dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vesiniku ülekandevõrgu riigi eriplaneering

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 23. jaanuar 2026
Viit
13-3/261-1
Registreeritud
23. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 Maa ja ruumiloome
Sari
13-3 Riigi eriplaneeringute koostamise kirjavahetus
Toimik
13-3/25/11
Vastutaja
Monika Korolkov (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
22. veebruar 2026

Failid

  • 📎E-kiri.eml139 KB
  • 📎Ettepanek_ Vesiniku ülekandevõrgu riigi eriplaneering.pdf85 KB

Sisu (failidest)

Vesiniku ülekandevõrgu riigi eriplaneering 23 Jan 2026 Lugupeetud Andres Sutt, energeetika- ja keskkonnaminister Erki Keldo, majandus- ja tööstusminister Eesti Vesinikuühing tervitab Teie poolt väljendatud seisukohti meretuuleparkide arendamise uue mudeli ja investorkindluse vajaduse kohta. Oleme veendunud, et meretuule arendamise edu alus on strateegilise väljundtaristu olemasolu, mis ühendab Eesti vesinikutootmise potentsiaali Euroopa järjest kasvava nõudlusega. . Elering on esitanud taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks Põhjamaade-Balti vesinikukoridori (NBHC) Eesti osa rajamiseks. Vesinikuühingu hinnangul peab riiklik vaade siin olema märksa ambitsioonikam ja majandussüsteemi kui tervikut arvestav , mitte üksnes üksnes Eleringi transiisitasudele orienteeruma. . Meie eesmärk peab olema Eesti taastuvelektri maksimaalne väärindamine kohapeal vesinikuks ja selle eksport kõrge lisandväärtusega toodetena. Vesinik on sisuliselt väärindatud elekter. Meie hinnangul on väärtusahel ja Eestisse jääv lisandväärtus kasvavas järjekorras järgmine: 1.​ Transiiditasu vesiniku transportimisest. 2.​ Meretuule ja maismaatuule väärindamine vesinikuks ja selle eksport. 3.​ Vesiniku väärindamine lõppproduktideks (väetised, kütused, kemikaalid) ja nende eksport. Riik peab maksimeerima sellest ahelast saadavat kasu. Äsja avaldatud BOGI System Study 2026 uuring kinnitab, et piirkondlik süsteemi optimeerimine eeldab nii maismaa- kui avamere vesinikuühenduste sünkroniseeritud planeerimist. Oluline on järgida naaberriikide eeskuju: Soome süsteemihaldur Gasgrid arendab täna paralleelselt mõlemat suunda, mõistes, et just regionaalne koostöö ja erinevate rahvusvaheliste projektidega ühinemine tagab piisava mahu, varustuskindluse ja rahvusvaheliste investorite huvi. Sellest tulenevalt teeb Eesti Vesinikuühing Vabariigi Valitsusele ettepaneku: ●​ Määrata algatatava riigi eriplaneeringu ala piisavas ulatuses: Planeeringu algatamise otsuses ei tohi piirduda vaid maismaatrassiga, vaid planeeringuala peab ulatuma rannikust merepiirini. See on vajalik valmiduse loomiseks erinevate rahvusvaheliste projektidega, sealhulgas Baltic Sea Hydrogen Collector (BHC) ühendamiseks. ●​ Tagada meretuuleparkide turulepääs: Otsene ja konkurentsivõimeline väljund Euroopa energia tõmbekeskusteni on vältimatu eeldus Eesti 7GW+ meretuule potentsiaali realiseerimiseks ja suurinvesteeringute Eestisse toomisel. Riiklik otsus kavandada kõik strateegilised suunad ühe planeerimisprotsessi raames on selge signaal investoritele, et Eesti loob terviklikku tööstusstrateegiat, lähtudes riikliku kasu maksimeerimisest. Kutsume Teid üles tagama, et riigi eriplaneeringu algatamise otsus vastaks Eesti pikaajalisele majandushuvile. Lugupidamisega, Eesti Vesinikuühingu juhatuse nimel Ain Laidoja, Eesti Vesinikuühingu tegevjuht +372 5 017 615 Saatja: "Ain Laidoja" <[email protected]> Saaja: [email protected], "info - MKM" <[email protected]> Teema: Vesiniku ülekandevõrgu riigi eriplaneering Kuupäev: 2026-01-23 10:04 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud minister Andres Sutt, Lugupeetud minister Erki Keldo Edastan Eesti Vesinikuühingu ettepaneku vesinikutaristu riigi eriplaneeringu ulatuse osas. Leiame, et planeeringu algatamisel peab riik tagama valmiduse meretuuleparkide liitmiseks ja rahvusvaheliste projektidega ühendamiseks. Eesti eesmärk peab olema taastuvenergia maksimaalne väärindamine (väetised, kütused, kemikaalid), mitte piirdumine üksnes transiidiga. Täpsem argumentatsioon ja viited uuringutele on esitatud lisatud dokumendis. Lugupidamisega -- Ain Laidoja <http://h2est.ee> Estonian Association of Hydrogen Technologies +372 5 017 615 <https://mail.google.com/chat/u/0/> _____
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel