/*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud:
Kehtib kuni:
Alus:
Teabevaldaja: Justiits- ja Digiministeerium*/
/*Teie 18.03.2026*/ /*nr 2-5/26-00606*/
Riigikantselei
Meie 10.04.2026 nr 8-2/2169
[email protected]
Ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha
kujundamiseks
Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon algatas Riigikogus 16.03.2026 eelnõu
korruptsioonivastase seaduse (KVS) muutmiseks. Riigikogu juhatus määras eelnõu 851SE
juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.
Eelnõu 851SE eesmärk suurendada avaliku võimu teostamise läbipaistvust on mõistetav. Huvide
deklaratsiooni süsteemi eesmärk on tagada ametiisiku ametikohustuste täitmist mõjutada võivate
huvide tuvastatavus ja kontrollitavus. Seejuures tuleb hinnata, kas eelnõus kavandatud andmete
avaldamise kohustus on KVS eesmärki arvestades vajalik ja proportsionaalne. KVS eesmärk on
tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine, mitte kujundada ametiisikust laiapõhjalist
isikuprofiili ega kehtestada üldist lojaalsus- või taustakontrolli mehhanismi.
Eelnõus kavandatud organisatsioonilise kuuluvuse üldine ja ulatuslik avaldamise kohustus ei sobitu
täiel määral KVSi olemusliku eesmärgiga. KVSi keskne fookus on vältida olukordi, kus ametiisik teeb
otsuseid enda või temaga seotud isikute majanduslikes või muudes erahuvides. Organisatsiooniline
kuuluvus võib küll teatud juhtudel olla asjakohane, kuid see ei ole olemuslikult võrreldav majanduslike
huvide või otseste seostega, mis loovad korruptsiooniriski klassikalises tähenduses.
Lisaks tekitab selline regulatsioon olulisi põhiõiguslikke küsimusi. Organisatsiooniline kuuluvus võib
hõlmata ka andmeid, mis puudutavad isiku veendumusi, tervist või muid eraelulisi asjaolusid. Sellisel
juhul on tegemist isikuandmete eriliikidega Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR)
artikli 9 tähenduses, mille töötlemine on üldjuhul keelatud ning lubatud üksnes rangelt piiritletud
erandjuhtudel. Sama põhimõte tuleneb ka isikuandmete kaitse seadusest, mis eeldab eriliiki
isikuandmete töötlemisel selget õiguslikku alust, vältimatut vajadust ning asjakohaseid
kaitsemeetmeid.
Eelnõu ega selle seletuskiri ei sisalda piisavat analüüsi selle kohta, millises ulatuses kavandatud
regulatsioon hõlmab isikuandmete eriliike, milline on selle vältimatu vajadus KVS eesmärgi
saavutamiseks ega milliste konkreetsete meetmetega tagatakse näiteks inimeste põhiõiguste kaitse,
sealhulgas kinnipidamine põhiseaduse §-st 42. Kui organisatsioonilise kuuluvuse andmete kogumist
siiski vajalikuks peetakse, tuleks kaaluda selle ulatuse kitsendamist või avalikustamise
diferentseerimist, vältimaks ebaproportsionaalset põhiõiguste riivet.
Lisaks ei ole veenvalt põhjendatud, miks kehtiv KVS regulatsioon, eelkõige KVS § 14 lõike 7 punkt 2,
mis võimaldab deklareerida muu asjaolu, mis võib kaasa tuua ametikohustuse rikkumise, välistada
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
erapooletuse või tuua kaasa korruptsiooniohu ei ole piisav nende juhtumite hõlmamiseks, kus
organisatsiooniline seotus on tegelikult asjakohane. Kehtiv regulatsioon võimaldab juba täna hinnata
üksikjuhtumipõhiselt, milline seos on korruptsiooniriski seisukohalt oluline, vältides samas ebavajalike
ja KVS eesmärgiga mitteseotud andmete üldist kogumist. Eelnõus ei ole näidatud, et selline
lähenemine oleks praktikas ebapiisav või et selle asemel oleks vajalik kehtestada kõiki
organisatsioonilisi seoseid hõlmav kohustus.
Kodakondsuse osas ei ole eelnõus esitatud lahendus piisavalt põhjendatud ega vajalik KVSi eesmärgi
saavutamiseks. Kuigi kodakondsus on objektiivne ja õiguslikult määratletav staatus, ei ole sellel otsest
ja automaatset seost korruptsiooniriskiga KVS tähenduses. KVS keskne eesmärk on ennetada
olukordi, kus ametiisik teeb otsuseid enda või temaga seotud isikute majanduslikes või muudes
erahuvides (KVS § 7 ja § 11).
Justiits- ja Digiministeerium ei toeta eelnõu 851 SE algatatud kujul. Eelnõu edasine menetlemine
eeldab organisatsioonilise kuuluvuse regulatsiooni põhimõttelist ümbervaatamist, selle olulist
kitsendamist ning põhjalikku analüüsi põhiõiguste ja andmekaitse nõuete, sealhulgas GDPR artikli 9
ja isikuandmete kaitse seaduse kohaldatavuse osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
2