Taotlus

HIIUMAA VALLAVALITSUS Riigi Teataja talitus 01.04.2026 nr 17-3/550 [email protected] Vea parandamine Riigi Teatajas avaldatud määruses Hiiumaa Vallavalitsus palub parandada viga Riigi Teatajas 28.02.2026 (RT IV, 28.02.2026, 20) avaldatud Hiiumaa Vallavolikogu 19.02.2026 määruses nr 10 „Hiiumaa valla sadamate arengukava 2035+“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/428022026020 ). Ekslikult esitati avaldamiseks lisa, millel puudusid kohustuslikud logod. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Valmond Mikli vallasekretär Lisa: parandamiseks esitatav määruse Lisa Hiiumaa valla sadamate arengukava 2035+ Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424 92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank Hiiu maakond  HIIUMAA SADAMATE ARENGUKAVA 2035+ 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 2. HETKESEIS 3. PEAMISED VÄLJAKUTSED 4. OLULISED TEEMAD JA ARENDUSVAJADUSED 4.1 Majandus 4.2 Teenindussadamad 4.3 Kalandussadamad 4.4 Külalissadamad 4.5 Sadamad kui koostöövõrgustik 4.6 Keskkond 5. KOOSTÖÖ JA SIDUSUS 5.1 Koostöö erasektoriga investeeringute kaasamiseks 5.2 Sidusus ümberkaudsete piirkondadega 5.3 Kohalike kogukondade kaasamine ja nende vajaduste arvestamine 6. TULEVIKU NÄGEMUS LISAD: Lisa1: Tegevuskava 2026-2030 2  1. SISSEJUHATUS Hiiumaa sadamate arengukava 2035+ eesmärk on kujundada terviklik ja tulevikku vaatav visioon saare sadamate arendamiseks, lähtudes majanduslikest, keskkondlikest ja kogukondlikest vajadustest. Arengukava käsitleb sadamate rolli Hiiumaa regionaalses ja riiklikus kontekstis, nende panust majandusse, turismi ja kalandusse. Hiiumaa sadamate arengukava koostajaks on Hiiumaa Vallavalitsus ja dokument on valdkondlik arengukava mille võtab vastu Volikogu. Arengukava on aluseks sadamate ja nendega seotud teemade tuleviku kujundamisel, olukorra kirjeldusel ja konkreetsematel arendusprojektidel. Koostamisse on kaasatud MTÜ Hiiukala, SA Hiiumaa sadamad, AS Saarte liinid, Eesti Meretööstuse Liit ning sisendit on läbi küsimustiku ja kaasamise ürituse küsitud kõigilt 27 sadamate registri järgi Hiiumaal paiknevalt sadamalt. Dokument annab ülevaate Hiiumaal paiknevatest sadamatest läbi võimaluste ja probleemide. Kuna terviklikuks sadamate võrgustiku käsitluseks ei saa ühtegi sadamat välja jätta, on sadamad jagatud kolme kategooriasse- teenindus-, külalis- ja kalasadamateks. Selle juures võib üks sadam liigituda mitmesse kategooriasse. Selle alusel on kirjeldatud tulevikunägemus ja Lisa1 Tegevuskava kus on kirjeldatud konkreetsemad tegevused, lähtudes Hiiumaa valla mõjualas olevatest valdkondadest. Sadamad ei ole pelgalt taristuelemendid – nad on ühenduslüliks mandri ja saare vahel, kogukonna keskpunktid, majandusarengu mootorid. Arengukava käsitleb sadamaid kui mitmeotstarbelisi sõlmpunkte, kus kohtuvad avalik huvi, ettevõtlus, looduskaitse ja kogukondlik tegevus. Dokumendi koostamisel on tuginetud mitmetele strateegilistele ja praktilistele allikatele, mille hulgast olulisemad on: Hiiumaa valla arengukava 2035+ – määratleb sadamate rolli valla majandus- ja külastuskeskkonna arengus. Sadamate arengukava lähteülesanne – töögrupi sisendi alusel ja Hiiumaa Vallavolikogu kinnitusel raamib arengukava struktuuri ja fookusteemad. ESTONIAN – LATVIAN JOINT STRATEGY FOR HARBOUR NETWORK DEVELOPMENT1 (Interreg EE-LV00063) projekt – on Eesti ja Läti koostöös loodud strateegiadokument, mis seab eesmärgiks Läänemere piirkonna väikesadamate ja meretööstuse ühtse arengu, rõhutades rohepööret, digilahendusi, piiriülest koostööd ja turismikoridoride tugevdamist. Eesti mereala planeering (2022)2- riigipoolne nägemus merealade planeerimisel on üheks aluseks Hiiumaa sadamate arengudokumendi koostamisel. 1 https://marineindustry.ee/en/wp-content/uploads/2025/01/JOINT-STRATEGY.pdf 2 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2023-06/mereala-planeering-seletuskiri-2022.pdf 3 Mere ja vee programm 2025–20283 (Kliimaministeerium) – on aluseks sadamate keskkonnamõju, reostustõrje ja teaduspõhiste andmete kogumisel. Kohalike sadamate (sadamate registrisse kantud 27 Hiiumaa sadamat) esindajate küsitlus ja selle tulemustel põhinenud arutelu annavad sisendi konkreetsete sadamate vajadustest, võimalustest ja hetkeseisust. Sadamaregistris olevad Hiiumaal asuvad sadamad: HALDI SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Haldi küla, Sadama, 92042 HELTERMAA SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Heltermaa küla, Heltermaa sadam 2, 92312 HIIESSAARE SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Hiiessaare küla, Hiiessaare sadam, 92335 KAKRI KALASADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Suuresadama küla, Kakri, 92346 KALANA JAHISADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Kalana jahisadam, 92230 KALANA SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Kalana sadam Kalana sadam, 92230 KASSARIOTSA SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kassari küla, Lautri, 92111 KASSARI SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kassari küla, Kassari sadam, 92111 KÕRGESSAARE SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kõrgessaare alevik, Sadama tee 15, 92201 KÄRDLA SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Sadama tn 30, 92411 LAUTRI SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kaleste küla, Putkaste metskond 9 Putkaste metskond 9, 92232 LEHTMA SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Lehtma küla, Lehtma tee 3, 92219 MEREMÄE SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Salinõmme küla, 92317 MÄNNIKU SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku küla, Männiku sadam Männiku sadam, 92114 NAISTLAIU SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Sarve küla, Naistlaiu sadam, 92322 ORJAKU SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku küla, Orjaku sadam, 92114 RISTNA LÕUNASADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Ristna lõunasadam, 92230 ROOGRAHU SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Hiiessaare küla, Roograhutee 1, 92335 SALINÕMME Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Salinõmme küla, Sadama, 92317 PAADISADAM SALINÕMME SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Salinõmme küla, Salinõmme sadam Salinõmme sadam, 92317 SUURSADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Suuresadama küla, Suursadama, 92346 SÕRU JAHISADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Pärna küla, Sadama Sadama, 92017 3 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024- 10/Mere%20ja%20vee%20programm%202025-2028.pdf 4 SÕRU SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Pärna küla, Liini Liini, 92017 TULETORNI KAI Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku küla, Tuletorni kai Tuletorni kai, 92114 TÄRKMA SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Tärkma küla, Kastani, 92026 VAHTREPA SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Vahtrepa küla, Vahtrepa väikepaadisadam Vahtrepa väikepaadisa 92318 VÄRSSU SADAM Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Värssu küla, Sadama, 92349 (Potensiaalse)kasutuse järgi jagatud sadamate kaart: Kala- ja kogukonnasadam Külalissadam Teenussadam 5  2. HETKESEIS Hiiumaal tegutseb mitmekesine võrgustik (väike)sadamaid, mille funktsioonid on selles dokumendis jagatud teenindus-, kalandus- ja külalissadamateks ning üks sadam võib seejuures täita mitut otstarvet. Sadamate haldusvormid on erinevad, on kohalike MTÜ-de hallata või eraomandis sadamaid kui ka valla ja riigi omandis, mis tähendab erinevat arendusvõimekust kui ka väljakutseid sadamate haldamisel. Sadamate arengutase on ebaühtlane: mõned on hästi varustatud ja aktiivselt kasutuses, teised vajavad rekonstrueerimist või koguni funktsiooni ümbermõtestamist. Sadamate peamine funktsioon tuleneb looduslikest tingimustest ning ajalooliselt välja kujunenud funktsioonidest. Oluline on ka märkida, et uusi sadamaid Hiiumaa üldplaneering ette ei näe ja sadamate arendamistel tuleb arvestada olemasoleva sadamate võrgustikuga ja sellest tulenevate võimalustega. Samas on üldplaneeringu eesmärk: „Soodustada sadamates äride ja teenuste pakkumist. Olemasolevad sadamad on kohad kaldal, kuhu on taristu rajatud ja loodus juba inimtegevusest mõjutatud. Üldplaneeringuga soosime nende alade mitmekesisemat kasutuselevõttu, et vähendada uute alade hõivamist kaldal. Selleks on tehtud ehituskeeluvööndi vähenduste ettepanekud, mis võimaldaksid teenuste ja äride rajamist sadamatesse. Avaliku teenuse pakkumisega muutuvad ka autoga pääsud sadamateni avalikuks.“4 Sadamate registris olevate Hiiumaa sadama esindajate seas läbiviidud küsitluse põhjal on Hiiumaa sadamate võrgustik mitmekesine nii haldusvormide, kasutusaktiivsuse kui ka arengutaseme poolest. Sadamate haldamine toimub valdavalt kahel viisil: erasadamana, kus sadamal on otsene omanik või mittetulundusühingu (MTÜ) vormis, kus sadama igapäevase toimimise eest vastutavad kogukonna liikmed. MTÜ-põhine mudel võimaldab paindlikku ja kogukonnakeskset lähenemist, kuid võib piirata investeeringute mahtu ja professionaalset võimekust võrreldes institutsionaalse haldusega. Valla omanduses olevaid sadamaid juhib SA Hiiumaa Sadamad (välja arvatud Naistlaiu sadam, mis on valla enda hallata), ühendussadamaid haldab AS Saarte Liinid. Sadamate kasutusaktiivsus varieerub oluliselt. Mõned sadamad on aktiivselt kasutuses nii kutseliste kalurite, harrastuskalurite kui ka mereturistide poolt. Samas kui teised sadamad vajavad taristu uuendamist, et täita oma potentsiaali. Investeeringute maht on samuti ebaühtlane – osades sadamates on viimastel aastatel tehtud märkimisväärseid arendusi, teistes on areng pidurdunud piiratud rahastuse või planeeringuliste takistuste tõttu. Mitmed Hiiumaa sadamad täidavad lisaks majanduslikule funktsioonile ka kogukondlikku rolli. Sadama-alad on kujunenud kohaliku elu keskpunktideks, kus toimuvad talgud, kultuuriüritused, jaanituled ja kogukonna kokkusaamised. Selline sotsiaalne mõõde tugevdab sadamate sidet kohaliku identiteediga ning loob eeldused kogukonna kaasamiseks sadamate arendustegevustesse. 4 https://vald.hiiumaa.ee/uldplaneering 6 Hetkeolukorra kaardistamine näitab, et Hiiumaa sadamate arendamisel tuleb arvestada nii haldusliku mitmekesisuse, kasutusmustrite kui ka kogukondliku tähendusega. See loob aluse sihipäraseks ja diferentseeritud arendusstrateegiaks, mis toetab sadamate funktsionaalset mitmekesisust ja piirkondlikku tasakaalu. 3. PEAMISED VÄLJAKUTSED Hiiumaa sadamate arengut piiravad mitmed struktuursed, keskkondlikud ja halduslikud tegurid, mis takistavad nende potentsiaali täielikku rakendamist. Küsitluse tulemused ja arengudokumentide analüüs toovad esile vajaduse süsteemse lähenemise järele, mis käsitleks sadamate arendamist kui osa laiemast meremajanduse, kogukonna ja keskkonna sidusvõrgustikust. 5 6 Peamised väljakutsed on seotud taristu ja teenuste puudujääkidega, koostöö ja ühenduvuse probleemidega, keskkonnamõjude ja looduskaitsega seotud piirangutega, püsiühenduse arenguvajadustega ning ligipääsetavuse ja transpordilahenduste puudulikkusega. Hiiumaa sadamate taristu on paljuski vananenud või ebapiisav, et toetada kaasaegseid vajadusi. Paljudel juhtudel puuduvad sadamahooned, pesemisvõimalused ja elektriühendus. Samuti on puudus kai- ja slipikohtadest erineva suurusega alustele ning teenusepakkumise võimekusest. Arvestada tuleb, et ka valmis ehitatud sadamad vajavad rajatiste heas korras säilitamiseks investeeringuid, sealhulgas kaide taastamisteks, ujuvkaide vahetuseks, süvendamistöödeks ja kliimamuutustega (keskmise merevee taseme tõus, tihedamalt esinevad ja tugevamad tormid) 7 kohanemiseks. Koostöö kohalike ettevõtjate, kogukondade ja teiste sadamatega on ebapiisav. Küsitluses toodi esile vajadus parema koostöö järele kohaliku omavalitsuse ja sadamate vahel ning sadamapidajate soov kaasata erasektorit investeeringutesse, kuid investorite leidmist raskendab arendustegevuste piiratus. Keskkonnamõjude ja looduskaitsega seotud väljakutsed tulenevad asjaolust, et kõik Hiiumaa sadamad on mõjutatud looduskaitselistest piirangutest ja tingimustest, mis piiravad arendustegevust. Samas on sadamate roll keskkonnahoidliku meremajanduse alusena kasvamas, sealhulgas soov rakendada taastuvenergia lahendusi ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Rohepööre eeldab elektrifitseerimise, vesinikuvalmiduse ja taastuvenergia taristu arendamist sadamates, samuti nutikate energiasüsteemide ja digilahenduste kasutuselevõttu. Täpsemat raamistiku tuleviku suundade ja strateegia osas (koostöös lähipiirkonnaga) on kirjeldatud alusuuringu juurde kuuluvas ühisstrateegia dokumendis8 5 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4261/0202/3006/Lisa_Arengukava%20.pdf 6 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2023-06/mereala-planeering-seletuskiri-2022.pdf 7 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024- 10/Mere%20ja%20vee%20programm%202025-2028.pdf 8 https://marineindustry.ee/en/wp-content/uploads/2025/01/JOINT-STRATEGY.pdf 7 Püsiühenduse arenguväljakutsed on seotud valmisolekuga uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks, suureneva ja samal ajal ebaühtlase üleveo nõudlusega arvestamisega ning kohalike vajaduste ja riiklike plaanide kooskõlastamisega. Püsiühendusega seotud tegevused on kirjeldatud dokumendi lisa1 Tegevuskava juures. Maismaaühendus sadamatega on sageli piiratud: kehvas seisukorras tee, parkimisvõimaluste puudus, ühistranspordi vähesus või harv graafik piiravad nii kohalike kui turistide ligipääsu sadamatele ja sealt lahkumisele. Samuti mõjutab sadamate atraktiivsust toitlustus- ja majutusteenuste olemasolu, mis ei ole kõikides sadamates soovitud mahus kättesaadav. Probleemiks on ka sidevõrgu (kvaliteetne kaablipõhine internetiühendus) ulatumine sadamatesse, mis on eelduseks tänapäevaste teenuste pakkumisel sadamates. 8  4. OLULISED TEEMAD JA ARENDUSVAJADUSED 4.1 Majandus Avaliku ja erasektori koostöö võimalused (PPP koostöö) Hiiumaa sadamate arendamisel on avaliku ja erasektori koostöö (PPP – public-private partnership) üks teemasid, mis võimaldab kaasata investeeringuid, jagada riske ja arendada sadamate ümbrust terviklikult. Sadamate mitmekesine omandistruktuur – valla, MTÜ või eraomand – eeldab paindlikke koostöömudeleid, mis võimaldavad arendada nii taristut kui teenuseid, kaasates vajadusel ka sadamaid ümbritseva tagamaa. PPP mudeleid ja täpsemat raamistiku on käsitletud alusuuringus9. Avaliku ja erasektori koostöö on võtmetähtsusega ettevõtluse arendamisel. Omavalitsus saab luua soodsa keskkonna, pakkudes infrastruktuuri ja regulatiivset tuge, samas kui erasektor toob innovatsiooni, investeeringud ja teenuste arendamise oskusteabe. PPP mudelid võimaldavad näiteks sadamahoone rajamist, mille haldamise võtab üle kohalik ettevõtja, või ühisprojekte turismiteenuste arendamiseks sealhulgas näiteks Kärdla Rannaala planeeringut ja selle elluviimist, mis võimaldab SPA arendust koos elamupiirkonnaga Kärdla sadama kõrvale. Sadamate esindajad toovad esile vajaduse lihtsustada projektide elluviimist ja omaosaluse katmist. Projektipõhine arendustegevus, mis sõltub välisrahastusest, on seni olnud peamine arendusmehhanism, kuid see ei taga stabiilsust ega pikaajalist arengut. PPP mudelid võimaldaksid luua püsivamaid koostöövorme, kus riskid ja ressursid jagatakse avaliku ja erasektori vahel. Oluliseks suunaks nähakse sadamate arendamist multifunktsionaalseks – lisaks sildumisteenustele soovitakse pakkuda majutust, toitlustust, kogukonna teenuseid ja turismitegevusi. Lisaks näha sadamaid kui tööstus- ja arenduspiirkondasid – kasutada olemasolevat taristut võimaluste loomiseks ka teist tüüpi ettevõtlusele, eelkõige silmas pidades meretööstuse valdkonna kiiret arengut. Selline lähenemine eeldab ettevõtjate aktiivset kaasamist nii planeerimisse kui planeeringute elluviimisesse. Multifunktsionaalsus ei tähenda ainult koostööd merenduse valdkonda kuuluvate tegevustega, vaid vaatab sadamaid ja nende tagamaad kui ettevõtlusalasid. Merendusega seotud ettevõtluse arendamine Sadamad pakuvad mitmekesiseid võimalusi merendusega seotud ettevõtluse arendamiseks, mis aitavad tugevdada kohalikku majandust, luua uusi töökohti ja mitmekesistada saare majandusstruktuuri. Sadamate arendamine ei tähenda üksnes infrastruktuuri parendamist, vaid ka ärikeskkonna kujundamist. Mitmed sadamad teevad koostööd kohalike ettevõtjatega, näiteks kalatöötlemise, majutuse ja turismiteenuste pakkumisel. Sellised koostööd on näidanud, et sadamad võivad toimida platvormina uute teenuste ja ärimudelite tekkeks. 9 https://marineindustry.ee/en/wp-content/uploads/2024/12/ANNEX-2-Public-private-partnership-PPP- possibilities-for-Est-Lat-harbours.pdf 9 Võimalikud suunad ettevõtluse arendamisel: Turismiteenused Sadamate kaudu on võimalik arendada mereturismi, pakkudes näiteks paadireise, ekskursioone, sukeldumisretki ja jahisadamate teenuseid. Koostöö kohalike ettevõtjatega võimaldab luua terviklikke turismipakette, mis ühendavad meresõidu, majutuse, toitlustuse ja kultuurielamused. Sadamad saavad teenuseid pakkuda ka maismaa poolt tulijatele, näiteks on enamikes sadamates võimalik teenust pakkuda ka matkaautoga liiklejatele. Logistikateenused Väikesadamad võivad täita nišifunktsioone kaubaveos, eriti saare ja mandri vahel, sh näiteks isesõitvate laevadega. Väikesemahuline kaubavedu, sealhulgas kohalike toodete eksport, võib olla majanduslikult elujõuline ning toetada saare tootjate turulepääsu. Laevade hooldus ja remont Sadamate juures saab arendada väikelaevade hooldus- ja remonditeenuseid, mis teenindavad nii kohalikke kui ka külalisi. See loob töökohti ja võimaldab tehnilise oskusteabe arengut Hiiumaal. Võimaldab eksportida teenuseid. Merendusalane haridus ja koolitus Nii koostöös haridusasutustega kui ka erasektori koolitajate poolt saab sadamates pakkuda merendusalast koolitust, praktikavõimalusi ja tööõpet, mis toetab noorte sidumist merega seotud ametitega ning aitab kasvatada kohalikku kompetentsi. Innovatsioon ja rohemajandus Hiiumaa sadamad võivad olla pilootalaks rohetehnoloogiate rakendamisel, näiteks elektriliste laevade teenindamisel, energiatõhusate sadamalahenduste testimisel või sinimajanduse arendamisel. Sadamate arendus peaks siduma end ka ringmajanduse ja taastuvenergia kasutuselevõtuga. 4.2. Teenindussadamad Teenindussadamad on sadamad kus toimub teenuste pakkumine nagu reisjate ja/või kauba vedu, hooldus ja remondi teenused või meremajandust toetavad tegevused. Need täidavad Hiiumaal olulist rolli saare ühenduvuse, majandustegevuse ja uute sektorite arendamisel. Nende funktsioonide mitmekesistamine ja sihipärane arendamine loob eeldused kohaliku ettevõtluse kasvuks, töökohtade loomiseks ning strateegiliste investeeringute meelitamiseks. Sadamate arendamine peab olema kooskõlas piirkondlike arengukavadega ning toetuma koostööle nii avaliku kui erasektoriga. Olulised teenindussadamate funktsioonid: Praamiühendus 10 Sadamate kaudu toimiv regulaarne ühendus mandri ja Saaremaaga on Hiiumaa elujõulisuse alus. Ühenduse tagamine nõuab sadamainfrastruktuuri, mis suudab teenindada erinevaid laevatüüpe ja tagada aastaringse navigatsiooni. Kaubavedu Kuigi Hiiumaa kaubamaht on tagasihoidlik, on kaubavedu oluline kohaliku tootmise ja tarneahelate toimimiseks. Väikemahuline kaubavedu – sealhulgas ehitusmaterjalid, toiduained ja saarelt eksporditavad kaubad – vajab stabiilset püsiühendust. Seda nii graafiku tiheduse kui ka üleveo maksumuse osas. Tuuleparkide ja vesiviljeluse teenindus Uued majandussektorid, nagu meretuuleenergia ja vesiviljelus, vajavad spetsialiseeritud sadamateenuseid. Sadamad võivad toimida tugipunktidena tuuleparkide ehituse ja hoolduse logistikale ning vesiviljeluse toodangu käitlemisele. Arendustegevuste plaanimisel on vaja arvestada nende tegevuste vajadustega. Talvehoid Väikelaevade talvehoid on kasvav teenus, eriti arvestades Hiiumaa populaarsust suvise mereturismi sihtkohana. Sadamad saavad pakkuda talvehoiuteenust koos hoolduse ja remondiga, mis loob hooajavälisel ajal lisatulu ja töökohti. Erasektori osalus teenuse arendamisel võimaldab pakkuda kvaliteetset ja mitmekesist teenusteportfelli. Piiravaks võib saada oskustööjõu puudus, mille ületamisel oleks parim lahendus leida uusi võimalusi mh saar(t)el pakutavate haridusvalikute kaudu (huviharidus, kutseõpe vm). 4.3. Kalasadamad Kalasadamad on Hiiumaa rannikukogukondade jaoks olulised nii majanduslikus kui kultuurilises mõttes. Nende arendamine toetab traditsioonilist kalandust, loob võimalusi uueks ettevõtluseks ning tugevdab saare toidujulgeolekut ja identiteeti. Sadamad ei ole pelgalt sildumiskohad, vaid kogukonna keskused, kus kohtuvad töö, traditsioonid ja elustiil. Kalurite tegevus on ka oluline sadamate kasutuse tõhustamisel. Võrreldes turismiga on kalurite hooaeg pikem ja sadamad on olulised ka talvisel perioodil. Kalasadamate võrgustiku omapära on ka asjaolu, et kalurite vajadus sadamate järele võib muutuda kalavarude paiknemise muutustest. Olulised teemad kalasadamate arendamisel: Kalurite vajadused ja tegevusvõimalused Kalasadamad peavad vastama kutseliste kalurite praktilistele vajadustele – ohutu sildumine, kalapüügivahendite hoiustamine, lossimisseadmed ja jääkamber ning võimalus saak kiiresti maale tuua. Sadamate arendamisel tuleb kaasata kalureid, et tagada lahenduste vastavus tegelikule töökorraldusele ja töökindlus igapäevases tegevuses. Kalanduse toetamine, ka harrastuskalurid 11 Lisaks kutselistele kaluritele on Hiiumaal aktiivne harrastuskalastajate kogukond. Hiiumaa on ka järjest populaarsem väljastpoolt tulevate harrastuspüüdjate sihtkoht. Sadamad võivad pakkuda neile ligipääsu veele, paadislippe, parkimisvõimalusi ja infot kalastusreeglite kohta. Harrastuskalastuse toetamine aitab edendada mereturismi, suurendada kogukonna sidusust ja mitmekesistada sadamate kasutusviise. Töötlusvõimaluste ja tarneahelate arendamine Kohaliku kala töötlemine ja turustamine on võtmetähtsusega kalanduse majandusliku elujõulisuse tagamisel. Sadamate juures saab arendada väikemahulisi töötlemisüksusi, külmkambreid ja logistikalahendusi, mis võimaldavad saaki säilitada ja müüa nii kohapeal kui kaugemal. Teenuste hinnastamine Sadamate pakutavate teenuste (nt sildumine, hoiustamine, jää, kütus) hinnastamine peab olema läbipaistev ja õiglane, arvestades kalandussektori sesoonsust ja väikest mahtu. Võimalik on rakendada diferentseeritud hinnastamist kutseliste ja harrastuskalurite vahel. Erasektori osalus teenuste pakkumisel võib tuua kaasa kvaliteedi tõusu, kuid vajab selgeid kokkuleppeid. 4.4. Külalissadamad Külalissadamad on Hiiumaa mereturismi arengu lahutamatu osa, pakkudes sildumisvõimalusi nii sise- kui välisturistidele. Nende arendamine toetab saare majandust, suurendab rahvusvahelist nähtavust ja loob uusi ettevõtlusvõimalusi või võimaldab olemasolevate kasvu. Sadamad toimivad väravatena, mille kaudu külastajad jõuavad Hiiumaa loodus- ja kultuuriväärtusteni. Nende kvaliteet ja teenuste mitmekesisus mõjutavad otseselt saare kui mereturismi sihtkoha mainet. Olulised teemad külalissadamate arendamisel: Vajalikud teenused Hiiumaa külalissadamate konkurentsivõime ja külastatavus sõltuvad otseselt pakutavate teenuste kvaliteedist ja kättesaadavusest. Sadamad peavad tagama ohutu sildumise, vee- ja elektriühenduse, sanitaarruumid, jäätmekogumise ja paakide tühjendamise võimaluse. Lisaks on oluline pakkuda internetiühendust, infoteenuseid, tankimisvõimalusi, sealhulgas mõelda ette elektrilaevade laadimisele, ning tagada ligipääs toitlustusele, majutusele ja transpordile. Kvaliteetsed ja mitmekesised teenused loovad eeldused pikemaks viibimiseks ja positiivseks külastuskogemuseks. Turismi ja rekreatsiooni edendamine Külalissadamad on väravaks Hiiumaa turismi sihtkohtadele. Sadamate kaudu saab pakkuda mereretki, ekskursioone, matka- ja jalgrattaradasid ning tutvustada kohalikku kultuuri ja toitu. Koostöö kohalike ettevõtjatega võimaldab luua terviklikke turismiteenuseid. Sadamate võrk peab olema ühendatud ühistranspordi võrgustikuga, 12 võimaldamaks turistidel liikuda ilma isikliku sõiduvahendita. See aitab pikendada külastajate viibimisaega ja suurendada majanduslikku mõju kohapeal. Sadamate rahvusvaheline konkurentsivõime Hiiumaa külalissadamad peavad olema võrdsed teenusepakkujad teiste Läänemere piirkonna sadamatega. Konkurentsivõime tõstmiseks on oluline osaleda järjekindlalt naaberriikide meremessidel, rahvusvahelistes jahtklubide võrgustikes, arendada ning hoida ajakohasena digitaalset nähtavust ja broneerimissüsteeme, pakkuda mitmekeelset teenindust ja infot. Äärmiselt oluline on info õigsus ja ajakohasuse hoidmine läbi aastate. Rahvusvahelise tuntuse suurendamine aitab meelitada rohkem välisriikide purjetajaid ja jahtklubisid, tugevdades Hiiumaa positsiooni mereturismi sihtkohana. Teenuste hinnastamine Teenuste hinnastamine külalissadamates peab olema läbipaistev, konkurentsivõimeline ja vastavuses pakutava teenuse kvaliteediga. Hinnamudelite kujundamisel võib rakendada hooajalist hinnastamist, soodustusi pikema peatuse või grupikülastuste korral ning lojaalsusprogramme. Hästi läbimõeldud hinnastamine toetab sadama jätkusuutlikkust ja muudab selle atraktiivseks erinevatele sihtgruppidele. 4.5 Sadamad kui koostöövõrgustik Hiiumaa sadamate taristu on võtmetähtsusega kogu saare regionaalse arengu, majandustegevuse ja elukeskkonna seisukohalt. Sadamad ei ole pelgalt transpordisõlmed, vaid multifunktsionaalsed ruumid, kus kohtuvad kaubandus, turism, kalandus, kogukondlik tegevus ja keskkonnahoid. Taristu arendamine peab seetõttu olema terviklik, sidudes endas nii maismaa- kui meretranspordi, energialahendused, ohutuse ja ligipääsetavuse. Olulised teemad taristu arendamisel: Püsiühenduse arendamine Hiiumaa püsiühendus mandri ja Saaremaaga on saare regionaalse arengu, majandustegevuse ja elanike igapäevaelu seisukohalt kriitilise tähtsusega. Nende töökindlus ja läbilaskevõime mõjutavad otseselt sadamate kasutuskoormust. Taristu arendamisel tuleb arvestada kuidas suurendada üleveomahtu, kus üheks võimaluseks on eraldada kaubavedu reisijateveost. Arendusel tuleb silmas pidada, millised alternatiivkütused on optimaalsed siinsetele liinidel. Ootealade ja liikluskorralduse täiustamine sadamaalal on oluline, et vähendada tipptundide ummikuid ja parandada reisijate kogemust. Parvlaevaliikluse tagamisel on oluline ohutu sügavuse ja laiusega laevateede korrashoid (Rukki ja Heltermaa kanalite hooldus-süvendamine). Alternatiivsete ühenduspunktide tugevdamine, näiteks Sõru–Triigi liini tihedamaks muutmine hooajaliselt või erivedudeks on arvestatavad lisavõimalused ühenduse parandamiseks. Peab hoidma pilku tulevikul ja olema avatud uudsetele lahendustele nagu kiirlaevad autota reisijate veoks, veetakso teenus näiteks koostöös erasektoriga. 13 Sõltuvus ilmast ja töökindlus Püsiühenduse töökindlus on tugevalt mõjutatud ilmastikutingimustest, eriti talvekuudel ja tormiperioodidel. Sadamate taristu peab olema piisav, et võimaldada ohutut sildumist ka keerulistes oludes. Oluline on koordineeritud kriisijuhtimine sadamate, transpordiettevõtete ja kohaliku omavalitsuse vahel. Sadamate ligipääsetavus On oluline tegur Hiiumaa sadamate kasutusmugavuse, külastatavuse ja kaasava keskkonna kujundamisel. Ligipääsetavuse parandamine toetab nii kohalike elanike igapäevaseid liikumisvajadusi kui ka turistide ja harrastajate sujuvat liikumist saarel. Arendustegevused peavad olema mitmetasandilised, hõlmates teedevõrku, viitade süsteeme, erivajadustega inimeste vajadusi ning ühistranspordi sidusust sadamatega. Füüsiline ligipääsetavus ja teedeühendused Mitmed Hiiumaa sadamad vajavad paremaid teedeühendusi ja viitade süsteeme, et tagada mugav ja turvaline juurdepääs. Ligipääsetavus peab olema universaalne, hõlmates ka erivajadustega inimesi – liikumis- nägemise-, kuulmis- ja muude piirangutega külastajaid. Sadamate arendamisel tuleb muuhulgas rajada nõuetele vastavad ja kasutajatele mugavad kaldteed, invatualetid ja madala lävega sisenemiskohad sadamaalale ja hoonetesse. Ühistranspordi ühendus sadamatega Hiiumaa ühistranspordivõrgustik peab olema seotud sadamatega, et tagada ligipääs ka neile, kellel puudub isiklik sõiduvahend või kes tulevad merelt. Sadamaid peab käsitlema kui olulisi suundasid maakonnaliinidel ja need lmuutma näiteks nõudeliinide osaks, et tagada ühistranspordiga liikumise võimalus sadamate ja keskuste vahele. Uute tehnoloogiate rakendamine – taastuvenergia ja tulevikukütused Hiiumaa sadamate areng peab olema kooskõlas rohepöörde eesmärkidega ning toetama keskkonnasäästlikke ja innovaatilisi tehnoloogiaid. Uute energialahenduste rakendamine aitab vähendada nii sadamate kui laevade ökoloogilist jalajälge, suurendada energiasõltumatust ning pakkuda kaasaegseid teenuseid nii kohalikele kui külalistele. Eriti oluline on see väiksemates sadamates, kus autonoomsed ja taastuvenergial põhinevad lahendused võimaldavad tagada toimiva taristu ka ilma võrguühenduseta. Pääs merele – turism ja harrastuskalapüük Hiiumaa sadamad täidavad rolli merele pääsu võimaldamisel nii kohalikele elanikele kui külastajatele. Sadamate avatus, mugavus ja turvalisus loovad eeldused aktiivseks vaba aja veetmiseks, harrastuskalapüügiks ja turismiteenuste kasutamiseks. Merele pääsu lihtsustamine on kogukonna elukvaliteeti ja piirkonna atraktiivsust mõjutav tegur. Sadamate taristu peab koosnema hästi hooldatud paadislipidest ja sildumiskohtadest, mis võimaldavad väikelaevade ja paatide mugavat vette laskmist ja 14 sildumist. Eriti oluline on see harrastuskalastajate ja veeturismi harrastajate jaoks, kes kasutavad sadamaid hooajaliselt ja sageli iseseisvalt. Sadamad on loogilised alguspunktid mitmetele turismiteenustele nagu paadiretked, loodusvaatlused, sukeldumine ja kajakisõit, mis vajavad sobivat taristut ja teenindusruume. Sadamad võivad olla kogukondlikud kohtumispaigad, kus toimuvad üritused, koolitused ja harrastustegevused. Sadamad saavad olla ka noortele suunatud merehariduse ja veeturvalisuse programmide toimumiskohad. Eesmärk on luua sadamatest kergesti ligipääsetavad ja avatud ruumid, mis kutsuvad inimesi mere äärde ja loovad sideme merekultuuriga. Navigatsioonimärgid ja valgustus Ohutu sisenemine sadamasse ja manööverdamine sadama akvatooriumis eeldab selgeid ja hästi hooldatud navigatsioonimärke ning piisavat valgustust. Navigatsioonimärgid peavad olema paigaldatud ja hooldatud vastavalt meresõiduohutuse seaduse nõuetele. Kai- ja sadamaala valgustus tagab nähtavuse öisel ajal ja halva ilmaga, kuid sealjuures ei tohi pimestada mere poolt tulijaid. Hea praktika võiks olla automaatsete ja energiatõhusate valgustuslahenduste kasutamine (LED valgusallikad, päikeseenergial töötavad märgid, hooajaline ja ööpäevane valgustugevuse automaatne reguleerimine). Päästevahendite olemasolu ja hooldus Igas sadamas peavad olema kergesti leitavad ja töökorras päästevahendid: päästerõngad, pootshaagid, redelid, tuletõrjevahendid sadamaalal, samuti esmaabivahendite kättesaadavus sadamas. Avalikult välja pandud ja selged juhised ning märgistus hädaolukorras tegutsemiseks. Päästevahendite kontroll ja hooldusgraafik, mis tagab nende töökindluse. Ohutuse tagamine ja merepääste Ohutus on sadamate usaldusväärsuse, kasutatavuse ja kogukonna turvatunde alus. Sadamates peab olema tagatud merele mineku ja sadamaalal viibimise ohutus nii kohalikele kui külalistele. Lisaks füüsilisele infrastruktuurile on oluline ka koostöö kutselisete(PPA) ja vabatahtlike merepäästjatega, et tagada valmisolek reageerida eriolukordadele. Hiiumaal tegutseb vabatahtlik merepäästeüksus, kelle roll mere ohutuse tagamisel on hindamatu. Merepääste toimimiseks on vajalik sadama alal päästeüksuste ligipääsu tagamine ja pikemas plaanis võimalus pääste varustuse hoiustamiseks saarte eri nurkades. Lisaks infrastruktuurile on oluline kujundada sadamates ohutuskultuuri: teavitustöö, mis tutvustab ohutusreegleid ja merel käitumise põhimõtteid ning koolitused ja töötoad merel käijatele (nt mereohutus, esmaabi, navigatsioon). Arendussuundadena võib kaaluda koostöös merepäästega meditsiinilise transpordi võimekuse tekitamisele. Valla roll saab olla ka organisatsiooni toetamine liikmete juurde värbamisel läbi teavitustöö. Võimalik ka valla ja allasutuste töötajate motiveerimine läbi vabade päevade pakkumisega seoses vabatahtliku merepääste tööga. 15 Julgeolek Julgeolekumeetmed sadamates on oluline osa taristu terviklikkusest ja ka valmisolek kriisiolukordadeks. Hiiumaa sadamate julgeolek peab olema proportsionaalne sadama suuruse, funktsiooni ja kasutuskoormusega, arvestades nii kohaliku kogukonna vajadusi kui ka riiklikke julgeolekuhuve. Eriti oluline on see sadamates, kus sadam täidab strateegilist rolli piirkondlikus logistikavõrgustikus. Kerksuskeskused sadamates Sadamad võivad täita olulist rolli kogukonna kerksuskeskustena, pakkudes kriisiolukordades tuge ja infrastruktuuri elanikel. Selleks tuleks luua varustuse ja sidevahendite hoiukohad, mis on kättesaadavad hädaolukorras (nt generaatorid, satelliitside, esmaabivahendid). Tagada sadamahoone või selle osa kasutatavus evakuatsioonipunktina, kus on olemas baasvarustus (generaator/akupank) hädaolukorras hakkamasaamiseks. Sadamad saavad ka varju pakkuda asustatud väikesaarte elanikele, juhuks kui mereolud ei võimalda väikesaarele liikuda. Võimalik on siduda sadamad kohalike kriisijuhtimisplaanidega, et tugevdada kogukonna valmisolekut loodusõnnetuste, reostusjuhtumite või muude hädaolukordade korral. 4.6 Keskkond Tasakaal inim- ja looduskeskkondade vahel Hiiumaa sadamate arendamisel tuleb leida tasakaal inimtegevuse vajaduste ja looduskeskkonna säilitamise vahel. Sadamad on ühtaegu majanduslikud ja sotsiaalsed keskused, kuid paiknevad sageli ökoloogiliselt tundlikel aladel – rannikul, lahtedes, merel ja biosfääriala piirides. Seetõttu peab iga arendusprojekt arvestama nii elurikkuse kaitse, kohaliku kogukonna vajaduste kui ka keskkonnateadliku ruumilise planeerimise põhimõtetega. See eeldab kaasavat planeerimist, kus kogukond, looduskaitsjad ja teadlased osalevad arenduste kavandamises. Looduskaitselised piirangud ja väärtused mõistlikul viisil integreerida sadamate funktsiooni, mitte neid vastandada. Näiteks võib sadamaala hõlmata loodusõpperadu ja vaateplatvorme, mis tutvustavad mereelustikku ja rannikukooslusi. Sadamates on võimalik kasutada keskkonnateadlikke ehitusmaterjale ja haljastust, mis toetavad ökosüsteemide säilimist ning ajutisi teisaldatavaid rajatisi, mis ei kahjusta püsivalt maastikku ega elupaiku. Tasakaalu hoidmine tähendab ka keskkonnamõjude ennetamist, mitte ainult leevendamist. Hiiumaa biosfääriala kontekstis on sadamate arendamine võimalus näidata, kuidas inimtegevus ja loodus saavad koos eksisteerida, kui arendustegevus on teadlik, läbimõeldud ja kogukonnakeskne. Teadustöö ja andmekogumine keskkonnaseireks Hiiumaa sadamate arendamisel on keskkonnaseire ja teaduspõhine andmekogumine oluline, et tagada arendustegevuste kooskõla biosfääriala eesmärkidega ning 16 minimeerida mõju tundlikule mereökosüsteemile. Keskkonnaseire peab olema pidev, süsteemne ja sidustatud teadusasutuste, riigiasutuste ning kohalike kogukondadega. Keskkonnaseire andmed peavad olema avalikult kättesaadavad ja kasutatavad sadamate arendusotsuste tegemisel, sealhulgas keskkonnamõjude hindamise protsessides. Selle juures on vaja silmas pidada, et sadamad on inimtekkelised keskkonnad ja neid tuleks sellisena ka käsitleda. Reostustõrje Reostustõrje valmisolek on sadamate keskkonnakaitse lahutamatu osa. Iga sadam peab omama reostustõrjeplaani, mis vastab riiklikele nõuetele ja arvestab sadama suurust, funktsiooni ning reostusriske. Reostustõrjeplaan peab sisaldama riskihinnangut, reostusallikate lokaliseerimise skeeme, reostustõrjevahendite paiknemist ja tegevuskava hädaolukorras. Reostustõrjealased tegevused hõlmavad ka rannikualade taastamist, ennetavat koolitust ja varustuse soetamist, sh poomid, absorbendid ja mobiilsed tõrjevahendid. Sadmaid saaks kaasata ranniku reostuse tõrjel just seeläbi, et neil on olemas varustus ja teadmised. 17 5. Koostöö ja sidusus Hiiumaa sadamate arendamine eeldab tihedat ja mitmetasandilist koostööd kohalike kogukondade, ettevõtjate, omavalitsuse ning naaberpiirkondadega. Sadamate roll majanduses, turismis, transpordis ja kogukonnaelus saab realiseeruda ainult siis, kui arendusprotsessid on läbipaistvad, kaasavad ja piirkondlikult koordineeritud. Koostöö aitab vältida dubleerimist, tugevdada piirkondlikku konkurentsivõimet ning tagada arenduste kestlikkus. 5.1 Koostöö erasektoriga investeeringute kaasamiseks Sadamate arendamine nõuab märkimisväärseid investeeringuid, mida omavalitsus üksi ei suuda katta. Seetõttu on oluline luua avaliku ja erasektori koostöömudelid, kus: • Avalik sektor tagab põhitaristu (juurdepääsuteed, kommunikatsioonid), • Erasektor arendab teenuseid ja ärimudeleid (nt toitlustus, majutus, paadihooldus, turismiteenused, taastuvenergia, vesiviljelus jm), • Kohalikud ettevõtted kaasatakse aktiivselt sadamate teenuste pakkumisse, luues piirkondlikku lisandväärtust. PPP (avaliku ja erasektori koostöö) mudelid, nagu rõhutab ka projekti raames läbi viidud „Harbours and PPP“ uuring10, võimaldavad sadamaid arendada kui võrgustikku, kus investeeringud on koordineeritud ja piirkondlikult sidustatud. Lisaks on oluline pakkuda investeeringutoetusi ja soodustusi, mis muudavad sadamad atraktiivseks ärikeskkonnaks ja innovatsiooniplatvormiks. 5.2 Sidusus ümberkaudsete piirkondadega Hiiumaa sadamate areng peab olema kooskõlas: • Saaremaa ja Läänemaa sadamate arenguplaanidega, et vältida dubleerimist ja asjatut konkurentsi • Transpordivõrkude ja turismimarsruutidega, et tagada sujuv liikumine ja teenuste sidusus, • Tuuleparkide ja vesiviljeluse alade arendusega, mis mõjutavad sadamate funktsioone, koormust ja taristuvajadusi. Koostöö naaberpiirkondadega võimaldab: • Luua ühiseid logistikalahendusi ja teenuseid • Tugevdada piirkonna konkurentsivõimet ja positsiooni atraktiivse piirkonnana. 10 https://marineindustry.ee/en/wp-content/uploads/2025/01/JOINT-STRATEGY.pdf 18  • Optimeerida ressursside kasutust ja investeeringute planeerimist. 5.3 Kohalike kogukondade kaasamine ja nende vajaduste arvestamine. Sadamad on sageli kogukonna keskpunktid – nii ajalooliselt kui tänapäeval. Seetõttu on oluline: • Kaasata MTÜd, kalurid, paadiomanikud ja elanikud planeerimisprotsessi, et arvestada kohalikke vajadusi ja teadmisi. • Austada kogukonna traditsioone ja kultuuri, näiteks jaanituled, talgud, kalasadamate päevad, mis loovad sideme mere ja kogukonna vahel. See tähendab avalike sündmuste ja kogukondlike tegevuste jätkumise toetamist. • Tagada avalik ligipääs ja kasutusvõimalused harrastajatele, noortele ja kogukondlikele tegevustele. Kogukonna kaasamine tugevdab kohalikku identiteeti, suurendab arenduste sotsiaalset aktsepteeritavust ja aitab tagada nende pikaajalist jätkusuutlikkust. 19 6. TULEVIKU NÄGEMUS Aastal 2035 on Hiiumaa sadamad kestliku meremajanduse ja innovatsiooni sõlmpunktid, mis pakuvad väärtust nii kohalikele kui külalistele. Hiiumaa sadamate roll regionaalses ja riiklikus kontekstis • regionaalse ühenduvuse tagamine-püsiühendus mandriga, väikelaevad reisijateveoks võttes arvesse tehnoloogilisi arenguid (foil-laevad, elekter) • logistikavõrgustiku osana kaubaveo ja reisijateveo teenindamine • uute tehnoloogiate katsetamise kohad • julgeoleku ja merepääste tugikohad Hiiumaa sadamate panus Hiiumaa majandusarengusse • kohaliku ettevõtluse ja töökohtade loomisel: kalandus, turism, teenindus • mereturismi arendamine, olles väravaks Hiiumaa avastamiseks meritsi • tugevdada Hiiumaa positsiooni sinimajanduse ja taastuvenergia arendajana Keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik areng • energiasäästlikud ja taastuvenergia-põhised • keskkonnaseire ja teadustöö tugipunktid • biosfääriala väärtuste kandjad Koostöö erasektori ja kohaliku kogukonnaga • koostöömudelite rakendamine, kus avalik ja erasektor arendavad sadamaid koos • kogukondade aktiivset kaasamist, et sadamad vastaks kõikide osapoolte ootustele • sadamad on ka kultuuri- ja kogukonnakeskused 20 HIIUMAA SADAMATE ARENGUKAVA 2035+ Lisa 1: Tegevuskava 2026-2030 21 Valdkondade kaupa välja toodud tegevuspunktid koos vastutajate ja mõõdikutega*: Majandus • Potentsiaalsetel tööstus- ja teenindusaladel (alusuuringus11 väljatoodud potensiaalsed alad) ettevõtluse tugimine: planeeringud, toetusmeetmetes osalemise toetamine läbi nõustamise, partnerina osalemise või võimalusel rahalise toetusena. • Merealaste hariduse suundade jätkamine(väikesadamaspetsialist, kalurite kutseeksamiks ettevalmistus) ja uute täiendkoolituste algatamine koostöös Hiiumaa haridusasutustega. • Käivitada pilootprojekte uudsete meremajandus ja riigikaitse lahenduste loomiseks ning katsetamiseks Hiiumaa sadamates. • Andmeside tagamine sadamates. Vastutaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostöös: Hiiumaa Arenduskeskus, Haridusasutused Mõõdikud: toetusmeetmetes osalemise ja teostatud projektide arv; merendusega seotud kursuste, koolituste ja õppekavade arv; merendusega seotud õppekavadel lõpetanute arv; käivitatud (piloot)projektide arv; andmeside kaabliga varustatud sadamate hulk. Teenindussadamad • Püsiühenduse kvaliteedi tagamine ja parandamine koostöös riigiga. • Uute ja uudsete teenusvaldkondade ja alade tekkimise toetamine. Vastutaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostöös: Hiiumaa Arenduskeskus, AS Saarte Liinid Mõõdikud: reisjate ja kauba üleveo mahu kasv; lisandunud uued teenused või teenusalad. Kalasadamad • Arendada kaluritele mõeldud taristut Hiiumaa vallale kuuluvates sadamates ja toetada kaluritele mõeldud teenuste parandamist teistes Hiiumaa sadamates. • Kindlustada Hiiumaa toidujulgeolekut läbi kalasadamate korrashoiu ja arendamise. Vastutaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostöös: Hiiumaa Arenduskeskus, SA Hiiumaa Sadamad, MTÜ Hiiukala 11 https://marineindustry.ee/en/wp-content/uploads/2024/12/ANNEX-1-Est-Lat-harbours-joint-strategy- survey-2024.pdf 22 Mõõdikud: kaluritele lisandunud teenuste arv; kala lossimise kogused; sadamas lossivate kalurite arv. Külalissadamad • Arendada külalissadamate taristut Hiiumaa vallale kuuluvates sadamates ja toetada teenuste parandamist teistes Hiiumaa sadamates. • Koostöö turismiklastriga sadamate turundamisel ja avalikul kommunikatsioonil (ühtne viitade ja infotabelite kujundamise juhend sadamatele, külalissadamate info hiiumaa.ee lehel). • (Nõudepõhise) ühistranspordi ühenduse tagamine olulisemate külalissadamate ja keskuste vahel. Vastutaja: Hiiumaa Vallavalitsus, Koostöös: Hiiumaa Arenduskeskus, SA Hiiumaa Sadamad Mõõdikud: Sadama külastatuse arvud, ööbimiste arv, külastanud riikide arv; Hiiumaa sadamate veebilehe külastuste arv hiiumaa.ee lehel; Hiiumaa sadamate meedias mainimiste arv; sadamates peatuvate ühistranspordi liinide arv. Sadamad kui koostöövõrgustik • Sadamate juurdepääsuteede korrashoid ja parandamine, nii maalt kui merelt saabujatele (tolmuvaba kate teedele). • Merepääste tegevuste toetamine ja tingimuste parandamine. Vabatahtlike merepäästjate arvu suurendamine. Uute reageerimispunktide loomine. • Sadamad kui kerksuskeskused- luua sadamatesse kergsuskeskused. Vastutaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostöös: SA Hiiumaa Sadamad Mõõdikud: sadamate ligipääsuteede hooldamine ja korrastamine; vabatahtlike merepäästjate arv ja loodud merepääste punktide arv; sadamatesse loodud kerksuskeskuste arv. Keskkond • Planeeringute läbiviimise toetamine sadamaaladel, kooskõlas seadusandlusega ja tulenevalt üldplaneeringust. • Loodusalase teadustöö läbiviimise toetamine Hiiumaal ja ümbritseval merel. • Jäätmete kogumise tingimuste parandamine sadamates. Vastutaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostöös: Hiiumaa Arenduskeskus Mõõdikud: sadamatele vastu võetud planeeringute arv; Hiiumaa mere ja ranniku piirkonnas läbiviidud teadustööde arv; jäätmekogumis punktide arv sadamates. 23 *mõõdikudte algnäitajad on arengukava vastuvõtmise kuupäeva näitajad. Need tuuakse välja arengukava seire tabelis. 24