suhtes käesoleva peatüki sätteid. & /et 87  ARTIKKEL 2.3 Võrdne kohtlemine 1. Kumbki lepinguosaline tagab teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise kooskõlas GATT 1994 III artikliga ning selle märkuste ja lisasätetega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artikkel ning selle märkused ja lisasätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks. 2. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et võrdne kohtlemine tähendab, et Mehhiko muu kui föderaaltasandi valitsus või Euroopa Liidu liikmesriigi keskvalitsus või kohalik omavalitsus kohtleb kaupu vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb vastavalt kas Mehhiko või liikmesriigi otseselt konkureerivaid või asendatavaid kaupu. ARTIKKEL 2.4 Tollimaksude kaotamine või vähendamine 1. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, kaotab kumbki lepinguosaline päritolustaatusega kaubalt võetavad tollimaksud või vähendab neid vastavalt 2-A lisale „Tollitariifide kaotamise ajakava“ ning ei kohalda käesoleva lepingu jõustumisel tollimaksu harmoneeritud süsteemi gruppide 1–97 tariifiridadele klassifitseeritud päritolustaatusega kaubale, välja arvatud kaup, mis on nimetatud 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ liites 2-A-1 „ELi tollitariifide kaotamise ajakava“ või liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“. & /et 88 2. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, ei tõsta lepinguosaline teise lepinguosalise päritolustaatusega kaubalt võetavat tollimaksu ega kehtesta uut tollimaksu7. 3. Kui lepinguosaline vähendab oma kohaldatavat enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära, kohaldatakse seda tollimaksumäära teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba suhtes seni, kuni see on madalam kui 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ kohaselt kindlaksmääratud tollimaksumäär. 4. Lepinguosalise taotlusel peavad lepinguosalised nõu, et kaaluda võimalust parandada päritolustaatusega kauba turulepääsuks 2-A lisas „Tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tariifset kohtlemist. Ühisnõukogu võib otsustada 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ muuta8. 5. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib WTO vaidluste lahendamise organi loal jätta päritolustaatusega kaubalt võetava tollimaksu kehtima või suurendada seda. 7 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib pärast tollimaksu ühepoolset vähendamist tõsta kõnealuse tollimaksu 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ kohaselt asjaomaseks aastaks kindlaksmääratud tasemele. 8 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et selle muudatusega asendatakse kõik 2-A lisas „Tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksumäärad või üleminekukategooriad. & /et 89  ARTIKKEL 2.5 Eksporditollimaksud ja muud ekspordimaksud või -tasud 1. Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita teise lepinguosalise territooriumile suunatud kauba ekspordi suhtes maksu või tasu, mis on suurem kui maks või tasu, mis kehtestatakse selle kauba suhtes, kui see on ette nähtud sisetarbimiseks. 2. Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita tollimaksu või tasu, mis on kehtestatud teise lepinguosalise territooriumile suunatud kauba ekspordile või sellega seoses ja mis on suurem kui tollimaks või tasu, mis kehtestatakse selle kauba suhtes, kui see on ette nähtud sisetarbimiseks. 3. Käesolev artikkel ei takista lepinguosalisel maksustada eksporti artikli 2.6 kohaselt lubatud tasu või lõivuga. ARTIKKEL 2.6 Tasud ja formaalsused 1. Nende tasude ja muude lõivude summa, mille lepinguosaline kehtestab teise lepinguosalise kauba impordile või teisele lepinguosalisele suunatud kauba ekspordile või sellega seoses, on piiratud osutatud teenuste ligikaudse maksumusega ning ei kujuta endast kodumaiste kaupade kaudset kaitset ega impordi või ekspordi maksustamist fiskaalsetel eesmärkidel. & /et 90 2. Lepinguosaline ei kohalda päritolustaatusega kauba suhtes tollivormistustasu9. 3. Kumbki lepinguosaline avaldab kõik tasud ja lõivud, mis ta on kehtestanud seoses impordi või ekspordiga, viisil, mis võimaldab valitsustel, kauplejatel ja teistel huvitatud isikutel nendega tutvuda. 4. Lepinguosaline ei nõua seoses teise lepinguosalise kauba importimisega konsulaartehinguid, sealhulgas seotud lõive ja tasusid10. ARTIKKEL 2.7 Pärast remonti või muutmist uuesti sisenevad kaubad 1. „Remont või muutmine“ on toote töötlemine, et parandada töödefekte või olulisi kahjustusi, millega kaasneb toote algse funktsiooni taastamine, või tagada toote vastavus tehnilistele kasutusnõuetele, milleta toodet ei saaks enam tavapärasel viisil kasutada ettenähtud eesmärgil. Toote remont või muutmine hõlmab restaureerimist ja hooldust, kuid ei hõlma toimingut või protsessi, a) mis hävitab toote põhiomadused või loob uue või kaubanduslikult erineva toote; 9 Mehhiko puhul on tollivormistustasu „Derecho de Trámite Aduanero“. 10 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et importiv lepinguosaline võib nõuda, et tema konsul, kes on pädev eksportiva lepinguosalise territooriumil, kinnitaks dokumendid a) uurimise või auditi eesmärgil või b) majapidamistarvete importimisel. & /et 91 b) mis muudab lõpetamata toote valmistooteks või c) mida kasutatakse toote funktsiooni oluliseks muutmiseks. 2. Sõltumata kauba päritolust ei kohalda lepinguosaline tollimaksu kaubale, mis siseneb uuesti tema territooriumile pärast seda, kui kaup on ajutiselt eksporditud tema territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile remondiks või muutmiseks, olenemata sellest, kas sellist remonti või muutmist saaks teha selle lepinguosalise territooriumil, kust kaup remondiks või muutmiseks eksporditi. 3. Lõiget 2 ei kohaldata tollilattu, vabakaubanduspiirkondadesse või sarnase staatusega piirkondadesse imporditud kauba suhtes, mis eksporditakse seejärel remondiks, kuid mida ei reimpordita tollilattu, vabakaubanduspiirkondadesse või sarnase staatusega piirkondadesse. 4. Sõltumata kauba päritolust ei kohalda lepinguosaline tollimaksu kaubale, mis imporditakse ajutiselt teise lepinguosalise territooriumilt remondi või muutmise eesmärgil. & /et 92  ARTIKKEL 2.8 Taastoodetud kaubad 1. „Taastoodetud kaup“ on harmoneeritud süsteemi gruppidesse 84–90 või rubriiki 9402 klassifitseeritud kaup, välja arvatud 2-B lisas „Taastoodetud kaupade määratluse alt välja jäetud kaupade loetelu“ nimetatud kaup, a) mis on toodetud täielikult või osaliselt taaskasutatud materjalist, mis on saadud kasutatud kaupadest; b) mille toimivus- ja töötingimused ning eeldatav kasutusiga on sarnased samasuguse uue kauba omadele ning c) millele antakse sama garantii nagu samasugusele uuele kaubale. 2. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, ei kohalda lepinguosaline teise lepinguosalise taastoodetud kaupade suhtes korda, mis on ebasoodsam kui see, mida ta kohaldab samasuguste uute kaupade suhtes. 3. Vastavalt käesolevast lepingust ja WTO asutamislepingust tulenevatele kohustustele võib lepinguosaline nõuda, et taastoodetud kaup a) oleks tema territooriumil turustamiseks või müügiks sellisena identifitseeritud, sealhulgas erimärgistatud, et vältida tarbijate eksitamist, ning & /et 93 b) vastaks kõikidele kohaldatavatele tehnilistele nõuetele ja eeskirjadele, mida kohaldatakse samasuguse uue kauba suhtes. 4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et taastoodetud kauba suhtes kohaldatakse artiklit 2.9. Kui lepinguosaline kehtestab kasutatud kauba suhtes impordi- ja ekspordikeelde või - piiranguid või jätab need kehtima, ei kohalda ta neid meetmeid taastoodetud kauba suhtes. ARTIKKEL 2.9 Impordi- ja ekspordipiirangud Kui 2-C lisas „Mehhiko erandid artiklist 2.9 „Impordi- ja ekspordipiirangud““ ei ole sätestatud teisiti, ei kehtesta ega säilita lepinguosaline ühtegi keeldu ega piirangut teise lepinguosalise kauba impordile ega teise lepinguosalise territooriumile suunatud kauba ekspordile või ekspordiks müügile, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas GATT 1994 XI artikliga, sealhulgas selle märkuste ja lisasätetega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel, sealhulgas selle märkused ja lisasätted, käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks. & /et 94  ARTIKKEL 2.10 Impordi litsentsimine 1. Kumbki lepinguosaline võtab vastu impordi litsentsimise protseduurid ja haldab neid kooskõlas impordi litsentsimise lepingu artiklitega 1–3. 2. Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist igast uuest impordi litsentsimise protseduurist ja igast olemasoleva impordi litsentsimise protseduuri muudatusest 60 päeva jooksul pärast selle avaldamist ja võimaluse korral hiljemalt 60 päeva enne uue menetluse või muudatuse jõustumist. Teade sisaldab impordi litsentsimise lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud teavet ning käesoleva artikli lõikes 4 osutatud ametlike veebisaitide elektroonilisi aadresse. Kui lepinguosaline teavitab impordi litsentsimise lepingu artiklis 4 sätestatud impordilitsentside komiteed vastavast uuest impordi litsentsimise protseduurist või olemasoleva impordi litsentsimise protseduuri muudatusest kooskõlas impordi litsentsimise lepingu artikli 5 lõigetega 1–3, siis loetakse, et ta on käesolevat sätet järginud. 3. Lepinguosalise taotlusel esitab teine lepinguosaline viivitamata kogu asjakohase teabe, sealhulgas impordi litsentsimise lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud teabe, iga impordi litsentsimise protseduuri kohta, mille ta kavatseb kehtestada, on kehtestanud või jätab kehtima, või olemasoleva litsentsimisprotseduuri muudatuse kohta. & /et 95 4. Kumbki lepinguosaline avaldab asjaomastel ametlikel veebisaitidel teabe, mille ta peab vastavalt impordi litsentsimise lepingu artikli 1 lõike 4 punktile a avaldama, ning tagab, et impordi litsentsimise lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud teave on üldsusele kättesaadav. ARTIKKEL 2.11 Ekspordi litsentsimine 1. Kumbki lepinguosaline avaldab kõik uued ekspordi litsentsimise protseduurid või olemasolevate ekspordi litsentsimise protseduuride muudatused, sealhulgas vajaduse korral asjakohastel ametlikel veebisaitidel. Võimaluse korral toimub selline avaldamine hiljemalt 45 päeva enne protseduuri või muudatuse jõustumist ja igal juhul hiljemalt asjaomase protseduuri või muudatuse jõustumise kuupäeval. 2. Kumbki lepinguosaline teavitab 60 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist teist lepinguosalist oma olemasolevatest ekspordi litsentsimise protseduuridest. Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist igast uuest ekspordi litsentsimise protseduurist ja igast olemasoleva ekspordi litsentsimise protseduuri muudatusest 60 päeva jooksul pärast selle avaldamist. Teated peavad sisaldama viidet allikale, kus on avaldatud lõike 3 kohaselt nõutud teave, ja vajaduse korral asjaomase ametliku veebisaidi aadressi. & /et 96 3. Ekspordi litsentsimise protseduuride avaldamisel esitatakse järgmine teave: a) ekspordi litsentsimise protseduuride ja nendesse tehtud muudatuste tekst; b) kaubad, mille suhtes konkreetset ekspordi litsentsimise protseduuri kohaldatakse; c) iga protseduuri kohta ekspordilitsentsi taotlemise menetluse kirjeldus ja kriteeriumid, millele taotleja peab vastama, et tal oleks õigus ekspordilitsentsi taotleda, näiteks tegevusloa omamine, investeeringu tegemine või säilitamine või lepinguosalise territooriumil teatava ettevõtte vormis tegutsemine; d) kontaktpunkt või -punktid, kust huvitatud isikud saavad lisateavet ekspordilitsentsi saamise tingimuste kohta; e) haldusasutus või -asutused, kellele taotlus või muud asjakohased dokumendid tuleb esitada; f) meetme või meetmete kirjeldus, mida ekspordi litsentsimise protseduuri kaudu rakendatakse; g) ajavahemik, mille jooksul iga ekspordi litsentsimise protseduur kehtib, välja arvatud juhul, kui protseduur jääb kehtima seniks, kuni see mõnes uues väljaandes tühistatakse või seda muudetakse; & /et 97 h) kui lepinguosaline kavatseb ekspordikvoodi haldamiseks kasutada ekspordi litsentsimise protseduuri, siis kvoodi üldkogus, kvoodi avamise ja sulgemise kuupäevad ja vajaduse korral kvoodi väärtus ning i) võimalikud vabastused või erandid nõudest hankida ekspordilitsents, kuidas neid vabastusi või erandeid taotleda või kasutada ning nende andmise kriteeriumid. 4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolev artikkel ei kohusta lepinguosalist andma ekspordilitsentsi ega takista lepinguosalist täitmast oma kohustusi, mis tulenevad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest ning mitmepoolsetest massihävitusrelvade leviku tõkestamise kokkulepetest ja ekspordikontrolli kokkulepetest. ARTIKKEL 2.12 Tolliväärtuse määramine Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad tolliväärtuse määramise lepingust. & /et 98  ARTIKKEL 2.13 Kaupade ajutine import 1. Kumbki lepinguosaline lubab oma õigusnormide kohaselt ajutiselt importida järgmisi kaupu, vabastades need täielikult tingimuslikult imporditollimaksudest ja olenemata nende päritolust: a) näitustel, messidel, kohtumistel, esitlustel või muudel sarnastel üritustel väljapanekuks või kasutamiseks ette nähtud kaubad; b) kutsetegevuseks vajalikud seadmed, sealhulgas ajakirjandus-, heli- või teleringhäälingu seadmed, tarkvara, kinoseadmed ja nende lisaseadmed või tarvikud, mis on vajalikud lepinguosalise territooriumi külastava isiku äritegevuseks, kauplemiseks või kutsealal tegutsemiseks, et täita kindlaksmääratud ülesannet; c) transporditaara, kaubanduslikud näidised, reklaamfilmid ja salvestised ning muud kaubandustegevusega seoses imporditavad kaubad; d) sportimise eesmärgil imporditavad kaubad; e) humanitaareesmärkidel imporditavad kaubad ning f) konkreetsetel eesmärkidel imporditavad loomad. & /et 99 2. Kumbki lepinguosaline võib nõuda, et lõike 1 kohaselt ajutiselt imporditud kaubad oleksid kaubad: a) mis on ette nähtud reekspordiks, ilma et neid oleks muudetud, välja arvatud nende kasutamisest tulenev tavapärane väärtuse vähenemine; b) mida kasutab üksnes teise lepinguosalise kodanik või mida selle kodaniku isikliku järelevalve all kasutab teise lepinguosalise isik oma äritegevuseks, kaubanduseks, kutsetegevuseks või sportimiseks; c) mida tema territooriumil ei müüda ega anta rendile; d) mille puhul esitatakse importiva lepinguosalise nõudmisel tagatis summas, mis ei ole suurem kui maksud, mis tuleks muidu tasuda kauba sisenemisel või lõplikul importimisel, ja mis vabastatakse kauba eksportimisel; e) mis on importimisel ja eksportimisel tuvastatavad; f) mis reeksporditakse kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis on mõistlikult seotud ajutise impordi eesmärgiga, ning g) mis imporditakse koguses, mis ei ületa nende ettenähtud kasutuseks mõistlikku kogust. & /et 100 3. Kumbki lepinguosaline lubab käesoleva artikli alusel ajutiselt imporditud kaupu reeksportida ükskõik millise muu tollisadama või -asutuse kaudu kui see, mille kaudu need imporditi. 4. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et importija või muu isik, kes vastutab käesoleva artikli kohaselt imporditud kauba eest, ei vastuta kauba ekspordi ebaõnnestumise eest ajutiseks impordiks määratud tähtaja (k.a tähtaja seaduslik pikendamine) jooksul, kui ta esitab importivale lepinguosalisele kooskõlas tema tollialaste õigusaktidega rahuldavad tõendid selle kohta, et kaup on täielikult hävinud või pöördumatult kadunud. ARTIKKEL 2.14 Koostöö 1. Erisätted lepinguosalistevahelise halduskoostöö kohta seoses tariifse sooduskohtlemisega on esitatud 2-D lisas „Halduskoostöö erisätted“. 2. Alates ühe aasta möödumisest käesoleva lepingu jõustumisest ja kuni kaubavahetuskomitee otsustab teisiti, vahetavad lepinguosalised igal aastal impordistatistikat. Impordistatistika vahetamine hõlmab andmeid viimase aasta kohta, mille andmed on kättesaadavad, sealhulgas väärtust ja mahtu tariifirea tasandil teise lepinguosalise nende kaupade impordi puhul, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu kohast sooduskohtlemist, ja nende kaupade puhul, mille suhtes ei kohaldata sooduskohtlemist. & /et 101  ARTIKKEL 2.15 Kaubavahetuskomitee Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga a loodud kaubavahetuskomitee teeb järgmist: a) teostab järelevalvet käesoleva peatüki ja selle lisade rakendamise ja haldamise üle; b) edendab lepinguosalistevahelist kaubavahetust, sealhulgas konsultatsioonide kaudu, mis käsitlevad käesoleva lepingu kohase turulepääsu tariifse kohtlemise parandamist ja vajaduse korral muid küsimusi; c) pakub foorumit käesoleva peatükiga seotud küsimuste arutamiseks ja lahendamiseks; d) tegeleb viivitamata lepinguosalistevaheliste kaubandustõketega, eelkõige nendega, mis on seotud mittetariifsete meetmete kohaldamisega, ning vajaduse korral suunab sellised küsimused arutamiseks ühiskomiteele; e) soovitab ühiskomiteele käesoleva peatüki muudatusi või täiendusi; f) koordineerib teabevahetust soodustuste kasutamiseks või muud teabevahetust lepinguosalistevahelise kaubavahetuse kohta, mida ta võib otsustada; & /et 102 g) vaatab harmoneeritud süsteemi tulevased muudatused läbi, et tagada, et kummagi lepinguosalise käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi ei muudeta, ning annab nõu kõikide sellega seotud vastuolude lahendamiseks; h) täidab muid ülesandeid, mida ühiskomitee võib talle anda. B JAGU Kauplemine põllumajandustoodetega ARTIKKEL 2.16 Kohaldamisala Käesolevat jagu kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline on põllumajandustoodetega kauplemisega seoses vastu võtnud või kehtima jätnud. & /et 103  ARTIKKEL 2.17 Koostöö mitmepoolsetel foorumitel 1. Lepinguosalised teevad WTO raames koostööd, et toetada üldist, reeglitel põhinevat, avatud, mittediskrimineerivat ja õiglast mitmepoolset kaubandussüsteemi, soodustada põllumajandusläbirääkimisi ning edendada põllumajandustoodetega kauplemist hõlbustavate uute juhtpõhimõtete kehtestamist. 2. Lepinguosalised tunnistavad, et mõned ekspordimeetmed, nagu ekspordikeelud, -piirangud või -maksud, võivad avaldada põllumajandustoodete kriitilise tähtsusega tarnetele kahjulikku mõju. Sellega seoses toetavad lepinguosalised juhtpõhimõtete kehtestamist, osaledes aktiivselt asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel. ARTIKKEL 2.18 Ekspordikonkurents 1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „ekspordisubsiidiumid“ – subsiidiumid põllumajanduslepingu artikli 1 punkti e tähenduses ning & /et 104 b) „samaväärse mõjuga meetmed“ – ekspordikrediit, ekspordikrediiditagatised või kindlustusprogrammid, samuti muud meetmed, millel on ekspordisubsiidiumiga samaväärne mõju11. 2. Lepinguosalised kinnitavad Nairobis 19. detsembril 2015 toimunud WTO ministrite konverentsil vastu võetud ekspordikonkurentsi käsitlevas otsuses võetud kohustust rakendada kõiki ekspordisubsiidiume ja samaväärse mõjuga ekspordimeetmeid ülima mõõdukusega ning suurendada läbipaistvust ja parandada järelevalvet seoses kõikide ekspordisubsiidiumide ja samaväärse mõjuga ekspordimeetmetega. 3. Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita ekspordisubsiidiume ühegi põllumajandustoote suhtes, mida eksporditakse või mis sisaldub tootes, mida eksporditakse teise lepinguosalise territooriumile. 4. Lepinguosaline ei säilita, kehtesta ega taaskehtesta muud samaväärse mõjuga meedet ühegi põllumajandustoote suhtes, mida eksporditakse või mis sisaldub tootes, mida eksporditakse teise lepinguosalise territooriumile, välja arvatud juhul, kui see samaväärse mõjuga meede vastab asjaomases WTO asutamislepingus, otsuses või kohustuses kindlaksmääratud tingimustele. 5. Selleks et suurendada läbipaistvust ja parandada järelevalvet ekspordisubsiidiumide ja muude samaväärse mõjuga meetmete üle, võib lepinguosaline, kellel on põhjendatud kahtlus ekspordisubsiidiumi või muu samaväärse mõjuga meetme suhtes, mida teine lepinguosaline kohaldab esimesele lepinguosalisele ekspordiks ettenähtud põllumajandustoote suhtes, nõuda teiselt lepinguosaliselt vajalikku teavet kohaldatavate meetmete kohta. Nõutav teave esitatakse viivitamata. 11 Mõiste „samaväärse mõjuga meetmed“ tõlgendamisel võivad lepinguosalised konkreetsel juhul juhinduda nii asjaomastest WTO eeskirjadest kui ka WTO liikmete tavadest. & /et 105  ARTIKKEL 2.19 Tariifikvootide haldamine 1. Lepinguosaline, kes kohaldab tariifikvoote kooskõlas 2-A lisaga „Tollitariifide kaotamise ajakava“, a) haldab neid tariifikvoote õigeaegselt, läbipaistvalt, objektiivselt ja mittediskrimineerivalt kooskõlas oma õigusega ning b) avalikustab õigeaegselt ja pidevalt kogu asjakohase teabe kvootide haldamise kohta, sealhulgas olemasolevad mahud, kasutusmäärad ja kõlblikkuskriteeriumid. 2. Lepinguosalised konsulteerivad omavahel kõikides tariifikvootide haldamisega seotud küsimustes. Selleks määrab kumbki lepinguosaline kontaktpunkti, mis hõlbustab lepinguosalistevahelist suhtlemist, ja teatab teisele lepinguosalisele selle kontaktandmed. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest. & /et 106  ARTIKKEL 2.20 Põllumajanduse allkomitee 1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga b loodud põllumajanduse allkomitee teeb järgmist: a) teostab järelevalvet käesoleva jao rakendamise ja haldamise üle ning edendab koostööd, et hõlbustada lepinguosalistevahelist põllumajandustoodetega kauplemist; b) pakub lepinguosalistele foorumit, et arutada oma põllumajandusprogrammide arengusuundi ja lepinguosalistevahelist põllumajandustoodetega kauplemist; c) tegeleb kaubandustõketega, sealhulgas mittetariifsete tõketega, mis takistavad lepinguosalistevahelist põllumajandustoodetega kauplemist; d) hindab käesoleva peatüki mõju kummagi lepinguosalise põllumajandussektorile ja käesoleva peatüki vahendite toimimist ning soovitab kaubavahetuskomiteele asjakohaseid meetmeid; e) pakub foorumit käesoleva jaoga seotud küsimuste arutamiseks kooskõlastatult teiste asjaomaste komiteede, töörühmade või muude käesoleva lepingu kohaste eriorganitega; & /et 107 f) täidab muid ülesandeid, mida kaubavahetuskomitee võib talle anda, ning g) esitab käesoleva lõike kohase töö tulemused kaubavahetuskomiteele arutamiseks. 3. Põllumajanduse allkomitee kohtub vähemalt korra aastas, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 4. Eriliste asjaolude ilmnemisel tuleb põllumajanduse allkomitee lepinguosalise taotlusel ja lepinguosaliste kokkuleppel kokku hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. C JAGU Kauplemine veini ja kangete alkohoolsete jookidega ARTIKKEL 2.21 Kohaldamisala Käesolevat jagu kohaldatakse harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 2204, 2205 ja 2208 klassifitseeritud veinitoodete12 ja kangete alkohoolsete jookide suhtes. 12 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et mõiste „veinitooted“ tähistab veini ja muid veinitooteid, mis on klassifitseeritud harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 2204 ja 2205. & /et 108  ARTIKKEL 2.22 Veinivalmistustavad 1. Euroopa Liit lubab oma territooriumile importida ja seal inimtoiduks turustada Mehhikost pärit veini, mis on toodetud vastavalt järgmistele nõuetele: a) tootemääratlused, mis on Mehhikos lubatud 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ A osas osutatud õigusnormidega, ning b) Mehhikos lubatud veinivalmistustavad ja piirangud, mida kohaldatakse vastavalt 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ A osas osutatud õigusnormidele või mille Mehhiko pädev asutus on muul viisil heaks kiitnud kasutamiseks eksporditavate veinide puhul, niivõrd kui Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon neid soovitab ja avaldab. Käesoleva lõike kohase loa andmisel kohaldatakse nõuet, et veinidele ei tohi lisada alkoholi ega kanget alkoholi, välja arvatud liköörveinid, millele võib lisada viinamarjadest saadud alkoholi või viinamarjapiiritust. Käesolev punkt ei piira võimalust lisada „vino generoso“ tootmisel muud kui viinamarjadest saadud alkoholi, tingimusel et selline lisand on selgelt märgitud etiketile. & /et 109 2. Mehhiko lubab oma territooriumile importida ja seal inimtoiduks turustada Euroopa Liidust pärit veini, mis on toodetud vastavalt järgmistele nõuetele: a) tootemääratlused, mis on Euroopa Liidus lubatud 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ B osas osutatud õigusnormidega; b) Euroopa Liidus lubatud veinivalmistustavad ja piirangud, mida kohaldatakse vastavalt 2- E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ B osas osutatud õigusnormidele, ning c) asjaolu, et alkoholi või kange alkoholi lisamine on välistatud kõikide veinide puhul, välja arvatud liköörveinid, millele võib lisada ainult viinamarjadest saadud alkoholi või viinamarjapiiritust. 3. Ühe lepinguosalise territooriumilt imporditud ja teise lepinguosalise territooriumil turustatavates veinides võib kasutada „vitis vinifera“ viinamarjasorte ja nende hübriide, ilma et see piiraks lepinguosalise rangemate õigusnormide kohaldamist tema territooriumil toodetud veinide suhtes. 4. Ühisnõukogu võib 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ A ja B osa muuta, et lisada, kustutada või ajakohastada viiteid tootemääratlustele ning veinivalmistustavadele ja piirangutele. & /et 110  ARTIKKEL 2.23 Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide märgistamine 1. Lepinguosaline ei nõua veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide transporditaarale, märgisele või pakendile järgmiste kuupäevade või samaväärsete kuupäevade märkimist: a) pakendamise kuupäev; b) villimise kuupäev; c) tootmiskuupäev; d) aegumiskuupäev, „kõlblik kuni“ kuupäev, kasutus- või tarbimiskuupäev, kõlblikkusaja lõppkuupäev; e) minimaalse säilimisaja lõppkuupäev, „parim enne“ kuupäev, „parim kvaliteet enne“ kuupäev või f) „müüa enne“ kuupäev. Lepinguosaline võib nõuda minimaalse säilimisaja lõppkuupäeva esitamist juhul, kui tootele on lisatud kergesti riknevaid koostisosi või kui tootja arvates on säilimisaeg kuni 12 kuud. & /et 111 2. Lepinguosaline ei nõua, et veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide transporditaaral, märgisel või pakendil esitataks kaubamärkide, marginimede või geograafiliste tähiste tõlked. 3. Lepinguosaline lubab kohustuslikku teavet, sealhulgas tõlkeid, esitada veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide transporditaarale kinnitatud lisamärgisel. Lisamärgised võib kinnitada imporditud veini või kangete alkohoolsete jookide transporditaarale pärast importimist, kuid enne toote pakkumist müügiks lepinguosalise territooriumil, tingimusel et originaalmärgise kohustuslik teave on täielikult ja täpselt kajastatud. 4. Lepinguosaline lubab kasutada partiide tunnuskoode tingimusel, et need koodid on kaitstud kustutamise eest. 5. Lepinguosaline ei kohalda märgistamismeedet veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide suhtes, mida turustati selle lepinguosalise territooriumil enne meetme jõustumise kuupäeva, välja arvatud erandlikel asjaoludel. 6. Lepinguosaline lubab kasutada pudelitel jooniseid, kujutisi, pilte ja väiteid või tähiseid tingimusel, et need ei asenda kohustuslikku märgistusteavet ega eksita tarbijat veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide tegelike omaduste ja koostise osas. 7. Lepinguosaline ei nõua, et veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide märgistusel oleksid nimetatud allergeenid, mida on kasutatud veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide tootmisel ja valmistamisel, kuid mida lõpptootes ei esine. & /et 112 8. Lepinguosalistevahelises veinikaubanduses võib Euroopa Liidust pärit veini märgistada Mehhikos tooteliigi nimetusega vastavalt 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ C osale „Veinide märgistamine“. 9. Kooskõlas 20. märtsil 1883 Pariisis sõlmitud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga (edaspidi „Pariisi konventsioon“) kaitseb kumbki lepinguosaline veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide puhul järgmisi nimetusi: a) liikmesriigi nimi ning b) Mehhiko Ühendriikide või Mehhiko ja selle osariikide nimi. 10. Lepinguosaline lubab veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide märgistusel näidata alkoholisisaldust mahuprotsentides järgmiste lühenditega: a) „% Alc. Vol.“; b) „% Alc Vol.“; c) „% alc. vol.“; d) „% alc vol.“; & /et 113 e) „% Alc.“; f) „% Alc./Vol.“; g) „Alc( )%vol.“; h) „% alc/vol“; i) „alc( )%vol“. ARTIKKEL 2.24 Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide sertifitseerimine 1. Lepinguosaline võib nõuda teiselt lepinguosaliselt imporditud ja tema turule viidud veinitoodete puhul ainult 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ D osas „Dokumendid ja sertifitseerimine“ sätestatud dokumente ja sertifitseerimist. 2. Lepinguosaline ei kehtesta teise lepinguosalise territooriumil toodetud veinitoodete impordi suhtes rangemaid impordi sertifitseerimisnõudeid, kui on sätestatud käesolevas lepingus. & /et 114 3. Kumbki lepinguosaline võib kohaldada oma õigusnorme, et teha kindlaks võltsitud või saastunud tooted pärast nende lõplikku importi. 4. Vaidluse korral tunnustab kumbki lepinguosaline võrdlusmeetoditena rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) soovitatud standarditele vastavaid analüüsimeetodeid või nende meetodite puudumise korral Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni meetodeid. 5. Kumbki lepinguosaline lubab oma territooriumile importida kangeid alkohoolseid jooke vastavalt oma õigusnormides sätestatud eeskirjadele, mis käsitlevad impordi dokumente või sertifitseerimist ja analüüsiaruandeid. 6. Euroopa Liit nõuab tekiila ja mezcali importimisel Euroopa Liitu, et tema tollile esitataks nende toodete kohta ekspordi autentsussertifikaat, mille on väljastanud Mehhiko tolli akrediteeritud ja heakskiidetud vastavushindamisasutus13. Mehhiko esitab tekiila ja mezcali ekspordi autentsussertifikaadi näidised ning teavitab veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomiteed kõikidest nende sertifikaatidega seotud muudatustest. 13 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et see ei piira kummagi lepinguosalise selliste õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad kõnealuste toodete turustamist ja müüki. & /et 115 7. Lepinguosaline võib kehtestada teise lepinguosalise territooriumilt imporditud veinitoodetele ja kangetele alkohoolsetele jookidele ajutised täiendavad impordi sertifitseerimisnõuded, et reageerida avaliku korraga, näiteks tervise- või tarbijakaitsega seotud õigustatud probleemile või võidelda pettuse vastu. Sellisel juhul esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele piisava teabe ja annab talle piisavalt aega, et oleks võimalik täita lisanõudeid. Sellised nõuded ei tohi kehtida kauem, kui on vaja selleks, et reageerida konkreetsele avaliku korra probleemile või pettuseohule, mille tõttu need nõuded kehtestati. 8. Ühisnõukogu võib 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ D osa „Dokumendid ja sertifitseerimine“ seoses lõikes 1 osutatud dokumentide ja sertifitseerimisega muuta. ARTIKKEL 2.25 Kohaldatavad normid Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, toimub käesoleva jaoga hõlmatud toodete import ja turustamine lepinguosalistevahelises kaubanduses kooskõlas importiva lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusnormidega. & /et 116  ARTIKKEL 2.26 Üleminekumeetmed Tooteid, mis on käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva seisuga toodetud ja märgistatud vastavalt lepinguosalise õigusnormidele ja lepinguosalistevahelistele kehtivatele lepingutele, kuid mis ei vasta käesolevale jaole, võivad importiva lepinguosalise territooriumil turustada järgmised isikud järgmistel tingimustel: a) hulgimüüjad või tootjad kahe aasta jooksul või b) jaemüüjad kuni varude ammendumiseni. ARTIKKEL 2.27 Teated Kumbki lepinguosaline tagab, et ta teavitab teist lepinguosalist õigeaegselt kõikidest käesoleva jaoga hõlmatud küsimusi käsitlevate õigusnormide muudatustest, mis mõjutavad nende vahel kaubeldavaid tooteid. & /et 117  ARTIKKEL 2.28 Koostöö veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise valdkonnas 1. Lepinguosalised teevad koostööd ja käsitlevad eelkõige järgmisi veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemisega seotud küsimusi: a) tootemääratlused, toodete sertifitseerimine ja märgistamine ning b) veinivalmistamisel kasutatavad viinamarjasordid ja nende märgistamine. 2. Selleks et hõlbustada vastastikuse abi andmist lepinguosaliste täitevasutuste vahel, määrab kumbki lepinguosaline pädevad asutused ja organid, kes vastutavad käesoleva jaoga hõlmatud küsimuste rakendamise ja kohaldamise eest. Kui lepinguosaline määrab rohkem kui ühe pädeva asutuse või organi, tagab ta nende asutuste ja organite vahelise kooskõlastamise. Sellisel juhul määrab lepinguosaline ka ühe kontaktasutuse, mis peaks toimima teise lepinguosalise asutuse või organi jaoks ühtse kontaktpunktina. 3. Lepinguosalised teatavad üksteisele lõikes 2 osutatud pädevate asutuste ja organite nimed ja aadressid ning nende muudatused hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. & /et 118 4. Käesolevas artiklis osutatud asutused ja organid teevad tihedat koostööd ja otsivad võimalusi, et veelgi parandada üksteisele antavat abi käesoleva jao kohaldamisel, eelkõige pettuste vastu võitlemiseks. ARTIKKEL 2.29 Veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee 1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga c loodud veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee teeb järgmist: a) teostab järelevalvet käesoleva jao rakendamise ja haldamise üle; b) pakub koostööfoorumit käesoleva jaoga seotud küsimustes ja teabevahetuses ning c) tagab käesoleva jao nõuetekohase toimimise. 2. Veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee võib anda ühisnõukogule soovitusi ja valmistada ette otsuseid, mis võidakse käesolevas jaos sätestatud korras vastu võtta. & /et 119  D JAGU Mittetariifsed turulepääsukohustused muudes sektorites ARTIKKEL 2.30 Ravimid Kummagi lepinguosalise konkreetsed mittetariifsed turulepääsukohustused seoses ravimite ja meditsiiniseadmetega on esitatud 2-F lisas „Ravimid“. ARTIKKEL 2.31 Mootorsõidukid Kummagi lepinguosalise konkreetsed mittetariifsed turulepääsukohustused seoses mootorsõidukite ning nende seadmete ja osadega on esitatud 2-G lisas „Mootorsõidukid ning nende seadmed ja osad“. & /et 120  3. PEATÜKK PÄRITOLUREEGLID JA -MENETLUSED A JAGU Päritolureeglid ARTIKKEL 3.1 Mõisted 1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „grupid“, „rubriigid“ ja „alamrubriigid“ – harmoneeritud süsteemi nomenklatuuris kasutatavad grupid (kahekohalised koodid), rubriigid (neljakohalised koodid) ja alamrubriigid (kuuekohalised koodid); b) „pädev valitsusasutus“ – Mehhiko puhul majandusministeeriumi (Secretaría de Economía) määratud asutus või selle õigusjärglane; & /et 121 c) „saadetis“ – kaubad, mis saadetakse samal ajal ühelt eksportijalt ühele vastuvõtjale või mis on hõlmatud ühe veodokumendiga, mis kajastab kaupade saatmist eksportijalt vastuvõtjale, või sellise dokumendi puudumisel ühe arvega; d) „tolliasutus“ – valitsusasutus, mis lepinguosalise õiguse kohaselt vastutab tollialaste õigusnormide haldamise, kohaldamise ja jõustamise eest; e) „eksportija“ – lepinguosalise territooriumil asuv isik, kes ekspordib selle lepinguosalise territooriumilt ja koostab päritolukinnituse; f) „importija“ – lepinguosalise territooriumil asuv isik, kes impordib kaupa ja taotleb tariifset sooduskohtlemist; g) „materjal“ – koostisosa, tooraine, komponent, osa vms, mida kasutatakse toote tootmisel; h) „päritolustaatuseta materjalid“ – materjalid, mida ei saa käesoleva peatüki kohaselt käsitada päritolustaatusega materjalidena; i) „päritolustaatusega materjalid“ või „päritolustaatusega tooted“ – materjalid või tooted, mis on käesoleva peatüki kohaselt päritolustaatusega; & /et 122 j) „toode“ – valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud sisendmaterjaliks, mida kasutatakse hiljem teise toote valmistamisel, ning k) „tootmine“ – mis tahes töö, töötlemine või eritoiming, sealhulgas kokkupanek. ARTIKKEL 3.2 Üldnõuded 1. Kui lepinguosaline kohaldab teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba suhtes tariifset sooduskohtlemist kooskõlas käesoleva lepinguga, käsitatakse järgmiseid tooteid selle lepinguosalise päritolustaatusega toodetena, kelle territooriumil toimus viimane tootmine: a) tooted, mis on artikli 3.4 tähenduses täielikult saadud selle lepinguosalise territooriumil; b) tooted, mis on toodetud selle lepinguosalise territooriumil üksnes päritolustaatusega materjalidest, või c) tooted, mis on toodetud selle lepinguosalise territooriumil ja sisaldavad päritolustaatuseta materjale, tingimusel et need vastavad 3-A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ sätestatud tingimustele. 2. Toode, mida lõike 1 kohaselt käsitatakse lepinguosalise päritolustaatusega tootena, peab vastama kõikidele muudele käesoleva peatüki kohaldatavatele nõuetele, mis on vajalikud tariifse sooduskohtlemise võimaldamiseks artikli 3.16 kohase taotluse alusel. & /et 123 3. Kui tootele on antud päritolustaatus, ei käsitata selle toote tootmisel kasutatud päritolustaatuseta materjale päritolustaatuseta materjalina, kui seda toodet kasutatakse sisendmaterjalina muus tootes. 4. Päritolustaatuse saamiseks peab toode olema toodetud katkestamatult lepinguosalise territooriumil vastavalt lõike 1 punktides a–c sätestatule. ARTIKKEL 3.3 Päritolu kumulatsioon 1. Lepinguosalise territooriumilt pärit toodet käsitatakse teise lepinguosalise päritolustaatusega tootena, kui seda kasutatakse teise lepinguosalise territooriumil sisendmaterjalina muu toote tootmisel14. 2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui a) toote tootmine ei lähe kaugemale artiklis 3.6 osutatud toimingutest ning b) selle tootmise eesmärk, nagu nähtub ülekaalukatest tõenditest, on lepinguosaliste finants- või maksuseadustest kõrvalehoidmine. 14 Kui lepinguosaliste päritolureeglid mõne materjali puhul erinevad, määratakse materjali päritolu kindlaks vastavalt eksportiva lepinguosalise suhtes kohaldatavatele päritolureeglitele. & /et 124  ARTIKKEL 3.4 Kaubad, mis on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil 1. Järgmisi tooteid käsitatakse kaubana, mis on täielikult saadud ühe lepinguosalise territooriumil: a) tema maapõuest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed tooted; b) tema territooriumil kasvatatud või koristatud taimed ja köögiviljatooted; c) tema territooriumil sündinud ja kasvatatud elusloomad; d) tema territooriumil sündinud ja kasvatatud elusloomadelt saadud tooted; e) tema territooriumil sündinud ja kasvatatud ning tapetud loomadest saadud tooted; f) tema territooriumil toimunud küttimise või kalapüügi käigus saadud tooted; g) vesiviljelusest saadud tooted, kui veeorganismid, sealhulgas kalad, molluskid, koorikloomad, muud veeselgrootud ja veetaimed on sündinud või kasvatatud sellisest seemnevarust nagu munad, kalamari ja niisk, kalavastsed, kalamaimud või vastsed, sekkudes tootmise suurendamiseks kasvatus- või kasvuprotsessidesse, näiteks korrapärase asustamise, söötmise või röövloomade eest kaitsmise teel; & /et 125 h) merekalapüügisaadused ja muud saadused, mille lepinguosalise laev püüab merest väljaspool territoriaalmerd; i) lepinguosalise kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis h osutatud saadustest valmistatud tooted; j) tema territooriumil kogutud kasutatud esemed, mis sobivad ainult tooraine taaskasutamiseks, sealhulgas need toorained; k) tema territooriumil toimuvatest tootmistoimingutest tekkivad jäätmed ja jäägid; l) väljaspool lepinguosalise territoriaalmerd merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud tooted, tingimusel et lepinguosalisel on õigus sellise merepõhja või aluspinnase kasutamiseks või kaevandamiseks, või m) tema territooriumil toodetud kaubad, mis on valmistatud üksnes punktides a–l nimetatud toodetest. 2. Lõike 1 punktides h ja i kasutatud mõisted „lepinguosalise laev“ ja „lepinguosalise kalatöötlemislaev“ tähendavad laeva või kalatöötlemislaeva, mis a) on registreeritud Euroopa Liidu liikmesriigis või Mehhikos; b) sõidab Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko lipu all ning & /et 126 c) vastab ühele järgmistest tingimustest: i) kuulub vähemalt 50 % ulatuses Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko kodanikule või ii) kuulub ettevõttele, A) mille peakontor ja peamine tegevuskoht asub Euroopa Liidus või Mehhikos ning B) mis kuulub vähemalt 50 % ulatuses Euroopa liidu liikmesriigi või Mehhiko avalik-õiguslikele isikutele, kodanikele või ettevõtetele. ARTIKKEL 3.5 Lubatud kõrvalekalded 1. Kui toode ei vasta 3-A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ sätestatud nõuetele, kuna tootmisel on kasutatud päritolustaatuseta materjali, käsitatakse seda toodet siiski lepinguosalise päritolustaatusega tootena, juhul kui see vastab järgmistele tingimustele: a) kõnealuse päritolustaatuseta materjali koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast ning & /et 127 b) käesoleva lõike kohaldamisel ei ületata ühtegi 3-A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ sätestatud protsendimäära päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse või kaalu kohta. 2. Lõiget 1 ei kohaldata gruppidesse 50–63 klassifitseeritud toodete suhtes, mille puhul kohaldatakse 3-A lisa „Tootepõhised päritolureeglid“ A jao märkustes 5 ja 6 sätestatud lubatud kõrvalekaldeid. 3. Lõiget 1 ei kohaldata toodete suhtes, mis on artikli 3.4 tähenduses täielikult saadud ühe lepinguosalise territooriumil. Kui 3-A lisa „Tootepõhised päritolureeglid“ kohaselt peavad toote tootmiseks kasutatud materjalid olema täielikult saadud ühes riigis või territooriumil, kohaldatakse nende materjalide summa suhtes lõikes 1 ette nähtud lubatud kõrvalekallet. ARTIKKEL 3.6 Ebapiisavad töö- või töötlustoimingud 1. Olenemata artikli 3.2 lõike 1 punktist c ei käsitata toodet lepinguosalise päritolustaatusega tootena, kui toote tootmine lepinguosalise territooriumil hõlmab ainult järgmisi päritolustaatuseta materjalidega tehtud toiminguid: a) toimingud, millega tagatakse transpordi ja ladustamise ajal toodete heas seisukorras säilimine, nagu tuulutamine, laialilaotamine, kuivatamine, külmutamine, jahutamine, soolas, vääveldioksiidis või muudes vesilahustes hoidmine, kahjustatud osade eemaldamine ja muud sarnased toimingud; & /et 128 b) lihtne vee lisamine või lahjendamine, mis ei muuda oluliselt toote omadusi, või toodete veetustamine või denatureerimine15; c) tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine või kokkusobitamine, sealhulgas tootekomplektide koostamine; d) teritamine, lihtne lihvimine või lihtne lõikamine; e) puuviljade, pähklite või köögiviljade koorimine, kivitustamine või lüdimine; f) kestade eemaldamine; g) terade eemaldamine; h) teravilja ja riisi poleerimine või glaseerimine, riisi osaline või täielik jahvatamine; i) toimingud suhkru värvimiseks või maitsestamiseks või suhkrutükkide vormimiseks; kristallsuhkru osaline või täielik jahvatamine; j) pakendite muutmine, lahtivõtmine ja kokkupanek; k) lihtsad pakendamistoimingud; 15 Denatureerimine hõlmab alkoholi inimtoiduks kõlbmatuks muutmist mürgiste või halva maitsega ainete lisamisega. & /et 129 l) märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele; m) pesemine, puhastamine ning tolmu, oksiidi, õli, värvi või muude kattekihtide eemaldamine; n) lihtsad värvimis- ja poleerimistööd; o) toodete lihtne segamine16 olenemata sellest, kas tegemist on eri liiki toodetega või mitte17; p) harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldeeskirja 2 punkti a kohaselt tervik- või valmistoodetena klassifitseeritud osade kokkupanek või muu lihtne osade kokkupanek; q) toote lahtivõtmine osadeks või komponentideks; r) tekstiili ja tekstiiltoodete triikimine või pressimine; s) loomade tapmine või t) kaks või enam punktides a–s loetletud toimingut üheskoos. 16 Toodete lihtne segamine hõlmab suhkru segamist. 17 Neid toiminguid ei kohaldata gruppide 27–30, 32–35 ja 38 segude koostamise ja segamise suhtes. & /et 130 2. Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse toimingut lihtsana, kui selle teostamiseks ei ole vaja erioskusi ega spetsiaalselt nende toimingute jaoks toodetud või paigaldatud masinaid, seadmeid ega tööriistu ja kui nende oskuste, masinate, seadmete või tööriistadega teostatud toiminguga ei muudeta toote peamisi tunnuseid ega omadusi. ARTIKKEL 3.7 Kvalifikatsiooniühik 1. Käesoleva peatüki kohaldamisel on kvalifikatsiooniühikuks konkreetne toode, mida käsitatakse põhiühikuna toote klassifitseerimisel harmoneeritud süsteemi alusel. 2. Kui toode koosneb tooterühmast või kokkupandud toodetest, mis on harmoneeritud süsteemi tingimuste kohaselt klassifitseeritud ühte rubriiki, käsitatakse kogu tervikut kvalifikatsiooniühikuna. 3. Kui saadetis koosneb mitmest samasse rubriiki klassifitseeritud identsest tootest, käsitletakse käesoleva peatüki kohaldamisel iga toodet eraldi. & /et 131  ARTIKKEL 3.8 Arvestuslik eraldamine 1. Kui kauba tootmisel kasutatakse samaväärseid päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjale, võib materjalide haldamisel kasutada arvestusliku eraldamise meetodit, ilma et materjale hoitaks eraldi varudena. 2. Kui gruppidesse 10, 15, 27, 28, 29, rubriikidesse 32.01–32.07 või rubriikidesse 39.01–39.14 kuuluvad samaväärsed päritolustaatusega ja päritolustaatuseta tooted on füüsiliselt kombineeritud või segatud ühe lepinguosalise varudes enne eksporti teise lepinguosalise territooriumile, võib nende toodete haldamisel kasutada arvestusliku eraldamise meetodit, ilma et neid tooteid hoitaks eraldi varudena. 3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel on samaväärsed materjalid või samaväärsed tooted sellised materjalid või tooted, mis on sama liiki, sama kaubandusliku kvaliteediga ja samade tehniliste ja füüsiliste omadustega ning mida ei saa materjalide puhul pärast lõpptootesse lisamist üksteisest eristada. 4. Varude haldamiseks kasutatavat arvestusliku eraldamise meetodit kohaldatakse vastavalt varude haldamise süsteemile, mis on kooskõlas lepinguosalise üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. & /et 132 5. Varude haldamise süsteem peab alati tagama, et selliste saadud toodete arv, mida võib käsitada lepinguosalise päritolustaatusega toodetena, ei ole suurem kui see arv, mis oleks saadud varude füüsilise eraldamise meetodit kasutades. 6. Varude haldamise süsteemi kasutav tootja peab pidama süsteemi toimimise kohta arvestust, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise tolliasutusele, et kontrollida käesoleva peatüki sätete järgimist. 7. Lepinguosaline võib nõuda, et käesoleva artikli kohase arvestusliku eraldamise kasutamiseks on vaja saada eelnev luba selle lepinguosalise tolliasutuselt. 8. Lepinguosalise tolliasutus võib kehtestada lõikes 7 osutatud loa andmiseks kõik tingimused, mida ta peab asjakohaseks, ning võib loa tühistada, kui tootja kasutab seda vääralt või ei täida mõnda muud käesolevas peatükis sätestatud tingimust. ARTIKKEL 3.9 Tarvikud, varuosad ja tööriistad 1. Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga koos saadetavaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis kuuluvad tavapärase varustuse hulka ja on selle hinna sees või mille kohta ei esitata eraldi arvet, käsitatakse koos kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõidukiga ühe tootena. & /et 133 2. Lõikes 1 osutatud tarvikuid, varuosi ja tööriistu ei võeta toote päritolu määramisel arvesse, välja arvatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse arvutamisel, kui toote suhtes kohaldatakse 3-A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ sätestatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalset väärtust. ARTIKKEL 3.10 Komplektid Harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldeeskirjas 3 määratletud komplekte käsitatakse lepinguosalise päritolustaatusega komplektidena, kui kõik nende koostisosad on päritolustaatusega kaubad. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta kaupadest, käsitatakse komplekti tervikuna lepinguosalise päritolustaatusega komplektina, tingimusel et päritolustaatuseta kaupade väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast. ARTIKKEL 3.11 Kõrvalised tegurid Selleks et määrata kindlaks, kas toode on lepinguosalise päritolustaatusega toode või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata toote valmistamiseks kasutatavate järgmiste elementide päritolu: a) kütus, energia, katalüsaatorid ja lahustid; & /et 134 b) seadmed ja varustus, mida kasutatakse toote katsetamiseks või kontrollimiseks; c) kindad, prillid, jalatsid, riided, kaitsevahendid ja -varustus; d) masinad, tööriistad, stantsid ja valuvormid; e) rajatised, seadmed, varuosad ja materjalid, mida kasutatakse seadmete ja hoonete hooldamiseks; f) määrdeained, määrded, segumaterjalid ja muud materjalid, mida kasutatakse tootmises või seadmete ja hoonete käitamiseks, ning g) muud materjalid, mis ei kuulu ega ole mõeldud kuuluma toote lõppkoosseisu. ARTIKKEL 3.12 Pakendid, pakkematerjalid ja transporditaara 1. Pakkematerjale ja transporditaarat, millesse toode on pakendatud jaemüügiks, kui need on klassifitseeritud koos tootega vastavalt harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldeeskirjale 5, ei võeta toote päritolu määramisel arvesse, välja arvatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse arvutamisel, kui toote suhtes kohaldatakse päritolustaatuseta materjalide maksimaalset väärtust vastavalt 3-A lisale „Tootepõhised päritolureeglid“. & /et 135 2. Pakkematerjale ja transporditaarat, millesse toode on saatmiseks pakitud, ei võeta toote päritolu määramisel arvesse. ARTIKKEL 3.13 Tagasitoodud kaup Kui lepinguosalise riigist kolmandasse riiki eksporditud lepinguosalise päritolustaatusega toode tuuakse tagasi, käsitatakse seda päritolustaatuseta tootena, kui tolliasutustele ei saa tõendada, et a) tagasitoodud kaup on sama kaup, mis eksporditi, ning b) tagasitoodud kaup ei ole läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kauba hea seisundi säilitamiseks kõnealuses kolmandas riigis viibimise või ekspordi ajal. & /et 136  ARTIKKEL 3.14 Mittemuutmise põhimõte 1. Lepinguosalise impordiks deklareeritud kaup peab olema sama kaup, mida eksporditakse teise lepinguosalise territooriumilt, kus seda käsitatakse päritolustaatusega kaubana. Kõnealust kaupa ei tohi enne impordiks deklareerimist muuta, ümber kujundada ega teha muid toiminguid peale nende, mis on vajalikud selle heas seisukorras hoidmiseks või märgiste, etikettide, pitserite või muude eraldusmärkide lisamiseks või kinnitamiseks, et tagada vastavus importiva lepinguosalise riigisisestele erinõuetele. 2. Kaupade või saadetiste ladustamine võib toimuda kolmandas riigis tingimusel, et need jäävad selles kolmandas riigis tollijärelevalve alla. 3. Ilma et see piiraks B jao sätete kohaldamist, võib saadetiste osadeks jagamine toimuda kolmandas riigis, kui seda teostab eksportija või see toimub eksportija vastutusel ja tingimusel, et kaubad jäävad kõnealuses kolmandas riigis tollijärelevalve alla. 4. Lõigete 1–3 nõudeid peetakse täidetuks, välja arvatud juhul, kui tolliasutusel on põhjust arvata vastupidist. Sellisel juhul tõendab importija kooskõlas kummagi lepinguosalise õigusnormidega nõuetele vastavust asjakohaste vahendite abil, mille hulka kuuluvad lepingulised veodokumendid, nagu veokirjad, faktilised või konkreetsed tõendid, mis põhinevad märgistusel või pakendite nummerdamisel, või kauba endaga seotud tõendid. & /et 137  ARTIKKEL 3.15 Näitused 1. Päritolustaatusega toodete suhtes, mis saadetakse kolmandasse riiki näitusele ja müüakse pärast näitust impordiks lepinguosalise territooriumile, kohaldatakse importimisel käesoleva lepingu sätteid, kui tolliasutustele on tõendatud, et a) eksportija on saatnud need tooted lepinguosalise territooriumilt sellesse kolmandasse riiki, kus näitus toimub, ja on neid seal eksponeerinud; b) see eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud lepinguosalise territooriumil asuvale isikule; c) tooted on saadetud näituse ajal või vahetult pärast seda samas seisukorras, milles need näitusele saadeti, ning d) tooteid ei ole pärast näitusele saatmist kasutatud muudel eesmärkidel kui näitusel esitlemiseks. 2. Päritolukinnitus tuleb koostada vastavalt B jao sätetele ja esitada importiva lepinguosalise tolliasutusele tavapärasel viisil. Sellele tuleb märkida näituse nimi ja aadress. & /et 138 3. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, messide või samalaadsete avalike näituste või väljapanekute suhtes, mida ei korraldata isiklikel eesmärkidel kauplustes või äriruumides kõnealuste toodete müümiseks ja mille jooksul tooted jäävad tollikontrolli alla. 4. Importiva lepinguosalise tolliasutus võib nõuda tõendeid selle kohta, et tooted on jäänud kolmandas riigis, kus näitus toimub, tollikontrolli alla, ning täiendavaid dokumentaalseid tõendeid selle kohta, millistel tingimustel neid on eksponeeritud. B JAGU Päritolumenetlused ARTIKKEL 3.16 Tariifse sooduskohtlemise taotlus ja päritolukinnitus 1. Importiv lepinguosaline võimaldab tariifset sooduskohtlemist käsitleva importija taotluse aluse importimisel tariifset sooduskohtlemist teise lepinguosalise päritolustaatusega tootele artikli 3.2 tähenduses, tingimusel et kõik muud käesoleva peatüki kohaldatavad nõuded on täidetud. & /et 139 2. Tariifse sooduskohtlemise taotlus põhineb artikli 3.18 kohaselt väljastatud päritolukinnitusel, mille eksportija esitab kaubaarvel või muus äridokumendis. 3. Tariifse sooduskohtlemise taotlus ja lõikes 2 osutatud päritolukinnitus lisatakse impordi tollideklaratsioonile kooskõlas importiva lepinguosalise õigusnormidega. 4. Importija, kes esitab taotluse lõikes 2 osutatud päritolukinnituse alusel, peab seda omama ja esitama nõudmisel importiva lepinguosalise tolliasutusele päritolukinnituse koopia. 5. Artiklis 3.23 sätestatud juhtudel lõikeid 2, 3 ja 4 ei kohaldata. ARTIKKEL 3.17 Tariifse sooduskohtlemise taotlus pärast importi 1. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kui importija ei esitanud importimise ajal tariifse sooduskohtlemise taotlust ja asjaomane kaup oleks importimise ajal vastanud artikli 3.2 kohaselt sellise taotluse esitamise nõuetele kui päritolustaatusega kaup, võib importija pärast importi taotleda tariifset sooduskohtlemist ja saada imporditud kauba eest makstud ülemäärase tollimaksu tagasi. & /et 140 2. Importija peab tariifse sooduskohtlemise taotluse esitama hiljemalt üks aasta pärast impordi kuupäeva. Lõike 1 kohase tariifse sooduskohtlemise võimaldamise tingimusena võib lepinguosaline nõuda, et importija: a) esitaks asjaomase kauba päritolukinnituse koopia; b) esitaks kõik muud kauba importimiseks vajalikud dokumendid ning c) kinnitaks, et kaup oli importimise ajal päritolustaatusega. ARTIKKEL 3.18 Päritolukinnituse koostamise tingimused 1. Artikli 3.16 lõikes 2 osutatud päritolukinnituse võib koostada eksportija, kes on registreeritud: a) Mehhikos pädeva valitsusasutuse poolt volitatud eksportijana, tingimusel et on täidetud kõik nõuded, mida peetakse asjakohaseks, et kontrollida kauba päritolustaatust ja muude käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmist, ning b) Euroopa Liidus eksportijana kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu õigusnormidega (registreeritud eksportijate süsteem). & /et 141 2. Tolliasutus või pädev valitsusasutus annab registreeritud eksportijale numbri, mis märgitakse päritolukinnitusele. Tolliasutus või pädev valitsusasutus haldab registreerimisprotsessi ja võib registreerimise tühistada, kui eksportija kasutab seda vääralt. 3. Eksportija võib artikli 3.16 lõikes 2 osutatud päritolukinnituse koostada iga saadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot. 4. Eksportija esitab päritolukinnituse, kasutades üht 3-B lisa „Päritolukinnituse tekst“ keeleversiooni, kaubaarvel või muus äridokumendis, milles päritolustaatusega kaupa on kirjeldatud piisavalt täpselt, et seda oleks võimalik identifitseerida. 5. Päritolukinnitusel peab olema eksportija käsitsi kirjutatud originaalallkiri. Lõike 1 kohaselt registreeritud eksportija ei pea sellistele päritolukinnitustele alla kirjutama, tingimusel et eksportija võtab eksportiva lepinguosalise tolliasutuse või pädeva valitsusasutuse ees täieliku vastutuse iga päritolukinnituse eest, mis identifitseerib eksportija nii, nagu kõnealune eksportija oleks päritolukinnitusele käsitsi alla kirjutanud. 6. Päritolukinnituse koostanud eksportija peab olema valmis esitama igal ajal eksportiva lepinguosalise tolliasutuse või pädeva valitsusasutuse nõudmisel kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmist. 7. Eksportija võib koostada päritolukinnituse asjaomase kauba eksportimise ajal või pärast eksporti. & /et 142  ARTIKKEL 3.19 Päritolukinnituse kehtivus 1. Päritolukinnitus kehtib üks aasta pärast selle koostamise kuupäeva. 2. Päritolukinnitus võib käsitleda: a) toote ühte saadetist või b) mitut identsete toodete saadetist päritolukinnituses märgitud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 12 kuud. ARTIKKEL 3.20 Import osasaadetistena Kui importija taotlusel ja kooskõlas importiva lepinguosalise tolliasutuse kehtestatud tingimustega imporditakse harmoneeritud süsteemi XV–XXI jaotiste alla kuuluvaid, harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldeeskirja 2 punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata kaupu osasaadetistena, esitatakse esimese osasaadetise importimisel tolliasutuse nõudmisel nende kaupade kohta üks päritolukinnitus. & /et 143  ARTIKKEL 3.21 Lahknevused ja väikesed vead 1. Päritolukinnituses ja tolliasutusele toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel väikeste lahknevuste avastamisel ei muuda see asjaolu päritolukinnitust iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab asjaomastele toodetele. 2. Importiva lepinguosalise tolliasutus ei jäta päritolukinnituses esinevate väikeste vigade, näiteks trükivigade tõttu tariifse sooduskohtlemise taotlust rahuldamata. ARTIKKEL 3.22 Dokumentide säilitamise nõuded 1. Importija, kes taotleb lepinguosalise territooriumile imporditud kauba suhtes tariifset sooduskohtlemist, peab omama eksportija koostatud päritolukinnitust ja säilitama seda kolme aasta jooksul pärast toote importimise kuupäeva või importiva lepinguosalise määratud pikema aja jooksul. & /et 144 2. Eksportija, kes on koostanud päritolukinnituse, peab omama päritolukinnituse ja kõikide muude dokumentide koopiaid, mis tõendavad, et toode vastab päritolustaatuse saamise nõuetele, ja säilitama neid kolme aasta jooksul pärast päritolukinnituse koostamist või eksportiva lepinguosalise määratud pikema aja jooksul. 3. Käesoleva artikli kohaselt säilitatavaid dokumente võib hoida elektroonilisel kujul. ARTIKKEL 3.23 Päritolukinnituse erandid 1. Kaupu, mis saadetakse väikese väärtusega pakkidena eraisikult eraisikule või mis kuuluvad reisijate isikliku pagasi hulka, võib päritolustaatusega kaupadena importida ilma päritolukinnitust nõudmata, tingimusel et neid kaupu ei impordita kaubanduslikul eesmärgil, need on deklareeritud vastavalt käesoleva peatüki nõuetele ning selle deklaratsiooni õigsuses ei ole kahtlust. 2. Importi, mis on juhuslik ja koosneb üksnes kauba saajate või reisijate või nende pereliikmete isiklikuks tarbeks mõeldud toodetest, ei käsitata impordina kaubanduslikul eesmärgil, kui kauba laadi ja koguse põhjal on ilmne, et sellel puudub kaubanduslik eesmärk, tingimusel et import ei ole osa impordiseeriast, mida võib põhjendatult käsitada impordina, mida teostatakse eraldi selleks, et vältida päritolukinnituse nõude täitmist. & /et 145 3. Lõikes 1 osutatud kaupade koguväärtus ei tohi olla üle 500 euro või sellele vastava summa lepinguosalise vääringus, kui tegemist on väikese väärtusega pakenditega, või üle 1 200 euro või sellele vastava summa lepinguosalise vääringus, kui tegemist on reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate kaupadega. 4. Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalist vastu võtmast asjakohaseid tollikontrolle, et tagada lõigete 1–3 nõuete täitmine. ARTIKKEL 3.24 Kauba päritolu kontrollimine ja halduskoostöö 1. Lepinguosalised edastavad üksteisele päritolukinnituste kontrollimise eest vastutavate tolliasutuste või pädevate valitsusasutuste aadressid ja kontaktandmed. 2. Käesoleva peatüki nõuetekohase kohaldamise tagamiseks abistavad lepinguosalised üksteist oma tolliasutuste või pädevate valitsusasutuste kaudu, et kontrollida kauba päritolustaatust ning päritolukinnituste autentsust ja neis kinnitustes esitatud teabe õigsust. & /et 146 3. Päritolukinnitusi kontrollitakse pisteliselt või siis, kui importiva lepinguosalise tolliasutusel on põhjendatud kahtlusi kinnituse autentsuse, asjaomase kauba päritolustaatuse või muude käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmise suhtes. 4. Lõike 3 rakendamiseks esitab importiva lepinguosalise tolliasutus eksportiva lepinguosalise tolliasutusele või pädevale valitsusasutusele kirjalikult taotluse päritolu kontrollimiseks, esitades järgmised andmed: a) taotluse esitanud tolliasutuse andmed; b) kontrollitava eksportija nimi; c) kontrollimise objekt ja ulatus ning d) päritolukinnituse koopia ja vajaduse korral kõik muud asjakohased dokumendid. 5. Kontrolli teostab eksportiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja viia läbi eksportija raamatupidamisarvestuse kontroll või muu kontroll, mida ta peab asjakohaseks. & /et 147 6. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus teavitab kontrolli taotlenud tolliasutust võimalikult kiiresti kontrolli tulemustest. Tulemused esitatakse kirjalikus aruandes, milles on selgelt märgitud, kas asjaomaseid kaupu võib käsitada päritolustaatusega kaupadena, kas päritolukinnitus on autentne ja kas muud käesoleva peatüki nõuded on täidetud. Kirjalik aruanne sisaldab järgmist: a) kontrolli tulemused; b) kontrollitud kaupade kirjeldus ning päritolureegli kohaldamiseks vajalik tariifne klassifikatsioon; c) kauba päritolustaatuse põhjenduse kirjeldus ja selgitus ning d) olemasolu korral tõendavad dokumendid. 7. Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul pärast kontrollimise taotluse esitamise kuupäeva või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et teha kindlaks kõnealuse dokumendi autentsus või kauba päritolu, on taotluse esitanud tolliasutusel õigus keelduda tariifse sooduskohtlemise võimaldamisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel. & /et 148 8. Importiv lepinguosaline teatab eksportivale lepinguosalisele 60 päeva jooksul pärast kirjaliku aruande saamist, kui käesoleva artikli kohaste kontrollimenetlustega või päritolureeglite tõlgendamisega seoses esineb eriarvamusi selle kindlaksmääramisel, kas kaup kvalifitseerub päritolustaatusega tooteks, ja neid eriarvamusi ei ole kontrolli taotlenud tolliasutuse ja kontrolli eest vastutava tolliasutuse või pädeva valitsusasutuse vaheliste konsultatsioonide käigus võimalik lahendada. 9. Kummagi lepinguosalise taotluse korral alustavad lepinguosalised nende eriarvamuste lahendamiseks konsultatsioone ja viivad need lõpule 90 päeva jooksul pärast lõikes 8 osutatud teate kuupäeva. Konsultatsioonide läbiviimise tähtaega võib juhtumipõhiselt lepinguosaliste vastastikusel kirjalikul nõusolekul pikendada. Lepinguosalised püüavad need erimeelsused lahendada artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga d loodud tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitees. 10. Käesolev peatükk ei takista lepinguosalise tolliasutust võtmast muid meetmeid, mida ta peab vajalikuks seni, kuni lõikes 8 osutatud erimeelsused on käesoleva lepingu alusel lahendatud. & /et 149  ARTIKKEL 3.25 Konfidentsiaalsus 1. Kumbki lepinguosaline säilitab kooskõlas oma õigusega teise lepinguosalise poolt käesoleva peatüki kohaselt esitatud teabe konfidentsiaalsuse ja kaitseb seda teavet avalikustamise eest. 2. Importiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus võib kasutada teiselt lepinguosaliselt saadud teavet ainult käesoleva peatüki kohaldamise eesmärgil. 3. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus ei avalda eksportijalt saadud konfidentsiaalset äriteavet, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. 4. Importiv lepinguosaline ei kasuta teavet, mille tema tolliasutus on käesoleva peatüki kohaselt saanud, kohtu või kohtuniku läbiviidavas kriminaalmenetluses, välja arvatud juhul, kui importiv lepinguosaline teavitab eksportivat lepinguosalist ametlikult kirjalikult teabest, mida ta kavatseb kasutada, ja selle kasutamise põhjendusest ning tingimusel, et eksportiv lepinguosaline ei esita vastuväiteid. & /et 150 5. Käesolevat lepingut ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalist kasutamast konfidentsiaalset teavet käesoleva peatükiga seotud tollialaste õigusaktide haldamiseks või rakendamiseks või muul lepinguosaliste õigusnormidega ettenähtud viisil, sealhulgas haldusmenetluses, kohtulaadse asutuse menetluses või kohtumenetluses. ARTIKKEL 3.26 Haldusmeetmed ja -karistused Lepinguosaline kohaldab haldusmeetmeid ja -karistusi kõikide isikute suhtes, kes on koostanud või lasknud koostada ebaõiget teavet sisaldava dokumendi, et saavutada kaupade tariifne sooduskohtlemine. C JAGU Muud sätted ARTIKKEL 3.27 Peatüki kohaldamine Ceuta ja Melilla suhtes 1. Käesoleva peatüki kohaldamisel ei hõlma Euroopa Liidu puhul mõiste „lepinguosaline“ Ceutat ega Melillat. & /et 151 2. Ceutasse või Melillasse imporditavate Mehhikost pärit kaupade suhtes kohaldatakse sama tollikohtlemist käesoleva lepingu alusel, mida kohaldatakse Euroopa Liidu tolliterritooriumilt pärit kaupade suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa Ühendustega ühinemise akti protokolli nr 2 alusel. Mehhiko võimaldab Ceutast ja Melillast pärit käesoleva lepinguga hõlmatud kaupade impordi suhtes sama tollikohtlemist, mida võimaldatakse Euroopa Liidust imporditud ja sealt pärinevate kaupade suhtes. 3. Käesolevas peatükis osutatud päritolureegleid ja päritolumenetlusi kohaldatakse mutatis mutandis kaupade suhtes, mida eksporditakse Mehhikost Ceutasse ja Melillasse, ning kaupade suhtes, mida eksporditakse Ceutast ja Melillast Mehhikosse. 4. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühe territooriumina. 5. Eksportija märgib päritolukinnituse teksti lahtrisse 3 „Mehhiko“ või „Ceuta ja Melilla“ sõltuvalt kauba päritolust. 6. Hispaania tolliasutus vastutab käesoleva peatüki kohaldamise ja rakendamise eest Ceutas ja Melillas. & /et 152  ARTIKKEL 3.28 Andorra Vürstiriik ja San Marino Vabariik Andorra ja San Marino päritolustaatusega kaupade tariifne sooduskohtlemine ja nende kaupade päritolu kindlaksmääramine on sätestatud 3-C lisas „Andorra Vürstiriik ja San Marino Vabariik“. ARTIKKEL 3.29 Selgitavad märkused Selgitavad märkused käesoleva peatüki tõlgendamise, kohaldamise ja haldamise kohta on esitatud 3-D lisas „Selgitavad märkused“. ARTIKKEL 3.30 Üleminekusätted 1. Kaupade suhtes, mille kohta on enne käesoleva lepingu jõustumist esitatud tariifse sooduskohtlemise ja impordi taotlus, kohaldatakse EÜ-Mehhiko ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta otsuse nr 2/2000 III lisas ja selle I–V liites sätestatud eeskirju ja tingimusi maksimaalselt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist. & /et 153 2. EÜ-Mehhiko ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta otsuse nr 2/2000 III lisa ja selle I–V liite sätete kohaselt väljastatud päritolutõend ei kehti kaupade puhul, mille suhtes ei ole käesoleva lepingu jõustumise kuupäevaks tariifse sooduskohtlemise taotlust esitatud. 3. Kaupade puhul, mis käesoleva lepingu jõustumise ajal on kas teel eksportiva lepinguosalise territooriumilt importiva lepinguosalise territooriumile või on importiva lepinguosalise tollikontrolli all, kusjuures imporditollimakse ja muid impordimakse ei ole tasutud, esitatakse tariifse sooduskohtlemise taotlus kooskõlas artikliga 3.16, tingimusel et need kaubad vastavad käesoleva peatüki nõuetele. ARTIKKEL 3.31 Peatükki tehtud muudatused Ühisnõukogu võib käesoleva peatüki ja 3-A kuni 3-D lisade sätteid oma otsusega muuta. ARTIKKEL 3.32 Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee Käesoleva peatüki tulemuslikuks rakendamiseks ja toimimiseks on tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee ülesanded loetletud artiklis 4.17 „Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee“. & /et 154  4. PEATÜKK TOLLI JA KAUBANDUSE LIHTSUSTAMINE ARTIKKEL 4.1 Üldeesmärgid 1. Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse lihtsustamise olulisust arenevas üleilmses kaubanduskeskkonnas. 2. Lepinguosalised tunnistavad, et nad peaksid oma impordi-, ekspordi- ja transiidinõuete ja - protseduuride puhul võtma arvesse tolli ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas kohaldatavaid tolli- ja kaubandusalaseid õigusakte ja standardeid, näiteks 18. mail 1973 Kyotos sõlmitud ja 1999. aasta juunis Maailma Tolliorganisatsiooni nõukogu vastu võetud tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitleva muudetud Kyoto konventsiooni sisulisi elemente, 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelist konventsiooni kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi kohta ning 2005. aasta juunis vastu võetud Maailma Tolliorganisatsiooni ülemaailmse kaubanduse kindlustamise ja hõlbustamise standardite raamistikku (edaspidi „SAFE standardite raamistik“) ning Maailma Tolliorganisatsiooni tolliandmete mudelit. & /et 155 3. Lepinguosalised tunnistavad, et nende õigusnormid peavad olema mittediskrimineerivad ning tolliprotseduurid peavad põhinevad nüüdisaegsetel meetoditel ja tulemuslikel kontrollidel, et saavutada seadusliku kaubanduse kaitse ja lihtsustamine. 4. Samuti tunnistavad lepinguosalised, et nende tolliprotseduurid ei tohi olla rohkem halduslikult koormavad ega kaubandust piiravad, kui on vaja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, ning et neid protseduure tuleks kohaldada prognoositaval, järjekindlal ja läbipaistval viisil. 5. Tegevuse läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks teeb kumbki lepinguosaline järgmist: a) vaatab nõuded ja formaalsused läbi ning võimaluse korral lihtsustab neid, et tagada kauba kiire vabastamine ja vormistamine; b) teeb tööd tolli- ja muude asutuste nõutavate andmete ja dokumentide edasise lihtsustamise ja standardimise nimel, et vähendada kauplejate või ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete aja- ja rahakulu, ning c) tagab kõrgeimate usaldusväärsusstandardite säilitamise, rakendades meetmeid, mis kajastavad tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonna asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide ja õigusaktide põhimõtteid. & /et 156 6. Lepinguosalised lepivad kokku tõhustada oma koostööd, et tagada, et asjaomased õigusaktid ja menetlused ning asjaomaste haldusasutuste haldussuutlikkus vastaksid kaubanduse lihtsustamise eesmärkidele, tagades samal ajal tulemusliku tollikontrolli. ARTIKKEL 4.2 Läbipaistvus ja avaldamine 1. Kumbki lepinguosaline näeb vajaduse korral ette korrapäraste konsultatsioonide korraldamise oma territooriumil asuvate piiriasutuste ja kauplejate või muude sidusrühmade vahel. 2. Kumbki lepinguosaline avaldab viivitamata mittediskrimineerival ja kergesti kättesaadaval viisil, sealhulgas internetis ja võimaluse korral inglise keeles, oma õigusnormid ning üldised haldusmenetlused ja suunised, mis on seotud tolli ja kaubanduse lihtsustamisega. Need hõlmavad järgmist: a) impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduurid, sealhulgas sadama-, lennujaama- ja muud sisenemisprotseduurid ning nõutavad vormid ja dokumendid; b) kohaldatavad tollimaksumäärad ja muud maksud, mis on kehtestatud impordi või ekspordi suhtes või sellise impordi või ekspordiga seoses; c) tasud ja lõivud, mille valitsusasutused on kehtestanud impordile, ekspordile või transiidile või sellise impordi, ekspordi või transiidiga seoses; & /et 157 d) kaupade klassifitseerimise või tolliväärtuse määramise eeskirjad; e) päritolureeglitega seotud üldkohaldatavad õigusnormid ja haldusotsused; f) impordi-, ekspordi- või transiidipiirangud või -keelud; g) karistussätted impordi-, ekspordi- või transiidiformaalsuste rikkumise eest; h) kaebuste esitamise kord; i) mis tahes riigi või riikidega sõlmitud impordi-, ekspordi- või transiidilepingud või nende osad; j) tariifikvootide haldamisega seotud menetlused; k) sadamate ja piiripunktide tolliasutuste lahtiolekuajad ja töökord ning l) teabekeskused teabepäringute esitamiseks. 3. Kumbki lepinguosaline annab kooskõlas oma õigusnormidega kauplejatele ja teistele huvitatud isikutele võimaluse ja mõistliku aja, et esitada märkusi tolli ja kaubanduse lihtsustamisega seotud üldkohaldatavate õigusnormide kavandatava kehtestamise või muutmise kohta. & /et 158 4. Kumbki lepinguosaline tagab kooskõlas oma õigusnormidega, et tolli ja kaubanduse lihtsustamisega seotud uued või muudetud üldkohaldatavad õigusnormid ja igasugune teave nende kohta tehakse avalikult kättesaadavaks võimalikult varakult enne nende jõustumist, et kauplejad ja teised huvitatud isikud saaksid nendega tutvuda. 5. Kumbki lepinguosaline võib ette näha, et lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata tollimaksu- või tariifimäärade muutmise või leevendava mõjuga meetmete suhtes, selliste meetmete suhtes, mille tõhusust lõigete 3 ja 4 järgimine kahjustaks, kiireloomulistel asjaoludel kohaldatavate meetmete suhtes või oma riigisisese õiguse ja õigussüsteemi väikeste muudatuste suhtes. 6. Kumbki lepinguosaline loob või säilitab ühe või mitu teabekeskust, mis tegelevad kauplejate ja teiste huvitatud isikute päringutega tolli- ja muude kaubanduse lihtsustamise küsimuste kohta, ning avaldab internetis teabe selliste päringute esitamise kohta. 7. Lepinguosaline ei tohi nõuda päringutele vastamise või nõutavate vormide ja dokumentide esitamise eest tasu. 8. Teabekeskused vastavad päringutele ning esitavad vormid ja dokumendid kummagi lepinguosalise määratud mõistliku aja jooksul, mis võib päringu laadist või keerukusest sõltuvalt erineda. & /et 159  ARTIKKEL 4.3 Andmetele ja dokumentidele kehtivad nõuded 1. Impordi-, ekspordi- ja transiidiformaalsustele ning andmetele ja dokumentidele kehtivate nõuete lihtsustamiseks ja nende arvu ja keerukuse vähendamiseks tagab kumbki lepinguosaline vajaduse korral, et neile formaalsustele, andmetele ja dokumentidele kehtivad nõuded a) võetakse vastu ja neid kohaldatakse kaupade kiireks vabastamiseks, kui vabastamise tingimused on täidetud; b) võetakse vastu ja neid kohaldatakse nii, et nende eesmärk on vähendada kauplejate ja ettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud aja- ja rahakulu; c) on kõige vähem kaubandust piirav alternatiiv, kui kõnealuse poliitikaeesmärgi või kõnealuste poliitikaeesmärkide saavutamiseks on mõistlikult võimalikud kaks või rohkem alternatiivi, ning d) tunnistatakse kehtetuks (sh nende osad), kui need ei ole enam vajalikud. 2. Kumbki lepinguosaline kohaldab kaupade vabastamisel kogu oma territooriumil ühtseid tolliprotseduure ning tolliandmetele ja -dokumentidele kehtivaid nõudeid. Käesoleva lõike sätted ei takista lepinguosalisel oma tolliprotseduure ning andmetele ja dokumentidele kehtivaid nõudeid eristada selliste elementide alusel nagu riskijuhtimine, kauba laad ja liik või transpordivahend. & /et 160  ARTIKKEL 4.4 Automatiseerimine ja infotehnoloogia kasutamine 1. Kumbki lepinguosaline teeb järgmist: a) kasutab lepinguosalistevahelise kaubanduse lihtsustamiseks kauba vabastamise menetlust kiirendavat infotehnoloogiat; b) teeb tolli kasutajatele kättesaadavaks elektroonilised süsteemid; c) lubab esitada tollideklaratsioone elektroonilisel kujul ning d) kasutab elektroonilisi või automatiseeritud riskijuhtimissüsteeme. 2. Kumbki lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima menetlused, mis võimaldavad tasuda impordi ja ekspordi korral tolliasutuste kogutavad tollimaksud, maksud, lõivud ja muud tasud elektrooniliselt. & /et 161  ARTIKKEL 4.5 Kauba vabastamine 1. Kumbki lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima menetlused, mis võimaldavad a) kauba viivitamatult vabastada ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem, kui on vajalik lepinguosalise tolliõiguse ja muude kaubandusega seotud õigusnormide järgimise tagamiseks; b) tolliandmete ja -dokumentide ning muu teabe eelnevat elektroonilist esitamist ja töötlemist enne kauba saabumist, et kauba saabumisel oleks võimalik see tollikontrollist vabastada; c) kauba vabastada selle saabumiskohas, ilma et see viidaks ajutiselt ladudesse või muudesse rajatistesse, ning d) kauba vabastada enne tollimaksude, maksude, lõivude ja tasude lõplikku kindlaksmääramist, kui neid ei määrata kindlaks enne kauba saabumist või kohe kauba saabumisel, ja tingimusel, et kõik muud õigusaktidega kehtestatud nõuded on täidetud; lepinguosaline võib enne kauba vabastamist nõuda, et importija esitaks piisava tagatise garantii, rahalise tagatise või muus asjakohases vormis, mis ei tohi olla suurem kui summa, mis on vajalik tagatisega kaetud kauba eest tasumisele kuuluvate tollimaksude, maksude, lõivude ja tasude tasumise tagamiseks, ja mis tühistatakse, kui kõnealune tagatis ei ole enam nõutav. & /et 162 2. Kumbki lepinguosaline võib kooskõlas oma õigusnormidega võtta vastu või jätta kehtima meetmeid, mis võimaldavad kauplejatel või ettevõtjatel saada kasu tolliprotseduuride täiendavast lihtsustamisest. ARTIKKEL 4.6 Riskijuhtimine 1. Kumbki lepinguosaline kehtestab või säilitab tollikontrolli riskijuhtimissüsteemi, mis võimaldab tema tolliasutustel keskenduda oma kontrollitegevuses kõrge riskitasemega saadetistele ja kiirendada madala riskitasemega saadetiste vabastamist. 2. Kumbki lepinguosaline kavandab ja kohaldab riskijuhtimist viisil, mis võimaldab vältida meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramist. 3. Kumbki lepinguosaline tugineb riskijuhtimisel riskide hindamisele asjakohaste valikukriteeriumide alusel. 4. Kumbki lepinguosaline võib riskijuhtimise raames ka pisteliselt saadetisi tollikontrolliks valida. 5. Kaubanduse lihtsustamiseks vaatab kumbki lepinguosaline lõikes 1 osutatud riskijuhtimissüsteemi korrapäraselt läbi ja vajaduse korral ajakohastab seda. & /et 163  ARTIKKEL 4.7 Eelotsused 1. Eelotsus on kirjalik otsus, mille lepinguosaline esitab taotlejale oma tolliasutuse kaudu enne taotlusega hõlmatud kauba importimist tema territooriumile ja milles sätestatakse, millist kohtlemist peab lepinguosaline kauba suhtes impordi ajal kohaldama seoses järgmisega: a) kauba tariifne klassifitseerimine; b) kauba päritolustaatus18 ja c) muud küsimused, milles lepinguosalised kokku lepivad. 2. Lepinguosaline väljastab taotluse esitajale eelotsuse mõistliku tähtaja jooksul, sealhulgas elektroonilisel kujul, tingimusel et taotlus sisaldab kogu vajalikku teavet kooskõlas asjaomase lepinguosalise õigusnormidega. Lepinguosaline võib nõuda selle kauba näidist, mille kohta taotleja eelotsust taotleb. 3. Eelotsus kehtib vähemalt kolm aastat pärast selle väljastamist, välja arvatud juhul, kui selle otsuse aluseks olevad õigusnormid, faktid või asjaolud on muutunud. 18 Vastavalt WTO päritolureeglite lepingule või käesoleva lepingu 3. peatükile „Päritolureeglid ja -menetlused“. & /et 164 4. Lepinguosaline võib keelduda eelotsuse tegemisest, kui eelotsuse aluseks olevad faktid ja asjaolud kuuluvad halduslikus või kohtulikus korras läbivaatamisele või kui taotlus ei põhine tegelikel ja konkreetsetel faktidel või ei ole seotud eelotsuse kavandatud kasutamisega. Lepinguosaline, kes keeldub eelotsuse tegemisest, teatab sellest viivitamata kirjalikult taotlejale, esitades asjakohased faktid ja oma otsuse aluse. 5. Kumbki lepinguosaline avaldab vähemalt järgmise teabe: a) eelotsuse taotlemisele esitatavad nõuded, sealhulgas esitatav teave ja taotluse vorm; b) tähtaeg, mille jooksul eelotsus tehakse, ning c) ajavahemik, mille jooksul eelotsus kehtib. 6. Kui lepinguosaline tühistab eelotsuse, muudab seda või tunnistab selle kehtetuks, teatab ta sellest taotlejale kirjalikult, esitades asjakohased faktid ja oma otsuse aluse. Lepinguosaline võib eelotsuse tagasiulatuvalt tühistada, seda muuta või selle kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui otsus põhines taotleja esitatud puudulikul, ebaõigel, ebatäpsel, valel või eksitaval teabel. 7. Lepinguosalise tehtud eelotsus on nii taotleja osas selle lepinguosalise jaoks kui ka taotleja jaoks siduv. & /et 165 8. Lepinguosaline vaatab taotleja kirjaliku taotluse korral eelotsuse või selle tühistamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse läbi. 9. Lepinguosaline teeb eelotsuste sisu avalikult kättesaadavaks, sealhulgas internetis, võttes arvesse oma õigusnormides sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid. ARTIKKEL 4.8 Volitatud ettevõtjad 1. Kumbki lepinguosaline kehtestab või säilitab kindlaksmääratud kriteeriumidele vastavate ettevõtjate (edaspidi „volitatud ettevõtja“) jaoks kooskõlas SAFE standardite raamistikuga kaubanduse lihtsustamise partnerlusprogrammi (edaspidi „volitatud ettevõtjate programm“). 2. Volitatud ettevõtjaks kvalifitseerumise konkreetsed kriteeriumid19 avaldatakse ja need on seotud kummagi lepinguosalise õigusnormides või menetlustes sätestatud nõuete täitmisega või täitmata jätmise ohuga. 19 Lepinguosaline võib kasutada WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu artikli 7 lõikes 7.2 sätestatud kriteeriume. & /et 166 3. Volitatud ettevõtjaks kvalifitseerumise kriteeriumid ei tohi olla kavandatud ja neid ei tohi kohaldada viisil, mis võimaldab või tekitab meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist ettevõtjate vahel, kui valitsevad samad tingimused, ning need peavad võimaldama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist. 4. Volitatud ettevõtjate programm peab hõlmama volitatud ettevõtjate jaoks erisoodustusi, võttes arvesse lepinguosaliste kohustusi kooskõlas 27. novembril 2014 vastu võetud WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu artikli 7 lõikega 7.3. 5. Lepinguosalised teevad koostööd oma volitatud ettevõtjate programmide vastastikuseks tunnustamiseks, kui see on asjakohane ja otstarbekas, tingimusel et need programmid on kooskõlas ning põhinevad samaväärsetel kriteeriumidel ja hüvedel. ARTIKKEL 4.9 Läbivaatamine ja edasikaebamine 1. Kumbki lepinguosaline näeb ette tulemuslikud, kiired, mittediskrimineerivad ja kergesti kättesaadavad menetlused, mis tagavad õiguse esitada kaebus tolliküsimuses tehtud otsuse peale. & /et 167 2. Kumbki lepinguosaline tagab, et isikul, kellele on suunatud tolliküsimuses tehtud otsus, on tema territooriumil kättesaadavad järgmised menetlused: a) halduskorras läbivaatamine otsuse teinud ametnikust või asutusest kõrgema või sõltumatu haldusasutuse poolt või kaebuse esitamine sellisele haldusasutusele või b) otsuse kohtulik kontroll või edasikaebamine kohtule. 3. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kui isik on esitanud tolliasutusele taotluse otsuse tegemiseks, kuid ei ole saanud selle taotluse kohta asjakohase tähtaja jooksul otsust, on tal õigus esitada kaebus. 4. Kumbki lepinguosaline tagab, et lõikes 2 osutatud isikule esitatakse haldusotsus koos selle põhjendustega, et tal oleks vajaduse korral võimalik algatada läbivaatamis- või edasikaebamismenetlus. ARTIKKEL 4.10 Karistused 1. Kumbki lepinguosaline näeb ette karistused kaupade impordi, ekspordi ja transiidi puhul tollialaste või muude õigusaktidega seotud õigusnormide või menetlusnõuete täitmata jätmise eest. & /et 168 2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema tollialased õigusnormid näevad ette proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate karistuste määramise tollialaste õigusnormide või menetlusnõuete rikkumise eest. 3. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema tolliasutus määrab tollialaste õigusnormide või menetlusnõuete rikkumise eest karistused ainult rikkumise eest õiguslikult vastutavale isikule. 4. Kumbki lepinguosaline tagab, et määratav karistus sõltub juhtumi faktidest ja asjaoludest ning vastab rikkumise ulatusele ja raskusastmele. 5. Kumbki lepinguosaline väldib karistuste ja tollimaksude määramisel ja kogumisel soodustusi või huvide konflikti. 6. Kummalgi lepinguosalisel soovitatakse karistuse määramisel võtta võimaliku karistust kergendava tegurina arvesse vabatahtlikku teabe esitamist enne, kui tolliasutused tollialaste õigusnormide või menetlusnõuete rikkumise avastavad. 7. Kumbki lepinguosaline tagab, et kui tema tollialaste õigusnormide või menetlusnõuete rikkumise eest määratakse karistus, esitatakse isikule, kellele karistus määratakse, kirjalik selgitus, milles märgitakse rikkumise laad ja kohaldatav õigusnorm või menetlus, mille alusel on kindlaks määratud rikkumise eest ette nähtud karistuse suurus või ulatus. & /et 169 8. Kumbki lepinguosaline näeb oma õigusnormides või menetlustes ette kindla tähtaja, mille jooksul võib tema tolliasutus algatada menetluse karistuse määramiseks tollialaste õigusnormide või menetluste rikkumise eest. ARTIKKEL 4.11 Tollikoostöö ja vastastikune haldusabi 1. Lepinguosalised tagavad, et nende vastavad asutused teevad tolliküsimustes koostööd, et tagada artiklis 4.1 sätestatud eesmärkide saavutamine. 2. Lepinguosalised teevad koostööd muu hulgas järgmiselt: a) teabe vahetamine nende tollialaste õigusnormide ja nende rakendamise ning tolliprotseduuride kohta, eelkõige järgmistes valdkondades: i) tolliprotseduuride lihtsustamine ja ajakohastamine; ii) tolliasutuste poolt piiril võetavad meetmed; iii) transiidi ja ümberlaadimise hõlbustamine; iv) dialoog äriringkondadega ning v) tarneahela turvalisus ja riskijuhtimine; & /et 170 b) koostöö rahvusvahelise kaubanduse tarneahela turvalisuse tagamise ja toimimise hõlbustamise tollialaste aspektide osas kooskõlas SAFE standardite raamistikuga, sealhulgas seoses artiklis 4.8 osutatud volitatud ettevõtjate programmide ja nende vastastikuse tunnustamisega; c) ühiste algatuste väljatöötamise kaalumine seoses impordi, ekspordi, muude tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamisega, sealhulgas tehnilise abi andmisega; d) tollialase koostöö tugevdamine sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu WTO ja Maailma Tolliorganisatsioon; e) võimaluse korral miinimumstandardite kehtestamine riskijuhtimismeetodite ning nendega seotud nõuete ja programmide jaoks; kui see on asjakohane ja otstarbekas, kaaluvad lepinguosalised ka riskijuhtimismeetodite, riskistandardite ja julgestuskontrolli vastastikust tunnustamist; f) impordi-, ekspordi- ja muude tolliprotseduuride andmenõuete ühtlustamine, rakendades ühiseid standardeid ja andmeelemente kooskõlas Maailma Tolliorganisatsiooni andmemudeliga, ning g) dialoogi pidamine lepinguosaliste poliitikaekspertide vahel, et edendada eelotsuste kasulikkust, tõhusust ja kohaldatavust. & /et 171 3. Lepinguosalised osutavad tolliküsimustes vastastikku haldusabi vastavalt vastastikust haldusabi käsitleva lisa sätetele, mis võeti vastu ELi-Mehhiko ühisnõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsusega nr 5/2004 ning mis on inkorporeeritud käesolevasse lepingusse ja muudetud selle osaks. Käesoleva peatüki kohase teabevahetuse toimumisel lepinguosaliste vahel kohaldatakse mutatis mutandis kõnealuse lisa artiklis 10 sätestatud nõudeid, mis käsitlevad teabe konfidentsiaalsust ja isikuandmete kaitset, ning lepinguosaliste asjakohaste õigusnormidega ette nähtud konfidentsiaalsuse ja eraelu puutumatuse nõudeid. ARTIKKEL 4.12 Ühtne kontaktpunkt 1. Kumbki lepinguosaline püüab välja töötada või säilitada ühtse kontaktpunkti süsteemid, et hõlbustada kogu tollialaste ja muude õigusaktidega nõutava teabe ühtset elektroonilist esitamist kaupade impordi, ekspordi ja transiidi kohta. 2. Lepinguosalised püüavad teha koostööd oma ühtse kontaktpunkti süsteemide koostalitlusvõime ja ühtlustamise edendamiseks, sealhulgas jagades ühtse kontaktpunkti süsteemide arendamisel ja kasutuselevõtul saadud kogemusi. & /et 172  ARTIKKEL 4.13 Transiit ja ümberlaadimine 1. Kumbki lepinguosaline tagab oma territooriumi kaudu toimuva transiidi ja ümberlaadimise hõlbustamise ja tõhusa kontrolli. 2. Kumbki lepinguosaline püüab edendada ja rakendada piirkondlikku transiidikorraldust, et hõlbustada lepinguosalistevahelist kaubandust. 3. Kumbki lepinguosaline tagab kõikide asjaomaste ametiasutuste ja ametkondade koostöö ja tegevuse koordineerimise oma territooriumil, et hõlbustada transiitliiklust. 4. Kumbki lepinguosaline lubab viia impordiks ette nähtud kauba tollikontrolli all sisenemistolliasutusest oma territooriumil asuvasse teise tolliasutusse, kus kaup vabastatakse või vormistatakse. ARTIKKEL 4.14 Tollivormistusjärgne audit 1. Kauba vabastamise kiirendamiseks kehtestab kumbki lepinguosaline või säilitab tollivormistusjärgse auditi, et tagada vastavus oma tollialastele õigusnormidele. & /et 173 2. Kumbki lepinguosaline teeb tollivormistusjärgseid auditeid riskipõhiselt. 3. Kumbki lepinguosaline teeb tollivormistusjärgseid auditeid läbipaistvalt. Kui audit viiakse läbi ja selle tulemused on lõplikud, teavitab lepinguosaline viivitamata isikut, kelle andmeid auditeeritakse, tulemustest, tulemuste põhjustest ning auditeeritava isiku õigustest ja kohustustest. 4. Lepinguosalised mõistavad, et tollivormistusjärgse auditi käigus saadud teavet võib kasutada edasistes haldus- või kohtumenetlustes. 5. Lepinguosalised kasutavad riskijuhtimise kohaldamisel võimaluse korral tollivormistusjärgse auditi tulemusi. ARTIKKEL 4.15 Tollimaaklerid 1. Lepinguosaline ei nõua oma tollialastes õigusnormides tollimaaklerite kohustuslikku kasutamist. 2. Kumbki lepinguosaline avalikustab oma meetmed tollimaaklerite kasutamise kohta. 3. Kumbki lepinguosaline kohaldab tollimaaklerite litsentsimisel läbipaistvaid ja objektiivseid reegleid. & /et 174  ARTIKKEL 4.16 Eksportkauba eelinspekteerimine Lepinguosaline ei nõua seoses kauba tariifse klassifitseerimise ja tolliväärtuse määramisega kohustuslikku eelinspekteerimist, nagu on sätestatud WTO eelinspekteerimise lepingus20. ARTIKKEL 4.17 Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee 1. Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee annab aru ühiskomiteele. 2. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ kohaselt loodud tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee tagab käesoleva peatüki, 3. peatüki „Päritolureeglid ja - menetlused“, artikli 4.11 lõikes 3 osutatud vastastikust haldusabi tolliküsimustes käsitleva lisa ja lepinguosaliste vahel kokku lepitud täiendavate tollialaste sätete nõuetekohase toimimise ning uurib kõiki nende kohaldamisest tulenevaid küsimusi. 20 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolev artikkel ei välista sanitaar- ja fütosanitaarotstarbelist eelinspekteerimist. & /et 175 3. Allkomitee teeb järgmist: a) koostab vajaduse korral ühiskomiteele asjakohaseid soovitusi järgmistes küsimustes: i) 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“ rakendamine ja haldamine ning ii) kõik 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“ muudatused; b) võtab vastu selgitavaid märkusi 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“ rakendamise hõlbustamiseks; c) teostab järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise üle; d) pakub foorumit, et konsulteerida ja arutada kõiki tolliküsimusi, sealhulgas eelkõige tolliprotseduure, tolliväärtuse määramist, tariifirežiime, tollinomenklatuuri, tollikoostööd ja vastastikust haldusabi tolliküsimustes; e) pakub foorumit, et konsulteerida ja arutada päritolureeglitega, päritolumenetlustega ja halduskoostööga seotud küsimusi; & /et 176 f) tugevdab koostööd seoses tolliprotseduuride väljatöötamise, kohaldamise ja jõustamisega, vastastikuse haldusabi andmisega tolliküsimustes, päritolureeglitega, päritolumenetlustega ja halduskoostööga ning g) tegeleb käesoleva peatükiga või 3. peatükiga „Päritolureeglid ja -menetlused“ seotud muude küsimustega, milles lepinguosalised kokku lepivad. 4. Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee võib uurida otsuste või soovituste vajalikkust kõikides käesoleva peatüki rakendamisest tulenevates küsimustes ning koostada neid ühisnõukogule. Ühisnõukogul on õigus võtta vajaduse korral vastu otsuseid käesoleva peatüki rakendamise kohta, sealhulgas volitatud ettevõtjate programmide ja nende vastastikuse tunnustamise, tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise ühisalgatuste ning tehnilise abi osas. 5. Lepinguosalised võivad kokku leppida, et nad korraldavad sihtotstarbelisi kohtumisi tollikoostöö, päritolureeglite või vastastikuse haldusabi küsimustes. & /et 177  5. PEATÜKK KAUBANDUSE KAITSEMEETMED A JAGU Dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed ARTIKKEL 5.1 Üldsätted 1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, dumpinguvastasest lepingust ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust. 2. Ajutiste ja lõplike meetmete kohaldamisel määratakse asjaomase kauba päritolu kindlaks kooskõlas kummagi lepinguosalise mittesooduspäritolureeglitega. & /et 178  ARTIKKEL 5.2 Läbipaistvus ja nõuetekohane menetlus 1. Kumbki lepinguosaline viib oma menetlused läbi ning kohaldab dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid õiglaselt ja läbipaistvalt kooskõlas dumpinguvastase lepingu ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu asjakohaste sätetega. 2. Kumbki lepinguosaline teavitab kõiki huvitatud isikuid menetluse esialgses etapis ja igal juhul enne lõpliku otsuse tegemist olulistest asjaoludest, mille põhjal otsustatakse, kas kohaldada lõplikke meetmeid. See ei piira dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõike 5 ning subsiidiumide lepingu artikli 12 lõike 4 kohaldamist. 3. Kumbki lepinguosaline annab dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu uurimises kõikidele huvitatud isikutele täieliku võimaluse kaitsta oma huve, tingimusel et see ei põhjusta uurimises põhjendamatuid viivitusi. 4. Kohaldatakse dumpinguvastase lepingu artiklis 6.11 ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklis 12.9 sätestatud huvitatud isikute mõistet. & /et 179  ARTIKKEL 5.3 Dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine Otsuse selle kohta, kas kehtestatava dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu summa vastab täielikule dumpingumarginaalile või subsiidiumisummale või väiksemale summale, teevad importiva lepinguosalise ametiasutused vastavalt kõnealuse lepinguosalise õigusaktidele. ARTIKKEL 5.4 Lõpliku otsuse tegemine Lepinguosaline võtab lõpliku otsuse tegemisel arvesse teavet, mille on nõuetekohaselt esitanud kõik huvitatud isikud, keda käsitatakse sellisena kooskõlas lepinguosaliste õigusaktidega. ARTIKKEL 5.5 Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine Lepinguosaline ei saa käesoleva jao sätete tõlgendamise või kohaldamisega seoses kasutada 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist. & /et 180  B JAGU Üldised kaitsemeetmed ARTIKKEL 5.6 Üldsätted Kumbki lepinguosaline säilitab oma õigused ja kohustused, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist ja põllumajanduslepingu artiklist 5 ning samuti kaitsemeetmete lepingust. ARTIKKEL 5.7 Läbipaistvus 1. Olenemata artiklist 5.6 esitab kaitsemeetmeid käsitlevat üldist uurimist algatada või üldisi kaitsemeetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotlusel ja tingimusel, et viimasel on oluline huvi, viivitamata sellekohases kirjalikus teatises kogu asjakohase teabe, mille põhjal kaitsemeetmete üldine uurimine algatatakse või üldised kaitsemeetmed kehtestatakse, sealhulgas vajaduse korral esialgsed järeldused. See ei piira kaitsemeetmete lepingu artikli 3.2 kohaldamist. & /et 181 2. Lepinguosaline, kes kehtestab üldised kaitsemeetmed, püüab kehtestada need kahepoolset kaubandust kõige vähem kahjustaval viisil. 3. Kui lepinguosaline leiab lõike 2 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike kaitsemeetmete võtmiseks on täidetud, ja kavatseb sellised meetmed kehtestada, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ning annab võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui 30 päeva jooksul pärast teate esitamist ei ole rahuldavat lahendust saavutatud, võib importiv lepinguosaline võtta probleemi lahendamiseks sobiva lõpliku kaitsemeetme. 4. Käesoleva artikli kohaldamisel on lepinguosalisel oluline huvi, kui ta kuulub viimase kolme aasta jooksul imporditud kauba viie suurima tarnija hulka, mõõdetuna kas absoluutses mahus või väärtuses. ARTIKKEL 5.8 Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine Lepinguosaline ei saa kasutada 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist seoses käesoleva jao nende sätete tõlgendamise või kohaldamisega, mis viitavad WTO asutamislepingust tulenevatele õigustele ja kohustustele. & /et 182  C JAGU Kahepoolsed kaitsemeetmed C.1 ALAJAGU Üldsätted ARTIKKEL 5.9 Mõisted C jaos kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „pädev uurimisasutus“ – i) Euroopa Liidu puhul Euroopa Komisjon ja ii) Mehhiko puhul Unidad de Prácticas Comerciales Internacionales de la Secretaría de Economía (majandusministeeriumi rahvusvahelise kaubandustegevuse üksus) või selle õigusjärglane; & /et 183 b) „omamaine tootmisharu“ – imporditud toote puhul kõik lepinguosalise territooriumil tegutsevad samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjad või need tootjad, kelle samasuguste või otseselt konkureerivate toodete toodang moodustab suurema osa nende toodete omamaisest kogutoodangust; c) „samasugune toode“ – toode, mis on vaatlusaluse tootega identne, st igas suhtes sarnane, või sellise toote puudumisel teine toode, mis ei ole küll igas suhtes sarnane, kuid mille omadused sarnanevad suurel määral vaatlusaluse toote omadustega; d) „otseselt konkureeriv toode“ – toode, mis ei pruugi olla kõikides aspektides samasugune, kuid mis on vaatlusaluse tootega suurel määral asendatav, kuna täidab samu funktsioone21; e) „oluline kahju“ – omamaise tootmisharu seisundi märkimisväärne üldine halvenemine; f) „olulise kahju oht“ – olukord, kus oluline kahju on ilmselt tekkimas, nagu kinnitavad faktid, mitte lihtsalt väited, oletused ega kaudsed võimalused, ning 21 Sellega seoses võivad ametiasutused analüüsida selliseid aspekte nagu asjaomaste toodete füüsilised omadused, nende tehniline kirjeldus, lõppkasutus ja turustuskanalid. See aspektide loetelu ei ole ammendav, samuti ei saa üks või mitu neist teguritest tingimata olla otsustava tähtsusega. & /et 184 g) „üleminekuperiood“ – i) kümne aasta pikkune ajavahemik alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast või ii) kaupade puhul tollitariifide kaotamise tähtaeg vastavalt 2-A lisas „Tollitariifide kaotamise ajakava“ esitatud tollitariifide kaotamise ajakavale, tingimusel et asjaomase kauba suhtes kohaldatav tollitariifide kaotamise tähtaeg on vähemalt kümme aastat, millele lisandub kolm aastat. ARTIKKEL 5.10 Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine 1. Olenemata B jaost, kui käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena imporditakse lepinguosalise päritolustaatusega kaupa teise lepinguosalise territooriumile absoluutarvudes või võrreldes kodumaise toodanguga nii suurtes kogustes ja sellistel tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju samasuguseid või otseselt konkureerivaid tooteid tootvale omamaisele tootmisharule, võib importiv lepinguosaline kehtestada lõikes 2 sätestatud meetmed käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras. & /et 185 2. Kui lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, võib importiv lepinguosaline kehtestada ainult kahepoolseid kaitsemeetmeid, millega a) peatatakse asjaomase toote tollimaksumäära edasine vähendamine käesoleva lepingu kohaselt või b) suurendatakse asjaomase toote tollimaksumäära tasemeni, mis ei ületa järgmistest väärtustest väiksemat: i) meetme kehtestamise ajal toote suhtes kohaldatav enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär või ii) käesoleva lepingu jõustumisele vahetult eelneval päeval kehtinud enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär. 3. Lepinguosalised on ühisel seisukohal, et tariifikvoodid ega koguselised piirangud ei ole kahepoolse kaitsemeetme lubatud vorm. & /et 186  ARTIKKEL 5.11 Tingimused ja piirangud 1. Lepinguosaline ei kohalda kahepoolseid kaitsemeetmeid: a) välja arvatud sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on vajalik artiklis 5.10 või 5.15 kirjeldatud olukordade vältimiseks või lahendamiseks; b) kauem kui kaks aastat või c) pärast üleminekuperioodi lõppu. Punktis b osutatud ajavahemikku võib pikendada veel ühe aasta võrra, kui importiva lepinguosalise pädevad asutused otsustavad C jaos sätestatud korras, et meede on jätkuvalt vajalik artiklis 5.10 või 5.15 kirjeldatud olukordade vältimiseks või lahendamiseks ja kohanemise hõlbustamiseks, tingimusel et kaitsemeetme kogu kohaldamisaeg, sealhulgas esialgne kohaldamisaeg ja selle pikendamine, ei ole pikem kui kolm aastat. 2. Lepinguosaline kohaldab kahepoolseid kaitsemeetmeid ainult nende 2-A lisas „Tollitariifide kaotamise ajakava“ loetletud päritolustaatusega kaupade puhul, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu alusel sooduskohtlemist. & /et 187 3. Kohanemise lihtsustamiseks olukorras, kus kahepoolse kaitsemeetme eeldatav kestus on pikem kui üks aasta, leevendab meedet kohaldav lepinguosaline meetme kohaldamise ajal seda järk-järgult ja korrapäraste ajavahemike järel. 4. Kui lepinguosaline lõpetab kahepoolse kaitsemeetme kohaldamise, on tollimaksumääraks see määr, mis oleks kehtinud toote suhtes vastavalt artiklile 2.4 „Tollimaksude kaotamine või vähendamine“. ARTIKKEL 5.12 Ajutised meetmed 1. Kriitilises olukorras, kus viivitus põhjustaks raskesti heastatavat kahju, võib lepinguosaline kohaldada kahepoolseid kaitsemeetmeid ajutiselt ilma artikli 5.22 lõike 1 nõudeid täitmata, kui on eelnevalt kindlaks tehtud, et on selged tõendid selle kohta, et teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba import on käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tõttu suurenenud ja et selline import põhjustab või ähvardab põhjustada artiklis 5.10 või 5.15 kirjeldatud olukordi. & /et 188 2. Ajutise meetme kestus ei tohi ületada 200 päeva ja lepinguosaline peab selle aja jooksul järgima C.2. alajaos sätestatud asjakohaseid menetlusnorme. Lepinguosaline maksab suurendatud tollimaksu viivitamata tagasi, kui C.2. alajaos kirjeldatud hilisema uurimise tulemusel ei kehtestata lõplikku meedet kooskõlas artikli 5.10 või 5.15 nõuetega. Ajutise meetme kestus loetakse artikli 5.11 lõike 1 punktis b osutatud ajavahemiku osaks. Importiv lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist selliste ajutiste meetmete kehtestamisest ja edastab teise lepinguosalise taotlusel küsimuse viivitamata ühiskomiteele läbivaatamiseks. ARTIKKEL 5.13 Kahjuhüvitis ja kontsessioonide peatamine 1. Kahepoolseid kaitsemeetmeid kohaldav lepinguosaline konsulteerib teise lepinguosalisega, et vastastikku kokku leppida asjakohane kaubandust liberaliseeriv hüvitis kontsessioonide näol, millel on sisuliselt samasugune mõju kaubandusele. Kahepoolset kaitsemeedet kohaldav lepinguosaline tagab sellise konsulteerimise võimaluse hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kahepoolse kaitsemeetme kohaldamist. & /et 189 2. Kui lõikes 1 osutatud konsultatsioonide tulemusel ei saavutata 30 päeva jooksul pärast konsultatsioonide algust kokkulepet kaubandust liberaliseeriva hüvitise kohta, võib kahepoolsest kaitsemeetmest mõjutatud lepinguosaline peatada hiljemalt 90 päeva pärast meetme kohaldamist nende kontsessioonide kohaldamise, millel on sisuliselt samasugune mõju kaubandusele nagu teise lepinguosalise kahepoolsel kaitsemeetmel. 3. Lepinguosaline, keda kahepoolne kaitsemeede mõjutab, teatab sellest teisele lepinguosalisele kirjalikult vähemalt 30 päeva enne kontsessioonide peatamist vastavalt lõikele 2. 4. Lõike 1 kohane hüvitise maksmise kohustus ja lõike 2 kohane kontsessioonide peatamise õigus lõpevad kahepoolse kaitsemeetme lõpetamise kuupäeval. ARTIKKEL 5.14 Kaitsemeetmete kasutamine ja aja möödumine meetmete vahel 1. Lepinguosaline ei kohalda käesolevas jaos osutatud kaitsemeetmeid sellise toote impordi suhtes, mille suhtes on varem sellist meedet kohaldatud, välja arvatud juhul, kui on möödunud ajavahemik, mis on võrdne poolega ajavahemikust, mille jooksul kaitsemeetmeid vahetult eelnenud perioodil kohaldati. & /et 190 2. Lepinguosaline ei kohalda sama toote suhtes ja sama ajavahemiku jooksul järgmisi meetmeid: a) käesoleva lepingu kohased kahepoolsed kaitsemeetmed või ajutised kaitsemeetmed ning b) GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu kohased kaitsemeetmed. ARTIKKEL 5.15 Äärepoolseimad piirkonnad 1. Kui Mehhiko päritolustaatusega kaupa imporditakse otse Euroopa Liidu ühe või mitme äärepoolseima piirkonna territooriumile nii suurtes kogustes ja sellistel tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada asjaomase äärepoolseima piirkonna majandusliku olukorra tõsist halvenemist, võib Euroopa Liit pärast alternatiivsete lahenduste uurimist erandkorras kehtestada kaitsemeetmed, mis piirduvad asjaomase äärepoolseima piirkonna territooriumiga. 2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse kõiki kahepoolsete kaitsemeetmete suhtes kohaldatavaid C jao sätteid ka kõikide Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondadega seoses võetud kaitsemeetmete suhtes. 3. Kahepoolseid kaitsemeetmeid, mis piirduvad Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondadega, kohaldatakse ainult nende kaupade puhul, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu kohast sooduskohtlemist. & /et 191 4. Lõike 1 kohaldamisel tähendab „tõsine halvenemine“ suuri raskusi samasuguseid või otseselt konkureerivaid tooteid tootvas majandussektoris. Tõsine halvenemine tehakse kindlaks objektiivsete tegurite, sealhulgas järgmiste asjaolude alusel: a) impordimahu suurenemine absoluutarvudes või võrreldes omamaise toodangu ja muudest allikatest pärit impordiga ning b) sellise impordi mõju asjaomase tootmisharu või majandussektori olukorrale, sealhulgas müügi, tootmise, finantsolukorra ja tööhõive tasemele. C.2 ALAJAGU Kahepoolsete kaitsemeetmete suhtes kohaldatavad menetlusnormid ARTIKKEL 5.16 Kohaldatav õigus Kahepoolsete kaitsemeetmete kohaldamisel järgib pädev uurimisasutus käesoleva alajao sätteid ja kohaldab käesoleva alajaoga hõlmamata juhtudel asjaomase lepinguosalise õiguse alusel kehtestatud norme, tingimusel et need normid on C jao sätetega kooskõlas. & /et 192  ARTIKKEL 5.17 Kaitsemeetmete menetluse algatamine 1. Pädev uurimisasutus võib algatada kaitsemeetmete menetluse omamaise tootmisharu poolt või nimel esitatud kirjaliku taotluse alusel või erandlikel asjaoludel omal algatusel. Euroopa Liidu puhul võib selle taotluse esitada üks või mitu Euroopa Liidu liikmesriiki omamaise tootmisharu nimel. Taotlus loetakse esitatuks omamaise tootmisharu poolt või nimel, kui seda toetavad need omamaised tootjad, kelle toodang moodustab kokku enam kui 50 % samasuguste või otseselt konkureerivate toodete kogutoodangust, mida toodab taotlusele kas toetust või vastuseisu väljendav osa omamaisest tootmisharust. Uurimist ei algatata siiski juhul, kui taotlust sõnaselgelt toetavate omamaiste tootjate osakaal on alla 25 % omamaise tootmisharu toodetud samasuguste või otseselt konkureerivate toodete riiklikust kogutoodangust. 2. Pärast uurimise algatamist tehakse lõikes 1 osutatud taotlus, välja arvatud selles sisalduv konfidentsiaalne teave, viivitamata kättesaadavaks kõikidele, keda see võib puudutada. & /et 193 3. Kaitsemeetmete menetluse algatamisel avaldab pädev uurimisasutus teate menetluse algatamise kohta lepinguosalise ametlikus väljaandes. Teates märgitakse vajaduse korral kirjaliku taotluse esitanud üksus, asjaomane imporditud kaup, selle rubriik, alamrubriik või tariifiartikli number, mille alla see on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud, tehtava otsuse laad ja tähtaeg, tähtaeg, mille jooksul huvitatud isikud võivad esitada kirjalikult oma seisukohti ja teavet, koht, kus on võimalik tutvuda kirjaliku taotlusega ja muude menetluse käigus esitatud mittekonfidentsiaalsete dokumentidega, ning selle asutuse nimi, aadress ja telefoninumber, kelle poole võib pöörduda lisateabe saamiseks. Kui pädev uurimisasutus otsustab korraldada avaliku istungi, võib selle toimumise aja ja koha lisada algatamisteatesse või teatada sellest menetluse hilisemas etapis, tingimusel et sellest teatatakse aegsasti ette. Kui uurimise alguses ei ole avalikku istungit kavandatud, märgitakse algatamisteates tähtaeg, mille jooksul huvitatud isikud võivad taotleda, et pädev uurimisasutus neid suuliselt ära kuulaks. 4. Seoses kaitsemeetmete menetlusega, mis on algatatud kirjaliku taotluse alusel, mille on esitanud üksus, kes väidab, et ta esindab omamaist tootmisharu, ei avalda pädev uurimisasutus lõike 3 kohast algatamisteadet, ilma et ta oleks eelnevalt hoolikalt hinnanud, kas taotlus vastab tema õigusaktide ja lõike 1 nõuetele ning kas see sisaldab põhjendatud tõendeid selle kohta, et teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba import on käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena suurenenud ning et selline import põhjustab või ähvardab põhjustada väidetavat olulist kahju või majandusolukorra tõsist halvenemist. & /et 194  ARTIKKEL 5.18 Uurimine 1. Lepinguosaline võib kohaldada kaitsemeetmeid ainult pärast seda, kui tema pädev uurimisasutus on käesolevas alajaos sätestatud menetluse kohaselt läbi viinud uurimise. Uurimine hõlmab kõikide huvitatud isikute mõistlikku avalikku teavitamist ning avalikke istungeid või muid asjakohaseid vahendeid, mille käigus importijad, eksportijad ja teised huvitatud isikud saavad esitada tõendeid ja oma seisukohti, sealhulgas võimaluse vastata teiste isikute esitatud väidetele. 2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema pädev uurimisasutus viib iga sellise uurimise lõpule ühe aasta jooksul pärast selle algatamist. ARTIKKEL 5.19 Olulise kahju olemasolu või selle ohu tuvastamine ja põhjuslik seos 1. Kui pädev uurimisasutus uurib, kas suurenenud import põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju omamaisele tootmisharule, hindab ta kõiki asjakohaseid objektiivseid ja mõõdetavaid tegureid, mis mõjutavad omamaise tootmisharu olukorda, eelkõige vaatlusaluse toote impordi kasvu määra ja kogust absoluutarvudes ja võrreldes omamaise toodanguga, suurenenud impordi osakaalu omamaisel turul ning muutusi müügi, tootmise, tootlikkuse, tootmisvõimsuse rakendamise, kasumi ja kahjumi ning tööhõive tasemes. & /et 195 2. Otsus, et suurenenud import põhjustab või ähvardab põhjustada artiklis 5.10 või 5.15 kirjeldatud olukordi, tehakse ainult juhul, kui uurimine näitab objektiivsete tõendite põhjal, et vaatlusaluse toote suurenenud impordi ja artiklis 5.10 või 5.15 kirjeldatud olukordade vahel on selge põhjuslik seos. Kui artiklis 5.10 või 5.15 kirjeldatud olukordi põhjustavad samal ajal muud tegurid kui suurenenud import, ei saa sellist kahju või selle ohtu või majandusolukorra tõsist halvenemist või selle ohtu seostada suurenenud impordiga. ARTIKKEL 5.20 Istungid Kaitsemeetmete menetluse käigus teeb pädev uurimisasutus järgmist: a) korraldab pärast mõistliku etteteatamist avaliku istungi, et võimaldada kõikidel huvitatud isikutel, keda käsitatakse sellisena asjaomase lepinguosalise õiguse kohaselt, tulla isiklikult või advokaadi vahendusel kohale, esitada tõendeid ja olla ära kuulatud seoses olulise kahju või selle ohuga või majandusliku olukorra tõsise halvenemise või selle ohuga ning asjakohase õiguskaitsevahendiga, või & /et 196 b) Euroopa Liidu puhul annab teise võimalusena kõikidele huvitatud isikutele võimaluse olla ära kuulatud, kui nad on algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul esitanud kirjaliku taotluse, milles nad näitavad, et uurimise tulemus võib neid mõjutada ja et nende suuliseks ärakuulamiseks on erilised põhjused. ARTIKKEL 5.21 Konfidentsiaalne teave Pädev uurimisasutus käsitleb mõjuvatel põhjustel konfidentsiaalsena mis tahes teavet, mis on oma olemuselt konfidentsiaalne või mis on esitatud konfidentsiaalsena. Sellist teavet ei avalikustata ilma selle esitanud isiku loata. Konfidentsiaalset teavet esitavad isikud peavad esitama selle mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, või kui kõnealused isikud märgivad, et sellist teavet ei saa kokkuvõtlikult esitada, siis põhjused, miks kokkuvõtet ei saa esitada. Kokkuvõte peab olema piisavalt üksikasjalik, et võimaldada esitatud konfidentsiaalse teabe sisust mõistlikult aru saada. Kui pädev uurimisasutus leiab siiski, et konfidentsiaalsustaotlus ei ole põhjendatud, ja kui asjaomane isik ei soovi teavet avalikustada või ei luba seda üldistatud või kokkuvõtlikul kujul avalikustada, võib pädev uurimisasutus jätta sellise teabe arvesse võtmata, välja arvatud juhul, kui talle tõendatakse asjakohaste allikate põhjal, et teave on õige. & /et 197  ARTIKKEL 5.22 Vastuvõtmine, teatamine, konsulteerimine ja avaldamine 1. Kui lepinguosaline leiab, et esineb üks artiklis 5.10 või 5.15 sätestatud olukordadest, suunab ta küsimuse viivitamata ühiskomiteele uurimiseks. Ühiskomitee võib anda soovitusi, mis on vajalikud tekkinud olukorra lahendamiseks. Kui ühiskomitee ei ole olukorra lahendamiseks soovitust andnud või kui 30 päeva jooksul pärast küsimuse suunamist ühiskomiteele ei ole saavutatud muud rahuldavat lahendust, võib importiv lepinguosaline võtta kahepoolseid kaitsemeetmeid, mis on asjakohased olukorra lahendamiseks vastavalt C jaole. 2. Pädev uurimisasutus esitab eksportivale lepinguosalisele kogu asjakohase teabe, mis sisaldab tõendeid suurenenud impordist põhjustatud olulise kahju või selle ohu või majandusliku olukorra tõsise halvenemise või selle ohu kohta, asjaomase toote ja kavandatava kahepoolse kaitsemeetme täpset kirjeldust, kavandatava kahepoolse kaitsemeetme kehtestamise kuupäeva ja eeldatavat kestust. 3. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist viivitamata kirjalikult, kui ta: a) algatab C jao kohase kahepoolsete kaitsemeetmete menetluse; b) otsustab kohaldada ajutisi kahepoolseid kaitsemeetmeid; & /et 198 c) teeb artikli 5.19 kohaselt kindlaks, kas suurenenud import on tekitanud olulise kahju või selle ohu või majandusliku olukorra tõsise halvenemise või selle ohu; d) otsustab kohaldada või pikendada kahepoolseid kaitsemeetmeid ning e) otsustab varem vastu võetud kahepoolseid kaitsemeetmeid muuta. 4. Kui lepinguosaline esitab lõike 3 punkti a kohase teate, peab see sisaldama järgmist: a) koopia taotluse avalikustatud versioonist ja selle lisadest või pädeva uurimisasutuse algatatud uurimise puhul asjakohastest dokumentidest, mis tõendavad, et artikli 5.17 nõuded on täidetud, ning küsimustiku, milles on üksikasjalikult esitatud punktid, mille kohta huvitatud isikud peavad teavet esitama, ning b) asjaomase imporditava kauba täpne kirjeldus. 5. Kui lepinguosaline esitab lõike 3 punkti b või c kohase teate, lisab ta koopia oma otsuse avalikustatud versioonist ja vajaduse korral dokumendist, milles on esitatud otsuse aluseks olev tehniline põhjendus. & /et 199 6. Kui lepinguosaline esitab lõike 3 punkti d kohase teate kahepoolse kaitsemeetme kohaldamise või pikendamise kohta, peab teade sisaldama järgmist: a) koopia tema otsuse avalikustatud versioonist ja vajaduse korral dokumendist, milles on esitatud otsuse aluseks olev tehniline põhjendus; b) tõendid olulise kahju või selle ohu kohta või majandusliku olukorra tõsise halvenemise või selle ohu kohta, mille on põhjustanud teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba impordi suurenemine käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena; c) kahepoolse kaitsemeetmega hõlmatud päritolustaatusega kauba täpne kirjeldus, sealhulgas rubriik, alamrubriik või tariifirida, mille alla see on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud; d) kohaldatava või pikendatava kahepoolse kaitsemeetme täpne kirjeldus; e) kahepoolse kaitsemeetme kohaldamise esialgne kuupäev, selle eeldatav kestus ja vajaduse korral meetme järkjärgulise leevendamise ajakava ning f) kahepoolse kaitsemeetme pikendamise korral tõendid asjaomase omamaise tootmisharu kohanemise kohta. & /et 200 7. Selle lepinguosalise taotlusel, keda mõjutab C jao kohane kahepoolsete kaitsemeetmete menetlus, peab teine lepinguosaline konsulteerima taotluse esitanud lepinguosalisega, et punkti 3 alapunkti a või b kohaselt esitatud teade läbi vaadata. 8. Lepinguosaline, kes kavatseb kahepoolset kaitsemeedet kohaldada või pikendada, teavitab sellest teist lepinguosalist ja annab talle võimaluse eelnevalt konsulteerida, et võimalikku kohaldamist või pikendamist arutada. Kui 30 päeva jooksul pärast teate esitamise kuupäeva ei ole rahuldavat lahendust saavutatud, võib esimene lepinguosaline kõnealust meedet kohaldada või pikendada. 9. Pädev uurimisasutus avaldab asjaomase lepinguosalise ametlikus väljaandes ka oma tähelepanekud ja põhjendatud järeldused kõikide asjakohaste faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta, sealhulgas imporditava kauba ja olukorra kirjelduse, mis on põhjustanud meetmete kehtestamise vastavalt artiklile 5.10 või 5.15, põhjusliku seose sellise olukorra ja suurenenud impordi vahel ning meetmete vormi, taseme ja kestuse. 10. Pädev uurimisasutus käsitleb konfidentsiaalset teavet täielikult kooskõlas artikliga 5.21. & /et 201  6. PEATÜKK SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED ARTIKKEL 6.1 Mõisted 1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „pädev asutus“ – kummagi lepinguosalise pädevad asutused, mis on nimetatud 6-A lisas „Pädevad asutused“; b) „erakorraline meede“ – sanitaar- või fütosanitaarmeede, mida importiv lepinguosaline kohaldab teise lepinguosalise kaupade suhtes, et lahendada importiva lepinguosalise territooriumil tekkinud või tekkida ähvardav kiireloomuline probleem seoses inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitsega, ning c) „WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee“ – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee, mis on loodud vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu artiklile 12. & /et 202 2. Käesolevas peatükis kohaldatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu A lisas sätestatud mõisteid ning samuti Codex Alimentarius’e komisjoni, Maailma Loomatervise Organisatsiooni (WOAH) ja 6. detsembril 1951 Roomas allkirjastatud rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni mõisteid. ARTIKKEL 6.2 Eesmärgid Käesoleva peatüki eesmärgid on järgmised: a) kaitsta lepinguosaliste territooriumidel inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist, hõlbustades ühtlasi lepinguosalistevahelist kaubandust; b) tõhustada ja edendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu rakendamist; c) tugevdada teabevahetust, konsulteerimist ja koostööd lepinguosaliste vahel, eelkõige nende pädevate asutuste vahel; d) kanda hoolt selle eest, et lepinguosaliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ei too kaasa põhjendamatuid kaubandustõkkeid; & /et 203 e) suurendada kummagi lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja nende rakendamise järjepidevust, kindlust ja läbipaistvust ning f) toetada rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovituste väljatöötamist ja vastuvõtmist asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt ning tõhustada nende rakendamist lepinguosaliste poolt. ARTIKKEL 6.3 Kohaldamisala Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust. ARTIKKEL 6.4 Seos sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi üksteise suhtes, mis tulenevad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingust. & /et 204  ARTIKKEL 6.5 Rakendamiseks vajalikud vahendid Kumbki lepinguosaline kasutab käesoleva peatüki tulemuslikuks rakendamiseks vajalikke vahendeid. ARTIKKEL 6.6 Samaväärsus 1. Lepinguosalised mõistavad, et teise lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete samaväärsuse tunnustamine on kaubanduse lihtsustamise oluline vahend. 2. Importiv lepinguosaline tunnistab eksportiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed enda meetmetega samaväärseteks, kui eksportiv lepinguosaline tõendab importivale lepinguosalisele objektiivselt, et tema meetmega saavutatakse importiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarkaitse asjakohane tase. 3. Importival lepinguosalisel on õigus teha lõplik otsus selle kohta, kas eksportiva lepinguosalise kohaldatava sanitaar- või fütosanitaarmeetmega saavutatakse sanitaar- ja fütosanitaarkaitse asjakohane tase. & /et 205 4. Lepinguosaline võtab teise lepinguosalise meetme samaväärsuse hindamisel või kindlaksmääramisel muu hulgas ja vajaduse korral arvesse järgmist: a) WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee otsused; b) asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide töö; c) teise lepinguosalisega kauplemisel saadud teadmised ja varasemad kogemused ning d) teise lepinguosalise esitatud teave. 5. Kumbki lepinguosaline lähtub samaväärsuse hindamisel, kindlaksmääramisel ja säilitamisel asjaomaste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide standarditest, suunistest ja soovitustest või vajaduse korral riskihindamisest. 6. Kui importiv lepinguosaline saab teiselt lepinguosaliselt samaväärsuse hindamise taotluse, millele on lisatud nõutav teave, algatab ta viivitamata hindamise samaväärsuse kindlaksmääramiseks. 7. Kui importiv lepinguosaline lõpetab samaväärsuse hindamise, teatab ta oma otsusest viivitamata teisele lepinguosalisele. & /et 206 8. Kui importiv lepinguosaline on otsustanud, et ta tunnustab eksportiva lepinguosalise meedet samaväärsena, algatab importiv lepinguosaline viivitamata selle tunnustamise rakendamiseks vajalikud seadusandlikud või haldusmeetmed. 9. Ilma et see piiraks artikli 6.16 kohaldamist, kui lepinguosaline kavatseb vastu võtta meetme, mille suhtes kohaldatakse samaväärsuse kindlaksmääramist, mis mõjutab lepinguosalistevahelist kaubandust, või sellist meedet muuta või see kehtetuks tunnistada, teeb kõnealune lepinguosaline järgmist: a) teatab teisele lepinguosalisele oma kavatsusest piisavalt varajases etapis, mis võimaldab teise lepinguosalise esitatud märkusi arvesse võtta; b) esitab teise lepinguosalise taotlusel teabe ja põhjendused kavandatavate muudatuste kohta. 10. Importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsust kavandatud muudatusega seotud meetme kehtivusaja jooksul. 11. Kummagi lepinguosalise taotlusel arutavad lepinguosalised lõike 9 punkti a kohaselt teatatud kavandatavaid muudatusi. Importiv lepinguosaline vaatab põhjendamatu viivituseta kogu lõike 9 punkti b kohaselt esitatud teabe läbi. & /et 207 12. Kui lepinguosaline võtab vastu sanitaar- või fütosanitaarmeetme, mille suhtes kohaldatakse samaväärsuse kindlaksmääramist teise lepinguosalise poolt, muudab seda meedet või tühistab selle, tunnustab importiv lepinguosaline samaväärsust tingimusel, et eksportiva lepinguosalise meetmetega saavutatakse jätkuvalt importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohane tase. Lepinguosalise taotlusel arutavad lepinguosalised viivitamata importiva lepinguosalise tehtud otsust. ARTIKKEL 6.7 Riskihindamine 1. Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline tagada, et nende vastavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed põhineksid teaduslikel põhimõtetel ning vastaksid asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, suunistele ja soovitustele. 2. Kui lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise vastu võetud või kehtima jäetud konkreetne sanitaar- või fütosanitaarmeede piirab või võib piirata tema eksporti ja see meede ei põhine asjakohasel rahvusvahelisel standardil, suunisel või soovitusel, või kui asjakohane standard, suunis või soovitus puudub, võib kõnealune lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt teavet. Taotluse saanud lepinguosaline esitab taotluse esitanud lepinguosalisele põhjendused ja asjakohase teabe kõnealuse meetme kohta. & /et 208 3. Kui asjakohased teaduslikud tõendid on ebapiisavad, võib lepinguosaline sanitaar- või fütosanitaarmeetme ajutiselt vastu võtta olemasoleva asjakohase teabe, sealhulgas asjaomastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud teabe alusel. Sellisel juhul püüab kõnealune lepinguosaline hankida objektiivsemaks riskihindamiseks vajalikku lisateavet ja vaatab sanitaar- või fütosanitaarmeetme mõistliku aja jooksul vastavalt läbi. 4. Tunnistades lepinguosaliste õigusi ja kohustusi vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu asjakohastele sätetele, ei tõlgendata käesolevat peatükki nii, et see takistab lepinguosalisi tegemast järgmist: a) kehtestada sanitaar- või fütosanitaarkaitse taset, mida nad peavad asjakohaseks vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklile 5; b) kehtestada või säilitada heakskiitmismenetlust, mis nõuab riskihindamise läbiviimist enne, kui kõnealune lepinguosaline lubab toote oma turule, või c) võtta vastu või jätta kehtima sanitaar- või fütosanitaaralaseid kaitsemeetmeid vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 lõikele 7. 5. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ei diskrimineeri meelevaldselt ega põhjendamatult teist lepinguosalist, kui valitsevad samasugused või sarnased tingimused. Lepinguosaline ei kohalda sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid viisil, mis kujutaks endast lepinguosalistevahelise kaubanduse varjatud piiramist. & /et 209 6. Riskihindamist läbi viiv lepinguosaline peab tegema järgmist: a) võtma arvesse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi; b) kaaluma riskijuhtimise meetodeid, mis ei piira kaubandust rohkem, kui on vaja sellise sanitaar- või fütosanitaarkaitse taseme saavutamiseks, mida ta peab asjakohaseks vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 lõikele 3, võttes arvesse tehnilist ja majanduslikku teostatavust, ning c) võtma sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohase taseme kindlaksmääramisel vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 lõikele 4 arvesse eesmärki viia miinimumini negatiivne mõju kaubandusele ning valima riskijuhtimise meetodi, mis ei piira kaubandust rohkem, kui on vaja sanitaar- või fütosanitaarmeetmete eesmärgi saavutamiseks, võttes arvesse tehnilist ja majanduslikku teostatavust. 7. Eksportiva lepinguosalise taotlusel teavitab importiv lepinguosaline eksportivat lepinguosalist edusammudest, mis on tehtud eksportiva lepinguosalise turulepääsu taotlusega seotud konkreetse riskihindamise läbiviimisel, ning protsessi käigus tekkida võivatest viivitustest. & /et 210 8. Ilma et see piiraks artikli 6.16 kohaldamist, ei tohi lepinguosaline peatada teise lepinguosalise toote importi üksnes seetõttu, et lepinguosaline vaatab oma sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid läbi, kui importiv lepinguosaline lubas läbivaatamise algatamise ajal teise lepinguosalise toodet importida. ARTIKKEL 6.8 Kohandamine piirkondlike tingimustega, kaasa arvatud kahjuri- või taudivabad alad ning vähese kahjuri- või taudilevikuga alad Üldine 1. Lepinguosalised tunnistavad, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohandamine vastavalt kahjurite või taudide esinemise piirkondlikele tingimustele on loomade ja taimede elu ja tervise kaitsmise ning kaubanduse lihtsustamise oluline vahend. 2. Lepinguosalised tunnustavad kahjuri- või taudivabade alade ja vähese kahjuri- või taudilevikuga alade põhimõtteid. Selliste alade kindlaksmääramisel lähtutakse sellistest teguritest nagu geograafiline asukoht, ökosüsteemid, epidemioloogiline järelevalve ning sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli tõhusus. & /et 211 3. Eksportiv lepinguosaline, kes väidab, et tema territooriumil asuvad alad on kahjuri- või taudivabad või vähese kahjuri- või taudilevikuga alad, peab esitama selle kohta vajalikud tõendid, et importivale lepinguosalisele objektiivselt tõendada, et need alad on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi vastavalt kahjuri- või taudivabad või vähese kahjuri- või taudilevikuga alad. Selleks annab eksportiv lepinguosaline importiva lepinguosalise taotlusel mõistliku juurdepääsu kontrollimiseks, katsetamiseks ja muudeks asjakohasteks menetlusteks. 4. Lõikes 2 osutatud alade kindlaksmääramisel piirkondadeks jaotamise otsustega võtavad lepinguosalised arvesse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning lähtuvad meetmete võtmisel rahvusvahelistest standarditest, suunistest ja soovitustest või kui need ei võimalda saavutada lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohast taset, asjaoludele vastavast riskihindamisest. 5. Lõikes 2 osutatud alade kindlaksmääramisel võtab importiv lepinguosaline arvesse kogu eksportiva lepinguosalise ametiasutuste asjakohast teavet ja varasemat kogemust. 6. Importiv lepinguosaline võib otsustada, et eksportiva lepinguosalise taotlust kahjuri- või taudivabade või vähese kahjuri- või taudilevikuga alade tunnustamiseks võib hinnata kiirmenetluses. 7. Kui eksportiv lepinguosaline ei nõustu importiva lepinguosalise otsusega, peab importiv lepinguosaline esitama eksportivale lepinguosalisele põhjenduse. & /et 212 8. Eksportiv lepinguosaline esitab importiva lepinguosalise taotlusel täieliku selgituse ja tõendavad andmed käesoleva artikliga hõlmatud kindlaksmääramiste ja otsuste kohta. Nende protsesside käigus püüavad lepinguosalised vältida kaubanduse tarbetut häirimist. Loomad, loomsed saadused ja loomsed kõrvalsaadused 9. Lepinguosalised tunnustavad tsoonideks jagamise põhimõtet, mida nad nõustuvad kohaldama oma kaubanduses. Lepinguosalised tunnustavad ka Maailma Loomatervise Organisatsiooni määratud ametlikku loomade tervisestaatust. 10. Importiv lepinguosaline tugineb eksportiva lepinguosalise loomade tervisestaatuse kindlaksmääramisel tavaliselt eksportiva lepinguosalise esitatud tõenditele vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule ning WOAH maismaaloomade tervise koodeksile ja WOAH veeloomade tervise koodeksile. 11. Importiv lepinguosaline hindab eksportivalt lepinguosaliselt saadud lisateavet põhjendamatu viivituseta ja tavaliselt 90 päeva jooksul pärast selle saamist. Importiv lepinguosaline võib taotleda kohapealset kontrolli eksportiva lepinguosalise territooriumil ning viib kontrolli läbi vastavalt artiklis 6.11 sätestatud põhimõtetele 90 päeva jooksul pärast seda, kui eksportiv lepinguosaline on kontrollitaotluse kätte saanud, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti. 12. Lepinguosalised tunnistavad bioturvarühmitamise mõistet ja teevad selles küsimuses koostööd. & /et 213 Taimed ja taimsed saadused 13. Lepinguosalised tunnustavad kahjurivabade alade, kahjurivabade tootmiskohtade ja kahjurivabade tootmisrajatiste, samuti vähese kahjurilevikuga alade põhimõtteid kui taimede elu ja tervise kaitsmise ja kaubanduse lihtsustamise vahendeid, nagu on kindlaks määratud asjakohastes rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni rahvusvahelistes fütosanitaarmeetmete standardites, mida nad nõustuvad kohaldama omavahel kaubeldavate kaupade suhtes. 14. Eksportiva lepinguosalise taotlusel võtab importiv lepinguosaline fütosanitaarmeetmete vastuvõtmisel või kehtima jätmisel arvesse kahjurivabasid alasid, kahjurivabasid tootmiskohti, kahjurivabasid tootmisrajatisi, samuti vähese kahjurilevikuga alasid, mille eksportiv lepinguosaline on kehtestanud vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, suunistele ja soovitustele. 15. Eksportiv lepinguosaline teeb kindlaks kahjurivabad alad, kahjurivabad tootmiskohad, kahjurivabad tootmisrajatised ja vähese kahjurilevikuga alad ning edastab selle teabe teisele lepinguosalisele. Taotluse korral esitab eksportiv lepinguosaline täieliku selgituse ja tõendavad andmed vastavalt asjakohasele rahvusvahelisele fütosanitaarmeetmete standardile või vajaduse korral muul viisil. 16. Ilma et see piiraks artikli 6.16 kohaldamist, tugineb importiv lepinguosaline põhimõtteliselt eksportiva lepinguosalise või selle osade taimede tervisestaatuse kindlaksmääramisel teabele, mille eksportiv lepinguosaline on esitanud vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule ja asjakohasele rahvusvahelisele fütosanitaarmeetmete standardile. & /et 214 17. Importiv lepinguosaline hindab eksportivalt lepinguosaliselt saadud lisateavet põhjendamatu viivituseta ja tavaliselt 90 päeva jooksul pärast selle saamist. Importiv lepinguosaline võib taotleda kohapealset kontrolli eksportiva lepinguosalise territooriumil ning viib kontrolli läbi vastavalt artiklis 6.11 sätestatud põhimõtetele kuue kuu jooksul pärast eksportiva lepinguosalise kontrollimise taotluse esitamist, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti. Erineva ajavahemiku kokkuleppimisel võtavad lepinguosalised arvesse asjaomase kahjuri ja põllukultuuri bioloogiat. ARTIKKEL 6.9 Läbipaistvus 1. Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline jagada pidevalt teavet oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta ning anda teisele lepinguosalisele võimalus esitada kavandatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta märkusi. 2. Käesoleva artikli rakendamisel võtab kumbki lepinguosaline arvesse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi. & /et 215 3. Lepinguosaline teatab kavandatavast sanitaar- või fütosanitaarmeetmest, mis võib mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust, ja annab tavaliselt teisele lepinguosalisele aega vähemalt 60 päeva pärast teate saatmist kirjalike märkuste esitamiseks, välja arvatud juhul, kui tekib või ähvardab tekkida kiireloomuline probleem seoses inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitsega, või kui meede on kaubandust lihtsustav. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks kõnealune lepinguosaline andma märkuste esitamiseks aega rohkem kui 60 päeva ning kaaluma teise lepinguosalise põhjendatud taotlusi märkuste esitamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse korral vastab lepinguosaline teise lepinguosalise kirjalikele märkustele asjakohasel viisil. 4. Lepinguosalised: a) taotlevad läbipaistvust seoses kaubanduse suhtes kohaldatavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega; b) parandavad vastastikust arusaamist kummagi lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest ja nende kohaldamisest ning c) vahetavad teavet sanitaar- või fütosanitaarmeetmete väljatöötamise ja kohaldamisega seotud küsimustes, et vähendada nende negatiivset mõju lepinguosalistevahelisele kaubandusele. & /et 216 5. Kumbki lepinguosaline esitab teise lepinguosalise taotlusel ja tavaliselt 15 päeva jooksul pärast taotluse saamist järgmise teabe: a) konkreetsete toodete impordi suhtes kohaldatavad impordinõuded ja b) konkreetsete toodete heakskiitmise taotluse läbivaatamise edenemine. 6. Lõike 4 punktis c ja lõikes 5 osutatud teave on esitatud, kui see on tehtud kättesaadavaks asjakohaste eeskirjade ja menetluste kohaselt WTO-le esitatud teatisega või kui teave on tehtud tasuta kättesaadavaks lepinguosalise avalikult juurdepääsetaval ametlikul veebisaidil. 7. Taotluse korral esitab lepinguosaline vastavalt vajadusele ja teavet edastava lepinguosalise konfidentsiaalsuse ja eraelu puutumatuse nõuetega lubatud ulatuses teisele lepinguosalisele asjakohase teabe, mida ta võttis arvesse kavandatava meetme väljatöötamisel. 8. Lepinguosaline võib taotleda, et teine lepinguosaline arutaks, kui see on asjakohane ja võimalik, mis tahes kaubandusprobleeme seoses kavandatava sanitaar- või fütosanitaarmeetmega ning oluliselt vähem kaubandust piiravate alternatiivsete meetodite kättesaadavust kõnealuse meetme eesmärgi saavutamiseks. 9. Kumbki lepinguosaline avaldab sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid käsitlevad teated eelistatavalt elektrooniliselt ametlikus väljaandes või veebisaidil. & /et 217 10. Kumbki lepinguosaline tagab, et sanitaar- või fütosanitaarmeetme tekstis või teatises on märgitud meetme jõustumise kuupäev ja meetme õiguslik alus. 11. Eksportiv lepinguosaline teavitab importivat lepinguosalist õigeaegselt ja asjakohaselt: a) praeguse kaubandusega seotud olulisest sanitaar- või fütosanitaaralasest ohust; b) kiireloomulistest olukordadest, kui loomade või taimede tervisestaatuse muutus eksportiva lepinguosalise territooriumil võib praegust kaubandust mõjutada; c) olulistest muutustest kahjurite või taudide staatuses, näiteks kahjurite või taudide esinemisest ja arengust, sealhulgas piirkondadeks jaotamise otsuste kohaldamisest, ning d) olulistest muudatustest toiduohutuse ning kahjurite või taudide ohjamise, tõrje või likvideerimise põhimõtetes või tavades, mis võivad mõjutada praegust kaubandust. 12. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks lepinguosaline jätma lepinguosalistevahelist kaubandust mõjutada võiva sanitaar- või fütosanitaarmeetme avaldamise kuupäeva ja meetme jõustumise kuupäeva vahele rohkem kui kuus kuud, välja arvatud juhul, kui meede on ette nähtud inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitsmisega seotud kiireloomulise probleemi lahendamiseks või kui meede on kaubandust lihtsustav. 13. Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele taotluse korral teabe kõigi sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kohta, mis on seotud toote impordiga tema territooriumile. & /et 218  ARTIKKEL 6.10 Kaubanduse lihtsustamine Heakskiitmismenetlused 1. Lepinguosalised tunnistavad, et kummalgi lepinguosalisel on õigus töötada välja ja kohaldada heakskiitmismenetlusi, et tagada importiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarkaitse asjakohane tase, vähendades samal ajal negatiivset mõju kaubandusele. 2. Kumbki lepinguosaline tagab, et kõik lepinguosalistevahelist kaubandust mõjutavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete heakskiitmismenetlused a) toimuvad ja viiakse lõpule ilma põhjendamatu viivituseta ning b) ei toimu teist lepinguosalist meelevaldselt või põhjendamatult diskrimineerival viisil. 3. Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et teise lepinguosalise territooriumile eksporditavad tooted vastaksid importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohasele tasemele. Selleks kehtestab ja rakendab eksportiv lepinguosaline asjakohased kontrollimeetmed, sealhulgas vajaduse korral riskipõhised kohapealsed kontrollid. Importiv lepinguosaline võib nõuda, et eksportiva lepinguosalise asjakohane pädev astutus tõendaks importivale lepinguosalisele objektiivselt, et impordinõuded on täidetud. & /et 219 4. Kui importiv lepinguosaline nõuab toote heakskiitmist enne importi, teeb ta eksportiva lepinguosalise taotlusel viivitamata kättesaadavaks teabe sanitaar- ja fütosanitaaralaste impordimenetluste kohta. Importiv lepinguosaline tagab eelkõige, et a) avaldatakse kõikide menetluste tavapärane menetlusaeg või eksportivale lepinguosalisele teatatakse taotluse korral eeldatav menetlusaeg; b) importiva lepinguosalise pädev asutus kontrollib taotluse saamisel viivitamata dokumentide täielikkust ning teavitab eksportivat lepinguosalist täpselt ja täielikult kõikidest puuduvatest elementidest; c) importiva lepinguosalise pädev asutus edastab menetluse tulemused võimalikult kiiresti, täpselt ja täielikult eksportivale lepinguosalisele, et vajaduse korral saaks võtta parandusmeetmeid, d) kui eksportiv lepinguosaline seda taotleb, jätkab importiva lepinguosalise pädev asutus võimaluse korral menetlust, isegi kui taotluses puuduvad mõned elemendid, ning e) importiva lepinguosalise pädev asutus teavitab eksportivat lepinguosalist taotluse korral menetluse etapist, sealhulgas esitatakse selgitus võimalike viivituste kohta. & /et 220 5. Kui lepinguosaline nõuab heakskiitmiseks riskihindamist, teeb ta selle riskihindamise tavatingimustes kättesaadavaks viivitamata ja tavaliselt ühe aasta jooksul pärast toote eksportimiseks vajaliku teabe saamist. 6. Kumbki lepinguosaline püüab kohaldada mõistlikke tähtaegu oma heakskiitmismenetluste kõikide etappide suhtes ja alustab neid menetlusi viivitamata pärast teiselt lepinguosaliselt taotluse saamist. 7. Kumbki lepinguosaline väldib asjatut dubleerimist ja halduskoormust seoses: a) dokumentide, teabe ja meetmetega, mida ta taotlejalt oma heakskiitmismenetluse raames nõuab, ning b) seoses teabega, mida lepinguosaline heakskiitmismenetluse raames hindab. 8. Kumbki lepinguosaline teeb viivitamata kättesaadavaks kõik muudatused oma nõutavates heakskiitmismenetlustes või nendega seotud nõuetes. Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud lepinguosalise kaitsetasemega, jätab kumbki lepinguosaline oma heakskiitmismenetluste või nendega seotud nõuete muudatuste avaldamise ja nende jõustumise vahele üleminekuperioodi, et teisel lepinguosalisel oleks võimalik nende muudatustega tutvuda ja nendega kohaneda. Kumbki lepinguosaline püüab enne muudatuste avaldamist esitatud taotluste heakskiitmismenetlusi kohandada ja vältida nende pikenemist. Kui heakskiitmismenetluse muutmine vähendab koormust, ei tohi selle jõustumist tarbetult edasi lükata. & /et 221 9. Taotluse korral esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele õigeaegselt teabe heakskiitmismenetluse seisu kohta. Taimetervisega seotud eritingimused 10. Kooskõlas rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni raames kokku lepitud kohaldatavate standarditega säilitab kumbki lepinguosaline taimekahjuritega seotud olukorra kohta piisavat teavet, mis võib hõlmata seire-, likvideerimis- ja tõrjeprogramme ning nende tulemusi, et toetada taimekahjurite liigitamist ja põhjendada fütosanitaarseid impordimeetmeid. 11. Kumbki lepinguosaline püüab koostada ja ajakohastada reguleeritud taimekahjurite loetelu nende toodete jaoks, mille puhul esineb fütosanitaarprobleeme. Loetelu sisaldab järgmist: a) karantiinsed taimekahjustajad, mida ei esine tema territooriumi üheski osas; b) karantiinsed taimekahjustajad, mida esineb, kuid mis ei ole laialt levinud ja mida ametlikult ei kontrollita, ning c) reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad. 12. Kumbki lepinguosaline kehtestab nende taimede või taimsete saaduste suhtes, mille puhul esineb fütosanitaarprobleeme, üksnes reguleeritud taimekahjurite puudumise tagavad impordinõuded. Neid impordinõudeid kohaldatakse kogu eksportiva lepinguosalise territooriumil, võttes arvesse piirkondlikke tingimusi. & /et 222 13. Selliste toodete saadetised, mille suhtes kehtivad fütosanitaarmeetmed, võetakse vastu eksportiva lepinguosalise esitatud piisavate tagatiste alusel ilma eelkontrolliprogramme rakendamata. Importiv lepinguosaline võib süsteemipõhise lähenemisviisi alusel delegeerida toodete kaubandusega seotud tegevused eksportiva lepinguosalise pädevale asutusele. 14. Lepinguosalised võtavad vastu ainult sellised fütosanitaarmeetmed, mis on tehniliselt põhjendatud, kooskõlas asjaomase kahjuririskiga ja on olemasolevate meetmete hulgas kõige vähem piiravad. 15. Lõigete 10–14 rakendamisel võtavad lepinguosalised arvesse asjakohast rahvusvahelist fütosanitaarmeetmete standardit. Impordi suhtes kehtivad konkreetsed sanitaar- ja fütosanitaarnõuded 16. Kui importiva lepinguosalise asjakohase kaitsetaseme saavutamiseks on olemas mitu sanitaar- või fütosanitaarmeedet, alustavad lepinguosalised eksportiva lepinguosalise taotlusel tehnilist dialoogi, et vältida tarbetuid kaubandushäireid ja valida kõige otstarbekam lahendus. & /et 223  ARTIKKEL 6.11 Auditid 1. Importival lepinguosalisel on õigus auditeerida käesoleva artikli kohaselt eksportiva lepinguosalise pädevaid asutusi ja nendega seotud või nende määratud kontrollisüsteeme, et kindlaks teha, kas eksportiv lepinguosaline suudab anda nõutavaid tagatisi ning järgida importiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid. 2. Importiv lepinguosaline võib otsustada, et eksportiva lepinguosalise ametlike kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemide hindamise ühe vahendina on vaja läbi viia audit. Sellise auditi läbiviimisel järgitakse süsteemipõhist lähenemisviisi, mille puhul kasutatakse süsteemi menetluste, dokumentide või andmete valimi uurimist ja vajaduse korral auditi kohaldamisalasse kuuluvate rajatiste kohapealset kontrolli. 3. Selleks et kindlaks teha, kas eksportiva lepinguosalise pädevad asutused suudavad tagada ja säilitada kontrolli ning anda importivale riigile nõutavad tagatised, keskendutakse auditi raames eelkõige ametlike kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemide tõhususe hindamisele ning eksportiva lepinguosalise suutlikkusele järgida impordi suhtes kehtivaid sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid ja nendega seotud kontrollimeetmeid, mitte konkreetsete ettevõtete või rajatiste hindamisele. & /et 224 4. Auditi läbiviimisel võtab importiv lepinguosaline arvesse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning tegutseb kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovitustega. 5. Importiv lepinguosaline määrab kindlaks auditite laadi ja sageduse, võttes arvesse tootele omaseid riske, varasemate impordikontrollide tulemusi ja muud kättesaadavat teavet, näiteks eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse läbiviidud auditeid ja kontrolle. 6. Kumbki lepinguosaline püüab vähendada auditite sagedust ja arvu. Kui importiv lepinguosaline peab vajalikuks kasutada ühe vahendina auditit, et hinnata eksportiva lepinguosalise ametlikke kontrolli- ja sertifitseerimissüsteeme ning eksportiva lepinguosalise suutlikkust järgida impordi suhtes kehtivaid sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid ja nendega seotud kontrollimeetmeid, kohaldatakse järgmist: a) konkreetse tootega seotud esimese eksporditaotluse puhul viib importiv lepinguosaline läbi auditi teise lepinguosalise representatiivse valimi suhtes ning b) iga järgneva sama tootega seotud eksporditaotluse puhul viib importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise juures auditi läbi ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et lühendada heakskiitmismenetluse aega. Kui importiv lepinguosaline viib läbi auditi, esitab ta eksportivale lepinguosalisele selgituse. & /et 225 7. Enne auditeerimist arutavad importiva lepinguosalise ja eksportiva lepinguosalise pädevad asutused järgmisi küsimusi ning määravad need auditikavas kindlaks: a) auditi põhjendus, eesmärgid ja ulatus; b) kriteeriumid või nõuded, mille alusel eksportivat lepinguosalist hinnatakse, ning c) auditi läbiviimise ajakava ja kord. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, esitab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele auditikava vähemalt 30 päeva enne auditit. 8. Importiv lepinguosaline edastab eksportivale lepinguosalisele kirjalikult teabe auditi tulemuste kohta, esitades auditiaruande, mis sisaldab auditileide, järeldusi ja soovitusi. 9. Importiv lepinguosaline esitab auditiaruande kavandi eksportivale lepinguosalisele tavaliselt 30 päeva jooksul pärast auditi lõpetamist. 10. Importiv lepinguosaline annab eksportivale lepinguosalisele võimaluse esitada auditileidude kohta märkusi. Importiv lepinguosaline võib enne järelduste tegemist ja meetmete võtmist kõiki selliseid märkusi arvesse võtta. Importiv lepinguosaline esitab eksportivale lepinguosalisele kirjaliku lõpparuande tavaliselt kahe kuu jooksul pärast märkuste kättesaamise kuupäeva. & /et 226 11. Eksportiv lepinguosaline teatab importivale lepinguosalisele kõikidest importiva lepinguosalise leidude ja järelduste põhjal võetud parandusmeetmetest. 12. Kumbki lepinguosaline tagab, et kehtestatud on menetlused, mis takistavad eksportiva lepinguosalise pädevate asutuste auditi käigus saadud konfidentsiaalse teabe avalikustamist, sealhulgas menetlused, millega eemaldatakse konfidentsiaalne teave lõplikust auditiaruandest enne aruande avalikustamist. 13. Auditi tulemusel võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed tuvastatud riskidega ega tohi piirata kaubandust rohkem, kui on vaja importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohase taseme saavutamiseks. Taotluse korral korraldatakse kooskõlas artikliga 6.19 olukorda käsitlevad konsultatsioonid. Lepinguosalised võtavad arvesse nende konsultatsioonide käigus saadud teavet. 14. Kumbki lepinguosaline kannab ise auditiga seotud kulud. ARTIKKEL 6.12 Impordikontrollid 1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema impordikontrollid on riskipõhised, need viiakse läbi põhjendamatu viivituseta ning neid kohaldatakse proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt. & /et 227 2. Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise territooriumile eksporditavad tooted vastavad importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarnõuetele. 3. Kumbki lepinguosaline esitab taotluse korral teisele lepinguosalisele teabe oma impordimenetluste kohta, sealhulgas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud impordikontrollide sageduse kohta ning asjaolude kohta, mida ta võtab impordiga seotud riskide kindlaksmääramisel arvesse. 4. Kui impordikontrolli käigus selgub, et toode ei vasta olulistele impordinõuetele, peab importiv lepinguosaline tegema järgmist: a) võtma meetmeid asjaomase riski hindamise alusel ja tagama, et meetmed ei piira kaubandust rohkem, kui on vaja sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohase taseme saavutamiseks; b) teavitama importijat või tema esindajat mittevastavuse põhjustest, meetme õiguslikust alusest ja vajaduse korral kõnealuse saadetise kõrvaldamise kohast ning c) andma importijale või tema esindajale võimaluse esitada lisateavet, mis aitaks sellel lepinguosalisel otsust teha. & /et 228 5. Kui lepinguosaline keelab impordikontrolli negatiivse tulemuse alusel teise lepinguosalise kauba impordi või piirab seda, esitab importiv lepinguosaline kooskõlas oma õigusaktidega eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse või saadetise eest vastutava ettevõtja taotlusel tavapäraste kanalite kaudu kirjalikult keelamise või piiramise põhjuse, meetme õigusliku aluse või loa selle võtmiseks ning vajaduse korral teabe kõnealuse saadetise kõrvaldamise koha kohta22. 6. Kui tagasilükatud saadetisega on kaasas sanitaar- või fütosanitaarsertifikaat, teavitab importiv lepinguosaline sellest eksportiva lepinguosalise pädevat asutust ja esitab kogu asjakohase teabe, sealhulgas meetme õigusliku aluse, üksikasjalikud laboriuuringute tulemused ja meetodid. Importiv lepinguosaline säilitab füüsilised ja elektroonilised dokumendid analüüsitava valimi identifitseerimise, kogumise, proovide võtmise, transpordi ja ladustamise ning kasutatud analüüsimeetodite kohta. Samuti teavitab importiv lepinguosaline importijat või tema esindajat selle saadetise kõrvaldamisest. Kahjurite avastamise korral tuleb teatises võimaluse korral märkida kahjurid liikide kaupa. 7. Kui importiv lepinguosaline teeb kindlaks olulise, püsiva või korduva mittevastavuse sanitaar- või fütosanitaarmeetmele, teatab importiv lepinguosaline sellest mittevastavusest eksportivale lepinguosalisele. 22 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et selle artikli sätted ei takista importivat lepinguosalist kõrvaldamast saadetist, milles on leitud nakkusohtlik patogeen või kahjur, mis võib kiireloomuliste meetmete võtmata jätmise korral levida ja kahjustada inimeste, loomade või taimede elu või tervist selle lepinguosalise territooriumil. & /et 229 8. Olenemata lõikest 6 esitab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele taotluse korral olemasoleva teabe eksportiva lepinguosalise kaupade kohta, mille puhul on leitud mittevastavus importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarmeetmele. 9. Sanitaar- või fütosanitaarmeetmete järgimise kontrollimiseks ja tagamiseks kehtestatud tasud ei tohi olla suuremad kui teenuse tegelik maksumus. ARTIKKEL 6.13 Sertifitseerimine 1. Kui lepinguosaline nõuab kauba importimiseks sanitaar- või fütosanitaarsertifikaati, peab see sertifikaat põhinema Codex Alimentarius’e komisjoni, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni ja Maailma Loomatervise Organisatsiooni rahvusvahelistel standarditel. 2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema sertifikaadid, sealhulgas kõik tõendid, on koostatud viisil, millega välditakse tarbetut koormust lepinguosalistevahelisele kaubandusele. 3. Importiv lepinguosaline esitab taotluse korral teisele lepinguosalisele viivitamata teabe konkreetse toote puhul nõutavate sertifikaatide kohta. 4. Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd sertifikaatide näidiste väljatöötamisel, et vähendada halduskoormust ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele. & /et 230 5. Lepinguosalised soodustavad elektroonilise sertifitseerimise ja muude tehnoloogialahenduste rakendamist, et lihtsustada omavahelist kaubandust. 6. Kumbki lepinguosaline aktsepteerib originaalsertifikaatide esitamist kas paberkandjal või turvalise elektroonilise andmeedastusmeetodi kaudu, mis annab võrdväärsed sertifitseerimistagatised. Eksportiv lepinguosaline võib esitada ametliku sertifikaadi elektrooniliselt, kui importiv lepinguosaline on kindlaks teinud, et on antud samaväärsed turvatagatised, mis hõlmab digitaalallkirja kasutamist ja dokumendi autentsuse tagamist. ARTIKKEL 6.14 Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamine 1. Ilma et see piiraks artikli 6.8 kohaldamist, kohaldab kumbki lepinguosaline oma sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid teise lepinguosalise territooriumil. 2. Meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise vältimiseks kohaldatakse eksportiva lepinguosalise territooriumil, kus kehtivad samasugused või sarnased sanitaar- või fütosanitaartingimused, samu impordinõudeid. & /et 231 3. Konkreetse tootega seotud esimese eksporditaotluse puhul alustab importiv lepinguosaline viivitamata teise lepinguosalise või vajaduse korral ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi taotluse heakskiitmise menetlust. Heakskiitmismenetlus järgib artiklis 6.10 sätestatud menetlust ning samasuguste või sarnaste sanitaar- või fütosanitaartingimustega liikmesriikide rühma taotluse puhul ei tohi see võtta kauem aega kui ühe liikmesriigi taotluse puhul. 4. Sama tootega seotud järgmise eksporditaotluse puhul kiidab importiv lepinguosaline taotluse heaks hiljemalt kuus kuud pärast taotluse saamist, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Teabenõuded peavad piirduma üksnes vajalikuga ja neis tuleb arvesse võtta importivale lepinguosalisele juba kättesaadavat teavet, näiteks teavet õigusraamistiku ja varasemate auditiaruannete kohta. ARTIKKEL 6.15 Liigsete kontrollimeetmete kaotamine 1. Lepinguosalised tunnistavad, et eksportiv lepinguosaline vastutab selle eest, et ekspordikõlblikud ettevõtted, rajatised ja tooted vastaksid importiva lepinguosalise kohaldatavatele sanitaarnõuetele. & /et 232 2. Kui importival lepinguosalisel on nimekiri konkreetse kauba importimiseks heakskiidetud ettevõtetest või rajatistest, kiidab ta eksportiva lepinguosalise taotlusel, millele on lisatud asjakohased tagatised, eksportiva lepinguosalise territooriumil asuva ettevõtte või rajatise ilma seda eelnevalt kontrollimata heaks järgmistel tingimustel ja korras: a) importiv lepinguosaline on andnud kauba importimiseks loa eksportiva lepinguosalise pädevate asutuste kohaldatava loomatervise ja toiduohutuse tingimusi puudutava kontrollisüsteemi tehtud hindamise alusel; b) eksportiva lepinguosalise pädev asutus on asjaomase ettevõtte või rajatise heaks kiitnud; c) eksportiva lepinguosalise pädeval asutusel on volitus asjaomasele ettevõttele või rajatisele antud heakskiit peatada või tühistada ning d) eksportiv lepinguosaline on esitanud importiva lepinguosalise nõutud teabe. 3. Importiv lepinguosaline kannab ettevõtted või rajatised heakskiidetud ettevõtete või rajatiste nimekirja tavaliselt 45 päeva jooksul pärast eksportiva lepinguosalise taotluse kättesaamist. Nimekiri tehakse üldsusele kättesaadavaks. & /et 233 4. Importival lepinguosalisel on õigus eksportiva lepinguosalise kontrollisüsteemi pärast ekspordiloa andmist auditeerida. Need auditid võivad hõlmata heakskiidetud ettevõtete või rajatiste nimekirja kantud representatiivse arvu heakskiidetud ettevõtete või rajatiste kohapealset kontrolli või nende ettevõtete või rajatiste kontrolli, mille heakskiitmist on eksportiv lepinguosaline taotlenud. Kui importiv lepinguosaline avastab auditi tulemusel korduvaid tõsiseid mittevastavuse juhtumeid, võib importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse kontrollisüsteemi tunnustamise peatada. 5. Nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel võib importiv lepinguosaline keelduda selliste ettevõtete või rajatiste heakskiitmisest, mida peetakse tema nõuetele mittevastavaks. Sellisel juhul teavitab importiv lepinguosaline eksportivat lepinguosalist ettevõtete või rajatiste heakskiitmisest keeldumisest ja esitab keeldumise põhjenduse. 6. Importiv lepinguosaline võib heakskiitmismenetluse raames läbi viia artikli 6.11 kohaseid auditeid. Sellised auditid piirduvad ettevõtte või rajatise heakskiitmise eest vastutava pädeva asutuse struktuuri, korralduse ja kohustustega ning importiva lepinguosalise nõuetele vastavusega seotud sanitaartagatistega. Need auditid võivad hõlmata heakskiidetud ettevõtete või rajatiste nimekirja kantud representatiivse arvu heakskiidetud ettevõtete või rajatiste kohapealset kontrolli või nende ettevõtete või rajatiste kontrolli, mille heakskiitmist on eksportiv lepinguosaline taotlenud. 7. Importiv lepinguosaline võib auditi tulemuste põhjal ettevõtete või rajatiste nimekirja muuta. 8. Käesolevat artiklit ei kohaldata taimede ja taimsete saadustega seotud meetmete suhtes. & /et 234  ARTIKKEL 6.16 Erakorralised meetmed 1. Importiv lepinguosaline võib mõjuvatel põhjustel vastu võtta ajutiselt erakorralisi meetmeid, mis on vajalikud inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitsmiseks. 2. Erakorralist meedet vastu võttev lepinguosaline teatab sellest viivitamata kirjalikult teisele lepinguosalisele. Erakorralise meetme vastu võtnud lepinguosaline võtab arvesse teise lepinguosalise esitatud teavet. 3. Pärast erakorralise meetme vastuvõtmist vaatab lepinguosaline selle põhjendused tavaliselt kuue kuu jooksul läbi, tingimusel et asjakohane teave on kättesaadav, ja teavitab taotluse korral teist lepinguosalist läbivaatamise tulemustest. Lepinguosaline ei jäta erakorralist meedet kehtima, välja arvatud juhul, kui kiireloomuline probleem või oht püsib. Kui lepinguosaline jätab erakorralise meetme kehtima, tuleks see meede korrapäraselt läbi vaadata. 4. Erakorralise meetme vastu võtnud lepinguosaline peab tarbetute kaubandushäirete vältimiseks pakkuma kõige sobivamat ja proportsionaalsemat lahendust lepinguosaliste vahel veetavate saadetiste jaoks, võttes arvesse tuvastatud riski. & /et 235  ARTIKKEL 6.17 Koostöö 1. Lepinguosalised uurivad kooskõlas käesoleva peatükiga võimalusi lepinguosalistevaheliseks edasiseks koostööks ja teabevahetuseks vastastikust huvi pakkuvates sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes. Nende võimaluste hulka võivad kuuluda kaubanduse lihtsustamise algatused. 2. Lepinguosalised teevad koostööd, et hõlbustada käesoleva peatüki rakendamist, ning võivad ühiselt määrata kindlaks sanitaar- ja fütosanitaarküsimusi käsitlevad algatused, et kõrvaldada tarbetud kaubandustõkked lepinguosaliste vahel. 3. Lepinguosalised võivad edendada koostööd kõikidel mitmepoolsetel foorumitel, eelkõige asjaomaste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega. ARTIKKEL 6.18 Teabevahetus Ilma et see piiraks käesoleva peatüki muude sätete kohaldamist, võib lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt teavet käesoleva peatüki kohaldamisel tekkivate küsimuste kohta. Taotluse saanud lepinguosaline püüab kooskõlas oma konfidentsiaalsus- ja privaatsusnõuetega esitada kättesaadava teabe taotluse esitanud lepinguosalisele mõistliku aja jooksul ja võimaluse korral elektrooniliselt. & /et 236  ARTIKKEL 6.19 Konsultatsioonid 1. Kumbki lepinguosaline võib taotleda konsultatsioone sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud konkreetsete kaubandusprobleemide üle. 2. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, korraldavad nad kõnealused konsultatsioonid 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist. 3. Lepinguosalised püüavad esitada kogu asjakohase teabe, mis on vajalik selleks, et jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni, millega välditakse tarbetuid kaubandushäireid. ARTIKKEL 6.20 Kontaktpunktid 1. Kumbki lepinguosaline määrab käesoleva peatüki rakendamiseks kontaktpunkti ja teatab teisele lepinguosalisele selle kontaktandmed, sealhulgas vastutava ametniku nime. 2. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest. & /et 237  ARTIKKEL 6.21 Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee 1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punkti e kohaselt moodustatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee teeb järgmist: a) pakub foorumit, et parandada lepinguosaliste arusaamist käesoleva peatüki rakendamisega seotud sanitaar- ja fütosanitaarküsimustest, sealhulgas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud reguleerimisprotsessidest; b) jälgib käesoleva peatüki rakendamist ja kaalub kõiki käesoleva peatükiga seotud küsimusi, sealhulgas kõiki küsimusi, mis võivad selle rakendamisel tekkida; c) pakub foorumit, kus arutatakse sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kohaldamisest tulenevaid probleeme, et jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahendusteni ja käsitleda kiiresti kõiki küsimusi, mis võivad tekitada tarbetuid takistusi lepinguosalistevahelisele kaubandusele; d) vahetab teavet, eriteadmisi ja kogemusi sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes. 2. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võib a) määrata kindlaks sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud koostöövaldkonnad, mis võib hõlmata tehnilist abi; & /et 238 b) edendada koostööd sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes, mida arutatakse mitmepoolsetel foorumitel, sealhulgas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitees ning rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides, ning c) luua lepinguosaliste ekspertide esindajatest koosnevad töörühmad, mis tegelevad konkreetsete sanitaar- või fütosanitaarküsimustega ja kuhu võib kehtestatava korra kohaselt kutsuda osalema teisi eksperte, sealhulgas vabaühenduste esindajaid. & /et 239  7. PEATÜKK KOOSTÖÖ LOOMADE HEAOLU JA ANTIMIKROOBIKUMIRESISTENTSUSE VALDKONNAS ARTIKKEL 7.1 Eesmärgid Käesoleva peatüki eesmärk on luua dialoogi- ja koostööraamistik, et parandada loomade kaitset ja heaolu ning jõuda ühisele arusaamisele loomade heaolu standardite osas ja tugevdada võitlust antimikroobikumiresistentsuse tekkimise vastu. ARTIKKEL 7.2 Loomade heaolu 1. Lepinguosalised tunnistavad, et loomad on aistimisvõimelised olendid. & /et 240 2. Lepinguosalised tunnistavad Maailma Loomatervise Organisatsiooni (WOAH) loomade heaolu standardite tähtsust ja püüavad parandada nende rakendamist, austades ühtlasi oma õigust määrata oma teaduspõhiste meetmete tase WOAH loomade heaolu standardite alusel. 3. Lepinguosalised püüavad teha koostööd rahvusvahelistel foorumitel, et edendada loomade heaolu puudutavate heade tavade edasist väljatöötamist ja rakendamist. Lepinguosalised tunnistavad loomade heaolu valdkonnas tehtava tihedama teaduskoostöö tähtsust. ARTIKKEL 7.3 Antimikroobikumiresistentsus 1. Lepinguosalised tunnistavad, et antimikroobikumiresistentsus kujutab endast tõsist ohtu inimeste ja loomade tervisele. Antimikroobikumide väärkasutamine loomakasvatuses, sealhulgas nende kasutamine muul otstarbel kui raviks, võib soodustada antimikroobikumiresistentsuse teket, mis võib ohustada inimeste ja loomade tervist. Lepinguosalised tunnistavad, et ohu laadi tõttu on vaja riikidevahelist ja terviseühtsuse23 põhimõttel põhinevat lähenemisviisi. 2. Lepinguosalised teevad koostööd, et vähendada antimikroobikumide kasutamist loomakasvatuses ja keelata nende kasutamine kasvu soodustava vahendina, eesmärgiga võidelda antimikroobikumiresistentsuse vastu kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega. 23 Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt on terviseühtsus põhimõte, mis ühendab eri sektorite poliitikameetmeid, et saavutada paremaid tulemusi rahvatervise valdkonnas. & /et 241 3. Lepinguosalised teevad koostööd ning järgivad asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide, algatuste ja riiklike kavade raames välja töötatud olemasolevaid ja tulevasi suuniseid, standardeid, soovitusi ja meetmeid, mille eesmärk on edendada antimikroobikumide ettevaatlikku ja vastutustundlikku kasutamist loomakasvatuses ja veterinaarias. 4. Lepinguosalised edendavad koostööd kõikidel mitmepoolsetel foorumitel, eelkõige rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides. ARTIKKEL 7.4 Loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse töörühm 1. Lepinguosalised püüavad vahetada teavet, eriteadmisi ja kogemusi loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse valdkonnas, eesmärgiga rakendada artikleid 7.2 ja 7.3. 2. Selleks loovad lepinguosalised loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse töörühma, mis jagab vajaduse korral teavet sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteega. Lepinguosaliste esindajad töörühmas võivad ühiselt otsustada kutsuda konkreetsete tegevuste jaoks eksperte. & /et 242  ARTIKKEL 7.5 Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine Lepinguosaline ei saa kasutada käesoleva peatüki sätete tõlgendamisel või kohaldamisel 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist. & /et 243  8. PEATÜKK LEPINGUOSALISTE ENERGIASEKTORI REGULEERIMISE ÕIGUSE TUNNUSTAMINE ARTIKKEL 8.1 Lepinguosaliste energiasektori reguleerimise õiguse tunnustamine 1. Lepinguosalised kinnitavad, et nad austavad täielikult üksteise suveräänsust, mis hõlmab kõigi nende territooriumi aluspinnases asuvate süsivesinike omandiõigust ja haldamist riigi või asjaomaste ametiasutuste poolt, ning üksteise suveräänset õigust reguleerida käesolevas peatükis käsitletud küsimusi kooskõlas oma vastavate õigusaktidega, lähtudes täiel määral oma demokraatlikest protsessidest. 2. Mehhiko puhul tunnistab Euroopa Liit, ilma et see piiraks tema käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja õiguskaitsevahendeid24, et: a) Mehhiko jätab omale suveräänse õiguse reformida oma põhiseadust (Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos) ja oma energiasektorit, sealhulgas süsivesinikke ja elektrit käsitlevat seadusandlust. 24 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et need õigused ja õiguskaitsevahendid hõlmavad õigusi ja õiguskaitsevahendeid, mis tulenevad 10. peatüki „Investeeringud“ ja sellega seotud lisade sätetest tulenevaid Mehhiko kohustusi. & /et 244 b) Mehhikol on oma põhiseadusest tulenevalt otsene, võõrandamatu ja aegumatu omandiõigus kõigile süsivesinikele riigi territooriumi, k.a mandrilava ja väljaspool territoriaalmerd või sellega piirnev majandusvöönd, aluspinnases, pinnasekihtides või maardlates, sõltumata nende füüsilisest seisundist; ja c) Mehhiko jätab omale suveräänse õiguse võtta vastu või säilitada energiasektori, sealhulgas süsivesinike ja elektriga seotud meetmeid. & /et 245  9. PEATÜKK TEHNILISED KAUBANDUSTÕKKED ARTIKKEL 9.1 Eesmärk Käesoleva peatüki eesmärk on lihtsustada lepinguosalistevahelist kaubavahetust, hoides ära, tehes kindlaks ja kõrvaldades tarbetud tehnilised kaubandustõkked, suurendades läbipaistvust ja edendades tihedamat regulatiivset koostööd. ARTIKKEL 9.2 Kohaldamisala 1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide selliste tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas sätestatud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes, mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubavahetust. & /et 246 2. Olenemata lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki järgmise suhtes: a) tehnilised kirjeldused, mille on koostanud hankijad seoses oma tootmis- või tarbimisnõuetega, või b) sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, mida on käsitletud 6. peatükis „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“. 3. Kõik käesolevas peatükis esitatud viited standarditele, tehnilistele normidele ja vastavushindamismenetlustele hõlmavad neisse tehtud muudatusi ja nende eeskirjadesse või nendega hõlmatud toodete loetellu tehtud täiendusi, välja arvatud ebaolulised muudatused ja täiendused. ARTIKKEL 9.3 Suhe tehniliste kaubandustõkete lepinguga Tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklid 2–9 ning 1. ja 3. lisa inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks. & /et 247  ARTIKKEL 9.4 Rahvusvahelised standardid 1. Lepinguosalised tunnistavad, et rahvusvahelistel standarditel, suunistel ja soovitustel võib olla oluline roll õigusnormide suurema ühtlustamise ja heade tavade toetamisel ning tarbetute tehniliste kaubandustõkete vähendamisel. Selleks kasutavad lepinguosalised oma tehniliste normide alusena asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, välja arvatud juhul, kui tehnilist normi koostav lepinguosaline suudab tõendada, et need rahvusvahelised standardid oleksid taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad või asjakohatud. 2. Lisaks tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklites 2 ja 5 ning 3. lisas sätestatud kohustustele võtab kumbki lepinguosaline muu hulgas arvesse WTO tehniliste kaubandustõkete komitee poolt alates 1. jaanuarist 1995 vastu võetud otsuseid ja soovitusi25. 3. Rahvusvaheliste organisatsioonide standardeid, sealhulgas 9-A lisas „Rahvusvaheliste organisatsioonide väljatöötatud standardid“ loetletud standardeid, peetakse asjakohasteks rahvusvahelisteks standarditeks, tingimusel et need organisatsioonid on standardite väljatöötamisel järginud põhimõtteid ja menetlusi, mis on sätestatud WTO tehniliste kaubandustõkete komitee otsuses rahvusvaheliste standardite, juhendite ja soovituste väljatöötamise põhimõtete kohta26. 25 WTO 8. märtsi 2017. aasta dokument G/TBT/1/Rev. 13, sh kõik muudatused. 26 WTO 8. märtsi 2017. aasta dokumendis G/TBT/1/Rev. 13, sh kõik muudatused. & /et 248 4. Kummagi lepinguosalise taotlusel võib ühiskomitee oma otsusega 9-A lisas „Rahvusvaheliste organisatsioonide väljatöötatud standardid“ esitatud loetelu ajakohastada. 5. Selleks et ühtlustada standardeid võimalikult laialdaselt, julgustab kumbki lepinguosaline oma territooriumil asuvaid standardiorganisatsioone ning neid piirkondlikke standardiorganisatsioone, mille liikmeks lepinguosaline või tema territooriumil asuvad standardiorganisatsioonid on, tegema järgmist: a) osalema vastavalt oma võimalustele asjakohaste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide töös rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel; b) kasutama standardite väljatöötamiseks asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, välja arvatud juhul, kui sellised rahvusvahelised standardid oleksid õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad või asjakohatud ebapiisava kaitsetaseme, oluliste klimaatiliste või geograafiliste tegurite või oluliste tehnoloogiaprobleemide tõttu; c) tagama, et nende tegevus ei dubleeriks rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide tööd ega kattuks sellega; d) vaatama korrapäraselt läbi riiklikud ja piirkondlikud standardid, mis ei põhine asjakohastel rahvusvahelistel standarditel, et lähendada neid asjaomastele rahvusvahelistele standarditele; & /et 249 e) tegema teise lepinguosalise asjaomaste standardiorganisatsioonidega rahvusvahelises standardimistegevuses koostööd, eesmärgiga tagada, et rahvusvahelised standardid, suunised ja soovitused, mis tõenäoliselt saavad tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste aluseks, ei looks tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele; koostööd võib teha nii rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide tasandil kui ka piirkondlikul tasandil; f) soodustama kahepoolset koostööd teise lepinguosalise territooriumil asuvate standardiorganisatsioonidega, samuti piirkondlike standardiorganisatsioonidega, mille liikmeks teine lepinguosaline või tema territooriumil asuvad standardiorganisatsioonid on; g) avalikustama veebisaidil oma tööprogrammid, sealhulgas loetelu hetkel koostatavatest ja juba vastu võetud standarditest. 6. Käesoleva peatüki artiklit 9.6 ja tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklit 2 või 5 kohaldatakse tehnilise normi eelnõu või vastavushindamismenetluse eelnõu suhtes, millega muudetakse standard inkorporeerimise või viitamise kaudu kohustuslikuks. & /et 250  ARTIKKEL 9.5 Vastavushindamised 1. Lepinguosalised tunnistavad, et vastavushindamise tulemuste tunnustamise hõlbustamiseks on olemas erinevad mehhanismid, sealhulgas järgmised: a) lepinguosaliste territooriumidel asuvate vastavushindamisasutuste vahelised vabatahtlikud kokkulepped; b) kokkulepped teise lepinguosalise territooriumil asuvate asutuste poolt konkreetsete tehniliste normidega seoses läbiviidud vastavushindamismenetluste tulemuste vastastikuse tunnustamise kohta; c) akrediteerimismenetluste kasutamine vastavushindamisasutuste kvalifitseerimiseks; d) vastavushindamisasutuste määramine või vajaduse korral heakskiitmine valitsuse poolt; e) lepinguosalise poolt teise lepinguosalise territooriumil asuvate vastavushindamisasutuste tulemuste tunnustamine ning f) tarnija vastavusdeklaratsiooni aktsepteerimine importiva lepinguosalise poolt. & /et 251 2. Tunnistades, et lepinguosaliste territooriumidel kohaldatakse erinevaid vastavushindamismenetlusi: a) kohaldab Euroopa Liit vastavalt oma õigusnormidele tarnija vastavusdeklaratsiooni korda ning b) Mehhiko aktsepteerib oma õigusnormidega ettenähtud viisil ja ilma täiendavate nõueteta Mehhiko tehniliste normide, sealhulgas pärast käesoleva lepingu jõustumist vastuvõetud tehniliste normide nõuetele vastavuse tõendina sertifikaate, mille on välja andnud Euroopa Liidu territooriumil asuvad vastavushindamisasutused, mis on akrediteeritud Mehhiko akrediteerimisasutuse poolt ja mille pädev asutus on heaks kiitnud. Sellega seoses võimaldab Mehhiko Euroopa Liidu territooriumil asuvatele vastavushindamisasutustele vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma territooriumil asuvatele vastavushindamisasutustele. Käesoleva lõike sätted ei takista Mehhikot kontrollimast üksikute vastavushindamismenetluste tulemusi, kui ta ei nõua, et toote suhtes kohaldataks Mehhiko territooriumil vastavushindamismenetlusi, mis dubleerivad Euroopa Liidu territooriumil juba läbiviidud vastavushindamismenetlusi, välja arvatud pisteliselt või harva järelevalve või auditi eesmärgil või vastusena mittevastavusele viitava teabe korral. & /et 252 3. Olenemata lõikest 2 võib lepinguosaline kehtestada nõuded toodete kohustuslikuks katsetamiseks või sertifitseerimiseks kolmanda isiku poolt, kui inimeste tervise ja ohutuse kaitsega seotud kaalukad põhjused õigustavad selliste nõuete või sertifitseerimise kehtestamist. 4. Käesolev artikkel ei takista lepinguosalist nõudmast, et konkreetsete toodete vastavushindamist teeksid selle lepinguosalise kindlaksmääratud valitsusasutused. Sellistel juhtudel peab lepinguosaline tegema järgmist: a) piirama vastavushindamise eest makstavate tasude suuruse osutatud teenuste ligikaudse maksumusega ja vastavushindamise taotleja taotluse korral selgitama, kuidas tema kehtestatud tasude suurus piirdub osutatud teenuste ligikaudse maksumusega; b) tegema teabe vastavushindamise tasude kohta üldsusele kättesaadavaks ning c) teise lepinguosalise taotlusel ja lisaks tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklites 5.2.3, 5.2.4 ja 5.2.8 sätestatud kohustustele selgitama: i) kuidas nõutav teave on vajalik vastavuse hindamiseks ja tasude määramiseks; ii) kuidas lepinguosaline tagab, et nõutava teabe konfidentsiaalsus on tagatud viisil, mis tagab õigustatud ärihuvide kaitse, ning & /et 253  iii) milline on vastavushindamismenetluse läbiviimisega seotud kaebuste läbivaatamise menetlus. 5. Kumbki lepinguosaline avaldab internetis, eelistatavalt ühel veebisaidil, järgmise teabe: a) kõik menetlused, kriteeriumid ja muud tingimused, mille alusel ta võib otsustada, kas vastavushindamisasutused on pädevad akrediteeringu, heakskiidu, määramise või muu tunnustuse saamiseks, sealhulgas tunnustamiseks vastastikuse tunnustamise lepingu alusel, kui see on kohaldatav, ning b) nende asutuste loetelu, mille ta on heaks kiitnud, määranud või mida ta on muul viisil tunnustanud sellist vastavushindamist tegema, ning asjakohane teave iga asutuse heakskiitmise, määramise või muu tunnustamise ulatuse kohta. 6. Lepinguosaline võib esitada teisele lepinguosalisele põhjendatud taotluse alustada läbirääkimisi, et sõlmida vastastikuse tunnustamise leping, mis käsitleb vastavushindamismenetluste tulemuste vastastikust tunnustamist konkreetses sektoris. Kui teine lepinguosaline keeldub sellistest läbirääkimistest, peab ta oma otsust põhjendama. 7. Artiklit 9.7 kohaldatakse mutatis mutandis vastavushindamismenetluste suhtes. & /et 254 8. Kui lepinguosaline nõuab vastavushindamismenetlust, peab ta a) valima vastavushindamismenetlused, mis on proportsionaalsed riskihindamise alusel kindlaks määratud riskidega, ning b) andma teisele lepinguosalisele taotluse korral teavet kriteeriumide kohta, mida kasutatakse konkreetsete toodete vastavushindamismenetluses. 9. Kui lepinguosaline nõuab kolmanda isiku poolt läbiviidavat vastavushindamismenetlust ja ta ei ole seda ülesannet usaldanud lõikes 4 osutatud konkreetsele valitsusasutusele, peab ta tegema järgmist: a) kasutama vastavushindamisasutuste kvalifitseerimiseks eelistatavalt akrediteerimismenetlust; b) kasutama parimal viisil akrediteerimise ja vastavushindamise rahvusvahelisi standardeid, samuti lepinguosaliste akrediteerimisasutusi kaasavaid rahvusvahelisi lepinguid, näiteks rahvusvahelise laborite akrediteerimise koostööorganisatsiooni (ILAC) ja rahvusvahelise akrediteerimisfoorumi (IAF) mehhanismide kaudu; c) ühinema või vajaduse korral julgustama oma vastavushindamisasutusi ühinema toimivate rahvusvaheliste lepingute või kokkulepetega vastavushindamistulemuste ühtlustamiseks või heakskiitmise hõlbustamiseks; & /et 255 d) tagama, et kui konkreetse toote või tootekomplekti jaoks on määratud rohkem kui üks vastavushindamisasutus, on ettevõtjatel võimalik valida, kes neist vastavushindamismenetlust läbi viib; e) tagama, et akrediteerimisasutuste ja vastavushindamisasutuste vahel puudub huvide konflikt, ning f) lubama vastavushindamisasutustel tugineda katsetele või kontrollidele, mille vastavushindamisasutused on seoses vastavushindamisega läbi viinud teise lepinguosalise territooriumil. Käesolevat lõiget ei tõlgendata nii, et see keelab lepinguosalisel nõuda teise lepinguosalise territooriumil asuvatelt vastavushindamisasutustelt samade nõuete täitmist, mida peab täitma tema enda vastavushindamisasutus. ARTIKKEL 9.6 Läbipaistvus 1. Kui kumbki lepinguosaline töötab välja tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi, mis võivad kaubandust märkimisväärselt mõjutada, peab ta kooskõlas oma asjaomaste normide ja menetlustega ning ilma et see piiraks 28. peatüki „Hea reguleerimistava“ kohaldamist, tegema järgmist (v.a juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või riigi julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid): a) lubama teise lepinguosalise isikutel osaleda avalikes konsultatsioonides vähemalt sama soodsatel tingimustel kui tema enda isikutel ning & /et 256 b) avaldama konsultatsioonide tulemused ametlikul veebisaidil. 2. Kumbki lepinguosaline püüab rakendada meetodeid, et tagada tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisel täiendav läbipaistvus, sealhulgas kasutades elektroonilisi vahendeid ja üldsuse teavitamist või avalikke konsultatsioone. 3. Vajaduse korral soovitab kumbki lepinguosaline oma territooriumil asuvatel valitsusvälistel asutustel, sealhulgas standardiorganisatsioonidel, järgida lõikeid 1 ja 2. 4. Kumbki lepinguosaline tagab, et kõik dokumendid, millega kehtestatakse tehniline norm või vastavushindamismenetlus, sisaldavad piisavalt üksikasjalikku teavet, et huvitatud isikud ja teine lepinguosaline saaksid asjakohaselt teavet selle kohta, kas ja kuidas see võib nende kaubandushuve mõjutada. 5. Kumbki lepinguosaline avaldab internetis, eelistatavalt ühel veebisaidil või ametlikus väljaandes, kõik ettepanekud uute või muudetud tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste kohta keskvalitsuse tasandil ja keskvalitsusest madalamal tasandil ning nende lõplikud versioonid, millest lepinguosaline peab teatama või mille ta peab avaldama vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingule27. 6. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema vastuvõetud tehnilised normid ja vastavushindamismenetlused avaldatakse veebisaidil tasuta. 27 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib seda kohustust täita, tagades, et kavandatavad meetmed ja nende lõplikud versioonid avaldatakse WTO ametlikul veebisaidil või on WTO ametliku veebisaidi kaudu muul viisil kättesaadavad. & /et 257 7. Kumbki lepinguosaline avaldab ettepanekud uute tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste kohta, mis on kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standardite, suuniste või soovituste (kui on) tehnilise sisuga ja mis võivad kaubandust märkimisväärselt mõjutada, välja arvatud tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklites 2.10 ja 5.7 sätestatud juhtudel. 8. Kumbki lepinguosaline püüab avaldada ettepanekud uute tehniliste normide ja vajaduse korral piirkondlike või kohalike omavalitsuste vastavushindamismenetluste kohta, mis on kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovituste (kui neid on) tehnilise sisuga ja mis võivad kaubandust märkimisväärselt mõjutada, vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklis 2.9 või 5.6 sätestatud korrale. 9. Selleks et määrata kindlaks, kas kavandatav tehniline norm või vastavushindamismenetlus võib kaubandust märkimisväärselt mõjutada ja kas sellest tuleb seega teatada vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu asjakohastele sätetele, mis on artikli 9.3 kohaselt inkorporeeritud käesolevasse lepingusse, võtab lepinguosaline muu hulgas arvesse asjakohaseid otsuseid ja soovitusi, mille WTO tehniliste kaubandustõkete komitee on alates 1. jaanuarist 1995 vastu võtnud, nagu on osutatud artikli 9.4 lõikes 2. 10. Kumbki lepinguosaline annab teise lepinguosalise taotlusel teavet vastuvõetud või vastuvõetava tehnilise normi või vastavushindamismenetluse eesmärkide, õigusliku aluse ja põhjenduste kohta. & /et 258 11. Kumbki lepinguosaline jätab teisele lepinguosalisele pärast kavandatud tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste edastamist WTO teadete keskregistrile vähemalt 60 päeva kirjalike märkuste esitamiseks, välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või riigi julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid. Lepinguosaline kaalub teise lepinguosalise põhjendatud taotlusi märkuste esitamise tähtaja pikendamiseks. Kui lepinguosalisel on võimalik pikendada märkuste esitamise tähtaega üle 60 päeva, näiteks 90 päevani, siis soovitatakse tal seda teha. 12. Kumbki lepinguosaline püüab jätta märkuste esitamise lõpptähtaja ja teatatud tehnilise normi või vastavushindamismenetluse vastuvõtmise vahele piisavalt aega saadud märkuste läbivaatamiseks ja neile vastuste koostamiseks. 13. Kui lepinguosaline saab teiselt lepinguosaliselt kirjalikke märkusi kavandatava tehnilise normi või vastavushindamismenetluse kohta, peab ta tegema järgmist: a) arutama teise lepinguosalise taotlusel kirjalikke märkusi oma pädeva reguleeriva asutuse osavõtul ajal, mil neid märkusi saab arvesse võtta, ning b) vastama märkustele kirjalikult hiljemalt tehnilise normi või vastavushindamismenetluse avaldamise kuupäeval. 14. Kumbki lepinguosaline avaldab oma vastused saadud märkustele veebisaidil, võimaluse korral hiljemalt vastuvõetud tehnilise normi või vastavushindamismenetluse avaldamise kuupäeval. & /et 259 15. Kumbki lepinguosaline edastab tehnilise normi või vastavushindamismenetluse lõpliku teksti selle vastuvõtmise või avaldamise ajal tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.9, 3.2, 5.6 või 7.2 kohaselt teatatud kavandatud meedet käsitleva algse teatise lisana. 16. Kumbki lepinguosaline teeb hiljemalt sellise lõpliku tehnilise normi või vastavushindamismenetluse avaldamise kuupäeval, mis võib kaubandust märkimisväärselt mõjutada, internetis avalikult kättesaadavaks järgmise teabe: a) selgitus nii eesmärkide kui ka selle kohta, kuidas need lõpliku tehnilise normi või vastavushindamismenetluse abil saavutatakse, ning b) artiklis 9.7 sätestatud mõjuhinnangu tulemused, kui see viiakse läbi vastavalt tema eeskirjadele ja menetlustele. 17. Tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklite 2.12 ja 5.9 kohaldamisel tähendab „mõistlik ajavahemik“ tavaliselt vähemalt kuue kuu pikkust ajavahemikku, välja arvatud juhul, kui see oleks õiguspärase eesmärgi saavutamiseks ebatõhus. 18. Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et lõplike tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste avaldamise ja nende jõustumise vahele jääks rohkem kui kuus kuud, välja arvatud juhul, kui see oleks õiguspärase eesmärgi saavutamiseks ebatõhus. & /et 260  ARTIKKEL 9.7 Tehnilised normid 1. Kumbki lepinguosaline viib oma asjakohaste eeskirjade ja menetluste kohaselt läbi kavandatavate tehniliste normide regulatiivse mõju hindamise. 2. Kumbki lepinguosaline hindab kavandatava tehnilise normi olemasolevaid regulatiivseid ja mitteregulatiivseid alternatiive, mis võivad täita lepinguosalise õiguspärased eesmärgid, kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2 lõikega 2. 3. Kui lepinguosalise tehnilised normid ei põhine rahvusvahelistel standarditel, teeb lepinguosaline teise lepinguosalise taotlusel kindlaks kõik olulised kõrvalekalded asjaomastest rahvusvahelistest standarditest ja selgitab, miks neid standardeid ei peetud taotletud eesmärgi saavutamiseks sobivaks või tõhusaks, ning esitab selle hinnangu aluseks olevad teaduslikud või tehnilised tõendid. 4. Lisaks tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2 lõikele 3 vaatab kumbki lepinguosaline tehnilised normid läbi, et lähendada neid asjakohastele rahvusvahelistele standarditele. Kumbki lepinguosaline võtab muu hulgas arvesse kõiki uusi arengusuundumusi asjaomastes rahvusvahelistes standardites ja seda, kas endiselt esinevad asjaolud, mis on põhjustanud kõrvalekaldeid mõnest asjakohasest rahvusvahelisest standardist. & /et 261  ARTIKKEL 9.8 Regulatiivne koostöö 1. Lepinguosalised tunnistavad, et on olemas mitmesugused regulatiivse koostöö mehhanismid, mis võivad aidata tehnilisi kaubandustõkkeid kõrvaldada või nende tekkimist vältida. 2. Lepinguosaline võib teha teisele lepinguosalisele ettepaneku sektoripõhiseks regulatiivseks koostööks käesoleva peatükiga hõlmatud valdkondades. Ettepanekud edastatakse artikli 9.11 kohaselt määratud kontaktpunktile ja need hõlmavad järgmist: a) teabevahetus regulatiivsete põhimõtete ja tavade kohta; b) algatused tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste edasiseks vastavusse viimiseks asjakohaste rahvusvaheliste standarditega või c) tehniline nõustamine ja abi vastastikku kokkulepitud tingimustel, et parandada tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste ning metroloogia väljatöötamise, rakendamise ja läbivaatamise tavasid. Teine lepinguosaline kaalub ettepanekut nõuetekohaselt ja vastab sellele mõistliku aja jooksul. & /et 262 3. Lepinguosalised soodustavad käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes koostööd oma vastavate standardimise, vastavushindamise, akrediteerimise ja metroloogia eest vastutavate organisatsioonide vahel, olenemata sellest, kas need organisatsioonid on avaliku või erasektori organisatsioonid. 4. Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, et see kohustab lepinguosalist a) kalduma kõrvale regulatiivsete meetmete ettevalmistamise ja vastuvõtmise riigisisestest menetlustest; b) võtma meetmeid, mis kahjustaksid või takistaksid tema avaliku korra eesmärkide saavutamiseks vajalike regulatiivsete meetmete õigeaegset vastuvõtmist, või c) saavutama konkreetset regulatiivset tulemust. ARTIKKEL 9.9 Märgistamine ja etikettimine 1. Käesoleva artikli kohaldamisel ja kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisa punktiga 1 võib tehniline norm hõlmata või käsitleda üksnes toote, protsessi või tootmismeetodi suhtes kohaldatavaid märgistamise ja etikettimise nõudeid. & /et 263 2. Lepinguosalised kinnitavad, et nende tehnilised normid, mis hõlmavad või käsitlevad üksnes märgistamist või etikettimist, on kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu artikliga 2. 3. Kui lepinguosaline nõuab toodete kohustuslikku märgistamist või etikettimist, peab kõnealune lepinguosaline tegema järgmist: a) püüdma nõuda ainult sellist teavet, mis on oluline toote tarbijate või kasutajate jaoks või mis näitab toote vastavust kohustuslikele tehnilistele nõuetele; b) mitte nõudma turule laskmise eeltingimusena märgistuse või etiketi eelnevat heakskiitu, registreerimist või sertifitseerimist ega tasu maksmist, kui toode muus osas vastab lepinguosalise kohustuslikele tehnilistele nõuetele, välja arvatud juhul, kui seda peetakse vajalikuks, kuna toode kujutab endast ohtu inimeste, loomade või taimede elule või tervisele, keskkonnale või riigi julgeolekule; c) kui lepinguosaline nõuab, et ettevõtjad kasutaksid kordumatut tunnuskoodi, andma selle koodi teise lepinguosalise ettevõtjatele põhjendamatu viivituseta ja mittediskrimineerivalt; d) tingimusel et see ei ole kaupa importiva lepinguosalise nõutava teabe puhul eksitavad, vastuolulised ega segadusse ajavad, lubama järgmist: i) teabe esitamine muudes keeltes lisaks kaupa importiva lepinguosalise riigis nõutavale keelele; & /et 264  ii) rahvusvaheliselt aktsepteeritavad nomenklatuurid, piktogrammid, sümbolid või graafilised kujutised ning iii) täiendav teave lisaks kaupa importiva lepinguosalise riigis nõutavale teabele; e) nõustuma, et etikettimine, sealhulgas täiendav etikettimine ja etiketi parandamine, toimub pärast importimist, kuid enne toote müügiks pakkumist, alternatiivina päritolukohas etikettimisele, välja arvatud juhul, kui selline etikettimine peab toimuma päritolukohas rahvatervise või ohutuse huvides või eksportiva lepinguosalise geograafilise tähisega seotud nõude tõttu, ning f) püüdma aktsepteerida mittepüsivaid või eemaldatavaid etikette või märgistamise või etikettimisega seotud asjakohase teabe esitamist pigem saatedokumentides kui tootele füüsiliselt kinnitatud etikettidel, välja arvatud juhul, kui selline etikettimine on nõutav rahvatervise või ohutuse huvides. ARTIKKEL 9.10 Teabevahetus ja arutelud 1. Lepinguosaline võib taotleda teiselt lepinguosaliselt teavet kõikide käesoleva peatükiga hõlmatud küsimuste kohta. Teine lepinguosaline esitab selle teabe mõistliku aja jooksul. & /et 265 2. Lepinguosaline võib taotleda, et teine lepinguosaline arutaks kõiki käesoleva peatüki raames tekkivaid probleeme, sealhulgas teise lepinguosalise tehniliste normide või vastavushindamismenetluste eelnõusid või ettepanekuid, kui ta leiab, et kõnealused tehnilised normid või vastavushindamismenetlused võivad avaldada märkimisväärset negatiivset mõju lepinguosalistevahelisele kaubandusele. Taotlus tuleb esitada kirjalikult ja see peab sisaldama järgmist: a) probleemi kirjeldus; b) käesoleva peatüki sätted, millega probleem on seotud, ning c) taotluse põhjused, sealhulgas taotluse esitanud lepinguosalisele muret tekitavate asjaolude kirjeldus. 3. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib ka taotleda, et teine lepinguosaline arutaks kõiki käesoleva peatüki raames tekkivaid probleeme, mis on seotud keskvalitsuse tasandist vahetult allpool oleval tasandil paikneva piirkondliku või kohaliku omavalitsuse (olenevalt olukorrast) tehniliste normide või vastavushindamismenetlustega ja mis võivad kaubandust märkimisväärselt mõjutada. 4. Lepinguosalised arutavad tõstatatud probleemi 60 päeva jooksul pärast taotluse esitamist isiklikult või video- või telekonverentsi teel ning püüavad probleemi võimalikult kiiresti lahendada. Kui taotluse esitanud lepinguosaline peab probleemi kiireloomuliseks, võib ta taotleda, et kõik arutelud toimuksid lühema aja jooksul. Taotlusele vastav lepinguosaline suhtub sellisesse taotlusesse vastutulelikult. Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et saavutada küsimuses vastastikku rahuldav lahendus. & /et 266 5. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei piira arutelud ja nende käigus vahetatud teave lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesolevast lepingust, WTO asutamislepingust või muust lepingust, mille osalised on mõlemad lepinguosalised. 6. Teabe- või arutelutaotlused esitatakse artikli 9.11 kohaselt määratud kontaktpunkti kaudu. ARTIKKEL 9.11 Kontaktpunktid 1. Kumbki lepinguosaline määrab kontaktpunkti, mis hõlbustab käesoleva peatüki kohast koostööd ja kooskõlastamist, ning teatab teisele lepinguosalisele selle kontaktandmed. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest. 2. Kontaktpunktid teevad koostööd, et hõlbustada käesoleva peatüki rakendamist ja lepinguosalistevahelist koostööd kõikides tehniliste kaubandustõkete küsimustes. Kontaktpunktid vastutavad eelkõige järgmiste küsimuste eest: a) artikli 9.10 lõikes 6 osutatud teabevahetuse ja arutelude korraldamine; & /et 267 b) kõikide selliste teise lepinguosalise tõstatatud küsimuste viivitamatu käsitlemine, mis on seotud standardite, tehniliste normide või vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise, kohaldamise või täitmise tagamisega; c) lepinguosalise taotlusel arutelude korraldamine kõikides käesoleva peatükiga seotud küsimustes; d) valitsusvälistel, piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel teabe vahetamine standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetlustega seotud arengusuundumuste kohta ning e) võimaliku tehnilise abi vajaduse väljaselgitamise hõlbustamine. ARTIKKEL 9.12 Tehniliste kaubandustõkete allkomitee Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ kohaselt moodustatud tehniliste kaubandustõkete allkomitee teeb järgmist: a) teostab järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise üle; b) tõhustab koostööd standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisel ja täiustamisel; & /et 268 c) määrab kindlaks vastastikust huvi pakkuvad prioriteetsed valdkonnad käesoleva peatüki raames tehtava edasise töö jaoks ja kaalub uute algatuste ettepanekuid; d) jälgib ja arutab tehniliste kaubandustõkete lepingu raames toimuvaid arengusuundumusi ning e) võtab muid meetmeid, mis lepinguosaliste arvates abistaksid neid käesoleva peatüki ja tehniliste kaubandustõkete lepingu rakendamisel. & /et 269  10. PEATÜKK INVESTEERINGUD A JAGU Üldsätted ARTIKKEL 10.1 Mõisted 1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „käesoleva lepinguga hõlmatud investeering“ – lepinguosalise territooriumil kooskõlas kohaldatava õigusega tehtud investeering, mis on otseselt või kaudselt teise lepinguosalise investori omandis või kontrolli all ning mis on olemas käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval või tehtud pärast seda; b) „majandustegevus“ – tööstus-, kaubandus- või kutsetegevus ning käsitöönduslik tegevus, sealhulgas teenuste osutamine, välja arvatud tegevus valitsuse ülesannete täitmisel; & /et 270 c) „ettevõte“ – artiklis 1.3 „Üldkohaldatavad mõisted“ määratletud ettevõte ning selle filiaal või esindus28; d) „Euroopa Liidu ettevõte“ või „Mehhiko ettevõte“ – Euroopa Liidu või selle liikmesriikide või Mehhiko õiguse kohaselt asutatud ettevõte, mis tegeleb olulise äritegevusega29 vastavalt Euroopa Liidu või Mehhiko territooriumil30; käesoleva peatüki sätteid, välja arvatud C jagu „Investeeringute kaitse“ ja D jagu „Investeerimisvaidluste lahendamine“, kohaldatakse ka väljaspool Euroopa Liitu või Mehhikot asutatud laevandusettevõtjate suhtes, kes on vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko kodanike kontrolli all, kui nende laevad on registreeritud vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko õigusele ja sõidavad selle Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko lipu all; 28 Mehhiko puhul ei käsitata esindust ettevõttena, välja arvatud juhul, kui see on asutatud filiaalina. 29 Kooskõlas WTO-le saadetud teatisega Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohta (WT/REG39/1) on „toimiv ja alaline seos“ Euroopa Liidu liikmesriigi majandusega, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 54, Euroopa Liidu arusaama järgi samaväärne „olulise äritegevuse“ mõistega. 30 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kolmanda riigi ettevõtte filiaali või esindust ei käsitata Euroopa Liidu või Mehhiko ettevõttena. & /et 271 e) „asutamine“ – ettevõtte asutamine, sealhulgas omandamine31 Euroopa Liidus või Mehhikos; f) „lepinguosalise investor“ – lepinguosaline või lepinguosalise füüsiline isik või ettevõte (v.a filiaal või esindus), kes soovib teha, teeb või on juba teinud investeeringuid teise lepinguosalise territooriumil; g) „kolmanda riigi investor“ – investor, kes soovib teha, teeb või on juba teinud investeeringuid lepinguosalise territooriumil ning kes ei ole lepinguosalise investor; h) „tegevus“ – investeeringu tegemine, haldamine, käigushoidmine, kasutamine, sellest kasu saamine, selle müük või muu käsutamise vorm; i) „tulu“ – investeeringust saadud summad, mis hõlmavad muu hulgas eelkõige kasumit, intresse, dividende, kapitalikasumit, litsentsitasusid, intellektuaalomandi õigustega seotud makseid, mitterahalisi makseid, haldustasusid ja muid tasusid, mis on saadud kõnealusest investeeringust32. 31 Mõiste „omandamine“ hõlmab kapitaliosalust ettevõttes eesmärgiga luua või säilitada püsivaid majandussidemeid. 32 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et reinvesteeritud tulu käsitatakse investeeringuna, kui see vastab käesoleva artikli kohase investeeringu määratlusele. & /et 272 2. Käesolevas peatükis tähendab „investeering“ igasugust vara, mida investor otseselt või kaudselt omab või kontrollib ja mis on omandatud või mida kasutatakse majandusliku kasu saamise eesmärgil või muul ärilisel eesmärgil ning millel on investeeringu tunnused, sealhulgas konkreetne kestus, kapitali või muude ressursside eraldamine, eeldatav tulu või kasum või riski võtmine. Investeering võib esineda näiteks järgmistes vormides: a) ettevõte; b) aktsiad, osakud ja muud ettevõtte omakapitalis osalemise vormid; c) võlakirjad, lihtvõlakirjad, laenud ja muud ettevõtte võlainstrumendid33; d) osalus, mis tuleneb järgmisest: i) riigisisese õiguse alusel antud kontsessioonid, litsentsid, volitused, load ja muud samalaadsed õigused; 33 Teatavatel võlakohustuste vormidel, nagu võlakirjadel, laenudel, lihtvõlakirjadel ja pikaajalistel võlakirjadel, on suurema tõenäosusega investeeringu tunnused, samal ajal kui teistel võlakohustuste vormidel on sellised tunnused vähem tõenäolised. & /et 273  ii) kasutusvalmis lahenduste, ehituse, juhtimise, tootmise, kontsessiooni või tulude jagamise lepingud ja muud sarnased lepingud; e) intellektuaalomandi õigused; f) muu materiaalne või immateriaalne vara, vallas- või kinnisvara ja sellega seotud omandiõigused, nagu liising, pandiõigus ja pant34, või g) rahalised nõuded, mis hõlmavad punktides a–f sätestatud huve, välja arvatud rahalised nõuded, mis tulenevad üksnes järgmistest asjaoludest: i) kaubanduslepingud lepinguosalise territooriumil asuva füüsilise isiku või ettevõtte kaupade või teenuste müümiseks füüsilisele isikule või ettevõttele teise lepinguosalise territooriumil või 34 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et turuosa, turulepääs, eeldatav tulu ja kasumi teenimise võimalused ei ole iseenesest investeeringud. & /et 274  ii) krediidi andmine seoses äritehinguga, näiteks kaubanduse rahastamiseks, välja arvatud punktis c nimetatud laen. Mõiste „investeering“ ei hõlma kohtu- või haldusmenetluse käigus tehtud korraldust või otsust. Varade investeerimise või reinvesteerimise vormi muutmine ei mõjuta nende investeeringuna käsitamist, tingimusel et investeeringu või reinvesteerimise vorm vastab jätkuvalt investeeringu määratlusele. ARTIKKEL 10.2 Kohaldamisala 1. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mille on vastu võtnud või kehtima jätnud35: a) asjaomase lepinguosalise keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või nende tasandite ametiasutused ning b) mis tahes isik, sealhulgas riigiettevõte või muu valitsusväline asutus keskvalitsuse, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse või nende tasandite ametiasutuste delegeeritud volitusi kasutades. 35 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolev peatükk hõlmab punktides a ja b loetletud üksuste meetmeid, mida võetakse vastu või jäetakse kehtima kas otseselt või kaudselt, andes teistele üksustele juhiseid või suunates või kontrollides neid seoses kõnealuste meetmetega. & /et 275 2. Käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosalise meetmete suhtes osas, milles need on hõlmatud 18. peatükiga „Finantsteenused“. ARTIKKEL 10.3 Õigus kehtestada õigusnorme Lepinguosalised kinnitavad õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme, et saavutada õiguspäraseid poliitikaeesmärke, näiteks rahvatervise, sotsiaalteenuste, riikliku hariduse, ohutuse, keskkonna, avaliku kõlbluse, sotsiaal- või tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja andmekaitse, kultuurilise mitmekesisuse edendamise ja kaitsmise või konkurentsi valdkonnas. ARTIKKEL 10.4 Seos teiste peatükkidega 1. Kui käesoleva peatüki ja 18. peatüki „Finantsteenused“ vahel esineb vastuolu, on vastuolu ulatuses ülimuslik 18. peatükk. & /et 276 2. Lepinguosalise nõue, et teise lepinguosalise teenuseosutaja peab piiriülese teenuse osutamise tingimusena esitama võlakirja või muud liiki finantstagatise, ei muuda käesolevat peatükki iseenesest kohaldatavaks meetmete suhtes, mille lepinguosaline on kõnealuse teenuse osutamisega seoses kehtestanud või kehtima jätnud. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline on seoses antud võlakirja või finantstagatisega kehtestanud või kehtima jätnud, määral, milles selline võlakiri või finantstagatis on käesoleva lepinguga hõlmatud investeering. B JAGU Investeeringute liberaliseerimine ARTIKKEL 10.5 Kohaldamisala 1. Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosalise vastu võetud või kehtima jäetud meetmete suhtes, mis mõjutavad teise lepinguosalise investori poolt tema territooriumil ettevõtte asutamist või tehtud investeeringu toimimist. 2. Käesolevat jagu ei kohaldata järgmise suhtes: a) tegevus valitsuse ülesannete täitmisel vastava lepinguosalise territooriumil; & /et 277 b) riigihange, mille puhul kaupu või teenuseid hangitakse riiklikel eesmärkidel, mitte kaubanduslikuks edasimüügiks või selleks, et kasutada neid kaubanduslikuks müügiks mõeldud kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks, olenemata sellest, kas tegemist on artikli 21.1 „Mõisted“ tähenduses hõlmatud riigihankega; c) audiovisuaalteenused; d) riigisisene merekabotaaž36; e) lennuteenused või lennuteenustega seotud tugiteenused,37 välja arvatud järgmised teenused: i) õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajal õhusõiduk on kasutusest kõrvaldatud; 36 Euroopa Liidu puhul, ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjaomaste riigisiseste õigusnormide alusel käsitada kabotaažina, hõlmab käesoleva peatüki kohane riigisisene merekabotaaž reisijate või kauba vedu ühest Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, sh asjaomase riigi mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavat ja seal lõppevat liiklust. Mehhiko puhul hõlmab käesoleva peatüki kohane riigisisene merekabotaaž laeva meritsi liikumist Mehhiko merevööndis ja Mehhiko rannikul asuvate sadamate või kohtade vahel. 37 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et „lennuteenused või lennuteenustega seotud tugiteenused“ hõlmavad ka järgmisi teenuseid: õhusõiduki rentimine koos meeskonnaga, lennuvälja käitamise teenused ja teenused, mida osutatakse õhusõiduki abil ja mille peamine eesmärk ei ole kauba- või reisijatevedu, näiteks tuletõrje, lennutreening, vaatamisväärsustega tutvumine, pritsimine, mõõdistamine, kaardistamine, pildistamine, langevarjuhüpped, purilennuki pukseerimine, helikopteri abil tõstmine metsavarumises ja ehituses ning muud õhusõidukitega osutatavad põllumajandus-, tööstus- ja inspekteerimisteenused. & /et 278  ii) lennutransporditeenuste müük ja turustamine; iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused ning iv) maapealne teenindus. 3. Artikleid 10.6–10.8 ei kohaldata lepinguosalise antud subsiidiumide38 või toetuste, sealhulgas valitsuse toetatavate laenude, tagatiste ja kindlustuse suhtes. 4. Artikleid 10.6–10.10 ei kohaldata uute teenuste suhtes, nagu on sätestatud VII lisas „Seisukoht uute teenuste kohta, mida ei ole liigitatud ÜRO 1991. aasta ühtses tooteklassifikaatoris“. 5. Ilma et see piiraks artikli 10.54 kohaldamist, ei ole käesolev peatükk lepinguosalistele siduv seoses ühegi teo või asjaoluga, mis leidis aset, või olukorraga, mis lõppes enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. 38 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et subsiidiume käsitletakse 24. peatükis „Subsiidiumid“. & /et 279  ARTIKKEL 10.6 Turulepääs Sektorites või allsektorites, kus on võetud turulepääsu kohustused, ei võta lepinguosaline kogu oma territooriumi ega ühegi territoriaalse allüksuse suhtes vastu ega jäta kehtima meetmeid,39 mis puudutavad turulepääsu teise lepinguosalise investori või sellise ettevõtte poolt, mis kujutab endast käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut, ettevõtte asutamise või tegevuse kaudu ning: a) piiravad nende ettevõtete arvu, kes võivad teostada konkreetset majandustegevust, arvuliste kvootide, monopolide, ainuõiguste või majandusvajaduste testi nõudega; b) piiravad tehingute või vara üldväärtust arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõudega; c) piiravad toimingute koguarvu või toodangu üldkogust, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootide või majanduslike vajaduste testi nõude vormis; 39 Lõike 2 punktid a, b ja c ei hõlma meetmeid, mis on vastu võetud või kehtima jäetud põllumajandus- või kalandustoodete tootmise piiramiseks. & /et 280 d) piiravad või näevad ette, et teise lepinguosalise investor võib majandustegevusega tegeleda teatavat liiki juriidilise isiku või ühisettevõtte kaudu, või e) piiravad arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude vormis selliste füüsiliste isikute koguarvu, keda võib tööle võtta teatavas sektoris või keda ettevõte võib tööle võtta ja kes on konkreetse majandustegevuse teostamiseks vajalikud ning sellega otseselt seotud. ARTIKKEL 10.7 Võrdne kohtlemine 1. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende ettevõtteid, mis kujutavad endast käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid, vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnastes olukordades vastavalt oma investoreid ja nende ettevõtteid seoses nende asutamisega tema territooriumil. 2. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnastes olukordades vastavalt oma investoreid ja nende käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid seoses nende tegevusega tema territooriumil. & /et 281 3. Kohtlemine, mida lepinguosaline peab lõigete 1 ja 2 kohaselt võimaldama, tähendab Mehhiko piirkondliku tasandi omavalitsuse puhul kohtlemist, mis ei ole vähem soodne kui soodsaim kohtlemine, mida see piirkondliku tasandi omavalitsus sarnastes olukordades võimaldab Mehhiko investoritele ja nende investeeringutele kõnealuse piirkondliku omavalitsuse territooriumil. 4. Kohtlemine, mida lepinguosaline peab lõigete 1 ja 2 kohaselt võimaldama, tähendab Euroopa Liidu liikmesriigi valitsuse või piirkondliku omavalitsuse puhul kohtlemist, mis ei ole vähem soodne kui kõige soodsam kohtlemine, mida see valitsus sarnastes olukordades võimaldab oma investoritele ja nende investeeringutele oma territooriumil. ARTIKKEL 10.8 Enamsoodustusrežiim 1. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende ettevõtteid, mis kujutavad endast käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid, vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnastes olukordades vastavalt kolmanda riigi investoreid ja ettevõtteid seoses nende asutamisega tema territooriumil. 2. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnastes olukordades vastavalt kolmanda riigi investoreid ja investeeringuid seoses nende tegevusega tema territooriumil. & /et 282 3. Lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata nii, et need kohustavad lepinguosalist laiendama teise lepinguosalise investoritele mis tahes kohtlemist tulenevalt meetmetest, millega nähakse ette tunnustamine, sealhulgas füüsilisele isikule või ettevõttele majandustegevuseks tegevusloa, litsentsi või sertifikaadi andmise standardite või kriteeriumide või usaldatavusnõuete tunnustamine. 4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolevas artiklis osutatud kohtlemine ei hõlma kohtlemist, mis on tagatud kolmanda riigi investoritele ja nende investeeringutele käesoleva lepingu või muude lepinguosalise ja kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute sätete alusel, mis käsitlevad investeerimisvaidluste lahendamist. Muude rahvusvaheliste lepingute sisulised sätted iseenesest ei kujuta endast lõigetes 1 ja 2 osutatud kohtlemist ega saa seega põhjustada käesoleva artikli rikkumist. Vastavalt neile sätetele kohaldatavad meetmed võivad kujutada endast käesoleva artikli kohast kohtlemist. ARTIKKEL 10.9 Toimivusnõuded 1. Lepinguosaline ei tohi seoses lepinguosalise või kolmanda riigi investori ettevõtte asutamisega või investeeringu tegemisega selle lepinguosalise territooriumil kehtestada või pöörata täitmisele järgmisi nõudeid või kohustusi40: a) eksportida kaupa või teenust teataval tasemel või teatava protsendimäära ulatuses; 40 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lõikes 2 osutatud soodustuse saamise või jätkuva saamise tingimus ei kujuta endast „kohustust“ lõike 1 tähenduses. & /et 283 b) saavutada omamaise sisu teatav tase või protsendimäär; c) osta ja kasutada oma territooriumil toodetud kaupu või osutatud teenuseid või anda eelis sellistele kaupadele või teenustele või osta kaupu või teenuseid oma territooriumil asuvatelt füüsilistelt isikutelt või ettevõtetelt; d) siduda mis tahes viisil impordi maht või väärtus ekspordi mahu või väärtusega või selle investeeringuga seotud välisvaluuta sissevoolu summaga; e) piirata selliste kaupade või teenuste müüki oma territooriumil, mida investeeringu abil toodetakse või osutatakse, sidudes sellise müügi mis tahes viisil oma ekspordi mahu või väärtusega või välisvaluuta tuludega; f) anda oma territooriumil asuvale füüsilisele isikule või ettevõttele juurdepääs konkreetsele tehnoloogiale, tootmisprotsessile või muudele konfidentsiaalsetele teadmistele või kanda need talle üle; g) tarnida sellise investeeringu abil toodetud kaupu või teenuseid üksnes lepinguosalise territooriumilt konkreetsele piirkondlikule või maailmaturule; h) paigutada konkreetse piirkondliku või maailmaturu investori peakontor oma territooriumile või k) piirata eksporti või ekspordiks müüki. & /et 284 2. Lepinguosaline ei sea oma territooriumil lepinguosalise või kolmanda riigi investori ettevõtte asutamise või investeeringu tegemisega seotud eelise saamise või jätkuva saamise tingimuseks ühegi järgmise nõude täitmist: a) saavutada omamaise sisu teatav tase või protsendimäär; b) osta ja kasutada oma territooriumil toodetud kaupu või osutatud teenuseid või anda eelis sellistele kaupadele või teenustele või osta kaupu oma territooriumil asuvatelt füüsilistelt isikutelt või ettevõtetelt; c) siduda mis tahes viisil impordi maht või väärtus ekspordi mahu või väärtusega või selle investeeringuga seotud välisvaluuta sissevoolu summaga; d) piirata selliste kaupade või teenuste müüki oma territooriumil, mida investeeringu abil toodetakse või osutatakse, sidudes sellise müügi mis tahes viisil oma ekspordi mahu või väärtusega või välisvaluuta tuludega, või e) piirata eksporti või ekspordiks müüki. 3. Lõiget 2 ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalisel seoses lepinguosalise või kolmanda riigi investori investeeringuga seada eelise saamise või jätkuva saamise tingimuseks vastavust nõudele paigutada tootmine oma territooriumile või pakkuda teenust, koolitada või kasutada töötajaid, ehitada või laiendada teatavaid rajatisi või tegeleda teadus- ja arendustegevusega oma territooriumil. & /et 285 4. Lõike 1 punkti f ei kohaldata, kui a) nõude või kohustuse kehtestab või pöörab täitmisele kohus, halduskohus või konkurentsiasutus, et kõrvaldada kohtu- või haldusmenetluse tulemusena kindlaks tehtud tava, mis kujutab endast lepinguosalise konkurentsiõiguse rikkumist, või b) lepinguosaline lubab intellektuaalomandi õiguse kasutamist vastavalt intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklitele 31 ja 31a või intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 39 kohaldamisalasse kuuluvate ja sellega kooskõlas olevate meetmete suhtes, mis nõuavad konfidentsiaalse teabe avalikustamist. 5. Lõike 1 punkte a, b ja c ning lõike 2 punkte a ja b ei kohaldata kaupade või teenuste tingimustele vastavuse nõuete suhtes seoses osalemisega ekspordi edendamises ja välisabi programmides. 6. Lõike 2 punkte a ja b ei kohaldata importiva lepinguosalise kehtestatud nõuete suhtes, mis on seotud soodustariifidele või sooduskvootidele kvalifitseerumiseks vajalike kaupade sisuga. 7. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata muude kui nendes lõigetes sätestatud kohustuste või nõuete suhtes. & /et 286 8. Käesolev artikkel ei välista muude eraõiguslike isikute kui lepinguosalised vaheliste kohustuste või nõuete täitmisele pööramist, kui lepinguosaline ei ole neid kohustusi või nõudeid kehtestanud ega nõua nende täitmist. 9. Käesolev artikkel ei piira lepinguosalise kohustusi, mis on võetud WTO asutamislepingu alusel. ARTIKKEL 10.10 Kõrgem juhtkond ja juhatus 1. Lepinguosaline ei nõua, et kõnealuse lepinguosalise ettevõte, mis kujutab endast käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut, nimetaks juhtivatele ametikohtadele teatava kodakondsusega füüsilisi isikuid. 2. Lepinguosaline ei nõua, et teise lepinguosalise sellise ettevõtte juhatus, mis kujutab endast käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut, koosneks lepinguosalise territooriumi kodanikest ja/või residentidest. & /et 287  ARTIKKEL 10.11 Vorminõuded Olenemata artiklitest 10.7 ja 10.8 võib lepinguosaline nõuda, et teise lepinguosalise investor või tema käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu objekt annaks asjaomase investeeringu kohta tavapärast teavet üksnes teavitamise või statistilistel eesmärkidel. Lepinguosaline kaitseb konfidentsiaalset teavet avalikustamise eest, mis kahjustaks investori või käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu konkurentsivõimet. Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalisel hankida või avalikustada teavet muul viisil, kohaldades oma õigusnorme õiglaselt ja heas usus. ARTIKKEL 10.12 Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid 1. Artikleid 10.7–10.10 ei kohaldata järgmise suhtes: a) olemasolev nõuetele mittevastav meede, mida lepinguosaline rakendab i) Euroopa Liidu tasandil, nagu on sätestatud tema I lisa „Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus; & /et 288  ii) riiklikul tasandil, nagu see lepinguosaline on sätestanud oma I lisa „Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus; iii) piirkondliku omavalitsuse tasandil, nagu see lepinguosaline on sätestanud oma I lisa „Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus, või iv) kohaliku omavalitsuse tasandil; b) punktis a nimetatud mittevastava meetme jätkamine või kiire uuendamine või c) punktis a nimetatud mittevastava meetme muutmine sel määral, et muudatus ei vähenda meetme – nagu see oli olemas vahetult enne muutmist – vastavust artiklitele 10.7–10.10. 2. Artikleid 10.7–10.10 ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline võtab vastu või jätab kehtima seoses sektori, allsektori või tegevusega, nagu on sätestatud tema II lisa „Tulevaste meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus. 3. Lepinguosaline ei nõua käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva järel vastu võetud ja II lisa „Tulevaste meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus nimetatud meetme alusel otseselt või kaudselt teise lepinguosalise investorilt tema kodakondsuse tõttu sellise investeeringu müümist või muul viisil võõrandamist, mis oli meetme jõustumise ajal olemas. & /et 289 4. Artiklit 10.6 ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline võtab vastu või jätab kehtima kohustustega seotud sektorite või allsektorite puhul, mis on esitatud tema III lisa „Turulepääsuga seotud kohustused“ loetelus. 5. Artikleid 10.7 ja 10.8 ei kohaldata meetmete suhtes, mis kujutavad endast erandit, vabastust või loobumist intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklist 3 või 4, nagu on sätestatud nimetatud lepingu artiklites 3–5. 6. Ilma et see piiraks lõigete 1–5 kohaldamist, võib Mehhiko viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva teatada Euroopa Liidule ühisnõukogu otsuse eelnõust, millega muudetakse I lisa „Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“, II lisa „Tulevaste meetmetega seotud reservatsioonid“ ja III lisa „Turulepääsuga seotud kohustused“ järgmiselt: a) I lisa „Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“ liites I-B-2 „Mehhiko loetelu. Kesktasandist madalamal tasandil kohaldatavad reservatsioonid“ ning III lisa „Turulepääsuga seotud kohustused“ liites III-B-2 „Mehhiko loend. Kesktasandist madalamal tasandil kohaldatavad reservatsioonid“ kõik kehtivad nõuetele mittevastavad meetmed, mida rakendatakse föderaalvalitsuse tasandist madalamal tasandil, ning & /et 290 b) I lisa „Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“ liites I-B-1 „Mehhiko loetelu. Kesktasandil kohaldatavad reservatsioonid“ ning II lisa „Tulevaste meetmetega seotud reservatsioonid“ liites II-B „Mehhiko loetelu. Kesktasandil kohaldatavad reservatsioonid“ tema toimivusnõuded. Euroopa Liit vaatab selle eelnõu kolme kuu jooksul läbi ja konsulteerib Mehhikoga kõikides sellega seotud küsimustes. Pärast konsulteerimist võtab ühisnõukogu käesolevas lõikes osutatud lisade muudatused vastu. Muudetud lisasid kohaldatakse alates muudatuste vastuvõtmise kuupäevast. C JAGU Investeeringute kaitse ARTIKKEL 10.13 Kohaldamisala Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosalise vastu võetud või kehtima jäetud meetmete suhtes, mis mõjutavad a) käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid või & /et 291 b) lepinguosalise investoreid seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga. ARTIKKEL 10.14 Investeeringud ning regulatiivsed eesmärgid ja meetmed 1. Käesoleva jao sätteid ei tõlgendata lepinguosalise kohustusena mitte muuta oma territooriumil kohaldatavat õigus- ja regulatiivset raamistikku, sealhulgas viisil, mis võib negatiivselt mõjutada käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute toimimist või investori kasumiootusi. 2. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolevat jagu ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalisel subsiidiumi41 andmist lõpetada või nõuda subsiidiumi tagasimaksmist, kui sellise meetme võtmiseks on korralduse andnud pädev kohus, halduskohus või muu pädev asutus, ega tõlgendata ka viisil, mis kohustab lepinguosalist maksma investorile hüvitist. 41 Euroopa Liidu puhul hõlmab „subsiidium“ igasugust Euroopa Liidu liikmesriigi poolt või selle liikmesriigi riiklikest vahenditest antavat abi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, ja mis mõjutab Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust. & /et 292 3. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesoleva jao rikkumisena ei käsitata lepinguosalise otsust mitte kehtestada, uuendada või säilitada subsiidiumi või toetust, kui see otsus on tehtud järgmistel asjaoludel: a) kui puudub seadusest või lepingust tulenev konkreetne kohustus kõnealune subsiidium või toetus kehtestada, seda uuendada või säilitada; b) kooskõlas subsiidiumi või toetuse kehtestamise, uuendamise või säilitamise suhtes kohaldatavate tingimustega või c) kooskõlas lõikega 2. ARTIKKEL 10.15 Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohtlemine 1. Kumbki lepinguosaline tagab oma territooriumil teise lepinguosalise käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringutele ja investoritele õiglase ja võrdse kohtlemise ning täieliku kaitse ja turvalisuse kooskõlas järgmiste lõigetega. & /et 293 2. Lepinguosaline rikub lõikes 1 nimetatud õiglase ja võrdse kohtlemise kohustust, kui meede või meetmete seeria kujutab endast42 a) kohtuliku arutamise mittevõimaldamist kriminaal-, tsiviil- või haldusmenetlustes; b) nõuetekohase menetluse olulist rikkumist; c) ilmset omavoli, sealhulgas sihipärast diskrimineerimist ilmselgelt õigusvastastel alustel, nagu sugu, rass või usulised veendumused; 42 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et selle kindlaksmääramisel, kas meede või meetmete seeria kujutab endast õiglase ja võrdse kohtlemise rikkumist, võtab kohus muu hulgas arvesse järgmist: a) seoses lõike 2 punktidega a ja b seda, kas meede või meetmete seeria kujutab endast tõsist üleastumist, mis on vastuolus kohtuliku korrektsusega; pelgalt asjaolu, et meetme vaidlustamine investori poolt riigisiseses menetluses on tagasi lükatud või rahuldamata jäetud või muul viisil ebaõnnestunud, ei ole iseenesest lõike 2 punktis a osutatud kohtuliku arutamise mittevõimaldamine; b) seoses lõike 2 punktiga c seda, kas meede või meetmete seeria oli selgelt alusetu või faktiliselt põhjendamatu või põhines ilmselgelt ebaseaduslikel alustel, nagu eelarvamused või erapoolikus; pelgalt ebaseaduslikkus või pelgalt poliitika või menetluse ebajärjekindel või küsitav kohaldamine ei ole iseenesest lõike 2 punktis c osutatud ilmne omavoli, samas kui seaduse või määruse täielik ja põhjendamatu eiramine või põhjendamatu meede või käitumine, mis on konkreetselt suunatud investori või tema käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu vastu eesmärgiga tekitada kahju, kujutab endast tõenäoliselt lõike 2 punktis c osutatud ilmset omavoli, ning c) seoses lõike 2 punktiga d seda, kas lepinguosaline tegutses ultra vires ning kas väidetava ahistamise või sundimise juhtumid olid korduvad ja pidevad. & /et 294 d) ahistamist, sundimist või võimu kuritarvitamist või e) õiglase ja võrdse kohtlemise kohustuse selliste täiendavate elementide rikkumist, mille lepinguosalised on vastu võtnud vastavalt lõikele 7. 3. Kui meede või meetmete seeria ei taga investorite ja nende käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute füüsilist turvalisust, siis leitakse, et lepinguosaline on lõikes 1 osutatud täieliku kaitse ja turvalisuse kohustust rikkunud. 4. Hinnates käesoleva artikli kohast väidetavat rikkumist, võib kohus võtta arvesse, kas lepinguosaline esitas käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu saamiseks investorile konkreetse kinnituse, mis tekitas õiguspärase ootuse ja millele investor tugines, kui ta otsustas kõnealuse investeeringu teha või seda jätkata, kuid millest lepinguosaline hiljem kinni ei pidanud. Pelgalt asjaolu, et lepinguosaline võtab või jätab võtmata meetme, mis võib olla vastuolus lepinguosalise investori õiguspärase ootusega, ei kujuta endast käesoleva artikli rikkumist, isegi kui selle tulemusel on käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringule kahju tekitatud. 5. Käesoleva lepingu mõne muu sätte või eraldi rahvusvahelise lepingu rikkumise kindlakstegemine ei tähenda iseenesest, et rikutud on käesolevat artiklit. & /et 295 6. Asjaolu, et meede rikub lepinguosalise õigust, ei tähenda iseenesest käesoleva artikli rikkumist. Selleks et teha kindlaks, kas meetmega rikutakse käesolevat artiklit, uurib kohus, kas lepinguosaline on tegutsenud vastuolus lõigetega 1–4. 7. Lepinguosalise taotlusel vaatavad lepinguosalised õiglase ja võrdse kohtlemise kohustuse sisu läbi. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ kohaselt moodustatud teenuste ja investeeringute allkomitee võib koostada sellekohaseid analüüse ja esitada need ühiskomiteele. Ühiskomitee kaalub, kas soovitada lepingu muutmist kooskõlas käesoleva lepingu IV osa artikliga 2.4 „Muutmine“. ARTIKKEL 10.16 Ülekanded 1. Kumbki lepinguosaline lubab teha kõiki käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga seotud ülekandeid piirangute või viivituseta oma territooriumile ja sealt välja. Need ülekanded hõlmavad järgmist: a) sissemaksed kapitali, näiteks põhisumma ja täiendavad summad käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu säilitamiseks, arendamiseks või suurendamiseks; & /et 296 b) kasum, dividendid, kapitalikasum, intressid, litsentsitasud, haldustasud ja muu tulu; c) tulud käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu või selle osa müügist või likvideerimisest; d) lepinguosalise investori sõlmitud lepingu või käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu alusel tehtud maksed, sealhulgas laenulepingu kohaselt tehtud maksed; e) käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga seoses välismaalt palgatud töötajate töötasu ja muud tasud; f) artiklite 10.17 ja 10.18 kohaselt tehtud maksed ning g) kohtu D jao kohase otsuse alusel tehtud kahjuhüvitise maksed. 2. Kumbki lepinguosaline lubab, et käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga seotud mitterahalised tagasimaksed tehakse vastavalt lepinguosalise ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu objekti või teise lepinguosalise investori vahelises kirjalikus lepingus lubatud või sätestatud viisil. & /et 297 3. Kumbki lepinguosaline lubab teha käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga seotud ülekandeid vabalt konverteeritavas valuutas, kohaldades ülekande tegemise kuupäeval turul kehtivat vahetuskurssi. 4. Olenemata lõikest 2 võib lepinguosaline käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga seotud mitterahaliste tagasimaksete ülekandmist piirata olukorras, kus ta muidu võiks sellist ülekandmist käesoleva lepingu alusel piirata. ARTIKKEL 10.17 Kahju hüvitamine 1. Kumbki lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise investoritele, kelle käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringud kannatavad sõja või muu relvastatud konflikti, revolutsiooni, erakorralise seisukorra, ülestõusu, massirahutuste või muu sarnase sündmuse tõttu kahju, seoses vara tagastamise, kahju hüvitamise, kompenseerimise või muu lahendusega vähemalt sama soodsa kohtlemise, kui ta võimaldab enda või kolmanda riigi investoritele, olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam. & /et 298 2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võimaldatakse lepinguosalise investoritele vara piisav ja tulemuslik tagastamine või kahju hüvitamine, kui nad kannavad mõnes kõnealuses lõikes nimetatud olukorras teise lepinguosalise territooriumil kahju, mis tuleneb järgmisest: a) nende käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu või selle osa rekvireerimine lepinguosalise relvajõudude või ametiasutuste poolt või b) nende käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu või selle osa hävitamine lepinguosalise relvajõudude või ametiasutuste poolt, kui see ei olnud olukorra tõttu hädavajalik. 3. Lõike 2 kohasest hüvitamisest tulenevad maksed peavad olema vabalt konverteeritavad ja ülekantavad. ARTIKKEL 10.18 Sundvõõrandamine ja hüvitamine 1. Lepinguosaline ei sundvõõranda ega riigista käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid otse ega kaudselt meetmete kaudu, millel on samaväärne toime sundvõõrandamise või riigistamisega (edaspidi „sundvõõrandamine“), välja arvatud a) avalikes huvides; & /et 299 b) mittediskrimineerival viisil; c) makstes selle eest kiiresti piisavat ja tõhusat hüvitist kooskõlas lõigetega 2–4 ning d) kooskõlas nõuetekohase menetlusega. 2. Lõiget 1 tõlgendatakse kooskõlas 10-A lisaga „Sundvõõrandamine“. 3. Lõikes 1 nimetatud hüvitis a) makstakse välja viivitamata; b) võrdub sundvõõrandatud investeeringu õiglase turuväärtusega ajal, mis vahetult eelnes sundvõõrandamisele; c) ei kajasta väärtuse muutust, mis tuleneb sellest, et kavandatav sundvõõrandamine oli varem teatavaks saanud; d) on täielikult realiseeritav ning vabalt ja viivitamata ülekantav investori määratud riiki ning & /et 300 e) hõlmab majanduslikult mõistliku määraga intressi alates sundvõõrandamise kuupäevast kuni makse kuupäevani. 4. Õiglase turuväärtuse määramise hindamiskriteeriumid hõlmavad ettevõtte väärtust tegutseva ettevõttena, vara väärtust, sealhulgas materiaalse vara deklareeritud maksuväärtust, ja muid asjakohaseid kriteeriume. 5. Hüvitis makstakse selle riigi vääringus, mille kodanik on investor, või vabalt konverteeritavas vääringus. 6. Käesolevat artiklit ei kohaldata intellektuaalomandi õigustega seoses antud sundlitsentside väljaandmise suhtes vastavalt intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingule ega intellektuaalomandi õiguste tühistamise, piiramise või loomise suhtes, kui selline väljaandmine, tühistamine, piiramine või loomine on kooskõlas 25. peatükiga „Intellektuaalomand“ ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga43. 43 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et mõiste „tühistamine“ hõlmab intellektuaalomandi õiguste puhul nende õiguste tühistamist või kehtetuks tunnistamist ning mõiste „piiramine“ hõlmab intellektuaalomandi õiguste puhul erandeid nendest õigustest. & /et 301  ARTIKKEL 10.19 Õiguste üleminek 1. Kui lepinguosaline või tema määratud asutus teeb makse garantii, kindlustuslepingu või muu hüvitusvormi alusel, mille ta on seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga sõlminud, tunnustab teine lepinguosaline investori kõikide käesoleva peatüki kohaste õiguste või nõuete üleminekut või ülekandmist seoses lepinguga hõlmatud investeeringuga. Lepinguosalisel või tema määratud asutusel on õigus teostada õiguste ülemineku alusel kõnealuse investori õigusi ja pöörata tema nõudeid täitmisele. Üleläinud või ülekantud õigus või nõue ei tohi olla suurem kui kõnealuse investori algne õigus või nõue. 2. Kui lepinguosaline või tema määratud asutus on teinud oma investorile makse ja võtnud üle investori õigused ja nõuded, ei tohi investor neid õigusi ja nõudeid teise lepinguosalise vastu esitada, välja arvatud juhul, kui ta on volitatud tegutsema makse teinud lepinguosalise või tema määratud asutuse nimel. & /et 302  D JAGU Investeerimisvaidluste lahendamine ARTIKKEL 10.20 Mõisted Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. „hageja“ – lepinguosalise füüsiline isik või ettevõte, välja arvatud filiaal või esindus, kes on teinud käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu ja kes soovib esitada või on esitanud käesoleva jao kohase nõude, tegutsedes kas a) enda nimel või b) selle kohapealse ettevõtte nimel, mida ta omab või kontrollib44. 2. „vaidluses osalevad pooled“ – hageja ja kostja; 44 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et punkti b kohaselt esitatud nõude puhul leitakse, et see on seotud lepinguosalise riigi ja teise lepinguosalise riigi kodaniku vahelise vaidlusega ICSIDi konventsiooni artikli 25 lõike 1 tähenduses. & /et 303 3. „vaidluses osalev pool“ – kas hageja või kostja; 4. „ICSID“ – ICSIDi konventsiooniga asutatud Rahvusvaheline Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskus; 5. „ICSIDi lisavõimaluste eeskirjad“ – Rahvusvahelise Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse sekretariaadi menetluste haldamise lisavõimalusi reguleerivad eeskirjad; 6. „ICSIDi konventsioon“ – 18. märtsil 1965 Washingtonis koostatud riikide ja muude riikide kodanike investeeringuvaidluste lahendamise konventsioon; 7. „kohapealne ettevõte“ – lepinguosalise territooriumil asutatud juriidiline isik, mida omab või kontrollib teise lepinguosalise investor; 8. „New Yorgi konventsioon“ – 10. juunil 1958 New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise ÜRO konventsioon; 9. „vaidluses mitteosalev lepinguosaline“ – Mehhiko, kui kostja on Euroopa Liit või Euroopa Liidu liikmesriik, või Euroopa Liit, kui kostja on Mehhiko; & /et 304 10. „kostja“ – Mehhiko või Euroopa Liidu puhul kas Euroopa Liit või asjaomane Euroopa Liidu liikmesriik, nagu on määratud vastavalt artiklile 10.24; 11. „kolmanda isiku poolne rahastamine“ – rahastamine füüsilise või juriidilise isiku poolt, kes ei ole vaidluses osalev pool, kuid kes sõlmib vaidluses osaleva poolega kokkuleppe, et rahastada osaliselt või täielikult menetluse kulud tasu eest, mis sõltub vaidluse tulemusest, või annetuse või toetuse vormis; 12. „UNCITRALi vahekohtumenetluse eeskirjad“ – ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) vastu võetud vahekohtueeskirjad, mille ÜRO Peaassamblee kiitis heaks 15. detsembril 1976 ja mida muudeti 2010. aastal. & /et 305  ARTIKKEL 10.21 Kohaldamisala 1. Käesolevat jagu kohaldatakse selliste lepinguosalise ja teise lepinguosalise hageja vaheliste vaidluste suhtes, mis tulenevad artikli 10.7 lõike 2, artikli 10.8 lõike 245 või C jao väidetavast rikkumisest, mis väidetavalt põhjustab hagejale või tema kohapealsele ettevõttele kahju. 2. Lepinguosalise võla restruktureerimisega seotud nõuete suhtes kohaldatakse 10-B lisa „Valitsemissektori võlg“. 3. Käesoleva jao kohaselt moodustatud kohus ja apellatsioonikohus ei tee otsuseid nõuete kohta, mis ei kuulu käesoleva jao kohaldamisalasse. 45 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesoleva jao kohaldamisel mõistavad lepinguosalised, et artikli 10.7 lõige 2 ja artikli 10.8 lõige 2 ei hõlma Euroopa Liidus või Mehhikos asuva ettevõtte omandamist eesmärgiga luua või säilitada püsivaid majanduslikke sidemeid, sealhulgas juhul, kui selline omandamine toimub kapitaliosaluse kaudu või ettevõttes sellise kapitaliosaluse suurendamise kaudu. & /et 306  ARTIKKEL 10.22 Konsultatsioonid 1. Vaidlus lahendatakse võimaluse korral vastastikuse kokkuleppe teel. Niisuguse lahenduse võib kokku leppida igal ajal, sealhulgas pärast nõude esitamist artikli 10.26 kohaselt. 2. Kui vaidluses osalevad pooled ei ole leppinud kokku pikemat ajavahemikku, peetakse konsultatsioone 60 päeva jooksul pärast konsultatsioonitaotluse esitamist vastavalt lõikele 5. 3. Kui vaidluses osalevad pooled ei lepi kokku teisiti, on konsultatsioonide toimumise koht a) Mexico City, kui vaidlustatud meetmed on Mehhiko meetmed; b) Brüssel, kui vaidlustatud meetmete hulgas on Euroopa Liidu meede, või c) Euroopa Liidu liikmesriigi pealinn, kui vaidlustatud meetmed on ainult liikmesriigi meetmed. 4. Kui vaidluses osalevad pooled nõustuvad, võib konsultatsioone pidada vajaduse korral videokonverentsi teel või muude vahendite abil. & /et 307 5. Hageja esitab teisele lepinguosalisele konsultatsioonitaotluse, milles märgitakse järgmised andmed: a) hageja nimi ja aadress, ja kui selline taotlus esitatakse kohapealse ettevõtte nimel, siis kohapealse ettevõtte nimi, aadress ja tegevuskoht või registreerimiskoht; b) artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätted, mida väidetavalt on rikutud; c) iga nõude õiguslik ja faktiline alus, sealhulgas meede või meetmed, millega artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätteid väidetavalt rikutakse; d) esitatud nõudmised ja nõutava kahjuhüvitise hinnanguline suurus ning e) tõendid selle kohta, et hageja on teise lepinguosalise investor ja et ta omab või kontrollib käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut, ja kui ta tegutseb kohapealse ettevõtte nimel, siis selle kohta, et ta omab või kontrollib kohapealset ettevõtet. Kui konsultatsioonitaotluse esitab rohkem kui üks hageja või see esitatakse rohkem kui ühe kohapealse ettevõtte nimel, esitatakse punktides a ja e osutatud teave vastavalt vajadusele iga hageja või iga kohapealse ettevõtte kohta. & /et 308 6. Lõikes 5 sätestatud konsultatsioonitaotluse nõuded täidetakse piisava üksikasjalikkusega, et võimaldada kostjal konsultatsioonides tõhusalt osaleda ja oma kaitse ette valmistada. 7. Konsultatsioonitaotlus esitatakse kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil hageja või vajaduse korral kohapealne ettevõte sai esimest korda või oleks pidanud saama esimest korda teada väidetavast rikkumisest ja sellest, et hageja või vajaduse korral kohapealne ettevõte kandis selle tõttu kahju. 8. Olenemata lõikest 7, kui konsultatsioonitaotlus käsitleb Euroopa Liidu või Euroopa Liidu liikmesriigi meedet või meetmeid ja ajaks, mil hageja või vajaduse korral kohalik ettevõte on algatanud sama meetme või meetmetega seotud menetluse lepinguosalise õiguse kohases kohtus, on lõikes 7 osutatud ajavahemik möödunud, tuleb konsultatsioonitaotlus esitada a) kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil hageja või vajaduse korral kohapealne ettevõte lõpetab sellise menetluse lepinguosalise õiguse kohases kohtus, ning b) igal juhul hiljemalt kümme aastat pärast kuupäeva, mil hageja või vajaduse korral tema kohapealne ettevõte sai esimest korda või oleks pidanud saama esimest korda teada meetmest või meetmetest, millega artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätteid väidetavalt rikutakse, ning kahjust, mida ta väidetavalt seetõttu kandis. & /et 309 9. Konsultatsioonitaotlus, mis käsitleb Euroopa Liidu või Euroopa Liidu liikmesriigi väidetavat rikkumist, saadetakse Euroopa Liidule. Kui hageja nimetab oma konsultatsioonitaotluses Euroopa Liidu liikmesriigi meedet või meetmeid, saadetakse taotlus ka asjaomasele liikmesriigile. 10. Kui investor ei ole esitanud artikli 10.26 kohast nõuet 18 kuu jooksul pärast konsultatsioonitaotluse esitamist, loetakse, et investor on oma konsultatsioonitaotluse ja vajaduse korral artikli 10.24 kohase kostja määramist taotleva teate tagasi võtnud ning ei esita käesoleva jao alusel nõuet seoses sama meetme või samade meetmetega. Seda tähtaega võib konsultatsioonides osalevate poolte kokkuleppel pikendada. ARTIKKEL 10.23 Vahendus 1. Vaidluses osalevad pooled võivad igal ajal kokku leppida, et kasutavad vahendust. 2. Vahenduse kasutamine ei piira kummagi vaidluses osaleva poole õiguslikku seisundit või käesoleva peatüki kohaseid õigusi ning seda reguleerivad vaidluses osalevate poolte vahel kokku lepitud eeskirjad, sealhulgas ühisnõukogu vastu võetud vahenduseeskirjad, kui need on olemas. & /et 310 3. Vahendaja määratakse vaidluses osalevate poolte kokkuleppel. Vaidluses osalevad pooled võivad ka ühiselt taotleda, et kohtu eesistuja nimetaks vahendaja. 4. Vaidluses osalevad pooled püüavad jõuda vaidluse lahendamiseni 60 päeva jooksul pärast vahendaja määramist. 5. Kui vaidluses osalevad pooled lepivad kokku, et nad kasutavad vahendust, peatatakse artikli 10.22 lõikes 7, artikli 10.22 lõikes 8, artikli 10.48 lõikes 7 ja artikli 10.49 lõikes 3 sätestatud tähtaegade kulgemine alates kuupäevast, mil vaidluses osalevad pooled leppisid kokku vahenduse kasutamises, kuni kuupäevani, mil üks vaidluses osalev pool otsustab vahenduse lõpetada. Vaidluses osaleva poole otsus vahendus lõpetada edastatakse kirja teel vahendajale ja teisele vaidluses osalevale poolele. ARTIKKEL 10.24 Kostja määramine vaidluste korral Euroopa Liidu või Euroopa Liidu liikmesriikidega 1. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada 90 päeva jooksul pärast konsultatsioonitaotluse esitamist, kui taotlus käsitleb artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätete väidetavat rikkumist Euroopa Liidu või Euroopa Liidu liikmesriigi poolt ja hageja kavatseb esitada artikli 10.26 kohase nõude, esitab hageja Euroopa Liidule teate, milles taotleb kostja määramist. & /et 311 2. Lõike 1 kohases teates näidatakse ära meede või meetmed, mille suhtes hageja kavatseb nõude esitada. Kui nimetatud on Euroopa Liidu liikmesriigi meedet, saadetakse teade ka asjaomasele liikmesriigile. 3. Otsuse tegemise järel teatab Euroopa Liit 60 päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud teate saamist hagejale, kas kostja on Euroopa Liit või Euroopa Liidu liikmesriik. 4. Kui hagejat ei ole 60 päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud teate kättetoimetamist otsusest teavitatud, on kostja a) liikmesriik, kui teates nimetatud meede või meetmed on üksnes Euroopa Liidu liikmesriigi meetmed, või b) Euroopa Liit, kui teates nimetatud meede või meetmed hõlmavad Euroopa Liidu meetmeid. 5. Hageja võib esitada artikli 10.26 kohase nõude vastavalt lõikele 3 tehtud otsuse alusel, ja kui taotlejale ei ole 60 päeva jooksul sellisest otsusest teatatud, siis kooskõlas lõikega 4. & /et 312 6. Kui vastavalt lõikele 3 või 4 on kostja Euroopa Liit või Euroopa Liidu liikmesriik, ei saa Euroopa Liit ega Euroopa Liidu liikmesriik väita, et nõue on vastuvõetamatu või kohtul puudub pädevus või muul viisil nõue või kohtuotsus vaidlustada põhjendusega, et kostja ei olnud nõuetekohaselt määratud vastavalt lõikele 3 või kindlaks määratud kooskõlas lõikega 4. 7. Kostja määramine vastavalt lõikele 3, ja kui hagejale ei ole 60 päeva jooksul sellest teatatud, siis kostja kindlaksmääramine kooskõlas lõikega 4 on kohtule ja apellatsioonikohtule siduv. 8. Miski käesolevas lepingus või vaidluste lahendamise eeskirjades, millele on osutatud artikli 10.26 lõikes 2, ei takista kogu Euroopa Liidu ja asjaomase liikmesriigi vahelise vaidlusega seotud teabe vahetamist. ARTIKKEL 10.25 Kohtule nõude esitamise menetluslikud ja muud nõuded 1. Hageja võib esitada artikli 10.26 kohase nõude ainult siis, kui ta a) esitab kostjale koos nõude esitamisega oma kirjaliku nõusoleku vaidluse lahendamiseks kohtus käesolevas jaos sätestatud korras; & /et 313 b) ootab vähemalt 180 päeva pärast konsultatsioonitaotluse esitamist ja vajaduse korral vähemalt 90 päeva pärast kostja määramist käsitleva teate esitamist; c) on esitanud teate, milles taotleb vajaduse korral kostja määramist kooskõlas artikliga 10.24; d) on täitnud konsultatsioonitaotlusega seotud nõuded; e) nimetab oma nõudes ainult konsultatsioonitaotluses nimetatud meetme või meetmed, mis väidetavalt kujutavad endast artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätete rikkumist; f) võtab tagasi nõude või loobub hagist, mis on esitatud riigisisese või rahvusvahelise õiguse alusel kohtule seoses meetmetega, mis väidetavalt kujutavad endast tema nõudes nimetatud rikkumist; g) loobub kirjalikult oma õigusest algatada riigisisese või rahvusvahelise õiguse alusel kohtumenetlus seoses meetmetega, mis väidetavalt kujutavad endast tema nõudes nimetatud rikkumist, ning & /et 314 h) teatab, et ta ei hakka täitma ühtegi käesoleva jao alusel tehtud otsust enne, kui selline otsus on artikli 10.48 lõike 8, artikli 10.48 lõike 9 või artikli 10.49 lõike 2 kohaselt jõustunud, ning ei püüa käesoleva jao alusel tehtud otsust edasi kaevata, läbi vaadata, tühistada, muuta või algatada muud sarnast menetlust rahvusvahelises või riigi kohtus. 2. Kui artikli 10.26 kohane nõue esitatakse kohapealsele ettevõttele tekitatud kahju tõttu või seoses huvidega kohapealses ettevõttes, mida hageja omab või kontrollib kas otseselt või kaudselt, kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 punktide f ja g nõudeid nii hageja kui ka kohapealse ettevõte suhtes. Järgmistel juhtudel kohaldatakse ka käesoleva artikli lõike 1 punkti f kohast nõuet käimasolev menetlus tagasi võtta või lõpetada: a) kui enda nimel tegutsev hageja esitab nõude kõikidele isikutele, kes otseselt või kaudselt omavad osalust hagejas või keda hageja kontrollib ja kes väidavad, et nad on kannatanud sama kahju46 nagu hageja, või b) kui kohapealse ettevõtte nimel tegutsev hageja esitab nõude kõikidele isikutele, kes otseselt või kaudselt omavad osalust kohapealses ettevõttes või keda kohapealne ettevõte kontrollib ja kes väidavad, et nad on kannatanud sama kahju nagu kohapealne ettevõte. 46 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolevas punktis ja punktis b osutatud sama kahju on kahju, mis tuleneb samast meetmest või samadest meetmetest, mille hüvitamist isik taotleb samas staatuses nagu hageja. Näiteks kui hageja esitab hagi aktsionärina või osanikuna, hõlmaks see säte ka seotud isikut, kes samuti taotleb hüvitist aktsionärina või osanikuna. & /et 315 3. Lõike 1 punktides f ja g ning lõikes 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata kohapealse ettevõtte suhtes, kui kostja või hageja vastuvõttev riik on võtnud hagejalt kontrolli kohapealse ettevõtte üle või on muul viisil takistanud kohapealsel ettevõttel neid nõudeid täita. 4. Kostja taotluse korral loobub kohus pädevusest, kui hageja või kohapealne ettevõte ei täida lõigete 1 ja 2 nõudeid. 5. Lõike 1 punktis g sätestatud loobumine kaotab kehtivuse, kui nõue lükatakse tagasi põhjusel, et see ei vasta käesolevas jaos sätestatud kodakondsuse nõuetele, mille täitmine on nõude esitamiseks vajalik. 6. Kui kostja on Euroopa Liit või Euroopa Liidu liikmesriik, ei takista lõike 1 punktid f ja g hagejat taotlemast ajutisi kaitsemeetmeid kostja kohtus. Kui kostja on Mehhiko, ei takista lõike 1 punktid f ja g hagejat taotlemast ajutisi kaitsemeetmeid või algatamast või jätkamast menetlust ettekirjutuste, deklaratiivsete või muude erakorraliste meetmete võtmiseks, mis ei hõlma kahjuhüvitise maksmist, kostja õiguse kohases halduskohtus või muus kohtus. & /et 316 7. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et investor ei saa esitada nõuet käesoleva jao kohaselt, kui investeering on tehtud valeandmete esitamise, varjamise, korruptsiooni või sellise käitumise kaudu, mis kujutab endast protsessi kuritarvitamist. 8. Lepinguosaline ei esita käesoleva jao alusel nõuet. ARTIKKEL 10.26 Nõude esitamine kohtule 1. Kui vaidlust ei ole lahendatud konsultatsioonide teel, võib nõude esitada a) hageja enda nimel või b) hageja selle kohapealse ettevõtte nimel, mida ta otseselt või kaudselt omab või kontrollib. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kohapealne ettevõte ei saa esitada nõuet selle lepinguosalise vastu, mille territooriumil ta on asutatud. & /et 317 2. Hageja esitab nõude mis tahes järgmiste vaidluste lahendamise eeskirjade alusel: a) ICSIDi konventsioon ja ICSIDi vahekohtumenetluse eeskirjad; b) ICSIDi lisavõimaluste eeskirjad, kui punktis a sätestatud nõude esitamise tingimused ei ole täidetud; c) UNCITRALi vahekohtumenetluse eeskirjad või d) vaidluses osalevate poolte kokkuleppel muud eeskirjad. 3. Kui hageja teeb ettepaneku kasutada lõike 2 punkti d kohaseid eeskirju, vastab kostja hageja ettepanekule 20 päeva jooksul pärast ettepaneku saamist. Kui vaidluses osalevad pooled ei ole eeskirjades 30 päeva jooksul pärast ettepaneku saamist kokku leppinud, võib investor esitada nõude lõike 2 punktis a, b või c sätestatud eeskirjade alusel. 4. Kui nõue esitatakse vastavalt punkti 2 alapunktile b, c või d, võivad vaidluses osalevad pooled kokku leppida menetluse toimumise koha. Kui vaidluses osalevad pooled ei jõua kokkuleppele, määrab nõuet menetlev kohtukoosseis koha vastavalt kohaldatavatele vaidluste lahendamise eeskirjadele, tingimusel et see koht asub sellise riigi territooriumil, mis on New Yorgi konventsiooni osalisriik. & /et 318 5. Kooskõlas lõikega 2 kohaldatakse vaidluste lahendamise eeskirju, mis kehtivad kuupäeval, mil nõue esitatakse käesoleva jao alusel kohtusse, kui käesolevas jaos sätestatud erieeskirjadest ei tulene teisiti. Ühisnõukogu võib vastu võtta eeskirju, mis täiendavad kohaldatavaid vaidluste lahendamise eeskirju, ning kõik sellised eeskirjad on kohtu ja apellatsioonikohtu jaoks siduvad. 6. Kui menetluse algatamise taotlus või teade on vastavalt kohaldatavatele vaidluste lahendamise eeskirjadele kätte saadud, leitakse, et nõue on käesoleva jao alusel vaidluse lahendamiseks esitatud. 7. Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele koha, kuhu hageja peab käesoleva jao kohaselt teated ja muud dokumendid kätte toimetama. Kumbki lepinguosaline tagab, et see teave avalikustatakse. & /et 319  ARTIKKEL 10.27 Samaaegsed menetlused Kui nõue esitatakse käesoleva jao ja 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ või muu rahvusvahelise lepingu alusel ning kui on võimalik, et hüvitised kattuvad või et teine rahvusvaheline nõue võib oluliselt mõjutada käesoleva jao alusel esitatud nõude lahendamist, peatab kohus võimalikult kiiresti pärast vaidluses osalevate poolte ärakuulamist oma menetluse või tagab muul viisil, et 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ või muu rahvusvahelise lepingu alusel algatatud menetlusi võetakse tema otsuses, korralduses või määruses arvesse. ARTIKKEL 10.28 Nõusolek vaidluse lahendamiseks kohtus 1. Kostja annab nõusoleku vaidluse lahendamiseks kohtus kooskõlas käesolevas jaos sätestatud menetlustega. & /et 320 2. Lõikes 1 osutatud nõusolek ja nõude esitamine kohtule vastavalt käesolevale jaole loetakse vastavaks järgmiste dokumentide nõuetele: a) vaidluses osalevate poolte kirjalikku nõusolekut käsitlev ICSIDi konventsiooni artikkel 25 ja ICSIDi lisavõimaluste eeskirjade C loendi II peatükk ning b) New Yorgi konventsiooni II artikkel kirjaliku kokkuleppe kohta. ARTIKKEL 10.29 Kolmanda isiku poolne rahastamine 1. Vaidluses osalev pool, keda rahastab kolmas isik, teatab teisele vaidluses osalevale poolele ja nõuet menetlevale kohtukoosseisule, või kui seda koosseisu ei ole moodustatud, kohtu eesistujale kolmandast isikust rahastaja nime ja aadressi. 2. Kõnealune teade esitatakse nõude esitamise ajal, või kui rahastamisleping sõlmitakse, annetus tehakse või toetus antakse pärast nõude esitamist, kohe pärast rahastamislepingu sõlmimist, annetuse tegemist või toetuse andmist. & /et 321  ARTIKKEL 10.30 Kohus 1. Artikli 10.26 kohaselt esitatud nõuete arutamiseks moodustatakse kohus. 2. Käesoleva lepingu jõustumisel nimetab ühisnõukogu üheksa kohtu liiget. Kolm kohtu liiget on Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kolm Mehhiko kodanikud ja kolm kolmandate riikide kodanikud47. 3. Ühisnõukogu võib otsustada suurendada või vähendada kohtu liikmete arvu kuni kolm korda. Täiendavad liikmed määratakse samadel, lõikes 2 sätestatud alustel. 4. Kohtu liikmetel on Rahvusvahelise Kohtu kohtunikuks nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või nad on tunnustatud pädevusega juristid. Nad on tõestanud oma rahvusvahelise avaliku õiguse alaseid teadmisi. Soovitatavalt on neil eriteadmised eelkõige rahvusvahelise investeerimisõiguse, rahvusvahelise kaubandusõiguse ja rahvusvahelistest investeerimislepingutest või rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevate vaidluste lahendamise või kaubandusläbirääkimiste valdkonnas. 47 Lepinguosalised püüavad nimetada kohtu liikmeks isikud, kes esindavad erinevaid sotsiaal- majanduslikke tingimusi ja õigustraditsioone. & /et 322 5. Kohtu liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks. Vahetult pärast käesoleva lepingu jõustumist määratava üheksa isiku hulgast loosi teel välja valitava nelja isiku ametiaeg pikeneb siiski seitsme aastani. Vabad ametikohad täidetakse nende tekkides. Isik, kes on määratud asendama isikut, kelle ametiaeg ei ole lõppenud, on ametis oma eelkäija ülejäänud ametiaja jooksul. Isik, kes kuulub kohtukoosseisu oma ametiaja lõppemisel, võib kohtu eesistuja loal ja pärast konsulteerimist kohtukoosseisu teiste liikmetega jätkata oma ametikohustusi kuni selle koosseisu menetluste lõpetamiseni ning teda loetakse üksnes sel eesmärgil jätkuvalt kohtu liikmeks. 6. Kohus menetleb juhtumeid kohtukoosseisudes, mis koosnevad kolmest kohtu liikmest, kellest üks on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, üks Mehhiko kodanik ja üks kolmanda riigi kodanik. Kohtukoosseisu eesistuja on kolmanda riigi kodanikust kohtu liige. 7. Olenemata lõikest 6 ja juhul, kui vaidluses osalevad pooled sellega nõustuvad, arutab asja kohtukoosseis, mis koosneb ainsast liikmest, kes on kolmanda riigi kodanik ja kelle valib kohtu eesistuja. 8. 90 päeva jooksul pärast nõude esitamist vastavalt artiklile 10.26 nimetab kohtu eesistuja kooskõlas lõike 10 kohaselt vastu võetud töökorraga rotatsiooni korras kohtu liikmed või liikme, kes moodustavad asja arutava kohtukoosseisu, tagades, et kohtukoosseis on juhuslik ja ettearvamatu ning andes samas kõikidele liikmetele võrdsed võimalused osutuda valituks. & /et 323 9. Kohtu eesistuja vastutab korralduslike küsimuste eest ning määratakse ametisse kaheks aastaks loosi teel kolmandate riikide kodanikest kohtu liikmete seast. Eesistujad täidavad ülesandeid rotatsiooni korras järjestuses, mille määrab loosi teel kindlaks ühisnõukogu esimees. Lõike 10 kohaselt vastu võetud töökorras nähakse ette vajalikud eeskirjad eesistuja ajutise töövõimetuse puhuks. 10. Kohus kehtestab oma töökorra pärast konsulteerimist lepinguosalistega. 11. Kohtu liikmed on igal ajal ja lühikese etteteatamisega kättesaadavad ning hoiavad end kursis käesoleva lepingu kohase vaidluste lahendamisega. 12. Selleks et tagada kohtu liikmete kättesaadavus, makstakse neile igakuist käsiraha, mis määratakse kindlaks ühisnõukogu otsusega. Iga kohtu eesistuja ülesannete täitmisel töötatud päeva eest makstakse eesistujale tasu, mis on võrdne apellatsioonikohtu eesistuja tasuga, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 10.31 lõikele 11. 13. Lõikes 12 osutatud käsiraha ja päevaraha maksavad mõlemad lepinguosalised, võttes arvesse nende vastavat arengutaset, ICSIDi sekretariaadi hallatavale kontole. Juhul kui üks lepinguosaline jätab nimetatud tasud maksmata, võib teine lepinguosaline otsustada maksta need ise. Kõik sellised võlgnetavad summad kuuluvad tasumisele koos asjakohase intressiga. Teenuste ja investeeringute allkomitee vaatab eespool nimetatud tasude suuruse ja jaotuse korrapäraselt läbi ning võib soovitada ühisnõukogule otsustamiseks asjakohaseid kohandusi. & /et 324 14. Välja arvatud juhul, kui ühisnõukogu teeb lõike 15 kohase otsuse, määratakse kohtukoosseisu liikmete muude tasude ja kulude suurus vastavalt nõude esitamise kuupäeval kehtinud ICSIDi konventsiooni haldus- ja finantseeskirjade eeskirja 14 punktile 1 ja kohus jaotab need vaidluses osalevate poolte vahel kooskõlas artikli 10.48 lõikega 5. 15. Ühisnõukogu võib otsustada, et käsiraha ning muud tasud ja kulud võib alaliselt muuta tavaliseks palgaks. Sellisel juhul töötavad kohtu liikmed täiskohaga ning ühisnõukogu määrab kindlaks nende palga ja sellega seotud korralduslikud küsimused. Sellisel juhul ei ole kohtu liikmetel lubatud tegeleda ühegi muu tasustatava või mittetasustatava tööga, välja arvatud juhul, kui kohtu eesistuja annab erandkorras loa erandi tegemiseks. 16. ICSIDi sekretariaat tegutseb kohtu sekretariaadina ja pakub kohtule asjakohast tuge. Kohus jaotab selle toetusega seotud kulud vaidluses osalevate poolte vahel kooskõlas artikli 10.48 lõikega 5. ARTIKKEL 10.31 Apellatsioonikohus 1. Kohtu otsuste peale esitatud apellatsioonkaebuste arutamiseks luuakse alaline apellatsioonikohus. & /et 325 2. Käesoleva lepingu jõustumisel nimetab ühisnõukogu kuus apellatsioonikohtu liiget. Kaks apellatsioonikohtu liiget on Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kaks Mehhiko kodanikud ja kaks kolmandate riikide kodanikud. Sel eesmärgil esitab kumbki lepinguosaline kolm kandidaati, kellest kaks võivad olla selle lepinguosalise kodanikud ja üks mittekodanik. 3. Ühisnõukogu võib otsustada suurendada apellatsioonikohtu liikmete arvu kuni kolm korda. Täiendavad liikmed määratakse samadel, lõikes 2 sätestatud alustel. 4. Apellatsioonikohtu liikmetel on Rahvusvahelise Kohtu kohtunikuks nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või nad on tunnustatud pädevusega juristid. Nad on tõestanud oma rahvusvahelise avaliku õiguse ja käesoleva peatükiga hõlmatud teemade alaseid eriteadmisi. Soovitatavalt on neil eriteadmised rahvusvahelise kaubandusõiguse ja rahvusvahelistest investeerimislepingutest või rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevate vaidluste lahendamise valdkonnas. 5. Apellatsioonikohtu liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks. Vahetult pärast käesoleva lepingu jõustumist määratava kuue isiku hulgast loosi teel välja valitava kolme isiku ametiaeg pikeneb siiski seitsme aastani. Vabad ametikohad täidetakse nende tekkides. Isik, kes on määratud asendama isikut, kelle ametiaeg ei ole lõppenud, on ametis oma eelkäija ülejäänud ametiaja jooksul. Isik, kes kuulub kohtukoosseisu oma ametiaja lõppemisel, võib apellatsioonikohtu eesistuja loal ja pärast konsulteerimist teiste kohtukoosseisu liikmetega jätkata oma ametikohustusi kuni selle kohtukoosseisu menetluste lõpetamiseni ning teda loetakse üksnes sel eesmärgil jätkuvalt apellatsioonikohtu liikmeks. & /et 326 6. Apellatsioonikohus menetleb juhtumeid kohtukoosseisudes, mis koosnevad kolmest apellatsioonikohtu liikmest, kellest üks on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, üks Mehhiko kodanik ja üks kolmanda riigi kodanik. Kohtukoosseisu eesistuja on kolmanda riigi kodanikust apellatsioonikohtu liige. 7. Apellatsioonikohtu eesistuja nimetab kooskõlas lõike 9 kohaselt vastuvõetud töökorraga rotatsiooni korras apellatsioonikohtu liikmed, kes moodustavad asja arutava kohtukoosseisu, tagades, et iga kohtukoosseis on juhuslik ja ettearvamatu ning andes samas kõikidele liikmetele võrdsed võimalused osutuda valituks. 8. Apellatsioonikohtu eesistuja vastutab korralduslike küsimuste eest ning määratakse ametisse kaheks aastaks loosi teel kolmandate riikide kodanikest apellatsioonikohtu liikmete seast. Eesistujad täidavad ülesandeid rotatsiooni korras järjestuses, mille määrab loosi teel kindlaks ühisnõukogu esimees. Lõike 9 kohaselt vastu võetud töökorras nähakse ette vajalikud eeskirjad eesistuja ajutise töövõimetuse puhuks. 9. Apellatsioonikohus koostab oma töökorra pärast konsulteerimist lepinguosalistega. 10. Apellatsioonikohtu liikmed on igal ajal ja lühikese etteteatamisega kättesaadavad ning hoiavad end kursis muude käesolevast lepingust tulenevate vaidluste lahendamisega. & /et 327 11. Apellatsioonikohtu liikmetele makstakse igakuist käsiraha, et tagada nende kättesaadavus, ning nad saavad iga apellatsioonikohtu liikmena töötatud päeva eest tasu, mis määratakse kindlaks ühisnõukogu otsusega. Apellatsioonikohtu eesistuja saab tasu iga apellatsioonikohtu eesistuja ülesannete täitmisel töötatud päeva eest. 12. Lõikes 11 osutatud käsiraha ja päevaraha maksavad mõlemad lepinguosalised, võttes arvesse nende vastavat arengutaset, ICSIDi sekretariaadi hallatavale kontole. Juhul kui üks lepinguosaline jätab nimetatud tasud maksmata, võib teine lepinguosaline otsustada maksta need ise. Kõik sellised võlgnetavad summad kuuluvad tasumisele koos asjakohase intressiga. Teenuste ja investeeringute allkomitee vaatab eespool nimetatud tasude suuruse ja jaotuse korrapäraselt läbi ning võib soovitada ühisnõukogule otsustamiseks asjakohaseid kohandusi. 13. Ühisnõukogu võib otsustada, et käsiraha ja päevarahad võib alaliselt muuta tavaliseks palgaks. Sellisel juhul töötavad apellatsioonikohtu liikmed täiskohaga ning ühisnõukogu määrab kindlaks nende palga ja sellega seotud korralduslikud küsimused. Sellisel juhul ei ole apellatsioonikohtu liikmetel lubatud tegeleda ühegi muu tasustatava või mittetasustatava tööga, välja arvatud juhul, kui apellatsioonikohtu eesistuja annab erandkorras loa erandi tegemiseks. 14. ICSIDi sekretariaat tegutseb apellatsioonikohtu sekretariaadina ja pakub apellatsioonikohtule asjakohast tuge. Apellatsioonikohus jaotab selle toetusega seotud kulud vaidluses osalevate poolte vahel kooskõlas artikli 10.48 lõikega 5. & /et 328  ARTIKKEL 10.32 Eetika 1. Kohtu ja apellatsioonikohtu liikmed valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust. Nad ei ole seotud ühegi valitsusega48. Nad ei võta üheltki valitsuselt või organisatsioonilt vastu juhiseid seoses vaidluste lahendamisega käesoleva jao kohaselt. Nad ei osale ühegi sellise vaidluse menetlemisel, mille puhul tekib otsene või kaudne huvide konflikt. Seda tehes järgivad nad 10-D lisa „Kohtu ja apellatsioonikohtu liikmete ning vahendajate käitumisjuhend“. Lisaks sellele hoiduvad nad pärast ametisse nimetamist tegutsemisest nõustaja või poole määratud eksperdina või tunnistajana käesoleva lepingu või muu lepingu või riigisisese õiguse alusel toimuvas pooleliolevas või uues investeeringute kaitse alases vaidluses. 48 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et pelgalt asjaolu, et isik töötab riiklikus ülikoolis või et endine riigitöötaja saab valitsuselt pensioni või et tal on sugulussuhe valitsusametnikuga, ei ole iseenesest põhjus pidada teda valitsusega seotud isikuks. & /et 329 2. Kui vaidluses osalev pool leiab, et kohtukoosseisu määratud liige ei vasta lõikes 1 sätestatud nõuetele, esitab ta vastavalt vajadusele kohtu eesistujale või apellatsioonikohtu eesistujale teate selle liikme ametisse nimetamise vaidlustamise kohta. Vaidlustamisteade esitatakse 15 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil kohtu või apellatsioonikohtu koosseisu moodustamisest teatati vaidluses osalevale poolele, või 15 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil ta sai asjaomastest faktidest teada, kui on põhjust arvata, et vaidluses osalev pool ei võinud neist teada kohtukoosseisu moodustamise ajal. Vaidlustamisteates esitatakse vaidlustamise põhjused. 3. Kui asjaomane kohtukoosseisu liige ei ole 15 päeva jooksul alates vaidlustamisteatest otsustanud kohtukoosseisust tagasi astuda, teeb kohtu eesistuja või apellatsioonikohtu eesistuja pärast vaidluses osalevate poolte ärakuulamist ja liikmele märkuste esitamise võimaluse andmist otsuse 45 päeva jooksul pärast vaidlustamisteate saamist ning teatab sellest viivitamata vaidluses osalevatele pooltele ja teistele kohtukoosseisu liikmetele. 4. Kohtu eesistuja ametisse nimetamise vaidlustamise üle otsustab apellatsioonikohtu eesistuja ja vastupidi. & /et 330 5. Apellatsioonikohtu eesistuja põhjendatud soovitusel või oma ühisel algatusel võivad lepinguosalised otsustada ühisnõukogu otsusega kõrvaldada kohtu või apellatsioonikohtu liikme, kelle tema käitumine ei ole kooskõlas lõikes 1 sätestatud kohustustega ja ei võimalda tal jätkata kohtu või apellatsioonikohtu liikmena. Kui tegemist on väidetavalt apellatsioonikohtu eesistuja käitumisega, esitab kohtu eesistuja põhjendatud soovituse. Käesoleva lõike kohaselt tekkida võivate vabade ametikohtade täitmiseks kohaldatakse mutatis mutandis artikli 10.30 lõiget 2 ja artikli 10.31 lõiget 2. ARTIKKEL 10.33 Mitmepoolne vaidluste lahendamise mehhanism 1. Lepinguosalised peaksid tegema koostööd, et luua mitmepoolne mehhanism investeerimisvaidluste lahendamiseks. 2. Kui lepinguosaliste vahel jõustub rahvusvaheline leping, millega nähakse ette selline mitmepoolne mehhanism, mida kohaldatakse käesoleva lepingu kohaste vaidluste suhtes, peatatakse käesoleva jao asjakohaste osade kohaldamine ja ühisnõukogu võib võtta vastu otsuse, milles määratakse kindlaks üleminekumeetmed. & /et 331  ARTIKKEL 10.34 Kohaldatav õigus 1. Kohus otsustab, kas nõude esemeks oleva meetme või meetmete puhul on rikutud mõnda artikli 10.21 lõikes 1 nimetatud sätet, nagu hageja väidab. 2. Kohus kohaldab otsuse tegemisel käesoleva lepingu sätteid ja vajaduse korral muid lepinguosaliste vahel kohaldatavaid rahvusvahelise õiguse norme ja põhimõtteid. Ta tõlgendab käesolevat lepingut kooskõlas rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavapäraste normidega, mis on kodifitseeritud rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonis. 3. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kohus võtab selle kindlaksmääramisel, kas meede on artikli 10.21 lõike 1 sätetega vastavuses, vajaduse korral faktilise asjaoluna arvesse lepinguosalise riigisisest õigust Seda tehes lähtub kohus sellest, kuidas on riigisisest õigust valdavalt tõlgendanud asjaomase lepinguosalise kohtud või ametiasutused, ning kohtu esitatud riigisisese õiguse tõlgendused ei ole asjaomase lepinguosalise kohtutele ega ametiasutustele siduvad. 4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kohus ei ole pädev otsustama vaidluses osaleva poole riigisisese õiguse alusel sellise meetme õiguspärasuse üle, millega väidetavalt rikutakse artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätteid. & /et 332 5. Kui lepinguosalisel on käesoleva peatükiga seotud tõlgendusküsimuste puhul kahtlusi, võib ta taotleda, et ühisnõukogu vaataks küsimuse läbi. Ühisnõukogu võib vastu võtta otsuseid, millega tõlgendatakse kõiki asjaomaseid sätteid. Selline tõlgendus on kohtule ja apellatsioonikohtule siduv. Ühisnõukogu võib otsustada, et tõlgendusel on siduv mõju alates konkreetsest kuupäevast. 6. Kui kostja väidab kaitseks, et meede, mis väidetavalt rikub mõnda artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätet, kuulub mõne I lisas „Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“ või II lisas „Tulevaste meetmetega seotud reservatsioonid“ sätestatud mittevastava meetme alla, küsib kohus kostja taotlusel ühisnõukogu tõlgendust selles küsimuses. Ühisnõukogu esitab artikli 1.7 „Ühisnõukogu eriülesanded“ kohaselt tõlgendamisotsuse kohtule 90 päeva jooksul pärast taotluse saamist. 7. Ühisnõukogu poolt lõike 6 kohaselt esitatud otsus on kohtule siduv ning kohtu otsus peab olema selle otsusega kooskõlas. Kui ühisnõukogu ei tee otsust 90 päeva jooksul, otsustab küsimuse kohus. & /et 333  ARTIKKEL 10.35 Kõrvalehoidmisvastased meetmed Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kohus loobub pädevusest, kui vaidlus tekkis või seda oli suure tõenäosusega võimalik ette näha ajal, mil hageja omandas vaidlusaluse investeeringu omandiõiguse või kontrolli selle üle, ja kohus otsustab kohtuasja asjaolude põhjal, et hageja on omandanud investeeringu omandiõiguse või kontrolli selle üle peamiselt käesoleva jao alusel nõude esitamiseks. Võimalus loobuda sellistel asjaoludel pädevusest ei piira muid kohtualluvusega seotud vastuväiteid, mida kohus võib arvesse võtta. ARTIKKEL 10.36 Nõuded, millel ilmselgelt puudub õiguslik alus 1. Kostja võib hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtukoosseisu moodustamist ja igal juhul enne kohtukoosseisu esimest istungit või 30 päeva pärast seda, kui ta sai vastuväite aluseks olevatest asjaoludest teada, esitada vastuväite, et nõudel puudub ilmselgelt õiguslik alus. & /et 334 2. Vastuväidet ei esitata lõike 1 alusel, kui kostja on esitanud vastuväite kooskõlas artikliga 10.37. 3. Kostja selgitab vastuväite alust võimalikult täpselt. 4. Käesoleva artikli kohase vastuväite saamise korral peatab kohus sisulise menetlemise ja koostab selle vastuväite kaalumiseks ajakava, mis on kooskõlas tema kõikide muude eelnevalt lahendatavate küsimuste arutamise ajakavaga. 5. Kohus, olles andnud vaidluses osalevatele pooltele võimaluse esitada oma märkused, teeb oma esimesel istungil või võimalikult kiiresti pärast seda otsuse, esitades selle põhjendused. Seda tehes eeldab kohus, et väidetavad faktid on õiged. 6. Käesolev artikkel ei piira kohtu õigust käsitleda eelnevalt lahendatava küsimusena muid vastuväiteid või kostja õigust esitada menetluse käigus vastuväide, et nõudel puudub õiguslik alus. & /et 335  ARTIKKEL 10.37 Õiguslikult põhjendamatud nõuded 1. Ilma et see piiraks kohtu õigust käsitleda eelnevalt lahendatava küsimusena muid vastuväiteid või kostja õigust esitada sobival ajal muid vastuväiteid, käsitleb kohus eelnevalt lahendatava küsimusena kõiki kostja vastuväiteid ja võtab nende suhtes vastu otsuse, kas artikli 10.26 kohaselt esitatud nõue või selle osa on õiguslikus mõttes selline nõue, mille kohta ei saaks kooskõlas käesoleva jaoga teha otsust hageja kasuks, isegi kui väidetavad faktid olid oletatavasti õiged. 2. Lõike 1 kohane vastuväide tuleb esitada kohtule hiljemalt päeval, mille kohus on määranud kostjale vastuse või kaitseväite esitamiseks. 3. Kui vastuväide on esitatud artikli 10.36 kohaselt, võib kohus keelduda käsitlemast lõike 1 alusel esitatud vastuväidet käesolevas artiklis sätestatud menetluse kohaselt, võttes arvesse nimetatud vastuväite asjaolusid. 4. Kui kohus on saanud lõike 1 kohase vastuväite ja, olles vajaduse korral teinud otsuse vastuväidet lõike 3 kohaselt mitte tagasi lükata, ning kui ta ei pea vastuväidet ilmselgelt põhjendamatuks, peatab kohus põhikohtuasjas menetluse, koostab vastuväite arutamiseks ajakava, mis on kooskõlas kõikide muude eelnevalt lahendatavate küsimuste arutamiseks kehtestatud ajakavaga, ning teeb otsuse vastuväite kohta, esitades selle põhjendused. & /et 336  ARTIKKEL 10.38 Menetluse läbipaistvus 1. Kohus avalikustab viivitamata kõik vaidluses osalevate poolte kirjalikud esildised, mis on kohtule esitatud, samuti kõik kohtu või vajaduse korral kohtu eesistuja tehtud korraldused, otsused ja määrused, välja arvatud kaitstud teabe, mis hõlmab järgmist: a) konfidentsiaalne äriteave49; b) piiratud juurdepääsuga teave, mis on seadusega kaitstud ja mida ei tohi avalikustada, ning c) teave, mille avalikustamine takistaks õiguskaitset. 49 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et konfidentsiaalne äriteave hõlmab teavet, mis ei ole üldkasutatav ja mis kirjeldab, sisaldab või avalikustab muul viisil ärisaladusi või finants-, kaubandus-, teadus- või tehnilist teavet, mida vaidluses osalev pool, kellega see teave on seotud, on järjepidevalt käsitlenud konfidentsiaalse teabena, sealhulgas, kuid mitte ainult, teave hindade, kulude, strateegiliste ja turunduskavade, turuosa andmete ning raamatupidamis- või finantsdokumentide kohta. & /et 337 2. Kohus viib läbi avalikud kohtuistungid ja määrab vaidluses osalevate pooltega konsulteerides kindlaks asjakohase logistilise korralduse. Kui vaidluses osalev pool kavatseb kohtuistungil kasutada teavet, mis kujutab endast kaitstud teavet, teatab ta sellest kohtule. Kohus võtab asjakohaseid meetmeid, et kaitsta sellist teavet avalikustamise eest, mis võivad tähendada kohtuistungi kuulutamist suletuks selle teabe arutamise ajaks. 3. Lõikes 1 osutatud kirjalikud esildised on muu hulgas vastulause, vastus, vasturepliik ja kõik muud esildised, mille vaidluses osalev pool on menetluse käigus esitanud, näiteks artikli 10.32 lõike 2 kohane vaidlustamisteade või artikli 10.47 kohane nõuete liitmise taotlus. 4. Kohtuistungite protokollid või väljavõtted, kui need on olemas, avalikustatakse pärast lõikes 1 osutatud kaitstud teabe väljajätmist. 5. Kumbki lepinguosaline avalikustab õigel ajal enne kohtukoosseisu moodustamist artiklis 10.22 osutatud konsultatsioonitaotluse, artiklis 10.24 osutatud teate, milles taotletakse kostja määramist, ja kostja määramise, tingimusel et kaitstud teave on välja jäetud. Selleks esitab hageja eelistatavalt samal ajal, kuid mitte hiljem kui 15 päeva pärast mitteavaliku versiooni esitamist, oma konsultatsioonitaotluse ja kostja määramist taotleva teate avaliku versiooni, mis ei sisalda kaitstud teavet. Kui hageja ei esita sellist avalikku versiooni, siis leitakse, et ta on esitatud dokumentide avalikustamisega nõustunud. & /et 338 6. Kohus võib taotluse korral avalikustada kõik asitõendid, olles eelnevalt konsulteerinud asjaomase vaidluses osaleva poolega, et vältida kaitstud teabe avalikustamist, ja olles andnud asjaomasele poolele mõistliku aja asitõendite asjakohaste osade väljajätmiseks, kui see on vajalik. 7. Lõike 1 kohaldamisel on mõlemad vaidluses osalevad pooled kohustatud esitama kohtule oma kirjalike esildiste toimetatud versioonid 30 päeva jooksul pärast nende esitamist või muu kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kohus võib vaidluses osalevate poolte toimetatud versioonid läbi vaadata ja hinnata, kas välja jäetud teavet tuleb kaitsta. Kohus otsustab pärast vaidluses osalevate pooltega konsulteerimist kõikide vastuväidete üle, mis puudutavad kaitstud teabeks tunnistatud teabe kvalifitseerimist või väljajätmist. Kui kohus otsustab, et teavet ei tohi esildisest välja jätta või et esildise avalikustamist ei tohi takistada, võib iga vaidluses osalev pool, kes esildise vabatahtlikult esitas, selle täielikult või osaliselt menetluse toimikust välja jätta. 8. Kohus konsulteerib enne määruse või otsuse avaldamist vaidluses osalevate pooltega selle üle, kas see sisaldab lõike 1 punkti a, b või c kohaselt kaitstud teavet. & /et 339 9. Kui vaidluses osalev pool ei taotle kohtult konkreetse esildise, määruse või otsuse puhul kaitstud teabe konfidentsiaalsuse säilitamist 30 päeva jooksul pärast selle esitamist või konsulteerimist vaidluse poolega vastavalt lõigetele 6 ja 8 või muu kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, siis leitakse, et see pool on sellise esildise, määruse või otsuse avalikustamisega nõustunud. 10. Kohus võib käesolevas artiklis osutatud esildised avalikustada, edastades need teabehoidlasse, millele on osutatud UNCITRALi vastu võetud läbipaistvuseeskirjades, mida kohaldatakse lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste suhtes. 11. Käesoleva jaoga ei nõuta kostjalt, et ta varjaks üldsuse eest teavet, mis tuleb tema õigusnormide kohaselt avalikustada. ARTIKKEL 10.39 Ajutised kaitsemeetmed 1. Kohus võib anda määruse ajutise kaitsemeetme võtmiseks vaidluses osaleva poole õiguste kaitseks või kohtu pädevuse täielikuks tagamiseks, sealhulgas määruse vaidluses osaleva poole valduses või kontrolli all olevate tõendite säilitamiseks. & /et 340 2. Kohus ei anna määrust vara arestimiseks ega takista sellise meetme kohaldamist, mis väidetavalt kujutab endast artiklis 10.26 osutatud rikkumist. Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab määrus soovitust. ARTIKKEL 10.40 Hagist loobumine Kui pärast käesoleva jao kohase nõude esitamist ei võta hageja 180 järjestikuse päeva või muu vaidluses osalevate poolte vahel kokkulepitud ajavahemiku jooksul menetluses mingeid meetmeid, siis leitakse, et hageja on oma nõude tagasi võtnud ja menetlusest loobunud. Kohus võtab kostja taotlusel ja pärast vaidluses osalevate poolte teavitamist vastu määruse, millega võetakse loobumine teadmiseks, ja mõistab välja kohtukulud. Pärast sellise määruse vastuvõtmist lõpevad kohtu volitused. Hageja ei saa hiljem esitada samast meetmest või samadest meetmetest tulenevat nõuet. & /et 341  ARTIKKEL 10.41 Kulude tagamine 1. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kohus võib taotluse korral teha määruse, millega kohustatakse hagejat esitama kuludes täielikuks või osaliseks katmiseks tagatise, kui on põhjendatud alus arvata, et hageja ei suuda tema suhtes tehtud kohtukulude otsust täita. 2. Kui kohtukulude tagatis ei ole 30 päeva jooksul pärast lõike 1 kohase määruse tegemist või kohtu poolt määratud muu tähtaja jooksul täielikult tasutud, teatab kohus sellest vaidluses osalevatele pooltele. Kohus võib anda korralduse menetlus peatada või lõpetada. ARTIKKEL 10.42 Vaidluses mitteosalev lepinguosaline 1. Kostja edastab 30 päeva jooksul pärast kaitstud teabe saamist või kohe pärast sellist teavet käsitleva vaidluse lahendamist50 vaidluses mitteosalevale lepinguosalisele järgmised dokumendid: a) artiklis 10.22 osutatud konsultatsioonitaotlus, artiklis 10.24 osutatud teade, milles taotletakse kostja määramist, ja artiklis 10.26 osutatud nõue; 50 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kaitstud teavet mõistetakse nii, nagu see on määratletud ja kindlaks määratud vastavalt artiklile 10.38. & /et 342 b) taotluse korral: i) avaldused, seletuskirjad, resümeed, taotlused ja muud esildised, mille vaidluses osalev pool on kohtule esitanud; ii) kirjalikud esildised, mille kolmandad isikud on kohtule artikli 10.43 kohaselt esitatud; iii) kohtu istungite protokollid või ärakirjad, kui need on kättesaadavad, ning iv) kohtu määrused ja otsused ning c) taotluse korral ja vaidluses mitteosaleva lepinguosalise kulul kõik kohtule esitatud tõendid või osa tõenditest, sealhulgas punktides a ja b nimetatud dokumentidele lisatud asitõendid. 2. Vaidluses mitteosaleval lepinguosalisel on õigus osaleda käesoleva jao alusel toimuval ärakuulamisel ning esitada kohtule suulisi märkusi ja kirjalikke esildisi käesoleva lepingu tõlgendamise kohta. Kohus tagab, et vaidluses osalevatele pooltele antakse mõistlik võimalus esitada oma märkused vaidluses mitteosaleva lepinguosalise esildiste kohta. & /et 343  ARTIKKEL 10.43 Kolmandate isikute sekkumine 1. Pärast vaidluses osalevate pooltega konsulteerimist võib kohus võtta vastu ja kaaluda amicus curiae kirjalikke esildisi, mis puudutavad vaidluse esemeks olevaid faktilisi või õiguslikke asjaolusid. 2. Iga amicus curiae esildis peab olema kirjalik ja menetluse keeles, välja arvatud juhul, kui vaidluses osalevad pooled on kokku leppinud teisiti. Igas esildises märgitakse selle koostaja, avalikustatakse igasugune otsene või kaudne seotus vaidluses osaleva poolega ning täpsustatakse kõik isikud, valitsused või muud üksused, kes on andnud või annavad rahalist või muud abi esildise koostamisel. Lisaks sellele peab esildise koostaja esitama tõendid igasuguse otsese või kaudse seotuse kohta mõne vaidluses osaleva poolega ning täpsustama, milline on tema huvi vaidluse vastu. 3. Kui kohus võtab lõigete 1 ja 2 kohased esildised vastu, annab ta vaidluses osalevatele pooltele võimaluse nendele esildistele vastata. & /et 344  ARTIKKEL 10.44 Ekspertide aruanded Ilma et see piiraks muude ekspertide määramist, kui see on artikli 10.26 lõikes 2 osutatud kohaldatavate normidega lubatud, võib kohus vaidluses osaleva poole taotlusel või omal algatusel määrata pärast vaidluses osalevate pooltega konsulteerimist ühe või mitu eksperti, kes esitavad talle kirjaliku aruande mis tahes faktilise teadusküsimuse kohta, näiteks keskkonna-, tervishoiu- või ohutusküsimuste või muude vaidluses osaleva poole poolt menetluses tõstatatud küsimuste kohta, vastavalt tingimustele, milles vaidluse pooled võivad kokku leppida. ARTIKKEL 10.45 Kahjuhüvitis või muu hüvitamine Kostja ei esita ja kohus ei aktsepteeri vastuväidet, vastunõuet, vastuhagi või tasaarvestamise õigust või sarnast väidet, et hageja või kohapealne ettevõte, kelle nimel nõue esitatakse, on saanud või saab kindlustus- või garantiilepingu alusel kahjutasu või muud hüvitist kogu väidetava kahju või selle osa eest. & /et 345  ARTIKKEL 10.46 Lepinguosaliste roll 1. Lepinguosaline ei esita rahvusvahelist nõuet seoses artikli 10.26 kohaselt esitatud nõudega, välja arvatud juhul, kui teine lepinguosaline ei ole selles vaidluses tehtud otsust järginud ega täitnud. 2. Lõige 1 ei välista 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohase vaidluse lahendamise võimalust seoses üldkohaldatava meetmega isegi siis, kui selle meetmega on väidetavalt rikutud käesolevat lepingut seoses konkreetse investeeringuga, mille suhtes on esitatud nõue kooskõlas artikliga 10.26, ning see ei piira artikli 10.42 kohaldamist. 3. Lõige 1 ei välista mitteametlikku teabevahetust, mille ainus eesmärk on vaidluse lahendamist hõlbustada. & /et 346  ARTIKKEL 10.47 Nõuete liitmine 1. Kui kahel või enamal nõudel, mis on esitatud eraldi vastavalt artiklile 10.26, on ühiseid õiguslikke küsimusi või fakte ning need tulenevad samadest sündmustest või asjaoludest, võib vaidluses osalev pool või vaidluses osalevad pooled ühiselt taotleda eraldi kohtukoosseisu moodustamist kooskõlas käesoleva artikliga ja taotleda, et see kohtukoosseis teeks otsuse nõuete liitmise kohta (edaspidi „liitmistaotlus“). 2. Nõuete liitmist taotlev vaidluses osalev pool edastab kõigepealt teate nendele vaidluses osalevatele pooltele, keda ta soovib kõnealuse otsusega hõlmata. 3. Kui lõikes 2 nimetatud vaidluses osalevad pooled on jõudnud kokkuleppele, et taotletakse nõuete liitmist, võivad nad esitada ühise liitmistaotluse. Kui need vaidluses osalevad pooled ei ole jõudnud nõuete liitmise taotlemises 30 päeva jooksul pärast teate esitamist kokkuleppele, võib vaidluses osalev pool esitada liitmistaotluse. 4. Liitmistaotlus saadetakse kirjalikult kohtu eesistujale ja kõikidele vaidluses osalevatele pooltele, keda soovitakse otsusega hõlmata, ning selles esitatakse järgmine teave: a) nende vaidluses osalevate poolte nimed ja aadressid, keda soovitakse otsusega hõlmata; & /et 347 b) taotletava nõuete liitmise ulatus ning c) taotletava otsuse põhjendused. 5. Rohkem kui ühte kostjat hõlmava liitmistaotluse puhul on vaja kõikide kostjate nõusolekut. 6. Käesoleva artikli kohase menetluse suhtes kohaldatavad eeskirjad määratakse kindlaks järgmiselt: a) kui kõik nõuded, mille liitmist taotletakse, on esitatud vaidluse lahendamiseks samade artikli 10.26 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohaselt, kohaldatakse neid eeskirju; b) kui nõuded, mille liitmist taotletakse, ei ole esitatud vaidluse lahendamiseks samade artikli 10.26 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohaselt: i) võivad hagejad artikli 10.26 lõikes 2 osutatud kohaldatavates eeskirjades kokku leppida või ii) kui hagejad ei suuda kohaldatavates eeskirjades kokku leppida 30 päeva jooksul pärast seda, kui kohtu eesistuja on liitmistaotluse saanud kohaldatakse UNCITRALi vahekohtumenetluse eeskirju, võttes arvesse käesolevas jaos sätestatud erieeskirju. & /et 348 7. Kohtu eesistuja moodustab pärast liitmistaotluse saamist ja kooskõlas artikli 10.30 lõikega 8 uue kohtukoosseisu (edaspidi „liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis“), kes on pädev menetlema tervikuna või osaliselt mõningaid või kõiki liitmistaotlusega hõlmatud nõudeid. 8. Kui liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis on pärast vaidluses osalevate poolte ärakuulamist veendunud, et kohtule artikli 10.26 kohaselt esitatud nõude puhul on tegemist ühise õigusliku küsimuse või faktiga, mis tuleneb samadest sündmustest või asjaoludest, ning liitmine teeniks nõuete õiglase ja tõhusa lahendamise huve kõige paremini, sealhulgas saavutaks otsuste ühtsuse, võib liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis teha määruse, mille kohaselt ta saab pädevuse tervikuna või osaliselt menetleda mõningaid või kõiki nõudeid. 9. Kui liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis on saanud lõike 8 kohaselt pädevuse, võib hageja, kes on esitanud artikli 10.26 kohaselt nõude ja kelle nõuet ei ole liidetud, esitada kohtule kirjaliku taotluse, et tema nõue kaasataks liitmisotsusesse, tingimusel et taotlus vastab lõikes 4 sätestatud nõuetele. Liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis teeb sellise korralduse, kui ta on veendunud, et lõike 8 tingimused on täidetud ja sellise korralduse tegemine ei koorma liigselt ega kahjusta ebaõiglaselt vaidluses osalevaid pooli ega häiri põhjendamatult menetlust. 10. Vaidluses osaleva poole taotlusel võib liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis kuni lõike 8 kohase otsuseni anda korralduse, et artikli 10.30 alusel määratud kohtukoosseisu menetlus peatataks, välja arvatud juhul, kui viimati nimetatud kohus on oma menetluse juba katkestanud. & /et 349 11. Artikli 10.30 alusel määratud kohtukoosseis loobub pädevusest seoses nõuete või nende osadega, mille suhtes on liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis saanud pädevuse. 12. Liidetud nõudeid arutava kohtukoosseisu otsus selliste nõuete või nende osade kohta, mille suhtes ta on saanud pädevuse, on artikli 10.30 alusel määratud kohtukoosseisu jaoks siduv seoses selliste nõuete või nende osadega. 13. Hageja võib artikli 10.26 kohaselt esitatud liidetava nõude tagasi võtta ja seda nõuet ei saa kõnealuse artikli kohaselt uuesti esitada. 14. Hageja taotlusel võib liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis võtta meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et kaitsta selle hageja artikli 10.38 lõike 1 kohase kaitstud teabe konfidentsiaalsust seoses teiste hagejatega. Need meetmed võivad hõlmata kaitstud teavet sisaldavate dokumentide toimetatud versioonide esitamist teistele hagejatele või kokkuleppeid pidada istungeid osaliselt kinnisena. & /et 350  ARTIKKEL 10.48 Otsus 1. Kui kohus leiab, et kostja on rikkunud mõnda artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätet, nagu väidab hageja, võib kohus hageja taotlusel ja pärast vaidluses osalevate poolte ärakuulamist teha otsuse, määrates eraldi või koos üksnes järgmist: a) rahaline kahjuhüvitis ja kõik kohaldatavad intressid ning b) vara tagastamine, mille puhul nähakse otsusega ette, et kostja võib tagastamise asemel maksta rahalise kahjuhüvitise ja kõiki kohaldatavaid intresse, mis määratakse kindlaks kooskõlas artikliga 10.18. 2. Kui lõike 1 kohaldamisel esitatakse nõue kohapealse ettevõtte nimel ja otsus tehakse kohapealse ettevõtte kasuks, nähakse otsusega ette, et a) vara tagastatakse kohapealsele ettevõttele; & /et 351 b) rahaline kahjuhüvitis ja kõik kohaldatavad intressid makstakse kohapealsele ettevõttele ning c) otsus ei piira õigust, mis isikul võib lepinguosalise õiguse kohaselt olla otsuses sätestatud hüvitisele. 3. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kohus ei saa määrata muid õiguskaitsevahendeid peale lõikes 1 nimetatute, samuti ei saa ta määrata asjaomase meetme või asjaomaste meetmete tühistamist, lõpetamist või muutmist. 4. Rahaline kahjuhüvitis ei ole suurem kui artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätete rikkumise tõttu hageja või vajaduse korral kohapealse ettevõtte kantud kahju, millest on maha arvatud varasemad kahjutasud või hüvitised, mis asjaomane lepinguosaline on juba maksnud. Kohus ei määra karistuslikke kahjuhüvitisi. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et investor, kes esitab artikli 10.26 lõike 1 punkti a kohase nõude, võib saada hüvitist ainult sellise kahju eest, mida ta on kandnud lepinguosalise investorina. & /et 352 5. Kohus mõistab menetluse kulud välja vaidluse kaotanud poolelt. Erandkorras võib kohus jagada kulud vaidluses osalevate poolte vahel, kui ta otsustab, et selline jagamine on kohtuasja asjaolusid arvestades asjakohane. Muud mõistlikud kulud, sealhulgas õigusabi ja esindamisega seotud mõistlikud kulud, kannab vaidluse kaotanud pool, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab, et selline jagamine ei ole kohtuasja asjaolusid arvestades mõistlik. Kulude või nende jagamise mõistlikkuse hindamisel võib kohus võtta arvesse ka seda, kas vaidluse võitnud poolele hüvitatavad kulud ületaksid liigselt vaidluse kaotanud poole kulusid. Kui rahuldatakse vaid osa nõuetest, kohandatakse menetluskulusid ja muid mõistlikke kulusid proportsionaalselt vastavalt rahuldatud nõuete arvule või ulatusele. Apellatsioonikohus teeb otsuse kohtukulude kohta vastavalt käesolevale artiklile. 6. Hiljemalt üks aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist võtab ühisnõukogu vastu täiendavad eeskirjad tasude kohta, et määrata kindlaks maksimaalne summa, mille ulatuses võivad vaidluse kaotanud poolte konkreetsed kategooriad kanda õigusliku esindamise ja õigusabi kulud, võttes arvesse nende rahalisi vahendeid. & /et 353 7. Kohus ja vaidluses osalevad pooled teevad kõik selleks, et tagada vaidluse lahendamise menetluse õigeaegne läbiviimine. Kohus peaks tegema oma otsuse 30 kuu jooksul pärast nõude esitamist kooskõlas artikliga 10.26. Kui kohus vajab otsuse tegemiseks lisaaega, esitab ta vaidluses osalevatele pooltele viivituse põhjused. 8. Otsus muutub lõplikuks, kui selle tegemisest on möödunud 90 päeva ja kumbki vaidluses osalev pool ei ole otsust apellatsioonikohtusse edasi kaevanud. 9. Kumbki vaidluses osalev pool võib otsuse edasi kaevata vastavalt artiklile 10.49. Sellisel juhul, kui apellatsioonikohus muudab kohtu otsust või tühistab selle ja saadab asja tagasi kohtule, on apellatsioonikohtu järeldused kohtu suhtes siduvad ja pärast vaidluses osalevate poolte ärakuulamist, kui see on asjakohane, muudab kohus oma otsust nii, et see kajastaks apellatsioonikohtu tähelepanekuid ja järeldusi. Kohus püüab teha oma muudetud otsuse 90 päeva jooksul pärast seda, kui apellatsioonikohus on asja talle tagasi saatnud. Muudetud otsus muutub lõplikuks 90 päeva pärast selle tegemist. & /et 354  ARTIKKEL 10.49 Edasikaebamise kord 1. Vaidluses osalev pool võib otsuse 90 päeva jooksul pärast selle tegemist apellatsioonikohtusse edasi kaevata. Edasikaebamise alused on järgmised: a) kohus on teinud kohaldatava õiguse tõlgendamisel või kohaldamisel vea; b) kohus on teinud ilmse vea faktiliste asjaolude, sealhulgas asjakohase riigisisese õiguse hindamisel või c) ICSIDi konventsiooni artiklis 52 sätestatud alused, kui need ei ole hõlmatud käesoleva lõike punktidega a ja b. 2. Kui apellatsioonikohus jätab kaebuse rahuldamata, muutub otsus lõplikuks. Kui on selge, et kaebus on ilmselgelt põhjendamatu, võib apellatsioonikohus kaebuse rahuldamata jätta ka kiirmenetluses ning sellisel juhul muutub otsus lõplikuks. Kui kaebus on põhjendatud, muudab apellatsioonikohus otsuse õiguslikke tähelepanekuid ja järeldusi või tühistab need täielikult või osaliselt. Otsuses märgitakse täpselt, kuidas apellatsioonikohus on kohtu asjakohaseid tähelepanekuid ja järeldusi muutnud või need tühistanud. & /et 355 3. Üldjuhul ei kesta apellatsioonimenetlus kauem kui 180 päeva alates kuupäevast, mil vaidluses osalev pool kaebuse esitas, kuni kuupäevani, mil apellatsioonikohus teeb oma otsuse. Kui apellatsioonikohus leiab, et ta ei saa otsust teha 180 päeva jooksul, teatab ta vaidluses osalevatele pooltele kirjalikult viivituse põhjused koos hinnangulise tähtajaga, mille jooksul ta otsuse teeb. Menetlus ei tohi mingil juhul kesta kauem kui 270 päeva. 4. Apellatsioonikohus võib kohustada kaebuse esitanud vaidluses osalevat poolt esitama apellatsioonimenetluse kulude täielikuks või osaliseks katmiseks tagatise. 5. Artiklite 10.23, 10.27, 10.29, 10.34, 10.38, 10.39, 10.40, 10.42 ja 10.43 sätteid kohaldatakse apellatsioonimenetluse suhtes mutatis mutandis. 6. Ühisnõukogu võib vastu võtta eeskirjad, milles antakse apellatsioonikohtule juhiseid apellatsioonimenetluse läbiviimiseks juhul, kui põhikohtuasjas toimub menetlus kahes osas. & /et 356  ARTIKKEL 10.50 Otsuste täitmine 1. Käesoleva jao kohaselt tehtud otsus muutub täidetavaks alles siis, kui see on muutunud lõplikuks vastavalt artikli 10.48 lõikele 8, artikli 10.48 lõikele 9 või artiklile 10.49. Käesoleva jao kohaselt tehtud kohtu või apellatsioonikohtu lõplik otsus on vaidluses osalevate poolte jaoks siduv ning seda ei saa edasi kaevata, läbi vaadata, tühistada ega muul viisil vaidlustada51. 2. Lepinguosaline tunnustab käesoleva jao kohaselt tehtud otsust siduvana ja täidab rahalise kohustuse oma territooriumil nii, nagu oleks tegemist selle lepinguosalise kohtu lõpliku otsusega. 3. Otsuse täitmist reguleeritakse kohtuotsuste täitmist käsitlevate õigusaktide ja rahvusvaheliste kohustustega, mis kehtivad seal, kus täitmist taotletakse. 4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesoleva lepingu IV osa artikkel 2.11 ei takista käesoleva jao kohaselt tehtud otsuste tunnustamist, täitmist ega jõustamist. 51 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et see ei takista vaidluses osalevat poolt taotlemast kohtult otsuse läbivaatamist või tõlgendamist kooskõlas kohaldatavate vaidluste lahendamise eeskirjadega, kui need eeskirjad näevad selle võimaluse ette. & /et 357 5. New Yorgi konventsiooni artikli 1 kohaldamisel on käesoleva jao kohaselt tehtud lõplikud otsused vahekohtu otsused, mis on seotud nõuetega, mida käsitatakse ärisuhtest või -tehingust tulenevatena. 6. Suurema selguse huvides ja vastavalt lõikele 1 tuleb märkida, et kui nõue on esitatud artikli 10.26 lõike 2 punkti a kohaselt vaidluse lahendamiseks, liigitub käesoleva jao kohaselt tehtud lõplik otsus ICSIDi konventsiooni IV peatüki 6. jao kohaseks otsuseks. ARTIKKEL 10.51 Dokumentide kättetoimetamine Konsultatsioonitaotlused, teated ja muud dokumendid edastatakse lepinguosalisele kohtadesse, mis on asjaomase lepinguosalise või tema vastavate õigusjärglaste puhul 10-E lisas nimetatud. Lepinguosaline avalikustab viivitamata kõik muudatused kõnealuses lisas osutatud kohas ja teatab neist teisele lepinguosalisele. & /et 358  E JAGU LÕPPSÄTTED ARTIKKEL 10.52 Eeliste andmisest keeldumine Lepinguosaline võib keelduda andmast käesoleva peatüki kohaseid eeliseid teise lepinguosalise investorile, kes on selle lepinguosalise ettevõte, ja selle investori investeeringutele, kui a) ettevõtet omab või kontrollib kolmanda riigi investor ning b) keelduv lepinguosaline võtab kõnealuse kolmanda riigi suhtes või selle kolmanda riigi füüsiliste isikute või ettevõtete suhtes vastu või jätab kehtima meetme, mis keelab tehingud ettevõttega või mida rikutaks või millest hoitaks kõrvale, kui kõnealusele investorile või tema investeeringutele võimaldatakse käesoleva peatüki kohaseid eeliseid. & /et 359  ARTIKKEL 10.53 Lepingu lõpetamine 1. Kui käesolev leping lõpetatakse vastavalt lepingu IV osa artiklile 2.13, kohaldatakse käesoleva peatüki artikli 10.7 lõiget 2, artikli 10.8 lõiget 2 ja artiklit 10.12 ning C, D ja E jagu, samuti kõiki muid käesoleva lepingu asjakohaseid sätteid veel viie aasta jooksul alates lepingu lõpetamise kuupäevast nende lepinguga hõlmatud investeeringute suhtes, mis on tehtud enne käesoleva lepingu lõpetamise kuupäeva. 2. Lõikes 1 osutatud tähtaega pikendatakse üks kord viie aasta võrra, tingimusel et lepinguosaliste vahel ei ole jõus ühtegi muud investeeringute kaitse lepingut. 3. Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetatakse ja leping ei jõustu. & /et 360  ARTIKKEL 10.54 Seos muude lepingutega 1. Käesoleva lepingu jõustumisel kaotavad Euroopa Liidu liikmesriikide ja Mehhiko vahelised lepingud, mis on loetletud lisas 10-C, ja nendest tulenevad õigused ja kohustused52 kehtivuse ning need asendatakse käesoleva lepinguga. 2. Kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine kooskõlas käesoleva lepingu IV osa artikli 2.5 lõikega 4 hõlmab käesolevat jagu ning käesoleva peatüki C ja D jagu, peatatakse alates ajutise kohaldamise kuupäevast 10-C lisas loetletud kokkulepete kohaldamine ning nendest tulenevad õigused ja kohustused. Kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetatakse ja käesolev leping ei jõustu, lõpeb peatamine ja 10-C lisas loetletud kokkulepped jõustuvad alates ajutise kohaldamise lõpetamise kuupäevast. 52 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepingu lõpetamist käsitlevad artikli 10.53 sätted asendavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval 10-C lisas „Euroopa Liidu liikmesriikide ja Mehhiko vahelised kokkulepped“ loetletud vastavaid sätteid, mis käsitlevad kokkulepete lõpetamist. & /et 361 3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib 10-C lisas loetletud lepingu alusel esitada nõude kõnealuses lepingus sätestatud eeskirjade ja menetluste kohaselt, kui: a) nõue tuleneb kõnealuse kokkuleppe väidetavast rikkumisest, mis leidis aset enne selle kokkuleppe lõike 2 kohase peatamise kuupäeva, või kui kõnealune kokkulepe kaotab lõike 1 kohaselt kehtivuse, enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva, ning b) alates kõnealuse kokkuleppe lõike 2 kohase peatamise kuupäevast, või kui kõnealune kokkulepe kaotab lõike 1 kohaselt kehtivuse, alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kuni nõude esitamise kuupäevani ei ole möödunud rohkem kui kolm aastat. 4. Olenemata lõikest 2, kui käesoleva lepingu, sealhulgas lõikes 2 nimetatud käesoleva peatüki sätete ajutine kohaldamine lõpetatakse ja käesolev leping ei jõustu, võib nõude esitada käesoleva peatüki alusel kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud eeskirjade ja menetlustega, tingimusel et a) nõue tuleneb käesoleva peatüki väidetavast rikkumisest, mis leidis aset käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal, ning b) alates käesoleva lepingu ajutise kohaldamise lõpetamise kuupäevast kuni nõude esitamise kuupäevani ei ole möödunud rohkem kui kolm aastat. & /et 362 5. Käesoleva artikli kohaldamisel ei rakendata IV osa artikli 2.5 lõikes 7 esitatud määratlust „käesoleva lepingu jõustumine“. ARTIKKEL 10.55 Teenuste ja investeeringute allkomitee Artikli 1.10 kohaselt moodustatud teenuste ja investeeringute allkomitee: a) pakub lepinguosalistele foorumit, et arutada käesoleva peatükiga seotud küsimusi, sealhulgas: i) raskusi, mis võivad tekkida käesoleva peatüki rakendamisel; ii) käesoleva peatüki võimalikke parandusi, võttes eelkõige arvesse kogemusi ja suundumusi teistes rahvusvahelistes foorumites ning võttes aluseks lepinguosaliste muud lepingud, ning iii) lepinguosalise taotlusel D jao kohase vaidluse puhul mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamist, ning b) valmistab ette otsused või meetmed, mille ühisnõukogu käesoleva peatüki kohaselt vastu võtab. & /et 363  11. PEATÜKK PIIRIÜLENE TEENUSTEKAUBANDUS ARTIKKEL 11.1 Mõisted 1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „piiriülene teenustekaubandus“ ehk „teenuste piiriülene osutamine – teenuse osutamine i) ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile või ii) ühe lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale; b) „ettevõte“ – artiklis 1.3 määratletud ettevõte ning selle filiaal või esindus; & /et 364 c) „Euroopa Liidu ettevõte“ või „Mehhiko ettevõte“ – Euroopa Liidu või selle liikmesriikide või Mehhiko õiguse kohaselt asutatud ettevõte, mis tegeleb olulise äritegevusega53 vastavalt Euroopa Liidu või Mehhiko territooriumil54; käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ka väljaspool Euroopa Liitu või Mehhikot asutatud laevandusettevõtjate suhtes, kes on vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko kodanike kontrolli all, kui nende laevad on registreeritud vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko õigusele ja sõidavad selle Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko lipu all; d) „teenus, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel“ – kummagi lepinguosalise puhul kõik teenused, mida ei osutata ärilistel alustel ega ühe või mitme teenuseosutajaga konkureerides, ning 53 Kooskõlas WTO-le saadetud teatisega Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohta (WT/REG39/1) on „toimiv ja alaline seos“ Euroopa Liidu liikmesriigi majandusega, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 54, Euroopa Liidu arusaama järgi samaväärne „olulise äritegevuse“ mõistega. 54 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kolmanda riigi ettevõtte filiaali või esindust ei käsitata Euroopa Liidu või Mehhiko ettevõttena. & /et 365 e) „lepinguosalise teenuseosutaja“ – lepinguosalise füüsiline isik või ettevõte (v.a filiaal või esindus), kes soovib osutada või osutab teenust. ARTIKKEL 11.2 Kohaldamisala 1. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise meetmete suhtes, mis mõjutavad teise lepinguosalise teenuseosutajate piiriülest teenustekaubandust. Need meetmed hõlmavad meetmeid, mis mõjutavad a) teenuse tootmist, jaotamist, turustamist, müüki ja osutamist; b) teenuse ostmist või kasutamist või selle eest tasumist; c) seoses teenuse osutamisega selliste teenuste kättesaadavust ja kasutamist, mida lepinguosaline peab üldiselt üldsusele pakkuma, sealhulgas jaotus-, transpordi- või telekommunikatsioonivõrgud, ning d) mis tahes vormis finantstagatise, sealhulgas võlakirja esitamist teenuse osutamise tingimusena. & /et 366 2. Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmise suhtes: a) audiovisuaalteenused; b) riigisisene merekabotaaž55; c) lepinguosalise meetmed osas, milles need on hõlmatud 18. peatükiga; d) teenused, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel; 55 Euroopa Liidu puhul, ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjaomaste riigisiseste õigusnormide alusel käsitada kabotaažina, hõlmab käesoleva peatüki kohane riigisisene merekabotaaž reisijate või kauba vedu ühest Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, sh asjaomase riigi mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavat ja seal lõppevat liiklust. Mehhiko puhul hõlmab käesoleva peatüki kohane riigisisene merekabotaaž laeva meritsi liikumist Mehhiko merevööndis ja Mehhiko rannikul asuvate sadamate või kohtade vahel. & /et 367 e) riigihange, mille puhul kaupu või teenuseid hangitakse riiklikel eesmärkidel, mitte kaubanduslikuks edasimüügiks või selleks, et kasutada neid kaubanduslikuks müügiks mõeldud kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks, olenemata sellest, kas tegemist on artikli 21.1 tähenduses hõlmatud riigihankega; f) lepinguosalise antud subsiidiumid56 või toetused, sealhulgas valitsuse toetatavad laenud, tagatised ja kindlustus, ja g) lennuteenused või lennuteenustega seotud tugiteenused57, välja arvatud järgmised teenused: i) õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajal õhusõiduk on kasutusest kõrvaldatud; ii) lennutransporditeenuste müük ja turustamine; 56 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et subsiidiume käsitletakse 24. peatükis „Subsiidiumid“. 57 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et „lennuteenused või lennuteenustega seotud tugiteenused“ hõlmavad ka järgmisi teenuseid: õhusõiduki rentimine koos meeskonnaga, lennuvälja käitamise teenused ja teenused, mida osutatakse õhusõiduki abil ja mille peamine eesmärk ei ole kauba- või reisijatevedu, näiteks tuletõrje, lennutreening, vaatamisväärsustega tutvumine, pritsimine, mõõdistamine, kaardistamine, pildistamine, langevarjuhüpped, purilennuki pukseerimine, helikopteri abil tõstmine metsavarumises ja ehituses ning muud õhusõidukitega osutatavad põllumajandus-, tööstus- ja inspekteerimisteenused. & /et 368  iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused ning iv) maapealne teenindus. 3. Artikleid 11.4–11.7 ei kohaldata VII lisas sätestatud uute teenuste suhtes. ARTIKKEL 11.3 Õigus kehtestada õigusnorme Lepinguosalised kinnitavad õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme, et saavutada õiguspäraseid poliitikaeesmärke, näiteks rahvatervise, sotsiaalteenuste, riikliku hariduse, ohutuse, keskkonna, avaliku kõlbluse, sotsiaal- või tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja andmekaitse, kultuurilise mitmekesisuse edendamise ja kaitsmise või konkurentsi valdkonnas. & /et 369  ARTIKKEL 11.4 Turulepääs Sektorites või allsektorites, kus on võetud turulepääsu kohustused, ei võta lepinguosaline vastu ega jäta kehtima kogu oma territooriumi või territoriaalset alajaotust hõlmavaid meetmeid, millega piiratakse a) teenuseosutajate arvu arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainuosutajate või majandusvajaduste testi nõudega; b) teenustealaste tehingute või vara üldväärtust arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõudega või c) teenustealaste tehingute koguarvu või teenuste üldmahtu, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõude vormis. & /et 370  ARTIKKEL 11.5 Kohapealne esindatus Lepinguosaline ei nõua teenuse piiriülese osutamise tingimusena, et teise lepinguosalise teenuseosutaja asutaks või säilitaks tema territooriumil esinduse või mis tahes vormis ettevõtte või oleks seal resident. ARTIKKEL 11.6 Võrdne kohtlemine 1. Kumbki lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele vähemalt sama soodsat kohtlemist, nagu ta võimaldab sarnases olukorras oma teenustele ja teenuseosutajatele. 2. Kohtlemine, mida Mehhiko peab lõike 1 kohaselt võimaldama, tähendab Mehhiko piirkondliku tasandi omavalitsuse puhul kohtlemist, mis ei ole vähem soodne kui soodsaim kohtlemine, mida see piirkondliku tasandi omavalitsus sarnastes olukordades võimaldab oma teenustele ja teenuseosutajatele. & /et 371 3. Kohtlemine, mida Euroopa Liit peab lõike 1 kohaselt võimaldama, tähendab Euroopa Liidu liikmesriigi valitsuse või piirkondliku omavalitsuse puhul kohtlemist, mis ei ole vähem soodne kui kõige soodsam kohtlemine, mida see valitsus sarnastes olukordades võimaldab oma teenustele ja teenuseosutajatele. ARTIKKEL 11.7 Enamsoodustusrežiim 1. Kumbki lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele vähemalt sama soodsat kohtlemist, nagu ta võimaldab sarnases olukorras kolmanda riigi teenustele ja teenuseosutajatele. 2. Lõiget 1 ei tõlgendata nii, et see kohustab lepinguosalist laiendama teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele mis tahes kohtlemist tulenevalt meetmetest, millega nähakse ette tunnustamine, sealhulgas füüsilisele isikule või ettevõttele majandustegevuseks tegevusloa, litsentsi või sertifikaadi andmise standardite või kriteeriumide või usaldatavusnõuete tunnustamine. & /et 372  ARTIKKEL 11.8 Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid 1. Artikleid 11.5–11.7 ei kohaldata järgmise suhtes: a) lepinguosalise olemasolev nõuetele mittevastav meede, mida rakendatakse i) Euroopa Liidu tasandil, nagu on sätestatud tema I lisa loetelus; ii) riiklikul tasandil, nagu see lepinguosaline on sätestanud oma I lisa loetelus; iii) piirkondlikul tasandil, nagu see lepinguosaline on sätestanud oma I lisa loetelus; või iv) kohaliku omavalitsuse tasandil; b) punktis a nimetatud mittevastava meetme jätkamine või kiire uuendamine või & /et 373 c) punktis a nimetatud mittevastava meetme muutmine sel määral, et muudatus ei vähenda meetme – nagu see oli olemas vahetult enne muutmist – vastavust artiklitele 11.5–11.7. 2. Artikleid 11.5–11.7 ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline kehtestab või säilitab seoses sektorite, allsektorite või tegevustega, mis on sätestatud tema II lisa loetelus. 3. Artiklit 11.4 ei kohaldata lepinguosalise meetmete suhtes, mis on seotud sektorite või allsektoritega, mis on sätestatud tema III lisas. 4. Viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva võib Mehhiko edastada Euroopa Liidule ühisnõukogu otsuse eelnõu, millega muudetakse I lisa liidet I-B-2 ja III lisa liidet III-B-2, koos kõigi kehtivate nõuetele mittevastavate meetmetega, mida rakendatakse föderaalvalitsuse tasandist madalamal tasandil. Euroopa Liit vaatab selle eelnõu kolme kuu jooksul läbi ja konsulteerib Mehhikoga kõikides sellega seotud küsimustes. Pärast konsulteerimist võtab ühisnõukogu käesolevas lõikes osutatud lisade muudatused vastu. Muudetud lisasid kohaldatakse alates muudatuste vastuvõtmise kuupäevast. & /et 374  ARTIKKEL 11.9 Eeliste andmisest keeldumine Lepinguosaline võib keelata teise lepinguosalise teenuseosutajale, kes on selle lepinguosalise ettevõte, ja selle teenuseosutaja teenustele käesoleva peatüki kohased eelised, kui: a) ettevõtet omab või kontrollib kolmanda riigi isik ning b) keelduv lepinguosaline võtab kõnealuse kolmanda riigi suhtes või selle kolmanda riigi ettevõtete või füüsiliste isikute suhtes vastu või jätab kehtima meetme, mis keelab tehingud ettevõttega või mida rikutaks või millest hoitaks kõrvale, kui ettevõttele võimaldatakse käesoleva peatüki kohaseid eeliseid. & /et 375  12. PEATÜKK FÜÜSILISTE ISIKUTE AJUTINE KOHALOLEK ÄRILISEL EESMÄRGIL ARTIKKEL 12.1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „ettevõtja“ – Mehhiko puhul Euroopa Liidu kodanik, kes siseneb Mehhiko territooriumile ilma kavatsuseta asuda sinna ajutiselt või alaliselt elama, et i) ärilisel eesmärgil kaubelda kaupadega või osutada teenuseid; ii) luua, arendada või juhtida väliskapitali investeeringuid; iii) sõlmida ärikontakte ning pidada läbirääkimisi kaupade ja teenuste müümiseks või sarnase tegevuse eesmärgil; & /et 376  iv) osutada spetsialiseeritud teenuseid, mis on seotud paigaldamise, remondi, hoolduse, järelevalve või töötajate koolitamisega, milles on eelnevalt kokku lepitud tehnosiirde-, patendi- või kaubamärgilepingus või kaubandus- või tööstusseadmete või -masinate müüki või lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtte muud tootmisprotsessi käsitlevas lepingus või millega on sellises lepingus arvestatud garantiilepingu, müügi või teenuse kestuse jooksul; v) osaleda Mehhikos seaduslikult asutatud ettevõtte juhatuse kohtumistel või koosolekutel või vi) reklaamida kaupu või teenuseid, nõustada kliente, võtta vastu tellimusi, pidada läbirääkimisi lepingute üle ning osaleda kongressidel, messidel, konverentsidel või muudel sarnastel üritustel; b) „investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud“ – juhtival ametikohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest, ei paku ega osuta teenuseid ega tegele muu majandustegevusega kui investeerimise eesmärgil vajalik ega saa tasu vastuvõtva lepinguosalise territooriumil asuvast allikast; & /et 377 c) „lepingulised teenuseosutajad“ – füüsilised isikud, kelle on tööle võtnud lepinguosalise ettevõte, mis ise ei ole personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid osutav agentuur ega tegutse sellise agentuuri kaudu, mis ei ole asutatud teise lepinguosalise territooriumil ja mis on sõlminud teise lepinguosalise lõpptarbijaga heauskselt teenuse osutamise lepingu, mis eeldavad teenuse osutamise lepingu täitmiseks tema töötajate ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil58; d) „sõltumatud spetsialistid“ – Euroopa Liidu puhul füüsilised isikud, kes tegelevad teenuse osutamisega ja on asutatud füüsilisest isikust ettevõtjana lepinguosalise territooriumil, kuid ei ole asutatud teise lepinguosalise territooriumil, ning kes on sõlminud heauskselt lepingu muul viisil kui personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid osutava agentuuri kaudu, et osutada teise lepinguosalise lõpptarbijatele teenuseid, mis eeldavad teenuse osutamise lepingu täitmiseks nende ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil59; 58 Punktis c osutatud teenusleping peab olema kooskõlas lepingu täitmise kohaks oleva lepinguosalise õigusnormidega. 59 Punktis d osutatud teenusleping peab olema kooskõlas lepingu täitmise kohaks oleva lepinguosalise õigusnormidega. & /et 378 e) „ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad“ – füüsilised isikud, kes on töötanud või on olnud partnerid lepinguosalise ettevõttes ja on ajutiselt üle viidud lepinguosalise ettevõttesse, sealhulgas selle ettevõtte tütarettevõtjasse, filiaali või emaettevõtjasse teise lepinguosalise territooriumil,60 ja kes on i) „juhid“ või „tegevjuhid“ – isikud, kes töötavad ettevõttes juhtival ametikohal, kes peamiselt suunavad ettevõtte juhtimist61 teise lepinguosalise territooriumil ja kelle üle teostab üldist järelevalvet või kellele annavad juhiseid peamiselt ettevõtte juhatus või aktsionärid või nendega võrdsustatud isikud ning kes teevad vähemalt järgmist: A) juhivad ettevõtet või selle osakonda või allüksust; B) teostavad järelevalvet ja kontrolli teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate töö üle ning C) omavad õigust isiklikult töötajaid tööle võtta ja töölt vabastada või anda soovitusi nende töölevõtmiseks, töölt vabastamiseks või muude tööjõumeetmete võtmiseks; 60 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et juhtidelt või tegevjuhtidelt ja spetsialistidelt võib nõuda, et nad tõendaksid sellise kutsekvalifikatsiooni ja kogemuse olemasolu, mis on vajalik selles ettevõttes, kuhu nad üle viiakse. 61 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kuigi juhid või tegevjuhid ei täida otseselt teenuste osutamisega seotud ülesandeid, võivad nad oma ülesannete täitmisel, milleks on eelkõige ettevõtte juhtimise suunamine, täita ülesandeid, mis võivad olla teenuste osutamiseks vajalikud. & /et 379  ii) „spetsialistid“ – ettevõttes töötavad isikud, kellel on ettevõtte tegevusvaldkondade, meetodite või juhtimise seisukohalt olulised eriteadmised, mille hindamisel võetakse arvesse ettevõttespetsiifilisi teadmisi ja seda, kas isikul on kõrge kvalifikatsioon, või iii) „praktikandid“ – Euroopa Liidu puhul akadeemilist kraadi omavad isikud, kes on vähemalt ühe aasta jooksul töötanud ettevõttes, mis on muu kui esindus, ja kes on ajutiselt üle viidud karjäärivõimaluste edendamise eesmärgil või äritegevuse korralduse või meetoditega seotud väljaõppe saamiseks62; f) „investorid“ – Mehhiko puhul Euroopa Liidu füüsilised isikud, kes soovivad siseneda Mehhikosse seal ajutise viibimise eesmärgil või kes juba viibivad Mehhikos ja kavatsevad teha järgmist: i) uurida erinevaid investeerimisvõimalusi; ii) teha otseinvesteeringuid või teostada nende üle järelevalvet; 62 Vastuvõtvalt ettevõttelt võidakse nõuda, et ta esitaks eelnevalt heakskiitmiseks kogu viibimisaega hõlmava õppekava, mis tõendab, et viibimise eesmärk on väljaõpe. Austria, Hispaania, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa, Tšehhi ja Ungari puhul peab väljaõpe olema seotud omandatud akadeemilise kraadiga. & /et 380  iii) esindada välismaist ettevõtet või teha äritehinguid või iv) arendada või hallata investeeringut, millesse ettevõtja või ettevõtja ettevõte on paigutanud või on paigutamas olulist kapitali, või pakkuda nõu või olulisi tehnilisi teenuseid sellise investeeringu toimimiseks oma järelevalve- või täidesaatvate volituste või oluliste oskuste piires, ning g) „lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud“ – füüsilised isikud, kes soovivad teise lepinguosalise territooriumile siseneda ja seal ajutiselt viibida, ei tegele otsemüügiga üldsusele ega ei saa tasu vastuvõtva lepinguosalise territooriumil asuvast allikast ja kes on i) „äriteenuste müügiesindajad“ – lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud, kes esindavad lepinguosalise teenuseosutajat või kaubatarnijat, et pidada kõnealuse teenuseosutaja või kaubatarnija nimel läbirääkimisi teenuste või kaupade müügi üle või sõlmida teenuste või kaupade müümise lepinguid, kes ei tegele teenuse osutamisega lepingu raames, mis on sõlmitud teise lepinguosalise territooriumil äriliselt esindamata ettevõtte ja sellel territooriumil asuva tarbija vahel, ning kes ei ole vahendajad; & /et 381 ii) „paigaldajad ja hooldajad“ – Euroopa Liitu sisenemise ja seal ajutise viibimise puhul lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud, kellel on müüja või liisinguandja lepinguliste kohustuste täitmiseks vajalikud eriteadmised, kes osutavad teenuseid või koolitavad personali teenuste osutamiseks vastavalt garantii- või muule teenuslepingule, mis on seotud väljaspool Euroopa Liidu territooriumi asuvalt ettevõttelt ostetud või liisitud kaubandus- või tööstusseadmete või -masinate, sealhulgas arvutite ja nendega seotud teenuste müügi või liisimisega, kogu garantii- või teenuslepingu kehtivuse ajal, ning Mehhikosse sisenemise ja seal ajutise viibimise puhul lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud, kes osutavad eelnevalt kokkulepitud või tehnoloogia, patendi ja kaubamärgi üleandmise lepingus osutatud eriteenuseid, sealhulgas müügi- või liisingujärgseid teenuseid, mis on seotud masinate ja seadmete müügi, töötajate tehnilise väljaõppe või muu tootmisprotsessiga Mehhikos asuva ettevõtte jaoks, või iii) „muud lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud“ – Mehhiko puhul lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud, kes osalevad ärijuhtimise koosolekutel, konverentsidel või messidel ning täidavad juhtimis- või täitevülesandeid ettevõttes või selle tütar- või sidusettevõtjates, mis on asutatud Mehhikos. & /et 382  ARTIKKEL 12.2 Eesmärgid, kohaldamisala ja üldsätted 1. Käesolev peatükk kajastab lepinguosaliste soovi lihtsustada lepinguosalise füüsiliste isikute sisenemist teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibimist ärilistel eesmärkidel ning vajadust kehtestada selleks läbipaistvad kriteeriumid. 2. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mis on otseselt seotud selliste lepinguosalise füüsiliste isikute sisenemisega teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutise viibimisega ärilistel eesmärkidel, kes on investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad, investorid, äriteenuste müügiesindajad, lepingulised teenuseosutajad ja sõltumatud spetsialistid. 3. Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmete suhtes, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse või rahvuse ning alalise elu- või töökohaga seotud meetmete suhtes. 4. Käesolev leping ei takista lepinguosalist rakendamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute sisenemist tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmed, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohaseks piiriületuseks, tingimusel et neid meetmeid ei rakendata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida teine lepinguosaline saab käesoleva peatüki alusel. Ainuüksi asjaolu, et mõne riigi füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt isikutelt seda ei nõuta, ei tohi pidada käesoleva peatüki kohase kasu olematuks muutmiseks või vähendamiseks. & /et 383 5. Kumbki lepinguosaline kohaldab käesoleva peatükiga hõlmatud meetmeid kiiresti, et vältida viivitusi või põhjendamatut kahju kaupade või teenustega kauplemisel või käesoleva lepingu kohases investeerimistegevuses. 6. Lepinguosalised püüavad töötada välja ja võtta vastu ühised kriteeriumid ja tõlgendused käesoleva peatüki rakendamiseks. 7. Kumbki lepinguosaline lubab kooskõlas käesoleva peatükiga, sealhulgas I, II, III, IV, V ja VI lisa sätetega ärilistel eesmärkidel riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida teise lepinguosalise füüsilistel isikutel, kes vastavad esimese lepinguosalise sisserändealastele õigusnormidele, mida kohaldatakse riiki sisenemise ja seal ajutise viibimise suhtes. & /et 384 8. Lepinguosaline võib kooskõlas oma õigusnormidega ja mittediskrimineerimise põhimõtet järgides teha erandeid IV ja V lisas sätestatud riiki sisenemist ja seal ajutiselt viibimist käsitlevatest kohustustest juhul, kui teise lepinguosalise füüsilise isiku riiki sisenemine ja seal ajutiselt viibimine võib avaldada negatiivset mõju a) töökohas või kavandatavas töökohas käimasoleva kollektiivse töövaidluse lahendamisele või b) selles vaidluses osaleva isiku töösuhtele. ARTIKKEL 12.3 Teistes peatükkides sätestatud kohustused 1. Käesoleva peatükiga ei kehtestata lepinguosalisele mingisuguseid kohustusi seoses lepinguosalise sisserändemeetmetega, välja arvatud juhul, kui see on käesolevas peatükis konkreetselt sätestatud. & /et 385 2. Ilma et see piiraks otsust lubada teise lepinguosalise füüsilisel isikul käesoleva peatüki kohaselt riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida, sealhulgas sellise otsuse kohaselt lubatud viibimise kestust: a) võttes arvesse artikleid 10.5, 10.12, 18.2 ja 18.12, inkorporeeritakse artiklites 10.6, 10.7, 10.9 ja 10.10 sätestatud kohustused niivõrd, kuivõrd meede mõjutab ärilistel eesmärkidel teise lepinguosalise territooriumil viibivate füüsiliste isikute kohtlemist, käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning neid kohaldatakse meetmete suhtes, mis mõjutavad selliste füüsiliste isikute kohtlemist, kes viibivad ärilistel eesmärkidel teise lepinguosalise territooriumil ning kes kuuluvad käesoleva peatüki artiklis 12.1 määratletud investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevate isikute, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate ja Mehhiko puhul investorite kategooriatesse, ja & /et 386 b) võttes arvesse artikleid 11.2.2, 11.8, 18.2 ja 18.12, inkorporeeritakse artiklites 11.4, 11.5 ja 11.6 sätestatud kohustused niivõrd, kuivõrd meede mõjutab ärilistel eesmärkidel teise lepinguosalise territooriumil viibivate füüsiliste isikute kohtlemist, käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning neid kohaldatakse meetmete suhtes, mis mõjutavad selliste füüsiliste isikute kohtlemist, kes viibivad ärilistel eesmärkidel teise lepinguosalise territooriumil ning kes kuuluvad lepinguliste teenuseosutajate kategooriasse ja Euroopa Liidu puhul kõigi V lisas loetletud sektorite sõltumatute spetsialistide kategooriasse ja lühiajalisel ärivisiidil olevate isikute kategooriasse kooskõlas IV lisaga. 3. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lõiget 2 kohaldatakse selliste asjakohastesse kategooriatesse kuuluvate füüsiliste isikute kohtlemisel, kes viibivad teise lepinguosalise territooriumil ärilisel eesmärgil ja kes osutavad finantsteenuseid, nagu on määratletud artiklis 18.1. Lõiget 2 ei kohaldata meetmete suhtes, mis on seotud lepinguosalise või kolmanda riigi füüsilistele isikutele ajutise sisenemise loa andmisega. & /et 387  ARTIKKEL 12.4 Investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad ja investorid 1. Võttes arvesse artiklit 10.5, lubab kumbki lepinguosaline oma territooriumile siseneda ja seal ajutiselt viibida teise lepinguosalise investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevatel isikutel ja ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatel kooskõlas IV lisaga. 2. Võttes arvesse artiklit 10.5, lubab Mehhiko investoritel siseneda oma territooriumile ja seal ajutiselt viibida kooskõlas IV lisaga. 3. Lepinguosaline ei võta vastu ega rakenda arvuliste kvootide või majandusliku vajaduse testi nõude kujul kas piirkondlikku alajaotust või kogu oma territooriumi hõlmavaid piiranguid nende füüsiliste isikute koguarvule, kellel on lubatud konkreetses sektoris või allsektoris kooskõlas lõigetega 1 ja 2 riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida. & /et 388 4. Lubatav riigis viibimise kestus63 on järgmine: a) Euroopa Liidus juhtide või tegevjuhtide ja spetsialistide puhul kuni kolm aastat, praktikantide puhul kuni üks aasta ja investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevate isikute puhul kuni 90 päeva mis tahes kuuekuulise ajavahemiku jooksul ning b) Mehhikos ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate ja investorite puhul üks aasta, mida võib pikendada kolm korda, iga kord ühe aasta võrra, ning investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevate isikute puhul kuni 180 päeva. 5. Lepinguosalised kohtlevad ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate pereliikmeid kooskõlas 12- A lisaga. 63 Investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevate isikute riigis viibimise kestus ei piira õigusi, mille lepinguosaline annab teise lepinguosalise kodanikele kahepoolse viisavabaduslepingu alusel. & /et 389  ARTIKKEL 12.5 Lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud Võttes arvesse artiklit 11.2 ja IV lisa, teeb lepinguosaline järgmist: a) lubab riiki siseneda ja seal lühiajaliselt viibida lühiajalisel ärivisiidil olevatel isikutel; b) ei võta vastu ega rakenda arvuliste kvootide kujul kas piirkondlikku alajaotust või kogu oma territooriumi hõlmavaid piiranguid lühiajalisel ärivisiidil olevate isikute koguarvule konkreetses sektoris ning c) ei võta vastu ega rakenda lühiajalisel ärivisiidil olevate isikute puhul majandusliku vajaduse teste. ARTIKKEL 12.6 Lepingulised teenuseosutajad 1. Kumbki lepinguosaline lubab oma territooriumile sisenda ja seal ajutiselt viibida teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel kooskõlas V lisaga. & /et 390 2. Kui V lisas ei ole sätestatud teisiti, ei võta lepinguosaline vastu ega rakenda arvuliste kvootide või majandusliku vajaduse testi nõude kujul piiranguid nende teise lepinguosalise lepinguliste teenuseosutajate koguarvule, kellel on lubatud riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida. ARTIKKEL 12.7 Sõltumatud spetsialistid 1. Euroopa Liit lubab oma territooriumile siseneda ja seal ajutiselt viibida Mehhiko sõltumatutel spetsialistidel kooskõlas V lisaga. 2. Kui V lisas ei ole sätestatud teisiti, ei võta Euroopa Liit vastu ega rakenda arvuliste kvootide või majandusliku vajaduse testi nõude kujul piiranguid nende Mehhiko sõltumatute spetsialistide koguarvule, kellel on lubatud riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida. & /et 391  ARTIKKEL 12.8 Läbipaistvus 1. Kumbki lepinguosaline avalikustab teabe riiki sisenemise ja seal ajutise viibimise nõuete ja menetluste kohta, sealhulgas asjakohased vormid ja dokumendid ning selgitavad materjalid, mis võimaldavad teise lepinguosalise huvitatud isikutel tutvuda kohaldatavate nõuete ja menetlustega. 2. Lõikes 1 osutatud teave sisaldab vajaduse korral teavet järgmise kohta: a) viisade, lubade või muude samalaadsete riiki sisenemist ja riigis ajutist viibimist käsitlevate lubade kategooriad; b) nõutavad dokumendid ja täidetavad tingimused; c) taotluse esitamise viis ja võimalused, kuidas seda saab esitada, näiteks konsulaaresindustes või internetis; d) taotluse esitamise tasu ja hinnanguline läbivaatamise aeg; & /et 392 e) maksimaalne riigis viibimise aeg iga punktis a kirjeldatud loa liigi puhul; f) loa võimaliku pikendamise või uuendamise tingimused; g) kaasasolevaid ülalpeetavaid isikuid käsitlevad eeskirjad; h) läbivaatamise või edasikaebamise kord ning i) asjakohased üldkohaldatavad õigusaktid füüsiliste isikute riiki sisenemise ja seal ajutise viibimise kohta. ARTIKKEL 12.9 Vaidluste lahendamine Lepinguosaline ei saa seoses käesoleva peatüki kohase riiki sisenemise ja seal ajutise viibimise loa andmisest keeldumisega kasutada 31. peatüki kohast vaidluste lahendamist, välja arvatud juhul, kui küsimus puudutab tavapärast tegevust. & /et 393  13. PEATÜKK RIIGISISESED ÕIGUSNORMID ARTIKKEL 13.1 Kohaldamisala 1. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või kehtima jätnud seoses litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -menetlustega ning tehniliste standarditega,64 mis mõjutavad teenuskaubandust või muud majandustegevust, mille suhtes lepinguosaline on võtnud kohustuse vastavalt artiklitele 10.6, 10.7, 11.4 või 11.6, võttes arvesse tingimusi, piiranguid või kvalifikatsiooninõudeid, mis on esitatud tema loetelus vastavalt artiklitele 10.12 ja 11.8. 2. Olenemata lõikest 1 kohaldatakse artiklit 13.6 meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või kehtima jätnud seoses litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -menetlustega ning tehniliste standarditega, mis mõjutavad teenuskaubandust või muud majandustegevust. 64 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolevat peatükki kohaldatakse tehniliste standarditega seotud meetmete puhul ainult selliste meetmete suhtes, mis mõjutavad teenuskaubandust. & /et 394 3. Käesolevat peatükki ei kohaldata 18. peatüki alla kuuluvate meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või kehtima jätnud. ARTIKKEL 13.2 Meetmete väljatöötamine Lepinguosaline, kes võtab vastu või jätab kehtima meetmed, mis on seotud litsentsimisnõuete ja - menetlustega ning kvalifikatsiooninõuete ja -menetlustega, tagab, et a) need meetmed põhinevad objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel65; b) pädev asutus jõuab oma otsusteni ja teeb neid sõltumatult; c) menetlused iseenesest ei takista põhjendamatult nõuete täitmist; 65 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et pädevad asutused võivad hinnata, kui oluline on nende kriteeriumide kaal, mis võivad hõlmata pädevust, võimet osutada teenust või tegeleda muu majandustegevusega ning loa andmise otsuse võimalikku mõju tervisele või keskkonnale. & /et 395 d) menetlused on erapooletud ja piisavad, et taotlejad saaksid tõendada, et nad vastavad nõuetele, kui neid on, ning e) taotlejalt ei nõuta (kui see on võimalik), et ta pöörduks iga loataotluse puhul rohkem kui ühe pädeva asutuse poole66. ARTIKKEL 13.3 Meetmete haldamine Kui teenuse osutamiseks või muu majandustegevuse teostamiseks on vaja luba, peavad lepinguosalise pädevad asutused a) lubama taotlejal võimaluse piires esitada taotluse igal ajal; b) andma taotluse esitamiseks mõistliku aja, kui taotluste esitamiseks on konkreetsed tähtajad; c) kavandama kontrollid mõistliku sagedusega, kui kontrolli läbimine on nõutav, ja andma taotlejale kontrolli läbimise taotlemiseks mõistliku aja; 66 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib nõuda mitme loa taotlemist, kui teenus või muu majandustegevus kuulub mitme pädeva asutuse pädevusse. & /et 396 d) püüdma vastu võtta elektroonilisi taotlusi, võttes arvesse oma konkureerivaid prioriteete ja ressursipiiranguid; e) aktsepteerima originaaldokumentide asemel nende dokumentide koopiaid, mis on tõestatud vastavalt lepinguosalise riigisisesele õigusele, välja arvatud juhul, kui nad nõuavad originaaldokumente, et kaitsta loa andmise protsessi usaldusväärsust; f) tagama, et pädevate asutuste nõutavad loatasud67 oleksid mõistlikud ja läbipaistvad ega piiraks ise asjaomase teenuse osutamist või muu majandustegevuse teostamist; g) esitama võimaluse piires taotluse läbivaatamise hinnangulise ajakava; h) tegema põhjendamatu viivituseta ja võimaluste piires kindlaks, kas taotlus on lepinguosalise õigusnormide kohaseks läbivaatamiseks täielik; 67 Loatasud hõlmavad litsentsitasusid ja kvalifikatsioonimenetlustega seotud tasusid; need ei hõlma ressursimakse, enampakkumise, pakkumismenetluse või muude mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest makstavaid tasusid ega universaalteenuse osutamiseks tehtavaid kohustuslikke makseid. & /et 397 i) kui taotlust peetakse lepinguosalise õigusnormide kohaseks läbivaatamiseks täielikuks, tagama, et taotluse läbivaatamine viiakse lõpule ja taotlejat teavitatakse otsusest mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist võimaluse korral kirjalikult68; j) andma taotleja taotlusel ja põhjendamatu viivituseta teavet taotluse staatuse kohta; k) kui taotlus ei ole lepinguosalise õiguse kohaselt läbivaatamiseks valmis, siis mõistliku tähtaja jooksul ja mõistlikul määral: i) teavitama taotlejat sellest, et taotlus on mittetäielik; ii) andma taotleja nõudmisel teavet selle kohta, miks taotlust peetakse mittetäielikuks; 68 Pädevad asutused võivad selle nõude täita, teatades taotlejale eelnevalt kirjalikult, sealhulgas avaldatud meetme kaudu, et kui taotluse esitamisest alates teatava ajavahemiku jooksul ei ole vastust saadud, tähendab see, et taotlus on kas rahuldatud või tagasi lükatud. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kirjalik teavitamine võib hõlmata ka elektroonilisel kujul esitatud teavet. & /et 398  iii) võimaldama69 taotlejal esitada taotluse täitmiseks vajalikku lisateavet ja iv) kui ükski eespool nimetatust ei ole teostatav ja taotlus lükatakse mittetäielikkuse tõttu tagasi, tagama, et taotlejat teavitatakse sellest mõistliku aja jooksul; l) taotluse tagasilükkamise korral teavitama taotlejat võimaluse korral kas omal algatusel või taotleja taotlusel tagasilükkamise põhjustest ja vajaduse korral taotluse uuesti esitamise korrast ning m) tagama, et luba jõustub pärast selle andmist põhjendamatu viivituseta, kui kohaldatavatest tingimustest ei tulene teisiti. 69 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et selline võimalus ei nõua pädevalt asutuselt tähtaegade pikendamist. & /et 399  ARTIKKEL 13.4 Piiratud arv litsentse 1. Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusvarade või tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kohaldab lepinguosaline potentsiaalsete kandidaatide suhtes valikumenetlust, mille puhul on tagatud täielik erapooletus ja läbipaistvus, sealhulgas eelkõige piisava teabe avaldamine menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta. 2. Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võib lepinguosaline võtta arvesse õiguspäraseid poliitikaeesmärke, sealhulgas tervishoiu, ohutuse, tarbijakaitse, konkurentsi, keskkonnakaitse ja kultuuripärandi säilitamisega seotud kaalutlusi. ARTIKKEL 13.5 Tehnilised standardid Kumbki lepinguosaline soovitab oma pädevatel asutustel võtta tehniliste standardite vastuvõtmisel vastu avatud ja läbipaistvate protsesside kaudu välja töötatud tehnilised standardid ning soovitab kõikidel tehniliste standardite väljatöötamiseks määratud asutustel teha seda avatud ja läbipaistvate protsesside kaudu. & /et 400  ARTIKKEL 13.6 Läbipaistvus Lepinguosaline, kes nõuab teenuse osutamiseks või muu majandustegevuse teostamiseks luba, esitab teenuseosutajatele või teenuse osutamist taotlevatele isikutele ning muud majandustegevust teostavatele või seda taotlevatele isikutele teabe, mis on loa saamise, säilitamise, muutmise ja uuendamise nõuete ja menetluste täitmiseks vajalik. See teave sisaldab järgmist (olemasolul): a) loatasud; b) asjaomaste pädevate asutuste kontaktandmed; c) taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebamise või läbivaatamise menetlus; d) litsentsitingimuste täitmise järelevalve või jõustamise kord; e) võimalused üldsuse kaasamiseks, näiteks ärakuulamiste või märkuste esitamise kaudu; f) taotluse läbivaatamise hinnangulised tähtajad; & /et 401 g) nõuded ja menetlused ning h) kohaldatavad tehnilised standardid. ARTIKKEL 13.7 Läbivaatamine Pärast GATSi VI artikli lõike 4 kohaselt väljatöötatud täiendavate juhtpõhimõtete jõustumist vaatavad lepinguosalised need juhtpõhimõtted läbi. Kui läbivaatamisel jõutakse järeldusele, et need juhtpõhimõtted täiustaksid käesolevat lepingut, otsustavad lepinguosalised, kas need tuleks käesolevasse lepingusse inkorporeerida. & /et 402  14. PEATÜKK KUTSEKVALIFIKATSIOONIDE VASTASTIKUNE TUNNUSTAMINE ARTIKKEL 14.1 Üldsätted 1. Käesolev peatükk ei takista lepinguosalist nõudmast, et füüsilistel isikutel peab olema sellel territooriumil, kus tegevust teostatakse, asjaomase tegevusvaldkonna jaoks ette nähtud kvalifikatsioon või töökogemus. 2. Kumbki lepinguosaline soovitab oma territooriumil tegutsevatel asjaomastel kutseorganisatsioonidel või ametiasutustel töötada välja ja esitada artikli 1.10 kohaselt loodud teenuste ja investeeringute allkomiteele ühised soovitused kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kohta. 3. Lõikes 2 osutatud ühiste soovituste toetamiseks tuleb esitada järgmised tõendid: a) kavandatava kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingu (edaspidi „vastastikuse tunnustamise leping“) majanduslik väärtus ning & /et 403 b) vastavate kordade kokkusobivus, st mil määral on kummagi lepinguosalise poolt lubade andmisel ja litsentsimisel kohaldatavad kriteeriumid omavahel kooskõlas. 4. Pärast ühiste soovituste saamist vaatab allkomitee need mõistliku aja jooksul läbi. 5. Kui ühine soovitus on käesoleva lepinguga kooskõlas, võtavad lepinguosalised vajalikud meetmed, et pidada läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimiseks, vajaduse korral oma pädevate asutuste või lepinguosalise volitatud esindajate kaudu. Vajaduse korral võib ühisnõukogu võtta oma otsusega vastu kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise korra. 6. Vastastikuse tunnustamise lepingute üle läbirääkimisel või ühiste soovituste väljatöötamisel soovitatakse lepinguosalistel või vastavalt asjaomastel kutseorganisatsioonidel või ametiasutustel järgida 14-A lisas esitatud suuniseid vastastikuse tunnustamise lepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta. & /et 404  15. PEATÜKK KÄTTETOIMETAMISTEENUSED ARTIKKEL 15.1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „kättetoimetamisteenused“ – posti- ja kuller- või kiirkullerteenused, mis hõlmavad postisaadetiste kogumist, sorteerimist, vedu ja kättetoimetamist; b) „kiirkullerteenused“ – postisaadetiste kogumine, sorteerimine, vedu ja kättetoimetamine kiiremini ja usaldusväärsemalt, mis võib hõlmata selliseid lisaväärtuselemente nagu kogumine lähtekohast, isiklik kättetoimetamine adressaadile, saadetise liikumise jälgimine, sihtkoha ja adressaadi muutmise võimalus veo ajal või kättesaamiskinnitus; c) „kiirpostiteenused“ – rahvusvahelised kiirkullerteenused, mida osutatakse Ülemaailmsesse Postiliitu (UPU) kuuluvate määratud postiettevõtjate vabatahtlike ühenduste, näiteks EMS Cooperative’i kaudu; & /et 405 d) „litsents“ – luba, mille reguleeriv asutus annab üksikule teenuseosutajale ja milles on kindlaks määratud kättetoimetamisteenuste sektorile omased menetlused, kohustused ja nõuded; e) „postisaadetis“ – kuni 31,5 kg kaaluv saadetis selle lõplikul kujul, mida veab mis tahes liiki avalik-õiguslik või eraõiguslik kättetoimetamisteenuste osutaja ning mis võib sisaldada näiteks kirja, postipakki, ajalehte või kataloogi; f) „postimonopol“ – ainuõigus osutada kindlaksmääratud kättetoimetamisteenuseid lepinguosalise territooriumil vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ning g) „universaalteenus“ – kindlaksmääratud kvaliteediga kättetoimetamisteenuse püsiv osutamine vastavalt lepinguosalise õigusnormidele kõikjal selle lepinguosalise territooriumil kõikidele kasutajatele vastuvõetava hinnaga. ARTIKKEL 15.2 Eesmärk Käesolevas peatükis on esitatud õigusraamistiku põhimõtted, mis on kohaldatavad kõikide kättetoimetamisteenuste suhtes. & /et 406  ARTIKKEL 15.3 Universaalteenus 1. Kummalgi lepinguosalisel on õigus kindlaks määrata, millise universaalteenuse osutamise kohustuse ta soovib vastu võtta või kehtima jätta, ning ta haldab seda kohustust läbipaistvalt, mittediskrimineerivalt ja erapooletult kõikide teenuseosutajate puhul, kelle suhtes kohustus kehtib. 2. Kui lepinguosaline nõuab, et sissetuleva kiirpostiteenuse osutamine toimuks universaalteenuse alusel, ei kohtle ta seda teenust soodsamalt kui muid rahvusvahelisi kiirkullerteenuseid. ARTIKKEL 15.4 Universaalteenuse rahastamine 1. Lepinguosaline ei kehtesta universaalteenuse osutamise rahastamise eesmärgil lõive ega muid tasusid sellise kättetoimetamisteenuse osutamise eest, mis ei ole universaalteenus. 2. Lõiget 1 ei kohaldata üldkohaldatavate maksumeetmete või haldustasude suhtes. & /et 407  ARTIKKEL 15.5 Turgu moonutavate tavade vältimine Kumbki lepinguosaline tagab, et universaalteenuse osutamise kohustusega hõlmatud kättetoimetamisteenuste osutajad või postimonopolid ei kasuta turgu moonutavaid tavasid, nagu: a) sellise teenuse osutamisest saadud tulude kasutamine selleks, et ristsubsideerida kiirkullerteenust või sellist kättetoimetamisteenust, mis ei ole universaalteenus, ning b) tarbijate, näiteks ettevõtete, suurpostitajate või konsolideerijate põhjendamatu eristamine seoses tariifide või muude tingimustega selliste teenuste puhul, mis kuuluvad universaalteenuse osutamise kohustuse või postimonopoli hulka. & /et 408  ARTIKKEL 15.6 Litsentsid 1. Lepinguosaline, kes nõuab kättetoimetamisteenuste osutamiseks litsentsi, avalikustab järgmise teabe: a) kõik litsentsimisnõuded ja ajavahemik, mis on vajalik litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks, ning b) litsentside tingimused. 2. Litsentsiga seotud menetlused, kohustused ja nõuded peavad olema läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja põhinema objektiivsetel kriteeriumidel. 3. Lepinguosaline tagab, et taotlejat teavitatakse kirjalikult litsentsi andmisest keeldumise põhjustest. & /et 409  ARTIKKEL 15.7 Reguleeriva asutuse sõltumatus 1. Kumbki lepinguosaline loob või säilitab reguleerivad asutused, mis on kättetoimetamisteenuste osutajast õiguslikult eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud. Lepinguosaline, kes säilitab kättetoimetamisteenuseid osutavate ettevõtete omandiõiguse või kontrolli nende üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise eraldatuse omandi või kontrolliga seotud tegevusest. 2. Kumbki lepinguosaline tagab, et lõikes 1 osutatud reguleerivad asutused täidavad oma ülesandeid läbipaistvalt ja õigel ajal ning neil on neile määratud ülesannete täitmiseks piisavad rahalised vahendid ja inimressursid. 3. Reguleeriva asutuse otsused ja menetlused peavad olema kõikide turuosaliste suhtes erapooletud. & /et 410  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 3.9.2025 COM(2025) 810 final ANNEX 1 – PART 3/4 LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta ET ET  16. PEATÜKK TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSED ARTIKKEL 16.1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „seotud vahendid“ – telekommunikatsioonivõrgu või -teenusega seotud teenused, füüsilised taristud ja muud vahendid, mis võimaldavad või toetavad teenuste osutamist kõnealuse võrgu või teenuse kaudu või võivad seda teha; b) „lõppkasutaja“ – üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse lõpptarbija või abonent, sealhulgas teenuseosutaja, välja arvatud üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutaja; c) „olulised vahendid“ – üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu või -teenuse vahendid, i) mida pakub ainult üks või valdavalt üks teenuseosutaja või piiratud arv teenuseosutajaid ning ii) mille asendamine teenuse osutamiseks ei ole majanduslikult või tehniliselt teostatav; & /et 420 d) „vastastikune sidumine“ – üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajate üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ühendamine, et võimaldada ühe teenuseosutaja kasutajatel suhelda teise teenuseosutaja kasutajatega ning kasutada kõigi selliste teenuseosutajate teenuseid, kes on võrguga seotud või kellel on võrgule juurdepääs; e) „ettevõtjasisene side“ – telekommunikatsioon, mille abil ettevõtja suhtleb kas ettevõtjasiseselt või oma tütarettevõtjate, filiaalide ja asjaomase lepinguosalise õiguse kohaselt sidusettevõtjatega, kuid mis ei hõlma kaubanduslikke või mittekaubanduslikke teenuseid, mida osutatakse ettevõtjatele, mis ei ole tütarettevõtjad, filiaalid või sidusettevõtjad, või mida pakutakse klientidele või võimalikele klientidele1; f) „renditud püsiliinid“ – telekommunikatsiooniteenused või -vahendid, sealhulgas virtuaalsed või mittefüüsilised telekommunikatsiooniteenused või -vahendid, mis eraldatakse kasutajale kahe või enama kindlaksmääratud punkti vahel sihtotstarbeliseks kasutamiseks või juurdepääsuks; g) „litsents“ – luba, mida lepinguosaline võib oma õiguse alusel nõuda füüsiliselt isikult või ettevõtjalt, et ta võiks osutada telekommunikatsiooniteenuseid, sealhulgas, kuid mitte ainult kontsessioonid, tegevusload, registreerimised või teated; 1 Käesoleva määratluse kohaldamisel on mõistete „tütarettevõtja“, „filiaal“ ja vajaduse korral „sidusettevõtja“ tähendus lepinguosalisele selline, nagu on määratletud tema õiguses. & /et 421 h) „peamine teenuseosutaja“ – telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkuja, kes kas tänu sellele, et olulised vahendid on tema kontrolli all, või oma turupositsiooni kasutades võib oluliselt mõjutada asjaomasel üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste turul osalemise tingimusi hinna ja pakkumise osas; i) „võrguelement“ – telekommunikatsiooniteenuse osutamisel kasutatav vahend või seade, sealhulgas selle vahendi või seadmega pakutavad omadused, funktsioonid ja võimalused; j) „mittediskrimineeriv“ – vastavus enamsoodustusrežiimile, mis on määratletud artiklites 10.8 „Enamsoodustusrežiim“ ja 11.7 „Enamsoodustusrežiim“, ning võrdsele kohtlemisele, mis on määratletud artiklites 10.7 „Võrdne kohtlemine“ ja 11.6 „Võrdne kohtlemine“, ning selline kohtlemine, mis ei ole vähem soodne, kui sarnaste üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste iga teise kasutaja kohtlemine sarnastes olukordades, sealhulgas seoses õigeaegsusega; k) „numbri liikuvus“ – üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste lõppkasutajate võimalus säilitada taotlusel püsivõrgu liini puhul samas asukohas sama kategooria üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutaja vahetamise korral samad telefoninumbrid; l) „üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk“ – telekommunikatsioonivõrk, mida kasutatakse üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks võrgu lõpp-punktide vahel; & /et 422 m) „üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus“ – avalikkusele osutatav telekommunikatsiooniteenus; n) „vastastikuse sidumise standardpakkumine“ – peamise teenuseosutaja tehtud vastastikuse sidumise pakkumine, mis tehakse avalikult kättesaadavaks, nii et üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutaja, kes on valmis pakkumise vastu võtma, saaks selle alusel siduda oma võrgu peamise teenuseosutaja võrguga; o) „telekommunikatsioon“ – signaalide edastamine ja vastuvõtmine kaabli või raadio teel, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil; p) „telekommunikatsioonivõrk“ – ülekandesüsteemid ja vajaduse korral kommutatsiooni- või marsruutimisseadmed ning muud vahendid, sealhulgas võrgu mitteaktiivsed elemendid, mis võimaldavad telekommunikatsiooni; q) „telekommunikatsiooni reguleeriv asutus“ – asutus (asutused), kes vastutab (vastutavad) käesoleva peatükiga hõlmatud telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste reguleerimise eest; r) „telekommunikatsiooniteenus“ – teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises ja vastuvõtmises telekommunikatsioonivõrkude, sealhulgas ringhäälingu jaoks kasutatavate võrkude kaudu, kuid mitte teenused, mille kaudu pakutakse telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste abil edastatavat sisu või teostatakse selle sisu suhtes toimetusvastutust; & /et 423 s) „universaalteenus“ – teenuste miinimumkogum, mis tuleb teha kättesaadavaks kõigile kasutajatele lepinguosalise territooriumil ja mille ulatuse see lepinguosaline on kindlaks määranud, ning t) „kasutaja“ – tarbija või teenuseosutaja, kes kasutab üldkasutatavat telekommunikatsioonivõrku või -teenust. ARTIKKEL 16.2 Õigusraamistiku kohaldamisala ja põhimõtted 1. Käesolevas peatükis on sätestatud telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste pakkumise õigusraamistiku põhimõtted, mis on liberaliseeritud vastavalt 10. peatükile „Investeeringud“ ja 11. peatükile „Piiriülene teenustekaubandus“, ning seda kohaldatakse lepinguosalise võetud või säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste kaubandust. 2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosalise võetud või säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad teenuseid, mis pakuvad või mille abil teostatakse telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste abil edastatava sisu redigeerimist. & /et 424  ARTIKKEL 16.3 Telekommunikatsiooni reguleeriv asutus 1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema telekommunikatsiooni reguleeriv asutus on üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste või telekommunikatsiooniseadmete pakkujatest õiguslikult eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu. Telekommunikatsiooni reguleerivate asutuste sõltumatuse ja erapooletuse huvides tagab kumbki lepinguosaline, et tema telekommunikatsiooni reguleerival asutusel ei ole finantshuve ega käitaja- või juhirolli üheski üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste ega telekommunikatsiooniseadmete pakkujas. Lepinguosaline, kes säilitab telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujate suhtes omandiõiguse või kontrolli nende üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise eraldatuse omandi või kontrolliga seotud toimingutest. 2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse reguleerivad otsused ja menetlused, mis on seotud käesoleva peatükiga, on kõikide turuosaliste suhtes erapooletud. 3. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema telekommunikatsiooni reguleeriv asutus tegutseb sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki muult asutuselt selliste ülesannete täitmisel, mis on talle määratud lepinguosalise õiguse alusel, et tagada artiklites 16.5, 16.6, 16.7, 16.9 ja 16.10 sätestatud kohustuste täitmine. & /et 425 4. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema telekommunikatsiooni reguleerival asutusel on regulatiivne võim ning piisavad rahalised ja inimressursid, et täita käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks talle määratud ülesandeid. Sellist võimu tuleb teostada läbipaistvalt ja õigeaegselt. Telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse ülesanded avaldatakse hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on määratud mitmele asutusele. 5. Kumbki lepinguosaline peab andma oma telekommunikatsiooni reguleerivale asutusele õiguse tagada, et telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujad esitavad talle taotluse korral viivitamata kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida telekommunikatsiooni reguleeriv asutus vajab, et täita oma ülesandeid kooskõlas käesoleva peatükiga. Saadud teavet käsitletakse kooskõlas lepinguosaliste kohaldatavate konfidentsiaalsusnõuetega. 6. Kumbki lepinguosaline tagab, et telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste kasutajal või pakkujal, keda telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse otsus mõjutab, on õigus vaidlustada see otsus telekommunikatsiooni reguleerivast asutusest ja otsusest mõjutatud pooltest2 sõltumatus asutuses. Telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse otsus kehtib kuni menetluse lõpuni, välja arvatud juhul, kui vastavalt asjaomase lepinguosalise õigusele kohaldatakse ajutisi meetmeid. 2 Mehhiko puhul võib telekommunikatsiooni reguleeriva komisjoni (Comisión Reguladora de Telecomunicaciones (CRT)) kehtestatud üldeeskirju, tegevust või tegevustust vaidlustada ainult kaudse amparo-menetlusega konkurentsi, ringhäälingu ja telekommunikatsiooni valdkonnale spetsialiseerunud föderaalkohtutes ning nende kohta ei tohi esitada peatamismäärust. & /et 426  ARTIKKEL 16.4 Litsentsimisprotseduurid 1. Kui lepinguosaline nõuab, et üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujal peab olema litsents, tagab lepinguosaline järgmise teabe avaliku kättesaadavuse: a) telekommunikatsiooniteenuste liigid, mille jaoks on vaja litsentsi; b) kõik litsentsi andmise kriteeriumid ja kohaldatavad menetlused; c) ajavahemik, mis tavaliselt litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks kulub, kui otsus on vajalik, ning d) üldkohaldatavad litsentsitingimused. 2. Lepinguosaline, kes nõuab, et üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujal peab olema litsents, otsustab litsentsi andmise mõistliku tähtaja jooksul, et võimaldada pakkujal alustada telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkumist põhjendamatu viivituseta. 3. Kõik litsentsi andmise kriteeriumid, kohaldatavad menetlused ja kehtestatud kohustused või tingimused peavad olema seotud osutatavate telekommunikatsiooniteenustega ning olema objektiivsed, proportsionaalsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. & /et 427 4. Kumbki lepinguosaline tagab, et taotlejale või litsentsisaajale esitatakse menetlusliku nõude alusel või taotluse korral kirjalikult järgmiste toimingute põhjused: a) litsentsi andmisest keeldumine; b) pakkujapõhiste tingimuste või kohustuste kehtestamine litsentsile; c) litsentsi tühistamine või d) litsentsi pikendamisest keeldumine. 5. Pakkujatele kehtestatud haldustasud peavad olema objektiivsed, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed käesolevas peatükis sätestatud kohustuste haldamisel, kontrollimisel ja täitmise tagamisel tekkivate mõistlike halduskuludega3. ARTIKKEL 16.5 Vastastikune sidumine Kumbki lepinguosaline tagab, et üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujal on õigus ja juhul, kui seda taotleb teine üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkuja, kohustus pidada vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkumiseks. 3 Haldustasude hulka ei kuulu maksed piiratud ressursside kasutamise õiguse eest ega kohustuslikud maksed universaalteenuse osutamise eest. & /et 428  ARTIKKEL 16.6 Juurdepääs üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele ning nende kasutamine 1. Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise igale teenuseosutajale võimaldatakse selliste üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste, sealhulgas renditud püsiliinide kättesaadavus ja kasutamine, mida pakutakse tema territooriumil või piiriüleselt mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel 10. peatüki „Investeeringud“ ja 11. peatüki „Piiriülene teenustekaubandus“ kohaselt liberaliseeritud teenuse osutamiseks. Seda kohustust rakendatakse muu hulgas lõigete 2–6 järgimisega. 2. Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise teenuseosutajal on lubatud: a) osta või rentida ning ühendada lõpp- või muu seade, mis ühendub üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga; b) osutada teenuseid üksikutele lõppkasutajatele või mitmele lõppkasutajale renditud või omandatud püsiliinide kaudu; c) siduda eraettevõtja või eraõigusliku isiku renditud või omandatud püsiliinid üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ja -teenustega või teise teenuseosutaja renditud või omandatud püsiliinidega ning d) kasutada teenuse osutamisel muid teenuseosutaja valitud operatsiooniprotokolle peale nende, mida on vaja selleks, et tagada telekommunikatsiooniteenuste kättesaadavus avalikkusele. & /et 429 3. Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise teenuseosutajad võivad kasutada üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke ja -teenuseid teabe edastamiseks tema territooriumil või piiriüleselt, kaasa arvatud selliste teenuseosutajate ettevõttesisesteks sideteenusteks ja lepinguosalise territooriumil andmebaasides sisalduvale või muul masinloetaval viisil salvestatud teabele juurdepääsemiseks. 4. Lõikest 3 olenemata võib lepinguosaline võtta või säilitada meetmed, mis on vajalikud sideteenuste turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks, kui nõudest, et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või õigustamatut diskrimineerimist või teenustekaubanduse varjatud piiramist, ei tulene teisiti. 5. Kumbki lepinguosaline tagab, et üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele või - teenustele ligipääsuks ning nende kasutamiseks ei kehtestata muid tingimusi peale nende, mis on vajalikud selleks, et: a) tagada üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujate avaliku teenuse osutamise kohustuste täitmine, eelkõige nende suutlikkus teha oma üldkasutatavad telekommunikatsiooniteenused avalikkusele kättesaadavaks, või b) kaitsta üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste tehnilist terviklikkust. & /et 430 6. Tingimusel et üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele ligipääsu ning nende kasutamise tingimused vastavad lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele, võivad need sisaldada: a) kõnealuste teenuste edasimüügi või jagatud kasutamise piiranguid; b) nõuet kasutada selliste võrkude ja teenustega vastastikuseks sidumiseks kindlaksmääratud tehnilisi liideseid, sealhulgas liideseprotokolle; c) vajaduse korral nõudeid, et need teenused oleksid koostalitlusvõimelised ja et soodustataks artiklis 16.18 sätestatud eesmärkide täitmist; d) lõppseadmete või muude võrguga liidetavate seadmete tüübikinnitust ning tehnilisi nõudeid selliste seadmete ühendamiseks kõnealuste võrkudega; e) piiranguid eraettevõtja või eraõigusliku isiku renditud või omandatud püsiliinide sidumise kohta kõnealuste võrkude või teenustega või teise teenuseosutaja renditud või omandatud püsiliinidega või f) teatamis-, registreerimis- ja litsentsimisnõudeid. & /et 431  ARTIKKEL 16.7 Telekommunikatsioonialaste vaidluste lahendamine 1. Kumbki lepinguosaline tagab, et kui telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujate vahel tekib vaidlus seoses käesolevas peatükis sätestatud õiguste ja kohustustega, teeb tema telekommunikatsiooni reguleeriv asutus ükskõik kumma vaidluses osaleva lepinguosalise taotluse korral siduva otsuse vaidluse lahendamiseks selle lepinguosalise õiguses sätestatud tähtaja jooksul. 2. Kumbki lepinguosaline tagab, et telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse otsus tehakse üldsusele kättesaadavaks, võttes arvesse äriteabe konfidentsiaalsuse nõuet. Kumbki lepinguosaline tagab, et vaidluse pooltele esitatakse kõik sellise otsuse põhjendused ning tagatakse kooskõlas artikli 16.3 lõikega 6 õigus otsus vaidlustada. 3. Lõiked 1 ja 2 ei takista vaidluse poolt esitamast hagi õigusasutustele4. 4 Mehhiko puhul võib telekommunikatsiooni reguleeriva komisjoni (Comisión Reguladora de Telecomunicaciones (CRT)) kehtestatud üldeeskirju, tegevust või tegevustust vaidlustada ainult kaudse amparo-menetlusega konkurentsi, ringhäälingu ja telekommunikatsiooni valdkonnale spetsialiseerunud föderaalkohtutes ning nende kohta ei tohi esitada peatamismäärust. & /et 432  ARTIKKEL 16.8 Peamiste teenuseosutajate suhtes kohaldatavad konkurentsi tagamise meetmed 1. Kumbki lepinguosaline võtab või säilitab asjakohased meetmed, et üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujad, kes kas üksi või üheskoos moodustavad peamise teenuseosutaja, ei saaks alustada või jätkata konkurentsivastast tegevust. 2. Lõikes 1 nimetatud konkurentsivastase tegevuse hulka kuulub eelkõige: a) konkurentsivastane ristsubsideerimine; b) konkurentidelt saadud teabe kasutamine konkurentsivastasel viisil ning c) sellise olulisi vahendeid käsitleva tehnilise teabe ja asjakohase äriteabe varjamine teiste teenuseosutajate eest, mis on neile teenuste osutamiseks vajalik. & /et 433  ARTIKKEL 16.9 Vastastikune sidumine peamiste teenuseosutajatega 1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema territooriumil asuv peamine üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste pakkuja pakub vastastikust sidumist teise lepinguosalise üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajatega: a) selle peamise teenuseosutaja igas võrgu punktis, kus see on tehniliselt teostatav; b) mittediskrimineerivatel tingimustel, sealhulgas seoses tasumäärade, tehniliste normide ja kirjelduste, kvaliteedi ning hooldusega; c) kvaliteediga, mis ei ole halvem kui see, mida võimaldatakse omaenda sarnastele teenustele või tütarettevõtjate või muude sidusettevõtjate sarnastele teenustele; d) õigel ajal ning läbipaistvate ja mõistlike tingimustega, sealhulgas tasumäärad,5 tehnilised normid ja kirjeldused, milles võetakse arvesse majanduslikku tasuvust ja mis on piisavalt eraldatud, et üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajad ei pea maksma võrgu osade või vahendite eest, mida nad ei vaja teenuse osutamiseks, ning 5 Miski selles lõikes ei takista lepinguosalist nõudmast, et peamine teenuseosutaja pakuks vastastikust sidumist kulupõhiste tasumääradega. „Kulupõhised tasumäärad“ põhinevad kuludel ning võivad sisaldada mõistlikku kasumit ja hõlmata eri vahendite või teenuste puhul eri kuluarvestusmeetodeid. & /et 434 e) taotluse korral lisaks võrgu lõpp-punktidele, mida pakutakse enamikule kasutajatest, ka muudes punktides tasu eest, milles kajastuvad vajalike lisarajatiste ehitamise kulud. 2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema territooriumil asuvad peamised teenuseosutajad teevad vajaduse korral avalikult kättesaadavaks kas: a) telekommunikatsioonivõrkude vastastikuse sidumise standardpakkumise või muu standardse vastastikuse sidumise pakkumise, mis sisaldab tingimusi ja maksumäärasid, mida peamine teenuseosutaja üldjuhul üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajatele pakub, või b) kehtiva vastastikuse sidumise lepingu tingimused. 3. Kumbki lepinguosaline teeb avalikult kättesaadavaks menetlused, mida kohaldatakse tema territooriumil asuva peamise teenuseosutajaga peetavatel vastastikuse sidumise läbirääkimistel. & /et 435  ARTIKKEL 16.10 Juurdepääs olulistele vahenditele 1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema territooriumil asuv peamine teenuseosutaja annab üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatele üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks juurdepääsu oma olulistele vahenditele mõistlikel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, mis põhinevad üldjuhul kasutataval pakkumisel, välja arvatud juhul, kui telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse kogutud faktide ja läbi viidud turutingimuste hindamise põhjal ei ole see tõhusa konkurentsi saavutamiseks vajalik. Peamise teenuseosutaja oluliste vahendite hulka võivad kuuluda võrguelemendid, renditud püsiliinide teenused ja muud seotud vahendid. 2. Kumbki lepinguosaline annab oma telekommunikatsiooni reguleerivale asutusele õiguse määrata kindlaks olulised vahendid, mille peamine teenuseosutaja peab tema territooriumil kättesaadavaks tegema, ja selle, millises ulatuses need olulised vahendid tuleb eraldada. Selles tuleb lähtuda muu hulgas eesmärgist saavutada tõhus konkurents ja lõppkasutajate pikaajaline huvi. 3. Kui lepinguosaline nõuab, et peamine teenuseosutaja pakuks oma üldkasutatavaid telekommunikatsiooniteenuseid edasimüügiks, tagab ta, et peamine teenuseosutaja ei kehtesta oma üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste edasimüügile ebamõistlikke ega diskrimineerivaid tingimusi. & /et 436  ARTIKKEL 16.11 Piiratud ressursid 1. Kumbki lepinguosaline tagab, et piiratud ressursside, sealhulgas raadiospektri, numbrite ja trasside rajamise õiguste jaotamine ja kasutamisõiguste andmine on avatud, objektiivne, õigeaegne, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja proportsionaalne ning vastab üldise huvi eesmärkidele, sealhulgas konkurentsi edendamine. Kasutusõigustega seotud menetlused ning tingimused ja kohustused põhinevad objektiivsetel, läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja proportsionaalsetel kriteeriumidel. 2. Kumbki lepinguosaline tagab, et jooksev teave eraldatud sagedusalade kasutamise kohta tehakse avalikult kättesaadavaks, kuid valitsuse erieesmärkideks eraldatud raadiospektri täpsustamist ei nõuta. 3. Lepinguosaline võib raadiospektri määramisel kaubanduslikul eesmärgil kasutamiseks tugineda turupõhistele lähenemisviisidele, näiteks pakkumismenetlustele. & /et 437 4. Lepinguosalise meetmed raadiospektri eraldamise ja määramise ning sageduste haldamise kohta ei ole iseenesest vastuolus artiklitega 10.6 „Turulepääs“ ja 11.4 „Turulepääs“. Kummalgi lepinguosalisel on õigus võtta ja säilitada spektri ja sageduse haldamise meetmeid, mis võivad piirata telekommunikatsiooniteenuste osutajate arvu, eeldusel et need meetmed on kooskõlas käesoleva lepingu muude sätetega. Selle õiguse alla kuulub võimalus eraldada sagedusalasid, võttes arvesse praegusi ja tulevasi vajadusi ning raadiospektri kättesaadavust. ARTIKKEL 16.12 Numbri liikuvus Kumbki lepinguosaline tagab oma territooriumil, et üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajad pakuvad kiiret numbri liikuvust mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, vähendamata seejuures kvaliteeti, usaldusväärsust või mugavust. ARTIKKEL 16.13 Universaalteenus 1. Kummalgi lepinguosalisel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust ta soovib säilitada. & /et 438 2. Kumbki lepinguosaline haldab säilitatavat universaalteenust läbipaistval, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil. Kumbki lepinguosaline tagab, et ükski universaalteenuse osutamise kohustus, mille ta kehtestab, ei oleks koormavam, kui on vaja tema kindlaksmääratud universaalteenuse jaoks. Nende põhimõtete kohaselt kindlaksmääratud universaalteenuse osutamise kohustusi ei peeta iseenesest konkurentsivastasteks. 3. Kumbki lepinguosaline tagab, et universaalteenuse osutajate valimise menetlused on avatud kõigile üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatele. Teenuseosutaja valitakse tõhusal, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. 4. Kui lepinguosaline otsustab maksta universaalteenuste osutajatele hüvitist, tagab ta, et selline hüvitis ei ületa universaalteenuste osutamise kohustusega otseselt seotud vajadusi, mis on kindlaksmääratud konkurentsiprotsessi või netomaksumuse kindlakstegemise kaudu. ARTIKKEL 16.14 Teabe konfidentsiaalsus 1. Kumbki lepinguosaline tagab, et üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujad, kes saavad artiklite 16.5, 16.9 või 16.10 kohaste kokkulepete üle peetavate läbirääkimiste käigus mõnelt teiselt üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujalt teavet, kasutavad seda teavet üksnes sel eesmärgil, mille jaoks see anti, ning peavad alati kinni selle teabe konfidentsiaalsuse tagamise nõudest. & /et 439 2. Kumbki lepinguosaline tagab üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste kasutamisel edastatavate telekommunikatsiooni- ja seotud andmeliiklusandmete konfidentsiaalsuse, järgides nõuet, et selleks rakendatud meetmed ei kujuta endast meelevaldset või õigustamatut diskrimineerimist ega teenustekaubanduse varjatud piiramist. ARTIKKEL 16.15 Tehnoloogiline neutraalsus Lepinguosalised tunnistavad tehnoloogilise neutraalsuse kasulikkust, eelkõige seda, et üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajatel tuleb lubada valida tehnoloogia, mida nad soovivad kasutada oma teenuste osutamiseks. Lepinguosaline võib sellist valikut piirata, võttes vastu või säilitades nõuded, mis on vajalikud õiguspäraste avaliku poliitika eesmärkide saavutamiseks, tingimusel et need nõuded ei tekita tarbetuid takistusi kaubandusele. & /et 440  ARTIKKEL 16.16 Kohtlemine peamiste teenuseosutajate poolt Kumbki lepinguosaline volitab oma telekommunikatsiooni reguleerivat asutust vajaduse korral nõudma, et tema territooriumil asuv peamine teenuseosutaja võimaldaks teise lepinguosalise üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatele vähemalt sama soodsat kohtlemist nagu see, mida peamine teenuseosutaja võimaldab sarnastes olukordades oma tütarettevõtjatele või sidusettevõtjatele seoses järgmisega: a) samasuguste telekommunikatsiooniteenuste kättesaadavus, osutamine, tasumäärad või kvaliteet ning b) vastastikuse sidumise jaoks vajalike tehniliste liideste kättesaadavus. ARTIKKEL 16.17 Rahvusvaheline mobiilside rändlusteenus 1. Lepinguosalised püüavad teha koostööd rahvusvaheliste mobiilsideteenuste läbipaistvate ja mõistlike rändlustasude saavutamiseks, et edendada lepinguosalistevahelise kaubanduse kasvu ja suurendada tarbijate heaolu. & /et 441 2. Lepinguosaline võib suurendada rahvusvaheliste mobiilside rändlustasude ja rändlusteenuste tehnoloogiliste alternatiivide läbipaistvust ja konkurentsivõimet eelkõige järgmise abil: a) tagada, et teave jaehindade kohta on tarbijatele kergesti kättesaadav, ning b) vähendada takistusi rändluse tehnoloogiliste alternatiivide kasutamisel, et anda tema territooriumi külastavatele tarbijatele juurdepääs telekommunikatsiooniteenustele oma valitud seadet kasutades. ARTIKKEL 16.18 Rahvusvahelised standardid ja organisatsioonid Lepinguosalised tunnistavad rahvusvaheliste standardite tähtsust telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste ülemaailmse ühilduvuse ja koostoimivuse saavutamisel ning edendavad neid standardeid asjassepuutuvate rahvusvaheliste organite, sealhulgas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu ja Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni töö kaudu. & /et 442  17. PEATÜKK RAHVUSVAHELISED MERETRANSPORDITEENUSED ARTIKKEL 17.1 Mõisted 1. Käesolevas peatükis, 10. peatüki B jaos „Investeeringute liberaliseerimine“, 11. peatükis „Piiriülene teenustekaubandus“, 12. peatükis „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“ ja 18. peatükis „Finantsteenused“ kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „konteinerjaama- ja depooteenused“ – toimingud, mis seisnevad konteinerite hoiustamises sadamaaladel või sisemaal, et neid täis või tühjaks laadida, remontida ja saadetise jaoks ette valmistada; b) „tollivormistusteenused“ – tegevused, mis seisnevad kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab tema põhitegevust; & /et 443 c) „uksest ukseni või mitmeliigiline transport“ – veose transport, mille korral kasutatakse rohkem kui üht transpordiliiki, sh rahvusvahelist merevedu, ning mis toimub ühe veodokumendi alusel; d) „ekspedeerimisteenused“ – tegevus, mis seisneb lastisaatjate nimel veotegevuse korraldamises ja järelevalves veo- ja abiteenuste tellimise, dokumentide koostamise ja äriteabe andmise kaudu; e) „rahvusvaheline veos“ – veos, mida transporditakse ühe lepinguosalise territooriumil asuva sadama ja teise lepinguosalise või kolmanda riigi sadama vahel, või ühe Euroopa Liidu liikmesriigi ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi sadamate vahel; f) „rahvusvahelised mereveoteenused“ – reisijate või lasti transport merelaevadega ühe lepinguosalise sadama ja teise lepinguosalise või kolmanda riigi sadama vahel või ühe Euroopa Liidu liikmesriigi sadama ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi sadama vahel; hõlmab ka otselepinguid teiste transporditeenuste osutajatega, et tagada uksest ukseni või mitmeliigiline transport ühe veodokumendi alusel, kuid mitte õigust osutada kõnealuseid muid transporditeenuseid; g) „meretranspordi abiteenused“ – mereveoste käitlemisteenused, tollivormistusteenused, konteinerjaama- ja depooteenused, laevade agenteerimisteenused ja mereveoste ekspedeerimisteenused; & /et 444 h) „laevade agenteerimisteenused“ – toimingud, mis seisnevad asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel: i) meretranspordi- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, meretranspordi veokirjade väljastamine nende ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine või ii) nende ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike või lasti vastuvõtmist, ning i) „mereveoste käitlemisteenused“ – stividorettevõtjate, sealhulgas terminalioperaatorite tegevus, välja arvatud otsene kaitöötajate tegevus, juhul kui nende töö on korraldatud stividor- ja terminaliettevõtjatest sõltumatult; mõiste hõlmab järgmiste tegevuste korraldamist ja järelevalvet: i) laeva lastimine ja lossimine; ii) kauba kinnitamine ja lahtivõtmine või iii) kauba vastuvõtt, väljastamine ja hoiustamine enne lastimist või pärast lossimist. & /et 445  ARTIKKEL 17.2 Eesmärk Käesolevas peatükis sätestatakse rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise põhimõtted vastavalt 10. peatüki B jaole „Investeeringute liberaliseerimine“, 11. peatükile „Piiriülene teenustekaubandus“, 12. peatükile „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“ ja 18. peatükile „Finantsteenused“. ARTIKKEL 17.3 Põhimõtted 1. Vastavalt meetmetele, mida lepinguosaline võtab või säilitab seoses sektorite, allsektorite või tegevustega kooskõlas I lisaga „Kehtivad meetmed“, II lisaga „Tulevased meetmed“, III lisaga „Turulepääsuga seotud kohustused“ ning VI lisaga „Finantsteenused“, teeb kumbki lepinguosaline järgmist: a) rakendab tulemuslikult põhimõtet, mis tagab kaubanduslikel ja mittediskrimineerivatel alustel piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja -kaubandusele, ning & /et 446 b) võimaldab teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenuseosutajate laevadele seoses muu hulgas juurdepääsuga sadamatele, sadamate infrastruktuuri ja teenuste ning meretranspordi abiteenuste kasutamisega ning sellega seotud tasude ja lõivude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsaid tingimusi kui oma laevadele. 2. Lõike 1 punktides a ja b osutatud põhimõtete rakendamisel lepinguosalised: a) ei kehtesta tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates meretransporditeenuste, sealhulgas puist- ja vedellastivedude ja liinivedude lepingutes lastijaotusklausleid ning kaotavad mõistliku tähtaja jooksul varasemates lepingutes sisalduvad lastijaotusklauslid, ning b) kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel ühepoolsed meetmed või haldus-, tehnilised või muud takistused, mis võivad varjatult piirata rahvusvaheliste meretransporditeenuste vaba pakkumist või põhjustada selles vallas ebavõrdset kohtlemist, ning hoiduvad edaspidi neid kehtestamast. 3. Kumbki lepinguosaline lubab teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutajatel oma territooriumil ettevõtte asutada ja seda käitada kooskõlas I lisaga „Kehtivad meetmed“, II lisaga „Tulevased meetmed“, III lisaga „Turulepääsuga seotud kohustused“ ning VI lisaga „Finantsteenused“. & /et 447 4. Lepinguosalised teevad teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutajatele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised sadamateenused: lootsiteenused, puksiirabi, toiduainete, kütuse ja veega varustamine, prügi ja ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni teenused, navigeerimisabi, avariiremondirajatised ning reidi-, kai- ja sildumisteenused ning laeva tööks vajalikud kaldateenused, sealhulgas side ning vee- ja elektrivarustus. & /et 448  18. PEATÜKK FINANTSTEENUSED ARTIKKEL 18.1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutaja“ – lepinguosalise isik, kes osaleb finantsteenuste osutamises lepinguosalise territooriumil ja kes soovib osutada või osutab finantsteenuseid nende teenuste piiriülese pakkumise kaudu; b) „piiriülene finantsteenuste kaubandus“ ehk „finantsteenuste piiriülene osutamine“ – finantsteenuse osutamine i) ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile või ii) ühe lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale; selline finantsteenuse osutamine ei hõlma finantsteenuse osutamist ühe lepinguosalise territooriumil investeeringu kaudu sellel territooriumil; & /et 449 c) „finantsasutus“ – finantsteenuse osutaja, kellel on luba ettevõtlusega tegeleda, kes on reguleeritud kui finantsasutus või kelle kui finantsasutuse üle tehakse järelevalvet selle lepinguosalise õiguse kohaselt, kelle territooriumil on tema asukoht, sealhulgas filiaal selle finantsteenuste osutaja lepinguosalise territooriumil, mille peakontor asub teise lepinguosalise territooriumil; d) „teise lepinguosalise finantsasutus“ – lepinguosalise territooriumil asuv finantsasutus, mida kontrollib teise lepinguosalise isik; e) „finantsteenus“ – finantsilist laadi teenus, sealhulgas kindlustus ja kindlustusega seotud teenused ning kõik pangandus- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus), mis hõlmab järgmisi tegevusi: i) kindlustus ja kindlustusega seotud teenused: A) otsekindlustus, sealhulgas kaaskindlustus: 1) elukindlustus; 2) kahjukindlustus; B) edasikindlustus ja retrotsessioon; & /et 450  C) kindlustusvahendus, nagu tegevus kindlustusmaakleri või -agendina, ning D) kindlustuse lisateenused, nagu nõustamine, aktuaari teenused, riskihindamine ja kahjukäsitlus, ning ii) panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus): A) hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine üldsuselt; B) kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute finantseerimine; C) kapitalirent; D) kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid; E) tagatis- ja garantiitehingud; & /et 451 F) kauplemine oma või klientide nimel kas börsil, börsivälisel turul või muul moel järgmisega: 1) rahaturuinstrumendid, sealhulgas tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid; 2) välisvaluuta; 3) tuletistooted, sealhulgas futuurid ja optsioonid; 4) valuutakursi ja intressimäära instrumendid, sealhulgas sellised finantsinstrumendid nagu vahetuslepingud ja intressiforvardid; 5) vabalt võõrandavad väärtpaberid ning 6) muud vabalt kaubeldavad instrumendid ja finantsvarad, sealhulgas väärismetallikangid; G) osalemine iga liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite pakkumine agendina (kas riiklikus või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine; H) rahaturumaakleri tegevus; & /et 452  I) vara haldamine, nagu sularahahaldus ja portfelli valitsemine, kõik ühisinvesteeringute valitsemise vormid, pensionifondi haldamine, hooldus-, hoiustamis- ja usaldusteenused; J) finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliirimisteenused; K) finantsteabe andmine ja edastamine, finantsandmete töötlemine ning selleks kasutatava tarkvara hankimine ja edastamine muude finantsteenuste osutajate poolt ning L) nõustamis-, vahendamis- ja muud finantsabiteenused seoses kõigi alapunktides A–K loetletud tegevustega, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine seoses äriühingute omandamise ja restruktureerimise ning strateegiaga; f) „finantsteenuse osutaja“ – lepinguosalise isik, kes soovib osutada või osutab finantsteenust selle lepinguosalise territooriumil, välja arvatud avalik-õiguslik üksus; & /et 453 g) „investeering“ – investeering artikli 10.1 „Mõisted“ lõike 2 määratluse kohaselt, välja arvatud seoses selles mõistes osutatud laenude ja muude võlainstrumentidega: i) finantsasutusele antud laen või finantsasutuse emiteeritud võlainstrument kuulub investeeringu mõiste alla, kui lepinguosaline, kelle territooriumil on finantsasutuse asukoht, käsitab seda regulatiivse kapitalina, olenemata selle tähtajast, ning ii) finantsasutuse antud laen või finantsasutusele kuuluv võlainstrument, mis ei ole punktis i osutatud finantsasutusele antud laen või finantsasutuse võlainstrument, ei kuulu investeeringu mõiste alla; suurema selguse huvides olgu märgitud, et piiriüleste finantsteenuste osutaja antud laen või talle kuuluv võlainstrument, mis ei ole finantsasutusele antud laen või finantsasutuse võlainstrument, on investeering 10. peatüki „Investeeringud“ tähenduses, kui see laen või võlainstrument vastab artiklis 10.1 „Mõisted“ sätestatud investeeringute kriteeriumidele; h) „lepinguosalise investor“ – artiklis 10.1 „Mõisted“ määratletud lepinguosalise investor; i) „uus finantsteenus“ – finantsilist laadi teenus, sealhulgas olemasolevate ja uute toodetega või toote kättetoimetamisviisiga seotud teenused, mida ükski finantsteenuste osutaja lepinguosalise territooriumil ei osuta, kuid mida osutatakse teise lepinguosalise territooriumil; & /et 454 j) „avalik-õiguslik üksus“ – i) lepinguosalise riigi valitsus, keskpank või rahandusasutus või lepinguosalise omanduses või kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita valitsuse või valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt kaubanduslikel tingimustel finantsteenuseid osutavad üksused, või ii) erasektori üksus, mis täidab funktsioone, mis on tavaliselt keskpangal või rahandusasutusel, kui viimased neid funktsioone täidavad, ning k) „iseregulatsiooni organ“ – valitsusväline organ, sealhulgas väärtpaberi- või futuuribörs või - turg, arveldusasutus või muu organisatsioon või ühing, millel on õigusakti või lepinguosalise antud volituste alusel reguleerimis- või järelevalvevolitused finantsteenuste osutajate suhtes. ARTIKKEL 18.2 Kohaldamisala 1. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või mida ta säilitab seoses järgmisega: a) teise lepinguosalise finantsasutused; & /et 455 b) teise lepinguosalise investorid ja nende investorite investeeringud teise lepinguosalise territooriumil asuvates finantsasutustes ning c) finantsteenuste piiriülene kaubandus. 2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et 10. peatükki „Investeeringud“ kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või mida ta säilitab seoses järgmisega: a) meetmed, mis on seotud lepinguosalise investoritega ja nende investorite investeeringutega finantsteenuste osutajatesse, mis ei ole finantsasutused, ning b) muud kui finantsteenuste osutamisega seotud meetmed, mis on seotud lepinguosalise investoritega või nende investorite investeeringutega finantsasutustes. 3. Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või mida ta säilitab seoses järgmisega: a) tegevus või teenused, mis moodustavad riikliku pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemi osa, või & /et 456 b) tegevus või teenused lepinguosalise nimel, lepinguosalise tagatisega või lepinguosalise rahalisi ressursse kasutades, sealhulgas tema avalik-õiguslikud üksused, välja arvatud ulatuses, milles lepinguosaline lubab oma finantsasutustel punktis a või b osutatud tegevust teostada või teenuseid osutada, konkureerides avalik-õigusliku üksuse või finantsasutusega. 4. Käesolevat peatükki ei kohaldata finantsteenuste riigihangete suhtes. 5. Käesoleva lepingu sätteid ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega mõne muu avalik- õigusliku üksuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel. 6. 10. peatüki „Investeeringud“ ja 11. peatüki „Piiriülene teenustekaubandus“ sätteid kohaldatakse käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvate meetmete suhtes ainult sellisel määral, mil need sätted on inkorporeeritud käesolevasse peatükki ja muudetud selle osaks. & /et 457 7. Järgmised sätted inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning neid kohaldatakse mutatis mutandis lepinguosalise vastu võetud või säilitatavate meetmete suhtes, mis on seotud teise lepinguosalise finantsasutuste, teise lepinguosalise investorite ja nende investorite investeeringutega lepinguosalise territooriumil asuvates finantsasutustes: a) artiklid 10.11 „Vorminõuded“, 10.14 „Investeeringud ning regulatiivsed eesmärgid ja meetmed“, 10.15 „Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohtlemine“, 10.16 „Ülekanded“, 10.17 „Kahju hüvitamine“, 10.18 „Sundvõõrandamine ja hüvitamine“, 10.19 „Õiguste üleminek“, 10.52 „Eeliste andmisest keeldumine“ ja 11.9 „Eeliste andmisest keeldumine“ ning b) 10. peatüki D jagu „Investeerimisvaidluste lahendamine“ ainult väidete puhul, et lepinguosaline on rikkunud artiklit 18.3 või 18.4 seoses finantsasutuse tegevusega või investeerimisega finantsasutusse või on rikkunud artiklit 10.11 „Vorminõuded“, 10.15 „Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohtlemine“, 10.16 „Ülekanded“, 10.17 „Kahju hüvitamine“, 10.18 „Sundvõõrandamine ja hüvitamine“, 10.52 „Eeliste andmisest keeldumine“ või 11.9 „Eeliste andmisest keeldumine“. 8. Kui käesoleva peatüki ja mõne muu käesoleva lepingu sätte vahel tekib vastuolu, on ülimuslik käesolev peatükk. & /et 458  ARTIKKEL 18.3 Võrdne kohtlemine 1. Artikkel 10.7 „Võrdne kohtlemine“ inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning seda kohaldatakse teise lepinguosalise investorite ja finantsasutuste ning nende investeeringute suhtes finantsasutustes. 2. Kohtlemine, mida lepinguosaline võimaldab oma investoritele ja oma investorite investeeringutele vastavalt artiklile 10.7 „Võrdne kohtlemine“, tähendab kohtlemist, mis on tagatud tema oma finantsasutustele ja tema oma investorite investeeringutele finantsasutustes. ARTIKKEL 18.4 Enamsoodustusrežiim 1. Artikkel 10.8 „Enamsoodustusrežiim“ inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning seda kohaldatakse lepinguosalise vastu võetud või säilitatavate meetmete suhtes, mis on seotud teise lepinguosalise investorite ja finantsasutustega ning nende investeeringutega finantsasutustes. & /et 459 2. Kohtlemine, mida lepinguosaline võimaldab kolmanda riigi investoritele ja kolmanda riigi investorite investeeringutele artikli 10.8 „Enamsoodustusrežiim“ kohaselt, tähendab kohtlemist, mis on tagatud kolmanda riigi finantsasutustele ja kolmanda riigi investoritele ning nende investeeringutele finantsasutustes. ARTIKKEL 18.5 Turulepääs 1. Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita seoses teise lepinguosalise finantsasutusega või seoses turulepääsuga teise lepinguosalise investori poolse finantsasutuse asutamise kaudu kas kogu oma territooriumil või territooriumi osas meedet, a) millega piiratakse: i) finantsasutuste arvu kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainuosutajate või majandusvajaduste testi nõude kaudu; ii) finantsteenuste tehingute või vara üldväärtust arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude kaudu; & /et 460  iii) finantsteenuste alaste tehingute koguarvu või finantsteenuste üldmahtu, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena, või iv) selliste füüsiliste isikute koguarvu, keda võib rakendada teatavas finantsteenuste sektoris või keda finantsasutus võib rakendada ja kes on vajalikud ning otseselt seotud konkreetse finantsteenusega, arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude kaudu, või b) mis piirab või nõuab teatud liiki juriidilist isikut või ühisettevõtet, mille kaudu finantsasutus võib majandustegevusega tegeleda. 2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat artiklit ei tohi tõlgendada nii, et see takistab lepinguosalisel nõudmast, et finantsasutus osutaks teatud finantsteenuseid eraldi juriidilise isiku kaudu, kui selle lepinguosalise õiguse kohaselt ei tohi finantsasutuse pakutavaid finantsteenuseid osutada ühe ja sama üksuse kaudu. & /et 461  ARTIKKEL 18.6 Kõrgem juhtkond ja juhatus Artikkel 10.10 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“ inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning seda kohaldatakse lepinguosalise vastu võetud või säilitatavate meetmete suhtes, mis on seotud finantsasutustega. ARTIKKEL 18.7 Piiriülene finantsteenuste kaubandus 1. Artiklid 11.4 „Turulepääs“ ja 11.6 „Võrdne kohtlemine“ inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning neid kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või mida ta säilitab seoses teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutajatega, kes osutavad 18-A lisas „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ kirjeldatud finantsteenuseid. 2. Kohtlemine, mida lepinguosaline võimaldab oma teenustele ja teenuseosutajatele artikli 11.6 „Võrdne kohtlemine“ kohaselt, tähendab kohtlemist, mida ta võimaldab omaenda finantsteenustele ja finantsteenuste osutajatele. & /et 462 3. Meetmed, mida lepinguosaline ei tohi vastu võtta või säilitada seoses teise lepinguosalise teenuste ja teenuseosutajatega artikli 11.4 „Turulepääs“ kohaselt, tähendavad meetmeid seoses teise lepinguosalise finantsteenuseid osutavate piiriüleste finantsteenuste osutajatega. 4. Artikkel 11.7 „Enamsoodustusrežiim“ inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning seda kohaldatakse lepinguosalise vastu võetud või säilitatavate meetmete suhtes, mis on seotud teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutajatega. 5. Kohtlemine, mille lepinguosaline on võimaldanud kolmanda riigi teenustele ja teenuseosutajatele artikli 11.7 „Enamsoodustusrežiim“ kohaselt, tähendab kohtlemist, mida võimaldatakse kolmanda riigi finantsteenustele ja kolmanda riigi finantsteenuste osutajatele. 6. Artikkel 11.5 „Kohapealne esindatus“ inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning seda kohaldatakse teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutajate suhtes, kes osutavad 18-A lisas „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ kirjeldatud finantsteenuseid. 7. Kumbki lepinguosaline lubab oma territooriumil asuvatel isikutel ja oma kodanikel sõltumata asukohast osta finantsteenuseid teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutajatelt, kelle asukoht on tema territooriumil. See kohustus ei nõua, et lepinguosaline lubaks niisugustel teenuseosutajatel tegeleda oma territooriumil äritegevusega või müügipakkumisi teha. Selle kohustuse tähenduses võib lepinguosaline määratleda mõisted „äritegevusega tegelema“ ja „müügipakkumiste tegemine“, tingimusel et need mõisted ei ole vastuolus lõikega 1. & /et 463 8. Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalist vastu võtmast või säilitamast meedet, millega nähakse ette ametlikud nõuded seoses piiriülese finantsteenuse osutamisega, näiteks piiriüleste finantsteenuste osutajate ja finantsinstrumentide registreerimis- või loanõuded, tingimusel et neid nõudeid ei kohaldata diskrimineerival viisil. ARTIKKEL 18.8 Toimivusnõuded 1. Lepinguosalised määravad ühiselt kindlaks toimivusnõuete põhimõtted, nagu need, mis on sätestatud artiklis 10.9 „Toimivusnõuded“ ja mida kohaldatakse finantsasutustesse tehtavate investeeringute suhtes. 2. Lõike 1 kohasest toimivusnõuete põhimõtete ühisest kindlaksmääramisest 180 päeva jooksul muudab ühisnõukogu otsusega lõiget 1, et lõimida need põhimõtted käesolevasse artiklisse, ning võib vajaduse korral muuta VI lisas „Finantsteenused“ esitatud kummagi lepinguosalise reservatsioone ja nõuetele mittevastavaid meetmeid. 3. Lõikes 1 osutatud toimivusnõuete põhimõtetega seoses loetletud meetmete suhtes kohaldatakse artiklit 18.12. & /et 464  ARTIKKEL 18.9 Ühe lepinguosalise territooriumil uued finantsteenused 1. Lepinguosaline lubab ilma uusi õigusnorme vastu võtmata või olemasolevaid muutmata teise lepinguosalise finantsasutusel osutada kõiki uusi finantsteenuseid, mida esimene lepinguosaline lubaks oma finantsasutustel sarnases olukorras oma õiguse kohaselt osutada. 2. Olenemata artikli 18.8 lõikest 1 ja artiklist 11.4 „Turulepääs“ võib lepinguosaline määrata institutsioonilise ja õigusliku vormi, mille kaudu võib osutada uut finantsteenust, ning võib nõuda teenuse osutamiseks luba. Kõnealuse loa nõudmise korral tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja loa andmisest võib keelduda üksnes usaldatavusnõuetega seotud kaalutlustel. ARTIKKEL 18.10 Läbivaatamisklausel andmevoogude kohta Lepinguosalised hindavad kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist uuesti, kas käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvateks tegevusteks on vaja lisada andmete vaba liikumist käsitlevaid sätteid. & /et 465  ARTIKKEL 18.11 Teabe käsitlemine Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustab lepinguosalist avalikustama üksikklientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike üksuste valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet. ARTIKKEL 18.12 Reservatsioonid ja nõuetele mittevastavad meetmed 1. Artikleid 18.3–18.7 ei kohaldata järgmise suhtes: a) olemasolev mittevastav meede, mida lepinguosaline rakendab: i) Euroopa Liidu tasandil, nagu on sätestatud VI lisa „Finantsteenused“ liites VI-A „ELi loetelu“; ii) keskvalitsuse tasandil, nagu kõnealune lepinguosaline on sätestanud VI lisa „Finantsteenused“ liite loetelu A jaos; & /et 466  iii) piirkondliku omavalitsuse tasandil, nagu kõnealune lepinguosaline on sätestanud VI lisa „Finantsteenused“ liite loetelu A jaos; või iv) kohaliku omavalitsuse tasandil; b) punktis a nimetatud mittevastava meetme pikendamine või kiire uuendamine või c) punktis a nimetatud mittevastava meetme muutmine sel määral, et muudatus ei vähenda meetme, i) nagu see oli olemas vahetult enne muudatust, vastavust artiklile 18.3, 18.4, 18.5 või 18.6 või ii) nagu see oli olemas käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, vastavust artiklile 18.7. 2. Artikleid 18.3–18.7 ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline võtab vastu või säilitab seoses sektorite, allsektorite või tegevustega, nagu see lepinguosaline on sätestanud VI lisa „Finantsteenused“ liite loetelu B jaos. & /et 467 3. Lepinguosalise reservatsioon artiklite 10.6 „Turulepääs“, 10.7 „Võrdne kohtlemine“, 10.8 „Enamsoodustusrežiim“, 10.10 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“, 11.4 „Turulepääs“, 11.5 „Kohapealne esindatus“, 11.6 „Võrdne kohtlemine“ või 11.7 „Enamsoodustusrežiim“ suhtes, mis on esitatud tema I või II lisa liites, kujutab ühtlasi reservatsiooni asjakohasel juhul kas artikli 18.3, 18.4, 18.5, 18.6 või 18.7 suhtes ulatuses, milles reservatsioonis sätestatud meede, sektor, allsektor või tegevus kuulub käesoleva peatüki alla. 4. Lepinguosaline ei võta vastu tema II lisa vastavas liites „Tulevased meetmed“ esitatud reservatsiooniga hõlmatud meedet, mis nõuab kas otse või kaudselt, et teise lepinguosalise investor müüks või võõrandaks muul viisil oma kodakondsuse tõttu investeeringu, mis oli olemas meetme jõustumise ajal. ARTIKKEL 18.13 Usaldatavusnõuetega seotud erand 1. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalisi vastu võtmast või säilitamast meetmeid usaldatavusnõuetega seotud kaalutlustel,6 sealhulgas et: a) kaitsta investoreid, hoiustajaid, kindlustusvõtjaid või selliseid isikuid, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või 6 Lepinguosalised tunnistavad, et mõiste „usaldatavusnõuetega seotud kaalutlused“ hõlmab finantsteenuste osutaja turvalisuse, usaldusväärsuse, terviklikkuse või rahalise vastutuse säilitamist. & /et 468 b) tagada selle lepinguosalise finantssüsteemi terviklikkus ja stabiilsus. 2. Kui niisugused meetmed on vastuolus käesoleva lepingu muude sätetega, ei kasutata neid lepinguosalise käesolevast lepingust tulenevate ülesannete või kohustuste vältimise vahendina. ARTIKKEL 18.14 Tunnustamine 1. Lepinguosaline võib tunnustada teise lepinguosalise või kolmanda riigi usaldatavusmeetmeid, et määrata kindlaks, kuidas kõnealuse lepinguosalise finantsteenustega seotud meetmeid kohaldada. Sellise tunnustamise võib saavutada kas iseseisvalt, ühtlustamise teel või kokkuleppe alusel. 2. Kui lepinguosaline tunnustab lõike 1 kohaselt kolmanda riigi usaldatavusmeedet, annab kõnealune lepinguosaline teisele lepinguosalisele piisava võimaluse tõendada, et teise lepinguosalise territooriumil esinevad asjaolud, mille puhul lepinguosaline tunnustas kolmanda riigi usaldatavusmeedet ning et sellistel asjaoludel on või saab olema samaväärne regulatsioon, järelevalve ja rakendamine teise lepinguosalise territooriumil ja vajaduse korral lepinguosaliste vahel teabe jagamise menetlused. & /et 469 3. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustab lepinguosalist tunnustama teise lepinguosalise usaldatavusmeedet. ARTIKKEL 18.15 Rahvusvahelised standardid Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et tema territooriumil rakendatakse ja kohaldatakse finantsteenuste sektori reguleerimise ja järelevalve ning maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastase võitluse valdkonnas rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Nende rahvusvaheliselt kokkulepitud standardite hulka kuuluvad G20, finantsstabiilsuse nõukogu (FSB), Baseli pangajärelevalve komitee (BCBS), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni (IAIS), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO), rahapesuvastase töökonna (FATF) ja OECD maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmse foorumi vastuvõetud standardid. & /et 470  ARTIKKEL 18.16 Iseregulatsiooni organid Kui lepinguosaline nõuab, et teise lepinguosalise finantsasutus või piiriülese finantsteenuse osutaja peab olema selleks, et osutada selle lepinguosalise territooriumil või territooriumile finantsteenust, iseregulatsiooni organi liige, osalema selles või tal peab olema sellele juurdepääs, tagab esimene lepinguosaline, et iseregulatsiooni organ järgib artiklites 18.3, 18.4 ja 18.7 sätestatud kohustusi. ARTIKKEL 18.17 Makse- ja kliiringsüsteemid Kumbki lepinguosaline tagab võrdse kohtlemise tingimustel teise lepinguosalise finantsasutustele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalik-õiguslike üksuste makse- ja kliiringsüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. Käesoleva artikliga ei anta juurdepääsu lepinguosalise viimase instantsi laenajatele. & /et 471  ARTIKKEL 18.18 Riigisisesed õigusnormid ja läbipaistvus 1. Käesoleva peatüki kohaldamisalaga seotud meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või säilitanud, ei kohaldata 13. peatükki „Riigisisesed õigusnormid“ ja 28. peatükki „Hea reguleerimistava“. 2. Kumbki lepinguosaline tagab, et kõiki üldkohaldatavaid meetmeid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat peatükki, rakendatakse mõistlikult, objektiivselt ja erapooletult. 3. Lõike 2 kohaldamisel teeb kumbki lepinguosaline praktilises ulatuses ja oma õigusega kooskõlas oleval viisil järgmist: a) avaldab eelnevalt oma kavandatavad õigusnormid, mis on seotud käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvate küsimustega, või avaldab eelnevalt dokumendid, milles on piisavalt üksikasju selliste võimalike uute õigusnormide kohta, et võimaldada huvitatud isikutel ja teisel lepinguosalisel hinnata, kas ja kuidas nende huvid võivad olla märkimisväärselt mõjutatud; b) annab huvitatud isikutele ja teisele lepinguosalisele piisava võimaluse esitada punktis a osutatud kavandatavate meetmete või dokumentide kohta märkusi ning c) võtab arvesse punkti b kohaselt saadud märkusi. & /et 472 4. Kui lepinguosaline nõuab finantsteenuse osutamiseks luba, peavad selle lepinguosalise pädevad asutused: a) lubama taotlejal võimaluse piires esitada taotluse igal ajal; b) andma taotluse esitamiseks mõistliku aja, kui taotluste esitamiseks on konkreetsed tähtajad; c) andma teenuseosutajatele ja teenust osutada soovivatele isikutele teavet, mis on vajalik sellise loa saamise, säilitamise, muutmise ja pikendamise nõuete ja korra järgimiseks; d) esitama võimaluse piires taotluse läbivaatamise hinnangulise ajakava; e) püüdma taotlusi vastu võtta elektroonilisel kujul; f) originaaldokumentide asemel vastu võtma lepinguosalise õiguse kohaselt kinnitatud dokumentide koopiaid, välja arvatud juhul, kui loa andmise protsessi usaldatavuse kaitsmiseks tuleb esitada originaaldokumendid; g) andma taotleja nõudmisel põhjendamatu viivituseta teada, millises menetlusjärgus taotlus on; & /et 473 h) kui taotlus on lepinguosalise õiguse kohaselt läbivaatamiseks valmis, siis tagama, et taotluse läbivaatamine on lõpule viidud ja et taotlejat teavitatakse otsusest mõistliku tähtaja jooksul pärast taotluse esitamist võimaluse korral kirjalikult7; i) kui taotlus ei ole lepinguosalise õiguse kohaselt läbivaatamiseks valmis, siis mõistliku tähtaja jooksul ja mõistlikul määral: i) teavitama taotlejat sellest, et taotlus on mittetäielik; ii) andma taotleja nõudmisel teavet selle kohta, miks taotlust peetakse mittetäielikuks; iii) võimaldama8 taotlejal esitada taotluse täitmiseks vajalikku lisateavet ning 7 Pädevad asutused võivad selle nõude täita, teatades taotlejale eelnevalt kirjalikult, sealhulgas avaldatud meetme kaudu, et kui taotluse esitamisest alates teatava ajavahemiku jooksul ei ole vastust saadud, tähendab see, et taotlus on kas rahuldatud või tagasi lükatud. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et kirjalik teavitamine võib hõlmata ka elektroonilisel kujul teavitamist. 8 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et see võimalus ei tähenda, et pädev asutus peaks tähtaegu pikendama. & /et 474  iv) kui ükski eespool nimetatutest ei ole teostatav ja taotlus lükatakse tagasi põhjusel, et see ei ole täielik, tagama taotleja teavitamise mõistliku tähtaja jooksul; j) kui taotlus lükatakse tagasi, teavitama taotlejat kas omal algatusel või taotleja nõudmisel mõistlikul määral tagasilükkamise põhjustest ja vajaduse korral taotluse uuesti esitamise korrast; k) tagama, et pädeva asutuse nõutavad loatasud9 on mõistlikud ja läbipaistvad ega piira iseenesest asjakohase teenuse osutamist ega muud majandustegevust ning l) tagama, et antud luba jõustub põhjendamatu viivituseta, kui kohaldatavatest tingimustest ei tulene teisiti. 9 Loatasude hulka kuuluvad litsentsitasud ja kvalifikatsioonimenetlustega seotud tasud. Need ei hõlma ressursimakse, enampakkumise, pakkumismenetluse või muude mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest makstavaid tasusid ega universaalteenuse osutamiseks tehtavaid kohustuslikke makseid. & /et 475  ARTIKKEL 18.19 Finantsteenuste allkomitee 1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga i moodustatud finantsteenuste allkomitee tuleb kokku kord aastas, kui ei ole kokku lepitud teisiti, et: a) jälgida käesoleva peatüki rakendamist ja toimimist; b) arutada finantsteenustega seotud küsimusi, mille lepinguosaline on talle esitanud; c) pakkuda lepinguosalistele võimalust arutada finantsteenuste sektori reguleerimist eesmärgiga parandada lepinguosaliste reguleerivate raamistike vastastikust tundmist ja teha koostööd rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel; d) osaleda vaidluste lahendamise menetlustes vastavalt artiklile 18.22 „Finantsteenustega seotud investeerimisvaidluste lahendamine“ ning e) hinnata käesoleva lepingu toimimist finantsteenuste valdkonnas. & /et 476 2. Lisaks artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõikes 1 nimetatule kuuluvad finantsteenuste allkomitee koosseisu finantsteenuste eksperdid ja finantsteenuste poliitika eest vastutavate asutuste esindajad. Mehhikos on finantsteenuste poliitika eest vastutav asutus rahanduse ja avaliku sektori krediidi ministeerium (Secretaría de Hacienda y Crédito Público) või selle õigusjärglane. 3. Lepinguosalise taotlusel arutab finantsteenuste allkomitee käesoleva peatüki tõlgendamiseks asjakohaste suuniste väljatöötamist. Ühisnõukogu võib sellised suunised vastu võtta soovituse kujul. ARTIKKEL 18.20 Konsultatsioonid 1. Lepinguosaline võib kirjalikult taotleda konsultatsioone teise lepinguosalisega igas käesolevast lepingust tulenevas küsimuses, mis mõjutab finantsteenuseid. Teine lepinguosaline võtab taotluse heasoovlikule kaalumisele. Konsulteerivad lepinguosalised teavitavad oma konsultatsioonide tulemustest finantsteenuste allkomiteed. & /et 477 2. Kumbki lepinguosaline tagab, et konsultatsioonide korral kuuluvad tema delegatsiooni käesoleva peatükiga hõlmatud finantsteenuste või finantsasutuste valdkonna asjakohaste eriteadmistega ametnikud. Mehhikos täidavad seda nõuet rahanduse ja avaliku sektori krediidi ministeeriumi (Secretaría de Hacienda y Crédito Público) või selle õigusjärglase ametnikud. 3. Ühtegi käesoleva artikli sätet ei tõlgendata nii, et lepinguosaline peaks tegema erandi oma õigusnormidest, mis käsitlevad teabe jagamist finantsasutuste seas, või lepinguosaliste finantsasutuste vahelise lepingu või kokkuleppe nõuetest, ega nii, et finantsasutused peaksid võtma meetmeid, mis segaksid regulatiivsete, järelevalve- või haldusküsimuste või õiguskaitse tagamise küsimuste lahendamist. 4. Ühtegi käesoleva artikli sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist nõudmast järelevalve eesmärgil teavet teise lepinguosalise territooriumil asuva finantsasutuse või piiriülese finantsteenuse osutaja kohta. Kõnealune lepinguosaline võib teabe saamiseks pöörduda teise lepinguosalise finantsasutuse poole. & /et 478  ARTIKKEL 18.21 Vaidluste lahendamine 1. 31. peatükki „Vaidluste lahendamine“, sealhulgas 31-A lisa „Töökord“ ja 31-B lisa „Tegevusjuhend“ kohaldatakse käesoleva artikliga muudetud kujul selliste vaidluste lahendamise suhtes, mis on seotud käesoleva peatüki sätete kohaldamise ja tõlgendamisega. 2. Lisaks artiklis 31.9 „Vahekohtu liikmetele esitatavad nõuded“ sätestatud nõuetele peavad vahekohtu liikmetel olema eriteadmised või kogemused finantsteenuste õiguse või praktika alal, mille hulka võib kuuluda finantsasutuste reguleerimine, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. 3. Ühiskomitee võtab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva vastu nimekirja vähemalt 15 isikust, kes vastavad lõikes 2 sätestatud nõuetele ning soovivad ja saavad tegutseda vahekohtu liikmena. Nimekiri koosneb kolmest alamnimekirjast: a) alamnimekiri Euroopa Liidu esitatud isikutega; b) alamnimekiri Mehhiko esitatud isikutega ning c) alamnimekiri vahekohtu esimehe kandidaatidega. & /et 479 4. Käesoleva peatüki kohaldamisel asendavad lõikes 3 viidatud alamnimekirjad pärast vastuvõtmist artikli 31.8 „Vahekohtu liikmete nimekirjad“ lõikes 1 sätestatud alamnimekirju. 5. Vaidlustes, kus vahekohus leiab, et meede ei ole käesoleva lepingu kohustustega kooskõlas ja meede mõjutab: a) finantsteenuste sektorit ja muid sektoreid, võib nõude esitanud lepinguosaline peatada finantsteenuste sektoris eelised, millel on samaväärne mõju teise lepinguosalise finantsteenuste sektoris võetud meetmega, või b) kui meede mõjutab ainult muud kui finantsteenuste sektorit, ei tohi nõude esitanud lepinguosaline peatada eeliseid finantsteenuste sektoris. & /et 480  ARTIKKEL 18.22 Finantsteenustega seotud investeerimisvaidluste lahendamine 1. 10. peatüki „Investeeringud“ D jagu „Investeerimisvaidluste lahendamine“, mis on inkorporeeritud käesolevasse peatükki ja muudetud selle osaks artikli 18.2 lõikega 8, kohaldatakse käesoleva artikliga muudetud kujul: a) investeerimisvaidluste suhtes, mis on seotud meetmetega, mille suhtes kohaldatakse käesolevat peatükki ja mille puhul investor väidab, et lepinguosaline on rikkunud artikli 10.7 „Võrdne kohtlemine“ lõiget 2, artikli 10.8 „Enamsoodustusrežiim“ lõiget 2, artikleid 10.15 „Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohtlemine“, 10.16 „Ülekanded“, 10.17 „Kahju hüvitamine“, 10.18 „Sundvõõrandamine ja hüvitamine“ või 10.52 „Eeliste andmisest keeldumine“, või b) 10. peatüki „Investeeringud“ D jao „Investeerimisvaidluste lahendamine“ alusel algatatud investeerimisvaidluste suhtes, milles tuginetakse artiklile 18.13 „Usaldatavusnõuetega seotud erand“. & /et 481 2. Lõike 1 punkti a kohase investeerimisvaidluse korral või kui kostja tugineb lõike 1 punkti b alusel artiklile 18.13 „Usaldatavusnõuetega seotud erand“ 60 päeva jooksul pärast nõude esitamist kohtule kooskõlas artikliga 10.26 „Nõude esitamine kohtule“, määrab kohtuasja arutav kohtukoosseis pärast konsulteerimist vaidluse pooltega ja vastavalt artiklile 10.44 „Ekspertide aruanded“ ühiskomitee vastu võetud ekspertide nimekirjast ühe või mitu eksperti, kes annavad talle aru kõigi finantsteenustega seotud faktiliste küsimuste kohta, mille vaidluse pool on menetluse käigus tõstatanud. Ühisnõukogu võtab ekspertide nimekirja vastu hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist ja see koosneb kuuest eksperdist, kes on näidanud, et neil on eriteadmised või kogemused finantsteenuste õiguse või praktika vallas, mille hulka võib kuuluuda finantsasutuste reguleerimine. Kui nimekirja ei ole nõude esitamise päeval vastavalt artiklile 10.26 „Nõude esitamine kohtule“ vastu võetud, määratakse eksperdid isikute hulgast, kelle on lepinguosaline või mõlemad lepinguosalised selle nimekirja vastuvõtmiseks määranud ja kellest teisele lepinguosalisele on teatatud. 3. Kostja võib kirjalikult pöörduda finantsteenuste allkomitee poole otsuse saamiseks selle kohta, kas ja millisel määral on artikli 18.13 „Usaldatavusnõuetega seotud erand“ kohane erand nõude suhtes õiguspärane kaitseargument. Kõnealune küsimuse suunamine peab toimuma hiljemalt päeval, mille kohus on kostjale selleks määranud. Kui kostja suunab küsimuse käesoleva lõike alusel finantsteenuste allkomiteele, peatatakse 10. peatüki „Investeeringud“ D jaos „Investeerimisvaidluste lahendamine“ nimetatud tähtaegade kulgemine või menetlused. & /et 482 4. Küsimuse suunamise korral lõike 3 kohaselt võib finantsteenuste allkomitee teha ühise otsuse, kas ja millisel määral on artikli 18.13 kohane usaldatavusnõuetega seotud erand nõude suhtes õiguspärane kaitseargument, ning edastada selle koopia investorile ja kohtule. Kui ühisest otsusest järeldub, et artikkel 18.13 on õiguspärane kaitseargument kõigile nõude osadele täies ulatuses, peetakse investorit nõudest loobunuks ja menetlus lõpetatakse kooskõlas artikliga 10.40 „Hagist loobumine“. Kui ühisest otsusest järeldub, et artikkel 18.13 on õiguspärane kaitseargument ainult nõude osadele, on ühine otsus seoses kõnealuste nõude osadega kohtu jaoks siduv. Sellisel juhul ei kohaldata enam lõikes 3 kirjeldatud ajaperioodide või menetluse peatamist ja investor võib jätkata nõude ülejäänud osadega. 5. Kui finantsteenuste allkomitee ei ole teinud ühist otsust kolme kuu jooksul alates ajast, kui kostja küsimuse allkomiteele suunas, ei kohaldata enam lõikes 3 nimetatud ajaperioodide või menetluse peatamist ja investor võib oma nõude esitamist jätkata. 6. Kostja taotlusel ja kui finantsteenuste allkomitee ei ole teinud ühist otsust lõikes 5 nimetatud kolme kuu jooksul, teeb kohus eelküsimusena otsuse selle kohta, kas ja millisel määral on artikkel 18.13 õiguspärane kaitseargument. Kui kostja seda taotlust ei esita, ei piira see kostja õigust esitada artikkel 18.13 kaitsena menetluse hilisemas etapis. Kohus ei arvesta negatiivse asjaoluna tõsiasja, et finantsteenuste allkomitee ei ole ühises otsuses kokku leppinud. & /et 483 7. Lõike 6 kohase menetluse viib läbi nõude läbivaatamiseks moodustatud kohtukoosseis, mis tagab eelkõige, et vaidluse pooltel on võimalus esitada vähemalt üks kirjalik esildis. Kohtukoosseis teeb eelotsuse 120 päeva jooksul pärast viimase esildise saamist. Kui kohus vajab esialgse otsuse tegemiseks lisaaega, esitab ta viivituse põhjused. Kui kohtukoosseis järeldab, et artikkel 18.13 on kehtiv kaitse kogu nõudele, peetakse investorit nõudest loobunuks ja menetlus lõpetatakse kooskõlas artikliga 10.40 „Hagist loobumine“. Kui kohtukoosseis järeldab, et artikkel 18.13 on kehtiv kaitse ainult nõude teatavatele osadele, jätkatakse menetlust nõude ülejäänud osadega. & /et 484  19. PEATÜKK DIGIKAUBANDUS ARTIKKEL 19.1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „tarbija“ – füüsiline isik või ettevõtja, kui see on asjaomase lepinguosalise õiguses ette nähtud, kes kasutab või taotleb üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kaubandus-, äri-, kutse- või tööalase tegevusega; b) „andmesõnum“ – teave, mis on loodud, saadetud, vastu võetud või salvestatud elektrooniliste, optiliste või sarnaste vahenditega; c) „elektrooniline autentimisteenus“ – teenus, mis võimaldab kinnitada: i) füüsilise isiku või ettevõtja identiteeti või & /et 485  ii) andmesõnumi päritolu ja terviklust alates ajast, kui see esmakordselt lõplikul kujul loodi; d) „e-allkiri“ – andmesõnumile lisatud või sellega loogiliselt seotud andmed elektroonilisel kujul, mida saab kasutada selle andmesõnumi allkirjastaja tuvastamiseks, andmesõnumis sisalduva teabe kinnitamiseks ning selle päritolu ja tervikluse tagamiseks nii, et hilisemad muudatused andmetes on tuvastatavad; e) „elektrooniline usaldusteenus“ – elektrooniline teenus, mis koosneb e-allkirjade, e- ajatemplite, e-andmevahetuse, sertifitseeritud digiteerimisteenuste, veebisaitide autentimise teenuste ja nende teenustega seotud sertifikaatide loomisest, kontrollimisest ja kinnitamisest; f) „lõppkasutaja“ – füüsiline isik või ettevõtja, kui see on asjaomase lepinguosalise õiguses ette nähtud, kes kasutab või taotleb üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust kas tarbijana või kaubandus-, äri-, kutse- või tööalastel eesmärkidel; g) „usaldusteenuse osutaja“ – füüsiline isik või ettevõtja, kes osutab elektroonilisi usaldusteenuseid, ning & /et 486 h) „soovimatu elektrooniline kommertsteade“ – elektrooniline sõnum, sealhulgas vähemalt e- posti, lühisõnumisüsteemi (SMS) ja multimeediasõnumisüsteemi (MMS) sõnumid, mis saadetakse ärilistel eesmärkidel ilma saaja nõusolekuta või vaatamata saaja sõnaselgele keeldumisele otse lõppkasutajatele telekommunikatsioonivõrgu kaudu ja lepinguosalise õigusega ette nähtud ulatuses muude telekommunikatsiooniteenuste kaudu. ARTIKKEL 19.2 Kohaldamisala 1. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise meetmete suhtes, mis mõjutavad elektrooniliste vahendite abil toimuvat kaubandust. 2. Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmise suhtes: a) hasartmänguteenused; b) ringhäälinguteenused; c) audiovisuaalteenused; & /et 487 d) notarite või samaväärsete elukutsete esindajate teenused; e) õigusabiteenused ning f) riigihanked, välja arvatud artiklid 19.7, 19.8 ja 19.11. ARTIKKEL 19.3 Üldpõhimõtted Lepinguosalised tunnustavad digikaubanduse loodavat majanduskasvu ja pakutavaid võimalusi ning seda, et on tähtis vastu võtta raamistikke, mis suurendavad tarbijate usaldust digikaubanduse vastu ning väldivad tarbetuid takistusi selle kasutamisele ja arendamisele. ARTIKKEL 19.4 Õigus kehtestada õigusnorme Lepinguosalised kinnitavad õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme, et saavutada õiguspärased poliitikaeesmärgid, näiteks rahvatervise kaitse, sotsiaalteenuste, riikliku hariduse, ohutuse, keskkonna, avaliku kõlbluse, sotsiaal- või tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja andmekaitse, kultuurilise mitmekesisuse edendamise ja kaitse ning konkurentsi valdkonnas. & /et 488  ARTIKKEL 19.5 Elektroonilise edastuse suhtes kohaldatavad tollimaksud 1. Lepinguosaline ei kehtesta tollimakse ühe lepinguosalise isiku ja teise lepinguosalise isiku vahelise elektroonilise edastuse suhtes. 2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõige 1 ei takista lepinguosalist kehtestamast elektroonilise edastuse suhtes riiklikku maksu, tasu või muud lõivu, tingimusel et need maksud, tasud või lõivud kehtestatakse viisil, mis on kooskõlas käesoleva lepinguga. ARTIKKEL 19.6 Eelneva loa puudumise põhimõte 1. Kumbki lepinguosaline tagab, et teenuste elektrooniliseks osutamiseks ei nõuta eelnevat luba. 2. Lõige 1 ei piira selliste loanõuete kohaldamist, mis ei ole konkreetselt ja eranditult kehtestatud elektrooniliselt osutatavate teenuste suhtes või mida kohaldatakse telekommunikatsiooniteenuste suhtes. & /et 489  ARTIKKEL 19.7 Elektroonilised lepingud Kumbki lepinguosaline tagab, et tema õigussüsteem võimaldab lepingute sõlmimist elektrooniliselt ja et kõnealuseid lepinguid ei tunnistata õigustühiseks või kehtetuks ega jäeta täitmata üksnes põhjusel, et need on sõlmitud elektrooniliselt10. ARTIKKEL 19.8 Elektroonilised usaldus- ja autentimisteenused 1. Lepinguosaline ei keeldu tunnistamast elektroonilise usaldusteenuse või elektroonilise autentimisteenuse õiguslikku kehtivust üksnes põhjusel, et teenust osutatakse elektrooniliselt. 10 Seda sätet ei kohaldata järgmiste lepingute suhtes: a) lepingud, millega luuakse või kantakse üle kinnisvaraga seotud õigusi; b) lepingud, mis seaduse järgi nõuavad kohtute, ametivõimude või avalikku võimu teostavate kutsealade kaasamist; c) seadustes sätestatud nõuetele vastavalt käenduslepingud, milles tagatise andjaks on isikud, kes tegutsevad eesmärkidel, mis ei ole seotud nende kaubandus-, äri-, kutse- või tööalase tegevusega, ning d) perekonnaõiguse või pärimisõigusega reguleeritavad lepingud. & /et 490 2. Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita elektroonilisi usaldusteenuseid ja elektroonilisi autentimisteenuseid reguleerivaid meetmeid, mis: a) keelaksid e-tehingu pooltel vastastikku määrata tehinguks sobivaid elektroonilisi meetodeid või b) ei võimaldaks e-tehingu pooltel kohtu- või haldusasutustes tõestada, et nende e-tehing vastab elektrooniliste usaldusteenuste ja elektrooniliste autentimisteenuste õiguslikele nõuetele. 3. Olenemata lõikest 2 võib lepinguosaline nõuda, et konkreetsete e-tehinguliikide puhul vastaks elektroonilise autentimise viis teatavatele tulemuslikkuse standarditele või et see oleks sertifitseeritud tema õigusnormide kohaselt akrediteeritud asutuse poolt. Sellised nõuded on objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning puudutavad ainult asjaomase e-tehinguliigi eriomadusi. 4. Lepinguosalised soodustavad koostalitlevate elektrooniliste usaldusteenuste ja elektrooniliste autentimisteenuste kasutamist ning tunnustatud usaldusteenuste osutajate pakutavate elektrooniliste usaldusteenuste ja elektrooniliste autentimisteenuste vastastikust tunnustamist. & /et 491  ARTIKKEL 19.9 Veebitarbijate kaitse 1. Lepinguosalised tunnistavad, et on tähtis säilitada ja vastu võtta läbipaistvad ja tõhusad meetmed, mis suurendavad tarbijate usaldust, sealhulgas, kuid mitte ainult meetmed, mis kaitsevad e-kaubanduse tehingutes tarbijaid pettusel põhinevate ja ebaausate kaubandustavade eest. 2. Kumbki lepinguosaline võtab vastu või säilitab meetmed, mis suurendavad tarbijate usaldust, sealhulgas meetmed, millega keelatakse tarbijatele kahju tekitavad või kahju tekitada võivad pettusel põhinevad ja ebaausad kaubandustavad. 3. Lepinguosalised tunnistavad oma tarbijakaitseasutuste või muude asjaomaste asutuste vahelise koostöö tähtsust lepinguosaliste vahelise e-kaubandusega seotud tegevuses, et suurendada tarbijate usaldust ja seeläbi tarbijate heaolu. & /et 492  ARTIKKEL 19.10 Soovimatud elektroonilised kommertsteated 1. Kumbki lepinguosaline võtab vastu või säilitab meetmed, mille kohaselt: a) peavad soovimatute elektrooniliste kommertsteadete saatjad aitama lõppkasutajatel vältida nende teadete jätkuvat saamist või b) on elektrooniliste kommertsteadete saatmiseks vaja teate saaja nõusolekut vastavalt kummagi lepinguosalise õigusnormidele. 2. Kumbki lepinguosaline tagab, et soovimatud elektroonilised kommertsteated on selgelt tuvastatavad, et neist nähtub selgelt, kelle nimel need on saadetud, ja et need sisaldavad vajalikku teavet, mis võimaldab lõppkasutajal taotleda nende saamise lõpetamist tasuta ja igal ajal. 3. Kumbki lepinguosaline võtab õiguskaitsemeetmeid saatjate vastu, kes edastavad soovimatuid elektroonilisi kommertsteateid, mis ei vasta lõigete 1 ja 2 kohaselt vastu võetud ja säilitatud meetmetele. 4. Lepinguosalised püüavad teha soovimatute elektrooniliste kommertsteadete reguleerimise valdkonnas koostööd asjakohastel vastastikust huvi pakkuvatel juhtudel. & /et 493  ARTIKKEL 19.11 Lähtekood 1. Lepinguosaline ei tohi nõuda teise lepinguosalise füüsilisele isikule või ettevõtjale kuuluva tarkvara lähtekoodi edastamist ega sellele juurdepääsu. 2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõige 1: a) ei takista lepinguosalisel vastu võtmast või säilitamast meetmeid õiguspärase avaliku poliitika eesmärgi täitmiseks, sealhulgas turvalisuse ja ohutuse tagamiseks, näiteks sertifitseerimismenetluse raames, vastavalt artiklitele 18.13 „Usaldatavusnõuetega seotud erand“, 32.1 „Ülderandid“ ja lepingu IV osa artikkel 2.8 „Julgeoleku erand“, ning b) ei ole kohaldatav vabatahtlikule lähtekoodi edastamisele või sellele juurdepääsu andmisele teise lepinguosalise isiku poolt ärilistel alustel, näiteks riigihanketehingu või vabalt läbiräägitud lepingu raames. 3. Ükski käesoleva artikli säte ei mõjuta: a) kohtu, halduskohtu või konkurentsiameti nõuet heastada konkurentsiõiguse rikkumine; & /et 494 b) intellektuaalomandi õigusi ja intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist ning c) lepinguosalise õigust võtta meetmeid või jätta avalikustamata teave, kui ta peab seda vajalikuks, et kaitsta oma olulisi julgeolekuhuve, mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse hangete või riigi julgeoleku või riigikaitse seisukohalt hädavajalike hangetega. ARTIKKEL 19.12 Avatud internetiühendus Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et vastavalt kohaldatavatele põhimõtetele ja õigusnormidele on lõppkasutajatel tema territooriumil võimalik: a) pääseda ligi internetis saadaolevatele enda valitud teenustele ja rakendustele ning neid levitada ja kasutada vastavalt mõistliku ja mittediskrimineeriva võrguhalduse nõuetele; b) ühendada oma valitud seadmed internetiga, tingimusel et sellised seadmed ei kahjusta võrku, ning c) pääseda ligi teabele oma internetiühenduse teenuse osutaja võrguhaldustavade kohta. & /et 495  ARTIKKEL 19.13 Koostöö 1. Tunnistades digikaubanduse ülemaailmset laadi, teevad lepinguosalised koostööd seoses regulatiivsete küsimuste ja parimate tavadega olemasoleva valdkondliku dialoogi abil, milles käsitletakse muu hulgas: a) koostalitlusvõimeliste piiriüleste elektrooniliste usaldus- ja autentimisteenuste tunnustamist ja hõlbustamist; b) otseturundusteadaannete käsitlemist; c) väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate probleeme digikaubanduses; d) tarbijate kaitsmist ja tarbijate usalduse suurendamist e-kaubanduse valdkonnas; e) ühiseid küberjulgeoleku küsimusi ning f) muid digikaubanduse arengu seisukohast olulisi küsimusi. & /et 496 2. Lõikes 1 osutatud regulatiivsete küsimuste ja parimate tavade valdkonna koostöös keskendutakse teabe ja arvamuste vahetamisele lepinguosaliste kõnealuseid teemasid puudutavate asjakohaste õigusaktide ja nende rakendamise kohta. 3. Lepinguosalised kinnitavad, et digikaubanduse arengu edendamiseks on tähtis aktiivselt osaleda mitmepoolsetel foorumitel. ARTIKKEL 19.14 Läbivaatamisklausel andmevoogude kohta Lepinguosalised hindavad kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist uuesti, kas käesoleva lepingu kohaldamisalasse on vaja lisada andmete vaba liikumist käsitlevaid sätteid. & /et 497  20. PEATÜKK KAPITALI LIIKUMINE, MAKSED JA ÜLEKANDED NING AJUTISED KAITSEMEETMED ARTIKKEL 20.1 Jooksevkonto Ilma et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, lubab kumbki lepinguosaline teha käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvaid lepinguosalistevahelise maksebilansi jooksevkonto tehingutega seotud ülekandeid või makseid vabalt konverteeritavas valuutas ja kooskõlas 22. juulil 1944 New Hampshire’is Bretton Woodsis vastu võetud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga. & /et 498  ARTIKKEL 20.2 Kapitali liikumine Ilma et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, lubab kumbki lepinguosaline maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute puhul kapitali vaba liikumist investeeringute ja muude tehingute liberaliseerimiseks, nagu on sätestatud 10. peatüki „Investeeringud“ B jaos „Investeeringute liberaliseerimine“, 11. peatükis „Piiriülene teenustekaubandus“, 12. peatükis „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“ ja 18. peatükis „Finantsteenused“. ARTIKKEL 20.3 Kapitali liikumist, makseid või ülekandeid käsitlevate õigusnormide kohaldamine 1. Artikkel 10.16 „Ülekanded“, artikli 18.2 „Kohaldamisala“ lõike 6 punkt a ning artiklid 20.1 ja 20.2 ei takista lepinguosalist kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad a) pankrotti, maksejõuetust ja võlausaldajate õiguste kaitset; & /et 499 b) finantsinstrumentide emiteerimist, nendega kauplemist või tehingute tegemist; c) finantsaruandlust või kapitali liikumise, maksete või ülekannete arvestuse pidamist, kui see on vajalik õiguskaitse- või finantsjärelevalveasutuste abistamiseks; d) kuritegusid või väärtegusid või kelmusi või pettusi; e) kohtumenetlustes tehtud määruste või otsuste täitmise tagamist või f) sotsiaalkindlustust, riiklikke pensioniskeeme või kohustuslikke säästuskeeme. 2. Neid õigusnorme ei kohaldata meelevaldselt ega diskrimineerivalt ega muul viisil, mis kujutaks endast kapitali liikumise, maksete või ülekannete varjatud piiramist. & /et 500  ARTIKKEL 20.4 Ajutised kaitsemeetmed 1. Kui erandlikud asjaolud põhjustavad või ähvardavad põhjustada tõsiseid raskusi Euroopa Liidu majandus- ja rahaliidu toimimises, võib Euroopa Liit vastu võtta või säilitada kapitali liikumise, maksete või ülekannete valdkonna kaitsemeetmed. Kõnealused meetmed peavad piirduma selliste raskuste kõrvaldamiseks rangelt vajalikuga ja nende kestus ei tohi ületada kuut kuud. 2. Meetmed, mille Euroopa Liit lõike 1 kohaselt kehtestab, ei tohi põhjustada Mehhiko ja kolmanda riigi vahel meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist. Euroopa Liit teavitab Mehhikot viivitamata ja esitab võimalikult kiiresti selliste meetmete kaotamise ajakava. & /et 501  ARTIKKEL 20.5 Piirangud maksebilansi ja välisrahastamisega seotud raskuste ning makromajanduslike raskuste korral 1. Lepinguosaline võib vastu võtta või säilitada piiravad meetmed kapitali liikumise, maksete või ülekannete kohta11: a) tõsiste maksebilansiraskuste või väliste finantsraskuste või nende ohu korral12 või b) erandlike asjaolude korral, kui kapitali liikumisega seotud maksed või ülekanded põhjustavad või ähvardavad põhjustada tõsiseid makromajanduslikke raskusi seoses raha- ja vahetuskursipoliitikaga Mehhikos või Euroopa Liidu liikmesriigis. 2. Lõikes 1 osutatud meetmed: a) peavad olema vastavuses Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga, kui see on kohaldatav; 11 Euroopa Liidu puhul võib üks Euroopa Liidu liikmesriik selliseid meetmeid võtta muudes kui artiklis 20.4 nimetatud olukordades, mis mõjutavad selle liikmesriigi majandust. 12 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõike 1 punktis a osutatud tõsised maksebilansiraskused või välised finantsraskused või nende oht võivad olla muu hulgas põhjustatud raha- ja vahetuskursipoliitikaga seotud tõsistest makromajanduslikest raskustest või nende ohust, nagu on osutatud lõike 1 punktis b. & /et 502 b) ei tohi minna kaugemale vajalikust, et tegeleda lõikes 1 kirjeldatud olukorraga; c) peavad olema ajutised ja need tuleb järk-järgult kõrvaldada, kui lõikes 1 kirjeldatud olukord paraneb; d) ei tohi tekitada põhjendamatut kahju teise lepinguosalise kaubanduslikele, majanduslikele ega finantshuvidele; e) ei tohi teist lepinguosalist kohelda vähem soodsalt kui samasuguses olukorras olevat kolmandat isikut ning f) ei tohi asendada makromajanduslikku poliitikat, mida on vaja põhjendatud väliseks kohandamiseks. 3. Lepinguosaline võib oma välise finantspositsiooni või maksebilansi kaitseks vastu võtta või säilitada piiravaid meetmeid kaubavahetuse suhtes. Sellised meetmed peavad olema kooskõlas GATT 1994 XII artikliga ja 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe maksebilansisätete käsitusleppega. 4. Lepinguosaline võib oma välise finantspositsiooni või maksebilansi kaitseks vastu võtta või säilitada piiravaid meetmeid teenuskaubanduse suhtes. Sellised meetmed peavad olema kooskõlas GATSi XII artikliga. & /et 503 5. Lepinguosaline püüab mitte vastu võtta ega säilitada meetmeid tariifsete lisatasude, kvootide, litsentside või sarnaste meetmete kujul. Kui lepinguosaline teist lepinguosalist meetmetest teavitab, selgitab ta nende piiravate meetmete kasutamise põhjusi. 6. Lepinguosaline, kes võtab vastu või jätab kehtima lõikes 1 osutatud meetmed, teatab nendest viivitamata teisele lepinguosalisele. 7. Kui artikli 20.4 või käesoleva artikli alusel võetakse vastu või jäetakse kehtima piiravad meetmed, konsulteerivad lepinguosalised viivitamata teenuste ja investeeringute allkomitees, välja arvatud juhul, kui konsultatsioone peetakse muudel rahvusvahelistel foorumitel, mille liikmed on mõlemad lepinguosalised. Konsultatsioonide käigus analüüsitakse vastavate meetmete võtmise põhjustanud maksebilansiraskusi või väliseid finantsraskusi, võttes arvesse selliseid tegureid nagu: a) raskuste laadi ja ulatust; b) välist majandus- ja kaubanduskeskkonda ning c) võimalikke alternatiivseid parandusmeetmeid. & /et 504 8. Lõikes 7 osutatud konsultatsioonidel käsitletakse piiravate meetmete vastavust artiklile 20.4 või käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2. Võimaluse korral aktsepteerivad lepinguosalised kõiki Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esitatud statistilisi või muid andmeid ning järelduste tegemisel lähtutakse IMFi hinnangust asjaomase lepinguosalise maksebilansi ja välise finantsolukorra kohta. & /et 505  21. PEATÜKK RIIGIHANKED ARTIKKEL 21.1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „kommertskaubad ja -teenused“ – kaubad ja teenused, mida tavaliselt müüakse või pakutakse müügiks turul valitsusvälistele ostjatele ja mida sellised ostjad ostavad tavaliselt turult valitsemisega mitte seotud eesmärkidel; b) „ehitusteenused“ – teenused, mille eesmärk on mis tahes vahenditega ehitada hooneid ja tsiviilrajatisi ÜRO ühtse tooteklassifikaatori (CPC) 51. alajao tähenduses; & /et 506 c) „käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ – valitsuse ülesannete täitmiseks teostatav hange: i) mille puhul hangitakse kaupu, teenuseid või mõlemat: A) nagu on kummagi lepinguosalise kohta kindlaks määratud vastavalt 21-A lisas „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisas „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“, ning B) hanke eesmärk ei ole äriotstarbeline müük või edasimüük või kasutamine äriotstarbeliseks müügiks või edasimüügiks ette nähtud kaupade tootmisel või teenuste osutamisel; ii) vastavalt mis tahes lepingule, sealhulgas A) ostu-, B) liisingu-, ning C) rendi- või üürilepingule või järelmaksulepingule koos väljaostuvõimalusega või ilma selleta; iii) mille maksumus, hinnatuna vastavalt artiklile 21.2, on artikli 21.6 kohase teate avaldamise ajal võrdne asjakohase piirmääraga, mis on sätestatud kummagi lepinguosalise puhul vastavalt 21-A lisas „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisas „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“, või sellest piirmäärast suurem; & /et 507  iv) mille teostab hankeüksus ning v) mis ei ole muul viisil välja jäetud artikli 21.2 lõike 2 või 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ kohaldamisalast; d) „elektrooniline oksjon“ – elektrooniliste seadmete abil toimuv järkjärguline protsess, mille käigus tarnijad esitavad uue hinnapakkumuse, hankemenetluse hindamiskriteeriumide kohase muu mõõdetava väärtuse või mõlemad ning mille tulemusel tekib või muutub pakkumuste pingerida; e) „kirjalikult“ või „kirjalik“ – sõnade ja numbritega esitatud väljend, mida saab lugeda ja taasesitada ning hiljem edastada ning mis võib hõlmata elektrooniliselt edastatud ja salvestatud teavet; f) „piiratud pakkumismenetlus“ – hange, mille puhul hankeüksus võtab ühendust tema enda valitud tarnija või tarnijatega; g) „korduvkasutatav loetelu“ – loetelu, mida hankeüksus kavatseb kasutada rohkem kui ühel korral ja mis sisaldab tarnijaid, kelle hankeüksus on tunnistanud loetellu kandmise tingimustele vastavaks; & /et 508 h) „kavandatava hanke teade“ – hankeüksuse avaldatav teade, milles kutsutakse huvitatud tarnijaid esitama osalemistaotlusi, pakkumusi või mõlemaid; i) „korvamismeetmed“ – tingimused või kohustused, mis edendavad kohalikku arengut või parandavad lepinguosalise maksebilanssi, näiteks kodumaise osaluse, tehnoloogia litsentsimise ning investeerimis-, barterkaubanduse jms toimingute või nõuete abil; j) „avatud pakkumismenetlus“ – hankemenetlus, mille puhul võivad pakkumuse esitada kõik huvitatud tarnijad; k) „hankeüksus“ – 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ A, B ja C jao kohaldamisalasse kuuluv üksus; l) „kvalifitseeritud tarnija“ – tarnija, kelle hankeüksus on tunnistanud osalemistingimustele vastavaks; m) „valikpakkumismenetlus“ – hankemenetlus, mille puhul hankeüksus kutsub pakkumusi esitama üksnes kvalifitseeritud tarnijaid; n) „teenused“ – hõlmab ehitusteenuseid, kui ei ole sätestatud teisiti; & /et 509 o) „standard“ – tunnustatud asutuse heakskiidetud dokument, millega nähakse üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ette tooteid või teenuseid ning nendega seotud protsesse ja tootmismeetodeid käsitlevad eeskirjad, suunised või omadused, mille järgimine ei ole kohustuslik ning mis võivad ka üksnes sisaldada või käsitleda toote, teenuse, protsessi või tootmismeetodi suhtes kehtivat terminoloogiat, sümboleid või pakendamis-, tähistamis- või märgistusnõudeid; p) „tarnija“ – isik või isikute rühm, kes pakub või saab pakkuda kaupu ja teenuseid, ning q) „tehniline kirjeldus“ – hanketingimus, milles i) kehtestatakse hangitavate kaupade ja teenuste omadused, sealhulgas kvaliteedi, toime, ohutuse ja mõõtmete nõuded, või kaupade tootmise ja teenuste osutamise protsessid ja meetodid, või ii) käsitletakse toote või teenuse suhtes kehtivat terminoloogiat, sümboleid või pakendamis-, tähistamis- või märgistusnõudeid. & /et 510  ARTIKKEL 21.2 Kohaldamisala Peatüki kohaldamine 1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud meetmete suhtes, olenemata sellest, kas hange korraldatakse üksnes või osaliselt elektrooniliste vahenditega. 2. Kui 21-A lisast „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisast „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ei tulene teisiti, ei kohaldata käesolevat peatükki järgmise suhtes: a) maa, olemasolevate hoonete või muu kinnisvara või nendega seotud õiguste omandamine või rentimine; b) lepinguosalise lepinguvälised kokkulepped või mis tahes vormis antav abi, sealhulgas koostöölepingud, toetused, laenud, paigutused omakapitali, tagatised ja maksusoodustused; c) fiskaalasutuse teenuste ja depooteenuste, reguleeritud finantsasutuste likvideerimise ja juhtimise teenuste ning riigivõla, sealhulgas laenude, riigi võlakirjade, vekslite ja muude väärtpaberite müügi, tagasiostu või levitamisega seotud teenuste hange või soetamine; & /et 511 d) riiklikud töölepingud; e) hanked, mis korraldatakse i) rahvusvahelise abi, sealhulgas arenguabi andmiseks; ii) sõjaväeüksuste paiknemist käsitleva rahvusvahelise lepingu erimenetluse või klausli alusel või mis on seotud projekti ühise rakendamisega sellele alla kirjutanud riikide poolt, või iii) rahvusvahelise organisatsiooni erimenetluse või klausli alusel või mida rahastatakse rahvusvahelise toetuse, laenu või muu abiga, juhul kui kohaldatav menetlus või klausel ei ole käesoleva peatükiga kooskõlas. 3. Kummagi lepinguosalise kohustused käesoleva lepinguga hõlmatud hangete valdkonnas on sätestatud 21-A lisas „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisas „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ vastavalt järgmisele ülesehitusele: a) A jaos keskvalitsusasutused, kelle hanked on hõlmatud käesoleva peatükiga; b) B jaos keskvalitsusest madalama tasandi valitsusasutused, kelle hanked on hõlmatud käesoleva peatükiga, sealhulgas Mehhiko puhul muud keskvalitsusest madalama tasandi asutused; & /et 512 c) C jaos kõik muud üksused, kelle hanked on hõlmatud käesoleva peatükiga; d) D jaos käesoleva peatükiga hõlmatud kaubad; e) E jaos käesoleva peatükiga hõlmatud teenused, v.a ehitusteenused; f) F jaos käesoleva peatükiga hõlmatud ehitusteenused; g) G jaos käesoleva peatükiga hõlmatud avaliku ja erasektori partnerlused või ehitustööde kontsessioonid; h) H jaos üldmärkused ja erandid ning i) I jaos meediakanalid, kus lepinguosaline avaldab oma hanketeateid, lepingu sõlmimise teateid ja muud oma riigihangete süsteemiga seotud teavet. 4. Kui lepinguosalise õiguse kohaselt tohivad käesoleva lepinguga hõlmatud hanget korraldada hankeüksuse nimel muud üksused või isikud, kelle hankega seotud kaubad ja teenused ei ole käesoleva lepinguga hõlmatud, kehtib samuti käesolev peatükk. & /et 513 Hindamine 5. Selleks et teha hanke väärtuse hindamisel kindlaks, kas tegemist on käesoleva lepinguga hõlmatud hankega, hankeüksus: a) ei jaga hanget eraldi hangeteks ega vali ega kasuta konkreetset hindamismeetodit hanke väärtuse hindamiseks eesmärgiga välistada kas täielikult või osaliselt käesoleva peatüki kohaldamine hanke suhtes ning b) esitab hanke arvestusliku maksimaalse koguväärtuse hanke kogukestuse lõikes olenemata sellest, kas leping sõlmitakse ühe või enama tarnijaga, võttes arvesse kõiki tasustamise vorme, sealhulgas: i) lisatasud, teenustasud, vahendustasud ja intressid ning ii) kui hankes on ette nähtud optsioonivõimalus, siis kõnealuste optsioonide kogumaksumus. & /et 514 6. Kui hanke üksiknõude tulemusena sõlmitakse rohkem kui üks leping või sõlmitakse lepingud eraldi osade suhtes (edaspidi „korduvlepingud“), lähtutakse hinnangulise maksimaalse kogumaksumuse arvutamisel järgmisest: a) eelneva 12 kuu jooksul või hankeüksuse eelneva eelarveaasta jooksul sõlmitud sama tüüpi kauba või teenuse korduvlepingute maksumus, mida on võimaluse korral korrigeeritud, et võtta arvesse prognoositud muutusi järgmise 12 kuu jooksul hangitavate kaupade ja teenuste koguses ja maksumuses, või b) esialgse lepingu sõlmimisele järgneva 12 kuu jooksul või hankeüksuse eelarveaasta jooksul hangitava sama tüüpi kauba või teenuse korduvlepingute hinnanguline maksumus. 7. Juhul kui kaupa või teenust hangitakse liisimise, rentimise või üürimise või järelmaksuga ostu teel või hangete puhul, mille koguhind ei ole kindlaks määratud, on hindamise alus järgmine: a) tähtajaliste lepingute puhul: i) kui lepingu kestus on 12 kuud või vähem, siis hinnanguline maksimaalne maksumus kogu kestuse jooksul, või ii) kui lepingu kestus ületab 12 kuud, siis hinnanguline maksimaalne kogumaksumus, sealhulgas mis tahes hinnanguline jääkmaksumus; & /et 515 b) tähtajatute lepingute puhul hinnanguline kuumakse, mis on korrutatud 48ga, ning c) kui ei ole kindel, kas leping sõlmitakse tähtajalise lepinguna, kohaldatakse punkti b. ARTIKKEL 21.3 Julgeoleku- ja ülderandid 1. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendada nii, et see takistab lepinguosalist võtmast meetmeid või avalikustamast teavet, kui ta peab seda vajalikuks, et kaitsta oma olulisi julgeolekuhuve, mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse hangete või riigi julgeoleku või riigikaitse seisukohalt hädavajalike hangetega. 2. Vastavalt nõudele, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis põhjustab samasugustes tingimustes oleva lepinguosalise meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet selliselt, et see takistab lepinguosalist kehtestamast selliseid meetmeid ja tagamast nende täitmist, mis on: a) vajalikud kõlbluse, avaliku korra ja ohutuse kaitseks; & /et 516 b) vajalikud inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitseks; c) vajalikud intellektuaalomandi kaitseks või d) seotud puuetega inimeste, heategevusorganisatsioonide või vangide töö tulemusena valmistatud kaupade ja osutatavate teenustega. ARTIKKEL 21.4 Üldpõhimõtted Diskrimineerimiskeeld 1. Olenemata artikli 21.2 kohaldamisalast võib lepinguosalise ettevõtja, kes on seaduslikult asutatud, omandatud või kelle kaubanduslik kohalolek on säilitatud teise lepinguosalise territooriumil, osaleda selle teise lepinguosalise riigihangetes samadel tingimustel kui selle teise lepinguosalise ettevõtjad, nagu on ette nähtud selle teise lepinguosalise õiguses. & /et 517 2. Lepinguosaline ja tema hankeüksused kohtlevad iga käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud meetme puhul teise lepinguosalise kaupu ja teenuseid ning teise lepinguosalise tarnijaid, kes selliseid kaupu ja teenuseid pakuvad, kohe ja tingimusteta vähemalt sama soodsalt, kui asjaomane lepinguosaline (sealhulgas tema hankeüksused) kohtleb oma kaupu, teenuseid ja tarnijaid. 3. Käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud meetmete puhul lepinguosalised ja nende hankeüksused: a) ei kohtle mõnda kohapealset tarnijat tema välismaise kuuluvuse või omandiõiguse määra põhjal vähem soodsalt kui teisi kohapealseid tarnijaid või b) ei diskrimineeri kohapealset tarnijat selle alusel, et kaup või teenus, mida see tarnija selle konkreetse hanke jaoks pakub, pärineb teiselt lepinguosaliselt. Elektrooniliste vahendite kasutamine 4. Kui hankeüksus korraldab käesoleva lepinguga hõlmatud hanke elektroonilisel teel, peab ta: a) tagama, et hanke korraldamisel kasutatakse muu hulgas ka autentimiseks ja andmete krüptimiseks IT-süsteeme ja tarkvara, mis on vabalt kättesaadavad ja muude vabalt kättesaadavate IT-süsteemide ja tarkvaraga koostalitlusvõimelised; & /et 518 b) rakendama mehhanisme, millega tagatakse osalemistaotluste ja pakkumuste terviklus, sealhulgas fikseeritakse nende esitamise aeg ning välistatakse neile loata juurdepääs, ning c) kasutama hankemenetlustes teadete ja hankedokumentide avaldamiseks ning võimalikult suures ulatuses pakkumuste esitamiseks elektroonilisi teabe- ja sidevahendeid. Hanke korraldamine 5. Hankeüksus korraldab käesoleva lepinguga hõlmatud hanke läbipaistval ja erapooletul viisil, mis: a) on kooskõlas käesoleva peatükiga, kasutades üht järgmistest hankeviisidest: avatud pakkumismenetlus, valikpakkumismenetlus või piiratud pakkumismenetlus; b) ennetab huvide konflikte ja korruptsiooni vastavalt asjaomase lepinguosalise õigusele. & /et 519 Korruptsioonivastased meetmed 6. Kumbki lepinguosaline tagab, et ta on võtnud kasutusele asjakohased meetmed korruptsiooni tõkestamiseks oma riigihangetes. Nende meetmete hulka kuuluvad menetlused, millega võetakse lepinguosalise hangetes osalemise õigus kas tähtajatult või kindlaksmääratud ajavahemikuks tarnijatelt, kelle puhul on selle lepinguosalise õigusasutused lõpliku otsusega kindlaks teinud, et nad on osalenud pettuses või muus ebaseaduslikus tegevuses, mis on seotud riigihangetega selle lepinguosalise territooriumil. Kumbki lepinguosaline tagab ka selle, et tal on kehtestatud põhimõtted ja menetlused, millega hangetega seotud või neid mõjutavate isikute võimalik huvide konflikt võimalikult suures ulatuses kõrvaldada või seda ohjata. Päritolureeglid 7. Käesoleva peatükiga hõlmatud riigihanke puhul ei kohalda lepinguosaline teisest lepinguosalisest imporditavate kaupade ega osutatavate teenuste suhtes päritolureegleid, mis erinevad nendest päritolureeglitest, mida lepinguosaline kohaldab tavapärase kaubanduse raames samade kaupade impordi või samade teenuste osutamise suhtes. Eeliste andmisest keeldumine 8. Lepinguosaline võib keelduda käesoleva peatüki eeliste andmisest teise lepinguosalise teenuseosutajale, kui ta on sellest eelnevalt teavitanud ja selles küsimuses konsulteerinud ning kui lepinguosaline teeb kindlaks, et teenust osutab ettevõtja, kellel ei ole kummagi lepinguosalise territooriumil sisulist äritegevust. & /et 520 Korvamismeetmed 9. Käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seoses ei tohi lepinguosaline ega tema hankeüksused taotleda, võtta arvesse, kehtestada ega jõustada korvamismeetmeid. Meetmed, mis ei ole hangetele eriomased 10. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata järgmise suhtes: a) tollimaksud ja muud maksud, mis on kehtestatud impordi suhtes või sellise impordiga seoses; b) selliste tollimaksude ja muude maksudega maksustamise meetod ning c) muud teenustekaubandust mõjutavad meetmed peale käesoleva lepinguga hõlmatud hankeid reguleerivate meetmete. & /et 521  ARTIKKEL 21.5 Teave hankesüsteemi kohta 1. Kumbki lepinguosaline: a) avaldab viivitamata seadused, määrused, kohtuotsused, üldkohaldatavad haldusotsused, õigusaktidest tulenevad standardsed lepingupunktid, millele viidatakse hanketeadetes või - dokumentides, samuti käesoleva lepinguga hõlmatud hanke korra ja selles tehtavad muudatused laia levikuga ning pidevalt üldsusele kättesaadavas ametlikult määratud elektroonilises või paberväljaandes ning b) selgitab neid taotluse korral teisele lepinguosalisele. 2. Kumbki lepinguosaline loetleb vastavalt 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ I jaos järgmise: a) elektroonilised või paberväljaanded, kus lepinguosaline avaldab lõike 1 punktis a kirjeldatud teabe; b) elektroonilised või paberväljaanded, kus lepinguosaline avaldab artikliga 21.6, artikli 21.8 lõikega 9 ja artikli 21.15 lõikega 2 nõutud teated, ning & /et 522 c) veebisaidi aadressi (veebisaitide aadressid), kus lepinguosaline avaldab: i) artikli 21.15 lõikes 4 osutatud hankestatistika või ii) oma teated sõlmitud hankelepingute kohta vastavalt artikli 21.15 lõikele 6. 3. Kumbki lepinguosaline teavitab viivitamata riigihangete allkomiteed kõigist muudatustest 21- A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ I jaos loetletud teabes. ARTIKKEL 21.6 Teated Kavandatava hanke teade 1. Hankeüksus avaldab iga käesoleva lepinguga hõlmatud hanke kohta kavandatava hanke teate, välja arvatud artiklis 21,12 kirjeldatud asjaoludel. & /et 523 2. Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, sisaldab kavandatava hanke teade järgmist: a) hankeüksuse nimi ja aadress ning muud andmed, mis on vajalikud hankeüksusega kontakteerumiseks ning selleks, et saada kõik vajalikud hankedokumendid, ning vajaduse korral teave nende hinna ja maksetingimuste kohta; b) hanke kirjeldus, sealhulgas hangitavate kaupade ja teenuste laad ja kogus või eeldatav kogus, kui täpne kogus ei ole teada; c) korduvlepingute puhul võimaluse korral järgmiste kavandatava hanke teadete eeldatav avaldamise aeg; d) valikuvõimaluste kirjeldus; e) kaupade tarnimise või teenuste osutamise ajakava või lepingu kestus; f) kasutatav hankemeetod ning teave selle kohta, kas tegemist on läbirääkimistega hanke või elektroonilise oksjoniga; g) vajaduse korral hankes osalemise taotluste esitamise aadress ja tähtpäev; & /et 524 h) pakkumuste esitamise aadress ja tähtpäev; i) keel või keeled, milles võib esitada pakkumuse või osalemistaotluse, juhul kui need võib esitada muus keeles kui selle lepinguosalise ametlik keel, kelle hankeüksus hanke korraldab; j) osalemistingimuste loetelu koos lühikirjeldustega, sealhulgas nõuded konkreetsete dokumentide või tõendite kohta, mida tarnijad peavad osalemiseks esitama, kui neid nõudeid ei ole esitatud kõikidele huvitatud tarnijatele kavandatava hanke teate raames ühel ja samal ajal kättesaadavaks tehtud hankedokumentides; k) tarnijate valiku kriteeriumid ja vajaduse korral hankes osalema lubatavate tarnijate arv, kui hankeüksus kavatseb vastavalt artiklile 21.8 kutsuda hankes osalema piiratud arvu kvalifitseeritud tarnijaid, ning l) märge, et hange on hõlmatud käesoleva peatükiga. & /et 525 Kokkuvõtlik teade 3. Iga kavandatava hanke puhul avaldab hankeüksus kavandatava hanke teatega samal ajal ühes WTO keeles vabalt kättesaadava kokkuvõtliku teate. Kokkuvõtlik teade sisaldab vähemalt järgmist teavet: a) hanke sisu; b) pakkumuse esitamise lõpptähtpäev või – vajaduse korral – hankes osalemise või korduvkasutatavasse loetellu kandmise taotluse esitamise tähtpäev ning c) aadress, kust saab taotleda hankedokumente. Plaanitud hanke teadaanne 4. Hankeüksustel soovitatakse avaldada igal eelarveaastal võimalikult varakult teadaanne hankeplaanide kohta (edaspidi „plaanitud hanke teadaanne“). Plaanitud hanke teadaanne peaks sisaldama hanke sisu ja kavandatava hanke teate avaldamise ligikaudset kuupäeva või hanke toimumise ligikaudset ajavahemikku. & /et 526 5. 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B või C jao kohaldamisalasse kuuluv hankeüksus võib kasutada plaanitud hanke teadaannet kavandatava hanke teatena, tingimusel et plaanitud hanke teadaanne sisaldab lõikes 2 osutatud teavet ulatuses, mis on hankeüksusele kättesaadav, ja märget, et huvitatud tarnijad peaksid väljendama hankeüksusele oma huvi hanke vastu. Teateid käsitlevad üldeeskirjad 6. Kõik kavandatava hanke teated, kokkuvõtlikud teated ja plaanitud hanke teadaanded on vahetult kättesaadavad elektrooniliselt ja tasuta ühtse internetiportaali kaudu. Teateid võib lisaks avaldada ka ajakohases laia levikuga paberväljaandes ja need jäävad üldsusele kättesaadavaks vähemalt teates märgitud aja lõpuni. ARTIKKEL 21.7 Osalemistingimused 1. Hankeüksus esitab hankes osalemiseks ainult need tingimused, mis on olulised tagamaks, et tarnija vastab õiguslikult ja finantsiliselt hanke nõuetele ning on äriliselt ja tehniliselt suutlik asjaomast hankelepingut täitma. & /et 527 2. Osalemistingimuste kehtestamisel hankeüksus: a) ei esita tingimust, et hankes osalemiseks peab tarnija olema eelnevalt sõlminud mõne lepinguosalise hankeüksusega ühe või mitu lepingut; b) võib nõuda varasemat tegevuskogemust, kui see on hanke tingimuste seisukohalt tähtis, ning c) ei nõua, et hanke tingimus oleks asjaomane varasem kogemus lepinguosalise territooriumil. 3. Hinnates, kas tarnija vastab osalemistingimustele, hankeüksus: a) hindab tarnija finantsilist, ärilist ja tehnilist suutlikkust vastavalt tema äritegevusele nii selle lepinguosalise territooriumil, kelle hankeüksus hanke korraldab, kui ka väljaspool seda ning b) lähtub hindamisel tingimustest, mille ta on hanketeates või hankedokumentides eelnevalt kindlaks määranud. & /et 528 4. Lepinguosaline ja tema hankeüksused võivad tõendusmaterjali olemasolu korral välistada tarnija järgmistel põhjustel: a) pankrot; b) valeandmete esitamine; c) olulised või püsivad puudused varasemast lepingust tuleneva olulise nõude või kohustuse täitmisel; d) lõplikud kohtuotsused raskete kuritegude ja muude raskete süütegude korral vastavalt selle lepinguosalise õigusele; e) eksimine ametialaste käitumisreeglite vastu või tegevus või tegevusetus, mis vähendab tarnija ärilist usaldusväärsust, või f) maksude maksmata jätmine. & /et 529  ARTIKKEL 21.8 Tarnijate kvalifitseerimine Registreerimissüsteemid ja kvalifikatsioonimenetlused 1. Lepinguosaline ja tema hankeüksused võivad kasutada tarnijate registreerimise süsteemi, mille kaudu huvitatud tarnijad peavad registreeruma ja esitama teatavat teavet. Sellisel juhul tagab lepinguosaline, et huvitatud tarnijatel on elektrooniliste vahendite kaudu täielik juurdepääs registreerimissüsteemi puudutavale teabele ja et nad võivad taotleda registreerimist igal ajal süsteemi kehtivuse jooksul. Pädev asutus teatab neile mõistliku tähtaja jooksul taotluse rahuldamise või tagasilükkamise otsusest. Taotluse tagasilükkamise korral tuleb otsust nõuetekohaselt põhjendada. 2. Kumbki lepinguosaline tagab, et a) tema hankeüksused teevad jõupingutusi, et minimeerida kvalifitseerimismenetluste erinevusi, ning b) kui tema hankeüksused kasutavad registreerimissüsteemi, teevad nad jõupingutusi, et minimeerida registreerimissüsteemide erinevusi. 3. Lepinguosaline, sealhulgas tema hankeüksused, ei võta vastu ega kasuta registreerimissüsteemi või kvalifitseerimismenetlust, mille eesmärk on tekitada teise lepinguosalise tarnijatele asjatuid takistusi hankes osalemiseks või mille tõttu sellised takistused tekivad. & /et 530 Valikpakkumismenetlus 4. Kui hankeüksus kavatseb kasutada valikpakkumismenetlus, tuleb tal: a) esitada kavandatava hanke teates vähemalt artikli 21.6 lõike 2 punktides a, b, f, g, j, k ja l nimetatud teave ning kutsuda tarnijaid üles esitama osalemistaotlust ning b) esitada pakkumuste esitamise tähtaja alguseks kvalifitseeritud tarnijatele, keda ta teavitab vastavalt artikli 21.10 lõike 3 punktile b, vähemalt artikli 21.6 lõike 2 punktides c, d, e, h ja i osutatud teave. 5. Hankeüksus lubab konkreetses hankes osaleda kõigil kvalifitseeritud tarnijatel, välja arvatud juhul, kui hankeüksus teatab kavandatava hanke teates, et hankes lubatakse osalema vaid piiratud arv tarnijaid, ning esitab tarnijate arvu piiramise kriteeriumid. Pakkumiskutse adresseeritakse nii mitmele tarnijale, nagu on vaja tõhusa konkurentsi tagamiseks. 6. Kui hankedokumente ei tehta alates lõikes 4 osutatud teate avaldamise kuupäevast avalikult kättesaadavaks, tagab hankeüksus, et need tehakse kõikidele lõike 5 kohaselt väljavalitud kvalifitseeritud tarnijatele kättesaadavaks samal ajal. & /et 531 Korduvkasutatavad loetelud 7. Hankeüksus võib pidada korduvkasutatavat loetelu, tingimusel et teade, millega huvitatud tarnijaid kutsutakse taotlema loetellu kandmist, avaldatakse igal aastal asjakohases väljaandes, mis on loetletud 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ I jaos, ning on elektroonilise avaldamise korral pidevalt kättesaadav. 8. Lõikega 7 ette nähtud teade hõlmab järgmist: a) nende kaupade ja teenuste või kauba- ja teenuseliikide kirjeldus, mille hankimiseks loetelu kasutatakse; b) osalemistingimused, millele tarnijad peavad loetellu kandmiseks vastama, ning meetodid, mida hankeüksus kasutab tarnija nõuetelevastavuse kontrollimiseks; c) hankeüksuse nimi ja aadress ning muud andmed, mis on vajalikud temaga ühenduse võtmiseks ning selleks, et saada kõik vajalikud loeteluga seotud dokumendid; d) loetelu kehtivusaeg ja selle kehtivuse pikendamise või lõpetamise viis või kui kehtivusaega ei esitata, siis märge selle kohta, millisel viisil teatatakse loetelu kasutamise lõpetamisest, ning e) märge, et loetelu võib kasutada käesoleva peatükiga hõlmatud hanke puhul. & /et 532 9. Kui korduvkasutatav loetelu kehtib kuni kolm aastat, võib hankeüksus lõikest 7 olenemata avaldada lõikes 7 osutatud teate ainult üks kord, nimelt loetelu kehtivusaja alguses, tingimusel et a) teates esitatakse loetelu kehtivusaeg ja teatatakse, et rohkem teateid ei avaldata, ning b) teade avaldatakse elektrooniliselt ja see on kogu kehtivusaja jooksul pidevalt kättesaadav. 10. Hankeüksus lubab tarnijatel taotleda igal ajal enda kandmist korduvkasutatavasse loetelu ja kannab kõik kvalifitseeritud tarnijad loetellu mõistlikult lühikese aja jooksul. 11. Kui tarnija, kes ei ole kantud korduvkasutatavasse loetellu, esitab korduvkasutataval loetelul põhinevas hankes osalemise taotluse ja kõik nõutud dokumendid artikli 21.10 lõikes 2 sätestatud ajavahemiku jooksul, peab hankeüksus taotlusega tutvuma. Hankeüksus ei jäta tarnijat hankemenetlusest kõrvale selle tõttu, et hankeüksusel ei ole piisavalt aega taotlusega tutvuda, välja arvatud erijuhul, kui hanke keerukusest tingituna ei suuda hankeüksus lõpetada taotlusega tutvumist pakkumuste esitamiseks lubatud ajavahemiku jooksul. & /et 533 Muud 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B ja C jao kohaldamisalasse kuuluvad üksused 12. 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B ja C jao kohaldamisalasse kuuluva lepinguosalise hankeüksus võib kasutada teadet, milles tarnijaid kutsutakse üles taotlema korduvkasutatavasse loetellu kandmist, kavandatava hanke teatena, kui: a) teade avaldatakse kooskõlas lõikega 7 ja see sisaldab lõikes 8 nõutud teavet ning kogu artikli 21.6 lõikes 2 nõutud teavet, mis on kättesaadav, ning märget, et asjaomane teade kujutab endast kavandatava hanke teadet või et edaspidi saavad korduvkasutatavasse loetellu kuuluvate hangete teateid ainult korduvkasutatavasse loetellu kuuluvad tarnijad, ning b) hankeüksus esitab tarnijatele, kes on teatanud oma huvist konkreetse hanke vastu, kiiresti piisavalt teavet, mis võimaldab neil hinnata oma huvi hankes osaleda, sealhulgas kogu ülejäänud teabe, mida nõutakse artikli 21.6 lõikes 2, niivõrd kui see teave on kättesaadav. 13. 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B või C jao kohaldamisalasse kuuluv hankeüksus võib võimaldada tarnijal, kes on vastavalt lõikele 10 taotlenud enda kandmist korduvkasutatavasse loetellu, esitada asjaomase hanke raames pakkumuse, kui hankeüksusele jääb piisavalt aega, et kindlaks teha, kas tarnija vastab osalemistingimustele. & /et 534 Teave hankeüksuse otsuste kohta 14. Hankeüksus teatab hankes osalemise taotluse või korduvkasutatavasse loetellu kandmise taotluse esitanud tarnijale viivitamata oma otsuse tema taotluse kohta. 15. Kui hankeüksus lükkab tarnija hankes osalemise või korduvkasutatavasse loetellu kandmise taotluse tagasi, ei tunnista teda enam kvalifitseeritud tarnijaks või kustutab ta korduvkasutatavast loetelust, teatab hankeüksus sellest tarnijale viivitamata ja esitab tarnija taotluse korral talle viivitamata oma otsuse kirjaliku põhjenduse. ARTIKKEL 21.9 Tehnilised kirjeldused ja hankedokumendid Tehnilised kirjeldused 1. Hankeüksus ei koosta, ei võta vastu ega kohalda tehnilisi kirjeldusi ega nõua vastavushindamismenetluse kasutamist, mille eesmärk on luua või mis loob tarbetuid takistusi lepinguosalistevahelises kaubanduses. & /et 535 2. Hangitavate kaupade ja teenuste tehnilisi kirjeldusi koostades peab hankeüksus võimaluse korral: a) esitama tehnilises kirjelduses pigem toimivus- ja funktsionaalsed nõuded, mitte disaini või tunnuste kirjelduse, ning b) võtma tehniliste kirjelduste aluseks rahvusvahelised standardid, kui need standardid on olemas, või muul juhul võtma aluseks siseriiklikud tehnilised normid, tunnustatud siseriiklikud standardid või ehituseeskirjad. 3. Kui tehnilistes kirjeldustes kasutatakse disaini või tunnuste kirjelduse näitajaid, peaks hankeüksus lisama võimaluse korral hankedokumentidesse näiteks sõnad „või samaväärne“ näitamaks, et ta võtab arvesse samaväärsete kaupade või teenuste pakkumusi, kui need vastavad selgelt hanke tingimustele. 4. Hankeüksus ei koosta tehnilisi kirjeldusi, mis sisaldavad konkreetse kaubamärgi või kaubanime, patendi, autoriõiguse, disainilahenduse või tüübi, teatava päritolu, tootja või tarnijaga seotud nõudeid või viiteid, välja arvatud juhul, kui hanke nõudeid ei ole muul viisil võimalik piisavalt täpselt või arusaadavalt kirjeldada, ja tingimusel, et hankeüksus lisab hankedokumentidesse näiteks sõnad „või samaväärne“. & /et 536 5. Hankeüksus ei või isikult, kellel võivad olla ärihuvid seoses teatava hankega, konkurentsi piiramist põhjustaval viisil küsida ega vastu võtta nõuandeid, mida võidakse kasutada selle hanke tehniliste kirjelduste koostamisel või vastuvõtmisel. 6. Lepinguosaline võib lubada oma hankeüksustel võtta arvesse sotsiaalseid ja keskkonnakaalutlusi, tingimusel et need ei ole diskrimineerivad ja on seotud lepingu esemega. 7. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline ja tema hankeüksused võivad koostada, vastu võtta või kohaldada vastavalt käesolevale artiklile tehnilisi kirjeldusi loodusvarade kaitse edendamiseks või keskkonna kaitsmiseks. Hankedokumendid 8. Hankeüksus esitab tarnijatele hankedokumendid, mis sisaldavad kogu vajalikku teavet, et tarnijad saaksid koostada ja esitada nõuetele vastava pakkumuse. Kui seda ei ole juba kavandatava hanke teates tehtud, esitatakse kõnealustes dokumentides täielik kirjeldus järgmise kohta: a) hange, sealhulgas kaupade või teenuste laad ja kogus või kui täpne kogus ei ole teada, siis eeldatav kogus, ning täidetavad nõuded muu hulgas tehnilise kirjelduse, vastavushindamise, plaanide, jooniste ja juhendite kohta; & /et 537 b) tarnijate osalemistingimused, sealhulgas sellise teabe ja selliste dokumentide loetelu, mis tarnija peab osalemistingimustele vastamiseks esitama; c) kõik hindamiskriteeriumid, mida hankeüksus kohaldab lepingu sõlmimisel, ning kõnealuste kriteeriumide osakaal, kui hind ei ole ainus kriteerium; d) kui hankeüksus korraldab hanke elektrooniliselt, siis autentimis- ja andmete krüptimise nõuded või muud nõuded seoses teabe elektroonilise esitamisega; e) kui hankeüksus korraldab elektroonilise oksjoni, siis oksjoni pidamise eeskirjad, sealhulgas teave selle kohta, milliseid pakkumuse elemente hinnatakse; f) kui pakkumused avatakse avalikult, siis nende avamise kuupäev, kellaaeg ja koht ning vajaduse korral pakkumuste avamisele lubatud isikute nimekiri; g) muud nõuded või tingimused, sealhulgas maksetingimused ja pakkumuse esitamise viisile seatud piirangud, näiteks pakkumuste vastuvõtmine elektrooniliselt või paberkandjal, ning h) kaupade kohaletoimetamise või teenuse osutamise kuupäevad. & /et 538 9. Hangitavate kaupade kohaletoimetamise või teenuste osutamise kuupäeva kehtestamisel võtab hankeüksus arvesse selliseid tegureid nagu hanke keerukus, allhangete eeldatav maht ning realistlik aeg kaupade tootmiseks, laost väljastamiseks ja tarnekohast transportimiseks või teenuste osutamiseks. 10. Kavandatud hanke teates või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumid võivad muu hulgas sisaldada hinda ja muid kulutegureid, kvaliteediandmeid, tehnilist väärtust, keskkonnanäitajaid ja tarnetingimusi. 11. Hankeüksus peab viivitamata: a) tegema hankedokumendid kättesaadavaks, et huvitatud tarnijatel oleks piisavalt aega esitada nõuetekohane pakkumus; b) esitama taotluse korral hankedokumendid igale huvitatud tarnijale ning c) vastama huvitatud või hankes osaleva tarnija esitatud mõistlikele päringutele tingimusel, et küsitud teave ei anna kõnealusele tarnijale eelist teiste tarnijate ees. & /et 539 Muudatused 12. Kui hankeüksus muudab enne lepingu sõlmimist kavandatava hanke teates või osalevatele tarnijatele esitatud hankedokumentides sätestatud kriteeriume või nõudeid või kui ta muudab või avaldab uuesti hanketeate või hankedokumendid, edastab ta kirjalikult kõik sellised muudatused või muudetud või uuesti avaldatud teate või hankedokumendid: a) kõikidele teabe muutmise või uuesti avaldamise ajal hankes osalevatele tarnijatele, kui nad on hankeüksusele teada, kõikidel muudel juhtudel aga esitab muudatused samal viisil, kui ta esitas algse teabe, ning b) piisavalt varakult, et tarnijatel oleks aega oma pakkumusi vajaduse korral muuta ja need uuesti esitada. ARTIKKEL 21.10 Tähtajad 1. Hankeüksus jätab oma mõistlikest vajadustest lähtudes tarnijatele piisavalt aega osalemistaotluste ja nõuetele vastavate pakkumuste koostamiseks ja esitamiseks, võttes seejuures arvesse selliseid tegureid nagu: a) hanke laad ja keerukus; & /et 540 b) allhangete eeldatav maht ning c) juhul kui ei kasutata elektroonilisi vahendeid, siis aeg, mis kulub pakkumuse mitteelektrooniliseks edastamiseks teise lepinguosalise või hankeüksuse territooriumil asuvatest punktidest. Tähtajad, sealhulgas pikendatud tähtajad, peavad olema kõikidele huvitatud või osalevatele tarnijatele ühesugused. 2. Valikpakkumismenetlust kasutav hankeüksus määrab osalemistaotluste esitamise tähtpäeva, mis üldjuhul ei ole varem kui 25 päeva pärast kavandatud hanke teate avaldamise kuupäeva. Kui kiireloomulistel juhtudel, mida hankeüksus on nõuetekohaselt põhjendanud, ei saa sellist tähtaega kasutada, võib seda lühendada kuni kümne päevani. 3. Välja arvatud lõigetes 4, 5, 7 ja 8 sätestatud juhtudel, kehtestab hankeüksus pakkumuste esitamise tähtpäeva, mis ei ole varem kui 40 päeva pärast a) kavandatava hanke teate avaldamise kuupäeva avatud pakkumismenetluse korral või b) kuupäeva, mil hankeüksus teatab tarnijatele, et nad kutsutakse pakkumusi esitama, olenemata sellest, kas kasutatakse korduvkasutatavat loetelu või mitte, valikpakkumismenetluse korral. & /et 541 4. Hankeüksus võib lühendada lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega kuni kümne päevani, kui: a) hankeüksus on avaldanud plaanitud hanke teadaande, mida on kirjeldatud artikli 21.6 lõikes 4, vähemalt 40 päeva ja kuni 12 kuud enne kavandatud hanke teates avaldamist, kusjuures plaanitud hanke teadaandes on esitatud järgmine teave: i) hanke kirjeldus; ii) pakkumuse või osalemistaotluse esitamise ligikaudne tähtpäev; iii) märge, et huvitatud tarnijad peaksid hankeüksusele väljendama oma huvi hanke vastu; iv) aadress, kust saab hankedokumente, ning v) kogu kättesaadav teave, mida kavandatava hanke teade peab artikli 21.6 lõike 2 kohaselt sisaldama; b) hankeüksus märgib korduvat laadi hangete puhul algses kavandatava hanke teates, et järgmistes teadetes sätestatakse pakkumuste esitamise tähtajad vastavalt käesolevale lõikele, või & /et 542 c) lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega ei saa hankeüksuse poolt nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel kasutada. 5. Hankeüksus võib lühendada lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega viie päeva võrra igal järgmisel põhjusel: a) kavandatava hanke teade avaldatakse elektrooniliselt; b) kõik hankedokumendid tehakse alates kavandatava hanke teate avaldamise kuupäevast elektrooniliselt kättesaadavaks ning c) hankeüksus lubab teha pakkumusi elektrooniliselt. 6. Juhul kui kasutatakse lõiget 5 koostoimes lõikega 4, ei või lõike 3 kohane pakkumuste esitamise tähtaeg olla mingil juhul lühem kui kümme päeva alates kavandatava hanke teate avaldamisest. 7. Hankeüksus võib kommertskaupade või -teenuste või nende mõlema ostmise korral olenemata muudest käesoleva artikli sätetest lühendada lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega vähemalt 13 päevani, kui ta avaldab elektrooniliselt ühel ja samal ajal nii kavandatava hanke teate kui ka hankedokumendid. Kui hankeüksus võimaldab lisaks teha kommertskaupade või -teenuste pakkumusi elektrooniliselt, võib ta lühendada lõike 3 kohast tähtaega kuni kümne päevani. & /et 543 8. Kui 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B või C jao kohane hankeüksus on valinud kõik kvalifitseeritud tarnijad või piiratud arvu kvalifitseeritud tarnijaid, võib pakkumuste esitamise tähtaja kehtestada hankeüksuse ja valitud tarnijate vastastikusel kokkuleppel. Sellise kokkuleppe puudumise korral peab tähtaeg olema vähemalt kümme päeva. ARTIKKEL 21.11 Läbirääkimine 1. Lepinguosaline võib ette näha, et tema hankeüksused peavad tarnijatega läbirääkimisi, kui: a) hankeüksus on vastavalt artikli 21.6 lõikele 2 nõutavas kavandatava hanke teates viidanud oma kavatsusele pidada läbirääkimisi või b) hindamisel ilmneb, et ükski pakkumus ei ole kavandatava hanke teates või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide kohaselt selgelt kõige soodsam. & /et 544 2. Hankeüksus a) tagab, et läbirääkimistel osalevate tarnijate kõrvalejätmine toimub kavandatava hanke teates või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide kohaselt, ning b) määrab pärast läbirääkimiste lõppu allesjäänud osalevatele tarnijatele ühise tähtaja uute või muudetud pakkumuste esitamiseks. ARTIKKEL 21.12 Piiratud pakkumismenetlus 1. Tingimusel, et hankeüksus ei kasuta piiratud pakkumismenetlust konkurentsi vältimiseks tarnijate vahel või viisil, millega diskrimineeritakse teise lepinguosalise tarnijaid või kaitstakse omamaiseid tarnijaid, võib ta kasutada piiratud pakkumismenetlust ja otsustada mitte kohaldada artikleid 21.6–21.8, artikli 21.9 lõikeid 8–12 ning artikleid 21.10, 21.11, 21.13 ja 21.14 järgmiste asjaolude korral: a) eeldusel, et hankedokumentide nõudeid ei ole oluliselt muudetud, kui: i) ükski tarnija ei ole esitanud pakkumust ega osalemistaotlust; & /et 545  ii) ei ole esitatud ühtki hankedokumentide olulistele nõuetele vastavat pakkumust; iii) ükski tarnija ei vastanud osalemistingimustele või iv) esitatud pakkumused kajastasid konkurentide kokkulepet; b) kui kaupu või teenuseid saab tarnida üksnes konkreetne tarnija ja puuduvad mõistlikud alternatiivsed või asenduskaubad või -teenused ühel järgmistest põhjustest: i) hangitakse kunstiteost; ii) patentide, autoriõiguste või muude ainuõiguste tõttu või iii) konkurents puudub tehnilistel põhjustel; c) kui esialgne tarnija tarnib lisaks selliseid kaupu või teenuseid, mis ei olnud esialgse hanke ese, ning kui sellise tarnija vahetamine: i) ei ole võimalik majanduslikel ja tehnilistel põhjustel, mis tulenevad näiteks olemasolevate seadmete, tarkvara, teenuste või paigaldiste vahetatavus- ja koostalitlusnõudest, ning & /et 546  ii) põhjustaks hankeüksusele olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid; d) juhul kui kiireloomulise olukorra tõttu, mis on tingitud sündmustest, mida hankeüksus ei võinud ette näha, ei ole avatud või valikpakkumismenetlust kasutades olnud võimalik saada kaupu või teenuseid õigeks ajaks, ja ainult niivõrd, kui see on rangelt vajalik; e) kaubaturult ostetavate kaupade korral; f) kui hankeüksus hangib prototüüpi või esimest toodet või teenust, mis töötatakse välja tema tellimusel teatava teadusuuringu, katsetuse, uurimise või uusarenduse raames ja asjakohase lepingu alusel; esimese toote või teenuse esialgne arendustöö võib hõlmata piiratud ulatuses tootmist või teenuse osutamist, et võtta arvesse kohapealse katsetamise tulemusi ja tõendada, et kaup või teenus sobib masstootmiseks või -tarnimiseks kooskõlas vastuvõetavate kvaliteedistandarditega, kuid ei hõlma masstootmist või -tarnimist eesmärgiga saavutada kaubanduslik tasuvus või katta teadus- ja arendustööde kulud; & /et 547 g) ostude korral, mis tehakse üksnes lühiajaliselt kehtivatel eriti soodsatel tingimustel, mis tulenevad erakorralisest realiseerimisest, näiteks likvideerimisest, pankrotivara haldamisest või pankrotist, mitte aga tavaliste ostude korral tavapärastelt tarnijatelt, või h) kui leping sõlmitakse ideekonkursi võitjaga, tingimusel et i) konkursi korraldus vastas käesoleva peatüki põhimõtetele, eelkõige seoses kavandatava hanke teate avaldamisega, ning ii) konkursil osalejaid hindas sõltumatu komisjon eesmärgiga selgitada välja võitja, kellega sõlmitakse leping. 2. Hankeüksus koostab iga lõike 1 alusel sõlmitud lepingu kohta kirjaliku aruande. Aruanne sisaldab hankeüksuse nime, hangitud kaupade või teenuste maksumust ja laadi ning märkust lõikes 1 kirjeldatud asjaolude ja tingimuste kohta, mis õigustavad piiratud pakkumismenetluse kasutamist. & /et 548  ARTIKKEL 21.13 Elektroonilised oksjonid Kui hankeüksus kavatseb käesoleva lepinguga hõlmatud hanke korraldada elektroonilise oksjonina, esitab ta igale osalejale enne elektroonilise oksjoni algust: a) teabe automaatse hindamismeetodi kohta, mida kasutatakse oksjoni käigus automaatseks pakkumuste pingerea koostamiseks ja muutmiseks, sealhulgas hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidel põhineva matemaatilise valemi; b) pakkumuse elementide esialgse hindamise tulemused, kui leping kavatsetakse sõlmida kõige soodsama pakkumuse tegijaga, ning c) muu olulise teabe oksjoni korraldamise kohta. & /et 549  ARTIKKEL 21.14 Pakkumuste läbivaatamine ja lepingute sõlmimine Pakkumuste läbivaatamine 1. Hankeüksus võtab pakkumused vastu, avab need ja vaatab need läbi nii, et hankemenetlus on läbipaistev ja erapooletu ning säilib pakkumuste konfidentsiaalsus. 2. Kui hankeüksus pakub ühele tarnijale võimalust parandada pakkumuste avamise ja lepingu sõlmimise otsustamise vahelisel ajal tahtmatud vormivead, tuleb tal sama võimalust pakkuda kõikidele osalevatele tarnijatele. Lepingute sõlmimine 3. Selleks et pakkumust saaks lepingu sõlmimise üle otsustamisel arvesse võtta, peab see olema tehtud kirjalikult, vastama avamise ajal teadetes ja hankedokumentides sätestatud olulistele nõuetele ja pärinema tarnijalt, kes vastab osalemistingimustele. & /et 550 4. Välja arvatud juhul, kui hankeüksus jõuab järeldusele, et lepingu sõlmimine ei ole avalikes huvides, sõlmib ta lepingu tarnijaga, kes hankeüksuse hinnangul on suuteline täitma lepingutingimusi ja kes ainuüksi teadetes ja hankedokumentides sätestatud lepingutingimuste kohaselt on esitanud: a) soodsaima pakkumuse või b) madalaima hinnaga pakkumuse, kui hind on ainus kriteerium. 5. Kui hankeüksusele esitatakse pakkumus, mille hind on teiste pakkumustega võrreldes tavatult madal, võib ta kontrollida, kas tarnija vastab osalemistingimustele ja on suuteline lepingutingimusi täitma. 6. Hankeüksus ei tee valikuid, ei tühista hanget ega muuda sõlmitud lepinguid viisil, mis ei ole kooskõlas käesolevast peatükist tulenevate kohustustega. 7. Üldjuhul võib kumbki lepinguosaline sätestada võitja väljaselgitamise ja lepingu sõlmimise vahelise ooteaja, et tagasilükatud pakkujatele jääks piisavalt aega lepingu sõlmimise otsuse läbivaatamiseks ja vaidlustamiseks. & /et 551  ARTIKKEL 21.15 Hanketeabe läbipaistvus Tarnijatele esitatav teave 1. Hankeüksus teavitab osalevaid tarnijaid viivitamata ja tarnija taotluse korral kirjalikult sellest, kelle ta on kuulutanud hanke võitjaks. Kooskõlas artikli 21.16 lõigetega 2 ja 3 esitab hankeüksus tagasilükatud tarnija taotlusel talle selgituse, miks hankeüksus ei valinud tema pakkumust ja millised olid võitnud tarnija pakkumuse suhtelised eelised. Teabe avaldamine sõlmitud lepingu kohta 2. Hankeüksus avaldab teate 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ I jaos loetletud asjakohases elektroonilises või paberväljaandes hiljemalt 72 päeva jooksul pärast iga käesoleva peatükiga hõlmatud lepingu sõlmimist. Kui hankeüksus avaldab teate üksnes elektroonilises väljaandes, peab teave jääma mõistliku tähtaja jooksul vabalt kättesaadavaks. Teade sisaldab vähemalt järgmist teavet: a) hangitud kaupade või teenuste kirjeldus; & /et 552 b) hankeüksuse nimi ja aadress; c) eduka tarnija nimi ja aadress; d) eduka pakkumuse maksumus või lepingu sõlmimisel arvesse võetud kõrgeima ja madalaima hinnaga pakkumus; e) lepingu sõlmimise kuupäev ning f) kasutatud hankemeetod ja juhul, kui vastavalt artiklile 21.12 kasutati piiratud pakkumismenetlust, siis selle kasutamist õigustavate asjaolude kirjeldus. Dokumentide ja aruannete säilitamine ning elektrooniline jälgitavus 3. Hankeüksus säilitab vähemalt kolm aastat alates lepingu sõlmimisest: a) dokumendid ja aruanded käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud hankemenetluste ja sõlmitud lepingute kohta, sealhulgas artikli 21.12 alusel nõutavad aruanded, ning b) andmed, millega tagatakse käesoleva lepinguga hõlmatud hanke elektroonilisel korraldamisel asjakohane jälgitavus. & /et 553 Statistiliste andmete vahetus 4. Kumbki lepinguosaline kogub ja vahetab igal aastal statistilisi andmeid oma käesoleva peatükiga hõlmatud hangete kohta13. Nendes statistilistes aruannetes esitatakse statistika asjaomase lepinguosalise käesoleva peatükiga hõlmatud kõigi hankeüksuste sõlmitud lepingute hinnangulise maksumuse kohta maailmas ja hankeüksuste kategooriate kaupa. 5. Kumbki lepinguosaline esitab kättesaadava statistika oma hankeüksuste ostetud toodete ja teenuste päritoluriigi kohta. Sellise statistika võrreldavuse tagamiseks annab artikli 21.19 kohaselt moodustatud riigihangete allkomitee juhiseid kasutatavate meetodite kohta. Ühisnõukogu võib otsustada muuta lõikes 4 sätestatud nõudeid, et tagada käesoleva peatükiga hõlmatud hangete tulemuslik järelevalve. 6. Kui lepinguosaline nõuab, et sõlmitud lepinguid käsitlevad teated tuleb lõike 2 kohaselt avaldada elektrooniliselt, ja kui sellised teated on avalikkusele kättesaadavad ühe andmebaasi kaudu vormis, mis võimaldab käesoleva peatükiga hõlmatud lepinguid analüüsida, võib lepinguosaline riigihangete allkomiteele andmete edastamise asemel esitada lingi veebisaidile koos juhistega, mida on vaja selliste andmete kättesaamiseks ja kasutamiseks. 13 Esimest korda vahetatakse teavet aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist. & /et 554  ARTIKKEL 21.16 Teabe avalikustamine Teabe esitamine lepinguosalistele 1. Teise lepinguosalise taotluse korral annab lepinguosaline viivitamata teavet, mis võimaldab kindlaks teha, kas käesoleva lepinguga hõlmatud hange korraldati õiglaselt, erapooletult ja käesoleva peatüki kohaselt, sealhulgas teavet eduka pakkumuse näitajate ja suhteliste eeliste kohta. Teabe saanud lepinguosaline ei avalda kõnealust teavet ühelegi tarnijale, kui see seaks ohtu konkurentsi tulevastes hankemenetlustes, välja arvatud juhul, kui ta on saanud teabe esitanud lepinguosalise nõusoleku. Teabe avalikustamata jätmine 2. Olenemata käesoleva peatüki muudest sätetest ei anna lepinguosaline ega tema hankeüksused konkreetsele tarnijale teavet, mis võib kahjustada tarnijatevahelist ausat konkurentsi. 3. Käesolevat peatükki ei tõlgendata nii, et lepinguosaline ja tema hankeüksused, ametiasutused ja läbivaatavad organid peaksid avalikustama konfidentsiaalset teavet, kui selline avalikustamine võiks: a) kahjustada õiguskaitset; & /et 555 b) kahjustada ausat konkurentsi tarnijate vahel; c) kahjustada konkreetsete isikute õigustatud ärihuve, sealhulgas nende intellektuaalomandi kaitset, või d) olla muul viisil vastuolus avalike huvidega. ARTIKKEL 21.17 Siseriiklik vaidlustusmenetlus 1. Kumbki lepinguosaline kehtestab õigeaegse, tulemusliku, läbipaistva ja mittediskrimineeriva haldusliku või kohtuliku läbivaatamise korra, mille abil tarnija, kellel on või on olnud huvid seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hankega, võib vaidlustada: a) käesoleva peatüki sätete rikkumise või b) kui tarnijal ei ole lepinguosalise õiguse kohaselt õigust vaidlustada otseselt käesoleva peatüki sätete rikkumist, siis nende meetmete eiramise, mille lepinguosaline on võtnud käesoleva peatüki rakendamiseks. Vaidlustamise kord on kirjalik ja see tehakse üldiselt kättesaadavaks. & /et 556 2. Kui tarnija esitab seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hankega, mille vastu tal on või on olnud huvi, kaebuse lõikes 1 nimetatud rikkumise või eiramise kohta, kutsub lepinguosaline, kelle hankeüksus käesoleva lepinguga hõlmatud hanget korraldab, hankeüksust ja tarnijat üles leidma kaebusele lahendust konsultatsioonide teel. Hankeüksus vaatab sellised kaebused läbi erapooletult ja õigel ajal ning nii, et see ei mõjuta tarnija osalemist käimasolevates ega tulevastes käesoleva lepinguga hõlmatud hangetes ega tema õigust taotleda haldusliku või kohtuliku läbivaatamismenetluse kaudu parandusmeetmete võtmist. 3. Igale tarnijale võimaldatakse vaidlustuse ettevalmistamiseks ja esitamiseks piisav aeg, mis ei ole mingil juhul lühem kui kümme päeva alates hetkest, mil tarnija sai või oleks pidanud saama teada vaidlustamise aluseks olevast asjaolust. 4. Selleks asutab või määrab kumbki lepinguosaline vähemalt ühe erapooletu haldus- või õigusasutuse, mis on tema hankeüksusest sõltumatu ning mis võtab vastu ja vaatab läbi tarnijate vaidlustusi seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hangetega. 5. Kui vaidlustamise vaatab esimesena läbi muu kui lõikes 4 osutatud asutus, tagab lepinguosaline, et tarnijal on võimalik algne otsus edasi kaevata erapooletule haldus- või õigusasutusele, kes ei sõltu hankeüksusest, kelle hanget ta vaidlustab. & /et 557 6. Kumbki lepinguosaline tagab, et kui läbivaatav asutus ei ole kohus, on võimalik tema otsus kohtusse edasi kaevata või et kehtivad menetlused, millega tagatakse, et: a) hankeüksus vastab vaidlustamisele kirjalikult ja esitab läbivaatavale asutusele kõik asjakohased dokumendid; b) menetlusosalistel on õigus ärakuulamisele enne, kui läbivaatav asutus teeb vaidluses otsuse; c) menetlusosalistel on õigus võtta endale esindaja ja saatja; d) menetlusosalistel on õigus osaleda kõikides menetlustoimingutes; e) menetlusosalistel on õigus taotleda avalikku menetlust ja kutsuda tunnistajaid ning f) läbivaatav asutus teeb otsuse või esitab soovituse viivitamata ja kirjalikult ning põhjendab iga otsust või soovitust. & /et 558 7. Kumbki lepinguosaline võtab vastu või jätab kehtima korra, millega nähakse ette ajutised kiirmeetmed, et tarnijal oleks võimalik hankes edasi osaleda. Need ajutised meetmed võivad kaasa tuua hankemenetluse peatamise. Selles korras võib olla ette nähtud, et selliste meetmete kohaldamise üle otsustamisel võib arvesse võtta nende ülekaalukalt ebasoodsaid tagajärgi asjakohastele huvidele, sealhulgas avalikele huvidele. Meetmete võtmata jätmist põhjendatakse kirjalikult. 8. Kumbki lepinguosaline võtab vastu või jätab kehtima korra, millega nähakse ette parandusmeetmed või tekkinud kahju hüvitamine, juhul kui läbivaatav asutus on teinud kindlaks, et lõikes 1 osutatud rikkumine või eiramine on aset leidnud. Tekkinud kahju hüvitamine võib piirduda kas pakkumuse ettevalmistus- või vaidlustamiskuludega või mõlemaga. ARTIKKEL 21.18 Kohaldamisala muutmine ja korrigeerimine 1. Euroopa Liit võib muuta või korrigeerida 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja Mehhiko võib muuta või korrigeerida 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“. & /et 559 Muudatused 2. Kui lepinguosaline kavatseb muuta vastavalt 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“, siis see lepinguosaline: a) teatab teisele lepinguosalisele sellest kirjalikult ning b) esitab teates ettepaneku teha teise lepinguosalise jaoks sobivad kompenseerivad kohandused, mis võimaldaksid säilitada hõlmavuse tasemel, mis on võrreldav muutmiseelse tasemega. 3. Olenemata lõike 2 punktist b ei pea lepinguosaline esitama kompenseerivaid kohandusi, kui muudatus puudutab hankeüksust, kelle üle lepinguosalisel ei ole tegelikult enam kontrolli või mõju. Valitsuse kontroll või mõju käesoleva lepinguga hõlmatud hanke üle, mida korraldab 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ C jaoga või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B või C jao iga osariigi 2. alamnimekirjaga hõlmatud hankeüksus, loetakse tegelikult kaotatuks, kui hankeüksus on avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. 4. Teine lepinguosaline võib esitada lõike 2 kohaselt teatavaks tehtud kavandatava muudatuse kohta vastuväiteid, kui ta vaidlustab, et: a) lõike 2 punkti b alusel pakutav kohandus on piisav, et säilitada hõlmavus tasemel, mis on võrreldav käesolevas peatükis ette nähtud olemasoleva tasemega; & /et 560 b) muudatus on seotud hankeüksusega, kelle üle lepinguosaline on lõike 3 kohaselt tegelikult kaotanud kontrolli või mõju. Vastuväide tuleb esitada kirjalikult 45 päeva jooksul alates lõike 2 punktis a osutatud teate saamisest või vastasel juhul loetakse, et lepinguosaline on kohanduse või muudatusega nõus, sealhulgas 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohaldamisel. Korrigeerimine 5. Järgmisi 21-A lisas „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisas „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ tehtavaid muudatusi käsitatakse puhtformaalset laadi korrigeerimisena, tingimusel et need ei mõjuta käesoleva peatükiga ette nähtud hõlmavust: a) hankeüksuse nime muutmine; b) 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ A–C jaoga hõlmatud kahe või enama üksuse ühinemine ning c) 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ A–C jaoga hõlmatud üksuse jagunemine kaheks või enamaks üksuseks, mis kõik lisatakse 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ sama jaoga hõlmatud hankeüksustele. & /et 561 6. Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist iga kolme aasta järel pärast käesoleva lepingu jõustumist 21-A lisas „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisas „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ kavandatavast korrigeerimisest. 7. Lepinguosaline võib esitada teisele lepinguosalisele vastuväite kavandatud korrigeerimise kohta 45 päeva jooksul pärast kõnealust teavitamist. Kui lepinguosaline esitab vastuväite, selgitab ta, miks ei ole kavandatud korrigeerimine tema arvates lõikes 5 osutatud muudatus, ning kirjeldab kavandatud korrigeerimise mõju käesoleva peatükiga ette nähtud hõlmavusele. Kui 45 päeva jooksul pärast teate saamise kuupäeva ei ole kirjalikku vastuväidet esitatud, siis leitakse, et teine lepinguosaline on kavandatud korrigeerimisega nõus. Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine 8. Kui teine lepinguosaline vaidlustab kavandatava muudatuse või korrigeerimise, püüavad lepinguosalised lahendada küsimuse konsultatsioonide teel. Kui 60 päeva jooksul pärast vastuväite kättesaamist ei ole kokkuleppele jõutud, võib lepinguosaline, kes soovib muuta või korrigeerida 21- A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“, esitada asja lahendamiseks 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohases vaidluste lahendamise menetluses. Kavandatav muudatus või korrigeerimine jõustub ainult siis, kui mõlemad lepinguosalised on kokku leppinud või kui see on ette nähtud vahekohtu otsuses, mis on esitatud artiklile 31.13 „Lõpparuanne“ vastavas lõpparuandes. & /et 562  ARTIKKEL 21.19 Riigihangete allkomitee Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ alusel asutatud riigihangete allkomitee tegeleb käesoleva peatüki rakendamise ja toimimisega seotud küsimustega, nagu: a) 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ muutmine; b) ühisnõukogule 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ muutvate otsuste ettevalmistamine; c) käesoleva peatükiga seotud riigihankeid puudutavad küsimused, mille lepinguosaline allkomiteele edastab, ning d) muud käesoleva peatüki toimimisega seotud küsimused. & /et 563  22. PEATÜKK RIIGI OSALUSEGA ETTEVÕTTED, ERI- VÕI EELISÕIGUSEGA ETTEVÕTTED NING MÄÄRATUD MONOPOLID ARTIKKEL 22.1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „kokkulepe“ – OECD raames välja töötatud kokkulepe riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kohta või OECD raames või väljaspool seda välja töötatud järgnev kohustus, mille on vastu võtnud vähemalt 12 WTO asutajaliiget, kes on osalenud kokkuleppes alates 1. jaanuarist 1979; b) „äritegevus“ – tegevus, mille lõpptulemusena toodetakse kaupa või osutatakse teenust, mida müüakse asjaomasel turul ettevõtja poolt pakkumis- ja nõudlustingimustega määratud koguses ja hindadega ning mille eesmärk on kasumi teenimine14; 14 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et see ei hõlma sellise ettevõtja tegevust, a) kes tegutseb mittetulunduslikul alusel või b) kes tegutseb kulude katmise põhimõttel. & /et 564 c) „ärilised kaalutlused“ – hind, kvaliteet, kättesaadavus, turustatavus, transport ja muud ostu- või müügitingimused või muud asjaolud, mida asjaomasel tegevusalal või majandusharus turumajanduse põhimõtete kohaselt tegutsev ettevõtja võtab tavaliselt arvesse äriotsuste tegemisel; d) „määrama“ – monopoli kehtestama või lubama või selle tegevusulatust laiendama, et hõlmata veel mõni kaup või teenus; e) „määratud monopol“ – avaliku või erasektori üksus, sealhulgas konsortsium või valitsusasutus, mis on lepinguosalise territooriumil asjaomasel turul määratud teatava kauba või teenuse ainutarnijaks või -ostjaks; ainuüksi asjaolu tõttu, et mingile üksusele on antud ainuõigus intellektuaalomandile, ei loeta seda üksust veel monopoliks15; f) „eri- või eelisõigustega ettevõte“ – avaliku või erasektori ettevõtja, sealhulgas tütarettevõtja, millele lepinguosaline on andnud de jure või de facto eri- või eelisõigused; eri- või eelisõigused tekivad, kui lepinguosaline määrab või piirab seda, mitmel ettevõtjal on luba tarnida teatavat kaupa või osutada teatavat teenust selliste kriteeriumide alusel, mis ei ole objektiivsed, proportsionaalsed ega mittediskrimineerivad, mõjutades seeläbi oluliselt teiste ettevõtjate võimalusi tarnida sama kaupa või osutada sama teenust samas geograafilises piirkonnas sisuliselt samaväärsetel tingimustel; 15 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat peatükki ei kohaldata loomulike monopolide suhtes, välja arvatud juhul, kui need on määratud lõigu 1 punkti d tähenduses. & /et 565 g) mõistetel „finantsasutus“ ja „finantsteenus“ on sama tähendus, nagu artiklis 18.1 „Mõisted“; h) „teenus, mida osutatakse valitsuse ülesannete täitmisel“ – teenus, mida osutatakse valitsuse ülesannete täitmisel, nagu see on määratletud GATSis ja asjakohasel juhul GATSi finantsteenuseid käsitlevas lisas16; i) „riigi osalusega ettevõte“ – ettevõte, mida omab või kontrollib lepinguosaline17. ARTIKKEL 22.2 Volitatud asutus Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, tagab kumbki lepinguosaline, et kõik isikud, sealhulgas riigi osalusega ettevõtted, eri- või eelisõigustega ettevõtted ja määratud monopolid, keda lepinguosaline on siseriiklike õigusaktide alusel volitanud täitma regulatiiv-, haldus- või muid valitsusfunktsioone, tegutsevad neid volitusi täites kooskõlas lepinguosaliste kohustustega, mis on sätestatud käesolevas lepingus. 16 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et teenuste hulka, mida osutatakse valitsuse ülesannete täitmisel, kuuluvad lepinguosalise keskpanga, rahandusasutuse, finantsregulatsiooni asutuse või kriisilahendusasutuse osutatavad teenused. 17 Omandi või kontrolli kindlakstegemiseks uuritakse kõiki asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid üksikjuhtumipõhiselt. & /et 566  ARTIKKEL 22.3 Kohaldamisala 1. Käesolevat peatükki kohaldatakse äritegevusega tegelevate riigi osalusega ettevõtete, eri- või eelisõigustega ettevõtete ja määratud monopolide suhtes. Kui riigi osalusega ettevõte, eri- või eelisõigustega ettevõte või määratud monopol tegeleb nii äritegevuse kui ka mittetulundusliku tegevusega,18 kohaldatakse käesolevat peatükki ainult äritegevuse suhtes. 2. Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmise suhtes: a) riigi osalusega ettevõtete, eri- või eelisõigustega ettevõtete ega määratud monopolide suhtes, kui nad tegutsevad hankeüksustena, kes viivad läbi käesoleva lepinguga hõlmatud hanget, nagu on määratletud artikli 21.1 „Mõisted“ punktis c; b) teenuste suhtes, mida osutatakse valitsuse ülesannete täitmisel; 18 See hõlmab õiguspärase avalike teenuste osutamise kohustuse täitmist. & /et 567 c) tegevuse suhtes, mida teeb: i) lepinguosalise omanduses või kontrolli all olev finantsasutus või muu juriidiline isik, kes on asutatud või tegutseb ajutiselt ja ainult kriisilahenduse eesmärgil19; ii) avalik-õiguslik üksus, sealhulgas avaliku sektori usaldushaldus, mis ainult avaliku teenuse ülesande alusel, mille eesmärk on aidata kaasa asjaomase lepinguosalise tasakaalustatud ja püsivale arengule, osutab finantsteenuseid selle lepinguosalise nimel või tagatisega või kasutades selle lepinguosalise rahalisi vahendeid ning iii) avalik-õiguslik üksus, kes täidab avaliku teenuse ülesannet, mis on seotud kohustusliku sotsiaalkindlustus- või riikliku pensionisüsteemiga, ning d) riigi osalusega ettevõtete, eri- või eelisõigustega ettevõtete ega määratud monopolide suhtes, kui piirmäära kindlaksmääramise ajal oli äritegevusest saadud aastane tulu ühel kolmest eelnenud järjestikusest eelarveaastast väiksem kui 200 miljonit eriarveldusühikut. 19 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et a) mõistet „kriisilahendus“ tõlgendatakse vastavalt selle lepinguosalise õigusele, kus finantsasutus või muu juriidiline isik on asutatud, b) finantsasutus või muu juriidiline isik ei tegele äritegevusega, mis ei ole otseselt seotud selle kriisilahenduse eesmärkidega. & /et 568 3. Artiklit 22.6 ei kohaldata riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte ega määratud monopoli finantsteenuste osutamise suhtes valitsuse volituse alusel, kui: a) nende finantsteenuste osutamisega toetatakse eksporti või importi, tingimusel et i) need finantsteenused ei ole ette nähtud kommertsrahastuse asendamiseks või ii) neid finantsteenuseid osutatakse tingimustel, mis ei ole soodsamad kui need, mida saaks võrreldavate finantsteenuste puhul kommertsturul20; b) nende finantsteenustega toetatakse erasektori investeeringuid väljaspool lepinguosalise territooriumi, tingimusel et i) need finantsteenused ei ole ette nähtud kommertsrahastuse asendamiseks või ii) neid finantsteenuseid osutatakse tingimustel, mis ei ole soodsamad kui need, mida saaks võrreldavate finantsteenuste puhul kommertsturul, või 20 Kui kommertsturul ei osutata võrreldavaid finantsteenuseid: a) võib riigi osalusega ettevõte punkti a alapunkti ii ja punkti b alapunkti ii eesmärkidel vajaduse korral tugineda olemasolevatele tõenditele, et määrata kindlaks tingimused, mille alusel selliseid teenuseid kommertsturul osutataks, ning b) punkti a alapunkti i ja punkti b alapunkti i eesmärkidega seoses ei ole finantsteenuste osutamine ette nähtud kommertsrahastuse asendamiseks. & /et 569 c) neid finantsteenuseid osutatakse kokkuleppega kooskõlas olevatel tingimustel, eeldusel et see kuulub kokkuleppe kohaldamisalasse. 4. Artiklit 22.6 ei kohaldata artikli 10.5 „Kohaldamisala“ lõike 2 punktides c–e nimetatud valdkondade suhtes. 5. Artiklit 22.6 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi osalusega ettevõtted, eri- või eelisõigustega ettevõtted ja määratud monopolid ostavad ja müüvad kaupu või teenuseid vastavalt: a) kehtivale nõuetele mittevastavale meetmele, mida lepinguosaline säilitab, pikendab või muudab kooskõlas artikliga 10.12 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“, 11.8 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“ või 18.12 „Reservatsioonid ja nõuetele mittevastavad meetmed“, nagu on sätestatud I lisas „Kehtivad meetmed“ ning VI lisa „Finantsteenused“ B jaos, või b) nõuetele mittevastavale meetmele, mille lepinguosaline võtab vastu või säilitab seoses sektorite, allsektorite või tegevustega kooskõlas artikliga 10.12 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“, 11.8 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“ või 18.12 „Reservatsioonid ja nõuetele mittevastavad meetmed“, nagu on sätestatud II lisas „Tulevased meetmed“ ning VI lisa „Finantsteenused“ B jaos. & /et 570 6. Lepinguosalised on üksmeelel, et 22-A lisa „Mehhiko nõuetele mittevastav tegevus“ alusel vastu võetud või säilitatud või käesoleva peatüki reguleerimisalast välja jäetud meetme võib säilitada, tingimusel et sellist meedet, niivõrd kui see kuulub WTO lepingu kohaldamisalasse, kohaldatakse vastavalt WTO lepingu alusel sellise meetme võtnud lepinguosalise õigustele ja kohustustele21. ARTIKKEL 22.4 Nõuetele mittevastav tegevus Artiklit 22.6 ei kohaldata riigi osalusega ettevõtete ega määratud monopolide nõuetele mittevastava tegevuse suhtes, mis on loetletud 22-A lisas „Mehhiko nõuetele mittevastav tegevus“ vastavalt kõnealuse lisa tingimustele. 21 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ainus vahend, mis võimaldab otsustada, kas lepinguosalise meedet kohaldatakse kooskõlas selle lepinguosalise WTO lepingust tulenevate õiguste ja kohustustega, on vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe kohane vaidluste lahendamise mehhanism. & /et 571  ARTIKKEL 22.5 Üldsätted 1. Ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise käesoleva peatüki kohaseid õigusi ja kohustusi, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist asutamast või säilitamast riigi osalusega ettevõtet, andmast ettevõtjale eri- või eelisõigusi või määramast või säilitamast monopoli. 2. Lepinguosaline ei nõua ega soodusta riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli tegutsemist käesoleva peatükiga kokkusobimatul viisil. ARTIKKEL 22.6 Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused 1. Kumbki lepinguosaline tagab, et iga tema riigi osalusega ettevõte, eri- või eelisõigustega ettevõte ja määratud monopol teeb äritegevusega tegeledes järgmist: a) lähtub kauba või teenuse ostmisel või müümisel ärilistest kaalutlustest, välja arvatud juhul, kui ta täidab avalike teenuste osutamise kohustuse tingimusi, mis ei ole vastuolus punktiga b ega c; & /et 572 b) kauba või teenuse ostmisel: i) kohtleb teise lepinguosalise ettevõtja tarnitud kaupa või teenust vähemalt sama soodsalt kui lepinguosalise ettevõtjate tarnitud samasugust kaupa või teenust ning ii) kohtleb sellise ettevõtte poolt, mis on käesoleva lepinguga hõlmatud investeering artikli 10.1 „Mõisted“ lõike 1 punkti c tähenduses, lepinguosalise territooriumil tarnitud kaupa või osutatud teenust vähemalt sama soodsalt kui lepinguosalise ettevõtjate poolt lepinguosalise territooriumi asjaomasel turul tarnitud samasugust kaupa või teenust ning c) kauba või teenuse müümisel: i) kohtleb teise lepinguosalise ettevõtteid vähemalt sama soodsalt kui lepinguosalise enda ettevõtteid ning ii) kohtleb ettevõtet, mis on käesoleva lepinguga hõlmatud investeering artikli 10.1 „Mõisted“ lõike 1 punkti c tähenduses, lepinguosalise territooriumil vähemalt sama soodsalt kui lepinguosalise ettevõtteid lepinguosalise territooriumi asjaomasel turul22. 22 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat artiklit ei kohaldata, kui teises ettevõttes osaluse saamiseks ostab või müüb riigi osalusega ettevõte, eri- või eelisõigustega ettevõte või määratud monopol aktsiaid või osi, osakuid või muus vormis ettevõtte omakapitali osalusi. & /et 573 2. Kui sellised erinevad tingimused või keeldumine on kooskõlas äriliste kaalutlustega, ei keela lõige 1 riigi osalusega ettevõtetel, eri- või eelisõigustega ettevõtetel või määratud monopolidel: a) osta või tarnida kaupu või teenuseid erinevatel tingimustel, sealhulgas erinevatel hinnatingimustel, või b) keelduda kaupade või teenuste ostmisest või tarnimisest. ARTIKKEL 22.7 Õigusraamistik 1. Lepinguosalised püüavad järgida ja kasutada parimal viisil asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, sealhulgas OECD suuniseid riigi osalusega äriühingute üldjuhtimise kohta. & /et 574 2. Kumbki lepinguosaline tagab, et reguleeriv asutus või regulatiivset ülesannet täitev pädev asutus, mille ta loob või säilitab: a) on regulatiivsete ülesannete tulemuslikkuse tagamiseks sõltumatu kõigist ettevõtetest, mille tegevust see reguleeriv või pädev asutus reguleerib, ega ole nende ees aruandekohustuslik ning b) tegutseb samasuguste asjaolude korral erapooletult23 kõigi ettevõtete, sealhulgas riigi osalusega ettevõttete, eri- või eelisõigustega ettevõtete ja määratud monopolide suhtes, mida see reguleeriv või pädev asutus reguleerib24. 3. Kumbki lepinguosaline tagab, et õigusnorme täidetakse järjekindlalt ja mittediskrimineerivalt, sealhulgas riigi osalusega ettevõtete, eri- või eelisõigustega ettevõtete ja määratud monopolide suhtes. 23 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et reguleeriva või pädeva asutuse erapooletust tema reguleeriva ülesande täitmisel hinnatakse kõnealuse reguleeriva või pädeva asutuse üldise tegevuse alusel. 24 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et nende sektorite puhul, kus lepinguosalised on teistes peatükkides kokku leppinud reguleeriva või pädeva asutuse konkreetsetes kohustustes, on ülimuslikud nende teiste peatükkide asjaomased sätted. & /et 575  ARTIKKEL 22.8 Läbipaistvus 1. Lepinguosaline esitab teise lepinguosalise kirjaliku taotluse korral viivitamata järgmise teabe riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli kohta, tingimusel et taotluses on selgitatud, kuidas kõnealuse riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli tegevus võib mõjutada taotleva lepinguosalise käesoleva peatüki kohaseid huve: a) riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli kumulatiivne aktsiate protsent, mis kuulub taotluse saanud lepinguosalisele, tema riigi osalusega ettevõtetele, eri- või eelisõigustega ettevõtetele või määratud monopolidele, ja neile selles ettevõttes või monopolis kuuluv kumulatiivne hääleõiguse protsent; b) taotluse saanud lepinguosalisele, tema riigi osalusega ettevõtetele, eri- või eelisõigustega ettevõtetele või määratud monopolidele kuuluvate eriaktsiate või -hääleõiguste või muude õiguste kirjeldus, kuivõrd need õigused erinevad asjaomase riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli lihtaktsiatega seotud õigustest; & /et 576 c) riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli organisatsiooniline struktuur, selle juhatuse või muu samaväärse organi koosseis, juhatuse või samaväärse organi ametniku või liikmena töötavate riigiametnike ametinimetused; d) riigi osalusega ettevõtteid, eri- või eelisõigustega ettevõtteid või määratud monopole reguleerivate või nende üle järelevalvet tegevate valitsusasutuste või avalik-õiguslike asutuste kirjeldus, võimaluse korral nende valitsusasutuste või avalik-õiguslike asutuste poolt neile kehtestatud aruandlusnõuete kirjeldus ning valitsusasutustee või avalik-õiguslike asutuste õigused ja tavad25 seoses kõrgema juhtkonna ja juhatuse või muu samaväärse organi liikmete ametisse nimetamise, ametist vabastamise või tasustamisega; e) riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli aastakasum ja koguvara viimase kolme aasta jooksul, mille kohta on teave kättesaadav; f) erandid ja immuniteedid, mida riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli suhtes taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide alusel kohaldatakse, ning 25 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et mõiste „tavad“ ei hõlma kõrgema juhtkonna ja juhatuse või muu samaväärse organi liikmete ametisse nimetamise, ametist vabastamise või tasustamise põhjuseid. & /et 577 g) avalikult kättesaadav lisateave riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli kohta, sealhulgas majandusaasta aruanded ja kolmandate isikute tehtud auditid. 2. Kui küsitud teave ei ole kättesaadav, põhjendab taotluse saanud lepinguosaline seda taotluse esitanud lepinguosalisele kirjalikult. 3. Kui lepinguosaline esitab käesoleva artikli kohase taotluse alusel kirjalikku teavet ja teatab taotlevale lepinguosalisele, et ta peab seda teavet konfidentsiaalseks, ei avalda taotlev lepinguosaline seda teavet ilma teavet esitava lepinguosalise eelneva nõusolekuta. & /et 578  23. PEATÜKK KONKURENTSIPOLIITIKA ARTIKKEL 23.1 Üldpõhimõtted Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust oma kaubandus- ja investeerimissuhetes. Lepinguosalised tunnistavad, et konkurentsivastased ettevõtlustavad ja riigi sekkumine võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse ja investeerimise liberaliseerimisest tulenevat kasu. Lepinguosalised on üksmeelel, et sellise käitumise keelamine, konkurentsipoliitika rakendamine, toetusmeetmete edendamine ja koostöö käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes aitavad tagada käesolevast lepingust tulenevat kasu. & /et 579  ARTIKKEL 23.2 Konkurentsiõigus ja konkurentsi takistavad äritavad 1. Kumbki lepinguosaline säilitab oma territooriumil põhjalikud konkurentsiõiguse normid või võtab need vastu ning neid kohaldatakse kõigi majandussektorite26 suhtes ja nendes käsitletakse tõhusalt järgmisi äritavasid: a) ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk või mõju on konkurentsi vältimine, piiramine või moonutamine; b) üksi või ühiselt asjaomasel turul olulist võimu omava ühe või mitme ettevõtja toimepandud rikkumised, mille eesmärk või mõju on või võib olla konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine sellel asjaomasel turul või sellega seotud turul, ning 26 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ELis kohaldatakse konkurentsiõigust põllumajandussektori suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671). Suurema selguse huvides olgu märgitud, et Ley Federal de Competencia Económica (föderaalne majanduskonkurentsi seadus), mis avaldati 23. mail 2014 väljaandes Diario Oficial de la Federación (föderatsiooni ametlik väljaanne), kohaldub Mehhikos kõigi sektorite suhtes, mille kohta konkurentsiasutused töötavad välja oma eeskirju, kriteeriumeid või suuniseid vastavalt 2013. aasta põhiseaduse muudatustele, mis avaldati 11. juunil 2013 väljaandes Diario Oficial de la Federación (föderatsiooni ametlik väljaanne). & /et 580 c) ettevõtjate koondumised, mis põhjustavad või võivad põhjustada konkurentsi olulist vähenemist või mis takistavad või võivad takistada märkimisväärselt tõhusat konkurentsi, eelkõige turgu valitseva seisundi loomise või tugevdamise tagajärjel. 2. Käesolevas artiklis osutatud konkurentsiõigust kohaldatakse kõikide avaliku ja erasektori ettevõtjate suhtes. 3. Kumbki lepinguosaline võtab asjakohaseid meetmeid konkurentsivastaste ettevõtlustavade vastu, et soodustada konkurentsipoliitikat. 4. Lepinguosalise õiguses sätestatud ulatuses ei tohiks konkurentsiõiguse kohaldamine takistada ettevõtjatele määratud konkreetsete avalikku huvi pakkuvate ülesannete täitmist de jure ega de facto. Lepinguosalise konkurentsiõigusest peaks tohtima erandeid teha üksnes avalikku huvi pakkuvate ülesannetega seoses ning need peaksid olema proportsionaalsed soovitud avaliku poliitika eesmärkidega ja läbipaistvad. ARTIKKEL 23.3 Rakendamine 1. Kumbki lepinguosaline säilitab oma konkurentsiõiguse normide muutmisel ja täitmise tagamisel sõltumatuse. & /et 581 2. Kumbki lepinguosaline loob või säilitab funktsionaalselt sõltumatu konkurentsiasutuse või sõltumatud konkurentsiasutused, kelle ülesandeks on lepinguosalise konkurentsiõiguse normide täielik kohaldamine ja tulemusliku täitmise tagamine ning kellel on selleks nõuetekohased volitused ja vajalikud ressursid. 3. Kumbki lepinguosaline kohaldab oma konkurentsiõigust läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja asjaomaste ettevõtjate õigust kaitsele, sealhulgas õigust olla enne lõplikku otsust või lahendit ära kuulatud. 4. Lepinguosalise konkurentsiasutus või -asutused ei tohi oma täitmise tagamise poliitika kohaldamisel diskrimineerida täitemenetluse27 kostja või täitemenetluses osaleda lubatud kolmandate isikute kodakondsuse alusel. 5. Kumbki lepinguosaline tagab, et kostjale antakse võimalus olla ära kuulatud ja esitada tõendeid enda kaitseks täitemenetluses, millega tehakse kindlaks, kas kostja tegevus on vastuolus lepinguosalise konkurentsiõigusega või milliseid halduskaristusi või õiguskaitsevahendeid tuleks selle õiguse rikkumise eest määrata. Eelkõige tagab kumbki lepinguosaline, et kostjal on piisav võimalus läbi vaadata ja vaidlustada tõendeid, mille alusel need asjaolud võidakse kindlaks teha. 27 Käesoleva artikli tähenduses on täitemenetlus kohtu- või haldusmenetlus, mis järgneb konkurentsiõiguse väidetava rikkumise uurimisele. & /et 582 6. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema konkurentsiõiguse rikkumise eest halduskaristuse või õiguskaitsevahendi määramist käsitleva otsuse või lahendi adressaadile antakse võimalus taotleda selle otsuse või lahendi kohtulikku läbivaatamist. ARTIKKEL 23.4 Läbipaistvus 1. Lepinguosalised tunnistavad läbipaistvuse tähtsust oma konkurentsieeskirjade täitmise tagamise valdkonnas. 2. Kumbki lepinguosaline avaldab oma haldus- või menetluseeskirjad, mis on sätestatud õigusaktides, mille kohaselt viiakse tema konkurentsiõiguse valdkonnas läbi uurimisi ja konkurentsiõiguse normide täitmise tagamise menetlusi. Kõnealused haldus- või menetluseeskirjad võivad kummagi lepinguosalise konkurentsiõiguses sätestatud ulatuses hõlmata menetlusi koos mõistlike tähtaegadega tõendite esitamiseks. 3. Kumbki lepinguosaline tagab, et lõpliku otsuse või lahendi mittekonfidentsiaalne versioon, milles on kindlaks tehtud tema konkurentsiõiguse rikkumine ja vajaduse korral lahendi rakendamise korraldus, avaldatakse, et huvitatud isikud saaksid sellega tutvuda. 4. Kumbki lepinguosaline tagab, et kõik lõplikud otsused või lahendid, millega määratakse kindlaks tema konkurentsiõiguse rikkumine, on kirjalikud ning sisaldavad faktilisi järeldusi ja põhjendusi, sealhulgas otsuse või resolutsiooni aluseks olevat õigus- ja vajaduse korral majandusanalüüsi. & /et 583  ARTIKKEL 23.5 Koostöö ja koordineerimine 1. Lepinguosalised tunnistavad oma konkurentsiasutustevahelise koostöö ja koordineerimise tähtsust nende konkurentsiõiguse ja vabakaubanduspiirkonna poliitikaga seotud küsimustes. Sellest tulenevalt püüavad lepinguosaliste konkurentsiasutused teha koostööd nende konkurentsiõigusega seotud küsimustes, sealhulgas abistamise, teavitamise, konsulteerimise ja teabevahetuse kaudu. 2. Lepinguosalised tugevdavad koostööd oma konkurentsiõiguse normide täitmise tagamise valdkonnas oma seadustele ja olulistele huvidele vastavas ulatuses ning mõistlikult kättesaadavate ressursside piires. Sellel eesmärgil püüavad lepinguosaliste konkurentsiasutused vahetada mittekonfidentsiaalset teavet, kogemusi ja seisukohti järgmise kohta: a) konkurentsiõigus, -poliitika ja -tavad, sealhulgas teave konkurentsiõiguse alusel tehtud erandite kohta; b) konkurentsiõiguse normide täitmise tagamine ning c) toetusmeetmed. & /et 584 3. Lepinguosalised püüavad tugevdada oma konkurentsiasutuste koordineeritust vastastikust huvi pakkuvates valdkondades oma seadustele ja olulistele huvidele vastavas ulatuses ning mõistlikult kättesaadavate piires. Selleks püüavad lepinguosalised võimalikult palju koordineerida normide täitmise tagamise toiminguid, mis on seotud samade või omavahel seotud juhtumitega. 4. Lepinguosalised kinnitavad, et nende konkurentsiasutused tunnustavad konfidentsiaalsuskaitsest loobumise kasutamist normide täitmise tagamise valdkondades ja mõistavad, et ettevõtja otsus loobuda konfidentsiaalse teabe kaitse õigusest on vabatahtlik. 5. Ükski käesoleva artikli säte ei piira lepinguosalise konkurentsiasutuste kaalutlusõigust otsustada, kas võtta meetmeid teise lepinguosalise konkurentsiasutuste konkreetsete taotluste alusel. 6. Käesoleva artikli sätted ei keela lepinguosalise konkurentsiasutustel võtta konkreetsetel juhtudel meetmeid. 7. Lepinguosaliste konkurentsiasutused võivad kaaluda eraldi koostöökokkuleppe sõlmimist, milles on sätestatud vastastikku kokku lepitud koostöötingimused. & /et 585  ARTIKKEL 23.6 Tehniline koostöö Lepinguosalised leiavad, et nende ühistes huvides on toetada käesoleva lepingu eesmärkide täitmist tehnilise koostööga, et jagada kogemusi konkurentsipoliitika väljatöötamise ja rakendamise ning oma konkurentsiõiguse normide täitmise tagamise alal vastavalt kummalegi lepinguosalisele mõistlikult kättesaadavatele ressurssidele. ARTIKKEL 23.7 Konsultatsioonid 1. Lepinguosaliste paremaks vastastikuseks mõistmiseks või käesoleva peatüki tõlgendamise või kohaldamisega seotud konkreetsete küsimuste lahendamiseks alustab lepinguosaline teise lepinguosalise taotlusel konsultatsioone teise lepinguosalise tõstatatud küsimustes. Konsultatsioone taotlev lepinguosaline osutab asjakohasel juhul, kuidas küsimus mõjutab lepinguosalistevahelist kaubandust või investeeringuid. 2. Lepinguosalised arutavad viivitamata kõiki käesoleva peatüki tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevaid küsimusi. & /et 586 3. Kumbki lepinguosaline püüab anda teisele lepinguosalisele asjakohast mittekonfidentsiaalset teavet, et hõlbustada konsultatsioonide teemaks oleva küsimuse arutamist. ARTIKKEL 23.8 Teabe konfidentsiaalsus 1. Olenemata käesoleva peatüki muudest sätetest ei ole lepinguosaline kohustatud teavet esitama, kui kõnealuse teabe esitamine on teavet valdava lepinguosalise õigusnormidega keelatud. 2. Kui lepinguosaline esitab käesoleva peatüki alusel teavet, säilitab teine lepinguosaline selle teabe konfidentsiaalsuse. 3. Kui lepinguosalise konkurentsiasutused saavad teise lepinguosalise konkurentsiasutustelt konfidentsiaalset teavet, sest konfidentsiaalsuskaitsest on loobutud, kasutavad lepinguosalise konkurentsiasutused saadud teavet vastavalt loobumise tingimustele. & /et 587  ARTIKKEL 23.9 Konkurentsiasutused Käesoleva peatüki tähenduses on konkurentsiasutusteks järgmised organid või nende õigusjärglased: a) Euroopa Liidus: Euroopa Komisjon ning b) Mehhikos: i) riiklik monopolivastane komisjon (Comisión Nacional Antimonopolio) ning ii) telekommunikatsiooni reguleeriv komisjon (Comisión Reguladora de Telecomunicaciones (CRT)). & /et 588  ARTIKKEL 23.10 Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine Lepinguosaline ei saa kasutada käesoleva peatüki sätete tõlgendamisel või kohaldamisel 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist. & /et 589  24. PEATÜKK SUBSIIDIUMID ARTIKKEL 24.1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „kaupade subsiidium“ – meede, mis vastab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklis 1.1 sätestatud tingimustele ning on subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 2 vastavalt ja selle tähenduses eripärane; b) „teenuste subsiidium“ – meede, mis hõlmab valitsuse või avalik-õiguslike asutuse rahalist panust ning toob kasu ja on eripärane ettevõtjale või tööstusharule või ettevõtjate või tööstusharude rühmale vastavalt subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 2 ja selle tähenduses28. 28 See määratlus ei mõjuta teenuste subsiidiumide mõiste määratluse teemal WTOs edaspidi toimuvate arutelude tulemusi. Sõltuvalt nende arutelude käigust võib ühisnõukogu võtta vastu otsuse käesolevat lepingut selles osas kohandada. & /et 590  ARTIKKEL 24.2 Üldpõhimõtted Lepinguosalised tunnistavad, et subsiidiume võib anda, kui need on vajalikud avaliku poliitika eesmärgi saavutamiseks. Samas tunnistavad lepinguosalised ka seda, et teatavad subsiidiumid võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimisest tulenevat kasu. Lepinguosaline ei või põhimõtteliselt subsideerida kaupu müüvaid või teenuseid osutavaid ettevõtjaid, kui see kahjustab või võib kahjustada kaubandust või investeeringuid. ARTIKKEL 24.3 Kohaldamisala 1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigile majandustegevusega tegelevatele ettevõtetele antavate subsiidiumide suhtes. Kui ettevõte tegeleb nii majandustegevusega kui ka mittemajandusliku tegevusega, kohaldatakse käesolevat peatükki ainult selle ettevõtte majandustegevuse suhtes. & /et 591 2. Käesolevat peatükki ei kohaldata subsiidiumide suhtes, mida antakse ettevõtjatele, kellele on tehtud ülesandeks osutada teatavaid avalikku huvi pakkuvaid teenuseid, sealhulgas nendele, kellele on nende ülesannetega seoses antud eri- või eelisõigused, sel määral kui sellised subsiidiumid piirduvad summaga, mis on vajalik kõnealuse teenuse kulude katmiseks. 3. Käesolevat peatükki ei kohaldata põllumajanduskaupade subsiidiumide ega kala- ja kalandustoodete subsiidiumide suhtes. 4. Käesolevat peatükki, välja arvatud artiklit 24.5, ei kohaldata audiovisuaalsektoris antavate subsiidiumide suhtes. 5. Artiklit 24.7 ei kohaldata teenuste subsiidiumide suhtes. ARTIKKEL 24.4 Suhe WTOga Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATSi XV artiklist, GATT 1994 XVI artiklist ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust. & /et 592  ARTIKKEL 24.5 Läbipaistvus 1. Kumbki lepinguosaline avalikustab tema territooriumil antud või säilitatava subsiidiumi kohta järgmise teabe: a) subsiidiumi õiguslik alus; b) subsiidiumi vorm; c) subsiidiumi suurus või subsiidiumi jaoks eelarvest eraldatud summa ning d) võimaluse korral subsiidiumi saaja nimi29. 2. Lepinguosaline loetakse lõiget 1 järgivaks, kui: a) WTO-le on esitatud subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 25.1 kohane teade ja võimaluse korral on saaja nimi avalikustatud või 29 Lõike 1 punkti d kohaldatakse vähemalt 500 000 eriarveldusühikuga subsiidiumide suhtes. & /et 593 b) kõnealune lepinguosaline avalikustab lõikes 1 nõutava teabe ise või see avaldatakse tema nimel avalikult juurdepääsetaval veebisaidil subsiidiumi andmise või säilitamise aastale järgneva kalendriaasta 31. detsembriks30. 3. Käesolevat artiklit kohaldatakse teenuste subsiidiumide suhtes ainult siis, kui: a) subsiidiumi summa abisaaja kohta ületab kolme järjestikuse aasta jooksul 400 000 eriarveldusühikut ning b) subsiidium antakse teenuste osutamiseks järgmistes sektorites: audiovisuaalteenused, telekommunikatsioon, finantsteenused, transport (sealhulgas meretransport), energeetika (sealhulgas elektri jaotamine), keskkond, IT, arhitektuur ja inseneriteadus, ehitus ning posti- ja kullerteenused. 30 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et subsiidiumi või subsiidiumiprogrammi avaldamine veebisaidil ei mõjuta selle õiguslikku staatust ega programmi enda olemust. & /et 594  ARTIKKEL 24.6 Konsultatsioonid 1. Kui lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise antud subsiidium kahjustab või võib kahjustada tema kaubandust või investeeringuid, võib ta väljendada oma muret teisele lepinguosalisele ja taotleda sellel teemal konsultatsioone. Taotluse saanud lepinguosaline kaalub seda taotlust igakülgselt ja heasoovlikult. 2. Konsultatsioonide käigus võib taotlev lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt subsiidiumi kohta lisateavet, näiteks: a) subsiidiumi õiguslik alus ja poliitiline eesmärk või otstarve; b) subsiidiumi vorm; c) subsiidiumi kuupäevad ja kestus ning muud sellega seotud tähtajad; d) subsiidiumi saamise kriteeriumid; e) subsiidiumi kogusumma või aastane summa, mis on eelarvest sellele subsiidiumile eraldatud; & /et 595 f) võimaluse korral subsiidiumi saaja nimi ning g) muu teave, mis võimaldab hinnata subsiidiumi negatiivset mõju kaubandusele või investeeringutele. 3. Taotluse saanud lepinguosaline esitab subsiidiumi kohta asjakohase teabe hiljemalt 60 päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse saamist. Kui lõike 2 kohaselt nõutud asjakohast teavet kirjalikus vastuses ei esitata, selgitab taotluse saanud lepinguosaline oma kirjalikus vastuses sellise teabe puudumist. 4. Kui taotluse esitanud lepinguosaline teatab pärast lõigete 2 ja 3 kohase teabe saamist taotluse saanud lepinguosalisele, et tema arvates kõnealune subsiidium kahjustab või võib kahjustada tema kaubandust või investeeringuid, teeb taotluse saanud lepinguosaline kõik endast oleneva, et see negatiivne mõju kõrvaldada või seda vähendada ühe aasta jooksul. & /et 596  ARTIKKEL 24.7 Tingimustega seotud subsiidiumid 1. Kumbki lepinguosaline kohaldab tingimusi järgmiste subsiidiumide suhtes, kuivõrd need kahjustavad või võivad kahjustada teise lepinguosalise kaubandust või investeeringuid: a) lubatud on subsiidiumid või õiguslik korraldus, mille kohaselt teatavat liiki ettevõtjate võlgade või kohustuste eest vastutab valitsus, tingimusel et nende võlgade ja kohustuste summa või vastutuse kestus on piiratud; b) subsiidiumid raskustes või maksejõuetuse äärel olevatele või maksejõuetutele ettevõtjatele on lubatud järgmistel tingimustel: i) on koostatud usaldusväärne restruktureerimiskava, mis põhineb realistlikel eeldustel ja millega tagatakse ettevõtja pikaajalise elujõulisuse taastumine mõistliku aja jooksul, ning ii) muud ettevõtjad peale väikeste ja keskmise suurusega ettevõte panustavad restruktureerimiskuludesse. & /et 597 2. Lõike 1 punkti b ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalisel anda ajutist likviidsustoetust laenutagatiste või laenude vormis restruktureerimiskava koostamiseks vajaliku aja jooksul. Selline ajutine likviidsustoetus piirdub summaga, mis on vajalik ettevõtja tegevuse jätkamiseks. ARTIKKEL 24.8 Subsiidiumide kasutamine Kumbki lepinguosaline tagab, et ettevõtjad kasutavad tema antud subsiidiume üksnes sellel poliitikaeesmärgil, milleks need anti31. ARTIKKEL 24.9 Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine Lepinguosaline ei saa kasutada artikli 24.5 (teenuste subsiidiumide osas) ja artikli 24.6 lõike 4 tõlgendamisel või kohaldamisel 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist. 31 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosalise kohustus loetakse täidetuks, kui ta on kehtestanud sellel eesmärgil asjakohase õigusraamistiku ja haldusmenetlused. & /et 598  25. PEATÜKK INTELLEKTUAALOMAND A JAGU Üldsätted ARTIKKEL 25.1 Eesmärgid ja põhimõtted 1. Käesoleva peatüki eesmärk on saavutada kohane ja tõhus intellektuaalomandi õiguste kaitse tase ja tagada intellektuaalomandi õiguskaitse, et: a) aidata kaasa tehnoloogiliste uuenduste edendamisele, tehnoloogiasiirdele ja tehnoloogia levitamisele ning tehnoloogiliste teadmiste loojate ja tarbijate vastastikuse kasu saamisele viisil, mis soodustab sotsiaalset ja majanduslikku heaolu ning õiguste ja kohustuste tasakaalustatust, ning b) edendada ja reguleerida lepinguosaliste vahelist kaubandust ning vähendada sellise kaubanduse moonutusi ja takistusi. & /et 599 2. Lepinguosaline võib oma õigusnormide sõnastamisel või muutmisel võtta meetmeid, mis on vajalikud rahvatervise ja toitumise kaitsmiseks ning avalike huvide toetamiseks oma sotsiaal- majandusliku ja tehnoloogilise arengu seisukohalt tähtsates sektorites, tingimusel et sellised meetmed on kooskõlas käesoleva peatükiga. 3. Lepinguosaline võib võtta asjakohaseid meetmeid, tingimusel et need on kooskõlas käesoleva peatüki sätetega, et õiguste omajad ei saaks kuritarvitada intellektuaalomandi õigusi ega oleks võimalik kasutada tavasid, mis piiravad põhjendamatult kaubandust või kahjustavad rahvusvahelist tehnoloogiasiiret. 4. Võttes arvesse siseriiklike süsteemide avaliku poliitika eesmärke, tunnistavad lepinguosalised vajadust: a) edendada innovatsiooni ja loomingulisust; b) hõlbustada teabe, teadmiste, tehnoloogia, kultuuri ja kunsti levikut ning c) soodustada konkurentsi ja avatud ja tõhusaid turge oma intellektuaalomandi süsteemi kaudu, järgides seejuures läbipaistvuse põhimõtet ja võttes arvesse kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas õiguste omajate, kasutajate ja üldsuse huve. & /et 600  ARTIKKEL 25.2 Kohustuste laad ja ulatus 1. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et intellektuaalomandit käsitlevaid rahvusvahelisi lepinguid, mille osalised nad on, sealhulgas TRIPS-leping, rakendatakse nõuetekohaselt ja tulemuslikult. Käesolev peatükk täiendab ja täpsustab lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja muudest intellektuaalomandi valdkonnas sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on. 2. Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab mõiste „intellektuaalomandi õigused“ kõiki neid intellektuaalomandi õiguste kategooriaid, mis kuuluvad TRIPS-lepingu II osa 1.–7. jao kohaldamisalasse, ning sordikaitsega seotud õigusi. Intellektuaalomandi kaitse hõlmab kaitset kõlvatu konkurentsi eest, millele on osutatud 20. märtsil 1883. aastal vastu võetud ja viimati 14. juulil 1967. aastal Stockholmis läbi vaadatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi konventsioon“) artiklis 10bis. & /et 601 3. Kumbki lepinguosaline jõustab käesoleva peatüki sätted. Lepinguosaline võib, kuid ei pruugi oma õiguses ette näha intellektuaalomandiõiguste kaitset või intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist suuremas ulatuses, kui on nõutud käesolevas peatükis, tingimusel et see ei ole käesoleva peatükiga vastuolus. Kumbki lepinguosaline võib vabalt kindlaks määrata asjakohase meetodi käesoleva peatüki rakendamiseks oma õigussüsteemis ja -praktikas. ARTIKKEL 25.3 Õiguste lõppemine Käesolev peatükk ei mõjuta lepinguosaliste vabadust otsustada, kas ja millistel tingimustel kohaldatakse intellektuaalomandi õiguste lõppemist. & /et 602  ARTIKKEL 25.4 Võrdne kohtlemine 1. Kumbki lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise kodanikele32 vähemalt sama soodsa kohtlemise kui enda kodanikele seoses käesoleva peatükiga hõlmatud intellektuaalomandi õiguste kaitsega,33 välja arvatud erandid, mis on sätestatud Pariisi konventsioonis, 9. septembril 1886. aastal Bernis vastu võetud ja viimati 24. juulil 1971. aastal Pariisis muudetud kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioonis (edaspidi „Berni konventsioon“), 26. oktoobril 1961. aastal Roomas sõlmitud teoste esitajate, fonogrammitootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide kaitse rahvusvahelises konventsioonis (edaspidi „Rooma konventsioon“) või 26. mail 1989. aastal Washingtonis sõlmitud integraallülitustega seotud intellektuaalomandi lepingus. Teoste esitajate, fonogrammitootjate ning ringhäälinguorganisatsioonide puhul kehtib see kohustus ainult õiguste suhtes, mis on sätestatud käesolevas lepingus. 32 Käesolevas peatükis kohaldatakse mõiste „kodanik“ puhul TRIPS-lepingus kasutatud määratlust. 33 Käesoleva sätte kohaldamisel hõlmab mõiste „kaitse“ nii asjaolusid, mis mõjutavad intellektuaalomandi õiguste kättesaadavust, omandamist, ulatust, säilimist ja tagamist, kui ka asjaolusid, mis mõjutavad käesolevas peatükis konkreetselt käsitletud intellektuaalomandi õiguste kasutamist. & /et 603 2. Lepinguosaline ei nõua käesoleva artikli kohase võrdse kohtlemise tingimusena õiguste omajatelt formaalsuste või tingimuste täitmist autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega seotud õiguste omandamiseks34. 3. Lepinguosaline võib kasutada lõike 1 alusel lubatud erandeid seoses kohtu- ja haldusmenetlustega, sealhulgas menetlusdokumentide kättetoimetamise aadressi määramine või oma kohtualluvuses esindaja nimetamine, ainult siis, kui: a) need on vajalikud selleks, et tagada vastavus õigusnormidele, mis ei ole vastuolus käesoleva peatükiga, ning b) neid ei rakendata viisil, mis kujutaks endast kaubanduse varjatud piiramist. 4. Lepinguosalisel ei ole käesoleva artikli alusel kohustust seoses menetlustega, mis on ette nähtud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (edaspidi „WIPO“) egiidi all sõlmitud mitmepoolsetes lepingutes intellektuaalomandi õiguste saamise ja jõushoidmise kohta. 34 See ei piira Rooma konventsiooni artikli 11 kohaldamist. & /et 604  B JAGU Intellektuaalomandi õiguste standardid B.1 ALAJAGU Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused ARTIKKEL 25.5 Rahvusvahelised lepingud 1. Lepinguosalised kinnitavad oma tahet täita järgmisi rahvusvahelisi lepinguid: a) Berni konventsioon; b) Rooma konventsioon; c) WIPO autoriõiguse leping, mis võeti vastu 20. detsembril 1996 Genfis, ning d) WIPO esituste ja fonogrammide leping, mis võeti vastu 20. detsembril 1996 Genfis. & /et 605 2. Lepinguosalised teevad kõik mõistlikud jõupingutused, et järgida 24. juunil 2012 Pekingis vastu võetud audiovisuaalteoste Pekingi lepingut ja 27. juunil 2013 Marrakechis vastu võetud Marrakechi lepingut avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele. ARTIKKEL 25.6 Autorid Kumbki lepinguosaline annab autoritele ainuõiguse lubada või keelata: a) oma teoste otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis; b) oma teoste originaalide või nende koopiate igasugust avalikku levitamist müügi teel või muul viisil; c) oma teoste edastamist üldsusele kaabel- ja kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste üldsusele kättesaadavaks tegemist nii, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja ajal, ning d) oma teoste originaalide või koopiate rentimist üldsusele kaubanduslikul eesmärgil. & /et 606  ARTIKKEL 25.7 Esitajad Kumbki lepinguosaline annab esitajatele ainuõiguse lubada või keelata: a) oma esitustest salvestiste35 tegemist; b) oma esituste salvestiste otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis; c) oma esituste salvestiste üldsusele levitamist müügi teel või muul viisil; d) oma esituste salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemist kaabliga või kaablita sidevahendite abil nii, et üksikisikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal; e) oma esituste ülekandmist ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamist üldsusele, välja arvatud juhul, kui esitus ise on juba ülekantav esitus või kui see on tehtud salvestise põhjal, ning 35 „Salvestis“ – helide või liikuvate kujutiste või neid esindavate märkide jäädvustis kandjal, millelt neid saab vastava seadme abil tajuda, taasesitada või edastada. & /et 607 f) oma esituste salvestiste rentimist üldsusele kaubanduslikul eesmärgil. ARTIKKEL 25.8 Fonogrammitootjad Kumbki lepinguosaline annab tootjatele ainuõiguse lubada või keelata: a) oma fonogrammide otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis; b) oma fonogrammide, sealhulgas nende koopiate üldsusele levitamist müügi teel või muul viisil; c) oma fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemist kaabliga või kaablita sidevahendite abil nii, et üksikisikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal, ning d) oma fonogrammide rentimist üldsusele kaubanduslikul eesmärgil. & /et 608  ARTIKKEL 25.9 Ringhäälinguorganisatsioonid Kumbki lepinguosaline annab ringhäälinguorganisatsioonidele ainuõiguse lubada või keelata36: a) oma saadete salvestiste tegemist, olenemata sellest, kas neid saateid edastatakse kaabliga või kaablita sidevahendite, sealhulgas satelliidi kaudu; b) oma saadete salvestiste otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis, olenemata sellest, kas neid saateid edastatakse kaabliga või kaablita sidevahendite, sealhulgas satelliidi kaudu; c) oma saadete salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemist kaabliga või kaablita sidevahendite abil, olenemata sellest, kas neid saateid edastatakse kaabliga või kaablita sidevahendite, sealhulgas satelliidi kaudu, nii et üksikisikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal; 36 Mehhiko puhul ei mõjuta see säte nõuet täita 16. juulil 2025 ametlikus väljaandes avaldatud telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguseadusest („Ley en Materia de Telecomunicaciones y Radiodifusión“) tulenevaid kohustusi. & /et 609 d) oma saadete salvestiste, sealhulgas nende koopiate üldsusele levitamist müügi teel või muul viisil, olenemata sellest, kas neid saateid edastatakse kaabliga või kaablita sidevahendite, sealhulgas satelliidi kaudu, ning e) oma saadete taasedastamist kaablita sidevahendite abil ja oma saadete edastamist üldsusele, kui selline edastamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse üldsuselt sisenemistasu. ARTIKKEL 25.10 Ärilistel eesmärkidel avaldatud fonogrammide üldsusele ülekandmine ja edastamine37 1. Kumbki lepinguosaline sätestab esitajate ja fonogrammitootjate õigusena selle, et kasutajal on kohustus maksta ühekordset õiglast tasu, kui kaubanduslikel eesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse kaablita vahendite abil ülekandmiseks või muul moel üldsusele edastamiseks38. 37 Kumbki lepinguosaline võib anda esitajatele ja fonogrammitootjatele ulatuslikumaid õigusi kaubanduslikel eesmärkidel avaldatud fonogrammide üldsusele ülekandmiseks ja edastamiseks. 38 Käesoleva artikli tähenduses ei hõlma „üldsusele edastamine“ fonogrammi üldsusele kättesaadavaks tegemist kaabliga või kaablita sidevahendite abil nii, et üksikisikud pääsevad sellele ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal. & /et 610 2. Lepinguosalised tunnistavad, et ühekordne õiglane tasu tuleks jagada esitajate ja vastavate fonogrammitootjate vahel. Kumbki lepinguosaline võib kehtestada õigusnormid, millega esitajate ja fonogrammitootjate vahelise kokkuleppe puudumise korral nähakse ette tingimused, mille kohaselt esitajad ja fonogrammitootjad peavad kõnealuse ühekordse õiglase tasu omavahel jagama. ARTIKKEL 25.11 Kaitse kehtivuse tähtaeg 1. Teose autori õigused kehtivad autori eluajal ja vähemalt 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, mil teos üldsusele seaduslikult kättesaadavaks tehakse. 2. Sõnalist osa sisaldava muusikateose kaitse kehtivuse tähtaeg ei lõpe varem kui 70 aastat pärast järgmistest isikutest viimasena elus olnud isiku surma, olenemata sellest, kas need isikud on määratud kaasautoriks või mitte: sõnade autor ja muusika helilooja39. 39 Lepinguosaline võib otsustada, et käesoleva lõike kohaldamiseks peavad nii sõnad kui ka muusika olema loodud spetsiaalselt asjaomase sõnalist osa sisaldava muusikateose jaoks. & /et 611 3. Anonüümse või pseudonüümse teose puhul ei lõpe kaitse kehtivuse tähtaeg varem kui 70 aastat pärast seda, kui teos üldsusele seaduslikult kättesaadavaks tehti. Kui autori kasutatud pseudonüüm ei jäta tema isiku suhtes kahtlust või kui autor avaldab oma isiku esimeses lauses osutatud aja jooksul, siis kohaldatakse lõikes 1 osutatud kaitse kehtivuse tähtaega. 4. Kinematograafilise või audiovisuaalse teose kaitse kehtivuse tähtaeg ei lõpe varem kui 70 aastat pärast vähemalt järgmistest isikutest viimasena elus olnud isiku surma olenemata sellest, kas need isikud on määratud kaasautoriks või ei: pearežissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor ning muusika helilooja40. 5. Ringhäälinguorganisatsioonide õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast ringhäälingusaate esmakordset edastamist kaabliga või kaablita sidevahendite, sealhulgas satelliidi kaudu. 40 Lepinguosaline võib otsustada, et muusika peab olema spetsiaalselt loodud kinematograafilises või audiovisuaalses teoses kasutamiseks. & /et 612 6. Kumbki lepinguosaline tagab,41 et: a) esitajate õiguste kaitse kehtivuse tähtaeg lõpeb 75 aasta möödumisel tõlgenduse või esituse esmakordsest salvestamisest fonogrammil või fonogrammil salvestamata teoste esmakordsest tõlgendamisest või esitusest või esmakordsest edastamisest mis tahes viisil ning b) fonogrammitootjate õiguste kaitse kehtivuse tähtaeg lõpeb 75 aastat pärast helide esmakordset salvestamist fonogrammil. Alternatiivina tagab lepinguosaline, et: c) esitaja õigused muul viisil kui fonogrammina salvestatud esituse korral ei lõpe varem kui 50 aastat pärast esituse salvestamist ja selle aja jooksul avaldamise korral mitte varem kui 50 aastat pärast esmakordset seaduslikku avaldamist ning d) esitaja õigused fonogrammina salvestatud esituse korral ja fonogrammitootjate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast esituse või fonogrammi salvestamist ning selle aja jooksul avaldamise korral mitte varem kui 70 aastat pärast esmakordset seaduslikku avaldamist. Lepinguosaline võtab tõhusad meetmed, et tagada 50aastasele kaitsetähtajale järgneva 20 aasta jooksul teenitud kasumi õiglane jaotamine esitajate ja fonogrammitootjate vahel. 41 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et kumbki lepinguosaline valib oma siseriiklike õigusaktide alusel punktides a ja b osutatud võimaluse või punktides c ja d osutatud alternatiivi vahel. & /et 613 7. Käesolevas artiklis sätestatud kaitsetähtaegu arvestatakse alates sündmusele järgneva aasta 1. jaanuarist. ARTIKKEL 25.12 Edasimüügiõigus 1. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et graafikateose või skulptuurteose autoril, v.a tarbekunst, on võõrandamatu ja juba ette loovutamatu õigusena edasimüügiõigus, mis on määratletud kui õigus saada selle teose edasimüügist saadavast tasust teatav osa42 pärast selle teose esmakordset edastamist autori poolt43. 2. Lõikes 1 osutatud õigust kohaldatakse kõikide edasimüügitehingute suhtes, milles müüjate, ostjate või vahendajatena osalevad elukutselised kunstiturul tegutsejad, näiteks oksjonikorraldajad, kunstigaleriid ja üldiselt kunstiteoste vahendajad. 42 Lepinguosaline võib väljendada seda osa protsendina edasimüügihinnast. 43 Lepinguosaline võib kehtestada edasimüügiõiguse kohaldamiseks miinimumtingimused. & /et 614  ARTIKKEL 25.13 Koostöö õiguste kollektiivse teostamise valdkonnas 1. Lepinguosalised edendavad koostööd oma asjaomaste kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel, et soodustada teoste ja muu kaitstud materjali kättesaadavust lepinguosaliste territooriumil ning selliste teoste või muu kaitstud materjali kasutamisega seotud õigustest saadava tulu ülekandmist. 2. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad kollektiivse esindamise organisatsioonide õigustega isikute seas läbipaistvust ja mittediskrimineerimist, eelkõige seoses õigustest saadava tulu kogumise, selle tulu suhtes kohaldatavate mahaarvamiste, õigustest saadava kogutud tulu kasutamise, jaotamispõhimõtete ja repertuaariga. ARTIKKEL 25.14 Erandid ja piirangud Kumbki lepinguosaline näeb käesolevas alajaos sätestatud õiguste erandid või piirangud ette üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose, esituse, fonogrammi või ülekande tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult õiguste omaja õigustatud huve. & /et 615  ARTIKKEL 25.15 Tehniliste meetmete kaitse 1. Kumbki lepinguosaline näeb ette piisava õiguskaitse mis tahes tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või põhjendatult peab olema teadlik taotletavast kõrvalehoidmise eesmärgist. 2. Kumbki lepinguosaline näeb ette piisava õiguskaitse selliste seadmete, toodete või komponentide tootmise, impordi, levitamise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil reklaamimise või kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu: a) mida edendatakse, reklaamitakse või turustatakse tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks; b) millel puudub muu märkimisväärne kaubanduslik tähtsus peale tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise või c) mis on eelkõige kavandatud, valmistatud, kohandatud või osutatud tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks või selle soodustamiseks. & /et 616 3. Käesolevas peatükis tähendab mõiste „tehnilised meetmed“ tehnoloogiat, seadet või komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muu materjaliga seotud toiminguid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole siseriiklike õigusaktide alusel luba andnud. Tehnilised meetmed on tõhusad juhul, kui õiguste omaja kontrollib kaitstud teose või muu materjali kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsu kontrollimise või kaitsevahendi rakendamise abil, näiteks teose või muu materjali krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil. 4. Olenemata lõikes 1 sätestatud õiguskaitsest võib kumbki lepinguosaline võtta õiguste omajate vabatahtlikult võetud meetmete puudumise korral vastavalt vajadusele asjakohaseid meetmeid tagamaks, et käesoleva artikli kohaselt ette nähtud piisav õiguskaitse tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu ei takista artikli 25.14 kohaselt ette nähtud eranditest ja piirangutest kasusaajatel selliste erandite ja piirangute kasutamist. & /et 617  ARTIKKEL 25.16 Õiguste teostamist käsitleva teabega seotud kohustused 1. Kumbki lepinguosaline näeb ette piisava õiguskaitse iga isiku vastu, kes teadlikult ja ilma loata paneb toime mis tahes järgmise teo, kui see isik on teadlik või võib põhjendatult olla teadlik, et tegu korda saates põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab ta autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumist: a) eemaldab õiguste teostamist käsitleva elektroonilise teabe või muudab seda või b) levitab, impordib levitamise eesmärgil, kannab ringhäälingus üle, edastab või teeb üldsusele kättesaadavaks käesoleva alajaoga kaitstud teoseid või muud materjali, millelt on loata kõrvaldatud õiguste teostamist käsitlev elektrooniline teave või millel on seda muudetud. 2. Käesoleva alajao kohaldamisel tähendab „õiguste teostamist käsitlev teave“ õiguste omajate esitatavat teavet, mis identifitseerib teose või muu käesolevas alajaos osutatud materjali, autori või mis tahes teise õiguste omaja, või teavet teose või muu materjali kasutamise tingimuste kohta ning sellist teavet esindavaid numbreid või koode. & /et 618 3. Lõiget 2 kohaldatakse juhul, kui selles lõikes nimetatud teave on lisatud teose või muu käesolevas alajaos osutatud materjali koopiale või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele. B.2 ALAJAGU Kaubamärgid ARTIKKEL 25.17 Rahvusvahelised lepingud Kumbki lepinguosaline: a) teeb kõik endast oleneva, et järgida 27. oktoobril 1994 Genfis sõlmitud kaubamärgiõiguse lepingut ja 27. märtsil 2006 Singapuris sõlmitud kaubamärgiõiguse Singapuri lepingut; & /et 619 b) järgib märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli, mis võeti vastu 27. juunil 1989 Madridis ja mida viimati muudeti 12. novembril 2007, ning märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepet, mis sõlmiti Nice’is 15. juunil 1957 ja mida muudeti 28. septembril 1979 (edaspidi „Nizza klassifikatsioon“). ARTIKKEL 25.18 Registreerimismenetlus 1. Kumbki lepinguosaline näeb ette kaubamärkide registreerimise süsteemi, mille raames kõik asjaomase kaubamärgiasutuse tehtud lõplikud negatiivsed otsused, sealhulgas registreerimisest osalise keeldumise kohta, on nõuetekohaselt põhjendatud ja need võib edasi kaevata ning need tehakse kirjalikult teatavaks. 2. Kumbki lepinguosaline näeb ette võimaluse vaidlustada kaubamärkide registreerimise taotlusi või asjakohasel juhul kaubamärkide registreeringuid ning kaubamärgi taotleja võimaluse esitada vaidlustamisele44 vastuväite. 44 Kumbki lepinguosaline teeb kõik mõistlikud jõupingutused, et vaidlustamiseks kasutataks ärakuulamismenetlust. & /et 620 3. Kumbki lepinguosaline näeb ette kaubamärgitaotluste ja registreeringute avaliku elektroonilise andmebaasi. ARTIKKEL 25.19 Kaubamärgist tulenevad õigused 1. Registreeritud kaubamärk annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Omanikul on õigus takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata: a) kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, ning b) tähist, mille identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ning kaubamärgi ja tähisega hõlmatud kaupade või teenuste identsuse või sarnasuse tõttu on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada, mis hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga. & /et 621 2. Registreeritud kaubamärgi omanikul on õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid toomast kaubandustegevuse käigus kaupu selle lepinguosalise territooriumile, kus kaubamärk on registreeritud, ilma et neid seal vabasse ringlusse lubataks, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne selliste kaupade jaoks registreeritud kaubamärgiga või mida ei ole võimalik olulistes aspektides kõnealusest kaubamärgist eristada45. ARTIKKEL 25.20 Tuntud kaubamärgid Üldtuntud kaubamärkide kaitsmiseks vastavalt Pariisi konventsiooni artiklile 6bis ning TRIPS- lepingu artikli 16 lõigetele 2 ja 3 kohaldab kumbki lepinguosaline ühissoovitust tuntud kaubamärke käsitlevate sätete kohta, mille tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni assamblee ja WIPO peaassamblee võtsid vastu 20.–29. septembril 1999. aastal toimunud WIPO liikmesriikide assambleede 34. istungjärgul. 45 Lepinguosaline võib sätestada, et kaubamärgi omaniku õigus lõpeb, kui kauba deklarant või valdaja esitab registreeritud kaubamärgi rikkumise tuvastamise menetluse käigus tõendid selle kohta, et registreeritud kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata kauba turule laskmist lõppsihtkohariigis. & /et 622  ARTIKKEL 25.21 Pahausksed taotlused Kumbki lepinguosaline võib ette näha, et kaubamärki ei registreerita, kui taotleja esitas kaubamärgi registreerimise taotluse pahauskselt. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kui selline kaubamärk on juba registreeritud, tunnistatakse see kehtetuks. ARTIKKEL 25.22 Tühistamine 1. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kaubamärgi võib tühistada,46 kui seda ei ole tema õigusnormidega kindlaks määratud ajavahemiku jooksul asjaomasel territooriumil tegelikult kasutatud47 seoses kaupade või teenustega, mille jaoks see on registreeritud, ning kasutamata jätmiseks ei ole mõjuvaid põhjusi. 46 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline võib määratleda tühistamisena kehtetuks tunnistamise, aegumise või tühisuse. 47 Lepinguosaline võib nõuda, et kasutamine oleks tõeline või toimuks piisavalt sageli või sellisel viisil, et see vastaks kaubanduslikule kasutamisele. Lisaks võib lepinguosaline eirata kasutamise alustamist või jätkamist, mis toimub vahetult enne tühistamistaotluse esitamist. & /et 623 2. Kaubamärgi võib tühistada ka siis, kui pärast selle registreerimise kuupäeva on kaubamärk omaniku tegevuse või tegevusetuse tagajärjel muutunud selle toote või teenuse üldnimetuseks, mille jaoks see on registreeritud. 3. Kaubamärgi võib tühistada ka siis, kui see registreeriti vaatamata sellele, et sellega on üldsust võimalik eksitada seoses selliste kaupade või teenuste laadi, kvaliteedi või geograafilise päritoluga, mille jaoks kaubamärk registreeriti48. ARTIKKEL 25.23 Erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest Kumbki lepinguosaline: a) näeb ette kirjeldavate terminite ausa kasutamise49 kui kaubamärkidega antavate õiguste piiratud erandi ning 48 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline võib kaubamärgi tühistada ka siis, kui selle tagajärjel, kuidas kaubamärgiomanik on kaubamärki kasutanud kaupadel või teenustel, mille jaoks see kaubamärk registreeriti, või kuidas seda on tema nõusolekul tehtud, võib kaubamärk avalikkust eksitada. 49 Kirjeldavate terminite aus kasutamine hõlmab selliste tähiste kasutamist, mis viitavad kaupade või teenuste geograafilisele päritolule, juhul kui selline kasutamine on kooskõlas ausate tööstus- või kaubandustavadega. & /et 624 b) võib sätestada muud piiratud erandid, tingimusel et selliste erandite puhul võetakse arvesse kaubamärgi omanike ja kolmandate isikute seaduslikke huve. B.3 ALAJAGU Tööstusdisainilahendused ARTIKKEL 25.24 Rahvusvahelised lepingud Kumbki lepinguosaline teeb kõik mõistlikud jõupingutused, et ühineda 2. juulil 1999 Genfis vastu võetud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooniga. & /et 625  ARTIKKEL 25.25 Registreeritud tööstusdisainilahenduste kaitse 1. Kumbki lepinguosaline näeb ette sõltumatult loodud uute või originaalsete tööstusdisainilahenduste kaitse50. Kaitse tagatakse registreerimisega ja see annab nende omanikele ainuõiguse vastavalt käesolevale alajaole. 2. Registreeritud tööstusdisainilahenduse omanikul peab olema õigus takistada kolmandaid isikuid ilma omaniku nõusolekuta vähemalt kasutamast ja eelkõige valmistamast, müügiks pakkumast, müümast, turule laskmast, importimast või kasutamast tooteid, mis kannavad või sisaldavad kaitstud tööstusdisainilahendust, kui selline tegevus toimub kaubanduslikul eesmärgil, kahjustab põhjendamatult tööstusdisainilahenduse tavapärast kasutamist või ei ole kooskõlas õiglase kaubandustavaga. 3. Tööstusdisainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, loetakse uueks ja originaalseks üksnes: a) juhul, kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist toote tavapärasel kasutamisel nähtav, ning b) sel määral, mil need koostisosa nähtavad omadused vastavad uudsuse või originaalsuse tingimustele. 50 Kui see on lepinguosalise õigusega ette nähtud, võidakse nõuda ka disainilahenduste eristatavust. & /et 626 4. Lõike 3 punktis a kasutatud mõiste „tavapärane kasutamine“ tähendab kasutamist lõppkasutaja poolt, välja arvatud hooldus, teenindus ja parandustööd. ARTIKKEL 25.26 Kaitse kehtivuse tähtaeg Kaitse kehtivuse tähtaja määrab kindlaks kumbki lepinguosaline ja seda võib pikendada üheks või mitmeks viieaastaseks perioodiks ning kaitse kehtivuse tähtaeg kokku võib olla 25 aastat alates taotluse esitamise kuupäevast. ARTIKKEL 25.27 Erandid 1. Kumbki lepinguosaline võib tööstusdisainilahenduste kaitsmisel ette näha piiratud erandeid tingimusel, et sellised erandid ei ole põhjendamatult vastuolus kaitstud tööstusdisainilahenduse tavapärase kasutamisega ega tekita põhjendamatut kahju kaitstud tööstusdisainilahenduse omaniku õigustatud huvidele, võttes arvesse kolmandate isikute õigustatud huve. & /et 627 2. Tööstusdisainilahenduse kaitse ei laiene disainilahendustele, mis tulenevad peamiselt tehnilistest või funktsionaalsetest kaalutlustest. Eelkõige ei kaitsta tööstusdisainilahendust, kui see seisneb toote välisomadustes, mida tuleb kindlasti täpselt sama kuju ja suurusega reprodutseerida, selleks et toodet, milles tööstusdisainilahendus sisaldub või millel seda on kasutatud, saaks mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada selle sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode saaks täita oma otstarvet. 3. Erandina lõikest 2 võib tööstusdisainilahenduse õigus seisneda tööstusdisainilahenduses, mille eesmärk on võimaldada mitme vastastikku vahetatava toote kokkupanemist või ühendamist moodulsüsteemi raames. ARTIKKEL 25.28 Seos autoriõigusega Tööstusdisainilahendus on alates kuupäevast, mil see loodi või mis tahes kujul fikseeriti, kaitsekõlblik ka asjaomase lepinguosalise autoriõiguse normide alusel. Kumbki lepinguosaline määrab sellise autoriõiguse kaitse ulatuse ja andmise tingimused, sealhulgas nõutava algupärasuse taseme. & /et 628  B.4 ALAJAGU Geograafilised tähised ARTIKKEL 25.29 Mõisted Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „geograafiline tähis“ – tähis, mis näitab, et kaup on pärit lepinguosalise territooriumilt või selle territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui kauba teatav omadus, maine või muu iseloomulik tunnus on olulisel määral seostatav kauba geograafilise päritoluga, ning b) „tooteklass“ – Nizza klassifikatsiooni klasside loetellu kuuluv klass. & /et 629  ARTIKKEL 25.30 Rahvusvahelised lepingud Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust kaitsta oma territooriumil geograafilisi tähiseid vastavalt TRIPS-lepingu artiklitele 22, 23 ja 24. Kumbki lepinguosaline teeb kõik mõistlikud jõupingutused, et järgida 20. mail 2015. aastal Genfis vastu võetud päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooni. ARTIKKEL 25.31 Kohaldamisala 1. Käesolevat alajagu kohaldatakse selliste geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse suhtes, millega identifitseeritakse asjakohasesse tooteklassi kuuluvad kaubad ja mis on loetletud 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“. & /et 630 2. Lepinguosalised kaaluvad käesoleva alajaoga hõlmatud geograafilistele tähiste kohaldamisala laiendamist ka muude tooteklasside geograafilistele tähistele peale toiduainete ja põllumajandustoodete. Sellel põhjusel on lepinguosalised lisanud 25-C lisasse „Mehhiko geograafilised tähised vastavalt artikli 25.31 lõikele 2“ nimetused, millega identifitseeritakse nende territooriumilt pärit ja seal kaitstavad tooted, mille lisamist käesoleva lepinguga ettenähtud kaitse kohaldamisalasse kaalutakse käesoleva lepinguga ettenähtud kaitse kohaldamisala laiendamise korral, kui käesolevas alajaos sätestatud menetlused on lõpule viidud51. ARTIKKEL 25.32 Loetletud geograafilised tähised Käesolevas alajaos on: a) 25-B lisa „Geograafiliste tähiste loetelu“ A osas loetletud tähiste puhul tegemist geograafiliste tähistega, mis näitavad, et toode on pärit Euroopa Liidu territooriumilt või selle territooriumi piirkonnast või paikkonnast, ning 51 Lepinguosalised tunnistavad, et kaubamärgitaotluste hindamisega seoses on need nimetused kaitstud päritoluriigis, niivõrd kui see on lepinguosalise õiguse alusel asjakohane. & /et 631 b) 25-B lisa „Geograafiliste tähiste loetelu“ B osas loetletud tähiste puhul tegemist geograafiliste tähistega, mis näitavad, et toode on pärit Mehhiko territooriumilt või selle territooriumi piirkonnast või paikkonnast. ARTIKKEL 25.33 Kehtestatud geograafilised tähised Olles kaalunud 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ loetletud nimetusi ja lõpule viinud vastuväitemenetluse vastavalt 25-A lisale „Vastuväitemenetluse põhielemendid“, kaitseb kumbki lepinguosaline neid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alajaos sätestatud kaitse tasemele. & /et 632  ARTIKKEL 25.34 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ loetletud geograafiliste tähiste kaitse 1. Kumbki lepinguosaline näeb ette õiguslikud abinõud, mis võimaldavad huvitatud isikutel takistada: a) teise lepinguosalise 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“52 loetletud geograafilise tähise kasutamist kauba puhul, mis kuulub selle geograafilise tähise jaoks sätestatud tooteklassi ja mis: i) ei pärine 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ selle geograafilise tähise jaoks sätestatud päritoluriigist või ii) pärineb 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ selle geograafilise tähise jaoks sätestatud päritoluriigist, kuid seda ei toodetud ega valmistatud kooskõlas teise lepinguosalise õigusnormidega, mida kohaldataks juhul, kui kaup oleks ette nähtud tarbimiseks teise lepinguosalise territooriumil; 52 Seoses 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ esitatud geograafiliste tähiste loeteluga ei hõlma käesoleva artikli kohane kaitse liites 25-B-1 „Üksiksõnad geograafilise liittähise osana“ sätestatud geograafilise tähise liitnimetusse kuuluvaid üksiksõnu. & /et 633 b) kõigi selliste kauba tähistamise või tutvustamise viiside kasutamist, mis näitavad või lubavad oletada, et kõnealune kaup pärineb mujalt kui sellest geograafilisest piirkonnast, kust see tegelikult pärit on, eksitades üldsust kauba geograafilise päritolu suhtes, ning c) muu kasutamise eest, mille puhul on tegemist kõlvatu konkurentsiga Pariisi konventsiooni artikli 10bis tähenduses. 2. Kumbki lepinguosaline annab lõike 1 punktis a nimetatud kaitse ka siis, kui on märgitud kauba tegelik geograafiline päritolu või geograafilist tähist kasutatakse tõlkes või nimetusele lisatakse sellised väljendid nagu „liik“, „tüüp“, „stiil“, „imitatsioon“ või muu sarnane väljend. 3. Kumbki lepinguosaline näeb haldusmeetmetega ja oma õigusaktides sätestatud vormis ette õiguskaitse järgmise vastu: a) kaitstud nimetuse otsene või kaudne kaubanduslikul eesmärgil kasutamine; b) kaitstud nimetuse võltsimine, muutmine või petlik kasutamine; c) vale või eksitav viitamine kaitstud nimetusele või d) tegevus, mis võib jätta tarbijale vale mulje kauba tegeliku päritolu, lähtekoha ja laadi kohta. & /et 634 4. Käesoleva alajao alusel kaitstavad geograafilised tähised ei muutu lepinguosaliste territooriumil üldmõisteteks. 5. Vastavalt käesolevale alajaole ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise geograafilist tähist, mida ei kaitsta või mille kaitsmine on lõpetatud selle lepinguosalise territooriumil, kust see on pärit. Lepinguosalised teavitavad üksteist, kui geograafilist tähist nende territooriumil enam ei kaitsta. Teavitada tuleb kolme kuu jooksul pärast seda, kui pädev asutus on teinud lõpliku otsuse, et geograafilist tähist enam ei kaitsta. 6. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse mutatis mutandis 27. mail 1997. aastal Brüsselis sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Mehhiko Ühendriikide vahelise piiritusjookide nimetuste vastastikuse tunnustamise ja kaitse kokkuleppe (edaspidi „piiritusjookide kokkulepe“) I ja II lisas esitatud nimetuste loetelu suhtes. ARTIKKEL 25.35 Geograafiliste tähiste loetelu muutmine 1. Ühisnõukogu võib kooskõlas artikliga 25.42 otsustada muuta 25-B lisa „Geograafiliste tähiste loetelu“, lisades või parandades geograafilisi tähiseid või jättes välja geograafilised tähised, mida nende päritolukohas enam ei kaitsta või ei kasutata. Need otsused valmistab ette intellektuaalomandi allkomitee. & /et 635 2. Uued geograafilised tähised lisatakse ühisnõukogu otsusega pärast seda, kui esitatud nimetused on läbi vaadatud ja artiklis 25.33 osutatud vastuväitemenetlus on lõpule viidud. 3. Ühisnõukogu võib uute geograafiliste tähiste puhul oma otsusega muuta piiritusjookide kokkuleppe I ja II lisa artiklis 25.33 sätestatud korras. ARTIKKEL 25.36 Geograafiliste tähiste kasutamise õigus 1. Käesoleva alajao alusel kaitstavat geograafilist tähist võib kasutada iga ettevõtja, kes turustab asjakohasele tehnilisele kirjeldusele vastavat kaupa. 2. Kui geograafiline tähis on käesoleva alajao kohaselt kaitstud, ei saa selle kaitstud geograafilise tähise kasutamise eeltingimuseks kehtestada kasutaja registreerimist või muid nõudeid. 3. Geograafilisele tähisele viitavaid tähiseid, lühendeid ja sümboleid tohib kasutada ainult vastaval territooriumil kaitstud või registreeritud kauba puhul, mis on toodetud vastava tehnilise kirjelduse kohaselt. & /et 636  ARTIKKEL 25.37 Kaubamärkide ja geograafiliste tähiste seos 1. Käesolev alajagu ei mõjuta õigusi, mis on lepinguosalise territooriumil antud varasema kaubamärgiga, mida taotleti või mis registreeriti heas usus, või mis omandati heauskse kasutamise kaudu. Kaubamärgiga antud õiguste suhtes kehtib piiratud erand, et teatavatel juhtudel ei pruugi varasem kaubamärk anda selle omanikule õigust takistada registreeritud geograafilisele tähisele kaitse andmist või selle kasutamist selle lepinguosalise territooriumil, kus kaubamärki taotletakse, kus see registreeritakse või kus seda kasutatakse. Registreeritud geograafilise tähise kaitse ei piira mingil muul viisil selle kaubamärgiga antud õigusi, sealhulgas võimalust taotleda tunnuse uuendamist või muutmist, tingimusel et muudatus ei kujuta endast kõlvatut konkurentsi. 2. Lepinguosaline ei ole artikli 25.34 alusel kohustatud kaitsma geograafilise tähisena nimetust, kui asjaomane nimetus eksitab tõenäoliselt tarbijat kauba tegeliku olemuse osas, võttes arvesse kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise aega. 3. 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ loetletud geograafiliste tähiste puhul, mida nende päritolukoha lepinguosaline kaitseb jätkuvalt geograafiliste tähistena, keeldub lepinguosaline kaubamärgi registreerimisest või tunnistab selle kehtetuks ex officio vastavalt artiklile 25.39 ja TRIPS-lepingu artikli 22 lõikele 3, kui seda lubab tema õigus või taotleb huvitatud isik, tingimusel et: a) kaubamärgi registreerimine oleks vastuolus artikliga 25.34; & /et 637 b) kaubamärk on seotud sama või sarnase kaubaga; c) kaubamärk on seotud kaubaga, millel ei ole asjaomase geograafilise tähise päritolu, ning d) kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse pärast asjaomase lepinguosalise territooriumil geograafilise tähise kaitse taotluse esitamise kuupäeva. 4. Artiklis 25.32 nimetatud geograafiliste tähiste puhul on lõike 3 punktis d nimetatud kaitsetaotluse esitamise kuupäev käesoleva lepingu sõlmimise kuupäev. 5. Artiklis 25.35 nimetatud geograafiliste tähiste puhul on kaitsetaotluse esitamise kuupäev vastuväitemenetluses geograafilise tähise avaldamise kuupäev. 6. 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ loetletud geograafiliste tähiste kaitse ei alga enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. & /et 638  ARTIKKEL 25.38 Kaitse tagamine Kumbki lepinguosaline tagab artiklites 25.34–25.37 sätestatud kaitse asjakohaste haldus- või kohtumenetlustega vastavalt oma õigusele ja tavadele. Pädevad asutused tagavad selle kaitse ühel või mõlemal järgmistest viisidest: a) omal algatusel või b) huvitatud isiku taotlusel. ARTIKKEL 25.39 Üldnormid 1. Lepinguosaliselt ei saa käesoleva alajao alusel nõuda, et ta kaitseks geograafilise tähisena nimetust, mis on vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning mis seetõttu tõenäoliselt eksitab tarbijat kauba tegeliku päritolu osas. & /et 639 2. Homonüümset nimetust, mis tõenäoliselt tekitab tarbijas eksliku arvamuse, et kaup on pärit muult territooriumilt, ei registreerita geograafilise tähisena, isegi kui nimetus on kauba tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne. Ilma et see piiraks TRIPS-lepingu artikli 23 kohaldamist, määravad lepinguosalised ühiselt kindlaks otstarbekohased tingimused, mille alusel täielikult või osaliselt homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada, võttes arvesse vajadust tagada asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning hoiduda tarbijate eksitamisest. 3. Kui üks lepinguosaline teeb kolmanda riigiga peetavate kahepoolsete läbirääkimiste raames ettepaneku kõnealuse kolmanda riigi geograafilise tähise kaitsmiseks ning see nimetus on täielikult või osaliselt homonüümne teise lepinguosalise geograafilise tähisega, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ja annab talle võimaluse esitada märkusi enne selle nimetuse kaitse alla võtmist. 4. Käesolevas alajaos nimetatud tehnilise kirjelduse, sealhulgas selle muudatused, kiidavad heaks selle lepinguosalise ametiasutused, kelle territooriumilt kaup pärineb. & /et 640  ARTIKKEL 25.40 Erandid 1. Ükski käesoleva alajao säte ei kohusta lepinguosalist kohaldama selle sätteid teise lepinguosalise geograafilise tähise või mitmeosalises geograafilises tähises sisalduva üksiknimetuse suhtes seoses kaupade või teenustega, mille puhul asjaomane tähis on identne kõnealuse lepinguosalise territooriumil tavalises keelepruugis asjaomaste kaupade või teenuste üldnimetusena kasutatava terminiga. 2. Kui geograafilise tähise tõlge on identne lepinguosalise territooriumil tavalises keelepruugis kauba üldnimetusena kasutatava terminiga või sisaldab seda või kui geograafiline tähis ei ole identne, kuid sisaldab sellist terminit, ei piira käesolev alajagu ühegi isiku õigust kasutada seda terminit seoses kõnealuse kaubaga selle lepinguosalise territooriumil. 3. Selle kindlakstegemisel, kas termin on lepinguosalise territooriumil tavalises keelepruugis kauba üldnimetusena kasutatav termin, on selle lepinguosalise ametiasutustel õigus võtta arvesse seda, kuidas tarbijad seda terminit tema territooriumil mõistavad. Tarbijate arusaama kindlaksmääramisel võivad asjakohasteks teguriteks olla: a) usaldusväärsetest allikatest, näiteks sõnastikest, ajalehtedest ja asjakohastelt veebisaitidelt saadud tõendid selle kohta, kas terminit kasutatakse kõnealusele kaubale viitamisel, ning & /et 641 b) kuidas selle terminiga tähistatavat kaupa turustatakse ja kasutatakse selle lepinguosalise territooriumil toimuvas kaubanduses53. 4. Ükski käesoleva alajao säte ei takista kasutamast lepinguosalise territooriumil kaubaga seoses taimesordi või loomatõu tavanimetust, mis on olemas selle lepinguosalise territooriumil käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. 5. Ükski käesoleva lepingu säte ei piira ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui sellist nime kasutatakse üldsust eksitaval viisil. ARTIKKEL 25.41 Kehtiva lepingu inkorporeerimine 1. Piiritusjookide kokkulepe inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks54. 53 Käesoleva lõike kohaldamisel võivad lepinguosalise ametiasutused võtta vajaduse korral arvesse, kas seda terminit kasutatakse lepinguosalise tunnustatud asjakohastes rahvusvahelistes standardites lepinguosalise territooriumil kasutatavale kaubaliigile või - klassile viitamiseks. 54 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et see hõlmab kõiki piiritusjookide kokkuleppe varasemaid ja tulevasi muudatusi. & /et 642 2. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ alusel asutatud intellektuaalomandi allkomitee asendab piiritusjookide kokkuleppe artikliga 17 loodud ühiskomiteed ja täidab osutatud artiklis sätestatud ülesandeid. ARTIKKEL 25.42 Koostöö 1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ alusel asutatud intellektuaalomandi allkomitee on sobiv organ käesoleva alajao rakendamise ja selle juhtimise jälgimiseks. 2. Lepinguosalised teavitavad teineteist, kui 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ loetletud geograafiline tähis ei ole asjaomase lepinguosalise territooriumil enam kaitstud. Pärast sellist teavitamist valmistab intellektuaalomandi allkomitee ühisnõukogule ette otsuse muuta 25-B lisa „Geograafiliste tähiste loetelu“ käesolevas lepingus sätestatud korra kohaselt. 3. Lepinguosaline võib kas otse või intellektuaalomandi allkomitee kaudu taotleda, et teine lepinguosaline esitaks teavet tehniliste kirjelduste ja nende muudatuste kohta. & /et 643 4. Kumbki lepinguosaline võib teha hispaania või inglise keeles avalikult kättesaadavaks tehnilised kirjeldused, mis vastavad teise lepinguosalise käesoleva alajao alusel kaitstud geograafilistele tähistele55. 5. Kaitstud geograafiliste tähiste tehnilistest kirjeldustest tulenevaid küsimusi käsitleb intellektuaalomandi allkomitee. ARTIKKEL 25.43 Lepinguosalise õiguse kohane kaitse Käesolev alajagu ei piira ühe lepinguosalise geograafilise tähise omaniku õigust taotleda geograafilise tähise tunnustamist ja kaitset teises lepinguosalises selle lepinguosalise õiguse alusel. 55 Mehhiko võib teha need tehnilised kirjeldused avalikult kättesaadavaks hispaania või inglise keeles. & /et 644  B.5 ALAJAGU Patendid ARTIKKEL 25.44 Rahvusvahelised lepingud Kumbki lepinguosaline järgib 19. juunil 1970 Washingtonis sõlmitud patendikoostöö lepingut, mida muudeti 28. septembril 1979 ja viimati 3. oktoobril 2001, ning tunnistab, et tähtis on vastu võtta või säilitada menetlusstandardid, mis on kooskõlas 1. juunil 2000 Genfis vastu võetud patendiõiguse lepinguga. ARTIKKEL 25.45 Patendid ja rahvatervis 1. Käesolevas alajaos sätestatud õigused ja kohustused ei takista lepinguosalist võtmast meetmeid rahvatervise kaitseks. Lepinguosalised tunnistavad 14. novembril 2001 Dohas vastu võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni (edaspidi „Doha deklaratsioon“) tähtsust ja kinnitavad oma tahet seda järgida. Lepinguosalised tagavad käesolevas alajaos sätestatud õiguste ja kohustuste tõlgendamisel ning rakendamisel kooskõla Doha deklaratsiooniga. & /et 645 2. Lepinguosalised aitavad kaasa Doha deklaratsiooni lõiget 6 käsitleva WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsuse ning 6. detsembri 2005. aasta protokolli (millega muudetakse TRIPS- lepingut) rakendamisele ja järgivad neid. ARTIKKEL 25.46 Täiendav kaitse ravimi, sealhulgas bioloogilise ravimi müügiloa andmise viivituse korral56 1. Lepinguosalised tunnistavad, et ravimite, sealhulgas bioloogiliste ravimite57 suhtes, mida nende asjaomasel territooriumil kaitstakse patendiga, võidakse kohaldada enne turule laskmist halduslikku loamenetlust58. Nad tunnistavad, et patendiga antava tõhusa kaitse periood võib lüheneda selle ajavahemiku võrra, mis jääb patenditaotluse esitamise ja toote vastavale turule laskmise loa andmise vahele, mis on määratletud lepinguosalise asjakohaste õigusaktide alusel. 56 Mehhiko täidab käesolevas artiklis sätestatud kohustused hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. 57 Kumbki lepinguosaline määrab kindlaks, millised tooted kuuluvad mõistete „ravimid“ ja „bioloogilised ravimid“ alla vastavalt tema 21. aprillil 2018. aastal kehtinud õigusaktidele. 58 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et mõiste „marketing approval“ (müügiloa andmine) on samaväärne mõistega „marketing authorisation“. & /et 646 2. Kumbki lepinguosaline näeb ette piisava ja tõhusa mehhanismi, millega hüvitada patendiomanikule patendi tegeliku eluea vähenemine, mis tuleneb põhjendamatutest viivitustest59 esimese müügiloa andmisel tema territooriumil. Selline hüvitis antakse täiendava sui generis kaitse vormis, mis on võrdne ajaga, mille võrra joonealuses märkuses osutatud kaheaastane ajavahemik on ületatud. Sellise täiendava kaitse kestus ei ületa viit aastat60. 3. Lepinguosaline võib alternatiivina lõikele 2 lubada pikendada patendikaitsega antavate õiguste kehtivusaega kuni viis aastat,61 et hüvitada patendiomanikule patendi tegeliku kehtivusaja lühenemine, mis tuleneb müügiloa andmise menetlusest. Patendikaitsega antavate õiguste kehtivusaja pikendamine hakkab kehtima patendi seadusega ette nähtud tähtaja lõppemisel ajavahemikuks, mis vastab patenditaotluse esitamise kuupäeva ja toote selle lepinguosalise turule lubamiseks esmase müügiloa väljaandmise kuupäeva vahelisele ajale, mida vähendatakse viie aasta võrra. 59 Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab põhjendamatu viivitus vähemalt seda, kui taotlejale esmase vastuse andmisega viivitatakse pärast müügiloa taotluse esitamist rohkem kui kaks aastat. Viivituse kestuse kindlakstegemisel ei pea arvesse võtma müügiloa andmise käigus tekkinud viivitusi, mille on tinginud taotleja, ega ajavahemikku, mille üle müügiluba andval asutusel puudub kontroll. 60 Kui lepinguosaline järgib käesolevat lõiget, ei ole see lepinguosaline kohustatud järgima lõikes 3 sätestatud alternatiivi. 61 Seda ajavahemikku on võimalik ravimite puhul kuue kuu võrra pikendada, kui on tehtud pediaatrilised uuringud ja nende uuringute tulemused kajastuvad tootekirjelduses. & /et 647 4. Käesolevast artiklist tulenevate kohustuste täitmisel võib kumbki lepinguosaline määrata tingimused ja piirangud eeldusel, et lepinguosaline jätkab käesoleva artikli täitmist. 5. Kumbki lepinguosaline teeb kõik endast oleneva, et menetleda ravimite müügiloa taotlusi tõhusalt ja õigel ajal, et vältida põhjendamatuid või tarbetuid viivitusi. Põhjendamatute viivituste vältimiseks võib lepinguosaline vastu võtta või säilitada müügiloa taotluse läbivaatamist kiirendavad menetlused. B.6 ALAJAGU Taimesordid ARTIKKEL 25.47 Rahvusvahelised lepingud Kumbki lepinguosaline kaitseb taimesorte vastavalt rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse konventsioonile, mis võeti vastu Pariisis 2. detsembril 1961 ja vaadati viimati läbi Genfis 19. märtsil 1991, sealhulgas aretaja õigust käsitlevale erandile, millele on osutatud kõnealuse konventsiooni artiklis 15, ning teevad koostööd nende õiguste edendamiseks ja kaitsmiseks62. 62 Mehhiko rakendab selle sätte hiljemalt nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. & /et 648  B.7 ALAJAGU Avalikustamata teabe kaitse ARTIKKEL 25.48 Ärisaladuste kaitse ulatus 1. Pariisi konventsiooni artiklis 10bis sätestatud kõlvatu konkurentsi vastu tõhusa kaitse tagamisel näeb kumbki lepinguosaline ette õiguslikud vahendid, sealhulgas haldus- või tsiviilkohtumenetlused,63 et isikutel oleks võimalik takistada ärisaladuste avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma teabe üle seaduslikku kontrolli omava isiku nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega64. Käesoleva alajao kohaldamisel hõlmab mõiste „ärisaladused“ TRIPS-lepingu artikli 39 lõikes 2 osutatud avalikustamata teavet. 63 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline võib kooskõlas oma õigusega näha need õiguslikud vahendid ette kriminaalmenetluse kaudu. 64 Lepinguosaline ei pea neid menetlusi kohaldama, kui ausate äritavadega vastuolus olev tegevus toimub kooskõlas lepinguosalise õigusega, et paljastada õigusvastane käitumine, rikkumine või ebaseaduslik tegevus või eesmärgiga kaitsta tema õigusega tunnustatud õigustatud huvi. & /et 649 2. Käesoleva alajao kohaldamisel loeb lepinguosaline ausate äritavadega vastuolus olevaks vähemalt järgmist tegevust: a) ärisaladuse omandamine ärisaladuse omaja nõusolekuta, kui see toimub ärisaladuse omaja valduses olevatele dokumentidele, objektidele, materjalidele või elektroonilistele failidele, mis sisaldavad ärisaladust või millest saab tuletada ärisaladuse, loata juurdepääsu hankimise, nende omastamise või kopeerimise teel, või b) ärisaladuse kasutamine või avalikustamine ilma ärisaladuse omaja nõusolekuta, kui seda teeb isik, kes omandas ärisaladuse ebaseaduslikult või rikkudes konfidentsiaalsuslepingut või muud kohustust mitte avaldada ärisaladust või piirata selle kasutamist65,66. 65 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et kummagi lepinguosalise õigusnormides sätestatud kriteeriumid hõlmavad ärisaladuse kasutamise piiramise kohustuse rikkumist. 66 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et Euroopa Liit ei pea järgmisi olukordi lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvaks: a) kui isik avastab või loob asjakohase teabe eraldiseisvalt; b) kui toote pöördprojekteerib isik, kelle valduses toode on õiguspäraselt ja kelle suhtes ei kehti õiguslik kohustus piirata asjakohase teabe omandamist; c) kui teabe omandamine, kasutamine või avalikustamine on nõutav või lubatud vastavalt lepinguosalise õigusele; d) kui töötajad kasutavad selliseid kogemusi ja oskusi, mille nad on omandanud ausal viisil oma tavapärast tööd tehes, või e) kui teave avalikustatakse sõna- ja teabevabaduse kasutamisel. & /et 650  ARTIKKEL 25.49 Ärisaladustega seotud haldus- või tsiviilkohtumenetlused 1. Kumbki lepinguosaline tagab, et isikutel, kes osalevad artikli 25.48 lõikes 1 osutatud menetluses või kellel on juurdepääs sellise kohtumenetluse dokumentidele, on keelatud kasutada või avalikustada ärisaladust või väidetavat ärisaladust, mille pädevad asutused on huvitatud isiku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel tunnistanud konfidentsiaalseks ja mis on saanud neile teatavaks menetluses osalemise või dokumentidele juurdepääsu tulemusel. 2. Artikli 25.48 lõikes 1 osutatud menetlustes näeb kumbki lepinguosaline ette, et tema pädevatel asutustel on õigus võtta vähemalt erimeetmeid menetluse käigus tekkinud ärisaladuse või väidetava ärisaladuse konfidentsiaalsuse säilitamiseks. Selliste erimeetmete hulka võib kooskõlas kummagi lepinguosalise õigusega kuuluda võimalus piirata juurdepääsu teatavatele dokumentidele tervikuna või osaliselt, piirata juurdepääsu kohtuistungitele ning nende salvestistele või stenogrammidele ning teha kättesaadavaks kohtuotsuste mittekonfidentsiaalne versioon, millest on eemaldatud ärisaladust sisaldavad lõigud või milles neid on redigeeritud. & /et 651  ARTIKKEL 25.50 Ravimitega, sealhulgas bioloogiliste ravimitega, seotud avalikustamata andmete kaitse67 1. Kui lepinguosaline nõuab uute ravimite,68 sealhulgas bioloogiliste ravimite69 müügiloa andmise tingimusena avalikustamata uuringuandmete või muude selliste prekliiniliste katsete või kliiniliste uuringute andmete esitamist, mis on vajalikud otsustamaks, kas nende toodete kasutamine on ohutu ja tõhus, peab lepinguosaline niisuguseid andmeid kolmandatele isikutele avalikustamise eest kaitsma, kui nende andmete koostamine nõuab märkimisväärseid pingutusi, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vajalik ülekaaluka avaliku huvi seisukohast või kui võetakse meetmeid, et tagada andmete kaitse ebaausa kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest. 67 Mehhiko täidab selle kohustuse hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. 68 Käesolevas artiklis tähendab „uus“ seda, et toode sisaldab uut keemilist ühendit, mida ei ole lepinguosalise territooriumil varem heaks kiidetud, või viitab bioloogilisele või biotehnoloogilsele tootele, mida ei ole lepinguosalise territooriumil varem heaks kiidetud. 69 Kumbki lepinguosaline määrab kindlaks, millised tooted kuuluvad mõistete „ravimid“ ja „bioloogilised ravimid“ alla vastavalt tema 21. aprillil 2018. aastal kehtinud õigusaktidele. & /et 652 2. Lepinguosaline ei anna kolmandatele isikutele ravimite, sealhulgas bioloogiliste ravimite müügiluba, mis lubaks neil ilma lõikes 1 nimetatud andmed eelnevalt esitanud isiku nõusolekuta ravimit70 nende andmete alusel või need andmed71 esitanud isikule antud müügiloa alusel turustada vähemalt kuue aasta jooksul alates uue ravimi müügiloa väljaandmise kuupäevast72 selle lepinguosalise territooriumil73. 3. Lepinguosalisel ei ole piiranguid selliste toodete puhul lühendatud loataotlusmenetluste rakendamisel bioekvivalentsuse ja biosaadavuse uuringute alusel. 70 Lepinguosaline võib ette näha, et käesoleva lõike kohaldamisel viitab mõiste „ravim“ samale või sarnasele tootele. 71 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et need andmed hõlmavad andmeid, mis on esitatud seoses loaga, mis on antud isikule, kes esitas sellise teabe lepinguosaliste ja kolmandate riikide territooriumil. 72 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline võib käesoleva lõike kohase kaitseperioodi puhul piirduda kuue aastaga. 73 Lepinguosaline võib ette näha, et bioloogiliste ravimite puhul kohaldatakse käesolevas artiklis osutatud avalikustamata andmete kaitset ainult uue bioloogilise ravimi esimese müügiloa suhtes. & /et 653  ARTIKKEL 25.51 Taimekaitsevahenditega seotud avalikustamata andmete kaitse74 1. Kui lepinguosaline nõuab uue75 taimekaitsevahendi müügiloa76 andmise tingimusena avalikustamata uuringuandmete või muude selliste toote ohutust või mõjusust puudutavate andmete esitamist,77 peab lepinguosaline niisuguseid andmeid kolmandatele isikutele avalikustamise eest kaitsma, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vajalik ülekaaluka avaliku huvi seisukohast või kui võetakse meetmeid, et tagada andmete kaitse ebaausa kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest. 74 Mehhiko täidab selle kohustuse hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. 75 Käesolevas artiklis tähendab „uus“ seda, et toode sisaldab uut keemilist ühendit, mida ei ole lepinguosalise territooriumil varem heaks kiidetud. 76 Käesolevas artiklis on mõiste „müügiluba“ lepinguosalise õiguses kasutatava mõiste „sanitaarluba“ sünonüüm. 77 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat artiklit kohaldatakse juhtudel, kui lepinguosaline nõuab avalikustamata uuringuandmete või muude andmete esitamist ainult toote ohutuse või mõjususe või mõlema kohta. & /et 654 2. Lepinguosaline ei anna kolmandatele isikutele taimekaitsevahendite müügiluba, mis lubaks neil ilma lõikes 1 nimetatud andmed eelnevalt esitanud isiku nõusolekuta toodet nende andmete alusel või need andmed esitanud isikule antud müügiloa alusel turustada vähemalt kümne aasta78 jooksul alates selle lepinguosalise territooriumil uue toote müügiloa väljaandmise kuupäevast. 3. Kumbki lepinguosaline kehtestab õigusnormid, et vältida dubleerivaid katseid selgroogsete loomadega. 4. Kummalgi lepinguosalisel ei ole piiranguid, et rakendada selliste toodete puhul ekvivalentsusuuringute alusel lühendatud loataotlusmenetlust. 78 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline võib käesoleva artikli kohase kaitseperioodi puhul piirduda kümne aastaga. & /et 655  C JAGU Intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine C.1 ALAJAGU Üldsätted ARTIKKEL 25.52 Üldised kohustused 1. Lepinguosalised kinnitavad omale TRIPS-lepingu ja eelkõige selle III jao alusel võetud kohustusi. Kumbki lepinguosaline sätestab käesoleva jaoga ette nähtud täiendavad meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid, mida on vaja intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks. Kõnealused meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid peavad olema õiglased ja erapooletud ning need ei tohi olla ülemäära keerukad või kulukad ega sisaldada sobimatuid tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi. & /et 656 2. Lõikes 1 nimetatud meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid peavad olema ka tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad ning neid tuleb rakendada viisil, mis võimaldab vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja ette näha kaitsemeetmeid nende kuritarvitamise vastu. 3. Käesoleva jao alusel ei teki lepinguosalisele kohustust kehtestada intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks kohtusüsteem, mis erineb üldisest õiguskaitse süsteemist, ning käesolev jagu ei mõjuta lepinguosalise suutlikkust tagada üldine õiguskord. Käesoleva alajaoga ei kehtestata ühtegi kohustust seoses lepinguosalise vahendite jaotamisega intellektuaalomandi õiguskaitse ja üldise õiguskorra tagamise vahel. ARTIKKEL 25.53 Isikud, kellel on õigus nõuda meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite rakendamist Kumbki lepinguosaline tunnistab isikutena, kellel on õigus nõuda käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite rakendamist, järgmisi isikuid: a) intellektuaalomandi õiguste omajad vastavalt tema õigusaktidele; b) tema õigusaktidega ette nähtud piirides ja nende alusel kõik teised kõnealuseid intellektuaalomandi õigusi teostama volitatud isikud, eelkõige litsentsisaajad; & /et 657 c) tema õigusaktidega ette nähtud piires ja nende alusel intellektuaalomandi õiguste kollektiivse esindamise organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud esindajad, ning d) tema õigusaktidega ette nähtud piires ja nende alusel kutselised intellektuaalomandi kaitse organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud esindajad. C.2 ALAJAGU Tsiviil- ja haldusõiguskaitse ARTIKKEL 25.54 Tõendid 1. Kumbki lepinguosaline tagab, et ka enne kohtuasja sisulise menetlemise alustamist on pädevatel õigusasutustel selle poole taotlusel, kes on esitanud piisavad tõendid, et tema intellektuaalomandi õigust on rikutud või rikutakse, õigus nõuda kiireid ja tõhusaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumise olulise tõendusmaterjali säilitamiseks, tagades konfidentsiaalse teabe kaitse. & /et 658 2. Lõikes 1 nimetatud ajutised meetmed võivad hõlmata üksikasjalikku kirjeldust kas proovide võtmisega või ilma selleta või väidetava rikkumisega seotud kaupade füüsilist arestimist ning asjakohastel juhtudel nende kaupade tootmisel või turustamisel kasutatud materjalide ja seadmete ja nendega seotud dokumentide arestimist. 3. Kumbki lepinguosaline võtab vajalikud meetmed, et võimaldada oma pädevatel õigusasutustel juhul, kui intellektuaalomandiõigusi rikutakse kaubanduslikus mahus, vajaduse korral ja menetluse poole taotlusel nõuda vastaspoole käsutuses olevate panga-, finants- või äridokumentide esitamist, tagades konfidentsiaalse teabe kaitse79. 79 Mehhiko võib oma õiguse kohaselt kehtestada, et see võimalus on vaid kriminaalmenetlustes. & /et 659  ARTIKKEL 25.55 Õigus saada teavet 1. Kumbki lepinguosaline tagab, et intellektuaalomandi õiguste rikkumist käsitlevas menetluses ning vastuseks hageja õigustatud ja proportsionaalsele nõudele on pädevatel õigusasutustel õigus nõuda, et õiguste rikkuja või mõni muu isik, kes on menetluse pool, või menetluses osalev tunnistaja esitaks teavet intellektuaalomandi õigust rikkuvate kaupade või teenuste päritolu ja turustusvõrgu kohta80. 80 Euroopa Liit võib otsustada, et: a) „mõni muu isik“ tähendab isikut: i) kelle valdusest on leitud intellektuaalomandi õigusi rikkuvat kaupa kaubanduslikes kogustes; ii) kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses kasutamiselt; iii) kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses osutamiselt või iv) kes on punktides i–iii osutatud isiku kinnitusel osalenud rikkumisega seotud toodete tootmises, valmistamises või turustamises või rikkumisega seotud teenuste osutamises; b) „teave“ hõlmab vajaduse korral järgmist: i) kaupade või teenuste tootjate, valmistajate, turustajate, tarnijate ning teiste varasemate valdajate, samuti kavandatavate hulgimüüjate ja jaemüüjate nimed ja aadressid või ii) teave toodetud, valmistatud, tarnitud, saadud või tellitud mahtude kohta, samuti kõnealuste kaupade või teenuste eest saadud hinna kohta. & /et 660 2. Käesolev artikkel ei piira lepinguosalise muude selliste õigusnormide kohaldamist, millega: a) antakse õiguste omajale õigus saada täiendavat teavet; b) reguleeritakse teabe kasutamist tsiviil- või kriminaalmenetlustes vastavalt käesolevale artiklile; c) reguleeritakse vastutust teabeõiguse kuritarvitamise eest; d) antakse lõikes 1 osutatud isikule võimalus keelduda teabe esitamisest, kui kõnealuse teabe tõttu oleks see isik sunnitud tunnistama enda või oma lähisugulaste osalemist intellektuaalomandi õiguse rikkumises, või e) reguleeritakse konfidentsiaalsete teabeallikate kaitset ja isikuandmete töötlemist. & /et 661  ARTIKKEL 25.56 Ajutised meetmed ja ettevaatusabinõud 1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema õigusasutused võivad hageja taotluse korral teha väidetavale õiguste rikkujale ajutise ettekirjutuse, mille eesmärk on tõkestada intellektuaalomandiõiguse eelseisvat rikkumist, või ajutiselt ja vajaduse korral korduva rahalise karistuse abil, kui see on ette nähtud tema õigusnormidega, keelata selle õiguse rikkumise jätkamine või nõuda jätkamise tingimusena tagatisi, mis rikkumise tuvastamise korral kindlustavad õiguste omajale hüvitise maksmise. Ajutise ettekirjutuse võib samadel tingimustel teha ka vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandiõiguste rikkumiseks. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab mõiste „vahendajad“ internetiteenuste osutajaid. 2. Ajutise ettekirjutusega võib anda ka korralduse intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kaupade arestimiseks või üleandmiseks, et takistada nende pääsemist turustuskanalitesse ja seal liikumist. & /et 662 3. Kumbki lepinguosaline tagab, et väidetava rikkumise korral võivad tema õigusasutused anda korralduse arestida ennetavalt väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara, sealhulgas blokeerida tema pangakontod ja muud varad. Selleks võivad pädevad asutused nõuda panga-, finants- ja äridokumentide esitamist või asjakohast juurdepääsu olulisele teabele81. ARTIKKEL 25.57 Õiguskaitsevahendid 1. Kumbki lepinguosaline tagab, et pädevad õigusasutused saavad hageja taotluse korral ja ilma et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tuleneda võiva kahju hüvitamise nõuet, anda korralduse hävitada või vähemalt turustuskanalitest püsivalt kõrvaldada kaubad, mis on tunnistatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvaks, ilma et selle eest makstaks hüvitist. Kumbki lepinguosaline tagab, et pädevad õigusasutused võivad vajaduse korral nõuda ka selliste materjalide ja seadmete hävitamist, mida kasutatakse peamiselt nende kaupade loomiseks või valmistamiseks. 81 Mehhiko võib kooskõlas oma õigusega kehtestada, et panga-, finants- või äridokumentide esitamist nõutakse ainult kriminaalmenetlustes. Kumbki lepinguosaline võib kehtestada, et see õigus piirdub kaubanduslikus mahus toime pandud rikkumiste ja olukordadega, kus hageja tõendab kahju hüvitamist tõenäoliselt takistada võivate asjaolude olemasolu. & /et 663 2. Õiguskaitsevahendite kasutamise taotluse kaalumisel tuleb silmas pidada rikkumise raskuse ja määratud õiguskaitsevahendi proportsionaalsust ning kolmandate isikute huve. ARTIKKEL 25.58 Tõkendid Kumbki lepinguosaline tagab, et kui kohtuotsusega on tuvastatud intellektuaalomandi õiguse rikkumine, saab pädev õigusasutus kohaldada nii rikkuja kui ka vahendaja suhtes, kelle teenuseid kolmas isik intellektuaalomandi õiguse rikkumiseks kasutab, tõkendit rikkumise lõpetamiseks. & /et 664  ARTIKKEL 25.59 Kahjuhüvitis 1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema õigusasutustel on õigus nõuda rikkujalt, kes teadis või pidi teadma, et ta paneb toime intellektuaalomandi õiguste rikkumise, õiguste omajale piisava kahjuhüvitise maksmist kahju eest, mida õiguste omajale tema intellektuaalomandi õiguse rikkumisega põhjustati82. 2. Lõike 1 kohase kahjuhüvitise summa kindlaksmääramisel võtavad kummagi lepinguosalise õigusasutused arvesse kõiki asjakohaseid aspekte ja neil on õigus arvestada kõiki õiguste omaja esitatud õiguspäraseid väärtusi, sealhulgas saamata jäänud kasum ja rikkumise objektiks olnud kaupade või teenuste väärtus mõõdetuna turuhinna või soovitusliku jaehinnaga. 3. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et vähemalt autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumise ja kaubamärkide võltsimise korral võivad tema õigusasutused kohustada rikkujat vähemalt lõikes 1 nimetatud juhtudel maksma õiguste omajale kasumi, mille rikkuja rikkumisega teenis. Lepinguosaline võib käesoleva lõike järgimisel eeldada, et see kasum vastab lõikes 1 osutatud kahjuhüvitisele. 82 Lepinguosaline võib ette näha, et kahju hüvitamise menetluse algatamine ei olene intellektuaalomandi õiguste rikkumise lõplikust tuvastamisest. & /et 665 4. Kumbki lepinguosaline võib ette näha, et õigusasutused võivad nõuda kannatanule kas teenitud tulu või kahjuhüvitise maksmist, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud, kui rikkuja ei olnud teadlik või põhjendatult ei saanud olla teadlik sellest, et ta tegeleb rikkumisega. ARTIKKEL 25.60 Kohtukulud Kumbki lepinguosaline tagab, et üldjuhul kannab kaotanud menetlusosaline võitnud menetlusosalise põhjendatud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud, välja arvatud juhul, kui kulude õiglase jaotamise põhimõte seda ei luba. ARTIKKEL 25.61 Kohtuotsuste avaldamine Ilma et see piiraks teabeallikate konfidentsiaalsuse kaitset või isikuandmete kaitset käsitleva õiguse kohaldamist, tagab kumbki lepinguosaline, et intellektuaalomandi õiguse rikkumisega seotud kohtumenetluses võivad pädevad õigusasutused hageja taotlusel nõuda asjakohaseid meetmeid kohtulahendiga seotud teabe levitamiseks, sealhulgas kohtulahendi täielikuks või osaliseks avaldamiseks. & /et 666  ARTIKKEL 25.62 Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon 1. Kumbki lepinguosaline tunnistab, et käesolevas alajaos sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamisel käsitatakse kirjandus- või kunstiteose autorina isikut, kelle puhul on vastupidiste tõendite puudumisel piisav, kui tema nimi esineb teosel tavapärasel viisil, ja sellest tulenevalt on tal õigus algatada rikkumismenetlus. 2. Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate suhtes nende kaitstava materjali puhul. ARTIKKEL 25.63 Haldusmenetlused Juhul kui asja sisulisel lahendamisel haldusmenetluse käigus võidakse määrata tsiviilõiguslik õiguskaitsevahend, peab see menetlus vastama põhimõtetele, mis on sisuliselt võrdväärsed käesolevas alajaos sätestatutega. & /et 667  ARTIKKEL 25.64 Sidusrühmade vabatahtlikud algatused Kumbki lepinguosaline püüab hõlbustada sidusrühmade vabatahtlikke algatusi, mille eesmärk on vähendada intellektuaalomandi õiguste rikkumisi, sealhulgas internetis ja muudes kauplemiskohtades, ning mis keskenduvad konkreetsetele probleemidele ja otsivad neile praktilisi lahendusi, mis on realistlikud, tasakaalustatud, proportsionaalsed ja kõigi asjaomaste sidusrühmade jaoks õiglased. D JAGU Intellektuaalomandi õiguste kaitse piiril ARTIKKEL 25.65 Kooskõla GATTi ja TRIPS-lepinguga Kui tolliasutused rakendavad piiril intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise meetmeid, siis olenemata sellest, kas need on käesoleva lepinguga hõlmatud või mitte, tagab kumbki lepinguosaline kooskõla oma kohustustega, mis tulenevad GATTist ja TRIPS-lepingust, eelkõige TRIPS-lepingu artiklist 41 ja III osa 4. jaost. & /et 668  ARTIKKEL 25.66 Piiril intellektuaalomandiõiguse kaitse tagamiseks võetavad meetmed 1. Kumbki lepinguosaline kehtestab menetlused, mis võimaldavad intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade hävitamist kooskõlas TRIPS-lepingu artiklitega 46 ja 59. 2. Tollikontrolli all olevate kaupade puhul tagab kumbki lepinguosaline, et tema tolliasutused tegutsevad aktiivselt lepinguosalise õigusnormide kohaselt ning kooskõlastatult teiste asjaomaste asutustega, et kontrollida saadetisi, mis sisaldavad kaupa, mille puhul kahtlustatakse kaubamärgi, autoriõiguse või muude intellektuaalomandiõiguste rikkumist, ja neid tuvastada. Vähemalt importkaupade puhul peaks selline tegevus põhinema riskianalüüsil. 3. Kumbki lepinguosaline võtab kasutusele keskselt hallatava elektroonilise andmebaasi, mis on seotud vähemalt kaubamärkide ja tööstusdisainilahendustega ning mis on asjakohane vahend pädevate asutuste ja õiguste omajate vaheliseks tasuta koostööks ja riskianalüüsiks vajaliku teabe edastamiseks, ning hoiab seda töökorras. Kumbki lepinguosaline püüab laiendada riskianalüüsi elektroonilist andmebaasi teistele intellektuaalomandi õigustele. & /et 669 4. Kumbki lepinguosaline tagab, et õiguste omaja esitatud teave lisatakse automaatselt elektroonilisse andmebaasi, kui see vastab tema õigusnormidega kooskõlas olevatele asjakohastele nõuetele. Õiguste omaja esitatud teave kinnitatakse automaatselt või kummagi lepinguosalise pädevate asutuste poolt mõistliku tähtaja jooksul. 5. Lepinguosalised tunnistavad elektroonilise andmebaasi omamise ja täiustamise kasulikkust, et aidata avastada intellektuaalomandi õiguste rikkumisi ja tagada vajalikud elemendid tollikontrolli all olevate kaupade peatamise või kinnipidamise menetluse algatamiseks. 6. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et tema tolliasutused võivad tegutseda omal algatusel, et peatada intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kauba vabasse ringlusse laskmine või pidada selline kaup kinni või teavitada õiguse omajat või asjaomaseid asutusi, et võimaldada neil hinnata vajadust algatada menetlus, mis võib kaasa tuua nende kaupade peatamise või kinnipidamise. 7. Lepinguosalisel soovitatakse kehtestada menetlused, mis võimaldavad kiiresti hävitada posti- või kiirkullerisaadetistes olevad võltsitud kaubamärgiga kaubad ja piraatkaubad. 8. Lepinguosalise tolliasutused peavad korrapärast dialoogi ja edendavad koostööd asjaomaste sidusrühmade ja muude asutustega, mis on kaasatud käesolevas artiklis osutatud intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisse. & /et 670 9. Lepinguosalised teevad oma õigusnormide alusel koostööd intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kaupu hõlmava rahvusvahelise kaubanduse vastases tegevuses ja eelkõige sellise kaubanduse kohta teabe jagamises. 10. Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet käesoleva artikli nõuetekohase rakendamise ja toimimise kohta. E JAGU Lõppsätted ARTIKKEL 25.67 Koostöö ja läbipaistvus 1. Lepinguosalised teevad käesoleva peatüki rakendamiseks koostööd. 2. Koostöövaldkonnad hõlmavad muu hulgas järgmist: a) teabevahetus intellektuaalomandi õigusi käsitleva siseriikliku ja rahvusvahelise poliitika arengu kohta; & /et 671 b) teabevahetus lepinguosaliste intellektuaalomandit käsitlevate õigusnormide, sealhulgas algatuste või muudatuste kohta; c) lepinguosaliste vahel intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seotud kogemuste vahetamine; d) tegevuse koordineerimine võltsitud kaubaga kauplemise ärahoidmiseks, sealhulgas kolmandate riikidega; e) tehniline abi, suutlikkuse suurendamine ning personali vahetamine ja koolitamine; f) intellektuaalomandi õiguste kaitsmine ning sellega seotud teabe levitamine muu hulgas äriringkondades ja kodanikuühiskonnas; g) haridus ja teadlikkuse suurendamine intellektuaalomandi õiguste valdkonnas, käsitledes muu hulgas intellektuaalomandi õiguste rikkumiste mõju majandusele ja tarbijate turvalisusele; h) institutsioonilise koostöö tõhustamine, eelkõige intellektuaalomandi õiguste valdkonna eest vastutavate asutuste vahel; & /et 672 i) koostöö VKEdega intellektuaalomandi õiguskaitse ja selle tagamise ning rikkumiste vähendamise valdkonnas, sealhulgas VKEdele suunatud üritustel või kogunemistel, ning j) lepinguosaliste teabevahetus jõupingutuste kohta, mida nende territooriumil tehakse sidusrühmade vabatahtlike algatuste hõlbustamiseks. 3. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ alusel asutatud intellektuaalomandi allkomitee jälgib käesoleva peatüki rakendamist ja toimimist ning muid asjakohaseid küsimusi. Intellektuaalomandi allkomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. 4. Kumbki lepinguosaline määrab kontaktpunkti, mis hõlbustab käesoleva peatüki kohast koostööd ja kooskõlastamist, ning teatab teisele lepinguosalisele selle kontaktandmed. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest. & /et 673  26. PEATÜKK KAUBANDUS JA KESTLIK ARENG ARTIKKEL 26.1 Eesmärk ja kohaldamisala 1. Käesoleva peatüki eesmärk on suurendada kestliku arengu lõimimist lepinguosaliste vahelisse kaubandusse ja investeeringutesse, eelkõige kehtestades põhimõtted ja meetmed, mis käsitlevad kaubanduse ja investeeringute valdkonnas tähtsaid kestliku arengu töö-83 ja keskkonnaaspekte. 83 Käesolevas peatükis osutab mõiste „töö“ ILO strateegilistele eesmärkidele inimväärse töö tegevuskava raames, mis on esitatud ILO 2008. aasta deklaratsioonis sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel. & /et 674 2. Lepinguosalised tuletavad meelde tegevuskava Agenda 21 ning 1992. aasta Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni, mis võeti vastu 1992. aastal ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil; 2002. aasta ülemaailmse kestliku arengu tippkohtumise Johannesburgi rakenduskava; ILO 2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel, mille Rahvusvaheline Töökonverents võttis vastu 10. juunil 2008 Genfis oma 97. istungjärgul; ÜRO 2012. aasta kestliku arengu konverentsi lõppdokumenti „Soovitud tulevikuvisioon“, mis esitati ÜRO Peaassamblee 27. juuli 2012. aasta resolutsioonis 66/288, ning kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““ nimetatud kestliku arengu eesmärke. 3. Kooskõlas lõikes 2 osutatud dokumentidega toetavad lepinguosalised: a) kestlikku arengut, mis hõlmab majandusarengut, sotsiaalset arengut ja keskkonnakaitset, kusjuures kõik kolm on üksteisest sõltuvad ja üksteist tugevdavad; b) rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute arengut viisil, mis aitab täita kestliku arengu eesmärke, ning c) kaasavat keskkonnahoidlikku majanduskasvu ja ringmajandust, et soodustada majanduskasvu, tagades samas keskkonnakaitse ja edendades sotsiaalset arengut. & /et 675  ARTIKKEL 26.2 Õigus kehtestada õigusnorme ja kaitsetase 1. Lepinguosalised tunnistavad kummagi lepinguosalise õigust oma vajadust mööda määrata kindlaks oma kestliku arengu põhimõtted ja prioriteedid, kehtestada oma riikliku keskkonna- ja töökaitse tase ning võtta vastu oma asjakohaseid õigusnorme ja poliitikameetmeid või neid muuta. Kõnealused kaitsetasemed, õigusnormid ja poliitikameetmed peavad olema kooskõlas kummagi lepinguosalise kohustusega järgida artiklites 26.3 ja 26.4 osutatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ja lepinguid. 2. Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et tema asjakohased õigusnormid ja poliitikameetmed näevad ette keskkonna- ja töökaitse kõrge taseme ja soodustavad seda, ning seab eesmärgi kõnealuseid õigusnorme, poliitikameetmeid ja nende aluseks olevaid kaitsetasemeid veelgi parandada. 3. Lepinguosaline ei tohiks nõrgendada oma keskkonna- või tööalaste õigusnormidega ette nähtud kaitsetasemeid kaubanduse või investeeringute soodustamise eesmärgil. 4. Lepinguosaline ei loobu kaubanduse või investeeringute soodustamise eesmärgil oma keskkonna- või tööalaste õigusnormide täitmise tagamisest ega tee neist erandeid ega paku vastavaid võimalusi. 5. Lepinguosaline ei jäta kaubanduse või investeeringute soodustamise nimel järjepideva või korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu tõhusalt tagamata oma keskkonna- või tööalaste õigusnormide täitmist. & /et 676  ARTIKKEL 26.3 Mitmepoolsed tööstandardid ja töösuhteid käsitlevad lepingud 1. Lepinguosalised kinnitavad oma pühendumist rahvusvahelise kaubanduse arengu edendamisele viisil, mis tooks kaasa täieliku ja tootliku tööhõive ning inimväärse töö kõigi, eelkõige naiste, noorte ja puuetega inimeste jaoks. 2. Kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirjaga ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooniga ning selle järelmeetmetega, mille Rahvusvaheline Töökonverents võttis vastu 18. juunil 1998 Genfis oma 86. istungjärgul, järgib, edendab ja rakendab kumbki lepinguosaline tõhusalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO“) põhikonventsioonides sätestatud tööalaste põhiõiguste põhimõtteid, mis on järgmised: a) ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine; b) sunniviisilise töö kõikide vormide kaotamine; c) lapstööjõu kasutamise tegelik kaotamine ning d) töö ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kaotamine. & /et 677 3. Vastavalt lõigetele 1 ja 2 ning arvestades lepinguosaliste kohustust toetada mitmepoolset valitsemist, rakendab kumbki lepinguosaline tõhusalt ILO konventsioone ja protokolle, mille ta on ratifitseerinud. 4. Kumbki lepinguosaline teeb jätkuvaid ja pidevaid jõupingutusi ILO põhikonventsioonide ratifitseerimiseks. 5. Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet oma edusammude kohta selliste ILO põhikonventsioonide ja nendega seotud protokollide ning muude ILO konventsioonide või protokollide ratifitseerimisel, mille osalised nad veel ei ole ja mida ILO peab ajakohastatuks. 6. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega vajaduse korral ja peaksid tegema koostööd vastastikust huvi pakkuvates kaubandusalastes tööhõiveküsimustes, muu hulgas ILO raames. 7. Tuletades meelde ILO 2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel, tunnistavad lepinguosalised, et tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste rikkumist ei tohi kasutada õiguspärase suhtelise eelise saamiseks ning tööstandardeid ei tohiks kasutada protektsionistliku kaubanduse eesmärgil. & /et 678 8. Kumbki lepinguosaline toetab inimväärset tööd, mis on määratletud ILO 2008. aasta deklaratsioonis sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel. Kumbki lepinguosaline pöörab oma tingimuste ja prioriteetide kohaselt erilist tähelepanu järgmisele: a) tööohutuse ja töötervishoiu meetmete väljatöötamine ja tõhustamine, sealhulgas hüvitised tööõnnetuse või kutsehaiguse korral, nagu on määratletud asjakohastes ILO konventsioonides ja muudes rahvusvahelistes kohustustes; b) kõigi inimeste inimväärsed töötingimused seoses töötasu, tööaja ja muude töötingimustega ning c) tõhusa tööinspektsioonisüsteemi säilitamine kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustuste ja asjakohaste ILO standarditega. 9. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema haldus-, kohtu- ja töökohtumenetlused tema tööõiguse normide täitmise tagamiseks on õiglased, juurdepääsetavad ja läbipaistvad ning võimaldavad võtta tõhusaid meetmeid käesolevas peatükis osutatud tööõiguste rikkumiste vastu. & /et 679  ARTIKKEL 26.4 Mitmepoolne keskkonnaalane juhtimine ja mitmepoolsed keskkonnalepingud 1. Lepinguosalised tunnistavad ÜRO Keskkonnaprogrammi Keskkonnaassamblee ja mitmepoolse keskkonnaalase juhtimise ja lepingute väärtust, sest need on rahvusvahelise kogukonna vastus üleilmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele ja nende eesmärk on suurendada kaubandus- ja keskkonnapoliitika vastastikust toetavust. 2. Lõike 1 kohaselt ja mitmepoolse keskkonnaalase juhtimise toetamiseks rakendab kumbki lepinguosaline tõhusalt mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osaline ta on, kaasa arvatud nende lepingute protokolle ja muudatusi. 3. Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet oma algatuste kohta seoses mitmepoolsete keskkonnalepingute, sealhulgas nende protokollide ja muudatuste ratifitseerimisega. 4. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega vajaduse korral ja peaksid tegema koostööd vastastikust huvi pakkuvates kaubandusalastes keskkonnaküsimustes, muu hulgas mitmepoolsete keskkonnalepingute raames. 5. Lepinguosalised tunnistavad kummagi lepinguosalise õigust kohaldada artiklit 32.1 „Ülderandid“ nende mitmepoolsete keskkonnalepingute kohaselt võetud meetmete suhtes, mille osalised nad on. & /et 680  ARTIKKEL 26.5 Kaubandus ja kliimamuutused 1. Lepinguosalised tunnistavad 9. mail 1992. aastal New Yorgis sõlmitud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) lõppeesmärgi poole püüdlemise tähtsust, et tegeleda kliimamuutustest tuleneva otsese ohuga, ja tunnistavad kaubanduse tähtsust selle eesmärgi saavutamisel. 2. Kumbki lepinguosaline teeb lõike 1 kohaselt järgmist: a) rakendab tõhusalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kliimakokkulepet, sealhulgas meetmete abil, mis aitavad kaasa riiklikult kindlaksmääratud panuste rakendamisele kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega; b) toetab kaubanduse positiivset panust kestlikule vähese CO2 heitega majandusele üleminekusse ja kliimamuutustele vastupidavasse arengusse ning c) edendab keskkonnasäästlikku majanduskasvu, mis põhineb kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmetel, sealhulgas ökosüsteemipõhisel kohanemisel, taastuvenergial ja energiatõhusatel lahendustel. & /et 681 3. Lepinguosalised peaksid tegema koostööd kliimamuutustega seotud kaubandusalastes küsimustes vajaduse korral kahepoolsel või piirkondlikul tasandil ja rahvusvahelistel foorumitel, kaasa arvatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, WTO ja Montrealis sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli raames. ARTIKKEL 26.6 Kaubandus ja bioloogiline mitmekesisus 1. Lepinguosalised tunnistavad elurikkuse kaitsmise ja säästva kasutamise tähtsust ning kaubanduse rolli nende eesmärkide taotlemisel kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga, mis sõlmiti 5. juunil 1992 Rio de Janeiros, ja selle protokollidega, ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga (edaspidi „CITES“), mis sõlmiti 3. märtsil 1973 Washingtonis, ning muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktidega, mille osalised nad on, sealhulgas nende alusel vastu võetud otsuste ja resolutsioonidega. 2. Lepinguosalised tunnistavad, et elurikkuse kaitse ja säästva kasutamise arvesse võtmine asjakohastes majandussektorites ning siseriiklike õiguslike, institutsionaalsete ja regulatiivsete raamistike tugevdamine võib aidata avaldada positiivset mõju elurikkusele ja selle ökosüsteemi teenustele ning kestliku arengu saavutamisele. & /et 682 3. Kumbki lepinguosaline teeb lõike 1 kohaselt järgmist: a) rakendab tõhusaid meetmeid, et võidelda looduslike liikidega kaubitsemise vastu, tehes vajaduse korral koostööd ka kolmandate riikidega; b) toetab looma- ja taimeliikide lisamist CITESi lisadesse, kui liikide kaitsestaatust peetakse rahvusvahelise kaubanduse tõttu ohustatuks, ning korraldab perioodiliselt ülevaatusi, mille tulemuseks võib olla soovitus muuta CITESi lisasid, et need kajastaksid nõuetekohaselt rahvusvaheliselt kaubeldavate liikide kaitsevajadusi; c) edendab CITESis loetletud liikide pikaajalist kaitset ja säästvat kasutamist, sealhulgas nendega seaduslikult ja jälgitavalt kauplemist, tuues samas kasu väärtusahela sidusrühmadele, eelkõige kohalikele kogukondadele, kust on pärit CITESis loetletud liigid; d) võtab meetmeid elurikkuse kaitseks, kui see on kaubandusest ja investeeringutest tuleneva surve all, eelkõige invasiivsete võõrliikide leviku vältimise meetmeid, ning e) vahetab teise lepinguosalisega teavet loodusvaradest valmistatud toodetega kauplemise algatuste kohta eesmärgiga toetada elurikkuse kaitset ja säästvat kasutamist ning edendada sellist kaubandust. & /et 683 4. Kumbki lepinguosaline peaks tegema teise lepinguosalisega, sealhulgas asjaomaste sidusrühmadega kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd kaubandust, elurikkuse kaitset ja säästvat kasutamist ning looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise vastast tegevust puudutavates küsimustes, muu hulgas looduslikest liikidest valmistatud ebaseaduslike toodete ja isendite nõudluse vähendamise algatuste kaudu, ning tõhustama koostööd õiguskaitse ja teabe jagamise vallas. ARTIKKEL 26.7 Kaubandus ja metsa kestlik majandamine 1. Lepinguosalised tunnistavad metsa kestliku majandamise tähtsust ja kaubanduse rolli selle eesmärgi täitmisel. 2. Kumbki lepinguosaline teeb lõike 1 kohaselt järgmist: a) edendab metsa kaitset ja kestlikku majandamist ning kestlikult majandatud metsast pärit puidu ja puittoodetega kauplemist ja nende tarbimist; b) edendab selliste metsasaadustega kauplemist, mis ei ole põhjustanud raadamist ega metsa seisundi halvenemist; & /et 684 c) rakendab meetmeid, et võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, tehes vajaduse korral koostööd ka kolmandate riikidega ning d) vahetab teise lepinguosalisega teavet metsahaldust ja metsa kaitset käsitlevate kaubandusalaste algatuste kohta ning teeb teise lepinguosalisega koostööd, et suurendada võimalikult palju positiivset mõju ja tagada nende vastastikust huvi pakkuvate poliitikavaldkondade vastastikune toetamine. 3. Kumbki lepinguosaline peaks tegema teise lepinguosalisega, sealhulgas asjaomaste sidusrühmadega kahepoolsel ja piirkondlikul tasandil ning rahvusvahelistel foorumitel koostööd metsaga kauplemist, metsade kaitset ning metsade kestlikku majandamist puudutavates küsimustes. ARTIKKEL 26.8 Kaubandus ning mere bioloogiliste ressursside kestlik majandamine ja vesiviljelus 1. Lepinguosalised tunnistavad mere bioloogiliste ressursside ja mereökosüsteemide kaitsmise ja kestliku majandamise ning vastutustundliku ja kestliku vesiviljeluse edendamise tähtsust kestlike majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste tagamisel ning kaubanduse rolli nende eesmärkide taotlemisel. & /et 685 2. Lepinguosalised tunnistavad, et ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük (edaspidi „ETR-kalapüük“) avaldab negatiivset mõju kaubandusele ja keskkonnale, ning kinnitavad vajadust võtta meetmeid, et teha ETR-kalapüügile lõpp, selleks et tegeleda ülepüügi ja kalavarude jätkusuutmatu kasutamise probleemiga. 3. Kumbki lepinguosaline teeb lõigete 1 ja 2 kohaselt järgmist: a) tegutseb kooskõlas põhimõtetega, mis tulenevad järgmistest dokumentidest: 10. detsembril 1982 Montego Bays sõlmitud ÜRO mereõiguse konventsioon; ÜRO rakenduskokkulepe ÜRO 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete kohta, mis avati allakirjutamiseks 4. detsembril 1995. aastal New Yorgis; ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni kokkulepe, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, mis kiideti heaks 24. novembril 1993. aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni konverentsi 27. istungil resolutsiooniga 15/93; ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni konverentsil 31. oktoobril 1995. aastal vastu võetud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalapüügi juhend; ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni leping, milles käsitletakse sadamariigi meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, mis kiideti heaks 22. novembril 2009. aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni konverentsi 36. istungil; & /et 686 b) rakendab pikaajalisi meetmeid mere elusressursside kaitseks ja majandamiseks ning kestlikuks kasutamiseks, nagu on määratletud ÜRO ning Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (edaspidi „FAO“) peamistes nende küsimustega seotud dokumentides84; c) osaleb aktiivselt nende piirkondlike kalandusorganisatsioonide töös, milles mõlemad lepinguosalised on liikmed, vaatlejad või koostööd tegevad kolmandad riigid, eesmärgiga tagada mere elusressursside ja merekeskkonna säästev kasutamine, majandamine ja kaitse, sealhulgas asjakohasel juhul aktiivne osalemine kõnealuste piirkondlike kalandusorganisatsioonide majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmete, sealhulgas vajaduse korral püügidokumentide süsteemide või sertifitseerimissüsteemide vastuvõtmises ning nende tõhusas rakendamises ja täitmise tagamises; d) rakendab tõhusaid meetmeid ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks, sealhulgas meetmeid ETR- kalapüügist saadud toodete väljajätmiseks kaubavoogudest, ja teeb sellel eesmärgil koostööd ja vahetab vastavat teavet ning 84 Nende dokumentide hulka kuuluvad muu hulgas ja vastavalt vajadusele järgmised: ÜRO mereõiguse konventsioon; FAO kokkulepe, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju; ÜRO 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkulepe; FAO kokkulepe sadamariigi meetmete kohta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. & /et 687 e) edendab kestliku ja vastutustundliku vesiviljeluse arendamist, sealhulgas FAO vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud eesmärkide ja põhimõtete rakendamisel. 4. Kumbki lepinguosaline peaks tegema teise lepinguosalisega ja piirkondlikes kalandusorganisatsioonides ja muudel rahvusvahelistel foorumitel koostööd, et saavutada kestlik kalavarude majandamine. ARTIKKEL 26.9 Kaubandus ja tarneahelate vastutustundlik juhtimine 1. Lepinguosalised peavad tähtsaks tarneahelate vastutustundlikku juhtimist vastutustundliku ettevõtluse ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse tavade kaudu, mis aitavad luua soodsat keskkonda, ning tunnistavad, et kaubanduse roll tarneahelate vastutustundliku juhtimise eesmärgi saavutamisel on oluline. 2. Kumbki lepinguosaline teeb lõike 1 kohaselt järgmist: a) edendab ettevõtja sotsiaalset vastutust ja vastutustundlikku ettevõtlust, sealhulgas julgustades ettevõtjaid võtma kasutusele asjakohaseid tavasid, ning & /et 688 b) toetab selliste asjakohaste rahvusvaheliste dokumentide levitamist ja kasutamist nagu OECD suunised hargmaistele ettevõtetele, 1977. aasta novembris Genfis vastu võetud ILO kolmepoolne põhimõtete deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta, ÜRO algatus Global Compact ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, mille kinnitas ÜRO Inimõiguste Nõukogu 16. juuni 2011. aasta resolutsiooniga 17/4. 3. Lepinguosalised tunnistavad rahvusvaheliste valdkondlike suuniste, näiteks vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevate OECD hoolsuskohustuse suuniste kasulikkust ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja vastutustundliku ärikäitumise valdkonnas ning edendavad sellega seoses ühist tööd, sealhulgas kolmandate riikidega. Kumbki lepinguosaline edendab nende suuniste kasutuselevõttu, mida ta toetab. 4. Käesoleva artikliga hõlmatud küsimustes vahetab kumbki lepinguosaline teavet ja parimaid tavasid ning teeb vajaduse korral teise lepinguosalisega koostööd kahepoolsel ja piirkondlikul tasandil ning rahvusvahelistel foorumitel. & /et 689  ARTIKKEL 26.10 Muud kaubanduse ja investeeringutega seotud algatused, mis soodustavad kestlikku arengut 1. Lepinguosalised kinnitavad oma tahet suurendada kaubanduse ja investeeringute rolli kestliku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu edendamisel. 2. Kumbki lepinguosaline teeb lõike 1 kohaselt järgmist: a) edendab kaubandus- ja investeerimispoliitikat, mis toetab ILO inimväärse töö tegevuskava eesmärke ning on kooskõlas ILO 2008. aasta deklaratsiooniga sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel, sealhulgas töötasu ja tööaega, kaasavat sotsiaalkaitset, töötervishoidu ja tööohutust ning töötingimustega seotud muid aspekte käsitlevaid põhimõtteid; b) soodustab keskkonnakaupade ja -teenustega, sealhulgas kliimamuutuste leevendamise seisukohalt eriti oluliste kaupade ja teenustega – nagu taastuvenergia ning energiatõhusad tooted ja teenused – kauplemist ja nendesse investeerimist, sealhulgas nendega seotud mittetariifsete tõkete kõrvaldamise ja parima võimaliku tehnoloogia kasutuselevõttu soodustavate poliitikaraamistike vastuvõtmise teel ning selle valdkonna algatustega seotud koostöö kaudu, ning & /et 690 c) toetab kauplemist kaupadega, mis aitavad parandada sotsiaalseid tingimusi ja kasutada keskkonnahoidlikke tavasid, sealhulgas kaupadega, mis on hõlmatud vabatahtlike säästvuse tagamise kavadega, nagu õiglane ja eetiline kaubandus ning ökomärgised. 3. Kumbki lepinguosaline peaks käesoleva artikliga hõlmatud küsimustes tegema teise lepinguosalisega koostööd kahepoolsel ja piirkondlikul tasandil ning rahvusvahelistel foorumitel. ARTIKKEL 26.11 Teaduslik ja tehniline teave 1. Kui lepinguosaline kehtestab või rakendab meetmeid, mille eesmärk on kaitsta keskkonda või tööohutust ja töötervishoidu ning mis võivad mõjutada kaubandust või investeeringuid, võtab ta arvesse kättesaadavat teaduslikku ja tehnilist teavet, asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid või soovitusi. 2. Kui puudub täielik teaduslik kindlus ja on oht tekitada keskkonnale või tööohutusele ja töötervishoiule tõsist või pöördumatut kahju, võib lepinguosaline võtta ettevaatusprintsiibil põhinevaid kulutasuvaid meetmeid. Sellised meetmed peavad olema käesoleva lepinguga kooskõlas või käesolevale lepingule vastavalt põhjendatud. Need peavad põhinema kättesaadaval asjakohasel teabel ja need tuleb uuest teaduslikust teabest lähtudes korrapäraselt läbi vaadata. & /et 691  ARTIKKEL 26.12 Läbipaistvus Kui lepinguosaline võtab ja rakendab üldkohaldatavaid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta keskkonda ja töötingimusi ning mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust või investeeringuid, või võtab ja rakendab kaubandus- või investeerimismeetmeid, mis võivad mõjutada keskkonnakaitset või töötingimusi, peab see lepinguosaline tegema seda kooskõlas 27. peatükiga „Läbipaistvus“ ning andma huvitatud isikutele piisavad võimalused esitada kavandatavate meetmete kohta seisukohti vastavalt oma siseriiklikele õigusnormidele. ARTIKKEL 26.13 Koostöö kaubanduse ja kestliku arengu valdkonnas 1. Lepinguosalised tunnistavad koostöö tähtsust käesoleva peatüki eesmärkide saavutamiseks. 2. Lõikes 1 osutatud koostöö võib hõlmata selliseid valdkondi nagu: a) kaubanduse ja kestliku arengu töö- ja keskkonnaaspektid rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas eelkõige WTOs, ILOs, ÜRO Keskkonnaassamblees ja Keskkonnaprogrammis ning mitmepoolsetes keskkonnalepingutes; & /et 692 b) töö- ja keskkonnaõiguse ning -standardite mõju kaubandusele ja investeeringutele ning c) kaubandus- ja investeerimisõiguse mõju tööle ja keskkonnale. 3. Lõikes 1 osutatud koostöö võib ka hõlmata kaubandusega seotud aspekte järgmistes dokumentides ja vahendites: a) kaubanduse valdkonnas tähtsad ILO põhi-, valitsemis- ja muud ajakohastatud konventsioonid; b) ILO inimväärse töö tegevuskava, sealhulgas kaubanduse ning täieliku ja tootliku tööhõive, tööturu kohandamise, tööõiguse põhireeglite, ülemaailmsetes tarneahelates inimväärse töö tagamise, sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse, sotsiaaldialoogi, oskuste arendamise ja soolise võrdõiguslikkuse vahelised seosed; c) mitmepoolsed keskkonnakokkulepped, sealhulgas tollikoostöö ja teineteise toetamine sellistes lepingutes osalemisel; d) praegune ja tulevane rahvusvaheline kliimamuutuste vastu võitlemise kord, sealhulgas vahendid vähese CO2 heitega tehnoloogia ja energiatõhususe edendamiseks, CO2 hinnastamise meetmete ettevalmistamine ja vastuvõtmine, sealhulgas heitkogustega kauplemise süsteemid, ökosüsteemipõhine kohanemine ja veemajanduse kliimamuutustega kohanemise lähenemisviisid; & /et 693 e) osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll ja selle Kigali muudatus, eelkõige: i) meetmed osoonikihti kahandavate ainete ja fluorosüsivesinike tootmise, tarbimise ja nendega kauplemise kontrollimiseks; ii) keskkonnasäästlike alternatiivide kasutuselevõtt; iii) standardite ajakohastamine ning iv) selle lepinguga reguleeritud ainetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamine; f) kaasava keskkonnasäästliku majanduskasvu ja ringmajanduse edendamine; g) läbipaistvad era- ja avaliku sektori kestlikkuse tagamise kavad, sealhulgas ökomärgis; h) ökosüsteemide kaitse ja taastamine, juurdepääs geneetilistele ressurssidele ning nende kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolliga, mis sõlmiti 29. oktoobril 2010 Nagoyas, samuti ökosüsteemide ja nende teenuste ning nendega seotud majandushoobade väärtuse hindamine; & /et 694 i) ettevõtja sotsiaalne vastutus, vastutustundlik ettevõtlus ja ülemaailmsete tarneahelate vastutustundlik juhtimine, sealhulgas seoses rahvusvaheliselt kokkulepitud dokumentide järgimise, rakendamise ja levitamisega; j) kemikaalide ja jäätmete keskkonnaohutu käitlemine; k) elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise edendamine, sealhulgas võideldes looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise vastu, nagu on osutatud artiklis 26.6; l) metsade kaitse ja säästva majandamise edendamine raadamise ja ebaseadusliku metsaraie peatamiseks, sealhulgas toetus selliste metsasaadustega kauplemisele, mis ei ole põhjustanud raadamist ega metsa seisundi halvenemist, nagu on osutatud artiklis 26.7, ning m) säästva kalapüügi ja säästvalt majandatud kalatoodetega kauplemise edendamine, samuti merekeskkonna kaitse ja taastamine, nagu on osutatud artiklis 26.8. & /et 695  ARTIKKEL 26.14 Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee 1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punkti l alusel moodustatud kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee tuleb kokku ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, ning seejärel vastavalt vajadusele kooskõlas käesoleva lepingu IV osa artikliga 1.4 „Allkomiteed ja muud organid“. 2. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee: a) hõlbustab ja jälgib käesoleva peatüki, sealhulgas käesoleva peatüki alusel tehtava koostöö tõhusat rakendamist ja toimimist; b) täidab artiklites 26.17–26.19 osutatud ülesandeid; c) esitab ühiskomiteele soovitusi, sealhulgas teemadel, mida arutatakse käesoleva lepingu IV osa artiklites 1.7 „Sisenõuanderühmad“ ja 1.8 „Kodanikuühiskonna foorum“ osutatud sisenõuanderühma ja kodanikuühiskonna foorumiga, ning d) arutab muid käesoleva peatükiga seotud küsimusi vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele. & /et 696 3. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee koostab pärast iga oma koosolekut avaliku aruande. 4. Kumbki lepinguosaline võtab nõuetekohaselt arvesse üldsuselt käesoleva peatükiga seotud küsimustes saadud teateid ja arvamusi ning teavitab sellistest teadetest ja arvamustest kaubanduse ja kestliku arengu allkomiteed ja selle kodanikuühiskonna mehhanisme, millele on osutatud käesoleva lepingu IV osa artiklis 1.6 „Suhted kodanikuühiskonnaga“. ARTIKKEL 26.15 Kaubanduse ja kestliku arengu kontaktpunktid Kumbki lepinguosaline määrab kontaktpunkti, et hõlbustada lepinguosaliste vahelist teabevahetust ja koordineerimist käesoleva peatüki rakendamisega seotud küsimustes, ning teatab teisele lepinguosalisele oma kontaktandmed. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest. & /et 697  ARTIKKEL 26.16 Vaidluste lahendamine Kui lepinguosaliste vahel tekib lahkarvamusi seoses käesoleva peatüki tõlgendamise või kohaldamisega, kasutavad lepinguosalised ainult artiklites 26.17 ja 26.18 nimetatud vaidluste lahendamise menetlusi. ARTIKKEL 26.17 Konsultatsioonid 1. Lepinguosaline võib taotleda käesoleva peatüki tõlgendamise või kohaldamise küsimustes konsultatsioone teise lepinguosalisega, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile artiklile 26.15 vastava kirjaliku taotluse. Taotluses esitatakse konsultatsioonide taotlemise põhjused, sealhulgas asjaomase küsimuse kirjeldus. Konsultatsioone alustatakse viivitamata pärast seda, kui lepinguosaline on esitanud konsultatsioonitaotluse, kuid igal juhul hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamise kuupäeva, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Konsultatsioonid toimuvad asjaomaste isikute kohtumise vormis või elektrooniliste vahendite abil, kui lepinguosalised on selles kokku leppinud. & /et 698 2. Lepinguosalised alustavad konsultatsioone eesmärgiga saavutada küsimuses vastastikku rahuldav lahendus. Käesolevas peatükis osutatud mitmepoolsete lepingutega seotud küsimustes võtavad lepinguosalised arvesse ILO-lt või asjaomastelt mitmepoolsetelt keskkonnaorganisatsioonidelt või -organitelt saadud teavet, et tagada lepinguosaliste töö ja nende organisatsioonide või organite töö vaheline sidusus. Vajaduse ja vastastikuse kokkuleppe korral küsivad lepinguosalised nõu kõnealustelt organisatsioonidelt või asutustelt või muudelt ekspertidelt või asutustelt, keda nad peavad asjakohaseks. 3. Kui lepinguosaline leiab 30 päeva jooksul pärast lõikes 1 nimetatud taotluse kättesaamist, et küsimust tuleb täiendavalt arutada, võib see lepinguosaline kirjalikult taotleda kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee kokkukutsumist ning teavitada sellest taotlusest lõikes 1 osutatud kontaktpunkti. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee tuleb kokku viivitamata ja püüab jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni. 4. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee küsib vajaduse korral nõu käesoleva lepingu IV osa artiklis 1.7 „Sisenõuanderühmad“ nimetatud sisenõuanderühmadelt või teistelt ekspertidelt. 5. Kõik lepinguosaliste kokku lepitud lahendused tehakse üldsusele kättesaadavaks. & /et 699  ARTIKKEL 26.18 Eksperdikomisjon 1. Kui lepinguosalised ei ole 90 päeva jooksul pärast artikli 26.17 kohase konsultatsioonitaotluse esitamist jõudnud vastastikku kokkulepitud lahenduseni, võib lepinguosaline taotleda asja läbivaatamiseks eksperdikomisjoni moodustamist. See taotlus esitatakse kirjalikult teise lepinguosalise artikli 26.15 kohaselt määratud kontaktpunktile. Taotluses esitatakse eksperdikomisjoni moodustamise taotlemise põhjused, sealhulgas kaebuse õiguslik alus. 2. Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artikleid 31.6 „Vahekohtu moodustamine“, 31.10 „Vahekohtu ülesanded“, 31.20 „Vahekohtu liikmete asendamine“, 31.21 „Töökord“, 31.22 „Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine“, 31.23 „Teabe saamine“ ja 31.24 „Tõlgendamisreeglid“, 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ E jagu „Ühissätted“ ning 31-A lisa „Töökord“ ja 31-B lisa „Vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend“. & /et 700 3. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee koostab oma esimesel käesoleva lepingu jõustumise järgsel koosolekul nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad täita eksperdikomisjoni liikme ülesandeid. Nimekiri koosneb kolmest alamnimekirjast: üks alamnimekiri kummagi lepinguosalise kohta ja üks alamnimekiri isikutest, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes võivad täita eksperdikomisjoni esimehe ülesandeid. Kumbki lepinguosaline esitab oma alamnimekirja jaoks vähemalt viis isikut. Lepinguosalised valivad vähemalt viis isikut ka esimeeste nimekirja jaoks. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee tagab, et nimekiri on ajakohane ning eksperte on alati vähemalt 15. 4. Lõikes 3 osutatud isikutel peavad olema eriteadmised töö- või keskkonnaõiguse, käesolevas peatükis käsitletavate küsimuste või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise valdkonnas. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi lahkarvamusega seotud küsimustes vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud kummagi lepinguosalise valitsusega ning peavad järgima 31-B lisa „Vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend“ sätteid. 5. Eksperdikomisjon moodustatakse artikli 31.6 „Vahekohtu moodustamine“ lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras. Eksperdid valitakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud alamnimekirjades esitatud isikute hulgast vastavalt artiklile 31.7 „Vahekohtu koosseis“. & /et 701 6. Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul pärast eksperdikomisjoni moodustamist vastavalt artikli 31.6 „Vahekohtu moodustamine“ lõikele 3 kokku teisiti, on eksperdikomisjoni pädevus järgmine: „vaadata läbi eksperdikomisjoni moodustamise taotluses osutatud küsimus käesoleva lepingu III osa „Kaubandus ja investeeringud“ 26. peatüki „Kaubandus ja kestlik areng“ asjakohaste sätete alusel, et esitada järeldused ja soovitused küsimuse lahendamiseks ja aruande koostamiseks vastavalt artikli 26.18 „Vahekohus“ lõikele 8.“ 7. Käesolevas peatükis osutatud mitmepoolsete lepingute järgimisega seotud küsimustes püüab eksperdikomisjon saada teavet ja nõu ILO asjaomastelt organitelt või muudelt mitmepoolsete keskkonnalepingute alusel loodud organitelt. 8. Eksperdikomisjon esitab lepinguosalistele vahearuande 90 päeva jooksul pärast eksperdikomisjoni moodustamist ja lõpparuande hiljemalt 30 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist. Nimetatud aruannetes esitatakse tuvastatud asjaolud, asjakohaste sätete kohaldatavus ning kõikide järelduste ja soovituste põhjendused. Kumbki lepinguosaline teeb lõpparuande üldsusele kättesaadavaks 15 päeva jooksul pärast selle esitamist eksperdikomisjoni poolt. & /et 702 9. Lepinguosalised arutavad eksperdikomisjoni aruannet ja soovitusi arvestades sobivaid meetmeid, mida tuleks võtta. Sobivaid meetmeid rakendav lepinguosaline teavitab oma käesoleva lepingu IV osa artiklis 1.7 „Sisenõuanderühmad“ osutatud sisenõuanderühma ja teist lepinguosalist kõigist rakendatavatest meetmetest hiljemalt kolm kuud pärast aruande üldsusele kättesaadavaks tegemist. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee jälgib eksperdikomisjoni aruande ja selles antud soovituste järelmeetmeid. Käesoleva lepingu IV osa artiklis 1.7 „Sisenõuanderühmad“ osutatud sisenõuanderühmad võivad esitada kaubanduse ja kestliku arengu allkomiteele selle kohta tähelepanekuid. ARTIKKEL 26.19 Läbivaatamine 1. Käesoleva peatüki tulemusliku rakendamise tõhustamiseks algatavad lepinguosalised lepingu jõustumisel ametliku läbivaatamisprotsessi, võttes muu hulgas arvesse käesoleva peatüki rakendamisel saadud kogemusi, kummagi lepinguosalise poliitika arengut, rahvusvaheliste lepingute vallas tehtud edusamme ja sidusrühmade arvamusi. Lepinguosalised püüavad viia läbivaatamisprotsessi lõpule 12 kuu jooksul. & /et 703 2. Lõike 1 kohaldamisel arutavad lepinguosalised eelkõige kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee koosolekutel artiklites 26.14–26.18 sätestatud institutsiooniliste ja vaidluste lahendamist käsitlevate sätete toimimist, sealhulgas nende tõhususe võimalikku läbivaatamist ja jõustamismehhanismi tõhustamist, kaasa arvatud võimalust kehtestada täitmisetapp, ja viimase abinõuna sobivate vastumeetmete kehtestamist. 3. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee võib kavandada käesoleva peatüki asjakohaste sätete muudatusi, mis kajastavad lõigetes 1 ja 2 nimetatud arutelude tulemusi kooskõlas lepingu IV osa artiklis 2.4 „Muutmine“ kehtestatud muudatuste tegemise korraga. 4. Ilma et see piiraks läbivaatamise tulemusi, peavad lepinguosalised ühtlasi kaaluma, kas ja millistel asjaoludel on võimalik lisada käesolevasse lepingusse selle olulise elemendina Pariisi kliimakokkulepe. & /et 704  27. PEATÜKK LÄBIPAISTVUS ARTIKKEL 27.1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „üldkohaldatavad meetmed“ – üldkohaldatavad õigusnormid, menetlused ja haldusotsused; b) „huvitatud isik“ – füüsiline isik või juriidiline isik, keda üldkohaldatav meede võib mõjutada, ning c) „haldustoiming“ – õigusliku toimega meede või otsus, mis mõjutab üksikjuhul konkreetse isiku õigusi ja kohustusi ning hõlmab haldustoimingut või haldustoimingu või -otsuse tegemata jätmist vastavalt lepinguosalise õiguses sätestatud korrale. & /et 705  ARTIKKEL 27.2 Eesmärk Lepinguosaliste eesmärk on edendada läbipaistvat regulatiivset keskkonda. ARTIKKEL 27.3 Avaldamine 1. Kumbki lepinguosaline tagab, et lepingu käesoleva osaga hõlmatud küsimust puudutav üldkohaldatav meede: a) avaldatakse viivitamata ametlikult määratud kanali kaudu ja võimaluse korral elektrooniliselt või tehakse muul viisil kättesaadavaks nii, et kauplejad ja teised huvitatud isikud saaks sellega tutvuda, ning b) hõlmab selgitust selle eesmärgi ja põhjenduse kohta, kui meede võetakse kesksel valitsemistasandil. 2. Lõikes 1 osutatud meetme kehtestamisel või muutmisel jätab kumbki lepinguosaline avaldamise ja jõustumise vahel võimaluse piires piisavalt aega meetmega tutvumiseks. & /et 706  ARTIKKEL 27.4 Teabe esitamine 1. Lepinguosaline esitab teise lepinguosalise taotluse korral viivitamata teavet ja vastab küsimustele, mis on seotud ükskõik millise olemasoleva või kavandatava üldkohaldatava meetmega, mis mõjutab olulisel määral käesoleva lepingu toimimist. 2. Käesoleva artikli kohaselt esitatud teave ei sõltu sellest, kas meede on kooskõlas käesoleva lepinguga. ARTIKKEL 27.5 Üldkohaldatavate meetmete haldamine 1. Kumbki lepinguosaline haldab objektiivselt, erapooletult, järjepidevalt ja mõistlikult kõiki lepingu käesoleva osaga hõlmatud küsimustega seotud üldkohaldatavaid meetmeid. & /et 707 2. Konkreetsetel juhtudel teise lepinguosalise konkreetsete isikute, kaupade või teenuste suhtes üldkohaldatavate meetmete kohaldamisel teeb kumbki lepinguosaline järgmist: a) püüab teatada isikule, keda haldusmenetlus otseselt mõjutab, mõistliku aja jooksul ja vastavalt oma õigusnormidele, millal kõnealune menetlus algatatakse, sealhulgas kirjeldades menetluse laadi, teatades menetluse algatamise õigusliku aluse ja kirjeldades üldiselt vastuolulisi küsimusi; b) annab asjaomasele isikule piisava võimaluse esitada faktilisi asjaolusid ja väiteid selle isiku seisukohtade toetuseks enne lõpliku haldustoimingu rakendamist, kui aeg, menetluse laad ja avalik huvi seda võimaldavad, ning c) tagab, et menetlused vastavad tema õigusele. & /et 708  ARTIKKEL 27.6 Läbivaatamine ja edasikaebamine 1. Kumbki lepinguosaline asutab või säilitab üldkohtud, vahekohtud või halduskohtud või kehtestab või jätab kehtima asjakohased menetlused lepingu käesoleva osaga hõlmatud küsimustes tehtud haldustoimingu kiireks läbivaatamiseks ja vajaduse korral parandamiseks85. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema edasikaebamise või läbivaatamismenetlused viivad mittediskrimineerival ja erapooletul viisil läbi kohtud, kes on sõltumatud asutusest, kelle ülesanne on võtta halduslikke täitemeetmeid, ning neil ei tohi olla olulist huvi küsimuse lahenduse suhtes. 2. Kumbki lepinguosaline tagab, et lõikes 1 nimetatud menetluse osalistele antakse õigus saada: a) piisav võimalus toetada või kaitsta oma seisukohti ning b) otsus, mis põhineb tõenditel ja esitatud andmetel, või kui lepinguosalise õigusaktid seda nõuavad, siis asjaomase haldusasutuse koostatud andmetel. 85 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline võib haldustoimingu läbivaatamiseks ja parandamiseks nõuda olemasolevate halduslike õiguskaitsevahendite kasutamist. & /et 709 3. Lõike 2 punktis b osutatud otsust rakendab amet või asutus, kelle ülesanne on võtta halduslikke täitemeetmeid ja kelle tegevust otsusega reguleeritakse, tingimusel et otsuse võib selle lepinguosalise õiguse kohaselt edasi kaevata või läbi vaadata. & /et 710  28. PEATÜKK HEA REGULEERIMISTAVA ARTIKKEL 28.1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „reguleeriv asutus“ – i) Euroopa Liidus: Euroopa Komisjon ning ii) Mehhikos: föderaalne avalik teenistus, sealhulgas föderaalse avaliku teenistuse detsentraliseeritud asutused, ning & /et 711 b) „reguleerivad meetmed“ – reguleeriva asutuse välja töötatud ja lepinguosalise vastu võetud üldkohaldatavad meetmed, mille järgimine on kohustuslik ja mis on: i) Euroopa Liidus: A) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 288 ette nähtud määrused ja direktiivid ning B) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 ettenähtud delegeeritud õigusaktid ja ELi toimimise lepingu artikliga 291 ettenähtud rakendusaktid ning ii) Mehhikos: A) föderaalvalitsuse täidesaatva võimu esitatud seadused ja seadusandlikud dekreedid ning B) muud üldkohaldatavad haldusaktid, sealhulgas, kuid mitte ainult määrused, dekreedid, lepingud ja Normas Oficiales Mexicanas (Mehhiko ametlikud standardid). & /et 712  ARTIKKEL 28.2 Üldpõhimõtted 1. Lepinguosalised tunnistavad järgmise tähtsust: a) hea reguleerimistava kasutamine reguleerivate meetmete kavandamise, väljatöötamise, tutvustamise, rakendamise, hindamise ja läbivaatamise protsessis sisepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ning b) käesolevast lepingust tulenevate eeliste säilitamine ja suurendamine hea reguleerimistava kasutamise kaudu, et hõlbustada kauplemist kaupade ja teenustega ning suurendada lepinguosalistevahelisi investeeringuid. 2. Kummalgi lepinguosalisel on õigus määrata kindlaks oma lähenemisviis käesoleva lepingu kohasele heale reguleerimistavale kooskõlas oma õigusraamistiku, tavade ja põhimõtetega,86 mis on tema reguleerimissüsteemi aluseks. 86 Euroopa Liidu puhul hõlmavad need põhimõtted Euroopa Liidu toimimise lepingus sisalduvaid ja sellest tulenevaid põhimõtteid. & /et 713 3. Käesoleva peatüki sätteid ei tõlgendata nii, et need kohustaks lepinguosalist: a) kalduma kõrvale siseriiklikest menetlustest oma selliste reguleerimisalaste prioriteetide kindlaksmääramisel ning reguleerivate meetmete ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel, mis tagavad tema poolt nõuetekohaseks peetava kaitsetaseme; b) võtma meetmeid, mis kahjustaksid või takistaksid tema avaliku korra eesmärkide saavutamiseks vajalike regulatiivsete meetmete õigeaegset vastuvõtmist, või c) saavutama konkreetset regulatiivset tulemust. ARTIKKEL 28.3 Kohaldamisala 1. Käesolevat peatükki kohaldatakse reguleerivate meetmete suhtes, mis on seotud lepingu käesoleva osaga hõlmatud küsimustega. 2. Käesolevat peatükki ei kohaldata liikmesriikide reguleerivate asutuste ega nende reguleerivate meetmete, tavade või lähenemisviiside suhtes. & /et 714  ARTIKKEL 28.4 Sisekonsultatsioonid ja õigusnormide väljatöötamise koordineerimine 1. Lepinguosalised tunnistavad, et hea reguleerimistava rakendamist saab hõlbustada siseriiklike mehhanismide abil, mis edendavad reguleerivate meetmete väljatöötamise protsesside või mehhanismide jaoks vajalikke sisekonsultatsioone ja koordineerimist. 2. Kumbki lepinguosaline võtab vastu või säilitab oma reguleeriva asutuse väljatöötatavate reguleerivate meetmete koordineerimise või läbivaatamise siseprotsessid või -mehhanismid. 3. Nende protsesside või mehhanismide eesmärk on muu hulgas: a) edendada head reguleerimistava, sealhulgas sellist, mis on sätestatud käesolevas peatükis; b) tugevdada sisekonsultatsioone ja -koordineerimist lepinguosalise reguleerivate meetmetega hõlmatud nõuete tarbetu dubleerimise ja vastuolude tuvastamiseks ja vältimiseks; c) toetada seda, et ettevalmistatavate reguleerivate meetmete võimalikku mõju, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele avalduvat mõju, võetaks edasises otsustusprotsessis arvesse; & /et 715 d) tagada rahvusvahelise kaubanduse ja investeerimisega seotud kohustuste täitmine ning e) toetada seda, et rahvusvahelistel ja muudel foorumitel toimuvaid asjakohaseid muudatusi võetakse arvesse. 4. Lepinguosalised tunnistavad, et lõikes 2 osutatud protsessid või mehhanismid võivad nende asjaoludest sõltuvalt erineda. Kumbki lepinguosaline võib oma siseriiklike eeskirjade ja menetluste kohaselt täiendada oma reguleerimissüsteemi sisemiste konsultatsiooni- ja koordineerimismehhanismidega. 5. Kumbki lepinguosaline võib asutada või säilitada keskse koordineerimisasutuse. ARTIKKEL 28.5 Reguleerimisprotsesside ja -mehhanismide läbipaistvus Kumbki lepinguosaline teeb üldsusele kättesaadavaks nende protsesside ja mehhanismide kirjeldused, mida tema reguleeriv asutus kasutab reguleerivate meetmete ettevalmistamiseks, hindamiseks või läbivaatamiseks. Nendes kirjeldustes viidatakse asjakohastele suunistele, eeskirjadele või menetlustele, sealhulgas nendele, mis hõlmavad üldsusele kättesaadavaid võimalusi esitada märkusi. & /et 716  ARTIKKEL 28.6 Varane teavitamine kavandatavatest reguleerivatest meetmetest 1. Kumbki lepinguosaline teeb vähemalt kord aastas üldsusele kättesaadavaks loetelu kavandatud olulistest87 reguleerivatest meetmetest, mis tema reguleeriv asutus võtab mõistliku eelduse kohaselt vastu aasta jooksul. 2. Iga lõikes 1 osutatud loetelusse kuuluva reguleeriva meetme puhul peaks kumbki lepinguosaline tegema üldsusele kättesaadavaks ka järgmise: a) meetme kohaldamisala ja eesmärkide lühikirjelduse ning b) meetme vastuvõtmise hinnangulise aja, sealhulgas võimaluse korral avaliku konsultatsiooni ajavahemiku. 87 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et „oluline reguleeriv meede“ on meede, millel on märkimisväärne regulatiivne mõju, mille on kindlaks määranud kumbki lepinguosaline oma eeskirjade ja menetluste kohaselt. & /et 717  ARTIKKEL 28.7 Avalikud konsultatsioonid 1. Olulise reguleeriva meetme väljatöötamisel teeb kumbki lepinguosaline vastavalt oma eeskirjadele ja menetlustele järgmist: a) avaldab kas reguleeriva meetme eelnõu või konsultatsioonidokumendid, milles on esitatud piisavad üksikasjad ettevalmistatava uue olulise reguleeriva meetme kohta, et võimaldada igal isikul hinnata, kas ja kuidas tema huve võidakse märkimisväärselt mõjutada; b) pakub igale isikule mittediskrimineerival viisil piisavaid võimalusi märkuste esitamiseks ning c) võtab esitatud märkusi arvesse. 2. Kumbki lepinguosaline peaks kasutama elektroonilisi sidevahendeid ja püüdma kasutada ühtset juurdepääsupunkti, et edastada avalike konsultatsioonidega seotud teavet, sealhulgas selle kohta, kuidas esitada märkusi. & /et 718 3. Kumbki lepinguosaline teeb üldsusele kättesaadavaks saadud märkused ja konsultatsioonide tulemuste kokkuvõtte. See kohustus ei kehti ulatuses, mis on vajalik konfidentsiaalse teabe või isikuandmete kaitsmiseks või sobimatu sisu varjamiseks. ARTIKKEL 28.8 Regulatiivse mõju hindamine 1. Kumbki lepinguosaline toetab seda, et tema reguleeriv asutus viib oluliste reguleerivate meetmete väljatöötamisel läbi regulatiivse mõju hindamisi kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega. 2. Lõike 1 kohase regulatiivse mõju hindamise läbiviimisel kehtestab ja säilitab kummagi lepinguosalise reguleeriv asutus protsessid ja mehhanismid, mis soodustavad järgmiste tegurite arvessevõtmist: a) vajadus reguleeriva meetme järele, sealhulgas selle probleemi laad ja olulisus, mida soovitakse reguleeriva meetmega lahendada; b) teostatavad ja asjakohased reguleerivad ja mittereguleerivad alternatiivid lepinguosalise avaliku poliitika eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas reguleerimata jätmine; & /et 719 c) niivõrd, kui see on võimalik ja asjakohane, nende alternatiivide potentsiaalsed kulud ja kasu ning sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju, sealhulgas mõju rahvusvahelisele kaubandusele ja investeeringutele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, seejuures tunnistades, et teatavaid kulusid ja teatavat kasu on raske kvantifitseerida ja rahaliselt väljendada; d) kaalutavate valikuvõimaluste seosed asjaomaste rahvusvaheliste standarditega, sealhulgas asjakohasel juhul võimalike lahknevuste põhjused, ning e) avaliku poliitika eesmärkide kõige tulemuslikum ja tõhusam saavutamine. 3. Regulatiivse mõju lõike 1 kohasel hindamisel tugineb reguleeriv asutus parimatele mõistlikult saadavatele tõenditele, sealhulgas teaduslikule, tehnilisele, majanduslikule või muule teabele. 4 Reguleeriva asutuse poolt reguleeriva meetme kohta tehtud mõjuhinnangu puhul koostab asjaomane lepinguosaline lõpparuande, milles esitatakse üksikasjalikult tegurid, mida reguleeriv asutus hindamisel arvesse võttis, ja asjakohased järeldused. Selline aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks hiljemalt reguleeriva meetme üldsusele kättesaadavaks tegemise kuupäeval. & /et 720  ARTIKKEL 28.9 Tagasiulatuv hindamine 1. Kummagi lepinguosalise reguleeriv asutus säilitab protsessid või mehhanismid, millega toetatakse tema reguleerivate meetmete perioodilist tagasiulatuvat hindamist või läbivaatamist lepinguosalise valitud ajavahemike järel. 2. Perioodilise tagasiulatuva hindamise läbiviimisel kaaluvad lepinguosalise reguleerivad asutused, kas on võimalusi avaliku poliitika eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks ja tarbetu regulatiivse koormuse vähendamiseks, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul. Kumbki lepinguosaline peaks nende perioodiliste tagasiulatuvate hindamiste põhjal otsustama, kas tema reguleerivaid meetmeid tuleks muuta, ühtlustada või laiendada või need kehtetuks tunnistada. 3. Kumbki lepinguosaline teeb oma selliste perioodiliste tagasiulatuvate hindamiste plaanid ja tulemused üldsusele kättesaadavaks. & /et 721  ARTIKKEL 28.10 Reguleerivate meetmete register Kumbki lepinguosaline tagab oma eeskirjade ja menetluste kohaselt, et kehtivad reguleerivad meetmed on kättesaadavad ühel vabalt ligipääsetaval veebisaidil. See veebisait peaks võimaldama reguleerivate meetmete otsimist fraasi või sõna järgi ning seda tuleks korrapäraselt ajakohastada. ARTIKKEL 28.11 Kontaktpunkt 1. Käesoleva peatükiga seotud küsimustes on lepinguosaliste vahelise teabevahetuse kontaktpunktid: a) Mehhiko puhul majandusministeeriumi väliskaubanduse alamsekretariaadi rahvusvahelise kaubanduse eeskirjade peadirektoraat (Dirección General de Disciplinas de Comercio Internacional de la Subsecretaría de Comercio Exterior de la Secretaría de Economía) või selle õigusjärglane ning b) Euroopa Liidu puhul kaubanduse peadirektoraat või selle õigusjärglane. & /et 722 2. Kontaktpunkti ülesanne on konsulteerida ja koordineerida vajaduse korral oma vastava reguleeriva asutuse raames käesoleva peatüki alusel esile kerkivates küsimustes. 3. Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele oma kontaktpunkti kontaktandmed ja teavitab teist lepinguosalist viivitamata nende kontaktandmete muutumisest. ARTIKKEL 28.12 Koostöö ja teabevahetus 1. Lepinguosalised teevad käesoleva peatüki rakendamise hõlbustamiseks koostööd. See võib hõlmata nende reguleerivate asutuste vahelise koostöö tugevdamiseks asjakohaste tegevuste korraldamist, sealhulgas vastastikust abi. 2. Hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva vahetavad lepinguosalised teavet oma hea reguleerimistava kohta kehtivate eeskirjade ja menetluste ning vajaduse korral käesoleva peatüki rakendamiseks võetud meetmete kohta. & /et 723  ARTIKKEL 28.13 Vaidluste lahendamine Lepinguosaline ei saa kasutada käesoleva peatüki sätete tõlgendamisel või kohaldamisel 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist. & /et 724  29. PEATÜKK VÄIKESED JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJAD ARTIKKEL 29.1 Eesmärk Lepinguosalised tunnistavad, et on tähtis tõhustada koostööd väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) jaoks olulistes küsimustes käesolevas peatükis sätestatud vahenditega ning käesoleva lepingu muude sätetega, millest võivad muul viisil kasu saada eelkõige VKEd. ARTIKKEL 29.2 Teabe jagamine 1. Kumbki lepinguosaline loob või säilitab üldsusele ligipääsetava veebisaidi, mis sisaldab teavet käesoleva lepingu kohta, sealhulgas: a) käesoleva lepingu tekst, kaasa arvatud kõik lisad; & /et 725 b) käesoleva lepingu kokkuvõte ning c) VKEdele kasutamiseks ette nähtud teave, mis sisaldab: i) käesoleva lepingu nende sätete kirjeldust, mida lepinguosaline peab mõlema lepinguosalise VKEde jaoks oluliseks, ning ii) võimalikku lisateavet, mida lepinguosaline peab kasulikuks nende VKEde jaoks, kes on huvitatud käesoleva lepingu alusel pakutavate võimaluste kasutamisest. 2. Kumbki lepinguosaline paneb lõikes 1 osutatud veebisaidile järgmised lingid: a) teise lepinguosalise vastav veebisait ning b) oma selliste valitsusasutuste ja muude asjakohaste üksuste veebisaidid, mis annavad lepinguosalise arvates kasulikku teavet VKEdele, kes on huvitatud kauplemisest või äritegevusest selle lepinguosalise territooriumil. 3. Lõike 2 punktis b osutatud veebisaidid sisaldavad teavet järgmise kohta: a) impordi, ekspordi ja transiidi puhul kohaldatavad tollieeskirjad ja -menetlused ning nende jaoks vajalikud vormid ja dokumendid; & /et 726 b) intellektuaalomandiõigustega seotud õigusnormid ja menetlused; c) tehnilised normid ning kohustuslikud vastavushindamise menetlused ja lingid vastavushindamisasutuste nimekirjadele, kui 9. peatükis „Tehnilised kaubandustõkked“ sätestatud kolmanda isiku vastavushindamine on kohustuslik; d) impordi ja ekspordiga seotud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed; e) riigihanke-eeskirjad, hanketeateid sisaldav andmebaas ja 21. peatüki „Riigihanked“ asjakohased sätted; f) ettevõtte registreerimise menetlused ning g) muu teave, mida lepinguosaline peab VKEdele kasulikuks. 4. Kumbki lepinguosaline lisab lõikes 1 osutatud veebisaidile lingi andmebaasile, milles saab elektrooniliselt otsinguid teha tariifinomenklatuuri koodide järgi. See andmebaas: a) sisaldab järgmist teavet kaupade tema turule pääsu kohta: i) enamsoodustusrežiimi kohased ja enamsoodustusrežiimiga hõlmamata riikide tollimaksumäärad ja asjakohasel juhul tariifikvoodid ning tollimaksu soodusmäärad ja tariifikvoodid; & /et 727  ii) aktsiisid; iii) käibemaks; iv) tollitasud või muud lõivud, sealhulgas tootepõhised lõivud; v) päritolureeglid, nagu on ette nähtud 3. peatükiga „Päritolureeglid ja päritolumenetlused“, ning vi) kaupade tolliväärtuse määramise kriteeriumid ning b) peaks sisaldama järgmist teavet kaupade tema turule pääsu kohta: i) muud tariifsed meetmed; ii) tollimaksude tagastamine, tollimaksude edasilükkamine või muud liiki meetmed, millega tollimakse vähendatakse, need tagasi makstakse või nende kohaldamisest loobutakse; iii) vajaduse korral päritoluriigi märkimise nõuded, sealhulgas märke paigutus ja märgistusviis; & /et 728  iv) impordiprotseduurideks vajalik teave ning v) mittetariifsete meetmetega seotud teave. 5. Kumbki lepinguosaline ajakohastab korrapäraselt lõigete 1–4 kohaselt esitatud teavet ja linke, et need oleksid täpsed. 6. Kumbki lepinguosaline tagab, et käesoleva artikli kohane teave esitatakse VKEdele kasutamiseks sobival viisil. Kumbki lepinguosaline püüab teha selle teabe kättesaadavaks inglise keeles. 7. Lepinguosaline ei nõua lõigete 1–4 kohaselt esitatud teabele juurdepääsu eest lepinguosalise isikutelt tasu. ARTIKKEL 29.3 VKEde kontaktpunktid 1. Kumbki lepinguosaline määrab kontaktpunkti (edaspidi „VKEde kontaktpunkt“), kes täidab käesolevas artiklis sätestatud ülesandeid, ja teatab teisele lepinguosalisele selle kontaktpunkti kontaktandmed. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest. & /et 729 2. VKEde kontaktpunktid: a) tagavad, et käesoleva lepingu rakendamisel võetaks arvesse VKEde vajadusi, ning kaaluvad viise, kuidas suurendada VKEde kaubandus- ja investeerimisvõimalusi, tugevdades lepinguosalistevahelist koostööd VKEdega seotud küsimustes; b) teevad kindlaks viisid, kuidas lepinguosaliste VKEd saavad kasutada käesoleva lepinguga loodud uusi võimalusi, ja vahetavad sellega seotud teavet; c) tagavad, et artiklis 29.2 osutatud veebisaitidel sisalduv teave on ajakohane ja VKEdele oluline, ning kaaluvad nendele veebisaitidele VKEde kontaktpunkti soovitatava täiendava teabe lisamist; d) käsitlevad muid VKEde jaoks olulisi küsimusi, mis on seotud käesoleva lepingu rakendamisega VKEde suhtes, sealhulgas: i) vahetades teavet; ii) osaledes vajaduse korral käesoleva lepingu alusel loodud allkomiteede ja töörühmade töös ning esitades neile allkomiteedele ja töörühmadele nende konkreetsetesse tegevusvaldkondadesse kuuluvaid ja VKEdele erilist huvi pakkuvaid küsimusi ja soovitusi, vältides samal ajal tööprogrammide dubleerimist, ning & /et 730  iii) leides ja välja pakkudes võimalikke vastastikku vastuvõetavaid lahendusi, et suurendada VKEde suutlikkust osaleda lepinguosaliste vahelises kaubanduses ja investeerimises; e) annavad oma tegevusest korrapäraselt aru ühiskomiteele ning f) käsitlevad muid käesolevast lepingust tulenevaid VKEdega seotud küsimusi vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele. 3. VKEde kontaktpunktid kohtuvad vastavalt vajadusele ning teevad oma tööd kokkulepitud asjakohaste suhtluskanalite kaudu, mille hulka võivad kuuluda e-post, videokonverentsid või muud elektroonilised sidevahendid. 4. VKEde kontaktpunktid võivad vastavalt vajadusele teha oma tegevuses koostööd ekspertide ja väliste organisatsioonidega. ARTIKKEL 29.4 Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine Lepinguosaline ei saa kasutada käesoleva peatüki sätete tõlgendamisel või kohaldamisel 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist. & /et 731  30. PEATÜKK TOORAINED ARTIKKEL 30.1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „luba“ – luba, litsents, kontsessioon või sarnane haldus- või lepinguline vahend, millega lepinguosalise pädev asutus annab üksusele õiguse tegeleda oma territooriumil teatava majandustegevusega; b) „üksus“ – füüsiline isik või ettevõte või füüsiliste isikute või ettevõtete rühm; ning c) „toorained“ – tööstustoodete (v.a töödeldud kalandustoodete ja põllumajandustoodete) valmistamisel kasutatavad ained, sealhulgas sool, väävel, mullad ja kivimid, krohvimaterjalid, lubi ja tsement (HS 25), maagid, räbu ja tuhk (HS 26), HS 27 alla kuuluvad kaubad, anorgaanilised kemikaalid (HS 28), orgaanilised kemikaalid (HS 29), väetised (HS 31), looduslik kautšuk (HS 40), toornahad ja nahad (HS 41) ning põhi- ja väärismetallid ja töödeldud mineraalid (ex HS 71, 72; 74–76; 78–81), välja arvatud uraan ja toorium (HS 26.12) ning radioaktiivsed elemendid ja isotoobid (HS 28.44, 28.45). & /et 732  ARTIKKEL 30.2 Põhimõtted 1. Kumbki lepinguosaline jätab endale suveräänse õiguse otsustada, kas lubada uurida ja toota tooraineid oma territooriumil asuvatel aladel, mis on kindlaks määratud vastavalt lepinguosalise õigusaktidele ja 10. detsembril 1982 Montego Bays sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonile. 2. Kooskõlas käesoleva peatükiga jätavad lepinguosalised endale õiguse võtta vastu, jätta kehtima ja jõustada meetmeid, mis on vajalikud, et saavutada õiguspärased avaliku korra eesmärgid, nagu toorainetarnete kindlustamine, ühiskonna, keskkonna, rahvatervise ja tarbijate kaitse ning avaliku julgeoleku ja ohutuse edendamine. ARTIKKEL 30.3 Ekspordi ja impordi monopoliseerimine Lepinguosaline ei määra ega säilita toorainete impordi- või ekspordimonopoli. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab impordi- või ekspordimonopol lepinguosalise poolt üksusele antud ainuõigust või luba importida teiselt lepinguosaliselt tooraineid või eksportida teisele lepinguosalisele tooraineid88. 88 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolev säte ei piira 10. peatüki „Investeeringud“ ja 11. peatüki „Piiriülene teenustekaubandus“ ning nende lisade kohaldamist ega hõlma õigusi, mis tulenevad intellektuaalomandi ainuõiguse andmisest. & /et 733  ARTIKKEL 30.4 Ekspordihinna määramine Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita ühegi meetme abil tooraine teisele lepinguosalisele eksportimisel kõrgemat hinda kui see, mida nõutakse nende kaupade eest, kui need on ette nähtud siseturule. ARTIKKEL 30.5 Omamaise hinna määramine 1. Lepinguosalised võivad reguleerida omamaiste toorainete tarnete hindu (edaspidi „reguleeritud hind“) üksnes avaliku teenuse osutamise kohustuse kehtestamisega. 2. Kui lepinguosaline kehtestab avaliku teenuse osutamise kohustuse, tagab ta, et see kohustus a) on selgelt määratletud, läbipaistev ja proportsionaalne ning b) tühistatakse, kui selle kehtestamise aluseks olevaid asjaolusid või eesmärke enam ei eksisteeri. 3. Hinda reguleeriv lepinguosaline tagab, et lõikes 2 osutatud reguleeritud hinna arvutamise metoodika avaldatakse enne hinna kehtima hakkamist. & /et 734  ARTIKKEL 30.6 Koostöö toorainete valdkonnas Lepinguosalised teevad toorainete valdkonnas koostööd muu hulgas järgmistel eesmärkidel: a) selliste tooraineid mõjutavate meetmete vähendamine või kõrvaldamine, mis moonutavad kaubandust ja investeeringuid kolmandates riikides; b) oma seisukohtade kooskõlastamine rahvusvahelistel foorumitel, kus arutatakse toorainetega seotud kaubandus- ja investeerimisküsimusi, ning rahvusvaheliste programmide edendamine toorainete valdkonnas; c) turuandmete vahetamise edendamine toorainete valdkonnas; d) ettevõtjate sotsiaalse vastutuse edendamine vastavalt sellistele rahvusvahelistele standarditele nagu OECD suunised hargmaistele ettevõtetele ja asjakohased hoolsuskohustuse suunised; e) teadusuuringute, arendustegevuse, innovatsiooni ja koolituse edendamine asjakohastes ühist huvi pakkuvates valdkondades toorainete sektoris; f) sisepoliitilisi suundumusi käsitleva teabe ja parimate tavade vahetamise edendamine ning g) tõhusa ressursikasutuse edendamine, sealhulgas parandades tootmisprotsesse ning kaupade vastupidavust, parandatavust, demonteeritavust ning korduskasutamise ja ringlussevõtu lihtsust. & /et 735  31. PEATÜKK VAIDLUSTE LAHENDAMINE A JAGU Eesmärk ja kohaldamisala ARTIKKEL 31.1 Eesmärk Käesoleva peatüki eesmärk on luua tulemuslik ja tõhus mehhanism, et vältida ja lahendada lepinguosaliste vaidlusi lepingu käesoleva osa tõlgendamise ja kohaldamise üle, et leida võimaluse korral mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus. & /et 736  ARTIKKEL 31.2 Kohaldamisala Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki lepinguosalistevaheliste vaidluste suhtes, mis puudutavad lepingu käesoleva osa sätete (edaspidi „hõlmatud sätted“) tõlgendamist või kohaldamist, kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise meede89 on mõne hõlmatud sättega vastuolus. ARTIKKEL 31.3 Mõisted Käesolevas peatükis kohaldatakse 31-A lisas „Töökord“ ja 31-B lisas „Vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend“ sätestatud mõisteid. 89 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesoleva peatüki tähenduses võib lepinguosalise meede olla lepinguosalise tegu või tegevusetus. Lepinguosalise kavandatava meetme üle võib konsulteerida artikli 31.5 alusel. Kavandatava meetme läbivaatamiseks vahekohut ei moodustata. & /et 737  ARTIKKEL 31.4 Vaidluste lahendamise organi valik 1. Kui vaidlus on seotud meetmega, mis on väidetavalt vastuolus lepingu käesoleva osa kohase kohustusega ja sisuliselt samaväärse kohustusega, mis tuleneb muust rahvusvahelisest lepingust, mille osalised on mõlemad lepinguosalised, sealhulgas WTO asutamislepingust, valib õiguskaitset taotlev lepinguosaline organi, kus vaidlus lahendada. 2. Kui lepinguosaline on algatanud vaidluse lahendamise menetluse vastavalt käesolevale jaole või muule rahvusvahelisele lepingule, ei algata see lepinguosaline lõikes 1 nimetatud meetmega seoses vaidluse lahendamise menetlust üheski muus organis, välja arvatud juhul, kui esimesena valitud vaidluse lahendamise organ ei saa menetluslikel või kohtualluvuslikel põhjustel otsust teha. 3. Käesoleva artikli kohaldamisel kehtib järgmine: a) käesoleva jao kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada artikli 31.6 kohane vahekohus; b) WTO asutamislepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada vaidluste lahendamise käsitusleppe artikli 6 kohane vahekohus ning & /et 738 c) muu lepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks kooskõlas kõnealuse lepingu asjakohaste sätetega. 4. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei takista miski käesolevas lepingus lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist, kui seda on lubanud WTO vaidluste lahendamise organ või kui see on lubatud vaidluste lahendamise menetlustega, mis on ette nähtud muu rahvusvahelise lepinguga, mille osalised mõlemad lepinguosalised on. WTO asutamislepingut ega ühtegi muud lepinguosalistevahelist rahvusvahelist lepingut ei kasutata selleks, et takistada lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist vastavalt lepingu käesolevale osale. B JAGU Konsultatsioonid ARTIKKEL 31.5 Konsultatsioonid 1. Lepinguosalised püüavad lahendada kõik artiklis 31.2 osutatud vaidlused omavahel heas usus toimuvate konsultatsioonide teel, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni. & /et 739 2. Lepinguosaline esitab konsultatsiooni alustamiseks teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse, märkides ära vaidlusaluse meetme ja need hõlmatud sätted, mida ta peab kohaldatavateks. 3. Lepinguosaline, kellele esitatakse taotlus konsultatsiooni algatamiseks, vastab taotlusele viivitamata ja igal juhul hiljemalt kümne päeva jooksul pärast selle saamise kuupäeva. Konsultatsioonid peetakse hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kellele konsultatsioonitaotlus esitati, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioonide jätkamises. 4. Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas kiiresti riknevate kaupadega seotud küsimustes, peetakse 15 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks nimetatud 15 päeva möödudes, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioonide jätkamises. 5. Kumbki lepinguosaline esitab konsultatsioonide käigus teisele lepinguosalisele piisavalt faktilist teavet, et võimaldada põhjalikult uurida, kuidas vaidlusalune meede võib mõjutada käesoleva osa kohaldamist. Kumbki lepinguosaline püüab kaasata oma pädevate ametiasutuste töötajad, kellel on eriteadmised küsimuses, mille üle konsultatsioone peetakse. 6. Konsultatsioonid, eelkõige lepinguosaliste poolt konsultatsioonide käigus võetud seisukohad, on konfidentsiaalsed ning need ei piira kummagi lepinguosalise õigusi edasistes menetlustes. Kumbki lepinguosaline kaitseb konsultatsioonide käigus saadud konfidentsiaalset teavet, nagu nõuab teavet esitav lepinguosaline. & /et 740 7. Kui konsultatsioonitaotluse saanud lepinguosaline ei vasta taotlusele kümne päeva jooksul pärast selle kättesaamist, kui konsultatsioone ei peeta lõigetes 3 või 4 sätestatud ajavahemikes, kui lepinguosalised lepivad kokku, et ei pea konsultatsioone või kui konsultatsioonid on lõppenud ja puudub vastastikku kokkulepitud lahendus, võib konsultatsioone taotlenud lepinguosaline tugineda artiklile 31.6. C JAGU Vahekohtumenetlus ARTIKKEL 31.6 Vahekohtu moodustamine 1. Kui lepinguosalised ei suuda vaidlust lahendada artiklis 31.5 sätestatud konsultatsioonide teel, võib konsultatsioone taotlenud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist. 2. Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse teisele lepinguosalisele kirjalikult. Kaebuse esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses vaidlusaluse meetme ja selgitab, miks see meede ei ole kooskõlas hõlmatud sätetega, nii et sellest selgitusest nähtuks piisavalt selgesti kaebuse õiguslik alus. & /et 741 3. Taotluse esitamise järel moodustatakse vahekohus. ARTIKKEL 31.7 Vahekohtu koosseis 1. Vahekohus koosneb kolmest liikmest. 2. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on saanud vahekohtu moodustamiseks kirjaliku taotluse, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega 15 päeva jooksul pärast taotluse saamist, et leppida kokku vahekohtu koosseis. Selleks määrab kumbki lepinguosaline kümne päeva jooksul pärast artikli 31.6 kohase kirjaliku taotluse saamist vahekohtu liikme, kes võib olla selle lepinguosalise kodanik, ja esitab teisele lepinguosalisele kuni kolm esimehe kandidaati. Lepinguosalised püüavad esimehe kandidaatide hulgast valida esimehe 15 päeva jooksul pärast artikli 31.6 kohase kirjaliku taotluse saamist. Lepinguosaline võib teise lepinguosalise määratud vahekohtu liikme suhtes esitada vastuväiteid, kui ta leiab, et asjaomane isik ei vasta artiklis 31.9 sätestatud nõuetele. 3. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu koosseisus lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul kokkuleppele, kohaldavad lepinguosalised vahekohtu moodustamiseks järgmistes lõigetes sätestatud korda. & /et 742 4. Kumbki lepinguosaline määrab seitsme päeva jooksul pärast lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist vahekohtu liikme oma artiklis 31.8 osutatud alamnimekirjast. 5. Kui kaebuse esitanud lepinguosaline ei määra vahekohtu liiget lõikes 4 nimetatud ajavahemiku jooksul, lõpeb vaidluse lahendamise menetlus selle ajavahemiku lõpus. 6. Kui vastav lepinguosaline ei määra vahekohtu liiget lõikes 4 sätestatud ajavahemiku jooksul, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda, et 31-A lisas esitatud töökorras loetletud ametisse nimetav asutus valib vahekohtu liikme loosi teel. Ametisse nimetav asutus valib vahekohtu liikme loosi teel artiklis 31.8 osutatud vastava lepinguosalise alamnimekirjast 15 päeva jooksul pärast kaebuse esitanud lepinguosalise taotluse saamist. 7. Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul esimehe suhtes kokkuleppele, võib kaebuse esitanud lepinguosaline või artikli 31.18 kohaste menetluste korral ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et 31-A lisas esitatud töökorras loetletud ametisse nimetav asutus valiks seitsme päeva jooksul pärast selle tähtaja möödumist vahekohtu esimehe loosi teel artiklis 31.8 osutatud esimehe kandidaatide alamnimekirjast. Ametisse nimetav asutus valib esimehe 15 päeva jooksul pärast selle lepinguosalise taotluse saamist. 8. Lõigete 6 ja 7 kohaldamisel valivad 31-A lisas esitatud töökorras loetletud ametisse nimetavad asutused vahekohtu liikmed vastavalt käesoleva peatüki sätetele ja 31-A lisas esitatud töökorrale. & /et 743 9. Kui ühiskomitee ei ole mõnda artiklis 31.8 osutatud nimekirja vastu võtnud, valitakse vahekohtu liikmed või esimees ühe või mõlema lepinguosalise määratud ja teisele lepinguosalisele kirjalikult teatavaks tehtud isikute hulgast. ARTIKKEL 31.8 Vahekohtu liikmete nimekirjad 1. Ühiskomitee võtab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva vastu nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtu liikmena. Nimekiri koosneb järgmisest kolmest alamnimekirjast: a) alamnimekiri Euroopa Liidu esitatud isikutega; b) alamnimekiri Mehhiko esitatud isikutega ning c) alamnimekiri vahekohtu esimehe kandidaatidega. 2. Igasse alamnimekirja kantakse vähemalt viis isikut. Lõike 1 punktis c nimetatud alamnimekirja ei kanta isikuid, kes on kummagi lepinguosalise kodanikud. & /et 744 3. Ühiskomitee võib vastu võtta lisanimekirju isikutest, kellel on eriteadmised käesoleva lepinguga hõlmatud konkreetsetes sektorites. Lepinguosaliste kokkuleppel võib vahekohtu moodustamisel kasutada lisanimekirju artiklis 31.7 sätestatud korras. ARTIKKEL 31.9 Vahekohtu liikmetele esitatavad nõuded 1. Vahekohtu liige peab: a) olema tõendanud oma eriteadmisi õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas ning muudes käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustes, näiteks muudest rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevate vaidluste lahendamise valdkonnas; b) olema kummastki lepinguosalisest sõltumatu ega tohi olla seotud kummagi lepinguosalisega ega võtta neilt vastu juhiseid; c) täitma oma ülesandeid üksikisikuna ja mitte võtma vaidlusega seotud küsimustes vastu juhiseid üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ning d) järgima 31-B lisas esitatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit. & /et 745 2. Vahekohtu esimehel peab olema ka vaidluste lahendamise menetluse läbiviimise kogemus. 3. Pidades silmas konkreetse vaidluse teemat, võivad lepinguosalised kokku leppida lõike 1 punkti a nõuetest erandi tegemises. ARTIKKEL 31.10 Vahekohtu ülesanded Vahekohus: a) annab objektiivse hinnangu arutatavale küsimusele, sealhulgas annab objektiivse hinnangu juhtumi asjaoludele, hõlmatud sätete kohaldatavusele ning kõne all olevate meetmete vastavusele hõlmatud sätetele; b) esitab oma otsustes ja aruannetes tuvastatud asjaolud, teabe hõlmatud sätete kohaldatavuse kohta, tulemuste ja järelduste põhjenduse ning soovitused, kui lepinguosalised on neid ühiselt taotlenud, ning c) peaks konsulteerima korrapäraselt lepinguosalistega ja pakkuma piisava võimaluse mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse väljatöötamiseks. & /et 746  ARTIKKEL 31.11 Pädevus 1. Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul pärast vahekohtu viimase liikme nimetamist kokku teisiti, on vahekohtu pädevus järgmine: „vaadata läbi vahekohtu moodustamise taotluses osutatud küsimus käesoleva lepingu III osa „Kaubandus ja investeeringud“ asjakohaste sätete alusel, millele lepinguosalised viitavad; teha järeldused kõne all oleva meetme vastavuse kohta käesoleva lepingu III osa „Kaubandus ja investeeringud“ sätetele, millele on viidatud artiklis 31.2 „Kohaldamisala“; esitada soovitusi, kui lepinguosalised on neid ühiselt taotlenud, ning esitada aruanne vastavalt artiklitele 31.13 „Vahearuanne“ ja 31.14 „Lõpparuanne“.“ 2. Kui lepinguosalised lepivad kokku muus pädevuses, teatavad nad vahekohtule kokkulepitud pädevusest lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul. & /et 747  ARTIKKEL 31.12 Otsus kiireloomulisuse kohta 1. Vahekohus otsustab kümne päeva jooksul pärast viimase vahekohtu liikme nimetamist, kas juhtum on seotud kiireloomuliste küsimustega, kui lepinguosaline taotleb seda hiljemalt viie päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise taotluse kuupäevast. Teisel lepinguosalisel on võimalus esitada taotluse kohta märkusi viie päeva jooksul pärast asjaomase taotluse esitamise kuupäeva. 2. Kiireloomulistel juhtudel on C jaos sätestatud kohaldatavad tähtajad poole lühemad, välja arvatud artiklites 31.6 ja 31.11 osutatud tähtajad. ARTIKKEL 31.13 Vahearuanne 1. Vahekohus esitab lepinguosalistele vahearuande 90 päeva jooksul pärast viimase vahekohtu liikme nimetamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, teatab vahekohtu esimees sellest lepinguosalistele kirjalikult, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, millal vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Mingil juhul ei esita vahekohus vahearuannet hiljem kui 120 päeva pärast viimase vahekohtu liikme nimetamise kuupäeva. & /et 748 2. Kumbki lepinguosaline võib kümne päeva jooksul pärast vahearuande esitamise kuupäeva esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks. Lepinguosaline võib teha märkusi teise lepinguosalise taotluse kohta kuue päeva jooksul pärast taotluse esitamist. ARTIKKEL 31.14 Lõpparuanne 1. Vahekohus esitab lepinguosalistele lõpparuande 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, teatab vahekohtu esimees sellest lepinguosalistele kirjalikult, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, millal vahekohus kavatseb esitada oma lõpparuande. Mingil juhul ei esita vahekohus lõpparuannet hiljem kui 150 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. 2. Lõpparuandes käsitletakse kirjalikke taotlusi, mille lepinguosalised on vahearuande kohta esitanud, ning vastatakse selgelt nende kohta tehtud märkustele. Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike taotluste ja märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. 3. Vahekohtu lõpparuandes esitatud otsus on lõplik ja lepinguosalistele siduv. & /et 749  ARTIKKEL 31.15 Täitmismeetmed 1. Lepinguosalised tunnistavad, et vaidluse tõhusaks lahendamiseks on tähtis viivitamatult täita vahekohtu lõpparuandes esitatud tulemusi ja järeldusi. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, võtab kõik vajalikud meetmed lõpparuandes esitatud tulemuste ja järelduste viivitamatuks täitmiseks, et viia end hõlmatud sätetega vastavusse. 2. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab hiljemalt 30 päeva jooksul pärast lõpparuande saamist kaebuse esitanud lepinguosalisele meetmetest, mida ta on vastavuse tagamiseks võtnud või kavatseb võtta. 3. Kui lepinguosalised ei jõua artikli 31.33 kohaselt mõlemat rahuldava lahenduseni, tuleb vaidluse lahendamiseks tühistada kõik käesoleva lepinguga vastuolus olevad meetmed. & /et 750  ARTIKKEL 31.16 Täitmise mõistlik tähtaeg 1. Kui viivitamatu vastavuse tagamine ei ole võimalik, edastab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, hiljemalt 30 päeva jooksul pärast lõpparuande saamist kaebuse esitanud lepinguosalisele teate mõistliku tähtaja kohta, mida ta vastavuse tagamiseks vajab. Lepinguosalised püüavad kokku leppida lõpparuande järgimiseks vajaliku mõistliku tähtaja. Mõistlik tähtaeg ei tohiks ületada 15 kuud alates artikli 31.14 kohase lõpparuande esitamisest. 2. Kui lepinguosalised ei jõua mõistliku tähtaja suhtes kokkuleppele, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kõige varem 20 päeva pärast lõikes 1 osutatud teate saamist esitada algsele vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks. Vahekohus esitab oma otsuse lepinguosalistele 20 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva. 3. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, edastab kaebuse esitanud lepinguosalisele kirjaliku teate lõpparuande järgimisel tehtud edusammude kohta hiljemalt üks kuu enne mõistliku tähtaja möödumist. 4. Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste kokkuleppel pikendada. & /et 751  ARTIKKEL 31.17 Täitmise kontroll 1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele hiljemalt mõistliku tähtaja möödumise kuupäeval lõpparuande järgimiseks võetud meetmetest. 2. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele võetud meetmete olemasolus või nende meetmete kokkusobivuses hõlmatud sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Taotluses nimetatakse võimalikud vaidlusalused meetmed ja selgitatakse kaebuse õigusliku aluse selgeks esitamiseks piisaval viisil seda, kuidas need meetmed oleksid vastuolus hõlmatud sätetega. Vahekohus esitab oma otsuse lepinguosalistele 60 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva. & /et 752  ARTIKKEL 31.18 Ajutised õiguskaitsevahendid 1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teeb kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel ja pärast temaga konsulteerimist ajutise hüvitise pakkumise juhul, kui: a) lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele, et lõpparuannet ei ole võimalik järgida, või b) lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei edasta artiklis 31.15 osutatud tähtaja jooksul või mõistliku tähtaja möödumise kuupäeval teadet vastavuse tagamiseks võetud meetmete kohta või c) vahekohus leiab, et vastavuse tagamiseks ei ole meetmeid võetud või et vastavuse tagamiseks võetud meede ei ole hõlmatud sätetega kooskõlas. 2. Lõike 1 punktides a–c osutatud tingimustel võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, kirjaliku teate selle kohta, et ta kavatseb peatada hõlmatud sätetest tulenevate kohustuste täitmise, kui: a) kaebuse esitanud lepinguosaline otsustab lõike 1 kohast taotlust mitte teha või & /et 753  b) lõike 1 kohase taotluse esitamisel ei lepi lepinguosalised ajutises hüvitises kokku 20 päeva jooksul pärast seda, kui: i) lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab, et lõpparuannet ei ole võimalik järgida; ii) mõistlik tähtaeg möödub või iii) vahekohus teeb artikli 31.17 kohase otsuse. 3. Teates märgitakse, millises ulatuses kavatsetakse kohustuste täitmine peatada. Kui kaebuse esitanud lepinguosaline kaalub, millised eelised peatada, peaks ta esmalt püüdma peatada eelised samas sektoris või sektorites, kui see või need, mida mõjutab meede, mida vahekohus peab lepingu käesoleva osaga vastuolus olevaks või kasu saamata jäämist või vähenemist põhjustavaks. Kontsessioonide või muude kohustuste peatamist võib kohaldada muude käesoleva peatükiga hõlmatud sektorite suhtes peale selle või nende, kus vahekohus on tuvastanud kasu saamata jäämise või vähenemise, eelkõige kui kaebuse esitanud lepinguosaline on seisukohal, et selline peatamine teises sektoris on mõistlik või tõhus vastavuse tagamisel. Kontsessioonide või muude kohustuste täitmise peatamise ulatus ei tohi olla suurem rikkumise tõttu saamata jääva või väheneva kasu ulatusest. 4. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib kohustuste täitmise peatada 15 päeva pärast lõikes 2 osutatud teate esitamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on esitanud lõike 5 kohase taotluse. & /et 754 5. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kontsessioonide või muude kohustuste täitmise peatamise teatatud ulatus on suurem kui rikkumise tulemusena saamata jäänud või vähenenud kasu ulatus, võib ta esitada enne lõikes 4 sätestatud 15 päevase tähtaja möödumist algsele vahekohtule kirjaliku taotluse selles küsimuses otsuse tegemiseks. Vahekohus määrab, milline eeliste ulatus on võrdväärne, ja esitab oma otsuse lepinguosalistele 30 päeva jooksul pärast taotluse kuupäeva. Kaebuse esitanud lepinguosaline ei peata kohustuste täitmist enne, kui vahekohus on otsuse teinud. Kohustuste täitmise peatamine peab olema selle otsusega kooskõlas. 6. Käesoleva artikli kohane kohustuste peatamine või kompenseerimine on ajutine ja seda ei kohaldata pärast seda, kui: a) lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele mõlemat poolt rahuldavas lahenduses vastavalt artiklile 31.33; b) lepinguosalised on kokku leppinud, et vastavuse tagamiseks võetud meede viib selle lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, vastavusse käesoleva lepinguga hõlmatud sätetega, või c) vastavuse tagamiseks võetud meede, mis vahekohtu arvates on hõlmatud sätetega vastuolus, on kehtetuks tunnistatud või seda on muudetud selliselt, et viia lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, nende sätetega vastavusse. & /et 755  ARTIKKEL 31.19 Ajutiste õiguskaitsevahendite kasutamise järel võetud täitmismeetmete kontroll 1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, edastab kaebuse esitanud lepinguosalisele teate meetmete kohta, mis on võetud vastavuse tagamiseks pärast kohustuste täitmise peatamist või ajutise kompenseerimise kohaldamist. Kaebuse esitanud lepinguosaline lõpetab kohustuste täitmise peatamise 30 päeva jooksul pärast teate saamist, välja arvatud lõikes 2 osutatud juhtudel. Kui on kohaldatud kompenseerimist, võib lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, lõpetada kompenseerimise kohaldamise 30 päeva jooksul pärast vastavuse tagamisest teatamist, välja arvatud lõikes 2 osutatud juhtudel. 2. Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast teate saamise kuupäeva kokkuleppele, kas teatatud meede viib lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, hõlmatud sätetega vastavusse, esitab kaebuse esitanud lepinguosaline algsele vahekohtule kirjaliku taotluse selles küsimuses otsuse tegemiseks. Vahekohus esitab oma otsuse lepinguosalistele 60 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et vastavuse tagamiseks võetud meede on hõlmatud sätetega kooskõlas, lõpetatakse olenevalt olukorrast kohustuste täitmise peatamine või kompenseerimine. Vajaduse korral tuleb kohustuste täitmise peatamise või kompenseerimise ulatust kohandada vastavalt vahekohtu otsusele. & /et 756  ARTIKKEL 31.20 Vahekohtu liikmete asendamine Kui vahekohtu liige ei saa vaidluste lahendamise menetluse ajal vahekohtu töös osaleda või taandab end või tuleb asendada, sest ta ei vasta 31-B lisas esitatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhendi nõuetele, nimetatakse uus vahekohtu liige kooskõlas artikliga 31.7 ja 31-A lisas esitatud töökorraga. Aruande või otsuse esitamise tähtaega pikendatakse uue vahekohtu liikme nimetamiseks vajaliku aja võrra. ARTIKKEL 31.21 Töökord 1. Käesoleva jao alla kuuluvaid vahekohtumenetlusi reguleeritakse käesoleva peatüki ja 30- A lisas esitatud töökorraga. 2. Töökord tagab eelkõige järgmise: a) lepinguosalistel on õigus vähemalt ühele vahekohtu istungile, kus kumbki lepinguosaline võib esitada oma seisukohad suuliselt; & /et 757 b) kummalgi lepinguosalisel on võimalus esitada esialgne kirjalik esildis ja kirjalik vastulause; c) konfidentsiaalset teavet kaitstes teeb kumbki lepinguosaline üldsusele kättesaadavaks oma kirjalikud esildised, suulise avalduse kirjaliku versiooni ja kirjalikud vastused vahekohtu taotlusele või küsimusele, kui neid on, võimalikult kiiresti pärast nende dokumentide esitamist ja hiljemalt lõpparuande esitamise kuupäevaks, ning d) vahekohus ja lepinguosalised käsitavad teavet, mille lepinguosaline on esitanud vahekohtule, konfidentsiaalsena. 2. Vahekohtu istungid on avalikud, kui lepinguosalised ei ole teisiti kokku leppinud. ARTIKKEL 31.22 Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine 1. Kui vahekohus saab mõlemalt lepinguosaliselt taotluse, peatab ta oma töö lepinguosaliste vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks. Vahekohus jätkab oma tööd mõlema lepinguosalise kirjalikul taotlusel enne peatamisperioodi lõppu või ühe lepinguosalise kirjalikul taotlusel peatamisperioodi viimasel päeval. Taotluse esitanud lepinguosaline teavitab oma taotlusest teist lepinguosalist. & /et 758 2. Kui kumbki lepinguosaline ei taotle enne peatamisperioodi lõppu vahekohtu töö jätkamist, siis vahekohtu pädevus aegub ja vaidluste lahendamise menetlused lõpetatakse. See ei piira lepinguosalise õigust algatada samas küsimuses uus menetlus. 3. Vahekohtu töö peatamise korral pikendatakse käesolevas jaos sätestatud tähtaegu sama aja võrra, mille jooksul vahekohtu töö oli peatatud. ARTIKKEL 31.23 Teabe saamine 1. Vahekohus võib lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel nõuda lepinguosalistelt teavet, mida ta peab vajalikuks ja asjakohaseks. Lepinguosalised vastavad vahekohtu teabenõudele kiiresti ja ammendavalt. 2. Vahekohus võib lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel hankida mis tahes allikast teavet, mida ta peab asjakohaseks. Lisaks on vahekohtul õigus küsida vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitud tingimustele ka ekspertide arvamust või tehnilist nõu, kui ta peab seda asjakohaseks. & /et 759 3. Vahekohus käsitleb lepinguosalise füüsilistelt isikutelt või lepinguosalise territooriumil asutatud juriidilistelt isikutelt saadud amicus curiae esildisi vastavalt 31-A lisas esitatud töökorrale. 4. Teave, mille vahekohus on saanud käesoleva artikli kohaselt, tehakse lepinguosalistele kättesaadavaks ja lepinguosalised võivad esitada selle teabe kohta märkusi. ARTIKKEL 31.24 Tõlgendamisreeglid 1. Vahekohus tõlgendab hõlmatud sätteid kooskõlas rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavaeeskirjadega, mis on sätestatud muu hulgas Viini lepinguõiguse konventsioonis. Vahekohus võtab arvesse ka asjakohaseid tõlgendusi, mis on esitatud WTO vaekogude ja apellatsioonikogu aruannetes, mille WTO vaidluste lahendamise organ on vastu võtnud. 2. Vahekohtu aruanded ja otsused ei suurenda ega vähenda lepinguosaliste käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. & /et 760  ARTIKKEL 31.25 Vahekohtu aruanded ja otsused 1. Vahekohtu arutelud on konfidentsiaalsed. Vahekohus teeb kõik endast oleneva, et koostada aruandeid ja teha otsuseid konsensuse alusel. Kui see ei ole võimalik, otsustab vahekohus küsimuse häälteenamusega. Individuaalsete vahekohtunike arvamusi ei avalikustata ühelgi juhul. 2. Lepinguosalised aktsepteerivad vahekohtu otsuseid ja aruandeid tingimusteta. Vahekohtu aruannete ja otsustega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. 3. Kumbki lepinguosaline teeb vahekohtu aruanded ja otsused üldsusele kättesaadavaks võimalikult kiiresti pärast nende lepinguosalistele edastamise kuupäeva, rakendades konfidentsiaalse teabe kaitset. & /et 761  D JAGU Vahendusmehhanism ARTIKKEL 31.26 Eesmärk Vahendusmehhanismi eesmärk on aidata leida põhjaliku ja kiire menetluse teel ning vahendaja abiga mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus. ARTIKKEL 31.27 Vahendusmenetluse algatamine 1. Lepinguosaline võib igal ajal taotleda teiselt lepinguosaliselt kirjalikult vahendusmenetluse alustamist selle lepinguosalise meetme suhtes, mis mõjutab negatiivselt lepinguosalistevahelist kaubandust või investeeringute tegemist. Konsultatsioonid ei ole enne vahendusmenetluse algatamist nõutavad. & /et 762 2. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, et kajastada selgelt taotluse esitanud lepinguosalise tõstatatud probleeme ning: a) märkida ära kõnealune meede; b) kirjeldada kahjulikku mõju, mida meede taotleva lepinguosalise arvates praegu või tulevikus lepinguosalistevahelisele kaubandusele või investeeringute tegemisele avaldab, ning c) selgitada, kuidas on kõnealune mõju taotleva lepinguosalise arvates selle meetmega seotud. 3. Vahendusmenetluse võib algatada vaid lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Lepinguosaline, kellele esitatakse taotlus, kaalub taotlust mõistvalt ning teatab sellega nõustumisest või selle tagasilükkamisest taotlevale lepinguosalisele kirjalikult kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. Vastasel juhul loetakse taotlus tagasilükatuks. ARTIKKEL 31.28 Vahendaja valimine 1. Lepinguosalised püüavad vahendajas kokku leppida hiljemalt 15 päeva jooksul pärast taotlusega nõustumise teate saamist. & /et 763 2. Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul vahendaja suhtes kokkuleppele, võib kumbki lepinguosaline taotleda, et 31-A lisas esitatud töökorras loetletud ametisse nimetav asutus valiks vahendaja viie päeva jooksul pärast taotluse esitamist loosi teel artiklis 31.8 osutatud esimeeste kandidaatide alamnimekirjast. 3. Kui artikli 31.27 kohase taotluse esitamise ajal ei ole ühiskomitee artiklis 31.8 osutatud esimeeste kandidaatide alamnimekirja vastu võtnud, valitakse vahendaja loosi teel nende isikute hulgast, kelle vastavalt olukorrale üks või mõlemad lepinguosalised on sellesse alamnimekirja kandmiseks ametlikult esitanud. 4. Vahendaja ei tohi olla kummagi lepinguosalise kodanik ega kummagi lepinguosalise töötaja, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. 5. Vahendaja järgib 31-B lisas sätestatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit. & /et 764  ARTIKKEL 31.29 Vahendusmenetluse eeskirjad 1. Kümne päeva jooksul pärast vahendaja nimetamist, edastab vahendusmenetluse algatanud lepinguosaline vahendajale ja teisele lepinguosalisele üksikasjaliku kirjaliku kirjelduse oma mureküsimustest, eelkõige seoses kõnealuse meetme toimimisega ja selle võimaliku kahjuliku mõjuga lepinguosalistevahelisele kaubandusele või investeeringute tegemisele. Teine lepinguosaline võib esitada selle kirjelduse kohta kirjalikke märkusi 20 päeva jooksul pärast kirjelduse saamist. 2. Vahendaja aitab lepinguosalistel meetmes ja selle võimalikus kahjulikus mõjus lepinguosalistevahelisele kaubandusele ja investeeringute tegemisele läbipaistval viisil selgust saada. Eelkõige võib vahendaja korraldada lepinguosalistevahelisi kohtumisi, pidada lepinguosalistega ühiselt või eraldi nõu, kasutada asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu ning pakkuda lepinguosalistele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Enne asjaomase ala ekspertide ja sidusrühmade abi ja nõu kasutamist konsulteerib vahendaja lepinguosalistega. 3. Vahendaja võib anda nõu ja pakkuda lepinguosalistele kaalumiseks välja lahenduse. Lepinguosalised võivad selle heaks kiita, tagasi lükata või leppida kokku teistsuguses lahenduses. Vahendaja ei anna nõu ega esita märkusi selle kohta, kas vaidlusalune meede on käesoleva lepinguga kooskõlas. & /et 765 4. Vahendusmenetlus viiakse läbi selle lepinguosalise territooriumil, kellele vahendusmenetluse algatamise taotlus esitati, või vastastikusel kokkuleppel mis tahes muus asukohas või muude sidevahendite abil. 5. Lepinguosalised püüavad jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul pärast vahendaja nimetamist. Sellise lahenduse leidmisel võivad lepinguosalised kaaluda vajalike sisemenetluste lõpuleviimist. Lõpliku kokkuleppe saavutamiseni võivad lepinguosalised kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi, eelkõige kui meede on seotud kergesti riknevate kaupadega. 6. Kummagi lepinguosalise taotlusel edastab vahendaja lepinguosalistele faktiaruande projekti, milles on esitatud: a) kõnealuse meetme lühikokkuvõte; b) järgitud menetlused ning c) mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus, milles on kokkuleppele jõutud, sealhulgas võimalikud ajutised lahendused. 7. Vahendaja annab lepinguosalistele faktiaruande projekti kohta märkuste esitamiseks 15 päeva. Pärast lepinguosaliste märkuste kaalumist esitab vahendaja 15 päeva jooksul lepinguosalistele lõpliku faktiaruande. Faktiaruandes ei tõlgendata käesolevat lepingut. & /et 766 8. Menetlus lõpetatakse: a) lepinguosaliste vahel ühiselt kokkulepitud lahenduse vastuvõtmisega selle vastuvõtmise kuupäeval; b) lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel menetluse ükskõik millises etapis selle kokkuleppe sõlmimise kuupäeval; c) vahendaja poolt pärast lepinguosalistega nõu pidamist tehtud kirjaliku avaldusega selle kohta, et vahendustegevuse jätkamine oleks kasutu, nimetatud avalduse esitamise kuupäeval, või d) lepinguosalise poolt pärast mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahenduste otsimist vahendusmenetluses ning pärast vahendaja nõuannete ja väljapakutud lahenduste kaalumist tehtud kirjaliku avaldusega selle avalduse esitamise kuupäeval. ARTIKKEL 31.30 Konfidentsiaalsus 1. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, on kõik vahendusmenetluse etapid, sealhulgas kõik nõuanded või väljapakutud lahendused, konfidentsiaalsed. Kumbki lepinguosaline võib aga avalikustada asjaolu, et vahendusmenetlus toimub. & /et 767 2. Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus tehakse üldsusele kättesaadavaks, kui lepinguosalised on selles kokku leppinud. Üldsusele kättesaadavaks tehtud versioon ei tohi sisaldada teavet, mille lepinguosaline on tunnistanud konfidentsiaalseks. ARTIKKEL 31.31 Seos vaidluste lahendamise menetlustega 1. Vahendusmenetlus ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad B ja C jaost või mis tahes muu lepingu kohasest vaidluste lahendamise menetlusest. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et vahendusmenetluse võib algatada või seda jätkata vahekohtu menetluste ajal. 2. Lepinguosaline ei võta muudes käesoleva lepingu või mis tahes muu lepingu kohastes vaidluste lahendamise menetlustes aluseks ega kasuta tõenditena, samuti ei võta vahekohus arvesse: a) teise lepinguosalise poolt vahendusmenetluse käigus võetud seisukohti ega artikli 31.29 lõike 2 alusel kogutud teavet; b) asjaolu, et teine lepinguosaline on väljendanud valmisolekut olla nõus vahendamisel käsitletud meetme suhtes leitud lahendusega, või c) vahendaja antud nõu ega tema tehtud ettepanekuid. & /et 768 3. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei tegutse vahendaja vahekohtu liikmena vaidluste lahendamise menetlustes, mis põhinevad käesoleval lepingul või mis tahes muul lepingul, milles käsitletakse sama küsimust kui see, mida ta lahendas vahendajana. E JAGU Ühissätted ARTIKKEL 31.32 Teabenõue 1. Enne konsulteerimis- või vahendustaotluse esitamist vastavalt artiklile 31.5 või 31.27 võib lepinguosaline nõuda teavet meetme kohta, mis kahjustab lepinguosalistevahelist kaubandust või investeeringute tegemist. Lepinguosaline, kellele selline nõue esitatakse, edastab 20 päeva jooksul pärast nõude saamist kirjaliku vastuse, mis sisaldab tema märkusi nõutud teabe kohta. 2. Tavaliselt nõuab lepinguosaline lõike 1 kohaselt teavet enne konsultatsioonide taotlemist või vahendusmenetluse või muude käesoleva lepingu kohaste koostöö- või konsultatsioonimenetluste algatamist. & /et 769  ARTIKKEL 31.33 Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus 1. Lepinguosalised võivad igal ajal kokku leppida mõlemat lepinguosalist rahuldavas lahenduses kõigi artikliga 31.2 hõlmatud vaidluste puhul. 2. Kui mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus leitakse vahekohtu- või vahendusmenetluse jooksul või kasutades lepinguosaliste vahel kokku lepitud muud vaidluste lahendamise viisi, sealhulgas häid teeneid või lepitust sisaldavaid menetlusi, teatavad lepinguosalised sellisest lahendusest üheskoos olenevalt asjaoludest kas vahekohtu esimehele või vahendajale. Pärast sellise teate saamist vahekohtu- või vahendusmenetlus lõpetatakse. 3. Kumbki lepinguosaline võtab vajalikud meetmed, et rakendada mõlemat lepinguosalist rahuldavat lahendust kokkulepitud aja jooksul. 4. Lahendust rakendav lepinguosaline teatab hiljemalt kokkulepitud ajavahemiku lõppkuupäeval teisele lepinguosalisele kirjalikult kõikidest meetmetest, mis ta on võtnud mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamiseks. & /et 770  ARTIKKEL 31.34 Tähtajad 1. Kõik käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu arvestatakse kalendripäevades alates viidatava toimingu tegemisele järgnevast päevast. 2. Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu võib muuta lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. 3. C jao kohaselt võib vahekohus igal ajal teha lepinguosalistele ettepaneku muuta käesolevas peatükis osutatud tähtaegu, lisades ettepaneku põhjenduse. ARTIKKEL 31.35 Kulud 1. Kumbki lepinguosaline kannab ise oma vahekohtu- või vahendusmenetluses osalemise kulud. & /et 771 2. Lepinguosalised vastutavad ühiselt korralduslike küsimustega seotud kulude, sealhulgas vahekohtu liikmete ja vahendaja tasu ja kulude eest ning jagavad neid võrdselt. Vahekohtu liikmete tasu määratakse vastavalt 31-A lisas esitatud töökorrale. Vahendaja tasu määramisel võetakse arvesse vahekohtu esimehe tasu, mis on kooskõlas 31-A lisas sätestatud töökorraga. ARTIKKEL 31.36 Vaidluste lahendamise menetluse haldamine 1. Kumbki lepinguosaline: a) määrab ameti, kes vastutab käesoleva peatüki kohaste vaidluste lahendamise menetluste juhtimise eest, ning b) teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult ameti asukoha ja kontaktandmed kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. 2. Kumbki lepinguosaline vastutab oma vastava määratud ameti tegevuse ja kulude eest. & /et 772 3. Olenemata lõikest 1 võivad lepinguosalised leppida kokku, et ühiselt usaldatakse käesoleva peatüki kohase vaidluste lahendamise menetlusega seotud teatavate haldusülesannete täitmine välisele asutusele. ARTIKKEL 31.37 Üksikisiku õigused Lepinguosaline ei näe oma siseriikliku õiguse kohaselt ette nõudeõigust teise lepinguosalise vastu põhjusel, et teise lepinguosalise meede on vastuolus käesoleva lepinguga. ARTIKKEL 31.38 Lisade muutmine Ühiskomitee võib muuta 31-A lisa „Töökord“ ja 31-B lisa „Vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend“. & /et 773  32. PEATÜKK ERANDID ARTIKKEL 32.1 Ülderandid 1. GATT 1994 XX artikkel, sealhulgas selle märkused ja lisasätted, inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks ning neid kohaldatakse mutatis mutandis 2. peatüki „Kaubavahetus“, 3. peatüki „Päritolureeglid ja päritolumenetlused“, 4. peatüki „Toll ja kaubanduse lihtsustamine“, 6. peatüki „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“, 8. peatüki „Energia ja toorained“, 9. peatüki „Tehnilised kaubandustõkked“, 22. peatüki „Riigi osalusega ettevõtted, eri- või eelisõigusega ettevõtted ning määratud monopolid“ ning 10. peatüki B jao „Investeeringute liberaliseerimine“ suhtes. 2. Lepinguosalised on üksmeelel, et: a) GATT 1994 XX artikli punktis b nimetatud meetmete hulka kuuluvad keskkonnameetmed,90 mis on vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks, ning 90 Lepinguosalised tunnistavad õigust kohaldada GATT 1994 XX artikli punkti b meetmete suhtes, mis võetakse vastavalt mitmepoolsetele keskkonnalepingutele, mille osalised nad on. & /et 774 b) GATT 1994 XX artikli punkti g kohaldatakse meetmete suhtes, mis on seotud taastumatute elus ja eluta loodusvarade kaitsega. 3. Kui lepinguosaline kavatseb võtta GATT 1994 XX artikli punktides i ja j sätestatud meetmeid, annab lepinguosaline teisele lepinguosalisele: a) kogu asjakohase teabe ning b) taotluse korral piisava võimaluse konsulteerida sellise meetmega seotud küsimuses, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus. Lepinguosalised võivad kokku leppida vahendites, mis on vajalikud lõike 3 punktis b osutatud küsimuste lahendamiseks konsultatsiooni teel. Kui eelnev teavitamine või konsulteerimine on viivitamatut reageerimist nõudvate erakorraliste ja kriitiliste asjaolude tõttu võimatu, võib asjakohaseid meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline nende asjaolude lahendamiseks võtta vajalikud meetmed viivitamata ning ta peab teatama sellest viivitamata teisele lepinguosalisele. & /et 775 4. GATSi XIV artikli punktid a, b ja c inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks ning neid kohaldatakse mutatis mutandis 11. peatüki „Piiriülene teenustekaubandus“, 12. peatüki „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“, 13. peatüki „Riigisisesed õigusnormid“, 14. peatüki „Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine“, 16. peatüki „Telekommunikatsiooniteenused“, 17. peatüki „Rahvusvahelised meretransporditeenused“, 18. peatüki „Finantsteenused“, 19. peatüki „Digikaubandus“, 22. peatüki „Riigi osalusega ettevõtted, eri- või eelisõigusega ettevõtted ning määratud monopolid“ ja 10. peatüki B jao „Investeeringute liberaliseerimine“ suhtes. 5. Lepinguosalised on üksmeelel, et GATSi XIV artikli punktis b nimetatud meetmed hõlmavad keskkonnameetmeid,91 mis on vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks. 6. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et IV osa artiklit 2.8 „Julgeolekuerand“ käsitatakse III osa sättena. ARTIKKEL 32.2 Maksustamine 1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „residentsus“ – maksuresidentsus ning 91 Lepinguosalised tunnistavad õigust kohaldada GATSi XIV artikli punkti b meetmete suhtes, mis võetakse vastavalt mitmepoolsetele keskkonnalepingutele, mille osalised nad on. & /et 776 b) „maksuleping“ – topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud leping või muu täielikult või peamiselt maksustamist käsitlev rahvusvaheline leping või kokkulepe, mille osalised on mõlemad lepinguosalised. 2. Lepingu käesolev osa ei mõjuta lepinguosalise maksulepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Võimaliku vastuolu korral käesoleva lepingu ja mis tahes maksulepingu vahel on vastuolu ulatuses ülimuslik maksuleping. 3. Artiklit 10.8 „Enamsoodustusrežiim“, artiklit 11.7 „Enamsoodustusrežiim“, artiklit 18.4 „Enamsoodustusrežiim“ ega artikli 18.7 „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ lõiget 4 ei kohaldata eelise suhtes, mille lepinguosaline on andnud vastavalt maksulepingule. 4. Vastavalt nõudele, et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist samalaadsetes tingimustes olevate lepinguosaliste vahel või kaubanduse ja investeeringute varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva lepingu sätet nii, et see takistab lepinguosalist võtmast, säilitamast või rakendamast meedet, mille eesmärk on tagada otseste maksude õiglane ja tõhus määramine või kogumine ja: a) millega tehakse vahet maksumaksjate vahel, kes ei ole ühesuguses olukorras, eelkõige oma elu- või asukoha või selle koha poolest, kuhu nad on oma kapitali investeerinud, või & /et 777 b) mille eesmärk on ennetada maksustamise vältimist või maksudest kõrvalehoidmist mis tahes maksulepingu või siseriiklike maksualaste õigusaktide sätete kohaselt. 5. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et asjaolu, et maksumeede kujutab endast olemasoleva maksumeetme olulist muudatust, jõustub selle väljakuulutamisel, selgitab olemasoleva maksumeetme ettenähtud kohaldamist või avaldab ootamatut mõju investorile või hõlmatud investeeringule, ei tähenda iseenesest artikli 10.15 „Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohtlemine“ rikkumist. 6. Kui investor esitab kooskõlas artikliga 10.22 „Konsultatsioonid“ konsultatsioonitaotluse, väites, et maksumeetmega rikutakse artikli 10.7 „Võrdne kohtlemine“ lõike 2, artikli 10.8 „Enamsoodustusrežiim“ lõike 2 või 10. peatüki C jao „Investeeringute kaitse“ kohast kohustust, võib kostja suunata küsimuse lepinguosalistele konsultatsioonide pidamiseks ja ühise otsuse tegemiseks, kas: a) see meede on maksumeede; b) juhul kui meede leitakse olevat maksumeede, rikub see kohustust, mis on sätestatud artikli 10.7 „Võrdne kohtlemine“ lõikes 2 või artikli 10.8 „Enamsoodustusrežiim“ lõikes 2 või 10. peatüki C jaos „Investeeringute kaitse“, või & /et 778 c) käesoleva lepingu kohaste väidetavalt rikutud kohustuste ja maksulepingu kohaste kohustuste vahel on vastuolu. 7. Lõike 6 kohane küsimuse suunamine peab toimuma hiljemalt päeval, mille kohus on kostjale määranud vastuväidete või vastuse esitamiseks. Kui kostja suunab küsimuse, siis peatatakse 10. peatüki D jaos „Investeerimisvaidluste lahendamine“ kindlaks määratud tähtaegade kulgemine või menetlused. Kui 180 päeva jooksul pärast küsimuse suunamist ei ole lepinguosalised leppinud kokku küsimuse kaalumises või suutnud teha ühist otsust, siis lõpeb tähtaegade kulgemise või menetluste peatamine ja investor võib esitada oma nõude. 8. Lõike 6 kohaselt tehtud lepinguosaliste ühine otsus on kohtule siduv. 9. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema delegatsioonis, mis osaleb lõike 6 kohaselt korraldatavatel konsultatsioonidel, on isikud, kellel on käesoleva artikliga hõlmatud küsimustes vajalikud eksperditeadmised, sealhulgas asjakohaste maksuasutuste esindajad92. 92 Mehhiko puhul tähendab „asjakohaste maksuasutuste esindajad“ rahanduse ja avaliku sektori krediidi ministeeriumi ametnikke. & /et 779  ARTIKKEL 32.3 Teabe avalikustamine 1. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustab lepinguosalist tegema kättesaadavaks konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õiguskaitsetoiminguid või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või kahjustaks konkreetsete avaliku või erasektori ettevõtete seaduslikke ärihuve. 2. Teabe avaldamist lepingu käesoleva osa kohase vaidluste lahendamise menetluse jooksul reguleeritakse vastavate peatükkide sätetega. 3. Kui lepinguosaline esitab käesoleva lepingu alusel teisele lepinguosalisele, sealhulgas käesoleva lepingu alusel loodud organite kaudu, teavet, mida seda esitava lepinguosalise õigusnormide kohaselt peetakse konfidentsiaalseks, käsitleb teinelepinguosaline seda teavet konfidentsiaalsena, kui teabe esitanud lepinguosaline ei anna teistsugust nõusolekut. & /et 780  ARTIKKEL 32.4 WTO peatamisotsused Kui mõni lepingu käesolevas osas sätestatud õigus või kohustus dubleerib WTO asutamislepingu kohast õigust või kohustust, siis loetakse meede, mis on kooskõlas WTO asutamislepingu IX artikli lõigete 3 ja 4 alusel vastu võetud peatamisotsusega, käesoleva lepingu sättega kooskõlas olevaks. & /et 781  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 3.9.2025 COM(2025) 810 final ANNEX 1 – PART 4/4 LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta ET ET  IV OSA1 INSTITUTSIOONILISED JA LÕPPSÄTTED 1. PEATÜKK INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK ARTIKKEL 1.1 Tippkohtumine 1. Lepinguosaliste vaheline kõrgeima tasandi poliitiline ja valdkondlik dialoog toimub tippkohtumiste tasandil. Tippkohtumisi korraldatakse iga kahe aasta tagant või vastastikusel kokkuleppel. 2. Tippkohtumisel antakse üldiseid suuniseid lepinguosaliste vaheliseks strateegiliseks partnerluseks ja käesoleva lepingu rakendamiseks ning luuakse foorum vastastikust huvi pakkuvate kahepoolsete, piirkondlike, kahte piirkonda hõlmavate või rahvusvaheliste küsimuste arutamiseks. 1 Kui säte sisaldab viidet mõnele muule artiklile, täpsustamata, missuguses käesoleva lepingu osas viidatud artikkel asub, loetakse, et see artikkel asub lepingu IV osas & /et 778  ARTIKKEL 1.2 Ühisnõukogu 1. Käesolevaga luuakse ühisnõukogu. Ühisnõukogul on järgmised ülesanded: a) käesoleva lepingu eesmärkide täitmise järelevalve; b) käesoleva lepingu toimimise ja rakendamise üle järelevalve teostamine; c) kõigi käesoleva lepingu raames tekkivate küsimuste läbivaatamine; ning d) muude vastastikust huvi pakkuvate kahepoolsete või rahvusvaheliste küsimuste käsitlemine. 2. Ühisnõukogu tuleb kokku korrapäraste ajavahemike järel, iga kahe aasta tagant või vastastikusel kokkuleppel. 3. Ühisnõukogu moodustatakse lepinguosaliste esindajatest ministrite tasandil kooskõlas lepinguosaliste vastava sisekorraldusega ja võttes arvesse asjaomasel kohtumisel arutusele tulevaid konkreetseid teemasid. Ühisnõukogu tuleb vastastikusel kokkuleppel kokku kõigis vajalikes koosseisudes. & /et 779 4. Ühisnõukogu kehtestab enda töökorra ja ühiskomitee töökorra. 5. Vastavalt ühisnõukogu töökorra sätetele on ühisnõukogu kaaseesistujateks Euroopa Liidu esindaja ja Mehhiko esindaja. 6. Ühisnõukogul on õigus võtta vastu otsuseid ja anda vajaduse korral soovitusi, nagu on käesolevas lepingus sätestatud. Ka käesoleva lepingu I, II ja IV osa raames on ühisnõukogul õigus võtta vastu otsuseid ja anda soovitusi vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele. Otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks kõik vajalikud meetmed. 7. Ühisnõukogul on õigus käesolevat lepingut muuta, kui nii on sätestatud artikli 2.4 „Muutmine“ lõikes 2. 8. Ühisnõukogu võtab otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste nõusolekul vastavalt oma töökorrale pärast vastuvõtmiseks vajalike sisemenetluste lõpuleviimist. Otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks kõik vajalikud meetmed. 9. Ühisnõukogu võib delegeerida ühiskomiteele kõiki oma ülesandeid, sealhulgas õiguse võtta vastu siduvaid otsuseid. & /et 780  ARTIKKEL 1.3 Ühiskomitee 1. Käesolevaga luuakse ühiskomitee. Ühiskomitee abistab ühisnõukogu selle ülesannete täitmisel. 2. Ühiskomitee vastutab käesoleva lepingu üldise rakendamise, sealhulgas valdkondlike dialoogide kindlaksmääramise ja järelevalve eest. 3. Ühiskomitee valmistab ette ühisnõukogu kohtumisi. 4. Ühiskomitee moodustatakse lepinguosaliste esindajatest, kes on kõrgemad ametnikud, või lepinguosaliste poolt muul viisil määratud esindajatest, võttes arvesse asjaomasel kohtumisel arutusele tulevaid konkreetseid teemasid. 5. Ühiskomitee tuleb kokku erikoosseisus, et käsitleda kõiki käesoleva lepingu III osaga seotud küsimusi. Kui ühiskomitee käsitleb mõnd kaubandus- või investeerimisküsimust, moodustatakse see lepinguosaliste esindajatest, kes vastutavad nende küsimuste eest, nagu on sätestatud käesoleva lepingu III osa artiklis 1.8 „Ühiskomitee eriülesanded“. & /et 781 6. Ühiskomitee kaasesimeesteks on Euroopa Liidu esindaja ja Mehhiko esindaja. 7. Ühiskomitee tuleb kokku vaheldumisi Brüsselis ja Méxicos lepinguosaliste vastastikuse kokkuleppe kohaselt eelnevalt kokkulepitud kuupäeval ja päevakorraga. Erakorralisi kohtumisi võib vastastikusel kokkuleppel kokku kutsuda kummagi lepinguosalise taotlusel. Kohtumised võivad toimuda ka lepinguosalistele kättesaadavate tehnoloogiliste abivahendite kaudu. 8. Ühiskomiteel on õigus võtta vastu otsuseid ja soovitusi käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel või valdkondades, milles ühisnõukogu on talle volitused delegeerinud. Otsused ja soovitused võetakse vastu lepinguosaliste nõusolekul vastavalt nende töökorrale pärast vastuvõtmiseks vajalike vastavate sisemenetluste lõpuleviimist. Otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks kõik vajalikud meetmed. ARTIKKEL 1.4 Allkomiteed ja muud organid 1. Ühiskomitee võib vajaduse korral ja ajutiselt luua allkomiteesid või muid organeid, kes abistavad teda tema ülesannete täitmisel ja tegelevad konkreetsete ülesannete või küsimustega. Ühiskomitee võib allkomiteedele või muudele selleks loodud organitele määratud ülesandeid muuta või allkomiteed või muud organid laiali saata. & /et 782 2. Ühiskomitee võtab vastu töökorra, milles määratakse kindlaks allkomiteede ja muude organite koosseis, ülesanded ja tegevuspõhimõtted. 3. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti või kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tulevad allkomiteed ja muud organid kokku vastavalt vajadusele või kummagi lepinguosalise või ühiskomitee taotlusel. Kohtumised toimuvad füüsiliselt või lepinguosalistele kättesaadavate tehnoloogiliste abivahendite kaudu. Füüsilised kohtumised peetakse vaheldumisi Brüsselis ja Méxicos. 4. Allkomiteede ja muude organite kaasesimeesteks on Euroopa Liidu esindaja ja Mehhiko esindaja. 5. Allkomiteed ja muud organid annavad oma tegevusest aru ühiskomiteele. 6. Allkomiteede ja muude organite loomine ei takista kumbagi lepinguosalist pöördumast mis tahes küsimusega otse ühiskomitee poole. 7. Käesolevaga luuakse arengu- ja rahvusvahelise koostöö allkomitee, kes koordineerib ja kontrollib koostöömeetmete rakendamist lepingu II osas osutatud valdkondades. Allkomitee abistab ühiskomiteed selle ülesannete täitmisel nendes küsimustes. & /et 783 8. Korruptsiooni ennetamise ja korruptsioonivastase võitluse protokolli artikli 23 kohaldamiseks luuakse kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee. 9. Lisaks käesoleva artikli sätetele reguleeritakse käesoleva lepingu III osa artikliga 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ loodud allkomiteede ja muude organite tegevust käesoleva lepingu III osaga ning allkomiteed annavad aru kaubanduskoosseisus kokkutulnud ühiskomiteele. ARTIKKEL 1.5 Parlamentaarne ühiskomitee 1. Käesolevaga luuakse parlamentaarne ühiskomitee. Parlamentaarne ühiskomitee on foorum, milles raames kohtutakse ja vahetatakse arvamusi ning edendatakse tihedamaid suhteid. 2. Parlamentaarne ühiskomitee moodustatakse Euroopa Parlamendi ja Mehhiko Kongressi liikmetest. 3. Parlamentaarse ühiskomitee kaasesimeesteks on Euroopa Parlamendi esindaja ja Mehhiko Kongressi esindaja. & /et 784 4. Parlamentaarne ühiskomitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant vaheldumisi Brüsselis ja Mehhikos. 5. Parlamentaarne ühiskomitee võib kehtestada ise oma töökorra. 6. Parlamentaarset ühiskomiteed teavitatakse ühisnõukogu otsustest ja soovitustest, või kui volitused on delegeeritud, siis ühiskomitee otsustest ja soovitustest. Parlamentaarne ühiskomitee võib nõuda käesoleva lepinguga seotud küsimuste kohta asjakohast teavet. 7. Parlamentaarne ühiskomitee võib anda ühisnõukogule soovitusi. ARTIKKEL 1.6 Suhted kodanikuühiskonnaga Lepinguosalised konsulteerivad käesoleva lepingu seisukohast olulistes küsimustes kodanikuühiskonnaga, eelkõige tehes koostööd artiklis 1.7 „Sisenõuanderühmad“ ja artiklis 1.8 „Kodanikuühiskonna foorum“ osutatud sisenõuanderühmade ja kodanikuühiskonna foorumiga. & /et 785  ARTIKKEL 1.7 Sisenõuanderühmad 1. Kumbki lepinguosaline määrab ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ühe või mitu sisenõuanderühma. 2. Sisenõuanderühm nõustab asjaomast lepinguosalist käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes. Kui on määratud rohkem kui üks sisenõuanderühm, tegeleb lepingu iga osaga üksnes üks sisenõuanderühm. 3. Kui on määratud rohkem kui üks sisenõuanderühm, võivad igal sisenõuanderühmal olla erinevad liikmed, kuid neis peavad olema tasakaalustatult esindatud majandus-, kestliku arengu, sotsiaal-, inimõiguste, keskkonna- ja muude küsimustega tegelevad sõltumatud kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas vabaühendused, äriorganisatsioonid ja ametiühingud. 4. Sisenõuanderühm võib kohtuda eri koosseisus, et arutada käesoleva lepingu eri osade seisukohast olulisi küsimusi. 5. Kumbki lepinguosaline kohtub oma sisenõuanderühma(de)ga vähemalt kord aastas. Kumbki lepinguosaline võtab arvesse oma sisenõuanderühma(de) esitatud seisukohti või soovitusi käesoleva lepinguga seotud küsimuste kohta. & /et 786 6. Selleks et suurendada üldsuse teadlikkust sisenõuanderühma(de) kohta, avaldab kumbki lepinguosaline selles osalevate organisatsioonide nimekirja ja iga sisenõuanderühma kontaktandmed. 7. Lepinguosalised toetavad oma sisenõuanderühmade vahelist suhtlust. ARTIKKEL 1.8 Kodanikuühiskonna foorum 1. Lepinguosalised hõlbustavad kodanikuühiskonna foorumi korraldamist, milles nende esindajad osalevad, et pidada avalikku dialoogi käesoleva lepinguga seotud küsimustes. 2. Kodanikuühiskonna foorum toimub koos ühiskomitee kohtumisega, sealhulgas juhul, kui ühiskomitee tuleb kokku kaubanduskoosseisus. Lepinguosalised võivad hõlbustada kodanikuühiskonna foorumil osalemist ka tehnoloogiliste vahendite abil. & /et 787 3. Kodanikuühiskonna foorum on osalemiseks avatud lepinguosaliste territooriumil asutatud sõltumatutele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, sealhulgas kõigi artiklis 1.7 „Sisenõuanderühmad“ osutatud sisenõuanderühmade liikmetele. Lepinguosalised toetavad sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud esindatust, mis hõlmab muu hulgas majandus-, kestliku arengu, sotsiaal-, inimõiguste, keskkonna- ja muude küsimustega tegelevaid vabaühendusi, äriorganisatsioone ning ametiühinguid. 4. Ühiskomitees osalevate lepinguosaliste esindajad võivad vajaduse korral osaleda kodanikuühiskonna foorumi koosolekul, et anda teavet käesoleva lepingu toimimisega seotud küsimuste kohta ja pidada kodanikuühiskonna foorumiga dialoogi. Koosolekut juhatavad vastavalt vajadusele ühiskomitee kaasesimehed või nende esindajad. Kumbki lepinguosaline avaldab kodanikuühiskonna foorumil tehtud ametlikud avaldused. & /et 788  2. PEATÜKK LÕPPSÄTTED ARTIKKEL 2.1 Lepinguosaliste määratlus Käesoleva lepingu kohaldamisel on: – „lepinguosaline“ – Euroopa Liit või selle liikmesriigid või Euroopa Liit ja selle liikmesriigid nende vastavate pädevusvaldkondade kohaselt („ELi pool“) või Mehhiko; – „lepinguosalised“ – ühelt poolt ELi pool ja teiselt poolt Mehhiko. & /et 789  ARTIKKEL 2.2 Territoriaalne kohaldamisala 1. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat lepingut Euroopa Liidu puhul territooriumide suhtes, mille suhtes kohaldatakse ELi lepingut ja ELi toimimise lepingut, nendes aluslepingutes sätestatud tingimustel. Kaupade tariifset kohtlemist, päritolureegleid ja päritolumenetlusi käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka Euroopa Liidu tolliterritooriumi suhtes, mida esimene lause ei hõlma. III osa 4. peatükis „Tolli ja kaubanduse lihtsustamine“ ning artiklites 2.7 „Pärast remonti või muutmist uuesti sisenevad kaubad“, 2.13 „Kaupade ajutine import“ ja 25.66 „Piiril intellektuaalomandiõiguse kaitse tagamiseks võetavad meetmed“ tähendab ELi poole puhul Euroopa Liidu tolliterritooriumi. Euroopa Liidu tolliterritoorium on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik)2 artiklis 4 osutatud territoorium 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (nagu see on avaldatud ELTs L 269, 10.10.2013, lk 1). & /et 790 2. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat lepingut Mehhiko puhul maismaaterritooriumi, õhuruumi, sisevete ja territoriaalmerede ning mis tahes alade suhtes väljaspool Mehhiko territoriaalmeresid, kus Mehhiko võib teostada suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni, mis on kindlaks määratud tema siseriikliku õigusega kooskõlas 10. detsembril 1982 Montego Bays sõlmitud ÜRO mereõiguse konventsiooniga. ARTIKKEL 2.3 Kohustuste täitmine 1. Kumbki lepinguosaline vastutab käesoleva lepingu sätete järgimise eest. Selleks võtavad lepinguosalised kõik üld- ja erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. 2. Kui kumbki lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud mõnda käesoleva lepingu III osast tulenevat kohustust, rakendatakse lepingu nimetatud osas sätestatud erimehhanisme. 3. Kui kumbki lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud mõnda kohustust, mida on kirjeldatud I osa artiklis 2 ja II osa artiklis 1.4 kui olulisi osi, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Käesoleva lõike kohaldamisel võivad „asjakohased meetmed“ hõlmata käesoleva lepingu osalist või täielikku peatamist. & /et 791 4. Kui kumbki lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud mõnda käesolevast lepingust tulenevat kohustust, välja arvatud need, mis kuuluvad lõigete 2 ja 3 kohaldamisalasse, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ja esitab kogu asjaomase teabe. Lepinguosalised peavad ühisnõukogu egiidi all konsultatsioone, et jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni. Juhul kui ühisnõukogu ei suuda leida mõlemat lepinguosalist rahuldavat lahendust, võib teavitav lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid. Käesoleva lõike kohaldamisel võivad „asjakohased meetmed“ hõlmata ainult käesoleva lepingu I, II ja IV osa kohaldamise peatamist. 5. Lõigetes 3 ja 4 osutatud asjakohaste meetmete võtmisel järgitakse igati rahvusvahelist õigust ning need meetmed peavad olema proportsionaalsed käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega. Eelistada tuleb meetmeid, mis häirivad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Käesoleva lepingu osaline või täielik peatamine on viimane abinõu. ARTIKKEL 2.4 Muutmine 1. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad lepinguosaliste kokkulepitud kuupäeval ning pärast nende vastavate õigusnõuete täitmist ja menetluste lõpuleviimist. & /et 792 2. Olenemata lõikest 1 võib käesolevat lepingut selles sätestatud juhtudel muuta ühisnõukogu, või kui volitused on delegeeritud, ühiskomitee otsusega, et muuta käesoleva lepingu sätteid või lisasid. ARTIKKEL 2.5 Jõustumine ja ajutine kohaldamine 1. Lepinguosalised kirjutavad käesolevale lepingule alla ja kinnitavad selle oma vastavate sisemenetluste kohaselt. 2. Käesolev leping jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest. 3. Olenemata lõikest 2 ja kuni käesoleva lepingu jõustumiseni võivad Euroopa Liit ja Mehhiko seda täielikult või osaliselt kohaldada ajutiselt vastavalt oma asjakohastele sisemenetlustele. & /et 793 4. Ajutine kohaldamine algab selle teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil: a) Euroopa Liit teatas Mehhikole, et sisemenetlused on lõpuleviidud, ning nimetas käesoleva lepingu osad, mida hakatakse ajutiselt kohaldama, ning b) Mehhiko teatas Euroopa Liidule, et sisemenetlused on lõpule viidud. 5. Ajutise kohaldamise ajal kohaldatakse jätkuvalt Brüsselis 8. detsembril 1997 allkirjastatud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Mehhiko Ühendriikide vahelise majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleva lepingu sätteid, mida käesoleva lepingu ajutine kohaldamine ei hõlma. 6. Euroopa Liit või Mehhiko võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetada. Lõpetamine jõustub sellisele teatele järgneva teise kuu esimesel päeval. & /et 794 7. Kui käesolevat lepingut või selle teatavaid sätteid kohaldatakse vastavalt lõikele 4 ajutiselt, käsitavad lepinguosalised mõistet „käesoleva lepingu jõustumise kuupäev“ nii, et see tähendab ajutise kohaldamise kuupäeva. Ühisnõukogu ja muud käesoleva lepingu kohaselt loodud organid võivad käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal täita oma ülesandeid. Kõik nende ülesannete täitmisel vastu võetud otsused või soovitused kaotavad kehtivuse, kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetatakse vastavalt lõikele 6. 8. Käesoleva artikli kohased teated saadetakse Euroopa Liidu puhul Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ja Mehhiko puhul Mehhiko välisministeeriumile, kes on käesoleva lepingu hoiulevõtjad. ARTIKKEL 2.6 Seos muude lepingutega 1. Brüsselis 8. detsembril 1997 allkirjastatud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Mehhiko Ühendriikide vaheline majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlev leping, sealhulgas kõik selle institutsiooniliste asutuste hilisemad otsused, välja arvatud ELi-Mehhiko ühisnõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsus nr 5/2004, millega võetakse vastavalt otsuse nr 2/2000 artikli 17 lõikele 3 vastu nimetatud otsuse lisa vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes, tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva lepinguga. & /et 795 2. ELi ja Mehhiko vaheline kaubanduse vaheleping tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva lepingu jõustumisel käesoleva lepinguga. 3. Kõikides muudes lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkulepetes olevaid viiteid eespool nimetatud lepingutele käsitatakse viidetena käesolevale lepingule. 4. Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut täiendada, sõlmides erikokkuleppeid käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates koostöövaldkondades. Sellised erikokkulepped moodustavad käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva lepinguga kehtestatud ühist institutsioonilist raamistikku. 5. Kehtivaid lepinguid, mis käsitlevad käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvaid konkreetseid koostöövaldkondi, käsitatakse käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osana ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva lepinguga kehtestatud ühist institutsioonilist raamistikku. 6. Lepingu jõustumisel loetakse kõik X allkirjastatud ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepinguga asutatud kaubandusnõukogu otsused vastuvõetuks artikli 1.2 alusel moodustatud ühisnõukogus. ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepinguga asutatud kaubanduskomitee otsused loetakse vastuvõetuks artikli 1.3 alusel moodustatud ühiskomitees. & /et 796 7. Olenemata artikli 2.6 lõikest 2: a) käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kehtivaid ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepingu artikli 2.24 lõike 7 ja artikli 20.4 kohaselt vastu võetud ajutisi meetmeid kohaldatakse kuni nende loomuliku aegumiseni; b) ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepingu 5. peatüki C jao kohaselt vastu võetud kahepoolseid kaitsemeetmeid, mis kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, kohaldatakse kuni nende loomuliku aegumiseni; c) ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepingu artikli 31.6 kohaselt juba algatatud vaidluste lahendamise menetlusi käsitatakse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast käesoleva lepingu kohaste vaidlustena ja need jätkuvad kuni nende lõpuleviimiseni; ning d) ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepingu artikli 31.6 kohaselt algatatud vaidluste lahendamise menetluse siduv tulemus jääb lepinguosalistele siduvaks ka pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. 8. Lepinguosalised ei saa algatada käesoleva lepingu alusel vaidluste lahendamise menetlusi küsimustes, mille kohta on koostatud ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepingu 31. peatüki kohane vahekohtu lõpparuanne. & /et 797 9. ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepingu alusel juba täielikult või osaliselt möödunud üleminekuperioode võetakse arvesse käesoleva lepingu samaväärsete sätetega ette nähtud üleminekuperioodide arvutamisel. Selliseid käesoleva lepingu kohaseid üleminekuperioode arvestatakse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast. ARTIKKEL 2.7 Lisad, protokollid ja ühisdeklaratsioonid 1. Käesoleva lepingu lisad, sealhulgas nende liited, protokollid ja märkused, ning ühisdeklaratsioonid on selle lahutamatud osad. 2. Kõik käesoleva lepingu lisad, sealhulgas nende liited, mis on tähistatud araabia numbriga algava koodiga, moodustavad käesoleva lepingu III osa peatüki lahutamatu osa, mis on tähistatud sama araabia numbriga ja milles viidatakse vastavale lisale. 3. Käesoleva lepingu I–VII lisa, sealhulgas nende liited, mis on tähistatud rooma numbriga, moodustavad käesoleva lepingu III osa 10.–19. peatüki lahutamatu osa. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse 10.–19. peatükis määratletud mõisteid ka nende lisade suhtes. & /et 798  ARTIKKEL 2.8 Julgeolekuerand Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see: a) kohustab lepinguosalist esitama teavet või võimaldama juurdepääsu teabele, mille avalikustamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks, või b) keelab lepinguosalisel võtta meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks: i) seoses relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmise või nendega kauplemisega ning seoses muude kaupade ja materjalidega seotud kauplemise ja tehingute tegemisega, mis toimub otseselt või kaudselt relvajõudude varustamise eesmärgil; ii) seoses teenuste osutamise ja tehnoloogia pakkumisega ning majandustegevusega, mis toimub otseselt või kaudselt relvajõudude varustamise eesmärgil; iii) seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega või ainetega, millest neid saadakse; iv) sõja ajal või muudes rahvusvaheliste suhete kriisiolukordades; & /et 799 c) takistab lepinguosalist võtmast mis tahes meedet, et täita rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks oma rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad ÜRO põhikirjast. ARTIKKEL 2.9 Uute liikmesriikide ühinemine Euroopa Liiduga 1. Euroopa Liit teavitab Mehhikot viivitamata, kui mõni kolmas riik on esitanud taotluse Euroopa Liiduga ühinemiseks. 2. Euroopa Liit teavitab Mehhikot kolmanda riigi Euroopa Liiduga ühinemist käsitleva lepingu (edaspidi „ühinemisleping“) jõustumisest. 3. Euroopa Liidu ja ühineda sooviva kolmanda riigi vahel peetavate läbirääkimiste ajal teeb Euroopa Liit järgmist: a) esitab Mehhiko taotluse korral võimaluse piires kogu teabe, mis on seotud mis tahes küsimustega, mis kuuluvad käesoleva lepingu kohaldamisalasse, ning b) võtab arvesse mureküsimusi, mida Mehhiko on seoses käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate küsimustega väljendanud. & /et 800 4. Euroopa Liidu uus liikmesriik ühineb käesoleva lepinguga ühisnõukogu otsustatud tingimuste kohaselt. Ühinemine jõustub alates uue liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemise päevast. Ühisnõukogu muudab käesolevat lepingut oma otsusega, millega ta kehtestab ka ühinemistingimused. 5. Olenemata lõikest 4 teeb kaubanduskoosseisus kokku tulnud ühiskomitee käesoleva lepingu III osa puhul järgmist: a) uurib piisavalt aegsasti enne ühinemise kuupäeva sellise ühinemise mõju käesolevale lepingule, ning b) käsitleb enne kolmanda riigi Euroopa Liiduga ühinemise jõustumist sellise ühinemise mõju käesolevale lepingule ning lepib kokku käesoleva lepingu III osaga seotud vajalikes muudatustes, kohandustes või üleminekumeetmetes, et lepinguosalised saaksid kõnealust osa alates uue liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast võimalikult suures ulatuses kohaldada. 6. Ühisnõukogu ja ühiskomitee otsused võetakse vastu kooskõlas artikliga 1.2 „Ühisnõukogu“. & /et 801  ARTIKKEL 2.10 Uute riikide ühinemine lepinguga Käesoleva lepinguga võib ühineda iga riik, kes on valmis täitma käesolevas lepingus sätestatud kohustusi vastavalt tingimustele, milles see riik ja lepinguosalised on kokku leppinud, ning pärast selle heakskiitmist vastavalt kummagi lepinguosalise ja ühineva riigi kohaldatavatele õiguslikele menetlustele. ARTIKKEL 2.11 Üksikisiku õigused Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et sellega saab isikutele anda muid õigusi või määrata muid kohustusi kui need, mis on lepinguosalistele antud rahvusvahelise õiguse alusel, või ilma et see piiraks Mehhiko siseriiklike õigusaktide kohaldamist, ega viisil, mis võimaldab käesolevale lepingule tugineda otse lepinguosaliste siseriiklikus õigussüsteemis. & /et 802  ARTIKKEL 2.12 Autentsed tekstid Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, iiri, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. ARTIKKEL 2.13 Lepingu kestus ja lõpetamine 1. Käesolev leping kehtib tähtajatult. 2. Euroopa Liit või Mehhiko võib teatada teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest käesolev leping lõpetada. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast sellise teate kättesaamise kuupäeva. & /et 803  KORRUPTSIOONI ENNETAMISE JA KORRUPTSIOONIVASTASE VÕITLUSE PROTOKOLL A JAGU Üldsätted ARTIKKEL 1 Eesmärgid 1. Lepinguosalised kinnitavad oma pühendumust ennetada korruptsiooni rahvusvahelises kaubanduses ja investeeringute tegemisel ja võidelda selle vastu ning tuletavad meelde, et korruptsioon kaubanduses ja investeeringute tegemisel kahjustab head valitsemistava ja majandusarengut ning moonutab rahvusvahelisi konkurentsitingimusi. 2. Lepinguosalised tunnistavad, et korruptsioon võib mõjutada rahvusvahelist kaubandust ja investeeringute tegemist, kuna see võib kahjustada turulepääsu võimalusi ja õõnestada nende kohustuste täitmist, mille eesmärk on luua võrdsed tingimused. Kaubandust ja investeeringute tegemist mõjutav korruptsioon võib väljenduda mittetariifse tõkkena investoritele ja ettevõtjatele, kes soovivad osaleda rahvusvahelises kaubanduses ja investeeringute tegemisel. 3. Lepinguosalised tunnistavad ametiisikute ja erasektoriga seotud korruptsiooni vastase võitluse olulisust, kuna selline korruptsioon mõjutab rahvusvahelist kaubandust ja investeeringute tegemist. & /et 804 4. Lepinguosalised tunnistavad, et korruptsioon on rahvusvaheline probleem, mis on seotud muude rahvusvahelise ja majanduskuritegevuse vormidega, sealhulgas rahapesuga, ning seda tuleks käsitleda mitut valdkonda ühendava lähenemisviisi ja tiheda koostöö abil rahvusvahelisel tasandil. 5. Lepinguosalised tunnistavad vajadust suurendada usaldusväärsust ja läbipaistvust nii avalikus kui ka erasektoris ning et igal sektoril on sellega seoses täiendavad kohustused. 6. Lepinguosalised tunnistavad piirkondlike ja mitmepoolsete algatuste tähtsust, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis, WTOs, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (edaspidi „OECD“), rahapesuvastases töökonnas, Euroopa Nõukogus ja Ameerika Riikide Organisatsioonis, et ennetada korruptsiooni rahvusvahelist kaubandust ja investeeringute tegemist mõjutavates küsimustes ja võidelda selle vastu, ning kohustuvad tegema koostööd, et soodustada ja toetada asjakohaseid algatusi. 7. Lepinguosalised kinnitavad veel kord kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgist 16 tulenevat ühist kohustust vähendada märkimisväärselt korruptsiooni ning altkäemaksu andmist ja võtmist kõigis selle vormides. 8. Lepinguosalised tunnustavad G20 korruptsioonivastase võitluse töörühma tehtud olulist tööd ja kinnitavad veel kord oma toetust G20 raames kokku lepitud asjakohastele kõrgetasemelistele põhimõtetele. 9. Nende sätete eesmärk on luua kahepoolne kohustuste raamistik, mille alusel ennetada lepinguosaliste vahelistes suhetes rahvusvahelist kaubandust ja investeeringute tegemist mõjutavat korruptsiooni ja selle vastu võidelda. & /et 805  ARTIKKEL 2 Kohaldamisala Käesolevat protokolli kohaldatakse korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise suhtes kõigis käesoleva lepingu III osa kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes. ARTIKKEL 3 Seos muude lepingutega Ükski käesoleva protokolli säte ei mõjuta lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad ÜRO Peaassambleel 31. oktoobril 2003 ÜRO peakorteris New Yorgis vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastasest konventsioonist; 21. novembril 1997 Pariisis sõlmitud rahvusvahelistes tehingutes välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsioonist; 29. märtsil 1996 Caracases sõlmitud üleameerikalisest korruptsioonivastasest konventsioonist; Euroopa Nõukogu poolt vastu võetud asjakohastest õigusaktidest ning mis tahes muudest asjakohastest rahvusvahelistest õigusaktidest, mille kumbki lepinguosaline on vastu võtnud. & /et 806  B JAGU Korruptsioonivastased meetmed ARTIKKEL 4 Ametiisikute aktiivne ja passiivne korruptsioon Lepinguosalised tunnistavad ametiisikutele aktiivse ja passiivse korruptsiooni vastase võitluse olulisust, kuna selline korruptsioon mõjutab rahvusvahelist kaubandust ja investeeringute tegemist. Selleks kinnitavad nad eelkõige ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artiklitest 15 ja 16 tulenevaid kohustusi võtta vastu või säilitada sellised seadusandlikud ja muud meetmed, mis võivad olla vajalikud, et tunnistada kuriteoks aktiivne ja passiivne altkäemaks ametiisikutele ning aktiivne altkäemaks välisriigi ametiisikutele ja rahvusvaheliste avalik-õiguslike organisatsioonide ametnikele, kui altkäemaksu on antud tahtlikult, ning kaaluda selliste seadusandlike ja muude meetmete võtmist, mis võivad olla vajalikud, et tunnistada kuriteoks passiivne altkäemaks välisriigi ametiisikutele ja rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele, kui seda on antud tahtlikult. & /et 807  ARTIKKEL 5 Aktiivne ja passiivne korruptsioon erasektoris 1. Lepinguosalised tunnistavad erasektoris aktiivse ja passiivse korruptsiooni vastase võitluse olulisust, kuna selline korruptsioon mõjutab rahvusvahelist kaubandust ja investeeringute tegemist. Selleks tuletavad lepinguosalised meelde vajadust täita ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni raames võetud kohustusi ning kinnitavad eelkõige oma ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artiklist 21 tulenevaid kohustusi kaaluda selliste seadusandlike ja muude meetmete võtmist, mis võivad olla vajalikud selleks, et tunnistada kuriteoks aktiivne ja passiivne altkäemaks erasektoris, kui seda on antud tahtlikult majandus-, finants- või äritegevuse käigus. 2. Lepinguosalised tunnistavad, et ametiisikutele antav meelehea kujutab endast altkäemaksu andmise vormi, takistab korruptsiooni vastu võitlemist ja soodustab altkäemaksu andmist välisriikides. Selleks taaskinnitavad lepinguosalised ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikli 12 lõikest 4 tulenevat keeldu lugeda maksustatavat tulu vähendavate kulude hulka altkäemaksu või muid korruptsiooni huvides kantud kulutusi. & /et 808  ARTIKKEL 6 Korruptsioon ja rahapesu Lepinguosalised, tunnistades korruptsiooni ja rahapesu vahelisi seoseid, kinnitavad veel kord ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artiklist 23 tulenevaid kohustusi. ARTIKKEL 7 Juriidiliste isikute vastutus Lepinguosalised tunnistavad, et edendamaks rahvusvahelises kaubanduses ja investeeringute tegemisel esineva korruptsiooni vastast üleilmset võitlust tuleb kehtestada juriidiliste isikute vastutus ning tagada tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaal- ja muud karistused. Selleks kinnitavad lepinguosalised veel kord ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artiklist 26 tulenevaid kohustusi ning tuletavad meelde oma toetust juriidilise isiku korruptsioonivastutust käsitlevatele G20 kõrgetasemelistele põhimõtetele. & /et 809  C JAGU Erasektori korruptsiooni ennetamise meetmed ARTIKKEL 8 Vastutustundlik ettevõtlus 1. Lepinguosalised tunnistavad ennetusmeetmete ja vastutustundliku ettevõtluse, sealhulgas finants- ja muu kui finantsaruandluse kohustuste ning ettevõtja sotsiaalse vastutuse tavade tähtsust korruptsiooni vältimisel ning kaubanduse rolli selle eesmärgi saavutamisel. 2. Lepinguosalised tunnistavad vajadust võtta aruandekohustuste puhul arvesse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) vajadusi ja piiranguid. 3. Lepinguosalised tuletavad seoses korruptsioonivastase võitlusega meelde oma toetust hargmaiseid ettevõtteid käsitlevatele OECD suunistele. & /et 810  ARTIKKEL 9 Finantsaruandlus ja muu kui finantsaruandlus 1. Kooskõlas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni raames võetud kohustustega ja siseriikliku õiguse aluspõhimõtetega tunnistavad lepinguosalised, et oluline on tõhustada erasektori raamatupidamis- ja auditeerimisstandardeid korruptsiooni ennetamise vahendina, ning tunnistavad eelkõige, et seda eesmärki on võimalik saavutada muu hulgas järgmiste meetmete abil: a) tagades, et eraettevõtjad, võttes arvesse nende struktuuri ja suurust ning eelkõige VKEde erivajadusi, rakendavad korruptsioonijuhtumite ennetamisel ja avastamisel meetmeid, mille hulka võivad kuuluda äriühingu üldjuhtimise käitumisjuhendi järgimine, siseauditi funktsioon või piisav sisekontroll, ning b) tagades, et eraettevõtete raamatupidamisaruannete ja nõutavate finantsaruannete suhtes kohaldatakse asjakohaseid auditeerimis- ja sertifitseerimismenetlusi. 2. Lepinguosalised kutsuvad börsil noteeritud ettevõtteid, pankasid ja kindlustusseltse üles andma aru meetmetest, mida nad on võtnud korruptsiooni ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks. Lepinguosalised võtavad selliste aruannete avaldamiseks vajalikke meetmeid. 3. Lepinguosalised võtavad kooskõlas oma õigusnormidega kõik vajalikud meetmed finantsaruannete avalikustamiseks ning raamatupidamis- ja auditeerimisstandardite säilitamiseks. & /et 811 4. Kumbki lepinguosaline seab eesmärgiks kaaluda selliste meetmete võtmist või säilitamist, mille kohaselt peavad välisaudiitorid teatama pädevatele asutustele kõikidest artiklites 4, 5 ja 6 nimetatud kuritegude kahtlustest. Kui selline aruandlus on nõutav, tagavad lepinguosalised, et aruandeid mõistlikult ja heas usus koostavad välisaudiitorid on kaitstud nende suhtes teabe avalikustamise lepinguliste või õiguslike piirangute rikkumise tõttu kohtumenetluse algatamise eest. ARTIKKEL 10 Läbipaistvus erasektoris 1. Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistvus võib aidata ennetada korruptsiooni rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute tegemise valdkonnas, ning tuletavad sel eesmärgil meelde ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikli 12 lõikest 2 tulenevaid kohustusi. Eelkõige võiks käesoleva lepingu III osa kohase kaubanduse ja investeeringute tegemisega seotud erasektoris suurema läbipaistvuse tagada järgmiste meetmete abil: a) selliste standardite ja menetluste väljatöötamise edendamine, mille eesmärk on tagada asjaomaste eraõiguslike üksuste usaldusväärsus, sealhulgas tegevusjuhendid äritegevuse ja kõigi asjaomaste kutsealade korrektseks, ausaks ja nõuetekohaseks toimimiseks, huvide konfliktide ärahoidmiseks ning heade kaubandustavade kasutamise edendamiseks ettevõtjate seas ja nende lepingulistes suhetes riigiga; & /et 812 b) eraõiguslike üksuste tegevust reguleerivate menetluste väärkasutamise ärahoidmine, sealhulgas menetlused, mis on seotud avaliku sektori asutuste poolt äritegevuseks antavate toetuste ja litsentsidega, ning c) huvide konfliktide ennetamise meetmete edendamine, kehtestades vajaduse korral mõistliku aja jooksul piiranguid endiste ametiisikute ametialasele tegevusele või ametiisikute erasektoris töötamisele pärast nende ametist lahkumist või pensionile jäämist, kui selline tegevus või töösuhe on otseselt seotud ülesannetega, mida need ametiisikud oma ametiaja jooksul täitsid või mille üle nad järelevalvet tegid. ARTIKKEL 11 Rahapesu tõkestamise meetmed 1. Tunnistades rahapesu tõkestamise tähtsust ning selle võimalikku mõju rahvusvahelisele kaubandusele ja investeeringute tegemisele, kinnitavad lepinguosalised oma pühendumust võtta vastu või säilitada terviklik siseriiklik regulatiiv- ja järelevalvekord finantsasutuste ning teatavate finantssektoriväliste ettevõtjate ja kutsealade suhtes kooskõlas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni ja rahapesuvastase töökonna soovituste alusel võetud kohustustega. Lepinguosalised edendavad rahapesuvastase töökonna soovituste 24 ja 25 (juriidiliste isikute läbipaistvuse ja tegelike kasusaajate kohta ning õiguslike üksuste läbipaistvuse ja tegelike kasusaajate kohta) ning tegelike kasusaajate läbipaistvust käsitlevate G20 kõrgetasemeliste põhimõtete rakendamist. & /et 813 2. Vastavalt lõikes 1 osutatud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni kohustustele, rahapesuvastase töökonna soovitustele ja G20 kõrgetasemelistele põhimõtetele võtavad lepinguosalised vastu või säilitavad meetmed, millega: a) tagatakse, et nende siseriiklikud õigusaktid sisaldaksid mõiste „tegelik kasusaaja“ määratlust, mis hõlmab füüsilist isikut, kes on selle kliendi või füüsilise isiku, kelle nimel tehing tehakse, lõplik omanik või kes teda lõplikult kontrollib, sealhulgas need füüsilised isikud, kellel on juriidilise isiku või üksuse üle lõplik tegelik kontroll; b) tagatakse, et nende territooriumil asutatud juriidilised isikud koguvad ja hoiavad oma tegelike kasusaajate kohta asjakohast, täpset ja ajakohastatud teavet; c) tagatakse, et otseste usaldusfondide või muude õiguslike üksuste usaldusisikud, kelle struktuur või funktsioon sarnaneb usaldusfondidega, hoiavad asjakohast, täpset ja ajakohastatud teavet oma tegelike kasusaajate, sealhulgas asutajate, kaitsjate, usaldusisikute ja soodustatud isikute või soodustatud isikute kategooriate kohta, ning mis tahes muu füüsilise isiku kohta, kellel on usaldusfondi üle lõplik tegelik kontroll; d) nõutakse, et rahapesuvastase töökonna soovitustes määratletud finantsasutused ning teatavad finantssektorivälised ettevõtjad ja kutsealad tuvastaksid kliendi ja kontrolliksid tema isikusamasust, teeksid kindlaks tegeliku kasusaaja ning võtaksid mõistlikke meetmeid tegeliku kasusaaja isikusamasuse kontrollimiseks, nii et finantsasutus või teatavad finantssektorivälised ettevõtjad ja kutsealad oleksid veendunud, et nad teavad, kes on tegelik kasusaaja; & /et 814 e) kehtestatakse mehhanismid, millega tagatakse, et lepinguosaliste õiguses määratletud asjaomastel pädevatel asutustel on õigeaegne juurdepääs tegelikku kasusaajat käsitlevale teabele; f) tagatakse, et nende pädevad asutused osalevad tegelikku kasusaajat käsitleva teabe vahetamisel rahvusvaheliste partneritega õigeaegselt ja tõhusalt; g) nõutakse, et finantsasutused ning teatavad finantssektorivälised ettevõtjad ja kutsealad rakendaksid tugevdatud hoolsusmeetmeid eelkõige riikliku taustaga isikute suhtes, kelle all mõistetakse isikuid, kes täidavad või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid kummagi lepinguosalise territooriumil või rahvusvahelisel tasandil, samuti nende pereliikmeid ja lähisugulasi, ning h) tagatakse eespool nimetatud kohustuste täitmise tõhus järelevalve, sealhulgas kohustuste täitmata jätmise korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kehtestamine ja täitmine. 3. Lepinguosalised tunnistavad registrite loomise kasulikkust, et anda õigeaegselt täpset ja ajakohastatud teavet juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste tegelike kasusaajate kohta, et hõlbustada korruptsiooni ja rahapesu tõkestamist ja nende vastu võitlemist. & /et 815  D JAGU Avaliku sektori korruptsiooni ennetamise meetmed ARTIKKEL 12 Ametiisikute käitumine 1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma toetust 18.–19. juunil 2012 Los Caboses toimunud G20 juhtide tippkohtumisel vastu võetud ametiisikute vara deklareerimist käsitlevatele G20 kõrgetasemelistele põhimõtetele, samuti 2006. aastal Hanois toimunud majandusliidrite 14. kohtumisel vastu võetud käitumisjuhendile, mida kohaldatakse Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majanduskoostööga seoses Mehhiko ametiisikute suhtes, ning Euroopa Nõukogu poolt 11. mail 2000 Euroopa Liidu jaoks vastu võetud soovitusele ametiisikute käitumisjuhendite kohta. 2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord võetud kohustusi, mis on sätestatud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artiklis 8, sealhulgas ametiisikute suhtes käitumisjuhendite või - standardite kohaldamine, ametiisikute poolt asjaomastele asutustele korruptsioonijuhtumitest teatamise hõlbustamine, ametiisikute kohustus esitada asjaomastele asutustele deklaratsioon võimalike huvide konfliktide kohta ning meetmete võtmine, millega nähakse ette distsiplinaar- või muud meetmed ametiisikute suhtes, kes rikuvad selliste käitumisjuhendite või -standardite tingimusi. & /et 816  ARTIKKEL 13 Avaliku halduse läbipaistvus 1. Lepinguosalised rõhutavad avaliku halduse läbipaistvuse tähtsust rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute tegemisega seotud korruptsiooni ennetamisel ning edendavad läbipaistvust kooskõlas käesoleva lepingu III osa eri- ja horisontaalsete sätetega, sealhulgas eelkõige kaubanduse lihtsustamist, riigihankeid, siseriiklikku reguleerimist ja läbipaistvust käsitlevate sätetega. 2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikli 13 lõikest 2 tulenevaid kohustusi võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende korruptsioonivastase võitlusega tegelevad asutused on avalikkusele teada, ning võimaldada neile asutustele juurdepääs, et vajaduse korral kõigist asjakohastest intsidentidest teatada. & /et 817  ARTIKKEL 14 Kodanikuühiskonna osalus Lepinguosalised tunnistavad kodanikuühiskonna osalemise tähtsust rahvusvahelises kaubanduses ja investeeringute tegemisel esineva korruptsiooni ennetamisel ja selle vastu võitlemisel ning vajadust suurendada üldsuse teadlikkust korruptsiooni olemasolust, põhjustest ja tõsidusest ning sellest tulenevast ohust. Selleks kinnitavad lepinguosalised veel kord ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikli 13 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, eelkõige seoses asjakohaste meetmete võtmisega, et edendada selliste väljaspool avalikku sektorit tegutsevate üksikisikute ja rühmade aktiivset osalemist nagu kodanikuühiskond, vabaühendused ja kogukonnapõhised organisatsioonid. ARTIKKEL 15 Rikkumisest teatajate kaitse Lepinguosalised kinnitavad veel kord ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikli 8 lõikest 4 tulenevat kohustust kaaluda meetmete ja süsteemide kehtestamist, millega hõlbustada ametiisikutel asjaomastele asutustele korruptsioonijuhtumitest teatamist, kui nad saavad sellistest tegudest teada oma tööülesannete täitmisel. Lepinguosalised kinnitavad veel kord ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artiklist 33 tulenevat kohustust kaaluda asjakohaste meetmete kehtestamist, et tagada kaitse rikkumisest teatajate ebaõiglase kohtlemise eest. & /et 818  E JAGU Vaidluste lahendamine ARTIKKEL 16 Kohaldamisala 1. Kui lepinguosalised ei jõua käesoleva protokolli mis tahes sätte suhtes kokkuleppele, võivad nad kasutada üksnes artiklites 17–21 osutatud menetlusi. 2. Lõige 1 ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesolevas protokollis osutatud rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud vaidluste lahendamise menetlustest. 3. Kummalegi lepinguosalisele jääb nende õiguspõhimõtete kohaselt õigus tagada vastavate siseriiklike korruptsioonivastaste õigusaktide täitmine oma õiguskaitse-, süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate ja kohtuasutuste kaudu. & /et 819  ARTIKKEL 17 Konsultatsioonid 1. Lepinguosaline võib taotleda konsulteerimist teise lepinguosalisega, et jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni. Konsultatsioone peetakse kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitees. 2. Konsultatsioone taotlev lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse, milles ta esitab oma taotluse põhjused, sealhulgas probleemi kirjelduse ja viisi, kuidas teise lepinguosalise meede lepinguosaliste vahelist kaubandust või investeeringute tegemist kahjustab. Lepinguosalised alustavad konsultatsioone kohe pärast konsultatsioonitaotluse esitamist ja igal juhul mitte hiljem kui 30 päeva pärast taotluse kättesaamise kuupäeva. Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et jõuda kõnealuste konsultatsioonide abil mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni. 3. Kumbki lepinguosaline võib vajaduse korral küsida nõu käesoleva lepingu IV osa artiklis 1.7 „Sisenõuanderühmad“ osutatud sisenõuanderühmadelt. 4. Kumbki lepinguosaline püüab tagada oma pädevate ametiasutuste töötajate osalemise, kes vastutavad küsimuste eest, mille üle konsultatsioone peetakse. 5. Kõik vastastikku kokku lepitud lahendused tehakse üldsusele kättesaadavaks, tingimusel et konfidentsiaalne teave on kaitstud. & /et 820  ARTIKKEL 18 Eksperdiabi 1. Lepinguosaline võib taotleda teiselt lepinguosaliselt kirjalikult eksperdirühma abi, kui konsultatsioonid on lõppenud ja mõlemat lepinguosalist rahuldavat lahenduseni ei ole 90 päeva jooksul pärast konsultatsioonitaotluse esitamist jõutud. Eksperdirühma abitaotluses kirjeldab lepinguosaline arutatavat küsimust ja viisi, kuidas teise lepinguosalise meede kahjustab lepinguosaliste vahelist kaubandust või investeeringute tegemist. 2. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, koosneb eksperdirühm kolmest eksperdist. Lepinguosalised konsulteerivad 10 päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud kirjaliku taotluse saamist, et leppida kokku ekspertide rühma kuuluvates ekspertides. Selleks määrab kumbki lepinguosaline eksperdi, kes võib olla selle lepinguosalise kodanik, ja esitab teisele lepinguosalisele kuni kolm esimehekandidaati. Lepinguosalised püüavad esimehekandidaatide hulgast kokku leppida esimehe. Lepinguosaline võib teise lepinguosalise määratud eksperdi tagasi lükata, kui ta leiab, et isik ei vasta artiklis 20 sätestatud nõuetele. Käesoleva lõike kohaldamisel julgustatakse lepinguosalisi valima eksperte artiklis 19 osutatud nimekirjast. 3. Kui lepinguosalised ei jõua eksperdirühma suhtes lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul kokkuleppele, kohaldatakse artiklis 19 sätestatud menetlust. & /et 821 4. Eksperdirühm viib menetlused läbi vastavalt lepinguosaliste vahel kokku lepitud tingimustele. Ühiskomitee võib vastu võtta töökorra, mida kohaldatakse käesolevas jaos nimetatud menetluste suhtes. ARTIKKEL 19 Ekspertide loetelu Kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee koostab oma esimesel koosolekul pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt üheksast isikust, kes soovivad ja saavad eksperdina tegutseda. Nimekiri koosneb kolmest alamnimekirjast: kummagi lepinguosalise alamnimekiri ning alamnimekiri esimehekandidaatidest, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud. Kumbki lepinguosaline esitab oma alamnimekirjas vähemalt kolm isikut. Samuti valivad nad vähemalt kolm isikut esimehekandidaatide alamnimekirja. Kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee tagab, et nimekirja ajakohastatakse ja et selles on vähemalt üheksa eksperti. & /et 822  ARTIKKEL 20 Ekspertide kvalifikatsioon Ekspertidel peavad olema õigusalased teadmised või kogemused käesoleva protokolli kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna, ei tohi seoses vaidlusaluste küsimustega vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud kummagi lepinguosalise valitsusega ning peavad järgima lisas 31-B (vahekohtunike ja vahendajate tegevusjuhend) sätestatud tingimusi. ARTIKKEL 21 Eksperdiarvamus 1. Eksperdirühm konsulteerib lepinguosalistega vastavalt vajadusele kas ühiselt või eraldi, et aidata neil jõuda mõlemat poolt rahuldava lahenduseni. 2. Käesolevas protokollis osutatud rahvusvaheliste lepingute, rahapesuvastase töökonna soovituste või G20 kõrgetasemeliste põhimõtetega seotud küsimustes võivad eksperdid vajaduse korral ja pärast lepinguosaliste teavitamist küsida teavet või nõu asjaomastelt organisatsioonidelt või asutustelt. & /et 823 3. Kui 90 päeva jooksul pärast eksperdirühma moodustamist ei jõuta sellega konsulteerides mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni, võib kumbki lepinguosaline taotleda, et eksperdirühm esitaks lahendust sisaldava arvamuse. 4. Eksperdirühm esitab 90 päeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud taotluse esitamist arvamuse, milles ta toob välja tuvastatud asjaolud, asjakohaste sätete kohaldatavuse ja pakutava lahenduse peamised põhjendused3. Kui eksperdirühm on arvamuse esitanud, teeb kumbki lepinguosaline selle üldsusele viivitamata kättesaadavaks, tingimusel et konfidentsiaalne teave on kaitstud. 5. Lepinguosalised arutavad mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni jõudmiseks asjakohaseid meetmeid, mida kõnealuste küsimuste lahendamiseks rakendada, võttes arvesse eksperdirühma arvamust. Meetmeid rakendav lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist hiljemalt kolm kuud pärast arvamuse esitamist kõikidest meetmetest, mida ta on rakendanud või kavatseb rakendada, või meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta kõnealuste küsimuste lahendamiseks. Vajaduse korral küsivad lepinguosalised selliste meetmete rakendamise kohta nõu sisenõuanderühmadelt. 3 Eksperdirühma arvamuste ja lahendustega ei looda füüsilistele ega juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. & /et 824 6. Kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee jälgib eksperdirühma arvamusega seoses võetavaid järelmeetmeid ja väljapakutavat lahendust, mida arvamus sisaldab. Sisenõuanderühmad võivad esitada selle kohta kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomiteele märkusi. ARTIKKEL 22 Läbivaatamine 1. Käesoleva protokolli rakendamise tõhustamiseks arutavad lepinguosalised kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee kohtumistel E ja F jaos sätestatud vaidluste lahendamise ja institutsiooniliste sätete toimimist, sealhulgas nende tõhususe võimalikku läbivaatamist, võttes muu hulgas arvesse käesoleva protokolli rakendamisel saadud kogemusi, kummagi lepinguosalise poliitika arengut, rahvusvaheliste lepingute vallas tehtud edusamme ning sidusrühmade arvamusi. 2. Kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee võib soovitada ühiskomiteele käesoleva protokolli asjakohaste sätete muutmist vastavalt lõikes 1 osutatud arutelude tulemustele; sellised muudatused võetakse vastu vastavalt käesoleva lepingu IV osa artiklis 2.4 „Muutmine“ kehtestatud muutmismenetlusele. & /et 825  F JAGU Institutsiooniline korraldus ARTIKKEL 23 Kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee 1. Lepinguosalised asutavad käesolevaga kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee. Allkomiteesse kuuluvad kummagi lepinguosalise esindajad, kes vastutavad korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud küsimuste eest, võttes arvesse igal koosolekul käsitletavaid konkreetseid küsimusi. 2. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tuleb kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee kokku ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ning seejärel lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. 3. Kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomiteel on järgmised ülesanded: a) hõlbustada ja jälgida käesoleva protokolli tõhusat rakendamist ning arutada selle rakendamisel tekkida võivaid probleeme; & /et 826 b) edendada lepinguosaliste vahelist koostööd käesoleva protokolli kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes ning käesoleva protokolli kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes toimunud arengu kohta valitsusvälistel, piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel teabe vahetamist; c) teha kindlaks või arutada käesoleva protokolli kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi käsitlevaid algatusi, mille puhul oleks tihedamast kahepoolsest koostööst rohkem kasu; ning d) teha kindlaks või arutada käesolevasse protokolli tehtavad võimalikke parandusi. 4. Kumbki lepinguosaline määrab kontaktpunkti, et hõlbustada lepinguosaliste vahelist teabevahetust ja koordineerimist käesoleva protokolli rakendamisega seotud küsimustes, ning teatab teisele lepinguosalisele oma kontaktandmed. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest. SELLE KINNITUSEKS on nõuetekohaselt volitatud isikud käesolevale lepingule alla kirjutanud. [Koht],… aasta... kuu... päeval Belgia Kuningriigi nimel, Bulgaaria Vabariigi nimel, & /et 827 Tšehhi Vabariigi nimel, Taani Kuningriigi nimel, Saksamaa Liitvabariigi nimel, Eesti Vabariigi nimel, Iirimaa nimel, Kreeka Vabariigi nimel, Hispaania Kuningriigi nimel, Prantsuse Vabariigi nimel, Horvaatia Vabariigi nimel Itaalia Vabariigi nimel, Küprose Vabariigi nimel, Läti Vabariigi nimel, Leedu Vabariigi nimel, & /et 828 Luksemburgi Suurhertsogiriigi nimel, Ungari nimel, Malta Vabariigi nimel, Madalmaade Kuningriigi nimel, Austria Vabariigi nimel, Poola Vabariigi nimel, Portugali Vabariigi nimel, Rumeenia nimel, Sloveenia Vabariigi nimel, Slovaki Vabariigi nimel, Soome Vabariigi nimel, Rootsi Kuningriigi nimel, Euroopa Liidu nimel, Mehhiko Ühendriikide nimel & /et 829  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 3.9.2025 COM(2025) 810 final ANNEX 2 – PART 1/2 LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta ET ET  2-A LISA TOLLITARIIFIDE KAOTAMISE AJAKAVA A JAGU Üldsätted 1. Käesolevas lisas sätestatakse kummagi lepinguosalise kohustused seoses tollimaksude kaotamise või vähendamisega vastavalt artiklile 2.4 „Tollimaksude kaotamine või vähendamine“. 2. Kumbki lepinguosaline kaotab tollimaksud või vähendab neid kooskõlas käesoleva lisa A–C jaoga ning järgmisega: a) Euroopa Liidu puhul kooskõlas liidetega 2-A-1 „ELi tollitariifide kaotamise ajakava“ ja 2-A-3 „Euroopa Liidu tariifikvoodid“ ning b) Mehhiko puhul kooskõlas liidetega 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ ja 2-A-4 „Mehhiko tariifikvoodid“. 3. Lõike 2 punktides a ja b osutatud liited on käesoleva lisa lahutamatu osa. & /et 1 4. Käesolev lisa põhineb harmoneeritud süsteemil, mida on muudetud 1. jaanuaril 2012. 5. Käesolevas lisas tähendab „aasta 1“ ajavahemikku, mis algab käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval ja lõppeb sama kalendriaasta 31. detsembril. Aasta 2 algab lepingu jõustumise kalendriaastale järgneva aasta 1. jaanuaril ja iga järgmine vähendamine jõustub iga järgmise aasta 1. jaanuaril. B JAGU Baasmäär ja üleminekukategooriad 1. Konkreetse tariifirea kohta märgitakse A jao lõikes 2 osutatud, kumbagi lepinguosalist käsitlevasse tollitariifide kaotamise ajakavasse selle tariifirea kohta tollimaksu baasmäär ja üleminekukategooria, mille alusel määratakse iga vähendamisetapi vahepealse tollimaksu määr. 2. Baasmäär, mida kasutatakse tariifirea vahepealse tollimaksumäära kindlaksmääramiseks, on 1. jaanuaril 2016 kohaldatud enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär. Liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ tärniga (*) märgistatud tariifiridade puhul on kohaldatav tollimaksu baasmäär kõnealuses ajakavas esitatud määr. & /et 2 3. Tollimaksude kaotamise või vähendamise korral kohaldatakse kummagi lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakavas esitatud teise lepinguosalise päritolustaatusega kaupade suhtes järgmisi üleminekukategooriaid: a) lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria 0 tariifiridade all esitatud päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse täielikult ning sellised kaubad muutuvad tollimaksuvabaks käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval; b) lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria 3 tariifiridade all esitatud päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse kolme võrdse iga-aastase etapi käigus ning sellised kaubad muutuvad tollimaksuvabaks alates kolmanda jõustumisjärgse aasta 1. jaanuarist; c) lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria 5 tariifiridade all esitatud päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse viie võrdse iga-aastase etapi käigus ning sellised kaubad muutuvad tollimaksuvabaks alates viienda jõustumisjärgse aasta 1. jaanuarist; d) lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria 7 tariifiridade all esitatud päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse seitsme võrdse iga-aastase etapi käigus ning sellised kaubad muutuvad tollimaksuvabaks alates seitsmenda jõustumisjärgse aasta 1. jaanuarist; e) lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria 10 tariifiridade all esitatud päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse 10 võrdse iga-aastase etapi käigus ning sellised kaubad muutuvad tollimaksuvabaks alates 10. jõustumisjärgse aasta 1. jaanuarist; & /et 3 f) lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria E tariifiridade all esitatud päritolustaatusega kaupade tollimaksude suhtes kohaldatakse kummagi lepinguosalise tariifitabelis sätestatud tollimaksu baasmäära; g) Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria MX7 tariifiridade all esitatud päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse järgmiselt: Väärtuseline Aasta Erikomponent tollimaks (%) 1 16,5 Tollimaksuvaba 2 13,0 Tollimaksuvaba 3 9,5 Tollimaksuvaba 4 7,2 Tollimaksuvaba 5 4,8 Tollimaksuvaba 6 2,4 Tollimaksuvaba 7 Tollimaksuvaba Tollimaksuvaba & /et 4 h) Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria MX10 tariifiridade all esitatud päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse 10 iga-aastase etapi käigus alates esimesest aastast ning sellised kaubad muutuvad tollimaksuvabaks alates 10. jõustumisjärgse aasta 1. jaanuarist järgmiselt: Väärtuseline Aasta tollimaks (%) 1 19,0 2 18,0 3 17,0 4 16,0 5 15,0 6 12,0 7 9,0 8 6,0 9 3,0 10 Tollimaksuvaba & /et 5 i) Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria MX-R1 tariifiridade all esitatud päritolustaatusega kaupade tollimakse vähendatakse 50 % võrra baasmäärast 10 võrdse iga-aastase etapi käigus alates esimesest aastast ning selliste kaupade tollimaks on 87,5 % alates 10. jõustumisjärgse aasta 1. jaanuarist ja igal järgmisel aastal järgmiselt: Väärtuseline Aasta tollimaks (%) 1 166,3 2 157,5 3 148,8 4 140,0 5 131,3 6 122,5 7 113,8 8 105,0 9 96,3 10 87,5 & /et 6 j) Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria MX-R2 tariifiridade all esitatud päritolustaatusega kaupade tollimakse vähendatakse 50 % võrra baasmäärast 10 võrdse iga-aastase etapi käigus alates esimesest aastast ning selliste kaupade tollimaks on 10 % alates 10. jõustumisjärgse aasta 1. jaanuarist ja igal järgmisel aastal järgmiselt: Väärtuseline Aasta tollimaks (%) 1 19,0 2 18,0 3 17,0 4 16,0 5 15,0 6 14,0 7 13,0 8 12,0 9 11,0 10 10,0 & /et 7 k) Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria MX-R3 tariifiridade all esitatud päritolustaatusega kaupade tollimakse vähendatakse 40 % võrra baasmäärast 10 võrdse iga-aastase etapi käigus alates esimesest aastast ning selliste kaupade tollimaks on 43,2 % alates 10. jõustumisjärgse aasta 1. jaanuarist ja igal järgmisel aastal järgmiselt: Väärtuseline Aasta tollimaks (%) 1 69,1 2 66,2 3 63,4 4 60,5 5 57,6 6 54,7 7 51,8 8 49,0 9 46,1 10 43,2 & /et 8 l) Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria MX-R4 tariifiridade all esitatud päritolustaatusega kaupade tollimakse vähendatakse 50 % võrra baasmäärast viie võrdse iga-aastase etapi käigus alates esimesest aastast ning selliste kaupade tollimaks on 5 % alates viienda jõustumisjärgse aasta 1. jaanuarist ja igal järgmisel aastal järgmiselt: Väärtuseline Aasta tollimaks (%) 1 9,0 2 8,0 3 7,0 4 6,0 5 5,0 m) Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria R-BS tariifiridade all esitatud päritolustaatusega kaupade tollimaks on alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast 75 eurot tonni kohta. 4. Kui päritolustaatusega kauba tollimaks on sätestatud ühes lõikes 3 esitatud üleminekukategooriatest, vähendatakse kõnealusele kaubale kehtestatud tollimaksude kõiki komponente või kaotatakse kõnealusele kaubale kehtestatud tollimaksude kõik komponendid, mida väljendatakse kas väärtuselise või koguselise tollimaksuna või nende mis tahes kombinatsioonina, antud üleminekukategooria vastavates etappides. 5. Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria 0/EP tariifiridade all esitatud päritolustaatusega kaupade väärtuselise tollimaksu komponent kaotatakse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast. Tollitariifide kaotamist kohaldatakse ainult väärtuselise tollimaksu suhtes. Päritolustaatusega kaupade koguseline tollimaks säilitatakse olukorras, kus impordihind langeb allapoole piiril kehtivat hinda. & /et 9 6. Selleks et kaotada tollimaksud vastavalt artiklile 2.4 „Tollimaksude kaotamine või vähendamine“, ümardatakse vahepealsed tollimaksumäärad allapoole vähemalt lähima kümnendikuni protsendipunktist või juhul, kui tollimaksu väljendatakse rahaühikutes, vähemalt lähima kümnendikuni lepinguosalise ametlikust rahaühikust. C JAGU Tariifikvootide üldeeskirjad 1. Lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava veerus „Üleminekukategooria“ TRQ-XY märkega tariifiridade alla klassifitseeritud päritolustaatusega toodete tollimaksude suhtes kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast konkreetse tariifirea jaoks kehtiva tariifikvoodi tingimusi, nagu on sätestatud liidetes 2-A-3 ja 2-A-4. 2. Kui käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval on tariifikvoodi kohaldamise aasta lõpuni vähem kui 12 kuud, teeb kumbki lepinguosaline iga käesoleva lisa kohaselt määratud tariifikvoodi haldamiseks esimesel aastal alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kvoodi taotlejatele kättesaadavaks käesoleva lisa kohaselt kindlaksmääratud tariifikvoodi aastase koguse, mis korrutatakse murdarvuga, mille lugeja on täisarv, mis koosneb tariifikvoodi kohaldamise aasta lõpuni jäänud päevadest alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast, ning mille nimetaja on 365. Seejärel teeb kumbki lepinguosaline iga tariifikvoodi kohaldamise aasta esimesel päeval kvoodi taotlejatele kättesaadavaks käesoleva lisa kohaselt kindlaksmääratud tariifikvoodi kogu aastase koguse. & /et 10  Liide 2-A-1 EUROOPA LIIDU TOLLITARIIFIDE KAOTAMISE AJAKAVA Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0102 29 10 ---- massiga kuni 80 kg 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7 0102 29 21 ----- tapaloomad 10,2 %+ 93,1 EUR/100 kg 7 0102 29 29 ----- muu 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7 0102 29 41 ----- tapaloomad 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7 0102 29 49 ----- muu 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7 0102 29 51 ------ tapaloomad 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7 0102 29 59 ------ muu 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7 0102 29 61 ------ tapaloomad 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7 0102 29 69 ------ muu 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7 0102 29 91 ------ tapaloomad 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7 0102 29 99 ------ muu 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7 & /et 11 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0102 39 10 --- koduveised 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 0 0102 90 91 --- koduveised 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 0 0201 10 00 - rümbad ja poolrümbad 12,8 % + 176,8 EUR/100 kg E 0201 20 20 -- komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid 12,8 % + 176,8 EUR/100 kg TRQ-BF1 0201 20 30 -- poolitamata või poolitatud eesveerandid 12,8 % + 141,4 EUR/100 kg TRQ-BF1 0201 20 50 -- poolitamata või poolitatud tagaveerandid 12,8 % + 212,2 EUR/100 kg TRQ-BF1 0201 20 90 -- muu 12,8 % + 265,2 EUR/100 kg TRQ-BF1 0201 30 00 - kontideta 12,8 % + 303,4 EUR/100 kg TRQ-BF1 0202 10 00 - rümbad ja poolrümbad 12,8 % + 176,8 EUR/100 kg E 0202 20 10 -- komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid 12,8 % + 176,8 EUR/100 kg TRQ-BF1 0202 20 30 -- poolitamata või poolitatud eesveerandid 12,8 % + 141,4 EUR/100 kg TRQ-BF1 0202 20 50 -- poolitamata või poolitatud tagaveerandid 12,8 % + 221,1 EUR/100 kg TRQ-BF1 0202 20 90 -- muu 12,8 % + 265,3 EUR/100 kg TRQ-BF1 & /et 12 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0202 30 10 -- kontideta eesveerandid, terved või tükeldatud kuni viieks 12,8 % + 221,1 EUR/100 kg TRQ-BF1 tükiks, kusjuures iga eesveerand peab moodustama ühe ploki; komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid moodustavad kaks plokki, millest üks on terve või kuni viieks tükiks lõigatud eesveerand, teine on tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis 0202 30 50 -- õlatükid, abaluuga turjatükid ja rinnatükid 12,8 % + 221,1 EUR/100 kg TRQ-BF1 0202 30 90 -- muu 12,8 % + 304,1 EUR/100 kg TRQ-BF1 0203 11 10 --- kodusea 53,6 EUR/100 kg 7 0203 12 11 ---- tagaosad ja nende jaotustükid 77,8 EUR/100 kg TRQ-PK 0203 12 19 ---- abatükid ja nende jaotustükid 60,1 EUR/100 kg 7 0203 19 11 ---- eesosad ja nende jaotustükid 60,1 EUR/100 kg 7 0203 19 13 ---- seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga 86,9 EUR/100 kg 7 0203 19 15 ---- kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid 46,7 EUR/100 kg 7 0203 19 55 ----- kontideta ex 0203 19 55 ------ tagaosad ja nende jaotustükid 86,9 EUR/100 kg TRQ-PK & /et 13 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 ex 0203 19 55 ------ muu 86,9 EUR/100 kg 7 0203 19 59 ----- muu 86,9 EUR/100 kg 7 0203 21 10 --- kodusea 53,6 EUR/100 kg 7 0203 22 11 ---- tagaosad ja nende jaotustükid 77,8 EUR/100 kg TRQ-PK 0203 22 19 ---- abatükid ja nende jaotustükid 60,1 EUR/100 kg 7 0203 29 11 ---- eesosad ja nende jaotustükid 60,1 EUR/100 kg 7 0203 29 13 ---- seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga 86,9 EUR/100 kg 7 0203 29 15 ---- kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid 46,7 EUR/100 kg 7 0203 29 55 ----- kontideta ex 0203 29 55 ------ tagaosad ja nende jaotustükid 86,9 EUR/100 kg TRQ-PK ex 0203 29 55 ------ muu 86,9 EUR/100 kg 7 0203 29 59 ----- muu 86,9 EUR/100 kg 7 0206 10 95 --- paks vaheliha ja õhuke vaheliha 12,8 % + 303,4 EUR/100 kg TRQ-BF2 0206 29 91 ---- paks vaheliha ja õhuke vaheliha 12,8 % + 304,1 EUR/100 kg TRQ-BF2 & /et 14 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0207 11 10 --- kitkutud, soolikad välja võetud, lõplikult rookimata, pea ja 26,2 EUR/100 kg 7 jalgadega, nn 83 % kanad 0207 11 30 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, 29,9 EUR/100 kg 7 südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad 0207 11 90 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, 32,5 EUR/100 kg 7 südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, või muul kujul 0207 12 10 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, 29,9 EUR/100 kg 7 südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad 0207 12 90 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, 32,5 EUR/100 kg 7 südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, või muul kujul 0207 13 10 ---- kontideta & /et 15 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 ex 0207 13 10 ----- lihamass – saadakse liha eemaldamisel lihaga kaetud 102,4 EUR/100 kg 0 kontidelt pärast konditustamist või kodulinnurümpadelt, kasutades mehaanilisi võtteid, mille tagajärjel lihaskiu struktuur hävib või muutub ex 0207 13 10 ----- muu 102,4 EUR/100 kg TRQ-PY 0207 13 20 ----- pool- või veerandrümbad 35,8 EUR/100 kg TRQ-PY 0207 13 30 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 7 0207 13 40 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, 18,7 EUR/100 kg 7 tiivaotsad 0207 13 50 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 60,2 EUR/100 kg TRQ-PY 0207 13 60 ----- koivad ja nende jaotustükid 46,3 EUR/100 kg TRQ-PY 0207 13 70 ----- muu 100,8 EUR/100 kg TRQ-PY 0207 13 99 ---- muu 18,7 EUR/100 kg 5 0207 14 10 ---- kontideta & /et 16 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 ex 0207 14 10 ----- lihamass – saadakse liha eemaldamisel lihaga kaetud 102,4 EUR/100 kg 0 kontidelt pärast konditustamist või kodulinnurümpadelt, kasutades mehaanilisi võtteid, mille tagajärjel lihaskiu struktuur hävib või muutub ex 0207 14 10 ----- muu 102,4 EUR/100 kg TRQ-PY 0207 14 20 ----- pool- või veerandrümbad 35,8 EUR/100 kg TRQ-PY 0207 14 30 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 7 0207 14 40 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, 18,7 EUR/100 kg 7 tiivaotsad 0207 14 50 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 60,2 EUR/100 kg TRQ-PY 0207 14 60 ----- koivad ja nende jaotustükid 46,3 EUR/100 kg TRQ-PY 0207 14 70 ----- muu 100,8 EUR/100 kg TRQ-PY 0207 24 10 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, 34 EUR/100 kg 7 südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid & /et 17 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0207 24 90 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, 37,3 EUR/100 kg 7 südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, või muul kujul 0207 25 10 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, 34 EUR/100 kg 7 südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid 0207 25 90 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, 37,3 EUR/100 kg 7 südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, või muul kujul 0207 26 10 ---- kontideta 85,1 EUR/100 kg 7 0207 26 20 ----- pool- või veerandrümbad 41 EUR/100 kg 7 0207 26 30 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 7 0207 26 40 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, 18,7 EUR/100 kg 7 tiivaotsad 0207 26 50 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 67,9 EUR/100 kg 7 0207 26 60 ------ sääred ja nende jaotustükid 25,5 EUR/100 kg 7 & /et 18 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0207 26 70 ------ muu 46 EUR/100 kg 7 0207 26 80 ----- muu 83 EUR/100 kg 7 0207 27 10 ---- kontideta 85,1 EUR/100 kg TRQ-PY 0207 27 20 ----- pool- või veerandrümbad 41 EUR/100 kg 7 0207 27 30 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 7 0207 27 40 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, 18,7 EUR/100 kg 7 tiivaotsad 0207 27 50 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 67,9 EUR/100 kg 7 0207 27 60 ------ sääred ja nende jaotustükid 25,5 EUR/100 kg 7 0207 27 70 ------ muu 46 EUR/100 kg 7 0207 27 80 ----- muu 83 EUR/100 kg 7 0207 41 20 --- kitkutud, veretustatud, soolikad välja võetud, kuid rookimata, 38 EUR/100 kg 0 pea ja jalgadega, nn 85 % pardid 0207 41 30 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, 46,2 EUR/100 kg 0 südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid & /et 19 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0207 41 80 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, 51,3 EUR/100 kg 0 südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul 0207 42 30 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, 46,2 EUR/100 kg 0 südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid 0207 42 80 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, 51,3 EUR/100 kg 0 südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul 0207 44 10 ---- kontideta 128,3 EUR/100 kg 0 0207 44 21 ----- pool- või veerandrümbad 56,4 EUR/100 kg 0 0207 443 1 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 0 0207 44 41 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, 18,7 EUR/100 kg 0 tiivaotsad 0207 44 51 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 115,5 EUR/100 kg 0 0207 44 61 ----- koivad ja nende jaotustükid 46,3 EUR/100 kg 0 & /et 20 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0207 44 81 ----- muu 123,2 EUR/100 kg 0 0207 45 10 ---- kontideta 128,3 EUR/100 kg 0 0207 45 21 ----- pool- või veerandrümbad 56,4 EUR/100 kg 0 0207 45 31 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 0 0207 45 41 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, 18,7 EUR/100 kg 0 tiivaotsad 0207 45 51 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 115,5 EUR/100 kg 0 0207 45 61 ----- koivad ja nende jaotustükid 46,3 EUR/100 kg 0 0207 45 81 ----- muu 123,2 EUR/100 kg 0 0207 54 21 ----- pool- või veerandrümbad 52,9 EUR/100 kg 0 0207 54 31 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 0 0207 54 41 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, 18,7 EUR/100 kg 0 tiivaotsad 0207 54 81 ----- muu 123,2 EUR/100 kg 0 & /et 21 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0207 55 31 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 0 0207 55 41 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, 18,7 EUR/100 kg 0 tiivaotsad 0207 55 81 ----- muu 123,2 EUR/100 kg 0 0207 60 10 ---- kontideta 128,3 EUR/100 kg 0 0207 60 21 ----- pool- või veerandrümbad 54,2 EUR/100 kg 0 0207 60 31 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 0 0207 60 41 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, 18,7 EUR/100 kg 0 tiivaotsad 0207 60 51 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 115,5 EUR/100 kg 0 0207 60 61 ----- koivad ja nende jaotustükid 46,3 EUR/100 kg 0 0207 60 81 ----- muu 123,2 EUR/100 kg 0 0210 11 11 ----- tagaosad ja nende jaotustükid 77,8 EUR/100 kg 5 0210 11 19 ----- abatükid ja nende jaotustükid 60,1 EUR/100 kg 5 & /et 22 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0210 11 31 ----- tagaosad ja nende jaotustükid 151,2 EUR/100 kg 5 0210 11 39 ----- abatükid ja nende jaotustükid 119 EUR/100 kg 5 0210 11 90 --- muu 15,4 % 5 0210 12 11 ---- soolatud või soolvees 46,7 EUR/100 kg 5 0210 12 19 ---- kuivatatud või suitsutatud 77,8 EUR/100 kg 5 0210 12 90 --- muu 15,4 % 5 0210 19 10 ----- peekoniküljed või spenserosad 68,7 EUR/100 kg 5 0210 19 20 ----- 3/4 peekonikülge või peekonikülje keskosad 75,1 EUR/100 kg 5 0210 19 30 ----- eesosad ja nende jaotustükid 60,1 EUR/100 kg 5 0210 19 40 ----- seljaosad ja nende jaotustükid 86,9 EUR/100 kg 5 0210 19 50 ----- muu 86,9 EUR/100 kg 5 0210 19 60 ----- eesosad ja nende jaotustükid 119 EUR/100 kg 5 0210 19 70 ----- seljaosad ja nende jaotustükid 149,6 EUR/100 kg 5 0210 19 81 ------ kontideta 151,2 EUR/100 kg 5 & /et 23 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0210 19 89 ------ muu 151,2 EUR/100 kg 5 0210 20 10 -- kontidega 15,4 % + 265,2 EUR/100 kg TRQ-BF1 0210 20 90 -- kontideta 15,4 % + 303,4 EUR/100 kg TRQ-BF1 0210 92 99 ---- toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või 15,4 % + 303,4 EUR/100 kg 0 pulber 0210 99 51 ----- paks vaheliha ja õhuke vaheliha 15,4 % + 303,4 EUR/100 kg TRQ-BF2 0210 99 59 ----- muu 12,8 % 5 0210 99 90 --- toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või 15,4 % + 303,4 EUR/100 kg 7 pulber 0401 10 10 -- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 13,8 EUR/100 kg 0 0401 10 90 -- muu 12,9 EUR/100 kg 0 0401 20 11 --- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 18,8 EUR/100 kg 0 0401 20 19 --- muu 17,9 EUR/100 kg 0 0401 20 91 --- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 22,7 EUR/100 kg 0 0401 20 99 --- muu 21,8 EUR/100 kg 0 & /et 24 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0401 40 10 -- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 57,5 EUR/100 kg 0 0401 40 90 -- muu 56,6 EUR/100 kg 0 0401 50 11 --- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 57,5 EUR/100 kg 0 0401 50 19 --- muu 56,6 EUR/100 kg 0 0401 50 31 --- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 110 EUR/100 kg 0 0401 50 39 --- muu 109,1 EUR/100 kg 0 0401 50 91 --- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 183,7 EUR/100 kg 0 0401 50 99 --- muu 182,8 EUR/100 kg 0 0402 10 11 --- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 125,4 EUR/100 kg 0 0402 10 19 --- muu 118,8 EUR/100 kg 0 0402 10 91 --- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 1,19 EUR/piimaosa massi kg+ 27,5 0 EUR/100 kg & /et 25 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0402 10 99 --- muu 1,19 EUR/piimaosa massi kg+ 21 0 EUR/100 kg 0402 21 11 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 135,7 EUR/100 kg 0 0402 21 18 ---- muu 130,4 EUR/100 kg 0 0402 21 91 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 167,2 EUR/100 kg 0 0402 21 99 ---- muu 161,9 EUR/100 kg 0 0402 29 11 ---- spetsiaalne imikupiim hermeetilistes pakendites netomassiga 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0 kuni 500 g ja rasvasisaldusega üle 10 % massist 0402 29 15 ----- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0 0402 29 19 ----- muu 1,31 EUR/kg + 16,8 EUR/100 kg 0 0402 29 91 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0 & /et 26 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0402 29 99 ---- muu 1,62 EUR/kg + 16,8 EUR/100 kg 0 0402 91 10 --- rasvasisaldus kuni 8 % massist 34,7 EUR/100 kg 0 0402 91 30 --- rasvasisaldus üle 8 %, kuid mitte üle 10 % massist 43,4 EUR/100 kg 0 0402 91 51 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 110 EUR/100 kg 0 0402 91 59 ---- muu 109,1 EUR/100 kg 0 0402 91 91 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 183,7 EUR/100 kg 0 0402 91 99 ---- muu 182,8 EUR/100 kg 0 0402 99 10 --- rasvasisaldus kuni 9,5 % massist 57,2 EUR/100 kg 0 0402 99 31 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 1,08 EUR/kg + 19,4 EUR/100 kg 0 0402 99 39 ---- muu 1,08 EUR/kg + 18,5 EUR/100 kg 0 0402 99 91 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 1,81 EUR/kg + 19,4 EUR/100 kg 0 & /et 27 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0402 99 99 ---- muu 1,81 EUR/kg + 18,5 EUR/100 kg 0 0403 10 11 ---- kuni 3 % 20,5 EUR/100 kg 0 0403 10 13 ---- üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist 24,4 EUR/100 kg 0 0403 10 19 ---- üle 6 % massist 59,2 EUR/100 kg 0 0403 10 31 ---- kuni 3 % 0,17 EUR/kg + 21,1 EUR/100 kg 0 0403 10 33 ---- üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist 0,20 EUR/kg + 21,1 EUR/100 kg 0 0403 10 39 ---- üle 6 % massist 0,54 EUR/kg + 21,1 EUR/100 kg 0 0403 10 51 ---- kuni 1,5 % 95 EUR/100 kg 0 0403 10 53 ---- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 130,4 EUR/100 kg 0 0403 10 59 ---- üle 27 % massist 168,8 EUR/100 kg 0 0403 10 91 ---- kuni 3 % 12,4 EUR/100 kg 0 0403 10 93 ---- üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist 17,1 EUR/100 kg 0 0403 10 99 ---- üle 6 % massist 26,6 EUR/100 kg 0 & /et 28 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0403 90 11 ----- kuni 1,5 % 100,4 EUR/100 kg 0 0403 90 13 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 135,7 EUR/100 kg 0 0403 90 19 ----- üle 27 % massist 167,2 EUR/100 kg 0 0403 90 31 ----- kuni 1,5 % 0,95 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0 0403 90 33 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0 0403 90 39 ----- üle 27 % massist 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0 0403 90 51 ----- kuni 3 % 20,5 EUR/100 kg 0 0403 90 53 ----- üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist 24,4 EUR/100 kg 0 0403 90 59 ----- üle 6 % massist 59,2 EUR/100 kg 0 0403 90 61 ----- kuni 3 % 0,17 EUR/kg + 21,1 EUR/100 kg 0 0403 90 63 ----- üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist 0,20 EUR/kg + 21,1 EUR/100 kg 0 0403 90 69 ----- üle 6 % massist 0,54 EUR/kg + 21,1 EUR/100 kg 0 & /et 29 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0403 90 71 ---- kuni 1,5 % 95 EUR/100 kg 0 0403 90 73 ---- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 130,4 EUR/100 kg 0 0403 90 79 ---- üle 27 % massist 168,8 EUR/100 kg 0 0403 90 91 ---- kuni 3 % 12,4 EUR/100 kg 0 0403 90 93 ---- üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist 17,1 EUR/100 kg 0 0403 90 99 ---- üle 6 % massist 26,6 EUR/100 kg 0 0404 10 02 ----- kuni 1,5 % 7 EUR/100 kg 0 0404 10 04 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 135,7 EUR/100 kg 0 0404 10 06 ----- üle 27 % massist 167,2 EUR/100 kg 0 0404 10 12 ----- kuni 1,5 % 100,4 EUR/100 kg 0 0404 10 14 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 135,7 EUR/100 kg 0 0404 10 16 ----- üle 27 % massist 167,2 EUR/100 kg 0 0404 10 26 ----- kuni 1,5 % 0,07 EUR/kg + 16,8 EUR/100 kg 0 & /et 30 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0404 10 28 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0 0404 10 32 ----- üle 27 % massist 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0 0404 10 34 ----- kuni 1,5 % 0,95 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0 0404 10 36 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0 0404 10 38 ----- üle 27 % massist 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0 0404 10 48 ----- kuni 1,5 % 0,07 EUR/kg 0 0404 10 52 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 135,7 EUR/100 kg 0 0404 10 54 ----- üle 27 % massist 167,2 EUR/100 kg 0 0404 10 56 ----- kuni 1,5 % 100,4 EUR/100 kg 0 0404 10 58 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 135,7 EUR/100 kg 0 0404 10 62 ----- üle 27 % massist 167,2 EUR/100 kg 0 0404 10 72 ----- kuni 1,5 % 0,07 EUR/kg + 16,8 EUR/100 kg 0 & /et 31 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0404 10 74 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0 0404 10 76 ----- üle 27 % massist 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0 0404 10 78 ----- kuni 1,5 % 0,95 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0 0404 10 82 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0 0404 10 84 ----- üle 27 % massist 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0 0404 90 21 --- kuni 1,5 % 100,4 EUR/100 kg 0 0404 90 23 --- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 135,7 EUR/100 kg 0 0404 90 29 --- üle 27 % massist 167,2 EUR/100 kg 0 0404 90 81 --- kuni 1,5 % 0,95 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0 0404 90 83 --- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0 0404 90 89 --- üle 27 % massist 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0 0405 10 11 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg 189,6 EUR/100 kg 0 & /et 32 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0405 10 19 ---- muu 189,6 EUR/100 kg 0 0405 10 30 --- taastatud või 189,6 EUR/100 kg 0 0405 10 50 --- vadakuvõi 189,6 EUR/100 kg 0 0405 10 90 -- muu 231,3 EUR/100 kg 0 0405 20 10 -- rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist 9 % + EA (Märkus 1) 0 0405 20 30 -- rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist 9 % + EA (Märkus 1) 0 0405 20 90 -- rasvasisaldus üle 75 %, kuid alla 80 % massist 189,6 EUR/100 kg 0 0405 90 10 -- rasvasisaldus vähemalt 99,3 % massist ning veesisaldus kuni 231,3 EUR/100 kg 0 0,5 % massist 0405 90 90 -- muu 231,3 EUR/100 kg 0 0406 10 30 --- Mozzarella, võib olla vedeliku sees 185,2 EUR/100 kg 0 0406 10 50 --- muu 185,2 EUR/100 kg 0 & /et 33 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0406 10 80 -- muu 221,2 EUR/100 kg 0 0406 20 00 - riivitud juust või juustupulber 188,2 EUR/100 kg 0 0406 30 10 -- valmistamisel pole kasutatud muid juustusorte peale 144,9 EUR/100 kg 0 Emmentali, Gruyère või Appenzelli juustu, millele võib olla lisatud Glarusi ürdijuustu (tuntud nimetuse Schabziger all); jaemüügiks pakendatud, rasvasisaldus kuivaine massist kuni 56 % 0406 30 31 ---- kuni 48 % 139,1 EUR/100 kg 0 0406 30 39 ---- üle 48 % 144,9 EUR/100 kg 0 0406 30 90 --- rasvasisaldus üle 36 % massist 215 EUR/100 kg 0 0406 40 10 -- Roquefort 140,9 EUR/100 kg 0 0406 40 50 -- Gorgonzola 140,9 EUR/100 kg 0 0406 40 90 -- muu 140,9 EUR/100 kg 0 0406 90 01 -- töötlemiseks 167,1 EUR/100 kg 0 0406 90 13 --- Emmental 171,7 EUR/100 kg 0 & /et 34 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0406 90 15 --- Gruyère, Sbrinz 171,7 EUR/100 kg 0 0406 90 17 --- Bergkäse, Appenzell 171,7 EUR/100 kg 0 0406 90 18 --- Fromage Fribourgeois, Vacherin Mont d'Or ja Tête de Moine 171,7 EUR/100 kg 0 0406 90 21 --- Cheddar 167,1 EUR/100 kg 0 0406 90 23 --- Edam 151 EUR/100 kg 0 0406 90 25 --- Tilsit 151 EUR/100 kg 0 0406 90 29 --- Kashkaval 151 EUR/100 kg 0 0406 90 32 --- Feta 151 EUR/100 kg 0 0406 90 35 --- Kefalo-Tyri 151 EUR/100 kg 0 0406 90 37 --- Finlandia 151 EUR/100 kg 0 0406 90 39 --- Jarlsberg 151 EUR/100 kg 0 0406 90 50 ---- juust lamba- või pühvlipiimast, pakendites, mis sisaldavad 151 EUR/100 kg 0 soolvett, või lamba- või kitsenahast lähkrites & /et 35 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0406 90 61 ------- Grana Padano, Parmigiano Reggiano 188,2 EUR/100 kg 0 0406 90 63 ------- Fiore Sardo, Pecorino 188,2 EUR/100 kg 0 0406 90 69 ------- muu 188,2 EUR/100 kg 0 0406 90 73 ------- Provolone 151 EUR/100 kg 0 0406 90 74 ------- Maasdam 151 EUR/100 kg 0 0406 90 75 ------- Asiago, Caciocavallo, Montasio, Ragusano 151 EUR/100 kg 0 0406 90 76 ------- Danbo, Fontal, Fontina, Fynbo, Havarti, Maribo, Samsø 151 EUR/100 kg 0 0406 90 78 ------- Gouda 151 EUR/100 kg 0 0406 90 79 ------- Esrom, Italico, Kernhem, Saint-Nectaire, Saint-Paulin, 151 EUR/100 kg 0 Taleggio 0406 90 81 ------- Cantal, Cheshire, Wensleydale, Lancashire, Double 151 EUR/100 kg 0 Gloucester, Blarney, Colby, Monterey 0406 90 82 ------- Camembert 151 EUR/100 kg 0 0406 90 84 ------- Brie 151 EUR/100 kg 0 & /et 36 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0406 90 85 ------- Kefalograviera, Kasseri 151 EUR/100 kg 0 0406 90 86 -------- üle 47 %, kuid mitte üle 52 % massist 151 EUR/100 kg 0 0406 90 89 -------- üle 52 %, kuid mitte üle 62 % massist 151 EUR/100 kg 0 0406 90 92 -------- üle 62 %, kuid mitte üle 72 % massist 151 EUR/100 kg 0 0406 90 93 ------ üle 72 % massist 185,2 EUR/100 kg 0 0406 90 99 ----- muu 221,2 EUR/100 kg 0 0407 11 00 -- liiki Gallus domesticus kuuluvate kanade munad 35 EUR/1 000 p/st TRQ-EG1/3 0407 19 11 ---- kalkuni- ja hanemunad 105 EUR/1 000 p/st 3 0407 19 19 ---- muu 35 EUR/1 000 p/st TRQ-EG1/3 0407 19 90 --- muu 7,7 % 3 0407 21 00 -- liiki Gallus domesticus kuuluvate kanade munad 30,4 EUR/100 kg 5 0407 29 10 --- muude kodulindude kui liiki Gallus domesticus kuuluvate 30,4 EUR/100 kg 3 kodulindude munad 0407 29 90 --- muu 7,7 % 3 & /et 37 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0407 90 10 -- kodulindude 30,4 EUR/100 kg 5 0407 90 90 -- muu 7,7 % 3 0408 11 80 --- muu 142,3 EUR/100 kg TRQ-EG2 0408 19 81 ---- vedelal kujul 62 EUR/100 kg TRQ-EG2 0408 19 89 ---- muud, kaasa arvatud külmutatud 66,3 EUR/100 kg TRQ-EG2 0408 91 80 --- muu 137,4 EUR/100 kg TRQ-EG2 0408 99 80 --- muu 35,3 EUR/100 kg TRQ-EG2 0409 00 00 naturaalne mesi 17,3 % TRQ-HY/7 0603 11 00 -- roosid 12 % (Märkus 9) 0 0603 12 00 -- nelgid 12 % (Märkus 9) 0 0603 13 00 -- orhideed 12 % (Märkus 9) 0 0603 14 00 -- krüsanteemid 12 % (Märkus 9) 0 0603 15 00 -- liiliad (Lilium spp.) 12 % (Märkus 9) 0 & /et 38 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0603 19 10 --- gladioolid 12 % (Märkus 9) 0 0603 19 20 --- tulikalised 12 % (Märkus 9) 0 0603 19 70 --- muu 12 % (Märkus 9) 0 0702 00 00 tomatid, värsked või jahutatud 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi 0/EP koguselise tollimaksu komponent (Märkus 2) 0707 00 05 - kurgid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi 0/EP koguselise tollimaksu komponent (Märkus 2) 0709 20 00 - spargel 10,2 % märtsist novembrini imporditud 0 kauba puhul; 0 % iga aasta jaanuaris, veebruaris ja detsembris imporditud kauba puhul 0709 91 00 -- artišokid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi 0/EP koguselise tollimaksu komponent (Märkus 2) 0709 93 10 --- kabatšokid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi 0/EP koguselise tollimaksu komponent (Märkus 2) & /et 39 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0709 99 60 --- suhkrumais 9,4 EUR/100 kg 3 0710 10 00 - kartul 14,4 % 0 0710 21 00 -- herned (Pisum sativum) 14,4 % 0 0710 22 00 -- aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.) 14,4 % 0 0710 29 00 -- muu 14,4 % 0 0710 40 00 - suhkrumais 5,1 % + 9,4 EUR/100 kg (Märkus 3) 7 0710 80 10 -- oliivid 15,2 % 0 0710 80 61 --- perekonnast Agaricus 14,4 % 0 0710 80 69 --- muu 14,4 % 0 0710 80 70 -- tomatid 14,4 % 3 0710 80 80 -- artišokid 14,4 % 3 0710 80 85 -- spargel 14,4 % 0 & /et 40 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0711 90 30 --- suhkrumais 5,1 % + 9,4 EUR/100 kg (Märkus 3) 7 0803 90 10 -- värsked 127 EUR/1 000 kg R-BS 0805 10 20 -- magusad apelsinid, värsked 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi 0/EP koguselise tollimaksu komponent (Märkus 2) 0805 20 10 -- klementiinid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi 0/EP koguselise tollimaksu komponent (Märkus 2) 0805 20 30 -- monrealid ja satsumad 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi 0/EP koguselise tollimaksu komponent (Märkus 2) 0805 20 50 -- mandariinid ja vilkingid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi 0/EP koguselise tollimaksu komponent (Märkus 2) 0805 20 70 -- tangeriinid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi 0/EP koguselise tollimaksu komponent (Märkus 2) 0805 20 90 -- muu 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi 0/EP koguselise tollimaksu komponent (Märkus 2) & /et 41 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0805 50 10 -- sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum) 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi 0/EP koguselise tollimaksu komponent (Märkus 2) 0806 10 10 -- lauaviinamarjad piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 0/EP 0807 19 00 -- muu 8,8 0 0808 10 80 -- muu piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 0/EP 0808 30 90 -- muu piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 0/EP 0809 10 00 - aprikoosid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi 0/EP koguselise tollimaksu komponent (Märkus 2) 0809 21 00 -- hapukirsid (Prunus cerasus) 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi 0/EP koguselise tollimaksu komponent (Märkus 2) 0809 29 00 -- muu 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi 0/EP koguselise tollimaksu komponent (Märkus 2) 0809 30 10 -- nektariinid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi 0/EP koguselise tollimaksu komponent (Märkus 2) & /et 42 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 0809 30 90 -- muu 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi 0/EP koguselise tollimaksu komponent (Märkus 2) 0809 40 05 -- ploomid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi 0/EP koguselise tollimaksu komponent (Märkus 2) 0811 10 11 --- suhkrusisaldusega üle 13 % massist 20,8 % + 8,4 EUR/100 kg 7 0811 10 19 --- muu 20,8 % 5 0811 10 90 -- muu 14,4 % TRQ-SY/5 1001 11 00 -- seeme 148 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 0 1001 19 00 -- muu 148 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 0 1001 91 10 --- speltanisu 12,8 % 0 1001 91 20 --- harilik nisu ja meslin 95 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 0 1001 91 90 --- muu 95 EUR/1 000 kg 0 1001 99 00 -- muu 95 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 5 & /et 43 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1002 10 00 - seeme 93 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 0 1002 90 00 - muu 93 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 0 1003 10 00 - seeme 93 EUR/1 000 kg 0 1003 90 00 - muu 93 EUR/1 000 kg 0 1004 10 00 - seeme 89 EUR/1 000 kg 0 1004 90 00 - muu 89 EUR/1 000 kg 0 1005 10 90 -- muu 94 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 3 1005 90 00 - muu ex 1005 90 00 -- valge mais 94 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 0 ex 1005 90 00 -- muu 94 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 7 1006 10 10 -- seemneks 7,7 % 0 1006 10 21 ---- ümarateraline 211 EUR/1 000 kg 7 1006 10 23 ---- keskmiseteraline 211 EUR/1 000 kg 7 & /et 44 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1006 10 25 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 211 EUR/1 000 kg 7 1006 10 27 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 211 EUR/1 000 kg 7 1006 10 92 ---- ümarateraline 211 EUR/1 000 kg 7 1006 10 94 ---- keskmiseteraline 211 EUR/1 000 kg 7 1006 10 96 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 211 EUR/1 000 kg 7 1006 10 98 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 211 EUR/1 000 kg 7 1006 20 11 --- ümarateraline 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 20 13 --- keskmiseteraline 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 20 15 ---- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 20 17 ---- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 20 92 --- ümarateraline 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 20 94 --- keskmiseteraline 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 & /et 45 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1006 20 96 ---- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 20 98 ---- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 30 21 ---- ümarateraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 30 23 ---- keskmiseteraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 30 25 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 30 27 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 30 42 ---- ümarateraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 30 44 ---- keskmiseteraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 30 46 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 30 48 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 30 61 ---- ümarateraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 & /et 46 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1006 30 63 ---- keskmiseteraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 30 65 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 30 67 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 30 92 ---- ümarateraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 30 94 ---- keskmiseteraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 30 96 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 30 98 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7 1006 40 00 - purustatud riis 65 EUR/1 000 kg 3 1007 10 10 -- hübriidid 6,4 % 3 1007 10 90 -- muu 94 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 3 1007 90 00 - muu 94 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 3 1008 40 00 - paelhirss (Digitaria spp.) 37 EUR/1 000 kg 0 1008 50 00 - tšiili hanemalts (Chenopodium quinoa) 37 EUR/1 000 kg 0 & /et 47 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1008 60 00 - tritikale 93 EUR/1 000 kg 0 1008 90 00 - muu teravili 37 EUR/1 000 kg 0 1101 00 11 -- kõvast nisust 172 EUR/1 000 kg 7 1101 00 15 -- harilikust nisust ja speltanisust 172 EUR/1 000 kg 7 1101 00 90 - meslinijahu 172 EUR/1 000 kg 0 1102 20 10 -- rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist 173 EUR/1 000 kg 7 1102 20 90 -- muu 98 EUR/1 000 kg 7 1102 90 10 -- odrajahu 171 EUR/1 000 kg 0 1102 90 30 -- kaerajahu 164 EUR/1 000 kg 0 1102 90 50 -- riisijahu 138 EUR/1 000 kg 0 1102 90 70 -- rukkijahu 168 EUR/1 000 kg 0 1102 90 90 -- muu 98 EUR/1 000 kg 0 1103 11 10 --- kõva nisu 267 EUR/1 000 kg 7 1103 11 90 --- harilikust nisust ja speltanisust 186 EUR/1 000 kg 5 & /et 48 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1103 13 10 --- rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist 173 EUR/1 000 kg 7 1103 13 90 --- muu 98 EUR/1 000 kg 7 1103 19 20 --- rukkist või odrast 171 EUR/1 000 kg 0 1103 19 40 --- kaerast 164 EUR/1 000 kg 0 1103 19 50 --- riisist 138 EUR/1 000 kg 0 1103 19 90 --- muu 98 EUR/1 000 kg 0 1103 20 25 -- rukkist või odrast 171 EUR/1 000 kg 0 1103 20 30 -- kaerast 164 EUR/1 000 kg 0 1103 20 40 -- maisist 173 EUR/1 000 kg 3 1103 20 50 -- riisist 138 EUR/1 000 kg 0 1103 20 60 -- nisust 175 EUR/1 000 kg 0 1103 20 90 -- muu 98 EUR/1 000 kg 0 1104 12 10 --- valtsitud 93 EUR/1 000 kg 0 1104 12 90 --- helvestatud 182 EUR/1 000 kg 0 & /et 49 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1104 19 10 --- nisust 175 EUR/1 000 kg 5 1104 19 30 --- rukkist 171 EUR/1 000 kg 0 1104 19 50 --- maisist 173 EUR/1 000 kg 7 1104 19 61 ---- valtsitud 97 EUR/1 000 kg 0 1104 19 69 ---- helvestatud 189 EUR/1 000 kg 0 1104 19 91 ---- helvestatud riis 234 EUR/1 000 kg 0 1104 19 99 ---- muu 173 EUR/1 000 kg 0 1104 22 40 --- kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või 162 EUR/1 000 kg 0 jämejahvatusega 1104 22 50 --- kruubid 145 EUR/1 000 kg 0 1104 22 95 --- muu 93 EUR/1 000 kg 0 1104 23 40 --- kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või 152 EUR/1 000 kg 7 jämejahvatusega; kruubid 1104 23 98 --- muu 98 EUR/1 000 kg 3 & /et 50 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1104 29 04 ---- kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või 150 EUR/1 000 kg 0 jämejahvatusega 1104 29 05 ---- kruubid 236 EUR/1 000 kg 0 1104 29 08 ---- muu 97 EUR/1 000 kg 0 1104 29 17 ---- kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või 129 EUR/1 000 kg 5 jämejahvatusega 1104 29 30 ---- kruubid 154 EUR/1 000 kg 0 1104 29 51 ----- nisust 99 EUR/1 000 kg 0 1104 29 55 ----- rukkist 97 EUR/1 000 kg 0 1104 29 59 ----- muu 98 EUR/1 000 kg 0 1104 29 81 ----- nisust 99 EUR/1 000 kg 0 1104 29 85 ----- rukkist 97 EUR/1 000 kg 0 1104 29 89 ----- muu 98 EUR/1 000 kg 0 1104 30 10 -- nisust 76 EUR/1 000 kg 0 & /et 51 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1104 30 90 -- muust teraviljast 75 EUR/1 000 kg 3 1108 11 00 -- nisutärklis 224 EUR/1 000 kg 7 1108 12 00 -- maisitärklis 166 EUR/1 000 kg TRQ-SH1 1108 13 00 -- kartulitärklis 166 EUR/1 000 kg 3 1108 14 00 -- maniokitärklis 166 EUR/1 000 kg 7 1108 19 10 --- riisitärklis 216 EUR/1 000 kg 3 1108 19 90 --- muu 166 EUR/1 000 kg 3 1108 20 00 - inuliin 19,2 % 3 1109 00 00 nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata 512 EUR/1 000 kg 3 1509 10 10 -- lambiõli 122,6 EUR/100 kg 0 1509 10 90 -- muu 124,5 EUR/100 kg 0 1509 90 00 - muu 134,6 EUR/100 kg 0 1517 10 10 -- piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % 0 % + 28,4 EUR/100 kg 0 massist & /et 52 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1517 90 10 -- piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % 0 % + 28,4 EUR/100 kg 0 massist 1601 00 91 -- vorstid, kuiv- või määrdevorstid, kuumtöötlemata 149,4 EUR/100 kg 0 1601 00 99 -- muu 100,5 EUR/100 kg 0 1602 31 11 ---- mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha 102,4 EUR/100 kg 3 1602 31 19 ---- muu 102,4 EUR/100 kg 3 1602 31 80 --- muu 102,4 EUR/100 kg 3 1602 32 11 ---- kuumtöötlemata 276,5 EUR/100 kg TRQ-PY 1602 32 19 ---- muu 102,4 EUR/100 kg TRQ-PY 1602 32 30 --- sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 25 %, kuid alla 57 % 276,5 EUR/100 kg TRQ-PY massist 1602 32 90 --- muu 276,5 EUR/100 kg TRQ-PY 1602 39 21 ---- kuumtöötlemata 276,5 EUR/100 kg 0 1602 39 29 ---- muu 276,5 EUR/100 kg 0 & /et 53 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1602 39 85 --- muu 276,5 EUR/100 kg 0 1602 41 10 --- kodusea 156,8 EUR/100 kg 7 1602 42 10 --- kodusea 129,3 EUR/100 kg 3 1602 49 11 ----- seljatükid (v.a kaelatükid) ja nende jaotustükid, k.a segud 156,8 EUR/100 kg 7 seljatükkidest ja tagaosadest 1602 49 13 ----- kaelakarbonaad ja selle jaotustükid, k.a segud kaela- ja 129,3 EUR/100 kg 3 abatükkidest 1602 49 15 ----- muud segud, mis sisaldavad tagaosi, aba- või seljatükke või 129,3 EUR/100 kg 3 kaelakarbonaadi ja nende jaotustükke 1602 49 19 ----- muu 85,7 EUR/100 kg 3 1602 49 30 ---- mis sisaldavad vähemalt 40 %, kuid alla 80 % massist mis 75 EUR/100 kg 3 tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv & /et 54 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1602 49 50 ---- mis sisaldavad alla 40 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi, 54,3 EUR/100 kg 3 k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv 1602 50 10 -- kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata 303,4 EUR/100 kg E lihast või rupsist 1602 50 31 --- soolaliha õhukindlas pakendis 16,6 % 7 1602 50 95 --- muu 16,6 % 7 1602 90 61 ------ kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata 303,4 EUR/100 kg E lihast või rupsist 1604 14 21 ----- taimeõlis 24 % TRQ-TN1/7 1604 14 26 ------ nn seljafileed 24 % TRQ-TN2/5 1604 14 28 ------ muu 24 % TRQ-TN1/7 1604 14 31 ----- taimeõlis 24 % TRQ-TN1/7 1604 14 36 ------ nn seljafileed 24 % TRQ-TN2/5 & /et 55 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1604 14 38 ------ muu 24 % TRQ-TN1/7 1604 14 41 ----- taimeõlis 24 % TRQ-TN1/7 1604 14 46 ------ nn seljafileed 24 % TRQ-TN2/5 1604 14 48 ------ muu 24 % TRQ-TN1/7 1604 14 90 --- pelamiid (Sarda spp.) 25 % TRQ-TN1/7 1604 19 31 ---- nn seljafileed 24 % 5 1604 19 39 ---- muu 24 % TRQ-TN1/7 1604 20 70 --- tuunidest, vööttuunidest ja muudest perekonna Euthynnus 24 % TRQ-TN1/7 kaladest 1701 12 10 --- rafineerimiseks 33,9 EUR/100 kg (Märkus 6) E 1701 12 90 --- muu 41,9 EUR/100 kg E 1701 13 10 --- rafineerimiseks 33,9 EUR/100 kg (Märkus 6) TRQ-SR1 1701 13 90 --- muu 41,9 EUR/100 kg TRQ-SR2 & /et 56 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1701 14 10 --- rafineerimiseks 33,9 EUR/100 kg (Märkus 6) TRQ-SR1 1701 14 90 --- muu 41,9 EUR/100 kg E 1701 91 00 -- maitse- või värvainelisanditega. 41,9 EUR/100 kg E 1701 99 10 --- valge suhkur 41,9 EUR/100 kg E 1701 99 90 --- muu 41,9 EUR/100 kg E 1702 11 00 -- kuivaine laktoosisisaldusega vähemalt 99 % massist, 14 EUR/100 kg 0 väljendatuna veevaba laktoosina kuivaines. 1702 19 00 -- muu 14 EUR/100 kg 0 1702 20 10 -- vahtrasuhkur tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 0 1702 20 90 -- muu 8% 0 1702 30 10 -- isoglükoos 50,7 EUR/100 kg/net mas TRQ-SR3 1702 30 50 --- valge kristalliline aglomeeritud või aglomeerimata pulber 26,8 EUR/100 kg TRQ-SR3 & /et 57 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1702 30 90 --- muu 20 EUR/100 kg TRQ-SR3 1702 40 10 -- isoglükoos 50,7 EUR/100 kg/net mas TRQ-SR3 1702 40 90 -- muu 20 EUR/100 kg TRQ-SR3 1702 50 00 - keemiliselt puhas fruktoos 16 % + 50,7 EUR/100 kg/net mas TRQ-SR3 1702 60 10 -- isoglükoos 50,7 EUR/100 kg/net mas TRQ-SR3 1702 60 80 -- inuliinisiirup 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 7 1702 60 95 -- muu ex 1702 60 95 ---- agaavi (Agave tequilana või Agave salmiana) mahlast, 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 0 ekstraktist või kontsentraadist saadud fruktoosisiirup Brixi arvuga üle 74, kuivaine sahharoosisisaldusega kuni 4 % massist, glükoosisisaldusega kuni 25 % massist ja fruktoosisisaldusega üle 70 % massist, muu magusainelisandita, rafineeritud või rafineerimata, pakendatud jaemüügiks taarasse, mis mahutab kuni 5,6 kg & /et 58 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 ex 1702 60 95 --- muu 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) TRQ-SR3 1702 90 10 -- keemiliselt puhas maltoos 12,8 % 3 1702 90 30 -- isoglükoos 50,7 EUR/100 kg/net mas TRQ-SR3 1702 90 50 -- maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup 20 EUR/100 kg 7 1702 90 71 --- kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 7 1702 90 75 ---- pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata 27,7 EUR/100 kg 7 1702 90 79 ---- muu 19,2 EUR/100 kg 7 1702 90 80 -- inuliinisiirup 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 7 1702 90 95 -- muu 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 7 1703 10 00 - suhkruroomelass 0 EUR/kg 0 1703 90 00 - muu 0 EUR/kg 0 & /et 59 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1704 10 10 -- sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud 27,1 EUR/100 kg MAX 17,9 % TRQ-CW/7 invertsuhkur) alla 60 % massist 1704 10 90 -- sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud 30,9 EUR/100 kg MAX 18,2 % TRQ-CW/7 invertsuhkur) vähemalt 60 % massist 1704 90 30 -- valge šokolaad 16,5 EUR/100 kg 5 1704 90 51 --- kondiitritootemass, k.a martsipan, kontaktpakendis 0 % + EA MAX 0+ ADSZ (Märkus 1) 5 netomassiga vähemalt 1 kg 1704 90 55 --- kurgupastillid ja köhatropsid 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 5 1704 90 61 --- dražeed (kõva suhkruglasuuriga tooted) 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 5 1704 90 65 ---- kummikompvekid, marmelaad, sefiir, pastilaa 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 5 1704 90 71 ---- karamellkompvekid, täidisega või ilma (klaaskaramell) 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 5 & /et 60 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1704 90 75 ---- iirised (toffee) jms maiustused 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 5 1704 90 81 ----- pressitud tabletid 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 5 1704 90 99 ----- muu ex 1704 90 99 ------ pastad, martsipan ja nugat kontaktpakendis massiga kuni 1 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) TRQ-SR3 kg, sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosisisaldusega vähemalt 70 % massist; muud valmis suhkrukondiitritooted sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosisisaldusega vähemalt 70 % massist ex 1704 90 99 ------ pastad, martsipan ja nugat kontaktpakendis massiga kuni 1 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 7 kg, sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosisisaldusega alla 70 % massist; muud valmis suhkrukondiitritooted sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosisisaldusega alla 70 % massist & /et 61 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1806 10 15 -- mis ei sisalda sahharoosi või sisaldab sahharoosi (k.a 8% 0 sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi alla 5 % massist 1806 10 20 -- mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud 8 % + 25,2 EUR/100 kg 3 invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 5 %, kuid alla 65 % massist 1806 10 30 -- mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud 8 % + 31,4 EUR/100 kg TRQ-SR3 invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 65 %, kuid alla 80 % massist 1806 10 90 -- mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud 8 % + 41,9 EUR/100 kg TRQ-SR3 invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 80 % massist 1806 20 10 -- mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ 0 vähemalt 31 % massist (Märkus 1) & /et 62 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1806 20 30 -- mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ 0 vähemalt 25 %, kuid alla 31 % massist (Märkus 1) 1806 20 50 --- mis sisaldavad kakaovõid vähemalt 18 % massist 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ 0 (Märkus 1) 1806 20 70 --- granuleeritud piimašokolaad 15,4 % + EA (Märkus 1) 3 1806 20 80 --- maitsestatud šokolaadiglasuur 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ 0 (Märkus 1) 1806 20 95 --- muu 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ 7 (Märkus 1) 1806 31 00 -- täidisega 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ 0 (Märkus 1) 1806 32 10 --- teravilja-, puuvilja-, marja- või pähklilisandiga 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ 0 (Märkus 1) 1806 32 90 --- muu 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ 0 (Märkus 1) 1806 90 11 ---- alkoholi sisaldavad 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ 5 (Märkus 1) 1806 90 19 ---- muu 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ 5 (Märkus 1) & /et 63 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1806 90 31 ---- täidisega 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ 5 (Märkus 1) 1806 90 39 ---- täidiseta 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ 5 (Märkus 1) 1806 90 50 -- kakaod sisaldavad suhkrukondiitritooted või 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ 0 suhkruasendajatest valmistatud kondiitritooted (Märkus 1) 1806 90 60 -- kakaovõided 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ 5 (Märkus 1) 1806 90 70 -- kakaod sisaldavad tooted jookide valmistamiseks 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ 0 (Märkus 1) 1806 90 90 -- muu 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ 0 (Märkus 1) 1901 10 00 - jaemüügiks pakendatud imikutoidud 7,6 % + EA (Märkus 1) 0 1901 20 00 - segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete 0 % + EA (Märkus 1) 0 valmistamiseks 1901 90 11 --- kuivainesisaldusega vähemalt 90 % massist 0 %+ 18 EUR/100 kg 0 1901 90 19 --- muu 0 % + 14,7 EUR/100 kg 0 & /et 64 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1901 90 99 --- muu 7,6 % + EA (Märkus 1) 7 1902 11 00 -- muna sisaldavad 7,7 % + 24,6 EUR/100 kg 3 1902 19 10 --- mis ei sisalda harilikku nisujahu või -püüli 7,7 % + 24,6 EUR/100 kg 0 1902 19 90 --- muu 7,7 % + 21,1 EUR/100 kg 0 1902 20 91 --- kuumtöödeldud 8,3 % + 6,1 EUR/100 kg 0 1902 20 99 --- muu 8,3 % + 17,1 EUR/100 kg 0 1902 30 10 -- kuivatatud 6,4 % + 24,6 EUR/100 kg 0 1902 30 90 -- muu 6,4 % + 9,7 EUR/100 kg 0 1902 40 10 -- töötlemata 7,7 % + 24,6 EUR/100 kg 0 1902 40 90 -- muu 6,4 % + 9,7 EUR/100 kg 0 1903 00 00 tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, 6,4 % + 15,1 EUR/100 kg 0 teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul 1904 10 10 -- maisist 0 % + 20 EUR/100 kg 3 & /et 65 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1904 10 30 -- riisist 0 % + 46 EUR/100 kg 0 1904 10 90 -- muu 0 % + 33,6 EUR/100 kg 0 1904 20 10 -- müsli tüüpi tooted röstimata teraviljahelvestest 9 % + EA (Märkus 1) 0 1904 20 91 --- maisist 0 % + 20 EUR/100 kg 3 1904 20 95 --- riisist 5,1 % + 46 EUR/100 kg 0 1904 20 99 --- muu 5,1 % + 33,6 EUR/100 kg 0 1904 30 00 - bulgurnisu 8,3 % + 25,7 EUR/100 kg 0 1904 90 10 -- riisist 8,3 % + 46 EUR/100 kg 0 1904 90 80 -- muu 8,3 % + 25,7 EUR/100 kg 0 1905 10 00 - kuivikleivad 5,8 % + 13 EUR/100 kg 0 1905 20 10 -- mis sisaldavad alla 30 % massist sahharoosi (k.a sahharoosina 9,4 % + 18,3 EUR/100 kg 0 väljendatud invertsuhkur) & /et 66 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1905 20 30 -- mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud 9,8 % + 24,6 EUR/100 kg 3 invertsuhkur) vähemalt 30 %, kuid alla 50 % massist 1905 20 90 -- mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud 10,1 % + 31,4 EUR/100 kg 7 invertsuhkur) vähemalt 50 % massist 1905 31 11 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 85 g 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ 0 (Märkus 1) 1905 31 19 ---- muu 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ 0 (Märkus 1) 1905 31 30 ---- sisaldavad piimarasva vähemalt 8 % massist 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ 0 (Märkus 1) 1905 31 91 ----- kihilised küpsised 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ 0 (Märkus 1) 1905 31 99 ----- muu 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ 0 (Märkus 1) 1905 32 05 --- veesisaldusega üle 10 % massist 9 % + EA MAX 20,7 + ADFM 0 (Märkus 1) 1905 32 11 ----- kontaktpakendis netomassiga kuni 85 g 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ 0 (Märkus 1) & /et 67 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1905 32 19 ----- muu 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ 0 (Märkus 1) 1905 32 91 ----- soolased, täidisega või täidiseta 9 % + EA MAX 20,7 + ADFM 0 (Märkus 1) 1905 32 99 ----- muu 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ 0 (Märkus 1) 1905 40 10 -- kuivikud 9,7 % + EA (Märkus 1) 5 1905 40 90 -- muu 9,7 % + EA (Märkus 1) 5 1905 90 10 -- matsa 0 % + 15,9 EUR/100 kg 3 1905 90 20 -- armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstuse jaoks, 0 % + 60,5 EUR/100 kg 3 oblaadid, riispaber jms 1905 90 30 --- leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu, marju 9,7 % + EA (Märkus 1) 0 või puuvilju ning mis sisaldavad suhkrut kuni 5 % ja rasva kuni 5 % kuivaine massist 1905 90 45 --- küpsised 9 % + EA MAX 20,7 + ADFM 0 (Märkus 1) & /et 68 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1905 90 55 --- pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased 9 % + EA MAX 20,7 + ADFM 3 (Märkus 1) 1905 90 60 ---- magusainelisanditega 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ 5 (Märkus 1) 1905 90 90 ---- muu 9 % + EA MAX 20,7 + ADFM 3 (Märkus 1) 2001 90 30 -- suhkrumais (Zea mays var. saccharata) 5,1 % + 9,4 EUR/100 kg (Märkus 3) 7 2001 90 40 -- jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis 8,3 % + 3,8 EUR/100 kg (Märkus 3) 0 sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist 2002 10 10 -- kooritud 14,4 % 5 2002 10 90 -- muu 14,4 % 5 2002 90 11 --- kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg 14,4 % 7 2002 90 19 --- kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg 14,4 % 7 2002 90 31 --- kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg 14,4 % 7 & /et 69 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2002 90 39 --- kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg 14,4 % 7 2002 90 91 --- kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg 14,4 % 7 2002 90 99 --- kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg 14,4 % 7 2004 10 91 --- jahu või helvestena 7,6 % + EA (Märkus 1) 0 2004 90 10 -- suhkrumais (Zea mays var. saccharata) 5,1 % + 9,4 EUR/100 kg (Märkus 3) 7 2005 20 10 -- jahu või helvestena 8,8 % + EA (Märkus 1) 0 2005 60 00 - spargel 17,6 % TRQ-ASP/7 2005 80 00 - suhkrumais (Zea mays var. saccharata) 5,1 % + 9,4 EUR/100 kg (Märkus 3) 7 2006 00 31 --- kirsid 20 % + 23,9 EUR/100 kg 7 2007 10 10 -- suhkrusisaldusega üle 13 % massist 24 % + 4,2 EUR/100 kg 3 2007 91 10 --- suhkrusisaldusega üle 30 % massist 20 % + 23 EUR/100 kg 3 & /et 70 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2007 91 30 --- suhkrusisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 30 % massist 20 % + 4,2 EUR/100 kg 3 2007 99 10 ---- ploomipüree ja ploomipasta ning püree ja pasta mustadest 22,4 % 0 ploomidest kontaktpakendis netomassiga üle 100 kg, tööstuslikuks töötlemiseks 2007 99 20 ---- kastanipüree ja -pasta 24 % + 19,7 EUR/100 kg 0 2008 30 55 ---- mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, 18,4 % 3 vilkingid jms tsitrushübriidid 2008 30 75 ---- mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, 17,6 % 3 vilkingid jms tsitrushübriidid 2008 40 51 ---- suhkrusisaldusega üle 13 % massist 17,6 % 3 2008 40 59 ---- muu 16 % 0 2008 40 71 ---- suhkrusisaldusega üle 15 % massist 19,2 % 3 & /et 71 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2008 40 79 ---- muu 17,6 % 3 2008 40 90 --- suhkrulisandita 16,8 % 0 2008 50 61 ---- suhkrusisaldusega üle 13 % massist 19,2 % 3 2008 50 69 ---- muu 17,6 % 3 2008 50 71 ---- suhkrusisaldusega üle 15 % massist 20,8 % 3 2008 50 79 ---- muu 19,2 % 3 2008 50 92 ---- vähemalt 5 kg 13,6 % 3 2008 50 98 ---- alla 5 kg 18,4 % (Märkus 8) 3 2008 70 61 ---- suhkrusisaldusega üle 13 % massist 19,2 % 0 2008 70 69 ---- muu 17,6 % 0 2008 70 71 ---- suhkrusisaldusega üle 15 % massist 19,2 % 0 2008 70 79 ---- muu 17,6 % 0 & /et 72 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2008 70 92 ---- vähemalt 5 kg 15,2 % 0 2008 70 98 ---- alla 5 kg 18,4 % 0 2008 97 51 ------- troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad 11 % 0 vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju) 2008 97 59 ------- muu 17,6 % 0 2008 97 74 -------- muu 13,6 % 0 2008 97 92 ------- troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad 11,5 % 0 vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju) 2008 97 93 ------- muu 18,4 % 0 2008 97 94 ------- troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad 11,5 % 0 vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju) 2008 97 96 ------- muu 18,4 % 0 & /et 73 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2008 97 97 ------- troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad 11,5 % 0 vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju) 2008 97 98 ------- muu 18,4 % 0 2008 99 85 ----- mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata) 5,1 % + 9,4 EUR/100 kg (Märkus 3) 5 2008 99 91 ----- jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis 8,3 % + 3,8 EUR/100 kg (Märkus 3) 0 sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist 2009 11 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg TRQ-OJ/3 2009 11 19 ---- muu 33,6 % TRQ-OJ/3 2009 11 91 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot, lisatud suhkru 15,2 % + 20,6 EUR/100 kg TRQ-OJ/3 sisaldusega üle 30 % massist 2009 11 99 ---- muu 15,2 % 0 2009 12 00 -- külmutamata, Brixi arvuga kuni 20 12,2 % 0 & /et 74 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2009 19 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg 0 2009 19 19 ---- muu 33,6 % 0 2009 19 91 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot, lisatud suhkru 15,2 % + 20,6 EUR/100 kg 0 sisaldusega üle 30 % massist 2009 19 98 ---- muu 12,2 % 0 2009 31 11 ---- suhkrulisandiga 14,4 % 7 2009 31 19 ---- suhkrulisandita 15,2 % 7 2009 31 51 ----- suhkrulisandiga 14,4 % 7 2009 31 59 ----- suhkrulisandita 15,2 % 7 2009 31 91 ----- suhkrulisandiga 14,4 % 7 2009 31 99 ----- suhkrulisandita 15,2 % 7 2009 39 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg 7 & /et 75 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2009 39 19 ---- muu 33,6 % 7 2009 39 31 ----- suhkrulisandiga 14,4 % 7 2009 39 39 ----- suhkrulisandita 15,2 % 7 2009 39 51 ------ lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist 14,4 % + 20,6 EUR/100 kg 7 2009 39 55 ------ lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist 14,4 % 7 2009 39 59 ------ suhkrulisandita 15,2 % 7 2009 39 91 ------ lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist 14,4 % + 20,6 EUR/100 kg 7 2009 39 95 ------ lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist 14,4 % 7 2009 39 99 ------ suhkrulisandita 15,2 % 7 2009 41 92 --- suhkrulisandiga 15,2 % 0 2009 41 99 --- suhkrulisandita 16 % 0 2009 49 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg 0 & /et 76 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2009 49 19 ---- muu 33,6 % 0 2009 49 30 ---- 100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro, suhkrulisandiga 15,2 % 0 2009 49 91 ----- lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist 15,2 % + 20,6 EUR/100 kg 0 2009 49 93 ----- lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist 15,2 % 0 2009 49 99 ----- suhkrulisandita 16 % 0 2009 50 10 -- suhkrulisandiga 16 % 3 2009 50 90 -- muu 16,8 % 3 2009 61 10 --- 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 5 2009 61 90 --- 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot 22,4 % + 27 EUR/hl 5 2009 69 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot 40 % + 121 EUR/hl + 20,6 EUR/100 kg 5 & /et 77 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2009 69 19 ---- muu piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 5 2009 69 51 ----- kontsentreeritud piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 5 2009 69 59 ----- muu piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 5 2009 69 71 ------ kontsentreeritud 22,4 % + 131 EUR/hl + 5 20,6 EUR/100 kg 2009 69 79 ------ muu 22,4 % + 27 EUR/hl + 20,6 EUR/100 kg 5 2009 69 90 ----- muu 22,4 % + 27 EUR/hl 5 2009 71 20 --- suhkrulisandiga 18 % 3 2009 71 99 --- suhkrulisandita 18 % 3 2009 79 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot 30 % + 18,4 EUR/100 kg 7 2009 79 19 ---- muu 30 % 5 2009 79 30 ---- 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkrulisandiga 18 % 3 & /et 78 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2009 79 91 ----- lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist 18 % + 19,3 EUR/100 kg 7 2009 79 98 ----- muu 18 % 5 2009 81 59 ----- lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist 16,8 % 0 2009 81 95 ------ mahl liiki Vaccinium macrocarpon kuuluvate taimede 14 % 0 marjadest 2009 89 11 ----- 100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg 7 2009 89 19 ----- muu 33,6 % 5 2009 89 50 ----- 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkrulisandiga 19,2 % 3 2009 89 61 ------ lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist 19,2 % + 20,6 EUR/100 kg 5 2009 89 63 ------ lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist 19,2 % 3 2009 89 69 ------ suhkrulisandita 20 % 3 2009 89 71 ------ kirsimahl 16,8 % 3 & /et 79 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2009 89 89 ------- muu 16,8 % 3 2009 89 96 ------- kirsimahl 17,6 % 3 2009 90 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg 7 2009 90 19 ---- muu 33,6 % 5 2009 90 21 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg 7 2009 90 29 ---- muu 33,6 % 5 2009 90 31 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot, lisatud suhkru 20 % + 20,6 EUR/100 kg 7 sisaldusega üle 30 % massist 2009 90 39 ---- muu 20 % 3 2009 90 41 ------ suhkrulisandiga 15,2 % 3 2009 90 49 ------ muu 16 % 3 2009 90 51 ------ suhkrulisandiga 16,8 % 3 & /et 80 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2009 90 59 ------ muu 17,6 % 3 2009 90 71 ------ lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist 15,2 % + 20,6 EUR/100 kg 5 2009 90 73 ------ lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist 15,2 % 3 2009 90 79 ------ suhkrulisandita 16 % 3 2009 90 92 ------- troopiliste puuviljade mahlade segud 10,5 % + 12,9 EUR/100 kg 0 2009 90 94 ------- muu 16,8 % + 20,6 EUR/100 kg 3 2009 90 95 ------- troopiliste puuviljade mahlade segud 10,5 % 0 2009 90 96 ------- muu 16,8 % 3 2009 90 97 ------- troopiliste puuviljade mahlade segud 11 % 0 2009 90 98 ------- muu 17,6 % 3 2101 12 92 --- tooted, mis põhinevad kohviekstraktidel, essentsidel ja 4% 3 kontsentraatidel & /et 81 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2101 12 98 --- muu ex 2101 12 98 ---- kohvil põhinevad tooted, mis sisaldavad sahharoosi (k.a 0 % + EA (Märkus 1) TRQ-SR3 sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 70 % massist ex 2101 12 98 ---- kohvil põhinevad tooted, mis ei sisalda või sisaldavad 0 % + EA (Märkus 1) 7 sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi alla 70 % massist 2101 20 98 --- muu ex 2101 20 98 ---- teel või matel põhinevad tooted, mis sisaldavad sahharoosi 0 % + EA (Märkus 1) TRQ-SR3 (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) võisahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 70 % massist ex 2101 20 98 ---- teel või matel põhinevad tooted, mis ei sisalda või sisaldavad 0 % + EA (Märkus 1) 7 sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi alla 70 % massist & /et 82 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2101 30 11 --- röstitud sigur 11,5 % 0 2101 30 19 --- muu 5,1 % + 12,7 EUR/100 kg 3 2101 30 91 --- ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist 14,1 % 0 2101 30 99 --- muu 10,8 % + 22,7 EUR/100 kg 3 2102 10 10 -- kultuurpärmid 3,7 % 3 2102 10 31 --- kuivatatud 4,2 % 7 2102 10 39 --- muu 4,2 % 3 2102 10 90 -- muu 5,1 % 7 2102 20 11 --- tablettide, kuubikute jms kujul või kontaktpakendis 2,4 % 0 netomassiga kuni 1 kg 2103 20 00 - ketšup jm tomatikastmed 10,2 % 7 2105 00 10 - mis ei sisalda piimarasvu või sisaldab neid alla 3 % massist 8,6 % + 20,2 EUR/100 kg MAX 19,4 % 0 + 9,4 EUR/100 kg & /et 83 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2105 00 91 -- vähemalt 3 %, kuid alla 7 % massist 8 % + 38,5 EUR/100 kg MAX 18,1 % 0 + 7 EUR/100 kg 2105 00 99 -- vähemalt 7 % massist 7,9 % + 54 EUR/100 kg MAX 17,8 % 0 + 6,9 EUR/100 kg 2106 10 20 -- mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi 12,8 % 3 ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist 2106 10 80 -- muu EA (Märkus 1) 7 2106 90 20 -- alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida 17,3 % MIN 1 EUR/% vol/hl 7 kasutatakse jookide valmistamiseks 2106 90 30 --- isoglükoosisiirup 42,7 EUR/100 kg/net mas 7 2106 90 55 ---- glükoosisiirupid ja siirupid maltodekstriinist 20 EUR/100 kg 7 2106 90 59 ---- muu 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 7 & /et 84 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2106 90 98 --- muu ex 2106 90 98 ---- mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud 9 % + EA (Märkus 1) 7 invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 70 % massist ex 2106 90 98 ---- mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud 9 % + EA (Märkus 1) 0 invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi alla 70 % massist 2202 90 91 --- alla 0,2 % massist 6,4 % + 13,7 EUR/100 kg 0 2202 90 95 --- vähemalt 0,2 %, kuid alla 2 % massist 5,5 % + 12,1 EUR/100 kg 0 2202 90 99 --- vähemalt 2 % massist 5,4 % + 21,2 EUR/100 kg 0 2204 10 11 --- šampanja (Champagne) 32 EUR/hl 0 2204 10 91 --- Asti spumante 32 EUR/hl 0 2204 21 11 -------- Alsace 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 12 -------- Bordeaux 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 & /et 85 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2204 21 13 -------- Bourgogne (Burgundia) 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 17 -------- Val de Loire (Loire’i org) 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 18 -------- Mosel 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 19 -------- Pfalz 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 22 -------- Rheinhessen 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 23 -------- Tokaj 15,8 EUR/hl (Märkus 16) 0 2204 21 24 -------- Lazio (Latium) 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 26 -------- Toscana 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 27 -------- Trentino, Alto Adige ja Friuli 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 28 -------- Veneto 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 32 -------- Vinho Verde 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 34 -------- Penedés 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 36 -------- Rioja 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 & /et 86 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2204 21 37 -------- Valencia 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 38 -------- muu 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 42 -------- Bordeaux 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 43 -------- Bourgogne (Burgundia) 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 44 -------- Beaujolais 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 46 -------- Vallée du Rhône 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 47 -------- Languedoc-Roussillon 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 48 -------- Val de Loire (Loire’i org) 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 62 -------- Piemonte (Piedmont) 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 66 -------- Toscana 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 67 -------- Trentino ja Alto Adige 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 68 -------- Veneto 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 69 -------- Dão, Bairrada ja Douro 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 & /et 87 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2204 21 71 -------- Navarra 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 74 -------- Penedés 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 76 -------- Rioja 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 77 -------- Valdepeñas 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 78 -------- muu 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 79 ------- valged 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 80 ------- muu 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 81 ------- valged 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 82 ------- muu 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 83 ------- valged 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 84 ------- muu 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0 2204 21 85 ------- Madeira ja Setúbal muscatel 15,8 EUR/hl (Märkus 11) 0 2204 21 86 ------- šerri 15,8 EUR/hl (Märkus 11) 0 & /et 88 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2204 21 87 ------- Marsala 20,9 EUR/hl (Märkus 13) 0 2204 21 88 ------- Samos ja Muscat de Lemnos 20,9 EUR/hl (Märkus 13) 0 2204 21 89 ------- portvein 15,8 EUR/hl (Märkus 11) 0 2204 21 90 ------- muu 20,9 EUR/hl (Märkus 13) 0 2204 21 91 ------ muu 20,9 EUR/hl (Märkus 13) 0 2204 21 92 ----- tegeliku alkoholisisaldusega üle 22 % mahust 1,75 EUR/% vol/hl 0 2204 29 11 -------- Tokaj 14,2 EUR/hl (Märkus 14) 0 2204 29 12 -------- Bordeaux 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0 2204 29 13 -------- Bourgogne (Burgundia) 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0 2204 29 17 -------- Val de Loire (Loire’i org) 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0 2204 29 18 -------- muu 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0 2204 29 42 -------- Bordeaux 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0 & /et 89 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2204 29 43 -------- Bourgogne (Burgundia) 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0 2204 29 44 -------- Beaujolais 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0 2204 29 46 -------- Vallée du Rhône 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0 2204 29 47 -------- Languedoc-Roussillon 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0 2204 29 48 -------- Val de Loire (Loire’i org) 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0 2204 29 58 -------- muu 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0 2204 29 79 ------- valged 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0 2204 29 80 ------- muu 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0 2204 29 81 ------- valged 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0 2204 29 82 ------- muu 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0 2204 29 83 ------- valged 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0 2204 29 84 ------- muu 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0 & /et 90 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2204 29 85 ------- Madeira ja Setúbal muscatel 13,1 EUR/hl (Märkus 10) 0 2204 29 86 ------- šerri 13,1 EUR/hl (Märkus 10) 0 2204 29 87 ------- Marsala 20,9 EUR/hl (Märkus 12) 0 2204 29 88 ------- Samos ja Muscat de Lemnos 20,9 EUR/hl (Märkus 12) 0 2204 29 89 ------- portvein 13,1 EUR/hl (Märkus 10) 0 2204 29 90 ------- muu 20,9 EUR/hl (Märkus 12) 0 2204 29 91 ------ muu 20,9 EUR/hl (Märkus 12) 0 2204 29 92 ----- tegeliku alkoholisisaldusega üle 22 % mahust 1,75 EUR/% vol/hl 0 2204 30 10 -- osaliselt käärinud või kus käärimine on peatatud alkoholi 32 % 3 lisamata 2204 30 92 ---- kontsentreeritud piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 7 2204 30 94 ---- muu piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 7 & /et 91 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2204 30 96 ---- kontsentreeritud piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 7 2204 30 98 ---- muu piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 7 2205 10 10 -- tegeliku alkoholisisaldusega kuni 18 % mahust 10,9 EUR/hl 0 2205 10 90 -- tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 % mahust 0,9 EUR/% vol/hl + 6,4 EUR/hl 0 2205 90 10 -- tegeliku alkoholisisaldusega kuni 18 % mahust 9 EUR/hl 0 2205 90 90 -- tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 % mahust 0,9 EUR/% vol/hl 0 2207 10 00 - denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 19,2 EUR/hl TRQ-EL 80 % mahust 2207 20 00 - denatureeritud etüülalkohol jm piiritusjoogid, mis tahes 10,2 EUR/hl TRQ-EL alkoholisisaldusega & /et 92 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2208 40 11 --- rumm, mis sisaldab muid lenduvaid aineid kui etüül- või 0,6 EUR/% vol/hl + 3,2 EUR/hl TRQ-RM metüülalkohol 225 g või enam hektoliitri puhta alkoholi kohta (10 % hälbega) 2208 40 39 ---- muu 0,6 EUR/% vol/hl + 3,2 EUR/hl TRQ-RM 2208 40 51 --- rumm, mis sisaldab muid lenduvaid aineid kui etüül- või 0,6 EUR/% vol/hl TRQ-RM metüülalkohol 225 g või enam hektoliitri puhta alkoholi kohta (10 % hälbega) 2208 40 99 ---- muu 0,6 EUR/% vol/hl TRQ-RM 2208 90 91 --- kuni 2 liitrit 1 EUR/% vol/hl + 6,4 EUR/hl 7 2208 90 99 --- üle 2 liitri 1 EUR/% vol/hl TRQ-EL 2209 00 11 -- kuni 2 liitrit 6,4 EUR/hl 0 2209 00 19 -- üle 2 liitri 4,8 EUR/hl 0 2209 00 91 -- kuni 2 liitrit 5,12 EUR/hl 0 2209 00 99 -- üle 2 liitri 3,84 EUR/hl 0 & /et 93 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 2302 10 10 -- tärklisesisaldusega kuni 35 % massist 44 EUR/1 000 kg 0 2302 10 90 -- muu 89 EUR/1 000 kg 3 2302 40 02 --- tärklisesisaldusega kuni 35 % massist 44 EUR/1 000 kg 0 2302 40 08 --- muu 89 EUR/1 000 kg 3 2303 10 11 --- üle 40 % massist 320 EUR/1 000 kg 7 2905 43 00 -- mannitool 9,6 % + 125,8 EUR/100 kg TRQ-SH2 2905 44 11 ---- sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist 7,7 % + 16,1 EUR/100 kg TRQ-SH2 2905 44 19 ---- muu 9 % + 37,8 EUR/100 kg TRQ-SH2 2905 44 91 ---- sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist 7,7 % + 23 EUR/100 kg TRQ-SH2 2905 44 99 ---- muu 9 % + 53,7 EUR/100 kg 7 & /et 94 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 3302 10 29 ----- muu 0 % + EA (Märkus 1) 7 3502 11 90 --- muu 123,5 EUR/100 kg TRQ-EG3/10 3502 19 90 --- muu 16,7 EUR/100 kg TRQ-EG3/10 3505 10 10 -- dekstriinid 9 % + 17,7 EUR/100 kg 7 3505 10 90 --- muu 9 % + 17,7 EUR/100 kg 7 3505 20 10 -- mis sisaldavad alla 25 % massist tärklist, dekstriine või muid 8,3 % + 4,5 EUR/100 kg MAX 11,5 3 modifitseeritud tärklisi 3505 20 30 -- mis sisaldavad massist vähemalt 25 %, kuid alla 55 % tärklist, 8,3 % + 8,9 EUR/100 kg MAX 11,5 3 dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi 3505 20 50 -- mis sisaldavad massist vähemalt 55 %, kuid alla 80 % tärklist, 8,3 % + 14,2 EUR/100 kg MAX 11,5 3 dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi 3505 20 90 -- mis sisaldavad massist vähemalt 80 % tärklist, dekstriine või 8,3 % + 17,7 EUR/100 kg MAX 11,5 3 muid modifitseeritud tärklisi & /et 95 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 3809 10 10 -- tärklisainete sisaldusega alla 55 % massist 8,3 % + 8,9 EUR/100 kg MAX 12,8 3 3809 10 30 -- tärklisainete sisaldusega vähemalt 55 %, kuid alla 70 % 8,3 % + 12,4 EUR/100 kg MAX 12,8 3 massist 3809 10 50 -- tärklisainete sisaldusega vähemalt 70 %, kuid alla 83 % 8,3 % + 15,1 EUR/100 kg MAX 12,8 3 massist 3809 10 90 -- tärklisainete sisaldusega 83 % massist ja rohkem 8,3 % + 17,7 EUR/100 kg MAX 12,8 3 3824 60 11 --- sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist 7,7 % + 16,1 EUR/100 kg TRQ-SH2 3824 60 19 --- muu 9 % + 37,8 EUR/100 kg TRQ-SH2 3824 60 91 --- sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist 7,7 % + 23 EUR/100 kg 7 3824 60 99 --- muu 9 % + 53,7 EUR/100 kg 7 & /et 96 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 1) Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lühenditel ADSZ, EA, EUR/hl, EUR/kg, EUR/100 kg, EUR/1 000 kg, EUR/100 kg/net mas, EUR/1 000 p/st, EUR/piimaosa massi kg, EUR/% vol/hl ja MAX on sama tähendus kui komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta rakendusmääruses (EL) nr 1101/2014 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) kasutatud sarnastel lühenditel. Märkus 1 Viide põllumajanduskomponenti (EA) käsitlevatele õigusaktidele: komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/1754 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) 1. lisa. Märkus 2 Viide piiril kehtivat hinda käsitlevatele õigusaktidele: komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/1754 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) 2. lisa. Märkus 3 Ühepoolse meetmena makstakse koguselist tollimaksu vedelikuta netomassi alusel. Märkus 4 Euroopa Liit kohustub teraviljadele, mis kuuluvad rubriikidesse: ex 1001 nisu, 1002 rukis, ex 1005 mais, v.a hübriidseeme, ja ex 1007 sorgo, v.a hübriidid seemneks, kohaldama tollimaksu sellisel tasemel ja viisil, et selliste teraviljade tollimaksu sisaldav impordihind ei oleks suurem kui sel ajal kehtiv sekkumishind (või sel ajal kehtiv toetushind kehtiva süsteemi muutmise korral), mida on suurendatud 55 % võrra. Rakendatav tollimaks ei tohi mingil juhul ületada baasmäärana esitatud tollimaksu (vt komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/1754 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) joonealuseid märkusi gruppi 10 kuuluvate tariifiartiklite kohta). & /et 97 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 Märkus 5 Euroopa Liit kohustub alamrubriikidesse 1006 20 11 – 1006 20 98 kuuluvale kooritud riisile kohaldama tollimaksu sellisel tasemel ja viisil, et tollimaksu sisaldav impordihind ei oleks suurem kui sel ajal kehtiv sekkumishind (või sel ajal kehtiv toetushind kehtiva süsteemi muutmise korral), mida on suurendatud: japonica riisi puhul 88 % ja indica riisi puhul 80 %. Kroovitud riisi puhul suurendatakse eespool nimetatud protsendimäärasid kehtiva kroovitud riisi künnishinna arvutamise meetodi kohaselt. Rakendatav tollimaks ei tohi mingil juhul ületada baasmäärana esitatud tollimaksu (vt komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/1754 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) joonealuseid märkusi gruppi 10 kuuluvate tariifiartiklite kohta). Märkus 6 Seda tollimaksumäära kohaldatakse 92 % saagisega toorsuhkrule. Märkus 7 Sahharoosisisalduse iga protsendi kohta massist, sealhulgas muude sahharoosina väljendatud suhkrute sisaldus (vt komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/1754 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) 4. lisamärkust grupi 17 kohta). Märkus 8 Vähemalt 4,5 kg, kuid alla 5 kg: ühepoolse tollimaksu määr: 17 %. Märkus 9 1. jaanuar – 31. mai: 8,5 %; 1. juuni – 31. oktoober: 12 %; 1. november – 31. detsember: 8,5 %. Märkus 10 Tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid mitte üle 18 % mahust: 12,1 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid mitte üle 22 % mahust: 13,1 EUR/hl. & /et 98 Tariifiartikkel CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria CN 2016 Märkus 11 Tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid mitte üle 18 % mahust: 14,8 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid mitte üle 22 % mahust: 15,8 EUR/hl. Märkus 12 Tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid mitte üle 18 % mahust: 15,4 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid mitte üle 22 % mahust: 20,9 EUR/hl. Märkus 13 Tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid mitte üle 18 % mahust: 18,6 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid mitte üle 22 % mahust: 20,9 EUR/hl. Märkus 14 Tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust: 13,1 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 15 % mahust: 14,2 EUR/hl. Märkus 15 Tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust: 13,1 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 15 % mahust: 15,4 EUR/hl. Märkus 16 Tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust: 14,8 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 15 % mahust: 15,8 EUR/hl. Märkus 17 Tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust: 9,9 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 15 % mahust: 12,1 EUR/hl. & /et 99  Liide 2-A-2 MEHHIKO TOLLITARIIFIDE KAOTAMISE AJAKAVAi HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 0102.29.99 Muud 15 % 0 0102.39.99 Muud 15 % 0 0102.90.99 Muud 15 % 0 0103.91.02 Pekaarilased 20 % 0 0103.91.99 Muud 20 % 0 0103.92.03 Pekaarilased 20 % 0 0103.92.99 Muud 20 % 0 0104.10.02 Tapaloomad 10 % 7 0104.10.99 Muud 10 % 7 0104.20.99 Muud 10 % 7 & /et 100 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 0105.12.01 Kalkunid 10 % 0 0105.94.01 Võitluskuked 20 % 0 0105.94.99 Muud 10 % 0 0105.99.99 Muud 10 % 0 0201.10.01 Rümbad ja poolrümbad 20 % E 0201.20.99 Muud jaotustükid, kondiga 20 % TRQ-BF1 0201.30.01 Kondita 20 % TRQ-BF1 0202.10.01 Rümbad ja poolrümbad 25 % E 0202.20.99 Muud jaotustükid, kondiga 25 % TRQ-BF1 0202.30.01 Kondita 25 % TRQ-BF1 0203.11.01 Rümbad ja poolrümbad 20 % 7 0203.12.01 Tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga 20 % 7 & /et 101 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 0203.19.99 Muud 20 % 7 0203.21.01 Rümbad ja poolrümbad 20 % 7 0203.22.01 Tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga 20 % 7 0203.29.99 Muud ex 0203.29.99 Seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga või ilma 20 % TRQ-PK ex 0203.29.99 - muud 20 % 7 0204.10.01 Lambatallede värsked või jahutatud rümbad ja poolrümbad 10 % 7 0204.21.01 Rümbad ja poolrümbad 10 % 7 0204.22.99 Muud jaotustükid, kondiga 10 % 7 0204.23.01 Kondita 10 % 7 0204.30.01 lambatallede rümbad ja poolrümbad, külmutatud 10 % 7 0204.41.01 Rümbad ja poolrümbad 10 % 7 0204.42.99 Muud jaotustükid, kondiga 10 % 7 & /et 102 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 0204.43.01 Kondita 10 % 7 0204.50.01 Kitseliha 10 % 7 0206.10.01 Veise rups, värske või jahutatud 20 % TRQ-BF2 0206.21.01 Keeled 20 % 0 0206.22.01 Maks 20 % 0 0206.29.99 Muud 20 % TRQ-BF2 0206.30.99 Muud 20 % 7 0206.41.01 Maks 10 % 7 0206.49.99 Muud 10 % 7 0206.80.99 Muud, värsked või jahutatud 10 % 0 0206.90.99 Muud, külmutatud 10 % 0 0207.11.01 Värsked ja jahutatud rümbad 100 % 7 & /et 103 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 0207.12.01 Külmutatud rümbad 100 % 7 0207.13.01 Mehaaniliselt kontidelt eemaldatud 100 % 0 0207.13.02 Rümbad 100 % 7 0207.13.03 Koivad, kintsud või koivad ja kintsud ühes tükis 100 % TRQ-PY 0207.13.99 Muud 100 % 7 0207.14.01 Mehaaniliselt kontidelt eemaldatud 100 % 0 0207.14.02 Maks 10 % 7 0207.14.03 Rümbad 100 % 7 0207.14.04 Koivad, kintsud või koivad ja kintsud ühes tükis 100 % TRQ-PY 0207.14.99 Muud 100 % 7 0207.24.01 Värsked ja jahutatud rümbad 45 % 7 0207.25.01 Külmutatud rümbad 45 % 7 0207.26.01 Mehaaniliselt kontidelt eemaldatud 100 % 7 & /et 104 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 0207.26.02 Rümbad 100 % 7 0207.26.99 Muud 100 % 7 0207.27.01 Mehaaniliselt kontidelt eemaldatud 100 % 7 0207.27.02 Maks 10 % 7 0207.27.03 Rümbad 100 % 7 0207.27.99 Muud 100 % 7 0207.41.01 Värsked ja jahutatud rümbad 45 % 0 0207.42.01 Külmutatud rümbad 45 % 0 0207.44.01 Muud, värsked või jahutatud 45 % 0 0207.45.01 Maks 10 % 0 0207.45.99 Muud 45 % 0 0207.51.01 Värsked ja jahutatud rümbad 45 % 0 0207.52.01 Külmutatud rümbad 45 % 0 & /et 105 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 0207.54.01 Muud, värsked või jahutatud 45 % 0 0207.55.01 Maks 10 % 0 0207.55.99 Muud 45 % 0 0207.60.01 Värsked ja jahutatud rümbad 45 % 0 0207.60.02 Külmutatud rümbad 45 % 0 0207.60.99 Muud 45 % 0 0209.10.01 Sigade 45 % 5 0209.90.01 Kukkede, kanade või kalkunite 20 % 0 0209.90.99 Muud 45 % 0 0210.11.01 Tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga 10 % 5 0210.12.01 Kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid 10 % 5 0210.19.99 Muud 10 % 5 & /et 106 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 0210.20.01 Veiseliha 10 % TRQ-BF1 0210.91.01 Esikloomaliste 10 % 0 0210.92.01 Vaala, delfiini ja pringli (imetajad seltsist Cetacea); 10 % 0 lamantiini ja dugongi (imetajad seltsist Sirenia); hülge, merilõvi ja morsa (imetajad alamseltsist Pinnipedia) 0210.93.01 Roomajate (k.a mao ja kilpkonna) 10 % 0 0210.99.01 Loomasooled või veiste mokad, soolased või soolatud 10 % TRQ-BF2 0210.99.02 Suitsutatud seanahad, terved või tükeldatud 15 % 7 0210.99.03 Linnud, soolased või soolvees 10 % 7 0210.99.99 Muud 10 % 7 0401.10.01 Õhukindlas pakendis 10 % TRQ-FM 0401.10.99 Muud 10 % 7 & /et 107 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 0401.20.01 Õhukindlas pakendis 10 % TRQ-FM 0401.20.99 Muud 10 % 7 0401.40.01 Õhukindlas pakendis 10 % TRQ-FM 0401.40.99 Muud 10 % 7 0401.50.01 Õhukindlas pakendis 10 % TRQ-FM 0401.50.99 Muud 10 % 7 0402.10.01 Piimapulber või -tabletid 50 % TRQ-MP 0402.10.99 Muud 10 % + 0,36 USD/kg TRQ-MP suhkrusisalduse kohta 0402.21.01 Piimapulber või -tabletid 50 % TRQ-MP 0402.21.99 Muud 10 % TRQ-MP 0402.29.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg TRQ-MP suhkrusisalduse kohta & /et 108 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 0402.91.01 Kontsentreeritud piim 45 % TRQ-ECM 0402.91.99 Muud 20 % TRQ-ECM 0402.99.01 Kondenspiim 15 % + 0,36 USD/kg TRQ-ECM suhkrusisalduse kohta 0402.99.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg TRQ-ECM suhkrusisalduse kohta 0403.10.01 Jogurt 20 % 7 0403.90.99 Muud 20 % 7 0404.10.01 Vadakupulber proteiinisisaldusega alla 12,5 % 10 % TRQ-WY 0404.10.99 Muud 10 % + 0,36 USD/kg TRQ-WY suhkrusisalduse kohta 0404.90.99 Muud 20 % TRQ-WY & /et 109 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 0405.10.01 Või massiga kuni 1 kg koos kontaktpakendiga 20 % TRQ-BT 0405.10.99 Muud 20 % TRQ-BT 0405.20.01 Piimarasvavõided 20 % + 0,36 USD/kg TRQ-BT suhkrusisalduse kohta 0405.90.99 Muud 20 % TRQ-BT 0406.10.01 Toorjuust (valmimata või laagerdamata), sh vadakujuust ja 45 % TRQ-FC kohupiim 0406.20.01 Riivitud juust või juustupulber 20 % TRQ-FC 0406.30.01 Piimarasva sisaldusega alla 36 % massist ja kuivaine 45 % TRQ-FC rasvasisaldusega üle 48 % massist, pakendis netomassiga üle 1 kg 0406.30.99 Muud 45 % TRQ-FC 0406.40.01 Sinihallitusjuust ja muud juustud, mis sisaldavad 20 % 7 Penicillium roquefort’i tekitatud hallitust & /et 110 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 0406.90.01 Kõva juust (tuntud nimetuse Sardo all), kui see on pakendil 20 % 7 kirjas 0406.90.02 Kõva juust (tuntud nimetuse Reggiano või Reggianito all), 0% 0 kui see on pakendil kirjas 0406.90.03 Colonia tüüpi pehme juust, kui selle koostis on: 45 % 7 niiskus: 35,5 % kuni 37,7 %, tuhk: 3,2 % kuni 3,3 %, rasv: 29,0 % kuni 30,8 %, proteiin: 25,0 % kuni 27,5 %, kloriidid: 1,3 % kuni 2,7 %, ja happesus: 0,8 % kuni 0,9 % piimhappes 0406.90.04 Grana või Parmigiano-Reggiano, rasvasisaldus kuni 40 % 20 % TRQ-OC massist ja mitterasvaine veesisaldus alla 47 % massist; Danbo, Edam, Fontal, Fontina, Fynbo, Gouda, Havarti, Maribo, Samsoe, Esrom, Italico, Kernhem, Saint-Paulin ja Taleggio, rasvasisaldus kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldus üle 47 %, kuid alla 72 % massist & /et 111 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 0406.90.05 Petit Suisse tüüpi, järgmise koostisega: niiskusesisaldus 45 % TRQ-OC 68 % kuni 70 %, rasva 6 % kuni 8 % (niiskes massis), kuivmass 30 % kuni 32 %, valgusisaldus vähemalt 6 %, ja fermendid puuvilja-, suhkru-, juurvilja-, šokolaadi- või meelisandiga või ilma nendeta 0406.90.06 Egmonti tüüpi, järgmiste omadustega: rasvasisaldus 45 % TRQ-OC (kuivaines) vähemalt 45 %, maksimaalne niiskus 40 %, kuivainet vähemalt 60 %, soola niiskusest vähemalt 3,9 % 0406.90.99 Muud 45 % TRQ-OC 0407.11.01 Liiki Gallus domesticus kuuluvate kanade munad 0% 0 0407.19.99 Muud 0% 0 0407.21.01 Inimtoiduks 0% 0 0407.21.99 Muud 0% 0 0407.29.01 Inimtoiduks 45 % 0 & /et 112 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 0407.29.99 Muud 20 % 0 0407.90.01 Külmutatud 20 % 0 0407.90.99 Muud 20 % 0 0408.11.01 Kuivatatud 0% 0 0408.19.99 Muud 0% 0 0408.91.01 Külmutatud või pulbrina 0% 0 0408.91.99 Muud 0% 0 0408.99.01 Külmutatud, v.a tariifiartikli 0408.99.02 tooted 0% 0 0408.99.02 Guaanot tootvate merelindude munad 20 % 0 0408.99.99 Muud 0% 0 0410.00.01 Mis tahes liiki kilpkonnamunad 20 % 0 0410.00.99 Muud 20 % 0 & /et 113 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 0504.00.01 Loomasooled, -põied ja -maod (v.a kalade omad), terved 10 % 7 või tükeldatud, värsked, jahutatud, külmutatud, soolatud või soolvees, kuivatatud või suitsutatud 0701.90.99 Muud 175 % MX-R1 * 0710.10.01 Kartulid 15 % 7 0712.90.03 Kartulid, ka tükeldatult või viilutatult, muul viisil 20 % 7 töötlemata 0713.33.02 Harilikud aedoad, v.a tariifiartikli 0713.33.01 tooted 100 % 7 * 0713.33.03 Silmoad, v.a tariifiartikli 0713.33.01 tooted 100 % 7 * 0713.33.99 Muud 100 % 7 * 0803.10.01 Jahubanaanid 20 % 0 0803.90.99 Muud 20 % 0 0808.10.01 Õunad 20 % MX10 & /et 114 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 0809.30.01 Nektariinid 20 % 7 0809.30.02 Virsikud 20 % MX-R2/TRQ-FP 0901.12.01 Kofeiinivaba 20 % 7/TRQ-CFB 0901.21.01 Kofeiiniga 72 % MX-R3/TRQ-CFB * 0901.22.01 Kofeiinivaba 72 % MX-R3/TRQ-CFB * 0901.90.01 Kohviubade kestad ja koored 72 % 7/TRQ-CFB * 0901.90.99 Muud 72 % 7/TRQ-CFB * 1001.11.01 Seemneks 60 % 7 * 1001.19.99 Muud 60 % 7 * 1001.91.01 Harilik nisu (Triticum aestivum) või kõva nisu 0% 0 1001.91.99 Muud 60 % 7 * 1001.99.01 Harilik nisu (Triticum aestivum) või kõva nisu 0% 0 & /et 115 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 1001.99.99 Muud 60 % 7 * 1002.10.01 Seemneks 0% 0 1002.90.99 Muud 0% 0 1003.10.01 Seemneks 0% 0 1003.90.01 Teradena, koos kestadega 15 % 0 1003.90.99 Muud 15 % 0 1004.10.01 Seemneks 0% 0 1004.90.99 Muud 0% 0 1005.90.01 Lõhenev mais 0% 0 1005.90.02 Mais tõlvikuna 0% 0 1005.90.03 Kollase tuumaga mais 0% 0 1005.90.04 Valge tuumaga (jahune) mais 20 % 0 1005.90.99 Muud 0% 0 & /et 116 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 1006.10.01 Koorimata riis 9% 7 1006.20.01 Kooritud (pruun) riis 20 % 7 1006.30.01 Pikateraline (tera pikkuse ja laiuse suhe 3:1 või suurem) 20 % 7 1006.30.99 Muud 20 % 7 1006.40.01 Purustatud riis 20 % 7 1007.10.01 Seemneks 0% 0 1007.90.02 Sh kui tegevus toimub ajavahemikul 16. maist kuni 15 % 0 15. detsembrini 1008.40.01 Paelhirss (Digitaria spp.) 0% 0 1008.50.01 Tšiili hanemalts (Chenopodium quinoa) 0% 0 1008.60.01 Tritikale 0% 0 1008.90.99 Muu teravili 0% 0 1101.00.01 Püülijahu nisust või meslinist 10 % 7 & /et 117 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 1102.20.01 Maisijahu 10 % 0 1102.90.01 Riisijahu 10 % 0 1102.90.02 Rukkijahu 10 % 0 1102.90.99 Muud 10 % 0 1103.11.01 Nisust 6% 7 1103.13.01 Maisist 6% 0 1103.19.01 Kaerast 6% 0 1103.19.02 Riisist 6% 0 1103.19.99 Muud 6% 3 1103.20.01 Nisust 6% 7 1103.20.99 Muud ex 1103.20.99 - Mais 6% 7 ex 1103.20.99 - Muud 6% 0 1104.12.01 Kaerast 6% 0 & /et 118 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 1104.19.01 Odrast 6% 5 1104.19.99 Muud ex 1104.19.99 - Nisu 6% 7 ex 1104.19.99 - Mais 6% 7 ex 1104.19.99 - Muud 6% 0 1104.22.01 Kaerast 6% 0 1104.23.01 Maisist 0% 0 1104.29.01 Odrast 6% 7 1104.29.99 Muud 6% 7 1104.30.01 Teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud ex 1104.30.01 -- Nisust 6% 7 ex 1104.30.01 - Muud 6% 5 1107.10.01 Röstimata 15 % 0 & /et 119 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 1107.20.01 Röstitud 15 % 0 1108.11.01 Nisutärklis 10 % 7 1108.12.01 Maisitärklis 10 % 0 1108.13.01 Kartulitärklis 10 % 7 1108.14.01 Yucca (manioki) tärklis 10 % 0 1108.19.01 Saagotärklis 10 % 0 1108.19.99 Muud 10 % 5 1108.20.01 Inuliin 10 % 0 1109.00.01 Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata 10 % 7 1501.10.01 Seapekk 45 % 0 1501.20.01 Muu searasv ja -rasvkude 45 % 0 1501.90.99 Muud 45 % 0 1502.10.01 Sulatatud rasv 10 % 0 & /et 120 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 1502.90.99 Muud 10 % 0 1503.00.01 Oleosteariin 10 % 0 1503.00.99 Muud 10 % 0 1504.30.01 Mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid 10 % 0 1508.10.01 Toorõli 10 % 0 1508.90.99 Muud 20 % 0 1511.10.01 Toorõli 3% 0 1511.90.99 Muud 5% 0 1513.11.01 Toorõli 0% 0 1513.19.99 Muud 3% 0 1513.21.01 Toorõli 0% 0 1513.29.99 Muud 3% 0 1515.90.04 Jojoobiõli ja selle fraktsioonid 10 % 0 1516.10.01 Loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid 45 % 0 & /et 121 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 1516.20.01 Taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid 5% 0 1517.90.01 Toidurasvad, mis on valmistatud seapeki või seapeki 20 % 0 asendajate baasil 1518.00.02 Epoksiiditud loomsed ja taimsed õlid 15 % 0 1518.00.99 Muud 10 % 0 1601.00.01 Kukkede, kanade või kalkunite 15 % 5 1601.00.99 Muud 15 % 5 1602.10.01 Kukkede, kanade või kalkunite 20 % 5 1602.10.99 Muud 20 % 5 1602.20.01 Kukkede, kanade või kalkunite 20 % 5 1602.20.99 Muud 20 % 5 1602.31.01 Kalkuni 20 % 3 1602.32.01 Kuke või kana 20 % 5 1602.39.99 Muud 20 % 0 & /et 122 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 1602.41.01 Tagaosad ja nende jaotustükid 20 % 5 1602.42.01 Abatükid ja nende jaotustükid 20 % 5 1602.49.01 Seanahk, kuumtöödeldud tükkidena („pelletid“) 20 % 5 1602.49.99 Muud 20 % 5 1602.50.01 Loomasooled või mokad, keedetud, hermeetiliselt 20 % 7 pakendatud 1602.50.99 Muud 20 % E 1602.90.99 Muud, sh tooted mis tahes loomade verest 20 % E 1604.14.01 Tuunid (perekonnast Thunnus), v.a 20 % 0 tariifiartiklite 1604.14.02 ja 1604.14.04 tooted 1604.14.02 Tuuni (perekonnast Thunnus) seljafileed, v.a tariifiartikli 20 % 0 1604.14.04 tooted 1604.14.03 Väiketuuni (Euthynnus spp.) ja triiptuuni (Katsowonus 20 % 0 pelamis) seljafileed, v.a tariifiartikli 1604.14.04 tooted & /et 123 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 1604.14.04 Kulduim-tuuni või väiketuuni või suursilm-tuuni 0% 0 seljafileed, massiga 0,5 kg kuni 7,5 kg, eelnevalt kuumtöödeldud, külmutatud ja vaakumpakendatud plastkottidesse, ilma soomuste, luude, naha ja tumeda lihata 1604.14.99 Muud 20 % 0 1604.19.01 Väiketuuni perekonnast Euthynnus spp., v.a vööttuun 20 % 0 (Katsowonus pelamis), v.a tariifiartikli 1604.19.02 tooted 1604.19.02 Väiketuuni (Euthynnus spp.) seljafileed, v.a liigist 20 % 0 Katsowonus pelamis) 1604.20.02 Tuunidest, väiketuunidest ja muudest perekonna Euthynnus 20 % 0 kaladest 1701.12.01 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab 0,36 USD/kg E polarisatsiooninäidule, mis on vähemalt 99,4 kraadi, kuid alla 99,5 kraadi & /et 124 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 1701.12.02 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab 0,36 USD/kg E polarisatsiooninäidule, mis on vähemalt 96 kraadi, kuid alla 99,4 kraadi 1701.12.03 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab 0,36 USD/kg E polarisatsiooninäidule, mis on alla 96 kraadi 1701.13.01 Selle grupi alamrubriigi märkuses 2 nimetatud roosuhkur 0,338 USD/kg E 1701.14.01 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab 0,338 USD/kg E polarisatsiooninäidule, mis on vähemalt 99,4 kraadi, kuid alla 99,5 kraadi 1701.14.02 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab 0,338 USD/kg E polarisatsiooninäidule, mis on vähemalt 96 kraadi, kuid alla 99,4 kraadi 1701.14.03 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab 0,338 USD/kg E polarisatsiooninäidule, mis on alla 96 kraadi & /et 125 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 1701.91.01 Maitse- või värvainelisanditega 0,36 USD/kg E 1701.99.01 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab 0,36 USD/kg E polarisatsiooninäidule, mis on vähemalt 99,5 kraadi, kuid alla 99,7 kraadi 1701.99.02 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab 0,36 USD/kg E polarisatsiooninäidule, mis on vähemalt 99,7 kraadi, kuid alla 99,9 kraadi 1701.99.99 Muud 0,36 USD/kg E 1702.11.01 Kuivaine laktoosisisaldusega vähemalt 99 % massist, 10 % 5 väljendatuna veevaba laktoosina kuivaines 1702.19.01 Laktoos 10 % 7 1702.19.99 Muud 15 % 7 1702.20.01 Vahtrasuhkur ja vahtrasiirup 15 % 7 & /et 126 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 1702.30.01 Glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille 15 % 7 kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist 1702.40.01 Glükoos 15 % 7 1702.40.99 Muud 75 % E 1702.50.01 Keemiliselt puhas fruktoos 100 % 7 1702.60.01 Fruktoosisisaldusega üle 50 %, kuid alla 60 % kuivaine 100 % E massist 1702.60.02 Fruktoosisisaldusega üle 60 %, kuid alla 80 % kuivaine 100 % 7 massist 1702.60.99 Muud 100 % 7 1702.90.01 Rafineeritud vedel suhkur ja invertsuhkur 0,39586 USD/kg E 1702.90.99 Muud 15 % 7 & /et 127 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 1704.10.01 Närimiskumm, suhkruga kaetud või katmata 20 % + 0,36 USD/kg 7 suhkrusisalduse kohta 1704.90.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg 5 suhkrusisalduse kohta 1802.00.01 Kakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägid 0% 0 1803.10.01 Rasvatustamata 0% 0 1803.20.01 Osaliselt või täielikult rasvatustatud 0% 0 1804.00.01 Kakaovõi, -rasv ja -õli 0% 0 1805.00.01 Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita 5% 0 1806.10.01 Suhkrusisaldusega üle 90 % massist 0,36 USD/kg E 1806.10.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg 7 suhkrusisalduse kohta & /et 128 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 1806.20.01 Muud tooted plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 20 % + 0,36 USD/kg MX7 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või suhkrusisalduse kohta muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg 1806.31.01 Täidisega 20 % + 0,36 USD/kg MX7 suhkrusisalduse kohta 1806.32.01 Täidiseta 20 % + 0,36 USD/kg MX7 suhkrusisalduse kohta 1806.90.01 Jahu, durumnisujahu, tärklise või linnaseekstrakti baasil 20 % + 0,36 USD/kg 0 valmistatud toiduvalmistised, mis sisaldavad üle 40 % suhkrusisalduse kohta massist kakaopulbrit täiesti rasvavabalt arvestatuna 1806.90.02 Rubriikidesse 04.01 kuni 04.04 kuuluvatest toodetest 20 % + 0,36 USD/kg 0 valmistatud toiduvalmistised, mis sisaldavad üle 5 % suhkrusisalduse kohta massist kakaopulbrit täiesti rasvavabalt arvestatuna & /et 129 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 1806.90.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg MX7 suhkrusisalduse kohta 1901.10.01 Mis sisaldavad piimakuivaineid üle 10 % massist 10 % MX-R4 1901.10.99 Muud 10 % 7 1901.20.01 Kaera-, maisi- või nisujahul või -tärklistel põhinevad 10 % + 0,36 USD/kg 7 suhkrusisalduse kohta 1901.20.02 Sisaldavad piimarasva üle 25 % massist, jaemüügiks 10 % 7 pakendamata, v.a tariifiartikli 1901.20.01 tooted 1901.20.99 Muud 10 % + 0,36 USD/kg 7 suhkrusisalduse kohta 1901.90.01 Linnaseekstrakt 10 % + 0,36 USD/kg 7 suhkrusisalduse kohta 1901.90.03 Piimatoodete baasil valmistatud toiduvalmistised, mis 10 % TRQ-DP1 sisaldavad üle 10 %, kuid alla 50 % massist piimakuivaineid, v.a tariifiartikli 1901.90.04 tooted & /et 130 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 1901.90.04 Piimatoodete baasil valmistatud toiduvalmistised, mis 10 % 7 sisaldavad üle 10 % piimakuivaineid, jaemüügiks pakendatud, mille sildil on märge toote otseseks kasutamiseks näiteks toidu või magustoitude valmistamiseks 1901.90.05 Piimatoodete baasil valmistatud toiduvalmistised, mis 45 % TRQ-DP2 sisaldavad üle 50 % massist piimakuivaineid, v.a tariifiartikli 1901.90.04 tooted 1901.90.99 Muud 10 % + 0,36 USD/kg 7 suhkrusisalduse kohta 1902.11.01 Muna sisaldavad 20 % 7 1902.19.99 Muud 10 % 5 1902.20.01 Täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil 10 % 0 toiduks valmistatud või mitte 1902.30.99 Muud pastatooted 10 % 0 1904.10.01 Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamisel või röstimisel 10 % + 0,36 USD/kg 5 saadud toidukaubad suhkrusisalduse kohta & /et 131 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 1904.20.01 Röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud 10 % + 0,36 USD/kg 5 teraviljahelvestest või paisteradest valmistatud toidukaubad suhkrusisalduse kohta 1904.30.01 Bulgurnisu 10 % 3 1904.90.99 Muud 10 % 3 1905.31.01 Magusad küpsised (magusainelisandiga) 10 % + 0,36 USD/kg 0 suhkrusisalduse kohta 1905.32.01 Vahvlid, täidisega või täidiseta (gaufrettes ja gaufres) 10 % + 0,36 USD/kg 0 suhkrusisalduse kohta 1905.90.99 Muud 10 % 5 2002.10.01 Terved või tükeldatud tomatid 20 % 5 2002.90.99 Muud 20 % 7 2004.10.01 Kartulid 20 % 7 2005.20.01 Kartulid 20 % 7 & /et 132 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 2007.10.01 Homogeenitud tooted 20 % + 0,36 USD/kg 0 suhkrusisalduse kohta 2007.91.01 Tsitrusviljad 20 % + 0,36 USD/kg 0 suhkrusisalduse kohta 2007.99.01 Diabeetikute kompotid ja marmelaadid 20 % 0 2007.99.02 Diabeetikute želeed 20 % 0 2007.99.03 Diabeetikute püreed ja pastad 20 % 3 2007.99.04 Marmelaadid, v.a tariifiartikli 2007.99.01 tooted 20 % + 0,36 USD/kg 3 suhkrusisalduse kohta 2007.99.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg 3 suhkrusisalduse kohta 2008.70.01 Virsikud, k.a nektariinid 20 % 7 2009.61.01 Brixi arvuga kuni 30. 20 % 5 & /et 133 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 2009.69.99 Muud 20 % 5 2101.11.01 Lahustuv kohv, lõhna- ja maitseaineteta 100 % 7/TRQ-CFS * 2101.11.02 Kontsentreeritud vedel kohviekstrakt, sh külmutatud kujul 100 % 7/TRQ-CFS * 2101.11.99 Muud 100 % 7/TRQ-CFS * 2101.12.01 Tooted, mis põhinevad ekstraktidel, essentsidel ja 100 % 7/TRQ-CFS * kontsentraatidel või kohvil 2101.30.01 Röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende 20 % 7/TRQ-CFS ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid 2105.00.01 Jäätis, kakaoga või kakaota 20 % + 0,36 USD/kg TRQ-IC suhkrusisalduse kohta 2106.10.99 Muud 15 % 7 2106.90.05 Aromatiseeritud või värvainelisanditega siirupid 0,36 USD/kg E 2106.90.08 Mis sisaldavad piimakuivaineid üle 10 % massist 15 % 7 & /et 134 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 2106.90.09 Munade baasil valmistatud toiduvalmistised 15 % 5 2106.90.12 Piimavalgu derivaadid, järgmise koostisega: hüdrogeenitud 15 % 7 kookosrasva 44 %, veevaba glükoosi 38 %, naatriumkaseinaati 10 %, emulgaatoreid 6 %, stabilisaatoreid 2 % 2106.90.99 Muud 15 % + 0,36 USD/kg 0 suhkrusisalduse kohta 2202.90.04 Mis sisaldavad piima 20 % 7 2202.90.05 Alkoholivaba õlu 20 % 0 2202.90.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg 0 suhkrusisalduse kohta 2204.30.99 Muu viinamarjavirre 20 % 7 2208.40.01 Rumm 20 % 7 2208.40.99 Muud 20 % 7 2302.10.01 Maisist 10 % 0 2302.30.01 Nisust 10 % 7 & /et 135 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 2302.40.01 Riisist 10 % 0 2302.40.99 Muud 10 % 0 2303.10.01 Tärklise tootmisjäägid jms jäätmed 15 % 7 2309.90.01 Kodulindude valmissööt, valmistatud eri taimeseemnete 0% 0 purustatud segu baasil 2309.90.02 Taimne sööt, k.a mineraalse materjaliga kohandatud 0% 0 2309.90.04 Segud, valmistised või mahepõllumajandusliku päritoluga 20 % 7 tooted, mis on mõeldud dekoratiivkalade söödaks 2309.90.07 Kontsentreeritud valmistised tasakaalustatud toidukaupade 0% 0 tootmiseks, v.a tariifiartiklite 2309.90.09, 2309.90.10 ja 2309.90.11 tooted 2309.90.08 Piimaasendaja vasikatele, valmistatud kaseiini, piimapulbri, 0% 0 loomarasva, sojaletsitiini, vitamiinide, mineraalide ja antibiootikumide baasil, v.a tariifiartiklite 2309.90.10 ja 2309.90.11 tooted & /et 136 HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 2309.90.09 Kontsentreeritud või stimuleerivad valmistised vitamiini 0% 0 B12 baasil 2309.90.10 Piimakuivaine sisaldusega üle 10 %, kuid kuni 50 % 0% 0 massist 2309.90.11 Toidukaubad piimakuivaine sisaldusega üle 50 % massist 0% 0 2309.90.99 Muud 0% 0 2402.20.01 Tubakat sisaldavad sigaretid 67 % 5 2905.44.01 D-glütsitool (sorbitool) 5% 0 3501.10.01 Kaseiin 0% 0 3501.90.01 Kaseiinliimid 10 % 5 3501.90.02 Kaseinaadid 0% 0 3501.90.03 Karboksümetüülkaseiin, fotograafiaks sobiva 5% 5 puhtusastmega & /et 137  HS-kood 2012(1) (8-kohaline Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*) number) 3501.90.99 Muud 0% 0 3502.11.01 Kuivatatud 0% 0 3502.19.99 Muud 0% 0 3505.10.01 Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised 5% 7 3824.60.01 Sorbitool, v.a alamrubriigi 2905.44 tooted 5% 0 (1) See tariifitabel on üldiselt väljendatud Mehhiko impordi- ja eksporditollimaksude üldseaduse tariifitabeli (Tarifa de la Ley de los Impuestos Generales de Importación y de Exportación (LIGIE)) kohaselt, ja selle tabeli sätteid, sealhulgas tabeli alamrubriikide alla kuuluvaid tooteid, tõlgendatakse kooskõlas LIGIE üldiste märkuste ning jaotiste ja kaubagruppide märkustega. i Käesoleva lepingu liite 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ keeleversioonide tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik hispaaniakeelne tekst. & /et 138  Liide 2-A-3 EUROOPA LIIDU TARIIFIKVOODID A JAGU Üldsätted 1. Käesolevas liites sätestatakse tariifikvoodid, mida Euroopa Liit kohaldab alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast teatavate Mehhiko päritolustaatusega kaupade suhtes. 2. Iga käesoleva jao tariifikvoodiga hõlmatud kaubad on mitteametlikult tähistatud tariifikvoote kehtestava lõigu pealkirjas. Need pealkirjad on lisatud üksnes lugejate abistamiseks käesoleva jao mõistmisel ning need ei muuda ega asenda ühegi tariifikvoodi ulatust, kuna need on identifitseeritud viitega Euroopa Liidu tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku asjaomasele tariifireale. 3. Käesolevas liites kasutatakse terminit „tonn“. & /et 139  B JAGU Tariifikvoodid 1. Veiseliha tariifikvoot a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-BF1“ ja mis on loetletud punktis e, kohaldatakse 7,5 % suurust kvoodisisest tariifimäära järgmistes üldkogustes: Aastane üldkogus Aasta (tonnides – rümba massi ekvivalendina) 1 1 000 2 2 000 3 3 000 4 4 000 5 ja iga järgmine aasta 5 000 b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. c) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis a sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks. & /et 140 d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti kooskõlas oma õigusaktidega. e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 0201 20 20, 0201 20 30, 0201 20 50, 0201 20 90, 0201 30 00, 0202 20 10, 0202 20 30, 0202 20 50, 0202 20 90, 0202 30 10, 0202 30 50, 0202 30 90, 0210 20 10 ja 0210 20 90. 2. Veiserupsi tariifikvoot a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-BF2“ tähistatud tariifireal ja mis on loetletud punktis e, kohaldatakse 7,5 % suurust kvoodisisest tariifimäära järgmistes aastastes üldkogustes: Aastane üldkogus Aasta (tonnides – rümba massi ekvivalendina) 1 1 000 2 2 000 3 3 000 4 4 000 5 ja iga järgmine aasta 5 000 b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. & /et 141 c) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis a sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks. d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti kooskõlas oma õigusaktidega. e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 0206 10 95, 0206 29 91 ja 0210 99 51. 3. Sealihasingi tariifikvoot a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-PK“ ja mis on loetletud punktis e, on alates käesoleva lepingu jõustumisest tollimaksuvabad 10 000 tonni (rümba massi ekvivalendina) suuruses aastases üldkoguses. b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. c) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis b sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks. & /et 142 d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti kooskõlas oma õigusaktidega. e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 0203 12 11, ex 0203 19 55, 0203 22 11 ja ex 0203 29 55. 4. Kodulinnuliha tariifikvoot a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-PY“ ja mis on loetletud punktis e, on tollimaksuvabad järgmistes aastastes üldkogustes: Aastane üldkogus Aasta (tonnides – rümba massi ekvivalendina) 1 3 333 2 5 000 3 ja iga järgmine aasta 6 667 b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. c) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis c sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks. & /et 143 d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti kooskõlas oma õigusaktidega. e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: ex 0207 13 10, 0207 13 20, 0207 13 50, 0207 13 60, 0207 13 70, ex 0207 14 10, 0207 14 20, 0207 14 50, 0207 14 60, 0207 14 70, 0207 27 10, 1602 32 11, 1602 32 19, 1602 32 30 ja 1602 32 90. 5. Munade üleminekutariifikvoot a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-EG1/3“ ja mis on loetletud punktis g, kohaldatakse esimesel aastal pärast käesoleva lepingu jõustumist soodustollimaksu, mis võrdub 50 %ga kohaldatavast enamsoodustusrežiimi tollitariifist 300 tonni (koorega muna ekvivalendina) suuruses aastases üldkoguses. b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud soodustariifikvoote. c) Alates teise aasta algusest kohaldatakse punktides a ja g osutatud päritolustaatusega kaupade suhtes liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tariifset sooduskohtlemist ning punktis a osutatud tariifikvoot aegub. & /et 144 d) Alates kolmanda aasta algusest on punktides a ja g nimetatud päritolustaatusega kaubad tollimaksuvabad. e) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõikes 2 sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass koorega muna ekvivalendiks. f) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. g) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 0407 11 00 ja 0407 19 19. 6. Munatoodete tariifikvoot a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-EG2“ ja mis on loetletud punktis e, on tollimaksuvabad järgmistes aastastes üldkogustes: Aasta Aastane üldkogus (tonnides – koorega muna ekvivalendina) 1 2 000 2 2 500 3 3 000 4 3 500 5 4 000 6 4 500 7 ja järgnevad aastad 5 000 & /et 145 b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. c) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõikes 2 sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass koorega muna ekvivalendiks. d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 0408 11 80, 0408 19 81, 0408 19 89, 0408 91 80 ja 0408 99 80. 7. Mee üleminekutariifikvoot a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-HY/7“ ja mis on nimetatud punktis e, on tollimaksuvabad järgmistes aastastes üldkogustes: Aasta Aastane üldkogus (tonnides) 1–6 35 000 & /et 146 b) Alates seitsmenda aasta algusest on punktides a ja e nimetatud päritolustaatusega kaubad tollimaksuvabad. c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud soodustariifikvoote. d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 0409 00 00 klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes. 8. Külmutatud maasikate üleminekutariifikvoot a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-SY/5“ ja mis on nimetatud punktis e, on tollimaksuvabad järgmistes aastastes üldkogustes: Aastane üldkogus Aasta (tonnides) 1–4 1 500 b) Alates viienda aasta algusest on punktides a ja e nimetatud päritolustaatusega kaubad tollimaksuvabad. & /et 147 c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud soodustariifikvoote. d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 0811 10 90 klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes. 9. Maisitärklise tariifikvoot a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-SH1“ ja mis on nimetatud punktis d, on alates käesoleva lepingu jõustumisest tollimaksuvabad 1 800 tonni suuruses aastases üldkoguses. b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. d) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 1108 12 00 klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes. & /et 148 10. Tuunikalavalmististe üleminekutariifikvoot a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-TN1/7“ ja mis on loetletud punktis h, kohaldatakse punktides b ja c täpsustatud kvoodisisest tariifimäära järgmistes üldkogustes: Aastane üldkogus Aasta (tonnides) 1 14 500 2 15 000 3 15 500 4 16 000 5 16 500 b) Tariifiridadel 1604 14 21, 1604 14 28, 1604 14 31, 1604 14 38, 1604 14 41, 1604 14 48, 1604 19 39, 1604 20 70 klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes kohaldatakse kvoodisisest tariifimäära 6,8 %. c) Tariifireal 1604 14 90 klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes kohaldatakse kvoodisisest tariifimäära 7,1 %. d) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud soodustariifikvoote. & /et 149 e) Alates kuuenda aasta algusest kohaldatakse punktides a ja h osutatud päritolustaatusega kaupade suhtes liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tariifset sooduskohtlemist ning punktis a osutatud tariifikvoot aegub. f) Alates seitsmenda aasta algusest on punktides a ja h nimetatud päritolustaatusega kaubad tollimaksuvabad. g) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. h) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 1604 14 21, 1604 14 28, 1604 14 31, 1604 14 38, 1604 14 41, 1604 14 48, 1604 14 90, 1604 19 39 ja 1604 20 70. 11. Tuuni seljafilee toodete üleminekutariifikvoot a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-TN2/5“ ja mis on loetletud punktis f, kohaldatakse 6 % suurust kvoodisisest tariifimäära järgmistes aastastes üldkogustes: Aastane üldkogus Aasta (tonnides) 1–3 6 000 & /et 150 b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud soodustariifikvoote. c) Alates neljanda aasta algusest kohaldatakse punktides a ja f osutatud päritolustaatusega kaupade suhtes liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tariifset sooduskohtlemist ning punktis a osutatud tariifikvoot aegub. d) Alates viienda aasta algusest on punktides a ja f nimetatud päritolustaatusega kaubad tollimaksuvabad. e) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. f) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 1604 14 26, 1604 14 36 ja 1604 14 46. & /et 151 12. Rafineerimiseks ettenähtud suhkru tariifikvoot a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-SR1“ ja mis on loetletud punktis d, kohaldatakse kvoodisisest tariifimäära 49 eurot tonni kohta järgmistes aastastes üldkogustes: Aastane üldkogus Aasta (tonnides) 1 10 000 2 20 000 3 ja iga järgmine aasta 30 000 b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti kooskõlas oma õigusaktidega. d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 1701 13 10 ja 1701 14 10. & /et 152 13. Erisuhkrute tariifikvoot a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-SR2“ ja mis on nimetatud punktis d, on 500 tonni ulatuses tollimaksuvabad. b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. d) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 1701 13 90 klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes. 14. Muude suhkrute tariifikvoot a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-SR3“ ja mis on nimetatud punktis d, on 1 000 tonni ulatuses tollimaksuvabad. b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. & /et 153 c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 1702 30 10, 1702 30 50, 1702 30 90, 1702 40 10, 1702 40 90, 1702 50 00, 1702 60 10, ex 1702 60 95, 1702 90 30, ex 1704 90 99, 1806 10 30, 1806 10 90, ex 2101 12 98 ja ex 2101 20 98. 15. Närimiskummi üleminekutariifikvoot a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-CW/7“ ja mis on loetletud punktis f, kohaldatakse 6 % suurust kvoodisisest tariifimäära järgmistes aastastes üldkogustes: Aastane üldkogus Aasta (tonnides) 1–4 1 000 b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud soodustariifikvoote. c) Alates viienda aasta algusest kohaldatakse punktides a ja f osutatud päritolustaatusega kaupade suhtes liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tariifset sooduskohtlemist ning punktis a osutatud tariifikvoot aegub. & /et 154 d) Alates seitsmenda aasta algusest on punktides a ja f nimetatud päritolustaatusega kaubad tollimaksuvabad. e) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. f) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 1704 10 10 ja 1704 10 90. 16. Asparaaguse üleminekutariifikvoot a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-ASP/7“ ja mis on nimetatud punktis f, kohaldatakse 7 % suurust kvoodisisest tariifimäära järgmistes aastastes üldkogustes: Aastane üldkogus Aasta (tonnides) 1–4 1 000 b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud soodustariifikvoote. & /et 155 c) Alates viienda aasta algusest kohaldatakse punktides a ja f osutatud päritolustaatusega kaupade suhtes liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tariifset sooduskohtlemist ning punktis a osutatud tariifikvoot aegub. d) Alates seitsmenda aasta algusest on punktides a ja f nimetatud päritolustaatusega kaubad tollimaksuvabad. e) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. f) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 2005 60 00 klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes. 17. Apelsinimahla üleminekutariifikvoot a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-OJ/3“ ja mis on loetletud punktis e, kohaldatakse järgmisi kvoodisiseseid tariifimäärasid järgmistes aastastes üldkogustes: Aastane üldkogus Aasta Kvoodisisene tariifimäär (tonnides) 1 1 000 33,3 % baasmäärast 2 1 000 16,7 % baasmäärast & /et 156 b) Alates kolmanda aasta algusest on punktides a ja e nimetatud päritolustaatusega kaubad tollimaksuvabad. c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud soodustariifikvoote. d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 2009 11 11, 2009 11 19 ja 2009 11 91. & /et 157 18. Etanooli tariifikvoot a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-EL“ ja mis on loetletud punktis d, on tollimaksuvabad allpool täpsustatud aastastel ja üldkogustes. Osa üldkogusest on igal aastal reserveeritud erikasutuseks tariifirubriiki ex 22081 klassifitseeritud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/20082 artiklis 2 ja I lisas määratletud piiritusjookide tootmisel. Ülejäänud üldkogus reserveeritakse igal aastal muuks kasutuseks3. Aastane üldkogus Aastane üldkogus (tonnides) (tonnides) Aastane üldkogus Aasta kokku Erikasutus: piiritusjookide Erikasutus: muu kui (tonnides) tootmine piiritusjookide tootmine 1 1 400 1 100 2 500 2 2 800 2 200 5 000 3 4 200 3 300 7 500 4 5 600 4 400 10 000 5 ja iga 7 000 5 500 12 500 järgmine aasta 1 Välja arvatud tariifiread 2208 90 91, 2208 90 99. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16). 3 Muuks otstarbeks kui rubriiki 2208 klassifitseeritud toodete tootmiseks. & /et 158 b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 2207 10 00, 2207 20 00 ja 2208 90 99. 19. Rummi tariifikvoot a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-RM“ ja mis on loetletud punktis d, on 3 000 hektoliitri ulatuses tollimaksuvabad. b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 2208 40 11, 2208 40 39, 2208 40 51 ja 2208 40 99. & /et 159 20. Ovoalbumiini üleminekutariifikvoot a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-EG3/10“ ja mis on loetletud punktis f, on tollimaksuvabad järgmistes üldkogustes: Aastane üldkogus Aasta (tonnides – koorega muna ekvivalendina) 1–9 3 000 b) Alates aasta 10 algusest on punktides a ja f nimetatud päritolustaatusega kaubad tollimaksuvabad. c) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõikes 2 sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass koorega muna ekvivalendiks. d) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud soodustariifikvoote. e) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. f) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 3502 11 90 ja 3502 19 90. & /et 160 21. Modifitseeritud tärkliste tariifikvoot a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-SH2“ ja mis on nimetatud punktis d, on 300 tonni ulatuses tollimaksuvabad. b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 2905 43 00, 2905 44 11, 2905 44 19, 2905 44 91, 3824 60 11 ja 3824 60 19. & /et 161  C JAGU Teisendustegurid 1. B jao „Tariifikvoodid“ punktides 1–4 sätestatud tariifikvootide puhul kasutatakse toote massi ümberarvestamiseks rümba massi ekvivalendiks järgmisi teisendustegureid: a) B jao „Tariifikvoodid“ punktides 1 ja 2 sätestatud tariifikvootide puhul: Tariifirea kirjeldus Tariifirida Teisendustegur (üksnes näitlikustamiseks) 0201 20 20 Veiste komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, kontidega, 100 % värsked või jahutatud 0201 20 30 Veiste poolitamata või poolitatud eesveerandid, kondiga, 100 % värsked või jahutatud 0201 20 50 Veiste poolitamata või poolitatud tagaveerandid, kondiga, 100 % värsked või jahutatud 0201 20 90 Veiste jaotustükid, värsked või jahutatud, kontidega (v.a 100 % rümbad ja poolrümbad, komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, eesveerandid ja tagaveerandid) 0201 30 00 Värske või jahutatud veiseliha, kontideta 130 % 0202 20 10 Veise komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, külmutatud, 100 % kondiga 0202 20 30 Veise poolitamata või poolitatud eesveerandid, külmutatud, 100 % kondiga 0202 20 50 Veise poolitamata või poolitatud tagaveerandid, külmutatud, 100 % kondiga & /et 162  Tariifirea kirjeldus Tariifirida Teisendustegur (üksnes näitlikustamiseks) 0202 20 90 Veise jaotustükid, külmutatud, kontidega (v.a rümbad ja 100 % poolrümbad, komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, eesveerandid ja tagaveerandid) 0202 30 10 Veise kontideta eesveerandid, külmutatud, terved või 130 % tükeldatud kuni viieks tükiks, kusjuures iga eesveerand moodustab ühe ploki; komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid moodustavad kaks plokki, millest üks on terve või kuni viieks tükiks lõigatud eesveerand, teine on tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis 0202 30 50 Veise kontideta õlatükid, abaluuga turjatükid ja rinnatükid, 130 % külmutatud 0202 30 90 Külmutatud kontideta veiseliha (v.a eesveerandid, terved 130 % või tükeldatud kuni viieks tükiks, kusjuures iga eesveerand moodustab ühe ploki; komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid moodustavad kaks plokki, millest üks on terve või kuni viieks tükiks lõigatud eesveerand, teine on terve tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis 0206 10 95 Veise paks vaheliha ja õhuke vaheliha, värske või jahutatud 100 % (v.a farmaatsiatoodete tooraineks) 0206 29 91 Veise söödav paks vaheliha ja õhuke vaheliha, külmutatud 100 % (v.a farmaatsiatoodete tooraineks) 0210 20 10 Veiseliha, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud, 100 % kondiga 0210 20 90 Kontideta veiseliha, soolatud, soolvees, kuivatatud või 135 % suitsutatud 0210 99 51 Veise söödav paks vaheliha ja õhuke vaheliha, soolatud, 100 % soolvees, kuivatatud või suitsutatud & /et 163 b) B jao „Tariifikvoodid“ punktis 3 sätestatud tariifikvootide puhul: Tariifirea kirjeldus Tariifirida Teisendustegur (üksnes näitlikustamiseks) 0203 12 11 Kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kondiga, 100 % värsked või jahutatud ex 0203 19 55 Kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kondita, 120 % värsked või jahutatud 0203 22 11 Külmutatud kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, 100 % kondiga ex 0203 29 55 Kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kondita, 120 % külmutatud c) B jao „Tariifikvoodid“ punktis 4 sätestatud tariifikvootide puhul: Tariifirea kirjeldus Tariifirida Teisendustegur (üksnes näitlikustamiseks) ex 0207 13 10 Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud 140 % jaotustükid, kondita, välja arvatud liigi Gallus domesticus lindude mehaaniliselt eraldatud värske või jahutatud lihamass, mis on saadud liha eraldamisel lihaga kaetud kontidelt pärast konditustamist või kodulinnurümpadelt, kasutades mehaanilisi vahendeid, mille tulemuseks on lihaskiu struktuuri hävimine või muundumine 0207 13 20 Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud 100 % pool- või veerandrümbad 0207 13 50 Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud 110 % rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega 0207 13 60 Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud 100 % koivad ja nende jaotustükid, kontidega & /et 164  Tariifirea kirjeldus Tariifirida Teisendustegur (üksnes näitlikustamiseks) 0207 13 70 Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud 100 % jaotustükid, kondiga (v.a pool- või veerandrümbad, tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid) ex 0207 14 10 Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud 140 % jaotustükid, kondita, välja arvatud liigi Gallus domesticus lindude mehaaniliselt eraldatud külmutatud lihamass, mis on saadud liha eraldamisel lihaga kaetud kontidelt pärast konditustamist või kodulinnurümpadelt, kasutades mehaanilisi vahendeid, mille tulemuseks on lihaskiu struktuuri hävimine või muundumine 0207 14 20 Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud pool- või 100 % veerandrümbad 0207 14 50 Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud rinnatükid 110 % ja nende jaotustükid, kontidega 0207 14 60 Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud koivad ja 100 % nende jaotustükid, kontidega 0207 14 70 Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud 100 % jaotustükid, kontidega (v.a pool- või veerandrümbad, tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid) 0207 27 10 Kodukalkunite külmutatud tükid, kontideta 140 % & /et 165  Tariifirea kirjeldus Tariifirida Teisendustegur (üksnes näitlikustamiseks) 1602 32 11 Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist 80 % valmistatud kuumtöötlemata tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted ja maksatooted) 1602 32 19 Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist 80 % valmistatud kuumtöödeldud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) 1602 32 30 Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist 45 % valmistatud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 25 %, kuid vähem kui 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) 1602 32 90 Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist 35 % valmistatud tooted või konservid (v.a tooted, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi üle 25 %, kalkuni või pärlkana liha või rupsi, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid ja -mahlad) & /et 166 2. Punktides 5, 6 ja 20 sätestatud tariifikvootide puhul kasutatakse toote massi ümberarvestamiseks koorega muna ekvivalendiks järgmisi teisendustegureid: Tariifirea kirjeldus Tariifirida Teisendustegur (üksnes näitlikustamiseks) 0407 11 00 Kodulindude viljastatud munad inkubeerimiseks 100 % 0407 19 19 Viljastatud kodulinnumunad inkubeerimiseks (v.a kalkuni-, 100 % hane- ja kanamunad) 0408 11 80 Inimtoiduks kõlblikud kuivatatud munakollased, suhkru- või 246 % muu magusainelisandiga või ilma 0408 19 81 Inimtoiduks kõlblikud vedelad munakollased, suhkru- või muu 116 % magusainelisandiga või ilma 0408 19 89 Inimtoiduks kõlblikud munakollased (v.a vedelad), külmutatud 116 % või muul viisil töödeldud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a kuivatatud) 0408 91 80 Kuivatatud linnumunad, kooreta, suhkru- või muu 452 % magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud, (v.a munakollased) 0408 99 80 Linnumunad, kooreta, värsked, vees või aurus keedetud, 116 % vormitud, külmutatud või muul viisil töödeldud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud (v.a kuivatatud munad ja munakollased) 3502 11 90 Kuivatatud ovoalbumiin (näiteks tahvlid, soomused, helbed, 856 % pulber), inimtoiduks kõlblik 3502 19 90 Ovoalbumiin, inimtoiduks kõlblik (v.a kuivatatud (näiteks 116 % tahvlid, helbed, kristallid, pulber)) & /et 167  Liide 2-A-4 MEHHIKO TARIIFIKVOODID A JAGU Üldsätted 1. Käesolevas liites sätestatakse tariifikvoodid, mida Mehhiko kohaldab alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast teatavate Euroopa Liidu päritolustaatusega kaupade suhtes. 2. Mehhiko haldab järgmisi B jaos sätestatud tariifikvoote kooskõlas oma õigusaktidega: TRQ- BF1, TRQ-PK, TRQ-BF2, TRQ-PY, TRQ-FP, TRQ-CFB ja TRQ-CFS. 3. Mehhiko haldab järgmisi B jaos sätestatud tariifikvoote kooskõlas käesoleva liite tingimuste ja oma õigusaktidega: TRQ-FM, TRQ-MP, TRQ-ECM, TRQ-WY, TRQ-BT, TRQ-FC, TRQ-OC, TRQ-DP1, TRQ-DP2 ja TRQ-IC. 4. B jao iga tariifikvoodiga hõlmatud kaubad on mitteametlikult tähistatud tariifikvoote kehtestava sätte pealkirjas. Need pealkirjad on lisatud üksnes selleks, et aidata lugejatel käesolevat liidet mõista ning need ei muuda ega asenda Mehhiko impordi- ja eksporditollimaksude üldseadusega (Tarifa de la Ley de los Impuestos Generales de Importación y de Exportación – (LIGIE)) määratletud tariifiridade ulatust. & /et 168 5. Käesolevas liites kasutatakse terminit „tonn“. B JAGU Tariifikvoodid 1. Veiseliha a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-BF1“. b) Kvoodisisene tariifimäär ja punktis e loetletud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida on lubatud igal aastal käesoleva tariifikvoodi alusel Mehhikosse tuua kvoodisisese soodustariifimääraga, on: Kvoodisisene Üldkogus Aasta tariifimäär (tonnides – rümba massi ekvivalendina) (%) 1 6 000 7,50 2 12 000 6,25 3 18 000 5,00 4 24 000 3,75 5 30 000 2,50 6 30 000 1,25 7 ja iga järgmine 30 000 0 aasta & /et 169 c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. d) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis a sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks. e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 0201.20.99, 0201.30.01, 0202.20.99, 0202.30.01 ja 0210.20.01. 2. Sea seljatükid ja neist saadud jaotustükid, kondiga või kondita a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifireal klassifitseeritud päritolustaatusega kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-PK“. b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine: Üldkogus Aasta (tonnides – rümba massi ekvivalendina) 1 ja iga järgmine aasta 10 000 & /et 170 c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. d) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis b sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks. e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal ex 0203.29.99 klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes. 3. Veiserups a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-BF2“. & /et 171 b) Kvoodisisene tariifimäär ja punktis e loetletud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida on lubatud igal aastal käesoleva tariifikvoodi alusel Mehhikosse tuua kvoodisisese soodustariifimääraga, on: Üldkogus Kvoodisisene Aasta (tonnides – rümba massi tariifimäär ekvivalendina) (%) 1 2 000 7,50 2 4 000 6,25 3 6 000 5,00 4 8 000 3,75 5 10 000 2,50 6 10 000 1,25 7 ja iga järgmine 10 000 0 aasta c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. d) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis a sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks. e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 0206.10.01, 0206.29.99 ja 0210.99.01. & /et 172 4. Kanakoivad, kintsud või koivad ja kintsud ühes tükis. a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-PY“. b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine: Üldkogus Aasta (tonnides – rümba massi ekvivalendina) 1 10 000 2 12 500 3 15 000 4 17 500 5 ja iga järgmine aasta 20 000 c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. d) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis c sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks. & /et 173 e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 0207.13.03 ja 0207.14.04. 5. Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-FM“. b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine: Aasta Üldkogus (liitrites) 1 100 000 2 125 000 3 150 000 4 175 000 5 ja iga järgmine aasta 200 000 c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. & /et 174 d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni viieks aastaks pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates kuuendast aastast hallatakse tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 0401.10.01, 0401.20.01, 0401.40.01 ja 0401.50.01. 6. Piimapulber a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-MP“. b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine: Aasta Üldkogus (tonnides) 1 30 000 2 35 000 3 40 000 4 45 000 5 ja iga järgmine aasta 50 000 & /et 175 c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni kolmeks aastaks pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates neljandast aastast hallatakse tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 0402.10.01, 0402.10.99, 0402.21.01, 0402.21.99 ja 0402.29.99. 7. Kondenspiim a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-ECM“. b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine: Aasta Üldkogus (tonnides) 1 ja iga järgmine aasta 200 & /et 176 c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. d) Mehhiko võib selle tariifikvoodi eraldada enampakkumise teel. e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 0402.91.01, 0402.91.99, 0402.99.01 ja 0402.99.99. 8. Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifirubriiki klassifitseeritud päritolustaatusega kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-WY“. b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine: Aasta Üldkogus (tonnides) 1 ja iga järgmine aasta 5 000 & /et 177 c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni viieks aastaks pärast käesoleva lepingu jõustumist. Alates kuuendast aastast hallatakse tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifirubriiki 04.04 klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes. 9. Või jm piimarasvad ja -õlid ning -võided a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-BT“. & /et 178 b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine: Aasta Üldkogus (tonnides) 1 1 500 2 1 667 3 1 833 4 2 000 5 2 167 6 2 333 7 ja iga järgmine aasta 2 500 c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni kolmeks aastaks pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates neljandast aastast hallatakse tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 0405.10.01, 0405.10.99, 0405.20.01 ja 0405.90.99. & /et 179 10. Värske juust, riivitud juust või juustupulber ja sulatatud juust a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-FC“. b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine: Aasta Üldkogus (tonnides) 1 2 500 2 3 125 3 3 750 4 4 375 5 ja iga järgmine aasta 5 000 c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni kolmeks aastaks pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates neljandast aastast hallatakse tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. & /et 180 e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 0406.10.01, 0406.20.01, 0406.30.01 ja 0406.30.99. 11. Muu juust a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-OC“. b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine: Aasta Üldkogus (tonnides) 1 6 000 2 9 500 3 13 000 4 16 500 5 ja iga järgmine aasta 20 000 c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. & /et 181 d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni kolmeks aastaks pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates neljandast aastast hallatakse tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 0406.90.04, 0406.90.05, 0406.90.06 ja 0406.90.99. 12. Värsked virsikud a) Mehhiko lubab importida punktis d nimetatud tariifireal klassifitseeritud päritolustaatusega kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-FP“. & /et 182 b) Punktis d loetletud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine: Aasta Üldkogus (tonnides) 1 1 500 2 1 611 3 1 722 4 1 833 5 1 944 6 2 056 7 2 167 8 2 278 9 2 389 10 ja iga järgmine aasta 2 500 c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse, kohaldatakse soodustariifikvoote, mis on kindlaks määratud vastavalt 2-A lisa B jao („Baasmäär ja üleminekukategooriad“) lõike 3 punktile j märkega „MX-R2“ tähistatud tariifiridade puhul. d) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 0809.30.02 klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes. & /et 183 13. Kohv a) Mehhiko lubab punktis d loetletud päritolustaatusega kaupu importida kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga, tingimusel et need vastavad 3-A lisa „Tootepõhised päritolureeglid“ C jaos „Tootepõhiste päritolureeglite erikord“ kehtestatud konkreetsetele päritolureeglitele. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-CFB“. b) Punktis d loetletud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine: Aasta Üldkogus (tonnides) 1 ja iga järgmine aasta 1 600 c) Päritolustaatusega kaubad, mille import ületab punktis b sätestatud koguse, peavad vastama 3- A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ kehtestatud konkreetsetele päritolureeglitele, et nende suhtes saaks kohaldada soodustariifikvoote, mis on kindlaks määratud vastavalt 2-A lisa B jao „Baasmäär ja üleminekukategooriad“ lõike 3 punktile k märkega „MX-R3“ tähistatud tariifiridade 0901.21.01 ja 0901.22.01 puhul, ning vastavalt 2-A lisa B jao „Baasmäär ja üleminekukategooriad“ lõike 3 punktile d märkega „7“ tähistatud tariifiridade 0901.12.01, 0901.90.01 ja 0901.90.99 puhul. & /et 184 d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 0901.12.01, 0901.21.01, 0901.22.01, 0901.90.01 ja 0901.90.99. 14. Piimatoodete baasil valmistatud toiduvalmistised, mis sisaldavad üle 10 %, kuid alla 50 % massist piimakuivaineid a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-DP1“. b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine: Aasta Üldkogus (tonnides) 1 ja iga järgmine aasta 3 000 c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni viieks aastaks pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates kuuendast aastast hallatakse tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. & /et 185 e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 1901.90.03 klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes. 15. Piimatoodete baasil valmistatud toiduvalmistised, mis sisaldavad üle 50 % massist piimakuivaineid a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifireal klassifitseeritud päritolustaatusega kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-DP2“. b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine: Aasta Üldkogus (tonnides) 1 ja iga järgmine aasta 10 000 c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni viieks aastaks pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates kuuendast aastast hallatakse tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“. & /et 186 e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 1901.90.05 klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes. 16. Kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ja neil põhinevad tooted a) Mehhiko lubab punktis d loetletud päritolustaatusega kaupu importida kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga, tingimusel et need vastavad 3-A lisa „Tootepõhised päritolureeglid“ C jaos „Tootepõhiste päritolureeglite erikord“ kehtestatud konkreetsetele päritolureeglitele. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-CFS“. b) Punktis d loetletud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida on lubatud igal aastal selle tariifikvoodi alusel sisse tuua 2-A lisa B jao „Baasmäär ja üleminekukategooriad“ lõike 3 punkti d kohaselt kindlaksmääratud soodustariifimääraga, on järgmine: Aasta Üldkogus (tonnides) 1 ja iga järgmine aasta 1 400 c) Päritolustaatusega kaubad, mille import ületab punktis b sätestatud koguse, peavad vastama 3- A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ kehtestatud konkreetsetele päritolureeglitele, et nende suhtes saaks jätkuvalt kohaldada soodustariifikvoote, mis on kindlaks määratud vastavalt 2-A lisa B jao „Baasmäär ja üleminekukategooriad“ lõike 3 punktile d. & /et 187 d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes: 2101.11.01, 2101.11.02, 2101.11.99, 2101.12.01 ja 2101.30.01. 17. Jäätis a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifireal klassifitseeritud päritolustaatusega kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-IC“. b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine: Aasta Üldkogus (tonnides) 1 ja iga järgmine aasta 500 c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse, kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu baasmäära. d) Mehhiko võib selle tariifikvoodi eraldada enampakkumise teel. e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 2105.00.01 klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes. & /et 188  C JAGU Teisendustegurid 1. B jao punktides 1, 2, 3 ja 4 sätestatud tariifikvootide puhul kasutatakse toote massi ümberarvestamiseks rümba massi ekvivalendiks järgmisi teisendustegureid: a) B jao punktides 1 ja 3 sätestatud tariifikvoodid: Kirjeldus Teisendustegur Tariifirida (üksnes näitlikustamiseks) (%) 0201.20.99 Muud jaotustükid, kondiga 100 0201.30.01 Kondita 130 0202.20.99 Muud jaotustükid, kondiga 100 0202.30.01 Kondita 130 0206.10.01 Veise rups, värske või jahutatud 100 0206.29.99 Muud 100 0210.20.01 Veiseliha: Kondiga 100 Kondita 135 0210.99.01 Veiste sisikond või mokad, soolatud 100 või „salpresos“ ehk soola seguga soolatud & /et 189 b) B jao punktis 2 sätestatud tariifikvoot: Kirjeldus Teisendustegur Tariifirida (üksnes näitlikustamiseks) (%) ex 0203.29.99 Muud.- Seljatükid ja nende 100 jaotustükid, kondiga või ilma. c) B jao punktis 4 sätestatud tariifikvoot: Kirjeldus Teisendustegur Tariifirida (üksnes näitlikustamiseks) (%) 0207.13.03 Koivad, kintsud või koivad ja kintsud 100 ühes tükis 0207.14.04 Koivad, kintsud või koivad ja kintsud 100 ühes tükis ________________ & /et 190  2-B LISA TAASTOODETUD KAUPADE MÄÄRATLUSE ALT VÄLJA JÄETUD KAUPADE LOETELU Taastoodetud kauba määratluse alt on välja jäetud kaubad, mis on klassifitseeritud järgmistesse harmoneeritud süsteemi rubriikidesse või alamrubriikidesse: 8413 60, 8413 70, 8414 30–8414 60, 8415, 8418, 8419 11, 8419 19, 8421, 8422, 8443, 8450, 8451, 8452 10, 8471, 8481 80, 8481 90, 8483, 8501, 8502, 8504, 8508–8510, 8515–8519, 8521 10, 8521 90, 8522 10, 8522 90, 8525 60– 8525 80, 8527, 8528, 8535, 8536 10, 8536 20, 8539, 8544, 8701–8706, 8708, 9018 19, 9019 20 ja 9028 30. ________________ & /et 1  2-C LISA MEHHIKO ERANDID IMPORDI- JA EKSPORDIPIIRANGUTEST 1. Mehhiko võib säilitada allpool nimetatud meetmed, tingimusel et need meetmed ei võimalda soodsamat kohtlemist ühelegi kolmandale riigile, sealhulgas kolmandale riigile, kellega Mehhiko on sõlminud lepingu vastavalt GATT 1994 XXIV artiklile ja käsitusleppele GATT 1994 XXIV artikli tõlgendamise kohta. 2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ükski käesoleva lisa säte ei mõjuta ühegi lepinguosalise WTO asutamislepingust tulenevaid õigusi või kohustusi seoses käesolevas lisas loetletud meetmetega1. 3. Vastava HS-koodi kõrval toodud kirjeldused on esitatud üksnes viitamise eesmärgil. 1 Lepinguosalised mõistavad, et WTO vaekogu või apellatsioonikogu mis tahes otsus käesoleva lisaga hõlmatud meetme kohta peaks kajastuma selles lisas. & /et 1 4. Artiklit 2.9 „Impordi- ja ekspordipiirangud“ ei kohaldata järgmise suhtes: a) 18. märtsil 2025 Mehhiko ametlikus väljaandes (Diario Oficial de la Federación) avaldatud süsivesinike sektori seaduse (Ley del Sector de Hidrocarburos) artikli 76 kohased piirangud, 31. oktoobril 2014 Mehhiko ametlikus väljaandes avaldatud süsivesinike seaduse kolmandas jaotises osutatud tegevusi käsitleva määruse (Reglamento de las actividades a que se refiere el Título Tercero de la Ley de Hidrocarburos) artikkel 51 ning 29. detsembril 2014 ametlikus väljaandes avaldatud leping, millega kehtestatakse nende süsivesinike ja naftasaaduste klassifitseerimine ja kodeerimine, mille suhtes kohaldatakse energeetikaministeeriumi impordi- ja ekspordiluba (Acuerdo por el que se establece la clasificación y codificación de Hidrocarburos y Petrólíferos cuya importación y exportación está sujeta a Permiso Previo por parte de la Secretaría de Energía) ning selle määruse hilisemad muudatused, mis käsitlevad selliste kaupade eksporti Mehhikost, mis on sätestatud Mehhiko impordi- ja eksporditollimaksude üldseaduse tariifitabeli (Tarifa de la Ley de los Impuestos Generales de Importación y de Exportación, avaldatud Mehhiko ametlikus väljaandes (Diario Oficial de la Federación), 18. juunil 2007 ja 29. juunil 2012) järgmistel ridadel: HS 2012 Kirjeldus 2709.00.02 Raske. 2709.00.03 Keskmine. 2709.00.04 Kerge. 2709.00.99 Muud toornaftaõlid. 2710.12.03 Bensiin õhusõidukitele. 2710.12.08 Bensiin, oktaaniarvuga alla 87. 2710.12.09 Bensiin, oktaaniarvuga vähemalt 87, kuid vähem kui 92. & /et 2  HS 2012 Kirjeldus 2710.12.10 Bensiin, oktaaniarvuga vähemalt 92, kuid alla 95. 2710.12.91 Muud bensiinid. 2710.19.05 Kütteõli. 2710.19.08 Lennukikütus (petrool, lambiõli) ja nende segud. 2710.19.09 Diisliõli (diislikütus) ja selle segud väävlisisaldusega kuni 15 ppm. 2710.19.10 Diisliõli (diislikütus) ja selle segud väävlisisaldusega üle 15 ppm, kuid mitte üle 500 ppm. 2710.19.91 Muu diisliõli (diislikütus) ja selle segud. 2711.11.01 Maagaas, veeldatud. 2711.19.01 Butaan ja propaan, omavahel segatud, veeldatud. 2711.21.01 Maagaas, gaasistatud. b) 31. detsembril 2012 Mehhiko ametlikus väljaandes (Diario Oficial de la Federación) avaldatud resolutsiooni (millega majandusministeerium kehtestab rahvusvahelise kaubanduse eeskirjad ja üldkriteeriumid (Acuerdo por el que la Secretaría de Economía emite reglas y criterios de carácter general en materia de Comercio Exterior)) lisa 2.2.1 lõike 1 punktis I ja punktis 5 sätestatud keelud ja piirangud seoses kasutatud rehvide, kasutatud rõivaste, kasutatud sõidukite ja mootoriga šassiide importimisega Mehhikosse ning c) töötlemata teemantide (HS-koodid 7102.10, 7102.21 ja 7102.31) impordi- ja ekspordipiirangud vastavalt Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemile, mis kehtestati 5. novembril 2002 Interlakenis vastu võetud deklaratsiooniga Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi kohta. _______________ & /et 3  2-D LISA HALDUSKOOSTÖÖ ERISÄTTED 1. Lepinguosalised teevad koostööd, et võidelda selliste tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute vastu, mis on seotud 2. peatüki „Kaubavahetus“ kohase tariifse sooduskohtlemisega vastavalt 3. peatükile „Päritolureeglid ja -menetlused“ ja tolliküsimustes antavat vastastikust haldusabi käsitlevale lisale, millele on osutatud artikli 4.11 „Tollikoostöö ja vastastikune haldusabi“ lõikes 3. 2. Käesoleva lisa suhtes kohaldatakse tolliküsimustes antavat vastastikust haldusabi käsitlevas lisas esitatud määratlusi. 3. Lõigetes 4–8 sätestatud menetlust kohaldatakse juhul, kui lepinguosaline on objektiivse ja kontrollitava teabe, sealhulgas päritolu või abitaotluste kontrollimise ja vajaduse korral kontrollkäikude tulemuste põhjal tuvastanud: a) et 2. peatüki „Kaubavahetus“ alusel võimaldatud tariifse sooduskohtlemisega seotud tollialaste õigusaktide rikkumisi on toime pandud korduvalt või b) et tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute puhul keeldub teine lepinguosaline korduvalt lõikes 1 osutatud kohustuste täitmisest või jätab need muul viisil täitmata. & /et 1 4. Lepinguosaline, kes on teinud lõikes 3 osutatud järelduse, tõstatab küsimuse tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitees, et jõuda mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduseni. 5. Kui lepinguosalised ei suuda kolme kuu jooksul pärast küsimuse tõstatamist vastavalt lõikele 4 leida rahuldavat lahendust, võib otsuse teinud lepinguosaline teavitada ühiskomiteed ja alustada kogu asjakohase teabe põhjal konsultatsioone, et jõuda mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduseni. 6. Kui lepinguosalised ei jõua vastuvõetava lahenduseni kolme kuu jooksul pärast lõikes 5 osutatud teavitamist, võib ühiskomitee võtta vastu otsuse ajutiselt tühistada asjaomaste kaupade tariifne sooduskohtlemine. 7. Kui ühiskomitee otsus ajutiselt tühistada asjaomaste kaupade tariifne sooduskohtlemine on lõikes 1 osutatud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute ärahoidmiseks tõhus, tühistab otsuse teinud lepinguosaline meetmed, mis ta oli võtnud oma tollialaste õigusaktide järgimise tagamiseks. & /et 2 8. Ajutist tühistamist kohaldatakse aja jooksul, mis on vajalik tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute vastu võitlemiseks, ja igal juhul mitte kauem kui kuus kuud. Kui esialgse peatamise põhjustanud tingimused püsivad ka pärast kuuekuulise tähtaja möödumist, võib ühiskomitee otsustada tühistamist pikendada. Ajutine peatamine lõpetatakse hiljemalt kahe aasta möödumisel esialgsest peatamisest, välja arvatud juhul, kui ühiskomitee otsustab, et esialgse peatamise põhjustanud tingimused püsivad. 9. Kumbki lepinguosaline avaldab ühiskomitee otsuse käesoleva lisa kohase ajutise tühistamise kohta ning kõik muud teated kauplejatele kooskõlas oma sisemenetlustega. ________________ & /et 3  2-E LISA VEINITOOTEID JA KANGEID ALKOHOOLSEID JOOKE KÄSITLEVAD ASJAKOHASED MEETMED A OSA MEHHIKO VEINIVALMISTUSTAVAD JA PIIRANGUD NING TOOTEMÄÄRATLUSED Artikli 2.22 „Veinivalmistustavad“ lõike 1 punktides a ja b osutatud tootemääratlusi ning veinivalmistustavasid ja piiranguid käsitlevad õigusnormid on järgmised: a) seadused ja määrused: i) Ley General de Salud (üldine tervishoiuseadus), avaldatud ametlikus väljaandes 7. veebruaril 1984 ja selle määrus; ii) Reglamento de Control Sanitario de Productos y Servicios (toodete ja teenuste sanitaarkontrolli määrus) avaldatud ametlikus väljaandes 9. augustil 1999 ning iii) Ley Federal sobre Metrología y Normalización (metroloogia ja standardimise föderaalseadus), avaldatud ametlikus väljaandes 1. juulil 1992 ja selle määrus; & /et 1 b) Normas Oficiales Mexicanas (Mehhiko ametlikud standardid, edaspidi „NOM“): i) NOM-142-SSA1/SCFI-2014 Bebidas alcohólicas – Especificaciones sanitarias – Etiquetado sanitario y comercial (alkohoolsed joogid – sanitaarnõuded – Sanitaar- ja kaubanduslik märgistus) ning ii) NOM-199-SCFI-2017 Bebidas alcohólicas – Denominación, especificaciones fisicoquímicas, información comercial y métodos de prueba (alkohoolsed joogid – nimetused, füüsikalis-keemilised spetsifikatsioonid, äriteave ja katsemeetodid) ning c) Normas Mexicanas (Mehhiko standardid): i) NMX-V-012-NORMEX-2005 Bebidas alcohólicas – Vino – Especificaciones (alkohoolsed joogid – vein – spetsifikaadid); ii) NMX-V-030-NORMEX-2016 Bebidas alcohólicas – Vino generoso – Denominación, etiquetado y especificaciones (alkohoolsed joogid – vino generoso – nimetused, märgistamine ja spetsifikaadid); iii) NMX-V-047-NORMEX-2009 Bebidas alcohólicas – Vino espumoso y vino gasificado – Denominación, etiquetado y especificaciones (alkohoolsed joogid – vahuveinid – nimetused, märgistamine ja spetsifikaadid); & /et 2 iv) NMX-V-005-NORMEX-2013 Bebidas alcohólicas – Determinación de aldehídos, ésteres, metanol y alcoholes superiores – Métodos de ensayo (prueba) (aldehüüdide, estrite, metanooli ja kõrgemate alkoholide kindlaksmääramine – katsemeetodid); v) NMX-V-006-NORMEX-2013 Bebidas alcohólicas – Determinación de azúcares – Azúcares reductores directos y totales – Métodos de ensayo (prueba) (alkohoolsed joogid – suhkrute määramine – otseste ja redutseerivate suhkrute üldsisaldus – katsemeetodid); vi) NMX-V-013-NORMEX-2013 Bebidas alcohólicas – Determinación del contenido alcohólico (por ciento de alcohol en volumen a 20 °C (% Alc. Vol.) – Métodos de ensayo (prueba) (alkohoolsed joogid – alkoholisisaldus mahuprotsentides 20 °C juures) – katsemeetodid); vii) NMX-V-015-NORMEX-2014 Bebidas alcohólicas – Determinación de acidez total, acidez fija y acidez volátil – Métodos de ensayo (prueba) (üldhappesuse, mittelenduvate ja lenduvate hapete sisalduse määramine – katsemeetodid); viii) NMX-V-017-NORMEX-2014 Bebidas alcohólicas – Determinación de extracto seco y cenizas – Método de ensayo (prueba) (alkohoolsed joogid – kuivekstrakti ja tuha määramine – katsemeetod); & /et 3 ix) NMX-V-025-NORMEX-2010 Bebidas alcohólicas – Determinación de adición de alcoholes o azúcares provenientes de caña, sorgo o maíz a bebidas alcohólicas provenientes de uva, manzana o pera mediante la Relación Isotópica de Carbono 13 (δ13CVPDB), Determinación del origen de CO2 en bebidas alcohólicas gaseosas mediante la Relación Isotópica de Carbono 13 (δ13CVPDB), Determinación de adición de agua en los vinos mediante la Relación Isotópica del Oxigeno 18 (D18ovsmow), por espectrometría de masas de isotopos estables – Métodos de ensayo (prueba) (suhkruroost, sorgost või maisist saadud alkoholi või suhkrute lisamise määramine viinamarjadest, õuntest või pirnidest toodetud alkohoolsetele jookidele süsinik-13 isotoopsuhte analüüsi kaudu (δ13CVPDB), CO2 päritolu määramine gaseeritud alkohoolsetes jookides süsinik-13 isotoopsuhte analüüsi kaudu (δ13CVPDB), vee lisamise määramine veinidele hapnik-18 isotoopsuhte analüüsi kaudu (D18ovsmow), stabiilsete isotoopide massispektromeetria kaudu – katsemeetodid); x) NMX-V-027-NORMEX-2014 Bebidas alcohólicas – Determinación de anhídrido sulfuroso, dióxido de azufre (SO2) libre y total – Métodos de ensayo (prueba) (alkohoolsed joogid – vääveldioksiidi, vaba vääveldioksiidi ja vääveldioksiidi üldsisalduse määramine (SO2) – katsemeetodid); xi) NMX-V-048-NORMEX-2009 Bebidas Alcohólicas – Determinación de dióxido de carbono (CO2) en bebidas alcohólicas – Métodos de ensayo (prueba) (alkohoolsed joogid – süsinikdioksiidi (CO2) sisalduse määramine alkohoolsetes jookides– katsemeetodid) ning & /et 4  xii) NMX-V-050-NORMEX-2010 Bebidas alcohólicas – Determinación de metales como cobre (Cu), plomo (Pb), arsénico (As), zinc (Zn), hierro (Fe), calcio (Ca), mercurio (Hg), cadmio (Cd), por absorción atómica – Métodos de ensayo (prueba) (alkohoolsed joogid – metallide, näiteks vase (Cu), plii (Pb), arseeni (As), tsingi (Zn), raua (Fe), kaltsiumi (Ca), elavhõbeda (Hg), kaadmiumi (Cd) sisalduse määramine aatomabsorptsiooni abil – katsemeetodid). B osa EUROOPA LIIDU VEINIVALMISTUSTAVAD JA PIIRANGUD, MÄRGISTUS NING TOOTEMÄÄRATLUSED 1. Artikli 2.22 „Veinivalmistustavad“ lõike 2 punktides a ja b osutatud tootemääratlusi ning märgistust käsitlevad õigusnormid on järgmised: a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007,1 eelkõige veinisektori tootmiseeskirjad vastavalt kõnealuse määruse artiklitele 75,78, 81 ja 91 ning VII lisa II osale, tingimusel, et need käsitlevad B jao kohaldamisalasse kuuluvaid tooteid; 1 ELT L 347, 20.12.2013, lk 671. & /et 5 b) komisjoni 10. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 606/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega,2 eelkõige kõnealuse määruse artikkel 2 ning I ja III lisa, ning c) komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/33, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas,3 eelkõige selle artikleid 47, 52–54 ning III–V lisa. 2. Veinivalmistustavasid ja piiranguid käsitlevad õigusnormid: a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007,4 eelkõige veinisektori tootmiseeskirjad vastavalt kõnealuse määruse artiklitele 75, 80, 83 ja 91 ning VIII lisale, ning 2 ELT L 193, 24.7.2009, lk 1. 3 ELT L 9, 11.1.2019, lk 2. 4 ELT L 347, 20.12.2013, lk 671. & /et 6 b) komisjoni 10. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 606/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega5. C OSA VEINIDE MÄRGISTUS 1. Lõigetes 2 ja 3 esitatud loeteludes määratletakse vaiksete veinide ja vahuveinide märked, mida kasutatakse vastavalt artikli 2.23 „Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide märgistamine“ lõikele 8 seoses jääksuhkrusisalduse piirnormidega. 2. Vaiksete veinide märked: Märge Veini jääksuhkru piirmäär < 4 g/l või Kuiv < 9 g/l, kui üldhappesus väljendatuna viinhappe grammides liitri kohta on < 2 g alla jääksuhkrusisalduse Poolkuiv 4–12 g/l Poolmagus 12–45 g/l Magus > 45 g/l 5 ELT L 193, 24.7.2009, lk 1. & /et 7 3. Vahuveinide märked: Märge Vahuveini jääksuhkru piirmäär Brut nature < 3 g/l Extra brut 0–6 g/l Brut 0–15 g/l Extra dry 12–20 g/l Kuiv 17–35 g/l Poolkuiv 35–50 g/l Magus > 50 g/l D OSA DOKUMENTATSIOON JA SERTIFITSEERIMINE 1. Vastavalt artikli 2.24 „Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide sertifitseerimine“ lõikele 1 lubavad lepinguosalised importida oma territooriumile veinitooteid kooskõlas käesolevas osas sätestatud impordi tõendusdokumente ja analüüsiaruandeid reguleerivate eeskirjadega. 2. Tõenduseks selle kohta, et nõuded veini importimiseks lepinguosalise territooriumile on täidetud, esitatakse importiva lepinguosalise pädevatele asutustele järgmised dokumendid: a) päritoluriigi pädeva asutuse välja antud sertifikaat ning & /et 8 b) päritoluriigi poolt ametikult tunnustatud laboratooriumi koostatud analüüsiaruanne, kui vein on ette nähtud vahetult inimtarbimiseks. Analüüsiaruanne peab sisaldama järgmist teavet: i) üldalkoholisisaldus mahuprotsentides; ii) tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides; iii) kuivekstrakti üldsisaldus; iv) üldhappesus, väljendatud viinhappena; v) lenduvate hapete sisaldus, väljendatud äädikhappena; vi) sidrunhappe sisaldus ning vii) vääveldioksiidi üldsisaldus. _______________ & /et 9  2-F LISA RAVIMID 1. Kumbki lepinguosaline täidab tehniliste kaubandustõkete lepingus sätestatud kohustusi seoses müügiloa andmise, teatamismenetluse ja muude regulatiivsete nõuetega, mille kumbki lepinguosaline koostab, võtab vastu või mida kohaldatakse ravimite suhtes ja mis ei kuulu tehniliste eeskirjade määratluse või vastavushindamismenetluse kohaldamisalasse. 2. Kumbki lepinguosaline kasutab oma tehniliste eeskirjade alusena ravimite ja meditsiiniseadmete rahvusvahelisi standardeid, tavasid ja suuniseid, kaasa arvatud neid, mille on välja töötanud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), inimravimite tehniliste nõuete rahvusvahelise ühtlustamisnõukogu (ICH) ning farmaatsiatoodete kontrolli konventsiooni ja farmaatsiatoodete kontrolli alase koostöö kava (PIC/S), välja arvatud juhtudel, kui teaduslikule või tehnilisele teabele tuginedes on nõuetekohaselt põhjendatud, miks sellised rahvusvahelised standardid, tavad või suunised oleksid soovitavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad või ebasobivad. & /et 1 3. Lepinguosalised tunnistavad, et nende täielik osalemine lõikes 2 osutatud asjakohastes organites hõlbustab nendevahelist regulatiivset koostööd. Lepinguosalised püüavad teha otsuse häid tootmistavasid käsitleva vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimise kohta tulevikus. Sellega seoses tunnistavad lepinguosalised, kui oluline on näidata häid tulemusi rahvusvaheliste standardite rakendamisel ja omavahelise usalduse suurendamisel. Kaubavahetuskomitee tuleb kokku iga kahe aasta järel, et jälgida edusamme. Nendel kohtumistel arutavad lepinguosalised oma vastavate õigusraamistike arengut ja seda, kuidas kaitsta teabevahetust. Samuti alustavad lepinguosalised dialoogi, et arutada kontrollimenetlusi ja hinnata vastastikuse tunnustamise lepinguga saavutatavat kokkuhoidu. ________________ & /et 2  2-G LISA MOOTORSÕIDUKID NING NENDE SEADMED JA OSAD 1. Käesolevat lisa kohaldatakse standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste suhtes, mille lepinguosaline on oma kesksel valitsemistasandil vastu võtnud või säilitanud seoses tema õigusnormides määratletud uute mootorsõidukite või mootorsõidukite uute seadmete ohutuse ja heitega. 2. Lepinguosalised püüavad kõrvaldada tarbetud kaubandustõkked ja tõhustada regulatiivset koostööd kooskõlas 9. peatükiga „Tehnilised kaubandustõkked“, tunnustades samal ajal kummagi lepinguosalise õigust määrata kindlaks oma soovitud ohutuse ning tervise-, keskkonna- ja tarbijakaitse tase. Turulepääs 3. Kumbki lepinguosaline aktsepteerib oma turul kõiki tema õigusnormides määratletud uusi mootorsõidukeid või mootorsõidukite uusi seadmeid, tingimusel et tootja on importiva lepinguosalise kohaldatavate menetluste kohaselt tõendanud, et sõiduk või seadmed vastavad importiva lepinguosalise kohaldatavatele ohutusstandarditele ja tehnilistele normidele1. 1 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ühtki käesoleva lõike sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist lubamast oma turul vastu võtta ka uusi mootorsõidukeid või mootorsõidukite uusi seadmeid, mis on sertifitseeritud vastavalt kolmanda riigi ohutus- ja heitenormidele, või nõuda vastavuse tõendamist mootorsõidukite ohutus- ja heitenormidele, mille lepinguosaline säilitab käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. & /et 1 4. Lepinguosalised tunnistavad, et Mehhiko on lisanud oma tehnilistesse normidesse NOM-194-SCFI ja NOM-042-SEMARNAT Euroopa Liidu ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) tehnilised normid, sealhulgas nende vastavad katsearuanded ja tüübikinnitustunnistused, mis on loetletud liites 2-G-1 „Mehhiko poolt heaks kiidetud tunnistused ja katsearuanded“. 5. Mehhiko säilitab õiguse muuta oma tehnilisi norme NOM‑194‑SCFI ja NOM-042- SEMARNAT, sealhulgas lisades neisse Euroopa Liidu või UNECE tehnilised normid. Selliste muudatuste tegemise ajal teavitab Mehhiko Euroopa Liitu ja esitab taotluse korral teavet muudatuste põhjuste kohta. Mehhiko tunnustab jätkuvalt liites 2-G-1 „Mehhiko poolt heaks kiidetud tunnistused ja katsearuanded“ loetletud tehnilisi norme ja nende ajakohastatud versioone, välja arvatud juhul, kui selline tunnustamine tagaks ohutuse või keskkonnakaitse madalama taseme kui tehtud muudatused või seaks ohtu USA, Mehhiko ja Kanada lepingu raames võetud kohustused või oleks vastuolus Mehhiko õiguspäraste poliitikaeesmärkidega. 6. Kui Mehhiko vaatab läbi mootorsõidukite ja nende seadmete tüübikinnitust käsitlevaid tehnilisi norme, püüavad lepinguosalised üksteisega konsulteerida vastavalt 9. peatüki „Tehnilised kaubandustõkked“ asjakohastele sätetele, et teha kindlaks, kas liites 2-G-2 „Täiendavad tunnistused ja katsearuanded“ loetletud tehnilised normid võib lisada liitesse 2-G-1 „Mehhiko poolt heaks kiidetud tunnistused ja katsearuanded“. & /et 2 7. Kumbki lepinguosaline püüab lubada importida ja viia oma turule tooteid, mille valmistamisel on kasutatud uut tehnoloogiat või mis on uute omadusega, mida importiv lepinguosaline ei ole veel reguleerinud, välja arvatud juhul, kui tal on põhjendatud kahtlused toote ohutuse suhtes, tuginedes teaduslikule või tehnilisele teabele, mis näitab, et see uus tehnoloogia või omadus kujutab endast riski inimeste tervisele, ohutusele või keskkonnale. Lepinguosaline, kes keelab nende toodete impordi ja turule viimise, teatab sellest otsusest teisele lepinguosalisele niipea kui võimalik. 8. Lepinguosaline ei kaota ega vähenda teise lepinguosalise soodustusi, mis tulenevad käesolevast lisast, rakendades hõlmatud toodetega seotud regulatiivseid meetmeid. See kohustus ei piira lepinguosalise õigust võtta meetmeid, mis on vajalikud ohutuse ning keskkonna või rahvatervise kaitseks. Koostöö 9. Lepinguosalised teevad kaubavahetuskomitees koostööd ja vahetavad teavet kõigis käesoleva lisa rakendamisega seotud küsimustes. 10. Et edendada õigusnormide lähendamist, vahetavad lepinguosalised teavet, niivõrd kui see on võimalik, oma mootorsõidukite ohutuse ja keskkonnakaitsega seotud tehniliste eeskirjade kohta. 11. Liide 2-G-1 „Mehhiko poolt heaks kiidetud tunnistused ja katsearuanded“ ja liide 2-G-2 „Täiendavad tunnistused ja katsearuanded“ moodustavad käesoleva lisa lahutamatu osa. & /et 3  Liide 2-G-1 MEHHIKO POOLT HEAKS KIIDETUD TUNNISTUSED JA KATSEARUANDED 2-G lisa lõikes 3 osutatud Euroopa Liidu ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) tehnilised normid, mis on lisatud Mehhiko tehnilistesse normidesse NOM‑194‑SCFI ja NOM-042- SEMARNAT: Nõuded ELi direktiivid või määrused2 UNECE eeskirjad Peatoed 78/932/EMÜ või 74/408/EMÜ UNECE R25 või R17 Turvavööd ja muud 76/115/EMÜ või 77/541/EMÜ UNECE R14 või R16 turvasüsteemid 10. täiendus Käsijuhtimisseadmed, 78/316/EMÜ UNECE R121 märgulambid ja näidikud Tahavaatepeeglid 71/127/EMÜ UNECE R46 Istmete tugevus 78/932/EMÜ või 74/408/EMÜ UNECE R17 (R25 ainult peatugede puhul, R17 kogu istme puhul) Rehvid Määrus (EL) nr 458/2011 UNECE R30 (mootorsõidukid ja nende haagised) või R54 (kommertssõidukid ja nende haagised) 2 Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele või määrustele käsitatakse viidetena neile järgnevatele direktiividele või määrustele, kui nende reguleerimisala ja sisu on samaväärne viimati nimetatud direktiivide või määrustega, välja arvatud heidet käsitlevate õigusnormide puhul, mille puhul Mehhiko aktsepteerib ainult käesolevas loetelus nimetatud direktiive või määrusi. & /et 4  Nõuded ELi direktiivid või määrused2 UNECE eeskirjad Esilaternad 76/761/EMÜ, 76/756/EMÜ või UNECE R48 Valgustus- ja 76/758/EMÜ valgussignaalseadmete paigaldamine (M, N ja O) või R112 Asümmeetrilise valgusjaotusega esilaternad (hõõglambid) Ohutuled, seisutulelaternad 76/756/EMÜ või 77/540/EMÜ UNECE R48 või R06 või R77 Pidurilaternad 76/758/EMÜ või 76/756/EMÜ UNECE R48 või R07 Tagumine numbrilatern 76/756/EMÜ või 76/760/EMÜ UNECE R04 või R48 Ülemised ääretulelaternad, 76/756/EMÜ või 76/758/EMÜ UNECE R48 või R07 esitule/tagatulelaternad, külgmised ääretulelaternad, piduritulelaternad (M, N ja O) Tagurduslaternad 77/539/EMÜ või 76/756/EMÜ UNECE R48 või R23 Suunatulelaternad 76/758/EMÜ, 76/759/EMÜ või UNECE R48 või RO6 76/756/EMÜ Valgust tagasipeegeldavad 76/756/EMÜ või 76/757/EMÜ UNECE R48 või R03 seadmed Tuuleklaasi jäite ja niiskuse 78/317/EMÜ või UNECE R122 eemaldamise süsteemid 672/2010/EMÜ Küttesüsteemid Tuuleklaasi puhasti- ja 78/318/EMÜ või 94/68/EMÜ pesurisüsteemid või määrus (EL) nr 1008/2010 Pidurisüsteemid (sõidu- ja 71/320/EMÜ UNECE R13 (pidurid, seisupidurid) kategooriad M, N ja O) või R13H (pidurid (sõiduautod)) Turvaklaasid 92/22/EMÜ UNECE R43 Kiirusmõõdik 75/443/EMÜ UNECE R39 & /et 5  Nõuded ELi direktiivid või määrused2 UNECE eeskirjad Sõidukis viibijate kaitse 96/79/EMÜ UNECE R94 laupkokkupõrke korral Sõidukis viibijate kaitse 96/27/EMÜ UNECE R95 külgkokkupõrke korral ABS ja täiustatud Määrus (EL) nr 347/2012 või UNECE R13 või R13H või hädapidurdussüsteem (AEBS) määrus (EL) 2015/562 R131 Turvavöö meeldetuletus 76/115/EMÜ või 77/541/EMÜ UNECE R16 (SBR) Sädesüütega, survesüütega, 2002/80/EÜ (Euro IV, UNECE R49 veeldatud naftagaasil ja kergsõidukid) surumaagaasil töötavad sõidukid & /et 6  Liide 2-G-2 TÄIENDAVAD TUNNISTUSED JA KATSEARUANDED Lepinguosalised kaaluvad kooskõlas käesoleva lisa punktiga 6 võimalust lisada liitesse 2-G-1 „Mehhiko poolt heaks kiidetud tunnistused ja katsearuanded“ Euroopa Liidu direktiivides või määrustes või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades sätestatud tunnistused ja katsearuanded seoses järgmiste sõidukikategooriate loeteludes täpsustatud tehniliste nõuetega: a) Sõidukikategooriad M ja N: sõiduautod, kaubikud, bussid, veoautod ja nende varustus Nõuded ELi direktiivid või määrused UNECE eeskirjad Terviksõiduk Direktiiv 2007/46/EÜ UNECE eeskiri 0 – IWVTA Akutoitega UNECE R100 elektrisõidukite ohutus b) Sõidukikategooria L: mootorrattad, mopeedid, neljarattalised sõidukid ja nende varustus Nõuded ELi direktiivid või määrused UNECE eeskirjad Terviksõiduk Määrus (EL) nr 168/2013 Müra Määrus (EL) nr 134/2014 ja UNECE R41 määrus (EL) nr 168/2013 (müraemissioon) ja R09 (kolmerattaliste sõidukite puhul) & /et 7 c) Sõidukikategooriad T ja C: põllumajandustraktorid ja nende varustus Nõuded ELi direktiivid või määrused UNECE eeskirjad Terviksõiduk Määrus (EL) nr 167/2013 Diiselmootori heitgaas Direktiiv 2000/25/EÜ UNECE R96 (põllumajandustraktor) Pidurisüsteem Määrus (EL) 2015/68 ja määrus (EL) nr 167/2013 _______________ & /et 8  3-A LISA TOOTEPÕHISED PÄRITOLUREEGLID A JAGU SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED Märkus 1 Üldpõhimõtted 1.1 Käesolevas jaos sätestatakse eeskirjad selle lisa B ja C jaos sätestatud tingimuste kohaldamiseks vastavalt artikli 3.2 „Üldnõuded“ lõike 1 punktile c. 1.2 Käesoleva lisa kohaldamisel on nõuded, mille kohaselt käsitatakse toodet päritolustaatusega tootena vastavalt artikli 3.2 „Üldnõuded“ lõike 1 punktile c järgmised: kauba tariifse klassifikatsiooni muudatus, tootmisprotsess, päritolustaatuseta materjalide maksimaalne väärtus või mass või muu käesolevas lisas sätestatud nõue. 1.3 Viide massile tootepõhises päritolureeglis tähistab netomassi, mis on materjali või toote mass ilma pakendi massita. & /et 1  Märkus 2 Tootepõhiste päritolureeglite loetelu ülesehitus 2.1 Märkusi jaotiste, gruppide, rubriikide või alamrubriikide kohta tuleb vajaduse korral lugeda koos vastava jaotise, grupi, rubriigi või alamrubriigi tootepõhiste päritolureeglitega. 2.2 B jao loetelu teises veerus sätestatud iga tootepõhist päritolureeglit kohaldatakse selle loetelu esimeses veerus osutatud vastava toote suhtes. 2.3 Kui toote suhtes kohaldatakse alternatiivseid tootepõhiseid päritolureegleid, loetakse toode lepinguosalise päritolustaatusele vastavaks, kui ta vastab ühele alternatiivsele reeglile. 2.4 Kui toote suhtes kohaldatakse sellist tootepõhist päritolureeglit, mis sisaldab mitut nõuet, loetakse toode lepinguosalise päritolustaatusele vastavaks üksnes siis, kui ta vastab kõigile neile nõuetele. 2.5 Kui tootepõhises päritolureeglis on konkreetselt sätestatud, et teatavat harmoneeritud süsteemi materjali ei tohi kasutada, tähendab see, et välistatud materjalid peavad pärinema lepinguosalise territooriumilt. Näide: kui rubriigi 3505 päritolureegel näeb ette „CTH, v.a rubriik 1108“, peavad rubriiki 1108 klassifitseeritud materjalid (tärklised, inuliin) olema päritolustaatusega. & /et 2  Märkus 3 Tootepõhiste päritolureeglite kohaldamine 3.1 Artikli 3.2 „Üldnõuded“ lõiget 2, milles käsitletakse tooteid, millele on antud päritolustaatus, kui neid kasutatakse materjalina teiste toodete valmistamisel, kohaldatakse olenemata asjaolust, kas päritolustaatus on antud lepinguosalise samas tootmispaigas, kus neid tooteid kasutatakse. 3.2 Kui tootepõhises päritolureeglis on sätestatud, et teatavat päritolustaatuseta materjali ei tohi kasutada või et teatava päritolustaatuseta materjali väärtus või kaal ei tohi ületada teatavat piirmäära, ei kehti need tingimused selliste päritolustaatuseta materjalide suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis mujale klassifitseeritud. Näide: Kui grupi 19 reegel näeb ette, et „kasutatavate rubriiki 1006, 1101, 1102 või 1104– 1108 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % lõpptoote massist“, ei ole grupi 10 päritolustaatuseta teravilja, v.a rubriiki 1006 kuuluv riis, kasutamine piiratud. 3.3 Kui tootepõhise päritolureegliga on ette nähtud, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista see kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu ei saa reeglile vastata. & /et 3  Märkus 4 Mõisted 4.1 Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „CC“ – valmistamine mis tahes gruppi kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, v.a toote gruppi kuuluv materjal, või ümberliigitamine mõnest muust grupist asjaomase toote gruppi, rubriiki või alamrubriiki nii, et kõigi asjaomase toote valmistamiseks kasutatud päritolustaatuseta materjalide puhul tuleb teha tariifse klassifikatsiooni muudatus harmoneeritud süsteemi kahe numbri tasandil (st grupi muudatus); b) „CTH“ – valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või ümberliigitamine mõnest muust rubriigist asjaomase toote gruppi, rubriiki või alamrubriiki nii, et kõigi asjaomase toote valmistamiseks kasutatud päritolustaatuseta materjalide puhul tuleb teha tariifse klassifikatsiooni muudatus harmoneeritud süsteemi nelja numbri tasandil (st rubriigi muudatus); c) „CTSH“ – valmistamine mis tahes alamrubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal, või ümberliigitamine mõnest muust alamrubriigist asjaomase toote gruppi, rubriiki või alamrubriiki nii, et kõigi asjaomase toote valmistamiseks kasutatud päritolustaatuseta materjalide puhul tuleb teha tariifse klassifikatsiooni muudatus harmoneeritud süsteemi kuue numbri tasandil (st alamrubriigi muudatus); d) „tolliväärtus“ – kauba väärtus, mis on määratud tolliväärtuse määramise lepingu kohaselt; & /et 4 e) „EXW“ või „tehasehind“ – hind, mida makstakse tehases toote eest selle lepinguosalise territooriumil asuvale tootjale, kus toimus viimane töö või töötlus, ning mis igal juhul sisaldab kõigi kasutatud materjalide väärtust ja kõiki muid selle tootmisega seotud kulusid, sellest on maha arvatud kõik riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote ekspordil, isegi kui hind ei ole teada, on ebakindel või ei kajasta kõiki toote tootmisega seotud kulusid. Kui viimane töö või töötlus on tellitud lepinguosalise territooriumil asuvalt tootjalt allhanke korras, osutab mõiste „tootja“ alltöövõtja palganud ettevõtjale; f) „MaxNOM“ – päritolustaatuseta materjalide maksimaalne väärtus, mis on väljendatud protsendimäärana ja mis arvutatakse vastavalt järgmisele valemile: VNM MaxNOM(%) = × 100 EXW g) „NOM“ – valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist ning h) „VNM“ – toote valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus, mis on nende tolliväärtus impordi ajal, sealhulgas veo-, kindlustus- (kui see on asjakohane), pakendamis- ja kõik muud kulud, mis on seotud materjalide transportimisega selle lepinguosalise impordisadamasse, kus kauba tootja asub, või kui väärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida makstakse päritolustaatuseta materjalide eest Euroopa Liidus või Mehhikos. & /et 5  Märkus 5 Kiud, trükkimine, põhitekstiilmaterjalid ja lubatud kõrvalekalded 5.1 Käesolevas lisas kasutatud termin „looduslikud kiud“ osutab muudele ketruseelses etapis olevatele kiududele kui kunst- ja sünteeskiud, sealhulgas jäätmed, ning kui ei ole määratud teisiti, hõlmab see kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiudusid. 5.2 Termin „looduslikud kiud“ hõlmab rubriiki 0511 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101–5105 kuuluvaid villakiudusid, loomavilla ja -karva, rubriikidesse 5201–5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301–5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid. 5.3 Tootepõhiste päritolureeglite loetelus kasutatud terminitega „tekstiilimass“, „keemilised materjalid“ ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid“ kirjeldatakse materjale, mis ei kuulu gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade valmistamiseks. 5.4 Tootepõhiste päritolureeglite loetelus kasutatud termin „keemilised staapelkiud“ tähendab rubriikidesse 5501–5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või kiujäätmeid. 5.5 „Trükkimine“– tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või ülekandetrüki tehnikaid. & /et 6 5.6 „Trükkimine (eraldiseisva toiminguna)“ – trükkimine kombineeritult vähemalt kahe ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine, kõrvetamine, tsentrifuugimine, pingutamine raamil, freesimine, aurutamine ja kahandamine ning märg- dekateerimine), tingimusel et kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % kauba tehasehinnast. 5.7 Kui teatava toote puhul on tootepõhiste päritolureeglite loetelus viidatud märkusele 5, ei kohaldata kõnealuse loetelu teises veerus sätestatud tingimusi selle toote valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta põhitekstiilmaterjalide suhtes, mis kokku ei ületa 8 % kõigi kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist. Kehtida võivad ka märkused 5.9 või 5.10. 5.8 Märkuses 5.7 sätestatud lubatud kõrvalekallet võib kohaldada üksnes segatoodete suhtes, mis on valmistatud kahest või enamast järgmisest põhitekstiilmaterjalist: a) siid; b) vill; c) loomakarvad; d) loomavill; & /et 7 e) hobusejõhv; f) puuvill; g) paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber; h) lina; i) kanep; j) džuut ja muud niintekstiilkiud; k) sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud; l) kookoskiud, manillakanep, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud; m) sünteesfilamentkiud; n) tehisfilamentkiud; o) elektrit juhtiv filamentkiud; p) polüpropüleenist sünteesstaapelkiud; & /et 8 q) polüestrist sünteesstaapelkiud; r) polüamiidist sünteesstaapelkiud; s) polüakrüülnitriilist sünteesstaapelkiud; t) polüimiidist sünteesstaapelkiud; u) polütetrafluoroetüleenist sünteesstaapelkiud; v) polüfenüülsulfiidist sünteesstaapelkiud; w) polüvinüülkloriidist sünteesstaapelkiud; x) muud sünteesstaapelkiud; y) viskoosist tehisstaapelkiud; z) muud tehisstaapelkiud; aa) mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist; & /et 9 ab) mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüestriosadega polüuretaanist; ac) rubriiki 5605 kuuluvad tooted (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe plastkile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiust riba, mis koosneb alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või plastkilesüdamikust, ning ad) muud rubriiki 5605 kuuluvad tooted. Näide: Rubriiki 5203 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 5506 kuuluvast sünteesstaapelkiust valmistatud rubriiki 5205 kuuluv lõng on segalõng. Seetõttu võib päritolustaatuseta sünteesstaapelkiud, mis ei vasta päritolureeglitele (mis näevad ette, et see peab olema valmistatud keemilistest materjalidest või tekstiilimassist), moodustada kuni 8 % lõnga massist. Näide: Rubriiki 5112 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 5107 kuuluvast villasest lõngast ja rubriiki 5509 kuuluvast sünteesstaapellõngast, on segariie. Seetõttu võib sünteeslõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), või villast lõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikust kiust), või nende segu kasutada tingimusel, et nende kogumass ei ületa 8 % riide massist. & /et 10  Näide: Rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5210 kuuluvast puuvillasest riidest valmistatud rubriiki 5802 kuuluv taftingriie on segatoode üksnes siis, kui puuvillane riie ise on kahte eri rubriiki klassifitseeritud lõngast valmistatud segariie või kui puuvillane lõng on segatoode. Näide: Kui kõnealune taftingriie on valmistatud rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5407 kuuluvast sünteesriidest, on kasutatud lõngad ilmselt kaks erinevat põhitekstiilmaterjali, mistõttu selline taftingriie on segatoode. 5.9 Kui teatava toote puhul viidatakse märkusele 5, ei kohaldata B jaotise loetelu teises veerus sätestatud tingimusi mähitud või mähkimata lõnga suhtes, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist, kui päritolustaatuseta lõng ei ületa 8 % kõigi kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist. 5.10 Kui teatava toote puhul viidatakse märkusele 5, ei kohaldata B jaotise loetelu teises veerus sätestatud tingimusi ribade suhtes, mis sisaldavad kahe plastkile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiust riba, mis koosneb alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või plastkilesüdamikust, kui päritolustaatuseta ribad ei ületa 30 % kõigi kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist. & /et 11  Märkus 6 Muud teatavate tekstiilmaterjalide suhtes kohaldatavad lubatud kõrvalekalded 6.1 Kui tootepõhiste päritolureeglite loetelus B jaos viidatakse märkusele 6, võib kasutada päritolustaatuseta tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomase lisa teise veeru nõuetele tekstiilist valmistoodete kohta, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui kõnealune toode ning nende väärtus ei ületa 8 % toote tehasehinnast. 6.2 Ilma et see piiraks märkuse 6.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete tootmiseks vabalt kasutada gruppidesse 50–63 klassifitseerimata materjale, hoolimata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte. Näide: Kui loetelu reegel näeb ette, et teatava tekstiilmaterjalist kaubaartikli, näiteks pükste valmistamiseks tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallist kaubaartiklite, näiteks nööpide kasutamist, kuna nööpe ei klassifitseerita gruppidesse 50–63. Samal põhjusel ei takista see tõmblukkude kasutamist, isegi kui tõmblukud sisaldavad tavaliselt tekstiili. 6.3 Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50–63 klassifitseerimata materjalide väärtus võtta arvesse kaubas sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel. & /et 12  Märkus 7 Põllumajandustooted 7.1 Harmoneeritud süsteemi II jao ja rubriigi 2401 alla klassifitseeritud põllumajandustooteid, mis on kasvatatud või koristatud lepinguosalise territooriumil, käsitatakse selle lepinguosalise territooriumilt pärinevana isegi siis, kui need on kasvatatud kolmandast riigist imporditud seemnetest, sibulatest, pookealustest, pistikutest, pookeokstest, võsudest, pungadest või muudest elusatest taimeosadest. Märkus 8 Protsesside määratlused 8.1 „Keemiline reaktsioon“ – protsess, sealhulgas biokeemiline protsess, mille tulemusel tekib molekulisiseste sidemete katkemise ja uute molekulisiseste sidemete moodustumise või molekulis sisalduvate aatomite paigutuse muutumise teel uue struktuuriga molekul. Käesoleva määratluse tähenduses ei loeta keemiliseks reaktsiooniks järgmist: a) lahustamine vees või muudes lahustites; b) lahustite, sealhulgas vee eemaldamine või c) kristallisatsioonivee lisamine või eemaldamine. & /et 13 8.2 „Segamine“ – materjalide sihilik ja proportsionaalne kontrollitud segamine, k.a dispergeerimine (v.a lahjendite lisamine) eelnevalt kindlaksmääratud nõuetele vastavuse saavutamiseks; selle tulemusel saadakse toode, mille füüsikalised ja keemilised omadused vastavad selle kauba otstarbele ja kasutusvaldkondadele ning erinevad sisendmaterjalide omadustest. 8.3 „Puhastamine“ – protsess, mille tulemusena kõrvaldatakse vähemalt 80 % olemasolevatest lisanditest või vähendatakse või eemaldatakse lisandid, mille tulemusena saadakse ühele või mitmele järgmisele kasutusvaldkonnale vastav kaup: a) farmaatsias, meditsiinis, kosmeetikas, veterinaarias või toiduainetes kasutatavad ained; b) analüüside tegemisel, diagnostikas või laboris kasutatavad kemikaalid ja reaktiivid; c) mikroelektroonikas kasutatavad elemendid ja komponendid; d) optikas spetsiaalse kasutusega; e) biotehnikas kasutatavad kaubad, näiteks rakukülvid, geenitehnoloogia või katalüsaator; f) eraldamisprotsessis kasutatavad kandjad või g) radioaktiivsuse kasutamisega. & /et 14 8.4 „Osakeste suuruse muutmine“ – toote osakeste suuruse tahtlik ja kontrollitud muutmine muul viisil kui üksnes purustamise või pressimise teel, mille tulemusel saadakse toode, millel on kindlaksmääratud suurusega osakesed, osakeste kindlaksmääratud suurusjaotus või kindlaksmääratud pind, mis on saadava toote seisukohalt olulised ning mille füüsikalised ja keemilised omadused erinevad kasutatud materjalide omadest. 8.5 „Standardmaterjalide tootmine“ (sh standardlahused) – selliste preparaatide tootmine, mis sobivad analüüside tegemiseks, kalibreerimiseks või etalonina kasutamiseks ning millel on tootja poolt sertifitseeritud täpne puhtusaste või seguvahekord. 8.6 „Isomeeride eraldamine“ – isomeeride isoleerimine või eraldamine isomeeride segust. 8.7 „Biotehnoloogiline protsess“ – a) bioloogiline või biotehnoloogiline kasvatamine (sealhulgas rakukultuurid), hübridiseerimine või geneetiline muundamine seoses järgnevaga: i) mikroorganismid, näiteks bakterid ja viirused (sealhulgas faagid) või ii) inimeste, loomade või taimede rakud; ning b) rakuliste või rakkudevaheliste struktuuride (nt isoleeritud geenid, geenifragmendid ja plasmiidid) tootmine, isoleerimine või puhastamine; fermenteerimine. & /et 15  B JAGU TOOTEPÕHISTE PÄRITOLUREEGLITE LOETELU Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) I JAOTIS ELUSLOOMAD; LOOMSED TOOTED Grupp 1 Elusloomad 0101–0106 Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud. Grupp 2 Liha ja söödav rups 0201–0210 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 1 ja 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud. Grupp 3 Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud 0301–0308 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud. Grupp 4 Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained 0401–0410 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud. Grupp 5 Mujal nimetamata loomsed tooted 0501–0511 CC. & /et 16  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) II JAOTIS TAIMSED TOOTED Grupp 6 Eluspuud ja muud elustaimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal 0601–0604 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud. Grupp 7 Köögivili ning söödavad juured ja mugulad 0701–0714 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud. Grupp 8 Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor 0801–0814 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 8 kuuluvad materjalid on täielikult saadud. Grupp 9 Kohv, tee, mate ja vürtsid 0901 CTH1. 0902–0903 NOM. 0904 11 – 0904 12 NOM. 1 Vt C jagu. & /et 17  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 0904 21 – 0904 22 CTH, v.a alamrubriik 0709 60. 0905 CTH. 0906–0909 NOM. 0910 11 – 0910 30 NOM. 0910 91 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad alamrubriiki 0709 60, 0904 21 või 0904 22 kuuluvad materjalid on täielikult saadud. 0910 99 NOM. Grupp 10 Teravili 1001–1008 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud. Grupp 11 Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen 1101–1109 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad rubriikide 0701, 0713, 0714, alamrubriigi 0710 10 materjalid, alamrubriigi 0711 90 või 0712 90 kartulid, gruppide 10–11 või rubriikide 2302–2303 materjalid on täielikult saadud. & /et 18  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 12 Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt 1201–1214 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 12 kuuluvad materjalid on täielikult saadud. Grupp 13 Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid 1301 CTH. 1302 11 – 1302 19 CTH. 1302 20 CTSH; päritolustaatuseta pektiine võib siiski kasutada. 1302 31 CTH. 1302 32 CTSH; päritolustaatuseta taimeliime ja paksendajaid võib siiski kasutada. 1302 39 CTH. Grupp 14 Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted 1401–1404 CTSH. & /et 19  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) III JAOTIS LOOMSED JA TAIMSED RASVAD JA ÕLID NING NENDE LÕHUSTAMISSAADUSED; TÖÖDELDUD TOIDURASVAD; LOOMSED JA TAIMSED VAHAD Grupp 15 Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad 1501–1504 CTH. 1505 CTSH. 1506–1507 CTH. 1508 CTSH. 1509–1510 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud. 1511 CTH. 1512 11 – 1512 19 CTH. 1512 21 – 1512 29 CTSH. 1513–1520 CTH. 1521–1522 CTSH. & /et 20  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) IV JAOTIS VALMISTOIDUKAUBAD; JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS; TUBAKAS JA TÖÖSTUSLIKUD TUBAKAASENDAJAD Grupp 16 Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest 1601–1605 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2, 3 või 16 kuuluvad materjalid on täielikult saadud. Grupp 17 Suhkur ja suhkrukondiitritooted 1701 CTH. 1702 CTH, tingimusel et: – kasutatavate rubriikidesse 1101–1108 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist ning – kasutatavate rubriiki 1701 või 1703 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist. 1703 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist. 1704 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist. & /et 21  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 18 Kakao ja kakaotooted 1801–1805 CTH. 1806 10 – Magustatud CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate kakaopulber, mis päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist. sisaldab suhkrut vähemalt 90 % kuivaine massist – Muu CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist. 1806 20 – 1806 90 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist. & /et 22  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 19 Tooted teraviljast, jahust, tärklisest või piimast; valikpagaritooted 1901–1905 CTH, tingimusel et: – kasutatavate gruppi 2, 3 või 16 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist; – kasutatavate rubriiki 1006, 1101, 1102 või 1104–1108 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist; – kasutatavate rubriiki 1103 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide mass ei ületa 10 % toote massist; – kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist ning – kasutatavate gruppi 4 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide mass ei ületa 40 % toote massist. Grupp 20 Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest 2001–2005 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad köögiviljad on täielikult saadud. 2006–2007 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist. & /et 23  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 2008 – Pähklid magusaine- Valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 0801, 0802 või alkoholilisandita või 1202–1207 kuuluvate päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60 % toote tehasehinnast. – Maapähklivõi; CTH. teraviljapõhised segud; palmipungad; mais – Muu, välja arvatud CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate puuviljad, marjad ja päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist. pähklid, mida on kuumtöödeldud muul viisil kui aurus või vees keetmine, suhkrulisandita, külmutatud – Muu Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad puuviljad, marjad, pähklid või köögiviljad on täielikult saadud. & /et 24  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 2009 11 – 2009 39 Valmistamine, mille puhul kõik tsitrusviljad on täielikult saadud, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist. 2009 41 – 2009 90 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist. Grupp 21 Mitmesugused toiduvalmistised 21012 CTH, tingimusel et vähemalt 50 % kasutatava kohvi massist on juba päritolustaatusega. 2102 CTH. 2103 10 – 2103 20 CTH. 2103 30 NOM. 2103 90 CTSH. 2104 CTH. 2 Vt C jagu. & /et 25  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 2105 CTH, tingimusel et: – kasutatavate gruppi 4 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide mass ei ületa 20 % toote massist ning – kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist. 2106 10 CTH, tingimusel et: – kasutatavate gruppi 4 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide mass ei ületa 20 % toote massist ning – kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist. 2106 90 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist. Grupp 22 Joogid, alkohol ja äädikas 2201 CTH. 2202 CTH, tingimusel et: – kasutatavate gruppi 4 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide mass ei ületa 40 % toote massist – kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist ning – kogu kasutatav puuvilja- ja marjamahl (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahlad) on täielikult saadud. & /et 26  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 2203 CTH. 2204–2206 CTH, v.a rubriik 2207 või 2208, tingimusel et kõik kasutatavad alamrubriiki 0806 10, 2009 61 või 2009 69 kuuluvad materjalid on täielikult saadud. 2207 CTH, v.a rubriik 2207 või 2208, tingimusel et kõik kasutatavad alamrubriiki 0806 10, rubriiki 1005, alamrubriiki 2009 61 või 2009 69 kuuluvad materjalid on täielikult saadud. 2208–2209 CTH, v.a rubriik 2207 või 2208, tingimusel et kõik kasutatavad alamrubriiki 0806 10, 2009 61 või 2009 69 kuuluvad materjalid on täielikult saadud. Grupp 23 Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad 2301 CTH. 2302 CTH, tingimusel et kasutatavate gruppi 10 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist. 2303 10 CTH, tingimusel et kasutatavate gruppi 10 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist. 2303 20 – 2303 30 CTH. & /et 27  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 2304–2308 CTH. 2309 CTH, tingimusel et: – kõik kasutatavad gruppi 2, 3 või 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud; – kasutatavate gruppi 10 või 11 või rubriikidesse 2302–2303 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist ning – kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 30 % toote massist. Grupp 24 Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad 2401 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 24 kuuluvad materjalid on täielikult saadud. 2402 10 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 2401 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 30 % toote massist. 2402 20 – 2402 90 CTH, tingimusel et vähemalt 65 % kasutatava rubriiki 2401 kuuluva töötlemata tubaka või tubakajäätmete massist on täielikult saadud. 2403 11 – 2403 91 CTH, tingimusel et vähemalt 55 % kasutatava rubriiki 2401 kuuluva töötlemata tubaka või tubakajäätmete massist on täielikult saadud, või MaxNOM 30 % (EXW). & /et 28  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 2403 99 – Kuumutatavad CTH, tingimusel et vähemalt 10 % kasutatava gruppi 24 kuuluva mittepõlevad tubaka massist on täielikult saadud, või tubakatooted MaxNOM 60 % (EXW). – Muu CTH, tingimusel et vähemalt 55 % kasutatava gruppi 24 kuuluva tubaka massist on päritolustaatusega, või MaxNOM 30 % (EXW). V JAOTIS MINERAALSED TOOTED3 Grupp 25 Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement 2501–2530 CTH või MaxNOM 70 % (EXW). Grupp 26 Maagid, räbu ja tuhk 2601–2621 CTH. 3 Käesoleva jaotise töötlemiseeskirjade määratlused on esitatud A jao märkuses 8. & /et 29  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 27 Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimise saadused; bituumenained; mineraalvahad 2701–2709 CTH; on läbinud keemilise reaktsiooni või segamise; või MaxNOM 50 % (EXW). 2710 NOM, tingimusel et kasutatav rubriiki 2710 või alamrubriiki 3824 90 või 3826 00 kuuluv biodiisel (sh hüdrogeenitud taimeõli) on saadud esterdamise, ümberesterdamise või vesiniktöötluse teel. 2711–2716 CTH; on läbinud keemilise reaktsiooni või segamise; või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 30  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) VI JAOTIS KEEMIATÖÖSTUSE JA SELLEGA SEOTUD TÖÖSTUSHARUDE TOOTED4 Grupp 28 Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide või isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid 2801–2853 – Katoodi aktiivaine Eksportimiseks Mehhikost ELi: prekursor5 ja katoodi CTH; tootega samasse rubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale aktiivaine,6 mis on võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 % mõeldud toote tehasehinnast; või kasutamiseks akudes, mida kasutatakse MaxNOM 40 % (EXW). rubriikide 87.01, 87.02, 87.03 ja 87.04 sõidukite esmase Eksportimiseks EList Mehhikosse: elektritoiteallikana CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). 4 Käesoleva jaotise töötlemiseeskirjade määratlused on esitatud A jao märkuses 8. 5 Katoodi aktiivaine prekursor on keemiline element, mis on katoodi aktiivaine lähteaineks. 6 Akukatoodide aktiivained on keemilised materjalid ja mis tahes edasised saadused, mis on jõudnud etappi, kus need saavad keemilise reaktsiooni teel elektrienergiat toota, kui akuelement on tühjaks saanud, ning toimida akuelemendis positiivse elektroodina. Katoodi aktiivaineid kasutatakse akuelementide valmistamisel katoodide tootmiseks. & /et 31  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) – Muu CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). Grupp 29 Orgaanilised kemikaalid 2901–2904 CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 32  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 2905 11 – 2905 42 CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). 2905 43 – 2905 44 CTH, v.a rubriik 3824, või MaxNOM 40 % (EXW). 2905 45 CTSH; alamrubriiki 2905 45 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või MaxNOM 50 % (EXW). 2905 49 – 2905 59 CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 33  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 2906–2942 CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). Grupp 30 Farmaatsiatooted 3001–3003 CTSH või on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi. 3004 CTH, v.a rubriik 3003, on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 34  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 3005 CTH või on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi. 3006 10 – 3006 50 CTSH või on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi. 3006 60 – 3006 91 CTH on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). 3006 92 CTSH või on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi. & /et 35  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 31 Väetised 3101–3104 CTH; tootega samasse rubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast; või MaxNOM 40 % (EXW). 3105 – Naatriumnitraat; CTH; tootega samasse rubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale kaltsiumtsüaanamiid; võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 % kaaliumsulfaat; toote tehasehinnast; või magneesiumkaaliums ulfaat MaxNOM 40 % (EXW). – Muu CTH; tootega samasse rubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ja tingimusel et selles sisalduvate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast; või MaxNOM 40 % (EXW). & /et 36  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 32 Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint 3201–3215 CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). Grupp 33 Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid 3301 CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). 3302 10 CTH; tootega samasse rubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast; või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 37  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 3302 90 CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). 3303–3307 CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). Grupp 34 Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted; voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud 3401–3407 CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 38  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 35 Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid 3501 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). 3502 11 – 3502 19 CTH, tingimusel et kasutatavad grupi 4 materjalid on täielikult saadud. 3502 20 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). 3502.90 CTH. 3503–3504 CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). 3505 CTH, v.a rubriik 1108. 3506–3507 CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 39  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 36 Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised 3601–3606 CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). Grupp 37 Foto- ja kinokaubad 3701–3707 CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 40  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 38 Mitmesugused keemiatooted 3801–3808 CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). 3809 10 CTH, v.a rubriik 1108. 3809 91 – 3809 93 CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 41  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 3810–3822 CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). 3823 CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). 3824 10 – 3824 50 CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). 3824 60 CTH, v.a alamrubriik 2905 44. & /et 42  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 3824 71 – 3824 83 CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). 3824 90 – Biodiisel Valmistamine, mille käigus biodiisel on saadud ümberesterdamise, esterdamise või vesiniktöötluse teel. & /et 43  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) – Katoodi aktiivaine Eksportimiseks Mehhikost ELi: prekursor,7 katoodi MaxNOM 50 % (EXW). aktiivaine8 ja katoodisuspensioonid, 9 mis on mõeldud Eksportimiseks EList Mehhikosse: kasutamiseks akudes, mida kasutatakse CTSH; rubriikide 87.01, on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste 87.02, 87.03 ja 87.04 suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride sõidukite esmase eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või elektritoiteallikana MaxNOM 50 % (EXW). 7 Katoodi aktiivaine prekursor on keemiline element, mis on katoodi aktiivaine lähteaineks. 8 Akukatoodide aktiivained on keemilised materjalid ja mis tahes edasised saadused, mis on jõudnud etappi, kus need saavad keemilise reaktsiooni teel elektrienergiat toota, kui akuelement on tühjaks saanud, ning toimida akuelemendis positiivse elektroodina. Katoodi aktiivaineid kasutatakse akuelementide valmistamisel katoodide tootmiseks. 9 Katoodisuspensioon on katoodi aktiivaine, elektrit juhtivate lisaainete, sideainete ja lahustite segu, mis on mõeldud vooluvõtukollektori katmiseks, et anda katoodile lõplik kuju, mis toimib akuelemendis funktsionaalse elektroodina. & /et 44  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) – Muu CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). 3825 CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). 3826 Valmistamine, mille käigus biodiisel on saadud ümberesterdamise, esterdamise või vesiniktöötluse teel. & /et 45  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) VII JAOTIS PLASTID JA PLASTTOOTED; KAUTŠUK JA KUMMITOOTED10 Grupp 39 Plastid ja plasttooted 3901–3915 CTSH; on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või MaxNOM 50 % (EXW). 3916–3926 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). Grupp 40 Kautšuk ja kummitooted 4001–4002 CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). 4003–4011 CTH. 10 Käesoleva jaotise töötlemiseeskirjade määratlused on esitatud A jao märkuses 8. & /et 46  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 4012 11 – 4012 19 kasutatud rehvide protekteerimine. 4012 20 CTH, v.a rubriik 4011. 4012 90 CTH. 4013–4017 CTH. VIII JAOTIS TOORNAHAD, NAHK, KARUSNAHK JA TOOTED NENDEST; SADULSEPATOOTED JA RAKMED; REISITARBED, KÄEKOTID JMS TOOTED; TOOTED LOOMASOOLTEST (V.A JÄMESIIDIST) Grupp 41 Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk 4101–4103 CTH. 4104 11 – 4104 19 CTH. 4104 41 – 4104 49 CTSH, v.a alamrubriigid 4104 41 – 4104 49. 4105 10 CTH. 4105 30 CTSH. & /et 47  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 4106 21 CTH. 4106 22 CTSH. 4106 31 CTH. 4106 32 – 4106 40 CTSH. 4106 91 CTH. 4106 92 CTSH. 4107 – 4113 CTH; alamrubriiki 4104 41, 4104 49, 4105 30, 4106 22, 4106 32 või 4106 92 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib siiski kasutada, tingimusel et pargitud või krastnahad järelpargitakse kuivalt. 4114 10 CTH. 4114 20 CTH; alamrubriiki 4104 41, 4104 49, 4105 30, 4106 22, 4106 32 või 4106 92 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib siiski kasutada, tingimusel et pargitud või krastnahad järelpargitakse kuivalt. 4115 CTH. & /et 48  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 42 Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist) 4201–4206 CTH. Grupp 43 Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted 4301 CC. 4302 11 – 4302 20 CTH. 4302 30 CTSH. 4303–4304 CTH. IX JAOTIS PUIT JA PUITTOOTED; PUUSÜSI; KORK JA KORGIST TOOTED; ÕLGEDEST, ESPARTOST JA MUUDEST PUNUMISMATERJALIDEST TOOTED; KORV- JA VITSPUNUTISED Grupp 44 Puit ja puittooted; puusüsi 4401–4421 CTH. Grupp 45 Kork ja korgist tooted 4501–4504 CTH. & /et 49  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 46 Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised 4601–4602 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). X JAOTIS KIUMASS PUIDUST VM KIULISEST TSELLULOOSMATERJALIST; RINGLUSSE VÕETUD PABERI- VÕI PAPIJÄÄTMED JA -JÄÄGID; PABER JA PAPP NING TOOTED NENDEST Grupp 47 Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid 4701–4707 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). Grupp 48 Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted 4801–4809 CTH. 4810 13 – 4810 31 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 50  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 4810 32 CC. 4810 39 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 4810.92 CC. 4810 99 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 4811 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 4812–4814 CTH. 4816–4817 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 4818 10 CC. 4818 20 – 4818 90 CTH. & /et 51  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 4819 10 – 4819 50 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). 4819 60 CTH. 4820 10 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 4820 20 – 4820 90 CTH. 4821–4822 CTH. 4823 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). Grupp 49 Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised 4901–4911 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 52  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) XI JAOTIS TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED Grupp 50 Siid 5001–5002 CTH. 5003 – Kraasitud või Siidijääkide kraasimine või kammimine. kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) – Muu CTH. & /et 53  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 5004–5005 Valmistamine11: – toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette valmistatud siidijääkidest, – muudest kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest. 5006 – Siidlõng ja Valmistamine12: siidijääkidest – toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette kedratud lõng valmistatud siidijääkidest, – muudest kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest. – Muu CTH. 11 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 12 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 54  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 5007 – Valmistamine ühekordsest lõngast13. Kumminiidisisa ldusega – Muu Valmistamine14: – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast. 13 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 14 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 55  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 51 Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie 5101–5105 CTH. 5106–5110 Valmistamine15: – toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette valmistatud siidijääkidest, – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest. 5111–5113 – Valmistamine ühekordsest lõngast16. Kumminiidisisa ldusega 15 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 16 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 56  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) – Muu Valmistamine17: – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast. Grupp 52 Puuvill 5201–5203 CTH. 5204–5207 Valmistamine18: – toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette valmistatud siidijääkidest, – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest. 17 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 18 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 57  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 5208–5212 – Valmistamine ühekordsest lõngast19. Kumminiidisisa ldusega – Muu Valmistamine20: – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberist või trükkimine,21 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast. 19 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 20 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 21 Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 2 000 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva ekspordi suhtes Euroopa Liidust Mehhikosse. Mehhiko eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes ees, see mees“. & /et 58  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 53 Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie 5301–5305 CTH. 5306–5308 Valmistamine22: – toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette valmistatud siidijääkidest, – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest. 5309–5311 – Valmistamine ühekordsest lõngast23. Kumminiidisisa ldusega 22 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 23 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 59  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) – Muu Valmistamine24: – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast. Grupp 54 Keemilised filamentkiud; keemiliste tekstiilmaterjalide ribad jms vormid 5401–5406 Valmistamine25: – toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette valmistatud siidijääkidest, – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest. 24 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 25 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 60  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 5407 – Valmistamine ühekordsest lõngast26. Kumminiidisisa ldusega – Muu Valmistamine27: – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberist või trükkimine,28 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast. 26 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 27 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 28 Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 3 500 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva ekspordi suhtes Euroopa Liidust Mehhikosse. Mehhiko eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes ees, see mees“. & /et 61  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 5408 Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega; keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega; lõnga värvimine koos kudumisega; kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega; korrutamine või muud mehhaanilised operatsioonid koos kudumisega; kudumine koos trükkimisega või trükkimine (iseseisva operatsioonina). Grupp 55 Keemilised staapelkiud 5501–5507 Valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist. 5508–5511 Valmistamine29: – toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette valmistatud siidijääkidest, – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest. 29 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 62  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 5512–5516 – Valmistamine ühekordsest lõngast30. Kumminiidisisa ldusega – Muu Valmistamine31: – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberist või trükkimine,32 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast. 30 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 31 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 32 Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 2 000 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva ekspordi suhtes Euroopa Liidust Mehhikosse. Mehhiko eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes ees, see mees“. & /et 63  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 56 Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad, nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest 5601 Valmistamine33: – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest. 5602 – Nõeltöödeldud vilt Valmistamine34: – looduslikest kiududest, – rubriiki 5501 või 5503 kuuluvatest nailonstaapelkiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist. Siiski võib kasutada: – rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti, – rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või – rubriigi 5501 polüpropüleenfilamentköisikuid, milles kõigis on iga filamendi või kiu joontihedus vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada, tingimusel et nende väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast. 33 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 34 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 64  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) – Muu Valmistamine35: – looduslikest kiududest, – rubriiki 5501 või 5503 kuuluvatest nailonstaapelkiududest, – kaseiinist valmistatud keemilistest staapelkiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist. 5603 11 – 5603 14 Valmistamine: – orienteeritud või orienteerimata filamentidest, tingimusel et kasutatavad alamrubriiki 5503 20 kuuluvad materjalid on päritolustaatusega; või – looduslikest või keemilistest ainetest või polümeeridest, millele mõlemal juhul järgneb sidumine lausriideks, tingimusel et kasutatavad alamrubriiki 5503 20 kuuluvad materjalid on päritolustaatusega. 5603 91 – 5603 94 Valmistamine: – orienteeritud või orienteerimata staapelkiududest, tingimusel et kasutatavad alamrubriiki 5503 20 kuuluvad materjalid on päritolustaatusega; või – looduslikust või keemilisest hakitud lõngast, millele mõlemal juhul järgneb sidumine lausriideks, tingimusel et kasutatavad alamrubriiki 5503 20 kuuluvad materjalid on päritolustaatusega. 35 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 65  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 5604 – Tekstiiliga kaetud Valmistamine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast kumminiit ja -pael – Muu Valmistamine36: – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest. 5605–5606 Valmistamine37: – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest. 5607–5609 Valmistamine38: – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest. 36 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 37 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 38 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 66  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted 5701–5705 – Nõeltöödeldud vildist Valmistamine39: – looduslikest kiududest, – rubriiki 5402 kuuluvast nailonfilamentlõngast, – rubriiki 5501 või 5503 kuuluvatest nailonstaapelkiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist. Siiski võib kasutada: – rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti, – rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või – rubriigi 5501 polüpropüleenfilamentköisikuid, milles kõigis on iga filamendi või kiu joontihedus vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada, tingimusel et nende väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast. Nõeltöödeldud vildist vaipade alusmaterjalina võib kasutada džuutriiet. 39 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 67  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) – Muust vildist Valmistamine40: – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, – rubriiki 5402 kuuluvast nailonfilamentlõngast, – rubriiki 5501 või 5503 kuuluvatest nailonstaapelkiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist. Siiski võib kasutada: – rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti, – rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või – rubriigi 5501 polüpropüleenfilamentköisikuid, milles kõigis on iga filamendi või kiu joontihedus vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada, tingimusel et nende väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast. Muu 40 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 68  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) -- Polüester- või Valmistamine41: akrüülkiududest – kookos- või džuutlõngast, – looduslikest kiududest, – rubriiki 5402 kuuluvast nailonfilamentlõngast, – rubriiki 5501 või 5503 kuuluvatest nailonstaapelkiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist. Siiski võib kasutada: – rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti, – rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või – rubriigi 5501 polüpropüleenfilamentköisikuid, milles kõigis on iga filamendi või kiu joontihedus vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada, tingimusel et nende väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast. Polüester- või akrüülkiududest vaipade alusmaterjalina võib kasutada džuutriiet. -- Muu Valmistamine42: – kookos- või džuutlõngast, – sünteetilisest või tehisfilamentlõngast, – looduslikest kiududest või – kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest. Muude vaipade alusmaterjalina võib kasutada džuutriiet. 41 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 42 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 69  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 58 Eririie; taftingriie; pits, seinavaibad; posamendid; tikandid 5801 – Kumminiidiga Valmistamine ühekordsest lõngast43. kombineeritud – Muu Valmistamine44: – looduslikest kiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist; trükkimine,45 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast, või sellesse rubriiki klassifitseeritud puuvillase riide puhul: valmistamine puuvillasest lõngast ja trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine). 43 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 44 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 45 Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 500 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva ekspordi suhtes Euroopa Liidust Mehhikosse. Mehhiko eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes ees, see mees“. & /et 70  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 5802–5804 – Kumminiidiga Valmistamine ühekordsest lõngast46. kombineeritud – Muu Valmistamine47: – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast. 5805 CTH. 46 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 47 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 71  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 5806 – Kumminiidiga Valmistamine ühekordsest lõngast48. kombineeritud – Muu Valmistamine49: – looduslikest kiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist; trükkimine,50 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast, või sellesse rubriiki klassifitseeritud puuvillase riide puhul: valmistamine puuvillasest lõngast ja trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine). 48 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 49 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 50 Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 500 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva ekspordi suhtes Euroopa Liidust Mehhikosse. Mehhiko eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes ees, see mees“. & /et 72  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 5807–5809 – Kumminiidiga Valmistamine ühekordsest lõngast51. kombineeritud – Muu Valmistamine52: – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast. 5810 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). 51 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 52 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 73  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 5811 – Kumminiidiga Valmistamine ühekordsest lõngast53. kombineeritud – Muu Valmistamine54: – looduslikest kiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist; trükkimine,55 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast, või sellesse rubriiki klassifitseeritud puuvillase riide puhul: valmistamine puuvillasest lõngast ja trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine). 53 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 54 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 55 Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 500 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva ekspordi suhtes Euroopa Liidust Mehhikosse. Mehhiko eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes ees, see mees“. & /et 74  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 59 Impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriie; tekstiiltooted tööstuslikuks otstarbeks 5901 Valmistamine lõngast. 5902 Valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist. 5903 Kudumine koos impregneerimise, pealistamise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega; kudumine koos trükkimisega või trükkimine (iseseisva operatsioonina). 5904 Valmistamine lõngast56. 5905 – Kummi, plasti vm Valmistamine lõngast. ainetega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud 56 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 75  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) – Muu Valmistamine57: – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast. 5906 Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega; kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise või pealistamise või kummeerimisega; lõnga värvimine koos kudumise või lausriide valmistamisega; või kummeerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistava või viimistlustoiminguga (nagu nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. 57 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 76  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 5907 Valmistamine lõngast; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast. 5908 – Impregneeritud Valmistamine ringkootud hõõgsukakangast hõõgsukad – Muu CTH. 5909 58Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega; keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega; kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega; või pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. 58 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 77  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 5910 Valmistamine59: – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist. 5911 60Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega; keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega; kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega; või pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. Grupp 60 Silmkoelised ja heegeldatud kangad 6001–6006 Valmistamine61: – looduslikest kiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist. 59 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 60 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 61 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 78  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 61 Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted) 6101–6117 – Akrüülkiududest Valmistamine62: sviitrid – siidlõngast, – villasest lõngast, – puuvillkiust, – muust taimsest tekstiilkiust, – grupi 56 erilõngast või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist. – Saadud mitme Valmistamine lõngast63 64. kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks silmuskootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel; v.a akrüülkiududest sviitrid 62 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 63 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 64 Vt A jao märkus 6. & /et 79  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) – Muu, v.a Valmistamine65: akrüülkiududest – looduslikest kiududest, sviitrid – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist. Grupp 62 Rõivad ning rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud 6201 Valmistamine lõngast66; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. 6202 65 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 66 Vt A jao märkus 6. & /et 80  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) – Tikitud naiste-, Valmistamine lõngast67; tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast68; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. – Muu Valmistamine lõngast69; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. 67 Vt A jao märkus 6. 68 Vt A jao märkus 6. 69 Vt A jao märkus 6. & /et 81  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 6203 Valmistamine lõngast70; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. 6204 – Tikitud naiste-, Valmistamine lõngast71; tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast72; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. 70 Vt A jao märkus 6. 71 Vt A jao märkus 6. 72 Vt A jao märkus 6. & /et 82  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) – Muu Valmistamine lõngast73; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. 6205 Valmistamine lõngast74; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. 6206 73 Vt A jao märkus 6. 74 Vt A jao märkus 6. & /et 83  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) – Tikitud naiste-, Valmistamine lõngast75; tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast76; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. – Muu Valmistamine lõngast77; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. 75 Vt A jao märkus 6. 76 Vt A jao märkus 6. 77 Vt A jao märkus 6. & /et 84  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 6207–6208 Valmistamine lõngast78; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. 6209 – Tikitud naiste-, Valmistamine lõngast79; tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast80; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. 78 Vt A jao märkus 6. 79 Vt A jao märkus 6. 80 Vt A jao märkus 6. & /et 85  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) – Muu Valmistamine lõngast81; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. 6210 – Tulekaitsevahendid Valmistamine lõngast82; või aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast valmistamine pealistamata kangast, tingimusel et kasutatava pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast83. – Muu Valmistamine lõngast84; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. 81 Vt A jao märkus 6. 82 Vt A jao märkus 6. 83 Vt A jao märkus 6. 84 Vt A jao märkus 6. & /et 86  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 6211 – Tikitud naiste-, Valmistamine lõngast85; tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast86; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. – Muu Valmistamine lõngast87; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. 85 Vt A jao märkus 6. 86 Vt A jao märkus 6. 87 Vt A jao märkus 6. & /et 87  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 6212 Valmistamine lõngast88; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. 6213–6214 – Tikitud Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast89 90; valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast91; või trükkimine,92 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. 88 Vt A jao märkus 6. 89 Vt A jao märkus 6. 90 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 91 Vt A jao märkus 6. 92 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 88  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) – Muu Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast93; 94 või valmistamine, millele järgneb trükkimine ja vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava rubriikidesse 6213 ja 6214 kuuluva trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast. 6215 Valmistamine lõngast95; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. 6216 – Tulekaitsevahendid Valmistamine lõngast96; või aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast valmistamine pealistamata kangast, tingimusel et kasutatava pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast97. 93 Vt A jao märkus 6. 94 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 95 Vt A jao märkus 6. 96 Vt A jao märkus 6. 97 Vt A jao märkus 6. & /et 89  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) – Muu Valmistamine lõngast98; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. 6217 – Tikitud Valmistamine lõngast99; valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast100; või trükkimine,101 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. 98 Vt A jao märkus 6. 99 Vt A jao märkus 6. 100 Vt A jao märkus 6. 101 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 90  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) – Tulekaitsevahendid Valmistamine lõngast102; või aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast valmistamine pealistamata kangast, tingimusel et kasutatava pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast103. – Valmis lõigatud CTH ja MaxNOM 40 % (EXW). vaheriie kraedeks ja kätisteks – Muu Valmistamine lõngast104; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. Grupp 63 Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud 6301–6304 102 Vt A jao märkus 6. 103 Vt A jao märkus 6. 104 Vt A jao märkus 6. & /et 91  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) – Vildist, lausriidest Valmistamine105: – looduslikest kiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist. – Muu -- Tikitud Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast106 107; valmistamine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud kangas), tingimusel et tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. 105 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 106 Vt A jao märkus 6. 107 Silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul (v.a elastsed või kummeeritud), mis on saadud silmkoeliste või heegeldatud detailide (mõõtu lõigatud või mõõtu kootud) kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel, vt A jao märkus 6. & /et 92  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) -- Muu Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast108; 109 või trükkimine,110 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga tehasehinnast. 6305 Valmistamine111: – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist. 108 Vt A jao märkus 6. 109 Silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul (v.a elastsed või kummeeritud), mis on saadud silmkoeliste või heegeldatud detailide (mõõtu lõigatud või mõõtu kootud) kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel, vt A jao märkus 6. 110 Silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul (v.a elastsed või kummeeritud), mis on saadud silmkoeliste või heegeldatud detailide (mõõtu lõigatud või mõõtu kootud) kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel, vt A jao märkus 6. 111 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 93  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 6306 – Lausriidest Valmistamine112 113: – looduslikest kiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist. – Muu Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast114 115. 6307 Valmistamine lõngast116 117. 6308 Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast. 6309 CTH. 6310 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on täielikult saadud. 112 Vt A jao märkus 6. 113 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 114 Vt A jao märkus 6. 115 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 116 Vt A jao märkus 6. 117 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. & /et 94  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) XII JAOTIS JALATSID, PEAKATTED, VIHMA- JA PÄEVAVARJUD, JALUTUSKEPID, ISTMEGA JALUTUSKEPID; PIITSAD, RATSAPIITSAD JA NENDE OSAD; TÖÖDELDUD SULED JA SULGEDEST TOOTED; TEHISLILLED; TOOTED JUUSTEST Grupp 64 Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad 6401 NOM, v.a rubriiki 6406 kuuluvad sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud kokkupandud pealsed. 6402–6404 – Tolliväärtusega üle NOM, v.a rubriiki 6406 kuuluvad sisetalla vm tallaosa külge 32 euro kinnitatud kokkupandud pealsed. – Tolliväärtusega CTH, v.a rubriiki 6406 kuuluvad päritolustaatuseta pealsed ja nende 32 eurot või vähem osad, v.a tugevdusdetailid, ja MaxNOM 60 % (EXW). 6405 NOM, v.a rubriiki 6406 kuuluvad sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud kokkupandud pealsed. 6406 CTH. & /et 95  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 65 Peakatted ja nende osad 6501–6507 CTH. Grupp 66 Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad 6601–6603 CTH. Grupp 67 Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest 6701–6704 CTH. XIII JAOTIS KIVIST, KIPSIST, TSEMENDIST, ASBESTIST, VILGUST JMS MATERJALIST TOOTED; KERAAMIKATOOTED; KLAAS JA KLAASTOOTED Grupp 68 Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted 6801–6802 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 6803 NOM. 6804–6811 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 96  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 6812 80 NOM. 6812 91 – 6812 99 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 6813 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 6814 10 NOM. 6814 90 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 6815 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). Grupp 69 Keraamikatooted 6901–6914 CTH. & /et 97  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 70 Klaas ja klaastooted 7001–7002 CTH. 7003–7005 – Mittepeegeldava CTH, v.a rubriigid 7002–7005. kihiga klaas – Muu CTH. 7006–7009 CTH, v.a rubriigid 7002–7009. 7010–7011 CTH. 7013 CTH, v.a rubriik 7010. 7014–7018 CTH. 7019 – Klaaskiust tooted, v.a Valmistamine värvimata kamm- või kraaslindist, heidest, lõngast või lõng klaasvilla tükeldatud kiust. & /et 98  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) – Muu CTH. 7020 CTH. XIV JAOTIS LOODUSLIKUD JA KULTIVEERITUD PÄRLID, VÄÄRIS- JA POOLVÄÄRISKIVID, VÄÄRISMETALLID, VÄÄRISMETALLIGA PLAKEERITUD METALLID, NENDEST VALMISTATUD TOOTED; JUVEELTOODETE IMITATSIOONID; MÜNDID Grupp 71 Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid 7101 CC. 7102–7104 CTSH. 7105 CTH. 7106 10 CTSH. 7106 91 CTH, v.a rubriik 7108 või 7110; rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide sulatamine ja/või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega. & /et 99  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 7106 92 CTSH. 7107 NOM. 7108 11 CTSH. 7108 12 CTH, v.a rubriik 7106 või 7110; rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide sulatamine ja/või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega. 7108 13 – 7108 20 CTSH. 7109 NOM. 7110 CTSH; rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide sulatamine ja/või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega. & /et 100  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 7111 NOM. 7112–7115 CTH. 7116–7117 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 7118 CTH. XV JAOTIS MITTEVÄÄRISMETALLID JA NENDEST VALMISTATUD TOOTED Grupp 72 Raud ja teras 7201–7206 CTH. 7207 CTH, v.a rubriik 7206. 7208–7217 CTH, v.a rubriigid 7207–7217. 7218 CTH. 7219–7223 CTH, v.a rubriigid 7219–7223. 7224 10 CTH. 7224 90 CTSH. 7225–7229 CTH, v.a rubriigid 7225–7229. & /et 101  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 73 Raud- või terastooted 7301 10 CC, v.a rubriigid 7207–7217. 7301 20 CC. 7302 CC, v.a rubriigid 7207–7217. 7303–7306 CC. 7307 11 – 7307 19 CC. 7307 21 – 7307 29 Sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, tingimusel et kasutatavate päritolustaatuseta toorikute koguväärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast. 7307 91 – 7307 99 CC. 7308 CTH, v.a alamrubriik 7301 20. 7309–7314 CTH. 7315 11 – 7315 19 CTH. & /et 102  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 7315 20 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 7315 81 – 7315 90 CTH. 7316–7320 CTH. 7321 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 7322–7326 CTH. Grupp 74 Vask ja vasktooted 7401–7402 CTH. 7403 CTSH. 7404–7407 CTH. 7408 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). 7409–7412 CTH. & /et 103  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 7413 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). 7415–7419 CTH. Grupp 75 Nikkel ja nikkeltooted 7501–7508 CTH. Grupp 76 Alumiinium ja alumiiniumtooted 7601 NOM. 7602 CTH. 7603–7606 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). 7607 CTH, v.a rubriik 7606. 7608–7615 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). 7616 CTH. Grupp 78 Plii ja pliitooted 7801 10 CTSH. 7801 91 – 7801 99 CTH. 7802–7806 CTH. & /et 104  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 79 Tsink ja tsinktooted 7901–7907 CTH. Grupp 80 Tina ja tinatooted 8001–8007 CTH. Grupp 81 Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest 8101–8113 CTSH või valmistamine rafineerimise, sulatamise või termilise metallivormimise teel. Grupp 82 Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad 8201–8204 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8205 10 – 8205 70 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8205 90 CTH; artikli 3.10 „Komplektid“ kohaselt võib komplektis siiski olla rubriiki 8205 kuuluvaid päritolustaatuseta tööriistu, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 15 % selle komplekti tehasehinnast. & /et 105  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 8206 CTH, v.a rubriigid 8202–8205; artikli 3.10 „Komplektid“ kohaselt võib komplektis siiski olla rubriikidesse 8202–8205 kuuluvaid päritolustaatuseta tööriistu, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 15 % selle komplekti tehasehinnast. 8207–8215 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). Grupp 83 Mitmesugused mitteväärismetallist tooted 8301–8311 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). XVI JAOTIS MASINAD JA MEHAANILISED SEADMED; ELEKTRISEADMED; NENDE OSAD; HELISALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED, TELEPILDI JA -HELI SALVESTAMISE JA TAASESITAMISE SEADMED, NENDE OSAD JA TARVIKUD Grupp 84 Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad 8401–8406 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 106  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 8407118 – 8408 MaxNOM 50 % (EXW). 8409–8417 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8418 10 – 8418 29 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8418 30 – 8418 50 CTH või MaxNOM 45 % (EXW). 8418 61 – 8418 91 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8418 99 CTH või MaxNOM 45 % (EXW). 118 Vt C jagu. & /et 107  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 8419 – 8421 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8422 11 CTH või MaxNOM 45 % (EXW). 8422 19 – 8422 90 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8423 – 8424 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8425 – 8430 CTH, v.a rubriik 8431, või MaxNOM 50 % (EXW). 8431 – 8442 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 108  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 8443 11 – 8443 19 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8443 31 – 8443 39 CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). 8443 91 – 8443 99 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8444–8447 CTH, v.a rubriik 8448, või MaxNOM 50 % (EXW). 8448–8449 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8450–8451 CTH või MaxNOM 45 % (EXW). & /et 109  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 8452–8455 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8456–8465 CTH, v.a rubriik 8466, või MaxNOM 50 % (EXW). 8466 – 8468 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8469–8472 CTH, v.a rubriik 8473, või MaxNOM 50 % (EXW). 8473–8480 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8481 10 – 8481 40 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 110  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 8481 80 – 8481 90 CTH või MaxNOM 45 % (EXW). 8482–8487 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). Grupp 85 Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestamise ja taasesitamise seadmed, nende osad ja tarvikud 8501–8502 CTH, v.a rubriik 8503, või MaxNOM 50 % (EXW). 8503 – 8506 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 111  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 8507119 – Akuelemendid, Eksportimiseks Mehhikost ELi: patareimoodulid ja nende osad ning akud, mis sisaldavad ühte CTH, tingimusel et kõigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei või mitut ületa 40 % toote tehasehinnast või akuelementi, ja vooluahelad akuelementide MaxNOM 30 % (EXW). omavaheliseks ühendamiseks, mida sageli nimetatakse Eksportimiseks EList Mehhikosse: „patareikogumiks“, mida kasutatakse CTH või rubriikide 87.01, 87.02, 87.03 ja 87.04 sõidukite esmase MaxNOM 50 % (EXW). elektritoite allikana 119 Vt C jagu. & /et 112  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) – Muu CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8508 CTH või MaxNOM 45 % (EXW). 8509–8515 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8516 10 – 8516 80 CTH või MaxNOM 45 % (EXW). 8516 90 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8517 11 – 8517 69 CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). 8517 70 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 113  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 8518 10 – 8518 50 CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). 8518 90 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8519–8521 CTH, v.a rubriik 8522, või MaxNOM 50 % (EXW). 8522–8523 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8525–8528 CTH, v.a rubriik 8529, või MaxNOM 50 % (EXW). 8529 – 8530 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 114  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 8531 10 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8531 20 CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). 8531 80 – 8531 90 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8532 10 – 8532 21 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8532 22 – 8532 24 CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). 8532 25 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 115  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 8532 29 – 8532 30 CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). 8532 90 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8533–8534 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8535–8537 CTH, v.a rubriik 8538, või MaxNOM 50 % (EXW). 8538–8539 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8540 11 – 8540 89 CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 116  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 8540 91 – 8540 99 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8541 10 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8541 21 – 8541 30 CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). 8541 40 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8541 50 – 8541 60 CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). 8541 90 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 117  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 8542 31 – 8542 39 CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). 8542 90 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8543 10 – 8543 30 CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). 8543 70 – 8543 90 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8544–8548 MaxNOM 50 % (EXW). XVII JAOTIS SÕIDUKID, ÕHUSÕIDUKID, VEESÕIDUKID JA MUUD TRANSPORDIVAHENDID Grupp 86 Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed 8601–8609 CTH, v.a rubriik 8607, või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 118  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 87 Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiveerem, ning nende osad ja tarvikud 8701 – 8707120 – nii Eksportimiseks Mehhikost ELi: sisepõlemiskolbmoot ori kui ka elektrimootoriga MaxNOM 40 % (EXW). käitatavad sõidukid, mida saab laadimiseks pistikuga Eksportimiseks EList Mehhikosse: välise toiteallika külge ühendada (pistikühendusega MaxNOM 45 % (EXW). hübriidsõiduk); – ainult elektrimootoriga käitatavad sõidukid – Muu MaxNOM 45 % (EXW). 120 Vt C jagu. & /et 119  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 8708–8711 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 8712 MaxNOM 45 % (EXW). 8713–8716 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). Grupp 88 Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad 8801–8805 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). Grupp 89 Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid 8901–8908 CC või MaxNOM 40 % (EXW). & /et 120  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) XVIII JAOTIS OPTIKA-, FOTO-, KINO-, MÕÕTE-, KONTROLL-, TÄPPIS-, MEDITSIINI- JA KIRURGIAINSTRUMENDID NING - APARATUUR; KELLAD; MUUSIKARIISTAD; NENDE OSAD JA TARVIKUD Grupp 90 Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud 9001–9018 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 9019 10 CTH, v.a rubriik 9033, või MaxNOM 45 % (EXW). 9019 20 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 9020 – 9033 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). Grupp 91 Kellad ja nende osad 9101–9114 MaxNOM 50 % (EXW). & /et 121  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 92 Muusikariistad; nende osad ja tarvikud 9201–9209 MaxNOM 50 % (EXW). XIX JAOTIS RELVAD JA LASKEMOON; NENDE OSAD JA TARVIKUD Grupp 93 Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud 9301–9307 MaxNOM 50 % (EXW). XX JAOTIS MITMESUGUSED TÖÖSTUSTOOTED Grupp 94 Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised 9401–9406 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). Grupp 95 Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud 9503–9508 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). & /et 122  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) Grupp 96 Mitmesugused tööstustooted 9601–9604 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 9605 Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti, kusjuures komplektis võib artikli 3.10 „Komplektid“ kohaselt olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast. 9606–9607 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 9608 10 – 9608 40 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 9608 50 Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti, kusjuures komplektis võib artikli 3.10 „Komplektid“ kohaselt olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast. & /et 123  Harmoneeritud süsteemi Tootepõhised päritolureeglid klassifikatsioon (2012) 9608 60 – 9608 99 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 9609–9618 CTH või MaxNOM 50 % (EXW). 9619 MaxNOM 50 % (EXW). XXI JAOTIS KUNSTITEOSED, KOLLEKTSIOONIOBJEKTID JA ANTIIKESEMED Grupp 97 Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed 9701–9716 CC. & /et 124  C JAGU TOOTEPÕHISTE REEGLITEGA SEOTUD ERIKORD Mõiste 1. Käesoleva liite kohaldamisel tähendab „aasta“ esimese aasta puhul 12kuulist ajavahemikku alates käesoleva lepingu jõustumisest ning iga järgneva aasta puhul 12kuulisi ajavahemikke pärast eelneva aasta lõppemist. Mehhikost Euroopa Liitu suunatud ekspordi ajutine kord 2. Järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid kohaldatakse bensiinimootorite suhtes, mille silindrite töömaht on vähemalt 1,8 liitrit ja mis on klassifitseeritud rubriiki 8407: a) 1. aastast kuni 6. aasta lõpuni = MaxNOM 55 % (EXW) ning b) alates 7. aasta algusest = B jaos esitatud tootepõhised reeglid. Käesolevas punktis sätestatud ajutist reeglit kohaldatakse otseekspordi suhtes Mehhikost Euroopa Liitu ja ka siis, kui tooted on paigaldatud bensiinimootoriga sõidukitesse, mille silindrite töömaht on vähemalt 1,8 liitrit ja mis on klassifitseeritud alamrubriikidesse 8703 23 ja 8703 24. & /et 125 3. Järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid kohaldatakse bensiinimootoriga sõidukite suhtes, mille silindrite töömaht on vähemalt 1,8 liitrit ja mis on klassifitseeritud alamrubriikidesse 8703 23 ja 8703 24: a) 1. aastast kuni 3. aasta lõpuni = MaxNOM 55 % (EXW); b) alates 4. aasta algusest kuni 6. aasta lõpuni = MaxNOM 50 % (EXW) ning c) alates 7. aasta algusest = B jaos esitatud tootepõhised reeglid. 4. Muude sõidukite suhtes, mis on klassifitseeritud rubriikidesse 8701, 8702, 8704 ja 8705, kohaldatakse järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid 10 000 ühiku suuruse aastase kogukvoodi ulatuses, mis on jaotatud rubriigi 8701 traktoriteks (2 500 ühikut) ja rubriigi 8702, 8704 või 8705 muudeks sõidukiteks (7 500 ühikut): a) 1. aastast kuni 3. aasta lõpuni = MaxNOM 55 % (EXW); b) alates 4. aasta algusest kuni 6. aasta lõpuni = MaxNOM 50 % (EXW) ning c) alates 7. aasta algusest = B jaos esitatud tootepõhised reeglid. Euroopa Liit eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes ees, see mees“. & /et 126 5. Järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid kohaldatakse mootoriga šassiide suhtes, mis on ette nähtud rubriigi 8703 mootorsõidukite jaoks ja on klassifitseeritud rubriiki 8706: a) 1. aastast kuni 3. aasta lõpuni = MaxNOM 55 % (EXW); b) alates 4. aasta algusest kuni 6. aasta lõpuni = MaxNOM 50 % (EXW) ning c) alates 7. aasta algusest = B jaos esitatud tootepõhised reeglid. Käesolevas punktis sätestatud ajutist reeglit kohaldatakse otseekspordi suhtes Mehhikost Euroopa Liitu ja seda ei kohaldata rubriiki 8706 klassifitseeritud toodete ja nende materjalide suhtes, kui need on inkorporeeritud bensiinimootoriga sõidukitesse, mille silindrite töömaht on vähemalt 1,8 liitrit ja mis on klassifitseeritud alamrubriikidesse 8703 23 ja 8703 24. Euroopa Liidust Mehhikosse suunatud ekspordi päritolukvoodid ja ajutine kord 6. Rubriiki 0901 kuuluva röstitud kohvi suhtes kohaldatakse 1 600 tonni suuruse aastase kogukvoodi ulatuses järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid: valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Selle kvoodi eraldab Mehhiko. Olenemata käesoleva jao punktist 1 määratletakse rubriigi 0901 röstitud kohvi puhul aastaid vastavalt 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ A jao „Üldsätted“ punktile 6. & /et 127 7. Rubriiki 2101 kuuluvate kohviekstraktide ja kohvivalmististe suhtes kohaldatakse 1 400 tonni suuruse aastase kogukvoodi ulatuses järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid: CTH. Selle kvoodi eraldab Mehhiko. Olenemata käesoleva jao punktist 1 määratletakse rubriigi 2101 kohviekstraktide ja kohvivalmististe puhul aastaid vastavalt 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ punktile 6. EList Mehhikosse suunatud ekspordi ajutine kord 8. Järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid kohaldatakse 1. aastast kuni 3. aasta lõpuni rubriigi 8507 patareide ja akude suhtes: valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, tingimusel et tootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. Käesolevas punktis sätestatud ajutist reeglit kohaldatakse otseekspordi suhtes EList Mehhikosse ja ka siis, kui tooted on paigaldatud rubriikide 87.01, 87.02, 87.03 ja 87.04 sõidukitesse, mida saab käitada nii sisepõlemiskolbmootori kui ka elektrimootoriga, mida saab laadimiseks pistikuga välise toiteallika külge ühendada (pistikühendusega hübriidsõiduk), samuti ainult elektrimootoriga käitatavatesse sõidukitesse. Volitusklausel Euroopa Liidu ja Mehhiko jaoks & /et 128 9. Lepinguosalised võivad kokku leppida, et teatavaid kolmandast riigist pärit materjale, mida kasutatakse lepinguosalise territooriumil harmoneeritud süsteemi rubriiki 8703 kuuluva toote tootmiseks, käsitatakse käesoleva lepingu alusel päritolustaatusega materjalidena, tingimusel et: a) kummalgi lepinguosalisel on kehtiv kaubandusleping, mille kohaselt on kõnealuse kolmanda riigiga loodud vabakaubanduspiirkond GATT 1994 XXIV artikli tähenduses; b) lepinguosalisel on kõnealuse kolmanda riigiga kehtiv piisava tollialase halduskoostöö kokkulepe, millega tagatakse 3. peatüki täielik rakendamine, ja see lepinguosaline on teisele lepinguosalisele sellest kokkuleppest teatanud; ning c) lepinguosalised jõuavad kokkuleppele kõigi muude kohaldatavate tingimuste asjus. ________________ & /et 129  3-B LISA PÄRITOLUKINNITUSE TEKST Päritolukinnitus, mille tekst on esitatud allpool, koostatakse ühes järgmistest keeleversioonidest kooskõlas eksportiva lepinguosalise õigusega. Päritolukinnituse koostamisel tuleb arvesse võtta vastavaid joonealuseid märkusi. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada. 1. Bulgaariakeelne tekst […] 2. Hispaaniakeelne tekst […] 3. Tšehhikeelne tekst […] 4. Taanikeelne tekst […] & /et 1 5. Saksakeelne tekst […] 6. Eestikeelne tekst […] 7. Kreekakeelne tekst […] 8. Ingliskeelne tekst (Ajavahemik: …………… kuni …………)(1) Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (eksportija viitenumber ……...(2)) deklareerib, et need tooted on ….……… (3) sooduspäritoluga, kui ei ole selgelt näidatud teisiti. (Koht ja kuupäev)(4) ...…………………………………………………………………….............................................. (Eksportija nimi ja allkiri)(5) ...…………………………………………………………………….............................................. & /et 2 9. Prantsuskeelne tekst […] 10. Horvaadikeelne tekst […] 11. Itaaliakeelne tekst […] 12. Lätikeelne tekst […] 13. Leedukeelne tekst […] 14. Ungarikeelne tekst […] 15. Maltakeelne tekst […] & /et 3 16. Hollandikeelne tekst […] 17. Poolakeelne tekst […] 18. Portugalikeelne tekst […] 19. Rumeeniakeelne tekst […] 20. Slovakikeelne tekst […] 21. Sloveenikeelne tekst […] 22. Soomekeelne tekst […] & /et 4 23. Rootsikeelne tekst […] (1) Kui päritolukinnitus on koostatud mitme saadetise kohta, mis koosnevad ühesugustest päritolustaatusega toodetest artikli 3.19 lõike 2 punkti b tähenduses, tuleb märkida ajavahemik, mille kohta päritolukinnitus kehtib. Ajavahemik ei tohi ületada 12 kuud. Kogu asjaomane import peab toimuma märgitud ajavahemiku jooksul. Kui ajavahemikku ei kohaldata, võib välja tühjaks jätta. (2) Kui eksportijale ei ole alla 6 000eurose saadetise jaoks artikli 3.18 lõike 3 kohaselt numbrit määratud, võib selle välja tühjaks jätta. Kui päritolukinnituse koostab eksportija, kes on artikli 3.18.2 tähenduses registreeritud, tuleb lünka kirjutada eksportija number. (3) Märkida toote päritoluks kas Euroopa Liit või Mehhiko. (4) Koha ja kuupäeva võib märkimata jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas. (5) Allkiri ei ole nõutav, kui artikli 3.18 lõike 5 tingimused on täidetud. ________________ & /et 5  3-C LISA ANDORRA VÜRSTIRIIK JA SAN MARINO VABARIIK 1. Mehhiko aktsepteerib Andorra Vürstiriigi päritolustaatusega kaupu, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97, ja võimaldab neile sama tariifset sooduskohtlemist, mida ta kohaldab Euroopa Liidust imporditavate ja sealt pärit kaupade suhtes, seni kuni kehtib tolliliit, mis on loodud Euroopa Majandusühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel kirjavahetuse vormis sõlmitud kokkuleppega1. 2. Mehhikost pärit kaupadele, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97, võimaldatakse nende Andorrasse importimisel samasugust tariifset sooduskohtlemist nagu nende importimisel Euroopa Liitu, kuni kehtib tolliliit, mis on loodud Euroopa Majandusühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel kirjavahetuse vormis sõlmitud kokkuleppega1. 3. Mehhiko aktsepteerib San Marino Vabariigi päritolustaatusega kaupu, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1–97, ja võimaldab neile sama tariifset sooduskohtlemist, mida ta kohaldab Euroopa Liidust imporditavate ja sealt pärit kaupade suhtes, seni kuni kehtib Euroopa Majandusühenduse ja San Marino Vabariigi vaheline koostöö ja tolliliidu leping, mis sõlmiti Brüsselis 16. detsembril 19912. 1 Euroopa Majandusühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe (ELT L 374, 31.12.1990, lk 14). 2 ELT L 84, 28.3.2002, lk 43. & /et 1 4. Mehhikost pärit kaupadele, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1–97, võimaldatakse nende San Marinosse importimisel samasugust tariifset sooduskohtlemist nagu nende importimisel Euroopa Liitu, seni kuni kehtib Euroopa Majandusühenduse ja San Marino Vabariigi vaheline koostöö ja tolliliidu leping, mis sõlmiti Brüsselis 16. detsembril 19912. 5. 3. peatükki „Päritolureeglid ja -menetlused“ kohaldatakse lõigetes 1–4 osutatud kaubavahetuse suhtes mutatis mutandis. 6. Sõltuvalt kaupade päritolust märgib eksportija päritolukinnituse teksti lahtrisse 3 kas „Mehhiko“, „Andorra“ või „San Marino“. 7. Euroopa Liit teatab Mehhikole nende tolliasutuste aadressid ja kontaktandmed, kes vastutavad päritolukinnituste kontrollimise eest Andorra Vürstiriigis ja San Marino Vabariigis. 8. Kui Andorra Vürstiriigi või San Marino Vabariigi pädev valitsusasutus ei järgi 3. peatüki sätteid, võib Mehhiko pöörduda artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punkti d alusel loodud tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee poole, et määrata kindlaks sobivad meetmed küsimuse lahendamiseks. ________________ & /et 2  3-D LISA SELGITAVAD MÄRKUSED Artikkel 3.14 „Mittemuutmise põhimõte“ 1. Kui eksportija ei tea ekspordi ajal saadetises sisalduvate konkreetsete kaupade lõppsihtkohta, esitab importija päritolukinnituse, mis on väljastatud pärast eksportimist. 2. Importija võib tõendada, et kaup, mida veeti läbi kolmanda riigi territooriumi (koos ümberlaadimise või ajutise ladustamisega või ilma), oli sellel territooriumil tolli järelevalve all. Importiva lepinguosalise tolliasutuse taotlusel peab importija esitama järgmised dokumendid: a) veodokumendid, nagu lennusaateleht, veokiri või maanteeveokiri, milles on märgitud kauba lähetamise kuupäev ja koht ning lõppsihtkoha sadam, lennujaam või sissetoomise koht, juhul kui kaup veetakse läbi ühe või mitme kolmanda riigi territooriumi ilma ümberlaadimise või ajutise ladustamiseta; b) veodokumendid, nagu lennusaateleht, veokiri või maanteeveokiri, või kombineeritud veo dokument, kui kaupa veetakse läbi ühe või mitme kolmanda riigi territooriumi koos ümberlaadimisega sellisel territooriumil, kuid ilma et seda seal ajutiselt ladustataks; või & /et 1 c) koopia dokumentidest, mis tõendavad, et kaup oli tolliasutuse järelevalve all, juhul kui kaup, mida veeti läbi ühe või mitme kolmanda riigi territooriumi, laaditi seal ümber ja ladustati ajutiselt. 3. Lõikes 2 osutatud dokumentide puudumise korral võib importija esitada muid tõendavaid dokumente. Artikkel 3.18 „Päritolukinnituse koostamise tingimused“ 4. Päritolukinnituse peab koostama ühe lepinguosalise territooriumil asutatud eksportija. Kui arve on koostatud kolmandas riigis, koostatakse päritolukinnitus mis tahes muul äridokumendil1, mis on välja antud eksportiva lepinguosalise territooriumil ja milles asjaomaseid kaupu kirjeldatakse piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“ kohaselt päritolustaatusega toodetena identifitseerida. Sellisel juhul peab dokumendis, mille alusel päritolukinnitus koostatakse, olema märgitud kauba eksportija. 5. Päritolukinnituse sõnastus peab olema kooskõlas 3-B lisas „Päritolukinnituse tekst“ esitatud sõnastusega. 6. Päritolukinnitus ei tohiks sisaldada märget päritolustaatuseta kaupade kohta, mida päritolukinnitus ei hõlma. Selline märge peaks olema esitatud arvel täpsusega, mis võimaldab vältida arusaamatusi. 1 Need äridokumendid on näiteks kaubaga kaasas olev kättetoimetamisteatis või pakkeleht. & /et 2 7. Päritolukinnitused, mis on esitatud arvete või äridokumentide valguskoopiatel, on vastuvõetavad tingimusel, et sellistel kinnitustel on eksportija allkiri samadel tingimustel kui originaalil. 8. Arve või äridokumendi tagaküljel esitatud päritolukinnitus on vastuvõetav. 9. Arve eraldi lehel koostatud päritolukinnitus on vastuvõetav tingimusel, et see leht on selgelt arve osa. Täiendavat vormi ei tohi kasutada. 10. Päritolukinnitus, mis on koostatud etiketil ja lisatakse hiljem arvele, on vastuvõetav, kui ei ole kahtlust, et etiketi on kinnitanud eksportija. Näiteks juhul kui eksportija allkiri ulatub üle etiketi ja arve. ________________ & /et 3  6-A LISA PÄDEVAD ASUTUSED 1. 6. peatüki „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“ kohaldamisel on artikli 6.1 „Mõisted“ lõike 1 punktis a osutatud pädevad asutused järgmised asutused või nende õigusjärglased: a) Euroopa Liidu puhul jaguneb kontroll liikmesriikide asutuste ja Euroopa Komisjoni vahel järgmiselt: i) Mehhikosse eksportimisel vastutavad liikmesriikide asutused tootmistingimuste ja - nõuete kontrollimise, sealhulgas kohustuslike kontrollide läbiviimise ja kokkulepitud standardite ja nõuete täitmist tõendavate terviseohutus- ja loomakaitsesertifikaatide väljastamise eest; ii) Mehhikost importimisel vastutavad liikmesriikide asutused impordi Euroopa Liidu imporditingimustele vastavuse kontrollimise eest; ning iii) Euroopa Komisjon vastutab üldise koordineerimise, kontrollisüsteemide inspekteerimise või auditeerimise ja vajalike meetmete, sealhulgas seadusandliku tegevuse eest, millega tagatakse Euroopa Liidu piires standardite ja nõuete ühetaoline kohaldamine; ning & /et 1 b) Mehhiko puhul: i) riikliku põllumajandusliku toidutootmise tervise-, ohutus- ja kvaliteediteenistuse (SENASICA) põllumajandusliku toidutootmise, vesiviljeluse ja kalanduse ohutuse peadirektoraat (Dirección General de Inocuidad Agroalimentaria, Acuícola y Pesquera del Servicio Nacional de Sanidad, Inocuidad y Calidad Agroalimentaria (SENASICA)); ii) riikliku põllumajandusliku toidutootmise tervise-, ohutus- ja kvaliteediteenistuse (SENASICA) loomatervishoiu peadirektoraat (Dirección General de Salud Animal del Servicio Nacional de Sanidad, Inocuidad y Calidad Agroalimentaria (SENASICA)); iii) riikliku põllumajandusliku toidutootmise tervise-, ohutus- ja kvaliteediteenistuse (SENASICA) taimetervise peadirektoraat (Dirección General de Sanidad Vegetal del Servicio Nacional de Sanidad, Inocuidad y Calidad Agroalimentaria (SENASICA)); iv) tervishoiutegevuse komisjon – föderaalne terviseriskikaitsekomisjon (COFEPRIS) (Comisión de Operación Sanitaria - Comisión Federal para la Protección contra Riesgos Sanitarios (COFEPRIS)); v) tõendite ja riskijuhtimise komisjon – föderaalne terviseriskikaitsekomisjon (COFEPRIS) (Comisión de Evidencia y Manejo de Riesgos - Comisión Federal para la Protección contra Riesgos Sanitarios (COFEPRIS)); & /et 2  vi) föderaalse tervishoiusüsteemi üldine koordineerimine – föderaalne terviseriskikaitsekomisjon (COFEPRIS) (Coordinación General del Sistema Federal Sanitario - Comisión Federal para la Protección contra Riesgos Sanitarios (COFEPRIS)) ning vii) keskkonna ja loodusvarade ministeeriumi (SEMARNAT) metsa- ja mullamajanduse peadirektoraat (Dirección General de Gestión Forestal y de Suelos de la Secretaría de Medio Ambiente y Recursos Naturales (SEMARNAT)). 2. Lepinguosalised teatavad teineteisele kõikidest pädevate asutuste muudatustest. Ühisnõukogu ajakohastab käesolevat lisa korrapäraselt oma otsusega. ________________ & /et 3  9-A LISA RAHVUSVAHELISTE ORGANISATSIOONIDE VÄLJATÖÖTATUD STANDARDID 1. Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) 2. Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC) 3. Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) 4. Codex alimentarius’e komisjon 5. Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon (ICAO) 6. ÜRO ühtse ülemaailmse kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemi ekspertide allkomitee (UN/SCEGHS) 7. Inimravimite tehniliste nõuete rahvusvaheline ühtlustamisnõukogu (ICH) 8. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) 9. Rahvusvaheline Legaalmetroloogia Organisatsioon (OIML) & /et 1 10. Ülemaailmne Postiliit 11. Maailma Loomatervise Organisatsioon (WOAH) 12. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) 13. Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo (BIPM) ________________ & /et 2  10-A LISA SUNDVÕÕRANDAMINE Lepinguosalised kinnitavad oma ühist arusaama järgmisest. 1. Lepinguosalise meede või meetmete sari ei saa kujutada endast sundvõõrandamist, välja arvatud juhul, kui see sekkub materiaalse või immateriaalse vara omandiõigusesse või omandiõigusega seotud osalusse investeeringus. 2. Artikkel 10.18 käsitleb järgmist: a) otsene sundvõõrandamine, mis toimub, kui käesoleva lepinguga hõlmatud investeering riigistatakse või sundvõõrandatakse muul moel otseselt omandiõiguse ametliku ülemineku või vara otsese ülevõtmise teel, ning b) kaudne sundvõõrandamine, mis toimub, kui lepinguosalise meetmel või meetmesarjal on otsese sundvõõrandamisega samaväärne toime, s.t see jätab investori suures osa ilma tema investeeringu omandiõiguse olulistest tunnustest, sh õigusest oma investeeringut kasutada ja võõrandada, ilma et sellega kaasneks ametlik omandiõiguse üleminek või vara otsene ülevõtmine. & /et 1 3. Selle kindlakstegemine, kas lepinguosalise meede või meetmesari kujutab endast konkreetses olukorras kaudset sundvõõrandamist, nõuab igal üksikjuhtumil eraldi faktipõhist uurimist, milles võetakse muu hulgas arvesse järgmisi tegureid: a) meetme või meetmesarja majanduslik mõju, ehkki asjaolu, et lepinguosalise kehtestatud meede või meetmesari avaldab investeeringu majanduslikule väärtusele ebasoodsat mõju, ei tähenda üksinda võetuna iseenesest veel seda, et on toimunud kaudne sundvõõrandamine; b) lepinguosalise meetme või meetmesarja kestus; c) mil määral meede või meetmesari sekkub investori investeeringust tulenevatesse selgetesse ja põhjendatud ootustesse ning d) meetme või meetmesarja laad, eelkõige selle eesmärk ja kontekst. 5. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosalise mittediskrimineerivad meetmed, mis on kavandatud ja mida kohaldatakse selleks, et saavutada õiguspäraseid poliitikaeesmärke, nagu rahvatervis, sotsiaalteenused, riiklik haridus, ohutus, keskkond, avalik kõlblus, sotsiaal- või tarbijakaitse, eraelu puutumatus ja andmekaitse, kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse või konkurents, ei kujuta endast kaudset sundvõõrandamist, välja arvatud harvadel juhtudel, mil meetme või meetmesarja mõju on selle otstarvet arvestades ilmselgelt liiga suur. ________________ & /et 2  10-B LISA VALITSEMISSEKTORI VÕLG 1. Lepinguosalised tõdevad, et lepinguosalise võla ostmisega kaasneb äririsk. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et D jao alusel esitatud nõudes ei tehta nõude esitaja kasuks ühtegi otsust lepinguosalise makseviivituse või võlakohustuse täitmata jätmise kohta, kui nõude esitaja ei ole täitnud oma kohustust tõendada, et selline makseviivitus või tasumata jätmine kujutab endast C jaos sätestatud kohustuse rikkumist. 2. Ei tohi esitada ühtki nõuet selle kohta, et lepinguosalise võla restruktureerimisega rikutakse mõnd käesolevast peatükist tulenevat kohustust, või kui selline nõue on juba esitatud, ei tohi seda D jao alusel menetleda, kui restruktureerimine kujutab endast nõude esitamise ajal kokkulepitud restruktureerimist või muutub kokkulepitud restruktureerimiseks pärast sellise nõude esitamist, välja arvatud nõue selle kohta, et käesoleva lisa punkti 4 alapunkti a alajaotise ii alla kuuluva kokkulepitud restruktureerimisega rikutakse artiklit 10.7 või 10.81. 3. Olenemata artiklist 10.26 ja kui käesoleva lisa punktist 2 ei tulene teisiti, ei esita lepinguosalise investor D jao alusel nõuet selle kohta, et lepinguosalise võla restruktureerimisega rikutakse artiklit 10.7 või 10.8 või C jao kohast kohustust, enne kui on möödunud 270 päeva kuupäevast, mil nõude esitaja esitas artikli 10.22 kohase kirjaliku konsultatsioonitaotluse. 1 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et pelgalt asjaolu, et lepinguosaline kohtleb teatava kategooria investoreid või investeeringuid teisiti – sh juhul, kui selline kohtlemine tuleneb investorite ja nende investeeringute olukorra erinevusest, mis võib olla tingitud teatava võlainstrumendi omaduste erinevustest, erinevast makromajanduslikust mõjust või näiteks soovist vältida süsteemseid riske või ülekanduvat mõju –, ei tähenda veel artikli 10.7 või 10.8 rikkumist. & /et 1 4. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „kokkulepitud restruktureerimine“ – lepinguosalise võla restruktureerimine või ümberajastamine, mis on toimunud i) võlainstrumentide kohandamise või muutmise teel, nagu on ette nähtud võlainstrumentide tingimustes, sealhulgas neid reguleerivas õiguses2, või ii) võlavahetuse või muu sarnase protsessi teel, millega on nõustunud võlausaldajad, kellel on õigus vähemalt 75 %-le restruktureeritava võla jäägi põhisummast; b) võlainstrumenti „reguleeriv õigus“ – asjaomase võlainstrumendi suhtes kohaldatav õiguslik ja reguleeriv raamistik; c) suurema selguse huvides olgu märgitud, et „lepinguosalise võlg“ on Mehhiko puhul „Mehhiko valitsemissektori võlg“, nagu see on määratletud sealses siseriiklikus õiguses, ja Euroopa Liidu puhul Euroopa Liidu või Euroopa Liidu liikmesriigi valitsuse kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi mis tahes vormis võlg. ________________ 2 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et see võib hõlmata võlainstrumentide vahetamist. & /et 2  10-C LISA EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE JA MEHHIKO VAHELISED LEPINGUD Euroopa Liidu liikmesriikide ja Mehhiko vahelised lepingud on1: 1. Belgia-Luksemburgi Majandusliidu ja Mehhiko Ühendriikide vaheline leping investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 27. augustil 1998; 2. Tšehhi Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vaheline leping investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 4. aprillil 2002; 3. Mehhiko Ühendriikide ja Saksamaa Liitvabariigi vaheline leping investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 25. augustil 1998; 4. Mehhiko Ühendriikide ja Hispaania Kuningriigi vaheline leping investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 10. oktoobril 2006; 1 Käesolevas lisas loetletud lepingute pealkirjad on autentsed ainult nendes keeltes, milles asjaomane leping on autentne. Kõigil muudel juhtudel esitatakse tõlked üksnes teabe otstarbel. & /et 3 5. Mehhiko Ühendriikide valitsuse ja Taani Kuningriigi valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 13. aprillil 2000; 6. Soome Vabariigi valitsuse ja Mehhiko Ühendriikide valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 22. veebruaril 1999; 7. Prantsuse Vabariigi valitsuse ja Mehhiko Ühendriikide valitsuse vaheline leping investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 12. novembril 1998; 8. Mehhiko Ühendriikide valitsuse ja Kreeka Vabariigi valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 30. novembril 2000; 9. Itaalia Vabariigi valitsuse ja Mehhiko Ühendriikide valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Roomas 24. novembril 1999; 10. Madalmaade Kuningriigi ja Mehhiko Ühendriikide vaheline leping investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 13. mail 1998; & /et 4 11. Austria Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vaheline leping investeeringute soodustamise ja kaitse kohta, alla kirjutatud Viinis 29. juunil 1998; 12. Portugali Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vaheline leping investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 11. novembril 1999; 13. Rootsi Kuningriigi valitsuse ja Mehhiko Ühendriikide valitsuse vaheline leping investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Stockholmis 3. oktoobril 2000; 14. Mehhiko Ühendriikide ja Slovaki Vabariigi vaheline leping investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 26. oktoobril 2007. ________________ & /et 5  10-D LISA KOHTU JA APELLATSIOONIKOHTU LIIKMETE NING VAHENDAJATE KÄITUMISJUHEND 1. Mõisted Käesolevas käitumisjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „assistent“ – isik, kes liikme ametisse nimetamise tingimuste kohaselt abistab liiget tema uurimistöös või toetab teda tema ülesannete täitmisel; b) „kandidaat“ – füüsiline isik, kelle valimist kohtu liikmeks või apellatsioonikohtu liikmeks kaalutakse; c) „vahendaja“ – füüsiline isik, kes juhib artikli 10.23 kohaselt vahendamist; d) „liige“ – D jao alusel moodustatud kohtu või apellatsioonikohtu liige. & /et 1 2. Liikmete sõltumatus ja erapooletus a) Liikmed peavad olema sõltumatud ja erapooletud ning vältima ebasobivat või ebasobiva või erapoolikuna näivat käitumist. Nad väldivad otseseid ja kaudseid huvide konflikte ning järgivad rangeid käitumisnorme, et säilitada vaidluste lahendamise mehhanismi ausus ja erapooletus. Liikmed ei lase ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, üldsuse meelepahatormist, lojaalsusest lepinguosalise või vaidluses osaleva poole suhtes ega kriitikakartusest. b) Liige ei võta otseselt ega kaudselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või näida takistavat tema ülesannete nõuetekohast täitmist. c) Liige ei kasuta oma ametiseisundit isiklike või erahuvide edendamiseks ning väldib toiminguid, mis võivad jätta mulje, et teistel on võimalik teda mõjutada. d) Liige ei lase rahalistel, ärilistel, kutsealastel, perekondlikel ega sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid. e) Liige peab vältima selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad mõistliku eelduse kohaselt jätta ebasobiva või erapooliku mulje. & /et 2 3. Avalikustamiskohustus a) Enne kui kandidaat nimetatakse kohtu või apellatsioonikohtu liikmeks, saab ta käesoleva käitumisjuhendi koopia ja avalikustab lepinguosalistele kõik oma varasemad ja praegused huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust või erapooletust või mis võivad mõistliku eelduse kohaselt jätta ebasobiva või erapooliku mulje. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused. b) Kui liige nimetatakse kohtu või apellatsioonikohtu koosseisu, annab kohtu või apellatsioonikohtu sekretariaat liikmele liites 10-D-1 sätestatud avalikustamisavalduse. Liige teeb kõik endast oleneva, et esitada avalikustamisavaldus sekretariaadile 15 päeva jooksul alates selle kättesaamisest, ning see edastatakse lepinguosalistele, vaidluses osalevatele pooltele ja kohtu või apellatsioonikohtu eesistujale. c) Kooskõlas punktiga b avalikustavad koosseisu määratud liikmed kõik huvid, suhted ja küsimused, mis võivad mõjutada nende sõltumatust või erapooletust või mis võivad mõistliku eelduse kohaselt jätta ebasobiva või erapooliku mulje. Sel eesmärgil teevad liikmed mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused. Liikmed avalikustavad oma parimate teadmiste kohaselt vähemalt järgmised huvid, suhted ja küsimused: i) liikme rahalised või isiklikud huvid: A) menetluse või selle tulemuse vastu ning & /et 3  B) haldusmenetluse, siseriikliku kohtu menetluse või muu rahvusvahelise vaidluste lahendamise menetluse vastu, mis puudutab küsimusi, mille suhtes võidakse teha otsus menetluses, milles liige on kohtu koosseisu nimetatud; ii) liikme tööandja, kutsealase partneri või kolleegi või lähedase pereliikme1 finantshuvid: A) menetluse või selle tulemuse vastu ning B) haldusmenetluse, siseriikliku kohtu menetluse või muu rahvusvahelise vaidluste lahendamise menetluse vastu, mis puudutab küsimusi, mille suhtes võidakse teha otsus menetluses, milles kandidaat on kohtu koosseisu nimetatud; iii) mis tahes varasemad või praegused finants-, äri-, ameti-, pere- või sotsiaalsuhted menetluse huvitatud poolte või nende nõustajatega ning iv) avaliku arvamuse mõjutamine või esindamine advokaadina või muul viisil küsimuses, mis on menetluses vaidluse all või milles osalevad samad investorid või mis käsitleb samu investeeringuid. d) Kogu oma ametiaja jooksul teevad liikmed jätkuvalt kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik lõike 3 punktis a osutatud huvid, suhted või küsimused, ning avalikustavad sellised huvid, suhted või küsimused, teatades neist lepinguosalistele. 1 Käesolevas käitumisjuhendis tähendab mõiste „lähedane pereliige“ abikaasat, õde-venda, vanemat või elukaaslast ning lisaks mis tahes muud pereliiget, kellega on olemas lähedane suhe. & /et 4 e) Kogu menetluse jooksul on kohtu koosseisu määratud liikmetel jätkuvalt kohustus avalikustada kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada vaidluste lahendamise protsessi ausust või erapooletust, ning nad teatavad tegelikest või võimalikest käesoleva käitumisjuhendi rikkumistest kirjalikult lepinguosalistele ja vaidluses osalevatele pooltele. f) Igasugune kahtlus selles, kas liige peaks teatava huvi, suhte või küsimuse avalikustama, tuleks lahendada avalikustamise kasuks. Huvi, suhte või küsimuse avalikustamine ei mõjuta seda, kas huvi, suhe või küsimus on hõlmatud käesoleva käitumisjuhendiga või kas see on vastuolus artikli 10.32 lõikega 1. 4. Liikme ülesanded a) Liikmed täidavad oma ülesandeid kogu menetluse vältel põhjalikult ja kiiresti ning tegutsevad vaidluses osalevate poolte ja teiste liikmete suhtes ausalt ja hoolikalt. b) Liikmed kaaluvad üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet ühelegi teisele isikule. c) Eksperdid ja assistendid täidavad liikmele punktidega 2, 3 ja 6 pandud kohustusi mutatis mutandis. Sellega seoses võtavad liikmed mõistlikes piirides kõik meetmed ja astuvad kõik vajalikud sammud, tagamaks, et nende assistendid on nendest kohustustest teadlikud ja täidavad neid. & /et 5 d) Liikmed ei astu menetluse asjus ühepoolsetesse kontaktidesse. 5. Endiste liikmete kohustused a) Endised liikmed peavad hoiduma toimingutest, mis võivad jätta mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kohtu või apellatsioonikohtu otsusest kasu. b) Ilma et see piiraks artikli 10.30 lõike 5 ja artikli 10.31 lõike 5 kohaldamist, kohustuvad liikmed pärast oma ametiaja lõppu mitte mingil viisil osalema investeerimisvaidlustes, mis: i) olid kohtus või apellatsioonikohtus menetluses enne nende ametiaja lõppu või ii) on otseselt ja ilmselt seotud vaidlustega, sealhulgas lõpetatud vaidlustega, mille menetlemises nad kohtu või apellatsioonikohtu liikmena osalesid. c) Liikmed kohustuvad tagama, et nad ei tegutse kolme aasta jooksul pärast oma ametiaja lõppu mõne vaidluses osaleva poole esindajana investeerimisvaidlustes, mida kohtus või apellatsioonikohtus menetletakse. & /et 6 d) Kui kohtu või apellatsioonikohtu eesistujale teatatakse või kui ta saab muul viisil teada, et kohtu või apellatsioonikohtu endine liige on väidetavalt rikkunud alapunktides a–c sätestatud kohustusi, uurib ta küsimust ja annab endisele liikmele võimaluse esitada oma seisukoht. Kui kohtu või apellatsioonikohtu eesistuja leiab pärast kontrollimist, et väidetav vastuolu on kinnitust leidnud, teatab ta sellest: i) kutseühendusele või muule sellisele institutsioonile, kuhu asjaomane endine liige kuulub; ii) lepinguosalistele ning iii) muu asjaomase investeerimiskohtu või apellatsioonikohtu eesistujale, et too algatataks vastavate meetmete võtmise. Kohtu või apellatsioonikohtu eesistuja avalikustab oma otsuse alapunktides i, ii ja iii nimetatud meetmete võtmise kohta koos põhjendustega. 6. Konfidentsiaalsus a) Liige või endine liige ei avalda ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet, välja arvatud menetluse huvides, ning ta ei avalda ega kasuta mitte mingil juhul seda teavet isikliku kasu saamiseks või teistele kasu tekitamiseks või teiste huvide kahjustamiseks. & /et 7 b) Liige ei avalikusta tehtud korraldust või otsust ega selle osa enne, kui see artikli 10.38 läbipaistvussätete kohaselt avaldatakse. c) Liikmed ja endised liikmed ei avalda kunagi teavet kohtu või apellatsioonikohtu nõupidamiste ega ühegi liikme seisukohtade kohta, sõltumata sellest, millised need on. Liikmed ei tee avalikke avaldusi pooleliolevate menetluste põhjendatuse kohta. 7. Kulud Iga liige peab arvestust menetlusele kulunud aja ja tehtud kulutuste kohta ning esitab nende kohta lõpparuande, samuti peab ta arvestust oma assistendi tööaja ja kulude kohta. 8. Vahendajad Käesolevas käitumisjuhendis esitatud reeglid, mis kehtivad liikmete või endiste liikmete kohta, kehtivad mutatis mutandis ka vahendajate kohta. 9. Nõuandekomitee a) Kohtu eesistujat ja apellatsioonikohtu eesistujat abistab nõuandekomitee, et tagada käesoleva käitumisjuhendi ja artikli 10.32 nõuetekohane kohaldamine ja muude ülesannete täitmine, kui see on ette nähtud. b) Nõuandekomiteed koosnevad vastavalt kas kohtu või apellatsioonikohtu kahest kõige staažikamast liikmest. & /et 8  Liide 10-D-1 AVALIKUSTAMISAVALDUS 1. Kinnitan, et olen saanud koopia kohtu, apellatsioonikohtu ja vahendajate käitumisjuhendist, mis on sätestatud ELi-Mehhiko üldlepingu 10-D lisas (edaspidi „käitumisjuhend“). 2. Kinnitan, et olen käitumisjuhendit lugenud ja sellest aru saanud. 3. Mõistan, et minu jätkuv kohus on käesolevaga või tulevikus avalikustada käitumisjuhendi punkti 3 kohaselt kõik varasemad ja praegused huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada minu sõltumatust või erapooletust või mis võivad mõistliku eelduse kohaselt jätta ebasobiva või erapooliku mulje. Alla kirjutatud _____________ ____________ 20__. aastal. Allakirjutanu: Allkiri _________________________________________ Nimi ____________________________________________ ________________ & /et 9  10-E LISA DOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE LEPINGUOSALISELE D JAO ALUSEL Konsultatsioonitaotlused, teated ja muud D jao kohaste vaidluste dokumendid toimetatakse kätte järgmiselt: a) Euroopa Liidule aadressil: European Commission Directorate-General for Trade Unit F2 – Dispute Settlement and Legal Aspects of Trade Policy B-1049 Brussels Belgium või muul aadressil või e-posti aadressil, mille Euroopa Komisjon on pärast artiklis 10.22 osutatud konsultatsioonitaotluse saamist hagejale sel otstarbel teatavaks teinud; b) Euroopa Liidu liikmesriikidele järgmiselt: aadressil, mis on tehtud üldsusele kättesaadavaks Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil, või muul aadressil või e-posti aadressil, mille asjaomane liikmesriik on pärast artiklis 10.22 osutatud konsultatsioonitaotluse saamist hagejale sel otstarbel teatavaks teinud, ning & /et 1 c) Mehhikole aadressil: Dirección General de Consultoría Jurídica de Comercio Internacional Secretaría de Economía Pachuca # 189 piso 19 Col. Hipódromo Condesa Alcadía Cuauhtémoc Ciudad de México C.P.: 06140 ________________ & /et 2  12-A LISA ETTEVÕTJASISESELT ÜLEVIIDUD TÖÖTAJATE PERELIIKMED 1. Euroopa Liit laiendab õigust ajutiselt riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida, mis on antud ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja pereliikmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/66/EL (kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral)1 artikli 19 alusel, ka ettevõtjasiseselt Euroopa Liitu üle viidud Mehhiko kodanikest töötajate pereliikmetele2-. 2. Mehhiko laiendab õigust ajutiselt riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida, mis on antud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate pereliikmetele migratsiooniseaduse „Ley de Migración“ artikliga 52, ka ettevõtjasiseselt Mehhikosse üle viidud Euroopa Liidu kodanikest töötajate pereliikmetele3. ________________ 1 ELT L 157, 27.5.2014, lk 1. 2 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat lõiget ei kohaldata nende Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes, kelle suhtes direktiivi 2014/66/EL ei kohaldata. 3 Avaldatud Mehhiko ametlikus väljaandes Diario Oficial de la Federación 25. mail 2011. & /et 1  14-A LISA JUHISED VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE LEPINGUTE KOHTA A JAGU Üldsätted Sissejuhatus 1. Käesolev lisa sisaldab juhiseid, mis hõlbustavad lepinguosalistel läbirääkimiste pidamist vastastikuse tunnustamise lepingute üle ning asjaomastel kutseorganisatsioonidel või -asutustel ühiste soovituste väljatöötamist reguleeritud kutsealade kohta. Käesolevad juhised ei ole siduvad ning ei muuda ega mõjuta lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesolevast lepingust.- Mõisted 2. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „kohanemisaeg“ – aeg, mil vastuvõtvas jurisdiktsioonis tegutsetakse reguleeritud kutsealal kvalifitseeritud isiku järelevalve all ja mille jooksul võib toimuda täienduskoolitus ning tegevusele antakse hinnang1; 1 Üksikasjalikud eeskirjad kohanemisaja, tegevuse hindamise ja järelevalve all oleva isiku ametiseisundi kohta sätestatakse vastavalt vajadusele vastuvõtva jurisdiktsiooni õiguses. b) „sobivustest“ – vastuvõtva jurisdiktsiooni asjakohase asutuse korraldatud test, milles piirdutakse taotlejate kutsealaste teadmistega ja mille eesmärk on hinnata taotlejate suutlikkust tegutseda selles jurisdiktsioonis reguleeritud kutsealal; ning c) „tegevuse ulatus“ – reguleeritud kutsealaga hõlmatud tegevusvaldkond või tegevusvaldkondade rühm. B JAGU Vastastikuse tunnustamise lepingu vorm ja sisu 1. Käesolevas jaos on esitatud mitmesugused teemad, mida võib läbirääkimiste käigus käsitleda ja mille võib kokkuleppele jõudmise korral lisada lõplikusse vastastikuse tunnustamise lepingusse. Selles kirjeldatakse nõudeid, mida võidakse esitada teise lepinguosalise kutsetöötajatele, kes soovivad vastastikuse tunnustamise lepingule tugineda. Lepingupooled 2. Vastastikuse tunnustamise lepingu pooled tuleks selgelt nimetada. Vastastikuse tunnustamise lepingu eesmärk 3. Vastastikuse tunnustamise lepingu eesmärk tuleks selgelt nimetada. & /et 2 Vastastikuse tunnustamise lepingu kohaldamisala 4. Vastastikuse tunnustamise lepingus tuleks selgelt sätestada: a) vastastikuse tunnustamise lepingu kohaldamisala, nimetades konkreetsed kutsenimetused ja tegevusvaldkonnad, mida leping hõlmab; b) kellel on õigus kasutada asjaomaseid kutsenimetusi; c) kas tunnustamismehhanism põhineb kvalifikatsioonil, päritolukoha jurisdiktsioonis saadud tegevusloal või mõnel muul nõudel; ning d) kas vastastikuse tunnustamise leping võimaldab alalist või ajutist juurdepääsu asjaomasele kutsealale. Vastastikuse tunnustamise sätted 5. Vastastikuse tunnustamise lepingus tuleks selgelt kindlaks määrata tingimused, mis tuleb kummaski jurisdiktsioonis täita kvalifikatsiooni tunnustamiseks, ja kokkulepitud samaväärsustase. 6. Alaliseks ja ajutiseks projektipõhiseks juurdepääsuks asjaomasele kutsealale võib kaaluda erinevaid nõudeid. & /et 3 Rakendusmehhanismid 7. Vastastikuse tunnustamise lepingus tuleks sätestada: a) reeglid ja kord, mida tuleks kasutada, et jälgida vastastikuse tunnustamise lepingu sätteid ja tagada nende täitmine; b) vastastikuse tunnustamise lepingu poolte vahelise dialoogi ja halduskoostöö mehhanismid; ning c) vahendid, millega individuaalsed taotlejad saavad lahendada vastastikuse tunnustamise lepingu tõlgendamisest või rakendamisest tulenevaid küsimusi. 8. Individuaalsete taotlejate kohtlemise juhendina peaks vastastikuse tunnustamise leping sisaldama üksikasju järgmise kohta: a) kontaktpunkt, kust saab teavet kõikides taotlusega seotud küsimustes, nagu asjakohaste asutuste nimed ja aadressid, litsentsimisega seotud vorminõuded ja teave lisanõuete kohta, mis tuleb vastuvõtvas jurisdiktsioonis täita; b) kui kaua aega kulub vastuvõtva jurisdiktsiooni asjakohasel asutusel taotluste menetlemiseks; c) dokumendid, mida taotlejatelt nõutakse, ja millises vormis need tuleks esitada; & /et 4 d) päritolujurisdiktsioonis kvalifikatsiooni ja litsentsimise kohta välja antud dokumentide ja tunnistuste aktsepteerimine; ning e) asjakohastele asutustele edasikaebamise või asjakohastes asutustes läbivaatamise kord. 9. Samuti peaks vastastikuse tunnustamise leping sisaldama asjakohaste asutuste võetud kohustust: a) vastata litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõudeid ja -korda käsitlevatele järelepärimistele kiiresti; b) anda taotlejatele piisavalt aega, et täita nõuded, mis on seotud taotlusprotsessiga või asjakohastele asutustele edasikaebamise või asjakohastes asutustes läbivaatamisega; c) korraldada eksameid või teste mõistliku sagedusega; d) kehtestada taotlejatele, kes soovivad kasutada vastastikuse tunnustamise lepingu pakutavaid võimalusi, lõivud, mis on vastavuses vastuvõtval jurisdiktsioonil tekkivate kuludega; ning e) anda teavet vastuvõtvas jurisdiktsioonis praktilise koolituse eesmärgil pakutavate abistamisprogrammide kohta ja kõikide kohustuste kohta, mis vastuvõttev jurisdiktsioon on sellega seoses endale võtnud. & /et 5 Vastuvõtva jurisdiktsiooni litsentsimis- ja muud sätted 10. Vajaduse korral tuleks vastastikuse tunnustamise lepingus ette näha ka vahendid, mille abil, ja tingimused, mille alusel saadakse pärast kõlblikkuse kindlakstegemist tegevusluba, ning määrata kindlaks, mida kõnealune tegevusluba hõlmab, täpsustades näiteks tegevusloa sisu, liikmelisuse kutseorganisatsioonis või kutsenimetuse või akadeemiliste tiitlite kasutamise. Selgitada tuleks muid litsentsimisnõudeid peale kvalifikatsiooni, sealhulgas nõudeid, mis on seotud järgmisega: a) ametliku aadressi omamine, tegevuskoha säilitamine või residentsus; b) keeleoskus; c) hea maine tõendamine; d) kutsekindlustus; e) vastuvõtvas jurisdiktsioonis kehtivate kauba- või firmanimede kasutamise nõuete täitmine; ning f) vastuvõtva jurisdiktsiooni eetikanormide, näiteks sõltumatuse ja hea käitumise nõuete täitmine. & /et 6 11. Et tagada läbipaistvus, peaks vastastikuse tunnustamise leping sisaldama kummagi jurisdiktsiooni kohta järgmist teavet: a) asjakohased kohaldatavad õigusaktid, mis käsitlevad näiteks distsiplinaarmeetmeid, finantsvastutust või finantskohustusi; b) kutse-eetika põhimõtted ja kutsestandardite täitmise tagamine, sealhulgas distsiplinaarpädevus ja võimalikud tagajärjed kutsealasele tegevusele; c) pädevuse pidevkontrollimise vahendid ning d) registreeringu tühistamise kriteeriumid ja kord. Vastastikuse tunnustamise lepingu muutmine 12. Kui vastastikuse tunnustamise leping sisaldab tingimusi, mille alusel seda saab läbi vaadata või kehtetuks tunnistada, tuleks nende tingimuste üksikasjad selgelt sätestada. Läbipaistvus 13. Lepinguosalised peaksid: a) tegema sõlmitud vastastikuse tunnustamise lepingute teksti avalikult kättesaadavaks ning & /et 7 b) teatama teineteisele kõigist kvalifikatsiooni muudatustest, mis võivad mõjutada vastastikuse tunnustamise lepingu kohaldamist või rakendamist, ning võimaluse korral saama esitada märkusi teise lepinguosalise muudatuste kohta. C JAGU Kvalifikatsiooni tunnustamise neli etappi 14. Kvalifikatsiooni tunnustamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks tuleks kaaluda protsessi, mis koosneb järgmisest neljast etapist. Esimene etapp: samaväärsuse kontrollimine 15. Läbirääkimisi pidavad üksused peaksid kontrollima reguleeritud kutsealaga hõlmatud tegevuse ulatuse või kvalifikatsiooni üldist samaväärsust oma vastavates jurisdiktsioonides. 16. Kvalifikatsiooni kontrollimise käigus tuleks koguda kogu asjakohane teave tegutsemisõiguste ulatuse kohta, mis on seotud seadusest tuleneva pädevusega teatud kutsealal tegutseda, või kvalifikatsiooni kohta, mida nõutakse vastavates jurisdiktsioonides konkreetsel reguleeritud kutsealal tegutsemiseks. & /et 8 17. Läbirääkimisi pidavad üksused peaksid määrama kindlaks: a) reguleeritud kutsealal tegutsemise õigustega hõlmatud tegevusvaldkonnad või tegevusvaldkondade rühmad ja b) kummaski jurisdiktsioonis nõutava kvalifikatsiooni, mille hulka võivad kuuluda järgmised elemendid: i) minimaalne nõutav haridustase, näiteks vastuvõtunõuded, õpingute kestus ja läbitud õppeained; ii) minimaalsed nõutavad kogemused, näiteks praktilise koolituse või enne litsentsimist teatud kutsealal järelevalve all tegutsemise asukoht, kestus ja tingimused, või eetika- ja distsiplinaarstandardite raamistik; iii) sooritatud eksamid, eriti kutsealase pädevusega seotud eksamid; iv) mil määral ühe jurisdiktsiooni kvalifikatsiooni teises jurisdiktsioonis tunnustatakse ning & /et 9  v) kvalifikatsioon, mida kummagi jurisdiktsiooni asjakohased asutused on valmis tunnustama, näiteks loetledes väljastatavad diplomid või tunnistused või viidates konkreetsetele miinimumnõuetele, mille täitmist peavad kinnitama päritolukoha jurisdiktsiooni asjakohased asutused, sealhulgas sellele, kas teatavat kvalifikatsiooni omades on võimalik saada tunnustus tegutsemiseks mõnes tegevuse ulatusega hõlmatud tegevusvaldkonnas, aga mitte teistes, näiteks haridustase, õpingute kestus, põhiained, üldained ja valdkonnad. 18. Reguleeritud kutsealal tegutsemise õiguste ulatus või kvalifikatsioon on üldjoontes samaväärne, kui selles ei esine jurisdiktsioonide vahel märkimisväärseid erinevusi. Teine etapp: märkimisväärsete erinevuste hindamine 19. Reguleeritud kutsealal tegutsemiseks nõutava kvalifikatsiooni ulatus erineb märkimisväärselt, juhul kui jurisdiktsioonide vahel on: a) suuri erinevusi olulistes teadmistes või b) suuri erinevusi väljaõppe kestuses või sisus. 20. Tegevuse ulatus erineb märkimisväärselt, juhul kui: a) üks või mitu kutsealaga hõlmatud tegevusvaldkonda ei moodusta päritolujurisdiktsioonis vastava kutseala osa; & /et 10 b) nende tegevusvaldkondade puhul nõutakse vastuvõtvas jurisdiktsioonis eriväljaõpet ja c) nende tegevusvaldkondade puhul vastuvõtvas jurisdiktsioonis pakutav väljaõpe hõlmab märksa teistsuguseid valdkondi kui need, mis on hõlmatud taotleja kvalifikatsiooniga. Kolmas etapp: samaväärsusmeetmed 21. Kui läbirääkimisi pidavad üksused leiavad, et kutsealal tegutsemise õiguste ulatus või kvalifikatsioon erineb jurisdiktsioonide vahel märkimisväärselt, võivad nad selle erinevuse vähendamiseks määrata kindlaks samaväärsusmeetmed. 22. Samaväärsusmeetmed võivad väljenduda muu hulgas kohanemisajas või, kui seda nõutakse, sobivustestis. 23. Samaväärsusmeetmed peaksid olema proportsionaalsed selle märkimisväärse erinevusega, mida nendega püütakse ületada. Samuti peaksid läbirääkimisi pidavad üksused enne samaväärsusmeetme kindlaksmääramist hindama päritolujurisdiktsioonis omandatud praktilist erialast töökogemust, et näha, kas see on piisav, et jurisdiktsioonidevahelist märkimisväärset erinevust tegutsemisõiguste ulatuses või kvalifikatsioonis täielikult või osaliselt korvata. & /et 11 Neljas etapp: tunnustamistingimuste kindlaksmääramine 24. Kui reguleeritud kutsealal tegutsemise õiguste ulatuse või kvalifikatsiooni üldise samaväärsuse hindamine on lõpule viidud, peaksid läbirääkimisi pidavad üksused määrama vastastikuse tunnustamise lepingus kindlaks: a) reguleeritud kutsealal tegutsemiseks vajaliku seadusest tuleneva pädevuse; b) reguleeritud kutsealaga jaoks vajaliku kvalifikatsiooni; c) samaväärsusmeetmete vajaduse; d) mil määral võib erialane töökogemus märkimisväärseid erinevusi korvata ja e) samaväärsusmeetmete kirjelduse, sh kas kasutatakse kohanemisaega või sobivustesti. ________________ & /et 12  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 3.9.2025 COM(2025) 810 final ANNEX 2 – PART 2/2 LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta ET ET  18-A LISA PIIRIÜLENE FINANTSTEENUSTE KAUBANDUS A JAGU EUROOPA LIIDU KOHUSTUSED 1. Artikli 18.1 punkti b alapunktis i nimetatud finantsteenuste piiriülese osutamise korral kohaldab Euroopa Liit kindlustuse ja kindlustusega seotud teenuste puhul artikli 18.7 „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ lõikeid 1 ja 6: a) kõikides liikmesriikides peale Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Malta ja Poola järgmise suhtes: i) otsekindlustusteenused (sealhulgas kaaskindlustus) ja otsekindlustuse vahendamine selliste riskide kindlustamisel, mis on seotud: 1) meretranspordi, kommertslennunduse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab veetavad kaubad, kaupu vedava sõiduki või vedamisest tuleneva vastutuse, ning 2) rahvusvahelises transiidis olevate kaupadega; & /et 1  ii) edasikindlustus ja retrotsessioon ning iii) kindlustuse abiteenused; b) Eestis järgmise suhtes: i) otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus); ii) edasikindlustus ja retrotsessioon; iii) kindlustuse vahendamine ning iv) kindlustuse abiteenused; c) Küproses järgmise suhtes: i) otsekindlustusteenused (sealhulgas kaaskindlustus) selliste riskide kindlustamisel, mis on seotud: 1) meretranspordi, kommertslennunduse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab veetavad kaubad, kaupu vedava sõiduki või vedamisest tuleneva vastutuse, ning 2) rahvusvahelises transiidis olevate kaupadega; & /et 2  ii) kindlustuse vahendamine; iii) edasikindlustus ja retrotsessioon ning iv) kindlustuse abiteenused; d) Lätis, Leedus ja Maltas järgmise suhtes: i) otsekindlustusteenused (sealhulgas kaaskindlustus) selliste riskide kindlustamisel, mis on seotud: 1) meretranspordi, kommertslennunduse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab veetavad kaubad, kaupu vedava sõiduki või vedamisest tuleneva vastutuse, ning 2) rahvusvahelises transiidis olevate kaupadega; ii) edasikindlustus ja retrotsessioon ning iii) kindlustuse abiteenused ning e) Poolas järgmise suhtes: i) otsekindlustusteenused (sealhulgas kaaskindlustus) selliste riskide kindlustamisel, mis on seotud rahvusvahelises transiidis oleva kaubaga, ning & /et 3  ii) riskide edasikindlustus ja retrotsessioon kaupade rahvusvahelises kaubanduses. 2. Punkti 1 suhtes kehtivad järgmised piirangud: a) Bulgaarias: välisriikide kindlustusandjad ei või sõlmida otse kaupade transpordikindlustus-, sõidukikindlustus- ega vastutuskindlustuslepinguid seoses Bulgaarias asuvate riskidega; b) Taanis: ükski füüsiline isik ega ettevõtja (sealhulgas kindlustusandja) peale Taani seaduste kohaselt või Taani pädevatelt asutustelt tegevusloa saanud kindlustusandjate ei või Taanis ärilistel eesmärkidel kaasa aidata Taanis elavate isikute, Taani laevade või Taanis asuva vara otsekindlustuslepingute sõlmimisele; c) Prantsusmaal: maismaatranspordiga seotud riskide kindlustamise lepinguid võivad sõlmida üksnes Euroopa Liidus asutatud kindlustusseltsid; d) Itaalias: i) kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes Euroopa Liidus asutatud kindlustusandjad, välja arvatud rahvusvahelise transpordi puhul, kui on tegemist impordiga Itaaliasse, ning & /et 4  ii) aktuaariteenuste puhul tuleb asutada finantsteenuste osutaja ja on keelatud osutada piiriüleseid teenuseid; iii) aktuaari kutsealal töötamiseks on nõutav liikmesriigi kodakondsus, välja arvatud kolmandate riikide kutsetöötajatel, kellel võidakse lubada töötada oma kutsealal vastastikkuse tingimusel; e) Austrias: reklaami- ja vahendustegevus tütarettevõtja nimel, mis ei ole asutatud Euroopa Liidus, või filiaali nimel, mis ei ole asutatud Austrias (välja arvatud edasikindlustus ja retrotsessioon), on keelatud; f) Portugalis: õhu- ja meretranspordi kindlustust, mis hõlmab kaupu, õhusõidukit, laevakeret ja vastutust, võivad anda ainult Euroopa Liidus asutatud finantsteenuste osutajad ja sellise kindlustustegevuse vahendajatena Portugalis võivad tegutseda ainult Euroopa Liidus registrisse kantud isikud või ettevõtjad ning g) Rootsis: otsekindlustusteenuste osutamine on lubatud üksnes Rootsis tegevusluba omava kindlustusteenuse osutaja kaudu, kui välisriigi teenuseosutaja ja Rootsi kindlustusandja kuuluvad samasse kontserni või kui nad on sõlminud omavahelise koostöö lepingu. & /et 5 3. Artikli 18.1 „Mõisted“ punkti b alapunktis i nimetatud finantsteenuste piiriülese osutamise korral kohaldab Euroopa Liit pangandus- ja muude finantsteenuste (välja arvatud kindlustus) puhul artikli 18.7 „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ lõikeid 1 ja 6: a) Euroopa Liidus, välja arvatud Belgias, Eestis, Küproses, Lätis, Leedus, Maltas, Rumeenias ja Sloveenias, järgmise suhtes: i) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega seotud tarkvara pakkumine teiste finantsteenuste osutajate poolt ning ii) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud vahendamine; b) Eestis ja Leedus järgmise suhtes: i) hoiuste vastuvõtmine; ii) iga liiki laenud; iii) kapitalirent; & /et 6 iv) kõik makse- ja rahaedastusteenused, tagatis- ja garantiitehingud; v) kauplemine oma arvel või klientide nimel kas börsil või reguleerimata väärtpaberiturul; vi) osalemine iga liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite pakkumine agendina (kas riiklikus või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine; vii) rahaturumaakleri tegevus; viii) varade valitsemine, nagu raha- või väärpaberiportfelli valitsemine, kõik ühisinvesteeringute valitsemise vormid ning hooldus-, hoiustamis- ja usaldusteenused; ix) finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliirimisteenused; x) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega seotud tarkvara pakkumine ning xi) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud vahendamine; & /et 7 c) Belgias: finantsteabe vahendamise ja edastamise ning finantsandmete töötlemise ja teiste finantsteenuste osutajate poolt sellega seotud tarkvara pakkumise suhtes; d) Küproses järgmise suhtes: i) kauplemine vabalt võõrandatavate väärtpaberitega oma arvel või klientide nimel kas börsil või reguleerimata väärtpaberiturul või muul moel; ii) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega seotud tarkvara pakkumine teiste finantsteenuste osutajate poolt ning iii) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud vahendamine; e) Lätis järgmise suhtes: i) osalemine iga liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite pakkumine agendina (kas riiklikus või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine; ii) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega seotud tarkvara pakkumine teiste finantsteenuste osutajate poolt ning & /et 8  iii) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud vahendamine; f) Maltas järgmise suhtes: i) hoiuste vastuvõtmine; ii) iga liiki laenud; iii) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega seotud tarkvara pakkumine teiste finantsteenuste osutajate poolt ning iv) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud vahendamine; g) Rumeenias järgmise suhtes: i) hoiuste vastuvõtmine; ii) iga liiki laenud; iii) tagatis- ja garantiitehingud; & /et 9  iv) rahaturumaakleri tegevus; v) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega seotud tarkvara pakkumine ning vi) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud vahendamine; ning h) Sloveenias järgmise suhtes: i) iga liiki laenud; ii) omamaiste juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate poolne tagatis- ja garantiitehingute vastuvõtmine välisriigi krediidiasutustelt; iii) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega seotud tarkvara pakkumine teiste finantsteenuste osutajate poolt ning iv) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud vahendamine. & /et 10  B JAGU MEHHIKO KOHUSTUSED 1. Artikli 18.1 „Mõisted“ punkti b alapunktis i nimetatud finantsteenuste piiriülese osutamise korral kohaldab Mehhiko kindlustuse ja kindlustusega seotud teenuste puhul artikli 18.7 „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ lõikeid 1 ja 6 järgmise suhtes: a) selliste riskide kindlustamine, mis on seotud: i) merelaevanduse, tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab kõik või ühe järgmisest: 1) veetavad kaubad ning 2) kaupu vedava sõiduki, kui asjaomane sõiduk on välisriigi numbrimärgiga või kuulub välisriigis elavale isikule, ning ii) rahvusvahelises transiidis olevate kaupadega; b) muu riskide kindlustamine, kui kindlustust osta sooviv isik tõendab, et ükski kindlustusandja, kellel on luba tegutseda Mehhikos, ei saa või ei pea sobivaks sõlmida kindlustuslepingut, mille sõlmimiseks talle tehakse ettepanek; c) edasikindlustus ja retrotsessioon ning & /et 11 d) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti i alapunktis C osutatud kindlustuse vahendamine ja artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti i alapunktis D osutatud kindlustuse abiteenused ainult punktides a–c osutatud kindlustusteenuste puhul. 2. Artikli 18.1 „Mõisted“ punkti b alapunktis i nimetatud finantsteenuste piiriülese osutamise korral kohaldab Mehhiko pangandus- ja muude finantsteenuste (välja arvatud kindlustus) puhul artikli 18.7 „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ lõikeid 1 ja 6 järgmise suhtes: a) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis K osutatud finantsteabe vahendamise ja edastamise ning finantsandmete töötlemise ja sellega seotud tarkvara pakkumise puhul, kui on vaja asjaomase reguleeriva asutuse eelnevat luba,1 ning b) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L esitatud pangandus- ja muude finantsteenustega seotud nõustamine ja muud abiteenused,2 välja arvatud vahendamine, ning krediidiinfo ja -analüüs. ________________ 1 Lepinguosalised on üksmeelel, et kui punktis a viidatud finantsteave või finantsandmete töötlemine puudutab isikuandmeid, toimub isikuandmete töötlemine kooskõlas niisuguste andmete kaitset käsitlevate asjaomaste Mehhiko õigusaktidega. 2 Lepinguosalised on üksmeelel, et nõustamise ja muude finantsabiteenuste hulka ei kuulu artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktides A–K osutatud teenused. & /et 12  21-A LISA EUROOPA LIIDU KÄESOLEVA LEPINGUGA HÕLMATUD HANGE A JAGU KESKVALITSUSASUTUSED Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui käesoleva jao selgitavatest märkustest ja H jao üldmärkustest ei tulene teisiti, kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ lepinguosaliste käesolevas jaos loetletud Euroopa Liidu hankeüksuste ja selle liikmesriikide avaliku sektori hankijate suhtes, kui tarnete maksumus on võrdne järgmiste künnistega või ületab neid: a) 130 000 eriarveldusühikut (SDR) D jaos nimetatud kaupade ja E jaos nimetatud teenuste puhul ning b) 5 000 000 eriarveldusühikut F jaos nimetatud ehitusteenuste ja G jaos nimetatud ehitustööde kontsessioonide puhul. 1. EUROOPA LIIDU ÜKSUSED a) Euroopa Liidu Nõukogu & /et 1 b) Euroopa Komisjon c) Euroopa välisteenistus 2. LIIKMESRIIKIDE AVALIKU SEKTORI HANKIJAD BELGIA A Services publics fédéraux – Federale Overheidsdiensten: 1. SPF Chancellerie du Premier Ministre – FOD Kanselarij van de Eerste Minister 2. SPF Personnel et Organisation – FOD Kanselarij Personeel en Organisatie 3. SPF Budget et Contrôle de la Gestion – FOD Budget en Beheerscontrole 4. SPF Technologie de l'Information et de la Communication (Fedict) – FOD Informatie- en Communicatietechnologie (Fedict) 5. SPF Affaires étrangères, Commerce extérieur et Coopération au Développement – FOD Buitenlandse Zaken, Buitenlandse Handel en Ontwikkelingssamenwerking 6. SPF Intérieur – FOD Binnenlandse Zaken & /et 2 7. SPF Finances – FOD Financiën 8. SPF Mobilité et Transports – FOD Mobiliteit en Vervoer 9. SPF Emploi, Travail et Concertation sociale – FOD Werkgelegenheid, Arbeid en sociaal overleg 10. SPF Sécurité Sociale et Institutions publiques de Sécurité Sociale – FOD Sociale Zekerheid en Openbare Instellingen van sociale Zekerheid 11. SPF Santé publique, Sécurité de la Chaîne alimentaire et Environnement – FOD Volksgezondheid, Veiligheid van de Voedselketen en Leefmilieu 12. SPF Justice – FOD Justitie 13. SPF Economie, PME, Classes moyennes et Energie – FOD Economie, KMO, Middenstand en Energie 14. Ministère de la Défense – Ministerie van Landsverdediging 15. Service public de programmation Intégration sociale, Lutte contre la pauvreté et Economie sociale – Programmatorische Overheidsdienst Maatschappelijke Integratie, armoedsbestrijding en sociale Economie & /et 3 16. Service public fédéral de Programmation Développement durable – Programmatorische federale Overheidsdienst Duurzame Ontwikkeling 17. Service public fédéral de Programmation Politique scientifique – Programmatorische federale Overheidsdienst Wetenschapsbeleid B Régie des Bâtiments – Regie der Gebouwen: 1. Office national de Sécurité sociale – Rijksdienst voor sociale Zekerheid 2. Institut national d'Assurance sociales pour travailleurs indépendants – Rijksinstituut voor de sociale Verzekeringen der Zelfstandigen 3. Institut national d'Assurance Maladie-Invalidité – Rijksinstituut voor Ziekte – en Invaliditeitsverzekering 4. Office national des Pensions – Rijksdienst voor Pensioenen 5. Caisse auxiliaire d'Assurance Maladie-Invalidité – Hulpkas voor Ziekte-en Invaliditeitsverzekering 6. Fond des Maladies professionnelles – Fonds voor Beroepsziekten 7. Office national de l'Emploi – Rijksdienst voor Arbeidsvoorziening & /et 4 8. La Poste1 – De Post BULGAARIA 1. Администрация на Народното събрание (rahvusassamblee kantselei) 2. Администрация на Президента (presidendi kantselei) 3. Администрация на Министерския съвет (ministrite nõukogu kantselei) 4. Конституционен съд (konstitutsioonikohus) 5. Българска народна банка (Bulgaaria keskpank) 6. Министерство на външните работи (välisministeerium) 7. Министерство на вътрешните работи (siseministeerium) 8. Министерство на извънредните ситуации (eriolukordade ministeerium) 9. Министерство на държавната администрация и административната реформа (riigihalduse ja haldusreformi ministeerium) 1 24. detsembri 1993. aasta seaduse kohased postiteenused. & /et 5 10. Министерство на земеделието и храните (põllumajandus- ja toiduaineteministeerium) 11. Министерство на здравеопазването (tervishoiuministeerium) 12. Министерство на икономиката и енергетиката (majandus- ja energeetikaministeerium) 13. Министерство на културата (kultuuriministeerium) 14. Министерство на образованието и науката (haridus- ja teadusministeerium) 15. Министерство на околната среда и водите (keskkonna- ja veemajandusministeerium) 16. Министерство на отбраната (kaitseministeerium) 17. Министерство на правосъдието (justiitsministeerium) 18. Министерство на регионалното развитие и благоустройството (regionaalarengu ja riiklike ehitustööde ministeerium) 19. Министерство на транспорта (transpordiministeerium) 20. Министерство на труда и социалната политика (töö- ja sotsiaalpoliitikaministeerium) 21. Министерство на финансите (rahandusministeerium) & /et 6 22. държавни агенции, държавни комисии, изпълнителни агенции и други държавни институции, създадени със закон или с постановление на Министерския съвет, които имат функции във връзка с осъществяването на изпълнителната власт (seaduse või ministrite nõukogu määrusega asutatud riiklikud ametid, riiklikud komisjonid, täitevasutused ja muud riigiasutused, mille ülesanded on seotud täidesaatva võimu teostamisega) 23. Агенция за ядрено регулиране (tuumavaldkonda reguleeriv amet) 24. Държавна комисия за енергийно и водно регулиране (riiklik energeetikat ja veemajandust reguleeriv komisjon) 25. Държавна комисия по сигурността на информацията (riiklik infoturbe komisjon) 26. Комисия за защита на конкуренцията (konkurentsikaitse komisjon) 27. Комисия за защита на личните данни (isikuandmete kaitse komisjon) 28. Комисия за защита от дискриминация (diskrimineerimisvastane komisjon) 29. Комисия за регулиране на съобщенията (teabeedastuse reguleerimise komisjon) 30. Комисия за финансов надзор (finantsjärelevalvekomisjon) & /et 7 31. Патентно ведомство на Република България (Bulgaaria Vabariigi patendiamet) 32. Сметна палата на Република България (Bulgaaria Vabariigi riigikontroll) 33. Агенция за приватизация (erastamisamet) 34. Агенция за следприватизационен контрол (erastamisjärgse kontrolli amet) 35. Български институт по метрология (Bulgaaria metroloogiainstituut) 36. Държавна агенция „Архиви“ (riiklik arhiiviamet) 37. Държавна агенция „Държавен резерв и военновременни запаси“ (riiklik riigireservi ja sõjaaja varude amet) 38. Държавна агенция за бежанците (riiklik põgenike amet) 39. Държавна агенция за българите в чужбина (riiklik välismaal elavate bulgaarlaste amet) 40. Държавна агенция за закрила на детето (riiklik lastekaitseamet) 41. Държавна агенция за информационни технологии и съобщения (riiklik infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniamet) & /et 8 42. Държавна агенция за метрологичен и технически надзор (riiklik metroloogia ja tehnilise järelevalve amet) 43. Държавна агенция за младежта и спорта (riiklik noorte- ja spordiamet) 44. Държавна агенция по туризма (riiklik turismiamet) 45. Държавна комисия по стоковите борси и тържища (riiklik kaubabörsi ja tooraineturu komisjon) 46. Институт по публична администрация и европейска интеграция (avaliku halduse ja Euroopaga lõimumise instituut) 47. Национален статистически институт (riiklik statistikainstituut) 48. Агенция „Митници“ (tolliamet) 49. Агенция за държавна и финансова инспекция (finantsinspektsiooni amet) 50. Агенция за държавни вземания (riiginõuete kogumise amet) 51. Агенция за социално подпомагане (sotsiaalabiamet) & /et 9 52. Държавна агенция „Национална сигурност“ (riiklik julgeolekuamet) 53. Агенция за хората с увреждания (puuetega inimeste amet) 54. Агенция по вписванията (registriamet) 55. Агенция по енергийна ефективност (energiatõhususe amet) 56. Агенция по заетостта (tööhõiveamet) 57. Агенция по геодезия, картография и кадастър (geodeesia, kartograafia ja katastriamet) 58. Агенция по обществени поръчки (riigihangete amet) 59. Българска агенция за инвестиции (Bulgaaria investeerimisamet) 60. Главна дирекция „Гражданска въздухоплавателна администрация“ (lennuameti peadirektoraat) 61. Дирекция за национален строителен контрол (riikliku ehitusjärelevalve direktoraat) & /et 10 62. Държавна комисия по хазарта (riiklik hasartmängukomisjon) 63. Изпълнителна агенция „Автомобилна администрация“ (autoregistrikeskus) 64. Изпълнителна агенция „Борба с градушките“ (rahevastase võitluse amet) 65. Изпълнителна агенция „Българска служба за акредитация“ (Bulgaaria akrediteerimistalitus) 66. Изпълнителна агенция „Главна инспекция по труда“ (tööinspektsioon) 67. Изпълнителна агенция „Железопътна администрация“ (raudteeamet) 68. Изпълнителна агенция „Морска администрация“ (veeteede amet) 69. Изпълнителна агенция „Национален филмов център“ (riiklik filmikeskus) 70. Изпълнителна агенция „Пристанищна администрация“ (sadamate haldamise amet) & /et 11 71. Изпълнителна агенция „Проучване и поддържане на река Дунав“ (Doonau jõe uurimise ja hooldamise amet) 72. Фонд „Републиканска пътна инфраструктура“ (riiklik taristufond) 73. Изпълнителна агенция за икономически анализи и прогнози (majandusanalüüsi ja - prognooside amet) 74. Изпълнителна агенция за насърчаване на малките и средни предприятия (väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete edendamise amet) 75. Изпълнителна агенция по лекарствата (ravimiamet) 76. Изпълнителна агенция по лозата и виното (viinapuude- ja veiniamet) 77. Изпълнителна агенция по околна среда (keskkonnaamet) 78. Изпълнителна агенция по почвените ресурси (pinnaseressursside amet) 79. Изпълнителна агенция по рибарство и аквакултури (kalandus- ja akvakultuuriamet) 80. Изпълнителна агенция по селекция и репродукция в животновъдството (loomakasvatuses valiku ja paljundamise amet) & /et 12 81. Изпълнителна агенция по сортоизпитване, апробация и семеконтрол (taimede sordikatsete, põldtunnustamise ja seemnekontrolli amet) 82. Изпълнителна агенция по трансплантация (siirdamisamet) 83. Изпълнителна агенция по хидромелиорации (niisutusamet) 84. Комисията за защита на потребителите (tarbijakaitseamet) 85. Контролно-техническата инспекция (tehnilise kontrolli inspektsioon) 86. Национална агенция за приходите (riiklik maksuamet) 87. Национална ветеринарномедицинска служба (riiklik veterinaarteenistus) 88. Национална служба за растителна защита (riiklik taimekaitseteenistus) 89. Национална служба по зърното и фуражите (riiklik teravilja- ja söödateenistus) 90. Държавна агенция по горите (riiklik metsaamet) 91. Висшата атестационна комисия (kõrgem atesteerimiskomisjon) & /et 13 92. Национална агенция за оценяване и акредитация (riiklik hindamis- ja akrediteerimisamet) 93. Националната агенция за професионално образование и обучение (riiklik kutsehariduse ja -koolituse amet) 94. Национална комисия за борба с трафика на хора (Bulgaaria riiklik inimkaubanduse tõkestamise komisjon) 95. Дирекция „Материално-техническо осигуряване и социално обслужване“ на Министерство на вътрешните работи (siseministeeriumi materjaaltehnilise abi ja sotsiaalteenuste direktoraat) 96. Дирекция „Оперативно издирване“ на Министерство на вътрешните работи (siseministeeriumi operatiivjuurdluse direktoraat) 97. Дирекция „Финансово-ресурсно осигуряване“ на Министерство на вътрешните работи (siseministeeriumi rahaliste vahendite ja ressursside tagamise direktoraat) 98. Изпълнителна агенция „Военни клубове и информация“ (militaarklubide ja teabe amet) 99. Изпълнителна агенция „Държавна собственост на Министерството на отбраната“ (kaitseministeeriumi riigivaraamet) & /et 14 100. Изпълнителна агенция „Изпитвания и контролни измервания на въоръжение, техника и имущества“(relvade, varustuse ja vara testimise ja kontrollmõõtmiste amet) 101. Изпълнителна агенция „Социални дейности на Министерството на отбраната“ (kaitseministeeriumi sotsiaalse tegevuse amet) 102. Национален център за информация и документация (teabe ja dokumentatsiooni riiklik keskus) 103. Национален център по радиобиология и радиационна защита (radiobioloogia ja kiirguskaitse riiklik keskus) 104. Национална служба „Полиция“ (riiklik politseiamet) 105. Национална служба „Пожарна безопасност и защита на населението“ (riiklik tuleohutuse ja rahvastikukaitse amet) 106. Национална служба за съвети в земеделието (riiklik põllumajanduslike nõuandeteenuste talitus) 107. Служба „Военна информация“ (sõjalise teabe talitus) 108. Служба „Военна полиция“ (sõjaväepolitsei) 109. Авиоотряд 28 (lennusalk 28) & /et 15  TŠEHHI 1. Ministerstvo dopravy (transpordiministeerium) 2. Ministerstvo financí (rahandusministeerium) 3. Ministerstvo kultury (kultuuriministeerium) 4. Ministerstvo obrany (kaitseministeerium) 5. Ministerstvo pro místní rozvoj (regionaalarenguministeerium) 6. Ministerstvo práce a sociálních věcí (töö- ja sotsiaalministeerium) 7. Ministerstvo průmyslu a obchodu (tööstus- ja kaubandusministeerium) 8. Ministerstvo spravedlnosti (justiitsministeerium) 9. Ministerstvo školství, mládeže a tělovýchovy (haridus-, noorsoo- ja spordiministeerium) 10. Ministerstvo vnitra (siseministeerium) 11. Ministerstvo zahraničních věcí (välisministeerium) & /et 16 12. Ministerstvo zdravotnictví (tervishoiuministeerium) 13. Ministerstvo zemědělství (põllumajandusministeerium) 14. Ministerstvo životního prostředí (keskkonnaministeerium) 15. Poslanecká sněmovna PČR (Tšehhi Vabariigi parlamendi esindajatekoda) 16. Senát PČR (Tšehhi Vabariigi parlamendi senat) 17. Kancelář prezidenta (presidendi kantselei) 18. Český statistický úřad (Tšehhi statistikaamet) 19. Český úřad zeměměřičský a katastrální (Tšehhi maamõõtmis-, kaardistamis- ja katastriamet) 20. Úřad průmyslového vlastnictví (tööstusomandiamet) 21. Úřad pro ochranu osobních údajů (isikuandmete kaitse amet) 22. Bezpečnostní informační služba (julgeolekuteabe teenistus) 23. Národní bezpečnostní úřad (riiklik julgeolekutalitus) & /et 17 24. Česká akademie věd (Tšehhi Vabariigi teaduste akadeemia) 25. Vězeňská služba (vanglateenistus) 26. Český báňský úřad (Tšehhi kaevandusamet) 27. Úřad pro ochranu hospodářské soutěže (konkurentsikaitse amet) 28. Správa státních hmotných rezerv (riiklike materiaalsete varude valitsus) 29. Státní úřad pro jadernou bezpečnost (riiklik tuumaohutusamet) 30. Energetický regulační úřad (energiainspektsioon) 31. Úřad vlády České republiky (Tšehhi Vabariigi valitsuse kantselei) 32. Ústavní soud (konstitutsioonikohus) 33. Nejvyšší soud (Tšehhi Vabariigi kõrgeim kohus) 34. Nejvyšší správní soud (Tšehhi Vabariigi kõrgeim halduskohus) 35. Nejvyšší státní zastupitelství (peaprokuratuur) & /et 18 36. Nejvyšší kontrolní úřad (riigikontroll) 37. Kancelář Veřejného ochránce práv (ombudsmani büroo) 38. Grantová agentura České republiky (Tšehhi Vabariigi teadustoetuste agentuur) 39. Státní úřad inspekce práce (riiklik tööinspektsioon) 40. Český telekomunikační úřad (Tšehhi telekommunikatsiooniamet) 41. Ředitelství silnic a dálnic ČR (ŘSD) (Tšehhi Vabariigi maanteede ja kiirteede direktoraat) TAANI 1. Folketinget (Taani Parlament) 2. Rigsrevisionen (riigikontroll) 3. Statsministeriet (riigikantselei) 4. Udenrigsministeriet (välisministeerium) 5. Beskæftigelsesministeriet – 5 styrelser og institutioner (tööhõiveministeerium – 5 ametit ja institutsiooni) & /et 19 6. Domstolsstyrelsen (kohtuadministratsioon) 7. Finansministeriet – 5 styrelser og institutioner (rahandusministeerium – 5 ametit ja institutsiooni) 8. Forsvarsministeriet – 5 styrelser og institutioner (kaitseministeerium – 5 ametit ja institutsiooni) 9. Ministeriet for Sundhed og Forebyggelse – Adskillige styrelser og institutioner, herunder Statens Serum Institut (sise- ja tervishoiuministeerium – mitu ametit ja institutsiooni, sealhulgas Statens Serum Institut) 10. Justitsministeriet – Rigspolitichefen, anklagemyndigheden samt 1 direktorat og et antal styrelser (justiitsministeerium – politseiülem, 1 direktoraat ja mitu ametit) 11. Kirkeministeriet – 10 stiftsøvrigheder (kirikuasjade ministeerium – 10 piiskopkondlikku asutust) 12. Kulturministeriet – 4 styrelser samt et antal statsinstitutioner (kultuuriministeerium – 4 osakonda ja mitu institutsiooni) 13. Miljøministeriet – 5 styrelser (keskkonnaministeerium – 5 ametit) & /et 20 14. Ministeriet for Flygtninge, Invandrere og Integration – 1 styrelse (pagulasasjade, sisserände ja integratsiooniministeerium – 1 amet) 15. Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskeri – 4 direktorater og institutioner (toiduainete-, põllumajandus- ja kalandusministeerium – 4 direktoraati ja institutsiooni) 16. Ministeriet for Videnskab, Teknologi og Udvikling – Adskillige styrelser og institutioner, Forskningscenter Risø og Statens uddannelsesbygninger (teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniministeerium – mitu ametit ja institutsiooni, sealhulgas riiklik Risoe laboratoorium ning Taani riiklik teadus- ja hariduskeskus) 17. Skatteministeriet – 1 styrelse og institutioner (maksuministeerium – 1 amet ja mitu institutsiooni) 18. Velfærdsministeriet – 3 styrelser og institutioner (hoolekandeministeerium – 3 ametit ja mitu institutsiooni) 19. Transportministeriet – 7 styrelser og institutioner, herunder Øresundsbrokonsortiet (transpordiministeerium – 7 ametit ja institutsiooni, sealhulgas Øresundsbrokonsortiet) 20. Undervisningsministeriet – 3 styrelser, 4 undervisningsinstitutioner og 5 andre institutioner (haridusministeerium – 3 ametit, 4 haridusasutust, 5 muud institutsiooni) & /et 21 21. Økonomi- og Erhvervsministeriet – Adskillige styrelser og institutioner (majandus- ja ettevõtlusministeerium – mitu ametit ja institutsiooni) 22. Klima- og Energiministeriet – 3 styrelser og institutioner (kliima- ja energeetikaministeerium – 3 ametit ja institutsiooni) SAKSAMAA 1. Auswärtiges Amt (välisministeerium) 2. Bundeskanzleramt (liidukantselei) 3. Bundesministerium für Arbeit und Soziales (tööhõive- ja sotsiaalministeerium) 4. Bundesministerium für Bildung und Forschung (haridus- ja teadusministeerium) 5. Bundesministerium für Ernährung, Landwirtschaft und Verbraucherschutz (toiduainete-, põllumajandus- ja tarbijakaitseministeerium) 6. Bundesministerium der Finanzen (rahandusministeerium) 7. Bundesministerium des Innern (siseministeerium – ainult tsiviilkaubad) & /et 22 8. Bundesministerium für Gesundheit (tervishoiuministeerium) 9. Bundesministerium für Familie, Senioren, Frauen und Jugend (perekonnaasjade, vanurite, naiste ja noorsoo ministeerium) 10. Bundesministerium der Justiz (justiitsministeerium) 11. Bundesministerium für Verkehr, Bau und Stadtentwicklung (transpordi, ehituse ja linnaasjade ministeerium) 12. Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie (majandus- ja tehnoloogiaministeerium) 13. Bundesministerium für wirtschaftliche Zusammenarbeit und Entwicklung (majanduskoostöö ja -arengu ministeerium) 14. Bundesministerium der Verteidigung (kaitseministeerium) 15. Bundesministerium für Umwelt, Naturschutz und Reaktorsicherheit (keskkonna, looduskaitse ja tuumaohutuse ministeerium) & /et 23  EESTI 1. Vabariigi Presidendi Kantselei 2. Eesti Vabariigi Riigikogu 3. Eesti Vabariigi Riigikohus 4. Riigikontroll 5. Õiguskantsler 6. Riigikantselei 7. Rahvusarhiiv 8. Haridus- ja Teadusministeerium 9. Justiitsministeerium 10. Kaitseministeerium 11. Keskkonnaministeerium & /et 24 12. Kultuuriministeerium 13. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 14. Põllumajandusministeerium 15. Rahandusministeerium 16. Siseministeerium 17. Sotsiaalministeerium 18. Välisministeerium 19. Keeleinspektsioon 20. Riigiprokuratuur 21. Teabeamet 22. Maa-amet 23. Keskkonnainspektsioon & /et 25 24. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 25. Muinsuskaitseamet 26. Patendiamet 27. Tehnilise Järelevalve Amet 28. Tarbijakaitseamet 29. Riigihangete Amet 30. Taimetoodangu Inspektsioon 31. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 32. Veterinaar- ja Toiduamet 33. Konkurentsiamet 34. Maksu- ja Tolliamet 35. Statistikaamet & /et 26 36. Kaitsepolitseiamet 37. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet 38. Piirivalveamet 39. Politseiamet 40. Eesti Kohtuekspertiisi ja Instituut 41. Keskkriminaalpolitsei 42. Päästeamet 43. Andmekaitse Inspektsioon 44. Ravimiamet 45. Sotsiaalkindlustusamet 46. Tööturuamet 47. Tervishoiuamet & /et 27 48. Tervisekaitseinspektsioon 49. Tööinspektsioon 50. Lennuamet 51. Maanteeamet 52. Veeteede Amet 53. Julgestuspolitsei 54. Kaitseressursside Amet 55. Kaitseväe Logistikakeskus IIRIMAA 1. President's Establishment 2. Houses of the Oireachtas (Parliament) 3. Department of the Taoiseach (Prime Minister) & /et 28 4. Central Statistics Office 5. Department of Finance 6. Office of the Comptroller and Auditor General 7. Office of the Revenue Commissioners 8. Office of Public Works 9. State Laboratory 10. Office of the Attorney General 11. Office of the Director of Public Prosecutions 12. Valuation Office 13. Commission for Public Service Appointments 14. Office of the Ombudsman 15. Chief State Solicitor's Office & /et 29 16. Department of Justice, Equality and Law Reform 17. Courts Service 18. Prisons Service 19. Office of the Commissioners of Charitable Donations and Bequests 20. Department of the Environment, Heritage and Local Government 21. Department of Education and Science 22. Department of Communications, Energy and Natural Resources 23. Department of Agriculture, Fisheries and Food 24. Department of Transport 25. Department of Health and Children 26. Department of Enterprise, Trade and Employment 27. Department of Arts, Sports and Tourism & /et 30 28. Department of Defence 29. Department of Foreign Affairs 30. Department of Social and Family Affairs 31. Department of Community, Rural and Gaeltacht (Gaelic-speaking regions) Affairs 32. Arts Council 33. National Gallery KREEKA 1. Υπουργείο Εσωτερικών (siseministeerium) 2. Υπουργείο Εξωτερικών (välisministeerium) 3. Υπουργείο Οικονομίας και Οικονομικών (majandus- ja rahandusministeerium) 4. Υπουργείο Εσωτερικών (arenguministeerium) 5. Υπουργείο Εσωτερικών (justiitsministeerium) & /et 31 6. Υπουργείο Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων (haridus- ja usuasjadeministeerium) 7. Υπουργείο Εσωτερικών (kultuuriministeerium) 8. Υπουργείο Υγείας και Κοινωνικής Αλληλεγγύης (tervishoiu- ja sotsiaalse solidaarsuse ministeerium) 9. Υπουργείο Περιβάλλοντος, Χωροταξίας και Δημοσίων Έργων (keskkonna-, füüsilise planeerimise ja riiklike ehitustööde ministeerium) 10. Υπουργείο Απασχόλησης και Κοινωνικής Προστασίας (tööhõive- ja sotsiaalkaitse ministeerium) 11. Υπουργείο Μεταφορών και Επικοινωνιών (transpordi- ja kommunikatsioonide ministeerium) 12. Υπουργείο Αγροτικής Ανάπτυξης και Τροφίμων (maaelu arengu ja toiduministeerium) 13. Υπουργείο Εμπορικής Ναυτιλίας, Αιγαίου και Νησιωτικής Πολιτικής (merekaubanduse, Egeuse mere asjade ja saartega seotud poliitika ministeerium) 14. Υπουργείο Μακεδονίας- Θράκης (Makedoonia ja Traakia asjade ministeerium) 15. Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (kommunikatsiooni peasekretariaat) & /et 32 16. Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (teabe peasekretariaat) 17. Γενική Γραμματεία Νέας Γενιάς (noorsoo peasekretariaat) 18. Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (võrdõiguslikkuse peasekretariaat) 19. Γενική Γραμματεία Κοινωνικών Ασφαλίσεων (sotsiaalkindlustuse peasekretariaat) 20. Γενική Γραμματεία Απόδημου Ελληνισμού (välismaal elavate kreeklaste peasekretariaat) 21. Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (tööstuse peasekretariaat) 22. Γενική Γραμματεία Έρευνας και Τεχνολογίας (teaduse ja tehnoloogia peasekretariaat) 23. Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (spordi peasekretariaat) 24. Γενική Γραμματεία Δημοσίων Έργων (riiklike ehitustööde peasekretariaat) 25. Γενική Γραμματεία Εθνικής Στατιστικής Υπηρεσίας Ελλάδος (riiklik statistikaamet) 26. Εθνικό Συμβούλιο Κοινωνικής Φροντίδας (riiklik sotsiaalhoolekandenõukogu) & /et 33 27. Οργανισμός Εργατικής Κατοικίας (töötajate majutusorganisatsioon) 28. Κυβερνητικό Τυπογραφείο (riiklik trükikoda) 29. Γενικό Χημείο του Κράτους (riiklik pealaboratoorium) 30. Ταμείο Εθνικής Οδοποιίας (Kreeka maanteede fond) 31. Εθνικό Καποδιστριακό Πανεπιστήμιο Αθηνών (Ateena ülikool) 32. Αριστοτέλειο Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης (Thessaloníki ülikool) 33. Δημοκρίτειο Πανεπιστήμιο Θράκης (Traakia ülikool) 34. Πανεπιστήμιο Αιγαίου (Egeuse ülikool) 35. Πανεπιστήμιο Ιωαννίνων (Ioánnina ülikool) 36. Πανεπιστήμιο Πατρών (Patrase ülikool) 37. Πανεπιστήμιο Μακεδονίας (Makedoonia ülikool) 38. Πολυτεχνείο Κρήτης (Kreeta polütehnikum) & /et 34 39. Σιβιτανίδειος Δημόσια Σχολή Τεχνών και Επαγγελμάτων (Sivitanidiose tehnikakool) 40. Αιγινήτειο Νοσοκομείο (Eginitio haigla) 41. Αρεταίειο Νοσοκομείο (Aretaeio haigla) 42. Εθνικό Κέντρο Δημόσιας Διοίκησης (avaliku halduse riiklik keskus) 43. Οργανισμός Διαχείρισης Δημοσίου Υλικού (Α.Ε. riiklik materjalihalduse organisatsioon) 44. Οργανισμός Γεωργικών Ασφαλίσεων (talupidajate kindlustusorganisatsioon) 45. Οργανισμός Σχολικών Κτιρίων (koolide ehitamise organisatsioon) 46. Γενικό Επιτελείο Στρατού (maaväe peastaap) 47. Γενικό Επιτελείο Ναυτικού (mereväe peastaap) 48. Γενικό Επιτελείο Αεροπορίας (lennuväe peastaap) 49. Ελληνική Επιτροπή Ατομικής Ενεργείας (Kreeka aatomienergia komisjon) 50. Γενική Γραμματεία Δημοσίων Έργων (täiendushariduse peasekretariaat) & /et 35 51. Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (kaubanduse peasekretariaat) 52. Ελληνικά Ταχυδρομεία (Kreeka Post (EL.TA)) 53. Υπουργείο Άμυνας (riigikaitseministeerium) HISPAANIA 1. Presidencia de Gobierno 2. Ministerio de Asuntos Exteriores y de Cooperación 3. Ministerio de Justicia 4. Ministerio de Defensa 5. Ministerio de Economía y Hacienda 6. Ministerio del Interior 7. Ministerio de Fomento 8. Ministerio de Educación y Ciencia & /et 36 9. Ministerio de Industria, Turismo y Comercio 10. Ministerio de Trabajo y Asuntos Sociales 11. Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación 12. Ministerio de la Presidencia 13. Ministerio de Administraciones Públicas 14. Ministerio de Cultura 15. Ministerio de Sanidad y Consumo 16. Ministerio de Medio Ambiente 17. Ministerio de Vivienda PRANTSUSMAA A Ministeeriumid 1. Services du Premier ministre & /et 37 2. Ministère chargé de la santé, de la jeunesse et des sports 3. Ministère chargé de l'intérieur, de l'outre-mer et des collectivités territoriales 4. Ministère chargé de la justice 5. Ministère chargé de la défense 6. Ministère chargé des affaires étrangères et EURopéennes 7. Ministère chargé de l'éducation nationale 8. Ministère chargé de l'économie, des finances et de l'emploi 9. Secrétariat d'Etat aux transports 10. Secrétariat d'Etat aux entreprises et au commerce extérieur 11. Ministère chargé du travail, des relations sociales et de la solidarité 12. Ministère chargé de la culture et de la communication & /et 38 13. Ministère chargé du budget, des comptes publics et de la fonction publique 14. Ministère chargé de l'agriculture et de la pêche 15. Ministère chargé de l'enseignement supérieur et de la recherche 16. Ministère chargé de l'écologie, du développement et de l'aménagement durables 17. Secrétariat d'Etat à la fonction publique 18. Ministère chargé du logement et de la ville 19. Secrétariat d'Etat à la coopération et à la francophonie 20. Secrétariat d'Etat à l'outre-mer 21. Secrétariat d'Etat à la jeunesse et aux sports et de la vie associative 22. Secrétariat d'Etat aux anciens combattants 23. Ministère chargé de l'immigration, de l'intégration, de l'identité nationale et du co-développement & /et 39 24. Secrétariat d'Etat en charge de la prospective et de l'évaluation des politiques publiques 25. Secrétariat d'Etat aux affaires européennes 26. Secrétariat d'Etat aux affaires étrangères et aux droits de l'homme 27. Secrétariat d'Etat à la consommation et au tourisme 28. Secrétariat d'Etat à la politique de la ville 29. Secrétariat d'Etat à la solidarité 30. Secrétariat d'Etat en charge de l'emploi 31. Secrétariat d'Etat en charge du commerce, de l'artisanat, des PME, du tourisme et des services 32. Secrétariat d'Etat en charge du développement de la région-capitale 33. Secrétariat d'Etat en charge de l'aménagement du territoire B Riigiasutused 1. Académie de France à Rome & /et 40 2. Académie de marine 3. Académie des sciences d'outre-mer 4. Académie des technologies 5. Agence Centrale des Organismes de Sécurité Sociale (A.C.O.S.S.) 6. Agences de l'eau 7. Agence de biomédecine 8. Agence pour l'enseignement du français à l'étranger 9. Agence française de sécurité sanitaire des aliments 10. Agence française de sécurité sanitaire de l'environnement et du travail 11. Agence Nationale de l'Accueil des Etrangers et des migrations 12. Agence nationale pour l'amélioration des conditions de travail (ANACT) 13. Agence nationale pour l'amélioration de l'habitat (ANAH) & /et 41 14. Agence Nationale pour la Cohésion Sociale et l'Egalité des Chances 15. Agence pour la garantie des droits des mineurs 16. Agence nationale pour l'indemnisation des français d'outre-mer (ANIFOM) 17. Assemblée permanente des chambres d'agriculture (APCA) 18. Bibliothèque nationale de France 19. Bibliothèque nationale et universitaire de Strasbourg 20. Caisse des Dépôts et Consignations 21. Caisse nationale des autoroutes (CNA) 22. Caisse nationale militaire de sécurité sociale (CNMSS) 23. Caisse de garantie du logement locatif social 24. Casa de Velasquez 25. Centre d'enseignement zootechnique & /et 42 26. Centre d'études de l'emploi 27. Centre hospitalier national des Quinze-Vingts 28. Centre international d'études supérieures en sciences agronomiques (Montpellier Sup Agro) 29. Centre des liaisons européennes et internationales de sécurité sociale 30. Centre des Monuments Nationaux 31. Centre national d'art et de culture Georges Pompidou 32. Centre national des arts plastiques 33. Centre national de la cinématographie 34. Institut national supérieur de formation et de recherche pour l'éducation des jeunes handicapés et les enseignements adaptés 35. Centre National d'Etudes et d'expérimentation du machinisme agricole, du génie rural, des eaux et des forêts (CEMAGREF) 36. Ecole nationale supérieure de Sécurité Sociale & /et 43 37. Centre national du livre 38. Centre national de documentation pédagogique 39. Centre national des œuvres universitaires et scolaires (CNOUS) 40. Centre national professionnel de la propriété forestière 41. Centre National de la Recherche Scientifique (C.N.R.S) 42. Centres d'éducation populaire et de sport (CREPS) 43. Centres régionaux des œuvres universitaires (CROUS) 44. Collège de France 45. Conservatoire de l'espace littoral et des rivages lacustres 46. Conservatoire National des Arts et Métiers 47. Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Paris 48. Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Lyon & /et 44 49. Conservatoire national supérieur d'art dramatique 50. Ecole centrale de Lille 51. Ecole centrale de Lyon 52. École centrale des arts et manufactures 53. École française d'archéologie d'Athènes 54. École française d'Extrême-Orient 55. École française de Rome 56. École des hautes études en sciences sociales 57. Ecole du Louvre 58. École nationale d'administration 59. École nationale de l'aviation civile (ENAC) 60. École nationale des Chartes & /et 45 61. École nationale d'équitation 62. Ecole Nationale du Génie de l'Eau et de l'environnement de Strasbourg 63. Écoles nationales d'ingénieurs 64. Ecole nationale d'ingénieurs des industries des techniques agricoles et alimentaires de Nantes 65. Écoles nationales d'ingénieurs des travaux agricoles 66. École nationale de la magistrature 67. Écoles nationales de la marine marchande 68. École nationale de la santé publique (ENSP) 69. École nationale de ski et d'alpinisme 70. École nationale supérieure des arts décoratifs 71. École nationale supérieure des arts et industries textiles Roubaix & /et 46 72. Ecole nationale supérieure des arts et techniques du théâtre 73. Écoles nationales supérieures d'arts et métiers 74. École nationale supérieure des beaux-arts 75. École nationale supérieure de céramique industrielle 76. École nationale supérieure de l'électronique et de ses applications (ENSEA) 77. Ecole Nationale Supérieure des Sciences de l'information et des bibliothécaires 78. Écoles nationales vétérinaires 79. École nationale de voile 80. Écoles normales supérieures 81. École polytechnique 82. École de viticulture — Avize (Marne) & /et 47 83. Etablissement national d'enseignement agronomique de Dijon 84. Établissement national des invalides de la marine (ENIM) 85. Établissement national de bienfaisance Koenigswarter 86. Fondation Carnegie 87. Fondation Singer-Polignac 88. Haras nationaux 89. Hôpital national de Saint-Maurice 90. Institut français d'archéologie orientale du Caire 91. Institut géographique national 92. Institut National des Appellations d'origine 93. Institut national des hautes études de sécurité 94. Institut de veille sanitaire & /et 48 95. Institut National d'enseignement supérieur et de recherche agronomique et agroalimentaire de Rennes 96. Institut National d'Etudes Démographiques (I.N.E.D) 97. Institut National d'Horticulture 98. Institut National de la jeunesse et de l'éducation populaire 99. Institut national des jeunes aveugles — Paris 100. Institut national des jeunes sourds — Bordeaux 101. Institut national des jeunes sourds — Chambéry 102. Institut national des jeunes sourds — Metz 103. Institut national des jeunes sourds — Paris 104. Institut national de physique nucléaire et de physique des particules (I.N.P.N.P.P) 105. Institut national de la propriété industrielle & /et 49 106. Institut National de la Recherche Agronomique (I.N.R.A) 107. Institut National de la Recherche Pédagogique (I.N.R.P) 108. Institut National de la Santé et de la Recherche Médicale (I.N.S.E.R.M) 109. Institut national d'histoire de l'art (I.N.H.A.) 110. Institut National des Sciences de l'Univers 111. Institut National des Sports et de l'Education Physique 112. Instituts nationaux polytechniques 113. Instituts nationaux des sciences appliquées 114. Institut national de recherche en informatique et en automatique (INRIA) 115. Institut national de recherche sur les transports et leur sécurité (INRETS) 116. Institut de Recherche pour le Développement & /et 50 117. Instituts régionaux d'administration 118. Institut des Sciences et des Industries du vivant et de l'environnement (Agro Paris Tech) 119. Institut supérieur de mécanique de Paris 120. Institut Universitaires de Formation des Maîtres 121. Musée de l'armée 122. Musée Gustave-Moreau 123. Musée du Louvre 124. Musée du Quai Branly 125. Musée national de la marine 126. Musée national J.-J.-Henner 127. Musée national de la Légion d'honneur 128. Musée de la Poste & /et 51 129. Muséum National d'Histoire Naturelle 130. Musée Auguste-Rodin 131. Observatoire de Paris 132. Office français de protection des réfugiés et apatrides 133. Office National des Anciens Combattants et des Victimes de Guerre (ONAC) 134. Office national de la chasse et de la faune sauvage 135. Office National de l'eau et des milieux aquatiques 136. Office national d'information sur les enseignements et les professions (ONISEP) 137. Office universitaire et culturel français pour l'Algérie 138. Palais de la découverte 139. Parcs nationaux 140. Universités & /et 52 C Sõltumatud institutsioonid, asutused ja kohtud 1. Présidence de la République 2. Assemblée Nationale 3. Sénat 4. Conseil constitutionnel 5. Conseil économique et social 6. Conseil supérieur de la magistrature 7. Agence française contre le dopage 8. Autorité de contrôle des assurances et des mutuelles 9. Autorité de contrôle des nuisances sonores aéroportuaires 10. Autorité de régulation des communications électroniques et des postes 11. Autorité de sûreté nucléaire & /et 53 12. Comité national d'évaluation des établissements publics à caractère scientifique, culturel et professionnel 13. Commission d'accès aux documents administratifs 14. Commission consultative du secret de la défense nationale 15. Commission nationale des comptes de campagne et des financements politiques 16. Commission nationale de contrôle des interceptions de sécurité 17. Commission nationale de déontologie de la sécurité 18. Commission nationale du débat public 19. Commission nationale de l'informatique et des libertés 20. Commission des participations et des transferts 21. Commission de régulation de l'énergie 22. Commission de la sécurité des consommateurs & /et 54 23. Commission des sondages 24. Commission de la transparence financière de la vie politique 25. Conseil de la concurrence 26. Conseil supérieur de l'audiovisuel 27. Défenseur des enfants 28. Haute autorité de lutte contre les discriminations et pour l'égalité 29. Haute autorité de santé D Muud avaliku sektori asutused 1. Union des groupements d'achats publics (UGAP) 2. Agence Nationale pour l'emploi (A.N.P.E) 3. Autorité indépendante des marchés financiers 4. Caisse Nationale des Allocations Familiales (CNAF) & /et 55 5. Caisse Nationale d'Assurance Maladie des Travailleurs Salariés (CNAMS) 6. Caisse Nationale d'Assurance-Vieillesse des Travailleurs Salariés (CNAVTS) HORVAATIA 1. Hrvatski sabor (Horvaatia parlament) 2. Predsjednik Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi president) 3. Ured predsjednika Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi Presidendi Kantselei) 4. Ured predsjednika Republike Hrvatske po prestanku obnašanja dužnosti (Horvaatia Vabariigi Presidendi Kantselei pärast ametiaja lõppemist) 5. Vlada Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi valitsus) 6. Ured predsjednika Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi valitsuse bürood) 7. Ministarstvo gospodarstva (majandusministeerium) 8. Ministarstvo regionalnoga razvoja i fondova Europske unije (regionaalarengu ja ELi vahendite ministeerium) & /et 56 9. Ministarstvo financija (rahandusministeerium) 10. Ministarstvo obrane (kaitseministeerium) 11. Ministarstvo vanjskih i europskih poslova (välis- ja Euroopa asjade ministeerium) 12. Ministarstvo unutarnjih poslova (siseministeerium) 13. Ministarstvo pravosuđa (justiitsministeerium) 14. Ministarstvo uprave (avaliku halduse ministeerium) 15. Ministarstvo poduzetništva i obrta (ettevõtlus- ja käsitööndusministeerium) 16. Ministarstvo rada i mirovinskog sustava (töö- ja pensionisüsteemi ministeerium) 17. Ministarstvo pomorstva, prometa i infrastrukture (mere-, transpordi- ja taristuministeerium) 18. Ministarstvo poljoprivrede (põllumajandusministeerium) 19. Ministarstvo turizma (turismiministeerium) & /et 57 20. Ministarstvo zaštite okoliša i prirode (keskkonna- ja looduskaitseministeerium) 21. Ministarstvo graditeljstva i prostornoga uređenja (ehitus- ja füüsilise planeerimise ministeerium) 22. Ministarstvo branitelja (sõjaveteranide ministeerium) 23. Ministarstvo socijalne politike i mladih (sotsiaalpoliitika ja noorsooküsimuste ministeerium) 24. Ministarstvo zdravlja (tervishoiuministeerium) 25. Ministarstvo znanosti, obrazovanja i sporta (teadus-, haridus- ja spordiministeerium) 26. Ministarstvo kulture (kultuuriministeerium) 27. Državne upravne organizacije (riigi haldusorganisatsioonid) 28. Uredi državne uprave u županijama (riigi haldusasutused maakondades) 29. Ustavni sud Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohus) 30. Vrhovni sud Republike Hrvatske (Horvaatia kõrgeim kohus) & /et 58 31. Sudovi (kohtud) 32. Državno sudbeno vijeće (riiklik kohtunike nõukogu) 33. Državna odvjetništva (prokuratuurid) 34. Državnoodvjetničko vijeće (riiklik prokuröride nõukogu) 35. Pravobraniteljstva (ombudsman) 36. Državna komisija za kontrolu postupaka javne nabave (riiklik riigihangete järelevalvekomisjon) 37. Hrvatska narodna banka (Horvaatia Pank) 38. Državne agencije i uredi (riigiametid ja -bürood) 39. Državni ured za reviziju (riigikontroll) & /et 59  ITAALIA 1. Presidenza del Consiglio dei Ministri (ministrite nõukogu eesistuja) 2. Ministero degli Affari Esteri (välisministeerium) 3. Ministero dell'Interno (siseministeerium) 4. Ministero della Giustizia e Uffici giudiziari – esclusi i giudici di pace (justiitsministeerium ja kohtuasutused – välja arvatud giudici di pace) 5. Ministero della Difesa (kaitseministeerium) 6. Ministero dell'Economia e delle Finanze (majandus- ja rahandusministeerium) 7. Ministero dello Sviluppo Economico (majandusarengu ministeerium) 8. Ministero del Commercio internazionale (rahvusvahelise kaubanduse ministeerium) 9. Ministero delle Comunicazioni (kommunikatsiooniministeerium) 10. Ministero delle Politiche Agricole e Forestali (põllumajandus- ja metsandusministeerium) & /et 60 11. Ministero dell'Ambiente e Tutela del Territorio e del Mare (keskkonna-, maa- ja mereministeerium) 12. Ministero delle Infrastrutture (taristuministeerium) 13. Ministero dei Trasporti (transpordiministeerium) 14. Ministero del Lavoro e delle politiche sociali e della Previdenza sociale (töö-, sotsiaalpoliitika- ja sotsiaalkindlustusministeerium) 15. Ministero della Solidarietà sociale (sotsiaalse solidaarsuse ministeerium) 16. Ministero della Salute (tervishoiuministeerium) 17. Ministero dell' Istruzione dell' università e della ricerca (haridus-, kõrgharidus- ja teadusministeerium ) 18. Ministero per i Beni e le Attività culturali comprensivo delle sue articolazioni periferiche (pärandi- ja kultuuriministeerium, kaasa arvatud selle allasutused) 19. CONSIP (Concessionaria Servizi Informatici Pubblici)2 2 Tegutseb kõigi Itaalia riiklike ametiasutuste keskse hankeasutusena. & /et 61  KÜPROS 1. Προεδρία και Προεδρικό Μέγαρο (presidentuur ja presidendipalee) 2. Γραφείο Συντονιστή Εναρμόνισης (ühtlustamiskoordinaatori amet) 3. Υπουργικό Συμβούλιο (ministrite nõukogu) 4. Βουλή των Αντιπροσώπων (esindajatekoda) 5. Δικαστική Υπηρεσία (kohtute amet) 6. Νομική Υπηρεσία της Δημοκρατίας (õigusamet) 7. Ελεγκτική Υπηρεσία της Δημοκρατίας (riigikontroll) 8. Επιτροπή Δημόσιας Υπηρεσίας (avaliku teenistuse komisjon) 9. Επιτροπή Εκπαιδευτικής Υπηρεσίας (haridusteenistuse komisjon) 10. Γραφείο Επιτρόπου Διοικήσεως (ombudsman) & /et 62 11. Επιτροπή Προστασίας Ανταγωνισμού (konkurentsikaitse komisjon) 12. Υπηρεσία Εσωτερικού Ελέγχου (siseauditi talitus) 13. Γραφείο Προγραμματισμού (planeerimisbüroo) 14. Γενικό Λογιστήριο της Δημοκρατίας (riigikassa) 15. Γραφείο Επιτρόπου Προστασίας Δεδομένων Προσωπικού Χαρακτήρα (isikuandmete kaitse voliniku büroo) 16. Γραφείο Εφόρου Δημοσίων Ενισχύσεων (riigiabivoliniku büroo) 17. Αναθεωρητική Αρχή Προσφορών (pakkumuste hindamise amet) 18. Υπηρεσία Εποπτείας και Ανάπτυξης Συνεργατικών Εταιρειών (ühistute järelevalve ja arengu amet) 19. Αναθεωρητική Αρχή Προσφορών (pagulaste taotluste läbivaatamise amet) 20. Υπουργείο Άμυνας (kaitseministeerium) & /et 63 21. Υπουργείο Γεωργίας, Φυσικών Πόρων και Περιβάλλοντος (põllumajandus-, loodusvarade ja keskkonnaministeerium) a) Τμήμα Γεωργίας (põllumajandusministeerium) b) Κτηνιατρικές Υπηρεσίες (veterinaaramet) c) Τμήμα Δασών (metsaamet) d) Τμήμα Αναπτύξεως Υδάτων (veemajanduse amet) e) Τμήμα Γεωλογικής Επισκόπησης (geoloogiaamet) f) Μετεωρολογική Υπηρεσία (meteoroloogiateenistus) g) Τμήμα Αναδασμού (maakorralduse amet) h) Υπηρεσία Μεταλλείων (kaevandusamet) i) Ινστιτούτο Γεωργικών Ερευνών (põllumajandusuuringute instituut) j) Τμήμα Αλιείας και Θαλάσσιων Ερευνών (kalanduse ja mereuuringute amet) & /et 64 22. Υπουργείο Δικαιοσύνης και Δημοσίας Τάξεως (justiits- ja avaliku korra ministeerium) a) Αστυνομία (politsei) b) Πυροσβεστική Υπηρεσία Κύπρου (Küprose tuletõrjeteenistus) c) Τμήμα Φυλακών (vanglaamet) 23. Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού (kaubandus-, tööstus- ja turismiministeerium) a) Τμήμα Εφόρου Εταιρειών και Επίσημου Παραλήπτη (ettevõtteregister ja ametlik vastuvõtja) 24. Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων (töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeerium) a) Τμήμα Εργασίας (tööhõiveamet) b) Τμήμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων (sotsiaalkindlustusamet) c) Τμήμα Υπηρεσιών Κοινωνικής Ευημερίας (sotsiaalhoolekandeteenuste amet) & /et 65  d) Κέντρο Παραγωγικότητας Κύπρου (Küprose tootlikkuskeskus) e) Ανώτερο Ξενοδοχειακό Ινστιτούτο Κύπρου (Küprose kõrgem hotellikool) f) Ανώτερο Τεχνολογικό Ινστιτούτο (kõrgem tehnikainstituut) g) Τμήμα Επιθεώρησης Εργασίας (tööinspektsioon) h) Τμήμα Εργασιακών Σχέσεων (töösuhete amet) 25. Υπουργείο Εσωτερικών (siseministeerium) a) Επαρχιακές Διοικήσεις (piirkondlikud omavalitsused) b) Τμήμα Πολεοδομίας και Οικήσεως (linnaplaneerimis- ja -hoonestusamet) c) Τμήμα Αρχείου Πληθυσμού και Μεταναστεύσεως (tsiviilregistri- ja rändeamet) d) Τμήμα Κτηματολογίου και Χωρομετρίας (kinnistu- ja mõõdistamisamet) e) Γραφείο Τύπου και Πληροφοριών (pressi- ja teabebüroo) & /et 66  f) Πολιτική Άμυνα (tsiviilkaitse) g) Υπηρεσία Μέριμνας και Αποκαταστάσεων Εκτοπισθέντων (põgenenud isikute hoolekande- ja rehabilitatsiooniteenistus) h) Υπηρεσία Ασύλου (varjupaigateenistus) 26. Υπουργείο Εξωτερικών (välisministeerium) 27. Υπουργείο Οικονομικών (rahandusministeerium) a) Τελωνεία (tolli- ja aktsiisiamet) b) Τμήμα Εσωτερικών Προσόδων (maksuamet) c) Στατιστική Υπηρεσία (statistikaamet) d) Τμήμα Κρατικών Αγορών και Προμηθειών (valitsuse hangete ja tarnete amet) e) Τμήμα Δημόσιας Διοίκησης και Προσωπικού (avaliku halduse ja personali osakond) & /et 67  f) Κυβερνητικό Τυπογραφείο (valitsuse trükikoda) g) Τμήμα Υπηρεσιών Πληροφορικής (infotehnoloogia teenuste amet) 28. Υπουργείο Παιδείας και Πολιτισμού (haridus- ja kultuuriministeerium) 29. Υπουργείο Συγκοινωνιών και Έργων (kommunikatsiooni- ja riiklike tööde ministeerium) a) Τμήμα Δημοσίων Έργων (riiklike ehitustööde amet) b) Τμήμα Αρχαιοτήτων (antiikpärandi amet) c) Τμήμα Πολιτικής Αεροπορίας (tsiviillennundusamet) d) Τμήμα Εμπορικής Ναυτιλίας (kaubandusliku meresõidu amet) e) Τμήμα Ταχυδρομικών Υπηρεσιών (postiamet) f) Τμήμα Οδικών Μεταφορών (maanteetranspordiamet) g) Τμήμα Ηλεκτρομηχανολογικών Υπηρεσιών (elektri- ja mehaanikateenuste amet) h) Τμήμα Ηλεκτρονικών Επικοινωνιών (elektrooniliste telekommunikatsiooniteenuste amet) & /et 68 30. Υπουργείο Υγείας (tervishoiuministeerium) a) Φαρμακευτικές Υπηρεσίες (ravimiamet) b) Γενικό Χημείο (pealaboratoorium) c) Ιατρικές Υπηρεσίες και Υπηρεσίες Δημόσιας Υγείας (meditsiini- ja rahvatervise teenused) d) Οδοντιατρικές Υπηρεσίες (hambaravitalitus) e) Υπηρεσίες Ψυχικής Υγείας (vaimse tervise talitus) LÄTI A Ministeeriumid, eriülesannetega ministeeriumide sekretariaadid ja nende allasutused 1. Aizsardzības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (kaitseministeerium ja selle allasutused) 2. Ārlietu ministrija un tas padotībā esošās iestādes (välisministeerium ja selle allasutused) & /et 69 3. Ekonomikas ministrija un tās padotībā esošās iestādes (majandusministeerium ja selle allasutused) 4. Finanšu ministrija un tās padotībā esošās iestādes (rahandusministeerium ja selle allasutused) 5. Iekšlietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes (siseministeerium ja selle allasutused) 6. Izglītības un zinātnes ministrija un tās padotībā esošās iestādes (haridus- ja teadusministeerium ja selle allasutused) 7. Kultūras ministrija un tas padotībā esošās iestādes (kultuuriministeerium ja selle allasutused) 8. Labklājības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (sotsiaalhoolekandeministeerium ja selle allasutused) 9. Satiksmes ministrija un tās padotībā esošās iestādes (transpordiministeerium ja selle allasutused) 10. Tieslietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes (justiitsministeerium ja selle allasutused) & /et 70 11. Veselības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (tervishoiuministeerium ja selle allasutused) 12. Vides aizsardzības un reģionālās attīstības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (keskkonnakaitse- ja regionaalarengu ministeerium ja selle allasutused) 13. Zemkopības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (põllumajandusministeerium ja selle allasutused) 14. Īpašu uzdevumu ministra sekretariāti un to padotībā esošās iestādes (eriülesannetega ministeeriumid ja nende allasutused) B Muud riigiasutused 1. Augstākā tiesa (Läti kõrgeim kohus) 2. Centrālā vēlēšanu komisija (keskvalimiskomisjon) 3. Finanšu un kapitāla tirgus komisija (finants- ja kapitaliturgude komisjon) 4. Latvijas Banka (Läti Pank) & /et 71 5. Prokuratūra un tās pārraudzībā esošās iestādes (prokuratuur ja selle järelevalve alla kuuluvad asutused) 6. Saeimas un tās padotībā esošās iestādes (parlament ja selle allasutused) 7. Satversmes tiesa (konstitutsioonikohus) 8. Valsts kanceleja un tās pārraudzībā esošās iestādes (riigikantselei ja selle järelevalve alla kuuluvad asutused) 9. Valsts kontrole (riigikontroll) 10. Valsts prezidenta kanceleja (presidendi kantselei) 11. Citas valsts iestādes, kuras nav ministriju padotībā (ministeeriumide alluvusse mittekuuluvad muud riigiasutused) a) Tiesībsarga birojs (ombudsman) b) Nacionālā radio un televīzijas padome (rahvusringhäälingu nõukogu) & /et 72  LEEDU 1. Prezidentūros kanceliarija (presidendi kantselei) 2. Seimo kanceliarija (seimi kantselei) ja Seimui atskaitingos institucijos: (Institutsioonid, millel on aruandekohustus parlamendi (Seimas) ees): a) Lietuvos mokslo taryba (teadusnõukogu) b) Seimo kontrolierių įstaiga (seimi ombudsmani kantselei) c) Valstybės kontrolė (riigikontroll) d) Specialiųjų tyrimų tarnyba (eriuurimisteenistus) e) Valstybės saugumo departamentas (riiklik julgeolekuamet) f) Konkurencijos taryba (konkurentsiamet) g) Lietuvos gyventojų genocido ir rezistencijos tyrimo centras (Leedu genotsiidi ja vastupanuliikumise uurimiskeskus) h) Vertybinių popierių komisija (Leedu väärtpaberikomisjon) & /et 73 i) Ryšių reguliavimo tarnyba (sideamet) j) Nacionalinė sveikatos taryba (riiklik terviseamet) k) Etninės kultūros globos taryba (etnilise kultuuri kaitse nõukogu) l) Lygių galimybių kontrolieriaus tarnyba (võrdsete võimaluste ombudsmani büroo) m) Valstybinė kultūros paveldo komisija (riiklik kultuuripärandi komisjon) n) Vaiko teisių apsaugos kontrolieriaus įstaiga (laste õiguste ombudsman) o) Valstybinė kainų ir energetikos kontrolės komisija (riigi energiaressursside hinnaregulatsiooni komisjon) p) Valstybinė lietuvių kalbos komisija (Leedu keele riiklik komisjon) q) Vyriausioji rinkimų komisija (keskvalimiskomisjon) r) Vyriausioji tarnybinės etikos komisija (riiklik eetikakomisjon) s) Žurnalistų etikos inspektoriaus tarnyba (ajakirjanduseetika inspektori kantselei) & /et 74 3. Vyriausybės kanceliarija (valitsuse kantselei) ja Vyriausybei atskaitingos institucijos (valitsusele alluvad asutused): a) Ginklų fondas (relvafond) b) Informacinės visuomenės plėtros komitetas (infoühiskonna arengu komitee) c) Kūno kultūros ir sporto departamentas (kehakultuuri ja spordi amet) d) Lietuvos archyvų departamentas (Leedu arhiiviamet) e) Mokestinių ginčų komisija (maksuvaidluste komisjon) f) Statistikos departamentas (statistikaamet) g) Tautinių mažumų ir išeivijos departamentas (vähemusrahvuste ja välisleedulaste amet) h) Valstybinė tabako ir alkoholio kontrolės tarnyba (riiklik tubaka- ja alkoholikontrollitalitus) i) Viešųjų pirkimų tarnyba (riigihangete amet) j) Valstybinė atominės energetikos saugos inspekcija (riiklik tuumaenergia ohutuse inspektsioon) k) Valstybinė duomenų apsaugos inspekcija (riiklik andmekaitse inspektsioon) l) Valstybinė lošimų priežiūros komisija (riiklik hasartmängu kontrolli amet) m) Valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba (riiklik toidu- ja veterinaaramet) n) Vyriausioji administracinių ginčų komisija (haldusvaidluste ülemkomisjon) & /et 75  o) Draudimo priežiūros komisija (kindlustusjärelevalve komisjon) p) Lietuvos valstybinis mokslo ir studijų fondas (Leedu riiklik teaduse ja õpingute sihtasutus) q) Konstitucinis Teismas (konstitutsioonikohus) r) Lietuvos bankas (Leedu Pank) 4. Aplinkos ministerija (keskkonnaministeerium) ja Įstaigos prie Aplinkos ministerijos (keskkonnaministeeriumi alluvuses olevad asutused): a) Generalinė miškų urėdija (riigimetsade peadirektoraat) b) Lietuvos geologijos tarnyba (Leedu geoloogiaamet) c) Lietuvos hidrometeorologijos tarnyba (Leedu hüdrometeoroloogiateenistus) d) Lietuvos standartizacijos departamentas (Leedu standardiamet) & /et 76  e) Nacionalinis akreditacijos biuras (Leedu riiklik akrediteerimisamet) f) Valstybinė metrologijos tarnyba (riiklik metroloogiateenistus) g) Valstybinė saugomų teritorijų tarnyba (riiklik kaitsealade teenistus) h) Valstybinė teritorijų planavimo ir statybos inspekcija (riiklik territoriaalse planeerimise ja ehitusinspektsioon) 5. Finansų ministerija (rahandusministeerium) ja Įstaigos prie Finansų ministerijos (rahandusministeeriumi alluvuses olevad asutused): a) Muitinės departamentas (Leedu toll) b) Valstybės dokumentų technologinės apsaugos tarnyba (riiklike dokumentide tehnoloogilise julgeoleku teenistus) c) Valstybinė mokesčių inspekcija (riiklik maksuamet) d) Finansų ministerijos mokymo centras (rahandusministeeriumi koolituskeskus) & /et 77 6. Krašto apsaugos ministerija (riigikaitseministeerium) ja Įstaigos prie Krašto apsaugos ministerijos (riigikaitseministeeriumi alluvuses olevad asutused): a) Antrasis operatyvinių tarnybų departamentas (teine juurdlusbüroo) b) Centralizuota finansų ir turto tarnyba (tsentraliseeritud finantseerimis- ja omanditeenistus) c) Karo prievolės administravimo tarnyba (sõjaväeteenistusse värbamise teenistus) d) Krašto apsaugos archyvas (riiklik kaitsearhiivide teenistus) e) Krizių valdymo centras (kriisiohjekeskus) f) Mobilizacijos departamentas (mobiliseerimise teenistus) g) Ryšių ir informacinių sistemų tarnyba (kommunikatsiooni- ja infosüsteemide teenistus) h) Infrastruktūros plėtro s departamentas (taristu arendamise teenistus) i) Valstybinis pilietinio pasipriešinimo rengimo centras (tsiviilvastupanu keskus) j) Lietuvos kariuomenė (Leedu relvajõud) & /et 78  k) Krašto apsaugos sistemos kariniai vienetai ir tarnybos (sõjaväeüksused ja riikliku kaitsesüsteemi talitused) 7. Kultūros ministerija (kultuuriministeerium) ja Įstaigos prie Kultūros ministerijos (kultuuriministeeriumi alluvuses olevad asutused): a) Kultūros paveldo departamentas (Leedu kultuuripärandi amet) b) Valstybinė kalbos inspekcija (riiklik keeleinspektsioon) 8. Socialinės apsaugos ir darbo ministerija (sotsiaalkindlustus- ja tööministeerium) ja Įstaigos prie Socialinės apsaugos ir darbo ministerijos (sotsiaalkindlustus- ja tööministeeriumi alluvuses olevad asutused): a) Garantinio fondo administracija (tagatisfondi haldusasutus) b) Valstybės vaiko teisių apsaugos ir įvaikinimo tarnyba (riiklik lapse õiguste kaitse ja adopteerimisteenistus) c) Lietuvos darbo birža (Leedu Tööbörs) d) Lietuvos darbo rinkos mokymo tarnyba (Leedu tööturu koolitusamet) & /et 79  e) Trišalės tarybos sekretoriatas (kolmepoolse nõukogu sekretariaat) f) Socialinių paslaugų priežiūros departamentas (sotsiaalteenuste järelevalveamet) g) Darbo inspekcija (tööinspektsioon) h) Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riiklik sotsiaalkindlustusfondi nõukogu) i) Neįgalumo ir darbingumo nustatymo tarnyba (puude ja töövõimetuse määramise teenistus) j) Ginčų komisija (vaidluste komisjon) k) Techninės pagalbos neįgaliesiems centras (puuetega inimestele kompensatsiooni määramise riiklik keskus) l) Neįgaliųjų reikalų departamentas (puuetega inimeste probleemidega tegelev asutus) 9. Susisiekimo ministerija (transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium) ja Įstaigos prie Susisiekimo ministerijos (transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses olevad asutused): a) Lietuvos automobilių kelių direkcija (Leedu maanteeamet) & /et 80  b) Valstybinė geležinkelio inspekcija (riiklik raudteeinspektsioon) c) Valstybinė kelių transporto inspekcija (riiklik maanteetranspordi inspektsioon) d) Pasienio kontrolės punktų direkcija (piirikontrollipunktide direktoraat) 10. Sveikatos apsaugos ministerija (tervishoiuministeerium) ja Įstaigos prie Sveikatos apsaugos ministerijos (tervishoiuministeeriumi alluvuses olevad asutused): a) Valstybinė akreditavimo sveikatos priežiūros veiklai tarnyba (riiklik tervishoiu akrediteerimise amet) b) Valstybinė ligonių kasa (riiklik patsientide fond) c) Valstybinė medicininio audito inspekcija (riiklik meditsiinilise auditi inspektsioon) d) Valstybinė vaistų kontrolės tarnyba (riiklik ravimikontrolli amet) e) Valstybinė teismo psichiatrijos ir narkologijos tarnyba (Leedu kohtupsühhiaatria ja narkoloogia teenistus) f) Valstybinė visuomenės sveikatos priežiūros tarnyba (riiklik tervishoiuteenistus) & /et 81  g) Farmacijos departamentas (apteekide osakond) h) Sveikatos apsaugos ministerijos Ekstremalių sveikatai situacijų centras (tervishoiuministeeriumi erakorralise ravi keskus) i) Lietuvos bioetikos komitetas (Leedu bioeetika komitee) j) Radiacinės saugos centras (kiirguskaitse keskus) 11. Švietimo ir mokslo ministerija (haridus- ja teadusministeerium) ja Įstaigos prie Švietimo ir mokslo ministerijos (haridus- ja teadusministeeriumi allasutused): a) Nacionalinis egzaminų centras (riiklik eksamikeskus) b) Studijų kokybės vertinimo centras (kõrghariduses kvaliteedi hindamise keskus) 12. Teisingumo ministerija (justiitsministeerium) ja Įstaigos prie Teisingumo ministerijos (justiitsministeeriumi alluvuses olevad asutused): a) Kalėjimų departamentas (vanglaamet) b) Nacionalinė vartotojų teisių apsaugos taryba (riiklik tarbijakaitseamet) & /et 82  c) Europos teisės departamentas (Euroopa õiguse osakond) 13. Ūkio ministerija (majandusministeerium) ja Įstaigos prie Ūkio ministerijos (majandusministeeriumi alluvuses olevad asutused): a) Įmonių bankroto valdymo departamentas (ettevõtjate pankrottide haldamise osakond) b) Valstybinė energetikos inspekcija (riiklik energiainspektsioon) c) Valstybinė ne maisto produktų inspekcija (riiklik toiduks mittekasutatavate toodete inspektsioon) d) Valstybinis turizmo departamentas (riiklik turismiamet) 14. Užsienio reikalų ministerija (välisministeerium) ja Diplomatinės atstovybės ir konsulinės įstaigos užsienyje bei atstovybės prie tarptautinių organizacijų (diplomaatilised esindused ja konsulaaresindused välismaal ning esindused rahvusvaheliste organisatsioonide juures) 15. Vidaus reikalų ministerija (siseministeerium) ja Įstaigos prie Vidaus reikalų ministerijos (siseministeeriumi alluvuses olevad asutused): a) Asmens dokumentų išrašymo centras (isikut tõendavate dokumentide personaliseerimise keskus) & /et 83 b) Finansinių nusikaltimų tyrimo tarnyba (finantskuritegude uurimise teenistus) c) Gyventojų registro tarnyba (elanikeregister) d) Policijos departamentas (politsei) e) Priešgaisrinės apsaugos ir gelbėjimo departamentas (tuleõnnetuste ennetamise ja päästeosakond) f) Turto valdymo ir ūkio departamentas (varade haldamise ja majandusosakond) g) Vadovybės apsaugos departamentas (VIP kaitse osakond) h) Valstybės sienos apsaugos tarnyba (piirivalveosakond) i) Valstybės tarnybos departamentas (avaliku teenistuse osakond) j) Informatikos ir ryšių departamentas (IT- ja kommunikatsioonide osakond) k) Migracijos departamentas (rändeosakond) l) Sveikatos priežiūros tarnyba (tervishoiuosakond) & /et 84  m) Bendrasis pagalbos centras (hädaabikeskus) 16. Žemės ūkio ministerija (põllumajandusministeerium) ja Įstaigos prie Žemės ūkio ministerijos (põllumajandusministeeriumi alluvuses olevad asutused): a) Nacionalinė mokėjimo agentūra (riiklik makseasutus) b) Nacionalinė žemės tarnyba (riiklik maa-amet) c) Valstybinė augalų apsaugos tarnyba (riiklik taimekaitseteenistus) d) Valstybinė gyvulių veislininkystės priežiūros tarnyba (riiklik tõuaretuse järelevalveteenistus) e) Valstybinė sėklų ir grūdų tarnyba (riiklik seemne- ja teraviljateenistus) f) Žuvininkystės departamentas (kalandusosakond) 17. Teismai (kohtud): a) Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu kõrgeim kohus) b) Lietuvos apeliacinis teismas (Leedu apellatsioonikohus) & /et 85  c) Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu kõrgeim halduskohus) d) Apygardų teismai (regionaalsed kohtud) e) Apygardų administraciniai teismai (regionaalsed halduskohtud) f) Apylinkių teismai (esimese astme kohtud) g) Nacionalinė teismų administracija (riiklik kohtute amet) h) Generalinė prokuratūra (prokuratuur) 18. Kiti centriniai valstybinio administravimo subjektai – institucijos, įstaigos, tarnybos (muud keskvalitsusasutused (asutused, üksused, ametid)): a) Muitinės kriminalinė tarnyba (tolli kriminaalteenistus) b) Muitinės informacinių sistemų centras (tolli infosüsteemide keskus) c) Muitinės laboratorija (tolli laboratoorium) d) Muitinės mokymo centras (tolli koolituskeskus) & /et 86  LUKSEMBURG 1. Ministère d'État 2. Ministère des Affaires Étrangères et de l'Immigration 3. Ministère des Affaires Étrangères et de l'Immigration: Direction de la Défense (Armée) 4. Ministère de l'Agriculture, de la Viticulture et du Développement Rural 5. Ministère de l'Agriculture, de la Viticulture et du Développement Rural: Administration des Services Techniques de l'Agriculture 6. Ministère des Classes moyennes, du Tourisme et du Logement 7. Ministère de la Culture, de l'Enseignement Supérieur et de la Recherche 8. Ministère de l'Économie et du Commerce extérieur 9. Ministère de l'Éducation nationale et de la Formation professionnelle 10. Ministère de l'Éducation nationale et de la Formation professionnelle: Lycée d'Enseignement Secondaire et d'Enseignement Secondaire Technique & /et 87 11. Ministère de l'Égalité des chances 12. Ministère de l'Environnement 13. Ministère de l'Environnement: Administration de l'Environnement 14. Ministère de la Famille et de l'Intégration 15. Ministère de la Famille et de l'Intégration: Maisons de retraite 16. Ministère des Finances 17. Ministère de la Fonction publique et de la Réforme administrative 18. Ministère de la Fonction publique et de la Réforme administrative: Service Central des Imprimés et des Fournitures de l'État – Centre des Technologies de l'informatique de l'État 19. Ministère de l'Intérieur et de l'Aménagement du territoire 20. Ministère de l'Intérieur et de l'Aménagement du territoire: Police Grand-Ducale Luxembourg – Inspection générale de Police & /et 88 21. Ministère de la Justice 22. Ministère de la Justice: Établissements Pénitentiaires 23. Ministère de la Santé 24. Ministère de la Santé: Centre hospitalier neuropsychiatrique 25. Ministère de la Sécurité sociale 26. Ministère des Transports 27. Ministère du Travail et de l'Emploi 28. Ministère des Travaux publics 29. Ministère des Travaux publics: Bâtiments Publics – Ponts et Chaussées UNGARI 1. Nemzeti Erőforrás Minisztérium (riiklike ressursside ministeerium) 2. Vidékfejlesztési Minisztérium (maaelu arengu ministeerium) & /et 89 3. Nemzeti Fejlesztési Minisztérium (riikliku arengu ministeerium) 4. Honvédelmi Minisztérium (kaitseministeerium) 5. Közigazgatási és Igazságügyi Minisztérium (avaliku halduse ja justiitsministeerium) 6. Nemzetgazdasági Minisztérium (riigimajanduse ministeerium) 7. Külügyminisztérium (välisministeerium) 8. Miniszterelnöki Hivatal (riigikantselei) 9. Belügyminisztérium (siseministeerium) 10. Központi Szolgáltatási Főigazgatóság (kesksete talituste direktoraat) MALTA 1. Uffiċċju tal-Prim Ministru (riigikantselei) 2. Ministeru għall-Familja u Solidarjeta' Soċjali (perekonna ja sotsiaalse solidaarsuse ministeerium) 3. Ministeru ta' l-Edukazzjoni Zghazagh u Impjieg (haridus-, noorte- ja tööhõiveministeerium) & /et 90 4. Ministeru tal-Finanzi (rahandusministeerium) 5. Ministeru tar-Riżorsi u l-Infrastruttura (ressursside ja taristuministeerium) 6. Ministeru tat-Turiżmu u Kultura (turismi- ja kultuuriministeerium) 7. Ministeru tal-Ġustizzja u l-Intern (justiits- ja siseministeerium) 8. Ministeru għall-Affarijiet Rurali u l-Ambjent (maaelu- ja keskkonnaministeerium) 9. Ministeru għal Għawdex (Gozo asjade ministeerium) 10. Ministeru tas-Saħħa, l-Anzjani u Kura fil-Kommunita' (tervishoiu-, eakate- ja hooldusraviministeerium) 11. Ministeru ta' l-Affarijiet Barranin (välisministeerium) 12. Ministeru għall-Investimenti, Industrija u Teknologija ta' Informazzjoni (investeeringute-, tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium) 13. Ministeru għall-Kompetittivà u Komunikazzjoni (konkurentsi- ja kommunikatsiooniministeerium) & /et 91 14. Ministeru għall-Iżvilupp Urban u Toroq (linnaarendus- ja teedeministeerium) 15. Uffiċċju tal-President (presidendi kantselei) 16. Uffiċċju ta’ l-Iskrivan tal-Kamra tad-Deputati (esindajatekoja sekretäri kantselei) MADALMAAD 1. Ministerie van Algemene Zaken (üldasjade ministeerium): a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) b) Bureau van de Wetenschappelijke Raad voor het Regeringsbeleid (valitsuse poliitika nõuandekogu) c) Rijksvoorlichtingsdienst (Madalmaade valitsuse teabeteenistus) 2. Ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelaties (siseministeerium): a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) b) Centrale Archiefselectiedienst (CAS) (arhiveerimiskeskus) & /et 92  c) Algemene Inlichtingen- en Veiligheidsdienst (AIVD) (luure- ja julgeolekuteenistus) d) Agentschap Basisadministratie Persoonsgegevens en Reisdocumenten (BPR) (personaliarvestuse ja reisidokumentide amet) e) Agentschap Korps Landelijke Politiediensten (riiklik politseiamet) 3. Ministerie van Buitenlandse Zaken (välisministeerium): a) Directoraat-generaal Regiobeleid en Consulaire Zaken (DGRC) (regionaalpoliitika ja konsulaarasjade peadirektoraat) b) Directoraat-generaal Politieke Zaken (DGPZ) (poliitika peadirektoraat) c) Directoraat-generaal Internationale Samenwerking (DGIS) (rahvusvahelise koostöö peadirektoraat) d) Directoraat-generaal EURopese Samenwerking (DGES) (Euroopa-sisese koostöö peadirektoraat) e) Centrum tot Bevordering van de Import uit Ontwikkelingslanden (CBI) (arengumaadest impordi edendamise keskus) & /et 93  f) Centrale diensten ressorterend onder de Secretaris-Generaal / Plaatsvervangend Secretaris-Generaal (kantslerile ja asekantslerile alluvad tugitalitused) g) Buitenlandse Posten (ieder afzonderlijk) (diplomaatilised esindused) 4. Ministerie van Defensie (kaitseministeerium): a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) b) Commando Diensten Centra (CDC) (tugikomando) c) Defensie Telematica Organisatie (DTO) (kaitseinformaatikakeskus) d) Centrale directie van de Defensie Vastgoed Dienst (kaitsealased kinnisvarateenused, keskdirektoraat) e) De afzonderlijke regionale directies van de Defensie Vastgoed Dienst (kaitsealased kinnisvarateenused, piirkondlikud direktoraadid) f) Defensie Materieel Organisatie (DMO) (kaitsematerjalide organisatsioon) & /et 94  g) Landelijk Bevoorradingsbedrijf van de Defensie Materieel Organisatie (kaitsematerjalide organisatsiooni riiklik tarneagentuur) h) Logistiek Centrum van de Defensie Materieel Organisatie (kaitsematerjalide organisatsiooni logistikakeskus) i) Marinebedrijf van de Defensie Materieel Organisatie (kaitsematerjalide organisatsiooni hooldusettevõte) j) Defensie Pijpleiding Organisatie (DPO) (kaitse organiseerimise amet) 5. Ministerie van Economische Zaken (majandusministeerium):: a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) b) Centraal Planbureau (CPB) (Madalmaade majanduspoliitilise analüüsi büroo) c) Bureau voor de Industriële Eigendom (BIE) (tööstusomandibüroo) d) SenterNovem (jätkusuutliku innovatsiooni amet) e) Staatstoezicht op de Mijnen (SodM) (riiklik kaevanduste inspektsioon) & /et 95  f) Nederlandse Mededingingsautoriteit (NMa) (Madalmaade konkurentsiamet) g) Economische Voorlichtingsdienst (EVD) (Madalmaade väliskaubandusagentuur) h) Agentschap Telecom (raadiokommunikatsiooni agentuur) i) Kenniscentrum Professioneel & Innovatief Aanbesteden, Netwerk voor Overheidsopdrachtgevers (PIANOo) (professionaalsed ja innovaatilised hanked, hankijate võrgustik) j) Regiebureau Inkoop Rijksoverheid (keskvalitsuse ostutehingute koordineerimine) k) Octrooicentrum Nederland (Madalmaade patendiamet) l) Consumentenautoriteit (tarbijakaitseamet) 6. Ministerie van Financiën (rahandusministeerium): a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) b) Belastingdienst Automatiseringscentrum (maksu- ja tolliameti arvuti- ja tarkvarakeskus) & /et 96  c) Belastingdienst (maksu- ja tolliamet) d) de afzonderlijke Directies der Rijksbelastingen (maksu- ja tolliameti osakonnad Madalmaades) e) Fiscale Inlichtingen- en Opsporingsdienst met inbegrip van de Economische Controle dienst (ECD) (maksuteabe ja uurimisteenistus (kaasa arvatud majanduse uurimisteenistus)) f) Belastingdienst Opleidingen (maksu- ja tolliameti koolituskeskus) g) Dienst der Domeinen (riigivaraamet) 7. Ministerie van Justitie (justiitsministeerium): a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) b) Dienst Justitiële Inrichtingen (parandusasutuste amet) c) Raad voor de Kinderbescherming (laste kaitse- ja hooldusamet) d) Centraal Justitie Incasso Bureau (trahvide kogumise keskus) & /et 97  e) Openbaar Ministerie (riigiprokuratuur) f) Immigratie en Naturalisatiedienst (immigratsiooni- ja naturalisatsiooniamet) g) Nederlands Forensisch Instituut (Madalmaade kohtumeditsiini instituut) h) Dienst Terugkeer & Vertrek (repatrieerimise ja lahkumise agentuur) 8. Ministerie van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit (põllumajanduse, looduse ja toidukvaliteedi ministeerium): a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) b) Dienst Regelingen (DR) (õigusaktide rakendamise riiklik teenistus (amet)) c) Agentschap Plantenziektenkundige Dienst (PD) (taimekaitseamet) d) Algemene Inspectiedienst (AID) (üldinspektsioon) e) Dienst Landelijk Gebied (DLG) (valitsuse maaelu jätkusuutliku arendamise teenistus) f) Voedsel en Waren Autoriteit (VWA) (toidu ja tarbekaupade ohutuse amet) & /et 98 9. Ministerie van Onderwijs, Cultuur en Wetenschappen (haridus-, kultuuri- ja teadusministeerium): a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) b) Inspectie van het Onderwijs (haridusinspektsioon) c) Erfgoedinspectie (pärandiinspektsioon) d) Centrale Financiën Instellingen (asutuste rahastamise keskus) e) Nationaal Archief (riigiarhiiv) f) Adviesraad voor Wetenschaps- en Technologiebeleid (teadus- ja tehnoloogiapoliitika nõuandekogu) g) Onderwijsraad (haridusnõukogu) h) Raad voor Cultuur (kultuurinõukogu) & /et 99 10. Ministerie van Sociale Zaken en Werkgelegenheid (sotsiaalküsimuste ja tööhõive ministeerium): a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) b) Inspectie Werk en Inkomen (töö ja sissetulekute inspektsioon) c) Agentschap SZW (SZW agentuur) 11. Ministerie van Verkeer en Waterstaat (transpordi-, taristu ja veemajandusministeerium): a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) b) Directoraat-Generaal Transport en Luchtvaart (transpordi ja tsiviillennunduse peadirektoraat) c) Directoraat-Generaal Personenvervoer (reisijateveo peadirektoraat) d) Directoraat-Generaal Water (veeressursside peadirektoraat) e) Centrale Diensten (kesktalitused) & /et 100 f) Shared services Organisatie Verkeer en Waterstaat (transpordi ja veemajanduse jagatud teenuste organisatsioon) (uus asutus) g) Koninklijk Nederlandse Meteorologisch Instituut KNMI (Madalmaade kuninglik meteoroloogiainstituut) h) Rijkswaterstaat, Bestuur (riiklikud ehitustööd ja veemajandus, nõukogu) i) De afzonderlijke regionale Diensten van Rijkswaterstaat (kõik avaliku sektori ehitustööde ja veemajanduse peadirektoraadi piirkondlikud talitused) j) De afzonderlijke specialistische diensten van Rijkswaterstaat (kõik infrastruktuuri ja veemajanduse peadirektoraadi spetsialiseerunud teenistused) j) Adviesdienst Geo-Informatie en ICT (geoinfo ja IKT nõuandekomisjon) k) Adviesdienst Verkeer en Vervoer (AVV) (liikluse ja transpordi nõuandekomisjon) l) Bouwdienst (ehitusteenistus) m) Centrale diensten (korporatiivteenistus) n) Data ICT Dienst (andme- ja IT-teenistus) & /et 101 o) Dienst Verkeer en Scheepvaart (liiklus- ja veetransporditeenistus) p) Dienst Weg- en Waterbouwkunde (DWW) (tee- ja vesiehitusteenistus) q) Rijksinstituut voor Kust en Zee (RIKZ) (riiklik ranniku- ja merealade majandamise instituut) r) Rijksinstituut voor Integraal Zoetwaterbeheer en Afvalwaterbehandeling (RIZA) (riiklik mageveemajanduse ja vee käitlemise instituut) s) Waterdienst (veeteenistus) t) Inspectie Verkeer en Waterstaat, Hoofddirectie (transpordi ja veemajanduse inspektsioon, peadirektoraat) u) Havenstaatcontrole (sadamariigi kontroll) v) Directie Toezichtontwikkeling Communicatie en Onderzoek (TCO) (kommunikatsiooni ja teadusuuringute järelevalve arendamise direktoraat) w) Toezichthouder Beheer Eenheid Lucht (majandamisüksus „Õhk“) & /et 102  x) Toezichthouder Beheer Eenheid Water (majandamisüksus „Vesi“) y) Toezichthouder Beheer Eenheid Land (majandamisüksus „Maa“) 12. Ministerie van Volkshuisvesting, Ruimtelijke Ordening en Milieubeheer (elamuehitus-, ruumiplaneerimis- ja keskkonnaministeerium): a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) b) Directoraat-generaal Wonen, Wijken en Integratie (elamumajanduse, kogukondade ja integratsiooni peadirektoraat) c) Directoraat-generaal Ruimte (ruumilise planeerimise peadirektoraat) d) Directoraat-generaal Milieubeheer (keskkonnakaitse peadirektoraat) e) Rijksgebouwendienst (valitsuse kinnisvarakeskus) f) VROM Inspectie (VROMi inspektsioon) 13. Ministerie van Volksgezondheid, Welzijn en Sport (tervishoiu-, heaolu- ja spordiministeerium): a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad) & /et 103  b) Inspectie Gezondheidsbescherming, Waren en Veterinaire Zaken (tervisekaitse- ja loomatervise inspektsioon) c) Inspectie Gezondheidszorg (tervishoiuinspektsioon) d) Inspectie Jeugdhulpverlening en Jeugdbescherming (noorsooteenistuste ja noorte kaitse inspektsioon) e) Rijksinstituut voor de Volksgezondheid en Milieu (RIVM) (riiklik keskkonna- ja rahvatervise instituut) f) Sociaal en Cultureel Planbureau (sotsiaalse ja kultuurilise planeerimise amet) g) Agentschap t.b.v. het College ter Beoordeling van Geneesmiddelen (meditsiini kvaliteedi nõukogu) 14. Tweede Kamer der Staten-Generaal (parlamendi alamkoda) 15. Eerste Kamer der Staten-Generaal (parlamendi ülemkoda) 16. Raad van State (riiginõukogu) 17. Algemene Rekenkamer (Madalmaade audiitorkoda) & /et 104 18. Nationale Ombudsman (riiklik ombudsman) 19. Kanselarij der Nederlandse Orden (Madalmaade Ordu kantselei) 20. Kabinet der Koningin (kuninganna kabinet) 21. Raad voor de Rechtspraak en de Rechtbanken (kohtute juhtimise ja nõuande kogu ning kohtud) AUSTRIA 1. Bundeskanzleramt (liidukantselei) 2. Bundesministerium für europäische und internationale Angelegenheiten (Euroopa ja rahvusvaheliste asjade ministeerium) 3. Bundesministerium der Finanzen (rahandusministeerium) 4. Bundesministerium für Gesundheit (tervishoiuministeerium) 5. Bundesministerium der Finanzen (siseministeerium) 6. Bundesministerium für Justiz (justiitsministeerium) & /et 105 7. Bundesministerium für Landesverteidigung und Sport (kaitse- ja spordiministeerium) 8. Bundesministerium für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft (põllumajandus- ja metsandus-, keskkonna- ja veemajandusministeerium) 9. Bundesministerium für Arbeit, Soziales und Konsumentenschutz (tööhõive-, sotsiaal- ja tarbijakaitseministeerium) 10. Bundesministerium für Unterricht, Kunst und Kultur (haridus-, kunsti- ja kultuuriministeerium) 11. Bundesministerium für Verkehr, Innovation und Technologie (transpordi-, innovatsiooni- ja tehnoloogiaministeerium) 12. Bundesministerium für Wirtschaft, Familie und Jugend (majandus-, perekonna- ja noorsooküsimuste ministeerium) 13. Bundesministerium für Wissenschaft und Forschung (teadus- ja uurimistegevuse ministeerium) 14. Bundesamt für Eich- und Vermessungswesen (föderaalne kalibreerimise ja mõõtmise büroo) & /et 106 15. Österreichische Forschungs- und Prüfzentrum Arsenal Gesellschaft m.b.H (Austria uuringute ja testikeskus Arsenal G.m.b.H.) 16. Bundesanstalt für Verkehr (föderaalne liiklusinstituut) 17. Bundesbeschaffung G.m.b.H (föderaalhanked, aktsiaselts) 18. Bundesrechenzentrum G.m.b.H (föderaalne andmetöötluskeskus, aktsiaselts) 19. Kõik muud keskvalitsusasutused, sealhulgas nende piirkondlikud ja kohalikud allüksused, tingimusel et nad on mittetööstusliku ja mittetulundusliku iseloomuga POOLA 1. Kancelaria Prezydenta RP (presidendi kantselei) 2. Kancelaria Sejmu RP (seimi kantselei) 3. Kancelaria Senatu RP (senati kantselei) 4. Kancelaria Prezesa Rady Ministrów (peaministri kantselei) 5. Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) & /et 107 6. Naczelny Sąd Administracyjny (Poola kõrgeim halduskohus) 7. Trybunał Konstytucyjny (konstitutsioonikohus) 8. Najwyższa Izba Kontroli (kõrgeim kontrolliasutus) 9. Biuro Rzecznika Praw Obywatelskich (inimõiguste kaitsja büroo) 10. Biuro Rzecznika Praw Dziecka (lasteombudsmani büroo) 11. Biuro Ochrony Rządu (valitsuse kaitsebüroo) 12. Biuro Bezpieczeństwa Narodowego (riiklik julgeolekuamet) 13. Centralne Biuro Antykorupcyjne (korruptsioonivastase võitluse keskbüroo) 14. Ministerstwo Pracy i Polityki Społecznej (tööhõive- ja sotsiaalministeerium) 15. Ministerstwo Finansów (rahandusministeerium) 16. Ministerstwo Gospodarki (majandusministeerium) 17. Ministerstwo Rozwoju Regionalnego (regionaalarenguministeerium) & /et 108 18. Ministerstwo Kultury i Dziedzictwa Narodowego (kultuuri- ja rahvusliku pärandi ministeerium) 19. Ministerstwo Edukacji Narodowej (riiklik haridusministeerium) 20. Ministerstwo Obrony Narodowej (riigikaitseministeerium) 21. Ministerstwo Rolnictwa i Rozwoju Wsi (põllumajandus- ja maaelu arendamise ministeerium) 22. Ministerstwo Skarbu Państwa (riigivaraministeerium) 23. Ministerstwo Sprawiedliwości (justiitsministeerium) 24. Ministerstwo Transportu, Budownictwa i Gospodarki Morskiej (transpordi-, ehitus- ja meremajandusministeerium) 25. Ministerstwo Nauki i Szkolnictwa Wyższego (teadus- ja kõrgharidusministeerium) 26. Ministerstwo Środowiska (keskkonnaministeerium) 27. Ministerstwo Spraw Wewnętrznych (siseministeerium) 28. Ministrestwo Administracji i Cyfryzacji (haldus- ja digitaliseerimisministeerium) & /et 109 29. Ministerstwo Spraw Zagranicznych (välisministeerium) 30. Ministerstwo Zdrowia (tervishoiuministeerium) 31. Ministerstwo Sportu i Turystyki (spordi- ja turismiministeerium) 32. Urząd Patentowy Rzeczpospolitej Polskiej (Poola Vabariigi patendiamet) 33. Urząd Regulacji Energetyki (Poola energiasektorit reguleeriv asutus) 34. Urząd do Spraw Kombatantów i Osób Represjonowanych (sõjaveteranide ja repressiooniohvrite amet) 35. Urząd Transportu Kolejowego (raudteetranspordiamet) 36. Urząd Dozoru Technicznego (tehnilise inspektsiooni amet) 37. Urząd Rejestracji Produktów Leczniczych, Wyrobów Medycznych i Produktów Biobójczych (ravimite, meditsiiniseadmete ja biotsiidide registreerimise amet) 38. Urząd do Spraw Cudzoziemców (välismaalaste amet) 39. Urząd Zamówień Publicznych (riigihangete amet) & /et 110 40. Urząd Ochrony Konkurencji i Konsumentów (konkurentsi- ja tarbijakaitseamet) 41. Urząd Lotnictwa Cywilnego (tsiviillennundusamet) 42. Urząd Komunikacji Elektronicznej (elektroonilise side amet) 43. Wyższy Urząd Górniczy (riiklik kaevandusamet) 44. Główny Urząd Miar (metroloogia keskamet) 45. Główny Urząd Geodezji i Kartografii (geodeesia ja kartograafia keskamet) 46. Główny Urząd Nadzoru Budowlanego (ehitusinspektsiooni keskamet) 47. Główny Urząd Statystyczny (statistikaamet) 48. Krajowa Rada Radiofonii i Telewizji (riiklik ringhäälingunõukogu) 49. Generalny Inspektor Ochrony Danych Osobowych (isikuandmete kaitse peainspektor) 50. Państwowa Komisja Wyborcza (riiklik valimiskomisjon) & /et 111 51. Państwowa Inspekcja Pracy (riiklik tööinspektsioon) 52. Rządowe Centrum Legislacji (valitsuse õiguskeskus) 53. Narodowy Fundusz Zdrowia (riiklik tervisefond) 54. Polska Akademia Nauk (Poola teaduste akadeemia) 55. Polskie Centrum Akredytacji (Poola akrediteerimiskeskus) 56. Polskie Centrum Badań i Certyfikacji (Poola kontrolli- ja sertifitseerimiskeskus) 57. Polska Organizacja Turystyczna (Poola riiklik turismiamet) 58. Polski Komitet Normalizacyjny (Poola standardikomitee) 59. Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet) 60. Komisja Nadzoru Finansowego (Poola finantsjärelevalveamet) 61. Naczelna Dyrekcja Archiwów Państwowych (riigiarhiivi keskamet) & /et 112 62. Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumeeste sotsiaalkindlustusfond) 63. Generalna Dyrekcja Dróg Krajowych i Autostrad (riiklik kiir- ja maanteede peadirektoraat) 64. Główny Inspektorat Ochrony Roślin i Nasiennictwa (taime- ja seemnekaitse inspektsiooni peainspektsioon) 65. Komenda Główna Państwowej Straży Pożarnej (riikliku tuletõrjeteenistuse peakomando) 66. Komenda Główna Policji (Poola politsei) 67. Komenda Główna Straży Granicznej (piirivalve peakomando) 68. Główny Inspektorat Jakości Handlowej Artykułów Rolno-Spożywczych (põllumajanduslike toiduainete kaubandusliku kvaliteedi peainspektsioon) 69. Główny Inspektorat Ochrony Środowiska (keskkonnakaitse peainspektsioon) 70. Główny Inspektorat Transportu Drogowego (maanteetranspordi peainspektsioon) & /et 113 71. Główny Inspektorat Farmaceutyczny (ravimiinspektsioon) 72. Główny Inspektorat Sanitarny (sanitaarinspektsioon) 73. Główny Inspektorat Weterynarii (veterinaarinspektsioon) 74. Agencja Bezpieczeństwa Wewnętrznego (sisejulgeolekuagentuur) 75. Agencja Wywiadu (välisluureagentuur) 76. Agencja Mienia Wojskowego (sõjaväevarade amet) 77. Wojskowa Agencja Mieszkaniowa (sõjaväekinnisvara amet) 78. Agencja Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa (põllumajanduse restruktureerimise ja moderniseerimise amet) 79. Agencja Rynku Rolnego (põllumajandusturu amet) 80. Agencja Nieruchomości Rolnych (põllumajandusliku vara amet) 81. Państwowa Agencja Atomistyki (riiklik aatomienergiaamet) & /et 114 82. Polska Agencja Żeglugi Powietrznej (Poola aeronavigatsiooniteenuste amet) 83. Państwowa Agencja Rozwiązywania Problemów Alkoholowych (riiklik alkoholiprobleemide ennetamise amet) 84. Agencja Rezerw Materiałowych (materiaalsete varude amet) 85. Narodowy Bank Polski (Poola riigipank) 86. Narodowy Fundusz Ochrony Środowiska i Gospodarki Wodnej (keskkonnakaitse ja veemajanduse riiklik fond) 87. Państwowy Fundusz Rehabilitacji Osób Niepełnosprawnych (puuetega inimeste rehabiliteerimise riiklik fond) 88. Instytut Pamięci Narodowej – Komisja Ścigania Zbrodni Przeciwko Narodowi Polskiemu (riiklik mäluinstituut – Poola rahva vastu sooritatud kuritegude uurimise komisjon) 89. Rada Ochrony Pamięci Walk i Męczeństwa (võitluse ja märterluse mälestuse kaitse komitee) 90. Służba Celna Rzeczypospolitej Polskiej (Poola Vabariigi tolliamet) & /et 115 91. Państwowe Gospodarstwo Leśne „Lasy Państwowe“ (riiklik metsandusettevõte Lasy Państwowe) 92. Polska Agencja Rozwoju Przedsiębiorczości (Poola ettevõtluse arendamise amet) 93. Samodzielne Publiczne Zakłady Opieki Zdrowotnej, jeśli ich organem założycielskim jest minister, centralny organ administracji rządowej lub wojewoda (ministrite, keskvalitsuse või vojevoodkondade loodud riiklikud autonoomsed tervishoiuasutused) PORTUGAL 1. Presidência do Conselho de Ministros (ministrite nõukogu eesistuja) 2. Ministério das Finanças (rahandusministeerium) 3. Ministério da Defesa Nacional (kaitseministeerium) 4. Ministério dos Negócios Estrangeiros e das Comunidades Portuguesas (Portugali kogukondade ja välisministeerium) 5. Ministério da Administração Interna (siseministeerium) 6. Ministério da Justiça (justiitsministeerium) & /et 116 7. Ministério da Economia (majandusministeerium) 8. Ministério da Agricultura, Desenvolvimento Rural e Pescas (põllumajanduse, maaelu arengu ja kalanduse ministeerium) 9. Ministério da Educação (haridusministeerium) 10. Ministério da Ciência e do Ensino Superior (teaduse ja kõrghariduse ministeerium) 11. Ministério da Cultura (kultuuriministeerium) 12. Ministério da Saúde (tervishoiuministeerium) 13. Ministério do Trabalho e da Solidariedade Social (töö- ja sotsiaalse solidaarsuse ministeerium) 14. Ministério das Obras Públicas, Transportes e Habitação (riiklike ehitustööde, transpordi ja elamumajanduse ministeerium) 15. Ministério das Cidades, Ordenamento do Território e Ambiente (linnade, maakorralduse ja keskkonna ministeerium) 16. Ministério para a Qualificação e o Emprego (kutsekvalifikatsiooni ja tööhõive ministeerium) & /et 117 17. Presidência da República (vabariigi president) 18. Tribunal Constitucional (konstitutsioonikohus) 19. Tribunal de Contas (riigikontroll) 20. Provedoria de Justiça (ombudsman) RUMEENIA 1. Administrația Prezidențială (presidendi kantselei) 2. Senatul României (Rumeenia Senat) 3. Camera Deputaților (Rumeenia Saadikutekoda) 4. Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus) 5. Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) 6. Consiliul Legislativ (seadusandlik nõukogu) 7. Curtea de Conturi (riigikontroll) & /et 118 8. Consiliul Superior al Magistraturii (kõrgem justiitsnõukogu) 9. Parchetul de pe lângă Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohtuga seotud prokuratuur) 10. Secretariatul General al Guvernului (valitsuse peasekretariaat) 11. Cancelaria primului ministru (peaministri kantselei) 12. Ministerul Afacerilor Externe (välisministeerium) 13. Ministerul Economiei și Finanțelor (majandus- ja rahandusministeerium) 14. Ministerul Justiției (justiitsministeerium) 15. Ministerul Apărării (kaitseministeerium) 16. Ministerul Internelor și Reformei Administrative (sise- ja haldusreformi ministeerium) 17. Ministerul Muncii, Familiei și Egalității de Șanse (töö- ja võrdsete võimaluste ministeerium) & /et 119 18. Ministerul pentru Întreprinderi Mici și Mijlocii, Comerț, Turism și Profesii Liberale (VKEde, kaubanduse, turismi ja vabade elukutsete ministeerium) 19. Ministerul Agriculturii și Dezvoltării Rurale (põllumajanduse ja maaelu arengu ministeerium) 20. Ministerul Transporturilor (transpordiministeerium) 21. Ministerul Dezvoltării, Lucrărilor Publice și Locuinței (arengu, riiklike ehitustööde ja elamumajanduse ministeerium) 22. Ministerul Educației Cercetării și Tineretului (hariduse, teaduse ja noorsooministeerium) 23. Ministerul Sănătății Publice (tervishoiuministeerium) 24. Ministerul Culturii și Cultelor (kultuuri- ja usuasjade ministeerium) 25. Ministerul Comunicațiilor și Tehnologiei Informaţiei (kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaministeerium) 26. Ministerul Mediului și Dezvoltării Durabile (keskkonna ja jätkusuutliku arengu ministeerium) & /et 120 27. Serviciul Român de Informații (Rumeenia luureteenistus) 28. Serviciul Român de Informați Externe (Rumeenia välisluureteenistus) 29. Serviciul de Protecție și Pază (kaitse- ja valveteenistus) 30. Serviciul de Telecomunicații Speciale (erisideteenistus) 31. Consiliul Național al Audiovizualului (riiklik audiovisuaalnõukogu) 32. Consiliul Concurenței – CC (konkurentsinõukogu) 33. Direcția Națională Anticorupție (riiklik korruptsioonivastane talitus) 34. Inspectoratul General de Poliție (politsei peainspektsioon) 35. Autoritatea Națională pentru Reglementarea și Monitorizarea Achizițiilor Publice (riigihangete reguleerimise ja järelevalve amet) 36. Consiliul Național de Soluționare a Contestațiilor (vaidluste lahendamise riiklik nõukogu) 37. Autoritatea Națională de Reglementare pentru Serviciile Comunitare de Utilități Publice (ANRSC) (kohalikke kommunaalteenuseid reguleeriv riiklik amet) & /et 121 38. Autoritatea Națională Sanitară Veterinară și pentru Siguranța Alimentelor (riiklik sanitaar- veterinaar- ja toiduohutusamet) 39. Autoritatea Națională pentru Protecția Consumatorilor (riiklik tarbijakaitseamet) 40. Autoritatea Navală Română (Rumeenia laevandusamet) 41. Autoritatea Feroviară Română (Rumeenia raudteeamet) 42. Autoritatea Rutieră Română (Rumeenia maanteeamet) 43. Autoritatea Națională pentru Protecția Drepturilor Copilului și Adopție (lapse õiguste ja adopteerimise riiklik amet) 44. Autoritatea Națională pentru Persoanele cu Handicap (riiklik puuetega inimeste amet) 45. Autoritatea Națională pentru Tineret (riiklik noorsooamet) 46. Autoritatea Națională pentru Cercetare Stiințifică (riiklik teadusuuringute amet) 47. Autoritatea Națională pentru Comunicații (riiklik sideamet) & /et 122 48. Autoritatea Națională pentru Serviciile Societății Informaționale (riiklik infoühiskonna teenuste amet) 49. Autoritatea Electorala Permanentă (alaline valimisamet) 50. Agenția pentru Strategii Guvernamentale (valitsusstrateegia amet) 51. Agenția Națională a Medicamentului (riiklik ravimiamet) 52. Agenția Națională pentru Sport (riiklik spordiamet) 53. Agenția Națională pentru Ocuparea Forței de Muncă (riiklik tööhõiveamet) 54. Agenția Națională de Reglementare în Domeniul Energiei (riiklik elektrienergiat reguleeriv amet) 55. Agenția Română pentru Conservarea Energiei (Rumeenia energia säästmise amet) 56. Agenția Națională pentru Resurse Minerale (riiklik maavarade amet) 57. Agenția Română pentru Investiții Străine (Rumeenia välisinvesteeringute amet) 58. Agenția Națională a Funcționarilor Publici (riiklik avalike teenistujate amet) & /et 123 59. Agenția Națională de Administrare Fiscală (riiklik maksude haldamise amet) 60. Agenția de Compensare pentru Achiziții de Tehnică Specială (eritehnika hangete kompenseerimise amet) 61. Agenția Națională Anti-doping (riiklik antidopingu amet) 62. Agenția Nucleară (aatomiamet) 63. Agenția Națională pentru Protecția Familiei (riiklik perekonna kaitse amet) 64. Agenția Națională pentru Egalitatea de Șanse între Bărbați și Femei (riiklik meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse amet) 65. Agenția Națională pentru Protecția Mediului (riiklik keskkonnakaitse amet) 66. Agenția Națională Antidrog (riiklik uimastivastase võitluse amet) SLOVEENIA 1. Predsednik Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi president) 2. Državni zbor (Sloveenia Riigikogu) & /et 124 3. Državni svet (Sloveenia Riiginõukogu) 4. Varuh človekovih pravic (ombudsman) 5. Ustavno sodišče (konstitutsioonikohus) 6. Računsko sodišče (riigikontroll) 7. Državna revizijska komisja (riiklik revisjonikomisjon) 8. Slovenska akademija znanosti in umetnosti (Sloveenia teaduste- ja kunstiakadeemia) 9. Vladne službe (valitsuse talitused) 10. Ministrstvo za finance (rahandusministeerium) 11. Ministrstvo za notranje zadeve (siseministeerium) 12. Ministrstvo za zunanje zadeve (välisministeerium) 13. Ministrstvo za obrambo (kaitseministeerium) 14. Ministrstvo za pravosodje (justiitsministeerium) & /et 125 15. Ministrstvo za gospodarstvo (majandusministeerium) 16. Ministrstvo za kmetijstvo, gozdarstvo in prehrano (põllumajandus-, metsandus- ja toiduainete ministeerium) 17. Ministrstvo za promet (transpordiministeerium) 18. Ministrstvo za okolje, prostor in energijo (keskkonna-, ruumiplaneerimise ja energeetikaministeerium) 19. Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve (töö-, perekonna- ja sotsiaalministeerium) 20. Ministrstvo za zdravje (tervishoiuministeerium) 21. Ministrstvo za visoko šolstvo, znanost in tehnogijo (kõrghariduse, teaduse ja tehnoloogia ministeerium) 22. Ministrstvo za kulturo (kultuuriministeerium) 23. Ministerstvo za javno upravo (avaliku halduse ministeerium) 24. Vrhovno sodišče Republike Slovenije (Sloveenia kõrgeim kohus) & /et 126 25. Višja sodišča (kõrgemad kohtud) 26. Okrožna sodišča (ringkonnakohtud) 27. Okrajna sodišča (piirkondlikud kohtud) 28. Vrhovno tožilstvo Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi peaprokurör) 29. Okrožna državna tožilstva (ringkondade riigiprokurörid) 30. Družbeni pravobranilec Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi sotsiaaladvokaat) 31. Državno pravobranilstvo Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi riiklik advokaat) 32. Upravno sodišče Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi halduskohus) 33. Senat za prekrške Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi väiksemate õigusrikkumiste kohus) 34. Višje delovno in socialno sodišče v Ljubljani (kõrgem töö- ja sotsiaalkohus) 35. Delovna sodišča (töökohtud) 36. Upravne enote (kohalikud haldusüksused) & /et 127  SLOVAKKIA Ministeeriumid ja muud keskvalitsusasutused, mida nimetatakse valitsuse tegevuse struktuuri ja keskvalitsuse haldusasutusi käsitlevas seaduses nr 575/2001 (seadustekogu): 1. Ministerstvo hospodárstva Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi majandusministeerium) 2. Ministerstvo financií Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi rahandusministeerium) 3. Ministerstvo dopravy, výstavby a regionálneho rozvoja Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi transpordi, ehituse ja piirkondliku arengu ministeerium) 4. Ministerstvo pôdohospodárstva a rozvoja vidieka Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi põllumajanduse ja maaelu arengu ministeerium) 5. Ministerstvo vnútra Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi siseministeerium) 6. Ministerstvo obrany Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kaitseministeerium) 7. Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi justiitsministeerium) & /et 128 8. Ministerstvo zahraničných vecí Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi välisministeerium) 9. Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi töö-, sotsiaal- ja perekonnaministeerium) 10. Ministerstvo životného prostredia Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi keskkonnaministeerium) 11. Ministerstvo školstva, vedy, výskumu a športu Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi haridus-, teadusuuringute- ja spordiministeerium) 12. Ministerstvo kultúry Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kultuuriministeerium) 13. Ministerstvo zdravotníctva Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi tervishoiuministeerium) 14. Úrad vlády Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi valitsuse kantselei) 15. Protimonopolný úrad Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi monopolivastane amet) 16. Štatistický úrad Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi statistikaamet) & /et 129 17. Úrad geodézie, kartografie a katastra Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi maamõõtmise, kartograafia ja katastri amet) 18. Úrad jadrového dozoru Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi tuumavaldkonda reguleeriv asutus) 19. Úrad pre normalizáciu, metrológiu a skúšobníctvo Slovenskej republiky (Slovaki standardi-, metroloogia- ja katseamet) 20. Úrad pre verejné obstarávanie (riigihangete amet) 21. Úrad priemyselného vlastníctva Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi tööstusomandi amet) 22. Správa štátnych hmotných rezerv Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi materiaalsete varude amet)) 23. Národný bezpečnostný úrad (riiklik julgeolekuamet) 24. Kancelária Prezidenta Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi presidendi kantselei) 25. Národná rada Slovenskej republiky (Slovakkia Rahvuskogu) & /et 130 26. Ústavný súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi konstitutsioonikohus) 27. Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgeim kohus) 28. Generálna prokuratúra Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi peaprokuratuur) 29. Najvyšší kontrolný úrad Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgem riigikontroll) 30. Telekomunikačný úrad Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi telekommunikatsiooni amet) 31. Poštový úrad (postiamet) 32. Úrad na ochranu osobných údajov (isikuandmete kaitse amet) 33. Kancelária verejného ochrancu práv (ombudsmani büroo) 34. Úrad pre finančný trh (finantsturuamet) SOOME 1. Oikeuskanslerinvirasto – Justitiekanslersämbetet (õiguskantsleri büroo) & /et 131 2. Liikenne- ja Viestintäministeriö – Kommunikationsministeriet (transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium): a) Viestintävirasto – Kommunikationsverket (Soome sideamet) b) Ajoneuvohallintokeskus AKE – Fordonsförvaltningscentralen AKE (Soome autoregistrikeskus) c) Ilmailuhallinto – Luftfartsförvaltningen (Soome tsiviillennundusamet) d) Ilmatieteen laitos – Meteorologiska institutet (Soome meteoroloogiainstituut) e) Merenkulkulaitos – Sjöfartsverket (Soome veeteede amet) f) Merentutkimuslaitos – Havsforskningsinstitutet (Soome mereuuringute instituut) g) Ratahallintokeskus RHK – Banförvaltningscentralen RHK (raudteeamet) h) Rautatievirasto – Järnvägsverket (Soome raudteeagentuur) i) Tiehallinto – Vägförvaltningen (maanteeamet) & /et 132 3. Maa- ja Metsätalousministeriö – Jord- Och Skogsbruksministeriet (põllumajandus- ja metsandusministeerium): a) Elintarviketurvallisuusvirasto – Livsmedelssäkerhetsverket (Soome toiduohutusamet) b) Maanmittauslaitos – Lantmäteriverket (Soome riiklik maamõõtmisamet) c) Maaseutuvirasto – Landsbygdsverket (maapiirkondade amet) 4. Oikeusministeriö – Justitieministeriet (justiitsministeerium): a) Tietosuojavaltuutetun toimisto – Dataombudsmannens byrå (andmekaitse ombudsmani büroo) b) Tuomioistuimet – Domstolar (kohtud) c) Korkein oikeus – Högsta domstolen (kõrgeim kohus) d) Korkein hallinto-oikeus – Högsta förvaltningsdomstolen (kõrgeim halduskohus) e) Hovioikeudet – hovrätter (apellatsioonikohtud) & /et 133 f) Käräjäoikeudet – tingsrätter (ringkonnakohtud) g) Hallinto-oikeudet – förvaltningsdomstolar (halduskohtud) h) Markkinaoikeus – Marknadsdomstolen (kaubanduskohus) i) Työtuomioistuin – Arbetsdomstolen (töökohus) j) Vakuutusoikeus – Försäkringsdomstolen (kindlustuskohus) k) Kuluttajariitalautakunta – Konsumenttvistenämnden (tarbijakaebuste komisjon) l) Vankeinhoitolaitos – Fångvårdsväsendet (vanglateenistus) m) HEUNI – Yhdistyneiden Kansakuntien yhteydessä toimiva Euroopan kriminaalipolitiikan instituutti – HEUNI – Europeiska institutet för kriminalpolitik, verksamt i anslutning till Förenta Nationerna (ÜRO juures tegutsev kriminaalpreventsiooni ja kontrolli Euroopa instituut) n) Konkurssiasiamiehen toimisto – Konkursombudsmannens byrå (pankrotiombudsmani büroo) o) Oikeushallinnon palvelukeskus – Justitieförvaltningens servicecentral (justiitshalduse teenistus) & /et 134 p) Oikeushallinnon tietotekniikkakeskus – Justitieförvaltningens datateknikcentral (justiitshalduse IT-keskus) q) Oikeuspoliittinen tutkimuslaitos (Optula) – Rättspolitiska forskningsinstitutet (justiitspoliitika instituut) r) Oikeusrekisterikeskus – Rättsregistercentralen (justiitsregistrite keskus) s) Onnettomuustutkintakeskus – Centralen för undersökning av olyckor (õnnetusjuhtumite uurimise komisjon) t) Rikosseuraamusvirasto – Brottspåföljdsverket (kriminaalkaristusamet) u) Rikosseuraamusalan koulutuskeskus – Brottspåföljdsområdets utbildningscentral (vangla- ja kriminaalhooldusteenistuse koolituskeskus) v) Rikoksentorjuntaneuvosto Rådet för brottsförebyggande (kriminaalpreventsiooni riiklik nõukogu) w) Saamelaiskäräjät – Sametinget (Saami parlament) x) Valtakunnansyyttäjänvirasto – Riksåklagarämbetet (peaprokuratuur) & /et 135 5. Opetusministeriö – Undervisningsministeriet (haridusministeerium): a) Opetushallitus – Utbildningsstyrelsen (riiklik haridusamet) b) Valtion elokuvatarkastamo – Statens filmgranskningsbyrå (Soome filmitsensuuri nõukogu) 6. Puolustusministeriö – Försvarsministeriet (kaitseministeerium): a) Puolustusvoimat – Försvarsmakten (Soome kaitsejõud) 7. Sisäasiainministeriö – Inrikesministeriet (siseministeerium): a) Keskusrikospoliisi – Centralkriminalpolisen (keskkriminaalpolitsei) b) Liikkuva poliisi – Rörliga polisen (riiklik liikluspolitsei) c) Rajavartiolaitos – Gränsbevakningsväsendet (piirivalve) d) Suojelupoliisi – Skyddspolisen (kaitsepolitsei) e) Poliisiammattikorkeakoulu – Polisyrkeshögskolan (politseikolledž) & /et 136  f) Poliisin tekniikkakeskus – Polisens teknikcentral (politsei tehnikakeskus) g) Pelastusopisto – Räddningsverket (päästekolledž) h) Hätäkeskuslaitos – Nödcentralsverket (päästekeskus) i) Maahanmuuttovirasto – Migrationsverket (sisserändeamet) j) Sisäasiainhallinnon palvelukeskus – Inrikesförvaltningens servicecentral (sisehaldusteenistus) k) Helsingin kihlakunnan poliisilaitos – Polisinrättningen i Helsingfors (Helsingi politseiprefektuur) l) Valtion turvapaikanhakijoiden vastaanottokeskukset – Statliga förläggningar för asylsökande (varjupaigataotlejate vastuvõtukeskused) 8. Sosiaali- Ja Terveysministeriö – Social- Och Hälsovårdsministeriet (sotsiaal- ja tervishoiuministeerium): a) Työttömyysturvalautakunta – Besvärsnämnden för utkomstskyddsärenden (töötuskindlustuse vaidluskomisjon) & /et 137 b) Sosiaaliturvan muutoksenhakulautakunta – Besvärsnämnden för socialtrygghet (apellatsioonikomisjon) c) Lääkelaitos – Läkemedelsverket (riiklik ravimiamet) d) Terveydenhuollon oikeusturvakeskus – Rättsskyddscentralen för hälsovården (riiklik tervishoiu õiguskaitsekeskus) e) Säteilyturvakeskus – Strålsäkerhetscentralen (Soome kiirguskaitsekeskus) f) Kansanterveyslaitos – Folkhälsoinstitutet (riiklik rahvatervise keskus) g) Lääkehoidon kehittämiskeskus ROHTO – Utvecklingscentralen för läkemedelsbehandling (farmakoteraapia arenduskeskus ROHTO) h) Sosiaali- ja terveydenhuollon tuotevalvontakeskus – Social- och hälsovårdens produkttillsynscentral (sotsiaal- ja tervishoiu tootekontrolli keskus SSTV) i) Sosiaali- ja terveysalan tutkimus- ja kehittämiskeskus Stakes – Forsknings- och utvecklingscentralen för social- och hälsovården Stakes (tervishoiu ja sotsiaalhoolekande teadus- ja arenduskeskus STAKES) & /et 138 9. Työ- Ja Elinkeinoministeriö – Arbets- Och Näringsministeriet (töö- ja majandusministeerium): a) Kuluttajavirasto – Konsumentverket (Soome tarbijakaitseamet) b) Kilpailuvirasto – Konkurrensverket (Soome konkurentsiamet) c) Patentti- ja rekisterihallitus – Patent- och registerstyrelsen (patendi- ja registriamet) d) Valtakunnansovittelijain toimisto – Riksförlikningsmännens byrå (riikliku lepitaja kantselei) e) Työneuvosto – Arbetsrådet (töönõukogu) f) Energiamarkkinavirasto − Energimarknadsverket (energiaturu inspektsioon) g) Geologian tutkimuskeskus – Geologiska forskningscentralen (geoloogia uurimiskeskus) h) Huoltovarmuuskeskus – Försörjningsberedskapscentralen (riiklike tagavarade amet) & /et 139 i) Kuluttajatutkimuskeskus – Konsumentforskningscentralen (riiklik tarbijauuringute keskus) j) Matkailun edistämiskeskus (MEK) – Centralen för turistfrämjande (Soome turismiamet) k) Mittatekniikan keskus (MIKES) – Mätteknikcentralen (mõõtetehnikakeskus) l) Tekes – teknologian ja innovaatioiden kehittämiskeskus − Tekes – utvecklingscentralen för teknologi och innovationer (Soome tehnoloogia ja innovatsiooni rahastamisagentuur) m) Turvatekniikan keskus (TUKES) – Säkerhetsteknikcentralen (turvatehnikakeskus) n) Valtion teknillinen tutkimuskeskus – VTT – Statens tekniska forskningscentral (Soome tehniline uurimiskeskus VTT) o) Syrjintälautakunta – Nationella diskrimineringsnämnden (diskrimineerimiskomisjon) p) Vähemmistövaltuutetun toimisto – Minoritetsombudsmannens byrå (vähemuste ombudsmani büroo) & /et 140 10. Ulkoasiainministeriö – utrikesministeriet (välisministeerium) 11. Valtioneuvoston kanslia – statsrådets kansli (peaministri kantselei) 12. Valtiovarainministeriö – finansministeriet (rahandusministeerium): a) Valtiokonttori – Statskontoret (riigikassa) b) Verohallinto – Skatteförvaltningen (maksuamet) c) Tullilaitos – Tullverket (tolliamet) d) Tilastokeskus – Statistikcentralen (Soome statistikaamet) e) Valtiontaloudellinen tutkimuskeskus – Statens ekonomiska forskiningscentral (valitsuse majandusuuringute keskus) f) Väestörekisterikeskus – Befolkningsregistercentralen (rahvastikuregistrikeskus) 13. Ympäristöministeriö – Miljöministeriet (keskkonnaministeerium): a) Suomen ympäristökeskus – Finlands miljöcentral (Soome keskkonnainstituut) 14. Valtiontalouden Tarkastusvirasto – Statens Revisionsverk (riigikontroll) & /et 141  ROOTSI 1. Akademien för de fria konsterna (kuninglik kaunite kunstide akadeemia) 2. Allmänna reklamationsnämnden (riiklik tarbijakaebuste komisjon) 3. Arbetsdomstolen (töövaidluskomisjon) 4. Arbetsförmedlingen (Rootsi tööhõiveamet) 5. Arbetsgivarverk, statens (riiklik riigiteenistujate amet) 6. Arbetslivsinstitutet (riiklik tööelu instituut) 7. Arbetsmiljöverket (Rootsi töökeskkonna amet) 8. Arvsfondsdelegationen (Rootsi pärandifondi komisjon) 9. Arkitekturmuseet (arhitektuurimuuseum) 10. Ljud och bildarkiv, statens (riiklik helisalvestiste ja filmiarhiiv) 11. Barnombudsmannen (laste ombudsmani büroo) & /et 142 12. Beredning för utvärdering av medicinsk metodik, statens (Rootsi tervishoiutehnika hindamise nõukogu) 13. Kungliga Biblioteket (kuninglik raamatukogu) 14. Biografbyrå, statens (riiklik filmitsensuuri nõukogu) 15. Biografiskt lexikon, svenskt (Rootsi biograafialeksikon) 16. Bokföringsnämnden (Rootsi raamatupidamisstandardite nõukogu) 17. Bolagsverket (Rootsi äriregister) 18. Bostadskreditnämnd, statens (BKN) (riiklik elamumajanduse krediidi tagamise amet) 19. Boverket (riiklik elamumajanduse amet) 20. Brottsförebyggande rådet (Rootsi kriminaalpreventsiooni nõukogu) 21. Brottsoffermyndigheten (kuriteoohvrite toetamise amet) 22. Centrala studiestödsnämnden (riiklik üliõpilaste tugikomitee) & /et 143 23. Datainspektionen (andmekaitseinspektsioon) 24. Departementen (ministeeriumid (valitsuse struktuuriüksused)) 25. Domstolsverket (riiklik kohtute amet) 26. Elsäkerhetsverket (riiklik elektriohutuse amet) 27. Energimarknadsinspektionen (Rootsi energiaturgude inspektsioon) 28. Exportkreditnämnden (ekspordikrediidi tagamise amet) 29. Finanspolitiska rådet (Rootsi eelarvepoliitika nõukogu) 30. Finansinspektionen (finantsinspektsioon) 31. Fiskeriverket (riiklik kalandusamet) 32. Folkhälsoinstitut, statens (riiklik rahvatervise instituut) 33. Forskningsrådet för miljö, areella näringar och samhällsbyggande, Formas (Rootsi keskkonnauuringute nõukogu) & /et 144 34. Fortifikationsverket (riiklik kaitserajatiste valitsus) 35. Medlingsinstitutet (riikliku lepitaja büroo) 36. Försvarets materielverk (kaitseväe varustuse valitsus) 37. Försvarets radioanstalt (kaitseväe raadiosideamet) 38. Försvarshistoriska museer, statens (Rootsi sõjaajaloo muuseumid) 39. Försvarshögskolan (riiklik kaitsekolledž) 40. Försvarsmakten (Rootsi kaitsejõud) 41. Försäkringskassan (sotsiaalkindlustusamet) 42. Geologiska undersökning, Sveriges (Rootsi geoloogiakeskus) 43. Geotekniska institut, statens (riiklik geotehnika instituut) 44. Glesbygdsverket (riiklik maaelu arengu agentuur) & /et 145 45. Grafiska institutet och institutet för högre kommunikations- och reklamutbildning (graafikainstituut ja meediakõrgkool) 46. Granskningsnämnden för Radio och TV (Rootsi ringhäälingu nõukogu) 47. Handelsflottans kultur- och fritidsråd (Rootsi kaubalaevastiku kultuuri- ja vaba aja teenistus) 48. Handikappombudsmannen (puuetega inimeste ombudsman) 49. Haverikommission, statens (õnnetuste uurimise komisjon) 50. Hovrätterna (6) (apellatsioonikohtud (6)) 51. Hyres- och ärendenämnder (12) (piirkondlikud üüri- ja rendiasjade komisjonid (12)) 52. Hälso- och sjukvårdens ansvarsnämnd (tervishoiutöötajate vastutuse nõukogu) 53. Högskoleverket (riiklik kõrgharidusamet) 54. Högsta domstolen (Rootsi kõrgeim kohus) 55. Institut för psykosocial miljömedicin, statens (riiklik psühhosotsiaalse meditsiini instituut) & /et 146 56. Institut för tillväxtpolitiska studier (riiklik piirkondlike uuringute instituut) 57. Institutet för rymdfysik (Rootsi kosmosefüüsika instituut) 58. Internationella programkontoret för utbildningsområdet (rahvusvaheliste koolitusprogrammide keskus) 59. Migrationsverket (Rootsi rändeamet) 60. Jordbruksverk, statens (Rootsi põllumajandusamet) 61. Justitiekanslern (õiguskantsleri büroo) 62. Jämställdhetsombudsmannen (võrdsete võimaluste ombudsman) 63. Kammarkollegiet (riiklik riigimaa ja vahendite erikohus) 64. Kammarrätterna (4) (haldusasjade apellatsioonikohtud (4)) 65. Kemikalieinspektionen (riiklik kemikaalide inspektsioon) 66. Kommerskollegium (kaubandusnõukogu) & /et 147 67. Verket för innovationssystem (VINNOVA) (Rootsi innovatsioonisüsteemide agentuur) 68. Konjunkturinstitutet (riiklik majandusuuringute instituut) 69. Konkurrensverket (Rootsi konkurentsiamet) 70. Konstfack (kunsttööstuskõrgkool) 71. Konsthögskolan (kunstikõrgkool) 72. Nationalmuseum (riiklik kunstimuuseum) 73. Konstnärsnämnden (kunstistipendiumide komitee) 74. Konstråd, statens (riiklik kunstikomisjon) 75. Konsumentverket (riiklik tarbijakaitseamet) 76. Kriminaltekniska laboratorium, statens (riiklik kohtumeditsiini labor) 77. Kriminalvården (vanglate ja kriminaalhoolduse amet) 78. Kriminalvårdsnämnden (vangistusest tingimisi vabastamise riiklik komisjon) & /et 148 79. Kronofogdemyndigheten (Rootsi täitevamet) 80. Kulturråd, statens (riiklik kultuurinõukogu) 81. Kustbevakningen (Rootsi rannavalve) 82. Lantmäteriverket (riiklik maamõõtmisamet) 83. Livrustkammaren/Skoklosters slott/ Hallwylska museet (kuninglik relvapalat) 84. Livsmedelsverk, statens (riiklik toiduamet) 85. Lotteriinspektionen (riiklik hasartmängunõukogu) 86. Medical Products Agency (ravimiamet) 87. Länsrätterna (24) (läänikohtud (24)) 88. Länsstyrelserna (24) (läänivalitsused (24)) 89. Pensionsverk, statens (riigiametnike ja pensionite komisjon) 90. Marknadsdomstolen (kaubanduskohus) & /et 149 91. Meteorologiska och hydrologiska institut, Sveriges (Rootsi meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituut) 92. Moderna museet (kaasaegse kunsti muuseum) 93. Musiksamlingar, statens (Rootsi riiklik muusikakogu) 94. Myndigheten för handikappolitisk samordning (Rootsi puuetega inimesi käsitleva strateegia koordineerimise amet) 95. Myndigheten för nätverk och samarbete inom högre utbildning (Rootsi kõrghariduse võrgustike ja koostöö amet) 96. Nämnden för statligt stöd till trossamfun (usukogukondadele antava riigitoetuse komisjon) 97. Naturhistoriska riksmuseet (loodusloomuuseum) 98. Naturvårdsverket (Rootsi keskkonnakaitse amet) 99. Nordiska Afrikainstitutet (Skandinaavia Aafrika uuringute instituut) 100. Nordiska högskolan för folkhälsovetenskap (Põhjala rahvatervise kool) & /et 150 101. Notarienämnden (notarite kogu) 102. Myndigheten för internationella adoptionsfrågor (Rootsi riiklik rahvusvaheliste adopteerimistega tegelev komisjon) 103. Verket för näringslivsutveckling (NUTEK) (Rootsi majanduse ja regionaalarengu amet) 104. Ombudsmannen mot etnisk diskriminering (etnilise diskrimineerimise ombudsman) 105. Patentbesvärsrätten (teise astme patendikohus) 106. Patent- och registreringsverket (patendi- ja registreerimisamet) 107. Personadressregisternämnd statens, SPAR-nämnden (Rootsi rahvastikuregister) 108. Polarforskningssekretariatet (Rootsi polaaruuringute amet) 109. Presstödsnämnden (pressitoetuste nõukogu) 110. Rådet för Europeiska socialfonden i Sverige (Euroopa Sotsiaalfondi nõukogu Rootsis) & /et 151 111. Radio- och TV-verket (Rootsi raadio- ja televisiooniamet) 112. Regeringskansliet (valitsusasutused) 113. Regeringsrätten (Rootsi kõrgeim halduskohus) 114. Riksantikvarieämbetet (riiklik kultuuripärandi amet) 115. Riksarkivet (riigiarhiiv) 116. Riksbanken (Rootsi pank) 117. Riksdagsförvaltningen (parlamendi haldusbüroo) 118. Riksdagens ombudsmän (JO) (parlamendi ombudsmanid) 119. Riksdagens revisorer (parlamendi audiitorid) 120. Riksgäldskontoret (riigivõla amet) 121. Rikspolisstyrelsen (politseiamet) & /et 152 122. Riksrevisionen (riigikontroll) 123. Riksutställningar, Stiftelsen (rändnäituste sihtasutus) 124. Rymdstyrelsen (riiklik kosmosenõukogu) 125. Forskningsrådet för arbetsliv och socialvetenskap (Rootsi tööelu ja sotsiaalteaduste nõukogu) 126. Räddningsverk, statens (riiklik päästeteenuste nõukogu) 127. Rättshjälpsmyndigheten (piirkondlik õigusabi amet) 128. Rättsmedicinalverket (riiklik kohtumeditsiiniamet) 129. Sameskolstyrelsen och sameskolor (saami (lapi) koolinõukogu ja saami (lapi) koolid) 130. Sjöfartsverket (riiklik veeteedeamet) 131. Maritima museer, statens (riiklikud meremuuseumid) 132. Säkerhets- och intregritetsskyddsnämnden (Rootsi julgeoleku ja terviklikkuse kaitse komisjon) & /et 153 133. Skatteverket (Rootsi maksuamet) 134. Skogsstyrelsen (riiklik metsandusnõukogu) 135. Skolverk, statens (riiklik haridusamet) 136. Smittskyddsinstitutet (Rootsi nakkushaiguste leviku tõkestamise instituut) 137. Socialstyrelsen (riiklik sotsiaalabiamet) 138. Sprängämnesinspektionen (riiklik lõhkeainete ja kergestisüttivate materjalide inspektsioon) 139. Statistiska centralbyrån (Rootsi statistikaamet) 140. Statskontoret (haldusarengu amet) 141. Strålsäkerhetsmyndigheten (Rootsi kiirguskaitse keskus) 142. Styrelsen för internationellt utvecklingssamarbete (SIDA) (Rootsi rahvusvahelise koostöö arendamise nõukogu) 143. Styrelsen för psykologiskt försvar (riiklik psühholoogilise kaitse ja vastavushindamise nõukogu) & /et 154 144. Styrelsen för ackreditering och teknisk kontroll (Rootsi akrediteerimisnõukogu) 145. Svenska Institutet, stiftelsen (Rootsi instituut) 146. Talboks- och punktskriftsbiblioteket (audioraamatute ja Braille publikatsioonide raamatukogu) 147. Tingsrätterna (97) (maa- ja linnakohtud (97)) 148. Tjänsteförslagsnämnden för domstolsväsendet (kohtunike nimetamise komitee) 149. Totalförsvarets pliktverk (kaitsejõudude värbamisnõukogu) 150. Totalförsvarets forskningsinstitut (Rootsi kaitseuuringute keskus) 151. Tullverket (Rootsi tolliamet) 152. Turistdelegationen (Rootsi turismiamet) 153. Ungdomsstyrelsen (riiklik noorsooamet) 154. Universitet och högskolor (ülikoolid ja ülikoolide kolledžid) 155. Utlänningsnämnden (võõramaalaste apellatsioonikomisjon) & /et 155 156. Utsädeskontroll, statens (riiklik seemnekontrolli ja sertifitseerimise instituut) 157. Vägverket (Rootsi riiklik maanteeamet) 158. Vatten- och avloppsnämnd, statens (riiklik veevarustuse ja kanalisatsiooni vahekohus) 159. Verket för högskoleservice (VHS) (riiklik kõrgharidusamet) 160. Verket för näringslivsutveckling (NUTEK) (Rootsi majanduse ja regionaalarengu amet) 161. Vetenskapsrådet (Rootsi teadusnõukogu) 162. Veterinärmedicinska anstalt, statens (riiklik veterinaariainstituut) 163. Väg- och transportforskningsinstitut, statens (Rootsi riiklik teede ja transpordi teadusinstituut) 164. Växtsortnämnd, statens (riiklik taimesortide nõukogu) 165. Åklagarmyndigheten (Rootsi prokuratuur) 166. Krisberedskapsmyndigheten (Rootsi päästeamet) 167. Överklagandenämnden för nämndemannauppdrag (Manna missiooni apellatsiooninõukogu) & /et 156  A JAO SELGITAVAD MÄRKUSED 1. Loetletud Euroopa Liidu liikmesriikide avaliku sektori hankijad hõlmavad ka nende hankijate allüksusi, tingimusel et need ei ole eraldi juriidilised isikud. 2. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna üksuste hanked on hõlmatud üksnes siis, kui tegemist on D jaos loetletud mittesalajaste ja muude kui sõjalise otstarbega materjalidega. B JAGU KESKVALITSUSEST MADALAMA TASEME VALITSUSASUTUSED 1. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui H jao üldmärkustest ei tulene teisiti, kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ punktiga 2 hõlmatud hankeüksuste suhtes, kui tarnete maksumus on võrdne järgmiste künnistega või ületab neid: a) 200 000 eriarveldusühikut D jaos nimetatud kaupade ja E jaos nimetatud teenuste puhul ning b) 5 000 000 eriarveldusühikut F jaos nimetatud ehitusteenuste puhul. & /et 157 2. Käesoleva jaoga hõlmatud hankeüksusteks on kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1059/20033 loodud ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (edaspidi „NUTS“) NUTS 1 ja NUTS 2 kategoorias loetletud haldusüksuste liikmesriikide piirkondliku tasandi avaliku sektori hankijad. B JAO SELGITAVAD MÄRKUSED 1. Euroopa Liit esitab Mehhikole pakkumise laiendada käesoleva jaoga hõlmatud hankeüksuste ringi viivitamatult pärast seda, kui on saanud Mehhikolt pakkumise vastavalt 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B jao selgitavate märkuste punktile 13. 2. Pärast punktis 1 osutatud pakkumiste vahetamist hindab artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ punktiga j loodud riigihangete allkomitee vastastikku antud turulepääsu samaväärsust ning kui poolte esindajad nimetatud allkomitees peavad pakutud turulepääsu samaväärseks, valmistab allkomitee ühisnõukogu jaoks vastavalt artikli 21.19 „Riigihangete allkomitee“ lõikele b ette otsuse, millega nähakse ette käesoleva jao vajalikud muudatused. 3. Ühisnõukogu võtab otsuse käesoleva jao muutmise kohta vastu kuue kuu jooksul tingimusel, et kumbki lepinguosaline on viinud lõpule oma sisemenetlused. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS). & /et 158  C JAGU MUUD ÜKSUSED 1. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui käesoleva jao selgitavatest märkustest ja H jao üldmärkustest ei tulene teisiti, kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ punktiga 2 hõlmatud hankeüksuste suhtes, kui tarnete maksumus on võrdne järgmiste künnistega või ületab neid: a) 400 000 eriarveldusühikut D jaos nimetatud kaupade ja E jaos nimetatud teenuste puhul ning b) 5 000 000 eriarveldusühikut F jaos nimetatud ehitustööde puhul. & /et 159 2. Käesolev jagu hõlmab kõiki hankeüksusi, kelle hanked on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/25/EL4 ja kes on selle direktiivi kohaselt avaliku sektori hankijad, sealhulgas A ja B jaoga hõlmatud hankeüksused, või avalik-õiguslikud äriühingud,5 ning kelle tegevusala on üks järgmistest tegevustest või nende kombinatsioon: a) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärk on pakkuda elanikkonnale joogivee tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust, või joogivee tarnimine sellistesse võrkudesse; b) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärk on pakkuda elanikkonnale elektrienergia tootmise, ülekande või jaotamisega seotud teenust, või elektrienergia tarnimine sellistesse võrkudesse; c) lennujaama- või muude terminaliteenuste osutamine lennuettevõtjatele; 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243). 5 Vastavalt direktiivile 2014/25/EL tähendab mõiste „avalik-õiguslik äriühing“ äriühingut, millele avaliku sektori hankijad võivad omandiõiguse, rahalise osaluse või selle reguleerimise eeskirjade alusel otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju. Eeldatakse, et avaliku sektori hankijatel on ettevõtja suhtes valitsev mõju, kui need hankijad otseselt või kaudselt: a) omavad enamikku äriühingu märgitud kapitalist või b) kontrollivad enamikku äriühingu käibelelastud aktsiatega määratud häältest või c) võivad määrata üle poole äriühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest. & /et 160 d) meresadama- või siseveesadamateenuste või muude terminaliteenuste osutamine mere- või siseveetranspordi ettevõtjatele või e) selliste võrkude pakkumine või käitamine,6 mis pakuvad elanikkonnale teenust linnarongi-, automaatsüsteemide, trammi-, trollibussi-, bussi- või köisteetranspordi valdkonnas. C JAO SELGITAVAD MÄRKUSED 1. 21. peatükk „Riigihanked“ ei hõlma lepinguid, mis sõlmitakse C jao punkti 2 alapunktides a– e loetletud tegevuse teostamiseks, kui tegevus on asjaomasel turul avatud konkurentsile. 2. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata käesoleva jaoga hõlmatud hankeüksuste lepingute suhtes, mis sõlmitakse: a) vee ostuks ja energia tarnimiseks või energia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks; b) muudel eesmärkidel kui C jao punkti 2 alapunktides a–e loetletud tegevuse jaoks või sellise tegevuse jaoks väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvas riigis või 6 Veoteenuste puhul loetakse, et võrk on olemas siis, kui teenust osutatakse vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud tingimustele, nagu näiteks teenindatavaid liine, kasutatavat läbilaskevõimet või teenindussagedust käsitlevad tingimused. & /et 161 c) kolmandatele isikutele edasimüümiseks või rentimiseks, tingimusel et hankeüksusel ei ole selliste lepingute objekti müümiseks või rentimiseks eri- või ainuõigust ja teistel üksustel on õigus seda müüa või rentida hankeüksusega samadel tingimustel. 3. Kui muu hankeüksus kui avaliku sektori hankija varustab avalikku teenust osutavaid võrke joogivee või elektrienergiaga, ei loeta seda märkuse punkti 2 alapunktiga a või b hõlmatud tegevuseks, kui: a) asjaomase hankija joogivee või elektri tootmine toimub seetõttu, et selle tarbimine on vajalik muu kui C jao punkti 2 alapunktides a–e nimetatud tegevuse teostamiseks, ning b) üldkasutatava võrgu varustamine on seotud ainult hankija enda tarbimisega ja ei ole olnud suurem kui 30 % hankija joogivee ja elektrienergia kogutoodangust, võttes arvesse kolme eelneva aasta (k.a käesolev aasta) keskmist. & /et 162 4. Tingimusel, et vähemalt 80 % sidusettevõtja eelneva kolme aasta keskmisest teenuste või tarnete käibest on saadud selliste teenuste osutamisest või tarnete tegemisest temaga seotud ettevõtjatele,7 ei kohaldata 21. peatükki „Riigihanked“ teenuseid või tarneid käsitlevate lepingute suhtes: a) mille hankeüksus sõlmib sidusettevõtjaga8 või b) mille ühisettevõtja, mille mitu hankeüksust on loonud üksnes C jao punkti 2 alapunktides a–e määratletud tegevuseks, sõlmib ettevõtjaga, mis on ühe asjaomase hankeüksuse sidusettevõtja. 7 Kui sidusettevõtja loomise või tegevuse alustamise kuupäeva tõttu puudub teave viimase kolme aasta käibe kohta, siis piisab sellest, kui ettevõtja näitab, eelkõige äriprognooside abil, et käesolevas märkuses osutatud käive on usaldusväärne. 8 „Sidusettevõtja“ on mis tahes ettevõtja, kelle raamatupidamise aastaaruanne on konsolideeritud hankeüksuse aastaaruannetega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ) nõuetele, või üksuste puhul, kelle suhtes ei kohaldata nimetatud direktiivi, on sidusettevõtja mis tahes ettevõtja, kellele hankeüksusel on otseselt või kaudselt valitsev mõju või kellel võib olla valitsev mõju hankeüksusele või kellele võib koos hankeüksusega valitsevat mõju avaldada teine ettevõtja tulenevalt omandist, rahalisest osalusest või ettevõtja tegevust reguleerivatest eeskirjadest. & /et 163 5. Tingimusel et ühisettevõte on loodud kõnealuse tegevuse teostamiseks vähemalt kolme aasta jooksul ja et ühisettevõtte asutamisdokumendis on sätestatud, et ühisettevõtte loonud hankeüksused osalevad selles vähemalt samasuguse ajavahemiku jooksul, ei kohaldata 21. peatükki „Riigihanked“ lepingute suhtes, a) mille ühisettevõtja, mille mitu hankeüksust on loonud üksnes C jao punkti 2 alapunktides a–e määratletud tegevuseks, sõlmib ühe sellise hankijaga või b) mille hankeüksus sõlmib sellise ühisettevõttega, kuhu ta kuulub. D JAGU KAUBAD 1. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui H jao üldmärkustest ei tulene teisiti, hõlmab 21. peatükk „Riigihanked“ kõigi A–C jaos nimetatud hankeüksuste hangitud kaupade hankeid. & /et 164 2. Belgia, Bulgaaria Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Horvaatia, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Malta, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi kaitseministeeriumide ja kaitse- või julgeolekuasutuste ostetavate kaupade osas hõlmab 21. peatükk „Riigihanked“ olenemata punktist 1 vaid allpool nimetatud kombineeritud nomenklatuuri gruppides kirjeldatud kaupu: Grupp 25: sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement Grupp 26: maagid, räbu ja tuhk Grupp 27: mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimise saadused; bituumenained; mineraalvahad välja arvatud: ex 27.10: spetsiaalsed mootorikütused Grupp 28: anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid välja arvatud: ex 2808: lõhkeained & /et 165  ex 2813: lõhkeained ex 2814: pisargaas ex 2825: lõhkeained ex 2829: lõhkeained ex 2834: lõhkeained ex 2844: mürgised tooted ex 2845: mürgised tooted ex 2847: lõhkeained ex 2852: mürgised tooted ex 2853: mürgised tooted Grupp 29: orgaanilised kemikaalid, välja arvatud: ex 2904: lõhkeained & /et 166 ex 2905: lõhkeained ex 2908: lõhkeained ex 2909: lõhkeained ex 2912: lõhkeained ex 2913: lõhkeained ex 2914: mürgised tooted ex 2915: mürgised tooted ex 2916: mürgised tooted ex 2920: mürgised tooted ex 2921: mürgised tooted ex 2922: mürgised tooted ex 2933: lõhkeained ex 2926: mürgised tooted ex 2928: lõhkeained & /et 167 Grupp 30: farmaatsiatooted Grupp 31: väetised Grupp 32: park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint Grupp 33: eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid Grupp 34: seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad ja vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud Grupp 35: Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid Grupp 37: foto- ja kinokaubad Grupp 38: mitmesugused keemiatooted välja arvatud: ex 3824: mürgised tooted & /et 168 Grupp 39: plastid ja plasttooted välja arvatud: ex 3912: lõhkeained Grupp 40: kautšuk ja kummitooted välja arvatud: ex 4011: kuulikindlad rehvid Grupp 41: toornahad (v.a karusnahad) ja nahk Grupp 42: nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist) Grupp 43: karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted Grupp 44: puit ja puittooted; puusüsi Grupp 45: kork ja korgist tooted & /et 169 Grupp 46: õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised Grupp 47: kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid Grupp 48: paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted Grupp 49: raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised Grupp 65: peakatted ja nende osad Grupp 66: vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad Grupp 67: töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest Grupp 68: kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted Grupp 69: keraamikatooted Grupp 70: klaas ja klaastooted & /et 170 Grupp 71: looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid Grupp 73: raud- või terastooted Grupp 74: vask ja vasktooted Grupp 75: nikkel ja nikkeltooted Grupp 76: alumiinium ja alumiiniumtooted Grupp 77: magneesium ja berüllium ja neist valmistatud tooted Grupp 78: plii ja pliitooted Grupp 79: tsink ja tsinktooted Grupp 80: tina ja tinatooted Grupp 81: muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest & /et 171 Grupp 82: mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad välja arvatud: ex 8207: mitteväärismetallist tööriistad ex 8209: tööriistad ja nende osad, mitteväärismetallist Grupp 83: mitmesugused mitteväärismetallist tooted Grupp 84: tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad välja arvatud: 8407: mootorid 8408: mootorid ex 8411: muud mootorid ex 8412: muud mootorid ex 8458: masinad & /et 172  ex 8486: masinad ex 8471: automaatsed andmetöötlusseadmed ex 8473: rubriiki nr 8471 kuuluvate masinate osad ex 8401: tuumareaktorid Grupp 85: elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja - heli salvestamise ja taasesitamise seadmed, nende osad ja tarvikud välja arvatud: ex 8517: telekommunikatsiooniseadmed ex 8525: saateaparatuur ex 8527: saateaparatuur & /et 173 Grupp 86: raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed välja arvatud: ex 8601: elektrilised soomusvedurid ex 8603: muud soomusvedurid ex 8605: vagunid ex 8604: remondivagunid Grupp 87: sõidukid, v.a raudtee- ja trammiveerem, ning nende osad ja tarvikud välja arvatud: 8710: tankid ja muud soomukid 8701: traktorid ex 8702: sõjaväesõidukid ex 8705: hooldeveokid & /et 174  ex 8711: mootorrattad ex 8716: järelkärud Grupp 89: laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid välja arvatud: ex 8906: sõjalaevad Grupp 90: optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning - aparatuur ja nende osad välja arvatud: ex 9005: binoklid ex 9013: mitmesugused instrumendid, laserid ex 9014: kaugusemõõtjad ex 9028: elektrotehnilised ja elektroonika mõõteaparaadid ex 9030: elektrotehnilised ja elektroonika mõõteaparaadid & /et 175  ex 9031: elektrotehnilised ja elektroonika mõõteaparaadid ex 9012: mikroskoobid ex 9018: meditsiiniseadmed ex 9019: mehhanoteraapilised seadmed ex 9021: ortopeedilised abivahendid ex 9022: röntgeniaparatuur Grupp 91: kellad ja nende osad Grupp 92: muusikariistad; nende osad ja tarvikud Grupp 94: mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised välja arvatud: ex 9401: õhusõidukite istmed & /et 176 Grupp 95: nikerdus- või voolimismaterjalidest tooted Grupp 96: mitmesugused tööstustooted E JAGU TEENUSED Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui käesoleva jao selgitavatest märkustest ja H jao üldmärkustest ei tulene teisiti, hõlmab 21. peatükk „Riigihanked“ A–C jaos nimetatud hankeüksuste hankeid seoses järgmiste teenustega, mis on kindlaks määratud vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ajutisele ühtsele tooteklassifikatsioonile (CPC), mis on esitatud dokumendis MTN.GNS/W/120: Teenused CPC viitenumber Hooldus- ja remonditeenused 6112, 6122, 633, 886 Maismaatransporditeenused, sealhulgas soomussõiduki- ja 712 (välja arvatud 71235), 7512, kulleriteenused, välja arvatud postivedu 87304 Õhutransporditeenused: reisijate- ja lastiveoteenus, välja 73 (välja arvatud 7321) arvatud postivedu Postivedu maismaal (välja arvatud raudteel) ja õhutranspordiga 71235, 7321 Telekommunikatsiooniteenused 752 & /et 177  Teenused CPC viitenumber Finantsteenused ex 81 a) Kindlustusteenused 812, 814 b) Pangandus- ja investeerimisteenused Arvutiteenused ja nendega seotud teenused 84 Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused 862 Turu-uuringute ja avaliku arvamuse küsitluste teenused 864 Juhtimisalase nõustamise teenused ja nendega seotud teenused 865, 866 Arhitektiteenused; inseneriteenused ja integreeritud 867 inseneriteenused, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused; seonduvad teadusliku ja tehnilise nõustamise teenused tehniliste katsete ja analüüsi teenused Reklaamiteenused 871 Hoonete koristamise ja kinnisvara haldamise teenused 874, 82201–82206 Tasulised ja lepingulised kirjastamis- ja trükiteenused 88442 Reovee- ja jäätmekäitlus, kanalisatsioon jms teenused 94 E JAO SELGITAVAD MÄRKUSED 1. Kui A–C jaos nimetatud hankeüksus hangib käesoleva jaoga hõlmatud teenuseid, on Mehhiko teenuseosutaja jaoks tegemist hõlmatud hankega ainult niivõrd, kuivõrd Mehhiko on selle lisanud 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ E jao „Teenused“ kohaldamisalasse. & /et 178 2. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata teenuste suhtes, mida üksused peavad hankima teiselt üksuselt, kellel on ainuõigus vastavalt avaldatud õigus- või haldusnormidele. 3. Pangandus- ja investeerimisteenuste osas ei kohaldata 21. peatükki „Riigihanked“ fiskaalasutuse teenuste ja depooteenuste, reguleeritud finantsasutuste likvideerimise ja juhtimise teenuste ning riigivõla, sealhulgas laenude, riigi võlakirjade, vekslite ja muude väärtpaberite müügi, tagasiostu või levitamisega seotud teenuste hankimise või soetamise suhtes. Rootsis kantakse valitsusasutuste maksed üle Rootsi postižiirokontode süsteemi (Postgiro) kaudu. 4. CPC viitenumbri 866 alla kuuluvate teenuste osas ei kohaldata 21. peatükki „Riigihanked“ vahekohtu- ja lepitamisteenuste suhtes. F JAGU EHITUSTEENUSED 1. Käesolevas lisas tähendab „ehitustööde leping“ lepingut, mis sõlmitakse eesmärgiga ehitada mis tahes vahenditega hooneid ja tsiviilrajatisi CPC 51. alajao tähenduses. & /et 179 2. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui H jao üldmärkustest ei tulene teisiti, hõlmab 21. peatükk „Riigihanked“ kõiki CPC jaotises 51 loetletud ehitusteenuseid, mida A–C jaos nimetatud hankeüksused hangivad. G JAGU EHITUSTÖÖDE KONTSESSIOONID 1. Käesolevas lisas tähendab „ehitustööde kontsessioon“ kirjalikku rahaliste huvidega seotud lepingut, millega hankeüksused usaldavad tööde tegemise ühele või mitmele ettevõtjale ja mille puhul tasu seisneb kas ainult õiguses ekspluateerida neid lepingu esemeks olevaid ehitisi või sellises õiguses koos tasuga. Ehitustööde kontsessiooni sõlmimisega kaasneb nende ehitiste ekspluateerimise riski, sealhulgas nõudluse ja/või pakkumise riski üleandmine ettevõtjatele. Tehtud investeeringute või ehitise ekspluateerimisega kaasnevat kulude katmine ei tohiks olla tagatud. 2. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui käesoleva jao selgitavatest märkustest ja H jao üldmärkustest ei tulene teisiti, kohaldatakse 21. peatüki „Riigihanked“ järgmisi sätteid ainult A jaos loetletud hankeüksuste sõlmitud ehitustööde kontsessioonide suhtes: a) artikkel 21.1 „Mõisted“; & /et 180 b) artikkel 21.2 „Kohaldamisala“, välja arvatud lõiked 7 ja 8; c) artikkel 21.3 „Julgeoleku- ja ülderandid“; d) artikkel 21.4 „Üldpõhimõtted“, välja arvatud lõige 4; e) artikkel 21.5 „Teave hankesüsteemi kohta“; f) artikkel 21.6 „Teated“, välja arvatud lõike 2 punktid c ja e ning lõiked 4 ja 5; g) artikkel 21.7 „Osalemistingimused“; h) artikkel 21.9 „Tehnilised kirjeldused ja hankedokumendid“; i) artikli 21.10 „Tähtajad“ lõige 1; j) artikli 21.12 „Piiratud pakkumismenetlus“ lõike 1 punktid a–c; ning k) artiklid 21.14 „Pakkumuste läbivaatamine ja lepingute sõlmimine“ kuni 21.19 „Riigihangete allkomitee“. & /et 181  G JAO SELGITAVAD MÄRKUSED Käesoleva jaoga hõlmatud ehitustööde kontsessioonide suhtes kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL9 artiklites 11 ja 12 sätestatud erandid. H JAGU ÜLDMÄRKUSED JA ERANDID 1. 21. peatükk „Riigihanked“ ei hõlma järgmist: a) põllumajandustoodete hanked, mille eesmärk on põllumajanduse toetusprogrammide ja inimeste toitlustusprogrammide (näiteks toiduabi, sealhulgas kiire hädaabi) edendamine; b) ringhäälinguorganisatsioonide hanked saatematerjali ostmiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks ja saateajaga seotud lepingud; c) A ja B jaos nimetatud hankeüksuste hanked seoses tegevustega joogivee-, energeetika, transpordi- ja postiteenuste valdkonnas, kui need ei ole hõlmatud C jaoga ja võttes arvesse nende suhtes kohaldatavaid väärtuse künniseid; 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1). & /et 182 d) kaupade ja teenuste ostmine hõlmatud üksuse poolt oma osakondade või üksuste kaudu ning e) ühe hõlmatud üksuse hange teiselt üksuselt, tingimusel et hõlmatud üksusel on selle üksuse üle samasugune kontroll nagu oma osakondade üle. 2. Ahvenamaa suhtes kehtivad eritingimused, mis on ette nähtud Soome Euroopa Liiduga ühinemise lepingu Ahvenamaad käsitleva protokolliga nr 2. I JAGU HANKETEAVE A ÜLDISTE HANKEMEETMETE AVALDAMINE Järgmises loetelus on esitatud elektroonilised ja paberväljaanded, milles Euroopa Liit ja selle liikmesriigid avaldavad seadused, määrused, kohtuotsused, üldkohaldatavad haldusotsused, lepingute tüüptingimused ja menetlused, millele on viidatud artiklis 21.5 „Teave hankesüsteemi kohta“, seoses 21. peatükiga „Riigihanked“ hõlmatud riigihangetega. & /et 183 1. EUROOPA LIIDU TASAND Euroopa Liidu riigihangete süsteemi käsitlev teave: a) http://simap.ted.europa.eu/index_en.html b) Euroopa Liidu Teataja. 2. LIIKMESRIIGID BELGIA a) Seadused, kuninglikud määrused, ministrite määrused ja ministrite ringkirjad: le Moniteur Belge b) Kohtulahendid: Pasicrisie & /et 184  BULGAARIA a) Seadused ja määrused: Държавен вестник (Bulgaaria ametlik väljaanne) b) Kohtuotsused: http://www.sac.government.bg c) Üldkohaldatavad haldusotsused ja kõik menetlused: http://www.aop.bg http://www.cpc.bg TŠEHHI a) Seadused ja määrused: Tšehhi Vabariigi seaduste kogu b) Konkurentsikaitse ameti otsused: konkurentsikaitse ameti otsuste kogu & /et 185  TAANI a) Seadused ja määrused: Lovtidende b) Kohtuotsused: Ugeskrift for Retsvaesen c) Haldusotsused ja menetlused: Ministerialtidende d) Taani riigihangete vaidluskomisjoni otsused: Kendelser fra Klagenævnet for Udbud SAKSAMAA a) Seadused ja määrused: Bundesgesetzblatt & /et 186  Bundesanzeiger b) Kohtuotsused: Entscheidungsammlungen des: Bundesverfassungsgerichts; Bundesgerichtshofs Bundesverwaltungsgerichts, Bundesfinanzhofs sowie der Oberlandesgerichte EESTI a) Seadused, määrused ja üldised haldusotsused: Riigi Teataja – http://www.riigiteataja.ee b) Riigihankemenetlused: https://riigihanked.riik.ee IIRIMAA a) Seadused ja määrused: Iris Oifigiuil (Iiri valitsuse ametlik väljaanne) & /et 187  KREEKA Epishmh efhmerida eurwpaikwn koinothtwn (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne) HISPAANIA a) Seadused ja määrused: Boletin Oficial del Estado b) Kohtuotsused: ametlik väljaanne puudub PRANTSUSMAA a) Seadused ja määrused: Journal Officiel de la République française b) Kohtulahendid: Recueil des arrêts du Conseil d'État Revue des marchés publics & /et 188  HORVAATIA Narodne novine – http://www.nn.hr ITAALIA a) Seadused ja määrused: Gazzetta Ufficiale b) Kohtulahendid: ametlik väljaanne puudub KÜPROS a) Seadused ja määrused: Επίσημη Εφημερίδα της Δημοκρατίας (vabariigi ametlik väljaanne) b) Kohtuotsused: Αποφάσεις Ανωτάτου Δικαστηρίου 1999 – Τυπογραφείο της Δημοκρατίας (kõrgeima kohtu otsused – riigi trükikoda) & /et 189  LÄTI a) Seadused ja määrused: Latvijas vēstnesis (ametlik teataja) LEEDU a) Õigus- ja haldusnormid: Teisės aktų registras (õigusaktide register) b) Kohtuotsused, kohtulahendid: Leedu ülemkohtu bülletään „Teismų praktika“ Leedu kõrgema halduskohtu bülletään „Administracinių teismų praktika“ LUKSEMBURG a) Seadused ja määrused: Mémorial & /et 190 b) Kohtulahendid: Pasicrisie UNGARI a) Seadused ja määrused: Magyar Közlöny (Ungari Vabariigi Teataja) b) Kohtulahendid: Közbeszerzési Értesítő – a Közbeszerzések Tanácsa Hivatalos Lapja (riigihangete infoleht – riigihangete nõukogu ametlik väljaanne) MALTA a) Seadused ja määrused: Government Gazette & /et 191  MADALMAAD a) Seadused ja määrused: Nederlandse Staatscourant või Staatsblad b) Kohtulahendid: ametlik väljaanne puudub AUSTRIA a) Seadused ja määrused: Österreichisches Bundesgesetzblatt Amtsblatt zur Wiener Zeitung b) Kohtuotsused: Entscheidungen des Verfassungsgerichtshofes, Verwaltungsgerichtshofes, Obersten Gerichtshofes, der Oberlandesgerichte, des Bundesverwaltungsgerichtes und der Landesverwaltungsgerichte – http://ris.bka.gv.at/Judikatur/ & /et 192  POOLA a) Seadused ja määrused: Dziennik Ustaw Rzeczypospolitej Polskiej (Poola Vabariigi ametlik väljaanne) b) Kohtuotsused, kohtulahendid: „Zamówienia publiczne w orzecznictwie. Wybrane orzeczenia zespołu arbitrów i Sądu Okręgowego w Warszawie“ (vahekohtute ja Varssavi piirkonnakohtu lahendite kogumik) PORTUGAL a) Seadused ja määrused: Diário da República Portuguesa 1a Série A e 2a série b) Kohtuväljaanded: Boletim do Ministério da Justiça Colectânea de Acordos do Supremo Tribunal Administrativo & /et 193  Colectânea de Jurisprudencia Das Relações RUMEENIA a) Seadused ja määrused: Monitorul Oficial al României (Rumeenia ametlik väljaanne) b) Kohtulahendid, üldkohaldatavad haldusotsused ja menetlused http://www.anrmap.ro. SLOVEENIA a) Seadused ja määrused: Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne b) Kohtuotsused: ametlik väljaanne puudub & /et 194  SLOVAKKIA a) Seadused ja määrused: Zbierka zakonov (seaduste kogu) b) Kohtuotsused: ametlik väljaanne puudub SOOME Suomen Säädöskokoelma - Finlands Författningssamling (Soome seadustekogu) ROOTSI Svensk Författningssamling (Rootsi seadustekogu) & /et 195 B. HANKETEADETE AVALDAMINE I jao käesolevas osas on loetletud elektroonilised ja paberväljaanded, milles Euroopa Liit ja selle liikmesriigid avaldavad vastavalt artiklile 21.5 „Teave hankesüsteemi kohta“ teated, mis on nõutud artikliga 21.6 „Teated“, artikli 21.8 „Ettevõtjate kvalifitseerimine“ lõikega 7 ja artikli 21.15 „Hanketeabe läbipaistvus“ lõikega 2. 1. Euroopa LIIT JA SELLE LIIKMESRIIGID Kõigi A, B ja C jaoga hõlmatud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide hankeüksuste hanketeated avaldatakse Euroopa Liidu Teataja lisas ja selle elektroonilises versioonis TED (Tenders Electronic Daily) http://ted.europa.eu, millele on juurdepääs ka portaalis http://simap.ted.europa.eu/index_en.html. 2. TÄIENDAVAD VÄLJAANDED KONKREETSETES LIIKMESRIIKIDES Lisaks punktis 1 osutatud elektroonilistele ja paberkandjatele avaldavad liikmesriigid hanketeateid loetletud väljaannetes. BELGIA a) Le Bulletin des Adjudications & /et 196 b) Muud erialaajakirjad BULGAARIA a) Държавен вестник (Bulgaaria ametlik väljaanne) http://dv.parliament.bg b) Riigihangete register – http://www.aop.bg IIRIMAA Päevalehed: Irish Independent, Irish Times, Irish Press, Cork Examiner KREEKA Avaldamine päeva-, äri- ja piirkonnalehtedes ning erialastes väljaannetes PRANTSUSMAA Bulletin officiel des annonces des marchés publics HORVAATIA Elektronički oglasnik javne nabave Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi riigihangete elektrooniline register) & /et 197  KÜPROS a) Küprose Vabariigi ametlik väljaanne b) Kohalikud päevalehed LÄTI Latvijas vēstnesis (ametlik teataja) LEEDU a) Centrinė viešųjų pirkimų informacinė sistema (riigihangete keskportaal) b) Leedu Vabariigi ametliku väljaande („Valstybės žinios“) infolisa „Informaciniai pranešimai“ LUKSEMBURG Päevalehed & /et 198  UNGARI Közbeszerzési Értesítő – a Közbeszerzések Tanácsa Hivatalos Lapja (riigihangete infoleht – riigihangete nõukogu ametlik väljaanne) MALTA Government Gazette AUSTRIA Amtsblatt zur Wiener Zeitung POOLA Biuletyn Zamówieñ Publicznych (Riigihangete Bülletään) RUMEENIA a) Monitorul Oficial al României (Rumeenia ametlik väljaanne) b) Riigihangete elektrooniline süsteem – http://www.e-licitatie.ro & /et 199  SLOVEENIA Portal javnih naročil – http://www.enarocanje.si/?podrocje=portal SLOVAKKIA Vestnik verejneho obstaravania (riigihangete teataja) SOOME Julkiset hankinnat Suomessa ja ETA-alueella, Virallisen lehden liite (riigihanked Soomes ja EMPs, Soome ametliku väljaande lisa) ________________ & /et 200  21-B LISA MEHHIKO KÄESOLEVA LEPINGUGA HÕLMATUD HANGE A JAGU KESKVALITSUSASUTUSED 1. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui käesoleva jao selgitavatest märkustest ja H. jao üldmärkustest ei tulene teisiti, kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ käesolevas jaos loetletud Mehhiko hankeüksuste suhtes, kui tarnete maksumus on võrdne järgmiste künnistega või ületab neid: a) 79 507 USA dollarit D ja E jaos nimetatud kaupade ja teenuste puhul ning b) 10 335 931 USA dollarit F ja G jaos nimetatud ehitustööde ja avaliku ja erasektori partnerluse projektide puhul. 2. Punktis 1 sätestatud künnised kehtivad 2018. aasta kohta ning neid kohandatakse inflatsiooni arvesse võtmiseks vastavalt H jao „Üldmärkused“ punktile 16. & /et 1  ÜKSUSTE LOETELU 1. Secretaría de Agricultura, Ganadería, Desarrollo Rural, Pesca y Alimentación (põllumajandus-, kariloomakasvatus-, maaelu arengu, kalandus- ja söödaministeerium), sealhulgas: a) Agencia de Servicios a la Comercialización y Desarrollo de Mercados Agropecuarios (põllumajandusliku turustamise tugiteenused); b) Comisión Nacional de Acuacultura y Pesca (vesiviljeluse ja kalanduse riiklik komisjon); c) Instituto Nacional de Investigaciones Forestales, Agrícolas y Pecuarias (metsanduse, põllumajanduse ja karjakasvatuse riiklik teadusinstituut); d) Instituto Nacional de Pesca (riiklik kalandusinstituut); e) Servicio de Información y Estadistica Agroalimentaria y Pesquera (põllumajandustoodete ja kalanduse teabe ja statistika talitus); f) Servicio Nacional de Inspección y Certificación de Semillas (seemnekontrolli ja seemnete sertifitseerimise riiklik talitus); & /et 2  g) Servicio Nacional de Sanidad, Inocuidad y Calidad Agroalimentaria (tervishoiu, ohutuse ja põllumajandustoodete kvaliteedi riiklik talitus) ning h) Colegio Superior Agropecuario del Estado de Guerrero (Guerrero osariigi põllumajandusülikool). 2. Secretaría de Comunicaciones y Transportes (kommunikatsiooni- ja transpordiministeerium), sealhulgas: a) Instituto Mexicano del Transporte (Mehhiko transpordiinstituut) ning b) Servicios a la Navegación en el Espacio Aéreo Mexicano (Mehhiko õhuruumi navigatsiooniteenused). 3. Secretaría de Cultura (kultuuriministeerium), sealhulgas: a) Instituto Nacional de Antropología e Historia (riiklik antropoloogia- ja ajalooinstituut); b) Instituto Nacional de Bellas Artes y Literatura (riiklik kunsti- ja kirjandusinstituut); & /et 3  c) Instituto Nacional de Estudios Históricos de las Revoluciones de México (Mehhiko revolutsioonide ajaloouuringute riiklik instituut); d) Instituto Nacional del Derecho de Autor (autoriõiguste riiklik instituut) ning e) Radio Educación (kultuuriraadio). 4. Secretaría de la Defensa Nacional (kaitseministeerium). 5. Secretaría de Desarrollo Agrario, Territorial y Urbano (põllumajandusliku, territoriaalise ja linnaarengu ministeerium), sealhulgas: a) Procuraduría Agraria (põllumajandusasjade prokuratuur) ning b) Registro Agrario Nacional (riiklik põllumajandusregister). 6. Secretaría de Desarrollo Social (sotsiaalarengu ministeerium), sealhulgas: a) Coordinación Nacional de PROSPERA (programmi PROSPERA riikliku koordineerimise üksus); b) Instituto Nacional de Desarrollo Social (sotsiaalse arengu riiklik instituut) ning c) Instituto Nacional de la Economía Social (sotsiaalmajanduse riiklik instituut). & /et 4 7. Secretaría de Economía (majandusministeerium), sealhulgas: a) Comisión Federal de Mejora Regulatoria (õiguskeskkonna parendamise föderaalkomisjon) ning b) Instituto Nacional del Emprendedor (Riiklik ettevõtluse instituut). 8. Secretaría de Educación Pública (riikliku hariduse ministeerium), sealhulgas: a) Administración Federal de Servicios Educativos en el Distrito Federal (föderaalpiirkonna haridusteenuste föderaalne haldusasutus); b) Comisión Nacional de Cultura Física y Deporte (riiklik kehakultuuri- ja spordikomisjon); c) Comisión de Apelación y Arbitraje del Deporte (spordikaebuste ja arbitraaži komisjon); d) Instituto Politécnico Nacional (riiklik polütehniline instituut); e) Universidad Pedagógica Nacional (riiklik pedagoogikaülikool); & /et 5  f) Universidad Abierta y a Distancia de México (Mehhiko avatud ja kaugõpe); g) Coordinación Nacional del Servicio Profesional Docente (kutselise õppe talituse riiklik koordineerimisüksus); h) Coordinación General @prende.mx (üldine koordineerimine @prende.mx) ning i) Tecnológico Nacional de México (Mehhiko riiklik tehnoloogiainstituut). 9. Secretaría de Energía (energeetikaministeerium), sealhulgas: a) Comisión Nacional de Seguridad Nuclear y Salvaguardias (tuumaohutuse ja tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete riiklik komisjon) ning b) Comisión Nacional para el Uso Eficiente de la Energía (energiasäästu riiklik komisjon). 10. Secretaría de la Función Pública (avaliku halduse ministeerium). 11. Secretaría de Gobernación (riigivalitsemise ministeerium), sealhulgas: a) Archivo General de la Nación (riigi üldarhiiv); & /et 6 b) Centro Nacional de Prevención de Desastres (riiklik katastroofide ennetamise keskus); c) Centro de Producción de Programas Informativos y Especiales (teavitus- ja eriprogrammide koostamise keskus); d) Comisión Nacional para Prevenir y Erradicar la Violencia contra las Mujeres (naistevastase vägivalla ennetamise ja likvideerimise riiklik komisjon); e) Coordinación General de la Comisión Mexicana de Ayuda a Refugiados (põgenike abistamisega tegeleva Mehhiko komisjon üldise koordineerimise üksus); f) Coordinación para la Atención Integral de la Migración en la Frontera Sur (Üldtähelepanu koordineerimine lõunapiiril toimuva rände suhtes); g) Instituto Nacional de Migración (riiklik rändeinstituut); h) Instituto Nacional para el Federalismo y el Desarrollo Municipal (föderalismi ja munitsipaalarengu riiklik instituut); i) Policía Federal (föderaalpolitsei); j) Prevención y Readaptación Social (ennetus ja sotsiaalne taaskohanemine); & /et 7  k) Secretariado Ejecutivo del Sistema Nacional de Seguridad Pública (avaliku julgeoleku riikliku süsteemi täitevsekretariaat); l) Secretaría General del Consejo Nacional de Población (riikliku rahvastikunõukogu peasekretariaat); m) Secretaría Técnica de la Comisión Calificadora de Publicaciones y Revistas Ilustradas (illustreeritud perioodika ja väljaannete läbivaatamiskomisjoni tehniline sekretariaat) ning n) Secretaría Técnica del Consejo de Coordinación para la Implementación del Sistema de Justicia Penal (kriminaalõiguse süsteemi rakendamise koordineerimisnõukogu tehniline sekretariaat). 12. Secretaría de Hacienda y Crédito Público (rahanduse ja avaliku sektori krediidi ministeerium), sealhulgas: a) Comisión Nacional Bancaria y de Valores (riiklik pangandus- ja väärtpaberikomisjon); b) Comisión Nacional de Seguros y Fianzas (riiklik kindlustus- ja tagatiskomisjon); & /et 8  c) Comisión Nacional del Sistema de Ahorro para el Retiro (pensionifondide riiklik komisjon); d) Servicio de Administración y Enajenación Bienes (varade haldamise ja võõrandamise amet); e) Servicio de Administración Tributaria (maksuamet) ning f) Instituto de Administración y Avalúos de Bienes Nacionales (riigivara haldamise ja hindamise instituut). 13. Secretaría de Marina (mereministeerium). 14. Secretaría de Medio Ambiente y Recursos Naturales (keskkonna- ja loodusvarade ministeerium), sealhulgas: a) Instituto Mexicano de Tecnología del Agua (Mehhiko veetehnoloogia Instituut); b) Comisión Nacional de Áreas Naturales Protegidas (looduskaitsealade riiklik komisjon); c) Procuraduría Federal de Protección al Medio Ambiente (keskkonnakaitse föderaalprokurör); & /et 9  d) Comisión Nacional para el Conocimiento y Uso de la Biodiversidad (bioloogilise mitmekesisuse alaste teadmiste ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamise komisjon) ning e) Instituto Nacional de Ecología y Cambio Climático (ökoloogia ja kliimamuutuste riiklik instituut). 15. Secretaría de Relaciones Exteriores (välisministeerium), sealhulgas: a) Agencia Mexicana de Cooperación Internacional para el Desarrollo (rahvusvahelise arengukoostöö Mehhiko agentuur); b) Instituto de los Mexicanos en el Exterior (Mehhiko diasporaa instituut) ning c) Instituto Matías Romero (Matías Romero instituut). 16. Secretaría de Salud (terviseministeerium), sealhulgas: a) Administración del Patrimonio de la Beneficencia Pública (riikliku heategevusfondi haldamise üksus); b) Centro Nacional de Programas Preventivos y Control de Enfermedades (haiguste kontrolli ja tõrje riiklik keskus); & /et 10 c) Centro Nacional de Trasplantes (riiklik transplantaadikeskus); d) Centro Nacional de la Transfusión Sanguínea (riiklik vereülekandekeskus); e) Centro Nacional para la Prevención y Control del VIH/SIDA (HIV/AIDSi ennetamise ja kontrolli riiklik keskus); f) Centro Nacional para la Salud de la Infancia y la Adolescencia (laste ja noorte tervise riiklik keskus); g) Comisión Federal para la Protección contra Riesgos Sanitarios (terviseriskide eest kaitsmise föderaalkomisjon); h) Comisión Nacional de Arbitraje Médico (meditsiiniarbitraaži riiklik komisjon); i) Instituto Nacional de Rehabilitación (riiklik taastusraviinstituut); j) Laboratorios de Biológicos y Reactivos de México, S.A. de C.V. (Mehhiko bioloogiliste ravimite ja reaktiivainete laborid); k) Servicios de Atención Psiquiátrica (psühhiaatrilise ravi talitused); & /et 11  l) Coordinación General de los Institutos Nacionales de Salud (riiklike terviseasutuste üldise koordineerimise üksus); m) Centro Nacional de Equidad de Género y Salud Reproductiva (soolise võrdõiguslikkuse ja reproduktiivtervise riiklik keskus); n) Centro Nacional de Excelencia Tecnológica en Salud (tervisetehnoloogia tippuuringute riiklik keskus); o) Centro Nacional para la Prevención y el Control de las Adicciones (sõltuvuste ennetamise ja kontrolli riiklik keskus); p) Comisión Nacional de Bioética (riiklik bioeetika komisjon) ning q) Comisión Nacional de Protección Social en Salud (tervishoiualase sotsiaalkaitse riiklik komisjon). 17. Secretaría del Trabajo y Previsión Social (töö- ja sotsiaalse heaolu ministeerium), sealhulgas: a) Procuraduría Federal de la Defensa del Trabajo (tööküsimuste föderaalse õigusnõuniku büroo); b) Las Delegaciones Federales del Trabajo (tööküsimuste föderaalesindused) ning & /et 12  c) Comité Nacional Mixto de Protección al Salario (palgakaitse riiklik ühiskomitee). 18. Secretaría de Turismo (turismiministeerium), sealhulgas: a) Corporación de Servicios al Turista Ángeles Verdes (roheinglite turismiteenuste korporatsioon) ning b) Instituto de Competitividad Turística (turismialase konkurentsivõime instituut). 19. Procuraduría General de la República (vabariigi peaprokuratuur). 20. Centro de Ingeniería y Desarrollo Industrial (inseneeria- ja tööstusarengu keskus). 21. Comisión Nacional de Libros de Texto Gratuitos (tasuta õpikute riiklik komisjon). 22. Comisión Nacional de las Zonas Áridas (põuaste piirkondade riiklik komisjon). 23. Consejo Nacional de Fomento Educativo (hariduse arendamise riiklik nõukogu). 24. Comisión Reguladora de Energía (energeetika valdkonna reguleeriv komisjon). & /et 13  A JAO SELGITAVAD MÄRKUSED Käesolevas jaos loetletud üksuste nimetuste eestikeelne tõlge on esitatud üksnes viitamise eesmärgil ja see ei kujuta endast ametlikku tõlget. B JAGU KESKVALITSUSEST MADALAMA TASEME VALITSUSASUTUSED 1. Kui käesoleva jao ja H jao „Üldmärkused“ selgitavatest märkustest ei tulene teisiti, kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ Chihuahua, Ciudad de México, Colima, Durango, Estado de México, Guanajuato, Jalisco, Morelose, Nuevo Leóni, Puebla, Querétaro, San Luis Potosí, Veracruzi ja Zacatecase osariigi hankeüksuste suhtes: a) 1. alamnimekirjas „Valitsusasutused“ loetletud keskvalitsusest madalama taseme valitsusasutuste puhul, kui tarnete väärtus on võrdne järgmiste künnistega või ületab neid: i) 178 100 USA dollarit D ja E jaos nimetatud kaupade ja teenuste puhul ning ii) 10 333 931 USA dollarit F jaos nimetatud ehitusteenuste puhul ning & /et 14 b) 2. alamnimekirjas „Muud üksused“ loetletud iga osariigi keskvalitsusest madalama taseme üksuste puhul, kui tarnete väärtus on võrdne järgmiste künnistega või ületab neid: i) 397 535 USA dollarit D ja E jaos nimetatud kaupade ja teenuste puhul ning ii) 12 721 740 USA dollarit F jaos nimetatud ehitusteenuste puhul. 2. Punktis 1 sätestatud künniseid kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumise aastal ning neid kohandatakse inflatsiooni arvesse võtmiseks vastavalt käesoleva jao selgitavate märkuste punktile 14. Keskvalitsuse tasemest madalama tasandi hankeüksused I. CHIHUAHUA 1. alamnimekiri Valitsusasutused 1. Comisión Estatal para los Pueblos Indígenas; 2. Coordinación Ejecutiva de Gabinete; 3. Fiscalía General del Estado; & /et 15 4. Secretaría de Comunicaciones y Obras Públicas; 5. Secretaría de Cultura; 6. Secretaría de Desarrollo Municipal; 7. Secretaría de Desarrollo Rural; 8. Secretaría de Desarrollo Social; 9. Secretaría de Desarrollo Urbano y Ecología; 10. Secretaría de Educación y Deporte; 11. Secretaría de Hacienda; 12. Secretaría de Innovación y Desarrollo Económico; 13. Secretaría de la Función Pública; 14. Secretaría de Salud; 15. Secretaría del Trabajo y Previsión Social ning 16. Secretaría General de Gobierno. & /et 16 2. alamnimekiri Muud üksused 1. Administradora de Servicios Aeroportuarios de Chihuahua, S.A. de C.V.; 2. Colegio de Bachilleres del Estado de Chihuahua (COBACH); 3. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de Chihuahua; 4. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Chihuahua; 5. Comisión Estatal de Vivienda, Suelo e Infraestructura de Chihuahua (COESVI); 6. Comisión Estatal para la Protección contra Riesgos Sanitarios; 7. Consejo Estatal de Población; 8. Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Chihuahua; 9. El Colegio de Chihuahua; 10. Escuela Normal Superior del Estado Profesor J. E. Medrano; 11. Fomento y Desarrollo Artesanal del Estado de Chihuahua; & /et 17 12. Instituto Chihuahuense de Educación para los Adultos (ICHEA); 13. Instituto Chihuahuense de Infraestructura Física y Educativa; 14. Instituto Chihuahuense de la Juventud; 15. Instituto Chihuahuense de la Mujer; 16. Instituto Chihuahuense de Salud; 17. Instituto Chihuahuense del Deporte y Cultura Física; 18. Instituto de Apoyo al Desarrollo Tecnológico; 19. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de Chihuahua; 20. Instituto de Innovación y Competitividad; 21. Instituto Tecnológico Superior de Nuevo Casas Grandes (ITSNCG); 22. Junta Central de Agua y Saneamiento; 23. Junta de Asistencia Social; & /et 18 24. Pensiones Civiles del Estado de Chihuahua; 25. Promotora para el Desarrollo Económico de Chihuahua; 26. Régimen Estatal de Protección Social en Salud (Seguro Popular); 27. Servicios de Salud de Chihuahua; 28. Servicios Educativos del Estado de Chihuahua; 29. Subsistema de Preparatoria Abierta del Estado de Chihuahua; 30. Universidad Pedagógica Nacional; 31. Universidad Politécnica de Chihuahua (UPCH); 32. Universidad Tecnológica de Camargo; 33. Universidad Tecnológica de Chihuahua (UTCH); 34. Universidad Tecnológica de Chihuahua Sur; 35. Universidad Tecnológica de Ciudad Juárez; & /et 19 36. Universidad Tecnológica de la Babícora; 37. Universidad Tecnológica de la Tarahumara; 38. Universidad Tecnológica de Paquimé; 39. Universidad Tecnológica de Parral ning 40. Universidad Tecnológica Paso del Norte. II. CIUDAD DE MÉXICO 1. alamnimekiri Valitsusasutused 1. Consejería Jurídica y de Servicios Legales; 2. Secretaría de Administración y Finanzas; 3. Secretaría de Cultura; 4. Secretaría de Desarrollo Económico; 5. Secretaría de Desarrollo Urbano y Vivienda; & /et 20 6. Secretaría de Educación, Ciencia, Tecnología e Innovación; 7. Secretaría de Gestión Integral de Riesgos y Protección Civil; 8. Secretaría de Gobierno; 9. Secretaría de Inclusión y Bienestar Social; 10. Secretaría de la Contraloría General; 11. Secretaría de las Mujeres; 12. Secretaría de Movilidad; 13. Secretaría de Obras y Servicios; 14. Secretaría de Pueblos y Barrios Originarios y Comunidades Indígenas Residentes; 15. Secretaría de Salud; 16. Secretaría de Trabajo y Fomento al Empleo; 17. Secretaría de Turismo ning 18. Secretaría del Medio Ambiente. & /et 21 2. alamnimekiri Muud üksused 1. Agencia de Atención Animal; 2. Atención de Protección Sanitaria; 3. Agencia Digital de Innovación Pública; 4. Autoridad del Centro Histórico; 5. Caja de Previsión de la Policía Auxiliar de la Ciudad de México; 6. Caja de Previsión de la Policía Preventiva; 7. Caja de Previsión para Trabajadores a Lista de Raya de la Ciudad de México; 8. Consejo de Evaluación de Desarrollo Social de la Ciudad de México; 9. Consejo para Prevenir y Eliminar la Discriminación de la Ciudad de México; 10. Corporación Mexicana de Impresión, S.A. de C.V.; 11. Escuela de Administración Pública de la Ciudad de México; & /et 22 12. Heroico Cuerpo de Bomberos de la Ciudad de México; 13. Instituto de Educación Media Superior; 14. Instituto de la Juventud de la Ciudad de México; 15. Instituto de Verificación Administrativa; 16. Instituto de Vivienda; 17. Instituto del Deporte de la Ciudad de México; 18. Instituto Local de la Infraestructura Física Educativa de la Ciudad de México; 19. Instituto para la Integración al Desarrollo de las Personas con Discapacidad de la Ciudad de México; 20. Instituto para la Prevención de las Adicciones de la Ciudad de México; 21. Instituto para la Seguridad de las Construcciones de la Ciudad de México; 22. Metrobús; & /et 23 23. Órgano Regulador del Transporte; 24. Planta Productora de Mezclas Asfálticas de la Ciudad de México; 25. Procuraduría Ambiental y del Ordenamiento Territorial de la Ciudad de México; 26. Procuraduría Social de la Ciudad de México; 27. Red de Transporte de Pasajeros de la Ciudad de México; 28. Servicios de Salud Pública de la Ciudad de México; 29. Sistema de Transporte Colectivo; 30. Servicios de Transportes Eléctricos; 31. Servicios Metropolitanos, S.A. de C.V.; 32. Sistema de Aguas de la Ciudad de México ning 33. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia de la Ciudad de México. & /et 24 III. COLIMA 1. alamnimekiri Valitsusasutused 1. Procuraduría General de Justicia; 2. Secretaría de Administración y Gestión Pública; 3. Secretaría de Cultura; 4. Secretaría de Desarrollo Rural; 5. Secretaría de Desarrollo Social; 6. Secretaría de Educación; 7. Secretaría de Fomento Económico; 8. Secretaría de Infraestructura y Desarrollo Urbano; 9. Secretaría de la Juventud; 10. Secretaría de Movilidad; & /et 25 11. Secretaría de Planeación y Finanzas; 12. Secretaría de Salud y Bienestar Social; 13. Secretaría de Seguridad Pública; 14. Secretaría de Turismo; 15. Secretaría del Trabajo y Previsión Social ning 16. Secretaría General de Gobierno. 2. alamnimekiri Muud üksused 1. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de Colima; 2. Comisión Estatal del Agua de Colima; 3. Comisión Estatal para la Protección contra Riesgos Sanitarios; 4. Consejo de Participación Social del Estado de Colima; 5. Consejo Estatal contra las Adicciones (CECA); & /et 26 6. Consejo Estatal de Ciencia y Tecnología de Colima; 7. Consejo Estatal para la Prevención y Atención a la Violencia Familiar; 8. Escuela de Talentos; 9. Instituto Colimense de la Charrería; 10. Instituto Colimense de la Infraestructura Física Educativa; 11. Instituto Colimense de las Mujeres; 12. Instituto Colimense de Radio y Televisión; 13. Instituto Colimense del Deporte; 14. Instituto Colimense para la Discapacidad; 15. Instituto Colimense para la Sociedad de la Información y el Conocimiento; 16. Instituto de Suelo Urbanización y Vivienda; 17. Instituto Estatal de Becas; & /et 27 18. Instituto Estatal de Educación para Adultos; 19. Instituto para el Medio Ambiente y Desarrollo Sustentable del Estado de Colima; 20. Instituto para el Registro del Territorio del Estado de Colima; 21. Instituto para la Atención de los Adultos en Plenitud; 22. Instituto para la Competitividad del Estado de Colima; 23. Instituto Superior de Educación Normal del Estado de Colima; 24. Junta de Asistencia Privada del Estado de Colima; 25. Órgano de Gestión y Control del Patrimonio Inmobiliario del Estado de Colima; 26. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Colima; 27. Unidad Estatal de Protección Civil ning 28. Universidad Tecnológica de Manzanillo. & /et 28 IV. DURANGO 1. alamnimekiri Valitsusasutused 1. Secretaría de Agricultura, Ganadería y Desarrollo Rural; 2. Secretaría de Bienestar Social; 3. Secretaría de Comunicaciones y Obras Públicas; 4. Secretaría de Contraloría; 5. Secretaría de Desarrollo Económico; 6. Secretaría de Educación; 7. Secretaría de Finanzas y de Administración; 8. Secretaría de Recursos Naturales y Medio Ambiente; 9. Secretaría de Salud; 10. Secretaría de Seguridad Pública; & /et 29 11. Secretaría de Turismo; 12. Secretaría del Trabajo y Previsión Social; 13. Secretaría General de Gobierno ning 14. Fiscalía General del Estado. 2. alamnimekiri Muud üksused 1. Bebeleche, Museo Interactivo de Durango; 2. Benemérita y Centenaria Escuela Normal del Estado de Durango; 3. Colegio de Bachilleres del Estado de Durango; 4. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado; 5. Colegio Tecnológico de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Durango; 6. Consejo de Ciencia y Tecnología del Estado de Durango; 7. Centro Cultural y de Convenciones del Estado de Durango; & /et 30 8. Comisión del Agua del Estado de Durango; 9. Comisión Ejecutiva Estatal de Atención a Víctimas; 10. Comisión Estatal de Suelo y Vivienda; 11. Ferias, Espectáculos y Paseos Turísticos de Durango; 12. Dirección de Pensiones del Estado de Durango; 13. Instituto Duranguense de Educación para Adultos; 14. Instituto Tecnológico Superior de la Región de los Llanos; 15. Instituto Tecnológico Superior de Lerdo; 16. Instituto Tecnológico Superior de Santa María del Oro; 17. Instituto Tecnológico Superior de Santiago Papasquiaro; 18. Instituto Estatal de Atención a Migrantes y su Familia; 19. Instituto Duranguense de la Juventud; & /et 31 20. Instituto Estatal de las Mujeres; 21. Instituto para la Infraestructura Física Educativa del Estado de Durango; 22. Secretariado Ejecutivo del Consejo Estatal de Seguridad Pública; 23. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia; 24. Sistema Estatal de Telesecundaria; 25. Servicios de Salud de Durango; 26. Secretaría Ejecutiva del Sistema Local Anticorrupción; 27. Universidad Pedagógica de Durango; 28. Universidad Politécnica de Durango; 29. Universidad Politécnica de Gómez Palacio; 30. Universidad Politécnica de Cuencamé; & /et 32 31. Universidad Tecnológica de Durango; 32. Universidad Tecnológica de la Laguna; 33. Universidad Tecnológica del Mezquital; 34. Universidad Tecnológica de Poanas; 35. Universidad Tecnológica de Rodeo ning 36. Universidad Tecnológica de Tamazula. V. ESTADO DE MÉXICO 1. alamnimekiri Valitsusasutused 1. Secretaría de Comunicaciones; 2. Secretaría de Cultura; 3. Secretaría de Desarrollo Agropecuario; 4. Secretaría de Desarrollo Económico; & /et 33 5. Secretaría de Desarrollo Urbano y Metropolitano; 6. Secretaría de Educación; 7. Secretaría de Finanzas; 8. Secretaría de Justicia y de Derechos Humanos del Estado de México; 9. Secretaría de la Contraloría; 10. Secretaría de Movilidad; 11. Secretaría de Obra Pública; 12. Secretaría de Salud; 13. Secretaría de Turismo; 14. Secretaría del Medio Ambiente; 15. Secretaría del Trabajo ning 16. Secretaría General de Gobierno. & /et 34 2. alamnimekiri Muud üksused 1. Administradora Mexiquense del Aeropuerto Internacional de Toluca, S.A. de C.V.; 2. Colegio de Bachilleres del Estado de México; 3. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de México; 4. Comisión del Agua del Estado de México; 5. Centro de Control de Confianza del Estado de México; 6. Comisión Estatal de Parques Naturales y de la Fauna; 7. Comisión para la Protección contra Riesgos Sanitarios del Estado de México; 8. Comisión para el Desarrollo Turístico del Valle de Teotihuacán; 9. Hospital Regional de Alta Especialidad de Zumpango; 10. Comité de la Planeación para el Desarrollo del Estado de México; 11. Consejo Mexiquense de Ciencia y Tecnología; & /et 35 12. Instituto de Formación Continua, Profesionalización e Investigación del Magisterio del Estado; 13. Instituto de Capacitación y Adiestramiento para el Trabajo Industrial; 14. Instituto de Fomento Minero y Estudios Geológicos del Estado de México; 15. Instituto de Información e Investigación Geográfica, Estadística y Catastral del Estado de México; 16. Instituto de Investigación y Capacitación Agropecuaria, Acuícola y Forestal del Estado de México; 17. Instituto de Investigación y Fomento de las Artesanías del Estado de México; 18. Instituto de la Función Registral del Estado de México; 19. Instituto Hacendario del Estado de México; 20. Instituto Mexiquense del Emprendedor; 21. Junta de Caminos del Estado de México; & /et 36 22. Procuraduría de Protección al Ambiente del Estado de México; 23. Procuraduría del Colono del Estado de México; 24. Protectora de Bosques del Estado de México; 25. Régimen Estatal de Protección Social en Salud; 26. Sistema de Autopistas, Aeropuertos, Servicios Conexos y Auxiliares del Estado de México; 27. Sistema de Radio y Televisión Mexiquense; 28. Sistema de Transporte Masivo y Teleférico del Estado de México; 29. Servicios Educativos Integrados al Estado de México; 30. Tecnológico de Estudios Superiores de Coacalco; 31. Tecnológico de Estudios Superiores de Ecatepec; 32. Universidad Tecnológica „Fidel Velázquez“; 33. Universidad Tecnológica de Nezahualcóyotl ning & /et 37 34. Universidad Tecnológica de Tecámac. VI. GUANAJUATO 1. alamnimekiri Valitsusasutused 1. Secretaría de Desarrollo Agroalimentario y Rural; 2. Secretaría de Desarrollo Económico Sustentable; 3. Secretaría de Desarrollo Social y Humano; 4. Secretaría de Finanzas, Inversión y Administración; 5. Secretaría de Infraestructura, Conectividad y Movilidad; 6. Secretaría de Medio Ambiente y Ordenamiento Territorial; 7. Secretaría de Educación de Guanajuato; 8. Secretaría de Innovación, Ciencia y Educación Superior ning 9. Secretaría de la Trasparencia y Rendición de Cuentas. & /et 38 2. alamnimekiri Muud üksused 1. Instituto de Alfabetización y Educación Básica para Adultos; 2. Instituto de Financiamiento e Información para la Educación (EDUCAFIN); 3. Instituto Tecnológico Superior de Irapuato; 4. Museo Iconográfico del Quijote; 5. Universidad Politécnica Bicentenario; 6. Universidad Politécnica de Guanajuato; 7. Universidad Politécnica de Pénjamo; 8. Universidad Politécnica Juventino Rosas; 9. Colegio Nacional de Educación Profesional Técnica de Guanajuato (CONALEP); 10. Instituto de Infraestructura Física Educativa de Guanajuato; 11. Instituto Estatal de Capacitación; & /et 39 12. Preparatoria Regional del Rincón; 13. Sistema Avanzado de Bachillerato y Educación Superior; 14. Universidad Tecnológica de León; 15. Universidad Tecnológica de Salamanca; 16. Universidad Tecnología de San Miguel de Allende; 17. Universidad Tecnológica del Norte de Guanajuato ning 18. Universidad Tecnológica del Suroeste de Guanajuato. VII. JALISCO 1. alamnimekiri Valitsusasutused 1. Jefatura de Gabinete; 2. Coordinaciones Generales Estratégicas; 3. Unidad de Enlace Federal y Asuntos Internacionales; & /et 40 4. Contraloría del Estado; 5. Consejería Jurídica del Poder Ejecutivo del Estado; 6. Fiscalía Estatal; 7. Procuraduría Social del Estado; 8. Secretaría de Administración; 9. Secretaría de Cultura; 10. Secretaría de Igualdad Sustantiva; 11. Secretaría de Desarrollo Económico; 12. Secretaría de Agricultura y Desarrollo Rural; 13. Secretaría de Educación; 14. Secretaría General de Gobierno; 15. Secretaria de Gestión Integral del Agua; & /et 41 16. Secretaría de Infraestructura y Obra Pública; 17. Secretaría de Innovación, Ciencia y Tecnología; 18. Secretaría de Medio Ambiente y Desarrollo Territorial; 19. Secretaría de Transporte; 20. Secretaría de la Hacienda Pública; 21. Secretaría de Planeación y Participación Ciudadana; 22. Secretaría de Salud; 23. Secretaria de Seguridad; 24. Secretaria del Sistema de Asistencia Social; 25. Secretaría de Trabajo y Previsión Social ning 26. Secretaría de Turismo. & /et 42 2. alamnimekiri Muud üksused 1. Agencia de Energía del Estado de Jalisco – AEEJ; 2. Agencia Estatal de Entretenimiento de Jalisco; 3. Agencia Integral de Regulación de Emisiones (AIRE); 4. Agencia para el Desarrollo de Industrias Creativas y Digitales del Estado de Jalisco; 5. Bosque La Primavera; 6. Centro de Coordinación, Comando, Control, Comunicaciones y Computo de Estado de Jalisco – Escudo Urbano C5; 7. Centro de Justicia para las Mujeres del Estado de Jalisco; 8. Colegio de Bachilleres del Estado de Jalisco – COBAEJ; 9. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de Jalisco – CONALEP; 10. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Jalisco – CECYTEJ; & /et 43 11. Comisión de Arbitraje Médico del Estado de Jalisco – CAMEJAL; 12. Comisión Estatal del Agua de Jalisco – CEA; 13. Comisión Estatal Indígena – CEI; 14. Consejo Estatal de Ciencia y Tecnología – COECYTJAL; 15. Consejo Estatal de Promoción Económica – CEPE; 16. Consejo Estatal de Trasplantes de Órganos y Tejidos CETOT; 17. Consejo Estatal para el Fomento Deportivo – CODE; 18. Escuela de conservación y Restauración de Occidente – ECRO; 19. Fiscalía Especializada en el Combate a la Corrupción; 20. Hogar Cabañas; 21. Hospital Civil de Guadalajara (HCG); 22. Industria Jalisciense de Rehabilitación Social (INJALRESO); & /et 44 23. Instituto Cultural Cabañas – ICC; 24. Instituto de Formación para el Trabajo del Estado de Jalisco – IDEFT; 25. Instituto de Información Estadística y Geográfica del Estado de Jalisco – IIEG; 26. Instituto de la Infraestructura Física Educativa del Estado de Jalisco (INFEJAL); 27. Instituto de Pensiones del Estado; 28. Instituto Estatal para la Educación de Jóvenes y Adultos – INEEJAD; 29. Instituto Jalisciense de Cancerología – IJC; 30. Instituto Jalisciense de Ciencias Forenses IJCF; 31. Instituto Jalisciense de la Vivienda – IJALVI; 32. Museos Exposiciones y Galerías de Jalisco; 33. Organismo Operador del Parque de la Solidaridad; 34. Parque Metropolitano de Guadalajara; & /et 45 35. Procuraduría de Desarrollo Urbano; 36. Régimen Estatal de Protección Social en Salud de Jalisco – REPSS; 37. Secretaría Ejecutiva del Sistema Estatal Anticorrupción; 38. Secretaría Ejecutiva del Sistema Estatal Anticorrupción; 39. Servicios de Salud Jalisco – SSJ; 40. Servicios y Transportes – SyT; 41. Sistema de Servicios de Agua Potable, Drenaje y Alcantarillado de Puerto Vallarta, Jalisco – SEAPAL; 42. Sistema de Tren Eléctrico Urbano – SITEUR; 43. Sistema Intermunicipal de los Servicios de Agua Potable y Alcantarillado – SIAPA; 44. Sistema Jalisciense de Radio y Televisión – SJRTV; 45. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia – DIF; & /et 46 46. Unidad Estatal de Protección Civil y Bomberos Jalisco; 47. Comisión Estatal de Bioética e Investigación de Jalisco; 48. Comisión Estatal de Seguridad para el Manejo y uso de Plaguicidas, Fertilizantes y Sustancias Tóxicas; 49. Comisión Interinstitucional de Enfermeras del Estado de Jalisco – CIEEJ; 50. Comisión Interinstitucional de Profesionalización del Sistema de Seguridad Pública; 51. Comisión Interinstitucional de Salud Bucodental; 52. Comisión Interinstitucional para la Formación de Recursos Humanos para la Salud; 53. Comité de Mejora Regulatoria del Estado de Jalisco (COMERJAL); 54. Comité Estatal de Prevención de Seguridad Civil; 55. Comité Estatal de Reservas Territoriales para el Desarrollo Urbano Industrial y Regularización de la Tenencia de la Tierra; 56. Comité Estatal para la Desregulación y Promoción Económica – CEDESPE; & /et 47 57. Comité Interinstitucional del Servicio Civil de Carrera del Sistema de Seguridad Pública – CISCCSSP; 58. Consejo Agrario Estatal – CAE; 59. Consejo Consultivo Estatal de Vialidad Tránsito y Transporte; 60. Consejo Consultivo Turístico del Estado de Jalisco; 61. Consejo de la Zona Metropolitana de Guadalajara ning 62. Consejo Estatal para la Prevención y Atención a la Violencia Intrafamiliar – CEPAVI. VIII. MORELOS 1. alamnimekiri Valitsusasutused 1. Comisión Estatal de Seguridad Pública; 2. Consejería Jurídica; 3. Fiscalía General del Estado de Morelos; 4. Secretaría de Administración; 5. Secretaría de Desarrollo Agropecuario; 6. Secretaría de Desarrollo Económico y del Trabajo; 7. Secretaría de Desarrollo Social; 8. Secretaría de Desarrollo Sustentable; & /et 48 9. Secretaría de Educación; 10. Secretaría de Gobierno; 11. Secretaría de Hacienda; 12. Secretaría de la Contraloría; 13. Secretaría de Movilidad y Transporte; 14. Secretaría de Obras Públicas; 15. Secretaría de Salud ning 16. Secretaría de Turismo y Cultura. 2. alamnimekiri Muud üksused 1. Aeropuerto de Cuernavaca S.A. de C.V.; 2. Centro de Rehabilitación Integral „Xoxotla“; 3. Centro Morelense de las Artes del Estado de Morelos (CMA); & /et 49 4. Colegio de Bachilleres del Estado de Morelos (COBAEM); 5. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de Morelos (CONALEP-MORELOS); 6. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Morelos (CECYTE); 7. Comisión Ejecutiva de Atención y Reparación a Víctimas del Estado de Morelos; 8. Comisión Estatal de Arbitraje Médico del Estado de Morelos (COESAMOR); 9. Comisión Estatal de Mejora Regulatoria (CEMER); 10. Comisión Estatal de Reservas Territoriales (CERT); 11. Comisión Estatal del Agua (CEAGUA); 12. Consejo de Ciencia y Tecnología del Estado de Morelos (CCYTEM); 13. Coordinación Estatal de Protección Civil Morelos; 14. Hospital del Niño Morelense; 15. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de Morelos (ICATMOR); & /et 50 16. Instituto de Crédito para los Trabajadores al Servicio del Gobierno del Estado de Morelos (ICTSGEM); 17. Instituto de la Defensoría Pública del Estado de Morelos; 18. Instituto de la Educación Básica del Estado de Morelos (IEBEM); 19. Instituto de la Mujer para el Estado de Morelos (IMM); 20. Instituto de Servicios Registrales y Catastrales del Estado de Morelos (ISRyC); 21. Instituto del Deporte y Cultura Física del Estado de Morelos (INDEM); 22. Instituto Estatal de Educación para Adultos (INEEA); 23. Instituto Estatal de Infraestructura Educativa (INEIEM); 24. Instituto Morelense de Radio y Televisión (IMRyT); 25. Instituto Morelense para el Financiamiento del Sector Productivo (IMOFI); 26. Instituto Proveteranos de la Revolución del Sur; & /et 51 27. Operador de Carreteras de Cuota; 28. Servicios de Salud de Morelos; 29. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Morelos (DIF MORELOS); 30. Universidad Politécnica del Estado de Morelos (UPEMOR); 31. Universidad Tecnológica del Sur del Estado de Morelos (UTSEM) ning 32. Universidad Tecnológica Emiliano Zapata (UTEZ). IX. NUEVO LEÓN 1. alamnimekiri Valitsusasutused 1. Contraloría y Transparencia Gubernamental; 2. Coordinación Ejecutiva de la Administración Pública del Estado; 3. Representación del Gobierno del Estado en la Ciudad de México; 4. Secretaría de Administración; & /et 52 5. Secretaría de Desarrollo Agropecuario; 6. Secretaría de Desarrollo Social; 7. Secretaría de Desarrollo Sustentable; 8. Secretaría de Economía y Trabajo; 9. Secretaría de Educación; 10. Secretaría de Finanzas y Tesorería General del Estado; 11. Secretaría de Infraestructura; 12. Secretaría de Salud; 13. Secretaría de Seguridad Pública ning 14. Secretaría General de Gobierno. 2. alamnimekiri Muud üksused 1. Agencia para la Racionalización y Modernización del Sistema de Transporte Público de Nuevo León; & /et 53 2. Colegio de Educación Profesional Técnica de Nuevo León (CONALEP); 3. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Nuevo León; 4. Consejo Estatal de Rehabilitación Urbana, A.C. (CERU); 5. Consejo Estatal de Transporte y Vialidad; 6. Consejo Estatal para la Promoción de Valores y Cultura de la Legalidad; 7. Consejo para la Cultura y las Artes de Nuevo León; 8. Corporación de Desarrollo Turístico de Nuevo León; 9. Corporación para el Desarrollo Agropecuario de Nuevo León (CODEAGRO); 10. Corporación para el Desarrollo de la Zona Fronteriza de Nuevo León; 11. Fiscalía General de Justicia; 12. Instituto Constructor de Infraestructura Física Educativa y Deportiva de Nuevo León; 13. Instituto de Capacitación y Educación para el Trabajo del Estado de Nuevo León; & /et 54 14. Instituto de Control Vehicular; 15. Instituto de Innovación y Transferencia de Tecnología de Nuevo León; 16. Instituto de Investigación, Innovación y Estudios de Posgrado para la Educación en el Estado de Nuevo León; 17. Instituto de la Vivienda de Nuevo León; 18. Instituto de Seguridad y Servicios Sociales de los Trabajadores del Estado de Nuevo León; 19. Instituto Estatal de Cultura Física y Deporte; 20. Instituto Estatal de la Juventud; 21. Instituto Estatal de las Mujeres; 22. Instituto Estatal de Seguridad Pública; 23. Instituto Registral y Catastral del Estado de Nuevo León; 24. Operadora de Servicios Turísticos de Nuevo León; 25. Parque Fundidora; & /et 55 26. Parques y Vida Silvestre de Nuevo León; 27. Promotora de Desarrollo Rural de Nuevo León; 28. Red Estatal de Autopistas de Nuevo León; 29. Régimen de Protección Social en Salud; 30. Servicios de Agua y Drenaje de Monterrey; 31. Servicios de Salud de Nuevo León; 32. Sistema de Caminos de Nuevo León; 33. Sistema de Transporte Colectivo; 34. Sistema Integral para el Manejo Ecológico y Procesamiento de Desechos; 35. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Nuevo León; 36. Unidad de Integración Educativa; 37. Universidad de Ciencias de la Seguridad; & /et 56 38. Universidad Politécnica de Apodaca; 39. Universidad Politécnica de García; 40. Universidad Tecnológica de Cadereyta; 41. Universidad Tecnológica General Mariano Escobedo; 42. Universidad Tecnológica Linares ning 43. Universidad Tecnológica Santa Catarina. X. PUEBLA 1. alamnimekiri Valitsusasutused 1. Secretaría de Desarrollo Social; 2. Procuraduría General de Justicia; 3. Secretaría de Bienestar; 4. Secretaría de Competitividad, Trabajo y Desarrollo Económico; & /et 57 5. Secretaría de Cultura y Turismo; 6. Secretaría de Desarrollo Rural y Competitividad Agrícola; 7. Secretaría de Desarrollo Rural, Sustentabilidad y Ordenamiento Territorial; 8. Secretaría de Educación Pública; 9. Secretaría de Finanzas y Administración; 10. Secretaría de Infraestructura, Movilidad y Transportes; 11. Secretaría de la Contraloría; 12. Secretaría de Medio Ambiente y Ordenamiento Territorial; 13. Secretaría de Salud; 14. Secretaría de Seguridad Pública; 15. Secretaría de Servicios Legales y Defensoría Pública; 16. Secretaría del Trabajo y Competitividad ning 17. Secretaría General de Gobierno. & /et 58 2. alamnimekiri Muud üksused 1. Banco Estatal de Tierra; 2. Carreteras de Cuota – Puebla; 3. Casa del Artesano del Estado de Puebla; 4. Centro de Conciliación Laboral del Estado de Puebla Comisión de Vivienda del Estado De Puebla; 5. Ciudad Modelo; 6. Colegio de Bachilleres del Estado de Puebla; 7. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de Puebla; 8. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Puebla; 9. Comisión Estatal de Agua y Saneamiento del Estado de Puebla; 10. Comisión Estatal de Mejora Regulatoria; & /et 59 11. Comité Administrador Poblano para la Construcción de Espacios Educativos; 12. Comité de Planeación para El Desarrollo del Estado de Puebla; 13. Consejo de Ciencia y Tecnología del Estado de Puebla; 14. Consejo Estatal de Coordinación del Sistema Nacional de Seguridad Pública; 15. Convenciones y Parques; 16. Coordinación Estatal de Asuntos Internacionales y de Apoyo a Migrantes Poblanos; 17. Coordinación Estatal de Transparencia y Gobierno Abierto; 18. Coordinación General de Comunicación y Agenda Digital; 19. Corporación Auxiliar de Policía de Protección Ciudadana; 20. Ejecutivo del Estado; 21. Hospital para El Niño Poblano; 22. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de Puebla; & /et 60 23. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de Puebla; 24. Instituto de Educación Digital del Estado de Puebla; 25. Instituto de Profesionalización del Magisterio Poblano; 26. Instituto de Seguridad y Servicios Sociales de Los Trabajadores al Servicio de los Poderes del Estado de Puebla I.S.S.S.T.E.P.; 27. Instituto Estatal de Educación para Adultos; 28. Instituto Metropolitano de Planeación del Estado de Puebla; 29. Instituto Poblano de las Mujeres; 30. Instituto Registral y Catastral del Estado de Puebla; 31. Instituto Tecnológico Superior de Acatlán de Osorio; 32. Instituto Tecnológico Superior de Atlixco; 33. Instituto Tecnológico Superior de Ciudad Serdán; & /et 61 34. Instituto Tecnológico Superior de Huauchinango; 35. Instituto Tecnológico Superior de la Sierra Negra de Ajalpan; 36. Instituto Tecnológico Superior de la Sierra Norte de Puebla; 37. Instituto Tecnológico Superior de Libres; 38. Instituto Tecnológico Superior de San Martín Texmelucan; 39. Instituto Tecnológico Superior de Tepeaca; 40. Instituto Tecnológico Superior de Tepexi de Rodríguez; 41. Instituto Tecnológico Superior de Teziutlán; 42. nstituto Tecnológico Superior de Tlatlauquitepec; 43. Instituto Tecnológico Superior de Venustiano Carranza; 44. Instituto Tecnológico Superior de Zacapoaxtla; 45. Museos Puebla; & /et 62 46. Operadora Estatal de Aeropuertos Internacional de Puebla S.A. de C.V.; 47. Puebla Comunicaciones; 48. Red Urbana de Transporte Articulado; 49. Régimen Estatal de Protección Social en Salud; 50. Secretaría Ejecutiva del Sistema Estatal Anticorrupción; 51. Servicios de Salud del Estado de Puebla; 52. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Puebla; 53. Universidad Intercultural del Estado de Puebla; 54. Universidad Interserrana del Estado de Puebla-Ahuacatlán; 55. Universidad Interserrana del Estado de Puebla-Chilchotla; 56. Universidad Politécnica de Amozoc; 57. Universidad Politécnica de Puebla; & /et 63 58. Universidad Politécnica Metropolitana de Puebla; 59. Universidad Tecnológica Bilingüe Internacional y Sustentable de Puebla; 60. Universidad Tecnológica de Huejotzingo; 61. Universidad Tecnológica de Izúcar de Matamoros; 62. Universidad Tecnológica de Oriental; 63. Universidad Tecnológica de Puebla; 64. Universidad Tecnológica de Tecamachalco; 65. Universidad Tecnológica de Tehuacán ning 66. Universidad Tecnológica de Xicotepec de Juárez. XI. QUERÉTARO 1. alamnimekiri Valitsusasutused 1. Oficialía Mayor; & /et 64 2. Procuraduría General de Justicia; 3. Secretaría de Desarrollo Agropecuario; 4. Secretaría de Desarrollo Social; 5. Secretaría de Desarrollo Sustentable; 6. Secretaría de Desarrollo Urbano y Obras Públicas; 7. Secretaría de Educación; 8. Secretaría de Gobierno; 9. Secretaría de Juventud; 10. Secretaría de la Contraloría; 11. Secretaría de Planeación y Finanzas; 12. Secretaría de Salud; 13. Secretaría de Seguridad Ciudadana; & /et 65 14. Secretaría de Trabajo ning 15. Secretaría de Turismo. 2. alamnimekiri Muud üksused 1. Aeropuerto Intercontinental de Querétaro; 2. Casa Queretana de las Artesanías; 3. Centro de Evaluación y Control de Confianza del Estado de Querétaro; 4. Centro Estatal de Trasplantes de Querétaro; 5. Colegio de Bachilleres del Estado de Querétaro; 6. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de Querétaro; 7. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Querétaro; 8. Comisión Estatal de Aguas; 9. Comisión Estatal de Infraestructura de Querétaro; & /et 66 10. Comisión Estatal del Sistema Penitenciario de Querétaro; 11. Comisión para el Fomento Económico de las Empresas del Sector Industrial Aeroespacial, Comercial y de Servicios del Estado de Querétaro; 12. Consejo de Ciencia y Tecnología del Estado de Querétaro; 13. Instituto de Artes y Oficios de Querétaro; 14. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de Querétaro; 15. Instituto de Formación Policial del Estado de Querétaro; 16. Instituto de Infraestructura Física Educativa del Estado de Querétaro; 17. Instituto de la Vivienda del Estado de Querétaro; 18. Instituto del Deporte y la Recreación del Estado de Querétaro; 19. Instituto Queretano de las Mujeres; 20. Instituto Queretano del Transporte; & /et 67 21. Patronato de las Fiestas de Querétaro; 22. Procuraduría Estatal de Protección al Medio Ambiente y Desarrollo Urbano; 23. Régimen Estatal de Protección Social en Salud en el Estado de Querétaro; 24. Secretaría Ejecutiva del Sistema Estatal Anticorrupción; 25. Servicios de Salud del Estado de Querétaro; 26. Sistema Estatal de Comunicación Cultural y Educativa; 27. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Querétaro; 28. Unidad de Servicios para la Educación Básica en el Estado de Querétaro; 29. Universidad Aeronáutica en Querétaro; 30. Universidad Politécnica de Querétaro; 31. Universidad Politécnica de Santa Rosa Jáuregui; & /et 68 32. Universidad Tecnológica de Corregidora; 33. Universidad Tecnológica de Querétaro ning 34. Universidad Tecnológica de San Juan del Río. XII. SAN LUIS POTOSÍ 1. alamnimekiri Valitsusasutused 1. Contraloría General del Estado; 2. Oficialía Mayor; 3. Procuraduría General de Justicia; 4. Secretaría de Comunicaciones y Transportes; 5. Secretaría de Cultura; 6. Secretaría de Desarrollo Agropecuario y Recursos Hidráulicos; 7. Secretaría de Desarrollo Económico; & /et 69 8. Secretaría de Desarrollo Social y Regional; 9. Secretaría de Desarrollo Urbano, Vivienda y Obras Públicas; 10. Secretaría de Ecología y Gestión Ambiental; 11. Secretaría de Educación; 12. Secretaría de Finanzas; 13. Secretaría de Turismo; 14. Secretaría del Trabajo y Previsión Social ning 15. Secretaría General de Gobierno. 2. alamnimekiri Muud üksused 1. Agencia Pro San Luis; 2. Archivo Histórico del Estado; 3. Casa Cuna Margarita Maza de Juárez; & /et 70 4. Centro Cultural Real de Catorce; 5. Centro de Asistencia Social Rafael Nieto; 6. Centro de Asistencia Social Rosario Castellanos; 7. Centro de Convenciones de San Luis Potosí; 8. Centro de las Artes San Luis Potosí Centenario; 9. Centro de Producción Santa Rita S.A. de C.V.; 10. Centro Estatal de Cultura y Recreación Tangamanga „Profesor Carlos Jonguitud Barrios“; 11. Centro Estatal de Cultura y Recreación Tangamanga Ii; 12. Cineteca Alameda del Estado de San Luis Potosí; 13. Colegio de Bachilleres del Estado de San Luis Potosí; 14. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de San Luis Potosí; 15. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de San Luis Potosí; & /et 71 16. Comisión Ejecutiva Estatal de Atención a Víctimas del Estado de San Luis Potosí; 17. Comisión Estatal del Agua del Estado de San Luis Potosí; 18. Consejo Consultivo del Centro Histórico; 19. Consejo Estatal de Población; 20. Consejo Potosino de Ciencia y Tecnología; 21. Coordinación Estatal para el Fortalecimiento Institucional de los Municipios; 22. El Colegio de San Luis Potosí, A.C; 23. Hospital Central Dr. Ignacio Morones Prieto; 24. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de San Luis Potosí; 25. Instituto de Desarrollo Humano y Social de los Pueblos y Comunidades Indígenas del Estado; 26. Instituto de las Mujeres del Estado de San Luis Potosí; 27. Instituto de Televisión Pública de San Luis Potosí Xhsls Canal 9; & /et 72 28. Instituto de Vivienda del Estado de San Luis Potosí; 29. Instituto Estatal de Ciegos; 30. Instituto Estatal de Educación para Adultos; 31. Instituto Estatal de Infraestructura Física Educativa; 32. Instituto Geriátrico Dr. Nicolás Aguilar; 33. Instituto Potosino de Bellas Artes; 34. Instituto Potosino de Cultura Física y Deporte; 35. Instituto Potosino de Investigación Científica y Tecnológica, A.C.; 36. Instituto Potosino de la Juventud; 37. Instituto Registral y Catastral del Estado de San Luis Potosí; 38. Instituto Tecnológico Superior de Ébano; 39. Instituto Tecnológico Superior de Rio Verde San Luis Potosí; & /et 73 40. Instituto Tecnológico Superior de San Luis Potosí; 41. Instituto Tecnológico Superior de Tamazunchale; 42. Instituto Temazcalli Prevención y Rehabilitación; 43. Junta Estatal de Caminos; 44. Museo de Arte Contemporáneo de San Luis Potosí; 45. Museo del Ferrocarril; 46. Museo del Virreinato; 47. Museo Federico Silva „Escultura Contemporánea“; 48. Museo Francisco Cossío del Estado de San Luis Potosí; 49. Museo Laberinto de las Ciencias y las Artes; 50. Museo Nacional de la Máscara; 51. Patronato para la Organización, Difusión y Administración de la Feria Nacional Potosina; & /et 74 52. Promotora del Estado de San Luis Potosí; 53. Régimen Estatal de Protección Social en Salud; 54. Servicios de Salud de San Luis Potosí; 55. Sistema Estatal para el Desarrollo Integral de la Familia; 56. Universidad Intercultural de San Luis Potosí; 57. Universidad Politécnica de San Luis Potosí; 58. Universidad Tecnológica de San Luis Potosí ning 59. Universidad Tecnológica Metropolitana de San Luis Potosí. XIII. VERACRUZ 1. alamnimekiri Valitsusasutused 1. Contraloría General; 2. Coordinación General de Comunicación Social; & /et 75 3. Procuraduría General de Justicia; 4. Secretaría de Desarrollo Agropecuario, Rural y Pesca; 5. Secretaría de Desarrollo Económico y Portuario; 6. Secretaría de Desarrollo Social; 7. Secretaría de Educación; 8. Secretaría de Finanzas y Planeación; 9. Secretaría de Gobierno; 10. Secretaría de Infraestructura y Obras Públicas; 11. Secretaría de Medio Ambiente; 12. Secretaría de Protección Civil; 13. Secretaría de Salud; 14. Secretaría de Seguridad Pública; & /et 76 15. Secretaría de Trabajo, Previsión Social y Productividad ning 16. Secretaría de Turismo y Cultura. 2. alamnimekiri Muud üksused 1. Academia Veracruzana de las Lenguas Indígenas; 2. Colegio de Bachilleres del Estado de Veracruz; 3. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Veracruz; 4. Colegio de Veracruz; 5. Colegio Nacional de Educación Profesional Técnica del Estado de Veracruz; 6. Comisión de Arbitraje Médico del Estado de Veracruz; 7. Comisión del Agua del Estado de Veracruz; 8. Comisión Ejecutiva de Atención Integral a Víctimas del Delito; 9. Consejo Veracruzano de Investigación Científica y Desarrollo Tecnológico; & /et 77 10. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de Veracruz; 11. Instituto de Espacios Educativos del Estado de Veracruz; 12. Instituto de Pensiones del Estado de Veracruz; 13. Instituto de Policía Auxiliar y Protección Patrimonial; 14. Instituto Tecnológico de Superior Acayucan; 15. Instituto Tecnológico Superior de Álamo Temapache; 16. Instituto Tecnológico Superior de Alvarado; 17. Instituto Tecnológico Superior de Chicontepec; 18. Instituto Tecnológico Superior de Coatzacoalcos; 19. Instituto Tecnológico Superior de Cosamaloapan; 20. Instituto Tecnológico Superior de Huatusco; 21. Instituto Tecnológico Superior de Jesús Carranza; & /et 78 22. Instituto Tecnológico Superior de Juan Rodríguez Clara; 23. Instituto Tecnológico Superior de las Choapas; 24. Instituto Tecnológico Superior de Martínez de la Torre; 25. Instituto Tecnológico Superior de Misantla; 26. Instituto Tecnológico Superior de Naranjos; 27. Instituto Tecnológico Superior de Pánuco; 28. Instituto Tecnológico Superior de Perote; 29. Instituto Tecnológico Superior de Poza Rica; 30. Instituto Tecnológico Superior de San Andrés Tuxtla; 31. Instituto Tecnológico Superior de Tantoyuca; 32. Instituto Tecnológico Superior de Tierra Blanca; 33. Instituto Tecnológico Superior de Xalapa; & /et 79 34. Instituto Tecnológico Superior de Zongolica; 35. Instituto Veracruzano de Desarrollo Municipal; 36. Instituto Veracruzano de Educación para los Adultos; 37. Instituto Veracruzano de la Cultura 38. Instituto Veracruzano de la Vivienda; 39. Instituto Veracruzano de las Mujeres; 40. Instituto Veracruzano del Deporte; 41. Procuraduría Estatal de Protección al Medio Ambiente; 42. Radiotelevisión de Veracruz; 43. Régimen Veracruzano de Protección Social en Salud; 44. Servicios de Salud de Veracruz; 45. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Veracruz; & /et 80 46. Universidad Politécnica de Huatusco; 47. Universidad Tecnológica de Gutiérrez Zamora; 48. Universidad Tecnológica del Centro de Veracruz ning 49. Universidad Tecnológica del Sureste de Veracruz. XIV. ZACATECAS 1. alamnimekiri Valitsusasutused 1. Coordinación Estatal de Planeación; 2. Coordinación General Jurídica; 3. Secretaría de Administración; 4. Secretaría de Desarrollo Social; 5. Secretaría de Desarrollo Urbano, Vivienda y Ordenamiento Territorial; 6. Secretaría de Economía; & /et 81 7. Secretaría de Educación; 8. Secretaría de Finanzas; 9. Secretaría de la Función Pública; 10. Secretaría de las Mujeres; 11. Secretaría de Obras Públicas; 12. Secretaría de Salud; 13. Secretaría de Seguridad Pública; 14. Secretaría de Turismo; 15. Secretaría del Agua y Medio Ambiente; 16. Secretaría del Campo; 17. Secretaría del Zacatecano Migrante ning 18. Secretaría General de Gobierno. & /et 82 2. alamnimekiri Muud üksused 1. Centro Estatal de Trasplantes de Órganos y Tejidos; 2. Colegio de Bachilleres del Estado de Zacatecas; 3. Colegio de Educación Profesional y Técnica de Zacatecas; 4. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Zacatecas; 5. Consejo Estatal de Desarrollo Económico; 6. Consejo Zacatecano de Ciencia, Tecnología e Innovación; 7. Escuela de Conservación y Restauración de Zacatecas „Refugio Reyes“; 8. Instituto de Capacitación para el Trabajo; 9. Instituto de Cultura Física y el Deporte del Estado de Zacatecas; 10. Instituto de la Juventud del Estado de Zacatecas; 11. Instituto de Seguridad y Servicios Sociales para el Estado de Zacatecas; & /et 83 12. Instituto de Selección y Capacitación del Estado; 13. Instituto para la Atención e Inclusión de las Personas con Discapacidad en el Estado de Zacatecas; 14. Instituto Tecnológico Superior de Fresnillo; 15. Instituto Tecnológico Superior de Jerez; 16. Instituto Tecnológico Superior de Loreto; 17. Instituto Tecnológico Superior de Nochistlán; 18. Instituto Tecnológico Superior de Río Grande; 19. Instituto Tecnológico Superior de Sombrerete; 20. Instituto Tecnológico Superior de Tlaltenango; 21. Instituto Zacatecano de Construcción de Escuelas; 22. Instituto Zacatecano de Cultura „Ramón López Velarde“; & /et 84 23. Instituto Zacatecano de Educación para Adultos; 24. Junta de Protección y Conservación de Monumentos y Zonas Típicas del Estado de Zacatecas; 25. Patronato Estatal de Promotores Voluntarios; 26. Régimen Estatal de Protección Social en Salud; 27. Servicios de Salud de Zacatecas; 28. Sistema Estatal para el Desarrollo Integral de la Familia; 29. Sistema Zacatecano de Radio y Televisión; 30. Universidad Politécnica de Zacatecas; 31. Universidad Politécnica del Sur de Zacatecas ning 32. Universidad Tecnológica de Zacatecas. & /et 85  B JAO SELGITAVAD MÄRKUSED Üldnormid 1. Leping hõlmab iga osariigi kõiki üksusi, mis on 1. alamnimekirjas „Valitsusasutused“ loetletud keskvalitsusest madalama taseme valitsusasutuste alluvuses, tingimusel et üksus ei moodusta omaette juriidilist isikut. 2. Käesolevas jaos loetletud üksuste nimetuste tõlge on esitatud üksnes viitamise eesmärgil ja see ei kujuta endast ametlikku tõlget. Kohaldamisalast väljaarvamine 3. 21. peatüki „Riigihanked“ G jagu „Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid“ ei kohaldata B jao „Keskvalitsusest madalama taseme üksused“ suhtes. 4. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata käesoleva jao „Keskvalitsusest madalama taseme üksused“ kohaste kinnipidamissüsteemidega seotud kaupade, teenuste ja ehitusteenuste riigihangete suhtes. & /et 86 5. 21. peatükki „Riigihanked“ kohaldatakse kaupade, teenuste ja ehitusteenuste hangete suhtes, olenemata riikliku rahastamise päritolust, järgmiste eranditega: a) Ciudad de México puhul on kaupade ja teenuste hanked hõlmatud üksnes siis, kui need on rahastatud föderaaleelarve kulude Ramo 33 kohastest rahalistest toetustest ja ette nähtud eelarve koordineerimise seaduse V peatükiga (Capítulo V de la Ley de Coordinación Fiscal); b) Estado de México puhul on kaupade, teenuste ja ehitusteenuste riigihanked hõlmatud üksnes siis, kui need on rahastatud föderaaleelarve kulude Ramo 28 ja Ramo 33 rahalistest toetustest ja ette nähtud eelarve koordineerimise seaduse V peatükiga (Capítulo V de la Ley de Coordinación Fiscal), ning c) Jalisco puhul on kaupade ja teenuste hanked hõlmatud üksnes siis, kui need on rahastatud föderaaleelarve kulude Ramo 28 ja Ramo 33 kohastest rahalistest toetustest ja ette nähtud eelarve koordineerimise seaduse V peatükiga (Capítulo V de la Ley de Coordinación Fiscal). 6. Durango puhul ei kohaldata 21. peatükki „Riigihanked“ hangete suhtes: a) mis on seotud haridussektori ehitusteenustega; b) mis on seotud sotsiaalprogrammidest tulenevate projektide ja meetmetega ning c) mis on seotud koolivormidega. & /et 87 7. Estado de México 1. alamnimekirjas „Valitsusasutused“ loetletud üksuste puhul on F jao kohaste ehitusteenuste riigihangete suhtes kohaldatav künnis 12 721 740 USA dollarit. 8. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata Jalisco riigihangete suhtes kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeva. 9. 21. peatüki „Riigihanked“ sätteid, mis on seotud elektrooniliste vahendite kasutamisega, ei kohaldata Veracruzi riigihangete suhtes nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeva. 10. Zacatecase puhul: a) hõlmab leping üksnes kaupu, mis kuuluvad föderaalse tarnete klassifikaatori gruppidesse FSC 10, FSC 12, FSC 14, FSC 63, FSC 66, FSC 68, FSC 71, FSC 70, FSC 74 ja FSC 9999; b) hõlmab leping üksnes teenuseid, mis kuuluvad Ameerika Ühendriikide, Mehhiko Ühendriikide ja Kanada vahelise lepingu (mis on kehtestatud 30. novembri 2018. aasta protokolli (millega asendatakse Põhja-Ameerika vabakaubandusleping Ameerika Ühendriikide, Mehhiko Ühendriikide ja Kanada vahelise lepinguga (edaspidi „USMCA“)) I lisas) liites 13-D-1 „Ühine klassifitseerimissüsteem“ sätestatud ühise klassifitseerimissüsteemi kategooriatesse D304, D316, D399, J015, J016, J017, L099 ja R019, ning & /et 88 c) suurema selguse huvides olgu märgitud, et F jaos „Ehitusteenused“ loetletud ehitusteenuseid kohaldatakse Zacatecase osariigi hõlmatud üksuste hangete suhtes. Parem vastastikune turulepääs 11. Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva lepingu allkirjastamist esitab Mehhiko Euroopa Liidule pakkumise laiendada käesoleva jao kohaldamisala Aguascalientese ja Coahuila osariikide hankeüksustele. 12. Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu allkirjastamist esitab Mehhiko Euroopa Liidule pakkumise laiendada käesoleva jao kohaldamisala. Pärast seda, kui lepinguosalised on vahetanud käesolevas punktis ja 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B jao „Keskvalitsusest madalama taseme üksused“ selgitavate märkuste punktis 1 osutatud turulepääsu parandamise pakkumised, valmistab artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ punkti j alusel loodud riigihangete allkomitee vastavalt artikli 21.19 „Riigihangete allkomitee“ punktile b ühisnõukogu jaoks ette otsuse käesoleva jao muutmiseks, kui lepinguosaliste esindajad selles allkomitees peavad pakutavat turulepääsu samaväärseks. & /et 89 13. Ühisnõukogu võtab otsuse käesoleva jao muutmise kohta vastavalt punktides 11 ja 12 osutatud pakkumistele vastu kuue kuu jooksul tingimusel, et kumbki lepinguosaline on viinud lõpule oma sisemenetlused. 14. Käesolevas jaos USA dollarites väljendatud künniseid kohandatakse igal aastal, et võtta arvesse Ameerika Ühendriikide inflatsioonimäära ning Ameerika Ühendriikide, Mehhiko Ühendriikide ja Kanada vahelise lepingu (edaspidi „USMCA“) kohandusi, kasutades järgmist valemit: Künniste kohanduse arvutamisel võetakse arvesse järgmist: a) Ameerika Ühendriikide inflatsioonimäära mõõdetakse USA tööhõivestatistika ameti avaldatud valmistoodete tootjahinnaindeksi alusel ning b) kohanduste arvutamisel lähtutakse kaheaastastest perioodidest, mis algavad 1. novembril, ja need jõustuvad kaheaastase perioodi lõpule vahetult järgneva aasta 1. jaanuaril. & /et 90 Mehhiko teatab Euroopa Liidule kohandatud künnised hiljemalt kohandamise jõustumise aastale eelneva aasta 16. novembriks. 15. Mehhiko arvutab ja konverteerib künniste väärtuse Mehhiko peesodesse, kasutades Banco de México (Mehhiko keskpank) ümberarvestuskurssi. Ümberarvestuskursiks on Mehhiko peeso väärtus USA dollarites iga aasta 1. detsembril ja 1. juunil või neile järgneval esimesel tööpäeval. 1. detsembri ümberarvestuskurssi kohaldatakse järgmise aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini ning 1. juuni ümberarvestuskurssi kohaldatakse sama aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini. Enne, kui Mehhiko hakkab Mehhiko peeso ümberarvestuskursi ja kindlaksmääratud künniseid kohaldama, teeb ta need teatavaks Euroopa Liidule. 16. Künnistega seotud teave avaldatakse järgmisel veebisaidil: www.compranet.gob.mx. & /et 91  C JAGU MUUD ÜKSUSED 1. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui H jao üldmärkustest ei tulene teisiti, kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ käesolevas jaos loetletud Mehhiko hankeüksuste suhtes, kui tarnete maksumus on võrdne järgmiste künnistega või ületab neid: a) 397 535 USA dollarit D ja E jaoga hõlmatud teenuste puhul ning b) 12 721 740 USA dollarit F ja G jaoga hõlmatud ehitusteenuste ja avaliku ja erasektori partnerlusprojektide puhul. 2. Punktis 1 sätestatud künnised kehtivad 2018. aasta kohta ning neid kohandatakse inflatsiooni arvesse võtmiseks vastavalt H jao „Üldmärkused“ punktile 16. MUUDE ÜKSUSTE LOETELU 1. Aeropuerto Internacional de la Ciudad de México, S.A. de C.V. (Ciudad de México Rahvusvaheline Lennujaam). 2. Aeropuertos y Servicios Auxiliares (ASA) (Lennujaamad ja Tugiteenistused). & /et 92 3. Caminos y Puentes Federales de Ingresos y Servicios Conexos (CAPUFE) (Föderaalne Tasuliste Teede ja Sildade Teenistus ning sellega seotud teenistused). 4. Centro de Integración Juvenil, A.C. (Noorte Integratsioonikeskused). 5. Comisión Federal de Electricidad (CFE) (Föderaalne Elektrikomisjon), sealhulgas: a) Comisión Federal de Electricidad (Coorporativo) (Föderaalne Elektrikomisjon – Äriühingud); b) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Distribución (Föderaalse Elektrikomisjoni Tütarettevõte – Jaotus); c) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Transmisión (Föderaalse Elektrikomisjoni Tütarettevõte – Ülekanne); d) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Generación I (Föderaalse Elektrikomisjoni Tütarettevõte – Tootmine I); e) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Generación II (Föderaalse Elektrikomisjoni Tütarettevõte – Tootmine II); & /et 93  f) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Generación III (Föderaalse Elektrikomisjoni Tütarettevõte – Tootmine III); g) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Generación IV (Föderaalse Elektrikomisjoni Tütarettevõte – Tootmine IV); h) Empresas Productiva subsidiaria CFE Generación V (Föderaalse Elektrikomisjoni Tütarettevõte – Tootmine V); i) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Generación VI (Föderaalse Elektrikomisjoni Tütarettevõte – Tootmine VI) ning j) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Suministrador de Servicios Básicos (Föderaalse Elektrikomisjoni Tütarettevõte - Põhiteenused). 6. Comisión Nacional del Agua (Riiklik Veekomisjon). 7. Comisión Nacional Forestal (Riiklik Metsanduskomisjon). 8. Comisión Nacional para el Desarrollo de los Pueblos Indigenas (Riiklik Põlisrahvaste Arengu Komisjon). 9. Comisión para la Regularización de la Tenencia de la Tierra (Maaomandi Reguleerimise Komisjon). & /et 94 10. Consejo Nacional de Ciencia y Tecnología (CONACYT) (Riiklik Teadus- ja Tehnoloogianõukogu). 11. Consejo de Promoción Turística de México, S.A. de C.V. (Mehiko Turismiamet). 12. Distribuidora Impulsora Comercial de Conasupo S.A. de C.V. (Diconsa) (Riiklik Jaekaubanduse Elavdamise Kett – Diconsa). 13. Ferrocarril del Istmo de Tehuantepec, S.A. de C.V. (Itsmo de Tehuantepec’i Raudtee). 14. Grupo Aeroportuario de la Ciudad de México S.A. de C.V. (Ciudad de México Lennujaama Grupp). 15. Instituto Mexicano de Cinematografía (Mehhiko Filmiinstituut). 16. Instituto Mexicano de la Juventud (Mehhiko Noorteinstituut). 17. Instituto Mexicano del Seguro Social (IMSS) (Mehhiko Sotsiaalkindlustusamet). 18. Instituto Nacional de la Infraestructura Física Educativa (Riiklik Hariduse Füüsilise Taristu Instituut). 19. Instituto Nacional de las Mujeres (Riiklik Naiste Instituut). & /et 95 20. Instituto Mexicano de la Propiedad Industrial (Mehhiko Tööstusomandi Instituut). 21. Instituto Nacional de las Personas Adultas Mayores (Riiklik Eakate Instituut). 22. Instituto de Seguridad y Servicios Sociales de los Trabajadores del Estado (ISSSTE) (Riigiteenistujate Sotsiaalkindlustuse ja -Teenuste Instituut). 23. Instituto de Seguridad Social para las Fuerzas Armadas Mexicanas (Mehhiko Relvajõudude Sotsiaalkindlustusinstituut). 24. Instituto Nacional para la Educación de los Adultos (Riiklik Täiskasvanuhariduse Instituut). 25. Leche Industrializada Conasupo S.A. de C.V. (Liconsa) – no incluye la compra de bienes agrícolas adquiridos para programas de apoyo a la agricultura o bienes para la alimentación humana (Conasupo Tööstuslik Piim, Liconsa – see ei hõlma põllumajandustoodete hankeid põllumajanduse toetamise programmide ega inimeste jaoks ette nähtud toitlustusprogrammide jaoks). 26. Lotería Nacional para la Asistencia Pública (Riiklik Abiloterii). 27. NOTIMEX S.A. de C.V. & /et 96 28. Petróleos Mexicanos (PEMEX) – no incluye las compras de combustibles y gas (Mehhiko Riiklik Naftaettevõte – ei hõlma kütuste ja gaasi hankeid): a) PEMEX Corporativo (PEMEX – Grupp); b) Pemex Exploración y Producción (PEMEX – Uurimine ja Tootmine); c) Pemex Perforación y Servicios (PEMEX – Puurimine ja Teenused); d) Pemex Transformación Industrial (PEMEX – Tööstuslik Töötlemine); e) Pemex Logística (PEMEX – Logistika); f) Pemex Perforación y Servicios (PEMEX – Tootmine ja Teenused); g) Pemex Etileno (PEMEX – Etüleen) ning h) PEMEX Fertilizantes (PEMEX – Väetised). 29. Instituto Mexicano del Petróleo (Mehhiko Naftainstituut). 30. Procuraduría Federal del Consumidor (Föderaalne Tarbijaprokuratuur). & /et 97 31. Pronósticos para la Asistencia Pública (Riigiabi Prognostikaasutus). 32. Servicio Aeroportuario de la Ciudad de México, S.A. de C.V. (Ciudad de México Lennujaama Teenistus). 33. Servicio Geológico Mexicano (Mehhiko Geoloogiateenistus). 34. Servicio Geológico Mexicano (Mehhiko Postiteenistus). 35. Sistema Nacional para el Desarrollo Integral de la Familia (DIF) – no incluye las compras de bienes agrícolas adquiridos para programas de apoyo a la agricultura o bienes para la alimentación humana (Riiklik Tervikliku Perearengu Süsteem – see ei hõlma põllumajandustoodete hankeid põllumajanduse toetamise programmide ega inimeste jaoks ette nähtud toitlustusprogrammide jaoks). 36. Talleres Gráficos de México (Mehhiko Riiklikud Trükikojad). 37. Financiera para el Bienestar (Heaolu rahastamine). 38. Consejo Nacional para Prevenir la Discriminación (Riiklik Diskrimineerimise Ennetamise Nõukogu). & /et 98 39. Autoridad Federal para el Desarrollo de las Zonas Económicas Especiales (Erimajanduspiirkondade Arendamise Föderaalamet). 40. Comisión Nacional para la Protección y Defensa de los Usuarios de Servicios Financieros (Riiklik Finantsteenuste Kasutajate Kaitse Komisjon). 41. Instituto para el Desarrollo Técnico de las Haciendas Públicas (Riigikassa Tehnilise Arengu Instituut). 42. Centro Nacional para el Desarrollo y la Inclusión de las Personas con Discapacidad (Puuetega Inimeste Arengu ja Kaasamise Riiklik Keskus). 43. Centro Nacional de Metrología (Riiklik Metroloogiakeskus). 44. Hospital Juárez de México (México Juáreze Haigla). 45. Hospital General Dr. Manuel Gea González (Dr Manuel Gea Gonzáleze nimeline Üldhaigla). 46. Hospital General de México Dr. Eduardo Liceaga (Dr Eduardo Liceaga nimeline México Üldhaigla). 47. Hospital Infantil de México Federico Gómez (Federico Gómeze nimeline México Lastehaigla). & /et 99 48. Comité Nacional para el Desarrollo Sustentable de la Caña de Azúcar (Riiklik Suhkruroo Kestliku Arengu Komitee). 49. Productora Nacional de Biológicos Veterinarios (Riiklik Bioloogliste Veterinaartoodete Tootmise Ettevõte). 50. Organismo Promotor de Inversiones en Telecomunicaciones (Telekommunikatsiooniinvesteeringute Edendamise Organisatsioon). 51. Comisión Nacional de los salarios mínimos (Riiklik Miinimumpalga Komisjon). 52. Comisión Nacional de Vivienda (Riiklik Eluasemekomisjon). 53. Centro Nacional del Control del Gas Natural (Riiklik Maagaasi Kontrollikeskus). 54. Centro Nacional de Control de Energía (Riiklik Energiakontrollikeskus). 55. Administración Portuaria Integral de Altamira, S.A de C.V. (Altamira Sadamahaldur). 56. Administración Portuaria Integral de Lázaro Cárdenas, S.A de C.V. (Lázaro Cárdenase Sadamahalduse Ettevõte). & /et 100 57. Administración Portuaria Integral de Manzanillo, S.A de C.V. (Manzanillo Sadamahalduse Ettevõte). 58. Administración Portuaria Integral de Veracruz, S.A de C.V. (Veracruzi Sadamahalduse Ettevõte). 59. Instituto Nacional de Lenguas Indígenas (Riiklik Põlisrahvaste Keelte Instituut). 60. Instituto Nacional de Ciencias Penales (Riiklik Karistusteaduste Instituut). 61. Comisión Nacional de los Derechos Humanos (Riiklik Inimõiguste Komisjon). 62. Instituto Nacional de Estadística y Geografía (Riiklik Statistika- ja Geograafiainstituut). 63. Comisión Federal de Competencia Económica (Föderaalne Majanduskonkurentsi Komisjon). 64. Instituto Federal de Telecomunicaciones (Föderaalne Telekommunikatsiooniinstituut). C JAO SELGITAVAD MÄRKUSED Käesolevas jaos loetletud üksuste nimetuste eestikeelne tõlge on esitatud üksnes viitamise eesmärgil ja see ei kujuta endast ametlikku tõlget. & /et 101  D JAGU KAUBAD 1. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti või kui H jao üldmärkustest ei tulene teisiti, hõlmab 21. peatükk „Riigihanked“ kõigi A–C jaos loetletud üksuste hankeid. 2. Olenemata punktist 1 hõlmab Secretaría de la Defensa Nacionali (Kaitseministeerium) ja Secretaría de Marina (Mereväeministeerium) hangete puhul 21. peatükk „Riigihanked“ ainult järgmisi kaupu, millele on antud föderaalse tarnete klassifikaatori kood (FSC-kood): 22. Raudteeseadmed 23. Maapinnal liikuvad sõidukid, mootorsõidukid, haagised ja jalgrattad (v.a bussid koodiga 2310 ning sõjaväeveokid ja -haagised koodidega 2320 ja 2330 ning roomikutega lahingu-, ründe- ja taktikalised sõidukid koodiga 2350) 24. Traktorid 25. Sõidukite varuosad & /et 102 26. Rehvid ja sisekummid 29. Mootori abiseadmed 30. Mehhaanilised jõuülekandeseadmed 32. Puutöömasinad ja -seadmed 34. Metallitöömasinad 35. Teenindus- ja kaubandusseadmed 36. Eritööstusmasinad 37. Põllumajandusmasinad ja -seadmed 38. Ehitus-, kaevandus-, kaeve- ja teehooldusseadmed 39. Materjalide käsitsemise seadmed 40. Köied, kaablid, ketid ja tarvikud 41. Külmutus-, kliima- ja tuulutusseadmed & /et 103 42. Tuletõrje-, pääste- ja turvaseadmed ning keskkonnakaitseseadmed ja -materjalid 43. Pumbad ja kompressorid 44. Ahjud, aurumasinad ja kuivatusseadmed ja tuumareaktorid 45. Torutööde, kütte- ja kanalisatsiooniseadmed 46. Veepuhastus- ja reoveekäitlusseadmed 47. Torud, voolikud ja liitmikud 48. Klapid ja ventiilid 49. Hooldus- ja remondiseadmed 52. Mõõteriistad 53. Rauakaubad ja abrasiivid 54. Kokkupandavad konstruktsioonid ja tellingud & /et 104 55. Puit, puitdetailid, vineer ja spoon 56. Ehitusmaterjalid 61. Elektritraat, toite- ja jaotusseadmed 62. Valgustid ja lambid 63. Häire-, signalisatsiooni- ja turvasüsteemid 65. Meditsiini-, hambaravi- ja veterinaarseadmed ning varustus 66. Instrumendid ja laboriseadmed 67. Fotograafiaseadmed 68. Kemikaalid ja keemiatooted 69. Koolitusvahendid ja -seadmed 70. Automaatsed andmetöötlusseadmed (sh püsivara), tarkvara, tarvikud ja tugiseadmed & /et 105 71. Mööbel 72. Sisustus ja seadmed kasutamiseks kodumajapidamistes ja ettevõtetes 73. Toidu valmistamise ja serveerimise vahendid 74. Büroomasinad, tekstitöötlussüsteemid ja visuaalse salvestamise seadmed 75. Bürootarbed ja -seadmed 76. Raamatud, kaardid ja muud väljaanded (välja arvatud 7650: joonised ja kirjeldused) 77. Muusikariistad, fonograafid ja kodukasutuseks mõeldud raadiod 78. Vabaaja- ja spordivarustus 79. Puhastusseadmed ja -vahendid 80. Pintslid, värvid, tihendid ja kinnitid 81. Konteinerid, pakendid ja pakketarvikud 85. Tualett-tarbed & /et 106 87. Põllumajanduslikud varud 88. Elusloomad 91. Kütus, määrded, õlid ja vahad 93. Mittemetallilised tehismaterjalid 94. Mittemetalliline tooraine 96. Maagid, mineraalid ja nende esmatooted (välja arvatud 9620: looduslikud ja sünteetilised mineraalid) 99. Mitmesugused tooted & /et 107  E JAGU TEENUSED 21. peatükk „Riigihanked“ hõlmab peale ehitusteenuste kõikide selliste teenuste hankeid, mida hangivad A–C jaos loetletud üksused, välja arvatud järgmised teenused, mis on kindlaks määratud vastavalt USMCA liites 13-D-1 „Ühtse klassifitseerimissüsteemi teenused“ esitatud ühtsele klassifitseerimissüsteemile: A Teadus- ja arendustegevus Kõik klassid C Arhitekti- ja inseneriteenused C130 Restaureerimine (ainult ajalooliste paikade ja hoonete säilitamiseks) D Infotöötlus ja sellega seotud telekommunikatsiooniteenused D304 Automatiseeritud andmetöötlusega telekommunikatsiooni- ja ülekandeteenused, välja arvatud täiustatud või lisandväärtusega teenused, mis on määratletud kui telekommunikatsiooniteenused, mille puhul kasutatakse arvutipõhiseid andmetöötlussüsteeme, mis: a) puudutavad kasutaja edastatud teabe vormi, sisu, koodi, protokolli või muid sarnase aspekte, b) annavad kliendile täiendavat, erinevat või ümberstruktureeritud teavet või c) hõlmavad kasutaja interaktsiooni salvestatud teabega. Selle määratluse kohaldamisel ei hõlma automatiseeritud andmetöötlusega telekommunikatsiooni- ja ülekandeteenuste omandamine kõne- ega andmeedastusteenuste seadmete omamist ega pakkumist. D305 Automatiseeritud andmetöötlusega kaugtöötlus- ja osaajalise kasutamise teenused D309 Teabe- ja andmeringhäälinguteenused või andmeleviteenused D316 Telekommunikatsioonivõrkude haldamise teenused & /et 108  D317 Automatiseeritud uudise-, andme- või muud teabeteenused Andmete ostmine (raamatute, perioodikaväljaannete, ajalehtede jms elektroonilised ekvivalendid) D399 Muud automatiseeritud andmetöötlusega telekommunikatsiooniteenused (sh andmete säilitamine lindil, CDdel jne) F Loodusvaradega seotud teenused F011 Pestitsiidide/insektitsiidide tugiteenused G Tervishoiu- ja sotsiaalteenused Kõik klassid J Kaupade hooldus, remont, muutmine, ümberehitamine ja paigaldamine Seadmed J010 Relvastus J011 Sõjaline tuumamaterjal J012 Tulejuhtimisvarustus J013 Laskemoon ja lõhkeained J014 Juhitavad raketid J015 Õhusõidukite ja nende konstruktsioonide komponendid J016 Õhusõidukite komponendid ja tarvikud J017 Õhkutõusmis-, maandumis- ja maapealse teeninduse seadmed J018 Kosmosesõidukid J019 Laevad, väikealused, praamid ja ujuvdokid J020 Paadid ja laevaseadmed J022 Raudteeseadmed J023 Maismaasõidukid, mootorsõidukid, haagised ja mootorrattad J024 Traktorid J025 Mootorsõidukite osad J998 Laevaremonditöökojad mittetuumalaevade jaoks & /et 109 K Isikute kinnipidamise toimingud ja sellega seotud teenused (relvastatud valvurite osutatavad professionaalsed teenused ainult kaitse, isikute julgeoleku, rajatiste valve otstarbel) K103 Kütuse- ja muud naftateenused – välja arvatud ladustamine K105 Valveteenused (relvastatud valvurite poolt ainult kaitse otstarbel osutatavad professionaalsed teenused isiklikes turva- ja järelevalverajatistes) K109 Järelevalveteenused (relvastatud valvurite poolt ainult kaitse otstarbel osutatavad professionaalsed teenused isiklikes turva- ja järelevalverajatistes) K110 Tahkekütuse käitlemise teenused L Finantsteenused ja nendega seotud teenused Kõik klassid R Kutse-, haldus- ja juhtimistugiteenused R003 Õigusteenused R004 Toodete ja muude kui haridusasutuste sertifitseerimis- ja akrediteerimisteenused R012 Patendi- ja kaubamärgiteenused R016 Isiklike teenuste lepingud R101 Eksperttunnistaja (ainult õigusteenuste puhul) R103 Kulleri- ja sõnumisaatmisteenused R105 Posti- ja jaotusteenused (välja arvatud postkontoriteenused) R106 Postkontoriteenused R116 Kohtuprotokolliteenused R200 Sõjaväelaste värbamine S Kommunaalteenused Kõik klassid T Kommunikatsiooni-, fotograafia-, kartograafia-, trüki- ja avaldamisteenused T000 Kommunikatsiooniuuringud & /et 110  T001 Turu-uuringute ja avaliku arvamuse teenused (varem telefoni- ja väliintervjuuteenused, sealhulgas fookustestid, omnibus- ja hoiaku-uuringud), v.a koodiga CPC 86503 turundusjuhtimisalase nõustamise teenused. T002 Kommunikatsiooniteenused (sh eksponeerimisteenused) T004 Suhtekorraldusteenused (sh kirjutamisteenused, ürituste kavandamine ja juhtimine, meediasuhted, raadio- ja teleanalüüs, pressiteenused) T005 Kunsti- ja graafikateenused T008 Filmitöötlusteenused T009 Filmide/videote tootmise teenused T010 Mikrofišiteenused T013 Fotograafia üldteenused – staatiline pilt T014 Trüki-/ köitmisteenused T015 Paljundamisteenused T017 Fotograafia üldteenused – liikuv pilt T018 Audiovisuaalteenused T099 Muud kommunikatsiooni-, fotograafia-, kartograafia-, trüki- ja avaldamisteenused U Haridus- ja koolitusteenused U003 Reservide ettevalmistamine (sõjaväeline) U010 Haridusasutuste sertifitseerimine ja akrediteerimine V Transpordi-, reisi- ja kolimisteenused Kõik klassid (v.a V503 Reisiagenditeenused) W Patendikaitset, autoriõigust või muid omandiõigusi nõudvate seadmete rentimine ja liisimine. W058 Side-, tuvastamis- ja koherentse kiirguse seadmed & /et 111  E JAO SELGITAVAD MÄRKUSED 1. Mehhiko teeb ühisnõukogule ettepaneku muuta käesolevat jagu, et ühtlustada hiljemalt viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist NAFTA ühisel klassifitseerimissüsteemil põhinevat klassifikatsiooni ÜRO ajutisel ühtsel tooteklassifikaatoril põhineva CPC-koodiga. Ühisnõukogu võtab esitatud muudatusettepanekud vastu otsusega. 2. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata riiklike rajatiste käitamise suhtes kontsessioonide alusel. 3. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata teenuste suhtes, mis on seotud Secretaría de la Defensa Nacionali (Kaitseministeerium) ja Secretaría de Marina (Mereministeerium) soetatud kaupadega, mida 21. peatükk „Riigihanked“ ei hõlma. 4. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et 21. peatükiga hõlmatud teenuste osutamise suhtes kohaldatakse seoses teenuste piiriülese osutamisega 11. peatükki „Piiriülene teenustekaubandus“, 12. peatükki „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“ ja 18. peatükki „Finantsteenused“. & /et 112  F JAGU EHITUSTEENUSED Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ja kui H jao „Üldmärkustest“ ei tulene teisiti, kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ kõigi ehitusteenuste suhtes, mida hangivad A–C jaos loetletud üksused ja mis on määratletud ÜRO ajutise ühtse tooteklassifikaatori (CPC) 51. alajaos. G JAGU AVALIKU JA ERASEKTORI PARTNERLUSE PROJEKTID 1. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid: „avaliku ja erasektori partnerluse projektid“ (edaspidi „avaliku ja erasektori partnerluse projektid“) – projektid, millega osutatakse teenuseid avalikule sektorile, hulgimüüjatele, vahendajatele või lõpptarbijatele ja mida rakendatakse avaliku sektori asutuse ja eraettevõtja vahelise pikaajalise lepingulise suhte kaudu1 ning mille puhul taristu paneb täielikult või osaliselt välja eraettevõtja. 1 Suurema selguse huvides olgu öeldud, et kõigi avaliku ja erasektori partnerluse projektidega kaasneb projektide eri etappides riskide jaotamine avaliku ja erasektori vahel. & /et 113 2. A ja C jaos loetletud hankeüksuste sõlmitud avaliku ja erasektori partnerluse projektide suhtes kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“. 3. Punkti 2 kohaselt hõlmatud avaliku ja erasektori partnerluse projektide suhtes ei kohaldata artikli 21.6 „Teated“ lõiget 4 ja artiklit 21.17 „Siseriiklik vaidlustusmenetlus“. 4. Avaliku ja erasektori partnerluse projektide omaalgatuslike ettepanekute hindamisel kohaldab Mehhiko oma õigusakte ja kohtleb Euroopa Liidu ettevõtteid samamoodi nagu Mehhiko ettevõtteid. G JAO SELGITAVAD MÄRKUSED 1. Avaliku ja erasektori partnerluse projekte võib kasutada tegevuste puhul, mille puhul Mehhiko õigus lubab erasektori osalemist ja millega seotud teenuste osutamiseks on vaja saada litsents, luba või kontsessioon. 2. Olenemata 21. peatükist „Riigihanked“ võivad A jaos loetletud üksused kooskõlas Mehhiko õigusega nõuda, et võitnud pakkuja asutaks avaliku ja erasektori partnerluse projektide väljatöötamiseks ja haldamiseks kohaliku üksuse. 3. Avaliku ja erasektori partnerluse projektide raames võivad hankeüksused kasutada piiratud pakkumismenetlust vastavalt tingimustele, mis on sätestatud artiklis 21.12 „Piiratud pakkumismenetlus“ ning õigusakti „Ley de Asociaciones Público Privadas“ (avaliku ja erasektori ühenduste seadus) artiklis 64, nagu seda on muudetud 21. aprillil 2016 õigusaktiga „Decreto por el que se reforman y derogan diversas disposiciones de la Ley de Asociaciones Público Privadas“ (dekreet, millega muudetakse ja tühistatakse avaliku ja erasektori ühenduste seaduse mitmeid sätteid). & /et 114 4. Euroopa Liidu ettevõtetel on Mehhikos vaidlustusmenetlustele samasugune juurdepääs nagu Mehhiko ettevõtetel. H JAGU ÜLDMÄRKUSED Ülderandid 1. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata hangete suhtes, mis tehakse: a) riigi omandis olevates jaekauplustes kaubanduslikuks edasimüügiks; b) kaupade ja teenuste ostmiseks hõlmatud üksuse poolt tema enda kontrollitavate üksuste kaudu; c) ühe hõlmatud üksuse poolt teiselt üksuselt, tingimusel et hõlmatud üksusel on teise üksuse üle samasugune kontroll nagu enda kontrollitavate üksuste üle, või d) vee ostuks ja energia tarnimiseks või energia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks. 2. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata kommunaalteenuste, sealhulgas telekommunikatsiooni-, ülekande-, vee- ja energiateenuste suhtes. & /et 115 3. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata transporditeenuste, sealhulgas maismaatranspordi (CPC 71); veetranspordi (CPC 72); õhutranspordi (CPC 73); tugi- ja abitranspordi (CPC 74); posti- ja telekommunikatsiooniteenuste (CPC 75) ja tasu või lepingu alusel muude transpordivahendite remonditeenuste suhtes (CPC 8868). 4. 21. peatükki „Riigihanked“ kohaldatakse ehita - käita - anna üle - tüüpi lepingute ja avaliku sektori ehitustööde kontsessioonilepingute suhtes ainult juhul, kui need lepingud on hõlmatud G jaoga „Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid“. Hankelepingute vabastamine lepingu alt 5. Olenemata 21. peatükist „Riigihanked“ võib Mehhiko vabastada hankelepingud 21. peatükis „Riigihanked“ sätestatud kohustustest järgmistel tingimustel: a) vabastatud hankelepingute koguväärtus ei tohi ületada 2 328 000 000 USA dollarit Mehhiko peeso ekvivalendina ühel kalendriaastal alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ning kõigi hankeüksuste peale kokku, kaasa arvatud PEMEX ja CFE; b) käesoleva punkti kohaselt ühel aastal vabastatavate ühe FSC klassi (või muu lepinguosaliste vahel kokku lepitud klassifikatsioonisüsteemi rubriigi) alla kuuluvate hankelepingute kogumaksumus ei tohi ületada 10 % nende lepingute kogumaksumusest, mida võib käesoleva lõike alusel kõnealusel aastal vabastada; & /et 116 c) ükski üksus, mille suhtes kohaldatakse alapunkti a, ei tohi ühelgi kalendriaastal vabastada lepinguid maksumuses, mis on suurem kui 20 % nende lepingute kogumaksumusest, mida võib kõnealusel aastal vabastada, ning d) PEMEXi ja CFE poolt vabastatud lepingute kogumaksumus ei tohi ühelgi kalendriaastal ületada 466 000 000 USA dollarit Mehhiko peeso ekvivalendina. 6. Alates käesoleva lepingu jõustumise aastale järgneva kalendriaasta jaanuarist kohandatakse punktis 5 USA dollarites väljendatud summasid igal aastal kumulatiivse inflatsiooniga, võttes aluseks USA SKP kaudse hinnadeflaatori või Majandusnõustajate Nõukogu poolt väljaandes „Economic Indicators“ selle asemel avaldatava majandusnäitajate indeksi. Dollarites väljendatud summad, mida on korrigeeritud kumulatiivse inflatsiooniga iga 2018. aastale järgneva kalendriaasta jaanuari seisuga, on võrdsed algsete dollarites väljendatud summadega, mida on korrutatud kõnesoleva aasta jaanuaris kehtiva USA SKP kaudse hinnadeflaatori või Majandusnõustajate Nõukogu poolt väljaandes „Economic Indicators“ selle asemel avaldatava majandusnäitajate indeksi ning 2018. aasta jaanuaris kehtinud USA SKP kaudse hinnadeflaatori või Majandusnõustajate Nõukogu poolt väljaandes „Economic Indicators“ selle asemel avaldatud majandusnäitajate indeksi suhtega, tingimusel et kõnealusel hinnadeflaatoril on sama baasaasta. Saadud kohandatud summad dollarites ümardatakse lähima miljoni dollarini. Mehhiko teatab Euroopa Liidule kohandatud summad dollarites hiljemalt kohandamise jõustumise aasta jaanuari jooksul. & /et 117 7. Kui Mehhiko ületab ühel aastal selliste lepingute kogumaksumuse, mille ta võib punkti 5 kohaselt vabastada, konsulteerib Mehhiko Euroopa Liiduga, et leppida kokku täiendavate hankevõimaluste vormis hüvitises järgmiseks aastaks. Konsultatsioonid ei piira teise lepinguosalise õigusi, mis tulenevad 31. peatükist „Vaidluste lahendamine“. PEMEXi ja CFE kohaliku sisendi nõuded 8. Olenemata 21. peatükist „Riigihanked“ võivad PEMEX ja CFE kehtestada kohaliku sisendi nõude, mis ei tohi ületada: a) 40 % töömahukate kasutusvalmis või suurte integreeritud projektide puhul või b) 20 % kapitalimahukate kasutusvalmis või suurte integreeritud projektide puhul. 9. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „kasutusvalmis või suur integreeritud projekt“ ehitus- , tarne- või paigaldusprojekti, mida teostab peatöövõtja vastavalt üksuse sätestatud tingimustele, mille kohaselt: a) peatöövõtjal on õigus valida üldtöövõtjaid või alltöövõtjaid; b) ei PEMEX ega CFE ei rahasta projekti; & /et 118 c) kohustuste täitmata jätmisega seotud riskid kannab peatöövõtja ning d) rajatist hakkab käitama üksus või kolmas osaleja üksusega sõlmitud hankelepingu alusel. 10. Kui Mehhiko rahvusvahelise lepingu või õigusnormi või poliitika kohase PEMEXi või CFE otsusega lepingute maksumuse protsendimäära alandatakse, asendatakse kõnealused protsendimäärad alaliselt. Käesoleva märkuse rakendamisel ei kohtle Mehhiko hankeüksused Euroopa Liidu pakkujaid vähem soodsalt kui Mehhiko või mõne kolmanda riigi pakkujaid. 11. Mõiste „kohalik sisend“ hõlmab kulusid Mehhikos toodetud komponentidele, alamkomponentidele ja toorainetele, sisaldades kulusid tööle või muudele seotud teenustele, nagu müügijärgsed ja hooldusteenused, nagu on pakkumuses kindlaks määratud. Mõiste hõlmab ka kõiki kulusid, mis on seotud toodete lõpliku koostamisega Mehhikos. Pakkujal on õigus määrata hanketeates sätestatud võimaluste piires ise kindlaks, milline osa lepingu maksumusest täidetakse Mehhikos loodud väärtusega. 12. Rahastamiskõlblikud kulud peavad võimaldama edukale pakkujale mõistlikku paindlikkust, et sõlmida leping Mehhiko tarnijatega konkurentsivõimelistel tingimustel, mis hõlmavad sealjuures hinda ja kvaliteeti. PEMEX ja CFE ei tohi lepinguid osadeks jagada nii, et see piirab pakkuja jaoks rahastamiskõlblike kulude valikut. & /et 119 13. Hankeüksused märgivad nii hanketeates kui ka lepingus kohaliku sisendi nõuded ja nendega seotud tingimused selgelt ja objektiivselt ära. 14. Kümme aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist esitab Mehhiko artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punkti g alusel moodustatud riigihangete allkomiteele aruande käesoleva punkti kohaldamise kohta. 15. Ühtegi 21. peatüki „Riigihanked“ sätet ei tõlgendata nii, et see nõuaks PEMEXilt riskijagamise lepingute sõlmimist. Künniste kohandamise valem 16. Käesoleva lisa A ja C jaos USA dollarites väljendatud künniseid kohandatakse igal kalendriaastal inflatsiooniga vastavalt USMCA 13. peatüki „Riigihanked“ 13-A lisa „Mehhiko loend“ G jao punktis 1 sätestatud piirmäärade kohandamise valemiga Ameerika Ühendriikide jaoks kindlaksmääratud määrale. Mehhiko teatab Euroopa Liidule Ameerika Ühendriikide poolt kindlaks määratud inflatsioonimäära hiljemalt kohanduse jõustumisele eelneva aasta 18. novembriks. & /et 120 17. Mehhiko arvutab ja konverteerib künniste väärtuse Mehhiko peesodesse, kasutades Banco de México (Mehhiko keskpank) ümberarvestuskurssi. Ümberarvestuskursiks on Mehhiko peeso väärtus USA dollarites iga aasta 1. detsembril ja 1. juunil või neile järgneval esimesel tööpäeval. 1. detsembri ümberarvestuskurssi kohaldatakse järgmise aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini ning 1. juuni ümberarvestuskurssi kohaldatakse sama aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini. Enne, kui Mehhiko hakkab Mehhiko peeso ümberarvestuskursi ja kindlaksmääratud künniseid kohaldama, teeb ta need teatavaks Euroopa Liidule. 18. Künnistega seotud teave avaldatakse järgmisel veebisaidil: www.compranet.gob.mx. I JAGU HANKETEAVE Mehhiko avaldab hanketeavet järgmistel veebisaitidel: A Üldiste hankemeetmete avaldamine I. Keskvalitsus ja muud üksused www.dof.gob.mx & /et 121 II. Keskvalitsusest madalama taseme üksused ja muud üksused Chihuahua http://www.chihuahua.gob.mx/periodicooficial Ciudad de México https://www.consejeria.cdmx.gob.mx/gaceta-oficial Colima http://www.periodicooficial.col.gob.mx/p/indexperi.php Durango http://secretariageneral.durango.gob.mx/periodico-oficial/ Estado de México https://legislacion.edomex.gob.mx/ve_periodico_oficial & /et 122 Guanajuato http://periodico.guanajuato.gob.mx/faces/publico/InicioPub.jsf?_adf.ctrl-state=10xvevwyq7_3 Jalisco https://periodicooficial.jalisco.gob.mx/periodicos/periodico-oficial Morelos http://periodico.morelos.gob.mx/ Nuevo León http://www.nl.gob.mx/aplicaciones/periodicooficialdelestado Puebla http://periodicooficial.puebla.gob.mx/ Querétaro http://lasombradearteaga.segobqueretaro.gob.mx/ & /et 123 San Luis Potosí http://apps.slp.gob.mx/po/ConsultaDocumentos.aspx Veracruz http://www.veracruz.gob.mx/gaceta-oficial/ Zacatecas http://periodico.zacatecas.gob.mx/ B Hanketeadete avaldamine I. Keskvalitsus ja muud üksused a) www.compranet.gob.mx b) www.pemex.com c) www.cfe.gob.mx & /et 124 II. Keskvalitsusest madalama taseme üksused ja muud üksused Chihuahua https://contrataciones.chihuahua.gob.mx/ Ciudad de México https://www.tianguisdigital.cdmx.gob.mx/ Colima https://proveedores.col.gob.mx/ Durango https://comprasestatal.durango.gob.mx/ Estado de México https://compramex.edomex.gob.mx/compramex/public/home.xhtml & /et 125 Guanajuato https://transparencia.guanajuato.gob.mx/transparencia/informacion_publica_licitaciones.php Jalisco https://encompras.jalisco.gob.mx/compras/encompras Morelos https://compras.morelos.gob.mx/ Nuevo León http://secop.nl.gob.mx/ Puebla http://licitaciones.puebla.gob.mx/ Querétaro https://www.queretaro.gob.mx/OM/Adquisiciones/ & /et 126 San Luis Potosí http://apps.slp.gob.mx/po/ConsultaDocumentos.aspx Veracruz http://www.veracruz.gob.mx/finanzas/transparencia-abrogada/transparencia-fiscal/licitaciones/ Zacatecas http://funcionpublica.zacatecas.gob.mx/licitaciones.php ________________ & /et 127  22-A LISA MEHHIKO NÕUETELE MITTEVASTAV TEGEVUS SELGITAV MÄRKUS 1. Käesolevas lisas esitatud Mehhiko loetelus on vastavalt artiklile 22.4 „Nõuetele mittevastav tegevus“ sätestatud riigi omanduses oleva ettevõtte ja määratud monopoli nõuetele mittevastav tegevus, mille suhtes ei kohaldata artiklis 22.6 „Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused“ sätestatud kohustusi. 2. Loetelu iga kirje sisaldab järgmisi osi: a) „asjaomane kohustus“ – artiklis 22.6 „Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused“ sätestatud kohustus, mida vastavalt artiklile 22.4 „Nõuetele mittevastav tegevus“ ei kohaldata punktis 3 loetletud riigi omanduses olevate ettevõtete ega määratud monopolide nõuetele mittevastava tegevuse suhtes; b) „üksus“ – riigi omanduses olev ettevõte või määratud monopol, mille kohta kanne on tehtud; c) „nõuetele mittevastava tegevuse ulatus“ – riigi omanduses oleva ettevõtte või määratud monopoli nõuetele mittevastava tegevuse kandes kirjeldatud ulatus, ning & /et 1 d) „meetmed“ – õigusnormid ja muud meetmed, mille alusel riigi omanduses olev ettevõte või määratud monopol viib ellu nõuetele mittevastavat tegevust, mille kohta kanne on tehtud. Loetelu ei ole täielik ja on esitatud läbipaistvuse huvides. MEHHIKO LOETELU Asjaomased kohustused: Artikli 22.6 „Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused“ lõike 1 punkt a Üksus: Föderaalne Elektrikomisjon (Comisión Federal de Electricidad), selle tütarettevõtjad ja sidusettevõtjad ning kõik uued, ümberkorraldatud või õigusjärgsed ettevõtted ja üksused Nõuetele mittevastava Üksus võib allpool loetletud meetmete kohaselt teha kaupade ja tegevuse ulatus: teenuste ostmisel soodustusi Mehhiko ettevõtete kaupade ja teenuste suhtes, kui ta teostab Mehhiko territooriumil oma õiguslike volituste kohaseid tegevusi. Kooskõlas õigusaktiga „Ley del Sector Eléctrico“ võib Mehhiko üksuselt temaga sõlmitud lepingute ja talle antud lubadega nõuda Mehhiko ettevõtete kaupade ja teenuste eelistamist, kui üksusel on käsil muu hulgas elektrisektori tegevusega seotud avaliku teenuse osutamiseks vajaliku taristu rahastamine, paigaldamine, hooldamine või laiendamine. Eespool kirjeldatud soodustused kaupade ja teenuste jaoks tehakse kooskõlas lisa kandega I- MX-14 (Elekter). Suurema selguse huvides olgu öeldud, et see kanne ei mõjuta artikli 22.6 „Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused“ lõike 1 punktis b sätestatud kohustusi. & /et 2 Meetmed: a) Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos (Mehhiko Ühendriikide põhiseadus), artiklid 25, 27 ja 28. b) Decreto por el que se reforman y adicionan diversas disposiciones de la Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos, en materia de energía, avaldatud ametlikus väljaandes 31. oktoobril 2024 (dekreet, millega parandatakse ja täiendatakse Mehhiko Ühendriikide põhiseaduse erinevaid energeetikat käsitlevaid sätteid). c) Ley de la Empresa Pública del Estado, Comisión Federal de Electricidad (riigiettevõtte „Föderaalne elektrikomisjon“ seadus), artiklid 1, 3, 8, 65 ja 81. d) Ley del Sector Eléctrico (elektrisektori seadus), artiklid 1, 2, 4, 5, 8, 10, 12, 13, 29, 40, 44 to 48, 57,60, 61,108 ja 109. e) Ley del Sector de Hidrocarburos (süsivesinike sektori seadus), artiklid 95 ja 104. f) Ley de Ingresos sobre Hidrocarburos (süsivesinikest saadud sissetulekute seadus), artikkel 31. g) Ley Reglamentaria del artículo 27 Constitucional en Materia Nuclear (põhiseaduse artiklit 27 käsitlev reguleeriv seadus tuumaenergia kohta), avaldatud Mehhiko ametlikus väljaandes 4. veebruaril 1985 ja viimati ajakohastatud 9. aprillil 2012, artikli 15 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 49 h) õigusaktid alapunktides a–g osutatud meetmete rakendamiseks Asjaomased kohustused: Artikli 22.6 „Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused“ lõike 1 punkt a Üksus: Petróleos Mexicanos, selle tütarettevõtjad ja sidusettevõtjad ning kõik uued, ümberkorraldatud ja õigusjärgsed ettevõtted ja üksused Nõuetele mittevastava Üksus võib allpool loetletud meetmete kohaselt teha kaupade ja tegevuse ulatus: teenuste ostmisel soodustusi Mehhiko ettevõtete kaupade ja teenuste suhtes, kui ta teostab Mehhiko territooriumil nafta ja muude süsivesinike uuringuid ja tootmist. Mehhiko võib üksuselt koos talle antavate õigustega ning uurimis- ja tootmislepingutes ning üksusele antavates lubades nõuda, et üksus eelistaks oma riigi ettevõtete kaupu ja siseturuteenuseid. Uurimis- ja tootmistegevuse kodumaise sisendi keskmine maht on vähemalt 35 %. Majandusministeerium kehtestab metoodika, mille kohaselt mõõta süva- ja ülisüvamereprojektide puhul uurimis- ja kaevandamismisülesannete ja -lepingute kodumaise sisendi mahtu ja kontrollida kodumaise sisendi järgimist vastavalt kehtestatud järgimiskavale. & /et 3  Eespool kirjeldatud soodustused kaupade ja teenuste jaoks tehakse kooskõlas lisa kandega I-MX-12 (Energeetika). Suurema selguse huvides olgu öeldud, et see kanne ei mõjuta artikli 22.6 „Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused“ lõike 1 punktis b sätestatud kohustusi. Energeetikaministeerium, kes tõendab, et see on riigi huvide seisukohast süsivesinike tootmise ja tarnimise tagamiseks kõige sobivam mehhanism, võib anda riigi omanduses olevale ettevõttele, mille ainus eesmärk on süsivesinike uurimine ja kaevandamine, otse õiguse nimetatud tegevusi arendada. Meetmed: a) Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos (Mehhiko Ühendriikide põhiseadus), artiklid 25, 27 ja 28. b) Decreto por el que se reforman y adicionan diversas disposiciones de la Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos, en materia de energía, avaldatud ametlikus väljaandes 31. oktoobril 2024 (dekreet, millega parandatakse ja täiendatakse Mehhiko Ühendriikide põhiseaduse erinevaid energeetikat käsitlevaid sätteid). c) Ley del Sector de Hidrocarburos (süsivesinike sektori seadus), artiklid 1, 3, 4, 10–14, 24, 26, 28, 30, 31, 44, 58, 69, 74,78,158 ja 161–1633. d) Ley de Ingresos sobre Hidrocarburos (süsivesinikest saadud sissetulekute seadus), avaldatud Mehhiko ametlikus väljaandes 11. augustil 2014 ja viimati uuendatud 24. detsembril 2018, artikkel 31 e) Ley de la Empresa Pública del Estado, Petróleos Mexicanos (riigiettevõtte „Petróleos Mexicanos“ seadus), artiklid 8, 10, 11, 16, 62, 65 ja 79 f) Reglamento de la Ley de Hidrocarburos (süsivesinike seadust käsitlev määrus), avaldatud Mehhiko ametlikus väljaandes 31. oktoobril 2014, artiklid 14 ja 36 & /et 4 g) Metodología para la Medición del Contenido Nacional en Asignaciones y Contratos para la Exploración y extracción de Hidrocarburos, así como para los permisos en la Industria de Hidrocarburos, emitida por la Secretaría de Economía (majandusministeeriumi välja antud metoodika süsivesinike õigustes ning uurimise ja tootmise lepingutes nõutava kodumaise sisendi mõõtmiseks ning süsivesinike tööstuse lubade väljaandmiseks), avaldatud Mehhiko ametlikus väljaandes 13. novembril 2014 h) Acuerdo por el que se establecen los valores para 2015 y 2025 de contenido nacional en las actividades de Exploración y extracción de Hidrocarburos en aguas profundas y ultra profundas, emitidos por la Secretaría de Economía (leping, millega kehtestatakse 2015. ja 2025. aastaks süsivesinike uurimise ja tootmise kodumaise sisendi määr süva- ja ülisüvamereprojektide puhul), avaldatud Mehhiko ametlikus väljaandes 29. märtsil 2016 g) õigusnormid alapunktides a–h osutatud meetmete rakendamiseks ________________ & /et 5  25-A LISA VASTUVÄITEMENETLUSE PÕHIELEMENDID A JAGU EUROOPA LIIDU VASTUVÄITEMENETLUSE PÕHIELEMENDID Kui Euroopa Liit viib läbi artiklis 25.33 osutatud vastuväitemenetluse, tagab ta järgmise. 1. Kõiki õigustatud huvi omavaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, välja arvatud Mehhikos asutatud või seal elavaid isikuid, kutsutakse sellekohase teate avaldamisega üles esitama nõuetekohaselt põhjendatud avaldust, et väljendada vastuseisu asjaomase geograafilise tähise kavandatavale kaitsele. Teade peab sisaldama kaitstava geograafilise tähise nimetust (nimetusi) koos transkriptsiooniga ladina tähestikus ja tootetüüpi. 2. Euroopa Komisjon peab vastuväited kätte saama hiljemalt kaks kuud pärast teate avaldamist. & /et 1 3. Vastuväited on vastuvõetavad ainult siis, kui need saadakse kätte ülal nimetatud tähtaja jooksul ja neist nähtub, et a) nimetuse kavandatav kaitse oleks vastuolus taimesordi, sealhulgas viinamarjasordi, või loomatõu nimega ning võib seetõttu eksitada tarbijat kauba tegeliku päritolu suhtes; b) on olemas homonüümne nimetus, mis võib tekitada tarbijas eksiarvamuse, et kaup on pärit muult territooriumilt; c) nimetuse kavandatav kaitse võiks kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise kestust arvesse võttes tarbijat kauba tegeliku olemuse suhtes eksitada; d) nimetuse kavandatav kaitse ohustaks kaupa, mille nimetust või kaubamärk on täielikult või osaliselt identne ja mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne teatise avaldamist, või e) vastuväite esitaja teabe kohaselt on nimetus, mille kaitsmist ja registreerimist kaalutakse, üldnimetus. 4. Eespool osutatud vastuväitemenetluse elemente hinnatakse Euroopa Liidu territooriumist lähtuvalt; intellektuaalomandi õiguste korral hinnatakse neid vaid territooriumil või territooriumidel, kus need õigused on kaitstud. & /et 2  B JAGU MEHHIKO VASTUVÄITEMENETLUSE PÕHIELEMENDID Kui Mehhiko viib läbi artiklis 25.33 osutatud vastuväitemenetluse, tagab ta järgmise. Õigustatud huviga isikutel on kooskõlas Mehhiko seadustega õigus esitada vastuväiteid geograafilise tähise kavandatavale kaitsele. Vastuväidete esitamise kriteeriumid avaldatakse avalikus väljaandes ja need on järgmised: 1. nimetus on identne või segadust tekitaval määral sarnane („semejante en grado de confusion“) sama või sarnase kauba kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega; 2. nimetus on identne või segadust tekitaval määral sarnane („semejante en grado de confusion“) nimetusega, mille suhtes on eelnevalt esitatud heas usus taotlus, millega soovitakse seda sama või sarnase kauba jaoks päritolunimetuse või geograafilise tähisena kaitsta; 3. nimetus on üldnimetus või seda kasutatakse Mehhiko territooriumil kauba puhul, mille jaoks kaitset taotletakse, või sellest on saanud tava- või kaubanduskeeles kõnealuse kauba osa tavapärane või üldine nimetus; & /et 3 4. kõiki selle omadusi arvesse võttes kujutab nimetus endast kaitstud toote kirjeldust. Need omadused hõlmavad kirjeldavaid või viitavaid sõnu, millega tavaliselt tähistatakse kaubandustegevuse käigus kauba liiki, kvaliteeti, kvantiteeti, koostist, sihtkohta või väärtust; 5. nimetus on identne või segadust tekitaval määral sarnane („semejante en grado de confusion“) registreeritud kaubamärgiga või Mehhikos registreeritud ärinimega, mida kasutatakse sama või sarnase kauba puhul; 6. nimetus on identne või segadust tekitaval määral sarnane („semejante en grado de confusion“) nimetusega, mille suhtes on eelnevalt esitatud heas usus taotlus kaubamärgi või ärinime registreerimiseks; 7. nimetus on tõlge või transliteratsioon päritolunimetusest või geograafilisest tähisest, mida ei saa kaitse alla võtta, ning 8. nimi on vastuolus taimesordi, sealhulgas veiniviinamarjasordi, või loomatõu nimega. ________________ & /et 4  25-B LISA GEOGRAAFILISTE TÄHISTE LOETELU A JAGU EUROOPA LIIDU GEOGRAAFILISED TÄHISED VASTAVALT ARTIKLI 25.32 PUNKTILE a Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu Steirischer Kren Mädarõigas Austria Steirisches Kürbiskernöl Muud toiduõlid Austria Tiroler Almkäse; Tiroler Alpkäse Kõva lehmapiimajuust Austria Tiroler Bergkäse Kõva lehmapiimajuust Austria Tiroler Graukäse Kõva lehmapiimajuust Austria Tiroler Speck Sealihasink Austria Vorarlberger Alpkäse Juust Austria Vorarlberger Bergkäse Kõva lehmapiimajuust Austria Beurre d'Ardenne Või Belgia Fromage de Herve Pehme lehmapiimajuust Belgia Jambon d'Ardenne Sealihasink Belgia Pâté Gaumais Muu kuumtöödeldud Belgia liha Plate de Florenville Kartulid Belgia Vin mousseux de qualité de Vein Belgia Wallonie & /et 1  Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu Vin de pays des jardins de Vein Belgia Wallonie Crémant de Wallonie Vein Belgia Côtes de Sambre et Meuse Vein Belgia Българско розово масло Bulgarsko rozovo Eeterlik õli Bulgaaria maslo Дунавска равнина Dunavska ravnina Vein Bulgaaria Тракийска низина Trakiĭska nizina Vein Bulgaaria Γλυκό Τριαντάφυλλο Αγρού Glyko Kondiitritooted Küpros Triantafyllo Agrou Λουκούμι Γεροσκήπου Loukoumi Kondiitritooted Küpros Geroskipou Κουμανδαρία Coumandaria Vein Küpros Λεμεσός Lemesos Vein Küpros Πάφος Pafos Vein Küpros České pivo Õlu Tšehhi Vabariik Českobudějovické pivo1 Õlu Tšehhi Vabariik Žatecký chmel Linnased Tšehhi Vabariik 1 Nimetus on kaitstud ainult originaalkeeles. Nimetuse kasutamine Mehhikos sõltub geograafilise tähise kasutajate ja kaubamärgi omaniku vahelistest otsekokkulepetest. & /et 2  Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu Bayerisches Bier Õlu Saksamaa Bremer Bier Õlu Saksamaa Dortmunder Bier Õlu Saksamaa Hopfen aus der Hallertau Linnased Saksamaa Kölsch2 Õlu Saksamaa Kulmbacher Bier Õlu Saksamaa Lübecker Marzipan Kondiitritooted Saksamaa Münchener Bier3 Õlu Saksamaa Nürnberger Bratwürste; Sealiha tooted (100 %) Saksamaa Nürnberger Rostbratwürste Nürnberger Lebkuchen Küpsised (kreekerid Saksamaa jms) 2 Geograafilise tähise „Kölsch“ kaitse ei keela varasematel kasutajatel, kes on kasutanud nimetust „tipo Kölsch“ või „estilo Kölsch“ heas usus ja püsivalt enne 21. aprilli 2018, seda nimetust edasi kasutada, tingimusel et see on märgitud kaubamärgi nimest oluliselt väiksemate, kuid siiski loetavate tähtedega viisil, mis võimaldab toote päritolu eksimatult kindlaks teha. Alajao B.4 kohaselt on täitemenetluste puhul varasematel kasutajatel kohustus tõendada, et nad on asjaomast nimetust käesoleva joonealuse märkuse kohaselt Mehhiko territooriumil varem kasutanud. 3 Geograafilise tähise „Münchener Bier“ kaitse ei keela varasematel kasutajatel, kes on kasutanud nimetust „tipo Munich“ või „estilo Munich“ heas usus ja püsivalt enne 21. aprilli 2018, seda nimetust edasi kasutada, tingimusel et see on märgitud kaubamärgi nimest oluliselt väiksemate, kuid siiski loetavate tähtedega viisil, mis võimaldab toote päritolu eksimatult kindlaks teha. Alajao B.4 kohaselt on täitemenetluste puhul varasematel kasutajatel kohustus tõendada, et nad on asjaomast nimetust käesoleva joonealuse märkuse kohaselt Mehhiko territooriumil varem kasutanud. & /et 3  Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu Schwarzwälder Schinken4 Sealihasink Saksamaa Tettnanger Hopfen Linnased Saksamaa Baden Vein Saksamaa Franken Vein Saksamaa Mosel Vein Saksamaa Pfalz Vein Saksamaa Rheingau Vein Saksamaa Rheinhessen Vein Saksamaa Württemberg Vein Saksamaa Danablu Lehmapiima Taani sinihallitusjuust Esrom Kõva lehmapiimajuust Taani Γραβιέρα Κρήτης Graviera Kritis Oliiviõli Kreeka Ελιά Καλαμάτας Elia Kalamatas Lauaoliivid Kreeka Καλαμάτα Kalamáta Oliiviõli Kreeka Κασέρι Kasseri Poolkõva Kreeka lambapiimajuust või lamba- ja kitsepiimajuust Κεφαλογραβιέρα Kefalograviera Kõva lambapiimajuust Kreeka või lamba- ja kitsepiimajuust 4 Geograafilise tähise „Schwarzwälder Schinken“ kaitse ei takista nimetuse „selva negra“ kasutamist heas usus tingimusel, et seda kasutatakse üksnes keedetud singi puhul ja tingimusel, et neid kaupu ei turustata viitega geograafilise tähise „Schwarzwälder Schinken“ tegelikule päritolule (kujutised, nimetused, pildid, lipud) ning tingimusel, et nimetus on esitatud kaubamärgist oluliselt väiksemas kirjatüübis, mis on loetav, ja kauba päritolu suhtes üheselt mõistetav. & /et 4  Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu Κολυμβάρι Χανίων Κρήτης Kolymvari Oliiviõli Kreeka Chanion Kritis ΚορινРιακύ Σταφίδα ροστίτσα Korinthiaki Rosinad Kreeka Stafida Vostitsa Κρόκος Κοζάνης Krokos Kozanis Safran Kreeka Λακωνία Lakonia Oliiviõli Kreeka Λέσβος / Μυτιλήνη Lesvos / Mytilini Oliiviõli Kreeka Λυγουριό Ασκληπιείου Lygourio Oliiviõli Kreeka Asklipiiou Μανούρι Manouri Pehme vadak Kreeka Μαστίχα Χίου Masticha Chiou Looduslikud Kreeka kummivaigud ja vaigud Πεζά Ηρακλείου Κρήτης Peza Irakliou Oliiviõli Kreeka Kritis Πράσινες Ελιές Χαλκιδικής Prasines Elies Lauaoliivid Kreeka Chalkidikis Σητεία Λασιθίου Κρήτης Sitia Lasithiou Oliiviõli Kreeka Kritis Φέτα5 Feta Valge lambapiimajuust Kreeka või lamba- ja kitsepiimajuust Χανιά Κρήτης Chania Kritis Oliiviõli Kreeka Μαντινεία Mantineia Vein Kreeka 5 Geograafilise tähise „Φέτα (Feta)“ kaitse ei takista mis tahes isikutel, sealhulgas nende õigusjärglastel ja õiguste omandajatel, jätkuvalt ja sarnasel viisil kasutada sõna „feta“ kuni kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, tingimusel et nad on enne käesoleva lepingu jõustumist seda geograafilist tähist pidevalt samade või sarnaste kaupade puhul Mehhiko territooriumil kasutanud. Nende aastate jooksul peab sõnaga „feta“ kaasnema loetav ja nähtav märge asjaomase kauba geograafilise päritolu kohta. & /et 5  Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu Νεμέα Nemea Vein Kreeka Ρετσίνα Αττικής Retsina Attikis Vein Kreeka Σάμος Samos Vein Kreeka Σαντορίνη Santorini Vein Kreeka Aceite del Baix Ebre-Montsià; Oliiviõli Hispaania Oli del Baix Ebre-Montsià Aceite del Bajo Aragón Oliiviõli Hispaania Antequera Oliiviõli Hispaania Azafrán de la Mancha Safran Hispaania Baena Oliiviõli Hispaania Cabrales Juust Hispaania Cecina de León Muud soolatud Hispaania lihatooted Cítricos Valencianos; Cítrics Apelsinid, klementiinid, Hispaania Valencians6 sidrunid Dehesa de Extremadura Sealihasink Hispaania Estepa Oliiviõli Hispaania Guijuelo Sealihasink Hispaania Idiazabal Kõva lambapiimajuust Hispaania Jabugo Sealihasink Hispaania Jamón de Teruel / Paleta de Sealihasink Hispaania Teruel Jijona Kondiitritooted Hispaania 6 Sõna „Valencia“ sisaldavaid sordinimesid võib jätkuvalt kasutada sarnaste kaupade tähistamiseks, tingimusel et termin ei eksita tarbijat kauba olemuse või täpse päritolu suhtes. & /et 6  Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu Les Garrigues Oliiviõli Hispaania Los Pedroches Sealihasink Hispaania Mahón-Menorca Kõva segupiimajuust Hispaania Pimentón de la Vera Paprika Hispaania Pimentón de Murcia Paprika Hispaania Polvorones de Estepa Küpsised (kreekerid Hispaania jms) Priego de Córdoba Oliiviõli Hispaania Queso Manchego7 Kõva lambapiimajuust Hispaania Queso Tetilla / Queixo Tetilla Juust Hispaania Salchichón de Vic; Llonganissa Muud soolatud Hispaania de Vic lihatooted Sierra de Cádiz Oliiviõli Hispaania Sierra de Cazorla Oliiviõli Hispaania Sierra de Segura Oliiviõli Hispaania Sierra Mágina Oliiviõli Hispaania Siurana Oliiviõli Hispaania Sobrasada de Mallorca Muud soolatud Hispaania lihatooted Ternera Gallega Veised Hispaania Turrón de Alicante Kondiitritooted Hispaania 7 Kaitstud geograafilise tähise „Queso Manchego“ kasutamine Hispaanias Euroopa Liidu tehnilise kirjelduse kohaselt lambapiimast valmistatud juustude puhul ei takista kasutamast lehmapiimast valmistatud juustude puhul Mehhikos traditsiooniliselt kasutatavaid nimetusi „manchego“ ja „queso manchego“, tingimusel et neid kaupu ei turustata Euroopa Liidus kaitstud geograafilisele tähisele viitavate viidetega (kujutised, nimetused, pildid ja lipud) ning nende päritolu ja koostis on kaitstud nimetusega toodete omast selgelt eristatud. & /et 7  Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu Alicante8 Vein Hispaania Bierzo Vein Hispaania Calatayud Vein Hispaania Campo de Borja Vein Hispaania Cariñena Vein Hispaania Castilla9 Vein Hispaania Castilla y León Vein Hispaania Cataluña Vein Hispaania Cava10 Vein Hispaania Cigales Vein Hispaania Empordà Vein Hispaania Jerez-Xérès-Sherry Vein Hispaania Jumilla Vein Hispaania La Mancha Vein Hispaania Málaga Vein Hispaania Manzanilla-Sanlúcar de Vein Hispaania Barrameda Navarra Vein Hispaania 8 Väljendi „Alicante Bouschet“ kasutamise suhtes kohaldatakse artikli 25.40 lõikes 4 sätestatud erandit. 9 Geograafilise tähise „Castilla“ kaitse ei piira ühegi isiku õigust kasutada või registreerida Mehhikos kaubamärki, mis sisaldab seda nimetust, selle tõlget või transliteratsiooni, tingimusel et see ei eksita avalikkust kauba geograafilise päritolu suhtes ega riku muul viisil kaitstud geograafilist tähist. 10 Geograafilise tähise „Cava“ kaitse ei piira ühegi isiku õigust kasutada või registreerida Mehhikos kaubamärki, mis sisaldab seda nimetust, selle tõlget või transliteratsiooni, tingimusel et see ei eksita avalikkust kauba geograafilise päritolu suhtes ega riku muul viisil kaitstud geograafilist tähist. & /et 8  Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu Penedès Ve EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/26-0398 - Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.04.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a387b070-ef2f-4c78-979c-aad44f52dfe0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a387b070-ef2f-4c78-979c-aad44f52dfe0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main