Käskkiri

KÄSKKIRI 16.01.2026 nr 2 Programmide „Teadmussiirde programm 2026– 2029“ ja „Ettevõtluskeskkonna programm 2026– 2029“ kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmid „Teadmussiirde programm 2026–2029“ ja „Ettevõtluskeskkonna programm 2026–2029“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisa 1: Teadmussiirde programm 2026–2029 Lisa 2: Ettevõtluskeskkonna programm 2026–2029  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 16.01.2026 käskkirjaga nr 2 Lisa 2 Ettevõtluskeskkonna programm 2026-2029 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 Eesti turismi pikk vaade 2025–2035 Programmi nimi Ettevõtluskeskkonna programm Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Programmi periood 2026―2029 Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) valitsemisala Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) asutused) AS Eesti Varude Keskus (EVK) AS Metrosert MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus Sisukord 1. Programmi üldinfo .......................................................................................................................... 1 2. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud .................................................................................................. 4 4. Rahastamiskava .............................................................................................................................. 4 5. Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................... 5 6. Olulisemad tegevused/sekkumised ................................................................................................ 7 7. Programmi tegevused ja teenused ................................................................................................. 9 7.1. Programmi tegevus 1 – Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine ..................... 10 7.2. Programmi tegevus 2 – Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine. 11 7.3. Programmi tegevus 3 – Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine 12 7.4. Programmi tegevus 4 – Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine........... 12 8. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................ 13 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ................................................................................................... 15 LISA 2. Teenuste indikatiivne rahastamiskava ...................................................................................... 19 2. Sissejuhatus Programm põhineb Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 ning aitab luua eeldusi, et Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Programm on koostatud saavutamaks TAIE ettevõtluskeskkonna alaeesmärki „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“. Programmi tegevuste jaotus lähtub omakorda arengukava alaeesmärgi kolmest tegevussuunast. Lisaks on eraldi loodud programmi tegevus „Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine“, mille kaudu MKM-i valitsemisala asutused lisaks ettevõtluskeskkonna taristu ohutusele ja nõuetele vastavuse tagamisele toetavad mitut teist tulemusvaldkonda, vt ka programmi juhtimiskorralduse peatükki. Lisaks lähtutakse programmi tegevuste planeerimisel turismi valdkonna strateegiast „Eesti turismi pikk vaade 2025–2035“1, mille eesmärk on tõsta Eesti tuntust meie eripära konkurentsieeliseks muutmise ja nutika turundamise abil. Programmi koostamisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning aidatakse Eestil saavutada ÜRO ülemaailmseid säästva arengu eesmärke, mh eesmärke „Toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö“, „Toetada kestlikku tööstuse arengut ja edendada innovatsiooni“ ning „Tagada säästvad tarbimis- ja tootmisviisid“. Programm panustab strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: - „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja - „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Programm panustab strateegia „Eesti 2035“ muutustesse: - Majandus ja kliima: võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks ning kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi; - Riigivalitsemine: Parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise ning parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja turvalisuse. Arvestades programmis kõigi turuosaliste ja eri sektorite-valdkondadega, on programm terviklik. Selleks on vajalik ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika, tööstuspoliitika, turismipoliitika, kaubanduspoliitika, välisinvesteeringute usaldusväärsuse poliitika, tooteohutuspoliitika, tarbijakaitsepoliitika ning iduettevõtluse valdkonna käsitlemine ühes strateegilises raamistikus. Programmi tegevuste tulemusena kasvatab Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika oluliselt Eesti elanike heaolu ning parandab Eesti lõimumist rahvusvahelise majandusega ja ettevõtete konkurentsivõimet. Programmi eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahendite meetmete väljatöötamisega: 1 Turismi pikk vaade 2035 | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 21.1.3.1 Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine, sh ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine; iduettevõtluse hoogustamine; väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogramm; ettevõtete digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine (sh RTE); ettevõtlusteadlikkus, sh juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus; turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine; rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste toetusmeede ning starditoetus. 21.1.3.4 Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine 21.6.1.1 Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus 21.6.1.4 Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused 21.6.1.5 VKE-de investeeringutoetus 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Tabel 1. Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase tase Programmi mõõdikud 2024* 2026 2027 2028 2029 2035** Kaupade ja teenuste eksport (mld eurot) 30,1 32 33 34 34 43 Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harjumaad loodud SKP 56*** elaniku kohta EL-27 keskmisest (%) 62,95 63,4 64 64 59 (2023) Allikas: Statistikaamet Business B-ready indeks**** - - - - - - Allikas: Maailmapank * Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2024) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta ** TAIE arengukavas 2021-2035 seatud sihttasemed *** Mõõdiku tasemed erinevad 2026-2029 eelarvestrateegias kajastatust, lähtuda tuleb käesolevast programmist. **** Business B-Ready indeks on Maailmapanga loodud mõõdik, mis hindab riigi ärikeskkonna kvaliteeti, keskendudes regulatsioonidele, avalikele teenustele ja ettevõtluse toimimise tõhususele. Mõõdiku 2024. aasta andmed avaldatakse 2025. aasta sügisel ja siis seatakse uued sihttasemed. 4. Rahastamiskava Tabel 2. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Eelarve Eelarve prognoos Programmi rahastamiskava 2025 2026 2027 2028 2029 MKM valitsemisala kulud kokku -156 591 -191 830 -170 859 -88 074 -86 896 Taristu valdkonna ohuennetus ja -6 969 -4 443 -3 610 -3 520 -3 509 tegevuslubade andmine Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse -50 328 -46 853 -30 996 -29 293 -33 297 edendamine Tehnoloogia- ja arendusmahukate -10 397 -7 979 -8 771 -8 711 -8 689 investeeringute soodustamine Ettevõtete konkurentsivõime ja -88 897 -132 555 -127 482 -46 551 -41 401 rahvusvahelistumise toetamine Programmi eelarve ja eelarvelised muudatused on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehel (LINK). 5. Hetkeolukorra analüüs 2024. aastal kahanes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,1 protsenti, mis oli oluliselt vähem kui aasta varasem ligi kolmeprotsendiline langus. Hinnatõusu tõttu jätkasid nii majanduse kogutoodang kui ka lisandväärtus jooksevhindades siiski kasvu. Balti riikide arvestuses sai Eesti viimase koha, kuna Läti SKP püsis muutumatuna, kuid Leedu suutis jätkuvalt oma SKP-d kasvatada. Jooksevhindades oli SKP 2024. aastal 39,8 miljardit eurot, mida oli 1,5 miljardi euro võrra rohkem kui aasta varem. Tegevusaladest olid 2024. aastal suurema positiivse panusega kinnisvaraalane tegevus, põllumajandus ning avalik haldus. Majandust pidurdasid enim suuremad tegevusalad, nagu näiteks ehitus, töötlev tööstus ja kaubandus. Eratarbimine lõpetas aasta positiivselt, aga investeeringud vähenesid aasta teises pooles. Viimane oli suuresti tingitud kõrgest 2023. aasta võrdlusbaasist. Nii ettevõtete lisandväärtus kui ka eksport kahanesid aastaga umbes ühe protsendi võrra, seda peamiselt nõrga aasta alguse tõttu. Aasta viimastel kuudel olid enamik ettevõtlust puudutavaid makronäitajaid juba positiivse kasvuga. Programmi tegevuste mõõdikute trendid:  Programmi eesmärkide täitmine on tulenevalt majandus- ja julgeolekuolukorrast kõikuv – osades näitajates on läinud hästi, osades halvasti.  2024. aasta oli Eesti majanduse jaoks taastumise aasta, kuigi kogu aasta lõikes SKP langes 0,1 protsenti. Kõige tugevamalt oli langust tunda tööstussektoris, kus toodangumaht kukkus 5,6 protsenti allapoole 2020. aasta taset ning jäi oluliselt alla ootustele. Seejuures väljapool Harjumaad loodud SKP inimese kohta vähenes 2023. aastal 56%ni EL keskmisest ning suure tõenäosusega jätkus vähenemine ka 2024. aastal. Seda põhjustas Eesti SKP aegalasem kasv võrreldes EL keskmisega.  2024. aasta alguses oli nõudlus Eesti toodete järele nõrk, kuid aasta lõpus olukord muutus. Sügisel hakkas lisaks teenustele ka kaupade eksport kasvama, mis viitab, et Eesti konkurentsivõime välisturgudel paranes. Tugevat kasvu näitas turismiteenuste eksport, mis suurenes aastaga 17 protsenti. Tugev nõudlus oli ka Eesti IT teenustele, kuid vähenes nõudlus logistikateenustele. Eesti ekspordiühiku hinnad 2024 aastal kavasid aeglasemalt kui Euroopa Liidu keskmine kuid võrreldes baasaastaga (2020) on kasv siiski kiirem ning seatud sihttase on täidetud.  Kuigi 2024. aasta tulemused ei ole veel teada, siis uusi ettevõtteid loodi juba 2023. aastal veidi rohkem kui on 2024. aasta sihiks seatud. Selle põhjus võib olla inflatsiooni kõrge taseme jätkumine, mistõttu on lihtsam ka seatud 200 000-eurose aastakäibe piiri ületamine.  Rahvusvahelistes edetabelites läks Eestil üldiselt ootuspäraselt. IMD äritegevuse lihtsuse indeksis kukkus Eesti 2024. aastal 6 kohta ning jäi veelgi rohkem maha planeeritud  sihttasemest. Talentide atraktiivsuse osas ei saa muutuseid hinnata, kuna 2024. aasta tulemustabel ei ole antud raporti kirjutamise ajaks välja tulnud.  Kohalike investeeringute seisukohalt vastasid arengud suures osas ootustele. Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse ulatusid 5,8 miljardi euroni, mida oli oluliselt rohkem kui prognoositud. Aastaga kasvasid investeeringud 3,6%, mis on märkimisväärne saavutus. Seevastu välisinvesteeringute osas jäi töötleva tööstuse sektor oodatust siiski 0,7 miljardi euro võrra tagasihoidlikumaks. Arvestades üldist majanduslikku konteksti ja globaalseid arenguid, võib tulemust siiski pidada heaks. Eesti geograafiline lähedus Venemaale ning peamiste kaubanduspartnerite majanduste langustendentsid teevad välisinvesteeringute kaasamise keeruliseks. Seega, olles ootustest vaid kümnendiku võrra maas, on tulemus rahuldav. Siiski tuleb tähele panna, et järgnevatel aastatel võib investeeringute kaasamine jätkuvalt keeruline olla. Programmi eesmärkide täitmist on toetanud järgnevad tegevused Strateegia “Eesti 2035” muutuste saavutamiseks olulisemad tegevused 2023. aastal (sihtide kaupa): 1. Siht „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“  Avati viimased ettevõtluse toetamise meetmed õiglase ülemineku fondi raames, millega luuakse Ida-Virumaale kolm inkubaatorit (tööstusinkubaator Narvas, digi- ja meedia inkubaator ning loometööstuse inkubaator Jõhvis) ning rakendatakse maakonnas täiendavaid nõustamisteenuseid.  Valitsuselt saadi mandaat ja tehti vajalikud ettevalmistused 160 miljoni euro mahuga suuremahuliste investeeringute toetusmeetme avamiseks eesmärgiga soodustada suurte, alates 100 miljoni euro mahuga investeeringute tegemist Eesti majandusse, toetada eksportivate ettevõtete konkurentsivõime, ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu.  Koostati turismi pikaajaline visioonidokument (2025-2035). Sellega seati sihiks saavutada turismisektori lisandväärtuse kahekordse kasvu keskendudes aastaringsele atraktiivsusele, headele ühendustele, pakkumusele väljaspool tõmbekeskusi, sektori atraktiivsusele ettevõtlusvaldkonnana ja tööandjana ning nutikusele ja kestlikkusele konkurentsieelisena.  Team Estonia eksporditegevustele pikaajaliste eesmärkide sõnastamiseks käivitati ekspordistrateegia koostamise protsess. Valitsuselt saadi mandaat ja alustati tööd ettevõtete esindusorganisatsioonidele suunatud ekspordi toetusmeede loomisega. 2025. aastal avatav meede toetab erialaliitude võimekust arendada oma sektori eksporditegevusi ning suunata ressursse nutikate ja lisandväärtust loovate toodete ja teenuste välisturgudele viimisel.  Andmepõhise aruandluse raames jätkati asutuste ülese (enam kui 20) ühtse taksonoomia loomine rakendamaks andmete ühekordse küsimise printsiipi riigiga suhtluses. Jätkus ka laiapõhjaline andmete korrastamine ja standardiseerimine, sh jäätme-, pakendi-, kütuse-, õhu- , vee- ja metsavaldkonna aruandlusandmetega, mis on aluseks kestlikkuse aruandluse esitamise lihtsustamiseks tulevikus. 2024. aastal standardiseeriti asutuste üleselt 70 aruannet.  Regulatsioonide ettevõtjasõbralikumaks muutmiseks koostati seaduste väljatöötamiskavatsused gaasimahutite kasutuselevõtu võimaldamiseks, reklaamiseaduse nõuete selgemini mõistetavaks muutmiseks ning ostutšekkide esitamise kohustuse vabatahtlikuks muutmiseks. Programmiperioodil püstitatud eesmärkide edendamist raskendavad aga mitmed suuremat tähelepanu vajavad väljakutsed:  Ekspordi, investeeringute ning turismi mahud ei ole taastunud. Mahtude suurendamiseks on oluline pakkuda ettevõtetele tuge ekspordiga alustamiseks ja turgude mitmekesistamiseks. Välisinvesteeringute aktiivse meelitamise kõrval tuleb fookus seada ka jätkuinvesteeringute Eestis hoidmisele. Turismi arenduse fookuses tuleb hoida äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamist aitamaks täita madalhooaega ning suurendada välisturistide arvu.  Ettevõtjate aruandlus riigile vajab kaasajastamist ja reformi. Selleks tuleb jätkata riigi kogutavate andmete ühtse süsteemi loomisega asutuste üleselt, teha investeeringuid masinloetavate andmete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjateid toetamisega ülemineku kiirendamiseks.  Samuti vajavad reformi finantsinstrumentide pakkumise põhimõtteid: suurendada tuleb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse võimekust finantseerida suuremahulisi projekte ja laiendada ettevõtetele pakutavate finantsteenuste ning instrumentide valikut.  Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks. Tuleb jätkata ettevõtjatele suunatud info ja teenuste koondamisega maksimaalses ulatuses ja kasutajamugavalt eesti.ee ettevõtja digiväravasse.  Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine ja järelevalve. 6. Olulisemad tegevused/sekkumised Olulised tegevused eesmärkide täitmiseks:  Viiakse ellu suuremahuliste investeeringute toetusmeedet, millest saab finantseerida minimaalselt 8 potentsiaalset investeeringut. Toetus on suunatud strateegilistele ja kõrge tehnoloogiamahukusega ettevõtlusinvesteeringute teostajatele Eesti majandusruumis. Toetusmeetme rakendamiseks vajalikud vahendid on kavandatud Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeliste vahendite reservis 40 mln eurot aastas.  Toetatakse Eesti turismisektori arengut. Eesti kui tuntud reisisihina ning turisminõudluse suurendamist, mh rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside korraldamise toetusmeetme kaudu; erinevate transpordiliikide ühenduste välismaailmaga taastamist ning turismiettevõtete ärimudelite ümberkujundamist sihtgrupi paremaks teenindamiseks.  Toetatakse tööstuse digitaliseerimist ja automatiseerimist, et suurendada ettevõtete võimekust ja valmisolekut digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks.  Seoses kasvanud elektritarbimisega, mis tuleneb õiglase ülemineku fondi toel tehtud tööstusinvesteeringutest, investeeritakse täiendavalt Ida-Virumaa elektrivõrkude arendamisse.  Toetatakse kapitaliturgude mitmekesistamist läbi investeerimisfondide ning soodustatakse kapitalile ligipääsu (regionaallaen).  Jätkatakse eksportööride toetamisega, tõhustades äridiplomaatia tegevusi ja riigiasutuste koostööd. Loome uue ekspordi kasvatamise toetuse esindusorganisatsioonidele.  Kujundatakse ümber tarbijavaidluste komisjoni töö korraldamise põhimõtted, et ettevõtjate ning tarbijate erimeelsusi lahendataks tõhusamalt ja kvaliteetsemalt kohtuväliselt ning komisjoni usaldusväärsus suureneks.  Ettevõtete nõustamistegevuse ja riikliku järelevalvevõimekuse kasvatamisega toetatakse ausat konkurentsi ja vastutustundlikku käitumist turul.  Eesti ettevõtete konkurentsi- ja ekspordivõimekuse toetamiseks luuakse Eesti katselaboritele ja inspekteerimisasutustele võimalus pakkuda rahvusvaheliselt tunnustatud vastavushindamise teenust ning arendatakse ja hoitakse Eesti mõõteetalone ettevõtjate vajadustele vastava mõõteteenuse pakkumiseks.  Arendatakse piiriüleselt, veebipõhiselt ja ühekordse küsimise põhimõtte alusel pakutavaid avalikke teenuseid, et soodustada ja hõlbustada Euroopa Liidu siseturul äritegevust ja kodanike liikumist.  Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks arendatakse eesti.ee portaali ettevõtja digiväravat, mis koondab ettevõtjatele kasutajakeskselt infot ja avalikke teenuseid, lihtsaks ja mugavaks avaliku sektoriga suhtlemiseks ning töötatakse välja kümme „ühest aknast“ tervikteenusena kättesaadavat haldusalade ülest proaktiivset või sündmusteenust, sh nt ettevõtte alustamiseks, riigi eest tähtajaliste kohustuste täitmiseks, finantseerimisvõimaluste leidmiseks.  Jätkatakse tingimuste loomisega reaalajamajandusele üleminekuks. Selle eesmärk on muuta ettevõtte haldamise ja majandamisega seotud tegevused taustal toimivaks ning vähendada ettevõtjate halduskoormust. Üleminekuks toetatakse ettevõtjate äriprotsesside ja aruandluskohustuste automatiseerimist, luues eeldused reaalajas toimuvaks andmevahetuseks.  Ettevõtjate aruandluskoormuse vähendamiseks töötavad üle 22 asutuse üheskoos ligi 400 aruande analüüsi ja andmete ühtlustamisega, et laialdasemalt rakendada andmete ühekordse küsimise printsiipi. Töö protsessi käigus vaatavad asutused üle oma andmevajaduse, kaotavad ajale jalgu jäänud kohustused, kaardistavad ja ühtlustavad dubleeritud andmete küsimised asutuse üleselt ning taaskasutavad andmeid, mida teised asutused juba küsivad.  Hõlbustatakse äritegevust regulatsioonidest tulenevate nõuete ajakohastamise ja selgemaks muutmisega. Selleks ajakohastatakse seadusandlust, sh reklaamivaldkonna ja alkoholi jaemüügi nõudeid.  Kaasatakse teadmusmahukaid välisinvesteeringuid. Strateegiliselt olulistesse majandus- sektoritesse tehtavate välisinvesteeringute kaasamiseks lihtsustakse riigiasutuste koostöös eri menetlustoiminguid (planeeringute kinnitamine ja lubade väljastamine), tagatakse selgemad ja suunatumad väärtuspakkumised ning tegevused välisturgudel, ning hinnatakse muuhulgas investeeringute usaldusväärsust tagamaks investeeringute läbipaistvuse ning soodsa mõju Eesti majanduskeskkonnale.  Riigi toimimiseks hädaolukorras tagatakse olulise tegevusvaru olemasolu ja hoolitsetakse varude kasutuselevõtu valmiduse ning varuga seotud majandussektorite toimepidevust eest.  Tagatakse transpordisektoris õnnetuste ja intsidentide põhjuste väljaselgitamine ning ohutusalaste soovituste tegemine.  Regionaalsete investeeringute soodustamiseks suurendatakse olulisemate regionaalsete osapoolte koostöö süsteemsust ja kvaliteeti konkreetsete suurinvesteeringute maandamiseks ning toetatakse õiglase ülemineku fondi investeeringutoetuste (sh piloottehaste arendamiseks) tõhusamat rakendamist 7. Programmi tegevused ja teenused Tabel 3. Programmi tegevuste eesmärgid ja mõõdikud Tegelik Programmi tegevused ja nende Sihttase tase mõõdikud 2024* 2026 2027 2028 2029 Programmi tegevus 1 Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse ja tarbimiskeskkond atraktiivne edendamine Eesti positsioon IMD World Competitiveness indeksi alamkategoorias 31. 19. 18. 17. 16. „Äritegevuse efektiivsus“2 Allikas: IMD konkurentsivõime raport Programmi tegevus 2: Ettevõtete konkurentsivõime ja Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt rahvusvahelistumise toetamine > +0,1% > +0,1% > +0,1% > +0,1% Eesti toodete ekspordihind kasvab Kasv on kiiremini kui Euroopas keskmiselt, %** +4,4% Kasv on Kasv on Kasv on kiirem Allikas: Eurostat kiirem kiirem kiirem Turismiteenuste eksport (mld eurot) 2,2 2,6 3 3,3 3,6 Allikas: Statistikaamet Programmi tegevus 3 Tehnoloogia- ja arendusmahukate Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile investeeringute soodustamine Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse (jooksevhindades, 4,2 3,7 4,4 5 5,5 lühiaajastatistika mld eurot) Allikas: Statistikaamet Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld eurot) 3,5 5 5,5 6 6,5 Allikas: Eesti Pank3 Programmi tegevus 4 Taristu valdkonna ohuennetus ja Eesmärk: Ettevõtluskeskkonna taristu on ohutu ja nõuetele vastav tegevuslubade andmine Eesti kodumajapidamiste osakaal, millistel on võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga, 81% 84% 86% 88% 89% mis tagab 1 Gbit/s kiiruse*** Allikas: TTJA Viimase viie aasta keskmine raudteel hukkunute ja vigastatute arv rongiga 0,33 0,2 0,2 0,2 0,2 läbitud miljoni km kohta**** Allikas: TTJA * Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2024) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta 2 Hõlmab viite valdkonda: tootlikkus, tööjõuturg, finantsturud, ettevõtete juhtimine ja väärtushinnangud. 3 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAJANDUSKOOND/r/2053/1902 ** Võrreldakse Eesti ekspordihinna muutust Euroopa keskmise muutusega ning näidatakse erinevust. Nt, kui Euroopas kasv +1,6%, Eestis langus -4,4%, siis väärtus on -6%. Sihttase on positiivne arv (+0,1%), 0 ja negatiivsed väärtused tähendavad, et sihttase ei ole saavutatud. *** Kasutatakse sama mõõdikut, mis on digiühiskonna programmis. Tegelikud ja sihttasemed on sellega kooskõlas. **** Mõõdiku ühik on isikute arv miljoni rongkilomeetri kohta, mis on taandatud 5 aasta keskmiseks, sh hukkunute ja vigastatute arvul on näitajas erinev osakaal. Rongkilomeeter on defineeritud majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruses nr 83. 7.1. Programmi tegevus 1 – Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevus sisaldab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna arendamise ning ettevõtluse soodustamise ja toetamise teenuseid, samuti ettevõtluspoliitikaga seotud TTJA teenuseid, mis aitavad tagada ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna õigusruumi. Lisaks hõlmab programmi tegevus AS Eesti Varude Keskuse teenust riigi tegevusvarude tagamiseks.  Luuakse soodne kasvupinnas uute ettevõtete tekkimiseks ja nende edasiseks kasvamiseks, sh eraldi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud arenguprogrammi elluviimise toel.  Soodustatakse ambitsioonikate äriideede juurdevoolu, ambitsioonikate ärimudelite loomist ja rakendamist.  Viiakse ellu Work in Estonia tegevuskava ja talendipoliitika, et soodustada Eesti ettevõtjatele vajalike tippspetsialistide leidmist.  Rakendatakse tegevusi, mis soodustavad ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd ning toetatakse (tööstus)ettevõtetele vajalike spetsialistide koolitamist.  Vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja ajakohastatakse ettevõtluse regulatsioone (ettevõtluse parendamisele ja kasvule suunatud regulatiivne keskkond), mh töötades välja ettevõtjatele suunatud proaktiivsed digitaalsed avalikud teenused, sealhulgas ettevõtja ärisündmustest lähtuvad sündmusteenused ühes keskses digiväravas.  Tõhustatakse tootmishoonete rajamiseks vajalikke menetlustoiminguid ehk käivitatakse nö investeeringute roheline koridor.  Vähendatakse ettevõtjate aruandluskoormust ning toetatakse reaalajamajandusele üleminekut era- ja avaliku sektori koostöös äriprotsesside ja aruandluskohustuse automatiseerimiseks ning digitaliseerimiseks.  Soodustatakse digikaubandust (e‑kaubandus, platvormimajandus, jagamismajandus).  Tugevdatakse EL ühtse siseturu toimimist soodustades kaupade, äriteenuste ja digitaalsete ning andmete ühekordse küsimise põhimõttel toimivate avalike teenuste piiriülest liikumist ning õiglast konkurentsi.  Arendatakse tarbijate harjumusi tarbida säästlikult ja targalt ning kujundatakse tarbijate majandushuvide kaitseks kohane õigusraamistik.  Tagatakse toodete ja teenuste ohutus ja nõuetele vastavus.  Tagatakse kvaliteedi infrastruktuuri (standardimise, akrediteerimise, vastavushindamise ja metroloogia) süsteemi toimivus.  Tagatakse riigi tegevusvaru olemasolu ja seiratakse seotud ettevõtjate toimepidavust.   Korraldatakse laeva-, lennu- ja raudteeõnnetuste ja/või intsidentide ohutusjuurdlusi, selgitades välja õnnetuste ja intsidentide põhjused ning tehes ohutusalaseid soovitusi või ettepanekuid sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus. 7.2. Programmi tegevus 2 – Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuses keskendutakse erinevatele teenustele, mis toetavad ettevõtete eksporti ja sisenemist uutele turgudele ning tööstussektori ja turismisektori arengut. Vastavaid poliitikaid kujundab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning suur osa teenustest viiakse ellu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu. Põhilise osa tegevuse eelarvest moodustavad ettevõtete ekspordi, tööstussektori ja turismisektori toetused.  Soositakse kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ja uutele turgudele sisenemist läbi ajakohastatud ning suure mõjuga müügi-, turundus ja teadlikkuse tõstmise tegevuste ning teenuste (riikliku kuvandi edasiarendamine ja juurutamine, sihtturupõhised nõustamised, kasvuprogrammid, koolitused, ühisstendide, visiitide ja kontaktreiside korraldamine jm) kogumahus 60 miljonit eurot EL 2021–2027 rahastusperioodi vahenditest. Viiakse ellu ekspordi kasvatamise toetust esindusorganisatsioonidele.  Viiakse ellu Team Estonia ekspordistrateegiat aastateks 2025 - 2028. Arendatakse edasi riigi äridiplomaatia võimekust, suurendades selleks ministeeriumite ülest koostööd nii valdkondlike kui tehnoloogiapõhiste prioriteetide seadmiseks, protsesside juurutamiseks kui ühiste Tegevuste planeerimiseks ning elluviimiseks (sh ühised välisesinduste laienemiskavad ja tööplaanid, eesmärgid välisturgudel, once only ja tehnilised lahendused).  Analüüsitakse ja kavandatakse välisturgudele suunatud tegevusi Ukraina ülesehituse toetamiseks ning selle raames Eesti ettevõtetele koostöövõimaluste ja instrumentide tekitamiseks.  Toetatakse Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates.  Toetatakse parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist tööstusettevõtetes ning soodustatakse nüüdisaegsetel tehnoloogiatel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu.  Tagatakse stabiilne, ajakohane ja ettevõtlust soodustav õiguslik turismiregulatsioon ja seistakse Eesti huvide eest Euroopa Liidu õigusloomes, nt pakettreiside direktiivi muudatus, lühiajalise majutuse üüriteenuste algatus.  Viiakse ellu turismistrateegiat aastateks 2026-2029. Perioodil 2021–2027 toetatakse SF vahenditest turismisektorit kokku 45 miljoni euroga (sh 7 miljonit eurot riiklik kaasfinantseering). Fookus on sektori digitaliseerimise toetamisel, Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisel, rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamisel ning tootearendusel ja kompetentside kasvul.  Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks toetatakse ettevõtjate investeeringuid uute toodete või teenuste arendamisse fondi perioodil mahus 153 miljonit eurot. 7.3. Programmi tegevus 3 – Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevus hõlmab kapitaliturgude mitmekesistamise ja investeerimisfondide ning kapitalile ligipääsu parandamise ja võimaldamisega, samuti välisinvesteeringute meelitamisega ning nende usaldusväärsuse tagamisega seotud kahte teenust. Teenuste eest vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kuid mitmeid teenuseid viiakse ellu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu.  Käivitatakse suuremahuliste investeeringute toetusmeede. Toetus on suunatud strateegilistele ja kõrge tehnoloogiamahukusega ettevõtlusinvesteeringute teostajatele Eesti majandusruumis.  Soodustatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringute kaasamist ning mahu suurendamist ja tagatakse välisinvesteeringute usaldusväärsus. Tutvustatakse Eestit kui paindlikku ja ettevõtjasõbralikku majanduskeskkonda maailmas.  Kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti piirkondades, sh tõhustatakse koostööd regionaalsete osapooltega strateegiliste suurinvesteeringute süsteemsemaks kaasamiseks.  Arendatakse edasi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahastamisvõimekust suurinvesteeringute ja –tehingute toetamisel, töötatakse välja ettepanekud ja viiakse ellu tegevusi menetlustoimingute lihtsustamiseks strateegiliste suurinvesteeringutele, ning tagatakse süsteemsem ja personaliseeritum lähenemine ning kliendihaldus potentsiaalsetele suurinvestoritele välisturgudel.  Parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavust, sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades, lisaks on tegevuse alla koondunud kapitaliturgu elavdavad riskikapitali-instrumendid EIS-is nagu Balti Innovatsioonifond I ja II ning EstFund. 7.4. Programmi tegevus 4 – Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtluskeskkonna taristu on ohutu ja nõuetele vastav. Tegevuste kirjeldus Tegemist on uue programmi tegevusega. Sellesse on koondatud ehituse, transpordi ja digiühiskonna eeskätt lubade andmist ja järelevalvet puudutavad TTJA teenused, mille poliitikat kujundatakse muudes valitsemisalades. Lisaks hõlmab tegevus ohutusjuurdluse keskuse (OJK, MKMi struktuuriüksus) teenust, et välja selgitada transpordisektoris toimunud õnnetuste ja intsidentide põhjused.  TTJA teenustega tagatakse infrastruktuuri ja teenuste ohutus ja nõuetele vastavus.  Tagatakse turuosalistele võrdsed alused raudteetaristu kasutamisel, kõrge tase vedurijuhtide väljaõppes ning raudteesektori ettevõtete tegevuse vastamine kehtivatele nõuetele ja standartidele vastavate tegevusõiguste ja lubade väljastamisega. Teostatakse järelevalvet  raudteeliikluse ja -veo korraldamise, raudteetaristu ja -veeremi valdkonnas nõuete täitmise üle.  Väljastatakse tegevuslube ja määratakse tingimusi riigi eriplaneeringuga ehitistele, riigikaitse- ja julgeolekuehitistele ning raudteerajatistele, näiteks meretuuleparkide arendamisel ja Rail Baltic trassi rajamisel. Samuti teostatakse järelevalvet ehitusvaldkonnas, tagamaks ehitiste ohutust, ligipääsetavust ja energiatõhusust.  Küberturvalisuse tagamiseks antakse tegutsemisõigusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodete-teenuste sertifitseerijatele ning teostatakse nende üle järelevalvet. Kontrollitakse digiligipääsetavust avaliku sektori veebides ja äppides ning erasektori teenustes.  Väljastatakse lube sideturul teenuste pakkumiseks ja sageduste kasutamiseks. Sideregulaatorina on TTJA ülesanne analüüsida sideteenuste hulgiturge ja vajadusel määrata turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kellele vajadusel kehtestatakse kohustusi sideturgudel konkurentsi tagamiseks. Lisaks võimaldatakse kaasaegset ja piisavat sagedus- ja numeratsiooniressurssi nii sideteenuste pakkumiseks kui ka raadiosageduste kasutajatele. Samuti teostatakse järelevalvet digiühiskonnas, et kindlustada kiire interneti rajamine, elektroonilise side teenuste usaldusväärsus, raadiosageduste korrektse kasutamine, sideteenuste toimepidevus ja meediateenuste turvalisus.  Ohutusjuurdluse keskuses korraldatakse laeva-, lennu- ja raudteeõnnetuste ja/või intsidentide ohutusjuurdlusi, selgitades välja õnnetuste ja intsidentide põhjused ning tehes ohutusalaseid soovitusi või ettepanekuid sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus. Tegevuse teenustes on võrreldes 2025. aastal koostatud programmiga tehtud mõned muudatused. 8. Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostavad MKM-i ettevõtluse ja digimajanduse valdkonnad koostöös. Programmi elluviimise eest vastutab majandus- ja tööstusminister. Programmi aluseks olevate strateegiliste dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka era- ja mittetulundussektorist, sh saadeti teadus- ja arendustegevuse. Programmi seiratakse vähemalt kord aastas, mil toimub jooksev andmete ülevaatamine, et vajadusel asjakohaseid muutusi teha. Programmi täitmise kohta antakse aru igal aastal teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna tulemusaruande koosseisus. Nii erinevate perioodide programmid kui tulemusaruanded on leitavad majandus- ja 4 kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt . Valitsemisalast on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, AS Metrosert ning alates 2024. aastast lisaks AS Eesti Varude Keskus ja MKMi struktuuriüksusena transpordi ohutusjuurdluse ülesannet täitev ohutusjuurdluse keskus. Programm on seotud erinevate tulemusvaldkondadega eeskätt läbi TTJA teenuste. Üldistavalt on eeskätt tegemist lubade andmise ja järelevalve teenustega, mis enne ministeeriumite ümberkorraldusi 2023. ja 2024. aastal ka vastavates programmides asusid. Erinevatesse tulemusvaldkondadesse panustab lisaks AS EVK teenus, millega tagatakse hädaolukorra lahendamiseks või ennetamiseks ning 4 https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalike tegevusvarude, taristu olemasolu ning kasutusele võtmise valmiduse eest. Tabel 4. Ettevõtluskeskkonna programmi rakenduslike teenuste seosed teiste tulemusvaldkondade ja programmidega, kus kujundatakse vastava valdkonna poliitikat. Programmi Seotud Seotud programm Teenuste üldist rakenduslikud tulemusvaldkond poliitikat kujundav teenused (vt lisa 1) ministeerium Teenused 4.1. kuni Digiühiskond Digiühiskonna Justiitsministeerium 4.5. programm Teenused 4.6. kuni Elukeskkond, liikuvus Transpordi ja liikuvuse Kliimaministeerium 4.9. ja merendus programm Teenused 4.10. ja 4.1. Elukeskkond, liikuvus Elukeskkonna ja Kliimaministeerium ja merendus ringmajanduse programm LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Vastutaja Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus asutus Programmi tegevus 1: Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne 1.1. Ettevõtluskeskkonna Luua toetav keskkond ettevõtlusega Luua toetav keskkond ettevõtlusega alustamiseks MKM arendamise ja ettevõtlikkuse alustamiseks soodustamine 1.2. Ettevõtluse arendamise Toetada ettevõtlusega alustamist (EIS) Teenus hõlmab ettevõtlusega alustamise toetust ja MKM toetamine ettevõtlusteadlikkusega seotud teenuseid (juhtimiskvaliteet, digitaliseerimine, kestlik areng jm) 1.3. Targa ettevõtlus- ja Kujundada atraktiivne ja usaldusväärne Teenus hõlmab tarbijakaitse, tooteohutuse, metroloogia, standardimise, MKM tarbimiskeskkonna kujundamine ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond. akrediteerimise, ettevõtjate halduskoormuse vähendamise, ettevõtja digivärava arendamise, kaupade ja teenuste vaba liikumise ning väliskaubanduse valdkondade poliitikakujunduse abil usaldusväärse ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna kujundamist. 1.4. Tarbijate nõustamine ja Tarbijate nõustamine on kiire, selge ja Tarbijate ja ettevõtjate kirjalik ja suuline nõustamine tarbijaõigusi TTJA kohtuväline vaidluste asjatundlik ning tarbijavaidluste lahendamine puudutavates küsimustes ning tarbija ja kaupleja vaheliste lepingust lahendamine on tõhus ja usaldusväärne tulenevate tarbijavaidluste lahendamine poolte lepitamise, kompromissi või tarbijavaidluste komisjoni otsusega. 1.5. Ettevõtluse valdkonna Tegevuslubade menetlus on kiire ja õiglane Tegevuslubade väljastamisega tagatakse, et ohtlike protsesside, TTJA tegevusõiguse andmine seadmete, paigaldiste ning toodete ja teenuste ohutusnõuded on täidetud ning riskid minimeeritud. Sellega kaitseme inimeste elu ja heaolu. 1.6. Ettevõtluse valdkonna Menetlused on õiguspärased ja põhjendatud Ettevõtluse valdkonna järelevalve tagab ettevõtete tegutsemise TTJA järelevalve vastavuse kehtivatele õigusaktidele, millega loome turuosalistele võrdsed tegevustingimused. Seeläbi kaitseme tarbijate õigusi kaubanduse, toodete ja teenuste ohutuse, turismiteenuste ning muudes ettevõtlusega seotud valdkondades. 1.7. Kvalifitseeritud tööjõudu Kujundada kvalifitseeritud tööjõu olemasolu Teenuse eesmärk on tööandjate vajadustest lähtuva talendi- ja MKM tagav poliitikakujundus toetavaid poliitikaid hariduspoliitika kujundamises osalemine 1.8. Kvalifitseeritud tööjõu Toetada välisspetsialistide värbamist ja Talendipoliitika rakendamine MKM kättesaadavuse ja rahvusvaheliste välismaalaste Eestis ettevõtlusega alustamist ettevõtete Eestisse asumise (EIS) soodustamine 1.9. Riigi tegevusvarude Riigi tegevusvarud tagavad Eesti elanike AS Eesti Varude Keskus vastutab hädaolukorra lahendamiseks või MKM moodustamine, haldamine ning hakkamasaamise hädaolukordades ennetamiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna kasutuselevõtmise korraldamine toimetuleku tagamiseks vajalike tegevusvarude, taristu olemasolu ning kasutusele võtmise valmiduse eest. Programmi tegevus 2: Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt 2.1. Uutele turgudele sisenemist Kujundada ekspordi arenguid toetavaid Teenus hõlmab tegevusi nagu eksportivate ettevõtete arvu kasvuks, MKM soodustav ja keskkonda arendav poliitikaid uutele turgudele sisenemise oskuste parendamiseks, ettevõtjate poliitikakujundus eksporditegevuse hoogustamiseks ja ekspordikoostöö soodustamiseks toetusmeetmete, tegevuskavad ja regulatsioonide ettevalmistamine 2.2. Ettevõtete ekspordi Toetada ettevõtjate välisturgudele Teenus hõlmab eksporti toetavate teenuste rakendamist EISi poolt MKM toetamine laienemist (EIS) 2.3. Tööstussektorit edendav Kujundada tööstussektorit toetavaid Teenus seisneb tööstussektori arengu toetuseks toetusmeetmete, MKM poliitikakujundus poliitikaid tegevuskavade ja regulatsioonide ettevalmistustes ja kujundamises osalemises (tööstussektori tööjõu- haridus-, rohepöörde, digipöörde, regionaalarengu jm poliitikad) ning Eesti huvide kaitsmist EL tööstussektori poliitikakujunduses 2.4. Tööstussektori edendamise Toetada tööstussektori arengut (EIS) Teenus hõlmab tööstussektorile teenuste osutamist EISi poolt MKM toetamine 2.5. Turismisektorit edendav Kujundada turismisektorit toetavad poliitikad Teenus seisneb turismisektori arengu toetuseks toetusmeetmete, MKM poliitikakujundus tegevuskavade ja regulatsioonide ettevalmistustes ja kujundamises osalemises (sektori tööjõu- haridus-, rohepöörde, digipöörde, regionaalarengu jm poliitikad) ning Eesti huvide kaitsmist EL sektori poliitikakujunduses 2.6. Turismisektori edendamise Toetada turismisektori arengut (EIS) Turismisektori toetamine ja Eesti kui reisi sihtkoha tuntuse suurendamine MKM toetamine EISi kaudu Programmi tegevus 3: Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile 3.1. Kapitali kättesaadavuse ning Kujundada kapitali kättesaadavust ja Teenus hõlmab kapitaliturgude mitmekesistamise ja investeerimisfondide MKM välisinvesteeringute kaasamise ja investeeringute Eestis maandumist toetavaid ning kapitalile ligipääsu parandamisega ja võimaldamisega seotud usaldusväärsuse soodustamine poliitikaid poliitikakujundust 3.2. Kapitali kättesaadavuse Toetada kapitali kättesaadavust turutõrgete EIS pakub paindlikke kapitalitooteid turutõrke leevendamiseks MKM soodustamise ja leevendamiseks (EIS) välisinvesteeringute kaasamise toetamine Programmi tegevus 4: Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine Eesmärk: Ettevõtluskeskkonna taristu on ohutu ja nõuetele vastav 4.1. Küberturbe sertifitseerimine EL sertifitseerimiskava nõuetele vastavad Tagamaks Eesti küberruumi turvalisust ja usaldusväärsust, anname TTJA turvalised teenused on tagatud tegutsemisõiguse Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia toodete- teenuste sertifitseerijatele ja teeme sertifitseeritud toodete-teenuste turujärelevalvet. 4.2. Elektroonilise side tegevus- ja Turuvajadustele vastav ja kvaliteetne teenus Väljastame lube sideturul teenuste pakkumiseks ja sageduste TTJA kasutusõiguse andmine on tagatud kasutamiseks. Tagame sujuva sideteenuste pakkumise, toetades seeläbi kaasaegse digiühiskonna arengut ja toimimist. 4.3. TTJA ülesanne on vastavalt ESS-le analüüsida Seisame hea selle eest, et konkurents sideturul toimiks. Toimiv TTJA Elektroonilise side sideteenuste hulgiturge ja vajadusel määrata konkurents sideturul aitab kaasa sellele, et Eesti sideteenus oleks kõigi tururegulatsioon turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja jaoks kvaliteetne ja taskukohane. (MTE). Sellele ettevõtjale saab kehtestada kohustusi (hinna, mittediskrimineerimise, läbipaistvuse, juurdepääsu), et tagada turgudel konkurents ja seeläbi lõppkasutajale kvaliteetse ja taskukohase sideteenuse osutamine. 4.4. Raadiosageduste ja Eesti vajadused on tagatud numeratsiooni Võimaldame kaasaegset ja piisavat sagedus- ja numeratsiooniressurssi nii TTJA numeratsiooni pikaajaline kasutamiseks pikas perspektiivis sideteenuste pakkumiseks kui ka raadiosageduste kasutajatele ja planeerimine kaitseme Eesti huve maailmas, et elektrooniline side Eestis areneks. 4.5. Elektroonilise side järelevalve Kvaliteetsed teenused on tagatud Elektroonilise side järelevalve kindlustab kiire interneti rajamise, TTJA elektroonilise side teenuste usaldusväärsuse, raadiosageduste korrektse kasutamise, sideteenuste toimepidevuse. 4.6. Raudtee tururegulatsioon Raudtee jätkusuutliku majandamise Tagame, et kõikidel turuosalistel on võrdsed alused raudteetaristu TTJA tagamine kasutamisel 4.7. Raudteevaldkonna Tagada seadusega ülesandeks seatud Teostame järelevalvet nõuete täitmise üle raudteeliikluse ja -veo TTJA järelevalve valdkondade üle õiguspärane, korrektne, korraldamise, raudteetaristu ja -veeremi valdkonnas ning seisame hea ühetaoline ja sõltumatu järelevalve selle eest, et vedurijuhtide väljaõpe oleks Eestis kõrgel tasemel. teostamine 4.8. Raudteevaldkonna Raudteeliikluse ohutuse tagamine Raudteel liikumine peab olema alati ohutu! Selleks tagame, et TTJA tegevusõiguse andmine raudteesektori ettevõtete tegevus vastab kehtivatele nõuetele ja standarditele. Väljastame raudteevaldkonna lube, tunnistusi ning sertifikaate. 4.9. Transpordi ohutusjuurdlus Õnnetuste ja intsidentide põhjuste Eesmärk on raudteel, lennunduses ja merenduses toimunud raskete MKM väljaselgitamine transpordisektoris ning õnnetuste põhjuste uurimine, eesmärgiga analoogsete õnnetuste ohutusalaste soovituste tegemine vältimine tulevikus. Väljund on ohutuse alaste soovituste andmine. 4.10. Ehitusvaldkonna järelevalve Järelevalve raudteerajatise, survetorustiku ja Seisame hea selle eest, et ehitised oleksid ohutud, ligipääsetavad ja TTJA -anuma, elektripaigaldise, sideehitise, lifti, energiatõhusad ning ehitusvaldkonnas tegutseksid pädevad isikud. köistee või muu tõsteseadme, avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise, riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu nõuetele vastavuse üle 4.11. Ehitusvaldkonna Õigused on antud ehitusohutuse tagamiseks Väljastame tegevuslube ja määrame tingimusi riigi eriplaneeringuga tegevusõiguse andmine ehitistele, riigikaitse- ja julgeolekuehitistele ning raudteerajatistele, näiteks meretuuleparkide arendamine ning Rail Baltic trassi rajamine. Tunnustame välisriigi kutseid raudtee-ehituse, hoonete ehituse, energiatõhususe valdkonnas ning kooskõlastame raudtee kaitsevööndis tegutsemist. LISA 2. Teenuste indikatiivne rahastamiskava Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Teenuse nimetus 2026 2027 2028 2029 Programmitegevus 1: Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine Ettevõtluskeskkonna arendamise ja ettevõtlikkuse soodustamine -379 613 -330 783 -300 594 -289 999 Ettevõtluse arendamise toetamine -18 277 769 -5 611 853 -4 759 513 -8 816 090 Targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna kujundamine -3 292 807 -1 409 166 -1 379 542 -1 368 947 Tarbijate nõustamine ja kohtuväline vaidluste lahendamine -1 567 551 -1 563 991 -1 563 991 -1 563 991 Ettevõtluse valdkonna tegevusõiguse andmine -430 134 -427 411 -427 411 -427 411 Ettevõtluse valdkonna järelevalve -2 740 571 -2 789 373 -2 789 373 -2 789 373 Kvalifitseeritud tööjõudu tagav poliitikakujundus -308 758 -272 789 -242 573 -231 977 Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse ja rahvusvaheliste ettevõtete Eestisse -14 146 475 -12 909 649 -12 179 415 -12 168 819 asumise soodustamine Riigi tegevusvarude moodustamine, haldamine ning kasutuselevõtmise -5 708 974 -5 681 134 -5 650 900 -5 640 305 korraldamine Programmitegevus 2: Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine Uutele turgudele sisenemist soodustav ja keskkonda arendav poliitikakujundus -378 280 -333 244 -303 107 -292 511 Ettevõtete ekspordi toetamine -10 760 218 -12 936 466 -12 763 732 -13 533 620 Tööstussektorit edendav poliitikakujundus -547 185 -482 459 -452 304 -441 708 Tööstussektori edendamise toetamine -99 044 509 -90 865 461 -9 525 900 -5 936 789 Turismisektorit edendav poliitikakujundus -894 770 -912 692 -882 623 -872 027 Turismisektori edendamise toetamine -20 930 373 -21 951 610 -22 622 873 -20 324 018 Programmitegevus 3: Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Kapitali kättesaadavuse ning välisinvesteeringute kaasamise ja usaldusväärsuse -358 282 -313 324 -283 126 -272 531 soodustamine Kapitali kättesaadavuse soodustamise ja välisinvesteeringute kaasamise -7 621 180 -8 457 692 -8 427 458 -8 416 862 toetamine Programmitegevus 4: Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine Raudtee tururegulatsioon -32 977 -32 731 -32 731 -32 731 Raudteevaldkonna järelevalve -162 818 -160 327 -160 327 -160 327 Raudteevaldkonna tegevusõiguse andmine -239 130 -238 257 -238 257 -238 257 Transpordi ohutusjuurdlus -549 240 -506 419 -476 189 -465 593 Ehitusvaldkonna järelevalve -281 287 -280 361 -280 361 -280 361 Ehitusvaldkonna tegevusõiguse andmine -1 377 361 -593 734 -533 957 -533 957 Küberturbe sertifitseerimine -132 906 -132 384 -132 384 -132 384 Elektroonilise side tegevus- ja kasutusõiguse andmine -250 843 -270 280 -270 280 -270 280 Elektroonilise side tururegulatsioon -221 529 -220 597 -220 597 -220 597 Raadiosageduste ja numeratsiooni pikaajaline planeerimine -504 079 -502 457 -502 457 -502 457 Elektroonilise side järelevalve -690 424 -672 373 -672 373 -672 373  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 16.01.2026 käskkirjaga nr 2 Lisa 1 Teadmussiirde programm 2026-2029 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) Programmi nimi Teadmussiirde programm Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele Programmi periood 2026―2029 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja (ministeerium) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Kaasvastutajad (oma Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) valitsemisala asutused) Haridus- ja Noorteamet (Harno) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) Sihtasutus Tartu Teaduspark (Sparkup) AS Metrosert AS SmartCap Sisukord 1. Programmi üldinfo .......................................................................................................................... 1 2. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud .................................................................................................. 5 4. Rahastamiskava .............................................................................................................................. 6 5. Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................... 6 6. Olulisemad tegevused/sekkumised .............................................................................................. 10 7. Programmi tegevused ja teenused ............................................................................................... 13 7.1. Programmi tegevus 1 – Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine (MKM) 14 7.2. Programmi tegevus 2 – Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM) 16 7.3. Programmi tegevus 3 – Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM)....................... 17 8. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................ 19 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus (MKM valitsemisala) ................................................................. 20 LISA 2. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava (MKMi valitsemisala).................................. 22 LISA 3. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava (HTM valitsemisala).................................... 23 2. Sissejuhatus Teadmussiirde programm põhineb Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035, mille keskmes on arenguvajaduste lahendamine ning tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv. Programm on koostatud saavutamaks TAIE teadmussiirde alaeesmärki „Eesti areng tugineb teaduspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“. Tegemist on Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühisprogrammiga, mis loob sünergiat teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse vahel ning seob teadussüsteemi ühiskonna ja majanduse arengutega, võimendades nii TAI ühiskondlikku kasu ja kasvatab ühiskonna teadusmahukust, sh panustades Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Programmi ülesehitus lähtub arengukavast ning on jagatud tegevusteks, millest kaks panustavad ettevõtetele suunatud tegevustesse (MKMi valitsemisala) ja üks sektoritevahelisse teadmussiirdesse (HTMi valitsemisala). Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste valdkondade (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Riigil tuleb suurendada stiimuleid ja toetada koostööoskuste arengut teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori osaliste seas, et leida lahendusi nii ettevõtete arenguvajadustele kui laiemalt kogu ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele. Programmis mõistetakse teadmussiirdena süsteemset, pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse ja heaolu kasvu soodustavat teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadustegevustest ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist. Teadmussiirde tegevuste raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi, mis on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad, kus on suurim potentsiaal koostööd tehes lahendada majanduse ja ühiskonna väljakutseid. Fookusvaldkondade arendamine lähtub era-, avaliku ja akadeemilise sektori koostöös sündinud fookusvaldkondade teekaartidest1. TAIE fookusvaldkonnad on järgmised:  digilahendused igas eluvaldkonnas;  tervisetehnoloogiad ja -teenused;  kohalike ressursside väärindamine;  nutikad ja kestlikud energialahendused;  elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. Neli esimest fookusvaldkonda on ühtlasi ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad ehk nutika spetsialiseerumise valdkonnad. Programmi koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning aidatakse kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide2 1 https://www.taie.ee/taie-fookusvaldkonnad 2 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev- areng saavutamisse, sh eesmärkidesse toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö; toetada kestlikku tööstuse arengut ja edendada innovatsiooni ning tagada säästvad tarbimis- ja tootmisviisid. 2025. aastal toimus TAIE arengukava vahehindamine eesmärgiga anda hinnang tegevuste asjakohasusele ja rakendamise tõhususele ning uuendada nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaarte ettevõtliku avastusprotsessi meetodil. Vahehindamise tulemused selguvad 2026. aasta I kvartalis. Sellest sõltuvalt uuendatakse vajadusel 2026. aastal TAIE arengukava ja nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaarte. Seos „Eesti 2035“3 strateegiliste sihtide ja tegevuskavaga Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitu TAIE arengukava, tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikut on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdikud: teadustegevust ja innovatsiooni puudutavad TA kulud erasektoris, tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest ja teadlaste ja inseneride arv erasektoris 1000 elaniku kohta. Teadmussiirde programm tagab teadussüsteemi, ettevõtluse ja riigi koostoime ühiskonna ja majanduse hüvanguks, arvestades „Eesti 2035“ arengustrateegias esitatud arenguvajadusi kõigi viie strateegilise eesmärgi osas, sh arendades nutikaks ettevõtluseks vajalikke oskusi ja teadmisi, võttes kasutusele uusi lahendusi ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks (kiirendid, iduettevõtluse arendamine, toetused jm), soodustades teadmuse jõudmist ülikoolidest ja teadusasutustest praktiliste rakendusteni ettevõtluses või avalikus sektoris; kasvatades TAIE teekaartide rakendamisega Eesti majandusele ja ühiskonnale oluliste valdkondade teadus- ja arendusvõimekust; kujundades uute tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõtuks ja teadus-arendustegevuseks sobivat õigusraamistikku; soodustades ressursitõhusust ja innovatsiooni tööstusettevõtetes ja avalikus sektoris. Programm panustab strateegia „Eesti 2035“ muutustesse:  Majandus ja kliima: võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks, suurendame Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust, kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi ning võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted.  Riigivalitsemine: suurendame teaduse mõjusust ja mitmekesisust, hoides teaduse kõrget taset. Programmi struktuuris ei ole olulisi muudatusi võrreldes eelmise perioodiga. Välisvahendid Programmis kavandatud eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahenditest rahastatavate tegevustega: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium  Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (sh arendusnõunikud ja kestlikkuse nõunikud erialaliitude juures).  Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm. 3 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid   Ettevõtte arenguprogramm (sh ettevõtte arenguprogramm, ettevõtja tootearendus- programm, arenduskeskuste toetus).  Innovatsiooni- ja arendusosak.  Innovaatilised riigihanked.  Ida-Viru ettevõtjate ja Ida-Virusse investeerivate ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus.  Kaitsetööstuse tootearenduse toetus. Haridus- ja Teadusministeerium  Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+).  Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades (TemTA).  TAI-võimekuse tugevdamine ühiskonnas ning seda soodustava poliitikakeskkonna loomine (RITA+).  Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel (SekMo).  Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks.  Kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamine. 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Tabel 1. Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase tase Programmi mõõdikud* 2024** 2026 2027 2028 2029 2035 Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 2,83 2,5 2,7 3,0 3,3 4,53 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse 3,7 4 4,4 4,4 6 3,7 (1,5 osakaaluna SKP-st (%, mln/mld (1,5 (1,8 (2,2 (2,6 (3,2 mld) eurodes) mld) mld) mld) mld) mld) Allikas: Statistikaamet *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. **Viimane teadaolev tase, erinevuse korral märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta Programmi erinevate planeerimistasandite mõõdikud peegeldavad laiemalt ühiskonna teadusmahukuse kasvu ning loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas: kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kuivõrd kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv, kuivõrd teevad omavahel tõhusat teadus- ja arendusalast koostööd akadeemiline, era- ja avalik sektor, mil määral otsitakse teadus- ja arendustegevuse ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde kaudu lahendusi ühiskonna ja majanduse väljakutsetele. Teadlaste ja inseneride arv erasektoris on viimastel aastatel mõõdukalt kasvanud, ületades 2024. aastaks seatud sihttaseme. OSKA uuringute järgi on aga erasektoris nõudlust ennekõike madalama haridustasemega teadus- ja arendustöötajate ning inseneride järele, samas kui kõrgtehnoloogilisele majandusele üleminekuks oleks vaja pigem magistri- ja doktoriharidusega tippspetsialiste. 4. Rahastamiskava Tabel 2a. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), MKM valitsemisala Eelarve Eelarve prognoos Programmi rahastamiskava* 2025* 2026 2027 2028 2029 Kokku -98 046 -132 058 -150 112 -139 507 -154 042 Ettevõtete arendustegevuse ja -98 593 -130 956 -149 065 -138 521 -153 076 innovatsiooni toetamine Teadus- ja tehnoloogiamahuka -821 -1 102 -1 047 -987 -965 iduettevõtluse arendamine * Riigikogu poolt kinnitatud eelarve Tabel 2b. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), HTM valitsemisala Eelarve Eelarve prognoos Programmi rahastamiskava* 2025* 2026 2027 2028 2029 Sektoritevahelise -32 764 -42 916 -48 621 -43 965 -31 730 teadmussiirde toetamine * Riigikogu poolt kinnitatud eelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit puudutavad programmi eelarve ja eelarvelised muudatused on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehel (LINK). Haridus- ja Teadusministeeriumit puudutavad programmi eelarve ja eelarvelised muudatused on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehel (LINK). 5. Hetkeolukorra analüüs Programmi tasandi trendid TAIE fookusvaldkondade juhtimine ja iga-aastane seire algas 2024. aastal, kus on keskne roll koostöiselt tegutsevatel EISi ja ETAGi fookusvaldkondade juhtidel. Alates 2025. aastast tugineb seire pidevalt uuenevale ja avalikult kättesaadavale statistikale:  Eesti Teadusagentuur (ETAG) esitab andmeid fookusvaldkondadesse panustavatest teadlastest ja teadustöödest, mis loovad aluse teadmussiirdele (link);  Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) annab ülevaate fookusvaldkondade arengust ettevõtlussektori arengu kaudu (link). Seire sisuline osa sünnib koostöös fookusvaldkondade ekspertkomisjonidega, kuhu kuuluvad ministeeriumide, ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste, esindusorganisatsioonide ja teiste sidusrühmade esindajad. Ekspertkomisjonid aitavad suunata teadustegevust vastavusse ühiskonna ja majanduse vajadustega. Nad täidavad turutõmbe funktsiooni, jälgides projektide arengut ning tehes vajadusel sisulisi soovitusi tegevuste muutmiseks. Seireraportid avaldatakse järgneva aasta I kvartalis. Raportid on leitavad TAIE arengukava kodulehelt (link). Muutuv julgeolekukeskkond on toonud kaasa akuutse vajaduse arendada kaitsetööstust ning innovatsiooni selles valdkonnas. Sellest lähtuvalt käivitatakse 2026. aastal kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevust toetavad meetmed ennekõike testimisvõimekuse arenguks ning tehisintellekti võimekuste arendamiseks. Meetmete kaudu soodustatakse koostööd teadusasutuste, ettevõtete ja riigiasutuste vahel, et arendada tehnoloogiaid, mis toetavad nii riigikaitset kui ka laiemat ühiskonna turvalisust. Läbiv probleem on olnud ettevõtjate ja akadeemia vähene koostöö, sh napp nõudlus rakendusuuringute ja innovatsiooni järele ning piiratud usaldus teadlaste võimekusse lahendada praktilisi probleeme. Suurendame teadmussiirde meetmetes oluliselt teadmussiirde ja kommertsialiseerimise tegevuste tähtsust, kaasame ettevõtteid ja nende ühendusi suunanäitajatena nii probleemide tõstatamisel kui hindamiskomisjonides ning tõstame rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduste osakaalu, toetamaks teadustöö jõudmist praktilisse rakendusse. Meetmete uuendustes planeeritakse oluliselt tihedat koostööd ETAGi ja EISi vahel, mis omakorda toetab otsest seost MKM ja HTM meetmete vahel. Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks käivitati ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus ning jätkus ettevõtetele suunatud arendustoetuste rakendamine. Eesti sai CERNi täisliikmeks, mis avab Eesti ettevõtetele mh võimaluse osaleda CERNi hangetes. Rahvusvahelist ettevõtlust ja teaduskoostööd edendati ka Artemise kokkulepete allkirjastamisega, mis avab Eesti ettevõtetele võimalusi osaleda NASA ja teiste riikide kosmoseuuringute projektides. Lisaks käivitati Brasiilias ja Ühendkuningriigis iduettevõtete kaasamise programmid, et aidata Eesti ettevõtetel laieneda uutele turgudele. Investeeriti AS Metroserdi all tegutseva rakendusuuringute keskuse esimesse ärisuunda – biorafineerimisse. Kokku käivitatakse viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamiseks. AS SmartCapi juures käivitati Eesti Kaitsefond mahuga 100 miljonit eurot. Kaitsefondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust ning luua innovaatilisi kaitse- ja julgeolekualaseid võimekusi, et vastata kasvavale globaalsele nõudlusele. Aastatel 2021–2023 hoidis Eesti riik teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastuse tasemel 1 protsent SKP-st, mis võimaldas käivitada struktuurseid muudatusi ja pakkus süsteemile vajalikku stabiilsust. Riigieelarve kärbete ja aastate vaheliste ümbertõstete tõttu langes 2024. aasta eelarves TAI rahastus aga üle mitmete aastate alla sihttaseme, rahastus jäi samale tasemel (0,96% SKP-st) ka 2025. aasta riigieelarves. Lähiaastatel kasvab riigieelarves eeskätt ettevõtete innovatsioonivõimekust toetavate vahendite maht, mis on majanduse olukorda ja vajadusi arvestades ka mõistetav. Samas prognoosib riigi eelarvestrateegia 2025-2028 TAI riigieelarvelise rahastuse vähenemist 0,86%-ni SKPst aastaks 2028, mis seaks süsteemi kestlikkuse ja käivitatud meetmete mõju tõsise surve alla ka innovatsiooni osas. Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel seitsmel aastal järjepidevalt suurenenud, sh on oluliselt kasvanud erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamine. 2024. aastal ulatusid Statistikaameti andmetel teadus- ja arendustegevuse kulutused kokku Eestis 791 miljoni euroni, mida oli 89 miljoni euro võrra enam kui 2023. aastal, sh moodustades 1,99% SKPst (link). Kulutustest suurem osa ehk 472 miljonit eurot tehti ettevõtlussektoris. Teadus- ja arendustegevuse liikidest moodustasid kulutused katse- ja arendustöödele enam kui poole (441 miljonit eurot), mille maht on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud ettevõtlussektori aktiivse panuse tõttu. Seejuures teadus- ja arendustegevuse kuludest moodustas 2024. aastal suurima osa tööjõukulu (ligikaudu 66% kogumahust). Töötajate arvu kasv tulenes peamiselt ettevõtlussektorist, kuid suurenes ka kõrgharidussektoris. Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel pigem langust näidanud. Innovatsioonisuutlikkust iseloomustab tööjõu tootlikkus hõivatu kohta võrreldes EL keskmisega (samuti “Eesti 2035” mõõdik). See mõõdik oli kuni 2021. aastani tõusutrendis ja lähenes EL keskmisele, kuid järgnevatel aastatel on toimunud kukkumine 84 protsendilt (2021) 77,5 protsendile (2023). 2024. aastal halvenes tootlikkuse suhe Euroopa Liidu keskmisesse tõenäoliselt veelgi, kuna hõive püsis endiselt kõrgel ja majanduskasv jäi Euroopa Liidu keskmisele alla. Euroopa innovatsiooni tulemustabelis õnnestus Eestil 2024. aastal jõuda tugeva innovaatori tasemele. Eesti punktisaak küll vähenes, aga metoodikast tulenevalt jõudsime tugeva innovaatori kategooriasse. Raporti kohaselt on Eesti tugevusteks kaubamärgitaotlused, avaliku ja erasektori ühispublikatsioonid ning elukestvas õppes osalevate inimeste osakaal, samas kui ressursitootlikkus, riigi otse- ja kaudne toetus ettevõtete teadus- ja arendustegevusele ning keskkonnaga seotud tehnoloogiad on nõrgad. Alates 2017. aastast on märkimisväärselt kasvanud välisdoktorantide osakaal, innovaatilistes ettevõtetes töötamine ning rahvusvahelised teaduspublikatsioonid, kuid samal ajal on langenud keskkonnaga seotud tehnoloogiate, innovaatiliste VKE-de koostöö ja keskmise ning kõrgtehnoloogiliste toodete eksport. Alates 2023. aastast on kiiresti suurenenud inimeste digioskused, elukestvas õppes osalemine ja välisdoktorantide osakaal, samas kui innovaatiliste VKE-de koostöö, keskkonnaga seotud tehnoloogiad ja VKE-de äriprotsessi uuendused on vähenenud. Eesti võimekus osaleda rahvusvahelise koostöös ja Euroroopa liidu programmides on kasvutrendis. Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni raamprogramm on Eesti teaduse jaoks suurim ja mõjukaim välisrahastuse allikas ning pakub rikkalikult võimalusi rahvusvaheliseks teadus- ja innovatsiooni alaseks koostööks nii teadus- ja arendusasutustele kui ka ettevõttele. Praegune raamprogramm, järjekorras üheksas, pöörab võrreldes varasemate perioodidega enam tähelepanu innovatsioonile, hoides fookuse siiski teadus- ja arendustegevusel. Sarnast kurssi on võtmas ka uus raamprogramm, erilist tähelepanu pööratakse tipptasemel teadustegevuse kõrval teadmusmahuka ettevõtluse arengule, sealhulgas idu- ja kasvuettevõtete rahastusele, kellele luuakse paremad võimalused ligipääsuks riskikapitalile ning rahvusvahelistele koostöövõrgustikele. Püütakse tugevdada ELi sõltumatust, konkurentsivõimet, julgeolekut ja valmisolekut üleilmseteks kriisideks. Samuti on programmis oodata muutusena toetust kahetise kasutusega (dual-use) projektidele ja tehnoloogiatele, mille kaudu raamprogramm muutub osaliselt ka Euroopa strateegilise julgeoleku ja kaitsevõime tugevdamise tööriistaks. Kuigi läbirääkimised on alles käimas, siis eeldatav mõju Eesti majandusele avaldub eelkõige kõrgema lisandväärtusega töökohtade kasvus, tehnoloogiasiirde kiirenemises, tootlikkuse paranemises ja ekspordivõimekuse tugevnemises. Eesti jaoks tähendab see võimalust tugevdada positsiooni nutika ja kestliku majanduse osana, suurendada ettevõtlussektori teadmusmahukust ning laiendada osalust Euroopa väärtusahelates. Tegelik saavutatav mõju Eesti majandusele sõltub suuresti Eesti taotlejate taotlemisaktiivsusest ja -edukusest. Eestisse tulnud rahastuse osakaal raamprogrammi kogueelarvest on iga programmperioodiga tõusnud. Kui võrrelda Eesti osalejate saadud ELi netotoetust projektides teiste ELi riikidega, on Eesti SKP järgi hetkel 3. kohal ja rahvaarvu kohta 7. kohal. Kuigi enim võimekust näitavad osaluses üles ülikoolid, siis saab esile tõsta raamprogrammi projektides osalejate mitmekesisust. Käesolev programm alles kestab, kuid seni on rahastuse pälvinud 219 Eesti asutust, leping on sõlmitud 598 projektiga ja Eesti asutustele on liidu toetust tulnud 286 mln euro ulatuses, sh 34% toetusest on läinud Eesti ettevõtetele. Arvestades kasvavat huvi ja võimalusi, sh Eesti riigipoolset tuge võrgustikes ja partnerlustes osalemiseks, võime eeldada, et raamprogramm koostoimes Euroopa Konkurentsivõime Fondiga jätkab olulise allikana, et toetada terviklikku innovatsiooniahelat alates teadus- ja arendustegevusest kuni katsetamise, arenduse ja kasutuselevõtuni. Suurimad väljakutsed  Kujundada ühtne teadus- ja arendustegevuse- ning innovatsioonisüsteem, mis asendab senised paralleelsed ettevõtetele ja teadusasutustele loodud süsteemid. Kujundada selged teekonnad läbi selle.  Suurim kitsaskoht on inimressursi vähesus. Teadlaste osakaalu kasvatamine ettevõtluses peab toimuma viisil, mis ei kahjusta teadus- ja arendusasutuste võimekust. Samal ajal, ettevõtetele parimate lahenduste leidmiseks peavad teadlased oskama teha koostööd ettevõtetega ning mõistma nende väljakutseid. Lisaks on probleemiks ka teadlaste järelkasv ja (teadmussiirde) doktorantuuri ebapopulaarsus.  Eesti ühiskonnas ja majanduses on vähe nõudlust TA järele ja piiratud usaldus teadlaste võimekusse lahendada ettevõtete ja ühiskonna ees seisvaid praktilisi probleeme. Selge tellimuse puudumine muudab rakendusuuringute tegemise keeruliseks ja teadlastel on lihtne jääda harjumuspärase alusteaduse juurde. Samuti puudub teadusasutustes traditsioon tellimuspõhise teadustöö tegemiseks, mistõttu valmisolek praktilistele vajadustele vastata on piiratud. Teadusasutustel on ootus, et rahastaks rohkem rakendusuuringuid, kuid ilma selge tellijata nii avalikust kui ka erasektorist, ei jõua need rakendusse.  Suurt osa teadmussiirde tegevustest rahastatakse EL struktuuritoetustest, mis oma piirangute ja bürokraatia tõttu ei ole innovatsiooni ja teadmussiirde jaoks sobiv allikas. Piirangute tõttu viib teadusasutustele suunatud teadmussiirde projektikonkursse läbi RTK, mis on vaid tehniline läbiviija ja sisulist tuge ei paku. Väiksemate teadusasutuste toetamiseks peab teadmussiirde pädevus tekkima ka ETAGis, kuid tänane korraldus seda ei toeta ja eelarveolukord lisaraha eraldada ei võimalda.  Riigiabi reeglite jäik tõlgendamine pärsib TA-asutustes, ülikoolides ja kõrgkoolides teadmussiirde tegevusi. Riigiabi piirangud vähendavad teadlaste võimalusi teadustulemuste kommertsialiseerimiseks , sest ettevõtlustulu teenimine toob kaasa toetuse tagasimaksmise või kohustuse teha esialgne riskantne investeering muude põhitegevuste arvelt.  Ministeeriumide koostöö teadus- ja arendustegevuses on jätkuvalt killustunud – arendatakse paralleelseid, vähe seotud süsteeme. Et arendada ökosüsteemi tervikuna, mitte üksikuid meetmeid, on vaja senisest koordineeritumat ja sisulisemat lähenemist.  Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele-teenustele ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt) kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10−12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas.  Majanduskasvu taastamiseks on vajalik jätkata Eesti ettevõtete teadus- arendustegevuse ja innovatsiooni võimekuse kasvu toetavate meetmete rakendamist ning panustada eesmärki kasvatada erasektori teadus- ja arendustegevuste kulude jõudmist kahe protsendini SKP-st.  Kaitsevaldkonna teadmussiirdetegevuste operatiivne ellukutsumine kooskõlas reeglitega, mis vastavad rahuaja tingimustele (sh riigihanked, riigiabi jt). 6. Olulisemad tegevused/sekkumised Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas  Tulenevalt kokkuhoiu vajadustest vähenevad osaliselt ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks kavandatud vahendid. Kärbete mõju on vähendatud võttes kasutusele varasematel aastatel kasutamata jäänud vahendid, mistõttu kõik kavandatud tegevused jätkuvad.  Jätkatakse eraõiguslike teadusasutuste tegevustoetusega, mille korraldus liigub Haridus- ja Teadusministeeriumist 1. oktoober 2025 jõustuva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning vahendid suunatakse eelnimetatud ministeeriumi eelarvesse.  Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid sekkumismeetmeid. Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosakute toetusmeetmega, et võimaldada ettevõtetel koostöös innovatsiooniteenuse pakkujatega läbi viia esmaseid koostööprojekte. Jätkatakse ettevõtjate arenguprogrammiga, mis pakub teenuseid lähtuvalt iga ettevõtte spetsiifilistest arengutakistustest. Jätkatakse ka tootearenduse toetusmeetmega. Kõik eelpool nimetatud meetmed on rahastatavad struktuurivahenditest.  Jätkatakse rakendusuuringute programmi4 rakendamisega. Programmi ülesanne on tehnoloogilise ja ärinõustamise ning projektide rahastamise kaudu suurendada Eesti ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu. AS Metrosert rakendusuuringute keskuses jätkatakse ettevõtjatele suunatud teenuste käivitamisega viies valdkonnas: biorafineerimine, terviseandmed, droonitehnoloogiad, vesinikutehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid.  Ettevõtete arendusvõimekuse ja -valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile keskenduvat tugistruktuuri, mistõttu jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse kasvatamisele suunatud teenuste väljatöötamist.  Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja rahvusvaheliste organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust Euroopa 4 Rakendusuuringute programm - Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (eas.ee)  Kosmoseagentuuri pakutavates tegevustes, muu hulgas viies küberturbe missioonide kaudu läbi küberturvalisuse harjutusi kosmosesektorile.  Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste lahenduste tellija ning turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startupiliku lähenemisega ellu lahendusi, mida on võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Innovatsiooni toetavate riigihangete kaudu suurendatakse riigi võimekust ja valmisolekut olla uudsete lahenduste referentskliendiks.  Jätkatakse iduettevõtete ökosüsteemi arendamist Startup Estonia programmi kaudu, sh võimestatakse süvatehnoloogia valdkonna iduettevõtluse ökosüsteemi ja viiakse ellu teaduskiirendeid. Viiakse ellu pilootprogramme (grandid, koolitused, koostöömehhanismid) süvatehnoloogia iduettevõtete väljakutsete lahendamiseks ning nende toetamiseks.  Jätkatakse SmartCapi kaudu kohaliku riski- ja erakapitalituru arendamise tegevustega ning kujundatakse pikaajaline tegevusplaan (2030) turu arendamiseks. Samuti jätkatakse rohefondi elluviimisega, mille eesmärk on koos erakapitaliga rahastada rohetehnoloogiate arendamisele ja ökosüsteemi potentsiaali realiseerimisele suunatud omakapitaliinvesteeringuid (aastatel 2022– 2026 kokku 100 mln euro ulatuses, millele lisandub erakapitali panus). Fond on oluline toetamaks süvatehnoloogia elementidega ettevõtete pikaajalist arendustegevust, mis aitab muu hulgas muuta rohepööret Eesti majanduse konkurentsivõimaluseks.  Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1-miljardi suuruses innovatsioonifondis ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis. Fond ja kiirendi loodi vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja kahese kasutusega tehnoloogiad on alarahastatud. Need on NATO loodud võimalused, mis aitavad tekitada ja rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid ning suurendavad koostööd läänes, vähendavad protektsionismi ja pakuvad turvalist rahastamist just strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades.  Jätkub 2024. aastal SmartCapi juurde loodud kaitsefondi elluviimine. Ulatuslikud muutused julgeolekuolukorras on suurendanud nõudlust kaitsetööstuse toodangu ja kaitsetööstuses kasutatavate tehnoloogiate järele, mistõttu on vaja luua soodne keskkond kaitsetehnoloogiate arendamiseks, sh läbi investeeringute ning tehnoloogiate testimise. 2025. aastal suurendati kaitsefondi mahtu 50 miljoni euro võrra.  Jätkatakse riigi infosüsteemide ameti juurde loodud Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse tegevuste kaasrahastamist.  Jätkatakse Eesti e-DIHi AIRE (AI&Robotics Estonia) toetamisega. Keskuse eesmärk on toetada tööstusettevõtetes tehisintellektipõhiste ja robootikalahenduste kasutuselevõttu ja vastava valdkonna üldist teadlikkuse kasvu.  Jätkatakse Tehnopoli juhtimisel tehisintellekti programmi rakendamisega. Programmi eesmärk on toetada tehisintellektipõhiste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu eri ettevõtete ja teadusasutuste koostöös.  Aastail 2022–2026 kaasrahastatakse Tartu Ülikooli rahvusvahelist ärikiirendit Creative Destruction Lab eesmärgiga pakkuda teadus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtetele ligipääsu kapitalile ja rahvusvahelisele mentorite võrgustikule.  Käivitatakse innovatsioonilaenu meede, mille eesmärgiks on toetada tehnoloogiaettevõtete kasvu. Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas (esitab HTM)  TemTA (temaatilise teadus- ja arendustegevuse) programm on suunatud teadus- ja arendusasutuste võimekuse ja koostöö kasvatamisele, et vastata ühiskonna, sh ettevõtete nõudlusele. Eesmärk on suurendada teadus- ja arendustegevuse mahtu ja kvaliteeti TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades ning tagada nendes valdkondades järel- ja juurdekasv. 2026. aastal viiakse läbi TemTA programmi teine voor, lähtudes esimese vooru kogemusest ning vahehindamisest tulenevatest uuendatud teekaartidest. Teises voorus: o Tugevdatakse oluliselt seost ettevõtetega, sh ettevõtete lähteülesanded rakendusuuringu või eksperimentaalarenduse läbiviimiseks, teadmussiirde doktorantuur. o Pööratakse jõulisemat tähelepanu teadmussiirde ja kommertsialiseerimise plaanidele ning tegevustele. TemTA programmide teist vooru viiakse läbi HTM ja MKM koostöös, partnerluses ETAGi ja EISiga.  Käivitub ministeeriumite strateegiliste uuringute programm, mille kaudu otsitakse teaduspõhiseid lahendusi riigi ees seisvatele suurtele strateegilistele probleemidele. Uuendatud kujul jätkub ka RITA+ programm, toetades riigi vajadustest lähtuvaid interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid ja avaliku sektori võimekust teaduspõhise poliitika kujundamisel.  ASTRA+ programmi eesmärk on tugevdada ülikoolide, teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekust. Toetust saab kasutada: o teadusasutuste üleseks koostööks, o teadlastele suunatud teadmussiirde teenuste käivitamiseks, o innovatsiooniküpsuse kasvatamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades. 2026. aastal toimuval ASTRA+ uues voorus laiendatakse toetuse saajate sihtgruppi, kaasates kõik riigi rakenduskõrgkoolid ning pannakse tugevam rõhk teadmussiirdele.  Jätkuvad Õiglase ülemineku fondi toel elluviidavad projektid, millega kasvatatakse Ida-Virumaal asuvate kolledžite võimekust viia läbi teadus- ja arendustegevust piirkonna ettevõtete vajadustest lähtudes. Eesmärk on suurendada piirkonna teadmusmahukust, arendada põlevkivienergeetikale alternatiivseid lahendusi ning edendada koostööd teadusasutuste ja ettevõtjate vahel.  Jätkuvad SekMo+ tegevused, mis aitavad tuua teadlasi ettevõtetesse ja avalikku sektorisse, tuua praktikuid teadusesse ning toetada doktorante, kes teevad oma uurimistööd koostöös tööandjaga.  2026. aastal käivitatakse kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevust toetavad meetmed. Esmalt keskendutakse kahele eesmärgile: (1) kaitsetehnoloogia testimis- ja sertifitseerimisvõimekuse rajamine Eesti teadus- ja arendusasutustes ning (2) tehisaru rakendamiseks laiapõhjalises riigikaitses vajaliku taristu ja teadus- ning arendustegevuse kompetentsi arendamine. Loodav taristu ja kompetents on mõeldud toetama ka kaitsetööstuse ettevõtetes toimuvat innovatsiooni. 7. Programmi tegevused ja teenused Programmi tegevuste mõõdikute tegelikud ja järgmise nelja aasta sihttasemed on esitatud tabelis 4. Lisades on esitatud kõigi teenuste lühikirjeldused. Tabel 4. Programmi tegevuste eesmärgid ja mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevused ja nende tase mõõdikud 2024* 2026 2027 2028 2029 2035 Programmi tegevus 1.1. Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks. innovatsiooni toetamine (MKM) Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest 9,7 >16 >16 >18 >18 >20 (suhe kogu müügitulusse), % (2022) Allikas: Statistikaamet Programmi tegevus 1.2. Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut iduettevõtluse arendamine (MKM) Riskikapitali maht, mln eurot 353 >500 >500 >500 >500 >1000 Allikas: Startup Estonia Programmi tegevus 2.1. Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- Sektoritevahelise teadmussiirde ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine toetamine (HTM) Erasektori poolt rahastatud avaliku Euroal sektori teadus- ja arendustegevuse a 5,9 (2023) 11,5 12,5 12,5 12,5 kulutuste osakaal, % keskmi Allikas: Statistikaamet ne Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise ≥3,5 3,8 (2023) ≥3,5 ≥3,5 ≥3,5 ≥3,5 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL keskmine = 100) % 187 201 207 213 225 250 Allikas: European Innovation Scoreboard Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA 25 (2022) 28 28 28 28 - eraldistest, % Allikas: Statistikaamet, HTM *Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2024) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta Vastavalt Rahandusministeeriumi suunistele on programmi tegevuste mõõdikuid üle vaadatud eesmärgiga jätta kõrvale mõõdikud, mille tulemusi iga-aastaselt ei avaldata, sh kokkuvõttes vähendada mõõdikute arvu. 7.1. Programmi tegevus 1 – Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine (MKM) Programmi tegevuse eesmärk on luua vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks. Tegevuse eesmärki saavutatakse läbi üheksa teenuse osutamise, millest suurimate eelarveliste mahtudega teenused on ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine ja toetamine ning ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine. Teenuseid pakuvad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu. Tegevuste kirjeldus  Tegevuse toel arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtetele vajalik tugisüsteem. Lisaks luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm, mille kaudu selgitakse välja ettevõtete TA-tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt.  Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ja EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt).  Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH). Seeläbi toetatakse Eesti osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega tehisintellektil ja robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE (AI and Robotics Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid.  Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva uusettevõtluse tekitamiseks käivitati Tehnopolis uus raamprogramm, mille tulemusi hinnati 2022. a lõpus, 2025. a programm jätkub.  Suurendatakse riigi rolli ja pädevust innovatsiooni eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna.  Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise teenuseid. Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted saavad osaleda eri infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata kvalifitseeritud tööjõudu, kaasata valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri koostöövõrgustikes, teha ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida intellektuaalset kapitali jne.  Jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse tervikliku programmiga (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization) toimib vahelülina ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele võimaldatakse nii rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite otsingurahvusvahelise  võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandamiseks ettevõtjate vajadustele. Käivitatakse rakendusuuringute keskuse tegevus AS Metroserti kaudu.  Jätkatakse osakute, tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid nii rahastamise kui ka toetavate teenuste näol. Arenguprogramm pakub ettevõtetele kompleksset, ettevõtte vajadustes lähtuvat lähenemist (nii toetust kui ka nõustamise, võrgustumise jms selliseid teenuseid).  Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. Nimetatud tegevustes saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda organisatsioonide hangetel ning töötajate mobiilsusmeetmetes (ESA ja CERN). Partnerlustes (nt Eurostars, Horizon Europe) saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda partnerluse spetsiifilistes tegevustes (taotleda toetusi, võrgustumine jms).  Arendatakse Eesti kõrgtehnoloogia sektorit läbi kosmosestrateegia ja Euroopa Kosmoseagantuuri (ESA) programmide. ESA programmide eesmärk on tõsta Euroopa tehnoloogiasektori konkurentsivõimet ja koostööd kosmosevaldkonnas. Eesti on teinud investeeringud uute tehnoloogiate arendamise, teaduslike katsete ja selleks vajaliku aparatuuri arendamise, Maa kaugseire, telekommunikatsiooni, kosmose avastamise ja kosmose turvalisuse programmidesse. Eesti investeeringud jagunevad kolmeks peamiseks teemaks: küber, AI ja innovatsioon. Eesti majandusüksused saavad osaleda vastavates hangetes, mille raames viivad läbi TA tegevusi. ESA programmid aitavad Eesti ettevõtted Euroopa süsteemiintegraatorite tarneahelatesse.  Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks vajalikesse tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh toetatakse ettevõtete digitaalse teekaardi koostamist ja selle alusel strateegia valmimist ning kaasrahastatakse vastavaid investeeringuid.  Kiibitehnoloogia on iga arenenud riigi jaoks strateegiline ala, kuna (süva)tehnoloogiapõhine ettevõtlus toetub suuremal määral kiipidele. Eesti ettevõtetel on kõrge barjäär sisenemaks kiibi tarneahelasse, samuti on madalad ka teadmised. Loodud kiibikompetentsikeskuse pakub ettevõtetele juurdepääsu nii tehnilistele teadmistele kui eksperimentaalarendusele (tarkvarakeskkonnad disainimiseks, valideerimiseks jms) kiipide valdkonnas. Konsortsiumi moodustavad EIS, Metrosert (RUK), Eesti Elektroonikatööstuse Liit.  Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes (märksõnad: ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus). Toetatakse tegevusi ettevõtetes, mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning arendada säästvaid tehnoloogiaid. Tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 9 miljoni euroga.   Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite raames toetatakse integreeritud Euroopa Liidu üleste vesiniku väärtusahela teadus- ja arendustegevuse projektide elluviimiseks.  Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks suurendatakse ettevõtjate teadusmahukust ja koostööd teadus- ja arendusasutustega mahus 25 miljonit eurot.  Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist.  Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia).  Toetatakse eksperimenteerimise raamistiku läbi innovaatiliste toodete ja teenuste turuletulekut.  Kaasrahastatakse küberturvalisuse arendamisele suunatud Eesti koordinatsiooniüksuse loomist, vastav eelarve kajastub digiühiskonna tulemusvaldkonna programmis. 7.2. Programmi tegevus 2 – Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM) Tegevuse eesmärk on toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut. Tegevus hõlmab kahte teenust, mille raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajalik keskkond, toetamaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis arengufaasides, iduettevõtete loomist ja arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel turgudel. Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks töötatakse välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem. Teenuseid pakub majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu. Tegevuste kirjeldus  Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia programmi kaudu kogumahus 8 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest.  Samuti jätkatakse teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava elluviimist. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus- ja ärimudelid põhinevad suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil, on nende ettevõtete arendustöö on aja- ja ressursimahukam. Vastavat segmenti sihtivaid kiirendeid pakub Startup Estonia.  Käivitatakse New Nordic DeepTech Valley (Uus Põhjala Süvatehnoloogiaorg). Edendatakse riikidevahelisi koostööprojekte Baltikumi/Põhjamaade vahel, kuna tänane riikidevaheline koostöö idusektori toetamisel on vähene.   Toetatakse tervisetehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi arendamist. TAIE fookusvaldkondades on puudu süsteemsetest iduettevõtluse võimestamise terviklahendustest erinevates süvatehnoloogia alavaldkondades. Tervisetehnoloogiad on üks valdkond, milles Eestil on võimalus tuua turule globaalse potentsiaaliga kiirelt skaleeritavaid lahendusi. Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega fondide rahastamist (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust, sh nihkub fookus süvatehnoloogia terviklikule sekkumisloogikale.  2024. aastal käivitati AS Smartcapi juures Eesti Kaitsefond (100 miljonit eurot)  Jätkatakse rahvusvahelise ärikiirendi Creative Destruction Lab’i Eesti haru toetamist.  Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1 mld euro suuruses innovatsioonifondis (Eesti kogupanus on 30 miljonit eurot) ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis (kogumahus 2,85 miljonit eurot). 7.3. Programmi tegevus 3 – Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM) Tegevuse eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Meetme toel edendatakse tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning luuakse eeldused teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju kasvuks. Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori, ettevõtluse ja avaliku sektori vahel ning toetatakse teadmussiirde võimekuste kasvu. Teadustöötajate era- ja avalikus sektoris nõuab TA asutuste ja kõrgkoolide muutumist ettevõtlikumaks, ja suuremat suhtlust partneritega väljaspool akadeemilisi ringkondi, rakendusuuringute kavandamise ja juhtimise oskuse tõstmist ning aktiivse rolli võtmist ettevõtlikus avastusprotsessis. Selle jaoks toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja teadusasutuste vahel, paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada ning kasvab ettevõtluskogemustega teadlaste arv teadusasutustes, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava doktorantuuri (teadmussiirde doktorantuuri) elluviimist, mille puhul doktoritöö valmib tööandja vajadusi arvestades. Majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuva piisava ja kõrge kvaliteediga teadmuse pakkumiseks TAIE fookusvaldkondades viiakse ellu temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks. Temaatilistes programmides keskendutakse TAIE fookusvaldkondade teekaartide koostamise käigus välja selgitatud konkreetsetele uurimissuundadele ja -teemadele, kus on nõudluse põhjal vajalik kasvatada uurimistööde mahtu, algatada uusi uurimisteemasid, kasvatada teadus-ja arendustöötajate järelkasvu (sh ettevõtetele) ja värvata tippteadlasi. Arvestades järjest kriitilisemaks muutuvat julgeolekuolukorda arendatakse teadus- ja arendustaristut, mis toetab Eesti kaitse-, julgeoleku- ja kahese kasutusega tehnoloogiate arendust. Kaitsetehnoloogia testimisvõimekus luuakse teadusasutuste juurde neljas valdkonnas: liikuvus, tulejõud, energia ja kõrgenergeetilised materjalid. Samuti arendatakse andmelao ja tehisaru taristut, et toetada riigikaitselisi eksperimentaalarendusi ja otsustusprotsesse ning võimaldada loodud lahenduste rakendamist. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Suurendatakse riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste võimekust viia läbi rakendusuuringuid ühiskonna väljakutsete lahendamiseks ning toetatakse ministeeriumide ja erialaliitude teadus- ja arendusalast kompetentsi ja võimekuse kasvu. Meetmete tegevused aitavad luua nõudlust TAI järele ning soodustavad koostööd ja TAI-tegevuste koordineerimist avalikus sektoris, sh teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevuste, interdistsiplinaarsete haldusalade üleste rakendusuuringute jms kaudu. Tabel 5. Programmi tegevuse kirjeldus Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde teenuste arendamine, sh:  Jätkub toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimekuste arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi, sh pädevuse suurendamist teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja -teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist, sh teadmussiirdeüksuste personali koolitust, stažeerimist, õppevisiite, võrgustike loomist jms. Muu hulgas toetatakse spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamist, soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel (nt Adapter-tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste raames on kavandatud nii programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi.  Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamiseks jätkatakse 2023. a käivitatud Õiglase Ülemineku Fondi meetme elluviimist teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks ja teadus- ja arendustegevuse võrgustiku loomiseks Ida-Virumaal. Muu hulgas hõlmavad tegevused teadus- ja arendustegevuse toetamist piirkonna ettevõtete ja asutuste vajadustele vastavates uurimissuundades, tehnoloogiate tutvustust, ühislaborite arendamist, välistippspetsialistide kaasamist, teavitus- ja populariseerimistegevusi valitud uurimissuundades, piirkonna siirdeprotsesside seiret ja hindamist, kohalike kogukondade kaasamist TA-tegevustesse jms. Teadus- ja arendustegevuse toetamine TAIE fookusvaldkondades Ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh:  Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondade teekaartide alusel. Tegevuse raames tugevdatakse temaatilist uurimistegevust ennekõike rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduste osas, uute uurimissuundade  väljaarendamist, teadlaste järelkasvu, koostöötegevusi, uurimistulemuste turustamist ja kommunikeerimist ning muid vajalikke tegevusi vastavalt fookusvaldkondade teekaartidele. Programmi raames soodustatakse teadlaste ja ettevõtjate ühise suhtlusruumi loomist.  Kaitsetehnoloogia testimisvõimekus luuakse teadusasutuste juurde neljas valdkonnas: liikuvus, tulejõud, energia ja kõrgenergeetilised materjalid. Samuti arendatakse andmelao ja tehisaru taristut, et toetada riigikaitselisi eksperimentaalarendusi ja otsustusprotsesse ning võimaldada loodud lahenduste rakendamist. Teadustöötajate sektoritevahelise liikuvuse ja teadmiste ringluse toetamine  Toetatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel. Jätkatakse teadlaste toetamist liikumisel teistesse sektoritesse ning ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava teadmussiirde doktorantuuri elluviimist. Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamine  Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA+) kaudu rahastatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, teadus- ja arendusnõunike võrgustikuga seotud tegevusi, TAI poliitika seiret.  2026.a. käivitub ka strateegiliste uuringute programm, mille eesmärgiks on Eesti ühiskonna ja majanduse eest seisvate keeruliste probleemide lahendamiseks tarviliku teadus- ja arendustegevuse kavandamine ja elluviimine ning selle tulemuste rakendamine. 8. Programmi juhtimiskorraldus Teadmussiirde programm on kahe ministeeriumi ühisprogramm: programmi koostajad ja vastutajad on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Programmi kinnitavad haridus- ja teadusminister ning majandus- ja tööstusminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse HTM-i ja MKM- i kodulehtedel56. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad HTM ja MKM vastavalt ülal toodud jaotusele tegevuste lõikes. Programmi aluseks olevate strateegiliste dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka era- ja mittetulundussektorist. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i ja MKM-i (arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse. 5 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid 6 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus (MKM valitsemisala) Vastutaja Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus asutus Programmi tegevus 1.: Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks Ettevõtete TAI Koostöös partnerorganisatsioonidega Teenus hõlmab riiklikku terviklikku innovatsioonipoliitika kujundamist MKM teadlikkuse ja on ettevõtetele loodud ja juhtimist, sh ettevõtete arendustegevuse ning arendustegevuse arendustegevust ja innovatsiooni toetav innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse tõstmisega seotud toetamise soodustamine keskkond toetusmeetmete (nagu nt intellektuaalomandialased nõustamised, rakendusuuringute programm, tootearendustoetus, osakud, rakendusuuringute keskus jne), reaalajamajanduse jm poliitikasekkumiste väljatöötamist. Eesti seisukohtade kujundamine ja esindamine EL, OECD, NATO jt rahvusvahelistes organisatsioonides. Ettevõtete TAI Loodud on erinevad toetusmeetmed Teenus hõlmab ettevõtete arendustegevuse (sh rakendusuuringute ja MKM teadlikkuse ja arendustegevuste toetamiseks. eksperimentaalse arenduse) ning innovatsiooniteadlikkuse ja - arendustegevuse võimekuse tõstmisega seotud meetmete rakendamist EISi, AS toetamine Metroserdi, Teaduspargi Tehnopol ja Tartu Teaduspargi poolt Ettevõtete Jätkatakse ettevõtete osalemise Teenus hõlmab endas rahvusvahelistes organisatsioonides ja MKM rahvusvahelistes TAI soodustamist rahvusvahelistes partnerlustes osalemist, mille eesmärk on aidata ettevõtetel pääseda võrgustikes osalemise organisatsioonides (ESA ja CERN) ning ligi rahvusvahelistele TAI-teenustele, sh rahastusele (ESA, CERN, soodustamine parandatakse ettevõtete ligipääsu EL- Horizon, EUREKA, EIC jm rahvusvahelised võrgustikud). Eesti ülestes partnerlustes ja võrgustikes esindamine nimetatud organisatsioonides ja võrgustikes. Ettevõtete Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist Teenus hõlmab rahvusvahelistes võrgustikes, partnerlustes ja MKM rahvusvahelistes TAI rahvusvahelistes organisatsioonides organisatsioonides ettevõtete osalemise toetamist EISi kaudu. võrgustikes osalemise (ESA ja CERN) ning parandatakse toetamine ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes Innovaatiliste avaliku Jätkatakse innovatsiooni edendavate Teenus hõlmab nõudluspõhise innovatsioonipoliitika kujundamist, sh MKM sektori teenuste riigihangete ettevalmistamise ja avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmist, loomaks uusi soodustamine läbiviimise toetamist turuvõimalusi innovaatilistele ettevõtetele ja nende uuenduslikele lahendustele Innovatsiooni Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga Teenus hõlmab avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks MKM soodustava avaliku interdistsiplinaarsete kitsaskohtade vajalike meetmete rakendamist ja teenuste osutamist EISi kaudu; sektori teenuste lahendamiseks tööriista pakkumisega Accelerate Estonia programmi rakendamist. arendamine (Accelerate Estonia). Programmi tegevus 2: Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut TA-mahuka Teadus- ja tehnoloogiamahukate Teenus hõlmab endas iduettevõtlusalast terviklikku poliitikakujundust MKM iduettevõtluse iduettevõtete arenguks vajaliku ning teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse keskkonna ökosüsteemi toetav ja keskkonna loomine, mis toetaks neid arendamist (Start-Up Estonia programm, süvatehnoloogia investeerimiskeskkonda kõigis arengufaasides iduettevõtluse äriarenduse toetus, SmartCapi kaudu tehtavad soodustav poliitika fondiinvesteeringud; erinevad kiirendid) kujundus TA-mahuka Jätkub riigi osalusega fondide Teenus hõlmab endas Start-Up Estonia programm, süvatehnoloogia MKM iduettevõtluse rahastamise (rohetehnoloogiate fond, iduettevõtluse äriarenduse toetuse rakendamist EISi kaudu ökosüsteemi arendamine teadus- ja tehnoloogiamahukate ja iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse investeerimislahenduste iduettevõtetele kaasrahastust. rakendamine LISA 2. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava (MKMi valitsemisala) Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Teenuse nimetus 2026 2027 2028 2029 Programmi tegevus 1: Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine -3 191 391 -2 758 189 -1 841 918 -1 831 323 Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamine -117 493 925 -135 807 965 -125 585 543 -140 676 979 Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine -6 705 938 -6 676 434 -7 145 727 -7 135 131 Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise toetamine -1 457 674 -1 429 834 -1 399 600 -1 389 005 Innovaatiliste avaliku sektori teenuste soodustamine -1 303 972 -1 277 119 -1 246 922 -1 236 327 Innovatsiooni soodustava avaliku sektori teenuste arendamine -803 031 -1 115 192 -1 301 052 -807 476 Programmi tegevus 2: Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi toetav ja investeerimiskeskkonda -659 352 -631 888 -601 668 -591 072 soodustav poliitika kujundus TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine ja -443 029 -415 189 -384 955 -374 360 investeerimislahenduste rakendamine LISA 3. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava (HTM valitsemisala) Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Programmi tegevus ja tegevuse selgitus Asutus Asutuse TERE teenus 2026 2027 2028 2029 Tegevus 3. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja Haridus- ja Teadus- ja arendusasutuste ja -36 304 512 -44 225 623 -39 567 859 -29 066 498 tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori Teadusministeerium kõrgkoolide teadmussiirde ettevõtluse ja avaliku sektori vahel ja toetatakse võimekuse arendamise toetamine teadmussiirde protsesside toimumist. Toetatakse Haridus- ja Fookusvaldkondade -6 611 123 -4 395 612 -4 396 607 -2 663 245 teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide Noorteamet erialastipendiumite ja IT institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja akadeemia toetused koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondade teekaartide alusel.