Ministeeriumid 08.01.2026 nr 2-2/56-1
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise
seadus
Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) seletuskiri;
3) seletuskirja lisa 1. Rakendusaktide kavandid.
/*Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Ametiühingute Keskliit
Tööinspektsioon
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
Eesti Personalijuhtimise Ühing
Eesti Töötervishoiuarstide Selts
Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (TEHIK)
Andmekaitse Inspektsioon
Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liit
MTÜ Eesti Perearstide Selts
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Jaanika Jelistratov
Terviseamet
Dana Kadanik
[email protected]
2 (2)
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1
RAKENDUSAKTIDE KAVANDID
MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER
MÄÄRUS
Tervise- ja tööministri määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
muudatustega
Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 131 lõike 15 ja § 241 lõike 5 alusel.
§ 1. Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna
andmekogu põhimäärus“ muutmine
Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruses nr 4 „Töökeskkonna andmekogu
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 4 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) töötajate tervisekontrolli otsusega seotud andmetega tutvumiseks.“;
2) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:
„17) tervise infosüsteem – töötajate tervisekontrolli otsuste andmed.“.
§ 2. Tervise- ja tööministri 15. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Töötervishoiuteenuse
osutamise kord“ muutmine
Tervise- ja tööministri 15. detsembri 2022. a määruses nr 87 „Töötervishoiuteenuse osutamise
kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Enne tervisekontrolli läbimist esitab töötaja tervisekontrolli tegijale tervisedeklaratsiooni
tervise infosüsteemi vahendusel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel
kehtestatud andmekoosseisus.“;
2) paragrahvi 4 lõiked 4–6 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Töötervishoiuarst koostab tervisekontrolli otsuse elektroonselt tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ning esitab otsuse tervise
infosüsteemi vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 592 sätestatud korrale.
(5) Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute ja analüüside tulemused
ning selgitab tervisekontrolli tulemusena tehtud otsust.
(6) Tööandjale tehakse tervisekontrolli otsus kättesaadavaks töökeskkonna andmekogus.“;
3) määruse lisad 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2026. a.
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
muudatustega
Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lõike 3 ja § 131 lõike 9 ning
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest
mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud
töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 11 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi
põhimäärus“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“
§ 6 lõike 84 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „isiku“ sõnadega „praeguse ja endise“.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2026. a.
SOTSIAALMINISTER
MÄÄRUS
Sotsiaalministri määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
muudatustega
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõigete 3 ja 6 ning § 592
lõike 2 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise
dokumenteerimise tingimused ja kord“ muutmine
Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruses nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise
dokumenteerimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 181 järgmises sõnastuses:
„181) tervisekontrolli otsus;“
2) määruse 3. peatüki 15. jao pealkirja täiendatakse sõnadega „ja tervisekontrolli otsus“;
3) paragrahvi 10611 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tervisetõend või tervisekontrolli otsus (edaspidi koos tervistõend) on tervishoiuteenuse
osutaja koostatud dokument, millega tervisekontrolli tegija tõendab isiku terviseseisundit
vastava kasutusala tingimuste ulatuses.“;
4) paragrahvi 10611 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Töötajate tervisekontrolli raames koostatud tervisetõendit käsitletakse tervisekontrolli
otsusena.“;
5) paragrahvi 10613 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „võib esitada“ sõnaga „esitatakse“;
6) paragrahvi 10613 lõige 3 tunnistatakse kehtetus;
7) määruse lisa 33 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:
„14. Töötaja tervisekontrolli otsuse andmed
14.1 Töölaadi ja töökeskkonnaga seotud ohutegurid
14.2 Otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta
14.3 Töötamiseks vajalikud lisatingimused
14.4 Ettepanekud tööandjale töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks või töötaja tervise
edendamiseks
14.5 Ettepanekud töötajale
14.6 Järgmise tervisekontrolli aeg ja põhjendus, kui tervisekontrolli aeg määratakse lühem kui
kolm aastat või alaealise puhul üks aasta“;
8) määruse lisa 34 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi
andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmine
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud
ja nende esitamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 17 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Patsient esitab tervise infosüsteemi tervisedeklaratsiooni tervisetõendi või tervisekontrolli
otsuse väljastamiseks.“;
3) määruse lisa 17 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
5) määruse lisa 18 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5. Töötaja tervisekontrolli otsuse andmed
5.1 Töölaadi ja töökeskkonnaga seotud ohutegurid
5.2 Otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta
5.3 Töötamiseks vajalikud lisatingimused
5.4 Ettepanekud tööandjale töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks või töötaja tervise
edendamiseks
5.5 Ettepanekud töötajale
5.6 Järgmise tervisekontrolli aeg ja põhjendus, kui tervisekontrolli aeg määratakse lühem kui
kolm aastat või alaealise puhul üks aasta“.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2026. a.
Sotsiaalministri
18. septembri 2008. a määrus nr 56
„Tervishoiuteenuse osutamise
dokumenteerimise tingimused ja
kord“
Lisa 34
(muudetud sõnastuses)
TERVISEDEKLARATSIOON
Tervisedeklaratsioon (TD) on isiku poolt asjakohase küsimustiku alusel enda terviseseisundi
kohta esitatud info. Elektrooniliselt täidetav TD on eeltäidetud tervise infosüsteemist
pärinevate andmetega ulatuses, millele tervishoiuteenuse osutajal on ligipääsuõigus ning mis
on asjakohased teenuse osutamiseks. TD on kättesaadav patsiendi raviarstidele, andes kiire
ülevaate patsiendi terviseseisundist ning taustinformatsiooni täpsema ravi- või muu otsuse
tegemiseks. TD täidetakse reeglina elektroonselt patsiendiportaalis, erandjuhul objektiivsetel
põhjustel paberil. TD on kohustuslikuks eelduseks tervisetõendi või tervisekontrolli otsuse
(edaspidi koos tervisetõend) saamiseks. TD kinnitab patsient oma allkirjaga ja see kehtib 30
päeva. Paberil täidetud TD kehtib ainult ühe arstivisiidi ja patsient peab järgmisel korral täitma
kõik TD andmeväljad uuesti. Paberil täidetud TD ei ole erinevalt patsiendiportaalis
elektroonselt täidetud TD-st hiljem patsiendiportaalis kättesaadav.
Isikukood □□□□□□□□□□□ Nimi
________________________________________________
1. ELUSTIIL
Kas sa tarvitad alkoholi? Ei □ Jah □
Mitu ühikut nädalas? _________ ühikut (1 ühik = 40 ml 40% kanget alkoholi või 120 ml 12%
veini või 250 ml 5,2% õlut)
Kas Sa praegu tarvitad tubakatooteid regulaarselt? Ei □ Jah □
Milliseid tubakatooteid Sa põhiliselt tarvitad(sid)?
___________________________________
Mitu sigaretti (sigarit, sigarillot) Sa päevas keskmiselt tarvita(si)d?
______________________
Mitu korda päevas Sa keskmiselt suitsuvabu või uudseid tubakatooteid tarvita(si)d?
_________
Mitu aastat kokku Sa oled tubakatooteid tarvitanud?
__________________________________
Mis aastal Sa viimati tubakatooteid tarvitasid?
______________________________________
Kas Sa tarvitad narkootilisi või psühhotroopseid aineid? Ei □ Jah □
Kirjelda, kui sageli
____________________________________________________________
Kas kasutad ravimeid, mis võivad Sinu arvates mõjutada Sinu keskendumisvõimet ja
koordinatsiooni? Ei □ Jah □
2. TÖÖKESKKOND
Kas Sulle on tervisekontrolli läbivaatuse põhjal varem seatud tööpiiranguid? Ei □ Jah □
Kui jah, palun täpsusta (kus, millised, millal, mille tõttu)
___________________________________________________________________________
Kas Sul esineb või on esinenud tervisehäireid, mida seostad oma tööülesannete täitmise või
töökeskkonnaga? Ei □ Jah □
Kas Sul on diagnoositud kutsehaigus? Ei □ Jah □
Kas Sul on diagnoositud tööst põhjustatud haigus? Ei □ Jah □
Kas tööl kasutatavad isikukaitsevahendid põhjustavad Sulle terviseprobleeme? Ei □ Jah □
Varasemad
tööandjad__________________________________________________________
3. ALLERGIAD
Varasem diagnoos
____________________________________________________________
□ Kaebused hetkel puuduvad
□ Ravimitele
________________________________________________________________
□ Toiduainetele
______________________________________________________________
□ Õietolmule
________________________________________________________________
□ Koduloomadele või -lindudele
_________________________________________________
□ Muudele ainetele ___________________________________________________________
4. PSÜÜHIKA
□ Kaebused puuduvad
□ Depressioon
□ Skisofreenia
□ Kartus töötada üksinda
□ Hirm suletud ruumi ees
□ Kõrgusekartus
□ Sagedane stress
□ Muu haigus/seisund/sümptom
_________________________________________________
5. NÄRVISÜSTEEM
□ Kaebused puuduvad
□ Teadvuse kaotuse hood
□ Krambihood (epilepsia ehk langetõbi)
□ Tasakaaluhäired (sh Meniere’i tõbi)
□ Ajuinfarkt või ajuinsult
□ Merehaigus
□ Koordinatsioonihäired (sh kätega seonduvad)
□ Muu haigus/seisund/sümptom
_________________________________________________
6. SILMAD JA NÄGEMINE
□ Kaebused puuduvad
□ Lühinägelikkus (müoopia)
□ Kaugnägelikkus (hüperoopia)
□ Kas üles-alla või külgedele vaadates esineb vaatevälja piiratust? Ei □ Jah □
□ Kahelinägemine
□ Värvusmeele häired
□ Muu haigus/seisund/sümptom
_________________________________________________
7. KÕRV, NINA, NEEL
□ Kaebused puuduvad
□ Kuulmislangus
□ Allergiline nohu
□ Otsmiku- või põskkoopa krooniline põletik
□ Ninahingamise takistus
□ Sagedane (rohkem kui 4 x aastas) esinev kurguhaigus
□ Muu haigus/seisund/sümptom
_________________________________________________
8. HINGAMISSÜSTEEM
□ Kaebused puuduvad
□ Astma
□ Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK
□ Uneapnoe
□ Muu haigus/seisund/sümptom
_________________________________________________
9. AINEVAHETUSE HÄIRED (SH KILPNÄÄRME HAIGUSED)
□ Kaebused puuduvad
□ Suhkruhaigus
□ Muu haigus/seisund/sümptom
_________________________________________________
10. SÜDA JA VERESOONKOND
□ Kaebused puuduvad
□ Koormusega seonduv valu rinnus
□ Kõrge vererõhk
□ Läbipõetud südameinfarkt
□ Südame rütmihäired
□ On tehtud südamesondeerimine või stentimine
□ On paigaldatud südamerütmur
□ On tehtud südameoperatsioon
□ Muu haigus/seisund/sümptom
_________________________________________________
11. LUUD, LIIGESED JA LIHASED
□ Kaebused puuduvad
□ Liigesejäikus
□ Jäseme osaline või täielik halvatus
□ Jäseme või selle osa puudumine
□ Käte värisemine (treemor)
□ Liigesevalu
□ Kaelavalu
□ Õlavöötmevalu
□ Alaseljavalu
□ Muu haigus/seisund/sümptom
_________________________________________________
12. NAKKUSHAIGUSED
□ Teadaolevalt ei ole põdenud
□ Tuberkuloos
□ Viirushepatiit
□ HIV kandja
□ AIDS
□ Soolenakkused
□ Hingamisteede nakkused
□ Nahainfektsioonid
□ Muu haigus/seisund/sümptom
_________________________________________________
13. MUUD KROONILISED HAIGUSED, SEISUNDID VÕI SÜMPTOMID
□ Puuduvad
□ Haigus/seisund/sümptom
_____________________________________________________
14. SENINE RAVI
Kas oled viimase 5 aasta jooksul saanud välismaal haiglaravi või käinud arsti vastuvõtul?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas tarvitad regulaarselt mingeid ravimeid (sh rasestumisvastaseid vahendeid)? Palun loetle,
milliseid oled tarvitanud viimase 9 kuu jooksul.
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas oled viimase 5 aasta jooksul viibinud haiglaravil?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sind on viimase 5 aasta jooksul opereeritud?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
15. TRAUMAD
□ Puuduvad
□ Luumurrud
□ Rasked peavigastused
□ Muud olulised vigastused
_____________________________________________________
16. NAHAHAIGUSED
Kas oled viimase 5 aasta jooksul põdenud nahahaiguseid?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
17. SEEDEELUNDID
□ Kaebused puuduvad
□ Maksahaigused
□ Sapikivid
□ Mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid
□ Haavandiline koliit või Crohni tõbi
□ Muu haigus/seisund/sümptom
_________________________________________________
18. KUSE- JA SUGUELUNDID
□ Kaebused puuduvad
□ Neerude haigused
□ Neerukivitõbi
□ Neerupuudulikkus
□ Muu haigus/seisund/sümptom
_________________________________________________
19. VERELOOME- JA VEREHAIGUSED
□ Kaebused puuduvad
□ Verehaigused
□ Aneemia ehk kehvveresus
□ Muu haigus/seisund/sümptom
_________________________________________________
20. KASUTAN JÄRGMISI MEDITSIINISEADMEID/ABIVAHENDEID
□ Ei kasuta
□ Prillid
□ Kontaktläätsed
□ Kuuldeaparaat/ kohleaarimplantaat
□ Käeprotees
□ Jalaprotees
□ Liikumise abivahend
□ Muu abivahend
□ Positiivrõhuaparaat (CPAP) või mitteinvasiivne ventilatsiooni seade
□ Intraoraalne uneapnoe seade
□ Muu abivahend
_____________________________________________________________
21. UNI
Kas Sa norskad valjult (valjemini kui tavaline kõne, või Sinu norskamist on kosta kõrvalruumi
ka siis, kui magamistoa uks on suletud)? Ei □ Jah □
Kas Sa tunned end sageli mitteväljapuhanuna, väsinuna või unisena päevasel ajal? Ei □ Jah □
Kas Sul on täheldatud uneaegseid hingamisseisakuid? Ei □ Jah □
22. HINNANG ENDA TERVISESEISUNDILE
Kas oled viimase aasta jooksul olnud haige?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sul on enda tervise osas kaebusi?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
23. IMMUNISEERIMINE
Kas Sulle on tehtud tuberkuloosi vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud rotaviirusnakkuse vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud difteeria vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud teetanuse vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud atsellulaarse läkaköha vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on Haemophilus influenzae tüüp b nakkuse vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud B-viirushepatiidi vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud leetrite vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud mumpsi vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud punetiste vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud inimese papilloomiviirusnakkuse vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud COVID vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud gripivaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud pneumokoki vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud A-hepatiidi vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud tuulerõugete vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud vöötohatise vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud Meningokokk-nakkus vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud kollapalaviku vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud kõhutüüfuse vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud puukentsefaliidi vaktsiin?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on tehtud muid vaktsiine?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
24. TEHTAVA TÖÖ JA TÖÖKOHA KIRJELDUS (täidetakse üksnes töötervishoiu
kontrolli puhul)
Kirjelda oma töö ülesandeid ja töökeskkonda
____________________________________________________________
25. MUU
Kas sa oled praegu rase? Ei □ Jah □
Kas oled viimase 5 aasta jooksul viibinud haiguslehel?
Ei □ Jah □ täpsusta
____________________________________________________________
Kas Sulle on Eestis või välisriigis määratud töövõime osaline kaotus?
Ei □ Jah □ täpsusta töövõime liik
_________________________________________________
Kas Sulle on Eestis või välisriigis tuvastatud puue? Puude raskusaste
Ei □ Jah □ täpsusta puude raskusaste
______________________________________________
Nimi________________________________
Kuupäev_______________
Allkiri________________
Sotsiaalministri
17. septembri 2008. a määrus nr 53
„Tervise infosüsteemi
andmekoosseisud ja nende esitamise
tingimused“
Lisa 17
(muudetud sõnastuses)
Tervisedeklaratsioon
1. Patsiendi andmed
1.1. Isikukood
1.2. Ees- ja perekonnanimi
2. Elustiili puudutavad andmed
2.1. Alkoholi tarbimine
2.2. Suitsetamine
2.3. Narkootiliste ja/või psühhotroopsete ainete tarvitamine
2.4. Keskendumisvõimet ja koordinatsiooni mõjutavate ravimite tarvitamine
3. Töökeskkonda kirjeldavad andmed
3.1. Tervisekontrolli alusel seatud tööpiirangud
3.2. Tööülesannete täitmise või töökeskkonnaga seotud tervisehäired
3.3. Kutsehaiguste või tööst põhjustatud haiguste esinemine
3.4. Isikukaitsevahenditest põhjustatud terviseprobleemid
3.5. Varasemate tööandjate andmed
4. Allergiaid puudutavad andmed
4.1. Tervise infosüsteemist pärinevad allergia diagnoosid
4.2. Allergiate esinemine ja olemus
5. Psüühikat puudutavad andmed
5.1. Tervise infosüsteemist pärinevad psüühikat puudutavad diagnoosid
5.2. Psüühiline seisund
6. Närvisüsteemi haigusi ja seisundit puudutavad andmed
6.1. Tervise infosüsteemist pärinevad närvisüsteemi puudutavad diagnoosid
6.2. Närvisüsteemi seisund
7. Nägemist puudutavad andmed
7.1. Tervise infosüsteemist pärinevad nägemist või silmi puudutavad diagnoosid
7.2. Silmade ja nägemise seisund
8. Kõrva, nina ja neelu seisundeid puudutavad andmed
8.1. Tervise infosüsteemist pärinevad kõrvu, nina või neelu puudutavad diagnoosid
8.2. Kõrvu, nina ja neelu puudutav seisund
9. Hingamissüsteemi puudutavad andmed
9.1. Tervise infosüsteemist pärinevad hingamissüsteemi puudutavad diagnoosid
9.2. Hingamissüsteemi seisund
10. Ainevahetuse, sh kilpnäärme haigusi puudutavad andmed
10.1. Tervise infosüsteemist pärinevad ainevahetuse häirete diagnoosid
10.2. Ainevahetuse häirete esinemine ja olemus
11. Südame ja veresoonkonda puudutavad andmed
11.1. Tervise infosüsteemist pärinevad südame ja veresoonkonna haiguste diagnoosid
11.2. Südame ja veresoonkonna seisund
12. Luid, liigeseid ja lihaseid puudutavaid andmeid
12.1. Tervise infosüsteemist pärinevad luid, liigeseid ja lihaseid puudutavad diagnoosid
12.2. Luid, liigeseid ja lihaseid puudutavate kaebuste esinemine ja olemus
13. Nakkushaiguste andmed
13.1. Tervise infosüsteemist pärinevad nakkushaiguste diagnoosid
13.2. Nakkushaiguste olemasolu
14. Muid kroonilisi haigusi, tervislikke seisundeid või sümptomeid puudutavad
andmed
14.1. Muude krooniliste haiguste, tervislike seisundite või sümptomite esinemine ja
olemus
15. Varasemat ravi puudutavad andmed
15.1. Tervise infosüsteemist pärinevad ravimite, haiglas viibimiste ja operatsioonide
andmed
15.2. Välisriigis saadud ravi
15.3. Regulaarselt tarvitatavad ravimid (sh rasestumisvastased vahendid)
15.4. Haiglaravil viibimine
15.5. Operatsioonid
16. Traumasid puudutavad andmed
16.1. Tervise infosüsteemist pärinevad traumade diagnoosid
16.2. Traumade esinemine ja olemus
17. Nahahaigusi puudutavad andmed
17.1. Tervise infosüsteemist pärinevad nahahaiguste diagnoosid
17.2. Nahahaiguste esinemine
18. Seedeelundkonda puudutavad andmed
18.1. Tervise infosüsteemist pärinevad seedeelundkonna haiguste diagnoosid
18.2. Seedeelundkonna seisund
19. Kuse- ja suguelundeid puudutavad andmed
19.1. Tervise infosüsteemist pärinevad kuse- ja suguelundite haiguste diagnoosid
19.2. Kuse- ja suguelundite haiguste esinemine
20. Vereloome- ja verehaigusi puudutavad andmed
20.1. Tervise infosüsteemist pärinevad vereloome- ja verehaiguste diagnoosid
20.2. Vereloome- ja verehaiguste esinemine
21. Meditsiiniseadmete või abivahendite kasutamist puudutavad andmed
22. Und puudutavad andmed
22.1. Tervise infosüsteemist pärinevad unehäiretega seotud diagnoosid
22.2. Unehäirete esinemine
23. Terviseseisundi hinnangu andmed
24. Immuniseerimise andmed
25. Tehtava töö ja töökoha kirjeldus
26. Muud andmed
26.1. Raseduse esinemine
26.2. Tervise infosüsteemist pärinevad haiguslehtede andmed
26.3. Töövõime osalise kaotuse andmed
26.4. Puude raskusaste andmed
15.12.2025
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu eesmärk on ajakohastada töötervishoiu tervisekontrollide andmete edastamise korda,
muutes andmete edastamise elektrooniliseks, ning vähendada sellega tööandjate ja
töötervishoiuteenuse osutajate halduskoormust, parandada terviseandmete kvaliteeti ja andmete
kaitset ning tõhustada Tööinspektsiooni (edaspidi ka TI) järelevalvet.
Inimkeskse tervishoiu programm 2025–2028 toob ühe tegevusena programmi perioodil välja
tervisetõendite digiteerimise ja ühtsetele põhimõtetele ülemineku töötamise eesmärgi.
Digiteeritakse ja digitaliseeritakse töötervishoiukontrolli tervisedeklaratsioonid ning
tervisekontrolli otsused, mille tulemusena lihtsustuvad töötervishoiu osapoolte jaoks
töötervishoiukontrolli protsess ja andmevahetus infosüsteemide (tervise infosüsteem,
terviseportaal, töökeskkonna andmekogu) vahel.1 Lisaks näeb esmatasandi tervishoiu
arengukava 2035 ette, et esmatasandi tervishoid (mille üks osa on töötervishoid) peab olema
patsiendikeskne.2
Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust (TTOS), mille kohaselt ei ole enam
edaspidi (alates 01.07.2026) tööandjal kohustust säilitada tervisekontrollide otsuseid.
Tervisekontrollide otsused liiguvad edaspidi automaatselt pärast tervisekontrolli tervise
infosüsteemi (TIS), kus neid säilitatakse tähtajatult, millega vähendatakse tööandjate ja
töötervishoiuarstide halduskoormust. Tööandja saab tervisekontrolli otsuseid hallata, vaadata
ja alla laadida Tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogust (TEIS). Enne 1. juulit 2026.a
väljastatud tervisekontrollide otsused säilitab tööandja vastavalt varasemale korrale. TEIS-ist
saab edaspidi tööinspektor ülevaate tööandja TTOS-is sätestatud kohustuste täitmise üle, mis
lihtsustab ja tõhustab järelevalve tööd. Otsuste liikumisel TIS-i on edaspidi ka kõikidel
järgmistel raviteekonna arstidel töötaja kui patsiendi terviseseisust terviklik ülevaade.
Töötervishoiuteenuse osutajad saavad jätkata oma asutuse olemasolevate iseteeninduse
süsteemide kasutamist, selleks tagatakse teenuseosutajatele nende infosüsteemide liidestamise
võimalusel TIS-iga.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete
ja töökeskkonna osakonna nõunik Dana Kadanik (
[email protected]) ning sama osakonna
töökeskkonna juht Eva Põldis (
[email protected]). Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste
osakonna nõunik Leena Kalle (
[email protected]) ja õigusosakonna õigusloome- ja
isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (
[email protected]).
Eelnõu mõjusid on hinnanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna
andmete nõunikud Ingel Kadarik (
[email protected]) ja Age Viira (
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (
[email protected]).
1
Inimkeskse tervishoiu programm 2025–2028. Inimkeskse tervishoiu programm 2025-2028.pdf
2
Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035. Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035.pdf
1
Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse
talituse toimetaja Inge Mehide (
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust (RT I, 03.12.2025, 12).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse3 (IKÜM)
tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 6. punktis.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja
kvaliteeti, tagada arstidele terviseandmete kättesaadavus ning ennetada ja varakult avastada
tööga seotud terviseprobleeme, lisaks vähendada tööandja halduskoormust, mis tuleneb
tervisekontrollide otsuste säilitamisest. Eelnõu eesmärgid on esitatud töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses (2020)4 ja toetatud
tervisevaldkonna arengukavade eesmärkidega5.
Eesmärk 1: tööandjate ja tervishoiuteenuse osutajate halduskoormuse vähendamine.
Tervisekontrolli otsuste vormistamise, edastamise ja edasise töötlemisega kaasneb
halduskoormus tervishoiuteenuse osutajale, tööandjale ja ka järelevalveasutusele, mida on
võimalik vähendada otsuste digitaliseerimise ja elektroonilise andmevahetuse kaudu. Lisaks on
võimalik kasutada inimese terviseandmeid, mis on juba korra tervise infosüsteemi sisestatud,
korduvalt (järgides andmete ühekordse sisestamise põhimõtet), kui taotletakse automaatselt
täituvat tervisedeklaratsiooni, näiteks mootorsõidukijuhi tervisetõendit.
Tervishoiuteenuse osutajate halduskoormus
Eesmärk on võimaldada töötervishoiuteenuse osutajal vormistada tervisekontrolli otsus
digitaalselt. Arstilt liiguks digitaalne otsus sarnaselt muude tervisetõendite ja otsustega tervise
infosüsteemi. Arstil ei ole enam edaspidi vaja tööandjale edastada otsust paberkandjal või
e-kirja teel, otsust enne printides, allkirjastades, skannides ja krüpteerides. Teenuseosutajatel,
kellel on kasutusel oma iseteeninduse süsteem, saavad jätkata oma süsteemide kasutamist, kui
on tehtud vajalikud arendused infosüsteemide liidestamiseks TIS-iga ning selliselt säilivad
otsused nii teenuseosutaja süsteemis kui ka automaatselt TIS-is. TIS-is andmete säilitamine
võimaldab arstidel (sh ka raviteekonna järgmisel arstil) saada terviklik pilt inimese tervisest ja
langeb ära vajadus oodata, kuni tööandja või töötaja edastab lisaks TIS-is olevatele andmetele
tervisekontrolli otsuse, mis ühe osana on praegu tervisesüsteemi andmetest puudu, kuid mis on
oluline inimese tervisepildist tervikliku ülevaate saamiseks.
3
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel
ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus). L_2016119ET.01000101.xml
4
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus (tööelu infosüsteemi arendamine),
toimiku nr 20-0031-https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd269519-88c9-4e09-9bfd-310f34eab45b
5
Inimkeskse tervishoiu programm 2025-2028, Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035
2
Tööandjate halduskoormus
Kuna töötervishoiu tervisekontrolli otsus koosneb andmetest, mis on tööandjale vajalikud
(otsus töökeskkonna või töökorralduse sobivuse kohta töötajale, ettepanekud töökeskkonna
muutmiseks, järgmise tervisekontrolli aeg), pärib TEIS tööandjale vajaliku info ise tervise
infosüsteemist ja kuvab selle info TEIS-i kaudu tervisekontrollide otsuste haldamise teenuse
lehel. Sellisel juhul ei lähe tööandjal teenusepakkujat vahetades otsused kaduma, need on
tööandjale TEIS-i kaudu alati kättesaadavad, vajaduse korral ka allalaadimiseks. Lisaks langeb
tööandjal ära otsuste säilitamise vajadus, sest otsused hakkavad automaatselt säilima TIS-is,
millega riik võtab tööandjalt otsuste säilitamisega seotud kohustuse üle.
Eesmärk 2: parem ja kvaliteetsem ülevaade terviseandmetest.
Tervishoiuteenuse osutaja
Süsteemide automatiseeritud toimimise korral on arstidel parem ülevaade ja eelinfo
tervisekontrollide tegemiseks. TIS-i andmete põhjal ise täituv tervisedeklaratsioon tagab, et
arstidel on inimese kohta kvaliteetne ja usaldusväärne terviseinfo, mis ei sõltu inimese enda
mälust ja valikust, millist terviseinfot tervisedeklaratsioonil jagada ja mis jätta märkimata. Arsti
jaoks on tervisedeklaratsiooni info ja TIS-i portaalis oleva info võrdlemine ning selle
usaldusväärsuse kontrollimine aeganõudev ja ebavajalik. Süsteemide parema koostoimimise
järel jääb arstile rohkem aega visiidile keskendumiseks. Otsuste jõudmisel TIS-i on arstidel (sh
raviteekonna järgmisel arstil, kas perearstil, teisel töötervishoiuarstil või muu eriala arstil)
samuti terviklikum ülevaade inimese tervisest. Kuigi pabertõenditega jõuab mingi osa
andmetest ka praegu TIS-i ambulatoorse epikriisi kujul, ei jõua alati info terviklikuna ega
infoväärtuslikuna epikriiside erineva kvaliteedi tõttu. Lisaks on epikriisi lugemise ja töötlemise
korral ka halduskoormus suurem kui automatiseeritud andmeväljade võrdlemise korral. Samuti
tehakse ettevalmistusi epikriiside kadumiseks tervishoiu sündmuspõhise teenuse raames6.
Töötaja (patsiendivaade)
Inimesel peab olema ühes kohas ülevaade enda terviseandmetest, sh teave töötervisekontrolli
otsuste kohta. Riiklik infosüsteem patsiendile oma terviseandmete vaatamiseks ja haldamiseks
on terviseportaal, kuhu jõuab kogu inimesega seotud terviseinfo peale töötervishoiu
tervisekontrolli otsuste. Praegu väljastatakse inimesele pärast töötervishoiu tervisekontrolli
paberkandjal tõend või tagatakse ligipääs otsusele tervishoiuteenuse osutaja
iseteenindusportaalis (juhul kui selline süsteem on loodud), mille ligipääs kaob, kui inimene
vahetab tööandjat. Seega kaob ka võimalus oma terviseandmeid vaadata. Patsiendile on
terviseportaalis nähtavad nt epikriisid, kuid patsient ei peaks avama info saamiseks epikriise,
vaid nägema selgelt, kas tema kohta on tehtud otsus, mis lubab tal töötada ja mis tingimustel.
Terviseportaal võimaldab töötajal täita juba praegu TIS-i-põhiste terviseandmetega
tervisedeklaratsiooni mootorsõidukijuhi tervisetõendi taotlemiseks. Võttes aluseks
mootorsõidukijuhi tõendi taotlemise lahenduse, on võimalik inimese aega ja terviseandmeid
efektiivsemalt kasutada.
Eesmärk 3: efektiivsem järelevalve.
6
Sündmuspõhine andmevahetus tervishoius. Teabekeskus
3
Edaspidi liigub tervisekontrolli otsus nii TIS-i kui ka Tööinspektsiooni iseteenindusse. TEIS-is
on otsus kättesaadav nii tööandjale kui ka inspektoritele, mis vähendab tervisekontrolli otsuste
haldamise ja säilitamisega seotud halduskoormust tööandjatele ning lihtsustab järelevalvet
tervisekontrollide tegemise üle. Inspektoril tekib järelevalvemenetluse käigus selgem ja kiirem
ülevaade töötajate töötervisekontrollidest (ilma diagnoosideta). Tööinspektori TEIS-i töölaual
on tulevikus kuvatud info selle kohta, millal on tööandja töötajad käinud tervisekontrollis, kas
neil on kehtiv tervisekontrolli otsus ning otsus, kas ja mis tingimustel võib inimene töötada.
Lähtudes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskirja“ § 1 lõikest 1, eelnes eelnõule väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamine7.
Eelnõu ettevalmistamiseks läbiti järgmised etapid:
2019. aastal loodud projektileht tutvustas tööelu infosüsteemi arendusi ning võimaldas
ettevõtetel anda tagasisidet ja osaleda testimistes. Projektist selgus, et ettevõtete teadlikkus
töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest on vähene ning halduskoormus suur. Tuvastati neli
peamist eesmärki: 1) suurendada tööandjate teadlikkust ja pakkuda neile praktilisi
töövahendeid, 2) parandada järelevalvet infosüsteemide abil, 3) vähendada tööõnnetuste
andmete käsitlemise halduskoormust ja parandada andmekvaliteeti, 4) võimaldada
tervisekontrolli otsuste digitaalset vormistamist ja nende andmete edastamist TIS-i ja tööelu
infosüsteemi.
Juba 2019. ja 2020. aastate dokumentides ja töörühmades toodi välja digitaliseerimise
vajadust. Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimine vähendab otsuste vormistamise,
edastamise, töötlemise ja säilitamisega kaasnevat halduskoormust ning parandab
andmevahetust töötervishoiuteenuse osutaja, tööandja ja Tööinspektsiooni vahel
(järelevalve edendamine). Automaatne andmevahetus tagab ka selle, et tervisekontrolli
korraldamise kohustuse täitmine on fikseeritud Tööinspektsiooni töökeskkonna
iseteeninduses. Kõik inimese tervisega seotud andmed oleksid kättesaadavad tervise
infosüsteemist ka teistele arstidele, mis parandab koostööd ja andmevahetust
töötervishoiuarstide ning perearstide ja teiste eriarstide vahel.8
13. jaanuaril 2020 saatis Sotsiaalministeerium töötervishoiu ja tööohutuse seaduse eelnõu
VTK9, käsitledes nelja eeltoodud peamist eesmärki, arvamuse avaldamiseks ja
kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile,
töötervishoiuteenuse osutajatele ja valdkonna koolitajatele, Eesti Kindlustusseltside
Liidule, Terviseametile, Päästeametile, Maksu- ja Tolliametile, Politsei- ja
Piirivalveametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ning tööandjate ja töötajate
esindusorganisatsioonidele.
VTK-le andsid tagasisidet 2020. aasta jaanuarist kuni aprillini järgmised asutused: Eesti
Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti
Personalijuhtimise Ühing PARE, Eesti Haiglate Liit, Eesti Töötervishoiuarstide Selts,
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Terviseamet, Justiitsministeerium,
Siseministeerium, Kaitseministeerium.
Ettepanekud, mis laekusid tagasisidena 2020. aasta VTK-le, on võetud arvesse ning
täiendatud nende põhjal käimasolevat töötervishoiu tervisekontrollide digitaliseerimise
projekti ja eelnõu. 1. märtsil 2021 jõustusid muudatused, mis tulenesid eelnimetatud
7
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus (tööelu infosüsteemi arendamine), toimik
nr 20-0031. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd269519-88c9-4e09-9bfd-310f34eab45b
8
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus (tööelu infosüsteemi arendamine), toimik
nr 20-0031. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd269519-88c9-4e09-9bfd-310f34eab45b
9
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus (tööelu infosüsteemi arendamine), toimik
nr 20-0031. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd269519-88c9-4e09-9bfd-310f34eab45b
4
VTK-st ja olid aluseks otsuste digitaliseerimise projekti alustamisele, kuid mille jaoks oli
vaja enne valmistada ette TEIS.
Tervishoiutöötajate seas korraldati projekti alguses 2024. aasta aprillis küsitlus, mille
eesmärk oli saada esmane ülevaade tervisekontrollide tegemise ja tõendite väljastamise
protsessist ja selle peamistest vajadustest ning sisend tervisekontrolli otsuste
digitaliseerimise projektiks10.
Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise aluseks olev töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
muutmise eelnõu töötati välja 2025. aasta sügisel.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine
Inimkeskse tervishoiu programm 2025–2028 toob ühe tegevusena välja tervisetõendite
digiteerimise ja ühtsetele põhimõtetele ülemineku. Digiteeritakse töötervishoiukontrolli
tervisedeklaratsioonid ja otsused, mille tulemusena lihtsustuvad töötervishoiu osapoolte jaoks
töötervishoiukontrolli protsess ja andmevahetus infosüsteemide (tervise infosüsteemi,
terviseportaali, töökeskkonna andmekogu ehk TEIS-i) vahel.11 Lisaks näeb esmatasandi
tervishoiu arengukava 203512 ette, et esmatasandi tervishoid (mille üks osa on töötervishoid)
peab olema patsiendikeskne. Samuti on eesmärk integreerida töötervishoid paremini
esmatasandiga.
Arengukavades ja VTK-s seatud eesmärkide täitmiseks alustati töötervishoiu tervisekontrolli
otsuste digitaliseerimisega. Käivitatud tegevused loovad aluse tervisekontrolli otsuste
elektrooniliseks menetlemiseks ja haldamiseks. Digitaliseerimine hõlmab ka vajalike arenduste
ettevalmistamist, mille eesmärk on tulevikus tervisekontrollide ühtlustamine, tööprotsesside
tõhustamine ning andmete kättesaadavuse ja kasutatavuse parandamine tööandjate,
tervishoiutöötajate ja järelevalveasutuste jaoks. Eelnõuga muudetakse TTOS-i ning
rakendusaktide kavandis välja toodud rakendusakte, mis on kehtestatud peamiselt TTOS-i ja
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS13) alusel.
Töötervishoiu tervisekontrolli otsuste digitaliseerimisel võetakse aluseks mootorsõidukijuhi
tervisekontrolli tõendi taotlemise protsess. Tervisekontrolli tulija (kõnealusel juhul töötaja)
täidab terviseportaalis tervisedeklaratsiooni, mis on eeltäidetud patsiendi andmetega, mis on
inimese kohta tervise infosüsteemis juba olemas. Sellised andmed on näiteks varasemad
diagnoosid, väljastatud retseptid, varem põetud haigused jms, mis võib olla töötervishoiuarstile
oluline ja vajalik inimese terviseseisundist tervikliku ülevaate saamiseks. Töötaja ehk patsient
ei pea enam ise meenutama aastatetaguseid terviseprobleeme või arsti otsuseid, mida oleks
oluline tervisedeklaratsioonis märkida, andmed inimese kohta lisab tervisedeklaratsioonile
süsteem, inimene saab neid andmeid vajaduse korral täpsustada. Sellisel viisil tagatakse
andmete ühekordse kasutamise põhimõte, mis tähendab, et infosüsteemides olevaid andmeid
taaskasutatakse ja inimene ei pea iga kord sama teavet uuesti sisestama. Vajaduse korral jääb
inimesele võimalus andmeid lisada või muuta (v.a TIS-ist otse laekuvad andmed, nagu
diagnoosid). Töötervishoiu tervisekontrolli jaoks vajalik tervisedeklaratsioon põhineb
andmekoosseisu poolest mootorsõidukijuhi tervisedeklaratsioonil, kuid sellel on lisaks
andmevälju, mis puudutavad töökeskkonda (nt varasemad tööandjad, inimese töö kirjeldus).
Projekti käigu luuakse terviseportaali tervisedeklaratsioon, mis kujutab ühtlustatud minimaalset
10
Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise ärianalüüs - ärianalüüsid/Tervisetõendite_ärianalüüs_2024.pdf ·
master · TEHIK / Teabekeskus / Dokumentatsioon · GitLab
11
Inimkeskse tervishoiu programm 2025–2028. Inimkeskse tervishoiu programm 2025–2028.pdf
12
Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035. Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035.pdf
13
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus – Riigi Teataja
5
andmestandardit. Järgmiste tervisekontrollide digitaliseerimisel (nt relvaloa taotlemise jms
korral) varieeruvad täidetavad lisaandmeväljad tõendi taotlemise valdkonna järgi.
Eelnõuga seotud rakendusaktide kavandites on välja toodud töötervishoiu tervisedeklaratsiooni
andmekoosseis, mida on ajakohastatud. Edaspidi täidetakse tervisedeklaratsioonil töötamise
registri (TÖR) andmete pinnalt tööandja andmed, töötaja ametikoht (ametikoha nimetus, mis
on sisestatud TÖR-i) ning töötaja ise saab vabas vormis kirjeldada oma tööülesandeid, töö
iseloomu ja töökeskkonda, näiteks „istun arvuti taga terve tööpäeva“ või „toimetan terve päev
laos, kus on temperatuur alla 10 kraadi“ jne. Võrreldes varasema tervisedeklaratsiooni vormiga,
ei pea töötaja enam märkima töökeskkonnas esinevaid ohutegureid.
Töötervishoiuteenuse pakkujad, kes praegu kasutavad oma iseteeninduskeskkondi ja
mahukamaid (põhjalikumate küsimustikega) tervisedeklaratsioone, saavad oma süsteemid
liidestada TIS-iga, mis võimaldab ka teenuseosutajate süsteemides tervisedeklaratsiooni
eeltäitmist töötaja TIS-is olevate terviseandmetega. Nii saab tervisekontrolli tulev töötaja täita
deklaratsiooni vaid ühes kohas – kas teenuseosutaja iseteeninduses või terviseportaalis.
Mõlemal juhul jõuavad teenuseosutaja ja arstini kvaliteetsed tervise infosüsteemi andmed. Kui
tervisedeklaratsiooni ei ole nt tehnilistel põhjustel võimalik infosüsteeme kasutades täita, võib
töötaja täita tervisedeklaratsiooni arsti juures kohapeal paberkandjal. Paberil täidetav
tervisedeklaratsioon on vaja töötajal (patsiendil) allkirjastada (sh kehtiva õiguse kohaselt),
millega tõendatakse esitatud andmete õigsust ja oma isikusamasust. Terviseportaalis täidetud
tervisedeklaratsiooni ei ole vaja töötajal allkirjastada, sest terviseportaali sisse logides kasutab
töötaja (patsient) enda isiku kinnitamiseks tuvastamise meetodeid (nt ID-kaardiga
sisselogimine, mobiil-ID-ga autentimine jm), mistõttu ei teki kahtlust isikusamasuses ja
andmete õigsuses.
Töötervishoiu tervisekontrolli järel väljastatakse töötajale ja tööandjale tervisekontrolli otsus.
Digitaliseerimise projekti tulemusena liigub otsus TIS-i, kus see on nähtav nii töötajale
(patsiendile) endale kui ka tööandjale TEIS-i kaudu (selleks luuakse automaatne andmevahetus
TIS-i ja TEIS-i vahel). Samuti on otsus TIS-is nähtav nii töötervishoiuarstile järgmiseks
tervisekontrolliks kui ka raviteekonna järgmisele arstile (nt perearst, eriarst). Otsuste
kättesaadavus TIS-is ja TEIS-is vähendab arstide halduskoormust, mis on seotud otsuste
printimise, allkirjastamise, skannimise ja tööandjale krüpteeritul viisil saatmisega.
Töötaja leiab edaspidi oma tervisekontrolli otsused terviseportaalist, mis kuvab töötaja
terviseandmeid Tervise infosüsteemist, kuhu on praegu koondatud kõik töötaja tervist
puudutavad andmed. Töötaja näeb otsust, kus on nii soovitused töötaja tervise hoidmiseks kui
ka need soovitused ja ettekirjutused, mis on tööandjale nt töökeskkonna parandamiseks.
Töötajal tekib muudatuse tulemusena parem ülevaade endaga seotud andmetest ning
teenuseosutajal ei ole vaja väljastada inimesele paberil otsust.
Tööandjale nähtav otsus (andmekoosseis lisatud rakendusaktide kavanditesse) sisaldab
tööandjale vajalikku infot töötaja kohta ja vajaduse korral töökeskkonnas tehtavate muudatuste
kohta, kuid ei sisalda delikaatseid terviseandmeid töötaja tervise kohta. Tööandja saab edaspidi
tervisekontrolli otsuse TEIS-ist – TEIS võimaldab tööandjal tervisekontrollidega soetud
andmeid hallata ning vajaduse korral on tööandjal võimalik tervisekontrolli otsused TEIS-ist
ka omale alla laadida.
Digitaliseerimise projekti tulemusena liiguvad tervisekontrolli otsused TIS-i, kus need säilivad
tähtajatult, st edaspidi ei pea tööandja ise tervisekontrolli otsuseid säilitama. See aitab
vähendada oluliselt tööandja halduskoormust seoses otsuste säilitamisega nende säilitamise
tähtaja jooksul (kehtiva õiguse kohaselt 5–40 aastat).
6
Eraldi tuleb arvestada tervisekontrollidega eriteenistujate puhul, kelle töösuhet puudutavad
andmed on salastatud. Praegu paberkandjal olev tervisetõend seab inimesele (eriteenistujale)
ebamõistliku koormuse, sest ta peab olema infovahendaja tervishoiusüsteemi osapoolte,
riigiasutuste ja oma tööandja vahel, kes asjaomast informatsiooni vajavad. Halduskoormuse
osaliseks vähendamiseks on edaspidi eriteenistujate tervisekontrolli puhul töötajal samuti
võimalik täita tervisedeklaratsioon terviseportaalis või teenusepakkuja iseteeninduse
keskkonnas. Erinevus nn tavatöötajast seisneb selles, et eriteenistuja tervisekontrolli otsus
liigub ainult TIS-i ja on terviseportaalis nähtav töötajale endale, kuid ei jõua automaatselt
tööandjani TEIS-i kaudu. Selleks et tööandja näeks tervisekontrolli otsust, on vaja jätkata
kehtiva korraga ehk töötaja edastab otsuse tööandjale kas paberkujul või krüpteeritud e-kirjaga.
Tervisekontrolli otsuse andmekoosseis on leitav rakendusaktide kavandite failist (seletuskirja
lisa 1). Otsuse andmekoosseis põhiandmete puhul ei erine kehtivas õiguses toodud otsuse
andmetest. Võrreldes varasemaga eemaldatakse tervisekontrolli otsuse vormilt töötaja kui
patsiendi allkiri. Kehtiva õiguse kohaselt aluseks võetud mootorsõidukijuhi tervisekontrolli
kord ei näe samuti mootorsõidukijuhi tervisetõendil ette patsiendi allkirja. Tegemist on
ebavajaliku andmeväljaga. TTKS ja selle alusel kehtestatud rakendusaktid näevad ette, et
tervishoiuteenuse osutaja peab allkirjastama või kasutama digitaalset templit
otsuse/tõendi/saatekirja vm protseduuri või analüüsi väljakirjutamisel. Allkirjaga või digitaalse
templiga kinnitab arst (või teatud juhtudel õde) dokumendi autentsust ja kannab vastutust
koostatud dokumendi eest. Töötaja peab läbima töötervishoiu tervisekontrolli vastavalt TTOS-
i § 14 lõike 1 punktile 3. Töötaja saab tervisekontrolli läbimise tulemusena teada, millises seisus
on tema tervis ja kas või millistel tingimustel ta sobib nimetatud töökohal jätkama. Töötaja
allkiri või selle puudumine ei muuda arsti otsust, mis edastatakse tööandjale, samuti ei mõjuta
töötaja allkiri või selle puudumine töötaja õigust soovi korral arsti otsus vaidlustada. Töötaja
allkiri kannab otsusega tutvumise või otsuse kättesaamise funktsiooni. Edaspidi on töötajal
võimalik tutvuda otsusega terviseportaalis, kus töötaja saab patsiendina otsuse igal ajal kätte
ning kus on näha ka töötaja logi otsusega tutvumise kohta. Samuti on arstil kohustus tutvustada
töötajale tervisekontrolli käigus tehtud uuringute ja analüüside tulemusi ning selgitada
tervisekontrolli tulemusena tehtud otsust (kas ja millistel tingimustel töötaja sobib töötama ning
millised on arsti ettepanekud nii töötajale endale tervise edendamiseks kui ka tööandjale
töökeskkonna ja töökorralduse parandamiseks).
Infosüsteemide arendamine on seotud rahvusvahelise algatusega viia tervishoiuandmed üle
turvalisemale andmestandardile. Uuendused tuginevad eelkõige FHIR (Fast Healthcare
Interoperability Resources) standardile, mis võimaldab struktureeritud, masinloetavat ja
turvalist andmevahetust nii riigisiseselt kui piiriüleselt. Uued EL terviseandmete määrusest
(EHDS) tulenevad nõuded eeldavad liikmesriikidelt ühtsete andmeformaatide ja
vahetusprotokollide kasutuselevõttu, mis tagavad andmete parema kvaliteedi, jälgitavuse ja
turvalisuse. FHIR-põhiste teenuste kasutuselevõtt võimaldab ühtset autentimis- ja
autoriseerimismudelit, standardiseeritud andmeelemente ning krüpteeritud, auditilogidega
varustatud andmeedastust. See loob tehnilise aluse turvalisemate teenuste arendamiseks ning
tagab, et Eesti terviseinfosüsteemid vastavad EL-i ühikutevahelise andmete liikumise ja
andmekaitse kõrgendatud nõuetele.
Eeltoodu tõttu muudetakse eelnõukohase seadusega töötervishoiu ja tööohutuse seadust.
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist – esimene sätestab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
muudatused ja teine muudatuste jõustumise aja.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TTOS § 131 lõiget 16, mis sätestab tervisekontrolli andmete
säilitamise korra.
7
Sõnastust muudetakse õigusselguse eesmärgil. Tervishoiuteenuse samasisulised kohustused on
ammendavalt sätestatud TTKS-is ja selle alusel kehtestatud määrustes. Nii nagu varasem
sõnastus, hõlmab ka uus sõnastus tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete säilitamise
korda töötervishoiuteenuse osutajale, viidates edaspidi TTKS-is sätestatule. Tööandjal kaob
edaspidi tervisekontrollide otsuste säilitamise kohustus, kuna töötervishoiuteenuse käigus
tekkinud terviseandmete dokumenteerimise ja säilitamise kohustus lasub TTKS 42 kohaselt
tervishoiuteenuse osutajal. Lisaks peab teenuseosutaja esitlema otsuse andmekoosseisu TIS-i
vastavalt TTKS § 592 ja sellega seotud määrustes sätestatud korrale, kus andmeid säilitatakse
riigi infosüsteemi halduspõhimõtete kohaselt. Seetõttu ei toimu enam tervisekontrolli otsuste
edastamist ega säilitamist tööandja juures (v.a enne 01.07.2026 väljastatud tervisekontrolli
otsuste puhul).
Töötervishoiuteenuse osutaja
Kehtiva TTOS-i § 131 lõike 16 esimene lause sätestab töötervishoiuteenuse osutajale kohustuse
säilitada töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid 30 aastat teenuse osutamisest
arvates. Kuigi dokumentide säilitamise kord ja tähtajad töötervishoiuteenuse osutajale ei
muutu, on need juba ammendavalt reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses.
TTOS-is sätestatud säilitamiskohustus dubleerib TTKS-ist tulenevat regulatsiooni ega loo
lisaväärtust. Seetõttu ei ole otstarbekas andmete säilitamise tähtaega TTOS-is eraldi rõhutada.
Selle asemel lisatakse viide algsele õigusallikale (TTKS-ile) ning TTOS-ist eemaldatakse
säilitamistähtaega käsitlev säte.
Juba kehtiva õiguse kohaselt näevad TTKS-i § 42 lõiked 3 ja 4 ette, et ambulatoorse ja
statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid, sealhulgas töötervishoiuteenuse
osutamisega seotud andmeid tuleb säilitada 30 aastat patsiendile osutatud teenuse andmete
kinnitamisest alates. Varasem TTOS-i sõnastus kasutas säilitamise hetke alguse
defineerimiseks „teenuse osutamise“ hetke, mis on ajalise hetke defineerimiseks ebatäpne.
TTKS kasutab dokumenteerimise algushetke defineerimiseks sõnastust „andmete
kinnitamine“. See tähendab, et tervishoiuteenuse osutaja peab edastama juba kehtiva korra
alusel tervise infosüsteemi andmed TTKS-i § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud
andmekoosseisus14 ja tervise infosüsteemi põhimääruses sätestatud tähtaja15 jooksul, kui
tervishoiutöötaja on asjakohase dokumendi kinnitanud.
TTKS-i § 592 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53
„Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ on kavandatud
muudatus, millega lisatakse töötaja tervisekontrolli ja otsusega seotud andmeväljad.
Tervisekontrolli otsus on praegu ainus dokument, mis pärast töötervishoiu tervisekontrolli ei
jõua TIS-i.
Riigi arengusuund on liikuda sündmuspõhistele16 ja proaktiivsetele andmevahetuse teenustele.
See tähendab muu hulgas andmete ühekordse kogumise põhimõtet ja andmete õigeaegset
kättesaadavust raviteekonna eri spetsialistidele. Praegu TIS-i edastatavad epikriisid
võimaldavad mõningal määral saada ülevaadet nii tervisekontrolli käigus tehtud
protseduuridest kui ka tervisekontrolli tulemusest, mis võimaldab eeldada, milline võis olla
töötervishoiu tervisekontrolli otsus, kuid epikriiside erinev infoväärtus ei anna alati patsiendile
terviklikku ülevaadet tema terviseseisust ega ole piisavalt informatiivne ka raviteekonna
14
Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused – Riigi Teataja
15
Tervise infosüsteemi põhimäärus – Riigi Teataja
16
Uue põlvkonna tervise infosüsteem (upTIS), sh fail „upTIS visioon 2030“
8
järgmisele arstile. Kui otsus ei ole patsiendile ja tema raviteekonna järgmisele arstile
kättesaadavas ühtses kohas, võib see viia olukorrani, kus oluline infokild patsiendi tervise kohta
jääb kättesaamatuks, et teha edasisi tema tervisega seotud otsuseid (sh on otsus vajalik järgmise
töötervishoiu tervisekontrolli arstile). Lisaks sellele, et ühe spetsialisti kogutud andmed ei jõua
alati õigeaegselt teise spetsialistini, küsitakse inimese käest korduvalt sama infot ning tehakse
välditavaid dubleerivaid analüüse ja uuringuid. Kuna riiklik arengusuund on liikuda
sündmuspõhisele andmevahetusele17, tähendab see, et tulevikus kaovad epikriisid ära, mistõttu
on oluline, et tervisekontrolli otsus oleks osapooltele keskses süsteemis õigeaegselt
kättesaadav.
Kõik patsiendi tervisega seotud andmed on seni koondatud riiklikusse infosüsteemi (TIS), sinna
peaksid jõudma ka töötervisekontrolli otsused. Praegune tervishoiusüsteem on
teenuseosutajakeskne, tervishoiuga seotud eri osapoolte koostöö on puudulik, mistõttu on
patsientide raviteekonnad killustunud.18 Töötervishoius väljendub killustatus andmete
koondumises teenusepakkujate andmebaasidesse ja iseteeninduse keskkondadesse. Nii töötaja
kui ka tööandja kaotavad töötaja tervise kohta tehtud otsuse, kui teenusepakkuja vahetub ehk
kui inimene lahkub töölt ja uus tööandja kasutab teise teenusepakkuja teenuseid. Andmete
edastamiseks ja taaskasutamiseks on vaja neid küsida, välja printida või krüpteerida ja saata,
mis põhjustab osapooltele halduskoormust, aga ka ajalist koormust, millega kaasneb patsiendi
raviteekonna katkemine.
Juba kehtiva õiguse alusel edastab tervishoiuteenuse osutaja kõik muud patsiendi
terviseandmed TIS-i TTKS-i ja selle alusel kehtestatud määruste kohaselt. Arendatavate
süsteemide taustal toimub genereeritud ja kinnitatud otsuse edastamine TIS-i automaatselt,
nagu ka teiste TIS-i edastatavate dokumentide puhul. TIS-i tehtavad arendused otsuste
edastamiseks eeldavad teenusepakkujatel enda süsteemide liidestamist TIS-i kesksüsteemiga,
nagu ka teiste TIS-i puudutavate uuenduste korral.
Tööandja
TTOS-i § 131 lõige 16 nägi teises lauses ette tööandjale töötervishoiuteenuse osutamise
korraldamisega seotud andmete säilitamise tähtaja – kümme aastat teenuse osutamisest arvates.
Alates 1. juulist 2026 ei ole tööandjal enam kohustust säilitada töötervishoiuteenuse osutamise
korraldamisega seotud dokumente ehk tervisekontrolli otsust.
TTKS-i § 591 lõige 5 näeb ette, et tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid nende infosüsteemi
vastuvõtmisest alates tähtajatult, arvestades samas lõikes sätestatud erisusi. Rakendusakti
eelnõu kohaselt (seletuskirja lisa 1) lisatakse töötervishoiu tervisekontrolli otsus TIS-i
edastatavate dokumentide loetelusse. Selle tulemusel jõuab TIS-i töötervishoiu tervisekontrolli
otsus automaatselt pärast tervishoiutöötaja andmete kinnitamist ja säilib TIS-is tähtajatult,
mistõttu ei ole tööandjal vaja otsust eraldi säilitada. Tööandjale on tagatud tervisekontrolli
otsuste kättesaamine TEIS-i kaudu igal ajahetkel. Muudatusega vähendatakse tööandja
andmete säilitamisega seotud halduskoormust. TIS-i ja TEIS-i vahel luuakse andmevahetus,
mis võimaldab tööandjal hallata oma töötajate tervisekontrolli otsuste kehtivust, vaadata ja
vajadusel alla laadida töötajate töötervishoiu tervisekontrollide otsuseid. TEIS-i otsuseid ei
salvestata, kuid tööandjal on neid võimalik TEIS-is igal ajal vaadata, soovi korral saab tööandja
jätkata otsuste säilitamist paralleelselt TIS-iga.
17
Sündmuspõhise andmevahetuse dokumenteerimise analüüs 2025. Sündmuspõhise andmevahetuse
dokumenteerimise analüüs 2025
18
Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035.pdf
9
Enne 1. juulit 2026 väljastatud tervisekontrollide otsused tuleb tööandjal säilitada varasema
korra kohaselt ehk kümme aastat alates otsuse väljastamisest tööandja eelistatud viisil (kas enda
personaliprogrammis, paberkujul või muul viisil) (eelnõu § 1 punkt 4).
TIS-i ja TEIS-i vaheline andmevahetus loob eeldused tõhusamaks järelevalveks töötervishoiu
korralduse üle. TEIS-i kaudu tõhustatakse Tööinspektsiooni järelevalvet, nii et inspektor saab
samuti mugavalt ja kiirelt kontrollida järelevalve käigus, kas tööandja on täitnud
töötervishoiuga seotud nõudeid.
Kokkuvõttes muudetakse eeltoodu tõttu TTOS-i § 131 lõike 16 sõnastust ning välditakse sellega
õigusnormide dubleerimist ja vähendatakse halduskoormust.
Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse TTOS-i § 131 lõige 17 kehtetuks.
TTOS-i § 131 lõikes 17 sätestatud töötervishoiu tervisekontrolli otsuse säilitamise tähtajad
tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl
kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate
ohtude eest19. Direktiivi 2004/37/EÜ artikli 15 lõiked 1 ja 1a näevad ette, et
töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid säilitatakse 40 aastat arvates töötaja
viimasest kokkupuutest kantserogeeni või mutageeniga ja viis aastat arvates töötaja viimasest
kokkupuutest reproduktiivtoksilise ainega. Direktiiv sätestab miinimumnõuded siseriiklikule
õigusele, kuid liikmesriik võib rakendada ka rangemaid meetmeid, kui see on põhjendatud ja
vajalik.
Praktikas on kujunenud olukord selliseks, et kantserogeenide või näiteks reproduktiivtoksiliste
ainetega kokkupuutest tingitud tervisekontrolli otsus on osa terviklikust otsusest töötaja tervise
ja töötamise kohta. Otsusest ei ole võimalik eraldi välja tõsta osa, mis puudutab just
kantserogeenide kohta tehtud tervisekontrolli või reproduktiivtoksiliste ainete mõju hindamise
osa, seetõttu on otsust vaja säilitada tervikuna vähemalt minimaalne direktiivis ettenähtud aeg.
Kuna tervisekontrolli otsus on oluline infoallikas järgmistele arstidele töötervishoiu
tervisekontrollide jaoks ning ka teistele arstidele ning tervisespetsialistidele töötaja kui
patsiendi raviteekonnal, siis on oluline otsuste kättesaadavus.
Eelmises punktis (eelnõu § 1 punkti 1 selgitused) kirjeldatu kohaselt näeb TTKS-i § 591 lõige 5
ette, et tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid nende infosüsteemi vastuvõtmisest alates
tähtajatult, arvestades samas lõikes sätestatud erisusi. Rakendusakti eelnõu kohaselt lisatakse
töötervishoiu tervisekontrolli otsus TIS-i edastatavate dokumentide loetelusse (seletuskirja
lisa 1). Selle tulemusel jõuab TIS-i töötervishoiu tervisekontrolli otsus automaatselt pärast
tervishoiutöötaja andmete kinnitamist ja säilib TIS-is tähtajatult, mistõttu ei ole tööandjal vaja
otsust säilitada ehk tervisekontrolli otsused säilitatakse tööandja asemel tähtajatult TIS-is alates
1. juulist 2026.
Enne 1. juulit 2026 väljastatud tervisekontrollide otsused tuleb tööandjal säilitada varasema
korra järgi, kui need on seotud kokkupuutega järgmiste ohuteguritega (eelnõu § 1 p 4):
- kantserogeenid ja mutageenid (40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet
kantserogeeni või mutageeniga);
- reproduktiivtoksilised ained (viis aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet);
- bioloogilised ohutegurid (40 aastat pärast viimast kokkupuudet).
19
EUR-Lex – 02004L0037-20240408
10
TTOS ei sätesta töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete säilitamise tähtaega
bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute korral, kuid ka bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute
korral kehtib sama, halduskoormuse vähendamise põhimõte.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste
mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl20 näeb artikli 14 lõikes 4 samuti ette, et
nakkusohtliku bioloogilise ohuteguriga kokkupuute korral säilitatakse tervisekontrolli andmeid
kuni 40 aastat pärast viimast teadaolevat kokkupuudet ohuteguriga. Eesti õigusesse on see
kohustus üle võetud bioloogiliste ohutegurite määruse § 11 lõikega 6.21
Tervisekontrolli otsusest ega tervisekontrolli käigust ei ole alati võimalik eraldada just
bioloogilise ohuteguriga seotud osa. Samal ajal säilitatakse TIS-is andmeid tähtajatult.
Kavandatava rakendusaktide muudatusega lisatakse ka töötervishoiu tervisekontrolli otsus
TIS-i edastatavate dokumentide hulka. Seetõttu ei ole alates 1. juulist 2026 tööandjal vaja eraldi
säilitada bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevaid tervisekontrolli otsuseid 40 aasta
jooksul, kuna need andmed edastatakse andmesüsteemide arendamisel automaatselt TIS-i.
Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse seoses eelkirjeldatud muudatustega TEIS-i töödeldavate
andmete hulka ka andmed töötervishoiu tervisekontrolli otsuste kohta. See tähendab, et otsuste
liikumisega TIS-i saab tööandja tervisekontrolli otsused kätte TEIS-i iseteenindusest. Selleks
lisatakse TTOS-i TEIS-i töödeldavate andmete hulka ka tervisekontrolli otsuste andmed, mida
varem TEIS-is ei olnud. Seni selliseid andmeid TEIS-is ei töödeldud ning tööandjad pidid
tervisekontrolli otsuseid hankima eraldi töötervishoiuteenuse osutajalt, mis tekitas ebaühtlust
praktikas ning vähendas andmevahetuse tõhusust. Muudatuse eesmärk on tagada
tervisekontrolli otsuse andmete turvaline liikumine TIS-ist tööandjani, võimaldades tööandjal
saada vajalikud otsused kätte TEIS-i iseteeninduskeskkonna kaudu.
Tervisekontrolli otsuste lisamine TEIS-i töödeldavate andmete loetellu loob töötervishoiu
ühtsema ja läbipaistvama korralduse. Otsuste andmete jõudmine TIS-ist TEIS-i tähendab, et
tööandjal on reaalajas juurdepääs töötervishoiuarsti tehtud otsustele töötaja terviseseisundi
vastavuse kohta konkreetsele tööle ning vajadusel ka infole töötingimuste kohandamise või
piirangute kohta. See aitab tööandjal täita töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid
kohustusi, sh hinnata paremini töökeskkonna riske, kavandada ennetusmeetmeid ning tagada
töötajate ohutust.
Lisaks suurendab muudatus andmete usaldusväärsust ning vähendab nii tööandjate kui ka
inspektori halduskoormust, sest tervisekontrolli otsused liiguvad edaspidi automaatselt ning
standarditud kujul. Tervisekontrolli otsuste keskne kättesaadavus TEIS-i kaudu toetab
Tööinspektsiooni järelevalvet, inspektoril on edaspidi võimalik järelevalve käigus samuti
TEIS-ist kontrollida, kas tööandja on töötajatele tervisekontrolli korraldanud.
Eelnõu § 1 punktiga 4 sätestatakse kohustuste jõustumine.
Eelnõu punktides 1 ja 2 kirjeldatud kohustuste ümberkorraldamise tõttu on vaja sätestada,
kuidas käsitletakse andmeid, mille säilitustähtaeg parajasti kestab, kuid mis ei ole
infosüsteemides (TIS-is ega TEIS-is) kättesaadavad. Nimelt ei ole enne 1. juulit 2026
väljastatud töötervishoiu tervisekontrolli otsused sisestatud ega neid ei sisestata tervise
infosüsteemi, kuna nende edastamise kohustus kehtib alles alates uue regulatsiooni
jõustumisest. Samal ajal võib sellise otsuse kehtivusaeg või tööandja kohustuste täitmise
periood jätkuda ka pärast 1. juulit 2026. Näiteks kui tervisekontrolli otsus väljastatakse
20
EUR-Lex - 02000L0054-20200624 - ET - EUR-Lex
21
Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded – Riigi Teataja
11
tööandjale 30. juunil 2026, kehtib tööandjale kohustus säilitada ise sellist otsust kümme aastat
teenuseosutamisest arvates.
TIS-i ja TEIS-i uued töövood rakenduvad üksnes ajast, kui jõustub seadus väljastatavate otsuste
kohta.
Üleminekusätte lisaeesmärk on tagada andmete tõendatavus ja järjepidevus – tööandjal peab
olema võimalik tõendada, et ta on täitnud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ka selliste otsuste
puhul, mis infosüsteemidesse ei jõua. Selline üleminekusäte on vajalik, et vältida olukorda, kus
andmete liikumise kohustus muutub, kuid varasemad otsused jääksid õiguslikult määratlemata
või tööandja jääks ilma vajalikust alusinfost töötaja töötingimuste kujundamisel.
Eelnõu §-ga 2 on sätestatud seaduse jõustumine.
Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. juulil 2026, et anda eelnõuga puudutatud osapooltele
(tööandjad, töötajad, töötervishoiuteenuse osutajad) piisav aeg töötervishoiuteenuse korraldust
puudutavate seadusemuudatustega tutvumiseks ja vajalike ümberkorralduste tegemiseks, sh
tuleb arvestada asjaomaste töökeskkonna andmekogu arenduste valmimisega, et
teenuseosutajad saaksid arendada oma infosüsteeme ja luua ühenduse TIS-iga tervisekontrolli
otsuste edastamiseks. Muudatuse rakendamiseks valmistatakse ette riiklikud IT-arendused
(TIS, terviseportaal, TEIS).
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu ei sisalda uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidega
Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusaktidega.
6. Seaduse mõjud
Muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: 1) sotsiaalne mõju, 2) mõju
majandusele, 3) mõju riigivalitsemisele ning 4) mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale.
Mõjuaspekte nendes valdkondades hinnati mõjutatud sihtrühmade kaupa nelja kriteeriumi
alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate
mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta järgmisi valdkondi: haridus, kultuur, sport,
riigikaitse, siseturvalisus, keskkond, regionaalareng, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes
valdkondades hinnatud. Lisaks on koostatud andmekaitsealane mõjuhinnang.
6.1. Sotsiaalne mõju
Mõju avaldub töötervishoiu korraldusele ja kvaliteedile, aga ka tervishoiukorraldusele ning
inimeste tööalasele heaolule ja tervisele laiemalt.
6.1.1. Töötajad (patsiendivaade)
Tervisekontrollis töötervishoiuteenuse osutaja juures peavad regulaarselt käima töölepinguga
ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad töötajad, kes puutuvad kokku TTOS-is nimetatud
töökeskkonna ohutegurite või töö laadiga seaduses nimetatud tingimuste ja sageduse kohaselt.
2024. aastal oli Eesti tööjõu uuringu andmetel22 tööturul 619 200 palgatöötajat, kellest 604 200
22 Statistikaameti andmebaas. Tabel TT262: palgatöötajad soo, elukoha ja töösuhte liigi järgi.
12
töötas töölepinguga või avaliku teenistuse seaduse alusel. Kogu Eesti elanikkonnast on
mõjutatud sihtrühma suurus keskmine, kuna see mõjutab 44% inimesi23, kuid kõikidest
palgatöötajatest moodustavad tervisekontrolli kohustusega töötajad enamuse (97,6%).
Tööelu-uuringu andmetel puutub 97% üle viie töötajaga ettevõtete töötajatest töökohal kokku
vähemalt ühe ohuteguriga24. Sama uuringu kohaselt on praeguses töökohas töötervishoiuarsti
vastuvõtul käinud 67% töötajatest, sh meestöötajatest 70% ja naistöötajatest 65%25.
Tervisekontrolli käigus hinnatakse töötaja terviseseisundit ning töökeskkonna ja töökorralduse
sobivust töötajale. Tervisekontroll aitab välja selgitada töötaja tervisenäitajad ja vaevused, mis
võivad hiljem kujuneda püsivaks terviseprobleemiks.
Uks kesksesse riiklikku tervise infosüsteemi patsiendi vaates on terviseportaal. Töötervishoiu
arsti otsuste digitaliseerimisel tekib töötajatel terviseportaalis ühtne ülevaade enda terviseinfost,
sh töötervisekontrolli otsuste kohta. Töötajal tekib otse ligipääs enda töötervisekontrolli
otsustele, ilma vajaduseta ise arhiveerida (praegu enamasti paberkandjal) dokumente, ja kaob
sõltuvus tööandja või teenuseosutaja dokumentide säilitamise kohustusest. Väheneb risk, et
dokumendid hävivad, jäävad arhiveerimata või on töötajale hiljem raskesti kättesaadavad
tööandja või töötervishoiuteenuse osutaja vahetamise või pankroti/lõpetamise korral.
Terviseportaali kaudu hakkab toimuma ka tervisekontrollieelne tervisedeklaratsiooni täitmine,
sh täitub see automaatselt juba TIS-is olevate andmetega. Seetõttu kaob vajadus iga kord uuesti
samu andmeid (sageli käsikirjas paberkandjal) deklaratsiooni kanda. Praegu ei ole paberkandjal
täidetud deklaratsioon hiljem inimese jaoks ilma eraldi taotlemata kättesaadav, kuid muudatuse
järel talletub see TIS-is. Praegu on vaid väga vähestel töötervishoiuteenuse osutajatel
digitaalsed süsteemid, mis ei nõua korduvalt samade andmete esitamist ning mis võimaldavad
deklaratsioonidele lihtsasti ligi pääseda. Küll aga võib teenuseosutaja vahetumise korral (nt
tööandja vahetumise korral) praegu see hüve töötajate jaoks kaduda.
Samuti saavad pere- ja eriarstid edaspidi teha teadlikumaid otsuseid patsiendi raviteekonna
kohta, kuna digitaalsed töötervishoiukontrolli dokumendid annavad patsiendi tervise kohta
lisainfot (vt täpsemalt ptk 6.1.2). Kuna töötervishoiukontrolli otsused talletatakse muudatuse
jõustudes turvaliselt TIS-is ning juurdepääs neile on volitatud isikutele, väheneb ka andmete
väärkasutuse risk ning tagatud on parem isikuandmete kaitse (vt täpsemalt andmekaitsealase
mõjuanalüüsi ptk 6.5.).
Samuti võib oodata tööandjate suuremat motiveeritust järgida töötervishoiuarstide antud
soovitusi töötajate tervise hoidmiseks, kuna elektrooniline andmevahetus annab
Tööinspektsioonile parema ülevaate ettevõtte töötervishoiu korraldusest ja kohustuste
täitmisest ning järelevalve muutub tõhusamaks (mõjusid järelevalve vaatest on põhjalikumalt
käsitletud ptk 6.3.1). Kuigi Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu26 küsitlustulemuste järgi
tööandjad üldjuhul järgivad töötervishoiuarsti soovitusi (42% täiel määral, 38% osaliselt), siis
13% tööandjatest ei olnud üldse töötervishoiuarsti soovitusi järginud. Soovitusi järgivad
suuremad ettevõtted: üle 51 töötajaga tööandjate puhul 49% täiel määral ja 43% osaliselt.
Väiksemad ettevõtted paistavad siingi silma sellega, et nad järgivad soovitusi teistega võrreldes
vähem ning 25% ei järgi soovitusi üldse.
Muudatustel on seega töötajatele vaid positiivne mõju – need on suunatud töökeskkonna
ohutumaks ja tervist hoidvamaks muutmisele, parandavad terviseandmete kättesaadavust ja
23 Võrdlus Statistikaameti avaldatud rahvaarvuga 1. jaanuari seisuga. Tabel RV021: rahvastik soo ja vanuserühma järgi.
24 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused.
25 Statistikaameti andmebaas. Tabel TKU050: töötajad töötajate rühma ja ettevõttes töötamise ajal töötervishoiuarsti juures
tervisekontrollis käimise järgi.
26 Anneli Rätsep, Elsa Trumm, Evelyn Aaviksoo, Evelin Kostabi, Gerly Tamm, Helen Urmann, Kadi Lubi, Kadri Lees, Maie
Kiisel, Merle Mägi, Raul-Allan Kiivet, Ruth Kalda, Saara Maria Puur, Ene Tubelt (2020). Töötervishoiuteenuse uuring
Sotsiaalministeeriumile. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ning peremeditsiini ja
rahvatervise instituut koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga.
13
andmekaitset ning vähendavad dubleerivate tegevuste vajadust. Muudatusest mõjutatud
sihtrühm kogu elanikkonnast on keskmine, kuid puudutab siiski pea kõiki palgatöötajaid. Mõju
sagedus on keskmine, kuna tervisekontroll on üldjuhul töötaja jaoks regulaarne. Mõju ulatus on
väike, sest muudatus ise töötajate käitumises selliseid muudatusi, millega oleks tarvis
kohaneda, kaasa ei too. Muudatuse sotsiaalset mõju töötajatele võib pidada oluliseks.
6.1.2. Tervishoiuasutused
Tervisekontrolliotsuste ja tervisedeklaratsioonide jõudmine TIS-i mõjutab kõiki arste ja kogu
tervishoiusüsteemi laiemalt, sest töötervishoiuarsti soovitused jõuavad senisest paremini pere-
ja eriarstideni. Seega on eelnõust mõjutatud tervishoiuasutuste sihtrühm suur.
TIS-il põhinev, suures osas automaatselt andmetega täituv tervisedeklaratsioon annab
töötervishoiuarsti käsutusse usaldusväärsemad andmed kui patsiendi mälu või patsiendi
esitatud valikuline info. See võimaldab töötervishoiuarstil paremini hinnata töötaja sobivust
ametikohale ja anda täpsemaid soovitusi töökeskkonna parandamiseks. Töötervishoiuarsti
jaoks on tervisedeklaratsioonile kantud info ja TIS-is oleva info võrdlemine ning selle
usaldusväärsuse kontrollimine aeganõudev protsess, kuid standardne ja automatiseeritud
andmevahetus võimaldab keskenduda otseselt tervisekontrolli tegemisele (mõju
halduskoormusele on käsitletud ptk-s 6.2.1.).
Pere- ja eriarstide võimalus näha TIS-is töötervisekontrolli otsuseid ning tervisedeklaratsioone
loob terviklikuma ülevaate patsiendi tervisest ning seeläbi võib paraneda raviotsuste kvaliteet.
Kuigi töötervishoiuarstid annavad ka praegu TIS-i kaudu ülevaate patsiendile tehtud
analüüsidest ja nende tulemustest, on lisainfo epikriisides talletatud ebaühtlaselt – kas puudub
üldse või on olenevalt töötervishoiuteenuse osutajast eri sõnastuses ja eri detailsusastmega.
Digitaliseeritud, ühtsel standardil põhinevad tervisekontrolliotsused võimaldavad arstidel näha
nii töökeskkonna ohutegureid, millega inimesed tööl kokku puutuvad, kui ka tööandjale ja
töötajale antud soovitusi töötaja tervise hoidmiseks. See info võib raviotsuste tegemiseks olulist
lisaväärtust anda. Lisaks on automatiseeritud andmeväljade võrdlemine väiksema
halduskoormusega kui erineva stiili ja põhjalikkusega koostatud epikriiside lugemine ja
töötlemine. Lisaks hakkavad eri- ja perearstid nägema ka töötervishoiukontrolliga seotud
tervisedeklaratsioone. Kuna need sisaldavad peale juba TIS-is salvestatud andmete ka patsiendi
enda lisatavat informatsiooni (nt töökeskkonna ja elustiiliga seotud küsimused), annab
tervisedeklaratsioon ka teistele arstidele olulist lisainfot raviotsuste tegemiseks.
Kokkuvõttes toetavad eelnõu muudatused terviklikumat ja kvaliteetsemat tervishoiukorraldust.
Mõju avaldumise sagedus on suur, sest mõju avaldub igapäevases ravitöös iga kord, kui arst
kasutab TIS-i ja teeb raviotsuseid. Mõju ulatus on keskmine, sest tervishoiutöötajate
tööprotsessid muutuvad efektiivsemaks ja andmete kvaliteet paraneb, kuid muudatus ei eelda
arstide ega tervishoiuasutuste jaoks märkimisväärseid ümberkorraldusi ega kohanemistegevusi.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Kokkuvõttes on sotsiaalne mõju oluline. Pikemas plaanis
paraneb töötervishoiuteenuse efektiivsus ning arstiabi kvaliteet ning töötajate tervisekaitse on
paremini tagatud.
6.2. Majanduslik mõju
6.2.1. Töötervishoiukontrolli teenust pakkuvad asutused
TEHIK-u ärianalüüsi27 kohaselt on töötervishoiukontrolli epikriise esitanud asutuste arv iga
aasta kasvanud, ulatudes 2024. aastal juba 88-ni. Sama analüüs toob esile, et
töötervishoiukontrolli läbib igal aastal järjest rohkem inimesi. Kui 2020. aastal tehti 66 574
töötervishoiualast läbivaatust, siis 2023. aastaks oli see arv juba 142 390.
27 TEHIK (2024). Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise ärianalüüs
14
Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimine vähendab töötervishoiuteenuse osutajate
halduskoormust juhul, kus tervisekontrolli otsus on paberkandjal (TEHIKu ärianalüüsi kohaselt
enamikul juhtudel). TEHIK-u ärianalüüsi raames küsitletud tervishoiutöötajad tõid pea kõik
välja, et paberkandjal tervisetõendite väljastamisega (printimine, allkirjastamine, skannimine,
krüpteerimine, e-kirja teel edastamine) ning arhiveerimisega seotud koormus on
ebaratsionaalselt suur. Lisaks toodi esile, et tervisedeklaratsioonide ja tervisekontrolli otsuste
ajalugu peab olema kättesaadav, et tööga seotud haiguste kahtluse korral saaks hinnata kaebuste
tekkimise aega ning jälgida terviseseisundi muutuste trende. Praegu takistab seda töökohtade
ja teenuseosutajate vahetumine, mille tõttu alustatakse iga kontrolli puhul justkui nullist.
Digitaalsed dokumendid lahendavad need probleemid.
Muudatuste ebasoovitavate mõjude riskiks on lisakulu vähestele teenuseosutajatele. Mõnes
üksikus töötervishoiuteenust pakkuvas asutuses on juba välja arendatud ja kasutusel oma
infosüsteemid nii tervisedeklaratsioonide täitmiseks ja säilitamiseks kui ka tervisekontrolli
otsuste koostamiseks ja säilitamiseks. Muudatuse tõttu peavad need asutused tegema
lisaarendusi, et nende infosüsteemid suudaksid TEHIK-u arendatud tehnilisele standardile
vastavat tervisekontrolliga seotud andmestikku TIS-iga vahetada. Neil asutustel tekivad TIS-
iga liidestamisega seotud lisakulud, samas kui teistel asutustel, kellel praegu oma infosüsteemi
ei ole, selliseid kulusid ei teki. Kuigi teenuseosutajatel on olnud teoreetiline võimalus soetada
või arendada oma infosüsteeme, ei ole nad seda tõenäoliselt teinud suurte kulude tõttu ning on
seni kasutanud riigi arendatud lahendusi. See viitab, et väiksemad teenusepakkujad vajavad
riigi tuge. Kui riik kompenseeriks üksnes suuremate teenuseosutajate liidestuskulud, tekiks risk,
et turuolukord muutub ebavõrdseks. Suuremad teenuseosutajad on oma ärilise valikuna
arendanud välja eraldi infosüsteemid ning nende kohandamiseks riigilt toetuse saamine looks
neile ebaproportsionaalse konkurentsieelise. See võib tugevdada suurte positsiooni turul ja
nõrgendada väiksemaid teenusepakkujaid, kellel sellist tuge ei ole, suurendades seeläbi turu
kontsentreerumise riski. Arvestades et töötervishoiuteenuse pakkujaid on Eestis niigi vähe, võib
väikeste teenusepakkujate kadumine turult halvendada teenuse kättesaadavust. Kokkuvõttes
kaaluvad muudatuse positiivsed sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud (enamiku teenuseosutajate
halduskoormuse vähenemine ja tööprotsesside lihtsustumine, andmete kvaliteedi paranemine,
töötajate parem ligipääs oma terviseandmetele) üles üksikute teenuseosutajate võimalikud
lisakulud. Seetõttu on muudatuse negatiivne majanduslik mõju piiratud.
Muudatus toob kaasa tööprotsesside muutuse kogu sihtrühmas, kuid see on valdavalt positiivne
ega nõua olulisi kohanemisraskusi. Mõju sagedus on suur, sest muudatus mõjutab
töötervishoiuteenuse osutajate igapäevast tööd. Mõne üksiku asutuse jaoks on mõju ulatus
esialgu suur ja toob kaasa negatiivsed mõjud, kuna nõuab lisaarendusi ning kulusid, kuid tegu
on ühekordse kuluga. Kokkuvõttes on muudatuste majanduslik mõju töötervishoiuarstidele ja
töötervishoiuteenuse osutajatele oluline.
6.2.2. Tööandjad
Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimine vähendab kõikide nende tööandjate halduskoormust,
kes peavad korraldama töötajate tervisekontrolli. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal
Eestis kokku ca 205 000 aktiivset majandusüksust, sh füüsilisest isikust ettevõtjad, äriühingud,
mittetulundusühingud, sihtasutused, riiklikud üksused ja kohaliku omavalitsuse üksused28.
2025. aasta augustikuu lõpu seisuga oli Eestis ca 80 000 tööandjat, kelle juures töötas vähemalt
üks inimene töölepingu või avaliku teenistuse seaduse alusel. Need tööandjad moodustavad
39% kõikidest majandusüksustest, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine.
28 Statistikaameti andmebaas. Tabel ER006: statistilisse profiili kuuluvad üksused tegevusala (EMTAK 2008) järgi. Statistika
andmebaas
15
Sotsiaalministeeriumi tellitud ja 2020. aastal korraldatud mahuka töötervishoiuteenuse
uuringu29 raames tehtud tööandjate küsitlusest selgus, et 82% tööandjatest on viimase kolme
aasta jooksul oma töötajaid tervisekontrolli saatnud (75% saatis tervisekontrolli kõik oma
töötajad). Ettevõtete suuruse järgi on aktiivsem töötajate tervisekontrolli saatja üle 50 töötajaga
tööandja, vähem teeb seda väikeettevõtja. Ettevõtte tegevusvaldkonna järgi saadavad töötajaid
tervisekontrolli kõige rohkem haridus-, sotsiaal-, tervis- ja meelelahutusvaldkonna tööandjad
ning kõige vähem ehitus- ja transpordisektorite ettevõtted.
Töötervishoiukontrolli otsuste automaatne liikumine ja säilitamine TIS-is, mille kaudu on see
kättesaadav tööandjale TEIS-is tagab tööandjale alati ajakohased otsused ning tervikliku
ülevaate oma töötajaskonna tervisekontrollidest. Otsused on edaspidi tööandjale kättesaadavad
masintöödeldaval kujul ning nende töötlemine ja säilitamine ei sõltu enam tööandja enda
dokumentide talletamise lahendustest ega ka võimalustest, mida konkreetne
töötervishoiuteenuse osutaja pakub. Samuti säilib standardne lahendus, kui tööandja
töötervishoiuteenuse pakkujat vahetab. Arvestades, et valdav osa töötervisekontrolli otsustest
on praegu paberkandjal, on nende töötlemine ja säilitamine tööandjale ebamugav ja
ressursimahukas (olgu siis füüsilised arhiivid dokumentidega või ka skannitud kujul
dokumentidega).
Tööandjal on muudatuste jõustumise korral võimalik paremini toetada töötajate tervist ning
võib paraneda motivatsioon töötajate tervisekontrolli korraldamiseks ja töötervishoiuarstide
soovituste rakendamiseks. Tervisedeklaratsiooni täitmine terviseportaalis, eelkõige selle
osaline automaatselt täitumine TIS-is oleva informatsiooniga, tagab, et tervisekontrolli otsuse
aluseks olev info töötaja kohta on ka ilma lisakontrollita korrektne (st ei sõltu enam töötaja
mälust või andmete valikulisest esitamisest), mis võimaldab tööandjal saada töötajate tööle
sobivuse ja vajalike töötingimuste kohanduste kohta kvaliteetsemad otsused.
Tööandja vaatepunktist hinnates on mõju ulatus keskmine. Muudatuste rakendamine võib
tööandjate tööprotsesse muuta, kuid eeldatavaid kohanemisraskusi ei teki. Mõju sagedus on
samuti keskmine, sest töötajatele tervisekontrolli korraldamine on vajalik üldjuhul uue töötaja
töölevõtmisel, tervisekontrolli otsusel oleva uue kontrolliaja saabumisel ja riskihindamise
tulemuste muutumisel ning tervisekontrolli otsuste töötlemine ja säilitamine on tööandja jaoks
regulaarne tegevus. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Arvestades et muudatus puudutab
kõiki tööandjaid, on kokkuvõttes tervisekontrolli andmete digitaliseerimise majanduslik mõju
halduskoormuse vaatest tööandjale oluline.
6.3. Riigivalitsemine
6.3.1. Tööinspektsioon
Tööandja tervisekontrolli korraldamise kohustuse üle teeb järelevalvet TI. TI viib igal aastal
läbi mitu tuhat järelevalvemenetlust ning TI andmetel esineb igas viiendas ettevõttes probleeme
tervisekontrolli korraldamisega30.
Tervisekontrolli otsuseid säilitatakse praegu tööandja juures ning nende haldamise ja
säilitamise süsteemid on tööandjate lõikes erinevad. See tähendab, et TI saab tervisekontrolli
kohustuse täitmise üle järelevalvet teha vaid ettevõttesse kohale minnes ning peab kohanema
tööandja lahendusega. Selline järelevalve on väga ressursimahukas. Muudatuste jõustumisel
liiguvad töötervishoiukontrolli otsused automaatselt TIS-i, kust neid päritakse TEIS-i kaudu
ning on tööinspektoritele lihtsasti kättesaadavad. See muudab järelevalvemenetluse oluliselt
29 Anneli Rätsep, Elsa Trumm, Evelyn Aaviksoo, Evelin Kostabi, Gerly Tamm, Helen Urmann, Kadi Lubi, Kadri Lees, Maie
Kiisel, Merle Mägi, Raul-Allan Kiivet, Ruth Kalda, Saara Maria Puur, Ene Tubelt (2020). Töötervishoiuteenuse uuring
Sotsiaalministeeriumile. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ning peremeditsiini ja
rahvatervise instituut koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga.
30
Tööinspektsiooni aastaraamat 2024.pdf
16
tõhusamaks, kuna inspektoritel on võimalik enne kohapealset kontrolli hinnata, kas töötajatel
on kehtivad tervisekontrolli otsused ning millistel tingimustel nad võivad töötada, et seejärel
ettevõtte külastuse ajal sisulistele aspektidele keskenduda.
Järelevalveprotsess muutub kiiremaks, süsteemsemaks ja tõhusamaks; tööinspektorite
töökoormus väheneb ning töötervishoiu järelevalve kvaliteet paraneb. Mõju ulatus on
keskmine, kuna muudatusega kaasneb TI tööprotsesside muutus, kuid see ei põhjusta
kohanemisraskusi. Mõju sagedus on keskmine, sest kokkupuude töötajate tervisekontrolli
järelevalvega on regulaarne. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Kokkuvõttes on
muudatuse mõju Tööinspektsiooni töökorraldusele oluline.
6.4. Infotehnoloogia ja infoühiskond
Muudatuste rakendamine nõuab TIS-i ja TEIS-i vahelise andmevahetuse täiustamist ning
mõningaid liidestusi töötervishoiuteenuse osutajate süsteemidega. See suurendab IT-arenduste
mahtu ja nõuab lisaressursse arenduseks, kuid samas aitab luua ühtse, automatiseeritud ja
turvalise lahenduse töötervishoiuga seotud andmete haldamiseks. Lahendus tugevdab e-riigi
infrastruktuuri, parandab andmete kättesaadavust ja usaldusväärsust ning loob aluse tulevikus
digitaliseerimisvõimaluste laienemiseks tervishoius. Lisaks tekib riigil senisest parem
statistiline ülevaade töötervishoiukontrolli otsuste kohta, mis võimaldab jälgida trendide
kujunemist, hinnata poliitikameetmete mõju ja kavandada sihipärasemaid sekkumisi.
Muudatused mõjutavad otseselt IT-arendusi ja süsteemihaldust, kuid mõju on positiivne
laiemalt kogu e-riigi kasutajatele. Arendustegevus on peamiselt ühekordne (süsteemide
liidestamine ja testimine), kuid tulemusena paranevad pikaajaliselt andmete automaatne
liikumine ja haldusprotsessid.
Kokkuvõttes on mõju e-riigile keskmine: muudatused nõuavad tehnilisi arendusi ja ressursse,
kuid ei muuda kogu e-riigi infrastruktuuri oluliselt, vaid tuginevad olemasolevatele
struktuuridele. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
6.5. Andmekaitsealane mõjuhinnang
IKÜM-i31 artikli 88 kohaselt võivad liikmesriigid õigusaktide või kollektiivlepingutega ette
näha täpsemad eeskirjad, et tagada õiguste ja vabaduste kaitse seoses töötajate isikuandmete
töötlemisega töösuhete kontekstis, eelkõige seoses töötervishoiu ja tööohutusega ning
tööhõivega seotud õiguste ja hüvitiste isikliku või kollektiivse kasutamisega ning töösuhte
lõppemisega.
Muudatusega vähendatakse tööandjate halduskoormust töötaja terviseandmete säilitamisel,
kuid töötaja terviseandmete töötlemise ulatus jääb samaks. Ka edaspidi töötleb tööandja töötaja
töötervisekontrolli otsuse andmeid, kuid kuna TIS säilitab andmeid automaatselt, pole tööandjal
endal vaja neid säilitada, mistõttu väheneb tal otsuste haldamise halduskoormus ehk seekaudu
andmete töötlemise ajaline maht. Tööandja jätkab tervisekontrolli otsuse andmete töötlemist
nende haldamisel TEIS-i kaudu (võimalik otsus alla laadida ja teha algelist statistilist analüüsi)
ja otsuste infoga tutvumisel. Seega ei ole tegemist uue õiguse ega kohustusega, vaid andmete
automatiseerimisest tuleneva muudatusega (IKÜM art 6 lg 1 p-d c ja e, art 5 lg 1 p a).
Töötervisekontrolli otsuste töötlemine on tööandjale vajalik töötaja ja teiste töökeskkonnas
viibivate inimeste tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks. Töötaja terviseandmete töötlemiseta
ei ole tööandjal võimalik seaduses sätestatud ülesandeid täita ega töötervishoidu ja tööohutust
tagada, sh saab tööandja töötervishoiuarsti otsuste põhjal teada, kas töötaja saab tööandja
31
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus). L_2016119ET.01000101.xml
17
töökeskkonnas jätkata või on töötaja tervis juba kahjustunud ning tööandja peab viima sisse
muudatusi töökeskkonnas või leidma töötajale hoopis teise tööväljundi. Eelnõu kohaselt on
tööandjal õigus töödelda töötajate töötervisekontrolli otsuseid (terviseandmeid) piiratud
olukordades, õigus on olemas ka praegu ja andmete töötlemise sisu eelnõuga ei muudeta.
Sellised olukorrad on töökeskkonna ohuteguritest tulenevate terviseriskide ennetamiseks
abinõude rakendamine, töötervishoiuteenuse korraldamine ja töötervishoiuarsti ettepanekute
rakendamine, tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimine. Tööandjal ei ole õigus saada andmeid,
mida tal töötervishoiu ja -ohutuse tagamiseks vaja ei ole (TTOS § 131 lg 14).
Varem pidi tööandja säilitama otsuseid ise, valides ise andmete töötlemise viisi, näiteks võis
andmeid töödelda paberil või elektrooniliselt, kasutades selleks sobivad infosüsteeme. Edaspidi
säilitatakse töötervisekontrolli otsuseid TIS-is automaatselt tähtajatuna, mistõttu ei ole
tööandjal ise neid vaja säilitada. Otsuseid saab tööandja alla laadida TEIS-i kaudu. Varasemaid
otsuseid, mis on väljastatud enne seadusemuudatuse jõustumist, tuleb säilitada tööandjal endal,
lähtudes seaduse varasemast redaktsioonist. Terviseandmeid töötleval töötajal on tähtajatu
nende andmete saladuses hoidmise kohustus, mille eesmärk on tagada töötajate terviseandmete
konfidentsiaalsus ja maandada riske, et andmetest saavad teadlikuks kõrvalised isikud (TTOS
§ 14 lg 11).
Töötajate isikuandmete kaitsmisega kaasnev andmekaitsealane mõju tööandjatele on oluline,
kuid arvestada tuleb, et sellised kohustused on tööandjatel ka praegu.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõuga tehtavate muudatuste mõju riigivalitsemisele avaldub peamiselt TI töökorralduse
muutustes. Järelevalveprotsess muutub kiiremaks ja tõhusamaks, tööinspektorite koormus
väheneb ning töötervishoiu järelevalve kvaliteet paraneb. Tervisekontrolli otsused, mis seni
olid tööandjate hallatavad ja TI-le üldjuhul kättesaadavad vaid ettevõttes kohapeal, muutuvad
edaspidi TEIS-is standarditud kujul kättesaadavaks juba enne külastust, võimaldades
inspektorile kiiret ja süsteemset ülevaadet ettevõtte töötervishoiu korraldusest.
TEIS-i arendustega kaasnevad lisakulud TI-le ning TEHIK-ule. TEIS-i arendustega seotud
kulud (1 050 000 eurot) kaetakse Euroopa Struktuurifondi vahenditest perioodil 2024–2026.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga kaasnevad muudatused järgmistes rakendusaktides:
1) tervise- ja tööministri 15. detsembri 2022. a määrus nr 87 „Töötervishoiuteenuse
osutamise kord“32;
2) tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 4 „Töökeskkonna andmekogu
põhimäärus“33;
3) Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest
mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“34;
32
Töötervishoiuteenuse osutamise kord, RT I, 17.12.2022, 26. Töötervishoiuteenuse osutamise kord – Riigi
Teataja
33
Töökeskkonna andmekogu põhimäärus, RT I, 03.10.2023, 4. Töökeskkonna andmekogu põhimäärus – Riigi
Teataja
34
Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, RT I, 02.04.2024,
15. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded – Riigi Teataja
18
4) sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise
dokumenteerimise tingimused ja kord“;
5) sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 “Tervise infosüsteemi
andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“.
Rakendusaktid on kavas välja töötada ja jõustada samaaegselt seadusemuudatuste
jõustumisega. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirja lisana 1.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse jõustumine on planeeritud 1. juuliks 2026. aastal.
Seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel on vaja välja töötada ja vastu võtta rakendusaktid.
Samuti on arvestatud sellega, et töötervishoiuteenuse pakkujatele jääks piisav aeg
ümberkorralduste tegemiseks (nt süsteemide viimine uuele andmestandardile, andmevahetuse
ja liidestuste loomine jms). Seetõttu kavandatakse eelnõu jõustuma 2026. aasta 1. juulil, millega
jääb piisav aeg eelnimetatud ja eelnõus tervikuna kirjeldatud muudatuste tegemiseks.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Väljatöötamiskavatsus esitati 13. jaanuaril 2020 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
ministeeriumidele ja teistele huvigruppidele. Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud
tagasisidega on eelnõu koostamisel arvestatud.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti
Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Tööinspektsioonile, Eesti
Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile,
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Personalijuhtimise Ühingule,
Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Põhja-Eesti Regionaalhaiglale, Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskusele (TEHIK), Terviseametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti
Perearstide Seltsile ja Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liidule.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ………………………. 2026
19
EELNÕU
15.12.2025
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus
§ 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 131 lõige 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(16) Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid
tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“;
2) paragrahvi 131 lõige 17 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 241 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) andmed töötaja tervisekontrolli otsuste kohta.“;
4) seadust täiendatakse §-ga 319 järgmises sõnastuses:
„§ 319. Käesoleva seaduse § 131 lõike 16 rakendamine
(1) Tööandja säilitab enne 1. juulit 2026 väljastatud tervisekontrolli otsuseid kümme aastat
teenuseosutamisest arvates.
(2) Tööandja säilitab enne 1. juulit 2026 väljastatud tervisekontrolli otsuseid 40 aastat arvates
töötaja viimasest kokkupuutest kantserogeeni, mutageeni või bioloogilise ohuteguriga, mis võib
põhjustada haigestumise, millel on kauakestvad rasked tagajärjed, ning viis aastat arvates
töötaja viimasest kokkupuutest reproduktiivtoksilise ainega.“.
§ 2. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“....................
Algatab Vabariigi Valitsus
„.....“.......................
allkirjastatud digitaalselt
1