EELNÕU 1 0 .0 2 .2026 Tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1 . Tööturumeetmete seaduse muutmine Tööturumeetmete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 3 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa sõna „ taotlejal “ tekstiosaga „ , kellel on õigus Eestis töötada ,“ ; 2 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõi k e ga 5 1 järgmises sõnastuses : „ ( 5 1 ) Töötukassal on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eesmärgi saavutamiseks õigus saada kohaliku omavalitsuse üksuselt ja edastada kohaliku omavalitsuse üksusele isiku andmeid , sealhulgas erilii k i isiku andmeid.“ ; 3 ) paragrahvi 5 lõike 7 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa sõnu „ ning andmed “ tekstiosaga „ isiku abivajaduse hindamise, funktsioneerimisvõime piirangute ja “ ; 4 ) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 1 järgmises sõnastuses : „ 11 1 ) on kinnipeetav või vahistatu vangistusseaduse tähenduses ; “ ; 5 ) paragrahvi 8 lõikes t 5 jäetakse välja tekstiosa „, 2, 4 või 5 “ ; 6 ) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Isikut ei võeta töötuna arvele enne 90 päeva möödumist viimasest töötuna arveloleku lõpetamisest, kui isiku viimane töötuna arvelolek lõpetati käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 2 või § 12 lõikes 3 sätestatud alusel. “; 7 ) paragrahvi 9 lõi k e 2 tei sest lause st jäetakse välja sõnad „soovi ja“; 8 ) paragrahvi 9 lõi k e d 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Sobivaks tööks töötule esimese 100 päeva vältel töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse töö, mis sisaldub tegevuskavas ja mis arvestab eelkõige töötu : 1) terviseseisundi t ; 2) elukoh t a ; 3) varasema t töötasu; 4 ) haridus tas e t ; 5) varasema t töökogemus t ; 6) olemasoleva t või omandatava t eriala ja 7 ) hoolduskoormus t . (6) Sobivaks tööks töötule alates 101. päevast töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse töö: 1) mis terviseseisundit arvestades ei ole töötule vastunäidustatud ; 2) mis võib olla tähtajaline; 3 ) mille korral jõudmiseks elukohast töökohta ja tagasi ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas või mida on võimalik teha töötu elukohas püsivalt kaugtööna ; 4) mille eest makstakse töötasu vähemalt töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär as või mis töötuskindlustushüvitise saamise korral on suurem töötu samal perioodil saadav ast töötuskindlustushüvitis est , kui see ületab töötasu alammäära ; 5) mis arvestab töötu haridust, eriala ja varasemat töökogemust või tööturukoolitusel omandatavat eriala ; 6) mis arvestab mõistlikul määral hoolduskoormus ega .“; 9 ) paragrahvi 9 täiendatakse lõi k e ga 6 1 jär gmises sõnastuses: „ (6 1 ) Hoolduskoormus käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 6 tähenduses on töötu vajadus abistada hooldusvajadusega lähedast või pereliiget .“ ; 10 ) paragrahvi 9 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (7) Kui isik võetakse kuue kuu jooksul töötuna arveloleku lõpetamisest arvates uuesti töötuna arvele ja ta ei ole selle aja jooksul olnud hõivatud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tegevusega, võetakse talle sobiva töö määratlemisel arvesse ka viimase 12 kuu töötuna arveloleku perioodid. Kui isik on viimase 12 kuu jooksul olnud töötuna arvel kokku 100 päeva või vähem, loetakse talle sobivaks töö, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 5 , või kokku 101 päeva või rohkem, loetakse töötule sobivaks töö, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 6 .“; 11 ) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kui töötu mõjuva põhjuseta kokku kolm korda kas ei osale nõustamisel temaga kokku lepitud ajal või viisil või ei täida muud tegevuskavas kokkulepitud tegevust või keeldub sobivast tööst ; “; 12 ) paragrahvi 12 lõike 1 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 13 ) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) T öötukassa võib teha otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta , kui töötu töötukassa töötajaga suulises või kirjalikus suhtluses hoiatusest hoolimata käitub agressiivselt, sündsusetult või muul moel nõustamist takistavalt .“; 14 ) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „( 6 ) K äesoleva seaduse § 9 lõi g e te 5 – 7 2027. aasta 1. jaanuaril jõustu nud redaktsiooni kohaldatakse ka inimeste suhtes, kes on töötuna arvele võetud enne 2027. aasta 1 . jaanuari . ( 7 ) Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punkti 2 2027. aasta 1. jaanuaril jõustu nud redaktsiooni kohaldamisel ei võeta arvesse enne 2027. aasta 1 . jaanuari mõjuva põhjuseta nõustamisel osalemata jätmis t , tegevuskava täitmisest ja sobivast tööst keeldumis t . “ ; 15 ) paragrahvi 33 lõiget 7 täiendatakse pärast tekstiosa „ kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni “ tekstiosaga „ , välja arvatud § 24 lõike 1 punkte 1 ‒ 3 ja lõiget 2 ning § 25 lõike 1 punkte 1 ‒ 3, “. § 2 . Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktist 11 jäetakse välja tekstiosa „, tööharjutusel“. § 3 . Töötuskindlustuse seaduse muutmine Töötuskindlustuse seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 l õ ike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „ § 12 lõike 1 punktide 1, 3 ja 6–11 “ ; 2) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 3 ) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) viib läbi analüüse ja uuringuid tööturu olukorra ning töötukassa tegevuse mõju, tulemuslikkus e ja kvaliteedi kohta ;“ . § 4 . Töövõimetoetuse seaduse muutmine Töövõimetoetuse seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 7 täiendatakse lõi g e te ga 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Töötukassa kontrollib töövõime hindamis el antud eksperdiarvamuste kvaliteeti ja põhjendatust kaasat es selleks vajadusel tervishoiuteenuse osutaja id ja teisi eksperte . (8) Arstiõppe läbinud töötukassa töötajal ja töötukassa kaasatud arstiõppe läbinud isikul on eksperdiarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamiseks ning töövõime hindamise mõju ja tulemuslikkuse hindamise ning parendamise eesmärgil juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuandmetele ning töövõime hindamise taotluse, otsuse ja eksperdiarvamuse andmetele töötukassa andmekogus .“ ; 2 ) paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks; 3 ) paragrahvi 19 lõike 6 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa sõnad „peatada või“ ning tekstiosa „§ 18 lõigetes 1 ja 2 või“ . § 5 . S eaduse jõustumine Käesoleva S s eadus e § 1 punktid 5 ‒ 15, § 3 punktid 1 ja 2 ning § 4 punktid 2 ja 3 jõustu vad 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 6 . a Algatab Vabariigi Valitsus 202 6 . a (allkirjastatud digitaalselt)
1 0 . 0 2 .202 6 Tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte E elnõu kohase seaduse ga muudetakse kavandat akse muu ta tööturumeetmete seaduse ( TöMS ) , töötuskindlustuse seaduse ( TKindlS ) ja töövõime toetuse seaduse s sätestatud (TVTS) tingimusi , mis puudutavad töötuna arvele võtmis t , töötu te kohustusi arveloleku ajal ning arveloleku lõpetamise aluseid . M uud etakse rikkumiste arvu, mille järel lõpetatakse töötuna arvelolek , ning täiendatakse sätteid, mille alusel täpsusta takse , millistel juhtudel võib Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa ) teha otsuse arveloleku lõpetamise ks . Samuti ajakohasta takse sobiva töö mõistet . Sotsiaal f maksuseadus viiakse kooskõlla 1. jaanuaril 2026. aastal jõustunud Vabariigi Valitsuse määruse „ Tööhõiveprogramm 2024-2029 “ muudatusega, millega kaotati tööharjutuse tööturuteenus. Vastav viide teenusele kustutatakse ka sotsiaalmaksuseadusest. Eelnõu eesmärk on suurendada tööotsijate aktiivsust, toetada nende kiiremat tööellu naasmist ja lühendada töötuse kestust ning tagada, et töötukassa teenused jõuaksid sihipäraselt nende inimesteni, kes on valmis tööle asuma. Selleks, et kiirendada registreeritud töötute tööturule naasmist, on vaja motiveerida töötuna arvel olevaid inimesi täitma aktiivsuskohustusi. Aktiivsuskohustuste täitmisega näitab registreeritud töötu üles soovi otsida ja leida tööd ning liikuda võimalikult kiiresti uuesti tööturule . Praegune süsteem võimaldab aktiivsuskohustuste korduvaid rikkumisi enne kaaluka tagajärje saabumist töötuna arvel oleva inimese jaoks , mis pikendab töötuse perioodi ja takistab vähendab töötukassa teenuste sihipärasust. Muudatused aitavad vältida olukordi, kus töötuna arvelolekut kasutatakse ilma tegeliku kavatsuseta tööle asuda. Samuti on vaja ühtlustada aktiivsusnõuete rakendamist töötutele, ku na praegu määratakse erinevaid sanktsioon e töötuskindlustushüvitise saajatele , töövõimetoetuse saajatele ning töötutele, kes hüvitisi või toetus i ei saa. Sanktsioonide ühtlustamine toetab selge ühetaolise skeemi rakendamist ning tagab võrdsed samasugused tingimus ed kõigile töötutele . A ktiivsusnõuete rikkumiste arvestus muudetakse selgemaks: kui seni võis töötuna arveloleku lõpetamisele eelneda mitu rikkumist ning töötuna arveloleku sai lõpetada kolme samaliigilise rikkumise jär e l , siis edaspidi lõpetatakse üldjuhul töötuna arvelolek pärast kolme rikkumist, sõltumata rikkumise liigist. Rikkumiste registreerimiseks kasutatakse astmelist lähenemist: esimesele kahele rikkumisele järgneb hoiatus ning kolmandale rikkumisele töötuna arveloleku lõpetamine ja 90-päevane ooteaeg enne uu es t i arvele võtmist. Samuti antakse töötukassale õigus lõpetada arvelolek juhul, kui töötu käitub nõustamisel agressiivselt või takistab muul moel koostööd. Sellisel juhul rakendub 90-päevane ooteaeg p ärast esimest töötuna arveloleku lõpetamist. See toetab läbipaistv at ja selg et sanktsioonide rakendamis t ning annab inimesele võimaluse käitumist kohandada enne sanktsiooni rakendamist. Oluline muudatus on ka see, et rikkumiste menetlus on edaspidi ühetaoline kõigile töötutele, sh töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajatele , mis tagab töötute võrdse kohtlemise . Seni on töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajatel olnud lisa sanktsioonina hüvitise lõpetamine või toetuse maksmise peatamine, mis eelneb töötuna arveloleku lõpetamisele . Seega kohaldati hüvitise ja toetuse saajate suhtes aktiivsusnõuete rikkumise korral kaalukat sa nktsiooni varem (vähemate rikkumiste korral), kui seda tehti teiste töötute korral . Edaspidi kohaldatakse aktiivsusnõuete rikkumiste korral sanktsioone ühetaoliselt ning töötuskindlustushüvitise või töövõimetoetuse maksmine lõpetatakse koos töötuna arveloleku lõpetamisega, mitte enam lisa sanktsioonina. Eelnõu kohase seaduse ga ajakohastatakse ka sobiva töö mõistet . Tööotsingu alguses saab töötu varasemaga võrreldes rohkem arvestada oma töökogemuse ja töötingimustega, et leida endisele tööle võrdväärne töö. Töötuna registreerimise 101. päevast seatakse rohkem tingimusi sobivale tööle, st tööle, mida töötu peab olema valmis vastu võtma , et tööle naasta . Varasemaga võrreldes tuuakse selline sobiva töö sisu muutus varasemaks ( 21 . nädalalt 101 . päeva le ), kuid ühtlasi arvestatak se sobiva töö valikul varasemast enam inimese töökogemusega, et leida kogemustele ja oskustele kõige paremini vastavad tööpakkumised. Eelnõu kohase seaduse ga täpsustatakse ka andmevahetust kohaliku omavalitsusega, luues täiendava aluse abivajaduse hinnangu ning funktsioneerimisvõime piirangute info saamiseks kohalikust omavalitsusest , täpsustatakse t öötukassa õigust analüüside ja uuringute läbiviimiseks, et selgitada välja töötukassa tegevuse mõju, tulemuslikkust ja kvaliteeti . Täiendatakse ka sätteid, millest tuleneb t öötukassa õigus töövõime hindamise l antud eksperdiarvamuste kvalitee t i ja põhjendatust kontrollida ja töövõime hindamise aluseks olevaid andmeid töödelda. Kõikide muudatuste puhul on tegemist praktikast kerkinud vajadustega, tagamaks riigi olemasolevate andmete efektiivne ja eesmärgipärane kasutus ning vältid a dubleerimist. Kavandatavate st muudatuste st vähendab mõnevõrra töötukassa töö koormust see, et esimese kahe rikkumise korral ei peatata ega lõ petata töövõimetoetuste ja töötuskindlustushüvitiste maksmist . Rikkumised dokumenteeritakse ja hoiatused kajastatakse töötu tegevuskavas , mis vähendab töötukassa koormus võrreldes haldusakti andmisega. Samuti vähendab koormust see, et lõpetatakse eri liiki rikkumiste arvestus, mistõttu kaob nii töötukassal kui ka töötul vajadus arvestada eraldi eri liiki rikkumisi . Ajutiselt suureneb mõlema poole koormus siis, kui uue süsteemi kehtestamise järe l esitatakse rohkem vaideid töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kuid eeldatava sti see mõju aja jooksul väheneb , kui inimesed harjuvad ja kohanevad uue süsteemiga. Aktiivsusnõuete rakendamisega seotud muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 202 7 . aastal. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja E elnõu ja seletuskirja valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Kirsti Melesk ( kirsti.melesk @mkm.ee, 5443 0834 ), tööturuteenuste juht Kristi Suur (
[email protected] , 5913 9212 ) , töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks (
[email protected] , 5660 0831) , sama osakonna õigusnõunik Ilona Säde ( ilona.sä
[email protected], 5667 4014 ) ning töövaldkonna andmete nõunik Age Viira ( age.viira @mkm.ee, 5910 7348 ). Eelnõu koostamis el osale s id Eesti Töötukassa juhatuse liige Sirlis Sõmer-Kull ( teenistusest lahkunud ) , õigusnõunik Ira Songisepp (
[email protected] ) ja õigusteenuste osakonna juhataja asetäitja Irina Borozdina (
[email protected]) . Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigus loome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (
[email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole s eotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse ra k endamisega . Eelnõu on seotud tööturuteenuste ja -toetuste seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusega (VTK ) , mis esitati 2 9 . septembril 2021 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumitele ning huvi rühmadele . E elnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 19. juunil 2025 kinnitatud tegevusprogrammi s nimetatud ülesandega tõhustada töötute aktiivsusnõudeid, et motiveerida kiiremat hõivesse liikumist, tähta eg on I kvartal 2026. Eelnõu kohase seaduse ga on kavandatud muu ta järgmis i seadus i : tööturumeetmete seadus , RT I, 12.06.2025, 16 ; sotsiaalmaksuseadus, RT I, 30.12.2025, 34 ; töötuskindlustuse seadus, RT I, 03.06.2025, 6 ; töövõimetoetuse seadus , RT I, 26.06.2025, 33 . Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) tähenduses ning selle kohta on koostatud mõjuanalüüs seletuskirja 6. peatükis. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Muudatuse vajadus ja eelnõus pakutud lahendused Töötutele seatud aktiivsusnõuete eesmärk on toetada inimes t e tööle asumist, motiveerides neid aktiivselt tööd otsima ja osalema nõustamisel või tööturumeetmetes, mis suurendavad tööle saamise võimalusi . Aktiivsusnõuded tasakaalustavad töötushüvitiste võimalikke negatiivseid mõjusid inimese tööotsinguaktiivsusele, vähendades seekaudu pikaajalise töötuse riski , ning aitavad tagada, et hüvitisi saavad üksnes need, kes on valmis tööle asuma ja panustavad otsingutesse aktiivselt . Samas liialt ranged või bürokraatlikud nõuded võivad soodustada näilist tööotsingut, vähendades inimese võimalusi leida sobiv töö , või suurendada haavatavate sihtrühmade süsteemist välja langemise riski. Seetõttu on oluline, et aktiivsusnõuded arvestaksid inimese töövõimega ja kohaliku tööturu olukorraga ning samaaegselt aktiivsusnõuete täitmise kontrollimisega osutatakse inimesele igakülgset abi tööle saamiseks. Muudatus 1: a ktiivsusnõuete lihtsustamine ja sanktsioonide ühtlustamine kõigile töötutele Eestis on aktiivsusnõuded rahvusvahelises kontekstis ranged : 2024. aasta OECD ülevaate põhjal on Eestis ühed rangeimad aktiivsusnõuded töötushüvitise saajatele OECD 39 riigi seas, jäädes alla üksnes Horvaatia ja Malta tingimustele. Joonis 1. Aktiivsusnõuete rangus töötushüvitiste saajatele OECD riikides, 2024 Allikas: OECD Data Explorer Teisalt on aktiivsusnõuete täitmata jätmise sanktsioonid tasakaalust väljas. Ühelt poolt on need töötuskindlustushüvitise (TKH) ja töövõimetoetuse (TVT) saajatele liiga karmid, sest hüvitis kaob juba esimese rikkumise korral ning töövõimetoetus peatatakse kümneks päevaks esimese rikkumise järel ja 30 päevaks teise rikkumise järel. T eisalt on sanktsioonid töötuna arveloleku lõpetamise korral liiga leebed, kuna korduvaid rikkumisi hinnatakse eraldi iga rikkumise liigi kaupa, mis võimaldab töötul vältida vastutust ka korduva rikkumise korral. Näiteks juhul, kui töötu rikub vaheldumisi erinevaid nõudeid, võib tal olla kuni seitse erinevat rikkumist enne kaaluka tagajärje (s . o töötuna arveloleku lõpetamise) saabumist. Sanktsioonide killustatus ning erinevused rahalist ja mitterahalist tuge saavate töötute puhul on põhjustanud aktiivsusnõuete ebaühtlase rakendamise. Keeruline süsteem ja ebaühtlane nõuete rakendamine ei aita klientidel selgelt mõista rikkumise tagajärgi. Õigusliku regulatsiooni muutmise eesmärk on luua nii töötu le kui ka rakendaja le selgem ja läbipaistvam süsteem, mis toetab aktiivsusnõuete rakendamist olukor ras , kus need on koha sed . Muutus motiveerib töötuid aktiivsemalt tööd otsima ning töötukassaga koostööd tegema, aidates vähendada töötuse kestust ja leevendada pikaajalise töötuse riski. Selle lahendamiseks on planeeritud järgmised muudatused aktiivsusnõuetes : Tegevuskavaga seotud eriliigilisi rikkumisi käsitletakse samas arvestuses; ast meline lähenemine toetab etteaimatavust inimese jaoks: esimene ja teine rikkumine dokumenteeritakse ja inimesele tehakse hoiatus, kolmandale rikkumisele järgneb töötuna arveloleku lõpetamine. Kõikidele töötuna arvel olevatele isikutele rakenduvad samad sanktsioonid, sõltumata saadavast hüvitisest või toetusest . See tähendab, et töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajatele ei peatata või lõpetata hüvitise või toetuse makseid esimese rikkumise järel, vaid sanktsioon e rakendatakse sarnaselt kõigi teiste töötutega . R ikkumisena arvestatakse ka korduvalt agressiivselt, sündsusetult või muul moel nõustamist takistavalt käitumist . Edaspidi selline käitumi ne dokumenteeritakse ja seda sanktsioneeri takse nagu teis i aktiivsusnõuete rikkumis i . Muudatus 2: s obiva töö mõiste ajakohastamine Sobiv töö aktiivsusnõuete kontekst is on töö, mida inimene peab olema valmis töötuna arveloleku ajal vastu võtma. R ahvusvahelise praktika kohaselt muutub sobiva töö tähendus progresseeruv alt . T öötuse alguses on võimalik töötul seada rohkem ootusi vastu võetavale tööle , kuid mida pikemaks on veninud tööotsingud, seda laiemaks peavad muutuma ka sobiva töö tingimused (sh tööle sõidu aeg, palgatase jne). Praegu kehtivad sobiva töö kriteeriumid on osaliselt ebamõistlikud, ei ole ajakohased ega selliselt ka rakendatavad. S obivat tööd on keeruline s õnastada ja seetõttu ka klientidele selgitada. Ka rahvusvahelise kogemuse järgi võivad aktiivsusnõuded ja sanktsioonide rakendamine motiveerida aktiivsemaid tööotsinguid just töötuse varajases perioodis. Õigusliku regulatsiooni muutmise eesmärk on selgemini s õnastada sobiv töö aktiivsusnõuete kontekstis ja rakendada päriselt kontrollitavaid tingimusi , et nendel oleks mõju töötute käitumisele tööotsingul ja et need lühendaksid töötuse kestust. Selle lahendamiseks ajakohastatakse sobiva töö mõistet , viiakse se ll e mõte enam vastavusse rakenduspraktikaga ning seaduse eesmärkidega. Kui TöMS 2024. a astal jõustu s, kandusid sobiva töö sätted selles se üle TöMSil e eeln enud tööturuteenuste ja - toetuste seadusest , ilma et sätteid oleks sisuliselt uuenda tud . Praeguste tingimustega võrreldes muu detakse töö otsimise alguses sobiva töö määratlus paindlikumaks . Samas tuuakse sobiva töö tingimuste muutus võrreldes praegusega varasemaks : kui varem muutusid sobivaks peetava töö tingimused 21. töötuna arveloleku nädalal, siis seaduseelnõu järgi muutuvad tingimused saja päeva möödudes. Sajal päeva l saab inimene otsida tööd, arvestades oma terviseseisundit, elukohta, haridust, eriala, varasemat töökogemust ja töötasu. Seadus ei sea selle ks täpsemaid kriteeriume , sobiv töö otsustatakse n ende tingimuste põhjal inimese ja töötukassa koostöös. Alates 10 1 . päevast on töötul vähem võimalusi arvestada kõigi eelnimetatud tingimustega , kuna eesmärk on tagada suurem hulk võimalikke sobivaid töid ja motiveerida kiiremat tööle asumist. Tingimused sobivale tööle jäävad võrreldes kehtiva korraga suuresti samaks. Võrreldes praegusega k aotatakse nõue kontrollida töölesõidu maksumust, ku na se da ei ole töötukassal võimalik mõistlike ressurssidega kontrolli da. Lisandu b võimalus arvestada ka kaugtöö d sobiva tööna, samuti arvestatakse inimese oskusi ja teadmisi ning hoolduskoormusest tuleneva id piirangu id . 2. 2. Põhiseaduspärasuse analüüs Muudatuste kooskõla põhiseadusega K avandatavate muudatustega vähendatakse aktiivsusnõuete rikkumiste arvu, mis peavad eelnema töötuna arveloleku lõpetamisele . S amuti lisandub uus alus, mis võimaldab töötukassal töötuna arveloleku lõpetada juhul, kui töötu käitub töötukassa töötajaga hoiatusest hoolimata korduvalt agressiivselt, sündsusetult või muul moel nõustamist takistavalt. K avandatava muudatuse järg i muutub osaliselt ka TöMS i § 8 lõikes 5 sätestatud 90-päevase ooteaja rakendamine. Kehtiva õiguse järgi rakendatakse TöMS i § 12 lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 sätestatud rikkumiste tõttu töötuna arveloleku lõpetamise korral 90-päevas t ootea ega, ku i sellele eelneva 12 kuu jooksul on v iidatud alustel kaks viimast järjestikust töötuna arvelolekut lõpetatud . M uudatuse jär el piisab ooteaja rakendamiseks sellest, kui inimese viimane töötuna arvelolek on lõpetatud § 12 lõike 1 punktis 2 sätestatud alusel. Lisaks saab 90-päevast ooteaega rakendada ka juhul, kui inimese viimane töötuna arvelolek lõpetati § 12 lõikes 3 sätestatud rikkumise korral ehk kui inimene on kirjalikus või suulises suhtluses töötukassa töötajaga käitunud korduvalt agressiivselt, sündsusetult või muul moel nõustamist takistavalt. Tegemist on uue tingimusega, mida kehtivas õiguses ei ole. Kuna muudatuste tagajärjel muutub aktiivsusnõuete rikkumise tõttu töötuna arveloleku lõpetamise kord töötu jaoks võrreldes varasemaga ebasoodsamaks, võib öelda, et riivatakse põhiseaduse (PS) §-dega 28 ja 29 kaitstud põhiõigusi. Töötuskindlustushüvitist saavate töötute puhul võib uuesti töötuna arvele võtmise piiramisel esineda ka PS i §-ga 32 kaitstud omandipõhiõiguse riive. PS i § 28 lõige 2 sätestab põhiõiguse riigi abile sotsiaalsete riskide korral, st õiguse riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Kuigi PS i § 28 tekst is ei nimeta ta sõnaselgelt töötust, on Riigikohus seda pidanud samuti PS i § 28 lõikega 2 kaitstavaks õigushüveks. Seda põhjusel, et töö kaotamise tõttu võib inimene sattuda puudusesse. Kuivõrd töötuna arvelolek on töötukassa makstavate töötushüvitiste maksmise eeldus, piirab aktiivsusnõuete rikkumise tagajärjel töötuna arveloleku lõpetamine ning uuesti töötuna arvele võtmisele ooteaja kehtestamine ka inimese ligipääsu nimetatud hüvitistele ning kujutab seetõttu PS i § 28 lõikes 2 sätestatud põhiõiguse riivet. PS i § 28 lõike 2 teise lause kohaselt sätestab abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra seadus. Seega on tegemist lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mille korral PS jätab seadusandjale avara otsustusruumi, kuidas ja millistel tingimustel riik sotsiaalsete riskide realiseerumisel abi annab. Siiski tuleb tähelepanu pöörata õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetele, omandipõhiõigusele ning Eestile siduvatele rahvusvahelistele kokkulepetele. PS i § 11 järgi võib PS i s sätestatud õigusi ja vabadusi kooskõlas PS i ga piirata, kui piirangud on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega moonuta piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kuigi Riigikohus on leidnud, et PS i § 28 lõige 2 sisaldab vaid õigust saada abi puuduse korral , tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest õigusest, et erinevalt puudusest tuleb vanaduse, toitjakaotuse, töövõimetuse ja töötuse korral riigil luua toimiv kollektiivselt rahastatav sotsiaalkindlustussüsteem, millega on liidetud oluline osa aktiivsest elanikkonnast. Selle süsteemi kaudu peab riik kindlustatule sissetuleku kaotuse korral tagama kindlustushüvitise saamise ning kindlustusjuhtumi realiseerumise korral tuleb talle hüvitist maksta sõltumata sellest, kas tal on piisavalt vara, et riigi abita ära elada. Sissetuleku kaotuse korral tuleb inimesele pakkuda sellist rahalist tuge, et ta oleks kaitstud vaesuse vastu ja säiliks mõistlik proportsioon varasema sissetulekuga (ESH komitee praktika kokkuvõte art 12 kohta 2018. a seisuga). Eestis on seadusandja valinud PS i § 28 lõikega 2 hõlmatud töötuse riski realiseerumise korral sotsiaalse kaitse tagamiseks lahenduse, mille võib jagada üldjoontes kaheks. Esimesena rakendub sundkindlustusel põhinev töötuskindlustussüsteem, kuid juhul kui töötuks jäänud isikul ei ole õigust saada töötuskindlustushüvitist, maksab t öötukassa isikule töötutoetust. Töötuskindlustushüvitist rahastatakse kindlustatute kindlustusmaksetest, töötutoetust aga riigieelarvest. Kuna TöMS i alusel makstava töötutoetuse saamise õigus on seotud töötu sissetulekute suurusega ( TöMS § 18 lg 1), on tegemist PS i § 28 lõike 2 mõttes puuduse leevendamise meetmega. Töötuskindlustushüvitist tuleb aga maksta sõltumata isiku sissetulekute ja olemasoleva vara suurusest. 2026. aasta 1. jaanuarist töötutoetus t enam ei maksta , seega analüüsi takse põhiõiguste riivet eelkõige töötuskindlustushüvitise ja registreeritud töötutele suunatud tööturuteenuste saamise õiguse vaates t ning töötutoetusele ligipääsu piiramise aspekti ei ole eraldi käsitletud. PS i § 29 lõi k e 3 kohaselt korraldab riik kutseõpet ning abistab tööotsijaid töö leidmisel. See säte kohustab riiki võtma meetmeid, mis tagaksid võimalikult paljude inimeste majandusliku aktiivsuse, sest inimeste töine panus aitab ühiskonda edasi viia ning tagada selle üksikliikmete võimalusi eneseteostusele ja inimväärsele äraelamisele. EL i õigus ning siduv rahvusvaheline õigus näevad samuti ette kohustuse rakendada erinevaid poliitika suundi ning üksikmeetmeid , et taga da inimeste suuremat majanduslikku aktiivsust. PS i § 29 lõike 3 teine pool kohustab riiki abistama tööotsijaid töö leidmisel. Sätet tuleb tõlgendada tänapäeva majandusolusid ja tööturuolukorda arvestavalt. PS i § 29 lõike 3 järgi on riigil tarvis arendada tööturumeetmeid ja muuta tööealisele elanikkonnale kättesaadavaks ka kvaliteetsed muud tööturumeetmed, mis on vajalikud võimalikult paljude inimeste töise hõivatuse tagamiseks. Nii nagu ümber- ja täiendõppesüsteemi kujundamisel on seadusandjal ka tööturumeetmete spetsiifilise süsteemi kujundamisel lai otsustusulatus. Seadusandja otsustada on, millised tööturuteenused kujundada ning kellele ja missugustel tingimustel anda nendele juurdepääs. Kui tööealine inimene jääb ajutiselt välja majanduselust ja kaotab sellega elatise teenimise võimaluse, tuleb talle sel perioodil tagada üldjuhul asendussissetulek sotsiaalkaitsesüsteemi abil. Tõlgendatuna koostoimes rahvusvahelise õigusega tähendab see kohustust tagada suurem sissetulekuabi, kui seda on abi puuduse korral. Aktiivsusnõuete rikkumise tõttu töötuna arveloleku lõpetamise ning uuesti töötuna arvele võtmise ajalise piiramise korral tuleb arvestada ka PS i § 32 kaitsealasse kuuluva omandipõhiõigusega, sest ka sotsiaalhüvitised kujutavad endast rahaliselt hinnatavaid õigusi ning PS i § 32 lõike 2 esimene lause kaitseb ka rahaliselt hinnatavaid õigusi ja nõudeid. Riigikohus on näiteks lugenud olemuslikult PS i § 32 kaitsealasse kuuluvaks õiguse pensionile kui rahaliselt hinnatavale õigusele. Samuti on Riigikohus pidanud omandipõhiõiguse intensiivseks riiveks olukorda, kus kindlustatud risk on realiseerunud, kuid töötuskindlustushüvitise maksmine on välistatud. Töötuna arveloleku lõpetamine ning uuesti arvele võtmise ajaline piiramine takistab ligipääsu nii töötukassa makstavatele hüvitistele kui ka registreeritud töötutele osutatavatele teenustele, mistõttu esineb nii PS i §-s 28, §-s 29 kui ka §-s 32 sätestatud põhiõiguste riive. Seetõttu on vaja analüüsida, kas nimetatud põhiõiguste riivel on põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk ning kas riive on proportsionaalne. Kuna kõik need põhiõigused on PS i kohaselt lihtsa seadusereservatsiooniga ja se etõttu järgnev analüüs sarnane, käsitletakse järg mis ena nimetatud põhiõiguste riivet koos. Piirangu eesmärk Põhiõiguste piiramise lubatavuse esma ne eeldus on legitiimne eesmärk. K avandatud muudatuste eesmärgi d on suurendada tööotsijate aktiivsust, toetada kiiremat tööellu naasmist, lühendada töötuse kestust ning tagada, et töötukassa teenused jõuaksid sihipäraselt nende inimesteni, kes on valmis tööle asuma . Aktiivsuskohustuste täitmisega näitab registreeritud töötu üles soovi otsida ja leida tööd ning liikuda võimalikult kiiresti uuesti tööturule. PS i § 32 riive korral on oluline märkida, et töötuskindlustushüvitise eesmär k on kompenseerida kindlustatule kaotatud sissetulek osaliselt just tööotsingute ajaks. Seega on ka töötuskindlustushüvitise saamise eelduseks muu hulgas töötuna arvel olemine ja sarnaselt teiste registreeritud töötutega peab hüvitise saaja täitma töötu põhikohustusi, sh otsima aktiivselt tööd ning olema valmis võtma vastu sobiva töö ja kohe tööle asuma. Kui töötu jätab aktiivsuskohustused korduvalt ja põhjendamatult täitmata, näiteks ei osale töötukassaga kokkulepitud nõustamisel või ei võta vastu talle pakutud sobivat tööd, võib põhjuseks olla mh see, et inimesel ei ole tegelikku soovi tööd leida ning on võimalik, et tema töötuna arveloleku eesmärgiks võib olla muude töötukassa pakutavate hüvede, nagu ravikindlustuse või registreeritud töötusega kaasnevate hüvitiste saamine. PS i § 28 lõikes 2, § 29 lõikes 3 ja §-s 32 sätestatud põhiõiguste puhul ei näe PS sõnaselgelt ette, millistel eesmärkidel neid õigusi tohib piirata. Tegemist on seega lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigustega, mille piiramise puhul võib legitiimseks pidada iga eesmärki, mis pole põhiseadusega keelatud. Seega on legitiimne mis tahes mõistlik ja asjakohane põhjus. Tööotsijate aktiivsuse suurendami st , tööellu kiirema naasmise toetami st , töötuse kestuse lühendami st ning t öötukassa teenus te siht rühmani jõudmise tagami st saab lugeda mõistlikuks ja asjakohaseks eesmärgiks, seega saab selle lugeda ka PS i mõttes legitiimseks eesmärgiks. Piirangu proportsionaalsus Demokraatlikus ühiskonnas saab vajalik olla põhiõiguse piirang, millel on legitiimne eesmärk, st mida õigustab avalik huvi või teiste isikute põhiõiguste kaitsmise vajadus, ja mis ei ole ülemäärane. Põhiõiguste piiramine on seega lubat ud vaid juhul ja ulatuses, kus see on põhiseaduslike või sellega kooskõlas olevate väärtuste kaitseks vajalik, need eesmärgid, miks põhiõigust piiratakse, on kooskõlas PSi §-s 10 loetletud põhimõtetega ja legitiimsed ning piirang ei ole seda eesmärki silmas pidades põhjendamatult suur. Vastavust proportsionaalsuse põhimõttele tuleb Riigikohtu pikaajalise praktika järgi hinnata kolmeastmeliselt – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajaduse korra l ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist, ja sobivuse seisukoha s t on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Riigikohus on leidnud, et piirangu sobivuse hindamisel piisab sellest, et eesmärki on põhimõtteliselt võimalik vaidlusaluse meetmega saavutada. Nagu eespool välja toodud, on kavandatavate muudatuste eesmärgi d suurendada tööotsijate aktiivsust, toetada kiiremat tööellu naasmist, lühendada töötuse kestust ning tagada, et töötukassa teenused jõuaksid sihipäraselt nende inimesteni, kes on valmis tööle asuma. Töötuna arvel olemine on seotud õigusega saada töötuskindlustushüvitist ( TKindlS § 6 lg 1 p 1), töötutoetust ( TöMS § 18 lg 1) ja TöMSis sätestatud registreeritud töötutele mõeldud tööturumeetmeid. Lisaks makstakse registreeritud töötu (ning töötutoetust või töötuskindlustushüvitist saava inimese) eest sotsiaalmaksu, mis tagab töötule ravikindlustuskaitse (SMS § 2 lg 1 p 8 ja § 6 lg 1 p-d 6 ja 6 1 ). Aktiivsusnõuete rikkumise tõttu töötuna arveloleku lõpetamise korral lõpetatakse inimesele ka töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise maksmine ning tööturuteenuste osutamine. Seega kaotab inimene töötuna arveloleku lõpetamise tagajärjel mit u töötukassa pakutava t hüve t . Eeltoodu põhjal võib jaatada, et kavandatavatel muudatustel on tõenäoliselt mõju töötute aktiivsusnõuete täitmisele, sest nimetatud hüvedest ilmajäämist püütakse vältida. Seega võib piirangut pidada eesmärgi saavutamiseks sobivaks. Abinõu on vajalik , kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Nagu eespool välja toodud, on töötuna arvel olemine seotud õigusega saada töötuskindlustushüvitist, töötutoetust ja TöMSis sätestatud registreeritud töötutele mõeldud tööturumeetmeid. Lisaks kaasneb registreeritud töötusega ka ravikindlustuskaitse. Aktiivsusnõuete r ikkumis t e korral lõpetatakse inimesele ka töö võime toetuse ja töötuskindlustushüvitise maksmine ning tööturuteenuste osutamine. Samas muutuvad eelnõukohaste muudatuste järel sanktsioonid töötuskindlustushüvitist ja töövõimetoetust saavate le töötute le selles osas leebemaks, et hüvitise ja toetuse maksmine lõpetatakse edaspidi koos töötuna arveloleku lõpetamisega . Praegu peatatakse või lõpetatakse hüvitise või toetuse maksmine juba enne töötuna arveloleku lõpetamis t. Korduvate rikkumiste korral piiratakse lisaks töötuna arveloleku lõpetamise järel uuesti arvele tulekut 90 päeva jooksul. Selline piirang on ka kehtivas õiguses, seega ei ole tegemist uue piiranguga. Küll aga muutuvad piirangud töötu jaoks senisega võrreldes koormavamaks, sest töötuna arveloleku lõpetamist ja uuesti arvele võtmise 90-päevast piirangut kohaldatakse sanktsioonina senisega võrreldes kiiremini, st sanktsiooni kohaldamiseks piisab vähemast arvust rikkumistest. Lisandub võimalus rakendada 90-päevast ooteaega ka juhul, kui inimese viimane töötuna arvelolek lõpetati § 12 lõikes 3 sätestatud rikkumise korral ehk kui inimene on kirjalikus või suulises suhtluses töötukassa töötajaga käitunud korduvalt agressiivselt, sündsusetult või muul moel nõustamist takistavalt. Muudatuste tulemusena rakenduvad rikkumiste korral sanktsioonid senisega võrreldes kiiremini, mis motiveerib registreeritud töötuid enam täitma seadusega sätestatud aktiivsustingimusi. 90-päevane ooteaeg on vajalik selleks, et rikkumise tõttu töötuna arveoleku lõpetamisel oleks töötule ka tegelik mõju. Kui uuesti töötuna arvele võtmise ooteaega ei rakendataks, oleks inimesel võimalik kohe pärast töötuna arveloleku lõpetamist taas töötuna arvele tulla ning jätkata ka registreeritud töötusega kaasnevate hüvede kasutamist. Seega korduvate süsteemsete rikkumiste korral ei oleks alternatiivse leebema meetme (nt pelgalt töötuna arveloleku lõpetamine) kohaldamisel töötu käitumisele ilmselt soovitud mõju, sest inimesel on kohe võimalik töötuna arvelolek ja sellega kaasnevad hüved taastada. Seega on sellistel puhkudel töötuna arvele võtmise ajaline piiramine eesmärgi saavutamiseks vajalik. O otea ega kehtestam ata ei ole võimalik süsteemi kuritarvitamist piisaval määral vältida. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust. Kuigi töötu aktiivsusnõuete ning nende rikkumise korral on sanktsioonina töötuna arveloleku lõpetamise rakendamine eesmärgi saavutamiseks vajalik, ei tohi kehtestatav piirang siiski olla ülemäärane. Seega peaks piirangud olema sellised, mis riivavad inimese põhiõigusi minimaalselt, võimaldades samal ajal soovitud eesmärki täita. Seega tuleb analüüsida , kas soovitud tulemust on võimalik saavutada ka leebemaid piiranguid kohaldades . Kehtiv õigus näeb ette, et aktiivsusnõuete korduvaid rikkumisi hinnatakse eraldi iga kohustuse liigi kaupa. See tähendab, et kui töötu rikub aktiivsuskohustusi korduvalt, kuid rikkumised on eri liiki, on sanktsiooni võimalik kohaldada alles pärast mitut rikkumist (kokku kuni seitse rikkumist). See võimaldab töötul vältida vastutust pikaajaliselt ning ka korduvate rikkumise korral ning vähendab oluliselt sanktsiooni tõhusust, st ei täida eesmärki soodustada aktiivset tööotsingut. Ka uuesti töötuna arvele võtmise l kohaldatakse 90-päeva pikkust ooteaega kehtiva õiguse alusel alles siis, kui eelneva 12 kuu jooksul on inimese kaks viimast järjestikust töötuna arvelolekut lõpetatud töötu aktiivsuskohustuste rikkumise tõttu. Nagu eespool selgitatud, võib mõlemale töötuna arveloleku lõpetamisele omakorda eelneda kuni seitse ühekordset rikkumist (erandiks on TöMS § 12 lg 1 p-s 1 sätestatud rikkumine, mille korral saab töötukassa töötuna arveloleku lõpetada juba esimese rikkumise järel). Seega on võimalik TöMS i § 8 lõikes 5 sätestatud töötuna arvele võtmise ajalist piirangut rakendada alles siis, kui inimene on juba mit u kord a ilma mõjuva põhjuseta töötu aktiivsuskohustusi rikkunud ning hoolimata korduvast töötuna arveloleku lõpetamisest jätkab aktiivsuskohustuste rikkumist. Muudatuse jär el arvestatakse töötuna arveloleku lõpetamise aluseks olevaid rikkumisi kehtiva õigusega võrreldes teisiti – kui kehtiva õiguse järgi peab töötuna arveloleku lõpetamiseks olema kolm samaliigilist rikkumist, piisab muudatuse jär el sellest, kui rikkumisi on kokku kolm, st need kolm rikkumist võivad olla ka kõik n-ö eri liiki . Samuti muutub osaliselt ooteaja kohaldamise kord. Kui töötu on jätnud mõjuva põhjuseta kord 30 päeva jooksul nõustamisel osalemata, jääb sanktsiooni kohaldamine võrreldes praegusega samaks – ooteaega saab kohaldada juhul, kui sellel põhjusel on viimase 12 kuu jooksul lõpetatud kaks järjestikust töötuna arvelolekut . Kui töötu ei osale mõjuva põhjuseta kokku kolm korda nõustamisel temaga kokkulepitud ajal või viisil, ei täida muud tegevuskavas kokkulepitud tegevust või keeldub sobivast tööst, saab ooteaega rakendada aga juba teisel korral, kui sel alusel töötuna arvelolek lõpetatakse. Seega on edaspidi võimalik töötuna arveloleku lõpetamist sanktsioonina rakendada senisest kiiremini (st vähemate rikkumiste korral). Muudatusega lisandub ka uus töötuna arveloleku lõpetamise ja ooteaja rakendamise alus – nimetatud sanktsioone hakatakse rakendama ka juhtudel, kui töötu on töötukassa töötajaga suulises või kirjalikus suhtluses käitunud korduvalt agressiivselt, sündsusetult või muul moel nõustamist takistavalt. Kui töötu käitumine muudab võimatuks talle vajaliku abi osutamise, sh tööotsingute planeerimise ja edasiste sammude kokkuleppimise , ning häiriv käitumine jätkub mitme l nõustamiskohtumis el nõustaja selgitustest ja hoiatustest hoolimata , on põhjendatud rakendada töötu suhtes sarnaselt muude töötu kohustuste rikkumistega sanktsioonina töötuna arveloleku lõpetamist. Otsuse tegemine on nõustaja kaalutlusotsus, mille aluseks on dokumenteeritud tõendid ja juhtumi põhjalik analüüs, et välistada arveloleku liiga kergekäeli ne lõpetamine ning tagada, et meetmeid rakendatakse ainult juhul, kus kliendi käitumine muudab teenuse osutamise võimatuks. Piirangute eesmärgi d on suurendada tööotsijate aktiivsust, toetada kiiremat tööellu naasmist, lühendada töötuse kestust ning tagada, et töötukassa teenused jõuaksid sihipäraselt nende inimesteni, kes on valmis tööle asuma . Olukord, kus kehtiv õigus võimaldab töötul jätta pika aja vältel põhjendamatult aktiivsusnõuded täitmata , ilma et see mõjutaks registreeritud töötusega kaasnevaid hüvesid, ei toeta nimetatud eesmärgi täitmist. Seega on põhjendatud süsteemi muutmine selliselt, et see võimaldaks võimalikele kuritarvitustele kiiremini reageerida. Kuigi muudatuse järel muutub kord töötu jaoks senisest rangemaks, peab sanktsiooni rakendamisele endiselt eelnema mitu põhjendamatut töötu kohustuse rikkumist, millele on järgnenud ka rikkumiste tõttu töötuna arvel oleku lõpetamine . Seega rakendatakse korduvate rikkumiste korral esmalt leebemat sanktsiooni (töötuna arvel oleku lõpetamine ) ning alles juhul, kui see tulemust ei anna ja rikkumised jätkuvad, kohaldatakse põhiõigusi enam riivavat 90-päevast ooteaega. Ee spool esitatud analüüsile tuginedes saab kavandatud abinõusid pidada eesmärgi suhtes sobivaks, vajalikuks ja mõõdukaks. Seega järgib eelnõu proportsionaalsuse põhimõtet ning on kooskõlas põhiseadusega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Esimene paragrahv r eguleerib TöMS is tehtavaid muudatusi , teine p aragrahv sotsiaalmaksuseaduses (SMS) tehtavaid muudatusi , kolmas paragrahv TKindlS i s tehtavaid muudatusi, neljas paragrahv TVTS is tehtavaid muudatusi ning viies paragrahv sätestab seaduse jõustumise . Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse TöMS i § 3 lõike 1 punkti 4 , lisades pärast sõna „taotlejal“ tekstiosa „ , kellel on õigus Eestis töötada ,“ . Muudatuse eesmärk on üheselt ja selgelt reguleerida, millal rahvusvahelise kaitse taotlejad saavad end töötuna arvele võtta ja tööturuteenuseid kasutada . Praegu tuleb see õigus kokku kahest seadusest : välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusest ( VRKS ) ja TöMSist , kuid selget regulatsiooni TöMSis ei ole . VRKS i § 75 l õige 1 sätestab , et kaitse saajal on õigus saada tööturuteenuseid, ning § 10 1 l õige 1 määrab , millal kaitse taotlejal on õigus töötada, kuid ei reguleeri otsesõnu taotleja õigust tööturuteenuseid saada. TöMSi § 3 lõike 1 punktis 3 sisalduv lauseosa „välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel“ viitab VRKSi töötamise õiguse sättele ja võimaldab tõlgendada, et kellel on õigus töötada, sel on õigus ka tööturuteenuseid saada. TVTS is on see õigus selgelt kirjas ja nii oleks õigus selgem ka TöMSis . Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TöMS i § 5 lõikega 5 1 . Muudatusega luuakse selge õiguslik alus t öötukassa ja kohaliku omavalitsuse vaheliseks andmevahetuseks, et tagada tööotsijale abi ka juhul, kui ta ei ole ise võimeline seda küsima või ei ole nõus spetsialistide kaasamise ga . Paljud töötud ei suuda aktiivselt tööd otsida või tööturuteenuseid kasutada sotsiaalsete probleemide tõttu, mida töötukassa meetmetega lahendada ei saa (nt hoolduskoormus, sõltuvus, eluaseme või sissetuleku puudumine, tervisega seotud piirangud jne). Kui tööle aitamiseks on vaja enne või tööotsingutega samal ajal leida lahendus probleemidele inimese teistes eluvaldkondades ning inimene ise nende lahendamisega või selleks vajaliku abi küsimisega toime ei tule, kaasavad töötukassa nõustajad inimese elukohajärgse kohaliku omavalitsuse. Praegu on praktikas vahetatud kohaliku omavalitsusega info t üksnes siis, kui kliendiga on saavutatud kokkulepe elukohajärgse kohaliku omavalitsuse kaasamiseks ning nõustaja on kajastanud selle tegevuskavas. Üldjuhul fikseerib töötukassa kokkuleppe tegevuskavas ehk paneb kirja, mis tegevuse raames, kellega ja mis eesmärgil ühendust võetakse. Samuti pannakse kirja periood, mille jooksul koostööd tehakse ning mis mahus võib infot küsida. Esineb aga olukordi, kus inimene ei ole nõus kohaliku omavalitsuse kaasamisega või ta ei ole töötukassale kättesaadav (ei pöördu kokkulepitud nõustamisele), kuid on tõenäoline, et õigeaegse abita jäämine süvendab inimese toimetulekuraskusi või toob kaasa ohu inimese tervisele või eluaseme kaotuse jne. Kui vajalik koostöö jääb algatamata, võib juhtuda, et inimese töötuna arvelolek lõpetatakse , kuna inimene ei suuda sotsiaalsete probleemide tõttu täita töötu kohustusi. Infovahetus kohaliku omavalitsusega võimaldab töötukassal näiteks saada ülevaadet inimese abivajadusest, talle pakutud teenustest ja toetustest, et hinnata terviklikumalt võimalikke tööturutakistusi, millist abi inimesele on pakutud või mille järele võib olla täiendav vajadus. Õigeaegne ja terviklik sekkumine ( tööturuteenused koos kohaliku omavalitsuse abimeetmetega) aitaks parandada inimese tööle naasmise ja tööturul püsimise võimalusi ning vähendada pikaajalise töötuse riski. Muudatus annab töötukassale õiguse inimese nõusolekuta edastada kohaliku omavalitsuse üksusele inimese kohta andmeid, s h eriliigilisi andmeid. Nõustajal jääb kohustus järgida isikuandmete kaitse põhimõtteid ning tagada, et andme id edastatakse mahus, mis on vajalik inimese abivajaduse hindamiseks ja vajaliku abi osutamiseks kohaliku omavalitsuse poolt. Andmekoosseis, mida töötukassa võib kohalikule omavalitsusele edastada on sätestatud s otsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 13 punkti s 3 . Samuti saab töötukassa nõustaja kohalikult omavalitsuselt töö otsingute toetamiseks vajalikke andmeid (näiteks isikule osutatavate teenuste ja toetuste kohta). Andmekoosseis, mida on võimalik kohalikult omavalitsuselt küsida, on loetletud TöMS § 5 lõi k e 7 punkti s 7 ja töötukassa andmekogu põhimääruse (vt ka eelnõu § 1 punkt 3 ja seletuskirja lisa ) . Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TöMS i § 5 lõike 7 punkti 7. Töötukassa ja kohaliku omavalitsuse koostöö tugevdamiseks ühiste klientide toetamisel on vaja kohalikust omavalitsusest ( KOV-ist ) saada lisa andmeid . Sellised andmed sisaldavad KOV dokumenteeritud infot täisealise isiku abivajaduse hindamise kohta ja funktsioneerimisvõimes tuvastatud piirangute kohta. KOV on tuvasta n ud, millistes eluvaldkondades (nt suhtlemine, vaimne ja füüsiline tervis, elukeskkond, hõivatus, igapäevaelu toimingud) vajab klien t abi. Samuti on dokumenteeritud kliendi sotsiaalne võrgustik ning kokkuvõtlik hinnang sotsiaalhoolekande abimeetmete vajaduste kohta. Nende andmete vahetamine vähendab hindamiste dubleerimist osas , kus KOV kui ka t öötukassa nõustajad kaardistavad kliendi abivajadust ja töötukass a saaks arvestada juba antud infoga töövaldkonnas inimese parimal viisil abistamiseks . Kui t öötukassal on võimalik arvestada juba var em dokumenteeritud teabega, väheneb ka kliendi koormus, kuna ta ei pea korduvalt sarnastele küsimustele vastama. 2024. aastast hinnatakse kohalikes omavalitsustes täisealiste abi- ja toetusvajadus t ühtsete standardite alusel ning tulemused dokumenteeritakse Rahvusvahelise Funktsioneerimisvõime Klassifikatsiooni (RFK) alusel STAR andmekogus . Sama klassifikatsioon on kasutusel ka t öötukassas töövõime hindamisel ja tööalasel rehabilitatsioonil. Funktsioneerimisvõimes tuvastatud piirangute andmete kasutamine võimaldab t öötukassal tugineda varasemale infole nii töövõime hindamisel kui ka tööalase rehabilitatsiooni vajaduse määramisel. Muudatus toetab vajaduspõhist ja valdkon n aülest andmevahetust, sest ka t öötukassa töövõime hindamise ja tööalase rehabilitatsiooni andmed on tehtud kättesaadavaks KOVile , st ka KOV saab tugineda inimese abivajaduse ja teenuste vajaduse hindamisel töötukassas kogutud andmetele , mis on vajalikud KOV teenuste pakkumisel ja inimese toetamisel . Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse TöMS i § 8 lõiget 4 punktiga 11 1 . Muudatusega lisatakse loetellu uus kriteerium, mille alusel inimest ei võeta töötuna arvele , kui inimene on kinnipeetav või vahistatu vangistusseaduse tähenduses . Näiteks on kinnipeetav vanglas vangistust kandev süüdimõistetu ja vahistatu isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Kuna kinnipidamisasutuses viibimise ajal ei saa täita töötu kohustusi ( näiteks osaleda kokkulepitud ajal ja viisil nõustamisel vähemalt kord 30 päeva jooksul , täita tegevuskava ) ega võtta vastu sobivat tööd või kohe tööle asuda , ei ole võimalik kinnipeetavaid või vahistatuid kinnipidamisasutuses viibimise perioodil töötuna arvele võtta . Töötu kohustus t ei saanud nimetatud inimesed täita ka varem, kuid muudatusega sätestatakse seaduses selge ja üheselt mõistetav õiguslik alus arvele võtmise piirangute kohta . Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse TöMS i § 8 lõiget 5 . Lõige 5 reguleerib need töötuna arveloleku lõpetamise alused, mille esinemisel kahe järjestikuse lõpetamise korral eelneva 12 kuu jooksul rakendub töötuna arvele võtmisel 90-päevane ooteaeg . Muudatuse järgi jäetakse lõikest 5 välja viited lõpetamise alustele , s.o § 12 lõike 1 punktid ele 4 ja 5, mis tunnistatakse eelnõu kohase seaduse ga kehtetuks arveloleku lõpetamise aluste korrastamise tõttu (vt ka eelnõu § 1 punkt id 1 1 ja 1 2 ). TöMS i § 8 lõikest 5 j äetakse välja ka viide TöMS i § 12 lõike 1 punktile 2, mis tõstetakse ümber paragr a hvi 8 lisatavasse lõike sse 6 (vt järgmise punkti selgitus) . Eelnõu § 1 punktiga 6 lisatakse TöMS i § 8 lõige 6 , mis reguleerib , milliste töötuna arveloleku lõpetamise aluste korral kaasneb 90-päevane ooteaeg töötuna arvele naasmiseks esimese arveloleku lõpetamise järel. Tingimust rakendatakse kahe töötuna arveloleku lõpetamise aluse korral: 1) kui töötu mõjuva põhjuseta kokku kolm korda kas ei osale nõustamisel temaga kokku lepitud ajal või viisil või ei täida muud tegevuskavas kokkulepitud tegevust või keeldub sobivast tööst või 2) kui töötu töötukassa töötajaga suulises või kirjalikus suhtluses hoiatusest hoolimata käitub agressiivselt, sündsusetult või muul moel nõustamist takistavalt . Kehtivas õiguses võib töötu erinevaid nõudeid rikkudes koguda kuni seitse rikkumist , enne kui tema töötuna arvelolek lõpetatakse. Pärast arveloleku lõpetamist on tal õigus end kohe uuesti töötuna registreerida, sõltumata korduvatest rikkumistest, ning rikkumiste arvestus algab uuesti. Alles pärast teist arveloleku lõpetamist 12 kuu jooksul rakendub 90-päevane ooteaeg. M uudatuse kohaselt lõpetatakse töötu töötuna arvelolek , kui t al on kolm rikkumist – sõltumata rikkumise liigist (nt nõustamisel mitteosalemine, kokkulepitud tegevuse täitmata jätmine või sobivast tööst keeldumine) – ning enne uuesti töötuna arvele võtmist rakendub 90-päevane ooteaeg. Muudatuse ks jäetakse TöMS i § 8 lõikest 5 välja viide sama seaduse § 12 lõike 1 punktile 2 ning lisatakse see TöMS i § 8 lõike sse 6 . Samuti kaasneb 90-päevane ooteaeg, kui töötu töötukassa töötajaga suulises või kirjalikus suhtluses hoiatusest hoolimata käitub agressiivselt, sündsusetult või muul moel nõustamist takistavalt (vt täpsemalt eelnõu § 1 punkti 15 selgitust). Muudatuse eesmärk on motiveerida töötuid aktiivselt tööd otsima ja kokkulepetest kinni pidama. Senine kord , mille kohaselt 90-päevane ooteaeg rakendus alles pärast teist rikkumist, ei olnud piisavalt mõjus, et motiveerida kliente järjepidevalt ja sihipäraselt töö d otsi ma ning teenus eid kasutama . Praktika näitab, et korduvalt kokkuleppeid rikkunud kliendid lükkavad tööotsinguid põhjendamatult edasi, väldivad koostööd nõustajaga või on väga passiivsed ning kasutavad töötuna arvelolekut ning sellega seotud õigusi ilma tegeliku kavatsuseta tööle asuda. Muudatus annab tööotsijale selge signaali tööotsingute ja kokkulepitud tegevuste tähtsusest. Väheneb klientide korduvate rikkumiste käsitlemisele kuluv aeg ning selle võrra saavad aktiivsed tööotsijad rohkem tuge. Muudatus aitab parandada t öötukassa teenuste sihipärasust ning v ähendada süsteemi kuritarvitamise võimalusi, kus arvelolekut kasutatakse muudel eesmärkidel (nt hüvitiste või tervise kindlustuse saamiseks ) tööotsingukohustust täitmata . Eelnõu § 1 punktiga 7 jäetakse TöMS i § 9 lõike 2 teisest lausest välja sõnad „soovi ja“ . Nõustamisviisi valiku s t jäetakse välja isiku sooviga arvestamine , ku na see on tekitanud vääriti mõistmist, et töötu saab ise otsustada nõustamisviisi. Töötukassa otsustab nõustamisviisi , arvestades eelkõige isiku võimalusi tööd leida . Inimese soov i v õib arvesse võ tta , kuid see ei ole otsust määrav kriteerium. Nõustamisviisi valik ei tugine üksnes inimese soovile, vaid nõustaja professionaalsele hinnangule, milli sed on inimese võimalused ja soov tööd leida ning milline nõustamisviis võimaldab konkreetsele tööotsijale kõige tõhusamal viisil tööle liikumiseks vajalikku tuge pakkuda. Valitud nõustamisviis peab nõustajal võimaldama piisaval määral hinnata inimese tööotsingu hetkeseisu ning vajaduse korral sobivat tuge pakkuda. Näiteks, kui tööotsija ei saa kasutada internetti, kuid soovib e-nõustamist, selgitab nõustaja, et see ei loo piisavaid võimalusi töö leidmiseks ega tema tööotsingu toetamiseks , ning lepib kokku nõustamise esinduses või telefoni teel. K ui inimene vajab tuge tööpakkumiste otsimisel, lepib nõustaja kokku nõustamise esinduses, kus on võimalik tõhusamalt juhendada. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse T öMS i § 9 lõi getes 5 ja 6 sobiva töö sisu . Lõikes 5 muudetakse sobiva töö sisu tööotsingute alguses, andes tööotsijale rohkem vabadust valida oma varasemale kogemusele vastav töö . Samas lühendatakse tööotsingute esimest etappi praeguselt 20 nädalalt sajale päevale . Sobiva töö sätted seavad tingimused, millele vastavat tööd peab töötu olema valmis vastu võtma. Sobivast tööst põhjuseta keeldumist loetakse aktiivsusnõuete rikkumiseks . Kehtiv õigus seab sobivale tööle suured piirangud , sh kui kaugel on töökoht elukohast või milline peab olema aktsepteeritav töötasu . Muudatuse järgi peab sobiv töö arvestama töötu terviseseisundit, elukohta, haridust, töökogemust, hoolduskoormust, olemasolevat või omandatavat eriala ning varasemat töötasu. Seega on töötul praeguse regulatsiooniga võrreldes suurem vabadus otsustada , milline töö talle tööotsingu alguses on sobiv . Näiteks praeguses regulatsioonis peetakse sobivaks tööd , mille eest pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti isiku ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksutatavast tulust. Eelnõukohases regulatsioonis arvestatakse so biva töö valimisel ka töötu varasemat töötasu ehk 60 protsendi piirangut enam sobiva töö valimisel ei seata . Varasema töökogemuse , hariduse , olemasoleva või omandatava eriala ning t öötasuga arves tamine peab taga ma ka selle, et sobivale tööle seatavad tingimused oleksid realistlikult täidetavad , st inimesel on vajalikud eeldused sobivale tööle edukalt kandideerida. Sobiva töö ootuste vastavust töötu olukorrale ja tööturu võimalustele hindab töötukassa nõustaja töökesksel nõustamisel. See toetab inimesele sobivate t ööpakkumiste valikut ning kiiremat tööle asumist . Sobivale tööle vastavate tööpakkumiste valik tehakse töötukassa nõustaja ja töötu koostöös ning lisatakse inimese tegevuskavasse. Tegevuskavasse lisatud tööpakkumistele kandideerimine on töötule kohustuslik ning selle täitmist jälgitakse nõustamiskohtumistel. Töötukassa nõustaja toetab klienti vajaduse korra l tööpakkumiste otsimisel ja analüüsimisel. Selleks, et motiveerida aktiivset tööotsingut , muudetakse sobiva töö tingimusi teatud aja möödudes. Kui esimese etapis ei ole töötul õnnestunud sobivat tööd leida, tekib töötukassal õigus seada sobivale tööle tingimusi , mis laiendavad inimese tööotsingu id. M uudatusega tuuakse sobiva töö tingimuste muudatus senise 20 nädala ( 140 päeva) pealt saja päeva peale. 2024. aastal on töötukassa andmetel arveloleku lõpeta nud töötute arveoleku mediaankestus 134 päeva. Töö leidmise tõenäosus on suurem töötuse alguses , kuid kahaneb ajas. Seetõttu on oluline toetada aktiivseid tööotsinguid võimalikult varases töötuse faasis ning toetada kiiret tööle asumist. Suurem vabadus sobivat tööd otsida toetab tööotsingu aktiivsust töötuse alguses, kuid töötuse perioodi pikenemisel tuleb tegutseda aktiivsemalt , et ennetada pikaajalisse töötusse langemist ja toetada tööle asumist. TöMS i § 9 lõike s 6 ajakohastatakse sobiva töö sisu a lates 101. päevast pärast töötuna arvele võtmist , mil kliendil on kohustus laiendada tööotsingu kriteeriume. Lisaks on inimesel kohustus olla tööotsingu l paindlik um ning olla valmis kaalu ma erinevaid töökorralduse vorme (nt kaugtöö, ajutine töö teises piirkon nas või tähtajaline töö). Muu datus tehakse , arvestades töötukassa senist kogemust ning võimalusi sobiva töö tingimuste kontrollim iseks ja sellega kaasnevat töökoormust. Uuendatud sättes seatakse 101. päevast arvates sobivale tööle kuus tingimust. Punktis 1 loetakse sobivaks s elline töö, mis terviseseisundit arvestades ei ole töötule vastunäidustatud. Võrreldes kehtiva sobiva töö tingimusega („mis tervislikel põhjustel ei ole töötule vastunäidustatud“) ei muutu sobiva töö sisu , kuid selguse huvides kasutatakse sama sõnastust, mis TöMS i § 9 lõikes 5, mis puudutab sobiva töö tingimusi esimesel sajal päeval. Töövõime hindamisel on ekspert arst leidnud või töötervishoiu arst tuvastanud , et inimesel võivad esineda piirangud sobivale tööle– näiteks ei saa inimene tervise tõttu töötada allergiat tekitavas keskkonnas või füüsiliselt väga koormavas ametis. Täiskoormusega töö võib olla vastunäidustatud , ku i inimene suudab terviseseisundi tõttu töötada vaid osalise koormusega (nt kroonilised lihas-skeleti probleemid, südame-veresoonkonna haigused, vaimse tervise seisundid). Nõustaja tugineb tervisepiirangute hindamisel peamiselt töövõime hindamise eksper diarvamusele ning kliendi esitatud lisainfole, vajaduse korra l ka teenusepakkujate või tööandja tagasisidele. Töövõime hindamise eksper diarvamuse kokkuvõttes kajastatakse, milli ne töö koormus või töö olud-tingimused inimesele sobivad või on vastunäidustatud. Lisaks võivad olulist infot vastunäidustuste kohta anda tööalase rehabilitatsiooni meeskonna, teenusepakkujate või tööandja tagasiside. Näiteks, kui töösuhe on tervis likel põhjustel katkenud või ilmneb koolitusel, et kliendile ei sobi valitud eriala terviseseisundi tõttu. Töötervishoiuarsti hinnangud ei ole töötukassale otse kättesaadavad, kuid klient saab need digiloost ise väljastada. Töötingimuste sobivus arutatakse nõustamise käigus läbi ning märgitakse tegevuskava olukorra analüüsi. Töötajale tervise tõttu sobi matuid töösoove tegevuskavasse ei lisata. Punkti 2 kohaselt loetakse sobivaks ka tähtajaline töö . See tingimus võrreldes kehtiva õigusega ei muutu. Kui tööpakkumiste seas on tingimustele vastavaid tähtaja lisi tööpakkumisi, peaks klient vali ma ka ne n d e seast . P unkti ga 3 muudetakse töö kauguse kriteeriumit . Sobivaks peetakse tööd, mille korral jõudmiseks elukohast töökohta ja tagasi ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas või mida on võimalik teha töötu elukohas püsivalt kaugtööna. Töökoha kauguse kriteeriumi eesmärk on anda töötule selge juhis, et kui esimese saja päeva jooksul ei ole sobivas asukohast tööd leitud, peab ta 101. päevast olema valmis vastu võtma tööpakkumisi, mi s võimaldavad tööd kodukohast kaugemal . Teistpidi annab töökoha kauguse kriteerium töötule kindluse, et temalt ei saa nõuda ka töö otsimist kaugemalt , kui seaduses sätestatud tingimustega ette nähtud. Võrreldes kehtiva õigusega ei muutu sobivale tööle seatav tööle ja tagasi sõitmise aja piirang (kaks tundi) . Ajapiirangu kontrollimisel arvestab töötukassa töötule kasuta da olevaid transpordivõimalusi , näiteks kas inimene kasutab tööle sõitmiseks isiklikku transporti, millised on ühistranspordi võimalused tööle saamiseks või kas tööandja pakub alternatiivseid transpordivõimalusi (tööandja korraldatud transport). Võrreldes kehtiva korraga ei arvestata enam tööle sõitmise kulu, kuna selle kontrollimine on töötukassale liiga suure koormusega ning puudub võimalus kõikide töötute tööle ja koju sõidu kulu ühtsetel alustel arvestada (kulu sõltub kasutatavast transpordiliigist). Kuivõrd tänapäeval võimaldavad paljud tööandjad kaugtöö tegemise võimalust, võib sobiva töö valimi sel arvestada sellega. Seega võib pidada ka sobivaks tööd, mida pakutakse kaugemal ja mida on kliendi ütluste kohaselt võimalik teha elukohas kaugtööna . P unktis 4 täpsustatakse sobiva töö töötasu suurust . Säte ei muuda sobiva töö töötasu tingimust võrreldes kehtiva õigusega , kuid sõnastab selgema lt , et töötasu tingimus kehtib nii töötuskindlustushüvitise saajatele kui ka hüvitise mittesaajatele. Sobivaks peetava töö eest makstav töötasu ei tohi olla väiksem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Täistööajaga töö korral peetakse sobivaks kuu töötasu alammäära ning osalise tööaja korral kas tunnitasu alammäära põhjal arvestatud minimaalset töötasu, mis vastab pakutavatele töötundidele , või tööajale või -koormusele vastavat proportsionaalset osa kuutöötasu alammäärast. Kuigi töölepingu seaduse § 29 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta , annab töötasu alammäära väljatoomine käesolevas sättes selge indikatsiooni töötule sellest, milliseid töötasu piire alates 101. töötuse päevast tuleb arvestada sobiva töö valikul. K ui inimene saab töötuskindlustushüvitist, loetakse sobivaks töötasu , mis on suurem töötu samal perioodil saadavast töötuskindlustushüvitisest. Sealjuures arvestatakse sobiva töö valimise hetkel kehtivat töötuskindlustushüvitise suurust , ku na töötuskindlustushüvitise määr muutub ajas . K ui inimese saadav töötuskindlustushüvitis on madalam kui töötasu alammäär, arvestatakse sobiva töötasu suurusena töötasu alammäära piiri. P unktis 5 muudetakse sobiva töö sisu selliselt, et see peab arvestama töötu hariduse, eriala ja varasema töökogemusega või peab olema nende omandatud oskustega seotud . Hariduse, eriala ja töökogemusega arvestamisel ei tähenda sobiv töö seda, et töö peab üks ühele vastama varasemale eriala le või ametile , vaid töö d otsi takse ka teis test sektor itest , kus kliendi oskusi saaks rakenda da . Töö sobivust hinnatakse eelkõige oskuste ja tööülesannete sarnasuse alusel. Vajaduse korral võib sobivuse hindamisel kasutada oskuste kompassi või muid töövahendeid, mis seovad erialad konkreetsete oskuste ja ametitega. Oluline on, et sobivaks peetakse tööd, mille tegemiseks on inimesel olemas (ülekantavad) oskused , mis on omandatud varasema hariduse või töökogemuse käigus . Näiteks var em pearaamatupidaja ametikohta otsinud inimene peab olema valmis laiendama oma tööotsinguid ka raamatupidaja, arveametniku , finantsassistendi või raamatupidamise spetsialisti ametikohtadele. K ui inimene omandab töötukassa toel oskusi eriala vahetamiseks , loetakse sobivaks ka omandatud eriala tööd, et toetada töötute karjääripöördeid , kui need pakuvad rohkem töötamise võimalusi või kvaliteetsemat tööd . Ku na töötukassa toetab õpet vaid neis valdkondades, kus on olemas tööjõunõudlus ning oskused on üldjuhul omandatavad aasta jooksul, ei toeta see laiendus ebamõistlikke võimalusi. Kehtivas õiguses ei ole ette nähtud töötu hariduse, eriala või töökogemusega arvestamist alates 21. nädalast , kuid praktikas rakendatakse töötutele sobiva töö valimisel tööpakkumiste sobitamist . Seega paraneb eelnõuga selgus selle s , milliseid tingimusi töötutele sobiva töö valimisel arvestatakse. Punkti ga 6 lisatakse uus sobiva töö tingimus: sobivaks peetakse tööd, mis arvestab mõistlikult määral hoolduskoormusega. Hoolduskoormus tähendab töötu vältimatut ja regulaarset vajadust abistada hooldusvajadusega lähedast või pereliiget. Hooldusvajadusega võib olla alaealine laps, kelle turvalisus ja igapäevane toimetulek ei ole ilma kõrval abita tagatud , või täisealine, kelle toimetulek on ajutiselt või püsivalt piiratud terviseseisundi tõttu. Hooldusvajadus võib avalduda väga erinevalt: see võib tähendada vajadust füüsilis e abi järele kodustes igapäevatoimingutes (näiteks hügieenitoimingutes, söömisel, riietumisel, tervise eest hoolitsemisel või toidu valmistamis el ja majapidamis töödes ), aga ka abi väljaspool kodu liikumisel ning teenuste kasutamisel, s h transpordi ja saatmise korraldamist. Samuti võib hooldus olla seotud järelevalve ning juhendamisega, kui hooldataval on näiteks kognitiivsed raskused või mäluprobleemid. Lapse puhul võib olla vaja tagada tema jõudmine lasteaeda või kooli või tervishoiuteenusele. Hoolduskoormus võib oluliselt piirata inimese töötamise võimalusi. Näiteks võib hoolduse korraldamine eeldada paindlikku tööaega ja/või -koormust, töölt eemal viibimist teatud kellaaegadel ja/või päevadel, võimalust töötada kindlas piirkonnas – hoiuteenuse osutamise või kooli või elukoha lähedal, et tagada kiire reageerimisvõimalus hooldatava vajaduse korral . Töötamist võib piirata ka asjaolu, et vajalikud tugiteenused (nt lapsehoid, hooldusteenused, häirenuputeenus vms) või pereliikmete abi ei ole kättesaadav või nende maht ei kata tegelikku vajadust. Sobiva töö kindlaksmääramisel hindab töötukassa nõustaja koos kliendiga, kuidas ja millises ulatuses hoolduskoormus mõjutab töö tamise aega, asukohta ja koormust ning millised on inimesele reaalselt kättesaadavad lahendused hoolduse korraldamiseks töötamise ajal. K ui töötu on võtnud kasutusele kõik mõistlikud võimalused hoolduse korraldamiseks, kuid töö tegemine on siiski piiratud, arvestatakse sobiva töö pakkumisel vastavaid piiranguid, näiteks vajadust töötada osalise koormusega või vaid kindlatel tööaegadel. Kui on võimalik kasutada vajalikku tugiteenust, peab töötamise aeg olema kooskõlas teenuse pakkumise ajaga. Kui töötu abistab hooldatavat regulaarsetel raviprotseduuridel käimisel (nt korraldab transpordi kolm korda nädalas dialüüsil käimiseks või käib erivajadusega lapsega rehabilitatsiooniteenusel), sobib paindliku tööajaga töö. Kui hooldatava juures tuleb viibida sageli ja regulaarselt tööpäeva jooksul, on sobivaks tööks selline, mida saab teha elukohas kaugtööna või elukoha lähedal ning töökorraldus lubab töölt vajaduse korra l ajutiselt lahkuda. Kui hooldatav vajab ööpäevaringset järelevalvet (nt väikelaps või dementsusega inimene) ning ei saa kasutada hoiuteenuseid, on sobiv töö selline, mida on võimalik teha kodust kaugtöö vormis . Töö ei ole sobiv, kui tööle asumine muudaks hooldusvajadusega pereliikme või lähedase abistamise objektiivselt võimatuks. Hinnang antakse igale juhtumile , arvestades tegelikke asjaolusid ja hoolduskohustuse korraldamise võimalusi. Eesmärk on tagada, et hooldajal oleks võimalik töötada viisil, mis ei seaks ohtu hooldusvajadusega inimese heaolu ning töö- ja hoolduskohustuste samaaegne täitmine oleks hooldajale jõukohane . Kehtivas õiguses otsesõnu hoolduskoormusega sobiva töö valimisel ei arvestata. Praktikas arvestab siiski töötukassa , kui inimesel on põhjendatud hoolduskoormusest tulenevad piiranguid töötamiseks. Seega parandab eelnõu läbipaistvust ning sõnastab selgelt tingimused, millega arvestatakse sobiva töö valikul. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse TöMS i § 9 lõikega 6 1 . Sättega täpsustatakse õigusselguse huvides, et TöMSi tähenduses peetakse hoolduskoormuse na silmas töötu vajadust abistada hooldusvajadusega lähedast või pereliiget . Hoolduskoormus t hin natakse juhtumi põh jal. Hinnang sõltub konkreetsetest asjaoludest, nt kas vajalikku hooldust on võimalik piisaval määral tagada ka muul viisil, nt kasutades erinevaid hoiu- või sotsiaalteenuseid . Eraldi on välja toodud, et h oolduskoormusena arvestatakse perekonnaliikme hooldamisega seotud tegevusi . Hoolduskoormuse arvesse võtmis t on põhjalikumalt avatud eelnõu § 1 punkti s 8 , kavandatava TöMS i § 9 lõike 6 punkti 6 se l gitustes. Eelnõu § 1 punktiga 1 0 muudetakse TöMS i § 9 lõiget 7 sama paragrahvi lõigete 5 ja 6 muudatuste tõttu ning korrigeeritakse ka viiteid. Töötuna arveloleku perioodi arvestuses muudatusi ei tehta. Eelnõu § 1 punkti de ga 1 1 ja 1 2 muudetakse TöMS i § 12 lõike 1 punkti 2 , koondades sellesse kolm töötuna arveloleku lõpetamise alust . Edaspidi arvestatakse sanktsiooni rakendamisel kolme rikkumist, olenemata rikkumise liigist. TöMSi § 12 lõike 1 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. Kehtivas seaduses on erinevad töötuna arveloleku lõpetamise alused eraldi punktides ( TöMS § 12 lg 1 p -d 2, 4 ja 5), kuigi sisuliselt on nende olemus sarnane – töötuna arvel olev isik ei täida talle pandud kohustusi (ei osale nõustamisel, ei täida tegevuskavas kokkulepitud tegevusi või keeldub sobivast tööst). Praegu hinnatakse korduvaid rikkumisi eraldi iga kohustuse liigi kaupa. See tähendab, et kui inimene rikub arveloleku kohustusi korduvalt, kuid rikkumised on eri liiki , rakendub sanktsioon alles pärast mitut rikkumist (kokku kuni seitse rikkumist). See võimaldab töötul vältida vastutust ka korduva rikkumise korral ning vähendab sanktsiooni tõhusust, st ei täida eesmärki soodustada aktiivset tööotsingut. Muudatuse kohaselt käsitletakse eriliigilisi rikkumisi samas arvestuses ning rakendatakse hoiatuste süsteemi: esimese ja teise rikkumise korral dokumenteeritakse rikkumine ning töötule tehakse hoiatus; kolmanda rikkumise järel lõpetatakse töötuna arvelolek . Selline lähenemine on inimese jaoks etteaimatav. Rikkumiste ja sanktsioonide info edastatakse inimesele ning nõustaja selgitab rikkumise sisu ja tagajärgi ka suuliselt. Muudatus tugevdab sanktsioonide ennetavat ja hoiakuid kujundavat mõju ning tagab ühtse ja selge rikkumiste arvestuse. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et järelevalve ja sanktsioonide võimalus töötutoetuste maksmise l lühendab töö leidmiseks kuluvat aega töötuse varases staadiumis. Töötu kohustuste täitmise kontroll suurendab töötute tööotsingu aktiivsust, seejuures annab suurema osa mõjust tajutud sanktsiooniohu tulemusel toimuv käitumisreaktsioon ( threat effect ), seda kõigi töötute, mitte ainult sanktsioneeritute seas. Juba sanktsiooni hoiatus või sanktsiooniohu tajumine suurendab tööotsingu aktiivsust ja suurendab töötusest väljumise tõenäosust . Kolme rikkumise lävi on valitud proportsionaalsuse alusel: liiga leebe süsteem ei mõjuta töötu käitumist, samas liiga kiire sanktsioneerimine võib suurendada ebasobivale tööle asumist ja selle kaudu korduvat töötust. Mitme s uuringu s on lei tud , et sanktsioonide äärmiselt range kohaldamine võib küll lühiajaliselt suurendada tööle asumist , kuid tuua kaasa ebasobivale tööle liikumist ning seeläbi mõjutada negatiivselt hõives püsimist . 4 Sanktsiooni de progresseeruv ülesehitus toetab õigusselgust inimese jaoks ja soodustab kohustuste täitmist enne rangemate meetmete rakendamist. K olmeastmeline mudel soodustab aktiivset tööotsingut , kuid jät ab inimesele võimaluse oma käitumist esmaste rikkumiste järel korrigeerida. Inimese le arusaadav astmeline süsteem toetab sanktsioonide ennetavat mõju, suurendab usaldust töötukassa vastu, vähendab passiivse arveloleku juhtumeid ning toetab töötuna arveloleku eesmärki, milleks on soodustada tööle minekut . Eelnõu § 1 punktiga 1 3 täiendatakse TöMS i § 12 lõikega 3 , mille kohaselt võib töötukassa teha otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamiseks ka juhul, kui töötu käitub töötukassa töötajaga suulises või kirjalikus suhtluses hoiatusest hoolimata agressiivselt , sündsusetult või muul moel nõustamist takistavalt. Muudatusega luuakse seadusesse selge õiguslik alus, mis võimaldab lõpetada töötuna arveloleku , kui inimese käitumine muudab nõustamise ja teenuste le suunamise võimatuks või ohustab töötajate, klientide ja teenuseosutajate turvalisust või kahjustab oluliselt t öötukassa mainet . Töötuna arveloleku eesmärk on toetada inimest tööle naasmisel, pakkudes talle nõustamist, teenuseid , vahendades tööpakkumisi ja vajaduse korra l toetades teda kandideerimisel . Kui klient käitub korduvalt agressiivselt, äärmuslikult ebaviisakalt või muul moel nõustamist takistavalt, ei ole võimalik talle vajalikku abi osutada ega eesmärgipärast koostööd teha. Praktikas on esinenud olukordi, kus k lient osaleb kokkulepitud nõustamis el , kuid tema agressiivne ja ebatsensuurne käitumine muudab sisulise vestluse, tööotsingute planeerimise ja edasiste sammude kokkuleppimise võimatuks. Kui kliendi häiriv käitumine kordu b mitme l nõustamiskohtumis el ning ta ei muuda oma käitumist ka p ärast nõustaja selgitusi ja hoiatusi , võivad s ellised kohtumised vajada lisa turvameetmeid . S ageli saadavad sellised kliendid ka kohtumiste vahelisel ajal ähvardavaid või solvavaid e-kirju nõustajatele ja teistele töötajatele. Selliselt käituvat k lienti ei saa vahendada tööandjatele ega suunata teenusele , sest ta käitu b agressiiv selt või äärmuslikult ebaviisakalt ka teenusepakkujate ga ja tööandjate ga suheldes või häirib grupiteenustel teisi osalejaid, mistõttu teenusepakkuja ei saa teenust kvaliteetselt osutada. Selline käitumine võib kahjustada töötukassa mainet ning koostööd tööandjate ja partneritega. Otsuse tegemine on nõustaja kaalutlusotsus, mille aluseks on dokumenteeritud tõendid ja juhtumi põhjalik analüüs. Nõustaja peab otsust kirjalikult põhjendama, mis välistab arveloleku kergekäelise lõpetamise ning tagab, et meetmeid võetakse kasutusele ainult juhul, ku i kliendi käitumine muudab teenuse osutamise võimatuks. Otsus te hakse, kui klient käitub ee s pool kirjeldatud viisil korduvalt , kuigi nõustaja on iga kord selgitanud sell ise käitumise ebakohasust ning hoiata nud , et selle tagajärjeks võib olla töötuna arveloleku lõpetamine. Enne arveloleku lõpetamise otsust dokumenteeritakse kliendi ebasobiv käitumine ja talle tehtud hoiatus tema tegevuskavas, mis edastatakse ka kliendile. See tagab protsessi läbipaistvuse ja võimaldab kliendil oma käitumist korrigeerida enne otsuse tegemist. Muudatus aitab parandada t öötukassa osutatavate teenuste kvalitee ti , töötajate ja klientide turvalisus t ning säilitada töötukassa maine t ja koostööpartnerite usaldus t . Eelnõu § 1 punktiga 1 4 täiendatakse TöMS i § 32 lõigetega 6 ja 7 , sätestades seaduse muudatus t ega seotud üleminekusätted. Lõige 6 sätestab, et 2027. aasta 1. jaanuaril jõustuvat sobiva töö mõistet kohaldatakse ka inimeste suhtes, kes on töötuna arvele võetud enne 2027. aasta 1. jaanuari . Ku igi s obiva töö tingimused muutu vad , on haldusmenetluse efektiivsusest ja ökonoomiast lähtu des selgem, kui sobiva töö tingimusi rakendatakse edaspidi kõikidele töötutele ühtviisi. Kuigi kohustus vastu võtta sobiv töö saabub ajalises mõttes võrreldes senisega varem, ei kahjusta see juba töötuna arvel olevate inimeste õiguspärast ootust, kuna TöMS i § 9 lõike 1 punkti de 3 ja 4 kohaselt on t öö tu kohustatud otsima tööd iseseisvalt ning vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma. Lõige 7 sätestab, et kõikidel inimeste l , kes on töötuna arvele võetud enne 1. jaanuari 2027, ei arvestata enne 2027. aasta 1. jaanuari mõjuva põhjuseta nõustamisel osalemata jätmisi , tegevuskava täitmisest ja sobivast tööst keeldumisi. 1. jaanuari l 2027 algab uus töötuna arveloleku lõpetamise aluste arvestus . See tagab ühesuguse töötuna arvel oleku lõpetamise aluste arvestuse kõigile töötukassa s töötuna arvel olevatele töötutele ning ei ole vaja arvestada paralleelselt erinevate rüh made rikkumisi nende töötuna registreerimise ajast lähtudes . See tagab töötuna arveloleku tingimuste ühetaolisuse ja arusaadavuse nii töötukassa klientide le kui ka nõustajate le. Eelnõu § 1 punktiga 1 5 täiendatakse TöMS i § 3 3 lõiget 7 . L õige 7 on rakendussäte, mis on seotud töötutoetuse kaotamisega alates 1. jaanuarist 2026 ja mille s sätestatakse seaduse varasema redaktsiooni kohaldamine i sikutele, kellele makstakse töötutoetust või kellele töötutoetuse maksmine on peatatud TöMS i enne 1. jaanuari 2026 kehtinud redaktsiooni alusel. M uudatusega tä psustatakse rakendussätet, et TöMS i § 24 lõike 1 punktide 1‒3 ja lõike 2 ning § 25 lõike 1 punktide 1‒3 korr al varasemat redaktsioon i ei kohaldata. Muudatus on vajalik , kuna aktiivsusnõuete rikkumisega kaasnevate sanktsioonide muu datuste järel ei ole TöMS i §-des 24 ja 25 sätestatud sanktsioonide kohaldamine enam asjakohane . See tõttu ei kohaldata neid enam ka § 33 lõikes 7 nimetatud isikute suhtes. Eelnõu §- ga 2 jäetakse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktist 11 välja viide tööharjutusele kuivõrd töötukassa tööharjutuse teenuse pakkumine lõpetati vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse „Tööhõiveprogramm 2024 ‒ 2029“ 1. jaanuaril 2026. aastal jõustunud muudatusele. Eelnõu § -s 3 sätestatakse TKindlS i s tehtavad muudatused. Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse TKindlS i § 13 lõike 1 punkti 1 . Muudatuse kohaselt lõpetatakse töötuskindlustushüvitise maksmine alles siis , kui lõpeb arvelolek . Kehtiva korra järgi kaasnes esimese rikkumisega töötuskindlustushüvitise lõppemine näiteks olukorras, kus töötu ei täida temaga tegevuskavas kokkulepitud tegevusi . See tähendas, et hüvitise maksmine inimesele lõpetati, kuigi tema töötuna arvelolek säilis. Inimesel säilis ka õigus hüvitist uuesti taotleda. Edaspidi ei lõpetata esimese rikkumise järel töötuskindlustushüvitise maksmis t . Selleks, et rakendada kõigile töötutele, sh töötuskindlustushüvitise saajatele, ühetaolist rikkumiste menetl emis e korda , minnakse üle süsteemile, kus hüvitise maksmine lõpetatakse alles koos arveloleku lõppemisega. See tähendab, et ka töötuskindlustushüvitise saajate puhul järgneb esimesele kahele rikkumisele hoiatus ning kolmanda rikkumise järel lõpeb arvelolek ja töötuskindlustushüvitise maksmine. Astmeline lähenemine ning s elg ed ja töötule selgitatud rikkumis ed ja nende tagajärjed võimaldavad ka töötutel oma käitumist korrigeerida. Samuti motiveerib töötuna arveloleku ja töötuskindlustushüvitise lõppemise hoiatus töötu id aktiivsusnõudeid järgima ja toetab nende kiiremat tööle asumist. Eelnõu § 3 punktiga 2 tunnistatakse TKindlS i § 13 lõike 1 punkti d 2 ja 3 kehtetuks , ku na neis nimetatud rikkumised on koondatud üh t e punkti . E daspidi lõpevad töötuskindlustushüvitise maksed aktiivsusnõuete rikkumiste tõttu üksnes töötuna arveloleku lõppemise korral (vt selgitust s eletuskirja § 3 p -s 1) . Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse TKindlS i § 23 lõike 2 punkti 6 , sätestades selgelt töötukassa õigus e teha iseseisvalt analüüse ja uuringuid (n t klientide rahulolu uuring , kvaliteediuuring ) tööt ukassa tegevuse , sh töötuskindlustuse ja rakendatavate tööturumeetmete ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mõju, tõhususe ja kvalitee d i kohta . Sätte senise sõnastuse põhjal võis jääda arusaamatuks, kas t öötukassal on õigus sätte kohaselt enda tegevuse mõju, kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamiseks pöörduda ka inimeste poole. Sätte ümbersõnastamise eesmärk on tagada, et inimeselt oleks võimalik küsida tagasisidet t öötukassa tegevuste osas (nt rahulolu uuringutes) , säte vastaks seeläbi t öötukassa ülesannetele ja võimaldaks töö paremat planeerimist ja korraldamist ka läbi inimeste tagasiside, toimides halduse enesekontrolli osana ja sisendina. Uuringuid ja analüüse teeb töötukassa ise või töötukassa tellimusel teenusepakkuja, kellega sõlmitakse leping ning kellele edastatakse uuringu ks ja analüüsi tegemiseks vajalikud andmed . Seejuures on töötukassal õigus töödelda töötukassa andmekogusse kantud isikuandmeid ja eriliigilisi andmeid ning edastada neid andmeid analüüsi või uuringusse kaasatud kolmandale isikule. Andmeid kolmanda isikuga jagades on sätestatud konfidentsiaalsuskohustus ning järgitakse kõiki andmekaitse põhimõtteid, näiteks minimaalsuse põhimõtte järgmiseks pseudonüümitakse edastatavad andmed, kui kaasatud kolmandal isikul puudub talle antud ülesande täitmiseks vajadus andmete töötlemiseks isikut otseselt tuvastada võimaldaval viisil. Kvaliteedi analüüsimi se l täidetakse mh Euroopa Liidu kohustusi . N äiteks tuleb Euroopa Liidu N õukogu soovituste kohaselt esitada andme id soovituste tulemuse seireks . Selline seirevajadus kaasneb nõukogu 15. veebruar i 2016 . a soovitusega , mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (2016/C 67/01) , või 30. oktoobri 2020. a soovitus ega , mis käsitleb algatust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ ja millega asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. a soovitus noortegarantii loomise kohta (2020/C 372/01). Mõlemal juhul on vaja esitada seireandmeid sihtrühma koh ta ka kuus ja 12 kuud p ärast töötuna arveloleku lõpetamist. Tööturuteenustega rahulolu uurim ise vajadus tuleb töötukassale Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest (EL) nr 573/2014/EL, mille artik li 4 lõi k e 1 punkti iv kohaselt mõõdavad kõik EL i avalikud tööturuasutused kliendi rahulolu avalike tööturuasutuste teenustega. Eelnõu § -s 4 sätestatakse TVTS is tehtavad muudatused. Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse TVTS i § 7 lõigetega 7 ja 8 . Sät t e d on vajalik ud selleks, et töötukassal oleks õiguslik alus kontrolli da pärast töövõime hindamise otsuste tegemist töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuste kvaliteeti ja põhjendatust ning kaasat a kontrollimisse tervishoiuteenuse osutaja id ja teisi eksperte . Seeläbi on võimalik hinnata ja parendada ka töövõime hindamise mõju ja tulemuslikkust. TVTSi § 7 lõike 1 kohaselt võib töötukassa kaasata eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. TVTS i § 7 l õike 2 kohaselt sõlmib töötukassa töövõime hindamisel eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutajaga tsiviilõigusliku lepingu. Töötukassa ülesanne on teha nende tervishoiuteenuse osutajate tegevuse üle eksperdiarvamus te andmisel lepingulist kontrolli . TVTSi § 7 lõikega 7 antaksegi töötukassale õigus kontrollida eksperdiarvamuste kvaliteeti ja põhjendatust kaasates selleks vajadusel tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Selliseid kvaliteedikontrolle tehakse praktikas peamiselt kahel põhjusel. Esiteks kui tuleb sisend inimese enda või mõne kolmanda osapoole poolt, et töövõime hindamisel võib olla kliendi suhtes tehtud vale otsus, siis peab töötukassa seda uurima. Selleks, et kontrollida hindamise aluseid ning seda, kas hindamisel on võetud arvesse kõik asjakohased andmed , on vaja ligipääsu tervise infosüsteemi andmetele. Teiseks viiakse läbi hindamise metoodika analüüse , mille aluseks on igapäeva praktikas hindamises küsitavusi või erinevat tõlgendamist põhjustavad teema d (nt vaimse võimekuse hindamine) , analüüsitakse koostatud eksperdihinnanguid ja tuvastatakse seal metoodika arendamise kohad (nt arsti juhendi uuendamise vajadus) . Seega on kvaliteedikontrolli tulemuse põhjal võimalik hinnata nii üksikute otsuste kvaliteeti ja nende põhjendatust konkreetse inimese suhtes kui ka ühtlustada töövõime hindamiste kvaliteeti ja järjepidevus läbi metoodika selgituste . Kehtiva TVTSi järgi ei saa eksperdiarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamisel ning töövõime hindamise mõju ja tulemuslikkuse analüüside tegemise l kasutada tervise infosüsteemis olevaid andmeid, kuna TVTS i § 7 l õike 4 kohaselt on töövõimet hindaval arstiõppe läbinud töötukassa töötajal ja tervishoiuteenuse osutajal juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele vaid töövõime hindamiseks. E ksperdiarvamuste kvalitee d i ja põhjendatus e hinda miseks on arstiõppe läbinud töötukassa ekspertarstidel ja töötukassa kaasatud arstiõppe läbinud isikutel vajalik näha lisaks eksper di arvamuses sisalduvatele andmetele ka selle aluseks olevaid tervise infosüsteemi andmeid, et oleks võimalik eksper di arvamuse kvaliteeti kontrollida alusandmete võrdluses. Ilma nende andmeteta on praegu keeruline tagada täpset arusaama hinnangu sisulisest kvaliteedist. Sättega luuakse õiguslik alus teha päringuid tervise infosüsteemi, mitte lähtuda üksnes tervishoiuteenuse osutajate ekspertarstide varem tehtud päringu andmetest. Kuivõrd tegemist on halduse enesekontrolliga efektiivse ja sisuliselt hästi toimiva haldusmenetluse tagamiseks, ei saa see toimuda isiku nõusoleku alusel. Vastava kvaliteedi ja põhjendatuse hindamise kontrolli andmekoosseis on piiratud töövõime hindamiseks vajaliku andmekoosseisuga. Rohkemate andmete kogumine oleks andmete töötlemise eesmärki arvestades ülemäärane ja rikuks minimaalsuse põhimõtet. Seetõttu antaksegi TVTS i § 7 lõikega 8 arstiõppe läbinud töötukassa töötajale ja töötukassa kaasatud arstiõppe läbinud isikule eksperdiarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamiseks ning töövõime hindamise mõju ja tulemuslikkuse hindamise ning parendamise eesmärgil juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele TVTS i § 7 lõikes 4 nimetatud isikuandmetele ning töövõime hindamise taotluse, otsuse ja eksperdiarvamuse andmetele töötukassa andmekogus . Eelnõu § 4 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks TVTS i § 18 , mis käsitle b töövõimetoetuse peatamise võimalus t . Kehtiva seaduse kohaselt järgneb esimese le rikkumise le töövõimetoetuse peatamine kümneks päevaks , teise rikkumise korral peatamine 30 päevaks. Muudatusega lõpetatakse töövõimetoetuse peatamine ning dokumenteeri tud rikkumise järel lähtutakse kõikide teiste töötutega samades t põhimõtetest: esimese kahe rikkumise korral tehakse hoiatus (töövõimetoetuse maksmist ei peatata ) ning kolmandaga kaas neb töötuna arveloleku lõppemine ja sellega lõpeb ka töövõimetoetuse maksmi n e. Muudatus ühtlustab töövõimetoetuse saajate, töötuskindlustushüvitise saajate ja kõikide teiste registreeritud töötute sanktsioonide rakendamise põhimõtteid . Astmeline lähenemine ja selgelt registreeritud rikkumised ja töötule rikkumis te tagajärgede selgi tamine võimaldavad ka töötutel oma käitumist parandada. Eelnõu § 4 punktiga 3 muudetakse TVTS i § 19 lõiget 6 , jättes sättest välja viide TVTS i § -le 18 , kuna see tunnistatakse kehtetuks (vt täpsemalt eelnõu § 4 p 2) . Eelnõu § -ga 5 sätestatakse seaduse aktiivsusnõuete muudatus te jõustumine 1. jaanuaril 2027 (need on § 1 punktid 5 ‒ 15, § 3 punktid 1 ja 2 ning § 4 punktid 2 ja 3) . Jõustumistähtaeg on seatud arv estusega, et enne seaduse jõustumist jõuaks töötukassa teha vajalikud korralduslikud ja infotehnoloogilised muudatused. Ülejäänud sätted jõustuvad üldises korras . 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõu s ei kasut ata uu si termineid . 5 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusaktidega . 6 . Seaduse mõju Muudatuste rakendamisega kaasneb otsene mõju järgmistes valdkondades: (1) sotsiaalne mõju (mõju tööhõivele), (2) mõju riigivalitsemisele (sh töötukassale ja töötukassa eelarvele). Mõju majandusele ja tööandjatele avaldub kaudselt. Avalduva mõju ulatus sõltub sellest, kas muudatuste tulemusena töötute liikumine tööturule suureneb või jääb muutumatuks ja mõjutab seeläbi tööjõupakkumist tööandjatele. Kuna mõju majandusele on kaudne, ei analüüsita seda põhjalikumalt. Mõju tööturule on täpsemalt analüüsitud sotsiaalse mõju osas . Muudatused ei mõjuta IT-valdkonda , haridust, kultuuri, riigikaitset ja välissuhteid ega siseturvalisust ja keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 6.1. Sotsiaalne mõju Töötukassa andmetel o li 2025. aasta iga kuu lõpu seisuga töötuna arvel keskmiselt 46 301 inimest, 2024. aastal oli see arv 50 281. Rahvaar v uga võrreldes moodustavad registreeritud töötud ligikaudu 3,5% Eesti elanikkonnast ning osakaal tööjõust (registreeritud töötuse määr) on 2025. aastal olnud ligikaudu 6%. Seega võib mõjutatud sihtrühma pidada suhteliselt väikeseks. Registreeritud töötute seas on naisi rohkem kui mehi, kuna naised registreerivad end töötuna sagedamini. Soolised erinevused avalduvad eeskätt vanuserühmas 25–54, kus 2025. aasta kuude keskmisena oli töötuna arvel ligikaudu 2751 naist rohkem kui meest; samas vanuserühmas on ka töötute koguarv suurim. Peaaegu iga viies registreeritud töötu on vähenenud töövõimega. Ukraina sõja tõttu rahvusvahelise kaitse saanud registreeritud töötute arv on 2025. aasta oktoobri lõpuks vähenenud 2801 inimeseni, moodustades 6,6% kõigist töötutest. T öötuse määr Ida-Virumaal on ülejäänud Eestiga võrreldes endiselt oluliselt kõrgem. M uudatustega kavandatud töötuna arveloleku süsteemi lihtsustamine, süsteemi suurem läbipaistvus ja selgus ning töötute tõhusam tööellu naasmise toetamine puudutab kaudselt kõiki töötuna arvel olevaid isikuid. Samas on muudatuste mõju ja ulatus registreeritud töötutele erinev: see sõltub töötu arveloleku kestusest ja aktiivsusnõuete täitmisest, sh sellest, kas töötu saab rahalist või mitterahalist tuge, samuti töötu individuaalsetest (nt tervislik seisund ja töövõime) ja sotsiaalsetest (nt hoolduskoormus) taustateguritest, mis kujundavad tema võimalusi aktiivsusnõudeid täita ja tööturule naasta. J ärgnevalt analüüsitakse kavandatud muudatuste sotsiaalseid mõjusid muudatuste kaupa, kirjeldades seejuures ka neid sihtrühmi, kes on muudatustest otseselt mõjutatud. 6.1.1. Muudatus 1: a ktiivsusnõuete lihtsustamine ja sanktsioonide ühtlustamine kõigile töötutele M uudatuste jõustumisel lõpetatakse töötuna arvelolek kolme rikkumise järel, sõltumata rikkumise liigist. Samuti nähakse ette töötukassa õigus lõpetada arvelolek töötu agressiivse käitumise või muu koostööd takistava tegevuse korral, millele järgneb 90-päevane ooteaeg enne töötuna uuesti arvele võtmist. Seni võis töötuna arveloleku lõpetamisele eelneda mitu erinevat rikkumist. Järgnevas tabelis on näha, kui palju on eriliigilisi sanktsioone registreeritud töötutele rakendatud. Statistika on kuvatud rikkumise kuupäeva, hüvitise või toetuse liigi (esimese rikkumise ajal kehtiv toetus või hüvitis) ja rikkumise järjekorranumbri (esimene, teine ja kolmas rikkumine) kaupa . Tabelis ei ole eraldi välja toodud TKH ja TVT koos saajaid, kuna selle rühma rikkumiste arv on prognoosi koostamiseks liiga väike : 2024. aastal 11, 2023. aastal kolm ja 2021. aastal üks rikkumine. Tabel 1 . Sanktsioonide arv aastatel 2021 – 2025 oktoober toetuse/hüvitise saamise (esimese rikkumise ajal) põhjal Toetus/hüvitis esimese rikkumise järel Rikkumise nr Rikkumise aasta 2021 2022 2023 2024 2025 10 k E i saanud toetust või hüvitist 1 1364 1170 1790 3645 3831 2 331 320 533 1256 1591 3 75 95 173 485 701 Sai töötuskindlustushüvitist 1 10 9 11 56 89 2 2 2 2 20 29 3 1 1 6 7 Sai töötutoetust 1 120 143 300 530 659 2 7 14 69 106 162 3 1 8 22 32 58 Sai töövõimetoetust 1 149 160 282 594 631 2 21 39 75 158 203 3 7 9 24 60 77 Allikas: Eesti Töötukassa Peamiseks põhjuseks läbi aastate on olnud nõustamisel mitteosalemine vähemalt kord 30 päeva jooksul, mis moodustab umbes 96% sanktsioonidest aastail 2019 – 2024 ( vt t abel 2 ). Aastat i on selle rikkumise arv stabiilselt kasvanud ning 2024. aastal ulatus see üle 11 000. 2024. aastal kasvas märkimisväärselt ka tegevuskava kolm korda täitmata jätmine ning kolm korda mõjuva põhjuseta nõustamisel mitteosalemine. See viitab ühelt poolt töötute tööotsingu kesisele aktiivsusele , mistõttu kasvab aktiivsusnõuete rikkumis te arv, ning teiselt poolt töötukassa sekkumiste rangemaks ja järjekindlamaks muutumisele. Tabel 2 . Aktiivsusnõuete mittetäitmise põhjused, 2019 – 2024 Aasta eelmisest pöördumisest 30 päeva möödumi n e tegevuskava kolmandat korda täitmata jätmi n e kolmandat korda mõjuva põhjuseta pöördumata jätmi n e 2019 7638 96 23 2020 8100 56 14 2021 7030 41 20 2022 7914 44 19 2023 9115 58 36 2024 11 056 202 118 Allikas: Eesti Töötukassa Samal ajal on kasvanud ka töötuna arveloleku lõpetamise otsuste koguarv ning sanktsioonidega lõpetamiste osakaal. Jooniselt 2 on näha, et töötuna arveloleku lõpetamise otsuste koguarv on aastatel 2019–2024 selgelt kasvanud, ulatudes 2019. aasta 67 406 otsuselt 2024. aastaks juba 94 912 otsuseni. Samal ajal on kasvanud aktiivsusnõuete rikkumise osatähtsus arveloleku lõpetamis e korral . Kui 2019. aastal moodustasid sanktsioonidega lõpetamised 11,5% kõigist lõpetamistest, siis 2024. aastal oli näitaja 12,0%. Selline suundumus viitab ühelt poolt klientide aktiivsuse vähenemisele ja raskustele tööotsingukohustuste täitmisel ning teiselt poolt töötukassa praktika ühtlustumisele ja järjekindlamale sekkumis ele. Joonis 2. Arveloleku lõpetamise otsuste arv ja aktiivsusnõuete rikkumiste osatähtsus arveloleku lõpetamise otsustes, 2019 – 2024 . Allikas: Eesti Töötukassa Arvestades, et nii otsuste koguarv kui ka sanktsioonide osatähtsus kasva b , toetab see vajadust selgemate ja rangemate tingimuste järele, et tagada ühtne hindamis- ja otsustamispraktika ning vähendada olukordi, kus aktiivsusnõuete täitmata jätmise tagajärjed on ebaselged. Astmeline süsteem (esimesele kahele rikkumisele järgneb hoiatus, kolmandale rikkumisele arveloleku lõpetamine) suurendab tööotsijate motivatsiooni tööd otsida ja teeb sanktsioonide rakendumise etteaimatavaks. Lühiajaliselt võib kohanemisperioodil rikkumiste arv suureneda (töötukassa 2027. a prognoos : +5%), kuid edaspidi , kui inimesed on uute nõuetega kohanenud ja oma käitumist korrigeerinud, võib eeldada rikkumiste arvu vähenemist, töölemineku osakaalu kasvu ja töötuse mediaankestuse vähenemist. Empiirilised uuringud näitavad , et tõhusam tööotsingu seire ja rangemad nõuded võivad keskmiselt lühendada töötuse kestust, uuringud näitavad töötuse kestuse vähenemist umbes 10–16% ning tööle liikumise tõenäosuse suurenemist umbes 20 – 30%, mõnel juhul isegi enam. Samas on mõju suurus tugevalt riigi, sihtrühma, seire intensiivsuse ja tööturu olukorra spetsiifiline . Töötukassa hinna n gu l lüheneks keskmine töötuna arveloleku kestus u 13 päeva ning selle mediaan u kaks päeva ( võrreldes 2024. aastal tegelikult lõpetatud arvelolekute kestusega) . Kuna kõikidele töötuna arvel olevatele isikutele rakenduvad samad sanktsioonid, sõltumata saadavast hüvitisest või toetusest, ei peatata töötuskindlustushüvitise või töövõimetoetuse maksmis t enam esimese rikkumise järel , vaid alles pärast kolmandat registreeritud rikkumist, mille eelneb hoiatus. Tabel 3 . Kehtivad aktiivsusnõuded ja nende rikkumise tagajärjed Aktiivsusnõue täitmata/tagajärg Rikkumiste arv TKH lõpp TT peatamine TT lõpp TVT peatamine TVT lõpp Arvel-oleku lõpp 1. Ei osale nõustamisel kokkulepitud ajal 1 X viimasele nõustamisele järgnevast päevast kuni nõustamisel osalemise päevani, k.a. 10 päeva 2 X 30 päeva 3 X X 2. Ei osale nõustamisel 30 päeva jooksul 1 X 3. Jätab täitmata kokkulepitud tegevuse 1 X 10 päeva 10 päeva 2 X 30 päeva 3 X X 4. Keeldub sobivast tööst 1 X 10 päeva 10 päeva 2 X 30 päeva 3 X X 2024. aastal lõ petati TKH 44 korral. TVT maksmise peatamiste arv on aastail 2022–2025 selgelt kasvanud nii kümneks kui ka 30 päeva ks peatamise korral ( t abel 4 ) : vastavalt 213-lt (2022) kuni 905ni (2025, jaan–nov), mis tähendab enam kui neljakordset tõusu , ning 26-lt kuni 176ni samal ajavahemikul , st ligi seitsmekordne suurenemine. Tabel 4 . Töövõimetoetuse peatamiste arv perioodil jaan 2022 – nov 2025 Peatamise aasta 10 päeva 30 päeva 2022 213 26 2023 392 65 2024 762 124 2025 905 176 Allikas: Eesti T öötukassa M uudatuste jõustumise l muutuvad töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajatele aktiivsusnõuete tingimused mõnevõrra leebemaks , kuna toetuse või hüvitise maksmise lõpetamisele eelneb hoiatus, mis võimaldab töötul oma käitumist kohandada (vt tabel 5 ) . See tähendab ühtlasi, et esialgu sanktsioonide arv eeldatavasti kasvab , ku na esialgu ei kaasne sellega hüvitise/toetuse lõppemist , vaid tehakse hoiatus. Samuti väheneb töötuskindlustushüvitiste lõpetamiste ja töövõimetoetuste peatamiste arv, kuna neid ei rakendata esimeste rikkumiste järel. Töötukassa stsenaariumiarvutuste kohaselt väheneb aastatel 2027–2029 eeskätt teise ja kolmanda rikkumise arv nii töötuskindlustushüvitise kui ka töövõimetoetuse saajate seas , ku na astmeline lähenemine võimaldab käitumist kohandada ning inimesed harjuvad uue süsteemiga. Uus süsteem vähendab seega riski, et üksik või korduv, kuid mitte süstemaatiline rikkumine toob kohe kaasa toetuse või hüvitise kaotuse, seega suureneb sihtrühma jaoks õigusselgus ja õiguskindlus. Eriti oluline on mõju vähenenud töövõimega isikutele, kellel võib aktiivsusnõuete regulaarne täitmine olla keerukam. Tabel 5 . Aktiivsusnõuete ja nende rikkumise tagajärjed muudatusettepaneku järgi Aktiivsusnõue täitmata/tagajärg Rikkumiste arv Ei saa hüvitist ega toetust Töötuskindlustus-hüvitis (BTKH ja STKH) Töövõimetoetus (TVT) 1. Mõjuva põhjuseta ei osale nõustamisel kokkulepitud ajal või viisil või ei täida muud kokkulepitud tegevust või keeldub sobivast tööst 1 Rikkumise dokumenteerimine (hoiatus) Rikkumise dokumenteerimine (hoiatus) Rikkumise dokumenteerimine (hoiatus) 2 Rikkumise dokumenteerimine (hoiatus) Rikkumise dokumenteerimine (hoiatus) Rikkumise dokumenteerimine (hoiatus) 3 Arveloleku lõpetamine Arveloleku lõpetamine* Arveloleku lõpetamine* Isikut ei võeta töötuna arvele enne 90 päeva möödumist viimasest töötuna arveloleku lõpetamisest 2. Mõjuva põhjuseta ei osale 30 päeva jooksul nõustamisel 1 Arveloleku lõpetamine Arveloleku lõpetamine* Arveloleku lõpetamine* 2 Arveloleku lõpetamine Arveloleku lõpetamine* Arveloleku lõpetamine* Isikut ei võeta töötuna arvele enne 90 päeva möödumist viimasest töötuna arveloleku lõpetamisest, kui asjakohase avalduse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul lõpetati isiku kaks viimast järjestikust töötuna arvelolekut eelnõukohase seaduse § 12 lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel. 3. Käitub korduvalt agressiivselt, sündsusetult või muul moel nõustamist takistavalt 3 1 Arveloleku lõpetamine Arveloleku lõpetamine* Arveloleku lõpetamine* Isikut ei võeta töötuna arvele enne 90 päeva möödumist viimasest töötuna arveloleku lõpetamisest, kui asjakohase avalduse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul lõpetati isiku kaks viimast järjestikust töötuna arvelolekut eelnõukohase seaduse § 12 lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel. *TKH ja TVT lõppemised on seotud arvelolekuga , st TKH lõppeb koos arvelolekuga ja TVT juhul, kui klient 14 päeva jooksul aktiivsusnõuet muul viisil ei täida. 6.1.2. Muudatus 2: s obiva töö mõiste ajakohastamine Seaduses muud etakse sobiva töö määratlus töö otsimise alguses seaduses paindlikumaks ning sobiva töö rangemat muu datust rakendatakse varem. Kui seni kitsenesid sobiva töö tingimused 21. nädalal, siis nüüd saja päeva möödudes. Alates 101. päevast seatakse sobivale tööle rohkem tingimus i ning arvestatakse inimese varasemaid oskusi , kogemusi ning t öötukassa toel toimuvat ümberõpet, et pakkuda kõige enam sobiva t töö d ja vajaduse korra l toetada karjääripöör et . 2024. aastal lõpetas saja päeva jooksul arveloleku u 41% töötutest – meeste hulgas oli osakaal 43,2% ja naiste hulgas 38,6%. See tähendab, et arvelolek kauem kui sada päeva puudutab enam ikku (59%) töötutest, kes ei leidnud või ei alustanud sobivat tööd esimese saja päeva jooksul. Naiste seas on pikemaajaline arvelolek tõenäolisem. Sobiva töö varasem muudatus mõjutab enim neid inimesi, ke l ei ole olulisi tööturutakistusi ning kes on muudatuse tõttu motiveeritud valima sobivama töö kiiremini. 2024. aastal oli selliseid inimesi, kes o lid töötuna arvel üle saja päeva, kui d kelle tõenäosus 180 päeva jooksul tööle asuda o li andmete järgi suur (st neil ei ole olulisi tööturutakistusi , nt ebapiisavad oskused, tervisest tulenevad takistused vms) , töötukassa andmeil 4877. See on sihtrühm, keda so biva töö muudatus võiks mõjutada enim. Mõjutatud sihtrühmas on rohkem töötuskindlustushüvitise ning töötutoetuse saajaid ja neid, kes enne töötuks jäämist töötasid spetsialisti ametikohal. Mõnevõrra rohkem on 25 – 54 vanuse rühma kuulu jaid ( 6 protsendipunkti rohkem võrreldes kõigi arveloleku lõpetanud töötutega) ja naisi ( erinevus 5 protsendipunkti ) . Kõige ulatuslikum mõju on sobiva töö mõiste ajakohastamisel töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajatele, kellel ei ole olulisi tööturutakistusi, kuid kes toetuse saamise tõttu võivad tööle liikumist edasi lükata. Samuti on enam mõjutatud enne töötuks jäämist spetsialisti ametikohal töötanu d inimesed , kelle jaoks 101. päevast tekkiv surve liikuda osaliselt sobivale või madalama kvalifikatsiooniga tööle võib tähendada suuremat kohanemisvajadust. U uringute kohaselt võib sobiva töö liialt kiire muutmine survestada inimesi võtma kiiresti vastu töökoh a , mis ei pruugi tingimata kõige paremini sobi da . Seeläbi lühiajaliselt töötuse kestus küll lüheneb , kuid edaspidi kasvab ka korduv töötus , kuna inimesed lahkuvad neile sobimatust töökohast kiiremini või kannatab töö kvaliteet (töö stabiilsus, töötasu vms). See võib positiivset töötuse lühendamise efekti vähendada (inimesed leiavad küll kiiremini töö , kuid ka kaotavad selle sagedamini ). Siiski puudub selge alus , et hin nata, milline on optimaalne tööotsingu kestus või tasakaalupunkt lühema töötuse ja kvaliteetsema töö vahel. Selle riski realiseerumise ennetamiseks analüüsib töötukassa edaspidi lühiajalise ja korduva registreeritud töötuse esinemissagedust. Riski aitab maandada tööturuteenuste pakkumine ning tööpakkumiste sobitamine inimese varasemast töökogemusest ja omandatud oskustest lähtu des . Samuti saab esimesed sada päeva töötuna registreeritud inimene otsida tööd paindlikumalt, arvestades oma terviseseisundit, elukohta, haridust, eriala, varasemat töökogemust ja töötasu. Sobiva töö valik u otsustavad inime ne ja töötukassa koostöös. See vähendab survet võtta kiiresti vastu töö, mis ei vasta inimese kvalifikatsiooni le ja oskuste le . Paindlik otsing suurendab tõenäosust, et inimene leiab töö, mis vastab tema kvalifikatsioonile ja oskustele, mis omakorda aitab kaasa töökoha pikaajalisele säilimisele ja töörahulolule. Muudatuse ebasoovitavate mõjude riski avaldumist aitab maandada ka see, et sobiva töö leidmisel arvestatakse mõistlikul määral hoolduskoormuse piirangutega , näiteks pereliikmete või lähedaste eest hoolitsemisega seotud piirangu i d (nt lasteaiast tulenev ajapiirang). See muudatus mõjutab eelkõige naisi, kes tihti kannavad suuremat hoolduskoormust ning kelle tööotsinguid sellised piirangud kõige enam mõjutavad. Muudatus tagab võrdsemad võimalused tööotsinguks ja tööturule naasmiseks. Kuigi muudatus toetab kiiremat tööle minemist, on oluline siiski arvestada, et seda mõjutab lisaks ka üldine majanduskeskkond ja tööturu olukord – majanduskasvu ja töökohtade loomise olukorras asutakse tööle kiiremini ning majanduslanguse ja kasvava töötuse tingimustes võib kõigi sihtrühmade tööle asumine olla aeglasem. Seejuures kehtib viitaeg ja kehvema majandusolukorra mõju avaldub sellele järgneval aastal. 6.2. Mõju riigivalitsemisele (Eesti Töötukassale) Töötukassa vaatest väheneb kontrolli tegevuste maht , kuna sõidukulusid ei pea hindama. S obiva töö piir muutu mise tõttu suureneb nende klientide hulk , kelle töösoovid on vaja ümber hinnata (need, kes praegu kehtiva piiri ajaks liiguvad tööle, kuid kelle arvelolek kestab kauem kui sada päeva). Sanktsioonide arv esialgu suureneb , kuid kasv aeglustub ajapikku , mis vähendab edaspidi töötukassa töökoormust. Esimesel aastal p ärast muudatuse jõustumist võib suureneda vaiete arv . Muudatuse rakendamiseks tuleb ajakohastada juhendeid ja koolitada nõustajaid, et tagada ühtne praktika. Samuti eeldab muudatus hoiatuste kuvamist kliendile e-töötukassas ja nõustajale EMPISes , mis nõuab tehnilist arendust. Mõju töötukassale ei ole siiski märkimisväärne, kuna vajalikud arendused ja juhendite muudatused tehakse ühekordselt ning nõustajate praktika ühtlustamist toetatakse koolituste ja juhendamisega juba praegu. 6.3. Muudatuste andmekaitseline mõju 1 . Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 täpsustatakse t öötukassa ja KOV vahelist andmevahetust, võimaldades t öötukassal saada KOV-lt edaspidi isiku abivajaduse hindamise ja funktsioneerimisvõime piirangute andmeid, täites andmete ühekordse küsimise põhimõtet. Andmete jagamise eesmärk on inimese abivajaduse hindamisel dubleerimise ja samas lünkade vältimine, kuna abivajaduse hinnangut on võimalik kasutada tööalase abivajaduse määratlemisel ja abi võimaldamisel parimal viisil. Ka funktsioneerimisvõime piirangute osas puudub vajadus neid hakata kordama eraldiseisvalt t öötukassale, kui sotsiaalabi pakkumisel on need juba kirjeldatud ning t öötukassal on võimalik nende teadmistega abistada inimest parimal viisil tööturul hakkama saamiseks. Arvestades töötlemise eesmärki ja viise, võib pidada andmevahetust dubleerimise vältimiseks vajalikuks ja kohaseks. Andmete töötlemisel tagatakse läbipaistvus, täiendades töötukassa andmekogu (TKIS) põhimäärust, selgitades inimesele tema andmete kasutamist tööturuteenuste määramisel ning andes andmesubjektile soovi korral ka tema andmete väljavõte. Andmed on kaitstud nii tehniliste (andmekogu tehnilised meetmed ja ligipääsupiirangud) kui ka organisatoorsete (juhised, koolitused) kaitsemeetmetega. Andmed ei ole TKIS põhiandmeteks, mistõttu Töötukassa saab need sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) kaudu ning need salvestatakse Töötukassa andmekogus (TKIS). Tegemist on riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega, mille andmevahetus toimub üle X-tee. Arvestades, et TKIS ja STAR andmevahetus toimib ka täna, kus mõlemad pooled rakendavad kõiki isikuandmete kaitsega kehtivaid nõudeid, ei too täiendav andmetöötlus kaasa uusi riske. Andmetele juurdepääs on piiratud Töötukassa töötajatega, kelle ülesandeks on inimese abistamine, teatud juhtudel on andmetele ligipääs vajalik ka töötajatel, kes tagavad andmekogu tehnilise toimimise. Kõik tegevused logitakse ja töötajatel on konfidentsiaalsuskohustus. Andmeid ei edastata kolmandatele isikutele, va tööturuteenuse osutamiseks vajalikus ulatuses teenust osutavale lepingupartnerile. Kokkuvõtlikult ei kaasne muudatustega mõju, mis oluliselt mõjutaks või suurendaks andmesubjekti riski oma õiguste või vabaduste kasutamisel. 2. Eelnõu § 3 punktiga 3 täpsustatakse t öötukassa analüüside ja uuringute läbiviimise korraldust ja eesmärke , rõhutades, et t öötukassa viib läbi uuringuid ja analüüse oma tegevuse mõju, tulemuslikkuse ja kvaliteedi hindamiseks . Selleks peab olema võimalik koguda tagasisidet t öötukassa teenuseid kasutavalt inimeselt (nt viies läbi rahulolu-uuringuid, teadlikkuse uuringuid jms ) . Uuringute ja analüüside läbiviimine on t öötukassa tegevuse efektiivsuse tagamisel väga oluline aspekt. Arvestades, et just teenuste kasutajad saavad olla inimesteks, kes enda kogemuse põhjal oskavad anda tagasisidet positiivsete ja negatiivsete aspektide kohta, ei ole sisuliselt ühtegi võrreldavat meedet, mis aitaks t öötukassal saada samaväärselt infot enda teenuste ja nende kvaliteedi kohta. Kuigi võib kaaluda ka teiste inimeste küsitlemist või muid info kogumise vahendeid, ei oleks ükski neist sedavõrd täpne, kui teenuseid kasutanud inimeste tagasiside. Seeläbi võib andmetöötlust pidada eesmärgipäraseks, aidates t öötukassal enda tegevust läbi halduse enesekontrolli paremustada. Töötlemisel tagatakse läbipaistvus, selgitades uuringute läbiviimisel andmesubjektile töötlemise eesmärki ja tulemust. Siiski ei ole t öötukassa tagasiside saamine olukorraks, mida peaks tagama sunniga, vaid andmesubjekt võib keelduda uuringule vastamisest keelates endale uuringukutsete saatmise kui ka jättes talle saadetud uuringule vastamata. Uuringutes osalemine on vabatahtlik ning inimesele ei kaasne uuringule vastamata jätmisega või uuringust keeldumisega negatiivseid tagajärgi. Minimaalsuse põhimõttest lähtuvalt küsitakse andmesubjektil t tagasisidet vaid temale asjakohaste teenuste kohta . S amuti võib andmesubjekt jätta vastamata küsimustele , millele ta ei soovi vastata . U uringu eesmärki tutvustatakse inimesele saadetud kirjas, samuti on kirjeldatud, kuidas on võimalik oma õiguseid teostada ja keelata edaspidiselt uuringute kutsete saamine. U uringu te vastuseid hoitakse konfidentsiaalsena ning jagatakse vaid uuringu täitmisesse kaasatud kolmanda osapoolega, kellel on samuti konfidentsiaalsuskohustus. Andmeid töödeldakse t öötukassa või uuringu täitmisesse kaasatud kolmanda osapoole kaitstud keskkonnas, tagades andmete turvalisuse ning kaitse andmete hävimise või kahjustumise eest. Kokkuvõtlikult võib töötlemise mõju andmesubjektile pidada väheseks ning andmesubjektil on igal hetkel võimalik keelduda uuringus osalemast või jätta uuringule vastamata. Oluline on märkida, et sätte täpsustus ei puuduta teisi uuringuid ja analüüse, mida t öötukassa enda töö efektiivsuse ja tööturu uuringute eesmärgil juba täna läbi viib. 3 . Eelnõu § 4 punkti 1 muudatusega antakse arstiõppe läbinud töötukassa töötajale ja töötukassa kaasatud arstiõppe läbinud isikule ligipääs töövõime hindamise ekspertarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamiseks ning töövõime hindamise mõju ja tulemuslikkuse hindamise ja parendamise eesmärgil juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele. Muudatused on inimeste huvides, kuna aitavad tagada kvaliteetse ja efektiivse töövõime hindamise, kus arvestatakse kvaliteedinõuetega ning tagatakse jätkuv teenuse parendamine . Nimetatud eesmärki arvestades on sättega täidetud eesmärgipärasuse, seaduslikkuse ja läbipaistvuse põhimõtete järgimine, kus andmete töötlemine on ettenähtav ja läbipaistev (seaduses kirjeldatud), täpselt ja selgelt määratletud ning toimub õiguspärastel eesmärkidel. Tagatud on ka minimaalsuse põhimõte, kasutades üksnes selliseid andmeid, mis olid aluseks töövõime hindamisel ning piirates vastavalt töödeldavate andmete koosseisu seaduses. Andmeid töötleb piiratud ring inimesi, kellel on andmete tõlgendamiseks vastav haridus ning kelle ülesannete hulka kuulub vastava järelevalve ja hindamise läbiviimine, tagades andmetöötluse konfidentsiaalsuse. Andmetöötlus samade andmete osas toimub sisuliselt juba ka täna (eksper di hinnangus sisalduvate andmete töötlus), kuid täiendav töötlus puudutab eksper di hinnangu alusandmeid, mida eksper di hinnangusse ei ole kantud. Töövõime hindamis e otsus eid tehti 2025. aastal 43 045 . Igal aastal analüüsitakse vähemalt korra mingi kindla parameetri alusel (nt mõne konkreetse haigusgrupi hindamine) koostatud eksperdiarvamuste kvaliteeti (olenevalt valitavast teemast analüüsitakse 20-100 hindamise juhtu) . Nende eesmärk on hindamismetoodika analüüs. Lisaks algatatakse aastas kuni 30 menetlemise uuendamist olukorras, kus on vajalik juba tehtud otsuste ülevaatamine. Arvestades juba praegu toimuvat kontrolli raames töödeldavate andmete hulka võib muudatusega kaasneva andmete töötlemise mahu suurenemist hinnata väikeseks. Andmeid säilitatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik järelevalves ja pare nd amise tegevustes leitud erinevuste dokumenteerimiseks. Seejuures ei vaja dokumenteerimist igasugune erinevus, vaid dokumenteeritakse üksnes konkreetsel juhtumil tähtsust omavad aspektid, mille alusel on võimalik järelevalves teha edasisi toiminguid või paremustada teenuse kvaliteeti. Kokkuvõtlikult on andmetöötlus Töötukassale enda ülesannete efektiivseks ja kvaliteetseks täitmiseks väga oluline. Arvestades eriliigiliste andmete kasutust, suureneb küll andmesubjekti õiguste ja kohustuste riive, kuid arvestades, et tegemist on töövõime hinnangu alusandmetega, töötlemine on piiratud konkreetse kontrolli või kvaliteedi tegevusega ja töödeldavate andmete maht muutub väga vähesel määral, võib täiendavast andmetöötlusest tõusetuvat mõju ja riski andmesubjekti õigustele ja vabadustele pidada antud olukorras väikeseks. 7. Rakendusaktid Eelnõu seadusena jõustumisel on tarvis muuta majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määrust nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ , mille kavand on lisatud seletuskirjale . 8 . Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid ega -tulusid. Mõnevõrra suurenevad töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse kulud , kuna hüvitiste maksmist ei lõpetata ning töövõimetoetust ei peatata enam esimese rikkumise järel. T öötukassa 2024. aasta andmetel oleks töövõimetoetuste kulu olnud ca 130 000 euro võrra suurem võrreldes tegeliku kuluga sel aastal , kui nende toetus te maksmist poleks peata tud . K ui 44 inimest, kelle TKH lõpetati rikkumise tõttu ennetähtaegselt , oleks TKH maksimaalselt ära kasutanud (see tähendab kas TKH perioodi lõpuni või arveloleku lõpuni), siis oleks TKH kulu olnud ca 28 5 00 euro võrra suurem. Teisalt töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse kulu väheneb , ku na kolmanda le rikkumise le järgneb 90-päevane ooteaeg enne uuesti töötuna registreerimist ning hüvitiste või toetuste jätkamist. Aastatel 2027 – 2029 kulu vähene b järjest , kuna rakendatavate sanktsioonide arv eeldatava sti väheneb . Kulu väheneb hinnanguliselt 346 000– 452 000 eurot. Muudatuste rakendamiseks vajalik e IT - arendus te kulu on hinnanguliselt 154 900 eurot , millega on arvestatud töötukassa eelarves . 9 . Seaduse jõustumine Seadus e aktiivsusnõuete muudatustega seotud punktid (need on eelnõu § 1 punktid 5 ‒ 15, § 3 punktid 1 ja 2 ning § 4 punktid 2 ja 3) jõustu vad 202 7 . aas ta 1. jaanuaril . J õustumistähtaeg on seatud arvestusega, et enne seaduse jõustumist jõuaks töötukassa teha vajalikud korralduslikud ja infotehnoloogilised muudatused . Ülejäänud sätted jõustuvad üldises korras . 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat akse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumi t ele ning arvamuse andmiseks Eesti Töötukassale, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ametühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale .
Teie 17.02.2026 nr 2-2/584-1, MKM/26-
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
0218/-1K
[email protected]
Meie 09.04.2026 nr 8-2/1189
Tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Austatud minister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas Justiits- ja Digiministeeriumile
kooskõlastamiseks tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu põhimõtteliste märkustega
arvestamisel.
I. Põhimõttelised märkused
1. Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt muudetakse tööturumeetmete seaduse (TöMS) §-i 12, mis
reguleerib töötuna arveloleku ja tööturumeetme pakkumise lõpetamist. Täpsemalt
täiendatakse TöMS §-i 12 lõikega 3 järgmises sõnastuses: „Töötukassa võib teha otsuse isiku
töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu töötukassa töötajaga suulises või kirjalikus
suhtluses hoiatusest hoolimata käitub agressiivselt, sündsusetult või muul moel nõustamist
takistavalt.“. Seega tekib muudatuste jõustumise korral lisaalus inimese töötuna arveloleku
lõpetamiseks. Seletuskirja põhiseaduspärasuse analüüsi osas tunnistatakse, et töö kaotamise
tõttu võib inimene sattuda puudusesse ja seetõttu lasub riigil põhiseadusest tulenev kohustus
tööd kaotanud inimest abistada ning kavandatud muudatus riivab inimese õigust riigilt abi
saada. Justiits- ja Digiministeerium on seisukohal, et töötuna arveloleku lõpetamist
võimaldavate sätete kavandamisel peab arvestama sellega, et töötuna arvelolek on
töötukassa makstava töötushüvitise saamise eeldus. Töötushüvitis võib tööd kaotanud
inimese jaoks olla tema ainus sissetuleku allikas. Seega peab asjaolu, mis õigustaks inimese
töötuna arveloleku lõpetamist, olema kaalukas ja objektiivselt põhjendatav. Hetkel seaduses
sätestatud alused töötuna arveloleku lõpetamiseks on seotud sellega, kas töötuna arvel olev
inimene rikub seadusest tulenevaid nõudeid, näiteks ei osale nõustamisel (TöMS § 12 lg 1 p
1), või kas inimene ise soovib või on võimeline temale seadusega pandud kohustused täitma
(inimene ise avaldab soovi töötuna arveloleku lõpetamiseks (TöMS § 12 lg 1 p 7) või
lõpetatakse see inimese surma korral (TöMS § 12 lg 1 p 8)). Eelnõus kavandatud alus töötuna
arveloleku lõpetamiseks seadusest tulenevate nõuete rikkumist ei eelda. Muudatustega
soovitakse panna inimese õigust saada tööturumeetmeid ja hüvitisi sõltuvusse sellest, kuidas
abivajav inimene töötukassa ametnikuga suhtleb ja käitub. See tähendab, et muudatuste
jõustumisel tekib ametnikul lai otsustusruum küsimuses, mis otseselt mõjutab tööd kaotanud
inimese abisaamise võimalust. Seletuskirjas toodud selgitused ei ole piisavad ega veenvad
selleks, et oleks võimalik nõustuda kavandatud muudatuse vajalikkusega. Muudatuse
tulemusena võib riik jätta inimese abita sõltuvalt ametniku subjektiivsest hinnangust sellele,
mida vastav ametnik peab agressiivseks, sündsusetuks või muul moel nõustamist takistavat
käitumiseks. Justiits- ja Digiministeerium palub eelnõust § 1 punkt 13 välja jätta.
2. Eelnõu § 1 punktis 14 kavandatud TöMS muudatus ütleb, et „käesoleva seaduse § 9 lõigete
5–7 2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni kohaldatakse ka inimeste suhtes, kes on
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
töötuna arvele võetud enne 2027. aasta 1. jaanuari“. Sisuliselt tähendab see seda, et
vähendatud ehk 100-päevane periood inimese oskuste ja võimetega paremini kooskõlas töö
leidmiseks ning TöMS mõistes sobiva töö muudetud kriteeriumid rakenduvad ka nende
töötuna arvelolekul inimeste suhtes, kes on töötuna arvele võetud enne uute reeglite
jõustumist. Seletuskirjas on öeldud: „Kuigi sobiva töö tingimused muutuvad, on
haldusmenetluse efektiivsusest ja ökonoomiast lähtudes selgem, kui sobiva töö tingimusi
rakendatakse edaspidi kõikidele töötutele ühtviisi. Kuigi kohustus vastu võtta sobiv töö saabub
ajalises mõttes võrreldes senisega varem, ei kahjusta see juba töötuna arvel olevate inimeste
õiguspärast ootust, kuna TöMSi § 9 lõike 1 punktide 3 ja 4 kohaselt on töötu kohustatud otsima
tööd iseseisvalt ning vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma.“ Justiits- ja Digiministeerium
ei saa nõustuda seisukohaga, et kavandatud muudatus ei kahjusta enne muudatuste
jõustumist töötuna arvele võetud inimeste õigusparast ootust. Justiits- ja Digiministeerium on
seisukohal, et kavandatud muudatus kahjustab normi adressaatide õiguspärast ootust, sest
töötuna arvelevõtmise hetkel kehtisid nende suhtes leebemad nõuded, millega inimestel oli
õigus tööotsimisel arvestada. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 14 lõike 4
kohaselt võib seadust või selle sätet rakendada tagasiulatuvalt üksnes põhjendatud vajaduse
korral, kui see toob kehtiva õiguse normidega võrreldes kaasa isiku õiguste laienemise,
vabaduste suurenemise, kohustuste või vastutuse vähenemise või muu sellesarnase tagajärje
või kui sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet. Seega ei saa haldusmenetluse tõhususe
vajadusega põhjendada tagasiulatuvalt inimeste õigusliku olukorra halvendamist. Justiits- ja
Digiministeerium palub ebasoodsa tagasiulatuva mõjuga muudatus eelnõust välja jätta.
3. Eelnõu § 4 punkti 1 kohaselt täiendatakse töövõimetoetuse seaduse (TVTS) töövõime
hindamist puudutavaid sätteid. Justiits- ja Digiministeerium palub jätta eelnõust välja
kavandatud sätted, mis ütlevad, et juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele on lubatud ka
töövõime hindamise mõjude ja tulemuslikkuse hindamiseks. Tervise infosüsteemi andmetele
juurdepääsu võimaldamise ulatus ja eesmärk peavad olema kooskõlas sellega, milleks isik on
töövõime hindamiseks nõusoleku andnud. Isiku antud nõusoleku ulatus on hetkel selline, et
selle alusel saaks hinnata konkreetselt tema juhtumi kohta antud eksperdi arvamust. Seega
juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele peaks olema võimaldatud üksnes kindlas juhtumis
tehtud ekspertarvamuse kvaliteedi ja põhjendatuse hindamiseks. Justiits- ja Digiministeeriumi
hinnangul ei saa kavandada tervise infosüsteemi juurdepääsu võimaldamist üldise töövõime
hindamise mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks, sest isik ei ole andnud nõusoleku selleks, et
tema isikuandmeid kasutatakse töövõime hindamise süsteemi tervikuna analüüsimiseks.
Palume jätta kavandatud TVTS § 7 lõikest 8 välja tekstiosa „ning töövõime hindamise mõju ja
tulemuslikkuse hindamise ning parendamise eesmärgil“.
II. Sisulised märkused
4. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse TöMS § 5 lõikega 51, mis võimaldab töötukassal
edaspidi saada kohaliku omavalitsuse üksuselt ja edastada kohaliku omavalitsuse üksusele
isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Seletuskirjas on selgitatud, et muudatus annab
töötukassale õiguse inimese nõusolekuta edastada kohaliku omavalitsuse üksusele inimese
kohta andmeid. Samas kehtivas TöMSis ei ole sätet ka selle kohta, et KOV-ile võiks edastada
andmeid isiku nõusolekul. TöMS § 5 lõike 5 kohaselt korraldab töötukassa tööturumeetmete
pakkumist ning muud tööle saamiseks ja tööl püsimiseks vajalikku abi koostöös tööandjate,
kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste teenuseosutajatega, vajaduse korral kaasates isiku
nõusolekul tema lähivõrgustikku. Justiits- ja Digiministeerium palub selgitada, millisel
õiguslikul alusel hetkel isikuandmeid KOV-ile edastatakse. Seaduse kohaselt võib isiku
nõusoleku alusel hetkel kaasata üksnes tema lähivõrgustikku. Justiits- ja Digiministeerium on
seisukohal, et eelkõige on vajalik isiku enda soov KOV-ilt teenust või abi saada. Olukorras,
kus isik on töötukassa teenusest keeldunud, ei ole mõistetav, miks on tarvis tema andmeid
KOV-ile edastada. Üksnes andmete edastamisega ei saa tekitada inimeses abisaamise soovi.
Kui isik ei soovi töötukassa abi ning ei anna nõusolekut andmete edastamiseks, siis võib
järeldada, et ta ei soovi tekkinud olukorras ka KOV-i abi. Sellises olukorras andmete
edastamine ei ole kooskõlas andmetöötluse eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttega.
Seletuskirjas esitatud põhjendused ei ole piisavad, et pidada kavandatud andmetöötlust
proportsionaalseks ja isiku seisukohast vajalikuks. Mõnes olukorras võib jaatada vajadust
teavitada KOV-i abivajavast inimesest, kuid sellisel juhul tuleks KOV-ile edastada üksnes
abivajava isiku nimi ja kontaktandmed inimese poole pöördumiseks. Juhul kui inimene soovib
2
KOV-ilt siiski teenust saada, siis võib inimese soovil ja nõusolekul edastada teenuse
osutamiseks ka muid vajalikke andmeid. Eelkirjeldatu pinnalt tuleb eelnõu täiendada,
kavandades selles, milliseid isikuandmeid on õigus KOV-ile mõlemas kirjeldatud etapis
edastada. Seletuskirjas on selgitatud, et andmekoosseis, mida töötukassa võib KOV-ile
edastada, on sätestatud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 13 punktis
3. Justiits- ja Digiministeerium palub arvestada sellega, et andmetöötluse ulatus, piirid ning
töödeldavate isikuandmete kategooriad tuleb sätestada seaduses. Määrusega võib
töödeldavad isikuandmete kategooriad üksnes täpsustada. Justiits- ja Digiministeerium palub
tulenevalt eeltoodud tähelepanekutest lähtuvalt eelnõu täiendada.
5. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse TöMS §-i 8, mis reguleerib isiku töötuna arvelevõtmist.
Kavandatud muudatuste kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele enne 90 päeva möödumist
viimasest töötuna arveloleku lõpetamisest, kui isiku viimane töötuna arvelolek lõpetati TöMS
§ 12 lõike 1 punktis 2 või § 12 lõikes 3 sätestatud alusel. Seletuskirjast ei selgu, mis põhjusel
ja milliste kaalutluste tulemusena on otsustatud 90-päevase perioodi kasuks. Seletuskirjas on
öeldud, et ka varem on olukorras, kus isiku töötuna arvelolek rikkumiste tõttu lõpetati, kehtinud
90-päevane ooteaeg enne, kui inimesel tekib õigus töötuna arvele naasta. Samas on
eelnõuga kavandatud praegu kehtiva korraga võrreldes palju rangemad reeglid, mille
rikkumine toob endaga kaasa töötuna arveloleku lõpetamise, mille tõttu omakorda lõppeb
inimese õigus saada vastava õigusliku staatusega kaasnevaid hüvesid ja teenuseid. Ka
seletuskirjas on öeldud: „[---] muutuvad piirangud töötu jaoks senisega võrreldes
koormavamaks, sest töötuna arveloleku lõpetamist ja uuesti arvele võtmise 90-päevast
piirangut kohaldatakse sanktsioonina senisega võrreldes kiiremini [---] Muudatuse järel
arvestatakse töötuna arveloleku lõpetamise aluseks olevaid rikkumisi kehtiva õigusega
võrreldes teisiti – kui kehtiva õiguse järgi peab töötuna arveloleku lõpetamiseks olema kolm
samaliigilist rikkumist, piisab muudatuse järel sellest, kui rikkumisi on kokku kolm, st need
kolm rikkumist võivad olla ka kõik n-ö eri liiki.“. Seletuskirjas esitatud kavandatud muudatuste
põhiseaduspärasuse analüüs ei ole selles küsimuses piisav. Põhiseaduspärasuse hindamisel
ei ole analüüsitud kavandatud rangemate reeglite kontekstis töötuna arvelevõtmise ooteaja
lühendamise võimalust. Samuti ei ole selgitatud, miks on otsustatud, et tulevikus piisab töötu
staatuse kaotamiseks kolmest rikkumisest, kui hetkel võib seletuskirja kohaselt töötuna
arveloleku lõpetamisele eelneda kuni seitse ühekordset rikkumist. Kuna rikkumiste
regulatsioon muudetakse rangemaks, palub Justiits- ja Digiministeerium kaaluda vajadust
lühendada 90-päevast ooteaega inimestele, kelle suhtes on rikkumiste tulemusena töötuna
arvelevõtmine lõpetatud. Samuti palume tulenevalt eeltoodut märkustest seletuskirja
täiendada.
6. Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt muudetakse nõustamise viisi reguleerivat sätet. Muudatuste
jõustumisel ei arvesta töötukassa edaspidi nõustamise viisi üle otsustamisel isiku sooviga.
Seletuskirjas ei ole piisavalt põhjendatud sellise muudatuse vajalikkust. Kehtiva TöMS
kohaselt otsustab nõustamise viisi töötukassa. Seega juba kehtiva seaduse kohaselt ei ole
isikul õigust nõuda teatud viisil nõustamist. Justiits- ja Digiministeerium leiab, et võimalusel
peaks töötukassa nõustamise viisi üle otsustamisel arvestama ka inimese sooviga. See oleks
kooskõlas hea halduse tavaga. Teeme ettepaneku sõnastada TöMS § 9 lõige 2 järgmiselt:
„Nõustamine võib toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel
või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades võimalusel isiku soovi ja
võimalusi tööd leida.“.
7. Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt muudetakse töötu põhikohustusi reguleerivat paragrahvi.
Täpsemalt puudutavad kavandatud muudatused seda, millist tööd loetakse töötule sobivaks
sõltuvalt sellest, kui kaua on töötu töötuna arvel olnud. Sobiva töö on töötu kohustatud vastu
võtma (TöMS § 9 lg 1 p 3). Mida kauem on inimene töötuna arvel, seda vähem peab TöMSi
mõistes sobiv töökoht arvestama inimese individuaalsete omadustega või olukorraga (TöMS
§ 9 lg 5 ja 6). Hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt loetakse töötule sobivaks tööks esimese 20
nädala vältel töötuna arvelevõtmisest arvates töö, mis vastab TöMS § 9 lõikes 5 loetletule 1.
1
TöMS § 9 lg 5: „Sobivaks tööks töötule esimese 20 nädala vältel töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd:
1) mis tervislikel põhjustel ei ole töötule vastunäidustatud;
2) mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu töötul rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui
15 protsenti kuupalgast;
3) mis vastab töötu haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele;
4) mille eest pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti isiku ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust,
3
Seega on töötul võimalik esimese 140 päeva jooksul töötuna arvelevõtmisest alates loobuda
tööst, mis ei vasta TöMS § 9 lõikele 5. Muudatuste jõustumisel väheneb vastav ajavahemik
40 päeva võrra ehk 100 päevani. Samuti muudetakse mõned TöMS § 9 lõikes 5 sätestatud
sobiva töö kriteeriumid tööotsijale ebasoodsamaks, näiteks on seaduses hetkel sõnastatud
(TöMS § 9 lg 5 p 4), et sobivaks tööks loetakse töö „mille eest pakutav töötasu on vähemalt
60 protsenti isiku ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, kuid mitte
vähem kui kahekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär
[---]“. Muudatuste jõustumisel peab sobiv töö arvestama töötu varasema töötasuga, kuid mis
ulatuses, see jääb ilmselt töötukassa nõustaja otsustada. Seega kokkuvõttes antakse
muudatuste jõustumisel inimesele 40 päeva võrra vähem aega tema võimetele ja oskustele
paremini vastava töö leidmiseks ning muudetakse ka sobiva töö kriteeriumid tööotsijale
ebasoodsamaks. Samas seletuskirjas on öeldud, et 2024. aastal on töötukassa andmetel
arveloleku lõpetanud töötute arveoleku mediaankestus 134 päeva. Justiits- ja
Digiministeeriumi hinnangul tekib seletuskirjas väljaöeldu ja kavandatud muudatuste pinnalt
põhjendatud küsimus, miks on tarvis vähendada inimese võimetele paremini sobiva töö
leidmise perioodi, kui praktika kohaselt on just 140-päevane periood see, mille jooksul üldjuhul
töö leitakse? Seda enam, et kavas on muuta ka sobiva töö sisulisi kriteeriume. Justiits- ja
Digiministeerium palub jätta muutmata TöMSis sätestatud sobiva töö määratluse ajalised
kriteeriumid.
8. Justiits- ja Digiministeerium juhib tähelepanu sellele, et kehtiva TöMS § 5 lõike 7 punktides
1 ja 2 on sätestatud üleliigsed andmete liigid, mis on juba kaetud TöMS § 5 lõike 7 punktis 1
nimetatud üldandmetega. Selgitame, et üldandmete alla kuuluvad hetkel sätetes eraldi välja
toodud andmed nagu: isiku nimi, isikukood, sugu, kontaktandmed sealhulgas aadress,
kodakondsus ja emakeel. Palume jätta välja TöMS § 5 lõike 7 punktidest 1 ja 2 andmete liigid,
mis on kaetud üldandmete määratlusega.
9. Eelnõu § 3 punkti 3 kohaselt muudetakse töötuskindlustuse seaduses (TKindlS) töötukassa
eesmärki käsitlevat regulatsiooni. Kavandatud muudatustega seoses palume arvestada
sellega, et kavandatud sätte puhul on tegemist töötukassa eesmärgi täiendamisega, mis ei
ole omaette õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks uuringute läbiviimisel. Uuringute
tegemisel tuleb lähtuda isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-st 6. Juhul kui töötukassa teeb
perioodiliselt kindlaks määratud uuringuid, siis soovitame vastav isikuandmete töötlemise alus
sätestada seaduses.
10. Palume arvestada kooskõlastuskirja lisas esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
normitehniliste märkustega, märkustega eelnõu mõjuhindamise kohta ning muude
tähelepanekutega.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi2 § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja
Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud
arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele
esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
kuid mitte vähem kui kahekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, kusjuures isiku
sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kuu keskmise tulu arvutamisel võetakse arvesse töötuna arvelevõtmisele eelnenud
viimase kuue kuu kolm esimest kuud.“ RT I, 12.06.2025, 16
2
RT I, 12.04.2025, 54
4
Lisad:
1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
2. Eelnõu seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
Maria Sults 58663067
[email protected]
Birgit Hermann
Kristel Niidas
Eleri Kästik
5