Leping

Mereala planeeringute ülevaatamise ettevalmistamine – intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellib mereala planeeringute ülevaatamise ettevalmistamiseks intervjuude läbiviimise, tulemuste koondamise ja analüüsi koostamise. Hanke eesmärk on saada sisend mereala planeeringute ülevaatamiseks, et hinnata nende elluviimise tulemuslikkust, jätkusuutlikkust ja mõju. Töö tulemusena soovitakse saada ülevaade mereala planeeringute rakendamisest, nende järgimisest ja kasutamisest mereala erinevate tegevuste raames, sh kooskasutuses, ning planeeringu elluviimisel ilmnenud olulistest mõjudest. Samuti soovitakse tuvastada erinevaid kitsaskohti ning saada ettepanekuid protsesside tõhustamiseks. 1. Taustainfo Mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia. Mereala planeeringu koostamise käigus käsitleti merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju. Samuti hinnati nendega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele ning tegevuste sotsiaalset ja kultuurilist mõju. Mõjude hindamise tulemused kajastuvad seletuskirjas, koostatud on ka eraldiseisev mõjude hindamise aruanne. Kehtestatud mereala planeering on aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele ning suunab ka ettevõtjate, investorite, kohalike omavalitsuste ning rannikukogukondade tegevust. Mereala planeeringuga tuleb arvestada planeeringute, mereala kasutust mõjutavate otsuste, merekasutuseks väljastatavate lubade ning riigi ja kohaliku omavalitsuse strateegiliste arengudokumentide koostamisel. 1.1. Kehtivad mereplaneeringud Eesti merealal on kolm kehtivat planeeringut: 1. Eesti mereala planeering, mis kehtestati Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 korraldusega nr 146. Eesti mereala planeering käsitleb kogu Eesti mereruumi: nii sisemerd, territoriaalmerd kui majandusvööndit. Eesti mereala planeering on riigi tasandi strateegiline ruumilise arengu alusdokument, mis kavandab põhimõttelisi arenguid mereruumis ligikaudu järgmiseks 15 aastaks. 2. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering, mis kehtestati Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114. Riigikohtu 08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472 on Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a korraldus nr 1-1/2016/114 tühistatud tuuleenergia tootmise alade osas. Ülejäänud osas on planeering kehtiv. 3. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering, mis kehtestati Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152 . 1.2. Planeeringute ülevaatamise vajadus Planeerimisseaduse § 25 ja § 72 sätestavad, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatab maakonnaplaneeringud koos üleriigilise planeeringuga üle vähemalt iga viie aasta tagant ja esitab Vabariigi Valitsusele kokkuvõtte ülevaatamise tulemustest kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates. Üleriigilise planeeringu ja maakonnaplaneeringute ülevaatamisega selgitatakse välja: 1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused; 2) planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile; 3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused; 4) uue planeeringu koostamise vajadus; 5) muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused. Maakonnaplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse lisaks välja ka planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus. Arvestades, et meri toimib ühe tervikliku ökosüsteemina ning merealade planeeringud ja merel toimuvad tegevused on omavahel tihedalt seotud, on mõistlik planeeringute ülevaatamist ja elluviimise mõjude hindamist teha ühiselt. See võimaldab paremini arvestada piirkondade vaheliste seoste ja kumulatiivsete mõjudega ning toetab terviklikku ja koordineeritud lähenemist merekeskkonna kasutamisele ja kaitsele. 1.3. Mereplaneeringute seire 2023.a töötati välja mereala planeeringute seire metoodika. Iga-aastane seire koosneb kolmest omavahel seotud komponendist – mereplaneeringu protsess, mereplaneeringu tegevuskava ja mere valdkonnad. Seire raames on läbi viidud seotud ametkondadega valdkondade põhised fookusgrupi intervjuud, mis katavad perioode 2022-2023.a ja 2024.a. Antud intervjuude eesmärgiks on:  • Saada sisend valdkondlike muutuste ja planeeringukohase arengu mõistmiseks ja hindamiseks; • Saada sisend andmepõhise seire sisustamiseks; • Hinnata mereala planeeringu asjakohasust ja võimalikke mõjusid; • Mõista planeeringu elluviimisel ilmnenud kitsaskohti, sh ressursside, pädevuste ja teadlikkuse olemasolu vajalike tegevuste elluviimisel. 2. Eesmärk Hankega tellitava töö eesmärk on läbi viia süsteemne, objektiivne ja sõltumatu analüüs mereala planeeringute elluviimise kohta. Analüüsi käigus: 1. viiakse läbi intervjuud meremajanduse erinevate valdkondade esindajatega ja asjakohaste sidusgruppidega; 2. kaardistatakse meremajanduse erinevate valdkondade ja sidusgruppide kogemused mereplaneeringute rakendamisel, sh hinnatakse, kas merekasutuse soovitusi rakendatakse nõuetekohaselt ja kas tegevus vastab mereala planeeringutes sätestatule; 3. analüüsitakse, kuidas on planeering mõjutanud valdkondlike tegevusi, millist kasu või takistusi mereplaneeringust nähakse; 4. hinnatakse, kas merekasutuse kriteeriumid vastavad sektorite vajadustele; 5. selgitatakse välja sidusrühmade rahulolu planeeringu elluviimisega; 6. tuvastatakse planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud ja kitsaskohad; 7. tehakse ettepanekud mereala planeeringu rakendamise tõhustamiseks ning esitatakse soovitused/ootused tulevikuks. Analüüs peab hõlmama kõiki kolme Eesti mereala käsitlevat planeeringut: • Eesti mereala planeering • Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering • Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. 3. Analüüsis käsitletavad teemad Uurimisküsimused: Planeeringukohase arengu tulemused (üldine areng) 1. Kuidas on teie tööülesanded seotud mereala arenguga / või täpsemalt mereala planeeringuga. Milliste erinevate valdkondade ja teemadega te kokku puutute ja mis ülesandeid täidate (sh täpsustada rahvusvahelistest organisatsioonides osalemine)?  2. Milliste merealadega (geograafiliselt) on Teie ülesanded seotud/või on olnud? 3. Palun kirjeldage oma valdkonna arenguid (seoses merealalaga) viimaste aastate (u 5 a) jooksul. Millised valdkondlikud teemad ja probleemid on olnud esiplaanil ja mis põhjustel? Kas on ilmnenud uusi vajadusi/teemasid? 4. Kas teie hinnangul ei ole mõned valdkondlikud teemad saanud piisavalt tähelepanu? Palun kirjeldage võimalikke põhjuseid? 5. Küsitledes käsitleda võimalikke muutuseid ja põhjuseid nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil (sh ka erasektori huvid, uued rahvusvahelised kohustused), sh täpsustada õiguslikust raamistikust tulenevaid probleeme ning nende lahendusi. Mõõdikud 1. Milliseid andmeid kogute oma valdkondlike teemade arengute kohta (seoses merealaga sh meri-maismaa seosed)? 2. Milliseid on teie valdkonna tähtsaimad valdkondlikud mõõdikud (sh side eesmärkidega) ja kuidas neid seiratakse? 3. Kas on olulisi teadus- ja arendusprojekte teie valdkonnas? Milliseid (sh digi)? 4. Kas meil on rahvusvahelised kohustused Teie valitsusalal/valdkonnas, mida peame täitma? Planeeringu asjakohasus 1. Millisel viisil mereala planeering on toetanud/suunanud Teie valdkonna tegevus ja eesmärkide saavutamist? 2. Millisel viisil mereala planeering on piiranud Teie valdkonna tegevusi? 3. Kuidas oma valdkonnas olete järginud mereala planeeringu visiooni ja ruumilise arengu põhimõtteid? Palun tooge näiteid (sh edulood). Milliste põhimõtete järgimine esitab kõige rohkem väljakutseid ja mis põhjustel. 4. Mida uut olete valdkonnas märganud, mida hetkel mereala planeering ei käsitle? Kas neid teemasid on vaja planeeringuga või muul viisil täiendavalt reguleerida? 5. Millised on teie arvates mereala arengu peamised väljakutsed lähiaastatel? Millisena näete praegust suunda ja kas suund on sama? Planeeringu mõjud ja elluviimine 1. Millised on teie hinnangul planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale. Juhul kui on ka negatiivseid mõjusid, siis millised on oluliste negatiivsete mõjude vähendamise võimalused? 2. Palun tooge välja peamised valdkondlikud tegevused, mida olete viimastel aasatel läbi viinud (sh seoses tegevuskavas toodud tegevustega). Milline on olnud nende tegevuste mõju, sh kuidas mõju hindate? 3. Milliseid tegevusi ja mis eesmärkidel plaanite lähitulevikus? Planeeringu elluviimise protsess 1. Milliseid ressursse nii (inim- kui rahalised) olete saanud kasutada ülesannete täitmiseks? 2. Mis otstarbel olete ressursse kasutanud ? (Näiteks, kellele ja mis tingimustel on toetuseid antud) 3. Kas ressursid on piisavad või kas lähitulevikus saaks kasutada täiendavaid ressursse? Mille tarbeks? 4. Keda või milliseid huvigruppe olete kaasanud koostööks? Sh kas on uusi huvigruppe lisandunud? või Kas teid kui huvigruppi on kaasatud? 5. Kuidas olete kaasanud huvigruppe? või Kuidas on teid kui huvigruppi kaasatud? 6. Kas tunnete, et vajalikud ressursid ja inimesed on olnud esindatud ja kaasatud? (sh nii rahvusvahelisel kui kohalikul ja sektori tasandil) 7. Kuidas olete panustanud merekasutusega seotud pädevuste ja teadlikkuse suurendamisse? 8. Millised on teie hinnangul vajalike pädevuste (sh kohalik tasand) ja teadlikkuse suurendamise väljakutsed lähiaastatel? Tegemist on esmaste uurimisküsimustega, mis lähtuvad mereala planeeringute seire raames läbiviidud ametkondlike fookusgruppide intervjuude küsimustest. Sõltuvalt sidusgrupist ei pruugi osad uurimisküsimused olla antud sidusgrupile asjakohased. Analüüsi läbiviijale antakse võimalus koostöös tellijaga täpsustada uurimisküsimusi, et saavutada analüüsi eesmärk parimal viisil. Pakkuja esitab oma nägemuse uurimisküsimuste käsitlemisest ja nende täiendamisest oma pakkumuses. Tellija näeb ette, et uurimisküsimusi saab täpsustada ka uurimise käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest valdkonna kohta. Täpsustamise tulemusel osutatava teenuse mahu suurenemine ei kaasne. Mereala planeeringute seire raames läbiviidud fookusgrupi intervjuude kokkuvõtted on saadaval veebilehel. Antud kokkuvõtteid tuleb kasutada tulemuste koondamisel ja analüüsi koostamisel. 4. Töö teostamise metoodika ja oodatav tulemus Pakkuja esitab oma nägemuse töö teostamise metoodikast, mis tagab analüüsi eesmärkide täitmise parimal viisil, sealhulgas esitab pakkuja oma pakkumuses omapoolse nägemuse valimite moodustamisest intervjueeritavatest, analüüsitavatest materjalidest ja muust andmekorjest koos põhjendustega. Valim peab katma erinevaid meremajanduse valdkondi. Samuti esitab pakkuja oma pakkumuses töö teostamise metoodikaga ja läbiviimisega seotud riskide ja nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjelduse. Töö teostamise metoodika koostamisel peab töö läbiviija arvestama, et töö lõpparuande lisana esitatakse korrastatud kokkuvõte, mis annab esindusliku ülevaate uurimistulemustest erinevate valdkondade lõikes. Töö läbiviijale jäetakse võimalus koostöös tellijaga ülevaatetabeli teemasid täpsustada või muuta lähtuvalt valitud metoodikast. Uurimisküsimustele vastamiseks on vajalik viia läbi intervjuud või fookusgrupi intervjuud meremajanduse erinevate valdkondade esindajatega. Sobivate meetodite valikul ja valimi koostamisel tuleks arvestada, et esindatud oleks kõik peamised meremajanduse valdkonnad, sh arvestades mh ka piirkondlikke eripärasid ja väljakutseid. Seetõttu peab tellija hinnangul valimisse olema kaasatud lisaks kõigile asjaomastele asutustele soovitavalt ka vähemalt 8 mereäärset kohalikku omavalitsust, vähemalt 2 maakondlikku arenduskeskust, Eesti Merendusklaster, meremajanduse erinevate sektorite katusorganisatsioonid ja meremajanduse erinevate sektorite ettevõtjad (soovitavalt igast sektorist 3 esindajat). Töö läbiviijale jäetakse võimalus täpsustada uurimismeetodeid ja allikaid lähtuvalt pakkuja nägemusest selle kohta, kuidas on kõige mõistlikum töö eesmärki täita. Tellija näeb ette, et nimetatud metoodilisi valikuid saab täpsustada ka töö käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest valdkonna kohta. Pakkuja peab olema valmis tellija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui tegevuste teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada soovitavaid tulemusi. Töö tulemiks on ülevaade mereplaneeringute tulemuslikkusest, jätkusuutlikkusest ja mõjust. Vajadusel antakse soovitused planeeringu uuendamiseks. Töö tulemusena antakse tellijale üle struktureeritud koond ilmnenud kitsaskohtadest ja analüüsi ning intervjuude käigus selgunud võimalikest lahendusettepanekutest. 5. Eeldatav ajakava Lepinguperioodi pikkus on lepingu sõlmimise hetkest 5 kuud. • Avakohtumine tellijaga – eeldatavasti jaanuaris 2026 peale lepingu allkirjastamist; • Tööplaani kinnitamine, milles töö tellija ja pakkuja on kokku leppinud töö teostamise täpse metoodika, meeskonna ja ajakava – hiljemalt nelja nädala jooksul alates lepingu sõlmimisest; • Töö üleandmise tähtaeg – eeldatavasti mai 2026. 6. Nõuded pakkuja meeskonnale 6.1. Pakkuja peab tagama töö teostamiseks kogu hankelepingu vältel tellitud töö teostamiseks vajalikest liikmetest koosneva meeskonna punktis 6.2. ja 6.3. toodud kompetentside ulatuses. Üks meeskonnaliige võib täita mitut pädevusnõuet ja rolli. Pakkumuses tuleb meeskonnaliikmete kirjeldamisel esitada piisav info, et tellijal oleks võimalik hinnata meeskonnaliikmete nõuetele vastavust. 6.2. Pakkuja meeskonda kuulub vähemalt: 6.2.1. Projektijuht, kes vastutab projektis osapoolte koostöö koordineerimise eest, tagab projekti (vahe)tulemuste vastavuse töö eesmärkidele, suhtleb Tellija esindajaga. Projektijuht peab omama viimase 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku saamise kuupäevast vähemalt kolmeaastast töökogemust avaliku sektori konsultatsiooniprojektide projektijuhina. 6.2.2. Ekspert, kes peab viimase 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku saamise kuupäevast olema läbi viinud vähemalt kahes avaliku sektori konsultatsiooniprojektis eri osapoolte arvamuskorjet personaalintervjuude, fookusgruppide või rühmaarutelude vormis vähemalt 40 töötunni ulatuses. 6.3. Vähemalt üks pakkuja meeskonnaliige peab olema viimase 84 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku saamise kuupäevast osalenud valdkonnaeksperdina vähemalt ühes ruumilise planeerimisega seotud analüüsis. 6.4. Pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed peavad töö teostamises osalema isiklikult ning nende vahetamine võib toimuda üksnes tellija kirjalikul nõusolekul samaväärse kogemusega meeskonnaliikme vastu. Meeskonnaliikmete kogemuse ajalist perioodi arvestatakse sel juhul tellijale vastava soovi esitamise hetkest tagasiulatuvalt. 7. Pakkumuse vormistamine ja esitamine 7.1. Pakkumuses esitab pakkuja: 7.1.1. pakkumuse kogumaksumuse (lisa 1), milles on välja toodud maksumus nii käibemaksuga kui ka käibemaksuta; 7.1.2. Meeskonnaliikmete nimed, CV (lisa 2) ja dokumendid, mis tõendavad punktis 6 nimetatud nõuetele vastavust. 7.1.3. töö teostamise metoodika koos aja- ja tegevuskavaga, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: 7.1.3.1. töö koostamise peamised põhimõtted ja kasutatavad meetodid; 7.1.3.2. tegevuskava koos konkreetsete ja asjakohasete tegevustega töö elluviimiseks; 7.1.3.3. kavandatav intervjueeritavate jaotus ja valikukriteeriumid; 7.1.3.4. aja- ja tegevuskava nädalase täpsusega, kus tegevused on esitatud koos tähtaegadega ja tulemitega. Iga tegevuse juures tuleb märkida ka läbiviija(d) ja seotud osapooled; 7.1.3.5. kirjeldus töö teostamisega kaasnevatest riskidest, nende haldamise meetmetest ning põhjendus nende võimalikule mõjule eesmärkide saavutamisel. 7.2. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 7.3. Pakkumuse eeldatav maksumus on 20 000 eurot (ilma käibemaksuta). 7.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 30 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 7.5. Pakkumus tuleb esitada hiljemalt 12.12.2025 kell 12.00 e-posti aadressile [email protected]. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud pakkuja seadusjärgse või volitatud isiku poolt (lisa 5). 7.6 Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumus sisaldama kinnitust, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt ning ühispakkujate volikirja (lisa 6). 7.7. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 7.8. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 7.9. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on töövõtulepingu üldtingimustega tutvunud veebilehel https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja- ministrid/hanketeated. 8. Pakkumuste menetlemine 8.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused, kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikehanke alusdokumendis sätestatud nõuetele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. 8.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikehanke alusdokumentides esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanke alusdokumentides sätestatud tingimustest. 8.3. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 8.4. Hankija võib tagasi lükata pakkumuse, kui selle maksumus ületab töö eeldatava maksumuse. 8.5. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 8.6. Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 8.7. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim, so parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumus, mis saab hindamiskriteeriumite lõikes enim väärtuspunkte. Hindamiskriteeriumid on toodud lisas 3. 9. Hankelepingu sõlmimine 9.1. Hankeleping (edaspidi töövõtuleping, lisa 4) sõlmitakse pakkujaga, kelle vastavaks tunnistatud pakkumus on tunnistatud edukaks. 9.2. Töövõtulepingut ei sõlmita enne viie päeva möödumist eduka pakkumuse otsuse kohta teate esitamisest, v.a juhul kui pakkumuse edukaks tunnistamise ajal on menetluses vaid üks riigihankes osalev pakkuja. 9.3. Töövõtuleping jõustub arvates lepingu allkirjastamisest hankija ja pakkuja poolt. 9.4. Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ei allkirjasta töövõtulepingut kolme kalendripäeva jooksul alates hankija poolt allkirjastatud lepingu saatmisest pakkujale, siis seda on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist. Sellisel juhul on hankijal õigus tunnistada kehtetuks pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning hinnata kõiki ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti ja tunnistada edukaks hindamise tulemusel järgmine pakkumus. 10. Töö eest tasumine Töö eest tasumine toimub ühes osas pärast töö vastuvõtmist üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 11. Hankedokumendi lisad Lisa 1 Pakkumuse maksumuse vorm Lisa 2 Meeskonna Curriculum Vitae Lisa 3 Hindamismetoodika ja eduka pakkumuse valimine Lisa 4 Lepingu projekt Lisa 5 Volikirja vorm Lisa 6 Ühispakkujate volikirja vorm Hankedokumendi lisa 1 PAKKUMUSE MAKSUMUSE VORM 1. Informatsioon pakkuja kohta Pakkuja andmed Pakkuja nimi (s.o juriidilise isiku nimi) Registrikood Aadress Pakkuja kontaktisik pakkumusel Ees- ja perekonnanimi: Telefoninumber: E-posti aadress: Pakkumuse edukaks tunnistamisel lepingu allkirjastaja Ees- ja perekonnanimi: Ametikoht: Pakkumuse edukaks tunnistamisel lepingujärgne kontaktisik Ees- ja perekonnanimi: Telefoninumber: E-posti aadress: 2. Töö maksumus Töö maksumus eurodes ilma Käibemaks käibemaksuta Käesoleva pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et: on pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud tingimustest aru saanud ja nõustub antud hanke teostama pakkumuse esitamise ettepanekus toodud tingimustel ja tähtajal pakkumuse maksumuse vormis märgitud maksumusega; pakkumus on jõus vähemalt 30 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Hankedokumendi lisa 2 MEESKONNA CURRICULUM VITAE Roll käesolevas töös: Nimi: Kontaktandmed: Praegune töökoht ja amet: Teenistuskäik: … … Hariduskäik: … … Teostatud projektid/ tööd (eelkõige projektid/tööd, mis tõendavad vajalikku kompetentsi/töökogemust): Tööga/projektiga töötamise alustamise ja lõpetamise aeg kuu ning aasta täpsusega: Tööandja/tellija andmed (Asutuse/ettevõtte nimi, kontaktisiku nimi, telefon, e-posti aadress): Viide/link tööle selle olemasolul ja vastuvõtmise/heakskiitmise kuupäev: Roll projektis/töös: … … Andmed sisaldavad informatsiooni mahus, mis võimaldab hinnata nõuetele vastavust. Muu oluline informatsioon: Andmete esitamisega kinnitab isik (meeskonna liige), et on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel. Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Hankedokumendi lisa 3 HINDAMISMETOODIKA JA EDUKA PAKKUMUSE VALIMINE 1. Üldised põhimõtted 1.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi lähtuvalt hindamismetoodikas esitatud hindamiskriteeriumitest 100-väärtuspunkti süsteemis. Kui pakkumus ei vasta hankija poolt käesoleva pakkumuse esitamise ettepanekus ja lähteülesande kirjelduses esitatud tingimustele, siis pakkumus lükatakse tagasi ja pakkumust ei hinnata. 1.2. Hankija võib lükata pakkumuse tagasi ka juhul, kui pakkuja on esitanud 0 väärtusega maksumuse. 1.3. Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 1.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus hindamiskriteeriumide alusel vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatule, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim. 1.5. Hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on punktide 2.1.3 alusel saanud hindamisel 10 punkti. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 1.6. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Koostatava metoodika kirjeldus“ eest (vt p 2.1.3). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse edukas pakkuja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele e-kirja teel. 2. Hindamismetoodika kirjeldus 2.1. Pakkumuse hindamine viiakse läbi 2 hindamiskriteeriumi alusel, milleks on: 2.1.1. Pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta (osakaal 30%): Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille kogumaksumus käibemaksuta on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” ÷ „hinnatava pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” × 30. Saadud tulemus ümardatakse teise komakohani. 2.1.2. Töö teostamise metoodika ja aja- ja tegevuskava (osakaal 70%): “Väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse metoodika ning ajakava eest antud hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad metoodika ning ajakava eest antud hindamispunktid” × 70. Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud metoodika ning aja- ja tegevuskava vastavust lähteülesande kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, projekti juhtimist, meeskonna tööjaotust ja riskide maandamist vastavalt järgmisele skaalale: 2.1.3. Komisjon saab anda maksimaalselt 70 hindamispunkti: 70 hindamispunkti – 70 punkti antakse, kui: a. Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud tellitava analüüsi olemuse ja ülesandepüstituse. b. Töö koostamise peamised põhimõtted ja metoodika on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning kirjeldatu vastab hankija ootustele. c. Esitatud on konkreetsed ja asjakohased tegevused ja meetodid nende elluviimiseks, hõlmatud on kõik uurimisküsimused, esitatud lähenemine on teostatav, loogiline ja põhjendatud. d. Aja- ja tegevuskava on põhjendatud ning toodud tegevused loogiliselt järjestatud ja ajastatud. Tegevused on esitatud koos tähtaegadega ja tulemitega. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) (meeskonna liikmed ja seotud osapooled). Pakutud aja- ja tegevuskava vastab hankedokumentides sätestatud nõuetele ja on hankelepingu täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. e. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust (analüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks. 50 hindamispunkti – 50 punkti antakse, kui 1 komponent 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 30 hindamispunkti – 30 punkti antakse, kui 2 komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 10 hindamispunkti – 10 punkti antakse, kui 3 komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Pakkumus on aimatavas seoses hanke alusdokumendi kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke. Hanekdokumendi lisa 4 LEPINGU PROJEKT Väikehange: “ Mereala planeeringute ülevaatamise ettevalmistamine – intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ” TÖÖVÕTULEPING nr ... ERITINGIMUSTE PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama (edaspidi Tellija), ja XXX, registrikood XXX, asukoht XXX, mida esindab juhatuse liige/volituse alusel XXX (edaspidi nimetatud Töövõtjad, eraldi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest Lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral Lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus, täitmine ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on mereala planeeringute ülevaatamise ettevalmistamine – intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine.  2.2. Töövõtja kohustub tegema tööd vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades sätestatud tingimustele. 2.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud väikehanke1 tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.4. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö vastavalt väikehanke lähteülesandele ja annab selle tulemused tellijale üle hiljemalt 2026. aasta aprilli lõpuks. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … arve alusel pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) allkirjastamist. Töö loetakse vastuvõetuks kui tellija on allkirjastanud akti. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Lembe Reiman, telefon +372 5885 1406, e-post: [email protected]. 4.2. Töövõtja volitatud esindajad lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on XXX telefon XXX, e-post XXX 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. Väikehanke lähteülesanne; 5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus; 5.1.3. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm) 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: 1 MKM hankekord § 8, https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated  https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja- ministrid/hanketeated 6.2. Käesolevas lepingus ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2 6.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ivari Rannama xxx Maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja juhatuse liige Lepingu Lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja XXX vahel sõlmitud Lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud XXX (edaspidi: Töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel XXX sõlmitud Lepingu „……………………………“ nr XXX alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu eritingimuste punktiga ….. ja üldtingimuste punktiga 2.4 ja 2.5. arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Hankedokumendi lisa 5 VOLIKIRJA VORM Käesolevaga volitab ___________ (Pakkuja nimi) ____________________ (volitaja nimi ja ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, ametikoht) olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama ülalnimetatud riigihanke pakkumust. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: ________________ _________________________ (allkirjastatud digitaalselt) volitaja nimi ja ametikoht Hankedokumendi lisa 6 ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRJA VORM Kinnitame, et alljärgnevalt loetletud ettevõtjad on ühispakkujad ühispakkumuse esitamise tähenduses. Ühispakkuja Registrikood Aadress, tel, Allkirjaõigusliku Pakkuja poolt nimi osutatava töö e-posti isiku nimi kirjeldus aadress (vajadusel lisada ridu) Ühispakkujatena vastutame raamlepingu täitmise eest solidaarselt. Volitame ühispakkujate esindajana hankemenetlusega ning raamlepingu ja raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid tegema _________________________ (volitatud esindaja nimi, isikukood). Volikiri kehtib kuni raamlepingu lõppemiseni (vajadusel märkida piirang või volitaja enda poolt antav tähtpäev). _______________________ (allkirjastatud digitaalselt) Nõutav kõigi ühispakkujate esindajate allkiri  Pakkumuse maksumus 1. Informatsioon pakkuja kohta Pakkuja andmed Pakkuja nimi (s.o juriidilise isiku nimi) Tartu Ülikool Registrikood 74001073 Aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu Pakkuja kontaktisik pakkumusel Ees- ja perekonnanimi Antti Roose Telefoninumber +372 53328233 E-posti aadress [email protected] Pakkumuse edukaks tunnustamisel lepingu allkirjastaja Ees- ja perekonnanimi Siret Rutiku Ametikoht Grandikeskuse juhataja Pakkumuse edukaks tunnistamisel lepingujärgne kontaktisik Ees- ja perekonnanimi Antti Roose Telefoninumber +372 53328233 E-posti aadress [email protected] 2. Töö maksumus Töö maksumus eurodes ilma käibemaksuta Käibemaks 19 000 eurot 4 560 eurot Käesoleva pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et: on pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud tingimustest aru saanud ja nõustub antud hanke teostama pakkumuse esitamise ettepanekus toodud tingimustel ja tähtajal pakkumuse maksumuse vormis märgitud maksumusega; pakkumus on jõus vähemalt 30 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Pakkuja: Tartu Ülikool Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja /allkirjastatud digitaalselt/  PAKKUMUSE METOODIKA hankele „Mereala planeeringute ülevaatamise ettevalmistamine – intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile“ 1. Uuringu eesmärk Töö eesmärk on läbi viia süsteemne, objektiivne ja sõltumatu analüüs Eesti mereala planeeringute elluviimise kohta. Saadakse sisend mereala planeeringute ülevaatamiseks, et hinnata nende elluviimise tulemuslikkust, jätkusuutlikkust ja mõju. Töö tulemusena antakse tellijale ülevaade mereala planeeringute rakendamisest, nende järgimisest ja kasutamisest mereala erinevate tegevuste raames sh kooskasutusest ning planeeringu elluviimisel ilmnenud olulistest mõjudest. Samuti tuvastatakse erinevad kitsaskohad ning tehakse ettepanekuid protsesside tõhustamiseks. Alljärgnev metoodika võimaldab käsitleda planeeringu rakendamist võrreldavalt kõigi kolme kehtiva mereala planeeringu puhul nende ühisosas, erisustes ja valdkondlikus sisus. Analüüs on üheks eelduseks planeeringutsükli üle otsustamiseks. Uurimisküsimused: K1. Mida on planeeringu rakendamisega saavutatud nii üldiselt, kui valdkondlikult ning kuidas need vastavad planeeringu eesmärkidele? Millist muutust ning uusi arenguid on planeeringud võimaldanud ja võimestanud eesmärkide ning suuniste kohaselt? K2. Millised mõõdikud on asjakohased planeeringu tulemuste hindamiseks, kuidas need näitavad planeeringu rakendamist? K3. Mil määral vastavad planeeringud mereala ja valdkonna vajadustele ning arengueesmärkidele? Kuidas on saavutatud kooskõla riiklike strateegiatega? Millised on vastuolud? K4. Millised on planeeringute otsesed ja kaudsed mõjud sotsiaalsele, majanduslikule ja keskkonnaalasele arengule merealal? K5. Kuidas on korraldatud planeeringute rakendusprotsess (sh maakondlikul ja kohalikul tasemel) ning millised tegurid seda toetavad või takistavad? 1  2. Uuringu kirjeldus Uuringu aluseks on hankekutse kirjelduses sõnastatud hindamise eesmärgid (kutses osa 2), ulatus, hindamisülesanded ja uurimisküsimused (kutses osa 3). Sellest lähtuvalt viiakse läbi süsteemne ja objektiivne analüüs mereala planeeringute elluviimise kohta järgnevas ulatuses: • Eesti mereala planeering, mis kehtestati Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 korraldusega nr 146 (kõige värskemana). • Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering, mis kehtestati Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114. Riigikohtu 08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3- 16-1472 on Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a korraldus nr 1-1/2016/114 tühistatud tuuleenergia tootmise alade osas. Ülejäänud osas on planeering kehtiv (protsessi õiguslikes vaidlustes 2018 seisuga). • Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering, mis kehtestati Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152. Analüüs käsitleb alljärgnevaid teemasid: • planeeringukohase arengu tulemused (üldine areng); • mõõdikud (mõõdikute kaardistus ning asjakohasus); • planeeringute asjakohasus; • planeeringute mõjud; • planeeringute elluviimise protsess; • muud teemad lähtuvalt sidusgruppidele ning valdkondadele vastavalt töö läbiviija ettepanekutele tellijale. Analüüsi tulemusel antakse ülevaade planeeringute rakendumisest, jätkusuutlikkusest ja mõjust, tuuakse välja olulised probleemid ja esitatakse ettepanekud planeeringute rakendamise tõhustamiseks. Uuring hõlmab: • intervjuusid meremajanduse erinevate valdkondade esindajatega ja asjakohaste sidusgruppidega; 2  • meremajanduse erinevate valdkondade ja sidusgruppide kogemuste kaardistamist; • hinnangut merekasutuse soovituste rakendamisele vastavalt planeeringute nõuetele ning tegevuse vastavusele mereala planeeringus sätestatule; • analüüsi planeeringu mõju kohta valdkondlikele tegevustele, millist kasu või takistusi mereplaneeringus nähakse; • hinnangut merekasutuse kriteeriumitele vastavusele vastavalt sektorite vajadustele; • ülevaadet ning hinnangut sidusrühmade rahulolule planeeringu kaasamisse planeeringu elluviimise osas; • probleemianalüüsi; • planeeringu elluviimisel ilmnenud olulisi tegureid, tähelepanekuid ning kitsaskohti; • ettepanekuid ning soovitusi mereala planeeringute rakendamise optimeerimiseks. 3. Uuringu metoodika Eesmärgi saavutamiseks rakendatakse kombineeritud uurimisviisi, mis hõlmab nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset lähenemist. Kvalitatiivse andme- ja analüüsimeetodi puhul kasutatakse varasemate kvalitatiivsete seireandmate tulemusi, viiakse läbi dokumentide sisuanalüüs, lisaks kasutatakse rakendusteaduslike uuringuid ja valdkondliku aruandlust, viiakse läbi poolstruktureeritud intervjuud ja teostatakse nende põhjal sisuanalüüs. Kvantitatiivse analüüsi eesmärk on hinnata mereplaneeringu rakendamise tulemusi mõõdetavate näitajate kaudu seonduvates planeerimise, arendamise ja meremajanduse teemades. Andmekogumine toimub nii seotud dokumentidest kui riiklikest ja valdkondlikest allikatest (sh Statistikaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, KOV planeeringud jm), kui ka intervjuude käigus. Uuringu läbiviija tagab selle, et valim katab erinevaid meremajanduse valdkondi (kalandus ja vesiviljelus; taastuvenergia; meretransport, sadamad ning liiklus; keskkonnakaitse; militaartegevused ning merealal või maismaa-mereala piiril olevate infrastruktuuride jm kaitse; jm). Poolstruktureeritud intervjuud ja fookusgrupi intervjuud viiakse läbi erinevate meremajanduse valdkondade esindajatega arvestades muuhulgas piirkondlikke eripärasid ja väljakutseid. Eesti haldusjaotuse 79st kohalikust omavalitsusest 25 piirnevad merealaga. Tellija ettepanekul kaasatakse valimisse: 3  • vähemalt 8 mereäärset kohalikku omavalitsust (näiteks Tallinn, Saaremaa, Hiiumaa, Häädemeeste, Lääne-Harju, Kuusalu, Haljala, Lüganuse, Sillamäe); o Intervjuud fookusgruppidena, kus igas kohalikus omavalitsuses on kaasatud (abi)vallavanem, planeerija(d) (arhitekt/ehitusnõunik), keskkonnaspetsialist jt. • vähemalt kaks maakondlikku arenduskeskust (näiteks Pärnumaa Arenduskeskus, Lääne- Virumaa Omavalitsuste Liit, Hiiumaa Arenduskeskus); o Intervjuud fookusgruppidena. • Eesti Merendusklaster (EMK); • meremajanduse erinevate sektorite katusorganisatsioonid; • meremajanduse erinevate sektorite ettevõtjad (igast sektorist 3 esindajat). Valimisse kaasamise kriteeriumid: • kokkupuude mereala planeeringute rakendamisega; • sektori või regiooni esinduslikkus/mitmekesisus; • kompetents pakkuda ülevaatlikku hinnangut valdkonna arengusuundade ja probleemide kohta; • geograafiline esinduslikkus. Valimisse hõlmatakse järgmised asutused, juriidilised isikud: Kaitseministeerium; Politsei- ja piirivalveamet; Kliimaministeerium; Keskkonnaamet; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Transpordiamet; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon; Eesti Taastuvenergia Koda; Eesti Vesiviljelejate Liit; Eesti Kalaliit; Eesti Sadamate Liit; TS Laevad OÜ; jt. Lähtuvalt valimist võtab uuringu läbiviija ühendust valimi kriteeriumi vastavate sidusgruppidega, tutvustab töö eesmärke ning lepib kokku sobiva aja intervjuu(de) läbiviimiseks. Kui läbiviija leiab, et ühe või teise huvigrupi kaasamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik või soovib vajadusel laiendada vastavaid huvigruppe, teeb ta seda kooskõlastatult tellijaga. Uuringu läbiviija täpsustab enne uuringu läbiviimist koos tellijaga soovitud uurimisküsimused (esitatud kutses), mis hõlmavad planeeringukohase arengu tulemusi, mõõdikuid (kvantitatiivsed/kvalitatiivsed), planeeringu asjakohasust, planeeringu mõjusid ja elluviimist ning nii 4 elluviimise protsessi kui ka muid asjakohaseid küsimusi. Vajadusel täpsustatakse uurimisküsimused ja fookusteemad jooksvalt ka tellitud töö käigus, kooskõlastatult tellijaga. 3.1. Andmekogumise ja -analüüsi meetodite täpsustus 3.1.1. Dokumendianalüüs Esmalt koostatakse ülevaade kehtivatest mereala planeeringutest; seadusandlikest ja strateegilistest dokumentidest; eelnevate aastate mereala planeeringute seire ülevaadetest ja fookusgrupi intervjuude kokkuvõtetest; rahvusvahelistest kohustustest ja varasematest mõjuhinnangutest. Dokumentide analüüsi kaasatakse ka teemaga seotud varasemad uuringud. Dokumentide analüüsi eesmärk on siduda uurimisküsimused olemasolevate teadmistega, tuvastada probleeme ja lähtuvalt analüüsist koostada intervjuude kavad, samuti määratleda sobivad mõõdikud. Dokumendid, mida kasutatakse analüüsis: • Eesti mereala planeering; • Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering; • Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering; • Planeerimisseadus jt teised kohalduvad seadused ning õigusaktid; • Riiklik merepoliitika ja meremajanduse arengukavad ning nendega seotud uuringud (näit. meetmekava sotsiaalmajanduslik analüüs, Eesti mereala seisundihinnangute sotsiaal- majandusliku analüüs jne) • Keskkonnastrateegiad, kliimapoliitika, energiamajanduse alusdokumendid ning seotud uuringud (mere-ala seisund, keskkonnaseire, võõrliigid, vesiviljelus, müra jne); • Rahvusvaheliste kohustustega soetud dokumendid (HELCOM jm) • Mereala planeeringutega seotud uuringud, seirearuanded ning intervjuude kokkuvõtted; • Teadusartiklid ning projektide aruanded, sh ESPON, 2022; Kohalike omavalitsuste roll rohepöörde elluviimisel (TÜ, 2022), Saaremaa, Pärnumaa jt kliimakavad. 5  3.1.2. Fookusgruppide ning individuaalintervjuud Intervjuud viiakse läbi poolstruktureeritud formaadis. Poolstruktureeritud intervjuud annavad töö läbiviijale vajadusel küsimuste järjekorda ning sõnastust muuta ning lisada täpsustavaid küsimusi sisukate vastuste puhul. See lähenemine loob ruumi uute probleemide või lahenduste ilmnemiseks ning võimaldab koguda lisanduvat infot. Intervjuude kavad koostatakse vastavalt huvirühmadele ning intervjuude kavade koostamisel toetutakse nii eelnevalt lähtestatud uurimisküsimustele kui ka seotud kirjandusallikatele. Intervjuude läbiviimine toimub kas silmast-silma või läbi videosilla (MS Teams jm) fookusgruppide või ekspertintervjuuna. Kooskõlastatult intervjueeritavatega dokumenteeritakse ja salvestatakse tehtavad intervjuud, transkribeeritakse üldistusega ja osundustega. Intervjuud kodeeritakse süstemaatiliselt ning viiakse läbi temaatiline sisuanalüüs. Järgneb saadud tulemuste süntees, mille põhjal koostatakse järeldused ning ettepanekud. Töös lähtutakse Isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM), Eesti isikuandmete kaitse seadusest (IKS) ning tellija ja Tartu Ülikooli kehtivast andmekaitsekorrast ja -tingimustest. Koos tellijaga otsustatakse andmetöötluslepingu sõlmimine. 4. Võimalikud riskid ja nende maandamine Risk 1. Sidusrühmade piiratud kättesaadavus. Riski tase: madal. Mõju: valimi esinduslikkus väheneb. Maandus: täpne ajaplaneerimine ning tähtaegadest kinnipidamine; planeeritud pikem nimekiri võimalikest sidusrühmadest kui miinimumnõuded vastavalt tellija soovidele esitatud oli; võimalikult varajane esmane kontakt sidusrühmadega; töö läbiviija paindlikkus intervjuude läbiviimise osas (aeg, koht). Risk 2. Andmete ebapiisav detailsus, killustatus. Riski tase: madal. Mõju: Analüüsi terviklikkus kannatab. Maandus: Ekspertide kasutamine, teadus- ja rahvusvaheliste allikate kaasamine. Vajadusel suhtlus tellijaga tekkivate ebapiisavuste kaardistamisel ning koostöös läbiviijaga lahenduste leidmine. 6 Risk 3. Intervjuude subjektiivsus. Riski tase: keskmine. Mõju: tulemuste kallutatus. Maandus: seosed seireandmete ja dokumentidega, esinduslik valim. Risk 4. Ajasurve. Riski tase: kõrge. Mõju: lõpparuande hilinemine. Maandus: projektijuhtimise vahendid. Detailne tööajagraafik koos vastutavate isikutega (töö läbiviijad); tegevuste paralleelne läbiviimine. Projektijuht vastutab üldise töö toimimise eest ning suhtluse hoidmise eest nii töö tellija kui ka meeskonnalikmete vahel. Projektijuht vastutab ajakava ja sidusrühmade kaasamise eest. Analüütikud vastutavad andmete kvaliteedi ja analüüsi eest; valdkonnaeksperdid vastutavad sisulise täpsuse ja teema kvaliteedi eest. 5. Oodatav tulemus Töö tulemiks on ülevaade mereplaneeringute tulemuslikkusest, jätkusuutlikkusest ja mõjust. Antakse terviklik ja valdkondlik ülevaade probleemist ning ilmnenud kitsaskohtadest, samuti analüüsi ning intervjuude käigus selgunud olulistest asjaoludest ning võimalikest lahendusettepanekutest. Esitatakse hinnang planeeringute mõjust. Esitatakse soovitusi planeeringu uuendamiseks ja rakendamise tõhustamiseks. Tulemustes käsitletakse: • planeeringukohase arengu tulemusi; • planeeringu aja- ja asjakohasust; • mõõdikuid ja seirevajadusi; • mõjusid ja elluviimise praktikaid; • ettepanekuid mereala planeeringute rakendamise tõhustamiseks ja tulevikusuundadeks. Uuringu tulemusena antakse tellijale üle aruanne töö tellijaga kooskõlastatud mahus ja formaadis. Töö tellijale antakse aruande lisana üle koond probleemidest ja analüüsi ning intervjuude käigus selgunud võimalikest lahendusettepanekutest. Töö lõpparuande lisana esitakse korrastatud kokkuvõte, mis annab esindusliku ülevaate uurimistulemustest erinevate võtmevaldkondade lõikes. 7 Uuringu meeskonnal on vastavalt töö tellija kriteeriumile vajalik erialane pädevus ning kogemus, vajadusel kaasatakse teisi eksperte. Meeskonda kuuluvad Tartu Ülikooli töötajatena: Antti Roose (projektijuht), Heli Einberg (ekspert), Veiko Sepp (ekspert), prof Jonne Kotta (meremajanduse ja merekeskkonna seisundi ekspert), Kandela Õun (analüütik). CVd on lisatud pakkumusele. 6. Uuringu läbiviimise ajakava Uuringu läbiviimise ajakava lähtuvalt töö läbiviijale. Ajakava täpsustatakse avakohtumisel töö tellijaga. Lepinguperioodi pikkus on lepingu sõlmimise hetkest 5 kuud (20 nädalat). Töö täpsem ajakava on toodud tabelis 1. Tabel 1. Uuringu ajakava 20 uuringunädala lõikes 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 Vastutaja Lepingu sõlmimine Projektijuht, tellija Avakohtumine Projektijuht, tellijaga tellija Tööplaani kinnitamine Projektitiim, tellija Etapp 1 Eeltöö ja taustaanalüüs Sidusgruppide Projektijuht, määratlus ja eksperdid, taustaanalüüsi analüütik koostamine Olukorra ja Eksperdid, dokumendi-analüüs analüütik Intervjuude sisu Projektijuht, kooskõlastamine tellija tellijaga Intervjueeritavate Projektijuht, kooskõlastamine tellija tellijaga Intervjuude ajakava ja Projektijuht, raamistik eksperdid Etapp 2 Andmekogumine ja intervjuud Intervjuude Eksperdid, läbiviimine analüütik Sisuanalüüsi Eksperdid, teostamine ning seos analüütik dokumendianalüüsiga Etapp 3 Analüüs ja järeldused Tulemuste, Projektijuht, ettepanekute ja eksperdid, järelduste koostamine analüütik Lõpparuande Projektijuht, vormistamine ja eksperdid, kvaliteedikontroll analüütik Tellija tagasiside Tellija, projektijuht Etapp 4 Lõpparuande Projektijuht esitamine Lepingu lõpetamine Projektijuht, tellija 8 Aja- ja tegevuskava Alljärgnev tegevuskava kinnitab ajakava ja kirjeldatud metoodika kohaselt konkreetsete tegevuste elluviimist, nende vastutajaid ja oodatavaid tulemus järgmistes rollides: • Antti Roose – projektijuht: juhtimine, suhtlus tellija ja sidusgruppidega, süntees, kvaliteedikontroll; • Heli Einberg – ekspert: metoodika, sidusgrupid, intervjuud, analüüs; • Kandela Õun – analüütik: intervjuud, andmetöötlus, sisuanalüüs; • Prof Jonne Kotta – ekspert: meremajandus ja merekeskkonna seisund, ettepanekud; • Veiko Sepp – ekspert: sidusgrupid, intervjuud, regionaalareng. Etapp 1. Eeltöö ja taustaanalüüs (nädalad 1–5) • Tegevused: o Lepingu sõlmimine ja avakohtumine tellijaga (Antti Roose). o Sidusgruppide määratlemine ja esialgne taustaanalüüs (Heli Einberg, Veiko Sepp). o Dokumendianalüüsi lähteülesande koostamine: kehtivad mereala planeeringud, seadusandlikud ja strateegilised dokumendid (Kandela Õun). o Intervjuude kavade esialgne koostamine (Heli Einberg, Antti Roose). • Tulemused: o Kinnitatud tööplaan ja metoodika. o Sidusgruppide nimekiri ja taustaanalüüsi raport. o Esialgne dokumendianalüüsi kokkuvõte. o Intervjuukava. Etapp 2. Andmekogumine ja intervjuud (nädalad 6–14) • Tegevused: o Poolstruktureeritud intervjuude läbiviimine KOVide, arenduskeskuste ja asutustega (Antti Roose koordineerib; Heli Einberg ja Veiko Sepp, vajadusel ka teised viivad läbi). o Fookusgrupi intervjuud meremajanduse valdkondade esindajatega (Heli Einberg ja Veiko Sepp viivad läbi). o Intervjuude koondamine ja üldistus (Heli Einberg, Kandela Õun). o Andmete kogumine allikatest (Kandela Õun). 9  • Tulemused: o Intervjuude andmestik. o Fookusgruppide kokkuvõtted. o Kvantitatiivsete näitajate tabelid. o Esmane sidusrühmade hindamispositsioon. Etapp 3. Analüüs ja järeldused (nädalad 10–19) • Tegevused: o Sisuanalüüsi teostamine ja seoste loomine dokumendianalüüsiga (Heli Einberg, Kandela Õun). o Mõõdikute hindamine (Heli Einberg). o Planeeringute mõjude analüüs sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaaspektides (Heli Einberg, Kandela Õun, Prof Jonne Kotta, Veiko Sepp). o Regionaalse mõju ja kooskõla riiklike strateegiatega hindamine (Veiko Sepp). o Vaheversiooni kvaliteedikontroll ja arutelud tellijaga (Antti Roose). • Tulemused: o Analüüsi osad koos mõõdikute ja mõjude hinnanguga. o Tellija tagasiside põhjal täiendatud analüüs. Etapp 4. Lõpparuande koostamine ja esitamine (nädalad 19–20) • Tegevused: o Tulemuste süntees ja ettepanekute koostamine (Antti Roose, Heli Einberg, prof Jonne Kotta, Veiko Sepp). o Lõpparuande vormistamine ja kvaliteedikontroll (Antti Roose, Heli Einberg, Kandela Õun). o Lõpparuande esitamine tellijale (Antti Roose). • Tulemused: o Lõpparuanne vastavate allosadega, lahendusettepanekud. o Projekti lõputegevused ja lepingu lõpetamine. 10 Tabel 2. Rollide jaotus Roll Tegevused Oodatav tulemus Antti Roose, Koordineerib kogu protsessi, suhtlus tellijaga, Kinnitatud tööplaan, projektijuht kvaliteedikontroll lõpparuanne Heli Einberg, Intervjuukavade koostamine, intervjuud, Metoodiliselt korrektne ekspert mõõdikute hindamine analüüs Kandela Õun, Dokumendianalüüs, intervjuud, Süsteemne andmestik ja analüütik intervjuuanalüüs sisuanalüüs Prof Jonne Kotta, Valdkondlikud hinnangud ja Meremajanduse sektori arengute analüüs ekspert ettepanekud Veiko Sepp, Intervjuud, regionaalse asjakohasuse ja Regionaalne analüüs ja ekspert strateegilise kooskõla hindamine ettepanekud 11  MEESKONNA CURRICULUM VITAE Roll käesolevas töös Projektijuht Nimi Antti Roose Kontaktandmed Ringi 35, Pärnu 80012, [email protected] Praegune töökoht ja amet Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži külalisprofessor Teenistuskäik 2021 – … Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, külalisprofessor 2016 – 2021 Tartu Regiooni Energiaagentuur, projektijuht 2013 - 2016 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut; i nimgeograafia vanemteadur 2006 - 2013 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, i nimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool; Teadur 2000 - 2006 Tartu Ülikooli teadus- ja arendusosakonna projektijuht 1998 - 1999 Ordnance Survey / Maa-amet, projektijuht Hariduskäik 2000–2005 Tartu Ülikool, PhD ( geoinformaatika ) 1993–1994 Manchester Metropolitan University, MPhil 1991–1993 Tartu Ülikool, MSc (geograafia) 1982–1989 Tartu Riiklik Ülikool, Diplom (geograafia) Teostatud projektid/ tööd Vähemalt kolmeaastane töökogemus avaliku sektori konsultatsiooniprojektide projektijuhina: ESPON MAK-RES Tehes ruumi taastuvenergiale üleminekuks, 4/2025-4/2026 ; ÖIR, Erich Dallhammer , 0676 5002251, [email protected] , Link: https://www.espon.eu/projects/mak-res-making-space-renewable-energy-transition Roll: projektijuht ja juhtekspert Eestis. DEAP Digitaalne energianõustamise protsess ( Interreg Kesk-Läänemere), 4/2025-6/2026; Tampere University, Rami Kotilainen , +358 505628236, [email protected]; Link: https://centralbaltic.eu/project/deap/ Roll: projektijuht Eestis, energiatõhususe ja -nõustamise uuringute juhtimine, küsitluse läbiviimine, sidusrühmade analüüs. EL CO2PED Kaasava ja õiglase energiaülemineku kollektiivne agentsus ja ühisarendused , 1/2024-12/2026; Kliimaministeerium, Raili Allmäe , +3725098733, [email protected] ; Link: https://co2ped.eu/ Roll: projektijuht, juhtiv linnauurija. Pärnumaa innovatsioonisüsteem KOBAR regionaaluuringud (PEEK), 1/2024-8/2026; RTK Pille Ruul,+372 6631961, [email protected]; Link: https://parnu.ut.ee/et/kobar Roll: regionaalsete ressursimajanduse ja energiasiirde uuringute juht LIFE EC4RURAL Puhtale energiale ülemineku edendamine maapiirkondade energiakogukondades; 9/2023-8/2027; University of Vigo , Xavier Simon Fernandez , Professor of Applied Economics ; [email protected] ; Link: https://ec4rural.uvigo.gal/ Roll: projektijuht TÜs, maapiirkondade energiasiirde analüüside juhtimine ja läbiviimine. ESPON No net land take / 0-neto maahõive; 7/2023-6/2024; Xavier Desjardins, [email protected] ; Link: https://www.espon.eu/publications/no-net-land-take-europe-final-report Roll: projektijuht ja Eesti juhtumuuringu koostaja. CAMS Platform , Climate Adaptation and Mitigation Synergies in Energy Efficiency / Kliimakohanemise ja leevendamise sünergiad energiatõhutsamistes ; 8/2019-3/2022; BSR Interreg , Elena Kolosova ; +371 28302245; [email protected];Link : https://interreg-baltic.eu/project/cams-platform/ Roll: projekti koordinaator, kvaliteedikontroll, Eesti analüüside juhtimine. Planeerimis- jm teemaeksperdina: Üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumite koonduuring; 5/2024−5/2025; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Anna Semjonova [email protected] , Vastutav täitja: prof Tiit Tammaru [email protected]; Link: https://www.riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2025-07/%C3%9CRP%20Asustuse%20arengustsenaariumite%20uuring%20L%C3%B5pparuanne-2.pdf Roll: kestlikkuse ekspert, stsenaariumite kestlikkuse hindamine kvant ja kval. meetoditega, fookusgrupi protsess, hindamismetoodika ja paneelide läbiviimine, analüüs. Roheoskuste arendamine horisontaalselt, sh keskkonnateadused, prügi ja heitvete käitlemine; 9/2023−3/2025; HARNO Anna Traksmaa, +372 5590 6577, [email protected] Link: https://harno.ee/sites/default/files/documents/2025-09/Horisontaalsete_rohep%C3%A4devuste_kontseptsioon.pdf Roll: õppekavade ja õpiväljundite hindamine, tööturu taga si side intervjuud, pädevuste analüüsid. Struktuurivahendite rakendusperioodi 2014-2020 järelhindamine ; 8.2023−10.2024; Rahandusministeerium Miryam Vahtra, +372 6113047, [email protected]; Link: https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024-10/Struktuurivahendite%20perioodi%202014-2020%20j%C3%A4relhindamise%20l%C3%B5pparuanne.pdf Roll: rohemeetmete ekspert, meetmete analüüs, statistiline töötlus, intervjuud, süntees. Kohalike omavalitsuste roll rohepöörde elluviimisel Eestis; 3/2022−8/2022; Riigikantselei Mari-Liis Sööt, +372 6935629; [email protected] Link: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-02/KOVide%20roll%20rohep%C3%B6%C3%B6rde%20elluviimisel_uuring%202022.pdf Roll: kestlikkuse, kliima- ja energiaekspert, uuringute ja küsitluste läbiviimine ning analüüs. Publikatsioonid Antti Roose, Ly Lumiste, Kerli Kirsimaa (2026). Bridging climate adaptation and mitigation in urban development? Urban planning discourses in the Baltic Sea Region. Dialogues in Urban and Regional Planning. Eds. A.I Frank and C. Silver. Routledge: NY and London ( kirjastamisel ). Antti Roose, Triin Tillart and Yuzhou Cai (2026). Repositioning Regional University College Amidst the Green Transition: The Case of Pärnu County, Estonia. Higher Education and Regional Green Transitions: Navigating Tensions, Complexities, & Solutions. Eds. edited by R. Pinheiro, I.Drejer , D.Bienkowska , M.Sotarauta and V.Laterza . Routledge: NY and London ( kirjastamisel ). Roose, Antti; Sepp, Veiko (2025). Navigating Regional Gaps, Cohesion Policy, and Geostrategic Security: Balancing Estonia’s Urban System. Proceedings of AESOP Annual Congress 2025: 36th AESOP Annual Congress, Istanbul, July 7 – 11, 2025. Istanbul: Yıldız Technical University. Roose, Antti; Metspalu , Pille (2024). Unravelling A Sustainability Vision In The National Spatial Plan. Game Changer? Planning for Just and Sustainable Urban Regions, 36: AESOP 2024, Paris, 8.-12.7.2024. Paris: Sciences Po, 619−620. (AESOP Annual Congress Proceedings). Roose Antti; Ojaveer , Henn; Einberg, Heli (2024). Advancing sustainable pathways with opportunities for a blue leap: exploring maritime spatial planning and regional strategy. NGM 10th. Book of Abstract: Transitioning Geographies, the 10th Nordic Geographers Meeting, Copenhagen, 24.-27.6.2024. Copenhagen: University of Copenhagen, 30. Roose, Antti; Hinsberg , Ain (2024). Scoping the earliest signs of overtourism in the Baltic resorts. Abstract book of 10th ITSA Biennial Conference “Bridging the Gaps in Tourism Knowledge and Practice": 10th ITSA Biennal Conference, Riga, Latvia, September 17-20, 2024. Ed. Agita Līviņa ; Andris Klepers . Riga: Vidzeme University of Applied Sciences, 56. Romina D'Ascanio; Xavier Desjardins; Tim Devos; Valérie Dupont; Philippe Estèbe ; Alexandre Leclercq; Anna Laura Palazzo; Antti Roose; Katarzyna Sadowy; Stefan Siedentop; Luděk Sýkora; Bob Wealer; Karsten Zimmermann (2024). ESPON “No net land take – policies and practices in European regions". 1−90. ESPON No net land take – policies and practices in European regions Roose, Antti (2022). Knowledge gap, system maturity and end-user practises in the deployment of energy applications in Smart Tampere and Smart Tartu. In: Moritz Albrecht, Sergey Sidorenko, Henrik Nielsen, Jarmo Kortelainen, Laura Poikolainen (Ed.). Multiple Nordic Geographies. 9th Nordic Geographers Meeting, 19th – 22nd of June 2022. (130). Joensuu: University of Eastern Finland. Roose, Antti (2022). Public spaces delivered by the suburban growth machine. Abstract Book: 5th World Planning Schools Congress, Bali, Indonesia, 29 Aug - 2 Sept, 2022. Bali, Indonesia: Global Planning Education Association Network. Roose, Antti; Sooväli-Sepping , Helen; Müüripeal , Anni (2020). Public space: the development of the concept and its semantic fields. Keel ja Kirjandus , 63 (8-9), 677−690. Roose, Antti (2020). Energy planning and management tools . AREA 21 guide . Tartu: Tartu Regional Energy Agency. Sooväli- Sepping , Helen; Roose, Antti (2020). Introduction . Estonian Human Development Report . 2019/2020 (8−21). Tallinn. Roose, Antti; Raagmaa, Garri, Kliimask, Jaak (2019). The Remote Rural Pathways in Estonia — Neo-Productivism or Conservation Designated . In: Banski , Jerzy ( Ed .). Three Decades of Transformation in the East- Central European Countryside (73−98). Springer. DOI: 10.1007/978-3-030-21237-7_4. Roose, Antti; Ruul , Martin (2019). Enhancing resilience of Rail Baltica railway to climate change . Working together to prepare for change : 4th European Climate Change Adaptation conference , 28–31 May 2019, Lisbon . Lisbon : University of Lisbon . Roose, Antti (2018). Mis maksab süsinikuheide – Eestis ja mujal maailmas. Järvet, Arvo (Toim.). Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat (62−88). Tallinn: Eesti Geograafia Selts. Kallis, A.; Sims , A.; Tammik, A.; Roose, A.; Türkson , C.-T.; Kupri , H.-L.; Seli, H.; Miilvee, I.; Sakkeus , L.; Lakson , M.; Möls , M.; Alber , R.; Štõkov , S.; Jurtom , T. (2017). Estonia’s Seventh National Communication Under the United Nations Framework Convention on Climate Change . Tallinn: Ministry of the Environment . Andmete esitamisega kinnitab isik (meeskonna liige), et on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel. Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta. Antti Roose (allkirjastatud digitaalselt) CURRICULUM VITAE Roll käesolevas töös: Ekspert, analüütik Nimi: Heli Einberg Kontaktandmed: [email protected] , +372 53325409 Praegune töökoht ja amet: Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, sotsioökoloogia teadur Teenistuskäik: 2022–... Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Pärnu kolledž, sotsioökoloogia teadur 2021–2022 Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Pärnu kolledž, analüütik 2016–2018 Tartu Loodusmaja, keskkonnainfo spetsialist, projektijuht Hariduskäik: 2017–2022 Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, doktoriõpe (zooloogia ja hüdrobioloogia ) 2015–2017 Eesti Merekooli Tartu filiaal (siseveelaeva laevajuht) 2014–2016 Tartu Ülikool, magister (bioloogilise mitmekesisuse kaitse) 2011–2014 Tartu Ülikool, bakalaureus (ökoloogia ning elustiku kaitse) Teostatud teemaga seotud projektid/tööd Mandaat mereala ruumiliseks planeerimiseks ja maa-mere vastastikmõjudeks Eestis läbimõeldud mitmetasandlilises , integreeritud ja kaasavas valitsemisraamistikus. 01.05.2022–31.08.2022. Rahastaja: ESPON EGTC. Töö läbiviija: Tartu Ülikool. Täiendav info: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/5b8afa43-b781-4a5b-babc-1db7ac83fecf . Raport ja täiendav info: https://www.espon.eu/sites/default/files/2024-05/final-report-msp-lsi-estonia.pdf . Roll: ettevalmistus andmete kogumiseks, andmete kogumine, analüüsimine, tulemuste esitamine, raporti kokkupanek. Raporti jaoks andmete kogumine sisaldas nii küsitlust kui ka intervjuude läbiviimis t, ajaline maht 10 tundi. Kontakt: Martin Gauk ( [email protected] , 00352 20 600 280) Teostatud muud projektid Kohalike omavalitsuste roll rohepöörde elluviimisel Eestis. Periood: 03.03.2022–03.08.2022 . Rahastaja: Riigikantselei . Töö läbiviija: Tartu Ülikool. Täiendav info: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/611a4bf4-586a-4a14-8052-8b2d45af13b6 . Lõpparuanne: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:702975 . Roll: analüütik, dokumendianalüüs, intervjuude /rühmaarutelude läbiviimine ning analüüs. Individuaalseid intervjuusid kui rühmaarutelude; maht kuni 18 tundi . Kontakt: Mari-Liis Sööt, +372 6935629; [email protected] . Periood 05/2022–09/2022 Uuring: rohepööre kogukondades. Roll: intervjuude läbiviimine (rühma, individuaal) . I ntervjuude maht 10 tunni ulatuses (4 tk) . Pärnu maakond a valdamata materjal. Kolledžite koostöö (Pärnu, Narva, Viljandi). Kontakt: Garri Raagmaa ( [email protected] ). Ida-Virumaa avaldatud materjal: https://narva.ut.ee/sites/default/files/2023-04/Rohep%C3%B6%C3%B6re%20l%C3%B5pparuanne%2026.04.2023.pdf . Kalanduse ökosüsteemipõhise juhtimise kujundamine ( SEAwise ). Periood: 10/2021–09/2025 . Rahastaja: Euroopa Komisjon . Läbiviijad: Tartu Ülikool (Eesti) koos välispartneritega . Täiendav info: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/db69a1fb-9459-4d4e-975f-c1317903d2e9 . Roll: vastavalt projektis kokkulepitud tegevused kokkulepitud tööpakettide ning mahu lõikes (Tartu Ülikool, Läänemere regioon). Sekundaarsete andmete analüüs, tulemuste ning järelduste koostamine ning esitamine. Seotud raportid on kättesaadavad projekti kodulehel: https://seawiseproject.org . Kontakt: Anna Rindorf ( [email protected] , 93510661) Käimasolevad projektid: Pärnumaa innovatsioonisüsteem KOBAR regionaaluuringud (PEEK). Periood: 1/2024-8/2026. Lisainfo: https://parnu.ut.ee/et/kobar . Roll: analüütik; uuringu teostamine, andmeanalüüside läbiviimine, mudeli loomine, tulemuste ning järelduste esitamine. Kontakt: RTK Pille Ruul,+372 6631961, [email protected]. Mereökosüsteemide vaatluse ja kaardistamine uue põlvkonna tööriistad (OBAMA-NEXT). Periood: 12/2022–11/2026. Rahastaja: Euroopa Komisjon . Läbiviijad: Tartu Ülikool (Eesti) koos välispartneritega . Täiendav info: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/19d0b20a-26be-41ee-b048-7ab207e5a06b . Roll: vastavalt projektis kokkulepitud tegevused kokkulepitud tööpakettide ning mahu lõikes (Tartu Ülikool). Erinevate projektiga ning projekti tegevusega seotus sidusgruppidega suhtlemine, info kogumine/vahendamine ning esitlemine. Täiendav info: https://obama-next.eu/project/ . Kontakt: Jacob Carstensen ( [email protected] , +4587158596) Läänemere ja Põhjamere heeringavarude ajalis -ruumiliste püügipiirangute teostatavus ja mõju (STC- herring ). Periood: 02/2025–06/2028.Rahastaja: Sihtasusuts Eesti Teadusagentuur . Läbiviijad: Tartu Ülikool (Eesti) koos välispartneritega . Täiendav info: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/aa0415dc-5b23-4f8c-8562- 3efd1bed6c51 . Roll: vastavalt projektis kokkulepitud tegevused kokkulepitud tööpakettide ning mahu lõikes (Tartu Ülikool). Andmete kogumine (kvantitatiivsed ning kvalitatiivsed), andmeanalüüside läbiviimine, tulemuste esitamine. Uuringu raames eeltööks läbiviidud rühmaarutelu asjatundjatega (väljaspool projekti) 4 tunni mahus. Planeeritud intervjuud aastasse 2026. Kontakt: Nicolas Goni ( [email protected] , +358295322536) Publikatsioonid: Roose , A . ; Ojaveer , H. ; Einberg, H. 2024. Advancing sustainable pathways with opportunities for a blue leap: exploring maritime spatial planning and regional strategy. NGM 10th. Book of Abstract: Transitioning Geographies, the 10th Nordic Geographers Meeting, Copenhagen, 24.-27.6.2024. Copenhagen: University of Copenhagen, 30. Einberg, H. ; Kase, K . ; Metsalu, P . ; Ojaveer , H . ; Raagmaa, G. 2022. The mandate for maritime spatial planning and land-sea interactions in Estonia within a rethought multilevel integrated and inclusive governance framework. ESPON MSP-LSI spin-off. Kättesaadav : https://www.espon.eu/sites/default/files/2024-05/final-report-msp-lsi-estonia.pdf Sepp, V . ; Mägi, M . ; Einberg, H . ; Helm, A . ; Roose, A . ; Kiisel , M . ; Vain, K . ; Võsaste , M . ; Veemaa, J . ; Raagmaa, G. 2022. Kohalike omavalitsuste roll rohepöörde elluviimisel. Lõpparuanne. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Kättesaadav : http://www.digar.ee/id/nlib-digar:702975 . Sepp, V . ; Mägi, M . ; Einberg, H . ; Helm, A . ; Roose, A . ; Kiisel , M . ; Vain, K . ; Joller-Vahter , L . ; Mägi, M . ; Raagmaa, G. 2022. Soovitused linnade ja valdade pöördumiseks rohelise arengu rajale : juhend . Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Kättesaadav : https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-09/KOV%20roll%20rohepöördes.%20Juhend.pdf Muud publikatsioonid : https://www.etis.ee/CV/Heli_Einberg Andmete esitamisega kinnitab isik (meeskonna liige), et on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel. Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta. Heli Einberg (allkirjastatud digitaalselt) MEESKONNALIIKME CURRICULUM VITAE Roll käesolevas töös: E kspert Nimi: Veiko Sepp Kontaktandmed: v [email protected], 737 6278 Praegune töökoht ja amet: Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut, vanemanalüütik Teenistuskäik: 2019–...Tartu Ülikool, Johan Skytte poliitikauuringute instituut, vanemanalüütik 2016 Tartu Ülikool, Johan Skytte poliitikauuringute instituut, projektijuht-analüütik 2012–2014 Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, projektijuht-analüütik 2012 Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, analüütik 2005–2012 Geomedia OÜ, analüütik Hariduskäik: 1999 Tartu Ülikool, magistrikraad ( inimgeograafia ) 1994 Tartu Ülikool, diplom cum laude (geograafia) Teostatud projektid/ tööd (eelkõige projektid/tööd, mis tõendavad vajalikku kompetentsi/töökogemust) : Tööga/projektiga töötamise alustamise ja lõpetamise aeg kuu ning aasta täpsusega: Tööandja/tellija andmed (Asutuse/ettevõtte nimi, kontaktisiku nimi, telefon, e-posti aadress): Viide/link tööle selle olemasolul ja vastuvõtmise/heakskiitmise kuupäev: Roll projektis/töös: Teostatud projektid/ tööd: Üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumite koonduuring. 5/2024−5/2025. Rahastaja: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Roll: II etapi juht, metoodik ja andmeanalüütik; fookusgrupi arutelude ja intervjuude läbiviimine 20 tunni mahus ( 8 tk ). Tööandja/tellija andmed: Anna Semjonova ([email protected]) Struktuurivahendite rakendusperioodi 2014–2020 järelhindamine . 8/2023−10/2024; Rahastaja: Rahandusministeerium. Lõpparuanne: https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024-10/Struktuurivahendite%20perioodi%202014-2020%20j%C3%A4relhindamise%20l%C3%B5pparuanne.pdf Roll: vastutav täitja ja projektijuht, analüütik; Dokumendianalüüs, intervjuude läbiviimine 14 tunni mahus ( 4 rühmaarutelu). Tööandja/tellija andmed: Miryam Vahtra, +372 6113047, [email protected] . Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste mõju hindamine Rahandusministeeriumile 01/2024 – 12/2024. Rahastaja: Rahandusministeerium. Roll: vastutav täitja ja projektijuht, analüütik; Tööandja/tellija andmed: Miryam Vahtra, +372 6113047, [email protected] . Sisend riigihanke „Üleriigilise planeeringu LS, AKM ja KSHP koostamine Rahandusministeeriumile“ (viitenumber 261687) täitmiseks. 12/2023–12/2023. Rahastaja: Hendrikson & Ko OÜ. Roll: ekspert; Tööandja/tellija andmed: Pille Metspalu; pille @dge.ee Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hingamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine. 12/2022–08/2023. Rahastaja: Hendrikson & Ko OÜ. Täiendav info: https://kliimaministeerium.ee/kevad . Roll: regionaalsete mõjude ekspert . Tööandja/tellija andmed: Pille Metspalu; pille @dge.ee Trendide ruumilise mõju analüüs. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2040“ alusuuring Rahandusministeeriumile. 08/2022–02/2023. Rahastaja: Rahandusministeerium. Lõpparuanne: https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2023-04/%C3%9Cleriigiline%20planeering%202050%20trendiuuring_L%C3%B5pparuanne%202023_Lisad.pdf . Roll: vastutav täitja , analüütik, ekspert, fookusarutelude moderaator . Fookusaru telude läbiviimise ajaline maht 24 tundi ( 6 tk) . Tööandja/tellija andmed: Anna Semjonova ([email protected]) Planeerimisseaduse mõju järelhindamine Rahandusministeeriumile. Rahastaja: Rahandusministeerium. 09/2021–10/2022. Lõpparuanne: https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/planeerimisseaduse-moju-jarelhindamine/ Roll: mõjude hindamise ekspert Tööandja/tellija andmed: Sandra Mikli, tel:56 837123, e-post: [email protected] m Sotsiaalse taristu väljaehitamise kokkulepete ja tasu instrumentide uuring Rahandusministeeriumile. 07/2023 – 05/2024 Roll: ekspert ja intervjueerija . Tööandja/tellija andmed: Sandra Mikli, tel:56 837123, e-post: [email protected] m Kohalike omavalitsuste roll rohepöörde elluviimisel Eestis. Periood: 03/2022–08/2022 . Rahastaja: Riigikantselei . Töö läbiviija: Tartu Ülikool. Täiendav info: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/611a4bf4-586a-4a14-8052-8b2d45af13b6 . Lõpparuanne: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:702975 . Roll: vastutav täitja . Dokumendianalüüs, intervjuude läbiviimine 20 tunni mahus (6 rühmaarutelu) . Tööandja/tellija andmed: Mari-Liis Sööt, +372 6935629; [email protected] . Viimsi valla üldplaneeringu (riigihange 264962) sotsiaal-majanduslik alusuuring . 07 / 2023 – 03 / 2024 . Rahastaja: Kobras OÜ ja Viimsi Vallavalitsus . Roll: vastutav täitja, projektijuht, metoodik, analüütik, koosloome seminaride läbiviija . Tööandja/tellija andmed: Teele Nigola; 5187602; [email protected] Publikatsioonid: Roose, A; Sepp, V. 2025. Navigating Regional Gaps, Cohesion Policy, and Geostrategic Security: Balancing Estonia’s Urban System. Proceedings of AESOP Annual Congress 2025: 36th AESOP Annual Congress, Istanbul, July 7 – 11, 2025. Istanbul: Yıldız Technical University. Viks- Binsol , P.; Sepp, V.; Mõtte, M.; Veemaa, J.; Parts, R.; Aro, K.; Tubelt, E.; Konov , V. 2025. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus - ja innovatsioonitoetuste mõju hindamine Rahandusministeeriumile . Kättesaadav : https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2025-01/Lopparuanne_20122024_ISBN%20numbriga.pdf Sepp, V.; Mägi, M.; Einberg, H.; Helm, A.; Roose, A.i ; Kiisel , M.; Vain, K.; Võsaste , M.; Veemaa, J.; Raagmaa, G.. 2022. Kohalike omavalitsuste roll rohepöörde elluviimisel. Lõpparuanne. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Kättesaadav : http://www.digar.ee/id/nlib-digar:702975 . Sepp , V.; Mägi, M.; Einberg, H.; Helm, A.; Roose, A.; Kiisel , M.; Vain, K.; Joller-Vahter , L.; Mägi, M.; Raagmaa, G. 2022. Soovitused linnade ja valdade pöördumiseks rohelise arengu rajale : juhend . Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Kättesaadav : https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-09/KOV%20roll%20rohepöördes.%20Juhend.pdf Sepp, V .; Lääne, S.; Kattai, K.; Noorkõiv, R.; Sootla , G. 2021. Regionaalse valitsemise mudelite kujundamise ettepanekud . Kättesaadav : https://www.researchgate.net/profile/Sulev-Laane/publication/358647365_Regionaalse_valitsemise_mudelite_kujundamise_ettepanekud/links/620d760108bee946f3867ce6/Regionaalse-valitsemise-mudelite-kujundamise-ettepanekud.pdf?origin=scientificContributions Lääne, S.; Kattai, K.; Sootla , G.; Lepik, K.-L.; Viks, A.; Saar, I.; Sepp, V.; Noorkõiv, R.; Mäeltsemees , S.; Olle, V.; Lõhmus, M. 2020. Eesti regionaaltasandi arengu analüüs . Regionaalse valitsemise mudelite kujundamise ettepanekud . Kättesaadav : https://www.hol.ee/docs/file/hol%20reganal%C3%BC%C3%BCs%20210x297mm%20web.pdf Raagmaa, G.; Terk, E.; Luht, K.; Sepp, V.; Alajõe, S.; Noorkõiv, R.; Peetersoo, J.; Kuusk, K.; Annist , A.; Sepp, E.; Kirt, K.; Treufeldt , T.; Lehtsalu, K.; Hansen, A.; Sokk, L.; Rogenbaum , N. 2020. Eesti regionaalse majanduse arengustsenaariumid 2035. Kättesadav : https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2019/02/Eesti-regionaalse-majanduse-stsenaariumid-2035.pdf Andmed sisaldavad informatsiooni mahus, mis võimaldab hinnata nõuetele vastavust. Andmete esitamisega kinnitab isik (meeskonna liige), et on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel. Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Hankedokumendi lisa 2 MEESKONNA CURRICULUM VITAE Roll käesolevas töös: Ekspert Nimi: Jonne Kotta Kontaktandmed: [email protected] Praegune töökoht ja amet: Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, professor Teenistuskäik: 2013 – ... Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, professor 201 4 –2020 Lõuna-T š iili Ülikool, külalisprofessor 2008–2014 Lääne-Austraalia Ülikool, vanemteadur 2001–2013 Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, vanemteadur 2000–2001 Helisingi Ülikool, teadur 1996–2000 Eesti Mereinstituut, teadur 1999 BKA Saaremaa Keskus, mereökosüsteemide spetsialist 1999 Pariisi Loodusmuuseum, teadur 1999 Stockholmi Ülikool, teadur 1997–1999 Turu Ülikool, teadur 1996 Taani Keskkonnauuringute Instituut, teadur Hariduskäik: 1996 – 2000 Tartu Ülikool doktorantuur; PhD hüdrobioloogia 1993–1996 Tartu Ülikool magistriõpe 1989–1993 Tartu Ülikool bakalaureuseõpe Teostatud projektid/ tööd: HORIZON MSP4BIO „Teaduspõhine mereruumi planeerimine bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ja taastamiseks ühtses Euroopa kaitsealade võrgustikus“. 08/2022–07/2025. Rahastaja: SA Eesti Teadusagentuur. Täiendav info: https://msp4bio.eu/ . Roll projektis: vastavalt projektis kokkulepitud tegevused tööpakettide ning mahu lõikes (Tartu Ülikool); täpsemalt arendasin ja integreerisin erinevaid (veebi)tööriistu eesmärgiga parandada mereruumi planeerimise protsesside efektiivsust ning hinnata planeeringu mõju merekeskkonnale . Tööandja/tellija andmed : koordinaator Ivana Lukic ( [email protected] ; +49 30832141747) ADRIENNE + , Adrienne’i projekti raames arendatud geoportaali (PlanWise4Blue) arendamine ja levitamine. 04/2023–10/2023. Rahastaja: Euroopa Komisjon. Täiendav info: https://gis.sea.ee/bluebiosites/ ; https://adrienne.ut.ee/ . Roll projektis: Portaali loomine, Eesti ja piiriüleste (Soome, Läti, Venemaa) andmete analüüs ning nende integreerimine portaali, töötubade läbiviimine lõppkasutajatega (ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, erasektor) . Tööandja/tellija andmed: Estonian EU external border Programme , projekti koordinaator Jonne Kotta. MAREA „Toetades Läänemere jätkusuutlikku arengut merekeskkonna arvepidamise kaudu“. 03/2020–03/2023. Rahastaja: Euroopa Komisjon; SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Täiendav info: https://marea.balticseaportal.net/ ; https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/0408f01e-9b4f-48d3-a90b-5384412d1cd8 . Roll projektis: Mereelustiku leviku modelleerimine Läänemeres, modelleerimistulemuste sidumine keskkonna arvepidamisega . Tööandja/tellija andmed: SYKE , koordinaator Paula Kankaanpää ( [email protected] ) Metoodika koostamine laevandusega seotud keskkonnamõju hindamiseks ja kirjeldamiseks Eesti mereala ning esialgse hinnangu koostamine. 01/2022–08/2022. Rahastaja: Keskkonnaministeerium. Lõpparuanne: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-01/Laevandus_l%C3%B5pparuanne.pdf . Roll projektis: Laevanduse kumulatiivse keskkonnamõju hindamine . Tööandja/tellija andmed: Keskkonnaministeerium, Meelis Münt . Vesiviljelus piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks. 02/2018– 11/2019. Rahastaja: Keskkonnaministeerium. Lõpparuanne: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-06/Projekti%20Vesiviljeluse%20piirkondlikud%20kavad%20l%C3%B5pparuanne.pdf ; Roll projektis: P rojektijuht imine , andmete kogumine sh. intervjuude läbiviimine erinevate sihtrühmadega , andmete analüüs , kavade koostamine . Tööandja/tellija andmed: Keskkonnaministeerium, Andres Talijärv . Planeerimis- ja teemaeksperdina: Ekspertkonsultatsioon mereala planeeringu koostamisel ja mõjude hindamisel. 04/2018–12/2021. Rahastaja: Hendrikson & Ko OÜ. Käimasolevad projektid/tööd: HORIZON MarTe „Meretehnoloogia tippkeskus kestliku sinimajanduse edendamiseks Baltikumis“ . 01 / 2025–12 / 2028. Rahastaja: Euroopa Komisjon. Täiendav info: https://kik.ee/en/eic-projects/marte-marine-technology-innovation-network-promoting-sustainable-blue-economy-baltics ; https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/9dbe6ee5-1f02-49b7-a231-873445442f43 . Roll projektis/töös: Merekeskkonna, tehnoloogia ja sotsiaalmajanduslike andmete k ogumine (süstemaatilised ülevaated, metaanalüüsid, intervjuud sihtrühmadega), analüüs ning veebitööriistade väljatöötamine . Tööandja/tellija andmed: KIK Jekaterina Molotkova (projektijuht); [email protected] (+372 56830876) MSP4MORE „Merealade ruumilise planeerimise lahendused kestlikkuse eesmärkide ühendamiseks avamere taastuvenergia laiendamisel“. Rahastaja: SA Eesti Teadusagentuur. Täiendav info: https://www.slu.se/en/research/research-catalogue/projekt/h/msp4more---hallbar-integrering-av-vindkraft-i-havsplaneringen---synergier-och-anpassningar-for-biologisk-mangfald-och-andra-hallbarhetsmal/ . Roll projektis: Praktiliste tööriistade arendamine ja kasutamine efektiivsemate mere ruumilise planeerimisanalüüside läbiviimiseks . Tööandja/tellija andmed: Lena Bergström ([email protected] ; +46104784116) BlueGreen Governance „Mere-maismaa majandamine“. 01/2024–12/2027. Rahastaja: Euroopa Komisjon. Täiendav info: https://bggovernance.eu/ ; https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/09d7f973-c247-4279-b49d-ed55ce931016 ; Roll projektis: vastavalt projektis kokkulepitud tegevused tööpakettide ning mahu lõikes (Tartu Ülikool); täpsemalt geoportaali loomine, mis võimaldab erinevate keskkonnaalaste ja sotsiaalmajanduslike stsenaariumite läbianalüüsimist suurendamaks teaduspõhisust mereruumi planeerimisel ja poliitikate kujundamisel . Tööandja/tellija andmed: koordinaator Gianluca Ferraro ([email protected]) BLUE CONNECT „Merekaitsealade tõhus kaitse, taastamine ja sidususe parandamine“. 09/2024–03/2028. Rahastaja: Euroopa Komisjon. Täiendav info: https://blueconnect-project.eu/ ; https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/4a90a421-ca79-456c-a640-520090688d61 . Roll projektis: V astavalt projektis kokkulepitud tegevused kokkulepitud tööpakettide ning mahu lõikes (Tartu Ülikool); täpsemalt m erekaitsealade sidususanalüüside arendamine ja rakendamine erinevates Euroopa merepiirkondades . Tööandja/tellija andmed: koordinaator Natascha Jaspert ([email protected]) Publikatsioonid: Lees, L.; Peart, R.; Kotta, J.; Zuercher, R.; Aps, R.; Greig, K.; Koorits, T.; Pritchard, D.; Tucker, B.; Barboza, F. R. 2025. Comparative analysis of top-down and bottom-up approaches in maritime spatial planning. Regional Studies in Marine Science, 88, 104257. DOI: 10.1016/j.rsma.2025.104257. Reke, A.; Ruskule, A.; Lees, L.; Kotta, J.; Veidemane, K.; Kõivupuu, A.; Herkül, K.; Aps, R.; Jänes, H.; Barboza, F.R. 2025. Linking coastal cultural ecosystem services to human well-being and leisure preferences: Insights from the Baltic Sea region. Ecosystems and People, 1, 2530103. DOI: 10.1080/26395916.2025.2530103. Kotta, J.; Douguet, J.-M.; Vollmer, E.; Fetissov, M.; Furlan, E.; Grassi, G.; Zennaro, F.; Pagan, H. C.; Orav-Kotta, H. 2025. Assisting coastal and marine governance: enhancing decision support through digital tools for cumulative impact assessment. Ocean and Society. DOI : 10.17645/oas.10300. Lees, L.; Herkül, K.; Aps, R.; Barboza, F. R.; Karro, K.; Roio, M.; Szava-Kovats, R.; Kotta, J. 2024. Integrating cultural and natural assets in marine spatial planning: a new approach for joint management of cultural and natural assets. Journal for Nature Conservation, 81, 126701. DOI: 10.3390/oceans5030032. Lees, L.; Karro, K.; Barboza, F. R.; Ideon, A.; Kotta, J.; Lepland, T.; Roio, M.; Aps, R. 2023. Integrating maritime cultural heritage into maritime spatial planning in Estonia. Marine Policy, 147, ARTN 105337. DOI: 10.1016/j.marpol.2022.105337. Maar, M.; Holbach, A.; Boderskov, T.; Thomsen, M.; Buck, B.; Kotta, J; Bruhn, A. 2023. Multi-use of offshore wind farms with low-trophic aquaculture can help achieve global sustainability goals. Communications Earth & Environment, 4, 447. DOI: 10.1038/s43247-023-01116-6 Galparsoro, I . ; Pinarb si, K.; Gissi, E.; Culhane, F.; Gacutan, J.; Kotta, J.; Cabana, D.; Wanke, S.; Aps, R.; Bazzucchi, D.; Cozzolino, G.; Custadio, M.; Fetissoc, M.; Inácio, M.; Jernberg, S.; Piazzi, A.; Paudel, K. P.; Ziemba, A.; Depellegrin, D. 2021. Operationalisation of ecosystem services in support of ecosystem-based marine spatial planning: insights into need and recommendations. Marine Policy, 131, 104609. DOI: 10.1016/j.marpol.2021.104609. Aps, R.; Herkül, K.; Kotta, J.; Cormier, R.; Kostamo, K.; Laamanen, L.; Lappalainen, J.; Lokko, K.; Peterson, A.; Varjopuro, R. 2018. Marine environmental vulnerability and cumulative risk profiles to support ecosystem-based adaptive maritime spatial planning. ICES Journal of Marine Science, 75 (7), 2488-2500. DOI: 10/1093/icesjms/fsy101. Andmed sisaldavad informatsiooni mahus, mis võimaldab hinnata nõuetele vastavust. Muu oluline informatsioon: Alates 2017 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõustamine mereruumi planeeringuga seotud tegevustes. Osalemine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi strateegiate, arengukavade ja vesiviljelusega soetud töörühmade tegevuses. Andmete esitamisega kinnitab isik (meeskonna liige), et on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel. Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta. (allkirjastatud digitaalselt) MEESKONNA CURRICULUM VITAE Roll käesolevas töös: Analüütik Nimi: Kandela Õun Kontaktandmed: [email protected], tel +372 58551659 Praegune töökoht ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, statistika nooremlektor amet: Teenistuskäik: 2001–… Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Pärnu kolledž, statistika õppejõud 2012–2022 Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Pärnu kolledž, Uurimiskeskuse juhataja 2005–2008 Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Pärnu kolledž, Noorte teaduskeskus, juhataja Hariduskäik: 2004–2014 Tartu Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Sotsioloogia, doktorant. 2002–2004, Tartu Ülikool, Statistikainstituut rakendusstatistika 1994–1998, Tartu Ülikool, Matemaatikateaduskond, matemaatiline statistika (BSc) Teostatud projektid/tööd Rakendusuuringud: COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele. Uuringu lõpparuanne. Periood: 08.10.2020–28.01.2021 Rahastaja: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Läbiviijad: Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Pärnu kolledž. Roll: andmemalaüüsi teostamine. Täiendav info: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/9e6c5c53-2a14-426b-907b- c34fb84cf93d. Kättesaadav: https://static.visitestonia.com/docs/3638987_c-19- taisaruanne-24-03-21.pdf Publikatsioonid: Kose, Marika; Tuula-Fjodorov, Reeda; Tappo, Kristin-Marie; Koor, Tatjana; Õun, Kandela (2023). Developing an Environmental Impact Assessment Methodology for Disc Golf Courses. Journal of Teacher Education for Sustainability, 25 (1), 133−154. DOI: 10.2478/jtes-2023-0009.  Piirman, Marit; Koor, Tatjana; Õun, Kandela (2021). Developing garden tourism and services – case of Garden Pearls Network in Estonia and Latvia. Book of Abstracts: Agroforestry for the transition towards sustainability and bioeconomy.: 5th European Agroforestry Conference. Ed. Donatella Spano, Francesca Camilli, Adolfo Rosati, Pierluigi Paris, Antonio Trabucco. European Agroforestry Federation, 522−523. https://drive.google.com/file/d/1qqysI_oF-EeDjJZAaS2ICWKNTlUubicj/view Õun, Kandela; Kirikal, Kaisa (2020). A study of body measurements of sporty and not sporty persons living in Pärnu county. Papers on Anthropology, 29 (2), 92−103. DOI: 10.12697/poa.2020.29.2.08. Muu oluline info: Andmete esitamisega kinnitab isik (meeskonna liige), et on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel. Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta. Kandela Õun (allkirjastatud digitaalselt)  KEHTESTATUD Tartu Ülikooli rektori 29. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 19 (jõustunud 01.01.2018) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 15. juuni 2018. a käskkirjaga nr 17 (jõustunud 15.06.2018) Grandikeskuse kirjeldus Võttes aluseks Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 15 lõike 2 punkti 8 ning paragrahvi 28 lõike 2, kinnitan grandikeskuse kirjelduse. 1. Tugiüksuse andmed: 1.1. nimi: grandikeskus, inglise keeles Grant Office; 1.2. koht organisatsioonis: teadusprorektori vastutusala; 1.3. juht: grandikeskuse (edaspidi: tugiüksus) juhataja; 1.4. põhiülesanne: teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkuse parandamiseks tugiteenuste osutamine ning panustamine Eesti ja rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse poliitika kujundamisse. 2. Tegevused 2.1. teadus- ja arendustegevuse seireks ning aruandluseks vajalike analüüside tegemine; 2.2. Eesti ning rahvusvahelise, eeskätt Euroopa Liidu suunalise teadus- ja arendustegevuse poliitika väljatöötamises osalemine; 2.3. Tartu Ülikooli (edaspidi: ülikool) teadus- ja arendustegevuse korralduse arendamine; 2.4. teadus- ja arendustegevuse aruandlus ja evalveerimise korraldamine; 2.5. raha ülikooli toomise võimekuse suurendamine: 2.5.1. rahastamisvõimaluste otsimine, analüüsimine ja suunatud vahendamine teadlastele, kasutades tänapäevaseid digitaalseid võimalusi ning masinõppele tuginevaid lahendusi; 2.5.2. akadeemiliste töötajate projektitaotluste koostamise võimekuse arendamine; 2.5.3. projektitaotluste koostamine ja teadlaste abistamine nende koostamisel; 2.6. teadus- ja arendustegevuse ning õppe- ja muude arendusprojektide koordineerimine; 2.7. hankepakkumuste koostamise korraldamine; 2.8. avaliku ja mittetulundussektori juriidiliste isikutega teadusmahuka teenuse osutamiseks sõlmitavate lepingute menetlemine, sh lepingueelsete läbirääkimiste pidamine, lepingute vormistamine, nende üle arvestuse pidamine ja järelevalve lepingute täitmise üle; 2.9. Eesti Teadusinfosüsteemi administreerimine ülikoolis; 2.10. arendusprojektide menetlemise digitaalse keskkonna arendamine ja administreerimine; 2.11. ülikooli inimuuringute eetika komitee asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine; 2.12. muud tugiüksuse põhiülesande täitmiseks vajalikud tegevused. 21. Tugiüksuse juhatajal on õigus ülikooli nimel 21.1. esitada ülikooli teadus-, arendus-, õppe- ja muu tegevuse rahastamiseks taotlusi, sõlmida lepinguid ja allkirjastada sellega seotud dokumente; 21.2. esitada hankepakkumusi; 1 (2)  21.3. sõlmida riigi, kohalike omavalitsuste ja nende asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, mittetulundusühingute ja sihtasutustega teadusmahuka teenuse osutamiseks lepinguid ning allkirjastada sellega seotud dokumente. [jõustunud 15.06.2018] 22. Tugiüksuse juhataja õigus sõlmida lepinguid tugiüksusele vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras. [jõustunud 15.06.2018] 23. Tugiüksuse juhatajat asendab tema äraolekul teadusprorektori korralduse alusel üks tugiüksuse töötajatest. [jõustunud 15.06.2018] 3. Käskkiri jõustub 1. jaanuaril 2018. 2 (2)  Lepingu Lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud Lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud Tartu Ülikooli (edaspidi: Töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel XXX sõlmitud Lepingu „Mereala planeeringute ülevaatamise ettevalmistamine – intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile“ nr XXX alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu eritingimuste punktiga ….. ja üldtingimuste punktiga 2.4 ja 2.5. arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  TÖÖVÕTULEPING nr 5-4/9-1 ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama (edaspidi Tellija), ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, 50090 Tartu, mida esindab rektori 29.12.2017 käskkirja nr 19 alusel Tartu Ülikooli Grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi nimetatud Töövõtjad, eraldi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest Lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral Lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus, täitmine ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on mereala planeeringute ülevaatamise ettevalmistamine – intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine. 2.2. Töövõtja kohustub tegema tööd vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades sätestatud tingimustele. 2.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud hanke alla väikehanke piirmäära1 tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.4. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö vastavalt väikehanke lähteülesandele ja annab selle tulemused tellijale üle hiljemalt 20. nädala viimasel tööpäeval peale lepingu sõlmimist. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas üheksateist tuhat eurot (ilma käibemaksuta, 19000 €) arve alusel pärast tööde 1 MKM hankekord § 9, https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) allkirjastamist. Hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras. Töö loetakse vastuvõetuks kui tellija on allkirjastanud akti. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Lembe Reiman, telefon +372 5885 1406, e-post: [email protected] . 4.2. Töövõtja volitatud esindajad lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Antti Roose telefon 5332 8233, e-post [email protected] . 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. Väikehanke lähteülesanne; 5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus; 5.1.3. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm) 5.1.4. Lisa 4. Tartu Ülikooli rektori 29. detsembri 2017. a käskkiri nr 19 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium- uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Käesolevas lepingus ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2. 6.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ivari Rannama Siret Rutiku Maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Grandikeskuse juhataja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud Lepingu nr 5-49-1 09.01.2026 juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud Tartu Ülikooli (edaspidi: Töövõtja) Antti Roose, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži külalisprofessor, uuringu juht poolt ja esitatud Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi planeeringute nõunikule Lembe Reimanile (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel 09.01.2026 sõlmitud Lepingu „Mereala planeeringute ülevaatamise ettevalmistamine – intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile“ nr 5-49-1 alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. Mereala planeeringute ülevaatamise ettevalmistamine – intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile jaanuar-mai 2026 eesmärgiga läbi viia süsteemne, objektiivne ja sõltumatu analüüs mereala planeeringute elluviimise kohta järgnevas sisus: viidi läbi intervjuud meremajanduse erinevate valdkondade esindajatega ja asjakohaste sidusgruppidega; kaardistati meremajanduse erinevate valdkondade ja sidusgruppide kogemused mereplaneeringute rakendamisel, sh hinnatakse, kas merekasutuse soovitusi rakendatakse nõuetekohaselt ja kas tegevus vastab mereala planeeringutes sätestatule; analüüsiti, kuidas on planeering mõjutanud valdkondlike tegevusi, millist kasu või takistusi mereplaneeringust nähakse; hinnati, kas merekasutuse kriteeriumid vastavad sektorite vajadustele; selgitati välja sidusrühmade rahulolu planeeringu elluviimisega; tuvastati planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud ja kitsaskohad; tehti ettepanekud mereala planeeringu rakendamise tõhustamiseks ning esitatakse soovitused/ootused tulevikuks. 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu eritingimuste punktiga 3 ja üldtingimuste punktiga 2.4 ja 2.5. arve esitamiseks summas 19000 eurot (üheksateist tuhat eurot) käibemaksuta. Hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija Antti Roose Lembe Reiman Tartu Ülikooli külalisprofessor Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi riigi planeeringute nõunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/