Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Meie 29.01.2026 nr 6-3/26-4-2
Arvamus töövaidluse lahendamise
seaduse väljatöötamiskavatsusele
Lugupeetud minister
Täname võimaluse eest esitada omapoolsed seisukohad.
VTKs on välja toodud kaks lahendamist vajavat probleemi. Esmalt töövaidluskomisjoni (TVK)
juhatajate hindamise, värbamise, sisseelamise ja TVK töö kvaliteedi tagamisega seonduvaid
murekohad ning teiseks kutsehaiguste, tööõnnetuste ning tööst põhjustatud haigustega
kaasneva kahju hüvitamise nõudmise võimalus TVK-s.
TVK juhatajate töö hindamise osas on VTK-s korduvalt tõmmatud paralleeli TVK juhatajate ja
kohtunike vahel, tuues kohtusüsteemi eeskujuks kohtunike koolituse ja töö hindamise
korraldamise osas.
TVK on täitevvõimu osa, mille eesmärgiks on halduse raames korraldada teatud töövaidluste
lahendamine. Konflikti lahendamine on osapooltele tasuta ning suhteliselt kiire. Selline
menetlus on tõhus siis, kui tegemist on lihtsama vaidlusega, milles ei esitata erineva õigusliku
alusega nõudeid. Konflikti lahendamise kvaliteet sõltub paljuski TVK juhataja oskustest ja
teadmistest. Täitevvõim on vaba korraldama oma personali valikut ja nende töö kvaliteedi
kontrollimist.
Mõned tähelepanekud siiski. Kohtunike ja TVK juhatajate sõltumatuse tagatised on küll
erinevad, kuid iseenesest ei ole pidev atesteerimine tänapäeval avaliku võimu asutustes
tavapärane. TVK juhatajate värbamise, hindamise ja töö kvaliteedi tagamise osas märgime
siiski, et värbamisprotsessi liigne reguleerimine seaduses ei ole üldjuhul vajalik, oluline on
seaduse tasemel reguleerida kvaliteedi näitajad ning õigus kandideerimise täpsema korra
määramiseks.
Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100
Registrikood 74001728 e-post
[email protected] www.kohus.ee
Katseaja hindamisel on toodud paralleele kohtunike 3 aastase katseajaga, kuid keskendutakse
üksnes vigade väljatoomisele. Kohtunike 3 aastase katseaja puhul antakse hinnang kohtuniku
arengule, mitte ei tooda üksnes välja vigu. Arengu toetamiseks on kindlasti vajalik
koolitusvõimaluste püsiv olemasolu.
Tööst põhjustatud haigustega kaasneva kahju hüvitamise nõudmise võimalus TVK-s.
VTKs on põhjendatud nimetatud vaidluste lahendamise võimaldamist sellega, et kohtus
kestavad sellised vaidlused kaua. VTK märgib, et töösuhte lõpust kuni kohtuasja alguseni kulub
kutsehaiguste puhul mediaanhagejal kuni kolm aastat ja veidi üle kolme aasta kulub kohtus ka
asja lahendamisele. Erinevalt kutsehaigustest juhtuvad tööõnnetused ootamatult ühel ajahetkel
ja ühe tööandja juures. Seetõttu on ka tööõnnetuste vaidluseid vähem ning need on lühemad.
Kohtuasjade pikkus iseenesest näitab juba seda, et tegemist on keskmisest keerukamate
kohtuvaidlustega, milles on väga tihti vajalik läbi viia ekspertiis ning mis üldjuhul kaevatakse
edasi kõikides kohtuastmetes. VTKs välja pakutud regulatsiooniga luuakse sisuliselt
neljaastmeline vaidlustamise võimalus, mis pikendab hüvitise saamiseni jõudmist veelgi. Tööst
põhjustatud haiguse ning kutsehaiguse menetlemine ei ole oma keerukuselt võrreldavad.
VTK kohaselt kulub töösuhte lõpust kuni hagi/kaebuse esitamiseni kolm aastat, kuid vaidluste
lahendamine TVKs ei mõjuta kuidagi töötajate käitumist oma õiguste kaitsel. Seda saab
mõjutada üksnes parema teavitusega.
Kohtumenetlus nendes asjades on riigilõivuvaba, kuid üldjuhul on vaidluse keerukusest
tulenevalt vajalik kvalifitseeritud õigusabi andmine. Kohtus on see võimalik riigi õigusabi
seaduse alusel, samuti on võimalik ekspertiisi määramiseks kasutada menetlusabi. Kõik see
peab olema võimaldatud siis TVK menetluses.
Alternatiivselt võib mõelda sellele, et tööõnnetuse uurimise käigus võimaldada
menetlusosaliste lepitamist ja kompromissi korras hüvitise kokkuleppimist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Naaber-Kivisoo
kohtu esimees