Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ muutmine

MÄÄRUS 30.01.2026 nr 4 Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 28 lõike 2 alusel. Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruses nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kapten või tema nimetatud ohvitser ja toitlustamise eest vastutav töötaja või laevakokk koostavad kindlaksmääratud ajavahemike järel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülevaate toidu- ja joogiveevarude suuruse, toidu toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse kohta ning toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse seisukorra kohta.“; 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Merereisi ajal erandlike asjaolude tõttu tekkinud toidu- või joogiveevarude ebapiisavuse korral võib kapten toidunormi vähendada, kuid mitte alla elutegevuseks vajaliku minimaalse toitainevajaduse.“. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel Meretöö konventsiooni muudatus Vastavus Eesti Eelnõu õigusele Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Vastab Asendada lõike 2 punkt a järgmisega: a) toidu- ja joogiveevarud, võttes arvesse pardal olevate meremeeste arvu, nende toiduga seotud usulisi nõudeid ja kultuuritavasid ning reisi kestust ja laadi, on koguse, toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse poolest sobivad ning need antakse töösuhte kestel tasuta; Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Vastab Asendada lõike 2 punkt b järgmisega: b) toitlustusüksuse korraldus ja seadmed võimaldavad pakkuda meremeestele hügieenilistes tingimustes valmistatud ja serveeritud sobivaid, mitmekülgseid, tasakaalustatud ja toitvaid eineid, ja Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Vastab osaliselt Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr Asendada lõike 7 punkt a järgmisega: 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise a) toidu- ja joogiveevarud vastavalt nende kord“ § 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele; „(6) Kapten või tema nimetatud ohvitser ja toitlustamise eest vastutav töötaja või laevakokk koostavad kindlaksmääratud ajavahemike järel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülevaate toidu- ja joogiveevarude suuruse, toidu toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse kohta ning toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse seisukorra kohta.“ 1  Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri Lisa 2 MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL Eelnõule esitasid märkused või ettepanekud Sotsiaalministeerium ja Eesti Laevajuhtide Liit. Nr Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, osaliselt arvestatud, Põhjendus mittearvestatud Sotsiaalministeerium 1 Saadan ettepaneku eelnõu seletuskirjale. Arvestatud Määruse eelnõu seletuskirja on täiendatud. Soovitus on kasutada Harris Benedicti valemi asemel Henry valemit, mis on kooskõlas Eesti 2025. aasta riiklikes toitumissoovitustes kasutatava metoodikaga. Tegin muudatused trackidega seletuskirja tekstiosasse. Eesti Laevajuhtide Liit 2 Eelnõu seletuskirja kohaselt on määruse Osaliselt arvestatud Selgitame, et määruse § 3 lõike 6 muutmisel muutmise eesmärgiks Rahvusvahelise peame lähtuma eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö (Maritime Labour Convention, 2006) konventsiooni 2022. aasta muudatusest koodeksi 2022. aasta muudatuste millega asendatakse konventsiooni standardi ülevõtmine Eesti õigusesse A3.2 lõike 7 punkt a uue sõnastusega. Sätte (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni uue sõnastuse kohaselt peab pädev asutus meretöö konventsiooni koodeksi 2022. nõudma, et kapten teeks või et kapteni aasta muudatuste heakskiitmise seadus, volitusel viidaks laeval sageli läbi 699 SE). Nimetatud muudatuste keskseks dokumenteeritud kontrollimisi, et vaadata üle sisuks on konventsiooni standardi A3.2 toidu- ja joogiveevarud vastavalt nende lõike 7 punkti a uus sõnastus, mille kohaselt kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja tuleb tagada, et laeval viiakse sageli läbi mitmekesisusele. 1 dokumenteeritud kontrollimisi toidu- ja Kui Riigikogu on ratifitseerinud välislepingu, joogiveevarude koguse, toiteväärtuse, on see leping Eestile õiguslikult siduv ja kvaliteedi ja mitmekesisuse osas. õigussüsteemi lahutamatu osa. Eesti ratifitseeris 23. veebruaril 2016 ILO meretöö Eelnõu algses versioonis kavandatud konventsiooni, millega kaasneb Eestile sõnastus: „a) toidu- ja joogiveevarud kohustus viia riigisisesed õigusaktid vastavalt nende kogusele, toiteväärtusele, vastavusse meretöö konventsiooni ja selle kvaliteedile ja mitmekesisusele“ on hilisemate muudatustega. Seega, meretöö sisuliselt kooskõlas ILO meretöö konventsiooni muudatuste ülevõtmine konventsiooni koodeksi 2022. aasta riigisisesesse õigusesse on Eesti muudatustega. rahvusvaheline kohustus ja Eestil ei ole võimalik jätkata meretöö konventsiooni Seletuskirjas esitatud ning eelnõus standardi A.3.2 lõike 7 punkti a algse sätestatav täiendav nõue teha sõnastuse kasutamist, kuna seda on kindlaksmääratud ajavahemike järel muudetud 2022. aastal. vastavad sissekanded laeva logiraamatusse ei tulene aga otseselt Küll aga oleme muutnud eelnõu nii, et enam meretöö konventsioonist. Konventsioon ei ei ole selles sätestatud nõuet, et ülevaade näe ette kohustust dokumenteerida toidu- ja joogiveevarude suuruse, toidu nimetatud kontrollimisi just logiraamatus toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse ega sätesta regulaarsete ajavahemikega ning toitlustusruumide, kambüüsi ja muu aruandluskohustust. Sellisel kujul kujutab varustuse seisukorra kohta tuleb koostada kavandatav regulatsioon endast laeva logiraamatus. Selle asemel on nüüd rahvusvahelisest normist ulatuslikumat nõue, et see ülevaade tuleb koostada siseriiklikku rakendust (nn gold-plating). kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sest oluline on, et kõnealune ülevaade oleks Kuigi seletuskiri selgitab, et logiraamatu mingilgi viisil dokumenteeritud. Sellega on nõue lisatakse selguse huvides, ei jäetud ülevaate täpne dokumenteerimise põhjenda see piisavalt, miks on just vorm § 3 lõikes 6 nimetatud isikute otsustada. logiraamat ainuvõimalik või vajalik dokumenteerimise vorm ning miks ei ole Mis puudutab toidu- ja joogiveevarude kaalutud alternatiivseid, vähem koormavaid suuruse, toidu toiteväärtuse, kvaliteedi ja lahendusi. Samuti ei ole seletuskirjas mitmekesisuse ning toitlustusruumide, määratletud, mida tähendab kambüüsi ja muu varustuse seisukorra „kindlaksmääratud ajavahemik“ ega kui regulaarset kontrollimist (ülevaate tegemist), 2 sageli tuleb vastavaid sissekandeid teha. siis kehtiv § 3 lõige 6 on juba praegu See tekitab õigusselgusetust ning võib sõnastatud selliselt, et neid kontrolle tehakse kaasa tuua ebaühtlase rakendus- ja „kindlaksmääratud ajavahemike järel“. See järelevalvepraktika. tähendab seda, et selles osas ei ole eelnõuga kavandatud ühtki muudatusi. Eesmärk on Eelnõu seletuskirjas järeldatakse, et olnud mitte sätestada konkreetset ajalist muudatusega ei kaasne olulist intervalli selle kontrolli tegemisele, kuna lisakoormust, kuna toidu ja joogiveevarude laevareiside pikkus, laevade töökorraldus jms ülevaateid tehakse ka kehtiva regulatsiooni võivad üksteisest väga erinevad, mistõttu alusel. Samas ei ole hinnatud täiendava määrusega kindla ajavahemiku kehtestamine logiraamatu sissekande ajakulu, vastutuse ei oleks kõikide laevade ja olukordade jaoks suurenemist ega selle mõju väiksema praktiline ega põhjendatud. Paindlik sõnastus meeskonnaga laevadele. Seetõttu ei ole võimaldab arvestada laeva eripärade, piisavalt põhjendatud, et kavandatav laevareisi kestuse jm oluliste asjaoludega muudatus vastaks proportsionaalsuse ning tagab, et need ülevaated koostatakse põhimõttele. sisuliselt asjakohasel ajal, mitte üksnes meretöö konventsiooni standardi A3.2 lõike 7 Lisaks ei ole seletuskirjas sisuliselt punktist a tuleneva nõude formaalseks analüüsitud, kas regulatsiooni eesmärgi – täitmiseks. laevaperele kvaliteetse ja piisava toitlustuse tagamise – saavutamiseks on logiraamatu sissekande kohustus vältimatult vajalik. Hea õigusloome põhimõtete kohaselt peaks regulatsioon olema selge, vajalik ja võimalikult vähese halduskoormusega, mida käesoleval juhul ei ole veenvalt tõendatud. Ettepanek Palume piirduda Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatustest tuleneva algse sõnastuse ülevõtmisega ning jätta kehtestamata täiendav kohustus 3 teha toidu- ja joogiveevarude kohta regulaarseid sissekandeid laeva logiraamatusse. Leiame, et määruse § 3 lõike 6 kehtiv sõnastus on piisav ning tagab juba praegu nõuetekohase kontrolli: „(6) Kapten või tema nimetatud ohvitser ja toitlustamise eest vastutav töötaja või laevakokk koostavad kindlaksmääratud ajavahemike järel ülevaate toidu ja joogiveevarude ning toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse kohta.“ 4  29.01.2026 Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on eelkõige tingitud asjaolust, et 2022. a võeti vastu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni (edaspidi meretöö konventsioon) koodeksi muudatused. Eesti on ratifitseerinud meretöö konventsiooni 23.02.2016 (RT II, 08.03.2016, 3). Meretöö konventsiooni koodeksi 2022. a muudatused võttis Riigikogu vastu 17.12.2025 eraldi seadusega (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seadus 699 SE), mis jõustus 09.01.2026 (RT II, 30.12.2025, 1). Kõnealuse eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle meretöö konventsiooni koodeksi muudatus, mis puudutab toidu- ja joogiveevarude kontrollimist laevadel. Selleks muudetakse eelnõuga tervise ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ (edaspidi määrus) § 3 lõiget 6, mille kohaselt peavad kapten või tema nimetatud ohvitser ja toitlustamise eest vastutav töötaja või laevakokk koostama kindlaksmääratud ajavahemike järel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülevaate toidu- ja joogiveevarude suuruse, toidu toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse kohta ning toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse seisukorra kohta. Teiseks on teinud Sotsiaalministeerium ettepaneku tõsta kuni 06.02.2026 kehtinud meretöö seaduse (MTööS) § 28 lõige 3 (RT I, 02.01.2025, 27) määrusesse. MTööS § 28 lõige 3 reguleeris olukorda, kus merereisi ajal erandlike asjaolude tõttu tekkis toidu- või joogiveevarude ebapiisavus. MTööS nägi sel juhul ette, et kapten võis toidunormi vähendada, kuid mitte alla elutegevuseks vajaliku minimaalse toitainevajaduse. Eelnõuga täiendatakse määruse § 4 uue lõikega 11, mis vastab MTööS-i § 28 varem kehtinud lõike 3 esimeses lauses sätestatule. Kuna alates 2023. aasta 1. juulist kuulub töösuhete, sealhulgas ka meretöö valdkonda puudutavate küsimuste korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisalasse, siis on majandus- ja tööstusminister pädev muutma eelnõuga kõnealust määrust. Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 28 lõike 2 alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunikud Kaia Läänemets-Ester (teenistusest lahkunud) ja Stella Vogt (e-post [email protected], tel 5886 4172) ning töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik (e-post [email protected], tel 5451 0226). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna nõunik Ragnar Kass ([email protected]). 1 Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected]). 1.3. Märkused Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste Eesti õigusesse ülevõtmiseks muudetakse peale kõnealuse eelnõuga muudetava määruse ka meretöö seadust ja Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga punktiga 1 muudetakse määruse § 3 lõiget 6. Nimetatud sätte kohaselt koostavad kapten või tema nimetatud ohvitser ja toitlustamise eest vastutav töötaja või laevakokk kindlaksmääratud ajavahemike järel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülevaate toidu- ja joogiveevarude suuruse, toidu toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse kohta ning toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse seisukorra kohta. Võrreldes praegu kehtiva määruse § 3 lõike 6 sõnastusega tehakse mitu vajalikku muudatust. Praegu kehtiva korra järgi tuleb ülevaade koostada toidu ja joogiveevarude ning toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse kohta. Nüüd täiendatakse kõnealust sätet nii, et ülevaade tuleb teha toidu- ja joogiveevarude suuruse, toidu toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse kohta. Samuti täpsustatakse, et toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse ülevaade puudutab nende seisukorda. Peale selle lisatakse sättesse nõue, et ülevaade tuleb koostada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et tagada selle dokumenteerimine. Seejuures ülevaate dokumenteerimise vorm, st kus täpsemalt see ülevaade üles märkida, jäetakse § 3 lõikes 6 nimetatud isikute otsustada. Muus osas jääb säte samaks. Muudatus on tingitud meretöö konventsiooni 2022. a muudatusest, millega asendatakse konventsiooni standardi A3.2 lõike 7 punkt a uue sõnastusega. Sätte uue sõnastuse kohaselt peab pädev asutus nõudma, et kapten teeks või et kapteni volitusel viidaks laeval sageli läbi dokumenteeritud kontrollimisi, et vaadata üle toidu- ja joogiveevarud vastavalt nende kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele. Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 1). Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 4 lõikega 11, milles sätestatakse, et merereisi ajal erandlike asjaolude tõttu tekkinud toidu- või joogiveevarude ebapiisavuse korral võib kapten toidunormi vähendada, kuid mitte alla elutegevuseks vajaliku minimaalse toitainevajaduse. See säte ei ole sisult uus Eesti meretööõiguses, vaid on MTööS-i § 28 varem kehtinud lõike 3 esimene lause, mis tunnistati kehtetuks meretöö seaduse muutmise seadusega 700 SE. Kuivõrd tegemist on sedavõrd üksikasjaliku sättega, kuulub see pigem määrusesse kui seadusesse. MTööS § 28 lõike 3 kehtetuks tunnistamise eesmärk ei olnud regulatsiooni sisuliselt muuta, vaid viia oma sisult niivõrd detailne säte seadusest määrusesse, sest see ei pea olema kehtestatud seaduse tasandil. HÕNTE § 2 lõike 3 kohaselt seaduseelnõusse ei kavandata regulatsiooni, mis on lubatud ja otstarbekas sätestada rakendusaktis. Elutegevuseks vajalik minimaalne toitainevajadus on kriisi- või hädaolukorra puhuks vajalik toiduenergia- ja toitainevajadus, mis tagab vastavas koguses toiduainete lühiajalisel tarbimisel (kuni 14 päeva) keskmise inimese minimaalse energiavajaduse ning mikro- ja makrotoitainete 2 piisava saamise, vähendades toitainete puudusest tulenevate terviseriskide tekkimise tõenäosust. Ööpäevane toiduenergia peab katma: 1) organismi puhkeoleku ehk põhiainevahetuse energiakulu (PAV); 2) kehalise aktiivsuse energiakulu. Laevapere liikme keskmine kogu ööpäevane toiduenergiavajadus sõltuvalt soost, vanusest ja tehtavast tööst mahub keskmiselt vahemikku 2000–3200 kcal. Lühiajalise ajavahemiku kestel on aktsepteeritav, kui kindlustatakse kuni 20% keskmisest toiduenergiavajadusest väiksem toiduenergia saamine võrreldes individuaalse keskmise energiavajadusega. PAV arvutamisel1 vastavas vanuse- ja soorühmas saab aluseks võtta Henry valemi: Vanuserühm Naised – PAV (kcal/p) Mehed – PAV (kcal/p) 19–30-aastased 240 × (0,0433 × K + 2,57 × 240 × (0,0600 × K + 1,31 × P − 1,180) P + 0,473) 31–60-aastased 240 × (0,0342 × K + 2,10 × 240 × (0,0476 × K + 2,26 × P − 0,0486) P − 0,574) üle 60-aastased 240 × (0,0356 × K + 1,76 × 240 × (0,0478 × K + 2,26 × P + 0,0448) P − 1,070) Märkused: K = kehamass (kg) P = pikkus (m) Ööpäevase koguenergia arvutamiseks tuleb PAV korrutada kehalise aktiivsuse taseme koefitsiendiga (PAL): - istuv eluviis, PAL 1,4 - mõõdukas kehaline aktiivsus, PAL 1,6 - aktiivne eluviis, PAL 1,8 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Kehtiva määruse alusel peab Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud kaubandusliku meresõidu ja kaubandusliku kalapüügiga tegeleva vähemalt 12 meetri pikkuse laeva ja vähemalt 24 meetri pikkuse kalalaeva kapten või ohvitser ja toitlustamise eest vastutav töötaja või laevakokk koostama kindlaksmääratud ajavahemike järel ülevaate toidu ja joogiveevarude kohta. Eelnõuga täpsustatakse muuhulgas, et need ülevaated peavad edaspidi hakkama sisaldama ka hinnanguid toidu- ja joogiveevarude suuruse, toidu toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse kohta. Muudatuse rakendamisega kaasneb sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Eelnõu mõju olulisuse tuvastamiseks hinnatakse sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta haridust, kultuuri ja sporti, majandust, infotehnoloogiat ja infoühiskonda, keskkonda, riigivalitsemist, riigiasutuste ja 1 PAV arvutamise valemid põhinevad Henry metoodikal (2005) ja on kooskõlas Eesti 2025. aasta riiklike toitumissoovitustega. 3 kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust, riigikaitset ja välissuhteid, siseturvalisust ega regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud vähemalt 12 meetri pikkuste kaubandusliku meresõiduga ja vähemalt 24 meetri pikkuste kaubandusliku kalapüügiga tegelevate laevade laevapere liikmed Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Transpordiameti andmetel on 16.10.2024 seisuga Eesti laevakinnistusraamatu või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud 190 laeva, millel töötab kokku 628 laevapere liiget ehk keskmiselt 3,3 liiget laeva kohta. Neist 110 tegelevad kaubandusliku meresõiduga (sh alla 12 meetri pikkused laevad) ning 24 on vähemalt 24 meetri pikkused kalalaevad. Seega puudutab muudatus kokku kuni 134 laeva. Kaubandusliku meresõiduga tegelevate laevapere liikmete täpne arv ei ole teada. Eeldusel, et igal laeval töötab keskmiselt 3,3 laevapere liiget, töötab sihtrühma kuuluvatel laevadel hinnanguliselt kuni 442 laevapere liiget. Statistikaameti andmetel2 töötas 2023. aastal kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal 900 inimest ning veetranspordi tegevusalal 2900 inimest, asjaomases valdkonnas seega kokku 3800 inimest. Muudatusest mõjutatud sihtrühm moodustab 12% kõikidest veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest, seega on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt peavad toiduvarude ülevaated sisaldama ka hinnanguid toidu toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse kohta, mõjutab positiivselt laevapere liikmete tervist, kuna varutud toidu täpsem ülevaade aitab tagada meresõidu ajal suurema toiteväärtusega ja kvaliteetsema toidu. Kehtiva määruse järgi tuleb juba praegu koostada kindlaksmääratud ajavahemike järel ülevaade toidust ning lisaks sätestavad kehtiva määruse §-d 4–6 nõuded toidu toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele, seega võib eeldada, et ka toiduvarude planeerimisel ja ülevaadete koostamisel pööratakse neile aspektidele juba praegu tähelepanu. Seetõttu võib eeldada, et praktikas ei kaasne muudatusega olulist muutust toidu kvaliteedis, järelikult on muudatuse mõju ulatus ja mõju sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk Muudatuse järel suureneb kapteni või ohvitseri ning toitlustuse eest vastutava töötaja või laevakoka töökoormus, sest toiduvarudest tuleb esitada detailsem ülevaade. Kehtiva määruse kohaselt on juba praegu nõutud toidu ja joogiveevarude regulaarne ülevaade ning lisaks on kehtiva määruse §-des 4–6 sätestatud nõuded toidu toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse kohta. Seetõttu võib eeldada, et ülevaadete koostamisel pööratakse juba praegu tähelepanu varutud toidu toiteväärtusele, mitmekesisusele ja kvaliteedile. Muudatus nõuab vaid hinnangute kirjalikku fikseerimist, mistõttu ei kaasne muudatusega olulisel määral lisakohustusi. Järeldus mõju olulisuse kohta Eelnõuga kavandatav muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuna aitab vähemalt 12 meetri pikkuste kaubandusliku meresõiduga ja vähemalt 24 meetri pikkuste kaubandusliku kalapüügiga tegelevate laevade laevapere liikmetele tagada kvaliteetsema toidu meresõidu ajal. Mõjutatud sihtrühm moodustab 12% kõikidest veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusala töötajatest, seega on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Ka praegu kehtiva 2 Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi. 4 regulatsiooni järgi tuleb toidu ja joogiveevarudest kindlaksmääratud ajavahemike järel ülevaade koostada ning toidu toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele on seatud nõuded, seega on praktikas muudatusega kaasneva mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk on samuti väike. 5. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud seoses määruse rakendamisega Määruse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele tegevusi ega eeldatavaid kulusid ja tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Eelnõu edastati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS (toimik 26-0046) kaudu Välisministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule, Eesti Laevaomanike Liidule ja Eesti Laevajuhtide Liidule. Eelnõu kohta olid märkused Sotsiaalministeeriumil ja Eesti Laevajuhtide Liidul. Eelnõu kohta esitatud märkustega arvestamise või mittearvestamise kohta on toodud ülevaade seletuskirja lisas 2. 5