Küsimused menetlusosalistele ja menetlusse kaasatud isikutele

. Resolutsiooni liik: Peaministri resolutsioon Viide: Riigikohus - Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium / 27.03.2026 / 5-26-16/3 ; Riigikantselei / 27.03.2026 / 7-7/26-00663 Resolutsiooni teema: Küsimused menetlusosalistele ja menetlusse kaasatud isikutele Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Tulenevalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 10 lõike 1 punktist 7 palun täita tähtaegselt kohtunõue ja tagada Vabariigi Valitsuse esindamine kohtus. Tähtaeg: 27.04.2026 Kontroll: Kertu Nurmsalu Kinnitaja: Kristen Michal, Peaminister Kinnitamise kuupäev: 01.04.2026 Resolutsiooni koostaja: Mari-Ann Järve [email protected], Riigikogu 27.03.2026 nr 5-26-16/3 Õiguskantsler PSJV nr 5-26-16 Justiits- ja digiminister Vabariigi Valitsus Viru Vangla Registrite ja Infosüsteemide Keskus Riigi Infosüsteemi Amet Maksu- ja Tolliamet Politsei- ja Piirivalveamet Küsimused menetlusosalistele ja menetlusse kaasatud isikutele põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-16 Tartu Halduskohus arutas haldusasjas 3-23-187 kaebaja, kelleks on vangistust kandev süüdimõistetu, taotlust saada juurdepääs Justiitsministeeriumi (JM), hiljem Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM), Maksu- ja Tolliameti (MTA), Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning Eesti teabevärava eesti.ee veebilehtedele ja e-toimiku rakendusele maksekäsu kiirmenetlust puudutavas osas. Tartu Halduskohus tunnistas 11.03.2026. a otsusega põhiseadusega vastuolus olevaks: (i) vangistusseaduse (VangS) § 311 esimese lause (alates 01.08.2019 kuni 31.03.2024 kehtinud redaktsioonis)1 osas, milles see välistas kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu MTA, JM, PPA ning Eesti teabevärava eesti.ee veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas; ja 1 VangS § 311: Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Kinnipeetaval on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee  (ii) VangS § 311 lg 1 (alates 01.04.2024 kehtivas redaktsioonis)2 ning justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VskE) § 521 lg 1 (alates 31.03.2024 kehtivas redaktsioonis)3 osas, milles need välistavad kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu MTA, JDM, PPA ning Eesti teabevärava eesti.ee veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas. Esiteks tuleb märkida, et küsimus, kas ja millises ulatuses peaks kinnipeetavatel olema õigus kasutada internetti, on olnud Eestis vaidluse all ligi 20 aastat.4 Menetlusosalised peaksid kohtu küsimustele vastamisel arvestama nii Riigikohtu kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) asjassepuutuvate seisukohtadega. Järgnevalt on igas küsimuses esile toodud, kes menetlusosalistest ja menetlusse kaasatud isikutest peavad konkreetsele küsimusele vastama. 1) Menetlusosalistelt (s.o kaebaja, Viru Vangla, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, justiits- ja digiminister, õiguskantsler) oodatakse Tartu Halduskohtu otsuse alusel algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas arvamust põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud regulatsiooni asjassepuutuvuse, regulatsiooni seadusliku eesmärgi ja proportsionaalsuse kohta (iga veebilehe osas, millele juurdepääsu taotletakse). 2) Riigikogu, Vabariigi Valitsus, justiits- ja digiminister ja õiguskantsler võiksid muu hulgas väljendada arvamust selle kohta, kas alates 01.04.2024 kehtiva VangS § 31¹ lg- d 1 ja 2 on põhiseadusega kooskõlas, arvestades, et võrreldes kuni 31.03.2024 kehtinud redaktsiooniga ei ole enam seaduse tasandil täpsustatud, millistele veebilehtedele peab kinnipeetavatel (minimaalselt) juurdepääs olema. Kehtiva sõnastuse kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril „turvalise tehnilise suutlikkuse puudumisel“ võimalik lähtuda absoluutsest internetile juurdepääsu keelust ning mitte lubada 2 VangS § 311 lg 1 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsuks ning kinnipeetavale vajaliku teenuse või muu käesoleva seaduse eesmärkidega kooskõlas oleva internetilahenduse kasutamiseks. Vt ka VangS § 311 lg 2, mille kohaselt lg-s 1 nimetatud veebilehtede loetelu ja interneti kaudu kinnipeetavale võimaldatavate vajalike teenuste ning internetilahenduste kasutamise tingimused, korra ja turvanõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 VskE § 52¹ lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus turvaliselt kohandatud vangla seadme kaudu juurde pääseda järgmistele veebilehtedele: 1) Eesti ja Euroopa Liidu ametlike õigusaktide andmebaaside veebilehed; 2) Eesti, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu kohtulahendite veebilehed; 3) Riigikogu veebileht; 4) Riigikohtu veebileht; 5) õiguskantsleri veebileht; 6) Ametlike Teadaannete veebileht; 7) tõlkerakenduse veebileht. Vt ka VskE § 52¹ lg 2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. Vt ka VsKE § 52² lg 1 järgi võib turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral vanglateenistus võimaldada interneti kaudu kinnipeetaval seadmes: 1) kasutada kinnipeetavale kohandatud e-toimiku süsteemi; 2) esitada vanglale pöördumisi; 3) suhelda lähedasega vangistusseaduse §-s 23 lõikes 1 nimetatud eesmärgil; 4) tutvuda tema kohta vangiregistrisse ja kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi kogutud teabega, välja arvatud teave, mille kohta kehtib õigusaktist tulenev juurdepääsupiirang; 5) teha sisseoste veebilahenduse kaudu. 4 Vt RKHKo 31.05.2007, 3-3-1-20-07, RKÜKo 07.12.2009, 3-3-1-5-09, RKÜKo 30.06.2017, 3-3-2-1-16, RKÜKo 15.02.2023, 3-18-477; vt ka EIKo 19.01.2016, Kalda vs. Eesti, 17429/10. 2(4)  juurdepääsu ühelegi veebilehele ega e-teenusele. Seda hoolimata sellest, et Riigikohus ja EIK on leidnud, et teatud teemalehekülgede puhul ei ole juurdepääsu puudumine kooskõlas ei põhiseaduse ega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (EIÕK). 3) Täpsustada on vaja ka veebilehtedele juurdepääsuga kaasnevaid riske ja nende ärahoidmiseks tehtavaid kulutusi. JDM selgitas haldusasjas 25.04.2025 esitatud vastuses, et kinnipeetavatele veebilehtedel keelatud osa (s.o elektroonilist suhtlust võimaldav osa) piiramiseks on ehitatud filtrid, kuid pidevat järelevalve selle üle, et veebilehtedel ei oleks avatud mis tahes suhtlusvõimalusi, ei ole vanglateenistusel võimalik teha (vt ka Tartu Halduskohtu otsuse p 18.6). Turvalisuse tagamiseks peaksid veebilehe pidajad teavitama vanglateenistust igast muudatusest, mida ta lehel teeb, muidu peaks vanglateenistus igakordselt ise lehti üle kontrollima, milleks tal ei ole ressurssi (p 18.7, kulude kohta p-d 18.9–18.10). Tartu Halduskohtu otsuse p-st 46 nähtub, et Eesti teabevärava (eesti.ee) haldajaks on Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), mis kuulub alates 01.01.2025 JDM-i valitsemisalasse. JDM-i enda veebilehe arendus on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) käes. MTA kuulub Rahandusministeeriumi (RAM) ja PPA Siseministeeriumi (SIM) valitsemisalasse. Eelnevast tulenevalt ootab Riigikohus täiendavalt konkreetset teavet järgmistelt adressaatidelt. a) Justiits- ja digiminister, RIK, RIA, MTA, PPA: kui vangistust kandev kinnipeetav saab juurdepääsu konkreetselt teie hallata olevale veebilehele, siis milliseid reaalseid kuritarvitamise riske selline juurdepääs hõlmab, kui kinnipeetav sama veebilehe kaudu e- teenuseid kasutada ei saa? Kas ja kuidas kontrollite samu veebilehti selleks, et ära hoida vabaduses olevate isikute poolseid kuritarvitusi (nt kolmandate isikute poolt lisatud suhtlusvõimalused)? b) RIK, RIA, MTA, PPA: kas ja mida nimetatud asutused saavad teha selleks, et kuritarvitamise riske enda hallataval veebilehel vähendada või välistada? Milline oleks veebilehe haldaja selliste meetmete võtmise ühekordne ja seejärel regulaarne rahaline kulu ja milles see seisneks? c) MTA, PPA: kas nimetatud asutustel on võimalik vanglaid ja JDM-i (või RIK-i/RIA-t) jooksvalt teavitada oma veebilehel tehtavatest muudatustest? Kas ja milline lisakulu see oleks ja milles see seisneks? d) Viru Vangla ning justiits- ja digiminister: kui vaidluse all olevate veebilehtede haldajad edastaksid vanglale regulaarselt teavet oma veebilehel tehtavate muudatuste kohta, siis mida konkreetselt peaks vangla veel tegema, et takistada kinnipeetavale keelatud elektroonilist suhtlust? Kui suured oleksid vangla esmased ühekordsed ja seejärel regulaarsed kulutused elektroonilise suhtluse takistamiseks konkreetsete veebilehtede puhul? e) Viru Vangla ning justiits- ja digiminister: milline on praegu juurdepääsetavate veebilehtede haldajate ja vangla või JDM-i (RIK-i/RIA) omavaheline suhtlus selleks, et samade (keelatud suhtlemisest tulenevate) riskide realiseerumist ära hoida? 3(4) f) Viru Vangla ning justiits- ja digiminister: kui palju maksab praegu igakuiselt nende veebilehtede turvalisena hoidmine, millele kinnipeetavatel on juurdepääs lubatud. Palume esitada vastused hiljemalt 27. aprilliks 2026. Palun teatage Riigikohtule esindaja andmed (nimi, isikukood ja e-posti aadress), kellele Riigikohus teeb kõik kohtumenetluse dokumendid nähtavaks avalikus e-toimikus. Palun teatage esindaja andmed arvestusega, et vastus jõuaks Riigikohtusse tähtaegselt. Samaks tähtajaks on vastust küsitud ka kaebajalt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Nõmm Riigikohtu sekretär 4(4)