Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ muutmine

Riigikantselei 13.01.2026 nr 2-2/4268-2 Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ muutmise määruse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ muutmise määruse eelnõu. Palume lisada eelnõu 22. jaanuari 2026. a istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) vastavustabelid (2); 4) märkuste ja ettepanekute tabel. Stella Vogt +372 5886 4172, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (ELT L 25, 31.01.2017, lk 12–35) Nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Vastavus Eelnõu Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Eesti õigusele Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (ELT L 25, 31.01.2017, lk 12–35) Artikkel 25 Ei ole vaja üle Õigusnormid või muud meetmed, mille liikmesriik võtab vastu võtta. Üle artiklite 22–24 alusel, jõustavad täielikult kokkuleppe II lisa. võetakse II lisas sisalduvad punktid. II LISA Ei vasta Säte 1: VALGUSTUS Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr Punkt 28 II lause 112 „Nõuded laevapere liikme laeval Kui magamisruumides kasutatakse loomulikku valgustust, peab seal majutamise tingimustele“ § 12 täiendatakse olema võimalus tõkestada valguse sissepääsu. lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui kalalaeva kajutites kasutatakse loomulikku valgustust, peab seal olema võimalus tõkestada valguse sissepääs.“ Säte 2: 1  Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 2 lõike 31 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „(31) Paragrahvi 2 lõikes 21, lõikes 33, § 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning lõigetes 3, 4 ja 6, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõikes 1, lõike 21 punktis 2 ja lõikes 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–3 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale.“ II LISA Vastab Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr Inimeste arv magamisruumi kohta osaliselt 112 „Nõuded laevapere liikme laeval Punkt 40 esimene lause majutamise tingimustele“ § 4 täiendatakse 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel on juhtkonna magamisruumid lõikega 7 järgmises sõnastuses: võimaluse korral mõeldud ühele inimesele ja ühelgi juhul ei või magamisruumis olla üle kahe koi. „(7) Kalalaeva kapteni ja kõrgema juhtkonna liikmete kajutis võib olla kuni kaks magamiskohta (edaspidi koi).“ II LISA Ei vasta Säte 1: MUU Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr Punkt 41 112 „Nõuded laevapere liikme laeval Inimeste maksimaalne lubatud arv magamisruumis peab olema majutamise tingimustele“ § 4 täiendatakse loetavalt ja kustutamatult märgitud ruumis hästi nähtavasse kohta. lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kalalaeva laevapere liikmete maksimaalne lubatud arv kajutis peab olema loetavalt ja kustutamatult märgitud kajutis hästi nähtavasse kohta.“ Säte 2: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval 2  majutamise tingimustele“ § 2 lõike 31 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „(31) Paragrahvi 2 lõikes 21, lõikes 33, § 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning lõigetes 3, 4 ja 6, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõikes 1, lõike 21 punktis 2 ja lõikes 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–3 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale.“ II LISA Ei vasta Säte 1: Punkt 42 teine lause Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr Madratsid peavad olema valmistatud sobivast materjalist. 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Kalalaeva koi madratsid peavad olema valmistatud sobivast materjalist.“ Säte 2 Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval 1 majutamise tingimustele“ § 2 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Paragrahvi 2 lõikes 21, lõikes 33, § 3 lõigetes 1, 3– 5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning lõigetes 3, 4 ja 6, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõikes 1, lõike 21 punktis 2 ja lõikes 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–3 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale.“ II LISA Ei vasta Säte 1: MESSID Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr Punkt 47 112 „Nõuded laevapere liikme laeval 3 Messid peavad olema kambüüsile võimalikult lähedal, kuid ei või mingil majutamise tingimustele“ § 6 täiendatakse juhul paikneda põrkevaheseinast eespool. lõikega 21 järgmises sõnastuses: Punkt 49 „(21) Kalalaeva mess peab asuma: 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peab mess olema 1) kajutitest eraldi ja magamisalast eraldi. 2) võimalikult kambüüsi lähedal, kuid mitte põrkevaheseinast eespool.“ Säte 2: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 2 lõike 31 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „(31) Paragrahvi 2 lõikes 21, lõikes 33, § 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning lõigetes 3, 4 ja 6, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõikes 1, lõike 21 punktis 2 ja lõikes 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–3 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale.“ II LISA Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr Punkti 48 teine lause 112 „Nõuded laevapere liikme laeval Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, peab mess olema eraldatud majutamise tingimustele“ § 2 täiendatakse magamisruumidest, kui see on võimalik. lõikega 33 järgmises sõnastuses: „(33) Paragrahvi 6 lõike 21 punktis 1 sätestatut kohaldatakse alla 24 meetri pikkusele kalalaevale üksnes siis, kui see on kalalaeval võimalik.“ II LISA Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr VANNID VÕI DUŠID, TUALETID JA VALAMUD 112 „Nõuded laevapere liikme laeval Punkti 56 teine lause majutamise tingimustele“ § 8 täiendatakse Põrandatel peab olema libisemisvastane kate. lõikega 61 järgmises sõnastuses: 4  „(61) Kalalaeva hügieeniruumi põrandal peab olema libisemisvastane kate.“ II LISA Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr KONTROLL KIPRI POOLT VÕI KIPRI KORRALDUSEL 112 „Nõuded laevapere liikme laeval Punkti 78 alapunkti a alapunkt iii majutamise tingimustele“ § 3 lõike 18 esimene a) 24 meetri pikkuste ja pikemate laevade puhul nõuab pädev asutus lause sõnastatakse järgmiselt: sagedaste kontrollide teostamist kipri poolt või tema korraldusel, tagamaks et: „Laevapere eluruumide, kalalaeva kambüüsi, toidu iii) kambüüsi ja toidu hoidmise ruumid ning seadmed on puhtad ja hoidmise ruumide ja seadmete puhtust ning head nõuetekohases korras; seisukorda kontrollib kapten või tema määratud ohvitser koos laevapere liikmega kord nädalas.“ 5  Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri Lisa 3 MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL Eelnõule esitasid märkused või ettepanekud Kliimaministeerium ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing. Nr Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud Põhjendus Kliimaministeerium 1 Määruse eelnõu punktiga 4 lisatakse Arvestatud Määruse eelnõu on täiendatud. kehtiva määruse §-i 4 muuhulgas lõige 7, milles sätestatakse, et kalalaeva kapteni ja kõrgema juhtkonna liikmete kajutis võib olla kuni kaks koid. Mõiste „koi“ on avatud kehtiva määruse § 5 lõikes 4 ning mõiste avamisel on kasutatud vormelit „edaspidi“. Kuna mõistet „koi“ kasutatakse edaspidi määruses varem, tuleb §-i 4 lisatav lõige 7 sõnastada järgmiselt: „Kalalaeva kapteni ja kõrgema juhtkonna liikmete kajutis võib olla kuni kaks magamiskohta (edaspidi koi)“. Seejärel tuleb muuta kehtiva määruse § 5 lõiget 4 ja sõnastada järgmiselt: „Laevapere liikmel peab olema eraldi koi“. 2 Palume muuta määruse eelnõuga § 3 lõiget Arvestatud Määruse eelnõu on täiendatud. 6 ja asendada sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“. Muudatus on tingitud asjaolust, et alates 2021. aastast on Veeteede Amet liidetud Maanteeameti ja Lennuametiga Transpordiametiks. 3 Palume esitada määruse eelnõu Arvestatud Määruse eelnõu edastati Regionaal- ja kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Põllumajandusministeeriumile, mille valitsemisalas on vastavalt Vabariigi 1  Valitsuse seaduse § 651 lõikele 1 muuhulgas kalanduspoliitika kavandamine ja elluviimine. Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing 4 Teeme ettepaneku täiendada eelnõus VV Mittearvestatud Määruse muutmisel lähtume Rahvusvahelise 10.07.2014.a.määruse nr. 112 § 7 lisada Tööorganisatsiooni 2006. aasta meretöö kavandatud lg.3 p.3 sõnastus alljärgnevalt: konventsiooni 2022. aasta muudatusest, standardi A3.1 lõikest 17, mille kohaselt „3) tasuta internetiühenduse kasutamine peavad laeval olema kõikide meremeeste kuni 10 GB ulatuses kalendrikuus jaoks asjakohased puhkevõimalused, laevapere liikme kohta“. mugavused ja teenused, sealhulgas suhtluskanalid, mis on kohandatud laeval Teie poolt meile saadetud sõnastuses elavate ja töötavate meremeeste vajadustele. kasutatud fraas „internetiühenduse Kõnealune konventsiooni säte ei reguleeri kasutamine“, mida eelnõu seletuskirjas suhtluskanalite tehnilisi parameetreid ega näe küll täpsustatakse omadussõnaga ette kvantitatiivseid nõudeid, sh interneti „tasuta“ internetiühenduse märkimise mahu kindlaksmääramist. näol, ei taga meie hinnangul Meretöö konventsioonis ette nähtud sätte puhul Ettepanekus esitatud interneti mahu (10 GB piisava konkreetsusega nõuet. kalendrikuus laevapere liikme kohta) põhjendatus ei ole selge. Eelkõige ei selgu, Praktikas esineb jätkuvalt olukordi, milles millistel kaalutlustel on välja pakutud just laevas on tagatud väga piiratud mahus selline maht. Niivõrd detailse normi internetiühenduse olemasolu, mis kehtestamine ei tulene meretöö konventsiooni võimaldab laevavälise maailmaga ja eelviidatud sättest ja tegemist oleks selle sätte meremehel oma kodustega suhelda pelgalt rangema ülevõtmisega Eesti õigusesse. loetud minutite jooksul kalendrikuus. Kurioosseks muudab olukorra asjaolu, et Määruse muudatuse eesmärk on, et internetiühendust võimaldatakse kogu laevapere liikmetel oleksid laeval viibimise meekonnale pelgalt ühe, laeva messruumis ajal sisuliselt kasutatavad suhtluskanalid paikneva arvuti kaudu. Selline piiratud (internetiühendus) ja nad ei oleks ära lõigatud suhtlusvõimalus ei ole kindlasti olnud suhtlusest perega või lähedastega, milleks on Meretöö konventsiooni kõnesoleva sätte vaja internetiühendust. 2022.a. täiendamise mõte. 2 Kõnesolev määrus peaks eelkirjeldatud olukorrad selgesõnaliselt välistama. 3  EELNÕU 08.01.2026 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ muutmine Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 29 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 31 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Paragrahvi 2 lõikes 21, lõikes 33, § 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning lõigetes 3, 4 ja 6, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõikes 1, lõike 21 punktis 2 ja lõikes 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–3 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses: „(33) Paragrahvi 6 lõike 21 punktis 1 sätestatut kohaldatakse alla 24 meetri pikkusele kalalaevale üksnes siis, kui see on kalalaeval võimalik.“; 3) paragrahvi 3 lõikes 6 asendatakse sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“; 4) paragrahvi 3 lõike 18 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Laevapere eluruumide, kalalaeva kambüüsi, toidu hoidmise ruumide ja seadmete puhtust ning head seisukorda kontrollib kapten või tema määratud ohvitser koos laevapere liikmega kord nädalas.“; 5) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Kalalaeva laevapere liikmete maksimaalne lubatud arv kajutis peab olema loetavalt ja kustutamatult märgitud kajutis hästi nähtavasse kohta. (7) Kalalaeva kapteni ja kõrgema juhtkonna liikmete kajutis võib olla kuni kaks magamiskohta (edaspidi koi).“; 6) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Laevapere liikmel peab olema eraldi koi.“; 7) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Kalalaeva koi madratsid peavad olema valmistatud sobivast materjalist.“; 8) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kalalaeva mess peab asuma: 1) kajutitest eraldi ja 2) võimalikult kambüüsi lähedal, kuid mitte põrkevaheseinast eespool.“; 9) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) internetiühenduse kasutamine.“; 10) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Kalalaeva hügieeniruumi põrandal peab olema libisemisvastane kate.“; 11) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui kalalaeva kajutites kasutatakse loomulikku valgustust, peab seal olema võimalus tõkestada valguse sissepääs.“. Kristen Michal peaminister Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Keit Kasemets riigisekretär  08.01.2026 Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu on tingitud kahest asjaolust. Esiteks võetakse eelnõukohase määrusega Eesti õigusesse üle 2022. a vastu võetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni (edaspidi meretöö konventsioon) muudatused. Eesti on ratifitseerinud meretöö konventsiooni 23.02.2006 (RT II, 08.03.2016, 3). Täpsemalt võetakse Eesti õigusesse üle meretöö konventsiooni muudatus, mis võimaldab laevapere liikmel ühe tasuta puhkevõimalusena kasutada suhtluskanaleid. Suhtluskanalites saab lähedastega sidet pidada (näiteks helistada, suhtlusrakenduste abil sõnumeid vahetada jms) internetiühenduse vahendusel, mistõttu lisatakse eelnõuga Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määrusesse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ kohustus võimaldada laevapere liikmel ühe puhkevõimalusena kasutada internetiühendust. Teiseks võetakse Eesti õigusesse üle nõukogu 19. detsembri 2016. a direktiivi (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (edaspidi direktiiv 2017/159), seni üle võtmata sätted, mille üle võtmata jätmise tõttu on Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) algatanud 24. jaanuaril 2020 Eesti suhtes rikkumismenetluse nr INFR(2020)0035. Enamik sätteid eelnõus on seotud direktiivi 2017/159 ülevõtmisega ja puudutavad näiteks kalalaeva kajuteid, kajutite sisustust, kalalaeva kambüüsi ja toidu hoidmise ruumide puhtust, messi asukohta laeval, kajutite valgustust ning hügieeniruumide puhtust. Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 29 lõike 2 alusel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunikud Kaia Läänemets-Ester (teenistusest lahkunud) ja Stella Vogt (e-post [email protected], tel 5886 4172), sama osakonna töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa ([email protected]) ja töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik (e-post [email protected], tel 5451 0226). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected]). Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste Eesti õigusesse ülevõtmiseks muudetakse peale eelnõuga muudetava määruse ka meretöö seadust (edaspidi MTööS) ning tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määrust nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“. 1 Direktiivi 2017/159 sätete ülevõtmiseks muudetakse samuti MTööS-i, Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määrust nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ning tervise- ja tööministri 24.07.2014. a määrust nr 50 „Meditsiiniabi korraldamise nõuded laeval ja laeval nõutava meditsiinivarustuse loetelu“. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Selguse huvides kirjeldatakse määruses tehtavaid muudatusi neid tingivate õigusaktide kaupa: 1) meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ülevõtmisest tingitud muudatused; 2) direktiivi 2017/159 ülevõtmisest tingitud muudatused. 2.1. Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ülevõtmisest tingitud muudatused määruses Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määruse § 7 lõiget 3 punktiga 3. Muudatuse kohaselt tuleb laevapere puhkeruumis edaspidi võimaldada tasuta internetiühenduse kasutamist. Muudatusega võetakse üle meretöö konventsiooni 2022. a säte, millega asendatakse meretöö konventsiooni standard A3.1 lõige 17 uue tekstiga. Lõike 17 uue sõnastuse kohaselt peavad laeval kõikide meremeeste jaoks olema asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused, sealhulgas suhtluskanalid, mis on kohandatud laeval elavate ja töötavate meremeeste vajadustele, võttes arvesse eeskirja 4.3 ja sellega seotud koodeksi sätteid, mis käsitlevad töötervishoidu ja tööohutust ning õnnetuste ärahoidmist. Võrreldes varasema standardi A3.1 lõike 17 sõnastusega on uus tekst oma sisult sama ning ainuke lisandus on suhtluskanalite tagamine. Seega vajabki ülevõtmist vaid suhtluskanalite tagamist puudutav osa, kuna muu puhul Eesti õigus juba vastab standardi A3.1 lõike 17 sõnastusele. Puhkevõimaluste tagamine laevas on reguleeritud laiemalt määruse §-s 7. Suhtluskanalite tagamine tähendab võimalust suhelda lähedastega, selleks on aga vaja internetiühendust. Transpordiameti sõnul on internetiühendus juba praegu olemas näiteks Soome lahel ja Läänemerel sõitvatel laevadel. Kaugsõitudel luuakse internetiühendus satelliitside abil. Seega ei kaasne eelnõuga praktikas sisulisi muudatusi laevade töökorralduses, sest juba praegu on võimalik interneti vahendusel lähedastega sidet pidada. Kuna tänapäeval on võimalik internetiühenduse olemasolu korral teha nii audio- kui ka videokõnesid, saata sõnumeid jms, on suhtluskanalite tagamise nõue internetiühenduse võimaldamisega täidetud. Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 1). 2.2. Direktiivi 2017/159 ülevõtmisest tingitud muudatused määruses Eelnõu punktiga 1 sõnastatakse uuesti § 2 lõike 31 esimene lause. Määruse §-s 2 reguleeritakse määruse kohaldamisala. Kui üldreegel on see, et määrust ei kohaldata alla 24 meetri pikkusele kalalaevale (§ 2 lg 1), siis § 2 lõikes 31 sätestatu on selle reegli erand ning lõikes on loetletud sätted, mida kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale. Samuti direktiivi 2017/159 ülevõetavad sätted on paljuski sellised, mida kohaldatakse ka alla 24-meetristele kalalaevadele. 2 Muudatuse järel kohaldatakse edaspidi ka alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele järgmisi uusi sätteid: § 2 lõige 21, § 2 lõige 33, § 4 lõige 6, § 5 lõige 51, § 6 lõike 21 punkt 2, § 8 lõige 61. Seega on eelnõuga muudetava § 2 lõike 31 esimese lause uus sõnastus järgmine: „Paragrahvi 2 lõikes 21, lõikes 33, § 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning lõigetes 3, 4 ja 6, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõikes 1, lõike 21 punktis 2 ja lõikes 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–3 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale.“ Eelnõu punktiga 2 täiendatakse § 2 lõikega 33. Selle sätte kohaselt määruse § 6 lõike 21 punktis 1 sätestatut kohaldatakse alla 24 meetri pikkusele kalalaevale üksnes siis, kui see on kalalaeval võimalik. Muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 48 teise lause ülevõtmisest, kuna komisjon on teinud etteheite, et see punkt on Eesti õigusesse üle võtmata. Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, peab punkti 48 teise lause kohaselt olema mess eraldatud magamisruumidest, kui see on võimalik. See säte võetakse üle §-i 2 lõike 33 lisamisega. Eelnõu punktiga 3 asendatakse § 3 lõikes 6 sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet. Muudatus on tingitud sellest, et alates 2021. aasta 1. jaanuarist on Veeteede Amet liidetud Maanteeameti ja Lennuametiga Transpordiametiks. Eelnõu punktiga 4 muudetakse § 3 lõike 18 esimest lauset. Paragrahvi 3 lõike 18 esimese lause kohaselt laevapere eluruumide, kalalaeva kambüüsi, toidu hoidmise ruumide ja seadmete puhtust ning head seisukorda kontrollib kapten või tema määratud ohvitser koos laevapere liikmega kord nädalas. Seejuures vastavalt sama paragrahvi ja lõike teisele lausele kontrolli tulemused fikseeritakse taasesitamist võimaldaval kujul ja need peavad olema järelevalvele kättesaadavad. Muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 78 alapunkti a alapunkti iii ülevõtmisest, sest see on komisjoni hinnangul Eesti õigusesse seni üle võtmata. Selle alapunkti kohaselt nõuab pädev asutus 24 meetri pikkuste ja pikemate laevade puhul, et kipper teeks või tema korraldusel tehtaks sagedasi kontrolle, tagamaks kambüüsi ja toidu hoidmise ruumide ning seadmete puhtus ja nõuetekohane kord. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse § 4 lõigetega 6 ja 7. Lisatava lõike 6 kohaselt peab kalalaeva laevapere liikmete maksimaalne lubatud arv kajutis olema loetavalt ja kustutamatult märgitud kajutis hästi nähtavasse kohta. Lisatav lõige 7 sätestab omakorda, et kalalaeva kapteni ja kõrgema juhtkonna liikmete kajutis võib olla kuni kaks magamiskohta ehk koid. Reeglina kuuluvad laeva juhtkonda kapten, laevaohvitserid, tüürimehed ja teised reederi määratud spetsialistid. Paragrahvi 4 lõike 6 täiendus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 41 ülevõtmisest. Selle punkti kohaselt peab inimeste maksimaalne lubatud arv magamisruumis olema loetavalt ja kustutamatult märgitud ruumis hästi nähtavasse kohta. Komisjon on seisukohal, et see säte on Eesti õigusesse seni üle võtmata. Paragrahvi 4 lõike 7 täiendus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 40 esimese lause osalisest ülevõtmisest. Selle punkti kohaselt on 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel juhtkonna magamisruumid võimaluse korral mõeldud ühele inimesele ja ühelgi juhul ei või 3 magamisruumis olla üle kahe koi. Riigisisesesse õigusesse on üle võtmata üksnes see osa, mis puudutab kajuti maksimaalset koide arvu. Eelnõu punktiga 6 muudetakse § 5 lõiget 4. Paragrahviga reguleeritakse nõudeid laevapere kajutile. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 5, millega täiendatakse kehtiva määruse § 4 lõige 7, sätestades, et kalalaeva kapteni ja kõrgema juhtkonna liikme kajutis võib olla kuni kaks magamiskohta (edaspidi koi). Kehtivas määruses on termin „koi“ määratletud § 5 lõikes 4 selle esmakordsel kasutamisel. Kuna eelnõu punktiga 5 kavandatud muudatuse jõustumisel kasutatakse terminit „koi“ määruses esmakordselt varem kui § 5 lõikes 4, s.o § 4 uues lõikes 7, ei ole normitehniliselt korrektne sisustada kõnealust terminit hilisemas sättes. Seetõttu määratletakse termin „koi“ §-i 4 lisatavas lõikes 7 ning § 5 lõike 4 sõnastust muudetakse selliselt, et selles kasutatakse iseseisvalt terminit „koi“ selle termini sisu defineerimata. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse § 5 lõikega 51, mille kohaselt peavad kalalaeva koi madratsid olema valmistatud sobivast materjalist. Sobiv materjal on selline, mis vastab heakskiidetud standarditele ja sobib laeva tingimustesse. Muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 42 teise lause ülevõtmisest. Komisjoni hinnangul on see säte seni Eesti õigusesse üle võtmata. Sätte kohaselt peavad madratsid olema valmistatud sobivast materjalist. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse § 6 lõikega 21. Lisatava lõike 21 kohaselt peab kalalaeva mess asuma kajutitest eraldi ja võimalikult kambüüsi lähedal, kuid mitte põrkevaheseinast eespool. Muudatused on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 47 ja 49 ülevõtmisest, mis on komisjoni arvates seni Eesti õigusesse üle võtmata. Punkti 47 kohaselt peavad messid olema kambüüsile võimalikult lähedal, kuid ei või mingil juhul paikneda põrkevaheseinast eespool. Punkti 49 kohaselt peab 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel mess olema magamisalast eraldi. Eelnõu punktiga 10 täiendatakse § 8 lõikega 61, mille kohaselt peab kalalaeva hügieeniruumi põrandal olema libisemisvastane kate. See säte kohaldub ka alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele. Muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 56 teise lause ülevõtmisest. Selle sätte kohaselt peab põrandatel olema libisemisvastane kate. Komisjoni arvates on see säte Eesti õigusesse seni üle võtmata. Eelnõu punktiga 11 täiendatakse § 12 lõikega 21, mille kohaselt peab kalalaeva loomuliku valgustusega kajutites olema võimalus tõkestada valguse sissepääs. Muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 28 teise lause ülevõtmisest, see säte on komisjoni hinnangul Eesti õigusesse seni üle võtmata. Sätte kohaselt peab magamisruumides, kus kasutatakse loomulikku valgustust, olema võimalus tõkestada valguse sissepääsu. Direktiivi 2017/159 üle võtmata sätete ja Eesti õiguse võrdlustabel on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 2). 4 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on puutumus Euroopa Liidu õigusega seetõttu, et eelnõuga võetakse üle direktiivi 2017/159 seni üle võtmata sätted. 4. Määruse mõjud 4.1. Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ülevõtmisest tingitud muudatused määruses Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt peab Eestis registreeritud kaubandusliku meresõiduga tegeleva laeva puhkeruumi olema paigaldatud vähemalt raamatukapp, lugemis- ja kirjutusvahendid ning laevapere liikmetel peab olema võimalus tasuta vaadata televisioonisaateid, kuulata raadiot ning kasutada spordivahendeid, sealhulgas kehalise treeningu seadmeid ja lauamänge. Eelnõuga täiendatakse puhkevõimaluste nimekirja, lisades, et ühe puhkevõimalusena peab laevapere liikmetel olema tasuta internetiühenduse kasutamise võimalus. Muudatuste rakendamisega kaasneb järgmine mõju: 1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; 2) mõju haridusele, kultuurile ja spordile; 3) mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale; 4) majanduslik mõju. Eelnõu mõju olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõjusid nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta keskkonda, riigivalitsemist, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust, riigikaitset ja välissuhteid, siseturvalisust ega regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; mõju haridusele, kultuurile ja spordile; mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud kaubandusliku meresõiduga tegelevate laevade (v.a kalalaevade) laevapere liikmed Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Transpordiameti andmetel on 16. oktoobri 2024. a seisuga Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud 190 laeva, millel töötab kokku 628 laevapere liiget (see on keskmiselt 3,3 liiget laeva kohta). Neist 110 laeva tegelevad kaubandusliku meresõiduga. Kaubandusliku meresõiduga tegelevate laevapere liikmete täpne arv ei ole teada. Eeldusel, et igal laeval töötab keskmiselt 3,3 liiget, töötab kaubandusliku meresõiduga tegelevatel laevadel hinnanguliselt kokku 363 laevapere liiget. Statistikaameti andmetel1 töötas 2023. aastal veetranspordi tegevusalal 2900 inimest. Muudatusest mõjutatud sihtrühm moodustab 11% kõikidest veetranspordi valdkonna töötajatest, seega on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt peab kaubandusliku meresõiduga tegelevate laevade laevapere liikmetel olema võimalus kasutada internetiühendust, avaldab positiivset mõju laevapere liikmete vaimsele tervisele, sotsiaalsele kaasatusele ning ühiskondlikus elus osalemisele, võimaldades merereisidel näiteks pidada paremat ühendust oma pere või 1 Tabel TT0200: Hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi. 5 lähedastega ning tegeleda puhkehetkedel oma huvi- või hobitegevustega, kasutades selleks internetti. Muudatus mõjutab positiivselt ka laevapere liikmete võimalusi seoses haridus- ja kultuurivaldkonnaga, näiteks võivad nad osaleda digitaalsete lahenduste kaudu õppetegevuses ning saada osa kultuurist, mis on seni televisiooni ja raadio vahendusel saamata jäänud. Samuti võimaldab muudatus laevapere liikmetele e-teenuste ja infoühiskonna teenuste parema ligipääsu ning kättesaadavuse. Praktikas on Transpordiameti sõnul juba Soome lahe ja Läänemere laevades internetiühendus tagatud ning kaugsõitudel luuakse internetiühendus satelliitside abil. Seetõttu on mõju ulatus ning selle avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Järeldus mõju olulisuse kohta Muudatuse kohaselt peab kaubandusliku meresõiduga tegelevate laevade laevapere liikmetele tagama võimaluse kasutada internetiühendust. Muudatus mõjutab positiivselt laevapere vaimset tervist, sotsiaalset kaasatust, ühiskondlikus elus osalemist, osalusvõimalusi haridus- ja kultuurivaldkonnas ning ligipääsu infoühiskonna teenustele. Muudatus mõjutab hinnanguliselt 363 laevapere liiget, mis moodustab ca 11% kõikidest veetranspordi valdkonna hõivatutest, seega on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Kuna laevadel juba on internetiühendus ja oodatav positiivne mõju on tõenäoliselt juba varem avaldunud, siis on eelnõuga tehtava muudatuse mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Majanduslik mõju Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud kaubandusliku meresõiduga tegelevate laevade (välja arvatud kalalaevad) reederid Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Transpordiameti andmetel on 16. oktoobri 2024. a seisuga Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud 190 laeva. Neist 110 laeva tegelevad kaubandusliku meresõiduga. Statistikaameti viimaste andmete2 kohaselt tegutses 2022. aastal veetranspordi tegevusalal 59 ettevõtet, mis moodustab kõikidest Eesti ettevõtetest 0,04%, seega on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike. Eelnõuga kavandatav muudatus, mis kohustab kaubandusliku meresõiduga tegelevate laevade laevapere liikmetele võimaldama laeval internetiühendust, võib suurendada reederite kulusid olukorras, kus internetiühendust laeval veel ei ole. Võimalikud kulutused on seotud internetiühenduse loomise jaoks tehtava ühekordse kuluga ja internetiühenduse ülalpidamiseks tehtavate regulaarsete kuludega. Praktikas on Transpordiameti sõnul juba Soome lahe ja Läänemere laevades internetiühendus tagatud ning kaugsõitudel luuakse internetiühendus satelliitside abil. Seetõttu ei too muudatus laevaomanikele kaasa vajadust teha lisakulutusi internetiühenduse loomiseks. Internetiühenduse ülalpidamisega seotud kulusid teevad laevaomanikud juba praegu, mistõttu 2 Tabel EM001: ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi. 6 ei kaasne muudatusega uusi regulaarseid kulutusi. Sellest johtuvalt on mõju väikese ulatusega ja avaldub harva. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Järeldus mõju olulisuse kohta Kuna internetiühendus on juba praegu kaubandusliku meresõiduga tegelevatel laevadel tagatud ja võimalik negatiivne mõju (laevaomanike kulutuste kasv) seega praktikas ei avaldu, siis on eelnõuga kavandatava muudatuse mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 4.2. Direktiivi 2017/159 ülevõtmisest tingitud määruse muudatused Eelnõuga täpsustatakse Eestis registreeritud kaubandusliku kalapüügiga tegelevate laevade ruumidele esitatud nõudeid. Osa muudatusi puudutab kõiki kaubandusliku kalapüügiga tegelevaid laevu ja osa neid, mille pikkus on vähemalt 24 meetrit. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab Eestis registreeritud kaubandusliku meresõiduga või vähemalt 24 meetri pikkuse kaubandusliku kalapüügiga tegeleva laeva kapten või tema määratud ohvitser koos laevapere liikmega kord nädalas kontrollima laevapere eluruumide puhtust ja head seisukorda. Eelnõuga tehtava muudatuse järgi peab vähemalt 24 meetri pikkuse kaubandusliku kalapüügiga tegeleva laeva kapten või tema määratud ohvitser kontrollima koos laevapere liikmega kord nädalas seda, et kalalaeva kambüüs, toidu hoidmise ruumid ja seadmed oleksid puhtad ning heas seisukorras. Samuti täiendatakse kehtivat regulatsiooni sättega, mille kohaselt võib vähemalt 24 meetri pikkuse kalalaeva puhul kapteni ja kõrgema juhtkonna liikmete kajutis olla kuni kaks koid. Lisaks sätestatakse, et vähemalt 24 meetri pikkuse kalalaeva mess peab asuma kajutitest eraldi ja võimalikult kambüüsi lähedal, kuid mitte põrkevaheseinast eespool (alla 24 meetri pikkuste kalalaevade mess peab olema kajutitest eraldatud vaid juhul, kui see on võimalik). Kõiki kaubandusliku kalapüügiga tegelevaid laevu puudutavad muudatused, millega sätestatakse nõuded, et kalalaeva laevapere liikmete maksimaalne lubatud arv kajutis peab olema loetavalt ja kustutamatult märgitud kajutis hästi nähtavasse kohta, koi madratsid peavad olema sobivast materjalist, hügieeniruumi põrandal peab olema libisemisvastane kate ning kajutis peab olema võimalus tõkestada valguse sissepääs. Muudatuste rakendamisega kaasneb järgmine mõju: 1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; 2) majanduslik mõju. Eelnõu mõju olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõjusid nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta haridust, kultuuri ja sporti, infotehnoloogiat ja infoühiskonda, keskkonda, riigivalitsemist, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust, riigikaitset ja välissuhteid, siseturvalisust ega regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud kaubandusliku kalapüügiga tegelevate laevade laevapere liikmed 7 Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Transpordiameti andmetel on 16. oktoobri 2024. a seisuga Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud 190 laeva, millel töötab kokku 628 laevapere liiget (see on keskmiselt 3,3 liiget laeva kohta). Neist 80 laeva tegelevad kaubandusliku kalapüügiga merel, millest omakorda 24 laeva on vähemalt 24 meetrit pikad. Kaubandusliku kalapüügiga tegelevate laevapere liikmete täpne arv ei ole teada. Eeldusel, et igal laeval töötab keskmiselt 3,3 liiget, töötab kaubandusliku kalapüügiga tegelevatel laevadel hinnanguliselt 264 laevapere liiget, sealhulgas vähemalt 24 meetri pikkustel laevadel hinnanguliselt 79 inimest. Muudatused mõjutavad ka kapteneid või nende määratud ohvitsere, kelle täpne arv on teadmata, kuid eelduslikult ei ületa 80 (ehk iga laeva kohta üks). Statistikaameti andmetel3 töötas 2023. aastal kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal 900 inimest. Mõjutatud sihtrühm moodustab 29% kõikidest kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest, seega on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad sihtrühma positiivselt, kuna tagavad laevapere liikmetele puhtad, ohutud ja mugavad elutingimused. Juba praegu on kehtiva määruse § 3 lõike 1 kohaselt nõutud, et laevapere liikme majutamiseks laeval tuleb tagada ohutud ja inimväärsed eluruumid, seega võib eeldada, et valdavalt on selle sätte kohaselt laevapere liikmetele juba tagatud sobilikud madratsid, libisemisvastased põrandakatted ja muu, mis eluruumid ohutuks ja inimväärseks muudab. Laevadel, kus praegu veel kõik muudatusega kaasnevad tingimused täidetud ei ole, muutub nende täitmine kohustuslikuks, mis parandab ka nendel laevadel laevapere liikmete heaolu. Eelduste kohaselt on muudatusest tulenev mõju praktikas siiski väikese ulatusega ja sellest tulenevalt ka avaldub harva. Ebasoovitavate mõjude risk Muudatused toovad kaasa suurema kontrollikohustuse ehk halduskoormuse laeva kaptenile või tema määratud ohvitserile. Kehtiva määruse § 3 lõike 18 järgi on kaptenil või tema määratud ohvitseril juba praegu kohustus kontrollida laevapere eluruumide seisukorda. Samuti sätestab Vabariigi Valitsuse määruse „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 2 lõike 2 punkt 1, et kapten on kohustatud tagama, et töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid täidetakse igas tööga seotud olukorras, arvestades kõigi ohtudega, millega laevapere liikmed võivad kokku puutuda. Seega on juba praegu kaptenil kohustus vähemalt osa ruume kontrollida ning tagada ohutud töötingimused. Kalalaeva kambüüsi, toidu hoidmise ruumide ja seadmete puhtuse ning seisukorra kontrolliga ei kaasne olulisel määral lisakohustusi. Järeldus mõju olulisuse kohta Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad sihtrühma positiivselt, kuna tagavad kaubandusliku kalapüügiga tegelevate laevade laevapere liikmetele puhtad, ohutud ja mugavad elutingimused. Mõjutatud sihtrühm moodustab 29% kõikidest kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest, seega on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Kuna juba praegu kehtiva regulatsiooni alusel nõutakse, et laevapere liikmete majutamiseks laeval tuleb tagada ohutud ja inimväärsed eluruumid, ei kaasne praktikas muudatustega olulist mõju, sest selle ulatus on väike, see avaldub harva ning ka ebasoovitavate mõjude risk on väike. Majanduslikud mõjud Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud kaubandusliku kalapüügiga tegelevate laevade omanikud 3 Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi. 8 Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Transpordiameti andmetel oli 16. oktoobri 2024. a seisuga Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud 190 laeva. Neist 80 laeva tegelevad kaubandusliku kalapüügiga merel, millest omakorda 24 on vähemalt 24 meetrit pikad. Statistikaameti viimaste andmete4 kohaselt tegutses 2022. aastal kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonnas 222 ettevõtet, mis moodustab kõikidest Eesti ettevõtetest ca 0,15%, seega on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike. Mõned eelnõuga kavandatavatest muudatustest võivad kalalaevade omanike jaoks tuua kaasa lisakulutusi. Need on nõuded, et kalalaeva laevapere liikmete maksimaalne lubatud arv kajutis peab olema loetavalt ja kustutamatult märgitud kajutis hästi nähtavasse kohta, koi madratsid peavad olema valmistatud sobivast materjalist, hügieeniruumi põrandal peab olema libisemisvastane kate ning kajutis peab olema võimalus tõkestada valguse sissepääs. Lisaks sätestatakse, et vähemalt 24 meetri pikkuse kalalaeva mess peab asuma kajutitest eraldi ja võimalikult kambüüsi lähedal, kuid mitte põrkevaheseinast eespool. Puuduvad andmed, kui paljudel kalalaevadel vastavad eluruumid eelnõu nõutele juba praegu. Kuna kehtiva määruse § 3 lõige 1 sätestab, et laevapere liikme majutamiseks laeval tuleb tagada ohutud ja inimväärsed eluruumid, võib eeldada, et juba praegu on eelnõuga kavandatavad muudatused praktikas valdavalt rakendatud. Siiski kaasnevad nende kaubandusliku kalapüügiga tegelevate laevade omanike jaoks, kus kõik nõuded praegu veel täidetud ei ole, muudatuste elluviimisega lisakulud. Samas on enamasti tegemist väikeste kulutustega, erandiks on vaid need olukorrad, kus tuleb muuta vähemalt 24 meetri pikkuse kalalaeva messi asukohta. Kokkuvõtvalt võib pidada muudatuse mõju ulatust siiski väikeseks. Juhul kui muudatuste elluviimiseks on tarvis teha kulutusi, on tegu ühekordsete investeeringutega ning seega on ka avalduva mõju sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Järeldus mõju olulisuse kohta Juba praegu kehtiva regulatsiooni järgi tuleb laevapere liikme majutamiseks laeval tagada ohutud ja inimväärsed eluruumid, seega võib eeldada, et praktikas on eelnõuga kavandatavad muudatused valdavalt rakendatud. Siiski kaasnevad nende kaubandusliku kalapüügiga tegelevate laevade omanike jaoks, kus kõik nõuded praegu veel täidetud ei ole, muudatuste elluviimisega lisakulud. Kokkuvõtvalt võib pidada muudatuse mõju ulatust siiski väikeseks. Kui muudatuste elluviimiseks on vaja kulutusi teha, on aga tegemist ühekordsete investeeringutega, seega avaldub mõju harva. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on väike ja ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 5. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud määruse rakendamise korral Määruse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikele omavalitsustele tegevusi ega eeldatavaid kulusid ja tulusid. 4 Tabel EM001: ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi. 9 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Kavandatud muudatused ei sisalda kohustusi ega nõudeid, millega kohanemiseks oleks vaja ette näha pikemat üleminekuaega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu (toimik 25-1428) Välisministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule, Eesti Laevaomanike Liidule ja Eesti Laevajuhtide Liidule. Eelnõu kohta olid märkused Kliimaministeeriumil ja Eesti Meremeeste Sõltumatul Ametiühingul. Märkustega arvestamise kohta on toodud ülevaade seletuskirja lisas 3. 10  Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel Meretöö konventsiooni muudatus Vastavus Eesti Eelnõu õigusele Standard A3.1 – Majutus- ja puhkevõimalused Vastab osaliselt Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr 112 Asendada lõige 17 järgmisega: „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise 17. Laeval peavad kõikide meremeeste jaoks olema tingimustele“ § 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja järgmises sõnastuses: teenused, sealhulgas suhtluskanalid, mis on kohandatud laeval elavate ja töötavate meremeeste vajadustele, „3) internetiühenduse kasutamine.“ võttes arvesse eeskirja 4.3 ja sellega seotud koodeksi sätteid, mis käsitlevad töötervishoidu ja tööohutust ning õnnetuste ärahoidmist. Suunis B3.1.11 – Puhkeruumid, post ja laeva Ei pea üle võtma külastamine Asendada lõike 4 punkt j järgmisega: j) võimaluse korral mõistlik juurdepääs laeva ja kalda vahelisele telefoniühendusele, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega. Suunis B3.1.11 – Puhkeruumid, post ja laeva Ei pea üle võtma külastamine Lisada uus lõige 8: 8. Reederid peaksid tagama oma laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega. Suunis B4.4.2 – Olmerajatised ja -teenused Ei pea üle võtma sadamates Lisada uus lõige 5 ja nummerdada järgmine lõige ümber: 5. Liikmed peaksid tagama oma sadamates ja nendega seotud ankrupaikades laeva pardal olevatele 2 meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega. 2