Saatja: "Tõnu Post" <
[email protected]>
Saaja: "info - MKM" <
[email protected]>
Teema: Kõrgepinge uue trassi valik
Kuupäev: 2026-01-21 10:36
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lgp. Tõnu Post
Kõljala POÜ juh. Esimees
tel. 5083914
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn e-post:
[email protected] Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassialternatiividest Käesolevaga pöörduvad riigi eriplaneeringu koostajate poole Kõljala Põllumajanduslik O saühing ja Valjala Põllumajanduslik Osaühing kui riigi eriplaneeringust puudutatud isikud, kellele kuuluvad kinnistud jäävad Eesti–Läti neljanda elektriühenduse eelistatud trassivalik u alale. Osaühingutele kuuluvatele kinnistutele, mis on loetletud lisas 1, on seatud hoonestusõigused tuulepargi arendamiseks. Kinnistuid kasutatakse käesoleval ajal valdavalt põllumajandus- ja metsamaana ning nende senine kasutus on olnud kooskõlas kehtiva ruumilise planeerimise ja maakasutuse praktikaga. Samas paiknevad kõnealused kinnistud Saare maakonnaplaneeringus ning Saaremaa valla koostamisel olevas üldplaneeringus tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks määratud alal (ala nr 2), mistõttu on osaühingud nendele kinnistutele tuuleenergia arendamise eesmärgil hoonestusõigused seadnud. Maaomanike jaoks tähendab eelnimetatud planeeringuline otsus õiguspärast ootust, et nende maa senine kasutus saab tulevikus areneda kõrgema lisandväärtusega maakasutuseks kooskõlas avalike huvidega taastuvenergia tootmise edendamisel. Kuigi tuulepargi rajamine ei ole oma olemuselt kunagi täielikult kindel ning sõltub mitmetest keskkondlikest, tehnilistest ja majanduslikest teguritest, on just planeeringutega loodud ruumiline raamistik see, mis annab maaomanikele võimaluse kaaluda ja ette valmistada oma maa sihipärast kasutamist tulevikus. Avalikustatud Eesti–Läti neljanda elektriühenduse eelistatud trassivalik läbib ala nr 2 keskosa ning toob kaasa ulatuslikud ja püsivad maakasutuspiirangud. Kavandatava 330 kV õhuliini kaitsevöönd ning kehtivatest standarditest tulenevad ohutusvahemaad tähendavad praktikas, et tuuleenergia arendus ala nr 2-l muutub kas osaliselt või täielikult võimatuks. Selline lahendus välistab mitte üksnes üksikute tuulikute rajamise, vaid seab kahtluse alla kogu ala kasutamise tuulepargi eesmärgil. O luline on rõhutada, et elektriühenduse rajamisega kaasnevad hüvitusmehhanismid lähtuvad eeskätt maa senisest kasutusotstarbest, st põllumajandus- või metsamaana kasutamisest, ega kata kahju, mis tekib maa planeeringulise arenduspotentsiaali sisulisest kadumisest. Tuuleenergia arendus pakub maaomanikele oluliselt suuremat ja pikaajalisemat majanduslikku tulu võrreldes senise maakasutusega ning riigi eriplaneeringuga kaasnev püsiv kitsendus võib tähendada maaomanikele märkimisväärset ja pöördumatut sissetuleku vähenemist tulevikus. Lisaks juhi me tähelepanu sellele, et ala nr 2 on määratud tuuleenergeetika arendusalaks teadlikult ning põhinedes riiklikel ja maakondlikel planeeringutel, mille eesmärk on taastuvenergia tootmise soodustamine. Riigi eriplaneeringu lahendus, mis kulgeb läbi selle ala, seab kaks avalikku huvi – elektriühenduse rajamise ja taastuvenergia tootmise – omavahel vastuollu ning nihutab ebaproportsionaalselt suure koormuse üksikutele maaomanikele. Eeltoodust tulenevalt palu me riigi eriplaneeringu koostamisel arvestada Saaremaa maakonnaplaneeringus ja Saaremaa valla koostatavas üldplaneeringus määratud tuuleenergeetika arendusalaga ning kavandada Eesti–Läti neljanda elektriühenduse trass selliselt, et see väldiks ala nr 2 läbimist ja piirnemist selliselt, et see põhjustaks lisakitsendusi tuulearendusalale. V õi kulgeks võimalusel mööda olemasoleva t 110 kV trassikoridor i . Selline lahendus vähendaks oluliselt riiveid maaomanike omandiõigusele ning säilitaks ala planeeringulise kasutusvõimaluse tulevikus. T oeta me Eesti energiasüsteemi arendamist ja varustuskindluse suurendamist, kuid pea me vältimatuks, et riiklikult kavandatavad taristulahendused arvestaksid ka kohalike maaomanike õigustatud huvidega ning kehtivate ja koostamisel olevate planeeringutega. Palume käsitleda Kõljala Põllumajanduslikku osaühingut ja Valjala Põllumajanduslikku Osaühingut riigi eriplaneeringu menetluses puudutatud isikutena ning kaasata sisuliselt edasisse menetlusse. Lugupidamisega Kõljala Põllumajanduslik O saühing Valjala Põllumajanduslik Osaühing /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnu Post juhatuse liige Lisa 1: Kõljala Põllumajanduslik Osaühing ja Valjala Põllumajanduslik Osaühing kinnistute loetelu, millele on seatud hoonestusõigus tuulepargi arendamiseks Katastritunnus Aadress 85801:001:1147 Raadipõllu 59201:001:0953 Kanavälja 85801:001:0983 Vana- Antsupõllu 85801:001:0798 Männamäe 59201:002:0377 Jaani 59201:002:0724 Lepajõe 59201:002:0460 Soo 59201:001:0173 Lõve 59201:002:0583 Ildi 59201:001:0164 Ühistu 71401:001:2649 Eistesoo 71401:001:0719 Soopõllu 85801:001:0866 Kraavi 85801:001:0091 Sepa 85801:001:0006 Toksiku 85801:001:0480 Ühistu 85801:001:0097 Löönesoo