Seisukohad LasteKS ja TMS-i muutmise seaduse eelnõule

Karmen Joller Sotsiaalminister Teie 28.11 .2025 nr 1.2-2/118-1 Sotsiaalministeerium Meie 09.01.2026 nr 1-8/ 2 6 / 10 info@ sm .ee [email protected] Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu Lugupeetud Karmen Joller Täname, et olete advokatuurile saatnud arvamuse avaldamiseks lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Esitame teile kirja lisana Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni seisukohad eelnõu osas. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Imbi Jürgen Esimees Lisa: Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni seisukohad Merit Aavekukk-Tamm 6979 253 [email protected] EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION Karmen Joller Sotsiaalminister Teie 28.11.2025 nr 1.2-2/118-1 Sotsiaalministeerium Meie 09.01.2026 nr 1-8/26/10 [email protected] [email protected] Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu Lugupeetud Karmen Joller Täname, et olete advokatuurile saatnud arvamuse avaldamiseks lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Esitame teile kirja lisana Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni seisukohad eelnõu osas. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Imbi Jürgen Esimees Lisa: Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni seisukohad Merit Aavekukk-Tamm 6979 253 [email protected] Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto 10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435 Reg kood 74000027 AS LHV Pank  EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON Austatud Karmen Joller Sotsiaalminister Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 7. jaanuaril 2026 ARVAMUS lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule Austatud sotsiaalminister proua Karmen Joller Täname võimaluse eest avaldada arvamust lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule (edaspidi: eelnõu), milline edastati Eesti Advokatuurile arvamuse avaldamiseks 1. detsembril 2025. Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjon (edaspidi: komisjon) toetab lastekaitseseaduse muutmist eelnõus kavandatud viisil, kuid leiab, et eelnõuga ette nähtud täitemenetluse seadustiku (TMS) muudatused ei ole suures ulatuses põhjendatud ega kooskõlas kehtiva õigusega. Komisjon ei toeta eelnõuga kavandatud TMS-i muudatusi osas, mis annaksid kohtutäiturile ja kohaliku omavalitsuse (edaspidi: KOV) esindajale õiguse otsustada, milliseid jõustunud kohtulahendeid tuleb täita ja milliseid mitte. Eelnõuga kavandatud muudatused on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) ja kehtiva perekonnaseaduse (PKS) regulatsiooniga. Komisjon põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Täitemenetluse seadustiku muudatused Eelnõu kohaselt täpsustatakse TMS-i § 179 lõikes 2 KOV-i esindaja ülesandeid lapsega seotud täitetoimingutes. Eelnõuga muudetakse TMS-i § 179 sõnastust selliselt, et lõike 2 punktis 3 sätestatakse KOV-i esindaja õigus teha vajaduse korral kohtutäiturile ettepanek lapsega suhtlemise võimaldamise asjades täitetoiming peatada, kui täitetoimingu jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. TMS-i § 179¹ lõikes 8 sätestatakse kohtutäituri õigus teha lapsega suhtlemise võimaldamise asjades otsus täitetoimingu või täitemenetluse peatamiseks. Eelnõu seletuskirja kohaselt sätestatakse TMS-i § 179¹ lõikes 8 kohtutäituri õigus peatada Kentmanni 4 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978 10116 TALLINN Faks 662 0677 Luminor Bank AS Reg kood 74000027 E-post: [email protected]  EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON lapsega suhtlemise võimaldamise asjades täitetoiming või täitemenetlus, kui toimingu tegemine või menetluse läbiviimine ei ole lapse seisundist või muudest temaga seotud asjaoludest tulenevalt võimalik. Lapsega seotud asjaolude all peetakse silmas eelkõige olukordi, kus kohtutäitur on tuvastanud, et lapsega koos elav vanem on täitnud oma kohustused ja teinud kõik endast oleneva, et laps suhtluskorra täitmisega nõustuks, kuid laps keeldub siiski kohtulahendit täitmast. On küsitav, millisel viisil hakkaks kohtutäitur tuvastama, et lapsega kooselav vanem on kõik endast oleneva teinud. Veelgi enam, kui kohus on kindlaks määranud lapsega suhtlemise korra, on ta juba hinnanud lapsega seotud asjaolusid ja teinud lahendi, mis vastab lapse huvidele, sh leidnud, et vanemaga suhtlemine on lapse huvides. Kohtutäitur ei saa sellises olukorras astuda kohtu asemele ja hakata ise lapsega seotud asjaolusid tuvastama ja ümberhindama. TMS-i § 179¹ lõige 8 näeb täiendavalt ette, et KOV-i esindajal on õigus teha kohtutäiturile ettepanek peatada täitetoiming, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. Kusjuures, KOV-i esindaja ettepanekul tehtud täitetoimingu peatamise otsus ei ole edasikaevatav. Sisuliselt antakse TMS-i § 179¹ lõikega 8 kohtutäiturile ja KOV-i esindajale õigus otsustada, et määrus, mille kohus (või ka kohtud, sh Riigikohus) on teinud järgides TsMS § 5 lg 3 sätestatud uurimispõhimõtet ja muid TsMS-is lapsesse puutuvate hagita asjade läbivaatamisele kehtestatud regulatsioone, ei kuulu enam täitmisele. Kohtutäiturile ja KOV-i esindajale antakse pädevus otsustada, millised jõustunud kohtulahendid kuuluvad täitmisele ja millised mitte. Ühtlasi saaksid kohtutäitur ja KOV-i esindaja edaspidi otsustada, sõltumata kohtu poolt tehtud jõustunud lahendist, kas suhtlemine vanemaga on lapse huvides või mitte. Vastavat otsust ei oleks võimalik vaidlustada. PS-i § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. PS-i § 27 näeb ette vanemate õiguse ja kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Vastavalt PKS § 143 lg 3 võib kohus piirata lapse huvides suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Kui kohus on reguleerinud lapse ja vanema suhtlemist, on ta järelikult leidnud, et vanemaga suhtlemine on lapse huvides. Kohtulahendit ei saa kohtutäitur ega KOV-i esindaja muuta. Jõustunud kohtulahendit tuleb täita. Vanema õigus oma lapsega suhelda omab põhiseaduslikku kaitset. Kui kohtu poolt määratud suhtluskorras on vaja teha muudatusi, peab see olema kohtu, mitte kohtutäituri ja KOV-i esindaja pädevuses. Vastupidiselt kaotaksid lapsega suhtlemise võimaldamise asjades kohtulahendid igasuguse mõtte. TMS-i § 179¹ lõige 9 näeb ette, et kui lapsega suhtlemise võimaldamise asjades ei ole võimalik täitetoimingut teha lapsega seotud asjaolude tõttu, teavitab kohtutäitur vanemat, et tal on võimalik pöörduda kohtu poole suhtluskorra muutmiseks. Kentmanni 4 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978 10116 TALLINN Faks 662 0677 Luminor Bank AS Reg kood 74000027 E-post: [email protected]  EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON Komisjon on esiteks seisukohal, et jõustunud kohtulahendit tuleb täita, mitte suunata õigustatud vanemat uuesti kohtusse pöörduma. Kohus on juba hinnanud lapsega seotud asjaolusid ja teinud lahendi lapse huvidest lähtuvalt. Ühtlasi suurendaks selline lähenemine oluliselt kohtu töökoormust, millega eelnõu koostamisel arvestatud ei ole. Teiseks, näeb seadus ette konkreetsed alused suhtluskorra muutmiseks, milleks ei ole täitemenetluse ebaõnnestumine. Kolmandaks, peaks sellises olukorras kohtusse pöörduma ikkagi kohustatud vanem, kes tõendab ära, et olemaolev suhtluskord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele. Riigikohus on määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13 selgitanud, et: „Kui lapsega koos elav vanem leiab, et kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole avaldusega muuta PKS § 143 lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda.“ Eelnõu selle põhimõttega ei arvesta. TMS-i § 179¹ lõikes 10 sätestatakse lapsega suhtlemise võimaldamise asjades täitemenetluse lõpetamise alus juhul, kui vanem ei ole kasutanud võimalust pöörduda kohtusse kuue kuu jooksul pärast seda, kui täitemenetlus on lapsega seotud asjaolude tõttu peatatud ja kohtutäitur on teda sellekohasest võimalusest teavitanud. Seletuskirjas on märgitud, et: „Samuti motiveerib see vanemaid otsima kohtu kaudu sobivamat täitmisviisi, kui sundtäitmine ei õnnestu.“ Selle asemel, et leida lahendusi, kuidas tagada lapsega suhtlemise võimaldamise asjades paremini jõustunud kohtulahendite täitmine, suunatakse vanemad uuesti kohtusse. Täitemenetluse lõpetamise aluse lisamisega võetakse vanemalt õigus lapsega isiklikult suhelda ja seda ilma kohtu otsuseta. Ülaltoodust tulenevalt ei toeta komisjon eelnõuga planeeritud TMS-i § 179 lõike 2 punktis 3 ja TMS-i § 179¹ lõigetes 8-10 toodud muudatusi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Orav Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni esimees Kentmanni 4 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978 10116 TALLINN Faks 662 0677 Luminor Bank AS Reg kood 74000027 E-post: [email protected]