Riigikantselei Teie 02.03.2026 nr 2-5/26-00438
Meie 31.03.2026 nr 1-5/26/853-3
Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukoha
kujundamiseks liiklusseaduse muutmise seaduse
eelnõu (835 SE) kohta
Kliimaministeeriumil paluti läbi vaadata Siseministeeriumi seisukohad Riigikogu liikmete Valdo
Randpere, Madis Timpsoni ja Marek Reinaasa 26. veebruaril 2026. a algatatud liiklusseaduse
muutmise seaduse eelnõu (835 SE) kohta ning esitada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha
kujundamiseks.
Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (835 SE) soovitakse, et automaatse liiklusjärelevalve
süsteemi kasutamisel sõidukiiruse mõõtmiseks paigaldatakse enne kiirusemõõtmise ala liiklejatele
selgelt nähtav automaatkontrollist teavitav liiklusmärk. Liiklusmärgi paigaldamisnõude eiramisel
oleks ettepaneku kohaselt kiirusemõõtmise tulemus kehtetu.
Siseministeerium hinnangul on oluline tagada liiklusjärelevalve läbipaistvus, ennetav iseloom ja
õiguspärasus. Ministeerium nõustub, et kiirusemõõtmise ja liiklusjärelevalve peamine eesmärk ei
ole karistamine, vaid liiklusohutuse parandamine ning õiguskuuleka käitumise soodustamine.
Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi eesmärk on võimaldada tuvastada liiklusalaseid
õigusrikkumisi tõhusalt, järjepidevalt ja objektiivselt ning seeläbi mõjutada liiklejate käitumist
viisil, mis soodustab liiklusreeglite järgimist kogu liikluskeskkonnas. Seejuures on paljudes
kohtades automaatse liiklusjärelevalve seadme kasutamine põhjendatult eelistatud just seetõttu, et
seal on liiklusjärelevalve vajalik, kuid mehitatud järelevalvet on ohtlik teostada – nt suuri
piirkiirusi toetav taristu, samuti kitsad või tiheda koormusega tänavad ei võimalda sõidukite ohutut
peatumist.
Kui seadusandja peab vajalikuks muuta teisaldavate osutusmärkide paigaldamine kohustuslikuks,
tuleks läbi mõelda, kas märkide paigaldamiseks väljapakutud kaugused sobituvad erinevates
olukordades liikluskeskkonda või peaks jääma märkide paigaldamisele rohkem paindlikkust, sh
kuidas fikseerida märkide paigutus, et kiirusemõõtmise tulemus ei muutuks kehtetuks, kuidas
arvestada kõrvalteelt mobiilse järelevalvesüsteemi suunas liikuvate sõidukite mõõtetulemust
asulates, kus on palju lõikumisi kõrvalteedega.
Kui märke ei võimaldata paigutada paindlikumalt, tuleb arvestada sellega, et kitseneb kohtade
valik, kus liiklusjärelevalvet saab teostada. See pärsib liiklusohtlikes kohtades järelevalve
teostamist ja suunab selle kohtadesse, mis on geograafiliselt ja mitte vajaduspõhiselt sobivamad.
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Kui seadus muudaks märgi paigaldamise kohustuslikuks ning ning selle puudumisel oleks
mõõtetulemus kehtetu, võib mobiilsete kiiruskaameratega teostatav järelevalve praktikas muutuda
keeruliseks. Siseministeerium juhib tähelepanu siinkohal näiteks sellele, et kui märk võetakse ära,
lükatakse ümber, lendab tuulega eemale jms, tuleb hakata eristama neid juhte, kes märki nägid
neist, kes ei näinud ning püüda tõestada, et mõõtetulemuset vaidlustav juht ise ei eksiks oma
väitega või tahtlikult valeinformatsiooni ei esitaks. See võib omakorda kaasa tuua hulgaliselt
sisutuid vaidlusi, millega koormatakse põhjendamatult nii vaidlusega seotud ametiasutusi ja
kohtuid kui ka kodanikke.
Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi puhul on vaja arvestada ka tehnoloogia arengut antud
sektoris, näiteks Euroopas kasutatakse süsteeme, mis on paigaldatud sõidukitele ja on liikuvad.
Siseministeerium märgib, et sellisel juhul ei ole automaatsest järelevalvest võimalik
osutusmärkidega eelnevalt teada anda.
Veel juhib Siseministeerium tähelepanu sellele, et väärteomenetluses hinnatakse tõendite
lubatavust ja usaldusväärsust konkreetse juhtumi asjaolude põhjal. Automaatne kehtetuks
tunnistamine ilma sisulise hindamiseta oleks vastuolus tänaste väärteomenetluse seadustiku
põhimõttega, mille kohaselt hinnatakse tõendeid kogumis.
Kliimaministeerim leiab, et mobiilsete kiiruskaamerate ette paigaldatavatel osutusmärkidel
(liiklusmärgid 559a ja 559b „Automaatkontroll“) on vaieldamatult oma kindel ja positiivne roll
liikluse rahustamisel. Uuringud ja senine praktika näitavad, et märgi peamine väärtus seisneb
teadlikkuse suurendamises – see hoiatab juhte eesootavast kontrollist, suunates neid piirkiirusest
kinni pidama.
Märgi ja kaamera koosmõju algab 200–300 meetrit enne kontrollpunkti ning sellel on lokaalne
distsiplineeriv efekt. Näiteks 2015. aasta katsemõõtmised Pirita teel tõestasid, et nähtava ja
märgistatud kontrolli puhul langes kiiruseületamiste arv 238 tähistamata rikkumiselt vaid 14-le
poole tunni jooksul, kui mõõtmiskoht tähistati. Seega on tähistatud mõõtekohad väga tõhusad
konkreetsete ohtlike kohtade (näiteks koolide, lasteaedade läheduses) rahustamisel ja
liiklusõnnetuste ennetamisel, toetades ühtlasi liiklusjärelevalve läbipaistvust.
Vaatamata osutusmärkide positiivsele mõjule lokaalse kiiruse langetamisel, kaasnevad nende
kohustuslikuks muutmisega lisaks eelviidatud õiguslikele küsimustele ka mitmed praktilised ja
käitumuslikud probleemid.
Regulatsioon peaks toetama eesmärki kujundada püsivat õiguskuulekat liikluskäitumist ning
aitama seeläbi kaasa liiklusohutuse paranemisele laiemalt. WHO 2026. aasta juhend ("Road
Policing for Road Safety") rõhutab, et just märgistamata ja varjatud mobiilne kontroll loob tugeva
võrgustikuülese heidutusmõju, sest juhid peavad igal pool kiirusest kinni hoidma, teadmata täpset
kontrolli asukohta.
Lisaks märkide paigaldamisel võib puududa kitsamatel tänavatel sageli füüsiline ruum märgi
ohutuks paigaldamiseks. Mitmerajalistel teedel ei pruugi paremasse serva pandud märk olla
vasakpoolsel rajal liikujale aga üldse nähtav. Asulas on märkide paigaldamisel vajalik arvestada
kohalike oludega. Seega võiks optimaalsema lahendusena kaaluda paindlikumat lähenemist, kus
märgid oleks seadusega kohustuslikud kuid eeldusel, et olustik seda võimaldab. Samas ei oleks
menetluse kehtivuse eeltingimuseks. Seda eriti kohtades, kus taristu seda ohutult võimaldab,
ilmastikuolud on soodsad ja eesmärgiks on konkreetse ohtliku teelõigu lokaalne rahustamine.
Selline lähenemine tagab nähtava ja varjatud järelevalve kombinatsiooni, mis on rahvusvahelise
praktika kohaselt kõige tulemuslikum viis liiklusohutuse tõstmiseks.
Lähtudes eeltoodust, muudaks lausaline kohustuslikkus automaatse liiklusjärelevalve seniseid
põhimõtteid ning on oht, et suunaks juhte järgima reegleid valdavalt kaamerate vahetus läheduses,
mitte kogu teedevõrgustikus. Seetõttu palume seadusandja eelnõu menetluse raames teha
täiendavad arutelud.
Kokkuvõtvalt teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu
(835 SE) toetada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kuldar Leis
taristuminister
Lisaadressaadid: Siseministeerium, Justiits- ja Digiministeerium