Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused

Justiits- ja digiministri määruse "Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused" Lisa 1 Turutõrkepiirkondade loetelu Turutõrkepiirkonna Jrk Maantee kilomeetripostide Turutõrkepiirkonna number number vahemik pikkus (km) Turutõrkepiirkonna nimetus Koridori nimi Koridori tüüp 1 1 31 - 34 4 Kodasoo Tallinn - Narva* maantee 2 1 65 - 69 5 Läsna Tallinn - Narva* maantee 3 1 77 - 79 3 Liiguste Tallinn - Narva* maantee 4 1 83 - 85 3 Vanamõisa Tallinn - Narva* maantee 5 1 93 - 97 5 Põdruse Tallinn - Narva* maantee 6 1 103 - 106 4 Katku Tallinn - Narva* maantee 7 1 112 - 115 4 Pikaristi Tallinn - Narva* maantee 8 1 153 - 155 3 Kaasikaia Tallinn - Narva* maantee 9 1 169 - 171 3 Toila teerist Tallinn - Narva* maantee 10 1 180 - 182 3 Päite Tallinn - Narva* maantee 11 2 31 - 35 5 Kolu Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee 12 2 45 - 49 5 Punamäe Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee 13 2 53 - 56 4 Kukepala2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee 14 2 64 - 66 3 Võõbu Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee 15 2 78 - 79 2 Pikaküla Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee 16 2 86 - 93 8 Nurmsi Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee 17 2 98 - 102 5 Käsukonna Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee 18 2 107 - 110 4 Kiigevere Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee 19 2 129 - 134 6 Neanurme Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee 20 2 146 - 149 4 Altnurga Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee 21 2 164 - 168 5 Leetsi Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee 22 2 207 - 209 3 Sulaoja Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee 23 2 218 - 221 4 Sirvaste Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee 24 2 228 - 231 4 Peetrimõisa Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee 25 2 239 - 242 4 Vagula Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee 26 2 256 - 258 3 Räpo Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee 27 2 276 - 279 4 Viitka Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee 28 3 10 - 14 5 Jõetaguse Jõhvi - Tartu - Valga* maantee 29 3 38 - 42 5 Sälliku Jõhvi - Tartu - Valga* maantee 30 3 53 - 56 4 Raadna Jõhvi - Tartu - Valga* maantee 31 3 83 - 85 3 Ruskavere Jõhvi - Tartu - Valga* maantee 32 3 179 - 182 4 Aakre Jõhvi - Tartu - Valga* maantee 33 3 188 - 190 3 Vaardi Jõhvi - Tartu - Valga* maantee 34 3 212 - 215 4 Paju Jõhvi - Tartu - Valga* maantee 35 5 14 - 20 7 Kuiaru Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee 36 5 31 - 34 4 Ünnaste Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee 37 5 39 - 41 3 Vaki Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee 38 5 56 - 59 4 Kurgja Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee 39 5 65 - 71 7 Laupa Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee 40 5 83 - 85 3 Kirna Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee 41 5 102 - 106 5 Tondisaare Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee 42 5 112 - 115 4 Kihme Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee 43 5 128 - 130 3 Märjandi Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee 44 5 136 - 139 4 Jootme Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee 45 5 151 - 154 4 Udriku Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee 46 5 162 - 170 9 Hulja Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee 47 6 6-8 3 Metsniku Valga - Uulu maantee 48 6 17 - 20 4 Puide Valga - Uulu maantee 49 6 35 - 39 5 Karjatnurme Valga - Uulu maantee 50 6 50 - 53 4 Ainja Valga - Uulu maantee 51 6 64 - 67 4 Atika Valga - Uulu maantee 52 6 84 - 87 4 Mustla Valga - Uulu maantee 53 6 118 - 120 3 Metsaääre Valga - Uulu maantee 54 9 3-6 4 Kabila Ääsmäe - Rohuküla maantee 55 9 11 - 14 4 LaitseRally Ääsmäe - Rohuküla maantee 56 9 21 - 23 3 Tabara Ääsmäe - Rohuküla maantee 57 10 3-8 6 Marimetsa Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee 58 10 38 - 40 3 Hälvati Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee 59 10 47 - 50 4 Nurme Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee 60 10 72 - 74 3 Hellamaa Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee 61 10 82 - 85 4 Nautse Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee 62 10 90 - 94 5 Reina Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee 63 10 96 - 102 7 Rahula Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee 64 10 107 - 114 8 Ratla Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee 65 10 120 - 123 4 Võrsna Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee 66 10 131 - 135 5 Reola-Tahula Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee 67 80 18 - 20 3 Palade Heltermaa - Kärdla - Ludija maantee 68 92 9 - 11 3 Rõhu Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme* maantee 69 92 35 - 38 4 Verevi Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme* maantee 70 92 53 - 56 4 Loime Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme* maantee 71 92 66 - 64 3 Kuudeküla Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme* maantee 72 92 77 - 78 2 Pinska Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme* maantee 73 92 89 - 91 3 Punaküla Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme* maantee 74 92 99 - 107 9 Kahvena Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme* maantee 75 92 111 - 115 5 Jutuse Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme* maantee 76 n/a 130 - 130,8 0,8 Aruküla Tallinn - Tapa raudtee  77 n/a 136.5 - 137.6 0,1 Kihmla Tallinn - Tapa raudtee 78 n/a 147.1 - 155.8 8,7 Mustjõe Tallinn - Tapa raudtee 79 n/a 168.2 - 168.8 0,6 Patika Tallinn - Tapa raudtee 80 n/a 186.5 - 191.2 4,7 Imastu küla Tapa - Narva* raudtee 81 n/a 201 - 203 3 Kõrgemäe Tapa - Narva* raudtee 82 n/a 211 - 220 10 Sõmeru-Raudlepa Tapa - Narva* raudtee 83 n/a 226.5 - 230 3,5 Kabala soo Tapa - Narva* raudtee 84 n/a 238.5 - 240.2 1,7 Varinurme Tapa - Narva* raudtee 85 n/a 262 - 263 2 Sompa Tapa - Narva* raudtee 86 n/a 272.6 - 279.2 6,8 Kõrve Tapa - Narva* raudtee 87 n/a 293.3 - 298.3 5 Sinimäe Tapa - Narva* raudtee 88 n/a 300.2 - 303.9 3,7 Auvere Tapa - Narva* raudtee 89 n/a 320.2 - 328.1 7,9 Saiakopli Tapa - Tartu* raudtee 90 n/a 334.6 - 347.7 3,1 Kiltsi - Nõmme Tapa - Tartu* raudtee 91 n/a 357.3 - 362.8 5,5 Linnusaare raba - Vägeva Tapa - Tartu* raudtee 92 n/a 370.1 - 376.5 6,4 Kõola Tapa - Tartu* raudtee 93 n/a 368.7 - 389 20,3 Kassinurme Tapa - Tartu* raudtee Maanteede nimekiri tuleneb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrusest "Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri" vastuvõetud 25.06.2015. Saadaval siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003 * Tärniga märgitud transpordikoridoridel esineb lõike, mis asuvad kuni 50 km kaugusel Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisest riigipiirist, mistõttu võib nendes piirkondades esineda häireid 5G mobiilsideteenuse osutamisel sideettevõtjate poolt. Sellisel juhul teavitab toetuse saaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (TTJA) esinenud probleemist. TTJA hindab olukorra mõju ning teavitab sellest rakendusüksust, kui selgub, et nimetatud asjaolude tõttu ei ole võimalik osal transpordikoridoril tagada 5G mobiilsideteenust määruses sätestatud tingimustel. Nimetatud asjaolusid ei käsitata toetuse saaja kohustuste rikkumisena ning need ei saa olla aluseks finantskorrektsioonide kohaldamiseks, kuna tegemist on toetuse saajast ja sideettevõtjatest sõltumatute väliste teguritega.  09.04.2026 nr 10 MINISTRI MÄÄRUS Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(v) „Digitaalse ühenduvuse suurendamine“ meetme 21.1.5.1 „Ühenduvus“ (edaspidi meede) sekkumise 21.1.5.12 „5G-taristu ja teenuste arendamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (2) Toetus on suunatud Vabariigi Valitsuse 23. detsembril 2021. aastal kinnitatud „Eesti digiühiskond 2030 arengukavas“ nimetatud alaeesmärgi „Ühenduvus“ 3. suuna „5G ja 6G baastaristu arendamine“ täitmisele. (3) 5G on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis põhineb vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda põlvkonna partnerlusprojekti (3rd Generation Partnership Project – 3GPP) versioonil 15. (4) Määruse alusel toetatav projekt arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+ ja teiste fondide kohta (ELT L 231, 30.06.2021), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustab Riigikogu 12. mai 2021. aasta otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eestis on kõigi vajadusi arvestatav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse. (5) Lõikes 4 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmise näitajaga: elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus. (6) Toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli 106 lõike 2 ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses. (7) Riigiabi andmisel lähtutakse komisjoni 16. detsembri 2025. aasta otsusest (EL) 2025/2630 „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/21/EL“ (ELT L, 2025/2630, 19.12.2025). (8) Määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblik piirkond on määruse §-s 3 lõikes 1 sätestatud turutõrke piirkond. (9) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60), artiklis 7 sätestatud juhtudel. § 2. Üldist majandushuvi pakkuv teenus Üldist majandushuvi pakkuv teenus (edaspidi ÜMPT) on transpordikoridoridel turutõrkepiirkondades mobiilsideteenuse osutamiseks vajaliku taristu rajamine, haldamine ja käitamine, tagades neis piirkondades lõppkasutajale ülikiire mobiilsideühenduse. § 3. Turutõrkepiirkond, mobiilsidevõrk ja lõppkasutaja (1) Turutõrkepiirkond ehk valge ala on piirkond, kus olemasolevat taristut, kättesaadavat sagedusressurssi ja mobiilsidetehnoloogiat kasutades ei võimalda mobiilsidevõrk tipptunnitingimustes allalaadimiskiirust vähemalt 50 Mbit/s lõppkasutaja kohta ja teadaolevalt puudub sideettevõtjatel majanduslik huvi järgmise kolme aasta jooksul taristut sinna rajada. Valged alad transpordikoridorides on toodud määruse lisas 1. (2) Mobiilsidevõrk on traadita side võrk, millega tagatakse lõppkasutajatele ühenduvus võrguga kaetud piirkonna kõigis kohtades, tuginedes ühele või mitmele rahvusvahelise mobiilsidetehnoloogia (International Mobile Telecommunications – IMT) standardile. (3) Lõppkasutaja on elektroonilise side seaduse § 2 punkti 27 tähenduses elektroonilise side teenuse kasutaja. § 4. Taristu ja sidemast (1) Taristu on elektroonilise sidevõrgu sidemastist ning sidemasti teenindava tagasiühendusvõrgu valguskaablist, elektrivõrgust, sidekonteinerist, juurdepääsuteest ja turvaaiast koosnev osa, mis võimaldab sideettevõtjatele pakkuda sidemasti antenni paigalduskohta ja hulgimüügitasandi võrguteenust. (2) Sidemast on kõrgrajatisena käsitletav passiivne sidetaristu, mis on mõeldud mobiil- ja raadioside aktiivseadmete, nagu antennid ja tugijaamad, paigaldamiseks ja käitamiseks ning mis vastab tootja ettenähtud mobiilsidemasti paigaldus- ja ehitusnõuetele. § 5. Transpordikoridor Transpordikoridor on vähemalt neljakilomeetrine terviklik lõik käesoleva määruse lisas 1 loetletud koridoril olevast valgest alast. § 6. Mobiilsideteenus Mobiilsideteenus on kokkulepitud tingimustel mobiilsidevõrgu kaudu osutatav teenus, milleks on andmesideteenus, isikutevaheline sideteenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises. § 7. Sideettevõtja Sideettevõtja on elektroonilise side ettevõtja elektroonilise side seaduse § 2 punkti 5 tähenduses. § 8. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete andmise akt ÜMPT ülesannete andmise akt on Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuse saajale tehtud taotluse rahuldamise otsus, kus sätestatakse komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artikli 4 tingimused. § 9. Toetuse andmise eesmärk, tulemus- ja väljundnäitajad (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada transpordikoridoride valgetel aladel 5G- ja teiste mobiilsideteenuste osutamiseks vajaliku taristu ehitamist, et võimaldada lõppkasutajatel kasutada ülikiiret mobiilsideühendust. (2) Toetuse andmise väljundnäitaja on „Rajatud sidemastid“ ja tulemusnäitaja on „5G levialaga kaetud valged alad transpordikoridoridel“. (3) Toetuse tulemusena saavutatakse transpordikoridoride valgetel aladel 5G-mobiilsideteenus. (4) Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2026–2029 tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ digiühiskonna programmi meetme „Ühenduvus“ tegevuse „5G-taristu ja teenuste arendamine“ eesmärkide saavutamisse. § 10. Rakendusasutus ja -üksus (1) Rakendusasutus on Justiits- ja Digiministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 11. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad määruse §-s 9 nimetatud väljund- ja tulemusnäitaja ning eesmärgi saavutamisse ning mille raames viiakse ellu taristu rajamine, sealhulgas sidemasti juurde kuuluvate vajalike ühenduste, materjalide ja rajatistega. (2) Toetatakse tegevusi, mis vastavad asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning mille puhul kohaldatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13), artikli 17 tähenduses (edaspidi põhimõte „ei kahjusta oluliselt“). (3) Toetatakse taristuinvesteeringut, mille puhul on tagatud kliimakindlus. Tingimus kehtib taristule, mille kavandatud eluiga on vähemalt viis aastat. (4) Ei toetata järgmisi tegevusi: 1) rajatava elektroonilise sidevõrgu haldamise ja käitamisega seotud tegevused (jooksvad kulud); 2) taristu ehitamisega seotud investeeringute asendamine, mida toetuse saaja või temaga juriidiliselt seotud sideettevõtja on juba oma kehtivates investeerimiskavatsustes lähima kolme aasta jooksul omavahenditest planeerinud. (5) Toetust ei anta projektile, mille lõike 1 kohaste tegevuste elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne toetuse taotluse esitamist. Sidemastialuse maa sobilikkuse hindamist või selle kasutamisõiguse omandamist ei loeta projekti elluviimisega alustamiseks. § 12. Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised § 11 lõike 1 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 9 lõike 3 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud §-s 14 sätestatud piirmäärade ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt: 1) kulud, mis on otseselt vajalikud ja otstarbekad projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks; 2) taristu rajamise kulud, sealhulgas sidemasti juurde kuuluvate vajalike ühenduste, materjalide ja rajatistega seotud kulud; 3) taristu projekteerimise, projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise ning tegevusega piiritletavate geodeetiliste tööde planeerimisega seotud kulud; 4) ehituse dokumenteerimise ja auditeerimise kulud; 5) omanikujärelevalve teenuse osutamisega seotud kulud; 6) taotleja projektijuhtimise töötasu ja puhkusetasu ühendmääruse §-s 16 kohaselt; 7) projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamise, sealhulgas ringlusse võtmisega seotud kulud. (3) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule on abikõlbmatud järgmised kulud: 1) üldkulud ühendmääruse § 21 lõikes 5 sätestatu kohaselt; 2) administreerimiskulud ühendmääruse § 21 lõikes 6 kohaselt; 3) projekti haldamiseks vajaliku mööbli ja kontoritehnika soetamise kulud; 4) projekti elluviimiseks uue organisatsiooni või organisatsioonilise struktuuri loomise ja toimimise kulud; 5) liiklusvahendite soetamise ja rentimise kulud; 6) infotehnoloogilise taristu regulaarse korrashoiuga seotud kulud; 7) taristualuse maa kasutamise või omandamisega seotud kulud; 8) mobiilsideteenuse osutamiseks vajalikud aktiivseadmed. § 13. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. Projekti abikõlblikkuse periood lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2029. aastal. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 24 kuud, mida võib rakendusüksus pikendada mõjuval põhjendusel, kui projekti raames abikõlbliku taristu rajamisel on ilmnenud tõendatavaid ning toetuse taotleja tegevusest sõltumatuid ajalisi viivitusi. (3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. § 14. Toetuse osakaal ja piirmäär (1) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 70 protsenti. (2) Taotletava toetuse maksimaalne summa on 300 000 eurot projekti kohta. 3. peatükk Nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile § 15. Nõuded toetuse taotlejale (1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab olema Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle põhitegevusala oli äriregistri andmetel taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 sätestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi elektroonilise side teenused fikseeritud või traadita sidevõrgus ja satelliitsideteenused (EMTAK 2025 jagu K, rühm 611), muud elektroonilise side teenused (EMTAK 2025 jagu K, rühm 619) või elektri- ja sidevõrkude ehitus (EMTAK 2025 jagu F, klass 4222). (2) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 nimetatule. (3) Taotleja on kohustatud lisaks ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatule täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele teabe, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. (4) Kui taotleja taotleb projektile või projekti üksikutele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe rakendusüksusele. (5) Kui taotleja omab või kontrollib abikõlblikus piirkonnas taristut, mida saab kasutada mobiilsidevõrgu rajamiseks, peab ta enne toetuse taotluse esitamist teavitama sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, esitades ametile taristu asukoha, trasside ja juurdepääsu andmise tingimuste kohta kogu asjakohase teabe, mis võimaldab ka teistel toetuse taotlemisest huvitatud isikutel seda taristut mobiilsidevõrgu rajamiseks kasutada. § 16. Nõuded taotlusele (1) Taotlus tuleb esitada määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt. (2) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 nõuetele. (3) Taotlus peab sisaldama järgmiseid dokumente ja andmeid: 1) taotleja nimi; 2) projekti nimi; 3) 5G sagedusloa omaniku ühe esindusõigusliku isiku kirjalik kinnitus, millega juriidiline isik võtab kohustuse osutada määruse § 17 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastavat mobiilsideteenust ning katta teenuse osutamise ja seadmete käitamisega seotud kulud vähemalt üheksa aastat alates mobiilsideteenuse käivitamisest toetuse abil rajatud sidemastis; 4) projekti seos toetusmeetme eesmärgi ja tegevustega; 5) toetusmeetme väljundnäitaja – rajatud sidemastide arv; 6) toetusmeetme tulemusnäitaja – transpordikoridori valgel alal saavutatav 5G katvus kilomeetrites; 7) lisas 1 loetletud transpordikoridori nimi, turutõrkepiirkonna nimetus, transpordikoridori tüüp, kuhu taristu rajatakse, ning transpordikoridori valge ala kilomeetripostide vahemik, kuhu mobiilsideteenuse katvus tagatakse; 8) rajatava sidemasti kõrgus; 9) taotleja varem rajatud sidemastide arv koos rajamist tõendava väljavõttega raamatupidamisest, ostuarve(d) või müügiarve(d); 10) maakond, kuhu sidemast rajatakse; 11) projekti elluviimiseks vajalik abikõlblike kulude eelarve tegevuste lõikes koos kalkulatsiooni ja põhjendusega; 12) projekti algus- ja lõpukuupäev; 13) projekti eeldatav tähtaeg rajatavale taristule kasutusloa saamiseks; 14) projekti eeldatav tähtaeg määruse § 17 lõike 4 kvaliteedinõuetele vastava mobiilsideteenuse osutamise alustamiseks 5G sagedusluba omaniku poolt; 15) projekti elluviimiseks kavandatavad ostumenetlused ja nende sisu lühikirjeldus; 16) taotleja kirjalik kinnitus ÜMPT ülesande täitmisega, sealhulgas taristu haldamise ja mobiilsideteenuse kättesaadavuse tagamisega seotud kulude katmise suutlikkuse kohta kümne aasta jooksul projekti lõppemisest; 17) kliimakindluse hinnang taristu investeeringute puhul, mille kavandatud eluiga on rohkem kui viis aastat, ühendmääruse lisa 3 B-osa kohaselt; 18) kirjeldus, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse; 19) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid; 20) kinnitus, et toetuse taotlemise põhjus ei ole § 11 lõike 4 punktis 2 nimetatud asjaolu; 21) taotleja kinnitab rahaliste vahendite olemasolu projekti omafinantseerimiseks projekti nende kulude ulatuses, mida toetusest ei kaeta; 22) taotleja kinnitus, et enne toetuse taotlemist pole alustatud § 11 lõike 1 kohaste tegevuste elluviimist, välja arvatud sidemastialuse maa otsimine või omandamine; 23) juhul kui taotleja suhtes kohaldub määruse § 30 lõikes 9 nimetatud olukord, kinnitab taotleja, et § 30 lõikes 9 nimetatud meetmed on kasutusele võetud; 24) tõend, et taotlejal on olemas sidemastialuse maa asukoht taotluses näidatud valge ala läheduses, omandiõiguse või kasutusõiguse alusel; 25) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. (4) 5G sagedusloa omanik on sideettevõtja, kes osutab vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda põlvkonna partnerlusprojekti (3rd Generation Partnership Project – 3GPP) versioonil 15 ribalaiusega 40 MHz litsentseeritud sagedusel mobiilsideteenust. § 17. Nõuded toetuse abil rajatud taristule ja mobiilsideteenusele (1) Nõuded toetuse abil rajatavale taristule: 1) rajatav sidemast peab olema minimaalselt 60 meetri kõrgune; 2) rajatava tagasiühendusvõrgu passiivne taristu peab koosnema vähemalt nelja kanaliga mikrotorust ja 48 kiuga kiudoptilisest kaablist; 3) taristu rajamisel lähtutakse tehnilisest lahendusest, mis võimaldab olemasolevate taristute efektiivset kasutamist; 4) taristu peab olema tehnoloogiliselt sõltumatu, võimaldades pakkuda mobiilsideteenust, kasutades mis tahes Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidega ning Eesti Vabariigis kehtivate sagedusloa tingimustega kooskõlas olevat tehnoloogiat või tehnoloogiate kombinatsiooni. (2) Tagasiühendusevõrk on elektroonilise sidevõrgu osa, mis ühendab sidemasti ülekandevõrguga. Tagasiühenduse võrk ulatub sidemastile lähima jaotuspunktini, milles toimub tagasiühenduse võrgu ja ülekandevõrgu ühendamine. (3) Ülekandevõrk on elektroonilise sidevõrgu osa, mis ühendab tagasiühenduse võrgud. (4) Nõuded mobiilsideteenusele toetuse abil rajatud taristul: 1) mobiilsideteenuse peab tagama vähemalt üks 5G sagedusloa omanik; 2) teenuse osutamisega tuleb alustada hiljemalt üheteistkümne kuu jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust ning teenust tuleb osutada minimaalselt üheksa aastat alates teenuse osutamise kohustuse algusest; 3) teenust tuleb osutada vähemalt 3GPP standardi versioonil 15, minimaalse ribalaiusega 40 MHz litsentseeritud sagedusel; 4) teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes allalaadimiskiiruse vähemalt 100 Mbit/s teenuse lõppkasutaja kohta; 5) teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes üleslaadimiskiiruse vähemalt 5 Mbit/s teenuse lõppkasutaja kohta; 6) teenus peab võimaldama edasi-tagasi latentsusaega, mis on väiksem kui 50 millisekundit (ms) IP- paketi kohta. (5) Tipptund on võrgu eeldatav töötingimus ajavahemikul päevas, mis kestab enamasti ühe tunni ja millal võrk töötab tavaliselt täiskoormusel, ehk mobiilsidevõrkude puhul on nominaalne tugijaama koormus vähemalt 50 protsenti või suurem, kui tipptunnil on liiklus oluliselt suurem. (6) Tugijaama koormus tähendab keskmist protsenti tugijaama ressurssidest, mida lõppkasutajad kasutavad teatava teenuse puhul. (7) Toetuste abil rajatud projekt peab vastama järgmistele keskkonnanõuetele: 1) taristu ehitus- ja hooldustööde käigus tekkivad jäätmed peavad olema käideldavad kehtivate nõuete kohaselt; 2) taristu ehitus- ja hooldustööde käigus tekkivad jäätmed peavad võimaldama jäätmete ringlussevõttu võimalikult suures ulatuses; 3) uue taristu rajamisel välditakse kahju tekkimist elupaikadele ja liikidele ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud juhtudel lähtutakse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu või keskkonnamõju hindamise nõuetest; 4) taristu osaks olevad materjalid ja tooted ei sisalda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1), lisas XIV nimetatud autoriseerimisele kuuluvaid ohtlikke aineid ning vastavad lisas XVII nimetatud ohtlike ainete kasutuspiirangutele; 5) taristu osaks olevad elektri- ja elektroonikaseadmed vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/65/EL, teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 01.07.2011, lk 88), toodud nõuetele; 6) olema vastupidav kliimamuutustele; 7) järgima põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 18. Taotlusvooru avamine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (4) Kui menetluses olevate taotlustega, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa saavutab toetuse rahastamise eelarve vaba jäägi, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. § 19. Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotleja esindusõiguslik isik esitab digitaalselt allkirjastatuna taotluse e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele. (2) Taotlus esitatakse § 18 lõike 3 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline tõrge, mis takistab taotluse tähtajaks esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast tõrke kõrvaldamist. (3) Lõikes 2 nimetatud tähtajaks taotluse esitamata jätmise korral esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse menetlusse võtmata. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 20. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse tuvastamisest, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (2) Kui taotluses esineb puudusi, taotlust on vaja täiendada või esitada lisateavet, määrab rakendusüksus taotlejale kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast alates. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 15 tööpäeva võrra. § 21. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 15 sätestatud nõuded. (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 16 sätestatud nõuded. (3) Rakendusüksus kaasab vajaduse korral taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamisse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti. § 22. Taotluste hindamine ja valikumetoodika (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab rakendusüksus. (2) Taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide ja osakaalude alusel: 1) projekti kuluefektiivsus – 50 protsenti, hinnatakse projekti kulu ja saavutatava leviala pikkuse suhet; 2) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – 20 protsenti, hinnatakse rajatava sidemasti kõrgust; 3) projekti põhjendatus – 15 protsenti, hinnatakse projekti panust digitaalse lõhe vähendamisse, sekkudes piirkondadesse, kus turutõrkepiirkond on pikim; 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – viis protsenti, hinnatakse taotleja varasemat kogemust sidemastide rajamisel; 5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega – kümme protsenti, mille raames hinnatakse projekti panust regionaalsesse tasakaalustatud arengusse. (3) Hindamise alus on käesoleva määruse lisas 2 sätestatud hindamiskriteeriumid, mis määrab iga lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumi puhul täpse mõõdiku ja punktiskaala väärtused. (4) Taotlusi hinnatakse lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel skaalal ühest viieni. Taotluse koondhinne moodustub lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. (5) Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui koondhinne on vähemalt 2. (6) Transpordikoridori valge ala ühe kilomeetri kohta antakse toetust ainult ühele taotlejale. Kui määruse lisas 1 loetletud transpordikoridoride valgete alade ja taotluses märgitud kilomeetripostide vahemik eri taotlejate vahel kattub, rahuldatakse taotlused järgmiselt: 1) kui sama kilomeetripostide vahemiku kohta on varem tehtud taotluse rahuldamise otsus, teeb rakendusüksus hilisemale taotlejale ettepaneku taotluse muutmiseks kümne tööpäeva jooksul, et jätta taotlusest välja kattuvad kilomeetrid. Kui taotleja taotlust muuta ei soovi, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse; 2) kui samale kilomeetripostide vahemikule on esitatud mitu taotlust, mille suhtes ei ole veel tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, moodustatakse nende vahel pingerida § 22 lõikes 4 saadud koondhinde järgi; 3) kui punkti 2 kohaselt on moodustatud pingerida, rahuldatakse punkti 2 alusel moodustatud pingereas eespool olev taotlus. Kui taotlused on saanud pingereas võrdse koondhinde, eelistatakse taotlust, mis on § 22 lõike 2 punkti 1 alusel saanud kõrgema hinde; 4) kattuvuse korral võimaldab rakendusüksus pingereas tagapool taotlejale taotluse muutmist kümne tööpäeva jooksul, et jätta taotlusest välja kattuvad kilomeetrid. Kui taotleja taotlust muuta ei soovi, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. § 23. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele, rahuldatakse taotlused taotlusvooru eelarve ammendumiseni järgmiselt: 1) kui mitu taotlejat on esitanud taotluse sama transpordikoridori valge ala osa kohta, rahuldatakse taotlus § 22 lõike 6 alusel; 2) kui pingerida ei teki, kuna taotlejaid on üks, rahuldatakse taotlus, mis on saanud § 22 lõikes 5 nimetatud koondhindeks positiivse hinnangu. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule järgmist: 1) üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja kestus; 2) viide komisjoni otsusele (EL) 2025/2630 ja otsuse artikli 2 lõike 1 punktile a; 3) valge ala nimetus ja kilomeetripostide vahemik, kus üldise majandushuvi teenust pakutakse; 4) hüvitusmehhanism ning hüvitise arvutamise, kontrolli ja läbivaatamise parameetrid, sealhulgas mõistliku kasumi määra leidmise metoodika komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artikli 6 kohaselt; 5) ülemäärase hüvitise maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord; 6) asjakohasel juhul kliimakindluse tagamise hindamise tulemuste põhjal taristu kliimakindluse tagamise tingimused ja kohanemismeetmed, kui need projektile kohalduvad. (3) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 24. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva määruse § 11 lõikes 5 nimetatud juhtudel ning juhul, kui taotlus on saanud § 22 lõikes 5 sätestatud lävendist vähem punkte. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 25. Taotluse osaline rahuldamine (1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve ammendumise tõttu. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 26. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 1 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest, kui: 1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabi eeskirjadega; 3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega; 4) muudatust ei peeta põhjendatuks. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 21 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. Uute asjaolude ilmnemise korral on rakendusüksusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra. § 27. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse vähendamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) toetuse saaja on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas esitanud ebaõigeid andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist otsuses ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 4) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule võib rakendusüksus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse §-des 30 ja 32 sätestatud kohustusi; 2) kui ilmneb vastuolu riigiabi eeskirjadega. (3) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb toetuse saajal saadud toetus osaliselt või täielikult tagastada. 7. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 28. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel, järgides ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1. (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud kuludokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse sagedusega kuni üks kord kvartalis. (5) Rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 80 tööpäeva. Rakendusüksus võib kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli ajal. § 29. Taristu valmiduse ja mobiilsideteenuse osutamise kontrollimine (1) Rakendusüksusel on õigus kaasata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taristu valmiduse ja mobiilsideteenuse osutamise kontrollimiseks, lähtudes kontrollimisel valdkonna heast tavast ja väljakujunenud kontrollipraktikast. (2) Rakendusüksusel on õigus kontrollida § 16 lõike 3 punktis 14 sätestatud tähtpäeva saabumisel, kas § 17 lõigetes 1 ja 4 sätestatud nõuded on täidetud ning saavutatud § 16 lõike 3 punktides 5 ja 6 nimetatud näitajad. (3) Kui toetuse andmise otsust on §-s 26 sätestatu alusel muudetud, lähtub rakendusüksus lõikes 2 nimetatud tähtpäeva asemel muudatuse otsuses sätestatud tähtpäevast. (4) Rakendusüksusel on lõikes 1 nimetatud kontrolli tegemiseks õigus nõuda toetuse saajalt dokumentatsiooni ja riskihindamise tulemusena projekti kohapeal kontrollida, veendumaks sidevõrgu valmimises ja ÜMPT teenuse osutamises määruses sätestatud tingimustel. (5) Kohapealse kontrolli korral teavitab rakendusüksus toetuse saajat kontrolli tegemise kohtadest ja ajakavast ning kontrolli läbiviimise metoodikast vähemalt 15 tööpäeva ette. (6) Kohapealne kontroll tehakse vajaduse korral koos toetuse saaja esindajaga. Tehnilised mõõtmised teostab rakendusüksus või TTJA, kes tagab kontrolliks vajalikud mõõteseadmed. (7) Rakendusüksus koostab esitatud andmete ja kohapealse kontrolli tulemuste kohta kontrollakti. (8) Lõikes 7 nimetatud aktis fikseerib rakendusüksus määruses sätestatud tingimustele mittevastavad nõuded ja muud selgunud mittevastavused, mille tõttu toetust ei maksta, ja annab toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (9) Puuduste kõrvaldamise järel kontrollib rakendusüksus mõistliku aja jooksul sidevõrgu valmidust uuesti. (10) Kui puuduseid ei kõrvaldata, on rakendusüksusel õigus teha toetuse tagasinõudmise otsus käesoleva määruse § 35 alusel. 8. peatükk Rakendusüksuse ja toetuse saaja õigused ja kohustused § 30. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja täidab ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi ja tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu. (3) Toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud hanke läbi viima järgmiste nõuete kohaselt: 1) toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta korraldama ostumenetluse, lähtudes ühendmääruse § 11 lõigetest 4–10 ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest; 2) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on riigihanke rahvusvahelise piirmääraga võrdne või ületab seda, peab toetuse saaja seadma riigihanke alusdokumentides tingimuse, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. (4) Toetuse saaja on kohustatud lisaks ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 toodule: 1) tagama, et projekt viiakse ellu toetuse taotluse alusel, sealhulgas järgima taristu ehitamisel § 17 lõikes 1 loetletud nõudeid; 2) tagama, et hiljemalt 11 kuud pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu osutab vastavalt § 17 lõike 4 nõuetele mobiilsideteenust vähemalt üks 5G sagedusloa omanik; 3) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 4) taotlema rakendusüksuselt nõusolekut projekti muudatuste tegemiseks § 26 kohaselt; 5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetusega rajatud taristu ja selle sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ning hulgimüügitasandi võrguteenuse kulude ja tulude kohta; 6) esitama rakendusüksuse nõudmisel 15 tööpäeva jooksul andmed, mis võimaldavad rakendusüksusel kontrollida, et toetust on kasutatud vastavuses riigiabi reeglitega; 7) teavitama rakendusüksust ülemäärase hüvitise tekkimisest; 8) esitama andmed järelaruandes, mis võimaldab rakendusüksusel kontrollida, et toetust on makstud vastavuses komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artiklitega 5 ja 6; 9) maksma ülemäärase hüvitisena saadud hüvitise tagasi, kui ta on toetatava tegevuse elluviimise tulemusel saanud ülemäärast hüvitist; 10) maksma tagasi rakendusüksuse tagasinõutud toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks; 11) võimaldama audiitorile ja kontrolli tegevale isikule juurdepääsu kõikidele projektiga seotud andmetele ja dokumentidele; 12) teavitama rakendusüksust kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist; 13) informeerima rakendusüksust projekti elluviimist takistavatest olulistest asjaoludest ning kõikidest olulistest kavandatavatest projektiga seotud muudatustest; 14) tagama projekti käigus soetatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise taristu kasuliku eluea jooksul; 15) säilitama projekti dokumentatsiooni kuni soetatud taristu kasuliku eluea lõpuni; 16) kandma taristu haldamise kulud; 17) muutma ehitatud taristu pärast rajamist avalikult kättesaadavaks; 18) täitma teavitamisega seotud kohustusi Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt; 19) järgima tegevuste elluviimisel keskkonnaalaseid õigusakte ja kliimakindluse nõudeid; 20) pakkuma käesoleva määruse § 32 kohaselt kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel sidemasti antenni paigalduskoha renditeenust ja hulgimüügitasandi võrguteenuse juurdepääsu; 21) tagama sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse juurdepääsu hinnakujunduse, mis võimaldab lairibaühenduse jaeteenuste pakkumist samamoodi nagu normaalse turukonkurentsiga piirkondades § 32 kohaselt; 22) tõendama, et sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse juurdepääsu eest küsitav hind on mõistlik, kuludele orienteeritud ja mittediskrimineeriv; 23) pakkuma sideettevõtjatele ja teistele huvitatud isikutele ammendavat ja mittediskrimineerivat juurdepääsu toetuse abil turutõrkepiirkondadesse rajatud passiivse sidevõrguga seotud ajakohasele teabele sellises vormingus, mis on laialdaselt kasutuses ning võimaldab juurdepääsu taotleval isikul saadud teavet masintöödelda; 24) esitama rakendusüksuse nõudmisel teavet üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja kestuse kohta järelaruannetes. (5) Hulgimüügitasandi võrguteenus on võrguteenuse pakkumine tagasiühenduse võrgu passiivses taristus, samuti võrguteenuse pakkumine toetuse taotleja ülekandevõrgu passiivses taristus, eesmärgiga osutada juurdepääsu toetuse abil rajatavale tagasiühenduse võrgu passiivsele taristule. (6) Passiivne taristu on aktiivsete komponentideta sidevõrk, mis koosneb füüsilisest taristust ja kaablitest, sealhulgas pimekiud ja vaskkaablid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (ELT L 155, 23.05.2014, lk 1) artikli 2 lõike 2 punktis 2. (7) Ülemäärane hüvitis on toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel saadav hüvitis, mis ei vasta komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artiklite 5 ja 6 nõuetele, lähtudes mõistliku kasumi määramisel otsuse artikli 6 lõikest 3. (8) Taristu kasulik eluiga ehk olelusring tähendab taristu elemendi kasutamist alates selle kasutusele võtmisest kuni taristu elemendi lõpliku kõrvaldamiseni. Sõltumata toetuse saaja raamatupidamislikust amortisatsiooniperioodist, loetakse passiivse taristu minimaalseks kasulikuks elueaks üldjuhul kolmkümmend aastat, välja arvatud juhul, kui taristu hävib vääramatu jõu tõttu või selle edasine kasutamine on tehnilise ekspertiisi kohaselt ohtlik. (9) Kui toetuse saaja asutajate, nõukogu või juhatuse liikmete hulka kuulub mitu 5G sagedusloa omanikku või konkurentsiõigusliku valitseva mõju kaudu seotud isikut, on toetuse saajal kohustus rakendada asjakohaseid meetmeid konkurentsi kahjustava horisontaalse koostöö ja teabevahetuse ärahoidmiseks, sealhulgas organisatsiooni põhikirja ning juhtimis- ja kontrollorganite liikmeid silmas pidades. Toetuse saaja peab olema valmis tõendama, et: 1) toetuse saaja juhatuse ega nõukogu liikmed ei täida samal ajal sideettevõtjate juures ülesandeid, mis on otseselt seotud konkurentsiõiguslikult tundliku äriteabe töötlemisega või on kasutusele võetud organisatoorsed meetmed, mis võimaldavad vältida konkurentsiõiguslikult tundliku äriteabe sattumist juhtorgani liikmetele, kes täidavad samal ajal viidatud ülesandeid sideettevõtetes; 2) toetuse saaja organisatsioonis toimuv teabevahetus on piiratud ainult kavandatud legitiimse eesmärgi saavutamiseks vajalikuga ning tingimuse täitmine on kontrollitav; 3) toetuse saaja juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes kehtib konfidentsiaalsuskohustus; 4) tõhusalt on välistatud, et sideettevõtjat esindav isik toetuse saaja juhatuses või nõukogus avaldaks oma tööandjale teavet, mis on saanud talle kättesaadavaks seoses ülesannete täitmisega toetuse saaja juures; 5) riigil on õigus määrata minimaalselt üks enda esindaja toetuse saaja nõukogusse. (10) Lõikes 9 nimetatud olukorra tõendamiseks on rakendusüksusel õigus nõuda toetuse saajalt vastavat dokumentatsiooni. Rakendusüksusel on õigus kaasata dokumentide kontrolliks Konkurentsiamet. § 31. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule on rakendusüksusel õigus: 1) kontrollida projekti elluviimist; 2) kontrollida projektiga seotud kulude kajastamist toetuse saaja raamatupidamises; 3) kontrollida toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas kontrollida projekti; 4) osaleda vaatlejana toetuse saaja projekti tegevuste elluviimist puudutavatel nõupidamistel ja koosolekutel; 5) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 6) teha muid ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktides ning määruses sätestatud toiminguid. (2) Rakendusüksus kohustub: 1) komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artikli 7 lõike 1 kohaselt vähemalt iga viie aasta järel ja ülesande andmise akti kehtivuse lõppemisel kontrollima, et ei oleks makstud ülemäärast hüvitist üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest; 2) ülemäärase hüvitamise ilmnemise korral nõudma ülemäärase hüvitise tagasimaksmist; 3) andma toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi; 4) esitama toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid rakendusasutusele; 5) teavitama rakendusasutust projektis tuvastatud rikkumistest; 6) säilitama riigiabi andmise ja kasutamisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast. 9. peatükk Hulgimüügitasandi juurdepääs toetusega rajatud taristule § 32. Toetuse saaja õigused ja kohustused seoses sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnakujunduse ja juurdepääsu tingimustega (1) Toetuse saaja on kohustatud sätestama sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse tingimused ja hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnakujunduse viisil, mis on mittediskrimineeriv ja kuludele orienteeritud, järgides sealjuures põhimõtteid, et: 1) sidemasti antenni paigalduskoha renditeenus ja hulgimüügitasandi võrguteenus peavad tehniliselt võimaldama projekti raames turutõrkepiirkonnas mobiilsideteenuse pakkumist; 2) projekti raames pakutakse sidemasti antenni paigalduskoha renditeenust esimesed kümme aastat eelisjärjekorras võrdsetel tingimustel litsentseeritud 5G sagedusloa omanikele ja seejärel võrdsetel tingimustel teistele sideettevõtjatele. Pärast kümne aasta möödumist pakutakse võrdsetel ja mittediskrimineerivatel tingimustel sidemasti antenni paigalduskoha renditeenust kõigile sideettevõtjatele kogu taristu olelusringi jooksul; 3) projekti raames pakutakse kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi võrguteenuse pakkumist kogu taristu olelusringi jooksul; 4) kuludele orienteeritud hinnakujundus lähtub taristu ehituse kuludest, taristu ja sellele juurdepääsu teenuste tõhusa haldamise kuludest ning selleks kasutatud kapitalilt arvestatud mõistlikust kasumist. Hinnakujundus peab tagama, et toetuse saaja poolt teenuse osutamisest saadav kogutulu ei ületaks teenuse osutamise netokulusid ja komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artikli 6 kohaselt arvutatud mõistlikku kasumit. Kasumit arvestatakse ainult toetuse saaja omafinantseeringult ehk erakapitalilt, arvestusbaasist arvatakse välja toetuse summa; 5) kuludele orienteeritud hinnakujundus peab tagama, et teenuse kulu ei sisaldaks selle teenuse osutamiseks mittevajalikke kulusid ja teenustele omistatakse ainult need kulud, mis on teenuse osutamiseks otstarbekad ja efektiivsed; 6) sidemasti antenni paigalduskohas võimaldatakse kümneks aastaks juurdepääs eelisjärjekorras 5G sagedusloa omanikele mittediskrimineerival viisil, sealjuures arvestades tulevikuvajadusi ja tagades 5G sagedusloa omanikele kõrguse üheksa meetrit sidemasti tipust; 7) toetuse saaja on kohustatud tagama, et toetuse abil rajatud sidemastides toimub antennide paigutamine ja positsioneerimine kõigi mobiilsideettevõtjate vahel võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõttel, arvestades käesoleva lõike punktis 6 sätestatud erisust. Antennide paigutamiseks eraldatakse sidemastides kõrgusvahemikud selliselt, et tagatud on erinevate mobiilsideettevõtjate vahel sama toetuse saaja ulatuses sarnased ja proportsionaalsed võimalused mobiilsideteenuse osutamiseks, kohaldades seejuures rotatsiooni põhimõtet. (2) Rotatsiooni põhimõte käesoleva määruse kontekstis tähendab, et mobiilsideettevõtja, kes kasutab ühes sidemastis kõrgemat positsiooni talle kättesaadavas kõrgusvahemikus, on kohustatud sama toetuse saaja rajatud teistes sidemastides kasutama madalamaid positsioone. Positsioonide jaotus peab olema kordamööda võrdne ja proportsionaalne toetuse saaja kogu toetuse abil rajatud taristu ulatuses. Lõike 1 punktis 6 sätestatud kõrgusvahemiku osas kohaldatakse rotatsiooni üksnes 5G sagedusloa omanike vahel samas punktis sätestatud ajavahemiku jooksul. (3) Toetuse saaja tagab kümne tööpäeva jooksul pärast taristu valmimist toetuse saaja määratud viisil taotluse esitanud sideettevõtjatele juurdepääsu toetuse abil rajatud passiivsele lairibataristule ja selle füüsilise eraldamise. (4) Toetuse saaja tagab hulgimüügitasandi juurdepääsu ka sellistele taristu osadele, mida ei ole toetusest rahastatud, aga mida toetuse saaja kasutab, et võimaldada toetuse abiga rajatud taristule teenuse osutamist. (5) Toetuse abil rajatud taristul kehtivad järgmised maksimaalsed põhiteenuste hinnad ühes kalendrikuus ilma käibemaksuta: 1) sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse hind arvutatakse valemi „hind = üks euro korda renditava pinna kõrgus mastis“ järgi ning see saab olla maksimaalselt 100 eurot meetri kohta; 2) hulgimüügitasandi võrguteenuse hind kiule on 4,5 eurot ühe kilomeetri kohta; 3) sideseadmete konteineris aktiivseadmete hoiustamise hind on 10 eurot ühe püstikuühiku (U) kohta; 4) elektri tarbimise kulu tegelike kulude järgi. (6) Lõikes 5 sätestatud hinnad peavad kehtima vähemalt kolm aastat alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust. (7) Pärast lõikes 6 sätestatud ajavahemiku möödumist võib toetuse saaja tõsta hindu tarbijahinnaindeksi aastase kasvu alusel, kuid mitte rohkem kui kolm protsenti aastas. (8) Lisaks lõikes 5 sätestatud põhiteenustele tohib toetuse saaja pakkuda ka teisi ühekordseid lisateenuseid kulupõhise hinnaga. (9) Kui toetuse saaja on elektroonilise side seaduse § 45 alusel märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kellele on kehtestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel hulgimüügitasandi hinnad, kehtivad toetuse saajale maksimaalselt sätestatud hulgimüügitasandi hinnad järgmiselt: 1) toetuse abiga rajatud taristul kehtivad määruses sätestatud hinnad; 2) toetuse saaja omavahenditest rajatud taristul, mida kasutatakse teenuse osutamiseks tagasiühenduse võrku, kehtivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel reguleeritud hinnad. Kui eespool nimetatud hindu ei ole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsusega reguleeritud, peab hulgimüügitasandi hinnakujundus lähtuma käesoleva määrusega sätestatust. (10) Toetuse saaja rahuldab sideettevõtja esitatud taristule juurdepääsu taotluse ja võimaldab alustada selle kasutamist hiljemalt kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Taotlused rahuldatakse nende laekumise järjekorras. (11) Hulgimüügitasandi võrguteenuse juurdepääs passiivsele võrgutaristule, sealhulgas pimekiule, kaablikanalisatsioonile ja sidemasti antenni paigalduskoha renditeenusele, peab olema võimaldatud vastava võrgutaristu kasuliku eluea lõpuni. Juhul kui toetusega rajatud võrgutaristu uuendatakse või asendatakse enne selle kasuliku eluea lõppu, peab toetuse saaja jätkama taristule juurdepääsu võimaldamist kogu algse taristu puhul ettenähtud kasuliku eluea ajal. (12) Üheksa aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust on teistel Eestis registreeritud sideettevõtjatel õigus nõuda 5G sagedusloa omanikult juurdepääsu rändlusele toetuse abil rajatud tugijaama piires alates mobiilsideteenuse tegelikust käivitamisest määruse § 17 lõike 4 punkti 2 kohaselt, kui on tõendatud ja tagatud järgmised tingimused: 1) nimetatud juurdepääsuga tagab rändluse taotleja uudsed 5G-mobiilsideteenused, mida sellel ajahetkel teenust osutav 5G sagedusloa omanik mobiilsidevõrgus ei ole võimeline osutama; 2) lõikes 1 nimetatud teenuse pakkumisega seotud hüved lõppkasutajatele ületavad teenuse pakkumisega seotud kulud; 3) rändluse juurdepääsuga ei ohustata olemasoleva mobiilsidevõrgu turvalisust ning terviklikkust; 4) rändluse juurdepääsuga ei ohustata käesoleva määruse § 17 lõikes 4 loetletud kohustuste täitmist, mis on 5G sagedusloa omaniku poolt võetud. (13) Rändlus toetuse abil rajatud tugijaama piires käesoleva määruse kontekstis on tehniline ligipääs riikliku toetuse abil rajatud taristul olevale 5G sagedusloa omaniku raadiosidevõrgule, eesmärgiga osutada teenuseid juurdepääsu taotleva sideettevõtja klientidele. Selline ligipääs sisaldab: 1) antennisüsteeme ja nende teenindatavaid levialasid; 2) raadioüksuseid (RU/RRH) signaali vastuvõtmiseks ja edastamiseks; 3) alussagedusüksuseid (BBU/DU/CU) või nende funktsioone täitvaid seadmeid signaalitöötluseks. (14) Üheksa aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust on teistel sideettevõtjatel õigus esitada juurdepääsutaotlus võrgu aktiivseadmete kasutamiseks 5G-teenuste osutamiseks alates hetkest, kui 5G sagedusloa omanik on teenuse osutamist alustanud ning riigis on muutunud kättesaadavaks aktiivseadmete jagamise tehnoloogia, näiteks mitme operaatori raadiosidevõrk (MORAN) või mitme operaatori tuumikvõrk (MOCN). Nimetatud õigus kehtib järgmistel tingimustel: 1) juurdepääsu taotleja on tõendanud, et nimetatud juurdepääsuga tagab taotleja uudsed teenused, mida sellel ajahetkel teenust osutav 5G sagedusloa omanik sidevõrgus ei võimalda; 2) nimetatud teenuse pakkumisega seotud hüved lõppkasutajatele ületavad teenuse pakkumisega seotud kulud; 3) juurdepääsu võimaldamisega ei ohustata olemasoleva sidevõrgu turvalisust ja terviklikkust; 4) nimetatud juurdepääsu andmisega ei ohustata käesoleva määruse § 17 lõikes 4 loetletud kohustuste täitmist, mis on 5G sagedusloa omaniku võetud; 5) kulud juurdepääsu võimaldamisega on juurdepääsu taotleja kanda. (15) Kui toetuse saaja pakub peale hulgimüügitasandi sideteenuste ka lõppkasutajatele mõeldud jaeteenuseid, peavad juurdepääsu taotlevad sideettevõtjad saama kasutada vähemalt 50 protsenti toetusega rajatud passiivse taristu mahust. (16) Kui toetuse saaja pakub peale hulgimüügitasandi võrguteenuste ja sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ka lõppkasutajatele mõeldud jaeteenuseid, peab ta pidama jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste kohta eraldiseisvat raamatupidamisarvestust komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artikli 5 lõike 5 kohaselt ning kajastama seal eraldi kõik kulud ja tulud, mis on seotud toetusega ehitatud taristu käitamisega. (17) Toetusega määratud juurdepääsu tagamise tingimused ja kohustused kehtivad ka taristu omaniku, operaatori või muu asjaosalise vahetumise korral. (18) Toetusega ehitatud taristul hulgimüügitasandi võrguteenusele ja sidemasti antenni paigalduskoha renditeenusele juurdepääsu ja hinnakujunduse kohustused ja tingimused kehtivad ka taristu omaniku, operaatori või muu osapoole vahetumise korral. (19) Toetusega ehitatud taristule määratud eraldiseisvad raamatupidamisarvestuse hoidmise kohustused ja tingimused ning ülemäärase hüvitise tagasimakse kohustused kehtivad ka taristu omaniku, operaatori või muu osapoole vahetumise korral. § 33. Toetuse saaja hulgimüügitasandi juurdepääsu kohustuste täitmise kontroll ja järelevalve (1) Käesolevas peatükis toetuse saajale ja temaga toetuse taotlemise kaudu seotud 5G sagedusloa omanikule pandud kohustuste ja tingimuste täitmist kontrollib projekti abikõlblikkuse perioodi lõpus kümne aasta jooksul rakendusüksus, kes vajaduse korral kaasab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti. (2) Pärast kümne aasta möödumist projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest lahendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toetuse abil rajatud taristule hulgimüügitasandi juurdepääsuga seotud vaidlusi ning teostab järelevalvet käesolevas määruses sätestatud juurdepääsu- ja hinnastamistingimuste täitmise üle. (3) Lõike 2 ülesannete täitmisel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus kasutada talle seadusega, sealhulgas elektroonilise side seadusega, antud pädevusi ja teha ettekirjutusi, et tagada juurdepääsu tingimuste täitmine taristu kasuliku eluea jooksul. 10. peatükk Aruannete esitamine § 34. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta e-toetuse keskkonna kaudu projekti lõpparuande. (2) Projekti lõpparuandes kajastatakse: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi ja number ning toetuse saaja nimi; 2) projekti aruandeperiood; 3) käesoleva määruse § 9 lõikes 2 nimetatud tulemus- ja väljundnäitajad; 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele; 5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta. (3) Lõpparuandes kajastatakse lisaks lõikes 2 sätestatule toetuse saaja hinnang strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja aluspõhimõtete hoidmisele vastavalt taotluses lubatule. (4) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul pärast lõpparuande saamist, kas lõpparuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. (5) Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemise korral annab rakendusüksus toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. (6) Toetuse saaja on kohustatud esitama rakendusüksusele projekti järelaruande alates projekti abikõlblikkuse lõppemisest järgmiste tähtaegadega: 1) 11 kuu möödumisel; 2) regulaarselt iga viie aasta tagant kümneaastase perioodi jooksul; 3) rakendusüksuse päringu nõude korral kümne kalendripäeva jooksul. (7) Projekti järelaruandes kajastatakse: 1) 5G sagedusloa omaniku raadiovõrgu planeerimistarkvaraga koostatud simulatsioon toetuse abil rajatud sidemasti kaudu tagatava leviala ja mobiilsideteenuse kvaliteedi kohta; 2) teave üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja kestuse kohta; 3) andmed, mis võimaldavad kontrollida, et toetuse saajale ei ole makstud ülemäärast hüvitist, nagu on sätestatud komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artiklites 5 ja 6. (8) Rakendusüksus kontrollib kümne tööpäeva jooksul pärast järelaruande saamist, kas järelaruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. (9) Kui järelaruandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemise korral annab rakendusüksus toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. (10) Kui järelaruandes esinevaid puudusi ei kõrvaldata ning puudused on seotud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisega või järelaruande puuduste tõttu ei ole võimalik tuvastada, kas toetuse saaja täidab määruses ettenähtud korras üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannet, on rakendusüksusel õigus algatada toetuse tagasinõudmine §-s 35 sätestatu kohaselt. 11. peatükk Toetuse ja ülemäärase hüvitise tagastamine § 35. Toetuse ja ülemäärase hüvitise tagasinõudmine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. (2) Rakendusüksus nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui: 1) ilmnevad asjaolud, mille korral oleks jäetud taotlus rahuldamata; 2) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 3) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimusi; 4) taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruannete menetlemise ajal on toetuse saaja esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil; 5) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. (3) Kui tuvastatakse ülemäärane hüvitis komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artikli 7 tähenduses, nõuab rakendusüksus toetuse saajalt kogu ülemäärase hüvitise tagastamist komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artikli 7 lõike 4 alusel. (4) Rakendusüksus põhjendab toetuse või ülemäärase hüvitise tagasinõudmise määra toetuse või ülemäärase hüvitise tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses. Rakendusüksus arvestab toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel hea halduse tava põhimõtteid. (5) Lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul nõutakse toetus tagasi likvideerimis- ja pankrotimenetlust reguleerivate sätete alusel. (6) Lõike 2 punktis 5 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse toetuse tagasinõudmise otsus kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub toetuse tagasinõudmise otsus süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. (7) Ebaseadusliku riigiabi korral lähtutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust. (8) Toetuse või ülemäärase hüvitise tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) otsuse tegija nimi; 2) toetuse saaja nimi ja registrikood; 3) projekti nimi ja number; 4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus; 5) tagasinõutava toetuse või ülemäärase hüvitise summa; 6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev; 7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi; 8) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta. (9) Kui toetuse saaja täidab osaliselt määruses sätestatud ja talle pandud kohustusi, on rakendusüksusel kaalutlusõigus tagasinõutava toetuse suuruse kohta, rakendades proportsionaalsuse põhimõtet. (10) Kui toetuse saaja ei ole projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates üheteistkümne kuu jooksul taganud mobiilsideteenuse osutamist vastavalt § 17 lõike 4 nõuetele ning saavutanud taotluse rahuldamise otsuses määratud katvuse ulatusest vähemalt 90 protsenti, rakendab rakendusüksus proportsionaalselt rikkumise ulatusele toetuse tagasinõudmist. (11) Kui toetuse saaja ei ole projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust alates üheteistkümne kuu jooksul taganud mobiilsideteenuse osutamist vastavalt määruse § 17 lõike 4 punktis 1 nõutule, rakendab rakendusüksus proportsionaalselt rikkumise ulatusele toetuse tagasinõudmise otsuse. Rakendusüksus arvestab toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel hea halduse tava põhimõtteid. (12) Toetuse saaja peab maksma toetuse või ülemäärase hüvitise tagasinõudmise otsuses nimetatud tagasimakstava toetuse või ülemäärase hüvitise tagasi § 35 lõike 8 punktis 6 sätestatud tähtpäevaks. (13) Kui toetus nõutakse tagasi täies ulatuses, tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. (14) Rakendusüksus edastab toetuse või ülemäärase hüvitise tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 36. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. (2) Rakendusüksuse tehtud otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab rakendusüksus. Kui rakendusüksuse otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusasutus, esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler  Justiits- ja digiministri määruse „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõukohase määrusega „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused“ (edaspidi meede) kavandatakse kehtestada „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(v) „Digitaalse ühenduvuse suurendamine“ meetme 21.1.5.1 „Ühenduvus“ sekkumise 21.1.5.12 „5G-taristu ja teenuste arendamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused. Internetikasutajatel on probleeme kiire mobiilse interneti kättesaadavusega transpordikoridoridel, kus mõningatel juhtudel puudub andmeside täielikult. Probleem on eksisteerinud juba aastast 20141 ja on enamjaolt tingitud asjaolust, et sidemastid asuvad kasutajatest liiga kaugel, mille tõttu mobiilsidesignaal on nõrk või puudulik ja andmeedastuse kiirus seetõttu madal või olematu. Uute sidetehnoloogiate turule tulekuga on probleem ainult süvenenud, kuna viienda põlvkonna mobiilsidetehnoloogia (5G) vajab oluliselt tihedama asetusega sidemastitaristut kui varasemad mobiilsidepõlvkonnad. Seda sellepärast, et 5G-ga kasutatakse kõrgemaid sagedusi, mis toovad suuremad kiirused, aga väiksema leviulatuse. Kuna transpordikoridorid läbivad ulatuslikult piirkondi, kus puudub tiheasustus, kulgedes läbi metsade ja soode, siis puudub mobiilsideettevõtjatel huvi neis kohtades ka erainvesteeringute tegemiseks ehk tegemist on turutõrkepiirkondadega. Turutõrkepiirkonnad ehk valged alad käesoleva meetme raames on kohad, kus olemasolevat sidetaristut ja kättesaadavat sagedusressurssi ning mobiilsidetehnoloogiat ära kasutades ei võimalda mobiilsidevõrk tipptunnitingimustes allalaadimist kiirusega vähemalt 50 Mbit/s. Meetme eesmärk on toetada lisa sidemastide rajamist valgetel aladel asuvatel peamistel maanteedel ja raudteedel. Meetme tulemusel tagatakse kiire, vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirusega 5G-mobiilsideühendus transpordikoridoride valgetel aladel. Ühtlasi panustab toetusmeede katkematu ühendusega 5G-transpordikoridoride valmidusse. Katkematud 5G-koridorid on seatud eesmärgiks erinevates Eesti2,3 ning Euroopa Liidu strateegiates ja arengukavades4. Katkematu sideühendusega transpordikoridorid teenivad muu hulgas riigi julgeoleku huve, soodustades autonoomsete süsteemide kasutuselevõttu, näiteks ühendatud automatiseeritud mobiilsus (CAM), multidomeeni operatsioonid (MDO, CJADC2), droonid, tehisaru, robootika jne. 5G-andmeside võimaldab osutada mitmekülgseid teenuseid, mis eeldavad usaldusväärset reaalajalist andmeside. Toetus on suunatud turutõrkepiirkondades 5G-taristu rajamise toetamiseks. Kuigi taotluste esitamine ja aruandlus – mis on vabatahtlik, mitte kohustus – võivad ajutiselt suurendada ettevõtjate 1 Elronis puudub levi. 2 Digiühiskonna arengukava 2030. 3 Eesti lairiba plaan 2030. 4 Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil. 1 halduskoormust, on selle kasv lühiajaline ning halduskoormuse tasakaalustamise reeglit rakendada ei ole vaja. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse nõunik Kaidi Ristal (tel 5885115, e-post: [email protected]) koostöös Rahandusministeeriumi riigiabi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse ametnikega. Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk ([email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (nn ühendmäärus) ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega. Meetme eelarve on 9,37 miljonit eurot ja tulemusnäitaja sõnastus tugineb Vabariigi Valitsuse 11.12.2025 istungil (protokoll number 56, päevakorrapunkt 16) kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ muutmise ettepanekule (muudatus number 4), mille Euroopa Komisjon kinnitas 25.02.2026. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 11 peatükist ja 36 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile 4. Toetuse taotlemine 5. Taotluse menetlemine 6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 7. Toetuse maksmise tingimused 8. Rakendusüksuse ja toetuse saaja õigused ja kohustused 9. Hulgimüügitasandi juurdepääs toetusega rajatud taristule 10. Aurannete esitamine 11. Toetuse tagastamine 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu §-des 1–11 sätestatakse määruse reguleerimisala ja defineeritakse määruses kasutatud olulisemad terminid. Samuti sätestatakse määruse eesmärgid ja rakendusasutused ning rakendusüksuse ja riigiabi andmise alused käesoleva meetme raames. Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatakse konkreetne meede, mille on Eesti Vabariik ja Euroopa Komisjon kokku leppinud rakenduskavas. Lõige 2 viitab riiklikule arengukavale („Eesti digiühiskond 2030“) ja selles seatud eesmärgile, mida meede aitab saavutada (5G- ja 6G-baastaristu arendamine). 2 Lõige 4 kinnitab, et määruse alusel toetatavates projektides lähtutakse järgmistest määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest: 1) liikmesriigid ja komisjon tagavad fondide rakendamisel põhiõiguste austamise ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise; 2) liikmesriigid ja komisjon tagavad, et kogu programmide ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal võetakse arvesse ja edendatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist; 3) liikmesriigid ja komisjon võtavad asjakohased meetmed, et välistada programmide ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal igasugune diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Eelkõige võetakse kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal arvesse puuetega inimeste juurdepääsu; 4) fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud kestliku arengu edendamise eesmärgiga, võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, Pariisi kokkulepet ja põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“; 5) fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse täielikus kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. Lisaks viitab see lõige strateegia „Eesti 2035“5 aluspõhimõtetele ning seal sätestatud sihile „Eestis on kõigi vajadusi arvestatav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõte on sõnastatud järgmiselt: „Sihtideni jõudmise aluseks on vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Selle tagab loov, vastutustundlik ning avatust ja kogukondi väärtustav ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti identiteeti ning tagab mitmekesise, ligipääsetava ja ajaga kaasas käiva elujõulise kultuuriruumi.“ Riigiabi Paragrahvi 1 lõigetes 6 ja 7 käsitletakse riigiabi andmist. Meetme raames antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli 106 lõike 2 ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses. Riigiabi andmisel lähtutakse komisjoni 16. detsembri 2025. aasta otsusest (EL) 2025/2630 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/21/EL (ELT L 2025/2630, 19.12.2025). Euroopa Liidu õiguse kohaselt on liikmesriikidel ulatuslik kaalutlusõigus määratleda, milliseid teenuseid käsitatakse üldist majandushuvi pakkuvate teenustena. Käesoleva meetme puhul on riik hinnanud, et katkematu mobiilsideühenduse tagamine peamistel transpordikoridoridel on avalikes huvides vajalik teenus, mida turg ilma riigi sekkumiseta ei paku. Üldise majandushuvi teenuse andmisel on oluline defineerida üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu. Paragrahvis 2 defineeritakse üldist majandushuvi pakkuv teenus (edaspidi ÜMPT) järgmiselt: transpordikoridoridel turutõrkepiirkondades mobiilsideteenuse osutamiseks vajaliku taristu rajamine, haldamine ja käitamine, tagades neis piirkondades lõppkasutajale ülikiire mobiilsideühenduse. 5 „Eesti 2035“ strateegia 3 See tähendab, et riigi soov on turutõrkepiirkondades saada kvaliteetne mobiilsideteenus. Valdkonna esindajad on toonud välja, et neis piirkondades on puudu sidemastidest ning kogu kulu sidemasti ja mobiilsideseadmete rajamiseks on liiga suur võrreldes saadava kasuga, mille tõttu huvi erainvesteeringuteks neis piirkondades pole. Seega toetab riik kõnealuse toetusmeetmega sidemastide ja nende teenindamiseks vajaliku passiivse taristu rajamist. Vastutasuks on toetuse saajad kohustatud pakkuma kõigile sideettevõtjatele (sealhulgas 5G sagedusloa omanikele) juurdepääsu õiglastel, mõistlikel, võrdsetel ja mittediskrimineerivatel juurdepääsu tingimustel. Ühtlasi määrus ka kohustab toetuse saajat tagama, et rajatud sidemastis osutab määruses minimaalselt nõutud mobiilsideteenust vähemalt üks 5G sagedusloa omanik. Mobiilsideteenuse osutamisega tuleb alustada hiljemalt üheteistkümne kuu jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust. Pärast teenuse käivitamist tuleb mobiilsideteenust osutada vähemalt üheksa aastat. Üheksa-aastane periood tuleneb sellest, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesande maksimaalne kestus on kümme aastat. Seetõttu on teenuse osutamise kohustus määratud üheksaks aastaks, et kogu ülesanne mahuks kümneaastase üldist majandushuvi pakkuva teenuse perioodi sisse. Määruses on nõutud, et mobiilsideteenust tuleb pakkuda järgmiselt. 1) Mobiilsideteenust peab pakkuma vähemalt üks 5G sagedusloa omanik, kes Eestis tegutseb. Sellega tagatakse, et transpordikoridoride turutõrkepiirkondades on lõppkasutajatele kättesaadav ülikiire mobiilsideteenus. Riigi toel rajatav passiivne taristu on avatud kõigile mobiilsideettevõtjatele läbipaistvatel, võrdsetel ja mitte-diskrimineerivatel tingimustel. See võimaldab teistel mobiilsideettevõtjatel soovi korral paigaldada samale taristule oma seadmed ning pakkuda seal mobiilsideteenust. Toetusmeede edendab sotsiaalset kaasatust ja territoriaalset ühtekuuluvust, vähendades digitaalset lõhet hästi teenindatud ja väheteenindatud piirkondade vahel. Meetme eesmärk on tagada, et vähemalt 100 Mbit/s ja kiiremad mobiilsideühendused oleksid kättesaadavad ka transpordikoridoride turutõrkepiirkondades, nagu see on juba laialdaselt kätte saadaval riigi teistes osades. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse raames antav riigiabi loob eeldused mobiilside taristu rajamiseks piirkondades, kuhu erasektor turutingimustel ei investeeriks. Meetme tulemusel paraneb ühenduvus nii elanike kui ka transpordikoridoridel liikuvate kasutajate jaoks ning tagatakse kaasaegsete sideteenuste kättesaadavus transpordikoridoride valgetes alades. 2) Teenust tuleb osutada minimaalselt üheksa aastat. See tuleneb komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artiklist 2, mis reguleerib, et otsus kehtib ÜMPT-le, mis on antud kuni kümneks aastaks. Teenuse osutamise minimaalne kestus on üheksa aastat alates mobiilsideteenuse käivitamisest. Nimetatud periood tuleneb asjaolust, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesande maksimaalne kestus on kümme aastat. Arvestades, et mobiilsideteenuse käivitamiseks on ette nähtud kuni üheteistkümne kuu pikkune periood pärast taristu valmimist, on teenuse osutamise kohustus määratud üheksale aastale, et kogu ÜMPT ülesande täitmine mahuks kümneaastase perioodi sisse. 3) Teenus peab olema tagatud vähemalt 40 MHz ribalaiusega litsentseeritud sagedusel. Suurem ribalaius võimaldab suuremaid andmemahtusid. 4) Teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes allalaadimise kiirust vähemalt 100 Mbit/s. Andmesidekiirus 100 Mbit/s on Eesti normaalselt toimivates turutingimustega kohtades enamjaolt kättesaadav. 5) Teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes üleslaadimist kiirusega vähemalt 5 Mbit/s. 4  6) Teenus peab võimaldama edasi-tagasi saatmist lühikese latentsusajaga, mis on väiksem kui 50 millisekundit IP-paketi kohta. Abikõlbliku sihtpiirkonna kindlaksmääramine ja turutõrke tuvastamine Lairibale antava riigiabi suuniste (edaspidi ka LRS) punktid 60–64 defineerivad turutõrke mobiilsidevõrkude korral6. Suuniste punkt 60 ütleb, et turutõrked esinevad piirkondades, kus puudub lõppkasutajate vajaduste rahuldamiseks piisav mobiilsidevõrk või seda pole tõenäoliselt kavas asjakohasel ajavahemikul kasutusele võtta. Suuniste punktis 64 on toodud näited teenustest, mida lõppkasutajad vajavad, muu hulgas sujuv võrgujuurdepääs ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse tagamiseks transporditeedel ning teatavat minimaalset kiirust ja läbilaskevõimet tagav sidevõrk. Suuniste punkt 70 ütleb, et igal juhul tuleb riigil turutõrke tuvastamiseks olukord kaardistada ja teha avalik konsultatsioon. Kaardistus ja avalik konsultatsioon Kaardistades ja avalikku konsultatsiooni tehes võeti arvesse komisjoni lairibale antava riigiabi suuniseid. Kaardistati üheksa maanteed ja kolm raudteed. Maanteede nimekiri tuleneb majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.06.20157 määrusest nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“, kus liigitatakse põhimaanteed, mida on Eestis 12. Kümme määruses loetletud põhimaanteed on nimekirjas. Välja arvati Tallinna-Pärnu-Ikla maantee, kuna nimetatud koridoril on toetust sidemastide rajamiseks saadud Euroopa Ühendamise Rahastu Digitaalfondist, ja Tallinna ringtee. Nimekirjale lisati regionaalse tasakaalu saavutamiseks Heltermaa-Kärdla-Luidja koridor, mis on Hiiumaa suurim maantee. Raudteedest kaardistati kolm koridori: Tallinn-Tapa, Tapa-Narva ja Tapa-Tartu. Määruse eelnõu kohaselt on abikõlblik piirkond ehk turutõrkepiirkond loetletud määruse lisas 1 ning see selgitati välja kaardistuse tulemusel. Määruse lisas 1 on koridori kilomeetripostide vahemikud esitatud transpordikoridori põhiselt, kus ei ole tipptunnitingimustes võimalik tagada allalaadimist kiirusega 50 Mbit/s. Kaardistamiseks küsis Justiits- ja Digiministeerium koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (edaspidi TTJA) mobiilsideettevõtjate nende mobiilsidevõrkude mudeleid, mis arvestaks tipptunnitingimustes mobiilsideettevõtjatele kättesaadavaid ressursse, nagu olemasolevad sidemastid, kättesaadav sagedusressurss ja tehnoloogia. Tipptunnitingimus on võrgu eeldatav töötingimus tipptunnil ehk ajavahemikul päevas, mis kestab enamasti ühe tunni ja millal võrk töötab tavaliselt täiskoormusel ehk mobiilsidevõrkude puhul on nominaalne tugijaama koormus vähemalt 50% või suurem, kui tipptunnil on liiklus oluliselt suurem. Kaardistamisel võtsid mobiilsideettevõtjad arvesse järgmisi tingimusi: 6 Lairibale antava riigiabi suunised 7 Riigiteede liigid. 5  ● kõiki mobiilsideettevõtjatele juurdepääsetavaid sidemaste koridoril, mis asusid 5 km raadiuses; ● tavaliselt kasutatavat sagedust ja mobiilside ettevõtjatele kättesaadavat tehnoloogiat; ● sekundaarse sünkroniseerimise referentssignaali vastuvõtuvõimsust (SS-RSRP) – 110 dBm; ● tugijaama koormust 50% ja rohkem; ● 100 x 100 m võrguruudud. Kuna toetatakse ainult lisa sidemastide rajamist, siis tuli transpordikoridorist 5 km raadiuses olemasolevatesse sidemastidesse projekteerida võimalikult parim kättesaadav ressurss tehnoloogia ja sageduse põhjal, võttes arvesse võrgu koormust. Taoline mudel võimaldab näha, kuhu on lisa sidemaste vaja, kui juba eksisteerivates ja mobiilsideettevõtjatele juurdepääsetavates mastides on parim ressurss kasutusel. Mobiilsideettevõtjatel paluti mudeli põhjal esitada koridoril asukohad 100 x 100 m võrguruudu täpsusega, kus tipptunnitingimustes ei ole võimalik saavutada allalaadimist kiirusega 50 Mbit/s. Kaardistus läbis esimese avaliku konsultatsiooni, et selgitada välja, kas nimetatud piirkondades on järgneva kolme aasta jooksul kavatsusi erainvesteeringuteks. Avalik konsultatsioon kestis 5. märtsist kuni 10. aprillini 20258. Konsultatsiooni tagasiside tulemusel lühendati sekkumispiirkonda järjekorranumbriga 91 Tapa-Tartu raudteel nimetusega „Linnusaare raba – Vägeva“ kilomeetripostideni 360–362,8. Seoses toetusmääruse vastuvõtmise viibimisega ning tulenevalt riigiabi reeglitest, mis nõuavad taotlusvooru avamist hiljemalt ühe aasta jooksul pärast turuanalüüsi, viidi läbi täiendav avalik konsultatsioon. Teine konsultatsiooniperiood kestis 23. veebruarist kuni 31. märtsini 20269, et kontrollida esimese konsultatsiooni tulemsute kehtivust ja erainvesteeringute kavatsuste ajakohasust. Nimetatud tähtaja jooksul Lisas 1 loetletud piirkondade osas erainvesteeringute kavatsusi ei esitatud. Konsultatsiooni käigus tehti ettepanek kontrollida täiendavalt transpordikoridore, mis asuvad kuni 50 km kaugusel Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisest riigipiirist, kus võib esineda sageduste segamist. Ettepanekuga arvestati ning vastavad koridorilõigud täpsustati ja muudeti Lisas 1. Samuti tehti ettepanek täiendada turutõrkepiirkondade loetelu kolme täiendava valge ala lõiguga: Võibla (Vorbuse – Kärkna vaheline lõik) Tapa–Tartu raudteel, Jaakna (Risti – Palivere lõik) Tallinn–Haapsalu maanteel ning Tüükri (Viru-Nigula – Aseri lõik) Tallinn–Narva maanteel. Nimetatud ettepanekut käesolevas etapis ei arvestatud ning selle käsitlemine on kavandatud järgmise kaardistuse ja avaliku konsultatsiooni raames. Turutõrke olemasolu kinnitab ka avalikkuses korduvalt tõstatatud probleem mobiilside kättesaadavusega transpordikoridoridel10;11. Meedias on kajastatud olukordi, kus rongis või maanteel puudub mobiilsideühendus või internetiühendus. Sideettevõtjate esindajad on nendes käsitlustes selgitanud, et sellistes piirkondades ei ole sidemastide rajamine turutingimustel majanduslikult tasuv. See viitab olukorrale, kus teenuse olemasolu on avaliku huvi seisukohalt vajalik, kuid turg üksi investeeringuid ei tee. 8 Avalik konsultatsioon. 9 5G arendamise toetamine peamistel transpordikoridoridel | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 10 Korralik internet rongis – see jääbki unistuseks. Küll on rongi kest liiga paks, küll asume liiga lähedal Venemaale - Maaleht. 11 Elron paigaldab uuel aastal rongidesse 5G ruuterid | Eesti | ERR. 6 Paragrahvides 3–8 on defineeritud määruse olulisemad terminid: turutõrkepiirkond, mobiilsidevõrk, lõppkasutaja, taristu, sidemast, transpordikoridor, mobiilsideteenus, sideettevõtja, üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete andmise akt. Paragrahv 3 sätestab turutõrke piirkonna. Turutõrke piirkonnaks loetakse ala, kus olemasolevat taristut, sagedusressurssi ja tehnoloogiat kasutades ei ole tipptunnitingimustes võimalik tagada allalaadimiskiirust vähemalt 50 Mbit/s lõppkasutaja kohta ning kus sideettevõtjatel puudub majanduslik huvi järgmise kolme aasta jooksul taristut omavahenditest rajada Paragrahvi 4 lõige 2 defineerib termini „sidemast“, see on kõrgrajatisena käsitletav passiivne sidetaristu, mis on mõeldud mobiil- ja raadioside aktiivseadmete, nagu antennide ja tugijaamade paigaldamiseks ning käitamiseks ning mis vastab tootja ette nähtud mobiilsidemasti paigaldus- ja ehitusnõuetele. Oluline on aru saada, et sidemast on metallkonstruktsioon, mis peab võimaldama seadmete paigaldamist, st sidetehnik peab saama sidemasti tippu minna, sinna raadio- ja/või mobiilsideseadmeid paigaldada ning käia ka paigaldatud seadmeid hooldamas. Paragrahvis 5 defineeritakse terminit „transpordikoridor“, mis on vähemalt neljakilomeetrine terviklik lõik määruse lisas 1 loetletud koridoril olevast valgest alast. Selle terminiga piiritletakse minimaalselt mobiilsideteenuse osutamise ala ühe rajatava sidemasti kohta. Üks valge ala võib olla lühem või pikem kui 4 km, kuid ühe rajatava sidemasti teenindamisala määruses nõutud mobiilsideteenusega (levialaga) saab olla 4 km või suurem. Et teada, kui suur on lõplik määruses nõutud levi ulatus koridoril, teeb raadioplaneerimise tarkvaras vastavad mudelid toetuse taotleja koos mobiilsideettevõtjaga. Paragrahvis 7 defineeritakse termin „sideettevõtja“, kes on elektroonilise side ettevõtja elektroonilise side seaduse (ESS) § 2 punkti 5 tähenduses. ESSi § 2 punkt 5 sätestab: „Elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) on isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat elektroonilise side teenust.“ Paragrahvis 8 defineeritakse termin „üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete andmise akt“, mis on rakendusüksuse tehtud taotluse rahuldamise otsus toetuse saajale, kus sätestatakse komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artiklis 4 nimetatud tingimused. Termini defineerimine aitab piiritleda komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artiklis 4 nõutava ÜMPT ülesande andmise akti sisu ja viidata abikõlblikele kuludele ning on oluline ÜMPT seisukohast õigusselguse loomisel. Määruse eelnõu §-des 9–10 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid, tulemus- ja väljundnäitajad ning rakendusasutus ja -üksus. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Eelnõu §-des 11–14 sätestatakse meetme raames toetatavad tegevused, abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, abikõlblikkuse periood ja toetuse piirmäär. 7 Paragrahvi 11 lõige 1 sätestab, et toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad määruse §-s 9 nimetatud väljund- ja tulemusnäitaja ning eesmärgi saavutamisse ning mille raames viiakse ellu taristu rajamine, sh sidemasti juurde kuuluvate vajalike ühenduste, materjalide ja rajatistega. Määruse väljundnäitaja on rajatud sidemastide arv ja tulemusnäitaja on 5G-leviga kaetud valged alad transpordikoridoril (märkus - tulemusnäitaja sõnastus tugineb Vabariigi Valitsuse 11.12.2025 istungi protokollile number 56 (päevakorrapunkt 16), millega kinnitati ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 muudatus nr 4, mille Euroopa Komisjon kinnitas 25.02.2026. Paragrahvi 11 lõike 2 kohaselt toetatakse tegevust, mis on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 17 kohaselt kahjustab majandustegevus oluliselt: a) kliimamuutuste leevendamist, kui majandustegevus põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet; b) kliimamuutustega kohanemist, kui majandustegevus põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele; c) vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui majandustegevus kahjustab i) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või ii) mereala head keskkonnaseisundit; d) ringmajandust, mis hõlmab jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui i) majandustegevus põhjustab toodete olelusringi ühes või mitmes etapis olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või selliste loodusvarade nagu mittetaastuvate energiaallikate, tooraine, vee ja pinnase otsesel või kaudsel kasutamisel, sealhulgas toodete vastupidavuse, parandatavuse, uuendatavuse, korduskasutuse või ringlussevõetavuse korral; ii) majandustegevus suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või iii) jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda; e) saastuse vältimist ja tõrjet, kui majandustegevus põhjustab õhku, vette ja pinnasesse juhitava saasteheite olulist suurenemist võrreldes enne majandustegevusega alustamist valitsenud olukorraga, või f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui majandustegevus i) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või ii) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Paragrahvi 11 lõige 3 sätestab, et toetatakse taristuinvesteeringut, mille puhul on tagatud kliimakindlus. Tingimus kehtib taristule, mille kavandatud eluiga on vähemalt viis aastat. Seega on projekti puhul vaja esitada kliimamuutustele vastupanuvõime kontrollimise dokumentatsioon vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) lisa 3 B-osale. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda eelpool nimetatud määruse juhendist ning Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) veebilehel avaldatavast juhendist, mis selgitab ning sisaldab Eesti kontekstis vajalikku teavet kliimakindluse hindamiseks. Projekt peab vastama 8 põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Nimetatud materjalid – põhimõte „ei kahjust oluliselt“ ja kliimakindluse tagamise juhend – on RTK veebilehel12. Paragrahvi 11 lõige 4 sätestab, et ei toetata elektroonilise sidevõrgu käitamise ja haldamise kulusid. Samuti ei toetata taristu ehitamisega seotud investeeringute asendamist, mida toetuse saaja või temaga juriidiliselt seotud sideettevõtja on juba oma kehtivates investeerimise kavatsustes lähima kolme aasta jooksul omavahenditest planeerinud. Seega, kui peaks ilmnema, et sekkumispiirkonnas on sidemasti rajamine olnud sideettevõtja investeeringukavatsustes sees, näiteks konkreetse äriplaani ja investeeringuks vajalike vahendite eraldamise kavatsusega, ei ole tegemist turutõrkepiirkonnaga ja sellest tulenevalt pole sellistes piirkondades riigil alust turule sekkuda ja toetust anda. Paragrahvi 11 lõige 5 sätestab, et toetust ei anta projektile, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne toetuse taotluse esitamist. See tuleneb riigiabi eeskirjadest. Näiteks ei tohi toetuse taotleja enne rakendusüksusele taotluse esitamist kinnitada tellimusi, nõustuda pakkumustega, sõlmida lepinguid või kokkuleppeid, teha ettemakset, kasutada teenuseid, sõlmida üleandmise ja vastuvõtmise akte jms. Sellesse põhimõttesse on toodud üks erand, mida ei loeta elluviimise alustamiseks. Selleks on olukord, kus toetuse saaja on alustanud enne taotluse esitamist sidemastialuse maa hankimise või kasutamisega seotud tegevusi. Seda selle tõttu, et maa hankimine ja teadmine, kuhu sidemast rajatakse, on eeldus toetuse taotlemisele, et saada teada projekti kogumaksumus. Projekti kogumaksumust on oluline teada, et mõista, kas projekt on majanduslikult jätkusuutlik, arvestades varem määratletud maksimaalseid hulgimüügitasandi juurdepääsu hindu. Maa ostmise erandid sätestab ka komisjoni üldise grupierandi määruse artikkel 2 (23)13 (Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1)). Selles punktis määratletakse tööde alustamine järgmiselt: „tööde alustamine“ — kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on varajasem. Tööde alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist või teostatavusuuringute teostamist. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde alustamine“ omandatud ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke“. Tsiteeritud määrus reguleerib muu hulgas lairibataristule (sh mobiilsidetaristule) antavat riigiabi, mis lähtub lairibale antava riigiabi suunistest. Järgnevalt on esitatud erinevad sidemasti rajamise hinnakomponendid, mida mõjutab sidemastialuse maa asukoht ja mille tõttu on toetuse taotlejal oluline toetuse taotlemise eel teada mastialuse maa asukohta. ● Sidemast (kõrgusega 60–100 m): 130 000 – 170 000 €. Kõrgemad sidemastid on kallimad olenevalt ka sidemasti tüübist, mis omakorda oleneb sellest, kui suur on sidemastialune maa. Aga hind sõltub ka sellest, kui kaugel koridorist seda kõrgemat sidemasti on vaja või milline on maastik ja taimestik sidemastialuse maa ümbruses. 12 https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded. 13 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02014R0651-20230701. 9  ● Tagasiühenduse võrgu rajamine: 30 000–40 000 € kilomeetri kohta olenevalt pinnasest. ● Elektrivõrguga liitumine: 11 000 € (400 m raadiuses) või 35 000 € (kui liitumispunkt on kaugemale kui 400 m). Paragrahvis 12 sätestatakse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Meetme raames on abikõlblikud need toetuse saaja kulud, mis on otseselt vajalikud abikõlblike tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks. Taristu rajamine hõlmab peamiselt sidemasti ja selle käitamiseks vajaliku passiivse taristu projekteerimise ettevalmistamise (sealhulgas projekteerimistööde ja projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemist ning geomeetrilist planeerimist) ja projekteerimise ning ehitamise ja järelevalve kulukomponente. Paragrahvi 12 lõikes 2 sätestatakse meetme raames abikõlblikud kulud. Lõike 2 punktis 2 on abikõlblikuks kuluks nimetatud taristu rajamist koos sidemasti juurde kuuluvate materjalide ja rajatistega. Näitlik, kuid mitte lõplik nimekiri taristu osadest on järgmine: ● sidemast koos vajalike lisadega (näiteks lennuohutustuled); ● valguskaabli ühenduse rajamine, sh mikrotorutehnoloogiat kasutades, ning sidemasti ühendamine olemasoleva valguskaablivõrguga, selle tarbeks vajaduse korral kaablikanalisatsiooni rajamine; ● elektrivõrgu rajamine ja sidemasti ühendamine olemasoleva elektrivõrguga, sh elektrikilpide rajamine, selle tarbeks vajaduse korral kaablikanalisatsiooni rajamine; ● sidemasti teenindavate sidekonteinerite ost; ● sidemasti konteineri jahutus- ja/või kliimaseadmed; ● sidemasti konteineris paiknevad seadmekapid või -riiulid; ● sidekonteineri tulekustutussüsteem; ● sidekonteineri turvaseadmed (signalisatsioon jmt); ● sidemasti turvalisuse tagav piirdeaia rajamine, sh nii aia kui ka sidekonteineri lukusüsteem; ● sidemastile ligipääsuks juurdepääsutee rajamine; ● reservtoite generaator koos kütusemahutiga või muu reservtoitelahendus, näiteks akud. Sealjuures on reservtoite generaator koos kütusemahutiga abikõlblik kulu ainult juhul, kui see on kasutatav biodiisli baasil ja selles saab hoiustada ainult biodiislit. Ei toetata reservtoite generaatoreid või kütusemahuteid, mis kasutavad fossiilseid kütuseid, näiteks nafta, maagaas või kivisüsi. Veel on abikõlblikud projekteerimistööde ja projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemise kulud ning tegevusega piiritletav geomeetrilise planeerimise kulu. Samuti on abikõlblikud kavandatavale ehitustööle ehitusseaduse alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve tagamise kulud, projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamise, sh ringlusse võtmisega seotud kulud, ja ehitusprojektide auditeerimise kulud. Abikõlblikud ei ole abikõlbmatute tegevustega seotud kulud. Samuti ei ole abikõlblikud maa ja olemasoleva ehitise ostmise ja rentimise kulud, amortisatsioonikulud, esinduskulud ja kingitused (sh suveniirid ja meened), kulud, mis on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest hüvitatud, toetusest rajatud taristu haldamise ja käitamisega seotud kulud, mitterahalised kulud, administratiivsed personali- ja üldkulud (välja arvatud ühendmääruse §-s 16 loetletud), mööbli ja kontoritehnika soetamise kulud, ruumide rendi- ja üürikulud, projekti elluviimiseks uue juriidilise isiku või tema struktuuri loomise ja toimimise kulud, liiklusvahendite soetamise, rentimise või liisimise kulud ega muud abikõlblike tegevustega mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohalt põhjendamatud ja ebaolulised kulud. 10 Paragrahvis 13 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Toetatavate kulude abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaeg on normaaltingimustes taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates 24 kuu jooksul. Rakendusüksus võib mõjuval põhjusel projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada, kuid mitte hilisemaks kui 31. detsember 2029. aastal. Mõjuvaks põhjuseks loetakse asjaolu, kui toetuse taotlejal on projekti raames ilmnenud tõendatavaid ja taotleja tegevusest mittesõltuvaid ajalisi viivitusi. Ajalisi viivitusi võivad näiteks põhjustada olukorrad, nagu sidemastialuse maa hankimine, ehitusloa kooskõlastamine kohalikus omavalitsuses, projekti partneritest tulenevad ajalised viivitused (nt sidemasti juurde paigaldatava elektrivõrgu valmiduse tagamine) jt olukorrad. „Eesti lairiba plaani 2030“ koostamise ja selle tarbeks sisendi kogumise käigus ilmnes sidevõrkude arendajatelt, et sidetaristu võrkude arendamisel on keeruline saada maakasutusõigust (eriti sidemastialune maa) just nendele kinnistutele, millele on kõige optimaalsem võrk ehitada. Alustuseks tuleb saada maakasutuse nõusolek ja kokkulepe maa omanikuga. Kuna sidemast on keskkonnapilti muutev ehitis, siis see nõuab kohalikult omavalitsuselt kooskõlastust (detailplaneeringute algatamist, muutmist ja kinnitamist), mis kõik võib tekitada ajalise viivituse. Eelistatud oleks, et projekti ettevalmistuse aste antud aspektis on kõrge, kuid tuleb mõista, et sidevõrguarendajad ei soovi võtta suuri finantsriske olukorras, kus toetuse saamine ei ole garanteeritud ja garantii annab alles see, kui taotlus on menetletud ja toetuse saamise otsus kinnitatud. Paragrahvis 14 sätestatakse toetuse määr, mis on 70% projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetus projekti kohta on 300 000 eurot, mis on eeldatavasti ühe sidemastikomplekti rajamiseks piisav kaasfinantseeringu suurus. Meetme eesmärk on saada valgetesse aladesse mobiilside, aga vahend selle saamiseks on rajatav sidemast, millele mittediskrimineerivaks ja avatud juurdepääsuks on määruses kehtestatud reeglid. Meetme raames ei toetata 5G sagedusloa omaniku kulusid aktiivseadmetele mobiilsideteenuse osutamise jaoks. 3. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile Eelnõu §-des 15–17 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile. Paragrahvi 15 lõige 1 sätestab taotleja tegevusalade nõuded (EMTAK), mis on vajalikud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal. Lõige 4 kohustab taotlejat teavitama rakendusüksust, kui ta on taotlenud toetust projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. See tingimus on sätestatud, et vältida kahekordse rahastuse riski. Lõige 5 kohustab toetuse taotlejat andma teada oma taristust, kui ta seda sihtpiirkonnas omab või kontrollib. Selline kohustus tuleb lairibavõrkude suuniste punktist 127 ja selle eesmärk on suurendada konkureerivate pakkumiste arvu ja soodustada olemasoleva taristu efektiivset kasutamist sidevõrkude ehitamiseks ja kulude vähendamiseks. Sellist taristut omavate taotlejate esitatav teave peab sisaldama järgmisi andmeid: - teave sellise passiivse taristu asukoha kohta, mida saab kasutada kaablite või seadmete paigaldamiseks, või viide sellist teavet sisaldava andmebaasi kohta (näiteks Maa- ja 11  Ruumiameti Geoportaal, taotleja enda veebileht või taotleja hallatav andmebaas, millele on võimalik anda kolmandate isikute juurdepääs); - taristule juurdepääsu tingimused või viide nende väljastamise kohta; - selle asutuse kontaktandmed, kellele juurdepääsu taotleja saab päringuid esitada. Nimetatud teave esitatakse TTJA-le. See on oluline, sest TTJA saab taotlejate nõuetele vastavuse hindamise ajal (koostöös rakendusüksusega) kasutada saadud teavet olemasoleva taristu efektiivse kasutamise hindamiseks. Paragrahvis 16 sätestatakse nõuded taotlusele. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse üldised nõuded. Lõikes 3 sätestatakse, millist infot ja dokumente taotlus peab sisaldama, ning need on järgmised. 1. Taotleja nimi. 2. Projekti nimi. 3. 5G sagedusloa omaniku ühe esindusõigusliku isiku kirjalik kinnitus, millega juriidiline isik võtab kohustuse osutada määruse § 17 lõikes 4 sätestatud kvaliteedile vastavat mobiilsideteenust ning katta teenuse osutamise ja seadmete käitamisega seotud kulud vähemalt üheksa aastat alates mobiilsideteenuse käivitamisest toetuse abil rajatud sidemastis. Nõutud on ühe 5G sagedusloa omaniku kirjalik kinnitus ühe esindusõigusliku isiku poolt. See nõue tagab, et toetuse abil rajatav sidemast ei jää üksnes passiivseks taristuks, vaid et selles käivitatakse ka mobiilsideteenus. Selline lahendus võimaldab tagada mobiilsideteenuse olemasolu transpordikoridoride turutõrkepiirkondades, kus turutingimustel investeeringuid ei tehta. Samal ajal on toetuse abil rajatud passiivne taristu avatud kõigile sideettevõtjatele läbipaistvatel, võrdsetel ja mitte- diskrimineerivatel tingimustel, mis võimaldab ka teistel mobiilsideettevõtjatel soovi korral samas sidemastis teenust osutada. Seega tagab meede mobiilsideteenuse kättesaadavuse ning loob kõigile mobiilsideettevõtjatele võimaluse teenuse pakkumiseks. Toetuse taotlejal ja 5G sagedusloa omanikul (juhul kui nad juriidilise isikuna ei kattu) on soovitatav enne toetuse taotlemist sõlmida kahe osapoole vaheline eelleping, mis sätestab vastastikused õigused ja kohustused teenuste osutamiseks juhul, kui toetuse taotluse otsus on positiivne. On oluline, et siin toodud soovituslik eelleping sätestaks, et leping kehtib ainult juhul, kui toetust saadakse, et mitte minna vastuollu määruse § 11 lõikega 5 ja välistada olukord, kus lepingut võidakse tõlgendada justkui osapoolte varasemat investeeringukavatsust või tegevuste elluviimise alustamist. Rakendusüksus võib toetuse menetlemisel arvestada ka muud liiki kohustuse võtmise kinnitust, nagu garantiikiri, kinnituskiri vms, mille on 5G sagedusloa omaniku allkirjaõiguslik esindaja allkirjastanud. Toetuse taotlejal on aga oluline mõista, et vastutus mobiilsideteenuse osutamise tagamise eest langeb toetuse saajale kui ÜMPT teenuse osutajale. Allkirjaõiguslik isik on juhatuse liige või juhatuse liikme volitatud isik. 4. Projekti seos toetusmeetme eesmärgi ja tegevustega. Taotluses peab olema välja toodud seos toetusmeetme eesmärkidega (määruse § 9), milleks on sidemasti rajamine, et tagada 5G-mobiilsideteenuse katvus valgete aladel transpordikoridoril, ning meetme tegevustega. 5. Toetusmeetme väljundnäitaja – rajatud sidemastide arv. 6. Toetusmeetme tulemusnäitaja – transpordikoridori valgel alal saavutatav 5G katvus kilomeetrites. 12  Vajalik, et hinnata § 22 lõike 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumi, et näha, kui pikal koridorilõigul mobiilsideteenust osutama minnakse. 7. Lisas 1 loetletud transpordikoridori nimi, turutõrkepiirkonna nimetus, transpordikoridori tüüp, kuhu taristu rajatakse, ning transpordikoridori valge ala kilomeetripostide vahemik, kuhu mobiilsideteenuse katvus tagatakse. Vajalik § 22 lõike 2 punktis 3 nimetatud kriteeriumi hindamiseks, et näha, kui pikk on valge ala, mida kas lühendatakse või kaob see taristu rajamise tulemusel üldse. Samuti on see vajalik, et pidada järge, millisesse piirkonda on veel toetust vaja anda ja millisesse mitte. 8. Rajatava sidemasti kõrgus. Projektide hindamiskriteerium, täpsemalt hinnatakse § 22 lõike 2 punktis 2. 9. Taotleja varem rajatud sidemastide arv koos rajamist tõendava väljavõttega raamatupidamisest, ostuarve(d) või müügiarve(d). Vajalik info § 22 lõike 2 punkti 4 hindamiseks. Samalaadsete projektide all mõeldakse sidemastide rajamist. Selle tõestamiseks esitab taotleja põhivarade väljavõtte, mis näitab, mitut sidemasti taotleja omab, või ostu- või hankedokumendid varasemast sidemasti(de) ostmisest/hankimisest, või müügiarved, mis näitavad, et taotleja on osutanud sidemasti rajamise teenust. Kuna kümne ja enama sidemasti rajamine annavad kriteeriumi eest maksimaalsed hindamispunktid, on tõendatavaid dokumente vaja maksimaalselt kümne taotluse kohta. Et rakendusasutus saaks taotlust kiiremini menetleda, on nõutud, et ühe taotluse kohta on andmed (tõendavad dokumendid) lisatud ühte faili (faili formaat on PDF või Docx). 10. Maakond, kuhu sidemast rajatakse. Vajalik projektide hindamiseks § 22 lõike 2 punktis 5. 11. Projekti elluviimiseks vajalike abikõlblike kulude eelarve tegevuste kaupa koos kalkulatsiooni ja põhjendusega. Juhul, kui projekti viiakse ellu mitme hanke või ostumenetlusega, tuleb see taotluses lahti kirjutada, et rakendusüksusel oleks ülevaade hangete või ostumenetluste arvust, mida viiakse ellu taotluses toodud eesmärkide saavutamiseks. 12. Projekti algus- ja lõpukuupäev. 13. Projekti eeldatav tähtaeg rajatavale taristule kasutusloa saamiseks. Palutakse infot, millal on planeeritud sidemasti, koos selle käitamiseks vajalike kaasnevate rajatistega, valmimise tähtaeg – ehk millal saab sidemast kasutusloa ja seda on võimalik kasutada. 14. Projekti eeldatav tähtaeg määruse § 17 lõike 4 kvaliteedinõuetele vastava mobiilsideteenuse osutamise alustamiseks 5G sagedusloa omaniku poolt. Tuleb märkida tähtaeg, millal vastava sagedusloa omanik määruses nõutud kvaliteediga mobiilsideteenust rajatud sidemastis osutama hakkab. 15. Projekti elluviimiseks kavandatavad ostumenetlused ja nende sisu lühikirjeldus. Juhul, kui projekti viiakse ellu mitme erineva hanke või ostuga, tuleb see taotluses lahti kirjutada, ning selgitada, mis on nende sisu, et rakendusüksusel oleks ülevaade hangete ja ostude arvust ja põhjuslikust seosest, mida viiakse ellu taotluses toodud eesmärkide saavutamiseks. 16. Taotleja kirjalik kinnitus ÜMPT ülesande täitmisega, sealhulgas taristu haldamise ja mobiilsideteenuse kättesaadavuse tagamisega seotud kulude katmise suutlikkuse kohta kümne aasta jooksul projekti lõppemisest. Palutakse kinnitust, et projekti raames on 5G-mobiilsideteenuse kulude katmiseks teenuse osutajal omavahendid olemas, kuna sellest meetmest ei hüvita aktiivseadmete ostu, käitamist või ka hilisemaid võrgu (sh passiivse taristu) haldamisega seotud kulusid. 17. Kliimakindluse hinnang taristu investeeringute puhul, mille kavandatud eluiga on rohkem kui viis aastat, vastavalt ühendmääruse lisa 3 B-osa kohaselt. 13 18. Kirjeldus, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse. Toetusmeede panustab sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ mõõdikusse „elukeskkonnaga rahulolu“. Täpsema info sihi kohta leiab siit: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted- ja-sihid#Elukeskkond. 19. Kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatudpõhiõigusi. 20. Kinnitus, et toetuse taotlemise põhjus ei ole § 11 lõike 4 punktis 2 nimetatud asjaolu. Soovitakse kinnitust, et toetuse taotlemisega ei soovita asendada investeeringuid, mida kavatses toetuse taotleja või temaga seotud juriidiline sideettevõtja järgneva kolme aasta jooksul kehtivates investeeringukavatsustes juba teha. See on kinnitus § 11 lõike 4 punkti 2 nõude täitmise kohta, mis on oluline lairibale antava riigiabi suuniste nõue dubleerivate investeeringute vältimiseks. 21. Taotleja kinnitab rahaliste vahendite olemasolu projekti omafinantseerimiseks projekti nende kulude ulatuses, mida toetusest ei kaeta. Kinnitus, et 30% omafinantseering projekti edukaks elluviimiseks on toetuse taotlejal olemas või kättesaadav toetuse positiivse otsuse korral. 22. Taotleja kinnitus, et enne toetuse taotlemist pole alustatud § 11 lõike 1 kohaste tegevuste elluviimist, välja arvatud sidemastialuse maa otsimine või omandamine. Taotleja kinnitab, et taristu rajamisega pole alustatud. Taristu rajamiseks ei loeta sidemastialuse maa otsimist või omandamist. Viimase kohta on seletuskirjas lk-l 8 pikem selgitus, mis käsitleb § 11 lõiget 5. 23. Juhul kui taotleja suhtes kohaldub määruse § 30 lõikes 9 nimetatud olukord, kinnitab taotleja, et § 30 lõikes 9 nimetatud meetmed on kasutusele võetud. Oluline konkurentsiõiguse nõuete täitmiseks. Paragrahvi 30 lõikes 9 käsitletakse olukorda, kus juhul kui toetuse saaja asutajate, nõukogu või juhatuse liikmete hulka kuulub mitu (rohkem kui üks) 5G sagedusloa omanikku või konkurentsiõigusliku valitseva mõju kaudu seotud isikut, tuleb toetuse saajal järgida antud lõikes nimetatud meetmeid konkurentsi kahjustava horisontaalkoostöö ja -teabevahetuse ärahoidmiseks. 24. Tõend, et taotlejal on olemas sidemastialuse maa asukoht taotluses näidatud valge ala läheduses omandiõiguse või kasutusõiguse alusel. See on oluline selleks, et vältida olukorda, kus taotleja tuleb toetust taotlema heas usus, et saab mastialuse maa asukoha sellesse kohta, mille põhjal taotlus kinnitada, aga hiljem esineb sellega probleeme ja projekt jääb teostamata. Tõendina arvestatakse: a) kinnisturaamatu väljavõtet, kus nähtub, et omanik on taotleja; b) katastri suhtes isikliku kasutusõiguse olemasolu; c) rendileping kinnistu omanikuga, kus nähtub, et maa renditakse sidemasti paigaldamise jaoks. Valge ala läheduses eeldab, et mastialune maa peab asuma maksimaalselt nelja kilomeetri raadiuses valgest alast, kuhu projekti raames sidemast paigaldatakse. Ka see tuleb tõendis ära näidata. 25. Taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. Paragrahvi 16 lõikes 4 defineeritakse termin „5G sagedusloa omanik“. 5G sagedusloa omanik on sideettevõtja, kes osutab vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda põlvkonna partnerlusprojekti (3rd Generation Partnership Project – 3GPP) versioonil 15 ribalaiusega 40 MHz litsentseeritud sagedusel mobiilsideteenust. 5G sagedusloa all mõeldakse 5G sagedusala jaoks Eesti riigi poolt määratud sagedusvahemikesse TTJA väljastatud iseplaneeritavaid sageduslubasid sideettevõtjatele. Eestis on 5G sagedusloa 14 omanikud Telia Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Elisa Eesti AS, määruses nimetatud kui „5G sagedusala omanik“. Paragrahvi 17 lõikes 1 sätestatakse nõuded taristule, mida toetuse abil rajatakse. Punktis 1 on toodud välja, et rajatav sidemast peab olema minimaalselt 60 meetri kõrgune. Kui sagedusloa omanikud annavad kinnituse teenuse osutamiseks, mis on § 17 lõikes 4 nõutud, siis nad ka hindavad, kas paigaldataval rajatisel (olenevalt asukohast) on võimalik määrusele vastavat teenust osutada. Muudes punktides on toodud välja nõuded tagasiühenduse võrgule ja nõue, et taristu peab olema tehnoloogiliselt sõltumatu. Paragrahvi 17 lõige 4 sätestab tingimused mobiilsideteenusele, mida toetuse abil rajatud taristul pakutakse. Punktis 1 kohaselt peab mobiilsideteenust osutama vähemalt üks 5G sagedusloa omanik. Punkti kaks kohaselt tuleb mobiilsideteenust osutada vähemalt üheksa aastat ja see algab sellest, kui teenus rajatud sidemastis käivitatakse, mis peab toimuma 11 kuu jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust. Punktis kolm tuuakse välja, et teenust tuleb osutada vähemalt 3GPP standardi versioonil 15, minimaalse ribalaiusega 40 MHz litsentseeritud sagedusel. Ehk nõue on, et sagedus, mida kasutatakse, on saadud litsentsi kaudu ja teenust tuleb osutada minimaalselt 5G mitteiseseisvas võrgus (5G non-standalone). 40 MHz ribalaiuse nõudega saavutatakse teenuse tarbijatele suurem andmete läbilaskevõime ja võrgu maht, mis on oluline nt täielikult täitunud rongide või busside puhul, kus üks tugijaam peab teenindama korraga palju reisijaid. Tipptunnitingimustes ehk kui võrgu koormus on suur, peab teenus võimaldama vähemalt 100 Mbit/s allalaadimise lõppkasutaja kohta ja 5 Mbit/s üleslaadimise lõppkasutaja kohta. Edasi-tagasi saatmise latentsusaeg ei tohi olla pikem kui 50 millisekundit IP-paketi kohta. Paragrahvi 17 lõikes 7 on sätestatud keskkonnanõuded ning põhimõtted, millele projekt (sh rajatav taristu) vastama peab. 4. peatükk. Toetuse taotlemine Eelnõu §-des 18–19 sätestatakse taotlusvooru avamise ja toetuse taotlemise kord. Paragrahvis 18 sätestatakse taotlusvooru avamine. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusvoor on jooksev. Jooksev taotlemine tähendab, et taotlusi võetakse vastu pidevalt alates vooru avamisest kuni meetme eelarve täieliku ammendumiseni või vastuvõtmise peatamiseni. Jooksva taotlemise korral vaadatakse taotlused läbi ja menetletakse esitamise järjekorras, tagades taotlejate võrdse kohtlemise. Lõike 2 kohaselt kinnitab rakendusasutus taotlusvooru eelarve ja ajakava. Lõike 3 kohaselt avaldab rakendusüksus (Riigi Tugiteenuste Keskus) oma veebilehel teabe taotluste vastuvõtmise alustamise, peatamise ja lõpetamise kohta ning samuti meetme rahastamise eelarve jäägi kohta. Lõikega 4 reguleeritakse taotluste vastuvõtmise peatamise hetke. 15 Paragrahvi 19 lõige 1 sätestab taotluse esitamise vormi. Toetuse taotleja esindusõiguslik isik peab taotluse esitama digitaalselt allkirjastatuna, kasutades selleks e-toetuse keskkonda. See tagab taotluste turvalise ja elektroonilise menetlemise. E-toetuse keskkond on struktuuritoetuse registri iseteeninduse e-keskkond, mis on leitav SIIN. Paragrahvi 19 lõige 2 käsitleb taotluse esitamise tähtaega ja erandit tehnilise tõrke korral. Taotlus tuleb esitada § 18 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Jooksva taotlemise korral on need võimalused piiratud näiteks siis, kui rakendusüksus sulgeb vooru eelarve ammendumise tõttu või kui Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi eelarveperiood lõppeb. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tehniline tõrge, mis takistab taotluse tähtajaks esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast tõrke kõrvaldamist. Lõige 3 sätestab, et § 19 lõikes 2 nimetatud taotlusvooru tähtajaks esitamata jäetud taotluste esitamise tähtaega ei ennistata. See on normitehniline säte, mis välistab taotluste esitamise tähtaegade pikendamise pärast tähtaja möödumist ja on vajalik taotlusvooru menetluskorra ranguse tagamiseks. 5. peatükk. Taotluse menetlemine Eelnõu §-des 20–25 sätestatakse taotluse menetlemise protsess (nõuetele vastavuse tuvastamine, hindamine) ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kord. Paragrahvis 20 sätestatakse taotluse menetlemine. Lõige 1 sätestab taotluse menetlemise kolm põhietappi: nõuetele vastavuse tuvastamine, taotluse hindamine ja vastava otsuse tegemine. Lõige 2 annab rakendusüksusele õiguse taotluse puuduste korral määrata taotlejale lisaandmete või -selgituste esitamiseks tähtaja, mis on kuni kümme tööpäeva. See võimaldab kõrvaldada puudused, mis ei ole sisulised ja mis ei mõjuta taotluse hindamist. Lõige 3 sätestab taotluse menetlemise tähtaja. Menetlemise standardtähtaeg on kuni nelikümmend viis tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast alates. Rakendusüksus võib menetlemise aega põhjendatud juhtudel (nt vajadus kaasata rohkem eksperte või esitada täpsustavaid küsimusi) pikendada kuni 15 tööpäeva võrra. See annab taotlejale selguse menetlusprotsessi kestuse kohta. Paragrahvis 21 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine. Lõiked 1 ja 2 seovad taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamise otse määruse nõuetega: taotleja vastab nõuetele, kui on täidetud §-s 15 sätestatud nõuded, ning taotlus vastab nõuetele, kui on täidetud §-s 16 sätestatud nõuded. Lõike 3 kohaselt on rakendusüksusel õigus kaasata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (TTJA) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisse ning hindamisprotsessi tervikuna. TTJA kaasamine on oluline, kuna ametil on spetsiifiline pädevus ja turuülevaade elektroonilise side valdkonnas, mis on vajalik taotluste sisuliseks ja tehniliseks hindamiseks. Paragrahvis 22 sätestatakse taotluste hindamine ja valikumetoodika. Lõiked 1, 3, 4 ja 5 sätestavad hindamisprotsessi üldised raamid. Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hindab rakendusüksus määruse lisas 2 koostatud hindamiskriteeriumite põhjal. Hindamine toimub skaalal ühest viieni ning taotluse positiivseks hinnanguks peab koondhinne olema vähemalt 2,0. Koondhinne arvutatakse hindamiskriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisena. 16 Lõige 2 määrab viis hindamiskriteeriumit: 1. hindamiskriteerium: projekti kuluefektiivsus – 50% See on kõige kaalukam kriteerium ja seotud lairibale antava riigiabi suunistega, et tagada ressursi kõige efektiivsem kasutus. Kriteeriumiga hinnatakse projekti kulu ja saavutatava leviala pikkuse suhet, eesmärgiga saavutada transpordikoridoril võimalikult suur 5G katvuse pikkus (km), samal ajal kulu minimeerides. Mida madalam on projekti abikõlblik kulu kilomeetri kohta, seda kõrgema punktisumma taotlus saab. Arvesse võetakse projekti passiivse taristu rajamise abikõlblikud kulud nii omafinantseeringu kui ka riikliku finantseeringu puhul. Kulud märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 11 alusel. Kilomeetrid märgitakse taotlusesse § 16 lõike 3 punkti 6 alusel. Mõõdik: kulu kilomeetri kohta Valem: leviala ühikukulu = abikõlblike kulude summa / projektiga saavutatav 5G katvuse kilomeetrite arv (km) Skaala:  Kulu ≤ 37 499 € = 5 punkti  Kulu vahemikus 37 500 – 49 999 €/km = 4 punkti  Kulu vahemikus 50 000 – 62 499 €/km = 3 punkti  Kulu vahemikus 62 500 – 74 999 €/km = 2 punkti  Kulu vahemikus ≥ 75 000 €/km = 1 punkt 2. hindamiskriteerium: projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – 20% Selle kriteeriumiga hinnatakse projekti panust meetme ja valdkondlike strateegiate (sh digiühiskonna arengukava) pikaajalistesse eesmärkidesse, mida kõige paremini toetab rajatava sidemasti kõrgus. Kriteeriumi järgi premeeritakse taotlejaid, kes rajavad kõrgemaid sidemaste. Kõrgem sidemast on parim levi kvaliteeti, stabiilsust ja ulatust toetav näitaja, aidates ületada maastikutakistusi ning tagades kaugema leviulatuse koridori käänulisel kulgemisel. Kõrge sidemast on tehnoloogianeutraalne investeering, mis teenib mitut põlvkonda (5G, 6G jj), tagades taristu pikaajalise tasuvuse, mis on kooskõlas digiühiskonna arengukava strateegiliste taristuinvesteeringute eesmärkidega. Sidemasti kõrgus märgitakse taotluse § 16 lõike 3 punkti 8 alusel. Mõõdik: projektiga rajatava sidemasti kõrgus Skaala:  Kõrgus ≥ 90 m: 5 punkti  Kõrgus 81–89 m: 4 punkti  Kõrgus 71–80 m: 3 punkti  Kõrgus 61–70 m: 2 punkti  Kõrgus = 60 m: 1 punkti 3. hindamiskriteerium: projekti põhjendatus – 15% Selle kriteeriumi eesmärk on hinnata projekti mõjusust ehk sekkumist piirkondadesse, kus turutõrkepiirkond on pikim. Mida pikem on valge ala koridori peal, seda suurem on probleem ning seda tuntavam on teenuse kättesaadavuse paranemine kasutaja jaoks. Sekkumine pikkadesse 17 valgetesse aladesse tagab, et varasemalt pika katkestusajaga lõik koridoril muutub toetuse tulemusel lühemaks. Määruse lisas 1 on nimetatud transpordikoridorid koos turutõrkepiirkondadega. Mida pikemasse turutõrkepiirkonda uus sidemast rajatakse, seda põhjendatum on projekt. Turutõrkepiirkonnad märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 7 alusel. Mõõdik: Turutõrkepiirkonna pikkus (km) Skaala:  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on üle 8 km: 5 punkti  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 6–7,99 km: 4 punkti  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 3–5,99 km: 3 punkti  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 1–2,99 km: 2 punkti  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on < 0,99 km: 1 punkt 4. hindamiskriteerium: toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 5% Hinnatakse taotleja varasemat kogemust sidemastide rajamisel. Kinnituse taotleja omavahendite olemasolu kohta annab taotleja taotluse esitamise faasis, seega seda aspekti siin ei käsitleta. Eeldus on, et suurem kogemus tagab ka taotleja vastutustundlikud finantsotsused, kuna kui projekt valmis ei saa, on alus raha tagasi küsida. Rajamise kogemust tõestatakse: a) väljavõttega raamatupidamisest selle kohta, kui palju taotlejal sidemaste on; b) ostuarve(d), kus on näidatud, et taotleja on hankinud sidemaste või sidemastide rajamist; c) müügiarve(d), kus on näidatud, et taotleja on osutanud sidemastide rajamise teenust. Põhjaliku tegevuskava esitamisel peab taotleja tegevuskavas järkjärgult välja tooma, kuidas projekt ellu viiakse. Eelkõige peab tegevuskava sisaldama alltoodud teavet. 1. Planeerimine ja asukoha kinnitamine: täpne masti asukoha ja kõrguse määratlus (lähtudes raadioside planeerimistarkvarast ja maastikust), sealhulgas geodeetiliste uuringute ja juurdepääsuteede lahenduste esialgsed plaanid. 2. Juriidiline eeltöö: üksikasjalik plaan maakasutuse kokkulepete (servituudid või rendilepingud) sõlmimiseks ja kooskõlastusteks naabrite/huvigruppidega. 3. Haldus- ja projekteerimisetapp: ajastatud kava ehitusloa taotlemiseks kohalikust omavalitsusest ja ehitusprojekti koostamiseks (sh vundamendi ja elektriühenduste tehnilised lahendused). 4. Ehitus ja paigaldus: fikseeritud etapid masti füüsiliseks rajamiseks, alates vundamendi valamisest ja masti püstitamisest kuni tehnilise seadmekapi monteerimise ning elektrivarustuse ja fiiberoptilise kaabli ühendamiseni. 5. Aeg ja vastutus: iga nimetatud etapi juures peab olema märgitud konkreetne ajaline raamistik ja tegevuse elluviimise eest vastutav isik/osakond. 6. Lõpp-protokollid ja kasutuselevõtt: plaan ehitise vastuvõtuprotsessiks, sealhulgas nõutavate vastuvõtukatsetuste ja mobiilsideettevõtjate levitestide tegemine, et tagada sidemasti sihtotstarbeline kasutuselevõtt. Mõõdik: sidemastide rajamise või haldamise kogemus Skaala:  Kogemus vähemalt 10 sidemastiga: 5 punkti  Kogemus 6–9 sidemastiga: 4 punkti  Kogemus 3–5 sidemastiga: 3 punkti 18   Kogemus 1–2 sidemastiga: 2 punkti  Varasem kogemus puudub: 1 punkt 5. hindamiskriteerium: projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega – 10% Selle kriteeriumi eesmärk on mõõta projekti panust „Eesti 2035“ aluspõhimõtte „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ sihi mõõdikusse „elukeskkonnaga rahulolu“. Meede juba panustab nimetatud mõõdiku kasvatamisse ainuüksi transpordikoridoridel kvaliteetse mobiilsideteenuse kättesaadavuse parendamisega, mida hinnatakse punktides 1, 2 ja 3 (kõik on seotud puuduliku mobiilside katvuse vähendamisega transpordikoridoridel). Hindamiskriteeriumi eesmärk on suurendada elukeskkonnaga rahulolu maakondades, kus turupõhised sideinvesteeringud on eeldatavasti väiksemad. Statistikaameti andmete kohaselt on Harju ja Tartu maakonna SKP elaniku kohta tunduvalt suurem kui Eesti keskmine, samal ajal on see näitaja ülejäänud maakondades väiksem (vt tabel 1). Eelkõige väiksema SKPga maakondades on ettevõtlust vähem ja elanikkonna paiknemine hõredam, mis tähendab sideettevõtjatele väiksemat ärihuvi ja tulupotentsiaali sidemastide rajamiseks ilma toetuseta. Joonis 1: SKP elaniku kohta maakonniti 40 000 35 000 30 000 25 000 20 000 15 000 10 000 5 000 0 Allikas: Statistikaamet, 2024 Kõrgemalt hinnatakse projekte, mis panustavad regionaalsesse tasakaalustatud arengusse, suunates toetuse just neisse maakondadesse, kus turumajanduslik motivatsioon on väiksem, aidates sel viisil parandada elukeskkonda ja vähendada regionaalseid erinevusi „Eesti 2035“ arengustrateegia aluspõhimõtete kohaselt. Taotlejale annab lisapunkte, kui lisaks transpordikoridori katvusele sihitaks sidemastide rajamist maakondadesse, kus SKP on väiksem kui 20 000 eurot elaniku kohta (Statistikaamet, 2024). Maakonnad jaotati kahte skaalasse 2024. aasta andmete põhjal. Maakond, kuhu sidemast rajatakse, märgitakse § 16 lõike 3 punkti 10 alusel. Mõõdik: maakond, kuhu sidemast rajatakse Skaala:  Rajatav sidemast asub väljaspool Harju või Tartu maakonda: 5 punkti  Rajatav sidemast asub Harju või Tartu maakonnas: 1 punkt Näide hindamiskriteeriumite kalkulatsioonidest, kui toetust taotleb järgmiste näitajatega projekt: 19  ● Projekti abikõlblike kulude summa: 250 000 eurot ● Kilomeetrite arv koridoril, kus saavutatakse määruses nõutud kvaliteediga 5G-mobiilsideteenus: 4 km ● Rajatava sidemasti kõrgus: 80 m ● Turutõrkepiirkonna kogupikkus: 3,5 km ● Varasemad sidemasti rajamise projektid: 2 tk ● Sidemast rajatakse maakonda: Harjumaa Kalkulatsioonid kriteeriumite põhjal Kriteerium Projekti näitaja Skaala vahemik Punktisumma 1. Kuluefektiivsus 250 000 € / 4 km 62 500 €/km 2 punkti 2. Sidemasti kõrgus 80 m 71–80 m 3 punkti 3. Turutõrkepiirkonna 3,5 km 3–5,99 km 3 punkti pikkus 4. Sidemastide 2 tk 1–2 2 punkti rajamise kogemus 5. Maakond, kuhu Suurima SKPga Harjumaa 1 punkt sidemast rajatakse maakond Arvutame kaalutud keskmise punktisumma hindamiskriteeriumite osakaalude põhjal: Kriteerium Osakaal (osa %) Punktisumma Kaalutud punktisumma 1. Kuluefektiivsus 50% 2 1 2. Masti kõrgus 20% 3 0,6 3. Põhjendatus 15% 3 0,45 4. Suutlikkus 5% 2 0,1 5. Regionaalne 10% 1 0,1 kooskõla Kokku 100% 11 2,25 Projekti kaalutud keskmine on 2,25 punkti. Projekt ületab 2 punkti lävendi. § 22 Lõige 6 sätestab protseduuri, kui jooksvas taotlusvoorus tekib mitme taotleja vahel kattuvus samas transpordikoridori valges alas. Ühe kilomeetri kohta antakse toetust ainult ühele taotlejale. Kattuvuse korral eelistatakse parema koondhinde saanud projekti (pingerida või suurem kuluefektiivsus) või varem rahuldamise otsuse saanud taotlust (jooksev taotlemine). Punkti 2 kohaselt moodustatakse kattuvuse eemaldamiseks pingerida ainult juhul, kui samale kilomeetripostide vahemikule on esitatud mitu taotlust, mille suhtes ei ole veel tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust. Punkt 4 kohustab rakendusüksust andma hilisemale või madalama koondhinde saanud taotlejale kümme tööpäeva aega taotluse muutmiseks ja kattuvate kilomeetrite eemaldamiseks. Kui taotleja taotlust muuta ei soovi, tehakse rahuldamata jätmise otsus. Paragrahvi 23 lõige 1 sätestab, et taotlusi rahuldatakse taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Kui sama valge ala katmiseks on mitu taotlust, moodustatakse taotluste vahel pingerida vastavalt § 22 lõikes 6 sätestatud valikumetoodikale. Eelistatakse projekti, millel on parim koondhinne. 20 Kui kattuvust ei teki, rahuldatakse taotlused, mis on saanud vastavalt § 22 lõikele 5 koondhindena positiivse hinnangu (vähemalt 2,0 punkti). Paragrahv 23 lõige 2 on oluline, kuna käesolevas toetusmeetmes täidab RTK toetuse andmise otsus ka üldise majandushuvi teenuse pakkumise kontekstis ülesannete andmise akti rolli. Oluline on, et toetuse andmise otsus sisaldaks informatsiooni, mida peab sisaldama ülesannete andmise akt; see on sätestatud määruse § 23 lõikes 2 järgmiselt: 1. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja kestus. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu saab olla mobiilsideteenuse osutamiseks toetuse abil rajatud taristu haldamine ja käitamine, tagades neis piirkondades kiire mobiilsideühenduse. Kestuse märke all tuleb arvestada, et 5G sagedusloa omanikul on paindlikkus teenust osutama hakata 11 kuud peale projekti abikõlblikkuse lõppu (pärast sidemasti kasutusloa saamist) ja mobiilsideteenust tuleb osutada üheksa aastat, samas sidemasti ja seda toetava taristu rendi ning hulgimüügitasandi juurdepääsu teenust 10 aastat. 2. Viide komisjoni 16. detsembri 2025 aasta otsusele ja otsuse artikli 2 lõike 1 punktile a. RTK viitab, et toetus on riigiabi komisjoni 16. detsembri 2025 aasta otsuse „Komisjoni otsus üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ artikli 2 lõike 1 punkti a mõistes. 3. Valge ala nimetus ja kilomeetripostide vahemik, kus üldise majandushuvi teenust pakutakse. See punkt täidab asjaomase territooriumi täpsustamise nõuet, kus toetuse saaja mobiilsideteenuse osutamise tagama peab. 4. Hüvitise arvutamise, kontrolli ja läbivaatamise parameetrid. Siin peaks olema viited, et abikõlblikke kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. Lisaks katavad selle punkti põhimõtte ühendmääruse § 8 lõike 4 punktid 4, 5, 12 ja 13, mis juba ka sätestavad toetuse finantsmahud, toetuse maksmise tingimused, finantskorrektsioonid jms. Viide komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artiklile 6, mis kohustab sätestama mõistliku kasumi arvutamise metoodika. Mõistlik kasumimäär vastavalt komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artiklile 6 lõikele 3 on kapitali tasuvuse määr, mis ei ületa asjaomast intressimäära vahetustehingute intressimäära pluss 100 baaspunkti. 5. Asjakohasel juhul tulenevalt kliimakindluse tagamise hindamise tulemustest taristu kliimakindluse tagamise tingimused ja kohanemismeetmed, kui need projektile kohalduvad. Antud punkt ei ole seotud üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete andmise aktiga, vaid tuleneb kliimakindluse tagamise nõuetest. Lisaks sellele viitab § 23 lõige 2 ühendmääruse § 8 lõikele 4, kus loetletakse taotluse otsuses märgitav info. Järgnevalt esitatakse sellest loetelust punktid, mis on samuti vajalikud üldise majandushuvi ülesannete andmise akti jaoks: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja isiku- või registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogusumma, eristades sellest abikõlblike kulude summa; 5) toetuse ja omafinantseeringu summad ning nende osakaalud abikõlblikest kuludest; 6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega; 10) toetuse saaja kohustused, sealhulgas teave kestuse nõude rakendumise kohta; 12) toetuse maksmise tingimused ja makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord; 21 13) toetuse maksmise peatamise, finantskorrektsiooni ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 14) lõppsaajale toetuse andmiseks või tegevuste sihtrühmale teenuse osutamiseks § 41 lõikes 1 nimetatud asjakohased tingimused, kui projekt hõlmab toetuse andmist lõppsaajale; 15) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta, kui toetuse saajal on vaide esitamise õigus; 16) otsuse tegija andmed; 17) toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud muu teave. Eelnõu § 24 sätestab taotluse rahuldamata jätmise korra. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus ja taotleja ei vasta määruses sätestatud nõuetele, kui taotluse rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarvevahendite lõppemise tõttu ja kui taotleja on alutanud projekti elluviimist või projekti, mille tegevuste elluviimiseks on võetud kohustusi enne toetuse taotluse esitamist. Elluviimise puhul on erand sidemastialuse maa omandamine või maale muul viisil kasutamisõiguse saamine. Eelnõu § 25 lõige 1 näeb ette taotluse osalise rahuldamise võimaluse, kui taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve on ammendumise tõttu piiratud. Lõige 2 sätestab, et taotluse osaline rahuldamine on võimalik ainult taotleja nõusolekul. Kui rakendusüksus teeb taotlejale ettepaneku vähendada toetuse summat või muuta projekti tegevusi ning taotleja selle ettepanekuga ei nõustu, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. See tagab, et taotleja peab olema valmis projektist osa tegevusi välja jätma, kui toetust ei ole võimalik täies mahus anda. 6. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu §-des 26 ja 27 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse muutmist ning kehtetuks tunnistamist. Paragrahvis 26 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine. Lõige 1 sätestab, et otsuse muutmisel lähtutakse ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustest ja korrast. Taotluse muutmist võib taotleda toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel (nt projekti elluviimise tähtaja pikendamine toetuse saajast mitteolenevatel põhjustel, nagu lubade viibimine) või selle võib algatada rakendusüksus. Lõige 2 annab rakendusüksusele õiguse otsuse muutmisest keelduda, kui muudatus on vastuolus projekti sisu, eesmärkide, oodatavate tulemuste või määruses esitatud nõuetega. Oluline on punkt 2, mis sätestab rakendusüksuse õiguse keelduda muudatustest, mis ei ole kooskõlas riigiabi eeskirjadega (sh lairibale antava riigiabi suunised ja üldist majandushuvi pakkuvat teenust reguleerivad sätted). Paragrahvis 27 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse vähendamine. Lõige 1 sätestab taotluse rahuldamise otsuse osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise alused. Peamised alused on ebaõigete andmete esitamine, pettus või õigusvastane mõjutamine ning toetuse saaja soov toetuse kasutamisest loobuda. Lõige 2 täiendab aluseid ning on oluline riigiabi kontekstis. Punkt 1 näeb ette kehtetuks tunnistamise aluse, kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse §-des 30 (toetuse saaja kohustused) ja 32 (hulgimüügitasandile juurdepääs) sätestatud kohustusi. Kohustus on ka tagada kõigile sideettevõtjatele avatud juurdepääs taristule, mis tuleneb lairibale antava riigiabi suunistest ja on 22 toetuse andmise üks alus. Punkt 2 annab rakendusüksusele õiguse tunnistada otsus kehtetuks, kui ilmneb vastuolu riigiabi eeskirjadega. See tagab, et riigiabina antud hüvitis on igal ajahetkel kooskõlas Euroopa Komisjoni otsustega (EL) 2025/2630. 7. peatükk. Toetuse maksmise tingimused Eelnõu §-des 28 ja 29 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi ja korda rajatud taristu ning mobiilsideteenuse osutamise kontrolliks. Paragrahvis 28 käsitletakse toetuse maksmist. Lõike 1 kohaselt makstakse toetus välja tegelike kulude alusel. Tegelike kulude alusel hüvitamine on oluline, et vältida üldist majandushuvi pakkuva teenuse ja lairibale antava riigiabi suuniste kontekstis toetuse saajale ülemäärase hüvitise maksmist. Lõige 2 sätestab, et toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. Ühendmääruse §-d 24–26 „§ 24. Makse saamiseks dokumentide esitamine (1) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab toetuse saaja rakendusüksusele e- toetuse keskkonna kaudu. (2) Rakendusüksus võib toetuse andmise tingimustes nimetatud juhul algatada makse, kui makse tegemise aluseks olevad asjaolud on tuvastatavad andmekogust. (3) Riigiasutus ei pea esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning kohaliku omavalitsuse üksus ja tema asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga ja sellest tasutavate maksude ja maksete tasumist tõendavaid dokumente. § 25. Makse ja ettemakse menetlemine (1) Paragrahvi 27 lõike 1 punkti 1 kohast makset ja ettemakse kasutamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid menetletakse kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates ning ettemakset kuni 15 kalendripäeva ettemakse taotluse saamisest arvates. (2) Kui makse või ettemakse kasutamise tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib rakendusüksus pikendada lõikes 1 nimetatud tähtaegu puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (3) Rakendusüksus kinnitab makse hiljemalt kolm tööpäeva enne ülekande tegemist. Nimetatud kolm tööpäeva sisalduvad lõikes 1 nimetatud päevade arvus. § 26. Toetuse maksmise üldtingimused (1) Toetust makstakse kuni 31. märtsini 2030. a. (2) Toetuse maksmise aluseks on toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine. (3) Makse tehakse vastavalt määratud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. (4) Kui toetus hõlmab riiklikku kaasfinantseeringut, tehakse makse vastavalt fondi vahendite ja riikliku kaasfinantseeringu proportsioonidele. (5) Kui taotluse rahuldamise otsuse jõustumine sõltub kõrvaltingimuse saabumisest või täitmisest, tehakse makse pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. (6) Lõppmakse tehakse pärast lõikes 2 nimetatud tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist.“ 23 Paragrahvis 29 sätestatakse taristu valmiduse ja mobiilsideteenuse osutamise kontrollimise kord. Paragrahv sätestab korra, et tagada riigiabi meetme eesmärgi täitmine, milleks on 5G sagedusloa omaniku mobiilsideteenuse kättesaadavus valgetel aladel. See on avaliku teenindamise kohustuse (ÜMPT) kontroll. Lõige 1 annab rakendusüksusele õiguse kaasata kontrollimiseks TTJA, mis tagab tehnilise kompetentsi mobiilsideteenuse kvaliteedi ja valmiduse hindamisel, sealjuures lähtudes kontrolli teostamisel valdkonna heast tavast ja väljakujunenud kontrollipraktikast. Lõike 1 viide heale tavale ja praktikale tähendab kontrollimisel BEREC-i (Body of European Regulators for Electronic Communications) suuniste ja teiste rahvusvaheliselt tunnustatud sidevaldkonna standardite aluseks võtmist või muid väljakujunenud valdkonna praktikaid. Lõige 2 sätestab, et rakendusüksus kontrollib § 16 lõike 3 punktis 14 sätestatud tähtpäeva saabumisel, kas §-s 17 esitatud nõuded on täidetud § 16 lõike 3 punktides 5 ja 6 lubatu järgi. Kontrollitakse nii taristu (sidemasti) valmimist kui ka mobiilsideteenuse osutamise alustamist (ÜMPT nõuete järgi). Lõige 4 annab õiguse nõuda toetuse saajalt asjakohast dokumentatsiooni (nt 5G sagedusloa omaniku raadiosidevõrgu planeerimistarkvara leviala simulatsioonid, rendilepingud) ja teha riskihindamise tulemusena kohapealne kontroll, et veenduda sidevõrgu valmimises ja teenuse osutamises. Kohapealne kontroll võib hõlmata kiirusmõõtmisi (üles- ja allalaadimine) ning viitaja ja ribalaiuse tuvastamist, võttes arvesse tipptunnitingimusi ja muid raadioside leviala mõjutavaid faktoreid. Lõike 5 kohaselt teavitab rakendusüksus toetuse saajat kontrollist vähemalt 15 tööpäeva ette, seejuures edastatakse toetuse saajale ka ülevaade mõõtmisel kasutatavast tehnoloogiast, metoodikast ja tulemuste tõlgendamise põhimõtetest. Selline lähenemine tagab, et toetuse saaja ja 5G sagedusloa omanik on kontrolli tingimustest teadlikud, mis hoiab ära võimalikud tehnilised ebakõlad ning võimaldab toetuse saajal kontrolliks asjakohasel valmistuda. Lõikes 6 täpsustatakse kohapealse kontrollimise ja tehniliste mõõtmiste korda. Selguse huvides on sätestatud, et tehniliste mõõtmiste ja vajalike mõõteseadmete tagamise eest vastutab kontrollija (rakendusüksus või TTJA). Jaotus tagab kontrolli sõltumatuse ja tulemuste usaldusväärsuse. Lõiked 8, 9 ja 10 reguleerivad puuduste korral tegutsemist. Rakendusüksus fikseerib kontrollaktis mittevastavused ja annab toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, on rakendusüksusel õigus teha toetuse tagasinõudmise otsus vastavalt käesoleva määruse § 35 alusel. 8. Rakendusüksuse ja toetuse saaja õigused ja kohustused Eelnõu §-d 30 ja 31 sätestavad toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused. Paragrahvi 30 lõige 3 sätestab toetuse saaja kohustused hanke- või ostumenetluse korraldamiseks. Kuna võimalikud toetuse saajad on eeldatavasti juriidilised isikud ning kui nende abikõlbliku kulu maksumus taristu rajamisel ületab 20 000 eurot, on nad kohustatud ostumenetluses järgima ühendmääruse § 11 lõiget 4, mille kohaselt: „1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt; 2) ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt; 3) ostu kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele; 24 4) väljavalitud pakkumuse esitanud pakkuja ja toetuse saaja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku; 5) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks eesmärgiga vältida lõikes 3 nimetatud kohustust; 6) riigihangete registris või selle väliselt ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga läbirääkimisi.“ Lõige 4 koondab toetuse saaja erikohustused, mis on seotud lairibale antava riigiabi suuniste ja üldist majandushuvi pakkuva teenuse täitmisega. Punkt 2 on seotud ÜMPT sisuga. Toetuse saaja peab tagama, et hiljemalt 11 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu (taristu valmimist) osutab sellel taristul mobiilsideteenust vähemalt üks 5G sagedusloa omanik. Punkt 5 nõuab eraldi raamatupidamist toetusega rajatud taristu (kulude ja tulude) korral, sealhulgas antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse jaoks. See on ÜMPT nõue, et oleks võimalik kontrollida, kas taristut hallatakse kuludele orienteeritult ning ei ole tekkinud ülemäärast hüvitist. Punktid 7, 8 ja 9 puudutavad otseselt ülemäärase hüvitise (ÜMPT) vältimist. Toetuse saaja peab teavitama ülemäärase hüvitise tekkimisest, esitama vastavad andmed järelaruandes ning ülemäärase hüvitise korral selle tagasi maksma. Ülemäärane hüvitis tekib, kui toetuse saaja saab toetatava tegevuse elluviimise tulemusel suuremat hüvitist, kui on lubatud komisjoni otsuses (EL) 2025/2630 artiklitega 5 ja 6. Punkt 17 sätestab taotleja kohustused avalikustada rajatud sidevõrk. Selle protsessi tulemusel peaks valminud taristu kaardid olema toodud välja taotleja kodulehel ja ehitisregistris. Tegemist on avalikustamisest ja teavitamisest tuleneva nõudega. Lõige 7 defineerib mõiste “ülemäärane hüvitis“ vastavalt komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artiklitele 5 ja 6 ning ühtlasi ütleb, et artikli 6 kohaselt on lubatud mõistlik kasum lõike 3 järgi, mille kohaselt loetakse mõistlikuks kasumiks asjaomase perioodi (kümme aastat) vahetustehingute intressimäära (swap rate), millele on lisatud 100 baaspunkti suurune preemia. Arvestuse aluseks võetakse euro kümneaastase intressimäära vahetustehingu määr, mis on avalikustatud Euroopa Komisjoni konkurentsipoliitika veebilehel: Swap rate proxies - Competition Policy - European Commission. Lõiked 9 ja 10 sätestavad erinõuded konkurentsi kahjustava horisontaalse koostöö vältimiseks. Eelkõige puudutab see olukorda, kus toetuse saaja asutajate, nõukogu või juhatuse hulka kuulub mitu 5G sagedusloa omanikku või nendega seotud isikut. Nõuete eesmärk on paika panna organisatsioonilised meetmed ja kontrollimehhanismid, mis väldivad konkurentsiõiguslikult tundliku äriteabe sattumist juhtorgani liikmete kätte, kes täidavad samu ülesandeid sideettevõtetes (nt topeltjuhtimine). Rakendusüksusel on õigus nõuda selle olukorra tõendamiseks dokumentatsiooni ja kaasata vajaduse korral Konkurentsiamet. Paragrahvis 31 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. Lõike 2 punktid 1 ja 2 on seotud LRSi ja ÜMPT järelevalvega. Rakendusüksus on kohustatud vähemalt iga viie aasta järel kontrollima, et toetuse saajale ei oleks makstud ülemäärast hüvitist üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest. Ülemäärase hüvitise ilmnemise korral on rakendusüksusel kohustus nõuda see tagasi. 25 Punkt 6 sätestab, et riigiabi andmise ja kasutamisega seotud dokumente tuleb säilitada vähemalt kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast. 9. peatükk. Hulgimüügitasandi juurdepääs toetusega rajatud taristule Eelnõu § 32 sätestab hulgimüügitasandi juurdepääsu tingimused rajatud taristule ja mobiilsidevõrgule, täpsemalt toetuse saaja õigused ja kohustused seoses sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnakujunduse ja juurdepääsu tingimustega. Lõige 1 sätestab mittediskrimineeriva ja kuludele orienteeritud hinnakujunduse põhimõtte, mis on ÜMPT rakendamiseks esmatähtis. Punktid 2 ja 6 kehtestavad kümneaastase eelisjärjekorra litsentseeritud 5G sagedusloa omanikele renditeenuse osutamisel. See annab esmase eelise neile mobiilsideettevõtjatele, kelle tegevus vastab toetusmeetme eesmärgile, milleks on mobiilsideteenuse kättesaadavuse parandamine transpordikoridoridel. Eelisjärjekorra kehtestamise põhjuseks on asjaolu, et mobiilsideteenust lõppkasutajatele saavad pakkuda üksnes 5G sagedusloa omanikud. Samuti võimaldab sidemasti kõrgem osa paigutada mobiilsideantennid kõrgemale, mis parandab leviala ulatust ja kvaliteeti, kuna kõrgemalt levib raadiosignaal kaugemale ning ületab paremini maastikutakistusi. Seetõttu on põhjendatud tagada 5G sagedusloa omanikele eelis sidemasti ülemise osa kasutamisel, et toetada meetme eesmärki parandada mobiilsideteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti transpordikoridoridel. Eelisjärjekord peab olema mittediskrimineeriv ning 5G sagedusloa omanikele tagatakse kindel osa (üheksa meetrit sidemasti tipust). Pärast kümne aasta möödumist pakutakse teenuseid võrdsetel tingimustel kõigile sideettevõtjatele. Punkt 4 on oluline nõue, sätestades, et hinnakujundus peab arvestama taristu ehituse, haldamise ja mõistliku kasumi kulusid, kusjuures kapitalilt arvestatud mõistlik kasumimäär ei tohi olla kõrgem kui 5% ja peab olema arvestatud ainult erakapitali osalt (st toetuse summat arvesse ei võeta). See piirang on kehtestatud ülemäärase hüvitise vältimiseks. Mõistlikku kasumit tohib riigiabi reeglite kohaselt arvestada ainult toetuse saaja oma panuselt ehk erakapitalilt, mitte kogu projekti maksumuselt, mis sisaldab toetust. Kasumi arvestamine toetuse osalt tähendaks ülemäärane hüvitist, mis on komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artikli 5 põhjal keelatud. Punkti 6 kohaselt võimaldatakse 5G sagedusloa omanikele kümneks aastaks eelisjärjekorras juurdepääs sidemasti kõrgeimale kõrgusvahemikule, milleks on üheksa meetrit sidemasti tipust, mis on seotud ÜMPT osutamisega. Punkt 7 sätestab põhimõtted, mille alusel korraldatakse antennide paigutamine toetuse abil rajatud sidemastides. Sätte eesmärk on tagada, et kõigil mobiilsideettevõtjatel oleks võrdne ja proportsionaalne võimalus kasutada sidemasti positsioone mobiilsideteenuse osutamiseks, arvestades samas punktis 6 sätestatud ajutist erisust 5G sagedusloa omanike kasuks. Selle eesmärk on tagada, et ükski mobiilsideettevõtja ei kasutaks püsivalt sidemasti kõrgemaid positsioone, vaid positsioonid jaotatakse toetuse saaja rajatud sidemastide lõikes kordamööda selliselt, et kõigil mobiilsideettevõtjatel oleks toetuse abil rajatud taristu ulatuses sarnased ja proportsionaalsed võimalused mobiilsideteenuse osutamiseks. 26 Lõige 2 täpsustab rotatsiooni põhimõtte rakendamist. Selle kohaselt peab mobiilsideettevõtja, kes kasutab ühes sidemastis kõrgemat positsiooni, kasutama sama toetuse saaja rajatud teistes sidemastides madalamaid positsioone, tagades seeläbi positsioonide võrdse ja proportsionaalse jaotuse kogu toetuse abil rajatud taristu ulatuses. Lisaks sätestab lõige 2, et lõike 1 punktis 6 nimetatud üheksa meetri kõrgusvahemiku osas kohaldatakse rotatsiooni üksnes 5G sagedusloa omanike vahel kümneaastase eelisõiguse perioodi jooksul. See tähendab, et ÜMPT raames rajatud taristu kasutuselevõtu järgselt jaotatakse sidemasti kõrgeimad positsioonid (üheksa meetrit sidemasti tipust) 5G sagedusloa omanike vahel rotatsiooni korras, vältides olukorda, kus üks ettevõtja kasutaks püsivalt kõige soodsamat positsiooni. Pärast kümneaastase eelisõiguse perioodi lõppemist kohaldub rotatsiooni põhimõte ja võrdse kohtlemise nõue täies ulatuses kõigile mobiilsideettevõtjatele, sealhulgas sidemasti kõrgemates positsioonides. Lõikes 5 sätestatakse maksimaalsed hulgimüügitasandi juurdepääsu tooted ja hinnad.1. Sidemasti antenni paigalduskoha hind arvutatakse järgmise valemiga: hind = üks euro x renditava pinna kõrgus mastis. Hind saab olla maksimaalselt 100 €/m. Näiteks, kui renditakse pinda sidemasti kõrgusvahemikus 78–80 meetrit (ehk pinnarent on 3 m eest), kujuneb järgmine hind: 78 m x 1 € + 79 m x 1 € + 80 m x 1 € = 237 €. Ühe meetri eest küsitav antenni paigalduskoha hind ei tohi olla kõrgem kui 100 €, mis tähendab, et kui renditakse sidemastis 3 m pinda, saab maksimaalne rent selle eest olla 300 €. Selline hinnastamise viis (hind sõltub kõrgusest) on Eesti sidemastide turul tavapärane praktika. 2. Hulgimüügitasandi võrguteenuse hind kiule 4,5 €/km. Hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnastamise aluseks on võetud varasemate sarnaste riigiabi meetmete (nt baasvõrgu toetusmeetmed) tulemusel kujunenud kiurendi turuhinnad. Projekti finantsmudelit on vaadeldud terviklikuna: arvestades, et 70% rajamiskuludest kaetakse riigiabi vahenditest, on toetuse saaja omafinantseeringu (30%) tasuvuslävi seatud peamiselt sidemasti antenni paigalduskoha renditeenusele. Kuna kiurendi osakaal projekti kogutulus on marginaalne, on selle hind hoitud madalal tasemel, et soodustada sideettevõtjate juurdepääsu, tagades samal ajal tervikprojekti majandusliku jätkusuutlikkuse teiste teenuskomponentidega. 3. Sideseadmete konteineris aktiivseadmete hoiustamise hind 10 € / 1 U. 1U on üks püstikuühik, ingl rack unit. 1 U = 4,445 cm mõõdetuna kõrgusesse. Tegemist on universaalse seadmekapi mõõtühikuga. 4. Elektri tarbimiskulu tegelike kulude järgi. Hinnad kehtivad ühe kalendrikuu kohta ja neile lisandub käibemaks. Lõiked 6 ja 7 reguleerivad hindade muutmist. Hinnad peavad kehtima vähemalt kolm aastat pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu ning hiljem võib neid tõsta ainult vastavalt tarbijahinnaindeksi aastasele kasvule, kuid mitte üle 3% aastas. See annab sideettevõtjatele hinnastabiilsuse. Lõiked 12, 13 ja 14 sätestavad mehhanismid, mis võimaldavad teistel sideettevõtjatel taotleda juurdepääsu rändlusele tugijaama piires ja aktiivseadmete jagamisele (MORAN/MOCN), kui see 27 tehnoloogia muutub kättesaadavaks. See on LRS-i nõue taristu pikaajalise elujõulisuse ja tehnoloogilise neutraalsuse tagamiseks. Lõige 15 on LRS-i avatud juurdepääsu nõue: kui toetuse saaja pakub ka jaeteenuseid (lõppkasutajatele), peab ta reserveerima vähemalt 50% toetusega rajatud passiivse taristu mahust juurdepääsu taotlevatele sideettevõtjatele. Lõige 16 nõuab, et kui toetuse saaja pakub ka jaeteenuseid, peab ta pidama eraldi raamatupidamisarvestust jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste kohta. Lõiked 17, 18 ja 19 kinnitavad, et kõik juurdepääsu, hinnakujunduse ja raamatupidamisarvestuse kohustused kehtivad ka taristu omaniku, sideettevõtjavõi muu asjaosalise vahetumise korral. See on lairibale antava riigiabi suuniste nõue, mis tagab kohustuste ülekantavuse kogu taristu eluea jooksul. Eelnõu § 33 lõige 1 määrab, et hulgimüügitasandi juurdepääsu kohustusi kontrollib esimesed kümme aastat rakendusüksus, kaasates vajaduse korral tehniliseks abiks TTJA, kelle abi on oluline, kuna nemad on valdkonna spetsialistid ja reguleerivad hulgimüügitasandi sideteenuste hindu Eestis. Lõige 2 sätestab järelevalve korra pärast kümneaastase ÜMPT-perioodi lõppu. Kuna pärast seda ajavahemikku puudub rakendusüksusel alus toetuse tagasinõudmiseks, antakse järelevalve roll üle TTJA-le. See on vajalik riigiabi reeglite täitmiseks, mille kohaselt peab toetatud taristu olema avatud ja mittediskrimineeriv kogu selle kasuliku eluea jooksul, mis sidemastide puhul võib olla kuni 30 aastat ja rohkemgi. TTJA lahendab sel perioodil tekkivaid juurdepääsuvaidlusi ja kontrollib hinnastamistingimuste täitmist. Lõige 3 annab TTJA-le õiguse kasutada kõiki talle antud pädevusi, sh teha ettekirjutusi. See tagab riigile vajalikud hoovad juurdepääsu- ja hinnastamiskohustuse täitmise kontrollimiseks kuni taristu lõpliku amortisatsioonini. 10. peatükk. Aruannete esitamine Eelnõu § 34 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise korda, mis jaguneb lõpparuandeks ja järelaruandeks. Lõiked 1–5 käsitlevad projekti lõpparuannet, mis esitatakse projekti elluviimise kohta ja mis sisaldab tulemus- ning väljundnäitajaid (§ 9 lõige 2). Aruannetes esitatud andmed on vajalikud toetusmeetme mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks ning Euroopa Liidu näitajate saavutamiseks. Lõiked 6–10 on olulised LRS-i ja ÜMPT täitmise seisukohalt, sätestades järelaruande esitamise korra. Lõige 6 sätestab kohustuse esitada järelaruanne regulaarselt iga viie aasta järel kokku kümne aastase perioodi jooksul, et tagada järelevalve ÜMPT osutamise üle. Esmane järelaruanne esitatakse üheteistkümne kuu möödumisel, et kontrollida mobiilside teenuse osutamist. Erandkorras peab toetuse saaja esitama andmed rakendusüksuse päringule kümme tööpäeva jooksul, mis tagab, riigile kontrolli uurimaks, et ei ole makstud ülemäärast hüvitist ja tuleneb ÜMPT otsusest – kuna rakendusüksusel on kohustus anda Euroopa Komisjonile aru 20 päeva jooksul, on kümnepäevane tähtaeg vajalik toetuse saajalt andmete kogumiseks, nende analüüsimiseks ja koondaruande õigeaegseks koostamiseks. 28 Lõige 7 sätestab aruande sisu. Oluline on punkt 3, mis nõuab andmete esitamist, mis võimaldavad rakendusüksusel kontrollida, et toetuse saajale ei ole makstud ülemäärast hüvitist, nagu on sätestatud komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artiklis 5. See on peamine järelevalvemeede tagamaks, et toetus on kulupõhine ja ei tekita turumoonutusi. Lõige 10 annab rakendusüksusele õiguse algatada toetuse andmise otsuse muutmine (§ 35), kui järelaruande puuduste tõttu ei ole võimalik tuvastada, kas toetuse saaja täidab määruses ettenähtud korras üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannet ja ülemäärase hüvitise kontrolli. 11. peatükk. Toetuse ja ülemäärase hüvitise tagastamine Eelnõu §-d 35 ja 36 sätestavad toetuse tagastamise ja mõistliku kasumimäära tagastamise korra ning vaide menetluse läbiviimise tingimused. Eelnõu § 35 sisaldab toetuse ja ülemäärase hüvitise tagasinõudmise sätteid. Lõige 8 sätestab, et rakendusüksusel on toetuse tagasinõudmisel kaalutlusõigus juhul, kui toetuse saaja ei täida määrusega pandud kohustusi. Näiteks võib selline olukord tekkida juhul, kui toetuse abil on rajatud sidemast, kuid üheteist kuu jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu ei ole toetuse saaja täitnud määruse § 17 lõikes 4 sätestatud kohustust ning rajatud sidemastis ei ole käivitatud määruses sätestatud kvaliteedinõuetele vastavat mobiilsideteenust vähemalt ühe 5G sagedusloa omaniku poolt. Samuti võib tagasinõue olla põhjendatud juhul, kui toetuse saaja ei taga määruse kohast läbipaistvat, võrdset ja mittediskrimineerivat juurdepääsu toetuse abil rajatud taristule. Rakendusüksus võib sellistel juhtudel otsustada toetuse tagasinõude ulatuse üle, lähtudes rikkumise olemusest ja ulatusest ning proportsionaalsuse põhimõttest Proportsionaalsuse põhimõttest lähtumine tähendab, et rakendusüksus hindab, kui suur osa kohustustest on täitmata jäetud ja kui suur on selle mõju toetuse eesmärkide saavutamisele. Selle põhjal otsustatakse, millises mahus toimub toetuse tagasinõudmine. Rakendusüksus võib selleks konsulteerida rakendusasutuse ja TTJA-ga. Oluline on märkida, et meetme lisas 1 tärniga märgitud transpordikoridoridel esineb lõike, mis asuvad 50 km raadiuses Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisest riigipiirist, millest tingituna võib sideettevõtjatel neil koridoridel esineda probleeme 5G lairibateenuse osutamisel. Nimetatud olukorras teavitab toetuse taotleja rakendusüksust ning TTJA-d probleemist. TTJA hindab probleemi ja informeerib sellest rakendusüksust, kui ilmneb, et olukorrast tingituna ei ole võimalik osal transpordikoridoril 5G lairibateenust määruses kehtestatud tingimustel osutada. Nimetatud olukord ei saa olla alus projektile finantskorrektsioonide tegemiseks, kuna toetuse taotleja ega sideettevõtja võimuses ei ole olukorda mõjutada. Eelnõu § 36 sätestab, kuidas toimub vaide esitamine. Lõike 1 kohaselt lahendab vaide rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuse peale esitatud vaide korral, mille lahendab rakendusasutus. 3. Määruse vastavus Eesti ja ELi õigusele 29 Määruse tugineb järgmistele õigusaktidele: ● Euroopa Komisjoni otsus (EL) 2025/2630 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/21/EL (ELT L, 2025/2630, 19.12.2025); ● Euroopa Komisjoni teatis „Suunised lairibavõrkude jaoks antava riigiabi kohta“ (2023/C 36/01), ELT C 36, 31.01.2023, lk 1; ● Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (nn ühendmäärus); ● Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (RT I, 11.03.2022, 1). Määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega: ● Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; ● Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. 4. Määruse mõjud Strateegiad Määrus mõjutab otseselt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(v) „Digitaalse ühenduvuse suurendamine“ meetme 21.1.5.1 „Ühenduvus“ sekkumise 21.1.5.12 „5G-taristu ja teenuste arendamise“ väljundi ja tulemuse saavutamist. Määrus panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, edendades horisontaalselt keskkonnahoiu ning tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõtteid. Projekti kooskõla „Eesti 2035“ strateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on üks hindamiskriteeriume projektivalikul, samuti aitavad kooskõla tagada nõuded taotlejale ja projektile. Taotleja kohustus on kirjeldada, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse ning arvestada sellega rakendamisel. Projektiaruannetes kirjeldab toetuse saaja „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. Rahastatavad tegevused aitavad kaasa strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele. Kõik kavandatavad tegevused aitavad kaasa toetusmeetme eesmärkide saavutamisele, suurendades kohaliku ja regionaalse tasandi võimekust kavandada piirkondlikku arengut, viia ellu maakonna arengustrateegia ja kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärke ning korraldada kvaliteetselt teenuste, elu- ja ettevõtluskeskkonna ning linnaruumi arengut. 30 Rahastatavad tegevused on kooskõlas ELi põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Halduskoormus Toetuse taotlemine ei ole kohustuslik, vaid vabatahtlik meede, mis on suunatud turutõrkepiirkondades 5G-taristu rajamise toetamiseks. Seega on ettevõtjal vabadus otsustada, kas meetmest saadav kasu kaalub üles vajalikud haldustoimingud. Kuigi taotluste esitamine, aruandluse ja toetuse kasutamisega seotud dokumentatsiooninõuded võivad ajutiselt suurendada toetust saavate ja toetusest mõjutatud mobiilsideettevõtjate halduskoormust, on see koormuse kasv ajutine ja proportsionaalne toetuse eesmärgiga. Halduskoormuse tase on hoitud minimaalsena, kuna seda on vaja toetuse sihipärase kasutamise kontrollimiseks ja riigiabireeglite täitmise tõendamiseks. Seetõttu puudub vajadus rakendada rohkem halduskoormuse tasakaalustamise reegleid, pealegi osalevad ettevõtjad meetmes omal vabal tahtel ja eelduslikult ületab saadav kasu halduskulud. Sihtrühmad Määruse rakendamisega kaasneb mõju mitmele sihtrühmale. Toetuse saajad on elektroonilise side taristu arendamise või sideteenuste osutamisega tegelevad organisatsioonid. Kaudsed kasusaajad on mobiilsideettevõtjad, kelle teenuste kvaliteeti võimaldab rajatav taristu parandada ning laiendada teenuse kättesaadavust aladele, kus varem levi puudus. Mobiilsideteenuse kvaliteedi paranemisest saavad kasu nii transpordikoridoridel liiklevad inimesed, kes, kui ka ettevõtted, sealhulgas logistika-, turismi- ja ühistranspordisektor, kellele tagatakse stabiilne ja kiire mobiilsideühendus. Selline ühenduvus on olulise tähtsusega nii igapäevaseks tööks ja e-teenuste kasutamiseks kui ka ettevõtluse efektiivsuse suurendamiseks. Kui rajatava sidemasti teeninduspiirkonda jääb elamuid või ettevõtteid, paraneb ka nende mobiilside kvaliteet. Kaudselt on kasusaajad tehnoloogiaettevõtted, kellel on võimalus rajatavat sidevõrku kasutada ühendatud ja automatiseeritud mobiilsuse (CAM) lahenduste, multidomeeni operatsioonide (MDO) ning droonilahenduste arendamiseks ja rakendamiseks. Mõju hinnanguline suurus Mõju hinnangulist suurust on keeruline välja tuua, kuna meede puudutab nii maanteid, kus valdavalt liiklevad auto ja ühistranspordiga reisijad, kui ka raudteid, kus liiklevad paljude reisijatega rongid. Samuti on puutumus sidemasti levipiirkonda jäävate võimalike asustatud hoonetega (olenevalt rajatava sidemasti asukohast). Kitsendades võib proovida leida mõju hinnangulist suurust. Võttes hinnangu andmiseks ainult maanteed ja eelduse, et põhimaanteedel on liiklussagedus konservatiivselt 6000 sõidukit päevas (suuremate linnade vahel rohkem) ning teades, et olenevalt mastialuse maa asukohast on eelarve rajada 40–50 sidemasti, mille minimaalne leviulatus saab määruse kohaselt olla 4 km, saame koridoridele 160–200 km leviulatuse (minimaalselt). Oletades, et kõik sõidukid läbivad neid konkreetseid kilomeetreid, kus on masti mõjuala, tuleb aastane sõidukilomeetrite arv järgmine: 6000 x 160 km x 365 päeva = 350 400 000 sõidukilomeetrit. 31 See tähendab, et aastas on keskmiselt 350,4 miljoni sõidukikilomeetri läbimisel tagatud kvaliteetne 5G-side. See number näitab meetme teenuse kogumahtu ja majanduslikku ulatust. Inimeste arvu sõidukilomeetrite järgi on keeruline hinnata, kuid tõenäoliselt on see arv suurem, kuna maste rajatakse ka raudteedele, kus liiklevad rongid, ja maanteedele, kus liiklevad ka bussid. Riigivalitsemine Riigiasutuste (nt hädaabi- ja julgeolekuasutused) puhul on mõjutatud kõik kriitilise infrastruktuuriga seotud üksused, kes liiguvad nendel teedel ja vajavad kiiret andmesidet. Lisaks saavad riigiasutused mobiilsideettevõtjatega kokkuleppel kasutada rajatavat sidevõrku ka oma operatiivteenuste tarbeks. 5G eraldiseisva (stand alone – SA) võrgu arhitektuur võimaldab kasutada eraldi võrgulõike (network slicing), et luua turvalised virtuaalsed kihid kriitilise kommunikatsiooni tagamiseks. Kuna sidemastid rajatakse tehnoloogianeutraalsetena, on need tulevikus valmis 6G kasutuselevõtuks. 6G uued võimalused, nagu integreeritud tajumine (sensing), muudavad taristu sisuliselt hajutatud sensori-/radarivõrguks, mida julgeolekuasutused saavad kasutada olukorrateadlikkuse parandamiseks ja riigikaitse eesmärkidel. Võrdsed võimalused, võrdõiguslikkus, ligipääsetavus Toetatavad tegevused ei avalda mõju soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse olukorrale. Regionaalareng Kvaliteetne sideühenduvus on tänapäeval oluline komponent hea elukeskkonna defineerimis, samuti panustab see elanike elukeskkonnaga rahulolusse. Tagades transpordikoridori valgetes alades kvaliteetse mobiilsideteenuse, laieneb mobiilsideteenuse kättesaadavus koridoril. Koridoril liikuvatele elanikele on tagatud kvaliteetne andmeside ja näiteks rongiliiklejad ei pea enam rongis arvutiga töötades muretsema, kas sideühendus katkeb ära või ei. Meede loob eeldused uute kõrgtehnoloogiliste teeohutus- ja teehooldelahenduste (nt isejuhtivad sõidukid, targad transpordisüsteemid) väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks, mis omakorda panustab tänapäevase ja turvalisema elukeskkonna loomisse ja on samuti üks pikaajaline regionaalarengu eesmärk. Kiire andmeside trassiäärsetes piirkondades suurendab logistika ja tööstuse tootlikkust, mistõttu eelduslikult lisandub nendesse piirkondadesse investeeringuid ja töökohti ning sedakaudu elavneb piirkondade majandus. Lisaks aitab kvaliteetne andmesideühendus koos hea teetaristuga ühendada maakondi omavahel ja suuremate linnadega, mis on kasulik nii ettevõtetele ja elanikele kui ka turismile. Meetme väljatöötamise ajal kehtivate hinnatasemete juures on eelarvest (9,37 miljonit eurot) võimalik rajada u 40 sidemasti, mis määruse tingimustel toovad minimaalselt 160 kilomeetrile 5G-mobiilsideteenuse, sellele lisanduvad sagedusloa omanike enda investeeringud koridoridel. Sidemaste rajatakse Eesti põhimaanteedele, mis läbivad 14 maakonda ja suuremat osa Eesti omavalitsustest. Meetmest toetatavate sihtpiirkonna transpordikoridoride loetellu lisati ka maantee nr 80: Heltermaa-Kärdla-Luidja, mis asub Hiiumaal ega ole riigi põhimaanteede nimekirjas. Maantee nr 80 lisamise eesmärk on tagada võrdne võimalus kõikide maakondade põhilistel transpordikoridoridel olevate valgete alade katmiseks. Kliima ja keskkond 32 Tegemist on taristuprojektiga ning sellel on mõju keskkonnale ja kliimale. Eelnõukohases määruses on selle aspektiga arvestatud. Toetuse taotleja peab järgima põhimõtet „ei kahjust oluliselt“ ning hindama kliimakindlust vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ lisa 3 B-osale. Taristu toetamise projektil on samas ka positiivsed väljundid. 5G-aktiivseadmed on energiatõhusamad kui eelmiste põlvkondade seadmed. Samuti võimaldab 5G teenuseid, mille abil vähendatakse CO₂-heidet (autokonvoid, lühemate teede valik, ummikute vältimine), panustades seeläbi kliimamuutuste leevendamisse. Kliimamuutustega kohanemise aspektis tulevad 5G-ga turule teenused, mille abil on võimalik kodanikele saata vahetuid ja kiireid teavitusi ilmastikuolude kohta. Nt transpordikoridorides saab teeolude infot edastada vahetult ja otse sõidukitele (libeduse, tugeva vihma- ja lumesaju kohta jne), teeinfot saab kuvada otse ja reaalajas infotahvlitele. Keskkonnahoiu teemal avaldub meetme mõju eelkõige ressursitõhususes. 5G võimaldab kokku hoida aega, raha ja tööjõudu. 5G võimaldab turule tulla teenustel, mis mõjutavad inimeste käitumist (nt keskkonnasäästlikum liiklemine), mille tulemusel käituvad inimesed keskkonda hoidvamalt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). KeHJSi kohaselt ei ole mobiilsidetaristu rajamine olulise keskkonnamõjuga tegevus, mis nõuaks kohustuslikku KMH-d. Seetõttu on taotleja kohustuste hulgast välja jäetud KMH aruande või eelhinnangu esitamise nõue, kuna seda menetleb tegevusloa (sh ehitusluba) andja. Kuna sidemasti rajamisel tuleb kohalikust omavalitsusest (KOV) taotleda ehitusluba, on KOV ehitusloa andjana otsustaja KMH vajalikkuse üle. Loamenetluse käigus vaatab KOV sidemasti asukoha üle ja hindab võimalikke piiranguid (nt looduskaitsealad, kaitstavad loodusobjektid) ja sealhulgas teeb ka KMH eelhinnangu Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 („Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“) kohaselt, kui see on vajalik. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse raames Euroopa Regionaalarengu Fondist antava toetuse eelarve on 9 370 000 eurot, millele lisandub taotleja omafinantseering (30%, s.t 4 157 714 eurot). Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid ega lisakulusid riigieelarvele. Määruse rakendamiseks (taotluste menetlemine, toetuse andmise otsuste tegemine ja toetuse andmine ning vajaduse korral toetuse tagasinõudmine) vajalikud tegevused teeb eelkõige rakendusüksus. Toetused aitavad kaasa Eesti lairibaplaani eesmärkide täitmisele, milleks on lisaks ühenduvuse tagamisele ka ülikiire lairibavõrkude arendamine, mis omakorda toetab Eesti digitaalseid eesmärke. Märkus – määruse eelarve suurus tugineb Vabariigi Valitsuse 11.12.2025 istungi protokollile number 56 (päevakorrapunkt 16), millega kinnitati ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 muudatus number 4. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, s.t kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Määruse jõustumine üldises korras tagab toetusmeetme kiire rakendamise ning võimalikult varajase toetuse andmise alustamise. 33 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja perioodi 2021–2027 seirekomisjonile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Lisaks esitatakse määrus arvamuse andmiseks Konkurentsiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Transpordiametile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, AS-ile Eesti Raudtee ja AS-ile Eesti Liinirongid. 34  Justiits- ja digiministri määruse „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetamise tingimused“ seletuskiri Lisa 1 Meetme mõjud riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtetele ja sihtidele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060artiklis 9 nimetatud horisontaalsetele põhimõtetele Rakenduskava DNSH-analüüsi järeldus oli, et 21.1.5.1 „Ühenduvus“ sekkumisel 21.1.5.12 „5G-taristu ja teenuste arendamine“ ei ole potentsiaali oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist. Määruse alusel antava toetuse DNSH-analüüs on toodud järgmises tabelis: Kas meede võib Jah Ei Põhjendus potentsiaalselt oluliselt kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke Kliimamuutuste X Meede on pigem positiivse mõjuga kliimamuutuste leevendamine leevendamisele ega kahjusta eesmärki, kuna 5G-seadmed on keskkonnasäästlikumad ja tarbivad vähem energiat kui varasem põlvkond. Kliimamuutustega X Meetme tulemusel ja eesmärkide täitmisel panustab kohanemine meede kliimamuutustega kohanemisse positiivselt ega kahjusta eesmärki. Näiteks võimaldab 5G-levi tagamine transpordikoridoridel edastada koridoris liikuvatele sõidukitele ja inimestele teavet erakorralistest teeoludest, mis võivad olla tingitud kliimamuutustest. Vee- ja mereressursside X Meetmel ei ole selget kokkupuudet hinnatava säästev kasutamine ja keskkonnaeesmärgiga, mistõttu pole sellele eeldatud kaitse olulist negatiivset mõju. Ringmajandus, sh X Meetme rakendamisega ei kaasne eeldatavasti jäätmetekke vältimine ja negatiivset mõju ringmajanduse eesmärkidele. kaitse Reostuse vältimine ja X Meede ei kahjusta hinnatavat keskkonnaeesmärki. kontroll (õhk, vesi ja Pigem on meetmel positiivne mõju reostuse maapind) vältimise tagamisele kaasaaitamisel. 5G kasutuselevõtt näiteks isesõitvate autode puhul või CAM teenustel soodustab heitgaaside vähemat teket, mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Bioloogilise X Meetmel puudub eeldatavasti otsene mõju mitmekesisuse ja hinnatavale keskkonnaeesmärgile. Sidemasti ökosüsteemide kaitse ning rajamine nagu iga infrastruktuuri rajamine omab taastamine keskkonnale üleüldiselt negatiivset mõju, kuid taristu rajamisega kaasnevad positiivsed aspektid kaaluvad negatiivse üle. Lisaks ei saa sidemaste ehitada asukohtadesse, mis on kohalike 35  omavalitsuste või riiklike õigusaktide alusel kaitse all tulenevalt liikide või ökosüsteemide kaitsest. Kokkuvõtlikult, DNSH-d on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. Kooskõlas „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“ tehtud DNSH-analüüs ei tuvastanud, et meetme sekkumine põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Pigem toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Seega puudub vajadus rohkemate leevendusmeetmete kehtestamiseks. 36  Justiits- ja digiministri 09.04.2026 määrus nr 10 „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused“ Lisa 2 Hindamiskriteeriumid 1.1. Hindamiskriteerium: projekti kuluefektiivsus – 50% See kriteerium on otseselt seotud lairibale antava riigiabi suunistega, et tagada ressursi kõige efektiivsem kasutus. Kriteeriumi alusel hinnatakse projekti kulu ja saavutatava leviala pikkuse suhet, eesmärgiga saavutada transpordikoridoril võimalikult suur 5G katvuse ulatus (km) võimalikult väikeste kuludega. Mida madalam on projekti abikõlblik kulu kilomeetri kohta, seda kõrgema punktisumma taotlus saab. Arvestuse aluseks on projekti passiivse taristu rajamise abikõlblik kulu, mis koosneb omafinantseeringust ja toetuse summast. Kulud märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 11 alusel. Kilomeetrid märgitakse taotlusesse § 16 lõike 3 punkti 6 alusel. Mõõdik: kulu kilomeetri kohta. Valem: leviala ühikukulu = abikõlblike kulude summa / projektiga saavutatav 5G katvuse kilomeetrite arv (km). Skaala:  Kulu ≤ 37 499 eurot = 5 punkti  Kulu vahemikus 37 500 – 49 999 €/km = 4 punkti  Kulu vahemikus 50 000 – 62 499 €/km = 3 punkti  Kulu vahemikus 62 500 – 74 999 €/km = 2 punkti  Kulu vahemikus ≥ 75 000 €/km = 1 punkt 1.2. Hindamiskriteerium: projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega ja meetme eesmärkidega – 20% Selle kriteeriumi põhjal hinnatakse projekti panust meetme ja valdkondlike strateegiate (sh digiühiskonna arengukava) pikaajalistesse eesmärkidesse, mida kõige paremini toetab rajatava sidemasti kõrgus. Kriteeriumi alusel saavad rohkem punkte taotlejaid, kes rajavad kõrgemaid sidemaste. Kõrgem sidemast on kriitiline näitaja levi kvaliteedile, stabiilsusele ja ulatusele, aidates ületada maastikutakistusi ning tagades kaugema leviulatuse koridori käänulisel kulgemisel. Kõrge sidemast on tehnoloogianeutraalne investeering, mis teenib mitut põlvkonda (5G, 6G ja edasised), tagades taristu pikaajalise tasuvuse, mis on kooskõlas digiühiskonna arengukava strateegiliste taristuinvesteeringute eesmärkidega. Sidemasti kõrgus märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 8 alusel. Mõõdik: projektiga rajatava sidemasti kõrgus. Skaala:  Kõrgus ≥ 90 m: 5 punkti   Kõrgus 81–89 m: 4 punkti  Kõrgus 71–80 m: 3 punkti  Kõrgus 61–70 m: 2 punkti  Kõrgus = 60 m: 1 punkt 1.3. Hindamiskriteerium: projekti põhjendatus – 15% Selle kriteeriumi eesmärk on hinnata projekti mõjusust ehk panustamist piirkondadesse, kus turutõrkepiirkond on pikim. Mida pikem on valge ala koridori peal, seda suurem on probleem ning seda tuntavam on teenuse kättesaadavuse paranemine kasutaja jaoks. Panustamine pikkadesse valgetesse aladesse tagab, et varasemalt pika katkestusajaga lõik koridoril muutub toetuse tulemusel lühemaks. Määruse lisas 1 on nimetatud transpordikoridorid koos turutõrkepiirkondadega. Mida pikemasse turutõrkepiirkonda uus sidemast rajatakse, seda põhjendatum on projekt. Turutõrkepiirkonnad märgitakse taotluses §16 lõike 3 punkti 7 alusel. Mõõdik: turutõrkepiirkonna pikkus (km). Skaala:  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on üle 8 km: 5 punkti  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 6–7,99 km: 4 punkti  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 3–5,99 km: 3 punkti  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 1–2,99 km: 2 punkti  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on ≤ 0,99 km: 1 punkt 1.4. Hindamiskriteerium: toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 5% Hinnatakse taotleja varasemat kogemust sidemastide rajamisel. Kinnituse taotleja omavahendite olemasoluks annab taotleja taotluse esitamise faasis, seega seda aspekti siin ei käsitleta. Eeldus on, et suurem kogemus näitab taotleja suuremat vastutustunnet finantsvõimekuse osas, kuna projekti ebaõnnestumisel võidakse toetus tagasi küsida. Rajamise kogemust tõestatakse: a) väljavõttega raamatupidamisest selle kohta, kui palju taotlejal sidemaste on; b) ostuarve(d), kus on näidatud, et taotleja on hankinud sidemaste või sidemastide rajamist; c) müügiarve(d), kus on näidatud, et taotleja on osutanud sidemastide rajamise teenust. Mõõdik: sidemastide rajamise või haldamise kogemus. Skaala:  Kogemus vähemalt 10 sidemastiga: 5 punkti  Kogemus 6–9 sidemastiga: 4 punkti  Kogemus 3–5 sidemastiga: 3 punkti  Kogemus 1–2 sidemastiga: 2 punkti  Varasem kogemus puudub: 1 punkt 1.5. Hindamiskriteerium: projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega – 10% Selle kriteeriumi eesmärk on mõõta projekti panust „Eesti 2035“ aluspõhimõtte „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ sihi mõõdikusse „elukeskkonnaga rahulolu“. Meede juba panustab nimetatud mõõdiku kasvatamisse ainuüksi transpordikoridoridel kvaliteetse mobiilsideteenuse kättesaadavuse parendamisega, mida hinnatakse punktides 1, 2 ja 3 (kõik on seotud puuduliku mobiilside katvuse vähendamisega transpordikoridoridel). Hindamiskriteeriumi eesmärk on suurendada elukeskkonnaga rahulolu maakondades, kus turupõhised sideinvesteeringud on eeldatavasti väiksemad. Statistikaameti andmete kohaselt on Harju ja Tartu maakonna SKP elaniku kohta tunduvalt suurem kui Eesti keskmine, samal ajal on see näitaja ülejäänud maakondades väiksem (vt tabel 1). Eelkõige väiksema SKPga maakondades on ettevõtlust vähem ja elanikkonna paiknemine hõredam, mis tähendab sideettevõtjatele väiksemat ärihuvi ja tulupotentsiaali sidemastide rajamiseks ilma toetuseta. Joonis 1: SKP elaniku kohta maakonniti 40 000 35 000 30 000 25 000 20 000 15 000 10 000 5 000 0 Allikas: Statistikaamet, 2024 Kõrgemalt hinnatakse projekte, mis panustavad regionaalsesse tasakaalustatud arengusse, suunates toetuse just neisse maakondadesse, kus turumajanduslik motivatsioon on väiksem, aidates sel viisil parandada elukeskkonda ja vähendada regionaalseid erinevusi „Eesti 2035“ arengustrateegia aluspõhimõtete kohaselt. Taotlejale annab lisapunkte, kui lisaks transpordikoridori katvusele sihitaks sidemastide rajamist maakondadesse, kus SKP on väiksem kui 20 000 eurot elaniku kohta (Statistikaamet, 2024). Maakonnad jaotati kahte skaalasse 2024. aasta andmete põhjal. Maakond, kuhu sidemast rajatakse, märgitakse § 16 lõike 3 punkti 10 alusel. Mõõdik: maakond, kuhu sidemast rajatakse. Skaala:  Rajatav sidemast asub väljaspool Harju või Tartu maakonda: 5 punkti  Rajatav sidemast asub Harju või Tartu maakonnas: 1 punkt  Justiits- ja digiministri määruse „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused“ eelnõu seletuskiri Lisa Ettepanekutega arvestamise tabel Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamine/mittearvestamine ja põhjendus Rahandusministeerium § 11 lg 4 p 1: eelnõu kohaselt ei toetata „rajatava elektroonilise sidevõrgu Arvestatud. haldamisega seotud tegevusi“. § 2 kohaselt on üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks vajaliku taristu rajamine, haldamine ja käitamine. Teeme ettepaneku § 11 lõige 4 punkt 1 lisatud sõna „käitamisega“. täiendada § 11 lg 4 punktis 1 teksti, lisades, et ka sidevõrgu käitamisega seotud tegevusi määruse alusel ei toetata. Seletuskirjas (lk 8, teine lõik; lk 9 viimane lõik) on nii ka kirjas. Selline täiendus on kooskõlas ka § 11 lõikega 1, mille kohaselt antakse toetust projektile, mille raames viiakse ellu taristu rajamine. § 11 lg 5: kirjas on, et toetust ei anta projektile, kui tegevustega on alustatud Teadmiseks võetud. enne toetuse taotluse esitamist. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 lõikes 7 viidatud komisjoni otsuses sellist nõuet (nn riigiabi ergutava mõju nõue) ei Nõue tuleneb Euroopa Komisjoni teatisest „Suunised lairibavõrkude jaoks ole, kuid meetmes võib muidugi sätestada karmimaid tingimusi kui on antava riigiabi kohta“ (2023/C 36/01), mille kohaselt peab riigiabil olema komisjoni otsuses. ergutav mõju. § 16 lg 3 p 16: punkti 16 sõnastusest ei tule selgelt välja, kes peab andma Arvestatud. kinnituse projektiga saavutatava 5G osutamisega seotud kulude kandmise kohta järgneva 10 aasta jooksul. Seletuskirjas (lk 13, p 16) on kirjutatud, et Täiendatud § 16 lõike punktide 3 ja 16 sõnastusi. omavahendid 5G-mobiilsideteenuse kulude katmiseks peavad olema teenuse osutaja(te)l. Kui see nii on, siis oleks vajalik seda täpsustada ka eelnõus. § 31 lg 2 p 6: kirjas on, et rakendusüksus peab säilitama riigiabi andmisega Arvestatud. seotud dokumente vähemalt 10 aastat pärast projekti abikõlblikkuse lõppu. Juhime tähelepanu, et vastavalt komisjoni otsuse artikkel 8 lõikele 3 on Sätestati kohustus alates taotluse otsuse tegemise kuupäevast. 1 dokumentide säilitamiskohustus 10 aastat abi andmise (s.o abi andmise otsuse) kuupäevast, kuid meetmes võib muidugi sätestada ka pikema perioodi. Osast 3 (lk 29) tuleks kustuda (viimasena kirjas olev) viide komisjoni Arvestatud. 20.11.2011 otsusele, kuna nimetatud otsus enam ei kehti. Eelnõu § 22 lg 6 p 1: viimane sõna peaks olema „koondhindele“ (praegu on Arvestatud. „koonhindele“). Eelnõu § 34 lg 10: teksti tuleks täpsustada, et see oleks kooskõlas eelnõu Arvestatud. muudes sätetes toodud teksti ja komisjoni otsusega, näiteks järgmiselt „Kui järelaruandes esinevaid puudusi ei kõrvaldata ning puudused on seotud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisega või järelaruande puudustest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada, kas toetuse saaja täidab määruses ettenähtud korras üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannet, on rakendusüksusel …“. Riigi Tugiteenuste Keskus § 9 paragrahvi pealkirjas nimetada ka väljund- ja tulemusnäitaja Arvestatud. § 12 lg 2 p 4 ehitusprojekte ei auditeerita, kas on mõeldud ehitise auditit? Arvestatud. Parandatud sõnastus „ehitise“. § 14 lg 3 ei ole vajalik, see tuleneb juba ühendmääruse § 8 nõuetest Arvestatud. § 15 lg 1 EMTAK-ile viidata: justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse Arvestatud. nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) 2 Eelnõu § 16 l3 p 3 - sätestatakse, et "kõigi Eesti 5G sagedusloa omanike Arvestatud. allkirjaõiguslike isikute kirjalikud kinnitused". Kas see tähendab: ühe ettevõtte kõikide allkirjaõiguslike isikute kinnitused või iga sagedusloa omaniku ühe allkirjaõigusliku isiku kinnitus on piisav? Palun täpsustada. § 16 lg 3 p 17 kaaluda palun ümber sõnastamist: kliimakindluse hinnang Arvestatud taristu investeeringute puhul, mille kavandatud eluiga on rohkem kui viis aastat, vastavalt ühendmääruse lisa 3 B-osale; § 16 lg 3 p 23 § 30 lg 9 teist korda viidata, praegu on segane, mis lõikest 9 on Arvestatud. jutt Täiendatud § 30-ga. § 16 lg 4 viidata projektile analoogselt §-ga 1 eesti keeles. Arvestatud. § 17 lg 7 sobib pigem 1. peatüki mõistete juurde? Teadmiseks võetud. Kustutada eelnõu § 17 lg 8 p 6, kuna see dubleerib kliimakindlusega seotud Teadmiseks võetud sätteid. § 17 lõige 8 punkt 6 on Kliimaministeeriumi varasemalt antud sisend. Liigutada Eelnõu § 17 lg 8 p 7 pigem toetuse saaja kohustuste alla. Teadmiseks võetud Süsteemsuse huvides on asjakohane hoida kõik keskkonna- ja kliimanõuded ühes paragrahvis (§ 17 lg 8) Soovitame lisada eelnõu §18 juurde sätte taotlusvooru avamiseks vooru Arvestatud eelarve sätestamise kohta. Nii eelnõus kui seletuskirjas §19 lg3: "Taotlusvooru tähtpäevaks", ettepanek Arvestatud sõnastada "Taotlusvooru tähtajaks". Eelnõu § 22 lg 6 punkti 1 täiendada järgmiselt: moodustatakse menetluses Arvestatud osalisel. olevatest taotlustest pingerida vastavalt § 22 lõikes 4 saadud koondhindele. Pingerida saab moodustada vaid siis, kui menetluses on samal ajal taotlused, Ettepankus esitatud sõnastuses ei täiendatud. Mudueti § 22 lõike 6 mis sisaldavad samu transpordikoridore. Tegemist on jooksva taotlusvooruga, puntkide järjestust ja punktis 1 öeldakse: „kui sama kilomeetripostide mistõttu esitatakse taotlusi erinevatel aegadel ja pingerida ei teki. vahemiku kohta on varem tehtud taotluse rahuldamise otsus, jäetakse hilisem taotlus samas ulatuses rahuldamata ja pingerida ei moodustata“ 3 Eelnõu § 22 lg 6 punkt 3 on üleliigne, kuivõrd olukorras, kus varem on samale Arvestatud osaliselt kilomeetripostide vahemikule antud toetust, kohaldame punkti 4 ehk palume uuest (hiljem esitatud) taotlusest see välja võtta. Seega see punkt välja võtta. § 22 lõiget 6 on tervikuna ümber struktureeritud, et tagada selge menetlusloogika jooksva taotlemise tingimustes (sh arvestades RTK sisendit § 22 lõike 6 punkti 1 kohta). Eelnõu § 24 - taotlus jäetakse rahuldamata ka siis, kui ta on saanud § 22 lg 5 Arvestatud seatud lävendist vähem punkte. Eelnõu § 29 lg 10 viide ühendmääruse § 35 ei ole õige. Kui soov on viidata Arvestatud ühendmäärusele, siis on asjakohane § 34, mis sätestab finantskorrektsiooni (tagasinõude) alused. Või kui on mõeldud siin viidata meetme määruse enda §-le 35, siis tuleb ühendmäärus kustutada ja jätta vaid § 35. Palun kontrollida ja teha vajalik muudatus. eelnõu § 31 lg 2 näeb ette vähemalt iga 5 aasta järel kontrolli, et ei oleks Arvestatud makstud liigset hüvitist üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest; seletuskiri räägib vähemalt iga 3 aasta järel. Soovitus: valida üks sagedus (soovitavalt määruse § 31 lg 2 järgi 5 aastat, mis on kooskõlas Komisjoni otsuse art 7 lg 1-ga) ning parandada seletuskiri. Kui järgitakse 3 aastat, tuleb vastav muudatus teha ka määruses ja põhjendada § 31 lg 2 p 6 – dokumentide säilitamise kohustus algab taotluse rahuldamise Arvestatud. otsusest (üldise majandushuvi Komisjoni otsus art 8 lg 3) Sätestati kohustus alates taotluse otsuse tegemise kuupäevast. Seletuskirja § 22 ja Lisas 2 Hindamiskriteeriumid on nimetatud "abikõlblike Arvestatud. kulude arv", ettepanek sõnastada abikõlblike kulude summa. Seletuskirjas § 28 osas on välja toodud kogu ühendmääruse § 27. Palun see Arvestatud. eemaldada, kuivõrd kõik antud paragrahvi lõiked ei ole asjakohased: toetust makstakse vaid tekkinud ja tasutud kulude alusel (ühendmääruse § 27 lg 1 punkti 1 alusel). Seega ei ole asjakohane viide ühendmääruse § 27 lg 1 punktile 2, lõikele 2 jne. Pigem tekitab segadust toetuse saajatele. Seletuskirja lk 30 "Tegemist on sidetaristu rajamisega, mistõttu peab taotleja Arvestatud analüüsima DNSH-põhimõtte järgimist taristu rajamisel vastavalt määruse § 17 lõike 7 punktile 7 ning vajaduse korral hindama kliimakindlust vastavalt § 4 30 lõikes 4 sätestatule." Ettepanek kustutada see lõik seletuskirjast. Lause on eksitav ja vigase viitega. Lause võib jätta mulje, et taotleja peab koostama DNSH hinnangu, kuid seda ei ole vaja. Kliimakindluse hindamise peab samas kindlasti tegema vastavalt § 16 lg 3 p 17, mitte vajadusel. Riskihindamise tabelis on ekslik viide: Esineb paragrahvi eksitus: ühes kohas Arvestatud on kirjas, et „Määruse § 12 lg 5 eesmärk on minimeerida Lairiba suuniste p 5.1.2 riski…“, kuid sama mõte on teisal õigesti seostatud § 11 lg 5-ga (alustamise keeld/era-investeeringute asendamine). Regionaalministeerium Seetõttu soovitame punkte omistada selliselt, et punktiskoor soosiks kõiki Arvestatud. maakondi väljaspool Harju- ja Tartumaad, kusjuures asjakohane on lisaks kaaluda idapiiriäärsete alade eeliskohtlemist. Punktiskaalat muudeti. Palume ka täpsustada toetuse taotlemise ja hindamise protseduuri. Paragrahv Arvestatud. 18 lõike 1 järgi toimub toetuse taotlemine jooksvalt. Sellega on vastuolus § 19 lõige 3, mis viitab taotlusvooru tähtpäevale. Täpsustatud § 19 lg 3 sõnastust. Lisatud „Lõikes 2 nimetatud tähtpäevaks esitamata…“ Paragrahv 23 lõike 6 punktis 1 viidatakse pingereale, mis moodustatakse Teadmiseks võetud. taotlusele antavate hinnete põhjal. Juhime tähelepanu, et jooksva taotlemise puhul ei võrrelda taotlusi omavahel, vaid ainult hindelävendiga. Samuti § 23 lõike 6 punktis 1 viidatud pingerida on vajalik, et juhul kui jooksvas puudub jooksva taotlemise korral taotlusvooru tähtpäev ning taotlusi taotluses esitatakse paralleelselt kaks taotlust sama valge ala lõigu kohta, menetletakse ja rahuldatakse laekumise järjekorras. Sama valge ala kilomeetri oleks selge menetluskäik, milline taotlus toetust saab. kohta esitatud taotluse puhul on võimalik eelistada ainult varem taotluse esitanut. Juhime ka tähelepanu, et lisas 1 on Tallinn-Tapa raudteeliin märgitud kui Arvestatud transpordikoridor, millel esineb lõike, mis asuvad 50 km raadiuses Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisest riigipiirist, millest tingituna võib neis esineda probleeme 5G lairiba teenuse osutamisel sideettevõtjate poolt. Tallinn-Tapa lõigul sellist olukorda ei eksisteeri, mistõttu pole põhjust ka lisas toodud täiendavateks sammudeks. Eesti Info- ja Telekommunikatsiooni Liit 5  Arvestatud. 5G sagedusloa omaniku mõiste täpsustamine seletuskirjas „5G sagedusloa all mõeldakse 5G sagedusala jaoks Eesti riigi poolt määratud sagedusvahemikesse TTJA poolt väljastatud iseplaneeritavaid sageduslubasid sideettevõtjatele, kelleks on Eestis Telia Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Elisa Eesti AS, määruses nimetatud kui „5G sagedusala omanik“, Arvestatud osaliselt. Teenuse kvaliteedinõuete kontrollimise/mõõtmise metoodika täpsustamine seletuskirjas Lisatud määruse paragrahvi § 29 lõikesse 1 täiendus „….lähtudes kontrolli Ettepanek: lisada seletuskirja eraldi alapeatükk „Teenusekvaliteedi hindamise teostamisel valdkonna heast tavast ja väljakujunenud kontrollipraktikast.“ metoodika“, mis Määruse seletuskirja on lisatud selgitus, et § 29 lõike 1 viide heale tavale ja sisaldab järgmist: praktikale tähendab kontrolli teostamisel BEREC-i (Body of European 1) mõõtmiskohtasid ja profiiile, sh maastiku ja objektide mõju arvestamine; Regulators for Electronic Communications) suuniste ja teiste 2) tipptunnitingimuste ja koormusinfo lähteinfo; rahvusvaheliselt tunnustatud sidevaldkonna standardite aluseks võtmist või 3) latentsuse mõõtmine – millise referentssõlmeni, millist protokolli või muid väljakujunenud valdkonna praktikaid. tehnilist standardit kasutades; 4) kiirusemõõtmine – kasutatav tehnoloogia kokkulepitud eelnevalt 5G Lõige 1 võimaldab rakendusüksusel kaasata TTJA kontrolli tegemisse. sagedusloa omanikega; Isegi kui TTJA-d ei kaasata, tuleb järgida valdkonna hea tava ja praktikat 5) kordusmõõtmiste korraldus ja tingimused, tulemuste vaidlustamise kord. kontrolli teostamisel. Täiendus viitega 'heale tavale ja praktikale' tugineb muuhulgas BEREC-i (Body of European Regulators for Electronic Communications) suunistele, mis reguleerivad lairibaühenduse kvaliteedi (Quality of Service) mõõtmist. Kuna TTJA on BEREC-i liige ja osaleb nende metoodikate väljatöötamisel, on tagatud, et kontrollmõõtmised viiakse läbi vastavalt Euroopa parimatele praktikatele, mis arvestavad nii tipptunni koormust kui ka statistilist usaldusväärsust. Teenuse kvaliteedi mõõtmise üksikasjalik kirjeldamine seletuskirjas ei ole otstarbekas, kuna mõõtmismetoodika peab olema piisavalt paindlik, et arvestada konkreetse asukoha tehnilisi eripärasid ja välismõjusid- näiteks mobiilside levi puhul tuleks ka defineerida ilmastikuolud (vihm mõjutab mobiilside kvaliteeti), tipptunni tingimuste defineerimisel tuleks tipptunni lähteinfo registreerida erinevalt iga 5G sagedusloa omaniku kohta, mis võib erinevate koridoride lõikes veel omakorda erineda iga operaatori kohta. Samuti aitab kontrolli paindlikus arvestada nende asukohtadega, mis 6  asuvad Eesti idapiirist vähem kui 50 km kaugusel, kus võib, aga ei pruugi, olla teenuse osutamise häireid idanaabrist tulenevalt. Seetõttu on praktilisem toetuda TTJA pädevusele igat olukorda individuaalselt hinnata. Taristu valmiduse ja mobiilsideteenuse osas kontrolli läbiviimise täpsustamine Arvestatud osaliselt. Seletuskirjas Määruse § 29 lõiget 5 on täiendatud kohustusega teavitada toetuse saajat 15 Eelnõu § 29 reguleerib kohapealse kontrolli tegemist mõõtmistega. Teeme tööpäeva ette ka kontrolli läbiviimise metoodikast ning lõiget 6 on ettepaneku lisada korrigeeritud, sätestades, et tehnilised mõõtmised teostab rakendusüksus eelnõu seletuskirja mõõtmiste kohta täiendava lause, et valitud mõõtja peab või TTJA, kes tagab ka nõuetekohased mõõteseadmed. olema litsentseeritud, mõõtmiseks kasutatav tehnoloogia eelnevalt 5G sagedusloa Kuna kontrolli teostab eelduslikult riiklik regulaator (TTJA), on tagatud omanikega läbi mõõtmiste tehniline sõltumatus ja usaldusväärsus ilma vajaduseta räägitud ja kooskõlastatud. metoodikat igakordselt täiendavalt kooskõlastada. Toetuse saajale tagatakse kontrolliprotsessi läbipaistvus läbi varajase teavituse, mis sisaldab ülevaadet kasutatavast tehnoloogiast ja tulemuste tõlgendamise põhimõtetest, võimaldades seeläbi poolte vahelist tehnilist dialoogi ja operatiivset kontrolli läbiviimist. Arvestatud. Toetuse saaja täpsustamine seletuskirjas Toetuse saajad on elektroonilise side taristu arendamise või sideteenuste osutamisega tegelevad organisatsioonid, kes taotlevad vastavat toetust ning kelle taotlus rahuldatakse Ei arvestatud. Juurdepääsu rändlusele ja aktiivseadmete jagamise nõuete välja jätmine Juurdepääsu rändlusele ja aktiivseadmete jagamise nõuded (§ 32 lg 12–14) Kaaluda eelnõu § 32 lõigete 12-14 eelnõust välja jätmist. tulenevad lairiba riigiabi suunistest ja on vajalikud taristu tehnoloogilise neutraalsuse tagamiseks. Määrus sätestab nende nõuete rakendamiseks eeltingimused, nt rändluse taotleja peab tõendama, et ta pakub uudseid 5G teenuseid, mida olemasolev sagedusloa omanik ei suuda osutada ning tagama, et juurdepääs ei ohusta võrgu turvalisust ega määruses sätestatud kvaliteedikohustuste täitmist. Kuna nõuded rakenduvad vaid juhul, kui passiivne juurdepääs ei ole eesmärgi saavutamiseks piisav ning teenuse osutamine toimub turutingimustel, on tagatud tasakaal investeeringute kaitse ja valgetel aladel konkurentsi soodustamise vahel. 7 Konkurentsiamet Toetab eelnõu eesmärke ja § 30 lg 9 sätestatud meetmeid konkurentsi Teadmiseks võetud. kahjustava teabevahetuse ärahoidmiseks. Rõhutab tegeliku kontrolliprotsessi olulisust. Corle OÜ Näeme Teie poolt kavandatavas meetmes keerukust ning ohte, mis tuleneb Taotlemise tingimusi leevendatud. Muudetud, et kolme 5G sagedusloa sellest, et meetmes osalemine sõltub kolmest telekomi eraettevõttest. Nende omaniku asemel on vajalik ainult ühe 5G sagedusloa omaniku kinnitus ettevõtete subjektiivsest seisukohast sõltub, kes saab meetmel osaleda, seega teenuse osutamiseks. Teistele mobiilside ettevõtjatele, sh 5G sagedusloa sisuliselt antakse neile väga suur mõju, mis võib piirata riigile parima omanikele, tuleb tagada hulgimüügi juurdepääs vastavalt määruses lahenduse leidmist. sätestatud tingimustele. 8