.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 14.01.2026 / 2-2/15-891;
Riigikantselei / 14.01.2026 / 7-1.1/26-00088
Resolutsiooni teema: 7 Riigikogu liikme arupärimine majandus- ja tööstusministrile (AP 891)
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu esimehele kirjalikult, millal ta arupärimisele
Riigikogu istungil vastab.
Tähtaeg: 23.02.2026
Lisainfo: Põhjamaade-Balti vesinikutaristu riigi eriplaneeringu kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 15.01.2026
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Lp hr Keit Kasemets .01.2026 nr 2-2/15-891
Riigisekretär
Arupärimise edastamine
Edastan seitsme Riigikogu liikme esitatud arupärimise majandus- ja tööstusminister
Erkki Keldole.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata
Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.
Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele
Riigikogu istungil vastab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: arupärimine kahel lehel
RHOIKOGU
Hr. Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister
12.01. 2026
ARUPARIMINE
Seoses Pohjamaade—Balti vesinikutaristu riigi eriplaneeringuga
Austatud minister,
Elering AS on esitanud 1. detsembril 2025. a. Majanduse- ja Kommunikatsiooni
ministeeriumile taotluse algatada POhjamaade—Balti vesinikutaristu Festi osa riigi
eriplaneering fling keskkonnamOju strateegiline hindamine. Tegemist on suure ruumilise
mOjuga piiriulese taristuprojektiga, mule vOirnalikud trassid labivad 24 ornavalitsust,
seathulgas LaAneranna, POhja-Parnumaa. Tori ja Saarde valda ning Parnu linna, Kuusalu,
JOelahtme. Raasiku, Saue, Rapla, Turi, Viljandi, TOrva ja teisi valdasid.
Riigi eriplaneeringu koostamise eelduseks olev suur riiklik huvi peab vaijenduma eelkoige
riigi strateegilistes dokumentides, nagu arengukavad, strateegiad, Vabariigi Valitsuse
tegevusprogramin fling muud dokumendid, mules riik on oma huvid selgesonaliselt
maaratlenud, Avalikkusele esitatud teave ci voimalda uheselt hinnata, kasja millisel kujul on
kavandatav vesinikukoridor Eesti riiklikes strateegilistes dokumentides maaratletud kui Resti
enda oluline huvi vOi kas Festi roll piirdub valdavalt transiidifunktsiooniga teiste riikide
tarneahelas.
Lähtudes ecitoodust palun vastata jiirgmistele kUsimustele:
I. Millistes Eesti riigi strateegilistes dokumentides (arengukavad, strateegiad. Vabariigi
Valitsuse tegevusprograrnm vOl muud dokumendid) on POhjamaade-Balti
vesinikukoridori Eesti osa voi sellele sisuliselt vastav taristu maaratletud kui besti
riiklik huvi, arvestades. et vesiniku peamine tootmine ja tarbimine paiknevad
vaijaspool Eestit?
2. Millisel viisil on hinnatud, et rahvusvaheline huvi kaalub ules Eesti-sisese ruurnilise.
keskkondliku ja vOimaliku finantsriski, mis kaasneb riigi eriplaneeringu algatamisega?
3. Mi] line on Eesti territooriumil kavandatava \ esinikutanstu hinnanguline
kogumaksumus, sh maismaatorustik, kompressorjaamad, jaotus- ja mOOtejaamad fling
muu vajalik taristu?
IIGII(OOU Losci plats la, 1. +372 631 6331
15165, Thffimi 6, +372 631 6334 ‘ 0(,?MrZ4
R KOGLJ 2
4. Kui suure osa investeeringutest sh planeeringutest katavad Euroopa Liidu toetused
fling kui suur osa jäAb Eesti riigi kanda Eleringi, riigieelarve vOi laenude kaudu?
5. Kuidas on korraldatud riskijaotus juhul, kui vesinikuturg ci kaivitu prognoositud
mahus vOl taristujaâb alakasutatuks? Kes selliseijuhul kannab pusikuludja
finantskahj u?
6. Kas ja millistel tingimustel vOivad projekti kulud kaudselt vOi otseselt kanduda Eesti
tarbijatele vOl maksumaksjale, naiteks vOrgutasude, riigiettevOtte finantskoormuse vOl
riigieelarvelise toe kaudu?
7. Milline on valitsuse hinnangul Eesti otseneja rahaliselt mOOdetav kasu sellest
projektist vorreldes kulude ja riskidega?
8. Millised konkreetsed Eesti ettevOtted vOi tOostusharud on realistlikult valmis
vesinikku tarbima vOl tootma ajavahemikus 2030—2035 ning millistes kogustes?
9. Arvestades varasemaid taristukahjustusi Laanemeres, kuidas on tagatud, et
vesinikutoru Soome lahes ja Eesti territooriumil ci ole haavatav sabotaai1e vOl
tahtlikule kahjustarnisele, ning millised konkreetsed kaitsemeetmed on kavandatud?
10, Kuidas tagab valitsus, et trassi labivate kohalike omavalitsuste ja maaomanike huvid
on sisuliselt arvesse vOetud fling millised on kompensatsioonipOhimOtted pusivate
servituutide ja maakasutuspiirangute eest?
Lugupidarnisega
Riigikogu liikrned:
/‘k- 4LQL’\
-Th7
/ -, /
r...
/ C
/-tetS dd/Gc
/1.. r.
P9 QPJI
//
e