Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus

EELNÕU 02.04.2026 Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamissala (1) Käesolev seadus reguleerib nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse ning juriidilise ja füüsilise isiku kohustused nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti Vabariigi territooriumil viibivale füüsilisele isikule ja Eestis asutatud või tegutsevale juriidilisele isikule, kui välislepingu või rahvusvahelise konventsiooniga ei ole kehtestatud teisiti. (3) Nakkushaiguste leviku tõrjeks eriolukorra ja hädaolukorra ajal kohaldatakse hädaolukorra seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega. (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (5) Nakkushaigele tervishoiuteenuse osutamisel kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega. § 2. Seaduse eesmärk Käesoleva seaduse eesmärk on tagada inimeste elu ja tervise kaitse nakkushaiguste eest, ennetada nakkushaigusi ja tõkestada nende levikut ning vähendada haigestumisest ja suremusest tulenevat sotsiaalset ja majanduslikku kahju. § 3. Nakkustekitaja ja nakkushaigus (1) Nakkustekitaja on mistahes bioloogiline tegur, sealhulgas prioon, viirus, bakter, mikroskoopiline seen, algloom, ussnugiline ja lülijalgne, nende geneetiliselt muundatud vormid ning nende bioloogilised komponendid ja toksiinid, mis on võimelised põhjustama inimese nakatumist ja nakkushaigust. (2) Nakkushaigus on haigus, mida põhjustab bioloogilise nakkustekitaja või selle toksiini sattumine organismi ja mis levib otseselt või kaudselt inimeselt, loomalt või keskkonnast inimesele. (3) Nakkushaigus loetakse eriti ohtlikuks (edaspidi eriti ohtlik nakkushaigus), kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tunnustest: 1) haigus põhjustab suurt suremust, rasket haiguskulgu või püsivat tervisekahjustust olulisel osal haigestunutest ning selle levik kujutab olulist ohtu rahvastiku tervisele; 2) haigus levib kiiresti või ulatuslikult ja selle levikuga kaasneb oluline oht tervishoiusüsteemi toimepidevusele või muu elutähtsa teenuse osutamisele; 1 3) haiguse on põhjustanud uus, taasilmunud või harvaesinev nakkustekitaja, mille suhtes puudub elanikkonnal immuunsus või puuduvad tõhusad ravi- või ennetusmeetmed ja millega võib kaasneda oluline oht rahvastiku tervisele; 4) haiguse levikust tulenevalt on Maailma Terviseorganisatsioon kuulutanud välja rahvastiku tervist ohustava rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorra või Euroopa Komisjon on tunnistanud, et esineb rahvatervise hädaolukord Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (ELT L 314, 06.12.2022, lk 26–63), tähenduses ning haiguse levikuga võib kaasneda oht rahvastiku tervisele Eestis. (4) Rahvastiku tervist ohustav rahvusvahelise tähtsusega hädaolukord on vastavalt rahvusvahelistele tervise-eeskirjadele Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektori poolt väljakuulutatud erakorraline sündmus, mis kujutab nakkushaiguse rahvusvahelise leviku tõttu ohtu teiste riikide rahvastiku tervisele ja võib nõuda koordineeritud rahvusvahelist tõrjet. (5) Eriti ohtlike nakkushaiguste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 4. Nakkusallikas ning nakkuskandlusega, nakkuskahtlusega, nakkushaigusega ja nakkusohtlik inimene (1) Nakkusallikas on inimene, loom, objekt, aine või keskkonnaosa, millelt nakkustekitaja kandub vastuvõtlikule organismile. (2) Nakkuskandlusega inimene on inimene, kes on nakatunud nakkustekitajaga, kuid kellel puuduvad haigustunnused. (3) Nakkuskahtlusega inimene on inimene, kelle puhul on alust arvata, et ta on nakkustekitajaga kokku puutunud või viibinud nakkusohtlikus piirkonnas, kuid kellel ei ole veel diagnoositud nakkushaigust ega tõendatud nakkusohtlikkust. (4) Nakkushaigusega inimene on inimene, kellel on arstiteaduses tunnustatud meetoditega diagnoositud nakkushaigus. (5) Nakkusohtlik inimene on nakkushaigusega või nakkuskandlusega inimene, kes võib nakkustekitajat teistele inimestele edasi anda. § 5. Nakkushaiguse levik ja tasemed (1) Nakkushaiguse kolle on nakkusallika asukoht ja seda ümbritsev ruum või territoorium neis piirides, kus nakkus on võimeline levima. (2) Nakkushaiguse puhang on nakkushaigusjuhtude esinemine oodatust suuremal määral piiritletud rahvastikurühmas, ajal või kohas. (3) Epideemia on nakkushaiguse haigusjuhtude esinemine elanikkonnas, mis oma ulatuse ja raskusastme tõttu kujutab olulist ohtu rahvastiku tervisele. § 6. Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje ning nakkusohutus (1) Nakkushaiguste ennetamine on meetmete kogum, mille eesmärk on vältida nakkushaigustesse nakatumist, haigestumist, nende levikut ja puhanguid ning vähendada 2 nendega kaasnevat tervise- või majanduslikku kahju, hõlmates muu hulgas immuniseerimist ja terviseedendust. (2) Nakkushaiguste tõrje on nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja likvideerimiseks rakendatavad tegevused, sealhulgas piirangute ja ettevaatusabinõude kohaldamine. (3) Nakkusohutus on inimese tervise kaitstus, mis on saavutatud nakkushaiguste leviku vältimise põhimõtete rakendamisel inimese elukeskkonnas, tervisekäitumises, sealhulgas tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamisel, iluteenuste osutamisel ning töökohal. § 7. Nakkushaiguste seire ja epidemioloogiline uuring (1) Nakkushaiguste seire on nakkushaiguste, nakkustekitajate andmete ja nakatumise riskide andmete süstemaatiline kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ja edastamine eesmärgiga avastada varakult terviseohte, kavandada ennetus- ja tõrjemeetmeid ning hinnata nende tõhusust. (2) Epidemioloogiline uuring on tegevus nakkusallika, nakkuse levikutee ja nakatumist soodustavate asjaolude väljaselgitamiseks, olukorra hindamiseks ning nakkuskahtlusega ja nakkusohtlike inimeste ning vajalike tõrjemeetmete kindlaksmääramiseks. 2. peatükk Riigiasutuste ja Tervisekassa ülesanded nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel § 8. Ministeeriumide ülesanded (1) Ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused osalevad oma pädevuse piires nakkushaiguste ennetamises ja tõrjes, teevad selleks koostööd Terviseameti ja teiste asjaomaste asutustega ning teavitavad Terviseametit nakkushaiguste esinemisest ja nakkushaigustest tingitud ohtudest oma haldusalas. (2) Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonda juhib Sotsiaalministeerium, kes kujundab ja koordineerib valdkonna poliitikat. § 9. Terviseameti ülesanded (1) Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret, ennetamist ja tõrjet, sealhulgas nakkushaigustega seotud riskide hindamist, epidemioloogiliste ja laboratoorsete uuringute tegemist, referentlabori ülesannete täitmist, valmisoleku tagamist ning elanikkonna teavitamist nakkushaigustega seotud ohtudest ja vajalikest ennetusmeetmetest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Nakkushaiguste seires, riskide hindamisel ja valmisoleku tagamisel Terviseamet: 1) jälgib ja analüüsib riigisisest ja rahvusvahelist epidemioloogilist olukorda, tuvastab terviseohte ning korraldab ja teeb nakkushaiguste seiret vastavalt kehtestatud nõuetele ning rahvusvahelistele juhistele, suunistele ja konventsioonidele; 2) kogub, töötleb ja analüüsib andmeid nakkushaiguste ja nakkustekitajate esinemise, leviku, riskitegurite ja immuniseerimise kohta ning avalikustab asjakohase statistika; 3) peab nakkushaiguste registrit; 4) täidab nakkushaiguste valdkonnas referentlabori rolli või tagab nakkushaiguste riikliku referentlabori teenuse kättesaadavuse ja nõuetekohase toimimise ning määrab referentlabori uuringuvaldkonnad; 3 5) teeb või korraldab nakkushaiguste valdkonna labori- ja rakendusuuringuid; 6) annab nakkusohtliku materjali käitlemise lube. (3) Nakkushaiguste ennetamisel ja tõrje korraldamisel Terviseamet: 1) töötab välja ja teeb kättesaadavaks juhendmaterjalid nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks; 2) teeb epidemioloogilisi uuringuid nakkushaigusjuhtude ja nakkushaiguspuhangute asjaolude väljaselgitamiseks; 3) korraldab nakkushaiguste tõrje meetmete rakendamist; 4) teavitab avalikkust ja asjaomaseid asutusi nakkusohtudest ja rakendatavatest nakkushaiguste tõrje meetmetest; 5) teeb või korraldab nakkushaiguste valdkonna labori- ja rakendusuuringuid; 6) teeb Sotsiaalministeeriumile ja Tervisekassale ettepanekuid nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks vajalike tervishoiuteenuste, ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamiseks. (4) Rahvusvahelises koostöös ja teabevahetuses Terviseamet: 1) täidab rahvusvahelistest tervise-eeskirjadest tulenevaid riikliku rahvusvaheliste tervise- eeskirjade asutuse ja kontaktpunkti ülesandeid ning tagab teabevahetuse vastavalt Eesti Vabariigile siduvatele välislepingutele; 2) täidab pädeva asutuse ülesandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2371; 3) täidab nakkushaiguste valdkonna kontaktpunkti ja pädeva asutuse ülesandeid Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse suhtes; 4) osaleb rahvusvaheliste võrgustike töös ning edastab asjakohaseid andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele vastavalt riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele, õigusaktidele, juhistele, suunistele ja konventsioonidele. § 10. Tervisekassa ülesanded (1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab Tervisekassa nõukogu ettepanekul määrusega nakkushaiguste ravimite loetelu ning selle koostamise ja muutmise korra. (2) Tervisekassa korraldab oma eelarve vahenditest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega kehtestatud nakkushaiguste ravimite loetelus nimetatud ravimite hankimist, säilitamist, vedu, külmahela toimimist ja jaotamist. Immuunpreparaatide jaotamise põhimõtted kooskõlastatakse Terviseametiga. (3) Nakkushaiguste ravimite loetelu muutmise võivad algatada Terviseamet, Ravimiamet, Sotsiaalministeerium, immunoprofülaktika ekspertkomisjon, asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendused, erialaühendused ja ravimitootjad, esitades ettepaneku Tervisekassale. Nakkushaiguste ravimite loetelu muutmise võib algatada ka Tervisekassa. (4) Tervisekassa korraldab nakkushaiguste ravimite loetelu koostamise ja muutmise käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud korras. Tervisekassa kaasab vajaduse korral menetlusse Tervisekassa seaduse alusel ja põhikirjas sätestatud korras moodustatud komisjoni, kes annab Tervisekassale arvamuse ravimite loetelu koostamise või muutmise kohta. Samuti kaasab Tervisekassa vajaduse korral menetlusse käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud immunoprofülaktika ekspertkomisjoni, kes annab Tervisekassale arvamuse ravimite loetelu koostamise või muutmise kohta. (5) Nakkushaiguste ravimite loetelu kehtestamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume: 1) inimeste vajadus saada ravimit; 2) ravimi tõendatud meditsiiniline efektiivsus; 4 3) ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus; 4) alternatiivsete ravimite või raviviiside olemasolu; 5) vastavus Tervisekassa eelarvele. (6) Nakkushaiguste ravimite loetellu kantakse: 1) ravimi toimeaine ja anatoomilis-terapeutilis keemilisele klassifikatsioonile vastav kood (ATC kood); 2) toimeained ja nende sisaldus; 3) ravimvorm; 4) terviseseisund või muud ravimi määramise tingimused. (7) Tervisekassa korraldab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul riigieelarvelistest vahenditest selliste ravimite ja meditsiiniseadmete hankimist, jaotamist, säilitamist, vedu, teenuste hankimist ja külmahela toimimist, mis on vajalikud eriti ohtliku nakkushaiguse levikust põhjustatud rahvastiku tervist ohustava hädaolukorra, sealhulgas epideemia või muu hädaolukorra, tõrjeks ja tõrjeks valmisoleku tagamiseks. Ravimite ja meditsiiniseadmete jaotamise põhimõtted kooskõlastatakse Terviseametiga. 3. peatükk Nakkushaigusega inimese tahtest olenematu ravi § 11. Nakkushaigusega inimese tahtest olenematu ravi (1) Eriti ohtliku nakkushaiguse ja tuberkuloosi leviku tõkestamiseks võib nakkushaigusega inimese tahtest olenemata kohaldada talle haiglaravi (edaspidi tahtest olenematu ravi), kui ta on keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi. (2) Tahtest olenematu ravi kohaldamise, selle pikendamise ja lõpetamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tahtest olenematut ravi kohaldatakse kuni 14 päeva. (3) Tahtest olenematut ravi võib kohaldada üksnes juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud samal ajal: 1) inimesel on diagnoositud või on põhjendatud kahtlus, et tal on eriti ohtlik nakkushaigus või tuberkuloos; 2) inimene keeldub vajalikust ravist või rikub talle määratud eraldamise nõudeid; 3) inimese käitumine loob vahetud olulise või kõrgendatud ohu teiste inimeste elule või tervisele; 4) muud, vähem piiravad meetmed ei ole andnud tulemusi või ei ole ilmselgelt piisavad ohu vältimiseks. (4) Tahtest olenematut ravi võib kohaldada arst ilma kohtumääruseta kuni 48 tundi tahtest olenematu ravi algusest (edaspidi arsti otsus), kui see on vältimatult vajalik lõikes 1 nimetatud ohu viivitamatuks tõrjumiseks. Kui ravi eeldatav kestus on pikem kui 48 tundi, esitab tervishoiuteenuse osutaja kohtule taotluse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ravi alustamise päeval. (5) Arst teavitab oma otsusest viivitamata inimest ennast ja tema lähedast või seaduslikku esindajat esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 12 tunni jooksul. 5 (6) Kohtumääruse teinud kohus teatab määrusest või tervishoiuteenuse osutaja arsti otsusest politseile, kes võtab vajaduse korral viivitamata tarvitusele abinõud tahtest olenematul ravil viibiva inimese vara kaitsmise ja kodusest olukorrast tuleneva vahetu abi tagamiseks. (7) Arsti otsuse alusel võib tervishoiuteenuse osutaja kasutada politsei abi inimese kinnipidamisel, haiglasse toimetamiseks ja ravi osutamiseks. Tervishoiuteenuse osutaja tagab vajadusel politseiametnikele vajalikud isikukaitsevahendid ja juhendamise. (8) Tervishoiuteenuse osutaja teavitab viivitamata politseid käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud tingimustele vastavast inimesest, kelle asukoht on teadmata, edastades politseile kohtumääruse või arsti otsuse koopia. Politsei teavitab viivitamata tervishoiuteenuse osutajat inimese asukoha tuvastamisest. (9) Tahtest olenematuks raviks haiglasse paigutatud nakkushaigusega inimene peab olema eraldi ruumis, mis vastab nakkusohutuse nõuetele. Nakkushaigusega inimene võib ruumist lahkuda ainult haigla asjakohases juhendis kehtestatud tingimustel ja nakkusohutuse meetmete rakendamise korral. Tema suhtlemisvõimalusi võib piirata niivõrd, kuivõrd see on vajalik nakkustekitaja edasikandumise vältimiseks. 4. peatükk Nakkushaiguse kahtlusest ja diagnoosimisest teabe edastamine ning nakkushaiguste register § 12. Nakkushaiguse kahtlusest ja diagnoosimisest teavitamine (1) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud teavitama Terviseametit nakkushaiguse kahtlusest ja diagnoosimisest ning nakkustekitaja tuvastamisest. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamiskohustus loetakse täidetuks asjakohase teatise või saatekirja vastuse edastamisega tervise infosüsteemi. (3) Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks tervishoiuteenuse osutaja: 1) nõustab nakkuskahtlusega ja nakkusohtlikku inimest nakkusohutuse nõuete täitmisel ning selgitab vajadust teavitada võimalikke nakkuskahtlusega inimesi; 2) võtab inimeselt uuringumaterjali nakkushaiguse diagnoosimiseks ja nakkustekitaja tuvastamiseks, kui see on vajalik diagnoosi kinnitamiseks, epidemioloogilise uuringu tegemiseks või seireks, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/2371 ning selle rakendusaktidest ning asjaomastest juhistest; 3) selgitab nakkusohtliku inimese küsitlemisel välja nakatumise ja nakkushaiguse leviku esmased asjaolud ning edastab teabe Terviseametile. (4) Uuringumaterjal on nakkushaiguse diagnoosimiseks, seireks või epidemioloogiliseks uuringuks inimeselt või loomalt võetud proov, keskkonnaproov, toiduproov, joogiveeproov, suplusveeproov, reoveeproov või muu bioloogiline, sealhulgas laboratoorselt eraldatud, materjal. (5) Kui tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlusega, nakkushaiguse puhangu kahtlusega, nakkushaigusega, mis vajab kiiret sekkumist või muu nakkushaigusega seotud rahvastiku tervise seisukohalt olulise sündmusega, mis vajab kiiret sekkumist, teavitab tervishoiuteenuse osutaja ja laboriteenuse osutaja Terviseametit sellest viivitamata, kasutades kiireimat võimalikku moodust. Terviseametile edastatakse järgmised isikuandmed ja isikustamata 6 andmed: 1) üldandmed; 2) muud andmed, sealhulgas sünnikoht, viibimiskoht Eestis, välisriigis viibimise andmed, rahvus, amet, Eestis viibitud aeg, töökoht või õppeasutus, sotsiaal–majanduslik seisund; 3) terviseandmed, sealhulgas haigestumise, diagnoosi, laboratoorsete uuringute, hospitaliseerimise ja ravi andmed, nakatumise asjaolud ning muud nakkushaiguse leviku tõkestamiseks olulised andmed; 4) surma andmed, sealhulgas surma kuupäev ja põhjus; 5) kohtuekspertiisasutuse, tervishoiuteenuse ja laboriteenuse osutaja andmed, sealhulgas uuringule suunaja, uuringu teostaja, dokumendi sisestaja ja koostaja ning tervishoiutöötaja andmed ning perearsti ja perearsti nimistusse kuulumise andmed. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul peab Terviseametit viivitamata teavitama ka: 1) teadus- ja arendusasutus, kes on tuvastanud nakkustekitaja; 2) muu asutus või isik, kes on avalike ülesannete täitmise või oma majandus- või kutsetegevuse käigus tuvastanud lõikes 5 nimetatud asjaolu. (7) Käesolevas paragrahvi lõikes 6 nimetatud asutus või isik edastab Terviseametile käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetest üksnes need andmed ja muud asjaolud, mis on talle teavitamise hetkel teada. (8) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutus teavitab Terviseametit loomadel diagnoositud zoonoosidest ja toidus või söödas tuvastatud zoonoossetest nakkustekitajatest. Kui tuvastatud zoonoosi või zoonoosse nakkustekitaja levikuga kaasneb oht inimese tervisele ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja epidemioloogilise uuringu alustamiseks on see vajalik, edastatakse Terviseametile viivitamata järgmised andmed: 1) sündmuse asjaolude kirjeldus ja haigestunud loomade arv; 2) ohustatud inimeste, sealhulgas loomapidaja ja ettevõtte töötajate üld- ja kontaktandmed. (9) Zoonoos on nakkushaigus, mis kandub selgroogselt loomalt inimesele otsese või kaudse kontakti, siirutaja, toidu, vee või keskkonna kaudu. (10) Nakkushaiguse kahtlusest, diagnoosimisest ja nakkustekitaja, sealhulgas tervishoiuteenuse osutamisega seotud infektsiooni tuvastamisest teavitamise korra, edastatavate andmete koosseisu ning nende nakkushaiguste ja nakkustekitajate loetelu, mille puhul on vajalik edastada andmed koos andmesubjekti isikuandmetega nakkushaiguste seireks ja tõrjeks, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Andmed, mis edastatakse andmesubjekti isikuandmetega on: 1) käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud andmed; 2) terviseandmed, sealhulgas diagnoosi andmed, haigestumise andmed, sealhulgas sümptomid, kaasuvad haigused ja haiguse tüsistused, immuniseerimise andmed, riskirühma kuuluvus, nakatumise asjaolud ja oletatav levikutee ning muud nakkushaiguse leviku tõkestamiseks olulised andmed; 3) hospitaliseerimise ja ravi andmed, sealhulgas haiglasse saabumise, haiglast väljakirjutamise ja osakondades viibimise andmed või teise tervishoiuteenuse osutaja juurde üleviimise andmed ning rakendatud ravi, protseduuride ja intensiivravi andmed; 4) laboratoorsete uuringute ja analüüside andmed, sealhulgas uuringumaterjali andmed, uuringumeetodi ja -tulemuse andmed ning nakkustekitaja ja selle ravimitundlikkuse andmed; 5) teatise või laborivastuse andmed. § 13. Nakkushaiguste register 7 (1) Nakkushaiguste register (edaspidi register) kuulub riigi infosüsteemi ning seda peetakse nakkushaiguste ja nakkustekitajate seireks, epidemioloogiliste uuringute tegemiseks, nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrje korraldamiseks, diagnostika- ja ravitulemuste hindamiseks, nakkushaiguspuhangute tuvastamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö tegemiseks. (2) Registri vastutav töötleja on Terviseamet. (3) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja ja tema ülesanded; 2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ning nende andmekogusse esitamise, edastamise ja kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed; 5) muud korraldusküsimused. (4) Registris töödeldakse andmeid järgmistel juhtudel: 1) nakkushaiguse kahtlus või diagnoosimine; 2) nakkustekitaja laboratoorne tuvastamine; 3) nakkushaigusesse haigestumise riskitegurite ja levikuteede väljaselgitamine; 4) immuniseerimine ja immuuntausta uuringud; 5) nakkushaiguspuhangute uurimine ja epidemioloogilised uuringute tegemine. (5) Registris töödeldakse nakkushaiguse suhtes uuritud inimese, nakkushaigusega, nakkuskandlusega, nakkusohtliku ja nakkuskahtlusega inimese kohta järgmisi andmeid: 1) käesoleva seaduse § 12 lõike 5 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud andmed; 2) terviseandmed, sealhulgas diagnoosi andmed, haigestumise andmed, immuniseerimise andmed, raseduse kestus, testimise põhjus, nakatumise asjaolud ja oletatav levikutee, hospitaliseerimise ning ravi andmed, riskirühma kuuluvuse andmed, laboratoorsete uuringute ja analüüside andmed, sealhulgas uuringumaterjal, uuringumeetod ja -tulemus ning nakkustekitaja ja selle ravimitundlikkus; 3) teatise või laborivastuse andmed. (6) Registri andmeid säilitatakse tähtajatult epidemioloogiliste trendide jälgimiseks, teadustööks ja riikliku tervisestatistika tegemiseks. Logisid ja alusandmeid säilitatakse põhimääruse kohaselt. 5. peatükk Nakkushaiguste laboratoorne diagnostika ja seire § 14. Nakkushaiguste laboratoorne diagnostika ja nakkusohtliku materjali käitlemine (1) Nakkushaiguste laboratoorne diagnostika ja nakkusohtliku materjali käitlemine peab toimuma viisil, mis tagab bioohutuse, väldib nakkuse levikut ning tagab personali ja elanikkonna ohutuse. (2) Nakkusohtlikku materjali käitlev labor peab kehtestama dokumenteeritud töökorralduse ja rakendama meetmeid, mis tagavad bioohutuse, ning pidama arvestust käideldava nakkusohtliku materjali üle ja sellega kokku puutuvate töötajate üle. 8 (3) Nakkusohtlik materjal on materjal, sealhulgas organismist pärinev uuringumaterjal, laboratoorne kultuur või saastunud ese, mis sisaldab või võib sisaldada nakatamisvõimelist nakkustekitajat. (4) Bioohutus on töötajate, elanike ja keskkonna kaitstus põhimõtete, mis on saavutatud nakkustekitajate tahtmatu vabanemise ja nendega kokkupuute vältimisele suunatud põhimõtete rakendamise järel. (5) Nakkusohtliku materjali uurimise ja labori bioohutuse eest vastutaval inimesel peavad olema tema ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused, mille olemasolu peab olema tõendatav tunnistuse või väljaõppe dokumendiga. (6) Nakkushaiguste laboratoorset diagnostikat teostav meditsiinilabor peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule omama tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 40 alusel antud eriarstiabi tegevusluba laboriteenuse osutamiseks, rakendama kvaliteedisüsteemi, mis tagab uuringutulemuste usaldusväärsuse, ning vastama käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Tegevusloa nõuet ei kohaldata Terviseameti laborile. (7) Labor, kes käitleb 2., 3. või 4. ohurühma bioloogilist ohutegurit, peab omama Terviseameti antud tegevusluba (edaspidi nakkusohtliku materjali käitlemise luba). Nakkusohtliku materjali käitlemise loa nõuet ei kohaldata Terviseameti laborile. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ohurühmasid käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel kehtestatud määruse tähenduses. (9) Terviseamet annab nakkusohtliku materjali käitlemise loa laborile, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) tal on nakkusohtliku materjali ohutuks käitlemiseks sobivad ruumid, sisseseade ja tehnoloogia, mis välistavad nakkuse leviku; 2) tal on kehtestatud dokumenteeritud töökorraldus bioohutuse tagamiseks; 3) nakkusohtliku materjali uurimise ja labori bioohutuse eest vastutaval inimesel on tööks vajalikud ja tõendatud teadmised ning oskused; 4) ta rakendab bioohutuse meetmeid vastavalt käideldava materjali ohutasemele. (10) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumenteeritud töökorralduse, personali, ruumide, sisseseade, tehnoloogia ja ohutusmeetmete täpsemad nõuded, arvestades labori ohutaset ja rahvusvaheliselt tunnustatud head tava; 2) nakkusohtliku materjali käitlemise, sealhulgas proovi võtmise, pakendamise, veo, säilitamise ja kahjutustamise tingimused ja korra; 3) nakkusohtliku materjali käitlemise loa taotlemise, menetlemise, andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise korra ja tingimused. § 15. Nakkushaiguste laboratoorsed uuringud ja referentlabor (1) Nakkushaiguste laboratoorset diagnostikat teostav labor on kohustatud edastama Terviseametile seireks, valmisolekuks ja tõrjeks vajalikke uuringumaterjale. (2) Nakkushaiguste seireks on reoveekäitleja kohustatud Terviseameti nõudmisel võtma reoveeproove ja edastama need Terviseametile. Terviseamet teavitab reoveekäitlejat proovide võtmise ja edastamise tingimustest. 9 (3) Terviseameti laboril on õigus koguda ja töödelda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, sealhulgas isikuandmeid, järgmises koosseisus: 1) patsiendi üldandmed; 2) terviseandmed, sealhulgas kliinilised andmed, hospitaliseerimise, immuniseerimise, kliinilise diagnoosi ja ravi andmed ning tehtud uuringud ja nende tulemused; 3) tellija või suunaja üldandmed, sealhulgas uuringu läbi viinud tervishoiuteenuse osutaja andmed; 4) proovivõtu andmed. (4) Terviseamet täidab nakkushaiguste valdkonnas referentlabori rolli määratledes referentlabori uuringuvaldkonnad vastavalt epidemioloogilisele olukorrale ja rahvusvahelistele juhistele, suunistele, konventsioonidele ja õigusaktidele. (5) Referentlabori ülesanded on: 1) vajalike kinnitavate ja lisauuringute tegemine; 2) nakkustekitajate uuringumaterjalide ja tüvede kogumine, säilitamine ja uurimine; 3) tagada võrdlus- ning kontrollmaterjalide kättesaadavus teistele laboritele nende kvaliteedikontrolli ja arendustegevuse toetamiseks; 4) teiste laborite metoodiline nõustamine ja juhendamine; 5) välisvõrdluskatsetes osalemine ja nende korraldamine; 6) vajadusel uuringumaterjalide saatmine välisriigi või rahvusvahelisse referentlaborisse. (6) Referentlabori ülesannete täitmiseks võib Terviseamet sõlmida tähtajalise lepingu mõne teise nõuetele vastava laboriga. (7) Laborid on kohustatud referentlaborile edastama tema käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikke uuringumaterjale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetega. (8) Referentlaboril on õigus koguda ja töödelda oma ülesannete täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid, mida säilitatakse 30 aastat. (9) Terviseameti labor teeb riigisisese ja rahvusvahelise nakkushaiguste seire tagamiseks ning diagnooside kinnitamiseks koostööd käesoleva seaduse alusel tegutsevate laboritega, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste laborite ning institutsioonidega. Rahvusvahelise koostöö raames edastab Terviseameti labor uuringumaterjale ning epidemioloogilisi ja laboratoorseid andmeid kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktide ja muude asjakohaste rahvusvaheliste kokkulepetega. § 16. Immuunsustausta uuringud (1) Immuunsustaust on konkreetse nakkushaiguse suhtes immuunsete ja mitteimmuunsete inimeste osakaal elanikkonnas. (2) Immuunsustausta uuringuid korraldatakse elanikkonna immuunsustausta hindamiseks, immuniseerimisprogrammide tõhususe jälgimiseks ja nakkushaiguste leviku riskide prognoosimiseks ning nakkushaiguste asjakohaste ennetuse ja tõrjemeetmete rakendamiseks. (3) Immuunsustausta uuringuid korraldab Terviseamet riigieelarvelistest vahenditest. (4) Seroepidemioloogiline uuring on teaduslikel meetoditel põhinev uuring, mille käigus määratakse bioloogilistest proovidest nakkushaiguse tekitaja vastaste antikehade esinemist 10 kindlaksmääratud elanikkonnarühmades eesmärgiga hinnata nakkushaiguse tekitaja levikut, immuunsuse taset ja selle dünaamikat elanikkonnas ning immuniseerimiskava efektiivsust. (5) Seroepidemioloogilisi uuringuid korraldab Terviseamet ja uuringute tegemist rahastatakse Tervisekassa eelarvest. 6. peatükk Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine 1. jagu Immuniseerimine § 17. Immuniseerimise korraldamine (1) Terviseamet kogub, analüüsib ja avaldab immuniseerimisalaseid andmeid, teeb vaktsiinvälditavate nakkushaiguste osas riskihindamist, töötab välja valdkonna juhendmaterjale ja korraldab tervishoiutöötajatele koolitusi, kooskõlastab immuniseerimisalaste täiendkursuste programme ja juhendab koolitajaid ning korraldab vaktsiin-välditavaid nakkushaigusi ja immuniseerimist puudutavat riski- ja kriisikommunikatsiooni, sealhulgas nakkushaiguspuhangute ja epideemiate korral. (2) Tervisekassa korraldab immuniseerimiskavasse kuuluvate ja vältimatu abi korras immuniseerimiseks vajalike immuunpreparaatide keskset hankimist, jaotamist ja säilitamist, immuniseerimisega seotud tervishoiuteenuste rahastamist ning immuniseerimiskavaga seotud ja vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamisele suunatud teavituskampaaniaid. (3) Kaitseministeerium ja Siseministeerium tagavad oma allasutuste töötajate teenistusülesannetega seotud täiendava immuniseerimise oma valitsemisala eelarvest. (4) Kaitseministeerium ja Siseministeerium tagavad oma rahvusvahelisele sõjalisele koostööle saadetavate allasutuste töötajate täiendava immuniseerimise oma valitsemisala eelarvest. (5) Perearst tagab nimistusse kantud inimestele immuniseerimise kättesaadavuse või suunab nad vajaduse korral immuniseerima teise tervishoiuteenuse osutaja juurde. (6) Immuniseerimine on vaktsiini või immunoglobuliini viimine organismi eesmärgiga kutsuda esile immuunsus konkreetse haigustekitaja vastu. § 18. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon (1) Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ülesanded on järgmised: 1) nõustada riigiasutusi käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel kehtestatud nakkushaiguste ravimite loetelus nimetatud immuunpreparaatide kasutamisel, täiendamisel ja ajakohastamisel, tuginedes tõenduspõhistele andmetele ja epidemioloogilisele olukorrale; 2) anda soovitusi selle kohta, milliseid vanuse- ja riskirühmi tuleks nakkushaiguste eest kaitsmiseks immuniseerida; 3) koostada immuniseerimisalaste täiendkoolitusprogrammide nõuded; 4) anda rahvastiku tervise seisukohast soovitusi nakkushaiguste ravimite loetellu mittekuuluvate immuunpreparaatide kasutamise ja hankimise kohta, sealhulgas juhul, kui esineb oht või oluline oht rahvastiku tervisele; 5) teha nakkushaiguse epideemilise leviku korral ettepanek valdkonna eest vastutavale ministrile selle kohta, milline vanuse- ja riskirühm saab esmajärjekorras immuniseerimise võimaluse; 11 6) anda arvamusi ja soovitusi immuniseerimispoliitika küsimustes. (2) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga immunoprofülaktika ekspertkomisjoni moodustamise ja töökorra. Komisjoni koosseis ja töökorraldus peavad tagama komisjoni liikmete sõltumatuse ja huvide konflikti ennetamise. § 19. Riiklik immuniseerimiskava (1) Riikliku immuniseerimiskava, milles loetletakse nakkushaigused, mille vastu tagatakse inimeste immuniseerimine riiklikest vahenditest, immuniseeritavate vanuse- ja riskirühmad, vaktsiinid nende valentsuse alusel ning soovituslikud immuniseerimise ajavahemikud kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Riiklikku immuniseerimiskavasse võib lisada selliseid ameteid või ametirühmi, mille puhul on töötajate immuniseerimine üleriigilise epidemioloogilise tähtsusega ja vajalik elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks või haavatavate sihtrühmade kaitseks. § 20. Immuniseerimine (1) Immuniseerimist võib teostada tervishoiutöötaja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele. (2) Tervishoiutöötaja on kohustatud: 1) selgitama immuniseeritavale või tema seaduslikule esindajale immuniseerimise olemust ja oodatavat kasu ning teavitada kaasneda võivatest kõrvaltoimetest ning anda juhiseid, mida teha kõrvaltoimete tekkimise korral; 2) tuvastama võimalikud ajutised ja püsivad vastunäidustused; 3) teostama immuniseerimise vastavalt kehtivatele nõuetele; 4) dokumenteerima immuniseerimise tervise infosüsteemis; 5) registreerima tõsised immuniseerimisjärgsed kõrvaltoimed ja teavitama nendest Ravimiametit vastavalt ravimiseaduses sätestatule. (3) Püsivate vastunäidustuste ja immuniseerimisjärgsete kõrvaltoimete diagnoosimiseks kaasatakse arst. (4) Immuunpreparaatide kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe säilitamiseks peab olema tagatud külmahela toimimine kõikidel käitlemisetappidel. Immuunpreparaatide külmahela nõuete tagamine nende säilitamisel ja transportimisel toimub ravimiseaduse §-s 34 sätestatud alustel ja korras. (5) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus piiratud teovõimega isikut immuniseerida, kui seaduslikku esindajat on immuniseerimisest teavitatud ja ta ei ole immuniseerimisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keeldunud, võttes sealjuures arvesse võlaõigusseaduse § 766 lõikes 4 sätestatut. (6) Immuniseerimise korraldamise ja immuniseerimist teostava tervishoiutöötaja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 2. jagu Tervisekontroll § 21. Nakkushaiguste leviku tõkestamine töökohal 12 (1) Enne tööle asumist peab läbima tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli ja esitama tööandjale, sealhulgas töövõtjale, perearsti või töötervishoiuarsti väljastatud nakkusohutust kinnitava tervisetõendi: 1) õpetajad ja lasteasutuse töötajad ning teised töökohustuste tõttu lastega vahetult kokkupuutuvad töötajad; 2) sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses vahetult sotsiaalteenust osutavad töötajad; 3) tervishoiutöötajad ja teised patsiendiga vahetult kokkupuutuvad tervishoiuasutuse töötajad; 4) käesoleva lõike punktides 1–3 loetletud tegevusaladel praktikat sooritavad või täiendusõppes osalevad õpilased, üliõpilased ja töötajad. (2) Tööandja ei ole kohustatud rahastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusaladel tööle asuja tervisekontrolli tuberkuloosi suhtes enne tema tööle asumist. (3) Tööandja säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendist koopiat töösuhte jooksul ja aasta pärast töösuhte lõppemist. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusalal tööle asumisel loetakse tuberkuloosi suhtes tehtud tervisekontrolli alusel väljastatud tervisetõend kehtivaks, kui pärast tõendi väljastamist ei ole inimene viibinud vähemalt 12 kuud kõrge tuberkuloosi haigestumisega riigis ega olnud kokkupuutes tuberkuloosi nakatunud inimesega. Nimetatud asjaolude esinemisel tuleb inimesel enne tegevuse alustamist läbida uus tuberkuloosi suhtes tervisekontroll ja seda tõendada. (5) Tööandja on kohustatud nakkushaiguste tõrjel: 1) tagama nakkusohutuseks vajalike meetmete täitmise töökeskkonnas; 2) vältima nakkustekitajate levikut teenuste osutamisel. § 22. Kinnipeetavate nakkusohutus (1) Vanglad, arestimajad ja kinnipidamiskeskus tagavad asutuses viibivate inimeste nakkusohutuse, rakendades selleks asutuse eripärale vastavaid ennetus- ja tõrjemeetmeid ning võimalikult nakkusohutud tingimused inimeste transportimisel. (2) Kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu vabastamise ettevalmistamisel informeerib vastava asutuse tervishoiuteenuse osutaja inimest tema võimalustest jätkata nakkushaiguse raviga vabastamise järgselt. § 23. Nakkushaiguse uurimine rasedal (1) Nakkushaiguste lootele või vastsündinule leviku tõkestamiseks uurib tervishoiuteenuse osutaja rasedat käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud nakkushaiguste suhtes. (2) Nende nakkushaiguste loetelu, mille suhtes rasedaid uuritakse, ning uuringute ja ravi korraldamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3. jagu Nakkusohutus § 24. Infektsioonikontroll 13 (1) Infektsioonikontrolli nõuded on kohustuslikud tervishoiuteenuse osutajatele ja väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üld- ja erihoolekandeteenuse osutajatele. (2) Infektsioonikontroll on meetmete ja korralduslike tegevuste kogum, mille eesmärk on ennetada ja peatada nakkustekitajate levikut ning tagada ohutu keskkond tervishoiu- ja hoolekandeteenuse osutamisel. (3) Infektsioonikontrolli nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 25. Veredoonorluse nakkusohutus (1) Verekeskus ja tervishoiuteenuse osutaja rakendavad nakkusohutuse meetmeid doonori ja retsipiendi kaitseks. (2) Nakkustekitajate suhtes doonorivere ja verekomponentide uurimise ning veredoosist eraldatud proovimaterjali säilitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Nakkustekitajate uurimise jaoks doonoriverest võetud proovimaterjali säilitatakse viis aastat käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korra kohaselt. § 26. Raku-, koe- ja elundidoonorluse nakkusohutus (1) Tervishoiuteenuse osutaja rakendab nakkusohutuse meetmeid retsipiendi ja elusdoonori kaitseks. (2) Nakkustekitajate suhtes raku-, koe- ja elundidoonori uurimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 4. jagu Nakkusohutus riigipiiri ületamisel § 27. Reisija teavitamine nakkushaigustega seotud terviseohtudest ja -nõuetest (1) Reisiettevõtja on kohustatud enne pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuse lepingu sõlmimist esitama reisijale selgel ja arusaadaval viisil järgmise teabe: 1) üldteave sihtkoha riigi või riikide kohustuslike nõuete kohta nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel; 2) hoiatus sihtkohas esinevate nakkushaiguste ohtude kohta ja soovitus tutvuda asjakohase teabega, sealhulgas immuniseerimissoovitustega; 3) teave reisieelse tervisenõustamise saamise vajalikkuse ja võimaluste kohta, viidates tervishoiuteenuse osutajatele. (2) Eraldiseisva reisijaveoteenuse või majutusteenuse osutaja, kui reisi sihtkoht asub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, teeb lepingu sõlmimisel või selle kinnitamisel reisijale kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud teabe. § 28. Eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamine Eesti riigipiiril (1) Eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamiseks Eesti riigipiiril kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega: 1) eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise nõuded riigipiiri ületamisel; 14 2) nõuded terviseseisundit kinnitava tõendi esitamisele ja kontrollimisele ning terviseuuringutele; 3) nakkuskahtlusega inimese teistest inimestest eraldamise korra kuni nakkusohu välistamiseni või ohu tõrjumiseks vajalike meetmete rakendamiseni; 4) nakkusohtliku materjali, kauba või transpordivahendi kinnipidamise korra kuni nakkusohu välistamiseni või ohu tõrjumiseks vajalike meetmete rakendamiseni; 5) nakkushaiguste tõrje korraldamise ja valmisoleku nõuded piiripunktides, sealhulgas rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2371 rakendamise nõuded. (2) Terviseseisundit kinnitav tõend on tervishoiuteenuse osutaja või muu pädeva asutuse väljastatud isikustatud dokument, mis tõendab nakkushaiguse läbipõdemist, negatiivset testitulemust, immuniseerimist või meditsiinilist vastunäidustust nakkustõrje meetmete järgimiseks. Tõendil esitatakse andmed järgnevas koosseisus: 1) patsiendi üldandmed; 2) terviseandmed, sealhulgas nakkushaiguse läbipõdemise andmed, negatiivne testitulemus, immuniseerimise andmed, meditsiiniline vastunäidustus nakkustõrje meetmete järgimiseks; 3) tõendi väljastanud tervishoiuteenuse osutaja andmed. (3) Rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama, sadama ja raudteejaama pidaja ning piiripunkti valdaja tagab nakkushaiguste tõrje valmisoleku vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele ning teeb nakkushaiguste leviku tõkestamisel koostööd Terviseametiga. (4) Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet teevad nakkushaiguste piiriülese leviku tõkestamisel koostööd Terviseametiga, tagades oma pädevuse piires käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud nõuete täitmise riigipiiri ületavate inimeste ja kaupade suhtes. (5) Kui välismaalane, kellel ei ole Eestis elamisluba ega elamisõigust, ei täida käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamise nõudeid või keeldub kohustuslikust terviseuuringust, võib Politsei- ja Piirivalveamet ohu tõttu rahvastiku tervisele tema riiki sisenemise tõkestada. Sisenemise tõkestamisele ja inimese piiripunktis viibimisele kohaldatakse riigipiiri seadust, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52). (6) Terviseametil, Maksu-ja Tolliametil ning Politsei- ja Piirivalveametil on õigus töödelda inimese ees- ja perekonnanime, isikukoodi või sünniaega, kontaktandmeid, reisiandmeid ja terviseseisundit puudutavaid andmeid, mis on vajalikud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks riigipiiril ning nakkusohtlike inimeste tuvastamiseks. (7) Terviseametil ning Maksu- ja Tolliametil on õigus töödelda kauba või materjali, selle saatja, saaja ja päritolu kohta andmeid, mis on vajalikud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks riigipiiril ning nakkusohtliku kauba või materjali tuvastamiseks. 7. peatükk Nakkushaiguste tõrje meetmed § 29. Nakkushaiguste tõrje nõuded 15 (1) Nakkushaiguse, eriti ohtliku nakkushaiguse ja eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele vastava nakkushaiguse levikust tuleneva ohu teeb kindlaks Terviseamet talle laekuvate epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel. (2) Nakkushaiguste tõrje nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Määruses sätestatakse: 1) nakkuskandlusega, nakkusohtliku, nakkushaigusega ja nakkuskahtlusega inimese nakkusohutu käitumis- ning nakkuse edasikandumise vältimise nõuded; 2) nakkushaiguse koldes rakendatavad tõrjemeetmed ja nakkusohutuse nõuded; 3) nakkuskahtlusega inimese suhtes rakendatavad tõrjemeetmed ja tervise jälgimise korraldus; 4) immuniseerimine ja ennetav ravi. § 30. Isikuandmete töötlemine nakkusohu hindamisel ja nakkushaiguse leviku tõkestamisel (1) Terviseametil on õigus nõuda ja töödelda tervishoiuteenuse osutajatelt, laboritelt, ministeeriumitelt ja nende valitsemisala asutustelt ning teistelt asjaomastelt isikutelt ja asutustelt rahvastiku tervisele suunatud ohu või ohukahtluse tuvastamiseks, hindamiseks ja maandamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas isikuandmeid ja eriliigilisi isikuandmeid. (2) Terviseamet võib nakkushaigusega, nakkusohtliku, nakkuskahtlusega, nakkuskandlusega inimese ja uuringu kontrollgruppi kuuluva terve inimese kohta töödelda järgmisi andmeid: 1) üldandmed; 2) muud andmed, sealhulgas sünnikoht, viibimiskoht Eestis, Eestis viibitud aeg, välisriigis viibimise andmed, haridus, amet, töökoht või õppeasutus, rahvus ja sotsiaal–majanduslik seisund; 3) terviseandmed, sealhulgas diagnoosi andmed, haigestumise andmed, hospitaliseerimise andmed, nakatumise asjaolud ja oletatav levikutee, riskirühma kuuluvus, raviandmed, immuniseerimise andmed, raseduse andmed, testimise põhjus, saatekirja andmed, laboratoorsete uuringute ja analüüside andmed ja muud terviseseisundi ja raviga seotud asjakohased andmed; 4) surma andmed, sealhulgas surma kuupäev ja põhjus; 5) tervishoiuteenuse osutaja andmed, sealhulgas perearsti ja perearsti nimistusse kuulumise andmed. (3) Terviseamet võib nakkuskahtlusega inimese väljaselgitamiseks ja temaga ühenduse võtmiseks edastada nakkushaigusega inimese ees- ja perekonnanime, isikukoodi või sünniaja ning nakkusohtliku aja andmed isikule või asutusele, kelle tegevuskohas või kelle korraldatud tegevuses nakkushaigusega inimene nakkusohtlikul ajal viibis või osales või kellega ta vahetult kokku puutus, kui see on vajalik epidemioloogilise uuringu tegemiseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. (4) Terviseameti pöördumise korral edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik või asutus Terviseametile viivitamata talle teadaolevad võimaliku nakkuskahtlusega inimese järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja kontaktandmed; 2) vajaduse korral eestkostja andmed. § 31. Karantiini kehtestamine ja lõpetamine 16 (1) Eriti ohtliku nakkushaiguse või eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele vastava nakkushaiguse epideemilise leviku korral võib Vabariigi Valitsus kehtestada korraldusega karantiini, määrates karantiinis viibimise perioodi. (2) Karantiin on nakkusohtliku inimese, nakkusohtliku inimesega kokku puutunud või nakkuskahtlusega inimese liikumisvabaduse, tegevuste või teenuste osutamise piirang, samuti kauba ja sõiduki liikumise piirang eesmärgiga ennetada ja tõrjuda nakkushaiguse leviku ohtu. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antavas Vabariigi Valitsuse korralduses võib teha erandeid karantiini rakendamisest järgmistest kriteeriumidest lähtuvalt: 1) inimese erivajadus või terviseseisund; 2) inimese vanus; 3) terviseseisundit kinnitava tõendi olemasolu; 4) inimese reisi eesmärgist tulenev põhjus; 5) hariduslikud, perekondlikud, töö või tegevuse iseloomust tulenevad vajadused, sealhulgas riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusest tulenevad vajadused; 6) ülekaalukas ühiskondlik või riiklik huvi, sealhulgas riigi sõjalise kaitse, siseturvalisuse või välissuhtlusega seotud vajadused; 7) elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine; 8) õigusaktide alusel kehtestatud või Terviseameti heakskiidetud riskide maandamise meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks on rakendatud; 9) rahvusvaheline kauba- ja reisijatevedu. (4) Konkreetse inimese, inimeste rühma, asutuse või piiratud territooriumi suhtes, kui see on vältimatult vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse või eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele vastava haiguse leviku tõkestamiseks, võib Terviseamet kehtestada karantiini haldusaktiga kuni 30 kalendripäevaks kohaldades vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erandeid. (5) Terviseamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud karantiini tähtaega haldusaktiga pikendada, kui karantiini kehtestamise aluseks olevad asjaolud püsivad ning meetme rakendamine on jätkuvalt vältimatult vajalik nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Karantiini tähtaega võib korraga pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. (6) Kui Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel karantiini, mis kattub Terviseameti poolt lõike 4 alusel kehtestatud karantiiniga, kohaldatakse Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatut. (7) Karantiini lõpetab haldusorgan, kes selle kehtestas, kui nakkushaiguse levik on tõkestatud, nakkushaiguse tõrje nõuded on täidetud või nakkushaigus ei vasta enam eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele. (8) Terviseametil on karantiini kehtestamiseks ja rakendamiseks ning tervishoiuteenuse osutajal karantiini rakendamiseks õigus töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) inimese üldandmed; 2) terviseseisundit puudutavaid andmeid, kui see on vajalik käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärkide täitmiseks. § 32. Nakkushaiguse puhangu ja epideemilise leviku tõkestamine (1) Nakkushaiguse puhangu ja epideemilise leviku ohu või esinemise korral võib Terviseamet nakkushaiguse leviku tõkestamiseks haldusaktiga: 17 1) kohustada haiglat ja väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavat teenuseosutajat kehtestama külastuspiirangu; 2) nõuda desinfektsiooni, desinsektsiooni või kahjuritõrje korraldamist asutuses, ettevõtte tegevuskohas või nakkusohuga seotud piiritletud territooriumil; 3) nõuda tervishoiuteenuse osutajalt terviseuuringu ja nakkushaiguse diagnoosimise korraldamist; 4) kohustada inimesi, kes asuvad haiguskoldes või piirkonnas, kus on oht haiguskolde tekkimiseks läbima terviseuuringut nakkushaiguse diagnoosimiseks; 5) peatada ajutiselt õppe- ja kasvatustegevus koolis, lastehoius ja lasteaias, teenuse osutamine sotsiaalteenust osutavas asutuses, juriidilise isiku tegevus või majandus- ja kutsetegevus ettevõtte tegevuskohas, kui see on vältimatult vajalik nakkushaigusest tingitud olulise ohu tõrjumiseks; 6) kohustada asutust, asutuse pidajat või isikuid järgima nakkushaiguse tõrje meetmeid ja järgima ettevaatusabinõusid nakkushaiguse koldes või selle vahetus läheduses; 7) keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise või näha ette nende pidamisele ja korraldamisele täpsemaid nõudeid. (2) Terviseametil on õigus haldusakti andmisel kohaldada käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 nimetatud erandeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud meedet kohaldatakse kuni 30 kalendripäeva. Terviseamet võib nakkusohu püsides pikendada meetme kehtivust kuni 30 kalendripäeva kaupa. (4) Inimesel on õigus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud terviseuuringust keelduda. Terviseuuringust keeldunud inimese suhtes võib Terviseamet nakkushaiguse leviku tõkestamise eesmärgil kohaldada karantiini, kuni terviseuuringu läbimiseni või Terviseameti hinnangul nakkusohu möödumiseni. (5) Haridusasutuse ja sotsiaalteenust osutava asutuse pidaja võib nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ajutiselt peatada osaliselt või täielikult asutuse tegevuse või sulgeda asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga ja pidades temaga nõu meetmete rakendamise üle. Asutuse tegevust ei või täielikult peatada ega asutust sulgeda, kui nakkushaigusest tingitud ohtu on võimalik tõkestada muude meetmetega. (6) Terviseametil on puhangu, epideemilise leviku või muu nakkushaigusest tingitud olulise ohu korral õigus epidemioloogilise uuringu käigus korraldada inimese nõusolekul temalt bioloogilise materjali võtmist nakkushaiguse või nakkusallika tuvastamiseks. § 33. Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamine (1) Eriti ohtliku nakkushaiguse või eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele vastava nakkushaiguse esinemise, puhangu, epideemilise leviku ohu või epideemilise leviku korral võib Terviseamet nakkushaiguse leviku tõkestamiseks anda haldusakti käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud meetmete kohaldamiseks. (2) Käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud meedet kohaldatakse kuni 30 kalendripäeva või kuni Vabariigi Valitsuse määruse jõustumiseni samas küsimuses. Terviseamet võib nakkusohu püsides pikendada meetme kehtivust kuni 30 kalendripäeva kaupa. (3) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada isikutele ja nende tegevusele meetmeid, piiranguid ja nõudeid kui see on vältimatult vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse või eriti ohtliku 18 nakkushaiguse tunnustele vastava nakkushaiguse epideemilise leviku või selle ohu tõkestamiseks. (4) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antavas määruses kehtestada füüsilisele isikule järgmisi meetmeid, piiranguid ja nõudeid: 1) nõuda suure nakkusohuga piirkonnast saabumisel riigipiiri ületamise järel andmete esitamist reisimise, viibimiskoha ja kontaktandmete kohta; 2) kehtestada liikumisvabaduse piiranguid, sealhulgas keeldu osaleda tegevuses või korraldada tegevust, mis on seotud avalikkusele mõeldud kaupade ja teenuste pakkumisega või toimub avalikus kohas, sealhulgas sporditegevus, haridus, täienduskoolitus, täiendusõpe, huvitegevus, huviharidus, noorsootöö, meelelahutus, vaba aja tegevus, kultuuriüritus, toitlustus-, teenindus- ja kaubandusettevõtte tegevus, riigi ja kohaliku omavalitsuse pakutav avalik teenus, avalik koosolek, avalik üritus, jumalateenistus või muu avalik usuline talitus; 3) keelata või piirata avaliku koosoleku, avaliku ürituse, jumalateenistuse või muu avaliku usulise talituse pidamist üksnes juhul, kui osalejate arvu, toimumiskoha, ajavahemiku või muude tingimuste piiramine ei ole nakkushaiguse leviku tõkestamiseks piisav; 4) kehtestada nakkusohutuse ettevaatusabinõud; 5) nõuda terviseseisundit kinnitava tõendi ja isikusamasuse tuvastamist võimaldava dokumendi esitamist; 6) nõuda terviseuuringu tegemist ja uuringumaterjali edastamist eriti ohtliku nakkushaiguse tuvastamiseks; 7) täita muid asjakohaseid nõudeid, mis aitavad kaasa eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamisele ja on vältimatult vajalikud rahva tervise kaitseks ja tervishoiuteenuse osutajate toimepidevuse tagamiseks ning on käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud meetmetega samalaadsed või nendega võrreldava eesmärgiga. (5) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatud tegevuse eest vastutavale isikule järgmisi meetmeid, piiranguid ja nõudeid: 1) piirata tegevust, sealhulgas nõuda tegevuse eest vastutavalt isikult isikute piirarvu järgimist ning nõuded tegevuse kellaajale ja tegevuse asukoha täituvusele; 2) peatada vastutava isiku tegevus, sealhulgas kehtestada asutuse või ettevõtte külastuspiirang, kui käesoleva lõike punktis 1 ja 3–6 nimetatud nõuete rakendamine ei ole nakkushaiguse leviku tõkestamisel osutunud piisavaks; 3) nõuda tegevuse eest vastutavalt isikult, et tegevuskohas asuvad inimesed täidavad nakkusohutuse ettevaatusabinõusid; 4) nõuda desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmist vastavalt juhistele; 5) kohustuse kontrollida enne isiku tegevuses osalema lubamist tema vastavust kehtestatud nõuetele, kontrollida terviseseisundit kinnitava tõendi ehtsust ja kehtivust ning tuvastada selle esitaja isikusamasus; 6) nõuda nakkusohutuse ettevaatusabinõuete järgimist; 7) täita käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 7 kohaseid nõudeid, mis on käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud meetmetega samalaadsed või nendega võrreldava eesmärgiga. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antavas Vabariigi Valitsuse määruses võib teha käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 nimetatud erandeid. (7) Kui isik keeldub käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5 nimetatud terviseuuringust, on Terviseametil õigus kohaldada tema suhtes käesolevas seaduses sätestatud karantiini. 19 (8) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antavas Vabariigi Valitsuse määruses nimetatakse tervisetõendi liigid ja tõendite andmekoosseisud ning eriti ohtliku nakkushaiguse tuvastamiseks tehtava terviseuuringu liigid. (9) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmete, piirangute ja nõuete tagamiseks ja kontrollimiseks on isikul või asutusel õigus töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) isiku üldandmed; 2) terviseseisundit puudutavaid andmeid. § 34. Haldusmenetluse erisused (1) Käesoleva seaduse § 31 lõigete 1 ja 4, § 32 lõike 1 ning § 33 lõike 1 alusel kehtestatud haldusakti võib avaldada massiteabevahendis, kohaldamata haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punkte 1 ja 2 ning sama seaduse §-i 40. (2) Massiteabevahendis avaldatav haldusakt saadetakse viivitamata avaldamisele Riigi Teatajas. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil avaldatud haldusakt hakkab kehtima selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega. (4) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 5, § 28 lõikes 1, § 29 lõikes 2 ja § 33 lõikes 3 nimetatud määruse varaseim jõustumise aeg võib olla järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui see on nakkushaiguse tõrjeks vältimatult vajalik ning ilma selleta muutuks eesmärgi saavutamine võimatuks või kahjustuks oluliselt. 8. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve § 35. Riiklik ja haldusjärelevalve ning sunniraha (1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teeb Terviseamet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Riiklikku järelevalve tegija võib ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 2400 eurot ja juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot. § 36. Riikliku järelevalve erimeetmed (1) Käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemisel võib haldusorgan ja kaasatud korrakaitseorgan kohaldada korrakaitseseaduse §-des 26, 30–32, 44–45 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Politsei võib kohtumääruse alusel või inimese raviarsti ettepanekul nakkushaigusega inimese korrakaitseseaduse §-s 46 sätestatud korras kinni pidada, et toimetada ta haiglasse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks. § 37. Terviseameti poolt korrakaitseorgani kaasamine 20 (1) Terviseamet võib nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks kaasata oma ülesannete täitmisse muu korrakaitseorgani sel juhul ja nii kaua, kui ta ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud korrakaitseorganil on ülesande täitmisel Terviseameti volitused ulatuses, mille täitmisse ta kaasati. (3) Terviseameti ülesannete täitmisse kaasatud korrakaitseorgan võib töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, vastavalt ülesandele, milleks täitmisse ta kaasati. (4) Terviseamet tagab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud korrakaitseorgani ametnikule või töötajale ülesande täitmiseks vajaliku väljaõppe. (5) Kui Terviseamet kaasab ülesannete täitmisse Politsei- ja Piirivalveameti, võib Politsei- ja Piirivalveamet ülesannete täitmisel lisaks käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 ja § 32 lõikes 1 sätestatud meetmetele kohaldada vahetut sundi või isiku kinni pidamist. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja korra, sealhulgas kulude hüvitamise korra, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 9. peatükk Vastutus § 38. Nakkushaiguste tõrje ja nakkusohtliku materjali käitlemise nõuete rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-s 14 või §-s 29 sätestatud või nende alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 39. Karantiininõuete rikkumine (1) Käesoleva seaduse § 31 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 40. Nakkushaiguse leviku tõkestamise nõuete rikkumine (1) Käesoleva seaduse § 32 või § 33 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 41. Teabe esitamise kohustuse rikkumine 21 (1) Käesoleva seaduse §-des 12, 14, 15 ja 30 sätestatud teabe, uuringuandmete või uuringumaterjali tähtaegse esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 130 000 eurot. § 42. Immuniseerimise nõuete rikkumine (1) Tervishoiuteenuse osutaja poolt käesoleva seaduse §-s 20 lõikes 2 sätestatud nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes oht inimese elule või tervisele või nakkushaiguse levikuks – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 43. Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 33–37 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Terviseamet. (2) Käesoleva seaduse §-des 33 ja 34 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Politsei- ja Piirivalveamet, kui ta on kaasatud Terviseameti ülesannete täitmisse. 10. peatükk Rakendussätted 1. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 44. Alusharidusseaduse muutmine Alusharidusseaduse § 43 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) eluruumi kasutava täisealise isiku tõend tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli läbimise kohta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel, kui lastehoiu tegevus toimub eluruumides;“. § 45. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 52⁷ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põhjendatud kahtluse korral, et inimene on nakkuskahtlusega inimene seoses eriti ohtliku nakkushaigusega nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 3 lõike 2 punkti 4 tähenduses, võib rahvastiku tervise kaitseks Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme viibimis- või elamisõigust piirata kuni ohu väljaselgitamiseni, kuid kõige kauem kolme kuu jooksul inimese Eestisse saabumise päevast arvates. Nakkushaigused, mis ilmnevad pärast kolme kuu möödumist inimese Eestisse saabumise päevast arvates, ei ole väljasaatmise põhjuseks. (2) Selleks et veenduda, et inimene ei ole nakkusohtlik seoses eriti ohtliku nakkushaigusega nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 3 lõike 2 punkti 4 tähenduses, võib kolme kuu 22 jooksul Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestisse saabumise päevast arvates nõuda inimeselt terviseuuringu läbimist. Terviseuuring tehakse inimesele tasuta.“. § 46. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine ning kehtetuks tunnistamine 1) seaduse §-i 8 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus piiratud teovõimega isikut immuniseerida, kui seaduslikku esindajat on immuniseerimisest teavitatud ja ta ei ole immuniseerimisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keeldunud, võttes sealjuures arvesse võlaõigusseaduse § 766 lõikes 4 sätestatut.“; 2) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (RT I, 09.01.2025, 14) tunnistatakse kehtetuks. § 47. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduse § 84 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Retseptiravimite reklaami keeldu ei rakendata vaktsineerimise edendamisele suunatud kampaaniatele, mis on eelnevalt Ravimiametiga kooskõlastatud.“. § 48. Rahvatervishoiu seaduse muutmine Rahvatervishoiu seaduse § 28 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tuberkuloosiregister on andmekogu, mida peetakse tuberkuloosi nakatumise ja tuberkuloosijuhtude registreerimiseks, tuberkuloosi seireks ja haigestumise ennetamiseks, tuberkuloosi nakatumise ja haigestumise, tuberkuloosi levimuse ja tuberkuloosihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja tuberkuloositõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (2) Tuberkuloosi nakatumise ja haigestumise juhte nii enne kui ka pärast surma diagnoosival ning tuberkuloosihaiget ravival tervishoiuteenuse osutajal ja riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikul eksperdil on kohustus esitada andmed tuberkuloosiregistrile.“. § 49. Riigi Teataja seaduse muutmine Riigi Teataja seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Riigi Teataja väljaandja võib koostada ja avaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata Riigi Teatajas avaldatavate aktide terviktekste.“; 2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „(23) Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 31 lõike 1 alusel antav korraldus ning sama seaduse § 34 lõikes 4 nimetatud määrus, milles sisalduvad meetmed, piirangud ja nõuded karantiini kehtestamiseks ning nakkushaiguse epideemilise leviku tõrjeks, esitatakse avaldamiseks viivitamata.“; 23 3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 63 järgmises sõnastuses: „(63) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud määrus ja korraldus avaldatakse hiljemalt Riigi Teatajale esitamisele järgneval päeval.“. § 50. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 454 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) ta esitab tervisetõendi tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli läbimise kohta ning läbib edaspidi tervisekontrolli vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele.“; 2) paragrahvi 4513 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) ta esitab tervisetõendi tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli läbimise kohta ning läbib edaspidi tervisekontrolli vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele;“; 3) paragrahvi 4513 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui asendushooldusteenust osutatakse last vahetult kasvatava isiku eluruumides, peab last vahetult kasvatava isikuga ühist eluruumi kasutav täisealine isik esitama tervisetõendi tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli läbimise kohta ning läbima edaspidi tervisekontrolli vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele.“; 4) paragrahvi 84 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Perearst teeb toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes, kui teenuseosutaja on seda nõudnud. (32) Perearst teeb teenuseosutajale teatavaks isiku terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse.“; 5) paragrahvi 152 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Turvakoduteenuse, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse või asendushooldusteenuse osutamise tegevusloa taotlemise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule turvakodus teenust vahetult osutava isiku, lapsehoidja, perevanema või kasvataja tervisetõendi tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli läbimise kohta vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele.“; 6) paragrahvi 152 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) lapsehoidja või perevanemaga ühist eluruumi kasutava täisealise isiku tervisetõend tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli läbimise kohta vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele.“; 7) paragrahvi 152 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 24 „(7) Igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ning ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise tegevusloa taotlemise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele tegevusjuhendaja tervisetõendi tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli läbimise kohta vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele.“. § 51. Tervisekassa seaduse muutmine Tervisekassa seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „vaktsiinikahjude hüvitamine“ sõnadega „ravimite hankimine“; 2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) hangib vajaduse korral riigieelarve vahendite eest ravimeid, mis on vajalikud eriti ohtliku nakkushaiguse levikust põhjustatud rahvastiku tervist ohustava hädaolukorra, sealhulgas epideemia või muu hädaolukorra, tõrjeks ja tõrjeks valmisoleku tagamiseks, valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ning korraldab enda hangitud ravimite sissevedu, ladustamist, säilitamist, külmahela toimimist, transporti ja väljastamist tervishoiuteenuse osutajale, hulgimüüjale või apteegile rakendamata ravimiseaduses sätestatud juurdehindluse regulatsiooni.“; 3) paragrahvi 4 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tervisekassal on õigus ebaõigesti või põhjendamatult väljamakstud summa tagasi nõuda, pidada kinni järgmiste perioodide väljamaksetest või nõuda ebaõigesti või põhjendamatult väljastatud või kasutatud ravimite eest kahju hüvitamist.“; 4) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 28 järgmises sõnastuses: „28) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku Tervisekassa hangitavate nakkushaiguste ravimite loetelu kehtestamiseks või muutmiseks;“. § 52. Toiduseaduse muutmine Toiduseaduse § 28 tunnistatakse kehtetuks. § 53. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 534 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse nakkushaige tema nõusolekuta haiglasse paigutamiseks ja talle haiglaravi kohaldamiseks ning samuti esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaja pikendamise taotluse, võib esitada ka isiku raviarst“; 2) paragrahvi 539 lõiget 1 ja § 540 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „linnavalitsuse“ sõnadega „või isiku raviarsti“. § 54. Vereseaduse muutmine 25 Vereseaduses §-s 13 asendatakse tekstiosa „§-s 14“ tekstiosaga „§-s 25“. § 55. Veterinaarseaduse muutmine Veterinaarseaduse § 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. 2. jagu Seaduse jõustumine § 55. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 46 punkt 1 jõustub 2027. aasta 1. juulil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ”.…” …………….. 2026. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a (allkirjastatud digitaalselt) 26  Nakkushaiguste ennetamise tõrje ja seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusakti kavandid Kavand 1 MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Sotsiaalministri määrus „ Eriti ohtlike nakkushaiguste loetelu“ Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 3 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nakkushaiguste loetelu, mis vastavad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 3 lõikes 5 sätestatud eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele. 2. peatükk Eriti ohtlike nakkushaiguste loetelu § 2. Eriti ohtlike nakkushaiguste loetelu (1) Eriti ohtlikud nakkushaigused on: 1) 2) 3) … 3. peatükk Nakkushaiguse määratlemineeriti ohtlikuks rahvusvahelise terviseohu korral § 3. Maailma Terviseorganisatsiooni poolt määratletud terviseoht (1) Eriti ohtlikuks nakkushaiguseks loetakse nakkushaigus, mille leviku tõttu on Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor kuulutanud välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra, tingimusel et Terviseamet on hinnanud nimetatud nakkushaiguse leviku ohuks Eesti rahvastiku tervisele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nakkushaigus loetakse eriti ohtlikuks nakkushaiguseks alates Terviseameti vastavasisulise riskihinnangu avaldamisest. § 4. Euroopa Liidu tasandil tuvastatud tõsine piiriülene terviseoht (1) eriti ohtlikuks nakkushaiguseks loetakse nakkushaigus, mis on määratletud tõsiseks piiriüleseks terviseohuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2371 tähenduses, tingimusel et Terviseamet on hinnanud nimetatud nakkushaiguse leviku ohuks Eesti rahvastiku tervisele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haigus loetakse eriti ohtlikuks nakkushaiguseks alates Terviseameti vastavasisulise riskihinnangu avaldamisest. 4. peatükk Rakendussätted § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.01.2028.  Kavand 2 MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Sotsiaalministri määrus „Immuniseerimiskava ja nakkushaiguste ravimite loetelu ning selle koostamise ja muutmise kord“ Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõigete 1 ja 6 ning § 19 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse: 1) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 15 lõike 1 nimetatud immuniseerimiskava, sealhulgas nakkushaiguste loetelu, mille vastu tagatakse Eestis elavatele, töötavatele või õppivatele isikutele immuniseerimine riiklikest vahenditest, ning immuniseeritavate vanuse- ja riskirühmad ning immuniseerimise ajavahemikud; 2) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 1 nimetatud nakkushaiguste vastaste ravimite loetelu (edaspidi nakkushaiguste ravimite loetelu); 3) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 ravimite loetelu koostamise ja muutmise kord ning sätestatud kriteeriumide täpsem sisu. (2) Ravimitootjaga on võrdsustatud isik, kellele on väljastatud ravimi müügiluba. (3) Ravimitootjat esindab esindusõiguslik isik või muu isik ravimitootja volikirja alusel. (4) Nakkushaiguste ravimite loetelu muutmisena käsitatakse ravimi kandmist loetellu, ravimi loetelust välja arvamist ja loetelus olevale ravimile kasutamise piirangute kehtestamist või muutmist. § 2. Nakkushaiguste ravimite loetelu täiendamise korra kohaldamine (1) Määruse 4. peatükki kohaldatakse juhtudel, kui taotletakse: 1) uue toimeaine ja manustamisviisiga ravimi kandmist nakkushaiguste ravimite loetellu; 2) nakkushaiguste ravimite loetellu kantud ravimile kantud ravimi kasutamise piirangute kehtestamine või muutmine. (2) Määruse 5. peatükki kohaldatakse juhtudel, kui taotletakse: 1) ravimite loetelu täiendamist ravimiga, millega võrreldes sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim on juba loetellu kantud või sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimi osas on taotlust rahuldav Tervisekassa juhatuse otsus teatavaks tehtud; 2) ravimite loetelu täiendamist ravimiga, mis on või millega võrreldes sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim on müügiloa lõppemise, turustamise või hinnakokkuleppe puudumise tõttu ravimite loetelust välja arvatud; 3) uue toimeaine ja manustamisviisiga ravimi kandmine ravimite loetellu, kui taotluse esitab Ravimiamet, Terviseamet, Sotsiaalministeerium või algatab menetluse Tervisekassa. 2. peatükk Immuniseerimiskava § 3. Laste immuniseerimine (1) Kuni 19-aastaseid isikuid (edaspidi lapsed) immuniseeritakse järgmiste nakkushaiguste vastu: 1) tuberkuloos; 2) B-viirushepatiit; 3) difteeria; 4) teetanus; 5) läkaköha; 6) poliomüeliit; 7) leetrid; 8) punetised; 9) mumps; 10) Haemophilus influenzae tüüp b nakkus; 11) rotaviirusnakkus; 12) inimese papilloomiviirusnakkus; 13) gripp. (2) Laste immuniseerimise vanuserühmad, riskirühmad ja immuniseerimise ajavahemikud on sätestatud määruse lisas 1. (3) Immuniseerimine COVID-19 vastu on tagatud lastele, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda ja kelle terviseseisund on toodud immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustes. § 4. Elanikkonna immuniseerimine (1) Alates 18. eluaastast on iga kümne aasta järel tagatud immuniseerimine difteeria ja teetanuse vastu. (2) Gripivastane immuniseerimine tagatakse: 1) sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajale, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajale ja kogukonnas elamise teenuse saajale; 2) 60-aastasele ja vanemale isikule; 3) rasedale. (3) COVID-19-vastane immuniseerimine tagatakse: 1) sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajale, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajale ja kogukonnas elamise teenuse saajale; 2) 60-aastasele ja vanemale isikule; 3) rasedale; 4) isikule, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda ja kelle terviseseisund on toodud immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustes; 5) sihtrühmavälisele isikule, kui see on tulenevalt terviseriskidest tervishoiutöötaja hinnangul põhjendatud. (4) COVID-19-vastane immuniseerimine tagatakse tervishoiuteenust, väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihoolekandeteenust ja kogukonnas elamise teenust osutava asutuse töötavale personalile. § 5. Immuniseerimise erisused (1) Nakkushaiguste epideemilise leviku ohu korral võib kasutada § 2 lõikes 1 nimetatud nakkushaiguste vastaste vaktsiinide varu kuni 500 vaktsiinidoosi ulatuses. Terviseamet teavitab Tervisekassat ja Sotsiaalministeeriumi vaktsiinide varu kasutamise vajadusest.  (2) Luuüdi siirdamise järel võib immuniseerida määruses nimetatud nakkushaiguste vastu ka vastava näidustusega isikuid. 3. peatükk Ravimite loetelu § 6. Nakkushaiguste ravimite loetelu on sätestatud määruse lisas 2. § 7. Ravimite loetelus märgitakse iga ravimi kohta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 6 lõike 6 kohaselt: 1) ravimi toimeaine ja anatoomilis-terapeutiline keemiline kood (ATC kood – The Anatomical Therapeutic Chemical Classification); 2) toimeained ja nende sisaldus; 3) ravimvorm; 4) terviseseisund või muud ravimi määramise tingimused. 4. peatükk Nakkushaiguste ravimite loetelu muutmise üldine kord § 8. Nakkushaiguste ravimite loetelu koostamise ja muutmise algatamine (1) Nakkushaiguste ravimi ravimite loetellu kandmise ja ravimite loetelu muutmise menetlus algab taotluse esitamisega Tervisekassale. (2) Taotluse võivad esitada nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud isikud. (3) Loetelu muutmine algatatakse järgmistel eesmärkidel: 1) loetelus oleva ravimi ja selle määramise tingimuste muutmine; 2) ravimi loetelust väljaarvamine; 3) uue ravimi loetellu lisamine. (4) Taotlust ei saa esitada, kui sama ravimi kohta esitatud taotluse menetluse lõppemisest ei ole möödunud vähemalt kuus kuud. (5) Taotleja peab taotluses teatavaks tegema kõik talle teada olevad taotluse lahendamise menetluses tähtsust omavad asjaolud. § 9. Taotlus nakkushaiguste ravimi loetellu kandmiseks (1) Taotlus koos lisadega esitatakse elektroonilisel andmekandjal või muul kirjalikul viisil. (2) Taotluses märgitakse järgmised andmed: 1) taotluse esitaja nimi, postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress; 2) kontaktisiku nimi, telefoninumber ja e-posti aadress; 3) ravimi nimetus; 4) toimeaine(te) nimetus (rahvusvaheline mittekaubanduslik nimetus); 5) ravimi ATC klassifikatsiooni kood; 6) ravimvorm, toimeaine(te) sisaldus; 7) taotluse kokkuvõtlik põhjendus; 8) võimalikud alternatiivsed raviviisid ja ravimid taotletaval näidustusel; 9) info ravimi müügi regulaarsuse kohta Eestis kolmel eelneval aastal aastate kaupa; 10) info ravimi müügimahu kohta Eestis kolmel eelneval aastal aastate kaupa; 11) info varem Eestis turustamata ravimi jõudmise kohta hulgimüüki; 12) taotlusega esitatud täiendavate dokumentide loetelu; 13) taotluse esitamise kuupäev; 14) taotluse esitaja esindaja nimi ja allkiri. (3) Taotluse näidisvorm ja selle täitmise juhend avaldatakse Tervisekassa veebilehel. (4) Taotlus ja selle lisad esitatakse eesti või inglise keeles. (5) Tervisekassal on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja eksperthinnanguid, kui see on vajalik menetluse läbiviimiseks. (6) Taotlus on avalik teave, välja arvatud ärisaladust sisaldav teave või teave, mis võib kahjustada menetluse erapooletust. § 10. Taotluse lisad (1) Taotluse lisad on: 1) ravimi kasutamisvaldkonna iseloomustus Eestis (sealhulgas patsientide arv, kasutatavad ravimeetodid, analüüs ravimi müügi võimaliku mahu kohta ning ravimi mahu prognoos kolme aasta ulatuses); 2) ravimi kasutamise oodatavad meditsiinilised tulemused (näiteks elupäästev, sümptomaatiline, elukvaliteeti parandav ja mõned teised) koos viidetega teaduspublikatsioonidele ja -uuringutele ning koopiad viidatud teaduspublikatsioonidest ja -uuringutest; 3) ravimi annustamise ning ravimi kasutamise optimaalse kestuse kirjeldus; 4) ravimi kõrvaltoimete kirjeldus ja meditsiinilis-majanduslik hinnang neile, eelkõige kõrvaltoimete mõju elukvaliteedile, ravimi optimaalseks kasutamiseks või kõrvaltoimete ennetamiseks vajalikud lisauuringud; 5) ravimi kasutamise farmakoökonoomiline analüüs, tuginedes käesoleva lõike punktides 2 ja 4 nimetatud andmetele ning juhindudes Tervisekassa veebilehel avaldatud tervisetehnoloogiate hindamise Eesti juhendist, kulutõhususe analüüsi valikul esitatakse kulukasulikkuse analüüs, välja arvatud juhul kui esineb mõjuv põhjus sellest loobumiseks; 6) ülevaade kõikidest ravimit käsitlevatest teaduspublikatsioonidest; 7) kinnitus täiendavate andmete puudumise kohta; 8) koopia esindusõigust tõendavast dokumendist; 9) muud õigusaktides sätestatud dokumendid. (2) Lõikes 1 nimetatud taotluse lisasid ei pea esitama, kui asjakohased andmed sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2282 tervisetehnoloogia hindamise kohta ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL (ELT L 458, 22.12.2021, lk 1–32) (edaspidi määrus 2021/2282) kohaselt avaldatud kliinilise ühishindamise aruandes või on kättesaadavad sama määruse artiklis 30 nimetatud IT- platvormil. (3) Taotluse lisad peavad vastama tegelikule olukorrale taotluse esitamise kuupäeva seisuga. Kinnitus täiendavate andmete puudumise kohta võib olla seisuga 60 päeva enne taotluse esitamist. (4) Kuni § 9 lõikes 5 sätestatud täiendavalt nõutud andmete ja dokumentide saabumiseni Tervisekassale või Ravimiametile peatub menetlustähtaegade kulgemine, kuid mitte kauemaks kui 60 päevaks. Tervisekassa või Ravimiamet teatab esimesel võimalusel teistele menetlusosalistele menetlustähtaegade peatumisest ja peatumise lõppemisest. § 11. Taotluse vastuvõtmine ja kontroll (1) Tervisekassas kontrollitakse taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele. Puuduse esinemisel määratakse 15 päeva jooksul tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Tähtaeg ei tohi olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 60 päeva. (2) Puuduse kõrvaldamiseks tähtaja määramisest kuni ravimitootja poolt puuduse kõrvaldamiseni taotluse lahendamise menetluse tähtaja kulgemine peatub. (3) Puuduseta taotluse edastab Tervisekassa 15 päeva jooksul Ravimiametile. Tervisekassa ei pea taotlust Ravimiametile edastama, kui taotluses nimetatud ravimi ja meditsiinilise näidustuse kohta on määruse 2021/2282 kohaselt avaldatud kliinilise ühishindamise aruanne, milles käsitletud võrdleva efektiivsuse ja ohutuse andmed on vastavuses Eesti ravipraktikaga. (4) § 12. Taotluse muutmine ja tagasivõtmine (1) Taotlejal on õigus omaalgatuslikult taotlust muuta esitades taotlust muuta, esitades määruse § 10 lõike 1 punktides 1–4 ja 5 nimetatud taotluse lisa asendamiseks uue taotluse lisa. (2) Taotluse muutmise korral hakkavad menetlustähtajad kulgema muudatuste esitamisest. (3) Tervisekassa teavitab taotluse muutmisest või selle tagasivõtmisest Ravimiametit. § 13. Ravimiameti arvamus (1) Ravimiamet koostab 30 päeva jooksul alates taotluse Ravimiametisse saabumisest kirjaliku arvamuse taotluse kohta. (2) Arvamuse koostamisel võib Ravimiamet kasutada koosseisuväliseid eksperte. Eksperte ei avalikustata. (3) Ravimiamet edastab oma arvamuse viivitamatult Tervisekassale ja ravimitootjale. (4) Ravimiamet lähtub oma arvamuses järgmistest kriteeriumidest: 1) ravimi väljastamise aluseks oleva haiguse iseloomustus ja levimus, farmakoteraapia osatähtsus haiguse ravimisel; 2) teiste ravimite ja raviviiside olemasolu väljastamise aluseks oleva haiguse puhul; 3) ravimi teaduslikult tõestatud efektiivsus, sealhulgas võrrelduna teiste ravimite ja raviviisidega; 4) ravimi teaduslikult tõestatud ohutus, sealhulgas võrrelduna teiste ravimite ja raviviisidega; 5) ravimi optimaalne annustamine ja kasutamise kestus ning vajadus saada ravi käigus teisi ravimeid ja ravi- või diagnostilisi protseduure, sealhulgas võrrelduna teiste ravimite ja raviviisidega; 6) andmed taotletava ravimi ja teiste väljastamise aluseks oleva haiguse korral kasutatavate ravimite kasutamise kohta Eestis ja teistes riikides; 7) ravimi väär- ja liigkasutamise võimalikkus ja tagajärjed; 8) ravimi väljakirjutamisele piirangute seadmise vajalikkus ja võimalikkus ravimi ratsionaalse kasutamise tagamiseks. (5) Ravimiamet tugineb taotluses toodud ning muudele teaduslikele, sealhulgas epidemioloogilistele, statistilistele ja kliinilistele andmetele. § 14. Tervisekassa arvamus (1) Tervisekassa koostab 30 päeva jooksul alates Ravimiameti arvamuse saabumisest kirjaliku arvamuse taotluse kohta. (2) Kui Tervisekassa vastavalt § 11 lõikele 3 taotlust Ravimiametile ei edasta, koostab Tervisekassa kirjaliku arvamuse taotluse kohta 30 päeva jooksul alates § 11 lõikes 3 sätestatud tähtaja möödumisest. (3) Arvamuse koostamisel võib Tervisekassa kasutada koosseisuväliseid eksperte. Eksperte ei avalikustata. (4) Tervisekassa edastab oma arvamuse viivitamatult taotlejale. (5) Tervisekassa lähtub oma arvamuses järgmistest kriteeriumidest: 1) andmed taotletava ravimi ja teiste väljastamise aluseks oleva haiguse korral kasutatavate ravimite ja raviviiside soodustamise ja kasutamise kohta Eestis ja teistes riikides; 2) ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus, sealhulgas võrreldes teiste soodustatud ravimite ja raviviisidega ravimi väljastamise aluseks oleva haiguse puhul; 3) ravimi väär- ja liigkasutamise võimalikkus ja majanduslikud tagajärjed; 4) ravimi väljakirjutamisele piirangute seadmise vajalikkus ravimi majanduslikult põhjendatud kasutamise tagamiseks; 5) ravimi hanke mahu prognoos; 6) ravimi loetellu kandmise majanduslike tagajärgede vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas võttes arvesse taotletava ravimi maksumust teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, eelkõige Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis ja Slovakkia Vabariigis, ning ravikindlustuse seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõtet. (6) Tervisekassa tugineb taotluses toodud ning muudele teaduslikele, sealhulgas epidemioloogilistele, statistilistele ja kliinilistele andmetele. § 15. Taotluse lahendamine (1) Tervisekassa kaasab vajadusel ravikindlustuse seaduse § 43 lõike 3¹ alusel moodustatud ravimikomisjoni (2) Tervisekassa juhatus, arvestades vajadusel ravimikomisjoni arvamust, lahendab taotluse 180 päeva jooksul alates taotluse esitamisest Tervisekassale, arvestamata päevi, mille jooksul haldusmenetluse tähtaja kulgemine oli õigusaktides sätestatud alustel ja korras peatunud. (3) Taotluse lahendamisel arvestab Tervisekassa nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 6 lõikes 5 nimetatud kriteeriumidega. (4) Tervisekassa juhatus võib otsuse teha arvestades järgmisi kõrvaltingimusi: 1) õigus otsust muuta, kui selgub, et on ilmnenud teave ravimi uute omaduste või väärkasutuse kohta; 2) ravimi väljakirjutamise piirang ainult vastava eriala arstide poolt; 3) vanuseline piirang patsientide suhtes, kellele ravimit määratakse; 4) meditsiinilistest kriteeriumidest lähtuvad piirangud; 6) ravimi määramise kestuse ajalised piirangud. (5) Tervisekassa edastab otsuse viivitamatult taotlejale ja Sotsiaalministeeriumile. 5. peatükk Nakkushaiguste ravimite loetelu muutmise lihtsustatud kord § 16. Taotluse esitamine (1) Ravimi ravimite loetelusse kandmise lihtsustatud menetlus algab taotluse esitamisega Tervisekassale. (2) Taotluse esitamisele kohaldatakse määruse §-de 8 ja 9 sätteid, võttes arvesse määruse § 2 lõikes 2 sätestatut. § 17. Sätete kohaldamine (1) Taotluse vastuvõtmisele, kontrollile, läbi vaatamata jätmisele, muutmisele ja tagasivõtmisele kohaldatakse käesoleva määruse §-de 11 ja 12 sätteid. (2) Puudustega taotlust ei edastata Ravimiametile. Taotluse muutmisele ja tagasivõtmisele ei kohaldata käesoleva määruse § 12 lõikes 3 sätestatut. § 18. Taotluse lahendamine (1) Tervisekassa kaasab vajadusel ravikindlustuse seaduse § 43 lõike 3¹ alusel moodustatud ravimikomisjoni (2) Tervisekassa juhatus, arvestades vajadusel ravimikomisjoni arvamust, lahendab taotluse 90 päeva jooksul alates taotluse esitamisest Tervisekassale, arvestamata päevi, mille jooksul haldusmenetluse tähtaja kulgemine oli õigusaktides sätestatud alustel ja korras peatunud. (3) Taotluse lahendamisel arvestab Tervisekassa nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 6 lõikes 5 nimetatud kriteeriumidega. (4) Tervisekassa juhatus võib otsuse teha arvestades käesoleva määruse § 15 lõikes 4 sätestatud kõrvaltingimusi. (5) Enne taotluse lahendamist võib Tervisekassa koostada põhjaliku arvamuse määruse § 14 sätestatud korras ning tingimustel ja küsida arvamust Ravimiametilt ning komisjonilt. (6) Taotluse lahendamisel võib Tervisekassa küsida taotlejalt täiendavaid selgitusi. (7) Tervisekassa võib esitada taotluse arvamuse avaldamiseks ravimikomisjonile, kui: 1) taotluse rahuldamine võib põhjustada Tervisekassa kulude suurenemise üle Tervisekassa eelarves soodusravimite hüvitamiseks ettenähtud kulude; 2) tegemist on Eesti ravimipoliitika jaoks põhimõttelist tähtsust omava otsustusega. (8) Tervisekassa otsusele ja ravimite loetelu täiendamisele kohaldatakse määruse §15 sätteid. 6. peatükk Rakendussätted § 19. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.01.2028. Lisa Immuniseerimiskava ja nakkushaiguste ravimite loetelu  LISA NAKKUSHAIGUSTE RAVIMITE LOETELU ATC Ravim- Toimeaine Määramise Toimeaine Terviseseisund kood vorm sisaldus tingimused Vastavalt Tuberkuloos J04AK02 Etambutool Tablett 400 mg tuberkuloosi (A15-A19) ravijuhisele Tenofoviirdisoproksiil 245mg / HIV-tõbi (B20- Infektsioonhaiguste J05AR03 Tablett + emtritsitabiin 200mg B24) arsti otsuse alusel ... ... ... ... ... ...  Kavand 3 MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Sotsiaalministri määrus „Nakkushaiguste loetelu ning nakkushaiguste ja tervishoiutekkeliste nakkuste kohta andmete ja uurimismaterjali edastamise kord“ Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 12 lõike 10 alusel 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) nakkushaiguste loetelu, mille diagnoosimisel või kahtluse korral tuleb edastada andmed koos andmesubjekti isikuandmetega; 2) nakkushaiguse diagnoosimisel, nakkushaiguskahtluse korral ja laboratoorsete uuringute tegemisel edastatavate andmete koosseis ning edastamise kord; 3) tervishoiutekkeste nakkuste kohta andmete edastamise kord; 4) seire ja nakkustõrje eesmärgil uurimismaterjali ja nakkustekitajate tüvede referentlaborile edastamise kord. 2. peatükk Nakkushaiguste loetelu ja teavitamine § 2. Teatamiskohustuslikud nakkushaigused (1) Tervishoiuteenuse osutaja ja labor on kohustatud edastama info koos isikuandmetega järgmiste nakkushaiguste diagnoosimisel või nakkushaiguse kahtluse korral: 1) määruse lisas 1 loetletud nakkushaigused; 2) eriti ohtlikud nakkushaigused. (2) Nakkushaigused peavad olema laboratoorselt kinnitatud, välja arvatud juhul, kui: 1) esitatakse nakkushaiguse kahtluse teatis; 2) tegemist on teetanuse, sarlakite, Creutzfeldti-Jakobi tõve või tuulerõugetega (diagnoosimine kliinilise pildi alusel); 3) haigus on diagnoositud epidemioloogilise seose alusel tingimusel, et eelnev haigusjuht koldes on laboratoorselt kinnitatud. § 3. Puhangu ja epideemia kriteeriumid teavitamisel (1) Nakkushaiguse puhangu kindlakstegemiseks on nõutav laboratoorse kinnituse saamine vähemalt viie haigestunud isiku kohta. Järgmised analoogilise kliinilise pildi ja epidemioloogilise seosega haigusjuhud edastatakse laboratoorse kinnitamiseta. (2) Epideemia kindlakstegemiseks on nõutav laboratoorse kinnituse saamine vähemalt kümne haigestunud isiku kohta, kui Terviseamet ei ole konkreetse haiguse puhul otsustanud teisiti. 3. peatükk Andmete edastamise kord ja koosseis § 4. Tervishoiuteenuse osutaja ja kohtuarsti andmete edastamine (1) Tervishoiuteenuse osutaja edastab tervise infosüsteemi: 1) nakkushaiguse kahtluse teatise – lisas 1 märgitud haiguste või eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse korral; 2) nakkushaiguse teatise – diagnoosi kinnitamisel; 3) HIV teatise – HIV-nakkuse ja HIV-tõve diagnoosimisel. (2) Kohtuekspertiisiasutuse kohtuarstlik ekspert koostab ja edastab teatise lahangul avastatud nakkushaiguse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel. (3) Teatis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) patsiendi isikuandmed (nimi, isikukood, sünniaeg, sugu, elukoht); 2) diagnoosi andmed (diagnoos, haigestumise kuupäev, sümptomid, hospitaliseerimine); 3) epidemioloogilised andmed (oletatav nakkusallikas ja nakatumispaik, reisimine, amet, õppeasutus, riskirühma kuulumine); 4) immuniseerimise andmed (vaktsineerimise staatus seoses diagnoositud haigusega); 5) andmed teataja ja tervishoiuteenuse osutaja kohta. (4) HIV ja tuberkuloosi teatiste puhul edastatakse täiendavalt andmed riskikäitumise, nakatumise viisi ja ravi kohta vastavalt kehtestatud andmekoosseisule. (5) Gripist, COVID-19-st ja kopsupõletikust tingitud hospitaliseerimiste kohta edastab tervise infosüsteemi volitatud töötleja Terviseametile koondandmed üks kord nädalas või vastavalt Terviseameti määratud sagedusele hädaolukorra ohu korral. § 5. Labori andmete edastamine (1) Mikrobioloogia-, viroloogia- ja parasitoloogialabor edastab tervise infosüsteemi saatekirja vastuse (laboriteatise): 1) määruse lisas 1 nimetatud haiguste tekitajate tuvastamisel; 2) määruse lisas 2 nimetatud nakkustekitajate tuvastamisel; 3) eriti ohtliku nakkushaiguse tekitaja tuvastamisel; 4) antimikroobse resistentsuse (AMR) määramise tulemuste korral vastavalt lisas 2 toodud kriteeriumidele. (2) Saatekirja vastus sisaldab andmeid uuringumaterjali, analüüsimeetodi, tuvastatud tekitaja ja tema omaduste (sh ravimtundlikkuse) kohta. (3) HIV-uuringuid tegevad laborid esitavad Terviseametile täiendava koondaruande tehtud analüüside arvu ja testitud riskirühmade kohta. § 6. Tervishoiutekkeste nakkuste andmete edastamine (1) Tervishoiuteenuse osutaja edastab Terviseametile andmed tervishoiutekkeste nakkuste esinemise kohta asutuses. (2) Andmed edastatakse perioodiliselt koondaruandena Terviseameti poolt kehtestatud vormil või tervise infosüsteemi kaudu. (3) Aruanne peab sisaldama andmeid nakkusjuhtude arvu, lokalisatsiooni, tekitajate ja nende resistentsuse kohta. 4. peatükk  Uurimismaterjali edastamine seireks § 7. Uurimismaterjali ja tüvede edastamine referentlaborile (1) Laborid on kohustatud edastama referentlaborile nakkustekitaja tüved või uurimismaterjali (edaspidi proovid), kui see on vajalik: 1) diagnoosi kinnitamiseks (konfirmeerimiseks); 2) nakkushaiguste epidemioloogiliseks seireks (nt genotüpeerimiseks, sekveneerimiseks); 3) haiguspuhangute uurimiseks. (2) Proovide loetelu, mida tuleb rutiinselt referentlaborile saata, ja saatmise logistilise korra kehtestab referentlabor ning avaldab selle oma veebilehel, kooskõlastades selle eelnevalt Terviseametiga. (3) Proovide saatmisel tuleb tagada, et prooviga oleks kaasas piisav info proovi päritolu ja esmaste uuringutulemuste kohta, et võimaldada seireandmete analüüsi. (4) Referentlabor annab uuringumaterjali saatnud laborile tagasisidet kinnitava uuringu tulemuse kohta ning vajadusel nõustab teisi laboreid diagnostikameetodite kvaliteedi tagamisel. 5. peatükk Rakendussätted § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.01.2028. LISA 1 Nakkushaigused, mille kohta edastatakse andmed koos isikuandmetega LISA 2 Nakkustekitajad, mille uurimistulemuste kohta peavad teavet esitama laborid  LISA 1 NAKKUSHAIGUSED, MILLE DIAGNOOSIMISEL VÕI KAHTLUSE KORRAL EDASTATAKSE ANDMED KOOS ISIKUANDMETEGA Jrk nr Nakkushaiguse või seisundi nimetus RHK-10 kood 1. Koolera A00 2. Kõhutüüfus A01.0 3. Paratüüfused A01.1–A01.4 4. Botulism A05.1 5. Katk A20 6. Tulareemia A21 7. Siberi katk A22 8. Difteeria A36 9. Meningokokknakkus A39 10. Äge poliomüeliit A80 11. Marutõbi A82 12. Lülijalgse levitatavad viiruspalavikud ja hemorraagilised A90–A99 viiruspalavikud 13. Leetrid B05 14. Trihhinelloos B75 15. Äge lõtv halvatus G61.0 16. Punetised (sh kaasasündinud punetised) B06; P35.0 17. Harva esinevad, taas ilmunud ja uued nakkushaigused (sh - SARS, rõuged, epideemiline tähniline tüüfus, Q-palavik, gripiviiruse uue tüübi põhjustatud nakkushaigus, ja teised eriti ohtlikud nakkushaigused) 18. Salmonelloos A02 19. Shigelloos A03 20. Enterohemorraagilise E. coli nakkus A04.3 21. Kampülobakterenteriit A04.5 22. Jersinioos (Y. enterocolitica enteriit) A04.6 23. Soole muud täpsustatud bakter- ja viirusnakkused A04.7; A04.8; A05.0; A05.2–A05.8; A08.1– A08.3; A08.5 24. Rotaviirusenteriit A08.0 25. Giardiaas (lambliaas) A07.1 26. Krüptosporidioos A07.2 27. Brutselloos A23 28. Leptospiroos A27 29. Leepra A30 30. Listerioos A32; P37.2 31. Teetanus A33–A35 32. Läkaköha A37.0 33. Sarlakid A38 34. Pneumokokknakkus (Streptococcus pneumoniae tekkene A40.3; G00.1; J13 septitseemia, meningiit, kopsupõletik) 35. Haemophilus influenzae nakkus (septitseemia, meningiit, A41.3; G00.0; J14; kopsupõletik, täpsustamata paige) A49.2 36. Leegionärihaigus A48.1 37. Süüfilis A50–A53 38. Gonokokknakkus A54 39. Suguliselt levivad klamüüdiahaigused A55–A56 40. Lyme’i tõbi (puukborrelioos) A69.2 41. Creutzfeldti-Jakobi tõbi A81.0 42. Puukentsefaliit A84 43. Muud viirusentsefaliidid ja meningiidid A85; A87 44. Tuulerõuged B01 45. Viirushepatiidid B15–B19 46. Mumps B26 47. Tuberkuloos A15–A19 48. HIV-tõbi (AIDS) B20–B22; B23.2; B23.8; B24 49. HIV-nakkus B23.0; B23.1; Z21 50. Malaaria B50–B54 51. Kaasasündinud toksoplasmoos P37.1 52. Ehhinokokoos B67 53. Difüllobotriaas B70.0 54. Amöbiaas A06 55. Erlihhioos A79.8 56. Ornitoos (psittakoos) A70 57. COVID-19 (uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud U07.1; U07.2 haigus) 58. Mpox (ahvirõuged) B04  LISA 2 NAKKUSTEKITAJAD, MILLE UURIMISTULEMUSTE KOHTA PEAVAD TEAVET ESITAMA LABORID Nakkustekitaja Lisainfo ja kriteeriumid Acinetobacter baumannii Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele Acinetobacter baumannii Ravimresistentsed nakkustekitajad (karbapeneem R) sõltumata uuringumaterjalist Adenoviirus Hingamiselundkonna ja seedetrakti nakkustekitajad A-gripiviirus A-hepatiidiviirus Anaplasma phagocytophilum Ascaris lumbricoides Astroviirus Seedetrakti nakkustekitajad Bacillus anthracis Balantidium coli B-gripiviirus B-hepatiidiviirus Bokaviirus Bordetella parapertussis Bordetella pertussis Borrelia burgdorferi Brucella sp. Campylobacter sp. Candida auris Kõik isolaadid (haiglanakkuste seireks) C-hepatiidiviirus Chlamydia trachomatis Chlamydophila pneumoniae Chlamydophila psittaci Clostridium botulinum Clostridioides (Clostridium) Toksigeenne tüvi difficile Clostridium tetani Corynebacterium diphtheriae Coxiella burnetii Cryptosporidium sp. D-hepatiidiviirus Diphyllobothrium latum Echinococcus sp. E-hepatiidiviirus Entamoeba histolytica Enterobacterales sp Ravimresistentsed nakkustekitajad (karbapeneem R) sõltumata uuringumaterjalist Enterococcus faecalis Verest ja liikvorist isoleeritud teavitada vastavalt nakkustekitajad EARS-Net nõuetele Enterococcus faecium Verest ja liikvorist isoleeritud teavitada vastavalt nakkustekitajad EARS-Net nõuetele Enterococcus faecalis / faecium Ravimresistentsed nakkustekitajad (VRE) sõltumata uuringumaterjalist Escherichia coli STEC Shigatoksiini tootev E. coli Escherichia coli Verest ja liikvorist isoleeritud teavitada vastavalt nakkustekitajad EARS-Net nõuetele Escherichia coli (ESBL, AmpC) Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist Fasciola hepatica Francisella tularensis Giardia lamblia Haemophilus influenzae Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad HIV Hymenolepis nana Klebsiella pneumoniae Verest ja liikvorist isoleeritud teavitada vastavalt nakkustekitajad EARS-Net nõuetele Klebsiella pneumoniae (ESBL, Ravimresistentsed nakkustekitajad AmpC, karbapeneem R) sõltumata uuringumaterjalist Koroonaviirus (muud kui SARS-CoV-2) Leetrite viirus Legionella sp. Leptospira sp. Listeria monocytogenes Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad Lülijalgse levitatavad Sh Dengue, Zika, Chikungunya, Ebola, viiruspalavike ja hemorraagiliste Marburg jt viiruspalavike tekitajad Metapneumoviirus Mpox viirus (Ahvirõugete Kõik positiivsed leiud viirus) Mumpsiviirus Mycoplasma genitalium Mycoplasma pneumoniae Mycobacterium bovis Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Sh ravimresistentsuse andmed (MDR-TB, kompleks XDR-TB) Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Noroviirus Papilloomiviirus (HPV) Paragripiviirus Parvoviirus B19 Plasmodium sp. Malaaria tekitaja Polioviirus ja teised Sh enteroviirus D68, A71 enteroviirused Pseudomonas aeruginosa Verest ja liikvorist isoleeritud teavitada vastavalt nakkustekitajad EARS-Net nõuetele Pseudomonas aeruginosa Ravimresistentsed nakkustekitajad resistentne vähemalt (MDR) sõltumata uuringumaterjalist kolme antibiootikumiklassi suhtes Punetiste viirus Puukentsefaliidiviirus Respiratoor-süntsütiaalne viirus (RSV) Rickettsia sp. Rinoviirus Rotaviirus Salmonella paratyphi Salmonella typhi Salmonella sp. (teised) SARS-CoV-2 Kõik positiivsed leiud (PCR ja antigeen) Shigella sp. Staphylococcus aureus Verest ja liikvorist isoleeritud teavitada vastavalt nakkustekitajad EARS-Net nõuetele Staphylococcus aureus (MRSA, Ravimresistentsed nakkustekitajad VISA, VRSA) sõltumata uuringumaterjalist Streptococcus agalactiae (B- Verest ja liikvorist isoleeritud grupp) nakkustekitajad Streptococcus pneumoniae Verest ja liikvorist isoleeritud teavitada vastavalt nakkustekitajad EARS-Net nõuetele Streptococcus pneumoniae Ravimresistentsed nakkustekitajad (penNS) sõltumata uuringumaterjalist Streptococcus pyogenes (A- Verest ja liikvorist ja muudest steriilsetest grupp) kehavedelikest isoleeritud nakkustekitajad Taenia saginata Taenia solium Toxoplasma gondii Vastsündinutel ja immuunpuudulikkusega isikutel Treponema pallidum Trichomonas vaginalis Trichinella spiralis Trichuris trichiura Ureaplasma urealyticum Vibrio sp. Kõikidest materjalidest Yersinia sp.  Kavand 4 MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Sotsiaalministri määrus „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Nakkushaiguste registri asutamine ja eesmärk (1) Nakkushaiguste register (edaspidi register) on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu. (2) Registrit peetakse nakkushaigusjuhtumite registreerimiseks, epidemioloogiliste uuringute tegemiseks, nakkushaiguste levikutendentside jälgimiseks ja prognoosimiseks, ennetus- ja tõrjemeetmete kavandamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning riikliku statistika ja teadustöö tegemiseks. (3) Registri ametlik nimetus on register. (4) Registri ingliskeelne nimetus on Estonian Communicable Diseases Register. § 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Terviseamet. (2) Registri volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). § 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) juhib registri pidamist ja vastutab andmete töötlemise õiguspärasuse eest; 2) analüüsib registri andmeid, koostab statistilisi ülevaateid ja edastab teavet rahvusvahelistele organisatsioonidele (ECDC, WHO) vastavalt kohustustele; 3) haldab registri kasutajaõigusi ja tagab andmete töötlemise ainult selleks volitatud isikutele; 4) korraldab andmete väljastamist teadustööks ja muudel õiguslikel alustel; 5) vastutab andmete kvaliteedi seire eest. (2) Volitatud töötleja: 1) tagab registri majutamise ja tehnilise toimimise ning infosüsteemi arendamise; 2) korraldab andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega (X-tee kaudu); 3) rakendab infotehnoloogilisi turvameetmeid andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks; 4) tagab registri tegevuse logimise ja logide säilitamise; 5) kõrvaldab registri töös esinevad tehnilised tõrked. 2. peatükk Registri ülesehitus ja andmekaitse § 4. Registri ülesehitus (1) Register on elektroonne andmekogu. (2) Registri andmed tekivad automaatse andmevahetuse teel teistest andmekogudest või vastutava töötleja poolt andmete sisestamisel. § 5. Registri andmete kaitse (1) Registri andmete kaitse tagatakse vastavalt riigi infosüsteemidele kehtestatud turvameetmete nõuetele. (2) Registri turvaklass on K2T2S2 ja turbeaste on keskmine (M). 3. peatükk Andmeandjad ja andmete koosseis § 6. Andmete esitamine tervise infosüsteemist (1) Tervise infosüsteemi (TIS) vastutav töötleja edastab registrile automatiseeritult andmed järgmiste dokumentide kohta: 1) nakkushaiguse kahtluse teatis; 2) nakkushaiguse teatis; 3) HIV-teatis; 4) tuberkuloosi teatis; 5) labori saatekirja vastus (positiivsed uuringutulemused). (2) Andmed edastatakse koosseisus, mis on kehtestatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel antud ministri määrusega (andmete edastamise kord). § 7. Andmete esitamine hädaolukorra ja epideemia korral (1) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu, hädaolukorra või epideemia korral edastab tervise infosüsteem või tervishoiuteenuse osutaja registrile operatiivselt järgmisi andmeid: 1) nakkushaigestunute hospitaliseerimise andmed (sh ravi intensiivraviosakonnas, juhitav hingamine); 2) nakkushaiguse tagajärjel surnud isikute andmed (surma kuupäev ja põhjused); 3) andmed nakkushaigete tervenemise või haiglast väljakirjutamise kohta. § 8. Andmete saamine teistest registritest (1) Rahvastikuregister edastab registrile andmesubjekti isikustamiseks ja andmete ajakohastamiseks: 1) isikukoodi, ees- ja perekonnanime; 2) sünniaja ja soo; 3) elukoha aadressi ja kontaktandmed; 4) surma või riigist lahkumise andmed. (2) Töötamise register (TÖR) edastab registrile nakkushaigete ametialase hõivatuse andmed (tööandja, ametinimetus) epidemioloogiliste seoste ja töökohapuhangute tuvastamiseks. (3) Tuberkuloosiregister edastab registrile epidemioloogiliseks seireks vajalikud andmed tuberkuloosi haigusjuhtude kohta. 4. peatükk Andmete töötlemine ja säilitamine § 9. Andmete õigsuse tagamine (1) Registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmeandja. (2) Vastutaval töötlejal on õigus teha andmete täpsustamiseks päringuid andmeandjale ja parandada ebaõiged andmed, märkides paranduse tegemise aja ja põhjuse. § 10. Logimine Volitatud töötleja tagab kõikide andmetöötlustoimingute (sisestamine, muutmine, vaatamine, väljastamine) logimise. Logisid säilitatakse viis aastat. § 11. Andmete säilitamine (1) Registri andmeid säilitatakse alaliselt, arvestades nakkushaiguste epidemioloogilise seire ja pikaajalise statistika vajadusi. (2) Andmete arhiveerimine toimub vastavalt arhiiviseadusele ja vastutava töötleja kehtestatud korrale. 5. peatükk Registri rahastamine ja lõpetamine § 12. Rahastamine Registri pidamist, hooldust ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. § 13. Lõpetamine Registri tegevuse lõpetamine toimub seadusega sätestatud korras. Andmete üleandmine või hävitamine toimub vastavalt avaliku teabe seadusele ja arhiiviseadusele. 6. peatükk Rakendussätted § 14. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.01.2028.  Kavand 5 MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Sotsiaalministri määrus „Nõuded nakkusohtliku materjali käitlemisele, labori kvaliteedisüsteemile, ruumidele ja bioohutusele“ Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 14 lõike 10 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse nõuded: 1) nakkusohtlikku materjali käitleva labori (edaspidi labor) kvaliteedisüsteemile, personalile, ruumidele ja sisseseadele; 2) nakkusohtliku materjali käitlemisele, sealhulgas proovi võtmisele, pakendamisele, veole, säilitamisele ja kahjutustamisele. (2) Käesoleva määruse 2. ja 3. peatükis sätestatud nõudeid kohaldatakse isikutele, kes teostavad nakkusohtliku materjali uuringuid või sellega seotud laboratoorseid toiminguid (labor), sõltumata sellest, kas tegemist on tervishoiuteenuse osutajaga või muu isikuga. (3) Käesoleva määruse 4. peatükis sätestatud nõudeid kohaldatakse kõigile nakkusohtlikku materjali käitlevatele isikutele, sealhulgas proovivõtjatele ja vedajatele. § 2. Ohutustasemed (1) Laboris rakendatavad ohutusmeetmed peavad vastama käideldavate bioloogiliste ohutegurite riskirühmale vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud nõuetele. (2) Labor, kus käideldakse 2. ohurühma bioloogilisi ohutegureid, peab vastama 2. ohutustaseme (BSL-2) nõuetele. (3) Labor, kus käideldakse 3. ohurühma bioloogilisi ohutegureid, peab vastama 3. ohutustaseme (BSL-3) nõuetele. (4) 4. ohurühma bioloogiliste ohutegurite käitlemine on lubatud ainult selleks spetsiaalselt projekteeritud ja 4. ohutustaseme (BSL-4) nõuetele vastavas laboris. 2. peatükk Kvaliteedisüsteem ja personal § 3. Nõuded kvaliteedisüsteemile (1) Labor peab rakendama dokumenteeritud kvaliteedisüsteemi, mis tagab uuringute usaldusväärsuse ning personali ja keskkonna ohutuse. (2) Kvaliteedisüsteemi osana peab labor kehtestama ja rakendama: 1) riskianalüüsi bioloogiliste ohuteguritega seotud riskide hindamiseks ja maandamiseks; 2) standardtööprotseduurid (SOP) kõigile nakkusohtliku materjaliga tehtavatele toimingutele; 3) seadmete hoolduse ja kalibreerimise plaani; 4) jäätmekäitluse ja õnnetusjuhtumitele reageerimise plaani; 5) kvaliteedikontrolli, sealhulgas sise- ja väliskvaliteedikontrolli ning tulemuste valideerimise ja seire korra; 6) korra proovide vastuvõtuks, töötlemiseks, säilitamiseks ja dokumenteerimiseks; 7) laboripersonali koolituse ja pädevuse hindamise süsteemi. § 4. Personal ja bioohutuse eest vastutav isik (1) Labori personal peab omama tööülesannete täitmiseks vajalikku erialast haridust ja väljaõpet. (2) Laboris peab olema määratud bioohutuse eest vastutav isik, kellel on asjakohased teadmised mikrobioloogiast, infektsioonikontrollist ja laboriohutusest. (3) Personal peab läbima bioohutusalase juhendamise enne tööle asumist ja edaspidi regulaarselt, kuid mitte harvemini kui kord aastas. Juhendamine ja koolitused tuleb dokumenteerida. 3. peatükk Nõuded laboriruumidele ja sisseseadele § 5. Üldnõuded laboriruumidele (1) Laboriruumid peavad olema projekteeritud ja sisustatud viisil, mis võimaldab nende kerget puhastamist ja desinfitseerimist. (2) Tööpinnad peavad olema vettpidavad ning vastupidavad hapetele, alustele, lahustitele ja desinfitseerimisvahenditele. (3) Ruumides, kus käideldakse nakkusohtlikku materjali (edaspidi tööruumid), ei tohi kasutada tekstiilkattega mööblit ega materjale, mida on raske puhastada. (4) Igas tööruumis peab olema käte pesemise võimalus (valamu) väljapääsu läheduses. (5) Tööruumid peavad paiknema eraldi personali puhke- ja abiruumidest. Tööruumid ei tohi olla läbikäidavad kõrvalistele isikutele. § 6. Erinõuded 2. ohutustaseme (BSL-2) laborile (1) Labori uksed peavad olema suletavad ja varustatud bioloogilise ohu märgistusega. (2) Laboris peab olema sundventilatsioon või ruumide õhutamise võimalus. (3) Nakkusohtliku materjali käitlemiseks, mis võib tekitada aerosoole või pritsmeid, peab laboris olema vähemalt II klassi bioloogilise ohutuse boks (BSC). (4) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb kahjutustada kohapeal või pakendada ja hoiustada viisil, mis välistab nakkuse leviku jäätmete edasisel käitlemisel ja veol. § 7. Erinõuded 3. ohutustaseme (BSL-3) laborile (1) Labor peab olema füüsiliselt eraldatud hoone muudest osadest. Sisenemine tööruumidesse peab toimuma läbi lüüsi (eesruumi) isesulguvate uste kaudu. (2) Laboris peab olema autonoomne sundventilatsioonisüsteem, mis tagab suunatud õhuvoolu puhtamalt alalt saastunuma suunas (alarõhk tööruumis). Väljuv õhk peab läbima HEPA-filtri. (3) Kõik manipulatsioonid nakkusohtliku materjaliga tuleb teha bioloogilise ohutuse boksis. (4) Autoklaav nakkusohtlike jäätmete kahjutustamiseks peab paiknema labori "mustas" tsoonis (tööruumis või selle vahetus läheduses, ilma et materjali peaks viima läbi üldkasutatavate koridoride). (5) Labor peab olema varustatud turvasüsteemiga, mis välistab kõrvaliste isikute sissepääsu. 4. peatükk Nakkusohtliku materjali käitlemine § 8. Proovi võtmine ja pakendamine (1) Proovivõtja peab kasutama asjakohaseid isikukaitsevahendeid ja järgima labori kehtestatud proovivõtujuhendit. (2) Proovinõu peab olema lekkekindel ja väliselt puhas. Proovinõu märgistatakse üheselt mõistetava tunnusega. (3) Nakkusohtliku materjali transpordil tuleb kasutada kolmekordset pakendamise süsteemi: 1) lekkekindel esmane anum (proovinõu); 2) lekkekindel teisene pakend, mis sisaldab piisavalt absorbeerivat materjali võimaliku lekke imamiseks; 3) tugev ja ilmastikukindel väline veopakend. § 9. Nakkusohtliku materjali vedu (1) Nakkusohtliku materjali veol tuleb järgida eriti ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo (ADR) nõudeid, sealhulgas märgistust (nt UN 3373 või UN 2814). (2) Materjali, mis sisaldab või võib sisaldada 3. või 4. ohurühma ohutegurit, vedu peab toimuma kullerteenuse või vastava väljaõppe saanud transporditeenuse osutaja kaudu, tagades saadetise jälgitavuse. § 10. Säilitamine (1) Nakkusohtlikku materjali säilitatakse selleks ettenähtud märgistatud külmikutes või sügavkülmikutes, mis asuvad piiratud juurdepääsuga alas. (2) Nakkusohtlikke ja nakkusohutuid materjale ei tohi säilitada koos viisil, mis võimaldab ristsaastumist. (3) Labor peab pidama arvestust säilitatavate patogeenide ja proovide üle (inventuur), eriti 3. ja kõrgema ohurühma tekitajate puhul. § 11. Jäätmete kahjutustamine (1) Kõik nakkusohtlikud jäätmed ja saastunud vahendid tuleb enne lõplikku ladestamist või eemaldamist muuta nakkusohutuks. (2) Nakkusohutuks muutmine toimub eelistatult autoklaavimise teel (aursterilisatsioon). Lubatud on ka valideeritud keemiline desinfektsioon või põletamine selleks ettenähtud jäätmekäitlusettevõttes. (3) Teravad esemed (nõelad, skalpellid, klaasikillud) tuleb koguda torkekindlasse ja suletavasse konteinerisse ning käidelda vastavalt ohtlike jäätmete käitlusnõuetele.  5. peatükk Rakendussätted § 12. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.01.2028.  Kavand 6 MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Sotsiaalministri määrus „Immuniseerimise korraldamise nõuded“ Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 6 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse immuniseerimise korraldamise ja immuniseerimist läbi viiva tervishoiutöötaja nõuded. (2) Immuniseerimise korraldamise nõuded kehtivad kõikide immuniseerimiste korral, kui määruses ei ole sätestatud teisti. § 2. Mõisted (1) Immuniseerimine on vaktsiini või immunoglobuliini viimine organismi eesmärgiga kutsuda esile immuunsus konkreetse haigustekitaja vastu. (2) Immuunpreparaat on ravim, mis on mõeldud inimese haiguse või haigussümptomi ennetamiseks ja mille hulka kuuluvad nii vaktsiin kui ka immunoglobuliin. (3) Külmahel on süsteem, mis tagab immuunpreparaadi säilitamise ja transpordi ettenähtud temperatuurivahemikus alates tootmisest kuni manustamiseni. (4) Immuniseerimispass on isiku immuniseerimist tõendav dokument (paberil või elektrooniline väljavõte). § 3. Nõuded immuniseerijale (1) Immuniseerimist võib läbi viia arst, õde või ämmaemand (edaspidi immuniseerimise teostaja), kes on läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Terviseameti heakskiidetud programmile ja saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse. Kursuse minimaalne maht on 16 tundi. (2) Immuniseerimise teostajal tuleb läbida iga viie aasta järel immunoprofülatika ekspertkomisjoni poolt heakskiidetud immuniseerimisalane täiendõppekursus, mille minimaalne maht on 8 tundi. (3) Immuniseerimisalaste täiendõppekursusekursus peab vastama immunoprofülaktika ekspertkomisjoni esitatud nõuetele. (4) Immuniseerimisalase täiendõppekursuse läbimist tõendav dokument peab olema tööandjale kättesaadav. (5) Tervishoiuteenuse osutaja teavitab Terviseametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kavatsusest korraldada immuniseerimisi väljaspool tervishoiuteenuse osutaja Terviseameti registris registreeritud tegevuskohta vähemalt üks nädal enne planeeritavat tegevust. § 4. Immuniseerimise korraldus (1) Tervishoiuteenuse osutaja teavitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooliealise või hoolekandeasutuses viibiva piiratud teovõimega isiku immuniseerimisest tema seaduslikku esindajat vähemalt üks nädal enne plaanitaavat immuniseerimist. (2) Immuniseerimisele peab vahetult eelnema ajutiste ja püsivate vastunäidustuste tuvastamine, mille eest vastutab immuniseerimise teostaja. Immuniseerimise teostaja selgitab patsiendile või tema seaduslikule esindajale immuniseerimise vajalikkust, teavitab teda immuniseerimisega kaasneda võivatest kõrvaltoimetest ja nõustab muudes immuniseerimisega seotud küsimustes. (3) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus piiratud teovõimega isiku immuniseerimist läbi viia vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse paragrahv 20 lõikele 5. (4) Tervishoiuteenuse osutaja, kellele lapse seaduslik esindaja ei ole varem esitanud vastavasisulist tahteavaldust, küsib nõusolekut lapsele ka varem teostamata jäänud immuniseerimiskavas toodud nakkushaiguste vastaste immuniseerimise läbiviimiseks. Lapse immuniseerimiskavas toodud nakkushaiguste vastasest immuniseerimisest keeldumine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning seda säilitatakse lapse tervisedokumentide hulgas. (5) Immuniseerimise teostaja peab olema varustatud vajalike esmaabivahenditega immuniseerimise võimalike kõrvaltoimete raviks. (6) Immuniseerimise teostaja on kohustatud registreerima tõsised immuniseerimisjärgsed kõrvaltoimed ja teavitama nendest Ravimiametit vastavalt ravimiseaduses sätestatule. (7) Loomaründejärgset marutõvevastast ja traumajärgset teetanusevastast immuniseerimist teostavad tervishoiuteenuse osutajad vältimatu abi korras. § 5. Immuniseerimise dokumenteerimine (1) Tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerib immuniseerimise tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõikes 2 ja §-s 592 sätestatud nõuete kohaselt ning teeb immuniseeritu või tema seadusliku esindaja soovil sellekohase sissekande immuniseerimispassi, mille vorm on kehtestatud määruse lisas 2, ja paberil või elektrooniliselt peetavasse immuniseerimisraamatusse. Immuniseerimisraamatusse kantakse immuniseeritava nimi, isikukood, vanus, vaktsiini manustamise aeg, manustatud vaktsiini täpne nimetus, partii number ja kehtivusaeg. (2) Kõik teostatud immuniseerimised tuleb dokumenteerida tervise infosüsteemis (TIS) reaalajas või hiljemalt ühe tööpäeva jooksul. (3) Tervishoiuteenuse osutaja peab saatelehe alusel saadud, kasutatud ja kasutamata jäänud, sealhulgas kõlbmatuks muutunud immuunpreparaatide üle arvestust nimetuste, partiinumbrite ja kõlblikkusaja järgi, kui immuunpreparaadid on hangitud riigi või Tervisekassa vahendite eest. Kasutatud immuunpreparaatide arvestust peetakse registreeritud immuniseerimiste alusel. Arvestust peetakse elektrooniliselt või paberil. Tervishoiuteenuse osutaja annab Tervisekassale ülevaateid immuunpreparaatide kohta kogutavate andmete alusel. (4) Vastsündinutele väljastatakse vajadusel immuniseerimispass haiglas, teistele isikutele väljastab immuniseerimispassi soovi korral immuniseerija. (5) Tervise Heaolu ja Infosüsteemide Keskus esitab Terviseametile eelnevalt kokkulepitud mahus ja ajal üks kord kvartalis tervise infosüsteemi nakkushaiguste immunoprofülaktika aruande ning iga aasta alguses eelmise aasta lõpu seisuga immuniseerimisega hõlmatuse aruande. (6) Tervishoiuteenuse osutaja võib erandkorras kanda varasemad elektrooniliselt või paberil dokumenteeritud immuniseerimised määruse lisas 2 kehtestatud vormi kohasesse immuniseerimispassi. (7) Nakkushaiguste ohualadele reisijatele, kellele manustatakse vaktsiini või muid profülaktikavahendeid, väljastab tervishoiuteenuse osutaja rahvusvahelise vaktsineerimise või profülaktika tõendi vastavalt määruse lisale 1. § 6. Immuunpreparaatide käitlemine Tervisekassa poolt (1) Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel immuunpreparaate hangib Tervisekassa. (2) Tervisekassa korraldab riiklikult või enda hangitud immuunpreparaatide sisse- ja väljavedu, säilitamist, jaotamist tervishoiuteenuse osutajate vahel, väljastamist immuunpreparaadi käitlemise tegevusloa omajale ja immuniseerimise teostajale, arvestust, aruandlust ja transporti kuni tervishoiuteenuse osutajale üleandmiseni. Immuunpreparaatide vedamises võivad Tervisekassa ja tervishoiuteenuse osutaja kokku leppida teisiti. (3) Tervisekassa kooskõlastab Terviseametiga immuunpreparaatide tervishoiuteenuse osutajatele jaotamise põhimõtted. (4) Tervisekassa enda või riiklikult hangitud immuunpreparaadid tellib tervishoiuteenuse osutaja Tervisekassalt. (5) Tervisekassal on õigus jaendada immuunpreparaate esmast pakendit avamata. (6) Tervisekassa tagab iga saadetise kohta saatelehe täitmise ravimiseaduse § 26 lõike 9 punkti 1 alusel sätestatud nõuete kohaselt. (7) Tervisekassa väljastatud immuunpreparaatide tagavara tervishoiuteenuse osutaja juures ei tohi ületada ühe kuu vajadust. § 7. Immuunpreparaatide säilitamine, kasutamine ja hävitamine (1) Tervishoiuteenuse osutaja määrab kirjalikult isiku, kes vastutab immuunpreparaatide käitlemise ja külmahela toimimise eest. (2) Immuunpreparaate säilitatakse ja kasutuskõlbmatuks muutunud immuunpreparaadid hävitatakse ravimiseaduses sätestatud alustel ja korras. (3) Immuunpreparaatide säilitamisel ja kasutamisel tuleb järgida müügiloa hoidja ja tootja kehtestatud nõudeid. Erinevatel temperatuuridel säilitatavate immuunpreparaatide puhul märgib immuniseerija ravimi pakendile kõlblikkusaja, arvestades ravimi säilitamistemperatuuri. Mitmedoosilise viaali avamise korral märgib immuniseerija viaalile selle avamise aja või kõlblikkusaja, kui viaali kohe ära ei kasutata. (4) Tervishoiuteenuse osutaja teavitab Terviseametit igast immuunpreparaadi säilitamistingimuste, sealhulgas säilitamistemperatuuri kõrvalekaldest, kui immuunpreparaat on hangitud riigi või Tervisekassa vahendite eest. Tervishoiuteenuse osutaja saadab kasutuskõlbmatud immuunpreparaadid hävitamisele ning teavitab säilitamistemperatuuri kõrvalekallete tõttu hävitamisele saadetud immuunpreparaatidest viivitamata Tervisekassat. § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.01.2028. LISA 1 Rahvusvaheline vaktsineerimise või profülaktika tõend LISA 2 Immuniseerimispass  LISA 1 RAHVUSVAHELINE VAKTSINEERIMISE VÕI PROFÜLAKTIKA TÕEND INTERNATIONAL CERTIFICATE OF VACCINATION OR PROPHYLAXIS / CERTIFICAT INTERNATIONAL DE VACCINATION OU DE PROPHYLAXIE This is to certify that [name] / Nous certifions que [nom] ................................................................................................ date of birth / né(e) le ....................................................... sex / de sexe ....................................................... nationality / et de nationalité ....................................................... national identification document, if applicable / document d’identification national, le cas échéant ....................................................... whose signature follows / dont la signature suit ....................................................... has on the date indicated been vaccinated or received prophylaxis against: (name of disease or condition) / a été vacciné(e) ou reçu des agents prophylactiques à la date indiquée contre: (nom de la maladie ou de l’affection) ....................................................... in accordance with the International Health Regulations. / conformément au Règlement sanitaire international. Vaccine or Date / Signature Manufacturer Certificate until: / Official stamp prophylaxis / Date and and batch No. of valid from: jusqu’au: of Vaccin ou agent professional vaccine or / Certificat administering prophylactique status of prophylaxis / valable à centre / Cachet supervising Fabricant du partir du: officiel du clinician / vaccin ou de centre habilité Signature et l’agent titre du prophylactique clinicien et numéro du lot responsable  LISA 2 IMMUNISEERIMISPASS EESTI ESTONIA IMMUNISEERIMISPASS Passport of immunization Nimi Name Isikukood Personal code Vastunäidustused Contraindications Immuniseerimine B-hepatiidi vastu Immunization against hepatitis B Kuupäev Vaktsiini nimetus ja partii number Name Tervishoiutöötaja nimi ja allkiri Järgmise immuniseerimise Date of vaccine and batch No Name and signature of kuupäev physician/nurse Date of next immunization Immuniseerimine tuberkuloosi vastu Immunization against tuberculosis Kuupäev Vaktsiini nimetus ja partii number Na me Tervishoiutöötaja nimi ja allkiri Järgmise immuniseerimise Date of vaccine and batch No Name and signature of kuupäev physician/nurse Date of next immunization Immuniseerimine rotaviirusnakkuse vastu Immunization against rotavirus infection Kuupäev Vaktsiini nimetus ja partii number Name Tervishoiutöötaja nimi ja allkiri Järgmise immuniseerimise Date of vaccine and batch No Name and signature of kuupäev physician/nurse Date of next immunization  Immuniseerimine Haemophilus influenzae tüüp b vastu Immunization against Haemophilus influenzae Type b Kuupäev Vaktsiini nimetus ja partii number Name Tervishoiutöötaja nimi ja allkiri Järgmise immuniseerimise Date of vaccine and batch No Name and signature of kuupäev physician/nurse Date of next immunization Immuniseerimine difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp b vastu Immunization against diphtheria, tetanus, pertussis, poliomyelitis, Haemophilus influenzae Type b Kuupäev Vaktsiini nimetus ja partii number Name Tervishoiutöötaja nimi ja allkiri Järgmise immuniseerimise Date of vaccine and batch No Name and signature of kuupäev physician/nurse Date of next immuniza tion Immuniseerimine difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi vastu Immunization against diphtheria, tetanus, pertussis, poliomyelitis Kuupäev Vaktsiini nimetus ja partii number Name Tervishoiutöötaja nimi ja allkiri Järgmise immuniseerimise Date of vaccine and batch No Name and signature of kuupäev physician/nurse Date of next immunization Immuniseerimine poliomüeliidi vastu Immunization against poliomyelitis Iimmuniseerimine difteeria, teetanuse või difteeria, teetanuse, läkaköha vastu Immunization against diphtheria, tetanus or diphtheria, tetanus, pertussis Kuupäev Vaktsiini nimetus ja partii number Name Tervishoiutöötaja nimi ja allkiri Järgmise immuniseerimise Date of vaccine and batch No Name and signature of kuupäev Kuupäev Vaktsiini nimetus ja partii number Tervishoiutöötaja nimi ja allkiri physician/nurse JärgmiseDate immuniseerimise of next immunization Date Name of vaccine and batch No Name and signature of kuupäev physician/nurse Date of next immunization Immuniseerimine leetrite, mumpsi, punetiste vastu Immunization against measles, mumps, rubella  Kuupäev Vaktsiini nimetus ja partii number Name Tervishoiutöötaja nimi ja allkiri Järgmise immuniseerimise Date of vaccine and batch No Name and signature of kuupäev physician/nurse Date of next immunization Muud immuniseerimised Other immunizations Kuupäev Date Haigus, mille vastu Vaktsiini Tervishoiutöötaja nimi ja Järgmise immuniseerimise kuupäev immuniseeritakse nimetus ja allkiri Name and signature Date of next immunization Disease against which partii number of physician/nurse are immunized Name of vaccine and batch No  Kavand 7 MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Sotsiaalministri määrus „Infektsioonikontrolli nõuded“ Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 24 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse nõuded infektsioonikontrolli korraldusele, rakendatavatele tegevustele ning tervishoiuteenusega seotud infektsioonide seirele. (2) Määrust kohaldatakse tervishoiuteenuse osutajatele ning väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üld- ja erihoolekandeteenuse osutajatele (edaspidi teenuseosutaja). (3) Tervishoiutekkene infektsioon on nakkushaigus, mis on seotud tervishoiuteenuse osutamisega ja mis avaldub patsiendil kas tervishoiuasutuses viibides (rohkem kui 48 tundi) või pärast sealt lahkumist 48 tunni jooksul, v.a operatsioonipiirkonna infektsiooni korral 30 päeva (implantaadiga seotud infektsiooni korral 90 päeva) jooksul või C. difficile infektsiooni korral 28 päeva jooksul. § 2. Infektsioonikontrolli korraldus ja vastutus (1) Teenuseosutaja tagab infektsioonikontrolli nõuete rakendamise. (2) Teenuseosutaja koostab ja rakendab oma tegevuse iseloomule vastava infektsioonikontrolli kava, mis põhineb bioloogiliste ohutegurite riskianalüüsil. Kava peab sisaldama juhiseid vastavalt käesoleva määruse §-des 3 ja 4 nimetatud nõuete rakendamiseks. (3) Infektsioonikontrolli korraldamise eest vastutab: 1) statsionaarset eriarstiabi osutavates haiglates infektsioonikontrolli teenistus või meeskond, kuhu kuuluvad infektsioonhaiguste kvalifikatsiooniga arst ja õde; 2) teiste teenuseosutajate juures teenuseosutaja poolt määratud infektsioonikontrolli eest vastutav pädev töötaja või töötajad või lepinguline partner. (4) Teenuseosutaja tagab vajaliku aja ja vahendid infektsioonikontrolli nõuete täitmiseks. § 3. Infektsioonikontrolli nõuded tervishoiuteenuse osutajatele (1) Ambulatoorse tervishoiuteenuse osutaja rakendab järgmisi tegevusi: 1) edastama Terviseametile hiljemalt 15. jaanuariks koondandmed eelmise kalendriaasta tervishoiutekkese infektsiooni kohta vastavalt Terviseameti kodulehel toodud vormile; 2) looma nakkusohtlike patsientide isolatsiooni võimalused ja tegevusjuhised selliste patsientide isoleerimiseks; 34 3) läbi viima patsiendiga vahetult kokkupuutuvate töötajate infektsioonikontrolli alase koolituse vastavalt tervishoiuasutuse spetsiifikale. (2) Statsionaarse tervishoiuteenuse osutaja rakendab järgmisi tegevusi: 1) looma infektsioonikontrolli teenistuse. 2) teavitama kohe Terviseameti infektsioonikontrolli teenistuse poolt diagnoositud tervishoiutekkese infektsiooni puhangust; 3) edastama Terviseametile hiljemalt 15. jaanuariks koondandmed eelmise kalendriaasta tervishoiutekkese infektsiooni kohta vastavalt Terviseameti kodulehel toodud vormile; 4) looma nakkusohtlike patsientide isolatsiooni võimalused ja tegevusjuhised selliste patsientide isoleerimiseks; 5) läbi viima patsiendiga vahetult kokkupuutuvate töötajate infektsioonikontrolli alase koolituse vastavalt tervishoiuasutuse spetsiifikale. (3) Statsionaarse tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud iga 250 voodikoha kohta ette nägema vähemalt ühe infektsioonhaiguste kvalifikatsiooniga nakkustõrje arsti ja nakkustõrje õe töökoha. Haigla, kus on vähem kui 250 voodikohta, võib tellida nakkustõrje alast teenust ka teistelt haiglatelt. Haigla planeerib ja viib läbi nakkuste tõrje alase tegevuse vastavalt infektsioonikontrolli standarditele. (4) Tervishoiuteenuse osutaja koostab infektsioonikontrolli juhised infektsioonikontrolli standardite alusel ja need peavad hõlmama järgmisi teemasid: 1) kätehügieen; 2) pindade puhastamine ja desinfektsioon; 3) isikukaitsevahendite kasutamine; 4) jäätmete kahjutustamine; 5) nakkushaiguste definitsioonid, liigitus, registreerimise kord ja järelevalve ning puhangute avastamine ja kontroll; 6) isolatsiooniabinõud; 7) antimikroobse ravi juhend; 8) ravi ja diagnostiliste protseduuride läbiviimise juhend. (6) Tervishoiuteenuse osutaja kooskõlastab infektsioonikontrolli juhendid Terviseametiga lõike 4 punktide 1 kuni 5 osas. § 4. Infektsioonikontrolli nõuded väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üld- ja erihoolekandeteenuse osutajatele (1) Ööpäevaringse üld- ja erihoolekandeteenuse osutaja rakendab järgmisi tegevusi: 1) looma nakkusohtlike patsientide isolatsiooni võimalused ja tegevusjuhised selliste patsientide isoleerimiseks; 2) läbi viima patsiendiga vahetult kokkupuutuvate töötajate infektsioonikontrolli alase koolituse vastavalt tervishoiuasutuse spetsiifikale. (2) Ööpäevaringse üld- ja erihoolekandeteenuse osutaja koostab infektsioonikontrolli juhised infektsioonikontrolli standardite alusel ja need peavad hõlmama järgmisi teemasid: 1) kätehügieen; 2) seadmete ja keskkonna dekontaminatsioon; 3) isikukaitsevahendite kasutamine; 4) jäätmete kahjutustamine; 5) nakkushaiguste definitsioonid, liigitus, registreerimise kord ja järelevalve ning puhangute avastamine ja kontroll; 35 6) isolatsiooniabinõud; 7) antimikroobse ravi juhend; 8) ravi läbiviimise juhend. (3) Teenuseosutaja kooskõlastab infektsioonikontrolli juhendid Terviseametiga lõike 4 punktide 1 kuni 5 osas. § 5. Rakendussätted (1) Määruse § 2 lõikes 3 nimetatud infektsioonikontrolli eest vastutav isik või üksus tuleb määrata hiljemalt 01.01.2028. (2) Hoolekandeasutused viivad oma isolatsioonivõimalused määruse nõuetega vastavusse hiljemalt 01.01.2028. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.01.2028. 36  Kavand 8 MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Sotsiaalministri määrus „Nakkustekitajate suhtes doonorivere ja verekomponentide uurimise kord“ Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 25 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse doonorivere kohustuslike uuringute loetelu, uurimismeetodid ja uuringutulemuste hindamise kord. § 2. Mõisted (1) Minipuul käesoleva määruse tähenduses on etteantud maksimaalse arvuga doonorivere proovide võrdsetest seerumi või plasma kogustest kokku pandud proov. (2) Identifitseerimisproov käesoleva määruse tähenduses on doonorivere proov, mis võetakse doonorilt, kelle kinnitava uuringu tulemus või korduvuuringu kinnitav tulemus on olnud positiivne või määramatu. Identifitseerimisproovi võtmise eesmärk on kinnitada eelmise uuringu tulemus ja identifitseerida doonor. 2. peatükk Doonorivere uuringud § 3. Kohustuslikud doonorivere uuringud (1) Doonoriveri peab olema uuritud alljärgnevate nakkustekitajate suhtes: 1) inimese immuunpuudulikkuse viirus (edaspidi HIV); 2) hepatiit B viirus (edaspidi HBV); 3) hepatiit C viirus (edaspidi HCV); 4) süüfilise tekitaja Treponema pallidum. (2) Muude nakkustekitajate doonoriverega ülekandumise võimalust vähendatakse isiku doonoriks sobivuse kriteeriumite alusel doonori valikuga. (3) Doonoriveres peavad olema määratud järgmised nakkustekitajate markerid: 1) HIV vastased antikehad (edaspidi HIV 1,2 Ab); 2) HIV spetsiifiline nukleiinhape (edaspidi HIV RNA); 3) HCV vastased antikehad (edaspidi HCV Ab); 4) HCV spetsiifiline nukleiinhape (edaspidi HCV RNA); 5) HBV pinnaantigeen (edaspidi HBsAg); 6) HBV spetsiifiline nukleiinhape (edaspidi HBV DNA); 7) süüfilise tekitaja vastased antikehad. 37 § 4. Üldnõuded doonorivere uuringutele (1) Uuringutel kasutatavad uuringukomplektid peavad olema välja töötatud, valmistatud ja pakendatud vastavalt neile esitatud olulistele nõuetele ning omama CE-märgistust. (2) Kõik laboris teostatud uuringuprotseduurid ja nende käigus saadud uuringutulemused tuleb dokumenteerida. Dokumente säilitatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud korras. (3) Doonorile analüüside tulemustest info andmine ja doonori nõustamine toimub verekeskuse kinnitatud protseduurireeglite kohaselt. § 5. Säilitusproovi hoidmine Doonorivere säilitusproovi hoitakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul temperatuuril madalamal kui −40 °C, et tagada proovi uurimiskõlblikkus tagasivaateprotseduuriks. § 6. Üldnõuded kasutatavatele meetoditele 1) Nõuded immuunanalüüsimeetodil tehtavatele doonorivere uuringutele on järgmised: 1) HIV 1,2 Ab määramisel peab kasutatava meetodiga olema võimalik määrata antikehi HIV-1 grupi M, HIV-1 grupi O ja HIV-2 vastu; 2) HBsAg määramisel peab kasutatava meetodiga olema võimalik tuvastada antigeeni kontsentratsioonil vähemalt 0,13 RÜ/ml. (2) HIV RNA, HCV RNA ja HBV DNA olemasolu tehakse kindlaks nukleiinhappe amplifitseerimise tehnikaga (edaspidi NAT). NAT uuringut võib teha üksikust proovist või minipuulist. NAT uuring peab suutma tuvastada spetsiifilist nukleiinhapet kontsentratsioonil vähemalt 10 000 RÜ/ml, 5000 RÜ/ml või 100 RÜ/ml vastavalt sellele, kas tehakse HIV RNA NAT, HCV RNA NAT või HBV DNA NAT uuring. § 7. Uuringute tegemine (1) Igale doonoriverele tehakse esmane uuring HIV 1,2 Ab, HCV Ab, HBsAg ja süüfilise tekitaja vastaste antikehade suhtes immuunanalüüsimeetodil. (2) Igale doonoriverele tehakse esmane uuring HIV RNA, HCV RNA ja HBV DNA suhtes NAT meetodil. (3) Esmasel uuringul immuunanalüüsimeetodil positiivseks osutunud doonoriverele tehakse sama meetodit ja samu uuringukomplekte kasutades korduvuuring kahe analüüsiga. (4) Esmasel uuringul NAT meetodil positiivseks osutunud doonoriverele tehakse sama meetodit kasutades korduvuuring. (5) Immuunanalüüsimeetodil tehtud korduvuuringul positiivseks osutunud doonoriverele tehakse kinnitavad uuringud samast vereproovist. (6) Kinnitavad uuringud tehakse asjakohaste uuringute valdkonnas akrediteeritud laboris. 3. peatükk 38  Doonorivere uuringute tulemuste hindamine § 8. Uuringutulemuste tähendus (1) Negatiivne analüüsitulemus tähendab, et uuritavast vereproovist nakkustekitaja markerit (edaspidi uuritav marker) ei leitud. (2) Positiivne uuringutulemus tähendab, et uuritavast vereproovist leiti uuritav marker. (3) Määramatu uuringutulemus tähendab, et vereproovi uuringu tulemus ei vasta kehtestatud kriteeriumidele uuritava markeri olemasolu või puudumise kohta. (4) Immuunanalüüsimeetodil tehtud korduvuuringu negatiivne tulemus tähendab, et vereproovist tehtud uuring on negatiivne kahe analüüsiga. (5) Immuunanalüüsimeetodil tehtud korduvuuringu positiivne tulemus tähendab, et: 1) vereproovist tehtud uuring on positiivne kahe analüüsiga või määramatu kahe analüüsiga; 2) vereproovist tehtud uuring on positiivne ühe analüüsiga ja määramatu teise analüüsiga; 3) vereproovist tehtud uuring on negatiivne ühe analüüsiga ja positiivne või määramatu teise analüüsiga. § 9. Immuunanalüüsimeetodil tehtud esmase uuringu ja korduvuuringu tulemuste hindamine (1) Immuunanalüüsimeetodil tehtud esmase uuringu tulemusi hinnatakse järgmiselt: 1) kui esmase uuringu tulemus on negatiivne, siis võetakse verekomponendid kasutusele (edaspidi vabastatakse); 2) kui esmase uuringu tulemus on positiivne või määramatu, siis ei võeta verekomponente kasutusele (edaspidi peetakse kinni) enne, kui on tehtud korduvuuring, mille tulemuste põhjal otsustatakse, kas verekomponendid hävitatakse või vabastatakse. (2) Immuunanalüüsimeetodil tehtud korduvuuringu tulemusi hinnatakse järgmiselt: 1) kui korduvuuringu tulemus on negatiivne, siis verekomponendid vabastatakse; 2) kui korduvuuringu tulemus on positiivne, siis verekomponendid hävitatakse. Doonoril keelatakse ajutiselt verd loovutada. Doonorivere proovile tehakse kinnitav uuring. (3) Kui sama donatsiooni vereproovist on saadud sama nakkustekitaja NAT uuringu korduvuuringul positiivne tulemus, siis ei ole immuunanalüüsimeetodil tehtud uuringule kinnitavat uuringut vaja teha. Doonoril keelatakse alaliselt verd loovutada, teda informeeritakse uuringu tulemusest, temalt võetakse identifitseerimisproov, teda nõustatakse ja suunatakse perearsti või nakkushaigusi raviva eriarsti juurde. Korduvdoonori puhul algatatakse tagasivaateprotseduur, kasutades vajaduse korral säilitusproove. § 10. Kinnitava uuringu tulemuste hindamine Kinnitava uuringu tulemusi hinnatakse järgmiselt: 1) kui kinnitava uuringu tulemus on negatiivne, siis keelatakse doonoril ajutiselt verd loovutada. Doonor kutsutakse uueks uuringuks tagasi kõige varem kahe kuu pärast; 2) kui kinnitava uuringu tulemus on positiivne, siis keelatakse doonoril alaliselt verd loovutada. Doonorit informeeritakse uuringu tulemusest, temalt võetakse identifitseerimisproov, teda nõustatakse ja ta suunatakse perearsti või nakkushaigusi raviva eriarsti juurde. Korduvdoonori puhul algatatakse tagasivaateprotseduur, kasutades vajaduse korral säilitusproove; 39 3) kui kinnitava uuringu tulemus on määramatu, siis keelatakse doonoril ajutiselt verd loovutada. Doonor kutsutakse uueks uuringuks tagasi kõige varem kahe kuu pärast. Korduvdoonori puhul algatatakse tagasivaateprotseduur, kasutades vajaduse korral säilitusproove. § 11. Kinnitava uuringu tulemuste põhjal kõige varem kahe kuu pärast tagasi kutsutud doonori uuringutulemuste hindamine (1) Kui kaks kuud tagasi tehtud kinnitava uuringu tulemus oli negatiivne ja uue immuunanalüüsimeetodil tehtud uuringu tulemus on negatiivne, siis lubatakse doonoril verd loovutada. (2) Kui kaks kuud tagasi tehtud kinnitava uuringu tulemus oli negatiivne ja uue immuunanalüüsimeetodil tehtud uuringu tulemus on positiivne või määramatu, siis keelatakse doonoril kaks aastat verd loovutada. (3) Kui kaks kuud tagasi tehtud kinnitava uuringu tulemus oli määramatu ja uue immuunanalüüsimeetodil tehtud uuringu tulemus on negatiivne, siis lubatakse doonoril verd loovutada. (4) Kui kaks kuud tagasi tehtud kinnitava uuringu tulemus oli määramatu ja uue immuunanalüüsimeetodil tehtud uuringu tulemus on positiivne või määramatu, siis tehakse doonorivere proovile uus kinnitav uuring, mille tulemusi hinnatakse järgmiselt: 1) kui uuringu tulemus on negatiivne või määramatu, siis keelatakse doonoril kaks aastat verd loovutada. Kahe aasta möödudes tehakse uus uuring immuunanalüüsimeetodil; 2) kui kinnitava uuringu tulemus on positiivne, siis keelatakse doonoril alaliselt verd loovutada. Doonorit informeeritakse uuringu tulemusest, teda nõustatakse ja suunatakse perearsti või nakkushaigusi raviva eriarsti juurde. § 12. Kahe aasta pärast tagasi kutsutud doonori uuringu tulemuste hindamine (1) Kui uue immuunanalüüsimeetodil tehtud uuringu tulemus on negatiivne, siis lubatakse doonoril verd loovutada. (2) Kui uue immuunanalüüsimeetodil tehtud uuringu tulemus on positiivne või määramatu, siis keelatakse doonoril alaliselt verd loovutada. Doonorivere proovile tehakse kinnitav uuring, mille positiivse tulemuse korral informeeritakse doonorit uuringu tulemusest, teda nõustatakse ja ta suunatakse perearsti või nakkushaigusi raviva eriarsti juurde. § 13. HIV RNA, HCV RNA ja HBV DNA NAT uuringu tulemuste hindamine (1) Minipuuli uuringu tulemusi hinnatakse järgmiselt: 1) kui minipuuli esmase uuringu tulemus on negatiivne, siis verekomponendid vabastatakse; 2) kui minipuuli esmase uuringu tulemus on positiivne, siis verekomponendid peetakse kinni ja tehakse nakkusohtliku donatsiooni väljaselgitamiseks NAT korduvuuring eraldi kõikide minipuulis olevate donatsioonide proovide kohta, kasutades doonorivere samu proove; 3) positiivse korduvuuringu tulemuse saanud doonoril keelatakse alaliselt verd loovutada. Doonorit informeeritakse uuringu tulemusest, temalt võetakse identifitseerimisproov, teda nõustatakse ja suunatakse perearsti või nakkushaigusi raviva eriarsti juurde. Analüüsiga seotud verekomponendid hävitatakse. Korduvdoonori puhul algatatakse tagasivaateprotseduur, kasutades vajaduse korral säilitusproove; 4) negatiivse korduvuuringu tulemuse saanud donatsioonid vabastatakse. 40 (2) Üksiku doonorivere proovi esmase uuringu tulemusi hinnatakse järgmiselt: 1) kui üksiku doonorivere proovi esmase uuringu tulemus on negatiivne, siis verekomponendid vabastatakse; 2) kui üksiku doonorivere proovi esmase uuringu tulemus on positiivne, siis verekomponente kasutusele ei võeta ning tehakse NAT korduvuuring sama meetodit kasutades. (3) Üksikule doonorivere proovile tehtud korduvuuringu tulemusi hinnatakse järgmiselt: 1) kui korduvuuringu tulemus on negatiivne, siis tehakse uus korduvuuring. Uue korduvuuringu negatiivse tulemuse korral verekomponendid vabastatakse. Uue korduvuuringu positiivse tulemuse korral keelatakse doonoril alaliselt verd loovutada. Doonorit informeeritakse uuringu tulemusest, temalt võetakse identifitseerimisproov, teda nõustatakse ja suunatakse perearsti või nakkushaigusi raviva eriarsti juurde. Analüüsiga seotud verekomponendid hävitatakse. Korduvdoonori puhul algatatakse tagasivaateprotseduur, kasutades vajaduse korral säilitusproove; 2) kui korduvuuringu tulemus on positiivne, siis keelatakse doonoril alaliselt verd loovutada. Doonorit informeeritakse uuringu tulemusest, temalt võetakse identifitseerimisproov, teda nõustatakse ja ta suunatakse perearsti või nakkushaigusi raviva eriarsti juurde. Analüüsiga seotud verekomponendid hävitatakse. Korduvdoonori puhul algatatakse tagasivaateprotseduur, kasutades vajaduse korral säilitusproove. 4. peatükk Rakendussätted § 14. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.01.2028. 41  Kavand 9 MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Sotsiaalministri määrus „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord“ Määrus kehtestatakse rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 5 ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 26 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse raku-, koe- ja elundidoonorite valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonoritele ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord. (2) Käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid kohaldatakse sugurakudoonorite valimisele, välja arvatud käesoleva määruse § 3 lõikes 3 sätestatud juhul. § 2. Mõisted (1) Allogeenne doonor on käesoleva määruse tähendus isik, kellelt eemaldatakse rakud, koed või elund siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks teisele isikule. (2) Autoloogne doonor on käesoleva määruse tähenduses isik, kellelt eemaldatud rakke ja kudesid kasutatakse siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks talle endale. (3) Partnerannetus on käesoleva määruse tähenduses sugurakkude annetus mehe ja naise vahel, kes avaldavad, et neil on intiimsuhe. (4) Otsene kasutamine on käesoleva määruse tähenduses olukord, kus rakud või koed annetatakse ning neid kasutatakse siirdamiseks ilma neid säilitamata. (5) Mitteotsene kasutamine on käesoleva määruse tähenduses olukord, kus rakud või koed annetatakse ning neid säilitatakse enne siirdamist. (6) Siirik on käesoleva määruse tähenduses siirdamiseks ettenähtud rakud, koed või elund. § 3. Doonori valimise põhikriteeriumid (1) Doonori valimisel tuleb dokumenteeritult hinnata asjaolusid, mis võivad ohustada doonori ja retsipiendi tervist ning annetatavate rakkude, kudede ja elundite kvaliteeti ja ohutust. (2) Isiku sobivus doonoriks tehakse kindlaks isiku täidetud ankeedi, läbiviidava intervjuu, isiku füüsilise läbivaatuse, anamneesi, varasema riskikäitumise, laboratoorsete uuringute, surnud 42 isiku puhul surmajärgse läbivaatuse ja mis tahes muu asjakohase uuringu kaudu. Surnud doonori puhul viiakse võimaluse korral läbi intervjuu rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 17 lõikes 3 ja § 18 lõikes 1 nimetatud isikutega. (3) Doonori valimise kriteeriume ei rakendata autoloogsetele doonoritele ja partnerannetuse korral. Kui eemaldatud rakud ja koed kuuluvad säilitamisele või töötlemisele, tuleb teha käesoleva määruse §-s 7 nimetatud uuringud välja arvatud geneetilised uuringud. (4) Autoloogse doonori rakkude või kudede ja partnerannetuse sugurakkude käitlemisel tuleb teha laboratoorsed uuringud nakkustekitajate markerite tuvastamiseks informatiivsel eesmärgil, et vältida ristsaastumise ohtu ja ohtu käitleja personalile. Positiivsed uuringutulemused ei takista kudede või rakkude või nendest saadud toodete säilitamist, töötlemist ja siirdamist, kui on välja töötatud ja olemas eraldi säilitamissüsteem, milles on tagatud teiste siirikutega ristsaastumise ohu puudumine, lisaainetega saastumise ja segiajamise ohu puudumine. (5) Sõltuvalt annetatavatest rakkudest, kudedest või elunditest ning isiku füüsilisest ja tervislikust seisundist loetakse isik doonoriks, kui on saadud isiku nõusolek või on välja selgitatud isiku eeldatav tahe ning puuduvad käesoleva määruse §-des 4, 5 ja 6 sätestatud kriteeriumid. (6) Konkreetsel juhtumil võib pädeva isiku tehtud dokumenteeritud riskianalüüsi alusel kalduda kõrvale määruse §-des 4, 5 ja 6 sätestatud kriteeriumitest. § 4. Surnud isiku rakkude ja kudede annetamist välistavate kriteeriumite loetelu Surnud isik arvatakse rakkude ja kudede doonorlusest välja, kui lahkamine ei anna teavet surma põhjuse kohta ja surma põhjus on teadmata või kehtib üks alljärgnevatest kriteeriumitest: 1) teadmata põhjusega haiguse kunagine esinemine; 2) pahaloomulise kasvaja olemasolu või varasem esinemine, välja arvatud esmane basaalrakk- kartsinoom, emakakaela in situ kartsinoom ja mõned kesknärvisüsteemi esmased kasvajad, mida tuleb hinnata vastavalt teaduslikele tõendusmaterjalidele. Pahaloomulise kasvajaga doonoreid võib hinnata ja kaaluda sarvkesta annetuseks, välja arvatud need, kellel on võrkkestakasvaja, hematoloogiline kasvaja või silma eesmise osa pahaloomuline kasvaja; 3) prioonide põhjustatud haiguste edasikandumise oht. Sellises ohus on: a) inimesed, kellel on diagnoositud Creutzfeldt-Jakobi tõbi või Creutzfeldt-Jacobi tõve variant või kelle perekonnas on esinenud mitteiatrogeenset Creutzfeldt-Jakobi tõbe; b) inimesed, kellel on esinenud kiiresti arenevat dementsust või närvisüsteemi degenereerivat haigust, sealhulgas teadmata päritoluga haigust; c) inimese ajuripatsist pärinevate hormoonide retsipiendid, sarvkesta, skleera ja kõvakesta siirde retsipiendid ning inimesed, kellele on tehtud neurokirurgilisi operatsioone, kus kasutati kõvakesta; 4) süsteemne nakkus, mis annetamise ajal ei ole kontrolli all, sealhulgas bakteriaalsed haigused, süsteemsed viirus-, seen- või parasiitnakkused või märkimisväärne paikne infektsioon annetatavates rakkudes, kudes ja elundites. Bakteriaalse septitseemiaga doonoreid võib hinnata ja kaaluda silmakudede ja -rakkude annetuseks, kuid ainult juhul, kui sarvkesta säilitamine toimub orgaanilises kultuuris, et oleks võimalik tuvastada koe võimalikku bakteriaalset saastatust; 5) HIVi, ägeda või kroonilise B-hepatiidi, välja arvatud tuvastatud immuunsusega isikute puhul, C-hepatiidi ja HTLV I/II varasem esinemine, kliinilised tunnused või laboratoorsete tõendite olemasolu, nimetatud nakkushaiguste edasikandumise oht või riskifaktorite ilmnemine; 43 6) kroonilise, süsteemse autoimmuunhaiguse varasem esinemine, millel võib olla kahjulik mõju võetavate rakkude, kudede või elundite kvaliteedile; 7) käesoleva määruse §-s 8 sätestatud tingimustele vastava vereproovi puudumine; 8) ravi immuunsupressiivsete ainetega, kui ravi lõpust on rakkude, kudede või elundite annetamise hetkel möödas vähem kui 90 kalendripäeva; 9) doonori keha läbivaatuse käigus tuvastatud füüsilised märgid, mis viitavad nakkushaiguste ülekandumise ohule; 10) kokkupuude tsüaniidi, plii, elavhõbeda, kulla või muu ainega, mis võib retsipiendile edasi kanduda tervist ohustada võivas annuses; 11) hiljutine nõrgestatud elusviirusega vaktsineerimine, mille puhul arvestatakse edasikandumisohuga; 12) siirdamine, mille puhul on kasutatud ksenotransplantaate. § 5. Elusdoonori rakkude, kudede ja elundite doonorlust välistavad kriteeriumid (1) Elusdoonor välja arvamisel rakkude, kudede või elundite doonorlusest kohaldatakse käesoleva määruse §-s 4 sätestatud surnud isiku rakkude ja kudede annetamist välistavaid kriteeriume. (2) Sõltuvalt annetatavatest rakkudest, kudedest või elunditest võib käitleja kehtestada täiendavaid elusdoonorlusest väljaarvamise kriteeriume. § 6. Isiku sugurakkude doonorlust välistavate kriteeriumite loetelu (1) Isik arvatakse sugurakkude doonorlusest välja, kui tal esineb üks alljärgnevatest: 1) HIV; 2) äge või krooniline B-hepatiit, välja arvatud tuvastatud immuunsusega isikute puhul; 3) C-hepatiit; 4) süüfilis; 5) klamüdioos; 6) HTLV I/II; 7) tsüstiline fibroos ja teised autosoom-retsessiivsed haigused; 8) fragiilse X-i sündroom ja teised X-liitelised retsessiivsed haigused; 9) muu geneetiline haigus; 10) multifaktoraalne arengurike või sündroom; 11) kromosoomimuutused, mis võivad põhjustada suure tõenäosusega tasakaalustamata kromosoomimuutusi. (2) Sugurakudoonoril tuleb teha doonori perekonnas teadaolevate pärilike haiguste või doonori etnilisest taustast tulenevate pärilikke haigusi põhjustavate autosoom-retsessiivsete geenide geneetiline sõeluuring haiguste edasikandumise ohu hindamiseks. Retsipiendile tuleb edastada kogu teave pärilike haigustega seonduvate ohtude ning ohtude vältimiseks rakendatavate meetmete kohta. § 7. Doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu (1) Miinimumnõudena tuleb doonorile teha laboratoorsed uuringud järgmiste nakkustekitajate markerite tuvastamiseks: 1) HIV-1 ja HIV-2 tuvastamiseks HIV-1, 2 antikehad; 2) B-hepatiidi tuvastamiseks HBs antigeen ja HBc antikehad; 3) C-hepatiidi tuvastamiseks HCV antikehad; 4) aktiivse süüfilise tuvastamiseks Treponema pallidum’i antikehad; 44 5) HTLV I/II tuvastamiseks antikehade uuring doonoritele, kes ise või kelle seksuaalpartnerid elavad või pärinevad suure levimusega piirkonnast või kui doonori vanemad pärinevad nimetatud piirkondadest. (2) Sugurakudoonorile tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uuringutele teha uuringud Neisseria gonorrhoeae, Trichomonas vaginalis’e ja Chlamydia trachomatis’e esinemise tuvastamiseks, perifeerse vere kromosomaalne uuring ning molekulaargeneetiline testimine tsüstilise fibroosi suhtes. Hankimise eest vastutava või pädeva isiku dokumenteeritud hinnangu alusel võib Trichomonas vaginalis’e uuringut mitte nõuda, kui sugurakud tuuakse sisse riigist, kus selle testimist ei nõuta. [RT I, 29.05.2018, 9 - jõust. 01.06.2018] (3) Munarakudoonorile tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud uuringutele teha uuringud fragiilse X-i sündroomi suhtes. (4) Kui HBc antikehad on positiivsed ja HBs antigeen on negatiivne, on vajalikud edasised uuringud koos riskianalüüsiga, et määrata kindlaks rakkude, kudede või elundite vastavus kliinilise kasutamise nõuetele. (5) Sõltuvalt riskianalüüsist võib käitleja sugurakudoonorile teha täiendavaid laboratoorseid uuringuid üle kanduda võivate nakkustekitajate ja geneetiliste haiguste suhtes. § 8. Laboratoorsete uuringute tegemise tingimused ja kord (1) Kui doonor on kaotanud verd ja talle on 48 tunni jooksul enne vereproovi võtmist kantud üle verd, verekomponente või kolloide või tunni aja jooksul enne vereproovi võtmist kantud üle kristalloide, võib vereproov olla verelahjenduse tõttu kehtetu. Sellisel juhul tuleb hinnata vereproovide lahjendusastet. Käitleja võib aktsepteerida rakke, kudesid ja elundeid rohkem kui 50% plasmalahjendusega doonorilt ainult juhul, kui kasutatav uuringumeetod on plasmalahjenduse jaoks valideeritud või kui on olemas enne ülekande tegemist võetud proov. (2) Surnud doonori puhul peab vereproov olema võetud vahetult enne surma või hiljemalt 24 tundi pärast isiku surma. (3) Elusdoonorilt, välja arvatud luuüdi tüvirakkude ja perifeersete vereloome tüvirakkude doonorilt, tuleb proovid laboratoorseteks uuringuteks võtta hankimise ajal või seitsme päeva jooksul pärast hankimist. Kui elusdoonori rakke ja kudesid on võimalik säilitada pikka aega, on nõutavad kordusproov ja -uuring 180 päeva möödumisel. Kui vereproovi uuritakse täiendavalt nukleiinhappe amplifikatsiooni tehnika abil HIV, HBV ja HCV suhtes, võib kordusuuringu ära jätta. Kordusuuringu võib ära jätta ka siis, kui käitlemine hõlmab nimetatud viiruste jaoks valideeritud inaktiveerimisetappi. (4) Luuüdi ja perifeersete vereloome tüvirakkude kogumise korral tuleb vereproov uurimiseks võtta 30 päeva jooksul enne nende hankimist. (5) Sugurakkude annetamisel tuleb vereproov välja arvatud geneetilisteks uuringuteks võtta annetuse ajal, välja arvatud partnerannetuse korral. (6) Partnerannetuse puhul (mitteotsene kasutamine) tuleb vereproovid võtta kolme kuu jooksul enne esimest annetust. Sama doonori järgmiste annetuste puhul tuleb vereproovid võtta mitte hiljem kui 24 kuud pärast eelmise proovi võtmist. 45 (7) Seemnerakkude annetused, välja arvatud partnerannetused, pannakse karantiini vähemalt 180 päevaks, misjärel on nõutav kordusuuring. Kui vereproovi uuritakse täiendavalt nukleiinhappe amplifikatsiooni tehnika abil HIV, HBV ja HCV suhtes, võib kordusuuringu ära jätta. Kordusuuringu võib ära jätta ka siis, kui käitlemine hõlmab nimetatud viiruste jaoks valideeritud inaktiveerimisetappi. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3, 5 ja 6 sätestatud vereproovi uuringud tehakse doonori seerumist või plasmast ja neid ei tohi asendada teistest vedelikest või eritistest tehtavate uuringutega, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt kliiniliselt põhjendatud ja kasutatakse sellise vedeliku jaoks valideeritud laboratoorset uuringut. (9) Doonormunarakkudest loodud embrüote siirdamine on lubatud ilma eelneva karantiinita, kui selleks on retsipiendi kirjalik nõusolek. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.01.2028. 46  Kavand 10 MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Sotsiaalministri määrus „Nakkushaiguse uurimise ning ravimise kord rasedal“ Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 23 lõike 2 alusel. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse nakkushaiguste loetelu, mille suhtes rasedaid uuritakse, ning uuringute tegemise ja ravi korraldamise nõuded, eesmärgiga vältida nakkuse ülekandumist emalt lootele või vastsündinule. (2) Iga rasedat uuritakse arvele võtmisel süüfilise ja HIV-nakkuse suhtes ning pärast 30-ndat rasedusnädalat süüfilise ja B-hepatiidi ning rasedaid, kes arvelevõtmisel olid HIV-negatiivsed, ka HIV-nakkuse suhtes, kasutades seejuures erialaspetsialistide poolt heakskiidetud analüüsimeetodeid. § 2. Raseda uurimise kord B-hepatiidi suhtes (1) Raseda B-hepatiidiga nakatumise tuvastamisel tehakse rasedale antavale vahetuskaardile, mis vormistatakse raseduskaardi alusel (edaspidi vahetuskaart), sellekohane märge ning suunatakse ta konsultatsioonile infektsionisti juurde. (2) Seadusliku esindaja nõusolekul manustatakse vastsündinule sünnitusjärgselt lisaks B- hepatiidi vaktsiinile ka B-hepatiidi hüperimmuunglobuliini. § 3. Raseda uurimise ja ravimise kord süüfilise korral (1) Raseda süüfilisega nakatumise tuvastamisel alustatakse kohe tema ravimist. Andmed süüfilise ravi kohta (kuupäev, antibiootikum, doos) märgitakse vahetuskaardile. (2) Kui süüfilisse nakatunud rase sünnitab varem kui 30 päeva pärast ravikuuri lõppu, alustatakse vastsündinu süüfilisevastast ravi. (3) Sünnituse ajal teostatakse süüfilise analüüs (edaspidi kiirtest), kui: 1) puudub rasedusaegne testimine süüfilise suhtes; 2) puudub dokumentatsioon raseda süüfilist tõestava analüüsijärgse ravi kohta; 3) puuduvad süüfilisehaige raseda seksuaalpartneri(te) samaaegset süüfilise ravi tõestavad andmed. (4) Lõike 3 alusel tehtud kiirtesti positiivse tulemuse korral ei kirjutata vastsündinut haiglast enne välja, kui on tehtud arsti kirjalik otsus selle kohta, kas vastsündinu vajab ravi. § 4. Raseda uurimise ja ravimise kord HIV-nakkuse korral 47 (1) Raseda HIV-ga nakatumise tuvastamisel alustatakse raseda rasedus- ja sünnitusaegset ravi ning sünnituse ajal (või -järgselt) vastsündinu ravi. (2) Sünnituse ajal teostatakse HIV-nakkuse kiirtest, kui: 1) rasedal (ka HIV-negatiivsel) või tema seksuaalpartneri(te)l kahtlustatakse uimastite süstimist; 2) rasedat ei ole HIV-nakkuse suhtes varem uuritud. (3) Lõike 2 alusel tehtud kiirtesti positiivse tulemuse korral ei kirjutata vastsündinut haiglast enne välja, kui on tehtud arsti kirjalik otsus selle kohta, kas vastsündinu vajab ravi. Positiivse testi korral suunatakse vastsündinu erialaspetsialisti infitseerituse diagnoosimiseks. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.01.2028. 48  Kavand 11 MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Sotsiaalministri määrus „Nakkushaiguse tõrje nõuded“ Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 29 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrus kehtestab nõuded nakkushaiguste tõrje ja epideemilise leviku tõkestamise ühtseks korraldamiseks ja elanikkonna nakkusohutuse tagamiseks (lisatud). § 2. Nõuete täitjad Nakkushaiguste tõrje nõudeid täidavad tervishoiutöötaja, isik, kes viibib haiguskoldes või piirkonnas, kus on oht haiguskolde tekkimiseks, ja teised oma tööülesannete tõttu nakkushaiguste tõrjega seotud isikud. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.01.2028. LISA. Nakkushaiguste tõrje ja epideemilise leviku tõkestamise juhised. 49  LISA NAKKUSHAIGUSTE TÕRJE JA EPIDEEMILISE LEVIKU TÕKESTAMISE JUHISED 1. ASKARIDIAAS 1.1. Haige isoleerimine. Haiget ei isoleerita haiglasse ega kodus, sest ta ei ole suhtlemisel nakkusohtlik. 1.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Tervishoiutöötaja korraldab nakatunud isiku dehelmintiseerimise ja tema pereliikmete ning muude lähikontaktsete roojaproovide mikrobioloogilise uuringu. Tähtis on käte pesemine; aiapidajatele selgitatakse, et inimese rooja ei kasutata väetamiseks. Nakkusohtu vähendab ka pinnasega kokkupuutunud aedviljade pesemine rohke voolava veega. Desinfektsiooni ei teostata. 1.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. 1.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Askaridiaas ei levi puhangutena. 2. BOTULISM 2.1. Haige isoleerimine. Haige ei ole nakkusohtlik, kuid raske seisundi tõttu vajab üldjuhul haiglaravi. Tavaliselt toimetab haige haiglasse kiirabi. 2.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Tervishoiutöötaja teavitab juhtunust kohe Terviseametit. Terviseameti ametnik teostab kolde uuringu ja suunab kogu mürgistust põhjustada võinud toidu laboratoorseks uuringuks. Tähelepanu pööratakse eelkõige kodus valmistatud hoidistele, samuti vinnutatud lihale ja marineeritud kalale kui võimalikele levikufaktoritele. Pärast materjali võtmist laboratoorseks uuringuks hävitatakse ohtliku toidu jääk. Desinfektsioon ei ole vajalik. 2.3. Immuniseerimine. Ei praktiseerita. 2.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Botulismi levikuoht piirdub üldjuhul perekonnaga. Võivad haigestuda ka sama toitu söönud isikud. Tervishoiutöötaja selgitab ohtlikku toitu söönud inimesed ja annab vajaduse korral abi. 3. BRUTSELLOOS 3.1. Haige isoleerimine. Brutselloositekitajad ei levi inimeselt inimesele. Haige hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. 3.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Brutselloosi riskirühma kuuluvad põllumajandus- ja veterinaartöötajad. Tervishoiutöötaja kontrollib epidemioloogilisel näidustusel riskirühma kuuluvate töötajate tervist üks kord aastas. Terviseameti ametnik korraldab epidemioloogilise uuringu: selgitab välja loomse nakkusallika ja haigustekitajate levikufaktori. Desinfitseerimisele kuuluvad haige mädaeritised ning sellega saastunud vahendid, tarbeesemed ning riietus. 3.3. Immuniseerimine. Haige kontaktseid ei vaktsineerita. 50 3.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Brutselloosi puhanguid esineb harva. Puhangu likvideerimise põhimeetmeks on riskirühma isikute kontaktide katkestamine haigete loomadega ning nende brutselloosivastane immuniseerimine. 4. COVID-19 3.1. Haige isoleerimine. COVID-19 kahtlusega isik peab jääma koju. Arsti otsusel jääb haigestunu kodusele ravile ja isoleerimisse või hospitaliseeritakse. Isoleerimises viibides peab haigestunu vältima kontakte teiste inimestega ning täitma hügieeninõudeid. Analüüsi vajaduse üle otsustab arst, lähtudes Terviseameti juhistest. Isoleerimise lõpetamise üle otsustab arst. Haigega kokkupuutuvad tervishoiuasutuse töötajad on kohustatud kandma asjakohaseid isikukaitsevahendeid. 3.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. COVID-19 nakkuse tõrjel nakkuskoldes lähtutakse Terviseameti juhistest. Kui isikul avalduvad haigussümptomid töökohal või kollektiivis, eraldab vastutav isik haigestunu kohe teistest. Haigestunuga lähikontaktis olnud isikud peavad jääma isoleerimisse vastavalt Terviseameti või Vabariigi Valitsuse otsustele. Kõik haigestunuga kokkupuutunud ruumid ja pinnad tuleb puhastada ja desinfitseerida. 3.3. Immuniseerimine. Oluline ennetusmeede on vaktsineerimine vastavalt vaktsiinitootja näidustustele ning kehtivatele õigusaktidele ja juhenditele. 3.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku korral rakendatakse tõrjemeetmeid vastavalt Terviseameti juhistele. Haiglad ja sotsiaalteenuseid osutavad asutused kehtestavad vajaduse korral külastuspiirangud. Lasteasutused korraldavad laste tervise igapäevase jälgimise. 3.5. Erisus. COVID-19 kahtlusega isiku, haigestunu või lähikontaktse isoleerimisel ning nakkuse tõrjel võib kehtestada erisusi kooskõlas seaduse või selle alusel antud õigusaktidega. 5. CREUTZFELDT-JAKOBI TÕBI 4.1. Haige isoleerimine. Haigustekitaja ei levi inimeselt inimesele. Haige vajab hospitaliseerimist kesknärvisüsteemi kahjustuste tekkimise staadiumis. 4.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Terviseameti ametnik korraldab epidemioloogilise uuringu: selgitab välja nakkusallika ja levikufaktorid. Tõrjemeetmed piirduvad veterinaarsete meetmetega. Desinfitseeritakse haige looma ja inimese vere ning muude koevedelikega saastunud vahendid ja tarbeesemed. 4.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. 4.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Haigus esineb üksikjuhtudena. 6. DIFTEERIA 5.1. Haige isoleerimine. Tervishoiutöötaja korraldab haige kiire hospitaliseerimise nakkusosakonda. Haige ja pisikukandja ei tohi kasutada ühistransporti hospitaliseerimise eesmärgil. 5.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Perearst võtab bakterioloogilised proovid ja korraldab kontaktsete immuniseerimise. Terviseameti ametnik teeb epidemioloogilise 51 uuringu ja selgitab välja riskirühma isikud. Perearst jälgib riskirühma isikuid 7 päeva jooksul. Haige elukohas desinfektsiooni ei tehta, oluline on ruumide tuulutamine ja puhastamine. 5.3. Immuniseerimine. Tähtis on laste ja noorukite immuniseerimine riikliku kava alusel. Immuniseeritakse ka difteeriat põdenud isik haiglast lahkumisel. 5.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Puhangu korral rakendatakse kõiki loetletud tõrjemeetmeid. 7. EBOLA JA MARBURGI VIIRUSHAIGUSED 6.1. Haige isoleerimine. Haige isoleeritakse kiiresti nakkusosakonda täielikku ohutust tagavasse isolaatorisse. Isolaatorisse sisenejad peavad kandma individuaalseid kaitsevahendeid. 6.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Tervishoiutöötaja selgitab välja kontaktsed isikud ja kehtestab neile aktiivse arstliku jälgimise (Ebola korral 21 päeva, Marburgi korral 9 päeva). Haige eritised, veri ja esemed desinfitseeritakse, autoklaavitakse või põletatakse. 6.3. Immuniseerimine. Vaktsiinid puuduvad. 6.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Haiged ja haiguskahtlased isikud hospitaliseeritakse ja isoleeritakse viivitamata. Kontaktsetele kehtestatakse aktiivne arstlik jälgimine. 8. EHHINOKOKOOS 8.1. Haige isoleerimine. Haigustekitajad ei levi inimeselt inimesele. Haiget ei hospitaliseerita. 8.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Põhinakkusallikaks on koerad ja teised koduloomad. Tervishoiutöötaja allutab haigestunud isikud arstlikule järelevalvele. Terviseameti ametnik korraldab epidemioloogilise uuringu nakkusallika ja levikufaktorite selgitamiseks. Oluline on kätepesu ja hügieeninõuete täitmine. Desinfitseeritakse looma roojaga kokku puutunud tarbeesemed. 8.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. 8.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Puhangutena ei levi. 9. ENTEROBIAAS 9.1. Haige isoleerimine. Haige on suhtlemisel nakkusohtlik, kuid isoleerimine ei ole vajalik. Levikut tõkestatakse üldhügieeniliste nõuetega. 9.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Tervishoiutöötaja korraldab nakatunud isiku dehelmintiseerimise. Ravi korratakse kaks kuni kolm korda kahenädalase intervalliga. Ravitakse kõiki pereliikmeid. Eluruumid puhastatakse tolmuimejaga ja pinnad desinfitseeriva puhastusvahendiga. Vajalik on voodi- ja aluspesu vahetamine. 9.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. 52 9.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Nakkus levib perekonniti ja lastekollektiivides. Soovitatav on korralda sihtuuringuid ja nakatunute ning nende lähikontaktsete dehelmintiseerimine. 10. GIARDIAAS (LAMBLIAAS) 10.1. Haige isoleerimine. Haige ei vaja isoleerimist haiglasse. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. 10.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Tervishoiutöötaja määrab spetsiifilise ravi. Haiget juhendatakse täitma hügieenireegleid leviku tõkestamiseks. Pereliikmetele korraldatakse laboratoorne uuring. Desinfektsiooni peres ei kasutata. 10.3. Immuniseerimine. Ei praktiseerita. 10.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Terviseameti ametnik kontrollib lasteasutuste režiimi ja korraldab vajadusel roojaproovide uurimise. 11. GRIPP JA ÄGE RESPIRATOORNE VIIRUSNAKKUS 11.1. Haige isoleerimine. Haige hospitaliseeritakse raske haigusvormi või tüsistuste ohu korral. 11.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Haigestumise tõusu perioodil korraldatakse lastekollektiivides igapäevane jälgimine. Haigestunud lapsed eraldatakse kohe rühmast. Laps lubatakse tagasi kollektiivi pärast haigusnähtude kadumist. Ruumides korraldatakse märgpuhastus desinfitseeriva pesemisvahendiga. 11.3. Immuniseerimine. Elanikke immuniseeritakse gripi vastu septembris-oktoobris. Eeskätt kuuluvad immuniseerimisele riskirühma isikud. 11.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Lasterühm isoleeritakse, haigusnähtudega personal eemaldatakse töölt. Üle viie epidemioloogiliselt seotud juhu korral rühmas kehtestatakse karantiin 10 päevaks pärast viimase haigusjuhu esinemist. 12. HAEMOPHILUS INFLUENZAE NAKKUS 12.1. Haige isoleerimine. Haige isoleeritakse 24 tunniks pärast antimikroobse ravi alustamist. 12.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsed allutatakse tervishoiutöötaja jälgimisele. Immuniseerimata väikelastega peredes või lastekollektiivides kahe invasiivse juhu esinemisel tehakse lähikontaktsetele ennetav ravi. Desinfektsiooni ei tehta. 12.3. Immuniseerimine. Lapsi immuniseeritakse alates kahe aasta vanusest. 12.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse ülalnimetatud meetmeid. Epidemioloogilisel näidustusel immuniseeritakse noorukeid ja täiskasvanuid. 13. HIV-NAKKUS JA HIV-TÕBI 13.1. Haige isoleerimine. HIV-positiivset isikut ei isoleerita. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. Tervishoiutöötajad peavad vältima saastumist haige vere ja koevedelikega. 53 13.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Tervishoiutöötaja selgitab välja seksuaal- ja süstlapartnerid, tagades konfidentsiaalsuse. Kasutatakse isikukaitsevahendeid. Eksponeeritud tervishoiutöötajatele tehakse ennetavat ravi. HIV-positiivne isik ei loovuta verd, elundeid ega rinnapiima. Saastunud esemed ja instrumendid desinfitseeritakse. 13.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. Asümptomaatilisi HIV-positiivseid lapsi immuniseeritakse riikliku kava alusel (v.a elusvaktsiinid sümptomaatilisel juhul). 13.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Kasutatakse eelnimetatud meetmeid leviku tõkestamiseks. 14. KAMPÜLOBAKTER-ENTERIIT 14.1. Haige isoleerimine. Haige roe on nakkusohtlik. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel või nakkusohu vältimiseks kodus. 14.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kodusel ravil juhendab tervishoiutöötaja pereliikmeid rooja desinfitseerimiseks. Haige ei tohi tegeleda toidu valmistamisega. 14.3. Immuniseerimine. Ei praktiseerita. 14.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Puhangu korral selgitab Terviseameti ametnik välja ühislevikufaktori (tavaliselt loomsed toiduained). Rakendatakse seaduses sätestatud meetmeid ja sanktsioone. 15. KATK 15.1. Haige isoleerimine. Haige või haiguskahtlane isik hospitaliseeritakse ja isoleeritakse täielikult. Haige viibib ranges isolatsioonis vähemalt 48 tundi pärast antimikroobse ravi alustamist. 15.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsed isikud allutatakse seitsmeks päevaks aktiivsele arstlikule jälgimisele ja profülaktilisele ravile. Terviseameti ametnik korraldab epidemioloogilise uuringu. Teostatakse deratisatsiooni ja desinsektsiooni. Haige eritised ja saastunud esemed soovitatakse põletada. 15.3. Immuniseerimine. Immuniseeritakse epidemioloogilisel näidustusel ja ohupiirkonda siirdujaid. 15.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse kiiresti rangeid isoleerimis- ja ravimeetmeid. 16. KOLLAPALAVIK 16.1. Haige isoleerimine. Haige või haiguskahtlane isik hospitaliseeritakse ja isoleeritakse täielikult. 16.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Riskipiirkonnast saabunud isikud allutatakse 6 päevaks aktiivsele jälgimisele. Saastunud esemed ja pinnad kahjutustatakse või põletatakse. Haige eluruume ei desinfitseerita. 54 16.3. Immuniseerimine. Riskipiirkonda siirduvad isikud peavad end immuniseerima vähemalt kaks nädalat enne reisi. Immuniseeritakse ka haige kontaktseid. 16.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Siirutaja puudumise tõttu Eestis kohalikke puhanguid ei teki. 17. KOOLERA 17.1. Haige isoleerimine. Haige ja haiguskahtlane isik hospitaliseeritakse. Haiglast väljakirjutamine toimub pärast kahte negatiivset mikrobioloogilist proovi. 17.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktseid jälgitakse viis päeva. Terviseameti ametnik selgitab välja nakkusallika ja levikuteed. Teostatakse jooksev ja lõppdesinfektsioon. Väljaheide ja eritised desinfitseeritakse. 17.3. Immuniseerimine. Immuniseerimine on soovitatav epideemilisse piirkonda siirdujatele. Massimmuniseerimist epideemia ajal üldjuhul ei teostata. 17.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Täidetakse rangeid tõrjemeetmeid haiguse leviku peatamiseks imporditud juhu korral. 18. KRIMMI-KONGO HEMORRAAGILINE PALAVIK 18.1. Haige isoleerimine. Haige hospitaliseeritakse täielikku ohutust tagavasse isolaatorisse. Personal peab kandma isikukaitsevahendeid. 18.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsetele kehtestatakse aktiivne jälgimine 12 päevaks. Terviseameti ametnik selgitab välja nakkusallika (nt puugid). Veri ja eritised desinfitseeritakse, autoklaavitakse või põletatakse. 18.3. Immuniseerimine. Kasutatakse rekonvalestsendi vereplasmat. 18.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Haiged isoleeritakse kiiresti. Kontaktsetele rakendatakse aktiivset arstlikku jälgimist. 19. KRÜPTOSPORIDIOOS 19.1. Haige isoleerimine. Haige on nakkusohtlik pikka aega. Soovitatav on hospitaliseerimine. 19.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kodusel põetamisel juhendatakse pereliikmeid rooja ja saastunud pesu desinfitseerimiseks ning rõhutatakse kätepesu. 19.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. 19.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Terviseameti ametnik selgitab puhangu põhjused (toit, vesi). Nakatunud toidukäitlejad ja lapsed eemaldatakse töölt või kollektiivist kuni tervenemiseni. 20. KÕHUTÜÜFUS 20.1. Haige isoleerimine. Haige isoleeritakse nakkusosakonda. 55 20.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Pereliikmeid juhendatakse teostama desinfektsiooni (tualett, pesu). Terviseameti ametnik korraldab pereliikmete uuringu ja jälgimise kolme nädala jooksul. Palaviku ilmnemisel hospitaliseeritakse isik viivitamata. 20.3. Kroonilise bakterikandluse sedastamine. Enne väljakirjutamist ja kolm kuud hiljem uuritakse rekonvalestsendi roojaproove. Bakterikandjat instrueeritakse ja tal keelatakse töötamine toidukäitlemisel. 20.4. Immuniseerimine. Immuniseeritakse ohupiirkonda siirdujaid. 20.5. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Terviseameti ametnik selgitab välja nakkusallika (tavaliselt bakterikandja) ja levikuviisi. Vajadusel teavitatakse elanikke vee keetmise vajadusest. 21. LASSA PALAVIK 21.1. Haige isoleerimine. Haige isoleeritakse täielikku ohutust tagavasse isolaatorisse. 21.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsetele kehtestatakse jälgimine 21 päevaks. Eritised, veri ja esemed desinfitseeritakse või põletatakse. Elanikke teavitatakse näriliste ohtlikkusest. 21.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. 21.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse kiiret hospitaliseerimist ja aktiivset jälgimist. 22. LEEPRA 22.1. Haige isoleerimine. Haige hospitaliseeritakse ravikuuri ajaks. Pärast ravi piiranguid ei rakendata. 22.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktseid jälgitakse viis aastat. Desinfitseeritakse ninasekreet ja teostatakse lõppdesinfektsioon eluruumides. 22.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. 22.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Puhangutena ei levi. 23. LEETRID 23.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. Ühistransport on keelatud. 23.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Haige isoleeritakse koju 4 päevaks pärast lööbe ilmumist. Mitteimmuunsed kontaktsed isoleeritakse 17 päevaks. Elukohtades desinfektsiooni ei tehta. 23.3. Immuniseerimine. Tähtsaim on immuniseerimine riikliku kava alusel. 23.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse kõiki loetletud meetmeid. 24. LEGIONELLOOS 56 24.1. Haige isoleerimine. Haige ei ole nakkusohtlik. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. 24.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Terviseameti ametnik selgitab välja allika väliskeskkonnas (veesüsteemid). Desinfektsioon teostatakse vee- ja ventilatsioonisüsteemides. Haige keskkonnas desinfektsiooni ei tehta. 24.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. 24.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Ohustatud isikud eemaldatakse piirkonnast ja levikufaktorid kahjutustatakse. 25. LEPTOSPIROOS 25.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. 25.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete jälgimine 10 päeva jooksul. Terviseameti ametnik korraldab uuringu ja annab juhised deratisatsiooniks. Saastunud esemed desinfitseeritakse või põletatakse. 25.3. Immuniseerimine. Eestis ei kasutata. 25.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse eelnimetatud meetmeid. 26. LISTERIOOS 26.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. 26.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete jälgimine 21 päeva. Terviseameti ametnik selgitab välja nakkusallika (toit). Eluruume ei desinfitseerita. 26.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. 26.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Põhiline on levikufaktoriks oleva toidu eemaldamine ja kuumtöötlemine. 27. LÄKAKÖHA 27.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. Ühistransport on keelatud. 27.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Haige isoleeritakse vähemalt kolmeks nädalaks või antibiootikumravi ajal 5–7 päevaks. Immuniseerimata lapsed eemaldatakse kollektiivist 21 päevaks. Kontaktsetele soovitatakse ennetavat ravi. Desinfektsiooni ei tehta, eritised kahjutustatakse. 27.3. Immuniseerimine. Vaktsineerimine toimub riikliku kava alusel. 27.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse kiirendatud korras immuniseerimist riskirühmadele. 28. LYME’I TÕBI (PUUKBORRELIOOS) 57 28.1. Haige isoleerimine. Haige ei ole nakkusohtlik. 28.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Elanikke teavitatakse looduskolletest ja puugiründe vältimisest. Desinfektsioon ei ole vajalik. 28.3. Immuniseerimine. Euroopas vaktsiin puudub. 28.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Puhanguid ei esine. 29. MALAARIA 29.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse nakkusosakonda. 29.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Terviseameti ametnik selgitab nakatumise koha. Tuleb vältida kokkupuudet haige verega. Desinfektsiooni ei tehta. 29.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. Riskipiirkonda sõitjatele on vajalik kemoprofülaktika. 29.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Eestis kohalikke puhanguid ei esine. 30. MARUTÕBI 30.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse eraldi isolaatorisse. Transport ainult kiirabiga. 30.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Puremise korral teavitatakse kohe Terviseametit ja veterinaarteenistust. Kannatanu immuniseeritakse viivitamata. Haige tarbeesemed keedetakse või põletatakse. 30.3. Immuniseerimine. Efektiivseim meede on puretud isiku vaktsineerimine ja immuunglobuliini manustamine. Riskirühmadele ennetav immuniseerimine. 30.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Puhangutena ei levi. 31. MENINGIIT, ASEPTILINE 31.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse viivitamata kiirabiga. Ühistransport on keelatud. 31.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete jälgimine viis päeva. Desinfektsiooni ei tehta, soovitatav on niiske koristus. 31.3. Immuniseerimine. Ei tehta. 31.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse loetletud meetmeid. 32. MENINGOKOKKNAKKUS 32.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse viivitamata. Isoleerimine lõpetatakse 24 tundi pärast ravi algust. 32.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete jälgimine 5 päeva, antibiootikumravi ja bakterioloogiline uuring. Suletud kollektiivides võib kehtestada karantiini 58 10 päevaks. Bakterikandjad eemaldatakse kollektiivist. Desinfektsiooni ei tehta, oluline on tuulutamine. 32.3. Immuniseerimine. Toimub epidemioloogilisel näidustusel. 32.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Esmatähtis on uute juhtude varajane avastamine ja kontaktsete ennetav ravi või immuniseerimine. 33. MUMPS 33.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. 33.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Haige isoleeritakse koju üheksaks päevaks. Mitteimmuunsed lapsed eemaldatakse kollektiivist 21 päevaks. Desinfektsiooni ei tehta, eritised kahjutustatakse. 33.3. Immuniseerimine. Vaktsineerimine toimub riikliku kava alusel. 33.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse kontaktsete kiirendatud immuniseerimist. 34. NAKKUSLIK MONONUKLEOOS 34.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. Ühistransport on keelatud. 34.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete jälgimine 20 päeva. Oluline on kätepesu ja pindade niiske koristus. Desinfektsiooni ei tehta. 34.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. 34.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Esineb endeemiliselt. 35. NEERUSÜNDROOMIGA HEMORRAAGILINE PALAVIK (EPIDEEMILINE NEFROPAATIA) 35.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel, isoleerimist ei vaja. 35.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Terviseameti ametnik selgitab välja näriliste arvukuse ja nõustab elanikke. Põhiline on näriliste hävitamine (deratisatsioon). 35.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. 35.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse eelnimetatud meetmeid. 36. PARALÄKAKÖHA 36.1. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja puhangu korral. Samad, mis läkaköha puhul. 37. PARATÜÜFUS (A JA B) 37.1. Haige isoleerimine. Haige isoleeritakse nakkusosakonda. 59 37.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Samad meetmed nagu kõhutüüfuse puhul. 37.3. Kroonilise bakterikandluse sedastamine. Samad meetmed nagu kõhutüüfuse puhul. 37.4. Immuniseerimine. Ei kasutata. 37.5. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Samad meetmed nagu kõhutüüfuse puhul. 38. PNEUMOKOKKNAKKUS 38.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. Isoleeritakse ravimresistentsete tekitajatega haiged. 38.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Eritised kahjutustatakse. Ruumi tehakse lõppdesinfektsioon. 38.3. Immuniseerimine. Vaktsineeritakse riskirühmi (sh lapsed, HIV-nakkusega isikud, kroonilised haiged). 38.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Kollektiivi puhangu korral soovitatakse vaktsineerida kõiki liikmeid (v.a alla 2-aastased lapsed). 39. POLIOMÜELIIT (LASTEHALVATUSTÕBI) 39.1. Haige isoleerimine. Haiged hospitaliseeritakse. Rekonvalestsent jääb haiglast lahkumisel arstlikule jälgimisele 12 päevaks. 39.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsed eemaldatakse kollektiivist või töölt 20 päevaks. Teostatakse jooksev ja lõppdesinfektsioon. 39.3. Immuniseerimine. Toimub riikliku kava alusel. 39.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Iga juhtumit loetakse epideemia alguseks. Rakendatakse kontaktsete kiiret immuniseerimist ja aktiivset seiret. 40. PUNETISED 40.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. Vältida tuleb kontakti rasedatega. 40.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Haige isoleeritakse koju seitsmeks päevaks. Kaasasündinud sündroomiga laps isoleeritakse leviku vältimiseks kuni üheks aastaks. Desinfektsiooni ei tehta. 40.3. Immuniseerimine. Toimub riikliku kava alusel. 40.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Immuniseeritakse kõik immuunsust mitteomavad kontaktsed. 41. PUUKENTSEFALIIT 41.1. Haige isoleerimine. Haige ei ole nakkusohtlik. 60 41.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Elanikke teavitatakse looduskolletest ja repellendi kasutamisest. Desinfektsioon ei ole vajalik. 41.3. Immuniseerimine. Soovitatav on vaktsineerimine ohuala elanikele ja looduses viibijatele. 41.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Puhanguid ei esine. 42. ROTAVIIRUS-ENTERIIT 42.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. 42.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kodusel ravil juhendatakse pereliikmeid rooja ja mähkmete desinfitseerimiseks. Oluline on kätepesu. 42.3. Immuniseerimine. Ei praktiseerita. 42.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Nakkus levib olmeliselt ja piisklevi teel, nõudes ranget hügieeni. 43. SALMONELLOOSID 43.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse raske vormi korral või leviku tõkestamiseks kodus. 43.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kodusel ravil juhendatakse pereliikmeid rooja desinfitseerimiseks. Haige ei tohi valmistada toitu. 43.3. Immuniseerimine. Ei praktiseerita. 43.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Terviseameti ametnik selgitab välja levikufaktori (tavaliselt toit) ja rakendab sanktsioone. Oluline on toiduainete kuumtöötlemine. 44. SARLAKID 44.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. 44.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Haige isoleeritakse koju 7–12 päevaks. Rekonvalestsendid lubatakse teatud töödele tagasi 12 päeva pärast isoleerimise lõppu. Mänguasjad pestakse desinfitseeriva vahendiga. Desinfektsiooni ei tehta. 44.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. 44.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Spetsiifilisi meetmeid ei kasutata. 45. SHIGELLOOS (DÜSENTEERIA) 45.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse raske vormi korral või leviku tõkestamiseks kodus. 45.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kodusel ravil desinfitseeritakse rooja ja käsi. Haige ei tohi valmistada toitu. 61 45.3. Immuniseerimine. Ei praktiseerita. 45.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Terviseameti ametnik uurib puhangu põhjuseid (toit, vesi) ja rakendab sanktsioone. 46. SIBERI KATK (ANTRAKS) 46.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse viivitamata range isolatsiooni tingimustes. 46.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsetele kehtestatakse jälgimine ja ennetav ravi. Terviseameti ametnik ja veterinaartöötaja selgitavad välja allika. Eritised ja sidematerjal põletatakse. Haige elukohas desinfektsiooni ei tehta. 46.3. Immuniseerimine. Immuniseeritakse riskirühmi (veterinaarid, laboritöötajad jm). 46.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Üksikjuht võib viidata bioterrorismile, rakendatakse rangeid koostöömeetmeid veterinaarteenistusega. 47. SUGULISEL TEEL LEVIV KLAMÜÜDIAHAIGUS 47.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. 47.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Seksuaalpartnerid selgitatakse välja ja neile määratakse ennetav ravi. Haige hoidub kontaktidest kuni tervenemiseni. Saastunud pesu desinfitseeritakse. 47.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. 47.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse eelnimetatud meetmeid. 48. SÜGELISED 48.1. Haige isoleerimine. Isoleeritakse ravikuuri lõpuni. Hospitaliseerimisel isoleeritakse esimeseks 24 tunniks. 48.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Selgitatakse välja nakatunud kontaktsete ringis. Voodivarustus saadetakse kamberdesinfektsiooni, pesu keedetakse. 48.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. 48.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Oluline on nakatunute efektiivne ravi ja hügieeni õpetamine. 49. SÜÜFILIS 49.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. 49.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Selgitatakse välja seksuaalpartnerid ja määratakse ennetav ravi. Haige hoidub kontaktidest kuni ravi lõpuni. Pinnad ja esemed desinfitseeritakse. 62 49.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. 49.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse eelnimetatud meetmeid. 50. TEETANUS (KANGESTUSKRAMPTÕBI) 50.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kirurgia- või intensiivravi osakonda. 50.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Traumade korral selgitatakse immuniseerimise seisund ja vajadusel vaktsineeritakse. Desinfektsiooni ei tehta. 50.3. Immuniseerimine. Toimub vastavalt riiklikule kavale. 50.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Puhangutena ei levi. 51. TOKSOPLASMOOS 51.1. Haige isoleerimine. Haige ei ole nakkusohtlik. 51.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Oluline on kätepesu pärast loomadega (kassid) kokkupuudet ja toorliha käitlemist. Rasedaid kontrollitakse seroloogiliselt. Desinfektsiooni ei kasutata. 51.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. 51.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Puhangutena ei levi. 52. TRIHHINELLOOS (KEERITSUSSIHAIGUS) 52.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. 52.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Terviseameti ametnik teostab kolde uuringu ja suunab liha uuringuks. Nakkusohtlik liha tuleb kuumtöödelda või hävitada. Kontaktseid jälgitakse 15 päeva. 52.3. Immuniseerimine. Vaktsiin puudub. 52.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Selgitatakse välja kõik saastunud liha söönud isikud ja määratakse ennetav ravi. 53. TUBERKULOOS 53.1. Haige isoleerimine. Nakkusohtlikud ja multiresistentsed haiged hospitaliseeritakse ja isoleeritakse. Kasutatakse kaitsemaske ja spetsiifilist ventilatsiooni. 53.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Selgitatakse välja kontaktsed ja määratakse kemoprofülaktika riskirühmadele. Ruumides teostatakse märgkoristus ja tuulutamine. 53.3. Immuniseerimine. Vastsündinuid immuniseeritakse riikliku kava alusel. Immuniseeritakse ka riskirühma kuuluvaid täiskasvanuid. 63 53.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse ülalnimetatud meetmeid. 54. TULAREEMIA 54.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. 54.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete seroloogiline uurimine. Näriliste arvukust piiratakse. Desinfektsiooni ei tehta. 54.3. Immuniseerimine. Eestis ei kasutata. 54.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse eelloetletud meetmeid. 55. TUULERÕUGED 55.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel kiirabiga. 55.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Haige isoleeritakse koju vähemalt 9 päevaks. Kontaktsed lapsed isoleeritakse 11.–21. päevani pärast kokkupuudet. Eritised kahjutustatakse, desinfektsiooni ei tehta. 55.3. Immuniseerimine. Kontaktseid lapsi soovitatakse immuniseerida 3–5 päeva jooksul pärast kokkupuudet. 55.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Esmatähtis on vastuvõtlike kontaktsete kiire immuniseerimine. 56. TÄHNILINE TÜÜFUS 56.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse nakkusosakonda. 56.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete jälgimine 25 päeva ja pedikuloosi seire. Teostatakse täitõrjet. Riided ja pesu saadetakse kamberdesinfektsiooni. 56.3. Immuniseerimine. Toimub epidemioloogilisel näidustusel. 56.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Korraldatakse laiaulatuslik pedikuloositõrje ja immuniseerimine. 57. ÄGE A-VIIRUSHEPATIIT 57.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse nakkusosakonda kiirabi- või eraautoga. 57.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete jälgimine 45 päeva. Terviseameti ametnik kehtestab range sanitaarkontrolli ja teostab epidemioloogilise uuringu. Desinfektsiooni elukohas ei tehta. 57.3. Immuniseerimine. Kasutatakse epidemioloogilisel näidustusel. 57.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse kõiki loetletud meetmeid. 58. ÄGE B-VIIRUSHEPATIIT 64 58.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse nakkusosakonda. 58.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete seroloogiline uurimine. Doonorivere kohustuslik kontroll. Terviseameti ametnik selgitab välja võimalikud meditsiinilised manipuleerimised. Desinfektsiooni elukohas ei tehta. 58.3. Immuniseerimine. Plaaniline immuniseerimine vastavalt riiklikule kaval (vastsündinud, riskirühmad). 58.4. Tõrjemeetmed nakkuspuhangu korral. Rakendatakse kõiki loetletud meetmeid. 59. ÄGE C-VIIRUSHEPATIIT 59.1. Haige isoleerimine. Hospitaliseeritakse nakkusosakonda. 59.2. Tõrjemeetmed nakkuskoldes ja desinfektsioon. Kontaktsete seroloogiline uurimine ja doonorivere kontroll. Desinfektsiooni elukohas ei tehta. 59.3. Immuniseerimine. Ei tehta. 59.4. Tõrjemeetmed nakku 65  Kavand 12 MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Vabariigi Valitsuse määrus „Meetmed, piirangud ja nõuded eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks“ Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 33 lõike 3 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse isikutele ja nende tegevusele meetmed, piirangud ja nõuded eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks. (2) Määrusega kehtestatakse erandid isikutele, tegevustele ja tegevuskohtadele, lähtudes nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidest. § 2. Määruses kasutatavad mõisted (1) Määruses kasutatakse termineid nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse tähenduses. (2) Tegevuse eest vastutav isik on füüsiline või juriidiline isik, kes korraldab paragrahvis 3 nimetatud tegevust või haldab vastavat avalikku kohta. (3) Nakkusohutuse ettevaatusabinõud on käesoleva määruse tähenduses hajutatuse nõue, kaitsemaski kandmise kohustus ja desinfitseerimisnõuete täitmine. § 3. Meetmete ja piirangute kohaldamisala (1) Käesolevas määruses sätestatud meetmed ja piirangud kehtivad tegevustele, mis on seotud avalikkusele mõeldud kaupade ja teenuste pakkumisega või toimuvad avalikus kohas. (2) Piirangud kohalduvad sporditegevusele, haridusele, täienduskoolitusele, huvitegevusele, meelelahutusele, kultuuriüritustele, toitlustus- ja kaubandusettevõtete tegevusele ning avalikele koosolekutele ja üritustele. § 4. Nakkusohutuse tagamine avalikus kohas (1) Avalikus kohas siseruumis on isikutel kohustus viibida ja liikuda hajutatult, välja arvatud koos viibiva perekonna puhul. (2) Avalikus kohas siseruumis on isikul kohustus kanda kaitsemaski. (3) Tegevuse eest vastutav isik on kohustatud tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise vastavalt Terviseameti juhistele. § 5. Avaliku koha täituvuse ja kellaaja piirangud (1) Tegevuse eest vastutav isik on kohustatud järgima isikute piirarvu, mis avalikus kohas siseruumis on [X00] isikut ja välistingimustes [X000] isikut. 66 (2) Majandus- ja kutsetegevus ettevõtte tegevuskohas on keelatud ajavahemikus [00.00 kuni 06.00]. § 6. Terviseseisundit kinnitava tõendi esitamine (1) Isik on kohustatud tegevuses osalemiseks esitama terviseseisundit kinnitava tõendi, mis tõendab immuniseerimist, nakkushaiguse läbipõdemist või negatiivset testitulemust. (2) Tegevuse eest vastutav isik on kohustatud kontrollima terviseseisundit kinnitava tõendi ehtsust ja kehtivust ning tuvastama selle esitaja isikusamasuse dokumentaalselt. (3) Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus väljastada terviseseisundit kinnitav tõend, kui tõendit ei ole võimalik luua digitaalselt. § 7. Erandid meetmete ja nõuete täitmisest (1) Käesoleva määruse § 4 lõiget 2 ja § 6 lõiget 1 ei kohaldata alla 12-aastastele isikutele. (2) Meetmeid ei kohaldata isikutele, kelle kohta on väljastatud terviseseisundit kinnitav tõend meditsiinilise vastunäidustuse kohta vastava meetme rakendamiseks. § 8. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub [kuupäev]. 67  Kavand 13 MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Vabariigi Valitsuse määrus „Riigipiiri ületamisega seotud nõuded eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks“ Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 33 lõike 3 alusel. § 1. Määruse kohaldamisala (1) Käesolevas määruses sätestatud nõuded kohalduvad isikutele, kes saabuvad suure nakkusohuga piirkonnast ja ületavad riigipiiri Eestisse sisenemise eesmärgil. § 2. Andmete esitamise kohustus (1) Isik on kohustatud riigipiiri ületamise järel esitama Terviseametile andmed reisimise, viibimiskoha ja kontaktandmete kohta. (2) Andmed esitatakse elektrooniliselt Terviseameti infosüsteemi kaudu või paberkandjal piiripunktis Politsei- ja Piirivalveametile või Maksu- ja Tolliametile. (3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet edastavad käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kogutud andmed viivitamata Terviseametile. § 3. Terviseuuringu läbimise kohustus (1) Suure nakkusohuga piirkonnast saabunud isik on kohustatud tegema terviseuuringu eriti ohtliku nakkushaiguse tuvastamiseks, sealhulgas andma uuringumaterjali. (2) Kui isik keeldub terviseuuringust, kohaldatakse tema suhtes karantiini samadel alustel nakkuskahtlase isikuga vastavalt seaduse § 31-le. § 4. Terviseseisundit kinnitav tõend piiril (1) Isik on kohustatud esitama terviseseisundit kinnitava tõendi, mis tõendab immuniseerimist, nakkushaiguse läbipõdemist või negatiivset testitulemust. (2) Terviseseisundit kinnitava tõendi andmekoosseis peab vastama seaduse § 28 lõikes 2 ja Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud nõuetele. § 5. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub [kuupäev]. 68  Kavand 14 MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Vabariigi Valitsuse määrus „Eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord riigipiiril“ Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamiseks Eesti riigipiiril: 1) riigipiiri ületamise kord ja tingimused; 2) nõuded terviseseisundit kinnitava tõendi esitamisele ja kontrollimisele ning terviseuuringutele; 3) nakkuskahtlase isiku teistest isikutest eraldamise kord kuni nakkusohu välistamiseni või ohu tõrjumiseks vajalike meetmete rakendamiseni; 4) nakkusohtliku materjali, kauba või transpordivahendi kinnipidamise kord kuni nakkusohu välistamiseni või ohu tõrjumiseks vajalike meetmete rakendamiseni; 5) nakkushaiguste tõrje korraldamise ja valmisoleku nõuded piiripunktides. (2) Määruse rakendamisel lähtutakse Maailma Terviseorganisatsiooni (edaspidi WHO) rahvusvahelistest tervise-eeskirjadest (IHR 2005). (3) Määrust rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2371, mis käsitleb tõsiseid piiriüleseid terviseohte. (4) Määrust kohaldatakse rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamates, lennujaamades ning raudtee- ja maanteepiiripunktides (edaspidi piiripunkt). 2. peatükk VALMISOLEK JA NAKKUSHAIGUSTE TÕRJE KORRALDAMINE PIIRIPUNKTIDES § 2. Piiripunkti valdaja ja vedaja valmisolekukohustused (1) Piiripunkti valdaja ja rahvusvahelisi vedusid teostav ettevõtja (edaspidi vedaja) tagavad piiripunktis ja transpordivahendites valmisoleku nakkushaiguste tõrjeks. (2) Piiripunkti valdaja tagab koostöös Terviseametiga piiripunkti territooriumil: 1) hügieeninõuete täitmise nakkushaiguste leviku vältimiseks; 2) regulaarse seire ja tõrje näriliste ning lülijalgsete suhtes; 3) sobivad ruumid või alad nakkuskahtlase isiku ajutiseks eraldamiseks teistest reisijatest; 4) ruumid või alad nakkusohtliku kauba või pagasi ajutiseks hoiustamiseks; 5) Terviseameti ametnikele vajalikud töötingimused epidemioloogilise uurimise läbiviimiseks. 69 (3) Vedaja tagab: 1) transpordivahendi puhtuse ja vajadusel desinfektsiooni, desinsektsiooni või deratisatsiooni; 2) meeskonna ja personali teadlikkuse tegutsemisest nakkusohu korral; 3) laevade puhul kehtiva laeva sanitaarkontrolli tunnistuse või sanitaarkontrollist vabastamise tunnistuse olemasolu. § 3. Terviseameti ülesanded piiripunktis Terviseamet: 1) tagab ööpäevaringse valmisoleku reageerida nakkusohule piiripunktides; 2) teostab järelevalvet piiripunktide ja transpordivahendite sanitaarhügieenilise olukorra üle; 3) hindab epidemioloogilist riski ja annab juhiseid piiripunkti valdajale ning vedajale; 4) väljastab laevadele rahvusvahelisi sanitaarkontrolli tunnistusi; 5) korraldab koostööd Politsei- ja Piirivalveameti ning Maksu- ja Tolliametiga. 3. peatükk RIIGIPIIRI ÜLETAMISE KORRALDUS JA TERVISESEISUNDI KONTROLLIMINE § 4. Teavitamine enne saabumist (1) Õhusõiduki või laeva kapten peab viivitamata teavitama piiripunkti või lennujuhtimiskeskust, kui pardal viibib nakkushaiguse sümptomitega isik. (2) Teade edastatakse viivitamata Terviseametile ja Häirekeskusele. (3) Kapten esitab Terviseameti nõudmisel tervisedeklaratsiooni vastavalt rahvusvahelistele nõuetele. § 5. Terviseseisundit kinnitava tõendi kontrollimise kord (1) Kui õigusaktiga on isikule kehtestatud kohustus esitada riigipiiri ületamisel terviseseisundit kinnitav tõend, kontrollib selle olemasolu ja vastavust nõuetele vedaja või Politsei- ja Piirivalveamet. (2) Vedaja kontrollib tõendi olemasolu enne isiku lubamist transpordivahendi pardale, veendudes isikusamasuses ja tõendi kehtivuses. (3) Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib tõendi olemasolu piirikontrolli käigus. (4) Kui isikul puudub nõuetekohane tõend või see on kehtetu, teavitab kontrolli teostaja sellest viivitamata Terviseametit ja isiku suhtes kohaldatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud meetmeid. § 6. Terviseuuringute korraldamine piiripunktis (1) Terviseamet korraldab koostöös piiripunkti valdajaga tingimused saabuvate isikute terviseuuringute läbiviimiseks, kui see on vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. (2) Terviseuuringu läbiviimisel piiripunktis rakendatakse järgmisi meetodeid: 1) kehatemperatuuri mõõtmine distantsilt või kontaktivabalt; 70 2) isiku visuaalne vaatlus haigustunnuste tuvastamiseks; 3) isiku küsitlemine tema reisimarsruudi, viibimiskohtade ja võimalike kokkupuudete kohta; 4) uuringumaterjali võtmist. 4. peatükk NAKKUSKAHTLASE ISIKU ERALDAMINE § 7. Isiku eraldamise kord (1) Kui isikul tuvastatakse piiripunktis eriti ohtliku nakkushaiguse sümptomid, eraldatakse ta viivitamata teistest reisijatest. (2) Isik paigutatakse § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud eraldusruumi või -alale. (3) Eraldatud isiku juurde lubatakse ainult isikukaitsevahendeid kasutavaid ametnikke või meditsiinitöötajaid. (4) Terviseamet hindab isiku nakkusohtlikkust ja otsustab edasised meetmed. (5) Isiku transpordi tervishoiuasutusse korraldab vajadusel Häirekeskus. 5. peatükk MATERJALI, KAUBA JA TRANSPORDIVAHENDI KINNIPIDAMINE § 8. Kinnipidamise ja kontrolli kord (1) Terviseametil on õigus peatada kauba või transpordivahendi liikumine, kui on põhjendatud kahtlus nakkusohule. (2) Kahtluse korral kontrollitakse: 1) kauba saatedokumente; 2) transpordivahendi lastiruume; 3) pakendi terviklikkust; 4) vektorite või kahjurite esinemist. (3) Maksu- ja Tolliamet ning Politsei- ja Piirivalveamet osutavad Terviseametile ametabi kauba või sõiduki kinnipidamisel. § 9. Meetmed ohu tõrjumiseks (1) Saastunud või nakkusohtliku objekti suhtes kohaldab Terviseamet ettekirjutusega järgmisi meetmeid: 1) desinfektsioon, desinsektsioon või deratisatsioon; 2) karantiin või hoiustamine ohutus kohas; 3) hävitamine, kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. (2) Transpordivahendit või kaupa ei lubata riiki enne, kui Terviseamet on tunnistanud selle nakkusohutuks. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 71 § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.01.2028. 72  Kavand 15 MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Vabariigi Valitsuse määrus „Terviseameti ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja kord“ Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 37 lõike 6 alusel. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega reguleeritakse tingimusi ja korda, kuidas Terviseamet nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks kaasab muu korrakaitseorgani, ja sellega seotud kulude hüvitamist. (2) Korrakaitseorgani kaasamine käesoleva määruse tähenduses on Terviseameti ülesannete täitmine teise korrakaitseorgani poolt sel juhul ja nii kaua, kui Terviseamet ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita. (3) Terviseamet võib kaasata korrakaitseorgani nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses nimetatud avaliku võimu ülesannete täitmisse ja avaliku võimu teostamist toetavate ülesannete täitmisse. § 2. Korrakaitseorgani kaasamise taotlemine (1) Terviseamet esitab korrakaitseorgani kaasamiseks kaasatavale korrakaitseorganile kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku, teavitades sellest ka ministeeriume, kelle valitsemisalasse Terviseamet ja kaasatav korrakaitseorgan kuuluvad. (2) Ettepanekus esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) ülesanded, mille täitmisse soovitakse korrakaitseorgan kaasata; 2) kaasamise eesmärk, sealhulgas selgitus, miks Terviseamet ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ülesannet täita; 3) täidetavate ülesannetega seotud volitused; 4) kaasamise algus- ja lõpukuupäev või kaasamise tähtpäev; 5) kaasamise ulatus; 6) ülesande täitmise eeldatav piirkond; 7) muud olulised asjaolud. (3) Kaasatav korrakaitseorgan esitab Terviseametile määratud tähtaja jooksul kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis seisukoha enda kaasamise kohta. (4) Kaasatav korrakaitseorgan arvestab seisukoha kujundamisel järgmisi asjaolusid: 1) korrakaitseorgani ametnike ja töötajate väljaõppe, teadmiste ja oskuste sobivus ülesandeid täita; 2) kaasamise mõju korrakaitseorgani enda eesmärkide saavutamisele; 3) korrakaitseorgani ülesannete seotus nende ülesannetega, mille täitmisse ta kaasatakse; 4) kaasamise kulu korrakaitseorganile. 73 (5) Kui korrakaitseorgan enda kaasamisest keeldub, siis seda põhjendatakse. Keeldumisest teatatakse Terviseametile kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. § 3. Korrakaitseorgani kaasamise otsustamine (1) Kui kaasatav korrakaitseorgan on kaasamisega nõustunud, esitab Terviseamet valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepaneku ja kaasatava korrakaitseorgani seisukoha Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. (2) Korrakaitseorgani kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega. (3) Lõike 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses märgitakse: 1) ülesanded, mille täitmisse korrakaitseorgan kaasatakse; 2) ülesannetega seotud volitused; 3) kaasamise algus- ja lõpukuupäev või kaasamise tähtpäev; 4) kaasamise ulatus ja kulu hüvitamine; 5) ülesande täitmise piirkond; 6) korrakaitseorgani kaasamisega seotud juhtimis- ja töökorraldus; 7) muud korrakaitseorgani kaasamisega seotud olulised asjaolud. § 4. Korrakaitseorgani kohustused kaasamisel (1) Terviseamet tagab, et kaasatud korrakaitseorgani ametnikud ja töötajad on enne ülesande täitmisele asumist tutvunud kaasamisega seotud isikuandmete töötlemise tingimuste ja korraga ning infoturbereeglitega. (2) Kui kaasatava korrakaitseorgani töötajale avaldatakse või talle võib kaasamise käigus teatavaks saada eriliiki isikuandmeid või juurdepääsupiiranguga teavet, sõlmitakse kaasatava töötajaga individuaalne saladuse hoidmise kokkulepe. § 5. Korrakaitseorganile kaasamise kulude hüvitamine (1) Kaasamise kulude hüvitamise korraldab Terviseamet. Korrakaitseorgan esitab kaasamisega seotud kulude arvestuse Terviseametile. Kulu suurus peab olema põhjendatud ja tõendatud. (2) Terviseamet võib valdkonna eest vastutava ministeeriumi kaudu taotleda kulu hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.01.2028. 74  EELNÕU 20.03.2026 Kavand 16 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tervise infosüsteemi põhimääruse muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 86 järgmises sõnastuses: „(86) Tervisesamet edastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 15 lõike 3 alusel infosüsteemi: 1) patsiendi üldandmed; 2) terviseandmed, sealhulgas kliinilised andmed, hospitaliseerimise, immuniseerimise, kliinilise diagnoosi ja ravi andmed ning tehtud uuringud ja nende tulemused; 3) tellija või suunaja üldandmed, sealhulgas uuringu läbi viinud tervishoiuteenuse osutaja andmed; 4) proovivõtu andmed.“. § 2. Määrus jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril. Kristjan Michal Peaminister Karmen Joller sotsiaalminister Keit Kasemets riigisekretär 75  Kehtiv Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje Uued terminid ja nende definitsioonid seadus–Riigi Teataja Bioohutus on töötajate, elanike ja keskkonna kaitstus põhimõtete, mis on saavutatud nakkustekitajate tahtmatu vabanemise ja nendega kokkupuute vältimisele suunatud põhimõtete rakendamise järel. epideemia – nakkushaiguse puhang, mis nõuab Epideemia on nakkushaiguse haigusjuhtude esinemine elanikkonnas, mis oma ulatuse ja raskusastme nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist; tõttu kujutab olulist ohtu rahvastiku tervisele. Epidemioloogiline uuring on tegevus nakkusallika, nakkuse levikutee ja nakatumist soodustavate asjaolude väljaselgitamiseks, olukorra hindamiseks ning nakkuskahtlusega ja nakkusohtlike inimeste ning vajalike tõrjemeetmete kindlaksmääramiseks. Nakkushaiguse kolle on nakkusallika asukoht ja seda ümbritsev ruum või territoorium neis piirides, kus nakkus on võimeline levima. Karantiin on nakkusohtliku inimese, nakkusohtliku inimesega kokku puutunud või nakkuskahtlusega inimese liikumisvabaduse, tegevuste või teenuste osutamise piirang, samuti kauba ja sõiduki liikumise piirang eesmärgiga ennetada ja tõrjuda nakkushaiguse leviku ohtu. Nakkusallikas on inimene, loom, objekt, aine või keskkonnaosa, millelt nakkustekitaja kandub vastuvõtlikule organismile. nakkushaige – inimene, kellel on arstiteaduses Nakkushaigusega inimene on inimene, kellel on arstiteaduses tunnustatud meetoditega diagnoositud tunnustatud meetoditega diagnoositud nakkushaigus; nakkushaigus. nakkushaigus – haigus või haigustunnusteta Nakkushaigus on haigus, mida põhjustab bioloogilise nakkustekitaja või selle toksiini sattumine kandlusseisund, mis on põhjustatud nakkustekitaja organismi ja mis levib otseselt või kaudselt inimeselt, loomalt või keskkonnast inimesele. sattumisest organismi ja mis levib või mille puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele otseselt või kaudselt; haiguspuhang – tavapärast haigestumise taset ületav Nakkushaiguse puhang on nakkushaigusjuhtude esinemine oodatust suuremal määral piiritletud ühise nakkusallika või levikufaktoriga seotud teatud rahvastikurühmas, ajal või kohas. ajavahemikus esinev nakkushaigusjuhtude arv; Nakkushaiguste ennetamine on meetmete kogum, mille eesmärk on vältida nakkushaigustesse nakatumist, haigestumist, nende levikut ja puhanguid ning vähendada nendega kaasnevat tervise- või majanduslikku kahju, hõlmates muu hulgas immuniseerimist ja terviseedendust. seire – tervisealaste andmete, sealhulgas Nakkushaiguste seire on nakkushaiguste, nakkustekitajate andmete ja nakatumise riskide andmete nakkushaiguste epidemioloogiliste uuringute ja süstemaatiline kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ja edastamine eesmärgiga avastada varakult nakatumise riskitegurite andmete süstemaatiline terviseohte, kavandada ennetus- ja tõrjemeetmeid ning hinnata nende tõhusust. kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ja levitamine nakkushaiguste leviku ennetamise ning tõrje eesmärgil nakkuskahtlane isik – nakkushaigega samades Nakkuskahtlusega inimene on inimene, kelle puhul on alust arvata, et ta on nakkustekitajaga kokku tingimustes olnud või haigest nakatuda võinud, kuid puutunud või viibinud nakkusohtlikus piirkonnas, kuid kellel ei ole veel diagnoositud nakkushaigust arstliku läbivaatuse ajaks mittehaigestunud isik; ega tõendatud nakkusohtlikkust. Nakkuskandlusega inimene on inimene, kes on nakatunud nakkustekitajaga, kuid kellel puuduvad haigustunnused. Nakkusohtlik inimene on nakkushaigusega või nakkuskandlusega inimene, kes võib nakkustekitajat teistele inimestele edasi anda. Nakkusohtlik materjal on materjal, sealhulgas organismist pärinev uuringumaterjal, laboratoorne kultuur või saastunud ese, mis sisaldab või võib sisaldada nakatamisvõimelist nakkustekitajat. Nakkusohutus on inimese tervise kaitstus, mis on saavutatud nakkushaiguste leviku vältimise põhimõtete rakendamisel inimese elukeskkonnas, tervisekäitumises, sealhulgas tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamisel, iluteenuste osutamisel ning töökohal. nakkustekitaja – prioon, viirus, bakter, Nakkustekitaja on mistahes bioloogiline tegur, sealhulgas prioon, viirus, bakter, mikroskoopiline mikroskoopiline seen, algloom, ussnugiline ja seen, algloom, ussnugiline ja lülijalgne, nende geneetiliselt muundatud vormid ning nende lülijalgne, samuti nende komponendid ja toksiinid, bioloogilised komponendid ja toksiinid, mis on võimelised põhjustama inimese nakatumist ja mis on võimelised tekitama nakkushaigust; nakkushaigust. nakkushaiguste tõrje – selliste tervisekaitseabinõude Nakkushaiguste tõrje on nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja likvideerimiseks rakendatavad rakendamine, mis võimaldavad nakkushaige või tegevused, sealhulgas piirangute ja ettevaatusabinõude kohaldamine. nakkuskahtlase isiku varakult avastada ning teda uurida ja ravida, selgitada tema nakatumise põhjused ja viisid, tõkestada nakkushaiguse levikut ning vältida tervete nakatumist; Rahvastiku tervist ohustav rahvusvahelise tähtsusega hädaolukord on vastavalt rahvusvahelistele tervise-eeskirjadele Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektori poolt väljakuulutatud erakorraline sündmus, mis kujutab nakkushaiguse rahvusvahelise leviku tõttu ohtu teiste riikide rahvastiku tervisele ja võib nõuda koordineeritud rahvusvahelist tõrjet. Terviseseisundit kinnitav tõend on tervishoiuteenuse osutaja või muu pädeva asutuse väljastatud isikustatud dokument, mis tõendab nakkushaiguse läbipõdemist, negatiivset testitulemust, immuniseerimist või meditsiinilist vastunäidustust nakkustõrje meetmete järgimiseks. Uuringumaterjal on nakkushaiguse diagnoosimiseks, seireks või epidemioloogiliseks uuringuks inimeselt või loomalt võetud proov, keskkonnaproov, toiduproov, joogiveeproov, suplusveeproov, reoveeproov või muu bioloogiline, sealhulgas laboratoorselt eraldatud, materjal. Zoonoos on nakkushaigus, mis kandub selgroogselt loomalt inimesele otsese või kaudse kontakti, siirutaja, toidu, vee või keskkonna kaudu. eriti ohtlik nakkushaigus – suure nakatuvusega (3) Nakkushaigus loetakse eriti ohtlikuks (edaspidi eriti ohtlik nakkushaigus), kui see vastab haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg vähemalt ühele järgmistest tunnustest: on raske või eluohtlik. Käesoleva seaduse tähenduses 1) haigus põhjustab suurt suremust, rasket haiguskulgu või püsivat tervisekahjustust olulisel osal on eriti ohtlikud nakkushaigused katk, koolera, haigestunutest ning selle levik kujutab olulist ohtu rahvastiku tervisele; kollapalavik, viiruslikud hemorraagilised palavikud ja 2) haigus levib kiiresti või ulatuslikult ja selle levikuga kaasneb oluline oht tervishoiusüsteemi tuberkuloos; toimepidevusele või muu elutähtsa teenuse osutamisele; 3) haiguse on põhjustanud uus, taasilmunud või harvaesinev nakkustekitaja, mille suhtes puudub elanikkonnal immuunsus või puuduvad tõhusad ravi- või ennetusmeetmed ja millega võib kaasneda oluline oht rahvastiku tervisele; 4) haiguse levikust tulenevalt on Maailma Terviseorganisatsioon kuulutanud välja rahvastiku tervist ohustava rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorra või Euroopa Komisjon on tunnistanud, et esineb rahvatervise hädaolukord Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (ELT L 314, 06.12.2022, lk 26–63), tähenduses ning haiguse levikuga võib kaasneda oht rahvastiku tervisele Eestis. doonorivere säilitusproov – doonorivere proov, mis on võetud veredoosist; (2) Uudne ohtlik nakkushaigus käesoleva seaduse tähenduses on nakkushaigus: 1) millel on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud eriti ohtliku nakkushaiguse tunnused; 2) millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate ravivõimekust.  Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu EIS I tagasisidetabel Paragrah v/ Märkusega arvestamine / Märkuse esitaja Märkus / kommentaar märkuse mittearvestamine tüüp Soovime juhtida tähelepanu vajadusele täpsemalt ja läbipaistvamalt sõnastada protsess, mille alusel immuunpreparaate lisatakse riiklikku immuniseerimiskavasse. Meie hinnangul lähtuvad immunoprofülaktika ekspertkomisjoni arutelud sageli rahaliste vahendite hinnangust enne meditsiinilise sisu põhjalikku käsitlemist. Mõistame tagasisides esitatud seisukohta. Immunoprofülaktika Sellist käsitlust tuleks vältida, sest sellel on järgmised tagajärjed: ekspertkomisjoni töökorraldus ja § 14 Ravimitootjate Liit hindamisprotsess täpsustatakse  meditsiiniline järeldus tehakse pika viitega ja/või valdkonna eest vastutava ministri kijuurdtsamale patsiendipopulatsioonile; käskkirjaga, millega kehtestatakse  rahaliste vahendite hinnanguks ei ole ühest selget eelnevat komisjoni töökord. meditsiinilist hinnangut. Toome siinkohal eeskujuks ravimikomisjoni ja haiglaravimite komisjoni töökorralduse, mis hõlmab hindamise esimeses etapis eraldi selget seisukohta meditsiinilisele vajadusele. Märgime, et eelnõu § 23 lg 5 toob kaasa Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 62 lg 3 täiendamise vajaduse. Tolliseaduse § 13 alusel on moodustatud e-tolli andmekogu, millesse kuuluvad Selgitame, et käesolev säte ei näe ette maksukohustuslaste registri põhimääruse §-s 5 nimetatud Terviseametile automatiseeritud rakendused. Maksukohustuslaste registri põhimääruse § 62 lg-s 3 otsejuurdepääsu loomist MTA sätestatakse, millistel asutustel on seadusega pandud ülesannete andmekogudele (sh e-tolli § 23 Maksu- ja Tolliamet täitmiseks juurdepääs e-tolli andmetele. Kuivõrd eelnõu § 23 lg-st 5 andmekogule). Asutustevaheline tuleneb, et edaspidi vajab e-tolli andmetele juurdepääsu ka andmevahetus toimub Terviseamet, siis on vajalik maksukohustuslaste registri üksikjuhtumipõhiselt turvaliste põhimääruse § 62 lg 3 täiendamine selliselt, et Terviseametil on teabevahetuskanalite kaudu vastavalt juurdepääs teatud e-tolli andmekogu rakenduste (alamregistrite) ohuolukorrale. andmetele. Siinjuures märgime, et sooviksime täpsustada, milline on soovitav andmekoosseis ehk millistele e-tolli andmekogu alamregistri andmetele juurdepääsu vajatakse. 1  Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 4 alusel kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrus „Riigipiiri ületamisega seotud nõuded ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks“ (kavand 14, lisas 1). Leiame, et kõnealuse määruse kavandi § 2 lõikes 2 võiks tuua välja ka ametkond, kellele tuleb piiripunktis Arvestatud. Rakendusakti kavandit § 28 Maksu- ja Tolliamet (paberkandjal) andmed reisimise, viibimiskoha ja täiendatud vastavalt. kontaktandmete kohta edastada. Näiteks Vabariigi Valitsuse määruse kavandi „Ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord riigipiiril“ (kavand 15, lisas 1) § 5 lõikes 1 on sätestatud, et terviseseisundit kinnitav tõend esitatakse vedajale või Politsei- ja Piirivalveametile. Sarnaselt võiks puudutatud ametkonna välja tuua ka eelviidatud määruse (kavand 14) § 2 lõikes 2. Etteruttavalt soovime välja tuua, et kui nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel kehtestatakse edaspidi rakendusaktides Üldine piiripunktide valdajatele epideemiatõrje eeskirja raames täiendavaid Võtame teadmiseks ja arvestame Maksu- ja Tolliamet märkus nõudeid (nt täiendavad nõuded ruumidele ja tingimustele, millega rakendusaktide välja töötamisel. tuleb arvestada või milleks ette valmistuda), siis kindlasti sooviks MTA aruteludesse kaasatud olla. Eelnõus ei ole mõistet „immuniseerimine“ defineeritud, kuigi tegemist on seaduse keskse mõistega. Mõiste on selgitatud lisas 1, kuid §3 Eesti Õdede Liit arvestades selle sagedast kasutust seaduse tekstis, peab Arvestatud. definitsioon sisalduma ka seaduse terminite loetelus. Ettepanek: lisada immuniseerimise definitsioon § 3 terminite hulka. Eelnõus on sätestatud, et Terviseamet teeb epidemioloogilisi uuringuid nakkushaigusjuhtude ja nakkushaiguspuhangute asjaolude väljaselgitamiseks. Seletuskirjas on epidemioloogilist uuringut käsitletud haldusmenetluse osana, mille tulemusena hinnatakse põhiõigusi piiravate meetmete vajalikkust. Samas ei anna lõike 3 § 5 lg 3 p Osaliselt arvestatud. Seletuskirja on Eesti Õdede Liit sõnastus iseseisvalt volitust põhiõigusi piiravate otsuste tegemiseks 2 täpsustatud. ega kirjelda piisavalt uuringu seost edasiste meetmetega. Ettepanek: lisada täiendav fraas: „Teeb epidemioloogilisi uuringuid nakkushaigusjuhtude ja nakkushaiguspuhangute asjaolude väljaselgitamiseks, mis on eelduseks muudele seaduses sätestatud meetmetele.“ § 5 lg 3 p Seletuskirjas on märgitud, et tõrjemeetmete rakendamise Arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud Eesti Õdede Liit 3 korraldamine annab Terviseametile volituse piirangute vastavalt. 2  kohaldamiseks. Sätte sõnastus ei näita selgelt, et konkreetsed piirangud tulenevad muudest seaduse sätetest. Ettepanek: täpsustada, et meetmete rakendamine toimub kooskõlas muudes sätetes sätestatud piirangute ja volitustega. Osaliselt arvestatud. Eelnõu sätet ja seletuskirja on täpsustatud selliselt, et bioloogilise materjali võtmine toimub eranditult isiku nõusolekul ning Eelnõus antakse Terviseametile õigus võtta epidemioloogilise välistatud on tahtest olenematu uuringu käigus isikult bioloogilist materjali ning välistatakse sekkumine. Proportsionaalsuse tervishoiuteenuse osutamisele kehtivad nõuded. Sõnasõnaline tagamiseks on see õigus seotud § 5 lg 6 Eesti Õdede Liit tõlgendus võib jätta mulje väga laiast volitusest. Ettepanek: kõrgema ohulävendiga, rakendudes täpsustada, kas bioloogilise materjali võtmisel peab üldjuhul üksnes puhangu, epideemilise leviku eelnema informeeritud nõusolek ning kas ilma nõusolekuta võib või muu tõsise nakkusohu korral. analüüsi võtta üksnes ohtliku nakkushaiguse korral ja kohtu loal. Samuti muudeti sätte sõnastust nii, et Terviseamet ei võta proove vahetult, vaid üksnes korraldab proovivõtmist, kaasates selleks pädevaid tervishoiutöötajaid. Ei arvestata. Selgitame, et seaduse tasandil on oluline säilitada piisav paindlikkus immuniseerimist teostavate isikute ringi määratlemisel. Erinevate Kuigi immuniseerimise täpsemad nõuded kehtestatakse ministri tervishoiuametite ja ametikohtade määrusega ning seletuskirja kohaselt hõlmab tervishoiutöötaja täpsemad rollid ning teenuste sisu on mõiste erinevate seaduste alusel erinevaid ameteid, jääb sätte reguleeritud teistes seadustes ja nende sõnastus ebamääraseks ning võib põhjustada erinevat tõlgendamist alusel kehtestatud õigusaktides. § 16 lg 1 Eesti Õdede Liit immuniseerimist teostavate isikute ringi osas. Ettepanek: immuniseerimist teostavate tervishoiutöötajate ring peaks Immuniseerimise puhul on määrav, et olema seaduse tasandil üheselt mõistetav. Lisas 1 toodud täpsustus immuniseerimist teostaval isikul on on otstarbekas kajastada ka seaduse tekstis, et vältida vastav väljaõpe ning läbitud tõlgenduslikku ebaselgust ja tagada ühtne praktika. immuniseerimiseks ettenähtud koolitus. Täpsemad nõuded immuniseerimist teostavatele tervishoiutöötajatele sätestatakse ministri määruses. Selline lähenemine võimaldab vajaduse korral 3  tulevikus immuniseerijate ringi laiendada ilma seaduse muutmiseta. Eelnõus nähakse ette kohustus selgitada immuniseeritavale või tema seaduslikule esindajale immuniseerimise olemust, oodatavat kasu ning võimalikke kõrvaltoimeid. EÕL hinnangul peaks immuniseeritav § 16 lg 2 p Eesti Õdede Liit lisaks saama ka protseduurijärgsed juhised kõrvaltoimete tekkimise Arvestatud. 1 korral, sh selged tegutsemissoovitused. Ettepanek: täiendada sätet immuniseerimisjärgsete juhiste andmise kohustusega ning säilitada laiem nõustamiskohustus immuniseerimisega seotud küsimustes. Selgitame, et eelnõus sisalduv viide võlaõigusseaduse § 766 lõikele 4 on teadlik ning selle eesmärk ongi rõhutada lapspatsiendi autonoomia ja kaalutlusõiguse arvestamist Eelnõus reguleeritakse piiratud teovõimega isiku immuniseerimist immuniseerimisotsuse tegemisel. viitega võlaõigusseadusele. Koolitervishoiu kontekstis vajab Viidatud säte näeb ette, et piiratud täpsustamist lapspatsiendi kaalutlusõiguse arvestamine teovõimega patsiendi õigused kuuluvad immuniseerimisotsuse tegemisel. Arvestades, et mitmete lapseeas ja seaduslikule esindajale üksnes koolieas reimmuniseeritavate nakkushaiguste puhul ei ole ulatuses, milles patsient ei ole kogukonnaimmuunsuse tase piisav, on oluline, et seaduse tasandil võimeline poolt- ja vastuväiteid § 16 lg 5 Eesti Õdede Liit oleks tagatud selge kooskõla lapspatsiendi autonoomiat käsitlevate vastutustundeliselt kaaluma, ning et põhimõtetega. patsienti ennast tuleb otsustest Ettepanek: kaaluda sätte täiendamist viitega lapspatsiendi teavitada mõistlikus ulatuses. kaalutlusõiguse arvestamisele või Seega on eelnõu sõnastus kooskõlas tagada vastav regulatsioon seaduse tasandil, et vältida ebaselgust kehtivate lapspatsiendi õigusi ja kooliõenduse praktikas ning tagada kooskõla muude õigusaktidega. autonoomiat käsitlevate põhimõtetega ning ei vähenda koolitervishoiu kontekstis lapse kaalutlusõiguse arvestamist. Täiendavat eriregulatsiooni seaduse tasandil ei peeta vajalikuks. Eelnõus sätestatakse kohustus läbida enne tööle asumist Arvestatud osaliselt. Selgitame, et tuberkuloosi suhtes tervisekontroll ning esitada tööandjale eelnõuga ei ole eesmärk reguleerida § 17 lg 5 Eesti Õdede Liit nakkusohutust kinnitav tervisetõend. Samas ei ole täpsustatud, tuberkuloosi tervisekontrolli milline uuring on tuberkuloosi välistamiseks piisav ega see, kas rakenduslikke üksikasju seaduse uuringu valiku teeb tervishoiutöötaja. Ebaselge on ka varasema tasandil. Uuringute sisu, valiku ning 4 uuringu arvestamise kord tööle asumisel (nt kas 6 kuu vanust tervisetõendi väljastamise praktilised rindkere röntgenuuringut saab kasutada tervisetõendi väljastamisel küsimused on oma olemuselt või tuleb uuringut korrata). Lisaks korralduslikud ning neid on asjakohane vajab selgitamist, kas tervisetõendi nõue laieneb ka praktikat käsitleda juhendites või alamaktides, sooritavatele ning täiendusõppes osalevatele isikutele, sh võimaldades vajaduse korral paindlikku lühiajalistel koolitustel osalemisel. Oluline on tagada ka tervisetõendi ajakohastamist vastavalt väljastamise võimalus digitaalsel kujul. epidemioloogilisele olukorrale ja Ettepanek: täpsustada tuberkuloosi tervisekontrolli sisu, uuringute teaduspõhisele praktikale. valiku ja kehtivuse põhimõtted, tervisetõendi kohaldamisala ning Kopsu- ja kopsuvälise tuberkuloosi võimaldada tervisetõendi väljastamine digitaalselt. käsitluse (2025 ajakohastatud) ravijuhendi põhjal soovitatakse tuberkuloosi nakatumise puhul rindkere röntgenuuringu asemel IGRA testi või tuberkuliintesti. Samas kehtiva praktika kohaselt on tööle asumisel nõutud tuberkuloosi suhtes tehtud rindkere röntgenuuring. Juhul kui tulevikus nähakse vajadust muude või täiendavate uuringute järele, on võimalik seda arutada ning juhendeid vastavalt täiendada. Eelnõu täpsustatakse selliselt, et töötaja ei pea uuesti läbima tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli ehk kehtib eelmine väljastatud tõend, kui ta ei ole alates eelmise tervisetõendi väljastamisest viibinud kõrge tuberkuloosi haigestumise riskiga riigis ega puutunud kokku tuberkuloosi nakatanud isikuga. See vähendab põhjendamatut halduskoormust ning väldib tarbetute uuringute kordamist. Lisaks täpsustame, et eelnõu § 17 lõike 5 punkt 4 kohaldub ka tegevusaladel praktikat sooritavatele ning täiendusõppes osalevatele õpilastele, üliõpilastele ja töötajatele. 5  Võtame teadmiseks ettepaneku tervisetõendi digitaalse väljastamise ja esitamise kohta ning nõustume, et see on mõistlik ja kaasaegne suund. Vastavad arendused sõltuvad edasisest prioriteetide seadmisest ja tehnilistest võimalustest. Eelnõus sätestatakse tööandja kohustus säilitada tervisetõendit kogu töösuhte kestuse jooksul ja vähemalt aasta pärast töösuhte lõppemist. Samas tuleb tervisetõend praktikas töötajale tagastada, § 17 lg 6 Eesti Õdede Liit mistõttu saab tööandja säilitada üksnes koopia. Arvestatud. Ettepanek: täpsustada, et tööandjal on õigus säilitada tervisetõendi koopia või luua digitaalse tervisetõendi lahendus, mis väldib vastuolu ja lihtsustab dokumentide haldamist. EPKK juhtis VTK vastuskirjas tähelepanu puuduvale mehhanismile, Selgitame, et eelnõu ei reguleeri mis teavitaks toidukäitlejast tööandjat olukorras, kui töötajal teadlikult rakenduslikke küsimusi diagnoositakse nakkushaigus, mis võib ohustada toiduohutust. seaduse tasandil. Seaduses sätestatakse üldised kohustused ja Eelnõu paneb tööandjale vastutuse nakkusohu vältimise eest, kuid ei põhimõtted, samas kui detailsemad sätesta seaduslikku ega tehnilist lahendust, kuidas tööandja lahendused (nt menetlused, juhendid ja nakkushaigusest teada saab. Tekib õiguslik vastuolu: tööandjal on tehnilised korraldused) on asjakohane kohustus tagada ohutu töökeskkond ja toiduohutus, kuid tal puudub kehtestada alamaktides või juhendites, juurdepääs vajalikule teabele. Selline regulatsioon ei taga piisavat võimaldades paindlikkust ja õigusselgust ning võib viia olukorrani, kus tööandja vastutab ajakohastamist vastavalt praktikale. Eesti asjaolude eest, mida tal ei ole võimalik kontrollida. § 17 Põllumajandus- Lisaks tuleb märkida, et EPKK tõi VTK vastuskirjas välja mitmed Eelnõu kohaselt on teatud Kaubanduskoda probleemid, mis jäävad lahendata, sest peale tegevusaladel tööle asujal kohustus seaduse vastuvõtmist jäävad need TTOS-i valdkonda, samas kui läbida tuberkuloosi suhtes käesolev eelnõu TTOS-i muudatusi sel määral ei sisalda: tervisekontroll, mille kulud katab tööle 1. Riskipõhise lähenemise tegelik rakendamine asuja. Täiendava tervisekontrolli EPKK juhtis VTK vastuskirjas tähelepanu asjaolule, et nakkusohu vajaduse otsustab tööandja, lähtudes tase toidukäitlemises ei ole ühtlane ning erineb oluliselt sõltuvalt töökeskkonna riskidest; selliseid tegevusest (nt loomsete saaduste töötlemine vs taimsete toodete kontrolle võib rakendada nii käitlemine või joogitööstus). Eelnõu viitab riskipõhisusele sündmuspõhiselt kui ka ennetava üldpõhimõttena, kuid ei diferentseeri konkreetselt tegevusvaldkondi meetmena. Täiendavad ega ametikohti. Samuti ei sätesta selgeid kriteeriume, mille alusel tervisekontrollid toimuvad tööajal ning riskitaset hinnatakse ega täpsusta, millistel juhtudel võib nende kulud katab tööandja. 6 tervisekontrolli nõudest loobuda või seda lihtsustada. Need ei ole sätestatud eraldi ka rakendusmäärusega. Selline üldsõnaline Töökeskkonna riskide hindamine, sh regulatsioon ei taga tegelikku riskipõhist lähenemist, vaid võib nakkushaiguste leviku risk, toimub praktikas viia jätkuvalt universaalse kohaldamiseni. See ei ole jätkuvalt TTOS-i alusel. Tööandjal on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ega arvesta sektori parim ülevaade oma töökeskkonnast eripäradega. ning riskianalüüsi saab koostada ise, 2. Tervisekontrolli ja nakkushaiguste kontrolli sisuline tellida teenusena või kasutada integreerimine ja maksumus Tööinspektsiooni EPKK tõi VTK vastuskirjas välja, et töötervishoiu kontroll ja iseteeninduskeskkonda TEIS. NETSi nakkushaiguste tõend ei ole omavahel seotud ega raames ei reguleerita töökeskkonna koordineeritud ehk et kui praeguse süsteemi järgi riskianalüüsi rakenduslikke küsimusi. toimub töötervishoiu kontroll regulaarselt, siis nakkushaiguste tõend väljastatakse tööle asumisel. Nende kahe sidususmehhanism on Eelnõu ei loo uut mehhanismi töötaja puudulik. Eelnõus sätestatakse küll võimalus kahe terviseandmete edastamiseks süsteemi sidumiseks, kuid ei täpsusta kas nakkushaiguste tööandjale, arvestades terviseandmete kontroll muutub töötervishoiu kontrolli osaks, milline on kaitse vajadust. Tööandja vastutus kontrollide sagedus ega sõnasta kuidas edaspidi välditakse nakkusohu vältimisel realiseerub dubleerimist või vastupidi – kontrollide lünklikkust. Ilma selge eelkõige ennetavate meetmete, normitehnilise lahenduseta jääb integratsioon deklaratiivseks ning riskianalüüsi ja töökorralduse kaudu. tööandja jaoks ei muutu süsteem arusaadavamaks. VTK vastuskirjas märgiti, et töötervishoiu miinimumteenuse Kokkuvõttes loob eelnõu raamistiku, maksumus on juba üle 200 euro. Senine praktika näeb, et mis võimaldab riskipõhist, ette nakkushaiguste tõendi kulud jäävad formaalselt töötaja proportsionaalset ja paindlikku kanda, isegi kuid praktikas tasub need sageli tööandja. Hetkel jääb lähenemist, jättes rakenduslikud ebaselgeks kas nakkushaiguste analüüsid integreeritakse detailid vastavatesse õigusaktidesse ja tervisekontrolli osaks ning kes analüüsid tulevikus tasuma peaks. juhenditesse. 3. Analüüside ühtse standardi kehtestamine EPKK tõi VTK vastuskirjas esile, et töö tervisekontrolli analüüside vajadus ja maht sõltub praktikas perearsti otsusest, mistõttu esinevad nii analüüsinimekirjad ja sellest tulenevad visiidi hinnad. EPKK hinnangul liigub eelnõu eesmärkide osas õiges suunas, kuid mitmed rakenduslikud küsimused vajavad täpsustamist, et tagada:  regulatsiooni proportsionaalsus,  õigusselgus tööandjale,  kulude prognoositavus,  tegelik riskipõhine lähenemine, 7   vastutuse tasakaal tööandja ja riigi vahel. Eesti Pereõdede Ühingul täiendavad küsimusi ega kommentaare lisada ei ole. Leiame, et seaduse muudatus lihtsustab oluliselt Üldine Eesti Pereõdede pereõdede tööd tervisetõendite osas ning kooliõdedel väheneb Teadmiseks võetud. märkus Ühing ootamine ning lisatöö patsiendi vanematega kontakti saamiseks nõusolekute osas. Tervitatav on, et uue seadusega on loodud kaasaegne terviklik lähenemine nakkushaiguste ennetamisele ja tõrjele. Toetame Eesti Koolijuhtide planeeritavat regulatsiooni, mis vähendab bürokraatlikku § 16 Teadmiseks võetud. Ühendus koormust, s.o et iga vaktsineerimise korral ei pea enam küsima nõusolekut ning on vajalik ainult ühekordne lapsevanema keelduv teavitus. Selgitame, et eelnõu seletuskirjas toodud näited lapsevanemate teavitamiseks kasutatavatest Samas lisanduvad infokanalitest (nt e‑kool, koolijuhile mitmed täiendavad bürokraatlikud ülesanded, millega lapsevanemate koosolekud jm) on ei saa nõus olla. Kooli põhiprotsess on õppimine ja koolijuht selle soovituslikud ega loo koolidele uusi protsessi juht ning iga täiendav ülesanne vähendab seda olulist kohustusi. Eelnõuga soovitakse jätta aega. Eelnõu sätestab näiteks, et immuniseerimise teavitamise korraldamisel piisav teavitamisprotsessis on oluline asutuste ja tervishoiutöötajate paindlikkus, arvestades, et koolide koostöö ning selge info jagamine seaduslikele esindajatele ja et kooli võimalused ja lapsevanemate tasandil saab kasutada ametlikke teavituskanaleid (nt e-kool, digipädevus on erinevad ning ühtne arenguvestlused, lastevanemate koosolekud, infopäevad jne), alati lahendus ei pruugi kõigile sobida. Eesti Koolijuhtide koos arusaadava infomaterjaliga. Paberil tundub see lihtne ülesanne, § 8 ja § 16 Lisaks töötab Tervisekassa välja ühtset Ühendus aga reaalelus tähendab palju täiendavaid ülesandeid nii koolijuhile teavitamise ja immuniseerimisest kui klassijuhatajatele jt õpetajatele ning pidevaid vastuste andmist keeldumiste edastamise lahendust keerulistele küsimustele. Näiteks kui Terviseportaalis, mis aitab vähendada Terviseamet saab selge õigusliku aluse nõuda ja saada ohu haridusasutuste halduskoormust ja hindamiseks vajalikke isikuandmeid ja eriliigilisi tagada ühtse ning selge menetluse. isikuandmeid (terviseandmeid) nii TTO-delt kui ka kolmandatelt Selgitame, et eelnõus kavandatud osapooltelt (nt koolid, tööandjad), siis kas saame olla kindlad, et Terviseameti õigus nõuda teavet koolil ei ole vaja oma dokumentidesse kirjutada sisse järgmised kolmandatelt osapooltelt (sh koolidelt) ülesanded: kes koostab ja saadab Terviseametile info - kelle on erakorraline menetluslik tööriist, ülesanne see on jne. mida rakendatakse vaid vahetu nakkusohu tõrjumisel ja konkreetse epidemioloogilise uuringu tegemisel (nt 8  koolis tekkinud haiguspuhangu korral). Sellises olukorras piirdub kooli roll Terviseameti päringu peale juba asutuse valduses oleva faktilise teabe (nt kontaktandmete) edastamisega ning kool ise täiendavaid uurimistoiminguid tegema ei pea. Kuna tegemist ei ole rutiinse ega pideva andmeedastuskohustusega, ei näe seadus ette vajadust luua koolidel selleks eraldi asutusesiseseid töökordi ega sätestada dokumentides uusi püsivaid tööülesandeid. Samuti on positiivne, et koolijuht saab iseseisva õiguse ja kohustuse Eesti Koolijuhtide nakkusohu korral ajutiselt peatada kooli tegevus või sulgeda kool § 27 Võtame teadmiseks. Ühendus ning teavitada Terviseametit ja vajaduse korral pidada temaga nõu meetmete üle. Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts peab väga oluliseks rahvastiku tervise edendamist ning nakkushaiguste ennetamise süsteemi ja kriisivalmisoleku arendamist. On väga positiivne, et uus seadus loob selleks selge ja kaasaegse õigusliku raamistiku. Meie kui tulevaste arstide jaoks on väga oluline, et õpiksime mineviku kriisidest. Peame Eesti Üldine keskenduma haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele, kuid Arstiteadusüliõpilast Võtame teadmiseks. märkus samas olema valmis kriisidele kiiresti ja tõhusalt reageerima, e Selts vältimaks haiglate ülekoormust. Uus seadus on selles vaates väga tervitatav. Toetame vaktsineerimisega seotud muudatusi, mis austavad maksimaalsel määral patsiendiautonoomiat ja otsustusvõimet. Lisaks on väga hea, et koolivaktsiinidega nõustumine on lapsevanemate jaoks lihtsamaks tehtud. Sooviksime täpsustada küsimust § 25 kohta, mis ka veebiarutelust läbi käis. Olles sätet ja seletuskirja lugenud, jääb mulje, et Eesti kohaldamisala võiks olla selgemalt piiritletud. Arvestades, et seadus Osaliselt arvestatud. Eelnõus on § 25 Arstiteadusüliõpilast näeb teabe edastamise nõuete rikkumisele ette märkimisväärsed täpsustatud nakkushaigusest e Selts trahvimäärad, on oluline, et kohustused oleksid üheselt mõistetavad. teavitamise kord. Hetkel jääb mulje, et lisaks asutustele võib ka igalt füüsiliselt isikult küsida nende tuttavate ja lähedaste andmeid. Sellega seoses tekkis 9  küsimus, ehk oleks mõtet siduda säte nt ohtliku nakkushaiguse levikuga? Toetame põhimõtet, et nakkuste ennetamise korraldus peab olema asutuses süsteemselt läbi mõeldud, arvestades teenuseosutaja riskiprofiili ja tegevusmahtu ning kehtestades muu hulgas: – patsiendivoo korralduse kõrgema nakkushaiguste leviku perioodil; – patsientide eraldamise võimalused; – pindade ja töövahendite desinfitseerimise praktikad. Need tegevused on tervisekeskuste igapäevase töö osa. Seadusega tuleb vältida põhjendamatut halduskoormuse kasvu ning tagada, et nõuded oleksid päriselus rakendatavad ega tooks kaasa ebamõistlikke kulusid. Võtame teadmiseks. Eesti Esmatasandi Juhul, kui tervisekeskustele lisanduvad seadusega täiendavad Infektsioonikontrolli nõuete laiendamise § 19 Tervisekeskuste Liit kohustused ja halduskoormus, mis ei ole keskuste senise töö osa, mõju on hinnatud mõjude analüüsi saavad uued kohustused rakenduda üksnes koos täiendava ressursi punktis 6.2.6. katteallikate väljatöötamise ja õigusaktide tasandil kehtestamisega. Eelnõus ei ole piisava selgusega hinnatud infektsioonikontrolli regulatsiooni laiendamise mõju tervisekeskustele, sh millised kulud kaasnevad riskide maandamistegevuste rakendamisega ja kas need on, võrreldes oodatava mõjuga, põhjendatud. Palume enne seaduse jõustumist läbi viia selge mõjuhinnang ning lisaülesannete täitmiseks lisada täiendavad rahalised vahendid tervisekeskuste rahastusmudelisse, et tagada lisaülesannete jätkusuutlik täitmine. Arvestatud osaliselt ja täpsustame seletuskirjas. Tuberkuloosi suhtes tervisekontroll on tervishoiuteenuse Määruse § 17 lõike 5 kohaselt peavad nimetatud lõike punktides 1-3 osutaja poolt läbiviidav terviseseisundi loetletud ametikohtadel töötajad enne tööle asumist läbima hindamine, mille eesmärk on välistada tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli ja esitama tööandjale isiku nakkusohtlikkus tuberkuloosi § 17 lg 5 Eesti Haiglate Liit tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud nakkusohutust kinnitava suhtes, lähtudes kehtivatest juhistest ja tervisetõendi. arstiteaduse üldisest tasemest. Palume täpsustada ja selgemalt sõnastada, mida hõlmab Tervisekontroll võib sisaldada vajaduse „tuberkuloosi suhtes tervisekontroll“. korral uuringute tegemist, mille valik ja ulatus määratakse vastavalt kehtivatele juhistele ja tervishoiutöötaja professionaalsele otsustusele. 10  Uuringute sisu, valiku ning tervisetõendi väljastamise praktilised küsimused on oma olemuselt korralduslikud ning neid on asjakohane käsitleda juhendites või alamaktides, võimaldades vajaduse korral paindlikku ajakohastamist vastavalt epidemioloogilisele olukorrale ja teaduspõhisele praktikale. Kopsu- ja kopsuvälise tuberkuloosi käsitluse (2025 ajakohastatud) ravijuhendi põhjal soovitatakse tuberkuloosi nakatumise puhul rindkere röntgenuuringu asemel IGRA testi või tuberkuliintesti. Samas kehtiva praktika kohaselt on tööle asumisel nõutud tuberkuloosi suhtes tehtud rindkere röntgenuuring. Juhul kui tulevikus nähakse vajadust muude või täiendavate uuringute järele, on võimalik seda arutada ning juhendeid vastavalt täiendada. Määruse § 17 lõike 8 punkt 2 kohaselt on tööandja kohustatud nakkushaiguste tõrjel tagama bioloogilise ohuteguri vastase immuniseerimise töötajatele ja vajaduse korral pakkuma ennetavat § 17 lg 8 p Eesti Haiglate Liit ravi. Sätte sõnastusest ei selgu üheselt, kas tööandja kohustus Arvestatud. 2 piirdub immuniseerimise ja ennetava ravi kättesaadavuse tagamisega või hõlmab see ka nimetatud teenuste eest tasumise kohustust. Selguse huvides palume sätte sõnastust täpsustada. Osaliselt arvestatud. HÕNTE kohaselt nakkushaigus – haigus või nakkus, mis on põhjustatud bioloogilise ei defineerita seaduses mõistet, kui nakkustekitaja või selle toksiini sattumisest organismi ja mis levib Eesti selle tähendus on üheselt mõistetav § 3 lg 1 p otseselt või kaudselt inimeselt, loomalt või keskkonnast inimesele. Laborimeditsiini üldkeele või vastava eriala oskuskeele 10 Ühing põhjal. Eesti Keele Instituudi sõnastike Sõnastus eristab „haigust“ ja „nakkust“, kuid ei selgita nende kohaselt on „nakkus“ ohutegurite omavahelist suhet, mis võib tekitada tõlgendusprobleeme. sattumine paika, kus neid ei soovita, sh 11  Täpsustada, kas nakkuseks loetakse ka laboratoorselt kinnitatud organismi, ja sellest põhjustatud asümptomaatiline nakkustekitaja kandlus. protsessid. Rahvatervishoiu sõnastiku kohaselt on „haigus“ organismi talitluse Ettepanek täpsustada mõisted: häirumine, mis põhjustab ajutist või Nakatumine/infektsioon – kokkupuude nakkustekitajaga, mille posivat kahju. Eelnõus on mõistet tagajärjel kujuneb välja immuunvastus või tekib nakkustekitaja „nakkushaigus“ täpsustatud, lisades kandlus; juurde haigustunnusteta kandluse. Haigestumine – haigestumine nakkushaigusesse infektsiooni tulemusel. nakkusohtlik materjal – materjal, sealhulgas organismist pärinev uuringumaterjal, laboratoorne kultuur või saastunud ese, mis sisaldab või mille puhul on põhjendatud kahtlus, et see sisaldab nakkustekitajat. Definitsioon eeldab, et nakkusohtlik materjal sisaldab nakkustekitajat või esineb põhjendatud kahtlus selle esinemiseks. Mõiste „põhjendatud kahtlus“ vajab täpsustamist. Kas see tähendab kliiniliste sümptomite olemasolu, epidemioloogilist kontakti kinnitatud juhuga või muud hinnatavat asjaolu? Eesti Arvestatud. Põhjendatud kahtlus on § 3 lg 1 p Nakkustekitaja peab olema nakkusohtlikus materjalis reaalselt Laborimeditsiini terminist eemaldatud. NETS sätted on 16 esinev ja nakatusvõimeline, st materjal ei ole eelnevalt inaktiveeritud Ühing suunatud laboritele. ega muul viisil nakkusvõimet kaotanud Uuringumaterjal meditsiinilaborites on bioloogiline materjal ja potentsiaalselt alati nakkusohtlik. Võimatu on eristada põhjendatud kahtlusega ja kahtluseta materjale enne vastavate uuringute läbiviimist. Sellest definitsioonist peaks lähtuma, kes peab taotlema nakkusohtliku materjali käitlemise luba. Jääb ebaselgeks, kas seda peavad taotlema vaid nakkushaiguste diagnostikaga tegelevad laborid ehk kas luba peaks olema selgelt seotud elujõulise nakkustekitaja olemasolu ja reaalse nakkusleviku riskiga. Mitte arvestatud. Nõustume, et uuringumaterjal – nakkushaiguse diagnoosimiseks, seireks või kliinilises ja laboratoorses praktikas on Eesti epidemioloogiliseks uuringuks inimeselt või loomalt võetud proov, § 3 lg 1 p inimpäritolu bioloogilisel materjalil ning Laborimeditsiini keskkonnaproov, toiduproov, joogiveeproov või muu bioloogiline, 23 toidu- ja keskkonnaproovidel selge Ühing sealhulgas laboratoorselt eraldatud materjal. sisuline erinevus. Õigustehniliselt on aga NETS kontekstis otstarbekas 12  Bioloogiline materjal on täpsem termin ja katab nii nakkushaiguste säilitada mõiste „uuringumaterjal“ ühtse kui muude haiguste diagnoosimiseks ja seisundi jälgimiseks võetud katusterminina. Seaduse fookuses on materjale, mille potentsiaalne nakkusohtlikus on võrdne. Ettepanek nakkusohu tuvastamine ja epideemia on eristada terminoloogiliselt bioloogilist materjali ning toidu- ja ohjamine tervikuna, olenemata sellest, joogivee proove. millisest allikast (inimene, loom, toit, keskkond) potentsiaalselt nakkusohtlik materjal pärineb. Terminoloogia kaheks jagamine muudaks seaduseteksti ebamõistlikult lohisevaks ning tekitaks ohu lünkade tekkeks järelevalves ja andmehõives. Katustermin tagab juriidilise selguse, koondades kõik nimetatud prooviliigid ühise eesmärgi – nakkushaiguse diagnoosimise või epidemioloogilise uuringu – alla. Osaliselt arvestatud. Eelnõu sätet ja seletuskirja on täpsustatud selliselt, et bioloogilise materjali võtmine toimub eranditult isiku nõusolekul ning Terviseametil on õigus epidemioloogilise uuringu käigus võtta isikult välistatud on tahtest olenematu bioloogilist materjali nakkushaiguse või nakkusallika tuvastamiseks. sekkumine. Proportsionaalsuse Nimetatud tegevusele ei kohaldata tervishoiuteenuste korraldamise tagamiseks on see õigus seotud seaduses tervishoiuteenuse osutamisele sätestatud nõudeid. kõrgema ohulävendiga, rakendudes üksnes puhangu, epideemilise leviku Täpsustada, kas tegemist on ka tahtest olenematu proovi võtmisega. või muu tõsise nakkusohu korral. Eesti Samuti muudeti sätte sõnastust nii, et § 5 lg 6 Laborimeditsiini Eelnõu kohaselt ei kohaldata Terviseameti (TA) laborile tegevusloa Terviseamet ei võta proove vahetult, Ühing nõuet, kuid praktikas osutab TA labor ka Tervisekassa poolt vaid üksnes korraldab proovivõtmist, tasustatavaid laboriteenuseid meditsiiniasutustele (lisaks § 8 ja § kaasates selleks pädevaid 10). Täpsustada, kas tegevusloa erisus kehtib üksnes riiklike tervishoiutöötajaid. ülesannete täitmisel ning vabal turul osutatavate teenuste puhul Tegevusloa erisus kehtib Terviseameti kohaldub TTKS § 40 alusel tegevusloa nõue. Seadusandlusega laborile nii riiklike ülesannete täitmisel tuleks tagada õigusselgus ja võrdne kohtlemine. kui ka muude teenuste puhul. Terviseamet osutab muid teenuseid, mis ei ole otseselt seotud riiklike ülesannete täitmisega, väga piiratud mahus. Terviseameti laborite nõuetele 13  vastavus ja teenuste kvaliteet on juba tagatud teiste siseriiklike ja rahvusvaheliste mehhanismidega, sealhulgas NETS-iga. TTKS alusel TA- le täiendava tegevusloa nõude kehtestamine tekitaks ebamõistlikku halduskoormust ja dubleerivat regulatsiooni, loomata teenuste ohutuse või kvaliteedi tagamisel lisandväärtust. Seetõttu on tegevusloa erisus proportsionaalne ning ei riiva lubamatult võrdse kohtlemise printsiipi. Selgituskirja kohaselt pannakse tervishoiuteenuse osutajale kohustus võtta patsiendilt uuringumaterjal epidemioloogilise uuringu eesmärgil ka juhul, kui see ei ole vajalik patsiendi raviks. Samas ei Võtame teadmiseks. Ettepanek on ole täpsustatud, kes sellisel juhul laboratoorsed uuringud teostab asjakohane. Eelnõu praeguses ega ka milline on nende uuringute rahastamise allikas. menetlusfaasis ei ole võimalik vastavat  Kui uuringute tegemine jääks näiteks perearsti uuringufondi finants- ja korralduslikku mudelit Eesti kanda, ei oleks see praktikas toimiv lahendus. ammendavalt välja töötada. Rahastuse § 8 lg 3 p Laborimeditsiini  Kui uuringute teostamine on Terviseameti ülesanne, peab ja töökorralduse täpsemad alused 1-2 Ühing Terviseametil olema tagatud igapäevane valmisolek proovide lahendatakse eelnõu edasise vastuvõtuks, analüüsimiseks ja logistika korraldamiseks menetluse käigus või seotud (näiteks hiljutise Saaremaa kõhulahtisuse puhangu rakendusaktides, et tagada sätte kontekstis). eesmärgipärane rakendumine Ilma selge vastutuse ja rahastusmehhanismi sätestamiseta võib praktikas. nimetatud kohustus jääda formaalseks ega pruugi reaalselt rakenduda. Mitte arvestatud. Erinevad Laborile pannakse kohustus teavitada rühmaviisilisest tervishoiuteenuse osutajad (perearstid, haigestumisest. Teeme ettepaneku piiritleda labori kohustus Eesti haiglad) saadavad proove sageli ühte nakkustekitaja tuvastamisega ning teabe edastamisega tervise § 8 lg 4 Laborimeditsiini suurde laborisse. Seetõttu on labor infosüsteemi ning jätta rühmaviisilise haigestumise teavitamine Ühing sageli esimene üksus, mis suudab tervishoiuteenuse osutaja ülesandeks. Laboril puudub tuvastada rühmaviisilise haigestumise epidemioloogiline tervikpilt. või puhangu. Eesti Määratlemata on, mida tähendab „arvestuse pidamine“ - kas see Arvestatud. Täiendatud on eelnõu § 10 lg 2 Laborimeditsiini tähendab proovide nimekirja, patogeenide inventuuri, säilitamise seletuskirja ja antud detailid Ühing registrit või muud süsteemi ja kes oleks selle süsteemi jälgija ning kajastatakse rakendusaktides. 14  mis sellest tuleneks. Täpsustada seaduses või rakendusaktis arvestuse pidamise ulatus, kas nõue kehtib üksnes 3.–4. ohurühma tekitajatele või ka rutiinsele diagnostikale. Meditsiinilaboris käideldud bioloogilised materjalid on tuvastatavad labori infosüsteemis, eraldi registrid ei ole vajalikud. Mitte arvestatud. Tegevusloa erisus kehtib Terviseameti laborile nii riiklike ülesannete täitmisel kui ka muude teenuste puhul. Terviseamet osutab muid teenuseid, mis ei ole otseselt seotud riiklike ülesannete täitmisega, Sama kommentaar, mis § 5 lg 6. Meditsiinilabor peab omama TTKS väga piiratud mahus. Terviseameti § 40 alusel eriarstiabi tegevusluba. Tegevusloa nõuet ei kohaldata laborite nõuetele vastavus ja teenuste Terviseameti laborile. Seletuskirjas väidetakse, et TA ei tegutse turul, kvaliteet on juba tagatud teiste Eesti kuid tegelikkuses osutab siiski tasulisi teenuseid tervishoiuteenuse siseriiklike ja rahvusvaheliste § 10 lg 4 Laborimeditsiini osutajatele. Reguleerida selgelt, millises ulatuses on TA vabastatud mehhanismidega, sealhulgas NETS- Ühing tegevusloa nõudest, et vältida ebavõrdset kohtlemist. Antud iga. TTKS alusel TA-le täiendava sõnastus näitab, et TA labor ei ole meditsiinilabor ja seega ta TTL tegevusloa nõude kehtestamine mõistes laboriteenuseid osutada ei tohiks. TA saab tegutseda tekitaks ebamõistlikku halduskoormust teaduslaborina, kes teeb epidemioloogilisi uuringuid. ja dubleerivat regulatsiooni, loomata teenuste ohutuse või kvaliteedi tagamisel lisandväärtust. Seetõttu on tegevusloa erisus proportsionaalne ning ei riiva lubamatult võrdse kohtlemise printsiipi. Eesti Ebaselge, kas „isik“ tähendab juriidilist isikut (asutus) või füüsilist Osaliselt arvestatud. Oleme § 10 lg 7 Laborimeditsiini isikut (töötaja). Sama probleem esineb terve eelnõu ulatuses. täpsustanud eelnõud mõistega „labor“. Ühing Ettepanek asendada „isik“ mõistega „tervishoiuteenuse osutaja“ Referentlabori valik ja lepingu Palun selgitada, mis alusel toimub labori välja valimine sõlmimine toimub kehtiva õiguse referentteenuse osutamiseks. Juhul, kui Terviseamet on sõlminud (riigihangete seadus, haldusmenetluse tähtajalise lepingu referentlabori ülesannete täitmiseks mõne Eesti seadus) raamides, kus hinnatakse § 11 lg 1,3 laboriga mistahes valdkonnas, siis peaks ju vastava valdkonna Laborimeditsiini labori akrediteeringut, metoodilist ja 6 rutiinset laboratoorset diagnostikat teostav labor edastama lg 1 Ühing pädevust ja võimekust täita seaduses toodud info hoopis Terviseameti lepingupartnerile mitte loetletud spetsiifilisi ülesandeid. Eelnõu Terviseametile. Antud sõnastuses jääb Terviseameti labor üks lõige reguleeris rutiinsete vahendajaks. seireandmete esitamist Terviseametile 15  rahvastiku tervise olukorra jälgimiseks. Edasine lõige on erinorm, mis sätestas, et laborid edastavad referentlabori ülesannete täitmiseks vajaliku uuringumaterjali ja andmed otse referentlaborile. Eelnõu eristab üldist epidemioloogilist seiret ja spetsiifilist referentlabori tegevust. Kaubanduskoda toetab plaanitavat muudatust, kuna senine tervisetõendite süsteem on olnud paljude ettevõtjate jaoks põhjendamatult koormav ja bürokraatlik, eriti näiteks teenindus- ja toitlustussektoris, kus on tavapärasest kõrgem tööjõu voolavus, on tervisetõendite hankimine olnud täiendav aja- ja rahakulu nii tööandjale kui töötajale. Toetame muudatust, kus edaspidi piirdutakse vaid tuberkuloosi kontrolliga, kuna see on Eesti Kaubandus- § 17 rahvatervise seisukohalt kõige kriitilisem risk. Muude nakkushaiguste Võtame teadmiseks. Tööstuskoda puhul on tänapäevane hügieenitase ja tööandjate teadlikkus piisav, et tagada ohutus ilma lisatõenditeta. Samuti jääb alati tööandjal võimalus nõuda tervisekontrolli juhul, kui töökoha riskihinnang seda nõuab ning TTOS-i raames toimub töötaja tervisekontroll siiski igal juhul. Leiame, et seega plaanitav muudatus muudab värbamisprotsessi kiiremaks ja paindlikumaks ning vähendab bürokraatiat. Siiski peab Kaubanduskoda vajalikuks juhtida tähelepanu Mitte arvestatud käesoleva eelnõu teavitussüsteemi puudumisele nakkushaiguse kontekstis. Infosüsteemide (TIS, TÖR) diagnoosimisel. Leiame, et tööandjal võiks olla võimalus saada vahelise automatiseeritud infot töötaja nakkusohu kohta. Näiteks olukorras, kus töötajal teavitussüsteemi loomine eeldab diagnoositakse tuberkuloos või muu nakkushaigus, mis välistab mahukat IT-arendust. Samuti nõuab otsese kokkupuute nt klientide, on tööandjal ohutuse tagamiseks taoline lahendus eriliigiliste Eesti Kaubandus- vaja sellest operatiivselt teada saada. isikuandmete töötlemise tõttu eelnevat §8 Tööstuskoda Selleks, et tagada isikuandmete kaitse ja vältida delikaatsete põhjalikku andmekaitse mõjuhinnangut, tervisandmete avaldamist, teeme ettepaneku luua infosüsteemide mis väljub käesoleva eelnõu mahust põhine lahendus, mis võimaldaks saata tööandjale automaatse ning ajakavast. Juhime tähelepanu, et üldistatud teavituse või märke isiku ajutise töötamispiirangu kohta nakkusohutuse tagamiseks konkreetsetes tingimustes, ilma haiguse diagnoosi töökeskkonnas annab eelnõu avaldamata. Leiame, et see on vajalik, kuna praktikas võib ette tulla tööandjale õiguse nõuda riskianalüüsist olukordi, kus töötaja jätab teadlikult või teadmatusest tööandja oma lähtuvalt töötaja tervisekontrolli läbimist 16  nakkushaigusest teavitamata (nt kartuses kaotada töötasus), ning kohustab teatud tegevusaladel mistõttu ei saa tööandja rakendada vajalikke meetmeid nakkusleviku töötajaid esitama tuberkuloosi suhtes tõkestamiseks. nakkusohutust kinnitava tervisetõendi Kaubanduskoja ettepanek: juba enne tööle asumist. Teeme ettepaneku arendada välja infosüsteemide põhine lahendus (nt Terviseinfosüsteemi ja töötamise registri liidestamine), mis edastaks tööandjale operatiivse märguande isiku ajutise töötamispiirangu kohta, kui töötajal on diagnoositud nakkusohtlik haigus (nt tuberkuloos), kuid mis ei annaks delikaatseid isikuandmeid tööandjale. Soovitav on uue Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega kooskõlastada ja kohandada muutused vastavaks ka Töö tervishoiu ja tööohutuse seaduses ning „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 1“ määruses. Praegu kehtivas TTOS § 8. Bioloogilised ohutegurid lõige (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud Eesti Võtame teadmiseks. NETS eelnõu § 3 lg 1 p mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud Töötervishoiuarstide terminite sõnastamisel on arvesse 8 bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, Selts võetud kooskõla TTOS-iga. allergiat või mürgistust. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje eelnõu §3 terminid lõige 1 punkt 18) nakkustekitaja – mistahes bioloogiline tegur, sealhulgas prioon, viirus, bakter, mikroskoopiline seen, algloom, ussnugiline ja lülijalgne, kaasa arvatud nende geneetiliselt muundatud vormid, ning nende bioloogilised komponendid ja toksiinid, mis on võimelised põhjustama inimese nakatumist ja nakkushaigust; Juhime tähelepanu töökeskkonna ohutegurite riskihindamise Eesti kvaliteedile. Juhul kui tööandja on bioloogiliste ohutegurite riske § 17 lg 3 Töötervishoiuarstide alahinnanud, võib tekkida oht nakkuse levikuks. Paraku Võtame teadmiseks. Selts igapäevatöös märkavad töötervishoiuarstid aeg-ajalt riskide alahindamist tööandjate poolt. Täpsustame seletuskirjas. Tõlgendamine võib põhjustada segadust töötaja ja tööandja vahel, Selgitame, et eelnõus eristatakse tööle Eesti kes tasub töötaja tuberkuloosi suhtes tehtava tervisekontrolli asumise eelset tervisekontrolli ja § 17 lg 4 Töötervishoiuarstide eest. Eelnõu seletuskirja alusel tööle asumisel tasub töötaja töösuhte kestel tehtavaid Selts tuberkuloosi suhtes tehtava tervisekontrolli eest, samas TTOS tervisekontrolle, lähtudes töötervishoiu sätestab, et see ei tohi tuua töötajale rahalisi kulutusi. ja tööohutuse seadusest (TTOS). 17  Eelnõu kohaselt on tööle asumise eelne tuberkuloosi suhtes tervisekontroll nõutav teatud tegevusaladel nakkusohu ennetamiseks ning selle kulud kannab tööle asuja ehk isik, kellega ei ole veel töölepingut sõlmitud. Tegemist ei ole TTOS-i mõttes töötervishoiu tervisekontrolliga, vaid nakkushaiguste ennetamise meetmega, mille eesmärk on välistada nakkusoht enne tööle asumist. TTOS-i põhimõte, mille kohaselt tervisekontroll ei tohi tuua töötajale rahalisi kulutusi, kohaldub töösuhte kestel tehtavatele tervisekontrollidele. Kui tööandja otsustab rakendada täiendavaid tervisekontrolle (nt riskianalüüsist tulenevalt või sündmuspõhiselt), peavad need toimuma tööajal ning kulud katab tööandja. Kopsu- ja kopsuvälise tuberkuloosi käsitluse (2025 ajakohastatud) ravijuhendi põhjal soovitatakse tuberkuloosi nakatumise puhul Eesti rindkere röntgenuuringu asemel IGRA testi või tuberkuliintesti, § 17 lg 5 Töötervishoiuarstide Võtame teadmiseks. mis on oluliselt kallimad kui siiani kasutatud rindkere röntgenuuring. Selts Juhime tähelepanu, et tööandja või töötaja kulu on taolise tervisekontrolli puhul seetõttu märkimisväärselt kõrgem. Täpsustame eelnõus, et tööandja säilitab tervisetõendist üksnes koopia, mis on vajalik nakkusohutuse Eesti Kui töötaja on tööle asumisel selle tõendi eest tasunud, siis peaks ta tõendamiseks töösuhte ajal. § 17 lg 6 Töötervishoiuarstide selle töölt lahkumisel endale saama? Originaalne tervisetõend jääb tööle Selts asujale, kes on selle eest tasunud, ning see tagastatakse talle töösuhte lõppemisel. 18  Töötaja varasema välismaal viibimise või kokkupuute puudumise tõendamiseks ei ole ette nähtud eraldi riiklikku kontrollmehhanismi. Tööandja saab paluda tööle asujal täita vastava deklaratsiooni (nt kinnitada, et ta ei ole viibinud kõrge tuberkuloosi haigestumise riskiga riigis ega puutunud kokku tuberkuloosi nakatunud isikuga) või küsida seda Kui töötaja soovib vältida aja- ja majanduslikku kulu uue teavet töövestluse käigus. tervisetõendi puhul, kuidas ja kust on võimalik andmeid kontrollida, Erinevate tervisedeklaratsioonide ja Eesti et ta pole elanud kõrge tuberkuloosi haigestumise riski tasemega küsimustike täitmine on § 17 lg 7 Töötervishoiuarstide riigis ega pole olnud kokkupuudet tuberkuloosi nakatunud isikuga. tervishoiupraktikas tavapärane ning Selts Kas uus tööandja usaldab inimese väidet või suunab kindluse mõttes neid kasutatakse laialdaselt riskide ikkagi tervisekontrolli? hindamisel ja otsustamisel. Ei näe põhjust, miks peaks käesoleva eelnõu kontekstis kehtestama sellest erineva või rangema erikorra. Kui tööandjal tekib kahtlus või ta peab töökeskkonna riske arvestades vajalikuks täiendavat kindlust, on tal võimalik suunata isik tervisekontrolli. Täiendava tervisekontrolli rakendamine jääb tööandja otsustada, lähtudes riskianalüüsist. Ei selgu, mida peetakse silmas põhjendatud kahtluse all. Välja toodud definitsioon on seaduseelnõus ja sellega seotud määruste Riigi Laboriuuringute kavandites oluline, kuna 2., 3. või 4. ohurühma nakkusohtliku § 3 lg 16 ja Riskihindamise materjali käitlemisel tekib nõue taotleda Terviseametilt tegevusluba. Osaliselt arvestatud. Keskus Teeme ettepaneku defineerida nakkusohtlik materjal kui materjal, sh organismist pärit uuringumaterjal, laboratoorne kultuur või saastunud ese, mis sisaldab nakkustekitajat. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi laborina tuvastab LABRIS Riigi Laboriuuringute § 8 lg 5 p nakkustekitajaid, kuid LABRISel puudub täielik info riikliku järelevalve Arvestatud. Eelnõud on täiendatud ja Riskihindamise 1 proovide kohta. Et vältida info osalist edastamist teeme ettepaneku vastavalt. Keskus punkt ümber sõnastada: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 19  valitsemisala pädev asutus, kellele laekub info toidus, loomadel või söödas tuvastatud zoonoosse nakkustekitaja kohta, mille levikuga võib kaasneda ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku oht. Jääb ebaselgeks, mida tähendab nõue pidada arvestust käideldava nakkusohtliku materjali üle. Mis on arvestuse pidamise aluseks arvestades nakkusohtliku materjali mõistet seaduses. Arvestatud. Täiendatud on eelnõud ja Riigi Laboriuuringute Isik, kes käitleb 2., 3. või 4. ohurühma bioloogilist ohutegurit, peab selle seletuskirja ning antud detailid § 10 lg 2 ja Riskihindamise omama Terviseameti antud tegevusluba (edaspidi nakkusohtliku kajastatakse rakendusaktides. NETS Keskus materjali käitlemise luba). Defineerida, kes on isik. Jääb ebaselgeks, sätted on suunatud laboritele. kas nakkusohtliku materjali käitlemise luba peab taotlema asutus või iga töötaja (eraisik), kes käitleb nimetatud ohurühma ohutegurit. Nakkushaiguse puhangu, epideemia ja pandeemia definitsioonid on liiga üldised, üksteist kordavad ja hinnangulised. Toodud definitsioonide alusel ei ole võimalik öelda, mis on nende kolme vahe või sarnasused. Näiteks ei ole aru saada, mis tingimustele peab nakkushaiguse puhang vastama, et saaks öelda, et see on epideemia ja mitte enam puhang, või kuidas erineb epideemia pandeemiast. Lisaks on määratlemata seaduse tekstis mitmel pool kasutatud termin „nakkushaiguse epideemiline levik“. Kas see on sama mis epideemia? Nakkushaiguse puhang määratluses võiks täpsustada, et tegemist on haigusjuhtudega, millel on ühine nakkusallikas või levikufaktor, sest selle puudumisel võib jääda mulje, et puhanguks saab pidada Tervise Arengu Osaliselt arvestatud. Terminit on §3 ükskõik milliste nakkushaiguste juhtude samaaegset sageduse Instituut täpsustatud. kasvu. Oodatust suuremal määral on liiga üldine. Kui me räägime tavapärasest haigestumisest, siis räägitakse juhtude arvust või sagedusest, sest neid saab mõõta. Ootusi me ei mõõda ja suuremat määra ei saa panna arvudesse. Rahvastikurühm või koht saab kokku võtta kogukonnaks. Kui aja all on mõeldud nakkuse leviku kiirust, siis see peaks selguma levikufaktoriga. Sõnastusvõimalused Termin: nakkushaiguse puhang; sünonüümid nakkushaiguspuhang, puhang  Ühise nakkusallika või levikufaktoriga nakkushaigusjuhtude tavapärasest sagedasem esinemine piiritletud kogukonnas 20   Piiritletud kogukonna tavapärast haigestumise taset ületavate ühise nakkusallika või levikufaktoriga nakkushaigusjuhtude arv (või sagedus)  Tavapärast haigestumise taset ületavate ühise nakkusallika või levikufaktoriga nakkushaigusjuhtude arv (või sagedus) piiritletud kogukonnas Epideemiat määratletakse justkui kahe erineva olukorrana: 1. nakkushaiguse haigusjuhtude esinemine elanikkonnas oodatust tunduvalt suuremal määral (ehk nakkushaiguspuhanguna) või 2. nakkushaiguspuhangu laiaulatuslik ja intensiivne levik, mis tingib vajaduse rakendada ulatuslikke nakkustõrje meetmeid (ehk puhangu levikuna) Selline sõnastus on tautoloogiline ja sisutühi. Puhang on hulgaline haigestumine mõnda nakkushaigusesse (vt Otsing - puhang). Hulgaline haigestumine saab toimuda ainult nakkushaiguse (teatud piiri ületava) levikuga, mis tähendab, et puhang on (teatud piire ületav) levik. Sedasi mõtet lahti harutades selgub, et epideemia teine olukord on „leviku levimine“. Kui epideemia on puhang (esimene olukord) ja puhangu levimine (teine olukord), siis epideemia definitsioon kokku ütleb, et epideemia on nakkushaiguse (teatud piire Osaliselt arvestatud. Seaduses on ületav) levik või (teatud piire ületava) leviku levimine. Selline defineeritud nakkushaigus ja eriti ohtlik Tervise Arengu §3 definitsioon ei kannata kriitikat. nakkushaigus. Epideemia termin ei ole Instituut Epideemiat peab saama defineerida ühe olukorrana (või mitme piiritletud eriti ohtliku nakkushaigusega. erinevana) ja piiritleda seda nii, et tekiks selge erinevus Terminit on täpsustatud. nakkushaiguse puhanguga ja pandeemiaga. Epideemia on olemuslikult nakkushaiguse puhang ja teatud tingimused teevad puhangust epideemia, nt need, millega ületatakse (epideemiline) lävi. Kahjuks ei selgu seaduse tekstist täpselt, mis tingimused muudavad nakkushaiguspuhangu epideemiaks. Seaduse teksti lugedes saab aimu, et Terviseameti kogutud epidemioloogiliste andmete alusel saab öelda, millal muutub puhang epideemiaks, kuid seaduses ei ole neid tingimusi kirjeldatud. Kuidas seaduse tekstis epideemiat mõistetakse, selgub epideemiat ümbritsevast kontekstist. Sõnastusvõimalused • Kui on tarvis kirjeldada ka nakkushaigust ennast, siis epideemia – missuguse (nt inimeste tervist ohustava) nakkushaiguse millistele tingimustele vastav puhang. 21  • Kui jätta nakkushaigus kirjeldamata, siis epideemia – nakkushaiguse puhang, mis ületab riigis (rahvusvaheliselt) paika pandud epidemioloogilise lävendi. Sel juhul tuleb defineerida epidemioloogiline lävend (vt viidatud epidemioloogia sõnaraamat, lk 80, märksõna epidemic threshold), sest kõik kasutatud terminid tuleb seaduses lahti kirjutada. Ka pandeemia definitsioonis on kordused. Pandeemia definitsioonis sisalduv „või“ lubab seda lugeda nii: - pandeemia on nakkushaiguse ülemaailmne levik - pandeemia on nakkushaiguse väga laiaulatuslik piiriülene levik Epideemiat ja pandeemiat seob see teadmine, et mõlemad on Mitte arvestatud. Erialaekspertide (teatud tingimustele vastav) nakkushaiguse puhang. Epideemia ja vaatest peab terminis eristama pandeemia erinevus seisneb selles, et pandeemia on ülemaailmne ülemaailmset ja laiaulatuslikku levikut, Tervise Arengu §3 nakkushaigusepuhang, see haarab korraga suurt osa maailma sest pandeemia võib piirduda ühe Instituut rahvastikust. kontinendiga – viimasel juhul ei saa Sõnastusettepanekud seda levikut lugeda siiski • pandeemia – ülemaailmne epideemia ülemaailmseks. • pandeemia – korraga suurt osa maailma rahvastikust haarav nakkushaiguse puhang • pandeemia – nakkushaiguse ülemaailmne puhang, mis haarab korraga suurt osa maailma rahvastikust Avalik koht – avaliku kohana käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses lisaks korrakaitseseaduse §-s 54 sätestatule ka kohta, mis on antud tasu eest või tasuta kasutada avaliku ürituse või koosoleku korraldamiseks. Definitsiooni alguses ei tohiks olla korratud defineeritavat terminit. Definitsiooni alguses ei tohiks olla Tervise Arengu Osaliselt arvestatud. Termin on §3 kasutatud ka tegusõnu, nagu nt on, viitab, kirjeldab. Antud juhul Instituut eelnõust eemaldatud. avaliku kohana käsitatakse Sõnastusettepanek • korrakaitseseaduse §-s 54 sätestatule ka koht, mis on antud tasu eest või tasuta kasutada avaliku ürituse või koosoleku korraldamiseks Bioohutus, nakkusohutus - neid kaht terminit käsitleme koos, kuna põhisõna – ohutus – on mõlemas valesti käsitletud. Tervise Arengu §3 Ohutus ei ole põhimõtete, tehnoloogiate ja tegevuste kogum või Arvestatud. Termineid on parandatud. Instituut põhimõtete ja meetmete kogum, vaid teatud põhimõtete alusel tehtud tegevuste tulemus. Ohutus tuleb sõnast ohutu ja tähendab 22  ohutut olekut ja ohu puudumist, sellist olukorda, kus riskid ja ohud on maandatud ja saavutatud on kindel ohuvaba olukord. Antud eelnõus on bioohutuse ja nakkusohutuse all defineeritud ohutusmeetmete eesmärki, aga mitte bioohutust ja nakkusohutust ennast. Kas nakkusohutuse alla saaks paigutada ka selle, mida inimene ise nakkuse leviku tõkestamiseks teeb, nt vaktsineerib end, kasutab maski jm? Sel juhul tuleks lisada tervisekäitumine. Sõnastusettepanekud bioohutus – töötajate, elanike ja keskkonna kaitstus, mis on saavutatud nakkustekitajate tahtmatu vabanemise ja nendega kokkupuute vältimisele suunatud põhimõtete rakendamise järel nakkusohutus – inimese tervise kaitstus, mis on saavutatud nakkushaiguste leviku vältimise põhimõtete rakendamisel inimese elukeskkonnas ja tervisekäitumises, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ja iluteenuste osutamisel ning töökohal Eelnõus on määratletud epidemioloogiline uuring, kui tegevused nakkusallika, nakkuse levikutee ja nakatumist soodustavate asjaolude väljaselgitamiseks, olukorra hindamiseks, nakkuskahtlaste ja nakkusohtlike inimeste ning vajalike tõrjemeetmete kindlaksmääramiseks. Tekib küsimus, mida täpsemalt mõeldakse nakkushaiguse kahtlusega inimeste ja teisi nakatada võivate inimeste kindlaksmääramise all? Ja kas see on sama kindlaksmääramine mis Mitte arvestatud. Termini tõrjemeetmete kindlaksmääramise all on mõeldud? Või mõeldakse sõnastusettepanek on sisuliselt sama, inimeste tuvastamist? Kui räägitakse vajalikest tõrjemeetmetest, siis sest hindamine ja kindlaksmääramine Tervise Arengu mille tõrjumiseks mõeldud meetmete? Praegu jääb mulje, nagu §3 on tuvastamisega sünonüümid, samuti Instituut tõrjutaks vahetult enne mainitud inimesi. Kindlaksmääramisel tundub ei ole sisulist erinevust meetmete antud juhul olevat kaks erinevat tähendust (inimeste kindlaks kindlaksmääramise (en) ja tegemine ja meetmete üle otsustamine). Tegevusi väljendavad väljatöötamise (ep) vahel. tegusõnad peavad olema täpsed, mitte nii umbmäärased. Eeldada võib, et uuringu alusel töötatakse välja sobivad tõrjemeetmed. Sõnastusettepanek epidemioloogiline uuring – tegevused nakkusallika, nakkuse levikutee, nakatumist soodustavate asjaolude, nakkushaiguse kahtlusega inimeste ja teisi nakatada võivate inimeste tuvastamiseks, olukorra hindamiseks ning nakkuse tõrjumiseks sobilike meetmete väljatöötamiseks 23  Isolatsioon ja karantiin Nakkusohtlik inimene on defineeritud nakkushaige või nakkuskandja, kes võib nakkust teistele inimestele edasi anda. Isolatsiooni definitsioon algab seega sisulise kordusega: „nakkushaige või nakkushaige või nakkuskandja“ eraldamine … Lisaks soovitame isiku asemel kasutada inimest ja teha seda läbivalt. Karantiini definitsioonist on võimalik välja lugeda seda, et see on olemuslikult liikumisvabaduse ja tegevuste piiramine. Jääb arusaamatuks, miks ei sobi karantiini levinud olemuslik sisu – teatud Osaliselt arvestatud. Seaduses on ajaks eraldamine. Eraldamise ehk antud juhul karantiini tulemusel on Tervise Arengu läbivat kasutatud terminit inimene. §3 liikumis- ja tegutsemisvabadus piiratud, kuid eraldamine ise ei ole Instituut Mõiste isolatsioon on seadusest piiramine. Ka Wikipedia ingliskeelses artiklis, kust karantiini uus eemaldatud. definitsioon ilmselt pärit on, saab kahelda. Sõnastusettepanekud isolatsioon – nakkushaigusega inimes(t)e või haigustunnustega inimes(t)e eraldamine teistest inimestest kodus, haiglas või muus viibimiskohas eesmärgiga vältida nakkuse edasikandumist karantiin – nakkushaigusega inimes(t)ega kokku puutunud või nakkusohuga piirkonnast saabunud, kuid haigustunnusteta terve(te) inimes(t)e teatavaks ajaks eraldamine eesmärgiga ennetada nakkuse võimalikku levikut selle peiteperioodil Nakkushaige isik Soovitame isiku asemel inimest ja haigust haige asemel kasutada. Nii nagu me ei ütle ka enam lihtsalt kopsuhaige, dementne, epileptik jms, ei tohiks öelda ka nakkushaige. Tegemist on person-first language ehk inimest väärtustava keelekasutuse suundumusega tervishoiuterminoloogias, mis rõhutab fraasis inimest, mitte tema haigust, seisundit, puuet vm eripära. Soolisuse, rahvuse, vanuse, Tervise Arengu usuliste veendumuste, puuete, haiguste ja eripäradest rääkimisel- Arvestatud. Kasutame eelnõus §3 Instituut kirjutamisel tuleb kasutada selliseid sõnu ja väljendeid, mis inimese „nakkushaigusega inimene“. minapildi neid tahke ei riivaks. Inglise keeles person-first language põhimõtteid rakendada paremini kui eesti keeles, sest meie sõnajärg võimaldab vaid mõnikord sõna „inimene“ panna fraasis ka ettepoole. Sõnastusettepanek nakkushaigusega inimene – inimene, kellel on arstiteaduses tunnustatud meetodite, sealhulgas laboratoorse uuringu, kliinilise pildi või epidemioloogilise seose alusel diagnoositud nakkushaigus 24  Seaduse tekstis esineb nakkushaige mitmel korral, palume vahetada kas nakkushaigusega inimene või inimene, kel on diagnoositud nakkushaigus, inimene, kel on tuvastatud nakkushaigus vastu. Nakkushaige tahtest olenematu ravi Nakkushaige tahtest olenematu ravi kõlab diskrimineerivalt. Antud juhul oleks parem kasutada inimese tahtest olenematu ravi. Samuti jääb arusaamatuks, miks tehakse inimese tahetel vahet (on tervete tahe ja nakkushaigete tahe). Näiteks, psühhiaatrilise abi seaduses ei täpsustata, millise inimese tahtest olenematu ravi (ei öelda, et vaimuhaige tahtest olenematu ravi), vaid loetletakse tingimused, mis olukord inimesel on ja millisel juhul tema tahtest olenematut ravi Mitte arvestatud. PsAS viitab selgelt ka kohaldatakse, lisaks pannakse see abi andmise konteksti haigustunnustele, vt § 11 lg 1. Läbi Tervise Arengu §3 (Psühhiaatrilise abi seadus–Riigi Teataja, 3. ptk). Ka NETS-is haigustunnuse, milleks on Instituut räägime inimese tahtest. Seaduse tekst peab määratlema, mis nakkushaigus, on olemas tingimus olukorras inimene on (tal on tuvastatud nakkushaigus) ja kuidas siis tahtest olenemata ravi kohaldamiseks. käitutakse, kui ta ei taga enda või teiste inimeste ohutust. Sõnastusettepanekud Nakkushaige tahtest olenematu ravi asemel inimese tahtest olenematu ravi või tahtest olenematu ravi. Kui nakkushaiguse diagnoosimise tingimus ei ole seaduse tekstis tahtest olenematu ravi rakendamise tingimusena selgelt kirjas, siis tuleb see sinna kirja panna. Teeme ettepaneku muuta terves 3. peatükis vastav termin. Nakkuskahtlane isik ja nakkusohtlik isik Sellisel viisil – nakkuskahtlane ja nakkusohtlik – inimesest rääkimine on sildistamine. Kõike seda saab väljendada neutraalselt, nt nakkuskahtlane inimene asemel nakkushaiguse kahtlusega inimene, Osaliselt arvestatud. Oleme teisi inimesi nakatada võiv inimene. Nakkusohtliku inimese asemel parandanud seaduse tekstis terminit nakkusohuga piirkonnast saabunud inimene, nakkusohuga „nakkuskahtlusega inimeseks“. Lisatud Tervise Arengu piirkonnas viibinud inimene, olenevalt sellest, mis seaduse konteksti §3 on juurde termin „nakkuskandlusega Instituut sobib. inimene“ ja sellest lähtuvalt Kui kasutada „nakkust edasi anda võiv inimene“, „teisi inimesi korrigeeritud terminit „nakkusohtlik nakatada võiv inimene“ või „nakkusohuga piirkonnas viibinud inimene“. inimene“ või „nakkusohuga piirkonnast saabunud inimene“ vms, siis seletavad need sõnaühendid end ise ja puudub vajadus neid omakorda määratleda. Seaduse tekstis esineb „nakkusohtlikku isikut“ peale terminoloogia vaid kahel korral ja neid kohti saab ümber 25  sõnastada, pealegi on teisel korral (§ 40 lg 2 puhul) ELi määrust meelevaldselt tõlgendatud ja kõik inimesed Eesti seadusse ümber toodud kui nakkusohtlikud isikud. Nakkuskahtlusega inimese definitsioonis tekitab segadust määratluse viimane fraas: ega tõendatud nakkusohtlikkust. Mis on nakkusohtlikkus? Kas ei ole tõendatud, et ta võib nakkust edasi anda? Määratluse esimene osa (et ta on nakkustekitajaga ilmselt kokku puutunud või nakkusohuga piirkonnas) peaks „nakkushaiguse kahtlusega inimese“ olemusliku sisu juba edasi andma (et kui tal on nakkushaiguse kahtlus, siis ju võib ta olla ka ise potentsiaalselt see, kes nakkust edasi annab). Sõnastusettepanekud nakkushaiguse kahtlusega inimene – inimene, kes võib olla nakkustekitajaga kokku puutunud või viibinud nakkusohtlikus piirkonnas, kuid kellel ei ole veel diagnoositud nakkushaigust. NB! Ühildumine kaasaütleva käändega võib tuua kaasa mitu segavat ühesugust käändelõppu (samadel alustel nakkushaiguse kahtlusega inimesega), kuid seal saab kasutada „inimesega, kelle puhul kahtlustatakse nakkushaigust“. Inimene, kellel kahtlustatakse nakkushaigust, inimene, kelle puhul kahtlustatakse nakkushaigust või on põhjust kahtlustada nakkushaigust on ka võimalused, kuidas tekstis antud fraasi vaheldada. Nakkushaigus Definitsioonis on sisuline kordus: edasikanduv haigus … mis levib inimeselt, loomalt või keskkonnast inimesele. Levima ongi edasi kanduma. Definitsioonis on umbisikulise „on põhjustatud millestki“ konstruktsiooni asemel parem kasutada „mis põhjustab“. Mida tähendab otseselt või kaudselt? Kas otse inimeselt inimesele või Tervise Arengu §3 kaude ehk keskkonna või looma vahendusel inimesele? Kui nii, siis Arvestatud. Terminit on parandatud. Instituut see on juba öeldud ja pole vaja korrata ja sõnastada levikutee selgemaks. Sõnastusettepanek nakkushaigus – haigus või nakkus, mida põhjustab bioloogilise nakkustekitaja või selle toksiini sattumine organismi ja mis levib inimeselt inimesele või loomalt või keskkonnast inimesele Tervise Arengu §3 Nakkushaiguste seire Arvestatud. Terminit on täpsustatud. Instituut 26  Millegi kohta andmete kogumine asemel on parem öelda lihtsalt mille andmete kogumine. Natuke jääb arusaamatuks mille riskitegurite kohta andmeid kogutakse ja jääb mulje, et nakkushaiguste ja nakkustekitajate riskitegurite kohta, aga mida see tähendab? Nakkushaiguse kontekstis räägitakse ikka nakatumise riskist ja see võiks kindlasti olla mainitud. Sõnastusettepanek nakkushaiguste seire – nakkushaiguste ja nakkustekitajate andmete ja nakatumise riskide andmete süstemaatiline kogumine … Nakkustekitaja Nakkustekitajate loetelus segab lugemist kaasa arvatud ja koma ning nende bioloogilised komponendid ees, st ei saa enam aru, mis mille juurde kuulub. Kuna loetelus toodud nakkustekitajad on kõik võrdselt nakkustekitajad, siis piisab nende ära toomisest, kasutades nende eraldamiseks tavapäraseid sidesõnu ja komasid loogilistes kohtades. Tervise Arengu Selgusele aitab kaasa ka see, kui tuua kõrvallauses mainitud mõte Osaliselt arvestatud. Terminit on §3 Instituut kohe ette. keeletoimetatud. Sõnastusettepanek nakkustekitaja – inimese nakatumist ja nakkushaiguse teket põhjustav bioloogiline tegur, sealhulgas prioon, viirus, bakter, mikroskoopiline seen, algloom, ussnugiline ja lülijalgne, nende geneetiliselt muundatud vormid ning bioloogilised komponendid ja toksiinid Nakkushaiguste tõrje Tõrje tähendab tõrjumist ehk tegevusi, mitte meetmeid ega nende kogumit. Näiteks jäätõrje ei tähenda meetmete kogumit, vaid jää tõrjumise protseduuri või tegevusi. Tõrjemeetmed oleks meetmed või Tervise Arengu Osaliselt arvestatud. Terminit on §3 meetmete kogum. Instituut korrigeeritud. Sõnastusettepanek nakkushaiguste tõrje – tegevused nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja likvideerimiseks, sealhulgas piirangute ja ettevaatusabinõude kohaldamine Terviseseisundit kinnitav tõend Mitte arvestatud. Tervisetõend näitab Termin ja selle määratlus ei lähe omavahel kokku. Terviseseisund Tervise Arengu justnimelt tervise seisundit §3 tähendab tervise olekut teatud ajahetkel. Terviseseisundit kinnitav Instituut nakkushaiguse suhtes, tõend võib tõend kõlab nagu me kinnitaks, et inimesel on terviseseisund. Pigem näidata haigust, läbipõdemist, aga ka peab küsima, mida me teada saame, kui me näeme teavet 27  läbipõdemise, testitulemuse, vaktsineerimise, vastunäidustuse kohta, seda, et nakkust ei ole, st on terve ja siis selle tõendist me räägimegi. Kui selline määratlus jääb, siis on otsitava suhtes. täpsem ja määratluse sisule vastav termin „Nakkusohutuse tõend“. Tõendi sisu on läbipõdemise, testitulemuse, vaktsineerimise, vastunäidustuse fakti kinnitamine, aga mitte nakkusohutuse kinnitamine, seetõttu ei saa öelda „kinnitav tõend“. Eelnõu § 3 lg 1 p 1 sätestab avaliku koha mõiste, mis erineb korrakaitseseaduse §-s 54 sätestatud mõistest. Terviseameti hinnangul tekitab sama mõiste erinev kasutus pigem segadust ning ei ole kuidagi põhjendatud. Avalik koht KorS § 54 kohaselt on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Selline sõnastus seob avaliku koha mõiste selgelt füüsilise ja piiritletud paiga või objektiga: kõik seaduses loetletud näited - maa-ala, ehitis, ruum ja ühissõiduk - viitavad füüsiliselt eksisteerivatele ning ruumiliselt määratletavatele kohtadele ja § 3 lg 1 p Arvestatud. Antud termin on eelnõust Terviseamet objektidele. Seda kinnitab ka korrakaitseseaduse eelnõu seletuskiri 1 eemaldatud. (49 SE, Riigikogu XI koosseis), mis nimetab avaliku koha näidetena avalikud teed ja supelrannad, väljakud, pargid, kasutamiseks avatud metsaalad, kalmistud, ametiasutuste hooned ning kaubandus- ja teenindushooned (vt lk 85). Seega asukoha puhul sõltub selle lugemine avalikuks või mitteavalikuks kohaks sellest, kas tegemist on avalikkusele avatud koha või üritusega või näiteks erapeoga, kuhu pääseb piiratud hulk inimesi. Kui tegemist on kohaga, mis on kohta, mis on antud tasu eest või tasuta kasutada avaliku ürituse või koosoleku korraldamiseks, siis on tegemist avaliku kohaga KorS mõistes. Eelnõu § 3 lg 1 p 6 sätestab isolatsiooni mõiste. Eelnõu kohaselt on isolatsioon nakkushaige või nakkusohtliku isiku eraldamine teistest isikutest eesmärgiga vältida nakkuse edasikandumist. Kuna eelnõus ei ole mõistet hiljem kordagi kasutatud (§ 7 lg 3 p-s 2 on mainitud § 3 lg 1 p Osaliselt arvestatud. Isolatsiooni Terviseamet isolatsiooninõudeid), siis jääb segaseks, mis on mõiste defineerimise 6 terminist on eelnõus loobutud. eesmärk ning kuidas ja kelle poolt toimub nakkushaigete isikute või nakkusohtlike isikute teistest eraldamine. Seletuskirjas on samas viidatud isolatsioonile kui ühele võimalikule Terviseameti poolt kohaldatavale nakkustõrje meetmele. 28  Eelnõu § 3 lõike 1 punktis 7 on sätestatud termin “karantiin”. Definitsioonist tuleks eemaldada sõna “loomad”, sest loomade puhul kehtivad veterinaarvaldkonna õigusaktid ja loomad kuuluvad Põllumajandus- ja Toiduameti vastutusvaldkonda ning Terviseamet neile karantiini ei kehtesta. § 3 lg 1 p Kehtiva seaduse kohaselt on karantiin eriti ohtliku nakkushaiguse Terviseamet Arvestatud ja definitsiooni parandatud. 7 haiguskoldest väljapoole leviku vältimiseks või tõkestamiseks kohaldatav: 1) viibimiskeeld korrakaitseseaduse tähenduses; 2) isikute, kaupade ja sõidukite teatud territooriumil liikumise või sellelt lahkumise piirang või 3) teenuste osutamise piirang. Eelnõus on karantiin nakkushaigega kokku puutunud või nakkusohuga piirkonnas viibinud, kuid haigustunnusteta isiku, samuti teatud kauba või looma liikumisvabaduse ja tegevuste piiramine eesmärgiga ennetada nakkuse võimalikku levikut selle peiteperioodil. Seega on karantiini mõiste eelnõus oluliselt kitsam kui hetkel kehtivas seaduses. Seletuskirja kohaselt on karantiin meede, mida Arvestatud. Termin karantiin on §3 Terviseamet rakendatakse nakkushaigega kokku puutunud või nakkusohuga laiendatud nakkusohtlikele haigetele piirkonnas viibinud, kuid haigustunnusteta isiku suhtes ning karantiini inimestele. eesmärk on ennetada nakkuse võimalikku levikut selle peiteperioodil, mil isik võib olla nakkusohtlik, kuid tal puuduvad veel sümptomid. Seega on karantiini võimalik kohaldada tervetele isikutele, kuid mitte haigetele. Eelnõust ei selgu, missuguseid meetmeid kohaldatakse nakkusohtlikele haigetele isikutele. Terviseamet teeb ettepaneku võtta termini “ohtlik nakkushaigus” asemel kasutusele eelnõu seletuskirjas mainitud termin “ühiskondlikult ohtlik nakkushaigus” või “ühiskonnale ohtlik nakkushaigus”. See vastab Rootsi seadusandluses kasutusel olevale mõistele ning väldib segadust ja vastuolusid nakkushaiguste Osaliselt arvestatud. Kasutame ohtlikkuse määratlusel. Iga nakkushaigus, sh ka eelnõu § 3 lõike 2 §3 Terviseamet eelnõus edaspidi terminit „eriti ohtlik kriteeriumitele mitte vastavad nakkushaigused, võivad olla ohtlikud nakkushaigus“. inimese tervisele. Kui seaduses võetakse kasutusele mõiste “ohtlik nakkushaigus” ja piiritletakse see kõige suuremat ühiskondlikku ohtu ja tervisekahju põhjustavate nakkushaigustega, siis tekib ebakõla seaduse ning tava- ja meditsiinilises tähenduses kasutatava mõiste “ohtlik” vahel. Leiame, et sellist kommunikatiivset segadust ei ole 29  mõistlik tekitada. Sõna “ühiskondlikult” lisamine rõhutaks suuremat kahju põhjustavate nakkushaiguste laiemat mõju ja välistaks hilisema segaduse ja vääriti mõistmiste tekkimise. Seletuskirja on lähtuvalt kommentaarist täiendatud. Seletuskirja täiendati selgitustega termini „eriti ohtlik nakkushaigus“ ulatuse kohta. Uue Eelnõu § 3 lõike 3 järgi kehtestab ohtlike nakkushaiguste loetelu mõiste käsitlusala on võrreldes kehtiva minister määrusega. Eelnõu ja seletuskirja tekstist jääb ebaselgeks, õigusega avaram, võimaldades ühtsete millised nakkushaigused hakkavad täpsemalt uue termini alla kriteeriumide alusel kohaldada 7. kuuluma ning kas võrreldes kehtivas seaduses olevate terminitega peatüki tõrjemeetmeid nii § 3 lg 3 Terviseamet “eriti ohtlik nakkushaigus” ja “uudne ohtlik nakkushaigus” on mõiste teadaolevatele kõrge suremusega käsitlusala laiendatud või mitte. Sellest tulenevalt on hetkel keeruline haigustele kui ka uutele pandeemilise hinnata ka eelnõu 7. peatükis kirjeldatud tõrjemeetmete potentsiaaliga nakkustele. Lisaks toodi rakendatavust ja asjakohasust. seletuskirjas välja näited haigustest (nt Ebola, kopsukatk, SARS, MERS, COVID-19), mis lülitatakse uute kriteeriumide alusel ministri määrusega kehtestatavasse esialgsesse loetellu. Eelnõu seletuskirjas § 3 lõike 2 selgituses on kirjas, et “Terviseamet tugineb ohuprognoosi koostamisel epidemioloogias tunnustatud metoodikatele...”. Juhime tähelepanu, et antud kontekstis oleks korrektne kasutada terminit “riskihinnang”. Terminit “ohuprognoos” kasutatakse riikliku järelevalve kontekstis ja see ei ole seotud epidemioloogiliste uuringutega. Samuti on sama lõike selgituses järgmine lõik: “Määratlus eristab neid kroonilise kuluga nakkushaigustest, mis on küll tõsised, kuid mille levik rahvastikus on aeglane ja stabiilne (nt HIV, C-hepatiit) Arvestatud ja parandused seletuskirja § 3 lg 2 Terviseamet ning mille ohjamine toimub rutiinse ravi ja ennetustöö kaudu. sisse viidud. Erinevalt ägedatest vere ja kehavedelikega levivatest nakkustest (nt Ebola viirushaigus), mis põhjustavad kiiresti arenevaid puhanguid ja nõuavad kohest sekkumist, ei eelda krooniliste nakkuste ohjamine erakorraliste tõrjemeetmete rakendamist.” Juhime tähelepanu, et Ebola ja C-hepatiidi vahele jääb terve hulk (enamik) nakkushaiguseid, mis on ka ohtlikud ja võivad olla raske kuluga tavatähenduses, aga mille puhul ei ole vajadust kehtestada ulatuslikke piiranguid. Samuti on ka HIV ja C-hepatiit ohtlikud ja 30  raske kuluga haigused, kuigi nende levik ei ole niivõrd kiire ja ulatuslik. Samuti märgime, et vere ja kehavedelikega levivatest haigustest kiiremini ja intensiivsemalt levivad õhu teel levivad nakkushaigused, mis on oluliselt suurema epideemilise ja pandeemilise potentsiaaliga. Seletuskirjas tekitavad segadust riikliku järelevalve ja epidemioloogiliste uuringute mõisted. Epidemioloogilised uuringuid ei teostata riikliku järelevalve käigus. Samuti ei ole nakkushaiguste tõrje käsitletav kitsalt riikliku järelevalvena. Korrektne termin on riskihinnang. Samuti ei toimu ka bioloogilise materjali võtmine mitte riikliku järelevalve, vaid epidemioloogiliste uuringute raames. Palume teha seletuskirjas läbivalt vajalikud parandused. Eelnõu § 5 lõike 4 punktiga 1 ja punktiga 2 määratakse Terviseameti ülesandeks täita IHR riikliku asutuse ülesandeid ja pädeva asutuse ülesanded vastavalt määrusele (EL) 2022/2371. Kuivõrd tegu on uute kohustustega, siis võiksid need ülesanded olla ka seletuskirjas lahti kirjutatud. Lõike 4 selgituses on seletuskirjas järgmine lause: “Säte tagab, et ohtlike nakkushaigustega seotud info liigub viivituseta rahvusvahelistesse ohusüsteemidesse.” Juhime tähelepanu, et säte § 5 lg 4 p Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud Terviseamet hõlmab endas kogu seiret ja tõrjet ning valmisolekut puudutavat 1-2 vastavalt. andmestikku, mitte ainult ohtlikke nakkushaiguseid puudutavat infot käesoleva seaduseelnõu tähenduses. Terviseameti teostatav seire on osa Euroopa ja maailma seirevõrgustikest ning need haigused ja tekitajad, mida seiratakse, kuuluvad suuremas osas ka ECDC ja WHO seire alla ning neid andmeid Terviseamet nendele organisatsioonidele ka edastab. Palume korrigeerida selles osas seletuskirja. Eelnõu § 5 lõige 2 punkt 5 sätestab, et Terviseamet teeb või § 5 lg 2 p korraldab nakkushaiguste valdkonna labori- ja rakendusuuringuid. Terviseamet Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. 5 Rakendusuuringute osa on seletuskirjas selgitatud, kuid laboriuuringute läbiviimise osa mitte. Palume täiendada seletuskirja. Eelnõu § 5 lõikes 1 on sätestatud Terviseameti ülesanded, sh nakkushaiguste ennetamine, mis on oluline osa Terviseameti tööst. Samas ei ole alljärgnevate lõigete pealkirjades ennetust mainitud. § 5 lg 1 Terviseamet Arvestatud. Eelnõu on täiendatud. Teeme ettepaneku täiendada § 5 lõike 3 pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: “(3) Nakkushaiguste ennetamisel ja tõrje korraldamisel Terviseamet:”. 31  Terviseamet teeb ettepaneku lisada § 5 lõikes 3 toodud Terviseameti ülesannete alla labori- ja rakendusuuringute tegemise sarnaselt § 5 lõige 3 punktile 5, kuivõrd Terviseamet teeb laboriuuringuid ka Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on § 5 lg 3 Terviseamet nakkushaiguste tõrje raames ning samuti võib olla vajalik viia läbi täiendatud. rakendusuuringuid ka tõrje raames. Samuti palume lisada vastavad selgitused seletuskirja. Terviseamet teeb ettepaneku täiendada seletuskirja § 5 lõike 3 punkti 2 selgitust. Epidemioloogiliste uuringute hulka kuuluvad ka § 5 lg 3 p analüütilised epidemioloogilised meetodid nakkushaiguspuhangute Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on Terviseamet 2 asjaolude välja selgitamiseks (nt kohortuuringud, juht- täiendatud. kontrolluuringud ja teised rahvatervise riskitegurite hindamiseks vajalikud uuringud). Eelnõu § 5 lõige 5 annab Terviseametile väga laia õiguse nõuda ja saada isikuandmeid ja eriliigilisi isikuandmeid rahvastiku tervist Arvestatud. Terviseameti kogutavate ähvardava ohu hindamiseks ja maandamiseks. Terviseametil on § 5 lg 5 Terviseamet andmete koosseisu on eelnõus vajalik koguda oma ülesannete täitmiseks isikuandmeid ka täpsustatud. epidemioloogiliste, sh puhangute uurimise käigus, st mitte ainult suuremate rahvastiku tervist ohustavate sündmuste korral. Eelnõu § 5 lõikes 6 on sätestatud Terviseameti õigus võtta epidemioloogilise uuringu käigus bioloogilist materjali. Teeme ettepaneku sõnastada see säte ümber järgmiselt: “(6) Terviseametil on puhangu, epideemilise leviku või muu tõsise nakkusohu korral Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on § 5 lg 6 Terviseamet õigus korraldada isikutelt bioloogilise materjali võtmist.” See annab täiendatud. Terviseametile paindlikkuse korraldada vajadusel bioloogilise materjali võtmist tervishoiutöötajate või tervishoiuasutuste abil, kellel on juba proovivõtu pädevus olemas ning seega pole vajalik Terviseametil endal sellist võimekust endale tekitada. Reoveeseire on oluline osa nakkushaiguste seirest ja riigi valmisolekust nakkushaiguste puhanguteks. Terviseameti hinnangul tuleks sätestada seaduse tasandil reoveekäitlejatele kohustus edastada Terviseametile reoveeproove või kohustus võimaldada Terviseametil reoveeproove võtta. Hetkel põhineb riiklik §8 Terviseamet Arvestatud. Eelnõu § 11 on täiendatud. nakkushaiguste (nt polioviirus, SARS-CoV-2 jne) seire suurel määral reovee analüüsidel, kuid reoveekäitlejatel puudub kohustus proove võtta ja neid Terviseametile edastada. Seetõttu on jäävad seiresse lüngad ning see ei vasta täielikult riigi vajadustele. Kuivõrd nakkushaiguste seire reoveest on kriitilise tähtsusega osa 32  nakkushaiguste seirest ja nende levikuks valmisolekust, sh ka rahvusvaheline kohustus, siis ei saa see sõltuda reovee käitlejate koostöövalmidusest või selle puudumisest. § 7 lg 1 Terviseamet Eelnõu § 7 lõikes 1 on toodud teistest haigustest eraldi välja Mitte arvestatud. Tuberkuloos ei vasta tuberkuloos. Arvestades, et § 3 lõike 2 sõnastus annab päris laia tingimata eelnõu „eriti ohtliku tõlgendamisruumi, siis võib tuberkuloos Terviseameti hinnangul nakkushaiguse“ kriteeriumidele, mis on samuti nn ohtliku nakkushaiguse definitsiooni alla mahtuda ning suunatud ägedatele ja kiiresti seda pole vaja sättes eraldi rõhutada. eskaleeruvatele pandeemilistele ohtudele. Tuberkuloosi lisamine sellesse loetellu annaks riigile ebaproportsionaalse õigusliku aluse rakendada 7. peatüki erakorralisi ühiskondlikke piiranguid (nt laiaulatuslikud liikumispiirangud ja asutuste sulgemised). Kuna tuberkuloosi puhul on tahtest olenematu ravi vajalik eelkõige pikaajalise ravirežiimi rikkumisest tuleneva ohtliku ravimiresistentsuse vältimiseks, on proportsionaalsuse ja õigusselguse tagamiseks vältimatu hoida see § 7 lõikes 1 eraldiseisva alusena. § 8 lg 2 Terviseamet Eelnõu § 8 lõikes 2 on sätestatud, et tervishoiuteenuse osutaja ja Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on meditsiinilabori teavitamise kohustus loetakse täidetuks andmete vastavalt täiendatud. esitamisega tervise infosüsteemi. Terviseameti hinnangul jääb säte liiga laialt tõlgendatavaks ja võib jätta mulje, nagu oleks epikriisi edastamisega tervise infosüsteemi teavitamiskohustus täidetud. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada see ümber järgmiselt: “...teavitamiskohustus loetakse täidetuks asjakohase teatise või saatekirja vastuse edastamisega tervise infosüsteemi”. Selline sõnastus teeb sätte oluliselt selgemaks ja üheselt mõistetavaks. Seletuskirjas on lõike selgituses jäetud mainimata laboriandmete edastamine, mis tuleks lisada. § 8 lg 3 Terviseamet Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas § 8 lõike 3 selgituses Arvestatud. Seletuskirja on parandatud. asendada sõnad “...ootamata Terviseameti poolset menetluse alustamist.” sõnadega “...ootamata Terviseameti epidemioloogilise 33  uuringu alustamist”. Epidemioloogiline uuring ei ole käsitletav menetlusena. § 8 lg 4 Terviseamet Palume eelnõu seletuskirja § 8 lõike 4 selgitusse lisada: “...tahtlikust Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud levitamisest tulenev oht või olukorrad, kus on vajalik alustada vastavalt. nakkushaiguse esinemise asjaolude täpsustamist koheselt, et rakendada ennetus ja tõrjemeetmeid enne lõpliku diagnoosi kinnitamist.” Hetkel on see oluline osa selgitusest välja jäänud. § 8 lg 6 ja Terviseamet Eelnõu § 8 lõigetes 6 ja 7 ei ole mainitud nakkustekitajaid. Kuivõrd Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on 7 kehtiva seaduse alusel on Terviseametil õigus saada ka täiendatud vastavalt. laboriandmeid isikustatud kujul, siis tuleks nakkustekitajad nendesse sätetesse, sh volitusnormi lisada. Käesoleval hetkel saab Terviseamet vajalikud andmed tervise infosüsteemi edastatavatelt saatekirja vastustelt, seega ei tekita see tervishoiuteenuse osutajatele lisakohustusi. Saatekirja vastuselt ei selgu, kas tegu on nakkuskahtlase või nakkusohtliku isikuga, sest saatekirja vastusel ei ole kliinilisi andmeid. Saatekirja vastuse kontekstis on tegemist nakkushaiguste suhtes uuritud isikuga. Lõikes 7 tuleks sätestada volitusnorm nakkushaiguste ja nakkustekitajate loetelu kehtestamiseks. § 8 lg 6 Terviseamet Eelnõu seletuskirja § 8 lõike 6 selgituses palume täpsustada, et sätte Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on eesmärk on tagada õiguslik alus andmesubjekti tuvastamist täiendatud vastavalt. võimaldavate andmete edastamiseks, mis on vajalikud nakkushaiguste seireks ja tõrjeks. Samuti juhime tähelepanu, et § 8 lõike 7 volitusnorm ei saa olla seotud ainult tõrjega, vaid neid andmeid on vajalik koguda eeskätt seire raames. Isikuandmed on ainuke tunnus, mille põhjal on võimalik seireks vajalikke erinevatest allikatest pärit andmeid omavahel seostada. § 10 Terviseamet Teeme ettepaneku täiendada eelnõu §-i 10 ning sätestada, et Mitte arvestatud. Bioturvalisusega nakkusohtliku materjali käitleja peab tagama lisaks bioohutusele ka seotud aspektid ja vajalikud õigusruumi bioturvalisuse, (§ 10 lõigetes 1, 2 ja 7 punktides 2 ja 3.). Sellega muudatused vajavad täiendavat seoses teeme ettepaneku lisada terminite peatükki ka arutelu, mida selle eelnõu raames ei "bioturvalisuse" mõiste, kuivõrd §-s 10 on loetletud meetmed, mis lahendata. kohustavad tagama ka bioturvalisust. § 10 lg 2 Terviseamet Eelnõu § 10 lõikesse 2 tuleks lisada, et nakkusohtlikku materjali Arvestatud. Eelnõud täiendatud käitlev labor peab pidama arvestust ka "käideldava nakkusohtliku vastavalt. materjaliga kokku puutuvate töötajate üle", et vajadusel tuvastada ja piirata nakkusallika levikut ja tagada nakkusohutus. 34 § 10 lg 3 Terviseamet Teeme ettepaneku lisada eelnõu § 10 lõikesse 3 ja lõike 7 punkti 3 Arvestatud ja eelnõu sõnastust ja lg 7 p 3 täpsustuse, et bioohutuse eest vastutava isiku tööks vajalike oskuste vastavalt täiendatud. olemasolu peab olema tõendatav tunnistuse või väljaõppe dokumentidega. Alternatiivina on seda võimalik sätestada § 10 lõike 8 alusel kehtestatavas määruses. § 10 lg 4 Terviseamet Eelnõu § 10 lõikes 4 on sätestatud, et meditsiinilabor peab Võtame teadmiseks ja täpsustame rakendama kvaliteedisüsteemi, mis tagab uuringutulemuste rakendusaktides nende välja usaldusväärsuse ning vastama käesolevas seaduses ja selle alusel töötamisel. kehtestatud nõuetele. Need nõuded peaksid olema rakendusaktides täpselt määratletud- tuleb esitada üheselt arusaadavad kriteeriumid, mida sellise kvaliteedisüsteemi olemasolu tähendab, nt viidata otse EVS-EN ISO 15189 või ISO 9001 standardile või esitada kvaliteedinõuete täpne nimekiri. Samuti peab kvaliteedinõuete täitmise tagamiseks olema paika pandud selge nõuete kontrollimise mehhanism: kes ja kuidas kontrollib (nt aruandlus/pisteline kontroll), mis on kontrolliesemeks, millise sagedusega toimub kontroll, m on sanktsioonid (kas labor pannakse kinni, võetakse ära tegevusluba vms). § 10 lg 4 Terviseamet Eelnõu § 10 lõikes 4 on sätestatud Terviseameti laborile erisus Arvestatud. Seletuskirja on tegevusloa omamise nõudest. Eeldatavasti on siin mõeldud korrigeeritud ja eelnõu vastavalt eriarstiabi tegevusluba, kuid samasugune erisus tuleks Terviseameti täpsustatud. laborile kehtestada ka nakkusohtliku materjali käitlemise loa nõudest. Eelnõu seletuskirjas on lõike selgituses kirjas, et Terviseameti labor täidab riikliku järelevalve funktsiooni ja referentfunktsiooni. Selline lause on segadust tekitav, sest Terviseameti labor ei täida riikliku järelevalve funktsiooni, vaid teostab nakkushaiguste seireks, tõrjeks ja valmisoleku tagamiseks vajalikke laboriuuringuid ning täidab referentlabori rolli. Palume seletuskirja vastavalt korrigeerida. § 10 lg 5 Terviseamet Eelnõu § 10 lõikes 5 on sätestatud nakkusohtliku materjali käitlemise Arvestatud. Eelnõu on parandatud loa nõude kohustus “isikule”. Juhime tähelepanu, et nimetatud luba vastavalt. väljastatakse ikkagi laborile või juriidilisele isikule, mitte füüsilistele isikutele. Seega ei pea iga laboris töötav isik, kes nakkusohtlikku materjale käitleb, eraldi luba taotlema. § 11 lg 1 Terviseamet Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 11 lõiget 1 ja sõnastada see Arvestatud. Eelnõu on täiendatud järgmiselt: vastavalt. “(1) Nakkushaiguste laboratoorset diagnostikat teostav labor on kohustatud edastama Terviseametile seireks, valmisolekuks ja 35  tõrjeks vajalikke andmeid, uuringutulemusi ja uuringumaterjali.” See katab kõik Terviseameti ülesannetest ja pädevusest tulenevad laborifunktsioonid, va referentteenus, mis on eraldi lõikes sätestatud.“ § 11 lg 9 Terviseamet Eelnõu § 11 lõikes 9 kehtestatava volitusnormi eesmärk jääb Arvestatud. Esialgu oli planeeritud ebaselgeks Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste laborite ja vastav volitusnorm rakendusaktile institutsioonidega koostöö ning uuringumaterjalide ja andmete „Nakkushaiguste loetelu ning edastamise korra kehtestamise osas, sest EL raames tehtav koostöö nakkushaiguste ja tervishoiutekkeliste ja andmevahetus on juba reguleeritud rahvusvaheliste nakkuste kohta andmete ja õigusaktidega. Uuringumaterjalide ja proovidega seotud andmete uurimismaterjali edastamise kord“, kuid edastamine sõltub mh välisriigist ja selle konkreetse riigi sellise detailsusastmega määruses õigusruumist, kuhu need materjalid või andmed saadetakse. seda korda mõistlik sätestada ei ole. Proovide saatmist reguleeritakse üldjuhul osapoolte vaheliste Seaduse tasandile jääb alles laiem lepingutega. volitusnorm. § 12 lg 2 Terviseamet Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 12 lõiget 2 ja sõnastada see Arvestatud. Eelnõu on täiendatud. järgmiselt: “(2) Immuunsustausta uuringuid korraldatakse elanikkonna immuunsustausta hindamiseks, immuniseerimisprogrammide tõhususe jälgimiseks ja nakkushaiguste leviku riskide prognoosimiseks ja nakkushaiguste asjakohaste ennetuse ja tõrjemeetmete rakendamiseks.” Asjakohaste ennetuse ja tõrjemeetmete rakendamine on üks oluline eesmärk immuuntausta uuringute läbi viimiseks.“ § 12 Terviseamet Palume täiendada eelnõu seletuskirjas § 12 selgitust ning lisada, et Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. immuuntausta uuringud on vajalikud mh riikliku immuniseerimiskava efektiivsuse hindamiseks. Näiteks oleks vajalik uurida HPV vaktsineerimisprogrammi muutuse efektiivsust (2-doosiliselt skeemilt 1-doosilisele skeemile üleminek). § 12 lg 3 Terviseamet Eelnõu § 12 lõikest 3 ei selgu, kuidas immuuntausta uuringuid Osaliselt arvestatud. Eelnõu kohaselt rahastatakse. See täpsustus tuleks eelnõusse või seletuskirja lisada. Terviseamet teeb või korraldab Seroepidemioloogiliste uuringute rahastajaks on hetkel nakkushaiguste valdkonna labori- ja Tervisekassa. Teeme ettepaneku kaaluda nende uuringute rakendusuuringuid. Immuunsustausta rahastamist riigieelarvest ja vajalike vahendite eraldamist uuringud on käsitletavad Terviseametile, kellel on uuringute korraldamise kohustus. rakendusuuringutena. § 15 lg 1 Terviseamet Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 15 lõiget 1, lisades sinna Arvestatud ja parandus sisse viidud. nakkushaiguste ning vanuse- ja riskirühmadele lisaks ka vaktsiinid, sest immuniseerimiskavas on olemas kindlad 36  vaktsiinikompositsioonid, mida kasutatakse immuniseerimiskava täitmiseks (nt DTPa-IPV ehk tetravaktsiin, dTap ehk kolmikvaktsiin jne. Samuti teeme ettepaneku sõnastada “soovituslikud immuniseerimise ajavahemikud” asemel “intervallid vaktsiinide manustamise vahel”, mis on sisuliselt korrektsem. § 16 Terviseamet Palume § 16 seletuskirja kõrvatoimete ja vastunäidustuste Arvestatud ja parandused sisse viidud. selgitustes võtta aluseks immuniseerimiskava rakendusjuhis ja täpsustada selle põhjal seletuskirja. Samuti palume korrigeerida § 16 lõike 4 selgitust - külmahela nõuete rikkumine ei muuda vaktsiine ohtlikuks, vaid vaktsiinide või immuunglobuliinide hoidmine väljaspool ettenähtud temperatuuri võib viia nende efektiivsuse vähenemiseni ohtlike nakkushaiguste osas ja suurendada kõrvaltoimete tekkimise riski. § 16 lg 5 Terviseamet Eelnõu § 16 lõike 5 selgituses seletuskirjas on mainitud, et protsessi Selgitame, et eelnõu § 16 lõike 5 alusel osapoolte rollid ja täpne teavitustegevus kirjeldatakse detailsemalt viidatud valdkondliku juhise eesmärk valdkondlikus juhendis, mis koostatakse seaduse rakendamise on toetada seaduse rakendamist. toetamiseks. Palume täpsustada, kellele ja millised ootused on Ootus on, et sarnaselt teiste valdkondliku juhise koostamisel ja viidatud muudatuste rakendamisel immuniseerimisega seotud juhistele ning kuidas täpsemalt on plaanis nimetatud muudatusi rakendada. ajakohastatakse Terviseameti Samuti tuleks seletuskirjas täpsemalt lahti selgitada, mida veebilehel olemasolevaid juhiseid või plaanitakse teha selleks, et suurendada laste informeeritust riigi koostatakse vajadusel uus juhis. Juhise tasandil (nt kooliprogrammide täiendamine standardiseeritud infoga, väljatöötamisel tehakse koostööd õpetajate harimine selles valdkonnas vms) ja kuidas on sellesse asjakohaste erialaseltside ning plaanis kaasata teisi ametkondi (HTM, koolid, omavalitsused jt). Õiguskantsleri Kantseleiga. Laste informeerituse suurendamine eeldab mitmete tegevuste koosmõju. Seaduses ei sätestata konkreetseid ajalisi ega operatiivseid tegevusi, vaid kehtestatakse põhimõtted ja regulatsioonid. Laste teadlikkust aitavad tõsta muu hulgas Tervisekassa teavitustegevused ja kampaaniad (nt rändnäitus „Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi“) ning koostöö erinevate kommunikatsioonivormide, sh suunamudijatega. 37  Sotsiaalministeerium jätkab selles valdkonnas koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teiste asjakohaste osapooltega. § 17 lg 2 Terviseamet Eelnõu § 17 lõike 2 sätte mõte jääb ebaselgeks. Kui sätte mõte on Selgitame, et eelnõu § 17 lõikega 2 ei laiendada TTOS käsitlust, st et selle alusel peaks riskianalüüs sätestata uusi kohustusi ega laiendata hõlmama mitte ainult töökeskkonnast töötajale tulenevaid riske, vaid TTOS regulatsiooni. Sätte eesmärk on ka töötajalt töökeskkonnale ja klientidele tulenevaid riske, siis tuleks NETSi raames selgitada ja üle selles osas sõnastust täpsustada. kinnitada juba kehtivaid TTOSi põhimõtteid nakkusohutuse tagamisel. Eelnõu säte ei muuda seda käsitlust, vaid toob kehtiva lähenemise nakkushaiguste kontekstis selgemalt esile. Eelnõust aga eemaldatakse TTOS-i dubleerivad sättes. § 17 lg 3 Terviseamet Eelnõu § 17 lõike 3 kohaselt on tööandjal õigus saata töötaja Teadmiseks võetud. vastavalt TTOS alusel sätestatud riskihindamise tulemustele enne tööle asumist või täiendavasse tervisekontrolli. Selleks, et tööandja oskaks hinnata, kas ja millal töötaja tuleks saata nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli, peavad olema olemas juhised/kriteeriumid, mille järgi nakatumise tõenäosust ja riski hinnata (nt tööprotsesside kirjeldused, nakkusohtude kaardistus, riskide tõenäosuse ja tagajärgede hindamine nii töötajale kui rahvatervise aspektist). Samuti tuleks võtta arvesse nakkushaiguste epidemioloogilist olukorda. Lisaks tuleks kindla korra alusel hinnata riskihindamiste olemasolu ja kvaliteeti, mis peab vastama selgetele kokku lepitud nõuetele, kajastama tegelikke riske, lähtuma konkreetsest töökeskkonnast ja selle ohuteguritest. Hetkel ei ole Terviseametil teadmist ega kindlust, kas ja kuidas juba olemasolevad riskianalüüsid arvestavad laiemat rahvatervise kaitse vaadet ja potentsiaalset nakkushaiguste leviku ohtu ettevõtte klientidele ning milline on tööandjate pädevus ja oskused nakkushaiguste riske rahvatervise kaitse vaatest analüüsida. Lisaks on seletuskirja selgituses on peamiselt keskendutud töötaja ohutusele, kuid ei ole selgitatud, kuidas tagada rahvatervise kaitse ning töötajast endast lähtuva nakkusohu maandamine. 38 § 17 lg 5 Terviseamet Eelnõu § 17 lõikes 5 on sätestatud teatud tööaladel töötavatele Selgitame, et eelnõu § 17 lõikes 5 isikutele kohustuslik kontroll tuberkuloosi suhtes enne tööle asumist. sätestatud kohustuslik Kuigi Terviseamet toetab, et ennetav kontroll enne tööle asumist tuberkuloosikontroll enne tööle asumist tuberkuloosi suhtes eelnõus mainitud tööaladel peaks säilima, siis ei rakendub samadel põhimõtetel, nagu ole päris selge, kuidas seda on plaanis rakendada. Kes väljastab on kehtinud nakkushaiguste tõendi, millisel kujul, kui kaua see kehtib, kas ja kui palju sellega tervisekontrolli ja selle tõendamise seotud andmevahetusest on võimalik digitaliseerida? regulatsioon kehtiva õiguse alusel. Muudatus seisneb selles, et teatud tööaladel rakendub edaspidi seadusest tulenev nakkushaiguste tervisekontroll üksnes tuberkuloosi suhtes, mitte laiemas ulatuses. Tervisekontrolli läbiviimise kord, tõendamine lähtuvad senistest põhimõtetest. Tõendi kehtivusaega reguleerib § 17 lg 7. Eelnõu vastuvõtmise järel peaks ajakohastama Terviseameti juhendi tervisekontrolli läbiviimiseks nakkushaiguste suhtes. Rakendamise sisulised põhimõtted ei muutu. § 17 lg 5 Terviseamet Seletuskirjas on § 17 lõigete 5 ja 6 selgituses kirjas, et kehtestatud Selgitame, et juhendi koostamise ja 6 nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon. Samas on eestvedamine ja avaldamine ei pea öeldud, et asjakohase juhendi avaldab Terviseamet oma veebilehel. olema ainuomane ühele asutusele. Jääb arusaamatuks, miks nimetatud juhend peaks olema avaldatud Eelnõus muudame, et NETS-i alusel Terviseameti veebilehel, kui järelevalvekohustus ja pädevus antud jätkab tuberkuloosi suhtes tervisetõendi sätete üle on Tööinspektsioonil ja edaspidi tehakse nakkushaiguste üle järelevalve tegemist Terviseamet. suhtes tervisekontrolle TTOS alusel ja korras. Sellest lähtuvalt peaks Terviseamet teeb kehtiva seaduse ka juhendi koostamine ja avaldamine jääma Tööinspektsiooni alusel tervisekontrollide üle järelevalvet pädevusse. ja on avaldanud nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbiviimist puudutavaid juhendeid ning omab vastavat erialast kompetentsi. § 19 lg 1 Terviseamet Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 19 lõikes 1 sätestatud Arvestatud. infektsioonikontrolli definitsioon järgmiselt: “(1) Infektsioonikontroll on praktiline ja tõenduspõhine lähenemine, mille eesmärk on vältida nakkushaigustest tulenevat kahju ning 39  ennetada ja piirata nakkustekitajate levikut tervishoiu- ja hoolekandeteenuse osutamisel.” Terviseameti hinnangul on eelnõus sisalduv definitsioon liiga laia tõlgendust võimaldav. § 19 lg 2 Terviseamet Eelnõu § 19 lõike 2 kohaselt kehtestatakse infektsioonikontrolli Võtame teadmiseks. nõuded ministri määrusega. Vastava rakendusakti kavand vajab põhjalikku ülevaatamist. Hoolekandeasutustele esitatavad nõuded ei saa olla samaväärsed tervishoiuasutustele kehtestatud nõuetega. Hoolekandeasutuses ei pea olema antibiootikumravi juhendeid, kuna antibiootikumravi määrab raviarst (perearst või teatud juhtudel eriarst). Hoolekandeasutustes peab olema tagatud personali väljaõpe, eelkõige infektsioonikontrolli standardnõuete osas, mis peaks olema kohustuslik. Tervishoiuteenuse osutajate asutusesiseste juhendite koostamisel tuleks lähtuda riiklikest juhenditest. Tervishoiuga seotud infektsioonide andmeid on Terviseametil vajalik saada mitte agregeeritud kujul, vaid vastavalt ECDC või Terviseameti poolt välja töötatud protokollidele (pseudonüümitud või isikustatud andmed). Samuti on küsitav Terviseametiga juhendite kooskõlastamise nõue. § 23 lg 3 Terviseamet Seletuskirjas on eelnõu § 23 lõike 3 selgituses toodud välja, et PPA Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt ja MTA teevad oma tavapärase teenistuse käigus järelevalvet ka täiendatud. tervisenõuete üle. See väide on ekslik, kuivõrd tervisenõuded ei kuulu PPA ja EMTA järelevalve alla. Nakkusohutuse nõuete täitmise kontroll piiripunktides on Terviseameti pädevuses. Korrektsem oleks sõnastada: PPA ja EMTA tegutsevad oma pädevuse piires tõkestades nakkushaiguste piiriülest levikut. § 23 lg 4 Terviseamet Eelnõu seletuskirjas on § 23 lõike 4 selgituses kirjas, et säte Arvestatud. Seletuskirja on võimaldab PPA-l edastada Terviseametile infot isikute kohta, kes täpsustatud. vajavad järelevalvet või eraldamist. Jääb ebaselgeks, mida on mõeldud järelevalvet või eraldamist vajavate isikute all. § 25 lg 2 Terviseamet Eelnõu § 25 lõikes 2 on sätestatud, et Terviseamet võib edastada Arvestatud. Eelnõu sõnastust on nakkushaige andmeid teisele füüsilisele või juriidilisele isikule, kui korrigeeritud. see on vajalik nakkushaiguse leviku tõrjeks ja konkreetse menetluse läbiviimiseks. Jääb ebaselgeks, millist menetlust on siinkohal mõeldud. Juhime tähelepanu, et riiklik järelevalvemenetlus ja epidemioloogiline uuring on täiesti erinevad toimingud. 40 § 26 Terviseamet Eelnõu § 26 käsitleb karantiini kehtestamist. Juhime tähelepanu, et Osaliselt arvestatud. Eelnõus pakutud karantiini mõiste kehtivas seaduses hõlmab lisaks isikutele ka termin juba hõlmas kaupade kaupade ja transpordivahendite liikumispiiranguid. Eelnõud tuleks liikumisvabadust. Karantiini terminit on Terviseameti hinnangul täiendada ning viia see vastavusse kehtiva täiendatud. seadusega. § 26 Terviseamet Eelnõu § 26 sätestatust ei ole arusaadav, et millal on Terviseametil Arvestatud. Eelnõu sõnastust on õigus karantiin kehtestada. Eelnõus vajaks täpsustamist, millest täpsustatud ja selgitatud on, millal on lähtuvalt eeldab Terviseamet, et Vabariigi Valitsus kehtestab õigus TA-l kehtestada karantiin. karantiini või kui kaua tuleb oodata, kas Vabariigi Valitus otsustab vmt. Praegusel kujul eelnõus sätestatu hägustab vastutust, sest Vabariigi Valitsus võib oodata, et Terviseamet kehtestaks karantiini ning Terviseamet võib oodata, et Vabariigi Valitus kehtestaks karantiini. Samuti jääb segaseks Terviseameti kehtestatava karantiini kestuse piiramine 30 päevaga. § 27 lg 1 Terviseamet Eelnõu § 27 lõikes 1 tuleks sätestada sarnaselt eelnõu §-le 28: Arvestatud. Eelnõu on täiendatud. “(1) Nakkushaiguste puhangutest ja epideemilisest levikust tuleneva ohu üle otsustab Terviseamet talle laekuvate epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel.” § 27 lg 1 p Terviseamet Eelnõu § 27 lõike 1 punktis 2 sätestatud mõisted desinfektsioon ja Mittearvestatud. Kehtivas seaduses ei 2 desinsektsioon tuleks lahti selgitada sarnaselt kehtivale seadusele. ole mõisteid desinfektsioon ja desinsektsioon täiendavalt terminitena defineeritud. Seletuskirjas vastav täpsustus tehtud. § 27 lg 1 p Terviseamet Eelnõu § 27 lõike 1 punktis 3 on sätestatud, et Terviseamet võib Arvestatud. Eelnõu on täiendatud. 3 kohustada isikuid läbima terviseuuringut nakkushaiguse diagnoosimiseks, kuid ei ole sarnaselt kehtivale NETSile sätestatud, et isikul on terviseuuringust keeldumise võimalus, mille korral on Terviseametil epidemioloogilisel vajadusel õigus kohaldada terviseuuringust keeldunud isikule liikumisvabaduse piirangut või viibimiskeeldu. Teeme ettepaneku see muudatus eelnõus sätestada. § 28 lg 3 Terviseamet Kehtiva seaduse § 28 lõikes 3 on sätestatud Terviseameti õigus Arvestatud. Eelnõu on täiendatud. nõuda inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist. Leiame, et sarnane säte tuleks lisada ka uude seadusesse (näiteks punktina eelnõu § 27 lõikesse 1) täpsustusega, et Terviseametil on õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajatelt terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse 41  diagnoosimist või selle korraldamist, kui see on vajalik nakkushaiguse puhangu, epideemilise leviku või muu tõsise nakkusohu korral. § 28 Terviseamet Eelnõu § 28 pealkirjaks on ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku Arvestatud. Eelnõu on täiendatud. tõkestamine, mis tähendab, et see jätab hetkeseisuga välja nn ohtliku nakkushaiguse üksikjuhtumid, mille puhul on samuti vajalik koheselt ja operatiivselt reageerida (potentsiaalselt ka liikumisvabaduse piirangute vms meetmetega). Samuti on § 28 lõikes 2 viidatud ohtliku nakkushaiguse puhangule või epideemilisele levikule, mida võib tõlgendada nagu ohtliku nakkushaiguse üksikjuhtumid ei kuuluks selle sätte käsitluse alla. Samuti ei kuulu need ka § 27 käsitlusalasse. Palume sõnastust muuta selliselt, et ka ohtliku nakkushaiguste üksikjuhtumitele reageerimisega oleks arvestatud. Teeme ettepaneku sõnastada § 28 pealkiri ümber: “Ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamine”. Samuti palume ümber sõnastada § 28 lõige 1 järgmiselt: “(1) Ohtliku nakkushaiguse levikust tuleneva ohu üle...” ja lõige 2: “(2) Ohtliku nakkushaiguse või ohtliku nakkushaiguse tunnustele vastava nakkushaiguse esinemise, puhangu või epideemilise leviku ohu või epideemilise leviku korral võib Terviseamet...”. Selline sõnastus katab kõik vajalikud ohu staadiumid ning välistab operatiivsel reageerimisel õigusruumi lünkadest tulenevate takistuste tekkimise. § 28 lg 2 p Terviseamet Eelnõu § 28 lõike 2 punkti 3 tuleks täiendada (sarnaselt eelnõu § 27 Arvestatud. Viitame eelnevas 3 lõikele 1) sätestades, et Terviseametil on õigus nõuda paragrahvis loetletud meetmetele. tervishoiuteenuse osutajatelt terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist, kui see on vajalik ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. § 28 lg 2 p Terviseamet Samuti peaks eelnõu § 28 lõike 2 punktis 3 sätestatud terviseuuringu Arvestatud. Viitame eelnevas 3 nõudest olema keeldumise võimalus, mille korral kohaldada paragrahvis loetletud meetmetele ja liikumisvabaduse piirangut või viibimiskeeldu sarnaselt kehtivale terviseuuringust loobumise NETSile. võimalusele. § 28 lg 3 Terviseamet Eelnõu § 28 lõikes 3 on kehtestatud kohaldatavate meetmete Arvestatud. Eelnõud on täiendatud kehtivuseks 30 päeva. Juhul, kui olukord kestab kauem, kas tekib vastavalt. võimalus Terviseametile meetmete kehtivust pikendada, kui olukord ei ole sellisel tasandil, et meetmete kehtestamise peaks üle võtma Vabariigi Valitsus? 42 § 28 lg 11 Terviseamet Eelnõu § 28 lõike 11 sätestatu mõte jääb ebaselgeks. Kui eespool Arvestatud. Täpsustasime volitusnormi sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud Terviseameti õigus sõnastust, et vältida normide kehtestada vajadusel piiranguid, siis mis on lõike 11 eesmärk? dubleerimise muljet. Sätte eesmärk on anda paindlikkus volitada Terviseametit operatiivselt ja lokaalselt kehtestama üksnes neid spetsiifilisi piiranguid, mis kuuluvad muidu Vabariigi Valitsuse pädevusse. See eristub selgelt Terviseameti otse seadusest tulenevast iseseisvast õigusest muude ohjamismeetmete rakendamisel. Seletuskiri Terviseamet Seletuskirjas on mõjuanalüüsi punkti 3 pealkirjaks NETS eelnõuga me ei ole “immuniseerimisõiguse laiendamine kõikidele immuniseerimisõigust laiendamas. immuniseerimiskoolituse läbinud tervishoiutöötajatele. Seletuskirja vastava sätte selgituses on seevastu kirjutatud, et immuniseerimisõigust ei ole kavas käesolevate muudatustega laiendada, vaid immuniseerijateks jäävad arstid, õed ja ämmaemandad. Sellest tulenevalt jääb ebaselgeks, kas immuniseerimisõigust on plaanis laiendada või mitte. Seletuskiri Terviseamet Seletuskirja punktis 6.2.1. Terviseameti muutmine Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. järelevalveasutusest ennetavaks ja analüüsivaks kompetentsikeskuseks on välja toodud, et kehtiva regulatsiooni kohaselt on Terviseameti roll olnud suunatud pigem järelevalve tegemisele. See väide ei ole korrektne, kuivõrd nakkushaiguste valdkonnas on Terviseametil juba kehtivas seaduses palju laiem ja mitmekülgsem roll kui ainult järelevalve teostamine. Nakkushaiguste seire ja tõrje, andmevahetus jne on ka kehtivas seaduses väga selgelt Terviseameti rolliks ja ülesandeks. Korrektsem oleks sõnastada Terviseameti rolli tugevdamine ennetava ja analüüsiva kompetentsikeskusena. Samuti ei vastuta Terviseamet ainult epidemioloogilise seire eest, vaid nakkushaiguste seire sh laboriseire eest. Lisaks teostab Terviseamet laboriuuringuid ja rakendusuuringuid, osutab referentteenust, tagab nakkushaiguste levikuks valmisoleku jne. Seletuskiri Terviseamet Immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga seotud muudatuste osas Võtame teadmiseks. jääb ebaselgeks, mis osas täpsemalt muutub Terviseameti jaoks paremaks ekspertkomisjonilt nõu saamine, kuivõrd see toimib 43  Terviseameti vaates ka tänase korraldusega väga hästi. Pigem tuleks mõjuanalüüsis kirjeldada, millist kasu või eeliseid toob komisjoni seaduse tasandil reguleerimine võrreldes praeguse situatsiooniga. Seletuskiri Terviseamet Seletuskirjas on välja toodud, et eelnõu rakendamine suurendab Osaliselt arvestatud. TA peab juba lühiajaliselt praegu kehtiva NETS alusel täitma EL Terviseameti töökoormust uute protsesside rakendamisel. Selle piiriüleste terviseohtude määruse väitega ei saa täielikult nõustuda, kuivõrd eelnõuga lisandub kontekstis pädeva asutuse rolli. Terviseametile püsivalt uusi ülesandeid ja vastutust (IHR riikliku Seletuskirja on täiendatud vastavalt. asutuse roll ja pädeva asutuse roll piiriüleste terviseohtude EL määruse osas, immuniseerimise valdkonna täpsustatud ülesanded, rakendusuuringute ja immuuntausta uuringute korraldamine, järelevalve nakkusohtliku materjali käitlevate laborite nõuete üle, infektsioonikontrolli nõuete täitmise üle jne). Lisanduvate ülesannete täitmiseks on vajalikud lisaressursid, mis on seletuskirja peatükis 7 juba lahti kirjeldatud. § 27 lg 3 Haridus-ja Eelnõu § 27 lõige 3 sätestab, et haridusasutuse ja sotsiaalteenust Osaliselt arvestatud. Oleme eelnõus Teadusministeerium osutava asutuse pidaja võib nakkushaiguse leviku tõkestamiseks antud sätte kohaldamisala täpsustanud ajutiselt peatada asutuse tegevuse või sulgeda asutuse, teavitades ja lisanud juurde tingimuse, et asutuse sellest Terviseametit ja vajaduse korral temaga nõu pidades tegevust ei või täielikult peatada ega meetmete rakendamise üle. Leiame, et lõike 3 sõnastus vajab asutust sulgeda, kui nakkushaigusest täpsustamist, et välistada ebaproportsionaalsed sekkumised ning tingitud ohtu on võimalik maandada tagada meetmete rakendamise sisuline vastavus nakkustõrje muude meetmetega. eesmärgile. Praegune sõnastus võib praktikas viia olukorrani, kus haridusteenuse osutamine katkestatakse tervikuna ka siis, kui PS analüüsi on täiendatud ekstra nakkusohu maandamine võib olla saavutatav leebemate ja koolide ja lasteasutuste vaates. sihitumate meetmetega. Samasisulise sulgemismeetme Haridusvaldkonnas toob ainuüksi kontaktse tegevuse piiramine (liikumisvabaduse piirang) sobivust vältimatult kaasa olulise mõju laste heaolule, hariduse seaduse tasandil on analüüsitud kättesaadavusele ja õppimiskohustuse täitmisele. Seetõttu on Riigikohtu 31. oktoobri 2022 otsuse nr haridusasutuse tegevuse peatamine või asutuse sulgemine kõrge 5-22-4/13 p-s 91. Seadus annab intensiivsusega riive eeskätt põhiseaduse § 37 osas. Riive ulatus ei sobivad ja vajalikud meetmed raamina. piirdu õpilase õppimisvõimalusega, vaid avaldab otsest mõju ka laste Seaduse tasandil ei saa välistada heaolule ning võib oluliselt suurendada vanemate hoolduskoormust, rakenduslikke probleeme sh mõjutada töö- ja pereelu ühildamist ning ühiskonna toimimist proportsionaalsusega. Üldine HMS §-st laiemalt. Sellise sekkumise puhul peab seadus tagama, et meede on 54 tulenev nõue, et haldusakt peab vajalik, sobiv ja mõõdukas ning et otsustamine tugineb selgetele olema proportsionaalne, kohaldub ka 44  tingimustele ja kaalutlustele, mis suunavad eelistama vähem sellesisulise haldusakti puhul. See, kas koormavaid lahendusi (nt kontaktse tegevuse ajutine piiramine ja ajutise asutuse sulgemise otsuse või teenuse jätkamine alternatiivses vormis), kui need saavutavad õppetegevuse muul viisil korraldamise nakkustõrje eesmärgi. algatab kool ise või kohustab selleks Seetõttu teeme ettepaneku lõike 3 sõnastust täpsustada selliselt, et Terviseamet ei muutu sellest piirangu regulatsiooni keskmes ei ole mitte asutuse sulgemine kui selline, sisu. vaid nakkuse levikut soodustavate tegevuste piiramine. Haridusasutuse puhul tähendab see eeskätt kontaktse õppe- ja kasvatustegevuse ajutist peatamist või piiramist ulatuses, mis on konkreetse nakkusohu vähendamiseks vältimatult vajalik. Sõnastuses tuleks selgemalt väljendada, et teenuse osutamine ei pea katkema tervikuna: vajadusel võib tegevus jätkuda alternatiivses vormis (haridusasutuses nt distantsõppena), kui see on konkreetse teenuse ja sihtrühma puhul võimalik ja asjakohane. Lisaks peame vajalikuks, et seadus suunaks piiranguid rakendama kaalutlusotsusena ning sätestaks vähemalt miinimumina kriteeriumid, mida meetme valikul ja kestuse määramisel tuleb arvestada. Nendeks on vähemalt haigustekitaja ja leviku eripära, alternatiivsete meetmete sobivus, mõju laste heaolule ning hariduse ja õppe kättesaadavusele (sh alushariduse kontekstis) ning mõju vanemate hoolduskoormusele. Selline raamistik aitab tagada, et piirangud on eesmärgi suhtes proportsionaalsed ja põhiseaduspäraselt põhjendatud. Lisaks, seletuskirjas on küll esitatud põhiseaduspärasuse analüüs, kuid palume seda täiendada PS § 37 riive käsitlusega seoses eelnõu § 27 lõike 1 punkti 4 ja § 28 lõike 2 punkti 4 alusel õppe- ja kasvatustegevuse ajutise peatamisega Terviseameti haldusaktiga. § 27 lg 1 p Haridus- ja Eelnõu § 27 lõike 1 punktis 4 ja § 28 lõikes 2 punktis 4 kasutatakse Arvestatud. 4 ja § 28 Teadusministeerium terminit koolieelne lasteasutus. Nimetatud termin ei ole enam lg 2 p 4 kehtivas haridusõiguses kasutusel, sest on alusharidusseaduses asendatud terminitega lastehoid ja lasteaed. Palume asendada eelnõu kõnealustes sätetes sõnad „koolieelses lasteasutuses“ sõnadega „lastehoius ja lasteaias“. § 27 ja § Eesti Mõistame eelnõu keskset eesmärki ajakohastada nakkushaiguste Osaliselt arvestatud. Oleme eelnõus 28 Õpilasesinduste Liit ennetamise ja tõrje raamistikku ning luuaselgem õiguslik alus täpsustanud, et koolides võib meetmete rakendamiseks nii tavaolukorras kui ka kriisides. Hindame õppetegevust peatada nakkushaiguse positiivselt eelnõu suunda, mille kohaselt ühiskonnaelu laialdaselt leviku tõkestamiseks vaid sel juhul, kui 45 mõjutavad piirangud kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, see on vältimatult vajalik mis suurendab läbipaistvust ja ettenähtavust võrreldes varasema nakkushaigusest tingitud ohu korralduste praktikaga. tõrjumiseks ehk ükski muu meede Peame siiski väga oluliseks, et nakkushaiguste leviku tõkestamiseks enam ei aita. Samuti oleme kavandatavate meetmete rakendamisel oleks selgesõnaliselt tagatud täpsustanud, et haridusasutuse pidaja õpilaste õigus haridusele ning võimalikult katkematu õppeprotsess. ise ei või asutuse tegevust peatada Eelnõu loogika kohaselt võivad tõrjemeetmed hõlmata ega asutust sulgeda kui liikumisvabaduse piiranguid eri vormides, sealhulgas olukordi, kus nakkushaigusest tingitud ohtu on rakendub koolis osalemise keeld. Haridusvaldkonnas tähendab see, võimalik tõkestada muude et samal ajal kui meetmed võivad olla rahvatervise seisukohalt meetmetega. põhjendatud, on nende mõjudel otsene ja pikaajaline kaal õpilaste õpiteedele ning võrdsetele võimalustele. Varasem kriisikogemus näitas, et distantsõpe ei ole kõigile õpilastele võrdselt kättesaadav ning võib süvendada hariduslikku ebavõrdsust, eriti kui piirangud kestavad pikemat aega või rakenduvad korduvalt. Seetõttu leiame, et eelnõu rakendamisel tuleb eraldi ja süsteemselt hinnata meetmete mõju laste õigustele ning tagada, et haridusasutustes rakendatavad piirangud oleksid üles ehitatud viisil, mis kaitseb nii tervist kui ka õppe järjepidevust. Eelnõu seletuskiri rõhutab proportsionaalsuse põhimõtet ja vajadust piirata põhiõigusi vaid demokraatlikus ühiskonnas vajalikul määral. EÕELi hinnangul peab see laste ja noorte puhul väljenduma ka eraldi lapsest lähtuva mõjuhinnangu ja rakenduspraktikani. Praktilises plaanis tähendab see, et kui haridusasutustes tuleb rakendada isolatsiooni, karantiini või muid osalemist piiravaid meetmeid, peab samal ajal olema tagatud õpilastele kvaliteetne alternatiivne õppekorraldus ning vajadusel individuaalne tugi. Eriti oluline on vältida olukorda, kus tervisekaitse meetmed toovad kaasa kaudse karistuse neile õpilastele, kellel puuduvad kodus õppimiseks vajalikud vahendid, tugistruktuurid või sobiv õpikeskkond. Nakkushaiguste tõrje meetmete eesmärk on kaitsta elu ja tervist, kuid laste puhul peab riik samaaegselt ennetama ka teiseseid kahjusid, mis väljenduvad õpitulemuste languses, eksamivõimaluste halvenemises, sotsiaalse arengu katkestustes ja vaimse heaolu languses. Oluliseks peame ka seda, et koolikeskkonnas rakendatavad meetmed oleksid õpilastele ja peredele selgelt põhjendatud, 46  läbipaistvad ja ette teada. Eelnõu eesmärk suurendada õiguslikku selgust ja ennustatavust peab kooli tasandil tähendama arusaadavat riskikommunikatsiooni ning selgeid rolle: kes otsustab, mis alusel, kui kauaks ja millised on õpilase õigused ning toetused piirangu ajal. Seletuskiri kirjeldab, et karantiini kehtestamine on põhimõtteliselt valitsuse pädevuses määrusega, ning teatud juhtudel saab Terviseamet tegutseda operatiivsemalt. Noorte vaatest on siinkohal oluline, et sõltumata otsustaja tasandist oleks kooli tasandil kommunikatsioon üheselt mõistetav ja välistaks ebakindlust ning stressi. EÕEL teeb ettepaneku täiendada eelnõu põhimõttega, et haridusasutustes nakkushaiguste tõrjemeetmete rakendamisel tuleb võimaluse korral tagada õppetöö järjepidevus ning õpilaste võrdne kohtlemine koos piisava psühhosotsiaalse toe tagamisega. Meie hinnangul peaks see põhimõte olema sõnastatud nii, et see seoks otsustaja proportsionaalsuskohustuse otseselt hariduse kättesaadavuse ja võrdsete võimalustega, mitte ei jääks üksnes üldiseks deklaratsiooniks. § 16 lg 5 Eesti Toetame põhimõtet, et piisava kaalutlusvõimega noorel peab olema Mõistame esitatud seisukohta ning Õpilasesinduste Liit reaalne võimalus teha iseseisvaid terviseotsuseid, kuna see toetab nõustume, et kaalutlusvõimega noore enesemääramist ja inimväärikust ning haakub tervishoius üldiselt terviseotsuste tegemisel on oluline, et kehtiva lähenemisega, mille kohaselt piiratud teovõimega patsiendi nii noorel kui ka lapsevanemal oleks puhul hinnatakse otsustusvõimet sisuliselt, lähtudes arusaamisest ja piisav aeg ja võimalus tutvuda võimest tagajärgi kaaluda. immuniseerimisega seotud infoga ning Samas peame vältimatuks, et kaalutlusvõime ja immuniseerimise teha otsus teadlikult ja vabatahtlikult. otsustusõiguse rõhutamine ei jääks pelgalt formaalseks, vaid oleks Samuti on oluline, et noore nõustamine toetatud toimivate kaitsemehhanismide ja tugisüsteemiga. Eelnõu terviseküsimustes toimuks privaatselt seletuskiri viitab, et teavitamisel põhinev loobumisõigus lihtsustab ja toetavas keskkonnas, ilma surve või vaktsineerimist haridus- ja hoolekandeasutustes ning et protsessi vaikimisi ootusteta. täpsem korraldus kirjeldatakse juhendites. EÕELi hinnangul on siin kriitiline, et noor ja pere saavad otsust teha päriselt teadlikult ning et Tagasiside on teadmiseks võetud ning süsteem maandab mõjutatavuse ja surve riske. Meile on oluline, et seda arvestatakse rakenduspraktika ja koolikeskkonnas ei kujuneks terviseotsuste tegemine vaikimisi normi juhendite edasisel kujundamisel. järgimiseks, vaid otsus sünniks vabatahtlikult, arusaadava info ja võimaliku nõustamise toel. Peame oluliseks, et kaalutlusvõime hindamise praktika oleks sisuline, dokumenteeritud ja võimalikult ühtlane. Seletuskiri rõhutab, 47  et lapspatsiendi kaalutlusvõime hindamise juhend on loodud ning et tervishoiutöötaja dokumenteerib hindamise. See on õige suund, kuid eeldab ka reaalses rakendamises piisavat koolitust ja järeltoetust, et hindamine ei muutuks juhuslikuks ega piirkonniti ebaühtlaseks (Covid kriisi ajal oli näha, et teatud piirkondades oli väiksema aktiivsusega vaktsineerimine). Samuti on oluline, et noorel oleks kättesaadav neutraalne ja eakohane info ning piisav ajaraam otsustamiseks (mitte näiteks alles arstikabinetis). Seletuskiri kirjeldab teavituste ajastamise loogikat (varasem teavitus ja korduv teavitus enne immuniseerimist), mis on noorte teadliku otsustamise vaatest põhjendatud ja väärib sellisena hoidmist. Üldine Eesti Linnade ja Kooskõlastamata jätmise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et ELVL-i Märkusega on arvestatud. Täname märkus Valdade Liit ei kaasatud eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamisse ega selle tagasiside eest. Pärast märkuse aluseks olnud sisulistesse aruteludesse. Seletuskirja kohaselt toimus laekumist on eelnõu koostajad ELVL-i eelnõu ettevalmistamine väljatöötamiskavatsuse tagasiside ja esindajatega kohtunud, et arutada kaasamise töötubade põhjal, kuid ELVL ei olnud sellesse protsessi tõstatatud küsimusi ja leppida kokku süsteemselt kaasatud. ELVL-i hinnangul on see vastuolus hea edasises infovahetuses. Lisaks lepiti õigusloome ja normitehnika eeskirjas sätestatud kokku infotunnis kohalikele kaasamispõhimõtetega, mille kohaselt tuleb õigusaktide eelnõude omavalitsustele tutvustamaks eelnõud koostamisel kaasata kõik mõjutatud osapooled. Kui eelnõul on mõju laiemalt. Jätkame eelnõu edasises kohalike omavalitsuste ülesannetele, rahastamisele või menetluses ELVL-i kaasamist. autonoomiale, tuleb kaasata nende üleriigiline esindusorganisatsioon. § 19 Eesti Linnade ja Käsitletaval eelnõul on meie hinnangul selge mõju kohalikele Seletuskirja on täiendatud. Selgitame, Valdade Liit omavalitsustele eelkõige, aga mitte ainult, seonduvalt et infektsioonikontrolli nõuete infektsioonikontrolli nõuete laiendamisega hoolekandeasutustele, laiendamine hoolekandeasutustele aga ka teistele kohaliku omavalitsuse asutustele (koolid, lasteaiad puudutab kaudselt ka KOV-e kui jm). asutuste pidajaid või teenuste tellijaid. Samas on täpsustatud, et tuginedes Terviseameti varasematele juhistele ja senisele praktikale, ei tohiks nõuete rakendamisega KOV-idele kaasneda olulist täiendavat halduskoormust ega püsikulusid. Lisaks on seletuskirjas analüüsitud eelnõu mõju haridus- ja hoolekandeasutustele seonduvalt immuniseerimise korralduse ning 48  sealjuures halduskoormuse kavandatava vähenemisega. § 27 ja § Eesti Linnade ja Välja toomata on kohaliku omavalitsuse haldusorganite roll Osaliselt arvestatud. Nakkushaigustest 28 Valdade Liit nakkushaiguste kriiside rakendamises (ennetustegevuses, tingitud kriiside (sh hädaolukordade) tegevuses kriisi ajal, kommunikatsioonis jne). lahendamise ja kommunikatsiooni üldine juhtimismudel, sealhulgas KOV- ide roll, on reguleeritud hädaolukorra seaduse ja teiste kriisireguleerimise õigusaktidega. Õigusselguse ja normide dubleerimise vältimise põhimõttest lähtuvalt ei korrata kriisireguleerimise raamistikku. Seletuskiri Eesti Linnade ja Uute kehtestatavate nõuete täitmisega seonduvalt kohalikele Arvestatud. Tagasisidest lähtuvalt Valdade Liit omavalitsustele tekkida võiva täiendava halduskoormuse ja sellega täiendasime eelnõu seletuskirja 6. ja 7. seonduvate rahaliste kohustuste maht on jäetud hindamata. peatükki, et tuua selgemalt esile seadusemuudatuste mõju KOV-idele. Peame edasise koostöö juures vajalikuks, et seaduse mõjude Mõjude analüüsis on hinnatud, et analüüsis oleks kajastatud ka mõju kohalikele omavalitsustele, infektsioonikontrolli nõuete täpsustatud kohalike omavalitsuste roll nakkushaiguste rakendamine hoolekandeasutustes ei kriisijuhtimises, selgelt määratletud kohalikele omavalitsustele too kaasa olulist täiendavat tekkivate täiendavate kohustustega seotud kulude katmise halduskoormust ega püsikulusid, kuna põhimõtted. tugineb Terviseameti varasematele juhistele ning senisele praktikale. Samuti on seletuskirjas välja toodud, et immuniseerimise korralduse muudatustega asutuste halduskoormus hoopis väheneb. Seletuskirjas on täpsustatud ka KOV-ide roll nakkushaiguste puhangute ja epideemiate korral. Kuivõrd analüüsi kohaselt ei kaasne eelnõuga KOV-idele uusi olulise finantsmõjuga haldusülesandeid, ei reguleerita eelnõus eraldiseisvaid kulude katmise põhimõtteid. 49 §3 Eesti Peame vajalikuks täpsustada ja ühtlustada eelnõus kasutatavat Osaliselt arvestatud. HÕNTE kohaselt Infektsioonhaiguste terminoloogiat. Eriti vajab selgitamist mõiste „nakkus“, mis esineb ei defineerita seaduses mõistet, kui Selts nakkushaiguse definitsioonis, kuid ei ole iseseisvalt määratletud. selle tähendus on üheselt mõistetav Praegusel kujul jääb ebaselgeks, kas ja kuidas eristatakse nakkust, üldkeele või vastava eriala oskuskeele haigust ja haigustunnusteta kandlust. põhjal. Eesti Keele Instituudi sõnastike Samuti on vajalik täpsustada mõistet „nakkusohtlik materjal“. kohaselt on „nakkus“ ohutegurite Definitsioon peaks selgelt eristama nakkusvõimelist materjali sattumine paika, kus neid ei soovita, sh sellisest bioloogilisest materjalist, mis ei kujuta endast nakkusriski (nt organismi, ja sellest põhjustatud inaktiveeritud või retrospektiivseks uuringuks kasutatav materjal). protsessid. Eelnõus on mõistet Vastasel juhul võib regulatsioon kaasa tuua põhjendamatu loa- ja „nakkushaigus“ täpsustatud, lisades halduskoormuse. juurde haigustunnusteta kandluse. Soovitame viia terminikasutuse täielikku kooskõlla ja Eelnõus on mõistet „nakkusohtlik ühtlustada rakendusaktides kasutatavate mõistetega (nt puhang, materjal“ täpsustatud, lisades epideemia, sündmus, nakkustekitaja). kriteeriumina nakkustekitaja Arvestades töö mahtu ja vajadust terminoloogilise järjepidevuse nakkusvõimelisuse. Rakendusaktides järele, teeb Selts ettepaneku, et kogu eelnõu ja selle lisade kasutatavad terminid on ühtlustatakse terminoloogia vaataks tervikuna üle Tartu Ülikooli peremeditsiini ja seaduses kasutatavate terminitega rahvatervishoiu instituut, kes on koostanud ka rahvatervishoiu seaduse menetlemise järgmistes sõnastiku. See võimaldaks: etappides.  tagada terminite kooskõla erialase kasutusega,  vältida vastuolusid seaduse ja rakendusaktide vahel,  ning vähendada hilisemat tõlgendamis- ja rakendusriski § 3 lg 2 Eesti Eelnõus esitatud ohtliku nakkushaiguse definitsioon Osaliselt arvestatud. Definitsiooni ühe Infektsioonhaiguste vajab meie hinnangul sisulist täpsustamist. Definitsiooni punktis 1 on kriteeriumina on toodud „…ning selle Selts üheks kriteeriumiks raske haiguskulu põhjustamine. Samas võivad levik kujutab tõsist ohtu rahvastiku väga paljud nakkushaigused põhjustada rasket haiguskulgu, eriti tervisele“, mille puhul on tegemist haavatavates rühmades (nt eakad, immuunpuudulikkusega kumulatiivse tingimusega. Selle klausli patsiendid). Sellisel kujul sõnastatuna võib definitsioon hõlmata lisamise eesmärk oligi vältida ebaproportsionaalselt laia haiguste ringi. Seltsi hinnangul oleks definitsiooni laienemist haigustele, mis vajalik täpsustada, et haigus põhjustab sageli rasket haiguskulgu või põhjustavad rasket haiguskulgu või rasket haiguskulgu olulisel osal haigestunutest. püsivat tervisekahjustust vaid harvadel Sarnaselt tekitab küsimusi püsiva tervisekahjustuse kriteerium. juhtudel või spetsiifilistes riskirühmades Mitmed nakkushaigused võivad harvadel juhtudel põhjustada (näiteks endeemilised hooajalised püsivaid tervisekahjustusi, kuid see ei tähenda, et need haigused hingamisteede infektsioonid). Selguse tervikuna vastaksid ohtliku nakkushaiguse kontseptsioonile. huvides täpsustasime definitsiooni Soovitame kaaluda selle kriteeriumi täpsustamist või sidumist täiendiga „olulisel osal haigestunutest“. esinemissageduse ja rahvatervise mõjuga. 50  Lisaks leiame, et definitsioonis võiks kaaluda kõrge suremusmäära Seletuskirja on täpsustatud mõistega (case-fatality ratio) selgesõnalist arvestamist, mis on „surmavusmäär“. rahvusvaheliselt levinud ja epidemioloogiliselt arusaadav ohtlikkuse Eelnõud on parandatud ja edaspidi indikaator. kasutatakse terminit „eriti ohtlik Terminoloogiliselt peab Selts samuti oluliseks märkida, et varasem nakkushaigus. mõiste „eriti ohtlik nakkushaigus“ oli kommunikatiivselt selgem ega jätnud muljet, justkui teised nakkushaigused oleksid „mitteohtlikud“. Soovitame kaaluda selle termini säilitamist või vähemalt kommunikatiivse mõju põhjalikumat analüüsi. § 5 lg 6 Eesti Eelnõus sätestatud Terviseameti õigus võtta epidemioloogilise Arvestatud. Eelnõu sätet ja seletuskirja Infektsioonhaiguste uuringu käigus isikult bioloogilist materjali vajab täiendavat on täpsustatud selliselt, et bioloogilise Selts selgitamist. Seaduse tasandil tuleb üheselt määratleda: materjali võtmine toimub eranditult isiku  kas tegemist võib olla isiku tahtest olenematu sekkumisega; nõusolekul ning välistatud on tahtest  millistel tingimustel ja millise menetluskorraga see on olenematu sekkumine. lubatud; Proportsionaalsuse tagamiseks on see  kuidas on tagatud isiku põhiõiguste kaitse ja õigus seotud kõrgema ohulävendiga, proportsionaalsus. rakendudes üksnes puhangu, Soovitame vastavad piirid ja menetluslikud garantiid selgemalt epideemilise leviku või muu tõsise seadusesse kirjutada, mitte jätta neid üksnes tõlgendamise nakkusohu korral. Samuti muudeti küsimuseks. sätte sõnastust nii, et Terviseamet ei võta proove vahetult, vaid üksnes korraldab proovivõtmist, kaasates selleks pädevaid tervishoiutöötajaid. § 17 lg 5 Eesti Selts peab põhjendatuks riskihindamisel põhinevat lähenemist Nõustume, et tuberkuloosi ennetamisel Infektsioonhaiguste praegu eelnõus olevast röntgenuuringu nõudest. Lisaks rõhutame, et on põhjendatud riskihindamisel põhinev Selts vastava tervisetõendi rakendamisel peaks see olema digitaalne. lähenemine ning eelnõu eesmärk ei ole kehtestada korduvat röntgenuuringu Näiteks arvestades, et nõue hõlmaks ka tudengeid, residente ja teisi kohustust iga uue tööandja puhul. tervishoiutöötajaid, kes liiguvad sageli mitme tööandja vahel või Eelnõu ei eelda, et iga uue tööandja töötavad paralleelselt mitmes asutuses, ei ole röntgenuuringute puhul tuleb taotleda uus tervisetõend. korduv tegemine ja paberpõhise tõendi säilitamise kohustus Uus tervisekontroll ja tõendamine on praktiline ega kooskõlas digiriigi põhimõtetega. Praegune sõnastus vajalik kui inimene on vahepeal viibinud jätab mulje, et iga uue tööandja puhul tuleb taotleda uus tõend, mis kõrge tuberkuloosi haigestumisega suurendab ebavajalikku halduskoormust. riigis või on olnud kokkupuude tuberkuloosihaigega. Võtame teadmiseks ja peame põhjendatuks suunda, et tervisetõendid 51  oleksid digitaalsed, mis toetaks andmete korduvkasutust ja vastaks digiriigi põhimõtetele. Vastavad arendused sõltuvad edasisest prioriteetide seadmisest ja tehnilistest võimalustest. §8 Eesti Eelnõus pannakse tervishoiuteenuse osutajatele kohustus võtta Arvestatud. Sättega luuakse õiguslik Infektsioonhaiguste uuringumaterjali ka epidemioloogilistel eesmärkidel. Samas ei ole alus olukordadeks, kus rahvastiku Selts piisavalt selgelt määratletud: tervise kaitse ja riikliku seire  kes vastutab selliste uuringute tegemise eest; tagamiseks on vajalik proovide võtmine  millisest allikast need uuringud rahastatakse; TTO poolt, isegi kui patsiendi  kuidas vältida olukorda, kus kohustus jääb sisuliselt katmata ravivajadus seda otseselt ei nõua. rahastusega. Sätte eesmärk on eristada kliinilistel ja Selts peab oluliseks, et epidemioloogiliste uuringute tegemise epidemioloogilistel eesmärkidel vastutus ja rahastamine oleksid selgelt reguleeritud ning ei langeks tehtavad toimingud ning sätestada, et ebaproportsionaalselt esmatasandi tervishoiule. rahvastiku tervise kaitseks tehtavate uuringute korraldamine ja rahastamine on Terviseameti ülesanne. § 26 Eesti Selts peab vajalikuks, et karantiini käsitlevates sätetes Mitte arvestatud. Õigusloome ja Infektsioonhaiguste oleks selgesõnaliselt nimetatud ka isolatsioon. normitehnika vaates oleme eelnõus Selts Praegune sõnastus ei anna üheselt mõistetavat alust Terviseametile otsustanud kasutada ühtset rakendada haldusakte mõlema meetme – nii karantiini kui katusmõistet „karantiin“, mis reguleerib isolatsiooni – jaoks, kuigi mõlemad on sisuliselt erinevad ja praktikas liikumisvabaduse piirangut tervikuna. vajalikud meetmed. Seltsi hinnangul tuleks seaduses sõnaselgelt Eelnõu uue sõnastuse kohaselt on sätestada Terviseameti õigus kohaldada haldusakte nii karantiini kui karantiin nakkushaige, nakkushaigega isolatsiooni rakendamiseks vastavalt epidemioloogilisele vajadusele. kokku puutunud või nakkusohuga piirkonnas viibinud isiku viibimiskeeld ja liikumisvabaduse piirang. Kuna regulatsioon laieneb otseselt ka nakkushaigele (kelle suhtes rakendatakse meditsiinilises mõttes isolatsiooni), on Terviseametil olemas üheselt mõistetav õiguslik alus haldusaktide andmiseks mõlema olukorra lahendamisel. 52 § 14 Eesti Paragrahvi 14 lõike 2 punktis 6 on sõnastus „anda arvamusi ja Arvestatud. Infektsioonhaiguste soovitusi andmine immuniseerimispoliitika küsimustes“ keeleliselt Selts ebatäpne. Seltsi hinnangul on sõna „andmine“ ülearune ning tuleks eemaldada, et tagada korrektne ja selge õiguskeel. §9 Eesti Kuigi eelnõu rõhutab andmete kogumise eesmärgipärasust, on Võtame teadmiseks. Infektsioonhaiguste nakkushaiguste registrisse kogutavate andmete koosseis väga Selts ulatuslik. Soovitame täpsustada, millised andmed on vältimatult vajalikud nakkushaiguste seireks ja vältimiseks, ning piirata andmete kogumist ulatuses, mis on rahvatervise eesmärkide saavutamiseks põhjendatud. Üldine Eesti Arstide Liit Leiame, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje õigusraamistiku Arvestame ja võtame teadmiseks. märkus ajakohastamine on vajalik ja täname arvamuse küsimise eest NETS Vastused Eesti Infektsioonhaiguste eelnõu kohta. Eesti Infektsioonhaiguste Seltsis on kahtlemata selle Seltsile on esitatud antud valdkonna parima pädevusega spetsialistid, seetõttu toetab Eesti tagasisidetabelis. Arstide Liit nende seisukohti ja ettepanekuid NETS eelnõu kohta. Eelnõus kasutatav terminoloogia ja mõisted vajavad täpsustamist ja ühtlustamist. Soovitame samuti nende tervikuna ülevaatamist Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi poolt. Infektsioonhaiguste selts on välja toonud mitmed olulised probleemid eelnõus, mis puudutavad ohtliku nakkushaiguste definitsiooni, isikute põhiõigusi epidemioloogiliste uuringute tegemisel, puhangu ja epideemia kriteeriume, tuberkuloosi tervisekontrolli ja tõendeid, laboratoorseid uuringuid ja rahastamist, karantiini ja isolatsiooni mõistet ning haldusmeetmete selgust, immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ning andmekogumist. Palume arvestada seltsi esitatud arvamusi ja muudatusettepanekuid, et tagada õigusselgus. Leiame, et nakkushaiguste ennetamine ja tõrje on rahva tervise seisukohalt olulise tähtsusega. NETS eelnõu edasisel menetlemisel ja rakendusaktide koostamisel on kindlasti vaja kaasata infektsioonhaiguste seltsi ja teiste erialade seltse, kelle vastusvaldkonda õigusaktid otseselt puudutavad. §3 Ida-Viru Keskhaigla 1. „Haiguskolle“ asemel oleks täpsem kirjutada nakkushaiguse kolle Osaliselt arvestatud. või nakkuskolle. Infektsioonikontrolli mõiste on 2. Lisada terminitesse infektsioonikontrolli mõiste. kajastatud vastava paragrahvi juures. 3. „Terviseseisundi kinnitav tõend „ võib asendada terminiga „tervisetõend“. 4. Segaduse vältimiseks valida üks kahest mõistest: kas 53  „nakkusohtlik“ või „bioloogiliselt ohtlik“. Nakkusohtlik sobib paremini, sest „bioloogiliselt ohtlik“ on laiem mõiste –bioloogilise ohu mõiste hõlmab ka mürgiseid taimi ja loomi, keskkonnale ohtlikke invasiivseid loomade ja taimede liike (võõrliike) jne. §7 Ida-Viru Keskhaigla Nakkushaiguste korral isoleerimise aeg oleneb haiguse kestvusest, Eelnõus sätestatud 48-tunnine tähtaeg selle kulgemisest ja tekitaja ravile allumisest (nt tahtest olenematu ravi kohaldamiseks resistentsus antimikroobsete preparaatide suhtes). Tahtest ilma kohtumääruseta tagab kooskõla olenematu ravi kohaldamine kohtumäärusega on igati mõistlik, kuid põhiseadusega ning selle pikendamine ravi pikendamine uue kohtumäärusega suurendab bürokraatiat 72 tunnile ei ole õiguslikult raviasutuses. Punktis 5 sätestatud ilma kohtumääruseta korraldatud põhjendatud. Eesti Vabariigi ravi kestvuse aeg (48 tundi) ei ole piisav tõhusaks nakkustekitaja põhiseaduse § 21 lõike 2 kohaselt ei uuringuks. Mõistlik maksimaalne aeg oleks 72 tundi. tohi isikult vabadust võtta üle 48 tunni ilma kohtu loata, kusjuures raviasutuse halduskoormuse vähendamine ei ole proportsionaalne ega piisav alus isikuvabaduse intensiivsemaks riiveks. Arsti otsusel rakendatava esmase meetme eesmärk on üksnes viivitamatu ohu tõrjumine, mitte kõigi laboratoorsete uuringute lõpuleviimine. Kui nakkustekitaja uuringute pikema kestuse tõttu on vältimatult vajalik ravi või isolatsiooni jätkata, on raviasutusel kohustus esitada selle 48 tunni sees taotlus kohtule, mis tagab isiku vabaduspõhiõiguse kaitse ja sõltumatu kohtuliku kontrolli. §9 Ida-Viru Keskhaigla Kehtestatav andmekoosseis isiku kohta ei ole TTO-de poolt teenuse Selgitame, et tegemist on osutamiseks vajalik info ja neid andmeid ei koguta. Majandusliku nakkushaiguste registris (NAKIS) olukorra, rahvuse, hariduse info peab tulema teistest registritest, töödeldavate andmekoosseisudega, mitte panna kohustust TTO-le oma infosüsteemide arendamiseks. mida kogutakse ka juba praegu kehtiva NETS alusel. Vastavad andmed NAKIS-esse jõuavadki teistest registritest (nt rahvastikuregister) ja ei eeldagi TTO-de infosüsteemide poolt vastavaid arendusi. 54 § 19 Ida-Viru Keskhaigla (1) Infektsioonikontroll on süsteemne tegevuste kogum, mille Arvestatud. eesmärk on ennetada või peatada nakkustekitajate levik teenuse osutamisel. Mõistlik oleks lisada "tervishoiu- või hoolekandeteenuse osutamisel". Hetkel kehtivad infektsioonikontrolli standardnõuded on kirjeldatud ravijuhendis, määruse eelnõu ei ole kättesaadav. § 37 Ida-Viru Keskhaigla Immuniseerimise tähtajast kinni pidamata jätmine – miks seda Antud säte on suunatud väärteoks loetakse ? immuniseerimise läbiviijatele ja Punktis 1 tuleb täpsustada, keda konkreetselt karistatakse - kas korraldajatele ehk tervishoiutöötajatele patsienti või tervishoiutöötajat? (füüsiline isik), perearstikeskustele Tuleb lisada ka nn pehmendavad asjaolud – vastunäidustused (juriidiline isik) jne ja käsitleb vaid vaktsineerimiseks, immuunpreparaati kättesaamatus, äge nakkushaiguse epideemilise leviku haigestumine, enneaegne laps jne. tõkestamist. Näiteks tervishoiutöötaja peab kokkuleppe kohaselt viima hooldekodus elavatele eakatele läbi immuniseerimise hiljemalt 15. kuupäevaks. Tervishoiutöötaja jätab aga kohale minemata ja vaktsiinid manustamata. Sellisel juhul on Terviseametil õigus tervishoiutöötaja suhtes alustada menetlust epideemiatõrje nõuete eiramise tõttu. Tegemist on juba praegu kehtivas seaduses oleva sättega ja võtame selle muutmata kujul uude seadusesse üle, va oleme viinud trahvimäärad kooskõlla tulevase tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse raamistikuga. Seda on selgitatud põhjalikul ka eelnõu mõjude analüüsi punktis 6.2.7. § 17 Ida-Viru Keskhaigla Peame vajalikuks rõhutada, et kõik patsiendiga vahetult kokku Täname esitatud seisukohtade eest. puutuvad töötajad (arstid, õed, hooldajad jt) peavad olema Võtame teadmiseks ning tõstatatud vaktsineeritud vastavalt ametikohapõhisele riskianalüüsile. küsimused on asjakohased ning neid Riskianalüüsi alusel tuleb määrata nõutavad immuniseerimised, arvestatakse edasistes aruteludes ja tagamaks nii patsientide kui ka töötajate ohutus. rakenduspraktika kujundamisel. Samuti tuleb täpsustada tööle asumise eelse tervisekontrolli nõudeid. Enne tööle asumist peab olema teostatud rindkere röntgenuuring (Rö-thorax) tuberkuloosi välistamiseks ning 55  minimaalsed vajalikud terviseuuringud. Leiame, et need uuringud võiks vajadusel teha perearst, kes annaks ka hinnangu töötamise sobivuse kohta, arvestades töötervishoiuarstide piiratud kättesaadavust Eestis. Lisaks võiks kaaluda: • perioodiliste tervisekontrollide sageduse ühtset määratlemist; • juhendmaterjali koostamist tööandjatele riskianalüüsi ühtlustamiseks; • kohustust teavitada tööandjat nakkushaiguse kahtlusest või diagnoosist viisil, mis kaitseb isikuandmeid, kuid tagab patsientide ohutuse. § 19 Ida-Viru Keskhaigla Teeme ettepaneku pöörata NETS-is senisest suuremat tähelepanu Täname ettepanekute eest. Selgitame, infektsioonikontrolli korraldusele. Vajalik on täpsustada, mitu et eelnõu ei sätesta seaduse tasandil infektsioonikontrolli valdkonna spetsialisti peab asutuses töötama, infektsioonikontrolli rakenduslikke arvestades asutuse tüüpi, suurust, voodikohtade arvu ja osutatavaid detaile, nagu konkreetse spetsialisti või teenuseid. meeskonna suurus, koolituste Leiame, et igas hooldeasutuses peab olema vähemalt üks vastava sagedus, simulatsioonide väljaõppe saanud õde, kes vastutab infektsioonikontrolli korraldamine, antibiootikumide seire korraldamise ja järelevalve eest. Suuremates asutustes peaks olema ega puhastus‑ ja määratletud ka infektsioonikontrolli meeskond. desinfitseerimisstandardite Täiendavalt teeme ettepaneku: auditeerimise kord. Tegemist on • kehtestada kohustuslik infektsioonikontrolli tegevuskava igale teadliku valikuga, et vältida asutusele; ülereguleerimist ning võimaldada • sätestada regulaarne personali koolitus ja praktilised õppused (nt nõuete ajakohastamist vastavalt puhangute simulatsioonid); teaduspõhistele juhistele ja praktikale. • määrata selged nõuded antibiootikumide kasutamise seirele; Infektsioonikontrolli täpsemad nõuded • ühtlustada puhastus- ja desinfitseerimisstandardid ning nende ja korraldus, sh vastutava isiku auditeerimise kord määramine, tegevuskava koostamine ja personali koolitused, on kavandatud rakendusaktidesse, kus on võimalik arvestada asutuse tüübi, suuruse ja osutatavate teenuste eripäraga. Haiglatele, perearstikeskustele ja hoolekandeasutustele ei kehtestata identsed nõuded. Rakendusaktide väljatöötamisel on kavas sidusrühmi 56  kaasata, et tagada nõuete praktiline ja proportsionaalne rakendamine. §5 Ida-Viru Keskhaigla Palume täpsemalt kirjeldada Terviseameti rolli ning koostöö- ja Osaliselt arvestatud. Täname teavitamiskorda raviasutuste ja Terviseameti vahel, et tagada selge ettepanekute eest. Eelnõus on vastutuse jaotus ning tõhus infovahetus. infovahetus ja vastutuse jaotus Ettepanekud: lahendatud paindlikult: teavitamise • sätestada kindlad tähtajad ja vormid nakkushaiguste üldised alused ja viivitamatu teavitamiseks; teavitamiskohustus ohu korral on • kirjeldada Terviseameti nõustavat ja järelevalvelist rolli sätestatud seaduse tasandil, kuid kriisiolukordades; detailsed tähtajad ja vormid • luua regulaarne tagasiside mehhanism, mille kaudu raviasutused kehtestatakse ministri määrusega. saavad infot piirkondliku epidemioloogilise olukorra kohta. Terviseameti nõustav, järelevalveline ja kriisiaegne roll on eelnõus vastavates Lisaks teeme ettepaneku kaasata analüüsidesse ja järelevalve peatükkides selgelt lahti kirjutatud, planeerimisse ka POHAK andmebaasi andmed, et otsused hõlmates ka kohustust jagada põhineksid ajakohasel ja terviklikul epidemioloogilisel informatsioonil. asutustele statistikat ja ohuteavitusi, Samuti võiks kaaluda andmete ristkasutust teiste mistõttu eraldi tehnilist terviseandmekogudega, et tuvastada varakult riskitrende ja tagasisidemehhanismi seadus ei võimalikke puhanguid. reguleeri. Samuti annab eelnõu Terviseametile ulatusliku volituse nõuda ja töödelda ohu hindamiseks vajalikke andmeid, mis loob piisava õigusliku aluse andmete ristkasutuseks teiste terviseandmekogudega (sh POHAK), jättes tehnilise integratsiooni infosüsteemide arenduste ja registrite põhimääruste reguleerida. Üldine Ida-Viru Keskhaigla Soovitame kaaluda: Võtame teadmiseks. märkus • infektsioonikontrolli kvaliteediindikaatorite kehtestamist; • juhtkonna selget vastutust nakkusohutuse tagamisel; • sanktsioonide ja parandusmeetmete süsteemi täpsustamist korduvate rikkumiste korral. §7 Eesti Puuetega Nakkushaige tahtest olenematu ravi sätestab, et nakkushaigele võib Selgitame, et põhjendatud kahtluse Inimeste Koda tema tahtest olenemata kohaldada haiglaravi üksnes juhul, kui kõik esinemise üle otsustab isiku raviarst, järgmised tingimused on täidetud samal ajal: tuginedes patsiendi meditsiinilisele ja 1) isikul on diagnoositud või on põhjendatud kahtlus, et tal on ohtlik epidemioloogilisele hindamisele. nakkushaigus või tuberkuloos; Hindamise aluseks olevateks 57  kriteeriumiteks on objektiivsed Küsimus: Kes ja milliste kriteeriumite alusel otsustab, et tegu on asjaolud, nagu näiteks haigusele põhjendatud kahtlusega? viitavate sümptomite esinemine, teadaolev kokkupuude nakatunuga või hiljutine saabumine riigist, kus antud nakkushaigus levib. Põhiõiguste riive proportsionaalsuse tagamiseks peab raviarsti otsus alati tuginema arstiteaduse asjakohastele seisukohtadele ja tõenduspõhisele meditsiinile. § 8 lg 7 Eesti Puuetega Mis kriteeriumite alusel koostatakse nakkushaiguste loetelu, sh Eriti ohtlike nakkushaiguste loetelu Inimeste Koda ohtlike nakkushaiguste loetelu? Millise sagedusega ja kuidas loetelu koostamisel lähtutakse seaduses uuendatakse? sätestatud kriteeriumitest, nagu näiteks haiguse kulg, leviku ulatus, oht tervishoiusüsteemi toimepidevusele ja rahvusvahelised ohuhinnangud. Loetelusid uuendatakse paindlikult vastavalt vajadusele, tuginedes otseselt Terviseameti ja valdkonna ekspertide regulaarsetele riskihinnangutele ning muutustele epidemioloogilises olukorras. Lisaks on oluline märkida, et isikuandmetega edastatavate nakkushaiguste loetelu on juba praegu kehtiva seaduse alusel eraldiseisva määrusega kehtestatud ning see lähenemine jätkub ka uue eelnõu raames. § 16 lg 5 Eesti Puuetega Eelnõus rõhutatakse, et piiratud teovõimega isiku immuniseerimisel Selgitame, et piiratud teovõimega isiku, Inimeste Koda tuleb arvestada VÕS § 766 lõiget 4, milles on sätestatud, et kui sh psüühikahäirega lapse või inimene suudab immuniseerimise plusse ja miinuseid ise kaaluda, täiskasvanu immuniseerimisel võib tervishoiutöötaja protseduuri teha ka seadusliku esindaja kaasatakse isik otsustusprotsessi keeldumise korral. vastavalt võlaõigusseaduse § 766 lõikele 4, hinnates sisuliselt tema Küsimused: võimet mõista immuniseerimise eesmärki, võimalikke tagajärgi ning 58 • Kuidas tagatakse ja dokumenteeritakse piiratud teovõimega isiku kaaluda poolt‑ ja vastuväiteid. (sh psüühikahäirega lapse või täiskasvanu) kaasamine Kaalutlusvõime hindamise viib läbi otsustusprotsessi? tervishoiutöötaja, kes dokumenteerib • Kuidas tagatakse koduõppel oleva lapse kaalutlusvõime hindamine, hindamise vastavalt kehtivatele tema teavitamine, vaktsineerimine? juhistele ning lähtub ühtsetest • Kuidas toimitakse lapse vaktsineerimisel, kui lapse vanem on põhimõtetest, sh Õiguskantsleri piiratud teovõimega? juhendist ja immuniseerimise • Kuidas tagatakse kooliõdede ühtlane koolitamine, et nad oskaks täiendkoolitustest. laste ja noorte kaalutlusvõimet hinnata, neile anda eakohaselt tasakaalustatud teaduspõhist infot ning otsuseid toetada? Immuniseerimisel peab • Kuidas hinnatakse kuulmis- või kõnepuudega lapse tervishoiuteenuse osutamine igal juhul kaalutlusvõimet? vastama arstiteaduse üldisele tasemele • Kuidas hinnatakse autismispektrihäirega või muu neuroerisusega ning teenust tuleb osutada tavaliselt lapse kaalutlusvõimet? oodatava hoolega, arvestades, et iga • Kas ja kuidas küsitakse lapse arvamust, kui vanem on saatnud inimene on erinev. Lastele ja noortele keeldumise? antakse selgitusi eakohasel ja • Kas ja kuidas küsitakse piiratud teovõimega täiskasvanu arvamust, arusaadaval viisil, vajaduse korral kui eestkostja on saatnud keeldumise? kasutades pildi‑ ja videomaterjale ning • Kas ja kuidas tagatakse piiratud teovõimega isiku hooldaja või toetavaid vahendeid (nt nukku või eestkostja vaktsineerimisteabe kättesaamise tõendamine kaisulooma), et protseduuri selgitada ja taasesitamist võimaldavas vormis? ärevust vähendada. • Kuidas tagatakse digivõimekuseta inimeste õigeaegne teavitamine Koduõppel oleva lapse puhul toimub ja keeldumiste kogumine? teavitamine, kaalutlusvõime hindamine Ettepanekud: ja immuniseerimine tavapärases 1. Töötada välja noortele suunatud visuaalsed, tasakaalustatud ja tervishoiuteenuse osutamise selged juhendmaterjalid vaktsiinvälditavate nakkushaiguste ja raamistikus (nt perearsti või muu vaktsineerimise kohta. Noorte infotarbimine erineb täiskasvanute tervishoiuteenuse osutaja juures), omast ning üldised soovitused ei jõua infomüras kohale. järgides samu põhimõtteid nagu teiste 2. Töötada välja piiratud teovõimega täisealistele lihtsas keeles laste puhul. visuaalsed, tasakaalustatud ja selged juhendmaterjalid Täname ettepanekute eest ning peame vaktsiinvälditavate nakkushaiguste ja vaktsineerimise kohta. oluliseks koostööd Eesti Puuetega 3. Töötada välja selged kaalutlusvõime hindamise ja heakskiidu Inimeste Kojaga lapse kaalutlusvõime määratlemise kriteeriumid, mis on üheselt arusaadavad hindamise rakendamise küsimustes, tervishoiutöötajale ja patsiendile või tema hooldajale/seaduslikule mis on laiem teema kogu tervishoius. esindajale. „Lapspatsiendi kaalutlusvõime hindamine Teavituste ja keeldumiste korraldamisel tervishoiuteenuse osutamisel. Juhend tervishoiutöötajatele“ on toetatakse mitmekanalilist ja jälgitavat üldsõnalisem ja ei arvesta erivajadustega. lähenemist ning arendamisel on ka 59  4. Töötada välja kontrollmehhanismid, mis võimaldavad tõendada Tervisekassa ühtne teavitamise ja info kättesaamist. keeldumiste lahendus Terviseportaalis, mis aitab suurendada selgust ja vähendada asutuste koormust. Üldine Eesti Puuetega Tervishoiutöötaja otsusel võiks riikliku immuniseerimiskava Võtame teadmiseks. märkus Inimeste Koda vaktsiinide riskirühma lisada inimesi, kel puuduvad soodustuse aluseks olevad diagnoosid, ent kes on terviseseisundi tõttu siiski nakkushaigustele haavatavamad. Üldine Eesti Vähiliit Eesti Vähiliit rõhutab, et immuniseerimist puudutavate muudatuste Võtame teadmiseks. märkus rakendamisel tuleb arvestada nende mõjuga vähihaigetele ja tulevastele vähipatsientidele, kelle jaoks nakkushaigused võivad põhjustada raskeid tüsistusi, vähiravi edasilükkamist või katkestamist ning halvendada ravitulemusi. Immuniseerimist tuleb käsitleda ka vähi ennetusmeetmena, kuna mitmete nakkushaiguste (sh HPV ja B-hepatiit) vastane vaktsineerimine on tõenduspõhine vähiennetus. See seos peab kajastuma nii kommunikatsioonis kui rakendusjuhendites. Vähihaigete kaudne kaitse sõltub üldisest immuniseerituse tasemest ühiskonnas. Seaduse rakendamisel tuleb rõhutada kõrge hõlmatuse tähtsust ning vältida lahendusi, mis vähendavad usaldust immuniseerimiskava vastu. Piiratud teovõimega isikute immuniseerimisel ei tohi eelduslik nõusolek vähendada teavitamise kvaliteeti. Selge ja õigeaegne teave on eriti oluline, kui immuniseerimise eesmärk on pikaajaline vähi ennetamine. Laste ja noorte teadlik kaasamine toetab tervisekäitumist ja usaldust tervishoiusüsteemi vastu, sest vähi ennetus on pikaajaline protsess. Kooli ja tervishoiu koostöö on HPV vastase immuniseerimise puhul keskse tähtsusega. Rakendusjuhendites tuleks koolikeskkonda käsitleda ühe peamise vähiennetuse kanalina § 16 lg 5 Eesti Põletikulise Seaduse § 16 lg 5 opt-out lahendus tekitab sisulise põhiõigusliku Selgitame, et eelnõu § 16 lõikes 5 Soolehaiguse Selts riski. Kui immuniseerimisel loetakse vastuväite puudumine sätestatud teavitamisel põhinev nõusolekuks, kuid seadus ei sätesta teate tegeliku kättesaamise loobumisõigus arvestab ka tegelikku kohustust, tekib olukord, kus meditsiiniline sekkumine võib toimuda praktikat, kus valdav enamus ilma tõendatava teadliku nõusolekuta. See on vastuolus lapsevanemaid immuniseerivad oma lapsi vastavalt riiklikule 60 tervishoiuteenuse osutamise üldpõhimõttega (VÕS § 766 lg 1) ning immuniseerimiskavale. riivab vanema otsustusõigust (PS § 26 ja § 27 lg 3). Seadusemuudatuse üks eesmärk on Pelgalt terviseportaali teate saatmine ei taga, et lapsevanem on info vähendada just nende perede ja saanud ja sellest aru saanud. Vaikimist ei saa käsitada nõusolekuna asutuste tarbetut halduskoormust, olukorras, kus kättesaamine ei ole tuvastatav. Küsimus on kellel puudub soov teenusest keelduda, põhimõtteline: kas riik võib lugeda vaikimise nõusolekuks ilma, et ilma et see piiraks kellegi õigust teha oleks tagatud tegelik teavitatus? teistsugune valik. Ettepanekud: Samas jääb igale lapsevanemale ja • sätestada seaduses kohustus tagada teate kättesaamise kaalutlusvõimega noorele alati õigus ja tuvastatavus (nt autenditud digitaalse kättetoimetamise logi); reaalne võimalus immuniseerimisest • kehtestada minimaalne teavitamisstandard (nt paralleelne keelduda. Eelnõu ei muuda teavituskanal); immuniseerimist kohustuslikuks ega • selgelt sätestada, et kättesaamise tõendamata jätmisel ei või käsita vaikimist iseseisva, absoluutse vaktsineerimist läbi viia. nõusolekuna, vaid eeldab eelnevat Halduskoormuse vähendamine ei tohi toimuda patsiendi autonoomia teavitamist ja piisavat ajaraami otsuse ja vanema põhiõiguste arvelt. Praegusel kujul on regulatsioon tegemiseks. riigikeskne ning ei taga adressaadi tegelikku teavitust ega tema Praktikas toetatakse mitmekanalilist õiguste tõhusat kaitset. Vaikimist ei saa lugeda nõusolekuks teavitamist ning keeldumise lihtsat ja olukorras, kus puudub tõend, et teave on adressaadini reaalselt arusaadavat vormistamist. Eelnõu ei jõudnud ja arusaadavalt kätte saadud. Ilma kättesaamise sätesta, et immuniseerimist võiks läbi tuvastatavuseta ei ole tagatud ei teadlik otsustus ega õiguskindlus. viia olukorras, kus puudub mõistlik alus eeldada, et teave on adressaadini jõudnud. Seletuskirjas on teadlikult jäetud teavitamise viisid ja kanalid paindlikuks, et arvestada asutuste ja lapsevanemate erinevaid võimalusi ning digipädevust. Praktikas tähendab see mitmekanalilist teavitamist ning piisava ajavaru andmist otsuse tegemiseks, mitte üksnes formaalset teate edastamist. Teavitamise ja keeldumiste menetluse läbipaistvuse ja jälgitavuse tugevdamiseks arendab Tervisekassa ühtset teavitamise ja keeldumiste lahendust Terviseportaalis, mis võimaldab teavituste edastamist, 61  vastuste esitamist ja toimingute logimist. Selline lahendus aitab ühtaegu vähendada halduskoormust, suurendada õiguskindlust ning toetada teadlikku ja vabatahtlikku otsustamist, austades lapsevanema ja noore põhiõigusi. Üldine Eesti Insuldiseltsi jaoks on oluline, et insuldi- ja SVH-patsiendid oleksid Võtame teadmiseks. märkus Insuldipatsientide selgelt käsitletud riskirühmana, sest nakkushaigused (nt gripp, Selts COVID) võivad suurendada tüsistuste ja korduva insuldi riski. Sellepärast toetame, et immuniseerimiskava oleks selge, toimiv ja riskirühmadele hästi kättesaadav. Samuti toetame bürokraatia vähendamist, kuid piiratud teovõimega (sh insuldijärgse kognitiivse kahjustusega) patsientide puhul peab alati lähtuma patsiendi parimast huvist ning kaasama lähedasi! Oluline on selge ja varajane teavitamine, arusaadav info ning see, et immuniseerimise korraldus ei looks täiendavaid takistusi tervishoiuteenustele ligipääsul. Kokkuvõttes toetame eelnõu eesmärki, kui riskirühmade kaitse ja teadlik otsustamine on päriselt tagatud. § 13 lg 5 MTÜ ELU Küsimused: Selgitame, et üldhooldusteenusel Dementsusega • Kas ja kuidas on tagatud, et immuniseerimine on kättesaadav ka olevate isikute immuniseerimine üldhooldusteenusel olevatele patsientidele asutustes, kus ei ole nähakse ette vastavalt senisele tervishoiutöötajat ja elanikel on erinevad perearstid? § 16. (5) praktikale. Asutustes, kus ei osutata sätestab, et tervishoiuteenuse osutajal on õigus piiratud teovõimega igapäevaselt tervishoiuteenust, isikut immuniseerida, kui isiku seaduslik esindaja ei ole tellitakse vaktsineerimise läbiviimiseks immuniseerimisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vajaduse korral tervishoiuteenuse keeldunud, võttes sealjuures arvesse võlaõigusseaduse § 766 lõikes osutaja kohapeale või korraldatakse 4 sätestatut. isiku viimine tervishoiuteenuse osutaja • Kuidas on korraldatud immuniseerimine üldhooldusteenust juurde. pakkuvates asutustes, kus ei osutata tervishoiuteenust? Täisealise isiku piiratud teovõime • Kas üldhooldusteenusel olevad inimeste eest saavad õiguse mõjutab tema otsustusvõimet üksnes otsustada nende lähedased (abikaasa, lasped või teised arvete ulatuses, milles ta ei suuda oma maksjad) juhul, kui inimesele ei ole seatud eeskostet, aga kognitiivse tegudest aru saada või neid juhtida. Kui võimakuse langus ei võimalda enam oma tahet avaldada? isikule on määratud kohtu poolt eestkostja, tegutseb eestkostja üksnes selles ulatuses ja nendes 62  • Kas tekib lähedaste teavitamise kohustus? Kuidas toimub teavitus? valdkondades, milleks kohus on Kui pikalt ette teavitatakse ehk kui palju aega on immuniseerimisest eestkoste määranud, küsides loobumiseks? võimaluse korral ka eestkostetava arvamust. Kui isikule ei ole eestkostjat määratud, kuid ta vajab otsuste tegemisel abi, on lubatud ja praktikas tavapärane kaasata lähedasi või vastavaid spetsialiste. Eelnõu ei loo eraldi lähedaste teavitamise menetlust ega sätesta täiskasvanute immuniseerimise puhul konkreetset etteteatamise tähtaega. Kehtiva korra kohaselt selgitab immuniseerimise teostaja patsiendile või tema seaduslikule esindajale immuniseerimise vajalikkust, võimalikke kõrvaltoimeid ning muid asjakohaseid asjaolusid, võimaldades teha teadliku otsuse või sellest loobuda. Täpsemad immuniseerimise korraldamise nõuded sätestatakse ministri määruses. § 17 lg 5 MTÜ ELU Kas tervisekontroll tuberkuloosi suhtes ja nakkusohutuse Tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli Dementsusega tervisetõendi olamsolu muutub kohustuslikuks ka platvormide läbimise nõue enne tööle asumist (CareMate) kaudu töötavatele hooldutöötajatele ja teistele kehtib isikutele, kes osutavad vahetult eraettevõtjatele (FIE)? sotsiaalteenust. Kui hooldustöötaja, sealhulgas platvormi kaudu töötav isik või füüsilisest isikust ettevõtja, puutub oma tööülesannete täitmisel kokku haavatavate isikutega, kohaldub tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli ja nakkusohutuse tervisetõendi nõue ka temale, sõltumata töösuhte vormist. § 17 lg 6 MTÜ ELU Kas aasta ei ole liiga lühike aeg arvestades võimalikku Vastav säilitamistähtaeg on üle võetud Dementsusega tõestusvajadust hilisemates kaasustes ja teiste tervishoiu kehtivast seadusest. Senistes dokumentide säilitusaegu? aruteludes ei ole esile kerkinud, et see oleks põhjustanud probleeme 63  tõendamise, vaidluste lahendamise või õiguskaitse seisukohast. Seetõttu ei ole peetud vajalikuks säilitamistähtaega käesoleva eelnõuga muuta. § 27 ja 28 MTÜ ELU Kas NETSi jõustumisel on külastamispiirangu kehtestamiseks vajalik Selgitame, et uue NETS-i jõustumisel Dementsusega Terviseameti poolne kohustus? ei ole haiglas või hooldekodus külastuspiirangu kehtestamiseks Kas haiglatel ja hooldekodudel on tulevikus piiratud võimalused ise ilmtingimata vajalik Terviseameti otsustada külastamispiirangu kehtestamise vajaduse üle? haldusakt. Haiglatel ja hooldekodudel säilib autonoomsus ja kohustus rakendada iseseisvalt infektsioonikontrolli meetmeid, sealhulgas seada vajadusel külastuspiiranguid. Eelnõus sätestatud Terviseameti õigus kujutab endast täiendavat riiklikku meedet, mis võimaldab epideemilise ohu korral kohustada asutusi piiranguid rakendama juhul, kui nad ei ole seda ise teinud või kui olukord nõuab ühtlast ja koordineeritud sekkumist. Juba praegu kehtiva NETS-i loogika on sarnane: asutustel on esmane vastutus ja õigus iseseisvalt nakkusohtu ennetada, sealhulgas piirata patsientide või hoolealuste külastamist. Terviseamet ja Vabariigi Valitsus sekkuvad kehtiva NETS-i alusel eraldiseisvate haldusaktide või korraldustega peamiselt olukordades, kus nakkushaiguse epideemiline levik eeldab laialdasemat ja riiklikult suunatud juhtimist. Üldine Eesti Eelnõu koostamisel on hea õigusloome ja normitehnika eeskirja Vabandame, et eelnõu dokumentidele märkus Ravimihulgimüüjate (HÕNTE) reeglistik jäänud olulisel määral arvestamata ja täitmata. ei ole käesolevas kooskõlastamisringis Liit Selle tõttu on oluliselt raskendatud eelnõu ja selles tehtud valikute lisatud väljatöötamiskavatsuse (VTK) tagasiside ja selle arvestamise 64  hindamine varasemate arutelude kontekstis, kuhu nii paljud kokkuvõtet HÕNTE § 1 lõikes 8 ette osapooled on tööd ja mõtet panustanud. nähtud kujul. VTK‑le esitatud Eelnõu koostamisele eelnes suvel 2025. a väljatöötamiskavatsus arvamused ja ettepanekud ning nende (VTK). Sellele esitasid arvamusi nii mitmed riigiasutused kui arvestamise selgitused lisatakse huvirühmad, sh ERHL. eelnõu dokumentidele EIS II HÕNTE § 1 lg 8 kohaselt tuleb VTK menetluses kaasatud kooskõlastamisringi käigus. huvirühmade arvamuste ja ettepanekute arvestamine vormistada Sotsiaalministeeriumi korraldatud valitsuse reglemendi alusel kehtestatud hea tava korras ning see arutelude kokkuvõtted on avalikult tuleb esitada seletuskirja lisana. kättesaadavad ministeeriumi veebilehel Käesoleva eelnõu dokumentidele VTK kohta esitatud arvamuste ja ning eelnõu kajastab sisuliselt neid ettepanekute dokumenti ega eelnõu koostajate selgitusi nende ettepanekuid, mis on leidnud arvestamisest lisatud ei ole. Seda ei leia ka SoM veebis avaldatud normitekstilist lahendust. Samas olid eelnõu arutelude kokkuvõtetest. arutelud osaliselt laiemad kui eelnõuga Lisaks VTK menetlusele toimusid sügis-talvel 2025. a eelnõu reguleeritav, mistõttu ei ole kõiki väljatöötamise menetluses Sotsiaalministeeriumi (SoM) korraldatud tõstatatud teemasid võimalik ega arutelud huvirühmade ja riigiasutustega. Arutelukokkuvõtetele eelnõu asjakohane seaduse tekstis kajastada. dokumentides viidatakse ning need on SoM veebis leitavad, kuid ka Eelnõu edasises menetluses sel puhul on eelnõu dokumentides jäänud esitama kokkuvõte sellest, täiendatakse dokumentatsiooni selguse mis osas, missuguseid tehtud ettepanekutest ja miks ministeerium ja läbipaistvuse huvides vastavalt arvestas ja mida mitte. HÕNTE nõuetele. Kuna iga seaduseelnõu menetluses tuleb järgida HÕNTE reegleid, siis peame möödapääsmatuks, et eelnõu dokumentidele lisatakse puuduvad kokkuvõtted ja selgitused, misjärel tuleks eelnõu uuesti kooskõlastamisringile saata. § 3 lg 1 p Eesti Eelnõu § 3 lg 1 p-s 3 on „epideemia“ defineeritud „nakkushaiguste Osaliselt arvestatud. Antud termineid 3 Ravimihulgimüüjate haigusjuhtude“ esinemisena elanikkonnas. Eelnõu § 3 p 11 on eelnõus täpsustatud. Liit defineerib „nakkushaiguse puhangu“ „nakkushaigusjuhtude“ esinemisena. Kas ja/või mis vahe on eelnõu tähenduses „nakkushaiguste haigusjuhtudel“ ja „nakkushaigusjuhtudel“ ning kuidas neid omavahel piiritletakse? § 3 lg 1 p Eesti Eelnõu § 3 lg 1 p-s 7 on „karantiin“ mh defineeritud kui „teatud kauba Osaliselt arvestatud. Sõna „kaup“ ei 7 Ravimihulgimüüjate või looma liikumisvabaduse ja tegevuste piiramine“. Kauba defineerita seaduses eraldi, kuivõrd Liit liikumisvabadust ega tegevusi ei ole praktikas võimalik piirata, sest see on õiguskorras laialdaselt need kategooriad ei ole kaubale kui elutule objektile omased. kasutatav ja selge sisuga termin. Arvestades sätte sisulist ulatuslikku mõju karantiinireeglite Terminit ennast on eelnõus rakendamisel eeldab definitsioonis sõna „kaup“ kasutamine kindlasti täpsustatud. ka selle defineerimist. 65 § 3 lg 1 p Eesti Eelnõu § 3 lg 1 p 8 kohaselt võib „nakkusallikaks“ mh olla Mitte arvestatud. Eelnõu teksti ei 8 Ravimihulgimüüjate „keskkonnaosa“. See element definitsioonis vajaks ilmselt täiendata mõistete „keskkond“ või Liit täpsustamist või ka terminid „keskkond“, „keskkonnaosa“ ise eraldi „keskkonnaosa“ definitsioonidega, defineerimist. kuivõrd tegemist on üldkeeleliste ja valdkonnas selgelt mõistetavate terminitega, mille eraldiseisev defineerimine seaduses ei ole kooskõlas hea normitehnika tavadega. § 3 lg 1 p Eesti Eelnõu § 3 lg 1 p-d 10 ja 11 defineerivad „nakkushaigust“ kui Arvestatud. Terminit on eelnõus 10 ja 11 Ravimihulgimüüjate „haigust või nakkust“ ning vastavalt „nakkushaiguse puhangut“ kui parandatud. Liit „nakkushaigusjuhtude esinemist“. Tõenäoliselt on tegemist idem per idem ringdefinitsioonidega, kus nähtust defineeritakse selle enda kaudu. § 3 lg 1 p Eesti Eelnõu § 3 lg 1 p-s 12 defineeritakse „nakkushaiguste ennetamine“ Arvestatud. Oleme eelnõud 12 Ravimihulgimüüjate kui „meetmete kogum“. Eelnõu § 1 p 19 defineerib ka korrigeerinud, loobudes terminite Liit „nakkushaiguste tõrje“ kui „rakendatavate meetmete kogumi“. Eelnõu sisustamisel läbivast „meetmete § 1 ps 17 defineeritakse „nakkusohutus“ seevastu kui „põhimõtete ja kogumi“ kasutamisest ning meetmete kogum“. Samas on eelnõus jäänud defineerimata defineerides „nakkushaiguste tõrje“ „meetme“ ja „meetmete kogumi“ mõisted. Siinpuhul jääb mõnevõrra eesmärgipäraste tegevustena ja ebaselgeks, mida need mõisted sisuliselt tähendavad. „nakkusohutuse“ saavutatud tervise Lisaks sätestab näiteks eelnõu § 5 lg 3 p 3 Terviseameti ülesandena kaitstusena, mis lahendab viidatud „nakkushaiguste tõrje korraldamisel“ tegevuse „korraldab probleemi ning teeb Terviseameti nakkushaiguste tõrje meetmete rakendamist“. Seega peaks ülesannete sõnastuse üheselt Terviseamet definitsioonide sõnastuste kohaselt teisisõnu ilmselt mõistetavaks. Ühtlasi ei pea me rakendatava meetmete kogumi korraldamisel korraldama vajalikuks „meetme“ mõistet eelnõus rakendatava meetmete kogumi meetmete rakendamist. eraldiseisvalt defineerida, kuivõrd Veelgi keerulisemaks muutub nende terminite/definitsioonide tegemist on haldusõiguses ja valguses Terviseametile eelnõu § 5 lg 3 p-s 5 sätestatud ülesande õiguskeeles üldarusaadava terminiga, mõistmine, mille kohaselt „nakkushaiguste tõrje korraldamisel mis tähistab seaduses sätestatud Terviseamet ... teeb Sotsiaalministeeriumile ja Tervisekassale eesmärgi saavutamiseks rakendatavat ettepanekuid nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks vajalike abinõud, piirangut või tegevust, ning tervishoiuteenuste, ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse mille spetsiifiline sisu on detailselt tagamiseks“. avatud eelnõu 7. peatükis. §3 Eesti Kindlasti vajavad eelnõus läbivalt, sh definitsioonides kriitilist Arvestatud. Eelnõus on definitsioone Ravimihulgimüüjate läbivaatamist ja täiendavat sisustamist „ohu“ ja nakkushaiguse leviku läbivalt parandatud. Liit „võimalikkusega“ seotud definitsioonid, sh _ „ohu“ ja „ohtlikkuse“ erinevad astmed. Kuna neist määrangutest sõltuvad vahetult isikute 66  põhiõigused ja asutuste pädevused-volitused neid piirata, siis on mõisteselgus siinpuhul eriti oluline. Näiteks: - eelnõu § 3 lg 1 p 7 „eesmärgiga ennetada nakkuse võimalikku levikut“; - eelnõu § 3 lg 2 p 1 „ohtliku nakkushaiguse“ definitsiooni osana väljendid „nakkushaigus loetakse ohtlikuks (edaspidi ohtlik nakkushaigus), kui ... selle levik kujutab endast tõsist ohtu rahvastiku tervisele“; - eelnõu § 3 lg 2 p 2 „haigus levib kiiresti ja ulatuslikult ja selle levikuga kaasneb oht“; - eelnõu § 3 lg 2 p 3 „millega võib kaasneda tõsine oht rahvastiku tervisele“; - eelnõu § 3 lg 2 p 4 „haiguse levikuga võib kaasneda oht rahvastiku tervisele Eestis“; - eelnõu § 5 lg 5 „Terviseametil on õigus nõuda ja saada ... rahvastiku tervist ähvardava ohu“; - eelnõu § 7 lg 3 p 3 „isiku käitumine loob otsese ja olulise ohu teiste inimeste elule või tervisele“; - eelnõu § 8 lg 5 p 3 „tuvastanud õnnetusjuhtumi või olukorra, millega võib kaasneda ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku oht“ §4 Eesti Eelnõu §-s 4 tuleks täpsemalt piiritleda paragrahvi kohaldamisala ja Mitte arvestatud. Eelnõu paragrahvi Ravimihulgimüüjate riigiasutuste ülesannete piir nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjes pealkiri on jäetud lühiduse eesmärgil Liit osalemisel üldistavaks, hõlmates süstemaatiliselt - Paragrahvi pealkirja kohaselt reguleeritakse selles „ministeeriumite nii ministeeriume kui ka nende ülesanded“. Samas sätestab lg 1 ülesanded „ministeeriumitele ja valitsemisala asutusi, mis on kooskõlas nende valitsemisala asutustele“, sh mõnevõrra ebaselgeks jääva HÕNTE põhimõtetega. Väljend „oma asutuste koostöökohustuse „Terviseameti ja teiste asjaomaste pädevuse piires“ viitab asutuste asutustega“. Seega on paragrahvi pealkiri eksitav ja vastuolus selle põhimäärustest ja teistest sisuga – või vastupidi. valdkondlikest eriseadustest tulenevatele seadusjärgsetele - Lg 1 kohaselt peaksid eelnimetatud asutused osalema ülesannetele ja pädevuspiiridele, mille nakkushaiguste ennetamises ja tõrjes „oma pädevuse piires“, kuid ammendav loetlemine või dubleerimine asjakohaseid pädevuse piire eelnõust siiski ei selgu. Seega jääb NETS-is ei ole õigustehniliselt mõnevõrra ebaselgeks ka paragrahvi sisu. põhjendatud ega otstarbekas. Samuti on eelnõus „ennetamise“, „tõrje“ ja „seire“ mõisted eraldi iseseisvalt ning 67  - Teatav ebaselgus tekib ka lg-st 2, mille kohaselt „nakkushaiguste ammendavalt defineeritud, mistõttu ennetamise, seire ja tõrje valdkonda juhib Sotsiaalministeerium“. moodustavad need terminid Eespool eelnõu § 3 lg-2 p-des 12, 13 ja 19 defineeritakse koostoimes Sotsiaalministeeriumi poolt nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet kui „meetmete kogumeid“, juhitava tervikliku poliitikavaldkonna, nakkushaiguste seiret aga „andmete süstemaatilise kogumise, mille eraldiseisev koondmõistena analüüsimise, tõlgendamise ja edastamisena“. Neid definitsioone defineerimine ei loo seadusesse arvestades oleks ilmselt selguse huvides mõistlik eraldi defineerida täiendavat õiguslikku lisandväärtust ka „nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonna“ mõiste. ega selgust. § 5 lg 4 p Eesti Eelnõus kasutatakse määratlemata viiteid Eesti-välistele Selgitame. Eelnõus rahvusvahelistele 1 Ravimihulgimüüjate õigusallikatele. Seetõttu jääb sätete tegelik sisu ja ulatus organisatsioonidele, võrgustikele ja Liit mitmetimõistetavaks, keeruliselt mõõdetavaks või kohati ka juhistele tehtud viidete ammendav arusaamatuks. loetlemine ei ole õigustehniliselt otstarbekas ega praktikas teostatav, Näiteks: kuna valdkondlikud suunised ja - Eelnõu § 5 lg 4 p 1 kohaselt täidab Terviseamet „rahvusvahelises rahvusvahelised koostöövormid koostöös ja teabevahetuses ... rahvusvahelistest tervise-eeskirjadest uuenevad pidevalt ning detailne loetelu tulenevaid riikliku IHR-i asutuse ja kontaktpunkti ülesandeid“; muudaks seadusteksti kiiresti - Eelnõu § 5 lg 4 p 1 kohaselt Terviseamet „rahvusvahelises iganenuks. Eelnõus kasutatud mõiste koostöös ja teabevahetuses ... osaleb rahvusvaheliste võrgustike „rahvusvahelised tervise-eeskirjad“ töös ning edastab asjakohaseid andmeid rahvusvahelistele (IHR) tähistab selgelt määratletud organisatsioonidele vastavalt ... rahvusvahelistele ... juhistele, Maailma Terviseorganisatsiooni siduvat suunistele ja konventsioonidele“. õigusinstrumenti, mille nõuete täitmine on Eestile riigina kohustuslik. Üldistav Õigusselguse huvides tuleks viited õigusaktidele ja - allikatele ning normatiivne sõnastus on vältimatult organisatsioonidele eelnõus ammendavalt ja täielikult esitada. vajalik Terviseameti operatiivse ja Viidetes rahvusvahelistele konventsioonidele ja/või nende alusel paindliku tegutsemise tagamiseks nii antud rakendussuunistele tuleb arvestada ka Eesti staatust nendega kriisiolukordades kui ka igapäevases ühinemisel ja sellest lähtuvat siduvust, võimalikke reservatsioone, teabevahetuses, võimaldades asutusel konventsioonide rakendamiseks võetud siseriiklike aktide piire jms juhinduda ühteaegu nii Eestile asjakohaseid kriteeriume. Samuti tuleks eristada siduvaid õigusakte siduvatest välislepingutest nende rakendamiseks antud mittesiduvatest, soovituslikest juhistest (konventsioonid) kui ka ajakohastest jms materjalidest epidemioloogilistest parimatest praktikatest (mittesiduvad juhised ja suunised), vältides seejuures vajadust muuta seadust iga uue rahvusvahelise juhendmaterjali vastuvõtmisel. 68 § 5 lg 5 Eesti Eelnõu ja seletuskiri on mitmetes isikute põhiõiguseid vahetult Osaliselt arvestatud. Õigusselguse ja Ravimihulgimüüjate riivavates küsimustes omavahel vastuolus. isikute põhiõiguste kaitse tagamiseks Liit Annab eelnõu § 5 lg 5 Terviseametile õiguse „nõuda ja saada täiendati eelnõu teksti selliselt, et tervishoiuteenuse osutajatelt, laboritelt ning teistelt asjaomastelt seletuskirjas toodud andmete isikutelt ja asutustelt rahvastiku tervist ähvardava ohu hindamiseks nõudmise ja töötlemise vajalikke andmeid, sealhulgas isikuandmeid ja eriliigilisi eesmärgipärasuse, proportsionaalsuse isikuandmeid“. Seletuskirja kohaselt on „säte ... eesmärgipäraselt ning vältimatu vajalikkuse kriteeriumid sõnastatud avatud loeteluna. ... Sätte eesmärk on tagada sätestatakse vahetult seadusnormis, Terviseametile õigus saada järelevalvemenetluse või nakkushaiguse mis piiritleb selgelt Terviseameti tõrje käigus teavet, mis on andmevaldajal juba olemas. Terviseameti volituse ulatuse ja välistab andmete õigus nõuda ja töödelda andmeid piirdub teabega, mis on ettevõtja valimatu kogumise võimaluse. või asutuse valduses ning tavapärase majandustegevuse või muu õigusakti täitmise tulemusena. Volituse ulatust tasakaalustab ja piirab vajalikkuse kriteerium. See tähendab, et andmete nõudmine on lubatud vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik konkreetse epidemioloogilise uuringu tegemiseks või vahetu nakkushaigusest tingitud ohu tõrjumiseks. Terviseamet ei tohi koguda andmeid igaks juhuks ega nõuda andmeid, mis ei ole nakkushaigusest tingitud ohu seisukohalt asjakohased. Säte ei anna õigust andmete valimatuks kogumiseks, vaid on menetluslik tööriist konkreetse nakkusohu ja kannushaiguse leviteede väljaselgitamiseks.“. Eelnõu ja seletuskirja tekstide võrdluses tundub seletuskirja selgitus ameti õigustest võrreldes eelnõus sätestatuga märgatavalt kitsam ning seotud mitmete lisakriteeriumite ja -piirangutega. § 5 lg 6 Eesti Eelnõu ja seletuskiri on mitmetes isikute põhiõiguseid vahetult Arvestatud. Nõustume, et eelnõu ja Ravimihulgimüüjate riivavates küsimustes omavahel vastuolus. seletuskirja esialgne versioon oli Liit Annab eelnõu § 5 lg 6 Terviseametile õiguse „epidemioloogilise mitmeti mõistetav põhiõiguste riive ja uuringu käigus võtta isikult bioloogilist materjali nakkushaiguse või tervishoiuteenuse osutamise reeglistiku nakkusallika tuvastamiseks. Nimetatud tegevusele ei kohaldata (TTKS, VÕS) kohaldumise osas. tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tervishoiuteenuse Oleme eelnõu § 5 lõike 6 ja vastava osutamisele sätestatud nõudeid.“. Seletuskirja kohaselt sättega seletuskirja osa sõnastust oluliselt „kehtestatakse erisus TTKS-ist. Terviseameti ametnikud võtavad muutnud. Uue sõnastuse kohaselt on epidemioloogilise uuringu käigus isikult uuringumaterjali (bioloogilist Terviseametil õigus bioloogilise materjali) nakkusallika tuvastamiseks või diagnoosi kinnitamiseks. materjali võtmist korraldada ning seda Kuna tegemist on riikliku järelevalve menetlustoiminguga, mitte tehakse üksnes isiku nõusolekul. tervishoiuteenuse osutamisega ravi eesmärgil, vabastatakse Terviseamet kohustusest omada tervishoiuteenuse osutamise 69  tegevusluba. See tagab menetluse kiiruse ja paindlikkuse nakkushaiguse leviku tõkestamisel.“. Eelnõu ja seletuskirja vastuolu tundub siinkohal vähemalt asjaolus, et TTKS reguleerib tervishoiuteenuste osutamist laiemalt kui pelgalt tegevusloa küsimuses. Erinevalt seletuskirjas öeldust vabastaks eelnõu Terviseameti kogu TTKS reeglistiku täitmisest, mitte üksnes tegevusloa nõudest. Lisaks tekitab säte küsimusi tahtevastasest ravist, võimalikest ravivigadest ja vastutusest proovide võtmisel, ka näiteks VÕS-i tervishoiuteenuse osutamise reeglistiku võimalikust kohaldumisest. Ühtlasi jääb ebaselgeks seletuskirja selgitus, justnagu oleks proovi võtmise näol tegemist riikliku järelevalve menetlustoiminguga. Sel juhul peaks säte ilmselt asuma riikliku järelevalvet käsitlevas eelnõu 8. peatükis ning selgitamist vajaks järelevalve subjekti küsimus. Samuti küsimus proovi võtmise toimingu paiknemisest riikliku järelevalve üld- ja erimeetmete kataloogides Üldine Eesti Eelnõus sätestatud Tervisekassa ülesanded ravimite hankimisel ja Selgitame, et eelnõus sätestatud märkus Ravimihulgimüüjate turustamisel ei sobitu ravimikäitlemise reeglistikku – need on Tervisekassa roll ravimite hankimisel ei Liit kujundatud õigusloome reegleid mittearvestavalt ning on kassa loo uut ravimikäitlemise ega eelarvepuudujääki ja ravimituru olemasolevaid võimekusi arvestades ravimimüügi mudelit, vaid reguleerib ja ebamõistlikud. tagab rolliselguse juba olemasolevale praktikale, kus Tervisekassa on Peame siinkohal eriti kahetsusväärseks, et eelnõu koostamisel ei ole nakkushaigustega seotud ravimite järgitud õigusloome ja HÕNTE reegleid. Esitasime oma esmased puhul täitnud keskse hankimise ja põhikaalutlused ja soovitused ravimikäitlemise aruteluks juba VTK kättesaadavuse tagamise ülesannet menetluses. Kahjuks ei ole VTK-le esitatud arvamused ega rahvatervise eesmärgil. Tegemist on Sotsiaalministeeriumi vastused eelnõu materjalidesse jõudnud. rahvatervise meetmega, mille eesmärk on tagada varustuskindlus ja võrdne ligipääs, mitte osaleda ravimiturul turuosalisena ega korraldada ravimite jaemüüki. § 6 lg 1,2 Eesti COVID-kriisi õppetunde ning ravimikäitlejate panust kriisilahendusse Tagasiside on teadmiseks võetud. ja 7 Ravimihulgimüüjate on eelnõu koostamisel käsitletud ekslikult, seda unustatud või osalt Seletuskirja täiendatakse, et kajastada § 47 p 1, 2 Liit ka vastupidiseks pööratud. Selle tulemusel jäävad eelnõu valikud ja senisest selgemalt COVID-19 kriisi neile antud selgitused samuti eksitavaks. Eelnõus ei ole arvestatud õppetunde ning ravimikäitlejate rolli ka riigi enda teisi kavasid ravimite kättesaadavuse ja ravimite kättesaadavuse ja varustuskindluse tagamisel, sh 70 varustuskindluse tagamiseks, millega tõstetakse oluliselt just tänaste koostööd erasektoriga ravimikäitlejate ülesandeid. kriisiolukordades. Meenutuseks: Selgitame, et Tervisekassa hangib, - COVID-kriisi alguses riigi poolt piiride sulgemisel tekkinud reaalset säilitab ja jaotab juba kehtiva õiguse ohtu ravimite kättesaadavusele leevendas Eesti ravimihulgimüüjate alusel mitmeid ravimeid (sh ja mõnede ravimitootjate vabatahtlik panus tõsta riigisisesed immuniseerimiskava vaktsiinid, ravimivarud oma kulu ning vahendite eest mitmekordseks, et need tuberkuloosiravimid, COVID-19 ja kataks Eesti mitme kuu vajaduse. Selle eest tänas C-hepatiidi ravimid). Eelnõuga ei looda ravimihulgimüüjaid avalikult ka toonane terviseminister. sisuliselt uusi ülesandeid, vaid - Piirijärjekordade tekkimisel Eesti-Läti vahel korraldati koostöös riigi koondatakse senine regulatsioon ja ravimitootjatega vaevalt poole päeva jooksul ümber Eestisse ühtsemaks ja selgemaks õiguslikuks suunduvate ravimitarnete logistikatee, et vajalikud ravimid piiril ei raamistikuks. takerduks. Hooajaliste viiruste leviku ja - COVID-kriisi leevendamisel kriitiliste vaktsiinide saabumisel ei vaktsiinivajaduse prognoosimine on olnud riik valmis neid vastu võtma, säilitama ega jaotama, kuigi objektiivselt keeruline, eriti uute ravimihulgimüüjad ja -tootjad hoiatasid riiki tollal ennekuulmatuid teenuste käivitamisel. Viidatud säilitamistingimusi (-85C) nõudvate ravimite peatsest saabumisest varasemad probleemid on pea pool aastat ette. Ravimihulgimüüjate pakkumistest koostööks asjakohased, kuid viimastel aastatel ei loobuti. Vaktsiinide Eestisse jõudmisel pöörduti jõulupühade ajal ole riigi hangitud vaktsiinide erakorralise abipalvega ERHL liikmesettevõtete poole korraldada kättesaadavusega riskirühmadele riigisisene vaktsiinide säilitamine, jaotus ja transport sisuliselt üleöö, probleeme esinenud. Puudujääke on pühade lõppedes uue aasta algusest. Praktikas oli hulgimüüjate tugi esinenud eeskätt tasuliste vaktsiinide ja teenused valmis ning töös juba alates uue aasta veebruarikuust. turul, mida hangitakse - Riigisekretäri poolt „kobarkäkiks“ nimetatud Terviseameti riigi- ravimihulgimüüjate kaudu. ravimilao õnnetuse ajal tulid meie ravimihulgimüügiettevõtted COVID-19 pandeemia ajal tellis enamik jaanipühade nädalavahetusel enda vahendite ja töötajatega riigile riike vaktsiine suurtes kogustes. Eesti appi järelejäänud ravimite päästmiseks. Riigi korraldatud uurimine suutis heas koostöös saavutada ühe kinnitas avaliku sektori süsteemseid puuduseid ravimikäitlemisel. väikseima tellimusmahu. Kuigi Kriisikorraldus tervisevaldkonnas päädis mitmete riigitöötajate pandeemia on lõppenud, on ametist lahkumisega. Äärmiselt kriitilised riigi tegevuste suhtes olid riskirühmade vaktsineerimine Riigikantselei, Tehnilise järelevalve amet ja Riigikontroll. Riik ise COVID-19 vastu jätkuvalt vajalik. soovitas endal tõsiselt kaaluda, kas ja mis osas saab üldse olla Eelnõu ei sea eesmärgiks ravimite turu põhjendatud või vajalik kasutada piiratud tervishoiuressursse selliste monopoliseerimist ega erasektori rolli tegevuste dubleerimiseks, mis Eestis professionaalsel tasemel ja nõrgestamist. Riiklikud erikorrad on kvaliteetselt juba olemas. ette nähtud üksnes erandlikes kriisiolukordades ning piiritletud ulatuses, kooskõlas Euroopa Liidu 71 - Ravimihulgimüüjate, AS EVK, teiste ravimikäitlejate ning raviminappuste ja varustuskindluse riigiasutuste koostöös töötati välja ja rakendatakse ka praegu Eesti raamistikuga. Eelnõu ei muuda elanikkonnale vajalike apteegiravimite varu mudelit. igapäevast ravimituru korraldust. - Tervisekassa haprust ravimiturul näitas gripivaktsiinide lisamine riiklikku immuniseerimiskavasse. Kassa eksiprognoosid vaktsiinihankel põhjustasid esimesel aastal just riskirühmade seas olulise vaktsiinipuuduse. Sellele järgnenud hooajal liigselt ostetud koguste hukkamineku ohus paiskas kassa need tasuta tervishoiusektorisse, põhjustades omakorda kahju neile tervishoiuteenuse osutajatele, apteekidele jt ravimikäitlejatele, kes olid hoolsalt hankinud enda varusid, et pakkuda vaktsiini ka neile, kes riiklikult määratud riskirühma ei kuulunud ning kelle varud jäid tasuta vaktsiini pakkumise tõttu realiseerimata. Nende eksimuste eest vabandas tervisesektori ees hiljem tervisekassa finantsjuht. Tervisekassa iga-aastaselt avaliku raha eest hangitud ravimite ja vaktsiinide mahakandmiste infot peetakse ka täna „ärisaladuse“ kaitse põhjendusel avalikkuse eest kinni. - COVID-kriisi tingimustes algselt vajalikud, kuid tänaseks selgelt üleprognoositud ja -dimensioneeritud COVID-vaktsiinide riiklikud tellimused on Euroopas tänaseni suletud riiklike ühishankelepingute maailma. Tervisekassa soovi 2025. a kevadel vaktsiinide jõudmiseks avatud vabaturule välistas just riiklike vaktsiinilepingute olemasolu kuigi COVID-kriisi erakorralistest oludest on nii mõnigi aasta möödunud Oleme ERHL-s seisukohal, et erakorralistes kriisioludes, nendega piiritletult ja täpse rollipädevusringi korral võivad riiklikud erikorrad ja -tegevused ravimite kättesaadavust parandada ning olla õigustatud – näiteks teatud ravimid COVID-kriisi alguses, COVID-vaktsiinide suured esialgsed ühistellimused kriisi esimestel aastatel, üksnes kriiside puhul vajaminevad ravimid ja med.tarvikud, millel väljaspool kriise puudub kasutusala ja -vajadus vmt. Sellisteks puhkudeks töötati COVID-kriisi ajal Euroopas välja mitmed kiired õigusmuudatused nii raviminappuste seireks kui ravimite kättesaadavuse tagamiseks. Laiendati riikide ja Euroopa institutsioonide õiguseid ja pädevusi. Loodi üle-Euroopaline kriisihaldust ja varusid koordineeriv agentuur HERA, kellel praegu ka mitmeid kriisivarud loodud. Hetkel on lõppjärgus Euroopa Liidu 72 kriitiliste ravimite määruse vastuvõtmine, millega luuakse täiendavad mehhanismid riikidevaheliste ühiste ravimihangete korraldamiseks, ravimivarude loomiseks, vajadusel riikidevaheliseks jagamiseks ning ravimitootmise tugevdamiseks Euroopas. Lisaks saavutati 2025. aasta lõpus EL-ülene kokkulepe ravimivaldkonna reformiks, kus uute seadustega luuakse spetsiaalsed regulatsioonid just raviminappuste ennetamiseks, seireks, ja leevendamiseks, tarnekindluste tõstmiseks. Peatselt algab nende mehhanismide ülevõtmine ka Eesti seadustesse. Kindlasti tuleks nende tegevustega käesolevas eelnõus arvestada, vajadusel Eesti eripärasid arvestades neid täpsustada-täiendada, kuid seda läbimõeldult ja proportsionaalselt, piiritletult. Käesoleval nädalal (veebruar 2026) nimetab Sotsiaalministeerium vähemalt 2 Eesti ravimihulgimüüjat ravimitega varustamise elutähtsa teenuse osutajaks. Sellega tugevdatakse veelgi tänaste ravimikäitlejate otseseid ülesannet ja kohustusi tagada ravimite kättesaadavus Eestis. Oleks ebamõistlik jätta need arengud ja argumendid käesolevas eelnõus arvestamata. Selles valguses paistab otse kummastav selgitada eelnõus kavandatud muutusi eksiväitega justnagu saaks või võiks ravimihulgimüüjad kuidagigi nõrgestada või veel vähem vastustada patsientidele vajalike ravimite Eestisse toomist. Riik peaks maksimaalselt vältima olukordi, kus vabas konkurentsis ja enda vahenditest toimiv turg „ei saa“ ravimeid kätte, sest riiklikult on nende tarned monopoliseeritud. See on kahjulik nii patsientidele ja ravimite kättesaadavusele riigis kui ka konkurentsiolukorrale, majandusele laiemalt ja pikemas perspektiivis kindlasti ka ravimihindadele. Ülemaailmse kriisiolukorra äärmistes erandtingimustes võib see piiratud aja jooksul ja rangetel tingimustel olla erijuhul põhjendatud, kuid mitte igapäevase siseriikliku praktikana. Viimasel juhul tähendaks see olulist, põhimõttelist ja pikaajalist muutust kogu ravimituru ja tarneahela korralduses, mida ei tohiks läbi viia üksiku eraldiseisva seadusmuudatusega. Sellist eesmärki käesolevale eelnõule kindlasti seatud ei ole. Taoline muutus tuleks asetada, selle mõjusid hinnata ja põhjendada kogu senise turukorralduse ümberkujundamise, rollide ja vastutuse ümberjaotamise ning vastavate pikaajaliste mõjude kontekstis. 73 Hoolikat tähelepanu vajaks mõjuanalüüs, et muutus kriisikindluse asemel hoopis kriisinõrkust ei looks. Neid põhjendus-, mõju- ega tõendusargumente eelnõust kahjuks ei leia. Selle asemel sätestatakse eelnõu § 6 lg-tes 1, 2 ja 7 ning § 47 p-des 1 ja 2 Tervisekassale uued ülesanded ravimite ja meditsiiniseadmete hankimisel, säilitamisel, veol, külmaahela toimimisel ja jaotamisel. Soovitakse laiendada ravikindlustuse vahendite kasutamist ka neile, kes ei kuulu kindlustatute ringi ja kelle eest pole kindlustussüsteemi sissemakseid. Soovitakse sätestada ravimite hankimine lausa Tervisekassa kui avalik-õigusliku ravikindlustusseltsi uue eraldiseisva eesmärgina – selleks uusi kindlustusvahendeid lisamata. Eelnõuga kavandatakse järsult laiendada avasektori tegevust ravimiturul nii hulgi- kui jaemüügi tasandil: - Ravikindlustuse sihtotstarbelistest vahenditest peaks Tervisekassa edaspidi korraldama määrusega kehtestatud nakkushaiguste ravimite loetelu ravimite hankimist, säilitamist, vedu, külmahela toimimist ja jaotamist (eelnõu § 6 lg 1); - Riigieelarvelistest vahenditest peaks Tervisekassa hakkama riigi ettepanekul korraldama ravimite ja meditsiiniseadmete hankimist, jaotamist, säilitamist, vedu, teenuste hankimist ja külmahela toimimist ohtliku nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra tõrjeks (eelnõu § 6 lg 7); - Tervisekassa eesmärgina sätestataksegi otsesõnu ja laialt ka ravimite hankimine (eelnõu § 47 p 1); - Kassa ravimihulgimüük vabastatakse kõigi teiste jaoks kehtivatest ravimite hinnareeglitest ning peidetakse selle tegevuskulud ravikindlustuse eelarveridadesse (eelnõu § 47 p 2). Tervisekassa sadade miljonite eurode suurus eelarvepuudujääki ja teenusevõlga patsientide ees arvestades oleks äärmiselt ebamõistlik sel moel mineviku vigu ja õppetunde unustades uuesti luua paralleelseid riiklikke tarnestruktuure kohta, kus olemasolevad hulgimüüjad on avatud turu tingimustes enda võimekust, pühendumist ravimite kättesaadavusele ja praktilist koostööd möödunud COVID-kriisis ja selles järel korduvalt tõestanud. Tähelepanuta ei tohi jätta ka kassa huvide ja rollikonflikti tervishoiuteenuseid ja ravimeid meditsiiniseadmeid finantseeriva 74  kindlustusseltsi ning samal ajal üha enam nende tegevuste turul otseselt osaleva majandusagendi ja kvaasiregulaatorina. § 6 lg 2 Eesti Ravimiturgu puudutavad muudatused eelnõus jäävad tooreks ka Selgitame, et eelnõu ei anna Ravimihulgimüüjate õigus- ja Tervisekassale määrusandlikku Liit normitehniliselt. pädevust. Nakkushaiguste ravimite loetelu Eelnõu § 6 lg 2 sätestab isikute ringi, kellel oleks õigus algatada kehtestab ja muudab sotsiaalminister ministri määrusega kinnitatava Tervisekassa hankeravimite loetelu Tervisekassa nõukogu ettepanekul. muutmine. Lõike 4 kohaselt peaks selle protsessi ja määruse Eelnõu § 6 lõikes 2 on sätestatud muutmise korraldama Tervisekassa. Eesti õiguskorraldust asutuste ring, kellel on õigus teha arvestades ei ole see võimalik, sest eelnõu § 6 lg 3 kohaselt on ettepanekuid ravimite loetelu loetelu kehtestamine sotsiaalministri pädevuses. Määrusandluse muutmiseks ning kes peavad selleks pädevuspiirid tulenevad meie põhiseadusest ning Tervisekassal alustama läbirääkimisi Tervisekassaga. seda pädevust ei ole. Tervisekassa tegevused loetelu Sama menetlusloogika kehtib ka ettevalmistamisel peavad mahutuma Eesti õigusloome reeglitesse. ravikindlustuse seaduse § 43 alusel ravimite loetelu kehtestamisel. Tervisekassa roll on korraldada ministri määrusega kehtestatud ravimitega seotud toiminguid ning valmistada ette ja viia läbi Tervisekassa nõukogu töö, sh vastavate ettepanekute kujundamine. § 6 lg 3 Eesti Eraldi läbimõtlemist ja põhjendamist vajab eelnõu § 6 lg-s 3 kataloog Selgitame, et eelnõu ei anna ühelegi Ravimihulgimüüjate neist isikutest, kellele soovitakse anda „ravimite loetelu muutmise isikule ega asutusele määrusandlikku Liit õigus“ ning selle õiguse tegelik sisu. pädevust. Nakkushaiguste ravimite - Säte on vastuoluline juba selles, et määruse vormis kehtestatud loetelu kehtestab ja muudab loetelu saab eelnõu kohaselt anda ja seda muuta vaid minister. sotsiaalminister. Eelnõu § 6 lõikes 3 - Samuti tuleks selgemalt määratleda seesugust „muutmisõigust“ nimetatud isikutele on antud õigus teha omavate isikute piiritlemise põhimõtted – näiteks „asjast huvitatud ettepanekuid loetelu muutmiseks, mitte tervishoiuteenuse osutajate ühendused, erialaühendused“. loetelu ise kehtestada või muuta. - Vastamata on küsimus sellest, kuidas mõista ja mis tähendust Regulatsiooni täpsustatakse, et oleks omab Tervisekassaga „läbirääkimistesse asumine“ määruse selgelt eristatav ettepaneku tegemise muutmise algatamise protsessis ning kas läbirääkimisprotsess on õigus ja määruse andmise pädevus. samasugune kõigi algatamisõigust omavate isikute puhul? Ettepaneku saavad teha juriidilised - Kuidas peaks Tervisekassa ise loetelu muutmist algatades „astuma isikud, kes on valdkonnaga seotud ning läbirääkimistesse Tervisekassaga“? kellel on põhjendatud vajadus loetelu 75  - Kas „ravimitootjate“ all tuleb mõista kitsalt ravimitootmise muutmiseks, alustades selleks tegevusloa omajaid või on siin isikute ring laiem? läbirääkimisi Tervisekassaga. - Kas immunoprofülaktika komisjon kui ministri käskkirjaga Selgitame, et ravimitootjaga on moodustatud organ (eelnõu § 14) omab edaspidi iseseisva käesoleva sätte tähenduses haldusorgani staatust ning kuidas see organ sobitub täitevvõimu võrdsustatud isik, kellele on väljastatud asutuste ja organite struktuuri? ravimi müügiluba. Ravimitootjat esindab esindusõiguslik isik või muu isik ravimitootja notariaalselt tõestatud volikirja alusel. Hangitavate ravimite loetelu kehtestamise ja muutmise kord sätestatakse ministri määruses, analoogselt ravikindlustuse seaduse alusel kehtiva ravimite loetelu regulatsiooniga. § 6 lg 3 Eesti Samuti tuleb sellise määruse (eelnõu § 6 lg 3) andmisel arvestada Võtame teadmiseks. Märkus on Ravimihulgimüüjate Tervisekassa ja riigieelarve seadustes sätestatud eelarvereeglite, teadmiseks võetud. Eelnõu Liit pädevuste ja -protsessidega. Näiteks on kassa eelarve kinnitamise rakendamisel tuleb ka edaspidi järgida ainupädevus kassa nõukogul, kes peab seda tehes arvestama iga- Tervisekassa seaduses ja riigieelarve aastases riigieelarve seaduses sätestatud kassa 4 aasta seaduses sätestatud eelarvereegleid, eelarvepositsiooni ning kassa eelarve kinnitamiseks seaduses ja pädevusi ja menetlusi. põhimääruses sätestatud korda ja tähtaegu. Hetkel on ebaselge, kas või kuidas eelnõu sätted neile reeglitele vastavad. Üldine Eesti Praktilises vaates tuleb Tervisekassa või riigi poolt ravimite Võtame teadmiseks. märkus Ravimihulgimüüjate hankimisel pidada silmas nende ravimite tootmis- ja tellimistsükleid – Liit mitte pelgalt hanke õnnestumise, vaid veelgi enam turule sekkumise mõjude ja võimaliku tekitatava kahju vaates. Samuti arvestades teiste isikute kohustusi ravimite kättesaadavuse tagamisel ja nende täitmisel tekkivaid õiguspäraseid ootuseid. Need küsimused mõjutavad otseselt ravimite saadavust, tarnekindlust ja vastutust ravimite eest Eestis. Kui avasektor võtab seadusega teatud ravimite hankimise enda peale, siis võetakse ka vastutus nende kättesaadavuse eest. Muudatused ja piiride nihutamine selles vallas ei saa olla soovmõtlemisel põhinev või üleöö toimuv tegevus. Vajadusel tuleb ette näha ka kompenseerivad meetmed neile, kes heas usus enda kohustusi täites võivad riiklike sekkumiste tagajärjel 76  sattuda kahjukannataja olukorda. Halvemal juhul tähendab see topelttegevusi ning ravimite ja ressursside asjatut kulu § 47 Eesti Muudatused peavad kindlasti arvestama ravimituru osapoolte Selgitame, et Tervisekassa hangib ja Ravimihulgimüüjate kohustuste ja rollipiiridega, tagades turuosaliste võrdse kohtlemise. jaotab ka kehtiva õiguse alusel Liit Ravimiseaduses on sätestatud ravimikäitlejate rollide lahusus erinevaid ravimeid, sh vaktsiine, ning tarneahela tasandile lõikes. Eelnõuga soovitaks teha neist viimastel aastatel ei ole esinenud Tervisekassale erand. Erinevalt teistest ravimihulgimüüjatest võiks olukorda, kus riskirühmadele ei oleks Tervisekassa turustada ravimeid otse tervishoiuteenuse osutajatele. jätkunud riigi hangitud vaktsiine. Sellega astuks kassa ravimihulgimüüjana jaetasandi turustajate Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et kõrvale nende konkurendina, saades samal ajal selge ebavõrdse Tervisekassa senine roll on olnud kohtlemiseelise teiste ravimihulgimüüjate ees ka hulgitasandil. eeskätt teatud ravimite ja vaktsiinide Eelnõus seda aspekti ega selle mõjusid kahjuks ei käsitleta. Selle rahastamine. Ravimite hankimine asemel nenditakse § 47 selgitustes, et kuna ravimiseaduse kohaselt iseenesest ei ole võrdsustatav tohib hulgimüüja väljastada ravimeid ainult apteegiteenuse hulgimüügiga nagu näiteks apteegid osutamise, ravimite tootmise ja hulgimüügi tegevusloa omajatele, siis hangivad ravimeid, kuid seda jaemüügi seetõttu olevatki oluline sätestada erisus, et Tervisekassa võib eesmärgil. Tervisekassa ülesanne ei ravimeid väljastada ka otse tervishoiuteenuse osutajatele. Esitatakse ole asendada ravimihulgimüüjaid ega väide, justnagu olevat riigil mõistlik anda erandkorras riiklikult oluliste tegutseda turul majanduslikel ravimite hankimise ülesanne Tervisekassale, kuid jäetakse selle eesmärkidel. „mõistlikkuse“ põhjendused ja kompleksmõjud välja toomata. Näiteks jäetakse eristamata kassa tänased ülesanded ravikindlustusseltsina Eelnõu ei muuda ravimikäitlejate terviseteenuste-toodete eest kindlustatud patsiendi asemel tema rollijaotust ravimiseaduse tähenduses kindlustusraha eest tasu maksjana ning kindlustusvälised tegevused, ega sea eesmärgiks Tervisekassa milleks ravikindlustuse sihtotstarbelist raha kasutada ei tohi. eelistamist teiste turuosaliste suhtes. Paljasõnaliseks jääb väide nagu olevat kassal aastate jooksul juba Riiklik sekkumine ravimite hankimisse tekkinud vajalik pädevus vaktsiinide ja teatud muude ravimite ja jaotamisse on ette nähtud hankimisel – riiklik praktika näiteks COVID- ja gripivaktsiinide rahvatervise vajadustest lähtuvalt ning hankimisel ning iga-aastaselt mahakantavate ravimite osas paistab piiritletud ulatuses. osutavat ka vastupidisele. § 47 p 2 Eesti Eelnõu ja seletuskiri on omavahel vastuolus, seletuskiri otse eksitav SK-s on mõeldud siiski samuti seda, et Ravimihulgimüüjate ka ravimite juurdehindluse reeglitest kassale erandi tegemisel juurdehindlust ei rakendata, sama asja Liit (eelnõu § 47 p 2). Viidatud sätte kohaselt oleks kassal õigus on väljendatud lihtsalt teises vaates, et ravimeid väljastada ravimiseaduses sätestatud juurdehindlust tegemist on sissostuhinnaga, mis ei ole rakendamata. Seletuskirja kohaselt tähendaks see aga kassale omahind, seega on ilma ravimite väljastamise kohustust nende sisseostuhinnas. Eelnõust juurdehindluseta ja sisseostuhind seesugust piirangut ega kriteeriumi ei leia. samatähenduslikud. 77 § 47 p 2 Eesti Kahjuks pea läbinisti ebaõige ja ekslik on ka eelnõu § 47 p 2 Ei arvesta. Juurdehindluse Ravimihulgimüüjate juurdehindluste regulatsiooni muudatuse kohta antud mõjuhinnang, rakendamata jätmine ei ole uudne, nt Liit justnagu ei annaks sisseostuhinnaga ravimite edasimüük kassale on seda TTKS § 57² lg 4 Antidoodide majanduslikku eelist teiste ravimihulgimüüjate ees, tegemist poleks tasuta kättesaadavaks tegemine riigiabi ning ravimituru konkurentsi kahjustava tegevusega. Tervisekassa poolt TTO-dele. Eelnõu autorid ei mõista ravimite juurdehindluse sisu või annavad Ravimite "müük" ilma sellele oluliselt kitsama tähenduse, kui see on sätestatud juurdehindluseta on juriidiliselt ravimiseaduses. Seadus kohaselt arvestab riik juurdehindluse võimalik riigivara tasuta või alla piirmäärade kehtestamisel ravimite geograafilist ja rahalist hariliku väärtuse võõrandamise kättesaadavust lõpptarbijale ja ravimite turustamisega seotud riske. raames (RVS § 33), kui see on Juurdehindlusmäärad peavad eri hinnagruppide ravimite puhul looma võrdse huvitatuse kõigi ravimite käitlemiseks hulgi- ja vajalik avalike ülesannete jaemüügis. Seega on juurdehindlus oluline instrument, mille riik on täitmiseks, tervishoiuteenuse loonud maksimaalse ravimite kättesaadavuse tagamiseks ja sellega osutamiseks või kriiside seotud ravimiturustamise riskide katmiseks. lahendamiseks. Juurdehindluse arvelt tuleb kanda ravimite tellimise-tarnimise, ohutu ja nõuetekohase säilitamise, transpordi ja kõik muud ravimikäitlemisega seotud kulud. Ravimivaldkonna reegleid ja ravimite eritingimusi arvestades on need märkimisväärsed. Neid nõudeid ja reegleid peab ravimihulgimüüja ja ravimikäitlejana täitma ka Tervisekassa. Turustades ravimeid edasi ainult sisseostuhinnaga tähendaks, et erinevalt teistest ravimikäitlejatest saab Tervisekassa oma käitluskulud kanda muudest riiklikest või ravikindlustuse vahenditest ja selle arvelt osaleda turul teistega võrreldes ebavõrdses eelisolukorras. Vastupidiselt seletuskirjas väidetule kahjustab selline ebavõrdsus otseselt ravimituru konkurentsi, annab kassale majandusliku eelise ja tõstatab küsimuse ebaseaduslikust riigiabist. Riikliku ebavõrdse sekkumise mõjul tekib tõsine oht turumoonutusteks nii Eestis kättesaadava ravimisortimendi kui turuosaliste ebavõrdse kohtlemise juures. Juurdehindluseta ravimite pakkumine moonutab konkurentsi ning tekitaks mõneti sarnase olukorra kui eelpool kirjeldatud aegumisohus gripivaktsiinide tasuta pakkumine kõigile soovijatele, mille tõttu kaotasid igapäevaselt ravimeid (üldsusele) tarnivad isikud võimaluse hoolikalt planeeritud ja Eestisse hangitud vaktsiine ning immuniseerimist pakkuda. 78  Eelnõu ei arvesta Eestis ja Euroopas ravimite kättesaadavuse tagamiseks juba loodu süsteeme, sh ravimivarude süsteeme ning peatselt rakenduvaid uusi nappuste ja tarnekindluse seire- ja ennetus- ja leevendusmehhanisme. Selle asemel looks eelnõu olemasolevaid dubleerivad täiendavad ravimite turustussüsteemid, mille tulemusel muutub edaspidi nii kassa kui kõigi teiste turuosaliste jaoks tuntavalt keerukamaks nii vajalike ravimikoguste planeerimine, Eestisse tellimine ja Eestis levitamine kui hägustub rolli- ja vastutuse jaotus selles, kes, kelle jaoks, mis osas, nomenklatuuris ja ulatuses peab ravimite kättesaadavuse eest seisma, kes ja kellele tohib Eestis ravimeid tarnida ning mis reeglite järgi neid Eestis turustada. Loodetud paindlikkuse ja kriisikindluse asemel loob eelnõu kardetavasti hoopis ebakindlust ja toob kulude kasvu. Tekib küsimus ka sellest, missuguste vahendite arvelt kassa ravimikäitlemise kulusid finantseerib ning kas siin pole tegemist ravikindlustuse vahendite ebaseadusliku mittesihtotstarbelise keelatud kasutusega? § 47 Eesti Ekslik ja/või ebavõrdsele kohtlemisele viitav on ka selgitus kassa Selgitame, et eelnõu ei käsitle Ravimihulgimüüjate tegevusest ravimimüügil kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse Tervisekassat ravimimüügi Liit osutamisest. Õiguslikus mõttes muutuvad alates veebruar 2026 turuosalisena ega anna talle üldist lõpust üldist majandushuvi pakkuva teenuse ehk üldhuviteenuse majandushuvi pakkuva teenuse osutaja osutajateks hoopis ERHL liikmed, kelle Sotsiaalministeerium määrab staatust ravimimüügil. Eelnõus ravimitega varustamise elutähtsa teenuse osutajateks. sätestatud Tervisekassa roll on seotud rahvatervise meetmega, mille raames Tervisekassa ravimitega varustamise elutähtsa teenuse osutajaks ei hangitakse teatud nakkushaigustega ole. Isegi kui möönda kassat üldhuviteenuse osutajana ravimimüügil seotud ravimid keskselt ja tagatakse – mida me siinkohal kindlasti ei tee – siis antaks eelnõuga selle nende kättesaadavus riigi poolt, mitte autorite sõnul kassale ravimimüügiks ebavõrdset riigiabi teiste turupõhise ravimimüügi kaudu. ravimitega varustamise üldist majandushuvi pakkuvate teenuse Seetõttu ei ole asjakohane võrrelda osutajate ees. Ka sel juhul on tegemist ravimituru Tervisekassa tegevust ravimitega konkurentsiolukorda mõjutava ja kahjustava tegevusega. varustamise elutähtsa teenuse osutajatega, kelle roll on seotud ravimite kättesaadavuse tagamisega turul eraldi regulatsiooni alusel. Eelnõu ei anna Tervisekassale ebavõrdset riigiabi ega mõjuta ravimituru konkurentsiolukorda. 79  Võtame teadmiseks vajaduse terminoloogilist selgust suurendada ning täpsustame seletuskirja, et välistada tõlgendused, mis võiksid viidata turupõhisele ravimimüügile või üldhuviteenuse osutamisele. § 14 Eesti Eelnõu § 14 näeb immunoprofülaktika ekspertkomisjoni valdavalt Täpsustame seletuskirjas, et Ravimihulgimüüjate sotsiaalministri käskkirjaga moodustatud ministrit nõuandva- immunoprofülaktika ekspertkomisjon Liit nõustava ekspertkoguna. Seletuskirja kohaselt soovitakse on nõustav ekspertkogu, kelle roll on komisjonile aga anda sõltumatu otsustusõigus selle kohta, milliseid anda teadmuspõhiseid soovitusi ja vanuse- ja riskirühmi tuleks immuniseerida.Taolist pädevust eelnõust arvamusi. Komisjonile ei anta ei leia. Niisuguse otsustusõiguse andmine tähendaks komisjoni iseseisvat haldusorgani staatust ning muutmist iseseisvaks haldusorganiks täitevvõimu harus. Komisjoni lõplik otsustus- ja vastutus otsuste suhtes peaks igaühele olema tagatud ka piisav õiguskaitse, immuniseerimispoliitika, sh vanuse- ja komisjon peaks oma tegevuses järgima HMS-i põhimõtteid, riskirühmade määratlemise osas jääb menetlus-, vormi-, avalikustamise jm nõudeid. Vabariigi Valitsusele või pädevatele Eelnõu sõnastuse põhjal võib siiski hinnata, et § 14 lg 2 sätestatud riigiasutustele vastavalt kehtivale komisjoni ülesannete kataloogis tundub p 3 immuniseerimisalaste õigusele. täiendkoolituse nõuete koostamine ainsana, kus komisjonil on sisuline ja lõplik otsustusõigus. Küll aga jääb siinpuhul ebaselgeks, kus ja kuidas need otsused teatavaks tehakse, kuidas toimub vastava haldusmenetluse läbiviimine ja vajadusel otsuste vaidlustamine. § 27 ja § Eesti Eelnõu vajab põhimõttelist läbivaatamist ja täiendamist kriisi- Selgitame. Eelnõu lahendab 28 Ravimihulgimüüjate epideemiaolukordades isikutele ja ettevõtetele seatavate õigusnormide kollisiooni ja ETO-de Liit tegutsemispiirangute vaates – ennekõike tuleb lahendada ja vastata toimepidevuse küsimused kavandatud küsimustele elutähtsate teenuste toimimisest ning õigus- ja sätete, HOS ja üldiste õiguspõhimõtete haldusnormide kollisioonist vastassuunaliste riiklike otsuste täitmisel. koosmõjus. Nakkusohu korral annab Näiteks annavad eelnõu §-d 27 ja 28 Terviseametile eelnõu pädevale asutusele nakkuspuhangute, epideemiate korral või ohtliku nakkushaiguse kaalutlusõiguse teha epideemilise leviku tõkestamiseks õiguse haldusaktiga oluliselt tegevuspiirangutest erandeid ETO piirata inimeste ja ettevõtete tegevust. toimepidevuse tagamiseks. Juhul kui Näiteks: rahvastiku tervise ohu kaalutlustel - nõuda § 27 lg 1 p 2 ja § 28 lg 2 p 2 alusel desinfektsiooni, ETO-le erandit ei tehta, on kehtestatud desinsektsiooni või kahjuritõrje korraldamist asutuses, ettevõtte piirang ETO jaoks objektiivne õiguslik tegevuskohas või nakkusohuga seotud piiritletud territooriumil; takistus (vääramatu jõud), mis välistab tema sanktsioneerimise toimepidevuse 80  - kohustada § 27 lg 1 p 3 ja § 28 lg 2 p 3 alusel isikuid läbima nõuete rikkumise eest (HOS § 49). Kui terviseuuringut nakkushaiguse diagnoosimiseks; nakkushaiguse levik tingib aga häda- - peatada § 27 lg 1 p 4 ja § 28 lg 2 p 4 alusel juriidilise isiku tegevus või eriolukorra, kohaldatakse eelnõu § või majandus- ja kutsetegevus ettevõtte tegevuskohas, kui see on 1 lõike 3 kohaselt HOS-i. HOS (nt § 33) vältimatult vajalik nakkusohu kõrvaldamiseks; annab kriisijuhtidele volitused teha - kohustada § 27 lg 1 p 5 ja § 28 lg 2 p 5 alusel isikuid järgima ETO-dele siduvaid ettekirjutusi, luues nakkushaiguse tõrje meetmeid ja ettevaatusabinõusid haiguskoldes tervikliku raamistiku vastassuunaliste või selle vahetus läheduses. riiklike kohustuste lahendamiseks. Sarnaseid piiranguid võib kehtestada ka Vabariigi Valitsus Seega on kollisioonide lahendamine määrusega (näiteks § 28 lg 5 ja 7), ilmselt teatud küsimustes ka kehtiva õiguse süsteemis tagatud ega teised riigiasutused. vaja eelnõus eraldiseisvat Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks näeb eelnõu – näiteks lisaregulatsiooni. § 28 lg 6, § 44 p 1 – valitsusele ette võimaluse lubada kehtestatud piirangutest ka erandeid. Teatud isikutele, kellel on seadusest tulenev kohustust teenust osutada – näiteks § 27 lg-s 3 nimetatud haridusasutused ja sotsiaalteenuse osutajad – näeb eelnõu ette võimaluse ise omaenda otsusega asutuse tegevus ajutiselt peatada või asutus sulgeda. Küll aga ei vasta eelnõu sõnaselgelt küsimust, mis saab elutähtsatest teenustest ja nende teenuste osutajatele pandud toimepidevus ja tegutsemiskohustustest juhul, kui neile piirangutest erandeid ei anta. Tegemist on kriitilise küsimusega nii teenuste toimimise, nende toimepidevuse riskianalüüside ja kriisiplaanide koostamise kui ETO-dele õigusaktides pandud tegutsemiskohustuse, sellega kaasneva vastutuse ja kohustuse rikkumise eest ettenähtud sanktsioonide vaates. Need küsimused kerkisid väga aktuaalselt ka möödunud COVID- kriisis, kus teatud teenuse osutamine sattus lisaks otsesele haigestumisele ohtu ka töötajatele ja ettevõtetele seatud liikumis- ja tegevuspiirangute tõttu. Nende küsimuste lahendamine on üks käesoleva eelnõu eesmärke ning seepärast tuleks need eelnõus ka selgelt vastata. Praegusel kujul eelnõu tundub selles osas siiski veel poolel teel. Üldine Eesti Eelnõus ei ole piisavalt käsitletud Sotsiaalministeeriumi poolt Täname tähelepaneku eest. märkus Ravimihulgimüüjate paralleelselt alustatud teisi õigusloomeprotsesse. Apteegiteenuse ja apteekrite Liit integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi ning apteekrite 81  Näiteks saadeti augustis 2024 ministeeriumist kooskõlastamisele kaasamine immuniseerimisse on VTK „Apteegiteenuse ja apteekrite integreerimine esmatasandi eraldiseisev poliitikakujundamise tervishoiusüsteemi“, milles täiskasvanute immuniseerimise protsess. Käesoleva nakkushaiguste hõlmatuse tõstmiseks kavandati immuniseerimise korraldamisse ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu kaasata apteekrid. Need arutelud ja soovitused kõlasid ka käesoleva fookuses on kehtiva süsteemi eelnõu väljatöötamise töörühmade aruteludes. Kahetsusväärselt ei ajakohastamine ning kriisireguleerimise ole eelnõu dokumentides varasemaid algatusi, arutelusid selgitatud esmaste kitsaskohtade lahendamine. ega ka põhjendatud neis kavandatud lahendustest loobumist. Immuniseerijate ringi laiendamine eeldab täiendavaid arutelusid ning poliitilist konsensust. Kuna asjaomaste poliitiliste suundade kujundamine on veel pooleli, ei ole eelnõusse vastavaid regulatsioone lisatud. Kui apteekrite rolli laiendamise osas langetatakse otsused, viiakse vastavad muudatused ellu eraldiseisva õigusloomeprotsessi raames. Üldine TEHIK Tagasiside saadeti dokumendi muudatustena otse eelnõu failides. Arvestatud. Tehnilised parandused on märkus Tegemist oli tehniliste sõnastuste parandustega ja täpsustustega. sisse viidud. Üldine Ravimiamet Tagasiside saadeti dokumendi muudatustena otse eelnõu failides. Teadmiseks võetud. Tehnilised märkus Tegemist oli tehniliste sõnastuste parandustega ja täpsustustega. parandused on sisse viidud. § 28 lg 10 Andmekaitse Eelnõu § 28 lõige 10 ette, et terviseseisundit kinnitava tõendi Arvestatud osaliselt. Sätted on eelnõus Inspektsioon andmekoosseis nimetatakse sama paragrahvi lõike 4 alusel muudetud. Andmekoosseis on kehtestatud ministri määruses, samas viitatud lõige on sõnastatud üldistatult seaduses nimetatud. lubava volitusnormina. Juhime tähelepanu, et esiteks peab töödeldavate isikuandmete kooseis vähemalt kategooriate kaupa See, mis puudutab lg 10, siis see on olema seaduses sätestatud (andmekoosseisu saab määrusega lahutamatult seotud lg 4 alusel täpsustada vastavalt seaduses paika pandud raamidele), teiseks määruse andmisega, st kui lg 4 alusel peab täpse isikuandmete töötlemise korra kehtestamist puudutav määrust ei anta, siis ei anta ka lg 10 volitusnorm olema kohustav ehk minister ei või, vaid ta on alusel määrust. Lg 10 on täiendav alus kohustatud vastava määruse kehtestama. Nimetatud volitusnormi tõendite jm kehtestamiseks ja alusel kehtestatakse rakendusaktide kavandid nr 12 ja 14, ühtegi märgitakse info mõttes juurde, et need neist ei näe terviseseisundit kinnitava tõendi andmekoosseisu. kehtestatakse, siis ja ühiselt lg 4 alusel Lisaks seletuskirjas on täpsustatud, et § 28 lõike 10 näol on tegemist antavas määruses. volitusnormiga, mis lubab Vabariigi Valitsusel täpsustada isiku Õiguskorras on teisigi näiteid, kus terviseseisundit kinnitavate dokumentide tehnilised nõuded ja volitusnorm ei ole kohustav, nt vereinfosüsteemi puhul (vereseadus). 82 andmekoosseisu. Tegelikult on see selgitus ekslik, kuna lõige 10 ei sätesta volitusnormi, vaid viitab lõikes 4 sätestatud volitusnormile. Õigus neid tingimusi kehtestada tuleneb ka sätte enda mõttest ja seaduse eesmärgist - eriti ohtliku nakkushaiguse tõkestamine (vt EN § 33). St et tegelemaks nakkuskahtlusega või ohuolukorraga, ei ole võimalik ette näha täpset andmekoosseisu, ometi peab ohuga tegelema. Eelnõu määratleb vähemalt teatud raamid, et isikuandmeid nende raamide piires töödelda, arvestades olukorra olemust (operatiivne paindlikkuse lokaalsete või püsivamate nakkushaiguse kollete ohjamiseks jne). Seadus määratleb piirangud/tegevused (eesmärk), mis omakorda kitsendab juba võimalikke andmekoosseise, teiseks peab see olema seotud konkreetse haiguse ja puhanguga (mitte jäädav olukord) ning kolmandaks hõlmab see seaduses juba toodud tõendeid (vt nt § 28 lg 2) nagu nakkushaiguse läbipõdemise, negatiivse testitulemuse ja immuniseerimise kohta, samuti tõendit meditsiinilise vastunäidustuse kohta. Samas ei pruugi olla nimetatud tõend ainuke, mis tulevikus võivad esineda. Kuna esineda võib tulevikus uusi nakkushaigusi, mille osas teave puudub, kuid ühiskonnas reageerida tuleb, sõltub see konkreetsetest asjaoludest ega ole täielikult ette määratav. Samas on määrusandluse 83  sisu seaduses piisavalt raamitud, et ootamatustega toime tulla. § 3 lg 1 p Andmekaitse Eelnõu § 3 lõike 1 punkt 22 sätestab terviseseisundit kinnitava tõendi Selgitame. Mõiste „muu pädev asutus“ 22 Inspektsioon seire mõistet, mille kohaselt on tegemist isikustatud dokumendiga, eesmärk on hoida regulatsioon mida võib väljastada tervishoiuteenuse osutaja või muu pädev paindlikuna, et see oleks kooskõlas asutus. Ei seadus ega rakendusaktide kavandid ei täpsusta, kes võib muutuva õigusruumi ja võimalike lisaks tervishoiuteenuse osutajale vastavat tõendit väljastada. otsekohalduvate Euroopa Liidu Palume täpsustada, kellel veel on õigus nimetatud dokumenti õigusaktidega. Kuigi üldjuhul väljastab väljastada, sh selle väljastamiseks isikuandmeid töödelda. terviseseisundit kinnitava tõendi tervishoiuteenuse osutaja, võib praktikas olla vajalik, et tõendi genereerib riigi infosüsteeme haldav asutus (näiteks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Terviseportaali kaudu), tuginedes tervishoiutöötajate sisestatud andmetele. Samuti ei saa välistada, et tulevikus tekkivate tervisekriiside lahendamisel antakse tõendite väljastamise õigus ka teistele spetsialistidele (näiteks apteekritele, mida kaaluti ka COVID-19 pandeemia ajal). Sõnastus „muu pädev asutus“ eeldab, et asutusel või isikul peab olema seadusest või otsekohalduvast ELi õigusaktist tulenev sõnaselge pädevus ja õiguslik alus nii tõendi väljastamiseks kui ka sellega kaasnevaks isikuandmete töötlemiseks. Käesolev eelnõu säte ei loo iseseisvat isikuandmete töötlemise õigust ühelegi asutusele, kellel puudub selleks vastav seaduslik alus muudes õigusaktides. § 3 lg 2 Andmekaitse Eelnõu § 3 lõige 2 sätestab nakkushaiguse ohtlikuks pidamise Selgitame. Nakkushaiguste tõrje Inspektsioon kriteeriumid, sama paragrahvi lõige 3 ütleb, et ohtlike meetmete peatükis on kirjeldatud, et nakkushaiguste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister teatud piiranguid võib Terviseamet määrusega. Nende sätete koosmõju on ebaselge, st tekkib küsimus, haldusaktiga kehtestada ka siis, kui 84  et kui haigus vastab lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele, kuid ministri nakkushaigus vastab eriti ohtliku määruses ei ole veel seda nimetatud, kas siis kuulub see haigus nakkushaiguse tunnustele. ohtlike haiguste hulka, sh kas tohib võtta tarvitusele eelnõus ettenähtud meetmeid. § 5 lg 5 Andmekaitse Eelnõu § 5 lõige 5 annab Terviseametile õiguse nõuda ja saada Arvestatud ja selgitame. Inspektsioon tervishoiuteenuse osutajatelt, laboritelt ning teistelt asjaomastelt Sõnastasime sätte ringi. Erimeetmeid isikutelt ja asutustelt rahvastiku tervist ähvardava ohu hindamiseks ja ei ole asjakohane seaduse tasemel maandamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas isikuandmeid ja reguleerida. eriliigilisi isikuandmeid, ning neid töödelda ja edastada tervise infosüsteemi. Ka selles sättes on andmekoosseis jäänud Selgitame, et arvestades seaduse täpsustamata. Palume täpsustada isikuandmete kategooriad, mida eesmärki ja mõtet, ei pruugi olla ette tohib sättes nimetatud eesmärgil töödelda. teada, kellelt on konkreetsel juhul Lisaks jääb eelnõu § 5 lõike 5 pinnal selgusetuks, kes on teised Terviseametil vajalik teavet saada. asjaomased isikud ja asutused, kellelt tohib andmeid nõuda. Seetõttu ongi toodud näitlik loetelu, kus Tegemist ei saa olla andmeandjate lahtise loeteluga, kuna see on eelkõige võivad selleks olla vastuolus IKÜM artiklis 5 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega. Nii tervisevaldkond kuid mitte ainult. andmete esitajatele kui ka andmesubjektile peab seaduse normist Teabevajadus ei pruugi piirneda vaid olema selge, keda ja millised andmed kohustab seadus esitama. nimetatud isikutega. On selge, et teabe Rõhutame, et avalikes huvides rahvatervisega seotud valdkondades vajadust tuleb selgitada ja põhjendada. eriliiki isikuandmete töötlemise õigusliku aluse liidu õigusega Terviseamet on nakkushaiguste kehtestamisel tuleb ette näha konkreetsed ja sobivad meetmed, et kontekstis juhtiv asutus. kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja isikuandmeid, eelkõige Selgitame, et ka käesolev säte on ametisaladuse hoidmine. Sellise terviseandmete avalikes huvides õiguslik alus ja selliseid aluseid esineb töötlemise tulemusel ei tohiks isikuandmeid muudel eesmärkidel veelgi. Ka inspektsioonil on õigus teha töödelda kolmandad isikud, näiteks tööandjad või kindlustus- ja järelevalvet ja saada teavet, kuid pangandusettevõtjad (vt IKÜM art 9 lg 2 p i, pp 53 ja 54). seadused ei piiritle, kellelt täpselt ja Eelnõu § 5 lõige 5 ei näe AKI hinnangul ette piisavaid mida täpselt, sest see sõltub kaitsemeetmeid. Need meetmed peavad olema tõhusad ja konkreetsest kaasusest. Selliseid sätte seadusega sätestatud. Näiteks Prantsusmaa kõrgeim halduskohus võib leida teabe osas ka teistest kuulutas määruse ebaseaduslikuks, kuna puudusid piisavad õigusaktidest (MKS § 61, KhHS § 4, tagatised, mis tagaksid, et töödeldud terviseandmetele juurdepääs ei KVS § 13 lg 6, PärS § 139(3) jne), ületaks seadusega sätestatud eesmärgi täitmiseks hädavajalikku Tegemist ei ole püsiva ja pideva piiri. teabevahetusega, kus oleks võimalik defineerida ette isikud ja andmed. Tegemist on haldusorgani õigusega lähtuvalt juhtumi asjaoludest saada teavet, mis on eesmärgipärane ja 85 vajalik konkreetsel juhul. Loomulikult peab amet järgima IKÜMi üldpõhimõtteid ja küsima infot nii vähe kui võimalik aga nii palju kui vajalik. IKÜM toob riigi erilise huvina terviseturbe, -seire ja , nakkushaiguste ennetamise ja tõrje, samuti muud tõsised terviseohud (IKÜM pp 52). IKÜM mainib tehnilisi kaitsemeetmeid ja korralduslikke meetmeid (IKÜM pp 87). Töötlemise turvalisuse osas sätestab IKÜM art 32 tehniliste ja korralduslike meetmete osas järgmist: - isikuandmete pseudonüümimine ja krüpteerimine - võime tagada süsteemide ja teenuste kestev konfidentsiaalus ja vastupidavus, - tagada andmete õigeaegne taastamine ja kättesaadavus, - tagada tehniliste ja korralduslike meetmete tõhus testimine ja turvalisus. Terviseameti puhul ei ole esmakordse õigusega, kus amet töötleb eriliigilisi isikuandmeid. Amet töötleb ka täna tervisealaseid andmeid oma ülesannete täitmiseks. Amet järgib kõiki turbemeetmeid ja on allutatud ka küberturvalisuse seadusele (KüTS § 2 p 15 ja § 3 lg 2 ja 4). Arvestades andmete töötlemise eesmäkri, ei saa neid koguda pseudonüümitult, küll rakendab amet teabevahetusel asjakohaseid meetmeid, sh turvalisi kanaleid ja krüpteerimist. Samas ei ole viimane 86 midagi sellist, mida peaks igas seaduses iga ülesande juures kordama. On selge, et lähtuvalt töötlemise eesmärgist ja ülesandest, rakendatakse ka sobivaid kaitsemeetmeid. IKÜM on otsekohaldatav ning amet peab järgima pidevalt muutuvaid riske ja tehnoloogiaid, ning rakendama sobivaid (IKÜM art 25) kuid seda ilma, et seadus konkreetsed tehnoloogilised valikud ette sätestaks. See viiks olukorrani, mil seadus ei võimalda rakendada meetmeid, mida saaks aga eelistada. Ministeerium ei leia ka teiste sarnaste teabe küsimuse sätete juures haldusmenetluses, et neis korrataks IKÜM-is vaid näidetena mainitud kaitsemeetmeid. Korralduslikus küljes on ametil määratud üksused ja osakonnad, kelle juurdepääsud ja teabetöötlus lähtub osakonna ülesannetest. Amet on allutatud ka KüTS-i auditeerimisele, mistõttu kogu organisatsiooni korralduslikke aspekte hindab väline audit. Andmekogu vastutava või volitatud töötleja kohustus on tagada andmekogu ja selle teenuste toimivus, arvestades pidevalt muutuvaid riskihinnanguid ja parimaid praktikaid nende riskide maandamiseks. Õiguspärane töötlus tagatakse seeläbi, et vajadusel tehakse asjakohaseid arendustöid ning teenuseid testitakse pidevalt. Riigi infosüsteemi kuuluvate 87  andmekogude puhul tuleb lähtuda küberturvalisuse seaduses toodud nõuetest, Riskide hindamisel lähtutakse riski realiseerumise tõenäosusest ja realiseerumise mõjust. Ametil on tööl ka andmekaitsespetsialisti ülesandeid täitev isik, nagu on nõutav avaliku sektori asutuse või organi puhul (IKÜM art 37 lg 1). Avaliku sektori puhul lähtutakse eeldusest, et isikuandmeid töödeldakse avalike ülesannete täitmiseks, kus üksikisikutel on väike otsustusõigus, määramaks kas ja kuidas nende isikuandmeid töödeldakse. Seetõttu rakendataksegi andmekaitsespetsialisti IKÜMi kohaselt nö lisakaitsena. IKÜM art 5 sätestab mitmed kesksed põhimõtted, sh isikuandmete töötlemise seaduslikkuse ja ka eesmärgipärasuse põhimõtte (art 5 lg 1 p-d a ja b). Oluline on siinjuures, et kõikide põhimõtete tagamise eest vastutab vastutav töötleja (art 5 lg 2). § 5 lg 6 Andmekaitse Eelnõu § 5 lõige 6 näeb ette, et Terviseametil on õigus Arvestatud. Proove võetakse Inspektsioon epidemioloogilise uuringu käigus võtta isikult bioloogilist materjali Terviseameti algatusel, kaasates nakkushaiguse või nakkusallika tuvastamiseks. Nimetatud selleks tervishoiutöötaja. Proovi tegevusele ei kohaldata tervishoiuteenuste korraldamise seaduses võtmine on võetava suhtes (TTKS) tervishoiuteenuse osutamisele sätestatud nõudeid. nõusolekupõhine. NETS alusel Seletuskirjas on selgitatud, et kuna tegemist on riikliku järelevalve andmete kogumine toimub ka NAKIS- menetlustoiminguga, mitte tervishoiuteenuse osutamisega ravi es, andmed tulevad ka TIS-st. eesmärgil, vabastatakse Terviseamet kohustusest omada Andmete säilitamine on NAKIS-e §-s. tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba. See tagab menetluse kiiruse ja paindlikkuse nakkushaiguse leviku tõkestamisel. Märgime, 88  et kui TTKS ei kohaldu, siis jääb täiesti reguleerimata, milliste reeglite järgi bioloogilise materjali võtmine toimub, sh reguleerimata on selle tegevusega seotud isikuandmete töötlemine (kuidas andmeid töödeldakse, kus ja kaua tohib andmeid säilitada jne), sätestamata on ka isiku õigus keelduda, keeldumise tagajärjed ja muud olulised tingimused. Lisaks on reguleerimata IKÜM artikli 9 lõikes 3 nimetatud kaitsemeetmed, seega ei vasta regulatsioon ka IKÜM-i nõuetele. § 6 lg 5 p Andmekaitse Eelnõu § 6 lõike 5 punkt 1 näeb ette, et ravimite loetelu Selgitame, et eelnõu § 6 lõike 5 punktis 1 Inspektsioon kehtestamisel arvestatakse mh isiku vajadus saada ravimit. 1 kasutatud kriteeriumi sõnastus lähtub Sõnastuse järgi saab järeldada, et nakkushaiguste ravimite loetelu ravikindlustuse seaduse § 43 lõikest 2. koostamisel analüüsitakse konkreetse isiku vajadusi ehk Tegemist ei ole konkreetse üksikisiku töödeldakse isikuandmeid. Seletuskirjas ei ole midagi selle kohta ravivajaduse hindamisega ega täpsustatud. Palume selgitada, mida on sellega mõeldud ning kui isikuandmete töötlemise alusega, vaid tegemist ei ole üksikisiku vajaduse hindamisega, siis soovitame üldise põhimõttega, mis väljendab muuta sätte sõnastus selgemaks ja täiendada seletuskirja ravimi vajalikkust rahvatervise põhjendust, et oleks üheselt aru saada, mida arvestatakse ravimite seisukohast. loetelu kehtestamisel. Nakkushaiguste ravimite loetelu eripära seisneb selles, et loetellu kantud ravimid tagatakse ka ravikindlustamata isikutele. Regulatsiooni selguse huvides täpsustatakse sätte sõnastust, et see oleks üheselt mõistetav ega viitaks üksikisiku vajaduste hindamisele § 7 lg 2 Andmekaitse Eelnõu § 7 lõige 2 sätestab, et tahtest olenematu ravi kohaldamise, Osaliselt arvestatud. Toome tagasi Inspektsioon selle pikendamise ja lõpetamise otsustab kohus tsiviilkohtmenetluse sõna „eriti“ ohtliku nakkushaiguse seadustikus (TsMS) isiku kinnisesse asutusse paigutamise puhul. menetlusele ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Juhime tähelepanu, et TsMS § 533 lõike 1 punkt 2 kohaldub ainult eriti ohtliku nakkushaiguse leviku korral. Eelnõu sellist terminit ette ei näe. Eelnõu ei näe ette ka TsMS § 533 lõike 1 punkti 2 sõnastuse muutmist. § 7 lg 4 Andmekaitse Eelnõu § 7 lõige 4 kohaselt erandkorras võib tahtest olenematut ravi Selgitame. Tegemist on Inspektsioon kohaldada ilma kohtumääruseta, kui see on vältimatult vajalik lõikes tervishoiuteenuse osutamise 1 nimetatud ohu viivitamatuks tõrjumiseks ja kohtumääruse saamine algatamise otsuse tegemisega, mille ei ole piisavalt kiiresti võimalik. Otsuse selleks teeb arst, kes peab osas langetab otsuse arst – tema viivitamata taotlema kohtult tagantjärele luba ravi jätkamiseks. Jääb otsustab kas teenust osutada. 89  arusaamatuks, mis vormis tehakse otsus, kuidas see Seejuures vormistab arst lähtuvalt väljastatakse, kas see on TIS-is ka nähtav. Nende asjaolude tavapärasest teenusest ka seadusega reguleerimine on aga oluline sh sama paragrahvi lõigete ravidokumendid, mis esitatakse 7 ja 8 kontekstis, kuna selle otsuse alusel kaasatakse vajadusel kokkuvõttena ka tervise infosüsteemi. politsei, kelle õigus tutvuda otsuse aluseks olevate isikuandmetega peab olema piiratud ainult vajalikuga. Lisaks märgime, et TsMS § Kehtiv TSMS § 533 lg 3 näeb ette ka 533 lõige 1 näeb ette, et avalduse esitab KOV, mitte arst. arsti poolt avalduse esitamise. (3) Nakkushaige nõusolekuta haiglasse paigutamise ja talle haiglaravi kohaldamise asja menetleb kohus ka isiku arsti avalduse alusel. § 7 lg 8 Andmekaitse Eelnõu § 7 lõikes 8 on ilmselt viide valele lõikele, tingimused on Arvestatud. Inspektsioon sätestatud lõikes 3, mitte viidatud lõikes 1. § 8 lg 6 Andmekaitse Eelnõu § 8 lõige 6 dubleerib sisuliselt lõiget 7. Lisaks lõige 7 ei näe Arvestatud. Selgitame, et lg 6 ja 7 Inspektsioon ette andmesubjekti isikuandmete koosseisu. Palume sätet täiendada erinevad sellest, et lg 6 on esmane vastavalt eelviidatud põhimõtetele, sätestades andmete kategooriad. teavitamine ja lg 7 üksikasjalik teavitamine. Andmekoosseisud lisatud. §9 Andmekaitse Eelnõu § 9 näeb ette nakkushaiguste registri regulatsiooni, mille Ei arvesta. Selgitame. Tegemist on Inspektsioon lõige 3 sätestab raamid põhimääruse kehtestamiseks, sh tuleb üsna tavapärase normi põhimääruses sätestada andmekogusse kogutavate andmete vormistamisega, kus määrus täpsustab täpsem koosseis. Selgitame, et andmekogu põhimäärus peab seadust. Nii on sätestatud see kõikides sisaldama ammendavat loetelu andmekogusse kogutavatest teistes seadustes ning me ei näe, et andmetest. Seega soovitame kasutada "täpsem koosseis" asemel selles seaduses tuleks senist "täpne koosseis". vormistust muuta. Kõik seadused, sh 2026. a registrite volitusnormid on sätestatud “täpsem”. Meie hinnangul on see lähtudes seaduse täpsustamise eest ka õige. § 9 lg 5 p Andmekaitse Eelnõu § 9 lõike 5 punkti 1 järgi kogutakse andmekogusse Arvestatud. Üldandmed rühmitatud 1 Inspektsioon üldandmeid, millena on loetletud nimi, isikukood, sünniaeg ja -koht, vastavalt juhisele. sugu, elukoht, viibimiskoht ja Eestis viibitud aeg. Siinjuures juhime tähelepanu, et vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi juhisele on isiku üldandmete puhul tegemist kinnise loeteluga, kuhu kuuluvad isiku nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt (sh aadress) ja emakeel. Kõik muud andmed peaksid kuuluma isiku muude andmete hulka, samas punktis 2 mainitud kontaktandmed kuuluvad omakorda üldandmete hulka. 90 § 9 lg 6 Andmekaitse Eelnõu § 9 lõike 6 järgi kuuluvad andmekogusse kogutavad andmed Selgitame. IKÜM lubab tähtajatult Inspektsioon alalisele säilitamisele. Seletuskirjas on alalist säilitamist põhjendatud andmeid säilitada, üldmäärus ei vajadusega jälgida pikaajalisi trende ja geneetilisi seoseid eri kehtesta ühtegi keeldu lähtuvalt põlvkondade vahel, tagada rahvusvaheline võrreldavus ja teha tähtajast. Teiseks reguleerib IKÜM vaid epidemioloogilisi uuringuid. Isikustatud andmete alalist säilitamist seda osa, mis puudutab elus isikuid, aga peetakse vajalikuks andmete sidumiseks teiste riiklike mitte surnutega seotud töötlust (IKÜM andmekogudega teadustöö eesmärgil. pp 27). Juhime tähelepanu sellele, et tähtajatu andmete säilitamine tähendab intensiivset riivet isiku privaatsusele ja saab olla pigem Esmalt selgitame, et ka sama isiku väga erandlik ja möödapääsmatult vajalik, nõudes väga põhjalikku puhul on haiguste korduvusel põhjendamist. On üpriski küsitav, kas kõikide andmekogusse märkimisväärne olulisus, samuti kollete kogutavate andmete puhul on vajalik nende alaline säilitamine paiknevus jm info mis võimaldab (nt kontaktandmed) ning kas alalise säilitamisega seotud kujundada tuleviku abinõusid, põhiõiguste riive on proportsionaalne säilitamise eesmärgiga. ohutusmeetmeid ja ennetust. Kuigi Soovitame uuesti analüüsida ja hinnata, millised andmed on viidatud tavakodanikule võivad B- ja C- eesmärgil tegelikult vajalikud ja millised mitte. viirushepatiidid näida kui mitte „nii Ühtlasi toome välja, et andmekogu logid sisaldavad ilmselgelt ka hullud“ haigused, siis on oluline isikuandmeid, mistõttu peab ka logide säilitamine olema seaduses rõhutada, et need esinevad ka ägeda reguleeritud. Palume regulatsiooni täiendada. nakkusena ja neist võib tekkida 15-25 aasta pärast krooniline vorm. Ka see erisus kuulub registreerimisele registris. Selliseid „kroonilisi“ nakkushaigusi on mitu ning nende uurimine on nakkushaiguste seisukohast olulise tähtsusega – kollete suurused ja ennetus ning tõrjemeetmete kavandamine ja rakendamine ning eelviidatu toime hindamine. Andmete muutumisel tuleb jälgida muutusi ning kavandada vastavaid samme riigi, sektori jm tasandil. Krooniline viirushepatiit lõppeb maksatsirroosiga ja võib viia vähi tekkeni. See kõik on oluline teave, et selle hulka, levikut ja raskust ühiskonnas hinnata ja näha ette vajalikud ennetusmeetmed. 91 Tuberkuloosi on kohati keeruline välja ravida ning vastav bakter võib eksisteerida organismis ka peidetud kujul (kahjuks võib haigus pärast ravi ka hiljem uuesti välja lüüa). Sellistel juhtudel on oluline teada ka varasema ravi iseloom, et vältida resistentsete (ravile allumatute) tüvede teket ja mitte registreerida seda eriti ohtliku haigusega nakkuvust ühe isiku puhul uue esmajuhuna. Kõhutüüfuse/paratüüfuse põdenud isik võib saada krooniliseks pisikukandjaks ja olla samuti nakkusallikaks terve eluea jooksul. Kogu vajalik andmestik saadakse kokku seoses tema elueaga, mitte ühekordsete andmete tekkega nakkusjuhtumist. Selleks, et andmeid siduda, ei saa alusandmed ära kaduda (sh surma põhjus, kaasuvad haigused – nt põetakse mitut nakkushaigust korraga ja selle juhtumi levikuteed, vaktsiini mõju jne). Ka siin on oluline tuvastada haiguste kroonilisus ja levikuteed. Näiteks haigestub inimene puukentsefaliiti viirust kandva puugi tagajärjel ning selle haiguse kulg on varieeruv - kergetest nähtudest kuni väga raskete kesknärvisüsteemi kahjustusteni. See võib lõppeda ka invaliidistumise või surmaga. Seega on pealtnäha väga tagasihoidliku nakkushaigusel olulised tagajärjed. Puukentsefaliidi haigusjuhtusid registreerides saab planeerida 92 vaktsiinivajadust ja seda just riskirühmade tuvastamise ja vaktsineerimiseks ettepanekute tegemiseks (metsatöölised, jahimehed jne). Analüüsida nakatunud puukide levikut ja eriti raskekujuliste tagajärgedega kollete paiknevust Eesmärgiks ei ole tegeleda mitte ainult ühe üksikjuhuga vaid algandmete pinnalt inimeste tervisekaitsega laiemalt – kaitsta ja parandada ohutusnõudeid või täiendada ennetusmeetmeid, näha seoseid kutsehaiguste kontekstis ja ennetada seega teatud valdkondades nakkushaigustesse nakatumine või krooniliste haiguste tekkimine. Andmete analüüsil on oluline tähtsus rahvastiku erinevate põlvkondade lõikes, sest võimaldavad hinnata, mis haigusi või levikuid või kaitsemeetmeid mõjutavad ja mis võiksid olla suunad ka nt edasisteks tegevusteks (kas ennetada või pidurdada teatud haiguste kasvu). Kui sajand tagasi oleks olnud isikupõhiseid andmeid, oleks saanud teada ka seda, kas haigused mis levima hakkasid, tulenesid piirkondlikest eripäradest, perekondlikest põhjustest või muust. Kui selle võimaluse kaotame, siis on väga raske anda hinnanguid põhjustele või mõjudele ajas tagasi ja öelda, mis edasist olukorda mõjutab või mitte. 93  Seega kannab registriandmestik mitmesuguseid eesmärke, kus seostada tuleb korduvus, seostada tuleb kolded ja levikuteed, mis ei võimalda seda pidada anonüümitud kujul. Kuna andmeid esitatakse kinnitatud andmestikuna ja andmekogu tervikluse huvides algandmeid ei muudeta, ei ole võimalik neist ka teatud osi lihtsalt kustutada. See on vajalik ka andmete kontrolliks. Seetõttu ei ole võimalik algandmeid tükeldada ka ise muuta, kaoks ka terviklus. Selline lähenemine eeldaks riigi andmekogudes uute põhimõtete kehtestamist. Kontaktandmete võimalik muutumine ei evi endas ka sedavõrd suurt riivet, arvestades kasuga, mida andmete säilitamiine annab. Kontaktid võivad mängida haldusorgani töös olulist rolli ka teatud perioodi möödumisel ja selgitamaks välja asjaolusid. § 11 lg 1 Andmekaitse Eelnõu § 11 lõige 1 räägib seireks ja tõrjeks esitatavatest andmetest, Arvestatud. Inspektsioon seejuures on täpsustamata, kas andmete hulka võivad kuuluda ka isikuandmed. Ka sama paragrahvi lõike 5 punkti 6 sõnastuse järgi ei ole selge, kas uuringumaterjalid võivad sisaldada isikuandmeid. Palume täpsustada ja vajadusel regulatsiooni täiendada. § 11 lg 6 Andmekaitse Eelnõu § 11 lõige 6 näeb ette, et referentslabori ülesannete Teadmiseks võetud. Inspektsioon täitmiseks võib Terviseamet sõlmida tähtajalise lepingu mõne teise nõuetele vastava laboriga. Märgime, et kuna referentslabor töötleb ka isikuandmeid, peab sõlmima mh IKÜM artiklile 28 vastava andmetöötluslepingu. § 11 lg 7 Andmekaitse Eelnõu § 11 lõiked 7 ja 8 vajavad samuti täpsustamist isikuandmete Arvestatud. ja 8 Inspektsioon kategooriate ja töötlemise ulatuse osas. 94 § 13 lg 1 Andmekaitse Eelnõu § 13 lõige 1 sätestab, et Terviseamet kogub, analüüsib ja Selgitame, et immuniseerimisalaste Inspektsioon avaldab immuniseerimisalaseid andmeid. Ei ole selge, kas nimetatud andmete koosseis ja isikuandmete andmete koosseisu võivad kuuluda ka isikuandmed. Seletuskiri seda töötlemise alused on sätestatud eelnõu ei täpsusta. Palume täpsustada ja vajadusel regulatsiooni täiendada. §‑s 9, mis reguleerib nakkushaiguste registrit. § 13 lõike 1 säte ei loo iseseisvat alust isikuandmete kogumiseks, vaid viitab Terviseameti ülesandele kasutada kehtiva seaduse alusel kogutavaid andmeid immuniseerimise korraldamisel. § 17 lg 5 Andmekaitse Eelnõu § 17 lõige 5 näeb ette, et teatud ametikohtadel töötajad Ei arvesta. Renditööjõu korral on Inspektsioon peavad enne tööle asumist läbima tuberkuloosi suhtes tööandjaks firma, kelle juures töötaja tervisekontrolli ja esitama tööandjale tervishoiuteenuse osutaja poolt töötab. Teenust osutav firma peab väljastatud nakkusohutust kinnitava tervisetõendi. Sarnane lepingu alusel tagama hankijale (nt regulatsioon on ka kehtiva NETSi §-s 13. AKI leiab, et regulatsiooni hoolekandeasutusele), et § 17 lg 5 ei saa tõlgendada laiemalt ning käsitleda asutust nt hankelepingu nõue oleks täidetud pakkuja töötajate alusel tellitud teenuse kontekstis tööandjana. Ehk seaduse sõnastus puhul, kes hakkavad tööle hankija ei anna AKI hinnangul nt lasteasutusele seaduslikku alust kontrollida asutuses. Sõnastatud on nii, et isiku tervisetõendit juhul, kui lasteasutusel ei ole selle isikuga vaadeldav on vahetu inimesega kokku töösuhet. Samas see, millises juriidilises vormis on nt koristusteenust puutuja- teenuse osutaja. Koristaja ei tellitud, ei tohiks mõjutada lasteasutuse võimalust kontrollida osuta üldjuhul vahetult teenust lasteasutuses töötava ning laste ja noorukitega vahetult teenusesaajale. kokkupuutuva isiku tervisetõendit. Palume kaaluda uue regulatsiooni sõnastada viisil, mis võiks pakkuda nimetatud probleemile lahenduse. § 17 lg 6 Andmekaitse Eelnõu § 17 lõige 6 sätestab tervisetõendi säilitamist. Märgime, et Arvestatud. Inspektsioon seadusega peab panema maksimaalse säilitamise tähtaja, hetkel sõnastus aga näeb ette minimaalse tähtaja, mis on vastuolus isikuandmete töötlemise põhimõttega. § 17 lg 10 Andmekaitse Eelnõu § 17 lõige 10 näeb ette, et vanglad, kinnipidamiskeskused ja Täpsustasime seletuskirja ja eelnõu on Inspektsioon arestimajad teevad koostööd tervishoiuteenuse osutajatega, et muudetud. tagada nakkushaigust põdeva isiku ravi järjepidevus asutusest vabastamise järel. Seletuskirjas ei ole selgitatud koostöö sisu ja põhimõtteid, seega jääb täiesti arusaamatuks, mis koostööd on selle sättega silmas peetud ning kas ja milliste andmete vahetamist see eeldab. Palume selgitada ja täiendada regulatsiooni selliselt, et 95  koostöö sisust ja sellega kaasnevast andmetöötlusest oleks võimalik üheselt aru saada. § 23 lg 4 Andmekaitse Eelnõu § 23 lõige 4 näeb ette, et Terviseametil ning Politsei- ja Ei arvesta. Tegemist ei ole uue Inspektsioon Piirivalveametil on õigus töödelda ja vahetada omavahel isiku ees- ja põhimõttega ning kaitsemeetmeks on perekonnanime, isikukoodi või sünniaega, kontaktandmeid, ka minimaalne ja eesmärgipärane reisiandmeid ja terviseseisundit puudutavaid andmeid, mis on töötlus, mis tuleneb juba vajalikud ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks riigipiiril ning otsekohalduvast IKÜM-ist või IKS-ist. nakkusohtlike isikute tuvastamiseks. Terviseandmete kui eriliiki Tehnoloogilisi kaitsemeetmeid ei ole isikuandmete töötlemine on lubatud ainult IKÜM artikli 9 lõike 2 mõistlik ega vajalik seaduse tasemel sätestatud juhtudel ja tingimustel ning lõikes 3 sätestatud reguleerida. Need võivad ajas kaitsemeetmete rakendamisel. AKI hinnangul ei ole hetkel muutuda. regulatsioonis sellega piisavalt arvestatud. § 24 lg 1 Andmekaitse Eelnõu § 24 lõige 1 sätestab volitusnormi, mis hõlmab ka Ei arvesta. § 24 lg 2 täpsustab selle Inspektsioon isikuandmete töötlemise regulatsiooni (nakkushaige ja määruse tõrjemeetmeid. nakkuskahtlase isiku nakkusohutu käitumise ja isoleerimise nõuded). AKI hinnangul on regulatsioon liiga üldine, arvestades, et see puudutab andmesubjekti suhtes rakendatavaid meetmeid ning tema isikuandmete töötlemist. Palume täiendada regulatsiooni. § 25 lg 1 Andmekaitse Eelnõu § 25 lõige 1 räägib nii nakkuskahtlasest isikus kui ka Arvestatud. Sõnastust täiendatud. § 25 Inspektsioon nakkushaigest. Jääb selgusetuks, kas selle mõte on tuvastada teisi lg 1 peab silmas kahte inimeste gruppi: isikuid, kes on nakkushaigega kokku puutunud ja seeläbi a) nakkuskahtlusega inimese andmed potentsiaalselt nakkuskahtlased või on siin silmas peetud üht ja tema väljaselgitamiseks ja temaga sama isikut ehk juba nakkuskahtlast/nakkushaiget, keda on vaja ühenduse võtmiseks tuvastada ja kellega ühendust ei saada. b) nakkushaigusega inimese andmed Lisaks jääb AKI-le arusaamatuks, miks on vaja teisele füüsilisele või nakkushaiguse epideemilise leviku juriidilisele isikule (ehk piiramatu ring isikuid) edastada teavet tõrjeks. nakkushaige kohta ning miks ei piisa sellest, et infot kokku Sisuliselt on sama säte kehtiva NETS § puutumise kohta edastatakse isikustamata kujul. Sätte sõnastuse 18 lõikes 1: Terviseameti ülesanded ebaselguse ja vastuolulise on rõhutanud ka õiguskantsler eelnõu nakkushaiguste ennetamisel, seirel ja eelmisele versioonile arvamuse andmisel. Paraku ei ole tõrjel õiguskantsleri kommentaariga arvestatud ning sõnastus on jäetud (1) Nakkushaiguste ennetamise, seire muutmata. ja tõrje valdkonnas on pädev asutus Terviseamet, kes: 1) teeb epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks, võtab vajaduse korral ühendust 96  nakkushaigete ja kontaktsete isikutega ning juhendab inimeste rühmaviisilise haigestumise korral tõrjemeetmete rakendamist; [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020] Isikustamata kujul selliste andmete edastamine, nende väljaselgitamiseks ei anna soovitud tulemust. Sama isik võib olla erinevas rollis. Vajalik on välja selgitada, kes on nakkuskahtlased ja kes on nakkushaiged. Lisaks on vajalik teatud juhtudel teavitada teist inimest, et ta viibis/võis kokku puutuda nakkushaige inimesega või lähikonnas on selline ja siis on vaja ju teada, kes on nakkusohtlik, et just selle inimese puhul on oluline vältida kontakti. § 28 lg 10 Andmekaitse Eelnõu § 28 lõigete 10 ja 13 kohta märgime, et töödeldavate Arvestatud. § 28 lg 13 osas on ja 13 Inspektsioon isikuandmete kategooriad peab seaduse tasandil sätestama. andmekoosseis olemas. Lg 10 kohta lisatud. § 33-37 Andmekaitse Eelnõu §-des 33–37 sätestatud väärteokoosseisude kohta on Arvestame. §-s 37 eemaldatud inimese Inspektsioon seletuskirjas öeldud, et need on võrreldes kehtiva õigusega samad. karistamise võimalus. Muude §-de Vaatamata sellele, et tegemist on samade koosseisudega, ei piisa juures koosseisu täpsustud. viitamisest vanale seadusele, eriti olukorras, kus tegemist on täiesti uue terviktekstiga. Kehtiva seaduse seletuskiri peab sisaldama selgituse selle kohta, millise kohustuse rikkumise eest väärteokaristus on ette nähtud, viidates konkreetsele sättele, millega vastav kohustus kehtestatakse. Märgime, et näiteks eelnõu §-s 37 ettenähtud väärteokoosseisuga seoses ei ole eelnõus ettenähtud ühtegi kohustust. Kuna eelnõu ei näe ette immuniseerimise tähtajast kinnipidamise kohustust, jääb selgusetuks viidatud väärteo objektiivne koosseis. Üldine Andmekaitse Kuigi eelnõu § 16 lõige 5 ei ole otseselt andmekaitse küsimusega Selgitame, et tervishoiutöötaja märkus Inspektsioon seotud, siis eelnõud analüüsides märkasime, et tervishoiuteenuse kohustused immuniseerimise osutaja kohustus teavitada seaduslikku esindajat immuniseerimisest läbiviimisel on sätestatud eelnõu § 16 ette on reguleeritud määruse tasandil. Immuniseerimisest lõikes 2, mille kohaselt on 97  etteteatamine on oluline VÕS § 766 lõikes 1 sätestatud tervishoiuteenuse osutaja kohustatud teavitamiskohustuse täitmiseks ehk tegemist on immuniseerimise selgitama immuniseeritavale või tema põhimõttelise eeltingimusega, mis peaks meie hinnangul olema seaduslikule esindajale sätestatud ikkagi seaduse tasandil (teavitamise korda saab immuniseerimise olemust, oodatavat täpsustada juba määruses). kasu ja võimalikke kõrvaltoimeid ning teostama immuniseerimise vastavalt kehtivatele nõuetele. Immuniseerimise täpsemad korralduslikud ja menetluslikud nõuded, sealhulgas teavitamise kord ja ajastus piiratud teovõimega isiku puhul, kehtestatakse § 16 lõike 6 alusel antava ministri määrusega, lähtudes senisest praktikast. Lisaks tuleneb tervishoiuteenuse osutaja teavitamiskohustus juba võlaõigusseaduse § 766 lõikest 1, mistõttu ei ole tegemist uue või eraldiseisva regulatsiooniga. Selline lahendus tagab, et immuniseerimise põhimõttelised eeltingimused on seaduse tasandil kaetud, samas kui menetluslikud detailid on paindlikult reguleeritavad määruse tasandil. Üldine Eesti Tööandjate Eelnõus tuleks selgelt sätestada, et nakkustõrje vahendid (sh Selgitame. Riigi tegevusvaru, märkus Keskliit professionaalsed desinfektsioonivahendid, antiseptika) kuuluvad sealhulgas isikukaitse- ja riiklikult tähtsa varu hulka sarnaselt ravimitele. Epideemia algfaasis, desinfektsioonivahendite strateegilise mil vaktsiinid puuduvad, on hügieen ja desinfektsioon ainus viis varu moodustamine ning haldamine on levikut pidurdada. Samuti vajavad haiglad oma tööde jätkamiseks osa üleriigilisest kriisivalmidusest, mille nakkushaiguste leviku ajal desinfektsiooni vahendeid, et vältida õiguslikud alused on sätestatud haigla personali ja patsientide nakatumist. hädaolukorra seaduses (kavandatavas Teeme ettepaneku täiendada eelnõud sättega, mis kohustab tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses) ning Terviseametit ja sotsiaalministeeriumi looma ja hoidma nakkustõrje seda korraldatakse tsentraalselt (sh kulumaterjalide (biotsiidide ja meditsiiniseadmete) strateegilist AS-i Eesti Varude Keskus kaudu), reservi. Samuti on oluline koostada nimekiri biotsiidide ja mistõttu ei ole dubleerivate sätete 98  meditsiiniseadmetest, mis on hädavajalikud haiglate töö jätkamiseks. lisamine nakkushaiguste ennetamise ja Haiglates ei piisa ainult käte desinfitseerimisest, sest pinnad, tõrje seadusesse normitehniliselt seadmed, jms vajavad samuti puhastamist, desinfitseerimist ja kohati põhjendatud ega kooskõlas hea steriliseerimist. õigusloome tavaga. § 28 (Või vastav jaotis, mis käsitleb varusid/valmisolekut): Tervishoiusüsteemi spetsiifiliste Täiendada lõikega: "Sotsiaalministeerium koostöös Terviseametiga vajaduste katmiseks on eelnõus juba tagab nakkushaiguste leviku tõkestamiseks vajalike loodud õiguslik alus, mis volitab desinfektsioonivahendite ja isikukaitsevahendite strateegilise varu Tervisekassat riigieelarvelistest olemasolu ja selle regulaarse uuendamise." vahenditest hankima, säilitama ja jaotama ravimeid ning meditsiiniseadmeid, mis on vajalikud eriti ohtliku nakkushaiguse epideemia tõrjeks ja vastavaks valmisolekuks. Seega on eelnõus tervishoiu vaatest spetsiifiline nakkushaiguste kriisivalmidus tagatud, kuid laiem strateegiliste varude hoidmise kohustus lahendatakse riigi üldise kriisiregulatsiooni raames. Üldine Eesti Tööandjate Arvestades et globaalsed tarneahelad katkevad kriisi ajal esimesena, Selgitame. Riigi tegevusvaru märkus Keskliit peaks eelnõu sisaldama mehhanismi, mis soosib kriisiolukordades ja moodustamine, kriisiaegsete varude planeerimisel kohalikke tootjaid, kellel on võimekus tarneahelate haldamine ja tootmismahte kiiresti tõsta. varustuskindluse tagamiseks Teeme ettepaneku täiendada eelnõud sättega, mis käsitleb toimepidevuse lepingute sõlmimine on "toimepidevuse lepinguid" (VÕSpõhised reserveerimislepingud) osa riigi laiemast kriisivalmiduse kodumaiste tootjatega. See tähendab, et riik ei pea tingimata hoidma korraldusest, mille alused on hiiglaslikke ladusid, vaid tagab lepinguliselt, et tootjal on olemas sätestatud hädaolukorra seaduses, toorainevaru ja valmidus suunata 90-100% toodangust Eesti riigihangete seaduses ning haiglatele 48-72 tunni jooksul. kavandatavas tsiviilkriisi ja riigikaitse § 28 (Või vastav jaotis, mis käsitleb varusid/valmisolekut): seaduses. Ehkki eelnõu annab "Nakkusohutuse tagamiseks kriisiolukorras eelistatakse varude Tervisekassale volituse hankida täiendamisel ja tarnete tagamisel tarnijaid, kes suudavad tõendada epideemia tõrjeks vajalikke ravimeid ja toimepidevust ja tootmisvõimekust Eesti Vabariigi territooriumil." meditsiiniseadmeid, ei kuulu spetsiifiliste hankemehhanismide, lepingutüüpide ning tarnekindluse kriteeriumide sätestamine nakkushaiguste ennetamise ja tõrje 99  seaduse reguleerimisalasse. Varustuskindlust tagavate hangete ja VÕS-põhiste lepingute sõlmimine lahendatakse hankemenetluste käigus, kusjuures tarnijate eelistamisel tuleb muuhulgas arvestada Euroopa Liidu siseturu konkurentsi- ja mittediskrimineerimise reeglitega, mistõttu ei ole geograafilise eelistuse otsene sätestamine käesolevas seaduses õiguslikult asjakohane. Üldine Eesti Tööandjate Oluliste tootjate määramine elutähtsate teenuste osutajateks (ETO) Selgitame. ETO-de määramine, nende märkus Keskliit Kehtiva regulatsiooni kohaselt on elutähtsa teenuse osutajad toimepidevuse tagamine ning peamiselt haiglad, elektrilevitaja, sideettevõtted jne. Kuid haigla tarneahelate (sh elutähtsa teenuse teenus katkeb, kui selle tarneahel (desinfektsioon) peatub. Seega on osutamist toetavate partnerite) oluline, et kriitilise tähtsusega desinfektsioonivahendite tootjad oleks prioriseerimine kriisiolukorras kuuluvad defineeritud kui tervishoiusüsteemi toimepidevust tagavad partnerid. süstemaatiliselt riigi üldise Teeme ettepaneku täiendada eelnõud või teha ettepanek kriisiregulatsiooni, eelkõige hädaolukorra seaduse muutmiseks, et riiklikult olulised meditsiiniliste hädaolukorra seaduse ning puhastusvahendite tootjad (kes katavad üle 50% turust) kavandatava tsiviilkriisi ja riigikaitse klassifitseeritaks elutähtsa teenuse osutaja (või sellega seaduse reguleerimisalasse. NETS on võrdsustatud) staatusesse. valdkondlik eriseadus, mille eesmärk § 28 (Või vastav jaotis, mis käsitleb varusid/valmisolekut): on reguleerida vahetuid nakkustõrje eelnimetatud vahendeid tootvaid ettevõtteid, kelle tootmisvõimekus meetmeid, mistõttu ei ole õigusloome on oluline Eesti tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamiseks, süsteemsuse ja selguse huvides käsitatakse elutähtsa teenuse osutamise toetajatena ning neile normitehniliselt korrektne luua kohaldatakse hädaolukorra seaduses sätestatud prioriteetset käesolevas eelnõus uusi ETO või teenindamist ja ressursiga kindlustamist. nendega võrdsustatud staatuseid. Tervishoiusüsteemi spetsiifiline kriisiaegne varustuskindlus lahendatakse riigi tegevusvaru süsteemi ja Tervisekassa tsentraalsete hangete kaudu, jättes laiema teenuste toimepidevuse toetamise ja ressurssidega kindlustamise üldise kriisiseadusandluse hooleks. 100 § 19 Eesti Tööandjate Meie hinnangul on eelnõu seletuskirjas fookus peamiselt "kätepesul". Ei arvestata. Selgitame, et eelnõus ei Keskliit ole eesmärk detailiseerida Haiglakeskkonnas on see vaid üks osa tervikust. infektsioonikontrolli konkreetseid Nakkustõrjet käsitlev seadus peab käsitlema desinfektsiooni kui meetmeid ega loetleda seaduse kolmeosalist tervikut, milleta on haiglaravi võimatu jätkata: tasandil kasutatavaid vahendeid. - hügieeniline ja kirurgiline käte antiseptika (personali kaitse); Infektsioonikontroll hõlmab olemuslikult - kõrgetasemelised pinnadesinfektandid (keskkonna ohutus); mitmekesiseid ja ajas muutuvad - meditsiiniseadmete puhastus, desinfektsioon ja steriliseerimine meetmeid, mistõttu on nende täpsem (instrumentaariumi ohutus). reguleerimine asjakohane rakendusaktide ja juhendite tasandil, Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 19 (Infektsioonikontroll) ja mitte seaduses. rakendusakte, lisades nõude, et asutus peab tagama valmisoleku Ei nõustu väitega, et seletuskiri oleks kõigi kolme kategooria vahendite osas. Kui ühes neist tekib kitsalt „kätepesu-keskne“. Seletuskirjas tarneahelas auk, on kogu asutuse bioloogiline ohutus tühistatud. viidatakse laiemalt infektsioonikontrolli meetmetele ning tuginetakse nii ravijuhenditele kui ka Terviseameti juhistele, mis käsitlevad erinevaid desinfektsiooni, hügieeni ja steriliseerimise aspekte tervikuna. Üldine Eesti Tööandjate Kriisiolukorras ei ole aega ega ressurssi katsetada sadu erinevaid Osaliselt arvestatud. Eelnõu juba ette märkus Keskliit tooteid. Riigil peab olema nimekiri "baastoodetest" ning koostöös paindliku volitusnormi, mille kohaselt suurimate tootjatega peab riik looma "Kriitiliste nakkustõrjevahendite korraldab Tervisekassa valdkonna eest nimistu". vastutava ministri ettepanekul eriti Teeme ettepaneku seadusesse lisada volitusnorm sotsiaalministrile ohtliku nakkushaiguse epideemiaks kehtestada määrusega nimekiri tootekategooriatest ja nende valmisolekuks ja selle tõrjeks vajalike tehnilistest nõuetest, mida riik kohustub kriisi ajal eelisjärjekorras ravimite ning meditsiiniseadmete hankima ja tootjalt tellima. hankimist, säilitamist ja jaotamist. § 28 (Või vastav jaotis, mis käsitleb varusid/valmisolekut): Spetsiifilise „kriitiliste Terviseamet koostab koostöös erialaliitude ja tootjatega riiklikult nakkustõrjevahendite nimistu“ ja kriitiliste nakkustõrjevahendite nimistu, mis hõlmab käteantiseptikat, vastavate tehniliste nõuete, sealhulgas pindade desinfektsioonivahendeid ning meditsiiniseadmete biotsiidide (käte- ja pindade dekontaminatsiooniks vajalikke kemikaale. desinfektsioonivahendid), kohustuslik ja detailne sätestamine ministri määruse tasandil ei ole õigustehniliselt otstarbekas, kuivõrd riik peab säilitama kriisiolukorras paindlikkuse hankida vahendeid operatiivselt vastavalt 101  tekkiva terviseohu spetsiifikale, viiruse või bakteri eripärale ning kooskõlas riigi tegevusvaru moodustamise üldiste alustega. Üldine Eesti Tööandjate Riiklikud varud peaksid olema integreeritud igapäevasesse Selgitame. Riikliku varu haldamise märkus Keskliit tarneahelasse (nn "elav varu"), kuna varud aeguvad. üldpõhimõtted, sealhulgas varude Teeme ettepaneku seaduses sätestada, et riiklikku varu hallatakse ringluse ja niinimetatud elava varu koostöös tootjatega, kus vana partii liigub kasutusse (haiglatesse) ja kontseptsioon, kuuluvad asendub uue toodanguga. See hoiab ära ressursi raiskamise ja süstemaatiliselt muude õigusaktide tagab, et varus on alati kehtiva säilivusajaga tooted. reguleerimisalasse, mistõttu ei ole § 28 (Või vastav jaotis, mis käsitleb varusid/valmisolekut): dubleeriva ega liialt detailse Tervishoiuasutus on kohustatud hoidma eelnimetatud vahendite varu regulatsiooni loomine NETS-i vähemalt ühe kuu prognoositava vajaduse ulatuses, arvestades õigustehniliselt põhjendatud. ohtliku nakkushaiguse leviku stsenaariume. Üldine Eesti Tööandjate Kriisi ajal ujutati turg üle ebakvaliteetsete või mittestandardsete Selgitame. Riikliku varu haldamise märkus Keskliit toodetega (nt liiga madal alkoholisisaldus, puuduvad sertifikaadid). üldpõhimõtted, sealhulgas varude Selle vältimiseks tulevikus peab valmisoleku plaanis sätestama ringluse ja niinimetatud elava varu ranged kvaliteedistandardid toodetele, mida tohib kriisi ajal kontseptsioon, kuuluvad riigihangetega hankida või varudes hoida. süstemaatiliselt muude õigusaktide Teeme ettepaneku sätestada, et riiklikusse varusse ja haiglate reguleerimisalasse, mistõttu ei ole sisevarudesse kuuluvad tooted peavad vastama konkreetsetele EN- dubleeriva ega liialt detailse standarditele, vältimaks "põlve otsas" tehtud toodete kasutamist regulatsiooni loomine NETS-i kriitilises meditsiinis. õigustehniliselt põhjendatud. § 19 ja § Eesti Tööandjate Eelnõu kohustab ööpäevaringseid hoolekandeasutusi Võtame ettepaneku teadmiseks ning 46 Keskliit (hooldekodusid) rakendama sarnaseid infektsioonikontrolli nõudeid nõustume, et haiglatele kehtivaid nagu haiglates. infektsioonikontrolli nõudeid ei saa See on kriitiline samm haavatava elanikkonna kaitseks. Erinevalt automaatselt üle kanda haiglatest puudub aga hooldekodudes sageli vastav eriharidus ja ööpäevaringsetele ressurss. Seadus ei tohiks jääda deklaratiivseks, vaid peab looma hoolekandeasutustele. raamistiku tegelikuks ohutuseks. Infektsioonikontrolli täpsemad nõuded, sh kasutatavate Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku kaaluda rakendusakti desinfektsioonivahendite kvaliteediga täiendamist nõudega, et hoolekandeasutustes kasutatavad seotud küsimused, on asjakohane desinfektsioonivahendid peavad olema meditsiinilise tasemega (CE- käsitleda rakendusakti tasandil. märgisega või tõendatud biotsiidid). § 17 Eesti Tööandjate Toetame kohustuslike tervisetõendite kaotamist ja liikumist sisulise Nõustume, et püsivad Keskliit ennetuse poole. hügieenilahendused töökeskkonnas (nt 102  Teeme ettepaneku kaaluda seletuskirja täiendamist selguse huvides desinfektsioonivõimalused, viitega "püsivatele hügieenilahendustele" töökohtadel. Näiteks kas puhastusgraafikud) on nakkushaiguste kohtades, kus käideldakse toitu või ollakse tihedas kontaktis ennetamisel olulised ning toetavad inimestega, peaks riskianalüüs ette nägema statsionaarsed sisulist ja kestlikku ennetust. Samas ei desinfektsioonijaamad ja pindade puhastusgraafikud. sätestata käesolevas eelnõus rakenduslikke ega töökorralduslikke meetmeid seaduse tasandil. Selliste lahenduste valik ja rakendamine kuulub tööandja riskianalüüsi ja praktilise töökorralduse pädevusse ning neid on asjakohane käsitleda juhendite või alamaktides. § 17 ja Eesti Tööandjate Eelnõus täpsustatakse tegevusi haiguspuhangu korral, sh jooksev ja Teadmiseks võetud. Lisa 1 Keskliit lõppdesinfektsioon. Praegused juhendid on sageli liiga üldised. Leiame, et riiklikul tasemel peab olema selge, millist tüüpi nakkuse puhul millist spektrit (bakteritsiidne, virutsiidne, sporiidne) toode peab omama. Seega tuleks eelnõu rakendusaktidesse lisada viited konkreetsetele toimespektritele vastavalt ohtlike nakkushaiguste loetelule. Näiteks: "Ohtliku viirusnakkuse puhangul on kohustuslik kasutada tugeva virutsiidse toimega vahendeid." Üldine Eesti Tööandjate Lisaks eeltoodule peame oluliseks rõhutada ennetustegevuse Võtame teadmiseks. märkus Keskliit tähtsust, sealhulgas vaktsineerimist kui tõenduspõhist ja kulutõhusat meedet. Tervisekulude maksuvabastuse laiendamine annaks tööandjatele paremad võimalused panustada ennetusse, võimaldades katta näiteks töötajate vaktsineerimiskulusid ilma täiendava maksukoormuseta. § 30 lg 2 Tööinspektsioon Tööinspektsioon ei toeta NETS alusel Tööinspektsioonile täiendava Arvestatud. NETS-is sätestatud riikliku järelevalve pädevuse ja ulatuse andmist. regulatsioonide üle teeb järelevalvet Tööinspektsioonile on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § Terviseamet kui ei ole teisiti märgitud. 25 lg 1 alusel antud riikliku ja haldusjärelevalve teostamise pädevus TTOS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. TTOS-i alusel antud pädevus hõlmab ka järelevalve teostamist tööandjal lasuva tervisekontrollide korraldamise kohustuse (TTOS § 13 lg 1 p 7) üle. Eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohaselt: 103 1) Lisaks tuleb täpsustada Terviseameti ja teiste asutuste (nt Tööinspektsioon) rollid ja vastutus laborite järelevalves. (Väljatöötamiskavatus p 7.1.) 2) Tervisekontrolli regulatsiooni kaasajastamisega jäävad pädevateks järelevalveasutusteks Terviseamet ja Tööinspektsioon....//.. Samuti ei kaasne muudatustega uusi järelevalvefunktsioone ega vajata täiendavat struktuurset ümberkorraldamist. (Väljatöötamiskavatus p 3. Nakkushaiguste suhtes läbiviidav tervisekontroll Mõju riigivalitsemisele Sihtrühm järelevalveasutused (Terviseamet, Tööinspektsioon)) Eeltoodut arvesse võttes, leiame, et eelnõu väljatöötamiskavatsuses välja toodud märkused ei ole piisavalt konkreetsed, selged ega arusaadavalt piiritletud. Ühelt poolt eelnõuga nähakse ette Tööinspektsiooni järelevalve pädevuse laiendamist. Teisalt aga saab väljatöötamiskavatsuse sõnastust mõista selliselt, et muudatustega ei kaasne uusi järelevalvefunktsioone. Tuginedes eelnõu § 30 lg 2 sõnastusele, oleme seisukohal, et NETS eelnõu seadusemuudatustega ikkagi kaasneb muutus - Tööinspektsiooni järelevalve pädevuse laienemine. Tööinspektsiooni on kutsutud eelnõu üldiste raamide osas peetud kaasamise töörühmadesse. Siinjuures pöörame tähelepanu, et eelnõu § 30 lg 2 osas ei ole toimunud täpsustavaid arutelusid eesmärgiga kujundada selge ja konkreetne arusaam: 1) Milline on nägemus ja ootus Tööinspektsioonile eelnõu vastuvõtmisel; 2) Milline on Tööinspektsiooni roll eelnõu § 17 nõuete täitmise osas läbiviidavale järelevalvele. Peame oluliseks välja tuua järgmist. Tööinspektsioonile ei ole eelnõu § 30 lg 2 väljatöötamiskavatsuse tasandil ega ka enne eelnõu väljatöötamist ja selle väljatöötamise ajal võimaldatud ettepaneku (sätte) osas kaasa rääkida. See tähendab, et Tööinspektsiooniga ei ole läbi räägitud, võimaldatud ära kuulamist ega kooskõlastatud täiendavate ülesannete lisandumist seoses nakkushaiguste kontrolliga. Tööinspektsioon ei toeta NETS alusel üldse Tööinspektsioonile täiendava riiklikku järelevalve pädevuse ja ulatuse andmist. 104  Tööinspektsioon ei toeta eelnõu § 30 lg 2 seadusmuudatusettepanekut. Siinjuures oleme sunnitud tähelepanu juhtima, et seoses avalikus sektoris toimuva riigiülese halduskoormuse vähendamise, ressursside (ajaressurss, inimressurss, finantsressurss) parema ja efektiivse kasutamisega ning Tööinspektsioonile juba järelevalve teostamiseks olevate pädevuste ja ulatuste üle vaatamisega tõhustamaks ja muutmaks eesmärgipärasemaks oma tegevust, ei toeta Tööinspektsioon täiendavate kohustuste seadmist ega järelevalve pädevuse laiendamist. Seletuskiri Tööinspektsioon Tööinspektsioon ei toeta seletuskirja (2.jagu Tervisekontroll § 17 ) lk Arvestatud 29 1. lõigu sõnastust. Seletuskirja 2.jagu (Tervisekontroll § 17) lk 29 1. lõik: „Tervisetõendi nõude kaotamist toetasid Eesti Perearstide Selts, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit ja Tööinspektsioon. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Töötervishoiuarstide Selts on omakorda rõhutanud TTOS-i ja NETS-i alusel tehtavate kontrollide ühtlustamise vajadust, mis aitaks vältida dubleerimist.“ Siinjuures pöörame tähelepanu ning kordame oma 26.07.2025 NETS väljatöötamiskavatsusele antud arvamuses väljendatud seisukohta: „Tööinspektsioon pooldab lahendusena, et üldjuhul pole NETSi alusel tervisetõendit eraldi vaja, vaid tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes peaks ühildama töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel tehtava töötervishoiukontrolliga. Nimelt näeme Tööinspektsiooni poolt läbiviidavas järelevalves, et tööandjad on arvamusel, et NETSi alusel antud tervisetõend katab ka TTOS alusel läbiviidava tervisekontrolli, kuid see nii pole, sest töötervishoiukontroll hõlmab erinevaid ohutegureid ja on põhjalikum. Samas kui lisada töötervishoiukontrollile täiendavalt kontroll nakkushaiguste suhtes, poleks see ilmselt töötervishoiuteenuse osutajate vaates probleemiks, sest neil on võimekus olemas ka nakkushaiguste kontrolle läbi viia.“ Seega on Tööinspektsioon toetanud ennekõike tervisekontrollide ühildamise mõistlikust, võimalikku dubleerimise vähendamist. Ettepanek: Palume NETS seletuskirja 2.jagu (Tervisekontroll § 17) lk 29 1. lõiku viia sisse parandused, mis vastavad Tööinspektsiooni tegelikule väljendatud arvamusele. 105 § 17 Tööinspektsioon Siinjuures peame oluliseks juhtida tähelepanu, et eelnõu § 17 Teadmiseks võetud. Nõustume, et tugineb paljuski tööandja riskianalüüsi koostamise põhjalikkusele ja riskianalüüs ja sellele vastavad asjaolule, et riskid oleksid adekvaatselt hinnatud. Tuginedes ennetusmeetmed on nakkushaiguste praktikale, rõhutame, et tänasel päeval ei pruugi kõikide tööandjate leviku ennetamisel keskse tähtsusega riskianalüüsid veel olla tasemel, et võtta see aluseks kõigi ning nende kvaliteet mõjutab otseselt bioloogiliste ohutegurite hindamiseks, mis määravad täiendava täiendava tervisekontrolli vajaduse tervisekontrolli läbiviimise vajadust. hindamist. Samas tuleb rõhutada, et Pöörame tähelepanu, et Tööinspektsiooni pädevuses juba on tervisetõend üksi ei taga piisavat teostada riiklikku järelevalvet tööandjal lasuva riskianalüüsi nakkusohutust ning võib praktikas korraldamise (TTOS § 13 lg 1 p 3) ning töötervishoiuteenuse tekitada näilise turvatunde, kui korraldamise kohustuse (TTOS § 13 lg 1 p 7) üle. töökeskkonna riskid ja Peame oluliseks välja tuua järgmist. Tööinspektsioonile on ennetusmeetmed ei ole adekvaatselt murekohaks ka asjaolu, et hetkel vastu võtmisel on töötervishoiu ja hinnatud ja rakendatud. Eelnõu tööohutuse seaduse (TTOS) muutmise eelnõu, milles on ettepanek lähtubki põhimõttest, et sisuline ja kaotada kohustus alla 10 töötajaga ettevõttel esitada pidev ennetus, sh riskianalüüsil Tööinspektsioonile riskianalüüs. Tegemist ei ole veel vastu võetud põhinevad meetmed, on olulisemad kui sättega, aga see on osa TTOS halduskoormuse vähendamise formaalsed tõendid. memorandumi ettepanekutest. Tööinspektsioon antud ettepanekut ei toeta. Selgitame siinjuures, et TTOS seadusemuudatuse ettepaneku vastuvõtmisel ei ole Tööinspektsioonil enam ülevaadet näiteks väikeste kohvikute puhul riskianalüüsist kui sellisest. § 17 lg 2 Tööinspektsioon Seletuskirjas § 17 lõigete 1 ja 2 osas on välja toodud, et töötaja Selgitame, et eelnõus tehakse selge tervisekontroll toimub TTOS-is sätestatud alustel ja korras ning vahe töötervishoiu ja tööohutuse bioloogilise ohuteguri allikaks võib olla nii inimene ise kui ka tema seaduse (TTOS) alusel toimuva töökeskkond. Samas on eelnõu § 17 lg 2 järgnev: Töötervishoiu ja tervisekontrolli ning nakkushaiguste tööohutuse seaduse tähenduses bioloogiliste ohutegurite puhul ei ennetamiseks NETSi alusel ole määrav, kas ohuteguri allikaks on töötaja ise või töökeskkond. kehtestatava kontrolli vahel. Selgitame, et TTOS 2. peatükk (Töökeskkond) sätestab töökeskkonna üldnõuded, töökoha ja töövahendiga seonduva ning TTOS-i alusel toimub üldine töötaja kirjeldab ära millised on töökeskkonnas füüsikalised, keemilised, tervisekontroll töösuhte kestel ning bioloogilised, (TTOS § 8 lg 1) füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed selle eesmärk on hinnata ohutegurite ohutegurid ning vastavad ennetusmeetmed. (sh bioloogilised ohutegurid) mõju Tööinspektsioon ei toeta eelnõu § 17 lg 2 sõnastust. Samuti ei toeta töötaja tervisele. See tervisekontroll on Tööinspektsioon seletuskirja § 17 lõigete 1 ja 2 osas on kirjapandud seotud konkreetse töökeskkonna seletust, käsitlust. Tänasel päeval nakkushaiguse tervisetõend on riskidega, toimub tööandja korraldusel, eesmärgil tuvastada isiku nakkusoht teistele inimestele, samas kui tööajal ning kulud kannab tööandja. töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel tervisekontrolli lõpus 106  vormistatava tervisetõendi eesmärk on fikseerida töökeskkonna NETSi eelnõus sätestatud tööle ohutegurite mõju isikule, kes tööd teeb. Pöörame tähelepanu, et asumise eelne tuberkuloosi suhtes nakkushaiguste tervisetõendit ja TTOS tervisetõendit ei saa tervisekontroll on seevastu minimaalne samastada, kuid TTOS-i ja NETS-i alusel tehtavaid tervisekontrolle ja sihitud ennetusmeede, mille saab ühtlustada, mis aitaks vältida analüüside dubleerimist, töötaja eesmärk on välistada nakkusoht enne korduvaid arstivisiite ja erinevaid välja antavaid (osalt täna töösuhte tekkimist. Arutelude tulemusel paberkandjal) tõendeid. peeti vajalikuks, et see nõue jääks Oleme arvamusel, et samuti esineb vastuolu NETS eelnõu ja kehtiva NETSi alles, et tagada tuberkuloosi TTOS vahel. Nimelt, TTOS § 13 prim lg 11 sätestab, et tööandja kontroll ka juhul, kui tööandja ei näe kannab töötervishoiuteenuse osutamisega seotud kulud. Töötajate seda oma riskianalüüsi alusel ette ega tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sellel ajal korralda vastavat kontrolli TTOS-i keskmist tööpäevatasu. Kuid NETS eelnõu § 17 lõikega 4 nähakse alusel. Seega ei ole tegemist ette järgmist: Tööandja ei ole kohustatud rahastama tööle asuja dubleeriva kontrolliga, vaid kahe tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes enne tema tööleasumist erineva eesmärgiga meetmega: tegevusalal, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste  NETSi alusel kehtestatud levikut. Praktikas tõusetub ülesse järgmine olukord: Kas siiski konkreetselt tuberkuloosi tegemist dubleeriva tegevusega/olukorraga, kus töötaja läbib suhtes kontroll enne tööle nakkushaiguste kontrolli ja tasub selle eest eraldi ning tööandja asumist, et olla kindel, et ei tasub muu tervisekontrolli eest. Leiame, et see on eelnõu ja seata ohtu haavatavaid seletuskirja kohaselt ebaselge ning ebapiisvalt analüüsitud. sihtrühmi; Täiendavalt. Eelnõu § 17 lg 1 ja 2 kohaselt „Töötava isiku  TTOS-i alusel toimuv tervisekontroll toimub töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tervisekontroll pärast töösuhte sätestatud alustel ja korras“ ning „Töötervishoiu ja tööohutuse tekkimist hindab töökeskkonna seaduse tähenduses bioloogiliste ohutegurite puhul ei ole määrav, mõju töötaja tervisele laiemalt. kas ohuteguri allikaks on töötaja ise või töökeskkond.“ Võttes aluseks TTOS § 7, siis „Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli enne bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, reproduktiivtoksiliste ainete, plii ja selle ühendite ning asbestitolmuga kokkupuute algust ja öötöötaja tervisekontrolli enne öötööle asumist.“ Seega see eeldab, et igal juhul on vajalik enne tööle asumist tervisekontrolli läbimine. § 17 lg 5 Tööinspektsioon Asume seisukohale, et eelnõu § 17 lg 5 jätab jätkuvalt eraldiseisva NETSi eelnõus sätestatud tööle tervisetõendi kohustuse. See omakorda tähendab, et ei ole tagatud asumise eelne tuberkuloosi suhtes eraldi tõendi väljastamise koormuse kadumine. Eelnõu kohaselt tervisekontroll on minimaalne ja sihitud säilib siiski piiratud grupil isikutel eraldi tõendi ja kontrolli läbimise ennetusmeede, mille eesmärk on kohustus. Tööinspektsioon on NETS väljatöötamiskavatsusele oma välistada nakkusoht enne töösuhte 26.07.2025 esitatud esialgses hinnangus välja toonud, et tekkimist. Arutelude tulemusel peeti 107  „tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes peaks ühildama töötervishoiu vajalikuks, et see nõue jääks NETSi ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel tehtava alles, et tagada tuberkuloosi kontroll ka töötervishoiukontrolliga.“ juhul, kui tööandja ei näe seda oma Toome veelkord välja, et Tööinspektsiooni vaates on olnud praktikas riskianalüüsi alusel ette ega korralda probleemkohaks see, et tööandjad ei mõista kahe erineva tõendi vastavat kontrolli TTOS-i alusel. Seega olemust ja eesmärki. Kordame juba väljatöötamiskavatsusele ei ole tegemist dubleeriva kontrolliga, 26.07.2025 antud arvamuses toodut: „Nimelt näeme vaid kahe erineva eesmärgiga Tööinspektsiooni poolt läbiviidavas järelevalves, et tööandjad on meetmega: arvamusel, et NETSi alusel antud tervisetõend katab ka TTOS alusel  NETSi alusel kehtestatud läbiviidava tervisekontrolli, kuid see nii pole, sest konkreetselt tuberkuloosi töötervishoiukontroll hõlmab erinevaid ohutegureid ja on suhtes kontroll enne tööle põhjalikum.“. asumist, et olla kindel, et ei Leiame, et kui töötervishoiukontroll hõlmaks ka kontrolli seata ohtu haavatavaid nakkushaiguste suhtes, ei tekitaks see märkimisväärset probleemi sihtrühmi; töötervishoiuteenuse osutajate vaates, sest neil on võimekus olemas  TTOS-i alusel toimuv nakkushaiguste kontroll läbiviimiseks. tervisekontroll pärast töösuhte tekkimist hindab töökeskkonna mõju töötaja tervisele laiemalt. Toetame, et töötervishoiukontroll peaks hõlmama ka kontrolli nakkushaiguste suhtes. See aga tuleneb tööandja riskianalüüsist, et mis nakkushaiguste osas kontrollitakse. Siiski oleme pidanud vajalikuks teha erandi tuberkuloosi puhul, kuna tegemist on raske nakkushaigusega, mis võib olla latentne väga pikalt. Seletuskiri Tööinspektsioon Eelnõu seletuskirja lk 30 5.lõigus käsitletakse § 17 lg 5 ja 6. Arvestatud. NETS-is sätestatud Hetkel kehtiva NETS-i nõuete osas (sealhulgas kehtiv NETS § 13, regulatsioonide üle teeb järelevalvet mis sätestab töötaja, tööandja ja ettevõtja tervisekontrolli Terviseamet kui ei ole teisiti märgitud. nakkushaiguste suhtes) järelevalve läbi viimise kohustus on terviseametil ning eraldi on piiratud lõigete osas järelevalve kohustus Põllumajandus- ja Toiduametil. Seega on hetkel ebaselge ja arusaamatu, mis põhjusel uue NETS eelnõu kohaselt lasub nüüd kohustus Tööinspektsioonil, teha järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle. 108  Kordame käesoleva arvamuse punktis 1 toodut: Tööinspektsioon ei toeta NETS alusel Tööinspektsioonile täiendava riiklikku järelevalve pädevuse ja ulatuse andmist. Tööinspektsioonile on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 25 lg 1 alusel antud riiklikku ja haldusjärelevalve teostamise pädevus TTOS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. TTOS-i alusel antud pädevus hõlmab ka järelevalve teostamist tööandjal lasuva tervisekontrollide korraldamise kohustuse (TTOS § 13 lg 1 p 7) üle. § 17 lg 6 Tööinspektsioon Leiame, et see tähendab, et jätkuvalt ei ole lahendatud tervikvaade, Selgitame, et eelnõus tehakse selge et töötajate terviseandmed, mis on tööandjale vajalikud oleks vahe töötervishoiu ja tööohutuse kogutud ühtselt ja säilitatud digitaalselt. Seetõttu on Tööinspektsioon seaduse (TTOS) alusel toimuva jätkuvalt arvamusel, et tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes peaks tervisekontrolli ning nakkushaiguste ühildama TTOS alusel tehtava töötervishoiukontrolliga taoliselt, et ennetamiseks NETSi alusel need toimuvad ühe protsessina töötervishoiuteenuse osutaja juures kehtestatava kontrolli vahel. ja nende tulemused oleks vastavalt vajadusele ja õigustele nähtavad TTOS-i alusel toimub üldine töötaja läbi TEIS iseteeninduse ka tööandjale. tervisekontroll töösuhte kestel ning selle eesmärk on hinnata ohutegurite Erinevate dokumentide säilitamise vaates on Tööelu infosüsteemi (sh bioloogilised ohutegurid) mõju (TEIS) ja Terviseportaali arendused jätkuvalt töös, mis tähendab, et töötaja tervisele. See tervisekontroll on töötervishoiuarsti koostatud tervisetõendi andmed, mis on vajalikud seotud konkreetse töökeskkonna Tööinspektsioonil järelevalvemenetluse läbi viimisel kontrollida, riskidega, toimub tööandja korraldusel, saavad olema nähtavad tööandja vaates TEIS portaalis. Tööandjale tööajal ning kulud kannab tööandja. peab olema nähtavad ainult kontrolli tulem, st. kas isiku tervis NETSi eelnõus sätestatud tööle võimaldab ametikohal töötada või mitte ning terviseandmeid asumise eelne tuberkuloosi suhtes (uuringute vastuseid, diagnoose jms) tööandjale avaldada ei tohi. tervisekontroll on seevastu minimaalne ja sihitud ennetusmeede, mille eesmärk on välistada nakkusoht enne töösuhte tekkimist. Arutelude tulemusel peeti vajalikuks, et see nõue jääks NETSi alles, et tagada tuberkuloosi kontroll ka juhul, kui tööandja ei näe seda oma riskianalüüsi alusel ette ega korralda vastavat kontrolli TTOS-i alusel. Seega ei ole tegemist dubleeriva kontrolliga, vaid kahe erineva eesmärgiga meetmega: 109   NETSi alusel kehtestatud konkreetselt tuberkuloosi suhtes kontroll enne tööle asumist, et olla kindel, et ei seata ohtu haavatavaid sihtrühmi;  TTOS-i alusel toimuv tervisekontroll pärast töösuhte tekkimist hindab töökeskkonna mõju töötaja tervisele laiemalt. § 17 lg 3 Tööinspektsioon Pöörame tähelepanu, et eelnõu § 17 lg 3 sõnastuse osa Arvestatud. „riskihindamise tulemustele enne tööle asumist või täiendavasse tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes“ muudab sätte arusaamatuks ning loob rohkem ebaselgust ja mitmetimõistetavust. Kui lähtuda seletuskirja sõnastusest, peaks sätte mõte olema: Kõigis töösituatsioonides, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi raames kindlaks määrama töötajate nakatumisohu iseloomu, ulatuse ja kestuse. Selle põhjal hinnatakse riski töötaja tervisele ning rakendatakse vajalikke ennetusmeetmeid. Ettepanek eelnõu § 17 lg 3 seadusemuudatuse võimaikuks sõnastuseks: Tööandjal on õigus saata töötaja vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud riskihindamise tulemustele enne tööle asumist täiendavasse tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes. Juhime tähelepanu asjaolule, et TTOS halduskoormuse vähendamise memorandumi ettepanekutes on tervisekontrolli osas sisse viidud muudatus, mille kohaselt edaspidi on tööandjal kohustus korraldada töötaja tervisekontrolli alles kuue kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Seega tegelikkuses puuduliku riskianalüüsi ja töö hooajalise iseloomu juures on suur hulk neid töötajaid, kes üldse tervisekontrolli ei jõua. § 3 lg 1 p Tööinspektsioon Teeme ettepaneku eelnõu § 3 (terminid) lg 1 punkti 6 sõnastuse Osaliselt arvestatud. Termin on 6 muutmise järgmiselt: Käesolevas seaduses kasutatakse termineid eelnõust välja jäetud. järgmises tähenduses: isolatsioon – nakkushaige või nakkusohtliku isiku eraldamine teistest isikutest eesmärgiga vältida nakkuse edasikandumist; 110 § 3 lg 1 p Tööinspektsioon Õigekeelsussõnaraamatu 2025 kohaselt on erialakeeles kasutusel Arvestatud. Eelnõud on parandatud 12 lühema eriosaga sõna „tervisedendus“, seega teeme ettepaneku vastavalt. eelnõu § 3 lg 1 p 12 sõnastuse muutmiseks järgmiselt: Kasutada sõna “terviseedendust“ asemel „tervisedendust“. Üldine Tööinspektsioon Täiendavalt soovime täpsustada NETS väljatöötamiskavatsuses Teadmiseks võetud. Nõustume, et märkus kajastatud teemat, mis puudutab Terviseametile ja dubleeriv andmete esitamine loob Tööinspektsioonile dubleerivate andmete esitamist. Tutvudes eelnõu tööandjatele ebamõistliku ja seletuskirjaga, asume seisukohale, et dubleerivate andmete halduskoormuse ning asutustevaheline teemat ei ole hetkel vastava muudatuse osa eelnõus kajastatud. andmevahetus tuleks muuta Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lõike 3 ja § 131 lõike 9 automaatseks, kuid käesolevas eelnõu alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus 144 „Bioloogilistest menetlemise faasis ei ole seda ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse võimalik tehnilise ja õigusliku nõuded“ (edaspidi VV määrus nr 144). mahukuse tõttu lahendada. VV määrus nr 144 § 13 sätestab bioloogiliste ohutegurite Ettepanekus viidatud Vabariigi käitlemisest etteteatamise kohustuse. Lõike 1 kohaselt, tööandja on Valitsuse määruse nr 144 muutmine kohustatud teatama Tööinspektsioonile kirjalikult vähemalt 30 päeva ning infosüsteemide vahelise enne esmakordset töö alustamist 2., 3. või 4. ohurühma bioloogiliste automaatse andmevahetuse ohuteguritega. väljatöötamine eeldavad eraldiseisvat Hetkel kehtiva NETS § 30 lg 4 kohaselt nakkusohtlikku materjali ministeeriumidevahelist võivad käidelda tervishoiuteenuse osutajad ja muud juriidilised ja koordinatsiooni, mõjude hindamist ja füüsilised isikud, kellele Terviseamet on väljastanud nakkusohtliku IT-arendusi, mistõttu tegeleme materjali käitlemise tegevusloa käesoleva seaduse §-des 32–36 dubleerimise kaotamise ja vastavate sätestatud korras. rakendusaktide muutmisega NETS-st tulenevalt väljastab Terviseamet nakkusohtliku materjali seaduseelnõu menetlemisele käitlemise tegevusloa tervishoiuteenuse osutajatele ja muudele järgnevates etappides. juriidilistele ja füüsilistele isikutele viieks aastaks. Sätestatud on nõuded nakkusohtlikku materjali käitleva isiku laboriruumidele, sisseseade, ja tehnoloogiale ning rakendatavatele ohutusmeetmetele, lisaks ka nõuded personalile (laboritöötaja kutsestandard). NETS alusel lähtutakse eesmärgist, et loa menetlemisel tagatakse Terviseametile sisuline, eksperdi tasemel analüüsi läbiviimise kord. Lisaks tegevusloa taotlemisele Terviseametist peab tööandja Vabariigi Valitsuse määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuete“ § 13 kohaselt teavitama Tööinspektsiooni bioloogiliste ohutegurite käitlemisest. Saabunud teavituse alusel ei viida läbi kontrolle. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus 111  ettevõtluspõhise tegevuse korras ilmneb üle reguleeritus. Kahe riigiasutuse poolt kogutavad andmed on omavahel kattuvad, Terviseameti poolt kogutav teave hõlmab ka Tööinspektsioonile esitatavat teavet. Taoline riigiasutusele mitmeid kordi sama teabe esitamine toob tööandjatele kaasa ebavajaliku halduskoormuse. Seetõttu, tuleb kaaluda ja luua õiguslik alus protsesside ühtlustamiseks, kus Terviseametilt loa taotlemisel ja selle positiivse menetlemise järgselt toimub Tööinspektsioonile automaatne teabe edastamine. Lõppeesmärgina peab olema tagatud halduskoormuse vähenemine tervishoiuteenuse osutajatele. Vastava teabe vahetamine on võimalik Terviseameti poolt Tööinspektsiooni teavitades. Seega Tööinspektsioon teeb seadusmuutmise ettepaneku: 1. tunnistada kehtetuks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 13. 2. täiendada NETS eelnõu § 10 lõike 7 prim, sätestades kohustuse Terviseametile teavitada tegevusloa väljaandmisest Tööinspektsiooni. §6 Tervisekassa NETS-i eelnõu §-s 6 kasutatakse erinevates lõigetes ühe loetelu Tagasisidega on arvestatud. Selguse ja kohta erinevaid termineid - eristatavuse huvides kasutatakse “hangitavate ravimite loetelu”, “nakkushaiguste ravimite loetelu” ja eelnõu §-s 6 edaspidi läbivalt ühtset “ravimite loetelu”. Tervisekassa teeb ettepaneku selguse huvides terminit „nakkushaiguste ravimite kasutada ühe loetelu kohta ühte nimetust. Märgime, et loetelu“. ravikindlustuse seaduse (RaKS) alusel kehtestatakse Tervisekassa Valitud termin eristab loetelu ravimite loetelu (§ 41), mistõttu sama termini kasutamine võib ravikindlustuse seaduse § 41 alusel tekitada segadust. Ka RaKS § 41 alusel kehtestatud ravimite loetelu kehtestatavatest Tervisekassa ravimite sisaldab ravimeid, mida tarvitatakse nakkushaiguste raviks, mistõttu loeteludest ning seob selle üheselt on kahe loetelu eristamise alus pigem abivajajajale ravimi rahalise nakkushaiguste ennetamise ja tõrje hüvitamise määr ja ravimi kättesaadavaks tegemise viis. seaduse reguleerimisalaga. Samuti kajastab termin loetelu sisulist eripära, et tegemist on nakkushaigustega seotud ravimitega, mida Tervisekassa hangib keskselt ja mis tehakse inimestele kättesaadavaks sõltumata ravikindlustuse olemasolust. 112 § 6 lg 2 Tervisekassa Teeme ettepaneku NETS § 6 lõikes 2 asendada sõnad “asudes Arvestatud läbirääkimistesse” sõnadega “esitades ettepaneku”. Kasutades viidet läbirääkimistele võib see anda sättes nimetatud organisatsioonidele ja asutustele arusaama, et nakkushaiguste loetelu muutmise protsessis on neil oluliselt suurem roll kui seda seaduseelnõu ette näeb. Tervisekassa vaatest on pigem oluline kehtestada nõuded loetelu muutmiseks esitatava ettepaneku sisule, et saada otsuse tegemiseks asjakohast ja vajalikku teavet. Samuti palume üle vaadata § 6 lõike 2 sõnastus ning keelelise selguse huvides kaaluda sätestada Tervisekassa menetluse algatamise võimalus näiteks eraldi lausena. § 15 Tervisekassa Märgime, et eelnõust ei selgu, milline menetlusprotsess kohaldub Selgitame, et immuniseerimiskava immuniseerimiskava muutmisele. Juhul, kui immuniseerimiskava raames hangitavad vaktsiinid kuuluvad muutmine toimub sarnaselt nakkushaiguste ravimite loetelule, siis edaspidi nakkushaiguste ravimite tuleks eelnõud vastavalt ka selgesõnaliselt täiendada. loetelu alla ning nende hankimine ja kättesaadavaks tegemine toimub § 6 alusel sätestatud korras. Immuniseerimiskava muutmise sisuline ettevalmistamine ja menetlus täpsustatakse immunoprofülaktika ekspertkomisjoni töökorras, mis kehtestatakse ministri käskkirjaga. § 6 lg 4 Tervisekassa Samuti teeme ettepaneku täiendada NETS § 6 lõike 4 teist lauset ka Arvestatud. immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga, kelle käest Tervisekassa küsib vajadusel arvamust nakkushaiguste ravimite loetelu koostamise või muutmise osas. § 6 lg 7 Tervisekassa Tervisekassa teeb ettepaneku sõnastada NETS § 6 lõike 7 esimene Arvestatud. lause järgmiselt: “Tervisekassa korraldab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul riigieelarvelistest vahenditest selliste ravimite ja meditsiiniseadmete hankimist, jaotamist, säilitamist, vedu, teenuste hankimist ja külmahela toimimist, mis on vajalikud ohtliku nakkushaiguse levikust põhjustatud rahvastiku tervist ohustava hädaolukorra, sealhulgas epideemia või muu hädaolukorra, tõrjeks ja tõrjeks valmisoleku tagamiseks.” Täiendus annaks Tervisekassale õiguse sõlmida ravimi pakkujatega tarneks valmisoleku lepinguid, mida täna sõlmib ja rahastab 113  Terviseamet ning mille alusel ravimite hankimise korral astub hankijana lepingusse Tervisekassa. § 6 lg 7 Tervisekassa Eelnõust ei selgu üheselt, kas eelnevas punktis käsitletud sättes Selgitame, et NETS § 6 lõike 7 puhul (NETS § 6 lõige 7) nimetatud ohtliku nakkushaiguse all peetakse mõeldakse „ohtlikku nakkushaigust“ silmas nakkushaigust, mis on kantud ohtlike nakkushaiguste loetellu sellisena, nagu see on defineeritud või ka nakkushaigust, mille suhtes on Terviseamet avaldanud seaduse § 3 lõikes 2. vastavasisulise riskihinnangu, ent nakkushaigus pole veel kantud ohtlike nakkushaiguste loetellu. Palume selles osas Sotsiaalministeeriumi selgitust. § 16 lg 5 Tervisekassa Eelnõu § 16 lõikes 5 sätestatakse õigus immuniseerida piiratud Võtame esitatud seisukoha teadmiseks teovõimega isikut, kui isiku seaduslik esindaja ei ole ning toetame ühtse riikliku infosüsteemi immuniseerimisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lahenduse väljatöötamist, mille kaudu keeldunud. Luuakse regulatsioon, kus tahteavalduse tegemine toimub immuniseerimisest teavitamine omandab suurema mõju, kuivõrd keelduva tahteavalduse tegemata ning keeldumiste kui tahteavalduste jätmine loetakse vaktsineerimisega nõustumiseks. Tervisekassa esitamine, kogumine ja säilitamine. hinnangul peab sellise regulatsiooni rakendamise eelduseks olema ühtse riikliku infosüsteemi loomine, mille kaudu toimub inimeste Eelnõu eesmärk on luua paindlik teavitamine immuniseerimisest ja keeldumiste kui tahteavalduste raamistik, mida täiendatakse kogumine ja säilitamine. Selleks, et tagada seaduslikule esindajale rakenduspraktikas juhendite ja võimalus oma tahet avaldada, peab vaktsineerimist sooviv digilahendustega, sh Tervisekassa tervishoiutöötaja veenduma, et seaduslik esindaja on saanud teada arendatav teavitamise ja keeldumiste võimalusest oma tahet väljendada. Seega muutub väga oluliseks lahendus Terviseportaalis, mis aitab vaktsineerimisele eelnev teavitamine ja selle teavituse kätte tugevdada teadlikku otsustamist ja toimetamine. vähendada menetluslikke riske. § 47 Tervisekassa Eelnõu §-s 47 toodud (Tervisekassa seaduse muutmine) Arvestatud. muudatusettepanekutes 1 ja 2 kasutatakse termineid “ravimite hankimine ja “olulisi ravimeid”. Tervisekassa hinnangul võivad viidatud terminid olla liiga üldised, mistõttu teeme õigusselguse huvides ettepaneku täpsustada, et mõeldud on ravimeid, mis on vajalikud ohtliku nakkushaiguse levikust põhjustatud rahvastiku tervist ohustava hädaolukorra, sealhulgas epideemia või muu hädaolukorra, tõrjeks ja tõrjeks valmisoleku tagamiseks. § 47 p 4 Tervisekassa Täiendavalt teeb Tervisekassa ettepaneku täiendada eelnõu §-i 47 Arvestatud. punktiga 4 ja lisada Tervisekassa seaduse § 12 lõikesse 1 punkt 28 järgmises sõnastuses: “teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku Tervisekassa hangitavate nakkushaiguste ravimite loetelu kehtestamiseks või muutmiseks;”. Täienduse tingib eelnõu § 114  6 lõikes 3 sätestatu, mille kohaselt kuulub Tervisekassa nõukogu pädevusse valdkonna eest vastutavale ministrile loetelu kehtestamiseks ettepaneku tegemine. § 16 lg 1 Tervisekassa Tervisekassa teeb ettepaneku laiendada immuniseerimisõigust Täname ettepaneku eest. Selgitame, et omavate isikute ringi proviisorite ja farmatseutidega, kes on läbinud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje immuniseerimisõiguse omandamiseks vajaliku koolituse. Eesmärgiks seaduse (NETS) raames ei ole tagada immuniseerimise parem kättesaadavus. eesmärk reguleerida apteegiteenuse laiendamist ega immuniseerimisõiguse andmist proviisoritele ja farmatseutidele. NETS keskendub nakkushaiguste ennetamise ja tõrje üldisele raamistikule ning immuniseerimise korraldamise põhimõtetele. Seaduse tasandil peame oluliseks säilitada piisav paindlikkus immuniseerimisõiguse osas, et vajaduse korral oleks võimalik tulevikus immuniseerimist teostavate isikute ringi laiendada. Samas eeldab apteegipõhise immuniseerimise rakendamine eraldiseisvat ja põhjalikku käsitlust, sh apteegiteenuse, vastutuse ja järelevalvega seotud küsimuste lahendamist. Apteegiteenuse laiendamise väljatöötamiskavatsus on valminud 2024. aastal ning esmane tagasiside on analüüsitud. Edasine liikumine selles küsimuses eeldab täiendavaid sisulisi ja poliitilisi arutelusid ning vastava seadusemuudatuse eelnõu väljatöötamist eraldi menetluses. §3 Regionaal- ja Eelnõu §-s 3 määratletakse terminid „karantiin“ ja „zoonoos“. Termin Osaliselt arvestatud. Tagasisidest Põllumajandusminist „zoonoos“ on defineeritud veterinaarseaduse § 7 lõikes 1 ja termin lähtuvalt on eelnõus terminite eerium „karantiin“ on määratletud määruse (EL) 2016/4291 artikli 4 punktis sõnastust ja asukohta täpsustatud, 38. Oleme seisukohal, et juhul, kui erinevates õigusaktides viies need vastavusse seaduse eseme 115  määratletakse sama termini sisu erinevalt, tekitab see praktikas ja eesmärgiga, milleks on inimeste arusaamatusi ja valetõlgendusi ning see ei taga ühtset arusaama tervise kaitse. „Karantiini“ termini tähendusest, arvestades, et jõustuvat seadust kohaldavad ka definitsioonist on välja jäetud loomi toidukäitlejad ja loomapidajad. Seetõttu on otstarbekaks kasutada käsitlev osa, mis jääb olemasolevaid termineid või vajadusel võtta kasutusele uus termin, veterinaarvaldkonna õigusaktide mille sisu ei kattu juba kasutusel oleva terminiga. Lisaks ei ole ka reguleerimisalasse, ning eelnõu eelnõu seletuskirjas põhjendatud vajadust juba kasutusel olevaid seletuskirjas selgitatakse täpsemalt termineid erinevalt sisustada. Arvestades eeltoodut tuleb eelnõu § 3 kauba ja sõiduki liikumise piiramisega lõike 1 punktis 7 sätestatud termini „karantiin“ määratlusest välja jätta seonduvat. Termin „zoonoos“ on looma käsitlev osa ning seletuskirjas tuleks täpsemalt selgitada, eelnõus säilitatud ja sisustatud mida on silmas peetud teatud kaupade all. rahvastiku tervise kaitse vajadustest lähtuvalt, kuna see on vältimatult vajalik loomalt inimesele kanduvate nakkushaiguste seire ja tõrje reguleerimiseks, tekitamata sealjuures normikollisiooni veterinaarõigusega, kuivõrd antud seadus reguleerib üksnes haiguse inimesele levimise ja inimeste tervise kaitse aspekti. §5 Regionaal- ja Eelnõu § 5 sätestab Terviseameti ülesanded, mille kohaselt Selgitame. Eelnõus sisalduv Põllumajandusminist Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret, ennetamist ja tõrjet, reservatsioon „kui seaduses ei ole eerium sealhulgas nakkushaigustega seotud riskide hindamist, sätestatud teisiti“ välistab asutuste epidemioloogiliste ja laboratoorsete uuringute tegemist, ülesannete dubleerimise, kuna referentlabori ülesannete täitmist, valmisoleku tagamist ning veterinaarseaduses ja toiduseaduses elanikkonna teavitamist nakkushaigustega seotud ohtudest ja Põllumajandus- ja Toiduametile ning vajalikest ennetusmeetmetest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. toiduohutuse referentlaboritele pandud Nakkushaigusena käsitletakse haigust või nakkust, mis on ülesanded on erinormina esimuslikud. põhjustatud bioloogilise nakkustekitaja või selle toksiini sattumisest Terviseameti ülesanded, sealhulgas organismi ja mis levib otseselt või kaudselt inimeselt, loomalt või nakkushaiguste referentlabori roll, on keskkonnast inimesele. Juhime tähelepanu, et veterinaarseadus piiritletud üksnes rahvastiku tervise reguleerib zoonooside seiret ja toidutekkelise haiguspuhangu kaitse, inimpäritolu proovide kliinilise uurimise aluseid ning nimetatud seaduse kohaselt korraldab seiret ja diagnostika ja nakkushaiguster seirega. toidutekkeliste haiguspuhangute uurimist Põllumajandus- ja Loomade ja toidutekkeliste ohtude Toiduamet. Praegusest eelnõust nähtub, et Terviseamet hakkab laboratoorne uurimine ning vastav seire dubleerima Põllumajandus- ja Toiduameti ülesandeid ja tööd. jäävad kehtiva õiguse kohaselt Palume muuta eelnõu selliselt, et oleks üheselt arusaadav asutuste Regionaal- ja ülesannete jaotus zoonooside temaatika käsitlemisel. Põllumajandusministeeriumi 116  Samuti on vajalik täpsustada eelnõus Terviseameti nakkushaiguste valitsemisala asutuste pädevusse, kes valdkonnas referentlabori rolli ulatus kattuvuste vältimiseks, eelnõu § 12 lõike 8 kohaselt edastavad arvestades toiduohutuse valdkonna regulatsioone ning asjaolu, et Terviseametile zoonooside andmeid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium annab õiguse tegutseda otseste terviseohtude hindamiseks ja referentlaborina toiduohutuse valdkonnas. Näiteks on Regionaal- ja vajalike tõrjemeetmete rakendamiseks, Põllumajandusministeerium andnud Riigi Laboriuuringute ja tagades seeläbi asutuste selge Riskihindamise Keskusele volituse tegutseda riikliku referentlaborina tööjaotuse ilma dubleerimiseta. zoonooside (Salmonella) analüüsimise ja kontrolli jaoks. § 7 lg 6 Regionaal- ja Eelnõu § 7 lõikes 6 seatakse kohalikule omavalitsuse üksusele uue Ei arvesta. Selline kohustus ei ole uus. Põllumajandusminist ülesandena korraldada vajaduse korral isiku äraolekul tema vara NETS-ga lisatakse vaid selguse eerium kaitse koostöös politseiga. Seletuskirjas on täiendavalt selgitatud, et mõttes, kes on isikule abi korraldaja, kui kehtiva seaduse kohaselt korraldas vara kaitse nakkushaige ise, kui tal puuduvad lähedased. KOV-i siis praktikas ei pruugi tahtest olenematu hospitaliseerimise korral üldine ülesanne on korraldada vallas isikul olla võimalik seda teha ning seetõttu pannakse vara kaitse või linnas sotsiaalteenuste osutamist ja korraldamise kohustus kohalikule omavalitsuse üksusele koostöös muud sotsiaalabi (KOKS § 6 lg 1). Kui politseiga, tagades isiku vara säilimise tema äraolekul (näiteks isik on sotsiaalselt abitus olukorras, elukoha sulgemine, lemmikloomade eest hoolitsemine). Sisuliselt peab KOV tagama talle abi, mis tähendab see uue ülesande seadmist omavalitsusüksustele, võimaldab toimetulekut (SHS § 8 lg 1; kuid pole välja toodud, kuidas uue ülesande täitmist täiendavalt SHS § 18 lg 2). Kui isik ei suuda rahastatakse. Samuti pole uue ülesande mõju ja täiendavat vaimuhaiguse või muu psüühikahäire võimalikku kulu seletuskirjas analüüsitud. Mõistame, et tegemist on tõttu oma tegudest aru saada, määrab vajaduspõhise korraldusega, kuid näiteks toodud igapäevane kohus talle eestkostja loomade eest hoolitsemine vajadusel mitme nädala jooksul on (Perekonnaseadus (PKS) § 203 lg 1). täiendav kulu ja uus ülesanne omavalitsusüksustele. Seejuures võib Kui sobivat isikut ei leita, määratakse vara tähendada ka põllumajandusloomi, kelle eest hoolitsemiseks eestkostjaks valla- või linnavalitsus puudub omavalitsusüksustel võimekus. Kuna eelnõu kohaselt täidab (PKS § 205 lg 3). Kohus võib seada omavalitsusüksus ülesannet ka nakkushaiguste leviku tõrjel hoolduse varale, mis kuulub isikule, eriolukorra ja hädaolukorra ajal, võib vajadus vara kaitse kes asjaolude tõttu (nt kinnises korraldamiseks olla sel juhul suurem. Seetõttu ei nõustu me asutuses viibimine) ei saa oma vara kohalikele omavalitsuse üksustele uue ülesande seadmisega ja eest hoolitseda või seda käsutada eelnõu menetluse edasises etapis tuleb läbi mõelda ja võimalike (TsÜS § 18 lg 1). osapooltega kokku leppida, kes antud ülesannet täitma peaks ning kuidas ülesanne rahastatakse. § 8 lg 5 p Regionaal- ja Eelnõu § 8 lõike 5 punkt 2 kohaselt peab Regionaal- ja Osaliselt arvestatud. Asjakohast sätet 2 Põllumajandusminist Põllumajandusministeeriumi (REM) valitsemisala asutus, kes on on täpsustatud selliselt, et Regionaal- eerium toidus, loomadel või söödas tuvastanud zoonoosse nakkustekitaja, ja Põllumajandusministeeriumi mille levikuga võib kaasneda ohtliku nakkushaiguse epideemilise valitsemisala asutus edastab 117  leviku oht, teavitama sellest viivitamata Terviseametit. viivitamata sündmuse asjaolud ja Seletuskirja kohaselt soovitakse sellega tagada nakkushaigusest ohustatud isikute andmed tingitud ohtude varajane avastamine ka väljaspool Terviseametile üksnes erandjuhul, kui tervishoiusüsteemi. Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 kohaselt tuvastatud zoonoosi või zoonoosse kuulub REM valitsemisalasse toidu ohutuse ja nõuetekohasuse nakkustekitaja levikuga kaasneb tagamise korraldamine ning loomatervise ja -kaitse alase tegevuse reaalne oht inimese tervisele ning koordineerimine, mis tähendab, et REM valitsemisalas tegeldaksegi teabe edastamine on vältimatult vajalik kõnealuste ohtude varajase avastamise ja ohjamisega. See, et nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja toidus, loomadel või söödas tuvastatakse zoonoosne nakkustekitaja, epidemioloogilise uuringu ei too endaga alati kaasa ohtliku nakkushaiguse epideemilist levikut alustamiseks. Nimetatud regulatsioon ning vajaduse teavitada viivitamata Terviseametit. Näiteks juhul, kui ei dubleeri toiduohutuse ega toidus tuvastatakse zoonoos, siis lisaks tuvastamisele tuleb veterinaarvaldkonna riiklikku muuhulgas hinnata, kas esineb kehtivate (määrus (EÜ) nr järelevalvet ega muuda Euroopa Liidu 2073/20052) mikrobioloogiliste kriteeriumide piirnormi ületus, mille määrustest (sh määrus (EÜ) nr puhul loetakse toit lubamatul määral saastunuks. Tulenevalt Euroopa 178/2002) ja veterinaarseadusest Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 178/20023 teavitab tulenevaid toidukäitlejate ja laborite toidukäitleja viivitamata pädevat asutust, kui ta arvab või kui tal on teavitamiskohustusi Põllumajandus- ja põhjust arvata, et toit, mille ta on turule viinud, võib kahjustada Toiduameti suunal, vaid tagab inimeste tervist. Samuti teavitatakse meetmetest, mis on võetud asutustevahelise operatiivse tarbijaga seotud riski ärahoidmiseks. Veterinaarseaduse kohaselt infovahetuse nendes kriitilistes esitab labor zoonoosse haigusetekitaja positiivse laboriuuringu olukordades, kus loomalt või toidust tulemuse korral Põllumajandus- ja Toiduametile 24 tunni jooksul leitud haigustekitaja (näiteks lubamatul laborivastuse saamisest asjakohase teatise ehk teatis esitatakse määral saastumise korral) nõuab üksnes siis, kui tuvastatud on lubamatul määral saastumine. Lisaks Terviseametilt viivitamatut on veterinaarseaduses reguleeritud toidutekkeliste nakkushaiguste epidemioloogilist sekkumist inimeste uurimine, mille § 64 lõike 1 kohaselt teevad toidutekkelise tervise kaitseks. haiguspuhangu epidemioloogilist uurimist Terviseamet nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel ning Põllumajandus- ja Toiduamet veterinaarseaduse ja toiduseaduse alusel. Seetõttu palume säte ümber sõnastada, võttes arvesse veterinaarseaduses ja määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatut. § 11 lg 1 Regionaal- ja Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt on nakkushaiguste laboratoorset Selgitame. Eelnõu ei näe ette Põllumajandusminist diagnostikat teostav labor kohustatud edastama Terviseametile Regionaal- ja eerium seireks ja tõrjeks vajalikke andmeid, uuringutulemusi ja Põllumajandusministeeriumi uuringumaterjali ning lõike 7 kohaselt on laborid kohustatud valitsemisala referentlaborite referentlaborile edastama tema eelnõus sätestatud ülesannete ülesannete dubleerimist ega sekkumist täitmiseks vajalikke uuringumaterjale koos teenuse osutamiseks toiduohutuse või loomatervishoiu 118 vajalike isiku- ja muude andmetega. Eelnõu kohaselt on valdkonda. Terviseamet täidab uuringumaterjal nakkushaiguse diagnoosimiseks, seireks või referentlabori rolli eranditult rahvastiku epidemioloogiliseks uuringuks inimeselt või loomalt võetud proov, tervist ohustavate inimese keskkonnaproov, toiduproov, joogiveeproov või muu bioloogiline, nakkushaiguste valdkonnas. Eelnõus sealhulgas laboratoorselt eraldatud materjal. Seletuskirja § 11 lõike 7 sätestatud uuringumaterjali definitsioon selgituste kohaselt tekib laboritel kohustus edastada Terviseametile hõlmab toidu-, joogivee-, keskkonna- ja kui referentlaborile § 11 lõikes 5 nimetatud ülesannete täitmiseks loomalt võetud proove, kuna nende (eelkõige diagnoosi kinnitamiseks ja tüvede analüüsimiseks) proovide uuringumaterjalina vajalikke uuringumaterjale. Eelnõust nähtub, et Terviseamet hakkab käsitlemine on vältimatult vajalik dubleerima Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt volitatud nakkushaiguste (näiteks zoonooside, referentlaborite ülesandeid ja tööd. Riigi ressursside tõhusamaks leegionärihaiguse või toidutekkeliste kasutamiseks ja uute väljakutsetega toimetulekuks korrastati haiguspuhangute) epidemioloogiliste 2022. aastal riigireformi raames riikliku laboriteenuse turgu. uuringute läbiviimiseks. Nakkusallika ja Nimetatud protsessi käigus on Sotsiaalministeerium teavitanud, et levikutee tuvastamisel tuleb rahvastiku Terviseamet ei teosta toidutarneahelaga seotud laborianalüüse tervise kaitseks sageli kõrvutada alates 31. detsembrist 2022. Märgime, et loomalt võetud proove või inimese kliinilisest proovist eraldatud toiduproove saab analüüsida või teha nimetatud maatriksite korral patogeeni tüve potentsiaalselt nakkust kinnitavaid analüüse asjakohases kompetentsi omavas laboris. edasikandvast keskkonnast või toidust Seetõttu palume eelnõu vastavalt täpsustada, et vältida dubleerivaid eraldatud tüvega. See ei tähenda, et tegevusi toiduohutuse valdkonnaga. Terviseamet asuks teostama rutiinseid toidutarneahela laborianalüüse. Nimetatud valdkondadevaheline koostöö ja infovahetus on eelnõus reguleeritud, mille kohaselt teavitab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutus Terviseametit toidus või loomadel tuvastatud ohtlikest zoonoosidest. Looma- ja toiduproovide analüüsid tehakse jätkuvalt vastavat pädevust omavates volitatud laborites, kuid Terviseametile peab seadusega olema tagatud õigus saada haiguspuhangute uurimiseks vajalikku informatsiooni ning vajadusel uuringumaterjali või patogeeni tüvesid. 119  Eeltoodust tulenevalt puudub oht dubleerivateks tegevusteks. § 11 lg 3 Regionaal- ja Eelnõu § 11 lõikes 3 määratletakse termin „referentlabor“. Terminit Arvestatud. Põllumajandusminist kasutatakse ka teistes valdkondades ja seetõttu ei ole otstarbekas eerium erinevates õigusaktides määratleda sama termini sisu erinevalt ning piirduda võiks eelnõus üksnes sättega, mis kirjeldab nakkushaiguste valdkonnas referentlabori ülesanded. Vajadusel võiks sõnastada sätte järgmiselt: “Nakkushaiguste valdkonnas osutab kõrgema taseme laboriteenust referentlabor.“. § 17 Regionaal- ja Seletuskirja § 17 selgitustes on välja toodud, et ilma sümptomiteta Arvestatud. Põllumajandusminist testimist ei toeta ka teaduskirjandus. Näiteks toidukäitlejate puhul on eerium tervisekontroll soovitatav üksnes kliinilise või epidemioloogilise näidustuse olemasolul. Näite kinnituseks on kasutatud allikaviitena Food and Agriculture Organization (FAO) veebilehel 1999. aastal avaldatud materjali „Section 2 - recommended international code of practice - general principles of food hygiene“. Materjal tugineb Codex alimentarius’e toiduhügieeni üldpõhimõtetele (CXC 1-1969). Juhime tähelepanu, et tegemist ei ole teaduskirjandusega ja seletuskirjas esitatud väidet viidatud materjalis ei esine. Lisaks muudeti Codex alimentarius’e toiduhügieeni üldpõhimõtteid viimati 2022. aastal, mistõttu on seletuskirjas viidatud materjal ka sisult aegunud. Seega tuleks näide seletuskirjast välja jätta. § 24 lg 2 Regionaal- ja Seletuskirja § 24 lõike 2 selgitustes on välja toodud, et säte Ei arvesta. Puhangu piiramise Põllumajandusminist võimaldab kehtestada nõuded ruumide ja pindade puhastamiseks meetmed isikute suhtes on kohased ka eerium ning desinfitseerimiseks, samuti nakkusohutuse tagamiseks toidukäitlemise ettevõttes, sest vajalikud piirangud nakkushaiguse koldes viibivatele isikutele, mis on toiduseadus ega viidatud EL määrus vajalik näiteks lasteasutuses või toidukäitlemisettevõttes tekkiva seda aspekti ei reguleeri. puhangu piiramiseks. Nõuded toidu- käitlemisettevõttes ruumide ja pindade puhastamise ja desinfitseerimisele on kehtestatud toiduseaduses ja määruses (EÜ) nr 852/20044, mistõttu ei ole seletuskirjas toodud viide toidukäitlemisettevõtetele asjakohane. § 30 lg 2 Regionaal- ja Eelnõu § 30 lõike 2 kohaselt teeb Tööinspektsioon järelevalvet Arvestatud, eemaldatud küsitavusi Põllumajandusminist nõuete täitmise üle, millega tõkestatakse nakkushaiguste levikut tekitanud lause. eerium töökohal. Jääb arusaamatuks, millistel põhjusel on sättesse lisatud lause „Põllumajandus- ja Toiduamet teeb järelevalvet joogivee käitleja üle toiduseaduses sätestatud ulatuses.“. Palume viidatud lause eelnõust välja jätta. 120 § 41 Regionaal- ja Eelnõu §-s 41 muudetakse kalmistuseadust, jättes selle § 12 lõikest Arvestatud. Põllumajandusminist 2 välja sõna „eriti“ põhjusel, et edaspidi ei eristata eerium enam nakkushaiguste liigitamisel eriti ohtlikke nakkushaigusi. Palume asjakohane muudatus teha ka kalmistuseaduse § 3 lõikes 2, sest selles on samuti viidatud eriti ohtlikele nakkushaigustele. § 48 ja § Regionaal- ja Seletuskirja § 48 ja § 51 selgituste kohaselt tuleb toidukäitlejate, Osaliselt arvestatud. Täpsustame 51 Põllumajandusminist põllumajanduslooma pidamisel ja loomse saaduse, sealhulgas seletuskirja. Eelnõu § 17 lg 8 ei eerium loomse kõrvalsaaduse käitlemisel osaleva isiku tervisekontrolli reguleeri tervisekontrolli läbiviimist ega puhul järgida üksnes TTOS-i. Seletuskiri on selles osas eksitav ja sea lisanõudeid sellele. Samuti ei vajab täiendamist, kuna lisaks TTOS-ile tuleb järgida ka eelnõu § 17 reguleeri viidatud EL määrus ega lõikes 8 nimetatud nõudeid ning määrusega (EÜ) nr 852/2004 toiduseadus tervisekontrolli läbimist (va sätestatud töötajate isiklikke hügieeninõudeid, mille tagamise § 28, mis läheb kehtetuks). EL määrus eest vastutavad toidukäitlejad. Määruse (EÜ) nr 852/2004 nõuete näeb ette hügieeninõuded ja need on kohaselt ei tohi ühtegi inimest, kes põeb sellist haigust või on sellise iseseisev kontrollifookus vastavalt haiguse nakkuse kandja, mis võib levida toidu kaudu, näiteks toiduseaduse § 49 lõike 2 punktile 1. infitseerunud haavad, nahahaigused, põletikud või kõhulahtisus, lubada mingis ulatuses toitu käsitseda või siseneda toidukäsitsemisalasse, kui mis tahes otsene või kaudne saastumine on tõenäoline. Kõik nimetatud probleemidega toidukäitlemisettevõttes töötavad isikud, kes võivad tõenäoliselt sattuda toiduga kokkupuutesse, peavad oma haigustest või sümptomitest ja võimaluse korral ka nende põhjustest toidukäitlejat kohe teavitama. Toidukäitleja korraldab nimetatud määrusest tulenevate nõuete täitmise. Esmatootmisega tegelevad ettevõtjad peavad tagama, et töötajad on tööülesandeid täites terved. Seletuskiri Regionaal- ja Seletuskirja punktis 6.2.5 on välja toodud, et muudatus Arvestatud. Põllumajandusminist vähendab Põllumajandus- ja Toiduameti ning Tööinspektsiooni eerium töökoormust. Põllumajandus- ja Toiduamet ei pea enam kontrollima töötjate nakkusohutuse tõendite olemasolu toidukäitlemise ja loomapidamise valdkonnas tegutsevates ettevõtetes. Arvestades eelnevalt kirjeldatud määrusest (EÜ) nr 852/2004 tulenevaid nõudeid ning et ka edaspidi kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet nimetatud nõudeid, siis palume seletuskirja mõjude analüüsi täiendada lausega „Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib jätkuvalt toidukäitlemisettevõttes töötajate isikliku hügieeninõuete täitmist.“. 121 §3 Justiits- ja HÕNTE § 18 lg 5 kohaselt määratletakse termini sisu kas pärast Arvestatud osaliselt. §-i 3 on jäetud Digiministeerium termini esmakordset kasutamist eelnõu struktuuriosas, kuhu on need, mis on seaduses läbivamalt koondatud terminiga seotud sätted, või eelnõu üldsätetes selle kasutatud, sh kui termin selgitab termini jaoks kavandatavas paragrahvis. Sisult seotud terminite eelnevas terminis kasutatavat sõna, st korral määratletakse termini sisu paragrahvi ühes lõikes. terminid on omavahel seotud. Teeme ettepaneku paragrahvis olevad terminid üle vaadata ning need koondada eraldi paragrahvidesse, seejuures sisult seotud terminid saavad olla ühes paragrahvis. Sellist üldist terminite loetelu seaduses olla ei saa. Seejuures on näited HÕNTE käsiraamatu vastava paragrahvi kommentaarides, samuti on terminid õigesti määratletud rahvatervishoiu seaduse üldsätetes. § 3 lg 1 p Justiits- ja leiame, et avaliku koha defineerimine eelnõus ei ole vajalik, Arvestatud. 1 Digiministeerium sest termin on avatud korrakaitseseaduses (KorS). Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Seega on termin avatud sisuliselt – kui kohale on tagatud ligipääs igaühele, on tegemist avaliku ruumiga. Nii võib ka üldiselt eravalduses olev ruum teatud ürituse läbiviimiseks muutuda avalikuks kohaks. Termini määratlus eelnõus ei ole seega kvalitatiivselt erinev KorSi definitsioonist. Sama nähtust mitmes erinevas seaduses uuesti defineerida ei ole õigusloome ökonoomsusest ja õiguse süsteemsusest tulenevalt vajalik. § 3 lg 1 p Justiits- ja Punktiga sätestatakse termin „terviseseisundit kinnitav tõend”. Ilmselt Mittearvestatud. Termin ei hõlma 22 Digiministeerium on see sarnane kasutusel olnud nn koroonapassiga. Eelnõus tuleb tõendi kui dokumendi vormi, seega läbivalt silmas pidada, et see tõend peab olema ka elektrooniline, võib olla ka elektrooniline kui paberil. selle kehtivust ning ehtsust peab saama kontrollida elektrooniliste vahendite abil. Võimalik, et seda tõendit saab kasutaja tulevikus salvestada Euroopa digiidentiteedikukrusse. Seetõttu ei peaks seaduses olema tõendi vorm n-ö kinni kirjutatud. § 5 lg 6 Justiits- ja Seletuskirja kohaselt on epidemioloogiliste uuringute käigus Arvestatud. Sõnastust muudetud. Digiministeerium bioloogilise materjali võtmine riikliku järelevalve Terviseametil on puhangu, erimeede. KorSi kohaselt on erimeetmete kohaldamisel rida tingimusi epideemilise leviku või muu tõsise – reeglina kohaldatakse neid avaliku korra eest vastutava isiku nakkusohu korral õigus suhtes, sätestades konkreetsed alused erimeetme kohaldamisele epidemioloogilise uuringu käigus 122  ning kehtestades ohu astmed. Eelnõu viidatud sättes ühtki tingimust korraldada isiku nõusolekul temalt sätestatud ei ole. Seega palume sätet vastavalt täpsustada. bioloogilise materjali võtmist Erimeetme kui põhiõigusi riivava meetme kohaldamise tingimused nakkushaiguse või nakkusallika peavad olema selged ja jälgitavad. Lisaks palume täpsustada, kas tuvastamiseks. erimeedet saab kohaldada ka isiku tahte vastaselt. § 6 lg 5 Justiits- ja Palume eelnõus selgelt välja tuua, milline on kõnesolevas lõikes Ei arvesta. Selgitame, et eelnõuga ei Digiministeerium sätestatud kriteeriumite omavaheline suhe, sest näiteks punktides 1 kehtestata seaduse tasandil ja 5 sätestatud kriteeriumid võivad omavahel vastuolus olla, mistõttu nakkushaiguste ravimite loetellu ei ole selge, kummast tuleks lähtuda. kandmise kriteeriumite omavahelist hierarhiat ega ranget prioriteetsusjärjestust. Sellised kriteeriumid on toodud ka kehtivas ravikindlustuse seaduse alusel loodud ravimite loetelu koostamise puhul. Otsus ravimi loetellu lisamise kohta põhineb kriteeriumite koosmõjul ja terviklikul hindamisel, arvestades erinevaid seisukohti, eksperthinnanguid ja arutelusid. Üldine Justiits- ja Soovitame sellises kontekstis kaaluda "isiku" asemel läbivalt Arvestame. Osades kohtades, kus märkus Digiministeerium "inimese" kasutamist. Sotsiaalvaldkonna seadustes kasutatakse sobib, on kasutatud sõna inimene. sageli just sõna "inimene", ka kehtivas NETSis on seda üsna palju, ehkki mitte täiesti ühtlaselt. Soovitame nüüd, NETSi uues terviktekstis tõsiselt kaaluda just sõna "inimene" "isiku" asemel. §7 Justiits- ja Palume sõnastuse üle vaadata – tsiviilasja menetlev kohus ei tegele Arvestatud. § 7 lõige 4 välja jäetud, Digiministeerium arstile loa andmise või ravi jätkamise kohtuasjadega. Kohus saab sest see on sisuliselt TSMS § 534 lg 6, menetleda esialgse õiguskaitse määramist, selle kohaldamise mida korrata ei ole vaja en-s, sest § 7 pikendamist ja lõpetamist, tahtest olenematu ravi kohaldamist, lg 2 viitab juba TSMS rakendumisele, pikendamist või lõpetamist (vt nt TsMSi, kehtivat NETSi ja PSAS § kui erandit ei ole en-s seatud. 13). § 7 lg 1 ja Sätetes antakse tahtest olenematu ravi kohaldamise kohaldamisala Ei arvesta. Tuberkuloos on eraldi lg 3 p 1 loeteluna, see kohaldub: 1) ohtlike nakkushaiguste puhul ja 2) nimetatud ja eristatud sõnaga „ja“ (eriti) tuberkuloosi puhul. Seega on regulatsioon üles ehitatud selliselt, ohtlikust nakkushaigusest, sõnaga justkui tuberkuloos ei oleks ohtlik nakkushaigus, vaid midagi muud, „sealhulgas“ ei sobi sõnastada. millele lihtsalt kohaldatakse sama režiimi nagu ohtlike Tuberkuloos on vaja eraldi välja tuua. nakkushaiguste puhul. Samas on nii kehtiva NETSi kui ka eelnõu seletuskirja kohaselt tuberkuloos eriti ohtlik nakkushaigus. Kui on 123  otsustatud, et seaduses enam ei loetleta ohtlikke nakkushaigusi, vaid kohaldamisala määratakse kindlaks muude tunnuste järgi ning tuberkuloos tuleb siiski erinevalt muudest ohtlikest nakkushaigustest seaduses eraldi välja tuua, tuleb teksti muuta ja kasutada näiteks „sealhulgas“, et ei tekiks väärarusaama, et tuberkuloos ei kuulu ohtlike nakkushaiguste hulka. § 7 lg 2 Justiits- ja Esimeses lauses sätestatakse, et tahtest olenematu ravi Arvestatud. Digiministeerium kohaldamisele, pikendamisele ja lõpetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama lõike teises lauses reguleeritakse esialgse õiguskaitse kohaldamise tähtaeg, milleks sätestatakse 14 päeva (kehtivas NETSis sellist tähtaega ei ole). Eelnõu § 7 lg-s 2 sisalduv tähtaeg erineb TsMSi kinnisesse asutusse paigutamise menetluses esialgse õiguskaitse kohaldamise tähtajast, milleks on 4 päeva, mida saab pikendada kuni 40 päevani (TsMS § 534 lõige 5). Sellest järeldub, et § 7 lõike 2 teise lausega tehakse erisus TsMSi esialgse õiguskaitse kohaldamise tähtajast. Samas ei viidata seletuskirjas erisuse tegemisele, vaid hoopis märgitakse, et vastavalt TsMS § 534 lõikele 5 võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest; pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on pädeva arsti arvates ilmselgelt vajalik. Seega kohalduvad justkui samaaegselt korraga erinevad regulatsioonid, mis on vale. Ei ole arusaadav, milline esialgse õiguskaitse tähtaeg peaks eelnõu kohaselt kohalduma. Lisaks ei ole arusaadav, millise erisuse TsMSi regulatsioonist teeb lõike 2 viimane lause, arvestades, et esimese lause kohaselt kohaldatakse TsMSi NETSis sätestatud erisustega. Eelnõu ja seletuskirja tuleb vastavalt muuta. § 7 lg 5 Justiits- ja Ei ole arusaadav, kuidas tagab lõike 5 teises lauses sätestatu seda, Arvestatud. Digiministeerium mis on reguleeritud sama lõike esimeses lauses. Sättest järeldub, et kohtumääruseta ravi on võimalik kohaldada kuni 48 tundi, aga kui ravi on vaja kohaldada pikemat aega kui 48 tundi, võib arst esitada kohtule avalduse pikendamiseks ka 47. tunni 59. minutil. Regulatsiooni ülesehitusest järeldub, et sellega tehakse erisus TsMS § 534 lõikest 6, mis ütleb, et avaldus tuleb esitada 124  sellise arvestusega, et kohtul oleks võimalik avaldus lahendada hiljemalt 48 tunni jooksul alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. See, miks selline erisus on vajalik või mõistlik, ei ole arusaadav. Teeme ettepaneku toetuda selgelt TsMSi regulatsioonile ja mitte lisada NETSi sätteid, mille suhe TsMSiga ei ole arusaadav. § 7 lg 6 Justiits- ja Kuidas toimub isiku ülalpidamisel olevate inimeste (nt laste) eest Arvestatud. Eelnõus täpsustatud, et Digiministeerium hoolitsemine? see ei hõlma enam üksnes tahtest olenematul ravil viibiva inimese vara kaitsmist, vaid ka tema kodusest olukorrast tuleneva vältimatu abi esmase korraldamise tagamist. Kui tahtest olenematule ravile paigutatud isiku äraoleku tõttu jääb laps või muu ülalpidamisel olev isik hoolduseta, tagab politsei olukorra esmase lahendamise ja vajaduse korral pädeva asutuse kaasamise. Edasine lapse eest hoolitsemine toimub lastekaitseseaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse kaudu, kes hindab lapse olukorda ja korraldab vajaduse korral lapse viivitamatu paigutamise ohututesse tingimustesse. § 8 lg 4 Justiits- ja Palume eelnõu täiendada andmetega, mis Terviseametile tuleb Arvestatud. Andmekategooriad lisatud. Digiministeerium esitada nii viivitamatu teavituse kui ka täpsema teavitamise korral. Ka sama paragrahvi lõiked 6 ja 7 ei näe ette edastavate andmete kategooriaid. Juhime tähelepanu, et määrusega saab andmeid üksnes täpsustada. Palume eelnõu täiendada. §9 Justiits- ja Nakkushaiguste registri puhul teeme üldise märkuse, et andmete Võtame teadmiseks, arvestame. Digiministeerium esitamine ja kogumine registrisse peab käima automaatse andmevahetusega eelkõige tervise infosüsteemist tervishoiutöötajate poolt teenuse osutamise käigus sisestatavatest andmetest. Jälgida tuleb ka seda, et samade andmete kogumiseks ei loodaks eraldi andmekogusid. Näiteks, et ei dubleeritaks andmete kogumist surma põhjuste registriga, vaid päritaks näiteks surma põhjus sellest andmekogust, kus see on esmalt sisestatud. Rakendusakti kavand 125  seda toetab, kuid ka praktikas ei tohiks registrisse andmete edastamine põhjustada lisakoormust tervishoiuteenuse osutajale. § 9 lg 5 Justiits- ja Ministeeriumid ja Andmekaitse Inspektsioon on üldandmetena kokku Arvestatud. Digiministeerium leppinud järgneva loetelu andmetest – nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt sh aadress, emakeel. Palume seaduse sõnastamisel sellega arvestada ja teeme ettepaneku lõike 5 punktid 1 ja 2 sõnastada järgmiselt: 1) üldandmed; 2) muud andmed – sünnikoht, viibimiskoht, Eestis viibitud aeg, haridus, amet, töökoht või õppeasutus, rahvus ja sotsiaal- majanduslik seisund; § 12 lg 5 Justiits- ja Täpsustav küsimus: miks on selles sättes välja toodud uuringute Arvestatud. Immuunsustausta Digiministeerium rahastamine, aga lõikes 3 mitte? Kas immuunsustausta uuringuid ei uuringuid rahastatakse ka rahastata Tervisekassa eelarvest? Kelle eelarvest neid riigieelarvest, täiendatud. rahastatakse? Palume eelnõu ja/või seletuskirja täpsustada. § 14 lg 2 Justiits- ja Punkti lugedes jääb ebaselgeks, keda komisjon nõustab. Palume Täpsustame eelnõus, et Digiministeerium kaaluda, kas sätet oleks võimalik selles osas täiendada. immunoprofülaktika ekspertkomisjon nõustab riigiasutusi § 6 lõike 3 alusel kehtestatud nakkushaiguste ravimite loetelus nimetatud immuunpreparaatide kasutamisel, täiendamisel ja ajakohastamisel, tuginedes teadusandmetele ja epidemioloogilisele olukorrale. § 16 lg 5 Justiits- ja Täpsustav küsimus: EN § 42 p-s 1 on sama sätte puhul lisatud ka Arvestatud. Digiministeerium lõige 3 ("võttes sealjuures arvesse võlaõigusseaduse § 766 lõigetes 3 ja 4 sätestatut"). Kumb viide on õige, st kas ka siin peaks lisaks olema viidatud lõikele 3? § 17 lg 9 Justiits- ja Juhime tähelepanu, et siin on silmas peetud kinni peetavaid isikuid, Arvestatud. Digiministeerium mitte ka vanglateenistujaid ja vanglas viibivaid külalisi. Asutuses viibivate isikute ring on laiem, kui vaid arestialused, vahistatud ja kinnipeetavad. Palume sätted ja SK selle pilguga üle vaadata. § 17 lg 6 Justiits- ja Seaduse tasandil peab selgelt sätestama isikuandmete säilitamise Arvestatud. Digiministeerium tähtaja, mistõttu palume sätte sõnastada järgmiselt: (6) Tööandja säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tõendit töösuhte kestuse jooksul ja aasta pärast töösuhte lõppemist. 126 § 21 lg 2 Justiits- ja Palume SK selgitada, mis dokumendiga on tegemist. Arvestatud. Tegemist on rakkude, Digiministeerium kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 22 lg 3 alusel tehtava dokumentatsiooniga. Kuna vastavat dokumentatsiooni nõuab nimetatud seadus, siis eemaldame dubleeriva lõike. § 23 lg 1 p Justiits- ja Palume võimalusel volitusnormi sõnastust täpsustada. Praegu võib Arvestatud. 1 Digiministeerium jääda ekslik mulje, et Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse riigipiiri ületamise kord ja tingimused. Seda aga reguleerib juba riigipiiriseaduse alusel kehtestatud piirirežiimi eeskiri. Kõnealuse eelnõu sättega volitatakse Vabariigi Valitsust kehtestama määrusega pigem ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise nõuded riigipiiri ületamisel. § 23 lg 1 p Justiits- ja Palume kaaluda, kas nakkuskahtlase isiku eraldamine on eelkõige Selgitame. Nakkuskahtlase isiku 3 Digiministeerium riikliku järelevalve meede ja kas seda tuleb riigipiiri kontekstis eraldamine on riikliku järelevalve reguleerida eraldiseisvana, või kas peaks see olema üldise meede. Oluline on riigipiiril kasutatavad järelevalve erimeetmena kohaldatav ka muudes olukordades. meetmed välja tuua. Eelnõus on veel mujal reguleeritud karantiin, mis on sama sisuga. § 23 lg 3 Justiits- ja Sätte eesmärk on arusaamatu, sättel ei näi olevat regulatiivset Selgitame. Säte on oluline tagamaks Digiministeerium toimet, tegemist pigem deklaratiivse sättega. Kui nii, palume säte riigiasutuste koostöö, et ei tekiks eelnõust välja jätta. mitmeti mõistetavusi. § 23 lg 4 Justiits- ja Palume täpsustada, milliseid reisi ja kauba saatja andmeid Arvestatud. Loetelu on antud. ja lg 5 Digiministeerium täpsemalt on lubatud töödelda. § 26 lg 1 Justiits- ja Kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada määrusega karantiini, Arvestatud. Eelnõu sõnastatud nii, et Digiministeerium sama sätte lõike 3 kohaselt Terviseamet haldusaktiga. VV kehtestab korraldusega karantiini. Karantiini kehtestamine määrusega ei ole haldusõiguslikult korrektne lähenemine. Esiteks on määrus õigustloov akt piiritlemata Karantiini meetmeks tulenevalt termini arvu juhtude reguleerimiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § sisust on liikumispiirang, määrust selle 88 järgi, samas kui karantiini kehtestamine on üksikjuhtumi rakendamiseks, st näha ette üldisi reguleerimine. Teiseks vastab karantiini kehtestamine pigem karantiini rakendamise tingimusi ja haldusakti või korralduse tunnustele (HMS § 51, Vabariigi korda, anda ei ole vaja. Valitsuse seadus (VVS) § 30). Kolmandaks kasutab praegu kehtiv regulatsioon õigesti korraldust kui üksikakti (NETS § 27 lg 3, VVS § 30 lg 1). Määrusega saaks kehtestada üldisi karantiini rakendamise 127  tingimusi ja korda, kuid mitte konkreetset karantiini konkreetses olukorras. Õiguslikult korrektne oleks määrusega kehtestada üldised karantiini rakendamise tingimused, kord ja nõuded (abstraktne lähenemine) ning korralduse või haldusaktiga kehtestada konkreetne karantiini kohaldamine konkreetses olukorras (üksikjuhtum). Samuti vajab eelnõu § 26 lg 1 sõnastus täpsustamist ja sõnastamist sarnaselt § 26 lõike 3 punktiga 2. Teisisõnu on § 26 lõike 1 sõnastus „vastava nakkushaiguse korral…“ liiga lai ja annab õiguse kehtestada karantiini vaatamata sellele, kas on tegemist rahvastiku tervist ähvardava tõsise ohu tõrjumisega või mitte. Palume kaaluda sätte sõnastuse muutmist kitsamaks. § 26 lg 3 p Justiits- ja Viitab olukorrale, mil Vabariigi Valitsus ei ole käesoleva paragrahvi Arvestatud. 1 Digiministeerium lõike 1 alusel kehtestanud karantiini konkreetse ohtliku Sõnastasime eelnõu selgemaks. TA-l nakkushaiguse suhtes. See tõstatab küsimuse, kas Terviseamet on pädevus konkreetse isiku, väiksema saab tegutseda ainult siis, kui Vabariigi Valitsus on jätnud midagi ala suhtes, VV-l suurema isikute grupi tegemata? ja suurema ala suhtes. Põhiseaduse (PS) § 87 p 8 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kuulutada välja eriolukorra nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Pakutud regulatsioon peaks selgemalt määratlema, kuidas Terviseameti volitused suhestuvad Vabariigi Valitsuse pädevusega. Palume selgitada Terviseameti seost Vabariigi Valitsuse pädevusega, et vältida pädevuskonflikte ja tagada õiguskindlus. § 26 lg 3 p Justiits- ja Viitab "Terviseameti riskihinnangu kohaselt" vältimatu vajaduse Mittearvestatud. Seaduses ei ole 2 Digiministeerium olemasolule, kuid seadus ei sätesta, millised on riskihinnangu asjakohane ega vajalik riskihinnangu kriteeriumid. Kes ja kuidas riskihinnangut kontrollib? Kas riskihinnang kriteeriume tuua. Terviseamet tugineb peab olema dokumenteeritud? Millised on rahvastiku tervist riskihinnangu koostamisel ähvardava tõsise ohu kriteeriumid? Palume täiendada eelnõu ja epidemioloogias tunnustatud seletuskirja, et oleks selge, millised on riskihinnangu kriteeriumid. metoodikatele, nagu on kirjeldatud näiteks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ja WHO juhendites (nt Rapid Risk Assessment metoodika). Rahvusvahelise praktika kohaselt hinnatakse ohtu kompleksse süsteemina, mis hõlmab nii nakkustekitaja levikupotentsiaali ja nakkushaiguse kliinilist tõsidust kui ka selle laiemat mõju rahvastiku tervisele 128  ja ühiskonna toimimisele. Ohtlikkuse tuvastamisel lähtutakse konkreetsetest indikaatoritest, analüüsides nakkushaiguse vahetut mõju tervishoiusüsteemi toimepidevusele (mida mõõdetakse eelkõige hospitaliseerimise ja intensiivravi vajaduse kriitilise kasvuga) ja nakkushaiguse kogumõju rahvastikule (mis väljendub nakkushaiguse haigusjuhtude surmavusmääras (ingl k case fatality rate) või liigsuremuse kasvus võrdluses hooajaliste nakkushaiguste baastasemetega). § 26 lg 3 p Justiits- ja Võimaldab Vabariigi Valitsusel volitada Terviseametit karantiini Arvestatud. VV ei volita määrusega TA- 3 Digiministeerium kehtestama. Sätte sisu jääb arusaamatuks – kui Vabariigi Valitsus d. Eemaldasime sätte eelnõust. TA kui peab karantiini kehtestamise otsustama määrusega, ei saa ta SoM valitsemisala asutus omab määruse andmist edasi volitada Terviseametile, kellel ei ole määruse nagunii pädevust anda teada esinevad kehtestamise õigust. Samuti ei sätesta ega selgita eelnõu ega ohuolukorrad ja samuti on valdkonna seletuskiri, kas volitus peab olema antud määrusega või saab ka eest vastutav ministril õigus anda korraldusega, kas volitus võib olla üldine või peab olema konkreetne, suuniseid ja korraldusi ameti millised on volituse piirid jms. Eelnõus on volituse delegeerimise tegevuseks. kord ebapiisavalt reguleeritud, mis võib tekitada küsimusi volituse kehtivuse ja ulatuse kohta. Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada. § 26 lg 3 Justiits- ja Viitab erandite kohaldamisel „käesolevas paragrahvis sätestatule“. Arvestatud. Eelnõu sõnastus Digiministeerium See tähendab, et Terviseamet peab arvestama ka § 26 lg-s 2 korrigeeritud. sätestatud eranditega. Siiski ei ole eelnõu ega seletuskirja tekstist arusaadav, kas Terviseamet saab ka ise erandeid teha või peab järgima ainult Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud erandeid. Kuidas toimub erandite kohaldamine praktikas? Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada. § 26 lg 5 Justiits- ja Kohta märgime, et töödeldavate isikuandmete kategooriad tuleb Arvestatud. Digiministeerium seaduse tasandil sätestada. Palume sätte sõnastada selliselt, et tegemist ei oleks lahtise loeteluga: (5) Terviseametil on karantiini kehtestamiseks ja rakendamiseks ning tervishoiuteenuse osutajal karantiini rakendamiseks õigus töödelda järgmisi isikuandmeid: 129  1) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg ja kontaktandmed; 2) terviseseisundit puudutavaid andmed, kui see on vajalik käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärkide täitmiseks. § 27 lg 1 p Justiits- ja Kohaselt võib Terviseamet kohustada asutuse pidajat või isikut Arvestatud. 5 Digiministeerium järgima nakkushaiguste tõrje meetmeid. Sättest jääb arusaamatuks, keda peetakse silmas asutuse pidajate all ning millised on nakkushaiguste tõrje meetmed. Palume sätte sõnastust täpsustada, et tagada selgus võimaliku põhiõigusriive osas. § 27 lg 1 p Justiits- ja Võimaldavad keelata avalike koosolekute pidamise. PS § 47 Arvestatud. 6 ja § 28 Digiministeerium sätestab, et kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt Avalike koosolekute pidamise lg 2 p 6 koguneda ja koosolekuid pidada ning seda õigust võib piirata keelamisele on seaduses ette nähtud nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Kuigi põhiseadus lubab sellist ajaline piirang 30 kalendripäeva. piirangut, siis tuleb seletuskirja täiendada selgitustega, et avalike Seletuskirjas on täpsustatud, et iga koosolekute pidamise piirangu õiguspärasuseks tuleb tagada piirang peab olema põhjendatud ning piirangu ajutine iseloom, konkreetne põhjendus iga piirangu kohta sellest võib teha erandeid. ning võimalus erandite tegemiseks. § 28 lg 2 p Justiits- ja Annavad Terviseametile laia kaalutlusõiguse peatada tegevusi ja Arvestatud ning seletuskirja täiendatud. 4-6 Digiministeerium keelata üritusi. Eelnõu ega seletuskiri ei näe ette selgeid kriteeriume, Nimetatud meetmeid kohaldatakse millal on peatamine „vältimatult vajalik“. Samuti ei ole määratletud, riskihinnangu alusel ja on ajaliselt kuidas kaaluda erinevate huvide vahel (nt majanduslikud huvid vs piiratud. HMS viidatud sätetest ei tervishoiuhuvi). Lisaks annab § 28 lg-s 6 ette nähtud erandi tegemine tulene, et kaalutluskriteeriumid peavad laia kaalutlusõiguse. HMS § 4 lg 2 nõuab, et kaalutlused oleksid olema seaduse tasandil. Haldusakti läbipaistvad ja kontrollitavad. Sätte alusel erandite tegemiseks tuleb proportsionaalsus peab väljenduma tagada, et erandite tegemise kriteeriumid on objektiivsed, sarnaseid selle andmisel, selle adressaadil on olukordi koheldakse sarnaselt (PS § 12 lg 1) ning et erandite võimalik see vaidlustada, kui on tegemine on põhjendatud ja läbipaistev. Palume eelnõu ja tunnetus, et see ei ole PS-pärane. seletuskirja täiendada selgete kaalutlusõiguse teostamise HMS § 4 lg 1 annab alternatiivid, st kriteeriumidega. otsuse tegemine võib olla ka ilma etteantud kriteeriumiteta, selle võrra lasub haldusakti andjal suurem põhjendamiskoormus ja kaalutluste väljatoomine (võttes aluseks riskihindamise tulemi). HMS § 4. Kaalutlusõigus 130  (1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. § 28 lg 2 Justiits- ja Jagavad pädevust Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti vahel. Sätetes Arvestatud. Eelnõu sõnastus ja 11 Digiministeerium esineb risk pädevuskonflikti tekkeks ja seda eriti korrigeeritud. olukorras, mil kavandatava § 28 lg 11 alusel volitab Vabariigi Valitsus Terviseametit, kuid hiljem soovib Vabariigi Valitsus ise sama küsimust reguleerida. Samuti ei ole praegusest sõnastusest selge, kumma haldusakti kohaldatakse (vrd kehtiva regulatsiooni § 27 lg 5 ja § 28 lg 7). Palume täpsustada nii eelnõus kui ka seletuskirjas Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti pädevuse piire. § 28 lg 3 Justiits- ja Sätte sõnastus ei taga selgust küsimuses, kas Vabariigi Valitsuse Arvestatud. Sõnastuses on selgelt Digiministeerium määruse jõustumine võib pikendada Terviseameti haldusaktiga kirjas, et TA meetmed rakenduvad kuni kehtestatud meetmete kehtivusaega. Vabariigi Valitsuse määruse jõustumiseni samas küsimuses. § 28 lg 7 p Justiits- ja Palume kaaluda, kas sätte sõnastus on asjakohane. VV võib oma Arvestatud. Vajadust hinnatud, säte on 2 Digiministeerium määrusega peatada teatud tegevused, kas on asjakohane näha ette vajalik, sest isikul on oma asutuse nn enesepeatamise kohustus. avatud hoidmisel kaalutlusõigus või nt haigla või hooldekodu peab avatud olema, seadusega nähakse selle õiguse/kohustuse suhtes piirang. § 28 lg 5 p Justiits- ja Sätte järgi võib Vabariigi Valitsus määrusega kehtestada Arvestatud osaliselt. Viide KoRS-le 2 Digiministeerium viibimiskeelu järgmise kohustuse. Juhime tähelepanu, et eemaldatud, sest liikumisvabaduse viibimiskeeld kui riikliku järelevalve erimeede on juba täitmiseks piirangu sõna hõlmab ka kohustuslik meede. Selle järgimise kohustuslikkust ei ole viibimiskeeldu. Viibimiskeeld on küll vaja määrusega üle kohustada. Palume see osa sättest välja jätta. erimeede, aga millal ja kelle suhtes, seda meedet rakendatakse, tuleb ka reguleerida seadusega ehk sisustada need olukorrad: KoRS § 44 lg 1 sissejuhatav lause: Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib ajutiselt keelata teatud isiku läheduses või kohas, kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule 131  või kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma. § 28 lg 5 p Justiits- ja Säte annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada viibimiskeeldu ja Arvestatud osaliselt. Seletuskirja 2 Digiministeerium liikumisvabaduse piiranguid. See puudutab otseselt PS § 26 lg 2 täiendatud üldiste proportsionaalsuse kaitset, mille kohaselt võib eraellu sekkuda seaduses sätestatud eelduste põhimõtetega. Samas seadus juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste ei saa välistada seaduse rakendamisel õiguste ja vabaduste kaitseks. Juhime tähelepanu, et kehtestatavad ebaproportsionaalsust ja näha ette piirangud võivad osutuda ebaproportsionaalseks, kui puudub piisav võimalikke selliseid stsenaariume. põhjendus konkreetse piirangu vajalikkuse kohta, kui piirangud on Rakendamise mittekorrektsus ei mõjuta laiemad kui nakkushaiguse tõrje eesmärgi saavutamiseks vajalik või meetmete endi PS-pärasust. See kui ei ole kaalutud alternatiivseid, vähem piiravaid põhimõte on kirjas ka Riigikohtu otsuse meetmeid. Palume seletuskirja täiendada põhiseaduspärasuse 5-22-4/13, p 9. mille kohaselt ei ole analüüsiga ning lisada selgitus, millistel juhtudel võivad piirangud piiranguid alust pidada juba osutuda ebaproportsionaalseks. volitusnormi tasandil ebavajalikeks või ebamõõdukateks. § 28 lg 5 p Justiits- ja Palume kaaluda, kas avatud loetelu on põhjendatud. Selliselt ei Ei arvesta. Avatud loetelu on vajalik 6 Digiministeerium tagata selgust võimalikest meedetest, mis suure tõenäosusega selleks, et tagada piisav paindlikkus piiravad põhiõigusi. eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamisel olukordades, mida ei ole võimalik seaduses ammendavalt ette näha. Kuigi lõikes on nimetatud peamised meetmed, võib praktikas tekkida vajadus ka muude samalaadsete nõuete kehtestamiseks, kui need on otseselt seotud rahva tervise kaitsega ning tervishoiuteenuse osutajate toimepidevuse tagamisega. Avatud loetelu võimaldab reageerida kiiresti muutuvale epidemioloogilisele olukorrale, piirdudes siiski üksnes selliste nõuetega, mis on asjakohased ja vältimatult vajalikud. Eelnõud on täiendatud kriteeriumitega, milline loetelus nimetamata meede peab vastama, et põhiõiguste riive oleks proportsionaalne. 132 § 28 lg 7 Justiits- ja Sissejuhatav lauseosa – arusaamatuks jääb, keda peetakse silmas Arvestatud. Sissejuhatavat lauseosa on Digiministeerium tegevuse eest vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute all. Palume täiendatud viitega sättele, millise sätte sõnastust täpsustada. tegevuse eest vastutavaid isikuid on mõeldud. § 28 lg 7 p Justiits- ja Arusaamatuks jääb, millistes tegevustes osalevate isikutele kohustus Arvestame osaliselt. Eelnõus on 3 Digiministeerium kehtestatakse ning millised on nakkusohutuse ettevaatusabinõud. muudetud “tegevuses osalevate Palume sätet täpsustada. isikute” mõistet selgemaks. Ettevaatusabinõu kui termin on eelnõus kasutatud selle üldises tähenduses vastavalt EKI definitsioonile ehk "ohu, õnnetuse, millegi võimalike halbade tagajärgede vältimiseks tarvitusele võetav abinõu“. Nakkushaiguste ennetamise kontekstis on tegemist näiteks käte pesemine, pindade puhastamine, muude isikukaitsevahendite kasutamine jne. Tegemist on avatud loeteluga. Oleme seda ka seletuskirjas avanud. § 28 lg 9 Justiits- ja Palume selgitada, milles seisneb karantiini ja viibimiskeelu sisuline Selgitame. Eelnõus ei kasutata Digiministeerium erinevus. Mille alusel Terviseamet kahe võimaluse vahel valiku teeb? edaspidi mõistet “viibimiskeeld”, kuna tegemist on sisuliselt liikumisvabaduse piiranguga, mis katab viibimiskeelu mõiste. Liikumisvabaduse piirang ja karantiin ei ole oma olemuselt kattuvad meetmed. Karantiini ja liikumisvabaduse piirangut tuleb eristada. Karantiin on konkreetse haiguskoldega seotud ning territoriaalselt piiritletud tõkestusmeede, mille eesmärk on vältida eriti ohtliku nakkushaiguse levikut haiguskoldest väljapoole. Liikumisvabaduse piirang on seevastu laiem meede, millega võidakse epideemilise leviku tõkestamiseks ajutiselt piirata isikute liikumist või 133  tegevustes osalemist ka väljaspool karantiini klassikalist raamistikku. Seega ei ole iga liikumisvabaduse piirang käsitatav karantiinina, kuid karantiin kujutab endast üht liikumisvabaduse intensiivsemat piiranguvormi. § 28 lg 10 Justiits- ja Sätte kohta märgime, et töödeldavate isikuandmete Arvestatud. Digiministeerium kategooriad tuleb seaduse tasandil sätestada ning määrusega saab andmekoosseisu täpsustada. § 28 lg 8 Justiits- ja Palume kaaluda, kas sätte asukoht on õige. Kui säte kehtestab Arvestatud. Lg 8 (algne) mõte, nii nagu Digiministeerium nõuded lõike 5 alusel kehtestatud meetmetele, kas lõige ei peaks seletuskirjas on selgitatud, on näha asuma lõike 5 läheduses? Lisaks on väga keeruline aru saada ette piirangud määruses meetmete lõigete 8, 5 ja 4 omavahelisest seosest. Lõikega 4 antakse VV volitus kehtestamisel. kehtestada määrusega piirangud, millega tõkestada ohtliku nakkushaiguse epideemilist levikut. Kas lõige 8 seab VV määruse kehtestamisele täiendavaid tingimusi või peetakse sättes kasutatud sõnaga „rakendada“ silmas midagi muud? Palume tagada sätete ja nende omavahelise seose selgus. § 28 lg 11 Justiits- ja Juhime tähelepanu, et kõnealuses §-s konkreetseid meetmeid ei Arvestatud. p2 Digiministeerium sätestata, vaid käsitletakse üldiselt meetmeid, mida Vabariigi Valitsus võib oma määrusega kehtestada. Kui Vabariigi Valitsus seda teeb, saaks sätte kohaselt Terviseamet neid meetmeid justkui omalt poolt täpsustada. Samas puudub Terviseametil pädevus anda õiguse üldak te. Järelikult tuleb täpsustamise all silmas pidada üksikakti andmist. Kui tegemist ei ole just sisemiste aktidega (st sisemised juhised, mis välistele isikutele mõju ei avalda), saab tegemist olla eelkõige üldkorraldusega. Samas on üldkorraldus haldusakt ehk õiguse üksikakt. Haldusakt on oma olemuselt õiguse rakendamise akt, mitte õigustloov akt. Seega ei saa üksikaktiga kehtestada üldkohustuslikke norme Vabariigi Valitsuse määruse täpsustamiseks. Palume sätte eeltoodut silmas pidades üle vaadata. § 28 lg 12 Justiits- ja Palume kaaluda sätte sõnastuse täpsustamist. Praegusel kujul saab Selgitame. Just selline ongi sätte Digiministeerium välja lugeda, et kui terviseseisundit kinnitavat tõendit saab luua eesmärk, vastavalt on ka seletuskirjas. digitaalselt, ei teki tervishoiutöötajal selle väljastamise kohustust. selgitatud. Sättes ei ole sõnastust – See ei ole aga ilmselt sätte eesmärk. saama, on võimalik. Reeglina saab 134  digivõimaks inimene ise tervisportaalist vastava tõendi alla tõmmata. Kui see võimalik ei ole, nt inimene kellele ei ole vastavat digipädevust või -võimalust, peab tõendi saama paberkujul TTO käest. Aga ka nt siis kui andmebaas on maas, rakendub see säte. § 28 lg 13 Justiits- ja Märgime, et töödeldavate isikuandmete kategooriad tuleb seaduse Arvestatud osaliselt, üldandmeid lahti Digiministeerium tasandil sätestada. Palume säte sõnastada selliselt, et tegemist ei ei kirjuta. oleks lahtise loeteluga: (13) Ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmete, piirangute ja nõuete tagamiseks ja kontrollimiseks on isikul või asutusel õigus töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg ja kontaktandmed; 2) terviseseisundit puudutavaid andmed. § 29 lg 1 Justiits- ja Lõige lubab haldusakti avaldada massiteabevahendis, kuid ei Arvestatud. Lisatud välistus HMS Digiministeerium reguleeri piisavalt ärakuulamise korda. HMS § 40 lg 1 nõuab, et kohaldumise kohta ärakuulamise enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma suhtes. menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 3 sätestab erandid ärakuulamise kohustusest, kuid need tuleb konkreetselt põhjendada. HMS § 40 lg 3 p 1 lubab küll ärakuulamata jätta, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda, kuid see erand tuleb igal konkreetsel juhul põhjendada. Problemaatilised on olukorrad, kus haldusakt puudutab suur hulka isikuid (üle 50), puudub võimalus eelnevalt arvamust avaldada või kui haldusakt jõustub viivitamata (kavandatav § 29 lg 3). Ärakuulamiskohustuse eiramine võib kahjustada menetlusosaliste õigusi. Palume täiendada eelnõu ärakuulamise korraga (sätestada selged ärakuulamise erandid) ning täiendada seletuskirja vastavate selgitustega. § 29 lg 1 Justiits- ja Lõige lubab haldusakti avaldada massiteabevahendi kaudu. HMS § Arvestatud. Digiministeerium 31 lg 1 sätestab, et dokumendi resolutiivosa võib avaldada ajalehes, kui 1) dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale isikule“ või 2) kui haldusakt on vaja avalikult teatavaks teha. Kui haldusakt 135  puudutab vähem kui 100 isikut, võib massiteabevahendi kaudu avaldamine olla HMS § 31 lg 1 nõuetega vastuolus. Kavandatav muudatus peab selgelt ette nägema, millal on massiteabevahendis avaldamine lubatud. Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada. § 29 lg 3 Justiits- ja Lõige võimaldab haldusakti jõustumist selle teatavaks tegemisel Arvestatud. Seletuskirja vastavalt Digiministeerium vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis. täiendatud. HMS § 61 lg 1 sätestab üldreeglina, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Viivitamatu jõustumine koos massiteabevahendi kaudu avaldamisega võib tekitada olukordi, kus isikud ei ole tegelikult haldusaktist teadlikud, puudub mõistlik aeg haldusaktiga kohanemiseks ning samuti on oht, et tekib õiguslik ebakindlus. Samuti võib tekkida olukord, kus vaidlustamisviide on puudu või on ebaselge. HMS § 57 lg 3 kohaselt võib see olla tähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus. Palume seletuskirja täiendada selgitusega, kuidas esile toodud riske on mõeldud maandada. Samuti palume tagada selge vaidlustamisviide kõigis haldusaktides. § 29 lg 4 Justiits- ja Lõige lubab määrusel jõustuda järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas Arvestatud. Seletuskirja vastava Digiministeerium avaldamist, kui see on nakkushaiguse tõrjeks vältimatult vajalik. analüüsiga täiendatud. Varasem jõustumisaeg võib olla vastuolus HMS § 5 lg-ga 5, mis sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse ajal kehtinud õigusnorme. Seega võib kiire jõustumine kahjustada õiguskindlust. Palume seletuskirjas selgitada ja analüüsida võimalikku vastuolu HMS § 5 lg- ga 5 ning kuidas on risk õiguskindluse kahjustamiseks maandatud. § 30 lg 3 Justiits- ja Lõike kohaselt võib riiklikku järelevalve tegija ettekirjutuse tähtajaks Arvestatud. Digiministeerium täitmata jätmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 9600 eurot ja juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot. Füüsilise isiku puhul ei saa sellise ülemmääraga (9600 eurot) nõustuda. Kui väärteo eest on võimalik maksimaalselt karistada kuni 2400 euro suuruse rahatrahviga, siis äärmisel juhul võib ka sunniraha olla sama suur, mitte rohkem. Väärteokaristus on ultima ratio ehk äärmine abinõu. Praegu tekib olukord, kus isik võib saada järelevalve käigus mitu korda suurema sunniraha, kui karistusena rahatrahvi. Seetõttu palume sunniraha suurust muuta. 136 § 31 lg 3 Justiits- ja Palume kaaluda lõike vajalikkust. Sätte sisu on juba tagatud eelmise Arvestatud. Digiministeerium paragrahviga (sunniraha). § 32 lg 3 Justiits- ja Palume seletuskirja täiendada, et ka isikuandmeid tohib kaasatud Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. Digiministeerium korrakaitseorgan töödelda üksnes samas ulatuses, kui Terviseamet seda ülesannet täites ja üksnes selles mahus, milles teda kaasati. § 32 lg 5 Justiits- ja Kuigi säte on samal kujul ka kehtivas seaduses, tuleb täiendavalt Selgitame. Terviseamet (TA) ise Digiministeerium analüüsida, kas kaasamise kaudu saab sisuliselt laiendada kaasava vahetut sundi ei rakenda, nii ei ole haldusorgani pädevust, sealhulgas eriti sunni kasutamisel. erimeetmete juures viidatud ka KorS vahetu sunni §-le, vaid on nimetatud PPA kaasamise juures PPA õigusena, kui PPA-le antud ülesande täitmiseks on vahetut sundi vaja kohaldada (KorS § 6 lg 6). § 33-38 Justiits- ja Paragrahvides kehtestatakse vastutuse sätted ja menetlus. Seoses Arvestatud. Digiministeerium sellega juhime tähelepanu asjaolule, et §-s 36 (teabe esitamisega viivitamine) ei ole füüsilise ja juriidilise isiku karistusraamid omavahel proportsioonis. Karistuseks on füüsilisele isikule ettenähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut, Juriidilisele isikule rahatrahv kuni 32 000 eurot. Samas on karistusseadustiku üldosa kohaselt juriidilise isiku karistuse ülemmäär 400 000 eurot. Justiits- ja Digiministeeriumi vaatest peaks sama teo eest ettenähtud füüsilise ja juriidilise isiku karistused olema üldjuhul samas proportsioonis karistusseadustiku üldosas ettenähtud sanktsiooniraamiga. See tähendab, et kui füüsilist isikut saab karistada kuni sanktsiooni maksimumiga (300 trahviühikuga), peaks sama teo eest olema võimalik karistada ka juriidilist isikut sanktsiooni maksimumiga (400 000 eurot). Saame aru, et põhjendatud juhtudel võib sellest üldreeglist kõrvale kalduda, kuid vastavaid valikuid peab sellisel juhul seletuskirjas põhjendama. Kui füüsilise isiku karistusmäär on kavandatud 100 trahviühikut, siis on see 1/3 maksimaalsest määrast (300 trahviühikut), mida karistusseadustiku üldosas § 47 ette näeb. Eelnõu vastutuse sätetes on ülejäänud paragrahvides füüsilise ja juriidilise isiku karistusmäärad proportsioonis ehk vastavalt 300 trahviühikut füüsilisel isikul ning kuni 400 000 eurot juriidilisel isikul. Palume ka § 36 proportsioonid paika panna. Juriidilise isiku karistusmäär peaks olema vähemalt 100 000 eurot, mitte 32 000 eurot. 137 Seletuskiri Justiits- ja Soovitame seletuskirja algusosades (st kas sisukokkuvõttes või Osaliselt arvestatud. Digiministeerium eesmärgi osas) käsitleda põhjalikumalt probleemistikku, mis tingis NETS-i uuendamise. Praegu ei ole sissejuhatavates osades selgitatud, millised elulised probleemid on kehtiva NETS-i rakendamisel ilmnenud, sh COVID-i õppetunnid. Lahendatavaks probleemiks ei saa olla vananenud regulatsioon. Üksikute sätete osas on info leitav selgituste juures, kuid palume lisada kokkuvõttev lõik ka algusesse. Seletuskiri Justiits- ja Seletuskirjas märgitakse (lk 44), et väärteokoosseisud §-des 33–37 Arvestatud. Digiministeerium on võrreldes kehtiva õigusega samad, kuid rahatrahvide määrasid on tõstetud maksimaalse lubatud piirini (KarS § 47), et tagada väärteokoosseisus nimetatud kohustuste täitmine. Olukorras, kus kasutatakse kehtiva õigusega samu koosseise, palume lisada ka statistika, kui palju on neid praktikas rakendatud, millised on olnud karistused jne. Seletuskirjas öeldakse, et trahvide ja sunniraha määrade suurendamist on täpsemalt analüüsitud ja selgitatud mõjude analüüsi peatüki punktis 6.2.7. Viidatud punktis ei ole seda praktika analüüsi. Kuigi tegemist on kehtiva õigusega samade koosseisudega, tuleb seletuskirja siiski lisada iga koosseisu juurde täpne selgitus, millega on tegemist, millistes sätetes on need nõuded kehtestatud, mille rikkumise eest on väärteovastutus ette nähtud. Kui vastavad selgitused on kehtiva seaduse eelnõu seletuskirjas, saab sobivuse korral neid selgitusi kasutada. Uue tervikteksti kehtestamisel ei piisa väitest, et tegemist on kehtiva õigusega samade koosseisudega. Seletuskiri Justiits- ja Mõjuanalüüsis on hästi kirjeldatud sisulisi muudatusi ehk seda, mis Arvestatud osaliselt. Olulisemad Digiministeerium eelnõu rakendamisel muutub, võrreldes kehtiva korraga. Kuid teeme statistilised näitajad seoses eelnõu kaks põhimõttelist soovitust analüüsi andmepõhisuse tõstmiseks: sisuliste muudatustega on toodud välja Mõjuanalüüsi alguses võiks välja tuua olulisemad statistilised vastavate punktide all. Nakkushaiguste näitajad/aegread, mis valdkonda kirjeldavad. Näiteks andmed levikut ja immuniseerimist kirjeldavaid nakkushaiguste leviku kohta viimastel aastatel (eriti haigused, mis näitajaid avatakse detailsemalt kuuluvad edaspidi ohtlike nakkushaiguste alla) ning immuniseeritust rakendusaktide eelnõude kirjeldavad peamised näitajad. Need võiks esitada tabelite või seletuskirjades. jooniste kujul. Palume kontrollida, et iga muudatuse juures oleks kirjeldatud mõju kõigile sihtrühmadele, sh ka kaudsetele. 138 Seletuskiri Justiits- ja Palume „Tervisekassa muutumine nakkushaiguste ravimite ja Arvestatud Digiministeerium vaktsiinide logistika keskseks korraldajaks ja partneriks kriisivalmiduse tagamisel„ mõju kirjelduses käsitleda ka teisi võimalikke sihtrühmi peale Tervisekassa (nt TTO-d, ravimite hulgimüüjad). Seletuskiri Justiits- ja Palume mõjuanalüüsis täpselt välja tuua, milliste rikkumiste Osaliselt arvestatud. Seletuskirja on Digiministeerium trahvimäärasid tõstetakse ning kui palju, samuti sunniraha täiendatud. kavandatav määr. Lisaks võiks esitada andmed, kui palju väärtegusid on NETS-i alusel registreeritud, ning kui sageli on sunniraha määratud. § 3 lg 1 p Siseministeerium Palume jääda kas KorS § 54 määratluse juurde või seletuskirjas või Arvestatud. Termin on eelnõust välja 1 seletuskirja lisas täpsustada, miks see täpsustus/erisus on vaja? Kas jäetud. see peaks tähendama, et kui nt isik korraldab enda korteris koosoleku, käsitletakse seda avaliku kohana? § 5 lg 5 Siseministeerium Kuigi arvamuse eelnõule peaks esitama ka AKI, siis lihtsalt märgime, Arvestatud. Sätet on täpsustatud, et sätte sõnastus jätab lahtiseks nii isikute ja asutuste ringi, kelle samuti ka seletuskirja vastavalt. käest on TA-l õigus andmeid nõuda, kui ka andmete koosseisu, mida TA on õigustatud saama. Meie hinnangul peaks selline võimalus olema pigem nakkushaiguse tõrje faasis. Seletuskirja kohaselt on sätte eesmärgiks tagada TA-le õigus saada andmevaldajatel olemasolevat teavet järelevalvemenetluse või nakkushaiguse tõrje käigus. Antud sätte sõnastus on aga sellest oluliselt laiem, sätestades õiguse andmeid nõuda „rahvastiku tervist ähvardava ohu hindamiseks ja selle maandamiseks“. Seletuskirja põhjal ei ole selge, milliseid olukordi vastav määratlus hõlmab. Kui sätte eesmärgiks on tagada vajalike andmete kättesaadavus üksnes järelevalvemenetluse ja nakkushaiguste tõrje läbiviimise eesmärgil (nagu seletuskirjas välja toodud), teeme ettepaneku see selgelt välja tuua ka eelnõus. § 7 lg 5 Siseministeerium § 7 lg-d 5 ja 7: Isikut tuleb sundravi kohaldamise otsusest teavitada Arvestatud osaliselt. Teavitamise puhul mitte hiljem kui 12 tunni jooksul. Kui see on alles teavitamise on täpsustatud, et tahtest olenematu tähtaeg, siis kui kiiresti tuleb ravi alustada? 48 h tähtaeg hakkab ravi otsusest teavitatakse isikut ja kulgema ravi kohaldamisest, samast ajast algab ka kohtule taotluse esindajat viivitamatult, kuid sõltuvalt esitamise tähtaeg. Samas saaks arst kohtusse pöörduda kohe peale olukorrast võib nt esindajat teavitada otsuse tegemist, miks ta peab kuni ravi kohaldamise alguseni otsusest ka hiljem. Siin ei reguleerita ootama? seda, kuidas teavitamine toimub enne 139  Mõistlikuks ei saa pidada olukorda, et arsti otsuse peale hakkab otsusele jõudmist, sest seda reguleerib politsei isikut vägisi haiglasse toimetama. See saab toimuda üksnes võlaõigusseadus. kohtumääruse alusel. Muul juhul peaks seda tegema keegi teine nt kiirabi. Seoses arsti palvega saada politseilt Lisaks jääb selgusetuks, milles seisneb abi osutamine. Abi abi - see ei ole uudne säte, osutamine ei ole iseenesest sunni kohaldamine. Täpselt vajab samasisuline säte on ka PSAS § 12 sätestamist, milles seisneb politsei poolne abistamise kohustus ja lõikes 2. Eelnõus on järelevalve §-s millisel juhul ja kui palju ning kas selleks on lubatud ka erivahendite täpsustatud, mis KORS meetmeid võib kasutamine (v.a tulirelv/taser). Samuti – kuidas hüvitatakse abi kasutada politsei. osutamisel tekkinud kulud ning kes vastutab nende (arst/kohus) otsuste tulemusel tekkinud kahjude jms eest. § 7 lg 6 Siseministeerium Sättes toodu ei ole politsei ülesanne ja sellega me ei nõustu. Politsei Ei arvesta. Eelnõus ei olnud selles ei hakka nakkushaige isiku haiglas viibimise ajal tema elukohas ahju sättes kohustatud isikuks politsei, oli kütma/koeraga jalutama jne. Oma vara kaitset saab korraldada KOV. Siiski on kohane märkida nakkushaige ise või tema volitatud isik (vt kehtiv NETS § 4 lg 5). esmaseks kohustatud asutuseks just Vastavaid korraldusi on võimalik teha ka nakkushaiglast nt telefoni politsei, kes vajadusel võtab ühendust teel. Kui isikul tõesti lähedasi ei ole ja loomad jäävad söötmata, siis KOV-ga, seadusliku esindajaga, nii peab seda korraldama KOV. Üldjuhul keeratakse äraviimisel uks nagu see on muul PSAS § § 13 lg (7) lukku ja võti antakse nakkushaigele kaasa. Määruse teinud kohus teatab määrusest politseile, kes võtab vajaduse korral viivitamata tarvitusele abinõud tahtest olenematul ravil viibiva isiku vara kaitsmise tagamiseks. § 7 lg 8 Siseministeerium § 7 lõikes 1 nimetatud isik võib liikuda igal pool ja kasutada ka Arvestatud osaliselt. Tagaotsitava isiku erinevaid riiklikke teenuseid (nt juhilubade saamine). Kui eesmärgiks tuvastamiseks ja tervishoiutöötaja on selline isik tabada, siis selleks on politsei liialt kitsas ring ja teavitamiseks ei ole otstarbekas seega tuleks ringi laiendada. Veelgi enam kui PPA-lt ei oodata asutuste ringi laiendada, see tooks aktiivset otsimist, ehk me saame infot isiku asukoha kohta juhuslikult. kaasa liialt suure halduskoormuse, Tervishoiuteenuse osutaja peab tagama informatsiooni operatiivse peaks tagama vastava andmehalduse olemasolu ja kättesaadavuse laiemale ringile riigiasutustest ja olema jms. valmis 24/7 reageerima. Kuigi analoogsed sätted on ka kehtivas NETS-is, siis on need siiani Täiendatud § 31 (järelevalve selgelt reguleerimata. Arusaamatuks jääb, millise menetlusega on erimeetmed) politsei õigustega. Nii tegemist ehk milliseid meetmeid politsei isiku asukoha tuvastamiseks kohus kui arst saavad paluda lisaks ka kohaldada võib. Tegemist ei ole tagaotsitavaga KrMS tähenduses abi haiglasse toimetamiseks – see on ega isiku asukoha tuvastamisega väärteomenetluse raames. Samuti eraldi taotlus § 7 lg 7, need võivad käia ei ole tegemist teadmata kadunud isikuga. Kas tegemist on käsikäes, juhuks kui isik ei tule kaasamisega riiklikusee järelevalvesse? Ettepanek - eelnõus vabatahtlikult. 140  sätestada nt milliseid KorS-is toodud meetmeid politsei isiku asukoha tuvastamiseks kohaldada võib. Eraldi küsimus – kui politsei nakkushaige asukoha tuvastab, siis mis edasi saab. Seaduse järgi teavitab politsei tervishoiuteenuse osutajat, kes läheb ise isikut haiglasse toimetama? Kui kiiresti ja kas sellesse kaastakse omakorda politsei? § 8 lg 4 Siseministeerium Kui tegemist on sündmusega mis vajab kiiret sekkumist, siis üksnes Mitte arvestatud. Käesoleva sätte TA teavitamine ei ole piisav. Kui nakkushaigusega kaasneb oht eesmärk on reguleerida esmast eskaleeruda kriisiolukorraks, siis selleks, et koostada ohuhinnang, teavitust sündmuskohalt (haigla, labor) planeerida ressursse ja kaardistada ohualasid, peaks see teave pädevale asutusele (Terviseamet). jõudma laiemale ringile asutustest. Terviseamet on pädev asutus esmast ohuhinnangut koostama. Kui Terviseamet hindab olukorda selliseks, millega kaasneb hädaolukorra oht või mis nõuab teiste asutuste ressursside kaasamist, toimub edasine riigiasutuste vaheline teavitamine, ohuhinnangute jagamine ja sündmuse lahendamine kriisireguleerimise õigusaktide (HOS) alusel. 8 lg 5 p 3 Siseministeerium Seletuskirja kohaselt hõlmab punkt 3 muid asutusi ja isikuid, kes on Arvestatud. Seletuskirja ja eelnõud on oma majandus- või kutsetegevuse käigus tuvastanud õnnetusjuhtumi parandatud vastavalt. või olukorra, millega võib kaasneda ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku oht. Siia kuuluvad näiteks haridusasutused, kinnipidamisasutused, transpordisektori ettevõtjad (nt laeva- või lennukikaptenid) ja suurettevõtted. Nt vanglate/arestimajade puhul ei ole tegemist majandus- või kutsetegevusega. Palume selgitada, kas säte laieneb ka politseile, kui vastav kahtlus tekib muude politseile pandud ülesannete täitmise käigus? § 8 lg 7 Siseministeerium Eelnõus sätestatakse, et teave nakkushaiguse kahtluse või Arvestatud. Täpsustame eelnõud diagnoosimise kohta edastatakse koos andmesubjekti vastavalt. isikuandmetega, kuid ebaselgeks jääb, milliseid isikuandmeid on silmas peetud. Lõikega 7 kehtestatakse volitusnorm täpsema korra kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Eelnõule lisatud rakendusakti kohaselt on NETS § 8 lg 6 alusel kavas hakata edastama mh eriliigilisi isikuandmeid. Kuivõrd selliste 141  andmete edastamine riivab intensiivselt andmesubjekti põhiõigusi, peab edastatavate isikuandmete põhikoosseis olema sätestatud seaduses, mitte määruses. Seaduses peaks olema määratletud vähemalt edastatavate andmete liigid (nt isiku üldandmed (isiku nimi, isikukood, kontaktandmed), diagnoosi andmed jne). § 9 lg 3 p Siseministeerium Kes saab juurdepääsu nakkushaiguste registrile? Eelnõule lisatud Selgitame. NAKIS-ele on 3 vastav määruse kavand (kavand 4) ei käsitle andmetele juurdepääsu otsejuurdepääs üksnes registrit ja andmete väljastamist. haldaval Terviseametil, kes kasutab andmeid talle seadusega pandud epidemioloogilise seire ja tõrje ülesannete täitmiseks. Kuna andmed laekuvad NAKIS-esse tervise infosüsteemist ning kolmandatele isikutele ja teistele asutustele registrile eraldiseisvat juurdepääsu ei anta, ei ole eelnõus ega selle rakendusaktides vajalik andmete väljastamist erinormina reguleerida. Terviseamet töötleb andmeid ja vastab võimalikele teabepäringutele lähtudes isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse üldistest sätetest. Üldine Siseministeerium Palume üldiselt üle vaadata nii eelnõus endas kui ka rakendusaktis, Võtame teadmiseks ja arvestame. märkus milliseid andmeid plaanitakse saada rahvastikuregistrist, et oleks võimalik selgelt see kohe välja tuua, et hiljem ei tekiks probleeme, et mingeid andmeid ei saa, sest neid ei ole kirjas. § 10 lg 8 p Siseministeerium Kas loa taotlemise protsess näeb ette kohustusi ka teistele Selgitame, et antud säte on suunatud 3 asutustele, nt politseile? Eelnõule lisatud rakendusaktide kavandite nakkusohtliku materjaliga töötavatele hulgas vastav määruse kavand puudub. laboritele. Nakkusohtliku materjali käitlemise luba teised asutused, sh politsei, taotlema ei pea. § 13 lg 3 Siseministeerium Lõikes 3 ja 4 ei sobitu siia, kuna reguleerivad, kelle eelarvest toimub Selgitame, et eelnõus on teadlikult ja 4 immuniseerimine. Lisaks märgime, et ka SIM allasutuse (PPA) valitud lähenemine, mille kohaselt töötajad käivad välismissioonidel. tuuakse teatud teenuste rahastamise põhimõtted esile samas peatükis koos teenuse sisulise regulatsiooniga, mitte eraldi rahastamise peatükis. 142  Tagasisidega arvestades täpsustatakse sätte sõnastust, et oleksid kaetud ka SIM allasutuste välismissioonidel osalejad. § 17 lg 6 Siseministeerium TTOSi muutmisega kaob Tööandjal edaspidi tervisekontrollide Arvestatakse osaliselt. NETSi eelnõu ja 7 otsuste säilitamise kohustus, kuna töötervishoiuteenuse käigus kohaselt täpsustatakse, et tööandja tekkinud terviseandmete dokumenteerimise ja säilitamise kohustus säilitab nakkusohutust kinnitava lasub TTKS 42 kohaselt tervishoiuteenuse osutajal. Lisaks peab tervisetõendi puhul üksnes koopia, teenuseosutaja esitlema otsuse andmekoosseisu TIS-i samas kui originaalne tõend jääb (Terviseinfosüsteem). Seetõttu ei toimu enam tervisekontrolli otsuste isikule. Edasises rakendamises on edastamist ega säilitamist tööandja juures (v.a enne 01.07.2026 võimalik liikuda lahenduse suunas, kus väljastatud tervisekontrolli otsuste puhul). ka vastav info on kättesaadav infosüsteemide kaudu, sarnaselt Seega oleks ettepanek ka siit välja võtta tööandja kohustus tõendite töötervishoiuarsti otsustega. säilitamise kohta ja rakendada see sarnaselt töötervishoiuarsti otsustega, et need kajastuvad TIS-is ja TEIS-is (Tööinspektsiooni Mis puudutab asjaolusid, kas isik on töökeskkonna andmekogu). pärast eelmise tõendi väljastamist viibinud kõrge tuberkuloosi Ei ole selge, kuidas tööandja saab teada, kas töötaja on pärast haigestumise riskiga riigis või olnud eelmise tõendi väljastamist elanud kõrge tuberkuloosi haigestumise kokkupuutes tuberkuloosi nakatunud riskiga riigis või olnud kokkupuutes tuberkuloosi nakatunud isikuga. isikuga, siis ei nähta ette eraldi riiklikku Samuti vajab selgitamist, kas ja millisel viisil töötaja peab neid kontrollimehhanismi. Tööandjal on asjaolusid kinnitama ning kas tööandjal tekib õigus selliseid andmeid võimalik paluda isikul kinnitada need küsida või kontrollida. asjaolud deklaratsiooni või küsimustiku kaudu, näiteks tööle asumisel. Selline lähenemine on tervishoiu- ja töötervishoiupraktikas tavapärane ning ei eelda terviseandmete ulatuslikku kogumist ega kontrollimist. Kui tööandjal tekib riskianalüüsist tulenev põhjendatud vajadus täiendava kindluse järele, on tal võimalik rakendada täiendavat tervisekontrolli TTOS-i alusel, mille kulud ja korraldus vastavad TTOS-is sätestatule. 143 § 17 lg 10 Siseministeerium 1. Lõige 9 ja 10 ei sobitu sätte pealkirja (Nakkushaiguste leviku Arvestatud ja korrigeerime eelnõu tõkestamine töökohal) alla, sest neis reguleeritakse kinnipeetavatega vastavalt. seonduvat. 2. Eelnõu § 30 lõike 2 kohaselt teeb järelevalvet käesoleva seaduse Senised § 17 lõiked 9 ja 10 eraldatakse § 17 nõuete täitmise üle TI - lõigetes 9 ja 10 sätestatud nõuete eraldi paragrahviks, et need ei täitmise üle ilmselgelt mitte. paikneks eksitavalt „nakkushaiguste 3. Eestis on ainult üks kinnipidamiskeskus. leviku tõkestamine töökohal“ 4. Seletuskirja kohaselt sätestab lõige 9, et vanglad, regulatsiooni all- kinnipidamiskeskused ja arestimajad peavad tagama kinnipeetavatele nakkusohutu keskkonna, rakendades selleks Täpsustame järelevalve pädevust, asutuse spetsiifikast tulenevaid meetmeid. Samuti tuleb tagada arvestades, et Tööinspektsioon ei tee nakkusohutus isikute transportimisel. Sellise sätte lisamine on järelevalvet kinnipidamisasutusi oluline, kuna vangistusseadus, vangla sisekorraeeskiri ja puudutavate sätete üle. kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri ei sätesta minimaalseid nõudeid nakkusohutuse tagamiseks kinnipeetavatele, Parandame sõnastust ja seletuskirja arestialustele või vahistatutele. Lõike 10 kohaselt tuleb tagada, et faktilise täpsuse huvides ning nakkushaigusesse haigestunud kinnipeetavate, arestialuste ja täpsustame viiteid asjakohastele vahistatute ravi jätkuks ka pärast nende vabanemist asutusest. sisekorraeeskirjadele. Nakkushaigused kujutavad ohtu kogu elanikkonnale ning mitmete haiguste puhul on igapäevase ravi järjepidevus kriitiline nii haiguse Selgitame seletuskirjas § 17 lõike 10 leviku tõkestamiseks kui ka patsiendi tervise säilitamiseks. Näiteks sisu selliselt, et see ei looks uut antiretroviirusravi puhul on vajalik ravimeid manustada kindlatel kohustust isiku jätkuravi aegadel iga päev. Kui raviskeemist ei peeta korrapäraselt kinni või korraldamiseks, vaid piirdub osa annuseid jäetakse võtmata, väljub viiruse paljunemine kontrolli korraldusliku koostöö põhimõttega alt ning viiruskoormus suureneb. Tuberkuloosivastase või tervishoiuteenuse osutajatega ravi antiretroviirusravi korral võidakse rakendada otsejälgitud ravi järjepidevuse tagamiseks, kooskõlas põhimõtet, mille kohaselt peab patsient kogu ravikuuri jooksul võtma kehtivate pädevuste ja ravimeid tervishoiutöötaja järelevalve all. andmekaitsenõuetega. Seletuskirjas märgitud kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu mõisted tulevad vangistusseadusest, mis ei laiene kinnipidamiskeskuses viibivatele välismaalastele. Lisaks võivad vanglates ja arestimajades viibida nt ka kainenemisele toimetatud isikud, sundtoodud jne. Ka nende ohutus tuleb tagada. Loetelus puudub viide arestimaja sisekorraeeskirjale. 5. Lõike 10 osas selgitatakse seletuskirjas, miks edasine ravi on vajalik, samas ei selgu, kuidas seda koostööd ette kujutatakse. Politseil puudub kohustus ja pädevus tegeleda vabanemisel isikuga 144  tema jätkuravi korraldamisel ja seega sellega politsei nõustuda ei saa. § 23 p 2 Siseministeerium RIPS-i ei peaks tegema niipalju muudatusi. Kõik rahvatervisega Arvestatud, RIPSi ei muudeta. seotud sätted RIPS p 2 muudatused tuleks lisada hoopis NETS §-i 23, kuna p 2 muudatused on omavahel seotud pigem NETS-iga ja rahvatervisega. Lisaks jääb hetkel mulje, et RIPS alusel saaks VV kehtestada määruse ja tegelikult ka NETS § 23 alusel. Määruste sisu vaadates on need tegelikult samad määrused – riigipiiri sulgemiseks (ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamiseks). Meil ei peaks olema kahes erinevas seaduses VV määruse kehtestamiseks alust ja piisaks nende sätete NETS-i viimisest. NETS § 23 alusel VV määruse draft käsitleb juba RIPS-i muudatustes sätestatud VV määruse sisu. Väga segane olukord tekib. Lisaks, kui piir vaja sulgeda ohu tõttu rahvatervisele, siis kes teeb VV-le eelnõu – SiM või Som? SiM-il ei ole rahvatervise osas pädevust. § 23 lg 2 Siseministeerium Keda mõeldakse "alalise piiripunkti valdaja" all, kellele eelnõu Arvestatud. Alaline on välja jäetud. kohaselt rakenduvad täiendavad tegevused/ülesanded ja seeläbi ka Valdamise sõna on asjaõigusseaduse täiendavad kulud. Kui mõiste "piiripunkt" tuleb RiPS §-st 10, siis mida tähenduses, ka RIPS § 10 lg 2 kasutab on silmas peetud sõnade "alaline" ja "valdaja" all. Õigusselguse valdaja ja omaniku staatust, mida saab tagamiseks tuleb eelnõus sõnaselgelt sätestada, kellele ja millised öelda ka valdaja sõna läbi, sest ka ülesanded pannaks. Riigiasutuste puhul tuleb seletuskirjas neile omanik on valdaja. avalduv (rahaline)koormus ka välja tuua. Hetkel on seletuskirjas kajastatud üksnes TA võimalikud kulud. § 23 lg 3 Siseministeerium Selgusetuks jääb olukord, et isegi kui PPA kuidagi tuvastab, et isikul ??Kui välismaalane ei täida käesoleva puudub vajalik tõend ja ei luba teda piiri ületada, siis mis saab edasi. paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud Selleks peab olema seadusest tulenev säte, milles nähtuks, mida isik ohtliku nakkushaiguse leviku rikub, et teda ei lubata riiki. Kes menetleb isikut edasi? Kuidas, kelle tõkestamise nõudeid või keeldub kuludest toimub isiku tagasisaatmine või kus nt isik ööbib? kohustuslikust terviseuuringust, tõkestab Politsei- ja Piirivalveamet ohu tõttu rahvastiku tervisele tema riiki sisenemise, kohaldades riigipiiri seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskiri) sätestatut. Nimetatud isiku riigist tagasisaatmisele, ooteajal viibimisele ja sellega seotud kulude kandmisele kohaldatakse 145  väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust.?? § 23 lg 4 Siseministeerium Ka MTA-l. RIPS § 9 lg 2 kohaselt annab lisaks politseile ka toll loa Arvestatud osaliselt. Lisatud andmete välispiiri ületamiseks. Tuleks lisada kindlasti MTA, muidu mõningates saajaks toll, st läbi rolli sõnastatud, piirikontrollides ei ole võimalik MTA-l vahetada TA-ga piiriületajate kuigi tolli ülesandeid täidab MTA, mis andmeid. on laiem (maksuameti rolli ei mõelda). Seletuskirjast ei tulene selgelt, kas siin võiks isiku konkreetset Eestis viibimise kohta ka nõuda. Covidi ajal oli see olnud probleemiks. Viibimiskoha teema on reguleeritud, vt Seletuskirjas selgitada rohkem lahti, mis on reisiandmed. algne en§ 28 lg 5 ja § 9 lg 5 p 2. § 25 lg 2 Siseministeerium Millistest andmekogudest andmeid väljastatakse tuleb sätestada Arvestatud osaliselt. Millistest andmekogude täpsusega. Mida on siin mõeldud uurimistoimingute andmekogudest andmeid saadakse on all? määruse teema. Uurimistoimingu sõna on välja jäetud, sest tuvastamise sõna katab selle ära. § 27 ja § Siseministeerium Üldiselt avaliku ürituse ja koosoleku korraldamise nõuded on Arvestatud osaliselt. Esimene 28 lg 2 p 6 sätestatud KorS-is. Palume kaaluda sõnastada järgmiselt: keelata ettepanek on arvesse võetud, kuid avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise või teine mitte, sest spordiüritus on avalik kehtestada nende pidamisele ja korraldamisele täpsemaid nõudeid. üritus, nii läheb see „avaliku ürituse“ Lisaks juhime tähelepanu, et KorS § 59 lg 2 kohaselt spordiürituse alla, eraldi ürituse liiki ei ole vaja välja korraldamise ja pidamise nõuded sätestab spordiseadus. Palume tuua. kaaluda vajadust täiendada ka punktiga 7, mille kohaselt võiks keelata ka spordiürituste korraldamise või kehtestada nende pidamisele ja korraldamisel täpsemad nõuded. § 28 lg 4 p Siseministeerium Ajendatult COVID-ist on siiani lahti selgitamata, kes kontrollib KorS § Selgitame. KorS § 44 kohase 2 44 (Viibimiskeeld) täitmist? viibimiskeelu täitmist kontrollib Terviseamet või kaasatud korrakaitseorgan. § 28 lg 5 p Siseministeerium ITDS eristab isiku tuvastamist ja isikusamasuse kontrollimist. Ei arvesta. Sõna kontrollimine ja 4 ja lg 7 p Isiku tuvastamine on menetlus, mille käigus tehakse isik kindlaks. tuvastamine on üldtähenduses. Võib 5 Isikusamasuse kontrollimine on menetlus, mille käigus veendutakse, kontrollida, selleks et tuvastada, et tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on. isikusamasust, kuid võib ka tuvastada Seega tuleb eelnõu § 28 lg 5 punkti 4 ja lg 7 punkti 5 täpsustada. läbi kontrollimise. § 31 Siseministeerium Paluma jääda kehtiva NETS sõnastuse juurde ning haldusorgani Osaliselt arvestatud. Terviseamet (TA) asemel kasutada "korrakaitseorgan" või põhjendada, miks on on ka riikliku järelevalve raames ka muudatusettepanek tehtud. korrakaitseorgan, kuid selguse mõttes on märgitud TA põhiolemus. PPA ei ole 146  haldusorgan, seega on lisatud sättesse „kaasatud haldusorgan“. § 31 lg 1 Siseministeerium Kaaluda KorS § 26 (Teavitamine), § 45 (Sõiduki peatamine) § 52 Arvestatud. Eelnõud on täiendatud (Vallasasja hoiulevõtmine) lisamist. Meie hinnangul on nende vastavalt. meetmete lisamine vajalik, kuna TA-l peaks olema võimalik teavitada isikuid, et tekkinud on vastav olukord. Sõidukeid peaks olema võimalik peatada, kuna kui on näha, et keegi lahkub piirkonnast, siis nt isikut võib küll küsitleda (KorS § 30), kuid sõidukit peatada ei saa. Samuti võib tekkida ka olukord, kus oleks vaja kontrollida nt asja/eset, mis võib olla nakkusohtlik. § 31 lg 2 Siseministeerium Kui on tegemist nakkushaigega, siis miks toimetada isik tema elu- Arvestatud. Sõnastatud läbi või viibimiskohta? Vaadates nt KorS § 46 lg-t 5, tuleks siin samuti kinnipidamise otstarbe. leida teine lahendus. § 31 lg 3 Siseministeerium Täpsustamist vajab, milliseid sunnivahendeid TA võib rakendada ja Selgitame. Kommenteerijal on jäänud kui soov on suurendada ettekirjutusega määratavat sunniraha, siis vist tähelepanuta, et ettepanekus tuleb ka see seaduses sätestada. Kindlasti tuleks eristada sunniraha toodud asjaolud on reguleeritud juba § määra eraisikutele ja juriidilistele isikutele. 30 lõikes 3. § 32 lg 1 Siseministeerium Kaasamine ei tähenda oma ülesannete üle andmist/panemist teisele Selgitame. Vastutamise puhul asutusele. Tegevused saavad toimuda üksnes kaasaja kohaldub muudes seadustes eestvedamisel. Endiselt on lahendamata kes ja mille eest kaasamise reguleeritu: riigivastutuse seadus, korral vastutab. tervishoiuteenuste korraldamise seadus, tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus, hädaolukorraseadus. § 32 lg 4 Siseministeerium Nõustume, et TA saab tagada väljaõppe, aga ilmselgelt mitte Arvestatud. teadmisi ja oskuseid. § 44 Siseministeerium RIPS reguleerimisala: seadus sätestab Eesti riigipiiri mõiste, riigipiiri Arvestatud. RIPS-i ei muuda. § 17 lg 1 asukoha määramise ja tähistamise, maismaapiiripunkti sisenemise muudatus on juba olemas samas korraldamise, piirirežiimi ning vastutuse piirirežiimi rikkumise ja sõnastuses RIPS-s, teised saab riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest. Sätted, millega soovitakse ühildada NETS-ga. RIPS-i muuta ei kuulu RIPS-i reguleerimisalasse. Äärmisel juhul saaks nõustuda üksnes lg 1 ja lg 2 (1') muudatustega. Muus osas oleks need NETS reguleerida. § 16 Eesti Eelnõule eelnenud väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) toodi Täname põhjaliku tagasiside ja Proviisorapteekide välja vajadus tõsta Eestis vaktsineerimisega hõlmatust ning selle selgituste eest. Mõistame Liit tagamiseks tehti ettepanek laiendada vaktsineerijate ringi. Toetasime väljatöötamiskavatsuses, aruteludes ning erinevates uuringutes esile toodud 147 EPALi poolt seda ettepanekut, sest vaktsiin-välditavate seisukohta, et vaktsineerimise parem nakkushaiguste puhul on oluline kättesaadavus ja hõlmatus eeldavad ka tõsta elanike teadlikkust nende haiguste leviku kohta, selgitada vaktsineerimist teostavate spetsialistide vaktsiinidega seotud ohutuse andmeid ja luua inimestele võimalus ringi laiendamist, sh apteekrite ja saada vaktsineeritud võimalikult mugavalt igapäevaste tegevuste töötervishoiuarstide kaasamist. kõrvalt. VTK tõi ka välja, et ohutud ja kvaliteetsed vaktsineerimisvõimalused peavad olema laiemalt kättesaadavad, Selgitame siiski, et käesoleva tagatud peab olema vajalik paindlikkus ja arvestada tuleb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje elanikkonna igapäevast liikumist. Ühe võimalusena nähti tõhusama seaduse (NETS) eelnõu eesmärk ei ole ja jätkusuutlikuma vaktsineerimise korraldamise tagamiseks apteegiteenuse laiendamise sisuline laiendada vaktsineerimise õigust ka apteekritele. reguleerimine. NETS keskendub nakkushaiguste ennetamise ja Samale tulemusele jõuti ka NETS muutmiseks läbi viidud arutelude immuniseerimise korralduse üldisele käigus, kus 18. septembril 2025 läbi viidud vaktsineerimise raamistikule. Vaktsineerimisõiguse korralduse teemalise kaasamisürituse kokkuvõte 2toob välja andmine uutele kutserühmadele eeldab seisukoha, et vaktsineerimise parema kättesaadavuse ja hõlmatuse eraldiseisvat ja terviklikku käsitlust, mis tagamiseks on vaja suurendada vaktsineerimist läbi viivate hõlmab muu hulgas kutsealast spetsialistide hulka ning lisaks arstidele võiksid immuniseerimist väljaõpet, vastutuse ja järelevalve korraldada ka apteekrid, ämmaemandad ning töötervishoiuarstid, küsimusi, ligipääsu terviseandmetele kellele tuleks võimaldada vajalik koolitus, sh jätkukoolitused.EPAL ning teenuse rahastamist. osales sellel üritusel koos valdkonna peamiste erialaorganisatsioonide ja riigiasutustega. Apteegiteenuse laiendamise väljatöötamiskavatsus valmis 2024. Me ei ole saanud tagasisidet, miks VTKs välja toodud punkt ning ka aastal ning esmane tagasiside on arutelus kokku lepitud ettepanek ei ole jõudnud eelnõusse. analüüsitud. Edasine liikumine selles Vastupidi, eelnõu § 13 lg 5 sätestab immuniseerimise õiguse suunas eeldab täiendavaid sisulisi ja sisuliselt ainult perearstidele, kes võivad selle õiguse edasi poliitilisi arutelusid ning vastava delegeerida teisele tervishoiuteenuse osutajale (TTO). Seejuures on seadusemuudatuse eelnõu ebaselge, kuidas selline suunamine peaks toimuma. väljatöötamist eraldi menetluses, sh seoses tervishoiuteenuste Alates 2018. aastast on apteekides pakutud vaktsineerimise teenust korraldamise seaduse ja ravimipoliitika koostöös tervishoiuteenuse osutajatega, sest apteekritel puudub laiemate arengutega. Eestis õigus ise vaktsineerida. Praegu saab vaktsineerida ligi 50 apteegis üle Eesti, kus koostöös TTO-dega pakutakse kaitset gripi, Samas on eelnõu koostamisel peetud puukentsefaliidi, covid-19, oluliseks säilitada seaduse tasandil difteeria/teetanuse ja HPV vastu. Eelmisel aastal sai vaktsiinisüsti piisav paindlikkus apteegis ligi 30 000 inimest. Inimesed on juba harjunud, et apteek on immuniseerimisõiguse regulatsioonis, 148 kõige kättesaadavam koht hooajaliste või revaktsineerimist vajavate et vajaduse korral oleks tulevikus vaktsiinide manustamiseks. Korralduslikus mõttes oleks mõistlik võimalik vaktsineerimist teostavate apteekidel/apteekritel ise vaktsineerimist teostada, nii on see isikute ringi laiendada ilma NETSi korraldatud täna juba ligi 50 maailma riigis, sealhulgas meie põhimõtteid ümber kujundamata. naaberriikides Lätis, Soomes, Leedus. Käesolev eelnõu ei välista apteekrite rolli edasist arendamist Paljudes riikides on apteekritele antud vaktsineerimise õigus peale vaktsineerimisteenuse pakkumisel, COVID-19 pandeemiat. Eestis läbi viidud Rakendusuuring kuid ei reguleeri seda küsimust selles „Vaktsineerimise korraldust toetav tööriist“ 3 analüüsis Eesti menetluses. vaktsineerimiskorraldust ja tõi esile valdkonna peamised kitsaskohad, sealhulgas vaktsineerimisega hõlmatuse languse, Täname EPALit senise aktiivse panuse valeinformatsiooni mõju ja COVID-19 pandeemia häiretest tingitud ja koostöö eest ning peame apteekide väljakutsed. Uuringule oli viidatud ka VTK koostamisel. Uuring rolli rahvatervise edendamisel, sh pakkus lahendusi vaktsineerimise kättesaadavuse, kvaliteedi ja inimeste nõustamisel ja teavitamisel, kommunikatsiooni parandamiseks, tuginedes intervjuudele jätkuvalt oluliseks. Edasised sammud tervishoiuvaldkonna ekspertidega ning rahvusvahelistele parimatele vaktsineerimisõiguse laiendamise osas praktikatele. Näiteks vaktsineerimise kättesaadavuse parandamiseks vajavad aga eraldi ja põhjalikumat soovitati riigi tasemel pakkuda suuremat tuge immuniseerimiskava poliitikakujundamise protsessi. väliste vaktsiinide pakkumisel ja vaktsineerimise korralduse parandamiseks laiendada vaktsineerimist pakkuvate teenuseosutajate ringi (nt apteekrid, töötervishoiuarstid). Seega on arusaamatu, miks selle uuringu tulemust ja Eesti apteekides vaktsineerimise praktikat ei ole eelnõus arvestatud. Apteekrid saavad inimesi nõustada, soovitada riskirühmadel vaktsineerida, osaleda kampaaniates. Covid-19 pandeemia ajal näiteks jagasime apteekides soovitusi inimestele vaktsineerida, soovituste sisu oli kokku lepitud riigiasutustega. Oleme viimastel aastatel osalenud riiklikes kampaaniates ja ka ise erinevaid kampaaniaid läbi viinud. Kõik see on toimunud meie enda initsiatiivil, aga näeme oma tegevust perspektiivis kui regulaarset ja pikemalt ette planeeritud koostööd riigiga. Ravimipoliitika 2030 on tervise- ja tööministri 2. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 3 kinnitatud ravimipoliitika alusdokument. Ravimipoliitika eesmärkide ellu viimise üheks põhimõtteks on apteegiteenuse arendamine. Ravimipoliitika alusdokumendi põhjal esitas Sotsiaalministeerium 2024. aasta sügisel kooskõlastamiseks 149 VTK, mis kirjeldas apteegis osutatavate teenuste laiendamist ja hõlmas endas kavatsust luua tulevikus õiguslik alus apteekritele vaktsineerimiseks. Proviisorid ja farmatseudid, nagu ka teised tervishoiutöötajad vajavad enne vaktsineerimise teenuse pakkumist koolitust, vajalik on ligipääs patsiendi terviseinfole (nõustamiseks, immuniseerimise dokumenteerimiseks) ning ruumide olemasolu. Toetame samuti põhimõtet, et koolitused läbinud apteekrid saavad vaktsineerida ja nakkushaiguste leviku tõkestamisele kaasa aidata ka kriisiolukordades (näiteks massvaktsineerimiste või nakkushaiguste testimiste läbiviimisel). Juba 2021. aasta Riigikontrolli aruandes „Koroonakriisi viis õppetundi“4 rõhutati, et kriisideks valmistumine nõuab muu hulgas ka piisavat personali. Kriisideks valmistumine jätkub ka täna (ETO-de määramine, kriisipoodide ja seal olevate apteekide toimepidevus) ja seega on piisava personali olemasolu ning inimeste tervise kaitseks immuniseerimise teostamine kriisi valguses endiselt akuutne. Rahvusvahelistelt on apteekritele vaktsineerimise õiguse andmine näidanud, et see suurendab vaktsineerimisega hõlmatust, sest apteegid on kõige sagedamini külastatavad tervishoiuasutused ning inimestele on mugav ja lihtne seal end vaktsineerida. Mitmetes riikides on näiteks hooajaliste vaktsiinide puhul apteek üks peamistest kohtadest, kus inimene vaktsiinisüsti saab (näiteks Itaalia, Portugal). Meie lähiriikides on antud õigus vaktsineerida apteekritele Leedus, Lätis ja Soomes. Leedus saavad apteekrid vaktsineerida gripi, puukentsefaliidi ja pneumokoki vastu, vajalik on täiendõpe ja vastav tegevusloa eritingimus. Täiendavalt märgime, et hetkel menetletava tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu5 raames on samuti arutelu all apteekrite ligipääsu tagamine tervise infosüsteemile ja teatud laiendatud nõustamise pakkumine apteekides. EPAL on esitanud oma ettepaneku apteegiteenuse mõiste laiendamiseks. 150  Eelnõu seletuskiri toob välja, et teisi tervishoiutöötajate rühmi, nagu proviisorid, ja farmatseudid, ei ole kavas immuniseerijatena rakendada, sest immuniseerimine ei kuulu nende kutseala baasõppesse. Samas on hetkel menetluses farmaatsia õppe muudatust puudutav eelnõu, kuhu oleks võimalik lisada vajalik õppe osa. Farmaatsia õpingud sisaldavad juba praegu immuniseerimise õppeainet ning samuti vaktsiinide- kui ravimitealast õpet ja esmaabi baasteadmisi. Täiendav õpe vaktsiinide manustamise osas on õppesse lisatav. Teiste riikide kogemus näitab, et apteekrite täiendõpe on piisav vaktsineerimise korraldamiseks. Pilootprojektina on seda juba ka koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga läbi viidud. Kokkuvõtvalt on NETS eelnõus kirjas, et see ei sisalda põhimõttelisi kõrvalekaldeid väljatöötamiskavatsuses esitletud suundadest. Leiame, et vaktsineerimise korralduse osas on tegemist olulise ja põhimõttelise kõrvalekaldega võrreldes nii VTK kui ka eelnõu loomisel toimunud aruteludest. § 16 Eesti Seletuskiri toob välja, et eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse Selgitame, et eelnõu eesmärk ei ole Proviisorapteekide tegevusprogrammi6 koalitsioonileppe punktiga 388, mis näeb ette üksnes vaktsineerimise kohtade või Liit uue nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse koostamise, teenuseosutajate ringi laiendamine, millega ajakohastatakse nakkuskontrolli nõudeid, täiustatakse vaid vaktsineerimise korralduse vaktsineerimise korraldust ja vähendatakse bürokraatiat kooliõdede sisuline ja menetluslik korrastamine, töös laste vaktsineerimisel, arvestades seejuures COVID-19 arvestades COVID‑19 pandeemia pandeemia õppetundidega kriisikindluse tagamiseks. õppetunde. Eelnõuga nähakse ette, et piiratud teovõimega isikute puhul Võrreldes vaktsineerimise korraldust praegu kehtivas seaduses ja kogutakse edaspidi lapsevanemate uues eelnõus, ei näe me täiustamise kohta - sisuliselt on see osa keeldumisi, mis vähendab kooliõdede jäänud samaks. Lähtudes juba eespool toodud analüüsidest ja ja tervishoiutöötajate halduskoormust dokumentidest, kus tuuakse välja, et praegune lahendus ei taga ning lihtsustab vaktsineerimise piisavat vaktsineerimise taset, on mõnevõrra ootamatu, et eelnõuga korraldamist. on otsustatud varasemates aruteludes kaalutud muutusi mitte teha. Lisaks on eelnõuga muudetud Ka seletuskiri tõdeb, et kuigi enamik inimesi kaitseb ennast ja teisi immuniseerimisõiguse käsitlust vaktsineerides, siis selliselt saavutatav karjaimmuunsus on langenud seaduse tasandil, viies selle alla kriitilise piiri, suurendades nii ohtu kõigi tervisele. varasemalt konkreetsete ametite loetlemiselt üle tervishoiuteenuse Laste vaktsineerituse tase väheneb, gripi vastu vaktsineerimine on osutaja (TTO)‑põhisele lähenemisele. alla WHO poolt soovitatud taset, Eesti asub puukentsefaliidi See annab süsteemile suurema 151  endeemilises piirkonnas, kus enamus inimestest peaks paindlikkuse ning võimaldab vaktsineerima, näiteid on palju. Seletuskiri ütleb, et laialdasem immuniseerimise korraldust kohandada teenuse pakkumine tagab immuniseerimise parema kättesaadavuse vastavalt teenuseosutamise tegelikule ja vähendab suure nõudluse korral perearsti koormust. Samas ühtegi korraldusele ja tulevastele vajadustele selle suunalist sätet eelnõus ei ole; pigem liigub eelnõu selles ilma seadust muutmata. suunas, et ainus võimalik koht immuniseerimiseks on perearsti Samuti on eelnõuga loodud kabinet (eelnõu § 13 lg 5). immunoprofülaktika ekspertkomisjon, mille ülesanne on tagada teaduspõhine ja järjepidev sisend immuniseerimiskava kujundamisel, ning täpsustatud vaktsiinide hankimise ja rollide jaotust, sh loodud selgem mehhanism erakorralisteks hangeteks. Need muudatused tugevdavad vaktsineerimissüsteemi kriisikindlust ja selgust ka juhul, kui vaktsineerimise teenuse osutamise põhimudel jääb eelnõus üldjoontes senisega sarnaseks. § 13 lg 2 Eesti Eelnõu seletuskiri toob välja vajaduse ennetada nakkushaigusi Selgitame, et eelnõuga ei sätestata Proviisorapteekide erinevatel tasemetel, kuid lisaks immuniseerimisega seotud seaduse tasandil detailselt, kuidas, Liit tegevustele ning tervisekontrollile ja nakkusohutusele, ei ole välja millises mahus või kui sageli tuleb pakutud lahendusi, kuidas ennetust võimestada. VTK tagasisides ennetuse valdkonnas tõime välja kommunikatsiooni, terviseteadlikkuse tõstmine ja AMR teavituskampaaniaid läbi viia. Seadus vähendamise olulisuse just esmatasandil, kuid eelnõust leiab ainult kehtestab üldised ülesanded ja üksikud viited vastavatele riiklikult koordineeritud tegevustele. Eelnõu põhimõtted, jättes konkreetsete § 13 lg 2 sätestab, et Tervisekassa korraldab immuniseerimiskavaga tegevuste kavandamise ja prioriteetide seotud ja vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamisele suunatud seadmise korralduslikku pädevusse. teavituskampaaniaid. Samas norm ei sätesta kampaaniate sagedust, Eelnõu § 13 lõike 2 eesmärk on anda prioriteetseid nakkushaigusi, sihtrühmi, miinimumnõudeid (nt Tervisekassale selge vastutus aastane tegevuskava, mõõdetavad eesmärgid) ega rahastuse immuniseerimiskavaga seotud korraldust. Praktikas ei ole riik viimastel aastatel järjepidevalt teavitustegevuste korraldamiseks. korraldanud laiapõhjalisi ega sihtrühmapõhiseid kampaaniaid, mis Praktikas on Tervisekassa viimastel oleks suunatud haiguste ennetamisele. Normatiivne kohustus ilma aastatel läbi viinud mitmekesiseid ja konkreetse tegevusplaanita ei taga tegelikku täitmist. Samuti ei ole laiapõhjalisi teavitustegevusi, eelnõus arvestatud apteekide kui esmatasandi tervisenõustajate rolli. sealhulgas avaliku ruumi teavitusi ja EPAL ettepanek on kaasata kampaaniate kavandamisse ka kampaaniaid meedias, Tammsaare 152  apteegid, kes on senine tegelenud kampaaniate korraldamisega pargis avatud näituse „Kuidas elavad iseseisvalt. haigused meie ümber?“ ning laste terviseteadlikkust toetavaid tegevusi, nagu joonistusvõistlused lasteaedades. Esmatasandi osapoolte, sh apteekide kaasamine teavitustegevustesse on võimalik korralduslikul tasandil ega eelda eraldi seaduslikku sätestamist. § 6 lg 1 Eesti Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt korraldab Tervisekassa ministri Selgitame, et eelnõus sätestatud Proviisorapteekide määrusega kehtestatud nakkushaiguste ravimite hankimist, nakkushaiguste ravimite loetelu on Liit säilitamist, vedu, külmahela toimimist ja jaotamist. Lõige 3 näeb ette, eraldiseisev loetelu, mis ei ole et hangitavate ravimite loetelu ning selle koostamise ja muutmise ravikindlustuse seaduse § 43 korra kehtestab minister Tervisekassa nõukogu ettepanekul. Lõige 4 tähenduses soodusravimite loetelu ega viitab vajadusel RaKS § 43 lg 3¹ alusel loodud ravimikomisjoni selle erirežiim. Loetelu kuulub kaasamisele. nakkushaiguste ennetamise ja tõrje RaKS § 43 süsteem seevastu reguleerib ravikindlustuse eelarvest seaduse reguleerimisalasse ning selle hüvitatavate ravimite loetelu (nn.soodusravimid), mille kehtestab eesmärk on tagada ravimite minister ning mille menetluses on keskne roll ravimikomisjonil.Eelnõu kättesaadavus rahvatervise vajadustest loob sisuliselt paralleelse ravimite loetelu mehhanismi – lähtuvalt. „nakkushaiguste ravimite loetelu,“mis ei ole kvalifitseeritud kui RaKS § 43 mõttes soodusravimite loetelu, kuid menetluslikult dubleerib Loetellu kantud ravimid hangib RaKS § 43 loogikat ja materiaalõiguslikult kasutab samu kriteeriume Tervisekassa keskselt ning kogu (meditsiiniline efektiivsus, majanduslik põhjendatus, alternatiivid jmt). ravimitega seotud tegevus See tekitab süsteemse küsimuse, kas tegemist on eraldiseisva, rahastatakse Tervisekassa eelarve kriisi- ja ennetuspõhise ravimite loeteluga, mis allub Tervisekassa vahenditest, mistõttu on ravimid kesksele hankimisele või on tegemist ravimite loetelu erirežiimiga? inimestele täielikult tagatud riigi poolt, Norm ei anna sellele selget vastust.Kui nakkushaiguste ravimite sõltumata ravikindlustuse olemasolust. loetellu kantud ravim on samaaegselt ka RaKS § 43 alusel soodusravim, tekib kahe loetelu omavaheline kattuvus. Mõlemal juhul jääb ebaselgeks, kas ja kuidas toimub patsiendipõhine hüvitamine. § 6 lg 4 Eesti Eelnõu § 6 lg 4 kohaselt „kaasab vajaduse korral“ Tervisekassa Selgitame, et eelnõus sätestatud Proviisorapteekide ravimikomisjoni. RaKS § 43 süsteemis on komisjon menetluse nakkushaiguste ravimite loetelu on Liit kohustuslik osa. Seega tekib normihierarhiline ja menetluslik eraldiseisev loetelu, mis ei ole ebaloogilisus: kui nakkushaiguste ravimite loetelu on eraldiseisev, ravikindlustuse seaduse § 43 siis komisjoni fakultatiivne kaasamine võib olla põhjendatud; kui aga tähenduses soodusravimite loetelu ega loetelu hakkab sisuliselt asendama või dubleerima § 43 loetelu, on selle erirežiim. Loetelu kuulub 153  komisjoni rolli nõrgendamine vastuolus kehtiva süsteemi nakkushaiguste ennetamise ja tõrje ülesehitusega. seaduse reguleerimisalasse ning selle eesmärk on tagada ravimite kättesaadavus rahvatervise vajadustest lähtuvalt. Loetellu kantud ravimid hangib Tervisekassa keskselt ning kogu ravimitega seotud tegevus rahastatakse Tervisekassa eelarve vahenditest, mistõttu on ravimid inimestele täielikult tagatud riigi poolt, sõltumata ravikindlustuse olemasolust. § 6 lg 1 ja Eesti Eelnõu § 6 lg 1 ja § 13 lg 2 loovad keskse hankimise ja jaotamise Selgitame, et nakkushaiguste ravimite § 13 lg 2 Proviisorapteekide mehhanismi. RaKS § 43 süsteem seevastu lähtub eeldusest, et loetelu kujutab endast eraldiseisvat Liit ravimid väljastatakse retsepti alusel üldapteegist. Ravimi hinna süsteemi, mis ei ole ravikindlustuse hüvitamine toimub Tervisekassa poolt apteegile retsepti alusel. Kui seaduse § 43 alusel toimiva nakkushaiguste ravimite loetellu kuuluv ravim hangitakse aga apteegipõhise ravimite hüvitamise tsentraalselt ja jaotatakse otse teenuseosutajatele (TTO-dele), võib süsteemi ümberkorraldamine. Eelnõu § see objektiivselt välistada tavapärase - hulgimüüja kaudu - 6 ja § 13 sätestavad ja koondavad juba hankimise ja apteegi poolt väljastamise korralduse. Seaduse tekst kehtivas õiguses rakendatud praktika, ega seletuskiri ei selgita, kas senine süsteem, kus turustamine ja mille kohaselt on Tervisekassa tervishoiuteenuse osutamine on lahutatud, on kavas ümber hankinud teatud nakkushaiguste korraldada. ravimeid keskselt ning taganud nende kättesaadavuse riigi poolt (nt immuniseerimiskava vaktsiinid, tuberkuloosiravimid, COVID-19 ja C-hepatiidi ravimid). Nakkushaiguste ravimite loetelu eesmärk on tagada ravimite kättesaadavus rahvatervise ja varustuskindluse kaalutlustest lähtuvalt. § 13 lg 2 Eesti Apteegi majanduslikud riskid: Kui apteek ostab immuunpreparaadi Selgitame, et nakkushaiguste ravimite Proviisorapteekide või nakkusehaiguse raviks mõeldud ravimi ja müüb seda loetelu kujutab endast eraldiseisvat Liit apteegiteenuse raames patsiendile, kuid riik lisab sama preparaadi süsteemi, mis ei ole ravikindlustuse või toimeaine vastavasse ravimite loetellu, hakkab eelnõu § 13 lg 2 seaduse § 43 alusel toimiva alusel Tervisekassa korraldama selle keskset hankimist, jaotamist apteegipõhise ravimite hüvitamise 154  ning rahastamist. Sellisel juhul patsiendi jaoks muutub süsteemi ümberkorraldamine. Eelnõu § ratsionaalseks kasutada riiklikult rahastatud teenust ning apteegi 6 ja § 13 sätestavad ja koondavad juba poolt hoolsalt varutud preparaadid võivad jääda müümata ja aeguda. kehtivas õiguses rakendatud praktika, Seega on eelnõu mõju senises süsteemis ravimeid patsientidele mille kohaselt on Tervisekassa väljastavatele apteekidele hoomamatu. Normid ei taga õiguspärast hankinud teatud nakkushaiguste ootust ega võimalusi riskide maandamiseks. ravimeid keskselt ning taganud nende kättesaadavuse riigi poolt (nt immuniseerimiskava vaktsiinid, tuberkuloosiravimid, COVID-19 ja C-hepatiidi ravimid). Nakkushaiguste ravimite loetelu eesmärk on tagada ravimite kättesaadavus rahvatervise ja varustuskindluse kaalutlustest lähtuvalt. § 13 Eesti Kokkuvõttes ei taga eelnõus kirjeldatud nakkushaiguste ravimite Selgitame, et nakkushaiguste ravimite Proviisorapteekide loetellu hõlmamise menetlus turuosalistele, sh neid ravimeid loetelu kujutab endast eraldiseisvat Liit väljastavatele apteekidele piisavat ettenähtavust ega süsteemi, mis ei ole ravikindlustuse üleminekumehhanismi, et planeerida preparaatide ostmist ja laovaru. seaduse § 43 alusel toimiva Puudub ka ajaline ja pikem plaan nende ravimite käitlemisel. apteegipõhise ravimite hüvitamise Vaktsiinide ostu- ja tarneahela mudel (retsepti alusel vs süsteemi ümberkorraldamine. Eelnõu § Tervisekassa keskne hankimine ja jaotus TTO-dele) ei ole piisavalt 6 ja § 13 sätestavad ja koondavad juba selgelt määratletud, mis võimaldab praktikas apteekide rolli ravimite kehtivas õiguses rakendatud praktika, tarneahelas oluliselt vähendada, mõjutades apteekide soovi ja mille kohaselt on Tervisekassa võimalust neid ravimeid tellida ja laos hoida hankinud teatud nakkushaiguste ravimeid keskselt ning taganud nende kättesaadavuse riigi poolt (nt immuniseerimiskava vaktsiinid, tuberkuloosiravimid, COVID-19 ja C-hepatiidi ravimid). Nakkushaiguste ravimite loetelu eesmärk on tagada ravimite kättesaadavus rahvatervise ja varustuskindluse kaalutlustest lähtuvalt. 155 § 17 lg 1-3 Majandus- ja Eelnõu kohaselt toimub edaspidi töötajate tervisekontroll Arvestatud. § 17 lõiked 1-3 välja jäetud Kommunikatsioonimi töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS) sätestatud alustel ja ja lõike 4 juurde lisatud täpsustus. nisteerium korras ning tööandjal on õigus töötaja saata tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes TTOS-i alusel. Eelnõu § 17 lõigete 1–3 puhul on tegemist sisuliselt TTOS-i nõuete dubleerimisega, mis ei paku olulist lisandväärtust. Sisult kattuvate nõuete sätestamine erinevates seadustes võib tekitada normide dubleerimist ning vähendada õigusselgust. Selline regulatsioon võib praktikas tekitada tööandjatele ebaselgust nii tervisekontrolli kohaldamisala, eesmärgi kui ka rahastamise osas. Samuti võib see suurendada halduskoormust, kuna tööandjad peavad täiendavalt tõlgendama kahe erineva seaduse – TTOSi ja NETSi – omavahelisi seoseid ning hindama, kas ja millal tuleb lisaks TTOSi alusel korraldatavale tervisekontrollile rakendada täiendavaid nakkushaigustega seotud tervisekontrolle. Seetõttu peame vajalikuks kas nimetatud sätted eelnõust eemaldada või piirduda viitega TTOS-is sätestatud korrale, vältides dubleerivat ja tõlgendusruumi suurendavat regulatsiooni. NETS-is peaks reguleerima vaid TTOS-ist erineva eesmärgiga tervisekontrolle ehk NETS-i peaks jääma vaid enne töö alustamist tuberkuloosi suhtes teostatava tervisekontrolliga seotud regulatsioon. Ettepanek: eeltoodust tulenevalt palume § 17 lõiked 1-3 eelnõust välja jätta ning § 17 lõiget 4 täpsustada, et see kohalduks vaid tuberkuloosi suhtes teostatavale tervisekontrollile. § 30 lg 2 Majandus- ja Eelnõu § 30 lõige 2 sätestab Tööinspektsiooni kohustuse teostada Arvestatud. NETS-is sätestatud Kommunikatsioonimi järelevalvet §-s 17 sätestatud kohustuste üle. Me ei saa nõustuda regulatsioonide üle teeb järelevalvet nisteerium Tööinspektsioonile täiendavate kohustuste andmisega. Eelnõu Terviseamet kui ei ole teisiti märgitud. kohaselt peaks Tööinspektsioon teostama järelevalvet kohustuste üle, mille osas neil ei ole pädevust, nt § 17 lõiked 9 ja 10, mis ei ole seotud töökeskkonnas ohutuse tagamisega, vaid vanglas viibivate isikutega. Nõuete üle, mis tulenevad TTOS-ist, on Tööinspektsioonil järelevalve pädevus TTOS-i alusel. Seetõttu pole NETS-is vaja eraldi Tööinspektsiooni järelevalvet reguleerida. Ettepanek: eeltoodust tulenevalt palume jätta eelnõust välja Tööinspektsiooni järelevalvet puudutav säte (§ 30 lg 2). § 17 lg 8 Majandus- ja Eelnõu sätestab meetmed, mida tööandja peab rakendama Arvestatud. Dubleerivad sätted Kommunikatsioonimi töökeskkonnas nakkushaiguste tõrjeks. Seletuskirjas on viidatud, et eemaldatud ja seletuskirja täiendatud. nisteerium tegemist on kehtivas Vabariigi Valitsuse määruses nr 144 156  „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi bioloogiliste ohutegurite määrus) toodud nõuetega (nt immuniseerimine, jäätmete ohutuks muutmine jt). Samade nõuete sätestamine mitmes õigusaktis ei ole põhjendatud, kuna võib tekitada õigusselgusetust ja põhjendamatut halduskoormust. Ettepanek: palume dubleerivad nõuded eelnõust eemaldada. Nõuete puhul, mis erinevad bioloogiliste ohutegurite määruses sätestatust, palume seletuskirjas selgitada, mille poolest need erinevad bioloogiliste ohutegurite määruses sätestatust. § 17 lg 7 Majandus- ja Eelnõu § 17 lõike 7 kohaselt tuleb tuberkuloosi suhtes uuesti Täpsustame, et § 17 lõige 7 käsitleb Kommunikatsioonimi tervisekontroll läbida uuele tööle asudes, kui inimene on elanud tuberkuloosi suhtes uue tervisekontrolli nisteerium kõrge riskiga riigis või puutunud kokku tuberkuloosi haigega. vajadust tööle asumisel, mitte kehtiva Seletuskirjast võib aga lugeda välja, et tervisekontroll tuleb läbida ka töösuhte kestel. Seletuskiri viiakse siis, kui kehtiva töösuhte kestel on olnud kokkupuude tuberkuloosi eelnõu tekstiga kooskõlla, et vältida nakatanud isikuga või viibimine kõrge riskiga riigis. Seega ei ole tõlgendust, nagu oleks tervisekontroll eelnõu ja seletuskiri selles osas kooskõlas. Ühtlasi tekib küsimus, et automaatselt nõutav ka töösuhte ajal juhul, kui tervisekontroll on vajalik töösuhte kestel, siis kas selle eest üksnes riskiteguri ilmnemisel. peab tasuma töötaja või tööandja. Kui kehtiva töösuhte kestel tekib põhjendatud vajadus täiendavaks Ettepanek: palume eelnõus ja seletuskirjas täpsustada, millal on tervisekontrolliks (nt tööandja vajalik uuesti tuberkuloosi suhtes tervisekontroll läbida. Lisaks riskianalüüsi alusel või töökohustuste palume selgitada, et juhul kui § 17 lõike 7 alusel on tarvilik töötamise käigus toimunud kokkupuute tõttu), kestel uus tervisekontroll läbida, siis kas selle eest peab tasuma toimub see TTOS‑ i alusel. Sellisel töötaja ise või tööandja ning kas tasumise puhul eristatakse juhul korraldab kontrolli tööandja ning eraelulist kokkupuudet vs töökohustuste käigus toimunud kulud kannab tööandja. kokkupuudet nakkusallikaga. Seega on kulude kandmine selgelt eristatud: enne tööle asumist (NETS § 17) – nakkusohutuse miinimumnõue, mille kulud kannab tööle asuja; töösuhte kestel (TTOS) – tööandja korraldatud tervisekontroll, mille kulud kannab tööandja. § 17 lg 7 Majandus- ja Eelnõu ei reguleeri tuberkuloosi suhtes väljastatava tervisetõendi Ei arvestata. Selgitame, et eelnõus ei Kommunikatsioonimi kehtivust. Palume selgitada ja vajadusel eelnõus reguleerida, kui sätestata tuberkuloosi suhtes nisteerium pikalt kehtib tuberkuloosi suhtes tehtava tervisekontrolli raames väljastatava tervisetõendi ajalist väljastatav tervisetõend. Kui tervisetõendi kehtivust pole kehtivust, kuna eelnõu lähtub 157 reguleeritud, eeldame, et iga kord tööle asudes (ka olukorras, kus riskipõhise tuberkuloosi skriinimise inimene vahetab lühikese perioodi jooksul töökohta) peaks uue põhimõttest, mida toetavad ka Eesti tervisekontrolli läbima. Kopsuarstide Seltsi ja Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi soovitused. Eelnõu § 17 näeb ette, et tuberkuloosi suhtes tehtud tervisekontrolli ei ole vaja uuesti läbida, kui tööle asujal ei ole tekkinud uusi riskitegureid. Tööandjal on õigus nõuda uut tervisekontrolli ja vastava tõendi esitamist juhul, kui tööle asuja:  on pärast eelmise tervisekontrolli läbimist viibinud kõrge tuberkuloosi haigestumise riskiga riigis, või  on puutunud kokku tuberkuloosi nakatunud isikuga. Nimetatud asjaolude selgitamiseks on tööandjal võimalik küsida vastavat teavet töövestluse käigus või paluda tööle asujal täita deklaratsioon, mis on tervishoiu- ja töötervishoiupraktikas tavapärane lähenemine. Ajalise kehtivuse sätestamist ei peeta põhjendatuks, kuna tuberkuloosi levimus Eestis on madal ning sümptomiteta isikute regulaarne skriinimine kindla ajavahemiku järel ei ole rahvatervise seisukohast proportsionaalne. Eelnõu eesmärk on vältida põhjendamatut korduvat kontrolli ja halduskoormust ning keskenduda sisulisele nakkusohu hindamisele konkreetsete riskitegurite olemasolul. 158 § 13 ja 17 Majandus- ja Töökeskkonnas immuniseerimist on käsitletud nii immuniseerimise §-s 17 oli immuniseerimine TTOS-i Kommunikatsioonimi jaos kui §-s 17. Palume kaaluda, kas oleks mõistlik koondada kõik dubleeriv säte, seega oleme selle nisteerium immuniseerimist puudutav ühte kohta. NETS eelnõust eemaldanud. § 17 lg 9- Majandus- ja Eelnõu § 17 lõige 9 ja lõige 10 ei sobitu §-i 17 alla, kuivõrd tegemist Arvestatud. 10 Kommunikatsioonimi ei ole töökohal nakkusohutuse tagamisega. Palume liigutada need nisteerium sisult sobivama paragrahvi alla. § 13 lg 3 Kaitseministeerium Eelnõu § 13 lõige 3 sätestab, et Kaitseministeerium ja Arvestatud. Siseministeerium korraldavad oma allasutuste töötajate teenistusülesannetega seotud täiendava immuniseerimise oma valitsemisala eelarvest. Sama paragrahvi lõikes 4 sätestatakse, et Kaitseministeerium korraldab välismissioonile saadetavate kaitseväelaste täiendava immuniseerimise oma valitsemisala eelarvest. Selgitame, et välismissiooni mõiste asemel kasutame Riigikaitseseaduse § 29 alusel mõistet rahvusvaheline sõjaline koostöö. Seletuskiri Kaitseministeerium Seletuskirjas on selgitatud, et Kaitseministeerium ja Arvestatud. Siseministeerium korraldavad enda töötajatele vajalikke immuniseerimisi, mis tulenevad nende teenistusülesannetest. Juhime tähelepanu, et Kaitseministeerium tagab küll eelarve immuniseerimiseks, kuid immuniseerimise korraldamist viib läbi Kaitsevägi. Seega palume tagada eelnõu ja seletuskiri vastavuse tegeliku praktikaga. 159  Haridus- ja Teadusministeerium Justiits- ja Digiministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 02.04.2026 nr 1.2-2/30-1 Siseministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud koostööpartner Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu. Ootame Teie kooskõlastust hiljemalt 13. aprillil 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Eelnõu; 2. Seletuskiri koos lisadega. Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Eesti Arstide Liit Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Infektsioonhaiguste Selts Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Laborimeditsiini Ühing Eesti Pereõdede Ühing Eesti Proviisorapteekide Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Töötervishoiuarstide Selts Eesti Õdede Liit Eesti Õpilasesinduste Liit Maksu- ja Tolliamet Ravimitootjate Liit Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus Tervise Arengu Instituut Terviseamet Tervisekassa Tööinspektsioon Kerli Reintamm-Gutan [email protected]  Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu kaasajastab Eesti tervisekaitse süsteemi, et kaitsta igaühe tervist ja vähendada nakkushaigustest tulenevaid riske nii igapäevaelus kui kriisides. Kehtiv, 2003. aastast pärinev regulatsioon, on vananenud, kuna nakkushaiguste ohud, inimeste liikumine ja tervishoiu võimalused on muutunud. Nakkushaigused ei küsi aega ega kohta ning need võivad endiselt teha suurt kahju tervisele. Kuigi enamik inimesi kaitseb ennast ja teisi vaktsineerides, siis selliselt saavutatav karjaimmuunsus on langenud alla kriitilise piiri, suurendades nii ohtu kõigi tervisele. Parim kaitse on ennetus, kuid tuleb olla valmis ka kriisideks. Eelnõu eesmärk on luua terviklik süsteem, mis kaitseb inimeste elu ja tervist ning tagab riigi sujuva toimimise nakkushaigustest tingitud ohtude korral, arvestades seejuures isikute põhiõigusi ja vaktsineerimise vabatahtlikkuse põhimõtet. Eelnõus korrastatakse nakkushaiguste tõrje juhtimismudelit, määratledes üheselt, milliste kriteeriumite alusel hindame nakkushaiguse ohtlikkust, kuidas kaasame eksperte, mille eest vastutavad osapooled nii igapäevases elus kui ka kriisiolukorras. Seaduseelnõuga sätestame põhimõtte, et rangeid piiranguid tohib rakendada ainult eriti ohtliku nakkushaiguse korral. Lisaks kehtestatakse eelnõu kohaselt ühiskonnaelu laialdaselt mõjutavad piirangud Vabariigi Valitsuse määrusega, mis tagab suurema läbipaistvuse ja parema kaitse isikute õigustele. Seaduseelnõuga luuakse lihtsam korraldus juhuks, kui piiratud teovõimega inimene ei saa ise otsustada enda immuniseerimise üle. Sellisel juhul immuniseerimist ei tehta, kui seaduslik esindaja pärast teavitamist sellest keeldub. Ehk teisisõnu rakendub põhimõte „vaikimine on nõusolek“. Samuti ei eeldata enam, et piiratud teovõimega inimese puhul peab esindaja alati andma nõusoleku, kui inimene on võimeline immuniseerimise üle ise otsustama. Praegu on mitmetel tegevusaladel, nagu toitlustus ja teenindus, nakkusohutuse tagamiseks nõutud tervisetõendi esitamine enne tööle asumist. Loobume nakkushaiguste puudumise tõendamise nõudest enamikel töökohtadel. Selline tervisetõend peegeldab vaid hetkeolukorda ega taga püsivat ohutust. Asendame selle järjepidevate ennetusmeetmetega, mis tuginevad töökeskkonna riskianalüüsile. Eelnõuga laiendatakse infektsioonikontrolli nõudeid tervishoiuasutustest ka teistesse kõrge riskitasemega keskkondadesse, sealhulgas ööpäevaringsetesse hoolekandeasutustesse. Tegemist on süsteemsete tegevustega, mille eesmärk on ennetada või peatada nakkustekitajate levik teenuse osutamisel. See hõlmab igapäevaseid rutiine, nagu näiteks töötajate regulaarne ja nõuetekohane käte desinfitseerimine. Muudatuste tulemusena on risk raskelt haigestuda ja nakkust levitada väiksem, karjaimmuunsus vajalikul tasemel ning igaüks on kaitstud ilma tervishoiusüsteemi üle koormamata. Eelnõu koostamisel on rakendatud halduskoormuse tasakaalustamise reeglit, hinnates iga uue kohustuse vajalikkust ja pakkudes välja meetmed koormuse vähendamiseks. Ülevaade halduskoormuse muudatustest on esitatud punktis 1.3. 1 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi nakkushaiguste ennetamise poliitika juht Kerli Reintamm-Gutan ([email protected]), rahvatervishoiu osakonna nõunik Maia-Triin Kanarbik ([email protected]), analüüsi ja statistika osakonna analüütik Gerli Põdra (teenistusest lahkunud), analüüsiosakonna analüütik Vootele Veldre ([email protected]), analüüsiosakonna analüütik Evelin Tähtväli ([email protected]) ja Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakond. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Eelnõu ettevalmistamiseks vajalik sisend koondati väljatöötamiskavatsuse1 tagasiside põhjal tehtud analüüsist ja 2025. aastal korraldatud kaasamise töötubadest2, kus osalesid eri osapoolte esindajad, sealhulgas asjaomased ministeeriumid ja riigiametid, tervishoiutöötajate ja -asutuste esindusorganisatsioonid, haiglad, tööandjate ja ettevõtjate liidud ning patsiendi- ja noorteühendused. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi3 koalitsioonileppe punktiga 388, mis näeb ette uue nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse koostamise, millega ajakohastatakse nakkuskontrolli nõudeid, täiustatakse vaktsineerimise korraldust ja vähendatakse bürokraatiat kooliõdede töös laste vaktsineerimisel, arvestades seejuures COVID-19 pandeemia õppetundidega kriisikindluse tagamiseks. Eelnõu koostamisel on järgitud halduskoormuse tasakaalustamise reeglit (HÕNTE 4 § 1 lg 1 p 7¹). Olulisim halduskoormust vähendav meede on tööalase tervisekontrolli süsteemi reform (§ 21), millega kaotatakse üldine nakkushaiguste tervisetõendi nõue enamikul tegevusaladel (sh toitlustus, haridus, iluteenused). See vähendab kümnete tuhandete töötajate halduskoormust ja nõuete täitmisega kaasnevaid kulusid. Teise olulise leevendusena sätestatakse seaduse tasandil sõnaselgelt andmete ühekordse küsimise põhimõte. See loob vajaliku õiguskindluse, et tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi TTO) ja meditsiinilaborite teavitamiskohustus loetakse täidetuks andmete edastamisega tervise infosüsteemi. Lisaks vähendatakse menetluslikku koormust immuniseerimisel, asendades kirjaliku nõusoleku kogumise kohustuse teavitamisel põhineva loobumisõigusega, mis lihtsustab oluliselt vaktsineerimist haridus- ja hoolekandeasutustes. Lisanduv halduskoormus on suunatud eesmärgipäraselt kriisivalmiduse suurendamisele. Infektsioonikontrolli nõuete laiendamine kõigile TTO-dele ja hoolekandeasutustele ning reisiettevõtjate täpsustatud teavitamiskohustus on möödapääsmatult vajalikud meetmed epideemiate ennetamiseks ja asutuste lausalise sulgemise vältimiseks. Samuti luuakse Vabariigi Valitsusele volitusnorm kehtestada terviseseisundit kinnitava tõendi kontrollimise kohustus. Tegemist on subsidiaarse meetmega, mida rakendatakse üksnes juhul, kui leebemad meetmed ei ole piisavad ning alternatiiviks oleks tegevuse täielik peatamine. Eelnõu koondmõju ettevõtjatele ja inimestele on positiivne, sest seni kehtinud kohustused asendatakse riskipõhiste ja proportsionaalsete ennetusmeetmetega. 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0cc998ac-3ac9-4f6e-8b3f-2de8a05b1372. 2 https://sm.ee/nets 3 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027/tervishoid. 4 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. 2 Eelnõu on seotud järgmiste rahvusvaheliste õigusaktide ja lepingutega: 1) Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelised tervise-eeskirjad (2005) (International Health Regulations – IHR) koos 2024. aastal vastu võetud muudatustega.5 Eelnõuga viiakse riigisisene õigus kooskõlla muudetud eeskirjadega, sealhulgas luuakse õiguslik alus riikliku IHRi asutuse (National IHR Authority) ülesannete täitmiseks; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohte ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (ELT L 314, 06.12.2022, lk 26–63).6 Eelnõuga on vajalik selle määruse riigisiseseks, eelkõige seiret, valmisoleku planeerimist ja hädaolukordadele reageerimist puudutavas. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) tähenduses. Eelnõuga antakse õiguslikud alused nakkushaiguste seireks ja tõrjeks vajalike isikuandmete (sh terviseandmete) töötlemiseks Terviseametile, Tervisekassale ja TTO-dele. Täpsem andmekaitsealane mõjuanalüüs on esitatud käesoleva seletuskirja punktis 6. Eelnõuga kehtestatakse uus terviktekst, mis hakkab asendama kehtivat nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust (RT I 2003, 26, 160). Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi ja nende redaktsioone: 1) alusharidusseadus (RT I, 01.07.2025, 2); 2) Euroopa Liidu kodaniku seadus (RT I, 17.04.2025, 20); 3) kalmistuseadus (RT I, 06.07.2023, 39); 4) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (RT I, 09.01.2025, 14); 5) rahvatervishoiu seadus (RT I, 02.01.2025, 3); 6) ravimiseadus (RT I, 12.07.2025, 24); 7) Riigi Teataja seadus (RT I, 07.05.2025, 7); 8) sotsiaalhoolekande seadus (RT I, 12.06.2025, 24); 9) tervisekassa seadus (RT I, 02.01.2025, 79); 10) toiduseadus (RT I, 01.07.2025, 4); 11) tsiviilkohtumenetluse seadustik (RT I, 03.04.2025, 2); 12) vereseadus (RT I, 18.12.2024, 7); 13) veterinaarseadus (RT I, 30.06.2023, 103). Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna muudetakse ka tsiviilkohtumenetluse seadustikku. 2. Seaduse eesmärk Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest kaasajastada 2003. aastast pärinevat regulatsiooni, mis ei vasta enam täiel määral kaasaegsete terviseohtude ja kriisijuhtimise nõuetele. COVID-19 pandeemia tõi esile, et kehtiv õigusraamistik ei taga pikaajaliste kriiside lahendamiseks vajalikku õigusselgust ega paindlikkust. Seaduse eesmärk on luua terviklik ja ajakohane süsteem, mis kaitseb inimeste elu ja tervist ning tagab ühiskonna toimepidevuse nakkusohtude korral. 5 https://apps.who.int/gb/bd/pdf_files/IHR_2014-2022-2024-en.pdf. 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R2371. 3 Eelnõuga luuakse nakkushaiguste tõrjeks selge ja põhiseadusega kooskõlas olev õiguslik alus. Vabariigi Valitsusele antakse volitus kehtestada eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vajalikud piirangud ja meetmed määrusega, asendades senise korralduste andmise praktika. See tagab põhiõiguste piiramisel suurema läbipaistvuse ja ettenähtavuse. Kriiside operatiivsemaks lahendamiseks korrastatakse riiklikku juhtimismudelit, kõrvaldades asutuste vastutusalade dubleerimise ja lüngad. Seadus sätestab konkreetsed ülesanded poliitika kujundamisel, järelevalves ja logistikas, mis võimaldab ohuolukordades ressursse kiiremini ja sihipärasemalt kasutada. Nakkushaiguste ennetamiseks ja varajaseks avastamiseks viiakse seire ja diagnostika regulatsioon vastavusse rahvusvaheliste standarditega ning luuakse eeldused kaasaegseks andmevahetuseks. Nakkusohutuse taset tõstetakse infektsioonikontrolli nõuete laiendamisega hoolekandeasutustele ning immuniseerimise korralduse muutmisega paindlikumaks, et parandada vaktsineerimise kättesaadavust. Eelnõu lähtub väljatöötamiskavatsuses7 seatud sihtidest. Väljatöötamiskavatsuse avaldamise järel toimusid temaatilised kaasamise töötoad, kus osalesid ministeeriumid, riigiametid, TTO-d ja erialaliidud. Partnerite sisendi põhjal on eelnõus tehtud täpsustusi, et tagada regulatsiooni parem rakendatavus ja vähendada halduskoormust. Eelnõu ei sisalda põhimõttelisi kõrvalekaldeid väljatöötamiskavatsuses esitletud suundadest. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse kohaldamis- ja reguleerimisala Lõige 1 näeb ette seaduse reguleerimisala. Võrreldes kehtiva seadusega on sätet täpsustatud, viies selle vastavusse tänapäevase rahvastiku tervise kaitse käsitlusega ja COVID-19 pandeemiast saadud õppetundidega. Erinevalt kehtivast seadusest, kus seire oli kaudselt hõlmatud tõrje ja ennetuse sätete kaudu, on eelnõus seire välja toodud iseseisva reguleerimisesemena. Seire ei ole sisuliselt täiesti uus tegevusvaldkond, kuid selle õiguslik määratlemine on vajalik järgmistel põhjustel:  COVID-19 kriis näitas, et tõrje- ja ennetusmeetmete proportsionaalsuse hindamine ja rakendamine sõltuvad otseselt süsteemsest ja pidevast andmekorjest ning analüüsist. Selge seirealane regulatsioon loob õiguskindluse andmete kogumiseks ja töötlemiseks nii tavaolukorras kui ka epideemia tingimustes.  Muudatus viib seaduse kooskõlla EL-i määrusega 2022/2371 ja IHR-iga. Seire on nendes defineeritud kui ennetuse ja tõrje vältimatu eeltingimus, mitte ainult osa tõrjetegevusest.  Seire eesmärk on tuvastada nakkushaigusest tingitud ohud enne, kui tekib vajadus tõrjemeetmete rakendamiseks. Seega on seire ennetuse ja tõrje vaheline lüli, mille reguleerimine eraldiseisvalt võimaldab täpsemalt sätestada asutuste (nt Terviseamet) pädevust ja isikute kohustusi andmete edastamisel. Seire lisamine reguleerimisalasse ei laienda meelevaldselt riigi volitusi, vaid muudab olemasoleva praktika läbipaistvamaks ja õiguslikult reguleerituks, vastates vajadusele tagada valmisolek tulevasteks nakkushaigustest tingitud kriisideks. 7 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0cc998ac-3ac9-4f6e-8b3f-2de8a05b1372. 4 Lõikes 2 sätestatakse seaduse territoriaalne ja isikuline kohaldamisala. Võrreldes kehtiva seadusega on täpsustatud, et seadust kohaldatakse Eestis asutatud või tegutsevale juriidilisele isikule. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja üheselt mõistetavus seaduse isikulises kohaldamisalas. Lisandus „tegutsevale“ tagab, et seaduse nõuded laienevad ka Eestis majandustegevuses osalevatele välisriigi juriidilistele isikutele (sealhulgas välisriigi äriühingu filiaalidele), kes ei ole asutatud Eesti õiguse alusel. Lõikes 3 täpsustatakse seaduse kohaldamist kriisireguleerimise õigusaktide kontekstis. Nakkushaiguste leviku tõrjeks eriolukorra ja hädaolukorra ajal kohaldatakse hädaolukorra seadust (HOS) käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Säte piiritleb olukorrad, kus nakkushaiguse levik nõuab laiapindset riiklikku kriisijuhtimist. Sellisel juhul on juhtiv õigusakt HOS, kuid käesolev seadus reguleerib nakkushaiguse leviku korral, sealhulgas sellest põhjustatud häda- või eriolukorra ajal, meditsiinilisi ja epidemioloogilisi meetmeid. Lõige 4 sätestab haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaldamise, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Säte on sisuliselt identne kehtiva seaduse § 1 lõikega 3. Erisused puudutavad menetlustähtaegu ja toiminguid, mis on vajalikud nakkushaigustest tingitud ohtude tõrjumiseks. Lõige 5 näeb ette, et nakkushaigele tervishoiuteenuse osutamisel kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust (TTKS), arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Sätte eesmärk on selgitada eelnõu ja TTKS koosmõju, mistõttu on eelnõust välja jäetud varasem TTO üldisi ülesandeid dubleeriv regulatsioon. Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks vajalikud lisakohustused, sealhulgas patsiendi nõustamine, epidemioloogilisteks uuringuteks proovide võtmine ja koostöö Terviseametiga, on sätestatud eelnõu § 12 lõikes 3, tagades tasakaalu individuaalse ravi ja ühiskonna ohutuse vahel. § 2. Seaduse eesmärk Paragrahv 2 on uus regulatsioon. Seaduse eesmärgi sõnastamine loob selgema arusaama nakkushaiguste leviku tõkestamiseks võimalike piirangute eesmärgist. Nakkushaiguste tõrje meetmed võivad riivata isikute põhiõigusi, mistõttu peab seaduse rakendamisel olema üheselt mõistetav, millist õigushüve kaitstakse. Seaduse eesmärk koosneb neljast osast: 1) inimeste elu ja tervise kaitse, 2) nakkushaiguste ennetamine, 3) nakkushaiguste leviku tõkestamine ja 4) nakkushaigustest tingitud kahjude vähendamine. Eristada tuleb nakkushaiguste ennetamist (nakkusohu tekkimise vältimine, nt immuniseerimine ja nakkusohutuse meetmete rakendamine) ja nakkushaiguste tõrjet (juba tekkinud nakkushaigusest tingitud ohu realiseerumise piiramine ja peatamine, nt karantiini, piirangute ja muude tõrjemeetmete rakendamine). Mõlemad moodustavad osa nakkushaiguste käsitlemise terviklikust süsteemist, millega kaitstakse inimeste elu ja tervist ning vähendatakse ühiskonnale ja majandusele tekkivat kahju. Haldusorgan hindab meetme sobivust, vajalikkust ja mõõdukust §-s 2 nimetatud eesmärkidest lähtuvalt. § 3. Nakkustekitaja ja nakkushaigus Paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatakse nakkustekitaja, nakkushaiguse ja eriti ohtliku nakkushaiguse definitsioonid. Võrreldes kehtiva seadusega on terminoloogiat ajakohastatud ja täpsustatud lähtuvalt 5 erialaekspertide tagasisidest. Ülevaade uutest ja muudetud terminitest ning nende võrdlus kehtiva seadusega on esitatud seletuskirja lisas. Lõikes 3 sätestatakse eriti ohtliku nakkushaiguse määratlus ja selle tuvastamise alused. Kehtiv seadus eristab nakkushaigust ja eriti ohtlikku nakkushaigust ning uudset ohtlikku nakkushaigust. Senine eriti ohtliku nakkushaiguse määratlus on praktikas kitsas ega võimalda paindlikult reageerida uutele ja kiiresti levivatele nakkushaigustele. Sätte eesmärk on tagada meetmete proportsionaalsus ja võimaldada nakkushaiguste tõrjel rakendada ettevaatuspõhimõtet. Eriti ohtliku nakkushaiguse (eriti uue ja tundmatu nakkustekitaja) puhul võib tekkida olukord, kus ohu suuruse ja leviku kohta puudub algfaasis täielik teaduslik kindlus, kuid viivituseta reageerimata jätmine võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi inimeste elule ja tervisele. Definitsioon loob õigusliku raamistiku põhjendatud ja proportsionaalsete tõrjemeetmete (näiteks karantiini) rakendamiseks, et tõkestada eriti ohtlike nakkushaiguste edasist levikut. Samuti ei too haiguse määratlemine eriti ohtlikuna automaatselt kaasa näiteks riigisiseseid piiranguid, vaid definitsioon toimib praktikas kaheastmelise süsteemina:  haiguse liigitamine eriti ohtlikuks annab riigile õigusliku aluse käivitada ennetavad tegevused, nagu näiteks vaktsiinide hankimine, diagnostikavõimekuse loomine, tervishoiutöötajate informeerimine jne, et ennetada ohu realiseerumist Eestis;  isikute põhiõigusi piiravaid meetmeid saab kehtestada vaid juhul, kui see on riigisisese riskihinnangu kohaselt vältimatult vajalik. Seda põhimõtet saab selgitada ahvirõugete (mpox) puhangute näitel.8 Sarnases olukorras võimaldaks uus seadus riigil reageerida paindlikult. Rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorra väljakuulutamine WHO poolt toimiks ohusignaalina, mis annab õigusliku aluse lülitada riiklikud süsteemid kõrgendatud valmisolekusse ilma inimeste põhiõigusi riivamata. Selles etapis saab riik teha vajalikke ettevalmistusi: näiteks tõhustada nakkushaiguse seiret ja hinnata tervishoiuvarude (nt isikukaitsevahendid ja ravimid) piisavust. Säte loob õigusliku mehhanismi, mille kohaselt ei too rahvusvaheline ohuhoiatus automaatselt kaasa piiranguid ega kohustusi Eesti elanikele, vaid kohustab riiki hindama konkreetset ohu Eestisse ülekandumise riski. Isikuvabadusi piiravaid meetmeid (nt liikumispiirangud) rakendatakse vaid juhul, kui riigisisene riskihinnang kinnitab vahetut ja reaalset ohtu Eesti elanikkonnale. Seega tagatakse, et globaalsele ohule reageeritakse Eestis teaduspõhiselt ja proportsionaalselt, vältides põhjendamatuid piiranguid olukorras, kus tegelik nakkusoht riigis on väike. Eriti ohtliku nakkushaiguse määratlemisel on loobutud ammendavast loetelust seaduse tasandil ja asendatud see kriteeriumidega. Esimesed kolm kriteeriumi hõlmavad nakkushaigusi, mis põhjustavad lühikese aja jooksul suurt suremust või rasket haiguskulgu, koormates seeläbi ülemääraselt tervishoiusüsteemi toimepidevust. Suremuse (sealhulgas surmavusmäära) ja haiguskulu raskusastme hindamisel ning ohu tuvastamisel lähtutakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud riskihindamise põhimõtetest. Terviseamet tugineb riskihinnangu koostamisel epidemioloogias tunnustatud metoodikatele, nagu on kirjeldatud näiteks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (edaspidi ECDC)9 ja WHO juhendites10 (nt Rapid Risk Assessment metoodika). Rahvusvahelise praktika kohaselt hinnatakse riski kompleksse süsteemina, mis hõlmab nii nakkustekitaja levikupotentsiaali ja nakkushaiguse kliinilist tõsidust kui ka selle laiemat mõju rahvastiku tervisele ja ühiskonna toimimisele. Ohtlikkuse tuvastamisel lähtutakse konkreetsetest 8https://www.who.int/news/item/14-08-2024-who-director-general-declares-mpox-outbreak-a-public-health- emergency-of-international-concern 9 https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/operational-tool-rapid-risk-assessment-methodolgy-ecdc- 2019.pdf. 10 https://iris.who.int/server/api/core/bitstreams/30d73208-215a-48b0-aa97-33a8278e78b8/content. 6 indikaatoritest, analüüsides nakkushaiguse vahetut mõju tervishoiusüsteemi toimepidevusele (mida mõõdetakse eelkõige hospitaliseerimise ja intensiivravi vajaduse kriitilise kasvuga) ja nakkushaiguse kogumõju rahvastikule (mis väljendub nakkushaiguse haigusjuhtude surmavusmääras (ingl k case fatality rate) või liigsuremuse kasvus võrdluses hooajaliste nakkushaiguste baastasemetega). Lähtudes sellest loogikast on eriti ohtliku nakkushaiguse definitsioon käesolevas seaduses suunatud ägedate ja kiiresti eskaleeruvate terviseohtude tõrjumiseks. Seega hõlmab eriti ohtliku nakkushaiguse mõiste nakkushaigusi, mis nõuavad leviku tõkestamiseks erakorraliste haldusmeetmete (nt karantiin) kohaldamist. Määratlus eristab eriti ohtlikke nakkushaigusi teistest meditsiinilises mõttes rasketest haigustest (sh kroonilise kuluga nakkushaigustest nagu HIV või C-hepatiit), mille levik rahvastikus on aeglasem või piiratud ning mille ohjamine toimub rutiinse ravi ja ennetustöö kaudu ilma laialdaste ühiskondlike piiranguteta. Erakorraliste tõrjemeetmete (nt karantiin) rakendamist nõuavad eelkõige kõrge epideemilise ja pandeemilise potentsiaaliga haigused. Praktikas on nendeks sageli kiiresti ja intensiivselt õhu teel levivad nakkushaigused (näiteks SARS või kopsukatk), mis võivad lühikese aja jooksul kaasa tuua tervishoiusüsteemi ülekoormuse. Tõsist ohtu kujutavad ka vere ja kehavedelikega levivad suure suremusega nakkushaigused (näiteks Ebola viirushaigus), mis nõuavad viivitamatut sekkumist, kuid õhu teel levivad haigused kujutavad üldjuhul suurimat riski kiireks ühiskonnaüleseks levikuks. Kriteeriumide sätestamine seaduses on vajalik põhiõiguste piiramise eeldusena. Valitud kriteeriumipõhine lähenemine on kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja teiste riikide praktikaga. Eelnõu arvestab Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvaheliste tervise-eeskirjade11 (IHR 2005) põhimõtteid, mis soovitavad riikidel hinnata sündmuse tõsidust selle mõju, ebatavalisuse ja levikuriski alusel. Sarnast mitmetasandilist ja kriteeriumipõhist süsteemi kasutavad ka teised Põhjamaad. Näiteks Rootsi nakkushaiguste seaduse12 (Smittskyddslag, 2004:168) kehtiv redaktsioon eristab nakkushaiguste kategooriaid, liigitades kõige raskemad haigused „ühiskonnale ohtlikeks haigusteks“ (samhällsfarliga sjukdomar). Rootsi seaduse kohaselt loetakse haigus ühiskonnale ohtlikuks, kui see on eluohtlik, levib kiiresti ja nõuab erakorralisi tõrjemeetmeid. Analoogset loogikat järgib ka Soome nakkushaiguste seadus13 (Tartuntatautilaki), defineerides üldist ohtu põhjustava nakkushaiguse (yleisvaarallinen tartuntatauti) haiguse ohtlikkuse, levikupotentsiaali ja ravi või vaktsiini puudumise kaudu. Termin „eriti ohtlik nakkushaigus“ on käesolevas seaduses kasutusel spetsiifilise õigusterminina, mille eesmärk on piiritleda riigi sekkumisõigust. Kuigi meditsiinilises tähenduses kätkeb iga nakkushaigus ohtu inimese tervisele, siis õiguslikus tähenduses kvalifitseerub nakkushaigus eriti ohtlikuks juhul, kui see kujutab kõrgendatud ohtu tervishoiusüsteemi toimepidevusele ja ühiskonna toimimisele. Seega tähistab see termin olukorda, mis nõuab riigilt erakorraliste ressursside ja põhiõigusi (nt liikumisvabadust) piiravate meetmete rakendamist, eristades neid nakkushaigustest, mis ohustavad eeskätt indiviidi tervist ja alluvad tavapärastele ravi- ja ennetusmeetmetele. Uuendatud definitsioon võimaldab ohtu hinnata terviklikumalt, arvestades lisaks kliinilisele kulule ka nakkushaiguse leviku kiirust ja selle mõju ühiskonna toimimisele. Uus termin „eriti ohtlik nakkushaigus“ asendab kehtivas õiguses kasutusel olevad mõisted „eriti ohtlik nakkushaigus“ ja „uudne ohtlik nakkushaigus“. Uue mõiste käsitlusala on võrreldes kehtiva õigusega avaram ja paindlikum: see ühendab varasemad staatilised loetelud ja võimaldab ühtsete kriteeriumide alusel reageerida nii ajalooliselt teadaolevatele kõrge suremusega nakkushaigustele (nt katk, koolera) kui ka uutele pandeemilise potentsiaaliga haigustele (nt COVID-19). Ühtse ja laiema definitsiooni kasutuselevõtt tagab, et eelnõu 7. peatükis sätestatud erakorralisi tõrjemeetmeid saab vajaduse korral 11 https://apps.who.int/gb/bd/pdf_files/IHR_2014-2022-2024-en.pdf. 12 https://rkrattsbaser.gov.se/sfst?bet=2004:168. 13 https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/2016/1227. 7 kohaldada kõigi ühiskonda laialdaselt ohustavate nakkuste puhul, vältides olukorda, kus tõrjemeetmete rakendamine viibib haiguse juriidilise klassifitseerimise keerukuse tõttu. Lõige 5 annab valdkonna eest vastutavale ministrile volituse kehtestada eriti ohtlike nakkushaiguste loetelu määrusega. Määruse andmise õiguslikuks aluseks ja sisuliseks piiriks on käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud eriti ohtliku nakkushaiguse kriteeriumid. Eriti ohtlike nakkushaiguste loetelu kehtestamine määruse tasandil aitab tagada operatiivsuse. Epidemioloogiline olukord võib muutuda kiiresti, näiteks uue viirusetüve tekkimisel. Määrusega kehtestatavasse esialgsesse loetellu lisatakse need nakkushaigused, mis on kehtiva seaduse alusel määratletud eriti ohtlike või uudsete ohtlike nakkushaigustena ja mis vastavad jätkuvalt uutele kriteeriumidele (näiteks Ebola viirushaigus ja teised viiruslikud hemorraagilised palavikud, kopsukatk, kollapalavik, SARS, MERS jne). Nakkushaiguse ohtlikkuse määramine ja ettepanek lisada nakkushaigus eriti ohtlike nakkushaiguste loetellu tugineb Terviseameti riskihinnangule ning vajaduse korral teiste pädevate ekspertkogude (nt immunoprofülaktika ekspertkomisjon), erialaekspertide ja rahvusvaheliste organisatsioonide (WHO, ECDC) soovitustele. Selline korraldus tagab, et eriti ohtlike nakkushaiguste loetellu lisatakse vaid teaduspõhistele andmetele ja seaduses sätestatud kriteeriumidele vastavad nakkushaigused. Sarnane õigusloome põhimõte, et konkreetne nakkushaiguste loetelu on toodud seadusest madalama tasandi õigusakti, on kooskõlas naaberriikide praktikaga. Nii Rootsi (Smittskyddslag14) kui ka Soome (Tartuntatautilaki15) õigussüsteemis on nakkushaiguste loetelu kehtestatud rakendusaktiga, mitte seaduses. Asjakohaste rakendusaktide muutmiseks vajalikke ettepanekuid teevad riiklikud ekspertasutused, tuginedes riskihinnangutele. Nii on tagatud paindlikkus ohtudele reageerimisel. Määrus fikseerib hetkeolukorras seaduses toodud kriteeriumidele vastavad nakkushaigused, luues vajaliku õigusselguse nii tervishoiusüsteemile kui ka elanikkonnale. Nakkushaiguse määratlemine eriti ohtlikuna võib kaasa tuua automaatse õigusliku aluse kõige intensiivsemate põhiõiguste piirangute kohaldamiseks (sh vabaduse võtmine sundraviks, liikumisvabaduse piiramine karantiini kaudu, ettevõtlusvabaduse piirangud). Arvestades riive intensiivsust ja mõju ühiskonnale tervikuna, on tegemist riigielu olulise küsimusega Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) preambuli ja § 3 tähenduses. Lähtudes parlamentaarsest reservatsioonist ja olulisuse põhimõttest, ei saa sedavõrd kaalukaid otsuseid delegeerida rakendusasutuse tasandile (nt Terviseameti peadirektorile). Rakendusasutuse pädevuses on täita õigusaktides sätestatud nõudeid ja teha riiklikku järelevalvet, mitte luua üldkohustuslikke õigusnorme, mis kitsendavad põhiõigusi. Ministri määrus kui seadusest madalamal, kuid haldusaktist kõrgemal tasemel seisev üldakt tagab vajaliku demokraatliku legitimatsiooni ja poliitilise vastutuse ahela. Loetelu kehtestamine ministri määrusega on valitud eesmärgiga tagada operatiivsus ja vahetum ekspertteadmistele tuginemine. Nakkushaiguse ohtlikkuse hindamine on oma olemuselt meditsiiniline ja epidemioloogiline otsus, mis peab tuginema pädevate riigiasutuste ja erialaekspertide teaduspõhisele riskihinnangule. Ministri määruse vorm tagab eriti ohtlike nakkushaiguste loetelu kehtestamisel parema õigusselguse ja rangema kvaliteedinõuete järgimise. Terminid §-des 4–7 on grupeeritud teemaplokkidesse. Osa spetsiifilisemaid termineid esitatakse asjakohastes paragrahvides. Võrreldes kehtiva seadusega on terminoloogiat ajakohastatud ja täpsustatud, et tagada üheselt mõistetav õigusruum. Ülevaade uutest ja muudetud terminitest ning nende võrdlus kehtiva seadusega on esitatud seletuskirja lisas. 14 https://rkrattsbaser.gov.se/sfst?bet=2004:168. 15 https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/2016/1227. 8 Terminit „ettevaatusabinõu“ (§ 6 lõige 2) kasutatakse selle üldkeelses tähenduses kui ohu, õnnetuse või võimalike halbade tagajärgede vältimiseks rakendatavat meedet. Nakkushaiguste ennetamise kontekstis hõlmab see muuhulgas kätepesu, pindade puhastamist ja isikukaitsevahendite kasutamist jms. Terminit „epidemioloogiline uuring“ (§ 7 lõige 2) defineeritakse kui tegevus nakkusallika, nakkuse levikutee ja nakatumist soodustavate asjaolude väljaselgitamiseks. Uuringu eesmärk on olukorra hindamine, nakkuskahtlusega ja nakkusohtlike inimeste tuvastamine ning asjakohaste tõrjemeetmete määramine. Tegemist on katusmõistega, mis hõlmab nii nakkushaiguse kollete ja puhangute uurimist kui ka analüütiliste epidemioloogiliste uuringute (sealhulgas kohort- ja juht- kontrolluuringute ning teiste rahvastiku tervise riskitegureid hindavate uuringute) läbiviimist. 2. peatükk RIIGIASUTUSTE ÜLESANDED NAKKUSHAIGUSTE ENNETAMISEL JA TÕRJEL § 8. Ministeeriumide ülesanded Paragrahv määratleb kõikide ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste rolli nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel. Sättega luuakse õiguslik alus valdkondade üleseks koostööks ja infovahetuseks, arvestades, et nakkushaiguste levik ja selle mõjud ei piirdu vaid tervishoiuvaldkonnaga. Erinevalt kehtivast regulatsioonist, kus ministeeriumide ülesanded olid hajutatud eri sätetesse, on selguse huvides üldised halduskorralduslikud põhimõtted koondatud ühte paragrahvi. Lõige 1 sätestab ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste kohustuse osaleda nakkushaiguste ennetamises ja tõrjes oma pädevuse piires. Nakkushaiguste tõrje on olemuselt mitmetahuline, puudutades muuhulgas sisejulgeolekut, majandust, haridust, keskkonnahoidu ja maaelu. Tõhusaks reageerimiseks on vajalik asutuste koordineeritud tegevus ja operatiivne infovahetus Terviseametiga. Säte kohustab kõiki ministeeriume ja nende valitsusala asutusi teavitama Terviseametit nende haldusalas tuvastatud nakkushaiguse esinemisest või nakkushaigusest tingitud ohust. See tagab Terviseametile kui valdkonna pädevale asutusele tervikliku ohupildi, võimaldades rakendada õigeaegseid ja asjakohaseid meetmeid. Lõige 2 sätestab Sotsiaalministeeriumi rolli valdkonna strateegilise juhina. Sätte eesmärk on tagada selge poliitiline vastutus. § 9. Terviseameti ülesanded Paragrahv sätestab Terviseameti pädevuse ja ülesanded nakkushaiguste ennetamisel, seires, ja tõrjel. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on Terviseameti ülesanded lahti kirjutatud täpsemalt, arvestades COVID-19 pandeemia kogemust ja vajadust riskipõhise lähenemise järele, ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse nõudeid. Lõikes 1 sätestatakse Terviseameti üldpädevus. Haldusõiguslikus tähenduses tuleneb haldusorgani pädevus talle seadusega pandud avalik-õiguslikest ülesannetest. Sättes loetletud vastutusvaldkonnad (seire, riskide hindamine, ennetus, tõrje, valmisolek) annavad Terviseametile volituse ja kohustuse korraldada ja suunata valdkonna tegevust. Säte rõhutab ameti rolli muutumist järelevalve tegijast ennetava ja analüüsiva kompetentsikeskuse suunas. Juhtiva ekspertasutusena kujundab Terviseamet teaduspõhised riskihinnangud, mis on aluseks nakkushaiguste tõrjeks vajalike meetmete rakendamisel. Terviseametil on üldpädevus nakkushaiguste seires. Nakkushaiguste seire ja tõrje 9 hõlmab ka tervishoiutekkeseid infektsioone.16 Erisusena korraldab tuberkuloosi seiret Tervise Arengu Instituut vastavalt rahvatervishoiu seadusele. Säte on sõnastatud reservatsiooniga, et tagada õigusselgus ja vältida ülesannete dubleerimist. Lõikes 2 loetletakse Terviseameti kesksed ülesanded nakkushaiguste seires, riskide hindamisel ja valmisoleku tagamisel. Punkt 1 kohustab Terviseametit jälgima ja analüüsima epidemioloogilist olukorda ning tuvastama terviseohte. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga (NETS § 18 lg 1 p 5 ja lg 2 p 1), laiendatakse ameti kohustust jälgida olukorda lisaks riigisisesele tasandile selgesõnaliselt ka rahvusvaheliselt. Muudatus on vajalik, arvestades nakkushaiguste piiriülest levikut ja vajadust varajaseks ohutuvastuseks, mis võimaldab rakendada ennetusmeetmeid enne nakkushaiguse laialdast levikut Eestis. Punkti 2 on koondatud andmete kogumise ja analüüsi kohustus. Kehtivas õiguses on andmete kogumine reguleeritud hajutatult (NETS § 18 lg 1 p 4 immuniseerimise kohta ja § 20 nakkushaiguste kohta). Punkt 3 sätestab Terviseameti ülesande pidada nakkushaiguste registrit. Sisuliselt vastab see kehtiva NETS § 20 lõikele 6, kuid on õigusselguse huvides toodud ameti põhiülesannete loetellu, et rõhutada registri rolli seiresüsteemi tuumana. Punkt 4 reguleerib referentlabori teenust. Võrreldes kehtiva NETS § 18 lõikega 5 ja §-ga 41 muudetakse regulatsiooni paindlikumaks. Kui kehtiv seadus eeldab vaikimisi, et Terviseamet täidab ise referentlabori rolli (v.a lepinguga delegeerimine), siis eelnõu kohaselt on Terviseameti esmane vastutus tagada teenuse kättesaadavus ja nõuetekohane toimimine, sõltumata sellest, kas teenust osutatakse ameti enda laboris või see ostetakse sisse pädevalt teenuseosutajalt. Samuti antakse ametile pädevus määrata referentlabori uuringuvaldkonnad, mis võimaldab operatiivsemalt reageerida muutuvatele vajadustele (nt uued patogeenid). Punkt 5 lisab Terviseameti ülesannete hulka nakkushaiguste valdkonna labori- ja rakendusuuringute tegemise või korraldamise. Laboriuuringute tegemise ja korraldamise sätestamine loob Terviseametile õigusliku aluse viia läbi nakkustekitajate tuvastamiseks, iseloomustamiseks ning levikuteede kaardistamiseks vajalikke analüüse (sealhulgas näiteks nakkustekitajate tüpiseerimine, sekveneerimine ja reoveeseire). Nimetatud pädevus on eelduseks epidemioloogiliste riskide hindamisele, nakkushaiguspuhangute varajasele avastamisele ja nakkusallikate väljaselgitamisele. Kehtiv regulatsioon ei määratle Terviseameti rolli sihtotstarbeliste uuringute tellijana, jättes need sageli projektipõhiseks. Muudatus tagab, et riigil on õigus koguda proaktiivselt andmeid nakkushaiguse leviku ulatuse ja riskirühmade kohta ka väljaspool tavapärast riiklikku seiret. Punkt 6 sätestab pädevuse anda nakkusohtliku materjali käitlemise lube. Säte on sisuliselt sama kehtiva NETS § 30 lõikega 4, kuid on toodud ameti üldpädevuse sätte alla, et anda terviklik ülevaade ameti funktsioonidest bioloogilise ohutuse tagamisel. Lõige 3 sätestab Terviseameti pädevuse nakkushaiguste tõrje korraldamisel, andes ametile volituse rakendada aktiivseid meetmeid nakkushaiguse leviku peatamiseks. Sätte selgitamisel tuleb arvesse võtta kasutusele võetavaid termineid, mille puhul on nakkushaiguste ennetamine (proaktiivne tegevus) ja tõrje (reaktiivne tegevus) eristatud. Käesoleva lõike tähenduses on nakkushaiguste tõrje meetmete ja toimingute kogum (sealhulgas epidemioloogiline uuring ja vajadusel riiklik järelevalve), mida rakendatakse nakkushaigusest tingitud ohu ilmnemisel. Tõrjemeetmete eesmärk on tõkestada nakkushaiguse levikut. Säte loob õigusliku aluse haldusmenetluse toiminguteks ja põhiõigusi piiravate meetmete kohaldamiseks:  Epidemioloogiliste uuringute tegemine on vajalik faktiliste asjaolude tuvastamiseks. See hõlmab Terviseameti õigust ja vajadust võtta ühendust ning suhelda vahetult nakkushaige, temaga kokku puutunud ja teiste asjassepuutuvate isikutega, et selgitada välja nakkusallikas ning kaardistada 16 https://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/info-nakkushaiguste-kohta/tervishoiuteenusega-seotud-infektsioonid 10  võimalikud levikuteed. Lisaks kuuluvad epidemioloogiliste uuringute hulka analüütilised epidemioloogilised meetodid nakkushaiguspuhangute asjaolude väljaselgitamiseks (näiteks kohortuuringud, juht-kontrolluuringud ja teised rahvastiku tervise riskitegurite hindamiseks vajalikud uuringud) ning asjassepuutuvad laborianalüüsid.  Tõrjemeetmete rakendamise korraldamine annab Terviseametile volituse kohaldada seaduses ettenähtud piiranguid, näiteks isolatsioon, karantiin jne. Kuna nakkushaiguste tõrje meetmed ehk tegevused nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võivad riivata isikuvabadust, ettevõtlusvabadust või liikumisvabadust, loob säte selge pädevusnormi. Selle kohaselt on Terviseamet organ, kes otsustab ja vastutab, milline meede on konkreetses olukorras nakkusohutuse tagamiseks vältimatu. Meetmete rakendamine toimub kooskõlas seaduse teiste sätetega.  Labori- ja rakendusuuringute tegemise või korraldamise sätestamine tõrjemeetmete osana (sarnaselt lõikele 2) loob Terviseametile õigusliku aluse viia uuringuid ja laborianalüüse läbi mitte üksnes rutiinse seire, vaid ka nakkushaiguste tõrje käigus. Nakkushaiguste tõrje raames tehtavad laboriuuringud ning spetsiifilised rakendusuuringud on vajalikud selleks, et selgitada välja nakkushaiguspuhangute dünaamika, hinnata operatiivselt rakendatud tõrjemeetmete tõhusust ning kohandada edasisi sekkumisi vastavalt muutuvale epidemioloogilisele olukorrale.  Ettepanekute tegemine ressursside tagamiseks täpsustab asutustevahelist tööjaotust ja vastutust. Säte loob menetlusliku mehhanismi, mille kaudu riskihinnangust tulenev vajadus muudetakse sisendiks ressursside planeerimise eest vastutavatele asutustele, eelkõige Sotsiaalministeeriumile ja Tervisekassale. See tagab, et strateegilised finantsotsused põhinevad reaalsel epidemioloogilisel riskihinnangul. Lõige 4 viib riigisisese õiguse kooskõlla Eesti rahvusvaheliste kohustustega. Terviseamet määratakse asutuseks, kes täidab WHO rahvusvahelistest tervise-eeskirjadest (IHR 2005) tulenevaid riikliku kontaktpunkti ja riikliku IHRi asutuse ülesandeid ning tegutseb pädeva asutusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2371 tähenduses. Riikliku IHRi asutusena on Terviseameti ülesandeks toetada WHO IHR 2005 rakendamist riigisiseselt, mis hõlmab valdkondadevahelise koostöö suunamist ning riikliku valmisoleku ja reageerimisvõimekuse seiramist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2371 kohase pädeva asutusena vastutab Terviseamet tõsiste piiriüleste terviseohtudega seotud riigisisese koordineerimise, epidemioloogilise seire andmete kogumise ja esitamise ning riikliku valmisoleku planeerimise eest. Pädevuse määramine on vajalik operatiivseks rahvusvaheliseks ohuteavituseks ja koostööks, sealhulgas Euroopa varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemis (ingl k Early Warning and Response System, EWRS) osalemiseks ning epidemioloogiliste andmete edastamiseks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele (ECDC). Säte tagab, et kõik nakkushaiguste seiret, tõrjet ja valmisolekut puudutavad andmed liiguvad viivituseta rahvusvahelistesse infosüsteemidesse. Terviseameti teostatav seire on osa Euroopa ja maailma nakkushaiguste seire võrgustikest ning valdav osa riigisiseselt seiratavatest nakkushaigustest ja nakkustekitajatest kuulub ka ECDC ja WHO seire alla. Seetõttu edastab Terviseamet neile organisatsioonidele andmeid süsteemselt, hõlmates laiemat teavet kui üksnes käesoleva seaduseelnõu tähenduses eriti ohtlikke nakkushaigusi puudutav info. § 10. Tervisekassa ülesanded Paragrahv sätestab Tervisekassa rolli ja ülesanded nakkushaiguste tõrjel. Kehtiv seadus (NETS § 8 lg 5¹ ning § 42 lg-d 1¹ ja 1²) paneb Tervisekassale kohustuse rahastada vaktsiine, antiretroviirus- (ARV) ja tuberkuloosiravimeid (TB) ning korraldada vaktsiinide logistikat, kuid senine regulatsioon on olnud killustatud ja ravimite osas eristav. Eelnõuga luuakse ühtne ja terviklik nakkushaiguste ravimite logistilise juhtimise mudel: 11  kehtiva õiguse kohaselt rahastab Tervisekassa ARV- ja TB-ravimeid, kuid nende füüsiline logistika ja jaotamine ei ole seaduse tasandil reguleeritud sama selgelt kui vaktsiinide puhul. Eelnõus võrdsustatakse ARV- ja TB-ravimite käitlemise mudel vaktsiinidega. Tervisekassa ei ole enam vaid rahastaja, vaid vastutab kogu ahela eest (hange, ladustamine, jaotamine teenuseosutajale). See kaotab praktikas esinenud hallid alad vastutuses ja võimaldab rakendada ühtset laovarude juhtimist.  kehtiv seadus võimaldab Terviseametil teha epideemiaohu korral Tervisekassale ettepanekuid, kuid puuduvad selge mehhanism ja rahastusmudel erakorraliste ravimite (nt patogeenispetsiifilised ravimid, pandeemilised vaktsiinid, profülaktilised ravimid) operatiivseks hankimiseks väljaspool tavapärast ravikindlustuse eelarvet. Eelnõu loob selgema mudeli riigieelarveliste vahendite kasutamiseks Tervisekassa kaudu, võimaldades kriisiolukorras hankida vajalikke ravimeid, meditsiiniseadmeid või teenuseid ministri ettepanekul kiirendatud korras, ilma et see koormaks ravikindlustuse eelarvet.  uus regulatsioon kehtestab nakkushaiguste ravimite loetelu, mis sarnaneb ravikindlustuse seaduse (RaKS) alusel kehtestatava Tervisekassa ravimite loeteluga. Eelnõu alusel kehtestatakse uus nakkushaiguste ravimite loetelu, kuna nakkushaiguste ravimeid tagatakse ka ravikindlustusega hõlmamata isikutele ja neid ravimeid hangib Tervisekassa keskselt. Lõikes 1 sätestatakse seaduses ministrile volitus kehtestada määrusega nakkushaiguste ravimite loetelu. Lõikes 2 sätestatakse, et Tervisekassal lasub kohustus rahastada oma eelarvest ning korraldada ministri määrusega kehtestatud nakkushaiguste ravimite loetelus nimetatud ravimite ja nendega seotud vahendite hanget, säilitamist, transporti, külmaahela tagamist ja jaotust. Nakkushaiguste ravimid on nakkushaiguste ennetamiseks, raviks ja kõrvaltoimete leevendamiseks hangitavad ravimid. Nende ravimite hulka kuuluvad kehtiva seaduse alusel immuniseerimiskava ja vältimatu abi korras vajalikud vaktsiinid, immunoglobuliinid, tuberkuloosiravimid ja selle kõrvaltoimeid leevendavad ravimid, COVID-19 ravimid, C-hepatiidi ravimid ja antiretroviirusravimid. Immuunpreparaatide jaotamise põhimõtted kooskõlastatakse Terviseametiga, kes vastutab nakkushaiguste seire ja nakkushaigustega seotud riskide analüüsimise eest. Terviseameti sisendi abil saab limiteeritud immuunpreparaatide koguste korral suunata ravimeid raske haigestumise riskiga inimestele. Lõikes 3 sätestatakse organisatsioonid, kes võivad algatada nakkushaiguste ravimite loetelu muutmise. See algab taotluse esitamisega Tervisekassale, et täiendada või muuta nakkushaiguste ravimite loetelu. Täpsemad taotluse nõuded sätestatakse asjakohases ministri määruses. See võimaldab reageerida paindlikult muutuvatele ravivajadustele ja turuolukorrale ilma tootjapoolse taotluse ootamiseta. Lõiked 4–6 reguleerivad lõike 1 tähenduses nakkushaiguste ravimite loetelu kehtestamise kriteeriume ja loetelu tunnuseid. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nakkushaiguste ravimite loetelu Tervisekassa nõukogu ettepanekul, kuid loetelu muutmise korraldab Tervisekassa, kaasates vajaduse korral haiglaravimite komisjoni ja/või immunoprofülaktika ekspertkomisjoni. Haiglaravimite komisjon on moodustatud Tervisekassa seaduse alusel. Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ülesanded on sätestatud käesoleva eelnõus. Nakkushaiguste ravimite loetelu kehtestamisel tuleb arvestada sarnaseid kriteeriume kui RaKS-i alusel kehtestatud ravimite loetelus. Kriteeriumitega arvestamine ei eelda üksikisiku ravivajaduse 12 hindamist ega isikuandmete töötlemist, vaid väljendab ravimi vajalikkust rahvatervise seisukohast. Kriteeriumid, nagu meditsiiniline efektiivsus ja kulutõhusus, tagavad otsuste läbipaistvuse ja eelarvevahendite säästliku kasutamise, mis lähtub samadest põhimõtetest nagu tervishoiuteenuste, soodusravimite ja meditsiiniseadmete rahastus. Erinevuseks on see, et nakkushaiguste ravimite puhul hinnatakse kogu elanikkonna vajadusi (k.a ravikindlustamata inimesed) ja hinnata tuleb vastavust Tervisekassa eelarvele ehk eelarves peab olema kate võimalikele kuludele. Otsustamisel on soovitav lähtuda Tervisetehnoloogiate Hindamise Keskuse poolt loodud tervisetehnoloogiate hindamise Eesti juhendis toodud otsustamise põhimõtetest.17 Nakkushaiguste ravimite loetellu kantakse sarnased andmed, nagu on nimetatud RaKS-i alusel kehtestatud ravimite loetelus. Erinevusena ei kanta nakkushaiguste ravimite loetellu selliseid tunnuseid nagu ravimipreparaat, ravimitootja, haigused (mille puhul arvestatakse ravimite müümise korral ravimi soodustuse protsenti), pakendikoodid ja ravimi soodustuse protsent. Nakkushaiguste ravimeid hangib Tervisekassa keskselt, seega on see loetelu aluseks ravimite hankimisel ja ei saa ette kirjutada, millise tootja ravimit kasutatakse või mis on selle hind. Terviseseisundi ja ravimi määramise tingimuste sätestamine on vajalik, et piiritleda, millistel meditsiinilistel näidustustel on ravimi kasutamine põhjendatud, ja tagada, et Tervisekassa eelarvet kasutatakse otstarbekalt. Nakkushaiguste ravimite loetelu menetlus on avalik, kuid peab olema kooskõlas avaliku teabe seaduse ja ravimituru läbipaistvuse nõuetega. Sarnane põhimõte on sätestatud ka RaKSis ravimite loetelu taotluste kohta (§ 43 lg 32). Lõike 7 kohaselt korraldab Tervisekassa valdkonna vastutava ministri ettepanekul riigieelarvelistest vahenditest eest nakkushaiguste levikust põhjustatud hädaolukordadeks vajalike ravimite ja meditsiiniseadmete soetamise, haldamise ja jagamisega ning nende jaotamise põhimõtted kooskõlastatakse Terviseametiga. COVID-19 pandeemia tõi esile vajaduse, et riigil peab olema võimalus ise otseselt elutähtsaid ravimeid ja vaktsiine hankida olukorras, kus hulgimüüjad seda ei tee või ei saa teha. Sellistes erandolukordades võiks riiklikult oluliste ravimite ja meditsiiniseadmete hangetega tegeleda Tervisekassa, kellel on selleks vajalik pädevus. Praegu on Tervisekassal loodud Eesti mõistes keskne võimekus hankida ravimeid ning neid haiglatele jt TTO-dele edasi jagada. Valdkonna eest vastutav minister teeb Tervisekassale ettepaneku vajamineva ravimi või meditsiiniseadme hankimiseks. Ministrile võivad riiklikult olulise ravimi või meditsiiniseadme hankimise vajaduse kohta ettepanekuid esitada näiteks Terviseamet, Ravimiamet, immunoprofülaktika ekspertkomisjon, arstide erialaorganisatsioonid vm. Kriisis keskselt hangitud ravimite ja meditsiiniseadmete jaotamist tuleb kooskõlastada Terviseametiga, kuna vastavalt HOS § 14 lõike 2 ja § 15 lõike 3 alusel loodud rakendusaktile juhib Terviseamet epideemia lahendamist, selle jaoks vastava plaani koostamist ja riskikommunikatsiooni. 3. peatükk NAKKUSHAIGUSEGA INIMENE TAHTEST OLENEMATU RAVI § 11. Nakkushaigusega inimese tahtest olenemata ravi Paragrahv reguleerib nakkushaigusega inimese tahtest olenematu ravi kohaldamise aluseid ja korda. Tegemist on isiku põhiõigusi riivava meetmega, mistõttu on selle kohaldamise tingimused ja menetluskord sätestatud ammendavalt seaduse tasandil. Regulatsioon tugineb suures osas kehtiva 17 Tervisetehnoloogiate hindamise Eesti juhend.pdf 13 seaduse §-dele 4 ja 5, kuid muudab kohaldamisala eriti ohtlikele nakkushaigustele ja tuberkuloosile ning täpsustab sekkumise proportsionaalsuse kriteeriume. Lõikes 1 sätestatakse tahtest olenematu haiglaravi kohaldamise üldine alus. Säte näeb ette kaks eraldiseisvat alust tahtest olenematu ravi kohaldamiseks: 1) eriti ohtliku nakkushaiguse esinemine ja 2) tuberkuloosi esinemine. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on sättes eraldi välja toodud tuberkuloos. Tuberkuloosi eristamine on vajalik õigusselguse huvides, kuna tegemist on haigusega, mille ravi on pikaajaline ja spetsiifiline.18 Ravirežiimi rikkumine tuberkuloosi puhul (nt ravi katkestamine) toob kaasa suure riski ravimiresistentsuse tekkeks, mis kujutab endast pikaajalist ja suurt ohtu rahvastiku tervisele, erinedes seega akuutsetest nakkuspuhangutest. Tahtest olenematu ravi eesmärk on takistada nakkuse edasikandumist ja kaitsta teiste isikute elu ja tervist olukorras, kus nakkushaige ise keeldub ravist või rikub talle määratud ravi- ja isolatsioonirežiimi, seades sellega ohtu ühiskonna turvalisuse. Tahtest olenematut ravi kohaldatakse nakkushaiguste kontekstis väga harva. Näiteks tuberkuloosi puhul rakendati tahtest olenematut ravi Eestis aastatel 2015–2019 kokku 19 korral.19 Viimati kohaldati tahtest olenematut ravi kohtu loal 2020. aastal kahe patsiendi suhtes kuueks kuuks ning perioodil 2021–2025 ei ole nimetatud õiguskaitsevahendi järele vajadust olnud. Meetme harv rakendamine viitab regulatsiooni tõhusale heidutavale mõjule, kuna seadusest tulenevate kohustuste selgitamine koos toetavate tervishoiuteenustega, sealhulgas paralleelselt pakutava psühhiaatrilise abi ja sõltuvusraviga, on motiveerinud patsiente ravirežiimi vabatahtlikult järgima. Ajalooliselt on tahtest olenematu ravi olnud siiski kriitilise tähtsusega ravimresistentse tuberkuloosi (MDR-TB) leviku ohjamisel ja ravitulemuste parandamisel. Alates meetme kehtestamisest 2004. aastal rakendati seda esimesel kümnendil sagedamini, eeskätt sotsiaalsete riskitegurite ja kaasuvate haigustega isikute suhtes, tagades raviasutuse suletud tingimustes Eesti keskmisest kõrgema tervistumise. Rakendatud meetmete kompleksi tulemusena on Eestis suudetud ravimresistentsete tuberkuloosijuhtude arvu ühiskonnas märkimisväärselt vähendada: kui 2003. aastal registreeriti 107 MDR-TB juhtu, siis aastatel 2024 ja 2025 oli vastav näitaja langenud 11 ja 13 juhuni. Lõige 2 määrab kindlaks menetluskorra. Kuna tahtest olenematu ravi on oma olemuselt isikuvabaduse piiramine, otsustab selle kohaldamise kohus TSMS-is ettenähtud isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse sätete alusel. Õigusselguse ja proportsionaalsuse tagamiseks on seadusesse lisatud konkreetne tähtaeg – esialgse ravi kohaldamise luba antakse kuni 14 päevaks. See on erisus TSMS § 533 lõike 5 esimesele lausele, mille kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. 14-päevane periood on üldjuhul piisav nakkushaiguse akuutse faasi möödumiseks või isiku nakkusohtlikkuse vähenemise hindamiseks. Ravi jätkamine üle 14 päeva eeldab kohtus sellise ravi pikendamise taotlemist ja kohtult uue määruse andmist, mis tagab regulaarse kohtuliku kontrolli vabaduspiirangu põhjendatuse üle. TSMS § 533 lõike 5 teise lausest tulenevalt võib pärast isiku enda ärakuulamist tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on pädeva arsti arvates ilmselgelt vajalik. 18 Vastavalt Eestis kehtivale ravijuhendile „Kopsu- ja kopsuvälise tuberkuloosi käsitlus“ on tuberkuloosi ravi pikaajaline protsess, mis kestab vähemalt kuus kuud, kuid ravimresistentse vormi puhul kuni 24 kuud. Ravijuhend rõhutab, et ebaregulaarne ravi ja ravi katkestamine on peamised riskitegurid ravimresistentsuse tekkeks. Resistentsete tüvede teke muudab haiguse raskemini ravitavaks, suurendab oluliselt ravikulusid ja suremust ning kujutab kõrgendatud ohtu rahva tervisele. Seetõttu on ravijuhendi kohaselt Eestis eelistatud ravimite manustamine otseselt kontrollitava ravina, et tagada ravisoostumus ja vältida ravi katkestamist. 19 Tervise Arengu Instituut. (2021). Tuberkuloosi haigestumus Eestis 2014–2019. TAI tuberkoloosi aastaraamat.pdf 14 Vastavalt PS §-le 20 on igaühel õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Sama sätte punkt 5 kohaselt võib vabaduse võtta nakkushaigelt, kes on ohtlik endale ja teistele. Tahtest olenematut ravi võib kohaldada üksnes kohtu määruse alusel. Otsuse kohaldada tahtest olenematut ravi kohtu loata teeb arst isiku haiglasse saabumisel või vaba tahte avalduse alusel haiglaravil viibival isikul, tahtest olenematu ravi kohaldamise vajaduse ilmnemisel viivitamata pärast isiku arstlikku läbivaatust. Otsuse vormistamise aeg loetakse tahtest olenematu haiglaravi alguseks. Arsti otsusega võib isikule kohaldada tahtest olenematut ravi kõige rohkem 48 tundi. Kui tahtest olenematut ravi on vaja kohaldada kauem kui 48 tundi, peab arst esitama avalduse haigla asukohajärgsele kohtule kohtu määruse saamiseks sellise arvestusega, et kohtul oleks võimalik avaldus lahendada 48 tunni jooksul alates tahtest olenematu ravi kohaldamisest vastavalt TSMS § 534 lõikele 6. Kuivõrd tahtest olenematu ravi puhul on tegemist väga olulise isiku põhiõiguste riivega, peab arsti otsus tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kohtule olema piisavalt põhjendatud. Riigikohtu 19. veebruari 2014. a. määruse p-s 39.2 tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13 toob kohus välja: „Isiku tegelik ohtlikkus tuleb konkreetselt tuvastada. Isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ning et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Ka eksperdiarvamuses ei või piirduda üldise konstateeringuga isiku ohtlikkuse kohta, iseäranis iseendale, vaid tuleb põhjendada, milles võib ohtlikkus väljenduda.“ Kui eriti ohtliku nakkushaigusega inimene on rikkunud ravirežiimi ja näiteks lahkunud omavoliliselt haiglast, kus ta viibis ravil, saab TTO pöörduda politsei poole eriti ohtliku nakkushaigusega inimese asukoha kindlaks tegemiseks ja haiglasse paigutamiseks tema tahtest olenemata. Sellisel juhul tuleb politseile edastada kohtumääruse või arsti otsuse koopia, millega määratakse tahtest olenematu ravi kuni 48 tundi. Kui eriti ohtliku nakkushaigusega inimene ei ole peale esialgse õiguskaitse rakendamist ikkagi nõus vaba tahte alusel ravi jätkama, peab arst pöörduma enne tähtaja möödumist isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole juhindudes TSMS § 533 lõike 1 punktist 2. Viidatud sätte kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus pöörduda kohtu poole taotlusega nakkushaigusega inimese paigutamiseks tema nõusolekuta haiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks, kui see on vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Vastavalt TSMS § 538 lõikele 2 ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates v.a juhul kui kinnisesse asutusse paigutamise alused pole ära langenud. TSMS § 533 lõike 3 kohaselt on õigus esitada avaldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks ka nakkushaigusega inimese raviarstil. Kui raviarst seda õigust kasutab, peab kohus tuginedes TSMS § 536 lõikele 3 kaasama kinnisesse asutusse paigutamise menetlusse kohaliku omavalitsuse. Kohaliku omavalitsuse kaasamine on väga oluline, sest on üsna tõenäoline, et eriti ohtlikku nakkushaigust põdeva isiku näol on tegemist abivajava isikuga sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 13 tähenduses. Lõikes 3 on loetletud kumulatiivsed tingimused, mille samaaegne esinemine on eelduseks tahtest olenematu ravi kohaldamisele. Säte konkretiseerib ohu määratlust ja rõhutab meetme ultima ratio iseloomu. Esmalt peab isikul olema diagnoositud eriti ohtlik nakkushaigus või tuberkuloos või esinema selle põhjendatud kahtlus. Teiseks peab isik olema väljendanud keeldumist ravist või rikkunud isolatsiooninõudeid. Kolmandaks peab selline käitumine looma reaalse ja vahetu ohu teistele inimestele. Neljandaks peab olema hinnatud, et muud, isikut vähem koormavad meetmed 15 (näiteks kodune isolatsioon, nõustamine, järelevalve) ei ole andnud tulemusi või ei ole ohu tõrjumiseks piisavad. Tingimuste loetelu lisamine aitab vältida meelevaldset vabaduse piiramist ja tagab, et sundi rakendatakse vaid äärmisel vajadusel. Lõiked 4 ja 5 reguleerivad vältimatu abi andmist ja kiiret sekkumist olukorras, kus kohtumääruse ootamine ei ole ohu iseloomu tõttu võimalik. Tegemist on erandliku menetlusega, mis võimaldab arstil otsustada tahtest olenematu ravi kohaldamise kuni 48 tunniks. See on kooskõlas PS §-ga 20, mis lubab isiku kinnipidamist ilma kohtu loata kuni 48 tundi. Ravi alustamise päeval peab olema arstil selge, kas piisab ravist 48 tunni jooksul või mitte. Kui eelduslikult kestab ravi pikemalt, tuleb samal päeval esitada ka kohtule määruse andmise taotlus, sest kohtul peab olema TSMS § 534 lõike 6 kohaselt aega taotlust menetleda 48 tundi. Isiku õiguste kaitseks on sätestatud kohustus teavitada sellise ravi osutamisest viivitamata isikut ennast ja tema lähedast või seaduslikku esindajat 12 tunni jooksul, tagades seeläbi võimaluse õigusabiks ja vastuväidete esitamiseks. Selline tagantjärgi teavitamine on kooskõlas VÕS § 766 lõikega 6, mis võimaldab muus seaduses näha ette juhtud ja ulatuse, millal ei ole patsiendi ega tema seadusliku esindaja nõusolek tervishoiuteenuse osutamiseks vajalik. Praktikas sõltub teavitamine olukorrast. Kui asjaolud võimaldavad eelnevat teavitamist, siis seda tehakse, aga võib ka pärast raviga alustamist, kuid siiski 12 tunni jooksul. Lõige 6 täpsustab isiku vara kaitse ja kodusest olukorrast tuleneva vahetu abi tagamise korraldamist. Sätte eesmärk on tagada, et tahtest olenematule ravile paigutamise korral ei jääks isiku vara ega kodusest olukorrast tulenev vältimatu abivajadus esmaselt tähelepanuta. Sarnane lahendus on kehtivas õiguses ette nähtud ka psühhiaatrilise abi seaduse § 13 lõikes 7, mille kohaselt teatab kohus määrusest politseile, kes võtab vajaduse korral viivitamata tarvitusele abinõud tahtest olenematul ravil viibiva inimese vara kaitsmise tagamiseks. Kehtiva seaduse kohaselt korraldas vara kaitse nakkushaigusega inimene ise, kuid praktikas ei pruugi tahtest olenematu hospitaliseerimise korral isikul olla võimalik seda teha. Seetõttu tagatakse vara esmane kaitse läbi politsei, kes võtab vajaduse korral viivitamata tarvitusele abinõud isiku vara kaitsmiseks ning tema kodusest olukorrast tuleneva vältimatu abi esmaseks korraldamiseks. See võib hõlmata näiteks elukoha sulgemise korraldamist, lemmikloomade eest hoolitsemise esmast tagamist või ülalpidamisel oleva lapse või muu abivajava isiku olukorrast pädeva asutuse teavitamist ja abi käivitamist. Isiku kodusest olukorrast tuleneva vältimatu abi edasine korraldamine on KOV kohustus kooskõlas muude seadustega. KOV-i üldine ülesanne on korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist ja muud sotsiaalabi (KOKS § 6 lg 1). Kui isik on sotsiaalselt abitus olukorras, peab KOV tagama talle abi, mis võimaldab toimetulekut (SHS § 8 lg 1, SHS § 18 lg 2). Seega tuleneb juba neist sätetest KOV-i kohustus sekkuda, kui isiku vara (sh looma) ja heaolu on ohus ning puuduvad teised eestkostjad või lähedased. Samuti hõlmab see olukordi, kus isiku ootamatu ravile paigutamise tõttu võib abita jääda tema ülalpidamisel olev laps või muu abi vajav inimene. Kui isik on tervisliku seisundi tõttu (haigla, sundravi) sattunud olukorda, kus ta ei saa oma elukeskkonna ja vara eest hoolitseda, on KOV-il kohustus selgitada välja isiku abivajadus ja selle ulatus (SHS § 15 lg 1). Abivajaduse hindamisel võetakse arvesse isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid (SHS § 15 lg 2 p 2). See hõlmab ka kodust olukorda, sealhulgas looma olemasolu, kes võib jääda hooleta, samuti olukorda, kus isiku ülalpidamisel olev laps või muu abivajav inimene võib jääda ajutiselt vajaliku hoolitsuseta. Kui isiku äraoleku tõttu jääb hoolduseta laps, tuleb lähtuda lastekaitseseadusest ning vajaduse korral tagada lapse viivitamatu paigutamine ohututesse tingimustesse. 16 Seega ei looda käesoleva lõikega KOV-le uut iseseisvat materiaalõiguslikku kohustust, vaid sätestatakse politsei kohustus tagada vältimatu esmase reageerimise käivitamine ning vajaduse korral pädeva asutuse kaasamine. Kui loomaomanik on haiglas ja keegi looma ei hoolda, võib loom muutuda veterinaarseaduse tähenduses "loomapidaja juurest lahti pääsenud" või hoolduseta loomaks. Loomakaitseseaduse (LoKS) kohaselt on KOV-i ülesanne korraldada oma territooriumil hulkuvate loomade püüdmist ja pidamist (LoKS § 5 lg 3). Kuigi omanik on teada, on looma heaolu tagamine (sööt, joogivesi, hooldus vastavalt LoKS § 3 lg 2) omaniku puudumisel KOV-i korraldada olev ülesanne. Lõiked 7 ja 8 käsitlevad koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga (edaspidi PPA). Tervishoiutöötajatel puudub väljaõpe ja pädevus füüsilise sunni rakendamiseks või isikute asukoha tuvastamiseks. Seetõttu on sätestatud õigus kaasata politseid isiku sundtoomiseks haiglasse või teadmata asukohaga eriti ohtliku nakkushaigusega inimese leidmiseks. TTO instrueerib politseid nakkusohutuse tagamiseks nende kaasamisel. Lõige 9 sätestab nõuded haiglaravi tingimustele. Tahtest olenematul ravil viibiv isik paigutatakse eraldi palatisse, et vältida haiglasisest nakkushaiguse levikut. Palatist lahkumine ja suhtlemine (sealhulgas külastused) on piiratud ulatuses, mis on meditsiiniliselt näidustatud nakkusohutuse tagamiseks. Piirangu rakendamine peab olema proportsionaalne ega tohi moonutada isiku inimväärikust ega muid õigusi rohkem, kui on vältimatult vajalik nakkushaiguse tõrje eesmärgil. 4. peatükk NAKKUSHAIGUSE KAHTLUSEST JA DIAGNOOSIMISEST TEABE EDASTAMINE NING NAKKUSHAIGUSTE REGISTER § 12. Nakkushaiguse kahtlusest ja diagnoosimisest teavitamine Paragrahv sätestab nakkushaiguse kahtlusest ja diagnoosimisest teavitamise üldpõhimõtted ja kohustused. Lõige 1 loob kõigile asjaomastele teenuseosutajatele – nii TTO-dele, sealhulgas meditsiinilaboritele20 – kohustuse teavitada pädevat asutust (Terviseametit) nakkushaigusest tingitud ohu ilmnemisest. Teavitamiskohustus hõlmab ka tervishoiutekkeseid infektsioone ning andmete koondamist nende esinemise analüüsimiseks ja tõrjeks. Lõikes 2 sätestatakse teavitamiskohustuse täitmise viis. Säte seob kehtivast seadusest tuleneva teavitamiskohustuse TTKS-i alusel toimiva andmevahetusega. Kuna TTKS kohustab TTO-d ning meditsiinilaborit edastama tervise infosüsteemi andmeid (sealhulgas nakkushaiguste, nakkuskahtluste, immuniseerimiste ja laboratoorsete uuringute tulemuste kohta) sellekohaste teatiste ning saatekirja vastuste kaudu, loetakse sätte kohaselt teavitamiskohustus täidetuks hetkel, kui asjakohane teatis või saatekirja vastus on nõuetekohaselt tervise infosüsteemi edastatud. Sätte eesmärk on vältida laia tõlgendamist: teavitamiskohustust ei loeta täidetuks üksnes epikriisi või muu üldise dokumendi edastamisega tervise infosüsteemi, vaid selleks tuleb esitada spetsiifiline andmekoosseis teatise või saatekirja vastuse vormis. Juhtudel, kus nakkushaiguse (nt tervishoiutekkese infektsiooni) eripära tõttu puudub tervise infosüsteemis asjakohane dokumendivorming või andmete edastamine ei ole tehniliselt võimalik, juhindutakse teavitamisel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud andmekoosseisudest ja edastamise korrast. 20 Meditsiinilaborid https://www.eak.ee/?pageId=280 17 Lõige 3 sätestab TTO kohustused nakkushaiguste leviku tõkestamisel, luues erisuse TTKS-i üldregulatsioonist. Kehtiva õiguse kohaselt lähtub TTO uuringute määramisel ja proovide võtmisel eelkõige patsiendi kliinilisest vajadusest (diagnoos ja ravi). Sättega luuakse selge õiguslik alus toimingutele, mille eesmärk on rahvastiku tervise kaitse ja epidemioloogiline uuring, mitte üksnes konkreetse patsiendi ravi. Sätte punkt 1 kohustab TTO-d nõustama patsienti nakkusohutuse nõuetest vahetult nakkushaiguse kahtluse või diagnoosi ilmnemisel. Täiendus tagab, et isik saab kohesed juhised enda ja teiste kaitsmiseks (nt isolatsioonivajadus), ootamata Terviseameti epidemioloogilise uuringu alustamist. Punkt 2 kohustab TTO-d võtma uuringumaterjali ka juhul, kui see ei ole vajalik patsiendi raviks, kuid on vältimatu epidemioloogiliseks uuringuks või seireks (näiteks nakkushaiguse puhangu tekitaja või tüve tuvastamiseks), lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/2371, selle rakendusaktidest ning asjaomastest (nt Terviseameti) juhistest. Viide asjaomastele juhistele tagab paindlikkuse juhtudel, kus EL tasandi juhudefinitsioonid puuduvad või vajavad siseriiklikku täpsustamist. Punkt 3 täpsustab Terviseameti ja TTO-de koostööd. TTO on kohustatud selgitama välja esmased asjaolud (nt nakatumise oletatav koht) ja edastama Terviseametile info, mis on vajalik nakkushaiguse allika ja selle levikuteede tuvastamiseks. Lõige 4 sätestab uuringumaterjali definitsiooni. Mõiste on defineeritud laialt, hõlmates nii inimestelt kui ka loomadelt võetud proove, aga ka keskkonna-, toidu-, joogi-, suplus- ja reoveeproove ning muud bioloogilist materjali. Definitsiooni täpsustamine on vajalik, et hõlmata kaasaegseid seiremeetodeid (nt reoveeuuringud nakkustekitajate varajaseks avastamiseks) ja tagada õigusselgus epidemioloogiliste uuringute läbiviimisel. Lõige 5 reguleerib erakorralist ja kiiret reageerimist nõudvat teavitamist. Kui tuvastatakse eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlus, nakkushaiguse puhangu kahtlus, nakkushaigus, mis vajab kiiret sekkumist või muu nakkushaigusega seotud rahvastiku tervise seisukohalt oluline sündmus, on Terviseameti viivitamatu teavitamine sekkumiseks hädavajalik. Muu nakkushaigusega seotud rahvastiku tervise seisukohalt olulise sündmuse all peetakse silmas olukordi, kus esineb vahetu oht nakkushaiguse levikuks, kuid mida ei ole varajases faasis võimalik veel liigitada kindla nakkushaiguse diagnoosiks või nakkushaiguse puhanguks. Siia kuuluvad näiteks tundmatu tekkepõhjusega rühmaviisilised haigestumised, mille puhul on põhjendatud kahtlus nakkustekitaja levikule, samuti nakkustekitaja võimalikust tahtlikust levitamisest tulenev oht või olukorrad, kus on vajalik alustada nakkushaiguse esinemise asjaolude täpsustamist koheselt, et rakendada ennetus- ja tõrjemeetmeid enne lõpliku diagnoosi kinnitamist. Selle sündmuse alla kuuluvad ka riiklikult määratletud kiire sekkumise vajadusega üksikjuhtumid (nt leetrid või meningokokknakkus), mille puhul on operatiivne tõrjetegevus kriitiline. Kuna tavapärane andmete edastamine riiklikesse andmekogudesse on olemuselt tehniline protsess, mis ei taga info automaatset ja kohest jõudmist valveametnikuni, kehtestatakse sellisteks olukordadeks kohustus teavitada Terviseametit viivitamata, kasutades kõige kiiremat sidevahendit (nt telefon) või teavitamiseks kavandatud muud kanalit. Lõige 6 laiendab võrreldes kehtiva regulatsiooniga teavitamiskohustust, et tagada nakkushaigusest tingitud ohtude varajane avastamine ka väljaspool tervishoiusüsteemi. Kuna eriti ohtlikud nakkustekitajad võivad ilmneda teadustöö käigus (nt laborites), on vajalik info operatiivne edastamine Terviseametile. Punkt 1 käsitleb teadus- ja arendusasutusi, kohustades neid teavitama nakkustekitaja tuvastamisest lõikes 5 nimetatud asjaoludel. Punkt 2 kohustab muid asutusi või isikuid, kes on avalike ülesannete täitmise või oma majandus- või kutsetegevuse käigus tuvastanud vastava asjaolu, teavitama Terviseametit. Siia kuuluvad näiteks haridus- ja kinnipidamisasutused, korrakaitseorganid, transpordisektori ettevõtjad ning oma kutsetegevuse raames tegutsevad isikud 18 (nt laeva- või lennukikaptenid). Eesmärk on võimaldada Terviseametil pakkuda asutustele tuge ja juhiseid ohu maandamiseks juba varajases faasis. Säte keskendub ohuolukordadele, mis vajavad Terviseameti kiiret sekkumist. Lõige 7 täpsustab, et nimetatud isikud edastavad Terviseametile vaid need andmed, mis on neile teavitamise hetkel teada. Lõiked 8 ja 9 reguleerivad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutuste teavitamiskohustust seoses zoonoosidega. Zoonoos on nakkushaigus, mis kandub selgroogselt loomalt inimesele otsese või kaudse kontakti, siirutaja, toidu, vee või keskkonna kaudu. Kui tuvastatud zoonoosi või zoonoosse nakkustekitaja levikuga kaasneb oht inimese tervisele ning see on vajalik tõrjeks või epidemioloogiliseks uuringuks, edastatakse Terviseametile sündmuse kirjeldus, haigestunud loomade arv ning ohustatud isikute andmed. Lõige 10 on üle võetud kehtiva seaduse põhimõtetest. Sätte eesmärk on tagada õiguslik alus andmesubjekti tuvastamist võimaldavate andmete edastamiseks olukorras, kus see on nakkushaiguse seireks ja tõrjeks vältimatult vajalik. Sätet on täpsustatud viitega nakkustekitaja, sealhulgas tervishoiuteenuse osutamisega seotud infektsiooni tuvastamisele. See on vajalik, et tagada Terviseametile juurdepääs laboratoorsete uuringute tulemustele isikustatud kujul ka juhtudel, kus kliiniline diagnoos võib veel puududa, kuid nakkustekitaja leidmine viitab nakkusohule või vajadusele sekkuda. Lõikes on ammendavalt loetletud isikuandmetega edastatav andmekoosseis (punktid 1–6), mis on vajalik epidemioloogilise seose loomiseks. Nakkushaiguste seire ja tõrje efektiivsus sõltub olulisel määral võimalusest siduda terviseandmed konkreetse isikuga. Isikuandmed on ainus tunnus, mille põhjal on võimalik seireks vajalikke, erinevatest allikatest pärit andmeid omavahel usaldusväärselt seostada ja analüüsida. Isikuandmete edastamine on vajalik nakkushaiguse allika ja selle levikuteede tuvastamiseks, nakkuskahtlusega inimeste väljaselgitamiseks ning operatiivsete tõrjemeetmete rakendamiseks. Pseudonüümitud või anonüümitud andmete edastamine on piisav epidemioloogiliseks ja statistiliseks analüüsiks ning olukorra ja trendide jälgimiseks, kuid ei võimalda reageerida konkreetsetele nakkushaiguste juhtudele ega piirata nakkushaiguse levikut inimestelt inimestele. Andmekaitse põhimõtete järgimise tagab lõikes 10 sisalduv volitusnorm ja andmekoosseisu ammendav loetelu. Säte on kooskõlas IKÜM artikli 9 lõike 2 punktiga i (rahva tervise kaitse) 21. Volitusnorm annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega nakkushaiguse kahtlusest, diagnoosimisest ja nakkustekitaja tuvastamisest teavitamise korra, edastatavate andmete koosseisu ning vastavad loetelud. Kuna nakkushaiguste diagnostikameetodid ja epidemioloogiline olukord muutuvad kiiresti, on vaja paindlikku regulatsiooni, mis võimaldaks operatiivselt kohandada edastatavate andmete ulatust. Volitusnormis rõhutatakse, et andmete kogumine ja teavitamine on vajalik eeskätt nakkushaiguste seire raames, mitte üksnes vahetute tõrjemeetmete rakendamiseks. Sättega luuakse eeldus edastada teatud juhtudel isikuandmeid, sest ilma nendeta ei ole võimalik teha epidemioloogilist uuringut, tuvastada nakkuse päritolu ja levikuteid ega selgitada välja nakkuskahtlusega inimesi nakkuse leviku tõkestamiseks. Volitusnorm on vajalik kehtestamaks määruse tasandil ammendava loetelu nakkushaigustest ja laboratoorselt tuvastatavatest nakkustekitajatest, mille seire on riiklikult prioriteetne. § 13. Nakkushaiguste register 21https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02016R0679-20160504&qid=1764882814807 19 Paragrahv reguleerib nakkushaiguste registri (edaspidi register) pidamist ja andmete töötlemist. Tegemist ei ole uue andmekogu asutamisega, vaid sättega tagatakse kehtiva seaduse alusel asutatud ja toimiva registri tegevuse õiguslik järjepidevus. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei tehta registri andmekoosseisus ega andmeandjate ringis sisulisi muudatusi. Registri eesmärk ja tööpõhimõtted jäävad samaks, tagades nakkushaiguste seireks ja tõrjeks vajalike andmete töötlemise. Lõikes 1 sätestatakse registri pidamise eesmärk, mis tugineb registri senistele ülesannetele. Registrit peetakse nakkushaigusjuhtude registreerimiseks ning nakkushaiguste levikutendentside, haigestumuse, levimuse ja suremuse analüüsimiseks. Kogutavaid andmeid kasutatakse epidemioloogiliste uuringute ja teadustöö tegemisel, samuti diagnostika ja ravikorralduse planeerimisel. Andmete põhjal korraldatakse nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet ning töötatakse välja tervisepoliitikat, sealhulgas ajakohastatakse immuniseerimiskava ja ravijuhendeid. Andmete töötlemine on vajalik ka puhangute tuvastamiseks ning riikliku ja rahvusvahelise tervisestatistika tegemiseks. Lõikega 2 määratakse registri vastutavaks töötlejaks Terviseamet. Sarnaselt kehtiva õigusega täidab vastutava töötleja ülesandeid jätkuvalt Terviseamet ning selles osas muudatusi ei tehta. Lõige 3 on volitusnorm registri põhimääruse kehtestamiseks. See annab valdkonna eest vastutavale ministrile pädevuse kehtestada registri pidamise täpsemad alused, sealhulgas andmete koosseisu ja töötlemise korra, mis on vajalik andmekogu igapäevaseks toimimiseks ja arendamiseks vastavalt muutuvatele vajadustele ja tehnoloogilistele võimalustele. Lõikes 4 loetletakse juhud, millal andmeid registris töödeldakse. Loetelu hõlmab nakkushaiguste seire ja tõrje seisukohalt vajalikke etappe: haiguse diagnoosimine, nakkustekitaja tuvastamine, epidemioloogiline uurimine (sh riskitegurite ja levikuteede väljaselgitamine ning puhangute uurimine) ja immuniseerimine. Säte piiritleb andmete töötlemise konkreetsete epidemioloogilist väärtust omavate sündmustega, tagades andmestiku eesmärgipärasuse. Lõige 5 sätestab registris töödeldavate andmete koosseisu üldkategooriad. Andmeid töödeldakse laiemas isikute ringis kui vaid kinnitatud diagnoosiga patsiendid, hõlmates ka nakkuskahtlusega, nakkusohtlikke ja nakkuskandlusega isikuid, samuti nakkushaiguse suhtes uuritud inimesi (sh uuringu negatiivse tulemuse korral). See on vajalik nakkushaiguse leviku dünaamika hindamiseks ja seireks, kus negatiivsete testitulemuste hulk annab olulist infot nakkuse leviku ulatuse ja testimise tõhususe kohta. Isikuandmed ja kontaktandmed on vajalikud epidemioloogilise uuringu tegemiseks isiku tuvastamiseks ja temaga ühenduse saamiseks. Andmed isiku õppe- ja töökoha ning viibimiskoha kohta võimaldavad Terviseametil tuvastada nakkushaiguste kolded kollektiivides (nt koolid, koolieelsed lasteasutused, hoolekandeasutused) ning rakendada suunatud nakkushaiguse tõrjemeetmeid. Haridus- ja tööalaste andmete kogumine on vajalik sotsiaalsete tervisemõjurite analüüsimiseks, riskirühmade tuvastamiseks ja ennetustöö planeerimiseks. Terviseandmete töötlemine, sealhulgas andmed nakkustekitaja ravimtundlikkuse kohta, on aluseks riiklikule statistikale ning ravi- ja diagnostikajuhiste ajakohastamisele (näiteks antimikroobse resistentsuse seire). Andmed raseduse kestuse, testimise põhjuse ja hospitaliseerimise kohta on vajalikud kliinilise pildi raskusastme ja riskirühmade täpsemaks määratlemiseks. Lõige 6 sätestab registri andmete säilitamise tähtaja. Eelnõu kohaselt säilitatakse registri andmeid alaliselt. Nakkushaiguste registri andmestiku väärtus ajas kasvab ning sellel on pikaajaline teaduslik ja riiklik tähtsus. Erinevalt tavapärastest raviandmetest on nakkushaiguste puhul vajalik andmete säilitamine üle mitme põlvkonna, mis võimaldab: 20  jälgida pikaajalisi trende ja geneetilisi seoseid. Nakkushaiguste (nt tuberkuloos, hepatiit, HIV) ja nende kaugtagajärgede uurimine eeldab võimalust seostada andmeid eri põlvkondade vahel;  tagada rahvusvaheline võrreldavus. Meditsiiniregistrite põhiprintsiipe on andmete pikaajaline säilitamine, et tagada ajaline järjepidevus ja võrreldavus teiste riikidega;  teha epidemioloogilisi uuringuid. Uute ravimeetodite ja diagnostikakriteeriumide muutumisel on vaja tagasiulatuvat andmestikku, et hinnata sekkumiste mõju rahvastiku tervisele pikas perspektiivis. Isikustatud andmete alaline säilitamine on vajalik andmete sidumiseks teiste riiklike andmekogudega teadustöö eesmärgil. Logide ja alusandmete (nt esmased teatised) säilitamise tähtajad ja kord täpsustatakse registri põhimääruses, lähtudes andmekaitse põhimõtetest ja asjaajamise korrast. 5. peatükk NAKKUSHAIGUSTE LABORATOORNE DIAGNOSTIKA JA SEIRE § 14. Nakkushaiguste laboratoorne diagnostika ja nakkusohtliku materjali käitlemine Lõige 1 sätestab nakkushaiguste laboratoorse diagnostika ja nakkusohtliku materjali käitlemise üldnõude. Sätte eesmärk on luua õiguslik alus bioohutuse tagamiseks kõigis asutustes, kus puututakse kokku nakkusohtliku materjaliga, olenemata sellest, kas tegemist on TTO, teaduslabori või muu juriidilise isikuga. Nakkusohtliku materjali käitlemisena käsitatakse selles kontekstis nakkusohtliku materjaliga tehtavat mistahes toimingut. See hõlmab eelkõige, kuid mitte ainult, järgmisi tegevusi: materjali kogumine ja vastuvõtmine, transportimine (nii asutusesisene kui ka asutustevaheline), hoiustamine ja säilitamine, uurimine, analüüsimine ja töötlemine (sh paljundamine), kahjutustamine ja jäätmekäitlusse suunamine. Nimetatud tegevuste puhul tuleb tagada nakkusohutus (ohu vältimine personalile ja elanikkonnale) ning üldine ohutus (füüsilise keskkonna turvalisus). Säte on vajalik volitusnormi ja järelevalve aluse loomiseks. Kuna bioloogilised ohutegurid ja laborites kasutatavad tehnoloogiad on ajas muutuvad, ei ole otstarbekas sätestada detailseid tehnilisi nõudeid (nt ohutusklasside spetsiifika, ventilatsiooninõuded, isikukaitsevahendite standardid) seaduses. Lõige annab raamistiku, mille sisustamine tehniliste normidega toimub valdkonna eest vastutava ministri määrusega (eelnõu § 14 lg 10). Seaduse reguleerimisala piirdub inimeste tervise kaitsmisega. Loomade tervist ja keskkonnakaitset puudutavaid nõudeid kohaldatakse nakkusohtliku materjali käitlemisel ulatuses, mis on vajalik, et vältida nakkuse levikut inimestele (nt nõuded laboriõhu filtreerimisele või nakkusohtlike jäätmete käitlemisele, et vältida patogeeni sattumist elukeskkonda). Lõige 2 kohustab nakkusohtlikku materjali käitlevat laborit kehtestama dokumenteeritud töökorralduse, rakendama bioohutuse tagamiseks asjakohaseid meetmeid ja pidama arvestust nakkusohtliku materjali ning sellega kokku puutuvate töötajate üle. Dokumenteeritud töökorraldus (sh protseduurireeglid, ohutusjuhendid) on kvaliteedijuhtimise ja bioohutuse tagamise alus, tagades tööprotsesside jälgitavuse, mis on vajalik järelevalve tegemiseks ning võimalike ohutusjuhtumite asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks. Bioohutusmeetmete (nt tehnilised ja isikukaitsemeetmed) rakendamine on vajalik bioloogiliste ohutegurite kontrolli all hoidmiseks ning materjali laborist väljapoole kandumise vältimiseks. Arvestuse pidamine on vajalik bioloogilise materjali liikumise jälgitavuseks ning arvestus töötajate üle on vajalik laboris toimunud nakatumise või muu ohutusjuhtumi korral epidemioloogilise uuringu läbiviimiseks ja asjakohase tervisekontrolli 21 tagamiseks. Nakkusohtliku materjali arvestuse pidamise vorm ja ulatus lähtuvad käideldavate bioloogiliste ohutegurite ohurühmast ja tegevuse riskitasemest. Kooskõlas TTOS määruse22 § 10 lg 1 nõutakse eraldiseisvat ja detailset arvestust (näiteks patogeenide inventuur või säilitamise register ning nendega kokku puutuvate töötajate nimekiri) eelkõige 3. ja 4. ohurühma bioloogiliste ohutegurite käitlemisel ja pikaajalisel säilitamisel. Meditsiinilaborites rutiinse diagnostika raames käideldavate materjalide (eelkõige 1. ja 2. ohurühma bioloogilised ohutegurid) puhul loetakse arvestuse pidamise nõue täidetuks, kui materjalid ja nendega seotud toimingud on tuvastatavad asutuse olemasolevas labori infosüsteemis. Eesmärk on tagada bioloogiline turvalisus ja asutusesisene järelevalve proportsionaalselt ohule. Lõiked 3 ja 4 sisustavad nakkusohtliku materjali ja bioohutuse mõisted. Nakkusohtlik materjal on materjal, sealhulgas organismist pärinev uuringumaterjal, laboratoorne kultuur või saastunud ese, mis sisaldab või võib sisaldada nakatamisvõimelist nakkustekitajat. Säte on vajalik selguse loomiseks selle osas, millistele materjalidele kohalduvad käesolevas paragrahvis sätestatud käitlemisnõuded. Bioohutus on defineeritud kui töötajate, elanike ja keskkonna kaitstus, mis on saavutatud nakkustekitajate tahtmatu vabanemise ja nendega kokkupuute vältimisele suunatud põhimõtete rakendamise järel. Mõiste määratlemine on vajalik, et tagada ühtne ja selge arusaam bioohutuse eesmärgist laboritingimustes ning õigusaktide rakendamisel. Lõige 5 kaasajastab vastutava isiku pädevusnõudeid. Kehtiv, kuid aegunud arsti- või bioloogikutse nõue asendatakse paindliku ja sisupõhise nõudega. Uue sõnastuse kohaselt peavad vastutaval isikul peavad olema tema ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. See asendab varasema jäiga haridus- või kutsenõude, võimaldades edaspidi hinnata isiku tegelikku pädevust konkreetsete tööülesannete täitmiseks. Sätte eesmärk on tagada, et isik mõistab oma vastutust nii nakkusohtliku materjali uurimisel kui ka labori bioohutuse tagamisel (mis on defineeritud seaduse mõistete paragrahvis). See on vajalik, et ennetada ohuolukordi, kus nakkusohtlik materjal võib laborist lekkida või põhjustada töötajate nakatumist. Nende teadmiste ja oskuste täpsem sisu (näiteks nõuded hügieenile, aseptikale, ohutegurite tundmisele, ohutusmeetmetele jms) kehtestatakse määruses (eelnõu § 14 lg 10). Lõige 6 reguleerib nakkushaiguste diagnostikat teostavate meditsiinilaborite tegevust. Kuna meditsiinilaborid osutavad tervishoiuteenust, peab neil olema TTKS-i alusel väljastatud tegevusluba eriarstiabi osutamiseks. Lisaks peab meditsiinilabor rakendama kvaliteedisüsteemi, mis tagab uuringutulemuste usaldusväärsuse (nt akrediteerimine standardi EVS-EN ISO 15189 järgi). Sätte teine lause näeb ette erandi Terviseameti laborile, millele ei kohaldata eriarstiabi tegevusloa nõuet, kuna Terviseameti labor teostab seaduse ja põhimääruse alusel nakkushaiguste seireks, tõrjeks ja valmisoleku tagamiseks vajalikke laboriuuringuid ning täidab referentlabori rolli. Lõige 7 kehtestab nakkusohtliku materjali käitlemise loa omamise kohustuse isikutele, kes käitlevad 2., 3. või 4. ohurühma bioloogilist ohutegurit. Sarnaselt kehtiva seaduse § 30 lõikega 4 säilib põhimõte, et ohtliku bioloogilise materjali käitlemiseks on vajalik Terviseameti antav nakkusohtliku materjali käitlemise luba. Kui kehtiv regulatsioon seob loakohustuse üldise „nakkusohtliku materjali“ mõistega, siis eelnõus on see seotud täpsemalt bioloogiliste ohutegurite riskirühmadega (2.–4. rühm). Loakohustus täidab eelkontrolli funktsiooni, olles vajalik bioohutuse nõuete täitmise tagamiseks enne tegevuse alustamist ning vältimaks ohtu rahvastiku tervisele. Regulatsioon laiendab järelevalve ka väljaspool tervishoiusüsteemi tegutsevatele asutustele (nt teadus- ja arendusasutused, tööstuslaborid), tagades, et riigil on ülevaade igasugusest vastava ohurühma bioloogiliste ohutegurite käitlemisest. 22 https://www.riigiteataja.ee/akt/102042024015?leiaKehtiv 22 Lõige 8 on viitav norm, mis seob eelnõus kasutatavad ohurühmade mõisted (2., 3. ja 4. ohurühm) TTOS-i alusel kehtestatud õigusaktidega. Eestis liigitatakse bioloogilised ohutegurid ohurühmadesse Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 23 alusel. Eelnõu väldib dubleerimist ja tugineb olemasolevale klassifikatsioonile. Lõige 9 sätestab tingimused, millele labor peab vastama, et Terviseamet annaks talle nakkusohtliku materjali käitlemise loa. Loa andmise eelduseks on nakkusohtliku materjali ohutuks käitlemiseks sobivate ruumide, sisseseade ja tehnoloogia olemasolu, mis välistavad nakkuse leviku (punkt 1), kehtestatud dokumenteeritud töökorraldus bioohutuse tagamiseks (punkt 2), nakkusohtliku materjali uurimise ja labori bioohutuse eest vastutava isiku tööks vajalikud ja tõendatud teadmised ning oskused (punkt 3) ja ohutasemele vastavate bioohutuse meetmete rakendamine (punkt 4). Punkti 4 puhul peetakse silmas, et labor peab järgima Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ lisas 3 vastavale ohurühmale (2., 3. või 4. ohurühm) sätestatud ohutusmeetmeid. See tagab, et töökeskkonna ohutusnõuded ja rahvatervishoiu huvides seatud bioohutuse nõuded on omavahel kooskõlas ning laborile ei teki vastuolulisi kohustusi. Need tingimused tagavad, et labor on võimeline käitlema konkreetse ohurühma tekitajaid ohutult. Lõige 10 on volitusnorm, mis annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega täpsemad nõuded. Määrus reguleerib detailselt kvaliteedisüsteemi, ruume ja tehnoloogiat (punkt 1), nakkusohtliku materjali käitlemise protsesse, nagu proovivõtt, vedu ja kahjutustamine (punkt 2), ning loa taotlemise ja menetlemise protseduurireegleid (punkt 3). Ühtne määrus võimaldab koondada tehnilised ja spetsiifilised nõuded ühte õigusakti, tagades parema õigusselguse ja võimaluse operatiivselt reageerida tehnoloogia või ohutusstandardite muutumisele. § 15. Nakkushaiguste laboratoorsed uuringud ja referentlabor Paragrahv reguleerib nakkushaiguste laboratoorse diagnostika korraldust, uuringutulemuste ja - materjalide edastamist Terviseametile, Terviseameti labori ja referentlabori rolli ja ülesandeid. Regulatsiooni eesmärk on tagada riigile vajalikud andmed nakkushaiguste leviku jälgimiseks ja tõrjeks ning laboratoorsete uuringute kvaliteet ja usaldusväärsus. Lõige 1 sätestab kõigi nakkushaiguste laboratoorset diagnostikat teostavate laborite kohustuse edastada Terviseametile seireks, tõrjeks ja valmisolekuks vajalikke uuringumaterjale. Uuringumaterjal on eelnõu kohaselt nakkushaiguse diagnoosimiseks, seireks või epidemioloogiliseks uuringuks inimeselt või loomalt võetud proov, keskkonnaproov, toiduproov, joogiveeproov, suplusveeproov, reoveeproov või muu bioloogiline, sealhulgas laboratoorselt eraldatud, materjal. Lõige 2 sätestab reoveekäitleja kohustused nakkushaiguste reoveeseirel. Nakkushaiguste (näiteks polioviiruse ja SARS-CoV-2) reoveeseire on vajalik meetod nakkushaiguste varajaseks avastamiseks ja leviku ulatuse hindamiseks elanikkonnas. Seni on reoveeseire toetunud reoveekäitlejate vabatahtlikule koostööle, mis ei taga riikliku seiresüsteemi järjepidevust. Terviseamet edastab käitlejale operatiivsed juhised proovide võtmiseks. Kohustuse seadustamine on vajalik lünkadeta andmekogumise tagamiseks, mis on aluseks rahvastiku tervist puudutavate otsuste tegemisel. 23 https://www.riigiteataja.ee/akt/102042024015 23 Lõige 3 sätestab Terviseameti labori õiguse koguda ja töödelda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, sealhulgas isikuandmeid. Andmete töötlemine on piiritletud konkreetse andmekoosseisuga, milleks on patsiendi üldandmed, terviseandmed (sealhulgas kliinilised andmed, hospitaliseerimise andmed, immuniseerimise andmed, kliinilise diagnoosi andmed ning tehtud uuringud ja nende tulemused), tellija või suunaja üldandmed, sealhulgas uuringu läbi viinud tervishoiuteenuse osutaja andmed, ning proovivõtu aeg. Andmete kogumine ja töötlemine on vajalik laboratoorsete analüüside tegemiseks ja tulemuste tõlgendamiseks nakkushaiguste seire, valmisoleku ja tõrje eesmärgil. Lõige 4 sätestab, et nakkushaiguste valdkonnas täidab referentlabori rolli Terviseamet. Erinevalt kehtivast seadusest, mille kohaselt Terviseamet korraldab referentteenuse osutamist, kinnistab uus regulatsioon referentlabori funktsiooni ja vastutuse selgemalt otse Terviseametile. Referentlabor on labor, mis osutab nakkushaiguste valdkonnas kõrgema taseme laboriteenust, olles kompetentsikeskuseks spetsiifiliste uuringute ja metoodikate puhul. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga (kus uuringuvaldkonnad on ammendavalt loetletud seaduses) on Terviseametile antud pädevus määratleda referentlabori konkreetsed uuringuvaldkonnad, lähtudes epidemioloogilisest olukorrast ning rahvusvahelistest juhistest, suunistest, konventsioonidest ja õigusaktidest. See võimaldab reageerida paindlikult muutuvatele nakkushaigusest tingitud terviseohtudele ilma seadust muutmata. Lõige 5 loetleb referentlabori põhiülesanded. Nendeks on kinnitavate ja lisauuringute tegemine, nakkustekitajate uuringumaterjalide ja tüvede kogumine, säilitamine ja uurimine, võrdlus- ning kontrollmaterjalide tagamine teistele laboritele nende kvaliteedikontrolli ja arendustegevuse toetamiseks, teiste laborite metoodiline nõustamine ja juhendamine, välisvõrdluskatsetes osalemine ja nende korraldamine ning vajaduse korral materjalide saatmine välisriigi või rahvusvahelisse referentlaborisse. Ülesannete loetelu on tegevuspõhine, tagades referentlabori funktsionaalsuse sõltumata konkreetsest nakkustekitajast. Uuringumaterjalide kogumine, säilitamine ja uurimine hõlmab muuhulgas uuringumaterjalide sekveneerimist, et tuvastada, milliste nakkustekitaja tüvedega on tegemist. Referentlabori ülesandeks on teatud algmaterjali või sellest puhastatud ja eraldatud DNA või RNA säilitamine, mis võimaldab vajaduse korral uuringut korrata, täpsustada või täiendada. Lisaks on referentlabori rolliks rakukultuuride või puhastatud lüofiliseeritud isolaatide panga omamine ja haldamine, mida kasutatakse näiteks kontrolliks, standardiks või võrdlusmaterjaliks. Lõige 6 annab Terviseametile õiguse sõlmida referentlabori ülesannete täitmiseks tähtajalisi lepinguid teiste nõuetele vastavate laboritega. Säte võimaldab kaasata spetsiifilist kompetentsi (nt ülikoolide või haiglate laboritest), kui Terviseametil endal vastav võimekus puudub või on otstarbekam teenust sisse osta. Terviseamet tagab teenuse toimimise, sõlmides asjakohased lepingud (haldus- või hankelepingud) riigisiseste või vajaduse korral välisriigi kompetentsikeskustega. Lõige 7 paneb teistele laboritele kohustuse teha referentlaboriga koostööd. Laborid on kohustatud edastama referentlaborile lõikes 5 nimetatud ülesannete täitmiseks (eelkõige diagnoosi kinnitamiseks ja tüvede analüüsimiseks) vajalikke uuringumaterjale. Säte täpsustab, et koos materjaliga edastatakse ka teenuse osutamiseks vajalikud isiku- ja muud andmed, luues selleks selge õigusliku aluse. Edastatavate andmete koosseisu kuuluvad patsiendi üldandmed, terviseandmed (sealhulgas kliinilised andmed, hospitaliseerimise andmed, immuniseerimise andmed, kliinilise diagnoosi andmed ning tehtud uuringud ja nende tulemused), tellija või suunaja üldandmed (sealhulgas uuringu läbi viinud tervishoiuteenuse osutaja andmed) ning proovivõtu aeg. 24 Lõige 8 annab referentlaborile õiguse koguda ja töödelda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, sealhulgas isikuandmeid, ja edastada asjakohaseid analüüsitulemusi tervise infosüsteemi. See on vajalik, et referentlaboris tehtud kinnitavad või täpsustavad analüüsid jõuaksid patsiendi terviselukku ja oleksid tervishoiuteenuse osutajatele kättesaadavad. Töödeldavate andmete koosseis hõlmab patsiendi üldandmeid, terviseandmeid (sealhulgas kliinilised andmed, hospitaliseerimise andmed, immuniseerimise andmed, kliinilise diagnoosi andmed ning tehtud uuringud ja nende tulemused), tellija või suunaja üldandmeid (sealhulgas uuringu läbi viinud tervishoiuteenuse osutaja andmed) ning proovivõtu aega. Erinevalt nakkushaiguste registri andmete tähtajatust säilitamisest, mis on vajalik pikaajaliseks epidemioloogiliseks seireks ja trendide analüüsiks üle põlvkondade, säilitatakse referentlabori poolt töödeldavaid isikustatud uuringuandmeid 30 aastat. Nimetatud tähtaeg on proportsionaalne ja piisav laboratoorse diagnostika kvaliteedi tagamiseks, tulemuste kontrollimiseks ning kordusuuringute tegemiseks ühe põlvkonna vältel. See piirab isikuandmete pikaajalist töötlemist laboritingimustes tasemel, mis on vajalik referentfunktsiooni täitmiseks, kuid välistab andmete säilitamise kauem, kui see on laboratoorse tõendusmaterjali haldamiseks eesmärgipärane. Lõige 9 reguleerib Terviseameti labori koostööd riigisisese ja rahvusvahelise nakkushaiguste seire tagamiseks ning diagnooside kinnitamiseks. Terviseameti labor teeb koostööd käesoleva seaduse alusel tegutsevate laboritega, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste laborite ning institutsioonidega. Säte loob õigusliku aluse rahvusvahelise koostöö raames uuringumaterjalide ning epidemioloogiliste ja laboratoorsete andmete edastamisele, mis toimub kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktide ja muude asjakohaste rahvusvaheliste kokkulepetega. § 16. Immuunsustausta uuringud Paragrahv sätestab nakkushaiguste seire ühe osana immuunsustausta uuringute olemuse, eesmärgid ja korralduse. Säte on lisatud eesmärgiga luua seaduse tasandil selge raamistik süsteemsele ja perioodilisele elanikkonna immuunsuse seirele, mis on vajalik epideemiate ennetamiseks ja riikliku immuniseerimiskava ajakohastamiseks. Lõige 1 sisustab immuunsustausta mõiste. Immuunsustaust defineeritakse kui konkreetse nakkushaiguse suhtes immuunsete ja mitteimmuunsete isikute osakaal elanikkonnas. Mõiste määratlemine on vajalik, et tagada ühene arusaam seiratavast indikaatorist, mis on aluseks nakkushaiguse leviku riski hindamisel. Lõiked 2 ja 3 sätestavad immuunsustausta uuringute eesmärgi ja korralduse. Uuringute eesmärk on hinnata elanikkonna immuunsustausta, jälgida immuniseerimisprogrammide tõhusust ja prognoosida nakkushaiguste leviku riske ning rakendada asjakohaseid nakkushaiguste ennetuse ja tõrje meetmeid. Uuringuid korraldab Terviseamet riigieelarvelistest vahenditest. Immuunsustausta uuringud on vajalikud riikliku immuniseerimiskava hindamiseks. Sätted annavad suunise andmete kogumise eesmärgipärasuse kohta ning tagavad vastutuse ja rahastamisallikate selge jaotuse riiklikus süsteemis. Lõige 4 defineerib seroepidemioloogilise uuringu kui spetsiifilise immuunsustausta uuringu liigi, mis põhineb teaduslikel meetoditel. Erinevalt üldisest immuunsustausta hindamisest (mis võib tugineda ka näiteks tervise infosüsteemi andmetele immuniseerimiste ja haiguse läbipõdemise kohta) põhineb seroepidemioloogiline uuring bioloogiliste proovide analüüsil, mille käigus määratakse nakkushaiguse tekitaja vastaste antikehade esinemist kindlaksmääratud elanikkonnarühmades eesmärgiga hinnata nakkustekitaja levikut, immuunsuse taset ja selle dünaamikat elanikkonnas ning immuniseerimiskava efektiivsust. Definitsioon on vajalik uuringu 25 teaduspõhisuse ja metoodika, eelkõige bioloogiliste proovide kasutamise nõude fikseerimiseks seaduse tasandil. Lõige 5 reguleerib seroepidemioloogiliste uuringute korraldamist ja rahastamist. Sätte kohaselt korraldab seroepidemioloogilisi uuringuid Terviseamet ja uuringute tegemist rahastatakse Tervisekassa eelarvest. Rahastusallika määramine on põhjendatud asjaoluga, et uuringutest saadav teave immuniseerimiskava efektiivsuse ja elanikkonna immuunsuse kohta on otseseks sisendiks Tervisekassale tervishoiuteenuste ja vaktsiinide rahastamise planeerimisel. 6. peatükk NAKKUSHAIGUSTE ENNETAMINE JA LEVIKU TÕKESTAMINE Nakkushaiguste ennetamine toimub erinevatel tasanditel:  primordiaalne ennetus – riskitegurite (nt sotsiaalmajanduslikud, keskkonna- ja käitumuslikud tegurid) vähendamine, sh tervisedendus, terviseharidus ja terviseteadlikkuse suurendamine;  primaarne ennetus – nakkuse vältimine, (nt immuniseerimine ja profülaktilised meetmed);  sekundaarne ennetus – varajane avastamine ja ravi enne sümptomite ilmnemist (nt sõeluuringud, lähikontaktsete immuniseerimine);  tertsiaarne ennetus – haiguse tagajärgede vähendamine ravi ja rehabilitatsiooni kaudu;  kvaternaarne ennetus – liigsete või tarbetute meditsiiniliste sekkumiste vältimine, (nt antimikroobse resistentsuse ohjamine). Nakkushaiguste ennetamise raamistik hõlmab lisaks immuniseerimisele ja terviseuuringutele ka tervisedendamist, riskitegurite vähendamist (sh sotsiaalmajanduslikud ja käitumuslikud tegurid), terviseharidust, terviseteadlikkuse suurendamist, kogukonna kaasamist, kommunikatsiooni ning tõenduspõhiste poliitikameetmete ja juhiste rakendamist. Ennetusmeetmete kavandamisel ja elluviimisel tuleb arvestada inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse, kaasatuse, tervisekaitse universaalsuse ja kogukonna kaasamise põhimõtteid.24 1. jagu Immuniseerimine § 17. Immuniseerimise korraldamine Lõige 1 sätestab Terviseameti ülesanded immuniseerimise korraldamisel. Terviseamet jälgib, kuidas nakkushaigused levivad ja milline on immuniseerimisega hõlmatus elanikkonnas, kogudes ja analüüsides asjakohaseid andmeid, et avastada varakult võimalikke ohte. Nimetatud immuniseerimisalaste andmete koosseis ning isikuandmete töötlemise alused tulenevad § 13 nakkushaiguste registrit reguleerivatest sätetest. Seega ei looda iseseisvat alust isikuandmete kogumiseks ega töötlemiseks, vaid kirjeldab Terviseameti ülesannet kasutada seaduse alusel kogutavaid andmeid immuniseerimise korraldamisel. Analüüsi tulemusena hinnatakse, millised nakkushaigused või olukorrad võivad kujutada ohtu rahva tervisele ja ohu suurus aitab hinnata sekkumiste vajalikkust. Terviseamet teavitab ohu ilmnemise korral avalikkust ja sidusrühmi võimalikust riskist ning vajalikest ennetusmeetmetest. Eesmärk on see, et inimesed oleksid võimalikest riskidest teadlikud ja oskaksid end kaitsta. Kui tekib nakkushaiguse puhang või epideemia, juhib ja korraldab Terviseamet immuniseerimisega seotud tegevusi, et haigus ei leviks laiemalt ning ohustatud isikud oleksid kaitstud. Terviseamet koostab juhendeid ja soovitusi nii 24 ECDC framework for prevention of communicable diseases and related special health issues 26 tervishoiutöötajatele kui ka avalikkusele, et tagada ühtne ja tõenduspõhine lähenemine nakkushaiguste ennetusele. Lõige 2 sätestab Tervisekassa ülesanded immuniseerimise korraldamisel. Tervisekassa korraldab vaktsiinide ja immunoglobuliinide keskset hankimist, mis tähendab, et riigi vajadused koondatakse ning ravimid hangitakse ühiselt, võimaldades paremat kvaliteedikontrolli, kulutõhusust ja varustuskindlust. Pärast hanget vastutab Tervisekassa ka vaktsiinide jaotamise ja säilitamise eest, tagades, et need jõuavad õigel ajal ja nõuetekohastes tingimustes asutustesse. Lisaks rahastab Tervisekassa immuniseerimisega seotud tervishoiuteenuseid, sealhulgas eri sihtrühmade vaktsineerimist. See hõlmab nii immuniseerimise enda kui ka sellega seotud tugiteenuste kulude katmist, et teenus oleks inimestele kättesaadav sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust taustast. Olulise tegevusena korraldab Tervisekassa ka laiapõhjalisi teavituskampaaniaid, mille eesmärk on suurendada elanikkonna teadlikkust vaktsineerimise olulisusest ja parandada immuniseerimisega hõlmatust. Lõiked 3 ja 4 sätestavad Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi ülesanded immuniseerimise korraldamisel. Kaitseministeerium ja Siseministeerium rahastavad enda töötajatele vajalikke immuniseerimisi, mis tulenevad nende teenistusülesannetest. Näiteks on soovitatud immuniseerida kaitseväelasi, piirivalvureid, politseitöötajaid ja päästetöötajaid teetanuse, B-viirushepatiidi ja gripi vastu. Rahvusvahelisele sõjalisele koostööle suunduvaid inimesi tuleks vaktsineerida vastavalt olukorrale sihtpiirkonnas. Lõige 5 sätestab perearsti ülesande immuniseerimisel. TTKS-i kohaselt on perearsti nimistu perearsti teenindamisele kuuluvate isikute nimekiri, kellele tagatakse tervishoiuteenuste kättesaadavus ja järjepidevus vastavalt perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendile. Perearsti töövaldkonnas on ka haiguste ennetamine, mis hõlmab tervise riskitegurite hindamist, immuniseerimist ja sõeluuringuid. Immuniseerimist pakutakse lisaks perearstile ka vaktsineerimise teenust pakkuvates haiglates, apteekides ja erapraksistes. Lisaks immuniseeritakse vastsündinuid sünnitusmajas ja kooliõpilasi koolis. Laialdasem teenuse pakkumine tagab immuniseerimise parema kättesaadavuse ja vähendab suure nõudluse korral perearsti koormust. Lõige 6 sätestab immuniseerimise termini. § 18. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon Lõikes 1 sätestatakse immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ülesanded. Eelnõuga antakse komisjonile seaduse tasandil üheselt mõistetav ülesanne ja vastutuse tase nakkushaiguste ennetamisel ja kriiside juhtimisel. Komisjoni ülesanne on eelkõige nõustada ja anda soovitusi immuniseerimispoliitika küsimustes. Komisjon nõustab vastavalt vajadusele Sotsiaalministeeriumit, Ravimiametit, Tervisekassat ja Terviseametit, kuid võib pakkuda ekspertarvamust ka teistele osapooltele. Komisjonil on õigus esitada valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid epideemia korral immuniseerimise prioriteetide seadmiseks, määrates kindlaks vanuse- ja riskirühmad, kellele vaktsineerimise võimaldamine on ressursside piiratuse korral kõige kriitilisem. Nakkushaiguste ohjamiseks on vajalik kogu elanikkonna ulatuslik immuunsus, mistõttu võib olla vajalik võimaldada vaktsineerimist kogu elanikkonnale, kuid piiratud ressursside tingimustes tuleb immuniseerimine tagada esmajärjekorras enam ohustatud inimestele, tuginedes teaduslikult põhjendatud 27 prioriteetidele ja riigi vajadustele.25 Seetõttu on eelnõus välja pakutud, et ekspertkomisjon saab teha ettepanekuid kriisi olukorras seada prioriteete elanikkonna immuniseerimisel lähtudes terviseriskidest. Terviseameti COVID-19 pandeemia analüüsis toodi esile vajadus laiapõhjalise ja valdkondade ülese ekspertvõrgustiku järele, kus rollid ja vastutus on täpselt määratletud. Teadlaste kaasamine on oluline, kuid oluline on aru saada nende kohast struktuuris.26 Riigikontroll on samuti rõhutanud kriisiolukorras immuniseerimise olulisust ja protsessi juhtimise tähtsust. Ülevaates märgitakse, et teadlaste, valitsuse ja riigiasutuste koostöö võimaldab teha kaalutletud ja põhjendatud otsuseid, mis aitavad kriisist kiiremini ja väiksemate kahjudega välja tulla, kuid mõlema osapoole rollid peavad olema selgelt määratletud. Tuleks vältida olukorda, kus ekspertkogu ettepanekud hakkavad täitma valitsuse ülesannet hinnata nende ettepanekute laiemat mõju, tagajärgi ja teostatavust. Seega jääb juhtimise ja lõplike otsuste vastutus valitsusele, mitte ekspertkogule.27 Seaduses sätestatud komisjoni ülesanne ja vastutus tagavad, et kriisiolukorras põhinevad otsused usaldusväärsel, sõltumatul ning teadmuspõhisel eksperthinnangul, mis kaitseb rahva tervist kõige tõhusamalt. Lõikes 2 sätestatakse volitusnorm immunoprofülaktika ekspertkomisjoni moodustamiseks ministri käskkirjaga. Seni on immunoprofülaktika ekspertkomisjon tegutsenud ministri 09.05.2018 käskkirja nr 45 alusel. Komisjoni moodustamise ja töökorralduse põhimõtteid täpsustakse ministri käskkirjas. § 19. Riiklik immuniseerimiskava Lõige 1 annab valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnormi kehtestada määrusega riiklik immuniseerimiskava. Säte vastab suures osas kehtivale korrale ning sätestab, et kavas loetletakse nakkushaigused, mille vastu toimub riiklikult korraldatud ja tasustatud immuniseerimine. Selle jaoks määratakse sihtrühmad vanuse või riski alusel ja soovituslikud immuniseerimise ajavahemikud. Lisaks tuuakse ära kasutatavad vaktsiinid nende valentsuse alusel. Valentsus on vaktsiini omadus, mis näitab, mitme erineva nakkushaiguse vastu vaktsiin kaitse annab. See tagab immuniseerimisprogrammi järjepidevuse ja selge õigusliku aluse. Lõige 2 annab kaalutletud ja piiratud võimaluse lisada immuniseerimiskavasse riskirühmana teatud ameteid või ametirühmi. Sätte eesmärk on lahendada kehtiva seaduse kitsaskoht, kus tööandjale on pandud üldine kohustus tagada töötajatele immuniseerimise võimaldamine ilma selge riikliku toe ja rahastusmehhanismita. Säte võimaldab riigil võtta enda kanda immuniseerimise võimaldamise kulu ametirühmadel, kelle puhul see on strateegiliselt põhjendatud, seades selleks tingimused. Ametite või ametirühmade lisamine immuniseerimiskavasse on võimalik vaid juhul, kui immuniseerimine on üleriigilise epidemioloogilise tähtsusega ning vajalik kas elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks (nt tervishoiutöötajad epideemia ajal) või haavatavate sihtrühmade kaitseks (nt hoolekandeasutuste töötajad, kes võivad patsientidele nakkust edasi kanda). Sätte eesmärk ei ole üle võtta tööandja tavapärast kohustust tagada tööohutus, vaid pakkuda riiklikku lahendust erandlikes, üleriigilise tähtsusega olukordades. § 20. Immuniseerimine 25 COVID-19 pandeemia analyys.indd 26 COVID-19 pandeemia analyys.indd. 27 RVKS_Koroonakriisi_viis_õppetundi_08.11.2021.pdf. 28 Lõikes 1 sätestatakse, et immuniseerimist võib teostada tervishoiutöötaja, kes vastab lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele. Tervishoiutöötajad TTKS § 3 lõike 1 tähenduses on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis.28 Samal ajal on tervishoiutöötajad ka ravimiseaduse tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutavad proviisor ja farmatseut, kui nad on vastavalt ravimiseaduse § 55 lõikele 1 registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. Apteegiteenuse hulka immuniseerimine ei kuulu. Apteegiteenus on ravimiseaduse § 29 kohaselt ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest ning ravimite ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ja jaendamine.29 Nii kehtiva korra30 kui ka immuniseerimise korraldamise nõuete määruse kavandi kohaselt tohib immuniseerida arst, õde või ämmaemand, kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Sotsiaalministeeriumi heakskiidetud programmile ja saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon on loonud nõuded immuniseerimisalastele täiendusõppekursustele.31 Lõikes 2 sätestatakse tervishoiutöötaja kohustused immuniseerimisel. Kohustused täpsustatakse immuniseerimise korraldamise nõuete määruses. TTO peab patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja terviseseisundist, võimalikest haigustest ja nende kulgemisest, vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavusest, olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest tervishoiuteenustest. Samas peab ka patsient TTO-le avaldama oma parima arusaama järgi kõik tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikud asjaolud ja osutama kaasabi, mida tervishoiuteenuse osutamiseks vaja on. Tervishoiutöötaja peab pärast info kogumist hindama vaktsineerimise ajutisi ja püsivaid vastunäidustusi. Ajutised vastunäidustused on keskmine või raske haigusseisund. Ajutiste vastunäidustuste puhul lükatakse vaktsineerimine edasi kuni tervenemiseni. Kergekujuline haigus (näiteks nohu) ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks. Püsivateks vastunäidustusteks on anafülaktiline reaktsioon vaktsiini eelmisele doosile, anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus vaktsiini mõnele koostisosale, raske üldreaktsioon pärast eelmist vaktsiinidoosi ja ravimi infolehes nimetatud vastunäidustused. Vaktsiinide koostisainete täpne loetelu ja infoleht on leitavad ravimiregistrist.32 Tervishoiutöötaja dokumenteerib immuniseerimise tervise infosüsteemis vastavalt TTKS-ile33, tervise infosüsteemi põhimäärusele34 ja tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimist reguleerivale määrusele 35. Tervishoiutöötaja registreerib tõsised kõrvaltoimed ja teavitab vajaduse korral Ravimiametit. Immuniseerimisele järgnevad sümptomid võivad olla põhjustatud vaktsiinist endast, vaktsiini manustamisest, vaktsineerimisega seotud ärevus- ja stressireaktsioonist või juhuslikust ajalisest kokkulangevusest. Tõsisteks kõrvaltoimeteks on :  Lokaalsed reaktsioonid nagu süstekoha abstsess ja suurenenud regionaalne lümfisõlm. 28 https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023092#para3. 29 https://www.riigiteataja.ee/akt/112072025024#para29. 30 Immuniseerimise korraldamise nõuded – Riigi Teataja 31 Nõuded immuniseerimisalastele täiendusõppekursustele.pdf. 32 Immuniseerimiskava rakendusjuhis_09.2025.pdf. 33 Tervishoiuteenuste korraldamise seadus – Riigi Teataja. 34 Tervise infosüsteemi põhimäärus – Riigi Teataja. 35 Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord – Riigi Teataja. 29   Üldreaktsioonid nagu palavik (>40°C, mis tekib 48 tunni jooksul peale immuniseerimist), hüpotoonilis-hüporeaktiivne episood, liigeskaebused (>24 h), trombotsütopeenia, krambid, entsefaliit, meningiit, Guillain-Barré sündroom ja anafülaksia. Tõsised kõrvaltoimed seoses immuniseerimisega esinevad väga harva. Kõigist tõsistest kõrvaltoimetest tuleb teavitada Ravimiametit. Aastal 2024 laekus Ravimiametile 57 teatist, mis puudutasid vaktsiinide võimalikke kõrvaltoimeid või toime puudumist. Nendest registreeriti 12 teadet, milles kirjeldati tõsiseid immuniseerimisjärgseid reaktsioone. Kokku immuniseeriti Eestis 2024. aastal üle 860 000 vaktsiinidoosiga, mis tähendab, et kõrvaltoimed esinesid alla 0,01% juhtudest.36 Lõikes 3 sätestatakse, et püsivate vastunäidustuste ja immuniseerimise järel esinevate kõrvaltoimete diagnoosimiseks kaasatakse arst. Immuniseerijateks võivad olla ka õed ja ämmaemandad, kuid neil ei ole õigust diagnoosida. Eestis on võimalik saada riigi poolt ka vaktsiinikahju hüvitamist, kui on esinenud nende nelja asjaolu koosesinemine: vaktsineerimine on toimunud Eestis, vähemalt neli kuud kestnud raske tervisekahjustus või surm, arst on tervisekahjustuse dokumenteerinud ja Ravimiameti hinnangul on tegemist vähemalt tõenäolise põhjusliku seosega vaktsineerimise ja tekkinud tervisekahjustuse vahel. Vaktsiinikahju hüvitamist saavad taotleda kõik Eestis immuniseeritud inimesed, kellel on peale immuniseerimist tekkinud raske tervisekahjustus, sealhulgas ka ravikindlustamata inimesed.37 Lõikes 4 sätestatakse, et tuleb tagada immuunpreparaatide külmahela toimimine. Immunpreparaatide külmaahela toimimise tagamine on vajalik, et säilitada nende toime ja ohutus. Vaktsiinide või immuunglobuliinide hoidmine väljaspool ettenähtud temperatuuri võib viia nende efektiivsuse vähendamiseni nakkushaiguste osas ja suurendada kõrvaltoimete tekkimise riski. Seetõttu on külmaahela järgimine kriitiline kogu tarneahela vältel. Lõikes 5 nähakse ette, et kui piiratud teovõimega isiku kaalutlusvõimet arvestades on tema immuniseerimiseks vajalik seadusliku esindaja nõusolek, loetakse nõusolek tervishoiuteenuse osutajale antuks, kui seaduslik esindajat on teavitatud ja ei ole immuniseerimisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keeldunud. Piiratud teovõimega isik on tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel alla 18-aastane isik ja isik, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.38 Piiratud teovõime olemasolu korral tuleb otsustada, kas isik on sellest hoolimata kaalutlusvõimeline, st kas ta suudab tervishoiuteenuse osutamisega seotud poolt- ja vastuargumente vastutustundlikult kaaluda.39 Käesoleva sätte keskmes on ennetav immuniseerimine riikliku immuniseerimiskava alusel, mitte vältimatu ravi osana vahetu terviseohu kõrvaldamiseks tehtav vaktsineerimine. Maailma Arstide Liidu arstieetika käsiraamat kehtestab teavitatud nõusoleku põhimõtte, mille kohaselt peab patsient selgelt aru saama, mis on mingi testi või raviprotseduuri otstarve, mis on selle tagajärjed ja missugused võiksid olla keeldumise tagajärjed. Maailma Arstide Liidu eetikakoodeks ütleb, et arst peab austama patsiendi õigust vabalt raviga nõustuda või sellest keelduda lähtuvalt patsiendi väärtustest ja eelistustest. 40 Immuniseerimine on Eestis vabatahtlik ja täieliku teovõimega patsiendi võib läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada tema nõusolekul. Kui patsiendil on 36 Ravimite ja vaktsiinide võimalike kõrvaltoimete kokkuvõtted | Ravimiamet. 37 Vaktsiinikahjude hüvitamine Eestis toimunud vaktsineerimise korral | Tervisekassa. 38 Tsiviilseadustiku üldosa seadus – Riigi Teataja. 39 Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein (koost), Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne (Tallinn: Juura, 2020), § 766 „Patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustus“. 40 WMA-arstieetika-koodeks_.pdf. 30 piiratud teovõime, lähevad nimetatud õigused üle tema seaduslikule esindajale, juhul kui patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Eestis immuniseeritakse 14 nakkushaiguse vastu, aidates ennetada rasket haigestumist ja nakkuse levikut. Enamik eestlastest immuniseerivad oma lapsi. 2024. aastal oli umbes 78% kõigist 8- aastastest vaktsineeritud difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu. Vaktsiinid annavad inimesele haiguse vastu immuunsuse ilma haigust põdemata. Kui suur osa inimestest on vaktsineeritud, kujuneb välja karjaimmuunsus ja nakkushaigused ei saa enam levida ning võivad isegi täielikult kaduda. Paljude haiguste puhul tuleks karjaimmuunsuse saavutamiseks vaktsineerida vähemalt 95% elanikkonnast. Eestis on aga kahjuks vaktsineeritute osakaal langenud soovituslikust madalamale. Näiteks leetrite vastu vaktsineerimisega hõlmatus 2-aastaste seas on 83,3% ja revaktsineerimise tase 14-aastaste seas 74,2%.41 Langenud hõlmatuse tase suurendab haigestumise ja raskete juhtumite riski, eriti arvestades viiruste nakkavust ja rahvusvahelist reisimist. Hiljutised leetrite puhangud on näidanud, et ammused nakkushaigused on tagasi tulemas ja on ilmnemas kohalikku levikut.42 Terviseamet hindab, et vähemalt 30 000 last Eestis vanuses 2–14 on jäänud leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineerimata. Vaktsineerimisega hõlmatus Eestis on jõudnud kriitilise tasemeni. Olukorda raskendab ka piiratud teovõime korral seaduslikelt esindajatel nõusolekute kogumise protsess. Perearsti juures on seaduslike esindajate kaasamine lihtne, kuid koolides ja hooldekodudes on nõusolekute puudumine või hilinemine probleemiks, mis takistab immuniseerimist. Nii kooliõed43 kui hooldekodude töötajad ja inimeste lähedased44 peavad nõusolekute kogumise protsessi aeganõudvaks ning bürokraatlikuks. Seetõttu jääb osa inimesi immuniseerimata esindajate passiivsuse, mitte keeldumise tõttu. Seadusmuudatuse eesmärk on suurendada tavapärase immuniseerimise kättesaadavust ja hõlmatust olukorras, kus nakkushaiguste leviku oht on kasvanud ning senine aktiivse nõusoleku kogumisel põhinev korraldus põhjustab immuniseerimise ärajäämist ka juhtudel, mil seaduslik esindaja ei ole immuniseerimisele tegelikult vastu. Arvestades nakkushaiguste võimaliku riigisisese puhangu riski ja praeguse nõusolekute kogumise protsessi bürokraatlikkust, on seaduseelnõus tehtud ettepanek, et TTO võib piiratud teovõimega isikut immuniseerida juhul, kui isiku seaduslik esindajat on teavitatud ja ta ei ole immuniseerimisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keeldunud. See tähendab, et seaduslik esindaja peab immuniseerimisest keeldumiseks tervishoiutöötajat teavitama. Nõustumise korral pole eraldi teatamine vajalik. Immuniseerimise teavitamisprotsessis on oluline asutuste ja tervishoiutöötajate koostöö ning selge info jagamine seaduslikele esindajatele. Kooli tasandil saab kasutada ametlikke teavituskanaleid (nt e-kool, arenguvestlused, lastevanemate koosolekud, infopäevad jne), alati koos arusaadava infomaterjaliga, et toetada teadlikku otsustamist immuniseerimise osas. Teavitused tuleks ajastada nii, et info jõuaks esindajateni ning oleks piisavalt aega otsuse tegemiseks. Teavitamine riikliku immuniseerimiskava alusel soovitatud eelseisvast vaktsineerimisest võiks toimuda esmalt 3 kuud enne (näiteks visiidi planeerimisel või üldise teavituse käigus) ning korduvalt 1–2 nädalat enne vahetut immuniseerimist. Selline ajaraam annab piisava varu infoga tutvumiseks, otsustamiseks ja vajaduse korral nõustamiseks. Protsessi osapoolte rollid ja täpne teavitustegevus kirjeldatakse detailsemalt valdkondlikus juhendis, mis koostatakse seaduse rakendamise toetamiseks. Tervisekassa kavandab ka nõusolekute ja keeldumiste lisamist terviseportaali. 41 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. 42 Eestis tuvastati taas leetrijuhtum | Terviseamet. 43 Eksperdid: õpilase vaktsineerimise lubamine peaks olema lihtsam | Eesti | ERR. 44 Full report_Older adults and influenza vaccination.pdf. 31 Kavandatav lahendus ei rajane eeldusele, et tavapärasest immuniseerimisest keeldumine oleks alati ja igal juhul patsiendi huvidega ilmselges vastuolus, vaid sellele, et tavapärase immuniseerimise korraldamisel on vajalik vähendada põhjendamatut halduskoormust ja vältida immuniseerimise ärajäämist üksnes esindaja passiivsuse tõttu. Perekonnaseaduse § 120 lõige 7 lubab eeldada, et hooldusõiguslikud vanemad on jõudnud ühisele otsusele ning üks vanem esindab vanemate ühist otsust. Kui aga on teada, et teine hooldusõiguslik lapsevanem on lapse immuniseerimise vastu, siis ei saa enam eeldada, et vanemad on ühel meelel. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keeldumise nõudmine annab tervishoiuteenuse osutajale võimaluse hiljem tõendada, et nõusoleku küsimise kohustus on täidetud nõuetekohaselt.45 Samuti ei saa eeldada, et kui seaduslik esindaja keeldub ühest konkreetsest nakkushaigusevastasest immuniseerimisest, keeldub ta ka kõikidest järgnevatest. Isegi kui otsustusõigus kuulub seaduslikule esindajale, tuleb esikohale seada esindatava huvid. Näiteks tuleb arvestada, et ka lapsel on õigus osaleda oma tervist ja ravi puudutavate otsuste vastuvõtmisel vastavalt oma vanusele ja arengutasemele. See lähenemine toetab ka normaalsete peresuhete jätkumist, sest lapse teavitamine ja kaasamine aitab vältida olukorda, kus last puudutavaid terviseotsuseid tehakse tema eest viisil, mis jätab ta täielikult kõrvale. Piiratud teovõimega isikut ei tohi immuniseerimise üle otsustamisel käsitada üksnes seadusliku esindaja tahte objektina. Ka piiratud teovõimega inimese enda huvidest, inimväärikuse põhimõttest ja VÕS § 766 lõike 4 loogikast tuleneb, et teda tuleb tema vanusele ja arengutasemele vastavalt teavitada, ära kuulata ja otsustusprotsessi kaasata ka juhul, kui lõplik otsustusõigus kuulub seaduslikule esindajale või kohaldub käesolevas sättes ette nähtud lahendus.46 Isegi kui lapsevanemad nõustuvad lapse immuniseerimisega, ei immuniseerita last vastu tema tahtmist. Sotsiaalministeeriumi tellimusel tehti 2020. aastal uuring alaealiste otsustusõiguse kohta tervise küsimustes Eestis.47 Tervishoiutöötajad ja lapsevanemad tõid välja laste kaasamise eeliseid, nagu iseseisvuse suurenemine, parem arusaam tervisest ja praktilised hüved. Samas väljendasid lapsevanemad muret infost kõrvalejäämise ja vastutuse üle. Lapsed ise peavad oluliseks oma arvamusega arvestamist, soovivad vastutada enda keha ja tervise eest ning saavad hästi aru vaktsineerimisega seotud väärarvamustest ja võimalike hirmude ületamise vajadusest. Eesti on liitunud Oviedo konventsiooniga, mis nõuab arstiabi andmisel patsiendi informeerimist ja nõusolekut.48 Alaealiste otsustusõigust reguleeritakse nii konventsiooni artiklis kui ka ÜRO lapse õiguste konventsioonis, rõhutades lapse arvamuse olulisust vastavalt vanusele ja küpsusele. UNICEF märgib, et terviseotsustes tuleks lapsi enam kaasata ning riik peab tagama, et piisavalt arenenud lapsel oleks õigus otsustada oma ravi üle. Eesti põhiõigused kehtivad kõigile võrdselt ning alaealiste puhul tuleb hinnata õiguste rakendamist proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt.49 Sarnaselt sätestab perekonnaseaduse § 116 lõige 3, et tuleb arvestada, et lapse võime ja vajadus iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb ning kui lapse arengutase seda võimaldab, arutatakse lapsega hooldus- ja kasvatusküsimusi (sealhulgad terviseküsimusi).50 Piiratud teovõimega isiku immuniseerimisel tuleb arvestada ka VÕS § 766 lõiget 4 ehk tuleb hinnata, kas piiratud teovõimega isik on võimeline immuniseerimise poolt- ja vastuargumente vastutustundlikult kaaluma. Kui isik on konkreetse immuniseerimise suhtes kaalutlusvõimeline, 45 Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein (koost), Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne (Tallinn: Juura, 2020), § 766 „Patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustus“. 46 Samas. 47 Tervise küsimustes laste otsustusõiguste senine rakendamine ja perspektiivid Eestis_raport. 48 Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon: inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel – Riigi Teataja. 49 Tervise küsimustes alaealiste otsustusõiguste senine rakendamine ja perspektiivid Eestis raport. 50 Perekonnaseadus – Riigi Teataja. 32 tuleb lähtuda tema enda tahtest ning immuniseerimiseks ei ole vaja seadusliku esindaja nõusolekut. Sellisel juhul ei välista immuniseerimist ka seadusliku esindaja vastuseis. Kaalutlusvõime hindamise praktika kehtib juba praegu kõigi teiste tervishoiuteenuse puhul. Tervishoiutöötaja dokumenteerib kaalutlusvõime hindamise TTO infosüsteemis. Sissekandest peab olema võimalik mõista, mille põhjal pidas tervishoiutöötaja isikut kaalutlusvõimeliseks, et otsustada konkreetse tervishoiuteenuse osutamise üle. Kaalutlusvõime hindamise dokumenteerimine on oluline ka selleks, et oleks tagantjärele kontrollitav, milliste asjaolude alusel pidas tervishoiutöötaja isikut konkreetse immuniseerimise üle otsustamiseks kaalutlusvõimeliseks või mittekaalutlusvõimeliseks. Isiku kaalutlusvõime hindamisel on määrava tähtsusega tema arengutase, tervishoiuteenusega kaasnevate riskide laad ja ulatus, teenuse vajalikkus, võimalike tagajärgede tõsidus ning otsuse tagasipööratavus. Kaalutlusvõime olemasolu saab kinnitada siis, kui laps mõistab oma haiguse olemust, talle avanevaid valikuid ja nende võimalikke tagajärgi ning on võimeline langetama otsuse, mis on kooskõlas üldlevinud väärtusarusaamadega. Näitena võib tuua olukorra, kus laps keeldub antibiootikumravist põhjendusel, et ravi hävitab baktereid kui samuti elusorganisme51. Kaalutlusvõime hindamise praktika ühtlustamiseks ja toe pakkumiseks on Õiguskantsleri Kantselei koostöös eriala organisatsioonidega loonud lapspatsiendi kaalutlusvõime hindamise juhendi.52 Samuti on immuniseerimisalastel täiendõppekursustel nõutud, et programm peab kajastama lapsevanemate/laste/patsientide immuniseerimisalast nõustamist ja lapse kaalutlusvõime hindamise põhimõtteid.53 Nimetatud säte lisatakse NETSi ja tehakse muudatus immuniseerimise korraldamise nõuete määruses, et kõrvaldada vastuolu immuniseerimise korraldamise nõuete määruse ja VÕS-i vahel varem (vastavalt rakendussättele alates 2027. aasta 1. juulist) ning tagada lapse kaalutlusvõime arvestamine sarnaselt kõigi teiste tervishoiuteenustega, ka koolis tehtava immuniseerimise korral. Lõige 6 sätestab ministri määruse volitusnormi, mille alusel kehtestatakse nõuded immuniseerimise korraldamisele, sealhulgas immuniseerimist teostavale tervishoiutöötajale, dokumenteerimisele, immuunpreparaatide käitlemisele ja immuniseerimisalasele koolitusele. Määruse kavand on esitatud seletuskirja lisas. 2. jagu Tervisekontroll § 21. Nakkushaiguste leviku tõkestamine töökohal Paragrahv asendab täielikult kehtiva seaduse § 13, mis on oma olemuselt jäik ja praktikas aegunud. Eelnõuga kaotatakse nõue esitada üldjuhul enne tööle asumist nakkushaiguste suhtes tervisetõend, kuna ilma sümptomiteta nakkushaiguste tuvastamine ei ole efektiivne ega kulutõhus praktika. Nakkushaiguste leviku takistamiseks kasutatakse tänapäeval tõhusamaid meetmeid nagu hügieenireeglid, töötajate juhendamine ja regulaarsed tervisekontrollid. Samas on endiselt põhjendatud töötamisel haavatavate sihtrühmadega, nagu väikesed lapsed ja eakad, küsida tööle asuvalt inimeselt tuberkuloosi puudumise tõendamist, kuna tuberkuloosi levikut ei ole võimalik tavapäraste hügieenimeetmetega tõhusalt vältida. Selline lähenemine võimaldab vähendada põhjendamatut halduskoormust ja ebatõhusat ressursikasutust, mida on kinnitanud ka erialaanalüüsid ja väljatöötamiskavatsuse tagasiside. 51 Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein (koost), Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne (Tallinn: Juura, 2020), § 766 „Patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustus“. 52 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/Juhend_L%C3%95PLIK.pdf 53 Nõuded immuniseerimisalastele täiendusõppekursustele.pdf. 33 Seaduseelnõu välja töötamiseks läbiviidud aruteludes54 tõdeti korduvalt, et praegune enne tööle asumist nõutav nakkushaiguste tervisetõend ei teeni oma eesmärki. Efektiivse tõendi eelduseks peeti selle sisulist väärtust: kui tõend kajastab vaid inimese terviseseisundit ühel päeval, ei pruugi see olla piisav ega praktiline. Tõendi efektiivsuse suurendamiseks oleks vajalik selle digiteerimine ja kontrollida pigem tõendi sisu kui selle olemasolu. Samas ei soovita tööandjale panna lisakohustusi tõendite kohta info edastamisel. Tervisetõendi efektiivsuse suurendamine tähendaks aga suuri lisa investeeringuid, kuna praegu puudub riigil ülevaade väljastatud tõenditest. Ilma sümptomiteta testimist ei toeta ka teaduskirjandus. Töötervishoiu ja nakkushaiguste ennetamise fookus peaks liikuma pelgalt tervisekontrollilt laiematele ennetustegevustele. Oluline on rõhutada hügieeni tähtsust ning tagada, et töötajad jäävad haigena koju. Toiduhügieeni nõuete täitmist reguleerib toiduseadus, mis kohustab töötajaid tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid.55 Lisaks märkis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, et tervisetõendi hankimise kulu jääb enamasti töötaja enda kanda, mis on praktikas viinud olukordadeni, kus tööle asumisel piirdutakse tervisedeklaratsiooniga ja tervisetõendit ei esitata. Samuti on väljatöötamiskavatsuse tagasisides rõhutatud, et tervisekontrollid ei ole nakkushaigusi oluliselt ennetanud, vaid pigem suurendanud halduskoormust. Tervisetõendi nõude kaotamist toetasid Eesti Perearstide Selts ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liit. Tööinspektsioon, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Töötervishoiuarstide Selts on omakorda rõhutanud TTOS-i ja NETS-i alusel tehtavate kontrollide ühtlustamise vajadust, mis aitaks vältida dubleerimist. Edaspidi allub nakkusohutusalane tervisekontroll TTOS-i regulatsioonile. Bioloogiline ohutegur on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Tööandja peab töökeskkonna riskianalüüsi põhjal hindama bioloogiliste ohutegurite esinemist ning rakendama vajalikke meetmeid, sealhulgas tagama isikukaitsevahendid, tööriided ja juhendamise ning korraldama esimese tervisekontrolli nelja (edaspidi kuue) kuu jooksul pärast tööle asumist. Bioloogiliste ohutegurite puhul ei ole määrav, kas ohuteguri allikaks on töötaja ise või töökeskkond. Näiteks SARS-CoV-2 leviku ohu korral tuleb tagada nakkusohutus, sealhulgas töötajatele vaktsineerimisvõimaluse pakkumine. Tööandjal on siiski õigus saata töötaja tervisekontrolli ka varem, kui riskianalüüs seda näitab, samuti kohustus suunata töötaja täiendavasse tervisekontrolli juhul, kui töökohal on ilmnenud nakkuslevik, saastunud toodang või töötaja haigestumine. Samas näeb TTOS ette, et tervisekontroll tuleb korraldada enne bioloogilise ohuteguriga kokkupuudet. Seetõttu jääb nõue teha tervisekontroll enne tööle asumist kehtima valdkondades, kus kokkupuude bioloogilise ohuteguriga on vältimatu või väga tõenäoline, näiteks laborites, hooldekodudes ja tervishoiuasutustes. Eesti Töötervishoiuarstide Selts on välja töötanud käsitlusjuhendi, mis aitab tagada kvaliteetse tervisekontrolli ning hinnata töökeskkonnategurite ja töötegurite mõju töötaja tervisele ja töö sobivusele.56 Käsitlusjuhendis on bioloogiliste ohutegurite puhul välja toodud: „kõikidele töötajatele, kes otseselt käitlevad nakkusohtlikke materjale (nt otsene ohuteguriga töötamine, töö laboris, haiglas vm), korraldada tervisekontroll enne bioloogilise ohuteguriga kokkupuute algust. Töötajale, kes puutub kokku 2.-4.ohurühma bioloogilise ohuteguriga (nt viiruste levik sügis-talve perioodil töökeskkonnas, kokkupuude klienditeenindajana vm), korraldada tervisekontroll enne bioloogilise ohuteguriga kokkupuute algust juhul, kui see on põhjendatud lähtuvalt töökeskkonna riskide hindamise tulemustest.“. Tööandjal on parim ülevaade töötajate töökeskkonnast ja sealsetest riskidest, sh nakkusehaiguse leviku ohust. Riskianalüüsi saab koostada tööandja ise, tellida teenusena või koostada 54 https://sm.ee/nets 55 https://www.riigiteataja.ee/akt/101072025004. 56 Käsitlusjuhend – ETTAS. 34 Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas TEIS, kus abistavad küsimused võimaldavad riske süstemaatiliselt kaardistada. Riskianalüüsi koostamise juhised on kättesaadavad tööelu portaalis. Lõigetes 1–3 sätestatakse, et inimene, kes asub tööle õpetajana, lasteasutuse töötajana, hoolekandetöötajana või tervishoiutöötajana peab esitama tööandjale tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi. Tuberkuloosi suhtes tervisekontroll on tervishoiuteenuse osutaja poolt läbiviidav terviseseisundi hindamine, mille eesmärk on välistada isiku nakkusohtlikkus tuberkuloosi suhtes, lähtudes kehtivatest juhistest ja arstiteaduse üldisest tasemest. Tervisekontroll võib sisaldada vajaduse korral uuringute tegemist, mille valik ja ulatus määratakse vastavalt kehtivatele juhistele ja tervishoiutöötaja professionaalsele otsustusele. Perearst või töötervishoiuarst teeb tervisedeklaratsiooni, tervisekaardi andmete ja määratud uuringute tulemuste põhjal otsuse kontrollitava terviseseisundi kohta ning väljastab vastavalt tervisetõendi tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Asjakohane juhend avaldatakse riigiasutuste veebilehel. Tööandjal ei ole kohustust tasuda tööle asuja tuberkuloosi suhtes tehtava tervisekontrolli eest. Tööandjal on aga kohustus tõendit säilitada, et võimaldada Terviseametil teha järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle. Tuberkuloos on nakkushaigus, mis levib peamiselt siis, kui nakatunud inimene räägib, köhib või aevastab. Nakatumisrisk kasvab, kui haigusest eralduvate bakterite hulk on suur ning kontakt patsiendiga on tihe ja pikaajaline. Seetõttu on ohus eelkõige haigega kokkupuutuvad pereliikmed, sõbrad ja töökaaslased. Tavaliselt takistab immuunsüsteem tuberkuloosi arengut, kuid nõrgenenud organism suurendab haigestumise riski. Eestis on aktiivse tuberkuloosi esinemissagedus praegu ajalooliselt madal, kuid murettekitavaks on multiresistentsete tuberkuloosijuhtude suur osakaal, moodustades 19% kõigist uutest juhtudest ja sellega oleme Euroopa Liidus esikohal. Tavapärased hügieenimeetodid ei hoia tuberkuloosi nakkuse levikut ära ning haigus võib põhjustada rasket haigestumist. Seetõttu on oluline, et ohustatud sihtrühmadega töötavat inimest kontrollitakse enne tööle asumist tuberkuloosi suhtes. Lõikes 4 sätestatakse, et tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli ei pea tööle asuja iga kord uuesti läbima. Uue tervisekontrolli ja selle tõendamise kohustus tekib üksnes juhul, kui pärast eelmise tervisetõendi väljastamist on ilmnenud konkreetsed riskitegurid. Sellisteks riskiteguriteks on viibimine vähemalt 12 kuu jooksul riigis, kus tuberkuloosi haigestumus ületab 40 juhtu 100 000 elaniku kohta, või kokkupuude tuberkuloosi nakatunud isikuga. Nimetatud asjaolude selgitamiseks on tööandjal võimalik küsida tööle asujalt vastavat teavet töövestluse käigus või paluda täita deklaratsioon. Sätte aluseks on riskipõhine lähenemine: tuberkuloosi nakatunud, kuid haigusnähtudeta isik ei ole nakkusohtlik ning suurim risk haigestuda aktiivsesse tuberkuloosi esineb esimese kahe aasta jooksul pärast nakatumist. Kuigi tuberkuloosi sümptomid võivad avalduda ka hiljem, näiteks immuunsüsteemi nõrgenemisel, ei ole Eestis madala tuberkuloosi levimuse tõttu põhjendatud sümptomiteta isikute regulaarne ajapõhine skriinimine ilma konkreetsete riskiteguriteta. Sarnast tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli põhimõtet rakendatakse ka Soomes.57 Info kõrge tuberkuloosi riskitasemega riikide kohta avaldatakse Terviseameti veebilehel. Lõige 5 sätestab tööandja kohustused nakkushaiguste tõrjel NETS alusel. NETS seab rõhu tööandja kohustusele tagada nakkusohutus ka klientide jaoks, samas kui TTOS keskendub peamiselt sellele, 57 Tuberkuloosiga seotud terviseuuringud | Soome töötervishoiu instituut. 35 kuidas töötajale nakkusohutus tagatakse. Oluline on sätestada, et teenuste saajad või toodangu kasutajad oleksid samuti kaitstud bioloogiliste ohutegurite eest. Seetõttu nähakse NETS-is ette, et tööandja peab tagama vajalike meetmete täitmise töökeskkonnas ja vältima nakkustekitajate levikut teenuste osutamisel. Lisaks NETS-ile on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötaja kaitseks töökeskkonda mõjutavate bioloogiliste ohutegurite eest on sätestatud TTOS-i alusel kehtestatud määruses.58 Vastavalt määrusele on tööandja on ka kohustatud tagama töötajatele võimaluse ennast kaitsta bioloogilise ohuteguri eest, võimaldades neile immuniseerimist või ennetavat ravi. Tööohutuse ja -hügieeni meetmete rakendamine ei tohi tuua kaasa töötajatele endile rahalisi kulutusi, mistõttu on oluline, et töötajatel võimaldatakse käia uuringutel ja vältimatu abi korras immuniseerimisel tööajal. Samuti on tööandja kohustatud kahjutustama nakkusohtlikud jäätmed. § 22. Kinnipeetavate nakkusohutus Lõige 1 sätestab, et vanglad, kinnipidamiskeskused ja arestimajad peavad tagama nakkusohutu keskkonna, rakendades selleks asutuse spetsiifikast tulenevaid meetmeid. Samuti tuleb tagada nakkusohutus inimeste transportimisel. Sellise sätte lisamine on oluline, kuna vangistusseadus, vangla sisekorraeeskiri, kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri ja arestimajade sisekorraeeskiri ei sätesta minimaalseid nõudeid nakkusohutuse tagamiseks enda asutuses. Lisaks isikliku hügieeni tagamise kohustusele peab ka asutus ise järgima vajalikke hügieeninõudeid, sealhulgas vajaduse korral korraldama kambrite ja ruumide deratisatsiooni, desinfektsiooni ja desinsektsiooni. Lõike 2 kohaselt tuleb tagada, et nakkushaigusesse haigestunud kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute ravi jätkuks ka pärast nende vabanemist asutusest. Tervisekassa eelarvest tagatakse kõikide inimeste HIV-positiivsete ambulatoorsete infektsioonhaiguste teenused (v.a teenusega seotud juhtumikorraldus) ja tuberkuloosihaige ravi. Nakkushaigused kujutavad ohtu kogu elanikkonnale ning mitmete haiguste puhul on igapäevase ravi järjepidevus kriitiline nii haiguse leviku tõkestamiseks kui ka patsiendi tervise säilitamiseks. Näiteks antiretroviirusravi puhul on vajalik ravimeid manustada kindlatel aegadel iga päev. Kui raviskeemist ei peeta korrapäraselt kinni või osa annuseid jäetakse võtmata, väljub viiruse paljunemine kontrolli alt ning viiruskoormus suureneb. Tuberkuloosivastase või antiretroviirusravi korral võidakse rakendada otsejälgitud ravi põhimõtet, mille kohaselt peab patsient kogu ravikuuri jooksul võtma ravimeid tervishoiutöötaja järelevalve all. § 23. Nakkushaiguse uurimine rasedal Paragrahv 23 reguleerib rasedate uurimist nakkushaiguste suhtes, et ennetada ja tõkestada haiguste levikut emalt lootele või vastsündinule. Nakkustekitajad võivad läbida platsenta ja jõuda loote vereringesse või võib vastsündinu nakatuda sünnitusteede kaudu, kui ema veri või kehavedelikud sisaldavad nakkustekitajaid. Samuti võivad mõned viirused kanduda edasi ka rinnapiimaga. Lõige 1 sätestab TTO kohustuse uurida rasedat nakkushaiguste suhtes. Võrreldes kehtiva seaduse §-ga 12 on loobutud konkreetsete haiguste (süüfilis, B-hepatiit ja HIV) ammendavast loetelust seaduse tekstis. Lõikega 2 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega uuritavate nakkushaiguste loetelu ning uuringute ja ravi korraldamise nõuded. Volitusnormi laiendamine on 58 Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded – Riigi Teataja. 36 vajalik, et tagada paindlikkus ning võimaldada vajaduse tekkides operatiivselt ajakohastada uuritavate haiguste loetelu vastavalt epidemioloogilisele olukorrale ja ravijuhenditele seadust muutmata. 3. jagu Nakkusohutus § 24. Infektsioonikontroll Lõige 1 sätestab, et infektsioonikontrolli nõuded kehtivad kõigile TTO-dele ning väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üld- ja erihoolekandeteenuse osutajatele. Nakkustekitajate leviku ennetamine või peatamine on tervishoius ning ööpäevaringse üld- ja erihoolekandeteenuse puhul keskse tähtsusega, kuna see aitab tagada patsiendi ja kliendi ohutust, parandada teenuse kvaliteeti ja kaitsta personali. Miinimumnõuete järgimine on vajalik tervishoiutekkeliste infektsioonide ja antimikroobse resistentsuse tõhusaks vähendamiseks, kuna märkimisväärne osa sellistest infektsioonidest on standardsete infektsioonikontrolli meetmete rakendamisel ennetatav. Tervishoiutekkeline infektsioon on tervishoiuteenuse osutamisega seotud nakkus, mis avaldub isikul teenuse osutamise ajal või kuni 48 tunni jooksul pärast asutusest lahkumist. Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid usuvad, et infektsioonikontrolli põhiprintsiibid ja tavad peaksid olema normiks igas asutuses, kus osutatakse tervishoiuteenust.59 Seetõttu tuleks neid suuniseid mõningate kohandustega arvestada ka kogukonnas, esmatasandi arstiabis ja pikaajalist hooldust pakkuvates asutustes. COVID‑19 pandeemia tõi esile, et infektsioonikontroll ei ole ainult haiglate ülesanne, vaid peab olema süsteemne ka hoolekandeasutustes. Hooldekodudes on elanikud eriti haavatavad, mistõttu rakendati pandeemia ajal mitmeid meetmeid: personali koolitati isikukaitsevahendite ja hügieeni osas, loodi infektsioonivolinike võrgustik, kohandati ruume isolatsiooniks ning tagati regulaarne juhendmaterjalide ja info jagamine. Lisaks anti riiklikku rahalist tuge ja vaktsineerimine korraldati prioriteetselt. See kogemus näitas, et infektsioonikontrolli standardid on kriitilised igas asutuses, kus inimesed elavad või viibivad pikemat aega koos, et vältida nakkuste levikut ja kaitsta kõige haavatavamaid.60 Lõige 2 defineerib infektsioonikontrolli. Infektsioonikontroll on teaduspõhine distsipliin ja praktika, mis hõlmab endas selliseid meetmeid nagu näiteks kätehügieen, üld- ja kontakpindade desinfitseerimine, isikukaitsevahendite kasutamine ja vaktsineerimise võimaldamine, eesmärgiga takistada nakkushaiguste levikut teenuse osutamisel. Lõige 3 annab ministrile volituse kehtestada määrusega infektsioonikontrolli nõuded. Infektsioonikontrolli suhtes on välja töötatud ravijuhend „Infektsioonikontrolli standardnõuded“, mis on mõeldud kasutamiseks kõikidele tervishoiuasutuste ja hooldekodude töötajatele ning koostööpartneritele.61 Samuti on Terviseamet koondanud infomaterjali infektsioonikontrolli juhiste kohta tervishoiuasutustele62 ja koostanud juhendmaterjali „Infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika hoolekandeasutustele“63. Kehtiva seaduse kohaselt on ministri määrusega loodud kord haiglanakkuste seireks, ennetamiseks ja tõrjeks ning selle kohta teabe esitamiseks. See kord reguleerib siiski vaid neid nakkushaigusi, mis esinevad haiglas, ning selles esitatud põhimõtted on aegunud. 59 Minimum requirements for infection prevention and control. Geneva: World Health Organization; 2019. 60 Koroonaviirus ja hooldekodud | Sotsiaalministeerium. 61 Infektsioonikontrolli standardnõuded - Ravijuhend. 62 Infomaterjalid tervishoiuasutustele | Terviseamet. 63 Infektsioonikontrollialase_toimepidevuse_ja_riskijuhtimise_metoodika.pdf. 37 § 25. Veredoonorluse nakkusohutus Paragrahv käsitleb veredoonorluse nakkusohutuse tagamist ja on sisuliselt sama, mis kehtiva seaduse § 14. Lõige 1 sätestab verekeskuse ja tervishoiuteenuse osutaja üldise kohustuse rakendada nakkusohutuse meetmeid nii doonori kui ka retsipiendi kaitseks. Lõike 2 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nakkustekitajate suhtes doonorivere ja verekomponentide uurimise ning veredoosist eraldatud proovimaterjali säilitamise korra. Volitusnorm on vajalik, et tagada doonorivere ja verekomponentide süsteemne ning ühtsetele nõuetele vastav kontroll nakkustekitajate suhtes. Lõikega 3 nähakse ette nakkustekitajate uurimise jaoks doonoriverest võetud proovimaterjali säilitamise tähtajaks viis aastat. Erisus on vajalik, kuna kehtiv vereseadus reguleerib vaid vereuuringute andmestiku säilitamist (vereseaduse § 15¹ kohaselt säilitatakse laboris teostatud uuringuprotseduuride ja nende käigus saadud uuringutulemuste dokumente 15 aastat), kuid ei sätesta tähtaega proovimaterjali enda säilitamisele. § 26. Raku-, koe- ja elundidoonorluse nakkusohutus Paragrahv käsitleb siirdamismeditsiini nakkusohutust. On oluline, et raku-, koe- ja elundidoonorluse puhul kontrollitakse neid nakkustekitajate suhtes, sest need materjalid viiakse otse teise inimese kehasse. Kui doonor on nakatunud viiruste või bakteritega (näiteks HIV või hepatiit), võib see põhjustada saajale raske haiguse. Kontrollimine aitab tagada, et siirdamine on ohutu ja inimene saab abi ilma lisariskita. Säte on üle võetud kehtiva seaduse §-st 15. Regulatsiooni sisu ei muudeta. 4. jagu Nakkusohutus riigipiiri ületamisel § 27. Reisija teavitamine nakkushaigustega seotud terviseohtudest ja -nõuetest Eelnõuga ajakohastatakse kehtiva seaduse §-i 16, mis reguleerib reisijate teavitamist välisreisiga seotud terviseohtudest seoses nakkushaigustega. Muudatuse peamine eesmärk on luua õigusselgus, kuna kehtiv säte on nii kohustatud isikute ringi kui ka kohustuste sisu osas ebaselge ja praktikas raskesti rakendatav. Kehtiv sõnastus paneb turismiettevõtjatele ebakohase ootuse anda meditsiinilist nõu ning on vastuolus direktiiviga (EL) 2015/2302, mis reguleerib pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid.64 Uus sõnastus lahendab need probleemid, defineerides selgelt selle, kes on kohustatud teavet andma, eristades pakettreiside korraldajaid ja eraldiseisvate reisiteenuste pakkujaid. Ühtlasi asendatakse senine ebasobiv nõustamiskohustus kaasaegse mudeliga, kus ettevõtja rolliks ei ole enam meditsiinilise hinnangu andmine, vaid reisija hoiatamine, sihtriigi üldistest tervisenõuetest teavitamine ning professionaalse info ja nõu saamiseks pädevate allikate (nt Terviseamet, TTO) juurde suunamine. Selline lähenemine on proportsionaalne, täidab rahvatervishoiu eesmärke ja viib Eesti õiguse kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega, luues nii teenusepakkujatele kui ka reisijatele selge ja arusaadava raami. § 28. Eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamine Eesti riigipiiril 64 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ ELT L 326, 11.12.2015, lk 1–33). 38 Paragrahv loob õigusliku raamistiku eriti ohtlike nakkushaiguste sissetoomise ja leviku tõkestamiseks riigipiiril. Lõikega 1 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada määrusega eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord riigipiiril. Kuna piiriületusega seotud piirangud ja tervisenõuded riivavad intensiivselt isikute põhiõigusi (eelkõige liikumisvabadust ja kehalist puutumatust), on nõuete kehtestamine jäetud Vabariigi Valitsuse pädevusse. Punkt 1 võimaldab kehtestada eriti ohtliku nakkushaiguse korral üldised tingimused ja piirangud riigipiiri ületamisele. Säte annab Vabariigi Valitsusele paindlikkuse reageerida muutuvale epidemioloogilisele olukorrale, sealhulgas kehtestada vajaduse korral ajutine piirikontrolli taastamine terviseohu tõttu, sisenemiskeeld riskiriikidest saabujatele või eritingimused piiriületuseks (nt karantiinikohustus), et vältida eriti ohtliku nakkushaiguse sissetoomist ja levikut riigis. Punkt 2 loob aluse nõuda piiriületajalt nakkusohutuse tõendamist ning kohustada vedajaid seda kontrollima enne reisi algust. Samuti võimaldab säte nõuda isikult terviseuuringu läbimist vahetult piiril. Säte on vajalik eraldiseisva meetmena lisaks §-s 33 sätestatud epideemiatõrje regulatsioonile, kuna see täidab spetsiifilisi eesmärke, mida üldine kriisiregulatsioon ei kata. Esiteks võimaldab säte Vabariigi Valitsusel kehtestada sisenemise tingimusi ja kontrollimeetmeid ennetavalt olukorras, kus Eestis ei ole veel nakkushaiguse epideemilist levikut ega vajadust kuulutada välja eriolukorda või laiaulatuslikke riigisiseseid piiranguid. Näiteks olukorras, kus välisriigis toimub eriti ohtliku nakkushaiguse puhang, võimaldab punkt 2 kehtestada tõendi esitamise või testimise kohustuse kitsalt vaid sellest konkreetsest riskipiirkonnast saabujatele, aidates ennetada haiguse sissetoomist, ilma et see häiriks ülejäänud ühiskonna toimimist. Punktid 3 ja 4 reguleerivad tegevusi vahetult piiripunktis olukorras, kus tuvastatakse nakkuskahtlus. Eesmärk on anda volitus piiriolukorras vajalikke ajutisi ja proportsionaalseid meetmeid. Meetmete abil tagatakse nakkuskahtlusega inimese ohutu ja ajutine eraldamine teistest reisijatest ning nakkusohtliku kauba kinnipidamine kuni ohu hindamiseni. Regulatsioon sisaldab ajalist ja eesmärgipärast piirangut, tagades, et isikuvabaduse piiramine või kauba kinnihoidmine on proportsionaalne ja kestab vaid seni, kuni isik antakse üle TTO-le või rakendatakse muid ohu tõrjumiseks vajalikke meetmeid (nt kauba suunamine ohutustamisele). Nakkuskahtlase isiku teistest inimestest eraldamine on käsitatav ohu tõrjumisele suunatud riikliku järelevalve meetmena, kuna selle eesmärk on vältida vahetu nakkusohu levikut ja tagada avaliku tervise kaitse. KorS järgi hõlmab riiklik järelevalve ohu ennetamist, väljaselgitamist ja tõrjumist, seega on eraldamine olemuselt järelevalve sekkumine. Punktide 3 ja 4 puhul on tegemist riigipiiri kontekstis kohaldatava eriregulatsiooniga puudutades tegevusi vahetult piiripunktis või riigipiiril saabumise olukorras, kus on vaja kiiresti korraldada nakkuskahtlusega inimese ajutine eraldamine teistest reisijatest või nakkusohtliku kauba kinnipidamine kuni ohu hindamiseni ja edasiste meetmete rakendamiseni. Ka kehtiv riigipiiriülene regulatsioon reguleerib eriti ohtlike nakkushaiguste tõkestamist Eesti riigipiiril määrusega. Punkti 5 kohaselt reguleerib määrus piiripunktides nakkushaiguste tõrje korraldamise ja valmisoleku tagamise nõudeid, sealhulgas rahvusvaheliste tervise-eeskirjade rakendamist. Lõige 2 sätestab terviseseisundit kinnitava tõendi definitsiooni. Tõend on isikustatud dokument, mille väljastab tervishoiuteenuse osutaja või muu pädev asutus ning mis kinnitab isiku nakkusohutust läbi nakkushaiguse läbipõdemise, negatiivse testitulemuse, immuniseerimise või 39 meditsiinilise vastunäidustuse. Säte on vajalik, et tagada üheselt mõistetav ja selge alus lõike 1 punktis 2 ja teistes asjakohastes sätetes nimetatud tõendite nõudmisele ja kontrollimisele riigipiiril. Mõiste „muu pädev asutus“ hõlmab riigisiseselt Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskust, kes tagab riiklike ja rahvusvaheliselt tunnustatud tervisetõendite tehnilise genereerimise ja väljastamise tervise infosüsteemi andmete alusel. Lõige 3 paneb rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama, sadama ja raudteejaama pidajale ning alalise piiripunkti valdajale kohustuse tagada valmisolek nakkushaiguste tõrjeks. Säte on vajalik, et tagada riigipiiril vajalik taristu ja töökorraldus, mis võimaldab operatiivselt rakendada lõike 1 alusel kehtestatud nõudeid, näiteks isikute eraldamist või tervisekontrolli läbiviimist. Säte loob asutuste ja rajatiste valdajate vahelise üldise koostöökohustuse raamistiku. Täpsem koostöö ja infovahetuse kord ning osapoolte vaheline ülesannete jaotus nähakse ette käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse määruses, mis tagab selge vastutuse ja välistab dubleerimise. Lõige 4 sätestab PPA ning Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) kohustuse teha koostööd Terviseametiga ja tagada kehtestatud nõuete täitmine. Säte täpsustab rollijaotust piiril. Terviseamet on juhtiv asutus nakkushaiguste tõrjel ning PPA ja MTA tegutsevad oma pädevuse piires tõkestades nakkushaiguste piiriülest levikut. Klausel „oma pädevuse piires“ tähendab, et PPA ja MTA ametnikud kasutavad nakkusohutuse tagamiseks valdkonna eriseadustest tulenevaid meetmeid (isikusamasuse tuvastamine, dokumendikontroll, kauba läbivaatus, kinnipidamine), kuid ei täida meditsiinilisi ülesandeid. Säte annab PPA-le ja MTA-le selge mandaadi sekkuda (nt mitte lubada isikut riiki, kui puudub nõutud tõend), tuginedes lõike 1 alusel kehtestatud valitsuse määrusele. Lõige 5 reguleerib kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise tõkestamist olukorras, kus nad ei täida eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamise nõudeid. Säte annab PPA-le õigusliku aluse tõkestada ohu tõttu rahvastiku tervisele sellise välismaalase riiki sisenemine, kellel ei ole Eestis elamisluba ega elamisõigust, kui isik keeldub kohustuslikust terviseuuringust või muude lõike 1 alusel kehtestatud nõuete täitmisest. Sisenemise tõkestamisel ja isiku piiripunktis viibimisel lähtutakse riigipiiri seaduses, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ning Schengeni piirieeskirjades sätestatud reeglitest. Lõiked 6 ja 7 loovad õigusliku aluse andmete töötlemiseks ja vahetamiseks ametkondade vahel. Kehtiv õigusruum ei anna PPA-le ja MTA-le selgesõnalist volitust töödelda eriliigilisi isikuandmeid (terviseandmeid) nakkushaiguste tõrje eesmärgil ega edastada neid Terviseametile. Isikuandmete kaitse nõuete täitmiseks on andmekoosseisud seaduses täpselt määratletud. Eelnõu lõigetes 6 ja 7 on asutuse (Maksu- ja Tolliamet) asemel kasutatud funktsioonipõhist mõistet „toll“. See on vajalik andmete minimiseerimise ja eesmärgipärasuse põhimõtete tagamiseks, piiritledes isiku- ja reisiandmete ning kaupadega seotud andmete töötlemise õiguse kitsalt piiril tollikontrolli teostavate ametnikega ning välistades andmete töötlemise ameti maksuvaldkonna ülesannete täitmisel. Lõige 6 reguleerib Terviseameti, tolli ja PPA vahelist infovahetust reisijate kohta. Töödeldavate andmete loetelu (nimi, isikukood, kontakt, reisiinfo, terviseseisund) on ammendav ja piiratud vältimatu vajadusega. Säte võimaldab PPA-l või tollil tollikontrolli käigus tuvastada reisijaga seotud nakkusohtu ja edastada Terviseametile teavet isikute kohta, kelle suhtes on vajalik rakendada nakkushaiguse leviku tõkestamise meetmeid (näiteks karantiini vms) või kelle terviseseisundit on vaja jälgida. Arvestades isikuandmete, sealhulgas terviseandmete eriliigilist iseloomu, peavad asutused andmevahetusel ja töötlemisel rakendama asjakohaseid kaitsemeetmeid. Kaitsemeetmed hõlmavad juurdepääsupiirangute kehtestamist, töötlemistoimingute logimist ning andmete säilitamist üksnes eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajaliku aja jooksul, tagades kooskõla isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetega. 40 Lõige 7 reguleerib Terviseameti ja tolli vahelist infovahetust kaupade puhul. Säte võimaldab tollil edastada Terviseametile operatiivselt infot kahtlase bioloogilise materjali või saastunud kauba päritolu, saatja ja saaja kohta, et Terviseamet saaks hinnata riske ja otsustada edasised meetmed. Isiku terviseandmete töötlemist see lõige ette ei näe. Asutuste vaheline andmevahetus toimub üksikjuhtumipõhiselt turvaliste teabevahetuskanalite kaudu vastavalt ohuolukorrale. 7. peatükk NAKKUSHAIGUSTE TÕRJE MEETMED § 29. Nakkushaiguste tõrje nõuded Paragrahviga antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega nakkushaiguste tõrje detailsed nõuded. Nakkushaiguste tõrje on oma iseloomult operatiivne ja sõltub konkreetse nakkustekitaja bioloogilistest omadustest (levikutee, peiteperiood, nakkusohtlikkuse kestus). Seetõttu ei ole otstarbekas ega võimalik kõiki spetsiifilisi tõrjemeetmeid ammendavalt reguleerida seaduse tasandil, vaid see vajab paindlikumat ja kiiremini muudetavat regulatsiooni määruse vormis. Lõige 1 sätestab Terviseameti pädevuse tuvastada nakkushaiguste, sealhulgas eriti ohtlike nakkushaiguste levikust tulenev oht talle laekuvate epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel. Säte tagab, et nakkusohu hindamine ja sellele järgnev tõrjemeetmete rakendamine põhineb alati terviklikul ja objektiivsel riskihinnangul (mis arvestab muu hulgas tervishoiusüsteemi tegelikku koormust), võimaldades riigil reageerida terviseohtudele teaduspõhiselt, operatiivselt ja proportsionaalselt. Lõige 2 sätestab üldise kohustuse kehtestada nakkushaiguste tõrje nõuded määrusega. Määruse eesmärk on tagada selgus nii TTO-dele, Terviseametile kui ka nakkuskahtlusega või nakkusohtlikele inimestele endile selles, millised on kohustuslikud käitumisjuhised nakkushaiguse diagnoosi või kahtluse korral. Regulatsioon on vajalik nakkushaiguste leviku tõkestamiseks varajases staadiumis, et vältida puhangute teket ja epideemilist levikut. Lõige 3 sisustab volitusnormi ulatuse, loetledes valdkonnad, mida määruses reguleeritakse:  Kuna nakkushaigused levivad erinevalt (näiteks piisknakkus, fekaal-oraalne levik, verekaudu leviv nakkus), on vajalik kehtestada haiguspõhised nõuded nakkushaigusega, nakkuskandlusega, nakkusohtliku ja nakkuskahtlusega inimese nakkusohutuks käitumiseks ning nakkuse edasikandumise vältimiseks. Nakkuse edasikandumise vältimise nõuded hõlmavad endas meetmeid, mis takistavad nakkustekitaja ülekandumist (näiteks ruumiline eraldatus, isikukaitsevahendite kandmine). Mõiste „isolatsioon“ ja selle täpsem sisu defineeritakse ministri määruses. Meetme rakendamise vajaduse ja kestuse määrab arst, lähtudes nakkushaiguse peiteperioodist, nakkusohtlikkuse ajast ning eesmärgist vältida nakkuse levikut teistele isikutele.  Säte võimaldab kehtestada nõuded ruumide ja pindade puhastamiseks ning desinfitseerimiseks, samuti nakkusohutuse tagamiseks vajalikud piirangud nakkushaiguse koldes viibivatele isikutele, mis on vajalik näiteks asutuses või ettevõttes tekkiva puhangu piiramiseks.  Määrus täpsustab, kuidas toimub nakkuskahtlusega inimeste väljaselgitamine ja nende tervise jälgimine (nt perearsti poolt või enesejälgimisena) sõltuvalt konkreetse haiguse ohtlikkusest ja levikuriskist.  Säte loob aluse kontaktsete immuniseerimiseks või profülaktiliseks raviks (nt kemoprofülaktika meningokoki või läkaköha puhul), et tõkestada haigestumist pärast kokkupuudet nakkustekitajaga. 41 § 30. Isikuandmete töötlemine nakkusohu hindamisel ja nakkushaiguse leviku tõkestamisel Paragrahvi eesmärk on luua selge õiguslik alus isikuandmete, sealhulgas eriliigiliste isikuandmete töötlemisele rahvastiku tervisele suunatud ohu tuvastamisel ja maandamisel ning andmete edastamiseks Terviseameti ja kolmandate isikute vahel olukorras, kus see on vajalik epidemioloogilise uuringu tegemiseks ja nakkusahelate tuvastamiseks. Säte on osa nakkushaiguste tõrjest, võimaldades tuvastada nakkusallikaid ja nakkuse levikuteid ning rakendada nakkuskahtlusega inimeste suhtes vajalikke ettevaatusabinõusid. Lõikega 1 nähakse Terviseametile ette üldine ja sõnaselge õigus nõuda ning saada asjaomastelt isikutelt ja asutustelt (sealhulgas tervishoiuteenuse osutajatelt ja laboritelt) vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid, ning neid töödelda. Andmete küsimine ja töötlemine peab olema seotud rahvastiku tervisele suunatud ohu või ohukahtluse tuvastamise, hindamise ja maandamisega. Tegemist on keskse sättega, mis tagab Terviseametile seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku teabe kättesaadavuse. Lõikes 2 sätestatakse ammendav loetelu andmekoosseisudest, mida Terviseamet võib lõikes 1 nimetatud eesmärkidel töödelda nakkushaigusega, nakkusohtliku, nakkuskahtlusega, nakkuskandlusega inimese ja uuringu kontrollgruppi kuuluva terve inimese kohta. Andmed on jagatud viide kategooriasse: üldandmed, muud sotsiaal-demograafilised ja viibimiskoha andmed, detailsed terviseandmed (sh laboratoorsed ja immuniseerimise andmed), surma andmed ning tervishoiuteenuse osutajaga seotud andmed. Loetelu kehtestamise eesmärk on tagada isikuandmete töötlemise eesmärgipärasus ja minimaalsus, andes ameti tegevusele selged piirid. Lõige 3 annab Terviseametile õiguse otsustada, kas ja millal on vajalik edastada nakkushaigusega inimese kohta piiratud hulgal andmeid (nimi, isikukood või sünniaeg ja nakkusohtlik periood) teistele isikutele või asutustele. Praktikas tekib selline vajadus olukordades, kus Terviseametil puudub iseseisev võimalus tuvastada isikuid, kes on nakkushaigusega inimesega vahetult kokku puutunud või viibinud samas nakkusohtlikus piirkonnas. Selline olukord tekib näiteks haridusasutustes, töökohtades või teenuseosutamise kohtades, kus vaid asutuse valdajal või tööandjal on info selle kohta, kes viibisid nakkusohtlikul perioodil nakkushaige samas ruumis või omasid temaga vahetut kokkupuudet. Andmete edastamine on lubatud vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik. Terviseamet hindab iga juhtumi puhul eraldi, kas nakkuskahtlusega inimeste väljaselgitamine on võimalik isikustamata kujul või on nakkusohu ulatust ja iseloomu arvestades vajalik nakkushaigusega inimese andmete avaldamine piiratud ringile isikutele. Nakkusohtliku perioodi andmete edastamine on vajalik, et määratleda ajaline raam, millal kontakt pidi toimuma, välistades seeläbi põhjendamatu andmetöötluse isikute suhtes, kes haigega ohtlikul ajal kokku ei puutunud. Antud juhul täpsustatakse vaid õigusselguse huvides, et nakkuskahtlase isiku väljaselgitamiseks, temaga ühenduse võtmiseks ning nakkushaiguse leviku tõrjeks küsib Terviseamet teavet ja talle tuleb vastata, kui see teave on olemas. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6). Samuti võib haldusorgan haldusmenetluses haldusakti andmise, toimingu tegemise või halduslepingu sõlmimise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas vajalike asjaolude kohta, kui seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti (HMS § 7 lg 5). Eriliigilisi andmeid võib isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt töödelda, kui see on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne 42 saavutatava eesmärgiga ning kui see austab isikuandmete kaitse õiguse olemust (IKÜM, art 9 lg 2 punkt g) või on töötlemine vajalik rahvatervise valdkonna avalikes huvides, nagu kaitse suure piiriülese terviseohu korral, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele (IKÜM, art 9 lg 2 punkt i). Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas on pädev asutus Terviseamet, kes teeb epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks, võtab vajaduse korral ühendust nakkushaigete ja kontaktsete isikutega ning juhendab inimeste rühmaviisilise haigestumise korral tõrjemeetmete rakendamist. Samuti korraldab Terviseamet nakkushaiguste seiret Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktide ja Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt ning määrab ja hindab nakkushaiguste epidemioloogilisi riskianalüüse ja leviku tendentse. Terviseamet osaleb pädeva asutusena ka Maailma Terviseorganisatsiooni ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse haigusspetsiifilises epidemioloogilises tegevuses, sealhulgas rahvusvahelistes haiguste tõrje programmides. Nii on Terviseamet kohustatud näiteks rahvusvahelises kokkuleppes nimetatud ohutegurite või piiriüleste terviseohtude tuvastamisest teavitama Maailma Terviseorganisatsiooni ohuteguri või rahvatervist ohustava sündmuse tuvastamisest alates 24 tunni jooksul. Eelnõu kohaselt võib Terviseamet nakkuskahtlase isiku väljaselgitamiseks, temaga ühenduse võtmiseks ning nakkushaiguse leviku tõrjeks edastada nakkushaige isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi või sünniaja ning nakkusohtliku perioodi andmeid teisele füüsilisele või juriidilisele isikule, sealhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele, kui see on vältimatult vajalik nakkushaiguse leviku tõrjeks ja konkreetse menetluse läbiviimiseks. See, kas teavet on vaja just isikustatult või mitte, sõltub konkreetsest menetlusest. Olukorras, kus Terviseametil tuleb lähikontaktsed välja selgitada, võib olla vajalik avaldada nakatunud isiku nimi, et tuvastada temaga kokku puutunud isikud (nakkuskahtlased isikud ehk lähikontaktsed). Sisuliselt on see tegevus, mida Terviseamet haldusorgani ja pädeva asutusena ka praegu epideemia tõrjel teeb. Selguse huvides on asjakohane vastav täpsustus sätestada, lisades, et Terviseametil tuleb alati hinnata, kas lähikontaktsete väljaselgitamiseks on vaja sellisel viisil lähikontaktseid välja selgitada (uurimispõhimõte) või mitte. Igal juhul tuleb tal lähtuda otsekohalduvas isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud põhimõtetest (eesmärgipärasus, minimaalsus). Nimetatud isik või asutus edastab viivitamata Terviseametile endale teadaolevad võimaliku nakkuskahtlase isiku andmed: nime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja ning vajaduse korral ka nakkuskahtlase isiku või tema eestkostja kontaktandmed. Terviseameti päringule vastates isik või asutus ise täiendavaid asjaolusid ei tuvasta ega uurimistoiminguid läbi ei vii. Oluline on tähele panna, et andmeteks, mida edastatakse, on nimi, isikukood (või sünniaeg, kui isikukood puudub) ja nakkusohtlik periood. Andmed on vaja edastada selleks, et selgitada välja võimalikud nakkuskahtlased isikud ehk need, kes on nakkushaigega kokku puutunud. Andmeid edastatakse, kui see on vältimatult vajalik nakkushaiguse leviku tõrjeks ja konkreetse menetluse raames. Andmeid ei pruugita edastada iga kord, kui kuskil on nakkuskolle. Terviseametil endal võib juba piisavalt andmeid olemas olla. Kui aga ei ole, siis on tarvis füüsilise või juriidilise isikuga koostöös nakkuskahtlased isikud välja selgitada, et nakkuskolle saaks piiritletud ja nakkusahel katkestatud. Füüsilised ja juriidilised isikud, kellele nakkushaige andmeid võidakse edastada, on näiteks õppeasutused ja tööandjad. Kui õppeasutuses on viibinud nakkushaige, siis selleks, et kõik nakkuskahtlased isikud välja selgitada ja nendega ühendust võtta, on tarvis õppeasutusele öelda, kes oli nakkushaige, näiteks et õpilane X klassist Y oli esmaspäeval koolis ja sama päeva õhtul sai ta teada, et ta on nakkushaige. Sellisel juhul edastabki Terviseamet õpilase X andmed koolile, kes omakorda teeb kindlaks, kes X-ga kokku puutus, ning ütleb Terviseametile need isikud. 43 Lõige 4 paneb andmesaajale kohustuse teha Terviseametiga koostööd nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Sätte kohaselt edastab füüsiline või juriidiline isik Terviseametile talle teadaolevad andmed võimalike nakkuskahtlusega inimeste kohta. See hõlmab nimekirja isikutest, kes viibisid nakkushaigusega inimesega samal ajal samas ruumis või omasid temaga kokkupuudet, mis loob eelduse nakkuse ülekandumiseks Õigusselguse huvides on sätestatud, et andmeid edastav isik või asutus ei tee ise uurimistoiminguid ega anna hinnangut isiku nakkusohule. Kolmanda isiku roll piirdub faktilise info edastamisega. Otsuse selle kohta, keda lugeda nakkuskahtlusega inimeseks ja milliseid nakkustõrje meetmeid (näiteks karantiin) talle kohaldada, teeb Terviseamet. Terviseameti päringule vastates isik või asutus ise täiendavaid asjaolusid ei tuvasta ega tee uurimistoiminguid. § 31. Karantiini kehtestamine ja lõpetamine Paragrahviga luuakse õiguslik alus karantiini kehtestamiseks eriti ohtliku nakkushaiguse leviku korral. Karantiin on meede, mida rakendatakse nakkushaigusega inimese, nakkuskandlusega inimese, nakkusohtliku inimesega kokku puutunud või nakkusohuga piirkonnas viibinud haigustunnusteta inimese suhtes. Karantiini eesmärk on ennetada ja tõrjuda nakkuse võimalikku levikut selle peiteperioodil, mil inimene võib olla nakkusohtlik, kuid tal puuduvad veel sümptomid. Lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada karantiin korraldusega ning määrata karantiinis viibimise periood. Säte hõlmab ka olukordi, kus nakkushaigus ei ole veel eriti ohtlike nakkushaiguste nimekirja kantud, kuid vastab selle tunnustele, võimaldades reageerida viivitamata. Selline korraldus saadetakse viivitamata avaldamisele ka Riigi Teatajas, vastavalt muudetakse ka Riigi Teataja seadust. Eelnõus nähakse ette, et Vabariigi Valitsus kehtestab karantiini korraldusega. Selline lahendus on põhjendatud, kuna karantiin on oma olemuselt suunatud konkreetse nakkusohu tõrjumisele kindlas kohas või kindla isikute ringi suhtes. Karantiin ei kujuta endast abstraktse ja üldkohustusliku käitumisreegli kehtestamist määramata arvuks tulevasteks juhtudeks, vaid on seotud konkreetse epideemilise olukorra, nakkuskolde või muu vahetu nakkusohu ohjamisega. Haldusmenetluse seaduse § 51 lõike 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Karantiin vastab sellele tunnusele, kuna see võib olla suunatud näiteks kõigile kindlal territooriumil viibivatele isikutele või muul viisil üldiste tunnuste kaudu määratletud adressaatidele.65 Seega on karantiini puhul tegemist haldusliku ohutõrjemeetmega, mille eesmärk on konkreetse nakkusohu leviku peatamine või piiramine. Korralduse vorm on karantiini puhul põhjendatud ka selle meetme operatiivse iseloomu tõttu. Karantiin tuleb kehtestada kiiresti olukorras, kus nakkusoht on vahetu, ning see peab olema muudetav või lõpetatav kohe, kui selle kohaldamise aluseks olnud oht on ära langenud. Korraldus võimaldab sellist paindlikku ja olukorrast sõltuvat reageerimist paremini kui üldakt (määrus). Samuti on karantiini kui intensiivse vabaduspiirangu puhul oluline, et selle õiguspärasust oleks võimalik kontrollida halduskohtus üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. 65 Riigikohtu 31. oktoober 2022 otsus 5-22-4/13, vt p-d 87–90. 44 Erinevalt karantiinist on üldised nakkustõrjemeetmed, näiteks maskikandmise kohustus, ning tegevuspiirangute kehtestamine teatavates tegevusvaldkondades või avalike ürituste korraldamise üldised piirangud, oma olemuselt abstraktsed ja üldkohustuslikud käitumisreeglid. Sellised meetmed ei ole suunatud konkreetse nakkuskolde või üksikjuhtumi ohjamisele, vaid kujundavad ajutiselt üldist käitumiskorda ühiskonnas laiemalt, et vähendada inimestevahelisi kontakte ja tõkestada nakkushaiguse levikut. Niisugused piirangud on suunatud määramata isikute ringile ning määramata arvule juhtudele. Seetõttu on nende õiguslikuks vormiks põhjendatult määrus, mitte haldusakt. Määruse vorm vastab ka põhiseaduse § 87 punktist 6 tulenevale täidesaatva võimu õigustloova tegevuse loogikale: kui täidesaatev võim kehtestab seaduse volitusnormi alusel üldisi käitumisreegleid, mis võivad ulatuslikult riivata põhiõigusi, peab see toimuma õigustloova akti (määruse) vormis. Määruse vormi kasuks räägib ka õigusselguse ja õiguskindluse vajadus. Üldised piiravad meetmed puudutavad potentsiaalselt väga suurt hulka isikuid ja asutusi ning nende adressaatidel peab olema võimalik üheselt aru saada, millised kohustused neile kehtivad. Samuti eeldab määruse andmine täpsemat seaduslikku volitusnormi, mis aitab tagada, et täidesaatva võimu sekkumine jääb seadusandja määratud piiridesse. Eelnõus valitud lahendus, mille kohaselt kehtestatakse karantiin korraldusega ja üldised piiravad meetmed määrusega, lähtub seega meetmete olemuslikust erinevusest. Karantiin on konkreetset nakkusohtu tõrjuv haldusmeede, mis eeldab kiiret, paindlikku ja juhtumipõhist reageerimist. Muud piiravad meetmed seevastu kujutavad endast üldisi käitumisreegleid, mis kehtivad määramata isikute ringile ja muudavad ajutiselt kehtivat õiguskorda laiemalt. Selline eristus aitab kaasa ka õiguskaitse ja kontrolli süsteemsele ülesehitusele. Korralduse vormis karantiini õiguspärasust saab hinnata halduskohtumenetluses konkreetse vaidluse raames, samas kui määruse õiguspärasuse kontroll toimub õigustloovate aktide kontrollile omases korras. See võimaldab arvestada ühelt poolt vajadusega tagada isikule tõhus õiguskaitse intensiivse üksikmeetme korral ning teiselt poolt vajadusega kehtestada ulatuslikud ühiskondlikud piirangud õigustloova akti vormis. Eelnõus valitud lahendus eristab selgelt konkreetse nakkusohu tõrjumiseks rakendatava haldusliku ohutõrjemeetme ja üldise, määramata isikute ringile suunatud käitumisreegli kehtestamise. Karantiini kehtestamine korraldusega tagab operatiivse ja olukorrale vastava reageerimise, üldiste piiravate meetmete kehtestamine määrusega aga suurema õigusselguse, demokraatliku legitimatsiooni ja normikontrolli võimaluse. Lõige 3 loetleb kriteeriumid, millest lähtudes võib Vabariigi Valitsus kehtestada karantiini rakendamise suhtes erandeid. Erandite eesmärk on tagada ühiskonna toimepidevus ja vähendada piirangute negatiivset mõju, kui nakkusohutus on tagatud muul viisil, näiteks on vajalik tagada elutähtsate teenuste toimepidevus ja riigi toimimine, mistõttu võib osutuda vajalikuks lubada teatud ametikohtade täitjatel (nt politsei, pääste, meditsiinitöötajad) eritingimustel tööl käia. Samuti võimaldab säte arvestada isikupõhiste asjaoludega, nagu immuunsuse olemasolu (läbipõdemine või vaktsineerimine), mis vähendab nakkusriski, või erivajadustega, mis muudavad karantiinis viibimise võimatuks. Erandite tegemisel peab olema maandatud nakkuse leviku risk, näiteks kasutades isikukaitsevahendeid või muid riskide maandamise meetmeid. Lõige 4 annab Terviseametile õiguse kehtestada karantiin haldusaktiga lühiajaliselt, kuni 30 kalendripäevaks konkreetse inimese, inimeste rühma, asutuse või piiratud territooriumi suhtes. See volitus on vajalik operatiivseks sekkumiseks eriti ohtliku nakkushaiguse puhangu korral, mis on 45 lokaalne või nõuab kiiremat reageerimist, kui Vabariigi Valitsuse korralduse menetlemine võimaldab näiteks olukorras, kus nakkushaigusega, nakkuskandlusega või nakkusohtlikud inimesed on tuvastatud ühes konkreetses asutuses või piirkonnas. 30-päevane piirang tagab, et pikaajalised ja laiaulatuslikud piirangud jäävad Vabariigi Valitsuse pädevusse. Terviseamet tugineb riskihinnangu koostamisel epidemioloogias tunnustatud metoodikatele. Rahvusvahelise praktika kohaselt hinnatakse ohtu kompleksse süsteemina, mis hõlmab nii nakkustekitaja levikupotentsiaali ja nakkushaiguse kliinilist tõsidust kui ka selle laiemat mõju rahvastiku tervisele ja ühiskonna toimimisele. Ohtlikkuse tuvastamisel lähtutakse konkreetsetest indikaatoritest, analüüsides nakkushaiguse vahetut mõju tervishoiusüsteemi toimepidevusele (mida mõõdetakse eelkõige hospitaliseerimise ja intensiivravi vajaduse kriitilise kasvuga) ja nakkushaiguse kogumõju rahvastikule (mis väljendub nakkushaiguse haigusjuhtude surmavusmääras (ingl k case fatality rate) või liigsuremuse kasvus võrdluses hooajaliste nakkushaiguste baastasemetega). Lõike 5 kohaselt on Terviseametil õigus enda kehtestatud karantiini tähtaega pikendada korraga kuni 30 kalendripäeva võrra. Pikendamine on lubatud juhul, kui karantiini kehtestamise aluseks olevad asjaolud püsivad ning meede on jätkuvalt vältimatult vajalik nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Lõikes 6 reguleeritakse olukorda, kus Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti kehtestatud karantiinid omavahel kattuvad. Õigusselguse ja normide hierarhia tagamiseks rakendatakse sellisel juhul Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatut. Üleminek Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatavale karantiinile võib olla vajalik, kui tegemist on juba eriti ohtliku nakkushaiguse või eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele vastava nakkushaiguse epideemilise levikuga. Lõige 7 reguleerib karantiini lõpetamist. Karantiini lõpetab haldusorgan, kes selle kehtestas. Karantiin tuleb lõpetada, kui inimene ei osutu nakkushaigeks (nt peiteperiood möödub haigustunnusteta või testitulemus on negatiivne) või kui eriti ohtliku nakkushaiguse levik on tõkestatud, nakkushaiguse tõrje nõuded on täidetud või nakkushaigus ei vasta enam eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele. Säte tagab isikute põhiõiguste kaitse, kindlustades, et vabadust piirav meede ei kesta kauem, kui on epidemioloogiliselt vajalik. Lõige 8 annab loob õigusliku aluse isikuandmete, sealhulgas terviseseisundit puudutavate andmete töötlemiseks Terviseameti ja TTO poolt. Karantiini rakendamine eeldab nakkushaigusega, nakkuskandlusega, nakkusohtlike või nakkuskahtlusega inimeste väljaselgitamist ja nendega ühenduse võtmist. TTO roll on siinkohal oluline võimalike kontaktsete tuvastamisel ja info edastamisel Terviseametile. Isikuandmete töötlemine on lubatud vaid ulatuses, mis on vältimatult vajalik nakkusohutuse tagamiseks ja karantiininõuete täitmise üle järelevalve tegemiseks. § 32. Nakkushaiguse puhangu ja epideemilise leviku tõkestamine Paragrahv sätestab Terviseameti pädevuse ja meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks olukorras, kus on tuvastatud nakkushaiguspuhang. Regulatsioon toimib eriseadusena üldise kriisiregulatsiooni kõrval. Sätte eesmärk on tagada Terviseametile volitus reageerida lokaalsetele puhangutele ja epideemilisele levikule operatiivselt tavapärase haldustegevuse käigus, ilma et oleks vajalik algatada hädaolukorra lahendamise plaanide käivitamist või eriolukorra väljakuulutamist Vabariigi Valitsuse tasandil. Kui olukord eskaleerub tasemeni, mis nõuab riiklikku kriisijuhtimist, rakenduvad lisaks käesolevale paragrahvile hädaolukorda reguleerivates seadustes ja käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud erimeetmed. 46 Lõike 1 punktid 1–7 loetlevad haldusmeetmed, mille rakendamise vajaduse ja ulatuse otsustab Terviseamet iga kord riskihinnangu alusel, lähtudes konkreetse ohu iseloomust ja proportsionaalsuse põhimõttest. Terviseameti riskihindamise tulemustele tuginedes hinnatakse kehtestatud meetmete, piirangute ja nõuete vältimatut vajalikkust ja proportsionaalsust regulaarselt, kuid mitte harvemini kui kord kuus. Punkt 1 võimaldab kehtestada külastuspiiranguid haiglates ja asutustes, kus osutatakse ööpäevaringset sotsiaalteenust (nt hooldekodud, asenduskodud, erihoolekandeasutused). Sätte sõnastuses on kasutatud SHS-i terminoloogiat (väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset sotsiaalteenust osutav teenuseosutaja), et hõlmata kõiki teenuseosutajaid sõltumata nende omandivormist (sh eraõiguslikud teenusepakkujad). Piirang on vajalik riskirühmade kaitsmiseks, kuna nakkuse sissetoomine nendesse keskkondadesse toob kaasa raskete tagajärgedega haigestumisi ja suremust. Punkt 2 annab õiguse nõuda nakkusallika ja levikuteede likvideerimist desinfektsiooni või kahjuritõrje korraldamisega, mis on vajalik keskkonnast lähtuva nakkusohu kõrvaldamiseks. Desinfektsioon66 on protseduur, mille käigus rakendatakse tervisemeetmeid nakkustekitajate tõrjumiseks või hävitamiseks inimese või looma kehapinnal või pagasis, veoses, konteinerites, transpordivahendites, kaubas ja postipakkides või nende pinnal otsese kokkupuute teel keemiliste või füüsikaliste mõjuritega. Desinsektsioon67 on protseduur, mille käigus rakendatakse tervisemeetmeid pagasis, veoses, konteinerites, transpordivahendites, kaubas ja postipakkides leiduvate siirutajate tõrjumiseks või hävitamiseks. Siirutaja on elusorganism (enamasti putukas või lülijalgne), kes kannab nakkustekitajaid edasi ühelt peremeesorganismilt teisele, võimaldades seeläbi nakkushaiguse levikut. Punkt 3 annab Terviseametile õigusliku aluse kohustada haldusaktiga TTO-sid korraldama ja läbi viima sihipäraseid terviseuuringuid ning nakkushaiguse diagnostikat. Laiaulatuslik ja operatiivne testimine on kriitilise tähtsusega varjatud levikuteede avastamisel, nakkusallika tuvastamisel ja nakkusahelate katkestamisel. Kuna rutiinne, patsiendi individuaalsel ravivajadusel või initsiatiivil põhinev diagnostika ei pruugi nakkushaiguse epideemilise leviku ohu korral tagada epidemioloogilise ülevaate saamiseks piisavat kiirust, võimaldab antud meede suunata TTO-de ressursse proaktiivselt näiteks riskirühmade, elutähtsa teenuse osutajate või haiguskollete süstemaatilisele testimisele. Meetme rakendamine haldusaktiga tagab otsuse proportsionaalsuse, kuivõrd Terviseamet piiritleb uuringute korraldamise kohustuse ulatuse ja sihtrühma iga kord objektiivse riskihinnangu alusel. Punkt 4 loob aluse kohustada isikuid läbima nakkushaiguse diagnoosimiseks vajalikke uuringuid, et tuvastada nakkusallikas ja takistada varjatud levikut. Säte seob uuringukohustuse vahetu epidemioloogilise riskiga – hõlmatud on haiguskoldes viibijad ja nakkuskahtlased inimesed. Piirang tagab, et uuringuid nõutakse vaid eesmärgipäraselt nakkusallika ja leviku ulatuse tuvastamiseks, välistades kohustuse laiendamise inimestele, kellel puudub seos nakkushaiguse puhanguga või selle kahtlusega. Punkt 5 annab Terviseametile õiguse peatada ajutiselt õppe- ja kasvatustegevus, sotsiaalteenuse osutamine, juriidilise isiku (nt mittetulundusühing, sihtasutus) tegevus või majandus- ja kutsetegevus ettevõtte tegevuskohas, kui see on vältimatult vajalik nakkusohu kõrvaldamiseks. Säte on vajalik, et reageerida olukordades, kus nakkuskolle on seotud konkreetse teenuse osutamise, 66 Lähtuvalt IHR 2005 viimasest versioonist https://apps.who.int/gb/bd/pdf_files/IHR_2014-2022-2024-en.pdf 67 Lähtuvalt IHR 2005 viimasest versioonist https://apps.who.int/gb/bd/pdf_files/IHR_2014-2022-2024-en.pdf 47 tootmise või kogunemisega, ning ohu likvideerimine ei ole võimalik ilma tegevust peatamata. Lisandus on vajalik, et hõlmata ka tegevusi, mis ei kvalifitseeru majandus- või kutsetegevusena (nt kogudused, huviklubid). Meetmele on ettenähtud 30 päevane piirang tulenevalt sama §-i lõikest 3. Punkt 6 annab Terviseametile õiguse kohustada juriidilist isikut, asutust, asutuse pidajat või füüsilisi isikuid rakendama nakkusohutuse meetmeid ja ettevaatusabinõusid. Sätte eesmärk on võimaldada tegevuse jätkamist haiguskoldes või selle läheduses kontrollitud ja ohututes tingimustes, vältides asutuse või ettevõtte täielikku sulgemist. Rakendatavaid meetmeid tuntakse rahvusvahelises praktikas kui nakkustõrje kuldstandardit ja vältimatut osa epideemiate ennetamisest ja ohjamisest. Need on aktsepteeritavad ja rakendatavad globaalselt ning tuginevad IHR artiklile 1868. Meetmed ja ettevaatusabinõud võivad sõltuvalt olukorrast ja nakkuse iseloomust hõlmata eelkõige:  isikukaitsevahendite kasutamist (nt maskide või kinnaste kandmine);  isikute hajutamist (nt ruumi täituvuse piiramine, laudade vahemaa suurendamine, töö korraldamine vahetustes kontaktide vähendamiseks);  hügieeninõuete tugevdamist (nt käte desinfitseerimise nõue, sagedasem pindade puhastamine);  keskkonna ohutumaks muutmist (nt ruumide tõhusam tuulutamine, kaitseklaaside paigaldamine klienditeeninduses);  tervisekontrolli meetmeid (nt haigustunnustega isikute ruumidesse lubamise keelamine). Asutuse pidaja all peetaks silmas juriidilist isikut, kellele asutus (nt kool) struktuurselt kuulub ning kes vastutab selle asutamise, ülalpidamise ja rahastamise eest – riigi puhul valitsusasutus, riigiasutus ja munitsipaalasutuse puhul KOV. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) eristab kooli pidajaid vastavalt kooli omandivormile:  Munitsipaalkooli pidaja on vald või linn (PGS § 1 lg 2).  Riigikooli pidaja on riik (PGS § 1 lg 2).  Erakooli pidaja on eraõiguslik juriidiline isik (PGS § 1 lg 2). Punkt 7 annab Terviseametile õiguse keelata avalike koosolekute ja ürituste korraldamine. Avalik ruum hõlmab muu hulgas ka ühissõidukeid, kus nakkusohu maandamine on ruumi piiratuse ja ventilatsiooni eripärade tõttu kõrgendatud tähtsusega. See meede on vajalik kohalike nakkushaiguspuhangute (nt laada või kontserdiga seotud nakkuskolle) kiireks ohjamiseks ja uute nakkuskollete tekkimise ennetamiseks. Avalike koosolekute pidamise piirang kujutab endast põhiseaduse §-s 47 tagatud koosolekuvabaduse riivet, kuid põhiseadus lubab seda õigust piirata nakkushaiguse leviku tõkestamiseks seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Piirangu õiguspärasuse tagamiseks peab meede olema ajutine, igal üksikjuhul konkreetselt põhjendatud ning kohaldatav üksnes ulatuses ja aja jooksul, mis on nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik. Seega tuleb hinnata, kas eesmärki on võimalik saavutada leebemate meetmetega ning võimaluse korral näha ette erandid, millega ei kaasne lubamatut ohtu rahvatervisele. Meetmele on ettenähtud 30 päevane piirang. Meetme kehtivust võib pikendada kuni 30 kalendripäeva kaupa. Lõige 2 sätestab, et Terviseametil on õigus § 32 lg 1 alusel antava haldusakti kohaldamisel seada erandeid lähtudes käesoleva seaduse § 31 lõikest 3. Erandite eesmärk on tagada ühiskonna toimepidevus ja vähendada piirangute negatiivset mõju, kui nakkusohutus on tagatud muul viisil, näiteks on vajalik tagada elutähtsate teenuste toimepidevus ja riigi toimimine, mistõttu võib osutuda vajalikuks lubada teatud ametikohtade täitjatel (nt politsei, pääste, meditsiinitöötajad) eritingimustel tööl käia. Samuti võimaldab säte arvestada isikupõhiste asjaoludega, nagu immuunsuse olemasolu 68 https://apps.who.int/gb/bd/pdf_files/IHR_2014-2022-2024-en.pdf. 48 (läbipõdemine või vaktsineerimine), mis vähendab nakkusriski, või erivajadustega, mis muudavad karantiinis viibimise võimatuks. Erandite tegemisel peab olema maandatud nakkuse leviku risk, näiteks kasutades isikukaitsevahendeid või muid riskide maandamise meetmeid. Lõikega 3 nähakse ette ajaline raam Terviseameti haldusaktiga kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud meetmetele. Nimetatud meetmed riivavad põhiõigusi kõige intensiivsemalt, kuna need võivad kaasa tuua õppe- ja kasvatustegevuse, sotsiaalteenuse osutamise, juriidilise isiku tegevuse, majandus- ja kutsetegevuse ajutise peatamise ning avalike koosolekute ja ürituste keelamise või nende korraldamisele täiendavate nõuete seadmise. Tegemist on meetmetega, mille mõju isikute õigustele ja ühiskonnaelu tavapärasele toimimisele on ulatuslikum kui sama paragrahvi lõike 1 teistes punktides sätestatud abinõudel. Seetõttu on nende meetmete kehtivus piiratud esialgu kuni 30 kalendripäevaga. Ajaline piirang aitab tagada meetmete proportsionaalsuse ning välistab olukorra, kus Terviseamet kehtestab iseseisvalt ja pikaajaliselt ulatuslikke põhiõigusi riivavaid piiranguid. Püsivama iseloomuga ja laiemat ühiskondlikku mõju omavate piirangute kehtestamine peab jääma Vabariigi Valitsuse pädevusse. Samas tagab säte Terviseametile vajaliku operatiivse paindlikkuse lokaalsete nakkushaiguse puhangute või püsivamate haiguskollete ohjamisel. Kui nakkusoht püsib, võib Terviseamet meetme kehtivust pikendada kuni 30 kalendripäeva kaupa. Iga pikendamine peab põhinema uuel ja ajakohastatud epidemioloogilisel riskihinnangul, mis kinnitab nakkusohu jätkuvat esinemist ning meetme jätkuvat vältimatut vajalikkust. See tagab, et põhiõigusi riivav meede ei kehti kauem, kui on nakkusohu tõrjumiseks hädavajalik. Lõige 4 tagab tasakaalu isiku kehalise puutumatuse ja rahvastiku tervise kaitse vahel. Ühelt poolt on isikul õigus keelduda nakkushaiguse diagnoosimiseks vajalikust terviseuuringust (näiteks laboratoorse proovi andmisest). Teisalt tagab säte, et uuringust keeldumine ei sea ohtu teiste inimeste tervist ega vabasta isikut kohustusest käituda nakkusohutult. Terviseametil on õigus käsitada uuringust keeldunud inimest nakkusohtlikuna ja kohaldada tema suhtes karantiini, et takistada võimalikku nakkushaiguse levikut. Rakendatav vabaduspiirang on ajutine ja proportsionaalne, kestes üksnes seni, kuni isik otsustab uuringu läbida või kuni Terviseamet tuvastab haiguse peiteperioodi ja epidemioloogiliste andmete alusel, et nakkusoht on möödunud. Lõige 5 annab haridusasutuse (sh kool, lasteaed, lapsehoiuteenus) ja sotsiaalteenust osutava asutuse pidajale õiguse otsustada asutuse ajutise sulgemise üle operatiivselt, ilma Terviseameti haldusakti ootamata. Erinevalt tavapärastest eraettevõtjatest, kellel on vabadus majandustegevust igal ajal peatada, on haridus69 ja sotsiaalasutustel70 seadusest tulenev kohustus teenust osutada. Seetõttu vajavad nad teenuse katkestamiseks selget õiguslikku alust. Säte võimaldab asutuse juhil reageerida vahetule ohule (nt personali või õpilaste massiline haigestumine). Asutuse pidajal on kohustus Terviseametit sulgemisest teavitada ning vajaduse korral temaga meetmete ulatust ja kestust puudutavas konsulteerida, et tagada otsuse epidemioloogiline põhjendatus. Lõikega 6 antakse Terviseametile nakkushaiguse puhangu, nakkushaiguse epideemilise leviku või muu tõsise nakkusohu korral õigus korraldada epidemioloogilise uuringu käigus isikult tema 69 Vt nt põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 2 lg 1; koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lg 1; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2. 70 Vt nt sotsiaalhoolekande seadus § 5 lg 1; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1. 49 nõusolekul uuringumaterjali (bioloogilise materjali) võtmist nakkusallika tuvastamiseks või diagnoosi kinnitamiseks. § 33. Eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamine Paragrahv reguleerib eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamist, jaotades pädevuse Terviseameti ja Vabariigi Valitsuse vahel. Terviseamet tuvastab nakkusohu ja rakendab operatiivseid tõrjemeetmeid (nt asutuse tegevuse peatamine või desinfektsiooninõue). Vabariigi Valitsuse sekkumine on ette nähtud olukorraks, kus eriti ohtliku nakkushaiguse laiaulatuslikuks tõkestamiseks on vaja kehtestada üleriigilisi või regionaalseid piiranguid, mis väljuvad Terviseameti haldusaktiga rakendatavate meetmete ulatusest või eesmärgist. Sätte eesmärk on määratleda seaduse tasandil võimalikult täpselt piirangute liigid ja nende rakendamise tingimused. Regulatsiooni täpsustamine on vajalik, et tagada põhiõiguste riive proportsionaalsus ning anda ühiskonnale kindlustunne võimalike riiklike sekkumiste ulatuse suhtes. Lõige 1 annab Terviseametile õiguse kehtestada haldusaktiga eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid ja piiranguid, mis on nimetatud eelnõu § 32 lõikes 1. Terviseamet võib kohustada haiglaid ja sotsiaalteenuse osutajaid kehtestama külastuspiiranguid, nõuda desinfektsiooni ja kahjuritõrjet, suunata inimesi terviseuuringule, peatada vältimatu vajaduse korral tegevuse koolides ja lasteasutustes, kohustada järgima nakkustõrje meetmeid haiguskoldes ning keelata avalikke koosolekuid. Meetmete vajalikkuse selgitusi tuleb vaadata § 32 lõike 1 juurest. Lõikega 2 nähakse ette ajaline raam Terviseameti haldusaktiga kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud meetmetele. Nimetatud meetmed riivavad põhiõigusi kõige intensiivsemalt, kuna need võivad kaasa tuua õppe- ja kasvatustegevuse, sotsiaalteenuse osutamise, juriidilise isiku tegevuse, majandus- ja kutsetegevuse ajutise peatamise ning avalike koosolekute ja ürituste keelamise või nende korraldamisele täiendavate nõuete seadmise. Tegemist on meetmetega, mille mõju isikute õigustele ja ühiskonnaelu tavapärasele toimimisele on ulatuslikum kui sama paragrahvi lõike 1 teistes punktides sätestatud abinõudel. Seetõttu on nende meetmete kehtivus piiratud esialgu kuni 30 kalendripäevaga. Ajaline piirang aitab tagada meetmete proportsionaalsuse ning välistab olukorra, kus Terviseamet kehtestab iseseisvalt ja pikaajaliselt ulatuslikke põhiõigusi riivavaid piiranguid. Püsivama iseloomuga ja laiemat ühiskondlikku mõju omavate piirangute kehtestamine peab jääma Vabariigi Valitsuse pädevusse. Samas tagab säte Terviseametile vajaliku operatiivse paindlikkuse lokaalsete või püsivate nakkushaiguse kollete ohjamisel. Juhul kui objektiivne riskihinnang kinnitab vahetu nakkusohu püsimist ning Vabariigi Valitsus ei ole samas küsimuses määrust kehtestanud, on ametil õigus pikendada meetme kehtivust kuni 30 kalendripäeva kaupa. Iga pikendamine eeldab uut ja ajakohastatud epidemioloogilist hindamist, mis kindlustab, et vabadusi piirav meede ei kesta kauem, kui on ohu tõrjumiseks vältimatult vajalik. Lõikes 3 sätestatakse Vabariigi Valitsuse õigus kehtestada määrusega meetmeid, piiranguid ja nõudeid eriti ohtliku nakkushaiguse (või selle tunnustele vastava nakkushaiguse) epideemilise leviku tõkestamiseks kogu riigis või piiritletud territooriumil. HMS § 88 kohaselt on määrus õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Õigusakti liigina on valitud määrus, kuna epideemia korral kehtestatavad piirangud (nt maskikohustus, liikumispiirangud) kohalduvad üldjuhul määratlemata isikute ringile. Määruse 50 vormi kasutamine on põhjendatud eelkõige sellega, et seadusandjal on täitevvõimu tegevusvormi kindlaksmääramisel mänguruum ning ta võib volitusnormis siduvalt ette näha, millal tuleb kasutada määrust ja millal korraldust või üldkorraldust71. Kui seadusandja on tegevusvormi ise kindlaks määranud, tuleb täitevvõimul sellest lähtuda72. Määruse vorm tagab õigusloome läbipaistvuse ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga73 üldaktide andmisel. Seejuures toetab määruse vormi valikut ka õigusselguse kaalutlus, sest Riigikohtu praktika on määruse ja üldkorralduse eristamisel olnud ebaühtlane ning eri kriteeriumide kombineerimine võib tekitada õiguskindlusetust74. Seetõttu on õigusselguse ja süsteemsuse seisukohalt põhjendatud, et seadus ise teeb tegevusvormi valiku ette ära ega jäta seda hilisema sisulise ümberkvalifitseerimise objektiks75. Sama lähenemist on käsitletud ka 2022. aasta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise eelnõus (536 SE), milles nähti ette Vabariigi Valitsuse meetmete, piirangute ja nõuete kehtestamine korralduse asemel määrusega. Nimetatud eelnõu seletuskirjas leiti, et püsivam õigusruum määruse tasandil tagab suurema õiguskindluse ja õigusselguse ning muudab epideemiaga seotud otsused ettenähtavamaks ja läbipaistvamaks. Lisaks märgiti, et määruse kui õigustloova akti andmine laiendab isikute õiguskaitsevõimalusi, kuna see võimaldab õiguskantsleril teostada kehtestatud piirangute üle otsest põhiseaduslikkuse järelevalvet.76 Määruse kasutamine väljendab seadusandja teadlikku valikut kujundada üldiste epideemiameetmete jaoks eraldi ja etteaimatav õigustloov raamistik77. Määrus ei saa olla ilma piisava ja sõnaselge volitusnormita õiguspärane ning sõnaselge määrusandlusvolituse puudumisel tuleb volitusnormi mõista üldjuhul üksnes haldusaktide, sealhulgas üldkorralduste andmise volitusena78. Seetõttu on eelnõusse loodud konkreetne volitusnorm, mis annab sõnaselge aluse määruse kehtestamiseks. Vabariigi Valitsus hindab Terviseameti riskihindamise tulemustele tuginedes käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud meetmete, piirangute ja nõuete vältimatut vajalikkust ja proportsionaalsust regulaarselt, kuid mitte harvemini kui kord kuus. Kui eriti ohtliku nakkushaiguse või eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele vastava nakkushaiguse epideemilisest levikust tulenev oht on möödunud või meetme rakendamine ei ole enam eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik, tunnistab Vabariigi Valitsus määruse või selle asjakohase sätte viivitamata kehtetuks. Selline regulaarse ülevaatamise kohustus toetab ka määruse vormi kasutamist, sest võimaldab hoida üldised epideemiameetmed ajakohased ning vähendab ohtu, et üldkohustuslik regulatsioon jääb kehtima kauemaks, kui see on vältimatult vajalik. Lõige 4 annab füüsilisele isikule kehtestatavate meetmete, piirangute ja nõuete loetelu. Punkt 1 käsitleb reisipiiranguid ja deklareerimiskohustust, mis on vajalik eriti ohtliku nakkushaiguse riiki sissetoomise ja leviku jälgimiseks (sh nakkuskahtlaste isikute tuvastamiseks). Säte võimaldab 71 M. Ernits, „Üldkorraldusest määruseks ja vastupidi?“, Juridica 2022/7, lk 454, 460. 72 Samas. 73 Riigikohus on selgitanud, et määratlemata isikute ringile suunatud ja abstraktset arvu juhtumeid reguleeriv akt on oma olemuselt õigustloov akt (määrus), olenemata sellest, millise nimetuse on sellele andnud akti vastuvõtja. Üldkorralduse kasutamine on õigustatud vaid piiritletud üksikjuhtumite lahendamiseks. Vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.07.2010 otsus asjas nr 3-3-1-39-10, p 14 ja 17; samuti Riigikohtu üldkogu 31.10.2022 otsus asjas nr 5-21-6, p-d 52–54 (nõue, et põhiõigusi intensiivselt riivavad meetmed peavad olema kehtestatud seaduse või selle alusel antud määrusega, tagamaks tõhusa põhiseaduslikkuse järelevalve). 74 M. Ernits, „Üldkorraldusest määruseks ja vastupidi?“, Juridica 2022/7, lk 452–454, 460–461 75 Samas. 76 Eelnõu - Riigikogu 77 M. Ernits, „Üldkorraldusest määruseks ja vastupidi?“, Juridica 2022/7, lk 460, 462 78 Samas. 51 kohustada eriti ohtliku nakkushaiguse ulatusliku levikuga piirkonnast (vastavalt Terviseameti riskihinnangule) saabujaid esitama andmeid oma reisi ja viibimiskoha kohta. Riikide liigitamine ja riskitaseme määramine toimub Terviseameti koostatud riskihinnangu alusel, mis võtab arvesse asjaomaste rahvusvaheliste pädevate terviseorganisatsioonide (nt ECDC, WHO) andmeid ja soovitusi. Punktiga 2 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada avalikus kohas või avalikkusele suunatud tegevuses osalemisele ja selle korraldamisele ajutisi piiranguid või nõudeid, sealhulgas osalejate arvu, täituvuse, hajutamise, lahtioleku aja ja nakkusohutuse nõudeid, ning üksnes vältimatu vajaduse korral ajutiselt piirata või peatada sellist tegevust. Meetme eesmärk on vähendada inimestevahelisi lähikontakte olukordades, kus nakkushaigus levib eeskätt tiheda lävimise, suure külastajate arvu või pikaajalise siseruumis viibimise kaudu, ning seeläbi kaitsta inimeste elu ja tervist ning tagada tervishoiusüsteemi ja teiste avalike teenuste toimepidevus. Riigikohus on koroonapiirangute asjades rõhutanud, et nakkushaiguste tõrje kaudu inimeste elu ja tervise kaitse on kaalukas põhiseaduslik eesmärk ning et siseruumides toimuvate kontaktide vähendamine võib olla selle eesmärgi saavutamiseks sobiv abinõu79. Säte hõlmab selliseid valdkondi nagu sporditegevus, täienduskoolitus, täiendusõpe, huvitegevus, huviharidus, noorsootöö, meelelahutus, vaba aja tegevus, kultuuriüritused, toitlustus-, teenindus- ja kaubandusettevõtte tegevus ning riigi või kohaliku omavalitsuse avalike teenuste osutamine. Nende tegevuste ühine tunnus on see, et need on suunatud määratlemata hulgale isikutele või toimuvad avalikus ruumis ning võivad seetõttu kujutada endast nakkuse kiire leviku keskkonda. Sätte eesmärk ei ole tegevusi iseenesest keelata, vaid võimaldada epidemioloogilisest olukorrast lähtuvat ajutist, astmelist ja diferentseeritud sekkumist. Meetme kohaldamisel tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet. Piiranguid võib kehtestada üksnes juhul, kui need on Terviseameti epidemioloogilise hinnangu alusel nakkushaiguse leviku tõkestamiseks asjakohased ja vältimatult vajalikud ning sama eesmärki ei ole võimalik saavutada isikute põhiõigusi vähem riivava abinõuga. Võimaluse korral tuleb eelistada leebemaid meetmeid, nagu osalejate arvu piiramine, hajutamisnõuded, ruumilise täituvuse vähendamine või lahtioleku aja piiramine, enne tegevuse ajutist peatamist. Piirang peab olema ajaliselt ja territoriaalselt piiritletud ning kehtima üksnes nii kaua, kui see on ohu tõrjumiseks vajalik. Punktiga 3 antakse Vabariigi Valitsusele volitus piirata või üksnes vältimatu vajaduse korral ajutiselt keelata avaliku koosoleku, avaliku ürituse, jumalateenistuse või muu avaliku usulise talituse pidamist. Meetme eesmärk on võimaldada reageerida olukordadele, kus nakkushaiguse leviku oht on kõrge just rahvakogunemiste, suure osalejate arvuga sündmuste või püsiva lähikontakti tõttu. Sätte eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist ning vältida nakkuse ulatuslikku levikut lühikese aja jooksul. PS § 47 lubab kogunemisvabadust piirata nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning PS § 40 järgi võib usutalitusi avalikult täita vaid siis, kui see ei kahjusta tervist. Avalikud koosolekud, avalikud üritused ja usulised talitused on reguleeritud eraldi seetõttu, et need puudutavad iseseisva põhiseadusliku kaitsega vabadusi. Eraldi reguleerimine muudab volitusnormi täpsemaks, toob välja tegelikud riivatavad põhiõigused ning vähendab riski, et intensiivseid piiranguid püütakse põhjendada üksnes üldise liikumisvabaduse piiranguna. Usuliste talituste puhul tuleb arvestada ka seda, et PS § 130 ei luba erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata PS § 40 79 Riigikohus on märkinud, et inimeste elu ja tervise kaitsmise vajadus on kaalukas põhiseaduslik eesmärk (RKPJKo 31.10.2022, 5-22-4/13, p 68). Samuti on Riigikohus spaapiirangute asjas rõhutanud, et kuna viirus levib paremini siseruumides, võib siseruumides toimuvate kontaktide piiramine olla sobiv abinõu nakkusohu vähendamiseks (p 32,44). 52 kaitseala, mis rõhutab usuvabaduse erilist põhiseaduslikku kaalu, kuigi PS § 40 kolmas lause ise juba sisaldab tervisekaitsel põhinevat sisemist piirangut avalike usutalituste teostamisele. Meetme kohaldamisel tuleb eelistada leebemaid abinõusid, nagu osalejate arvu piiramine, ruumilise täituvuse vähendamine, hajutamisnõuded, toimumiskoha või ajavahemiku piiramine, ning täielik keeld võib kõne alla tulla ainult siis, kui neist abinõudest nakkusohu tõrjumiseks ei piisa. Meede peab tuginema ajakohasele epidemioloogilisele hinnangule, olema ajaliselt ja territoriaalselt piiritletud ning kehtima üksnes nii kaua, kui see on ohu tõrjumiseks vältimatult vajalik. Niisugune ülesehitus vastab paremini nii PS § 11 proportsionaalsusnõudele Punkt 4 sätestab kohustuse järgida nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Selline lähenemine on kooskõlas IHRi80 põhimõtetega, mis koondab endas teaduspõhiseid ja praktikas toimivaid lahendusi, moodustades epideemiate leviku tõkestamise ülemaailmselt aktsepteeritud standardi. IHR artiklis 18 kirjeldatud raamistiku kohaselt on nakkusohu vähendamisele suunatud peamised meetmed:  isikukaitsevahendite kasutamine (nt hingamisteede kaitsevahendi ehk maski kandmise kohustus avalikes siseruumides või ühissõidukis);  isikute hajutamine (nt nõue hoida teiste isikutega ohutut vahemaad või kogunemistel osalejate arvu piiramine);  hügieeninõuete täitmine (nt käte desinfitseerimise ja pindade sagedasema puhastamise nõue);  keskkonna ohutumaks muutmine (nt nõuded ruumide õhuvahetusele ja tuulutamisele);  tervisekontrolli meetmed (nt haigustunnustega isikute avalikus kohas või üritusel viibimise piiramine). Punktid 5 ja 6 reguleerivad nakkusohutuse tõendamist ja terviseuuringuid. Terviseuuringu (nt proovi andmise) nõue riivab isiku kehalist puutumatust, kuid on õigustatud ülekaaluka avaliku huvi korral tuvastada nakkusohtlikud isikud ja takistada haiguse levikut. Punkt 7 tagab regulatsiooni vajaliku paindlikkuse, võimaldades kehtestada muid, punktides 1–5 nimetamata nõudeid. Säte on vajalik, arvestades eriti ohtlike nakkushaiguste ettenägematut iseloomu – uue nakkustekitaja levikuteed (nt levik vee, toidu, vektorite või spetsiifiliste esemete kaudu) või omadused võivad nõuda sekkumisi, mida seadusandja ei oska regulatsiooni loomise hetkel ammendavalt loetleda. Selleks, et vältida volituse liigset avarust, on sätte rakendamine seaduse tekstis seotud rangete kriteeriumidega: meede peab olema asjakohane (omama teaduslikult põhjendatud mõju konkreetse nakkuse leviku tõkestamisele) ja vältimatult vajalik (eesmärki ei ole võimalik saavutada leebemate meetmetega) ning kehtestada ainult punktides 1–5 nimetatud meetmetega samalaadseid või nendega võrreldava eesmärgiga nõudeid. See välistab ülemäärased piirangud ja kohustab valitsust iga sellise nõude kehtestamisel analüüsima selle proportsionaalsust ja otsest seost rahvastiku tervise kaitsega. Selle punkti alusel võidakse vajaduse korral nõuda näiteks teatud esemete kasutamise, käitlemise või üleandmisega seotud ettevaatusabinõusid, nakkusohu korral kindla koha või tegevusega seotud käitumisreegleid või muid konkreetse nakkuse levikuteest lähtuvaid tõkestusmeetmeid. Punkti 6 alusel ei või kehtestada selliseid intensiivseid põhiõiguste piiranguid, mis vajaksid oma olemuselt eraldi ja sõnaselget seaduslikku alust. Lõige 5 sätestab õiguse kehtestada määrusega meetmeid, piiranguid ja nõudeid tegevuse eest vastutavale isikule (ettevõtjad, asutused, korraldajad jne). Erinevalt eelnõu §-st 32, mis on suunatud kohalikele puhangutele, võimaldab § 33 lõige 5 kehtestada horisontaalseid piiranguid tervele 80 https://apps.who.int/gb/bd/pdf_files/IHR_2014-2022-2024-en.pdf. 53 majandussektorile või valdkonnale (nt kõigi kaubanduskeskuste või meelelahutusasutuste tegevuse piiramine). Tegevus käesoleva lõike kontekstis hõlmab avalikke kogunemisi ja teenuseid, mis on loetletud lõikes 5 punktis 2 (sh kultuur, kaubandus, teenindus, haridus, sport ja ühissõidukid). Punktid 1 ja 2 võimaldavad seada piiranguid majandustegevusele ja avalikele üritustele, sealhulgas piirata osalejate arvu, lahtiolekuaegu või vajaduse korral tegevuse ajutiselt peatada. Punktid 3–6 panevad korraldajale kohustuse tagada oma territooriumil nakkusohutus, sealhulgas tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu, kontrollida külastajate vastavust nõuetele (nt tõendite kontroll) ja tagada, et nii töötajad kui külastajad järgivad ettevaatusabinõusid. Punkt 7 annab lõike 4 punktis 7 nimetatud tingimustel volituse kehtestada muid asjakohaseid ja vältimatult vajalikke nõudeid. Oluline on, et sellised meetmed oleksid sama lõike punktides 1–6 nimetatud meetmetega samalaadsed või nendega võrreldava eesmärgiga. Mis omakorda tagab selle, et intensiivseid põhiõiguste piiranguid ei kehtestataks ilma sõnaselget seaduslikku aluseta. Lahtine meetmete loetelu tagab regulatsiooni paindlikkuse olukorras, kus ettevõtluskeskkonna või nakkustekitaja eripärad nõuavad spetsiifilisi lahendusi (nt ventilatsiooninõuete karmistamine või kliendivoogude hajutamise erilahendused), mida ei ole võimalik seaduses ammendavalt loetleda. Säte välistab ülemäärased piirangud, sidudes iga nõude otsese vajadusega tõkestada eriti ohtliku nakkushaiguse levikut. Lõige 6 näeb ette võimaluse teha Vabariigi Valitsuse määruses erandeid piirangutest. Erandite eesmärk on tagada ühiskonna toimepidevus ja vältida ebaproportsionaalset kahju haavatavatele gruppidele. Erandid võivad tuleneda vajadusest osutada elutähtsat teenust (nt elektri- ja veevarustus, tervishoid), mille puhul ei ole tegevuse peatamine võimalik. Samuti on võimalik teha erandeid juhul, kui nakkusohutuse tagamiseks rakendatakse meetmeid, mis võimaldavad jätkata tegevust tingimustes, kus nakkushaiguse leviku oht on väike. Lõige 7 täpsustab tagajärgi, kui isik keeldub eriti ohtliku nakkushaiguse tuvastamiseks vajalikust terviseuuringust. Sellisel juhul on Terviseametil õigus käsitada isikut nakkuskahtlasena ning kohaldada tema suhtes karantiini, et välistada potentsiaalne oht teistele inimestele. Säte tagab, et uuringust keeldumine ei vabasta isikut kohustusest tagada nakkusohutus. Lõige 8 on volitusnorm, mis lubab Vabariigi Valitsusel täpsustada isiku terviseseisundit kinnitavate dokumentide tehnilised nõuded ja andmekoosseisu. Säte hõlmab tõendeid nakkushaiguse läbipõdemise, negatiivse testitulemuse ja immuniseerimise kohta, samuti tõendit meditsiinilise vastunäidustuse kohta nakkustõrje meetme järgimiseks (nt vaktsineerimise või maskikandmise vastunäidustus). Lõige 9 loob õigusliku aluse isikuandmete, sealhulgas eriliigiliste (terviseandmete) töötlemiseks kontrolli teostamise eesmärgil. Andmete töötlemine on lubatud vaid ulatuses, mis on vajalik nakkusohutuse nõuete täitmise kontrollimiseks (nt nime ja nakkusohutuse tõendi kehtivuse võrdlemine). § 34. Haldusmenetluse erisused Lõikega 1 nähakse ette erandlik võimalus avaldada viidatud sätetes nimetatud haldusakt massiteabevahendis, kohaldamata haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud eeldusi ning sama seaduse §-s 40 sätestatud ärakuulamisõigust. Muudatus on vajalik olukordades, 54 kus rahvatervise kaitse eesmärgil tuleb tegutseda kiiresti, haldusakti adressaatide ring võib olla lai või muutuv ning tavapärane individuaalne teatavakstegemine või isikute eelnev ärakuulamine ei võimaldaks meetme eesmärki tõhusalt saavutada. Seega võimaldab säte valida kiire ja olukorrale vastava teatavakstegemise viisi juhtudel, mil viivitus võib vähendada meetme tõhusust või takistada nakkushaiguse tõrjeks vajalike abinõude õigeaegset rakendamist. Massiteabevahendis avaldamine ei ole seejuures kohustuslik, vaid tegemist on haldusorganile antud võimalusega, mille kasutamise üle tuleb otsustada konkreetse olukorra asjaolusid arvestades. Avaldamisviisi valikul tuleb hinnata eelkõige adressaatide ringi, meetme kiireloomulisust ning seda, kas haldusakti eesmärki on võimalik saavutada tavapärases menetluses. Ärakuulamisõiguse mittekohaldamine on põhjendatud üksnes juhtudel, kus viivitamatu tegutsemise vajadus või meetme laad ei võimalda ära kuulamist enne haldusakti andmist. Lõikega 2 sätestatakse, et massiteabevahendis avaldatud haldusakt saadetakse viivitamata avaldamisele ka Riigi Teatajas. Muudatus on seotud Riigi Teataja seaduse täiendamisega, millega luuakse võimalus avaldada Riigi Teatajas ka selliste aktide terviktekste, mida Riigi Teataja seaduse § 3 lõikes 1 ei loetleta. Lahendus on vajalik Terviseameti antavate haldusaktide ametliku kättesaadavuse, parema leidmise ja kehtiva õiguse arusaadavuse tagamiseks. Lõikega 3 täpsustatakse haldusakti kehtima hakkamise aeg juhul, kui haldusakt tehakse teatavaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil. Haldusakt hakkab kehtima selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei ole ette nähtud teistsugust tähtaega. Muudatuse eesmärk on tagada õiguslik selgus selle kohta, millisest hetkest alates haldusakt adressaatidele siduvaks muutub. Muudatus kujutab endast erisust haldusmenetluse seaduse üldreeglist (HMS § 61 lg 1), mille kohaselt hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima üldjuhul kümnendal päeval pärast avaldamist, ning on põhjendatud üksnes olukordades, kus rahvatervise kaitse vajadus eeldab meetme viivitamatut rakendamist. Õiguskindluse kahjustamise risk on maandatud sellega, et haldusorgan võib haldusaktis määrata ka hilisema kehtima hakkamise aja, kui meetme laad või adressaatidele kohanemisaja andmise vajadus seda eeldab. Seega ei ole viivitamatu kehtima hakkamine automaatne lahendus kõikidel juhtudel, vaid seda tuleb kohaldada üksnes siis, kui see on meetme eesmärki, kiireloomulisust ja adressaatide olukorda arvestades proportsionaalne. Lisaks puudutab sätte kohane avaldamine eeskätt olukordi, kus adressaatide ring on lai või kiire teavitamine on rahvatervise kaitse seisukohalt vältimatu. Vaidlustamisõiguse tegeliku kasutamise tagamiseks sisaldab haldusakt kõigil juhtudel selget vaidlustamisviidet. Seetõttu tuleb haldusakti koostamisel pöörata eraldi tähelepanu sellele, et haldusaktis sisalduv vaidlustamisviide oleks täielik, arusaadav ja adressaadile kättesaadav ka juhul, kui haldusakt avaldatakse massiteabevahendi kaudu. Sätte eesmärk ei ole jätta isikuid haldusakti sisust või selle vaidlustamise võimalustest teadmatusse, vaid võimaldada erandlikus olukorras meetme kiiret jõustumist. Sellest tulenevalt tuleb haldusakti avaldamisel kasutada sellist avaldamisviisi ja sõnastust, mis tagab teabe võimalikult laia ja arusaadava kättesaadavuse, ning vajaduse korral näha haldusaktis ette hilisem kehtima hakkamise aeg, kui see on vajalik adressaatide õiguste tõhusaks kaitseks. Lõikega 4 nähakse ette erandlik võimalus, et sättes viidatud määrused võivad jõustuda juba järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Tegemist on määrustega, mis on nakkushaiguse tõrjeks vältimatult vajalikud ning viivitus määruse jõustumisel muudaks eesmärgi saavutamise võimatuks või kahjustaks seda oluliselt. Muudatus on vajalik olukordadeks, kus nakkushaiguse levik 55 või muu rahvatervist ohustav epidemioloogiline sündmus nõuab meetmete viivitamatut rakendamist. Näiteks võib selline vajadus tekkida eriti ohtliku nakkushaiguse puhangu, uue kiiresti leviva haigustekitaja ilmnemise või muu olukorra korral, kus tavapärane hilisem jõustumine vähendaks oluliselt meetme tõhusust. Määruse varasem jõustumine puudutab eelkõige selle kohaldamist pärast jõustumist tekkivatele olukordadele ega tähenda iseenesest, et juba alustatud haldusmenetlustes tuleks automaatselt kohaldada uusi õigusnorme. Menetluses kohaldatavate normide kindlaksmääramisel tuleb jätkuvalt lähtuda haldusmenetluse üldpõhimõtetest. Õiguskindluse kahjustamise risk on maandatud sellega, et lühendatud jõustumisaega saab kasutada üksnes vältimatu vajaduse korral, määrus jõustub alles pärast Riigi Teatajas avaldamist ega kohaldu tagasiulatuvalt ning iga konkreetse määruse puhul tuleb eraldi hinnata lühendatud jõustumisaja proportsionaalsust. 8. peatükk RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE Eelnõu § 35 reguleerib riikliku ja haldusjärelevalve tegemist eelnõukohaste ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 751 kohaselt on haldusjärelevalve ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle. Haldusjärelevalvet riigi haldusorgani üle tehakse juhul, kui see ei ole järelevalve tegija alluvuses. Riikliku järelevalvena käsitatakse KorS § 6 lõike 4 kohaselt korrakaitseorgani tegevust eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Riiklikku järelevalvet teeb haldusorgan teise isiku suhtes, kui isik ei kuulu haldusjärelevalve alla. Seadusesse tuuakse tagasi sunniraha määr. KorS § 23 lõike 4 kohaselt on sunniraha ülemmäär 9600 eurot, kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti. Eelnõuga nähakse ette, et juriidilisele isikule on igakordne sunniraha määr kuni 30 000 eurot ning arvestades füüsilistele isikutele ette nähtud maksimaalseid trahvi määrasid, on neile igakordne sunniraha ülempiir 2400 eurot. Eelnõu § 36. Riikliku järelevalve erimeetmed VVS § 751 kohaselt on haldusjärelevalve ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle. Haldusjärelevalvet riigi haldusorgani üle tehakse juhul, kui see ei ole järelevalve tegija alluvuses. KorS § 46 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib erandlikult ja vältimatu vajaduse korral inimese kinni pidada, kui on vaja tõrjuda teiste inimeste elu või kehalist puutumatust ähvardavat vahetut ohtu. Epideemia ajal on ohus väga paljude nakatuda võivate inimeste tervis. PS § 20 punkti 5 järgi võib vabaduse võtta nakkushaige kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik. See ei ole riigi omavoli või kergekäelist otsust võimaldav luba, vaid erandlik võimalus kaitsta inimest kinni pidades tema enda või teiste inimeste elu ja tervist. Samamoodi kaitstakse inimest ennast ja teisi inimesi muudel PS § 20 punktis 5 nimetatud juhtudel, nimelt vaimuhaiget, alkoholi või narkootikume tarbinud isikut kinni pidades. Inimeselt võib vabaduse võtta viimase võimalusena ja siis, kui see on vältimatult vajalik ja muud üle ei jää. Vaid sellisel kujul on vabaduse võtmine lubatav. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel tuleb arvestada iga üksikjuhtumiga seotud olulisi asjaolusid. 56 Lisaks nähakse ette, et Vabariigi Valitsuse või Terviseameti antud haldusaktis sätestatud meetmete täitmise tagamiseks määratud sunnivahendit rakendab Terviseamet. Sunniraha suuruse ülemmäär on KorS § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot, kuid eriseaduses võib sätestada sellest suurema summa. Sellest tulenevalt nähakse ette, et sunniraha ülemmäär on füüsilise isiku puhul 9600 eurot ja juriidilise isiku puhul 30 000 eurot. Sunniraha eesmärk on kohustada järgima korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid ning hoida ära nakkushaiguse levik ja seda võib määrata korduvalt. Korralduste andmisel on lähtutud eeldusest, et Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu valitsusasutuste kaudu (VVS § 1 lõige 2) ning seetõttu on haldussunni teostamine valitsuse korralduste täitmisel Terviseameti ülesanne. VVS § 1 lõige 2 annab üldise pädevusnormi, aga ei ole sisult volitusnorm. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (ATSS) § 6-s kohaselt rakendab sunnivahendit ettekirjutuse teinud haldusorgan, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldussunnivahendit rakendab Terviseamet. § 37. Terviseameti poolt korrakaitseorgani kaasamine Korrakaitseorgani all peetakse silmas KorS § 6 lõike 1 tähenduses riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutust, kogu või isikut. Korrakaitseorgani kaasamise sätted jäävad eelnõus võrreldes kehtiva NETS-iga81 samaks, v.a selles, et muu korrakaitseorgani kaasamiseks peab Terviseamet eelnevalt Vabariigi Valitsuselt loa saama. Sellist korda, kus teise korrakaitseorgani kaasamiseks on vaja valitsuse heakskiitu, ei ole ka HOS-i alusel eriolukorra kehtestamisel. Valitsuselt loa saamise korraldus suurendab põhjendamatult halduskoormust, samuti võib praktilises situatsioonis tekkida viivitus ohu tõrjumisel ja seega tekitada rahva tervisele suurema ohu kui vahetu kaasamisõiguse olemasolu korral. Üksnes kaitseväe kaasamise puhul on HOS-is sätestatud erikord, mis tuleneb ka KorS-ist. Politsei (korrakaitseorgan) kaasamine nakkushaiguse epideemilise leviku korral ohu tõrjumisse, kui asutuse enda ressurssidest ei piisa, on tavapraktika vastavalt KorS § 6 lõikele 3, mis näeb ette, et kui pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal tõrjuda olulist või kõrgendatud vahetut ohtu või kõrvaldada korrarikkumist, siis kohaldab politsei edasilükkamatuid meetmeid KorS-i alusel ning teavitab viivitamata pädevat korrakaitseorganit. Terviseameti ülesannete täitmiseks muu korrakaitseorgani kaasamine on vajalik selleks, et kasutada riigi ressursse tõhusalt. Epideemia või muu kriisi korral võib tekkida suure tõenäosusega vajadus kaasata ulatuslikumat ressurssi haldus-, järelevalve- ja väärteomenetluste läbiviimiseks. See tähendab vajadust kaasata teisi korrakaitseorganeid selliselt, et nad saaksid ajutiselt täita Terviseameti pädevuses olevaid ülesandeid ja teostada avalikku võimu Terviseameti volituste ulatuses. Terviseameti kaasatud korrakaitseorganil on ülesande täitmisel Terviseameti volitused. Sellel põhjusel kannab Terviseamet ka vastutust kaasatava korrakaitseorgani ametniku poolt haldusvälisele isikule tekitatud kahju eest. 81 Korrakaitse kaasamise regulatsioon lisandus NETS-i nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seadusega (347 SE) [RT I, 22.05.2021, 3 - jõust. 01.06.2021]. 57 Nakkushaiguse epideemilise leviku korral võib Terviseameti ülesannete täitmisse kaasatud korrakaitseorgan töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid, vastavalt ülesandele üksnes samas ulatuses, kui Terviseamet seda ülesannet täites ja üksnes selles mahus, milles teda kaasati. Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vajalikud andmed on nakkushaigusega, nakkuskahtlusega ja negatiivse testitulemuse andnud inimese, nakkusohtliku inimese ja immuniseeritud isiku nime, isikukoodi ja kontaktandmeid ning andmeid nakkushaiguse leviku asjaolude kohta. Kui Terviseamet kaasab ülesannete täitmisesse PPA, saab PPA ülesannete täitmisse kaasatuna kohaldada vahetut sundi. Puudub vajadus, et Tervisamet kaasaks PPA KorS § 6 lõike 6 alusel, vaid pädevus antakse otse PPA-le. Ülesande täitmisse korrakaitseorganite kaasamise täpsemad tingimused ja korra, sealhulgas kulude hüvitamise korra, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 9. peatükk VASTUTUS Väärteokoosseisud §-des 38–42 on võrreldes kehtiva õigusega samad, kuid rahatrahvide määrasid on tõstetud maksimaalse lubatud piirini (KarS § 47), et tagada väärteokoosseisus nimetatud kohustuste täitmine. Mittenõuetekohane täitmine võib kaasa tuua suure kahju nii elanikkonnale, majandusele kui ka riigi toimimisele. Karistusmäärade tõstmise eesmärk on tagada nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks kehtestatud kohustuste täitmine, kuna nende eiramine võib kaasa tuua ohu rahvastiku tervisele, riigi majandusele ja elutähtsate teenuste toimepidevusele. Trahvide ja sunniraha määrade suurendamist on täpsemalt analüüsitud ja selgitatud mõjude analüüsi peatüki punktis 6.2.7. Karistusmäärade tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda automaatselt nende kohaldamist. Igasugune karistuse kohaldamine peab arvestama proportsionaalsuse põhimõtet ehk rahatrahv määratakse vastavalt rikkumise raskusele. Karistuse kohaldamine on viimane meede, enne seda tuleb rakendada mõjutust ettekirjutuse ja sunniraha kaudu. Paragrahvid 38–40 käsitlevad riikliku järelevalve käigus tuvastatud vahetute tõrjemeetmete eiramist. Perioodil 2016–2025 on kehtiva NETS alusel läbi viidud 177 väärteomenetlust (valdavalt aastatel 2021–2022 seoses COVID-19 pandeemiaga), mille käigus määrati trahve kogusummas ligi 31 260 eurot. Praktika näitab, et enim rikkumisi on seotud üldiste tõrjenõuete ja karantiinikohustuse eiramisega. Juriidiliste isikute puhul on maksimaalne trahvimäär 400 000 eurot ette nähtud olukordadeks, kus ettevõtte tegevus (nt avaliku ürituse korraldamine piirangute ajal) võib põhjustada ulatusliku nakkushaiguse, sealhulgas eriti ohtliku nakkushaiguse, puhangu. Paragrahvis 38 sätestatud nakkushaiguste tõrje nõuete rikkumine on seotud §-dega 29 (Nakkushaiguste tõrje nõuded) ja 32 (Nakkushaiguse puhangu ja epideemilise leviku tõkestamine). Paragrahvis 39 sätestatud karantiininõuete rikkumine on seotud § 31 alusel Vabariigi Valitsuse korralduse või Terviseameti haldusaktiga kehtestatud karantiini nõuete rikkumisega. Paragrahvis 40 sätestatud rikkumine seisneb §-s 32 nimetatud nakkushaiguse puhangu ja epideemilise leviku tõkestamise nõuete või kohustuste täitmata jätmises või § 33 alusel Vabariigi Valitsuse määruse või Terviseameti haldusaktiga kehtestatud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamise nõuete või kohustuste rikkumises. 58 § 41. Teabe esitamise kohustuse rikkumine Säte reguleerib andmete edastamist nakkushaiguste seireks. Proportsionaalsuse kaalutlusel on selle koosseisu puhul juriidilise isiku maksimaalne trahvimäär 130 000 eurot (ligikaudu üks kolmandik maksimaalsest lubatud määrast), kuna tegemist on teabe- ja uuringumaterjali esitamise kohustusega, mis on eelduseks edasiste tõrjemeetmete rakendamisele. Valeandmete esitamise keelamine on vajalik riikliku tervisestatistika ja ohuhinnangute usaldusväärsuse tagamiseks. § 42. Immuniseerimise nõuete rikkumine Paragrahviga sätestatakse väärteovastutus tervishoiuteenuse osutajale immuniseerimise nõuete rikkumise eest. Sätte eesmärk on tagada immuniseerimise ohutus, nõuetekohane korraldus ning kaitsta inimeste elu, tervist ja vältida nakkushaiguste levikut. Järelevalvepraktika viimase kümne aasta jooksul82 kinnitab vajadust sekkuda juhtudel, kus TTO eirab ohutusnõudeid või keeldub koostööst puuduste kõrvaldamisel. Lõike 1 kohaselt nähakse füüsilisele isikule ette rahatrahv kuni 300 trahviühikut, kui ta rikub seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud nõudeid ning selle rikkumisega kaasneb oht inimese elule või tervisele või nakkushaiguse levikuks. Rikkumise koosseis eeldab tagajärjena ohu tekkimist – vastutus järgneb vaid juhul, kui nõuete eiramine reaalselt ohustab nimetatud õigushüvesid. Järelevalvepraktika kinnitab vajadust sekkuda õiguskaitsevahenditega olukordades, kus tervishoiuteenuse osutaja eirab ohutusnõudeid ega tee järelevalveasutusega koostööd puuduste kõrvaldamisel. Lõike 2 kohaselt sätestatakse vastutus juriidilisele isikule sama teo toimepanemise eest. Juriidilise isiku puhul on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 400 000 eurot. Trahvimäära kehtestamisel on arvestatud võimaliku kahju ulatust rahvastiku tervisele (näiteks eriti ohtlike nakkushaiguste puhangute vallandumine puuduliku immuniseerimiskorralduse tõttu) ja vajadust tagada sanktsiooni hoiatav mõju tervishoiuteenust osutavatele asutustele. § 43. Menetlus Väärtegude kohtuväline menetleja on Terviseamet kui valdkondlik järelevalveasutus. Kui epidemioloogilise olukorra tõttu on kaasatud PPA, on ka neil õigus teostada väärteomenetlust vastavalt kaasamise ulatusele. PPA kaasamine on osutunud hädavajalikuks massiliste rikkumiste korral, nagu ilmnes 2021. ja 2022. aasta menetlusstatistikast. 10. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 44. Alusharidusseaduse muutmine Alusharidusseaduses muudetakse § 43 lõike 3 punkti 4 ning lisatakse viide NETS-le, mis tähendab, et lastehoiuteenuse puhul tuleb tegevusloa andmisel kontrollida, kas eluruumi kasutava täisealise isiku tuberkuloosi suhtes tehtud tervisekontroll on toimunud ka NETS-i alusel. NETS näeb ette, et õpetajad ja lasteasutuste töötajad ning teised töökohustuste tõttu lastega vahetult kokkupuutuvad töötajad peavad esitama tervisetõendi tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. § 45. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine 82 Terviseameti ja Terviseameti regionaalosakondade andmed 59 Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 52⁷ sõnastust muudetakse viisil, mis tagab terminoloogilise ühtsuse uue NETS-iga. Kehtiv viide nakkushaigustest teavitamise protseduurile (§ 21 lg 8) asendatakse viitegaeriti ohtliku nakkushaiguse määratlusele (§ 3 lg 2 p 4). See muudatus seob isikute vaba liikumise piiramise õiguse vahetult nakkushaiguse mõjuga rahvastiku tervisele ning Maailma Terviseorganisatsiooni poolt välja kuulutatud rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorraga. Termin „nakatunud“ asendatakse uues seaduses defineeritud mõistetega „nakkuskahtlane“ ja „nakkusohtlik“. See täpsustus on vajalik, et riik saaks rakendada nakkushaiguste tõrje meetmeid juba võimaliku nakkushaigusest tingitud rahvastiku tervist ähvardava ohu kahtluse staadiumis, mitte alles pärast nakkushaiguse diagnoosi lõplikku kinnitamist. Seni kasutatud termin „tervisekontroll“ asendatakse mõistega „terviseuuring“, et eristada nakkushaiguse diagnoosimiseks tehtavat diagnostilist tegevust üldisest töötervishoiualasest tervisekontrollist. § 46. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine ning kehtetuks tunnistamine NETS tunnistatakse kehtetuks, sest eelnõuga kavandatakse selle asemel uues redaktsioonis samateemaline seadus. Samas on tarvilik rakendada piiratud teovõimaga inimeste immuniseerimise erisust juba varem, selleks muudetakse kehtivat NETS ning muudatust rakendatakse vastavalt rakendussättele juba 2027. a 1. juulist. Kehtiva NETS § 8 täiendamine lõikega 22 tagab selle, et TTO-l on õigus immuniseerida piiratud teovõimega isikut, kui piiratud teovõimega isikul on kaalutlusvõime. Kui seda ei ole, siis on vaja lähtuda tema seadusliku esindaja nõusolekust. Sätte kohaselt loetakse nõusolek tervishoiuteenuse osutajale antuks, kui seadusliku esindajat on teavitatud ja ta ei ole immuniseerimisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tähtajaks keeldunud. Mis tähendab, et seaduslik esindaja ei pea nõusoleku korral midagi tegema. Selline korraldus on halduskoormust vähendav ja mugavam mõlemale poolele. Muudatus on suunatud immuniseerimisega hõlmatuse parandamisele ja bürokraatia vähendamisele, eriti koolitervishoius ja hoolekandeasutustes, kus esindajate passiivsus on takistanud õigeaegset vaktsineerimist. Muudatus ei mõjuta eelnevat teavituskohustust. Info eelseisvast immuniseerimisest peab jõudma piisava varuga (soovitavalt esmane teavitus 3 kuud ja korduvteavitus 1–2 nädalat enne), et võimaldada sisulist otsustamist ja vajadusel nõustamist. Täpsemad nõuded teavitamisele ja protseduuri läbiviimisele kehtestatakse valdkondliku juhendi ja ministri määrusega. Immuniseerimine on Eestis vabatahtlik ja on efektiivseim viis kaitsta tervist nakkushaiguste eest. Enamik Eesti elanikkonnast vaktsineerib oma lapsi, kuid mitmete haiguste (nt leetrid) puhul on hõlmatus langenud alla WHO soovitusliku 95% piiri, mis on vajalik karjaimmuunsuse tagamiseks ja puhangute vältimiseks. Eelnõu kohaselt loetakse seadusliku esindaja nõusolek antuks, kui teda on eelnevalt nõuetekohaselt teavitatud ja ta ei ole keeldunud. Perekonnaseaduse § 120 lõike 7 kohaselt eeldatakse, et hooldusõiguslikud vanemad tegutsevad ühisel nõul. Kui on teada vanemate eriarvamus, lähtutakse lapse huvidest ja kaalutlusvõimest. Regulatsiooni rakendamisel juhindutakse VÕS § 766 üldpõhimõtetest. Kui piiratud teovõimega isik on suuteline vastutustundeliselt kaaluma immuniseerimise poolt- ja vastuargumente, on 60 tervishoiutöötajal õigus teda immuniseerida ka juhul, kui seaduslik esindaja on keeldunud. See on kooskõlas Oviedo konventsiooni ja ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, mis nõuavad lapse arvamuse ja suureneva otsustusvõime arvestamist. Tervishoiutöötaja peab isiku kaalutlusvõime hindamise dokumenteerima. § 47. Ravimiseaduse muutmine Eelnõuga muudetakse ravimiseaduse § 84 lõige 10. Muudatus on tehtud vähendamaks tarbetut halduskoormust ja bürokraatiat ettevõtjatele. Käesoleval ajal peavad andma kooskõlastuse vaktsineerimiskampaania osas nii Ravimiamet kui ka Terviseamet. Küsides kooskõlastust järjest kahest riigiametist läheb menetluseks ning kampaania inimesteni jõudmiseks rohkem aega ja riigil on kahekordne ülevaatamise koormus. Edaspidi kooskõlastab vaktsineerimiskampaaniaid üks vastutav riigiamet, milleks on Ravimiamet. Vajaduse korral kaasab Ravimiamet Terviseameti, et kooskõlastada kampaania teatud aspekte. § 48. Rahvatervishoiu seaduse muutmine Eelnõuga muudetakse rahvatervishoiu seaduse § 28 lõikeid 1 ja 2, täpsustades tuberkuloosiregistri eesmärki ja andmeandjate kohustusi. Muudatuse eesmärk on laiendada tuberkuloosiregistris kogutavate andmete koosseisu selliselt, et lisaks aktiivsetele haigusjuhtudele ehk tuberkuloosijuhtudele oleks võimalik registreerida ja seirata ka tuberkuloosi nakatumist. Kehtiv regulatsioon on keskendunud diagnoositud haigusjuhtudele, jättes hõlmamata latentsed tuberkuloosijuhud ehk nakkuse ilma kliiniliste haigustunnusteta. § 49. Riigi Teataja seaduse muutmine Punktiga 1 täiendatakse Riigi Teataja seadust (RTS) võimalusega avaldada Riigi Teatajas aktide terviktestid, mida ei loetleta RTS § 3 lõikes 1. Säte on vajalik, kui on vaja avaldada Terviseameti antavaid haldusakte, et tagada nende kättesaadavus ja arusaadavus kehtivast õigusest. Punktidega 2 ja 3 kehtestatakse erand määrustele ja Vabariigi Valitsuse korraldustele, milles sisalduvad meetmed, piirangud ja nõuded karantiini kehtestamiseks ning nakkushaiguse epideemilise leviku tõrjeks. Sellised määrused ja korraldused tuleb esitada Riigi Teatajale avaldamiseks viivitamata ja need avaldatakse hiljemalt määruse esitamisele järgneval päeval. VVS § 30 lg 5 kohaselt jõustub korraldus üldjuhul selle vastuvõtmisel. Kuid kuna karantiini kehtestamine on haldusakt HMS tähenduses, siis tuleb see korralduse adressaatidele teatavaks teha selle kehtima hakkamiseks adressaadi jaoks. Kuna Riigi Teataja seaduse § 9 lg 6 kohaselt võib korralduse panna Riigi Teatajasse üles seitsme päeva jooksul, mis on liiga pikk aeg, siis tuleb ka karantiini korraldusele näha ette erand RTS-s. § 50. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Punktiga 1 nähakse SHS-is ette muudatus, millega nõutakse suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse puhul, et lapsehoidja peab edaspidi läbima tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli vastavalt NETS-ile ning esitama tervisetõendi tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Punktidega 2 ja 3 tehtavate muudatuste tulemusena peavad asendushooldusel olevat last vahetult kasvatav isik ja tema pereliikmed esitama tervisetõendi tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli läbimise 61 kohta ning läbima edaspidi tervisekontrolli vastavalt NETS-ile. Sama peab tegema last vahetult kasvatava isikuga ühist eluruumi kasutav täisealine isik. Punktiga 4 tehtava muudatuse tulemusena peab isik, kes hakkab saama toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust, olema läbinud perearsti juures nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli, kui teenuseosutaja on seda nõudnud. Oluline on, et erihoolekandeteenuse saajad läbivad nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli, kuna nad kuuluvad sageli haavatavate sihtrühmade hulka, kellel võivad olla nõrgemad immuunsüsteemid ja suurem risk raskete tüsistuste tekkeks. Nakkushaiguse võimaliku leviku korral võib üksik juhtum kiiresti areneda laiaulatuslikuks puhanguks, mis ohustab nii teenusesaajaid kui ka töötajaid ning võib kaasa tuua ulatuslikud tagajärjed kogu asutusele. Seetõttu aitab tervisekontroll ennetada nakkuste levikut, tagades turvalise keskkonna kõigile osapooltele ja toetades ühiskonna nõrgemate liikmete kaitset. SHS-is sätestatakse, et nakkushaiguste suhtes teevad tervisekontrolli perearstid, kellel on vajalikele andmetele juurdepääs ja pikaajaline kogemus teenust saava isikuga. Selliste nakkushaiguste loetelu, mille suhtes on soovituslik teenust saama hakkavat isikut kontrollida, pannakse paika erialaspetsialistide, Terviseameti ja Sotsiaalkindlustusametiga koostöös. SHS-is sätestatakse, et erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamisel tagastab teenuseosutaja teenust saanud isiku või tema seadusliku esindaja soovil teenuse osutamise käigus isiku kohta kogutud ja säilitatud dokumendid. Punktidega 5–7 muudetakse SHS § 152 nii, et sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa taotlemisel peavad lastega vahetult kokkupuutuvad töötajad esitama tervisetõendi tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli läbimise kohta vastavalt NETS-ile. § 51. Tervisekassa seaduse muutmine Punktidega 1 ja 2 täpsustatakse Tervisekassa eesmärki ravimite hankimise ülesandega. Kuna Tervisekassa hangib kehtiva NETS-i alusel immuniseerimiskava täitmiseks ja vältimatu abi korras immuniseerimiseks vajalikke vaktsiine, immuunglobuliine, tuberkuloosi- ja antiretroviirusravimeid ja tuberkuloosiravimitega seonduvaid kõrvaltoimeravimeid ning uue seadusega saab ülesandeks hankida erandkorras ka riiklikult olulisi eriti ohtlike nakkushaiguste ravimeid, on tarvis Tervisekassa eesmärki seaduse tasemel täpsustada. Ravimiseaduse tähenduses on vaktsiin ravim, seega katab sõnastus nii ravimite kui ka vaktsiinide hankimist. COVID-19 pandeemia on näidanud, et riigil peab olema piisavalt hoobasid tagamaks rahva tervise kaitse, sealhulgas ravimite järjepidev ja tõrgeteta kättesaadavus. Kui on tekkinud olukord, kus ravimite hulgimüüjad ei ole veel Eestisse toonud ega plaani lähiajal (näiteks majanduslikel kaalutlustel) tuua elanikkonnale olulisi ravimeid, peab riigil olema võimalus vajaminevad ravimid ise otse tootjatelt hankida ja elanikkonnale kättesaadavaks teha. Arvestada tuleb ka sellega, et hulgimüüjatel ei pruugi olla võimalust ravimit üldse Eestisse tuua (näiteks piiratud tootmismahtude juures ELi-sisene hange, millega välistatakse juurdepääs kõigile teistele peale riigiasutuste – nt COVID-19 vaktsiinid). Arvestades Euroopas valitsevat keerulist julgeoleku olukorda võib ka sellest tuleneda juhtumeid, mille puhul tuleb rahvatervise seisukohast riiklikult olulisi ravimit hankida. Tegemist võib olla kas väikeste või vastupidi väga suurte kogustega ja olukorras, kus teised hulgimüügi tegevusloa omajad ei ole huvitatud ravimi Eestisse tarnimisest või see on neile erinevatel põhjustel takistatud (näiteks ELi hanke piiravad tingimused). Riigil on mõistlik anda erandkorras ravimite hankimise ülesanne Tervisekassale, mis on vajalikud eriti ohtliku nakkushaiguse levikust põhjustatud rahvastiku tervist ohustava hädaolukorra, sealhulgas epideemia või muu hädaolukorra, tõrjeks ja tõrjeks valmisoleku tagamiseks. Tervisekassa 62 täidab juba praegu erinevaid tervisevaldkonna ülesandeid, tasudes tervishoiuteenuste eest jne. Ravimite väljastamist võib tulevikus korraldada TTO-de kaudu või hulgimüüjate või apteekide vahendusel. Ravimiseaduse § 26 lõike 4 alusel tohib hulgimüüja praegu väljastada ravimeid ainult apteegiteenuse osutamise, ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi tegevusloa omajatele. Seetõttu ongi oluline sätestada erisus, et Tervisekassa tohib ravimeid väljastada ka otse TTO-dele. COVID-19 pandeemia ja ahvirõugete puhang on näidanud, et erandlikes olukordades on vajalik hankida ka vaktsiine, mis ei ole immuniseerimiskavas ette nähtud. Immuniseerimiskava väliste riiklikult oluliste vaktsiinide hankimine võib osutuda vajalikuks näiteks suuremate vaktsiinide turutõrgete tõttu, pandeemiate või epideemiate olukorras, kus ravimite ja vaktsiinide turule on tulemas uued ravimid ja vaktsiinid, mis on vajalikud rahva tervise kaitseks. Vaktsiine ja teatud ravimeid hangib Tervisekassa, kellel on selleks vajalik pädevus juba aastate jooksul tekkinud. Mõistlik on, et ka erandlikus olukorras hangiks riiklikult vajalikke ravimeid edaspidi Tervisekassa. Nagu esimeses muudatusettepaneku selgituses kirjas, katab riiklikult oluliste ravimite hankimise alus ka vaktsiinide hankimise. Valdkonna eest vastutav minister teeb Tervisekassale ettepaneku vajamineva ravimi hankimiseks. Ministrile võivad ettepanekuid esitada riiklikult olulise ravimi hankimise vajaduse kohta näiteks Terviseamet, Ravimiamet, immunoprofülaktika ekspertkomisjon, arstide erialaorganisatsioonid vm. Oluline on märkida, et Tervisekassale on väljastatud ladustamisõiguseta hulgimüügi tegevusluba alates 01.12.2022. Tervisekassal on hulgimüügi tegevusluba vajalik selleks, et oleks võimalik ise hankida ravimeid EL-i käitlejatelt, et oleks tagatud tingimused käitlemiseks ja saaks ravimeid omada ning kontrollida nende liikumist. Tervisekassal on seni kehtivas õiguses olnud üksnes teatud ravimite ja vaktsiinide rahastamise ülesanne. Hankimine iseenesest ei ole veel hulgimüük (ka apteegid hangivad ravimeid, aga seda jaemüügi eesmärgil). Seetõttu ei rakendata ka Tervisekassale kui ravimite hulgimüügi tegevusloa omajale näiteks juurdehindluse korda. Kuna on vaid kitsas ring ravimeid, mida Tervisekassa erandkorras hankida saab ning eesmärk ei ole neid kasumi saamise eesmärgil edasi müüa vaid ennekõike väljastada TTO-dele, teistele hulgimüüjatele või apteekidele, siis juurdehindluse regulatsioon ei kohaldu. Tervisekassa ülesanne ei ole asendada hulgimüüjaid või nendega koos tegutseda majanduslikel eesmärkidel. Tervisekassa poolt ravimite sisse ostmist võib käsitleta majandustegevusena, mille juures peab järgima riigihanke reegleid. Samas eelnõu tähenduses ravimite sisseostuhinnaga müümine on pigem seotud avaliku huvi raames üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisega, mida peetakse silmas Euroopa Komisjoni 2025. a otsuse artikli 2 lõike 1 punktide 83 ja c tähenduses. Eelnõuga pannakse Tervisekassale kohustus tagada rahva tervise kaitseks ravimite sisseostmine ja müümine. Ilma juurdehindluseta müük on tavaline ka ravimiturul, reguleeritud on piirsummad, seega on tegemist turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalisega84. Seega ei saa Tervisekassa sellega majanduslikku eelist ehk tegemist ei ole riigiabi saamisega ning teisalt ei kahjusta ravimituru konkurentsi. Punktiga 3 lisatakse õigusselguse eesmärgil, et Tervisekassal on õigus nõuda ebaõigesti või põhjendamatult väljastatud või kasutatud ravimite eest kahju hüvitamist. Nimetatud muudatustega peetakse silmas ARV-ravimite, tuberkuloosiravimite, mükobakterioosiravimite, tuberkuloosi ennetamise ravimite ning tuberkuloosiravimitest, mükobakterioosiravimitest ja tuberkuloosi 83 C:\Users\somkr50217\Downloads\KOMISJONI OTSUS, KOMISJONI OTSUS (EL) 2025/2630, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/21/EL (2012/21/EL). 84 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01), p 4.2. 63 ennetamise ravimitest põhjustatud kõrvaltoimete leevendamiseks ja raviks kasutatavate ravimite kasutamise kontrollimist ja vajadusel korral TTO-delt kahju hüvitamise nõudmist. Olemasolev regulatsioon ei sobi nimetatud ravimite väljakirjutamise/kasutamise kontrollimiseks, sest tegemist ei ole Tervisekassa ravi rahastamise lepingu raames tegutsemisega (nt vanglad ei ole ka Tervisekassa lepingupartnerid). Punktiga 4 täiendatakse Tervisekassa nõukogu ülesandeid, et nõukogu teeb ministril ettepaneku nakkushaiguste ravimite loetelu kehtestamiseks või muutmiseks. Täienduse tingib eelnõu § 10 sätestatu. § 52. Toiduseaduse muutmine Toiduseaduse § 28 tunnistatakse kehtetuks, mille tulemusena tuleb toidukäitlejate tervisekontrolli puhul järgida TTOS-i. See tähendab, et NETS-i eelnõuga eraldi nõudeid tervisekontrollile enam ei seata. TTOS-i kohaselt võib esimese tervisekontrolli teha nelja, edaspidi kuue kuu jooksul pärast tööle asumist. Bioloogiliste ohutegurite puhul ei ole määrava tähtsusega see, kas nende allikaks on töökeskkond või töötaja ise. Tööandjal säilib õigus suunata töötaja tervisekontrolli ka varem, kui seda näeb ette töökeskkonna riskianalüüs. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuete määruse kohaselt peab tööandja toidutoorme ja toidu käitlemise ettevõtetes ning loomade, loomsete saaduste või neist valmistatud toodetega kokku puutuvate töötajate puhul rakendama tööhügieeni abinõusid, tagama töötajate väljaõppe ning tuvastatud bioloogilise ohuteguriga nakatumise korral korraldama tervisekontrolli ka kõigile teistele samalaadsetes tingimustes töötanud inimestele. § 53. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) muutmisega välditakse kohtumenetlusega seotud sätete dubleerimist (nt kehtiva NETS § 5 lõige 2 on samasisuline TSMS § 534 lõikega 21). TsMS § 534 lõike 21 muudatusega jäetakse sättest välja viide kehtivale NETS-i sättele ja nähakse ette, et esialgse õiguskaitse taotluse nakkushaige tema nõusolekuta haiglasse paigutamiseks ja talle haiglaravi kohaldamiseks võib esitada ka isiku raviarst. Lisaks täiendatakse sätet selliselt, et kohtule võib esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaja pikendamise taotluse esitada ka isiku raviarst. TsMS 539 lõike 1 ja 540 lõike 1 muudatuste kohaselt saab isiku raviarst esitada kohtule avalduse ka isiku kinnisesse asutusse paigutamine lõpetamiseks või paigutamise peatamiseks. Täiendamise vajadus on ajendatud kehtiva NETS § 5 lõikes 7 reguleeritu viimisest TsMS-i. Muudatused ei ole seotud uute õiguste andmisega, sest nimetatud täiendused on toodud NETS-ist TsMS-i. Kohtumenetluse sätted peaksid olema kohtumenetlust reguleerivas seaduses. § 54. Vereseaduse muutmine Vereseaduse §-s 13 ajakohastatakse viidet eelnõu sättele, mis on seotud vere käitlemisel verepreparaatide nakkusohutuse tagamisega. § 55. Veterinaarseaduse muutmine Veterinaarseaduse § 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Põllumajanduslooma pidamisel ja loomse saaduse, sealhulgas loomse kõrvalsaaduse käitlemisel osaleva isiku tervisekontrolli puhul tuleb 64 edaspidi TTOS-ist. NETS-i eelnõuga eraldi nõudeid tervisekontrollile enam ei seata. TTOS-i kohaselt võib esimese tervisekontrolli teha nelja, edaspidi kuue kuu jooksul pärast tööle asumist. Bioloogiliste ohutegurite puhul ei ole määrava tähtsusega see, kas nende allikaks on töökeskkond või töötaja ise. Tööandjal säilib õigus suunata töötaja tervisekontrolli ka varem, kui seda näeb ette töökeskkonna riskianalüüs. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuete määruse kohaselt peab tööandja toidutoorme ja toidu käitlemise ettevõtetes ning loomade, loomsete saaduste või neist valmistatud toodetega kokku puutuvate töötajate puhul rakendama tööhügieeni abinõusid, tagama töötajate väljaõppe ning tuvastatud bioloogilise ohuteguriga nakatumise korral korraldama tervisekontrolli ka kõigile teistele samalaadsetes tingimustes töötanud inimestele. § 56. Seaduse jõustumine Piiratud teovõimaga inimeste immuniseerimise erisust on praktikas vaja rakendada varem, selleks muudetakse kehtivat NETS-i ning muudatust rakendatakse vastavalt rakendussättele juba 2027. aasta 1. juulist. Kehtiva NETS § 8 täiendamine lõikega 22 sätestab TTO õiguse immuniseerida piiratud teovõimega isikut, kui tema seaduslik esindaja ei ole sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keeldunud. Muudatus on suunatud immuniseerimisega hõlmatuse parandamisele ja bürokraatia vähendamisele, eriti koolitervishoius ja hoolekandeasutustes, kus esindajate passiivsus on takistanud õigeaegset vaktsineerimist. Ülejäänud seadus on kavandatud jõustuma 2028. aasta 1 jaanuaril. Jõustumisaja määramisel on lähtutud vajadusest tagada piisav üleminekuaeg uue terviktekstiga kehtestatavate õigusnormide rakendamiseks. Kuna seadus toob kaasa muudatusi nakkushaiguste ennetamise ja tõrje korralduses ning menetluspraktikas, on ajavahemik seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel vajalik sihtrühmade (sh TTO-d, laborid, kohalikud omavalitsused) teavitamiseks ja koolitamiseks. Samuti võimaldab valitud tähtaeg valmistada ette ja võtta õigeaegselt vastu seaduse rakendamiseks vajalikud Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri määrused ning viia vajalikud andmekogud ja haldusprotsessid uute nõuetega vastavusse. Kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega Nakkushaiguste tõrje meetmete raames rakendatavate põhiõiguste piirangute eesmärk on selgitada välja nakkusallikas ja nakkuse levikuteed, tuvastada nakkushaige ja nakkuskahtlusega inimene ning kohaldada neile suunatud piiranguid ja ettevaatusabinõusid, et hoida eriti ohtlike nakkushaiguste levik kontrolli all ja ennetada teiste isikute nakatumist, misläbi kaitstakse inimeste elu ja tervist (tervisekaitse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitse) ning tagatakse riigi sujuv toimimine (riigi kaitse). Olulise muudatusena reguleeritakse seaduse tasandil põhjalikumalt nakkushaiguste tõkestamise ja tõrje meetmed ja nende rakendamise korraldus. Kui tegemist on üle-eestilise või piiritletud territooriumil leviva eriti ohtliku nakkushaiguse puhanguga ja meetmete rakendamine on vältimatult vajalik, saab Vabariigi Valitsus, arvestades nakkushaiguse leviku omapära ja erialaspetsialistide (Terviseamet) arvamust, kehtestada nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vajalikke piiranguid määrusega, mis asendab senise korralduste andmise praktikat. Vabariigi Valitsuse sellesisuline õigus on kantud PS § 87 punktist 8, mille kohaselt on valitsuse pädevuses nakkushaiguse leviku 65 takistamiseks kuulutada välja eriolukord riigis või selle osas.85 Kui tegemist on HOS-i alusel eriolukorra väljakuulutamisega, võib nakkushaiguste tõrje meetmete rakendamiseks anda eraldi määruse. Terviseametile antakse seadusega õigus kehtestada piirkondliku ulatusega või üksikjuhtude korral nakkushaiguse tõrje meetmeid, välja arvatud juhul, kui olukorda juba reguleerib valitsuse määrus, jäädes seaduses sätestatu piiridesse. See tagab piirangute kehtestamisel suurema seadusliku aluse, mõõdukuse, läbipaistvuse ja ettenähtavuse, mida peetakse silmas PS §-s 11, mille kohaselt võib õigusi ja vabadusi piirata üksnes PS-iga kooskõlas olevatel alustel, piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi kahjustada põhiõiguste olemust. PS § 28 järgi on igaühel õigus tervise kaitsele. Riigil lasub kohustus leida õiglane tasakaal nakkushaige ja veel terve inimese (põhi)õiguste vahel. PS § 28 lõikest 1 tuleneb riigi kohustus rakendada positiivseid meetmeid, et inimeste elukeskkond oleks tervislik ja ohutu ning võtta meetmeid vältimaks inimeste haigestumist, sealhulgas nakkushaigustesse.86 Arvestatava ohu korral on riigi sekkumine lubatav ning teatud olukordades ka vältimatult vajalik. Seega ohtliku nakkushaiguse leviku puhul on riigil kohustus tagada kõigi inimeste elu (PS § 16) ja tervis (PS § 28), ennetades haiguse edasist levikut ja massilist haigestumist. Sellistes olukordades esineb oluline avalik huvi vältida tervishoiusüsteemi ülekoormamist ning tagada riigi tuumikfunktsioonide toimimine ja avalike ülesannete täitmine. PS §-st 11 tuleneb proportsionaalsuse põhimõte, mille kohaselt peavad piirangud olema eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Eelnõus kavandatud põhiõiguste ja -vabaduste piirangud vastavad nendele tingimustele. Eelnõu koostamisel on lähtutud eesmärgist saavutada õiglane tasakaal piirangute eesmärgi ning nende ulatuse ja mõju vahel. Seejuures on arvestatud, et tõrjemeetmed ei piiraks põhjendamatult isikute muid põhiõigusi, sealhulgas liikumisvabadust ja ettevõtlusvabadust. Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks on põhjendatud kehtestada piirangud ja tegevusnõuded. Kuigi tervisepõhiõigus on kaalukas põhiõigus, mille realiseeritavus annab eeldused teiste põhiõiguste realiseerimiseks, ei saa sellele põhiõigusele automaatselt omistada suuremat kaalu kui mõnele teisele põhiõigusele. Näiteks ei saa öelda, et õigus tervise kaitsele kaalub automaatselt üles õiguse tegevusvabadusele või igasuguse liikumispiirangu, kui levimas on mõni nakkushaigus.87 Seetõttu on eelnõus nakkushaiguste tõkestusmeetmed rakendatavad nakkushaiguse epideemilise leviku korral ja tõrjemeetmed ohtliku nakkushaiguse puhangu korral või karantiinina. Kohtupraktikas on selgitatud, et nakkushaiguste epideemilise leviku olukorras tuleb proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisel arvestada otsustusolukorra eripäraga, sealhulgas teadusliku ebakindluse ja kiire reageerimise vajadusega. Proportsionaalsuse hindamine ei eelda sellistes olukordades täielikku kindlust meetmete tõhususe suhtes, vaid otsustamise tuginemist parimale kättesaadavale teabele ning valmisolekut rakendatud meetmeid uute teadmiste lisandumisel kohandada. Samuti ei tulene proportsionaalsuse põhimõttest kohustust kaaluda kõiki teoreetiliselt mõeldavaid alternatiive, vaid üksnes selliseid alternatiivseid meetmeid, mis olid otsustamise hetkel äratuntavad ja reaalselt teostatavad. Proportsionaalsuse hindamisel võib arvestada ka meetmete rakendamise ajafaktoriga, kuna hilinenud sekkumine võib tingida vajaduse rakendada edaspidi oluliselt rangemaid piiranguid. Sellest tulenevalt tuleb nakkushaiguste tõrje meetmete sobivuse, vajalikkuse ja mõõdukuse hindamisel lähtuda paindlikust käsitlusest, arvestades 85 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS. Kommenteeritud väljaanne veebis, § 87. Kalle Merusk, Külli Tar), Kristi Purtsak. 86 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS. Kommenteeritud väljaanne veebis, § 28, p 7. Kärt Muller, Ave Henberg, Angelika Sarapuu. 87 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS. Kommenteeritud väljaanne veebis, § 28, p 8. Kärt Muller, Ave Henberg, Angelika Sarapuu. 66 nii kaitstava hüve kaalukust kui ka otsustusolukorra ajakriitilisust (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 5-21-1010, p-d 16–20). Piirangute üheks oluliseks eesmärgiks on vältida ka tervishoiuasutuste ja -töötajate ülekoormamist. Kohtupraktikast tuleneb, et nakkushaiguste leviku tõkestamise meetmete rakendamisel tuleb proportsionaalsuse hindamisel arvestada tervishoiusüsteemi toimimisvõime säilitamist kui iseseisvat ja kaalukat avalikku huvi, mis võib õigustada meetmete rakendamist ennetavalt ja prognoosidel põhinevalt (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-21-1079, p 12; Tallinna Halduskohtu otsus 3-20-2596/37). Eriti ohtliku nakkushaiguse levik võib kaasa tuua olukorra, kus patsientide ravi nõuab haiglatelt tavapärasest oluliselt suuremaid ressursse ja erimeetmeid. See võib omakorda piirata haiglate võimekust osutada plaanilist ravi või võtta vastu teisi abi vajavaid patsiente, mille tagajärjeks võib olla terviserikke pöördumatu süvenemine või äärmuslikel juhtudel ka surm. Ulatuslik plaanilise ravi edasilükkumine või õigeaegse ravi kättesaamatus kujutaks endast väga intensiivset põhiõiguste riivet. Seetõttu tähendab õiglane tasakaal eelkõige olukorda, kus isik oma õiguste teostamisel arvestab teiste inimeste õigusega tervise kaitsele vastavalt PS § 19 lõikele 2, millest tulenevalt peab isik oma õiguste ja vabaduste kasutamisel austama teiste inimeste õigusi ja vabadusi, sealhulgas nende õigust tervise kaitsele. Samuti lubab PS § 26 riigil sekkuda eraellu tervise ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Üldise huvi kahjustamine võib seisneda nakkuse edasikandmises ja sellest tulenevas ühiskondlikus koormuses, sealhulgas tervishoiusüsteemi ülekoormamises. Sellistes olukordades puudub riigil võimalus jätta meetmeid rakendamata, tulenevalt PS §-st 14 ja riigi soorituskohustustest. Peamine isiku vabadusõiguste piirang puudutab liikumisvabadust erinevates vormides – karantiin, isolatsioon; ühistegevuste või ettevõtte töö peatamine; üritusel, koolis, tööl osalemise keeld. Liikumisvabaduse piiramine on kooskõlas PS §-ga 34, mille kohaselt on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on muu hulgas õigus vabalt liikuda. Õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. PS § 34 kohaselt võib piirata ka nende isikute liikumisvabadust, kes ise ei ole nakatunud, et vältida nende kontakte nakatunud isikutega.88 Ühe isiku põhiõiguste teostamine mõjutab paratamatult teiste isikute põhiõiguste ulatust. Nakatumiste vähendamise eesmärk seisnebki nende õiguste ja kohustuste tasakaalustamises. Avalik huvi ei piirdu üksikisikute erahuvide summaga, vaid hõlmab üldist huvi tagada kõigi õiguste kaitse, riigi toimimine ja avalike teenuste kättesaadavus. Riigikohus on rõhutanud, et isikud ei või oma huvide kaitsel jätta meelevaldselt arvestamata teiste isikute õigustega.89 Rangem liikumisvabaduse piirang seoses nakkushaigustega sisaldub PS § 20 punktis 5. Selle sätte kohaselt tohib võimalikku vabaduse võtmist kohaldada vaid isiku suhtes, kes on ise nakkushaige ja seetõttu teistele ohtlik. Tegemist on erandliku abinõuga, mille eesmärk on kaitsta inimese enda või teiste isikute elu ja tervist. Sama põhimõte kehtib ka muudel PS § 20 punktis 5 nimetatud juhtudel, näiteks vaimuhaige või alkoholi või narkootikume tarvitanud isiku kinnipidamisel. PS § 47 võimaldab seda õigust seadusega piirata ka kogunemisvabaduse puhul nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.90 88 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS. Kommenteeritud väljaanne veebis, § 34, p 11. 89 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.02.2005 otsus asjas 3-1-1-111-04, p 15. 90 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS Kommenteeritud väljaanne veebis, § 47. Oliver Kask. 67 Vabariigi Valitsuse määrusega võib keelata eriti ohtliku nakkushaiguse või eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele vastava nakkushaiguse epideemilise leviku või selle ohu tõkestamiseks keelu või piirangu avaliku koosoleku, avaliku ürituse, jumalateenistuse või muu avaliku usulise talituse pidamisele üksnes juhul, kui osalejate arvu, toimumiskoha, ajavahemiku või muude tingimuste piiramine ei ole nakkushaiguse leviku tõkestamiseks piisav. Sellise piirangu seadmine riivab otseselt PS § 47 kogunemisvabadust ja PS § 40 usuvabadust. Tegemist ei ole pelgalt avalikus kohas viibimise või tavapärase teenuse tarbimise piiramisega, vaid kollektiivse eneseväljenduse ja avaliku usulise eneseteostuse riivega. Seetõttu on ka põhiseaduslik kontroll rangem kui avalikkusele suunatud tavategevuste piiramisel. Legitiimne eesmärk on siiski olemas, sest põhiseadus ise nimetab nakkushaiguse leviku tõkestamise kogunemisvabaduse piirangu alusena ning usutalituste avalik teostamine ei tohi kahjustada tervist. Formaalse põhiseaduspärasuse keskmes on ka siin seadusereservatsioon ja volitusnormi täpsus. PS § 3 lõige 1 ja PS § 87 punkt 6 nõuavad, et täitevvõim tegutseks seaduse alusel ja täitmiseks. Riigikohus on koroonapassi asjas91 toonitanud, et väga intensiivsete piirangute korral peab seadusandja ise otsustama põhiõiguste piiramise kõige olulisemad küsimused ja et eriti pikema kriisi jätkudes tuleb volitusnorme täpsustada. Avaliku koosoleku või jumalateenistuse täielik keelamine on oma laadilt intensiivsem riive kui näiteks ruumi täituvuse piiramine, mistõttu määrab seadus piirangu rakendamise eeldused ja selle, et täielik keeld on lubatav alles siis, kui leebemad meetmed ei ole piisavad. Materiaalse põhiseaduspärasuse vaates tuleb eriti rangelt hinnata vajalikkust ja mõõdukust. Meede on sobiv, sest osalejate arvu vähendamine või sündmuse ajutine ärajätmine vähendab lähikontakte ja võib pidurdada nakkuse levikut. Vajalikkus tähendab seda, et enne täielikku keeldu tuleb kaaluda, kas piisab osalejate arvu, toimumiskoha, kestuse või muude tingimuste piiramisest. Mõõdukuse seisukohalt on otsustav, et täielik keeld on ultima ratio, mitte tavapärane abinõu, ning et see on seotud konkreetse epidemioloogilise hinnanguga ja piiratud ajas ning ruumis. Kuna need seadusandlikud pidurid on normis olemas, on säte põhiseadusega kooskõlas. Asutuste ja ettevõtjate tegevusvabaduse riive, mis väljendub eelnõus asutustele ja ettevõtjatele pandud kohustuses rakendada nakkustõrje ja leviku tõkestamise meetmeid töötajate ja klientide suhtes, on seotud PS §-ga 29 (teine lõik). PS § 29 teise lõigu kohaselt võib vaba tahte vastaselt nõuda töötamist muu hulgas nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. See hõlmab ka nõuet, et tööd tegeva inimese tervisepõhiõiguse kaitseks tuleb seadusandjal sätestada nõuded töökeskkonna tervislikkusele ja (nakkus)ohutusele, sealhulgas ennetada võimalikke terviseriske, ka teenuseid tarbivate isikute tervise kaitseks.92 Ka õppe- ja kasvatustegevus võib koolis, lastehoius ja lasteaias ajutiselt peatuda, kui see on vältimatult vajalik nakkushaigusest tingitud olulise ohu tõrjumiseks. Seda võib kool/lasteaed ise otsustada, kuid see võib olla ka riigipoolne (Terviseameti otsus) korraldus. Selline piiramine on kooskõlas PS §-ga 130, mis lubab muuhulgas erakorralise ja avalikes huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata õigust haridusele. Ka nakkushaigusest põhjustatud ohu tõrjumine õppurite tervisekaitse eesmärgil on sarnane olukord. Koolitegevuse piiramine, näiteks kontaktõppena, on 91 „RKPJKo 31.10.2022, 5-22-4/13, p-d 60, 66 ja 71 kohaselt peab intensiivsemale põhiõiguste riivele vastama täpsem volitusnorm ning seadusandja peab ise reguleerima põhiõiguste piiramise seisukohalt kõige olulisemad küsimused seadusega. Riigikohtu 31.10.2022 pressiteates on seejuures täpsustatud, et algusfaasis piisav regulatsioon ei pruugi pikalt kestva kriisi jätkudes ja teadmiste lisandudes enam olla piisavalt täpne.“ 92 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS. Kommenteeritud väljaanne veebis, § 29, p-d 25, 27,28. Ave Henberg, Kärt Muller 68 seotud PS §-ga 34, mille kohaselt võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata liikumisvabadust muuhulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, et veel terve ei nakatuks. Riigi kaitsekohustuse täitmine eriti ohtlike nakkushaiguste puhul eeldab laia ulatusega volituste kehtestamist. Inimeste elu ja tervise kaitsmine ning ühiskonna kui terviku toimimise tagamine on kaalukad eesmärgid, mille puhul ei saa välistada, et need kaaluvad üles muude põhiõiguste tagamise vajaduse.93 Tahtest olenematut (sund)ravi (inimene pole raviks vabalt ja teavitatult nõusolekut avaldanud) õigustab PS § 28 esimene lõik riiki rakendama siis, kui ravimata inimene kujutab teiste inimeste tervisele arvestatavat ohtu. Riigi sekkumine inimese enesemääramisõigusesse ja tahtevastane ravi on muu hulgas õigustatud nakkushaiguse (leviku) korral. PS § 19 teine lõik kohustab igaüht austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi. PS § 13 esimene lause sätestab üldise kaitsepõhiõiguse, mis annab õiguse riigi kaitsele kolmandate isikute rünnete eest. PS § 26 lubab riigil eraellu sekkuda tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ning PS § 28 esimene lõik sätestab põhiõiguse tervise kaitsele. Seega on riik kohustatud looma õiglase tasakaalu nakkushaige ja veel terve inimese (põhi)õiguste vahel ning arvestatava ohu korral on riigi sekkumine tahtevastase ravi näol lubatav (teatud juhtudel isegi kohustuslik). Tahtevastane ravi on muu hulgas lubatav nii inimeselt vabaduse võtmisega (PS § 20 p 5) kui ka liikumisvabaduse piirangute kohaldamisega (PS § 34). Ka puudega inimestelt lubab PS võtta vabaduse või piirata nende liikumisvabadust, kui haiguse tõttu on inimene endale või teistele ohtlik.94 Eelnõu koostamisel on põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi kaaludes püütud luua sobiv ja proportsionaalne raamistik nakkushaiguste tõkestamiseks ja tõrjeks, seostades iga nõude vajadusega ennetada ja tõkestada eriti ohtliku nakkushaiguse levikut ning anda ühiskonnale kindlustunne ja ennustatavus võimalike riiklike sekkumiste suhtes. Kokkuvõttes – nakkushaiguste leviku tõkestamise ja tõrje meetmetel on legitiimne eesmärk, milleks on eelkõige rahva tervise ning teiste inimese õiguste ja vabaduste kaitse kõrval eesmärgina ka riigi kaitse selle toimimiseks. Meetmed on sobivad ja vajalikud, kuna need on kujundatud arvestades rahvusvahelisi eeskirju, ELi-üleseid reegleid ja lähiaja praktikat. Tegemist on proportsionaalsete meetmetega ning need on kooskõlas muu hulgas PS §-dega 11, 13, 19, 20, 28, 34, 40, 47 ja 87. 4. Eelnõu terminoloogia Ülevaade uutest ja muudetud terminitest ning nende võrdlus kehtiva seadusega on esitatud seletuskirja lisas. Võrreldes kehtiva seadusega on terminoloogiat ajakohastatud ja täpsustatud, et tagada üheselt mõistetav õigusruum. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud Euroopa Liidu määruste ja direktiividega, mis reguleerivad tõsiseid piiriüleseid terviseohte, isikuandmete kaitset ja isikute vaba liikumist. Eelnõuga tagatakse järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide rakendamine ja järgimine: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2371: 93 Riigikohtu 31. oktoobri 2022 otsus nr 5-22-4/13, p 91. 94 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS. Kommenteeritud väljaanne veebis, § 18, p-d 35 ja 47, Eva Lillemaa, Käti Mägi, Indrek-Ivar Määrits, Liiri Oja, Maria Sults, Ksenia Žurakovskaja-Aru; § 28 p 5, 6. 69  Seos eelnõuga: See on keskne õigusakt, mille nõuete täitmiseks eelnõu luuakse. Määrus paneb liikmesriikidele kohustuse arendada riiklikke seiresüsteeme, koostada valmisoleku- ja reageerimiskavasid ning tagada operatiivne teavitamine varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) kaudu.  Rakendamine: Kuna tegemist on määrusega, on see otsekohalduv, kuid eelnõuga luuakse riigisisesed eeldused selle rakendamiseks. Eelnõu määrab Terviseameti pädevaks asutuseks, kes vastutab epidemioloogilise seire, riskihindamise ja EWRS-i teadete edastamise eest. Samuti reguleeritakse referentlaborite rolli ja koostööd Euroopa referentlaborite võrgustikuga vastavalt määruse nõuetele.  Riigisisene kaalutlusruum: Määrus jätab liikmesriigile õiguse otsustada oma tervishoiusüsteemi korralduse ja asutuste pädevuse jaotuse üle. Eelnõus on valitud lahendus, kus strateegiline juhtimine on Sotsiaalministeeriumil, kuid operatiivne vastutus ja rahvusvaheline suhtlus on koondatud Terviseametisse, et tagada kiirem reageerimine ja selge vastutus. 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).  Seos eelnõuga: Nakkushaiguste seire ja tõrje eeldab eriliiki isikuandmete (terviseandmete) töötlemist.  Vastavus: Eelnõu loob õigusliku aluse isikuandmete töötlemiseks rahva tervise huvides vastavalt üldmääruse artikli 9 lõike 2 punktile i. Eelnõus on sätestatud konkreetsed eesmärgid ja andmekoosseisud, mida Terviseamet, Tervisekassa ja TTO-d võivad töödelda, tagades seeläbi andmetöötluse seaduslikkuse ja läbipaistvuse. 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.03.2016, lk 1–52).  Seos eelnõuga: Eelnõu annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada ohtliku nakkushaiguse korral piiranguid riigipiiri ületamisel.  Vastavus: Eelnõuga kavandatud meetmed (nt tervisetõendi esitamise nõue, tervisekontroll) on kooskõlas Schengeni piirieeskirjadega, mis lubavad ohu korral rahva tervisele (nt pandeemia) taastada piirikontrolli või rakendada piiranguid, eeldusel, et need on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. 4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/54/EÜ, töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (ELT L 262, 17.10.2000, lk 21–45).  Seos eelnõuga: Eelnõu reguleerib nakkusohutust töökeskkonnas.  Vastavus: Eelnõu välistab topeltregulatsiooni, viidates töökeskkonna riskide hindamisel TTOS- ile, millega on direktiiv 2000/54/EÜ juba Eesti õigusesse üle võetud. Eelnõu täpsustab nakkusohtliku materjali käitlemise nõudeid laborites, mis toetab direktiivi eesmärke töötajate kaitsmisel. Eelnõu ei võta üle uusi direktiive, mistõttu vastavustabelit ei lisata. Eelnõu väljatöötamisel ei ole tellitud eraldi välisekspertiisi Euroopa Liidu õigusele vastavuse hindamiseks. Vastavust on hinnanud eelnõu ettevalmistanud ametnikud koostöös Sotsiaalministeeriumi õigusosakonnaga. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga uuendatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje raamistikku, et vähendada nakkushaiguste leviku riski ning tagada selge, ühtne ja tänapäevane korraldus kogu riigis. 70 Muudatused tugevdavad riigi valmisolekut nakkusohtude korral, parandavad seire, diagnostika, immuniseerimise ja nakkusohutuse raamistikku ning toetavad tõhusamat kriisijuhtimist. Muudatuste peamine oodatav mõju on õigusselguse paranemine ja riigi valmisoleku parandamine tulevasteks tervisekriisideks. Eelnõuga korrastatakse nakkushaiguste tõrje juhtimismudelit, sealhulgas täpsustatakse: 1) Vabariigi Valitsuse, sealhulgas vastutavate ministrite volitusi eriti ohtlike nakkushaiguste tõkestamisel; 2) valitsemisala ja avalik-õiguslike asutuste vastutusalasid nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel; 3) nakkushaiguste puhangute tõrjumisel isikuvabaduste riivet kaasa toovate meetmete aluseid; 4) nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks vajalike isikuandmete töötlemisjuhtude ja infovahetuse aluseid. Õigusselgust parandavate muudatustega seotud aspekte on avatud iga asjakohase sätte selgituse juures ning siinses mõjuanalüüsis on välja toodud olulisema mõjuga sisulised muudatused. Mõjuanalüüs on struktureeritud seitsme alapunktina lähtudes peamiste muudatuste iseloomust: 1) Terviseameti muutumine järelevalveasutusest ennetavaks ja analüüsivaks kompetentsikeskuseks; 2) Tervisekassa muutumine nakkushaiguste ravimite ja vaktsiinide logistika keskseks korraldajaks ja kriisivalmiduse tagajaks; 3) immuniseerimisõiguse laiendamine kõikidele immuniseerimiskoolituse läbinud tervishoiutöötajatele; 4) piiratud teovõimega isikute immuniseerimisel seadusliku esindaja üleüldise nõusoleku nõude asendamine kaalutlusõiguse põhimõttega; 5) töötajate ennetava nakkuskontrolli nõudega majandusvaldkondade oluline kitsendamine; 6) infektsioonikontrolli nõude laiendamine kõikidele tervishoiuasutustele ning väljaspool kodu ööpäevaringset üld- ja erihoolekandeteenust osutavatele asutustele; 7) trahvide ja sunniraha määrade suurendamine. Peamised neist muudatustest mõjutatud sihtrühmad on elanikkond, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, tööandjad ja töötajad ning konkreetsed riigiasutused. 6.1. TERMINID Eelnõus ajakohastatakse nakkushaigustega seotud mõisteid, et need oleksid kooskõlas tänapäevase epidemioloogia, rahvusvaheliste standardite ja erialases praktikas kasutatavate terminitega. Ühtsed ja selged mõisted aitavad tagada, et kõik osapooled lähtuvad samast sisust ning kohaldavad nõudeid ühtsel viisil. See parandab õigusselgust ja toetab ühtlast rakendamist. Mõistet „eriti ohtlik nakkushaigus“ täpsustatakse. Praegu sisaldab definitsioon kindlate haiguste loetelu, kuid selline lähenemine ei ole piisavalt paindlik ega võimalda kiiresti reageerida uutele nakkusohtudele ja pandeemiatele. Eelnõu järgi kaotatakse eriti ohtliku nakkushaiguse definitsioonist haiguste loetelu ning nakkushaiguse ohtlikkust hinnatakse selgete kriteeriumide alusel: haigus loetakse eriti ohtlikuks, kui see on raskekujuline, levib kiiresti, on põhjustatud uuest nakkustekitajast või on seotud WHO väljakuulutatud rahvusvahelise hädaolukorraga. Haiguste loetelu kehtestab ja ajakohastab edaspidi minister määrusega, mis tagab paindlikkuse ja kiire reageerimise võimekuse. Muutus on oluline, sest kriteeriumipõhine lähenemine võimaldab hinnata ohtu ühtsetel alustel ja rakendada meetmeid proportsionaalselt. See aitab vältida olukorda, kus väga erineva riskitasemega haigusi käsitletakse samamoodi, ja toetab kiiret reageerimist muutuvatele nakkusohtudele. 71 6.2. EELNÕU MÕJUDE ANALÜÜS 6.2.1. Terviseameti muutumine järelevalveasutusest ennetavaks ja analüüsivaks kompetentsikeskuseks Mõju riigiasutuste korraldusele Eelnõuga nüüdisajastatakse Terviseameti rolli. Nakkushaiguste valdkonnas on Terviseametil juba kehtivas seaduses lai ja mitmekülgne roll, mis hõlmab lisaks järelevalvele ka nakkushaiguste seiret, tõrjet ja andmevahetust. Eelnõuga täiendatakse ja tugevdatakse ameti positsiooni ennetava ja analüüsiva kompetentsikeskusena. Amet vastutab nakkushaiguste seire, sealhulgas epidemioloogilise ja laboriseire eest, hindab riske, teeb ennetustööd ning korraldab ja viib ellu nakkustõrjet. Lisaks teostab Terviseamet labori- ja rakendusuuringuid, osutab referentteenust ning tagab nakkushaiguste levikuks valmisoleku. Eelnõuga määratletakse Terviseamet asutuseks, mis täidab ka rahvus-vahelisi ülesandeid riikliku IHRi (rahvusvahelised tervise-eeskirjad) asutuse ja kontaktpunktina. Terviseamet saab paremad õiguslikud hoovad nakkushaigustest põhjustatud kriisides tegutsemiseks. Kui seni on piiranguid kehtestatud valdavalt Vabariigi Valitsuse korraldustega, siis lähtuvalt vajadusest selgema õigusliku raamistiku järele saab Terviseamet õiguse kehtestada lühiajalist (kuni 30 päeva) karantiini haldusaktiga, kui see on lokaalne või nõuab kiiret reageerimist. Samuti võib valitsus volitada Terviseametit kehtestama piiranguid haldusaktiga juhul, kui on vaja kiiret reageerimist piirkondlikul tasandil. Terviseamet saab selge õigusliku aluse nõuda ja saada ohu hindamiseks vajalikke isikuandmeid ja eriliigilisi isikuandmeid (terviseandmeid) nii TTO-delt kui ka kolmandatelt osapooltelt (nt koolid, tööandjad), kui see on vältimatult vajalik epidemioloogiliseks uuringuks. Amet võib epideemia tõkestamiseks kaasata teisi korra- kaitseorganeid (nt PPA), kellel on sel juhul ülesannete täitmisel Terviseameti volitused. Terviseameti ennetavat ja analüüsivat rolli toetab ka immunoprofülaktika ekspertkomisjoni tegevuse reguleerimine seaduse tasandil. Komisjoni ülesannete selgem määratlemine aitab tagada, et immuniseerimise prioriteedid ja vaktsineerimispoliitilised soovitused põhinevad koordineeritud teaduspõhisel ekspertsisendil. See tugevdab teadmuspõhist otsustusprotsessi nakkushaiguste ennetamisel ja epideemiate ohjamisel, säilitades samal ajal poliitiliste otsuste tegemise vastutuse valitsusel ja valdkonna eest vastutaval ministril. Eelnõu rakendamine suurendab püsivalt Terviseameti töökoormust uute protsesside rakendamisel ning seoses lisanduvate ülesannete ja vastutusega. Eelnõuga lisandub ametile riikliku IHRi asutuse roll, täpsustatud ülesanded immuniseerimise valdkonnas, labori- ja rakendusuuringute läbiviimine ja korraldamine ning järelevalve nakkusohtlikku materjali käitlevate laborite ja infektsioonikontrolli nõuete täitmise üle. Asutuse toimepidevuse tagamiseks ei looda uusi ametikohti, vaid täidetakse struktuuris juba olevad, kuid seni täitmata ametikohad. Selleks vajalikke kulusid ja katteallikaid on kirjeldatud seletuskirja peatükis 7. Senine tegevus laieneb osaliselt täiendavate analüüsivate ja kaalutlevate ennetus- ning tõrjemeetmetega, tagades samas järelevalve järjepidevuse nii olemasolevates kui ka uutes valdkondades. Seaduse rakendamisega kaasneb vajadus püsivate lisavahendite järele Terviseameti baaseelarves, et tagada nii uute lisanduvate ülesannete täitmine kui ka COVID-19 pandeemia ajal algatatud protsesside jätkusuutlikkus ja minimaalne toimepidevus. Lisavahendite vajadus on kirjeldatud täpsemalt seletuskirja peatükis 7. 72 Kokkuvõttes loob muudatus eeldused immuniseerimispoliitika teadmuspõhiseks kujundamiseks pakkudes senisest selgema raamistiku Terviseameti tööks ning toetades nakkushaiguste ennetamiseks vajalike otsuste tegemist. Terviseameti tegevuse fookus tugevneb strateegilise riskijuhtimise, andmepõhise analüüsi ja operatiivse kriisisekkumise suunal, säilitades samal ajal senise rolli järelevalves ja nakkushaiguste tõrjes. Poliitika rakendamisega seotud riskid ja maandamise meetmed Poliitikamuudatusega seondub eelkõige rakenduslik risk – kui uuenenud rolli täitmiseks ei eraldata piisavalt ressurssi (eelkõige tööjõud), jääb positiivne oodatav mõju saavutamata või see on tagasihoidlik. Sisemised struktuursed muudatused ametis võivad juhul, kui nad toimuvad teiste funktsioonide täitmise arvelt, kahandada nende funktsioonide täitmise tulemuslikkust. Riski aitab maandada regulatsiooni jõustamise suhteliselt pikk tähtaeg (alates 2028. aastast) ning vajalik on tagada piisav eelarve ja valitsusasutuse kvaliteetne juhtimine. 6.2.2. Tervisekassa muutumine nakkushaiguste ravimite ja vaktsiinide logistika keskseks korraldajaks ja partneriks kriisivalmiduse tagamisel Sihtrühmad: Tervisekassa, tervishoiuteenuste osutajad (TTO-d), ravimite hulgimüüjad ja tootjad/tarnijad, elanikkond Eelnõuga laiendatakse avalik-õigusliku Tervisekassa rolli, muutes asutuse nakkushaiguste ravimite keskseks logistika korraldajaks ja partneriks kriisivalmiduse tagamisel. Ravimite logistika korraldus ja asutuste vastutus selles on seni olnud killustatud. Tervisekassa on rahastanud HIV- ja tuberkuloosiravimeid, kuid nende füüsiline logistika ja jaotamine pole olnud seaduse tasandil nii selgelt reguleeritud kui vaktsiinide puhul. Eelnõuga luuakse ühtne logistilise juhtimise mudel, milles Tervisekassa vastutab nüüd kogu ahela eest – hangetest ja ladustamisest kuni jaotamiseni TTO-dele – nii vaktsiinide, immunoglobuliinide kui ka tuberkuloosi- ja antiretroviirusravimite (HIV) puhul. Muutuv regulatsioon kaotab senised hallid alad vastutuses. Kui seni on puudunud selge mehhanism ja rahastusmudel erakorraliste ravimite (nt pandeemilised vaktsiinid) kiireks hankimiseks väljaspool tavapärast ravikindlustuse eelarvet, siis eelnõuga luuakse selge mudel riigieelarveliste vahendite kasutamiseks Tervisekassa kaudu. Tervisekassa saab ministri ettepanekul hankida kriisiolukorras vajalikke ravimeid ja meditsiiniseadmeid operatiivselt, ilma et see koormaks tavapärast ravikindlustuse eelarvet. Riigil tekib võimekus ise elutähtsaid ravimeid maale tuua, kui hulgimüüjad seda ei tee. Eelnõuga luuakse alus uue nakkushaiguste ravimite loetelu kehtestamiseks, mis sarnaneb soodusravimite loeteluga, kuid on suunatud just nakkushaiguste tõrjele. See võimaldab tagada ravimid ka ravikindlustusega hõlmamata isikutele, mis on nakkuse leviku piiramiseks ülioluline. Muudatus puudutab ka tervishoiuteenuse osutajaid, kelle kaudu toimub ravimite ja vaktsiinide kasutamine. Eestis tegutseb 928 tervishoiuteenuse osutajat, kes osutavad tervishoiuteenuseid, mille käigus kasutatakse ravimeid või vaktsiine86. Selgem vastutusjaotus riigitasandil aitab tagada ravimite ja vaktsiinide tõhusama jaotamise tervishoiuteenuse osutajatele. Seeläbi toetatakse elanikkonna kiiremat ligipääsu immuniseerimisele kriisiolukorras. Muudatus puudutab mõningal määral ravimite hulgimüüjaid, kes osalevad ravimite maaletoomises ja jaotamises. 2024. aasta seisuga oli Eestis 64 ravimite hulgimüügi tegevusloaga ettevõtet, kellest 73 27 tegelesid humaanravimite turustamisega apteekidele ja teistele tervishoiuasutustele.95 Muudatus ei muuda tavapärastes oludes ravimite turustamise korraldust, kuid kriisiolukorras võib riik vajaduse korral korraldada elutähtsate ravimite hankimise ja maaletoomise kesksemalt. Muudatuse peamine, valdavalt positiivne mõju avaldub Tervisekassale ja riigile tervikuna, luues senisest selgema vastutusahela nakkushaiguste ravimite ja vaktsiinide hankimisel, rahastamisel ning jaotamisel, kuid kaudselt mõjutab see ka tervishoiuteenuse osutajaid ja elanikkonda, kelle jaoks paraneb ravimite ja vaktsiinide kättesaadavus ning varustuskindlus kriisiolukordades. Ravimite hulgimüüjate ja tootjate jaoks avaldub mõju peamiselt kriisiolukordades, kui riik võib vajadusel korraldada elutähtsate ravimite hankimise ja maaletoomise. Kirjeldatud õiguslikud muudatused võivad ajutiselt suurendada Tervisekassa halduskoormust, kuid killustatuse kaotamisel kahaneb toimingutega seotud koguhalduskoormus. Siingi on oluline arvestada, et mitmes aspektis avaldub regulatiivne mõju Tervisekassa halduskoormusele üksnes kriisiolukorras ning normaaloludes mõju puudub. Sellegi poliitikamuudatuse puhul on peamised riskid rakendusliku iseloomuga (nt tööjõu piisavus, tööprotsesside efektiivsus muutunud oludes), mille maandab asutuse kvaliteetne juhtimine ja piisava eelarve tagamine muutunud ja lisandunud tööprotsesside efektiivseks korraldamiseks. 6.2.3. Immuniseerimisõiguse mõiste täpsustamine Sihtrühmad: tervishoiutöötajad, tervishoiuteenuse osutajad (TTO-d), elanikkond, Terviseamet, koolitusasutused Immuniseerimisõiguse mõiste üldistamine annab õigusliku aluse vaktsineerimist teostada kõigil tervishoiutöötajatel, kes on läbinud immuniseerimisalase täiendkoolituse ja kes vastavad immuniseerimise korraldamise nõuete määruses sätestatule. See ei muuda igapäevast vaktsineerimise töökorraldust, kuid parandab immuniseerimise korraldamise kriisikindlust. Muudatus puudutab eelkõige tervishoiutöötajaid, keda saab vajaduse korral kriisiolukorras kaasata immuniseerimist toetama. Tervishoiutöötajate registris96 oli 2025. aasta lõpu seisuga registreeritud ca 29 000 tervishoiutöötajat, sh 7504 arsti, 16 349 õde ja 1191 ämmaemandat, kellel on juba kehtiva regulatsiooni alusel immuniseerimise õigus. Kriisiolukorras saab vajadusel muudatuse rakendumisel immuniseerimisõigust laiendada lisaks neile ka hambaarstidele (2019 isikut), kes töötavad tegevusloaga TTO juures. Teisi tervishoiutöötajate rühmi, nagu proviisorid, ja farmatseudid, ei ole kavas immuniseerijatena rakendada, sest immuniseerimine ei kuulu nende kutseala baasõppesse. Igapäevapraktikas jäävad immuniseerijateks ka muudatuse jõustumisel arstid, õed ja ämmaemandad, kuna immuniseerimise korraldamise nõuded kehtestatakse ministri määrusega, kus täpsustatakse, et immuniseerimisõigus on seotud nende kolme kutsealaga. Muudatus loob võimaluse suurendada immuniseerijate hulka kiiresti olukordades, kus vaktsineerimise maht kasvab (nt epideemia või pandeemia korral). Paindlik volitusnorm vähendab vajadust muuta seadust ning võimaldab Terviseametil korraldada sihtrühmapõhiseid koolitusi vastavalt epidemioloogilisele olukorrale. Seega paraneb riigi valmisolek ja reageerimisvõime nakkushaiguste puhangutele ning elanikkonna ligipääs immuniseerimisele kriisi korral. Muudatus seaduse tasandil ei too kaasa olulisi riske, kuna immuniseerimisõigust reguleeritakse täpsemalt määruse tasandil ning rakendustingimusi ei ole kavas seaduse jõustumisel muuta. 95 Ravimiamet. (2025). 2024. aasta humaan- ja veterinaarravimite statistika | Ravimiamet 96 Terviseamet. Tervishoiutöötaja registrid (05.11.2025) 74 Seadusemuudatus loob üksnes eeldused kiiremaks reageerimiseks määratlemata tulevikus kriisitingimustes. Muudatus seaduses ei suurenda tervishoiutöötajate ega TTO-de halduskoormust. Kriisiolukorras ja rakendusmääruse muutmise järel kaasneb halduskoormus täiendkoolitusi korraldavatele asutustele. 6.2.4. Piiratud teovõimega isikute immuniseerimisel seadusliku esindaja nõusoleku nõude asendamine kaalutlusõiguse põhimõttega Poliitikamuudatuse sihtrühm: piiratud teovõimega isikud ja piiratud teovõimega isikute seaduslikud esindajad, immuniseerimisega tegelevad tervishoiuteenuse osutajad, sealhulgas koolitervishoiuteenuse osutajad Eestis oli 2025. aasta alguse seisuga 262 585 alaealist last, neist kooliealisi (7–17-aastaseid) 171 34097. Piiratud teovõimega täiskasvanuid oli 2024. aastal 10 90498. Piiratud teovõimega isikute seaduslike esindajate täpne arv ei ole teada, hinnanguliselt jääb see suurusjärku 300 000 inimest. Piiratud teovõimega isikuid immuniseerivad peamiselt perearstiabi osutajad (tegevuslube 508, perearste 860, pereõdesid 1657) ning koolitervishoiu ja hoolekandeteenuste osutajad. Poliitikamuudatusega täpsustatakse piiratud teovõimega isikute ja nende seaduslike esindajate õigusi immuniseerimisel. Kehtiv regulatsioon (NETS rakendusmääruse99 § 2 lõiked 5 ja 6) nõuab immuniseerimisel seadusliku esindaja igakordset nõusolekut, see on liialt piirav võrreldes VÕS-ga. VÕS § 766 lõike 4 kohaselt kuuluvad piiratud teovõimega patsiendi puhul õigused patsiendi seaduslikule esindajale niivõrd, kuivõrd patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Alaealiste puhul tähendab see, et lapse arvamust ja otsustusvõimet hinnatakse vastavalt tema arengutasemele. Piiratud teovõimega isiku puhul tuleb hinnata, kas ta mõistab immuniseerimise olemust ja tagajärgi ning suudab oma otsust teadlikult väljendada. NETS-is nähakse ette erisus, et seaduslik esindaja ei pea nõusolekust teavitama, üksnes keeldumisest. Kui vanem või eestkostja, kes ei soovi oma lapse või esindatava vaktsineerimist, peab sellist tahet nõutud tähtajaks vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis väljendama. Kuna vastavalt kehtivale regulatsioonile ei ole tervishoiutöötajad ilma seadusliku esindaja kirjaliku kinnituseta vaktsineerimisi teinud, on kehtiv kord eelnõu koostajatele teadaolevalt loonud olukordi, kus laps on jäänud vaktsiini kaitseta pelgalt formaalse nõusoleku puudumise tõttu oludes, kus ei vanemal ega lapsel vaktsineerimise suhtes tegelikult vastumeelsust ei olnud. Muutuv regulatsioon kahandab selliste olukordade esinemise tõenäosust. Õiguslikul muudatusel on potentsiaal kahandada halduskoormust näiteks haridusasutustele ja/või koolitervishoiuteenuse osutajatele nende laste vaktsineerimisel, kes ise ja kelle vanemad nõustuvad immuniseerimisega. Senised vaktsineerimismäärad viitavad, et ligi ¾ laste esindajatest ja esindatavatest on vaktsineerimisega päri. 2024. aastal oli 2-aastaste hulgas immuniseerimiskavas olevate haiguste vastu vaktsineeritud lapsi 83%. 2024. aasta seisuga oli leetrite, mumpsi ja punetiste vastu revaktsineeritud 74% noortest. Eeldades, et vaktsineerimisest keeldujate suhe vaktsineerimisega nõustujatesse on 1:3, võib ka regulatsioonist tulenev halduskoormus kahaneda poliitikamuudatuse järel kuni kolm korda. 97 Statsikaameti statistikaandmebaas, andmetabel RV0240. 98 Siseministeeriumi andmed 99 Tervise- ja tööministri 23.12.2022 määruse nr 94 „Immuniseerimise korraldamise nõuded“ 75 Muudatus võib marginaalselt suurendada vaktsineerimiste koguarvu nende esindatavate arvelt, kes on jäänud seni vaktsineerimata vanemate või esindajate passiivsuse tõttu ehk kelle puhul ei ole immuniseerimise nõusolekut esitatud, kuigi kõik osapooled on sellega põhimõtteliselt nõus. Selliste passivsete esindajate hulk ei ole teada. Siiski võib eeldada, et poliitikamuudatus ei suuda tõenäoliselt oluliselt mõjutada elanike vaktsineerimise määrasid ning määrade suurendamine nõuab eraldiseisvat meetmestikku. Peamine kaasnev risk poliitikamuudatuse rakendamisel on TTO-de ebaühtlane praktika kaalutlusvõime hindamisel. Kaalutlusvõime hindamise praktika mõjutab eelkõige TTO-de endi halduskoormust (hindamise läbiviimise teemal enda koolitamine, suurem vajadus suhelda immuniseeritavaga). Praktika ühtlustamiseks täiendatakse immuniseerimise juhendeid ja viiakse läbi koolitused tervishoiutöötajatele enne seaduse jõustumist. 6.2.5. Töötajate ennetava nakkuskontrolli nõude kitsendamine Poliitikamuudatuse sihtrühm: töötajad, tööandjad, kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid ning nende õppijad, töötervishoiuarstid ja perearstid NETS-i alusel kehtestatud enne tööle asumist kohustusliku nakkusohutuse tervisekontrolli sihtrühm kitseneb. Edaspidi peavad tuberkuloosi suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tõendi esitama lastega vahetult kokkupuutuvad töötajad, hoolekandeteenuse osutajad ja TTO-d. Nakkusohutuse hindamine muudel kutsealadel toimub edaspidi TTOS-i alusel, sidudes tervisekontrolli töökoha tegeliku riskiga. Muudel kutsealadel hinnatakse nakkusohutust ainult TTOS-i riskihindamise alusel ja suunatakse tervisekontrolli enne tööle asumist üksnes juhul, kui nii näeb ette tööandja sisekord. Senine laialdane tervisetõendi esitamise nõue enne töökohale asumist ei ole ekspertide hinnangul olnud tõhus ega kuluefektiivne meede nakkushaiguste ennetamiseks. Nakkushaiguste ennetamisel tuleks rohkem tähelepanu pöörata töötajate juhendamisele ja hügieeninõuetest kinnipidamisele. Poliitikamuudatuse suurim mõju avaldub madala riskitasemega valdkondades, kus kehtiv regulatsioon on olnud ebaproportsionaalne. Muudatus vähendab eelkõige töötajate ja ameteid õppivate isikute, näiteks toidukäitlemise ja ilu- ja isikuteeninduse valdkondades, kohustusi ja otseseid kulusid, sest enne tööle või praktikale asumist NETS-i alusel nõutud nakkushaiguste tervisekontroll kaob ning sellega seotud kulu ei jää enam töötaja või õppija kanda. Kulude kokkuhoid on inimeste jaoks umbes 60–200 eurot sõltuvalt teenuseosutaja hinnakirjast. Samuti kahandab ennetava kontrolli kaotamine madala riskitasemega valdkondades varasemaid kontrolli läbimise vajadusest tingitud viivitusi tööle või praktikale asumisel. Poliitikamuudatusest on enim mõjutatud töötajad ja ameteid õppivad isikud, kes tegutsevad või õpivad toidukäitlemise, loomapidamise ning ilu- ja isikuteenuste valdkonnas. Näiteks ei pea e- kaubanduse toidukäitlejad enam tegema ennetavat tervisekontrolli, kuna risk nakkuste levikuks on selles kontekstis väga väike. Muudatus puudutab ka kutse- ja rakenduskõrgkoolide õppijaid erialadel, kus seni on enne praktika või õppetöö alustamist nõutud nakkushaiguste tervisetõendit. Muudatuste rakendumine kahandab TTO-de koormust – näiteks ei pea tööleasujad ja ameteid õppivad isikud edaspidi läbima uuringuid, mille vajadus madala riskitasemega ametite puhul ei ole põhjendatud (roojaanalüüs, kopsude röntgenuuring). Nakkushaiguste suhtes teevad tervisekontrolle töötervishoiuarstid ja perearstid. 2024. aastal oli töötervishoiuarste 78 ja perearste 960100. 100 Tervise Arengu Instituut. THT001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. PxWeb. 76 Muudatus kahandab ka tööandjate halduskoormust, sest tööandja ei pea enam nõudma ega säilitama enne tööle asumist esitatavaid tervisetõendeid. Sarnane halduskoormuse vähenemine puudutab ka kutseõppeasutusi ja rakenduskõrgkoole, kes ei pea enam nõudma nakkushaiguste tervisetõendit erialadel, kus see ei ole enam põhjendatud. Muudatus vähendab Põllumajandus- ja Toiduameti ning Terviseameti töökoormust. Põllumajandus- ja Toiduamet ei pea enam kontrollima töötjate nakkusohutuse tõendite olemasolu toidukäitlemise ja loomapidamise valdkonnas tegutsevates ettevõtetes. Terviseametil tuleb NETS-i alusel nõutud tööeelse nakkushaiguste tõendi kontrolli teha senisest vähemate asutuste puhul. Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib jätkuvalt toidukäitlemisettevõttes töötajate isikliku hügieeninõuete täitmist. Kaasnevate riskide esinemise tõenäosus ja mõju on pigem väike, sest muudatus ei sea uusi kohustusi ega vähenda tööandja võimalusi nakkusohutuse tagamiseks. Edaspidi tugineb nakkusohutuse korraldus riskipõhistele ennetusmeetmetele (nt juhendamine, hügieeninõuded, töötervishoiu riskihindamine) ning tööandjal säilib õigus saata töötaja nakkusohuga seotud lisakontrolli TTOS-i riskihindamise alusel. Eksperthinnangute põhjal ei ole rutiinne nakkushaiguste kontroll enne tööle asumist olnud tõhus meede haigestumiste ennetamisel, mistõttu tõenäoliselt ei suurenda selle kaotamine nakkuste leviku riski. 6.2.6. Infektsioonikontrolli nõude laiendamine kõikidele tervishoiuasutustele ning väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üld- ja erihoolekandeteenust osutavatele asutustele Sihtrühm: tervishoiuteenuse osutajad, väljaspool kodu osutatavate ööpäevaringsete üld- ja erihoolekandeteenuste osutajad ning nende asutuste töötajad; tervishoiuteenuseid kasutavad patsiendid ja nende lähedased, Terviseamet Infektsioonikontroll on süsteemne tegevuste kogum, mille eesmärk on ennetada või peatada nakkustekitaja levik tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste osutamisel. Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas esineb igal aastal üle 3,5 miljoni tervishoiutekkelise infektsiooni, mis põhjustavad üle 90 000 surmajuhtumi ja vastavad ligikaudu 2,5 miljonile tervelt elatud eluaasta kaotusele (DALY). See koormus ületab kokkuvõttes gripi ja tuberkuloosi koormuse samas piirkonnas. Hinnanguliselt on kuni 50% tervishoiutekkelistest infektsioonidest ennetatavad. 2022. aastal tehtud üleeuroopalise hetkleviuuringu tulemusel oli Eestis tervishoiutekkeliste infektsioonide levimus 5,4%. Tulemus oli mõnevõrra madalam kui Euroopa Liidu mediaan (6,8%). Kõige sagedamini esinevad hingamisteede infektsioonid, operatsioonijärgse haava infektsioonid, kuseteede infektsioonid, vereringe infektsioonid ja seedetrakti infektsioonid101. Seni on infektsioonikontrolli nõuete järgimine olnud NETS-i järgi kohustuslik vaid haiglatele (2025. aasta seisuga 48 asutust), kuid edaspidi hakkavad nõudeid järgima ka kõik muud TTO-d (kokku 1583 asutust)102. Lisaks kohanduvad miinimumnõuded sotsiaalhoolekandeteenuste pakkujatele: väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust pakkus 2024. aastal 180 asutust103 ja ööpäevaringset erihoolekandeteenust 30 asutust104. Nimetatud sotsiaal- hoolekandeteenuste osutajatel on lisaks võimalik pakkuda õendusabiteenust, mis seob nad otseselt 101 European Centre of Disease Prevention and Control data. 102 Tervise Arengu Instituut. TTO10: Iseseisvad tervishoiuasutused omaniku liigi ja maakonna järgi. PxWeb. 103 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2024. 104 Sotsiaalkindlustusameti andmed, 31.12.2024 seisuga. 77 tervishoiuteenuste kvaliteedi- ja ohutusnõuetega. 2025. aasta novembri seisuga osutasid õendusabi- teenust Tervisekassa lepingupartneritena 91 üldhooldusasutust ja 17 erihoolekandeasutust105. Lisaks pakkus 2024. aastal õendusabiteenust 22 üldhooldusasutust ilma Tervisekassa lepinguta. Infektsioonikontrolli nõuete laialdasem rakendamine võimaldab vähendada nakkuste levikut ning parandada seeläbi teenuse kvaliteeti ja ohutust.106,107,108 Nakkuste leviku vähenemisel väheneb ravivajadus, lüheneb ravi kestus, kahaneb välditavate antibiootikumide kasutamine ning seeläbi võib pidurduda antimikroobse resistentsuse süvenemine.109 Tervishoiutekkelised infektsioonid moodustavad 71% antibiootikumiresistentsete bakteritega seotud nakkustest.110 2024. aastal tasus Tervisekassa kokku 1,2 miljonile patsiendile osutatud tervishoiuteenuste eest. Ambulatoorsel ravil käis 1,16 miljonit patsienti, statsionaarsel ravil ligi 124 000 patsienti ning päevaravis või -kirurgias 66 500 patsienti. Ööpäevaringset üldhooldusteenust sai 2024. aasta lõpu seisuga 11 448 inimest111 ning ööpäevaringseid erihoolekandeteenuseid 2530 inimest. Muudatuse mõjul väheneb tõenäosus teenuse käigus infektsioonhaigustega nakatumiseks ja kaasnevate tervisekahjustuste tekkeks. Muudatused loovad ohutuma keskkonna nii töötajatele kui teenusesaajatele. Muudatus mõjutab otseselt teenust osutavaid töötajaid, kelle igapäevatöö hõlmab infektsioonikontrolli nõuete järgimist. Tervishoiuasutustes töötas 2024. aastal kokku 27 806 isikut, sh nii tervishoiutöötajad kui tugipersonal112. Erihoolekandeasutustes töötas 2024. aasta lõpu seisuga teenusesaajatega 2065 isikut ja üldhooldusteenust osutavates asutustes 3731 töötajat113. Infektsioonikontrolli nõuete/põhimõtete rakendamise tase võib olla erinev, eriti väiksemates asutustes, kus puudub varasem kogemus või pädevus. Maandavaks meetmeks on ühtsed juhised ja koolitusmaterjalid, mis on Terviseameti veebilehel juba kättesaadavad ning aitavad tagada nõuete ühtlasema rakendamise. Muudatus suurendab tõenäoliselt ajutiselt halduskoormust, kuid selle ulatus oleneb varasemast praktikast. Asutustes, kus infektsioonikontrolli põhimõtteid juba rakendatakse, on mõju väike. Asutustes, kus nõuded on uued või vajavad ajakohastamist, tekib aja- ja tööjõukulu seoses tööprotsesside muutmise, juhendite koostamise ja personali koolitamisega ning võib lisanduda vastavuskulu, kui on vaja lisavahendeid või -tarvikuid. Eelnõu koostajate hinnangul on halduskoormuse suurenemine igati proportsionaalne meede saavutamaks turvalisem keskkond patsientidele ja hooldatavatele. Eelnõu muude sammude koondmõjus halduskoormus TTO-dele, sealhulgas neile, mis ei ole haiglad, pigem kahaneb. Infektsioonikontrolli nõuete laiendamine kõigile tervishoiu- ja hoolekandeasutustele suurendab Terviseameti jaoks järelevalvealuste objektide arvu ning laiendab valdkonda, kus Terviseamet 105 Tervisekassa lepingupartnerid õendusabis. Õendusabi | Tervisekassa (24.11.2025). 106 Sonpar, A., El Bokani, N., & Tribst, A. A. L. (2025). Multimodal improvement strategies in IPC intervention programmes at the health care facility level: A systematic review with meta-analysis. Clinical Microbiology and Infection. 107 Krasovska, K. O., & Globina, N. I. (2025). Importance of infection control in increasing patient safety and preventing infections during healthcare: A literature review. Inter Collegas, 12(2). 108 Świtalski, J., Wnuk, K., Tatara, T., Miazga, W., Wiśniewska, E., Banaś, T., Partyka, O., Karakiewicz-Krawczyk, K., Jurczak, J., Kaczmarski, M., & Czerw, A. (2022). Interventions to increase patient safety in long-term care facilities— Umbrella review. International Journal of Environmental Research and Public Health, 19(22), 15354. 109 Igwe, U., Tella, A., Ilori, H., et al. (2024). Effectiveness of infection prevention and control interventions in reducing healthcare-associated infections: A systematic review. American Journal of Infection Control. 110 European Centre of Disease Prevention and Control. 111 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2024. 112 Tervise Arengu Instituut. THT001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. PxWeb 113 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2024. 78 peab tagama nõuete täitmise – see võib kaasa tuua töökoormuse suurenemise. Terviseamet korraldab ja teeb järelevalvet nakkushaiguste ennetamise ja tõrje nõuete täitmise üle. Kehtivas õigusruumis on järelevalve keskendunud peamiselt haiglainfektsioonidele ehk 2024. aasta seisuga 48 haiglale, kuid muudatusega laieneb infektsioonikontrolli nõuete kohaldamisala veel ligi 1800-le tervishoiu- või sotsiaalhoolekandeteenuseid pakkuvale asutusele. Teisalt on siinkohal oluline arvestada, et isegi objektide arvu suurenedes ei pruugi vahetu järelevalve maht suureneda, sest reaalseid kontrolle on otstarbekas teha riskihindamise põhiselt. Paralleelselt selle eelnõuga on koalitsioonileppe ja Vabariigi Valitsuse tegevusplaani kohaselt ettevalmistamisel ja juurutamisel muudatused, mis suurendavad Terviseameti kaalutlevat panust tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamisel ning selle käigus on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas suunatud Terviseametile täiendavat ressurssi. Samuti on ettevalmistamisel TTO-de tegevusloa nõuete muudatused ja seotult ka ümberkorraldused Terviseameti järelevalvetoimingutes. Seetõttu on konkreetselt selle muudatuse täpset mõju Terviseameti töökoormusele keeruline hinnata – seda tuleb vaadata üheskoos muude nimetatud muudatuste mõjuga. 6.2.7. Trahvide ja sunniraha määrade suurendamine Eelnõuga kavandatav trahvi- ja sunniraha määrade tõstmine on tingitud vajadusest tagada nakkushaiguste ennetamise ja tõrje meetmete tegelik ja tõhus kohaldamine. Seni kehtinud määrad võivad oma preventiivse mõju olla suures osas kaotanud, kuna need on püsinud muutumatuna pikema aja vältel ega arvesta vahepealset elukalliduse tõusu ja ettevõtjate majandusliku suutlikkuse kasvu. Karistusmäära eesmärk ei ole üksnes rikkumise eest karistamine, vaid eeskätt uute rikkumiste ärahoidmine piisavalt tuntava heidutusmõju näol, mis motiveeriks isikuid ja asutusi järgima kehtestatud tervisekaitsenõudeid vabatahtlikult. Eelnõuga täpsustatakse sunniraha määrasid nakkushaiguste tõrje meetmete täitmise tagamiseks. Kui korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lõike 4 kohaselt on sunniraha üldine ülemmäär 9600 eurot, siis eelnõuga nähakse ette erisus, mille kohaselt juriidilise isiku puhul on igakordse sunniraha ülemmäär kuni 30 000 eurot ning füüsilise isiku puhul kuni 2400 eurot (eriseaduses sätestatud määrana). Sunniraha võib määrata korduvalt kuni ettekirjutuse täitmiseni. Muudatus ei laienda rikkumiste ringi, vaid suurendab olemasolevate kohustuste täitmise tagamiseks rakendatavate sunnivahendite mõjusust, eelkõige juhtudel, kus isik jätab teadlikult täitmata Terviseameti ettekirjutuse või haldusaktiga kehtestatud nakkustõrje meetmed. Lisaks täpsustatakse eelnõuga väärteokoosseisude trahvimäärasid ning diferentseeritakse need sõltuvalt rikkumise iseloomust ja võimalikust mõjust rahva tervisele. Paragrahvides 38–40 käsitletakse nakkushaiguste tõrjemeetmete eiramist, mille puhul on juriidilise isiku maksimaalne trahvimäär kuni 400 000 eurot, arvestades selliste rikkumiste potentsiaalselt ulatuslikku mõju (nt avalike ürituste korraldamine kehtivate piirangute ajal). Paragrahv 41 reguleerib teabe esitamise kohustuse rikkumist, mille puhul on juriidilise isiku maksimaalne trahvimäär kuni 130 000 eurot, arvestades, et tegemist on kaudse mõjuga rikkumisega, mis võib takistada nakkushaiguste seiret ja riskihindamist. Paragrahv 42 käsitleb immuniseerimise nõuete rikkumist, mille puhul on juriidilise isiku trahvimäär üldjuhul kuni 32 000 eurot, kuid epideemilise leviku tingimustes ja vaktsiinide defitsiidi korral võib raskete rikkumiste puhul ulatuda kuni 400 000 euroni. Praktikas on näiteid erinevatest valdkondadest, kus madala sunniraha ülemmäärade kontekstis, võib nõuete eiramine olla juriidiliste isikute jaoks majanduslikult soodsam kui nende täitmisega kaasnevate kulude kandmine. Selline mudel kahjustab praktikas oluliselt riikliku järelevalve autoriteeti ja looks ebavõrdse konkurentsiolukorra, kus õiguskuulekad ettevõtjad on ebasoodsamas 79 positsioonis. Määra tõstmine tagab, et sanktsioon on piisavalt kaalukas ka suurte majandusüksuste jaoks, sundides neid eelistama nõuete täitmist võimalikule trahvile või sunnirahale. NETS-i nõuete rikkumine ei ole pelgalt tehniline eksimus, vaid see kätkeb endas otsest ohtu laiale ringile inimestele, seades potentsiaalselt surve alla kogu riigi tervishoiusüsteemi ja majanduse. Arvestades nakkushaiguste kiiret levikut ja sellest tulenevat suurt sotsiaalset ja majanduslikku kahju, on riigil kohustus rakendada meetmeid, mis tagavad ohuolukordades kiire ja vääramatu reageerimise. Sanktsioonide karmistamine peegeldab rahvastiku tervise kaitse olulisust ning annab järelevalveasutusele vajaliku tööriista kriitilistes olukordades nakkusahela kiireks katkestamiseks. Terviseameti andmetel on sunnivahendite ja väärteomenetluste rakendamine nakkushaiguste valdkonnas olnud pigem piiratud. Immuniseerimise korraldamise kontekstis on viimase kümne aasta jooksul määratud trahvi või sunniraha üksikutel juhtudel. Näiteks 2016. aastal määrati trahv 600 eurot vaktsiinide säilitamisnõuete rikkumise ja aegunud vaktsiini manustamise eest ning 2018. aastal määrati tervisekeskusele 320 euro suurune sunniraha immuniseerimisalaste nõuete rikkumise eest. Ülejäänud juhtumid on üldjuhul lahendatud ettekirjutuste ja koostöö kaudu ilma sunnivahendeid rakendamata. Muudes nakkushaiguste tõrje valdkondades on ajavahemikul 01.01.2016–30.11.2025 registreeritud kokku 177 väärteomenetlust nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel, millest 144 menetlust viidi läbi 2021. aastal ning 33 menetlust 2022. aastal. Kokku määrati trahve ligikaudu 31 260 euro ulatuses. 2021. aastal oli trahvide keskmine suurus 114 eurot (minimaalselt 60 eurot ja maksimaalselt 321 eurot). Rikkumiste lõikes on enim esinenud nakkushaiguste tõrje nõuete rikkumisi, karantiininõuete rikkumisi ning teabe esitamisega viivitamist. Samas tuleb arvestada, et tegemist on osaliste andmetega, kuna pandeemia ajal osales väärteomenetluste läbiviimisel ulatuslikult ka Politsei- ja Piirivalveamet.114 Eelnõu koostajate hinnangul tuleks sunniraha olemust vaadelda eelkõige mitte karistuse, vaid haldussunni vahendina, mille eesmärk on mõjutada isikut täitma talle pandud kohustust. Sunniraha määra tõstmine on vajalik juhtudel, kus senised maksimaalsed määrad ei ole osutunud piisavaks, et murda isiku korduvat ja teadlikku vastuseisu Terviseameti ettekirjutustele. Kõrgem ülempiir võimaldab rakendada paindlikumat ja astmelist lähenemist, kus sunniraha summat suurendatakse seni, kuni saavutatakse õiguspärane olukord, vältides seeläbi pikaajalisi ja ohtlikke rikkumisi. Võrdlev analüüs teiste sarnast ohuastet reguleerivate valdkondadega näitab, et NETS-i praegused sanktsioonimäärad on jäänud kaugele maha üldisest õigusruumi arengust. Näiteks toiduseaduses ja söödaseaduses on sunniraha rakendamine suunatud sarnaselt inimese tervise kaitsele, kuid nimetatud seadustes sätestatud rikkumiste puhul on järelevalveasutustel sageli suurem paindlikkus ja mõjusamad vahendid. NETS-i määrade ühtlustamine teiste ohutusseadustega (nt ehitusseadustik, kus sunniraha juriidilisele isikule võib ulatuda kuni 64 000 euroni) tagab õiguskorra horisontaalse ühtsuse, kus sarnase kaaluga rikkumised on sarnaselt sanktsioneeritavad. Nakkushaiguste leviku tõkestamine on oma olemuselt võrreldav keskkonnakaitsega – mõlemal juhul võib üksiku isiku tegevusetus põhjustada ulatuslikku ja pöördumatut kahju avalikele hüvedele. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja eriseaduste (nt jäätmeseadus) raames on sunniraha ülemmäärad seatud tasemele, mis välistab saastajale majandusliku eelise tekkimise reeglite rikkumisel. Samasugust loogikat tuleb rakendada ka nakkustõrjes: olukorras, kus tervishoiualase ettekirjutuse täitmata jätmine võib seisata terveid majandusharusid, peab riigil olema võimalus kohaldada sunnimeetmeid, mis on oma mõjult adekvaatsed potentsiaalse kahjuga. 114 Terviseamet. Päring: 11.03.2026 80 Kuigi nakkustõrje ja finantsjärelevalve on erinevad valdkonnad, on kaasaegses õigusloomes (nt isikuandmete kaitse üldmäärus ehk GDPR või rahapesu tõkestamise seadus) võetud suund sellele, et sanktsioon peab olema "tõhus, proportsionaalne ja heidutav". Kui andmete väärkasutuse eest on ette nähtud miljonitesse eurodesse ulatuvad trahvid, ei tohiks rahva tervise ja inimelude vahetu ohustamine nakkushaiguse levitamisega olla riigi poolt madalamalt väärtustatud. Kavandatav muudatus toob NETS-i lähemale tänapäevasele karistuspoliitikale, kus sanktsioon arvestab rikkuja majanduslikku võimekust. Siinkohal on oluline arvestada, et kuigi eelnõu näeb ette trahvi- ja sunniraha ülemmäärade märkimisväärse tõusu, säilib järelevalveasutusel ja kohtul kohustus järgida sanktsioneerimisel proportsionaalsuse põhimõtet. Maksimaalseid määrasid ei kohaldata automaatselt, vaid iga rikkumise puhul hinnatakse eraldi selle raskusastet, ohtlikkust rahva tervisele, rikkuja süüd ja tema majanduslikku seisundit. Seega pakub muudatus riigile vajaliku ülemise piiri äärmuslikeks juhtudeks, tagades samas, et tavapäraste rikkumiste puhul jääb määratav sanktsioon mõistlikuks ja asjakohaseks. Sanktsioonimäärade ajakohastamisel on kahetine mõju majanduskeskkonnale. Ühest küljest suurendab see potentsiaalset finantsriski ettevõtjatele, kes eiravad teadlikult bioloogilisi ohutusnõudeid. Teisest küljest soodustab see ausat konkurentsi, takistades eelise tekkimist neil turuosalistel, kes saavutavad säästu rahvatervishoiu nõuete täitmata jätmise arvelt. Riigieelarve seisukohast ei ole muudatuse eesmärk tulude suurendamine trahvide kaudu (fiskaalne eesmärk), vaid kulude kokkuhoid tulevikus. Tõhusam ennetus ja kiirem reageerimine nakkuspuhangutele vähendavad survet tervishoiusüsteemile ning hoiavad ära vajaduse rakendada kulukaid ja laiaulatuslikke piiranguid majandustegevusele tervikuna. Trahvide ja sunniraha määrade olulise tõstmisega seotud riskid on pigem rakenduslikku laadi ja võivad teiste valdkondade näidete baasil olla pigem teoreetilised. Näiteks ei ole määrade tõstmine teadaolevalt toonud kaasa kohtuvaidluste arvu olulist kasvu muutunud määradega valdkonnas (mida suurem on trahv või sunniraha, seda motiveeritum on rikkuja seda kohtus vaidlustama). Kohtuvaidluste kasvu riski maandamiseks tuleb tagada ettekirjutuste ja otsuste hea juriidiline kvaliteet ning eelneva hoiatamise süsteemi range järgimine, et sanktsioon oleks viimane abinõu. Sarnaselt on väike risk, et kõrge sunniraha määr tekitab ettevõtetele neid pankrotti viiva majandusliku kahju. Terviseameti senise praktika kohaselt ei rakendata NETS-i nõuete rikkumisel trahvi või sunniraha maksimummäära. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitsealane mõjuhinnang lähtub sellest, et juba praegu töödeldakse isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses isikuandmeid ning andmeesitajad rakendavad juba praegu kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Eelnõu isikuandmete töötlemist selles osas ei mõjuta. Andmete kaitseks rakendatavad meetmed on piisavad. Muudatused ei ole suunatud andmemahu laiendamisele, vaid on eesmärgipärased, proportsionaalsed ja vältimatult vajalikud nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks. Andmekaitsealast mõjuhinnangut on eelnõu väljatöötamise käigus täiendatud, tuginedes COVID-19 pandeemia ajal ilmnenud praktilistele vajadustele ja õiguslünkadele. Peamine muudatus seisneb andmevahetuse liikumises statsionaarselt registripõhiselt mudelilt dünaamilisele ja asutuste ülesele andmevahetusele, mis on vältimatu operatiivseks reageerimiseks nakkusohtudele. Isikuandmete 81 liikumine ei piirdu vaid TTO ja Terviseameti vahelise suhtlusega, vaid hõlmab seaduses sätestatud juhtudel ka teisi riigiasutusi ja erasektori osapooli. Andmevahetuse ajakohastamine tugineb infosüsteemide (eelkõige tervise infosüsteem ja nakkushaiguste register) täielikumale integratsioonile, kus laboratoorsed andmed ja immuniseerimise info edastatakse võimaluse korral automatiseeritud kujul, vähendades manuaalset andmesisestust ja sellega kaasnevaid vigu. Oluline täiendus on suunatud andmete kvaliteedi tagamisele referentlaborite võimekuse näol edastada kinnitatud analüüsitulemusi otse riiklikesse andmekogudesse. Järgnevalt on esitatud kokkuvõttev loetelu andmete töötlemisega seotud muudatustest võrreldes kehtiva seadusega:  Andmeandjate ringi laiendamine (§ 12 lõiked 6 ja 8 ning § 15 lõige 2) – erinevalt kehtivast seadusest, mille kohaselt on teavitamiskohustus peamiselt tervishoiutöötajatel ja laboritel, on eelnõuga pandud viivitamatu teavitamise kohustus ka teadus- ja arendusasutustele, veterinaarvaldkonna asutustele (zoonoosid) ning asutustele ja isikutele, kes avalike ülesannete täitmise või majandustegevuse käigus tuvastavad nakkushaiguse epideemilise leviku ohu (nt reoveeseiret teostavad ettevõtjad). See tagab Terviseametile varajase ohusignaali saamiseks vajalikud andmed.  Andmevahetus kontaktide väljaselgitamiseks (§ 30 lõiked 3 ja 4) – eelnõu sätestab selge õigusliku aluse epidemioloogilise uuringu tegemiseks, kus Terviseametil on õigus edastada nakkushaigusega inimese piiratud isikuandmeid (nimi, isikukood, nakkusohtlik aeg) kolmandatele isikutele (nt koolijuhid, tööandjad, ürituste korraldajad), et tuvastada võimalikud lähikontaktsed. Samuti on neil osapooltel kohustus edastada Terviseametile nakkuskahtlusega inimeste andmed ilma täiendavaid uurimistoiminguid tegemata.  Andmetöötlus riigipiiril (§ 28 lõiked 6 ja 7) – loodud on selge volitus Terviseameti, PPA ja MTA vaheliseks andmevahetuseks. See hõlmab reisiandmete, kontaktandmete ja terviseseisundit puudutavate andmete, aga ka kaupade andmete töötlemist, et tõkestada nakkushaiguste sissetoomist ja tuvastada nakkusohtlikke inimesi või kaupu piiriületusel.  Tervisetõendite kontrollimise õigus (§ 33 lõige 4 punkt 5) – tegevuse eest vastutavatele isikutele (nt teenuseosutajad ja ürituste korraldajad) on eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks antud selge õiguslik alus (GDPR art 6 lg 1 p c ja art 9 lg 2 p i tähenduses) kontrollida isikute terviseseisundit kinnitavaid tõendeid ja tuvastada isikusamasust. See on vajalik epideemia ajal kehtestatud piirangute ja nõuete täitmise kontrollimiseks väljaspool tervishoiusektorit.  Andmete koosseisu täpsustamine registris (§ 13 lõige 5) – nakkushaiguste registris töödeldavate andmete loetelu on täiendatud sotsiaal-majanduslike näitajatega (haridus, amet, töökoht), mis on vajalikud levikutrendide analüüsimiseks ja riskirühmade täpsemaks määratlemiseks.  Kaasatud korrakaitseorganite andmetöötlus (§ 37 lõige 3) – kui Terviseamet kaasab epideemia tõrjesse teisi korrakaitseorganeid (nt PPA), on neil ülesannete täitmiseks õigus töödelda nii isikuandmeid kui ka eriliiki isikuandmeid Terviseameti volituste piires, tagades meetmete rakendamise seaduslikkuse.  Andmete tähtajatu säilitamine (§ 13 lõige 6) – tulenevalt vajadusest jälgida pikaajalisi epidemioloogilisi trende, teha teadustööd ja analüüsida nakkushaiguste (nt kroonilised hepatiidid, HIV) levikut aastakümnete vältel, on sätestatud registri andmete tähtajatu säilitamine. See on kooskõlas avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse põhimõtetega riikliku tervisestatistika tagamiseks. Muudatustega tagatakse andmete parem kvaliteet (andmete õigsus, täielikkus ja ajakohasus). Tulenevalt sellest, et tegemist on riikliku andmekoguga, mis saab andmeid ka teistest riiklikest andmekogudest, millele kehtivad seni rakendatud riskide maandamise meetmed, ja arvestades, et 82 riiklikele andmekogudele tehakse auditeid kooskõlas avaliku teabe seaduses sätestatuga, ei suurene isikute eraelu riive oluliselt. Kuna andmed liiguvad kontrollitud andmevahetuskanalites ning tagatud on riiklike andmekogude turvasüsteemide nõuded ja töötlemise logid, ei lisandu muudatuste tulemusena negatiivset mõju andmesubjektidele. Arvestatud on tervishoius dokumenteeritavate andmete konfidentsiaalsuse nõudega. Ühelt poolt on see patsiendi õiguste tagamiseks (minimaalsus), teisalt aga ka teenuseosutaja enda turvanõuete täitmiseks (igasugune kontrollimatu logi, mida uurida) ehk piirata andmetöötlust (siseselt või kolmanda isiku eest), kui selleks on vajadust.115 Eelnõus nimetatud isiku tervisega seotud andmed on terviseandmed isikuandmete kaitse üldmääruse116 artikli 9 lõike 1 tähenduses.117 Isikuandmete ja eriliigiliste isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktist c (juriidilise kohustuse täitmine) ja punktist e (avalikes huvides olev ülesanne) ning artikli 9 lõike 2 punktist i (avalik huvi rahvatervishoiu valdkonnas). Eelnõu § 30 lõige 1 sätestab Terviseametile selge volituse nõuda ohu hindamiseks ja maandamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas terviseandmeid, tervishoiuteenuse osutajatelt ja laboritelt ning neid töödelda. Terviseandmeid töödeldakse eesmärgiga tuvastada nakkuskahtlus või -haigus ning hinnata ja maandada sellest tulenevat ohtu rahvastiku tervisele (§ 13 lõige 1 ja § 30 lõige 1). Terviseandmete töötlemine seisneb nakkustekitaja laboratoorses tuvastamises, haigestumise riskitegurite ja levikuteede väljaselgitamises ning eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamisel terviseseisundit kinnitavate tõendite ehtsuse ja kehtivuse kontrollimises (§ 13 lõige 4 ja § 33 lõige 9). Isikuandmete töötlemise õigus on nakkushaiguste ennetamise kontekstis seotud immuniseerimisi teostavate tervishoiutöötajate, sealhulgas koolitervishoiutöötajatega. Immuniseerimisele peab eelnema ajutiste ja püsivate vastunäidustuste tuvastamine, sealhulgas eelnevad immuniseerimised, mille kindlaks tegemiseks on muuhulgas vajalik vaadata patsiendi terviseandmeid. Tervishoiutöötajatel on hilisem patsiendi terviseandmete juurde tagasipöördumine vajalik ka aruandluse jaoks. Lisaks tervishoiutöötajatele on eelnõu § 28 lõigetega 6 ja 7 loodud õiguslik alus andmevahetuseks Terviseameti, PPA ja MTA vahel, et töödelda piiriülese nakkusohu tõrjumiseks vajalikke reisiandmeid, tervisestaatust puudutavat infot ja kauba andmeid. Paragrahvi 30 lõigete 3 ja 4 kohaselt on Terviseametil õigus kaasata epidemioloogilisse uuringusse kolmandaid isikuid (nt 115 Näiteks Euroopa Kohus, 2008 asjas I vs Finland, kus heideti ette, et haigla ei olnud piisavalt meetmeid rakendanud selleks, et andmete töötlemine oleks olnud võimalik vaid asjakohastele spetsialistidele (HIViga patsiendi andmete vaatamine). 116 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 117 Isikuandmete kaitse üldmäärus näeb terviseandmete puhul ette väga laia määratluse: Tervisealaste isikuandmete hulka peaksid kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit käsitlevad andmed, mis annavad teavet andmesubjekti endise, praeguse või tulevase füüsilise või vaimse tervise kohta. See hõlmab teavet füüsilise isiku kohta, mis on kogutud füüsilisele isikule tervishoiuteenuste registreerimise või osutamise käigus, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/24/EL; numbrit, tähist või eritunnust, mis on füüsilisele isikule määratud tema kordumatuks tuvastamiseks tervishoiuga seotud eesmärkidel; teavet, mis on saadud mingi kehaosa või kehast pärineva aine, sealhulgas geneetiliste andmete ja bioloogiliste proovide kontrollimise või uurimise tulemusena; ja teave näiteks haiguse, puude, haigestumisohu, haigusloo, kliinilise ravi või andmesubjekti füsioloogilise ja biomeditsiinilise olukorra kohta sõltumata sellest, kas andmete allikaks on näiteks arst või muu tervishoiutöötaja, haigla, meditsiiniseade või in vitro diagnostika. 83 tööandjaid või õppeasutusi), edastades neile nakkusohtliku isiku andmeid ulatuses, mis on vältimatult vajalik nakkuskahtlaste isikute väljaselgitamiseks. Kuivõrd EL on kõrge andmekaitsetasemega piirkond, rakendatakse isikuandmete edastamisel väljapoole EL-i eritingimusi, mille eesmärk on tagada isikuandmete kaitse ja andmesubjekti õiguste tõhus rakendamine. Isikuandmete edastamise reeglid kolmandale riigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile on sätestatud isikuandmete kaitse seaduses. Vastavalt eelnõu § 9 lõike 4 punktile 1 täidab Terviseamet rahvusvahelistest tervise-eeskirjadest tulenevaid riikliku asutuse ja kontaktpunkti ülesandeid, mis eeldab andmete edastamist WHO-le. Dokumentide säilitamise tähtaeg on seotud nii andmesubjekti põhiõiguste riivega kui ka õigusselguse tagamisega, et määratleda asjakohaste andmete kasutatavus ajaliselt, näiteks vajadus uurida krooniliste nakkuste tekkimisel seda, millal oli äge staadium (nt hepatiitid, mille peite- või sümptomiteta periood võib olla 20 aastat ja enam). Piisavalt pikk aeg tagab ka selle, et nt HIV- positiivseid ei registreeritaks korduvalt. Pikem ajavahemik on vajalik seire ja analüüsi tegemiseks, et selgitada välja nakkushaiguste leviku tendentse ühiskonnas. Puhangute paikmed jms aitavad jälgida levikutendentse aja jooksul, seda ka riigi tasandil. Kuna registri andmeid kasutatakse ka ennetuseks ja levimuse analüüsiks, ei saa see piirduda vaid eeldatava elueaga. Erinevate nakkushaiguste tendentsid ja nende analüüs pikemas perspektiivis võimaldab luua erinevaid seoseid ja neist tulenevaid mustreid, mis omakorda aitavad tegeleda ennetuse ja tõhustamisega tulevikus, sest meetmed ja nende mõjutatud tulemused on aegreas jälgitavad. Eelnõu § 13 lõige 6 sätestab seetõttu registri andmete tähtajatu säilitamise epidemioloogiliste trendide jälgimiseks, teadustööks ja riikliku tervisestatistika tegemiseks. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt põhimääruses sätestatule – nende töötlemine on riivelt piiratum ja säilitamiseks nähakse ette kindel tähtaeg. Nakkushaiguste register sisaldab lisaks terviseandmetele ka sotsiaal-demograafilisi andmeid, nagu haridus, amet ja töökoht (§ 13 lõige 5 punkt 2). Nimetatud andmete töötlemine on vajalik sotsiaal- majandusliku mõju analüüsimiseks ja sihistatud ennetusmeetmete väljatöötamiseks, järgides andmete minimaalsuse põhimõtet. Eelnõuga kavandatud andmete töötlemine on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 5 sätestatud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kohaliku omavalitsuse tegevused Eelnõu rakendamist toetavad KOV tegevused, mis tulenevad eelkõige nende rollist haridus- ja hoolekandeasutuste pidajate või teenuste korraldajatena. Nakkushaiguste puhangute ja epideemiate korral osalevad kohaliku tasandi meetmete rakendamises ka kohalikud omavalitsused, eelkõige nende hallatavate haridus- ja hoolekandeasutuste kaudu. Omavalitsuste roll seisneb peamiselt kohalike asutuste töökorralduse kohandamises, elanikkonna teavitamises ning Terviseameti suuniste järgimises nakkushaiguste leviku tõkestamisel. Eelnõu ei anna kohalikele omavalitsustele uusi järelevalveülesandeid, kuid selgitab riigi ja kohaliku tasandi koostöö vajadust nakkushaiguste kriiside lahendamisel. Piiratud teovõimega isikute immuniseerimisel seadusliku esindaja nõusoleku nõude asendamine kaalutlusõiguse põhimõttega võib praktikas ajutiselt suurendada pöördumiste ja selgitustaotluste arvu kohalike omavalitsuste suunal, kuna piiratud teovõimega isiku seaduslikud esindajad võivad 84 pöörduda haridusasutuse pidaja poole immuniseerimise korralduse või otsuse põhjenduste kohta. Sellega võib kaasneda ajutine selgitus- ja kommunikatsioonivajaduse suurenemine kohaliku omavalitsuse ja elanike vahel. Tahtest olenematu ravi kohaldamine nakkushaiguste kontekstis puudutab kohalikke omavalitsusi kaudselt ning on sisuliselt senise praktika jätkumine. Kohaliku omavalitsuse roll võib avalduda eelkõige juhtudel, kus on vaja pöörduda kohtu poole isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks või tagada isikule sotsiaalabi tema abivajaduse korral. Vastavad kohustused tulenevad juba kehtivatest õigusaktidest, sealhulgas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS), sotsiaalhoolekande seadusest (SHS) ning vajadusel perekonnaseadusest (PKS) ja tsiviilseadustiku üldosast (TsÜS). Samuti võib kohaliku omavalitsuse ülesandeks olla isiku vara, sealhulgas lemmikloomade heaolu tagamine, ning elukeskkonnaga seotud küsimuste korraldamine, kui isik ei saa neid ise tagada. Arvestades, et tahtest olenematut ravi kohaldatakse nakkushaiguste puhul väga harva118 – perioodil 2015–2020 kokku 21 korral ning aastatel 2021–2025 ei ole seda kohaldatud –, on mõju kohalike omavalitsuste töökorraldusele ja halduskoormusele marginaalne ning püsivat lisakoormust ei kaasne. Infektsioonikontrolli nõuete laiendamine kõikidele tervishoiuasutustele ning väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üld- ja erihoolekandeteenust osutavatele asutustele puudutab kaudselt ka kohalikke omavalitsusi, kuna mitmed sellised asutused on omavalitsuste hallatavad või nende tellitud teenused. Muudatus võib ajutiselt suurendada vajadust teenuseosutajate teavitamiseks ja nõuete selgitamiseks, kuid arvestades Terviseameti juhiste ja koolitusmaterjalide olemasolu ning infektsioonikontrolli põhimõtete varasemat rakendamist hoolekandeasutustes, ei kaasne sellega kohalikele omavalitsustele olulist täiendavat halduskoormust ega püsikulusid. Terviseamet Käesolevast õigusaktist tulenev jätkufinantseerimise vajadus COVID-19 pandeemia tõi nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil esile olulised puudujäägid ohuvalvsuses, tervishoiusüsteemi valmisolekus ning andmepõhiste prognooside kasutamises nakkushaiguste ohjeks. Alates 2019. aastast on Terviseametile eraldatud ühekordselt lisaraha nakkushaiguste ennetamiseks, puhangutele ja epideemiatele reageerimiseks ning nende ohjamiseks, mis lõpeb 31.12.2027. COVID-19 ajal algatatud protsesside jätkusuutlikkuse ja minimaalse toimepidevuse tagamiseks on Terviseametil vaja jätkufinantseerimist baaseelarvesse 2 miljonit eurot, mida taotletakse RES 2027–2030 protsessi raames kriisivalmiduse tugevdamiseks. 2027.a 2028.a 2029.a 2030.a Asutus Tegevused eraldatud puudub puudub puudub Terviseameti struktuuri tugevdamine 1 310 289 1 310 289 1 310 289 1 310 289 TA Tööjõukulu 900 417 900 417 900 417 900 417 TA Ametikohtadega seonduv majanduskulu 40 667 40 667 40 667 40 667 TA Ennetus- ja riskikommunikatsioon 155 000 155 000 155 000 155 000 TA Labori referentteenuse osutamine 214 205 214 205 214 205 214 205 Nakkushaiguste tekitajate ja antimikroobse 683 800 683 800 683 800 683 800 resistentsuse laiendatud seire TA Laboratoorsete uuringute teostamine 683 800 683 800 683 800 683 800 118 Tervise Arengu Instituut. (2021). Tuberkuloosi haigestumus Eestis 2014–2019. TAI tuberkoloosi aastaraamat.pdf 85  KOKKU 1 994 089 1 994 089 1 994 089 1 994 089 Käesolevast õigusaktist tulenev lisavajadus Eelnõu rõhutab Terviseameti rolli muutumist järelvalve tegijast ennetava ja analüüsiva kompetentsikeskuseks, mille puhul muutub oluliselt seniste ülesannete sisu ja vastutus. Samuti tuuakse eelnõuga varasemast selgemalt välja nakkushaiguste ennetamisel, epideemiatele ja puhangutele reageerimisel nakkushaiguste seire ja analüüsi võimekuse olulisus, mille tõstmine võimaldab edaspidi paremini puhanguid ja epideemiaid avastada ning ohjata. Terviseamet nimetatakse riiklikuks IHR-asutuseks ja määratakse pädevaks asutuseks ELi piiriüleste terviseohtude määruse raames, mis toob kaasa lisaülesandeid andmevahetuses ja aruandluses. Laboratoorse võimekuse, analüüsi- ja uurimisvõimekuse parandamiseks seniselt minimaalselt tagatud tasemelt optimaalsemale tasemele (analüütika ja prognoosivõimekuse suurendamine, referentlabori teenuse laiendamine, rakendusuuringute ja juhendmaterjalide koostamine) toob kaasa iga-aastase 1,64 miljoni eurose lisakulu. Täiesti uue tegevusena sätestatakse NETS-i eelnõus bioohutuse tagamise nõue ja selle järelevalve korraldamine. Bioohutuse nõuded ja selle järelevalve vähendavad riske, et nakkushaiguste tekitajate uurimise käigus ei tekiks tahtmatult nakkushaiguste tekitajate levikut laborist välja. Samuti sätestab eelnõu immunoprofülaktika ekspertkomisjoni rolli ja ülesanded. Kokku mõlema tegevuse elluviimiseks on vaja lisavahendeid summas 0,11 miljonit eurot ja need jagunevad uue 1,25 ametikoha loomise kulude, ametikohtadega seonduva majandamiskulude, RIT-ile eraldatava arvutitöökoha kuludeks ning ekspertiisi sisseostu vahel. Terviseameti põhiülesannete loetellu on lisatud ülesanne pidada nakkushaiguste registrit rõhutamaks registri rolli seiresüsteemi tuumana. Nakkushaiguste registri täiendavaks arendamiseks on vaja ühekordset investeerimiskulu summas 0,5 miljonit eurot IT-lahenduste tarbeks, et nakkushaiguste andmed liiguksid kiiresti ja oleksid paremini analüüsitavad. Infosüsteemi arendamise järgselt lisandub selle ülalpidamiskulud summas 0,1 miljonit eurot aastas. Asutus Tegevused 2027 2028 2029 2030 Ennetav ja analüüsiv kompetentsikeskus 0 1 639 136 1 639 136 1 639 136 TA Tööjõukulu 231 206 231 206 231 206 TA Ametikohtadega seonduv majanduskulu 28 000 28 000 28 000 Siht- ja rakendusuuringute teostamine, TA 510 080 510 080 510 080 koolitused ja ekspertiis TA Laboratoorsed uuringud 861 849 861 849 861 849 RIT Arvutitöökoha kulu 8 000 8 000 8 000 Immunoprofülaktika ekspertkomisjon 0 41 482 41 482 41 482 TA Tööjõukulu 12 042 12 042 12 042 TA Ametikohtadega seonduv majanduskulu 1 750 1 750 1 750 TA Ekspertiis 25 690 25 690 25 690 RIT Arvutitöökoha kulu 2 000 2 000 2 000 Bioohutuse tagamine ja järelvalve korraldamine 0 70 013 70 013 70 013 TA Tööjõukulu 61 013 61 013 61 013 TA Ametikohtadega seonduv majanduskulu 7 000 7 000 7 000 RIT Arvutitöökoha kulu 2 000 2 000 2 000 Nakkushaiguste register 500 000 100 000 100 000 100 000 86  TEHIK Nakkushaiguste registri arendustööd 500 000 TEHIK Nakkushaiguste registri ülalpidamine 100 000 100 000 100 000 KOKKU 500 000 1 850 630 1 850 630 1 850 630 Kirjeldatud vahendeid taotleb Terviseamet RES 2027–2030 protsessi raames kui õigusaktist tuleneva lisavajadusena. Terviseamet saab täita seadusest tulenevaid kohustusi vastavalt eelpool kirjeldatud eelarveliste vahendite olemasolul. Eesmärk on kõrvaldada COVID-19 pandeemias tuvastatud võimelüngad, suurendada inimeste usaldust riigi toimimise vastu, tuvastada ohuallikad ja neid varakult likvideerida, luua nakkusriskide seire- ja ennetusvõimekus ning täita rahvusvahelised ootused. Samuti paraneb kodanike ja otsustajate juurdepääs operatiivinfole ja prognoosidele, võimaldades kiiret ja tõhusat reageerimist tulevastele nakkushaiguste puhangutele ja epideemiatele. Riigi eelarvest vahendite mitte eraldamise korral ei saa Terviseamet täita seadusega pandud ülesandeid. Eelnõu rakendamisega ei kaasne lisakulusid Tervisekassale. Eelnõuga suurenevad trahvide ja sunniraha määrad. Kuna trahvid ja sunnirahad on eelkõige kavandatud heidutuslikuna, pole ette näha suurenevaid riigieelarvetulusid trahvide ja sunniraha näol. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vajalik kehtestada sotsiaalministri ja Vabariigi Valitsuse määrused. Kuna eelnõuga kehtestatakse NETS-i uus terviktekst, siis muutuvad mitmete volitusnormide asukohad ja ulatus, ning senised NETS alusel antud määrused muutuvad kehtetuks. Uued määrused jõustuvad seadusega samal ajal, 1. jaanuaril 2028. a. Rakendusaktid jagunevad oma olemusel kaheks: 1) pideva rakendatavusega määrused, mis on vajalikud seaduse igapäevaseks toimimiseks (nt andmekogude põhimäärused, nakkushaiguste loetelud). Need määrused jõustuvad üldkorras koos seadusega 1. jaanuaril 2028. a; 2) vajaduspõhised määrused, mille kehtestamise õigus antakse Vabariigi Valitsusele eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku või selle ohu korral. Nende määruste kavandid on lisatud eelnõule, et tagada õigusselgus ja valmidus operatiivseks reageerimiseks kriisiolukorras. Eelnõu seadusena jõustumisel muutuvad kehtetuks kõik seni NETS alusel antud määrused119, kui on mitme seaduse alusel antud määrus (2 tk), siis tunnistatakse kehtetuks ja antakse uus määrus: 1) terviseministri 27.08.2024 määrus nr 32 „Immuniseerimiskava“; 2) tervise- ja tööministri 12.03.2019 määrus nr 24 „Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine“; 3) tervise- ja tööministri 23.12.2022 määrus nr 94 „Immuniseerimise korraldamise nõuded“ (ravimiseaduse alusel antud ka); 4) tervise- ja tööministri 12.03.2019 määrus nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“; 5) tervise- ja tööministri 18.03.2015 määrus nr 12 „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord“ (kahe seaduse alusel antud); 6) sotsiaalministri 31.10.2003 määrus nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“; 119 https://www.riigiteataja.ee/akt_rakendusaktid.html?id=109012025014&kuvarakendus=1 87 7) sotsiaalministri 14.09.2020 määrus nr 43 „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“; 8) Vabariigi Valitsuse 27.05.2021 määrus nr 54 „Terviseameti ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja kord“; 9) Vabariigi Valitsuse 27.11.2003 määrus nr 298 „Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused“; 10) tervise- ja tööministri 22.10.2015 määrus nr 48 „Nakkustekitajate suhtes doonorivere ja verekomponentide uurimise kord“; 11) sotsiaalministri 30.10.2003 määrus nr 115 „Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord“; 12) sotsiaalministri 31.10.2003 määrus nr 119 „Nakkusohtliku materjali käitlemise kord“; 13) Vabariigi Valitsuse 13.11.2003 määrus nr 281 “Nakkushaiguste tõrjeks tehtava rahvusvahelise koostöö ja teavitamise nõuded ning kord“; 14) sotsiaalministri 31.10.2003 määrus nr 117 Haiglanakkuste seire, ennetamise ja tõrje abinõude ning sellekohase teabe edastamise kord ning mikrobioloogia- ja viroloogialaborist haiglanakkuse laboratoorse seire ning mikroobide ravimresistentsuse uurimise tulemuste Terviseametile edastamise kord“; 15) sotsiaalministri 31.10.2003 määrus nr 122 „Nõuded nakkusohtlikku materjali käitleva isiku laboriruumidele, sisseseadele ja tehnoloogiale ning rakendatavatele ohutusmeetmetele“; 16) sotsiaalministri 31.10.2003 määrus nr 118 „Nakkushaiguse ja nakkuskandluse uurimise ning ravimise kord rasedal“. Eelnõu seadusena jõustumisel kehtestatakse järgmised sotsiaalministri määrused: 1) „Eriti ohtlike nakkushaiguste loetelu“; 2) „Immuniseerimiskava ja Tervisekassa poolt tsentraalselt hangitavate nakkushaiguste ravimite loetelu ning selle koostamise ja muutmise kord“; 3) „Nakkushaiguste loetelu ning nakkushaiguste ja tervishoiutekkeste nakkuste kohta andmete ja uurimismaterjali edastamise kord“; 4) „Nakkushaiguste registri põhimäärus“; 5) „Nõuded nakkusohtliku materjali käitlemisele, labori kvaliteedisüsteemile, ruumidele ja bioohutusele“; 6) „Immuniseerimise korraldamise nõuded“; 7) „Infektsioonikontrolli nõuded“; 8) „Veredoonorluse nakkusohutus“; 9) „Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise nakkusohutuse tagamine“; 10) „Nakkushaiguse ja nakkuskandluse uurimine rasedal“; 11) „Nakkushaiguste tõrje nõuded“. Eelnõu seadusena jõustumisel kehtestatakse järgmine Vabariigi Valitsuse määrus: 1) „Eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord riigipiiril “; 2) „Terviseameti ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja kord“. Vajaduspõhised Vabariigi Valitsuse määrused, mis kehtestatakse eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku korral: 1) „Riigipiiri ületamisega seotud nõuded eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks“; 2) „Meetmed, piirangud ja nõuded eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks“. 88 Eelnõu seadusena jõustumisel muudetakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimääruse muutmine“. Kavandite esitamine on vajalik, et tagada isikute põhiõigusi piiravate meetmete ettenähtavus ja võimaldada Riigikogul kontrollida täitevvõimule antavate volituste ulatust ja sisustamist. 9. Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustuma 2028. aasta 1. jaanuaril. Jõustumisaja määramisel on lähtutud vajadusest tagada piisav üleminekuaeg uue terviktekstiga kehtestatavate õigusnormide rakendamiseks. Kuna seadus toob kaasa muudatusi nakkushaiguste ennetamise ja tõrje korralduses ning menetluspraktikas, on ajavahemik seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel vajalik sihtrühmade (sh TTO-d, laborid, kohalikud omavalitsused) teavitamiseks ja koolitamiseks. Samuti võimaldab valitud tähtaeg valmistada ette ja võtta õigeaegselt vastu seaduse rakendamiseks vajalikud Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri määrused ning viia vajalikud andmekogud ja haldusprotsessid uute nõuetega vastavusse. Piiratud teovõimaga inimeste immuniseerimise erisust on praktikas vaja rakendada varem, selleks muudetakse kehtivat NETS-i ning muudatust rakendatakse vastavalt rakendussättele juba 2027. aasta 1. juulist. Kehtiva NETS § 8 täiendamine lõikega 22 sätestab TTO õiguse immuniseerida piiratud teovõimega isikut, kui tema seaduslik esindaja ei ole sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keeldunud. Muudatus on suunatud immuniseerimisega hõlmatuse parandamisele ja bürokraatia vähendamisele, eriti koolitervishoius ja hoolekandeasutustes, kus esindajate passiivsus on takistanud õigeaegset vaktsineerimist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ettevalmistamiseks vajalik sisend koondati väljatöötamiskavatsuse tagasiside põhjal teostatud analüüsist, ning 2025. aastal läbiviidud kaasamise töötubadest, kus osalesid erinevate osapoolte esindajad, sh asjaomased ministeeriumid ja riigiametid, tervishoiutöötajate ja -asutuste esindusorganisatsioonid, haiglad, tööandjate ja ettevõtjate liidud ning patsiendi- ja noorteühendused. Ülevaade toimunud kaasamisest ja aruteludest on leitav Sotsiaalministeeriumi veebilehel.120 Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kaitseministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Õdede Liidule, Maksu- ja Tolliametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Ravimiametile, Tervise Arengu Instituudile, Terviseametile, Tervisekassale, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Laborimeditsiini Ühingule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Õiguskantslerile, Tööinspektsioonile, Eesti Akrediteerimiskeskusele, Eesti Lastearstide Seltsile, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusele, Ravimitootjate Liidule, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Kaitseressursside Ametile. Saabunud märkustest on koostatud seletuskirja lisana märkuste tabel, milles on välja toodud 120 Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje | Sotsiaalministeerium 89 täiendavad selgitused ja viited eelnõu korrigeerimise kohta vastavalt märkustele. Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a. 90  Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsuse tagasisidetabel VTK peatükk / Märkuse Märkusega arvestamine / Märkus / kommentaar märkuse esitaja mittearvestamine tüüp Märkused puuduvad, kuid juhib tähelepanu, et nakkushaiguste Üldine Andmekaitse ennetamise ja tõrje protsessides, kus tuleb töödelda isikuandmeid, Teadmiseks võetud ja arvestame. märkus Inspektsioon tuleb pöörata tähelepanu ka isikuandmete töötlemise põhimõtetele. Teeb ettepaneku lisada mitteregulatiivsete lahenduste alla konkreetsed ja rahastatud haridusprogrammid tervisealase kirjaoskuse edendamiseks. Et tagada patsiendi enesejuhtimise oskused ja samas ka terviseeksperdi oskused patsienti toetada tema Eesti autonoomiat ja eripärasid (s.h info tarbimise kanaleid) arvestades Teadmiseks võetud ja arvestame. 1. Puuetega tuleks luua haridusprogrammid nii alushariduse, põhikooli kui Inimeste Koda kutsehariduse ja gümnaasiumiprogrammide tasemel; sarnased haridusprogrammid oleks vajalikud ka juhendajatele, õpetajatele, töötervishoiuspetsialistidele, lapsevanematele, tervishoiutöötajatele või siis tööandjatele. Ettepanek määratleda ka riikliku immuniseerimiskavajärgsete Eesti vaktsiinide ja kordusvaktsiinide isikustatud automaatteavitused 1.2. Puuetega Teadmiseks võetud ja arvestame. terviseportaalis ja/või perearstikeskuste poolt ja teavitused Inimeste Koda vabatahtliku vaktsineerimise võimaluste kohta. Tervishoiutöötaja peab nii koolis, perearsti juures kui ka mujal lähtuma lapsesõbraliku tervishoiu põhimõtetest, sõltumata sellest, Juhib tähelepanu, et tuleb arvestada ka võimalusega, et mõju võib kes annab lapse vaktsineerimiseks olla ka vastupidine ehk et laps võib vaktsiinist keelduda näiteks nõusoleku. Lapsel on õigus olla kaasatud Eesti süstihirmust või muudel põhjustel. Kooliõed vajavad sellistes oma tervist ja ravi puudutavate otsuste 1.4. Puuetega olukordades selgeid ja ühtseid juhiseid ja väljaõpet. Samuti tuleb tegemisse ka siis, kui nõusoleku annab Inimeste Koda arvestada mõjuga, mis võib tekkida, kui vanemate ja lapse otsus ei vanem. Samuti näeb seadus ette, et ühti ning mille tulemusel võib laps vajada psühholoogilist lisatuge. vanemad arutavad lapsega hooldus‑, kasvatus‑ ja terviseküsimusi, võttes arvesse lapse küpsust (perekonnaseaduse § 116 lõige 3).  Oluline on rõhutada, et uue eelnõuga kaotatakse ära senine üldine nõue, mille järgi töötaja pidi enne tööle asumist esitama tervisetõendi kõigi nakkushaiguste suhtes – selline kohustus jääb edaspidi alles ainult tuberkuloosi puhul ja sedagi üksnes väga selgelt piiritletud töökohtadel, kus kokkupuude haavatavate rühmadega teeb riski oluliselt kõrgemaks. Ülejäänud juhtudel ei nõua eelnõu tööandjalt ega töötajalt täiendavaid tõendeid, vaid juhib kogu tervisekontrolli korralduse teadlikult tagasi Eesti töötervishoiu ja tööohutuse seaduse Kommentaar, et tööandjatele on probleemiks see, kui nemad 3. Töötervishoiua raamidesse, kus riskihindamise põhimõtted katavad tõendi kulu ja töötaja lahkub töölt. rstide selts juba täna sätestavad, millistes olukordades ja kui sageli peab tööandja töötaja tervisekontrolli saatma. See tähendab, et nakkusohutuse seisukohalt ei teki tööandjale uut kohustust ega lisakulutust võrreldes kehtiva olukorraga: tuberkuloosi tõend on erandlik ja säilitatud üksnes nende valdkondade jaoks, kus see on rahvatervise seisukohalt vältimatult vajalik, muu tervisekontroll toimub edaspidi TTOS-i alusel nagu tavaline töökeskkonnariskidest lähtuv protsess. Paljudel tööandjatel, kus töötatakse haavatavate rühmadega on juba aastaid olnud praktika, et TTOS-i alusel korraldatav Kommentaar, et aastate jooksul on järjest enam selliseid asutusi, tervisekontroll hõlmab ühes käigus ka Eesti kus TTOS tervisekontrolli raames käsitletakse kohe ka nakkusohutusega seotud küsimusi. See 3.1. Töötervishoiua nakkusohutust. See tähendab, et tööandja on korraldanud ühe käigu tähendab, et tööandjad on enda rstide selts raames mõlemad teemad (nt koolid). töökorralduses loonud lahenduse, kus töötaja ei pea tegema mitut eraldi käiku ning nakkusohutuse hindamine on integreeritud tavapärasesse töötervishoiu protsessi.  Eelnõu ei lähe selle praktikaga vastuollu — vastupidi, üldisest nakkushaiguste tõendi nõudest loobumine toetabki seda, et nakkusohutusega seotud hinnangud tehakse edaspidi TTOS-i raamistikus, tööandja riskianalüüsi ja töötervishoiuarsti soovituste alusel. Ainsaks erandiks jääb tuberkuloosi tõendi nõue kindlate ametikohtade puhul, kus risk ei tulene mitte tööandja valikutest, vaid rahvatervise seisukohast vältimatust vajadusest kaitsta lapsi, patsiente ja hoolealuseid. Töötervishoid on juba praegu käsitlenud nakkusohutust koos bioloogiliste ohuteguritega näiteks tervishoius, põllumajanduses ja kanalisatsioonitöödel ning tööandja ja töötaja teavitamine on olnud selle loomulik osa. Eelnõu lähtubki samast Töötervishoid ongi siiani tegelenud mõlemapoolselt: nii NETS-i kui loogikast: üldine nakkushaiguste tõendi nõue Eesti bioloogiliste ohuteguritega (vaktsineerimised nt tervishoius ja kaob ning nakkusohutuse hindamine jääb 3.3. Töötervishoiua põllumajanduses, kanalisatsioonitööd vms nüüd valdavalt TTOS-i raamidesse, kus see rstide selts + tööandjate/töötajate teavitus) praktikas ongi toimunud. NETS jätab ainult tuberkuloosi tõendi selgelt piiritletud ametikohtadel, kuid kõik ülejäänud nakkusohutuse küsimused jäävad edasi töötervishoiu tavapäraste protsesside ja riskihindamise juurde. Eelnõu roll on piirata NETS ainult Eesti Kogu töötervishoiu bioloogiliste ohutegurite alast seadusandlust rahvatervise seisukohalt vältimatute 3. Töötervishoiua peaks paralleelselt analüüsima ja kohandama, et oleks kompleksselt eranditega, kuid laiem nakkusohutuse rstide selts käsitletav koos NETS-iga. käsitlus töökohal jääbki edasi TTOS-i. Seaduse eelnõus me ei erista tööprotsessi ja Eesti Kas on õige eristada tööprotsess ja töökeskkond? töökeskkonda. Töötervishoiu ja tööohutuse 3.1. Töötervishoiua Meditsiinitöötajatel on need ju küll enamasti kattuvad - s.t. toimivad seaduse alusel loodud määrus käsitleb rstide selts samaaegselt. töökeskkonda mõjutavaid bioloogiliste  ohutegureid, mille hulka kuulub ka tööprotsess, kui see töökeskkonda mõjutab. Oma töökohustustest lähtuvalt on oluline, et tervishoiutöötajad oleksid ka ise nakkushaiguste eest võimalikult maksimaalselt Seaduse eelnõu kohaselt peab tööandja kaitstud –s.t. immuniseeritud. Kuna tervishoiutöötajad peaksid olema tagama tööaladel, kus on nakkushaigusesse immuniseeritud tavapopulatsioonist suuremas mahus, siis on ka nakatumise oht, töötajate immuniseerimise ja Eesti nende tööandjate halduskoormus nõuetekohaseks vajadusel ennetava ravi. Lisasime eelnõusse 1. Töötervishoiua immuunprofülaktikaks märgatavalt suurem. ka sätte, mille alusel võib rstide selts Tuleks laiendada riiklikku vaktsineerimiskava alla kuuluvate immuniseerimiskavasse lisada kutsealasid, vaktsiinide hulka tervishoiutöötajatele, samuti ka (eriti koolieelsete) mille puhul on töötajate vaktsineerimine lasteasutuste vms sektorite töötajatele nt hetkel gripi, leetrite (koos üleriigilise epidemioloogilise tähtsusega mumpsi, punetiste), läkaköha (koos difteeria, teetanuse), tuulerõugete vastu. Noorte suurem otsustusõigus on põhimõtteliselt mõistetav, kuid eelnõu lähtub tervishoius kehtivast üldpõhimõttest: alaealise nõusolekuvõime hindamine ei Toetavad noorte suuremat otsustusõigust oma tervisega seotud toimu vanusepiiri järgi, vaid individuaalselt. küsimustes, kuid peavad oluliseks selgete kaitsemehhanismide ja See tähendab, et kui noor mõistab kaalutlusvõime hindamise kriteeriumide kehtestamist. vaktsineerimise sisu, riske ja tagajärgi, saab Eesti Koolikeskkonnas võib noort mõjutada autoriteetide surve ning ta juba praegu anda teadliku nõusoleku. 1.4. Õpilasesindust seetõttu tuleb tagada, et noor suudab teha teadliku ja iseseisva Samas on oluline arvestada koolikeskkonna e Liit otsuse. Kui noor mõistab otsuse tagajärgi ja riske, võiks tal olla eripäraga, kus autoriteetide mõju võib otsust võimalus alates teatud vanusest (nt 14–16) ise otsustada oma mõjutada, mistõttu peab tervishoiutöötaja vaktsineerimise üle. hindama, et otsus oleks tehtud iseseisvalt ja vabatahtlikult. Eelnõu eesmärk ei ole seda süsteemi muuta, vaid tagada, et iga otsus olenemata vanusest oleks tõenduspõhine, teadlik ja survevaba. Noorte teadlikke terviseotsuseid ei saa Peavad oluliseks, et seadusemuudatustega kaasneks teaduspõhine tagada ainult õiguslike võimaluste kaudu. ja noortele suunatud teavitustöö, mis aitaks noortel orienteeruda Eesti Sama oluline on toetav ja arusaadav info- ja valeinfo rohkes keskkonnas. Riik peaks koos ekspertide ja 1. Õpilasesindust infokeskkond. Seetõttu on tähelepanek, et noorteorganisatsioonidega arendama hariduslikke programme, mis e Liit seadusemuudatustega peaks kaasnema õpetavad kriitilist mõtlemist ja meediapädevust, et toetada teadlikke teaduspõhine ja noortele kohandatud terviseotsuseid. teavitustöö, igati asjakohane. Eelnõu üldine  raamistik eeldabki, et riik teeb koostööd ekspertide ja noorteorganisatsioonidega, et arendada kriitilist mõtlemist ja meediapädevust toetavaid programme. Noored puutuvad kokku väga suure info- ja valeinfo hulgaga, eriti tervisevaldkonnas, ning nende otsustusvõime toetamine eeldab selget, usaldusväärset ja nende eale sobivat selgitustööd. Selline lähenemine aitab tagada, et noored suudavad teha terviseotsuseid teadlikult, iseseisvalt ja faktilisele infole tuginedes. Apteekrite soov laiendada vaktsineerimisõigust proviisoritele ja farmatseutidele on täiesti mõistetav, eriti arvestades nende rolli esmatasandi nõustajatena ning valmisolekut pakkuda teenust koos vajaliku koolituse, dokumenteerimise ja ruumiliste tingimustega. Oleme apteekide esindusorganisatsioonina korduvalt välja Eelnõu lähtub aga tervishoiutöötajate pakkunud, et ka proviisorid ja farmatseudid võiksid kuuluda Eestis raamistikust, kus vaktsineerimise õigus on tervishoiutöötajate ringi, kel on õigus vaktsineerida. Proviisorid ja seotud iseseisva tervishoiuteenuse farmatseudid, nagu ka teised tervishoiutöötajad vajavad enne osutamise võimekusega, sealhulgas Eesti vaktsineerimise teenuse pakkumist koolitust, vajalik on ligipääs vastutuse ulatuse ja patsiendi seisundi 1. Proviisoraptee patsiendi terviseinfole (nõustamiseks, immuniseerimise hindamisega. Nagu teisedki kide Liit dokumenteerimiseks) ning apteegil vajalike ruumide olemasolu. tervishoiutöötajad, vajaksid ka proviisorid ja Toetame samuti põhimõtet, et koolitused läbinud apteekrid saavad farmatseudid sellisel juhul koolitust, ligipääsu vaktsineerida ka kriisiolukordades (näiteks massvaktsineerimiste või patsiendi terviseinfoga seotud süsteemidele nakkushaiguste testimiste läbiviimisel). ning selget rollijaotust. Samuti on kriisiolukordades apteekide kaasamine sisuliselt võimalik ning praktikas kasutatudki, kuid see eeldab eraldi regulatsiooni ja täpselt määratletud protseduure. Eelnõu ei välista apteekide suuremat kaasatust tulevikus, kuid selline muudatus peab toimuma kooskõlas tervishoiusüsteemi tervikstruktuuriga ja  tagama, et vastutus, pädevus ja andmekaitse oleksid üheselt paigas. Töötervishoid on juba praegu käsitlenud nakkusohutust koos bioloogiliste ohuteguritega näiteks tervishoius, Toetame ettepanekut vähendada bürokraatiat ning ühtlustada põllumajanduses ja kanalisatsioonitöödel tervisekontrolli reegleid. Erinevate seaduste alusel tehtavad ning tööandja ja töötaja teavitamine on olnud riskihinnangud ja tervisekontrollid ei ole praegu piisavalt selgelt selle loomulik osa. Eelnõu lähtubki samast sätestatud ning põhjustavad töötajatele ja ka ettevõtjatele liigset loogikast: üldine nakkushaiguste tõendi nõue Eesti administratiivset koormust. Samuti ei pruugi praegusel kujul kaob ning nakkusohutuse hindamine jääb 3. Proviisoraptee korraldatud kontrollid täita neile pandud ootusi. Samuti saame nüüd valdavalt TTOS-i raamidesse, kus see kide Liit apteekide poolt kinnitada, et tervisetõendite süsteem vajab praktikas ongi toimunud. NETS jätab ainult kaasajastamist ja täpsemat analüüsi tõendi vajalikkuse, kehtivuse ja tuberkuloosi tõendi selgelt piiritletud säilitamise osas. Toetame mõtet, et kaaluda tuleks, kas ametikohtadel, kuid kõik ülejäänud tervisetõendit praegusel kujul üldse vaja on. nakkusohutuse küsimused jäävad edasi töötervishoiu tavapäraste protsesside ja riskihindamise juurde. Apteegid mängivad juba praegu olulist rolli inimeste nõustamisel ning eelnõu ei piira seda rolli kuidagi. Apteekritel on jätkuvalt õigus anda inimestele tervisealast teavet, sh nakkushaiguste ennetamise ja ravimite Eesti Uus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus peaks andma Üldine kasutamise kohta. Nõustamise ja teavituse Proviisoraptee apteekritele juurde õigusi inimeste nõustamise ja teavitustegevuste märkus laiendamine on tervishoiusüsteemi üldine kide Liit osas. suund ning apteekide panus on selles väärtuslik. Koostööd saab vajadusel laiendada riiklike teavitustegevuste ja kriisivalmiduse raames. Toetame IPEK rolli sätestamist NETSis. Meie ettepanek on, et on Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni rolli vajalik sätestada NETSis ja vastavas NETS rakendusaktis: selge sõnastamine on oluline ning toetame Eesti • IPEK ülesanded (sh vaktsineerijate täiendõppeprogrammide ja seisukohta, et komisjoni ülesanded ja 1.1. Perearstide koolitajate kinnitamisel); toimimise põhimõtted peavad olema üheselt Selts • töökord (sh rahastus); mõistetavad. Eelnõu toobki IPEKi NETSi • koosseisu koostamise põhimõtted; raamistikku, kuid täpsemad detailid kuuluvad  • huvikonfliktide haldamise põhimõtted. rakendusaktidesse. Selline jaotus on vajalik, et seaduse tasandil sätestada volitus ja raamistik, samas kui konkreetsem kord jääb paindlikumalt ajakohastatavaks ministri määrusega. Meie eesmärk on tagada, et IPEKi töö oleks läbipaistev, professionaalne ja sõltumatu nii teaduslikult kui ka huvide konflikti mõttes ning et komisjoni otsused toetaksid tervishoiusüsteemi toimimist tervikuna. Immuniseerimisõiguse laiendamine apteegiteenuse osutajatele eeldab kõigepealt apteegiteenuste sisulise regulatsiooni kaasajastamist, on mõistetav ja kooskõlas tervishoiusüsteemi tervikliku toimimise põhimõtetega. Eelnõu ise apteegiteenuse sisu ega korraldust ei muuda, vaid lähtub kehtivast raamistikust, kus vaktsineerimise õigus on seotud iseseisva tervishoiuteenuse Eesti Perearstide Selts ei toeta immuniseerimisõiguse laiendamist osutamise ja sellega kaasneva Eesti apteegiteenuse osutajatele seni kuni apteegiteenuste sisu vastutuskoormaga. Kuna 2024. aastal 1.2. Perearstide regulatsioon ei ole süstemaatiliselt kaasajastatud vastavalt 2024 kooskõlastatud VTK nägi ette Selts kooskõlastatud VTKle. apteegiteenuste laiemat ajakohastamist, on loomulik, et võimalikud muudatused vaktsineerimisõiguses peavad toimuma alles pärast seda, kui apteegiteenuse roll ja ulatus on süsteemselt üle vaadatud. Selline järjekord tagab, et otsused tehakse läbipaistvalt, erialapõhiselt ja kogu tervishoiusüsteemi sujuvat toimimist silmas pidades. Immuniseerimisel koolikeskkonnas tuleb Eesti EPS toetab regulatsiooni kaasajastamist ja selguse loomist, et selgelt lähtuda võlaõigusseadusest, on 1.4. Perearstide immuniseerimisel koolides lähtutakse võlaõigusseadusest. põhjendatud ning eelnõu toetab seda Selts põhimõtet. Vaktsineerimine on  tervishoiuteenus, mis eeldab teadlikku nõusolekut ning kehtiv õigusruum sätestab, et alaealise nõusolekuvõime ja otsustusõigus hinnatakse individuaalselt VÕS-i alusel. NETS ei muuda seda raamistikku, vaid loob selguse, et ka koolides toimuv immuniseerimine toimub samadel alustel nagu mujal tervishoiusüsteemis. See tagab ühtse õigusliku loogika, väldib erinevaid tõlgendusi ning kaitseb nii lapse õigusi kui tervishoiutöötaja vastutust. Täiskasvanute vaktsineerimise kättesaadavuse teema on tõepoolest oluline, eriti kuna mitmed vajalikud kaitsesüstid on Oluline osa immuniseerimistest toimub täiskasvanueas, kus praegu inimesele täielikult omaosalusega vaktsiinide kättesaadavusega on probleeme, sest suur osa ning soodustus ei kehti isegi siis, kui vaktsiin täiskasvanueas tehtavaid vaktsiine on isikule tasulised ja ilma on Eestis registreeritud ravim. NETS ise ei Tervisekassa ravimite soodusmäärata, kuigi tegemist on Eestis määra ravimite hüvitamise põhimõtteid ega registreeritud ravimitega. Nakkushaiguste ennetamise seisukohast Eesti Tervisekassa soodusmäärasid. Need on oluline toetada ja soodustada 1. Perearstide kuuluvad eraldi ravimipoliitika ja täiskasvanueas vaktsineerimisi, sh MMR, dTap, puukentsefaliidi Selts ravikindlustuse raamistikku. Küll aga on teie vaktsiinidega. EPS esindajad on aeg-ajalt IPEKis seda küsimust tähelepanek oluline sisend tõstatanud, et omaosalusega läbi viidud vaktsineerimistele laieneks poliitikakujundajatele: täiskasvanute ravimite soodusmäär, kuid vastuseks oleme saanud, et NETS seda vaktsineerimine on rahvatervise seisukohalt ei võimalda. Palume NETS väljatöötamisel ka seda aspekti sama tähtis kui laste immuniseerimine, ning arvestada. selle parem toetamine vajab laiemat arutelu üle kogu tervishoiusüsteemi. Tervishoiuasutustes võivad tõepoolest levida ka õhklevina vaktsiinvälditavad haigused, Tervishoiutekkeliselt võivad levida ka õhkleviga levivad nagu leetrid, gripp, COVID‑19 ja tuulerõuged, Eesti vaktsiinvälditavad haigused (sh leetrid, gripp, COVID-19, mis ohustavad eriti patsiente, kes on ise 2. Perearstide tuulerõuged). Palume uue NETS seaduse loomise käigus kaitseta või immuunsusnõrgad. Samas ei Selts arvesse võtta ka seda aspekti ja luua õigusselgust, kas ja millistel sätesta NETS eraldi tervishoiutöötajate juhtudel võib olla tervishoiutöötajate vaktsineerimise kohustuslik. vaktsineerimiskohustust, sest selline otsus peab põhinema laiemal õigusraamistikul, sh  põhiseaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning riskihindamise põhimõtetel. Tõstatatud küsimus on siiski väga asjakohane. Õiguslik selgus selle kohta, millistel tingimustel võib vaktsineerimine tervishoius olla vajalik või kohustuslik, vajab eraldi käsitlemist ning seda tuleb edasises poliitikakujundamises arvesse võtta. Hoolekandeasutused on nakatumise suhtes sama haavatavad kui tervishoiuasutused, mistõttu on infektsioonikontrolli nõuete Eesti ajakohastamine nendes asutustes Nakkushaiguste leviku osas on väga haavatavad ka hooldekodud, 2.1. Perearstide hädavajalik. Eelnõu eesmärk ongi laiendada toetame infektsioonikontrolli nõuete kaasajastamist ka nendes. Selts selged ja läbipaistvad nakkusohutuse põhimõtted ka hooldekodudele, et tagada paremad ennetusmeetmed ja kaitse nii elanikele kui töötajatele. Kehtiv tõendipõhine süsteem ei ole olnud tõhus nakkushaiguste ennetamisel ning on Eesti Perearstide Selts toetab ettepanekut üldse loobuda koormanud nii töötajaid kui tööandjaid nakkushaiguste suhtes esitatava tervisetõendi nõudest ning märkimisväärse aja- ja rahakuluga. Eelnõus kasutada tõendipõhise lähenemise asemel riskipõhiseid üldine nakkushaiguste tõendi nõue kaob ning ennetusmeetmeteid nagu töötajate juhendamine, nakkusohutuse hindamine jääb nüüd Eesti isikukaitsevahendite kasutamine, tervise jälgimine, aga ka valdavalt TTOS-i raamidesse, kus see 3.2. Perearstide kätehügieeni, toidukäitlushügieeni nõuete täitmine. Praeguste praktikas ongi toimunud. Ainsaks erandiks Selts töötajate tervisekontrollide raames toimuvate tõendite jääb tuberkuloosi tõendi nõue kindlate väljastamisega, mille raames tehakse teatud tööalade töötajatele ametikohtade puhul, kus risk ei tulene mitte rutiinselt väljaheitekülve ja kopsude tööandja valikutest, vaid rahvatervise röntgenülesvõtteid on küll kulutatud palju ressursse (aega, raha), seisukohast vältimatust vajadusest kaitsta kuid on väga kaheldav, kas üldse on ennetatud infektsioonhaigusi. lapsi, patsiente ja hoolealuseid. Eesti Sobiv sõnastus oleks näiteks: Vaktsineerimisi viiakse läbi peamiselt 1.2. Perearstide perearstiabis ning koolitervishoiuteenuse ja eratervishoiuteenuste Teadmiseks võetud ja arvestame. Selts osutajate poolt. Eesti 2.1. Perearstide „üldarstiabile“ – pro perearstiabile Teadmiseks võetud ja arvestame. Selts  Sotsiaalministeeriumi esmase VTK kaasamisürituse arutelude põhjal Eesti Üldine soovitame edasistesse aruteludesse ning temaatilistesse Ravimihulgimü Teadmiseks võetud ja arvestame. märkus töörühmadesse kindlasti ja veelgi tugevamalt kutsuda ja paluda ka üjate Liit rohkem era- ja kolmanda sektori esindajaid. Kriisijuhtimisel, sh kindlasti ka tervisekriiside, epideemiaolukordade Eesti juhtimisel tuleb tagada 5. Ravimihulgimü Teadmiseks võetud ja arvestame. interdistsiplinaarne vaade. Peame oluliseks, et ettevaatuspõhimõtte üjate Liit rakendamist edasises menetluses põhjalikult piiritletaks. Eesti Toetame eesmärki tõsta vaktsineerimisega hõlmatust. Samuti 1. Ravimihulgimü tunnustame ministeeriumit valmisoleku eest laiendada Teadmiseks võetud ja arvestame. üjate Liit immuniseerimisõigusega isikute ringi. Oleme ravimite hangete ja logistika teemad NETSi ettevalmistamisel läbi töötanud koostöös Tervisekassaga ning analüüsinud, kuidas tagada nakkushaiguste tõrjeks vajalike ravimite parem kättesaadavus ja varustuskindlus. Selle tulemusel oleme teinud ettepaneku kehtestada sarnaselt VTK-ga soovitakse ilmselt ulatuslikult muuta ravimite hankimise ja ravikindlustuse seaduse alusel loodud Eesti käitlemise reegleid ja õiguseid. Need muudatused vajavad enne ravimite loetelule ka nakkushaiguste ravimite 1.3. Ravimihulgimü eelnõu koostamise faasi jõudmist väga põhjalikku lahti kirjutamist loetelu, mis annaks selge õigusliku üjate Liit ning seejärel läbiarutamist. raamistiku hangetele, säilitamisele, jaotamisele ja eelarvelisele planeerimisele. Seega ei muudeta ravimipoliitikat laiemalt, vaid luuakse konkreetne ja läbipaistev kord just nende ravimite jaoks, mis on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seisukohalt vältimatud. Me ei muuda ravimivaldkonna Kavandatud muudatused tunduvad aga sellise ulatusega, et võivad aluspõhimõtteid ega kogu ravimikäitlemise põhimõtteliselt muuta kogu senist ravimikäitlemise raamistikku. raamistikku. Oleme analüüsi põhjal teinud Eesti Tegemist oleks väga põhimõttelise ja suure muutusega, mis ületaks konkreetse ja sihipärase ettepaneku luua 1.3. Ravimihulgimü kaugelt üksnes nakkushaigustega seotud valdkonnapiire ning nakkushaiguste ravimite loetelu, mis toimiks üjate Liit ulatuks ravimivaldkonna aluspõhimõtete muutmiseni. Suure samal põhimõttel nagu ravikindlustuse tõenäosusega ei saaks sellised muudatused piirduda pelgalt NETS- seaduse alusel kehtestatud ravimite loetelu, ga, vaid kuid oleks suunatud ainult nakkushaiguste  hõlmaksid ilmselt ka TTKS-i ja RavS-i ning olulist osa selle alusel ennetamiseks ja tõrjeks vajalikele ravimitele. antud määrustest. Peame kriitiliselt oluliseks, et enne VTK Selle eesmärk on tagada vaktsiinide, menetlusest eelnõu koostamiseni jõudmist tuleks need kavad antimikroobsete ravimite ja teiste vältimatute sisuliselt lahti kirjutada ning puudutatud huvirühmadele eraldi vahendite varustuskindlus ja selge tutvumiseks ja kommenteerimiseks rahastamismudel, mitte kujundada ümber saata. kogu ravimipoliitikat. Ulatuslikumad muudatused RavS-i või TTKS-i ei ole NETSi kaudu kavandatud. Ühtlasi märgitakse VTK-s, et soovitakse luua õiguslik alus vaktsiinidooside liikumise ja kasutamise arvestamiseks, mida omakorda hakataks kasutama riiki tellitavate vaktsiinikoguste planeerimisel. Kindlasti on tegemist sensitiivse ja konfidentsiaalse teabega, mille töötlemine vajab selget ja täpset alust ning piire. Mõistame muret, kuid täpsustame, et eelnõu Rõhutame, et olulisema osa Eestis kasutatavatest vaktsiinidest ettevalmistamisel ei ole kavandatud ravimite hangivad täna siiski teised Eesti ravimihulgimüüjad, mitte käitlemise üldise süsteemi Tervisekassa. Küll on kassa viimastel aastatel rakendanud ümberkujundamist. Koostöös turustuspraktikaid kassa prognoosivigadest realiseerunud riskide Tervisekassaga oleme analüüsinud üksnes leevendamiseks nende ülekandmisega teistele tervishoiusektori Eesti seda, kuidas tagada nakkushaiguste osapooltele, millega on põhjustanud segadust ja kahju nii ravimeid 1.3. Ravimihulgimü ennetamiseks ja tõrjeks vajalike ravimite hankinud tervishoiuteenuse osutajatele kui teistele ravimikäitlejatele üjate Liit parem planeerimine, kättesaadavus ja – segadused riigi/tervisekassa sekkumisel tervishoiuteenuse varustuskindlus, ning sellest lähtuvalt teinud osutajate ja ravimite tarneahelasse seoses gripivaktsiini üle- ja ettepaneku luua nakkushaiguste ravimite puudujääkidega riikliku immuniseerimiskava raames. loetelu, mis toimib põhimõtteliselt samal moel Seepärast tuleb ka seesuguste muudatuste kavandamisel need kui ravikindlustuse seaduse alusel kõigepealt selgelt lahti kirjutada ning arvestada seejuures ravimituru kehtestatud ravimite loetelu. osaliste võrdse kohtlemise, infokaitse ja konkurentsiõiguse põhimõtteid. Tähelepanuta ei tohi jätta Tervisekassa kohati tugevat huvide konflikti kui sisemiselt ühelt poolt nii ravimikäitlejana ravimite hankija ja turustajana ning teisalt ravimite eest tasuva kindlustusorganisatsioonina. Need riskid tuleb maandada. Seaduse eelnõus sätestame VTK selgituste põhjal tundub, et komisjonist soovitakse kujundada immunoprofülaktika ekspertkomisjoni Eesti formaalse(te) otsustusõigus(t)ega haldusorgan. ülesanded ja vastava rakendusakti, kuhu 1.1. Ravimihulgimü Samas jätab VTK täiesti lahtiseks, missuguseid ülesandeid, mis võivad lisanduda huvidekonflikti haldamise üjate Liit vormis ja mis järelmitega komisjon edaspidi täitma hakkaks, kuidas põhimõtted, rahastamine ja töökord. korraldatakse edaspidi komisjoni koosseis ja töö ning missugustest  kaalutlustest lähtudes ja mis piirides komisjon edaspidi otsuseid teeks. VTK kirjeldusest võib tõesti jääda mulje, justkui soovitaks komisjonile anda formaalseid otsustusõigusi, kuid rõhutame, et eelnõu koostamisel ei ole sellist haldusorgani ülesehitust kavandatud. NETS sätestab komisjoni rolli raamistikuna ning selle eesmärk on tagada immunoprofülaktika Toetame VTK algatust vaadata sisuliselt üle, ühtlustada ning ekspertkomisjonile selge ja läbipaistev lihtsustada infektsiooni- ja tervisekontrollide riskianalüüside ja Eesti nõuandev funktsioon, mitte otsustusõiguslik tervisetõendite süsteeme NETS-is ja TTOS-is. Meie hinnangul vajab 3. Ravimihulgimü pädevus. Komisjoni konkreetsed ülesanded, ja väärib ka see valdkond edasisteks aruteludes eraldi töörühma, mh üjate Liit töövorm, koosseisu kujunemine ja seepärast, et osalt on tegemist võrdlemisi spetsiifiliste, üheaegselt nii otsustusprotsessid määratakse töö- kui meditsiiniõiguslikke eriteadmisi nõudvate küsimustega. rakendusaktidega, mis valmivad eraldi ja kaasavalt. Meie eesmärk on tagada, et komisjoni roll oleks üheselt mõistetav, erapooletu ja toetaks tõenduspõhist poliitikakujundamist, mitte ei looks paralleelset otsustustasandit. Kehtiv tõendipõhine süsteem ei ole olnud tõhus nakkushaiguste ennetamisel ning on VTK punktis 3.2. välja pakutud mõtet, et "ühe alternatiivina on koormanud nii töötajaid kui tööandjaid võimalik üldse loobuda nakkushaiguste suhtes esitatava märkimisväärse aja- ja rahakuluga. Eelnõus tervisetõendi nõudest ning kaaluda tõendipõhise lähenemise üldine nakkushaiguste tõendi nõue kaob ning asendamist riskipõhiste ennetusmeetmetega nagu töötajate nakkusohutuse hindamine jääb nüüd Eesti juhendamine, isikukaitsevahendite valdavalt TTOS-i raamidesse, kus see 3.2. Ravimihulgimü kasutamine, tervise jälgimine", tuleks kindlasti kaaluda – eriti kehtiva praktikas ongi toimunud. Ainsaks erandiks üjate Liit NETS § 13 lg 1 p 1 nimetatud tegevusvaldkonnas tegutsevates jääb tuberkuloosi tõendi nõue kindlate ettevõtetes, kes ei puutu kokku lahtiselt müüdava/käideldava toidu ametikohtade puhul, kus risk ei tulene mitte või veega, vaid käitlevad pakendatud tooteid, mille kaudu tööandja valikutest, vaid rahvatervise nakkushaiguste levik on vähetõenäoline seisukohast vältimatust vajadusest kaitsta lapsi, patsiente ja hoolealuseid.  Kehtiv tõendipõhine süsteem ei ole olnud tõhus nakkushaiguste ennetamisel ning on koormanud nii töötajaid kui tööandjaid märkimisväärse aja- ja rahakuluga. Eelnõus üldine nakkushaiguste tõendi nõue kaob ning Samuti on tervitatav VTK punktis 3.3. esitatud põhimõte, et tööandja nakkusohutuse hindamine jääb nüüd Eesti võiks nakkushaiguste ja bioloogiliste ohutegurite riske hinnata ja valdavalt TTOS-i raamidesse, kus see 3.3. Ravimihulgimü maandada ühes riskihinnangus – TTOS alusel koostatavas praktikas ongi toimunud. Ainsaks erandiks üjate Liit töökeskkonna riskianalüüsis, mis hõlmab ka bioloogiliste jääb tuberkuloosi tõendi nõue kindlate ohuteguritega seotud riske. ametikohtade puhul, kus risk ei tulene mitte tööandja valikutest, vaid rahvatervise seisukohast vältimatust vajadusest kaitsta lapsi, patsiente ja hoolealuseid. Põhiõiguse ja vabaduste riiveid võimaldavate sätete kavandamisel Põhiõiguste riivete proportsionaalsuse tuleb eriti põhjalikult läbida ning ka kirja panna riivete analüüs esitatakse eelnõu seletuskirjas. põhiseaduslikkuse kontroll. Need küsimused väärivad eraldi Eelnõus on piirangute rakendamise töörühma arutelusid, kuhu tuleks lisaks tervishoiu- ja eelduseks range vältimatu vajaduse julgeolekuvaldkonnale kaasata ka kodanikuõiguste, ettevõtluse kriteerium ja ajalised piirangud (nt § 28). esindajate ning põhiõigustele spetsialiseerunud juristkonna Tõhus õiguskaitse on tagatud esindajad. haldusmenetluse seaduse kohaldamisega (§ Eesti Piiravate meetmete kavandamisel tuleb eraldi tähelepanu pöörata ka 1 lg 4). Andmekaitse aspektidega on 5. Ravimihulgimü tõhusa õiguskaitse võimalustele selliste meetmete rakendamise arvestatud, luues andmetöötlusele üjate Liit olukorras, seda nii ministeeriumi kaasamisüritusel Andmekaitse konkreetsed alused otse seaduses (nt § 26 Inspektsiooni poolt toodud andmekaitseaspektides kui lg 5, § 28 lg 13).Elutähtsate teenuste ja õiguskaitsemehhanismide ja - kaupade kättesaadavus on tagatud võimaluste tasemel üleüldiselt. Erinevate piiravate meetmete võimalusega teha piirangutes ning karantiini- kavandamisel – NB! nii piiriüleselt, piiridel, kui siseriiklikult sh riigi ja piiriületusnõuetes vastavaid erandeid (§ 26 sees eripiirkondade loomisel – tuleb eraldi arvestada vajadusega lg 2 p 6, § 44). Täiendav osapoolte ja garanteerida ühiskonna toimimiseks vältimatult vajalike teenuste, spetsialistide kaasamine aruteludesse jätkub kaupade, tööde jätkumine. eelnõu kooskõlastusringidel. Piiravate meetmete regulatsioon tuleb eelnõu dokumentides siduda Eelnõus on loodud seosed kehtiva ja tänaste kriisiseaduste (HOS, RiKS jt) ning Riigikogu menetlus oleva kavandatava kriisiregulatsiooniga. Eesti uue tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga. Kattuvates piirnevates Paragrahvi 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse 5. Ravimihulgimü osades tuleks hinnata ka teiste valdkondade asjakohaseid reegleid, häda- või eriolukorras vastavat kriisiseadust üjate Liit näiteks on NETS-il puuteid loomataudi vastaste nõuetega. Seda nii (tänane hädaolukorra seadus või menetluses sisuliselt kui ka terminoloogiliselt ja rakendus üleminekuaspektides. olev tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus),  Vastavad seosed, piirangute alused ja ulatus ning arvestades NETS erisusi. Samuti on otsustusprotsessid, pädevus ja vastutus tuleks eelnõu dokumentide arvestatud kokkupuudetega loomataudide ja selguse huvides võimalusel ka skemaatiliselt vms ülevaatlikul viisil toiduohutusega – eelnõus on reguleeritud ära kirjeldada. teabevahetus zoonooside tuvastamisel (nt § 8 lg 5 p 2) ning rakendussätetega muudetakse vastavalt ka veterinaarseadust (§ 51). Piirangute alused, otsustusprotsessid ja pädevuste jaotus (millal otsustab Terviseamet ja millal Vabariigi Valitsus, sh §- d 26–28) avatakse eelnõu seletuskirjas. ETTKLi arvates peaks laste vaktsineerimine toimuma kindlasti esmatasandil, sh koolitervishoiu kaudu, tagades nii süsteemse ja järjepideva lähenemise laste tervisele. Täiskasvanute vaktsineerimine peaks samuti jääma esmatasandi vastutada, arvestades vajadust usaldusväärse nõustamise ja patsientide vaktsineerimise järjepidevuse järele. Eratervishoiuasutuste ulatuslik kaasamine testimisse ja vaktsineerimisse COVID-19 pandeemia ajal olude sunnil rakendatud ajutine, tervishoiusüsteemi ülesehitust ja Eesti sisemist loogikat eirav lahendus, mistõttu loodame, et uue NETS Esmatasandi koostamisel jäädakse kehtiva seaduse §-s 8 sätestatud 1.2. Teadmiseks võetud ja arvestame. Tervisekeskust immuniseerimise korralduse juurde. Teisi tervishoiuteenuse osutajaid e Liit võiks ka edaspidi kaasata üksnes tervishoiualases hädaolukorras ja eeldusel, kui esmatasandil ei ole piisavalt ressursse. Samas soovime tuua välja, et vajalik on õigusruumi selgus selles osas, et perearstiabi teenuse osutajad võivad vaktsineerida ka väljaspool oma tegevuskohta, nt koolides, tööandjate juures või vaktsineerimise kampaaniate raames. Seega peavad peamised hõlmatust suurendavad meetmed olema suunatud esmatasandile, kus on olemas püsikontakt patsiendiga ning usaldus patsiendi ja arsti vahel. Teeme ettepaneku kaasjastada ka määruses "Immuniseerimise korraldamise nõuded" § 2 lõiget 2. Täiendkoolitus ei peaks olema Eesti kohustusena, vaid tervisekeskuse enda võimalus ja valik, mis ajal ja Esmatasandi Teadmiseks võetud ja arvestame. 1. kellele seda soovitakse. Eelkõige peaks lähtuma meeskonnatööst ja Tervisekeskust on oluline, et tervisekeskuses oleks vaktsineerimise pädevus e Liit regulaarselt uuendatud selle eest vastutavatel töötajatele - peame väga oluliseks, et vaktsineerimise pädevus oleks meeskonnas  olemas ja uuendatud ning meeskonna liige saabki ka sisekoolitusi teha. Ühtlasi teeme ettepaneku veebipõhise täiendkoolituse loomiseks, et oleks võimalik enamatel inimestel neile sobival ajal oma teadmisi täiendada. ETTKL mõistab vajadust tõhustada infektsioonikontrolli nõuete Seaduse eelnõus laiendame rakendamist, kuid soovime rõhutada, et infektsioonikontrolli nõudeid infektsioonikontrolli nõuete rakendamist ei saa automaatselt üle kanda esmatasandi tervisekeskustele samas kõigile tervishoiuteenuse osutajatele ning ulatuses, nagu need kehtivad statsionaarset arstiabi pakkuvatele Eesti üldhooldusteenuse osutajatele. Seaduse teenuseosutajatele. Täiendavate nõuete lisamisel tuleks hinnata: a) Esmatasandi eelnõu väljatöötamise raames arutati ja leiti, 2.1. millised on esmatasandi tervisekeskuste tegelikud infektsiooniriskid, Tervisekeskust et NETS ei tohiks keskenduda ainult b) milline on tervisekeskuste töökoormus ja personal; c ) millised e Liit haiglatele, vaid reguleerida laiemalt ka neid kulud kaasnevad riskide maandamistegevuste rakendamisega ja kas asutusi, kus esineb infektsioonirisk. Vastavas need on, võrreldes oodatava mõjuga, põhjendatud. Palume vältida rakendusaktis saab sätestada täpsemad tervisekeskuste halduskoormuse suurendamist ja tagada, et uued nõuded vastavalt asutuse tüübile. regulatsioonid oleksid proportsionaalsed ja päriselus rakendatavad. Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi nõude. Eesti Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb Esmatasandi ETTKL toetab kavatsust ühtlustada nakkushaiguste tervisekontrollide 3. endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri Tervisekeskust alused ja vähendada dubleerimist TTOSi ja NETSi vahel. riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle e Liit vastavalt riski hinnangule. Toetame VTK ettepanekut täiendada immunoprofülaktika Seaduse eelnõus sätestame IPEK ülesanded ekspertkomisjoni ülesandeid ning rõhutame vajadust tagada: ja vastava rakendusakti, kuhu võivad  kooliõdede pädevuse ja õiguste selgus seoses lapse lisanduda huvidekonflikti haldamise Eesti Õdede kaalutlusvõime hindamise ja vaktsineerimisega; põhimõtted, rahastamine ja töökord. 1. Liit  õdedele suunatud erialaste koolitusprogrammide süsteemne Seaduse eelnõus sätestame, et piiratud rahastamine, teovõimega isiku immuniseerimisel peab  süsteemse ülevaate loomist MEDREs immuniseerimise õiguse võtma arvesse võlaõigusseaduses olemasolu ja kehtivuse osas sätestatut. Toetame infektsioonikontrolli nõuete laiendamist kogu Seaduse eelnõus laiendame tervishoiusüsteemile, sh perearstikeskustele, hooldusteenusele ja infektsioonikontrolli nõuete rakendamist töötervishoiule. Soovitame luua riiklik infektsioonikontrolli kõigile tervishoiuteenuse osutajatele ning Eesti Õdede koordineerimismehhanism, mis: 2. üldhooldusteenuse osutajatele. Seaduse Liit  toetaks asutusi juhendmaterjalide ja koolitustega, eelnõu väljatöötamise raames arutati ja leiti,  looks õdedele ja teistele spetsialistidele võimalused pädevuse et NETS ei tohiks keskenduda ainult hoidmiseks ja arendamiseks. haiglatele, vaid reguleerida laiemalt ka neid  asutusi, kus esineb infektsioonirisk. Vastavas rakendusaktis saab sätestada täpsemad nõuded vastavalt asutuse tüübile. Eelnõus on tervishoiutöötajate (sealhulgas õdede) ülesanded nakkushaiguste ennetamisel ning tõrjel kirjeldatud. Eelnõu § 16 sätestab tervishoiutöötaja rolli ja kohustused immuniseerimisel (sh nõustamine, selgitustöö ja vaktsineerimise Peame oluliseks, et: teostamine) ning § 8 lõige 3 paneb  seaduses sätestataks õiguslik alus tervishoiutöötajate, sh õdede tervishoiuteenuse osutajale kohustuse Eesti Õdede rollile epideemiate ajal (nt vaktsineerimiskampaaniate läbiviimine, 5. patsiente nakkusohutuse osas nõustada ja Liit testimine, tõrjemeetmete selgitamine), diagnostikaks uuringumaterjale võtta.  koordineerimismehhanismides arvestataks praktikute Kriisilahenduse koordineerimismehhanismid, kaasatusega, sh piirkondlike kriisimeeskondade koostamisel. sealhulgas piirkondlike kriisimeeskondade moodustamine, lahendatakse süsteemselt kriisiseaduste (hädaolukorra seadus või uue tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu) raames, millele NETS eelnõu § 1 lõige 3 häda- ja eriolukordade puhul viitab. Toetame ettepanekut kaotada dubleerivad nõuded ning selgemini määratleda nakkusohutuse tõendamise kohustused, kuid rõhutame:  vajadust vältida liigset administreerimist ja põhjendamatuid tervisekontrolle, mis ei toeta tegelikku nakkusriskide Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava maandamist; nakkushaiguste tervisetõendi nõude.  digitaalsete lahenduste arendamise ja integreerimise olulisust Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb Eesti Õdede 3. erinevatesse tervishoiuasutustes olevatesse infosüsteemidesse, endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri Liit et tagada ühine inforuum eri valdkondade üleselt (nt riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle peremeditsiin näeb töötervishoiu otsuseid digitaalselt ja vastavalt riski hinnangule. vastupidi)  digitaalsete lahenduste arendamise olulisust, mis võimaldaks tööandjatel lihtsasti kontrollida ja säilitada vajalikke andmeid töötaja tervisekaitse kohta. Üldine Eesti Õdede Soovitame lisada seaduse rakendusmeetmete hulka Teadmiseks võetud ja arvestame. märkus Liit infektsioonikontrolli ja immuniseerimise  alaste koolitusprogrammide arendamine koos rahastamisega. Kokkuvõttes toetame seaduse kaasajastamise põhimõtteid ning teeme ettepaneku:  selgelt määratleda õe roll immuniseerimises, nakkusohutuse tagamises ja kriisiolukordadele reageerimises;  tagada rakendamisega kaasnev tugi koolituse, juhendmaterjalide ja rahastamise näol;  kaasata õendusvaldkonna esindajaid seaduse rakendusaktide ja koolituskavade väljatöötamisse. Eestis vaktsineeritakse enamik koolilapsi kolme nakkushaiguse vastu. Samas on küsitav, kas koolides vaktsineerimiseks vanemalt Halduskoormuse vähendamiseks nii nõusoleku küsimise kohustuse kaotamine vähendab kooliõe lapsevanemale kui ka kooliõele sätestatakse, Haridus-ja administratiivset koormust ja hoiab ära vanemate ja laste vahelisi et varasema nõusoleku saatmise asemel 1.4. Teadusministe võimalikke eriarvamusi vaktsineerimise suhtes. Küsitav on ka see, peab nüüd lapsevanem saatma ainult erium kas selline lahendus aitab kaasa immuniseerimise hõlmatuse keeldumise. Seaduse eelnõu väljatöötamise suurendamisele. koosloome töötubades leiti, et vaikiva nõusoleku süsteem vähendab töökoormust ja lihtsustab süsteemi. Nõustume selles, et selguse huvides võiksid vaktsineerimised Seaduse eelnõus sätestame, et piiratud Haridus-ja toimuda samadel alustel, sõltumata tervishoiuteenuse osutajast. teovõimega isiku immuniseerimisel peab 1.4. Teadusministe Täna on pereõel/arstil ja kooliõel erinevad reeglid samas olukorras võtma arvesse võlaõigusseaduses erium tegutsemiseks ja need ei tulene teenuse sisust, vaid teenuse sätestatut. osutamise kohast. Palume eelnõu koostajatel läbi mõelda, kuidas teisiti saab kooliõde Haridus-ja teada vanema seisukoha, kui vanemalt nõusolekut ei küsita. Kui 1.4. Teadusministe Teadmiseks võetud ja arvestame. kooliõel puudub vanema nõusolek, tuleb tal hinnata lapse iseseisvat erium kaalutlusvõimet, mis hoopis suurendab tema töökoormust. Õigusakti edasise väljatöötamise käigus palume pöörata tähelepanu riskide kaardistamisele ja hindamisele. Uus NETS kahtlemata aitab lahendada õiguslikke kitsaskohti, kuid mitmete probleemide Justiits- ja Üldine lahendamine ei sõltu üksnes õigusnormidest (näiteks Digiministeeriu Võtame teadmiseks ja arvestame. märkus immuniseerimisega hõlmatuse langus). Riskid võivad kaasneda ka m õigusnormide rakendamisega või tuleneda välistest teguritest. Seetõttu soovitame seaduse eelnõu etapis soovitud positiivse mõju kõrval kaardistada objektiivselt ka võimalikud riskid.  25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muudatus, millega kehtestati halduskoormuse Justiits- ja tasakaalustamise reegel (HÕNTE § 1 lg 41). Reegli kohaselt tuleb Üldine Digiministeeriu halduskoormust suurendava nõudega (kui seaduseelnõuga Võtame teadmiseks ja arvestame. märkus m kavandatavate nõuete tõttu kasvab ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormus) kavandada ka halduskoormust vähendav muudatus. Justiits- ja Digiministeerium toetab VTK- s püstitatud vaktsineerimisega hõlmatuse tõstmise eesmärki. Hea, kui uus seadus loob selgust alaealiste otsustusõiguse küsimuses. VTK-s toodud selgitustest võib järeldada, et probleemi lahendamisel on keskendutud olukordadele, kus laps Seaduse eelnõus sätestame, et piiratud soovib vaktsineerimist, kuid vanem on lapse vaktsineerimise vastu. teovõimega isiku immuniseerimisel peab Samas on vähem tähelepanu pööratud vastupidisele stsenaariumile. võtma arvesse võlaõigusseaduses Nimelt võib lapsele suurema otsustusõiguse andmine tuua endaga sätestatut. Kaalutlusvõime hindamise kaasa Justiits- ja aluseks on õpilase ja koolõe vaheline olukordi, kus laps kasutab antud õigust vaktsineerimisest 1.4. Digiministeeriu usaldusliksuhe ja iga lapse kaalutlusvõime keeldumiseks mitte teadliku kaalutluse, vaid näiteks süstikartuse või m areneb omas tempos ning selle hetkese emotsionaalse reaktsiooni tõttu. Seetõttu on oluline, et lapse hindamine on individuaalne. otsustusvõime hindamisel arvestataks mitte ainult tema vanust ja Immuniseerimine ei ole kohustuslik k.a arusaamisvõimet, vaid ka võimalikke hirme, emotsionaalseid ja lastele. keskkonnast tulenevaid mõjutajaid, mis võivad otsust mõjutada. Näiteks kui keegi klassist otsustab, et tema ei vaktsineeri (või vastupidi vaktsineerib) ning teised kambavaimust mõjutatuna võtavad vastu sama otsuse. Palume eelnõu väljatöötamise etapil täpsustada, kas muudatus on mõeldud üksnes koolilastele või hõlmab ka lasteaia lapsi. Eelnõu § 23 lõigetes 4 ja 5 on piiritletud Justiits- ja Digiministeerium toetab VTK eesmärki täpsustada andmetöötluse eesmärk ja ulatus riigipiiril, nakkushaiguste juhtude käsitlemisel piiril Terviseameti ja teiste lubades andmevahetust Terviseameti, PPA korrakaitseorganite omavahelise koostöö reegleid. Samas peab ning Maksu- ja Tolliameti vahel vaid juhul, kui Justiits- ja nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks piiriületustega seotud see on vältimatult vajalik ohtliku 4.2. Digiministeeriu andmevahetuse tõhususe tõstmisel arvestama proportsionaalsuse nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja m põhimõttega. Samuti tuleb arvestada, et põhiõigusi saab piirata vaid nakkusohtlike isikute või kaupade juhul, kui piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik (Eesti tuvastamiseks. Eelnõu lähtub Vabariigi põhiseaduse (PS) § 11). Põhiõiguste piiramise peamise proportsionaalsuse põhimõttest: andmete eesmärgina ei peaks seadma andmetöötluse efektiivsust, sest töötlemine ei ole eesmärk omaette  selline eesmärk ei pruugi kaaluda üles sekkumist inimeste (efektiivsus), vaid instrumentaalne meede PS privaatsusesse. §-st 16 ja 28 tuleneva riigi kohustuse – kaitsta inimeste elu ja tervist – täitmiseks. Isikuandmete (sh terviseandmete) vahetus on piiratud konkreetsete andmekoosseisudega. Võimalike piiravate meetmete kavandamisel peab arvestama sellega, et põhiõigusi piiravad meetmed peavad tulenema seadusest (PS § 3 lõikest 1 tulenev parlamendireservatsioon). Riigikogu Justiits- ja pädevuses olevate küsimuste delegeerimine täitevvõimule on 5. Digiministeeriu lubatud vaid siis, kui seaduses on piisavalt määratletud täitevvõimu m tegutsemise alused ja tingimused, et välistada omavoli. Eelnõu kavandamisel peab arvestama sellega, et põhiõigusi piiravad nii korrakaitseorganite sekkumist õigustavad normid kui ka võimalikud vaktsineerimisnõuded. Justiits- ja Digiministeerium toetab VTK punktis 6.1. (lk 4) väljendatud eesmärki vähendada ülereguleerimist ja Justiits- ja halduskoormust. Kui riigile vajalikud andmed on ühele 6.1. Digiministeeriu Võtame teadmiseks ja arvestame. haldusorganile esitatud, ei peaks ettevõtja neid uuesti teisele m haldusorganile esitama. Haldusorganite koostöö peaks olema korraldatud selliselt, et ettevõtja koormus väheneks. Justiits- ja Digiministeerium nõustub VTK punktis 7 (lk 4) püstitatud eesmärgiga tõsta laboratoorsete uuringute kvaliteeti ja ohutust ning Justiits- ja toetab selguse loomist järelevalveks pädevate asutuste ja nende 7. Digiministeeriu ülesannete jaotuses. Samas palume eelnõu väljatöötamisel jälgida, Võtame teadmiseks ja arvestame. m et ettevõtjatele seatud nõuded (näiteks tegevusload, akrediteerimised) oleksid proportsionaalsed soovitud eesmärgi suhtes. Isikuandmete töötlemine (sealhulgas säilitamine) riivab PS §-is 26 Arvestatud. Eelnõu väljatöötamisel on sätestatud õigust eraelu puutumatusele. Justiits- ja Digiministeerium juhindutud parlamendireservatsiooni palub arvestada käesoleva kooskõlastuskirja punktides 3 ja 4 põhimõttest, sätestades seaduse tasandil (§ Justiits- ja väljendatuga ka isikuandmete töötlemist reguleerivate normide 26 ja § 28) ammendava loetelu meetmetest 2.2. Digiministeeriu kavandamisel. Parlamendireservatsiooni põhimõttest lähtuvalt peab ja piirangutest, mida täitevvõimul on õigus m isikuandmete töötlemise õiguslik alus tulenema seadusest. ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku Andmetöötluse täpsema regulatsiooni saab vajadusel sätestada korral rakendada. Volitusnormid on piisavalt määruse tasandil. Samuti palume jälgida, et isikuandmete töötlemise määratletud, sidudes piirangute aluse kavandamisel oleks tagatud ka isikuandmete kaitse kehtestamise vältimatu vajaduse,  üldmääruse (IKÜM) artiklis 25 sätestatud lõimitud ja vaikimisi proportsionaalsuse ja Terviseameti andmekaitse põhimõtte järgimine. IKÜM artikli 25 kohaselt peab teaduspõhise riskihinnanguga, kusjuures vastutav töötleja rakendama nii töötlemisvahendite olulisemad põhiõigusi riivavad meetmed (nt kindlaksmääramisel kui ka isikuandmete töötlemise ajal karantiin ja viibimiskeelud) on otseselt asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mistõttu palume seaduses kirjeldatud ning nende võimalusel andmetöötlusel kasutada privaatsustehnoloogiaid. rakendamine on ajaliselt piiratud. Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava Justiits- ja Digiministeerium palub arvestada sellega, et juhul kui nakkushaiguste tervisetõendi nõude. Justiits- ja tööandjale nähakse ette tervisetõendi säilitamise kohustus, siis tuleb Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb 3.2. Digiministeeriu seaduses ette näha ka tõendi säilitamise tähtaeg. Samuti peab endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri m seaduse tasandil sätestama, mis andmed peavad tervisetõendil riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle kajastuma. vastavalt riski hinnangule. Arvestatud. Eelnõu koostamisel on lähtutud parlamentaarse reservatsiooni ja olulisuse põhimõtetest. Põhiõigusi (sh isiku-, liikumis- ja ettevõtlusvabadust) riivavate meetmete kohaldamise alused on sätestatud seaduses. Ohtlike nakkushaiguste loetelu kehtestamine Justiits- ja Palume kavandatud regulatsiooni väljatöötamisel arvestada Justiits- delegeeritakse valdkonna eest vastutava 4.2. Digiministeeriu ja Digiministeeriumi käesoleva kooskõlastuskirja punkti 7 märkusega ministri määruse tasandile. Ohtliku m (VTK tagasisidetabelis JDM tagasiside VTK punktile 2.2.). nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks vajalike üleriigiliste või regionaalsete piirangute ja meetmete kehtestamise õigus on antud Vabariigi Valitsusele määrusega (eelnõu § 28), mis tagab demokraatliku legitimatsiooni ja õigusselguse. Arvestatud. Seletuskirja 7. peatükis on Õigusakti eelnõu väljatöötamisel palub Justiits- ja Digiministeerium kajastatud nakkushaiguste registri täiendava välja selgitada puudutatud andmekogud ja nende arendusvajadused arendamise vajadus IT-lahenduste Justiits- ja (sealhulgas ka rahas). Samuti tuleb hinnata laborite ja töötervishoiu kaasajastamiseks. Selleks on kavandatud 6. Digiministeeriu osutajate kasutuses olevate infosüsteemide arendus- ja liidestamise ühekordne investeerimiskulu 500 000 eurot m vajadusi, et esitada automaatselt andmeid riigi infosüsteemi ja edasine ülalpidamiskulu 100 000 eurot kuuluvasse andmekogusse. Palume mõlemal juhul näidata ka aastas, mida Terviseamet taotleb riigi rahastamise allikas. eelarvestrateegia (RES) 2027–2030 protsessis.  Arvestatud. Seletuskirja 9. peatükis ja punktis 6.2.7 on selgitatud, et kehtivad väärteokoosseisud (eelnõu § 33–37) on Eelnõu koostamisel tuleb hinnata, kas kõiki kehtivas seaduses säilitatud, kuna seaduses sätestatud sätestatud väärtegusid on jätkuvalt vaja. Tuleb analüüsida, kuidas kohustuste rikkumine kätkeb endas otsest kehtivad koosseisud on ennast praktikas õigustanud, kui palju neid ohtu laiale ringile inimestele ning riigi Justiits- ja on rakendatud, kas on võimalik mõnest koosseisust loobuda või toimimisele. Samas on seletuskirjas Üldine Digiministeeriu väärteovastutuse asemel rakendada haldussundi (ettekirjutus ning selgesõnaliselt rõhutatud haldussunni märkus m sunniraha). Seega uue õigusakti koostamisel ning karistusmäärade esmuslikkust: karistuse kohaldamine on ülevaatamisel tuleb analüüsida, kas on võimalus kohaldada viimane abinõu, millele peab eelnema karistamise asemel haldussundi ehk lahendada probleem mõjutamine ettekirjutuse ja sunniraha kaudu. ettekirjutusega või kohaldada sunniraha ja asendustäitmist. Haldussunni efektiivsuse tagamiseks on tõstetud sunniraha ülemmäärasid (füüsilisele isikule 9600 eurot, juriidilisele isikule 30 000 eurot). Osaliselt arvestatud. Seletuskirja punktis 6.2.7 on esitatud analüüs sunniraha määrade tõstmise vajalikkusest. Selles on selgitatud, et senised määrad on kaotanud preventiivse Väljatöötava õigusakti eelnõu seletuskirjas tuleb kajastada statistikat Justiits- ja mõju, mis võib muuta nõuete teadliku Üldine selle kohta, kuidas on kehtiva NETS-i alusel ettekirjutusi ning Digiministeeriu eiramise ettevõtjale majanduslikult märkus sunniraha rakendatud, millises määras ning analüüsida, kas m soodsamaks kui nende täitmise. Varasema sunniraha suurust tuleb tõsta. praktika kohta on esitatud kvalitatiivne hinnang, märkides, et Terviseamet ei ole seni kohaldanud trahvi või sunniraha maksimummäärasid. Osaliselt arvestatud. Seletuskirja punktis 6.2.7 põhjendatakse karistus- ja Justiits- ja Digiministeerium palub õigusakti eelnõu seletuskirja lisada Justiits- ja haldussunnimäärade tõstmist vajadusega Üldine ka ülevaate karistuspraktikast, kus oleks kajastatud, kui palju on Digiministeeriu tagada sanktsioonide proportsionaalsus ja märkus juriidilise isiku vastutust NETS alusel rakendatud, millised on olnud m heidutavus, tuues paralleele teiste minimaalsed ja maksimaalsed karistused. õigusharudega (nt keskkonnakaitse ja andmekaitse). Majandus- ja Pooldame lahendust, kus TTOS-i ja NETS-i alusel läbiviidavad Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava Kommunikatsi tervisekontrollid on selgelt eristatud, et tööandjatel ja töötajatel oleks nakkushaiguste tervisetõendi nõude. 3. ooniministeeriu arusaadav, millal mida teha tuleb ja vältida dubleerivate Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb m tervisekontrollide läbiviimist. TTOS sätestab tööandjale kohustuse endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri  hinnata kõiki töökeskkonna riske, sh bioloogilisi ohutegureid ning riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle neid maandada. Seda tehakse muuhulgas töötajate regulaarse vastavalt riski hinnangule. tervisekontrolli kaudu. Kui tervisevaldkonna hinnangul ei piisa TTOS regulatsioonist nakkushaiguste leviku ennetamiseks ja tõrjeks, peaks NETS-s olema välja toodud selged erisused üldisest regulatsioonist ehk TTOS-st – mis valdkondades, millal ja kuidas peab tööandja võtma tarvitusele rangemad meetmed ja teostama tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes. Palume selgitada, mida on mõeldud peatükis „Võimalikud lahendused“ punktis 3.1. lausetega „Näiteks võib sätestada, et eraldi nakkushaiguste kontroll NETS-i alusel ei ole vajalik juhul, kui töötaja tööprotsessis esinevad bioloogilised ohutegurid on juba kaetud TTOS-i alusel tehtava riskihindamise ja tervisekontrolliga (nt meditsiinitöötajad, laborandid). Seevastu NETS-i alusel tehtav tervisekontroll on põhjendatud olukordades, kus nakkushaiguste levikurisk tuleneb töökeskkonna iseloomust, mitte töötaja Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava tööprotsessist (nt toidukäitlejad lasteasutustes).“ Juhime tähelepanu, Majandus- ja nakkushaiguste tervisetõendi nõude. et TTOS-i alusel tehtavas riskianalüüsis selgitab tööandja välja kõik Kommunikatsi Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb 3.1. töökeskkonna ohutegurid, sh bioloogilised ohutegurid, olenemata ooniministeeriu endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri sellest, kas need tulenevad töökeskkonna iseloomust või tehtavatest m riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle tööprotsessidest ning riskianalüüsi alusel hinnatakse ka vastavalt riski hinnangule. tervisekontrolli korraldamise vajadust. MKM-i tõlgenduse kohaselt on bioloogiliste ohutegurite osas eelnev tervisekontroll vajalik eeskätt juhtudel, kui töötaja reaalselt käitleb bioloogilist ohutegurit (nt laborandid) ja see ei hõlma nt toidukäitlejaid ega lasteasutuste töötajaid, välja arvatud juhul, kui tööandja riskianalüüs näeb ette teisti. Sellest lähtuvalt oleme VTK-s toodud mõttega nõus. Oleme avatud tervisevaldkonna ettepanekutele, kui nähakse, et vajadus on täpsemate selgituste või TTOS-i muudatuste järgi. Palume selgitada, mida on mõeldud peatükis „Lahendatavad Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava probleemid“ punktis 3.3. välja toodud väitega, et nakkushaiguste nakkushaiguste tervisetõendi nõude. Majandus- ja ennetamise riskihindamise kriteeriumid pole piisavalt määratletud ja Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb Kommunikatsi võib tekkida olukord, kus tööandja peab tegema samadel 3.3. endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri ooniministeeriu eesmärkidel kahte erinevat riskihinnangut. Juhime tähelepanu, et riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle m TTOS alusel selgitab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi vastavalt riski hinnangule. koostamisel välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab vajaduse korral nende parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele.  Ohutegurite alla kuuluvad ka bioloogilised ohutegurid, sh nakkushaigused. Seega tuleb tööandjal TTOS-i alusel tehtavas riskianalüüsis käsitleda nakkushaiguste levikut ja selle maandamise meetmeid, kui töökeskkonnas antud ohutegur esineb. Kehtiv NETS § 13 lõige 7 („Tööandjal on õigus saata töötaja vastavalt riskihindamise tulemustele täiendavale tervisekontrollile nakkushaiguste suhtes“) viitab riskide hindamisele. Siinkohal võiks meie hinnangul lähtuda TTOS-is sätestatud töökeskkonna riskide hindamisest. Leiame, et NETS-is dubleeriva riskide hindamise kohustuse sätestamine ja kriteeriumite selgem määratlemine pole vajalik ning nõustume VTK-s toodud mõttega, et tööandja peaks lähtuma riskide hindamisel TTOS-ist ja selle alusel kehtestatud rakendusaktidest. VTK-s toodud lahenduse väljatöötamisel tuleb põhjalikumalt analüüsida kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega Teadmiseks võetud ja arvestatud. Eelnõu Majandus- ja kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (artikkel 13), mis sätestab väljatöötamisel lähtuti eesmärgist välistada Kommunikatsi pädeva asutuse teavitamise kohustuse ja nõuded teatise topeltregulatsioon. Eelnõus lahendatakse 6. ooniministeeriu andmekoosseisule. Lisaks juhime tähelepanu, et VTK-s pakutud see viitega töökeskkonna riskide hindamisel m muudatus eeldab asutuste vahelise andmevahetuse loomist ja TTOS-ile, millega on direktiiv 2000/54/EÜ selleks vajalike ressursside Eesti õigusesse juba üle võetud. eraldamist ja planeerimist, kuivõrd teatisel olev info on vajalik Tööinspektsioonile tööohutuse järelevalve läbiviimisel. Teadmiseks võetud ja arvestatud. Asutustevahelise koostöö olulisust arvestades sätestab eelnõu (§ 23 lg 3) otseselt MTA ning PPA kohustuse teha Mitteregulatiivse lahendusena on märgitud pädevate asutuste Terviseametiga koostööd ohtlike vahelise täiendava juhendi koostamine, mis toetab koostööd nakkushaiguste leviku tõkestamisel riigipiiril. Maksu- ja nakkushaiguste tõkestamisel piiripunktides. MTA toetab igati sellise 4. Eelnõu täpsustab ametite rollijaotust ja loob Tolliamet juhendi välja töötamist, kuivõrd asutuste vaheline koostöö (sh õigusliku aluse asutustevaheliseks rollijaotus) ja täpsed piiriületusreeglid nakkushaiguste leviku andmevahetuseks (sh kaupade päritolu ja tõkestamisel on olulise tähtsusega. sihtkoha info edastamiseks Terviseametile), mis on eelduseks ja aluseks detailsete asutustevaheliste rakendusjuhendite koostamisele.  Teadmiseks võetud ja arvestatud. Eelnõu Peame aga oluliseks märkida, et nakkushaiguste kahtlusega reisijate kohustab piiripunkti valdajat tagama vajaliku isoleerimiseks puuduvad piiripunktides võimalused, st karantiini taristu nakkuskahtlaste isikute ajutiseks kohad. Selleks, et nakkushaiguste piiriülese leviku tõkestamisel isoleerimiseks (§ 23 lg 2). Samuti on eelnõus vähendada võimalike haiguste edasist levikut, on karantiini kohtade alus ohtliku kauba ajutiseks kinnipidamiseks Maksu- ja 4. olemasolu piiripunktides vajalik. Lisaks eelnevale juhime tähelepanu, ja ohutustamiseks (§ 23 lg 1 p 4). Kuna Tolliamet et ka võimalike nakkusohtlike kaupade puhul tuleks paika panna detailseid ruumi- ja ladustamisnõudeid reeglid, et kui avastatakse selline kaup (näiteks koeproovid vms), siis seadusesse ei kirjutata, kehtestatakse millised saavad olema nõuded ja isoleerimise ning ladustamise täpsed reeglid nii isikute isoleerimisele kui ka kohad. kaupade käitlemisele Vabariigi Valitsuse määrusega (§ 23 lg 1 p 5). Juhime ka tähelepanu, et VTK-s viidatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 298 „Piiriüleste liikumistega seotud nakkushaigustesse nakatumine“ võimalik muutmine ning NETS-i täiendamine võib kaasa tuua teistsuguseid ootusi tolli tööle maismaapiiripunktides, sh nõudeid piiril kasutatavatele seadmetele (nakatunute tuvastamine), Maksu- ja 4. regulatsioonidele (piiripunkti epideemiatõrje eeskiri) ning taristule Teadmiseks võetud ja arvestame. Tolliamet (nakatunute isoleerimine). See võib kaasa tuua piiripunktides tolliametnikele täiendavaid ülesandeid ja/või investeeringuid seadmetesse ja/või taristusse. Uued ülesanded, mis toovad MTA-le kaasa täiendavaid kulusid, tuleks ka eelnõu seletuskirjas kuludena välja tuua. Tööinspektsioon pooldab lahendusena, et üldjuhul pole NETSi alusel tervisetõendit eraldi vaja, vaid tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes peaks ühildama töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel tehtava töötervishoiukontrolliga. Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava nakkushaiguste tervisetõendi nõude. Nimelt näeme Tööinspektsiooni poolt läbiviidavas järelevalves, et Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb Tööinspektsioo 3.1 tööandjad on arvamusel, et NETSi alusel antud tervisetõend katab endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri n ka TTOS alusel läbiviidava tervisekontrolli, kuid see nii pole, sest riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle töötervishoiukontroll hõlmab erinevaid ohutegureid ja on põhjalikum. vastavalt riski hinnangule. Samas kui lisada töötervishoiukontrollile täiendavalt kontroll nakkushaiguste suhtes, poleks see ilmselt töötervishoiuteenuse osutajate vaates probleemiks, sest neil on võimekus olemas ka nakkushaiguste kontrolle läbi viia. Tööinspektsioo Kui ühildada nakkushaiguste tervisekontroll töötervishoiukontrolliga, Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava 3.2 n siis ei ole vaja eraldi tervisetõendi digitaliseerimise ja nakkushaiguste tervisetõendi nõude.  säilitamiskohustusega tegeleda, sest see on juba on arenduses ja Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb järgmisel aastal peaks valmima Tööelu infosüsteemi (TEIS) ja endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri Terviseportaali arendused, millega digitaliseeritakse riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle töötervishoiukontrollide läbiviimine. Arendus võimaldaks ka vastavalt riski hinnangule. tervisekontrolli otsuseid säilitada digitaalselt TEISis. Tööandjate ja riigi halduskoormuse mõttes ei ole otstarbekas uut samalaadset arendust planeerida. Samuti pooldame NETS-ist eraldi riskihindamise nõude kaotamist ja selle asendamist TTOS alusel tehtava riskianalüüsiga. Tööandjal on Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava juba kohustus koostada TTOS alusel riskianalüüs, mis hõlmab ka nakkushaiguste tervisetõendi ja Tööinspektsioo bioloogilisi ohutegureid, ja esitada see läbi TEISi Tööinspektsioonile. riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja 3.3 n Samuti on TI arendanud riskianalüüsi mooduli, mis on tööandjatele tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma abiks riskianalüüsi koostamisel. Leiame, et tänane süsteem bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja riskianalüüsi koostamisega toimib ning dubleeriv nõue NETSis ja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule. TTOSis ei ole vajalik. Teadmiseks võetud. Eelnõu ei muuda Terviseametit direktiivi 2000/54/EÜ mõistes ainsaks pädevaks asutuseks tööohutuse küsimustes, kuna rahvastiku tervise ja Oleme nõus, et dubleeriv nõue on ebavajalik, kuid direktiiv seab siin töökeskkonna järelevalve eesmärgid on piirangud. Ideaalis võiks küll Terviseametile esitatavat teadet muuta erinevad. Topeltregulatsiooni vältimiseks on selliselt, et kui direktiivis nõutav info on seal olemas, siis Terviseamet Tööinspektsioo NETS-i eelnõus laborite ohurühmade 6. edastab selle info Tööinspektsioonile. Tuleb analüüsida, kas direktiivi n klassifikatsioon ja ohutusnõuded viidud mõistes pädevat asutust saab muuta Terviseametiks, kes jagab täielikku kooskõlla TTOS-i alusel antud vastavat teavet Tööinspektsioonile. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 144. See tagab, et töökeskkonna ohutusnõuded ja rahvastiku tervise huvides seatud bioohutuse nõuded ei tekita isikutele ega asutustele vastuolulisi või dubleerivaid kohustusi. VTK lk 9 allteksti märkus 26 ei ole korrektne. Õige sõnastus peaks Teadmiseks võetud ja arvestatud. Nõustume olema: 26. Tööandja teavitamiskohustus bioloogiliste ohuteguritega õigusliku aluse täpsustusega. Sisulise seotud töö alustamisel tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse dubleerimise vältimiseks on eelnõus (§ 10 lg Tööinspektsioo § 8 lõikest 3 ning VV 05.05.2000 määruse nr 144 (Bioloogilistest 6) nakkusohtliku materjali käitlemise 6. n ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse loakohustus seotud vahetult TTOS-i alusel nõuded) § 13 lõikest 1. Tööandja peab vähemalt 30 päeva enne töö määratletud bioloogiliste ohutegurite alustamist teavitama Tööinspektsiooni, kui töös kasutatakse 3. või 4. riskirühmadega (2.–4. ohurühm). ohurühma bioloogilisi ohutegureid. Nimetatud teavituse sisu kattub Terviseameti antav käitlemisluba toimib  suurel määral andmetega, mida nõutakse nakkusohtliku materjali rahvastiku tervise kaitseks vajaliku käitlemise loa taotlemisel nakkushaiguste ennetamise ja tõrje eelkontrollina, mis tugineb täpselt samadele seaduse alusel, mistõttu esineb sisulist dubleerimist. ohutusmeetmetele (VV määrus nr 144 lisa 3) kui tööohutuse regulatsioon. 7. Tööinspektsioo Selles punktis näeme vajadust Terviseametiga suhelda. Teadmiseks võetud ja arvestatud. Eelnõu n Tööinspektsioon toetab igati ettepanekut, et laborite järelevalve ja toetab järelevalve aluste täpsustamist. ohutuse tagamise vastutusalad peavad olema selged, kuid soovime Järelevalve selguse parandamiseks Terviseametiga läbi arutada võimalikud esinevad seotakse eelnõus (§ 10 lg 6 ja 7) koordineerimisprobleemid, mis VTK-s on välja toodud. Kindlasti rahvatervishoiu bioohutuse nõuded otseselt toetame siinkohal olemasolevate andmekogude sidusamat TTOS-i alusel kehtestatud bioloogiliste kasutamist, et järelevalvet kavandada ja läbi viia, kuid soovime ohutegurite rühmadega. Selline ühtlustamine selgust saada kavandatavate järelevalve aluste täpsustamises ja loob õigusliku eelduse Terviseameti ja riskipõhise järelevalve võimaldamise täpsemas nägemuses. Tööinspektsiooni riskipõhiseks ja koordineeritud järelevalveks laborite üle, võimaldades asutustel tugineda järelevalve kavandamisel identsetele ohutuskriteeriumidele. 1.1 Tervisekassa Teeme ettepaneku muuta NETS § 8 lg 12 järgnevalt: Käesoleva Seaduse eelnõus sätestame, et paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud perearsti ülesandeid täidab immuniseerimist võib läbi viia tervishoiutöötaja, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel tervishoiutöötaja, kes vastab kehtestatud määruses sätestatud nõuetele. immuniseerimise korraldamise määruses toodud nõuetele. Suurem immuniseerimiseks sobilik tervishoiutöötajate ring võimaldab vajadusel immuniseerida suuremat ringi isikuid. Täna ei ole objektiivseid põhjuseid, miks peaks olema immuniseerimine olema piiritletud kitsalt vaid mõne eriala arstidega. Oluline on see, et immuniseeriv isik oleks läbinud asjakohase koolitused ning pädev immuniseerima. 1.3 Tervisekassa Ettepaneku paragrahvi 42 lõige 11 muuta ja sõnastada järgmiselt: Ettepanekuga arvestatud. Tervisekassa eelarvest rahastatakse tuberkuloosi ennetamise ravimite ja nendest ravimitest põhjustatud kõrvaltoimete leevendamiseks ja raviks kasutatavate ravimite, antiretroviirusravimite, mükobakterioosiravimite, vanglatele ette nähtud C-hepatiidi ravimite ning covid ravimitehankimist, säilitamist, vedu ja külmahela toimimist. Tervisekassa hangib muid täiendavaid ravimeid ja immuunpreparaate Sotsiaalministeeriumi eelarvest ette nähtud vahenditest.  Tervisekassa eelarvest rahastatakse lisaks ARV-ravimitele, tuberkuloosiravimitele ja tuberkuloosiravimitega seonduvatele kõrvaltoimeravimitele ka atüüpiliste mükobakterite poolt põhjustatud infektsioonide raviks mükobakterioosiravimeid ning ravimeid tuberkuloosi ennetamiseks, HI-viiruse ravimeid, C-hepatiidi ravimeid ja covid ravimeid. Muudatus on vajalik selleks, et Tervisekassal oleks õiguslik alus kõnealuste ravimite hankimiseks. Samuti muudetakse NETS § 42 lõike 11 sõnastus sarnaseks NETS § 42 lõike 12 sõnastusega, kus on kirjeldatud, mida rahastatakse Tervisekassa eelarvest vaktsiinide ja immunglobuliinide puhul. 1.3 Tervisekassa Täiendada paragrahvi 42 lõikega 13 järgmises sõnastuses: Teadmiseks võetud ja arvestatud. Eelnõu (§ Tervisekassa korraldab hangitud ravimite jaotamist, säilitamist ja 6 lg 1, § 13 lg 2 ning tervisekassa seaduse väljastamist käesoleva seaduse § 422 lõikes 2 nimetatud muudatus §-s 47) loob selge õigusliku aluse, tervishoiuteenuse osutajatele. Tervisekassa korraldab hangitud et Tervisekassa saab ravimeid ja vaktsiine vaktsiinide jaotamist, säilitamist ja väljastamist lepingu alusel keskselt hankida, ladustada ning otse vajaduspõhiselt. tervishoiuteenuse osutajatele väljastada. On oluline täna praktikas aset leidvatele tegevusele ka kohase õigusliku aluse loomine. Niisamuti on oluline, et Tervisekassal oleks õiguslik alus vaktsiinide väljastamiseks immuniseerimiseks õigustatud isikutele, ent kuivõrd vaktsineerimiseks õigustatud isikute ring võib olla laiem kui on vaktsiinide hulk, on oluline jätta Tervisekassale diskretsiooniõigus, kellele ja mis tingimustel vaktsiine väljastatakse. 1.3 Tervisekassa Täiendada paragrahvi 42 lõikega 14järgmises sõnastuses: Seaduse eelnõus sätestame, et Tervisekassa hangib Vabariigi Valitsuse eelarvest rahastatavaid Tervisekassa korraldab valdkonan eest nakkushaiguste tõrjeks vajalikke ravimeid ja vaktsiine, mille vastutava ministri ettepanekul riigieelarveliste järjepidev kättesaadavus ning majanduslik otstarbekus eeldab vahendite eest rahvatervist ähvardava õhu keskset hankimist. või muu tervise hädaolukorra tõrjeks vajalikud ravimid. Täna on Tervisekassal loodud Eesti mõistes keskne võimekus hankida ravimeid ning neid haiglatele edasi jagada. Olukorras, kus tekib kriis, on oluline, et oleks teada kõikide kriisi lahendavate osaliste ülesanded. Vastav säte reguleerib ära Tervisekassa ülesande kui ka selle, kust tulevad vahendid vastava ülesande täitmiseks. Samas juhime tähelepanu, et paika tuleks panna ka kord,  kuidas sellise rahastamise otsuseni jõutakse. On oluline, et oleks paigas, kes teeb ettepaneku hankimiseks ja millised on vastava ettepaneku eeldustingimused. 1.3 Tervisekassa Seadust täiendada §-ga 421järgmises sõnastuses: Ettepanek on arvesse võetud. Ravimite loetelu (1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab Tervisekassa poolt hangitavate ravimite (edaspidi käesolevas paragrahvis ravimid) loetelu Tervisekassa nõukogu ettepanekul. (2) Ravimite loetelu kehtestamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume: 1) isikute vajadus saada ravimit tulenevalt tervishoiuteenuse osutamisest; 2) ravimi tõendatud meditsiiniline efektiivsus; 3) ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus; 4) alternatiivsete ravimite või raviviiside olemasolu; 5) vastavus Tervisekassa eelarvele. (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ravimite loetelu koostamise ja muutmise korra ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad. (4) Tervisekassa viib läbi käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud haldusmenetluse ravimite loetelu koostamiseks ja selle muutmiseks. Tervisekassa kaasab menetlusse ravikindlustuse seaduse § 43 lõike 31 kohaselt loodud ravimikomisjoni, kes annab Tervisekassale arvamuse ravimite loetelu koostamise või muutmise kohta. (5) Ravimitootja esitatud taotlus ravimi ravimite loetellu kandmise või loetelu muutmise kohta on avalik teave, välja arvatud taotluse lisa või muu teave, mis võib kahjustada menetluse läbiviimise erapooletust. (6) Ravimite lihtsustatud korras loetellu lisamiseks või loetelu muutmiseks algatab menetluse Tervisekassa.  (7) Ravimite loetellu kantakse: 1) ravimi toimeaine ja anatoomilis-terapeutiline keemiline kood (ATC kood – The Anatomical Therapeutic Chemical Classification); 2) toimeaine sisaldus; 3) ravimvorm; 4) diagnoos; 5) ravimi määramise tingimused, mille eesmärk on ravimi määramise põhjendatuse ning Tervisekassa eelarve otstarbeka kasutamise tagamine. Kogu nimetatud paragrahvi eeskuju on RaKS § 43, milles on reguleeritud Tervisekassa ravimite loetelu kehtestamine ja koostamine. Erinevused on peamiselt tingitud sellest, et RaKS §-s 43 sätestatud ravimite loetelu regulatsioon on ravikindlustuse keskne (s.o soodustingimustel on õigus ravimeid saada ainult isikutel, kellel on ravikindlustus). 1.3 Tervisekassa Seadust täiendada §-ga 422 järgmises sõnastuses: Tervisekassa Teadmiseks võetud ja esimese lõike osas poolt hangitavate ravimite kättesaadavaks tegemine arvestatud. Ettepanek teise lõike lisamise osas ei arvestanud, kuna ravimite loeteluga (1) Tervisekassa hangib käesoleva seaduse § 421 lõikes 1 nimetatud kehtestatakse paindlik loetelu, mida ei soovi loetelus olevaid ravimeid riigihangete seaduse alusel vastavalt seaduse tasemel kirjutada kinni ainult teatud kehtestatud tingimustele. teenuseosutajatele ravimite väljastamise osas. (2) Tervisekassa väljastab lepingu alusel Tervisekassa poolt hangitud ravimeid tervishoiuteenuse osutajale, kes on kantud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavva või osutavad teenust vanglas. NETS-i täiendatakse §-ga 422, milles sätestatakse terviklikkuse huvides, et Tervisekassa hangib riigihangete seaduse kohaselt käesoleva seaduse § 421 lõikes 1 nimetatud loetelus olevaid ravimeid vastavalt vajadusele. Tervisekassa viib kõnealuseid riigihankeid läbi alates 01.01.2019, kui jõustus NETS § 42 lõige 11, millega sätestati, et Tervisekassa eelarvest rahastatakse ARV- ravimite ja tuberkuloosiravimite ning tuberkuloosiravimitega  seonduvaid kõrvaltoimeravimeid. Enne seda viis vastavaid hankeid läbi Sotsiaalministeerium ja nimetatud ravimeid rahastati riigieelarvest. Säilib seni kehtiv korraldus selle erinevusega, et kõigil haiglavõrgu kavva kuuluvatel TTO-del on edaspidi võimalik neid ravimeid saada ja see on ka õiguslikult reguleeritud. 1.3 Tervisekassa Muudatuste ettepanekud eeldavad ka muutuseid Tervisekassa Teadmised võetud ja arvestatud. seaduses järgnevalt: Tervisekassa seaduse § 4 lg 1 sõnastada järgnevalt: § 4 lg 1: „Tervisekassa kontrollib seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas tervise edendamise, haiguste ennetamise, tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud teenuste ja väljaantud töövõimetuslehtede ning retseptide õigsust ja põhjendatust, apteegi poolt ravimite soodustingimustel väljastamise ning apteekide ja meditsiiniseadmete müüjate poolt meditsiiniseadmete soodustingimustel väljastamise õigsust ja põhjendatust, samuti tervishoiuteenuse osutaja poolt ravimite väljastamise ja kasutamise õigsust ja põhjendatust. Ebaõigsuse või põhjendamatuse korral on Tervisekassal õigus summa väljamaksmine vaidlustada või summa väljamaksmisest keelduda. Tervisekassal on õigus ebaõigesti või põhjendamatult väljamakstud summa tagasi nõuda, pidada kinni järgmiste perioodide väljamaksetest või nõuda ebaõigesti või põhjendamatult väljastatud või kasutatud ravimite eest kahju hüvitamist. Nimetatud muudatustega peetakse silmas Tervisekassa poolt hangitavate ravimite kasutamise kontrollimist ja vajadusel TTO-delt kahju hüvitise nõudmist. Olemasolev regulatsioon ei sobi nimetatud ravimite väljakirjutamise/kasutamise kontrollile, sest tegemist ei ole Tervisekassa ravi rahastamise lepingu raames tegutsemisega. 1.3 Tervisekassa Tervisekassa seaduse § 12 lõiget 1 täiendada punktiga 28 Tervisekassa nõukogul on juba praegu õigus järgnevalt: teha ettepanek valdkonna eest vastutavale § 12 lg 1 p 28: „teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku ministrile Tervisekassa meditsiiniseadmete ja Tervisekassa poolt hangitavate ravimite loetelu kehtestamiseks või ravimite loetelu kehtestamiseks. selle muutmiseks;  SELGITUS: vt ülal NETSi § 421 muutmise juures. 1.3 Tervisekassa Teeme ettepaneku täiendada NETS § 18 lg 1 p 3 järgmiselt: Seaduse eelnõu sätestame, et Terviseamet 3) teeb nakkushaiguse epideemilise leviku ohu korral teeb Sotsiaalministeeriumile ja immuunpreparaatide hankimise ja jaotamise ettepaneku Tervisekassale ettepanekuid tõrjeks vajalike riigieelarvest tagatud vahendite alusel Tervisekassale; meetmete rakendamiseks, sealhulgas ravimite ja isikukaitsevahendite hankimiseks Täna on arusaamatu, kelle eelarve vahenditest peaks Terviseameti ning jaotamiseks. Seaduse eelnõus poolt tehtav ettepanek aset leidma. Praktikas on leidnud juba aset sätestame, et Tervisekassa korraldab olukord, kus Terviseamet teeb küll ettepaneku hankida, ent selleks valdkonan eest vastutava ministri ise vahendeid ei taga. Selliste ettepanekute jaoks ei ole ettepanekul riigieelarveliste vahendite eest reservvahendeid ette nähtud ka Tervisekassal. Sellest tulenevalt on rahvatervist ähvardava õhu või muu tervise oluline fikseerida, et ettepanekute finantsilise tugi tuleb riigieelarvest, hädaolukorra tõrjeks vajalikud ravimid. kuivõrd muul juhul on vastava ettepaneku tegemise võimalus olemuselt sisutühi. Üldine Tervisekassa Märgime ära vajaduse reguleerida selgemalt rollijaotus Terviseameti Teadmiseks võetud ja arvestatud. Eelnõu märkus ja Tervisekassa vahel. Kriisi valmisolekut tagab täna Terviseamet, lahendab viidatud lünga, luues asutuste kuid kuna ostulepingutes otse olla ei saa, siis ei ole selge, milline on vahel selge ja tervikliku logistilise juhtimise rollijaotus TerK ja TA vahel valmisoleku varu loomisel (eeskätt EK ja mudeli. muude rahvusvaheliste menetluste raames). Tänane hea näide on ahvirõugetevaktsiin, mis ei ole immuniseerimiskava vaktsiin ega ka kriisivaru, vaid ennetav meede kriisi ära hoidmiseks. Ükski asutus ei tunnista täna rahastuskohustust ega ka vastutust selle varu hankimisel ja hilisemal varude korraldamisel. Selliste tupikseisude vältimise ainus viis on selge ülesannete jaotus. 3.2. MM Grupi Ettepanek: sätestada seaduses selge kord ja soovituslik intervall Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava kontsern tervisetõendi perioodiliseks uuendamiseks riskivaldkondades nakkushaiguste tervisetõendi ja riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule. 3.2. MM Grupi Ettepanek: sõnastada seaduses selgelt, et pakendatud toidu/joogi Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava kontsern müüjad ei vaja tervisetõendit; nõue kehtib ainult isikutele, kes nakkushaiguste tervisetõendi ja käsitsevad lahtist toitu (sh kohvimasinaga teenindus). riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule. 3.2. MM Grupi Tervisetõendi sisu ja vorm. Praegu on nii uuringute maht, tõendi Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava kontsern vorm kui ka hind arstiti erinev. nakkushaiguste tervisetõendi ja Ettepanekud: kehtestada miinimumnõuded (soole-patogeenid, riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja nahahaigused jms) ning ühtne vorm; lisada tõendile lühiselgitus, tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma missuguste haiguste (nt salmonelloos) korral tuleb tööandjat bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja teavitada; ühtlustada hind. tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule. 3.2. MM Grupi Perearsti ja tööandja roll nakkusohus. Perearstid väljastavad Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava kontsern tõendeid eri praktika järgi, mõni ilma analüüsideta. nakkushaiguste tervisetõendi ja Ettepanek: kohustada perearsti nii tõendit väljastades kui riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja nakkushaiguse diagnoosimisel küsima patsiendilt, kas ta töötab tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma toidukäitlemisega seotud asutuses, ning vajaduse korral seda bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja meelde tuletama. tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule. 5.1. MM Grupi Tööandja õigused pandeemia tingimustes. Pandeemia (nt COVID- Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava kontsern 19) ajal on tekkinud küsimus, kas tööandja võib korraldada kiirteste nakkushaiguste tervisetõendi ja või mõõta temperatuuri. riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja Ettepanek: lisada NETSi üldpõhimõte, mis annab tööandjale ajutise tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma õiguse teostada mõistlikke tervisekontrolle ja nõuda maski kandmist, bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja kui Vabariigi Valitsus või Terviseamet on pandeemia välja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule. kuulutanud. 3.2. MM Grupi Tervisetõendi hoidmine tööandja juures. Originaal tuleb töötajale Teadmiseks võetud. Eelnõu (§ 17 lg 5 ja 6) kontsern tagastada, kuid tööandja peab vajadusel tõendi olemasolu kohaselt kaob üldine nakkushaiguste tõendama. Ettepanek: täpsustada, et tööandja võib säilitada tõendi tervisetõendi nõue enamikul tegevusaladel. koopiat 1 aasta jooksul pärast töölepingu lõppemist. Tõend tuleb edaspidi esitada vaid kindlatel aladel (tervishoid, hoolekanne, haridus) tuberkuloosi suhtes. Üldine Ravimiamet Ravimiametil ei ole tähelepanekuid või märkuseid VTK-le. Võtame teadmiseks. märkus 1.1. Ravimitootjate Teeme ettepaneku nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses Seaduse eelnõus sätestame Liit sätestada immuunoprofülaktika ekspertkomisjoni moodustamise kord immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ja selle töökord ning immuniseerimiskava täiendamise kord. ülesanded ja vastava rakendusakti, kuhu võivad lisanduda huvidekonflikti haldamise põhimõtted, rahastamine ja töökord. 1. Ravimitootjate Immuniseerimise hõlmatuse parendamiseks tehtud ettepanekud Teadmised võetud ja arvestame. Liit VTKs ei kaasa digilahenduste loomist, nt patsiendile Terviseportaalist meeldetuletused revaktsineerimisele. 1. Ravimitootjate Ühtlasi soovime juhtida tähelepanu andmete kasutusele - kas ja Teadmised võetud ja arvestame. Liit kuidas neid kasutatakse hõlmatuse analüüsimiseks ja edasiste tegevuste planeerimisel. 1.2. Regionaal- ja Eeltoodust lähtuvalt tuleb immuniseerimisega seotud muudatuste Teadmised võetud ja arvestame. Põllumajandus puhul käsitleda eelnõus ka regionaalset kättesaadavust, eriti kui on ministeerium plaanis laiendada vaktsineerimist pakkuvate teenuseosutajate ringi. Oluline on, et vaktsineerimise kättesaadavus paraneks tervikuna kogu Eestis, sh ka maapiirkondades ning selle saavutamiseks võivad olla teistsugused lahendused kui linnapiirkondades. Näiteks apteekritele selle võimaluse andmine ei pruugi lahendada probleemi maapiirkonnas, kus apteeke ei ole. Oluline on, et ka maapiirkondades paraneks ligipääs immuniseerimisele, seda nii lastel, tööealistel kui pensionäridel. 1.2. Regionaal- ja Kui eelnõuga plaanitakse seada ka täiendavaid ülesandeid või Seaduse eelnõus laiendame Põllumajandus kohustusi tuleb arvestada maapiirkondades tegutsevate perearstide infektsioonikontrolli nõuete rakendamist ministeerium ja tervishoiuteenuste osutajate osas nende suutlikkust võtta kõigile tervishoiuteenuse osutajatele ning täiendavaid ülesandeid erinevalt võrreldes linnapiirkondades üldhooldusteenuse osutajatele. Seaduse tegutsevate teenuse osutajatega. Olukorras, kus maapiirkondadesse eelnõu väljatöötamise raames arutati ja leiti, on niigi raske perearste saada ning pea pooled perearstidest on juba et NETS ei tohiks keskenduda ainult praegu pensioniealised tuleb leida lahendused ka esmatähtsa haiglatele, vaid reguleerida laiemalt ka neid avaliku teenuse osutamiseks. asutusi, kus esineb infektsioonirisk. Vastavas rakendusaktis saab sätestada täpsemad nõuded vastavalt asutuse tüübile. 1.4. Regionaal- ja Kuigi see on olemuselt väga tervitatav muudatus, tuleks lahenduse Võtame teadmiseks. Eelnõus on lapse Põllumajandus välja töötamise käigus hinnata võimaliku ohuna ka vastupidist autonoomia ja kaalutlusõigusega arvestatud. ministeerium olukorda ehk kuidas leevendada neid olukordi, kus sotsiaalmeedia, Eelnõu § 16 lõike 5 ja võlaõigusseaduse sõprade või kolmandate (VÕS) § 766 lõike 4 koosmõjus ei isikute poolt mõjutatud ja väärinfo pealt on laps ise vaktsineerimisele immuniseerita last vastu tema tahtmist, isegi vastu. juhul, kui seaduslik esindaja on sellega nõus. 2.2. Regionaal- ja Peame oluliseks rõhutada zoonooside ja AMR-iga seotud andmete Andmevahetuse süsteemsus ja õigusselgus Põllumajandus süsteemset vahetust erinevate riigiasutuste vahel, eelkõige tagatakse eelnõus selgete regulatiivsete ministeerium Terviseameti, Põllumajandus- ja Toiduameti, Ravimiameti ning vahenditega, mitte mitteregulatiivsete Statistikaameti koostöös. Zoonooside varajane tuvastamine ja lahendustega. Eelnõu § 8 lõike 5 punkt 2  loomadelt inimestele ülekanduvate resistentsete patogeenide seire sätestab Regionaal- ja eeldab läbipaistvat ja automaatset andmevoogu. Terviklik seire ning Põllumajandusministeeriumi valitsemisala koordineeritud reageerimisvõime nakkushaiguste asutustele otsese kohustuse teavitada ravimresistentsusele, mis võimaldab varajast tuvastamist ja Terviseametit tuvastatud zoonoossetest sihipärast sekkumist. Eelistada võiks mitteregulatiivsete lahenduste nakkustekitajatest. AMR seiret toetab § 9 asemel NETS-i normistiku täpsustamist ja lõige 5, mille kohaselt töödeldakse nakkushaiguste tõrje koostöö rakendamiseks regulatiivseid nakkushaiguste registris andmeid vahendeid, sh volitusnormi täiendamist ja määruste kaasajastamist, nakkustekitaja ravimtundlikkuse kohta. et tagada selge õiguslik raamistik. Süsteemseks andmevahetuseks vajalik andmekoosseis ja kord kehtestatakse § 11 lõikes 2 sisalduva volitusnormi alusel asjakohase ministri määrusega. 3.1. Regionaal- ja Tervisetõendi kulu jäetakse praktikas töötaja kanda, Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava Põllumajandus mille tõttu on teatud juhtumid, kus tööle asutakse ka nakkushaiguste tervisetõendi ja ministeerium tervisedeklaratsiooni alusel ilma tervisetõendita, mis aga ei välista riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja nakkushaiguste levikut. VTK-st ei selgu täpsemalt, kas eelkõige tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma soovitakse ühildada NETS-ist ning töötervishoiu ja tööohutuse bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja seadusest (TTOS) tulenevate nõuete ja kontrollide ühildamist või tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule. soovitakse lahendada nakkushaiguste esinemise suhtes tervisekontrolli vajalikkuse küsimust. 3.2. Regionaal- ja Kehtivas NETS § 13 lõike 1 punktis 1 on kehtestatud tervisekontrolli Seaduse eelnõus sätestame, et piiratud Põllumajandus nõue väga üldiselt. Leiame, et tervisetõendi kohustus üldnõudena teovõimega isiku immuniseerimisel peab ministeerium kõikidele toidukäitlejatele ei ole otstarbekas. Tervisetõendi nõue võtma arvesse võlaõigusseaduses peaks kohalduma toiduga seonduvate valdkondade puhul, kus sätestatut. Kaalutlusvõime hindamise isikutel on otsene kokkupuude toiduga ja tegevusega kaasneb oht. aluseks on õpilase ja koolõe vaheline Näiteks ei peaks nõue laienema käitlejatele, kes tegelevad ainult usaldusliksuhe ja iga lapse kaalutlusvõime pakendatud toiduga, toidu e-kaubanduse või vahendamisega – areneb omas tempos ning selle tegevused, kus ei puututa otseselt kokku toiduga (nt ka vilja hindamine on individuaalne. kokkuostjad). Immuniseerimine ei ole kohustuslik k.a lastele. 3.3. Regionaal- ja VTK-s on väljatoodud, et NETS-i ja TTOS-i alusel tehtava Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava Põllumajandus riskihindamise kooskõlastamiseks tuleb kehtestada põhimõte, mille nakkushaiguste tervisetõendi ja ministeerium kohaselt tööandjad juhinduvad nakkushaiguste riskihindamisel riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja bioloogiliste ohutegurite määrusest, mis on kehtestatud TTOS-i tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma alusel. Punktis bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule.  3.3 mainitud riskihindamise teemas jääb ebaselgeks, kelle kohustus on (tulevikus) riskihindamisi kooskõlastada. Ka kehtiva NETS-i kohaselt on ka täna riskihindamise kohustus, kuid peaks olema selgemalt ära määratud, kes neid kooskõlastab. Üldine Regionaal- ja Leiame, et VTK-s on laiemalt analüüsimata muudatuse mõjud Eelnõu võimaldab meetmete rakendamisel märkus Põllumajandus regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele. On otseselt arvestada regionaalsete ministeerium tõendatud (nt kiirabi sõiduaeg), et tervishoiuteenuste aeg-ruumiline eripäradega, vältides üleriigiliste piirangute kättesaadavus meie linna-, maa- ja rannapiirkondades (sh saared) proportsioonitut kohaldamist. Eelnõu § 28 elavatele inimestele erineb ning riigi statistilised keskmised ei lõige 4 annab Vabariigi Valitsusele volituse arvesta inimeste elukohaga seotud erinevusi sotsiaalsete ja kehtestada piiranguid kas kogu riigis või majanduslike mõjude (sh riskide) hindamisel. Seetõttu teeme kitsamalt piiritletud territooriumil. Samuti on ettepaneku seaduseelnõu koostamise etapil hinnata ka mõjusid Terviseametil õigus rakendada lokaalseid regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele, kandes tõrjemeetmeid ja lühiajalist karantiini vahetult võimalusel olulisemad andmed Eesti kaardile. ohu tekkekohas (§ 26 ja § 27). Meetmete planeerimisel ja rakendamisel hinnatakse proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt riive ulatust ja vajalikkust konkreetses piirkonnas. 3. Regionaal- ja Samuti on VTK-s jäetud analüüsimata muudatuse mõjud Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava Põllumajandus Põllumajandus- ja Toiduametile kui regulatsioonist mõjutatud nakkushaiguste tervisetõendi ja ministeerium asutusele. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on Põllumajandus- ja riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja Toiduamet järelevalveasutus (NETS § 44 lõige 2) ning jääb tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma ebaselgeks, kas senist järelevalve korraldust on samuti planeeritud bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja selles osas muuta. Hetkel kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule. tervisetõendi nõuet nii toidukäitlejate kui ka põllumajandusloomade pidajate juures. 7. Eesti Dokumendis on mitmel juhul viidatud standarditele kui ühtsetele Teadmiseks võetud ja arvestame. Standardimis- põhimõtetele, kuid laboreid puudutavate osade puhul ei ole päris ja täpselt aru saada, kas silmas on peetud ka konkreetseid Akrediteerimis standardimisorganisatsiooni standardeid (nt lisas 2 osa keskus „Nakkushaiguste seire ja andmete edastamine“ - Nakkushaiguste diagnostika, testimise põhimõtted ja laboratoorsed standardid). Seetõttu juhime ennetavalt tähelepanu, et kui väljatöötatavas eelnõus soovitakse viidata standardimisorganisatsiooni standarditele, siis toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lg 6 kohaselt on tehnilises normis lubatud standardile kohustuslikku viidet sätestada üksnes Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel. 2.2. Tervise Rõhutame vajadust lisada seaduse mõjutatavatesse sihtrühmadesse Teadmiseks võetud ja arvestame. Arengu Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI), kuna TAI on Instituut tuberkuloosiregistri vastutav töötleja. Tuberkuloosiregister seirab täna tuberkuloosi ravimitundlikkust ja ravimiresistentsust ja edastab vastavaid andmeid ka rahvusvahelistele organisatsioonidele. Samuti tuleks VTK mõjude peatükis vastavalt täiendada mõju riigivalitsemisele ja tuua seal ühe sihtrühmana välja TAI, kui tuberkuloosiregistri vastutav töötleja. 4.3. Tervise VTK võimalike lahenduste peatüki punktis 4 kirjeldatakse võimalikke Teadmiseks võetud ja arvestame. Arengu lahendusi piiriüleste liikumistega seotud nakkushaigustesse Instituut nakatumise reguleerimisel. Palume lisada alapunktis 4.3 nimetatud pädevate asutuste hulka ka TAI kui tuberkuloosiregistri vastutav töötleja. Piiriüleste liikumistega seotud nakkushaigustesse nakatumise vältimise osas on vajalik VTK mõjude peatükis tuua mõjuna riigivalitsemisele välja ühe mõjutatava sihtrühmana ka TAI, kui tuberkuloosiregistri vastutav töötleja. Täna on tuberkuloos NETS alusel defineeritud kui eriti ohtlik nakkushaigus ja andmeid edastatakse koostöös Terviseametiga ja vastavalt EL regulatsioonidele ka piiriüleselt. 7. Tervise Laboratoorsete uuringute korralduse ja kvaliteedi tagamise osas on Teadmiseks võetud ja arvestame. Arengu vajalik VTK mõjude peatükis Instituut mõjuna riigivalitsemisele näha ühe mõjutatud sihtrühmana ka TAI, kui tuberkuloosiregistri vastutav töötleja ja asutus, kes kogub laboratoorseid andmeid tuberkuloosi haigusjuhtude kohta. Vajalik on näha ette laborite kohustus esitada asjakohaseid andmeid olemasolevatesse andmekogudesse, mille alusel saab paremini hinnata süsteemseid riske ja sekkumisvajadusi. Peame oluliseks täpsustada siinkohal ka andmete olemust – edastada ja seirata on vaja andmeid nii kinnitunud nakkusjuhtude kui ka nakkushaiguste kahtluse- ja nakatumise kohta. Üldine Tervise VTK Lisas 2 palume lisada nakkushaiguste seire ja andmete Teadmiseks võetud ja arvestame. märkus Arengu edastamise rea alamjaotisesse, kus on nimetatud kohustuslik Instituut  teavitamine, rahvusvahelised teated (sh IHR), aruandlus ja nakkushaiguste statistika (sh NAKIS), ka tuberkuloosiregister. Üldine Tervise ja Nakkushaiguste andmetöötlusega seonduva õigusruumi Teadmiseks võetud ja arvestame. märkus Heaolu väljatöötamisel palume võimalikult varakult kaasata ka TEHIK, et IT Infosüsteemid arenduste vajadused piisava ajavaruga planeerida. Kui e Keskus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje eesmärgil on kavandatud uute andmekoosseisude kehtestamine, siis võiks andmekvaliteedi osas olla kokkulepitud klassifikaatorid ja loendid, et vältida infosüsteemides vabatekstiväljade loomist, mis ei taga andmete automaaset töötlemis. Üldine Terviseamet VTK 1. peatükist „Lahendatavad probleemid“ on puudu Eelnõuga lisatakse seire iseseisva märkus nakkushaiguste seire ja seonduvate probleemide lahendamine, mis reguleerimisesemena seaduse puudutab õiguslikke aluseid andmete kohaldamisalasse paragrahvis 1, kuna see edastamiseks ja andmetöötluseks. Nakkushaiguste seire ja andmete on ennetuse ja tõrje vältimatu eeltingimus. edastamine peaks hõlmama nakkushaigustega seotud mõistete ja Seaduse eelnõu 5. peatükk reguleerib klassifikatsioonide täpsustamist, nakkushaiguste diagnostika ja ravi nakkushaiguste laboratoorset diagnostikat ja korraldamisega seotud sätteid (sh testimist nakkushaiguste osas), seiret, sealhulgas referentlaborite rolli. teavitamissüsteemide korraldust nii rahvusvahelisel kui ka riiklikul Paragrahv 12 sätestab immuunsustausta ja tasandil (sh ka nakkushaiguste register), aruandlust, statistikat ning seroepidemioloogiliste uuringute eesmärgid uuringute (sh seroepidemioloogiliste) läbiviimist. ning Terviseameti korraldava rolli. Terviseameti ülesanded seire ja rahvusvahelise teabevahetuse tagamisel on määratletud paragrahvis 5, mis hõlmab ka nakkushaiguste registri pidamist andmete kogumiseks ja statistika tegemiseks. Üldine Terviseamet Seadus peaks sätestama selged andmeedastuskohustused (sh Andmeedastuskohustused on eelnõus märkus tingimused ja kanalid) Terviseametile, TTOdele ja laboritele ning süsteemselt korrastatud. Paragrahv 8 reguleerima selgemalt andmeedastuse sätestab teavitamiskohustuse rahvusvahelistele partneritele (nt ECDC, WHO). Praegu on tervishoiuteenuse osutajatele ja laboritele, nakkushaiguste andmeedastus reguleeritud mitmes erinevas kusjuures kohustus loetakse täidetuks õigusaktis, kuid see ei ole süsteemselt ja andmete edastamisega tervise infosüsteemi. selgelt koordineeritud ühe tervikliku raamistikuna, eriti seoses Laborite andmeedastus on täpsustatud rahvusvaheliste kohustustega (nt ECDC, WHO, IHR jne). paragrahvis 11. Rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks määratakse paragrahvi 5 lõikes 4 Terviseamet pädevaks asutuseks, kes täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2022/2371 ning Maailma  Terviseorganisatsiooni rahvusvahelistest tervise-eeskirjadest tulenevaid riikliku kontaktpunkti ülesandeid. See tagab info operatiivse liikumise rahvusvahelistesse ohusüsteemidesse. Üldine Terviseamet Samuti peab seadus looma selged ja tasakaalustatud alused Isikuandmete töötlemise alused rahvatervise märkus nakkushaiguste seires ja tõrjes kasutatavate isikuandmete huvides on sätestatud kooskõlas kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks. On oluline määratleda, isikuandmete kaitse üldmäärusega. milliseid andmeid on lubatud töödelda rahvatervise eesmärgil (nt Paragrahvi 5 lõige 5 annab Terviseametile terviseandmed, laboritulemused, kontaktandmed) ning millistele õiguse nõuda andmeid kolmandatelt isikutelt osapooltele ja millisel eesmärgil neid edastatakse. Samuti tuleb üle ulatuses, mis on vältimatult vajalik vaadata erinevate asutuste ja organisatsioonide teavituskohustused epidemioloogiliseks uuringuks või ohu (nt Terviseamet, PTA, LABRIS) puhangute õigeaegse tuvastamise tõrjumiseks. Üks tervis põhimõtte jaoks, tõrjemeetmete rakendamiseks, rahvusvaheliseks koostööks ja rakendamiseks laiendatakse paragrahvi 8 „Üks tervis“ põhimõtte järgimise tagamiseks. lõikes 5 teavitamiskohustust teaduslaboritele ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutustele juhuks, kui toidus või loomadel tuvastatakse ohtliku epideemilise potentsiaaliga zoonoosne nakkustekitaja. Paragrahv 25 reguleerib rangelt andmete edastamist kontaktsete väljaselgitamiseks kolmandatele isikutele. Üldine Terviseamet Tuleks sätestada regulatsioonid andmekvaliteedi, andmetüüpide, Andmekvaliteedi ja edastamise tehniliste märkus andmete edastamise sageduse ja formaadi osas koos tehniliste lahenduste tagamiseks nähakse eelnõus ette nõuete ja edastuskanalitega. Edastatavad andmed tuleks volitusnormid ministri määruse standardiseerida ja kehtestada kvaliteedinõuded: Ühtlustada kehtestamiseks. Paragrahvi 8 lõige 7 ja andmete formaate ning kehtestada selged kvaliteedinõuded, et paragrahvi 11 lõige 2 annavad valdkonna vältida andmete lünklikkust ja ebakõlasid. Kohustuslik andmete eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada standardiseerimine ja esitamine: Sätestada kõigile tervishoiuteenuse teavitamise kord, edastatavate andmete osutajatele kohustus esitada seireks vajalikke andmeid ühtses, täpne koosseis, edastamise sagedus, vorm masinloetavas formaadis ja operatiivselt ja kvaliteedinõuded. Seletuskiri rõhutab andmevahetuse liikumist dünaamilisele mudelile, kus laboratoorsed ja immuniseerimise andmed edastatakse tervise infosüsteemi ja nakkushaiguste registrisse võimalusel automatiseeritult ja  masinloetavalt, vähendades manuaalset sisestamist. 5.1. Terviseamet Eriti oluline on reguleerida olukordi, kus tuleb teha kiireid otsuseid (nt Kiirete otsuste seaduslikkuse ja nakkushaiguste leviku piiramise meetmete rakendamiseks) – nende proportsionaalsuse kriteeriumid on eelnõus toimingute seaduslikkuse ja täpselt piiritletud. Paragrahvi 3 lõikes 2 proportsionaalsuse kriteeriumid tuleb seaduses täpsustada. defineeritakse ohtlik nakkushaigus Kehtestada selged reeglid, mis ühelt poolt võimaldavad tõhusat kriteeriumide, mitte fikseeritud loetelu alusel, seiret, võimaldades paindlikumat andmete kättesaadavust vastavalt mis võimaldab uute ohtude korral kiirelt Terviseameti ohuhinnangule ja vajadusele, kuid teiselt poolt tagavad reageerida. Terviseametile antakse isikuandmete kaitse ja kasutamise ainult sihipäraselt. paragrahviga 27 volitus rakendada operatiivseid tõrjemeetmeid lokaalsete puhangute korral haldusaktiga. Kui olukord nõuab üleriigilisi piiranguid, kehtestab need Vabariigi Valitsus paragrahvi 28 alusel määrusega. Kõigi sekkumiste eelduseks on vältimatu vajadus ja proportsionaalsus. Kiireks andmevahetuseks kohustab paragrahvi 8 lõige 4 kriitiliste sündmuste korral Terviseametit viivitamata teavitama. Üldine Terviseamet Terviseameti volituste laiendamine andmete kogumisel: anda Terviseameti volitusi andmete kogumisel on märkus Terviseametile selged ja kaalukad õigused nõuda ja saada oluliselt laiendatud, tagades samas kooskõla rahvatervise ohu hindamiseks ja maandamiseks isikuandmete kaitse üldmäärusega. vajalikke andmeid. Samuti tuleb tagada, et andmete töötlemine Paragrahvi 5 lõige 5 annab ametile õiguse vastab isikuandmete kaitse üldmäärusele nõuda isikuandmeid ja terviseandmeid (GDPR), võimaldades samas tervishoiuasutustel ja Terviseametil teistelt asutustelt ja ettevõtetelt, kui see on kiiret tegutsemist rahvatervise kaitsel, mille eelduseks on kvaliteetne, nakkusohu tõrjumiseks vältimatult vajalik. õigeaegne ja asjakohane Seda tasakaalustab vajalikkuse kriteerium, seireandmestik mis keelab andmete valimatu kogumise. Paragrahviga 25 reguleeritakse andmete edastamist asutuste ja ettevõtete juhtidele kontaktsete isikute tuvastamiseks piiratud mahus. Kogu andmetöötlus toetub isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 2 punktile i ehk avalikule huvile rahvatervishoiu valdkonnas. Üldine Terviseamet Vajalik on tagada selge ja jätkusuutlik rahastus seiresüsteemidele ja Seletuskirja 7. peatükk käsitleb seaduse märkus IT-lahendustele. See rakendamisega seotud kulusid. Terviseameti  on üheks takistuseks olnud terviklike seiresüsteemide arendamisel. infosüsteemide arendamiseks ja andmevahetuse automatiseerimiseks nähakse ette ühekordne investeerimiskulu IT-lahendustele 500 000 euro ulatuses ning edasine ülalpidamiskulu 100 000 eurot aastas. Lisaks taotletakse riigieelarve strateegia raames Terviseametile igal aastal 1,7 miljonit eurot seire-, analüüsi- ja laborivõimekuse parandamiseks. Üldine Terviseamet Sätestada põhimõtted, kuidas ja millistel alustel kogutud andmeid Andmete kasutamise ja avalikustamise märkus kasutatakse ja avalikustatakse, et suurendada ühiskondlikku põhimõtted on määratletud nakkushaiguste usaldust. registri eesmärkides paragrahvis 9. Kogutavaid andmeid kasutatakse teadustööks, epidemioloogilisteks uuringuteks, haigestumuse analüüsiks ja tervisepoliitika kujundamiseks. Isikuandmete töötlemine on rangelt piiratud seaduses toodud eesmärkidega ning avalikkusele esitatakse teavet üldistatud statistika ja ohuhinnangute vormis. Seletuskirja andmekaitsealases mõjuhinnangus rõhutatakse, et andmed liiguvad kontrollitud kanalites ning riiklike andmekogude turvasüsteemide nõuded tagavad konfidentsiaalsuse ja hoiavad ära andmete väärkasutuse. 4. Terviseamet Praegune NETS ei ole täielikus kooskõlas EL-i uue, oluliselt Eelnõu viib riigisisese õiguse kooskõlla tugevdatud tervisejulgeoleku raamistikuga. See raamistik nõuab Euroopa Liidu määrusega 2022/2371. liikmesriikidelt palju võimekamaid ja integreeritumaid seiresüsteeme, Terviseamet määratakse paragrahvi 5 mis suudaksid pakkuda ECDC-le kvaliteetseid ja võrreldavaid lõikega 4 asutuseks, kes tagab andmeid peaaegu reaalajas. Eesti praegune killustunud süsteem ei epidemioloogilise seire ja varajase vasta nendele ootustele. EL-i määruse 2022/2371 („Cross-border hoiatamise süsteemi toimimise Euroopa Liidu threats to health“) kontekstis saab piiriüleste nakkushaiguste leviku tasandil. Ohtliku nakkushaiguse ja tõkestamiseks välja tuua järgmised olulised aspektid, mida tuleks ohutasemete määratlemisel lähtutakse rõhutada ka uue NETS-i koostamisel: rahvusvaheliselt aktsepteeritud  Uus NETS peab olema peamine siseriiklik instrument, mis riskihindamisest. Paragrahv 28 sätestab rakendab EL-i määruse 2022/2371 nõudeid. See hõlmab valitsuse volitused ohtliku nakkushaiguse  integreeritud seiresüsteemide loomist, mis jälgivad nii epideemilisel levikul kiirete meetmete nakkushaigusi, mikroobide resistentsust kui ka rakendamiseks, mis vastab uue tervishoiusüsteemi võimekust; tervisejulgeoleku raamistiku nõuetele tagada  Selgelt sätestada rahvusvaheliste teavituste esitamise kord, tõhus sekkumine piiriüleste terviseohtude vastutavad osapooled ja andmetüübid. Seaduse tasandil tuleb korral. sätestada kohustus kasutada rahvusvaheliselt kokkulepitud andmestandardeid ja haigusjuhtude definitsioone, et tagada Eesti andmete kvaliteet ja võrreldavus EL-i tasandil;  Seaduses (või volitusnormis) sätestada, et nakkushaiguste ametlikud definitsioonid ja loetelud lähtuvad EL õigusest. Näiteks viidata, et ministri määrusega kehtestatud haigusjuhtude nimekirja ja definitsioone uuendatakse vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele 2018/945 (ja selle tulevastele versioonidele). Samuti anda Terviseametile õigus võtta ajutiselt kasutusele ECDC/WHO uus juhtumimääratlus kohe, kui ilmneb uus oht (ilma aeganõudva määruse muutmise protsessita);  Määratleda hädaolukorra korral rakendatavad meetmed, mida saab kiiresti kasutusele võtta, toetudes seireinfole (sarnaselt EL määrusele 2022/2371). 7. Terviseamet Õigusruumis tuleks selgemini määratleda ka Terviseameti labori roll Arvestatud. nakkushaiguste seires ja tagada vajalikud õiguslikud alused ka laborile proovide kogumiseks, seireandmete edastamiseks ja töötlemiseks. Samuti kirjeldada labori roll tõrjetegevustes- nakkushaigusjuhtumite õigeaegse tuvastamise ja kinnitamise osas, sh uute ja taasilmunud tekitajate tuvastamisel. Samuti tuleks selgemalt defineerida ka Terviseameti ülesanded, õigused ja kohustused üldisemalt nii nakkushaiguste seire kui ka tõrje korraldamisel, sh õigus koguda andmeid erinevatelt osapooltelt. Üldine Terviseamet Kehtestada selge vastutuse hierarhia. Terviseamet peaks olema Arvestatud. märkus selgelt defineeritud kui riiklik kompetentsikeskus (nagu THL Soome seadusandluses), mis tegeleb seire, analüüsi, riskihindamise, tõrje ja strateegilise juhendamisega. 7. Terviseamet Uues NETSis tuleks sätestada reoveeseire ja genoomse seire Osaliselt arvestatud. Detailsemad süsteemne rakendamine: sätestada reoveeseire ja viiruste seiremeetodid lahendatakse alamaktide genoomseire kui püsivad ja riiklikult rahastatud tasandil. seiremeetodid ning defineerida nende rakendamise põhimõtted ja osapoolte kohustused. Üldine Terviseamet Luua valmisolek uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks: luua paindlik Arvestatud. Eelnõu loob märkus õigusraamistik, mis võimaldab tulevikus kiiresti ja lihtsalt integreerida tehnoloogianeutraalse õigusraamistiku, mis seiresüsteemi uusi tehnoloogilisi toetab uute lahenduste kasutuselevõttu lahendusi (nt digitaalsed kontaktijälgimise rakendused, suurandmete tulevikus. analüüs) 5. Terviseamet Tervikliku ohupildi loomine: Sätestada põhimõte, et nakkusohule Arvestatud. Eelnõu paragrahv 3 sätestab reageerimisel tuleb koguda ja analüüsida lisaks nakkusnäitajatele ohtliku nakkushaiguse kriteeriumid, mille andmeid ka tervishoiusüsteemi koormuse (nt haiglaravi, intensiivravi hindamisel arvestatakse otseselt voodikohtade täituvus), elanikkonna käitumise ja immuunsuse tervishoiusüsteemi toimepidevust ning taseme kohta ning tagada vajalikud õiguslikud alused andmete hospitaliseerimise ja intensiivravi vajaduse kogumiseks ja töötlemiseks; kasvu. Üldine Terviseamet Teadlastele tuleks lihtsustada ligipääsu nakkushaiguste Võtame teadmiseks. Teadustöö eesmärgil märkus seireandmetele. Koostöös Andmekaitse Inspektsiooniga võiks luua andmetele juurdepääsu võimaldamine selge ja turvalise korra (nn safe haven), mis tuleneb andmekaitse üldistest normidest, võimaldab teadlastele juurdepääsu anonümiseeritud andmetele avaliku teabe seadusest ja isikuandmete rahvatervise uuringute tegemiseks, kooskõlas rahvatervishoiu kaitse seadusest. seaduse teaduspõhisuse põhimõttega. Üldine Terviseamet Andmeanalüüsi ja prognoosimise kohustus: Sätestada riigile Arvestatud. märkus kohustus arendada ja ülal pidada piisavat andmeanalüütilist ja prognoosivõimekust Terviseametis ja kaasatud teadusasutustes. Üldine Terviseamet Täpsustada tuleks kommunikatsiooni ja elanikkonna teavitamise Võtame teadmiseks. märkus põhimõtteid: Sätestada selged reeglid, kuidas ja millist infot Kommunikatsioonireeglite ja -kanalite seiretulemuste kohta elanikkonnale kommunikeeritakse, et tagada detailne reguleerimine ei puuduta otseselt läbipaistvus, usaldus ja vältida paanikat, mis on kooskõlas seadusandlikku regulatiivset normi, vaid rahvatervishoiu seaduse elanikkonna kaasamise ja teadlikkuse lahendatakse asutusesiseste tööprotsesside tõstmise eesmärkidega. ning HOS-ist tulenevate hädaolukorra lahendamise plaanidega. 5. Terviseamet Andmete reaalajas või peaaegu reaalajas kättesaadavuse tagamine: Arvestatud. luua õiguslikud alused ja tehnilised eeldused, et andmed nakkusjuhtumitest, haiglaravist ja testimisest jõuaksid Terviseametisse senisest oluliselt kiiremini, et nakkusjuhtumitele reageerimine ja nende leviku piiramine ei takerduks tehniliste või õiguslike takistuste taha. Üldine Terviseamet Erinevate andmeallikate parem integreerimine: Sätestada selgemad Arvestatud. märkus alused ja kohustused erinevate andmekogude (nt tervise infosüsteem, haiglate infosüsteemid, laborite andmed ja teised, sh  riiklikud andmekogud) koostalitlusvõimeks, et luua terviklikum pilt epidemioloogilisest olukorrast. Üldine Terviseamet Teaduspõhise analüüsi ja prognoosivõimekuse arendamine: Luua Osaliselt arvestatud. Seaduseelnõu märkus paremad võimalused teadlaste ja andmeanalüütikute kaasamiseks paragrahv 5 paneb Terviseametile epidemioloogiliste andmete analüüsi ja prognoosimudeliteni. See selgesõnalise kohustuse teha ja korraldada hõlmab ka õiguslikke aluseid andmete turvaliseks kasutamiseks nakkushaiguste valdkonna teadustöös. rakendusuuringuid. Teadustööks vajalike andmete turvalist kasutamist toetab eelnõu paragrahv 9, mis sätestab nakkushaiguste registri isikustatud andmete alalise säilitamise. See võimaldab teha pikaajalisi epidemioloogilisi uuringuid ja siduda terviseandmeid turvaliselt teiste riiklike andmekogudega. 1.1. Terviseamet Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni koordineerib Eestis Seaduse eelnõus sätestame IPEK ülesanded Sotsiaalministeerium, samas soovitab Maailma ja vastava rakendusakti, kuhu võivad Terviseorganisatsioon (WHO), et sellised vaktsineerimissoovitusi lisanduda huvidekonflikti haldamise andvad riiklikud ekspertkomisjonid (NITAG) oleksid eraldiseisvad ja põhimõtted, rahastamine ja töökord. sõltumatud riigiasutustest. Tänase korralduse juures on oht ekspertkomisjoni soovituste politiseerimiseks või poliitiliseks surveks või liigseks arvestamiseks korralduslike küsimustega, mis ei peaks olema ekspertkomisjoni ekspertide, vaid immuniseerimist korraldavate riigiasutuste ülesandeks. 1. Terviseamet Immuniseerimise korraldamise nõuded on killustatud erinevate Teadmiseks võetud ja arvestame. õigusaktide vahel, st puudub üks õigusakt, mis valdkonda reguleeriks. Nt külmahela nõuded ja selle järgmise järelevalve. 1.3. Terviseamet Praeguse seisuga on immuniseerimise valdkonnas ülesanded Arvestatud. jagatud erinevate asutuste vahel. Uues NETSis tuleks selgemini sätestada iga asutuse roll ja vastutus, samuti epideemiate ja puhangute korral. Täpsustada tuleks vaktsiinide hankimise ja rahastamise mehhanisme, sh puhangute, epideemiate ja pandeemiate korral ning määratleda selgem vastutus ja riigi roll ka immuniseerimiskava väliste vaktsineerimiste puhul. Sh, kes vastutab selle eest, et Eesti turul oleks vajalikud vaktsiinid kättesaadavad. 1.2. Terviseamet Kehtiva NETSi alusel vastutab perearst oma nimistu patsientide Teadmiseks võetud ja arvestame. vaktsineerimise eest immuniseerimiskava raames, kuid selle  rakendamise mehhanismid on puudulikud –vaktsineerijate rahastamise süsteem ja kvaliteedisüsteem vajavad kaasajastamist - nt immuniseerimist võiks tasustada TISi esitatud immuniseerimisteatise eest, mitte Tervisekassale esitatud raviarve alusel. Samuti võiks perearsti kvaliteedisüsteemi täiendada lisaindikaatoritega, mis aitaks hõlmatust parandada. 1.2. Terviseamet Täpsustada võiks ka õdede vastutust ja pädevust iseseisval Ettepanekuga on eelnõus arvestatud ning vaktsineerimiste läbiviimisel ning tagada kooskõla teiste seaduste ja arstide ja õdede vastutuse piirid on selgelt määrustega (nt TTKS ja õendusmäärus), sh millistel hetkel on või ei määratletud. ole vajalik arsti kaasamine vaktsineerimise läbiviimisesse. 1. Terviseamet Immuniseerimise valdkonna mitteregulatiivsete lahendusvariantide Teadmiseks võetud ja arvestame. hulka võiks lisada ka vaktsineerimiste meeldetuletuste süsteemi loomise ja telefonikonsultatsiooni võimaluse lisamise elanikkonnale. 1.1. Terviseamet Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni rolli täpsustamisel tuleks Teadmiseks võetud ja arvestame. silmas pidada, et uus roll ei dubleeriks Terviseameti põhiülesandeid ega pädevust, nt nakkushaiguste leviku ja riskide hindamisel ja vaktsineerimisvajaduse hindamisel puhangute korral. Komisjoni roll ja töökorraldus kriisi või pandeemia ajal tuleb hoolikalt läbi mõtelda, et ekspertkomisjoni eksperte ei pandaks rolli või võtma vastu otsuseid, mis ei ole nende pädevuses. 5.2. Terviseamet Sätestada selgemalt tervishoiu- ja hoolekandetöötajate Ettepanekuga on eelnõus arvestatud. Eelnõu vaktsineerimisega seotud küsimused, et kaitsta kõige paragrahv 15 annab võimaluse lisada haavatavamaid patsiente (nt hooldekodude elanikud) ning riiklikku immuniseerimiskavasse tagada tervishoiu- ja hoolekandeasutuste toimepidevus. riskirühmana teatud ametirühmi. 2.1. Terviseamet Teeme ettepaneku sõnastada ümber punkt: „Mikroobide Teadmiseks võetud ja arvestame. resistentsuse ohjamine ja infektsioonikontrolli tõhustamine“. Eesmärk on tagada tõhus ja koordineeritud riiklik tegevus mikroobide resistentsuse leviku ohjamisel, integreerides kõikehõlmavalt "Üks Tervis" (One Health) põhimõtte, mis hõlmab inimeste, loomade ja keskkonna tervise lahutamatut seost. Samuti tõhustada infektsioonikontrolli (IK) nõuete rakendamist tervishoiuteenuse osutamisel, et vähendada tervishoiuteenustega seotud infektsioonide (HAI) esinemissagedust ja nende süvenevat mõju patsientidele, tervishoiutöötajatele ning kogu ühiskonnale. Infektsioonikontrolli mõiste kui selline on laiem kui ainult  resistentsete haigustekitajate leviku piiramine ja ennetamine, vaid laieneb kõigile tervishoiuga seotud nakkustele, sh gripile, COVID-19 jt-le 2.2. Terviseamet Seadusandlus peab kindlustama õigusalused süsteemse ja tõhusa Teadmiseks võetud ja arvestame. AMR-i ja tervishoiuteenustega seotud infektsioonide seireprogrammi korraldamiseks. See hõlmab vajalike andmete kogumist, analüüsimist ja süstematiseerimist, lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud protokollidest, eelkõige ECDC väljatöötatud standarditest ning siseriiklikult täpsustatud juhistest. Andmekogumine peab toimuma täielikus kooskõlas GDPR määrusega, tagades andmete turvalisuse ja privaatsuse, kuid võimaldades Terviseametil õigeaegselt ja põhjendatult koguda vajalikke andmeid. 2.2. Terviseamet Seireprogrammi toimimiseks ja andmete usaldusväärsuse Seletuskirja 7. peatükk käsitleb seaduse tagamiseks peab olema tagatud ja riiklikult rahastatud jätkusuutlik ja rakendamisega seotud kulusid. Terviseameti kaasaegne laboratoorne, kaasa arvatud infosüsteemide arendamiseks ja referentlabori tugi, mis suudab pakkuda kaasaegseid ja kiireid andmevahetuse automatiseerimiseks diagnostikalahendusi nii AMR-i kui ka HAI tuvastamisel ja nähakse ette ühekordne investeerimiskulu puhangutele reageerimisel. See hõlmab ka genoomse järjestuse IT-lahendustele 500 000 euro ulatuses ning kindlakstegemiseks vajalike meetodite jätkusuutliku rahastuse edasine ülalpidamiskulu 100 000 eurot tagamist. aastas. Lisaks taotletakse riigieelarve strateegia raames Terviseametile igal aastal 1,7 miljonit eurot seire-, analüüsi- ja laborivõimekuse parandamiseks. 2.1. Terviseamet On hädavajalik kaasajastada infektsioonikontrolli nõudeid ja nende Seaduse eelnõus laiendame rakendusala ning luua IK nõuete rakendamise hindamismehhanism. infektsioonikontrolli nõuete rakendamist Senine fookus ainult haiglavõrgu kõigile tervishoiuteenuse osutajatele ning arengukava (HVA) haiglatele on ebapiisav - infektsioonikontrolli üldhooldusteenuse osutajatele. Seaduse süsteem peab hõlmama eelnõu väljatöötamise raames arutati ja leiti, tervishoiuteenuse osutajaid tervikuna, kaasa arvatud esmatasandi et NETS ei tohiks keskenduda ainult tervishoidu, eriarstiabi ning hoolekandeasutusi. See tagab haiglatele, vaid reguleerida laiemalt ka neid süsteemse lähenemise nakkushaiguste leviku piiramisele kogu asutusi, kus esineb infektsioonirisk. Vastavas ühiskonnas, arvestades patsienditeekonna ja hooldusahelate rakendusaktis saab sätestada täpsemad terviklikkust. nõuded vastavalt asutuse tüübile. 2. Terviseamet Selleks, et infektsioonikontroll oleks tõeliselt efektiivne, on kriitiliselt Teadmiseks võetud ja arvestatud. oluline luua selge rollide jaotus ja vastutusstruktuur erinevatel tasanditel, sh valdkondade üleselt, täpsustades muuhulgas  teavituskohustused ja hõlbustades valdkondade ülest koostööd. Seadusandlus peaks muuhulgas täpselt määratlema, kuidas, kes ja mis mahus kontrollib asutuste vastavust infektsioonikontrolli nõuetele. See hõlmab nii järelevalveasutuste volitusi kui ka iga tervishoiu- ja hoolekandeasutuse enda vastutust ja aruandluskohustust. 2. Terviseamet Infektsioonikontrolli nõuete rakendamise ja tervishoiutekkeliste Teadmiseks võetud ja arvestame. nakkuste leviku osas on oluline rakendada ka mainitud mitteregulatiivseid lahendusi. Näiteks on haiglate infektsioonikontrolli teenistuste ja infektsioonhaiguste arstide poolt välja toodud, et tõsine puudus on riiklikest juhenditest (hetkel kehtiva seadusandluse järgi peab igal haiglal olema oma juhendid). See aga eeldab jätkusuutliku rahastuse ja koordineerimismehhanismi olemasolu 2.2. Terviseamet Tervitame, et välja on toodud teavitamiskohustuste ja Teadmiseks võetud. andmevahetuse kordade täpsustamine. Seireks vajalike andmete olemasolu on eelduseks tervikliku seiresüsteemi toimimise jaoks. Samuti tuleks tagada vajalikud õiguslikud alused ECDC ja WHO seiresüsteemides osalemiseks ja andmete kogumine erinevate seireuuringute raames (nt ECDC hetkleviuuring jm), samuti õigus seostada omavahel laboriandmeid ja kliinilisi andmeid ning Terviseameti labori roll AMR seires. Samuti on vajalik tervikliku seiresüsteemi jaoks tagada vajalike tehniliste lahenduste olemasolu ja rahastus nende arendamiseks. 2. Terviseamet Infektsioonikontrolli tõhustamisega seotud tegevused, sealhulgas Teadmiseks võetud ja arvestame. kaasaegsete juhendite ja protokollide välja töötamine, tervishoiutöötajate süsteemne koolitamine ja teavitustöö, vajavad jätkusuutliku ja sihtotstarbelise rahastuse mehhanismi olemasolu riigieelarves. Infektsioonikontrolli investeerimine on investeering rahvatervisesse, säästes pikemas perspektiivis nii inimelusid kui ka tervishoiusüsteemi ressursse, vältides kulukaid raviperioode ja haiguspuhanguid. 2.1. Terviseamet Juhime tähelepanu, et täna Terviseameti poolt infektsioonikontrolli Teadmiseks võetud ja arvestame. Eelnõu nõuete täitmise üle otseselt järelevalvet ei teostata. Hetkel kehtivas seletuskirjas on kirjeldatud täiendavate NETSis on haiglatele kohustuseks kooskõlastada juhised. Kui uue rahaliste vahendite vajadus Terviseametile. NETSiga täpsustuvad ja uuendatakse infektsioonikontrolli nõuded ja laieneb asutuste ring, kellele need kehtivad, siis võib eeldada suuremat töökoormuse tõusu, mis võib avaldada ka eelarvelist mõju.  Teisalt tegeleb Terviseamet tervishoiutekkeliste nakkuste ja AMR tekitajate seirega, osaleb rahvusvahelistes seirevõrgustikes, koostab AMR inimtervise tegevuskava ja koordineerib ka juhendite koostamist. Seega ei saa öelda, et Terviseameti roll piirdub selles valdkonnas vaid järelevalvega. Kuna tegu on kasvava tähtsusega teemaga, mis on seotud ka tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutusega, siis võivad sellega kaasneda ka täiendavad eelarvevajadused. 4. Terviseamet Antud teema osas tuleks arvestada IHR-ist tulenevaid nõuded ja Võtame teadmiseks ja arvestame. nende rakendamist. Samuti tuleks uuesti sätestada Terviseameti roll rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kontaktpunktina. Kui on soov seoses IHRi muudatustega anda Terviseametile vastutust juurde ja määrata Terviseamet uue IHRi järgi IHR rahvuslikuks asutuseks (IHR National Authority), siis tuleks ka see vastutus ja õigused uues NETSis ära reguleerida, hinnates ühtlasi võimalikku töökoormuse kasvu ja kaasnevaid ressursivajadusi. Samuti peavad olema täpsustatud erinevate osapoolte vastutused ja kohustused seoses IHR rakendamisega haldusalade üleselt. 4.2. Terviseamet Rahvusvahelise andmevahetuse tõhustamine: tagada, et Eesti Teadmiseks võetud. seadusandlus oleks kooskõlas rahvusvaheliste (nt WHO, ECDC) nõuete ja parimate tavadega ning võimaldaks kiiret ja tõhusat andmevahetust piiriüleste terviseohtude korral. 4.2. Terviseamet Piiril rakendatavad meetmed (nt tervisedeklaratsioonid, kontroll) on Arvestatud. Eelnõu paragrahv 23 lõiked 4 ja hetkel eraldiseisev tegevus. Nende käigus kogutud andmed ei pruugi 5 loovad selge õigusliku aluse andmete olla süsteemselt ja reaalajas integreeritud riikliku seiresüsteemiga, töötlemiseks ja vahetamiseks Terviseameti mis raskendab sissetoodud haigusjuhtude jälgimist ja kontaktsete ning Politsei- ja Piirivalveameti vahel. See tuvastamist riigi sees. Uus NETS võiks regulatsiooniga toetada tagab reisijate andmete operatiivse andmete integreerimist. Sätestada selge kohustus ja töötada välja edastamise nakkushaiguste sissetoomise ja tehniline lahendus piiril kogutavate andmete (koostöös PPA ja teiste leviku tõkestamiseks. asutustega) automaatseks edastamiseks Terviseametile. 3. Terviseamet Nakkushaiguste suhtes läbiviidavate tervisekontrollide osas Kaotame eelnõuga praegusel kujul nõutava täpsustame, et järelevalvet tervisetõendite üle nakkushaiguste nakkushaiguste tervisetõendi ja suhtes teeb kehtiva õigusruumi järgi järelevalvet ka Põllumajadus- ja riskihindamise nõude. Töötervishoiu ja Toiduamet (toidukäitlejad ja loomapidajad). tööohutuse seadus jääb endiselt nõudma bioloogilise ohuteguri riskihindamist ja töötaja tervisekontrolle vastavalt riski hinnangule. 3.3. Terviseamet Sätestada selge ja otsene kohustus tööandjale või Arvestatud. Eelnõu paragrahv 8 lõige 5 töötervishoiuarstile teavitada Terviseametit kindlatele kriteeriumitele laiendab teavitamiskohustust asutustele ja vastava (nt teatud arv haigestunuid lühikese aja jooksul) isikutele, kes tuvastavad oma majandus- või nakkushaiguse kahtlusest või puhangust. kutsetegevuse käigus olukorra, millega kaasneb ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku oht. Säte kohustab sellisel juhul Terviseametit ohuolukorrast viivitamata teavitama. 3. Terviseamet Täpsustada rollijaotust ja vastutust Terviseameti, Tööinspektsiooni ja Arvestatud. Eelnõuga on asutuste tööandjate vahel puhangute ja nakkusjuhtumite uurimisel ning vastutusalad piiritletud. Terviseamet on juhtiv tõrjemeetmete rakendamisel. asutus, kes korraldab epidemioloogilisi uuringuid ja tõrjemeetmeid. Tööandja kohustused nakkusohutuse tagamisel töökohal tuginevad töötervishoiu ja tööohutuse seadusele ning eelnõu paragrahvile 17. 6. Terviseamet Praegu antakse nakkusohtliku materjali käitlemise lube välja Osaliselt arvestatud. Eelnõu paragrahvi 10 laboritele, kes ise üldjuhul nakkusohtliku materjali veoga ei tegele, lõige 1 sisustab nakkusohtliku materjali samuti toimub selle materjali kahjutustamine erinevates laborites käitlemise mõiste. erineval määral ja selle töö eest vastutab tihti jäätmekäitlusfirma, kellele samuti nakkusohtliku materjali käitlemise lube pole välja antud. Seega on need tegevused käitlemise lubade vaatest hetkeseisuga välja jäänud. Üheks võimaluseks oleks nt käitlemise definitsiooni täpsustamine selliselt, et see sobiks peamiselt laboritele või alternatiivina nõuda nakkusohtliku materjali käitlemise luba ka nt transporti teostavatelt ettevõtetelt ja jäätmekäitlejatelt. 6. Terviseamet Täpsustada saaks nt nõudeid nakkusohtliku materjali Arvestatud. Eelnõu paragrahvi 10 lõige 3 pakendamisele viisil, et see ei põhjusta ohtu ja selle nakkusrisk on asendab senise arsti- või bioloogikutse minimaalne. Sellisel juhul võiks nõuded nakkusohtliku materjali veole nõude paindliku ja sisupõhise nõudega. Uue olla seotud materjali pakendamise nõuetega (sätestades muuhulgas regulatsiooni kohaselt peavad vastutaval pakendamise ja veo eest vastutaja). Hetkel kehtivas NETS-is ei ole isikul olema ülesannete täitmiseks ja labori nakkusohtliku materjali veo nõudeid reguleeritud. bioohutuse tagamiseks vajalikud teadmised ja oskused, mille täpsem sisu kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. 6. Terviseamet NETS § 30 lg 6 alusel peab nakkusohtliku materjali uurimise eest Arvestatud osaliselt. Eelnõu paragrahvi 10 vastutav laboritöötaja olema arsti- või bioloogikutsega isik. Arusaam lõige 2 kohustab nakkusohtlikku materjali  bioloogi kutsest on hetkeseisuga ebamäärane, millist haridust see käitlevat laborit pidama materjali üle täpsemalt kirjeldab (nt mis astme haridust jms). Praeguses arvestust, tagades bioloogilise materjali haridussüsteemis on erinevaid kombineeritud õppekavasid, nt liikumise ja hoiustamise jälgitavuse. geenitehnoloogia, bioorgaaniline keemia v molekulaartehnoloogia vm eriala, mis annab piisava pädevuse laboritöö juhtimiseks, kuid need ei pruugi olla bioloogia õppekava erialad. Vajaliku kutse määratlus võiks jääda lahtiseks, nt nimetades, haridus ja ettevalmistus peavad olema labori töö juhtimiseks piisavad. 6.1. Terviseamet Nakkusohtliku materjali loa taotlemisega võiks laboritele kaasneda Võtame teadmiseks. kohustus anda bioohutuse tõhustamise vaates ülevaade ka laboris hoiustatavatest patogeenidest ja nende kogustest. Hetkel puudub riigil igasugune ülevaade, millist nakkusohtlikku materjali laborid hoiustavad, sh biopangad jm. Samuti pole Terviseametil täna õigust nõuda teistelt laboritelt mõne patogeeni mittesäilitamist või hävitamist. 7.1. Terviseamet VTK 1. peatüki punktis 7.1. jääb ebaselgeks, milliseid tegevuslube Selgitame. VTK teksti täpsustades eristab on antud punktis mõeldud, st kas viidatakse nakkusohtliku materjali eelnõu paragrahv 10 selgelt käitlemise lubade väljastamist, mis on kajastatud juba punktis 6 või tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba, meditsiinilaborite nõudeid TTKSi alusel. mida nõutakse meditsiinilaboritelt, ning eraldiseisvat nakkusohtliku materjali käitlemise luba. Viimane on seotud bioloogiliste ohutegurite riskirühmadega ja laieneb kohustusena ka väljaspool tervishoiusüsteemi tegutsevatele asutustele. 7.2. Terviseamet Uues NETSis tuleks selgemalt defineerida ja kirjeldada Arvestatud. Eelnõu paragrahvi 11 lõige 3 referentteenus ja selle olemus. VTKs on mainimata referentteenuse defineerib referentlabori olemuse ning lõige 5 peamine eesmärk, roll nakkushaiguste seires ning meetodite loetleb selle tegevuspõhised ülesanded. kasutamine, mis ei oma diagnostilist tähtsust, aga on üliolulised Lõige 7 sätestab teiste laborite selge puhangute (sh rahvusvaheliste puhangute) tuvastamisel, AMR seires kohustuse edastada referentlaborile jne. Samuti tuleks sätestada laboritele kohustus edastada analüüsimiseks vajalikke proove. referentlaborile proove analüüsimiseks. Hetkel on proovide saatmine Rahastusloogika täiendamise ettepaneku referentlaborile analüüsimiseks vabatahtlik, mistõttu on vajalike võtame teadmiseks. proovide kättesaamine olnud referentlabori jaoks mõnikord raskendatud. Samuti tuleks üle vaadata ja uuendada referentlabori ülesanded ja rahastusloogika. Arvestades pidevalt muutuvat ja arenevat nakkushaiguste maailma ja ajas uuenevaid soovitusi, on  pidev vajadus ka metoodikate arendamiseks ja seadmepargi täiendamiseks ning see eeldab ka rahastuse paindlikkust. 7. Terviseamet Tagada tuleks vajalikud õiguslikud alused Terviseameti laborile Arvestatud. proovide kogumiseks, andmete töötlemiseks ja teatud andmete edastamiseks TISi. 7. Terviseamet Uues NETSis võiks sisalduda: Võtame teadmiseks ja arvestatud. - Viide laborite kvaliteedinõuete järgimise kohustusele, sh:  Laborite akrediteerimine (nt ISO või muu vastav standard);  Osalemine kvaliteedikontrolli programmides;  Töökorraldus, mis võimaldab kriisiolukorras kiiret proovivõttu ja tulemuste edastamist;  Kohustus kasutada valideeritud meetodeid. - Koostöö ja andmeedastusprotokollid:  Kohustus edastada tulemusi kiiresti vastavatele asutustele (nt Terviseamet, ECDC);  Võimalus kasutada laborite andmeid rahvatervise seireks ja reageerimiseks. See loob võimaluse kasutada laboriandmeid usaldusväärse alusena haiguste leviku jälgimiseks, trendide hindamiseks ja kiireks reageerimiseks võimalikele puhangutele. Oluline on, et laboriuuringuteks kasutatavad metoodikad, protokollid ja kvaliteedisüsteemid (nt valideeritud meetodid, standardprotseduurid, akrediteering vm) oleksid rahvusvaheliselt aktsepteeritud. Laborid peaksid edastama andmeid standardiseeritud vormingus– ainult siis on need kasutatavad seireks ja reageerimiseks; - Bioohutuse ja -turvalisuse nõuded:  Eriti oluline zoonooside, kõrgpatogeensete viiruste (nt HPAI, MERS-CoV) puhul;  Hinnata õigusruumi täiendamise vajadust seoses bioohutuse ja -turvalisuse nõuetega ja nende järgimise järelevalvega. 5.2. Terviseamet Seire tulemuste alusel tuleb kehtestada selged mehhanismid, kuidas Arvestatud. Eelnõu loob selge tehakse otsuseid ennetus- või tõrjemeetmete (nt reisimispiirangute otsustusmehhanismi ja rollijaotuse asutuste või hoolekandeasutuste külastuspiirangute, vahel. Paragrahv 28 reguleerib epideemilise vaktsineerimiskampaaniate) rakendamiseks. leviku tõkestamist, jaotades pädevuse COVID-19 kriis näitas, et kehtiv õiguslik raamistik ei sisalda Terviseameti ja Vabariigi Valitsuse vahel. läbipaistvat ja prognoositavat mehhanismi, kuidas epidemioloogilise info põhjal tehakse otsuseid nt piirangute rakendamise kohta.  Näiteks Soome nakkushaiguste seadus (§ 6 ja § 48–52) määratleb, et ennetus- ja tõrjemeetmeid võib rakendada "epidemioloogilise hinnangu" põhjal, kusjuures vastutavate asutuste (nt THL – Tervise ja Heaolu Instituut) roll on selgelt defineeritud. Otsused baseeruvad eri tasandi seire (sh labor, haiglad, kogukonnapõhine järelevalve) tulemustel. 5. Terviseamet Uue NETS-i koostamisel võiks kaaluda järgmist: Arvestatud. Eelnõu paragrahv 3 määratleb  Sätestada selged kriteeriumid, mille alusel on võimalik ohtliku nakkushaiguse kriteeriumid (sh raske rakendada rangemaid (sh eriolukorra) meetmeid (sarnaselt EL kulg, kiire levik ja tervishoiusüsteemi tasandi seirelävenditele). Nt gripi hooajalisuse kriteeriumid: ülekoormuse oht), mille alusel kehtestab intensiivsus ja aktiivsus, COVID-19 kriteeriumid pandeemia ajal valdkonna eest vastutav minister ohtlike jne. nakkushaiguste loetelu Terviseameti COVID-19 pandeemia ajal kehtestati mitmeid indikaatoreid või riskihinnangu toel. Paragrahv 28 annab kriteeriumeid, mille alusel oli võimalik rakendada piiranguid – Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada näiteks haigestumuse tase, hospitaliseerimiste arv või laiaulatuslikke piiranguid määrusega, mis ei intensiivravi vajadus. Selliste meetmete rakendamine ei peaks eelda eriolukorra väljakuulutamist, vaid eeldama alati eriolukorra väljakuulutamist, vaid lähtuma reaalsest tugineb teaduspõhisele ohuhinnangule. epideemilisest olukorrast ning riskihinnangust. Ka hooajaliste nakkushaiguste, näiteks gripi või COVID-19 leviku puhul, võiks Eestis kehtestada selged lävendid (nt haigestumuse intensiivsus ja aktiivsus), mille ületamisel oleks võimalik rakendada konkreetseid ennetavaid või piiravaid meetmeid – näiteks kaugõppele üleminek haridusasutustes või täiendavate andmete edastamise kohustus. Meetmed peaksid olema piisavalt paindlikud, et neid saaks rakendada erinevates olukordades, kuid samas proportsionaalsed ja tuginema riskihinnangule. Näiteks sätestada, et Terviseamet koostab ja ajakohastab nakkushaiguste riskihinnangut, mis tugineb seireandmetele, haiguse leviku intensiivsusele ja aktiivsusele, tervishoiusüsteemi koormusele ning arvestab riskirühmadega. Riskihinnangu alusel võib rakendada ennetavaid või piiravaid meetmeid, lähtudes proportsionaalsuse, vajalikkuse, rakendatavuse ja tõenduspõhisuse põhimõtetest;  Oluline on luua ja sätestada selge juhtimismudel, kus on määratletud kriisiaja juhtstruktuurid ja koostöö mehhanismid, võttes eeskujuks rahvusvahelisi praktikaid (nt Ühendkuningriik, Soome);   Õiguslik mehhanism olukordadeks, kus on vajalik eri ametkondade (sh KOV, haridusasutused, tööandjad) koordineeritud tegutsemine olukorra lahendamiseks. Nt COVID- 19 või mõne muu nakkushaiguse puhangud koolides: milliseid andmeid peab kool edastama ja kuidas, kes edastab, kes otsustab piirangute rakendamise üle ja millal ning mis andmete alusel. Samuti peaksid olema ühine kriisiplaan või tegutsemisjuhised erinevatele sektoritele (haridusasutused, tööandjad jms). Terviseametil võiks muuhulgas olla õigus teha otsuseid või kehtestada piiranguid ka nendes olukordades, mis väljuvad nn tavaolukorra piiridest, kuid mille puhul ei ole tegu veel hädaolukorra ohu, hädaolukorra või eriolukorraga, nt testimisnõue, ajutine töö peatamine, ruumide sulgemine vms. 5.3. Terviseamet Eraldi vajavad üle vaatamist, uuendamist mõisted – epideemia, Võtame teadmiseks. Uute mõistete pandeemia, puhang, eriti ohtlik nakkushaigus jne. Hetkel kehtivas võrdlustabel on esitatud seaduseelnõu seaduses on mitmed mõisted aegunud. lisana. 5. Terviseamet Uuendamist ja selgemaid õiguslikke aluseid vajab mitte ainult Arvestatud. Eelnõus on loodud selgemad epideemia või pandeemia olukord, vaid ka puhangute ja alused epidemioloogilisteks uuringuteks ja nakkusjuhtumite epidemioloogilist uurimist ja käsitlust puudutav puhangute tõrjeks ka väljaspool regulatsioon, sh andmevahetuse ja andmetöötluse õiguslikud alused. epideemiaolukorda. § 5 lõige 4 punkt 2 sätestab Terviseameti ülesandena epidemioloogiliste uuringute läbiviimise nakkusjuhtude ja -puhangute asjaolude selgitamiseks. § 27 annab konkreetsed meetmed puhangute tõkestamiseks. Andmetöötluse ja -vahetuse õiguslikud alused on sätestatud § 5 lõikes 5 (õigus andmeid töödelda), §-s 9 (nakkushaiguste register) ning §-s 25 (andmevahetus nakkuskahtlase isiku tuvastamiseks). 5. Terviseamet Parandada erinevate osapoolte koostööd läbi selgema vastuse ja Arvestatud. Eelnõus on täpsustatud koostöö pädevuste jaotuse defineerimise: luua selgemad raamid ja ja teabevahetuse õiguslikud alused eri kohustused koostööks Terviseameti, haiglate, perearstide, laborite, valdkondade vahel. Eelnõu § 4 lõige 1 teadusasutuste ja teiste riigiasutuste vahel erinevatele sätestab ministeeriumide ja riigiasutuste terviseohtudele reageerimisel. Rahvatervishoiuseadus rõhutab üldise kohustuse osaleda nakkushaiguste koostööd. Uus NETS peaks samuti täpsustama, kuidas toimub tõrjes ning teha Terviseametiga koostööd. nakkushaiguste seire- ja tõrjealane koostöö ja andmevahetus näiteks Spetsiifiline teabevahetus zoonooside  haridus-, sise- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisaladega (nt (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi zoonoosid, puhangud koolides jne). valitsemisala) ja uudsete nakkustekitajate (teadusasutused) osas on reguleeritud § 8 lõikes 4. Operatiivkoostöö PPA ja MTA-ga on sätestatud §-des 24 ja 32 ning haridusasutuste kaasamine puhangute tõrjel §-s 27. Detailsem töökorraldus lepitakse kokku asutustevaheliste koostöökokkulepetega. 5. Terviseamet Nakkushaiguste efektiivsemaks tõrjeks võiks kaaluda lisada kõigile Arvestatud osaliselt. Eelnõu §-s 19 on tervishoiuteenuste osutajatele nõue koostada oma asutuse plaan või sätestatud infektsioonikontrolli üldine tegevuskava nakkushaiguste leviku või puhangute tõkestamiseks ja raamistik, mille kohaselt on nakkusohutuse seda perioodiliselt testida (nt õppuste raames). Need plaanid meetmete rakendamine tervishoiuteenuse peaksid olema kooskõlas riikliku valmisoleku kavaga ja Terviseameti osutajatele kohustuslik. Ettepanekus toodud juhistega, tagades süsteemi ühtse toimimise nii kriisiolukorras kui ka spetsiifilised nõuded (nagu asutuse plaanide tavaolukorrast väljuvate olukordade puhuks, mis pole veel kriisiks koostamine, nende testimine ja kooskõla saanud. Hetkel on toimepidevusplaani ja riskianalüüsi koostamine riiklike kavadega) kehtestatakse § 19 lõike 2 nendel tervishoiuteenuse osutajatel, kes on ETOd, kuid see kehtib alusel antava valdkonna eest vastutava vaid osale teenuseosutajatest ning ei ole nakkushaiguste ministri määrusega. Volitusnorm võimaldab spetsiifiline. nõudeid diferentseerida vastavalt teenuseosutaja suurusele ja riskitasemele, tagades proportsionaalsuse ning vältides seaduse tasandil ülemäärast halduskoormust kõigile teenuseosutajatele. 5. Terviseamet Hooldekodud ja koolid on kõrge nakkushaiguste riskiga keskkonnad. Osaliselt arvestatud. Eelnõu § 19 loob aluse Kuigi neile kehtivad tervisekaitsenõuded, on nendes keskkondades infektsioonikontrolli süsteemile ja sätestab toimuv seire sageli passiivne. Asutus tegeleb probleemiga ise, kuni selle kohustuslikkuse ööpäevaringse üld- ja olukord on juba tõsine. Info haigestumiste (nt kõhuviirused, gripp, erihoolekandeteenuse osutajatele. tuulerõuged) kohta ei pruugi jõuda Terviseametisse enne, kui Täpsemad nõuded, sealhulgas puhang on ulatuslik. Uues NETSis võiks sisalduda nõue luua ja asutusepõhiste juhiste või plaanide regulaarselt uuendada asutusepõhiseid nn puhangu- või koostamine, kehtestatakse § 19 lõike 2 epideemiatõrjeplaane, mis on kooskõlas riikliku seiresüsteemi ja alusel valdkonna eest vastutava ministri Terviseameti juhistega. määrusega. Haridusasutustele ei ole infektsioonikontrolli nõudeid eelnõus eraldi laiendatud, kuid neile kohalduvad §-s 18 sätestatud töökeskkonna nakkusohutuse nõuded ning Terviseametil on § 27 alusel õigus puhangu korral rakendada asutusesiseseid piiranguid ja meetmeid. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/26-0163 - Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.04.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d0da7bc8-04d4-452f-a84b-519c908ff70b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d0da7bc8-04d4-452f-a84b-519c908ff70b?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main