Kiri

EUROOPA KOMISJON Brüssel, 16.7.2025 COM(2025) 555 final 2025/0555 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas kaitseuuringute ja - innovatsiooni eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL) 2021/694, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/783 ning muudetakse määrusi (EL) 2021/696, (EL) 2023/588 ja (EL) [Euroopa kaitsetööstuse programm] (EMPs kohaldatav tekst) {SEC(2025) 555 final} - {SWD(2025) 555 final} - {SWD(2025) 556 final} ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Euroopa Konkurentsivõime Fond (edaspidi ka „fond“ ja „ECF“) on osa 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku paketist, mille eesmärk on koondada praeguse mitmeaastase finantsraamistiku 14 rahastamisvahendit ühte raamistikku, et see toimiks investeerimissuutlikkusena, millega tugevdatakse Euroopa konkurentsivõimet ELi konkurentsivõime seisukohast olulise tehnoloogia valdkonnas ja strateegilistes sektorites alates teaduskoostööst kuni ettevõtete laienemise, innovatsiooni, tööstusliku ja taristu kasutuselevõtu ja tootmise, sealhulgas oskuste suurendamiseni, ning toetada projekte ja ettevõtteid, sealhulgas VKEsid, idufirmasid, suuremaid ettevõtteid, ülikoole ja teadusüksusi, ning toimida samal ajal võimendava vahendina, kus kasutatakse eelarvelisi toetusvahendeid era-, institutsiooniliste ja riiklike investeeringute ligimeelitamiseks. Viimase 30 aasta jooksul on tootlikkuse lõhe ELi ja teiste arenenud majandusega riikide vahel suurenenud, mis vähendab ELi konkurentsivõimet võrreldes teiste suurte majandusriikidega. EL on praegu maha jäänud mitmes valdkonnas, sealhulgas tehnoloogia areng, teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkus, taristu kasutuselevõtt, turu dünaamilisus ja tööstussuutlikkus. Viimastel aastatel, mida iseloomustavad kiired tehnoloogilised edusammud, kasvav majanduslik konkurents, kontroll peamise progressi võimaldava taristu üle ja kaubandusprotektsionism, on Euroopa Liidu konkurentsivõime suurendamine muutunud kriitiliseks prioriteediks. Seda ja selle võimalikku mõju meie heaolule on rõhutatud mitmes hiljutises aruandes, sealhulgas Draghi aruandes Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta ja Letta aruandes „Much More Than a Market“ („Palju enamat kui turg“), mille soovitusi on kasutatud konkurentsivõime kompassi koostamisel. Konkurentsivõime kompassis,1 mille Euroopa Komisjon võttis vastu 2025. aasta jaanuaris, analüüsitakse olulisi probleeme, mis takistavad konkurentsivõimet ELis. Tuvastatud keskne probleem on liidu kulutuste hajutamine mitme kattuva programmi vahel, millest paljud rahastavad sarnaseid algatusi, kuid mille nõuded on erinevad, mis raskendab rahastamise tulemuslikku kombineerimist. Kompassis määratakse kindlaks mitu peamist tegurit, mis on vajalikud liidu konkurentsivõime suurendamiseks: 1) innovatsioonilõhe kaotamine, 2) süsinikuheite vähendamine ja 3) liigse sõltuvuse vähendamine ja julgeoleku suurendamine. Lisaks tuuakse selles esile viis horisontaalset tugisüsteemi: 1) lihtsustamine, 2) ühtse turu tõkete kõrvaldamine, 3) rahastamine, 4) oskused ja kvaliteetsed töökohad ning 5) parem koordineerimine. Lihtsustamine, rahastamine ja parem koordineerimine on Euroopa Konkurentsivõime Fondi tähelepanu keskmes. Fondi eesmärk on tegeleda järgmiste probleemidega: 1) mitteoptimaalne toetus kogu investeerimistsükli jooksul, alates alusuuringutest ja rakendusuuringutest kuni laienemise, tööstusliku kasutuselevõtu ja tootmiseni; 2) suur investeerimisvajadus, et saavutada liidu prioriteedid, sealhulgas üleminek puhtale energiale ja digiüleminek, ning 3) keerukas ja koordineerimata liidu rahastamiskeskkond. Eeldatakse, et nende probleemide lahendamine mõjutab positiivselt, kuigi kaudselt, muid konkurentsivõime kompassis kindlaks tehtud probleeme, nagu innovatsioonilõhe, ning see vähendab ka Euroopa sõltuvust elutähtsate tehnoloogiate ja ressursside välisallikatest ning suurendab seeläbi julgeolekut ja vastupanuvõimet. 1 COM(2025) 30 final. ET 1 ET  Euroopa Konkurentsivõime Fond ei ole ainus algatus liidu konkurentsivõime tugevdamiseks. See täiendab muid konkurentsivõime kompassis välja kuulutatud meetmeid. Käesolev ettepanek on kooskõlas teatisega „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava“,2 milles seati eesmärgid, et järgmine liidu eelarve oleks lihtsam, täpsema fookusega ja mõjusam ning suudaks tegeleda seniste keerukuste, nõrkuste ja jäikustega. Teatises rõhutatakse ka seda, et paindlikkus on väga oluline, et tagada eelarve suutlikkus reageerida muutuvale tegelikkusele, keskendudes sellistele ülesannetele nagu liidu konkurentsivõime suurendamine, mis nõuab ühist tegutsemist ühtses Euroopas. Tulevase 28. režiimiga hõlmatavatel ettevõtetel peaks samuti olema võimalik saada kasu Euroopa Konkurentsivõime Fondist, eriti kuna selle režiimi eesmärk on lihtsustada piiriülest tegevust ja soodustada investeeringuid ELi ühtsel turul. Euroopa Konkurentsivõime Fond on üles ehitatud neljale poliitikaharule, mis kajastavad liidu konkurentsivõime ja vastupanuvõime jaoks üliolulisi strateegilisi prioriteete (tehisintellektist ja digivaldkonnast kosmoseni, puhtast tehnoloogiast biotehnoloogiani, kaitsest tervishoiuni). Selle avatud ülesehitus aitaks fondil kiiresti reageerida uutele väljakutsetele ja prioriteetidele, pakkudes üldist tegutsemissuunda ja strateegiat. Uus struktuur võimaldaks seada iga poliitikaharu tasandil poliitilisi prioriteete, et suunata tulemuslikult toetust rakendusuuringutest tootmisele ja kasutuselevõtule, sealhulgas taristule ja erioskustele, ning tugineda rahastamisvahenditele, mis on kohandatud projektide vajadustele, ja vähendada investeeringute riske, pakkudes asjakohast finantsvõimenduse ja mõju suhet liidu eelarves. Lisaks seotakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu eraldiseisev määrus (EL) [XXX]3 [teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“] tihedalt Euroopa Konkurentsivõime Fondi komponentidega, et tagada sujuv investeerimistsükkel ideest turulepääsuni. Euroopa Konkurentsivõime Fondiga võetakse paindlikult kasutusele liidu eelarvest eraldatud finantsvahendite täielik kogum (sealhulgas laenud, sihttoetused, omakapital, kvaasiomakapital, segarahastamine, hanked ja tagatised). Eelarveline tagatis ja rahastamisvahendid tehakse kättesaadavaks kõigile poliitikaharudele, mis muudab need kasutatavaks ühtse fondi kõigis rahastamisvaldkondades. Samuti tagatakse tänu integreeritumale lähenemisviisile strateegilisel ja tegevustasandil koostoime teiste programmidega. Lisaks Euroopa Konkurentsivõime Fondi finantsvahendite kogumile pakutakse fondis projektinõustamist kogu investeerimistsükli jooksul, et edendada projektide algatamist ja arendamist, toetada oskuste arendamist ning pakkuda VKEdele ja idufirmadele valdkondadeülest ettevõtluse toetamist, mis hõlbustab nende ettevõtete kasvu, juurdepääsu rahastamisele ja investeeringutele. Integreeritud struktuur võimaldaks ka koostoimet mitmeaastase finantsraamistiku muude struktuursete osadega, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [XXX]4 riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade kohta [riikliku ja piirkondliku partnerluse kavad]. Euroopa Konkurentsivõime Fond aitab suurendada liidu konkurentsivõimet ning hõlmab paljusid poliitikavaldkondi alates teadusuuringutest ja innovatsioonist, digitaliseerimisest, kosmosest, kaitsest, keskkonnast, tervishoiust, ühtse turu toetusest, ringmajandusest kuni energiasüsteemi ümberkujundamiseni. Fond hõlmab praegu 14 liidu programmi raames elluviidavaid meetmeid. Programm „Euroopa horisont“ on iseseisev programm, mis on tihedalt seotud järgnevaga: Euroopa Konkurentsivõime Fond, innovatsioonifond, programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa ühendamise rahastu digitaalvaldkond, Euroopa Kaitsefond, laskemoona tootmist toetav määrus, instrument 2 COM(2025) 46 final. 3 ELT L .., lk ... 4 ELT L .., lk ... ET 2 ET  Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu, Euroopa kaitsetööstuse programm, programm „EL tervise heaks“, Euroopa kosmoseprogramm, IRIS, programm „InvestEU“, ühtse turu programm (VKEde tegevussuund) ja programm LIFE (üksikasjalikum teave iga programmi kohta on esitatud mõjuhinnangu 7. lisas). Nende programmide maht on praegu väga mitmekesine: programm „Euroopa horisont“ on suurim ja hõlmab käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames seitsme aasta jooksul 93 miljardit eurot; innovatsioonifond on suuruselt teine ja hõlmab aastatel 2020–2030 hinnanguliselt 40 miljardit eurot (mida rahastatakse heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 alusel). • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Euroopa Konkurentsivõime Fond on kooskõlas eesmärkidega, mis on esitatud teatises „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava“, millega soovitakse saavutada täpsema fookusega, lihtsam ja mõjusam eelarve. Konkurentsivõime suurendamiseks tugineb Euroopa Konkurentsivõime Fond kogemustele, mis on saadud programmist „InvestEU“,5 mis koondas mitu rahastamisvahendit ühtsesse ühtlustatud raamistikku ning suutis edukalt kaasata avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid, kasutades suhteliselt tagasihoidlikku ELi tagatist, millega pakuti täiendavust ja saavutati kooskõla liidu poliitikaeesmärkidega. Euroopa Konkurentsivõime Fond seotakse tihedalt määruse (EL) [XXX] [teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Euroopa horisont“] alusel loodud teadusuuringute ja innovatsiooni kümnenda raamprogrammiga, töötades Euroopa Konkurentsivõime Fondi käsitlevas määruses välja integreeritud tööprogrammid ja ühtse reeglistiku. See on väga oluline, et tagada sujuv investeerimistsükkel alates teadusuuringutest kuni käivitamise, laiendamise, kasutuselevõtu ja ülemaailmse tootmiseni ning ideest turulepääsuni. Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed toetavad Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikaharude eesmärke. Euroopa Konkurentsivõime Fond on kooskõlas muude tervishoiuvaldkonna rahastamist toetavate uute fondidega – haiguste ennetamise ja tervise edendamise meetmeid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX]6 [liidu elanikkonnakaitse mehhanism ja liidu toetus tervisealasteks hädaolukordadeks valmisolekuks ja neile reageerimiseks], Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX]7 [instrument „Globaalne Euroopa“] ja määrusega (EL) [XXX] [riikliku ja piirkondliku partnerluse kavad], ning täiendab neid. Väga oluline on tugev side Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja ajakohastatud Euroopa ühendamise rahastu vahel (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [XXX]8 [Euroopa ühendamise rahastu]). Piiriülesed taristuprojektid, mis käsitlevad süsinikuheite vähendamist, digitaalset, transpordi- ja energiaalast vastupanuvõimet ning liikuvust, on üliolulised, et parandada liidu konkurentsivõimet ja julgeolekut ning vähendada strateegilist sõltuvust. Euroopa ühendamise rahastust toetatavate üleeuroopaliste energia- ja transpordivõrkude ning Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohaldamisalasse kuuluvate projektide vahel on selge koostoime. Piiriüleseid digitaalse ühenduvuse taristuid, mis on Draghi aruande kohaselt Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime jaoks üliolulised, rahastatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondist, et maksimeerida koostoimet muu digivõimekusega. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017. 6 ELT L .., lk ... 7 ELT L .., lk ... 8 ELT L .., lk ... ET 3 ET  Tuleks tagada sünergia ühelt poolt Euroopa Konkurentsivõime Fondi ning teiselt poolt innovatsioonifondi ja ühtse turu programmi vahel seoses järgmisega: – tööstuse süsinikuheite vähendamine ja innovatsioon, eelkõige puhta tehnoloogia valdkonnas (innovatsioonifond); – digitehnoloogia, üleeuroopaline digitaalne avalik taristu ja digilahendused tolli ja maksustamise valdkonnas (ühtse turu programm). Selleks tagab Euroopa Konkurentsivõime Fond sidususe innovatsioonifondi ja ühtse turu programmi raames kavandatud meetmetega, eelkõige tööprogrammide väljatöötamisel. Nagu on märgitud puhta tööstuse kokkuleppes, hakkab tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu kuuluma Euroopa Konkurentsivõime Fondi juhtimise alla. Komisjon peaks 2025. aasta lõpuks esitama ettepaneku ELi kosmosesüsteemide õigusraamistiku ja nende juhtimise kohta, tuginedes liidu kosmosealasele acquis’le ja programmi IRIS² eeskirjadele. Konkurentsivõimet toetatakse ka liikmesriikide riikliku ja piirkondliku partnerluse kavadest ja välispoliitikast. Lisaks püüeldakse sünergia poole Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja sellise muu liidu tegevuse vahel, millega toetatakse konkurentsivõimega tihedalt seotud poliitikavaldkondi. Eelkõige võimaldab Euroopa Konkurentsivõime Fond kombineerida ja kumuleerida rohkem kui ühe liidu programmi eesmärke toetavate meetmete rahastamist. Euroopa Konkurentsivõime Fond on avatud ka mis tahes rahalisele või mitterahalisele osalusele, mis toetab konkurentsivõime eesmärke, sealhulgas liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Lisaks hõlbustatakse määruse (EL) [XXX] [riikliku ja piirkondliku partnerluse kavad] kohast toetust projektidele, millele on antud konkurentsivõime märgis. Püütakse saavutada koostoimet ja vastastikust täiendavust alates kavandamisest kuni rakendamiseni, eelkõige Euroopa Investeerimispanga Grupiga. Kõigi nende koostoimemeetmete rakendamine vähendab vahendite saajate aruandlus- ja arvestuse pidamise nõudeid vajaliku miinimumini. Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks toimima koostoimes uue oskuste arendamise programmiga „Erasmus+“ ja oskuste liidu rakendamise eesmärgiga. Euroopa Konkurentsivõime Fondi toetus oskustele strateegilistes sektorites täiendaks programmist „Erasmus+“ antavat toetust kvaliteetsete töökohtade ja eluks vajalike oskuste arendamiseks ja parandamiseks elukestva õppe ning talentide arendamise, ligimeelitamise ja hoidmise kaudu. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Euroopa Konkurentsivõime Fond on kooskõlas konkurentsivõime kompassiga, milles esitati konkurentsivõime suurendamise tegevuskava, tuginedes kõnealustes aruannetes esitatud soovitustele. Lisaks toetab Euroopa Konkurentsivõime Fond suurel määral puhta tööstuse kokkulepet, milles rõhutati vajadust kiirendada süsinikuheite vähendamist, taasindustrialiseerimist ja innovatsiooni, koondades kliimameetmed ja konkurentsivõime ühe kõikehõlmava majanduskasvu strateegia alla. Euroopa Konkurentsivõime Fond täiendab ja võimendab ka Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu loomise mõju. Sügavamad kapitaliturud võimaldavad kindlustusandjatel, pensionifondidel, pankadel ja varahalduritel osaleda Euroopa Konkurentsivõime Fondi toetatavates projektides ning pakkuda seeläbi ELi kodanikele säästmis- ja investeerimisvõimalusi, millest saavad lõppkokkuvõttes kasu nii säästjad kui ka kodanikud. ET 4 ET  Euroopa Konkurentsivõime Fond on täielikult kooskõlas programmiga „Tee digikümnendisse“, milles on sätestatud liidu ühised digieesmärgid ja juhtimisraamistik, et kiirendada Euroopa digipööret taristu, oskuste ja teenuste lõikes 9. Eelkõige reageeritakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi digiinvesteeringutega digikümnendi olukorda käsitlevas 2025. aasta aruandes kindlaks tehtud lünkadele ja prioriteetidele, eriti seoses digitaalse ühenduvuse, kõrgtasemel andmetöötluse ja digioskustega, toetades liidu digitaalse suveräänsuse eesmärki. Euroopa Konkurentsivõime Fondi alla kuuluva tegevuse puhul on olulised ka mitu muud algatust, sealhulgas kriitiliste toormete määrus, nullnetotööstuse määrus, kiibimäärus, Euroopa autotööstuse tegevuskava, kestlike toodete ökodisaini määrus, tehisintellekti käsitlev määrus, Koostalitleva Euroopa määrus, bioteaduste strateegia, kõrgtehnoloogiliste materjalide õigusakt, ravimipakett, meditsiiniliste vastumeetmete strateegia, kaitset käsitlev valge raamat, ELi majandusjulgeoleku strateegia, ELi kriisivalmiduse strateegia, kestliku ja aruka liikuvuse strateegia ning Euroopa ookeanipakt. Euroopa Konkurentsivõime Fond on kooskõlas ka konkurentsivõime välismõõtmega ja liidu rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas kaubanduse valdkonnas. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi esialgne rahastamispakett, sealhulgas Euroopa Liidu rahalised vahendid puhtale energiale üleminekuks ja tööstuse süsinikuheite vähendamiseks, digitaalse juhtpositsiooni edendamiseks, tervishoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse, vastupanuvõime, kaitsetööstuse ja kosmosesektori edendamiseks. Kuna Euroopa Konkurentsivõime Fond moodustab raamistiku eraldiseisvate programmide alusaktide ja asjaomaste poliitikavaldkondade jaoks, tugineb ettepanek mitmele eraldiseisvale õiguslikule alusele, mida kohaldatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi asjaomas(t)e osa(de) suhtes: – ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 seoses ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamisega; – ELi toimimise lepingu artikli 168 lõige 5 seoses asjaomaste tegevustega, mille eesmärk on kaitsta ja parandada inimeste tervist, toetades tervishoiu-, biotehnoloogia-, põllumajandus- ja biomajanduse sektori konkurentsivõimet; – ELi toimimise lepingu artikkel 172 seoses asjaomaste tegevustega, millega toetatakse konkurentsivõimet digiülemineku kaudu avalikku huvi pakkuvates valdkondades; – ELi toimimise lepingu artikli 173 lõige 3 seoses tegevustega, millega toetatakse Euroopa Liidu tööstusbaasi konkurentsivõimet, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine, eelkõige selleks, et kohaneda uute majandusülesannetega sellistes valdkondades nagu teadusuuringud, üleminek puhtale energiale ja digiüleminek, tervishoid, biotehnoloogia, põllumajandus, biomajandus, kosmos, julgeolek ja kaitse; 9 Otsus (EL) 2022/2481. ET 5 ET  – ELi toimimise lepingu artikkel 175 seoses vajadusega jätkata ja parandada meetmeid väljaspool ELi toimimise lepingu artiklis 175 osutatud fonde tegevuste jaoks, millega parandatakse konkurentsivõimet kogu siseturul, sealhulgas laiendamismeetmete abil, võttes arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; – ELi toimimise lepingu artikli 182 lõige 4, artikkel 183 ja artikli 188 teine lõik seoses asjaomaste tegevustega, millega toetatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni kaitsevaldkonnas; – ELi toimimise lepingu artikli 189 lõige 2 seoses liidu kosmosepoliitikat toetavate asjaomaste tegevustega; – ELi toimimise lepingu artikli 192 lõige 1 seoses asjaomaste tegevustega keskkonna säilitamiseks, kaitsmiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks ning tegevustega, millega toetatakse üleminekut puhtale energiale, et aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele; – ELi toimimise lepingu artikli 194 lõige 2 seoses energiaturu toimimisega; energiavarustuskindlusega liidus; energiatõhususe ja energia säästmisega ning uute ja taastuvate energiaallikate arendamisega ning energiavõrkude ühendamisega; – ELi toimimise lepingu artikli 212 lõige 2 seoses kaitsetööstuse strateegiliste partnerite toetamisega; – artikli 322 lõike 1 punkt a finantseeskirjade vastuvõtmise kohta, millega määratakse eelkõige kindlaks eelarve koostamise ja täitmise ning raamatupidamisaruannete esitamise ja auditeerimise kord. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Meetmeid liidu konkurentsivõime tugevdamiseks tuleb kooskõlastada liidu tasandil, et need oleksid tõeliselt tõhusad. Vahendite koondamine sellel tasandil suurendab investeeringute mõju ja väärtust, saavutades mastaabisäästu investeeringute soodustamisel ja riskide vähendamisel Euroopa konkurentsivõime jaoks olulistes poliitikavaldkondades. See lähenemisviis on kulutõhusam kui siis, kui liikmesriigid tegutseksid sõltumatult. Erasektoripoolset pidevat alainvesteerimist elutähtsates valdkondades, nagu taristu, rohe- ja digiüleminek ning tööstussuutlikkus, süvendavad killustatud kapitaliturud, mis takistavad tõhusaid piiriüleseid investeeringuid. Ehkki erasektori säästud on suured, ei kasutata neid piisavalt strateegilise autonoomia tagamiseks vajalikeks pikaajaliste investeeringute tegemiseks. Avaliku sektori kulutused teadus- ja arendustegevusele liidus on endiselt killustatud ja vastuolus kogu liitu hõlmavate prioriteetidega, kusjuures enamik rahalisi vahendeid tuleb üksikute liikmesriikide eelarvest. Ainult liidu tasandi meetmetega saab toetada selliste projektide ulatust ja liiki, mida liikmesriigid üksi ei suuda saavutada, et luua mõjukatele projektidele ja partnerlustele kriitiline mass. Lisaks edendatakse liidu tasandi koordineerimisega koostööd, mis on oluline teadmiste edasikandumise soodustamiseks ja investeeringutega seotud riskide vähendamiseks, et suurendada seeläbi konkurentsivõimet. Kogu liitu hõlmav lähenemisviis pakub mastaabisäästu ja sidusrühmadevahelist koostööd, mis on väga oluline teadmiste väärindamise edendamiseks ja suutlikkuse suurendamiseks. ET 6 ET  Lisaks on otse hallataval liidu programmil parimad võimalused tagada piiriülese koostöö ühtsete eeskirjade kohaldamine Euroopa Konkurentsivõime Fondiga hõlmatud kõige strateegilisemates poliitikavaldkondades, mis tagab seeläbi poliitika vastavusseviimise ning loob sektorite ja liikmesriikide vahel mastaabisäästu. • Proportsionaalsus Kavandatud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik liidu eesmärkide ja liidu lisaväärtuse saavutamiseks. • Vahendi valik Alusakt on määrus, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kooskõlas ELi toimimise lepinguga, tagamaks, et kohustused on Euroopa Konkurentsivõime Fondi vahendite saajatele vahetult siduvad ja vahetult kohaldatavad kõigis liidu liikmesriikides. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll Käesolev ettepanek põhineb käesoleva algatuse kohaldamisalasse kuuluvate 2021.– 2027. aasta programmide mõjuhinnangute ja vahehindamiste põhjalikul analüüsil ning 2014.– 2020. aasta programmide puhul kättesaadavatel järelhindamistel. Analüüsitud hindamiste täielik loetelu on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu 1. lisas. • Konsulteerimine sidusrühmadega Euroopa Komisjon korraldas 2028. aastast algava järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamise ajal avaliku konsultatsiooni, et koguda teavet konkurentsivõime liidupoolse rahastamise kohta. See konsultatsioon, mis toimus 12 nädala jooksul ning hõlmas veebiküsimustikku ja seisukohavõtte, oli suunatud paljudele sidusrühmadele, nagu kodanikud, ettevõtjad, VKEd, avaliku sektori asutused ja akadeemilised ringkonnad. 2 034 vastuse ja 462 seisukohavõtu järelduste kokkuvõte näitas, et liidu konkurentsivõime peamised probleemid on ulatuslik alainvesteerimine teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning märkimisväärne innovatsioonilõhe ülemaailmsete konkurentidega. Konsultatsiooni käigus rõhutati vajadust liidu tasandi koordineerimise järele, et koondada ressursse tulemuslikult, saavutada seeläbi mastaabisääst ja parandada investeeringute mõju sellistes valdkondades nagu taristu, innovatsioon ja strateegilised sektorid. Vastajad toetasid meetmeid, mis keskendusid strateegiliste prioriteetide rahastamise suurendamisele, rahastamise järjepidevuse tagamisele teadusuuringutest tootmiseni ning liidu sõltuvuse piiramisele strateegilistes sektorites. Neid meetmeid peeti vajalikuks, et vähendada killustatud toetust kogu investeerimistsüklis, mis takistab konkurentsivõimet, takistades säästude tõhusat kasutamist pikaajaliste investeeringute tegemiseks. Probleemid hõlmasid ka killustatud kapitaliturge ja ebapiisavaid erainvesteeringuid, mis mõjutavad eelkõige VKEsid ja kasvufirmasid. Vastajad, ettevõtjad ja akadeemilised asutused rõhutasid, kui oluline on konkurentsivõime säilitamiseks teha suuremaid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, taristu ajakohastamisse ja süsinikuheite vähendamisse. Hoolimata positiivsest tagasisidest rahastamisprotsessi eri etappide kohta väljendati muret hindamise pikkade tähtaegade, läbipaistvuse puudumise ja keerukate taotlusmenetluste pärast, mis mõjutavad eelkõige VKEsid ja uusi avalduse esitajaid. Rahastamisprotsessi parandamiseks soovitati programme lihtsustada ja neid sidusamaks muuta. ET 7 ET  Avalikku konsultatsiooni täiendati muude konsultatsioonidega asjaomaste sidusrühmadega nii tööstuse kui ka teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Tööstuse sidusrühmade jaoks keskenduti 19. märtsil 2025 toimunud tööstusfoorumi 9. täiskogu istungil uuele Euroopa Konkurentsivõime Fondile. Osalejaid, keda esindas üle 60 liikme eri tööstusharudest ja ettevõtjate ühendustest ning liikmesriikidest, kutsuti üles andma tagasisidet konkurentsivõimega seotud probleemide kohta ja jagama ideid selle kohta, kuidas neid probleeme lahendada. Saadud teavet kinnitas suures osas sidusrühmade tagasiside, mis saadi avaliku konsultatsiooni käigus, kus rõhutati vajadust ühtlustada teadus- ja tööstuspoliitikat ning rahastamisvahendeid. Käesoleva ettepaneku raames toimunud konsultatsioonide üksikasjalikum kokkuvõte on esitatud ettepanekule lisatud mõjuhinnangu 2. lisas. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Käesolev ettepanek põhineb ulatuslikul dokumendipõhisel ülevaatusel, mis hõlmab ligikaudu 140 dokumenti, sealhulgas eespool nimetatud mõjuhinnanguid, vahehindamisi ja järelhindamisi. Samuti on uuritud mitut asjakohast poliitika- ja teadusaruannet ja -dokumenti. Dokumendipõhist ülevaatust täiendas Teadusuuringute Ühiskeskuse tehtud majandusmudel, et kvantifitseerida väliskonsultandi läbi viidud valitud mõju ja kulude-tulude analüüsi. Käesoleva ettepaneku jaoks kasutatud allikate põhjalik loetelu on esitatud ettepanekule lisatud mõjuhinnangu 1. lisas. Kulude-tulude analüüsiks ja modelleerimiseks kasutatud üksikasjalik metoodika on esitatud mõjuhinnangu 4. lisas. • Mõjuhinnang Õiguskontrollikomitee esitas mõjuhinnangu kohta märkusi. Mõjuhinnangus on kaalutud kolme eri poliitikavarianti: esimene võimalus on tavapärase tegevuse laiendatud jätkamine, mille puhul säiliksid 14 programmi1 eeskirjad, kuid komisjon püüaks tagada fondide horisontaalsema sidususe, tuginedes Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi lähenemisviisile; teine võimalus on programmide parem koordineerimine ja ühine reeglistik, mis läheks kaugemale, ühtlustades eeskirju programmide vahel, eelkõige ühtlustataks eesmärke, tegevussuundi ja sambaid, samuti rakendusvahendeid ja horisontaalseid õigusnorme; kolmas võimalus on programmide konsolideerimine uues Euroopa Konkurentsivõime Fondis, mis koondaks asjaomased liidu programmid ühte strateegilise juhtimisega fondi, kus programmide asemel on esikohal pigem poliitika. Eelistatud variant on kolmas variant, kuna see pakub terviklikku poliitikameetmete kogumit, et kõrvaldada praegused puudused liidu rahastamiskeskkonnas, mis on seotud eespool kirjeldatud konkurentsivõimega. Variant C peaks vähendama toetusesaajate halduskulusid, integreerima juurdepääsupunktid ja kehtestama ühtse reeglistiku, mis lihtsustab rahastamisprotsessi ning loob tõhusama ja ettevõtjasõbralikuma keskkonna, millest saavad eelkõige kasu kiiresti kasvavad tööstusharud, VKEd, uuenduslikud idufirmad ja projektid, mis vajavad pikaajalist investeerimistoetust. Lihtsustatud ja täiustatud taotlusprotsess suurendaks selgust projektiarendajate jaoks ja lihtsustaks üldiselt juurdepääsu rahastamisele. ET 8 ET  Variandiga C tugevdatakse ka rahastamisprotsesse ja laiendatakse juurdepääsu rahastamisvahenditele, mis võimaldab liidul paremini ära kasutada oma potentsiaali erakapitali kaasamiseks ja suurendada eelarve paindlikkust. See variant tugevdab ka sidemeid alusuuringute ning teadusuuringute, innovatsiooni ja tootmise edasijõudnud etappide vahel ning tagab dünaamilise majandusstruktuuri liidus ja ideede parema turuletoomise. Eelistatud variandi edu tagamiseks rakendab liit meetmeid võimaliku negatiivse mõju minimeerimiseks, tasakaalustades sealhulgas paindlikkuse ja prognoositavuse vajaduse. Eelistatud variandiga kaasneksid mõned kohandamiskulud avalduse esitajatele ja toetusesaajatele, kes juba saavad liidu vahenditest toetust. Kuigi esialgne kohandumine uue fondiga oleks vajalik, peaksid toetusesaajad seda õppeprotsessi läbi tegema vaid üks kord, mitte mitme programmi puhul korduvalt. Turupõhiselt on ühtse rahastamisraamistiku eesmärk suurendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ning muuta rahastamine kättesaadavamaks ja strateegiliselt kooskõlas olevaks. Samuti toetab see Euroopa strateegilist autonoomiat ja vähendab kriitilist sõltuvust. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Käesoleva ettepaneku üks peamisi tugisambaid on lihtsustamine, mis saavutatakse juurdepääsupunktide integreerimise ja ühtse reeglistiku kehtestamisega, rahastamisprotsessi lihtsustamisega ning tõhusama ja ettevõtjasõbralikuma keskkonna loomisega, millest saavad eelkõige kasu kiiresti kasvavad tööstusharud, VKEd, uuenduslikud idufirmad ja projektid, mis vajavad pikaajalist investeerimistoetust. Lihtsustatud ja täiustatud taotlusprotsess suurendab projektiarendajate jaoks selgust ja hõlbustab üldiselt juurdepääsu rahastamisele. • Põhiõigused Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtustega ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud põhiõigustega ning austab neid, kui kavandatava algatuse eesmärgid on seotud põhiõiguste edendamise ja harta kohaldamisega. Näiteks edendatakse ettepanekuga õigust elule ja eraelule, edendades süsinikuheite vähendamist, samuti võrdsust, soodustades võrdseid võimalusi ja mitmekesisust kogu investeerimiskeskkonnas. 4. MÕJU EELARVELE Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamise rahastamispakett ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034 on 234 300 000 000 eurot jooksevhindades. Summa esialgne jaotus on järgmine: – 11 000 000 000 eurot tegevustele, mis aitavad saavutada artiklis 3 osutatud üldeesmärke, mida rakendatakse eelkõige valdkondadevaheliste tegevuste kaudu, nagu II peatüki 2. jaos osutatud ECFi InvestEU instrumendi mittetemaatiline toetus; III peatükis osutatud projektinõustamine, VKEde koostöö, oskuste arendamine ja juurdepääs rahastamisele; – 26 210 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärkide jaoks; – 20 393 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärkide jaoks; – 51 493 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärkide jaoks; ET 9 ET  – 125 204 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud erieesmärkide jaoks. Lisatud on finantsselgitus koos täiendava eelarvealase teabega. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Seda algatust jälgitakse 2027. aasta järgse eelarve tulemusraamistiku kaudu, millega nähakse ette rakendamisaruanne programmi rakendusetapis ning tagasiulatuv hindamine kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 34 lõikega 3. Eelarvelise tagatise ja rahastamisvahendite puhul kasutatakse tulemusraamistiku lihtsustatud kohaldamist. Turupõhiste vahendite kasutuselevõtt nõuab lihtsustamispüüdlusi, et meelitada liidu poliitikavaldkondade toetamiseks ligi erainvestoreid. Hindamine toimub kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega ja põhineb programmi eesmärkidega seotud näitajatel. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus – I peatükiga luuakse mitmeaastase raamprogrammi 2028–2034 osana Euroopa Konkurentsivõime Fond (ECF), mis keskendub liidu konkurentsivõime suurendamisele strateegilistes sektorites. Selles sätestatakse fondi eesmärgid, eelarve ja rahastamiseeskirjad, et toetada projekte puhtale energiale ja digitehnoloogiale ülemineku, tervishoiu ja vastupanuvõime, julgeoleku- ja kaitsesektoris. Peamised eesmärgid hõlmavad tehnoloogilise ja majandusliku mõju suurendamist, strateegiliste sõltuvuste vähendamist, erainvesteeringute ligimeelitamist ning taristu ja VKEde toetamist. Peatükis rõhutatakse teadus- ja tööstuspoliitika ühtlustamist, et tugevdada liidu tööstust kogu maailmas, arendada elutähtsat taristut ja tegeleda oskuste nappusega. Erieesmärgid keskenduvad innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamisele kriitilise tähtsusega sektorites, nagu puhas tehnoloogia, tervishoid, digiüleminek, julgeolek ja kaitse. Peatükis rõhutatakse tulu reinvesteerimist liidu konkurentsivõime suurendamiseks ning see sisaldab suuniseid koostöö tegemiseks liikmesriikide ja kolmandate riikidega, et laiendada investeerimisvõimalusi. Selles sätestatakse ühtne reeglistik. Lisaks tagatakse peatükis ressursside strateegiline koordineerimine ja kehtestatakse juhtimiskord. – II peatükiga kehtestatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi vahendite kogum, mis koosnevad sihttoetustest, hangetest ja tööstuspoliitika vahendite koordineerimisest, ning ECFi InvestEU instrumendist, mis kasutab rahastamisvahendeid, nagu laenud, omakapital ja tagatised, mis eeldatavasti kaasavad märkimisväärseid era- ja avaliku sektori investeeringuid kooskõlas liidu prioriteetidega. Selles sätestatakse ühised eeskirjad teadus- ja innovatsioonikoostöö kohta ning võetakse arvesse programmi „Euroopa horisont“ konkreetseid eripärasid ja tagatakse tööstuspoliitika vahendite, sealhulgas väärtusahelate, tootmise suurendamise, oskuste arendamise ning kriitilise tähtsusega konkurentsivõime meetmete koordineerimine. ECFi InvestEU instrumendis kirjeldatakse, kuidas rakenduspartnerid rahastamist haldavad ja turule viivad, ning selles keskendutakse sellistele olulistele valdkondadele nagu uuenduslike tehnoloogiate arendamine ja kasutuselevõtt. Idu- ja kasvufirmade strateegias välja kuulutatud süvatehnoloogia kasvufirmade rahastamine Euroopa kasvufirmade fondi raames toimub kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus kokku lepitud tingimustel. Kogu tulevane kasvurahastus mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 toimub Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames. ET 10 ET  – III peatüki eesmärk on tõhustada projektinõustamisteenuseid, toetada VKEde koostööd ja lihtsustada juurdepääsu rahastamisele. Sellega luuakse keskne projektinõustamine investeeringute toetamiseks kõigis poliitikaharudes, ettevõtluse toetamise teenused ja liidu ärivõrgustik, et toetada VKEsid ja idufirmasid, edendada nende kasvu, juurdepääsu liidu rahalistele vahenditele ja investeeringutele nõustamis- ja partnerlusteenuste kaudu. – IV–VII peatükis nähakse ette üksikasjalikumad sätted Euroopa Konkurentsivõime Fondi iga poliitikaharu rakendamiseks. – VIII peatükis pealkirjaga „Lõppsätted“ kirjeldatakse üksikasjalikult Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamise menetlus- ja haldusraamistikku. Selles kirjeldatakse, kuidas Euroopa Komisjoni toetab eri koosseisus komitee, keskendudes tööprogrammide vastuvõtmisel eri sektoritele. Peatükiga antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mille Euroopa Parlament või nõukogu võivad vajaduse korral tagasi võtta. Samuti kirjeldatakse selles mitme kehtiva liidu määruse kehtetuks tunnistamist, et ühtlustada neid uue struktuuriga, ning see sisaldab üleminekukorda, et tagada sujuv üleminek Euroopa Konkurentsivõime Fondi raamistikule. Määrus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2028 ja see on siduv kõigile liikmesriikidele. ET 11 ET  2025/0555 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas kaitseuuringute ja - innovatsiooni eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL) 2021/694, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/783 ning muudetakse määrusi (EL) 2021/696, (EL) 2023/588 ja (EL) [Euroopa kaitsetööstuse programm] (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artikli 168 lõiget 5, artikli 172 esimest lõiku, artikli 173 lõike 3 esimest lõiku, artikli 175 esimest lõiku, artikli 182 lõiget 4, artiklit 183 koostoimes artikli 188 teise lõiguga, artikli 189 lõiget 2, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2, artikli 212 lõiget 2 ja artikli 322 lõike 1 punkti a, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust10, võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust11, võttes arvesse kontrollikoja arvamust, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi (edaspidi „ECF“) ja kaitseuuringute ja -innovatsiooni eriprogrammi esialgne rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks iga-aastase eelarvemenetluse käigus lähtesummaks eelarvealast koostööd käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe tähenduses. Käesoleva määruse kohaldamisel arvutatakse jooksevhinnad kindlaksmääratud 2 % deflaatorit kohaldades. (2) Liidu ees seisab tuleviku jaoks poliitilisest, majanduslikust, sotsiaalsest, keskkonna-, kliima- ja julgeolekualasest seisukohast otsustav periood, mis hõlmab ka tavapäraste sõjaliste ohtude suurenenud ohtu. Draghi aruandes Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta12 esitati uus visioon kestliku majanduskasvu elavdamiseks Euroopas. Letta aruandes13 märgiti, et Euroopa peab kasutama oma ühtset turgu, et saavutada 10 ELT C , , lk . 11 ELT C , , lk . 12 „Euroopa konkurentsivõime tulevik“, Mario Draghi aruanne, september 2024, https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/draghi-report_en. 13 Enrico Letta aruanne ühtse turu tuleviku kohta, aprill 2024, https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico- letta.pdf. ET 12 ET  juhtpositsioon ülemaailmses konkurentsis. Konkurentsivõime kompassi käsitlevas komisjoni teatises14 esitati konkurentsivõime suurendamise tegevuskava, mis tugineb kõnealustes aruannetes esitatud soovitustele. Komisjoni teatises puhta tööstuse kokkuleppe kohta15 rõhutati vajadust kiirendada süsinikuheite vähendamist, taasindustrialiseerimist ja innovatsiooni, koondades kliimameetmed ja konkurentsivõime ühe kõikehõlmava majanduskasvu strateegia alla. Valdkondlike tööstuse tegevuskavade, nagu autotööstuse, terase- ja metallitööstuse ning keemiatööstuse kavad, eesmärk on tagada Euroopa tööstuse pikaajaline konkurentsivõime, kestlikkus ja vastupanuvõime. Digikümnendi olukorda2025. aastal käsitlevas komisjoni teatises16 rõhutatakse tungivat vajadust edendada koostööd ning suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid, et tugevdada liidu digitaalset juhtpositsiooni, suveräänsust ja kaasavust. Valges raamatus Euroopa kaitse tuleviku kohta17 rõhutatakse vajadust investeerida ulatuslikult ja kiiresti kaitsevaldkonda, et toetada Euroopa tegevusvabadust. Lisaks rõhutatakse majandusjulgeoleku strateegia prioriteetides veelgi tungivat vajadust tagada liidu tehnoloogiline edu ja vähendada riske majandussuhetes, sealhulgas suurendada tarneahelate vastupidavusvõimet ja vähendada seeläbi sõltuvust teistest. Euroopa ookeanipaktis rõhutatakse vajadust suurendada konkurentsivõimet ja kiirendada strateegilist üleminekut kõigis sinise majanduse sektorites, keskendudes eelkõige süsinikuheite vähendamisele ja innovatsiooni laiendamisele. Nagu on märgitud komisjoni teatises järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava kohta,18 peab liidu järgmine pikaajaline eelarve olema täpsema fookusega, lihtsam, paindlikum ja prognoositavam ning aitama paremini saavutada liidu prioriteete, sealhulgas tugevdada liidu konkurentsivõimet. (3) Konkurentsieelise taastamiseks ja tugevdamiseks on oluline, et liit elavdaks innovatsioonitsüklit, arendades lõhkuva innovatsiooni suutlikkust ning investeerides kujunemisjärgus, tipptasemel ja strateegilistesse tehnoloogiatesse, millel on märkimisväärne majanduslik potentsiaal. Selleks et tagada sõltumatus maailmamajanduses, peaks liit tagama tehnoloogilise ja tööstusliku juhtpositsiooni strateegilistes sektorites, alustades kriitiliste toormete tarneahelatest, arendades ja tootes Euroopas strateegilisi tehnoloogiaid, ning leevendades kriitilisest välissõltuvusest tulenevaid riske, mis mõjutavad liidu julgeolekut ja vastupanuvõimet. Seda saab teha, kõrvaldades turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad proportsionaalsel viisil ja erarahastamist välja tõrjumata, võttes arvesse suuri investeerimisvajadusi liidu prioriteetide saavutamiseks, sealhulgas süsinikuheite vähendamiseks ja digiüleminekuks. Suuremat rõhku tuleks panna erasektori osaluse suurendamisele, parandades riskijagamismehhanismide kasutamist liidu fondide ja erainvestorite vahel, et tagada avaliku sektori vahendite tõhus kasutamine. See tugineb 14 Konkurentsivõime kompass – Euroopa Komisjon. 15 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamise ühtne tegevuskava“, COM(2025) 85 final, 26.2.2025. 16 COM(2025) 290 final State of the Digital Decade 2025: Keep building the EU’s sovereignty and digital future („Digikümnendi olukord 2025. aastal: jätkata ELi suveräänsuse ja digitaalse tuleviku ülesehitamist“). 17 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“, JOIN(2023) 20 final, 20.6.2023. 18 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava“, COM(2025) 46 final, 11.2.2025. ET 13 ET  Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu valdkonnas tehtud edusammude mõjule ja võimendab seda veelgi, mis tagab erainvesteeringute edendamiseks vajaliku regulatiivse keskkonna. Täiendavate riiklike vahendite kasutamine ei piira ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist. (4) Selleks on vaja, et liidu rahalised vahendid toetaksid ettevõtjaid ja projekte kogu investeerimistsükli jooksul. See tsükkel hõlmab strateegiliste tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamise ja tootmise kõiki etappe Euroopas alates rakendusuuringutest kuni innovatsiooni kõigi vormide, laienemise ja tööstusliku kasutuselevõtuni ning kuni tootmise ja turuleviimiseni, sealhulgas vajalike investeeringute ja tegevuskulude toetamine, taristu ja oskused. Investeerimistsükkel ei ole lineaarne, sest kõik etapid mõjutavad üksteist, ning ideed uute toodete või teenuste kohta võivad tekkida mis tahes etapis. Euroopa rahastamine peab seda mittelineaarset reaalsust arvesse võtma ning suurendama paindlikkust toetuse pakkumisel ja säilitama rahastamise prognoositavuse. (5) See eeldab ka seda, et liidu rahalised vahendid hõlbustaks uuenduslike ja tööstuslike ökosüsteemide loomist ja laiendamist, kus eri osalejate suhtlus loob koostoime. Edukatele ökosüsteemidele on omane intensiivne ja paindlik suhtlus ning koostöö väike- ja suurettevõtete, ülikoolide teadusasutuste, taristu pakkujate, investorite ja avaliku sektori asutuste vahel. Ilma sellise koostööta üksikutes innovatsiooni- ja tööstusökosüsteemides ning nende vahel jääb innovatsioonipotentsiaal kasutamata. (6) Digitaalne ühenduvus on ülioluline, et edendada koostööd ökosüsteemis, kiirendada innovatsiooni, võimaldada sujuvat ja turvalist juurdepääsu kriitilise tähtsusega digivõimekusele ja -lahendustele kogu liidus, hõlbustada piiriüleseid avaliku ja erasektori partnerlusi ning edendada koostalitlusvõimet ja kulutõhusust. (7) Seetõttu on Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärk luua investeerimissuutlikkus, et toetada Euroopa konkurentsivõimet strateegiliste tehnoloogiate, taristute, toodete ja teenuste valdkonnas ning sektorites, et tagada sujuvam investeerimistsükkel. Sellega edendatakse innovatsiooni, erasektori rahastamise ja tööstusökosüsteemide loomist, koostööd ja laiendamist. (8) ELi piirkondade konkurentsivõime ja innovatsiooni tulemuslikkus on jätkuvalt erinev. Pärast pidevaid jõupingutusi nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil innovatsioonilõhe kaotamiseks on aeg kasutada ära iga piirkonna kogu potentsiaal. Tagades, et vähem arenenud piirkonnad on tulemuslikult ühendatud ELi väärtusahelatega, on liidul tervikuna ülemaailmses konkurentsis paremad võimalused. (9) ELi äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid on ainulaadne ja strateegiline vara, mis toob kasu liidule tervikuna. Nende eeliste hulka kuulub lähedus kolmandatele riikidele, suurepärased tingimused kosmose- ja astrofüüsikauuringuteks, rikkalik taastuvenergia potentsiaal, suur elurikkus ja ulatuslikud merevööndid. Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks kasutama ära nende potentsiaali geostrateegiliste tugipunktidena, eelkõige selleks, et toetada liidu eesmärke julgeoleku, valmisoleku, piirkondlike väärtusahelate ja konkurentsivõime valdkonnas. (10) Komisjon peaks tagama tiheda koordineerimise ja koostoime kõigi liidu rahastamisallikate vahel, mis kuuluvad mitmeaastasse finantsraamistikku. Sel eesmärgil seotakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm tihedalt Euroopa Konkurentsivõime Fondiga: nii saab tagada, et Euroopa tööstus võimendab liidu rahastatud teadusuuringute tulemusi innovatsiooni ja tootmise edendamiseks Euroopas. Koostoime edendamiseks tuleks käesoleva määruse alusel vastu võetud ET 14 ET  tööprogrammidesse integreerida spetsiaalne sihtotstarbeline osa ning tuleks tagada sidusus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [XXX]19 [teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“]20 konkurentsivõime komponendi II osaga „Konkurentsivõime ja ühiskond“ kooskõlas käesolevas määruses sätestatud komiteemenetlusega. Lisaks tagatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondiga sidusus innovatsioonifondi raames kavandatud meetmete liikidega, eelkõige tööprogrammide väljatöötamisel. (11) Selleks et edendada koostoimet Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja innovatsioonifondi meetmete vahel, peaksid Euroopa Konkurentsivõime Fondi tööprogrammid tagama kooskõla selliste prioriteetide ja meetmete liikidega, mida võiks rahastada innovatsioonifondist. Üheskoos toetavad Euroopa Konkurentsivõime Fond, programm „Euroopa horisont“ ja innovatsioonifond sidusalt liidu konkurentsivõimet. (12) Selleks et näha ette tugev seos konkurentsivõime koordineerimise töövahendiga, peaks Euroopa Konkurentsivõime Fondi tööprogramm tagama sidususe valitud projektidega ja töövahendi raames kindlaks määratud konkurentsivõime prioriteetidega. (13) Avaliku ja erasektori koostöö võib tuua kasu Euroopa konkurentsivõimele ning erasektori investeeringute võimendamine on vajalik Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu peaks olema võimalik rakendada osa Euroopa Konkurentsivõime Fondi eelarvest avaliku ja erasektori partnerluste kaudu koos muude avaliku ja erasektori üksustega, kui see on kõige tulemuslikum rakendusvorm teadusuuringute ja tehnoloogia arengu jaoks seatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, et tagada samal ajal täiendavus ja vältida erainvesteeringute väljatõrjumist. Kui on vaja liidu tihedat kaasamist, tuleks luua ühisettevõtete vormis avaliku ja erasektori partnerlused, mis peaksid tagama liidule piisava hääleõiguse ja teiste partnerite piisavad kaasinvesteeringud, et võimendada liidu toetust. Koostoime ja tõhususe suurendamiseks on hinnatud vajaduste põhjal vaja tagada ühisettevõtete keskne asutamine ja haldusfunktsioonid. Seetõttu peaks ühisettevõtete arv olema võimalikult piiratud. (14) Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks kasutama liidu eelarve vahendite täielikku kogumit, et kaasata kogu investeerimistsükli vältel täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid, eelkõige institutsionaalsetelt investoritelt. See peaks aitama kaasa investeerimiskultuuri loomisele ning võimendama paremini avaliku sektori vahendeid ja kasutama paremini ära ELi eelarve riskide vähendamise potentsiaali. See maksimeerib liidu tegevuse lisaväärtust ja meelitab ligi erakapitali, et tagada konkurentsivõimeline innovatsiooni- ja tööstusbaas, kasutades muu hulgas uuenduslikke rahastamisvahendeid, sealhulgas avaliku ja erasektori kaasinvesteeringuid, millega kaasneb ebasümmeetriline riskitootlus. Sellega seoses tuleks võimaluse korral eelistada selliste finantsinstrumentide kasutamist, mis meelitavad ligi erainvestoreid. (15) Draghi aruandes kutsutakse üles suurendama investeerimistoetust, et vähendada investeeringute puudujääki, ning tunnustatakse programmi „InvestEU“ kui peamist riskijagamisvahendit. ECFi InvestEU instrumendiga tuleks luua ühtne eelarveline tagatis ja pakkuda rahastamisvahendeid ELi konkurentsivõime toetamiseks. 19 ELT L .., lk ... 20 COM(2025) 543. ET 15 ET  (16) Kiiresti muutuvas majandus-, sotsiaalses, julgeoleku- ja geopoliitilises keskkonnas on hiljutised kogemused näidanud vajadust paindlikuma mitmeaastase finantsraamistiku ja selle programmide järele. Sel eesmärgil ja kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärkidega tuleks rahaliste vahendite eelarvemenetluse käigus nõuetekohaselt arvesse võtta muutuvaid poliitilisi vajadusi ja liidu prioriteete, mis on kindlaks määratud komisjoni avaldatud asjakohastes dokumentides, ning tagada samal ajal investeeringute rakendamiseks vajalik prognoositavus. (17) Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks hõlbustama juurdepääsu liidu programmidega ette nähtud rahalistele vahenditele kasutajakesksete, kiirete, lihtsamate ja ühtlustatud menetluste kaudu ning parandama sidusust liidu vahendite ja liikmesriikide investeeringute vahel. Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks asetama liidu rahaliste vahendite väljatöötamisel kesksele kohale liidu rahaliste vahendite saajad, eelkõige tööstuse, VKEd, idu- ja kasvufirmad, sealhulgas need, mis on loodud tulevase, 28. režiimi alusel. (18) Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks toimima nelja poliitikaharu kaudu, mis kajastavad liidu peamisi poliitilisi prioriteete: üleminek puhtale energiale ja tööstuse süsinikuheite vähendamine; digitaalne juhtpositsioon; tervishoid, biotehnoloogia, põllumajandus ja biomajandus; vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmosesektor. (19) Taristu on Euroopa konkurentsivõime oluline tegur. Investeeringud taristusse on vajalik tingimus ELi ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks, rohe- ja digiüleminekuks ning liidu vastupanuvõime ja julgeoleku suurendamiseks. Näiteks edendab üleeuroopaline transpordivõrk kestlikke transpordiliike ja paremaid mitmeliigilisi ja koostalitlusvõimelisi digitaalseid ja transpordilahendusi ning aitab seeläbi kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele. Üleeuroopalised energiavõrgud on tõelise energialiidu jaoks keskse tähtsusega, kuna need võimaldavad saavutada liidu energia- ja kliimaeesmärke, ühendades liidu riikide elektrivõrgud ja puhta energia võrgud energiasõltumatuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Selleks on oluline arendada piiriüleseid võrkudevahelisi ühendusi ning riigisiseseid ülekande- ja jaotusvõrke. Euroopa Konkurentsivõime Fondi toetus toimib kooskõlas ja vastastikuses täiendavuses Euroopa ühendamise rahastuga. Euroopa konkurentsivõime jaoks on oluline luua koostoime Euroopa ühendamise rahastust toetatavate suure piiriülese mõjuga üleeuroopaliste energia- ja transpordivõrkude arendamise ning Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames antava investeerimistoetuse vahel transpordi-, energia- ja digitaristu süsinikuheite vähendamiseks, ajakohastamiseks ja laiendamiseks. (20) Lisaks on üleeuroopalised digivõrgud olulised riiklike ja rahvusvaheliste telekommunikatsioonivõrkude omavaheliseks ühendamiseks, mis võimaldab sujuvat ja turvalist piiriülest juurdepääsu kõrgjõudlusega andmetöötlusele, pilvandmetöötlusele, andmetele ja tehisintellekti suutlikkusele. Sellega seoses on oluline arendada, kaitsta ja hooldada konkurentsivõime jaoks vajalikke taristuid, nagu maapealsed tuumikvõrgud ja merekaablitaristud, et tagada juhtumite korral teenuste järjepidevus ning suurendada merealadel avastamissuutlikkust, et suurendada merealuste kaablite turvalisust, nagu on rõhutatud ühisteatises „ELi kaabliturvalisuse tegevuskava“. (21) Liidu konkurentsivõime peitub tema inimestes. Konkurentsivõime kompassis nimetatakse oskuste ja kvaliteetsete töökohtade edendamist horisontaalseks tugisüsteemiks. Euroopa Ülemkogu järeldustes rõhutatakse, et „lähtudes komisjoni 5. märtsi 2025. aasta teatisest „Oskuste liit“, tuleks kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste ET 16 ET  samba ja selle tegevuskavaga teha täiendavaid jõupingutusi, et tõhustada kogu ELis oskuste omandamist, tunnustamist ja säilitamist alates põhioskuste kujundamisest kuni elukestvas õppes, ümberõppes ja täiendõppes osalemiseni“. Selle üks osa on tugev dialoog. Inimkapital on liidu jõukuse, majandusliku vastupanuvõime ja taastuvuse ning ainulaadse sotsiaalse turumajanduse võti. Oluline on edendada jõukust, sealhulgas kvaliteetseid töökohti, hoogustades tootlikkuse kasvu, muutes liidu tööstuse konkurentsivõimelisemaks ja innovaatilisemaks, meelitades ligi lisainvesteeringuid ning toetades dünaamilist ühtset turgu ja suuremat majandusjulgeolekut. Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks aitama edendada oskuste liitu,21 toetades sellise kvalifitseeritud tööjõu arendamist, kellel on fondi strateegilistes investeerimisvaldkondades vajalikud erioskused, kasutades selleks elukestvat õpet, haridust, koolitusprojekte ja töökohapõhist õpet ning luues atraktiivseid kvaliteetseid töökohti, mis on kõigile kättesaadavad, ning täiendades Euroopa Konkurentsivõime Fondi investeeringuid oskustesse investeerimisega, et leevendada oskuste nappust Euroopa Konkurentsivõime Fondi konkreetses strateegilises sektoris, ning teavitama, kui investeeringutega kaasneb oskustesse investeerimine. See hõlmab oskuste garantiid, mis peaks võimaldama ümberkorraldatavate sektorite töötajatel oma oskusi täiendada ja ümber õppida kooskõlas asjaomaste riiklike, piirkondlike ja/või valdkondlike üleminekustrateegiatega. Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks toetama oskuste prognoosimist, täiend- ja ümberõpet ning edendama avaliku ja erasektori partnerlusi ülikoolide, kutsehariduse ja -õppe pakkujate, ettevõtjate, eelkõige VKEde, sotsiaalpartnerite ja rakendusuuringute instituutide vahel. Euroopa Konkurentsivõime Fond võiks toetada ka ülikoolide liitude tegevust, sealhulgas koostöös tööandjatega, et parandada innovatsiooni ning oskuste ja talentide arendamist. (22) Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks aitama kaasa Euroopa tööstuse süsinikuheite vähendamise eesmärkidele ning edendama puhta tehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu. Euroopa Konkurentsivõime Fond toetab puhta tööstuse kokkuleppe rakendamist, et muuta puhtale energiale üleminek ja süsinikuheite vähendamine Euroopa tööstuse majanduskasvu ja konkurentsivõime liikumapanevaks jõuks. Selleks toetab Euroopa Konkurentsivõime Fond süsinikuheite vähendamist tehnoloogianeutraalse lähenemisviisi abil, ning tunnistab samal ajal eri tehnoloogiate panust võrkude tasakaalustamisse ja sektorite ühendamisse, et viia need kooskõlla eelkõige suure energiakasutusega sektorite investeerimisvajadustega. Lisaks peaks see edendama taskukohase energia tegevuskava rakendamist, millega tagada kõigile eurooplastele taskukohane, tõhusalt toodetud ja puhas energia. Euroopa Konkurentsivõime Fond aitab kaasa üleminekule vähese süsinikuheitega ringmajandusele ning ressursitõhusale, kliimaneutraalsele, veekerksale ja bioressursipõhisele majandusele. Samuti toetatakse sellega liidu energiamahukates tööstusharudes kestlikku, loodussõbralikku ja vastupanuvõimelist tööstustootmist kooskõlas tööstuse süsinikuheite kiiremat vähendamist käsitleva õigusakti tulevase ettepaneku eesmärkidega. Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks toetama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/172422 (nullnetotööstuse määrus) eesmärke 21 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Oskuste liit“, COM(2025) 90 final, 5.3.2025. 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj). ET 17 ET  ning suurendama nullnetotehnoloogia tootmisvõimsust ja tõhustama tootmisvõimsuse arendamist ning investeerimist seotud taristusse. Transpordisektori süsinikuheite vähendamiseks investeerib Euroopa Konkurentsivõime Fond muu hulgas ka kestlikesse kütustesse, nendega seotud taristusse ja liikuvasse varasse ning transpordi ajakohastamisse ja digitaliseerimisse. (23) Euroopa Konkurentsivõime Fond aitab samuti kaitsta, taastada ja parandada keskkonna, sealhulgas vee, ranniku, mere ja pinnase kvaliteeti, vähendada reostust, peatada ja pöörata tagasi elurikkuse vähenemine ning võidelda maismaa- ja mereökosüsteemide seisundi halvenemise vastu, suurendades samal ajal kliima- ja veesüsteemide kerksust. Euroopa Konkurentsivõime Fondi puhtale energiale ülemineku ja süsinikuheite vähendamise poliitikaharust tuleks rahastada projekte, mis aitavad kaasa nende eesmärkide saavutamisele. (24) Puhtale energiale ülemineku ja tööstuse süsinikuheite vähendamise poliitikaharu projektide ja tegevustega edendatakse energiatõhusust, integreeritud taastuvenergiat, uusi energiaallikaid, energiatõhusaks renoveerimist ning uuenduslikke kütte- ja jahutuslahendusi. (25) Liidu töötleva tööstuse tootlikkus sõltub ka ressursitõhususest, kusjuures sisendmaterjalid moodustab tootmiskulude olulise osa. Ringluspõhised lähenemisviisid toodetele ja tootmisele suurendavad ressursitootlikkust, samal ajal kui väärtuse säilitamisega seotud tegevused, näiteks taastootmine, taastamine ja parandamine, tagavad märkimisväärsed töövõimalused. Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks aitama kaasa biomajandusele, ringmajandusele ja materjalidele, sealhulgas biomaterjalidele juurdepääsule. (26) Rakendades teadlaste ja tööstuse kasutamata potentsiaali, võib liidust saada ülemaailmne liider sellise digitehnoloogia valdkonnas, nagu tehisintellekt, digitaalne identiteet, pooljuhid, robootika, kvanttehnoloogia, kosmosetehnoloogia jne. Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks edendama digilahenduste, -taristute ja -võimekuse arendamist ja kasutuselevõttu kogu liidus Euroopa ühiskonna ja majanduse hüvanguks. (27) Pidev alainvesteerimine Euroopa tehnoloogiasektorisse on üks peamisi põhjuseid, miks liidu konkurentsivõime on võrreldes ülemaailmsete konkurentidega nõrgem. Lisaks on Euroopa suveräänsusest digitehnoloogia ja -taristu valdkonnas saanud meie vastupanuvõime, julgeoleku ja demokraatia võti, nagu on rõhutatud 2025. aasta aruandes digikümnendi olukorra kohta, milles toonitati ka, et liidu 2030. aasta eesmärkide saavutamisel on endiselt tõsiseid vajakajäämisi, eelkõige seoses tehisintellekti ja kosmosetehnoloogia, pooljuhtide, 5G ja digioskuste arendamisega. (28) Kuigi Euroopa digiüleminek kiireneb, vajavad paljud kriitilised sõltuvused liiduvälistest tarnijatest (alates toormetest, kõrgtehnoloogilistest pooljuhtidest ja tehisintellekti kiipidest kuni süsteemide, taristute ja teenusteni) Euroopa alternatiive, mis kinnistavad digiülemineku Euroopa majanduses, kusjuures meie ühised väärtused on oluline eristav tegur, sealhulgas võimendades avatud lähtekoodiga tehnoloogiat. Digitaalse juhtpositsiooni toetamiseks on olulised liidu regulatiivsed ja mitteregulatiivsed poliitikaalgatused digivaldkonnas, nagu tehisintellekti käsitlev määrus, Euroopa tehisintellektistrateegia ja tegevuskava, tehisintellekti kasutamise strateegia, ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakt, andmeliidu strateegia, digivõrkude õigusakt, ELi kvanttehnoloogia strateegia ja kvanttehnoloogia määrus, kübersolidaarsuse määrus, küberkerksuse määrus ja küberturvalisuse määrus, ühine valge raamat „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ ning kiibimääruse läbivaatamine ET 18 ET  ja tulevased poliitikaalgatused. Digivaldkonnad, millesse investeerida, hõlmavad mitut elutähtsat eesliinitehnoloogiat, nagu tehisintellekt ja tehisintellektitoega digiteisikud, robootika, pooljuhid, autonoomsed või kvanttehnoloogiad. Need hõlmavad ka selliseid olulisi taristuid nagu digitaalne identiteet, pilvandmetöötlus, kõrgjõudlusega ja kvantandmetöötlus, side, täiustatud veealune seiretaristu ja andurtaristud, digitaalse ühenduvuse võrgud, sealhulgas merekaablid, ning küberturvalisus, kaitse- ja kosmosealane suutlikkus. Nende kasutuselevõtu soodustamine era- ja avalikus sektoris muudab kogu majanduse konkurentsivõimelisemaks, turvalisemaks, suveräänsemaks ja kestlikumaks, ning tugevdab ühiskonna vastupanuvõimet ja valmisolekut. Lisaks aitab koostalitlusvõimeline digitehnoloogia kaasa avaliku sektori ajakohastamisele ning aitavad integreerida ühtset turgu, mis on meie kõige olulisem samm Euroopa digitaalsete idufirmade ülemaailmse konkurentsivõime saavutamiseks. Tehnoloogia areng ja innovatsioon igas majandussektoris ning seega ka nende tootlikkus ja konkurentsivõime põhinevad peamiselt sektoripõhise digiarengu integreerimisel ja digilahenduste kasutamisel, mida tuleks toetada kogu Euroopa Konkurentsivõime Fondi ulatuses. (29) Tehnoloogia areng ja innovatsioon igas majandussektoris ning seega nende tootlikkus ja konkurentsivõime on peamiselt tingitud sektoripõhise digiarengu integreerimisest ja digilahenduste kasutamisest, mida tuleks toetada kogu fondi ulatuses nende tegevuste puhul, mis on välja töötatud Euroopa Konkurentsivõime Fondi eri poliitikaharude raames. Sõltuvus suure riskiga tarnijatest kriitilise tähtsusega sektorites võib kujutada endast välissekkumise strateegilist riski ning ohustada liidu julgeolekut, vastupanuvõimet ja suveräänsust. Võrgu- ja infoturbe koostöörühmal on koostöös komisjoni ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga keskne roll kriitilise tähtsusega tarneahelate ELi koordineeritud turberiskide hindamisel, võttes arvesse tehnilisi ja vajaduse korral mittetehnilisi riskitegureid kooskõlas direktiivi (EL) 2022/2555 artikliga 2223. (30) Euroopa peab kaitsma oma julgeolekuhuve tarnijate eest, kes võivad kujutada endast püsivat julgeolekuriski kolmandate riikide võimaliku sekkumise ja turvalisuse, eelkõige küberturvalisuse tõttu. Seepärast on vaja vähendada ohtu, et siseturul, sealhulgas IKT tarneahelas, püsib sõltuvus suure riskiga tarnijatest, kuna neil võib olla tõsine negatiivne mõju kasutajate ja ettevõtjate turvalisusele kogu liidus ning liidu elutähtsale taristule seoses andmete ja teenuste tervikluse ning teenuste kättesaadavusega. See piirang peaks põhinema proportsionaalsel riskihindamisel ja sellega seotud riskimaandamismeetmetel, nagu on määratletud liidu poliitikas ja õigusaktides. (31) Piiriülese ja sektoriülese koostalitlusvõime edukal kasutuselevõtul on märkimisväärne ja kasutamata potentsiaal, eelkõige Euroopa ettevõtete konkurentsivõime seisukohast. Seepärast on hädavajalik investeerida üleeuroopaliste digitaalsete avalike taristute arendamisse, mis hõlmavad koostalitlusvõimelisi, turvalisi ja suveräänseid digivõrke, - lahendusi ja -teenuseid, et oleks võimalik parandada killustunud koostalitlusvõimet kogu liidus, eelkõige selleks, et muuta liikmesriikide avalik sektor ühendatud, sujuvaks ja paindlikuks digitaalseks ökosüsteemiks. Koostalitlusvõime rakendamine Euroopa haldusasutuste kõigil tasanditel on eeltingimus vastupidavale ja 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (EMPs kohaldatav tekst), ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/2022-12-27. ET 19 ET  innovatsioonipõhisele avalikule sektorile, mis aitab kaasa liidu konkurentsivõime, tehnoloogilise suveräänsuse ja julgeoleku eesmärkide saavutamisele. (32) Rahvatervise parandamiseks ja liidu konkurentsivõime tugevdamiseks on äärmiselt oluline võidelda nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste sagenemise vastu sihipäraste tervise edendamise ja haiguste ennetamise strateegiate ning jätkuvate investeeringute kaudu, sealhulgas farmaatsia- ja meditsiiniseadmete sektorisse. Sellised meetmed koos tulemuslike, juurdepääsetavate ja vastupidavate tervishoiusüsteemide edendamisega võivad märkimisväärselt suurendada tööjõu tootlikkust ning parandada elanikkonna tervist ja leevendada tööjõupuudust, toetades samal ajal ka innovatsiooni soodustavaid tervishoiusüsteeme. Terviseandmete kasutamine on nende jõupingutuste seisukohast väga oluline, sest see võimaldab teha teadlikke otsuseid. Lisaks on innovatsiooni edendamine, mille raames liigutakse kindlamalt ja tõenduspõhiselt meditsiinilistest läbimurretest turustatavate lahendusteni, liidu konkurentsivõime suurendamise võti ja kasulik ka varustuskindluse tugevdamisel. (33) Biomajandus on kasvumootor, mis võimaldab Euroopal roheüleminekul edu saavutada ning tugevdada oma konkurentsivõimet ja strateegilist autonoomiat. Kuigi Euroopa biomajandus juba kujundab ümber tööstusökosüsteeme, tugevdab strateegilist autonoomiat ja loob väärtust kõigis strateegilistes sektorites, on väga oluline tugevdada investeeringuid, algatusi ja strateegiaid liidu ja liikmesriikide tasandil, et biomajandus oleks kõigis liidu sektorites ja piirkondades mitte erand, vaid reegel, ning et realiseerida selle potentsiaali eelkõige peamistes tööstusharudes. On vaja edendada põllumajandus-, kalandus-, vesiviljelus- ja metsandussektori ning maapiirkondade ja rannikualade konkurentsivõimet, kestlikkust, vastupanuvõimet ja õiglust ning aidata kaasa pikaajalisele toiduga kindlustatusele liidus. (34) Vaja on investeeringuid, algatusi ja strateegiaid, et kaotada innovatsioonilõhe ja kiirendada biomajanduse uuenduste avastamist, arendamist, riskide vähendamist, tutvustamist ja laiendamist, toetada nende kasutuselevõttu turul, pakkuda idufirmadele innovatsiooniteekonna jooksul rahalisi vahendeid ja laiendada suure kasvupotentsiaaliga ettevõtteid, maksimeerida ressursitõhusust ja tagada kestlikult hangitud biomassivarud. Biomajandus aitab kaasa süsinikuheite vähendamisele ning pakub kestlikke alternatiive fossiilkütustel põhinevatele toodetele ja protsessidele, aga ka ringlusele, puhtale energiale üleminekule, süsinikupõllundusele, elurikkusele, ökosüsteemi teenustele ja looduse taastamisele. (35) Euroopa tööstuse vastupanuvõime suurendamine on oluline selleks, et liit saaks jääda konkurentsivõimeliseks ka kriisi ajal, ning see on oluline liidu julgeoleku jaoks. Oma vastupanuvõime tagamiseks tuleks Euroopa Konkurentsivõime Fondist toetada meetmeid, mille eesmärk on vähendada sõltuvust ja mitmekesistada tarneid sellistes strateegilistes sektorites nagu toormesektor, tugevdades seeläbi liidu suutlikkust tagada kestlike kriitiliste toormete varustuskindlus kogu väärtusahelas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1252 (kriitiliste toormete määrus)24 eesmärkidega ja keemiatööstuses, mis toetab peaaegu kõiki tööstussektoreid. Ambitsioonika ja vastastikku kasuliku kaubanduse tegevuskava 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1252, millega sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (EMPs kohaldatav tekst), ELT L, 2024/1252, 3.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1252/oj. ET 20 ET  järgimine on oluline selleks, et liit suudaks mitmekesistada oma tarneahelaid ja tulemuslikult vähendada sõltuvust. (36) Lisaks on geopoliitiline kontekst, eelkõige Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, tekitanud liidule ja selle liikmesriikidele suure riski, et realiseeruvad tavapärased sõjalised ohud, eelkõige Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevates riikides. Võttes arvesse seda ja ohte ELi muudele piiridele, peetakse esmatähtsaks suuremaid investeeringuid kaitsesse, sealhulgas sellistesse projektidesse nagu Balti kaitseliin ja „Idakilp“. Kaitsetööstus ja kosmos on peamised ökosüsteemid, mis tagavad Euroopa Liidu vastupanuvõime ja strateegilise autonoomia ning suurendavad liidu valmidust ja valmisolekut kooskõlas ühise valge raamatuga „Euroopa kaitsevalmidus 2030“25. Suuremad investeeringud kaitsesse toetavad ka liidu keskendumist kestlikkusele, konkurentsivõimele, vastupanuvõimele ja julgeolekule ning liidu positsioonile maailmas. Tugev Euroopa kaitsesektori tehnoloogiline ja tööstusbaas on kaitsevalmiduse ja usutava heidutuse vältimatu eeltingimus. See on oluline ka Euroopa kodanike kaitsmiseks, et tagada liidu suutlikkus reageerida esilekerkivatele julgeolekuohtudele, toetada Ukrainat ja säilitada Euroopa positsioon ülemaailmse osalejana. Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi tunnustatakse strateegilise varana, mis aitab kaasa liidu majanduslikule vastupanuvõimele ja julgeolekule, innovatsioonile, tehnoloogilisele juhtpositsioonile ja strateegilisele autonoomiale. Kogu liidus ja selle liikmesriikides areneb kaitsesektor kiiresti ning tipptasemel tehnoloogial ja uutel osalejatel on üha olulisem roll. Kiirenevad ka innovatsioonitsüklid, kus pööratakse üha enam tähelepanu kiirele prototüüpide loomisele, testimisele ja valideerimisele, sealhulgas tegelikes tegevuskeskkondades. Sõjaväelise liikuvuse parandamiseks tuleb arendada investeeringuid uutesse tsiviil- sõjalistesse vahenditesse, sealhulgas liikuvasse varasse ja kahesuguse kasutusega taristusse. Koordineeritud ja pidev toetus Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile on seega keskse tähtsusega, et tugevdada liidu ja selle liikmesriikide ühist julgeolekut, arendada kogu liitu hõlmavaid ühist huvi pakkuvaid kaitseprojekte ja Euroopa kaitsevalmidust. Sellega seoses tuleks rahastada ka meetmeid, millega toetatakse Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamist, kuna Ukraina tööstus on hädavajalik, et toetada Euroopa suurenenud kaitsevajadusi. Selleks võetakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamisel arvesse julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilise kompassi eesmärke ning see on kooskõlas liikmesriikide poolt ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames ühiselt kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidega. (37) Liidu kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused on muutunud eurooplaste igapäevaelus hädavajalikuks ning neil on oluline roll strateegiliste huvide kaitsmisel. Kosmosesektor toetab kõiki majandussektoreid alates põllumajandusest kuni panganduseni. See on julgeoleku ja kaitse ning majanduse hea toimimise ja konkurentsivõime seisukohast väga oluline tegur, näiteks pakkudes täpseid asukohateenuseid paljudele sektoritele ja kasutajatele alates lennundusest kuni merenduseni, ning etendades seega olulist rolli Euroopa ja Euroopa kodanike sõltumatuse ja suveräänsuse jaoks. Kosmosesektor on väga oluline ELi prioriteetide ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas majandusliku heaolu ja majandusjulgeoleku, süsinikuheite vähendamise ning rohe- ja digiülemineku jaoks. Kosmosesektor aitab kaasa liidu ja selle liikmesriikide majandusjulgeolekule. Samuti 25 Komisjon ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja: ühine valget raamat „Euroopa kaitsevalmidus 2030“, 19.3.2025. ET 21 ET  edendab see teadusuuringuid ja tehnoloogilist innovatsiooni, millel on ülekanduv mõju paljudele sektoritele. Kosmosesektor pakub platvormi rahvusvaheliseks koostööks ja kosmosediplomaatiaks, et toetada liidu positsiooni usaldusväärse partnerina ülemaailmsel areenil. (38) Euroopa Konkurentsivõime Fondi kosmosekomponendid on tundlikud. Nende teenused peavad olema töökindlad ja täiesti usaldusväärsed. Nende teenuste järjepidevus ja kõrge turvalisuse tase tuleb tagada isegi kõige tõsisemates kriisiolukordades. Nende tingimuste rikkumise tagajärjed võivad rängalt mõjutada liidu ja liikmesriikide julgeolekut. Selleks tuleks eritingimustes kohaldada erisätteid. (39) Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks toetama ka poliitikaeesmärke, millega püütakse saavutada ohutumat ja turvalisemat Euroopat, mis on julgeolekuohtude vastu paremini ette valmistatud, eelkõige tõhustades Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja strateegilist autonoomiat, sealhulgas merendus- ja tollijulgeolekut, elutähtsat energia- ja transporditaristut ning tsiviilvalmisolekut. Selleks et tegeleda kasvavate julgeoleku- ja hübriidohtudega, nagu terrorism, organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus, kliimakatastroofid ja rünnakud elutähtsa taristu vastu, peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond toetama Euroopa jõupingutusi suurendada ohuteadlikkust, vastupanuvõimet ja julgeolekuinvesteeringuid ning edendada lõimitud valmisolekut kõigis asjaomastes sektorites. (40) Üha enam kasutatakse sama tehnoloogiat üldisele turule mõeldud toodetes ja kaitserakendustes, ning sellise tehnoloogia eesotsas on sageli idufirmadest novaatorid. Seepärast on hädavajalik leida meetmeid, mille abil paremini ära kasutada võimalikku tsiviil- ja kaitsealast koostoimet ning kahesuguse kasutusega tehnoloogiat. Kahesuguse kasutusega tehnoloogiat, materjale, teadmisi või tooteid, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, võib toetada kogu Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames, et tagada liidu tehnoloogiatööstuse tugevam seotus liidu kaitsetööstuse tööstusliku baasiga ja Euroopa tehnoloogilise innovatsioonikapitaliga. (41) Selleks et tagada sidusrühmade jaoks prognoositavus ja investeeringute kavandamise piisav kindlus, peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond kehtestama eelarve esialgse jaotuse poliitikaharude vahel ajavahemikuks 2028–2034, ning säilitama samal ajal paindlikkuse jaotada osa eelarvest ümber vastavalt uutele probleemidele ja esilekerkivatele prioriteetidele kogu mitmeaastase finantsraamistiku kestuse jooksul. Selleks tuleks tagada, et pikaajaliseks planeerimiseks ja kulukohustuste võtmiseks on olemas teatavad minimaalsed eelarvevahendid, mis jagunevad mitme aasta peale iga poliitikaharu iga-aastasteks osamakseteks. See võimaldab liidul konsolideerida oma nõudlust ja luua pikaajalisi strateegilisi suhteid vahendite saajatega, mis tagavad tööstusele ja finantsökosüsteemile pikaajalise prognoositavuse ning võimaldavad luua olulisi liidu taristuid, näiteks vesiniku ja tööstusliku süsinikumajanduse, maailmatasemel satelliitsüsteemide, veealuste seiretaristute, küberturvalisuse, pooljuhtide, kvanttehnoloogia, tehisintellekti ja kõrgjõudlusega andmetöötluse või elutähtsa taristu ning ühist huvi pakkuvate kaitse- või kosmoseprojektide jaoks. (42) Oluliste eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa Konkurentsivõime Fondi haldamiseks tuleks eraldada piisavad vahendid fondi rakendamiseks. Eelarvevahendid peaksid seega katma piisava osa Euroopa Konkurentsivõime Fondi juhtimiskuludest. (43) Käesoleva alusakti suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2024/2509. Selles sätestatakse liidu üldeelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad sihttoetuste, auhindade, mitterahaliste annetuste, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kohta. ET 22 ET  Vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2024/2509, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013,26 nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95,27 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9628 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193929 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, kelmuse ja pettuste ennetamist, tuvastamist, korrigeerimist ja uurimist; kaduma läinud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ja asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kooskõlas määrustega (EL, Euratom) nr 883/2013 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Määruse (EL) 2017/1939 kohaselt on Euroopa Prokuratuur pädev uurima pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitama nende eest süüdistusi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/137130. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikku koostööd, andma komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile, Euroopa Kontrollikojale ja asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused. (44) Selleks et edendada liidu konkurentsivõimet, peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond võimaluse korral lisaks oma eelarvele ligi meelitama ja looma täiendavaid sihtotstarbelisi välistulusid. Sellega seoses peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond olema avatud ning soodustama koostoimet ja koostööd mis tahes rahalise või mitterahalise osaluse puhul, mis võib toetada konkurentsivõime eesmärke, sealhulgas liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. (45) Selleks et edendada liidu majanduse vastupanuvõimet, vähendades eelkõige strateegilist sõltuvust, peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond kooskõlas liidu õiguse ja liidu rahvusvaheliste kohustustega võimaldama liidul eelistada liidus asuvate strateegiliste tehnoloogiate ja sektorite tootmist ja arendamist, eelkõige meetmeid, mis on seotud liidu strateegiliste varade, huvide, autonoomia või julgeolekuga. On oluline, et Euroopa rahastamine aitaks kaasa liidus välja töötatud ja Euroopa vahenditest rahastatava strateegilise tehnoloogia kasutuselevõtule. Selleks et toetada liidu rahastatava strateegilise tehnoloogia arendamist ja tootmist liidus, peaks Euroopa Konkurentsivõime Fondil olema võimalik seada oma toetus kontrollipiirangute, varade 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj). 27 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.95, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1995/2988/oj). 28 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1996/2185/oj). 29 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj). 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1371/oj). ET 23 ET  üleandmise piirangute ja tarnepiirangute kaudu sõltuvusse konkreetsete toodete ja tehnoloogia kasutamisest. (46) Euroopa Konkurentsivõime Fondi tegevus peaks olema avatud koostööks kolmandate riikidega, kui see on liidu huvides. Selleks võib liit kaasata kolmandaid riike osalema Euroopa Konkurentsivõime Fondi tegevusse täiel määral või osaliselt. Assotsieerimise suhtes tuleks kohaldada õiglast tasakaalu kolmandate riikide rahalise osaluse ja kasu vahel ning tagada liidu finantshuvide ja vajaduse korral julgeolekuhuvide kaitse. (47) Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks olema avatud ja soodustama koostoimet muude liidu meetmetega, millega toetatakse konkurentsivõimega tihedalt seotud poliitikavaldkondi, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, välispoliitika ja programmid, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega. See peaks võimaldama kombineerida ja kumuleerida rohkem kui ühe liidu poliitikavaldkonna eesmärke toetavate meetmete rahastamist. Komisjoni ja liikmesriikide vahel tuleks sisse seada koostöö, et tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja määruse (EL) [XXX] [riikliku ja piirkondliku partnerluse kavad] vahel. Lisaks tuleks hõlbustada toetuse andmist määruse (EL) [XXX] [riikliku ja piirkondliku partnerluse kavad] alusel ja Euroopa Konkurentsivõime Fondist projektidele, millele on antud konkurentsivõime märgis, kasutades ära enne märgise andmist tehtud hindamist, ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist. Konkurentsivõime märgise andmise kriteeriumid tuleks kavandada nii, et märgis saaks toimida ka kvaliteeditagatisena, mis annab institutsionaalsetele investoritele kindluse, et projekti on nõuetekohaselt kontrollitud. Konkurentsivõime märgis tuleks anda kvaliteetsetele projektidele, mis aitavad kaasa Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärkide saavutamisele. Euroopa Konkurentsivõime Fondi võib rakendada koos muude liidu programmidega või teiste kaasrahastajate või kaasinvestoritega ning need partnerid peaksid saama osaleda ühiselt rahastatavate väljavalimismenetluste hindamiskomisjonides. Kõigi nende koostoimemeetmete rakendamine peaks olema lihtne. Vahendite saajate aruandlus- ja arvestuse pidamise nõudeid tuleks võimaluse korral vähendada ühele lepingulisele aruandlus- ja maksevoole, mis hõlmab ühtseid eeskirju kogu pakutava toetuse kohta. (48) Liidu toetus peaks keskenduma poliitikaeesmärkide saavutamisele. Igal juhul tuleks Euroopa Konkurentsivõime Fondi rahalisi vahendeid anda viisil, mis võimaldab kõige paremini saavutada selle eesmärke, piirates samal ajal vahendite saajate halduskoormust absoluutse miinimumini. Eelarve täitmisel peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond pakkuma liidu toetuse vahendite täielikku kogumit ja tagama koostoime oma toetatavate poliitikavaldkondade vahel, eelkõige võimaldades lihtsustatud ühiseid väljavalimismenetlusi, et saavutada rohkem kui ühe poliitikavaldkonna eesmärke. Seega tuleks peamise lihtsustamismeetmena püüda kaotada koormav finantsaruandlus kuludega sidumata rahastamise võimalikult laialdase kasutamise kaudu. (49) Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks toetama eri poliitikameetmeid, mis aitavad kaasa konkurentsivõimele, ning pakkuma samal ajal ühtlustatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide kogumit poliitika suunamiseks ning majandus- ja julgeolekuhuvide piisava kaitse tagamiseks, suunates liidu toetuse liikmesriikides, sealhulgas ülemeremaades ja -territooriumidel asuvatele vahendite saajatele. Vajaduse korral peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond kehtestama konkreetsed rahastamiskõlblikkuse tingimused strateegilistele sektoritele ja tehnoloogiatele, sealhulgas nende aluseks olevatele väärtusahelatele, elutähtsale liidu taristule ja erivõimekusele. ET 24 ET  (50) Euroopa Konkurentsivõime Fondi tuleks rakendada käesolevas määruses sätestatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammid tuleks vastu võtta iga-aastases või mitmeaastases vormis. Viimast võiks kaaluda eelkõige liidu toetuse puhul, mida antakse eelarveliste tagatiste ja rahastamisvahendite jaoks, et tagada prognoositavus rakenduspartnerite jaoks. Määratud rakendusviis kajastab määruse eesmärkide saavutamiseks kindlaksmääratud vajadusi suunatuse, paindlikkuse, prognoositavuse ja tõhususe järele. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2059 esitatakse tööprogrammides ja taotlusvoorus osalemise kutse dokumentides eelarve täitmise tehnilisemad üksikasjad kõigis Euroopa Konkurentsivõime Fondist toetatavates poliitikavaldkondades, sealhulgas konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja hindamiskriteeriumid, sõltuvalt eelarve täitmise vahendist (sihttoetus või hange) ja konkreetsetest poliitikaeesmärkidest. Vastavalt finantsmääruse artiklile 136 tuleks suure riskiga tarnijate suhtes julgeolekukaalutlustel kohaldada rahastamiskõlblikkuse piiranguid. Tööprogrammid on samuti sobiv koht eelarve eraldamiseks vastavalt muutuvatele poliitilistele prioriteetidele ning neis tuleks sätestada rahaline osalus, eritingimused ja oodatavad tulemused. (51) Selleks et rahastamisvahendite ja eelarvelise tagatise abil tõhusalt erasektori raha kaasata, peavad rakenduspartnerid olema tihedalt kaasatud. Sellega tagatakse poliitika juhtimine ja kooskõlastamine ning projektide kogumi loomine. Programmi „InvestEU“ rakendamisel saadud kogemused ja õppetunnid rõhutavad investeerimissuuniste tähtsust sellise kaasatuse loomisel ning rakenduspartneritele ja investoritele vajaliku prognoositavuse ja nähtavuse tagamisel, et nad saaksid luua oma organisatsioonilise suutlikkuse ja investeeringute kava, võimaldades samal ajal vajalikku paindlikkust, et tagada rakendamise ajal piisav poliitiline juhtimine. Investeerimissuunised peaksid sisaldama üksikasjalikku kirjeldust poliitikavaldkondade kohta, kus meetmeid võetakse, ning valdkondade kohta, millele investeeringud keskenduvad, et tagada täiendavus ning stimuleerida era- ja avaliku sektori investeeringute ligimeelitamist liidu poliitikaeesmärkide ja strateegiliste projektide toetamiseks. Investeerimissuunised tuleks koostada rakenduspartneritega konsulteerides, et saada kasu nende turuteadmistest, võimaldada neil investeerida liidu prioriteetsetesse valdkondadesse ja motiveerida neid võtma rohkem riske. Muutuvate vajaduste ja arengu arvessevõtmiseks võib investeerimissuunised mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus läbi vaadata. (52) Käesoleva määruse jõustumise ajal toimuv süvatehnoloogia kasvufirmade rahastamine idu- ja kasvufirmade strateegias välja kuulutatud Euroopa kasvufirmade fondi raames peaks toimuma mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 kokku lepitud tingimustel. Kogu kasvufirmade rahastamine mitmeaastase finantsraamistiku 2028– 2034 raames peaks toimuma Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames. (53) Selleks et saavutada eesmärk muuta teadusuuringute tulemused tururakendusteks ning tugevdada liidu tööstuslikku kohalolekut strateegilistes tehnoloogiates ja sektorites, seotakse määrus (EL) [XXX] [teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“] tihedalt Euroopa Konkurentsivõime Fondiga ning sellega toetatakse teadus- ja innovatsioonitegevust vastavalt Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikaharudele. Euroopa Konkurentsivõime Fondi tööprogrammid sisaldavad teadus- ja innovatsioonikoostöö meetmeid spetsiaalses sihtotstarbelises osas. See võib hõlmata ka rahalist osalust teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi alusel loodud Euroopa partnerlustes, kui see on vajalik Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärkide saavutamiseks. Euroopa Konkurentsivõime Fondi tööprogrammides tuleks ET 25 ET  sätestada ka poliitilised prioriteedid, mis suunavad Euroopa Innovatsiooninõukogu ülesandeid. (54) Selleks et edendada vastupidavaid, mitut liikmesriiki hõlmavaid liidu väärtusahelaid, võivad tööprogrammid sisaldada spetsiaalseid väärtusahelate laiendamist hõlmavaid taotlusvoorusid, millega toetatakse nii projektide ettevalmistamist kui ka täiendava avaliku ja erasektori kapitali ligimeelitamist, et kaasata eri liikmesriikide tarnijad, tootjad ja novaatorid ning mitmekesistada tarneallikaid. (55) Selleks et edendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet tööstusest lähtuva alt üles suunatud innovatsiooni kaudu, võivad tööprogrammid sisaldada spetsiaalseid kaheetapilisi alt üles suunatud väljavalimismenetlusi, et teha kindlaks ja toetada ELi tehnoloogiavaldkonna eestvedajaid tööstusest lähtuvate konsortsiumide kaudu. (56) Kõigi poliitikaharude jaoks tuleks kehtestada horisontaalne valdkonnaülene rahastamisvahendite kogum, mis pakuvad igat liiki toetust, mis on määrusega (EL, Euratom) 2024/2059 lubatud, näiteks rahastamisvahendeid, sealhulgas omakapitali vormis antavat toetust. Konkreetse rahastamisvahendi valik ja eelkõige see, kas toetus on tagasimakstav või tagastamatu, sõltub rahastatavate meetmete laadist (näiteks nende aluseks olevad turutõrked, konkreetne vajadus, tööstusharu olemus, arengustaadium või toetusesaaja liik). Liidu toetus peaks vähendama projektide riske ulatuses, mis on vajalik erasektori investeeringute kaasamiseks ja projekti edukaks elluviimiseks. Kaasrahastamise määrad peaksid olema võimalikult madalad ja nii kõrged, kui on vaja toetatava projekti elluviimiseks. Kasutada võiks mitmesuguseid rahastamisvahendeid, sealhulgas segarahastamistoiminguid ja rahastamisvahendite kombineerimist. Samuti peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond andma iga poliitikavaldkonna puhul nõu kõige sobivama rahastamisvahendi kohta, mida kõnealuse poliitikavaldkonna konkreetsete meetmete puhul kasutada, sõltuvalt muu hulgas arenguetapist, tööstusharu konkreetsetest vajadustest ja esinevatest turutõrgetest. (57) Mitut sidusrühma hõlmavad konsultatsioonid, sealhulgas teadlaste ja tööstuse, sotsiaalpartnerite, investorite, lõppkasutajate ja kodanikuühiskonnaga, alates väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest kuni suurte organisatsioonideni, peaksid aitama kaasa Euroopa Konkurentsivõime Fondi prioriteetide saavutamisele. Need konsultatsioonid tuleks struktureerida nõuandekogude kaudu, sealhulgas ECFi strateegiliste sidusrühmade nõukogu kaudu, kelle ülesanne peaks olema anda teavet ja nõustada komisjoni poliitiliste suundumuste, investeerimisvajaduste ja Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamise kohta projektiarendajate seisukohast, eesmärgiga tagada, et sidusrühmadelt saadud tagasisidet võetakse arvesse tööprogrammide koostamisel. (58) Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid on riigiabi ja tööstuspoliitika vahend, mida komisjon hindab vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b31. Need aitavad märkimisväärselt kaasa majanduskasvule, töökohtade loomisele, rohe- ja digiüleminekule ning liidu tööstuse ja majanduse konkurentsivõimele ja vastupanuvõimele. Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid võimaldavad koondada teadmisi, oskusteavet, rahalisi vahendeid ja majandustegevuses osalejaid kogu liidus ning neil on positiivne ülekanduv mõju kogu liidule. Üleeuroopalist huvi 31 Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“, C(2021) 8481 (ELT C 528, 30.12.2021, lk 10). ET 26 ET  pakkuvad tähtsad projektid võimaldavad erainvesteeringuid ligi meelitada ka suure riskiga projektidesse, mis on olulised, et tuua läbimurdeline innovatsioon lähemale tööstuslikule kasutuselevõtule ning avatud ja mittediskrimineeriva juurdepääsuga taristuprojektidele, mis on liidu jaoks väga olulised. Võttes arvesse taotletavate eesmärkide ühtsust, edendab Euroopa Konkurentsivõime Fond koostoimet liidu rahastamise ja üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide vahel, toetades üleeuroopalist huvi pakkuvatesse tähtsatesse projektidesse integreeritud konkreetseid projekte selle põhjal, mil määral need panustavad liidu strateegilistesse prioriteetidesse, nagu liidu vastupanuvõime, ning mil määral saaks Euroopa Konkurentsivõime Fondi rahastamisega laiendada osalemist, eelkõige VKEde osalemist, või laiendada liikmesriikide kaetust ning suurendada liidu lisaväärtust. (59) Pidevalt arenevast geopoliitilisest olukorrast nähtub selgelt, et Euroopa peab tagama oma strateegilise autonoomia ja vältima strateegilist sõltuvust. Euroopa Konkurentsivõime Fond sisaldab võimalust toetada tootmise suurendamist ja võtta kiirendatud konkurentsivõime meetmeid projektide puhul, mis pakuvad konkreetset toetust Euroopa strateegilisele autonoomiale. Nii on see näiteks projektide puhul, mis on valitud strateegilisteks projektideks määruse (EL) 2024/1252 (kriitiliste toormete määrus), määruse (EL) 2024/1724 (nullnetotööstuse määrus) ja määruse (EL) 2025/102 (esmatähtsate ravimite õigusakt) alusel. (60) Programmi „Euroopa horisont“ alusel loodud ja komisjoni hallatav vastastikune kindlustusmehhanism on osutunud oluliseks kaitsemehhanismiks, mis maandab selliste tasumisele kuuluvate summadega seotud riske, mida kohustused täitmata jätnud osalejad ei hüvita. Seetõttu tuleks vastastikuse kindlustusmehhanismi kasutamist jätkata ja vajaduse korral peaks seda olema võimalik kasutada Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames võetavate meetmete jaoks. (61) Selleks et uurida kõiki võimalusi Euroopa konkurentsivõime parandamiseks, peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond pakkuma struktureeritud raamistikku liidu toetuse andmise ja rakendamise sihipäraseks katsetamiseks, eelkõige selleks, et paremini suunata ja kiirendada liidu väljavalimismenetlusi ning lihtsustada ja kiirendada nende rakendamist vahendite saajate hüvanguks. See peaks võimaldama konkreetselt kindlaks määratud raamistikus määrata igal üksikjuhul eraldi kindlaks teatavad meetmed või meetmete kategooriad, mille puhul saaks teha teatavaid täiendusi ja erandeid muudest liidu õigusaktidest, ning katsetada mõju tegelikus keskkonnas Euroopa Konkurentsivõime Fondi piiratud kestuse jooksul, tagades samal ajal asjakohaste kaitsemeetmete kohaldamise, eelkõige Euroopa ühiste huvide seisukohast. Katsemeetmete kohaldamine võib anda õppetunde liidu toetuse andmise horisontaalse õigusraamistiku tulevaste muudatuste hindamiseks. (62) Kui see on vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud, peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond pakkuma sihipärast sekkumismehhanismi, et anda tahtlikult liidu toetust teatavatele strateegilise ja majandusliku tähtsusega meetmetele. Kui teatavaid olulisi projekte ei olnud võimalik edukalt ellu viia tavapäraste konkurentsipõhiste väljavalimismenetluste lõpuleviimise tähtaja jooksul, peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond nägema ette ka võimaluse võtta otse kasutusele suurepärased projektid, mis jäid mis tahes liidu programmi raames rahastamata, või jätkata hästi toimivate projektide sujuvat toetamist nende järgmistes etappides investeerimistsükli jooksul, tekitamata toetusesaajatele täiendavat halduskoormust. Lisaks võib kooskõlas lähenemisviisiga, mis on võetud asjaomastes valdkondlikes õigusaktides, nagu nullnetotööstuse määrus, kriitiliste toormete määrus või taastuvenergia direktiiv, ning millele on osutatud puhta tööstuse kokkuleppe teatises ja ühtse turu strateegias, ET 27 ET  määrata kehtivates või tulevastes õigusaktides kindlaks juhtumid, mille puhul konkreetseid projekte peetakse avalikku huvi pakkuvateks või eeldatakse, et need pakuvad ülekaalukat avalikku huvi. (63) Kui see on vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud, peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond suutma pakkuda ka kiirendatud sekkumismehhanismi, millega kiirendada liidu toetuse andmist kiireloomuliste rahastamisvajaduste rahuldamiseks, et võimaldada oluliste äriideede edukat rakendamist ühtsel turul, kui selline rahastamine ei ole turul piisaval tasemel kättesaadav. Kiireloomulisuse tõttu tuleks teatavaid kontrolle teha alles pärast rahaliste vahendite eraldamist, et hõlbustada ja piirata vahendite saajate halduskoormust ning tagada võimalikult kiiresti finantskindlus, aktsepteerides samal ajal liidu jaoks mõistlikul tasemel finantsriski, mis on proportsionaalne taotletavate eesmärkidega. (64) Kui see on vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud, peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond kasutama nn motiveerivat sekkumismehhanismi, mis meelitaks ligi edukaid idufirmasid ja novaatoreid kogu maailmast ja millega stimuleerida väljaspool liitu asutatud idufirmasid ja novaatoreid ümber asuma või investeerima ühtsele turule ning arendama seal oma äritegevust. Selleks saaks kasutada ka ELi delegatsioonide võrgustikku. Sel eesmärgil tuleks ajutiselt loobuda näiteks sellistest rahastamiskõlblikkuse nõuetest, mille kohaselt vahendite saaja peab olema liidu toetuse saamise alguses asutatud liikmesriikides või assotsieerunud riikides, et vahendite saajal oleks võimalik kindlaksmääratud aja jooksul ümber asuda, misjärel oleks neile tagatud liidu toetus. Liidu finantshuve tuleks nõuetekohaselt kaitsta ja makseid ei tohiks teha enne, kui rahastamiskõlblikkuse tingimused on täidetud. (65) Kui see on vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud, peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond võimaldama paindlikumat ja kättesaadavamat viisi uuenduslike projektide ja ideede kindlakstegemiseks, väljavalimiseks ja toetamiseks, sealhulgas nähes ette rahastamisvahenditest sõltumatud väljavalimismenetlused, mis võimaldavad teadlastel, ettevõtjatel, ettevõtetel ja kodanikel pakkuda välja oma innovatsioonilahendusi, ilma et liidu toetust eelnevalt kunstlikult kitsendataks või piirataks seda sihttoetuse, hanke või muus vormis liidu toetusega. Ideid tuleks hinnata ja välja valida lähtuvalt nende võimalusest lahendada vastav probleem või täita liidu poliitiline prioriteet; ning kõige asjakohasem ja tulemuslikum eelarve täitmise vahend nende ideede toetamiseks, olgu see siis sihttoetus, hange või muu, tuleks valida alles hiljem, lähtudes konkreetse projekti nõuetest ja eelistest. (66) Kui see on vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud, peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond lihtsustama ja kiirendama ka liidu toetuse rakendamist teatavatele olulistele projektidele. (67) ECFi InvestEU instrument peaks andma eelarvelise tagatise ja rahastamisvahendid, et kaasata kogu liidus täiendavaid investeeringuid Euroopa konkurentsivõime toetamiseks strateegilistes tehnoloogiates, teenustes ja sektorites. (68) ECFi InvestEU instrumenti rakendavad partnerid, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga Grupp, rahvusvahelised finantsasutused, riiklikud tugipangad ja finantsasutused ning ekspordikrediidi agentuurid. Avatud arhitektuur jääb ECFi InvestEU instrumendi oluliseks aspektiks, mis tugineb programmi „InvestEU“ raames tehtud ulatuslikule koostööle ja kogemustele. Komisjon ja Euroopa Investeerimispanga Grupp peaksid tegema koostööd, et toetada ECFi InvestEU instrumendi rakendamist ning edendada järjepidevust, kaasavust, täiendavust ja tõhusat kasutuselevõttu. ET 28 ET  (69) Selleks et vältida põhjendamatut halduskoormust ning tagada kiire kasutuselevõtt ja turu toetamine järjepideval viisil kogu programmitöö perioodi jooksul, tugineb ECFi InvestEU instrumendi rakendamine programmi „InvestEU“ samba olemasoleva kogukonna hinnatud rakenduspartneritele, lepingupõhistele kokkulepetele ja asjaomastele finantstoodetele. Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine, kiirem kasutuselevõtt ja lihtsustamine volitatud üksuste jaoks, peaks ECFi InvestEU instrumendi rakendamine tuginema olemasolevatele lepingutele, õiguslike ja lepingupõhiste kokkulepete vormidele ning väljakujunenud järelevalve- ja aruandlusvahenditele. See parandab liidu toetuse mõju ja võimaldab rohkem keskenduda vahendite lõplike saajate tõhusale toetamisele. Komisjon võib täielikult või osaliselt tugineda rakenduspartneritega määruse (EL) 2021/253 alusel sõlmitud lepingutele ning tema või muude üksuste poolt kõnealuse määruse alusel sõlmitud kokkulepete raames tehtud hindamistele ja neid taaskasutada. (70) Selleks et anda rakenduspartneritele laiem juurdepääs ECFi InvestEU instrumendile, peaks komisjonil olema võimalik sõlmida kaudse eelarve täitmise raames lepinguid kõigi määruse (EL, Euratom) 2024/2059 artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksuste kategooriatega. Erakapitali kaasamiseks peaks liikmesriigis asutatud asutustel, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust, olema samuti õigus pärast sambapõhist positiivset hinnangut erandkorras rahastamisvahendeid või eelarvelisi tagatisi rakendada, sealhulgas juhul, kui neid kombineeritakse sihttoetuste või muude tagastamatute toetustega segarahastamistoimingute raames, juhu kui sellistele asutustele antakse piisavad finantstagatised. Sellised asutused tuleks valida, võttes nõuetekohaselt arvesse rakendatava rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise laadi, kõnealuste asutuste kogemusi ning finants- ja tegevussuutlikkust ning nende eeskirju ja menetlusi vahendite lõplike saajate projektide majandusliku elujõulisuse kontrollimiseks. Valik peaks olema läbipaistev, objektiivselt põhjendatud ning see ei tohiks põhjustada huvide konflikti. (71) Järjepidevuse tagamiseks tuleks ECFi InvestEU instrumendi eelarvelisi tagatisi ja rahastamisvahendeid, sealhulgas juhul, kui neid kombineeritakse muude tagastamatute toetustega segarahastamistoimingute raames, rakendada kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 X jaotisega. (72) Selleks et tagada eelarveliste tagatiste, rahastamisvahendite ja segarahastamistoimingute järjepidev rakendamine liidu eri programmide raames, peaks komisjon töötama välja suunised, sealhulgas tehnilise korra ja tingimused selliste toetusvormide kasutamiseks kõnealuste programmide raames. (73) Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 nõuete täitmiseks tuleks käesolevas määruses sätestada ECFi InvestEU instrumendi eelarvelise tagatise maksimumsumma, selle eelarvelise tagatise eraldiste määr kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 214 lõikega 1 ning komisjoni kohustus hinnata seda eraldiste määra igal aastal vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 41 lõikes 5 osutatud hindamiskriteeriumidele ja kooskõlas komisjoni riskijuhtimisraamistikuga ning kolmandate isikute ja kolmandate riikide võimalusega panustada konkreetselt ECFi InvestEU instrumenti. (74) On vaja ette näha võimalus, et ECFi InvestEU instrument, sealhulgas eelarveline tagatis, toimib muude liidu poliitikavaldkondade horisontaalse toetusvahendina, et anda toetust muude liidu programmide raames kooskõlas nendes programmides sätestatud eesmärkidega. Selleks tuleks kõnealuste muude programmide raames näha finantskohustuste katteks ette vastavad eraldised. Kui muud liidu programmid aitavad ET 29 ET  kaasa liidu sisepoliitika eesmärkide saavutamisele, tuleks eelarvelise tagatise või rahastamisvahendite vormis antavat toetust, sealhulgas kombineerituna tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu raames, anda üksnes ECFi InvestEU instrumendi kaudu. (75) ECFi InvestEU instrument peaks looma ühtse keskse koha eelarvelise tagatise ja kõigi liidu sisepoliitika eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate rahastamisvahendite loomiseks ja haldamiseks, mis aitab suurendada liidupoolse rahastamise tõhusust ja poliitilist mõju. InvestEU määruse alusel loodud finantstooted on riigiabi, mis on kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 212 lõikega 2. Komisjon ja rakenduspartnerid peaksid tagama, et käesoleva määruse alusel loodavad uued finantstooted on kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 212 lõikes 2 osutatud riigiabi reeglitega, et tagada kõnealuste uute finantstoodete kiire kasutuselevõtt. (76) Arvestades, et Euroopa innovaatilised idu- ja kasvufirmad on olulised majanduskasvu ja konkurentsivõime mootorid, ning tunnistades, et neil on liidus vajalikule rahastamisele juurdepääsul püsivad takistused, peaks ECFi InvestEU instrument pakkuma sihipärast rahalist toetust liidu kasvavatele ja laienevatele ettevõtetele kõigis etappides – alates asutamisest ja käivitamisest kuni laiendamise ja tööstusliku tootmiseni. ECFi InvestEU instrument peaks pakkuma Euroopa ettevõtetele otsest ja kaudset rahastamist, et meelitada ligi erainvestoreid ja vallandada seeläbi Euroopa ettevõtluse ja investeeringute kogu potentsiaal. See suurendab idu- ja kasvufirmade mõjuvõimu ja tugevdab liidu ülemaailmset juhtpositsiooni tehnoloogia ja tööstuse valdkonnas, täites samal ajal Euroopa innovatsiooni- ja investeerimislünki ning saavutades Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu eesmärgid. ECFi InvestEU instrument sisaldaks vahendit, mille eesmärk on tagada, et kiiresti kasvavatel ettevõtetel, kes arendavad või võtavad kasutusele uuenduslikke tehnoloogiaid, sealhulgas liidu strateegiliste huvide ja majandusjulgeoleku jaoks olulistes valdkondades, on juurdepääs piisavale kapitalile oma äritegevuse laiendamiseks. See kaasab investeeringuid Euroopa kapitaliturgudelt kooskõlas liidu poliitiliste prioriteetidega. (77) Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärkide tugevdamiseks tuleks luua projektinõustamine, mis tugineb InvestEU nõustamiskeskusele. See peaks ühendama nõustamistoetuse era- ja avaliku sektori asutustele kogu Euroopas, pakkuma potentsiaalsetele toetusesaajatele kohandatud teenuseid ning aitama Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames välja töötada võimalike investeerimistoimingute registrit. Samal ajal peaks selliste ettevõtlust toetavate teenuste nagu ELi ettevõtlusvõrgustiku roll olema muu hulgas muuta Euroopa ettevõtted innovaatilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks, edendada nende kasvamist ja laienemist ühtsel turul ning suurendada teadlikkust kapitaliturupõhisele rahastamisele juurdepääsu võimaluste kohta ja arendada sellise rahastamise kasutamise suutlikkust. Selleks et vältida põhjendamatut halduskoormust ning tagada kiire kasutuselevõtt ja turu toetamine järjepideval viisil, võib Euroopa Konkurentsivõime Fond tugineda programmi „InvestEU“ samba raames olemasoleva kogukonna hinnatud nõustamispartneritele. (78) VKEd moodustavad üle 99 % kõigist liidu ettevõtetest, annavad kaks kolmandikku töökohtadest ja aitavad oluliselt kaasa uute kvaliteetsete töökohtade loomisse kõigis sektorites. Laienevaid ettevõtteid on kõigis sektorites ja kõigil innovatsioonisuutlikkuse tasanditel. Liidu majanduskasvu ja innovatsiooni stimuleerimine saab toimuda üksnes liidu VKEde hulgas tegutsevate paljude ET 30 ET  kasvufirmade edendamisega. VKEd on olulised majanduse rohe- ja digiülemineku, sealhulgas kliimaneutraalsuse saavutamiseks. (79) Juurdepääs rahastamisele on aga VKEde, eelkõige idu- ja kasvufirmade jaoks oluline takistus, kuna nad sõltuvad oma kasvukavade toetamisel sageli välisest rahastamisest. VKEd seisavad silmitsi täiendavate takistustega innovatsioonile ja majanduskasvule, mis ei mõjuta suuremaid ettevõtteid samal määral, näiteks ettevõtlusoskuste puudumine, juurdepääsu puudumine tehnoloogiataristule, raskused intellektuaalomandi kaitsmisel või juurdepääs eksporditurgudele ja väärtusahelatele, mis on vajalikud nende rahvusvahelistumise arendamiseks. (80) Tõendid näitavad, et VKEdele antavast otsesest rahalisest toetusest üksi ei piisa, et toetada nende tegevuse laiendamist, ning et nad vajavad liidu tasandil sihtotstarbelist nõu ja saavad sellest kasu. Ühtse turu eeskirjade, innovatsiooni ja rahastamisele juurdepääsu alane nõustamine aitab kaasa liidu konkurentsivõimele. Lisaks on ettevõtluse toetamine kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil mitmekesine ning sellesse tuleks kaasata ka vähem arenenud ja äärepoolseimad piirkonnad. Olemasolevad liidu algatused, nagu Euroopa ettevõtlusvõrgustik, Euroopa klastrite koostööplatvorm ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, on aidanud seda lünka täita. Sellest tulenevalt luuakse ELi ettevõtlusvõrgustik, mis põhineb Euroopa ettevõtlusvõrgustikul, Euroopa klastrite koostööplatvormil ja muudel võrgustikel, et lihtsustada ja ühtlustada nõustamis- ja partnerlusteenuseid. (81) Euroopa Konkurentsivõime Fond toetab VKEde juurdepääsu rahastamisele ja tugevdab liidu VKEde konkurentsivõimet kahel peamisel viisil. Esiteks korraldab Euroopa Konkurentsivõime Fond lisaks ELi ettevõtlusvõrgustikule ka täiendavaid valdkondadevahelisi tegevusi, mis keskenduvad VKEde konkurentsivõime tugevdamisele. Teiseks peaksid Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikaharud hõlmama VKEdele suunatud sihtotstarbelisi meetmeid strateegilistes sektorites, näiteks boonussüsteeme, millega soodustatakse VKEde osalemist nende innovatsiooni, majanduskasvu ja laienemise edendamiseks. VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele võib kõigis majandussektorites anda eritoetust juurdepääsuks rahastamisele ja rahastamise kättesaadavuse parandamiseks, sealhulgas mikrorahastamine ja sotsiaalsete ettevõtete toetamine. Lisaks peaks Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohane paindlik finantsvahendite kogum tagama, et VKEd saaksid sellist liiki toetust, mis vastab kõige paremini nende vajadustele kogu investeerimistsükli jooksul. (82) Selleks et veelgi toetada lihtsustamise põhimõtteid ja toetusesaajate lihtsat juurdepääsu liidu rahastamisvõimalustele, peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond pakkuma ühtset portaali, mis koondab teavet kõigi liidu rahastamisvõimaluste ja neile juurdepääsu kohta ning toetab muid tegevusi. Ühtne portaal peaks hõlbustama ja kiirendama juurdepääsu liidu ja muule rahastamisele, finantseerimisele ja investeeringutele ning ühtlustama lähenemisviisi, tuginedes selleks rahastamis- ja hankeportaalile, InvestEU portaalile, ELI rahastamisvõimaluste portaalile, Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi portaalile ja muudele asjaomastele platvormidele. Ühtses portaalis peaks olema samuti võimalik rahastamist otse taotleda. (83) Euroopa Konkurentsivõime Fondi tuleb rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX]32 [tulemusraamistiku määrus], millega kehtestatakse liidu eelarve kulude jälgimise eeskirjad ja tulemusraamistik, sealhulgas eeskirjad, 32 ELT L .., lk ... ET 31 ET  millega tagatakse vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 33 lõike 2 punktis d osutatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja artikli 33 lõike 2 punktis f osutatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ühetaoline kohaldamine, liidu programmide ja meetmete tulemuslikkuse seire ja aruandluse eeskirjad, liidu toetusportaali loomise eeskirjad, programmide hindamise eeskirjad ning muud horisontaalsed sätted, mida kohaldatakse kõigi liidu programmide suhtes, näiteks need, mis käsitlevad teavet, teabevahetust ja nähtavust. (84) Kiiresti muutuvas majanduslikus, sotsiaalses ja geopoliitilises keskkonnas on hiljutised kogemused näidanud, et mitmeaastane finantsraamistik ja liidu programmid peaksid olema paindlikumad. Sel eesmärgil ja kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärkidega tuleks rahastamisel nõuetekohaselt arvesse võtta muutuvaid poliitilisi vajadusi, mis on kindlaks määratud komisjoni avaldatud asjaomastes dokumentides, nõukogu järeldustes ja Euroopa Parlamendi resolutsioonides, tagades samal ajal eelarve täitmise piisava prognoositavuse. (85) Euroopa Konkurentsivõime Fondi üld- ja erieesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte eelarvelise tagatise maksimumsumma ja eraldiste määra muutmise ning teatavate kosmosepoliitikat toetavate meetmete kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega33. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. (86) Selleks et tagada Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamiseks ühetaolised tingimused teatavate tööprogrammides sätestatud meetmete ja kosmosepoliitikat toetavate meetmete kaudu, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201134. (87) Kuigi tööprogrammid ja muud käesoleva määruse rakendusaktid käsitlevad konkreetseid eelarve täitmisega seotud ülesandeid, mis ei nõua rakendamisvolituste andmist ja mis ei peaks tavaliselt kuuluma määruses (EL) nr 182/2011 osutatud rakendusaktide kohaldamisalasse, tuleks teatavate käesolevas määruses kindlaks määratud õigusaktide, sealhulgas tööprogrammid, millega rakendatakse puhtale energiale ülemineku, tervishoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse ning digitaalse juhtpositsiooni, vastupanuvõime ja julgeoleku, kaitsetööstuse ja kosmose valdkonnas võetavaid meetmeid, vastuvõtmiseks kasutada nõuandemenetlust, kuna neid õigusakte tuleks täielikult toetada ning luua koostoime liikmesriikide läbiviidavate riiklike ja eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate tegevustega. Kuna vastupanuvõime ja julgeoleku, kaitsetööstuse toetamise ja kosmose valdkonnas on 33 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj. 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13–18). ET 32 ET  koostoime ja täielik koordineerimine liikmesriikidega tundlik ja eriti oluline, tuleks nendes valdkondades tööprogrammide vastuvõtmiseks kasutada kontrollimenetlust. (88) Komisjon peaks vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui tööprogrammi ei ole vastu võetud piisavalt aegsasti enne eelarve täitmise aastat, et oleks võimalik tagada liidu toetuse talitluspidevus, eelkõige kriitilise tähtsusega operatiivtegevuse puhul, nagu satelliitsüsteemid ja elutähtsad taristud, või kui tööprogramm on vaja kiiresti vastu võtta, et reageerida viivitamata kriisile või muudele sarnastele erandlikele ja nõuetekohaselt põhjendatud hädaolukordadele, kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik. (89) Euroopa Konkurentsivõime Fondiga asendatakse määrustega (EL) 2021/522,35 (EL) 2021/694,36 (EL) 2021/696,37 (EL) 2021/697,38 (EL) 2021/78339 ja (EL) 2023/58840 loodud programmid ning tunnistatakse kehtetuks määruste (EL) 2021/696, (EL) 2023/588 ja (EL) [EDIP] sätted, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I peatükk Üldsätted 1. JAGU FONDI EESMÄRGID JA STRUKTUUR Artikkel 1 Reguleerimisese 1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond (edaspidi „ECF“), sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 182 lõike 3 kohane kaitseuuringute ja -innovatsiooni eriprogramm, ning 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm (programm „EL tervise heaks“) ajavahemikuks 2021–2027 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/522/oj). 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/694/oj). 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/696, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (ELT L 170, 12.5.2021, lk 69, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/696/oj). 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/697/oj). 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/783, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013 (ELT L 172, 17.5.2021, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/783/oj). 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2023. aasta määrus (EL) 2023/588, millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduse programm aastateks 2023–2027 (ELT L 79, 17.3.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/588/oj). ET 33 ET  sätestatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärgid, selle eelarve aastateks 2028–2034, liidu toetuse vormid ning eeskirjad sellise toetuse andmiseks Euroopa Konkurentsivõime Fondi toetatava valdkondadevahelise tegevuse ja konkreetsete poliitikameetmete raames. 2. Käesoleva määrusega sätestatakse järgmine: a) puhtale energiale ülemineku ja tööstuse süsinikuheite vähendamise poliitikaharu, mida rakendatakse II ja IV peatükis kindlaks määratud tegevuste kaudu ning mis aitab kaasa artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärkide saavutamisele; b) tervise, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse poliitikaharu, mida rakendatakse II ja V peatükis kindlaks määratud tegevuste kaudu ning mis aitab kaasa artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärkide saavutamisele; c) digitaalse juhtpositsiooni poliitikaharu, mida rakendatakse II ja VI peatükis kindlaks määratud tegevuste kaudu ning mis aitab kaasa artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärkide saavutamisele; d) vastupanuvõime ja julgeoleku, kaitsetööstuse ja kosmosesektori poliitikaharu, mida rakendatakse II ja VII peatükis kindlaks määratud tegevuste, sealhulgas lõikes 1 osutatud kaitseuuringute ja -innovatsiooni eriprogrammi kaudu, ning mis aitab kaasa artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärkide saavutamisele. 3. Määrusega kehtestatakse ka õigusraamistik, mille eesmärk on tagada varustuskindlus, kõrvaldada investeerimistakistused ja tootmise kitsaskohad ning toetada liidu tööstusbaasi konkurentsivõimet. Artikkel 2 Mõisted 1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: (1) „nõustamisleping“ – õiguslik vahend, milles komisjon ja nõustamispartner määravad kindlaks projektinõustamisteenuste rakendamise tingimused; (2) „nõustamispartner“ – rahastamiskõlblik vastaspool, näiteks finantseerimisasutus või muu üksus, kellega komisjon on sõlminud nõustamislepingu ühe või mitme nõustamisalgatuse elluviimiseks, välja arvatud nõustamisalgatused, mida viivad ellu komisjoniga lepingu sõlminud välised teenusepakkujad või rakendusametid; (3) „osa“ – ECFi InvestEU instrumendi osa, mis on määratletud toetuse aluseks olevate vahendite päritolu järgi; (4) „kontroll“ – võime omada õigussubjekti üle otsustavat mõju kas otse või kaudselt ühe või mitme vahepealse õigussubjekti kaudu; (5) „juhtimisstruktuur“ – õigussubjekti organ, mis on määratud riigisisese õiguse kohaselt ja mis annab asjakohasel juhul aru tegevjuhile või muule võrreldava otsustusõigusega isikule, ja millel on õigus määrata kindlaks õigussubjekti strateegia, eesmärgid ja üldine suund ning mis teeb järelevalvet ja seiret juhatuse otsuste tegemise üle; (6) „Euroopa Investeerimispanga Grupp“ – Euroopa Investeerimispank (EIP), selle tütarettevõtjad ja muud üksused, mis on asutatud protokolli nr 5 (Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta) (edaspidi „EIP põhikiri“) artikli 28 lõike 1 alusel; ET 34 ET  (7) „tagatisleping“ – õiguslik vahend, millega komisjon ja rakenduspartner määravad kindlaks rahastamis- ja investeerimistoimingute väljapakkumise tingimused, mis võimaldavad kõnealustele toimingutele anda ECFi InvestEU instrumendi tagatise ja eelarvelise tagatise ning neid kooskõlas käesoleva määrusega rakendada; (8) „põhjendatud avalik huvi“ – artikli 20 kohaldamisel ülekaalukas põhjus liidu toetuse andmiseks teatavale meetmele või meetmete kogumile, mis tuleneb selgest ja märkimisväärsest panusest Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikaeesmärkide saavutamisse, mis õigustab kiirendatud ja lihtsustatud eeskirjade kohaldamist toetuse andmise suhtes; (9) „rakenduspartner“ – rahastamiskõlblik finantseerimisasutus või vahendaja, kellega komisjon on sõlminud tagatislepingu; (10) „üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt“ – projekt, mis vastab kõigile kriteeriumidele, mis on sätestatud komisjoni teatises „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ või mõnes nimetatud teatise hilisemas muudetud versioonis; (11) „investeerimistsükkel“ – avaliku ja erasektori rahalise toetuse ja poliitiliste toetusmehhanismide kogum, mida antakse vahendite saajatele kõigi arenguetappide jooksul, sealhulgas mitmesugused meetmed, mis on seotud rahaliste vahendite eraldamisega ja toetuse andmisega innovatsiooni ja majanduskasvu edendamiseks. See tsükkel hõlmab muu hulgas alus- ja rakendusuuringute alustamist, laienemist, tööstuslikku kasutuselevõttu ning lõpuks täiemahulise tootmise ja tööstusliku küpsuse saavutamist ja rahvusvahelistumist; (12) „rahastamis- ja investeerimistoimingud“ või „rahastamis- või investeerimistoimingud“ – rakenduspartneri poolt tema enda nimel vastavalt tema sise-eeskirjadele, -meetmetele ja -menetlustele tehtavad toimingud, mille kaudu vahendite lõplikele saajatele pakutakse rahastamist kas otse või kaudselt finantstoodete kaudu, ja mis kajastatakse rakenduspartneri finantsaruannetes või asjakohasel juhul avaldatakse kõnealuste finantsaruannete lisades; (13) „õigussubjekt“ – juriidiline isik, mis on asutatud ja juriidilise isikuna tunnustatud liidu, liikmesriigi või rahvusvahelise õiguse alusel, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [XXX]41 [EDIP] kohaselt loodud Euroopa relvastusprogrammi koostööstruktuurid, millel on juriidilise isiku staatus ning õigus tegutseda enda nimel, teostada õigusi ja kanda kohustusi, või finantsmääruse artikli 200 lõike 2 punktis c osutatud juriidilise isiku staatuseta üksus; (14) „poliitikaharu“ – artikli 3 lõikes 2 täpsustatud sihtvaldkond, mida toetatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi vahendite kogumist; (15) „kommertskasutusele eelnev hange“ – teadus- ja arendusteenuste hange, mis hõlmab riski ja kasu jagamist turutingimustel, kui hangitud teadus- ja arendusteenused on selgelt eraldatud lõpptoodete kaubanduslike koguste kasutuselevõtust; (16) „projektinõustamine“ – nõustamine, millega toetatakse investeerimist, sealhulgas suutlikkuse suurendamist ja turuarendust, ning ettevõtluse hoogustamise teenuseid, mida osutavad nõustamispartnerid, komisjoni lepingulised välised teenuseosutajad või rakendusametid; 41 ELT L .., lk ... ET 35 ET  (17) „konkurentsivõime märgis“ – kvaliteedimärk, mis antakse taotlusvoorus esitatud toetusavaldusele, mis vastab kõigile väljavalimismenetluses sätestatud kvaliteedinõuetele, kuid võib saada toetust muudest liidu või riiklikest rahastamisallikatest; (18) „väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – komisjoni soovituses 2025/3500 (final) määratletud üksus; (19) „väike ja keskmise suurusega ettevõtja“ ehk „VKE“ – mikro-, väike või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa tähenduses; (20) „sidusrühmad“ – üksikisikud, rühmad või organisatsioonid, keda programmi rakendamine mõjutab ja keda saab sellesse kaasata; (21) „taristu“ – kõik füüsilised ja virtuaalsed elemendid, mis on vajalikud teenuste osutamiseks ja majandustegevuseks, sealhulgas võrgud, elektrivõrgud ja varad, samuti taristuga seotud liikuv vara, millega edendatakse süsinikuheite vähendamist, vastupanuvõimet, tõhusust, digitaliseerimist ja koostalitlusvõimet. Artikkel 3 Eesmärgid 1. Euroopa Konkurentsivõime Fondi üldeesmärk on suurendada Euroopa konkurentsivõimet, eelkõige strateegilistes sektorites ja tehnoloogias, kogu investeerimistsükli jooksul järgmise kaudu: a) saavutada liidu investeeringute abil tehnoloogiline, majanduslik ja keskkonnamõju, sealhulgas arendades lõhkuvat ja järkjärgulist innovatsiooni ning kujunemisjärgus, tipptasemel, kahesuguse kasutusega ja strateegilist tehnoloogiat, millel on märkimisväärne majanduslik potentsiaal, sealhulgas arendades ja kiirendades nende tootmist ja tööstuslikku kasutuselevõttu; b) vähendada või ennetada liidu strateegilist sõltuvust ning tugevdada liidu vastupanuvõimet ja majandusjulgeolekut, sealhulgas allikate ja turgude mitmekesistamise, Euroopa strateegilise tehnoloogia tootmise suurendamise toetamise ning liidu elutähtsate väärtusahelate ja taristu loomise, tugevdamise ja kaitsmise kaudu; c) tegeleda turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordadega, sealhulgas meelitada proportsionaalselt ligi erakapitali ja institutsionaalseid investoreid ning avaliku sektori vahendeid, vältides samal ajal dubleerimist ja tõrjumata välja erainvestoreid; toimida integreeritud platvormina sihtotstarbelise rahalise toetuse andmiseks kõigis arenguetappide ettevõtetele – idu- ja kasvufirmadele ning strateegilistele ettevõtetele, sealhulgas neile, kes tegelevad aktiivselt tootmise, tööstusliku kasutuselevõtu ja turuleviimisega; d) edendada liidu kapitaliturgude integratsiooni kooskõlas eesmärgiga saavutada hoiuste ja investeeringute liit, sealhulgas pakkuda lahendusi liidu kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks, tõkete kõrvaldamiseks ja erainvesteeringute jaoks stiimulite loomiseks ning liidu ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamiseks ja tugevdamiseks kõigis liikmesriikides, sealhulgas vähem arenenud kapitaliturgudega liikmesriikides; ET 36 ET  e) ühtlustada teadusuuringute, innovatsiooni ja tööstuspoliitika toetamist, et muuta liidu teadusuuringute tipptase liidu tööstuse tugevuseks ülemaailmsetel turgudel ja kindlustada tootmise tulevik Euroopas; f) arendada liidu piiriülest ja elutähtsat taristut, mis on keskse tähtsusega liidu konkurentsivõime ja strateegilise sõltumatuse seisukohast, eelkõige energia- ja transpordi-, digi- ja julgeoleku-, kaitse- ja kosmosetaristu, samuti sotsiaaltaristu ning sellega seotud andmete ja teenuste valdkonnas; g) tugevdada liidus asutatud VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate konkurentsivõimet ning nende kasvu- ja laienemisvõimet, eelkõige parandades nende juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas erainvesteeringutele, mikrorahastamisele ja sotsiaalsetele ettevõtetele antavale toetusele, et hõlbustada juurdepääsu liidu rahalistele vahenditele kiiremate, lihtsustatud ja ühtlustatud menetluste abil; vähendada aruandluskoormust ja tagada selle proportsionaalsus; h) tegeleda selliste oskuste nappusega, mis on olulised igat liiki kvaliteetsete töökohtade jaoks ELi konkurentsivõime seisukohast strateegilistes sektorites, tehes investeeringuid nii horisontaalsetesse kui ka konkreetsetesse oskustesse, aidates kaasa oskuste kättesaadavusele tulevase ja kujunemisjärgus tehnoloogia valdkonnas ning püüdes täiendada investeeringuid oskustesse investeerimisega ja teavitada, kui investeeringutega kaasneb oskustesse investeerimine; i) tagada ühtse turu integratsioon, sealhulgas toetades investeerimistsükli mis tahes etapis algatusi, millel on positiivne ülekanduv mõju ühtsele turule ja selle väärtusahelate vastupanuvõimele; j) toetada asjaomaste liidu õigusaktide ja poliitika väljatöötamist, rakendamist ja järelevalvet; k) tagada õiglane üleminek kestlikule, vähese süsinikuheitega ja digimajandusele, mis on õiglane ning toetab töötajaid ja kogukondi. 2. Lõikes 1 sätestatud üldeesmärkide raames taotleb Euroopa Konkurentsivõime Fond eelkõige järgmisi erieesmärke. a) Erieesmärgid toetada Euroopa tööstuse, sealhulgas VKEde ja energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamist, puhta tehnoloogia tootmist ja selle tarneahelaid ning aidata kaasa üleminekule kestlikule, ringluspõhisele, energia-, vee- ja ressursitõhusale, kliimaneutraalsele ja vastupidavale majandusele, et toetada üleminekut puhtale energiale ja tööstuse süsinikuheite vähendamist. See hõlmab süsinikuheite vähendamise tehnoloogiate ja muude lahenduste kasutuselevõttu tööstusprotsessides ja -tegevuses, samuti energiavarustuse süsinikuheite vähendamist, energiatõhususe edendamist, taastuvenergia ja puhta energia lahenduste kasutuselevõttu, energiasüsteemi paindlikkuse arendamist, juhtivate turgude kasutuselevõttu puhaste toodete jaoks, energia- ja transporditaristu ja -süsteemide arendamist, vastupanuvõimet, lõimimist ja digitaliseerimist, aruka liikuvuse ja kestlike alternatiivkütuste edendamist, samuti kestliku sinise majanduse edendamist, uuenduslike looduspõhiste ärimudelite ja nõudluspoole lahenduste väljatöötamist puhaste ja vähese süsinikuheitega hoonete, transpordi ja tööstuse jaoks ning tootmise suurendamist, et aidata kaasa Euroopa strateegilisele autonoomiale. b) Tervishoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse toetamiseks: (1) tervishoiu toetamise puhul erieesmärgid edendada innovatsiooni ja tervishoiusektori konkurentsivõimet ning tagada samal ajal ET 37 ET  tarnekindlus ja tööstussuutlikkus ning suutlikkus tulla toime tulevaste tõsiste piiriüleste terviseohtudega; parandada ja kaitsta rahvatervist ja elanikkonna tervist ning seada esikohale tervise edendamine ja haiguste ennetamine kogu elu jooksul, rakendades lähenemisviisi „Tervis kõikides poliitikavaldkondades“ ja terviseühtsuse põhimõtet ning tugevdades tervishoiusüsteemide innovatsiooni ja vastupanuvõimet; (2) biotehnoloogia toetamise puhul erieesmärgid aidata kaasa ravimite, meditsiiniseadmete, diagnostika ja muude meditsiiniliste vastumeetmete väljatöötamisele ning laiendatavale tootmisele ja kasutuselevõtule, kättesaadavusele ja juurdepääsetavusele; (3) biomajanduse poliitika toetamise puhul erieesmärgid edendada liidus uuenduslikku ja konkurentsivõimelist biomajandust, sealhulgas bioressursipõhiste materjalide ja toodete, biotootmise, uuenduslike toiduainete ja biokemikaalide valdkonnas; sealhulgas VKEde, idu- ja kasvufirmade toetamine ning biomajanduse uuenduste, sealhulgas sektoriülesel tipptasemel biotehnoloogial põhinevate uuenduste arendamisele ning laiendatavale tootmisele ja kasutuselevõtule, kättesaadavusele ja juurdepääsetavusele kaasaaitamine; tugevdada tarneahelaid ja suurendada nende vastupanuvõimet; (4) põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse toetamise puhul erieesmärk edendada põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse ning maapiirkondade ja rannikualade konkurentsivõimet, kestlikkust ja vastupanuvõimet ning nende rolli üleminekul kliimaneutraalsele, veesäästlikule ja loodussõbralikule majandusele ning loodusvarade elurikkuse kaitsele, aidates samal ajal kaasa pikaajalisele toiduga kindlustatusele liidus. c) digitaalse juhtpositsiooni poliitika toetamise puhul erieesmärgid edendada innovatsiooni ja digisektori konkurentsivõimet, et luua konkurentsivõimeline ja turvaline liit ning tuua kogu liidus sellega kasu kodanikele ja ühiskonnale, haldusasutustele ja ettevõtjatele. See hõlmab muu hulgas kõigi digitaalsete väärtus- ja tarneahelate toetamist ning meetmeid, sealhulgas idufirmade, kasvufirmade ja VKEde toetamist eelkõige järgmistes valdkondades: juhtpositsiooni saavutamine digi- ja tehisintellektitehnoloogiate valdkonnas, sealhulgas tehnosiirde ja innovatsiooni ning tipptasemel taristute, näiteks tehisintellektitoega digiteisikute kaudu; tehnoloogilise suveräänsuse saavutamine, ehitades üles vastupidavad digiökosüsteemid ja tagades liidus küberturvalisuse kõrge tase; ettevõtjatele ja kodanikele digivõimekuse võimaldamine, võttes kasutusele täiustatud digirakendused ja -teenused, taristu, suutlikkuse ja võimekuse ning tugevdades koostalitlusvõimet kogu liidus, toetades selleks muu hulgas ettevõtete, sealhulgas VKEde, väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ning idu- ja kasvufirmade digitaliseerimist; avaliku ja erasektori digiülemineku ja koostalitlusvõime toetamine tehisintellekti, digikukrutehnoloogiate, näiteks määruse (EL) nr 910/2014 kohaselt loodud ELi digiidentiteedikukrute ja usaldusteenuste, ning tulevaste Euroopa ettevõtluskukrute ja muude uuenduslike digilahenduste kiire kasutuselevõtu kaudu. Kultuuri- ja loomemajanduse toetamine, mis täiendab programmi AgoraEU. ET 38 ET  d) Vastupanuvõime ja julgeoleku, kaitsetööstuse ja kosmosepoliitika toetamiseks vastavalt järgmistele erieesmärkidele: (1) tarneahelate vastupanuvõime toetamise puhul erieesmärgid suurendada Euroopa vastupanuvõimet, tugevdades liidu suutlikkust toorme uurimisel, kaevandamisel, töötlemisel ja ringlussevõtul ning mitmekesistades tarneallikaid ja -turge ning parandades selliste toodete õigeaegset kättesaadavust, sealhulgas lühendades nende tarneaega, reserveerides tootmisajad või luues toodete, vahetoodete või toorme varud; (2) ELi kaitsetööstuse toetamise puhul erieesmärgid edendada liidu ja selle liikmesriikide kaitsetööstuse valmisolekut Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB) konkurentsivõime, reageerimisvõime ja suutlikkuse tugevdamise kaudu, sealhulgas toetada idufirmasid, kasvufirmasid ja VKEsid, ja edendada uuenduslikku ELi kaitseökosüsteemi; kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia, sealhulgas lõhkuva kaitsetehnoloogia alane teadus- ja arendustegevusalane koostöö; koostöö kaitseotstarbelise varustuse kogu olelusringi jooksul, eelkõige kaitsealaste hangete ja Euroopa ühishuvi pakkuvate kaitseprojektide arendamisel; tööstuse kohandamine struktuurimuutustega; (3) ELi kosmosesüsteemide ja kosmosepoliitika rakendamise puhul erieesmärgid arendada, hooldada ja käitada kosmosesüsteeme, pakkuda tipptasemel kosmosepõhist teavet, andmeid ja teenuseid, mis toetavad liidu poliitikat, eelkõige julgeoleku, kaitse, kestliku majanduskasvu, keskkonnakaitse ja kliimakerksuse, ülemaailmse tegevuse ja strateegilise sõltumatuse valdkonnas; kosmosepõhisest tegevusest saadava sotsiaal-majandusliku kasu maksimeerimine, eelkõige edendades uuendusliku ja konkurentsivõimelise liidu kosmosemajanduse arengut ning toetades kosmosetegevuse tõelise ühtse turu arendamist, sealhulgas kosmosetoodete ja -tehnoloogia alast teadus- ja innovatsioonikoostööd ning VKEde toetamist; kogu avakosmosetegevuse ohutuse, turvalisuse ja kestlikkuse edendamine; liidu rolli edendamine kosmosesektori ülemaailmse osalejana; (4) Tsiviilvaldkonna tööstusjulgeoleku toetamise puhul erieesmärgid tugevdada Euroopa tsiviiljulgeoleku valdkonnas tööstuse konkurentsivõimet ja reageerimisvõimet sellistes rakendusvaldkondades nagu julgeolek, elutähtsa ja kahesuguse kasutusega taristu vastupanuvõime, tehnoloogia, sealhulgas elutähtis energiataristu, ning lahendused kaupade ja isikute kontrollimiseks piiridel, piiride kaitse, meresõidu turvalisus, tollijulgeolek ja tsiviilvalmisolek julgeolekuohtudeks, samuti asjaomaste tsiviiljulgeoleku sektori lõppkasutajate suutlikkuse suurendamine. ET 39 ET  Artikkel 4 Eelarve 1. Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamise esialgne rahastamispakett ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034 on 234 300 000 000 eurot jooksevhindades. 2. Lõikes 1 osutatud summa esialgne jaotus on järgmine: a) 11 000 000 000 eurot tegevustele, mis aitavad saavutada artiklis 3 osutatud üldeesmärke, mida rakendatakse eelkõige valdkondadevahelise tegevuse kaudu, nagu II peatüki 2. jaos osutatud mittetemaatiline toetus ECFi InvestEU instrumendist; III peatükis osutatud projektinõustamine, VKEde koostöö, oskuste arendamine ja juurdepääs rahastamisele; b) 26 210 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärkide jaoks; c) 20 393 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärkide jaoks; d) 51 493 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärkide jaoks; e) 125 204 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud erieesmärkide jaoks. 3. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel võetavate meetmetega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale. 4. Liidu eelarvesse võib kanda assigneeringuid ka pärast 2034. aastat, et katta kulusid, mis on vajalikud artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole käesoleva artikli lõikes 1 osutatud perioodi lõpuks lõpule viidud, ning kriitiliste operatiivtegevuste ja -teenuste kulusid. 5. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahastamispaketti ja artiklis 5 osutatud lisavahendeid võib kasutada ka tehniliseks ja haldusabiks Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamisel, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevuseks, institutsiooni infotehnoloogiasüsteemide ja -platvormide tarbeks, info- ja kommunikatsioonitegevuseks, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamiseks, ning kõigiks muudeks tehnilise ja haldusabi või personaliga seotud kuludeks, mis komisjonil tekivad seoses Euroopa Konkurentsivõime Fondi juhtimisega. 2. JAGU ÜHTNE REEGLISTIK Artikkel 5 Täiendavad vahendid 1. Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid ja asutused, kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantseerimisasutused või muud kolmandad isikud võivad teha Euroopa Konkurentsivõime Fondile või selle mis tahes konkreetsele tegevusele või eesmärgile, millele on osutatud artikli 3 lõikes 2, kättesaadavaks täiendava rahalise või mitterahalise osaluse, sealhulgas konkreetne rahaline osalus ECFi InvestEU instrumendi eelarvelises tagatises ja artiklis 21 osutatud rahastamisvahendites. Täiendavat rahalist osalust käsitatakse sihtotstarbelise ET 40 ET  välistuluna määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 2 punkti a, d või e või artikli 21 lõike 5 tähenduses. 2. Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib nende taotluse korral kooskõlas määruse (EL) [XXX] [riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi määrus] artikliga X teha kättesaadavaks Euroopa Konkurentsivõime Fondile. Komisjon haldab neid vahendeid eelarve otsese või kaudse täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga a või c. Need täiendavad artiklis 4 osutatud summat. Neid vahendeid kasutatakse asjaomaste liikmesriikide huvides. Kui komisjon ei ole eelarve otsese või kaudse täitmise raames võtnud sel viisil Euroopa Konkurentsivõime Fondile kättesaadavaks tehtud täiendavate summade osas juriidilist kohustust, võib vastavad kulukohustustega sidumata summad asjaomase liikmesriigi taotlusel kava ühte või mitmesse vastavasse peatükki või nende õigusjärglasesse tagasi kanda. 3. Käesoleva määruse VII peatüki 3. jao kohastest tegevustest ja komponentidest saadud tulu käsitatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 5 tähenduses sihtotstarbelise välistuluna Euroopa Konkurentsivõime Fondile või selle õigusjärglasele. 4. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 212 lõike 3 esimesest, teisest ja neljandast lõigust kasutatakse käesoleva määruse ja selle eelkäija alusel loodud ja määruse (EL) 2021/523 IV lisas osutatud rahastamisvahendite tulusid, tagasimakseid ja sissenõutud summasid [alates 1. jaanuarist 2028 / programmi alguskuupäevast] liidu toetuse andmiseks Euroopa Konkurentsivõime Fondist. Erandina artikli 21 lõike 3 punktist f ja kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikega 5 käsitatakse neid vahendeid Euroopa Konkurentsivõime Fondi sihtotstarbelise välistuluna. 5. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 216 lõike 4 punktist a võib määrustega (EL) 2015/1017 ja (EL) 2021/523 kehtestatud eelarveliste tagatiste eraldiste ülejääki [alates 1. jaanuarist 2028 / programmi alguskuupäevast] kasutada liidu toetuse andmiseks Euroopa Konkurentsivõime Fondist. Neid vahendeid käsitatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL) 2024/2509 artikli 21 lõike 5 tähenduses. Artikkel 6 Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine 1. Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendatakse koostoimes muude liidu programmidega. Meede, mis on saanud liidu rahalist toetust mõnest teisest programmist, võib saada ka teise rahalise toetuse Euroopa Konkurentsivõime Fondist. Vastava rahalise toetuse suhtes kohaldatakse liidu asjaomase programmi eeskirju või kõigi toetuste suhtes võib kohaldada ühtseid eeskirju ja võtta ühe juriidilise kohustuse. Kui liidu rahaline toetus põhineb rahastamiskõlblikel kuludel, ei tohi liidu eelarvest antav kumulatiivne toetus ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat ja selle võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega. 2. Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames võib väljavalimismenetlusi korraldada eelarve otsese või kaudse täitmise raames ühiselt liikmesriikide, liidu institutsioonide, nende osakondade, organite ja asutustega, kolmandate riikidega, rahvusvaheliste organisatsioonidega, rahvusvaheliste finantsasutustega või muude ET 41 ET  kolmandate isikutega, tingimusel et on tagatud liidu finantshuvide ning liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvide kaitse. Selliste menetluste suhtes kohaldatakse ühtseid eeskirju ja nendega kaasnevad ühtsed juriidilised kohustused. Selleks võivad partnerid teha vahendid kättesaadavaks Euroopa Konkurentsivõime Fondile kooskõlas käesoleva määruse artikliga 5 või usaldada partneritele väljavalimismenetluse rakendamise, kui see on kohaldatav kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga c. Ühises väljavalimismenetluses võivad ühise väljavalimismenetluse partnerite esindajad olla ka määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 153 lõikes 3 osutatud hindamiskomisjoni liikmed. Artikkel 7 Koordineerimine 1. Komisjon tagab Euroopa Konkurentsivõime Fondi, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi ning innovatsioonifondi järjepideva rakendamise. 2. Komisjon ja liikmesriigid hõlbustavad oma vastutusaladele vastaval viisil kooskõlastamist ja sidusust Euroopa Konkurentsivõime Fondi ning riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade vahel seoses konkurentsivõime ühiste prioriteetidega valitud põhivaldkondades ja projektidega, mida peetakse strateegiliselt tähtsateks ja üleeuroopalist huvi pakkuvateks. 3. Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendatakse koostoimes muude liidu fondidega, sealhulgas fondiga „Globaalne Euroopa“, eelkõige selleks, et toetada ülemaailmset konkurentsivõimet, tagada mitmekesised tarneallikad ning tugevdada Euroopa ettevõtete ekspordipotentsiaali ja -võimalusi. Artikkel 8 Konkurentsivõime märgis 1. Konkurentsivõime märgise võib anda kvaliteetsetele meetmetele, mis vastavad vähemalt järgmistele tingimustele: a) neid on hinnatud Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohases väljavalimismenetluses; b) need vastavad kõnealuse väljavalimismenetluse kvaliteedi miinimumnõuetele. 2. Tööprogrammis või väljavalimismenetlusega seotud dokumentides võib sätestada lisatingimusi. 3. Liikmesriigid võivad toetada projekte, millele on antud konkurentsivõime märgis, või anda toetust Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaudu, tehes vastavalt artikli 5 lõigetele 1 või 2 Euroopa Konkurentsivõime Fondile kättesaadavaks täiendavad vahendid. 4. Konkurentsivõime märgis antakse otse kriitiliste toormete määruse, nullnetotööstuse määruse ja , esmatähtsate ravimite õigusakti kohastele strateegilistele projektidele ning liidu õigusaktides kindlaks määratud muudele strateegilistele projektidele, mis vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele. ET 42 ET  Artikkel 9 Rahastamiskõlblikkus 1. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid kehtestatakse selleks, et toetada käesoleva määruse artiklis 3 osutatud üld- ja erieesmärkide saavutamist kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509, ning neid kohaldatakse kõigi Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohaste väljavalimismenetluste suhtes. 2. Kui iga poliitikaharu või komponendi raames kehtestatud eritingimused on täidetud, võib eelarve otsese või kaudse täitmise raames toimuvas väljavalimismenetluses saada liidu toetust üks või mitu järgmistest õigussubjektide kategooriast: a) liikmesriigis või ülemeremaades ja -territooriumidel asutatud üksused; b) assotsieerunud kolmandas riigis asutatud üksused; c) rahvusvahelised organisatsioonid; d) muud mitteassotsieerunud kolmandates riikides asutatud üksused, kui selliste üksuste rahastamine on meetme rakendamise seisukohast oluline ja aitab kaasa artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele. 3. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 168 lõigetes 2 ja 3 sätestatule võivad käesoleva määruse artikli 11 lõikes 1 osutatud assotsieerunud kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid vajaduse korral osaleda määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 168 lõigetes 2 ja 3 sätestatud hankemehhanismides ja saada neist kasu. Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 168 kohaselt liikmesriikide suhtes kohaldatavaid norme kohaldatakse mutatis mutandis osalevate assotsieerunud kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes. 4. Väljavalimismenetluses ei ole rahastamiskõlblikud järgmised tegevused: a) tegevus, mis on keelatud liidu õiguse, kohaldatava rahvusvahelise õiguse või kõigi liikmesriikide riigisisese õigusega; b) tegevus, mida on juba täielikult rahastatud muudest avaliku või erasektori allikatest; c) kooskõlas finantsmääruse artikliga 136 kohaldatakse suure riskiga tarnijate suhtes kooskõlas ELi õigusega julgeolekukaalutlustel rahastamiskõlblikkuse piiranguid. 5. Tööprogrammis või väljavalimismenetlusega seotud dokumentides võidakse käesolevas määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriume täpsustada või sätestada täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid konkreetsete meetmete jaoks. 6. Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ei osale rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide / hindamiskriteeriumide üle peetavates aruteludes. Artikkel 10 ELi eelistamine 1. Euroopa Konkurentsivõime Fondi toetus suunatakse strateegiliste tehnoloogiate ja sektorite arendamisele, tootmisele ja kasutamise toetamisele liidus kooskõlas liidu õiguse ja rahvusvaheliste kohustustega. Väljavalimismenetlustes võib kohaldada lõikes 2 sätestatud tingimusi, et kaitsta liidu strateegilisi ja majanduslikke ET 43 ET  julgeolekuhuve, samuti julgeolekut ja kriitilise tähtsusega vara ning nende osutatavaid teenuseid. 2. Tööprogrammis, investeerimissuunistes või väljavalimismenetlusega seotud dokumentides võib sätestada rahastamiskõlblikkuse tingimused, et tagada liidu konkurentsivõime, sealhulgas liidu majandushuvide ja autonoomia kaitse, kui see on vajalik ja asjakohane, sealhulgas selliste soodustingimuste kaudu nagu piirangud või stiimulid liidu üksustele, piirates samal ajal ühtse turu moonutamist. Need rahastamiskõlblikkuse tingimused võivad olla järgmised: a) osalemis- ja tegevuspiirangud, millega nõutakse, et osalevad üksused peavad olema asutatud, kasutama rajatisi või tegutsema liikmesriikides ja vajaduse korral muudes rahastamiskõlblikes riikides. Tööprogrammis või väljavalimismenetlusega seotud dokumentides võib esitada täiendavaid üksikasju selliste osalemis- ja tegevuspiirangute kohaldamise kohta; b) tegevuse mujaleviimise piirangud, mille kohaselt ei tohi Euroopa Konkurentsivõime Fondi vahendite saajad meetme ajal või viie kalendriaasta jooksul pärast meetme lõppu otse ega kaudselt viia kõiki või teatavaid toiminguid, tulemusi või nendega seotud juurdepääsu- ja kasutusõigusi, sealhulgas litsentside andmist, rahastamiskõlblikust liikmesriigist või assotsieerunud riigist rahastamiskõlbmatusse kolmandasse riiki. Vastasel juhul võidakse liidu rahalisi vahendeid vähendada ja need võidakse täielikult või osaliselt tagasi nõuda. Tööprogrammis või väljavalimismenetlusega seotud dokumentides võib esitada täiendavaid üksikasju kõnealuste tegevuse mujaleviimise piirangute kohaldamise kohta; c) tarne- ja sisupiirangud, millega nõutakse, et Euroopa Konkurentsivõime Fondi vahendite saajad tagaksid meetme jaoks kasutatavate seadmete, asjade ja materjalide või nende komponentide teatava minimaalse kasutamise või hankimise lõike 2 punktides a ja b osutatud rahastamiskõlblikelt üksustelt, välja arvatud juhul, kui neid asju ja materjale ei ole võimalik kõnealustelt rahastamiskõlblikelt üksustelt mõistlikult hankida. Tööprogrammis või väljavalimismenetlusega seotud dokumentides võib esitada täiendavaid üksikasju kõnealuste tarne- ja sisupiirangute kohaldamise kohta; d) kontrollipiirangud, mille kohaselt peavad Euroopa Konkurentsivõime Fondi vahendite saajad omandama suutlikkuse ja/või omama suutlikkust otsustada tulemuste loomise ja kasutamise üle ilma rahastamiskõlbmatute üksuste kehtestatud piiranguteta, sealhulgas seaduslik õigus ja praktiline suutlikkus muuta, asendada või kõrvaldada tulemuste komponente, mille suhtes kehtivad rahastamiskõlbmatute üksuste või kolmandate riikide kehtestatud piirangud. Tööprogrammis või väljavalimismenetlusega seotud dokumentides võib esitada täiendavaid üksikasju projekteerimisõiguse piirangute kohaldamise kohta. 3. Väljavalimismenetlusi, mis mõjutavad julgeolekut, kaitset või avalikku korda, eelkõige seoses liidu või selle liikmesriikide strateegiliste varade ja huvidega, tuleb piirata kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 136. Need rahastamiskõlblikkuse piirangud võivad hõlmata eelkõige järgmist: a) osalevate üksuste juhtimisstruktuuridega seotud piirangud ning omandi- ja kontrollipiirangud, mis piiravad kõigi või teatavate üksuste osalemise nende üksustega, mille juhtimisstruktuur asub liikmesriikides ja vajaduse korral muudes rahastamiskõlblikes riikides ning mis on liikmesriikides ja vajaduse korral muudes ET 44 ET  rahastamiskõlblikes riikides asuvate füüsiliste või juriidiliste isikute omandis ja kontrolli all; b) elluviidud tegevusega, tegevuskohaga, rajatiste või seadmete kasutamisega seotud piirangud, mille kohaselt tuleb kõik või teatavad tegevused ellu viia liikmesriikides ja vajaduse korral muudes rahastamiskõlblikes riikides asuva varaga või kõnealustest riikidest pärineva varaga; c) muud julgeolekupiirangud, julgeoleku- ja riskihindamised, juurdepääsuload, üleandmis- ja juurdepääsuõiguste piirangud, sealhulgas litsentside andmise piiramine, et tagada asjakohased kaitsemeetmed kõigi või teatavate tulemuste ja muu meetme raames loodud või kasutatava teabe jaoks. Artikkel 11 Kolmandate riikide assotsieerumine Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames võetavate meetmetega 1. Euroopa Konkurentsivõime Fondi võib avada osalemiseks järgmistele kolmandatele riikidele täieliku või osalise assotsieerimise kaudu kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega ning kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste lepingutega või kõnealuste lepingute raames vastu võetud otsustega, mida kohaldatakse järgnevate riikide suhtes: a) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, ning Andorra, Monaco ja San Marino; b) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid; c) Euroopa naabruspoliitika riigid; d) muud kolmandad riigid. 2. Kui huvitatud kolmas riik täidab iga poliitikaharu või komponendi raames sätestatud võimalikke eritingimusi, käsitletakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi programmis osalemiseks sõlmitavates assotsieerimislepingutes järgmist: a) tagatakse õiglane tasakaal Euroopa Konkurentsivõime Fondis osaleva kolmanda riigi rahalise osaluse ja kasu vahel; b) sätestatakse programmides osalemise tingimused, sealhulgas rahalise osaluse arvutamine Euroopa Konkurentsivõime Fondile ja selle üldisteks halduskuludeks, mis koosneb tegevustoetusest ja osalemistasust; c) ei anta kolmandale riigile programmi raames otsustusõigust; d) kindlustatakse liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve; e) tagatakse liidu ja selle liikmesriikide strateegiliste, julgeoleku-, kaitsealaste ja avaliku korraga seotud huvide kaitse. 3. Punkti d kohaldamisel annab kolmas riik määruste (EL, Euratom) 2024/2509 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaselt nõutavad õigused ja juurdepääsu ning tagab, et täiteotsused, millega kehtestatakse rahaline kohustus ELi toimimise lepingu artikli 299 alusel, ning Euroopa Liidu Kohtu otsused ja määrused on täitmisele pööratavad, ning tagab, et tema pädevad asutused teevad kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste lepingute või muude kohaldatavate õigusnormidega koostööd ET 45 ET  Euroopa Prokuratuuriga liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimisel ja nende eest süüdistuste esitamisel. 4. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 218 võib sõlmida eraldi erilepinguid Euroopa Konkurentsivõime Fondi sellise tegevuse kohta, mis on seotud julgeoleku, turvaliste teenuste osutamise ja kriitilise tähtsusega vara andmisega ELile. Artikkel 12 Liidu toetuse rakendamine ja vormid 1. Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendatakse tööprogrammide kaudu kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 110. 2. Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendatakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 eelarve otsese või kaudse täitmise raames koos kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud üksustega. 3. Euroopa Konkurentsivõime Fondi alusel rakendatavad väljavalimismenetlused peavad olema kooskõlas käesoleva määruse I ja II peatükis sätestatud Euroopa Konkurentsivõime Fondi üldsätetega, mis konflikti korral on ülimuslikud mis tahes muude tegevust käsitlevate eeskirjade või hilisemate rakendusaktide suhtes. 4. Kui väljavalimismenetlus on seotud rohkem kui ühe artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärgiga, võib tööprogrammis täpsustada, et väljavalimismenetlust rakendatakse ühtsete eeskirjade alusel, kohaldades otse määrust (EL, Euratom) 2024/2509, mida täiendavad I ja II peatükis sätestatud üldeeskirjad, või kohaldades ühe asjaomase erieesmärgi jaoks kehtestatud eeskirju. 5. Teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel võib liidu rahalisi vahendeid anda ilma taotlusvooruta kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 198, sealhulgas punktiga e. 6. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 võib liidu toetust anda mis tahes vormis, eelkõige sihttoetuste, auhindade, hangete, mitterahaliste annetuste, eelarveliste tagatiste ja rahastamisvahendite vormis. 7. Kui liidu toetust antakse eelarvelise tagatise ja rahastamisvahendite vormis, sealhulgas juhul, kui neid kombineeritakse muude tagastamatute toetustega segarahastamistoimingute raames, rakendatakse seda kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 X jaotisega. 8. Kui liidu rahalisi vahendeid antakse sihttoetusena, sealhulgas juhul, kui neid kombineeritakse segarahastamistoimingute raames muude tagastatava toetuse vormidega, mida liidu eelarvest ei toetata, antakse rahalisi vahendeid kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 VIII jaotisega ja kuludega sidumata rahastamise vormis vastavalt kõnealuse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 125 lõike 1 punktile a või vajaduse korral lihtsustatud kuluarvestust kasutades. Rahalisi vahendeid võib anda ka tegelike rahastamiskõlblike kulude hüvitamise vormis, kui meetme eesmärke ei ole võimalik muul viisil saavutada või kui see vorm on vajalik muude rahastamisallikate, sealhulgas liikmesriikidepoolse rahastamise võimaldamiseks. ET 46 ET  9. Vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 153 lõikele 3 võib hindamiskomisjon teadus- ja innovatsioonitegevuse rakendamise meetmete puhul koosneda osaliselt või täielikult sõltumatutest välisekspertidest. 10. Riske, mis on seotud vahendite saaja poolt võlgnetavate summade sissenõudmisega, võib katta osalusega teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi artiklis 30 sätestatud vastastikuses kindlustusmehhanismis ja sellist osalust käsitatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 155 kohase piisava tagatisena. Toetusesaajatelt ei võeta vastu ega nõuta lisagarantiid ega -tagatist. 11. Kui see on vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, võib osa Euroopa Konkurentsivõime Fondist rakendada teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi alusel loodud avaliku ja erasektori või avaliku sektori siseste partnerluste kaudu, eelkõige delegeerides eelarve täitmisega seotud ülesanded kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga c ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt asutatud ühisettevõtetele. Euroopa Konkurentsivõime Fondist antav toetus sõltub liidu rahaliste vahendite tõhusast kasutamisest, muude partnerite proportsionaalsest rahalisest osalusest, mis vastab vähemalt liidu rahalisele toetusele ja liidu hääleõigusele juhtorganites, mis tagavad liidu huvide kaitse partnerluses. Selleks luuakse ühisettevõtted üheainsa asutamisaktiga, millega tagatakse tsentraliseeritud haldusfunktsioonid. 12. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 132 sätestatud põhjustele on võimalik väljavalimismenetlused ja nendest tulenevad juriidilised kohustused lõpetada, kui meetme eesmärke ei saavutata tõenäoliselt üldse või kindlaksmääratud tähtaegade jooksul või kui meede on kaotanud oma poliitilise asjakohasuse. Artikkel 13 Salastatud teavet ja tundlikku teavet reguleerivate eeskirjade kohaldamine 1. Komisjon kaitseb salastatud teavet kooskõlas komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444 sätestatud julgeolekunormidega42. 2. Iga liikmesriik ja assotsieerunud riik tagab, et ta pakub ELi salastatud teabe kaitset tasemel, mis on samaväärne nõukogu otsuses 2013/488/EL sätestatud julgeolekueeskirjadega43. Kaitse samaväärsus kolmandates riikides määratakse kindlaks ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt vastu võetud salastatud teabe kaitse lepinguga. 3. Salastatud teabe ja tundliku teabe vahetamise hõlbustamiseks liikmesriikide ja vajaduse korral muude teabe saajatega kasutatakse turvalist teabevahetussüsteemi. 4. Liidu eelarve täitmises osalevatel liidu institutsioonidel, organitel ja asutustel on juurdepääs teabele, sealhulgas salastatud teabele, mis on vajalik väljavalimismenetluste läbiviimiseks, meetmete rakendamiseks, sealhulgas aruandluseks ja maksete tegemiseks, samuti kontrollideks, hindamisteks, audititeks ja uurimisteks. 42 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53–88). 43 Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1–50). ET 47 ET  5. Selleks et tagada vastavus määruses (EL, Euratom) 2024/2509 sätestatud nõuetele, sealhulgas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetele, käsitatakse väljavalimismenetluste kõigis salastatud teavet hõlmavates etappides liidu toetuse hindamiseks, andmiseks ja auditeerimiseks vajalikke haldusandmeid, mis piirduvad õigus-, finants- ja menetlusteabega, tundliku, kuid salastamata teabena. Artikkel 14 Juhtimis- ja nõuandekogud 1. Luuakse strateegiliste sidusrühmade nõukogu. 2. ECFi strateegiliste sidusrühmade nõukogu liikmed nimetab ametisse komisjon pärast avalikku kandideerimis- või osalemiskutset või mõlemat, olenevalt sellest, kumb on komisjoni arvates asjakohasem, ning püüdes saavutada tasakaalu sektori, organisatsiooni liigi (sealhulgas erainvestorite) ning suuruse, eksperditeadmiste, soo, vanuse ja geograafilise jaotuse vahel. Nõukogu liikmete ametiaeg on piiratud nelja aastaga ja seda saab üks kord pikendada. Nõukogu liikmed peaksid tegutsema usaldusväärselt ja ausalt. 3. Komisjon kehtestab üksikasjalikud eeskirjad ECFi strateegiliste sidusrühmade nõukogu valimise ja koosseisu, tasustamise, töökorra, huvide konfliktide ja konfidentsiaalsuse kohta. Need tingimused on nõukogu liikmetele siduvad. 4. ECFi strateegiliste sidusrühmade nõukogu, keda abistab kujunemisjärgus tehnoloogiate vaatluskeskus, annab nõu Euroopa Konkurentsivõime Fondi üldise juhtimise kohta, pikaajaliste suundumuste kohta konkurentsivõime valdkonnas ning turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade kohta, mida võiks Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamisel käsitleda, ning nõustab strateegiliste portfellide kindlaksmääramisel Euroopa Konkurentsivõime Fondi tegevuse raames ja tegevuste vahel, kusjuures nõukogu koosseis võib vastavalt käsitletavale poliitikaharule erineda. 5. ECFi InvestEU instrumendi raames luuakse sõltumatu investeeringute komitee (edaspidi „investeeringute komitee“). 6. Investeeringute komitee koosseisuga tagatakse, et komiteel on laialdased teadmised Euroopa Konkurentsivõime Fondiga hõlmatud sektoritest ja liidu geograafilistest turgudest ning et investeeringute komitee tervikuna on sooliselt tasakaalustatud. 7. Investeeringute komitee vaatab läbi rahastamis- ja investeerimistoimingute toetusavaldused, mille rakenduspartnerid on esitanud liidu tagatise saamiseks, ning kontrollib, et ECFi InvestEU instrumendi raames rahaliste vahendite saamist käsitlevad taotlused vastavad kohaldatavatele eeskirjadele. 8. ECFi InvestEU instrumendi nõuandekogusse kuulub üks esindaja igast rakenduspartnerist ja üks esindaja igast liikmesriigist. ECFi InvestEU instrumendi nõuandekogu annab nõu finantstoodete ülesehituse ning strateegilisi ja tegevussuuniseid oma pädevusvaldkonnas. Samuti annab ta nõu Euroopa Innovatsiooninõukoguga koordineerimise kohta, et tagada vastastikune täiendavus muude liidu rahaliste vahendite või erainvesteeringutega. Nõuandekogu eesistuja on komisjoni esindaja. 9. Komisjon kehtestab üksikasjalikud eeskirjad investeeringute komitee ja ECFi InvestEU instrumendi nõuandekogu valimise ja koosseisu, tasustamise, töökorra, huvide konfliktide ja konfidentsiaalsuse kohta. ET 48 ET  10. Komisjon ja rakenduspartnerid alustavad korrapäraseid poliitika läbivaatamise dialooge, et arutada finantstoodete rakendamisel tehtud edusamme ja asjakohaseid poliitilisi arenguid. 11. Komisjon tagab, et tööprogrammide väljatöötamisel konsulteeritakse sidusrühmadega, luues iga poliitikaharu kohta ühe või mitu temaatilist platvormi. II peatükk EUROOPA KONKURENTSIVÕIME FONDI VAHENDITE KOGUM 1. JAGU SIHTTOETUSTE, HANGETE JA TÖÖSTUSPOLIITIKA KOORDINEERIMISE VAHENDID Artikkel 15 Tööprogrammid 1. Tööprogrammides võib sätestada järgmise teabe: a) Euroopa Konkurentsivõime Fondi meetmed ja nendega seotud eelarve, samuti meetmed, mis on sätestatud lõikes 2 osutatud tööprogrammide spetsiaalses sihtotstarbelises osas; b) rahastamisvahendid ja rahastamise vorm; c) rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja hindamiskriteeriumid; d) tegelikel kuludel põhineva sihttoetuse puhul üksainus kaasrahastamise määr meetme kohta; e) meetmed, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) [XXX] [programm „Euroopa horisont“] kohast vastastikust kindlustusmehhanismi; f) eeskirjad, mida kohaldatakse meetmete suhtes, mis on seotud rohkem kui ühe erieesmärgiga; g) meetmed, mille suhtes kohaldatakse erieeskirju, eelkõige omandiõiguse, kasutamise ja levitamise, üleandmise ja litsentsimise ning tulemuste kasutusõiguste kohta; h) meetmed, mille suhtes kohaldatakse artiklis 20 sätestatud mehhanisme. 2. Käesoleva määruse kohased tööprogrammid integreeritakse teadus- ja innovatsioonikoostöö spetsiaalsesse sihtotstarbelisse osasse ning nende sihtotstarbelise eelarve alla. 3. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu tööprogrammid, millega rakendatakse artikli 3 lõike 2 punktides a, b, c ja d osutatud erieesmärke ning III peatükis sätestatud horisontaalseid tegevusi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. 4. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu tööprogrammid, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktides 2, 3 ja 4 osutatud erieesmärke. Nimetatud ET 49 ET  rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, mis on seotud asjaoluga, et tööprogrammi ei ole vastu võetud eelarve täitmise aastale eelneva aasta 1. oktoobriks, võtab komisjon tööprogrammi vastu viivitamata kohaldatavate rakendusaktidega artikli 83 lõikes 4 osutatud korras ja hiljemalt eelarve täitmise aastale eelneva aasta 15. oktoobriks. Nimetatud rakendusaktid jäävad kehtima eelarve täitmise ajaks. 6. Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, mis on seotud vajadusega reageerida viivitamata kriisile või muudele sarnastele erandlikele ja nõuetekohaselt põhjendatud hädaolukordadele, võib komisjon tööprogrammi vastu võtta viivitamata kohaldatavate rakendusaktidega artikli 83 lõikes 4 osutatud korras. Artikkel 16 Ühtse turu väärtusahelate tugevdamine 1. Vastupidavate liidu väärtusahelate edendamiseks võivad tööprogrammid sisaldada väärtusahelate laiendamist hõlmavaid spetsiaalseid taotlusvoorusid, millega toetatakse nii projektide ettevalmistamist kui ka täiendava avaliku ja erasektori kapitali ligimeelitamist, et kaasata eri liikmesriikide tarnijad, tootjad ja novaatorid ning mitmekesistada tarneallikaid. Artikkel 17 ELi tehnoloogiavaldkonna eestvedajad 1. Tööprogrammid võivad hõlmata spetsiaalseid kaheetapilisi alt üles suunatud väljavalimismenetlusi, et teha kindlaks ja toetada ELi tehnoloogiavaldkonna eestvedajaid tööstusest lähtuvate konsortsiumide kaudu, mis võimendavad nende rolli innovatsiooni ja ekspordi liikumapaneva jõuna, et tugevdada nende ülemaailmset konkurentsipositsiooni koos nende Euroopa VKEdest tarnijatega, investeerides uutesse lahendustesse ja tehes kindlaks asjaomased partnerid. Toetada võib projektide ettevalmistamist ning täiendava avaliku ja erasektori kapitali ligimeelitamist. 2. Esimeses etapis võib avaldada avaliku osalemiskutse kaupade, ehitustööde või teenuste jaoks, mis võivad aidata kaasa liidu konkurentsivõimele üldiselt või kindlaksmääratud sektoris, täpsustamata, millist tegevust või eelarve täitmise vahendit kasutatakse. 3. Teises etapis toetatakse täiendava riikliku ja erakapitali analüüsimist ja ligimeelitamist. 4. Toetusavaldusi ja pakkumusi hinnatakse ja need järjestatakse ühiste hindamiskriteeriumide alusel, nagu nende suhteline panus liidu konkurentsivõimesse. 5. Hindamiskomisjon määrab kindlaks kõige sobivama eelarve täitmise vahendi ning teeb ettepaneku liidu rahalise toetuse maksimumsumma ja vormi kohta. ET 50 ET  Artikkel 18 Tootmise suurendamise meetmed 1. Erandina finantsmääruse artikli 196 lõikest 2 võib rahaline toetus, kui see on vajalik artikli 3 lõikes 1 osutatud üldise vastupanuvõime eesmärgi toetamiseks vajalike tootmisprojektide või artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud julgeoleku, vastupanuvõime või teenuste järjepidevuse tagamiseks vajalike tegevuste rakendamiseks, hõlmata meetmeid, mida alustati enne nende meetmete jaoks toetusavalduste esitamise kuupäeva. 2. Tööprogrammis või väljavalimismenetlusega seotud dokumentides sätestatakse lisatingimused tagamaks, et toetus on vajalik ja proportsionaalne, toetuse andmisel välistatakse ülemäärane hüvitamine ja topeltrahastamine ning et toetus on ajutine ja väheneb aja jooksul. Artikkel 19 Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide täiendav rahastamine 1. Euroopa Konkurentsivõime Fondist võib toetada järgmist: a) projektid, mis osalevad otseselt üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis, mille komisjon on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt heaks kiitnud; b) üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide tulemustel põhinevad jätkuprojektid, kui nende toetamiseks on tehtud märkimisväärseid erainvesteeringuid. 2. Lõikes 1 osutatud Euroopa Konkurentsivõime Fondi toetus üleeuroopalist huvi pakkuvatele tähtsatele projektidele sõltub riiklikust kaasrahastamisest. Artikkel 20 Kiirendatud ja sihipärased meetmed konkurentsivõime suurendamiseks 1. Selleks et luua või hõlbustada liidu toetuse saamise võimalust põhjendatud avaliku huviga seotud või kriitiliselt ajatundlikele meetmetele, mida liidu eelarve või valdkondliku poliitika suhtes kohaldatavate tavapäraste eeskirjade alusel ei oleks muidu võimalik tulemuslikult rakendada, võidakse tööprogrammides kindlaks määrata teatavad eelarve otsese või kaudse täitmise raames toimuvad väljavalimismenetlused, mille puhul võib väljavalimismenetluse või toetatava tegevuse rakendamise ajal kasutada teatavaid täiendusi, erandeid ja kitsendusi kohaldatavast õigusest, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: a) meede on vajalik ja asjakohane meetme eesmärkide saavutamiseks kooskõlas programmi üld- või erieesmärkidega; b) meede on nõuetekohaselt põhjendatud põhjendatud avaliku huvi tõttu ja/või on ajatundlik või mõlemat; c) meedet ei saa vastavalt väljavalimismenetluste suhtes kohaldatavatele tavapärastele eeskirjadele muul viisil tulemuslikult rakendada. 2. Kooskõlas lõikega 1 võib väljavalimismenetluse suhtes kohaldada üht või mitut järgmistest meetmetest: ET 51 ET  a) ilma et see piiraks konkurentsipõhiste menetluste kasutamist asjakohastel juhtudel määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 192 lõike 1 kohaselt ja lisaks artiklis 198 sätestatule, võib sihttoetuste puhul tööprogrammis täpsustada, et väljavalimismenetlus toimub sihipärase sekkumise vormis, et teha järgmist: (1) määrata kindlaks liidu põhjendatud avalikke huve teeniv meede ja toetusesaajad või toetusesaajate kategooriad, keda võidakse kutsuda esitama toetusavaldust ilma taotlusvoorus osalemise kutseta, või (2) kehtestada summa, mille ulatuses võib kindlaks määrata ja kutsuda üles esitama toetusavaldusi, millele on antud käesoleva määruse artiklis 8 osutatud märgis, kuid mis ei ole eelarve puudumise tõttu saanud liidu rahalisi vahendeid. Avalduse esitajatel võidakse paluda oma toetusavaldus ilma taotlusvoorus osalemise kutseta uuesti esitada; kui toetusavaldus esitatakse uuesti ilma oluliste muudatusteta, võib toetust andev asutus otsustada täielikult tugineda eelnevale positiivsele hinnangule ning mis tahes varem tehtud kontrollidele ja esitatud tõendavatele dokumentidele; üksikmeetmele toetuse andmise põhjused peavad olema toetuse andmise otsuses nõuetekohaselt põhjendatud ning meetmete loetelu avaldatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 74 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes või (3) täpsustada meede ja toetusesaajad või poliitikavaldkond ja toetusesaajate kategooriad ning määrata kindlaks summa, mille ulatuses võib esitada toetusavaldusi Euroopa Konkurentsivõime Fondi või muude liidu programmide kohaste meetmete pikendamiseks, et jätkata või lisada täiendavaid tegevusi või üksusi ja/või tulemusi edasi arendada; kui meetmeid ja toetusesaajaid ei ole tööprogrammis eraldi kindlaks määratud, põhjendatakse toetuse andmist üksikmeetmele nõuetekohaselt toetuse andmise otsuses ning meetmete loetelu avaldatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 74 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes. Toetuse võib anda algse meetme muudatusena, lisades uusi tegevusi ja suurendades liidu maksimaalset rahalist toetust; b) erandina sellest, mis on sätestatud määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklites 199, 201 ja 203 sihttoetuste kohta või artikli 170 lõike 1 punktides b ja c ning lõikes 2 hangete kohta, võib tööprogrammis täpsustada, et väljavalimismenetlus toimub kiirendatud sekkumise vormis, et teha järgmist: (1) piirata toetuse andmise otsuse ja juriidiliste kohustuste allkirjastamise nõudeid hindamiskriteeriumide ja menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide esialgse hindamisega; teha toetuse andmise otsus üksnes avalduse esitajate ja pakkujate endi kinnituse alusel kvalifitseerimise ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide täitmise kohta, nõudmata eelhindamise ajal vastavaid tõendavaid dokumente; teha lõpphindamine, sealhulgas kvalifitseerimise ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide hindamine, ning taotleda mis tahes asjakohaseid tõendavaid dokumente kolme kuu jooksul alates juriidilise kohustuse allkirjastamisest ja ET 52 ET  (2) nõuda, et avalduse esitajaid või pakkujaid teavitatakse esialgse hindamise tulemustest 30 kalendripäeva jooksul alates toetusavalduste või pakkumuste esitamise tähtajast; toetuse andmise otsus tehakse 60 kalendripäeva jooksul alates toetusavalduste või pakkumuste esitamise tähtajast ning vajaduse korral vabastatakse see artiklis 83 sätestatud menetlustest; kuni lõpphindamise lõpuni eelmakseid ei tehta; c) erandina käesoleva määruse artiklis 9 sätestatust võib tööprogrammis täpsustada, et väljavalimismenetlus toimub motiveeriva sekkumise vormis, mis võimaldab ajutiselt ja tingimuslikult loobuda rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide teatava osa, eelkõige asutamiskohaga seotud nõude täitmisest väljavalimismenetluse ja meetme rakendamise teatavate etappide ajal; kui rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide täitmisest on ajutiselt loobutud, tuleb need siiski täita ja neid hinnata meetme rakendamise ajal juriidilises kohustuses kindlaks määratud aja jooksul. Kui rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide täitmisest on ajutiselt loobutud ja neid ei ole kindlaksmääratud kuupäevaks täidetud, loetakse meede tervikuna rahastamiskõlbmatuks ja kõik liidu rahalised vahendid nõutakse täielikult tagasi; motiveerivate sekkumiste puhul eelmakseid ei tehta; d) tööprogrammiga võib kehtestada spetsiaalsed kaheetapilised alt üles suunatud väljavalimismenetlused vastavalt järgmistele eeskirjadele: (1) esimeses etapis võib osalemiskutse välja kuulutada, täpsustamata tegevuse laadi või kasutatavat eelarve täitmise vahendit, et võimaldada avalduse esitajatel, pakkujatel ja sambapõhiselt hinnatavatel üksustel esitada projektitaotlusi või kaupade, ehitustööde või teenuste pakkumusi, mis võivad aidata kaasa liidu konkurentsivõimele üldiselt või kindlaksmääratud sektoris; (2) toetusavaldusi ja pakkumusi hinnatakse ja need järjestatakse ühiste hindamiskriteeriumide alusel, nagu nende suhteline panus liidu konkurentsivõimesse. Hindamiskomisjon määrab kindlaks kõige sobivama eelarve täitmise vahendi eelarve otsese või kaudse täitmise raames, eelkõige sihttoetused, hanked, mitterahalised annetused, rahalist toetust käsitlevad lepingud või muu toetuse, ning teeb ettepaneku liidu rahalise toetuse maksimumsumma ja vormi kohta; (3) teises etapis palutakse edukalt hinnatud projektidel või pakkumustel oma toetusavaldust või pakkumust vastavalt hindamiskomisjoni järeldustele olemasoleva eelarve piires kohandada ja täiendada. Muus osas toimub väljavalimismenetlus kooskõlas artiklis 12 sätestatud eeskirjadega, mida kohaldatakse vastava eelarve täitmise vahendi suhtes. 3. Kooskõlas lõikega 1 võib tööprogrammis selliste meetmete puhul, mis nõuavad väljavalimismenetluse raames rahastatavate rajatiste planeerimist, ehitamist ja käitamist, kindlaks määrata, et sõltuvalt meetme laadist pakub see avalikku huvi ja võib olla üldiste huvide seisukohast eriti mõjuv põhjus nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 ja artikli 16 lõike 1 punkti c ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 7 tähenduses, kaitse huvides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 3 tähenduses, ning rahvatervise ja ohutuse huvides Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ET 53 ET  2009/147/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti a tähenduses kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, nagu nullnetotööstuse määrus (EL) 2024/1735, III taastuvenergia direktiiv (direktiiv 2023/2413) või kaitsevalmiduse koondpakett (COM(2022) 349) ja nendes sätestatud tingimustel, juhul kui muud nende sätetega kehtestatud tingimused on täidetud. 2. JAGU ECFI INVESTEU INSTRUMENT Artikkel 21 Üldine raamistik 1. Liidu sisepoliitika horisontaalse toetusvahendina sisaldab ECFi InvestEU instrument eelarvelist tagatist ja rahastamisvahendeid, sealhulgas kombineerituna tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu raames, et aidata kaasa artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisele, ning seda võib rakendada koostoimes muude liidu või riiklike meetmetega, sealhulgas liikmesriikide osade kaudu. 2. ECFi InvestEU instrumendiga käsitletakse turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. ECFi InvestEU instrumendist võib anda eelkõige laene, tagatisi, edasigarantiisid, kapitalituruinstrumente, mis tahes muud liiki rahastamist või krediidikvaliteedi parandamist, sealhulgas allutatud laene, või omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringuid, mida antakse otse või kaudselt finantsvahendajate, fondide, investeerimisplatvormide või muude vahendite kaudu, mis suunatakse vahendite lõplikele saajatele. 3. ECFi InvestEU instrumendi ELi osa eelarvelise tagatise maksimumsumma on 70 000 000 000 eurot jooksevhindades. Selle eraldiste määr on 50 %. 4. Euroopa Konkurentsivõime Fondist ECFi InvestEU instrumendi kaudu antava liidu toetuse miinimumsumma on 17 000 000 000 eurot, mida kasutatakse artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärkide toetamiseks. Seda miinimumsummat suurendatakse artiklis 15 sätestatud tööprogrammidest saadava rahalise osaluse võrra. Rahaline osalus on Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames eelistatud rakendusvahend, mida kasutatakse eelarvelise tagatise eraldiste jaoks või rahastamisvahendite rahastamiseks. 5. Komisjoni kehtestatud investeerimissuunistes määratakse üksikasjalikumalt kindlaks sekkumise ulatus, et toetada artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärke. Investeerimissuunised koostatakse tihedas dialoogis võimalike rakenduspartneritega. 6. Lõikes 3 osutatud eraldiste suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju: a) eraldiste määra hinnatakse igal aastal vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 41 lõikes 5 osutatud hindamisele; b) artikli 23 lõikes 2 osutatud muudest liidu programmidest toetuse saamiseks tehakse eraldised kõnealusest muust liidu programmist; c) eraldised seotakse kulukohustustega kuni 31. detsembrini 2034 ja nende puhul võetakse arvesse edusamme eelarvelise tagatise andmisel ECFi InvestEU instrumendi raames; ET 54 ET  d) kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 214 lõikega 2 moodustatakse eraldised kuni 31. detsembrini 2037 ning nende puhul võetakse arvesse rahastamis- ja investeerimistoimingute heakskiitmisel ja allkirjastamisel tehtud edusamme. 7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 84 vastu delegeeritud õigusakte lõike 3 muutmiseks, et kohandada eraldiste määra ja eelarvelise tagatise maksimumsummat kuni 20 % ulatuses kõnealusest summast. Artikkel 22 Toetus kasvu- ja idufirmadele 1. ECFi InvestEU instrument on liidu integreeritud platvorm, mille kaudu antakse sihtotstarbelist rahalist toetust kõigis arenguetappides ettevõtetele – idu- ja kasvufirmadele, sealhulgas neile, kes tegelevad aktiivselt tootmise, tööstusliku kasutuselevõtu ja turuleviimisega. Sellega tagatakse, et suure potentsiaaliga Euroopa ettevõtetel, kes arendavad või võtavad kasutusele uuenduslikke lahendusi, on juurdepääs kapitalile ja ressurssidele, et kasvada liidus ja tugevdada seeläbi ühtse turu integreerimist ning hoiuste ja investeeringute liitu. 2. Eelkõige töötab komisjon koostöös Euroopa Investeerimispanga Grupi, muude rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja riiklike tugipankadega välja kasvurahastu. Rahastu pakub koordineeritud ja järjepideval viisil kasvufirmade ainulaadsetele vajadustele kohandatud ulatuslikku rahastamisvahendite kogumit, sealhulgas kaudne ja otsene omakapital ja kvaasiomakapital, riskikapital, laenud, tagatised ja segarahastamine, et meelitada erainvestoreid kasvufirmade rahastamist toetama ja hõlbustada väljumisvõimalusi. Rahastu on suunatud VKEdele, väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele. 3. Rahastut kasutatakse juhul, kui turuinvestorid ei suuda pakkuda piisavat rahastamist suure kasvupotentsiaaliga, uuenduslikele ja strateegilistele Euroopa ettevõtetele, sealhulgas juhul, kui see on vajalik liidu strateegiliste varade, huvide, autonoomia või majandusjulgeoleku kaitsmiseks. 4. See võimendab avaliku sektori investeeringuid, et hoogustada märkimisväärseid era- ja institutsionaalseid kapitalivooge, näiteks börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatest fondidest, äriühingutest, pensionifondidest, kindlustusseltsidest ja muudest pikaajalistest investoritest, süvendades seeläbi Euroopa kapitaliturge ja soodustades kasvufirmade kestlikku kasvu. Artikkel 23 Ainuõiguslikkuse klausel 1. Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kestuse ajal kehtestatakse eelarvelised tagatised, rahastamisvahendid või sellised rahastamisvahendid, mida komisjon rakendab eelarve otsese täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 219, et toetada poliitikaeesmärke liidu territooriumil, üksnes käesoleva jao alusel. 2. Eelarvelist tagatist artikli 21 lõikes 3 osutatud maksimumsumma piires ja rahastamisvahendeid, sealhulgas kombineerituna tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu raames, võib kasutada toetuse andmiseks muudest liidu programmidest, sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondist ja muudest liidu programmidest, mida rahastatakse muudest ET 55 ET  allikatest kui liidu eelarvest, kooskõlas kõnealustes programmides sätestatud eesmärkidega. Artikkel 24 ELi osa ja liikmesriikide osa 1. ECFi InvestEU instrument koosneb ELi osast ja liikmesriikide osadest. 2. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 211 lõikega 2 ja artikli 221 lõikega 2 võib artikli 5 lõike 1 alusel ECFi InvestEU instrumendis rahaliselt osaleda. Konkreetne rahaline osalus ECFi InvestEU instrumendi eelarvelises tagatises suurendab artikli 21 lõikes 3 osutatud eelarvelise tagatise summat. Artikkel 25 Rakenduspartnerite kogukond 1. ECFi InvestEU instrument on avatud struktuuriga ja seda rakendavad partnerid, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga Grupp, rahvusvahelised finantseerimisasutused, riiklikud tugipangad ja finantseerimisasutused. 2. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 211 lõikest 5 ja kui käesoleva määruse artiklist 12 ei tulene teisiti, võib eelarvelise tagatise või rahastamisvahendi rakendamise, sealhulgas kui seda kombineeritakse tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu raames, usaldada määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud mis tahes üksusele. 3. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c ja artikli 211 lõikes 5 osutatud üksustele võib liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi või liidu eraõigust, pärast positiivset sambapõhist hinnangut erandkorras usaldada eelarvelise tagatise või rahastamisvahendi rakendamise, sealhulgas juhul, kui see on kombineeritud tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu raames, kui sellistele asutustele antakse piisavad finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga. Kõnealused eraõiguslikud asutused valitakse välja, võttes nõuetekohaselt arvesse rakendatava rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise laadi, asutuste kogemusi ning finants- ja tegevussuutlikkust ning nende eeskirju ja menetlusi vahendite lõplike saajate projektide majandusliku elujõulisuse kontrollimiseks. Valik peab olema läbipaistev, põhjendatud objektiivsetel alustel ja sellest ei tohi tuleneda huvide konflikti. ET 56 ET  III peatükk Projektinõustamine, VKEde koostöö, oskuste arendamine ja juurdepääs rahastamisele 1. JAGU PROJEKTINÕUSTAMINE Artikkel 26 Projektinõustamine 1. Projektinõustamine tehakse kättesaadavaks nii tagastatavate kui ka tagastamatute vahendite jaoks. Käesoleva peatüki alusel toetatavad meetmed ja tegevused aitavad kaasa artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldeesmärkide saavutamisele ning toetavad ja täiendavad vajaduse korral muude peatükkide alla kuuluvaid tegevusi. 2. Tagatakse keskne juurdepääs nõustamis- ja ettevõtluse hoogustamise teenustele, mis võivad hõlmata järgmist: a) investeerimisnõustamisteenused, sealhulgas turuarendustegevus ja nõustamistoetus investeerimisprojektide kindlakstegemiseks, ettevalmistamiseks, arendamiseks, struktureerimiseks, hankimiseks ja rakendamiseks ning projektiarendajate ja finantsvahendajate suutlikkuse suurendamine rahastamis- ja investeerimistoimingute rakendamiseks ning rahastamisvahendite mõistmiseks ja kasutamiseks, et kasutada ära kogu nende potentsiaal. Selline toetus võib hõlmata mis tahes etappi projekti olelusringis või toetatava üksuse rahastamises; b) ettevõtlusalane nõustamine ja ettevõtluse hoogustamise teenused, mis on suunatud potentsiaalsetele Euroopa Konkurentsivõime Fondi toetusesaajatele ja muudele projektiarendajatele, sealhulgas VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, idu- ja kasvufirmadele, toetades ja hõlbustades nende juurdepääsu Euroopa Konkurentsivõime Fondi rahastamisele ja finantseerimisele ning hõlbustades sidemete loomist erainvestoritega ja edendades ettevõtjate finantskirjaoskust, sealhulgas kapitaliturupõhise rahastamise pakutavate võimaluste mõistmist. 3. Projektinõustamisega toetatakse muu hulgas projektide registrite loomist ja võimalike investeerimisprojektide arendamist ECFi InvestEU instrumendi raames ning aidatakse kaasa nende edasiarendamisele. Projektinõustamine teeb koostööd ka tööstusliitude ja Euroopa klastritega. Projektinõustamine on kättesaadav iga osutatud poliitikaharu raames ja hõlmab selle poliitikaharu alla kuuluvaid sektoreid. Lisaks võib nõustamistoetus hõlmata üldeesmärke ja valdkondadevahelisi meetmeid. 4. Komisjon võib sõlmida nõustamispartnerite ja teenuseosutajatega nõustamislepinguid kooskõlas iga poliitikaharu vajadustega. Komisjon ja nõustamispartnerid, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga Grupp, teevad tihedat koostööd, et tagada tõhusus, koostoime ja tulemuslik geograafiline katvus kogu liidus, võttes samal ajal arvesse olemasolevaid struktuure ja käimasolevat tööd. 5. Olenemata nõustamisteenuste omandamiseks või osutamiseks kasutatavast eelarve täitmise vahendist valitakse teenuste osutajad ja saajad läbipaistvuse ja võrdse ET 57 ET  kohtlemise ning huvide konflikti vältimise, sealhulgas ametialaste huvide konflikti vältimise põhimõtete kohaselt. 6. Projektinõustamise rakendamisel teevad komisjon, tema nõustamispartnerid ja muud teenuseosutajad vajaduse korral koostööd muude liidu või riiklike avaliku või erasektori nõustamis- ja tugiteenuste osutajatega, sealhulgas ELi ettevõtlusvõrgustikuga. 2. JAGU VKEDE KOOSTÖÖ Artikkel 27 ELi ettevõtlusvõrgustik 1. Luuakse ELi ettevõtlusvõrgustik, et aidata liidu ettevõtetel muutuda konkurentsivõimelisemaks ja innovaatilisemaks, kasvada ja laieneda nii ühtsel turul ja kaugemalgi, pöörates erilist tähelepanu VKEdele, idufirmadele, kasvufirmadele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele. Võrgustiku katvus hõlmab kogu liitu ja on geograafiliselt tasakaalustatud, võttes arvesse liidu igat liiki piirkondade, sealhulgas vähem arenenud piirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade, eripära. Artikkel 28 Ettevõtluse toetamine 1. Euroopa Konkurentsivõime Fond viib läbi valdkondadevahelisi tegevusi, mis keskenduvad VKEde konkurentsivõime tugevdamisele ja täiendavuse saavutamisele liidu tasandil, sealhulgas järgmiste meetmete kaudu: a) pakutakse integreeritud ärinõustamist ja toetust ettevõtetele, sealhulgas kolmandatele isikutele antava rahalise toetuse kaudu; b) pakutakse partnerlusvõimalusi ja suurendatakse suutlikkust; c) toetatakse ja abistatakse tehnoloogiale, tehnoloogiataristule ja -rajatistele juurdepääsemisel, innovatsiooni turul kasutuselevõtmisel ning toetatakse äriorganisatsioone, VKEsid ja väikesi keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, sealhulgas idu- ja kasvufirmasid koostööplatvormides ja koostööl põhinevates sektorites osalemisel; d) edendatakse ettevõtjate arusaamist liidu poliitikast ning saadakse tagasisidet selle tulemuslikkuse kohta; e) parandatakse VKEde ning väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele ja rahaliste vahendite, sealhulgas mikrorahastamise ja sotsiaalsetele ettevõtetele antava toetuse kättesaadavust kõnealustele ettevõtjatele; f) hõlbustatakse turulepääsu, sealhulgas VKEde rahvusvahelistumise toetamise ja turuteabe pakkumise kaudu, muu hulgas vähem arenenud piirkondades ja äärepoolseimates piirkondades; g) parandatakse VKEde ettevõtluskeskkonda ja edendatakse VKEde uusi ärivõimalusi, toetades muu hulgas intellektuaalomandi väärtustamist, standardite kehtestamist ja riigihankeid; ET 58 ET  h) edendatakse ettevõtlust, sealhulgas naiste ja noorte ettevõtlust ning ettevõtlus- ja ärialaste oskuste omandamist. Artikkel 29 VKEdele suunatud meetmed VKEde osaluse suurendamiseks 1. Iga poliitikaharu raames toetatakse sihtotstarbelisi sektoripõhiseid meetmeid, mis on suunatud idufirmadele, VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, või VKEdele mõeldud taotlusvoorusid strateegilistes sektorites, et edendada innovatsiooni, hoogustada ettevõtlust, turustamist ja laienemist. Artikkel 30 Oskuste arendamise toetamine 1. Euroopa Konkurentsivõime Fondist rahastatakse meetmeid, millega toetatakse oskuste arendamist, eelkõige strateegilistes sektorites, luues tugevaid sidemeid kõrghariduse, kutsehariduse ja -õppe pakkujate, rakendusuuringute ja ettevõtete vahel, et saavutada paindlik, innovaatiline ja konkurentsivõimeline majandus. See hõlmab toetust Euroopa oskuste garantiile, et toetada väärtusahela üleminekut strateegiliste kasvusektorite või kutsealade kasuks kogu tööturul tööjõu täiend- ja ümberõppe ning kutsehariduse ja -õppe partnerluste kaudu, mis tugevdab koostööd kutsehariduse ja -õppe pakkujate ja ettevõtjate, eelkõige VKEde vahel, ning ühendab nad piirkondlike tööstusökosüsteemidega. 3. JAGU TOETUSESAAJATELE MÕELDUD TUGITEENUS Artikkel 31 Juurdepääs liidu rahalistele vahenditele 1. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 150 aitab Euroopa Konkurentsivõime Fond kaasa osalejate jaoks loodud ühtse elektrooniliste andmete vahetuse koha säilitamisele ja laiendamisele, et tagada lihtsustatud juurdepääs liidu rahalistele vahenditele. See kaasaaitamine ei sõltu eelarve täitmise viisist või vahendist ning hõlmab nõustamis- ja ettevõtluse hoogustamise teenuseid ja toetust ühtsele portaalile, mille kaudu pääseb juurde liidu toetusele kooskõlas määrusega (EL) [XXX] [tulemusraamistiku määrus]. 2. Euroopa Konkurentsivõime Fond võib toetada mis tahes lisategevust, et hõlbustada ja kiirendada juurdepääsu liidu ja muudele rahalistele vahenditele, rahastamisele ja investeeringutele ning tagada tulemuste väärtustamine ja kasutuselevõtt selliste vahendite ja instrumentide kaudu nagu lahenduse kontroll, kasutuselevõtutoetused, nõustamis- ja ettevõtluse toetusteenused ning mis tahes spetsiaalsed platvormid. ET 59 ET  IV peatükk Puhtale energiale ülemineku ja tööstuse süsinikuheite vähendamise toetamine Artikkel 32 Reguleerimisese 1. Käesoleva peatüki alusel toetatavad meetmed aitavad saavutada artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldeesmärke ja artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärke. 2. Toetust käesoleva peatüki kohastele meetmetele rahastatakse artiklis 4 sätestatud eelarvest ja mis tahes täiendavast rahalisest osalusest, mis on määratud kooskõlas artikliga 5. Artikkel 33 Konkreetsed tegevused puhtale energiale ülemineku ja tööstuse süsinikuheite vähendamise poliitika toetamiseks 1. Puhtale energiale ülemineku ja tööstuse süsinikuheite vähendamise poliitikaharu toetamist rakendatakse eelkõige järgmiste tegevuste kaudu. a) Programmi LIFE tegevused: toetada alt üles suunatud projekte uuenduslike lahenduste ja parimate tavade tutvustamiseks, katsetamiseks ja turul kasutuselevõtmiseks puhtale energiale üleminekul ja tööstuse süsinikuheite vähendamisel ning kliima- ja keskkonnaalase teadlikkuse suurendamisel asjaomastel juhtimistasanditel. b) Energiatõhusus, energia salvestamine, tarbimiskaja, riigisisesed ülekande- ja jaotusvõrgud, energiasüsteemide digitaliseerimine, integreeritud taastuvenergia, hoonete energiatõhusaks renoveerimine ning kütte- ja jahutuslahendused, -süsteemid ja -teenused. c) Puhta energia ja süsinikuheite vähendamise lahendused tööstuses, sealhulgas energiamahukate tööstusharude elektrifitseerimine ning süsinikdioksiidi kogumine, utiliseerimine ja säilitamine, ning linnades, eelkõige energia, transpordi ja hoonete puhul. d) Kestlike kütuste hankimine, tootmine, ladustamine, jaotamine ja kasutuselevõtt, mis hõlbustab liikuvuse süsinikuheite vähendamist. e) Puhtad, mitmeliigilised ja digitaliseeritud ohutud transpordi- ja liikuvuslahendused, sealhulgas liikuv vara (nt sõidukid, laevad, sealhulgas kalalaevad, õhusõidukid, veeremid) ja taristud (muu hulgas laadimistaristu, sadamad või kiirraudtee), süsteemid ja käitamine. f) Aruka liikuvuse, sealhulgas sõidukite, taristu, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse, arukate liikluskorraldussüsteemide ja nendega seotud teenuste arendamise ja kasutuselevõtu toetamine. g) Puhta tehnoloogia tootmine ja selle tarneahelad, sealhulgas määruse (EL) 2024/1735 kohaste strateegiliste projektide rahalise toetamise, nullnetotehnoloogia ja selle ET 60 ET  tarneahelate tootmisvõimsuse suurendamise ning olemasolevate tootmisliinide tootmisvõimsuse suurendamise kaudu. h) Liidu innovatsioonisuutlikkuse suurendamine ning kõrgtehnoloogilise tootmise ja kõrgtehnoloogiliste materjalide tööstuslik kasutuselevõtt. i) Ringmajandus, veetõhusus, ookeanide tervise- ja keskkonnapoliitika, sealhulgas lahendused keskkonna, sealhulgas õhu, vee, mere ja pinnase kvaliteedi kaitsmiseks, taastamiseks ja parandamiseks, elurikkuse vähenemise peatamiseks ja ümberpööramiseks ning ökosüsteemi kahjustumise vastu võitlemiseks, kestlikud lahendused kliimameetmeteks põllumajandusliku toidutööstuse ja metsanduse tarneahelates. j) Kliima- ja veekerksus. k) Saastuse vältimine, kontroll ja heastamine. l) Investeeringud, innovatsioon ja ajakohastamine kestliku sinise majanduse sektorites, nagu laevaehitus ja laevandus, avamereenergia, ookeaniseire tehnoloogiad, sinimajanduse tehnoloogia ja ökosüsteemide säilitamine. m) VKEde kestlikkus ja üleminek puhtale energiale, sealhulgas turismi-, ehitus- ja muudes majandussektorites. n) Kasutuselevõtt turul, suutlikkuse suurendamine ja oskuste arendamine puhtale energiale üleminekuks, sealhulgas puhtale energiale üleminek ja energia nõudluse poolega seotud tegevus (nt nullnetotööstuse akadeemiad) ning üleminek kestlikule ja ohutule liikuvusele ja säästvale turismile linnades, maapiirkondades, kogukondades ja hoonetes. o) Toetusmeetmed asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitika väljatöötamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja täitmise tagamiseks. See hõlmab asjaomaste institutsioonide toetamist, koostööd riiklike ametiasutuste vahel ja sidusrühmadega, uuringuid ning vahendite ja taristu, sealhulgas IT-taristu ja -vahendite väljatöötamist ja kasutuselevõttu. 2. Lõikes 1 osutatud tegevuste kaudu antavat toetust võib anda mis tahes vormis, sealhulgas määruses (EL) [XXX] [teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm] sätestatud teadus- ja innovatsioonikoostöö kaudu, mis on kindlaks määratud tööprogrammi spetsiaalses sihtotstarbelises osas. Artikkel 34 Täiendavad eeskirjad 1. Sellise tegevuse puhul, millega toetatakse koordineerimis- ja toetusmeetmeid energiatõhususe ja puhtale energiale ülemineku valdkonnas, võib liidu toetus katta kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamise põhimõtte kohaldamist. 2. Erandina finantsmääruse artikli 184 lõikest 6 võib vastutav eelarvevahendite käsutaja artikli 34 lõike 1 punktis a osutatud tegevuste puhul, millega toetatakse koordineerimis- ja toetusmeetmeid energiatõhususe ja puhtale energiale ülemineku valdkonnas ning programmi LIFE meetmeid, lubada rahastada või kohustada rahastama toetusesaaja kaudseid kulusid ühtse määra alusel kuni 25 % ulatuses rahastamiskõlblike otseste kulude kogusummast, välja arvatud alltöövõtu otsesed ET 61 ET  rahastamiskõlblikud kulud, rahaline toetus kolmandatele isikutele ning mis tahes ühikuhinnad või kindlasummalised maksed, mis sisaldavad kaudseid kulusid. 3. Tööprogrammidega tagatakse sidusus direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 osutatud fondi raames rakendatavate meetmete liikidega ning sidusus ja vastastikune täiendavus määrusega (EL) [XXX] [Euroopa ühendamise rahastu]. 4. Käesoleva määruse eeskirjade kohaselt käesoleva peatüki alusel vastu võetud tööprogrammidesse integreeritakse spetsiaalne sihtotstarbeline osa ning tagatakse sidusus määruse (EL) [XXX] [teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“] alusel toetatava konkurentsivõime ja ühiskonna valdkonna tegevusega. Artikkel 35 Võistupakkumise mehhanismid 1. Käesoleva peatüki kohased väljavalimismenetlused võivad toimuda võistupakkumise vormis. See hõlmab hinnavahelepinguid, süsinikuheite hinnavahe lepinguid või fikseeritud tasumääraga lepinguid süsinikuheite vähendamisse tehtavate investeeringute toetamiseks, tingimusel et liidu finantshuvid on kaitstud ja eelarve riskipositsioon piirdub maksimaalse rahalise osalusega. Võistupakkumismenetlusi võib rakendada artiklis 12 sätestatud eelarve täitmise vahendite kaudu ja kooskõlas nendega. V PEATÜKK TERVISHOIU, BIOTEHNOLOOGIA, PÕLLUMAJANDUSE JA BIOMAJANDUSE TOETAMINE Artikkel 36 Erisätted tervishoiu-, biotehnoloogia-, põllumajandus- ja biomajanduse poliitika toetamiseks 1. Käesoleva peatüki alusel toetatavad meetmed aitavad kaasa artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldeesmärkide ja artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärkide saavutamisele. 2. Toetust käesoleva peatüki kohastele meetmetele rahastatakse artikli 4 lõikes 2 sätestatud eelarvest ja artikli 5 kohaselt määratud täiendavast rahalisest osalusest. Artikkel 37 Konkreetsed tegevused 1. Tervise-, biotehnoloogia-, põllumajandus- ja biomajanduspoliitika toetamist rakendatakse eelkõige järgmiste tegevuste kaudu. a) Tervise, sealhulgas piiriülese tervise parandamine ja kaitsmine, kus prioriteediks seatakse tervise edendamine ja haiguste ennetamine kogu elu jooksul, kasutades lähenemisviisi „Tervis kõikides poliitikavaldkondades“ ja terviseühtsuse põhimõtet, pöörates erilist tähelepanu nakkushaigustele ja mittenakkuslikele haigustele, sealhulgas vaimsele tervisele, degeneratiivsele tervisele, autismile, südame- veresoonkonna haigustele, vähktõvele ja muudele mittenakkuslikele haigustele, ET 62 ET  sealhulgas saastega, seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud haigustele, ning tõhustades rahvusvahelisi tervishoiualgatusi ja koostööd. b) Tervishoiusüsteemide tõhususe ja vastupanuvõime suurendamine, parandades terviseandmete ja digivahendite, -taristute ja -teenuste kättesaadavust, kasutamist ja taaskasutamist, sealhulgas selleks, et toetada Euroopa terviseandmeruumi, tehisintellekti- ja robootikapõhiste lahenduste kasutuselevõttu tervishoius, edendada tervishoiu digiüleminekut, parandada juurdepääsu tervishoiuteenustele, pöörates erilist tähelepanu rahvatervisele ja tervishoiutöötajatele, töötada välja ja rakendada liidu tervishoiualaseid õigusakte, muu hulgas digitehnoloogia abil, edendades tõenditel põhinevat otsuste tegemist (sealhulgas toetades tervisetehnoloogia hindamist), pakkudes digilahendusi riiklike tervishoiusüsteemide seireks ja koordineerimiseks ning soodustades nende tegevuse integreerimist, et tagada sidusus ja tõhusus kogu liidus. c) Tervise- ja biomajanduse tehnoloogia arendamise, tootmisvõimsuse, tootmise ja tööstusliku kasutuselevõtu edendamine, et suurendada sektori konkurentsivõimet ning tagada piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja neile reageerimise seisukohast oluliste liidu ravimite, meditsiiniseadmete, digilahenduste ja meditsiiniliste vastumeetmete kättesaadavus ning sektorite konkurentsivõime ja vastupanuvõime edendamine, tagades, et sellised tooted on uuenduslikud, ohutud, juurdepääsetavad, kättesaadavad ja taskukohased, edendades seeläbi võrdset juurdepääsu kogu liidus. d) Biotehnoloogia uuenduste avastamise, arendamise, riskide vähendamise, tutvustamise, katsetamise ja kasutamise ning laiendamise toetamine, biotehnoloogialahenduste turuletoomise ja turul kasutuselevõtmise kiirendamine, tekkivate väärtusahelate tugevdamine ning VKEdele, idufirmadele, kasvufirmadele ja novaatoritele juurdepääsu tagamine rahastamisele ja muule toele. e) Inimeste kaitsmine, toetades terviseturbepoliitika väljatöötamist, rakendamist ja järelevalvet koostöös liikmesriikide ametiasutuste ja sidusrühmadega ning koordineerides liidu ja riiklikke ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavasid. f) Uuendusliku ja konkurentsivõimelise biomajanduse sektori edendamine liidus, sealhulgas tervishoiualase biotehnoloogia, bioressursipõhiste materjalide ja toodete, põllumajandus- ja metsajäätmete taaskasutamise, CO2-negatiivsete toodete, biotootmise ja biokemikaalide valdkonnas, eelkõige toetades biomajanduse uuenduste avastamist, arendamist, riskide vähendamist, tutvustamist, katsetamist ja laiendamist; kiirendades põllumajandusest ja metsandusest ning biomajanduse lahendustest pärit bioressursipõhiste materjalide turuleviimist ja kasutuselevõtmist turul; tugevdades tekkivaid väärtusahelaid; luues kvalifitseeritud tööjõudu, pakkudes VKEdele, idufirmadele, kasvufirmadele ja novaatoritele juurdepääsu rahastamisele ja muule toetusele. g) Põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja metsandussektori ning maapiirkondade ja rannikualade konkurentsivõime, kestlikkuse, vastupanuvõime ja õigluse edendamine ning kaasaaitamine pikaajalisele toiduga kindlustatusele liidus. h) Asjaomaste liidu õigusaktide ja poliitika väljatöötamise, rakendamise, järelevalve ja täitmise tagamise meetmete toetamine. See hõlmab asjaomaste institutsioonide toetamist, koostööd riiklike ametiasutuste vahel ja sidusrühmadega, uuringuid ning vahendite ja taristu, sealhulgas IT-taristu ja -vahendite väljatöötamist ja kasutuselevõttu. ET 63 ET  2. Käesoleva määruse eeskirjade kohaselt käesoleva peatüki alusel vastu võetud tööprogrammidesse integreeritakse spetsiaalne sihtotstarbeline osa ja tagatakse sidusus [määruse (EL) [XXX] [teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“] alusel toetatava konkurentsivõime ja ühiskonna valdkonna tegevusega. VI PEATÜKK DIGITAALSE JUHTPOSITSIOONI TOETAMINE Artikkel 38 Erisätted digitaalse juhtpositsiooni poliitika toetamiseks 1. Käesoleva peatüki alusel toetatavad meetmed aitavad kaasa artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldeesmärkide ja artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärkide saavutamisele. 2. Toetust käesoleva peatüki kohastele meetmetele rahastatakse artikli 4 lõike 2 punktis d sätestatud eelarvest ja artikli 5 kohaselt määratud täiendavast rahalisest osalusest. Artikkel 39 Konkreetsed meetmed digitaalse juhtpositsiooni poliitika toetamiseks 1. Digitaalse juhtpositsiooni toetamine hõlmab terviklikul ja sidusal viisil kogu digisektori ulatust, nagu tehisintellekt (sealhulgas tehisintellektitehased ja gigatehased), kõrgjõudlusega andmetöötlus, kvanttehnoloogia, pooljuhid ja fotoonika, robootika, suured andmetehnoloogiad, telco edge ja pilvtehnoloogia, 6G ja muu traadita tehnoloogia, sidevõrgud, täiustatud ühendatus; seiretehnoloogia, küberturvalisus ja võrgu vastupanuvõime, tarkvara projekteerimine, liitreaalsus ja virtuaalmaailm, digiteisikud, liidu digiidentiteedi ja ettevõtluskukrud, usaldustehnoloogia, uued ja kujunemisjärgus digitehnoloogiad ning valdkondadevahelised digitehnoloogiad ja -rakendused, sealhulgas need, millel on kahesuguse kasutuse potentsiaal, ning andmetehnoloogiate ja andmeruumide toetamine. 2. Digitaalse juhtpositsiooni toetamist rakendatakse eelkõige järgmiste tegevuste kaudu. a) Juhtpositsiooni saavutamine digi- ja tehisintellektitehnoloogia valdkonnas teadusuuringute ja innovatsiooni, rakendusuuringute, tehnosiirde, tööstusliku kasutuselevõtu ja turul kasutuselevõtmise kaudu. Rakendamine hõlmab muu hulgas selliste kestlike põhiliste digitehnoloogiate arendamist ja kujundamist, mis kajastavad liidu väärtusi, kaitsevad liidu julgeolekut ja edendavad liidu konkurentsivõimet kogu maailmas. b) Tehnoloogilise suveräänsuse saavutamine, arendades vastupidavaid digiökosüsteeme, sealhulgas kõrgema taseme digioskusi, ja tagades liidus küberturvalisuse kõrge taseme. Rakendamine hõlmab muu hulgas atraktiivse ökosüsteemi loomist murrangulistele uuenduslikele ettevõtjatele, VKEdele, idu- ja kasvufirmadele ning digisektoris esilekerkivatele tööstusliidritele, et nad jääksid liidus püsima, kasvaksid ja areneksid, toetades neid kasvamisel, oma turgude laiendamisel, sealhulgas hangete kaudu, ja panustades liidu digitaalsesse ET 64 ET  suveräänsusse, keskendudes tehnoloogiliste väärtusahelate keerukusele, standardimisele, kõrgetasemelise digitehnoloogia, taristu ja teenuste varustuskindlusele, vajalikule suutlikkusele, sealhulgas tootmisele, tootmisvõimsusele ja kõrgema taseme digioskustele nii era- kui ka avalikus sektoris. c) Ettevõtjatele ja kodanikele digivõimekuse võimaldamine, võttes kogu liidus kasutusele tipptasemel ja kestlikud digirakendused, -taristud ja -teenused. Rakendamine hõlmab muu hulgas meetmeid täiustatud digitaristu teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, arendamiseks, tootmiseks, valmistamiseks või ulatuslikuks kasutuselevõtuks kogu liidus (nt kõrgjõudlusega andmetöötlus, telco cloud edge, tehisintellektitehased ja gigatehased, andmed ja andmeruumid, testimis- ja eksperimenteerimisrajatised, pooljuhtide, fotoonika ja kvantkiipide katseliinid, kvantandmetöötlus, side- ja seiretaristud, küberturvalisuse keskused, ELi ettevõtlusvõrgustik, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, täiustatud ühenduvustaristud, sealhulgas merekaablid ja muud kui maapealsed võrgud, ELi digiidentiteedikukrud ja usaldusteenused ning Euroopa ettevõtluskukrud ja - teenused, turvaline ja koostalitlusvõimeline avalik digitaristu, mis toimivad digiülemineku peamise võimaldajana ning toetavad ühiskonna vastupanuvõimet ja valmisolekut, luues ettevõtjatele, avalikele teenustele ja kodanikele selget lisaväärtust. Kui see on asjakohane, kooskõlastatakse need meetmed riiklike investeeringutega ja kasutatakse muul viisil ära kasutamata potentsiaali, et luua Euroopas toodetud tipptasemel digitehnoloogia siseturg. Selliseid meetmeid võib võtta otsuse (EL) 2022/2481 kohaselt loodud mitut riiki hõlmavate projektide raames, sealhulgas eelkõige selliste projektide raames, mida rakendatakse Euroopa digitaristu konsortsiumide või ühisettevõtete kaudu. d) Liidu avaliku ja erasektori digiülemineku toetamine, sealhulgas digioskuste arendamise ja ringluse toetamine. Rakendamine hõlmab muu hulgas vajaliku toetuse andmist, et kiirendada ja süvendada digilahenduste kasutuselevõttu ja juurutamist kõigis majandussektorites teadusuuringute, innovatsiooni ja kasutuselevõtu kaudu, mis suurendab majandussektorite tootlikkust ja konkurentsivõimet, keskendudes keerukamale tehnoloogiale ning tuues kasuühiskonnale. Avaliku sektori rakenduste toetamise ja avaliku sektori laiema digitaliseerimise eesmärk on tagada kogu liitu hõlmav ühtne koostalitlusvõimeline digitaalsete avalike teenuste keskkond, toetada tehnoloogilist suveräänsust ning maksimeerida nende tõhusust ettevõtjate ja kodanike jaoks. Majanduse ja avaliku sektori digiüleminekut toetatakse ka Euroopa Konkurentsivõime Fondi muudest valdkondlikest poliitikaharudest. e) Toetusmeetmed asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitika väljatöötamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja täitmise tagamiseks. See hõlmab asjaomaste institutsioonide toetamist, koostööd riiklike ametiasutuste vahel ja sidusrühmadega, uuringuid ning vahendite ja taristu, sealhulgas IT-taristu ja -vahendite väljatöötamist ja kasutuselevõttu. 3. Käesoleva jao kohase tegevusega toetatakse kõrgetasemelise küberturvalisuse alase suutlikkuse, taristu, tehnoloogia ja suutlikkuse arendamist, kasutuselevõttu ja hankimist, et tagada elutähtsa taristu ja digitaalsete tarneahelate turvalisus, töötada välja liidu olukorrapilt ohuolukorrast ning parandada avastamis- ja intsidentidele reageerimise suutlikkust; toetatakse liidu küberturvalisuse tööstusbaasi konkurentsivõimet, küberturvalisuse alaste oskuste arendamist ja Euroopa tööstusbaasi, sealhulgas VKEde küberküpsust. ET 65 ET  4. Käesoleva määruse eeskirjade kohaselt käesoleva peatüki alusel vastu võetud tööprogrammidesse integreeritakse spetsiaalne sihtotstarbeline osa ja tagatakse sidusus [määruse (EL) [XXX] [teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“] alusel toetatava konkurentsivõime ja ühiskonna valdkonna tegevusega. VII PEATÜKK VASTUPANUVÕIME JA JULGEOLEKU, KAITSETÖÖSTUSE JA KOSMOSESEKTORI TOETAMINE Artikkel 40 Reguleerimisese 1. Käesoleva jao alusel toetatavate meetmetega aidatakse kaasa artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldeesmärkide ja artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärkide saavutamisele. 2. Toetust käesoleva jao kohastele meetmetele rahastatakse artikli 4 lõike 2 punktis e sätestatud eelarvest ja artikli 5 kohaselt määratud täiendavast rahalisest osalusest. Artikkel 41 Kosmose- ja kaitsevaldkonna koostoime 1. Luuakse kosmose- ja kaitsevaldkonna nõuandekogu, mis võib anda komisjonile nõu artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktides 1 ja 2 sätestatud kosmose- ja kaitsetegevuse koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse valdkonnas ning sellega seotud finantsvahendite kohta, et suurendada investeeringute tõhusust ja tulemuste tulemuslikkust. Lõikes 1 osutatud nõuandekogu liikmed nimetavad ametisse liikmesriigid. 1. JAGU VASTUPANUVÕIME POLIITIKA TOETAMINE Artikkel 42 Konkreetne tegevus vastupanuvõime poliitika toetamiseks 1. Vastupanuvõime poliitika toetamisega tugevdatakse liidu tööstuse strateegilist autonoomiat, majanduslikku julgeolekut ja vastupanuvõimet, tugevdades toormete väärtusahela eri etappe, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit kriitiliste toormete tarnete mitmekesistamise kaudu. 2. Vastupanuvõime poliitika toetamist rakendatakse eelkõige järgmiste tegevuste kaudu: a) ELi toormete uurimise, kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtu suutlikkuse suurendamise toetamine; ET 66 ET  b) toormete ostmine kooskõlas majandusjulgeoleku vajaduste ning rohe- ja digiülemineku eesmärkidega, et vähendada tarnehäirete ohtu ELi ettevõtjate jaoks, sealhulgas kriitiliste toormete varude loomine ja haldamine koostöös liikmesriikide ja tööstusega; c) rahaline toetus kriitiliste toormete määruse kohastele strateegilistele projektidele kooskõlas majandusjulgeoleku vajadustega ning rohe- ja digiülemineku eesmärkidega. 3. Lõikes 2 osutatud tegevuste kaudu antavat toetust võib anda mis tahes vormis, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis [teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“] sätestatud ja tööprogrammi spetsiaalses sihtotstarbelises osas kindlaks määratud teadus- ja innovatsioonikoostöö kaudu. 4. Käesoleva määruse eeskirjade kohaselt käesoleva peatüki alusel vastu võetud tööprogrammidesse integreeritakse spetsiaalne sihtotstarbeline osa ja tagatakse sidusus määruse (EL) [XXX] [teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“] alusel toetatava konkurentsivõime ja ühiskonna valdkonna tegevusega. Artikkel 43 Täiendavad eeskirjad 1. Kriitiliste toormete määruse kohastes strateegilistes projektides ja asjaomaste valdkondlike õigusaktidega ette nähtud strateegilistes projektides võib kohaldada artiklis 20 sätestatud eeskirju. 2. JAGU KAITSETÖÖSTUSE POLIITIKA TOETAMINE Artikkel 44 Konkreetsed meetmed kaitsetööstuse poliitika toetamiseks 1. Kaitsetööstuse poliitikat toetatakse eelkõige järgmiste komponentide kaudu: a) käesoleva määruse artiklis 45 osutatud Euroopa ühishuvi pakkuvate kaitseprojektide elluviimise toetamine; b) toetus kaitsealasele teadus- ja arendustegevusele, innovatsioonile ja tehnoloogilisele paremusele, nagu on osutatud artiklis 46; c) toetus kaitsetööstuse reageerimisvõimele, tööstusliku tootmise laiendamisele ja vastupanuvõimele, nagu on osutatud artiklis 47; d) artiklis 48 osutatud kaitsevaldkonna hangete, hoolduse ja kättesaadavuse alase koostöö toetamine; e) artiklis 49 osutatud sõjalise logistika võimaldamine ja toetamine. 2. Uutele osalejatele, uuenduslikele idufirmadele, VKEdele ja kasvufirmadele antav toetus kohandatakse esimeses lõikes loetletud tegevustele, et tagada kiirus, paindlikkus ja kiire reageerimine. See toimub ELi kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS) ET 67 ET  sihtotstarbelise programmi vormis, mis hõlmab uuenduslikke ja laiendatavaid tegevusi, sealhulgas lõhkuva tehnoloogia ja üksikute üksuste toetamiseks, näiteks: sidemete loomise üritused ja ettevõtlusalane nõustamine novaatoritele, paindlikud rahastamismehhanismid, proovilepanekud, häkatonid, innovaatiliste hangete toetamine, kiiresti arenevate süsteemide järkjärguliste hankemudelite väljatöötamine ning muud meetmed innovatsioonitsüklite ja tehnoloogia integreerimise, valideerimise ja eksperimenteerimise kiirendamiseks. 3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud tegevuste kaudu antavat toetust võib anda mis tahes vormis, sealhulgas teaduskoostöö ning innovatsioonitegevuse toetusena üksikutele üksustele ja rahastamisvahenditele. Artikkel 45 Euroopa ühishuvi pakkuvad kaitseprojektid 1. Euroopa ühishuvi pakkuvad kaitseprojektid koosnevad koostööpõhistest tööstusprojektidest, mille eesmärk on tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet kogu liidus, aidates samal ajal kaasa liikmesriikide sõjaliste võimete ja ühist huvi pakkuvate ja/või ühiselt kasutatavate süsteemide arendamisele, sealhulgas nendele, mis tagavad juurdepääsu kõikidele tegevusvaldkondadele, nimelt maismaale, merele, õhule, kosmosele ja kübervaldkonnale. 2. Komisjon võib kindlaks määrata Euroopa ühishuvi pakkuvad kaitseprojektid rakendusaktis, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Lõikes 2 osutatud projektide kindlaksmääramisel teeb komisjon järgmist: a) võtab nõuetekohaselt arvesse artiklis 56 osutatud kaitsetööstuse nõuandekogu raames antud suuniseid, eelkõige projekti panust ühise välis- ja julgeolekupoliitika, eelkõige võimearendusplaani raames kindlaks määratud võimete prioriteetidesse ning julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilise kompassi eesmärke; b) teeb kindlaks üldised rahastamisvajadused ja võimaliku mõju liidu eelarvele; c) võtab arvesse liikmesriikide kõiki seisukohti. 4. Euroopa ühishuvi pakkuvad kaitseprojektid peavad vastama järgmistele üldkriteeriumidele: a) projekt hõlmab vähemalt nelja liikmesriiki; b) projekti eesmärk on arendada võimeid, sealhulgas neid, mis tagavad juurdepääsu strateegilistele valdkondadele ja vaidlusalustele aladele, strateegilisi võimaldeid ning vajaduse korral süsteeme, mis toimivad ühist huvi pakkuvate ja ühiselt kasutatavate Euroopa kaitsetaristutena; c) projektist saadav kasu laieneb suurele osale liidust ja sellega tagatakse geograafiliselt mitmekesine osalus; d) projektid on oma suuruse või ulatuse poolest eriti olulised ja nende eesmärk on maandada märkimisväärset tehnoloogilist või finantsriski; e) projekti võimalik üldine kasu kaalub üles selle kulud, sealhulgas pikemas perspektiivis. ET 68 ET  5. Euroopa ühishuvi pakkuv kaitseprojekt peab hõlmama vähemalt nelja liikmesriiki. Euroopa Komisjon võib vajaduse korral projektis osaleda. 6. Euroopa ühishuvi pakkuvat kaitseprojekti käsitatakse projektina, mis aitab kaasa liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvide seisukohast kriitilise tähtsusega kaitsevõimele ning on seega avalikes huvides. Neid võib luua määruse (EL) [XXX] [Euroopa kaitsetööstuse programm] kohaselt loodud Euroopa relvastusprogrammi koostööstruktuuride raames. 7. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võivad liikmesriigid kohaldada Euroopa ühishuvi pakkuva kaitseprojekti suhtes toetuskavasid ja näha ette haldustoetust. 8. Euroopa ühishuvi pakkuvate kaitseprojektide kasutuselevõttu võib käsitada üldiste huvide seisukohast eriti mõjuva põhjusena direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 ja artikli 16 lõike 1 punkti c tähenduses ning eriti tähtsana üldiste huvide seisukohalt direktiivi 2000/60 artikli 4 lõike 7 tähenduses. Seetõttu võib nendega seotud tootmisrajatiste projekteerimist, ehitamist ja käitamist pidada ülekaalukaks avalikuks huviks, tingimusel et muud kõnealuste sätete tingimused on täidetud. 9. Liit toetab mis tahes tegevust, mis on vajalik Euroopa ühishuvi pakkuva kaitseprojekti arendamiseks, industrialiseerimiseks, hankimiseks või kasutuselevõtmiseks, eelkõige käesoleva jao alusel toetatavate tegevuste kaudu. Artikkel 46 Koostööpõhine kaitsealane teadus- ja arendustegevus, innovatsioon ja tehnoloogiline paremus 1. Kaitsealast teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ja tehnoloogilist paremust toetavad tegevused võivad hõlmata eelkõige järgmist: a) kaitsealased teaduskoostöö meetmed alates alusuuringutest kuni rakendusuuringuteni, kus keskendutakse ühiselt kokku lepitud võimete prioriteetidele; b) koostööpõhine arendustegevus uute kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia jaoks, sealhulgas vähemalt süsteemi prototüüpide loomine, katsetamine, kvalifitseerimine või sertifitseerimine; c) meetmed lõhkuva kaitsetehnoloogia toetamiseks; d) meetmed, millega toetatakse kiiremaid innovatsioonitsükleid ja tehnoloogia integreerimist, sealhulgas pidev teadus- ja arendustegevus ning tehnoloogilised ülesanded; e) pookemeetmed, et kohandada tsiviiltehnoloogiat kaitsevaldkonna tarbeks. Artikkel 47 Kaitsetööstuse reageerimisvõime, laienemine ja vastupanuvõime 1. Reageerimisvõime, tööstusliku tootmise laiendamise ja vastupanuvõime suurendamisega seotud tegevused: suurendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ET 69 ET  ja tööstusliku baasi reageerimisvõimet ja vastupanuvõimet, võimaldades sellel arendada, toota ja säilitada kriitilist kaitsealast tootmisvõimsust/-suutlikkust vajalikus ulatuses ja vajaliku kiirusega, sealhulgas toetades uuenduslike ettevõtete tööstusliku tootmise laiendamist ja toetades oskuste arendamist; võivad hõlmata eelkõige järgmist: a) olemasolevate tootmisvõimsuste optimeerimine, laiendamine, ajakohastamine, uuendamine või kasutusotstarbe muutmine või uute tootmisvõimsuste loomine, kui need komponendid ja toormed on ette nähtud või neid kasutatakse täielikult kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks, eelkõige tootmisvõimsuse suurendamiseks või tootmisaja lühendamiseks, sealhulgas vajalike tööpinkide ja muu vajaliku sisendi hankimise või omandamise teel; b) piiriüleste tööstuspartnerluste loomine, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluste või muude tööstuskoostöö vormide kaudu ühise tööstusliku jõupingutuse raames, näiteks piiriülesed ühisettevõtted, sealhulgas tegevused, mille eesmärk on koordineerida kaitseotstarbeliste toodete, komponentide ja vastavate toormete hankimist või reserveerimist ja varumist, kui need komponendid ja toormed on ette nähtud või neid kasutatakse täielikult kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks, ning koordineerida tootmisvõimsust ja tootmiskavasid; c) kaitseotstarbeliste toodete ning, juhul kui komponente ja tooret on ette nähtud kasutada või kasutatakse täielikult kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks, selliste komponentide ja toorme reserveeritud tootmisvõimsuse lisamahu (alalises valmisolekus rajatised) loomine ja kasutuselevõtmine vastavalt tellitud või kavandatud tootmismahtudele; d) selliste kaitseotstarbeliste toodete tööstusliku tootmise ja turustamise edendamine, mis on välja töötatud liidu rahastatavate meetmete või muude koostöömeetmete raames, mida on toetanud vähemalt kaks liikmesriiki, sealhulgas piiriüleste tööstuspartnerluste, avaliku ja erasektori partnerluste või muu tööstuskoostöö vormi raames, millega suurendatakse esialgset tootmist ja vajaduse korral tootmise litsentsimist; e) kaitseotstarbeliste toodete katsetamine, sealhulgas vajaliku taristu loomine, ja vajaduse korral taastamise sertifitseerimine, et tegeleda nende toodete aegumisega ja muuta need lõppkasutajatele kasutatavaks; f) tööstuse strateegilise sõltuvuse vähendamine, eelkõige selliste komponentide asendamine, mille suhtes kohaldatakse piiranguid mitteassotsieerunud kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuse poolt, või selliste komponentide asendamise või kõrvaldamise suutlikkuse arendamine. 2. Selleks et tagada kaitseotstarbeliste toodete õigeaegne ja õiges mahus kättesaadavus, edendades seeläbi Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi ja vajaduse korral Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet, toetab komisjon järgmisi meetmeid (ELi kaitseotstarbeliste toodete müügi mehhanism): a) kaitseotstarbeliste toodete kaitsetööstusreservi loomine, haldamine ja hooldamine; b) Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi ning Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi raames välja töötatud kaitseotstarbeliste toodete ühtse tsentraliseeritud kataloogi loomine ja haldamine; c) kaitseotstarbeliste toodete riigihangetega seotud haldussuutlikkuse suurendamine. ET 70 ET  3. Lõike 2 punktis a osutatud kaitsetööstuse valmisoleku reservi loob, seda haldab ja hooldab üksnes Euroopa relvastusprogrammi koostööstruktuur, nagu on sätestatud määruses [Euroopa kaitsetööstuse programm], ning see pakub liikmesriikidele, assotsieerunud riikidele ja Ukrainale kohest soodustingimustel ostu- või kasutus- /rentimisvõimalust reservi kuuluvatele kaitseotstarbelistele toodetele. 4. Komisjon koostab pärast Euroopa Kaitseagentuuriga konsulteerimist lõike 2 punktis b osutatud kataloogi ja ajakohastab seda. Komisjon konsulteerib Euroopa Kaitseagentuuriga ja võtab selle seisukohti arvesse kõnealuse kataloogi tehniliste kirjelduste koostamisel ning vajaduse korral hangib selle koostamiseks vajaliku asutusesisese IT-platvormi. Liikmesriike, Ukrainat ja ettevõtjaid kutsutakse üles seda kataloogi vabatahtlikult täitma. Artikkel 48 Kaitsevaldkonna ühishanked, hooldamine ja kättesaadavus 1. Programmiga toetatakse tegevusi, mille eesmärk on suurendada koostööd liikmesriikide ja assotsieerunud riikide vahel ühise sertifitseerimisvõimekuse arendamise, hangete, hoolduse ja kaitsevõime kättesaadavuse valdkonnas, vähendades seeläbi killustatust ja suurendades koostalitlusvõimet, saavutades mastaabisäästu, tagades kiirema juurdepääsu vajalikule varustusele ning tugevdades kollektiivset kaitsevalmidust. 2. Liikmesriigid ja assotsieerunud riigid, kes viivad ellu kaitsevaldkonna ühishangete, hooldamise ja kättesaadavusega seotud meetmeid, määravad ühehäälselt rahastamiskõlbliku õigussubjekti esindajaks, kes tegutseb nende nimel kõnealuse meetme elluviimisel. Eelkõige viib esindaja läbi hankemenetlused ja sõlmib osalevate riikide nimel töövõtjatega lepingud. Esindaja võib osaleda meetmes toetusesaajana ja tegutseda konsortsiumi koordinaatorina, olles seega võimeline haldama ja kombineerima programmi vahendeid ning osalevate liikmesriikide ja assotsieerunud riikide vahendeid. 3. Esindaja kohaldab oma hankemenetlustes ja töövõtjatega lepingute sõlmimisel kriteeriume, mis on samaväärsed artiklis 51 sätestatud kriteeriumidega, ning nõuab pakkumiskutses, et neid kriteeriume kohaldataks alltöövõtjate suhtes. 4. Esindajad teavitavad komisjoni artiklis 51 osutatud tagatistest ja riskimaandamismeetmetest. Lisateave kõnealuste tagatiste ja riskimaandamismeetmete kohta tehakse komisjonile taotluse korral kättesaadavaks. Komisjon teavitab artikli 83 lõike 1 punktis e osutatud komiteed kõigist käesoleva lõike kohaselt esitatud teadetest. 5. Kõik lepingud, mis tulenevad kaitsevaldkonna ühishanke, hooldamise ja kättesaadavusega seotud meetmetest, peavad sisaldama sätteid, millega reguleeritakse kaitseotstarbeliste toodete täiendavate koguste ostmist muudele liikmesriikidele, assotsieerunud riikidele või Ukrainale. 6. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „esindaja“ direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 1 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 3 lõikes 1 määratletud avaliku sektori hankijat, kes on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis, Euroopa Kaitseagentuuri, Euroopa relvastusprogrammi koostööstruktuuri või rahvusvahelist organisatsiooni, kelle liikmesriigid, assotsieerunud riigid või Ukraina on määranud korraldama nende nimel ühishanget. ET 71 ET  Artikkel 49 Sõjalise logistika võimaldamine ja toetamine 1. Tegevus, mis on seotud sõjaväelise liikuvuse parandamisega liidus, toetades tsiviil- sõjaliste vahendite, sealhulgas varustuse, taristu ja pealisehitiste kahesugust kasutamist, hõlbustades, võimaldades ja toetades sõjaväelist liikumist ning juurdepääsu sõjaväelise liikuvuse võimetele, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse vahendite panustamise ja jagamise kaudu; see hõlmab ka sõjaväebaaside toetamist ning sõjaväelaste eluaset ja sotsiaaltaristut, et võimaldada ja säilitada sõjaväelaste suuremat paiknemist liikmesriikides; mis võib hõlmata järgmist: a) selliste toodete hankimise stimuleerimine, mis võimaldavad või tõhustavad sõjaväelaste, vahendite või varustuse liikumist, transporti või lähetamist ning parandavad juurdepääsu sõjaväelise liikuvuse võimetele; b) liikmesriikide abistamine kommertsturul või muudest allikatest kättesaadavate selliste transpordi- ja logistiliste ressursside ja varustuse kindlakstegemisel ja neile juurdepääsul, mis aitavad toetada sõjaväelist liikuvust; c) sõjaväelise liikuvusega seotud protsesside digitaliseerimise toetamine, et tagada ja hõlbustada otsest ja turvalist teabevahetust sõjaväelist liikumist ja muid asjakohaseid menetlusi taotlevate ja heaks kiitvate liikmesriikide vahel; d) tööstusliku suutlikkuse tugevdamine, ajakohastamine, laiendamine ja kasutusotstarbe muutmine selliste toodete tootmiseks ja hooldamiseks, mis aitavad otseselt kaasa sõjaväelise liikuvuse edendamisele ja parandamisele liidus; e) töötajate koolitamine, ümber- ja täiendõpe, et parandada kvalifitseeritud töötajate kättesaadavust kaitseotstarbeliste toodete, komponentide ja varustuse veoks, eelkõige ülemõõduliste, ülekaaluliste ja ohtlike kaupade ohutuks ja tõhusaks liikumiseks; f) sõjaväelise liikuvuse jaoks strateegiliste taristute kaitse ja vastupanuvõime parandamine, eelkõige sõjaväelise liikuvuse koridoris asuvate ja Euroopat mõjutava taristu puhul; g) toetusmeetmed asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitika väljatöötamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja täitmise tagamiseks. See hõlmab asjaomaste institutsioonide toetamist, koostööd riiklike ametiasutuste vahel ja sidusrühmadega, uuringuid ning vahendite ja taristu, sealhulgas IT-taristu ja -vahendite väljatöötamist ja kasutuselevõttu. 2. Meetmeid rakendatakse vastastikuses täiendavuses määrusega (EL) [XXX] [Euroopa ühendamise rahastu]. Artikkel 50 Täiendavad eeskirjad kolmandate riikide assotsieerimise kohta 1. Lisaks artiklis 11 sätestatud eeskirjadele võivad artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis 2 osutatud erieesmärgi alla kuuluvates meetmetes osaleda: a) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele; b) Ukraina. 2. Lisaks artikliga 11 ettenähtud sätetele sätestatakse muude kui lõikes 1 osutatud kolmandate riikidega sõlmitud assotsieerimislepingus järgmine: ET 72 ET  a) täpsustatakse, kuidas tuleb kohandada rahastamiskõlblikkuse tingimusi, eelkõige selleks, et võimaldada assotsieerunud riigis asutatud, kuid mõne muu kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuse kontrolli all olevate üksuste osalemist; b) kehtestatakse asjakohased meetmed varustuskindluse tagamiseks ning kõik muud meetmed, mis on vajalikud Euroopa Liidu ja liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvide kaitsmiseks; c) aidatakse kaasa kaitsesüsteemide standardimise suurendamisele ning liikmesriikide ja asjaomaste kolmandate riikide suutlikkuse suuremale koostalitlusvõimele. Artikkel 51 Täiendavad rahastamiskõlblikkuse eeskirjad sihttoetuste puhul 1. Lisaks käesoleva määruse artiklis 9 sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimuste täitmisele täidavad liidu rahaliste vahendite saajad lõigetes 2–6 sätestatud kohustusi. 2. Vahendite saajate juhtimisstruktuurid asuvad liidus või assotsieerunud riigis ning nad ei ole mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all. 3. Erandina lõikest 2 on liidus või assotsieerunud riigis asutatud ja mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev õigussubjekt rahastamiskõlblik liidu rahaliste vahendite saaja, kui tagatised on heaks kiidetud kooskõlas selle liikmesriigi või assotsieerunud riigi riiklike menetlustega, kus ta on asutatud; sealhulgas tehakse komisjonile kättesaadavaks määruse (EL) 2019/452 artikli 2 punktis 3 sätestatud taustauuringute kohased piisavad meetmed. 4. Nende tagatismeetmetega tagatakse, et kõnealuses punktis osutatud õigussubjekti osalemine meetmes ei ole vastuolus liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega, mis on kehtestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames vastavalt Euroopa Liidu lepingu V jaotisele. 5. Esimeses lõigus osutatud tagatistest peab eeskätt nähtuma, et meetme elluviimiseks on võetud abinõusid, millega tagatakse, et a) õigussubjekti üle ei teostata kontrolli viisil, mis takistaks või piiraks tema suutlikkust meedet ellu viia või saavutada tulemusi, mis piiraks tema taristut, rajatisi, vara, ressursse, intellektuaalomandit või oskusteavet, mida kasutatakse meetme jaoks, või kahjustaks tema suutlikkust ja standardeid, mida on vaja meetme elluviimiseks; b) mitteassotsieerunud kolmandal riigil või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusel puudub juurdepääs meetmega seotud tundlikule teabele ning meetmes osalevad töötajad ja muud isikud on vajaduse korral läbinud liikmesriigi või assotsieerunud riigi julgeolekukontrolli; c) meetmest tulenev intellektuaalomand ja meetme tulemused kuuluvad nii meetme elluviimise ajal kui ka pärast selle lõpuleviimist vahendite saajale, nende üle ei tee kontrolli ega neile ei sea piiranguid mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus, neid ei või liidust ega assotsieerunud riikidest välja viia ja neile ei anta väljastpoolt liitu ega assotsieerunud riike juurdepääsu ilma õigussubjekti asukohaks oleva liikmesriigi või assotsieerunud riigi heakskiiduta ning vastavalt artiklis 3 sätestatud eesmärkidele. 6. Kui õigussubjekti asukohaks olev liikmesriik või assotsieerunud riik peab seda asjakohaseks, võib anda lisatagatisi. ET 73 ET  7. Komisjon teavitab artikli 83 lõike 1 punktis e osutatud komiteed kõigist käesoleva lõike kohaselt rahastamiskõlblikest õigussubjektidest. 8. Välja arvatud tööprogrammis või väljavalimismenetlusega seotud dokumentides kindlaks määratavatel nõuetekohaselt põhjendatud ja erandlikel asjaoludel, peavad meetmes osalevate liidu rahaliste vahendite saajate taristu, rajatised, vara ja ressursid, mida kasutatakse kõnealuse meetme jaoks, asuma liikmesriigi või assotsieerunud riigi territooriumil. Vajaduse korral võib tööprogrammides sätestada sellest reeglist tingimuslikke erandeid. 9. Artikli 44 lõike 1 punktides a, b ja e ning artikli 45 lõikes 2 osutatud meetmete puhul kohaldatakse meetmes osalevate alltöövõtjate suhtes lõigetes 2–6 osutatud tingimusi. Meetmes osalevad alltöövõtjad on alltöövõtjad, kellel on otsene lepinguline suhe vahendite saajaga, muud alltöövõtjad, kellele eraldatakse vähemalt 10 % meetme rahastamiskõlblikest kogukuludest, ja alltöövõtjad, kes võivad vajada meetme elluviimiseks juurdepääsu salastatud teabele. Meetmes osalevad alltöövõtjad ei ole konsortsiumi liikmed. 10. Artikli 44 lõike 1 punktides a ja d osutatud meetmete puhul kohaldatakse meetmes või ühishankes osalevate alltöövõtjate suhtes lõigetes 2–6 osutatud tingimusi. Ühishankes osalevad alltöövõtjad on õigussubjektid, kes pakuvad kriitilise tähtsusega sisendeid, millel on toote toimimiseks olulised ainulaadsed omadused, kellele on eraldatud vähemalt 15 % lepingu maksumusest, ning kes vajavad lepingu täitmiseks juurdepääsu salastatud teabele. 11. Mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ei tohi otseselt või kaudselt ühe või mitme vahepealse õigussubjekti kaudu kontrollida ega piirata artikli 44 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 44 lõikes 2 osutatud meetmete tulemusi, samuti nendest meetmetest tulenevaid tooteid või tehnoloogiat, sealhulgas tehnosiirde raames. 12. Artikli 44 lõike 1 punktides a, c ja d osutatud meetmete puhul ei tohi liidust pärit komponentide hinnanguline maksumus olla väiksem kui 65 % lõpptoote hinnangulisest maksumusest. Komponente ei tohi hankida kolmandatest riikidest, kelle tegevus on vastuolus liidu ja liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega, sealhulgas heanaaberlike suhete põhimõtte austamisega. 13. Artikli 44 lõike 1 punktides a, c ja d osutatud meetmete puhul on vahendite saajatel ja töövõtjatel võimalik ilma kolmandate riikide või kolmandate riikide üksuste kehtestatud piiranguteta otsustada hangitud kaitseotstarbelise toote kavandi määratlemise, kohandamise ja edasiarendamise või toetatava tootmisvõimsuse suurendamise üle, sealhulgas õigus asendada või eemaldada komponente, mille suhtes kohaldatakse kolmandate riikide või kolmandate riikide üksuste kehtestatud piiranguid. 14. Artikli 44 lõike 1 punktides c ja d osutatud meetmete puhul võib tööprogrammiga ette näha, et käesoleva artikli lõigetes 10 ja 11 sätestatud rahastamiskõlblikkuse nõudeid hinnatakse meetme lõpus. 15. Välja arvatud artikli 44 lõikes 2 osutatud meetmete puhul või kui tööprogrammides ei ole sätestatud teisiti, antakse liidu toetust üksnes meetmetele, mida viivad ellu: a) vähemalt kolmest rahastamiskõlblikust õigussubjektist koosnevas konsortsiumis koostööd tegevad õigussubjektid, kes on asutatud vähemalt kolmes eri liikmesriigis või assotsieerunud riigis. Vähemalt kolm neist rahastamiskõlblikest õigussubjektidest, kes on asutatud vähemalt kahes eri liikmesriigis või ET 74 ET  assotsieerunud riigis, ei tohi kogu meetme elluviimise aja jooksul olla otse või kaudselt sama õigussubjekti kontrolli all ega vastastikku üksteise kontrolli all; b) või määruse (EL) [XXX] [Euroopa kaitsetööstuse programm] kohaselt loodud Euroopa relvastusprogrammi koostööstruktuur. 16. Kui liidu tasandil luuakse register eesmärgiga suurendada selliste toodete kättesaadavust, mis võimaldavad või suurendavad sõjaväelaste, vahendite või varustuseliikuvust, transporti või lähetamist, registreeritakse artikli 49 alusel toetatavad tooted selles registris, et teha need tooted liidule või selle liikmesriikidele kättesaadavaks. 17. Artiklis 48 osutatud kaitsevaldkonna ühishangete, hooldamise ja kättesaadavusega seotud meetmed on rahastamiskõlblikud ainult järgmiste õigussubjektide puhul: a) liikmesriikide ja assotsieerunud riikide avaliku sektori hankijad; b) rahvusvahelised organisatsioonid; c) määruse (EL) [XXX] [Euroopa kaitsetööstuse programm] kohaselt loodud Euroopa relvastusprogrammi koostööstruktuurid; d) Euroopa Kaitseagentuur. 18. Olenemata määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklist 201 kontrollitakse ainult konsortsiumi koordinaatori finantssuutlikkust. 19. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 153 lõikega 3 võivad hindamiskomisjoni abistada sõltumatud väliseksperdid, kellel on kehtiv salastatud teabele juurdepääsu luba, kui see on tööprogrammiga ette nähtud. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklist 242 ei avalikustata sõltumatute ekspertide nimekirja. Artikkel 52 Rahastamismäärad 1. Artikli 44 lõike 1 punktis a osutatud meetmete puhul võib liidu toetusest katta kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest. 2. Artikli 44 lõike 1 punktis b osutatud kaitseuuringuid ja -innovatsiooni toetavate meetmete puhul võib liidu toetusest katta kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest. 3. Artikli 44 lõike 1 punktis b osutatud meetmete puhul, millega toetatakse kaitsetehnoloogia ja kaitsevõime arendamist, võib liidu toetusest katta kuni 50 % rahastamiskõlblikest kuludest või teadus- ja arendusteenuste hangete puhul kuni 50 % lepingu hinnangulisest maksumusest. 4. Artikli 44 lõike 1 punktis c osutatud meetmete puhul võib liidu toetusest katta kuni 50 % rahastamiskõlblikest kuludest. 5. Artikli 44 lõike 1 punktis d osutatud meetmete puhul võib liidu toetusest katta kuni 25 % ühishanke hinnangulisest maksumusest. 6. Artikli 44 lõike 1 punktis e osutatud meetmete puhul võib liidu toetusest katta järgmist: a) kuni 25 % ulatuses hanke hinnangulisest maksumusest, kui meetmega toetatakse liikmesriikide korraldatavat hanget; ET 75 ET  b) kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, kui meetmete eesmärk on aidata liikmesriikidel pääseda ligi transpordi- ja logistilistele ressurssidele. 7. Selleks et võtta nõuetekohaselt arvesse asjaomase strateegilise partneri konkreetset olukorda, võib liidu toetusest katta kuni 100 % artikli 44 lõike 1 punktis f osutatud meetmete rahastamiskõlblikest kuludest. 8. Erandina finantsmääruse artikli 184 lõikest 6 võib vastutav eelarvevahendite käsutaja artikli 44 lõike 1 punktides a ja b osutatud meetmete puhul lubada rahastada või kohustada rahastama toetusesaaja kaudseid kulusid ühtse määra alusel kuni 25 % ulatuses rahastamiskõlblike otseste kulude kogusummast, välja arvatud alltöövõtu otsesed rahastamiskõlblikud kulud, rahaline toetus kolmandatele isikutele ja mis tahes ühikuhinnad või kindlasummalised maksed, mis sisaldavad kaudseid kulusid. Artikkel 53 Hindamiskriteeriumid 1. Vastavalt tööprogrammides sätestatule hinnatakse meetmete toetusavaldusi kooskõlas järgmiste tipptasemele orienteeritud hindamiskriteeriumidega. a) Meetme rakendamise kvaliteet ja tõhusus. b) Asjaomase meetme jaoks seatud eesmärgid, prioriteedid ja oodatavad tulemused, eelkõige ühe või mitme järgmise kriteeriumi hindamise kaudu, nagu on täpsustatud tööprogrammides: i) panus kaitsevaldkonna tipptaseme saavutamisse, ii) innovatsioonisuutlikkus, iii) piiriülene koostöö, eelkõige VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatega, kes annavad meetmele olulist lisaväärtust, iv) konkurentsivõime, v) tootmisvõimsuse ja kättesaadavuse suurendamine, vi) tellimuse täitmise aja lühendamine, v) koostalitlusvõime suurendamine, vii) asendatavuse suurendamine ja viii) varustuskindlus kogu liidus, et reageerida tuvastatud riskidele, sealhulgas eelkõige suurele ohule, et realiseeruvad tavapärased sõjalised ohud. Artikkel 54 Tulemuste omandiõigus 1. Kui liidu toetust antakse sihttoetuse vormis, on liidu institutsioonidel, organitel või asutustel ning toetust andvatel asutustel taotluse korral õigus kasutada tulemusi tasuta, et töötada välja, rakendada ja jälgida olemasolevaid liidu poliitikaid või programme oma pädevusvaldkondades, ning õigus anda kolmandatele isikutele lihtlitsentse või nõuda, et vahendite saajad annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse tulemuste kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel tingimustel, mis sätestatakse huvitatud isikute vahelistes lepingulistes suhetes ilma all-litsentsimise õiguseta, kui sihttoetuslepingus ei ole sätestatud teisiti. 2. Ilma et see piiraks liikmesriikide ja assotsieerunud riikide vastutusalasse kuuluvate kohaldatavate ekspordikontrolli eeskirjade kohaldamist, kehtib järgmine. a) Liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ametiasutustel on õigus tutvuda artikli 44 lõike 1 punkti b alusel rahastatud tegevusi käsitlevate eriaruannetega. Tutvumisõigused antakse tasuta ja komisjon annab need üle liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele pärast seda, kui komisjon on kontrollinud asjakohaste konfidentsiaalsuskohustuste olemasolu. ET 76 ET  b) Liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ametiasutused kasutavad eriaruannet ainult oma relvajõudude, julgeoleku- või luurejõudude poolt või nende heaks kasutamisega seotud põhjustel, sealhulgas nende koostööprogrammide raames. Kõnealune kasutamine hõlmab uuringuid, hindamisi, teadusuuringuid, kavandamisi, toote vastavushindamist ja sertifitseerimist, käitamist, koolitust ja kõrvaldamist, samuti hanke tehniliste nõuete hindamist ja koostamist. c) Kui kaks või enam liikmesriiki või assotsieerunud riiki on mitmepoolselt või liidu raames sõlminud ühe või mitu lepingut ühe või mitme vahendite saajaga, et ühiselt edasi arendada fondist artikli 45 lõike 1 punkti b alusel toetatud tegevuste tulemusi, saavad nad nende tulemuste kasutusõiguse ulatuses, milles need tulemused kuuluvad vahendite saajatele ja neid on vaja lepingu või lepingute täitmiseks. Kasutusõigus antakse tasuta ja eritingimustel selle tagamiseks, et õigusi kasutatakse ainult lepingus või lepingutes ette nähtud eesmärgil ning et on kehtestatud asjakohased konfidentsiaalsuskohustused. d) Kaitsetehnoloogia ja kaitsevõime arendamist toetavate meetmete puhul antakse arendustegevuse tulemustele juurdepääsu õigused meedet kaasrahastavatele riiklikele asutustele õiglastel ja mõistlikel tingimustel, milles lepitakse kokku selliseid tulemusi loovate vahendite saajatega. Kõnealuste juurdepääsuõiguste kasutamise tingimused määratakse kindlaks vahendite saajate ja meedet kaasrahastavate riiklike asutuste vahelises lepingulises suhtes. e) Kaitsetööstuse tugevdamist, tööstusliku tootmise laiendamist ja strateegilise tootmisvõimsuse loomist toetavate meetmete puhul on komisjonil lubatud esitada liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele taotluse korral asjaomased meedet käsitlevad dokumendid, et vältida samade kulude topeltrahastamist. f) Kui liit toetab kaitseotstarbeliste toodete ühishankeid, teevad osalevad liikmesriigid ja assotsieerunud riigid teistele liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele taotluse korral kättesaadavaks asjakohase teabe, nagu põhiomadused, tulemuslikkus, ühikuhinnad ja tarneajad, et võimaldada neil hankega hiljem õiglastel ja mõistlikel tingimustel ühineda. g) Sellised juurdepääsuõigused hõlmavad õigust lubada teistel liidus või assotsieerunud riikides asutatud õigussubjektidel kasutada tulemusi nende nimel, järgides vajaduse korral konfidentsiaalsustingimusi. 3. Mitteassotsieerunud kolmandates riikides asutatud õigussubjektidele või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksustele saadud tulemuste omandiõiguse üleandmiseks või tulemuste kasutamiseks ainulitsentside andmiseks peab komisjon või asjaomane liikmesriik või assotsieerunud riigi ametiasutused sellest eelnevalt teatama ja selle heaks kiitma kolme aasta jooksul pärast meetme lõppmakset tingimusel, et tagatakse liidu julgeoleku- ja kaitsehuvide kaitse. Artikkel 55 Salastatud teabe suhtes kohaldatavad täiendavad eeskirjad 1. Kolmandas riigis elavad füüsilised isikud ja juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, võivad töödelda programmiga seotud liidu salastatud teavet üksnes juhul, kui nende suhtes kohaldatakse kõnealustes riikides julgeolekueeskirju, millega tagatakse kaitsetase, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on ette nähtud komisjoni ja nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on sätestatud vastavalt otsuses (EL, Euratom) 2015/444 ja otsuses 2013/488/EL. ET 77 ET  2. Füüsilisele või juriidilisele isikule, kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile võib anda juurdepääsu liidu salastatud teabele, kui seda peetakse konkreetsel juhul vajalikuks tulenevalt teabe laadist ja sisust, teabe saaja teadmisvajadusest ning liidule tuleneva kasu ulatusest, ning ilma et see piiraks otsuse 2013/488/EL artiklit 13 ning otsuses (EL, Euratom) 2015/444 sätestatud tööstusjulgeolekut reguleerivate normide kohaldamist. 3. .Salastatud teabega seotud, seda nõudvate või sisaldavate meetmete puhul täpsustab asjaomane rahastamisasutus taotlusvooru või pakkumismenetlust käsitlevates dokumentides vajalikud meetmed ja nõuded niisuguse teabe kaitse tagamiseks nõutaval tasemel. 4. Kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kohaldatavate julgeolekueeskirjade samaväärsus määratakse kindlaks liidu ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusele sõlmitud salastatud teabe kaitse lepingus, mis sisaldab vajaduse korral tööstusjulgeoleku küsimusi käsitlevaid sätteid, ning otsuse 2013/488/EL artiklit 13 arvesse võttes. 5. Julgeolekuraamistik, millega tagatakse käesoleva jao alusel rahastatava meetme elluviimise käigus saadud salastatud tulemteabe asjakohane kaitse, kehtestatakse kooskõlas otsusega (EL, Euratom) 2015/444 ja rakenduseeskirjadega, ning sellele aitavad kaasa julgeolekueksperdid, kelle on määranud liikmesriigid ja assotsieerunud riigid, kelle territooriumil toetusesaajad on asutatud. Liikmesriigid ja assotsieerunud riigid esitavad komisjoni julgeolekualase eksperdirühma (ComSEG) töö raames komisjonile ühiselt kokku lepitud salastatuse taseme määramise juhendi. Kui liikmesriigid ja assotsieerunud riigid ei ole sellist ühiselt kokku lepitud salastatuse taseme määramise juhendit koostanud, kehtestab komisjon meetme julgeolekuraamistiku kooskõlas kohaldatavate komisjoni julgeolekusätetega. Käesoleva jao alusel rahastatava meetme elluviimise käigus saadud salastatud tulemteavet ei levitata edasi ilma osalevate liikmesriikide ja assotsieerunud riikide vahel kokku lepitud tõendatud teadmisvajaduseta. Meetme suhtes kohaldatav julgeolekuraamistik kehtestatakse igal juhul enne rahastamislepingu allkirjastamist. Artikkel 56 Kaitsetööstuse nõuandekogu 1. Käesolevaga asutatakse kaitsetööstuse nõuandekogu. 2. Nõuandekogu üldine ülesanne on abistada komisjoni ning anda talle nõu ja soovitusi vastavalt käesolevale määrusele. Eelkõige annab ta nõu kaitse poliitikaharu pikaajalise investeerimisstrateegia kohta. 3. Kaitsetööstuse nõuandekogusse kuuluvad liikmesriikide ja komisjoni esindajad ning kõrge esindaja / agentuuri juht. Iga liikmesriik nimetab ühe esindaja ja ühe asendusliikme. ET 78 ET  3. JAGU KOSMOSESÜSTEEMID JA KOSMOSEPOLIITIKA RAKENDAMINE Artikkel 57 Erieeskirjad 1. Käesoleva jao alusel toetatavad tegevused aitavad saavutada artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldeesmärke ja artikli 3 lõike 2 punktis e sätestatud erieesmärke. 2. Toetust käesoleva jao kohastele tegevustele rahastatakse artikli 4 lõike 2 punktis e sätestatud eelarvest ja artikli 6 kohaselt määratud täiendavast rahalisest osalusest. Artikkel 58 Komponendid 1. Liidu kosmosesüsteeme ja kosmosepoliitikat rakendatakse eelkõige järgmiste komponentide kaudu: a) positsioneerimine, navigeerimine ja ajamääramine, sealhulgas Galileo programmi ja Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi EGNOS alakomponendid; b) Maa seire, sealhulgas Copernicuse ja Maa seire valitsustasandi teenuse alakomponendid; c) turvaline ühendus, sealhulgas satelliitide abil tagatava vastupidavuse, ühenduvuse ja turvalisuse taristu (IRIS²) ja riikliku satelliitside (GOVSATCOM) alakomponendid; d) kosmosesektori olukorrast ülevaate saamine, sealhulgas kosmose jälgimise ja seire, kosmoseilmastiku nähtuse ja Maa-lähedaste objektide alakomponendid; e) juurdepääs kosmosele; f) kosmosesektori äriline kasutamine ja kosmosemajandus; g) tehnoloogiline suveräänsus, teadusuuringud ja innovatsioon. Käesoleva määruse eeskirjade kohaselt käesoleva peatüki alusel vastu võetud tööprogrammidesse integreeritakse spetsiaalne sihtotstarbeline osa ja tagatakse sidusus määruse (EL) [XXX] [raamprogramm „Euroopa horisont“] alusel toetatava konkurentsivõime ja ühiskonna valdkonna tegevusega, võttes arvesse käesoleva jao kohaseid erieeskirju. Artikkel 59 Positsioneerimine, navigeerimine ja ajamääramine 1. Käesoleva jao alusel toetatav positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise komponent (Galileo programmi ning Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi EGNOS alakomponendid) aitab pakkuda pikaajalisi, tipptasemel ja turvalisi positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise teenuseid, mis toimivad ilma katkestusteta ka ebasoodsates tingimustes ja võimaluse korral ülemaailmsel tasandil, ning nende abil peab saama toetada liidu poliitilisi prioriteete. 2. Positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise komponendi raames on rahastamiskõlblikud järgmised tegevused: ET 79 ET  a) vähemalt kosmose- ja maapealse taristu ja osutatavate teenuste haldamine, käitamine, hooldus, pidev täiustamine ja kaitse; b) positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise teenuste edasiarendamine ning süsteemide järgmiste põlvkondade väljatöötamine ja kasutuselevõtt; sealhulgas Maa- lähedase orbiidi puhul; c) teadus- ja arendustegevus, millega toetatakse taristu ajakohastamist (eelnev teadus- ja arendustegevus) ning rakenduste, kasutajatehnoloogia, standardimise ja sertifitseerimise arendamist (järgnev teadus- ja arendustegevus); d) koostöö muude piirkondlike või ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemidega, sealhulgas selleks, et hõlbustada ühilduvust ja koostalitlusvõimet ning edendada liidu rolli ülemaailmse osalejana kosmosesektoris, soodustada rahvusvahelist koostööd ja toetada Euroopa kosmosediplomaatiat. 3. Liidu positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise komponendi osutatavad teenused hõlmavad eelkõige järgmist: a) avatud teenus tarbijatele; b) kutsealaseks või äriotstarbel kasutamiseks mõeldud täppisteenus; c) avatud teenuse navigeerimissõnumi autentimine Galileo avatud teenuse autentimiseks; d) avalik reguleeritud teenus, mis on ette nähtud üksnes valitsuselt loa saanud kasutajatele; e) Galileo hädaolukorrast hoiatamise satelliitteenus; f) ajamääramise teenus; g) kosmosenavigatsiooniteenus, mida kasutavad kosmosevarade operaatorid; h) ülemaailmne eraldiseisev otsingu- ja päästeteenistus, sealhulgas valitsustasandi kasutajatele, mis toetab päästeoperatsioone kahepoolse side suutlikkusega; i) päästeinfo teenus kasutajatele, kelle jaoks ohutus on otsustava tähtsusega, sealhulgas tsiviillennundus-, mere- ja muud transpordirakendused; j) andmete levitamise teenus (EDAS); k) kõigi kosmosekomponentide volitatud kasutajaskondadele mõeldud raadiosagedushäirete seire teenused; l) panus täiendavatesse positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise teenustesse, mis suurendab vastupanuvõimet positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise komponendi pakutavate teenuste häirete korral. 4. Avalik reguleeritud teenus on liikmesriikidele, nõukogule, komisjonile, Euroopa väli teenistusele ja vajaduse korral nõuetekohaselt volitatud liidu ametitele tasuta. Positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise komponendi teenuseid osutatakse esmajärjekorras kõigi positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise alakomponentides osalevate liikmesriikide ja kolmandate riikide geograafiliselt Euroopas asuvatel territooriumidel. 5. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta meetmed, mis on vajalikud positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise andmetele ja teenustele juurdepääsu poliitika kehtestamiseks ja reguleerimiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. ET 80 ET  Artikkel 60 Maa seire 1. Maa seire süsteem koosneb Copernicusest ja Maa seire valitsustasandi teenusest. Copernicus on tsiviilkontrolli all olev operatiivne, autonoomne, kasutajakeskne ja tsiviilotstarbeline Maa seire süsteem, mis tugineb olemasolevale riiklikule ja Euroopa suutlikkusele. See pakub geoteabega seotud andmeid ja -teenuseid ning koosneb satelliitidest, maapealsest taristust, andmete ja teabe töötlemise seadmetest ning jaotustaristust, tuginedes tasuta, täielike ja avatud andmete poliitikale ning võttes vajaduse korral arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid. 2. Copernicuse programmiga toetatakse ka liidu ja selle liikmesriikide poliitika kujundamist, rakendamist ja järelevalvet eelkõige keskkonna, kliimamuutuste, merekeskkonna, merenduse, atmosfääri, põllumajanduse ja maaelu arengu, kultuuripärandi säilitamise, elanikkonnakaitse, taristu seire, ohutuse ja julgeoleku ning digitaalmajanduse valdkonnas digitaalse juhtpositsiooni poliitikaharu raames, mis viiakse kooskõlla Copernicuse eesmärgiga. 3. Copernicus edendab Maa seire süsteemide rahvusvahelist koordineerimist ja sellega seotud andmevahetust, et tugevdada selle ülemaailmset mõõdet ja vastastikust täiendavust, võttes arvesse rahvusvahelisi kokkuleppeid ja koordineerimisprotsesse. 4. Copernicuse põhikasutajad on liidu institutsioonid ja asutused ning Euroopa riiklikud või piirkondlikud avaliku sektori asutused, mis asuvad liidus või assotsieerunud kolmandates riikides, kellele on tehtud ülesandeks avaliku tsiviilpoliitika, nagu keskkonna-, elanikkonnakaitse- ,ja ohutuspoliitika, sealhulgas taristu ohutust hõlmava ohutuspoliitika või julgeolekupoliitika kujundamine, rakendamine, täitmise tagamine või seire, ja kes kasutavad Copernicuse andmeid ja Copernicuse teavet ning kelle täiendav roll on kannustada Copernicuse arengut. 5. Selleks et tagada Copernicuse järjepidevus ja edasiarendamine ning vastata kasutajate, eelkõige liidu institutsioonide ja asutuste ning selliste Euroopa riiklike või piirkondlike avaliku sektori asutuste, mis asuvad liidus või assotsieerunud kolmandates riikides, muutuvatele vajadustele, koosneb Copernicus eelkõige järgmisest: a) Copernicuse taristu, sealhulgas Copernicuse Sentineli satelliitide arendamine, kasutuselevõtt ja käitamine, juurdepääs kolmandate isikute kosmosepõhistele Maa seire andmetele ning pidev juurdepääs kohapealsetele ja muudele lisaandmetele, sealhulgas võimalik panus rahvusvahelistesse in situ võrkudesse; b) Copernicuse teenused, sealhulgas maismaa, kliimamuutuste, atmosfääri ja merekeskkonna keskkonnaseire ülemaailmsel tasandil; hädaolukordade ohjamise teenused; ennetus- ja valmisolekuteenused; julgeolekuteenused liidus; sealhulgas mereseire ja piiride jälgimine; liidu välistegevuse ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika toetamine; c) juurdepääs Copernicuse andmetele ja nende levitamine, sealhulgas taristu ja teenused, et tagada Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe otsing ja avastamine, vaatamine, neile juurdepääs, nende levitamine ja kasutamine ning pikaajaline säilitamine kasutajasõbralikul viisil, eelkõige koostoime muude andmeruumidega, nagu Euroopa ühtne roheleppe andmeruum või digiteisikud. ET 81 ET  d) Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta tehnilised kirjeldused, milles osutatakse lõikes 4 loetletud rahastamiskõlblikele meetmetele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. 6. Samuti võib komisjon võtta kooskõlas artikliga 84 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada Copernicuse andme- ja teabepoliitikat seoses julgeolekupiirangutega ning Copernicuse andmetele ja Copernicuse teabele juurdepääsu ja nende kasutamise spetsifikatsioonide, tingimuste ja menetlustega. 7. Maa seire valitsustasandi teenusega suurendatakse olukorrateadlikkust, et toetada liidu ja liikmesriikide valmisolekut, otsuste tegemist ja meetmeid julgeoleku ja kaitse valdkonnas. Maa seire valitsustasandi teenus hõlmab eelkõige satelliite, maapealset taristut, andme ja teabe töötlemise seadmeid ning jaotustaristut. See pakub turvalisi, usaldusväärseid, õigeaegseid, püsivaid ja sihipäraseid kosmosepõhiseid Maa seire andmeid, millega tugevdatakse olemasolevat ja kavandatavat suutlikkust. See täiendab Euroopa Liidu Satelliidikeskuse, sealhulgas liikmesriikide olemasolevaid võimeid ja tugineb neile. Maa seire valitsustasandi teenus võib anda ka täiendavat teavet Copernicuse teenustele, eelkõige elanikkonnakaitse ja julgeoleku valdkonnas. 8. Maa seire valitsustasandi teenus koosneb eelkõige järgmisest: a) Maa seire valitsustasandi teenuse taristu, sealhulgas selliste uute Maa seire kosmosemissioonide arendamine ja käitamine, mis on ette nähtud tundlikeks valitsustasandi rakendusteks; juurdepääs kolmandate isikute täiendavatele kosmosepõhistele Maa seire andmetele; juurdepääs in situ andmetele ja muudele lisaandmetele; b) Maa seire valitsustasandi teenused, sealhulgas tegevused lisaväärtusega georuumilise teabe loomiseks, mis on mõeldud üksnes valitsuselt loa saanud kasutajatele tundlike olukorrateadlikkuse rakenduste jaoks, et toetada valmisolekut ja otsuste tegemist julgeoleku ja kaitse valdkonnas; c) Maa seire valitsustasandi teenuse andmetele juurdepääs ja nende levitamine, sealhulgas taristu ja teenused, et tagada turvalisel viisil juurdepääs Maa seire valitsustasandi teenuse andmetele ja teabele, nende levitamine ja kasutamine ning pikaajaline säilitamine. 9. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta lõikes 8 loetletud Maa seire valitsustasandi teenuse rahastamiskõlblikele meetmetele viitavad tehnilised kirjeldused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. 10. Maa seire valitsustasandi teenuse kasutajad peavad saama komisjonilt või liikmesriikidelt nõuetekohase loa ning nad peavad vastama artiklis 69 osutatud üldistele turvalisusnõuetele. Maa seire valitsustasandi teenuse kasutamise loa võivad saada järgmised üksused: a) liidu või liikmesriigi avaliku sektori asutus või organ, kes on volitatud teostama avalikku võimu; a) füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb punktis a osutatud üksuse nimel ja tema kontrolli all. 11. Liikmesriigid võivad panustada Maa seire valitsustasandi teenusesse satelliitide suutlikkusega, maapealse segmendi tegevuskohtadega või maapealse segmendi rajatiste osaga. ET 82 ET  12. Liidu ametitel võib olla juurdepääs Maa seire valitsustasandi teenusele üksnes ulatuses, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks ja vastavalt asjaomase ameti ning selle üle järelevalvet tegeva liidu institutsiooni vahelises halduskokkuleppes sätestatud üksikasjalikele reeglitele. 13. Teadus- ja arendustegevus toetab Copernicuse ja Maa seire valitsustasandi teenuse edasiarendamist, sealhulgas nende teenuseid, ning järgnevat teadus- ja arendustegevust Maa seire teenuste kasutuselevõtuks vajalike rakenduste ja kasutajatehnoloogia väljatöötamiseks. Artikkel 61 Turvaline ühendus 1. Turvalise ühenduse komponendi kohaldamisala on eelkõige järgmine: a) usaldusväärsete, turvaliste ja kulutõhusate valitsustasandi teenuste ja GOVSATCOMi teenuste pikaajalise kättesaadavuse tagamine; b) turvalise ühenduse programmi IRIS² kommertsteenuste võimaldamine; c) võimaluse korral side- ja täiendavate sidega mitteseotud teenuste arendamise võimaldamine, eelkõige parandades käesoleva jao kohaseid tegevusi ja komponente, luues nende vahel koostoimet ning laiendades nende suutlikkust ja teenuseid, samuti liikmesriikidele osutatavate sidega mitteseotud teenuste arendamine, majutades täiendavaid satelliitide allsüsteeme, sealhulgas kasulikke laadungeid; d) turvalise ühenduse parandamine strateegilist huvi pakkuvates geograafilistes piirkondades, nagu Aafrika ja Arktika, samuti Läänemeri, Must meri, Vahemere piirkond ja Atlandi ookean. 2. See komponent hõlmab eelkõige järgmisi rahastamiskõlblikke tegevusi: a) turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklike teenuste osutamiseks vajaliku kosmose- ja maapealse taristu määratlemise, projekteerimise, arendamise, valideerimis- ja seonduvad kasutuselevõtutoimingud; b) turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklikke teenuste osutamisega seonduv kasutamistegevus, mis hõlmab kosmose- ja maapealse taristu käitamist, hooldust, pidevat täiustamist ja kaitset, sealhulgas uuendamist ja iganenud vahendite haldamist; c) Euroopa kvantkommunikatsiooni taristu (EuroQCI) järkjärguline integreerimine turvalise ühenduse süsteemi; d) teadus- ja arendustegevus kosmose- ja maapealse taristu järgmiste põlvkondade jaoks, turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklike teenuste edasiarendamine; GOVSATCOMi teenused, tehnoloogia areng, eelkõige selleks, et tagada liidu tehnoloogiline suveräänsus, ning turvaliste ühenduse teenuste kasutuselevõtt, sealhulgas kasutajaterminalide projekteerimise, arendamise ja tootmisega seotud tegevus; e) GOVSATCOMi teenuste panustamiseks ja jagamiseks vajaliku riikliku ja kommertsotstarbel satelliitside suutlikkuse, teenuste ja kasutajaseadmete hankimine ja pakkumine; suutlikkus, teenused ja kasutajaseadmed, mida pakuvad: (1) lõikes 17 osutatud GOVSATCOMi osalised või ET 83 ET  (2) juriidilised isikud, kes on nõuetekohaselt volitatud pakkuma satelliitside suutlikkust või teenuseid vastavalt artiklis 69 osutatud turvalisuse akrediteerimise menetlusele, mida tehakse kooskõlas artiklis 77 osutatud üldiste turvalisusnõuetega. 3. Turvalise ühenduse programmi IRIS² ja GOVSATCOMi taristud peavad täitma järgmisi nõudeid. a) Turvalise ühenduse programmi IRIS² taristu põhineb moodulitel ning koosneb riiklikust taristust ja kommertstaristust. See hõlmab kõiki asjaomaseid maapealseid ja kosmosesegmente, mis on vajalikud riiklike teenuste osutamiseks, sealhulgas asjaomaseid juhtimiskeskusi. b) Turvalise ühenduse programmi IRIS² kommertstaristu hõlmab kõiki kosmose- ja maapealseid varasid, välja arvatud need, mis on osa riiklikust taristust. Kommertstaristu ei tohi kahjustada riikliku taristu toimimist ega turvalisust. Kommertstaristut ja sellega seotud riske rahastab täielikult erasektor. c) Turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklik taristu majutab vajaduse korral täiendavaid satelliitide allsüsteeme, eelkõige kasulikku laadungit, mida võib kasutada Euroopa Konkurentsivõime Fondi muude kosmosekomponentide kosmosetaristu osana, ning satelliitide allsüsteeme, mida kasutatakse liikmesriikidele sidega mitteseotud teenuste osutamiseks. d) GOVSATCOMi taristu hõlmab GOVSATCOMi teenuste osutamiseks vajalikku taristut, eelkõige GOVSATCOMi keskust. e) Lõigetes 3 ja 4 osutatud maapealsed ja kosmosesegmendid ning nende käitamine peavad vastama artikli 77 lõikes 3 osutatud üldistele turvalisusnõuetele. 4. Turvalise ühenduse teenuste osutamine tagatakse teenuste portfellis sätestatud viisil ning kooskõlas tegevusnõuetega ja artiklis 77 osutatud turvalisusnõuetega. GOVSATCOMi teenuste osutamisel järgitakse ka lõikes 9 osutatud jagamise ja prioriseerimise eeskirju. 5. Juurdepääs GOVSATCOMi teenustele ja turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklikele teenustele on institutsioonilistele ja valitsustasandi kasutajatele tasuta, välja arvatud juhul, kui komisjon kehtestab kooskõlas lõikega 11 hinnapoliitika. 6. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu teenuste portfelli GOVSATCOMi teenuste turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklike teenuste tarbeks, sealhulgas kommertstaristul põhinevad teenused valitsuselt loa saanud kasutajatele. 7. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu GOVSATCOMi teenuste ja turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklike teenuste tegevusnõuded. 8. GOVSATCOMi teenuste jagamisel ja prioriseerimisel seatakse GOVSATCOMi kasutajad esikohale vastavalt nende asjakohasusele ja elutähtsusele. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjalikud eeskirjad GOVSATCOMi suutlikkuse, teenuste ja kasutajaseadmete jagamise ja prioriseerimise kohta. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu ka üksikasjalikud eeskirjad turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklike teenuste osutamise kohta. Nende õigusaktide koostamisel võtab komisjon arvesse eeldatavat nõudlust erinevate kasutusjuhtumite järele, kõnealuste kasutusjuhtumite turvariskide analüüsi ja vajaduse korral kulutõhusust. 9. Kui lõikes 11 osutatud riskide ja eeldatava nõudluse analüüsis jõutakse järeldusele, et esineb suutlikkuse nappus või kui nõudlus ületab turvalise ühenduse programmi ET 84 ET  IRIS² riiklike teenuste juurdepääsusuutlikkust, mis võib põhjustada turumoonutusi, võib komisjon rakendusaktidega võtta vastu hinnapoliitika. Hinnapoliitika vastuvõtmisega tagab komisjon, et GOVSATCOMi teenuste ja turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklike teenuste osutamine ei moonuta konkurentsi, et neid teenuseid oleks piisavalt ning et kindlaksmääratud hind ei too kaasa ülemäärast hüvitamist lõikes 20 osutatud lepingute puhul. 10. Lõigetes 9–12 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 11. Liikmesriigid, nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus on turvalises ühenduvuses osalejad niivõrd, kui nad annavad kasutajatele loa või pakuvad satelliitside suutlikkust, maapealse segmendi kohti või maapealse segmendi rajatiste osa. 12. Liidu ametid võivad saada turvalises ühenduvuses osalejateks ainult ulatuses, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks ja vastavalt asjaomase ameti ning selle üle järelevalvet tegeva liidu institutsiooni vahelises halduskokkuleppes sätestatud üksikasjalikele reeglitele. 13. Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad saada turvalises ühenduses osalejateks, kui ELi toimimise lepingu artikli 218 ja käesoleva määruse artikli 11 lõike 3 kohaselt sõlmitakse spetsiaalne rahvusvaheline kokkulepe. 14. Riiklike teenuste kasutajatel peab olema osalejate antud nõuetekohane luba GOVSATCOMi teenuste või turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklike teenuste kasutamiseks ning nad peavad vastama artikli 77 lõikes 3 osutatud üldistele turvalisusnõuetele. GOVSATCOMi teenuste või turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklike teenuste kasutamise loa võivad saada järgmised üksused: a) liidu või liikmesriigi avaliku sektori asutus või organ, kes on volitatud teostama avalikku võimu; b) füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb punktis a osutatud üksuse nimel ja tema kontrolli all. 15. Turvalise ühenduse programmi IRIS² rakendatakse kontsessioonilepingu kaudu. Kui turvalise ühenduse programmi IRIS² kontsessioonileping ebaõnnestub, tagab komisjon optimaalse täitmise, h sõlmides asjakohasel juhul asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu või segalepingu. 16. Komisjon võtab vajalikud meetmed, et tagada turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklike teenuste järjepidevus, kui käesolevas artiklis osutatud töövõtjad ei suuda oma kohustusi täita. 17. Käesolevas artiklis osutatud lepingutega tagatakse eelkõige, et turvalise ühenduse programmi IRIS² kommertstaristul põhinevate teenuste osutamisel säilitatakse liidu olulised huvid ja alakomponendi eesmärgid. Need lepingud sisaldavad ka asjakohaseid kaitsemeetmeid, et vältida olukorda, kus käesolevas artiklis osutatud töövõtjad saavad ülemäärast hüvitist, ning konkurentsimoonutusi, huvide konflikte, põhjendamatut diskrimineerimist või muid varjatud kaudseid eeliseid. Sellised kaitsemeetmed võivad hõlmata kohustust pidada eraldi raamatupidamisarvestust turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklike teenuste ja kommertsteenuste osutamise vahel, mis hõlmab vertikaalselt integreeritud operaatorist struktuuriliselt ja juriidiliselt eraldiseisva üksuse loomist riiklike teenuste osutamiseks, ning avatud, õiglase, mõistliku ja mittediskrimineeriva juurdepääsu andmist kommertsteenuste ET 85 ET  osutamiseks vajalikule taristule. Lepingutega tagatakse ka abikõlblikkuse tingimuste täitmine kogu nende kestuse jooksul. 18. Kui turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklikud ja kommertsteenused tuginevad koostoime tagamiseks ühistele allsüsteemidele või liidestele, määratakse käesolevas artiklis osutatud lepingutes ka kindlaks, millised neist liidestest ja ühistest allsüsteemidest moodustavad osa riiklikust taristust, et tagada liidu ja selle liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitse. 19. Lõikes 3 osutatud kommertstaristut rahastavad täielikult käesolevas artiklis osutatud töövõtjad, et täita lõike 1 punktis b osutatud eesmärki. Artikkel 62 Kosmose jälgimine ja seire 1. Kosmose olukorrast ülevaate saamise kosmose jälgimise ja seire alakomponent hõlmab eelkõige järgmist: a) liikmesriikide sensorite võrgustiku loomine, arendamine ja käitamine; võrgustik valitakse arhitektuuriuuringute alusel ja see koosneb liikmesriikide maapealsetest ja kosmosepõhistest kosmose jälgimise ja seire sensoritest, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri või liidu kommertssektori kaudu välja töötatud sensorid ja liidu sensorid, mille eesmärk on jälgida ja seirata kosmoseobjekte ning koostada autonoomne Euroopa kosmoseobjektide kataloog; b) kosmose jälgimise ja seire andmete töötlemine ja analüüsimine kosmose jälgimise ja seire teabe ja teenuste saamiseks; c) kosmose jälgimise ja seire teenuste osutamine kosmose jälgimise ja seire kasutajatele; d) koostoime taotlemine, edendamine ja toetamine algatustega, millega edendatakse kosmoseaparaatide kasutusea lõpus kasutuselt kõrvaldamise tehnoloogiate ning kosmoseprügi vältimise ja kõrvaldamise tehnoloogiliste süsteemide väljatöötamist ja kasutuselevõttu; e) koostöö, sealhulgas operatiivtasandil, kosmoseliikluse koordineerimise rahvusvaheliste algatustega; f) määrusega (EL) [XXX] [kosmosetegevuse ohutus, kerksus ja keskkonnakestlikkus liidus] kehtestatud tegevuste elluviimine; g) kosmose jälgimise ja seire, sealhulgas selle teenuste edasiarendamist toetav teadus- ja arendustegevus. 2. Kosmose jälgimise ja seire alakomponent pakub ka tehnilist ja haldustuge, et tagada üleminek Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames toimuvalt kosmose jälgimise ja seire tegevuselt määruse (EL) 2021/696 kohasele kosmose jälgimise ja seire tegevusele. 3. Määruse (EL) 2021/696 alusel loodud kosmose jälgimise ja seire partnerlus kehtib jätkuvalt Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad liikmesriigi hilisemaks kaasamiseks kosmose jälgimise ja seire partnerlusse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. ET 86 ET  4. Lõikes 5 osutatud kosmose jälgimise ja seire partnerluse ülesandeid laiendatakse, et toetada kosmose jälgimise ja seire rakendamist. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 84 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat lõiget kosmose jälgimise ja seire partnerluse täidetavate ülesannete üksikasjaliku loeteluga. 5. Kosmose jälgimise ja seire teenused on tasuta, igal ajal katkestusteta kättesaadavad ja kohandatud kosmose jälgimise ja seire kasutajate vajadustele ning hõlmavad järgmist: a) kosmoseaparaatide või kosmoseaparaadi ja kosmoseprügi vahelise kokkupõrke ohu hindamine ning kokkupõrke vältimiseks hoiatusteadete potentsiaalne koostamine kosmoseaparaadi missiooni stardi, orbiidile siirdumise, orbiidile tõusmise, orbiidil tegutsemise ja kasutusest kõrvaldamise etapil; b) orbiidil toimuvate osadeks purunemiste, rikete või kokkupõrgete avastamine ja kirjeldamine; c) kosmose-tehisobjektide ja kosmoseprügi kontrollimatu Maa atmosfääri taassisenemisega seotud ohu hindamine ning asjaomase teabe koostamine, sealhulgas võimaliku kokkupõrke aja ja tõenäolise koha prognoosimine; d) kosmoseprügi olukorra leevendamisega seotud tegevuste arendamine, et vähendada nende teket, kosmoseprügiga seotud olukorra parandamine, missiooni stardi jälgimine pärast orbiidile viimist, eriteenused satelliitide kogumitele, kosmose jälgimise ja seire teenuste turu loomine, süsteemi ettevalmistamine Cislunari operatsioonideks, kosmosesiseste toimingute ja teenuste ning ööpimeduse säilitamise ja interferentsi piiramise toetamine. 6. Kosmose jälgimise ja seire teenused võivad hõlmata riiklikele kosmose jälgimise ja seire kasutajatele mõeldud teenuseid, mis põhinevad lõike 1 punktis a osutatud kataloogil. 7. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada kosmose jälgimise ja seire muude kasutajate loetelu ja täpsustada teenuseid, millele neil võib olla juurdepääs. 8. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta kosmose jälgimise ja seire teenuste tegevus- ja juurdepääsunõuded ning turva- ja tehnilised kirjeldused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 9. Kosmose jälgimise ja seire kasutajate hulka kuuluvad: a) kosmose jälgimise ja seire põhikasutajad, kellel on juurdepääs kõigile kosmose jälgimise ja seire teenustele: liikmesriigid, Euroopa välisteenistus, komisjon, nõukogu, Euroopa Kosmoseagentuur ning avalikus ja erasektoris tegutsevad kosmoseaparaatide omanikud ja operaatorid, kes on liidus asutatud; b) kosmose jälgimise ja seire muud kasutajad; c) riiklikud kosmose jälgimise ja seire kasutajad riikliku teenuse jaoks: liikmesriikide ametiasutused, Euroopa välisteenistus, nõukogu. 10. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta üksikasjalikud sätted kosmose jälgimise ja seire kasutajate juurdepääsu kohta kosmose jälgimise ja seire teenustele ja asjakohased menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. ET 87 ET  11. Kolmandad riigid, välja arvatud Norra, ei saa kosmose jälgimise ja seire alakomponendis osaleda. Artikkel 63 Maa-lähedased objektid 1. Kosmose olukorrast ülevaate saamise Maa-lähedase objekti alakomponendi eesmärk on Maale lähenevate päikeseesüsteemi looduslike objektide riskiseire. 2. Maa-lähedase objekti alakomponendi raames rahastamiskõlblikud tegevused hõlmavad eelkõige lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi, eelkõige tegevusi, mis on seotud Maa-lähedaste objektide füüsiliste omaduste liidu kataloogi hoolduse ja andmekannetega. 3. Teadus- ja arendustegevus, mis toetab Maa-lähedase objekti alakomponendi edasiarendamist, sealhulgas selle teenuseid, ning järgnevat teadus- ja arendustegevust rakendustes ja kasutajatehnoloogias Maa-lähedase objekti alakomponendi teenuste kasutuselevõtuks. Artikkel 64 Kosmoseilmastiku nähtused 1. Kosmoseilmastiku nähtuse alakomponendi eesmärk on jälgida ja hinnata kosmoseilmastikuga seotud looduslikke muutusi, näiteks päikesetuuli ja päikeseloiteid. 2. Kosmoseilmastiku nähtuse alakomponendi raames rahastamiskõlblikud tegevused hõlmavad kõiki tegevusi, mis on vajalikud kosmoseilmastiku teenuste osutamiseks, sealhulgas teadus- ja arendustegevust, millega toetatakse kosmoseilmastiku nähtuse alakomponendi edasiarendamist, samuti selle teenuseid ning järgnevat teadus- ja arendustegevust rakendustes ja kasutajatehnoloogias, mis on vajalik kosmoseilmastiku nähtuse teenuste kasutuselevõtuks. 3. Kosmoseilmastiku nähtuse teenuste eesmärk on olla igal ajal katkestusteta kättesaadav ning need hõlmavad eelkõige järgmist: a) kosmosevaldkond; b) positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise valdkond; c) Maa seire valdkond; d) telekommunikatsiooni/satelliitside valdkond. 4. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta üksikasjalikud sätted kosmoseilmastiku nähtuse teenuste kohta, sealhulgas nende teenustega seotud nõuded ja tehnilised kirjeldused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 65 Juurdepääs kosmosele 1. Juurdepääs kosmosele on võime startida ja transportida kosmoseaparaate kosmosesse, kosmoses ja kosmosest. ET 88 ET  2. Liit edendab autonoomset ja vastupidavat juurdepääsu kosmosele, toetades Euroopa usaldusväärseid ja kulutõhusaid startimisteenuseid koos sidusa Euroopa lähenemisviisiga, võttes arvesse liidu ja selle liikmesriikide olulisi julgeolekuhuve. 3. Koostoimes muude liidu programmide ja rahastamiskavadega hõlmavad rahastamiskõlblikud tegevused eelkõige järgmist: a) liidu vajadustele vastavate startimisteenuste hankimine ja koondamine ning startimisteenuste koondamine ja ühishanked liikmesriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude avaliku sektori asutuste vajaduste rahuldamiseks nende taotluse korral; b) juurdepääs kosmoseinnovatsioonile, sealhulgas uute tehnoloogiate, süsteemide ja teenuste ajakohastamine ja arendamine. c) liidus asuva elutähtsa maapealse taristu arendamine, kohandamine, ehitamine, hooldamine ja käitamine, sealhulgas, kuid mitte ainult, kosmosetehnoloogiale ja - teenustele juurdepääsu testimiseks, käivitamiseks ja taastamiseks vajalikud rajatised. 4. Komisjon loob Euroopa avalik-õiguslike üksuste, sealhulgas liikmesriikide ja määruse (EL) [XXX] [tulevane Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti asutamismäärus] kohaselt loodud ameti, muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste esindajatest koosneva juhtorgani, et koordineerida Euroopa tegevust kosmosele juurdepääsu valdkonnas. 5. Liidu julgeolekuhuvide kaitsmiseks saadetakse riikliku taristu hulka kuuluvad kosmosevarad orbiidile selliste teenuseosutajate poolt, kes vastavad artiklis 69 sätestatud rahastamiskõlblikkuse ja osalemise tingimustele, ja nad teevad seda kolmanda riigi territooriumilt üksnes põhjendatud erakorralisel juhul või sellist tegevust ette nägeva rahvusvahelise lepingu alusel Artikkel 66 Kosmosesektori äriline kasutamine ja kosmosemajandus 1. CASSINI on liidu kosmoseettevõtluse algatus. CASSINI võtab meetmeid, et toetada liidu kosmosetööstuse ja -teenuste ärilist kasutamist, keskendudes eelkõige ettevõtlusele, ning võimendada erainvesteeringuid, toetades ettevõtjaid ühtselt turul kasvamisel ja laienemisel. 2. See komponent hõlmab järgmisi rahastamiskõlblikke tegevusi: a) liidu investeerimisrahastute loomine algusjärgus, varajase kasvu ja kasvuetapi erainvesteeringuteks ning asutajate ja investorite väljumise hõlbustamine; b) liidu tööstuse kasvurahastu loomine, et võimaldada investeeringuid uutesse tootmisrajatistesse ja tugevdada liidus asuvaid tarneahelaid; c) oskuste liidu arendamise toetamine, pidades silmas kosmosesektori vajadusi, sealhulgas oskuste prognoosimine, kosmoseõppe õppekavade väljatöötamine, täiend- ja ümberõppe ning liikuvus- ja vahetusprogrammid; d) eri osalejaid ühendavate kohalike kosmoseökosüsteemide tugevdamine, et edendada kosmoseinnovatsiooni, pakkuda kodanikele ja ettevõtetele tuge, vahendeid ja teenuseid ettevõtluse edendamiseks, eelkõige tehnosiirde, ettevõtluse inkubatsiooni hoogustamise teenuste, sidemete loomise ja investorite võrgustike loomise kaudu ning võimaldades paremat turulepääsu ja rahvusvahelisi ärivõrgustikke; ET 89 ET  e) kavad, mille eesmärk on kiirendada kommertsärilise tegevuse kasvu, kasutades võtmekliendilepinguid ja kavasid klientide kaasamiseks nii era- kui ka avaliku sektori turgudele, mis hõlmavad kosmosekomponente ja -taristut ning kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutavaid tooteid; f) mis tahes täiendavad meetmed, mis on vajalikud liidu kosmosemajanduse toetamiseks ja ühtse kosmoseturu loomiseks. Artikkel 67 Tehnoloogiline suveräänsus, teadusuuringud ja innovatsioon 1. Tehnoloogilise suveräänsuse ja innovatsiooni komponent võimaldab liidul luua konkurentsivõimelise, autonoomse ja uuendusliku kosmosetööstuse ökosüsteemi, mille eesmärk on suurendada liidu tehnoloogilist suveräänsust, sõltumatust ja isemajandamist kosmosesektoris. See soodustab tipptasemel kosmoselahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Selles seatakse prioriteediks kriitilise sõltuvuse vähendamine liiduvälisest tehnoloogiast ja keskendutakse kahesuguse kasutusega tehnoloogiale, mis võib olla kasulik nii tsiviil- kui ka kaitserakendustes. 2. Komponent hõlmab järgmisi rahastamiskõlblikke tegevusi: a) tegevus, mis on seotud liidu tehnoloogilise suveräänsusega, nagu elutähtsa kosmosetehnoloogia alane teadus- ja arendustegevus ning selle kasutuselevõtt, sealhulgas tehnoloogia, mis kuulub otseselt elutähtsa tehnoloogia ELi vaatluskeskuse tegevusvaldkonda, samuti vaatluskeskuse selliste seonduvate tegevuskavade rakendamine, mis vähendavad liidu sõltuvust ja suurendavad liidu kosmoseökosüsteemi konkurentsivõimet; b) tegevused, mille eesmärk on parandada kriitilise toorme, kõrgtehnoloogiliste materjalide, komponentide ja tehnoloogia õigeaegset kättesaadavust sektori jaoks, sealhulgas nende tarneaja lühendamise, tootmisaegade reserveerimise või toodete, vahetoodete või toorme varude loomise kaudu; c) liidu uue kosmosealase suutlikkuse ja sellega seotud progressi võimaldava tehnoloogia alane teadus- ja arendustegevus, millega edendatakse uut maavälist majandust, eelkõige maaväliste operatsioonide ja teenuste ning kvanttaju tehnoloogia väljakujundamise, tutvustamise ja kasutuselevõtmise kaudu; d) liidu tööstuse konkurentsivõime suurendamine ülemaailmsetel kommertsturgudel, sealhulgas näidismissioonide kaudu, millega edendatakse terviklike kosmosesüsteemide digitaliseerimist; e) koostoime uurimine ja võimendamine täiendavate valdkondadega, nagu kaitse ja muud asjaomased sektorid sellistes olulistes valdkondades nagu tehisintellekt ja küberturvalisus; f) liidu kosmosesektori jaoks olulise standardimis- ja sertifitseerimistegevuse toetamine; g) testimis- ja andmetöötlusrajatiste kättesaadavuse ja neile juurdepääsu hõlbustamine; h) Copernicuse kasutuselevõtu edendamine Copernicuse põhikasutajate jaoks turu arendamise ja suutlikkuse suurendamise kaudu, sealhulgas Copernicuse andmete ja teenuste, järgneva etapi rakenduste ja nende arendamise edendamine kõigil tasanditel, et maksimeerida sotsiaal-majanduslikku kasu, ning Copernicuse kasutajate vajaduste kogumine ja analüüs. ET 90 ET  Artikkel 68 Juurdepääs teenustele 1. Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad saada juurdepääsu turvalise ühenduse teenustele ja Maa seire valitsustasandi teenustele vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 ja artikli 11 lõike 3 kohaselt sõlmitud lepingule, milles sätestatakse kõnealustele teenustele juurdepääsu tingimused, ning tingimusel, et need vastavad artiklile 78. 2. Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kelle peakorter ei ole liikmesriikides, võivad saada juurdepääsu turvalistele tundlikele kosmose jälgimise ja seire teenustele, kui nad sõlmivad ELi toimimise lepingu artikli 218 kohase lepingu, milles sätestatakse kõnealustele teenustele juurdepääsu tingimused ja nad ja täidavad artiklis 77 osutatud turvalisusnõudeid. 3. Kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juurdepääsu Galileo pakutavale avalikule reguleeritud teenusele reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1104/2011/EL artikli 3 lõikega 5. 4. Erandina lõikest 2 ei nõuta kokkupõrke vältimise ja laskumisega seotud kosmose jälgimise ja seire teenustele juurdepääsuks ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingut. Artikkel 69 Rahastamiskõlblikkuse ja osalemise tingimused liidu toimivate kosmosesüsteemide turvalisuse, terviklikkuse ja vastupanuvõime säilitamiseks 1. Komisjon kohaldab lõikes 2 sätestatud rahastamiskõlblikkuse ja osalemise tingimusi käesoleva jaotise kohaste hangete, sihttoetuste ja auhindade suhtes, kui ta leiab, et see on vajalik ja asjakohane liidu toimivate süsteemide turvalisuse, terviklikkuse ja vastupanuvõime säilitamiseks, võttes arvesse eesmärki edendada liidu strateegilist autonoomiat, eelkõige mis puudutab määrava tähtsusega tehnoloogia ja väärtusahelates kasutatava tehnoloogia lõikes, säilitades samal ajal avatud majanduse. 2. Enne rahastamiskõlblikkuse ja osalemise tingimuste kohaldamist vastavalt lõikele 1 teavitab komisjon artikli 83 lõike 1 punktis g osutatud komiteed ning võtab võimalikult suurel määral arvesse liikmesriikide seisukohti kõnealuste rahastamiskõlblikkuse ja osalemise tingimuste kohaldamisala ja põhjendatuse kohta. 3. Rahastamiskõlblikkuse ja osalemise tingimused on järgmised: a) rahastamiskõlbliku õigussubjekti asukoht on liikmesriigis ja selle juhtimisstruktuur asub kõnealuses liikmesriigis; b) rahastamiskõlblik õigussubjekt kohustub teostama kõiki asjaomaseid tegevusi ühes või mitmes liikmesriigis ning c) rahastamiskõlblik õigussubjekt ei ole kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuse kontrolli all. 4. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada kriteeriumid, millega määratakse kindlaks, milline võime omada õigussubjekti üle kas otse või kaudselt ühe või mitme vahepealse õigussubjekti kaudu otsustavat mõju võib mõjutada liidu toimivate süsteemide turvalisust, terviklikkust ja vastupanuvõimet, võttes arvesse eesmärki ET 91 ET  edendada liidu strateegilist autonoomiat, eelkõige seoses määrava tähtsusega tehnoloogiaga 5. Komisjon võib loobuda lõike 3 punktides a ja b sätestatud tingimuste kohaldamisest konkreetse õigussubjekti puhul, kui hindamine põhineb järgmistel kumulatiivsetel kriteeriumidel: a) liikmesriikides ei ole kergesti kättesaadavaid alternatiive konkreetse tehnoloogia, kaupade või teenuste jaoks, mis on vajalikud lõikes 1 osutatud tegevusteks; b) õigussubjekt on asutatud riigis, mis on Euroopa Majanduspiirkonna või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liige ja mis on sõlminud liiduga artiklis 11 osutatud rahvusvahelise lepingu, nimetatud riigis asub õigussubjekti juhtimisstruktuur ning hanke, sihttoetuse või auhinnaga seotud tegevus toimub kõnealuses riigis või ühes või mitmes sellises riigis ning c) rakendatakse piisavaid meetmeid, et tagada artikli 78 kohane ELi salastatud teabe kaitse ning programmi komponentide, nende toimimise ja teenuste terviklikkus, turvalisus ja vastupanuvõime. 6. Erandina käesoleva lõike esimese lõigu punktist b võib komisjon loobuda lõike 2 esimese lõigu punkti a või b tingimuste täitmisest õigussubjekti puhul, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liige. 7. Komisjon võib loobuda lõike 3 punktis c sätestatud tingimuse kohaldamisest, kui liikmesriigis asutatud õigussubjekt annab järgmised tagatised: a) õigussubjekti üle ei tehta kontrolli viisil, mis takistab või piirab tema suutlikkust 1) korraldada hanget, anda sihttoetust või auhinda ning 2) saavutada tulemusi, eelkõige aruandluskohustuse kaudu; b) kontrolliv kolmas riik või kolmanda riigi üksus kohustub hoiduma õigussubjekti suhtes kontrolliõiguse kasutamisest või aruandluskohustuse kehtestamisest seoses hanke, sihttoetuse või auhinnaga ning c) õigussubjekt vastab artiklile 69. 8. Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus õigussubjekt on asutatud, hindavad, kas õigussubjekt vastab lõike 5 punktis c sätestatud kriteeriumidele lõike 3 punkti b kohaste erandite ja lõikes 7 osutatud tagatiste kohta. Komisjon järgib seda hinnangut. 9. Komisjon esitab artikli 83 lõike 1 punktis g osutatud programmikomiteele järgmise teabe: a) käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahastamiskõlblikkuse ja osalemise tingimuste kohaldamisala; b) käesoleva artikli kohaselt tehtud erandite üksikasjad ja põhjendused ning c) hinnangu, mis oli aluseks käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 kohasele erandile, avaldamata seejuures tundlikku äriteavet. 10. Lõikes 3 sätestatud tingimused, lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatud kriteeriumid ning lõikes 7 sätestatud tagatised lisatakse vastavalt vajadusele hankeid, sihttoetusi või auhindu käsitlevatesse dokumentidesse ning hangete puhul kohaldatakse neid sõlmitava lepingu kogu kehtivusaja jooksul. ET 92 ET  11. Käesolev artikkel ei piira otsuse nr 1104/2011/EL ja komisjoni 15. septembri 2015. aasta delegeeritud otsuse (43), määruse (EL) 2019/452, otsuse 2013/488/EL ja otsuse (EL, Euratom) 2015/444 kohaldamist ega liikmesriikide teostatavat julgeolekukontrolli seoses õigussubjektidega, kes osalevad tegevuses, mis nõuab juurdepääsu ELi salastatud teabele vastavalt kohaldatavatele riigisisestele õigusnormidele. 12. Kui käesoleva artikli kohaldamisest tulenevad lepingud on salastatud, ei tohi komisjoni vastavalt lõikele 1 kohaldatavate rahastamiskõlblikkuse ja osalemise tingimustega piirata riiklike julgeolekuasutuste pädevust. 13. Käesoleva artikli alusel ei tohi sekkuda liikmesriigis kehtivasse töötlemisloa ja salastatud teabele juurdepääsu loa saamise menetlusse, seda muuta ega minna sellise menetlusega vastuollu. Artikkel 70 Liidu kosmosevarade omandiõigus ja juurdepääs tulemustele 1. Välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul, on liit kogu sellise materiaalse ja immateriaalse vara omanik, mis on loodud, arendatud või ostetud eelarve otsese või kaudse täitmise raames käesoleva jao alusel toetatavate meetmete rakendamisel. Selleks tagab komisjon, et asjaomased lepingud ja muud kokkulepped, mis on seotud tegevusega, mille tulemuseks võib olla sellise vara loomine või arendamine, sisaldavad sätteid, millega tagatakse liidu omandiõigus. 2. Lõiget 1 ei kohaldata materiaalse ja immateriaalse vara suhtes, mis on loodud või arendatud eelarve otsese või kaudse täitmise raames käesoleva jao alusel toetatavate tegevuste rakendamisel: a) kui liidu toetust antakse sihttoetuste, auhindade või kommertskasutusele eelnevate hangete vormis või b) tegevust ei rahasta täielikult liit, välja arvatud turvalise ühenduse programmi IRIS² korral, kui ei ole sätestatud teisiti, või c) tegevus on seotud liikmesriikides välja töötatud avaliku reguleeritud teenuse vastuvõtjatega. 3. Lõikes 2 sätestatud tingimustel ei omanda liidu institutsioonid, organid ja asutused omandiõigust, vaid neil on tasuta kasutusõigused tulemuste kasutamiseks nende endi jaoks ja õigus anda kolmandatele isikutele või nõuda vahendite saajatelt, et need annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse tulemuste kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel tingimustel ilma all-litsentsimise õiguseta. 4. Liidul on õigus sõlmida asjaomaseid lepinguid kolmandate isikute arendatud varade omandiõiguse omandamiseks, kui sellised varad on vajalikud artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks. 5. Komisjon tagab, et liidule kuuluvad järgmised õigused: a) õigus kasutada turvalise ühenduse programmi IRIS², positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise komponentide ja Maa seire komponentide riikliku taristu genereeritud signaalide edastamiseks vajalikke sagedusi kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormide ning asjaomaste litsentsilepingutega, mis on võimalik tänu liikmesriikide asjaomastele reserveeritud sagedustele, mis kuuluvad jätkuvalt liikmesriikide vastutusalasse; ET 93 ET  b) õigus seada turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklike teenuste osutamine kommertsteenuste osutamisest tähtsamale kohale, lähtudes artiklis 61 osutatud lepingutega kehtestatud tingimustest ja võttes arvesse valitsuselt loa saanud kasutajate vajadusi. Artikkel 71 Garantii ja vastutus 1. Kui ei ole sätestatud teisiti, pakutakse käesoleva jao kohaste komponentide ja tegevuste pakutavaid teenuseid, andmeid ja teavet ilma sõnaselgete või kaudsete tagatisteta nende kvaliteedi, täpsuse, kättesaadavuse, usaldusväärsuse, kiiruse ja mis tahes otstarbeks sobivuse kohta. Liit, sealhulgas komisjon ja amet (Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet), ei vastuta järgmise eest. 2. Kosmose jälgimise ja seire puhul ei vastuta kosmose jälgimise ja seire alakomponendis osalevad liikmesriigid järgmise eest: kahju, mis tuleneb kosmose jälgimise ja seire teenuste osutamises esinevatest puudujääkidest või teenuse katkemisest, viivitusest kosmose jälgimise ja seire teenuste osutamisel; kosmose jälgimise ja seire teenuste kaudu esitatud teabe ebatäpsuse eest või meetmete eest, mis võetakse vastusena kosmose jälgimise ja seire teenuste osutamisele. Artikkel 72 Täiendav hankelepingute sõlmimise kord 1. Kaitstes liidu autonoomiat, võib avaliku sektori hankija nõuda, et pakkuja sõlmiks lepingu mis tahes osa suhtes sobival tasandil läbiviidava konkurentsipõhise hanke alusel allhankelepingu ettevõtjatega, kes ei kuulu pakkuja kontserni. Lepingute puhul, mille maksumus ületab 10 miljonit eurot, püüab avaliku sektori hankija tagada, et lepingu väärtusest vähemalt 30 % kohta sõlmitakse eri tasanditel läbiviidava konkurentsipõhise hanke alusel allhankeleping ettevõtjatega, kes ei kuulu põhipakkuja kontserni, eelkõige selleks, et võimaldada VKEde piiriülest osalemist kosmoseökosüsteemis. Pakkuja põhjendab allhanke nõude täitmatajätmist või 30 % eesmärgist kõrvalekaldumist. Avaliku sektori hankija võib väljavalimismenetluse dokumentidesse lisada konkreetsed nõuded, millega tagatakse, et peatöövõtjad järgivad lepingu täitmisel käesolevas määruses sätestatud hankepõhimõtteid, eelkõige seoses VKEde ja uute osalejate kaasamisega, konkurentsiga ja pideva võrdlemisega parimate turutingimustega. 2. Hanked, mis on seotud riiklike teenuste, teenuste järjepidevuse või artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis 3 osutatud eesmärkide täitmisega, eelkõige seoses julgeolekuga, loetakse finantsmääruse I lisa punkti 11.1 alapunktis c sätestatud kiireloomulisuse tingimusele vastavaks. Artikkel 73 Täiendavad sihttoetuse andmise eeskirjad 1. Liit võib rahastada kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamise põhimõtte kohaldamist. 2. Erandina finantsmääruse artikli 184 lõikest 6 võib vastutav eelarvevahendite käsutaja ühtsete määrade kohaldamisel lubada rahastada või kohustada rahastama toetusesaaja ET 94 ET  kaudseid kulusid kuni 25 % ulatuses meetme rahastamiskõlblikest otsestest kogukuludest. 3. Erandina finantsmääruse artiklist 207 ei tohi kolmandale isikule makstava rahalise toetuse maksimumsumma ületada 200 000 eurot. 4. Kosmose jälgimise ja seire partnerlust käsitatakse kosmose jälgimise ja seire sihttoetuse eelnevalt kindlaks määratud toetusesaajana. Artikkel 74 Eelarve kaudse täitmise täiendavad eeskirjad 1. Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 131 kohane kolmepoolne leping sõlmitakse nii määruse (EL) [XXX] [Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti tulevane asutamismäärus] kohaselt loodud ametiga kui ka Euroopa Kosmoseagentuuriga, mille kohaselt võib eelarve täitmisega seotud ülesanded usaldada [Kosmoseprogrammi Ametile] ja Euroopa Kosmoseagentuurile. 2. Kui amet või Euroopa Kosmoseagentuur loob kolmepoolse lepingu alusel korraldatava hanke jaoks pakkumuste hindamise komisjoni, võivad komisjoni ja vajaduse korral teise volitatud üksuse eksperdid jätta endale õiguse osaleda liikmetena pakkumuste hindamise komisjoni koosolekutel, saada juurdepääsu kõigile tulemustele ja osaleda läbivaatamiskoosolekutel. Selline osalemine ei mõjuta pakkumuste hindamise komisjoni tehnilist sõltumatust. 3. Erandina finantsmääruse artikli 62 lõikest 1 ja olenevalt komisjoni hinnangust liidu huvide kaitse kohta võib amet volitada talle või tema õigusjärglastele eelarve kaudse täitmise raames usaldatud ülesandeid täitma määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutusi komisjoni suhtes kohaldatavate eelarve kaudse täitmise tingimuste alusel. 4. Kui hanke- või sihttoetusmeetmeid rakendavad volitatud üksused eelarve kaudse täitmise kaudu, tuleb teavitus- ja levitamistegevuses ning hanke või sihttoetusega rahastatud mis tahes taristu, seadmete, sõidukite, asjade või olulise tulemuste puhul ära märkida liidu toetus ning kujutada Euroopa Liidu lippu (embleemi), samuti esitada märge rahastamise päritolu kohta (mis vajaduse korral tõlgitakse kohalikesse keeltesse) vastavalt komisjoni standardsetele teabevahetuseeskirjadele. Artikkel 75 Ülesanded 1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva jao alusel toetatavate meetmete sujuv toimimine, ning võivad anda oma panuse, tehes kättesaadavaks oma tehnilise pädevuse, oskusteabe ja abi, eriti ohutuse, julgeoleku ja sageduste jaotamise valdkonnas. See panus hõlmab muu hulgas nende valduses olevate või nende territooriumil asuvate andmete, teabe, teenuste ja taristu kättesaadavaks tegemist liidule, mis on vajalik meetmete nõuetekohaseks toimimiseks. Liikmesriigid vastutavad kohalikul tasandil oma territooriumil asuvate selliste tegevuskohtade turvalisuse akrediteerimise eest, mis on osa komponendi turvalisuse akrediteerimise alast, eelkõige teostavad kosmose jälgimise ja seire partnerluses osalevad liikmesriigid turvalisuse akrediteerimist artiklis 77 osutatud üldiste turvalisusnõuete alusel. ET 95 ET  2. Komisjonil on üldine vastutus käesolevas jaos osutatud komponentide rakendamise eest, sealhulgas julgeoleku valdkonnas, ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas, ning nende rakendamise üle järelevalve teostamise eest. 3. Komisjon teeb järgmist: a) haldab komponente või alakomponente, mida ei ole usaldatud teisele üksusele; b) määrab vastavalt kasutajanõuetele kindlaks nende komponentide prioriteedid ja pika perspektiivi arengusuunad ning teostab järelevalvet nende rakendamise üle; c) määrab kindlaks ja koordineerib komponentide rahvusvahelist mõõdet, et tagada sidusus liidu välistegevuse poliitikaga ja selle ühtne lähenemisviis. 4. Kui see on vajalik käesoleva peatüki kohase juhtimise, julgeoleku ja teenuste osutamise täpsemaks kindlaksmääramiseks ja täpsustamiseks, võib komisjon rakendusaktidega täiendada osutatavate teenuste kataloogi ning määrab kindlaks käesoleva peatüki kohaste komponentide ja nende pakutavate teenuste rakendamiseks ja arendamiseks vajalikud tehnilised- ja tegevusnõuded, olles kõigepealt konsulteerinud kasutajate ja muude sidusrühmadega.. Kõnealuste tehniliste ja tegevusnõuete kindlaksmääramisel peab komisjon vältima üldise turbeastme alandamist ja täidab tagasiühilduvuse nõuet. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikega 2. 5. Vajaduse korral võtab komisjon rakendusaktidega vastu meetmed, mis on vajalikud maapealse taristu asukoha kindlaksmääramiseks avatud ja läbipaistva menetluse teel, tagades usaldusväärse finantsjuhtimise ning liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku ja avaliku korra kaitse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikega 2. 6. Ametil on oma ülesanded ja komisjon võib talle usaldada muid ülesandeid kooskõlas määrusega (EL) [XXX] [Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti asutamismäärus]. 7. Tingimusel, et liidu huvid on kaitstud, võib Euroopa Kosmoseagentuurile anda järgmised ülesanded: a) positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise puhul: süsteemide ulatuslik edasiarendamine ning maapealse segmendi ja satelliitide osade projekteerimine ja arendamine, sealhulgas katsetamine ja valideerimine; b) Copernicuse puhul: i) kosmosekomponendi koordineerimine ja rakendamine ning selle edasiarendamine; ii) Copernicuse kosmosetaristu projekteerimine, arendamine ja ehitamine, sealhulgas selle taristu käitamine ja sellega seotud hanked, välja arvatud juhul, kui seda teevad muud üksused; iii) vajaduse korral juurdepääsu võimaldamine kolmandatelt isikutelt pärinevatele andmetele; c) Maa seire valitsustasandi teenuse puhul: uute Maa seire kosmosemissioonide ja nendega seotud maapealse segmendi osade projekteerimine ja arendamine; d) seoses järgmisega: i) turvalise ühenduse programmi IRIS²: riiklike teenuste määratlemise, kavandamise, arendamise, valideerimise ja kasutuselevõtu etappidega seotud arendus-, valideerimis- ja kasutuselevõtutegevuste ning riiklike teenuste osutamiseks vajaliku arendamise ja edasiarendamise järelevalve, tagades koordineerimise Euroopa Kosmoseagentuurile usaldatud ülesannete ja eelarve ning Euroopa Kosmoseagentuuri võimaliku panuse vahel, välja arvatud artikli 47 lõike 2 ET 96 ET  punktis a osutatud panustamise ja jagamisega seotud meetmed; ii) tehnilise oskusteabe pakkumine, sealhulgas komponentide rakendamise ajal. 4. Komisjoni hinnangu alusel võib Euroopa Kosmoseagentuurile usaldada muid ülesandeid, lähtudes käesoleva jao kohaste tegevuste vajadusest, tingimusel et need ülesanded ei dubleeri teise volitatud üksuse tegevust ja kui ülesannete eesmärk on suurendada kosmose poliitikaharu tegevuse rakendamise tõhusust. 5. Tingimusel et liidu huvid on kaitstud, võib komisjon usaldada käesoleva jao alusel toetatavate komponentide rakendamise täielikult või osaliselt ka asjaomastele üksustele, nagu Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsioon, Euroopa Keskkonnaamet, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Euroopa Meresõiduohutuse Amet, Euroopa Liidu Satelliidikeskus, Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus ja [Mercatori Rahvusvaheline Ookeanikeskus]. Artikkel 76 Pädevad asutused 1. Kui see on vajalik turvalisuse seisukohast tundlike komponentide, nagu positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise, Maa seire ja turvalise ühenduse jaoks, määrab iga selle komponendi osaline, kes on määratud teostama järelevalvet teenustele juurdepääsu üle, iga komponendi jaoks pädeva asutuse. Pädev asutus tagab, et: a) asjaomaste teenuste kasutamine on kooskõlas artiklis 77 osutatud üldiste turvalisusnõuetega; b) asjaomastele teenustele juurdepääsu õigused määratakse kindlaks ja neid hallatakse; c) asjaomaste teenuste kasutamiseks vajalikke kasutajaseadmeid ning nendega seotud elektroonilise side ühendusi ja teavet kasutatakse ja hallatakse vastavalt artiklis 77 osutatud üldistele turvalisusnõuetele; d) luuakse keskne kontaktpunkt, et aidata vajaduse korral kaasa urvariskidest ja - ohtudest teatamisele, eelkõige kosmose poliitikaharu raames välja töötatud teenuseid mõjutavate võimalike kahjulike elektromagnetiliste häirete avastamisele. 2. Erandina lõikest 1 on avaliku reguleeritud teenuse eest vastutavate asutuste tegevusele, ülesannetele ja toimimisele osutatud otsuse nr 1104/2011/EL artiklis 5. Artikkel 77 Juhtimise ja turvalisuse põhimõtted 1. Käesoleva jao kohaste konkreetsete tegevuste ja komponentide juhtimise põhimõtted põhinevad järgmisel: a) ülesannete ja kohustuste selge jaotus rakendamises osalevate üksuste vahel, tuginedes nende vastavatele pädevustele ning vältides ülesannete ja kohustuste kattumist või dubleerimist ning tagades seeläbi selge vastutuse; b) vajaduse korral juhtimisstruktuuri asjakohasus iga komponendi ja meetme konkreetsete vajaduste suhtes; c) tugev kontroll tegevuste ja komponentide üle, sealhulgas kulude, ajakava ja tulemuslikkuse range järgimine kõigi üksuste poolt nende vastava rolli ja ülesannete piires; ET 97 ET  d) läbipaistev ja kulutõhus haldamine; e) teenuste järjepidevus ja vajalik taristu järjepidevus, sealhulgas kaitse asjaomaste ohtude eest; f) komponentide pakutavate andmete, teabe ja teenuste kasutajate vajaduste ning nendega seotud teaduse ja tehnoloogia arengu süstemaatiline ja struktureeritud arvessevõtmine; g) pidevad püüdlused riske ohjata ja vähendada. 2. Käesoleva jao kohaste konkreetsete tegevuste ja komponentide julgeolekupõhimõtted põhinevad järgmisel: a) võetakse arvesse liikmesriikide kogemusi turvalisuse valdkonnas ja juhindutakse nende parimatest tavadest; b) kosmose poliitikaharu lahutamatuks osaks olevate ja nende territooriumil asuvate maapealse taristu kaitse tagamiseks võtavad liikmesriigid meetmeid, mis on vähemalt samaväärsed meetmetega, mis on vajalikud Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitseks nõukogu direktiivi 2008/114/EÜ tähenduses; c) kohaldatakse nõukogu ja komisjoni julgeolekureegleid, millega nähakse muu hulgas ette operatiivülesannete ja akrediteerimisega seotud ülesannete eraldamine; d) käsitatakse komisjoni artikli 68 lõikes 1 osutatud volitatud üksuste loodud kogu salastatud teabe koostajana; e) tagatakse, et määrusega (EL) [XXX] [Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti asutamismäärus] loodud turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab oma ülesandeid, ilma et see piiraks komisjoni või kõnealuste volitatud üksuste vastutust ning liikmesriikide pädevust seoses turvalisuse akrediteerimisega; f) komisjon edastab turvalisuse akrediteerimise otsused ja tuvastatud jääkriskid nõukogule teadmiseks. Komisjon võib võtta asjakohaseid meetmeid kooskõlas käesoleva määrusega; g) luuakse struktuur, et koordineerida eri komponentide riiklike teenuste toimimist asjaomaste komponentide jaoks määratud riiklike pädevate asutuste või riiklike üksustega. 3. Komisjon tagab, et iga uue komponendi kohta tehakse riski- ja ohuanalüüs ning olemasolevate komponentide riski- ja ohuanalüüse ajakohastatakse. Selle analüüsi põhjal määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks iga komponendi üldised turvalisusnõuded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Kui süsteemide toimimine võib mõjutada liidu või selle liikmesriikide julgeolekut, kohaldatakse vajaduse korral otsuses (ÜVJP) 2021/698 sätestatud menetlusi. Artikkel 78 Täiendavad eeskirjad salastatud teabe kaitse kohta 1. Käesoleva jao alusel toetatavate komponentidega seotud salastatud teabe vahetamise eelduseks on liidu ja kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vaheline salastatud teabe vahetamist käsitlev rahvusvaheline leping või vajaduse korral pädeva liidu institutsiooni või organi ja kolmanda riigi või rahvusvahelise ET 98 ET  organisatsiooni vahel sõlmitud salastatud teabe vahetamise kokkulepe ning selles sätestatud tingimused. 2. Kolmandates riikides elavad füüsilised isikud ja kolmandas riigis asutatud juriidilised isikud võivad töödelda kosmose poliitikaharuga seotud ELi salastatud teavet üksnes juhul, kui nende suhtes kohaldatakse kõnealustes kolmandates riikides julgeolekueeskirju, millega tagatakse kaitsetase, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on ette nähtud otsuses (EL, Euratom) 2015/444 sätestatud komisjoni julgeolekunormidega ja otsuse 2013/488/EL lisades esitatud nõukogu julgeolekueeskirjadega. Kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kohaldatavate julgeolekueeskirjade samaväärsus määratakse kindlaks liidu ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusele sõlmitud salastatud teabe kaitse lepingus, mis sisaldab vajaduse korral tööstusjulgeoleku küsimusi käsitlevaid sätteid, ning otsuse 2013/488/EL artiklit 13 arvesse võttes. 3. Füüsilisele või juriidilisele isikule, kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile võib anda juurdepääsu liidu salastatud teabele, kui seda peetakse konkreetsel juhul vajalikuks tulenevalt teabe laadist ja sisust, teabe saaja teadmisvajadusest ning liidule tuleneva kasu ulatusest, ning ilma et see piiraks otsuse 2013/488/EL artiklit 13 ning otsuses (EL, Euratom) 2015/444 sätestatud tööstusjulgeolekut reguleerivate normide kohaldamist. 4. JAGU TÖÖSTUSPOLIITIKA TOETAMINE JULGEOLEKU VALDKONNAS Artikkel 79 Erisätted tööstuspoliitika toetamiseks tsiviiljulgeoleku valdkonnas 1. Käesoleva jao alusel toetatavad meetmed aitavad kaasa artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldeesmärkide ja artikli 3 lõike 2 punktis f sätestatud erieesmärkide saavutamisele. 2. Toetust käesoleva jao kohastele meetmetele rahastatakse artikli 4 lõike 2 punktis e sätestatud eelarvest ja artikli 6 kohaselt määratud täiendavast rahalisest osalusest. 3. Meetmeid rakendatakse vastavalt I peatükis esitatud üldsätetele ja käesolevas jaos sätestatud täiendavatele eeskirjadele. Artikkel 80 Konkreetsed meetmed tööstuspoliitika toetamiseks tsiviiljulgeoleku valdkonnas 1. Tööstuspoliitika toetamine tsiviiljulgeoleku valdkonnas hõlmab eelkõige järgmisi rakendusvaldkondi: a) elutähtsa tsiviiltaristu turvalisus ja vastupanuvõime, eelkõige hübriidohtude suhtes; b) tehnoloogia, suutlikkus ja lahendused, mis on olulised kuritegevuse, eelkõige terrorismi ja vägivaldse äärmusluse, organiseeritud kuritegevuse ja küberruumi kasutades toime pandud kuritegevuse ennetamiseks ja neile reageerimiseks; c) tehnoloogia, suutlikkus ja lahendused kaupade ja isikute kontrollimiseks piiridel, piiride ja logistikakeskuste kaitseks, meresõidu turvalisuseks ning seireks ja tollijulgeolekuks; ET 99 ET  d) tsiviilvalmisolek nii looduslikeks kui ka inimtegevusest tingitud, juhuslikeks või tahtlikeks julgeolekuohtudeks. 2. Tööstuspoliitika toetamist tsiviiljulgeoleku valdkonnas rakendatakse eelkõige järgmiste tegevuste kaudu: a) teadusuuringud ja innovatsioon, laienemine, VKEde toetamine, oskuste arendamine ja tootmismeetmed; b) tehnoloogia ja lahenduste katsetamine ja valideerimine; c) tehnoloogia ja lahenduste kasutuselevõtt ja turul kasutuselevõtmine, eelkõige julgeolekuvaldkonna praktikute poolt; d) toetusmeetmed asjaomaste liidu õigusaktide ja poliitika väljatöötamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja täitmise tagamiseks. 3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud tegevuste kaudu antavat toetust võib anda mis tahes vormis, sealhulgas teadus- ja innovatsioonikoostöö kaudu, mis on sätestatud määruses (EL) [XXX][teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm] ja mis on kindlaks määratud tööprogrammi spetsiaalses sihtotstarbelises osas. 4. Käesoleva määruse eeskirjade kohaselt käesoleva jao alusel vastu võetud tööprogrammidesse integreeritakse spetsiaalne sihtotstarbeline osa ja tagatakse sidusus määruse (EL) [XXX] [teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“] alusel toetatava konkurentsivõime ja ühiskonna valdkonna tegevusega. Artikkel 81 Tulemuste omandiõigus 1. Kui liidu toetust antakse hanke vormis, kuuluvad tulemused liidule. 2. Kui liidu toetust antakse sihttoetuse vormis, on liidu institutsioonidel, organitel ja asutustel taotluse korral õigus kasutada tulemusi tustasuta, et töötada välja, rakendada ja jälgida olemasolevaid liidu poliitikaid või programme oma pädevusvaldkondades, ning õigus anda kolmandatele isikutele lihtlitsentse või nõuda, et vahendite saajad annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse tulemuste kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel tingimustel ilma all-litsentsimise õiguseta, kui sihttoetuslepingus ei ole sätestatud teisiti. 3. Mitteassotsieerunud kolmandates riikides asutatud õigussubjektidele või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksustele saadud tulemuste omandiõiguse üleandmiseks või tulemuste kasutamiseks ainulitsentside andmiseks peab komisjon või asjaomane liikmesriik või assotsieerunud riigi ametiasutused sellest eelnevalt teatama ja selle heaks kiitma kolme aasta jooksul pärast meetme lõppmakset tingimusel, et tagatakse liidu julgeolekuhuvide kaitse. Artikkel 82 Täiendavad sihttoetuse andmise eeskirjad 1. Tsiviiljulgeoleku valdkonnas võib liit tööstuse koordineerimis- ja toetusmeetmeid toetavate meetmete puhul katta kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamise põhimõtte kohaldamist. ET 100 ET  2. Erandina finantsmääruse artikli 184 lõikest 6 võib vastutav eelarvevahendite käsutaja ühtsete määrade kohaldamisel lubada rahastada või kohustada rahastama toetusesaaja kaudseid kulusid kuni 25 % ulatuses meetme rahastamiskõlblikest otsestest kogukuludest. VIII peatükk Lõppsätted Artikkel 83 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab komitee, mis on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses ja mis võib kokku tulla järgmistes koosseisudes: a) Euroopa Konkurentsivõime Fondi üldkomitee üldeesmärkidega seotud küsimustes või küsimustes, mis on seotud rohkem kui ühe artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärgiga; b) puhtale energiale ülemineku komitee artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärkidega seotud küsimustes; c) tervishoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse komitee artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärkidega seotud küsimustes; d) digiküsimuste komitee artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärkidega seotud küsimustes; e) kaitsetööstuse komitee artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärkidega seotud küsimustes; f) vastupanuvõime komitee artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärkidega seotud küsimustes; g) kosmosekomitee artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärkidega seotud küsimustes. Kosmosekomitee võib vastavalt oma töökorrale moodustada allkomiteesid ja töörühmi, näiteks kasutajate foorumi, et anda nõu kasutajanõuete aspektide, teenuste edasiarendamise ja kasutuselevõtu kohta; h) julgeolekutööstuse komitee artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis 4 sätestatud erieesmärkidega seotud küsimustes. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4 ja arvamust taotletakse sellelt komitee koosseisult, mis on küsitud arvamuse valdkonnas kõige pädevam. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5 ja arvamust taotletakse kõige enam asjaga seotud komitee koosseisult. 4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5. 5. Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui komitee liikmete lihtenamus seda taotleb. ET 101 ET  6. Lõike 1 punktides b–h nimetatud komiteed võivad kokku tulla eri koosseisudes või allkomiteedes, mis on kooskõlas poliitikaharude konkreetsete komponentidega. 7. Kooskõlas liidu sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega võib kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide või Euroopa Liidu muude institutsioonide, organite ja asutuste esindajaid kutsuda osalema vaatlejatena komitee koosseisude koosolekutel vastavalt komiteede töökorras sätestatud tingimustele ning võttes arvesse liidu julgeoleku ja avaliku korraga seotud huve. Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ei osale rahastamiskõlblikkusega seotud aruteludes, sealhulgas käesoleva määruse artiklitega 9 ja 10 seotud aruteludes. 8. Euroopa Kaitseagentuuril palutakse esitada oma seisukohad ja eksperditeadmised vaatlejana kaitsetööstuse komiteele. Euroopa välisteenistust kutsutakse samuti kaitsetööstuse komitee töös osalema. Artikkel 84 Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Käesolevas määruses osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile ajavahemikuks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2035. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesolevas määruses osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 85 Määruse (EL) 2021/696 muutmine 1. Määruse (EL) 2021/696 I, II ja III jaotis, artiklid 26, 27, 28, 30, 31, 32, 33, 43 ning VI, VII, VIII ja X jaotis tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2028. ET 102 ET  Artikkel 86 Määruse (EL) 2023/588 muutmine 2. Määruse (EL) 2023/588 I, II, III ja IV peatükk, artiklid 24, 25, 26, 28 ja 29 ning VII, VIII, IX ja X jaotis tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2028. Artikkel 87 Määruse [Euroopa kaitsetööstuse programm] muutmine 3. Määruse (EL) [Euroopa kaitsetööstuse programm] I ja II peatükk, välja arvatud Ukraina toetusvahendiga seotud sätted [kinnitatakse pärast Euroopa kaitsetööstuse programmi vastuvõtmist] ja V peatükk tunnistatakse kehtetuks [alates 1. jaanuarist 2028]. Artikkel 88 Kehtetuks tunnistamine 4. Alates 1. jaanuarist 2028 tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused: (a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm (programm „EL tervise heaks“) ajavahemikuks 2021–2027 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014; (b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240; (c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092; (d) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/783, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013. Artikkel 89 Üleminekusätted 1. Käesolev määrus ei mõjuta selliste meetmete jätkamist või muutmist, mis on algatatud vastavalt artiklis 85 osutatud alusaktidele, mida kohaldatakse kõnealuste meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni. 2. Käesolev määrus ei mõjuta kosmoseprogrammi määruse (EL) 2021/696 ja turvalise ühenduse programmi IRIS² määruse (EL) 2023/588 alusel vastu võetud rakendusakte. Kõnealused õigusaktid jäävad vajaduse korral jõusse kuni nende muutmiseni käesoleva määruse alusel, välja arvatud määruse (EL) 2023/588 artikli 36 lõike 4 kohaselt tehtud otsuste puhul. ET 103 ET  3. Artikli 4 lõikes 1 osutatud rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud ülemineku tagamiseks Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja esimeses lõigus osutatud alusaktide kohaselt vastu võetud meetmete vahel. Artikkel 90 Jõustumine 1. Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 2. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja ET 104 ET  FINANTS- JA DIGISELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3 1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3 1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3 1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3 1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3 1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 3 1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 4 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 5 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 5 1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 6 1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid .............................................................................. 6 2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8 2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8 2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8 2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 9 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 10 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10 3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 12 ET 1 ET  3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 12 3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 12 3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 17 3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 22 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 24 3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 24 3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 24 3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 24 3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 25 3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 25 3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 26 3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 26 3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 28 3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 28 3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 28 3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 29 4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 29 4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 30 4.2. Andmed ...................................................................................................................... 30 4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 31 4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 31 4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 32 ET 2 ET  1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond (edaspidi „ECF“), sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 182 lõikes3 kohane kaitseuuringute ja - innovatsiooni eriprogramm 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad Euroopa konkurentsivõime Üleminek puhtale energiale ja tööstuse süsinikuheite vähendamine Tervishoid, biotehnoloogia ja biomajandus Digitaalne juhtpositsioon Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmosesektor 1.3. Eesmärgid 1.3.1. Üldeesmärgid Üldeesmärk nr 1 – luua investeerimissuutlikkus, et toetada Euroopa konkurentsivõimet strateegiliste tehnoloogiate ja sektorite, sealhulgas innovatsiooni, süsinikuheite vähendamise ja vastupanuvõime valdkonnas, sujuvama investeerimistsükli kaudu alates alusuuringutest ja rakendusuuringutest kuni kasutuselevõtu ja tootmiseni. Üldeesmärk nr 2 – võimendada ELi eelarve rahastamisvahendeid, et kaasata erasektori, institutsioonilisi ja riiklikke investeeringuid strateegilise tehnoloogia ja sektorite toetamiseks, sealhulgas teadusuuringuteks ja innovatsiooniks ELis. 1.3.2. Erieesmärgid Erieesmärk nr 1 – edendada avaliku ja erasektori investeeringuid kogu investeerimistsükli jooksul, eelkõige teadusuuringuid ja innovatsiooni, ning kasutada paremini ära ELi eelarve riskide vähendamise potentsiaali, et maksimeerida selle ELi lisaväärtust Erieesmärk nr 2 – lihtsustada juurdepääsu ELi programmidest saadavale rahastamisele kasutajakesksete, kiiremate, lihtsustatud ja ühtlustatud menetluste kaudu ning parandada sidusust ELi vahendite vahel ja liikmesriikide investeeringutega Erieesmärk nr 3 – suurendada ja suunata investeeringuid ELi strateegilistesse sektoritesse ja tehnoloogiasse, sealhulgas nende aluseks olevatesse väärtusahelatesse, elutähtsasse taristusse, võimetesse ja oskustesse, ning süsinikuheite vähendamise, tervishoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse ning digi-, julgeoleku- ja vastupanuvõime, kaitsetööstuse ja kosmosesektori toetamiseks. 1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. Majanduslik mõju ET 3 ET  – Makromajanduslik tasuvus: eeldatavasti aitab see kaasa SKP kasvule, kiirendab investeerimiskulutusi ja lihtsustab protsesse. – Tõhusus ja tootlikkus: eeldatavasti vähendatakse halduskulusid ja integreeritakse juurdepääsupunktid, mis lihtsustab protsesse kiire majanduskasvuga tööstusharude ja idufirmade jaoks. – Lihtsustatud rahastamiskeskkond: väiksemad kulud ning otsinguaja,, toetusavalduste ettevalmistamise aja, teavitamiseni kuluva aja ja sihttoetuse saamiseni kuluva aja lühenemine hõlbustavad juurdepääsu rahastamisvahenditele, mis võib suurendada edumäärasid. – VKEde toetamine: ühte fondi koondumine oleks tõenäoliselt kasulik VKEdele, sest neil puuduvad tavaliselt vahendid keerukates ja killustatud süsteemides orienteerumiseks. Lisaks võib strateegiline keskendumine lõhkuvale innovatsioonile pakkuda VKEdele uusi võimalusi kiire majanduskasvuga valdkondades. – Turu konkurentsivõime: fondi eesmärk on suurendada Euroopa ettevõtete, sealhulgas VKEde ja idufirmade konkurentsivõimet, muutes rahastamise kättesaadavamaks ja strateegilisemaks. Algatusega toetatakse Euroopa strateegilist autonoomiat, vähendatakse sõltuvust välismaistest tarneahelatest ja sõltuvust välistest osalejatest ning tugevdatakse seeläbi ELi ettevõtjate turupositsiooni nii riigisiseselt kui ka kogu maailmas. Lisaks püütakse sellega paremini siduda teadusuuringud turu arenguga ja viia teadusuuringute prioriteedid kooskõlla tööstuse vajadustega, säilitades samal ajal alusuuringute alt üles suunatud lähenemisviisi. – Teadusuuringud ja innovatsioon: teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise prognoositavus jääks samaks nagu praegu, kooskõlas aluslepingust tulenevate kohustustega. Samal ajal võib ühte fondi koondumine, mis hõlmab kogu investeerimistsüklit, hõlbustada teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtmist turul ja siduda rakendusuuringud paremini tööstusprioriteetidega. Sotsiaalne mõju – Tööhõive ja oskused: suuremad investeerimismahud peaksid suurendama tööhõivet. Fond integreerib oskused, haridus- ja koolitusalgatused ühtsesse raamistikku, mis on kooskõlas tööstuse vajadustega sellistes strateegilistes sektorites nagu puhas tehnoloogia ja tehisintellekt. Selle lähenemisviisiga edendatakse sihtotstarbelisi investeeringuid ümber- ja täiendõppesse, tõhustatakse koostoimet hariduse, teadusuuringute ja ettevõtluse vahel ning võimaldatakse kiiret kohanemist esilekerkivate suundumustega. – Piirkondlik areng: strateegilistes piirkondades võib täheldada märkimisväärset majanduskasvu, mis meelitab ligi investeeringuid ja ettevõtlust. – Tervishoiusektori täiustamine: ühtlustatud mehhanismide eesmärk on vähendada halduskoormust ja kiirendada kriisidele reageerimist. Keskkonnamõju ET 4 ET  – Süsinikuheite vähendamise prioriteet: keskendumine süsinikuheite vähendamisele ja puhtale tehnoloogiale on kooskõlas ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga, mis võib suurendada positiivset kliimamõju. – Investeeringute ebakindlus: suur ebakindlus puhtasse tehnoloogiasse investeerimisel nõuab hoolikat tasakaalu prognoositavuse ja paindlikkuse vahel, et saavutada positiivsed keskkonnatulemused. 1.3.4. Tulemusnäitajad Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi. Seda algatust jälgitakse mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 tulemusraamistiku kaudu, mida käsitletakse eraldi ettepanekus. Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse eelarve tulemusraamistiku eeskirjad, sealhulgas programmide hindamise eeskirjad. 1.4. Ettepanek/algatus käsitleb  uut meedet  uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest44  olemasoleva meetme pikendamist  ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava EL seisab silmitsi konkurentsivõime lõhega teiste ülemaailmsete osalejatega võrreldes. Lisaks sellele, et USA ja Hiina on kriitilise tähtsusega sektorites ja peamistes innovatsiooniklastrites juhtpositsioonil, võimendavad kõnealused riigid oluliselt suuremat rahalist toetust teadusuuringutele ja innovatsioonile, kasutuselevõtule ja laienemisele. Seetõttu tuleb konkurentsivõime taastamiseks võetavaid meetmeid koordineerida ELi tasandil, et need oleksid tõeliselt tulemuslikud, rõhutades tungivat vajadust luua sihtotstarbeline fond selle tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks ning ELi pikaajalise majandusliku vastupanuvõime ja majanduskasvu tagamiseks. 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. ELi tasandi meetmete põhjused (eelhindamine) Ressursside koondamine ELi tasandil võib maksimeerida investeeringute mõju ja lisaväärtust kohapeal ning tuua kaasa mastaabisäästu investeerimisalgatustes, mis muudab need kulutõhusamaks kui siis, kui iga liikmesriik tegutseks iseseisvalt. Erasektori alainvesteeringud on ELis endiselt püsiv probleem, mis mõjutab paljusid eri liiki investeeringuid, sealhulgas taristut, innovatsiooni, rohe- ja digiüleminekut 44 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b. ET 5 ET  ning tööstussuutlikkust. Seda alainvesteerimist süvendavad killustatud kapitaliturud, mis takistab säästude tõhusat piiriülest jaotamist tootlikesse investeerimisvõimalustesse. Finantsturgude killustatus piirab piiriüleseid kapitalivooge, vähendab mastaapi ja suurendab investorite riske, mis mõjutab eelkõige VKEsid ja strateegilisi sektoreid. Nagu Draghi aruandes märgitakse, on EL praegu maha jäänud mitmes valdkonnas, sealhulgas tehnoloogia arengus, teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkuses, turu dünaamilisuses ja tööstussuutlikkuses. ELi tasandi meetmed on vajalikud, et toetada sellist liiki ja sellise ulatusega projekte, mida ei oleks võimalik teostada juhul, kui liikmesriigid tegutseksid üksi. ELi toetus loob kriitilise massi suurtele projektidele ja partnerlustele, et avaldada suuremat mõju ja täita üleeuroopalisi ühiskondlikke vajadusi ning võimendada samal ajal rohkem era- ja avaliku sektori investeeringuid. Lisaks on koostöö, mis edendab teadmiste edasikandumist ja riskijagamisvõimalusi, oluline tegur konkurentsivõime suurendamisel. Kogu ELi hõlmav lahendus edendaks mastaabisäästu ja sidusrühmade vahelist koostööd, mis on väga oluline teadmiste väärindamise ning organisatsioonilise ja tehnilise suutlikkuse parandamiseks. ELi rahastamine soodustab ulatuslikku koostööd sidusrühmade vahel ja piiriüleselt ning see vähendab ressursside ja jõupingutuste killustatust ning hõlbustab teadmussiiret sidusrühmade ja sektorite vahel alates alusuuringutest kuni ettevõteteni. ELi rahastamisega kõrvaldatakse riiklikud tõkked ja luuakse võrgustikud, mis loovad kriitilise massi selliste probleemide lahendamiseks nagu kliimaneutraalsus, elurikkuse vähenemine, saaste, digiüleminek, julgeolek või valmisolek, mida üksikud liikmesriigid üksi ei suuda lahendada. ELi rahastamine aitab kõrvaldada turutõrkeid ja mitteoptimaalseid investeerimistingimusi, nagu rohelisatasuga investeeringud ning suured taristuprojektid, mille sotsiaalne kasu kaalub üles erasektori tulu. Vähendades investeerimisriske ja stimuleerides sidusrühmade kaasamist, toetatakse ELi rahaliste vahenditega majanduslikult kasulikke projekte, mis muidu ei pruugi õnnestuda. See suurendab majanduslikku vastupanuvõimet, võimendab erasektori vahendeid, meelitab ligi kapitali ja suurendab tootlikkust kogu ELis, hoogustades SKP kasvu ja edendades pikaajalist stabiilsust. Koordineeritud rahastamisega tagatakse, et vahenditega lahendatakse ühiseid probleeme ja aidatakse edendada partnerlusi erasektoriga, kooskõlastades poliitilisi ja tööstusprioriteete. See kollektiivne lähenemisviis toetab läbimurdelist innovatsiooni ja strateegilisi eesmärke ning aitab ületada liikmesriikide vahelisi koordineerimispiiranguid. Oodatav ELi lisaväärtus (ex post) Euroopa Konkurentsivõime Fond pakub terviklikku poliitikameetmete kogumit, et kõrvaldada praegused puudujäägid ELi konkurentsivõimega seotud rahastamiskeskkonnas. Sellega loodaks ühtne investeerimissuutlikkus, et toetada strateegilisi sektoreid ja tehnoloogiat, hõlbustada sujuvat investeerimistsüklit teadusuuringutest kuni kasutuselevõtuni ELi tasandil ning tugevdada ELi investeerimissuutlikkust ja finantsvõimenduse vahendit. Euroopa Konkurentsivõime Fond lihtsustaks ja ühtlustaks vahendite taotlemise eeskirju ja nõudeid, kehtestades avalduse esitajate jaoks ühtse reeglistiku. See vähendaks keerukust, kõrvaldaks kattuvused ning võimaldaks ELil täielikult ära kasutada oma potentsiaali erakapitali ET 6 ET  kaasamiseks ja eelarve paindlikkuse suurendamiseks. Uus fond tugevdaks ka sidemeid teadusuuringute, innovatsiooni tootmise ja kasutuselevõtu vahel ning tagaks ELis dünaamilise majandusstruktuuri eesmärgiga edendada Euroopa vastupanuvõimet ja juhtpositsiooni ülemaailmse innovatsiooni ajastul. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid Mitme rahastamisvahendi koondamine ühtsesse InvestEU raamistikku 2020. aastal andis väärtuslikke õppetunde, mida uue fondi kavandamisel võimendatakse. Kogemustest nähtus, et eelmiste mitmeaastaste finantsraamistike eeskirjade ja menetluste killustatus ning paljusus tekitas ebatõhusust ja kattuvust nii poliitikaeesmärkide kui ka finantstehingute puhul. Üleminek ühtsele programmile, millel on tugev identiteet, üks eelarvevahendite käsutaja ning ühtsed rahastamiskõlblikkuse, järelevalve ja aruandluse nõuded, aitas lihtsustada juhtimist ja rakendamist. Need õppetunnid rõhutavad kasu, mida annab ühtlustatud ja lihtsustatud raamistik, millest juhindutakse uue fondi arendamisel, et tagada suurem tõhusus, läbipaistvus ja mõju kogu rahastamisahelas. 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärk on lihtsustada ja parandada ELi rahastamist, koondades 12 olemasolevat programmi ühte fondi ning tagades samal ajal tiheda seose teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga ning sidususe innovatsioonifondiga. Tänu sellele konsolideerimisele on selliste ELi programmide arv, millega koostoime saavutada, piiratud. Konkurentsivõime koordineerimise töövahendiga tagatakse koostoime riiklikult ja piirkondlikult eelnevalt eraldatud rahastamispakettidega. Eeldatakse, et tekib sünergia fondiga „Globaalne Euroopa“ ELi tööstuse ja ettevõtete konkurentsivõimega seotud aspektides kolmandates riikides (st ühinevates riikides, tärkava turumajandusega riikides ja areneva majandusega riikides). 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang Eelarve täitmisel peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond pakkuma liidu rahaliste vahendite täielikku kogumit ja tagama koostoime toetatavate poliitikavaldkondade vahel, eelkõige võimaldades lihtsustatud ühiseid väljavalimismenetlusi, et saavutada eesmärke, mis on seotud rohkem kui ühe poliitikavaldkonnaga. Rahastamine peaks keskenduma poliitikaeesmärkide saavutamisele. Seega tuleks peamise lihtsustamismeetmena püüda kuludega sidumata rahastamise võimalikult laialdase kasutamise kaudu kaotada koormav finantsaruandlus. ET 7 ET  1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus  piiratud kestus –  hõlmab ajavahemikku 1.1.2028–31.12.2034 –  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2028– 2034 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2028–2040.  piiramatu kestus – Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA, – millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid  Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt –  oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali; –  rakendusametite kaudu  Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega  Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: –  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele –  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustada) –  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile –  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele –  avalik-õiguslikele asutustele –  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised –  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised; –  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis –  liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga. Märkused Euroopa Konkurentsivõime Fondi tuleks rakendada otsese ja kaudse eelarve täitmise raames. Määratud rakendusviis peaks kajastama kindlaksmääratud vajadusi suunatuse, paindlikkuse ja tõhususe järele, mida on vaja Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärkide saavutamiseks. ET 8 ET  Igal juhul tuleks Euroopa Konkurentsivõime Fondi vahendeid anda viisil, mis sobib kõige paremini selle eesmärkide saavutamiseks, piirates samal ajal vahendite saajate halduskoormust absoluutse miinimumini. ET 9 ET  2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid Euroopa Konkurentsivõime Fondi üldist mõju hinnatakse selle hindamise käigus. Komisjon avaldab hiljemalt neli aastat pärast programmi rakendamise algust rakendusaruande, et hinnata eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Komisjon viib hiljemalt kolm aastat pärast programmi programmitöö perioodi lõppu läbi tagasiulatuva hindamise, et hinnata programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust. Euroopa Konkurentsivõime Fondi volitatud üksused annavad komisjonile korrapäraselt aru kooskõlas käesoleva määruse, tulemusraamistiku ja finantsmäärusega. Komisjon jälgib Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamise tulemuslikkust nii otsese kui ka kaudse eelarve täitmise raames. Otsese eelarve täitmise puhul kohaldab komisjon finantsmääruse 3. peatükis sätestatud eeskirju ja menetlusi. Kaudse eelarve täitmise puhul kohaldavad volitatud üksused oma eeskirju ja menetlusi, mille vastavust finantsmääruse artiklile 157 on hinnatud selles sätestatud nõuetele vastavaks. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus Konkurentsivõime toetamiseks on vaja nii otsese kui ka kaudse eelarve täitmise meetmeid. Fondi terviklik ülesehitus võimaldab fondil toetada Euroopa projekte kogu investeerimistsükli vältel alates teadus- ja arendustegevusest kuni tehnoloogia, teenuste ja lahenduste tutvustamise ja turul kasutuselevõtmiseni. Fond saab paindlikult kasutusele võtta finantsmäärusega ette nähtud finantsvahendite täieliku kogumi, sealhulgas sihttoetused, rahastamisvahendid ja hanked. Fond pakub ka lihtsustatud eeskirju, millega kiirendatakse sihttoetuste andmiseks kuluvat aega ja vähendatakse halduskoormust. Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendatakse otsese eelarve täitmise raames Euroopa projektidele antavate sihttoetuste kaudu ning otse või kaudselt ECFi InvestEU instrumendi kaudu. Euroopa Konkurentsivõime Fondi projektinõustamist ja VKEde valdkonnaülest toetustegevust rakendatakse kaudse või otsese eelarve täitmise kaudu, sõltuvalt abi laadist. ECFi InvestEU instrumenti rakendatakse peamiselt kaudse eelarve täitmise raames volitatud üksuste kaudu, kes reeglina aitavad kaasa ka vahendite lõplikele saajatele antavale toetusele. Sõltuvalt poliitiliste eesmärkide saavutamise vajadusest kaalutakse ka eelarve otsese täimise viise. Komisjon sõlmib volitatud üksustega tagatislepingud ja/või rahalist toetust käsitlevad lepingud. Kui InvestEU määruse alusel on rakenduspartneriga juba sõlmitud tagatisleping, võib komisjon otsustada seda lepingut muuta, et lisada sellesse ELi täiendav rahaline toetus Euroopa Konkurentsivõime Fondist. Volitatud üksused koosnevad Euroopa Investeerimispanga Grupist, rahvusvahelistest finantseerimisasutustest, liikmesriikide tugipankadest ja finantseerimisasutustest ning muudest finantsvahendajatest, mis on reguleeritud ja/või pangandussektori ET 10 ET  järelevalve all olevad liidu asutused. Liidu rahastatavat toetust annavad volitatud üksused vastavalt nende eeskirjadele ja menetlustele. Volitatud üksused esitavad komisjonile iga-aastased auditeeritud finantsaruanded, liidu vahendite haldaja kinnitused ning auditite ja kontrollide kokkuvõtted kooskõlas finantsmääruse artikliga 158. 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta Euroopa Konkurentsivõime Fondi peamised riskid on järgmised: komisjoni mainerisk pettuse, kuritegeliku või ebaseadusliku tegevuse korral; risk, et ELi vahendeid kasutatakse ebatõhusalt, kui tegemist on Euroopa projektidega, millel puudub ELi lisaväärtus või millel on väga piiratud lisaväärtus; finantsrisk, mis tuleneb sihttoetuse saajatele või volitatud üksustele alusetult makstud summadest või komisjonile võlgnetavatest summadest, mis tuleb ELi eelarvesse tagasi nõuda. Nende riskidega tegelemise sisekontrolliraamistik põhineb komisjoni sisekontrolli põhimõtete rakendamisel ja täpsemalt järgmisel: volitatud üksuste sambapõhised eelhindamised; kuna volitatud üksused kannavad reeglina osa riskist, on liidu ja volitatud üksuse huvid omavahel kooskõlas, mis leevendab ohtu eelarvele; ECFi InvestEU instrumendi raames tehtavad rahastamis- ja investeerimistoimingud tehakse vastavalt volitatud üksuste töökorrale ja usaldusväärsele pangandustavale. Valitud volitatud üksused ja komisjon sõlmivad tagatislepingu või rahalist toetust käsitleva lepingu, milles sätestatakse rakendamisega seotud üksikasjalikud sätted ja menetlused. Menetlused ELi vahenditest toetatavate projektide valimiseks kas otse komisjoni poolt või kaudselt volitatud üksuste poolt; ELi tagatise kasutamiseks luuakse spetsiaalne juhtimisstruktuur (st investeeringute komitee). volitatud üksuste aruandlus ja järelevalve, sealhulgas auditeeritud finantsaruanded, liidu vahendite haldaja kinnitused ning auditite ja kontrollide kokkuvõtted; välisaudiitorite, siseauditi talituse või Euroopa Kontrollikoja järelauditid ja komisjoni tehtavad kontrollid, sealhulgas aruandluse ja järelevalve kaudu ning Euroopa Konkurentsivõime Fondi hindamised, sealhulgas rakendamise vahearuanne ja järelhindamine. 2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) Vastutav eelarvevahendite käsutaja tagab kulutõhusa sisekontrollisüsteemi, et hoida veariski eeldatav tase (maksete tegemisel ja lõpetamisel) alla 2 % olulisuse piirmäära. Komisjoni kehtestatud järelauditid ja -kontrollid ning kaudse eelarve täitmise korral aruandlus, auditite ja kontrollide kokkuvõte ning volitatud üksuste esitatud liidu ET 11 ET  vahendite haldaja kinnitused annavad veariskist õiglase ja usaldusväärse ülevaate ning võimaldavad tõhusalt uurida pettuse märke. Lisaks peaksid sihttoetuste puhul aitama riskide maandamisele ja kontrollide kulutõhususele kaasa ka toetusavalduste eelkontroll enne sihttoetuslepingute allkirjastamist ja toetuskõlblikkuse eeskirjade selgitamine. Rahastamis- ja investeerimistoimingute ning nõustamisülesannete puhul peaksid komisjoni ja volitatud üksuste tehtavad eelkontrollid koos rahastamiskõlblikkuse eeskirjade selgitamisega samuti aitama maandada riske ja suurendada kontrollide kulutõhusust. Seoses komisjoni sisekontrollidega tekivad ELi eelarves tehtud kontrollidega seotud kulud. Lisaks võivad kulud tekkida ka volitatud üksustele nende sisekontrollidega seoses makstavate haldustasude tõttu. 2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed Nii otsese kui ka kaudse eelarve täitmise puhul võtab komisjon asjakohaseid meetmeid tagamaks, et Euroopa Liidu finantshuve kaitstakse pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja eeskirjade eiramise avastamise korral alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki sihttoetuse saajaid, volitatud üksusi, finantsvahendajaid ja vahendite lõplikke saajaid, kes on saanud liidu toetust. Euroopa Pettustevastasel Ametil on õigus teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi ettevõtjate puhul, keda selline rahaline toetus otseselt või kaudselt puudutab. Sellega seoses rakendab komisjon mitmeid meetmeid, näiteks: – Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamisega seotud otsused, kokkulepped ja lepingud annavad komisjonile, sealhulgas Euroopa Pettustevastasele Ametile ja kontrollikojale selgesõnaliselt õiguse teha auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi; – avalduse esitajaid, pakkujaid ning finantsvahendajaid ja vahendite lõplikke saajaid kontrollitakse avaldatud menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide ning varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemi alusel ning – jälgitakse kulude ja rahalise toetuse rahastamiskõlblikkuse eeskirju. ET 12 ET  3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Kulu Eelarverida liik Rahaline osalus Kand idaatr Muu iigid Liige d Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik EFT ja Nr ndatu kolm Muu A poten d/liig anda sihtotstarb riigi tsiaal enda d eline tulu d sed mata riigi kandi d daadi d 04 01 01 – Euroopa Liig 2 Konkurentsivõime Fondi enda JAH JAH JAH JAH/ toetuskulud mata 04 02 01 – Üleminek puhtale Liig 2 energiale ja tööstuse enda JAH JAH JAH JAH süsinikuheite vähendamine tud 04 02 02 – Tervishoid, Liig biotehnoloogia, 2 põllumajandus ja enda JAH JAH JAH JAH tud biomajandus Liig 04 02 03 – Digitaalne 2 enda JAH JAH JAH JAH juhtpositsioon tud 04 02 04 – Vastupanuvõime Liig 2 ja julgeolek, kaitsetööstus ja enda JAH JAH JAH JAH kosmosesektor tud 04 02 05 – Projektinõustamis- Liig 2 ja valdkonnaülesed meetmed enda JAH JAH JAH JAH tud 04 02 06 – Rahaline toetus Liig 2 ECFi InvestEU instrumendile enda JAH JAH JAH JAH tud ET 13 ET  3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: 3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud Miljardites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr 2 Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE FINANTSRAAMIS DG TIK 2028–2034 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 KOKKU Tegevusassigneeringud Kulukohustus (1a 04 02 01 – Üleminek puhtale energiale ja tööstuse süsinikuheite ed ) 2,954 3,516 3,586 3,919 3,997 4,077 4,159 26,210 vähendamine (2a Maksed ) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Kulukohustus (1b 04 02 02 – Tervishoid, biotehnoloogia, põllumajandus ja ed ) 2,318 2,702 2,764 3,049 3,117 3,186 3,256 20,393 biomajandus (2b Maksed ) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Kulukohustus (1a ed ) 5,833 6,857 7,004 7,701 7,865 8,032 8,202 51,493 04 02 03 – Digitaalne juhtpositsioon (2a Maksed ) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Kulukohustus (1a 14,16 16,71 17,06 18,72 19,11 19,51 19,92 04 02 04 – Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja ed ) 125,204 2 3 3 3 4 3 0 kosmosesektor (2a Maksed ) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Kulukohustus (1a ed ) 143 143 142 143 143 143 143 1,000 04 02 05 – Projektinõustamis- ja valdkonnaülesed meetmed (2a Maksed ) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Kulukohustus (1a 04 02 06 – Rahaline toetus ECFi InvestEU instrumendile ed ) 1,000 1,500 1,500 1,500 1,500 1,500 1,500 10,000 ET 14 ET  (2a Maksed ) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. 45 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 04 01 01 – Euroopa Konkurentsivõime Fondi toetuskulud –3 p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. = 1a Kulukohustus 26,41 31,43 32,05 35,05 35,73 36,45 37,18 ed + 234,300 1b 0 1 9 3 6 1 0 DG <…….> +3 assigneeringud KOKKU = 2a Maksed + p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. 2b +3 Optional: if more than one DG is involved in the proposal, please fill in the below tables; if not, please delete them. Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE DG: <…….> FINANTSRAAMISTIK 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028–2034 KOKKU Tegevusassigneeringud Kulukohustused (1a) 0 Eelarverida Maksed (2a) 0 Kulukohustused (1b) 0 Eelarverida Maksed (2b) 0 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud Eelarverida –3 0 DG <…….> assigneeringud 0 0 0 Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0 0 0 0 0 KOKKU Maksed = 2a + 2b + 3 0 0 0 0 0 0 0 0 45 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus. ET 15 ET  Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028–2034 KOKKU Tegevusassigneeringud Kulukohustused –4 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU Maksed –5 0 0 0 0 0 0 0 0 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad –6 0 0 0 0 0 0 0 0 haldusassigneeringud KOKKU RUBRIIGI <….> assigneeringud Kulukohustused 10 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU Mitmeaastase Maksed 11 0 0 0 0 0 0 0 0 finantsraamistiku ==================================================================================================== Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 Halduskulud46 Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE DG: <…….> FINANTSRAAMISTIK 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028–2034 KOKKU  Personalikulud 0 0 0 0 0 0 0 0  Muud halduskulud 0 0 0 0 0 0 0 0 46 ET 16 ET  DG <…….> Assigneeringud 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU (Kulukohustuste Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4 kogusumma = maksete 0 0 0 0 0 0 0 0 assigneeringud KOKKU kogusumma) miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028–2034 KOKKU RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud Kulukohustused 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku Maksed 0 0 0 0 0 0 0 0 ================================================================================================= Optional: if the proposal is partly or fully financed from external assigned revenues, fill in the table in Section 3.2.1.2. If not, please delete the whole section. 3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr MITMEAASTANE DG: <…….> Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta FINANTSRAAMISTIK ET 17 ET  2028–2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 Tegevusassigneeringud Kulukohustused (1a) 0 Eelarverida Maksed (2a) 0 Kulukohustused (1b) 0 Eelarverida Maksed (2b) 0 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud47 Eelarverida –3 0 = 0 0 0 1a DG <…….> Kulukohustused + 0 0 0 0 0 1b +3 = 0 0 0 2a assigneeringud KOKKU Maksed + 0 0 0 0 0 2b +3 ================================================================================================ Mandatory table MITMEAASTANE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 Kulukohustused –4 0 0 0 0 0 0 0 0 Tegevusassigneeringud KOKKU –5 Maksed 0 0 0 0 0 0 0 0 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad –6 0 0 0 0 0 0 0 0 haldusassigneeringud KOKKU 47 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus. ET 18 ET  RUBRIIGI <….> assigneeringud Kulukohustused 10 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku Maksed 11 0 0 0 0 0 0 0 0 ==================================================================================================== Mandatory table Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028–2034 KOKKU Tegevusassigneeringud Kulukohustused –4 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU Maksed –5 0 0 0 0 0 0 0 0 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad –6 0 0 0 0 0 0 0 0 haldusassigneeringud KOKKU RUBRIIGI <….> assigneeringud Kulukohustused 10 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU Mitmeaastase Maksed 11 0 0 0 0 0 0 0 0 finantsraamistiku Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028–2034 KOKKU • –4 0 0 0 0 0 0 0 0 Tegevusassigneeringud Kulukohustused KOKKU (kõik rubriigid) Maksed –5 0 0 0 0 0 0 0 0 • Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud –6 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU (kõik rubriigid) Rubriikide 1‒3 assigneeringud Kulukohustused 10 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU Mitmeaastase Maksed 11 0 0 0 0 0 0 0 0 ET 19 ET  finantsraamistiku (vajalikud vahendid) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 Halduskulud48 miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE Euroopa Konkurentsivõime Fond FINANTSRAAMISTIK 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028–2034 KOKKU  Personalikulud 164,911 164,911 164,911 164,911 164,911 164,911 164,911 1 154,377  Muud halduskulud 11,00 11,00 11,00 11,00 11,00 11,00 11,00 77,00 KOKKU Assigneeringud 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 1 231,377 (Kulukohustuste Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI kogusumma = 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 1 231,377 4 assigneeringud KOKKU maksete kogusumma) miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028–2034 KOKKU RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud Kulukohustused 0 0 0 0 0 0 0 0 48 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel. ET 20 ET  KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku Maksed 0 0 0 0 0 0 0 0 3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (not to be completed for decentralised agencies) kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et näidata KOKKU 2028 2029 2030 2031 finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Märkige eesmärgid ja väljundid VÄLJUNDID Väljun Väljun di Kesk dite Kulud Arv Arv Arv Arv Arv Arv Arv  49 mine Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu liik arv kokku kulu kokku 50 ERIEESMÄRK nr 1 … - Väljund - Väljund - Väljund Erieesmärk nr 1 kokku ERIEESMÄRK nr 2 ... - Väljund Erieesmärk nr 2 kokku KOKKU 49 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 50 Vastavalt punktile 1.3.2. „Erieesmärgid“. ET 21 ET  3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: 3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028– HEAKSKIIDETUD EELARVE 2034 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 KOKKU RUBRIIK 4 Personalikulud 164,911 164,911 164,911 164,911 164,911 164,911 164,911 1 154,377 Muud halduskulud 11,000 11,000 11,000 11,000 11,000 11,000 11,000 77,000 RUBRIIK 4 kokku 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 1 231,377 RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud Personalikulud p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Muud halduskulud p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. kokku KOKKU p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. 3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028– SIHTOTSTARBELINE 2034 VÄLISTULU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 KOKKU RUBRIIK 4 Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 RUBRIIK 4 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 kokku KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 3.2.3.3. Assigneeringud kokku HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028– + SIHTOTSTARBELINE 2034 VÄLISTULU KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 KOKKU RUBRIIK 4 Personalikulud 164,911 164,911 164,911 164,911 164,911 164,911 164,911 1 154,377 Muud halduskulud 11,000 11,000 11,000 11,000 11,000 11,000 11,000 77,000 RUBRIIK 4 kokku 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 1 231,377 RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 kokku ET 22 ET  KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 3.2.4. Hinnanguline personalivajadus  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: 3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina51 HEAKSKIIDETUD Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta EELARVE 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034  Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) 20 01 02 01 (komisjoni peakorteris 824 824 824 824 824 824 824 ja esindustes) 20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0 04 01 01 11 (kaudne 45 45 45 45 45 45 45 teadustegevus) Otsene teadustegevus 0 0 0 0 0 0 0 Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0 • Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja 99 99 99 99 99 99 99 riikide lähetatud eksperdid) 20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud 0 0 0 0 0 0 0 eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) Haldustoetuse – peakorteris 168 168 168 168 168 168 168 eelarverida – ELi [XX.01.YY.YY] 0 0 0 0 0 0 0 delegatsioonides 04 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse 25 25 25 25 25 25 25 teadustegevuse valdkonnas) Lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese 0 0 0 0 0 0 0 teadustegevuse valdkonnas Muud eelarveread (märkige) - 0 0 0 0 0 0 0 Rubriik 7 Muud eelarveread (märkige) - 0 0 0 0 0 0 0 Rubriigist 7 välja jäävad kulud KOKKU 1 161 1 161 1 161 1 161 1 161 1 161 1 161 3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034  Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) 51 Please specify below the table how many FTEs within the number indicated are already assigned to the management of the action and/or can be redeployed within your DG and what are your net needs. ET 23 ET  20 01 02 01 (komisjoni 0 0 0 0 0 0 0 peakorteris ja esindustes) 20 01 02 03 (ELi 0 0 0 0 0 0 0 delegatsioonides) 04 01 01 11 (kaudne 0 0 0 0 0 0 0 teadustegevus) Otsene teadustegevus 0 0 0 0 0 0 0 Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0 • Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja 0 0 0 0 0 0 0 riikide lähetatud eksperdid) 20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud 0 0 0 0 0 0 0 eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) Haldustoetuse – peakorteris 0 0 0 0 0 0 0 eelarverida – ELi [XX.01.YY.YY] 0 0 0 0 0 0 0 delegatsioonides 04 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse 0 0 0 0 0 0 0 teadustegevuse valdkonnas) Lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese 0 0 0 0 0 0 0 teadustegevuse valdkonnas Muud eelarveread (märkige) - 0 0 0 0 0 0 0 Rubriik 7 Muud eelarveread (märkige) - 0 0 0 0 0 0 0 Rubriigist 7 välja jäävad kulud KOKKU 0 0 0 0 0 0 0 3.2.4.3. Personalivajadus kokku HEAKSKIIDETUD Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta EELARVE + SIHTOTSTARBELINE 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 VÄLISTULU KOKKU  Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) 20 01 02 01 (komisjoni peakorteris 824 824 824 824 824 824 824 ja esindustes) 20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0 04 01 01 11 (kaudne 45 45 45 45 45 45 45 teadustegevus) Otsene teadustegevus 0 0 0 0 0 0 0 Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0 • Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja 99 99 99 99 99 99 99 riikide lähetatud eksperdid) 20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud 0 0 0 0 0 0 0 eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) Haldustoetuse – peakorteris 168 168 168 168 168 168 168 eelarverida – [XX.01.YY.YY] 0 0 0 0 0 0 0 delegatsioonides ET 24 ET  04 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse 25 25 25 25 25 25 25 teadustegevuse valdkonnas) Lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese 0 0 0 0 0 0 0 teadustegevuse valdkonnas Muud eelarveread (märkige) - 0 0 0 0 0 0 0 Rubriik 7 Muud eelarveread (märkige) - 0 0 0 0 0 0 0 Rubriigist 7 välja jäävad kulud KOKKU 1 161 1 161 1 161 1 161 1 161 1 161 1 161 Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina) Kaetakse komisjoni Lisapersonal talituste olemasolevast personalist Rahastatakse Rahastatakse BA Rahastatakse rubriigist 7 või ridadelt tasudest teadusuuringute eelarveridadelt Ametikohtade 739 130 ei kohaldata loeteluga ette nähtud ametikohad Koosseisuväline 247 10 35 personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamise juhtimine ning sise- ja väliskoordineerimine Eelarve täitmine kõigi Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikaharude raames ECFi InvestEU instrumendi rakendamine Projektinõustamis- ja valdkondadevaheliste meetmete rakendamine Koosseisuvälised töötajad Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamise juhtimine ning sise- ja väliskoordineerimine Eelarve täitmine kõigi Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikaharude raames ECFi InvestEU instrumendi rakendamine Projektinõustamis- ja valdkondadevaheliste meetmete rakendamine ET 25 ET  3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta. Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 4 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal. Rubriikide 1–4 assigneeringud tuleks kajastada järgmiselt: „Poliitikavaldkondade IT-kulud, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega. Digi- ja IT- Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE assigneeringud FINANTSRAAMISTI KOKKU K 2028–2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 RUBRIIK 4 9520200 9520200 9520200 9520200 9520200 9520200 Institutsiooni 9520200 66641400 tasandi IT-kulud 9520200 9520200 9520200 9520200 9520200 9520200 RUBRIIK 4 kokku 9520200 66641400 RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud 1447250 1447250 1447250 1447250 1447250 1447250 10130750 Poliitikavaldkonda de IT-kulud 1447250 rakenduskavadele RUBRIIGIST 4 1447250 1447250 1447250 1447250 1447250 1447250 10130750 välja jäävad kulud 1447250 kokku 1096745 1096745 1096745 1096745 1096745 1096745 1096745 KOKKU 76772150 0 0 0 0 0 0 0 3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga Ettepanek/algatus:  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist 3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus Ettepanek/algatus:  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist ET 26 ET   näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine: assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Kokku 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 Nimetage kaasrahastav asutus Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU 3.3. Hinnanguline mõju tuludele  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:  omavahenditele  muudele tuludele  märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 52 Jooksval Ettepaneku/algatuse mõju eelarveaastal Tulude eelarverida kättesaadavad Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta assigneeringud 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 Artikkel …. Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. […] Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave). […] 4. DIGIMÕÕDE 4.1. Diginõuded • Leitakse, et ettepanek on digitaalselt asjakohane, kuna sellega luuakse uusi andmeseeriaid. See tugineb siiski programmi „InvestEU“ käsitleva määruse digiraamistikule, eelkõige seoses programmi „InvestEU“ juhtimisteabe süsteemiga, mida kohandatakse, et võtta arvesse Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamist, eelkõige seoses andmevahetusega volitatud üksustega (rakendus- ja nõustamispartnerid), investeeringute komitee liikmete ja muude 52 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist. ET 27 ET  komisjoni talitustega. 4.2. Andmed • Komisjoni ja volitatud üksuste vaheline andmevahetus põhineb asjaomastes lepingutes sätestatud nõuetel. See sisaldab tegevus-, finants- ja riskiandmeid, mida esitatakse korrapäraselt (nt perioodilised aruanded) ja juhtumipõhiselt (nt volitatud üksuste poolt toimingute esitamiseks). • Andmete vahetamine investeeringute komitee liikmetega piirdub toimingutega, mille volitatud üksused esitavad investeeringute komiteele. 4.3. Digilahendused • Programmi „InvestEU“ olemasolevat juhtimisteabe süsteemi kohandatakse ja kasutatakse ECFi InvestEU instrumendi ja projektinõustamise rakendamiseks. 4.4. Koostalitlusvõime hindamine • Programmi „InvestEU“ juhtimisteabe süsteemi kasutatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi jaoks ja see säilitab oma koostalitlusvõime omadused, eelkõige järgmiste komisjoni IT-vahendite abil: Secunda+, Ares, Decide ja komisjonisisene teavitussüsteem. 4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed • Komisjon töötab Euroopa Konkurentsivõime Fondi jaoks välja programmi „InvestEU“ juhtimisteabe süsteemi kohandamiseks mõeldud IT-projekti ja rakendab seda. Sellesse tuleks kaasata süsteemi peamised kasutajad (komisjoni kasutajad, rakendus- ja nõustamispartnerite kasutajad ning investeeringute komitee liikmed). ET 28 ET  Lisa 1: Huvigrupid, kellele esitati arvamuse saamiseks EKFi loomise määruse eelnõu Asutus E-post Alexela [email protected] Arenguseire Keskus [email protected] Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti [email protected] Liit Autoettevõtete Liit [email protected] Auvetech [email protected] Balti Keskkonnafoorum [email protected] Circkle K [email protected] Edelaraudtee [email protected] Eesti Biogaasi Assotsiatsioon [email protected] Eesti Biokütuste Ühing [email protected] Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected] Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit [email protected] Eesti Energia [email protected] Eesti Gaas [email protected] Eesti Gaasiliit [email protected] Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing [email protected] Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected] Eesti Kaupmeeste Liit [email protected] Eesti Keemiatööstuse Liit [email protected] Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon [email protected] Eesti Keskkonnauuringute Keskus [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] Eesti Korteriühistute Liit [email protected] Eesti Laevaomanike Liit [email protected] Eesti Lennuakadeemia [email protected] Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected] Eesti Logistika ja Ekspedeerimise [email protected] Assotsiatsioon Eesti Maaülikool [email protected] Eesti Masinatööstuse Liit [email protected] Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit [email protected] Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda [email protected] Eesti Raudtee [email protected] Eesti Rooma Klubi [email protected] Eesti Sadamate Liit [email protected] Eesti Soojustehnikainseneride Selts [email protected] Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon [email protected] Eesti Taastuvenergia Koda [email protected] Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing [email protected] 1 Eesti Teadusagentuur [email protected] Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon [email protected] Eesti Tuuletehnoloogia Liit [email protected] Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing [email protected] Eesti Vesinikuklaster [email protected] Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate [email protected] Assotsiatsioon Eesti Transpordikütuse Ühing [email protected] Eestimaa Looduse Fond [email protected] Efenco OÜ [email protected] Elcogen [email protected] Elektrilevi [email protected] Elering [email protected] Elron [email protected] Enefit Green [email protected] Energiasalv [email protected] Erametsaliit [email protected] Estiko [email protected] Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus [email protected] Fermi Energia OÜ [email protected] Fridays for future [email protected] Graanul Invest AS [email protected] Harjumaa Ühistranspordikeskus [email protected] Ida-Viru Ühistranspordikeskus [email protected] Kagu Ühistranspordikeskus [email protected] Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut [email protected]; [email protected] (KBFI) Keskkonnainvesteeringute Keskus [email protected] Keskkonnaõiguste Keskus [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnaagentuur [email protected] Kiviõli Keemiatööstus [email protected] Konkurentsiamet [email protected] Logistika ja Sadamate Liit [email protected] Meretööstuse Liit [email protected] MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon [email protected] MTÜ Linnalabor [email protected] Noorte keskkonnanõukogu [email protected] Operail [email protected] Pakri teadus- ja tööstuspark [email protected] Parox Energy OÜ [email protected] Powerup Technologies [email protected] PRIA [email protected] 2 Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus [email protected] Pärnumaa Ühistranspordikeskus [email protected] Rail Baltic Estonia OÜ [email protected] Riigikogu Vesinikutehnoloogia toetusrühm [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Saare Wind [email protected] Saarte Liinid [email protected] Scania [email protected] Skeleton Technologies [email protected] Skycorp [email protected] Starfeld OÜ [email protected] Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna [email protected] Keskus Sunly [email protected] Taastuvenergia Klubi [email protected] Tallink [email protected] Tallinna Lennujaam [email protected] Tallinna Linnatranspordi AS [email protected] Tallinna Sadam [email protected] Tallinna Tehnikakõrgkool [email protected] Tallinna Tehnikaülikool [email protected] Tallinna Ülikool [email protected]; [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Targa Linna klaster [email protected] Tartu Biotehnoloogia Park [email protected] Tartu Ülikool [email protected]; [email protected]; [email protected] Teaduste Akadeemia [email protected] Teede Infokeskus [email protected] Teede Tehnokeskus AS [email protected] Transpordi Varahaldus [email protected] TS Laevad [email protected] Utilitas [email protected] Viljandimaa Ühistranspordikeskus [email protected] Viru Keemia Grupp [email protected] World Energy Council Eesti [email protected] Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) [email protected] Eesti Tööandjate Keskliit [email protected] Eesti Asutajate Selts [email protected] Eesti Rohetehnoloogia Liit [email protected] Rohetiiger [email protected] Transpordiamet [email protected] 3  Lisa 2. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine 1. Eesti toetab Euroopa Konkurentsivõime Fondi (EKF) eesmärki suurendada Euroopa Liidu Arvestatud konkurentsivõimet ning vähendada strateegilist sõltuvust. Meile on oluline, et fondi rakendamisel ELi strateegilise peetaks kaitsevaldkonda (sh tööstust) üheks prioriteetseimaks fookusvaldkonnaks. sõltuvuse vähendamise tähtsus on Selgitus: Eesti on läbi erinevate ELi eelarveperioodide pidanud oluliseks raamseisukohaks killustatuse seisuskohtades esil, vähendamist ja fondide vahelise sünergia suurendamist, mistõttu on positiivne, et määruse eelnõu eesmärgiks nagu ka on luua ühtne raamistik Euroopa strateegilise sõltuvuse vähendamiseks ning Euroopa Liidu konkurentsivõime kaitsevaldkonna asend suurendamiseks. Siiski leiame, et määruse eelnõus on veel arenguruumi, et luua veelgi paindlikumad prioriteetse tingimused fondide tõhusaks ja tulemuslikuks kasutamiseks ning samuti kaitsevaldkonna prioriteetsuse välja fookusvaldkonnana. toomisel. Näeme ohukohta selles, et Euroopa Komisjoni ettepanek fondi küllaltki laiast ülesehitusest võib tuua kaasa ebavõrdsuse efektiivsuse tagamisel poliitikavaldkondade rakendamise vahel, luues sellega riski, et kaitsevõime tõstmine ja kaitsevalmiduse tugevdamine jääb tagaplaanile. Tulenevalt keerulisest julgeolekukeskkonnast on oluline, et rahastus kaitsevalmiduse arendamiseks teiste fookusvaldkondade keskel tähelepanuta ei jääks. Kaitseministeerium 2. Eesti jaoks on oluline, et EKF võimaldaks rahastust Vene Föderatsiooni ja Valgevenega piirnevate Arvestatud riikide piirikaitse tugevdamise projektile (nn idapiiri tugevdamise projekt). Eesti soovib, et idapiiri Idapiiri riikide tugevdamise projekt oleks määruses nimetatud kui prioriteetne Euroopa kaitsevaldkonna ühishuvi piirikaitse tugevdamise projekt ning määrusega tagatakse konkreetne summa selle rahastamiseks. Eesti peab vajalikuks, et projektide eelistamine idapiiri tugevdamise projekti raames tekiks võimalus rahastada osalevatele riikidele vajalikke rahastamisotsuste tõkestuselemente maismaal, kaitsetööstuse tootmisvõimekusi, piiri kaitsmiseks vajalikku laskemoona, tegemisel on mitmekihilise õhukaitse taristut, laskeseadmeid ja laskemoona, merepiiri ja merealuse kriitilise taristu seisukohtades esil. seire ja kaitsmiseks vajalikke võimekusi, sh laevu ning droonitõrjeks vajalikke võimekusi. Selgitus: Idapiiri riikides aset leidnud drooniintsidendid on tõsine riive nende riikide julgeolekule. Peame seepärast vajalikuks määruses eelisarendada idapiiri tugevdamist ja selle abil teha vajalikke investeeringud Eesti ja teiste osalevate riikide võimearendusse. ELi jaoks oluliste projektide rahastamiseks on fondimäärustes konkreetsele projektile eraldatav summa ka varasem praktika, nt Euroopa Ühendamise määruses nähti ette Rail Baltic projekti eelisarendamine. Soovime sarnast eelisarendamist ja ette määratud rahasumma nimetamist EKFi raames idapiiri projekti tugevdamisele. Teema olulisust on rõhutanud ka komisjoni president Ursula von der Leyen oma aastakõnes 10. septembril 2025. Idapiiri tugevdamise projekt on kaitseministeeriumi poolt tehtud mitteametlik üldistus, mille alla koondame erinevad projektid nagu Baltic 1 Defence Line, Eastern Shield (koondnimetusega kaitsevöönd), 10. septembril mainitud Eastern Flank Watch ja droonimüür. Seni on nn kaitsevööndi projekt olnud piiritletud kolme Balti riigi ja Poolaga, aga huvi on üles näidanud nii Soome kui Rumeenia, ELi vaatest oleks mõistlik defineerida osalejariigid nt Venemaa ja Valgevenega piirnevate riikidega vmt. Soovime, et EKF võimaldaks finantseerida võimalikult laia spektrit piirikaitseks vajalikke investeeringuid. 3. Eesti toetab ettepanekut, et fond võimaldaks rahastada Euroopa ühishuve teenivaid kaitseprojekte Arvestatud (EDPCI-s) ning seda kuni 100% ulatuses abikõlblikest kuludest. Peame oluliseks määruses täpsustada, Valikureeglite selguse et toetuskõlblikkuse kriteeriumid võimaldaksid ellu viia ka regionaalseid projekte juhul kui nende ja läbipaistvuse hüved laienevad kogu Euroopale. Samuti peame vajalikuks, et üheks projektide eesmärgiks oleks printsiip ning kaitseotstarbeliste toodete kättesaadavuse parandamine piirkondades, kus varustusriskid on kõige ühishuvis kõrgemad. Oluline on tagada, et projektide valiku reeglid oleksid selged ja läbipaistvad. kaitseprojektide ja nendega haakuvate Selgitus: Eesti jaoks on oluline, et EDPCI-d oleksid rahastatud kuni 100% ulatuses abikõlblikest kuludest, regionaalsete aspektide kuna see tagab solidaarsuse liikmesriikide vahel ning loob võrdsed tingimused nii suurtele kui väikestele arvestamine projektide riikidele sõltumata nende eelarvelistest piirangutest. Peame ebamõistlikuks komisjoni ettepanekus sätestatud abikõlblikkuse üle toetuskõlbulikkuse kriteeriumite topelt nõuet, kus ühelt poolt peab projektis osalema vähemalt neli riiki, kuid otsustamisel on samal ajal nõutakse ka võimalikult laia geograafilist esindatust. Kui projekt tagab, et tulemused ja kasu seisukohtades kaetud. laienevad kõigile liikmesriikidele, ei tohiks formaalne geograafilise hajutatuse tingimus saada takistuseks. Vastupidi, see võib takistada sisuliselt häid ja kiirelt rakendatavaid algatusi, mis on Eesti ja Euroopa kaitsevõime seisukohalt hädavajalikud. Samuti leiame, et projektide valikul peaks eelistama algatusi, mis suurendavad kaitsetoodete kättesaadavust piirkondades, kus varustusriskid on kõige suuremad. Eesti jaoks on see eriti oluline, kuna idapiiri riigina seisame otseses julgeolekuriskide fookuses ning vajame kindlust, et kaitsetööstuslik tootmis- ja arendusvõimekus oleks toimiv ja kättesaadav ka meie piirkonnas. 4. Eesti toetab, et EKF jätkab kaitsevaldkonna teadus-arendustegevuse finantseerimist, kaitsetööstuse Arvestatud tootmisvõimekuste loomist ja suurendamist ning liikmesriikide koostööd ühishangete soodustamisel. Ühiste kaitsehangete Eesti toetab, et fond pakub rahastamisvõimalusi kaitsetööstuse testimiseks vajaliku taristu soodustamine, arendamiseks. Eesti soovib, et fond võimaldab laiapindse riigikaitse valdkonnas teha investeeringuid kaitsetööstuse merealuse kriitilise taristu kaitsmiseks ja seiramiseks. Iseäranis soovib Eesti, et abikõlblik on selleks innovatsiooni vajalike laevade soetamine. panustamine ja kriitilise taristu kaitse Selgitus: Kõnealused finantseerimisprioriteedid on Euroopa Liidu poolt kasutusel ka praeguses EL eelarves. ning seirevajadusteks Need jagunevad varasemate eri fondimääruste vahel (Euroopa Kaitsefond, ASAP, EDIRPA, EDIP). EKF vajalike projektide konsolideerib uuel EL eelarve perioodi ajal need kokku ühe instrumendi alla. Eesti peab kõnealuseid finantseerimine on finantseerimissuundi õigeks, kuna see võimaldab mitmekülgset rahastust kaitsevaldkonnale. Eesti soovib, et seisukohtades esil. rahastamistingimused võimaldaksid Läänemere tingimustes tegutsemiseks sobivate multifunktsionaalsete 2 seire ja reostustõrje võimekusega laevade soetamist. Laevade eesmärgiks on viia läbi patrulltegevusi, tagamaks adekvaatne olukorrateadlikkus kriitilise taristu olukorra seiramisel. 5. Eesti toetab, et EKF võimaldab investeeringud sõjaliseks liikuvuseks vajaliku taristu ja Arvestatud transpordivahendite rahastamiseks. Eesti peab oluliseks, et kõnealune rahastus laieneb ka Sõjaline liikuvus ja sõjaväelinnakute majutus- ja olme taristu arendamisele ning liitlaste vastuvõtuks vajaliku taristu sõjaväelinnakud on rajamisele. fondi poolt rahastatavate Selgitus: Eestile on sõjalise liikuvuse programm olnud varasemalt edukas. EKF pakub lisaks Euroopa projektide osas Ühendamise Rahastu määrusele võimalusi selliseid investeeringuid teha. EKF laiendab sõjalise liikuvuse seisukohtades esil. investeeringute ulatust ning lisab sellesse transpordi vahendid ja varustuse ning eelnõu kohaselt võimaldab rahastada sõjalise liikuvuse alt ka liitlaste vastuvõtuks vajalike linnakute majutust ja olemtaristut. Eesti toetab, et läbirääkimiste tulemusel selline võimalus EKFis jääb alles. 6. Toetame, et EKF pakub ettevõtetele finantstuge kasvuks igas ettevõtte arenguetapis. Eestile on Arvestatud iseäranis oluline fondi toetused kaitsetööstuse ettevõtete tootmise skaleerimiseks. VKE-de toetamine ja raha ettevõtete Selgitus: Omamaise kaitsetööstuse arendamine on Eestile strateegiliselt oluline. Eesti Kaitsetööstuspoliitika tootmise 2030 toob ühe väljakutsena esile, et kaitsetööstusettevõtetel on sõltuvalt arenguetapist raskusi kaasata kapitali skaleerimiseks on või valminud prototüübi tootmismahtusid skaleerida. Samal ajal on skaleerimine vajalik suutmaks tooteid seisukohtadega kaetud. müüa eksporditurgudele. Seepärast toetab Eesti, et EKF selleks rahastamisvõimalusi loob ning toetame läbirääkimistel selle võimaluse säilimist. 7. Eesti toetab EKF eesmärke kaitsetööstuse valdkonnas, sealhulgas VKE-de ja innovatsiooni toetamist Arvestatud ning koostöö edendamist võimearenduses. Soovime, et eesmärkides oleks selgemalt välja toodud ka Vt eelmisi piiriülese koostöö edendamine ja ühtsema ning avatud Euroopa kaitseturu kujundamine. kommentaare Selgitus: Nagu ka Draghi konkurentsivõime raport esile tõi, kannatab Euroopa kaitseturg killustatuse, läbipaistvuse puudumise ning suurriikide kalduvuse all eelistada oma riigisisest tootmist. Selline praktika sulgeb väiksemate riikide ettevõtetele turu ning takistab õiglast konkurentsi ja innovatsiooni, mis omakorda vähendab Euroopa kaitsetööstusbaasi suutlikkust kiiresti kohaneda uute ja kulutõhusate tehnoloogiate nõudlusega. EKF peab seetõttu aitama neid tõkked kõrvaldama ning soosima ka väikeriikide ettevõtete ligipääsu rahvusvahelistesse tarneahelatesse. 8. Peame oluliseks, et EKF tagaks märkimisväärse toe iduettevõtetele ja VKE-dele. Soovime, et see Arvestatud kajastuks määruse tasandil kas miinimumina neile ettenähtud toetuste osakaalus või läbi muude VKEde ja sobivate mehhanismide (nt eraldi taotlusvoorud või kohustuslikud hindamiskriteeriumid). iduettevõtete juurdepääsu Selgitus: Iduettevõtted ja VKE-d on Euroopa kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi kõige paindlikum ja parandamine toetustele uuenduslikum osa, kes suudavad kiiresti tuua turule uusi ja kulutõhusaid tehnoloogiaid. Ilma selgete tagatiseta on üldise printsiibina 3 võivad nad aga jääda suurte tööstuskontsernide varju, kuna konsortsiumid ja hangete tingimused eelistavad seisukohtades esil, sageli juba väljakujunenud tegijaid. EKF peab seetõttu sisaldama tingimusi, mis tagavad iduettevõtetele ja selgitustes viide ka VKE-dele reaalse ligipääsu lepingutele, ja väldivad võimekuse koondumist ainult suurtesse keskustesse. Üks kaitseinnovatsiooni mõjusaimatest viisidest oleks määrata konkreetne osa EKF kaitseakna eelarvest ainult iduettevõtetele ja VKE- ökosüsteemile. dele (nn ringfencing meede). 9. Eesti toetab, et EKF kaitsetööstussektsiooni toetuskõlbulikkuse kriteeriumid baseeruvad Euroopa Arvestatud kaitsetööstusprogrammi (EDIP) ja SAFE laenuinstrumendi määrustes kokkulepitule ega ole nendest EDIP ja SAFE piiravamad. Eestile on oluline, et Euroopa eelistuse tingimused toetaksid liikmesriikide vajadust tõsta kontekstis kokkulepitu kaitsevõimet kiiresti ning oleksid kooskõlas julgeolekuolukorrast tulenevate ajapiirangute ja hoidmine ehk vajadusega tagada lahenduste kulutõhusus. järjepidevus on seisukohtades sees. Selgitus: Euroopa eelistamise reeglid on varasemates instrumentides olnud läbirääkimistel ajamahukas element. Varasemates instrumentides (EDIP, SAFE) on saavutatud poliitiline tasakaal. Seepärast peame mõistlikuks EKF läbirääkimistel lähtuda sarnastest toetuskõlblikkuse kriteeriumidest. 10. Soovime, et kaitsevaldkonna teadus-arendustegevuseks mõeldud rahastuse andmisel on toodete Arvestatud arendamiseks (prototüübid) abimäärad 50% asemel kuni 75% abikõlblikest kuludest. Eesti soovib, et Prototüüpide ühishangete edendamiseks on abimäär vähemalt 25% ühishangete maksumusest. arendamiseks kõrgema abimäära ja ühiste Selgitus: Soovime, et määrus võimaldaks mõnevõrra kõrgemat abimäära prototüübi arendamiseks. Kõnealune hangete edendamise abimäär on sama, mis Euroopa Kaitsefondis ka praegu, kuid Eesti kaitsetööstuse arendamise seisukohalt on abimäära protsendid kõrgem abimäär soodsam. See võimaldab kiiremini arendada välja kaitseotstarbeliste toodete prototüüpe ja on seisukohtades sees. soodustab nii kaitsetööstuse arengut. Lisaks vähendab kõrgem abimäär riigieelarvest antava kaasfinantseeringu vajadust – Eesti toetab praeguses Euroopa Kaitsefondis ettevõtete osalemist ca 2 miljoni euroga aastas. Kuivõrd Eesti on Euroopa Kaitsefondis edukas rahastuse saaja, siis järk-järgult kasvab ka kaasfinantseeringu vajadus. Ühishangete edendamiseks mõeldud abimäär on EKF eelkäija instrumendis (EDIRPA) 15%. EKFis on seda tõstetud 25%ni ning Eesti toetab seda. EDIRPA instrumendist sai Eesti toetuse mitmele projektile ja sestap on kõrgem abimäär Eesti seisukohalt mõistlik. 11. Eesti toetab kolmandate riikide, sh eriti NATO liitlaste võimalust kaasuda EKF kaitsevaldkonna Arvestatud projektidesse, kuna peame taolist koostööd vastastikku kasulikuks ja oluliseks koostoimelisuse NATO riikide ja tagamise ning Euroopa julgeoleku seisukohalt. Toetame Ukraina kaasumist liikmesriigiga sarnastel Ukraina võimalus tingimustel ning eesmärki integreerida Ukraina kaitsetööstusbaas lähemalt EL omaga. kaitsevaldkonna projektides osaleda on Selgitus: EKF tingimused on sarnased varasemalt vastuvõetud instrumendi SAFE tingimustele. See seisukohtades ära võimaldab kolmandate riikide osalemist programmis, mida Eesti toetab. Näiteks on SAFE programmis toodud. osalemist taotlemas Ühendkuningriik 4 Kaitseministeerium 12. Eesti toetab, et säiliks võimalus EKFi eelarve summade ümbersuunamiseks kui fondi rakendamise Arvestatud osaliselt käigus prioriteedid muutuvad. Iseäranis soovib Eesti, et kaitse ja julgeoleku valdkonnas jääb võimalus EKF rakendamise fondi rahastust suurendada. Eesti toetab, et fondi rakendamise käigus tekkinud tulud ja paindlikkus on finantsinstrumentide tagasimaksed suunatakse fondi eesmärkide täitmisse. Eesti peab oluliseks seisukohtades esil. paindlikkuse loomist programmide rakendamisel kriisidele ja erakorralistele olukordadele reageerimisel eeldusel, et nende all mõeldakse ka suurenenud julgeolekuohtu. Selgitus: EKF jaguneb summade lõikes erinevateks alafondideks. Peame mõistlikuks, et säiliks võimalus neid summasid fondi raames vajadusel ümber suunata. Iseäranis kui sellise vajaduse tekitab muutunud julgeolekuolukord. Käimasoleva EL eelarveperioodi kaitsevaldkonna rahastamise õpitunniks on reeglite paindumatus, mis ei võimaldanud adekvaatselt ja kiiresti reageerida oluliselt halvenenud julgeoleku olukorrale. Kaitseministeerium 13. Eesti soovib, et EKFi alaosade rakendamiseks ja rahastamisvoorude aluseks olevad tööprogrammid Arvestatud kiidetaks heaks examination procedure alusel. Komitoloogia sissetulekuga kaasnev Selgitus: Eelnõu näeb ette otsustamise nõuandva menetluse läbi, mis vähendab märkimisväärselt mure on liikmesriikide võimalust rääkida kaasa detailsemate rahastamistingimuste osas. seisukohtadega kaetud, eesmärgiks tagada liikmesriikide keskne roll tööprogrammide heakskiitmisel. 1.Toetame rahastust puhtale üleminekule. Oluline, et puhta ülemineku, kliima- ja keskkonna valdkonnad ei Arvestatud kaoks EL eelarveprioriteetidest. Seisukohad kindlustavad, et puhta tööstuse, kliima- ja keskkonna valdkond ei kao EKFi prioriteetidest. 2. Peame oluliseks et EKFi tööprogrammide koostamises oleks liikmesriikidel sisuline roll ning neid Arvestatud kaasataks õigeaegselt. Liikmesriikidele tuleb tagada piisav aeg, et oleks võimalik siseriiklikult kaasata eri Komitoloogia osapooli (asjassepuutuvad ministeeriumid, valitsusvälised, partnerid sh keskkonna- ja sissetulekuga kaasnev mure on 5 ettevõtlusorganisatsioonid). Toetame tööprogrammide koostamise protsessis maksimaalset läbipaistvust ja seisukohtadega kaetud, avatud dialoogi komisjoni, liikmesriikide ja sidusrühmade vahel. eesmärgiks tagada liikmesriikide keskne roll tööprogrammide heakskiitmisel. 3. Eestile on oluline, et konkurentsivõime fond oleks ligipääsetav ka VKE-dele ning taotlusprotsessid oleks Arvestatud lihtsad ja paindlikud. VKE-de ja iduettevõtete juurdepääsu parandamine toetustele on üldise printsiibina seisukohtades esil nagu ka lihtsustamine ning paindlikkus. 4. Kuna EKF hakkab asendama LIFE (keskkonna ja kliima) programme, on oluline tagada sujuv üleminek Arvestatud juba käimasolevatele ja praegu alustatavatele projektidele, et ei katkestataks juba algatatud tegevusi. Järjepidevuse printsiip on seisukohtades sees. 5. Peame oluliseks, et kindlasti jätkuks rahastus seni LIFE programmiga kaetud keskkonna, elurikkuse, Osaliselt arvestatud ringmajanduse ja vee valdkonna projektidele) ja et looduskaitse ning kliimavaldkonna projektid ei Vt eelmine jääks tagaplaanile võrreldes suurte tööstusprojektidega. Tuleb arvestada, et suure tõenäosusega tuleb kommentaar hakata keskkonna ja elurikkuse projekte siduma innovatsiooni ja majanduse konkurentsivõimega. Viited nö LIFE teemadele on iseenesest ECF määruses sees, aga ebaselge, kuidas neid rakendama hakatakse („The ECF will also contribute to protect, restore and improve the quality of the environment, including water, coast, sea and soil, to reduce pollution, to halt and reverse biodiversity loss and tackle the degradation of terrestrial and marine ecosystems, while enhancing climate and water resilience. The ECF Clean Transition and Decarbonisation window should finance projects that contribute to these objectives.“) 6. Soovime, et nö digisambas oleks kaetud ka digisektori roheüleminek, ehk digisektori jätkusuutlikkus Arvestatud osaliselt (sustainability). Lisaks soovime, et digisammas kataks digitaristu moderniseerimise tegevused. Puhta tööstuse kokkuleppele on viide ja seisukohad rõhutavad ka keskkonna- ning 6  kliimapoliitika aspekte. Kliimaministeerium 7. Peame oluliseks, et vajadusel oleks võimalik EKF valdkondade vahelist eelarvevahendite jaotust ümber Arvestatud vaadata, nt välis- või majanduskeskkonna olulisel muutumisel. EKF rakendamise paindlikkus on Vajab selgitamist, mida täpsemalt tähendavad seosed Horisont programmiga sh mida tähendavad seisukohtades esil. integreeritud tööprogrammid Horizon Europega (nt kas mõlema tööprogrammi teemad peavad hakkama kattuma, kas on sama juhtimisskeem vms). 1. Nn EL eelistuse teemal: turvalisuse kaalutlustel on oluline säilitada võimalus hankida [tooteid, teenuseid], Teadmiseks võetud mis on toodetud väljaspool ELi, „välja arvatud juhul, kui neid tarneid ja materjale ei ole mõistlikult võimalik Euroopa eelistamise hankida kõnealustelt abikõlblikelt üksustelt” – artikkel 10.2.c. Kolmandate riikide osalemise võimalikkust, seisukoht on juba tingimusi, kriteeriume määratledes vaja arvestada, et 3.riikide poolt ELis asutatud juriidiliste isikute puhul valitsuses võib olla raske kindlaks teha, kas ja mil määral sellised juriidilised isikud võivad ohustada ELi suveräänsust kokkulepitud ELi ja julgeolekut. eelarveraamistiku seisukohtade raames 2025. a detsembris. 2. Oluline, et EKFi juhtimiskorralduses oleks liikmesriikidel piisav sõnaõigus fondi puudutavate strateegiliste, Arvestatud põhimõtteliste ning olulise mõjuga otsuste tegemisel, oluliste kriteeriumide määratlemisel ja uuendamisel. Komitoloogia Fondi eesmärke ja nende saavutamist mõjutavad ning muid olulisi aspekte puudutavad asjaolud tuleb sätestada sissetulekuga kaasnev määruses (või selle lisas). Nende konkreetsem sisustamine rakendusaktides, aga mitte delegeeritud aktides. mure on Liikmesriikide sõnaõiguse tagamiseks on mh oluline, et komitoloogias tuginetakse examination procedure’l. seisukohtadega kaetud, Nt EKFi (ja Horisondi) tööprogrammide kujundamisel ja muutmisel peaks olema eelduseks liikmesriikide eesmärgiks tagada heakskiit/otsus. liikmesriikide keskne roll tööprogrammide heakskiitmisel. 3. EKFi eesmärke arvestades on tähtis kindlustada VKE-dele ligipääs EKFi vahendite kasutusele. Mõnedes Arvestatud EKFi osades (ja tööprogrammides/nende osades) võib olla otstarbekas määratleda eelarveosa, mille kasutusel VKEde ja arvestatakse geograafilise tasakaalustatuse põhimõtteid (nt analoogselt EL LIFE programmi kogemusele). iduettevõtete juurdepääsu parandamine toetustele on üldise printsiibina seisukohtades esil, selgitustes viide ka kaitseinnovatsiooni 7  ökosüsteemile. Lisaks on eraldi toodud regionaalse eelistamise põhimõtte rakendamine idapiiri kaitset silmas pidades. 4. Võimalikult heatasemeliste taotluse saamiseks on oluline, et tööprogrammide prioriteedid ja Arvestatud kavandatavate taotlusvoorude fookus ning ajastus oleks üldjuhul (välja arvatud ettenägematutele EKF rakendamise kriisiolukordadele sh julgeolekuohtudele kiire reageerimise korral) piisava ajavaruga (nt vähemalt paindlikkus ja aasta) ette teada. läbipaistvuse põhimõte on seisukohtades esil. 5. InvestEU instrumendi (EL garantii) kasutuse rakenduspartneriteks kandideerimisel on oluline Arvestatud InvestEU lihtsustada ligipääsu väiksematele liikmesriikide arengupankadele (nn samba-hindamise protsess ja rakenduspartnerite sellega seotud kulude proportsionaalsus; vähendada tingimuste diskrimineerivust – EISil siin vist konkreetsed näited). Kui meil samba-hindamisega tõsi taga, siis võiks ju seda kavatsust ka mitmekesistamise seisukohtades kajastada. taotlus on seisukohtades sees. 6. Pidades silmas, et EKF kõrval tuleb ka teiste EL fondide (nt Global Europe või CEF) Arvestatud eesmärkidesse panustavatele tegevustele/projektidele taotleda garantiid vm finantsinstrumenti Vt eelmiseid investeeringuteks InvestEU instrumendi kaudu, tuleb mitme fondi vahendite koos kasutuseks näha kommentaare ette läbipaistev kord ja protsess, et võimaldada rahastamisele ligipääs kattuvust vältides ja halduskoormust piirates ning samas kaitsta EL finantshuve. 7. Kaalumiseks: EKFi panuse arvutamisel EL kliima- ja energiaeesmärkidesse on põhjendatud võtta Kaalumiseks võetud arvesse EKFi eri osade/akende spetsiifikat, sh mõnede valdkondade (nt kaitse ja sisejulgeolek) nappi panust neisse eesmärkidesse, ja sellised valdkonnad kliimapanuse arvestusest välja jätta. 8. EL garantiifondi ratsionaalse kasutuse huvides peame otstarbekaks EL eelarve eri rubriikides ja Arvestatud programmides EL garantii- ja finantsinstrumentide kasutuse koondamist KVF InvestEU instrumenti. InvestEU Peame otstarbekaks EL garantiifondi kavandatud mahu paindlikku jaotust KVF erinevate osade ning rakenduspartnerite teiste EL fondide kasutusega seoses, võimaldamaks arvestada erinevate valdkondade ja piirkondade mitmekesistamise projektide erinevat tasuvust ja seega erinevat finantsinstrumentide toel investeeringute rahastamise taotlus on määra. seisukohtades sees. Selgitus: Järgmise EL pikaajalise eelarve uuendatud struktuuris on komisjoni ettepaneku kohaselt kavas koondada finantsinstrumendid – EL garantiifondi toel rahaturgudelt investeeringute kasutusse võtmise võimaldamine – ühte kohta, KVF InvestEU instrumenti. Seda instrumenti kasutataks nii ka EL eelarve 8  konkurentsivõime rubriigi teiste fondide kui ka teiste rubriikide raames laenude-käenduste kasutamiseks, samuti tagastamatute toetuste ja laenude kombineerimiseks. Kuna EL garantiifondi kasutuse vajadus ja võimalikkust ning selle valdkondade vaheline jaotus eelarveperioodi kestel sõltuvad finantsinstrumentide taotlemise aktiivsusest (see omakorda EL ja riikide eesmärkidesse panustavate projektide tasuvusest ning neile kommertspankadest investeeringuraha saamise võimalikkusest, siis ei ole EL garantiifondi kasutuse kogumahtu ega valdkondade vahelist jaotust hõlbus prognoosida. Sellegipoolest peame komisjoni ettepanekus kavandatud EL garantiifondi kasutuse vähima ja suurima mahu neljakordset erinevust liiga suureks ja toetame KVF tagastamatute toetuste osa parema prognoositavuse huvides vähima ja suurima mahu vahelise erinevuse kavandamist väiksemana. 9. Peame otstarbekaks kaaluda „EL eelistuse“ kriteeriumi seadmist valdkondade ja taotlusvoorude Teadmiseks võetud (vajadusel ka konkreetsete hangete) põhiselt, kuna see ei ole kõigil juhtudel otstarbekas, kulutõhus ega Euroopa eelistamise ka võimalik.. “EL eelistuse” kriteeriumi seadmisel tuleb lähtuda konkreetse (esma)eesmärgi seisukoht on juba saavutamise vajadusest ja tulemuste saavutamise tähtaegadest ning pidada EL strateegilise autonoomia valitsuses kõrval silmas asjakohase võimekuse olemasolu ja/või potentsiaali Euroopa Liidus, julgeolekukaalutlusi kokkulepitud ELi ja muid põhjendatud kriteeriume. eelarveraamistiku seisukohtade raames EL eelarvest rahastatakse eesmärke ja valdkondi, sh konkreetsete prioriteetsete vajaduste lahendamisele 2025. a detsembris. suunatud taotlusvoore, millest mitmes ei ole kõike vajalikku võimalik toota ega hankida üksnes EL-st; samuti on vaja pidada silmas rahvusvahelisi koostöövorme sh NATO raames tehtavat koostööd. Samas on EL arengu ja konkurentsivõime huvides toetada asjakohastel juhtudel ja ulatuses teatud sektorites EL päritolu toodete ja teenuste eelistamist, et võimalikult suur osa tootlikkusest ning rahastamisest jääks Euroopa majandusse. Sõltuvalt valdkonnast on nt ka turvalisuse kaalutlustel oluline säilitada võimalus hankida tooteid, teenuseid vm, mis on toodetud väljaspool ELi, seetõttu on oluline lähtuda mh määruse eelnõus toodust et EL eelistust ei kaaluta „juhul, kui neid tarneid ja materjale ei ole mõistlikult võimalik hankida kõnealustelt abikõlblikelt üksustelt”. Kolmandate riikide osalemise võimalikkust, tingimusi, kriteeriume määratledes on vaja arvestada, et 3.riikide poolt ELis asutatud juriidiliste isikute korral võib olla raske kindlaks teha, kas ja mil määral sellised juriidilised isikud võivad ohustada ELi suveräänsust ja julgeolekut. Eeltoodut arvestades peaksid “EL eelistuse” kriteeriumiga seotud numbrilised sihttasemed (sh sellised mis puudutavad Euroopa Liidu siseste hangete või ühishangete osakaalu suurendamist konkreetse aja jooksul) jääma mittesiduvaks, et tagada turul vaba konkurents ja võimaldada võtta arvesse sellise kriteeriumi seadmise võimalikkust ning põhjendatust Rahandusministeerium 10. [Kaitsevaldkonnas peame põhjendatuks, et EKF kaitsevaldkonna kriteeriumid tuginevad Euroopa Arvestatud kaitsetööstusprogrammi (EDIP) ja SAFE laenuinstrumendi määrustes kokkulepitule ega ole nendest EDIP ja SAFE piiravamad kontekstis kokkulepitu 9  Kaitsevaldkonnas peame põhjendatuks, et KVF kaitse valdkonna kriteeriumid tuginevad Euroopa hoidmine on kaitsetööstusprogrammi (EDIP) ja SAFE laenuinstrumendi määrustes kokkulepitule ega ole nendest seisukohtades sees. piiravamad, kuna nende kriteeriumide kokku leppimisel on arvestatud kaitsevaldkonna eripära. Eestile on oluline, et Euroopa eelistuse tingimused toetaksid liikmesriikide vajadust tõsta kaitsevõimet kiiresti ning oleksid kooskõlas julgeolekuolukorrast tulenevate ajapiirangutega ja vajadusega tagada lahenduste kulutõhusus.] 1. Kuna Euroopa Konkurentsivõime Fondi üheks prioriteetseks poliitikavaldkonnaks on toidusüsteemid ning Arvestatud ring- ja biomajandus, siis peame oluliseks Euroopa Konkurentsivõime Fondi meetme portfelli kooskõla Kooskõla ÜPP ja ühise riigiplaani, ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitikaga, arvestades seejuures kattuvaid kalanduspoliitika ning eesmärke (nt konkurentsivõime, toiduga kindlustatus, kliimaneutraalsus ja kliimamuutustega kohanemine, toiduainetööstuse rolli elurikkuse kaitse, teadmussiirde- ja innovatsioonitegevused jne). Ühtlasi vajab selgemat käsitlust täpsustamise vajadus toiduainetööstuste roll konkurentsivõime fondi eesmärkide saavutamisel. on seisukohtades esil. Regionaal- ja 2. Lisaks palun Teil töörühmades täpsustada järgmisi küsimusi: Teadmiseks võetud Põllumajandusministeeriu Kas oleme õigesti aru saanud, et Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja Euroopa Horisondi koostöötegevuste Tõstatame küsimused m rakendamiseks luuakse ühine tööprogramm? Kas ühine tööprogramm hõlmab ka Euroopa Horisondi töörühmades partnerlusi ning kui hõlmab, siis millist liiki partnerlusi? Kui poliitikaeesmärgid on kirjeldatud Euroopa Konkurentsi Fondi eelnõus ja teaduslikud eesmärgid on kirjeldatud Euroopa Horisondi eriprogrammis, siis kuidas on tagatud nendevaheline sünergia, mis on vältimatu just rakendusuuringute puhul? 1. Siseministeerium toetab esitatud määruse ettepanekut. EKFi poliitikavaldkondadest on Siseministeeriumi Arvestatud vaatest olulised Euroopa Liidu (edaspidi EL) digitaalne juhtpositsioon ning kerksus ja julgeolek, kaitsetööstus Digi-, julgeoleku- ja ja kosmos. Digitaalse juhtimise toetus käsitleb laiemalt digisektori ulatust, sh tehisintellekt, kõrgjõudlusega kaitse- ning ja andmetöötlus, kvanttehnoloogiad, pilvetehnoloogiad, sidevõrk, usaldustehnoloogiad ning uued kosmosevaldkonna digitehnoloogiad. Siseministeeriumi jaoks on oluline olla informeeritud ja teadlik antud tähtsus on rahastamisvõimalustest ja valdkonna strateegilistest suundadest. seisuskohtades esil. 2. EKFi loomine esindab strateegiliselt olulist sammu EL-i sisejulgeoleku ja -turvalisuse tugevdamisel läbi Teadmiseks võetud tehnoloogilise innovatsiooni, vastupanuvõime ja strateegiliste sektorite toetamise. Selle fondi kaudu koondatakse mitmed olemasolevad rahastamisvahendid ühtsesse struktuuri, et vähendada killustatust ning parandada investeeringute mõju ja tõhusust olulistes valdkondades nagu digitehnoloogia, puhas energia, kaitsetööstus ja kosmosevaldkond. EKFi tegevus on kavandatud perioodiks 2028–2034 ning selle eelarve ulatus ulatub ligi 234 miljardile eurole, mis võimaldab pikaajalist ja läbimõeldud investeerimist strateegilistesse eesmärkidesse. 3. Sisejulgeoleku ja -turvalisuse valdkonnas tähendab see fundamentaalset muutust, kuna rahalised vahendid Teadmiseks võetud ja teadusuuringud nii avalikult kui ka erasektorilt kujundatakse ühtseks vastupanuvõime ja strateegilise 10 autonoomia mehhanismiks. EKF toetab tsiviiljulgeoleku tööstusvaldkonda, julgustades kaasaegsete, kõrgtehnoloogiliste lahenduste loomist, mis aitavad toime tulla kasvavate hübriidohtude, küberkuritegevuse ja terroristlike rünnakutega. Lisaks kaasab fond paremini idufirmasid ning VKE-sid, mis on potentsiaalselt kiire innovatsiooniallikana just julgeoleku ja kaitse valdkonnas, võimaldades neil lihtsamat ligipääsu 2 (3) kapitalile ning projektinõustamist. See on EL-i jaoks oluline arvestades, et teadus- ja tööstuspoliitika sidusus ning rahaliste vahendite efektiivne koordineerimine suurendavad võimekust vastata mitmetahulistele strateegilistele ohtudele. 4. Samas tuleb silmas pidada, et ulatuslik rahastamine hõlmab suuremaid riske, mis nõuavad rangeid kontrolli- Arvestatud ja järelevalvemeetmeid. Fondi suurem keerukus ja lai valdkondade haare võivad luua halduskoormust ja Valikureeglite selguse bürokraatiat, mis omakorda võivad aeglustada rahastamisprotsesse ning raskendada kiiresti reageerimist ja läbipaistvuse muutustele või kriisidele. Turvalisuse tagamise eesmärgil on fondis sätestatud ranged pädevus- ja printsiip, nagu ka kontrollinõuded, eriti seoses salastatud teabe ja julgeolekupiirangutega, mis peavad olema piisavad, kuid paindlikkuse samas mitte liigselt piiramaks innovatsiooni ja rahvusvahelist koostööd. põhimõtte on seisukohades esil, eraldi tähelepanu pööratakse innovatsioonile ja rahvusvahelisele koostööle (üldised seisukohad). 5. EKFist pärinev potentsiaalne kasu on aga märkimisväärne. Esiteks võimaldab ühtne rahastamisraamistik Teadmiseks võetud integreerida ja koordineerida EL-i tasandi poliitikaid, tõhustades sellega investeeringuid innovatsiooni ja tehnoloogiate tootmisse. Fond aitab ka vähendada CO2-heiteid tööstuses ja transpordis, toetades rohetehnoloogiaid, mis omakorda tugevdab kriisi- ja julgeolekuvastupidavust, kuna ka keskkonnaprobleemid võivad kujutada kasvavat julgeolekuohtu. Samuti on oluline ECF panus digitaalse juhtpositsiooni tugevdamisse ja küberturvalisuse alases võimekuses, mis on tänases maailmas lahutamatud osad siseturvalisuse tagamisel. 6. Oluline on ka sotsiaalne mõõde, kus ECF toetab oskuste arendamist just strateegilistes sektorites, aidates Teadmiseks võetud kaasa tööhõivele ning kindlustades, et Euroopa talendid suudavad uute tehnoloogiate tarbeks vastavad teadmised omandada ja pidevalt täiendada. Lõppkokkuvõttes aitab see kaasa Euroopa kodanike paremale turvatundele ning majanduslikule heaolule; investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tugevdavad ELi positsiooni ülemaailmselt. 11 Siseministeerium 7. EKF kujutab endast hästi kavandatud investeerimistööriista, mis paneb rõhku sisejulgeoleku tugevdamisele Teadmiseks võetud läbi teaduse ja tööstuse ühtse arengu, riskide maandamise ja koostööpõhise poliitikajuhtimise. Riskidest hoolimata on selle instrumendi õnnestunud kasutuselevõtt oluline samm ELi vastupanuvõime ja julgeoleku tugevdamisel, aidates tagada jätkusuutlikku konkurentsivõimet Euroopas ning vastata uutele ja keerukatele sisejulgeoleku väljakutsetele efektiivselt ja koordineeritult. 8. Lisaks on EKFi määruse eelnõu tihedalt seotud nn riigiplaani määruse eelnõuga, sest liikmesriigid võivad Teadmiseks võetud taotleda täiendavalt riigiplaani vahendite suunamist EFKi ning neid tuleb kasutada selle liikmesriigi huvides (eelnõu artikkel 5 lõige 2). See säte väärib toetamist, sest võimaldab mingit osa riigiplaani rakendamiseks eraldatud vahenditest kasutada läbi EKFi ilma, et need oleks seotud riigiplaanis sätestatud reformidega. Kui nende vahendite kasutamine EKFis ebaõnnestub, võib liikmesriik taotleda vahendite suunamist tagasi riigiplaani. Siseministeerium 9. Siiski vajavad EKFi rakendamise detailid, sh liikmesriigi kohustused ja selle fondi rakendamise Teadmiseks võetud administratiivne koormus, eelnõu läbirääkimistel täpsustamist. Kuna eelnõu eesmärgid, mis on sätestatud artikli 3 lõike 1 punktides a, f, h ning lõike 2 punktides c ja d (3) 3 (3) ja (4) puudutavad ka Siseministeeriumi ning Siseministeerium ja tema valitsemisala asutused võivad eelnõu artikli 9 lõike 2 kohaselt olla ka toetuste sihtrühmaks, siis soovime olla kursis eelnõu läbirääkimistel saadava täiendava teabega ning sammudega, mis võetakse riigisiseseks rakendamiseks. 1. Peame oluliseks, et mitmeaastane finantsraamistik ja väljapakutud fondid toetaksid Euroopa Liidu Arvestatud peamiste digivaldkonna strateegiate – sealhulgas Euroopa digikümnendi, EL küberturvalisuse Digivaldkonna strateegia, kvantstrateegia ja EL tehisintellekti strateegia – elluviimist. strateegiliste Nende strateegiate läbiv rakendamine aitab tagada, et Euroopa Liit suudab kiirendada digitaalset üleminekut, eesmärkide tugevdada konkurentsivõimet ja innovatsioonivõimekust, kaitsta oma kodanikke ja taristut küberturvalisuse elluviimine fondi abil ohtude eest ning rakendada usaldusväärseid ja turvalisi tehisintellekti lahendusi. Digivaldkonna sihipärane on seisukohtades esil. rahastamine toetab samal ajal rohepöörde eesmärkide saavutamist ning aitab väiksematel liikmesriikidel, nagu Eesti, kasutada oma piiratud ressursse maksimaalselt tõhusalt. Samas tuleb rõhutada, et nende eesmärkide elluviimine ning välissõltuvuste vähendamine – alates turvalise taristu arendamisest ja küberturvalisuse tugevdamisest kuni tehisintellekti rakendusteni – eeldab püsivat rahastust ja märkimisväärseid investeeringuid. 12 Justiits- ja 2. Prioritiseerime uue perioodi Euroopa Liidu mitmeaastases finantsraamistikus (MFF 2028-2034) Arvestatud osaliselt Digiministeerium erinevaid digiühiskonna vajadusi, millel on suur Euroopa Liidu lisandväärtus, tuginedes EL ja Eesti ELi järgmise aasta strateegiatele, arengusuundadele ja kokkulepetele õiguskaitse valdkonnas ning prioriteetidele. Need on eelarveraamistiku järgmised: seisukohad kinnitati valitsuses möödunud Euroopa ja Eesti pilve- ja andmeruumide arendamine. aasta detsembris. EKFi Ühtsed ja turvalised andmeruumid vähendavad killustatust, toetavad teadust, innovatsiooni ja ettevõtlust ning kontekstis on suurendavad Euroopa strateegilist autonoomiat. Eestis on tugev alus X-tee ja eriigi lahendustega, kuid vaja on digivaldkonna arendada piiriüleseid ühendusi, arendada pilve- ja kvanttehnoloogiaid jne. küsimused kaetud eraldi peatükis. Turvaliste sidevõrkude arendamine. Turvalised ja töökindlad sidevõrgud on alus küberjulgeolekule, digiteenustele ja innovatsioonile, eriti geopoliitiliste pingete taustal. Eestis on vaja panustada järgmise põlvkonna (5G/6G) võrkude turvalisusse ning tagada kriitilise taristu kaitse, et vältida riske ja hoida usaldust nii riigi kui ettevõtete teenuste vastu. Protsessorite ja kiipide tootmine. Euroopa sõltumatus väljastpoolt tulenevatest tarneahelatest on hädavajalik. Eestisse tuleb luua tootmisvõimekus või vähemalt panustada targa spetsialiseerumise kaudu – näiteks kiipide testimise, disaini ja arenduse tugiteenuste pakkumise ning osalemise rahvusvahelistes tarneahelates. See roll haakub laiemalt Euroopa ja Eesti digitehnoloogia arendamise prioriteetidega (vt järgmist punkti). Euroopa ja Eesti digitehnoloogia ja tööriistade arendamine, sh tehisaru mudelid ja tehisaru gigatehased. Euroopa vajab tipptasemel digitaristut ja tööriistu, mis lähtuvad Euroopa väärtustest ja regulatsioonidest ning vähendavad sõltuvust kolmandatest riikidest. Selle saavutamiseks tuleb rajada nn tehisaru gigatehased – ulatuslikud ja energiatõhusad arvutustaristu keskused, mis ühendavad andmekeskused, tippriistvara ja spetsialiseeritud platvormid alusmudelite treenimiseks. Eesti peab selles protsessis võtma proaktiivse rolli, pakkudes oma digiriigi kogemust potentsiaalseks Euroopa tehisaru taristu sõlmpunktiks. Samal ajal tuleb panustada väiksemate keeleressursside ja kohalike andmemudelite arendamisse, et tagada eesti keele ja kultuuri nähtavus digitaalses ökosüsteemis ning pakkuda lahendusi, mis võivad saada eeskujuks kogu Euroopa Liidule. Tehisaru laialdane kasutuselevõtt ja ökosüsteemi arendamine (platvormid, standardid, koolitus). Eesti peab panustama mitte ainult tehisaru lahenduste kasutuselevõttu, vaid ka nende rakendamise standardite, platvormide ja koolitusmudelite kujundamisse Euroopa Liidu tasandil. Juhtiva positsiooni saavutamine tähendab, et Eesti edendab tehisaru kasutust avalike teenuste pakkumisel, sh justiitssüsteemis, et need lahendused võiksid saada eeskujuks teistele liikmesriikidele. Samal ajal tuleb toetada ettevõtteid tehisaru 13 lahenduste praktilisel rakendamisel, et Eesti toimiks innovatsioonilaborina, kus uued lahendused seotakse Euroopa digitaalse ökosüsteemiga ja kus arendatav taristu – sealhulgas gigatehased – pakuvad tuge kogu kontinendile. Õiguskaare digitaliseerimine. Justiitssüsteem peab olema inimestele digitaalselt kättesaadav ja arusaadav, tagatud peab olema läbipaistev ja kaasav õigusloome protsess ning kiired ja õiglased kohtumenetlused, sh digitaalne õigusemõistmine. Oluline on tagada ettevõtluskeskkonna efektiivsus ja usaldusväärsus, tagada tugev konkurentsiõiguse rikkumise vastane võitlus ja madalat halduskoormust tagavad digitaalsed teenused. Ettevõtja peab saama oma kohustusi riigi ees täita riigile ühekordselt andmeid edastades. Tõhus justiitssüsteem kasutab ja pakub masintöödeldavaid andmeid, kasutab tehisintellekti abilisena ja suurendab partnerite vahel (piiriüleselt) andmete vahetamist. Idufirmade ja ülikoolide koostöö. Teaduse ja ettevõtluse sidumine kiirendab innovatsiooni ja uute lahenduste turule jõudmist. Eesti huvi on rohkem toetada ülikoolide ja idufirmade ühiseid projekte, luua katsekeskkondi ning arendada mehhanisme, mis aitavad teadusest sündinud ideedel jõuda rahvusvahelistele turgudele. Digiharidus ja digiekspertsuse kasvatamine. Digihariduse ja spetsiifilisemate pädevuste kasvatamine on strateegiliselt keskne prioriteet, sest ilma vajalike oskusteta ei ole võimalik arendada ega rakendada uusi tehnoloogiaid ega maandada nendega kaasnevaid riske. Haridussüsteem peab tagama nii tippspetsialistide ettevalmistamise – näiteks tehisintellekti insenerid, küberkaitse eksperdid ja pooljuhtide arendajad – kui ka ühiskonna üldiste digipädevuste tõusu, et inimesed oskaksid uusi lahendusi kasutada ja neid usaldada. Eesti ja Euroopa tugevus sõltub sellest, kui hästi suudetakse ühendada kõrgharidus, teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus, et luua tipptasemel teadmisi ja oskusi, mis toetavad digipöörde eesmärke. Samal ajal peab digipädevuste 3 arendamine olema läbiv kõigis haridustasemetel ja ka täiskasvanute õppes, et kogu ühiskond oleks valmis kasutama ja arendama lahendusi, millele tugineb Euroopa konkurentsivõime ja turvalisus. Küberspetsialistide defitsiidi vähendamine ning järelkasvu tagamine. ENISA andmetel on Euroopas küberturvalisuse spetsialistide defitsiit umbes 300 000 töökoha võrra, mida hetkel ei suudeta täita olemasolevate lõpetajatega. Sama kinnitas ka ISC 2023.aasta uuring, mille järgi ISC2 2023. aasta tööjõu-uuringu hinnangul on küberturvalisuse spetsialistide tööjõupuudus ELis 274 000 ja selle puudujäägi kaotamiseks on vaja oskuste baasi laiendada 29%. Üle kahe kolmandiku ELi vastanutest väidab, et nende organisatsioonides on küberturvalisuse töötajate puudus, kes suudaksid ennetada ja tõrkeotsingut teha. Sellest tulenevalt toetame küberspetsialistide järelkasvu aktiivset rahastamist hariduse kõigil tasanditel: nii üldhariduskoolides, kui kutse- ja ülikoolides, sh doktori- ja magistriõppes. 14 Roheline digipööre. Digilahendused on olulised kliimaeesmärkide saavutamisel, kuid samas tuleb tagada, et ka digitaristu ise oleks võimalikult keskkonnasäästlik. Eestis on potentsiaal siduda digiriigi kogemus rohetehnoloogia arendamisega, näiteks energiatõhususe suurendamisel, nutikate energiavõrkude arendamisel või ringmajanduse põhimõtteid toetavate digiplatvormide loomisel. Eesti kui digivaldkonna innovatsioonilabor ja katsepolügoon. Eestil on oma digiriigi kogemuse, paindliku regulatiivse keskkonna ja avatud innovatsioonikultuuri tõttu unikaalne potentsiaal toimida Euroopa digivaldkonna innovatsioonilabori ja katsepolügoonina. Väikese, aga digitaalselt arenenud ühiskonnana on võimalik kiiresti katsetada uusi lahendusi reaalses keskkonnas, koguda usaldusväärset tagasisidet ja skaleerida õnnestunud mudeleid laiemalt. Selline roll aitab kiirendada Euroopa Liidu strateegiliste digieesmärkide elluviimist, vähendada tehnoloogia kasutuselevõtuga seotud riske ja toetada ühtse innovatsiooniruumi kujunemist Euroopas. Seda positsiooni saab veelgi tugevdada läbi Põhja- Euroopa partnerluste – sarnase digiarengu tasemega riikidega koostöös on võimalik katsetada lahendusi mitmes riigis korraga, luues usaldusväärseid ja laiemalt rakendatavaid mudeleid, mida saab kiiresti kogu Euroopa Liidus skaleerida. Digivõimestamine ja lahenduste skaleerimine väljaspool avalikku sektorit. Edukalt digitaliseeritud riik ei saa toimida ilma ettevõtete laiapõhjalise digivõimekuseta. Ettevõtlussektori digitaliseerimine on sama oluline kui avaliku sektori areng, kuna just ettevõtted loovad tootlikkust, konkurentsivõimet ja uusi töökohti. Eestis tuleb toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suutlikkust võtta kasutusele uuenduslikke digilahendusi, arendada uusi ärimudeleid ja kasvatada oma rahvusvahelist konkurentsivõimet. Samuti on vaja kujundada keskkond, kus Eesti ettevõtete innovatiivsed lahendused saavad kasvada Euroopa edulugudeks. Fookus peab olema juba toimivate ja tõestatud lahenduste skaleerimisel – nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris –, mis aitab vältida killustatust, kiirendab EL digieesmärkide saavutamist ja vähendab sõltuvust kolmandatest riikidest pärit tehnoloogiatest. Eesti saab oma digiriigi kogemuse ja paindliku innovatsioonikeskkonna kaudu toimida platvormina, kus lahendusi on võimalik kiiresti katsetada ja seejärel laiemalt turule tuua. Avaliku ja erasektori koostöö võimaldab kasvatada innovatsiooni ja lisandväärtust kogu ühiskonnale. Koostöö Ukraina, Põhjala-Balti riikide ja Ühendkuningriigiga digi- ja kübervaldkonnas. Rahvusvaheline partnerlus tugevdab nii Euroopa Liidu kui Eesti vastupanuvõimet, võimendades teadmisi ja oskusi, samuti suurendab see Eesti positsiooni ja hoiab tugeva digiriigi mainet. Andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi suurendamine. 15 Digiühiskonna järgmise arengu eelduseks on see, et avalikus sektoris loodavad andmed oleksid kättesaadavad, kvaliteetsed ja usaldusväärsed. Eesti senine tugevus – laialdane e-teenuste kasutus – vajab järgmisel perioodil uut sammu, kus andmetest kujuneb majanduse ja ühiskonna järgmise arenguhüppe alus. Selleks tuleb oluliselt parandada andmete kättesaadavust ja kvaliteeti. Süsteemne andmekorraldus täna avaliku sektori organisatsioonides puudub, mistõttu andmete halb kvaliteet ja leitavus takistavad nii personaalsemaid teenuseid, andmepõhist juhtimist kui ka tärkavate tehnoloogiate kasutuselevõttu, sh. tehisaru arendamist ja rakendamist. Teisalt tuleb soodustada andmevahetust erinevate osapoolte vahel, luues selleks täiendavaid võimalusi andmete turvaliseks jagamiseks ja kasutamiseks ning riigisiseselt kui ka piiriüleselt (näiteks valdkondlike andmeruumide loomine, turvalised liivakastid, privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamine ja rakendamine). Küberjulgeoleku tugevdamine. Eesti ja kogu läänemaailma jaoks on küberohtu märkimisväärselt suurendanud Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Küberründeid kasutatakse hübriidsõja osana, kogutakse luureinfot ning „karistatakse ebasõbralikke riike“ nende poliitiliste otsuste eest. Seetõttu on äärmiselt oluline ajakohase ohupildi tagamine, tugeva küberkilbi loomine ning elutähtsate teenuste kriisikindluse suurendamine. Eesti küberjulgeolekut mõjutavad ka üldised tehnoloogilised suundumused: 5G-tehnoloogia järjest laiem kasutuselevõtt, tehisintellekti ulatuslikum rakendamine, kvantarvutite ja postkvantkrüptograafia, digitaalsete teenuste ühilduvus uue põlvkonna internetiprotokolliga IPv6 jne. Uute kübertrendide- ja ohtudega arvestamine on küberjulgeoleku suurendamise lahutamatu osa. Eesti kübervaldkonna oluliseks prioriteediks on ka küberspetsialistide järelkasvu parandamine, mille suur puudus on üle Euroopa1 . Oluline on rahvusvahelise küberkoostöö tugevdamine nii ühise olukorrapildi tekitamiseks, kui ka ühisõppuste läbiviimiseks. Jätkusuutliku digitaristu tagamine. Jätkuvalt on oluline digitaalsete ühenduste arendamine, millele uuel perioodil ei ole eraldi tähelepanu pööratud. Fookus on nihkunud CEF Transpordile ja CEF Energiale Rõhutame vajadust ja jätkuvat tööd Euroopa Komisjoni suunal, et suurtesse piiriülestesse transpordi- ja energeetika (CEF Transport ja CEF Energy) projektides oleks abikõlblik kulu elektrooniline sidetaristu. Euroopa Liidu suurem eesmärk peab olema, et Euroopa Liit tervikuna on ühenduva transpordivõrgustikuga kaetud, mis suurendab ka kõikehõlmavat side toimepidevust ja ühendab kõiki digiteenuseid. Sidetaristu teenib julgeolekut ja siseturvalisust, millele Eesti peab Euroopa suunal rõhuma. Suuremate digitaalsete ühenduste kasutuselevõtt eeldab suuremat tähelepanu küberturvalisusele ja andmekaitsele. Tähelepanu tuleb pöörata vastupanuvõime (kerksuse) ja hukukindluse suurendamisele, tehnoloogilisele suveräänsusele ja juhtpositsioonile. Tagada siseturvalisus ja tõhustada võitlust organiseeritud kuritegevusega. Organiseeritud kuritegevuse puhul on oluline riikide vaheline koostöö, kriminaaluurimise materjalide edastamine digitaalsete kanalite kaudu ning õigusemõistmise digivõimekuse kasv. Tõhustama peab võitlust 16 organiseeritud kuritegevuse vastu (majanduskuriteod, sh rahapesu, kelmused, terrorismi rahastamine korruptsioon, küberkuritegevus), tugevdades õiguskaitsealast koostööd ja andmevahetust, töötades koostöös teiste liikmesriikidega välja rahapesu ja finantskuritegevuse vastased meetmed ning tõhustades kriminaaltulu tuvastamist, arestimist ja konfiskeerimist. Europoli ja Eurojusti rolli peab tugevdama, et hõlbustada liikmesriikide politsei- ja kohtuasutuste vahelist koostööd. Samuti on oluline Euroopa Prokuratuuri tugevdamine. Euroopa Liidus peab edendama kiiret ja turvalist andmevahetust organiseeritud kuritegevuse võrgustike jälgimiseks ja neutraliseerimiseks. Oluline on Schengeni ala julgeoleku tugevdamine, sh vajadusel suurendades piirikontrolli efektiivsust, et takistada kuritegelike rühmituste liikumist. Kriisiolukordade süvenemisel (näiteks rändekriis) on vaja täiendavaid ressursse nendega toimetulemiseks (näiteks riigi õigusabi osutamise ja kohtumenetluse toimepidevuse tagamine). Jätkuvalt vajavad tähelepanu laste ja teiste haavatavate sihtrühmade vastu suunatud kuriteod ja nende ennetamine ning õigusrikkujate taasühiskonnastamine, mis teenib siseturvalisuse ja julgeoleku eesmärke. Uurimisvõimekuse tõhustamine. Arvestades, et masskuritegude (nt küberrünnakud) toimepanemisel kasutatakse aina sagedamini erinevaid arvutisüsteeme ning tehisaru arenemine ja laialdasem kasutusele võtmine loob suurema riski võltsitud (fake) tõendite loomiseks, tuleb luua paremad digikriminalistika võimekused. Kohtueelse ja kohtuliku uurimise tõhustamiseks on vaja tõhustada õiguskaitseametnike justiitskoostööd ja suurendada teadmisi kuritegude, küberrünnete ja riigi infrastruktuuri kahjustamise uurimisel, sh parandades andmeanalüüsi kvaliteeti (sh AI analüüs, massandmete analüüs, mõjutustegevuse aluseks oleva sotsiaalmeedia, sh kampaaniate analüüs, süvavõltsingute leidmine jm) ja teabe tõendiks vormistamist. Eraldi tähelepanu väärib hübriidohtude temaatika, nt merekaablitega seotud ekspertiisid, laevades olevate tehniliste vahendite ekspertiisid, GPS spoofing, selle modelleerimine. Kokkuvõtvalt peame oluliseks, et mitmeaastase finantsraamistiku tulemusraamistik ja rakendusmehhanismid arvestaksid digivaldkonna strateegilisi eesmärke kõikides poliitikavaldkondades. Digilahenduste süsteemne kasutamine aitab vähendada halduskoormust, lihtsustada aruandlust ja kiirendada fondide rakendamist. Digitaalsed tehnoloogiad peavad kaitsma isikute põhiõigus ja vabadusi, toetama demokraatia ja õigusriigi põhimõtet ning tagama ühenduste turvalisuse ning võimaluse kuritarvitajad tuvastada ja vastutusele võtta. Oluline on tagada, et väiksemad liikmesriigid ei kaotaks oma positsiooni ning et aruandlus ja tulemusraamistik oleksid proportsionaalsed, toetaksid haldusvõimekust ja võimaldaksid maksimaalselt kasutada ühtseid vorme ja digitööriistu. 17 Justiits- ja 3. Järgnevalt esitame täpsemad seisukohad Rahandusministeeriumi (RaM) ettepanekutele Euroopa Arvestatud osaliselt Digiministeerium Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028-2034 (edaspidi eelarve määrus), Euroopa Liidu Euroopa Fondi ELi järgmise aasta ning riiklike ja piirkondlike partnerluskavade raamistiku (edaspidi riigiplaani määrus), Euroopa Liidu eelarveraamistiku programmide rakendamise ja tulemusraamistiku (edaspidi tulemusraamistiku määrus) kohta, milles seisukohad kinnitati peame vajalikuks täiendavalt midagi lisada (vajadusel Vabariigi Valitsusele esitamiseks) ja millel on valitsuses möödunud puutumuses ka Konkurentsivõime Fondi määruse ettepaneku, teadusuuringute ja innovatsiooni aasta detsembris. EKFi raamprogramm „Euroopa Horisont6 “ (edaspidi Euroopa Horisont) ja Globaalse Euroopa Instrumendi kontekstis on ettepanekuga: digivaldkonna küsimused kaetud 3.1. Peame oluliseks ja toetame RaM ettepanekut, et kõik liikmesriigid ja Euroopa Liit järgivad eraldi peatükis s.h õigusriigi põhimõtet, mis on Euroopa Liidu põhiväärtus (seotud ka RaM eelarve määruse ettepanekuga kaetud on eraldi 5.2.3), kuid rõhutame vajadust arvestada, et õigusriigi protsessis on oluline ka liikmesriigile märksõnad nagu prioriseerimise ja otsustusõiguse jätmine, kuidas oma eelarve ja poliitika kujundamise valikuid teha. küberjulgeolek, Uuel rahastusperioodil peavad liikmesriigid riigiplaanide koostamisel järgima õigusriigi põhimõtet. Nad tehisaru, sõltumatus peavad selgitama komisjonile, kuidas kava ja selle kavandatud rakendamine tagavad õigusriigi põhimõtete kolmandatest riikidest järgimise vastavalt riigiplaani määruse artiklile 9 (õigusriigi horisontaalsed tingimused), koos selgitustega ja koostöö Norra, selle kohta, milliseid järelmeetmeid on rakendatud viimase õigusriigi aruande ja Euroopa poolaasta raames Islandi, esitatud riigipõhiste soovituste osas, samuti meetmetest nende tuvastatud riigipõhiste probleemide Ühendkuningriigi ning lahendamiseks. Õigusriigi põhimõtetest mittekinnipidamisel on Euroopa Komisjonil õigus peatada maksed Ukrainaga. liikmesriigile. Toetame ühtlasi ka seda, et õigusriigi riigiraportis väljatoodud soovitusi saab adresseerida riigiplaanis reformide ja investeeringute planeerimisel ning nende elluviimist rahastada Euroopa Liidu vahenditest. 3.2. Toetame RaM ettepanekut, et Euroopa Liidu idapiiri riikidele ja piirkondadele, kes on kannatanud Venemaa Ukraina vastu suunatud agressioonisõja tõttu, eraldatakse pikaajalises eelarves täiendavad vahendid. Lisaks RaM seisukohtadele peame vajalikuks rõhutada, et lisaks majanduslikele raskustele on nimetatud riigid silmitsi ka elanike igapäevaelu mõjutavate väljakutsetega, mis nõuavad täiendavaid investeeringuid. Näiteks on agressorriigist tingituna mõjutatud piiriäärne mobiilsideteenuste toimimine, sagenenud GPS-signaalide häired ja märkimisväärselt suurenenud küberründed, sh elutähtsale taristule. Nende probleemide lahendamine, näiteks uute tugijaamade ja häireid tõrjuvate süsteemide paigaldamine, suurendab omakorda kulutusi, aga on vajalikud elanike igapäeva elu toimimiseks (ohutu lennuliiklus ja andmeside kättesaadavus). Küberrünnetega kogutakse luureinfot ning “karistatakse ebasõbralikke riike” nende poliitiliste otsuste eest. 3.3. Toetame RaM ettepanekut, et Eesti prioriteediks on ettepanekus esitatud kaitsevalmiduse ja piiriüleste taristuühenduste ning Ukraina toetamise eelarvemahtude kaitsmine läbirääkimistel. 18 Lisaks Rahandusministeeriumi seisukohtadele peame rõhutama, et vähendada ei tohi ka piiriülestele taristuühendustele, sh sidetaristule olemasolevaid summasid ja Euroopa Liidu prioriteetideks peab endiselt jääma Euroopa katmine omavahel ühenduva taristuvõrgustikuga (vt ülevalt punkti 15). 3.4. Toetame RaM ettepanekut rõhutada vajadust tagada EL eelarve kasutusega seotud näitajate süsteemi sihipärasus, tasakaal ja paindlik rakendamine. Tulemuspõhisuse rakendamisel on võrreldes käimasoleva rahastusperioodiga 2021-2027 oluline muudatus, sest väljund- ja tulemusnäitajate loend on ette nähtud tulemusraamistiku määruse lisas. See võib tekitada olukorra, et riigiplaanis olevale valdkonnale vastavat (eelkõige) tulemusnäitajat ei ole (nt rida 428 sekkumise “Capacity building of justice actors, judicial training, transparency and accountability” puudub väljundnäitajat “Number of participants in training activities (including exchange programmes and study visits) või olemasolevad ei sobi (näiteks rida 429 sekkumise “Digitalisation of justice system” väjundnäitaja “Number of EU-level ICT systems set up/adapted/maintained” ei näita siseriikliku digitaliseerimise taset, kuna näitaja täitmine sõltub Euroopa Liidu enda arendustest, mis võib aega võtta aastaid. Digitaliseerituse taset näitab see, kui paljud ELi poolt kättesaadavaks tehtud lahendused on riigi poolt kasutusele võetud). Tuleb arvestada, et mõnedes poliitikavaldkondades ei ole tavapärane kvantitatiivne mõõtmine asjakohane, näiteks õiguskaitse valdkonnas kuritegude ennetamisel, samuti õigussüsteemi digitaliseerimise valdkonnannas. Toetame Taaste- ja vastupidavusrahastu senise praktika jätkamist, mil reformide ja sekkumiste näitajad (milesto ja target) lepib liikmesriik Euroopa Komisjoniga eraldi kokku, arvestades liikmesriigispetsiifiliste reformide ja sekkumiste sisu. Tulemusraamistiku lisas on küberturvalisuse valdkond sisustatud kahe näitajaga (intervention field): poliitika valdkonnas “Research and innovation” #347 “Cybersecurity” ja poliitika valdkonnas “Digital capacities and advanced technologies” #100 “Cybersecurity - deployment and scale-up". Katmata on indikaatorite nimekirjas kaks väga olulist valdkonda “Conflict, peace and security” ning “EU internal security”, millele palume küberturvalisuse indikaatorid samuti juurde lisada. Tabeli täiendus on all toodud. 19 Tulemusraamistiku lisas olevas väljund- ja tulemusnäitajate loendist tulenevalt ei näidata poliitikavaldkondade “Ühendatavus” ja “Digivõimekus ja innovatsioonitehnoloogiad” osakaalu Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud osakaaludega valdkondades (kliima, keskkond ja sotsiaal). Seetõttu näeme vajadust riigi pikaajaliste strateegiliste eesmärkide seadmisel arvestada digilahenduste (sh digitaristu ja küberturvalisuse) olulisuse ja panustamisega kohustuslikult jaotatud valdkondade (temaatiliste eesmärkide) rakendamisel. See tagab näiteks, et iga uue tehnoloogia arendamisel oleks tagatud ka küberturvalisus. Lisaks tuleb analüüsida, kas nõutud andmete küsimine osalejatelt vastab andmekaitseõiguse põhimõtetele või tuleb ette näha erisusi, näiteks õigusametnike koolitusel osalejatelt on tulemusraamistiku lisa kohaselt vaja küsida andmeid soo kohta (mees, naine, mitte-binaarne), jätmata aruandluskohustuse raames vastajale võimalust mitte vastata. 3.5. Toetame Euroopa Konkurentsivõime Fondi (KVF) eelarve jaotust valdkondade vahel, kus kogusummast 234 300 000 000 eurost moodustab digitaalne juhtpositsioon 51 493 000 000 eurot, kuhu alla kuulub ka sidetaristu, arvestades nende valdkondade investeeringute suurenenud vajadusi ning muutunud geopoliitilist olukorda. Samas toetame RaM seisukohta, et vajadusel – nt kaitse eesmärgil, välis- ja majanduskeskkonna olulisel muutumisel, ettenägematus suunas läbimurdeliste ja suure mõjuga tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel oleks võimalik seda valdkondade vahelist jaotust uuendada. Tänases julgeoleku olukorras ei piisa elutähtsate teenuste osutamisel enam tavapärasest toimepidevuse tagamisest, vaid peame olema valmis ka riigikaitselisteks stsenaariumiteks vastavalt Riigikaitse arengukavale. Riigi Infosüsteemi andmeil toimus Eestis 2024. aastal 6515 mõjuga küberintsidenti ehk umbes kaks korda rohkem kui 2023. aastal ning umbes kolm korda rohkem 8 kui 2021. aastal. Venemaa agressioonisõda Ukrainas on näidanud, et lisaks kineetilise sõjategevuse toetamisele küberrünnetega elutähtsa taristu pihta kasutatakse küberründeid hübriidsõja osana ka laiemalt. Kuna ründeid on tehtud ka elutähtsate teenuste ja elutähtsa taristu vastu, on küberrünnete ennetamine ja nendega toimetulemine seotud ka riigi üldise julgeolekuga ja täiendavate valdkondade vahelise rahalise jaotuse ümbervaatamisega. Peame oluliseks, et konkurentsivõime fondi poliitikavaldkonna “Kerksus ja julgeolek ning kaitsetööstus ja kosmos" eelarvejaotuse eesmärkides oleks konkreetselt väljatoodud kahe otstarbelised (dual-infrast) infrastruktuuri tüübid, mida poliitikaeesmärk rahastab ja kaetud oleks ka sidetaristu ehitus ja küberturvalisus. Seda võimaldab ka nimetatud poliitikasuuna eelarvevahendid. 3.6. Toetame RaM seisukohta, et riigiplaanis peab paremini arvestama liikmesriikide ja nende piirkondade eripärade ning pikaajaliste strateegiliste arenguvajadustega ja suurendada elluviimise/rakendamise paindlikkust, vähendades riigiplaani struktuuri jäikust ja detailsust ning lihtsustada riigiplaanile seatud eritasandilisi reegleid ja nõudeid. Digivaldkonna rahastusel on oluline prioriteet ka riigiplaani koostamisel, sest turvalise ja kestliku digitehnoloogia, -keskkonna ja -taristu arendamine ja rakendamine on hädavajalik, et tagada Euroopa Liidu konkurentsivõime, innovatsioonivõimekus ja elutähtsate teenuste toimepidevus. Digivaldkonna sihipärane 20 rahastamine loob eeldused küberturvalisuse tugevdamiseks, rohepöörde edukaks elluviimiseks ja väiksemate liikmesriikide võrdsete võimaluste tagamiseks. Ilma eraldi tähelepanu ja rahastuseta on oht, et digitaalne üleminek jääb killustatuks ning Euroopa ei saavuta seatud strateegilisi eesmärke, kus arvestatakse ka liikmesriikide enda pikaajaliste strateegiliste arenguvajadustega. 3.7. Toetame RaM ettepanekut suurendada paindlikkust riigiplaani muutmisel, et liikmesriigil oleks võimalik vajadusel paindlikult plaane ümber teha, et kiiresti kohaneda ettenägematute ja ootamatute asjaolude ja kriisidega. Lisaks RaM seisukohtadele, tuleb arvestada käesoleva perioodi kogemustega (näiteks ReArm) ja võimalike tulevaste kriisidega (nt rändekriis), mis vajab kiirete lisaressursside leidmist (näiteks riigi õigusabi osutamiseks, kohtumenetluste pidamiseks) riigiplaani või fondide sisestest jaotustest. 3.8. Toetame nn EL eelistuse (EU preference) põhimõtet, mis toetab ELi strateegilist autonoomiat – Euroopa Liidu enda ettevõtteid ning tehnoloogiaarendust (näiteks osalevad üksused peavad olema asutatud liikmesriikides, tegevuste läbiviimiseks tuleb kasutada ainult nendes riikides asuvaid rajatisi või tegevusi jne). 3.9. Toetame Euroopa Horisondi raamprogrammi ligipääsetavust Euroopa Liidu välistele assotsieerunud liikmetele uuel MFFi programmiperioodil. Uuel programmiperioodil peame oluliseks ja toetame aktiivselt Ukraina riigi assotsiatsioonilepingu sõlmimist Euroopa Horisondi raames. Selline samm aitaks tugevdada teaduskoostööd, sealhulgas keelemudelite ja AI lahenduste arendamise vallas, edendada innovatsiooni ning toetada Ukraina integreerumist Euroopa teadus- ja majandusruumi. 3.10. Peame oluliseks täiendavate meetmete rakendamist, mis võimaldaksid Ukraina riigi finantsilist toetamist Euroopa Horisondi raamprogrammis. See aitaks tugevdada Ukraina teadus- ja innovatsioonivõimekust ning toetaks riigi sügavamat integreerumist Euroopa teadusja majandusruumi. Ukrainal on ülisuur potentsiaal pakkuda Euroopale kogemusi ja teadmisi kaitsevaldkonnas (kübertehnoloogiad, droonide testimiskeskkond jne). Laiapõhisem toetamine võimaldab Ukrainal aktiivsemalt arendada enda majandust ja ettevõtluskeskkonda, mis tagab ka Ukraina majandusliku ja institutsionaalse valmisoleku Euroopa Liiduga liitumiseks. 3.11. Peame tähtsaks arvestada asjaoluga, et Eesti riik ei kuulu lähiaastatel laienemisriikide (widening countries) kategooriasse, vaid on määratletud kui üleminekuriik (transition country). Antud klassifikatsioonil on oluline mõju MFFi programmidest rahastuse taotlemisel ja saamisel. Üleminekurühma kuuluvad Eesti, Kreeka, Küpros, Malta, Portugal ja Sloveenia. Kuue üleminekuriigi edasiminek innovatsiooninäitajates (European Innovation Scoreboard) näitab, et nende teadus- ja innovatsioonisüsteemid vajavad senisest vähem välist tuge — see on positiivne areng. Külla aga tähendab see meie jaoks osaluse 21 laienemise meetme (wideningmeede) lõppu, mis avaldab negatiivset mõju Eesti ettevõtetele ja geopoliitilise asetuse tõttu on investeeringud juba niigi Eestisse vähenenud. 3.12. Näeme murekohana, et Euroopa Horisonti raames ei ole MFF 2028–2034 perioodil ette nähtud piisavaid täiendavaid toetusmeetmeid üleminekuriikidele, mis aitaksid neil tõsta oma digivaldkonna innovatsioonivõimekust võrreldavale tasemele ELi mittelaienemisriikidega (arenenud riikidega). Soovitame eraldi innovatsioonikiirendite loomist, mis soodustaks innovatsioonilõhe vähendamist mittelaienemisriikidega või et kehtiks eelmise perioodi laienemisriikide võimalused ka mittelaienemisriikidele. Üleminekuriikidelt ei saa oodata valmisolekut konkureerida sarnastel alusetel mittelaienemisriikidega. 3.13. Euroopa Horisondi projektirahastuse puhul me ei toeta toetuse üldmäära langetamist üleminekuriikidele, mille puhul senine 80%-i määr vähendatakse 60%-i peale. Antud muudatusega tõuseb mh. digivaldkonna ettevõtetele omaosaluse nõue. Selline muudatus ohustab üleminekuriikides võimekust osaleda teadus- ja arendustegevuses ning pärsib innovatsiooni ja konkurentsivõime kasvu üleminekuriikides, kes ei ole veel konkureerivad mittelaienemisriikidega. See vähendab niigi vähest osalemist rahastusprogrammides ning tõkestab kohalike ettevõtete kasvu. Muudatustel on oluline kaal üleminekuriikidele ning Eesti majandusele. 3.14. Teeme ettepaneku lisada Euroopa Horisondi ja Konkurentsivõime Fondi eesmärkidesse küberturvalisus kui eesmärk, mitte ainult jääda üldise “security” alla nagu seni. Tänapäeval on kõik juba digi, seega kõik alates põllumajandusest kuni loomemajanduseni, kaitsest kuni terviseni peab olema digitaalne ja seega kõige puhul peaks küberturvalisus olema võtmetähtsusega. 3.15. Euroopa Horisondi ja Konkurentsivõime Fondi digitaalse juhtpositsiooni fookusvaldkondadena peame oluliseks tehisaru, andmepõhiste lahenduste ja küberjulgeoleku suurendamise süstemaatilist rahastamist. Sealhulgas järgmistes valdkondades: a) tehisaru gigatehased ja kõrgjõudlusega andmetöötlus kui strateegiline taristu, et tagada Euroopa oma keele- ja multimodaalsete mudelite arendamise võimekus; b) andmete kättesaadavus, arusaadavus ja kvaliteet – avaandmete, andmeruumide arendamine ja liidestumine, privaatsuskaitse tehnoloogiate rakendamine, et tagada andmete kasutatavus innovatsiooniks ning teenuste osutamiseks nii era- kui ka avalikus sektoris; c) tehisaru põhiste lahenduste arendamine ja kasutuselevõtu toetamine avalikus sektoris, sh justiitssüsteemi tõhustamine ning selleks vajalike protsesside muutmine, oskuste ja teadmiste arendamine; d) AI-põhiste rünnete kaitsesüsteemid (offensive/defensive AI), kvantarvutite ja post-kvant krüptograafia, täisusaldamatuse turbeprintsiibi rakendamine (zero-trust architecture), tarneahelate turvalisus, lõimturbe põhimõtete, mittefunktsionaalsete nõuete rakendamine teenuse arenduses ja IoT turvalisus, AI mudelite ja 22 andmete ründevektorid ja kaitsemeetmed (modal hacking, data poisoning), digitaalsete teenuste ühilduvus uue põlvkonna internetiprotokolliga IPv6 jne, et arvestada uute tehnoloogiate ja küberturbe trendidega küberjulgeoleku suurendamisel. 3.16. Tunnustame Komisjoni ettepanekut võimaldada uues Euroopa Horisondis kaitseotstarbelise ja kahese kasutusega tehnoloogia rahastamist, mis puudutab II samba 4. teemavaldkonda („digivaldkond, tööstus ja kosmos“), kuhu lisandub kaitsetööstus eraldi fookusena. Samuti toetame Euroopa Liidu soovi tugevdada oma strateegilist autonoomiat ja kaitsevõimekust ka teadus- ja innovatsioonipoliitika kaudu. 3.17. Peame vajalikuks vähendada Euroopa Horisondi erinevate meetmete ja teemaplokkide vahelist dubleerimist, näiteks soodustada kahese kasutusega teadus-arendustegevust ning tehnoloogiasiiret tsiviil- ja kaitsesektorite vahel. Selle tagamiseks tuleb rakendada kahese kasutuse ja tehnoloogiasiiret toetava teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks vastavaid meetmeid ja hindamiskriteeriume. On vajalik luua regulatsioonid teadus- ja arendusprogrammide üleselt valdkondades, mis võivad puudutada kahest kasutust, nt tundliku ja salastatud teabe käitlemine, teadusjulgeolek, küberkaitse, standardiseerimine, avatud teadus jm. 3.18. On oluline soodustada lõppkasutajate (eriti riigiasutused) süsteemset kaasamist Euroopa Horisondi projektide elluviimisse, mis aitab tagada sidususe teadusuuringute, innovatsiooni ja teaduspõhise poliitikakujundamise vahel ning suurendada projektide tulemite rakendamist ja mõju ühiskonnale. 3.19. Toetame Euroopa Liidu investeeringuid teadusarendusse uute tehnoloogiate ja küberturbe trendidega arvestamiseks küberjulgeoleku suurendamisel, sh teaduslike kompetentsikeskuste loomist uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamiseks (nt pilvetehnoloogiad, tehisaru ja krüptograafia). 3.20. Teeme ettepaneku lisada Euroopa Horisondi samba "Euroopa teadusruum" alla teemana digiareng ja küberturvalisus, tagamaks Eesti ja Euroopa vastavate ülikoolide-teadusasutuste globaalselt tipptasemel püsimiseks ning jõudmaks maailma parimate hulka ka kvant-, postkvant, AI jm temaatikates. Küberturvalisuse tähtsus maailmas tõuseb ja selle tõttu tuleks selle tippteaduse jaoks teha täiesti eraldiseisvaid pingutusi. 3.21. Toetame RaM ettepanekut ja nõustume Euroopa ühendamise rahastu eelarvemahu ettepaneku kohase tasemega. Leiame, et üleeuroopalise transpordivõrgu ja energiavõrgu arendamise ning nende vastupidavuse ja kerksuse parandamise eesmärkide saavutamise katteks on vaja investeeringuid piiriüleste ühenduste arendamiseks oluliselt suurendada. 23 Peame oluliseks, et Euroopa ja riiklike eesmärkide saavutamiseks on kriitilise tähtsusega integreerida sidetaristu väljaarendamine abikõlbliku kuluna suurtesse piiriülestesse transpordi- ja energeetika projektidesse (vt ülevalt punkti 1.2). See strateegiline lähenemine teenib mitmekordset Euroopa Liidu poliitika eesmärki ja aitab optimeerida ressursside kasutamist. Tänapäevane transporditaristu sõltub üha enam kõrgtehnoloogilistest süsteemidest, mis vajavad stabiilset ja kiiret sideühendust. Näiteks raudteede puhul on toimiva sidevõrgu olemasolu hädavajalik rongi juhtimissüsteemide (nt FRMCS), signalisatsiooni, ohutussüsteemide ja operatiivkommunikatsiooni toimimiseks. Lisaks on side oluline energiajuhtimiseks, võimaldades reaalajas andmete vahetust, energiatarbimise optimeerimist ja katkestuste kiiret avastamist, mis on energiavõrkude puhul ülioluline. 3.22. Toetame AgoraEU ettepanekut laste ja teiste riskis olevate sihtrühmade vägivallavastase võitluse suuna jätkumist, kuid rõhutame vajadust pöörata suuremat tähelepanu ennetussüsteemi tugevdamisele EL tasemel ja siseriiklikult ning Euroopa Kuriteoennetuse Võrgustiku (EUCPN) võimestamisele. Lastevastase vägivalla all tuleks eraldi välja tuua ka 11 kübervägivalla vastaste meetmete väljatöötamist, piloteerimist, kasutusele võtmist ja süsteemset juurutamist. Täna näeme, et lastega seotud vägivallakuriteod saavad alguse või jätkuvad küberruumis ja seega on oluline mh ennetus ja teavitus laste ja noorte hulgas, et valitsevate ohtudega olla kursis, kuid ka vajadusel reageerida kiiresti juhtumitele. Media+ raames näeme vajadust lapse õiguste teematika kajastamist avalikus ruumis, kus tõsta teadlikkust laste ja noorte endi seas nende õigustest, kohustustest ja nende kaasatusest ühiskondlike otsuste tegemisel. Kriisiolukordades võib oodata mõjutustegevuse ja noorte radikaliseerumise suurenemist, millele õiguskaitseorganid peavad kiiresti ja adekvaatselt reageerima. Mõjutustegevuse ja noorte radikaliseerumise ennetamiseks on Euroopa Liidu tasandil oluline tugevdada strateegilist kommunikatsiooni ja meediakirjaoskust, et suurendada noorte vastupanuvõimet valeinfole ja propagandale. Samuti on vaja tihendada koostööd tehnoloogiaettevõtetega, et piirata äärmusliku sisu levikut veebikeskkondades, ning arendada ühiseid varajase hoiatamise süsteeme trendide kiireks tuvastamiseks. Määruse ettepanek ei sisalda CERV+ (kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm) suundade lõikes eelarvelist jaotust, mistõttu vahendite piisavuse või ebapiisavuse osas ühele või teisele suunale ei saa hinnangut anda. 3.23. Toetame pettusevastase võitluse struktuuri parendamist. Euroopa Liidu rahaliste vahendite tõhus kaitse pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest nõuab mitmetasandilist lähenemist, mis hõlmab ennetusmeetmeid, järelevalvet ja õiguskaitset. Tagada tuleb ajakohane, ent mitte piiravalt bürokraatlik õigusraamistik ning Euroopa Liidu institutsioonide, nt OLAF, EPPO, Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Kohus tõhus ja läbipaistev töö. Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid peavad rakendama tõhusaid auditeerimis- ja seiresüsteeme, et väärkasutust ennetada. 24 Korruptsiooni vältimiseks tuleb tugevdada avalike hangete järelevalvet ja tagada kõigi osalejate võrdne kohtlemine. Euroopa Liidu toetuste saajatel peab olema mugav ja lihtne aruandluskohustusi täita ning rikkumisest teavitajatele peavad Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil olema mehhanismid pettustest teavitamiseks ning kaitseks. 1. Ühtne fond on positiivne Arvestatud Üldiste põhimõtetena Selgitus: Kaubanduskoda toetab fondi eesmärki tugevdada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, edendada on seisukohtades innovatsiooni ja investeeringuid ning aidata kaasa majanduse kestlikule kasvule. Samas peab fondi toodud lihtsustamise ja rakendamine olema lihtne ja võimalikult vähese koormusega ettevõtjate jaoks. vähese Ühtse fondi loomine, mis koondab senised kümme erinevat fondi, on positiivne samm. See tagab ühtsemad halduskoormuse kriteeriumid ja tingimused, vähendab taotlejate halduskoormust ning suurendab fondi rakendamise aspektid, lisaks seniste läbipaistvust ja prognoositavust kogu ELis. fondide koondamise toetamine. 25 2. Lihtsad ja arusaadavad reeglid Arvestatud Raha taotlemise Selgitus: Fondi taotlemise ja aruandluse tingimused peavad olema võimalikult selged ja ühtsed. Oluline on, tingimuste et kogu protsess oleks ettevõtjale arusaadav ning halduskoormus võimalikult väike. ühtlustamine ja läbipaistvus ning lihtsus on seisukohtades esil. 3. Võrdne juurdepääs väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele Arvestatud Fondi kavandamisel tuleb tagada, et ka väiksematel ettevõtetel oleks reaalne võimalus toetusi taotleda ja VKE-de ja oma projekte ellu viia. Kuigi ettepanek viitab VKEdele ja sisaldab ka neile mõeldud teenuseid (nt artikkel iduettevõtete roll on 27 ELi ettevõtlusvõrgustik), sõltub toetuste tegelik kättesaadavus suuresti fondi rakendamisest. Kuna fondis eraldi seisukohtades puudub eraldi rahastus VKEdele, tuleb tagada, et toetuste jaotus ei koonduks üksnes suurematele käsitletud ja nendele ettevõtetele. suunatud pakkumine välja toodud. 4. Geograafiline tasakaal Arvestatud On oht, et suuremad ja majanduslikult jõukamad riigid või piirkonnad saavad fondi rahastusest ELi idapiiri ja ebaproportsionaalselt suure osa. Selle vältimiseks peab fondi kavandamisel ja rakendamisel olema tagatud regionaalsete geograafiline tasakaal, et toetused jõuaksid kõikidesse liikmesriikidesse ja piirkondadesse, mitte ainult eripäradega suurtesse keskustesse. Rahastuse jaotus peab toetama kogu Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja arvestamine on vältima liikmesriikide vahelise ebavõrdsuse süvenemist. Hetkel ei ole ettepanekus ühtegi artiklit, mis tagaks seisukohtades esil. geograafilise tasakaalu või sätestaks mehhanismi, mis välistaks toetuste koondumise suurematesse ja majanduslikult arenenumatesse riikidesse või piirkondadesse. Soovitame määrusesse lisada sätte, mis näeb ette geograafilise tasakaalu jälgimise ning aruandluse liikmesriikide lõikes, et tagada fondi mõju ühtlane jaotumine kogu Euroopa Liidus. 5. Terve innovatsioonitsükli toetamine Arvestatud Leiame, et Fondi vahendid peaksid toetama kogu innovatsioonitsüklit ehk teadus- ja arendustegevusest kuni Innovatsiooni toodete ja teenuste turule toomiseni. Artikkel 4 lg 1 p e ütleb, et Euroopa Konkurentsivõime Fondi toetamine ja Horisont üldeesmärk on suurendada Euroopa konkurentsivõimet, eelkõige strateegilistes sektorites ja tehnoloogias, programmi sidusus on kogu investeerimistsükli jooksul järgmise kaudu: ühtlustada teadusuuringute, innovatsiooni ja eraldi punktina tööstuspoliitika toetamist, et muuta liidu teadusuuringute tipptase liidu tööstuse tugevuseks ülemaailmsetel seisukohtades toodud. turgudel ja kindlustada tootmise tulevik Euroopas. Samas ettepanek rõhutab peamiselt innovatsiooni hilisemaid etappe nagu rakendamist, tootmist ja investeeringuid, kuid sama oluline on tagada, et ka varasemad etapid oleksid toetatud. Ilma teadus- ja arendustegevuse sidumiseta hilisemate sammudega jääb innovatsiooni potentsiaal kasutamata. 26 Eesti Kaubandus- 6. Fondi juhtimine Arvestatud Tööstuskoda Artikli 14 lõike 1 kohaselt luuakse strateegiliste sidusrühmade nõukogu, kuid selle roll ja mõju Fondi otsustusprotsessis jääb ettepanekus ebaselgeks. Samuti ei ole piisavalt määratletud Euroopa Komisjoni ja juhtumiskorralduse liikmesriikide rollid fondi juhtimises ja rakendamises. Selgus ja läbipaistvus juhtimismudelis on vajalikud, et läbipaistvuse nõue on tagada sidusrühmade sisuline kaasamine ja fondi tõhus toimimine. seisukohtades esil. 1. Tuleb määratleda selgelt, millised tegevused kuuluvad Euroopa Horisondi (EH) ja millised Arvestatud konkurentsivõime fondi (KVF) alla, et vältida dubleerimist ja killustumist. Killustumise ja dubleerimise vältimine Selgitus: EH toetab juba praegu kõrge riskiga, murrangulise potentsiaaliga teadus- ja innovatsiooniprojekte, on seisukohtades ära alustades varasest arendusfaasist ja liikudes prototüübi ning pilootlahendusteni ning EIC pakub turule toodud. viimiseks nii toetusi kui riskikapitali. Kavandatav KVF hõlmab kogu investeerimisteekonda alates rakendusuuringutest kuni tootmise ja turule viimiseni. Kuna EH eesmärk on lõpuks samuti teadustulemuste väärindamine, võib kahe vahel piir hägustuda. Kui EIC ja KVF hakkavad toetama sama tüüpi projekte (nt TRL 5-8 või turueelsed pilootprojektid), tekib oht killustunud rahastus- ja juhtimissüsteemiks, kus taotlejad peavad paralleelselt kandideerima eri programmidesse, mida on vastuolus esialgse eesmärgiga terve rahastussüsteem lihtsustada. Selge jaotus ja kooskõla aitaks vältida ressursi- ja rollidubleerimist ja suurendaks kogu innovatsioonisüsteemi sidusust ja ennustatavust, kuna teadusasutuste ja ülikoolide jaoks oleks selge, millises faasis ja millise rahastusmehhanismi kaudu nende arendused saavad edasi liikuda. Selleks tuleks luua ka praktiline mehhanism, mis võimaldaks edukatel EIC projektidel sujuvalt liikuda edasi KVFi rahastuse alla. Selline sekkumisloogika tagaks sujuva ja selgema ülemineku teadus- ja arendustegevusest turule viimiseni, vähendaks halduskoormust ning suurendaks EL rahastuse strateegilist lisandväärtust. 2. Leiame, et liikmesriikide roll tööprogrammide kavandamisel ja kinnitamisel peab säilima nii Arvestatud Euroopa Horisondi II samba kui ka KVFi poliitikaakende raames, sh tuleb tagada liikmesriikide Komitoloogia esindajate otsustusõigus tööprogrammide vastuvõtmisel, mitte pelgalt nõuandev roll. Samuti tuleb sissetulekuga kaasnev kehtestada ühtne taotlemise, hindamise ja tulemuste seire raamistik nii EHile kui ka KVFi mure on poliitikaakendele, et tagada läbipaistvus ja vältida elluviimise killustumist. seisukohtadega kaetud, eesmärgiks tagada Selgitus: Praeguse ettepaneku järgi otsustatakse EKFi poliitikaakende tööprogrammid vastava komisjoni liikmesriikide keskne tasandil, tuginedes nõuandva kogu arvamusele, samas kui EH II samba tööprogrammides on liikmesriikidel roll tööprogrammide selge roll. Kui tööprogrammide üle otsustamine liiguks täielikult komisjoni kätte, väheneks liikmesriikide heakskiitmisel. strateegiline sisend ja läbipaistvus. Arvestades, et EKF seotakse tihedalt EH-ga, tuleb vältida olukorda, kus teadus- ja innovatsiooniteemaliste prioriteetide üle hakkavad otsustama üksnes tööstus- või majanduspoliitika fookusega struktuurid. Seetõttu tuleb tagada, et EKFi komisjoni ja nõuandva kogu rollid ei asenda komitoloogiat, vaid toetavad seda, ning et liikmesriigid osalevad otsustamises ka sisuliselt. EKFi poliitikaakende juhtimisraamistik peaks hõlmama EHi programmikomiteedega sarnast lähenemist prioriteetide seadmise ja koordineerimise protsessile, vajadusel kaasates EHi eksperte. 27  Samuti on oluline, et EKFi poliitikaakende taotlus- ja hindamisraamistik järgiks sama loogikat nagu EH, et tagada projektide võrreldavus, läbipaistvus ja koordineeritus. Kui taotlemise ja hindamise aluspõhimõtted, kriteeriumid ja seiremeetodid oluliselt erinevad, muutub tulemuste seire ja mõjude hindamine keeruliseks ning killustab juhtimist veelgi. Tuleb ka selgelt sätestada, kuidas EKFi poliitikaakende tulemused EHis arvesse lähevad: kas need loetakse EKFi tulemusteks või EHi tulemusteks. Samuti tuleb selgelt sõnastada, kuidas mõõdetakse ja kajastatakse EKFi ja EHi koosmõju. Lisaks tuleb määratleda konkurentsivõime märgise (Competitiveness Seal) rakendusloogika, kui see laieneb ka EHi II samba projektidele. Kui märgis peaks toimima sarnaselt praeguse raamprogrammi kvaliteedimärgisele (Seal of Excellence) ning võimaldama edukatel, kuid rahastuseta jäänud projektidel taotleda lisarahastust riiklikest või regionaalsetest allikatest, tuleb selgelt sätestada, kuidas see suhestub ELi finantsraamistiku ja riigiabi regulatsioonidega, et vältida õiguslikku ebakindlust ja erinevat tõlgendust. Haridus- ja 3. Peame positiivseks, et EKFist planeeritakse toetada ka oskuste arendamisega seotud teemasid, kuid Arvestatud Teadusministeerium see ei tohiks kaasa tuua halduskoormuse kasvu. Samuti vajab täpsustamist, kuidas välditakse Halduskoormuse dubleerimist teiste programmidega. vähendamine, dubleerimise vältimine Selgitus: KVFil on mitmeid kokkupuutepunkte Erasmus+ programmiga, kuna KVF toetab haridust ja oskuste ja selgus on arendamist – sh skills guarantee, oskuste prognoosimist ning avaliku ja erasektori partnerlusi (ülikoolide, põhimõtetena kutseõppeasutuste ja ettevõtete koostöö) eeskätt strateegilistes sektorites. Toetust saavad ka ülikoolide liidud. seisukohtades esil. Nii Erasmus+ 2028–2034 kui ka KVF määrustes on seatud eesmärgiks sünergia loomine, kuid see on sõnastatud pigem strateegilise sihina, ilma täpsete juhisteta, kuidas seda igapäevaselt rakendada. See loob potentsiaalse halduskoormuse ning dubleerimise risk on samuti olemas. Kuna mõlemad instrumendid toetavad oskuste arendamist strateegilistes valdkondades, võib tekkida olukord, kus sarnaseid tegevusi rahastatakse mõlemast programmist. Määrustes siiski rõhutatakse vajadust vältida dubleerimist, kuid detailid jäävad ebaselgeks. Lisaks on praegu keeruline hinnata, kuivõrd saab Eesti asutustel olema võimekust KVFist toetusi taotleda. 1. While the proposed funding increase in collaborative RD&I within Horizon Europe 2.0 proposal is very Arvestatud osaliselt welcome, EARTO calls for an even more ambitious allocation restoring the target of 60% of the Horizon Horisondi ja Europe 2.0 budget to those RD&I activities, in line with Europe’s strategic priorities in terms of innovatsiooni teemade technology sovereignty in various key industrial sectors and value chains. tähtsus on According to the EC own analysis, the EU invests 40% of its R&D funding to experimental development seisukohtades esil ja while the USA and China invest respectively 68% and 83% . As stated in the Draghi’s report, “First – and samuti EKFi ning most importantly – Europe must profoundly refocus its collective efforts on closing the innovation gap with Horisondi ühtne the US and China, especially in advanced technologies.” Horizon Europe 2.0’s New Competitiveness part rakendamine. will be essential to meeting this objective. However, currently only 43,4% of the EU RD&I budget is targeting investment in advanced technologies, this needs rebalancing by the EU negotiators. 28  2. Investments in Technology Infrastructures must be scaled up, with dedicated budget line and clear Arvestatud osaliselt links to the European Competitiveness Fund (ECF) and other funding instruments in its new financial Programmi juhtimise toolbox to ensure Europe’s technology capabilities remain globally competitive. põhimõtete The proposed €10.9 billion budget for both Research and Technology Infrastructures is very welcome; läbipaistvus ja however it will fall short of actual needs. Indeed, a recent European Investment Bank (EIB) study estimates killustatuse Europe’s funding requirements for Technology Infrastructures alone at €13–16 billion. To address this gap, vähendamine on the budget for future RTIs’ programmes must be increased. Additionally, effective coordination between the seisukohtades sees. future TIs programme and the ECF’s four sectorial windows as well as Horizon Europe 2.0’s Competitiveness Part is essential to deliver coherent, strategic investments in Technology Infrastructures that build a strong, resilient, and leading-edge techno-industrial base. 3. Governance structures and joint programming between the ECF and FP10 require greater clarity Arvestatud osaliselt and transparency to avoid fragmentation and ensure that collaborative RD&I grants are managed effectively. Piisava ajavaru ja The strategic planning within the ECF windows and attached work programming will be key to ensure not programmi läbipaistva only for operational efficiency but more importantly long-term impact. rakendamise põhimõtted on seisukohtades toodud. 4. The unique role of RTOs must be safeguarded, through explicit recognition of their leadership within Mitte arvestatud the upcoming strategic boards and advisory structures within the ECF and Horizon 2.0. Tähtsustame With their specific public mission, RTOs as non-profits have an important advisory role to play in setting up programmi rakenda- and implementing further links between EU RD&I and industrial policies. In addition, their technology misel esmajärjekorras capabilities should be further leveraged to identify evolving industrial needs for technology creation, liikmesriikide rolli. development, maturation and scaling-up across Europe. In parallel, RTOs must be supported in continuously expanding and diversifying their expertise to remain at the forefront of innovation. Metrosert 5. The introduction of new instruments, such as the Competitiveness Coordination Tool and the Arvestatud osaliselt Observatory of Emerging Technologies, brings both promises and uncertainty. Their operation must Põhimõtteks on lihtne, be clarified to ensure they effectively empower and render more effective rather than encumber future vähekoormav, kiire ja policymaking and EU programming. ühetaoline vahendite Looking ahead, EARTO’s message is clear: Europe’s future prosperity depends on its ability to invest boldly taotlemine. and wisely in its technology capacities. The EC proposals lay a strong foundation, but the work is not yet done. In this decisive moment, we urge European leaders to seize the opportunity to invest in the ideas and the infrastructures that will secure Europe’s place at the forefront of global innovation. EARTO is committed to ensuring that those choices are bold and transformative, and remains ready to further discuss these recommendations with the European Institutions. The trialogue negotiations offer a unique opportunity to 29  refine and strengthen the proposed reforms, ensuring that Europe’s RD&I ecosystem remains globally competitive. 10. Eesti Roheline 1. Eesti seisukohad EKFi osas võiksid rõhutada vajadust tagada kõrge kliima- ja rohepöörde Arvestatud osaliselt Liikumine ja Eestimaa ambitsioon, läbipaistvus, kodanikuühiskonna sõltumatus ning kaasav otsustusprotsess. Selliste Avatuse ja Looduse Fond meetmete rakendamisel on fondil potentsiaali saada tõhusaks tööriistaks, mis toetab nii Euroopa läbipaistvuse konkurentsivõimet kui ka keskkonnakaitset ja demokraatiat. põhimõtted on esil, kliima- ja rohe- eesmärkide fookuse hoidmise vajadus on seisukohtades sees s.h lause, et keskkonnakaitse on konkurentsivõime osa. 2. Lisada eelnõusse mõiste „konkurentsivõime“ ühtne ja terviklik definitsioon. Arvestatud osaliselt Vt eelmine Praegune olukord, kus põhimõiste definitsioon puudub, tekitab ebaselgust seoses artiklis 3 sätestatud fondi kommentaar eesmärkidega ja võib kahjustada selle rakendamise sidusust. Definitsioon peaks kajastama ELi liikumist jätkusuutliku, vastupidava ja kaasava majanduse suunas, kus tööstuslik võimekus on tasakaalus keskkonnakaitse, innovatsiooni ja sotsiaalse heaoluga. Mõiste selgitamine on eeltingimus, ilma milleta on keeruline tagada EKFi rahastamisotsuste kooskõla ELi laiemate poliitikaeesmärkidega, sealhulgas keskkonna- , loodus- ja kliimaalaste kohustustega. 30 Eesti Roheline Liikumine 3. Täiendada artiklit 3 keskkonnakaitse ja looduse taastamisega seotud eesmärkidega. Arvestatud osaliselt ja Eestimaa Looduse Fond Praegu on keskkonnakaitse ja looduse taastamisega seotud tegevused nimetatud eelnõu põhjenduspunktis Vt eelmine number 23, kus on välja toodud, et neid tegevusi rahastatakse puhta ülemineku ja tööstuse dekarboniseerimise kommentaar suuna raames. Kahjuks puuduvad põhjenduspunktis toodud tegevustega kooskõlas olevad eesmärgid artiklis 3 nii fondi üldiste kui puhta ülemineku ja tööstuse dekarboniseerimise suuna eesmärkide loetelust. Praegune art 3 lõige 2 punkt a tekst on väga tööstusekeskne ning sihtrühmadena on nimetatud tööstust sh VKEsid. Keskkonnakaitsega seotud eesmärkide ja sihtrühmade puudumine võib teha nimetatud tegevuste rahastamise EKFi vahenditest keeruliseks. Eesmärkide loetelusse tuleks lisada looduspõhiste lahenduste integreerimine ning keskkonna-, kliima- ja energiaalaste õigusaktide ja poliitikate peavoolustamine, rõhutades nende potentsiaali Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks jätkusuutlikul ja vastupidaval viisil. Puhta ülemineku ja tööstuse dekarboniseerimise suuna raames ei tohiks tehnoloogia kasutuselevõtt piirduda ainult tööstuslike rakendustega, vaid peaks toetama ka taristu- ja ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. Ressursitõhususe ja ringluspõhiste põhimõtete lisamine põhieesmärkideks aitaks vähendada strateegilist sõltuvust ja edendada jätkusuutlikku tööstuslikku ümberkujundamist. Just selle suuna raames võiks olla suur potentsiaal sünergia saavutamiseks keskkonnaeesmärkide ja konkurentsivõime vahel. Innovaatilised ringmajanduse tehnoloogiaid ning taaskasutus vähendavad uute ressursside kasutuselevõtu vajadust, mis omakorda vähendab vajadust avada uusi kaevandusi Euroopa Liidus, mis seni on olnud keeruline ning toonud kaasa ühiskonna vastuseisu. 4. Luua puhta ülemineku ja tööstuse dekarboniseerimise suunas eraldi sihtotstarbeline ja kindlaks Arvestatud osaliselt määratud eelarvega tegevussuund keskkonnakaitseliste tegevuste rahastamiseks. Puhtale energiale Selline fond toetaks stabiilselt ja otseselt looduse taastamise määruse eesmärkide saavutamist ning aitaks ülemineku ja tööstuse vältida olukorda, kus elurikkuse- ja kliimaprojektid peavad konkureerima rahastuse pärast teiste sektoritega. süsinikuheite vähendamist käsitletakse ettepanekus eraldi peatükis. Seisukohtades tähtsustame valdkonda. 5. Seada täiendavalt kliima- ja keskkonnaeesmärkidele eraldi sihtmärk elurikkuse rahastamiseks, mis Arvestatud osaliselt põhineks EL-i elurikkuse eesmärkide saavutamiseks tehtud kuluhinnangutel. Vt eelmine Komisjoni ettepanekus puuduvad eraldi nõuded elurikkusele sihtotstarbeliseks kulutamiseks. Erinevate kommentaar sektorite prioriteetide ühendamine ühte fondi toob paratamatult kaasa konkurentsi ja konflikti rahastuse pärast. Varasemad katsed integreerida elurikkuse rahastust laiematesse programmidesse on suures osas 31 ebaõnnestunud just seetõttu, et puudus eraldi elurikkuse rahastamise sihtmärk. Elurikkuse kulutuste eraldiseisva jälgimise lõpetamine seaks ohtu ka ELi võimekuse täita ÜRO Kunmingi-Montreali bioloogilise mitmekesisuse raamistikust tulenevat aruandluskohustust, kuna ei võimaldaks enam ELi eelarvest tehtavaid elurikkuse kulutusi eraldi jälgida. Konventsiooni ametliku liikmena on EL kohustatud konventsiooni rakendamise kohta regulaarselt aru andma. 6. Arvestataks õiglase ülemineku põhimõttega, et rohepööre ei tooks kaasa majanduslikku ebavõrdsust. Arvestatud osaliselt Kuigi artikli 3 lõike 1 punkti k kohaselt on eesmärk tagada õiglane üleminek kestlikule, süsinikuvaesele ja ELi idapiiri rolli ja digitaalsele majandusele, mis toetab töötajaid ja kogukondi, puuduvad fondil konkreetsed sotsiaalsed liikmesriikideva-helise tingimuslikkused selle eesmärgi tagamiseks. Spetsiaalse Õiglase Ülemineku Fondi kadumise järel on ebavõrdsuse sotsiaalsete ja regionaalsete erisuste käsitlemine jäänud üldisemate meetmete ja liikmesriikide tõlgenduse vähendamisega hooleks. See suurendab ohtu, et investeeringud koonduvad vaid strateegilistesse sektoritesse ja arvestamist tõstame arenenumatesse piirkondadesse, jättes väiksemad või haavatavamad piirkonnad, näiteks Ida-Euroopas, seisukohtades esile. rohepöörde hüvedest kõrvale. Seetõttu tuleks EKFis määrata sarnaselt riigiplaani sätestatud 14% sotsiaalsete investeeringute künnis. Et tagada investeeringute sotsiaalne ja regionaalne õiglus, tuleks kehtestada järgmised rakendusmehhanismid:  Hindamiskriteeriumid projektide valikul – eelistada projekte, millel on suurim positiivne mõju sotsiaalselt haavatavatele kogukondadele ning mis panustavad kohalike oskuste arendamisse ja inimkapitali tugevdamisse.  Sotsiaalse mõju analüüs – hinnata, kuidas projekt mõjutab töötajaid, kohalikke ettevõtteid ja kogukondi, mõõtes sotsiaalset kaasatust, regionaalset võrdsust ning mõju vaesematele või haavatavatele piirkondadele.  Regionaalse tasakaalu mehhanism – EKFi eraldustest peaks olema kehtestatud miinimumnõuded investeeringutele vähem arenenud või haavatavates piirkondades, sh süsinikuintensiivsetes üleminekupiirkondades, millele pole uuel rahastusperioodil määratud eraldiseisva Õiglase Ülemineku Fondi täiendavat tuge. Võimalik on kasutada kvantitatiivset jaotuspõhimõtet, näiteks kindel protsent rahastusest suunatakse Ida- ja piirialade projektidele. 7. Seada ühtsed ja tugevad kriteeriumid “Ei kahjusta oluliselt” (DNSH) põhimõtte rakendamiseks. Mitte arvestatud DNSH põhimõte on üks olulisemaid mehhanisme, millega tagada, et Euroopa Liidu rahastatud investeeringud Tegemist on ei kahjustaks keskkonda ega takistaks kliimaeesmärkide saavutamist. Selle põhimõtte rakendamine peab horisontaalse teemaga, olema süsteemne, läbipaistev ja sisuline, mitte pelgalt formaalne nõue projektide rahastamisel. mis pannakse paika Taaste- ja Vastupidavusrahastu rakendamise kogemus näitas, et DNSH põhimõtet käsitleti paljudes järgmise ELi liikmesriikides peamiselt formaalse linnukese-põhise kontrollina, mitte sisulise hindamisena. Projektide mõju eelarveraamistiku (MFFi) 32  keskkonnale hinnati sageli pealiskaudselt, ilma sõltumatu ekspertiisi, mõjuanalüüside või avaliku raamseisukohtades, järelevalveta. mitte alamääruste sh Selle tulemusena said toetust ka tegevused, millel oli selge negatiivne mõju elurikkusele ja EKF kontekstis. kliimaeesmärkidele, kuid mis vastasid formaalselt DNSH nõudele. Selline lähenemine õõnestas DNSH põhimõtte usaldusväärsust ning vähendas fondide tegelikku panust keskkonna ja kliimaeesmärkide saavutamisse. Eesti Roheline Liikumine 8. Partnerluspõhimõtte kehtestamine tervele ELi pikaajalisele eelarve, sh EKFile, tagamaks Mitte arvestatud ja Eestimaa Looduse Fond kodanikuühiskonna kaasamise EL poliitikate kujundamisse, et poliitikad peegeldaksid võimalikult palju Kuna tegemist on kodanike vajadusi ja huve. horisontaalse teemaga, Partnerluspõhimõtte kehtimine ainult esimese samba all tähendab piiratud kontrolli partnerite ja mis pannakse paika kodanikuühiskonna poolt, kuna 35% kliima- ja elurikkuse eesmärk on MFFi-ülene, peaks järgmise ELi keskkonnaorganisatsioonid olema kaasatud tervesse MFFi seiresse. eelarveraamistiku Lisaks tuleks ette näha rahalised ja organisatsioonilised toetusmehhanismid, et tugevdada kolmanda sektori (MFFi) raamseisukohtades, võimekust. Selline toetus on eeltingimus kodanikuühiskonna organisatsioonide pidevale ja aktiivsele mitte alamääruste sh osalusele, mis omakorda aitab tagada tõelise avatuse, vastutuse ja kodanike kaasatuse ELi EKF kontekstis. otsustusprotsessidesse. 1. Leiame, et Euroopa Konkurentsivõime Fondi kavandamisel peaks valitsus seisma selle eest, et Arvestatud osaliselt majanduslik konkurentsivõime ja tehnoloogiline areng käiksid käsikäes sotsiaalse õiglus- ja Liikmesriikide dialoogipõhimõttega. vaheliste ebavõrdsuste Ülaltoodud seisukohad aitavad tagada, et EKF ei oleks pelgalt ettevõtetele suunatud innovatsioonifond, vaid vähendamisele on toimiks ka ühiskondliku arengu fondina, mis toetab üleminekuid õiglaselt, loob kvaliteetseid töövõimalusi seisukohtades kõigile Eesti piirkondadele ning tugevdab töötajate õigusi ja häält majanduse edendamisel. Selline lähenemine tähelepanu juhitud. suurendaks Eesti töötajate kindlustunnet tuleviku suhtes ja toetaks kestlikku majanduskasvu, kus EKF ei nähta ainult konkurentsivõime kasv põhineb kõrgetel töö- ja elustandarditel. ettevõtetele suunatud innovatsioonifondina, vaid mh vahendina mis tagab idapiiri ettevõtetele strateegilise julgeoleku ja sellega ka ühiskondliku arengu sh nii töötajatele kui tööandjatele. 33 Eesti Ametiühingute 2. Õiglane üleminek rohepöörde ja digiüleminekuga seoses. Arvestatud osaliselt Keskliit Oleme seisukohal, et EKF peab toetama õiglast üleminekut nii rohe- kui ka digiüleminekus. See tähendab, et Sotsiaal-majanduslike fondi investeeringud tuleb suunata ka töötajate ümber- ja täiendõppesse ning uute rohe- ja digitehnoloogiatega aspektidega seotud kvaliteetsete töökohtade loomisesse piirkondades ja sektorites, mida ümberkujundused enim arvestamise moment mõjutavad. Kuna EKF fookus on komisjoni teatel muuhulgas puhta energia ja digimajanduse arendamisel, on on seisukohtades sees ülioluline tagada, et ükski töötaja ega piirkond ei jääks ülemineku käigus maha. Õiglase ülemineku põhimõtte ja rõhuasetused rohe- järgimine aitaks ka Eestis leevendada rohepöörde mõjusid: näiteks Ida-Virumaa põlevkivitööstuse töötajatele ja digiüleminekule on tuleb pakkuda uusi võimalusi ja ümberõpet, et vältida töökohtade kadumist ja sotsiaalset pinget. Selline tehtud. seisukoht kaitseb töötajaid muutuste ajal ning tagab ühiskondliku toe kliima- ja digipoliitikatele. 3. Töökohtade kvaliteet ja tööhõive tasakaal. Arvestatud osaliselt Oluline on, et ECF edendaks kvaliteetseid töökohti ning tasakaalustatud tööhõivet nii regionaalses kui Vt eelmist sektoriaalses plaanis. Fondi vahendeid tuleb kasutada selliste investeeringute toetamiseks, mis loovad juurde kommentaari häid, stabiilseid töökohti õiglaselt tasustatud ja turvaliste töötingimustega üle kogu Euroopa, sh ka Eestis - mitte ainult suurlinnades või kõrgtehnoloogiasektoris, vaid ka maapiirkondades ja traditsioonilistes tööstusharudes. Euroopa Liidu uue eelarvestrateegia kohaselt tuleb kvaliteetset tööhõivet, oskusi ja sotsiaalset kaasatust edendada kõigis liikmesriikides, kõikides piirkondades ja sektorites, mis rõhutab vajadust vältida regionaalseid või sotsiaalseid lõhesid ka EKF rakendamisel. Viimaste kümnendite tööstusmuutused on toonud kaasa märkimisväärse töökohtade vähenemise traditsioonilistes sektorites. Alates 2008. aastast on Euroopas kadunud 2,5 miljonit töökohta töötlevas tööstuses ning terasetööstuses ligi 100 000 töökohta, mistõttu on vaja kiireid samme uute töövõimaluste loomiseks. Euroopa Liit peab kiirelt võtma kasutusele meetmeid olemasolevate töökohtade kaitsmiseks ning uute kvaliteetsete töökohtade loomiseks. EKF vahendite suunamine sellistele projektidele aitaks Eestil luua kõrge lisandväärtusega töökohti (nt puhta energia, ringmajanduse või digiinnovatsiooni valdkonnas), pidurdades ühtlasi kvalifitseeritud tööjõu väljavoolu ja edendades majanduse ühtlast arengut kõikjal riigis. 4. Sotsiaaldialoogi tugevdamine ja ametiühingute roll fondi kujundamisel. Mitte arvestatud ECF-i loomisel ja rakendamisel tuleb järgida tugeva sotsiaaldialoogi ja partnerluse põhimõtet. See tähendab, Tegemist on et fondi prioriteetide seadmisel, rahastuskriteeriumide väljatöötamisel ning konkreetsete projektide valikul horisontaalse teemaga, peab valitsus konsulteerima ametiühingute ja tööandjate esindajatega. Euroopa Komisjoni ettepanek näeb juba mis pannakse paika ette, et liikmesriikide uued investeeringu- ja reformikavad koostatakse tihedas koostöös riiklike, piirkondlike järgmise ELi ja kohalike sidusrühmadega. Sama lähenemist tuleks rakendada ka ECF-i puhul, kaasates töötajate esindajad eelarveraamistiku otsustusprotsessi. See parandaks fondi raha kasutamise läbipaistvust ja tõhusust ning tagaks, et töötajate raamseisukohtades, vajadused (näiteks koolitus, ümberõpe, õiglane töötasu) on fondi toel elluviidavates projektides arvesse mitte alamääruste sh võetud. Koostöö sotsiaalpartneritega aitaks ennetada konflikte ja kiirendada reformide elluviimist. EKF kontekstis. Eesti Ametiühingute 5. Kollektiivlepingute katvuse suurendamine ja sotsiaaltingimuste sidumine rahastusega. Mitte arvestatud Keskliit 34 EKF-i rakendamisel peaks kehtima põhimõte, et avalik raha toetab vaid vastutustundlikke ettevõtteid, kes Kollektiivlepingute austavad töötajate õigusi. See tähendab konkreetseid sotsiaalseid tingimusi EKF rahastuse saajatele: teemat EKFiga ei ettevõtetel peab olema korras töö- ja palgatingimuste ajalugu ning eelistatult kehtiv kollektiivleping või hõlmata. valmisolek see sõlmida. ELi fondide ja riigiabi eraldamisel tuleb vältida “blanko-tšekkide” jagamist - rahastusotsustega peab kaasnema nõue, et avalikud vahendid lähevad ettevõtetesse, kes loovad kvaliteetseid töökohti ja edendavad kollektiivläbirääkimisi. Samuti on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks tõsta kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate osakaalu ligikaudu 80%ni, mistõttu peaks ka ECF panustama sellesse eesmärki. Soovitame siduda fondi toetused tingimustega, mis nõuavad tööandjatelt töötajate põhiõiguste ja kollektiivlepingute tingimuste austamist, investeeringuid töötajate oskustesse ning keelavad põhjendamatud koondamised rahasaamise perioodil. Näiteks tuleks EKF projektides osalevatel ettevõtetel pakkuda töötajatele ka ümberõpet ja praktikavõimalusi, et tõsta üldist oskustaset ja tootlikkust. Selline sotsiaalne tingimuslikkus aitaks ühtaegu tõsta töötajate heaolu ja takistada ebaausat konkurentsi, et ettevõtted, kes hoiavad palgad ja töötingimused korralikud, ei satuks ebasoodsasse konkurentsi nendega, kes seda ei tee. Ühtlasi motiveeriks see ka Eesti ettevõtteid laiendama kollektiivlepingute katvust, sest ainult töötajasõbralikud ja sotsiaalselt vastutustundlikud ettevõtted pääseksid edaspidi ligi märkimisväärsele EL toetusele. 35  Teie 05.08.2025 nr 2-5/25-01469, 8.1.1/25- Riigikantselei 0443/-1T [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 28.01.2026 nr 6-1/2883-3 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa Konkurentsivõime Fondi määruse eelnõu kohta Esitame Eesti seisukohad Euroopa Konkurentsivõime Fondi loomise määruse eelnõu kohta Vabariigi Valitsuse istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus; 2) seletuskiri; 3) lisa 1 Huvigruppide nimekiri; 4) lisa 2 Kaasamistabel; 5) määruse ettepanek. Silver Tammik +372 639 7679 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EELNÕU ……… VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja ......2026. a nr Eesti seisukohad Euroopa Konkurentsivõime Fondi loomise määruse eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas kaitseuuringute ja - innovatsiooni eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL) 2021/694, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/783 ning muudetakse määrusi (EL) 2021/696, (EL) 2023/588 ja (EL) [Euroopa kaitsetööstuse programm], eelnõu kohta. 1.1.Üldised seisukohad 1.1.1 Eesti toetab Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärki suurendada Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõimet, vähendada strateegilisi sõltuvusi ning suurendada investeeringuid Euroopa Liidu tehnoloogilise ja tootmisvõimekuse kasvatamiseks. Toetame fondi jaotust nelja valdkonna vahel, sealhulgas peame eriti oluliseks fondi abil kaitsevalmiduse, kosmosetööstuse ja kriitilise taristu vastupanuvõime arendamist ning digiteenuste ja -taristu tugevdamist. Samuti peame oluliseks puhtale energiale ja tööstusele ülemineku, Euroopa Liidu digitaalse suveräänsuse, küberturvalisuse ning tervishoiu, biotehnoloogia, bio- ja põllumajanduse edendamise toetamist. 1.1.2 Taotlejate halduskoormuse vähendamiseks ning selguse suurendamiseks toetame fondide senise suure arvu ja rahastusvõimaluste killustatuse vähendamist. Peame oluliseks, et üleminek Euroopa Konkurentsivõime Fondi rahastusele on sujuv ja liidetud fondide pikaajalistele projektidele on tagatud võimalus rahastuse taotlemiseks. 1.1.3 Toetame Euroopa Konkurentsivõime Fondi kavandamist ja kasutust koostöös teiste Euroopa Liidu eelarve osadega. Parima koosmõju saavutamiseks on oluline erinevate Euroopa Liidu poliitikavaldkondade ja fondide sisuline haakuvus ning prognoositavus. Peame oluliseks tagada tugi teadustulemuste väärindamiseks ja ülekandmiseks teadussüsteemist tööstusesse ning võimalust taotleda toetust kõigis investeerimisteekonna etappides, alates varajase etapi alusuuringutest ja innovatsioonist kuni tööstusliku kasutuselevõtuni. Toetame Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja programmi „Euroopa horisont“ rakendamist ühiste valdkondlike poliitikaakende ning fondide planeerimisprotsessi kaudu, mis võimaldab innovatsiooniahelat terviklikult toetada. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut avada fond osalemiseks Euroopa  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Liidu partnerriikide taotlejatele vastavalt assotsiatsioonilepingutele. Peame vajalikuks selle võimaluse ja koostöö laiendamist Ukrainale lisaks kaitsetööstusele ka teistes fondi valdkondades, ennekõike puhta tööstuse ja energia, kliimamuutuste, keskkonna ja elurikkuse valdkonnas, digivaldkonnas ning ka vastupanuvõime ja piirikaitse teemadel. 1.1.4 Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaudu vahendite taotlemine ja kasutamine peab olema eriti väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele lihtne, ühetaoline, vähekoormav, kiire ja kättesaadav. Peame oluliseks, et fondi juhtimiskorraldus ja taotluste hindamiskriteeriumid on sätestatud fondimääruses võimalikult läbipaistvalt. Kaitse- ja kosmose valdkonnas julgeoleku tagamise eesmärgil taotlejatele sätestatud täiendavad pädevus- ja kontrollinõuded peavad olema piisavad ja põhjendatud, kuid ei tohi pärssida innovatsiooni ja rahvusvahelist koostööd. 1.1.5 Euroopa Konkurentsivõime Fond peab toetama konkurentsivõime kasvu kogu siseturul ja olema võrdselt ligipääsetav kõigile riikidele. Laenude/garantiide kasutamisel tuleb kindlustada Euroopa Liidu väiksemate liikmesriikide või piirialade ettevõtjatele mõistlikud rahastamistingimused (sealhulgas intressimäärad). Euroopa Liidu konkurentsivõime eesmärkide saavutamise huvides on vajalik määruses näha ette võimalus eelistada fondi taotlusvoorudes Euroopa Liidu idapiiririikide projekte, et tugevdada piiriäärsete alade kaitsevalmidust ja säilenõtkust ning panustada selle piirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra parandamisse. 1.1.6 Liikmesriikidel peab olema Euroopa Konkurentsivõime Fondi juhtimisel ja rakendamisel oluline roll, sealjuures otsustusõigus fondi puudutavate strateegiliste, põhimõtteliste ning olulise mõjuga otsuste tegemisel, oluliste kriteeriumide kindlaksmääramisel ja uuendamisel, et neis arvestataks riikide ja piirkondade eripärasid. Fondi eesmärke ja nende saavutamist mõjutavad ning muid olulisi aspekte puudutavad asjaolud (sealhulgas hindamiskriteeriumid) tuleb sätestada fondi määruses. Soovime, et fondi poliitikavaldkondade rakendamiseks ja rahastamisvoorude aluseks olevad tööprogrammid kiidetaks heaks kontrollimenetluse alusel, milles liikmesriikide arvamus on Euroopa Komisjonile siduv. Peame oluliseks, et tööprogrammide prioriteedid ja kavandatavate taotlusvoorude fookus ning ajastus on piisava ajavaruga ette teada ja kindlaks määratud ka mitmeaastastes töökavades. 1.1.7 Eesti toetab laenude/garantiide laiemat kasutamist suurema finantsvõimenduse saamiseks avaliku sektori vahenditele Euroopa Konkurentsivõime Fondist. Peame otstarbekaks Euroopa Liidu garantii- ja finantsinstrumentide kasutuse koondamist Euroopa Liidu eelarve erinevatest programmidest Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumenti, et tagada Euroopa Liidu garantiifondi ratsionaalne kasutus ja erakapitali tõhus kaasamine. Peame otstarbekaks Euroopa Liidu garantiifondi kavandatud mahu paindlikku jaotust fondi erinevate osade ning teiste Euroopa Liidu fondide kasutusega seoses, et arvestada erinevate valdkondade ja piirkondade projektide erinevat tasuvust ja seega erinevat finantsinstrumentide toel investeeringute rahastamise määra. 1.1.8 Eelistame, et Euroopa Investeerimispanga grupi kasutatav osa Euroopa Liidu garantiifondist InvestEU instrumendi elluviimisel oleks sama või väiksem kui eelarveperioodil 2021-2027. See aitab kaasa InvestEU instrumendi rakenduspartnerite vahelise konkurentsi suurenemisele ning nende ringi mitmekesistamisele. Ligipääsu võimaldamisel programmi „InvestEU“ rakendamisele peab kohtlema liikmesriikide riiklikke tugipanku või institutsioone  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võrdselt kommertspankadega, parandades nende võimalusi Euroopa Konkurentsivõime Fondi rahastamisvahendite pakkumisel. 1.1.9 Peame tähtsaks kindlustada väike- ja keskmise suurusega ja iduettevõtetele ligipääs fondi vahenditele. Soovime, et määruses sätestatakse neile ettenähtud minimaalne toetuste osakaal või muud sobivad mehhanismid rahastusele ligipääsu tagamiseks (näiteks eraldi taotlusvoorud või kohustuslikud hindamiskriteeriumid). Peame oluliseks, et väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlust määruses ei muudeta. Oluline on ka oskuste arendamine uute tehnoloogiate arendamiseks ja elluviimiseks. 1.2. Puhtale energiale üleminek ja tööstuse süsinikuheite vähendamise toetamine 1.2.1 Peame oluliseks puhta tööstuse kokkuleppe eesmärkide toetamist Euroopa Konkurentsivõime Fondi vahenditest, mis aitab edasi viia Eestis ja Euroopas kõrgtehnoloogilise, innovatiivse, konkurentsivõimelise ning väiksema heitega tööstuse arengut. Puhta tööstuse kokkuleppe ning teiste kvaliteetset elu- ja looduskeskkonda edendavate Euroopa Liidu algatuste tõhusaks rakendamiseks ja tööstuse süsinikuheite vähendamise tagamiseks on oluline jätkata keskkonna- ja kliimapoliitika toetamist ning kindlustada sujuv üleminek käimasolevate ja uute projektide vahel. Näeme elurikkuse, keskkonna- ning kliimavaldkonda konkurentsivõime olulise osana ning seetõttu peame oluliseks, et Euroopa Konkurentsivõime Fondist on võimalik rahastada keskkonna kaitsmisele, taastamisele ja kvaliteedi parandamisele suunatud projekte. 1.3. Tervishoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse toetamine 1.3.1 Kuna Euroopa Konkurentsivõime Fondi üheks prioriteetseks poliitikavaldkonnaks on toidusüsteemid ning ring- ja biomajandus, siis peame oluliseks Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja riigiplaani õigusraamistike kooskõla, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitikaga, arvestades seejuures kattuvaid eesmärke (näiteks konkurentsivõime, toiduga kindlustatus, kliimaneutraalsus ja kliimamuutustega kohanemine, elurikkuse kaitse, teadmussiirde- ja innovatsioonitegevused). Soovime, et määruses käsitletakse toetatava tegevusena ka toiduainete tootmist ja töötlemist. 1.3.2 Toetame Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärki edendada tervisesektori innovatsiooni ja toimepidevust, sealhulgas personaalmeditsiini arendamist ning digitaalsete tehnoloogiate ja terviseandmete laialdasemat kasutamist ning ravimite ja meditsiinitehnoloogiate varustuskindluse parendamist. Samas peame oluliseks võimalust jätkata seni Euroopa Liidu terviseprogrammist „Euroopa Liidu tervise heaks“ toetatud prioriteetsete eesmärkide ja tegevuste elluviimist, sealhulgas tervise edendamise ja haiguste ennetamise valdkonnas, mis toetavad liikmesriike tõenduspõhiste rahvatervise- ja tervishoiupoliitika kujundamisel ja rakendamisel. 1.4. Digitaalne juhtpositsioon 1.4.1 Nõustume, et Euroopa Liit peab kiirendama digitaalset üleminekut ning aitama kaasa uutele arenguhüpetele uute tehnoloogiate (sealhulgas tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate) kasutuselevõtuga, tugevdama digitaalset autonoomiat, sideühenduste toimepidevust ja usaldusväärsust ning andmete kasutamist ja väärindamist. On oluline toetada  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium digioskuste ajakohastamist ning kaitsta Euroopa Liidu kodanikke ja taristut hübriidohtude, sealhulgas küberrünnete ja muu organiseeritud kuritegevuse eest. Digivaldkonna sihipärane rahastamine peab toetama koostööd partnerriikidega ja kaksikpöörde eesmärkide saavutamist ning aitama Euroopa Liidu idapiiri riikidel edukalt areneda vaatamata Ukraina sõjast tingitud negatiivsetele mõjudele. 1.4.2 Peame prioriteetseks Euroopa Liidu kestliku ja turvalise digi- ja sidetaristu arendamist, mis hõlmab 5G/6G võrke, rahvusvahelisi digiühendusi, andmekeskusi, pilvetaristut ning tehisaru gigatehaseid, sealhulgas taristu füüsilisi elemente ning vastavat riist- ja tarkvara, mis on vajalikud teenuste osutamiseks ja majandustegevuseks. Digitaristu arendamisel tuleb kiirendada suurte andmekeskuste ja pilvetaristu rajamist nii, et oleks tagatud geograafiline tasakaal ning võrdsed võimalused ka vähem jõukamatele liikmesriikidele ja väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Oluline on toetada Euroopa Liidu õigusruumile alluvate teenusepakkujate arengut ning tugevdada Euroopa Liidu digisuveräänsust ja tarneahelate kindlust. 1.4.3 Nõustume, et digivaldkonna rahastamine Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaudu peab sihipäraselt toetama Euroopa strateegilisi eesmärke, innovatsiooni, tehisaru ja kvanttehnoloogiate turvalist arendust ning andmekorralduse ja andmepõhise juhtimise parandamist. Euroopa vajab tipptasemel tööriistu ja arvutusvõimsust, mis lähtuvad Euroopa väärtustest ja regulatsioonidest ning vähendavad sõltuvusi kolmandatest riikidest. 1.4.4 Toetame ettepanekut arendada süsteemselt küberturvalisust, mis tagab muu hulgas Euroopa Liidu vastupanuvõime küberohtudele, hoiab ühiskonna kõrget usaldust digitaalsete teenuste vastu, panustab rahvusvahelise küberkoostöö tugevdamisse ning tagab küberspetsialistide järelkasvu. 1.4.5 Nõustume, et digihariduse edendamine ning digiekspertide arvu ja digipädevuste süsteemne suurendamine nii era- kui ka avalikus sektoris üle Euroopa Liidu on kriitilise tähtsusega ning vajab piisavat rahastust järgmisteks arenguhüpeteks ja konkurentsivõime kasvatamiseks. Konkurentsivõime kasvuks on oluline toetada eelkõige just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaalse arengu edendamist ja ajakohasuse suurendamist. 1.4.6 Peame oluliseks ettepanekut soodustada Euroopa Konkurentsivõime Fondi rahastuse toel Euroopa Liidu ülest koostööd ja digitaalsete lahenduste arendamist kuritegevuse vastases võitluses ning digikriminalistikas. Soovime, et fondist on võimalik taotleda toetust liikmesriikide tegevustele, mis suurendavad justiitssüsteemi kättesaadavust, läbipaistvust ja kaasavust ning võimaldaks rahastada kohtumenetluse digitaliseerimist. 1.4.7 Peame oluliseks, et Euroopa Konkurentsivõime Fondi kavandamisel arvestataks kultuuri- ja loomemajanduse panust Euroopa konkurentsivõime, digijuhtpositsiooni ja vastupanuvõime kujundamisel. Samuti on oluline tugevdada idapiiri piirkondade kerksust ja kohalikku infokeskkonda. Peame vajalikuks, et Euroopa Konkurentsivõime Fond käsitleks digisuveräänsuse osana ka Euroopa kultuuri- ja infokeskkonna vastupanuvõimet, sealhulgas kvaliteetse meedia- ja kultuurisisu tootmist, meediapädevuse suurendamist ning piirialade infovälja tugevdamist. Oluline on ka ühiste Euroopa-üleste lahenduste loomine digitaalse kultuuripärandi kaitsmiseks ja piiriüleseks säilitamiseks.  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1.5. Vastupanuvõime, julgeoleku ja kaitsetööstuse toetamine 1.5.1 Peame oluliseks sisejulgeoleku ja -turvalisuse, sealhulgas elanikkonnakaitse valdkonna hõlmamist Euroopa Konkurentsivõime Fondis. Arvestades muutusi julgeolekukeskkonnas ja kliimaprotsessides ning kriitiliste teenuste omavahelisi ristsõltuvusi, on Eesti seisukohal, et Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames peab olema võimalik toetada ka olemasoleva eraomandis oleva ja/või riikliku kriitilise taristu (sealhulgas energia-, transpordi- ja digitaristu) vastupanuvõime suurendamist erinevate ohtude vastu. Soovime määruses täpsustada, et Euroopa majandusjulgeoleku parandamiseks on toetuskõlbulik kriitilise energia-, transpordi- ja digitaristu küber- ja füüsilise turvalisuse ja vastupanuvõime suurendamine, sealhulgas mehitamata sõidukitega seotud riskide valdkonnas. Eelistame, et fond võimaldaks taotleda toetust investeeringuteks nii maismaal asuva kui ka merealuse kriitilise taristu kaitsmiseks ja seiramiseks. 1.5.2 Soovime, et Euroopa Konkurentsivõime Fond võimaldab rahastada Euroopa ühishuve teenivaid kaitseprojekte (EDPCI-s) kuni 100% ulatuses abikõlblikest kuludest. Peame oluliseks määruses täpsustada abikõlblikkuse kriteeriumeid nii, et need võimaldavad ellu viia ka regionaalseid projekte, juhul kui nende hüvede mõjud laienevad kogu Euroopa Liidule. Seejuures peame oluliseks, et prioriteetseks peetakse Venemaa Föderatsiooni ja Valgevenega piirnevate liikmesriikide kaitsevalmiduse tugevdamise projekte ning taotlusvoorudes arvestatakse esmatähtsate kaitsetööstusprojektide rahastamisvajadustega Euroopa Liidu idapiiririikides. Samuti peame vajalikuks, et üheks projektide eesmärgiks on kaitseotstarbeliste toodete kättesaadavuse parandamine piirkondades, kus varustusriskid on kõige kõrgemad. 1.5.3 Toetame, et Euroopa Konkurentsivõime Fond jätkab kaitsevaldkonna teadus- arendustegevuse finantseerimist, kaitsetööstuse tootmisvõimekuste loomist ja suurendamist ning liikmesriikide koostööd ühishangete soodustamisel. Toetame, et fond pakub rahastamisvõimalusi kaitsetööstuse testimiseks vajaliku taristu arendamiseks. 1.5.4 Toetame, et Euroopa Konkurentsivõime Fond võimaldab investeeringuid sõjaliseks liikuvuseks vajalikku taristusse ja transpordivahenditesse, sõjaväelinnakute majutus- ja olmetaristu arendamiseks ning liitlaste vastuvõtuks vajaliku taristu rajamiseks. Peame oluliseks, et määruses säiliks ka võimalus taotleda toetust sidetaristu nendele komponentidele, mis on konkreetsete sõjalise liikuvusega seotud kaitse- ja julgeolekuprojektide jaoks vajalikud. 1.5.5 Toetame Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärke väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja innovatsiooni toetamiseks ning ettevõtete koostöö edendamiseks võimearenduses. Eelistame, et eesmärkides oleks selgemalt esile toodud ka piiriülese koostöö edendamine ning ühtsema ja avatud Euroopa kaitseturu kujundamine. Eestile on iseäranis oluline, et fondimääruses säilitatakse võimalus toetada kaitsetööstuse ettevõtete tootmise skaleerimist. 1.5.6 Toetame, et Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaitsetööstussektsiooni abikõlblikkuse kriteeriumid ja Euroopa eelistuse tingimused tuginevad Euroopa kaitsetööstusprogrammi (EDIP) ja Euroopa julgeolekumeetme (SAFE) laenuinstrumendi määrustes kokkulepitule ega ole nendest piiravamad. Oluline on, et nimetatud kriteeriumid ja tingimused toetavad liikmesriikide vajadust parandada kaitsevõimet kiiresti ning oleksid kooskõlas julgeolekuolukorrast tulenevate ajapiirangute ja vajadusega tagada lahenduste kulutõhusus.  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1.5.7 Soovime, et kaitsevaldkonna teadus-arendustegevuseks mõeldud Euroopa Liidu toetuse andmisel on toodete arendamiseks (prototüübid) toetusmäär 50% asemel kuni 75% abikõlblikest kuludest. Eesti toetab ühishangete toetusmäära suurendamist, eelistatult vähemalt 25%-ni ühishangete maksumusest. 1.5.8 Toetame kolmandate riikide, sealhulgas eriti NATO liitlaste võimalust olla kaasatud Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaitsevaldkonna projektidesse, kuna peame taolist koostööd vastastikku kasulikuks ning oluliseks koostoimelisuse tagamise ja Euroopa julgeoleku seisukohalt. Toetame võimalust Ukraina kaasamiseks Euroopa Liidu liikmesriikidega sarnastel tingimustel ning eesmärki integreerida Ukraina kaitsetööstusbaas lähemalt Euroopa Liidu omaga. 1.6. Kosmosesüsteemide ja kosmosepoliitika toetamine 1.6.1 Toetame Euroopa Konkurentsivõime Fondi kosmoseprogrammi komponentide arengut ja uue jaotuse loomist, mis loob terviklikuma pildi Euroopa kosmosevaldkonna tegevustest ning võimaldab arendada Euroopa Liidu tehnoloogilist võimekust. Euroopa Konkurentsivõime Fond peab looma maksimaalset lisandväärtust ja selleks on oluline tagada, et uued algatused ei dubleeriks tegevusi, mida liikmesriigid juba praegu ellu viivad koostöös Euroopa Kosmoseagentuuri ja teiste rahvusvaheliste partneritega. 1.6.2 Nõustume, et positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise teenuste arendamine, kättesaadavus ja väga hea kvaliteet Euroopa Liidus on äärmiselt oluline. Toetame Galileo avaliku reguleeritud teenuse tasuta kättesaadavusse panustamist Euroopa Konkurentsivõime Fondist ning leiame, et määruses tuleb lisa tähelepanu pöörata nimetatud teenustega seotud seadmete kättesaadavuse parandamisele. Samuti peame oluliseks fondi toel navigatsiooniteenuste pakkumist kosmoseobjektide käitajatele ja tegevusi, mis on suunatud raadiosagedushäirete tuvastamisele. 1.6.3 Nõustume ettepanekuga toetada Maa kaugseire teenuste, sealhulgas Copernicuse ja uue valitsusasutustele suunatud Maa kaugseire teenuse komponendi edasiarendamist, mis võimaldab andmepõhiste otsuste tegemist nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbel ning loob uusi võimalusi liikmesriikide tööstusvõimekuse kasvatamiseks. Samuti peame oluliseks uute valitsusasutustele suunatud missioonide seostamist Euroopa Kosmoseagentuuri valikprogrammidega, mis võimaldaks liikmesriikidel arendada oma tööstusvõimekust Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu ning looks võimaluse, et Euroopa Liit oleks nende teenuste kliendiks. Peame oluliseks kolmandate osapoolte Maa seire andmete kättesaadavuse parandamist liikmesriikide jaoks. 1.6.4 Toetame turvalise ühenduse programmi eesmärke ja peame vajalikuks tagada teenustele tasuta või läbipaistvast hinnapoliitikast lähtuv juurdepääs, mis ei kahjustaks väikeriikide huve. Turvalise ühenduse lahendused peavad tagama, et Eesti ja teised Balti riigid oleksid kaitstud ning kriitiline side toimiks ka kriisiolukordades. Toetame turvalise ühenduse programmi vahendite suunamist eelkõige valitsussektorile vajaliku taristu ja strateegiliste teenuste arendamiseks. Samuti peame oluliseks programmi agiilsust kohanemaks tehnoloogiast, poliitilises olukorrast ja turust tulenevate muutustega.  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1.6.5 Peame oluliseks Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärki tagada kosmosesektori olukorrateadlikkus, mis hõlmab kosmose jälgimise ja seire, kosmoseilmastiku nähtuste ning Maa-lähedaste objektide andmete kogumist, jagamist, seiramist ja töötlemist. Leiame, et kosmose jälgimises ja seires osalemise mudel peab pakkuma kõikidele liikmesriikidele võrdseid võimalusi neisse panustada, teenuseid kasutada ja vastavates hangetes osaleda. 1.6.6 Toetame Euroopa Liidu ambitsiooni tagada autonoomne, usaldusväärne ja kulutõhus ligipääs kosmosele. Samas leiame, et Euroopa Liit peab kanderakettide turul osalema eelkõige targa tellijana ja soodustama sektoris erasektori innovatsiooni ja konkurentsi teket. Toetame ühtse kanderakettide juhtorgani loomist Euroopa Liidu tasandil, mille otsustusprotsessides on tagatud liikmesriikide kaasatus ja läbipaistvus. 1.6.7 Kosmoseettevõtluse ja -majanduse arendamiseks on oluline toetada idu- ja kasvuettevõtteid ning pöörata tähelepanu oskuste arendamisele. Eelkõige peaks Euroopa Liit kosmosetööstuse ja -teenuste tellijana täitma ankurkliendi rolli, tugevdama kohalikke ökosüsteeme ja tagama turule juurdepääsu. Eelistame, et kosmosetaristu rajamine või tootmisvõimekuse loomine toimuks turupõhiselt ja Euroopa Konkurentsivõime Fondi toel tehtud investeeringud peavad olema hästi põhjendatud. 1.6.8 Vajalik on Euroopa Liidu tehnoloogiasuveräänsuse tugevdamine ja sõltumatuse suurendamine, sealhulgas kriitiliste tehnoloogiate ja toormete vallas. Peame oluliseks, et Euroopa Konkurentsivõime Fond panustaks strateegiliste tehnoloogiate arendamisse, standardimisse ja turuletoomisse, sealhulgas kahese kasutusega lahenduste arendamisse, mis toetavad nii tsiviil- kui ka julgeolekuvaldkonda. Kosmosevõimekuste arendamisel toetame määruses esitatud küberjulgeoleku ja tehisintellekti valdkondade esiletõstmist, arvestades nende kasvavat strateegilist ja majanduslikku tähtsust ning Eesti ettevõtete potentsiaali nendes valdkondades. 1.6.9 Mitmekesistamaks Euroopa kosmosesektorit tuleb tugevdada määruse sätteid, mis parandavad peatöövõtja kontserni mittekuuluvate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võimalusi piiriüleseks osalemiseks kosmose ökosüsteemis. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kristen Michal Keit Kasemets Peaminister Riigisekretär  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu “Eesti seisukohad Euroopa Konkurentsivõime Fondi loomise määruse kohta” juurde Euroopa Komisjoni 16. juulil 2025 avaldatud ettepanek Euroopa Konkurentsivõime Fondi (EKF) loomiseks on osa ELi 2028–2034 perioodi mitmeaastasest finantsraamistikust (MFF). EKFi eesmärk on suurendada ELi konkurentsivõimet, vähendades strateegilisi sõltuvusi ja tugevdades majanduslikku vastupanuvõimet, eelkõige strateegilistes sektorites ja tehnoloogiates toetades kogu investeerimisteekonda alates teadus- ja arendustegevusest kuni tootmise ja turule viimiseni. EKF koondab ühtsesse raamistikku 14 olemasolevat ELi rahastamisvahendit1, mille kogumahuks on komisjon pakkunud 451 miljardit eurot. Sellest EKFi määruse alusel on võimalik taotleda vahendeid nelja poliitikavaldkonna toetuseks: 1) vastupidavuse, kaitse- ja kosmosevaldkond (125,2 mld); 2) digiarengusse panustamine (51,5 mld); 3) puhas üleminek ja tööstuse heitkoguste vähendamine (26,2 mld) ning 4) tervis, põllumajandus, biotehnoloogia ja biomajandus (20,4 mld). Sellele lisandub 11 mld eurot InvestEU instrumendi jaoks, mis tagastamatute toetuste kõrval suurendab finantsinstrumentide (laenud, käendused jm) osakaalu ning võimendab eelarve mahtu kaasates erasektori rahalise panuse. Eesti toetab EKFi loomist, pidades seda strateegiliselt oluliseks Euroopa majandusliku tugevuse, tehnoloogilise arengu ja tarneahelate vastupanuvõime tagamisel. Fond peab toimima koostoimes teiste ELi poliitikate ja programmidega ning tagama sujuva ülemineku ilma halduskoormust või rahastuse katkestusi tekitamata. Eesti rõhutab, et fond peab parandama innovatsiooni rahastamist kogu arendusahela ulatuses, toetama väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid ning tagama kõikide liikmesriikide huvide kaitse ja liikmesriikide võimaluse täpsemate tööprogrammide ja rakendamise tingimuste kujundamisel kaasa rääkida. Eesti toetab fondi jagunemist nelja poliitikavaldkonna vahel, mis katavad kõiki Eesti jaoks pikema aja jooksul prioriteetseid valdkondi. Nii tehnoloogiate arendamisel ja tegevuse skaleerimisel vajavad ELi tasemel tugevat toetust ja koordineeritud lähenemist kaitse, kosmose ja siseturvalisuse (sh kriitilise infrastruktuuri kaitse) valdkond, kui ka rohe- ja digipöörde ning tervise, põllu- ja biomajanduse valdkonnad (sh toiduainetööstus), mille 1 Horizon Europe, Innovatsioonifond (IF), Digitaalse Euroopa Programm (DEP), CEF Digital, Euroopa kaitsefond (EDF), laskemoona tootmist toetav määrus (ASAP), Instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA), Euroopa kaitsetööstuse programm (EDIP), ELi terviseprogramm EU4Health, Euroopa kosmoseprogramm, IRIS, InvestEU programm, ühtse turu programm (VKE-osa) ja LIFE- programm. 1  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edukus ja eesmärkide täitmine sõltuvad samuti tehnoloogilisest innovatsioonist, lahenduste turuküpsusest ja kasutuselevõtust. Eesti seisukohad käsitlevad ka täpsemaid rõhuasetusi poliitikavaldkondade kaupa. 1. SISSEJUHATUS Euroopa Komisjon avaldas 16.07.2025. a COM( 2025) 555 määruse eelnõu, millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas kaitseuuringute ja -innovatsiooni eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL) 2021/694, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/783 ning muudetakse määrusi (EL) 2021/696, (EL) 2023/588 ja (EL) [Euroopa kaitsetööstuse programm]. Euroopa Konkurentsivõime Fond (edaspidi „EKF“ või „fond“) on osa ELi 2028-2034 perioodi mitmeaastasest finantsraamistikust (MFF). EKFi eesmärk on suurendada ELi konkurentsivõimet, vähendades strateegilisi sõltuvusi ja tugevdades majanduslikku vastupanuvõimet, eelkõige strateegilistes sektorites ja tehnoloogiates toetades kogu investeerimisteekonda alates teadus- ja arendustegevusest kuni tootmise ja turule viimiseni. EKFi määruse fookuses on nelja valdkondliku poliitikaakna edendamine: vastupanuvõime, kaitse- ja kosmosevaldkond; digiarengusse panustamine; puhas üleminek ja tööstuse heitkoguste vähendamine ning tervis, põllumajandus, biotehnoloogia ja -majandus. EKFiga soovitakse eelistada ELis strateegiliste tehnoloogiate ja tootmise arendamist. Tagastamatute toetuste kõrval on eelnõuga kavas suurendada finantsinstrumentide (laenud, käendused jm) osakaalu, et suurendada erasektori rahalist osalust ja huvi tulemuste vastu (tuginedes praeguse InvestEU programmi kogemustele ja praktikale). EKF koondab ühtsesse raamistikku 14 olemasolevat ELi rahastamisvahendit: Euroopa horisont (HE), Innovatsioonifond (IF), Digitaalse Euroopa programm (DEP), Euroopa ühendamise rahastu digitaalvaldkond (CEF), Euroopa Kaitsefond (EDF), Laskemoona tootmist toetav määrus (ASAP), Instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA), Euroopa kaitsetööstuse programm (EDIP), EL tervise heaks programm (EU4Health), Euroopa kosmoseprogramm, IRIS, InvestEU programm, ühtse turu programm (VKEde tegevussuund) ja Keskkonna rahastusinstrument (LIFE). EKFiga seotud instrumentide kogumaht on 451 mld eurot. Sellest 175 mld kavandatakse Euroopa Horisondile ja 41 mld Innovatsioonifondile, mis jätkavad iseseisvate instrumentidena kuid on EKFiga otseselt seotud ja võimendavad samu poliitikaeesmärke. Konkurentsivõime fondi fookuses olevad neli poliitikavaldkonda ja nendega seotud eelarved on järgmised: 1) vastupidavuse, kaitse- ja kosmosevaldkond (125,2 mld); 2) digiarengusse panustamine (51,5 mld); 3) puhas üleminek ja tööstuse heitkoguste vähendamine (26,2 mld) ning tervis, põllumajandus, biotehnoloogia ja biomajandus (20,4 mld). Sellele lisandub 11 mld eurot 2  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium suuresti InvestEU instrumendi jaoks, mis tagastamatute toetuste kõrval suurendab finantsinstrumentide osakaalu ning võimendab eelarve mahtu kaasates erasektori rahalise panuse. EKF määruse eelnõus on valdkonnaosade jaotus esitatud väiksemate summadena kui MFFis, sest MFF-i raames on summad suuremad tänu 11 miljardi euro suurusele InvestEU instrumendile, mida saab kasutada horisontaalselt kõigi valdkondade üleselt. EKFi eelarve mahu osas, sh selle jagunemise kohta poliitikaakende vahel, võetakse seisukohad ELi pikaajalist eelarvet aastateks 2028-2034 käsitletavates Vabariigi Valitsuse seisukohtades. Samuti käsitletakse seal Eesti seisukohti ELi eelistamise (EU preference) küsimuses ja viidatakse ka paindlikkusele 10% ulatuses eelarvesummasid (sh EKFi poliitikaakende vahel) ümber suunata juhul, kui väliskeskkond või muud asjaolud oluliselt muutuvad. Määrus võetakse vastu seadusandliku erimenetluse raames. Nõukogus on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik ühehäälne otsus. Eelnõu üle toimuvad läbirääkimised ELi Nõukogu vastavas MFF-i ad hoc töörühmas. Novembri lõpus ja detsembri alguses käsitleti töörühmas nõukogu eesistuja kompromissteksti esimest tervikversiooni. Rahvusparlamentide subsidiaarsuskontrolli tähtaeg oli 13.11.2025. a. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Silver Tammik ([email protected]). Seletuskirja on kooskõlastanud EL asjade asekantsler Maria Alajõe ([email protected]). 2. MÄÄRUSE EELNÕU JA VÕRDLEV ANALÜÜS I PEATÜKK. Üldsätted I Jagu. Fondi eesmärgid ja struktuur I jaos (artiklid 1-4) artiklis 1. kirjeldatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi (EKF) ning sätestatakse fondi eesmärgid, eelarve aastateks 2028-2034, liidu toetuse vormid ning eeskirjad toetuse andmiseks. Määratletakse ka fondi poliitikaharud ning rõhutatakse seda, et eelnõuga kehtestatakse õigusraamistik, et tagada varustuskindlus, kõrvaldada investeerimistakistused ja tootmise kitsaskohad ning toetada liidu tööstusbaasi konkurentsivõimet. Eelnõu artiklis 2 määratletakse eelnõus kasutatavad mõisted. Artikkel 3 sätestab määruse eelnõu üldeesmärgid ja erieesmärgid. Fondi erieesmärgid jagunevad nelja valdkonda: 1) puhta energia ja tööstuse süsinikuheite vähendamine, 2) tervishoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse konkurentsivõime suurendamine, 3) ELi digitaalse juhtpositsiooni kindlustamine ja 4) vastupanuvõime, julgeoleku, kaitsetööstuse ning kosmosepoliitika tugevdamine. Artikkel 4 sätestab fondi rahastamise alused ning eelarve aastateks 2028-2034, mis on 234,3 miljardit eurot. See summa jaotub üld- ja erieesmärkide vahel, millest 11 miljardit eurot eraldatakse 3  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium üldeesmärkideks ning 223,3 miljardit eurot eelnõu artikli 3 lõike 2 punktides osutatud erieesmärkide jaoks. II Jagu. Ühtne reeglistik II jaos (artiklid 5-14) määratakse fondi rahastuse, koordineerimise, rakendamise ja juhtimise põhimõtted. Fondi võivad täiendavalt panustada liikmesriigid, kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid ja muud partnerid, mida käsitletakse sihtotstarbelise välistuluna. Rahastamine võib toimuda koos teiste liidu programmidega, sealhulgas kombineeritud või kumulatiivse rahastamisena. Euroopa Komisjon vastutab fondi järjepideva rakendamise ja kooskõlastamise eest riiklike ning piirkondlike partnerluste ning muude liidu fondidega, toetades seejuures liidu strateegilisi, julgeoleku- ja majandushuvisid. EKFi rakendatakse tööprogrammide ja väljavalimismenetluste kaudu, mis võivad hõlmata rahalist tuge, auhindu, eelarvelisi tagatisi ja rahastamisvahendeid, ning mille puhul kehtivad rahastamiskõlblikkuse ja ELi eelistamise tingimused. Samuti sätestatakse kolmandate riikide võimalik osalemine fondis läbi assotsieerimislepingute, tagades seejuures õiglane panus ja kasu ning liidu finantshuvide ja julgeoleku kaitse. Lisaks luuakse nõuandekogud ja strateegiliste sidusrühmade nõukogu, kes annavad soovitusi fondi tegevuse, investeeringute ja strateegiliste prioriteetide kohta. II PEATÜKK. Euroopa konkurentsivõime fondi vahendite kogum I Jagu. Sihttoetuste, hangete ja tööstuspoliitika koordineerimise vahendid I jaos (artiklid 15-20) sätestatakse EKFi rakendamise põhimehhanismid, mille kaudu kavandatakse, juhitakse ja viiakse ellu fondi meetmeid tööprogrammide vormis. Tööprogrammid määravad kindlaks rahastamisvormid, hindamiskriteeriumid ja prioriteetsed tegevused. Samuti luuakse võimalus paindlikumate ja erandlike rahastus- ning väljavalimismenetluste kasutamiseks, et kiirendada investeeringuid ja tugevdada liidu tööstuslikku ning tehnoloogilist vastupanuvõimet. II Jagu. EKFi InvestEU instrument II jaos (artiklid 21-25) sätestatakse, et EKFi InvestEU instrument on liidu horisontaalne toetusvahend, mis pakub eelarvelist tagatist ja rahastamisvahendeid, sealhulgas segarahastamist, eesmärgiga toetada üld- ja erieesmärke ning kõrvaldada turutõrkeid. Instrumendi kaudu suunatakse toetust eelkõige kasvu- ja idufirmadele, et tagada nende juurdepääs kapitalile ja soodustades kasvufirmade kestlikku kasvu. Instrumenti rakendavad avatud struktuuriga partnerid, nagu Euroopa Investeerimispank, rahvusvahelised ja riiklikud finantseerimisasutused ning erandkorras eraõiguslikud asutused, kelle valik peab olema läbipaistev ja objektiivne. Ainuõiguslikkuse põhimõte aitab tagada, et rahastamisvahendeid kasutatakse üksnes selle jao raames. 4  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium III PEATÜKK. Projektinõustamine, VKEde koostöö, oskuste arendamine ja juurdepääs rahastamisele I Jagu. Projektinõustamine I jaos (artikkel 26) sätestatakse, et projektinõustamine peab olema kättesaadav nii tagastatavate kui ka tagastamatute vahendite puhul ning toetama fondi üldeesmärkide saavutamist. Määratletakse, milliseid teenuseid nõustamine hõlmab, sealhulgas investeerimisprojektide arendamist, ettevõtluse hoogustamist ning VKEde ja idu- ning kasvufirmade ligipääsu rahastusele. Lisaks sätestatakse nõustamisteenuste läbipaistva ja koordineeritud osutamise, huvide konfliktide vältimise ning koostöö liidu ja riiklike partneritega reeglid. II Jagu. VKEde koostöö II jaos (artiklid 27-30) sätestatakse, kuidas luuakse ELi ettevõtlusvõrgustik, mis toetab eelkõige VKEsid, idu- ja kasvufirmasid aidates neil kasvada ja laieneda nii liidus kui ka rahvusvaheliselt. Fondi kaudu pakutakse ettevõtetele laiaulatuslikku tuge, sealhulgas ärinõustamist, rahastamisele juurdepääsu, turulepääsu hõlbustamist ja ettevõtluse edendamist. Samuti toetatakse VKEdele suunatud sektoripõhiseid meetmeid, mis edendavad innovatsiooni ja laienemist strateegilistes valdkondades. Lisaks rahastatakse oskuste arendamist ja koolituspartnerlusi, et tagada tööjõu ümber- ja täiendusõpe ning tugevdada sidet hariduse ja ettevõtluse vahel konkurentsivõimelise majanduse saavutamiseks. III Jagu. Toetusesaajatele mõeldud tugiteenus III jaos (artikkel 31) sätestatakse, et fond tagab ühtse elektroonilise andmevahetuse säilitamise ja laiendamise, et lihtsustada osalejate juurdepääsu liidu rahalistele vahenditele. Lisaks võib fond toetada lisategevusi, mis kiirendavad rahastamisele ja investeeringutele ligipääsu ning soodustavad tulemuste rakendamist ja väärtustamist erinevate toetuste, nõustamisteenuste ja spetsiaalsete platvormide kaudu. IV PEATÜKK. Puhtale energiale ülemineku ja tööstuse süsinikuheite vähendamise toetamine. IV peatükis (artiklid 32-35) sätestatakse, et fond vahenditest rahastatakse meetmeid, mis toetavad liidu üldeesmärke, eelkõige puhtale energiale üleminekut ja tööstuse süsinikuheite vähendamist. Toetust antakse laiale tegevuste ringile, alates uuenduslike energialahenduste, energiatõhususe ja kestlike kütuste arendamisest kuni puhta tehnoloogia tootmise, ringmajanduse ja sinimajanduse edendamiseni. Lisaks nähakse ette eeskirjad rahastamise paindlikkuse ja sidususe tagamiseks teiste ELi programmidega ning võimaldatakse kasutada võistupakkumise mehhanisme, et tõhusamalt suunata investeeringuid süsinikuheidet vähendavatesse projektidesse. V PEATÜKK. Tervishoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse toetamine 5  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium V peatükis (artiklid 36-37) sätestatakse, et fond toetab tervishoiu-, biotehnoloogia-, põllumajandus- ja biomajanduspoliitika meetmeid, mis aitavad saavutada liidu üld- ja erieesmärke. Selline toetus hõlmab tegevusi, mis parandavad rahvatervist ja tervishoiusüsteeme, edendavad meditsiini- ja biotehnoloogia arendamist ning kättesaadavust, toetavad biomajanduse ja põllumajanduse innovatsiooni ja konkurentsivõimet ning tugevdavad toiduga kindlustatust ja kestlikkust. Lisaks soodustatakse VKEde ja idufirmade ligipääsu rahastusele, suurendatakse sektori konkurentsivõimet ja tagatakse sidusus teiste ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammidega. VI PEATÜKK. Digitaalse juhtpositsiooni toetamine VI peatükis (artiklid 38-39) sätestatakse, kuidas fond toetab digitaalse juhtpositsiooni poliitikat, et saavutada liidu üld- ja erieesmärke. Toetus hõlmab tervet digisektorit, sealhulgas tehisintellekti, andmehaldust, andmevahetust ja töötlust, kvanttehnoloogiat, pooljuhte, fotoonikat, küberturvalisust, kõrgjõudlusega andmetöötlusvõimekust, sh gigatehaseid ja nende harud, 6G sidevõrke, pilv- ja serverandmetöötlust ja uusi kujunemisjärgus digitehnoloogiaid. Meetmetega soodustatakse tehnoloogilist suveräänsust, ettevõtjate ja VKEde konkurentsivõimet, digioskuste arendamist ning digiüleminekut, sh kvaliteetsete ja automatiseeritud teenuste vaatest avalikus ja erasektoris. Lisaks nähakse ette, et tagatakse sidusus teiste ELi programmidega ning toetatakse õigusaktide ja poliitikate väljatöötamist ja rakendamist. VII PEATÜKK. Vastupanuvõime ja julgeoleku, kaitsetööstuse ja kosmosesektori toetamine VII peatükis (artiklid 40-41) sätestatakse, kuidas fond toetab kosmose- ja kaitsevaldkonna poliitikat, et saavutada liidu üld- ja erieesmärgid. Rahastust eraldatakse artikli 4 lõike 2 punktis e sätestatud eelarvest ja täiendavatest osalustest. Lisaks nähakse ette, et luuakse kosmose- ja kaitsevaldkonna nõuandekogu, mis nõustab komisjoni koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja rahaliste vahendite kasutamise osas, et suurendada investeeringute tõhusust ja tulemuste kvaliteeti. I Jagu. Vastupanuvõime poliitika toetamine I jaos (artiklid 42-43) sätestatakse, et fond toetab vastupanuvõime poliitikat, et tugevdada ELi tööstuse strateegilist autonoomiat, majanduslikku julgeolekut ja toormete väärtusahela vastupidavust. See hõlmab toormete uurimise, kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtu arendamist, kriitiliste toormete varude loomist ning strateegiliste projektide toetamist vastavalt rohe- ja digiülemineku eesmärkidele. Toetust võib anda ka teadus- ja innovatsioonikoostöö kaudu ning strateegiliste projektide puhul kohaldatakse erisätteid, et tagada sidusus ja tõhus rakendamine. II Jagu. Kaitsetööstuse poliitika toetamine 6  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium II jaos (artiklid 44-56) sätestatakse ELi kaitsetööstuse poliitika toetamise õiguslik raamistik. Artiklis 44 määratletakse viis põhisuunda, mille kaudu EL toetab kaitsetööstust, sealhulgas ühishuviprojektid, teadus- ja arendustegevus, tööstuse vastupanuvõime ja vastupanuvõime tugevdamine, ühishanked ning sõjaline logistika ja liikuvus. Artiklid 45–49 täpsustavad iga toetussuunaga seotud meetmeid, sealhulgas Euroopa ühishuvi kaitseprojektide elluviimist, innovatsiooni ja koostalitusvõime parandamist, kaitsetoodete tootmise laiendamist ning logistiliste võimekuste arendamist. Artiklis 50 käsitletakse kolmandate riikide, nagu Ukraina ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmete, osalemise tingimusi liidu kaitseprogrammides. Võimalik on ka teiste riikide osalemine vastavalt sõlmitavatele assotsiatsioonilepingutele. Artiklis 51 sätestatakse rahastamiskõlblikkuse nõuded, et mh vältida mitteassotsieerunud kolmandate riikide kontrolli või mõju ELi kaitseprojektidele. Artiklid 52-55 reguleerivad rahastamismäärasid, projektide hindamiskriteeriume, tulemuste omandiõigust ja salastatud teabe käsitlemise korda, et tagada ELi kaitseuuringute ja -tööstuse julgeolekut ning strateegilist autonoomiat. Lisaks luuakse kaitsetööstuse nõuandekogu, mille ülesanded ja liikmed sätestatakse artiklis 56. III Jagu. Kosmosesüsteemid ja kosmosepoliitika rakendamine III jaos (artiklid 57-78) kirjeldatakse, milliste komponentide kaudu liidu kosmosesüsteeme ja kosmosepoliitikat rakendatakse, millised on fondi alusel rahastamiskõlbulikud tegevused ning kuidas toimub rahastamine ja millised on juurdepääsutingimused. ELi strateegilise autonoomia ja julgeoleku tagamiseks on selle jao alusel toetatavad programmid näiteks Galileo, Copernicus ja turvalise ühenduse süsteemid. Kehtestatakse reeglid kolmandate riikide osalemise, rahastamiskõlblikkuse, hankemenetluste, omandiõiguse ja andmete kasutamise kohta. Erilist tähelepanu pööratakse turvalisusele, salastatud teabe kaitsele ja riskihaldusele, et tagada süsteemide töökindlus ja usaldusväärsus. Lisaks käsitletakse EKFi kaudu kosmosevaldkonna majandusliku ja tehnoloogilise suutlikkuse tugevdamist, toetades innovatsiooni, ettevõtlust ja CASSINI algatust. Käsitletakse ka läbipaistva juhtimise, pädevate asutuste rolli ning koostöö tähtsust Euroopa Kosmoseagentuuri ja liikmesriikidega, et kujundada ühtne ja konkurentsivõimeline Euroopa kosmoseökosüsteem. IV Jagu. Tööstuspoliitika toetamine julgeoleku valdkonnas IV jaos (artiklid 79-82) sätestatakse tööstuspoliitika toetamise raamistik tsiviiljulgeoleku valdkonnas. Sätestatakse, et liit toetab meetmeid, mis hõlmavad elutähtsa taristu kaitset, kuritegevuse ja terrorismi vastast võitlust, piiride ja mereturvalisuse tagamist ning tsiviilvalmiduse tugevdamist looduslike ja inimtekkeliste kriiside korral. Toetuste raames soodustatakse teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni, VKEde kasvu, tehnoloogiliste lahenduste katsetamist, valideerimist ja kasutuselevõttu, samuti poliitika- ja õigusraamistike väljatöötamist ja rakendamist. Artiklid käsitlevad ka tulemuste omandiõigust ja kasutamise korda, andes ettenähtud tingimustel liidule õiguse kasutada või omada rahastatud projektide tulemusi ning piiratakse nende tulemuste omandi- või kasutamisõiguse üleandmist kolmandate riikide õigussubjektidele, et kaitsta ELi julgeolekuhuve. Lisaks kehtestatakse sihttoetuste 7  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andmise finantseeskirjad, mis võimaldavad katta kuni 100% rahastamiskõlblikest kuludest ja toetada ka kaudseid kulusid kuni 25% ulatuses. VIII PEATÜKK. Lõppsätted VIII peatükis (artiklid 83-90) sätestatakse EKFi komiteemenetlus, delegeeritud volituse ning varasemate programmide kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted. Euroopa Komisjoni abistavad erinevates koosseisudes komiteed vastavalt energia, tervishoiu, digivaldkonna, kaitse, kosmose ja julgeoleku valdkonnale. Euroopa Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kuni 2035. aastani. Samuti sätestatakse üleminekusätted, mis tagavad varasemate meetmete jätkumise kuni nende lõpetamiseni. Eelnõu kohaselt jõustub määrus selle avaldamisele järgneval päeval ning on alates 2028. aasta 1. jaanuarist siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. 3. MÄÄRUSE EELNÕU VASTAVUS ÕIGUSLIKULE ALUSELE, SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE Õiguslik alus Määrusega kehtestatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi rahastuspakett, sealhulgas EL rahalised vahendid puhtale energiale üleminekus ja tööstuse süsinukuheite vähendamiseks, digitaalse juhtpositsiooni edendamiseks, tervisehoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse, vastupanuvõime, kaitsetööstuse ja kosmosesektori edendamiseks. Fond tugineb mitmele Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklile. ELTL artikkel 43 lõige 2 näeb ette ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide toetamist. ELTL artikkel 168 lõige 5 näeb ette kaitsta ja parandada inimeste tervist, toetades tervishoiu-, biotehnoloogia-, põllumajandus- ja biomajanduse sektori konkurentsivõimet. ELTL artikli 172 kohaselt tuleb asjaomaste tegevustega toetada konkurentsivõimet digiülemineku kaudu avalikku huvi pakkuvates valdkondades. ELTL artikkel 173 lõige 3 näeb ette meetmeid Euroopa tööstusbaasi konkurentsivõime suurendamiseks, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamise teadusuuringute, puhta energia ja digiülemineku, tervishoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse, biomajanduse, kosmose, julgeoleku ja kaitse valdkondades. ELTL artikkel 175 kohaselt tuleb teostada meetmeid, et parandada konkurentsivõimet kogu siseturul, sealhulgas laienduste kontekstis, arvestades majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. ELTL artikkel 182 lõige 4, artikkel 183 ja artikkel 188 lõige 2 näevad ette meetmeid teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks kaitsevaldkonnas. ELTL artikkel 189 lõige 2 kohaselt tuleb liidu kosmosepoliitika toetamiseks rakendada asjaomaseid meetmeid. 8  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ELTL artikkel 192 lõige 1 näeb ette meetmeid keskkonna säilitamiseks, kaitsmiseks ja kvaliteedi parandamiseks ning toetab üleminekut puhtale energiale kliimamuutuste leevendamiseks. ELTL artikkel 194 lõige 2 kohaselt tuleb tagada energiaturu toimimine, energiavarustuskindlus, energiatõhusus ja energia säästmine ning arendada uusi ja taastuvenergiaallikaid ning energiavõrkude ühendamist. ELTL artikkel 212 lõige 2 näeb ette meetmeid strateegiliste partnerite toetamiseks kaitsetööstuses. ELTL artikkel 322 lõige 1 punkt a kohaselt tuleb kehtestada finantseeskirjad eelarve koostamiseks, täitmiseks, aruandluseks ja auditeerimiseks. Eeltoodust tulenevalt on EL-il ELTL sätete alusel pädevus määruse eelnõu vastuvõtmiseks ning eelnõu on kooskõlas ELTL eesmärkidega. Subsidiaarsus Liidu konkurentsivõime tugevdamiseks on vajalik meetmete kooskõlastamine liidu tasandil, kuna see suurendab investeeringute mõju ja väärtust, võimaldab mastaabisäästu ning vähendab riske strateegiliselt olulistes poliitikavaldkondades. Erasektor ei tee piisavalt pikaajalisi investeeringuid elutähtsates valdkondades nagu taristu, rohe- ja digiüleminek ning tööstussuutlikkus, ning avaliku sektori kulutused teadus- ja arendustegevusele on killustatud. Liidu tasandi meetmed võimaldavad luua kriitilise massi mõjukate projektide ja partnerluste toetamiseks, soodustavad teadmiste levikut, vähendavad investeerimisriske ja suurendavad konkurentsivõimet. Liikmesriikidel eraldiseisvalt ei pruugi olla selleks piisavalt ressurssi. Otse hallatav liidu programm tagab ühtsete reeglite rakendamise piiriüleses koostöös, poliitikate kooskõla ning mastaabisäästu erinevate sektorite ja liikmesriikide vahel. Eelnõu on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna määruse eesmärke ei ole võimalik piisavalt saavutada riigisiseselt, mistõttu on vajalik meetmete reguleerimine liidu tasandil. Proportsionaalsus Eesti hinnangul on eelnõu kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Eelnõuga kavandatud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik liidu eesmärkide ja liidu lisaväärtuse saavutamiseks. 4. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE 4.1 Euroopa komisjoni mõjuhinnang Eelnõuga koos esitatud mõjuhinnang kinnitab vajadust tugevdada ELi konkurentsivõimet ja vähendada killustatust liidu rahastamiskeskkonnas. Viimaste aastakümnete jooksul on ELi tootlikkus ja innovatsioonijõud jäänud maha teistest suurtest majanduspiirkondadest, mistõttu 9  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on vajalike investeeringute süsteemne koondamine muutunud oluliseks prioriteediks. Eelkõige vajab parandamist sidusus teadusuuringute, innovatsiooni ja tootmise vahel, samuti juurdepääs rahastamisvahenditele ning ELi suutlikkus erakapitali kaasamiseks ja strateegilise autonoomia tugevdamiseks. 4.1.1 Kaalutud poliitikavaldkonnad Mõjuhinnangus kaaluti kolme poliitikavarianti: 1) tavapärase tegevuse laiendatud jätkamine, mille puhul jääksid kehtima 14 eraldiseisva programmi reeglid ning komisjon püüaks parandada sidusust Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi lähenemisviisi kaudu, 2) programmide paremat koordineerimist ja ühtset reeglistikku, mis ühtlustaks eesmärke, tegevussuundi, rakendusvahendeid ja horisontaalseid õigusnorme, 3) programmide konsolideerimine uue Euroopa Konkurentsivõime Fondi alla, mis ühendaks kõik asjakohased liidu programmid ühtse strateegilise juhtimisega raamistikku, milles programmikeskne lähenemine asenduks poliitikapõhise investeerimismudeliga. Eelistatud variandiks osutus kolmas lahendus, kuna see pakub kõige terviklikumat poliitikameetmete kogumit ning kõrvaldab paremini praegused puudused ELi rahastamissüsteemis. Konsolideeritud fond looks ühtse investeerimistsükli alusuuringutest kuni turule jõudmise ja tootmiseni, suurendaks strateegilist kooskõla ning võimaldaks kiiremini reageerida uutele poliitilistele prioriteetidele. Mõjuhinnangu kohaselt pakub see variant ka kõige suuremat majanduslikku kasu: 15 aasta jooksul oleks investeeringutasuvus märkimisväärselt kõrgem ning ELi eksport suureneks tänu investeeringute mahu tõusule. 4.1.2 Mõju toetusesaajatele Kolmas variant vähendaks toetusesaajate halduskulusid, koondades juurdepääsupunktid ja kehtestades ühtse reeglistiku, mis lihtsustab taotlusprotsessi ning muudab rahastamise kättesaadavamaks. Sellest võidaksid eriti kiiresti kasvavad tööstusharud, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, uuenduslikud idufirmad ning projektid, mis vajavad pikaajalist investeerimistuge. Ühtne ja selgem taotlusprotsess looks ettevõtjasõbralikuma keskkonna ning aitaks vähendada korduvat halduskoormust, millega taotlejad praegu mitme erineva programmi puhul kokku puutuvad. 4.1.3 Majanduslik ja strateegiline mõju Lisaks tugevdaks eelistatud variant rahastamisprotsesse ning laiendaks juurdepääsu erinevatele rahastamisvahenditele, mis võimaldaks ELil paremini kasutada oma potentsiaali erakapitali kaasamisel ja suurendada eelarve paindlikkust. Konsolideeritud raamistik looks tugevamad sidemed teadusuuringute, innovatsiooni ja tootmise vahel ning toetaks ideede kiiremat jõudmist turule, aidates samal ajal vähendada Euroopa sõltuvust kriitilistest tehnoloogiatest ja ressurssidest. See omakorda toetaks strateegilist autonoomiat ja suurendaks ELi majanduslikku vastupanuvõimet. 4.1.4 Üleminek 10  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eelistatud variandiga kaasnevad küll esialgsed kohandamiskulud toetusesaajatele, kes juba kasutavad liidu rahastust, kuid need kulud on ajutised ja piirduvad uute reeglite ja süsteemidega tutvumisega. See õppeprotsess tuleb läbida vaid üks kord, erinevalt praegusest olukorrast, kus taotlejad peavad kohanema mitme erineva programmiga. Pikemas perspektiivis peaks koondamine oluliselt vähendama halduskoormust ja parandama rahastamise kättesaadavust. 4.1.5 Turupõhine ja majanduslik mõju Turupõhiselt on ühtse rahastamisraamistiku eesmärk tugevdada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, tagades rahastamise strateegilise kooskõla ja parema tõhususe kogu investeerimistsükli ulatuses. Fond toetaks ka rohepööret ja digitaliseerimist strateegiliste tehnoloogiate ja sektorite kaudu ning looks dünaamilisema majandusstruktuuri, mis soodustab innovatsiooni ja uusi turuvõimalusi. Samuti vähendaks see Euroopa kriitilist sõltuvust välisallikatest ja toetaks liidu strateegilist autonoomiat. 4.2 Mõju Eesti majandusele Algatuse kogumõju Eesti jaoks on esialgsel hinnangul positiivne ja algatus on hästi kooskõlas Eesti seniste prioriteetidega, mh Eesti raamseisukohtadega 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve läbirääkimisteks ning ka valdkondlike strateegiatega, sh Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE) fookusvaldkondadega. Nii kaitse, kosmose ja siseturvalisuse (sh kriitilise infrastruktuuri) valdkond kui ka rohe- ja digipöörde ning tervise, põllu- ja biomajanduse teemad on Eestile väga olulised, ja nendega seotud poliitikate edukus ja eesmärkide täitmine sõltuvad samuti tehnoloogilisest innovatsioonist, turuküpsusest ja kasutuselevõtust. See on tänases geopoliitilises olukorras eriti oluline kaitsepoliitika valdkonnas, kus sektori toetuseks ei ole Euroopa Liidu tasemel muid instrumente ette nähtud ja mille rahastamine on otseselt seotud Eesti julgeoleku tagamisega, mis mõjutab oluliselt ka Eesti konkurentsivõimet. Samuti sõltub näiteks kliimaeesmärkide saavutamine Eestis kui ka mujal otseselt uute tehnoloogiate arengust ja kasutuselevõtust ning EKFi ja sellega koostöös rakendatava Euroopa Horisondi edukus on selleks võtmetähtsusega. Mõju esialgsel hindamisel on ennekõike lähtutud sellest, mil määral muutub rahastatavate tegevuste maht, kas see keskendub konkurentsivõime kasvatamise vaatest olulistele tegevustele ning kas fond võimaldab seniseid rahastusinstrumente paremini rakendada. Samuti sõltub programmist taotlemine rakendamise detailidest, mis kõik ei ole hetkel veel selged ning ka Eesti taotlejate ja tugistruktuuride valmisolekust EKFi rakendusfaasis osaleda ja projektidele rahastust saada. Komisjoni ettepaneku kohaselt on fondi kogumaht ligikaudu 450,5 miljardit eurot, millest Innovatsiooni Fond ja Horizon Europe osa on 216,2 miljardit eurot ja millest 234,3 miljardit moodustab EKFi määruse kohaselt rakendatav osa, mis varem oli jagatud eraldi programmide vahel. See tähendab senise rahastuse olulist kasvu ja seda kõigi poliitikavaldkondade lõikes: - Kaitse-, julgeoleku- ja kosmosevaldkonna programmide kogumaht on perioodil 2021-2027 kokku ligikaudu 27,45 miljardit eurot. EKFi uus kaitse-, julgeoleku- ja 11  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kosmoseaken on 130,7 miljardit eurot. Seega suureneb valdkonna rahastus EKFi raames ligikaudu 4,8 korda võrreldes praeguse perioodiga, mis on üks suurimaid hüppeid kogu MFFi struktuuris. Euroopa Liidu eesmärgiks on saada järgmise kümnendi jooksul iseseisvamaks kaitse- ja kosmosetööstuse keskuseks, vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest ning ehitada välja oma satelliit- ja turvasidevõrk. Eesti taotlejate jaoks tähendab see avaramaid võimalusi tarneahelatesse pääsemisemisel ja ekspordipotentsiaali kasvu kõrge lisandväärtusega sektorites. - Digivaldkonna programmide kogumaht on umbes 10,2 miljardit eurot. EKFi rahastus uuel perioodil on kavandatud 54,8 miljardit eurot. See tähendab, et digivaldkonna rahastus on umbes 5,4 korda suurem kui varem. Eesti jaoks võib see mh tähendada digi- ja andmetaristu tugevdamise võimalust, sh kohapealse kõrgjõudlusega arvutusvõimekuse tekitamist (sh tehisaru gigatehased), süsteemse andmekorralduse rakendamist ning tehisaru laialdast kasutuselevõtu toetamist, digitaalse koosvõime paranemisest tulenevaid piiriüleseid digiteenuseid kodanike jaoks ja paremaid võimalusi küberturvalisuse tagamisel. Eesti ettevõtjatel on selles valdkonnas head eeldused olla osaks sektori väärtusahelatest. - Puhast energiat ja tööstuse dekarboniseerimist tagavate programmide (LIFE) maht on perioodil 2021-2027 ligikaudu 5,4 miljardit eurot (ilma Innovatsiooni fondita). EKFi uus maht on 67,4 miljardit eurot ehk umbes 12,48 korda suurem kui varem. Toetuse saamine tähendaks suuremaid investeerin- guid taastuvenergiasse, energiasalvestusse ja tööstuse süsinikuheite vähendamisse, mis aitab suurendada energiajulgeolekut, vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest ja arendada rohetehnoloogiatel baseeruvat tööstust. - Tervis, biotehnoloogia, põllumajandus ja biomajanduse arendamise maht läbi EU4Health programmi on aastatel 2021-2027 4,4 miljardit eurot. EKF-i uus maht on 22,6 miljardit eurot. See tähendab, et rahastus on ligikaudu 5,1 korda suurem kui varem, kuid silmas tuleb pidada, et see ei kata vaid tervisesektorile suunatud tegevusi. EKFi fookus Euroopa-sisesele ravimite ja meditsiiniseadmete tootmisele tähendab, et Eestis väheneb sõltuvus kolmandate riikide tarnetest, raviminappus leeveneb ning apteekides ja haiglates paraneb kriitiliste toodete kättesaadavus. Biomajanduse ja terviseühtsuse (One Health) lähenemine tõstab Eesti toiduohutust ja põllumajanduse stabiilsust, vähendades loomataudide ja kriiside mõju. Pikemas plaanis toetab fond ka Eesti biotehnoloogia- ja tervisetehnoloogia sektori arengut, kiirendades biopõhiste materjalide ja lahenduste arendamist ning turulejõudmist, luues siia uusi T&A projekte, kõrgema lisandväärtusega töökohti ja potentsiaalselt ka väiksemahulisi ravimite tootmisüksusi. EKF siiski ei kata kaugeltki ära kogu Euroopa Liidu investeeringute puudujääki. Draghi raporti järgi on hinnatud investeerimislõheks 750-800 miljardit eurot aastas, mille katmine ei ole võimalik erasektori investeeringuteta. EKFi üheks eesmärgiks on ka kapitaliturgude areng, mille peamiseks instrumendiks on InvestEU. Selle rakendamiseks eraldatud 11 miljardit eurot 12  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peaks erakapitali kaasates muutma EKFi poolt toetatud investeeringute mahu mitmekordistama. Eesti on seni olnud Euroopa Liidu teadmispõhistes ja konkurentsipõhistes programmides taotluste esitamisel suhteliselt edukas: Euroopa Horisondist on Eesti projektid saanud 2024. a seisuga üle 286 miljoni euro, osaledes ligi 600 teadus- ja innovatsiooniprojektis. Edu on olnud ka LIFE programmides (näiteks LIFE-IP CleanEST projekt 2024. aastal, mille EL toetus oli 17,9 miljonit eurot) ning EDF-is, kus Eesti ettevõtete ja teadusasutuste osalusega projektide kogumaht on ulatunud juba üle 365 miljoni euro. Siiski on seniste instrumentide rakendamisel ka näiteid, millega rahul olla ei saa. Nii on Eesti Loov Euroopa programmi vahehindamisel välja toonud, et Euroopa Investeerimisfondi laenugarantii meede kultuuri- ja loomesektorile ei ole Eestis ja mitmetes teistes liikmesriikides end senisel kujul õigustanud ning juhtinud tähelepanu, et meetme tingimused ja rakendamise põhimõtted vajaksid ümberkujundamist selliselt, et sooduslaenud kultuuri- ja loomesektorile oleksid oluliselt rohkem kättesaadavad ka väiksema finantssektoriga riikides ning meetme kasutamise geograafiline jaotus oleks ühtlasem. Nimelt on ettevõttele pakutavad tingimused (näiteks laenuintress kuni 16% aastas) Eestis oluliselt pärssinud meetme laialdasemat kasutamist. See on ühtlasi näide olukorrast, kus meetme toel garanteeritud laenud on Euroopa Liidus väga ebaühtlaselt jaotunud (3 riigi osakaal 85%). Vajadusele pidada EKFi kujundamisel silmas VKE-de paremaid võimalusi ja geograafilist tasakaalu on juhtinud tähelepanu ka mitmed teised ministeeriumid ja huvigrupid. Nii on Kaubandus-Tööstuskoda juhtinud tähelepanu sellele, et väiksematel ettevõtetel peab olema reaalne võimalus toetusi taotleda ja oma projekte ellu viia, toetuste jaotus ei koonduks üksnes suurematele ettevõtetele ning et toetuste tegelik kättesaadavus sõltub suuresti fondi rakendamisest. Vastasel korral on oht, et suuremad ja majanduslikult jõukamad riigid või piirkonnad saavad fondi rahastusest ebaproportsionaalselt suure osa. Komisjoni ettepanek adresseerib küll geograafilise tasakaalu ja VKE-de osaluse küsimusi, kuid konkreetseid eesmärke selles osas ei seata. EKF on seadnud eesmärgiks katta terviklikult kogu innovatsiooniväärtusahel, alates teadus- ja arendusprojektidest kuni pilootliinide, tööstuse skaleerimise ja taristu investeeringuteni. Selle toimimise oluliseks eelduseks on loodud kooskõla nii EKFi kui Euroopa Horisondi vahel, mis pakuvad muu hulgas tuge ka samadele poliitikavaldkondadele. Selles vaates on kindlasti positiivse mõjuga HE mahu kasv ja sealt eelduslikult Eestisse laekuv osa. Siiski on nii Haridus- ja Teadusministeerium kui ka näiteks Metrosert juhtinud tähelepanu sellele, et Fondi edukus sõltub muu hulgas ka sellest, mil määral HE ja EKF omavahel sünergias toimivad. Kuigi eesmärgiks on fondide vahelise reeglistiku ühtlustamine, võib tekkida praktikas siiski küsimusi selle täpse rakendumise osas (näiteks HE märgiste kasutamine, EL eelistamise reeglitega arvestamine juba HE projektides jne). EKFi puhul sihiks seatud rahastusinstrumentidele paranenud juurdepääsul ja koordinatsioonil on positiivne mõju, kuid mitmed detailid sõltuvad alles sellest, kuidas see praktikas rakendub. 13  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kui seni tuli erinevate fondide puhul arvestada eraldiseisvate reeglite, taotlusloogikate ja seiremehhanismidega, siis EKF ühtlustab need üheks raamistikuks. Väikeriigile tähendab see väiksemat halduskoormust, vähem bürokraatiat ja paremat võimalust kaasata ettevõtteid, ülikoole ja avaliku sektori asutusi. Eelduslikult väheneb ka seniste fondidega seotud komiteede ja ekspertgruppide arv, näiteks koondatakse strateegiliste suuniste andmine ja tööprogrammidega tegelemine EKFi üldkomitee ja kuue alakomitee kätte, mis vähendab kokkuvõttes ka seal osalevate ametnike arvu. Siiski võib ette näha, et Eesti vaatest on EKFi edukaks rakendamiseks vaja tugevdada Eesti sisest fondi koordinatsiooni, et läbirääkimiste ja rakendusfaasis ilmnevad puudused ja võimalused saaksid lahendatud ja loodaks paremad eeldused Eestiga seotud taotluste rahastamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi jaoks on see uus ja välja arendamist vajav roll, sest ministeeriumi üksused on varem olnud otseselt seotud vaid kosmoseprogrammi rakendamisega. Samamoodi aitaks kaasa kohaliku riikliku tugipanga olemasolu Eestis, mille funktsioonide väljaarendamine näiteks EISi baasil vajab aega ja investeeringuid. EKFi disainimisel on silmas peetud, et fond täiendaks lisaks konkurentsivõimele ka muid Eestile ja Euroopa Liidule olulisi eesmärke ning omaks positiivset mõju keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele, kvaliteetsete töökohtade jaoks vajalike oskuste arendamisele, võrdsete võimaluste edendamisele ja kogukondade arendamisele. 5. VABARIIGI VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED 5.1 Üldised seisukohad 5.1.1 Eesti toetab Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärki suurendada Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõimet, vähendada strateegilisi sõltuvusi ning suurendada investeeringuid Euroopa Liidu tehnoloogilise ja tootmisvõimekuse kasvatamiseks. Toetame fondi jaotust nelja valdkonna vahel, sealhulgas peame eriti oluliseks fondi abil kaitsevalmiduse, kosmosetööstuse ja kriitilise taristu vastupanuvõime arendamist ning digiteenuste ja -taristu tugevdamist. Samuti peame oluliseks puhtale energiale ja tööstusele ülemineku, Euroopa Liidu digitaalse suveräänsuse, küberturvalisuse ning tervishoiu, biotehnoloogia, bio- ja põllumajanduse edendamise toetamist. Selgitus: Euroopa Konkurentsivõime Fondi loomine on strateegiliselt oluline samm suurendamaks ELi konkurentsivõimet, vähendades seejuures strateegilisi sõltuvusi ja tugevdades majanduslikku vastupanuvõimet strateegiliselt olulistes sektorites. Fond koondab järgmiseks ELi eelarveperioodiks (2028-2034) ühtse juhtimise alla mitmed seni iseseisvad keskselt juhitud fondid ning selle eelarve on komisjoni ettepaneku kohaselt ligi 234 miljardit eurot. See tähendab konkurentsivõimega seotud poliitikavaldkondade ja tegevuste 14  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium olulist prioriseerimist ning eelduste loomist, et fondide juhtimine on edaspidi efektiivsem ja oluliselt suurema mõjuga. Seejuures keskendub fond uute tehnoloogiate arendamisele ja kasutuselevõtule kattes kogu investeerimisteekonda alates teadus- ja arendustegevusest kuni lahenduste tootmise ja turule viimiseni. Eesti toetab ka fondi jagunemist nelja poliitikavaldkonda (poliitika akna – policy window), mis hõlmavad sektoreid, mis on olnud ka Eestile pikema aja jooksul prioriteedid. Tehnoloogiate arendamisel ja tegevuse skaleerimisel vajavad ELi taseme toetust ja koordineeritud lähenemist nii kaitse, kosmose ja siseturvalisuse (sh kriitilise infrastruktuuri kaitse) valdkond kui ka rohe- ja digipöörde ning tervise, põllu- ja biomajanduse valdkonnad, mille edukus ja eesmärkide täitmine sõltuvad samuti tehnoloogilisest innovatsioonist, turuküpsusest ja kasutuselevõtust. 5.1.2 Taotlejate halduskoormuse vähendamiseks ning selguse suurendamiseks toetame fondide senise suure arvu ja rahastusvõimaluste killustatuse vähendamist. Peame oluliseks, et üleminek Euroopa Konkurentsivõime Fondi rahastusele on sujuv ja liidetud fondide pikaajalistele projektidele on tagatud võimalus rahastuse taotlemiseks. Selgitus: Euroopa Konkurentsivõime Fond koondab ühtsesse raamistikku 14 olemasolevat ELi rahastamisvahendit: Euroopa Horisont (HE), Innovatsioonifond (IF), Digitaalse Euroopa Programm (DEP), Euroopa Ühendamise Rahastu digitaalvaldkond (CEF), Euroopa Kaitsefond (EDF), Laskemoona tootmist toetav määrus (ASAP), Instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA), Euroopa kaitsetööstuse programm (EDIP), EL tervise heaks programm (EU4Health), Euroopa kosmoseprogramm, IRIS, InvestEU programm, ühtse turu programm (VKEde tegevussuund) ja Keskkonna rahastusinstrument (LIFE). See on kooskõlas Eesti seniste raamseisukohtadega 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve läbirääkimisteks, mis joonis alla vajaduse vähendada fondide suurt arvu, et taotlejate halduskoormus oleks tulevikus väiksem ning suureneks selgus rahastatavates valdkondades. Kuna EKF hõlmab mitme senise ELi programmi eesmärke ja tegevusi, on oluline, et neis valdkondades ELi eelarve toel elluviidavate pikaajaliste projektide (nt LIFE integreeritud projektide, CEF Digitali mitmeetapilised projektid) üleminek Euroopa Konkurentsivõime Fondi reeglistiku alusel vahendite taotlemisele ja kasutusele lahendataks sujuvalt, vältides kattuvusi ja minimeerides sellega seotud halduskoormust. 5.1.3 Toetame Euroopa Konkurentsivõime Fondi kavandamist ja kasutust koostöös teiste Euroopa Liidu eelarve osadega. Parima koosmõju saavutamiseks on oluline erinevate Euroopa Liidu poliitikavaldkondade ja fondide sisuline haakuvus ning prognoositavus. Peame oluliseks tagada tugi teadustulemuste väärindamiseks ja ülekandmiseks teadussüsteemist tööstusesse ning võimalust taotleda toetust kõigis investeerimisteekonna etappides, alates varajase etapi alusuuringutest ja 15  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium innovatsioonist kuni tööstusliku kasutuselevõtuni. Toetame Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja programmi „Euroopa horisont“ rakendamist ühiste valdkondlike poliitikaakende ning fondide planeerimisprotsessi kaudu, mis võimaldab innovatsiooniahelat terviklikult toetada. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut avada fond osalemiseks Euroopa Liidu partnerriikide taotlejatele vastavalt assotsiatsioonilepingutele. Peame vajalikuks selle võimaluse ja koostöö laiendamist Ukrainale lisaks kaitsetööstusele ka teistes fondi valdkondades, ennekõike puhta tööstuse ja energia, kliimamuutuste, keskkonna ja elurikkuse valdkonnas, digivaldkonnas ning ka vastupanuvõime ja piirikaitse teemadel. Selgitus: EKFi juhtimisraamistik peab olema valmis integreerima ja koordineerima erinevaid ELi tasandi poliitikaid. Fondimääruse artiklis 7 rõhutatakse, et komisjon ja liikmesriigid peavad pöörama tähelepanu sidususele EKFi ning riikide ja piirkondade partnerluskavade vahel. Liikmesriigid võivad ka taotleda täiendavalt riigiplaani vahendite suunamist fondi ning neid tuleb kasutada selle liikmesriigi huvides (eelnõu artikkel 5 lõige 2). See tähendab, et mingit osa riigiplaani rakendamiseks eraldatud vahenditest on võimalik kasutada läbi EKFi ilma, et need oleks seotud riigiplaanis sätestatud reformidega. EKFi rakendatakse koostoimes ja sünergias muude ELi fondidega (sh HE, IF, CEF ja Globaalse Euroopa Fondiga). Eesti jaoks on oluline tagada tugi teadustulemuste väärindamiseks ja ülekandmiseks teadussüsteemist tööstusesse ja majandusse. Selleks on vajalik tugev seos HE programmiga, mis pakub tuge projektidele samades poliitikavaldkondades nende varasemas küpsusfaasis. Samas on vaja suuremat selgust, kuidas tagatakse kooskõla fondide reeglistike vahel. Oluline on jätkuv EKFi sünergia CEF energia- ja transpordiosaga. Soovime, et suurtes piiriülestes transpordi- ja energeetika projektides oleks abikõlblik kulu elektroonilise sidetaristu komponendid vastavalt konkreetsete projektide vajadustele. ELi suurem eesmärk peab olema, et EL tervikuna on ühenduva transpordivõrgustikuga kaetud, selle eeldus on ka kõikehõlmav side toimepidevus, vajadus ühendada erinevaid digiteenuseid ja panustada julgeoleku ja siseturvalisuse eesmärkidesse. Peame oluliseks ka sidusust EKFi poliitikavaldkondade vahel. Nii tuleb silmas pidada, et näiteks investeeringud tööstusesse, digitehnoloogiasse ja kaitsevaldkonda avaldavad mõju ka keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisse. Samuti on oluline silmas pidada naiste osakaalu suurendamise võimalusi ettevõtluses (art 28) ja püüelda võrdsema esindatuse poole erinevates fondi juhtimis- ja nõuandekogudes (art 14). Kaitsetööstuse, digiarengu, ning säästva- ja puitehituse kaetus vastab Eesti valitsuse kehtestatud Ukraina ülesehituse põhimõtetele, sealhulgas standardi-, tehnoloogia- ja teadmussiire Ukraina ülesehituses vastavalt Euroopa standarditele. 16  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvestades seda, et Üleilmse Euroopa rahastamise arhitektuur liigub Ukraina rahastamisel sarnases suunas riigiplaanidele (riigiplaan ja eelarvetoetus), vähenevad sellega seoses tõenäoliselt võimalused välisvahendeid kaasata ning seega ka võimalused tegelikuks koostööks. Arvestades Eesti praeguseid tegevusi Ukrainas sõja ajal, on meil hetkel võimalus Eesti ja Ukraina koostöö pöörata mõlemale kasulikuks suhteks ning teadmuse ja tehnoloogia siirdeks. Täna toimiv LIFE+ programm võimaldab projektide realiseerimist Ukrainas ja koostööd Ukrainaga ning Eesti on seda võimalust ka aktiivselt kasutamas ülikoolide vahel aga ka välisministeeriumile eraldatud vahenditest Ukraina ülesehituseks koostöös ESTDEVi, kliimaministeeriumi ja TalTechiga (hetkel on esitatud rahastamiseks tehaselise renoveerimise valdkonnas õppekava arendamise ja tehnoloogiasiirde projekt prioriteetses Žõtomõri piirkonnas). Kliimaministeerium on alates 2025. prioriseerinud ka rohetehnoloogiate siiret Ukrainasse läbi osa emisioonitulude suunamise Ukrainasse (KIKI kaudu). Võimalus nende tegevussuundade laiendamiseks Ukrainale võimaldab tulevikus seda koostööd erinevate vahendite kaudu võimendada. Valitsus tegi 2025. aastal põhimõttelise otsuse jätkata Ukraina toetamist ka 2028. aastast edasi, seega on teema asjakohane ka uuel EL eelarveperioodil. Samuti võib täiendavat potentsiaali näha ka 2040. kliimamuutuste eesmärkide saavutamises, mis tulevikus võimaldab liikmesriikidel kliimaeesmärkide saavutamist ka arenguriikides (k.a hetkel Ukraina). Eestil on ka reaalsed pikaajalised projektid sisejulgeoleku, vastupidavuse ja piiritehnoloogia valdkonnas Ukrainas (välispiiritehnoloogia, politseiõppe simulatsioonikeskus, demineerimine jne) ning arvestades idapiiri kaalukust - ca 3000 km Ukraina piiri Venemaa ja Valgevenega, mis on potentsiaalselt enam kui 50% tulevasest EL idapiirist/-tiivast – peaks ka see valdkond olema projektideks. 5.1.4 Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaudu vahendite taotlemine ja kasutamine peab olema eriti väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele lihtne, ühetaoline, vähekoormav, kiire ja kättesaadav. Peame oluliseks, et fondi juhtimiskorraldus ja taotluste hindamiskriteeriumid on sätestatud fondimääruses võimalikult läbipaistvalt. Kaitse- ja kosmose valdkonnas julgeoleku tagamise eesmärgil taotlejatele sätestatud täiendavad pädevus- ja kontrollinõuded peavad olema piisavad ja põhjendatud, kuid ei tohi pärssida innovatsiooni ja rahvusvahelist koostööd. Selgitus: EKF kasutab kõiki olemasolevaid ELi rahastamis viise – toetusi, hankeid, laene, tagatisi, omakapitaliinvesteeringuid, segarahastamist jne. Ettevõtetel peab olema juurdepääs rahastamisele lihtsalt ja kiiresti, kasutades selgeid juhiseid ja minimaalseid haldustakistusi. Kiired ja prognoositavad taotlus- ja hindamisprotsessid ning vastavalt läbi viidud taotlusvoorud on väga olulised, eriti VKEde - ja kasvufirmade jaoks, kes soovivad kasvada ülemaailmselt konkurentsivõimelisteks. 17  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Samal ajal peavad investoritel olema stiimulid osalemiseks ja kindlus, et rahastamisvõimalused ja riskijagamise mehhanismidest on võimalus taotleda tuge investeerimisteekonna kõigi etappide jaoks, alates varajase etapi innovatsioonist kuni tööstusliku kasutuselevõtuni. Tuleb silmas pidada, et fondi suure mahuga kaasnevad riskid, mis nõuavad kontrolli- ja järelevalvemeetmete rakendamist, seda eriti kaitse, julgeoleku ja kosmosega seotud toetuste puhul ettenähtud erireeglite puhul. Fondi rakendamise keerukus ja lai valdkondade haare võivad tuua liigset halduskoormust ja bürokraatiat, mis omakorda võivad aeglustada rahastamisprotsesse ning raskendada kiiret reageerimist muutustele või kriisidele ning pärssida innovatsiooni. Selle vältimiseks on oluline kavandada fondi juhtimiskorraldus ning taotlemise ja vahendite kasutuse reeglistik viisil, milles osalejate halduskoormus on proportsionaalne ning optimeeritud, arvestades seejuures ka ELi finantshuvide kaitset. Eelnevat silmas pidades vajavad fondi rakendamise detailid, sh liikmesriigi ning EKF rakendamisel osalevate asutuste kohustused ja fondi rakendamise administratiivne koormus eelnõu läbirääkimistel täpsustamist. Kaitse ja kosmose valdkonnas on esitatud täiendavaid ELi julgeolekut suurendavaid nõudeid, mis mh peavad näiteks tagama kolmandate riikide usaldusväärsete taotlejate osalemine rahastatavates projektides ja teabe turvalise käitlemise. Need täiendavad nõuded on küll põhjendatud, kui sellega kaasnev halduskoormus võib olla ettevõtetele täiendavaks takistuseks, eriti just VKEdele. Oluline on siiski silmas pidada, et turvalisuse kaalutlusel lisanduvad need nõuded ei pärsi liigselt innovatsiooni ja rahvusvahelist koostööd. 5.1.5 Euroopa Konkurentsivõime Fond peab toetama konkurentsivõime kasvu kogu siseturul ja olema võrdselt ligipääsetav kõigile riikidele. Laenude/garantiide kasutamisel tuleb kindlustada Euroopa Liidu väiksemate liikmesriikide või piirialade ettevõtjatele mõistlikud rahastamistingimused (sealhulgas intressimäärad). Euroopa Liidu konkurentsivõime eesmärkide saavutamise huvides on vajalik määruses näha ette võimalus eelistada fondi taotlusvoorudes Euroopa Liidu idapiiririikide projekte, et tugevdada piiriäärsete alade kaitsevalmidust ja säilenõtkust ning panustada selle piirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra parandamisse. Selgitus: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on juhtinud tähelepanu riskile, et suuremad ja majanduslikult jõukamad riigid või piirkonnad võivad saada fondi rahastusest ebaproportsionaalselt suure osa. Selle vältimiseks peab fondi kavandamisel ja rakendamisel pidama silmas geograafilist tasakaalu, et toetused jõuaksid kõikidesse liikmesriikidesse ja piirkondadesse, mitte ainult suurtesse keskustesse ning tagada tuleb kooskõla riigiabi reeglitega. 18  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahastuse jaotus peab toetama kogu Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja vältima peab liikmesriikide vahelise ebavõrdsuse süvenemist. Ettepanek ei sisalda sätteid, mis tagaks otseselt geograafilise tasakaalu või sätestaks mehhanismi, mis välistaks toetuste koondumise suurematesse ja majanduslikult arenenumatesse riikidesse või piirkondadesse. Eelkõige peaks seda tagama sätted, mis tagavad geograafilist tasakaalu juhtimis- ja nõuandvates kogudes (art 14) ning nõustamisteenuse osutamisel (art 26). Samuti leiab geograafilist tasakaalu tagavaid sätteid ettepaneku kaitsele ja kosmosele suunatud poliitikavaldkondadest (art 45 ja art 61). Ka muude poliitikavaldkondade puhul on oluline saavutada fondi mõju võimalikult ühtlane jaotumine ELis. Mõnedes fondi osades (või tööprogrammides ja nende osades) võib olla otstarbekas määratleda, et selle kasutamisel arvestatakse geograafilise tasakaalustatuse põhimõtteid (nt analoogselt EL LIFE programmi kogemusele). Mitmeaastase finantsraamistiku teatises juhib ka Euroopa Komisjon tähelepanu idapiiri piirkondade väljakutsetele majanduse, ettevõtete ja inimeste toetamisel ja seega tuleks fondis näha ette rohkem võimalusi eelistada EL idapiiririikide projekte. Peame oluliseks, et laenude ja garantiide kasutamisel kindlustatakse mõistlikud rahastamistingimused ka piirialade teadus-arendusasutustele. Konkreetsemalt julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas on Eesti jaoks oluline, et fond võimaldaks rahastust ELi idatiiva tugevdamisele ja selle eesmärgiga seotud erinevatele projektidele. Eesti soovib, et idatiiva tugevdamine oleks määruses nimetatud kui prioriteetne Euroopa kaitsevaldkonna ühishuviprojekt. Idatiiva tugevdamist tuleks käsitleda üldnimetusena, mille alla koondatakse erinevad projektid Vene Föderatsiooni ja Valgevenega piirnevate liikmesriikide kaitse ja julgeoleku tugevdamiseks, sealhulgas ELi idatiiva tippkohtumisel detsembris 2025 ellu kutsutud Eastern Flank Watch algatus, droonimüür ning Balti kaitsevööndiga seotud tegevused. Soovime, et EKF võimaldaks finantseerida võimalikult laia spektrit piirikaitseks ja kaitsevalmiduse tõstmiseks vajalikke investeeringuid ning hõlmaks kõiki Venemaa ja Valgevenega piirnevaid ELi liikmesriike. 5.1.6 Liikmesriikidel peab olema Euroopa Konkurentsivõime Fondi juhtimisel ja rakendamisel oluline roll, sealjuures otsustusõigus fondi puudutavate strateegiliste, põhimõtteliste ning olulise mõjuga otsuste tegemisel, oluliste kriteeriumide kindlaksmääramisel ja uuendamisel, et neis arvestataks riikide ja piirkondade eripärasid. Fondi eesmärke ja nende saavutamist mõjutavad ning muid olulisi aspekte puudutavad asjaolud (sealhulgas hindamiskriteeriumid) tuleb sätestada fondi määruses. Soovime, et fondi poliitikavaldkondade rakendamiseks ja rahastamisvoorude aluseks olevad tööprogrammid kiidetaks heaks kontrollimenetluse alusel, milles liikmesriikide arvamus on Euroopa Komisjonile siduv. Peame oluliseks, et tööprogrammide prioriteedid ja kavandatavate taotlusvoorude fookus ning ajastus on piisava ajavaruga ette teada ja kindlaks määratud ka mitmeaastastes töökavades. 19  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Selgitus: Eelnõu näeb ette tööprogrammide heakskiitmise üle otsustamise nõuandva menetluse abil, mis vähendaks märkimisväärselt liikmesriikide võimalust rääkida kaasa detailsemate rahastamistingimuste osas ja viiks tõenäoliselt suurema tsentraliseerituseni fondi rakendamisel. Eesti on seisukohal, et ELi liikmesriikide roll EKFi puudutavate oluliste otsuste tegemisel ei tohi väheneda ja liikmesriikidel peab olema piisav sõnaõigus fondi puudutavate strateegiliste, põhimõtteliste ning olulise mõjuga otsuste tegemisel, oluliste kriteeriumide määratlemisel ja uuendamisel. Nende konkreetsem sisustamine on otstarbekas rakendusaktides (mille juures on riikidel suhteliselt suurem sõnaõigus), aga mitte delegeeritud aktides (kus riikide sõnaõigus on väiksem). Liikmesriikide sõnaõiguse tagamiseks on muuhulgas oluline, et komitoloogias tuginetakse kontrollimenetlusele (examination procedure). Peame oluliseks et EKFi tööprogrammide koostamises oleks liikmesriikidel sisuline roll ning neid kaasataks õigeaegselt. Liikmesriikidele tuleb tagada piisav aeg, et oleks võimalik siseriiklikult kaasata eri osapooli (asjassepuutuvad ministeeriumid, valitsusvälised partnerid sh ametiühingud, keskkonna- ja ettevõtlusorganisatsioonid). Toetame fondi tööprogrammide koostamise protsessis maksimaalset läbipaistvust ja avatud dialoogi Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja sidusrühmade vahel. 5.1.7 Eesti toetab laenude/garantiide laiemat kasutamist suurema finantsvõimenduse saamiseks avaliku sektori vahenditele Euroopa Konkurentsivõime Fondist. Peame otstarbekaks Euroopa Liidu garantii- ja finantsinstrumentide kasutuse koondamist Euroopa Liidu eelarve erinevatest programmidest Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumenti, et tagada Euroopa Liidu garantiifondi ratsionaalne kasutus ja erakapitali tõhus kaasamine. Peame otstarbekaks Euroopa Liidu garantiifondi kavandatud mahu paindlikku jaotust fondi erinevate osade ning teiste Euroopa Liidu fondide kasutusega seoses, et arvestada erinevate valdkondade ja piirkondade projektide erinevat tasuvust ja seega erinevat finantsinstrumentide toel investeeringute rahastamise määra. Selgitus: EL investeerimislõhet on Draghi raportis hinnatud kuni 800 miljardi euroni aastas ning nii EL 2021-2027 eelarveperioodil ellu viidavat kui ka tulevast InvestEU programmi peetakse raporti kohaselt ka peamiseks ELi eelarve toel riskijagamise instrumendiks, mida selle ületamiseks kasutada. Järgmise ELi pikaajalise eelarve uuendatud struktuuris on komisjoni ettepaneku kohaselt kavas koondada ELi sees kasutatavad finantsinstrumendid – EL garantiifondi toel rahaturgudelt investeeringute kasutusse võtmise võimaldamine – ühte kohta EKF InvestEU instrumenti. 20  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Seda instrumenti kasutataks nii ELi eelarve konkurentsivõime rubriigi teiste fondide kui ka teiste rubriikide raames laenude-käenduste jt finantsinstrumentide kasutamiseks, samuti tagastamatute toetuste ja laenude kombineerimiseks. Pidades silmas, et EKFi kõrval tuleb ka teiste ELi fondide (nt Euroopa Horisont või CEF) eesmärkidesse panustavatele tegevustele/projektidele taotleda garantiid vm finantsinstrumenti investeeringuteks InvestEU instrumendi kaudu, tuleb mitme fondi vahendite koos kasutuseks näha ette läbipaistev kord ja protsess, et võimaldada rahastamisele ligipääs kattuvust vältides ja halduskoormust piirates ning samas kaitsta ELi finantshuve. Kuna ELi garantiifondi kasutuse vajadus ja võimalikkus ning selle valdkondade vaheline jaotus eelarveperioodi kestel sõltuvad finantsinstrumentide taotlemise aktiivsusest (see omakorda ELi ja riikide eesmärkidesse panustavate projektide tasuvusest ning neile kommertspankadest investeeringuraha saamise võimalikkusest), siis ei ole ELi garantiifondi kasutuse kogumahtu ega valdkondade vahelist jaotust lihtne prognoosida. Samas on oluline, et garantiifondi kasutamist saaks taotleda kõigi EKFi valdkondade projektide tarvis (vältimaks garantiifondi ammendamist üksnes mõne valdkonna projektidega seoses). 5.1.8 Eelistame, et Euroopa Investeerimispanga grupi kasutatav osa Euroopa Liidu garantiifondist InvestEU instrumendi elluviimisel oleks sama või väiksem kui eelarveperioodil 2021-2027. See aitab kaasa InvestEU instrumendi rakenduspartnerite vahelise konkurentsi suurenemisele ning nende ringi mitmekesistamisele. Ligipääsu võimaldamisel programmi „InvestEU“ rakendamisele peab kohtlema liikmesriikide riiklikke tugipanku või institutsioone võrdselt kommertspankadega, parandades nende võimalusi Euroopa Konkurentsivõime Fondi rahastamisvahendite pakkumisel. Selgitus: Pakutav rakendusraamistik võimaldab vahendada InvestEU garantiifondi kasutamist Euroopa Investeerimispanga (EIB) ja teiste rakenduspartnerite ning riiklike arengupankade ja –institutsioonide kaudu. Rakenduspartnerite hulgas on määruse eelnõus nimetatud privilegeeritud partnerina EIB, mille kaudu eeldatakse eelnõu kohaselt ca 75% garantiifondi kasutuse korraldamist. Kõik InvestEU rakenduspartnerid peavad vastama piisava pädevuse, kogemuse ja riskide maandatuse taseme tagamiseks määratletud kriteeriumidele ning olema läbinud asjakohase eelhinnangu (ingl k pillar assessment). Eestis on InvestEU nö eelkäija EFSI ja/või käimasoleva ELi eelarveperioodi InvestEU programmi rakendamise kogemused (küll mitte rakenduspartnerina) olemas SA Kredexil (tänane EIS) ning mitmel kommertspangal. 21  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2021-2027 ELi eelarveperioodi InvestEU programmi rakenduspartnerite valikuks oli sätestatud kriteerium, mille kohaselt rakenduspartner peaks üksi või koostöös teistega katma vähemalt kolme ELi liikmesriiki. Fondi määruse eelnõus sellist kriteeriumi ei sisaldu ning peame otstarbekaks seda mitte kehtestada, kuna selline kriteerium ei pruugi aidata kaasa InvestEU eesmärkide saavutamisele, ent võib osutuda ebamõistlikult koormavaks. Põhjendatud on kaaluda rakenduspartneritele ning riiklikele arengupankadele ja – institutsioonidele seatavaid kriteeriume nii instrumendi eesmärgipärasuse, garantiifondi toel investeeringutele piisava ligipääsu tagamise (mistahes EL osas) kui ka riskide piisava maandatuse seisukohast, vältides samas liigselt kitsendavaid kriteeriume. InvestEU garantiifondi kasutusega seotud juhised, reeglistik ning koostöö korraldus rakendussüsteemi osaliste vahel on vaja enne rakendusperioodi algust kokku leppida ning heaks kiita, et rakendussüsteemi osalised oleksid valmis heatasemelistele taotlustele hindamise tulemusel garantiifondi toel rahastusele ligipääsu võimaldama. Seejuures on oluline mitte üksnes InvestEU vahendite kasutamisega, vaid segarahastamise korral ka InvestEU ja teiste ELi fondide-programmide vahendite kasutamisega seotud reeglistiku mõistetavus ja asjakohasus ning mitme instrumendi kooskasutusel korral võimalusel ühest reeglistikust lähtumine. InvestEU instrumendi (EL garantii) kasutuse rakenduspartneriteks kandideerimisel on oluline lihtsustada ligipääsu väiksematele liikmesriikide tugipankadele (nn samba-hindamise protsess ja sellega seotud kulude proportsionaalsus) ning vähendada rakenduspartneritele seatavate kriteeriumide ja piirmäärade-mahtude diskrimineerivust. Täna on näiteks EIB grupis oleva Euroopa Investeeringufondi (EIF) kaudu InvestEU all erapankadel võimalik saada edasikindlustuse limiit 7,5 mln eurot, aga riiklikel pankadel 2,5 mln eurot. Põhjendatud oleks vähemalt võrdne kohtlemine, arvestades mh et riiklikud arengupangad peavad tavaliselt toimetama keerulistema turutõrgetega, et katta turu koguvajadus. 5.1.9 Peame tähtsaks kindlustada väike- ja keskmise suurusega ja iduettevõtetele ligipääs fondi vahenditele. Soovime, et määruses sätestatakse neile ettenähtud minimaalne toetuste osakaal või muud sobivad mehhanismid rahastusele ligipääsu tagamiseks (näiteks eraldi taotlusvoorud või kohustuslikud hindamiskriteeriumid). Peame oluliseks, et väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlust määruses ei muudeta. Oluline on ka oskuste arendamine uute tehnoloogiate arendamiseks ja elluviimiseks. Selgitus: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on juhtinud tähelepanu sellele, et fondi kavandamisel tuleb silmas pidada, et ka väiksematel ettevõtetel oleks reaalne võimalus toetusi taotleda ja oma projekte ellu viia. 22  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kuigi ettepanek viitab VKEdele ja sisaldab ka neile mõeldud teenuseid (näiteks artikkel 27 ELi ettevõtlusvõrgustiku kohta), sõltub toetuste tegelik kättesaadavus suuresti fondi rakendamisest. Kuna fondis ei ole nähtud ette eraldi eelarveosa VKEdele, tuleb tagada, et toetuste jaotus ei koonduks üksnes suurematele ettevõtetele. Samas tuleb silmas pidada, et näiteks piiriüleste projektide puhul võib ka VKEdel olla kasu koostööst rahvusvaheliste suurettevõtetega. Iduettevõtted ja VKEd on ka Euroopa kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi kõige paindlikum ja uuenduslikum osa, kes suudavad kiiresti tuua turule uusi ja kulutõhusaid tehnoloogiaid. Ilma selgete tagatisteta võivad nad jääda suurte tööstuskontsernide varju, kuna konsortsiumid ja hangete tingimused eelistavad sageli juba väljakujunenud tegijaid. Fond peab seetõttu sisaldama tingimusi, mis tagavad iduettevõtetele ja VKEdele reaalse ligipääsu lepingutele ja väldivad võimekuse koondumist ainult suurtesse keskustesse. Üks mõjusaimatest viisidest oleks määrata konkreetne osa fondi kaitsevaldkonna osa eelarvest ainult iduettevõtetele ja VKEdele. Oluline on ka sotsiaalne mõõde, kus EKF toetab oskuste arendamist just strateegilistes sektorites, aidates kaasa tööhõivele ning kindlustades, et Euroopa talendid suudavad uute tehnoloogiate tarbeks vastavad teadmised omandada ja neid pidevalt täiendada. 5.2 Puhtale energiale üleminek ja tööstuse süsinikuheite vähendamise toetamine 5.2.1 Peame oluliseks puhta tööstuse kokkuleppe eesmärkide toetamist Euroopa Konkurentsivõime Fondi vahenditest, mis aitab edasi viia Eestis ja Euroopas kõrgtehnoloogilise, innovatiivse, konkurentsivõimelise ning väiksema heitega tööstuse arengut. Puhta tööstuse kokkuleppe ning teiste kvaliteetset elu- ja looduskeskkonda edendavate Euroopa Liidu algatuste tõhusaks rakendamiseks ja tööstuse süsinikuheite vähendamise tagamiseks on oluline jätkata keskkonna- ja kliimapoliitika toetamist ning kindlustada sujuv üleminek käimasolevate ja uute projektide vahel. Näeme elurikkuse, keskkonna- ning kliimavaldkonda konkurentsivõime olulise osana ning seetõttu peame oluliseks, et Euroopa Konkurentsivõime Fondist on võimalik rahastada keskkonna kaitsmisele, taastamisele ja kvaliteedi parandamisele suunatud projekte. Selgitus: Puhta tööstuse kokkuleppe peamine eesmärk on ühendada EL kliimaeesmärgid tööstuse konkurentsivõimega. Kokkuleppe eesmärkide toetamine läbi Fondi 26,2 mld suuruse puhta energia ja tööstuse süsinikuheite vähendamise valdkonna, millele lisandub vastav Horizon Europe sammas, on oluline Euroopa ja seeläbi ka Eesti tööstuse arenguks. Kuna EL on selgelt võtnud suuna puhtaid tehnoloogiaid rakendavale tööstusele kui ühele konkurentsivõime allikale, on Eesti tööstuse jaoks väga oluline, et EL pakutavad rahastusallikad Fondi raames on Eesti ettevõtetele kättesaadavad. Fondi finantsinstrumentide rakendamisega suureneb võimalus kaasata uusi erainvesteeringuid, mis on Eesti tööstuse arengu huvides. 23  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Fondi meetmed mis aitavad suurendada tööstuse energiatõhusust, puhta energia kättesaadavust, võtta kasutusele erinevaid süsinikuheite vähendamise, sh elektrifitseerimise lahendusi ning muid puhta tööstuse lahendusi toetavad Eesti tööstuse konkurentsivõime kasvu Euroopas. Komisjoni ettepanek ühendada varasemad 14 fondi Euroopa Konkurentsivõime Fondi tekitab ebaselgust selle toimise osas praktikas, sest alati ei pruugi olla üheselt mõistetav, kuidas ja mil määral peavad planeeritavad tegevused panustama ELi konkurentsivõimesse. Oluline on, et konkurentsivõime määratlus kajastaks ELi liikumist jätkusuutliku, vastupidava ja kaasava majanduse suunas, kus tööstuslik võimekus on tasakaalus keskkonnakaitse, innovatsiooni ja sotsiaalse heaoluga. Kuna varasem keskkonna- ja kliimavaldkonna LIFE programm, mis oli suunatud konkreetsetele tegevustele, sh ringmajandus, elurikkus ja elukvaliteet, on ühendatud EKF-i, siis on oluline saavutada selgus, kuidas tagatakse puhta tööstuse leppe ja tööstuse süsinikuheite vähendamise valdkondliku osa all endiselt vahendid keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Viide sellele, et keskkonna teema on EKF-i vaates laiema mõju ja võimalusega, ei anna kindlust, et vahendite kasutusel arvestatakse mõjuga inimtervisele ja keskkonnale. Peame oluliseks, et EKFi vahendite kasutusega aidatakse kaasa keskkonna, sealhulgas vee, ranniku, mere ja pinnase kaitsmisele, taastamisele ja kvaliteedi parandamisele, reostuse vähendamisele, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisele ja tagasipööramisele ning maismaa- ja mereökosüsteemide seisundi halvenemise vastu võitlemisele. Kliimamuutuste mõjud ja elurikkuse kiire kadumine on ühtaegu keskkonna-, majandus- ja julgeolekuprobleem. Oluline on jälgida, et vajalikud investeeringud kliima- ja keskkonnategevustesse ei jää teiste valdkondade kõrval alarahastatuks. Vajadust tõhustada elurikkuse rahastamist kõikidest allikatest on rõhutatud ka bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 25. veebruaril 2025 heakskiidetud otsuses. Konventsiooni on ratifitseerinud teiste hulgas ka Eesti ja Euroopa Liit. 5.3 Tervishoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse toetamine 5.3.1 Kuna Euroopa Konkurentsivõime Fondi üheks prioriteetseks poliitikavaldkonnaks on toidusüsteemid ning ring- ja biomajandus, siis peame oluliseks Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja riigiplaani õigusraamistike kooskõla, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitikaga, arvestades seejuures kattuvaid eesmärke (näiteks konkurentsivõime, toiduga kindlustatus, kliimaneutraalsus ja kliimamuutustega kohanemine, elurikkuse kaitse, teadmussiirde- ja 24  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium innovatsioonitegevused). Soovime, et määruses käsitletakse toetatava tegevusena ka toiduainete tootmist ja töötlemist. Selgitus: Euroopa Komisjon plaanib 2026. a lõpus avaldada ringmajanduse määruse (Circular Economy Act). Määrus katab olemasolevate jäätme- ja ringmajanduse valdkonna õigusaktide (jäätmete raamdirektiivi, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiivi, kestlike toodete ökodisaini määruse, pakendite ja pakendijäätmete määruse jt) mõju ja toimimist, muutes neid EL siseturule sobivamateks. EKF-i määruse eelnõus on ringmajandus artiklites 3 ja 33 välja toodud, kuid leiame, et see vääriks enam esile tõstmist ja seostamist. Arvestades seda, et nii põllumajanduse esmatootja kui töötleja majanduslik elujõulisus on toidutarneahela toimimise ja toidujulgeoleku tagamiseks elulise tähtsusega, peab võimalus toiduainetööstuste projektidele toetust taotleda jätkuma ka uuel perioodil. Hetkel ei ole toidutööstuse roll fondi ettepaneku artiklis 37 piisavalt selgelt välja toodud. EKFis ja riigiplaanis tuleb käsitleda toidusüsteeme, ring- ja biomajandust ja teisi suuri valdkondi ühte moodi, et ei tekiks olukord, kus ühes raamistikus reguleeritakse sama valdkonna või eesmärgi sisu ühtmoodi ja teises teistmoodi, näiteks konkurentsivõime, kliima või innovatsiooni kontekstis. Näiteks ei saa olla riigiplaanis põllumajanduse ja kalanduse innovatsiooni käsitlus ja reeglistik täiesti erinev võrreldes EKFiga. 5.3.2 Toetame Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärki edendada tervisesektori innovatsiooni ja toimepidevust, sealhulgas personaalmeditsiini arendamist ning digitaalsete tehnoloogiate ja terviseandmete laialdasemat kasutamist ning ravimite ja meditsiinitehnoloogiate varustuskindluse parendamist. Samas peame oluliseks võimalust jätkata seni Euroopa Liidu terviseprogrammist „Euroopa Liidu tervise heaks“ toetatud prioriteetsete eesmärkide ja tegevuste elluviimist, sealhulgas tervise edendamise ja haiguste ennetamise valdkonnas, mis toetavad liikmesriike tõenduspõhiste rahvatervise- ja tervishoiupoliitika kujundamisel ja rakendamisel. Selgitus: Kuigi EKF-i üldine eesmärk on tugevdada Euroopa majanduslikku konkurentsivõimet, keskendudes eeskätt majanduskasvule ja tehnoloogilist innovatsiooni soodustavatele investeeringutele, on fondi eesmärkide ja tegevuste kujundamisel oluline arvestada ka sotsiaalse heaolu ja võrdsete võimaluste mõõdet. Majanduskasv ja tehnoloogiline areng on pikaajaliselt kestlikud ainult siis, kui need toetavad inimeste heaolu ja edendavad ühiskonna sidusust. 25  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Seni on EL tervisevaldkonnaga seotud eesmärke ja tegevusi rahastatud peamiselt programmist „EL tervise heaks“ 2021-2027“2. Komisjoni ettepanekuga konsolideeritakse tervisevaldkonna tegevused EKF-i alla. Selleks on ette nähtud EKF valdkondlik osa (nn poliitikaaken), mille alla on koondatud tervise, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse valdkonna toetatavad tegevused. Tervisevaldkonna eesmärkidena nähakse ette tervise edendamine ja haiguste ennetus (sh nakkus- ja mittenakkushaigused, vaimne tervis, vähk, südame-veresoonkonna haigused, üks tervis ja tervis kõikides poliitikates põhimõtete rakendamine), tervisesüsteemide tõhusus ja vastupanuvõime (toetatakse Euroopa terviseandmeruumi rakendamise ja terviseandmete kasutamisega seotud algatusi, digilahenduste, sh tehisintellekti ja robootika kasutuselevõttu, tervishoiu tööjõu võimestamist ning tõenduspõhist poliitikakujundamist), tervisetehnoloogiate arendamist ja tootmisvõimekuse tõstmist (sh ravimite, meditsiiniseadmete, digilahenduste ja tervisealaste vastumeetmete tootmise, kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamine) ning tervisejulgeoleku poliitikate väljatöötamist, rakendamist ja seiret (sh tervisealaste ohtude ennetamise, valmisoleku ja reageerimise plaanide koordineerimine). Leiame, et fondide konsolideerimisel peaksid säilima EL tasandil tervisevaldkonna senised strateegilised prioriteedid ja see ei tohiks kaasa tuua seniste tegevuste katkemist. Komisjoni ettepanekus toodud toetatavad tegevused on üldjoontes asjakohased, kuid tegevuste täpsem sisu pannakse paika tööprogrammide koostamisel. Seega on oluline, et edaspidi korraldatakse valdkondlike tööprogrammide koostamine kaasates liikmesriikide tervisevaldkonna spetsialistid. Poliitikavaldkondade vahelise eelarve jaotuse määratlemisel tuleks silmas pidada, et innovatsiooni ja konkurentsivõimet toetavate tegevuste kõrval oleks piisavalt kaetud ka muud meetmed, mis tugevdavad rahvatervise- ja tervishoiupoliitikate tõenduspõhist kujundamist ja elluviimist. Eesti jaoks prioriteetsed valdkonnad on näiteks tervishoiusüsteemi kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine, vaimse tervise edendamine, esmatasandi tugevdamine, tervise- ja sotsiaalvaldkonna integratsioon, innovatiivsete digilahenduste arendamine ning haiguste ennetus. Tähelepanu peab pöörama innovatiivsete raviviiside ja teenusmudelite arendamisele, terviseriskide ennetusele ja uutele terviseandmete kasutamise võimalustele. Samuti on olulised tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust toetavad tegevused, mis on seotud näiteks tervishoiusüsteemide rahastusmudelite ümberkorraldamisega ning tulemuspõhise rahastamise ja andmepõhise juhtimise arendamisega. EKF peaks võimaldama toetada ka valdkonnaülest sünergiat – näiteks tervise- ja sotsiaalvaldkonna ühendatud innovatsiooni, ühtsete või sünkroniseeritud digilahenduste ja IT- 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021-522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm (programm „EL tervise heaks“) ajavahemikus 2021-2027 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014. 26  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium süsteemide arendamist ning teenuste ühtset juhtimist. Peame oluliseks, et määrus ja tööprogrammid võimaldaksid selliste tegevuste toetamist. Seega on oluline, et EKF ei käsitleks tervist üksnes innovatsiooni ja tehnoloogia kaudu, vaid toetaks terviklikku lähenemist, mis ühendab tervise, sotsiaalvaldkonna, kriisivalmiduse ja majanduse arenguvajadused. Fondi vahendid peavad aitama luua paindlikku ja vastupidavat tervishoiusüsteemi, mis toetab ühiskonna heaolu ja Euroopa pikaajalist konkurentsivõimet. 5.4 Digitaalne juhtpositsioon 5.4.1 Nõustume, et Euroopa Liit peab kiirendama digitaalset üleminekut ning aitama kaasa uutele arenguhüpetele uute tehnoloogiate (sealhulgas tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate) kasutuselevõtuga, tugevdama digitaalset autonoomiat, sideühenduste toimepidevust ja usaldusväärsust ning andmete kasutamist ja väärindamist. On oluline toetada digioskuste ajakohastamist ning kaitsta Euroopa Liidu kodanikke ja taristut hübriidohtude, sealhulgas küberrünnete ja muu organiseeritud kuritegevuse eest. Digivaldkonna sihipärane rahastamine peab toetama koostööd partnerriikidega ja kaksikpöörde eesmärkide saavutamist ning aitama Euroopa Liidu idapiiri riikidel edukalt areneda vaatamata Ukraina sõjast tingitud negatiivsetele mõjudele. Selgitus: CEF Digital rahastusprogrammi lõppemise järel peab Euroopa Konkurentsivõime Fond täitma digivaldkonna arendamisel keskset rolli. Eesti peab oluliseks, et EKF toetaks digivaldkonna strateegilisi eesmärke kõikides poliitikavaldkondades üle ELi. Oluline on seejuures, et ELi ja liikmesriikide strateegilised prioriteedid oleksid omavahel kooskõlas ja saaksid elluviimiseks fondist tuge. Globaalses konkurentsis püsimiseks peab EL olema paremini valmis arenguhüpeteks läbi andmete parema kasutamise ja väärindamise, süsteemse andmekorralduse ja andmevahetuse, tehisaru, privaatsuskaitse tehnoloogiate jm uute tehnoloogiate kasutuselevõtu. EL peab prioritiseerima digisüsteemide toimepidevust ning digitaalse suveräänsuse tõstmist, mis toetab nii ELi julgeolekut kui majanduse konkurentsivõimet. Selleks on muuhulgas vajalik tagada investeeringud kohapealse kõrgjõudlusega arvutusvõimekuse arendamiseks. Digilahenduste süsteemne kasutamine aitab vähendada halduskoormust, lihtsustada aruandlust, kiirendada fondide rakendamist, pakkuda personaalsemaid teenuseid, säilitada kultuuripärandit ning aidata kaasa rohepöördele. Digitaalsed tehnoloogiad peavad aitama kaitsta isikute põhiõigusi ja vabadusi, toetama demokraatia ja õigusriigi põhimõtet, piiriülest koostööd ning tagama digiteenuste stabiilse ja usaldusväärse toimimise ning võimaluse kuritarvitajad kiiresti tuvastada ja vastutusele võtta. 27  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt seab kõrgemaid nõudmisi inimkapitalile ning vajalik on tagada nii vajalike spetsialistide ettevalmistamine, mis võimaldaks mh tehisaru, pilve- ja kvanttehnoloogiaid turvaliselt rakendada, kui ka üldine digipädevuste areng ühiskondades. Eesti hinnangul võiks artikli 39 lõige 2 punkti c täiendada viitega andmete paremale kasutamisele ning väärindamisele. Koostöö Norra, Islandi, Ühendkuningriigi ja Ukrainaga tugevdab ELi digivõimekust ja vastupanuvõimet, võimendades teadmisi ja oskusi. Strateegiline partnerlus Ühendkuningriigi, Ukraina ja Põhja-Balti riikidega (NB8) digi- ja kübervaldkonnas toetab oluliste ELi valdkondlike eesmärkide saavutamist. See partnerlus põhineb vastastikusel kompetentside ja teadmiste jagamisel ning ühistel uute tehnoloogiate arendamisel. Ukraina, olles sõjakogemustega riik, annab ELile ainulaadse, rindejoone praktikal põhineva kompetentsi reaalsete küberrünnakute tagasilöömisel, millest kogu ELil on võimalus õppida. Koostöö NB8 regiooniga toetab samal ajal küberkaitse standardite ühtlustamist ja kindlustab piirkonna kriitilise digitaalse infrastruktuuri ohutuse, mis on ELi siseturu toimimiseks möödapääsmatu. See koordineeritud tegevus tugevdab oluliselt kogu ELi vastupanuvõimet ning konkurentsi, kiirendab ühiste küberjulgeoleku lahenduste loomist ning kindlustab ELi digitaalse suveräänsuse ja tehnoloogilise eesrindlikkuse globaalses konkurentsis. Seega peavad fondi rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid jääma avatuks ja võimaldama osalemist taotlusvoorudes ka assotsieerunud riikide üksustel. 5.4.2 Peame prioriteetseks Euroopa Liidu kestliku ja turvalise digi- ja sidetaristu arendamist, mis hõlmab 5G/6G võrke, rahvusvahelisi digiühendusi, andmekeskusi, pilvetaristut ning tehisaru gigatehaseid, sealhulgas taristu füüsilisi elemente ning vastavat riist- ja tarkvara, mis on vajalikud teenuste osutamiseks ja majandustegevuseks. Digitaristu arendamisel tuleb kiirendada suurte andmekeskuste ja pilvetaristu rajamist nii, et oleks tagatud geograafiline tasakaal ning võrdsed võimalused ka vähem jõukamatele liikmesriikidele ja väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Oluline on toetada Euroopa Liidu õigusruumile alluvate teenusepakkujate arengut ning tugevdada Euroopa Liidu digisuveräänsust ja tarneahelate kindlust. Selgitus: Uusimad (5G/6G) sidetehnoloogiad ning turvalised rahvusvahelised ühendused on vundamendiks digitaristu (sh tehisaru taristule) ja kogu digivaldkonna (teenused) laialdasele kasutamisele. On oluline tagada, et füüsiline sidetaristu (sh rahvusvahelised ühendused ja merekaablid) ning tarneahelad oleksid vastupidavad geopoliitilistele ohtudele, mis mõjutavad nii energiavarustust, komponente kui sideühendusi. On eriti oluline, et võimalus digitaristu projektidele rahastust taotleda on tagatud olukorras, kus valdkonnale eelnevas ELi eelarveperioodis pühendatud CEF digivaldkonna fondi enam eraldiseisvana ei ole. 28  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kõrgjõudlusega arvutusvõimekusega andmekeskused on digitaalse ökosüsteemi tuumik ning aina kasvava tähtsusega ELi julgeoleku ja konkurentsivõime tagamiseks. Nende paiknemine ja võimekus määravad, kuhu rajatakse sidevõrgud ja milline on piirkondade ligipääs digiteenustele. Euroopas andmekeskuste ja pilveteenuste arendamine võimaldab tagada, et kriitilised andmed ja teenused jäävad ELi õigus- ja väärtusruumi kontrolli alla. Nii saab ELis digiteenused järgmisele tasemele viia ning luua alusstruktuur järgmise põlvkonna tehnoloogiate nagu tehisaru ja kvantarvutuse arendamiseks, mille edukas rakendamine eeldab tugevat, usaldusväärset ja suveräänset andmetaristut. Tehisaru taristu (sh tehisaru gigatehased) ning nende harud on eelduseks tänapäevaste ja tuleviku teenuste osutamisel, andes eelised andmepõhiste otsustusprotsesside kvaliteedi ja efektiivsuse toetamisel. Kiipide ja protsessorite tootmine on strateegiline prioriteet, et Euroopa suurendaks oma sõltumatust väljastpoolt tulenevatest tarneahelatest. ELis tuleb tarneahelate ja varustatuse kindlustamiseks tõsta tootmisvõimekust ja panustada targa spetsialiseerumise kaudu – näiteks kiipide testimine, disaini ja arenduse tugiteenuste pakkumine ning osalemine rahvusvahelistes tarneahelates. Lisaks kiipidele hõlmab see ka muud andmekeskuste toimimiseks kriitilist tehnoloogiat, sealhulgas energiasalvestus- ja jahutussüsteeme, toite- ja võrguinfrastruktuuri, turvalisi side- ja andmetöötluslahendusi ning nende integreerimist terviklikeks, energiatõhusateks ja skaleeritavateks andmekeskuse ökosüsteemideks. Eesti soovib selles protsessis aktiivselt osaleda, panustades nii oma tehnoloogilise kompetentsi, teadus- ja arendusvõimekuse kui ka rahvusvaheliste tarneahelate koostöövõrgustikes erasektori ning avaliku sektori koostöö kaudu. ELi digisuveräänsuse tõstmine ei tähenda isoleerumist muust maailmast, vaid võimet iseseisvalt ning ELi reeglite alusel oma taristut ja teenuseid hallata ning majandust konkurentsivõimelisena hoida. 5.4.3 Nõustume, et digivaldkonna rahastamine Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaudu peab sihipäraselt toetama Euroopa strateegilisi eesmärke, innovatsiooni, tehisaru ja kvanttehnoloogiate turvalist arendust ning andmekorralduse ja andmepõhise juhtimise parandamist. Euroopa vajab tipptasemel tööriistu ja arvutusvõimsust, mis lähtuvad Euroopa väärtustest ja regulatsioonidest ning vähendavad sõltuvusi kolmandatest riikidest. 29  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Selgitus: Tänapäevaste teenuste ja andmepõhiste otsuste eelduseks on andmete targem haldamine ja kasutamine ning selleks peavad andmed olema kvaliteetsed ja kättesaadavad. Sellest lähtuvalt on vajalik senisest oluliselt enam panustada süsteemse andmekorralduse rakendamisse. Tehisaru mudelite kasutuselevõtu aluseks on andmete kvaliteet ja kättesaadavus, mis peavad paranema, et toetada andmepõhist juhtimist ja tehisintellekti rakendamist ning fondide tõhusust. Teisalt on kriitiline tagada tehisaru arendamiseks ja rakendamiseks kohapealne kõrgjõudlusega arvutusvõimekus ning vähendada sõltuvust ELi välistest tehisaru- ja andmepõhistest pilveteenustest ja -toodetest. EL ei saa riskida, et kriitilistes teenustes sõltuksime kolmandate riikide teenusepakkujatest. Digiühiskonna järgmise arenguhüppe eelduseks on see, et avaliku sektori poolt kogutavad ning seal loodavad andmed oleksid kättesaadavad, kvaliteetsed, taaskasutatavad ja usaldusväärsed. Süsteemne andmekorraldus täna avaliku sektori organisatsioonides puudub, mistõttu andmete halb kvaliteet ja leitavus takistavad nii personaalsemaid teenuseid, andmepõhist juhtimist kui ka tärkavate tehnoloogiate kasutuselevõttu, sh tehisaru arendamist ja rakendamist. Kokkuvõtetes ei realiseeri see kogu potentsiaali, mis riikidel oleks nii riigivalitsemise tõhustamise kui majanduskasvu toetamise vaates. Teisalt tuleb soodustada andmevahetust erinevate osapoolte vahel, luues selleks täiendavaid võimalusi andmete turvaliseks jagamiseks ja kasutamiseks nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt (näiteks valdkondlike andmeruumide loomine, turvalised liivakastid, privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamine ja rakendamine, rahvusvaheline õiguskoostöö) ja tagada seejuures kooskõla ELi väärtuste ja regulatsioonidega. Uuel eelarveperioodil tuleb eelnevast lähtuvalt senisest enam hakata toetama ning prioritiseerima tehisaru, privaatsuskaitse tehnoloogiate, andmehalduse, andmete kättesaadavuse, kohapealse arvutusvõimekuse ja teisi andmete valdkonnaga seotud tegevusi. Digiühiskonna areng ja nii Eesti kui ka ELi konkurentsivõime ja sõltuvuse vähendamine kolmandatest riikidest sõltub sellest, kas suuname valdkonda suunata senisest enam investeeringuid ajal, mis arendame andme- ja tehisarupõhiselt majandust ja ühiskonda. 5.4.4 Toetame ettepanekut arendada süsteemselt küberturvalisust, mis tagab muu hulgas Euroopa Liidu vastupanuvõime küberohtudele, hoiab ühiskonna kõrget usaldust digitaalsete teenuste vastu, panustab rahvusvahelise küberkoostöö tugevdamisse ning tagab küberspetsialistide järelkasvu. 30  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Selgitus: Peame oluliseks, et küberturvalisuse toetamine Euroopa Konkurentsivõime Fondist aitab kaasa ELi küberjulgeoleku ja konkurentsivõime tagamisele ülemaailmsel areenil tervikuna, arvestades globaalsete tehnoloogiliste trendidega ning on täienduseks liikmesriikide strateegiatele. Küberohtude kasvu on märkimisväärselt suurendanud Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Küberründeid kasutatakse hübriidsõja osana, kogutakse luureinfot ning „karistatakse ebasõbralikke riike“ nende poliitiliste otsuste eest. Samuti mõjutavad küberohtude kasvu ka üldised tehnoloogilised suundumused: 5G- tehnoloogia järjest laiem kasutuselevõtt, tehisintellekti ulatuslikum rakendamine, kvantarvutite ja postkvantkrüptograafia, digitaalsete teenuste ühilduvus uue põlvkonna internetiprotokolliga IPv6 jne. Seetõttu toetame seda, et artikli 39 punktis 3 pööratakse küberturvalisusele eraldi tähelepanu ja rõhutatakse EKFi kaudu uute kübertrendide ja ohtudega arvestamise rahastamist, liikmesriikide ühise olukorrapildi ajakohast tekitamist, ühiste õppuste läbiviimist, mis aitab oluliselt kaasa liikmesriikide küberstrateegiate rakendamisele. Küberturvalisuse tööprogrammi kokkuleppimisel riigi esindaja tagab, et programmi tegevused on täienduseks riigisisesele strateegiale. Küberspetsialistide puudus ELis on kriitiline – vaja on toetada küberspetsialistide defitsiidi vähendamist ning järelkasvu tagamist kõigil haridustasemetel. ENISA andmetel on Euroopas küberturvalisuse spetsialistide defitsiit umbes 300 000 töökohta, mida hetkel ei suudeta täita olemasolevate lõpetajatega. Sama kinnitas ka ISC 2023. aasta uuring, mille järgi ISC2 2023. aasta tööjõu-uuringu hinnangul on küberturvalisuse spetsialistide puudus ELis 274 000 ja selle puudujäägi kaotamiseks on vaja oskuste baasi laiendada. Üle kahe kolmandiku ELi uuringutele vastanutest väidab, et nende organisatsioonides on küberturvalisuse töötajate puudus, kes suudaksid ennetada ja tõrkeotsingut teha. Sellest tulenevalt toetame küberspetsialistide järelkasvu aktiivset rahastamise võimalust EKFist hariduse kõigil tasanditel: nii üldhariduskoolides kui kutse- ja ülikoolides, sh doktori- ja magistriõppes. 5.4.5 Nõustume, et digihariduse edendamine ning digiekspertide arvu ja digipädevuste süsteemne suurendamine nii era- kui ka avalikus sektoris üle Euroopa Liidu on kriitilise tähtsusega ning vajab piisavat rahastust järgmisteks arenguhüpeteks ja konkurentsivõime kasvatamiseks. Konkurentsivõime kasvuks on oluline toetada 31  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eelkõige just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaalse arengu edendamist ja ajakohasuse suurendamist. Selgitus: Digiharidus ja ekspertiisi kasvatamine on strateegiliselt keskne prioriteet – rohkem on vaja nii tippspetsialiste, avaliku- ja erasektori digipädevuste arendamist kui ka üldist digipädevuse tõstmist kogu ühiskonnas. Peame looma eeldused, et toimuvad vajalikul määral investeeringud digitaristusse ELi ning liikmesriikide huvides, luues majandusse lisandväärtust ja tõstes kogu regiooni konkurentsivõimet. Ilma vajalike oskusteta ei ole võimalik arendada ning rakendada uusi tehnoloogiaid ega maandada nendega kaasnevaid riske. Haridussüsteem peab tagama muuhulgas nii tehisintellekti inseneride, küberkaitse ekspertide ja pooljuhtide arendajate ettevalmistamise kui ka ühiskonna üldiste digipädevuste tõusu, et inimesed oskaksid uusi lahendusi kasutada ja neid usaldada. Eesti ja ELi tugevus sõltub sellest, kui hästi suudetakse ühendada kõrgharidus, teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus, et luua tipptasemel teadmisi ja oskusi, mis toetavad digipöörde eesmärke. Samal ajal peab digipädevuste arendamine olema läbiv kõigil haridustasemetel ja ka täiskasvanute õppes, et kogu ühiskond oleks valmis kasutama ja arendama lahendusi, millele tugineb Euroopa konkurentsivõime ja turvalisus. Lisaks avaliku sektori digivõimestamisele on oluline toetada ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kuna edukalt digitaliseeritud ELi avalik sektor ei saa toimida ilma ettevõtete laiapõhjalise digivõimekuseta. Ettevõtlussektori digitaliseerimine on sama oluline kui avaliku sektori areng, kuna just ettevõtted loovad tootlikkust, konkurentsivõimet ja uusi töökohti. ELis tuleb toetada VKEde suutlikkust võtta kasutusele uuenduslikke digilahendusi, arendada uusi ärimudeleid ja kasvatada oma rahvusvahelist konkurentsivõimet – nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris. See aitab vältida killustatust ja kiirendab ELi digieesmärkide saavutamist. 5.4.6 Peame oluliseks ettepanekut soodustada Euroopa Konkurentsivõime Fondi rahastuse toel Euroopa Liidu ülest koostööd ja digitaalsete lahenduste arendamist kuritegevuse vastases võitluses ning digikriminalistikas. Soovime, et fondist on võimalik taotleda toetust liikmesriikide tegevustele, mis suurendavad justiitssüsteemi kättesaadavust, läbipaistvust ja kaasavust ning võimaldaks rahastada kohtumenetluse digitaliseerimist. Selgitus: Konkurentsivõime suurendamine eeldab kuritegevuse vaba ettevõtluskeskkonda. Selleks on vaja arendada digitaalset andmevahetust, õiguskaitsekoostööd 32  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja tugevdada Europoli/Eurojusti rolli. Digitaalne andmevahetus kiirendab kuritegevuse jälituse protsesse ja tõhustab kurjategijate kättesaamist. Organiseeritud kuritegevuse puhul on oluline riikide vaheline koostöö, kriminaaluurimise materjalide edastamine digitaalsete kanalite kaudu ning õigusemõistmise digivõimekuse kasv. Tõhustama peab võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu (majanduskuriteod, sh rahapesu, kelmused, terrorismi rahastamine, korruptsioon, küberkuritegevus), tugevdades õiguskaitsealast koostööd ja andmevahetust. Uurimisvõimekuse arendamine peab hõlmama AI-analüüsi, massandmete töötlemist ja hübriidohtude ekspertiise. Arvestades, et masskuritegude (nt küberrünnakud) toimepanemisel kasutatakse aina sagedamini erinevaid arvutisüsteeme ning tehisaru arenemine ja laialdasem kasutusele võtmine loob suurema riski võltsitud tõendite loomiseks, tuleb luua paremad digikriminalistika võimekused. Kohtueelse ja kohtuliku uurimise tõhustamiseks on vaja tõhustada õiguskaitseametnike justiitskoostööd ja suurendada teadmisi kuritegude, küberrünnete ja riigi infrastruktuuri kahjustamise uurimisel, sh parandades andmeanalüüsi kvaliteeti (sh AI analüüs, massandmete analüüs, mõjutustegevuse aluseks oleva sotsiaalmeedia, sh kampaaniate analüüs, süvavõltsingute leidmine jm) ja teabe tõendiks vormistamist. Eraldi tähelepanu väärib hübriidohtude temaatika, nt merekaablitega seotud ekspertiisid, laevades olevate tehniliste vahendite ekspertiisid, GPS spoofing, selle modelleerimine. Õiguskaare digitaliseerimine tähendab, et justiitssüsteem on inimestele digitaalselt kättesaadav ja arusaadav, tagatud on läbipaistev ja kaasav õigusloome protsess ning kiired ja õiglased kohtumenetlused, sh digitaalne õigusemõistmine. Oluline on tagada ettevõtluskeskkonna efektiivsus ja usaldusväärsus, tagada tugev konkurentsiõiguse rikkumise vastane võitlus ja madalat halduskoormust tagavad digitaalsed teenused. Ettevõtja peab saama oma kohustusi riigi ees täita riigile ühekordselt andmeid edastades. Tõhus justiitssüsteem kasutab ja pakub masintöödeldavaid andmeid, kasutab tehisintellekti abilisena ja suurendab partnerite vahel (piiriüleselt) turvalist andmete vahetamist. Õigussüsteemi digitaliseerimine ja kuritegude vastane võitlus kajastuvad nii artikli 39 lg 2 c, d kui art 3 (2) d (4), mis on seotud art 80 lg 1 b. Digitaalse juhtpositsiooni puhul on vaja arvestada vastavates tegevussuundades tööprogrammide väljatöötamisel ka avalike teenuste kontekstis õigussüsteemi digitaliseerimisega ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga või teise akna puhul kuritegude vastase võitluse ja julgeoleku kontekstis liikmesriikide vajadustega. 33  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 5.4.7 Peame oluliseks, et Euroopa Konkurentsivõime Fondi kavandamisel arvestataks kultuuri- ja loomemajanduse panust Euroopa konkurentsivõime, digijuhtpositsiooni ja vastupanuvõime kujundamisel. Samuti on oluline tugevdada idapiiri piirkondade kerksust ja kohalikku infokeskkonda. Peame vajalikuks, et Euroopa Konkurentsivõime Fond käsitleks digisuveräänsuse osana ka Euroopa kultuuri- ja infokeskkonna vastupanuvõimet, sealhulgas kvaliteetse meedia- ja kultuurisisu tootmist, meediapädevuse suurendamist ning piirialade infovälja tugevdamist. Oluline on ka ühiste Euroopa-üleste lahenduste loomine digitaalse kultuuripärandi kaitsmiseks ja piiriüleseks säilitamiseks. Selgitus: Loomemajandus tugineb loovusele ja intellektuaalomandile ning loob kõrget lisandväärtust, mis toetab nii majanduse innovatsioonivõimet kui ka ühiskonna sidusust. Loomevaldkondade mõju ulatub kaugemale otsesest majanduslikust panusest: need valdkonnad toetavad muuhulgas artiklis 39 välja toodud uute digitehnoloogiate kasutuselevõttu, kujundavad Euroopa kultuurilist identiteeti ning suurendavad ELi pehmet jõudu ja rahvusvahelist nähtavust. Arvestades loomemajanduse seotust teiste sektoritega, alates digitehnoloogiatest ja teenusmajandusest kuni hariduse, turismi ja kaitsetööstuseni, aitab loomeettevõtete (sh VKE- de) toetamine otseselt kaasa ELi teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisuundade tugevdamisele, mis on ära märgitud ka EKFi artiklis 3.2 (c). Euroopa digisuveräänsuse ja julgeoleku seisukohalt on strateegiline meedia- ja infokeskkonna vastupanuvõime: sõltumatu kvaliteetne ajakirjandus, mitmekeelne kultuurisisu ja tugev meediapädevus vähendavad väärinfo, mõjutustegevuse ja platvormiriskide mõju. Piiririigina on Eestil eriline roll idapiiri infovälja tugevdamisel ning kohalike kogukondade elu- ja teabekeskkonna kaitsmisel. Euroopa ülesel tasandil on vaja toetada väiksemate meediaturgude kestlikkust, kriisivalmidust ja tehnoloogilist võimekust. Digitaalse kultuuripärandi kaitse, sealhulgas selle turvaline säilitamine ja piiriülene kasutatavus, on Euroopa kriisikindluse lahutamatu osa. Venemaa rünnakud Ukraina kultuuripärandile on tõstnud selgelt esile vajaduse Euroopa-ülese lahenduse järele kultuuripärandi kaitseks nii füüsiliste kui ka küberohtude eest. EL töötab sellel suunal kultuuristrateegia raames, kus Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Komisjoni juhitavas fookusrühmas, mis arendab lahendusi digipärandi piiriüleseks säilitamiseks ja turvaliseks varundamiseks. 5.5 Vastupanuvõime, julgeoleku ja kaitsetööstuse toetamine 5.5.1 Peame oluliseks sisejulgeoleku ja -turvalisuse, sealhulgas elanikkonnakaitse valdkonna hõlmamist Euroopa Konkurentsivõime Fondis. Arvestades muutusi julgeolekukeskkonnas ja kliimaprotsessides ning kriitiliste teenuste omavahelisi 34  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ristsõltuvusi, on Eesti seisukohal, et Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames peab olema võimalik toetada ka olemasoleva eraomandis oleva ja/või riikliku kriitilise taristu (sealhulgas energia-, transpordi- ja digitaristu) vastupanuvõime suurendamist erinevate ohtude vastu. Soovime määruses täpsustada, et Euroopa majandusjulgeoleku parandamiseks on toetuskõlbulik kriitilise energia-, transpordi- ja digitaristu küber- ja füüsilise turvalisuse ja vastupanuvõime suurendamine, sealhulgas mehitamata sõidukitega seotud riskide valdkonnas. Eelistame, et fond võimaldaks taotleda toetust investeeringuteks nii maismaal asuva kui ka merealuse kriitilise taristu kaitsmiseks ja seiramiseks. Selgitus: EKF on investeerimistööriist, mis rõhutab selgelt sisejulgeoleku, sh elanikkonnakaitse tugevdamise vajadust läbi teaduse ja tööstuse ühtse arengu, riskide maandamise ja koostööpõhise poliitikajuhtimise. EKFi kasutuselevõtu õnnestumine on oluline samm ELi vastupanuvõime ja julgeoleku tugevdamisel, aidates tagada kestlikku konkurentsivõimet Euroopas ning vastata uutele ja keerukatele sisejulgeoleku väljakutsetele tõhusalt ja koordineeritult. EKF ergutab kaasaegsete, kõrgtehnoloogiliste lahenduste loomist, mis aitavad toime tulla kasvavate hübriidohtude, küberkuritegevuse ja terroristlike rünnakutega. Fond võimaldab lihtsamat ligipääsu kapitalile sisejulgeoleku ja -turvalisuse valdkonnas tegutsevatele idufirmadele ning VKEdele ning avada nende potentsiaali innovatsiooniallikana. See on ELi jaoks oluline arvestades, et teadus- ja tööstuspoliitika sidusus ning rahaliste vahendite efektiivne koordineerimine suurendavad võimekust vastata mitmetahulistele strateegilistele ohtudele. Toetame fondi lähenemist tsiviiljulgeoleku valdkonnas, mille kohaselt võib tööstuse koordineerimis- ja toetusmeetmete ELi toetusmäär olla kuni 100% abikõlblikest kuludest. Kiirelt muutuvas maailmas tuleb jätkuvalt tagada energiasüsteemi töökindlus ja varustuskindlus, samuti logistika ja tarneahelate toimimine ning vähendada ristsõltuvustest tulenevaid kaskaadimõjusid teistele kriitilistele teenustele ning laiemalt kogu ühiskonnale ja majandusele. EL-i ümbritsev riskikeskkond on viimase kümnendi jooksul drastiliselt muutunud, suurenenud on sõltuvus kolmandate riikide tehnoloogiast ja tarneahelatest ning sagenenud on erinevad sabotaažid näiteks digitaristu vastu ja küberrünnakud kriitilise taristu ja infosüsteemide vastu - need on vaid üksikud näited, mis kõik mõjutavad kriitilise taristu toimimist ja seeläbi ühiskonna toimimiseks hädavajalike elutähtsate teenuste tagamist. Seejuures on kõik elutähtsad teenused suuremal või vähemal määral omavahel ristsõltuvuses, st häire või katkestus ühes elutähtsas teenuses toob kaasa kaskaadiefektina ebasoodsaid mõjusid teistes elutähtsates teenustes, mis võivad avalduda nii siseriiklikult kui ka piiriüleselt. Näiteks mõjutab laiaulatuslik elektrikatkestus mh ka lennujaamade, sadamate, tanklate, sidemastide, haiglate, toidupoodide jm taristu tööd kui riskid ei ole piisavalt maandatud. 35  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kuna CEF keskendub uute piiriüleste energia- ja transpordiühenduste arendamisele, siis jäävad olemasolevad ja/või riikliku tähtsusega kriitilised energia- ja transporditaristuobjektid selle fookusest välja. Samas mõjutab ka sellise taristu toimimine laiemalt kogu ühiskonda, sh teiste elutähtsate teenuste tagamist, ning nende rikete/intsidentide tagajärjel võivad kaasneda märkimisväärsed kulud tarbijatele ja kogu majandusele. Näiteks ulatus 2024. a lõpus juhtunud Eesti-Soomevahelise elektrikaabli Estlink2 intsidendi puhul Eesti majanduslik kahju ligikaudu 200 miljoni euroni. Sarnaseid suure mõjuga näiteid on ka transpordivaldkonnas, näiteks hilines septembris 2025. a küberrünnaku tõttu mitmes Euroopa suurtes lennujaamades (nt Brüsseli, Heathrow´ ja Berliini) üle 1000 lennu ja mitmed lennud tühistati, täpne majanduslik kahju pole veel teada, aga eelduslikult ulatub see miljonitesse. Seega on ilmne vajadus täiendavate investeeringute järele, mis tõstaksid olemasoleva ja/või riikliku energia- ja transporditaristu vastupanuvõimet erinevate ohtude vastu (sh hübriidrünnetele) ja vähendaksid võimalike katkestuste mõju varustuskindlusele ning tarneahelate toimimisele. Eelnevast tulenevalt peab Eesti oluliseks, et EKFist oleks võimalik rahastada tegevusi, mis suurendavad kriitilise energia- ja transporditaristu vastupanuvõimet erinevateks ohtudeks ning toetavad süsteemide kiiret taastumist kriisiolukordades. Praegune MFF raamistik ei võimalda selliseid siseriiklikke, kuid strateegiliselt olulisi projekte piisavalt toetada, kuigi nende mõju ulatub selgelt üle riigipiiride. Seetõttu on Eesti seisukohal, et EKF peab täitma olulise tühimiku olemasolevate ELi instrumentide vahel, et tagada liikmesriikide kriitilise energia-, transpordi- ja digitaristu turvalisus, suurendada liidu strateegilist autonoomiat ning tugevdada Euroopa majandusjulgeolekut. Eesti soovib, et rahastamistingimused võimaldaksid taotleda fondist toetust Läänemere tingimustes tegutsemiseks sobivate multifunktsionaalsete kaitse, seire ja reostustõrje võimekusega laevade soetamiseks. Laevade eesmärgiks on viia läbi patrulltegevusi, tagamaks adekvaatne olukorrateadlikkus kriitilise taristu olukorra seiramisel ning selle kaitse. Samuti on Eesti jaoks oluline tagada kriitilise taristu kaitseks vajalike tehnoloogiliste võimekuste, teenuste ja lahenduste (näiteks piiri kaitseks vajaliku laskemoona, mitmekihilise õhukaitse taristu, droonitõrjeks vajalike võimekuste) rajamine ja hankimine. 5.5.2 Soovime, et Euroopa Konkurentsivõime Fond võimaldab rahastada Euroopa ühishuve teenivaid kaitseprojekte (EDPCI-s) kuni 100% ulatuses abikõlblikest kuludest. Peame oluliseks määruses täpsustada abikõlblikkuse kriteeriumeid nii, et need võimaldavad ellu viia ka regionaalseid projekte juhul kui nende hüvede mõjud laienevad kogu Euroopa Liidule. Seejuures peame oluliseks, et prioriteetseks peetakse Venemaa Föderatsiooni ja Valgevenega piirnevate liikmesriikide kaitsevalmiduse tugevdamise projekte ning taotlusvoorudes arvestatakse esmatähtsate kaitsetööstusprojektide 36  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium rahastamisvajadustega Euroopa Liidu idapiiririikides. Samuti peame vajalikuks, et üheks projektide eesmärgiks on kaitseotstarbeliste toodete kättesaadavuse parandamine piirkondades, kus varustusriskid on kõige kõrgemad. Selgitus: Eesti jaoks on oluline, et Euroopa kaitsevaldkonna ühishuvi projektidele (sealhulgas nende võimalikele osadele) säiliks võimalus anda EKFist toetust kuni 100% ulatuses abikõlblikest kuludest, kuna see tagab solidaarsuse liikmesriikide vahel ning loob võrdsed tingimused nii suurtele kui väikestele riikidele sõltumata nende eelarvelistest piirangutest. Peame põhjendamatuks komisjoni ettepaneku artiklis 45 sisalduvat toetuskõlblikkuse kriteeriumite topeltnõuet, mis nõuab nii vähemalt nelja riigi osalemist kui ka võimalikult suur geograafilist hajutatust. Kui projekt tagab tulemuste ja kasu laienemise kõikidele liikmesriikidele, ei tohiks jäik geograafilise hajutatuse tingimus olla piirang, mis võib takistada Eesti ja Euroopa kaitsevõime seisukohalt hädavajalike sisuliselt häid ja kiirelt rakendatavaid algatusi. Samuti leiame, et projektide valikul peaks eelistama algatusi, mis suurendavad kaitsetoodete kättesaadavust piirkondades, kus varustusriskid on kõige suuremad. Eesti jaoks on see eriti oluline, kuna idapiiri riigina seisame julgeolekuriskide fookuses ning vajame kindlust, et kaitsetööstuslik tootmis- ja arendusvõimekus oleks toimiv ja kättesaadav meie piirkonnas. 5.5.3 Toetame, et Euroopa Konkurentsivõime Fond jätkab kaitsevaldkonna teadus- arendustegevuse finantseerimist, kaitsetööstuse tootmisvõimekuste loomist ja suurendamist ning liikmesriikide koostööd ühishangete soodustamisel. Toetame, et fond pakub rahastamisvõimalusi kaitsetööstuse testimiseks vajaliku taristu arendamiseks. Selgitus: Eesti jaoks on oluline tagada kriitilise taristu kaitseks vajalike tehnoloogiliste võimekuste, teenuste ja lahenduste (näiteks piiri kaitseks vajaliku laskemoona, mitmekihilise õhukaitse taristu, droonitõrjeks vajalike võimekuste) rajamine ja hankimine. EKFi kavandatud finantseerimisprioriteedid toetavad seda eesmärki ning on kooskõlas Euroopa Liidu senise eelarvepraktikaga, kus sarnaseid tegevusi on rahastatud mitme varasema fondimääruse kaudu. Nende määruste hulgas on Euroopa Kaitsefond, ASAP (laskemoona tootmist toetav määrus), EDIRPA (määrus, millega luuakse instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu), EDIP (Euroopa kaitsetööstuse programm). Uuel ELi eelarveperioodil koondab EKF need suunad üheks terviklikuks instrumendiks. Peame sellist lähenemist põhjendatuks, kuna see võimaldab pakkuda kaitsevaldkonnale mitmekülgset, sidusat ja strateegiliselt suunatud rahastust. Eestis on loomisel kaitsetööstuse edasiarendamiseks kaitsetööstuspark ning testimise ökosüsteem. Mõlemad initsiatiivid on otseselt suunatud kaitsetööstust arendava taristu ning tööstusbaasi laiendamisele. Lisaks on oluline tagada, et kaitsetööstusvaldkonna tootmismahte saaks suurendada ning tarneahelaid kindlamaks muuta. 37  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Seega soovime, et fondist oleks võimalik taotleda toetust ka kaitsetööstust arendava taristu arendamiseks ja võimaluste loomiseks üleeuroopaliselt ning piiriülese koostöö tähenduses. 5.5.4 Toetame, et Euroopa Konkurentsivõime Fond võimaldab investeeringuid sõjaliseks liikuvuseks vajalikku taristusse ja transpordivahenditesse, sõjaväelinnakute majutus- ja olme taristu arendamiseks ning liitlaste vastuvõtuks vajaliku taristu rajamiseks. Peame oluliseks, et määruses säiliks ka võimalus taotleda toetust sidetaristu nendele komponentidele, mis on konkreetsete sõjalise liikuvusega seotud kaitse- ja julgeolekuprojektide jaoks vajalikud. Selgitus: Eestile on sõjalise liikuvuse programm olnud varasemalt edukas. EKF pakub lisaks CEFi määrusele võimalusi sellisteks investeeringuteks toetust taotleda. Komisjoni esialgse ettepaneku kohaselt (artikkel 49) laiendab fond võimalusi toetada sõjalise liikuvuse investeeringuid ning lisab võimaluse transpordi vahendite ja varustuse jaoks toetust taotleda ning eelnõu kohaselt on võimalik taotleda sõjalise liikuvuse alt toetust ka liitlaste vastuvõtuks vajalike linnakute majutuse ja olmetaristu projektidele. Seisame selle eest, et läbirääkimiste tulemusel jääb selline võimalus fondi alles. 5.5.5 Toetame Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärke väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja innovatsiooni toetamiseks ning ettevõtete koostöö edendamiseks võimearenduses. Eelistame, et eesmärkides oleks selgemalt esile toodud ka piiriülese koostöö edendamine ning ühtsema ja avatud Euroopa kaitseturu kujundamine. Eestile on iseäranis oluline, et fondimääruses säilitatakse võimalus toetada kaitsetööstuse ettevõtete tootmise skaleerimist. Selgitus: Omamaise kaitsetööstuse arendamine on Eestile strateegiliselt oluline. Eesti Kaitsetööstuspoliitika 2030 toob ühe väljakutsena esile, et kaitsetööstusettevõtetel on sõltuvalt arenguetapist raskusi kaasata kapitali või valminud prototüübi tootmismahtusid skaleerida. Samal ajal on skaleerimine vajalik suutmaks müüa tooteid eksporditurgudele. Seepärast toetame määruse eelnõu kohast võimalust neil eesmärkidel projekte toetada ning peame oluliseks läbirääkimistel selle võimaluse säilimist. Ühtsema ja avatuma Euroopa kaitseturu kujundamine aitab parandada mastaabiefekti, suurendada tööstuse konkurentsivõimet ning soodustada innovatsiooni, võimaldades ettevõtetel (sh väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel) osaleda piiriülestes projektides ja hangetes. Selgem suunitlus piiriülesele koostööle toob eeldused ressursside tõhusamaks kasutamiseks, dubleerimise vähendamiseks ning Euroopa kaitsevõime terviklikumaks ja koordineeritud arendamiseks. Seetõttu töötame selle nimel, et määruse kaitsevaldkonna peatükis, sealhulgas artiklites 46 ja 47, kajastuks piiriüleste partnerluste edendamise eesmärgi raames ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kaasamise olulisus ning ühtse ja avatud kaitseturu kujundamine. 38  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Nagu ka Draghi konkurentsivõime raport esile tõi, kannatab Euroopa kaitseturg killustatuse, läbipaistvuse puudumise ning suurriikide kalduvuse all eelistada oma riigisisest tootmist. Selline praktika sulgeb väiksemate riikide ettevõtetele turu ning takistab õiglast konkurentsi ja innovatsiooni, mis omakorda vähendab EL kaitsetööstusbaasi suutlikkust kiiresti kohaneda uute ja kulutõhusate tehnoloogiate nõudlusega. EKF peab seetõttu aitama neid tõkked kõrvaldada ning soosima ka väikeriikide ettevõtete (sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete) ligipääsu rahvusvahelistesse tarneahelatesse. 5.5.6 Toetame, et Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaitsetööstussektsiooni abikõlblikkuse kriteeriumid ja Euroopa eelistuse tingimused tuginevad Euroopa kaitsetööstusprogrammi (EDIP) ja Euroopa julgeolekumeetme (SAFE) laenuinstrumendi määrustes kokkulepitule ega ole nendest piiravamad. Oluline on, et nimetatud kriteeriumid ja tingimused toetavad liikmesriikide vajadust parandada kaitsevõimet kiiresti ning oleksid kooskõlas julgeolekuolukorrast tulenevate ajapiirangute ja vajadusega tagada lahenduste kulutõhusus. Selgitus: Euroopa eelistamise reeglid on varasemates instrumentides olnud läbirääkimistel ajamahukas aruteluteema. Nüüdseks kokku lepitud ELi instrumentide (EDIP, SAFE) tingimustes on saavutatud poliitiline tasakaal. Seepärast peame mõistlikuks EKFi määruse läbirääkimistel lähtuda kaitsevaldkonnas neist juba kokku lepitud toetuskõlblikkuse kriteeriumidest ja Euroopa eelistuse tingimustest. Komisjoni ettepanekus on EKFi määruse artiklis 51 (12) antud pretsedentidest ka lähtutud. Täpsemalt on sätestatud, et EDIPi ja SAFE instrumendi korral ei tohi väljastpoolt liitu hangitud komponentide eeldatav maksumus ületada 35% lõpptoote või toote, mille tootmisvõimsuse suurendamist toetatakse liidu rahaliste vahenditega, komponentide eeldatavast maksumusest. Komponente ei tohi hankida kolmandatest riikidest, mis on vastuolus liidu ja liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega, sealhulgas heanaaberlike suhete põhimõtte austamisega. Eesti peab oluliseks, et EKFi määruses ei mindaks nendest sätetest veelgi kaugemale ja ei lisataks täiendavaid piiranguid, kuna see võib liigselt pärssida võimet tõsta kaitsevõimet kiiresti ning võib kaasa tuua ka täiendavat halduskoormust. 5.5.7 Soovime, et kaitsevaldkonna teadus-arendustegevuseks mõeldud Euroopa Liidu toetuse andmisel on toodete arendamiseks (prototüübid) toetusmäär 50% asemel kuni 75% abikõlblikest kuludest. Eesti toetab ühishangete toetusmäära suurendamist, eelistatult vähemalt 25%-ni ühishangete maksumusest. Selgitus: Soovime, et määrus võimaldaks EKFi tavamääraga võrreldes mõnevõrra kõrgemat toetusmäära prototüübi arendamiseks. Kõnealune toetusmäär on sama, mis Euroopa Kaitsefondis ka praegu, kuid kaitsetööstuse arendamise seisukohalt oleks kõrgem toetusmäär soodsam. See võimaldab kiiremini arendada välja kaitseotstarbeliste toodete prototüüpe ja 39  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soodustab nii kaitsetööstuse arengut. Lisaks vähendab kõrgem toetusmäär riigieelarvest taotletava kaasfinantseeringu vajadust. Toetame praeguses Euroopa Kaitsefondis ettevõtete osalemist riigieelarvest ca 2 mln euroga aastas. Kuivõrd Eesti on Euroopa Kaitsefondis edukas toetuse saaja, siis järk-järgult kasvab ka taotletava kaasfinantseeringu maht. Ühishangete edendamiseks mõeldud toetusmäär on EKFi ühe eelkäija instrumendis (EDIRPA) 15%. Ettepaneku kohaselt on seda tõstetud 25%ni ning Eesti toetab 25% määra säilitamist eelnõu läbirääkimistel. EDIRPA instrumendist sai Eesti toetuse mitmele projektile ja seega on kõrgem toetusmäär positiivse mõjuga. 5.5.8 Toetame kolmandate riikide, sealhulgas eriti NATO liitlaste võimalust olla kaasatud Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaitsevaldkonna projektidesse, kuna peame taolist koostööd vastastikku kasulikuks ning oluliseks koostoimelisuse tagamise ja Euroopa julgeoleku seisukohalt. Toetame võimalust Ukraina kaasamiseks Euroopa Liidu liikmesriikidega sarnastel tingimustel ning eesmärki integreerida Ukraina kaitsetööstusbaas lähemalt Euroopa Liidu omaga. Selgitus: EKFi kolmandate riikide osalemist võimaldavad tingimused artiklites 50 ja 51 on sarnased varasemalt vastuvõetud instrumendi SAFE tingimustele. Kui EDIPi määrus võimaldab kolmandatel osapooltel liituda programmi tegevustega ainult piiratud julgeoleku tingimustel, siis SAFE määrus võimaldas osalust eraldiseisvate lepingute sõlmimise alusel. EKFi määruse eelnõu kohaselt on assotsieerimine võimalik Euroopa Majanduspiirkonna riikidele ning Ukrainale, teised kolmandad riigid peavad sõlmima ELiga assotsieerimislepingu, kus täpsustatakse abikõlbulikkuse tingimustele kohaldamist, pannakse paika tarnekindlust ning ELi ja selle liikmesriikide julgeolekut ja kaitset tagavad meetmed ning toetatakse kaitsesüsteemide standardite alast ühilduvust ning ELi liikmesriikide ja vastava kolmanda riigi kaitsevõimete koostoimet. Eesti toetab, et kolmandate riikide osalemine EKFi programmis oleks lubatud võimalikult väheste piirangutega. 5.6 Kosmosesüsteemide ja kosmosepoliitika toetamine 5.6.1 Toetame Euroopa Konkurentsivõime Fondi kosmoseprogrammi komponentide arengut ja uue jaotuse loomist, mis loob terviklikuma pildi Euroopa kosmosevaldkonna tegevustest ning võimaldab arendada Euroopa Liidu tehnoloogilist võimekust. Euroopa Konkurentsivõime Fond peab looma maksimaalset lisandväärtust ja selleks on oluline tagada, et uued algatused ei dubleeriks tegevusi, mida liikmesriigid juba praegu ellu viivad koostöös Euroopa Kosmoseagentuuri ja teiste rahvusvaheliste partneritega. Selgitus: EKFi kosmoseprogrammi ülesehitus pakub võimaluse tugevdada Euroopa strateegilist autonoomiat ja tehnoloogilist võimekust. Selleks arendatakse edasi nii seniseid tegevusi kui lisatakse uusi, näiteks valitsusasutustele suunatud kaugseire teenused. 40  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kosmose programmi tõhusa rakendamise ja sektori arengu huvides on tagada, et uued algatused ei dubleeriks olemasolevaid tegevusi, mida liikmesriigid juba täna viivad ellu koostöös Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja teiste rahvusvaheliste partneritega. Mitmed artiklites kirjeldatud tegevused kattuvad sisuliselt ESA programmide sisuga, mistõttu tuleb hinnata, kas ja kuidas peaks EL nendesse tegevustesse ise sekkuma. Võimalikke kattuvusi näeme näiteks seoses ESA äriinkubaatori võrgustikuga, kanderakettide teadus- ja arendustegevuse ja taristu investeeringutega, aga arutelu käigus võib selguda veel kohti, kus võib tekkida sünergia asemel dubleerimine, mida tuleks vältida. Toetame lähenemist, mis soodustab koostööd ja sünergiat olemasolevate mehhanismidega, mitte nende asendamist. Samuti on oluline, et komponentide sisu oleks piisavalt selgelt määratletud, et tagada läbipaistvus, strateegiline fookus ja liikmesriikide võrdne ligipääs. Selline lähenemine aitab tagada, et fondi kaudu tehtavad investeeringud toovad maksimaalset lisandväärtust nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil. Tegevuste ebamõistlike kattuvuste vältimiseks ja sünergiate loomiseks tuleks näiteks luua selge koordineerimismehhanism ELi ja ESA vahel. 5.6.2 Nõustume, et positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise teenuste arendamine, kättesaadavus ja väga hea kvaliteet Euroopa Liidus on äärmiselt oluline. Toetame Galileo avaliku reguleeritud teenuse tasuta kättesaadavusse panustamist Euroopa Konkurentsivõime Fondist ning leiame, et eelnõus tuleb lisa tähelepanu pöörata nimetatud teenustega seotud seadmete kättesaadavuse parandamisele. Samuti peame oluliseks fondi toel navigatsiooniteenuste pakkumist kosmoseobjektide käitajatele ja tegevusi, mis on suunatud raadiosagedushäirete tuvastamisele. Selgitus: Määruse artikkel 59 käsitleb positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise komponente (Galileo programmi ning Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi EGNOS alakomponendid), mis aitavad pakkuda pikaajalisi, tipptasemel ja turvalisi positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise (PNT) teenuseid. Peame Galileo ja EGNOS süsteemide arendamist ning nende signaalide katkematut ja kvaliteetset kättesaadavust kogu ELi territooriumil strateegiliselt oluliseks. PNT teenused on Euroopa autonoomia, taristuohutuse ja kriitilise infrastruktuuri toimimise seisukohalt keskse tähtsusega ning nende usaldusväärne toimimine peab olema tagatud ka häireolukordades ja geopoliitiliselt pingelistes tingimustes. Toetame Galileo avalikult reguleeritud teenuse ehk üksnes valitsuselt loa saanud kasutajatele mõeldud teenuse (PRS) tasuta kättesaadavust liikmesriikidele. Samas juhime tähelepanu asjaolule, et PRS-võimeliste seadmete piiratud kättesaadavus on olnud takistuseks teenuse laialdasemale kasutuselevõtule. Peame oluliseks, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid töötaksid välja meetmed, mis toetaksid PRS seadmete arendust, sertifitseerimist ja turule pääsu, et tagada teenuse tegelik rakendatavus. Lisaks toetame raadiosagedushäirete seire teenuste (artikli 59 lõike 3 punkt k) arendamist ja suutlikkuse suurendamist. Arvestades viimastel aastatel sagenenud GNSS signaali häiringuid 41  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Balti riikide idapiiril, on oluline, et EL suurendaks oma suutlikkust häiringute tuvastamiseks, allikate määratlemiseks ja nende mõju leevendamiseks. Selline suutlikkus on oluline nii tsiviil- kui ka julgeolekukaalutlustel ning aitab tugevdada Euroopa strateegilist autonoomiat. 5.6.3 Nõustume ettepanekuga toetada Maa kaugseire teenuste, sealhulgas Copernicuse ja uue valitsusasutustele suunatud Maa kaugseire teenuse komponendi edasiarendamist, mis võimaldab andmepõhiste otsuste tegemist nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbel ning loob uusi võimalusi liikmesriikide tööstusvõimekuse kasvatamiseks. Samuti peame oluliseks uute valitsusasutustele suunatud missioonide seostamist Euroopa Kosmoseagentuuri valikprogrammidega, mis võimaldaks liikmesriikidel arendada oma tööstusvõimekust Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu ning looks võimaluse, et Euroopa Liit oleks nende teenuste kliendiks. Peame oluliseks kolmandate osapoolte Maa seire andmete kättesaadavuse parandamist liikmesriikide jaoks. Selgitus: Määruse artikkel 60 käsitleb Maa seire süsteeme, mis koosnevad Copernicusest ja Maa seire valitsustasandi teenusest. Copernicus on tsiviilkontrolli all olev operatiivne, autonoomne, kasutajakeskne ja tsiviilotstarbeline Maa seire süsteem, mis tugineb olemasolevale riiklikule ja Euroopa suutlikkusele. See pakub geoteabega seotud andmeid ja -teenuseid ning koosneb satelliitidest, maapealsest taristust, andmete ja teabe töötlemise seadmetest ning jaotustaristust, tuginedes tasuta, täielike ja avatud andmete poliitikale ning võttes vajaduse korral arvesse julgeolekuvajadusi ja - nõudeid. ELi kriisivalmiduse strateegias rõhutatakse, et olemasolevate kosmoseprogrammide Copernicuse, Galileo programmi ja peagi kasutusele võetava IRIS² teenused pakuvad reaalajas olukorrateadlikkust ning toetavad varajast hoiatamist ja usaldusväärset sidet juhul, kui maapealsed võrgud lakkavad toimimast. Need süsteemid on olulised ELi tasandi vahendid, et tulemuslikult valmistuda katastroofideks ja kriisideks nii ELi piires kui ka mujal ning neile reageerida. Seni on olnud kõik Copernicuse programmi andmed avaliku hüvena kõigile kättesaadavad. Plaanitava valitsusasutustele suunatud kaugseire (Earth Observation Governmental Service – EOGS) programmi eesmärk oleks suurendada ainult ELi liikmesriikidele suunatud andmete levikut, mis aitab kaasa EL konkurentsieelise ja turvalisuse kasvule. EOGSi arendamisel on oluline rakendada selget ja läbipaistvat juhtimismudelit ning ühtseid ligipääsupõhimõtteid, mis tagavad turvalise andmekäitluse ja liikmesriikide võrdse juurdepääsu teenusele. See tähendab, et otsustusprotsessid peavad olema arusaadavad ja kontrollitavad, andmete kasutamise reeglid üheselt määratletud ning ligipääs tagatud vastavalt turvalisuse tasemele. Selline lähenemine aitab vältida huvide konflikti ja suurendab usaldust liikmesriikide vahel. EOGS missioonide seostamine artikli 75 lõige 7 punkt c kohaselt ESA valikprogrammidega (nt Earth Watch, Future EO) võimaldab liikmesriikidel suunata oma panuseid tööstusvõimekuse arendamisse ESA kaudu ning samal ajal tagab, et EL oleks nende süsteemide 42  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kasutaja. See loob sünergia ESA ja ELi programmide vahel ning tugevdab Euroopa strateegilist autonoomiat. EOGS missioonid tähendavad seost ka ESA Euroopa kosmose vastupanuvõime (European resilience from Space, ERS) valikprogrammiga, mis tähendaks, et riigid saavad arendada oma tööstuse võimekust ESA kaudu ja EL oleks nende süsteemide kliendiks. Tõhusa riigipoolse toega on sel viisil võimalik luua majandusüksustele turgu. Eesti peab oluliseks, et EOGS hõlmaks ka võimalust kasutada kolmandate osapoolte satelliitmissioonide andmeid ning et need oleksid liikmesriikidele kättesaadavad nii nagu on ette nähtud artiklis 60 lõige 8 punkt a. Kolmandate osapoolte satelliitandmete kasutamine EOGSi kaudu loob võimaluse, et EL võiks olla kliendiks ka Eesti ettevõtetele, kes arendavad kaugseiremissioone. Näiteks võimaldaks see Eesti ettevõtetel, nagu KappaZeta, pakkuda oma andmeid EOGSi kaudu ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele. Selline lähenemine toetab Euroopa tööstusvõimekuse kasvu ning loob uusi turge Eesti majandusüksustele. 5.6.4 Toetame turvalise ühenduse programmi eesmärke ja peame vajalikuks tagada teenustele tasuta või läbipaistvast hinnapoliitikast lähtuv juurdepääs, mis ei kahjustaks väikeriikide huve. Turvalise ühenduse lahendused peavad tagama, et Eesti ja teised Balti riigid oleksid kaitstud ning kriitiline side toimiks ka kriisiolukordades. Toetame turvalise ühenduse programmi vahendite suunamist eelkõige valitsussektorile vajaliku taristu ja strateegiliste teenuste arendamiseks. Samuti peame oluliseks programmi agiilsust kohanemaks tehnoloogiast, poliitilises olukorrast ja turust tulenevate muutustega. Selgitus: Määruse artikkel 61 käsitleb turvalise ühenduse komponente. Eesti jaoks on EL turvalise ühenduvuse komponendi ja sellega seotud tegevuste arendamine, mis tagab pikaajalise, usaldusväärse ja turvalise satelliitside valitsusasutustele, väga olulise tähtsusega. Toetame IRIS² ja GOVSATCOM süsteemide arendamist, mis tugevdavad Euroopa tehnoloogilist suveräänsust, digitaalset vastupanuvõimet ja julgeolekut. Eesti seisukohast on oluline, et valitsusasutustele ja institutsionaalsetele kasutajatele säiliks GOVSATCOM ja IRIS² teenustele tasuta ligipääs, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon kehtestab selge ja läbipaistva hinnapoliitika, mis ei kahjusta väiksemate liikmesriikide huve. Toetame Balti piirkonna katvuse prioriseerimist turvalise ühenduvuse lahenduste arendamisel (artikkel 61 lõige 1 punkt d), arvestades regiooni geopoliitilist olukorda ja sagenenud julgeolekuintsidente, sealhulgas küberrünnakud ja taristu vastu suunatud hübriidintsidendid. Toetame määruse artikkel 61 lõige 3 punktis b väljatoodut, et kommertstaristut ja sellega seotud riske rahastab täielikult erasektor, samal ajal kui avaliku sektori raha suunatakse valitsussektorile vajaliku taristu ja strateegiliste teenuste arendamisele. Teenuste portfelli ja töökorralduse kehtestamisel peab olema tagatud liikmesriikide sisuline kaasatus ja 43  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium läbipaistvus. Hinnapoliitika peab olema õiglane ja mitte diskrimineeriv väiksemate liikmesriikide suhtes. Lahendused peavad olema kooskõlas EL-i digistrateegiate, küberturvalisuse ja kriitilise taristu kaitse eesmärkidega. Satelliitsidega seotud teadusarendustegevused liiguvad kiirelt edasi, seega peavad ELi tegevused olema valmis nii tehnoloogiaarengule kui ka turu nõudlustele kiiremini reageerima, kui me seni seda Euroopas teinud oleme. Vastasel juhul kaotame konkurentsieelise teistele regioonidele. ESA poolt pakutava satelliitside võimekuse arendamiseks on loodud valikprogramm ARTES. 5.6.5 Peame oluliseks Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärki tagada kosmosesektori olukorrateadlikkus, mis hõlmab kosmose jälgimise ja seire, kosmoseilmastiku nähtuste ning Maa-lähedaste objektide andmete kogumist, jagamist, seiramist ja töötlemist. Leiame, et kosmose jälgimises ja seires osalemise mudel peab pakkuma kõikidele liikmesriikidele võrdseid võimalusi neisse panustada, teenuseid kasutada ja vastavates hangetes osaleda. Selgitus: Määruse artiklid 62-64 käsitlevad kosmosesektori olukorrast ülevaate saamise komponenti, mille alamkomponentideks on kosmose jälgimine ja seire, kosmoseilmastiku nähtuse ja Maa-lähedaste objektid. Kosmose jälgimine ja seire (Space Surveillance Tracking, SST), maalähedased objektid (Near Earth Objects, NEO) ja kosmoseilma teenused on kriitilise tähtsusega satelliitide ohutuse, kosmoseprügi vähendamise, looduslike riskide hindamise ning side- ja navigatsioonisüsteemide töökindluse tagamisel. Toetame SST-teenuste turva- ja kvaliteedipõhist korraldust ning 24/7 töökindlust, kuid peab vajalikuks hinnata kehtiva partnerlusformaadi jätkamise sobivust. Praegune artikli 62 lõikes 3 nimetatud SST partnerlusvorm tähendab, et ligipääs detailsetele andmetele ja teenustele (sh võimalik ligipääs hangetele) sõltub partnerluse liikmestaatuse olemasolust, mis võib väiksemad riigid jätta ebasoodsasse olukorda. Eesti ei ole seni partnerluses osalenud mitte huvi puudumise, vaid piiratud haldus- ja tehniliste ressursside tõttu, samal ajal kui Eesti ettevõtetel ja teadusasutustel on olemas kompetents, mis võiks tugevdada Euroopa SST teenuseid. Seega tuleb kosmose jälgimise ja seire osalemismudeli ja sellega seotud rakendusaktide puhul pöörata tähelepanu, et see ei paneks osasid liikmesriike ebasoodsamasse olukorda ega piiraks nende võimalusi panustada, teenuseid kasutada ja vastavates hangetes osaleda. Peame oluliseks, et partnerlus oleks paindlikum ja võimaldaks liikmesriikidel järk-järgult ning erinevate kompetentsidega panustada, sh tarkvara, andmetöötluse või teenuste komponentidega. 44  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 5.6.6 Toetame Euroopa Liidu ambitsiooni tagada autonoomne, usaldusväärne ja kulutõhus ligipääs kosmosele. Samas leiame, et Euroopa Liit peab kanderakettide turul osalema eelkõige targa tellijana ja soodustama sektoris erasektori innovatsiooni ja konkurentsi teket. Toetame ühtse kanderakettide juhtorgani loomist Euroopa Liidu tasandil, mille otsustusprotsessides on tagatud liikmesriikide kaasatus ja läbipaistvus. Selgitus: Määruse artikkel 65 puudutab juurdepääsu kosmosele, mis tähendab võimet startida ja transportida kosmoseaparaate nii kosmosesse, kosmoses kui ka kosmosest. Eesti toetab ELi strateegiat tagada autonoomne, usaldusväärne ja kulutõhus ligipääs kosmosesse, lähtudes liidu julgeolekuhuvidest ja strateegilisest autonoomiast. Eesti jaoks on oluline, et EL-i kanderakettide sektoris tehtavad otsused ja investeeringud lähtuksid liidu tegelikest vajadustest ning oleksid läbipaistvad ja kulutõhusad. Sellest lähtuvalt toetame ettepanekut leppida kokku ühtne kanderakettide juhtorgan (steering board) ELi tasandil. Toetame artikli 65 põhimõtteid, mis rõhutavad EL-i rolli kanderaketi teenuste hankimisel ja liidu vajaduste koondamisel - EL peaks tegutsema eelkõige kui tark tellija, hankides kanderaketi teenuseid turult, eelistades erasektori innovatsiooni ja konkurentsi ning vältides ressursside suunamist üksikute liikmesriikide või riiklike huvide toetamiseks. Eesti seisukohast ei oleks otstarbekas EL eelarvest rahastada kanderakettide teadus- ja arendustegevust, taristu ehitust ega jooksvat hooldust, kuna need tegevused võiksid jääda erasektori ja riiklike tellimuste kanda. Tehnoloogilise arendustegevusega tegeleb täna ESA, kellel on olemas selleks vajalik pädevus ja võimekus. Eesti ei näe vajadust, et EL hakkaks ESA funktsioone dubleerima. EL-i roll võiks piirduda vajaduspõhise teenuse hankimisega, mitte arendus- või taristuinvesteeringute otsese rahastamisega Selline lähenemine aitaks hoida ressursikasutuse tõhusana ning soodustaks erasektori innovatsiooni ja konkurentsi. 5.6.7 Kosmoseettevõtluse ja -majanduse arendamiseks on oluline toetada idu- ja kasvuettevõtteid ning pöörata tähelepanu oskuste arendamisele. Eelkõige peaks Euroopa Liit kosmosetööstuse ja -teenuste tellijana täitma ankurkliendi rolli, tugevdama kohalikke ökosüsteeme ja tagama turule juurdepääsu. Eelistame, et kosmosetaristu rajamine või tootmisvõimekuse loomine toimuks turupõhiselt ja Euroopa Konkurentsivõime Fondi toel tehtud investeeringud peavad olema hästi põhjendatud. Selgitus: Määruse artikkel 66 käsitleb kosmosesektori ärilist kasutamist ja kosmosemajandust. Peame oluliseks, et EL toetaks iduettevõtete loomist ja kasvu, pakkudes investeerimisvõimalusi ettevõtetele varajases ja kasvufaasis ning soodustades ettevõtjate ligipääsu kapitalile. 45  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tööjõu arendamine, sh oskuste tõstmine, vahetusprogrammid ja kosmosevaldkonna haridus, on olulised, et tagada sektori jätkusuutlikkus ja innovatsioon. Näiteks arendavad Eesti ülikoolid kosmoseküberturbega seotud õppekavasid, mis on ainulaadsed Euroopas. Ankurkliendi mudel, kus EL ise on tellijaks, on väga mõistlik ja võiks olla fondimääruses selgemalt esile toodud. ELi roll peaks keskenduma lõpptoodete ja teenuste tellimisele, mitte kallite tehase- või taristuinvesteeringute otse soetamisele, vältides ressursi raiskamist taristule, mida tegelikult ei kasutata. Eesti toetab kohalike kosmose ökosüsteemide tugevdamist, sünergia loomist olemasolevate võrgustike ja tugistruktuuridega ning ettevõtluse ja innovatsiooni edendamist tehnoloogiaülekande, inkubatsiooni ja kiirendi teenuste kaudu. Ühtse Euroopa kosmoseturu loomine on oluline eesmärk, kuid selle praktiline rakendamine vajab veel täpsustamist, et tagada tõeline turu avatus ja ettevõtjate ligipääs. 5.6.8 Vajalik on Euroopa Liidu tehnoloogiasuveräänsuse tugevdamine ja sõltumatuse suurendamine, sealhulgas kriitiliste tehnoloogiate ja toormete vallas. Peame oluliseks, et Euroopa Konkurentsivõime Fond panustaks strateegiliste tehnoloogiate arendamisse, standardimisse ja turuletoomisse, sealhulgas kahese kasutusega lahenduste arendamisse, mis toetavad nii tsiviil- kui ka julgeolekuvaldkonda. Kosmosevõimekuste arendamisel toetame määruses esitatud küberjulgeoleku ja tehisintellekti valdkondade esiletõstmist, arvestades nende kasvavat strateegilist ja majanduslikku tähtsust ning Eesti ettevõtete potentsiaali nendes valdkondades. Selgitus: Määruse artikkel 67 käsitleb ELi suutlikkust arendada ja kasutada strateegilisi kosmosetehnoloogiaid viisil, mis vähendab sõltuvust kolmandatest riikidest ning tugevdab liidu autonoomiat. Eesti toetab selle komponendi eesmärke, kuid rõhutab vajadust tagada, et tegevused oleksid kooskõlas juba olemasolevate ELi ja ESA programmidega ning vältida tuleb dubleerimist, eriti kosmosevõimekuste arendamisel, mida ESA on juba süsteemselt käsitlenud. Eelistame, et uute võimekuste arendamine toimuks tihedas koostöös ESAga, kasutades ära olemasolevaid mehhanisme ja kogemusi. Peame oluliseks, et artiklis käsitletud küberjulgeoleku ja tehisintellekti valdkonnad oleksid selgemalt esile toodud, kuna need on võtmetähtsusega nii Euroopa strateegilise autonoomia kui ka majandusarengu seisukohalt. Eesti ettevõtetel on neis valdkondades olemas arvestatav potentsiaal, mistõttu on oluline, et EKF looks neile ligipääsu rahastuse taotlemisele ja turule. Toetame ka standardimise ja sertifitseerimise tegevuste ning testimis- ja andmetöötlustaristu kättesaadavuse parandamise, mis on vajalikud uute tehnoloogiate usaldusväärseks kasutuselevõtuks. Selleks on tarvis EKFist toetuse taotlemise võimaldamist. Samuti peame 46  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.01.2026 Kehtib kuni seisukohtade kinnitamiseni VV-s Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oluliseks, et rahastuse kavandamisel kasutatakse võimalusi geograafilise tasakaalu ning paindlikkuse saavutamiseks, et toetada ka väiksemaid liikmesriike ja VKEsid, sealhulgas individuaalseid projekte väljaspool suuri konsortsiume. ELi tehnoloogilise suveräänsuse suurendamise eesmärgil on kosmosesektori spetsiifiliselt lisatud ka ELi ettevõtete eelistamise võimalusele viitavaid sätteid artikli 69 lõikesse 3. Lähtekohaks on, et kosmoseprogrammides osaleva ettevõtte asukoht ja juhtimisstruktuur on liikmesriigis ning kõiki asjaomaseid tegevusi teostatakse samuti ühes või mitmes liikmesriigis ehk ei olda kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuse kontrolli all. Kuna need sätted võivad hõlmata kosmoseprogrammile olulisi (sh ka Eesti) ettevõtteid, siis on olulised ka artikli 69 lõigetes 5 ja 7 ette nähtud erandid, juhtudeks mil nimetatud osalemise põhitingimusi koheselt ei täideta. 5.6.9 Mitmekesistamaks Euroopa kosmosesektorit tuleb tugevdada määruse sätteid, mis parandavad peatöövõtja kontserni mittekuuluvate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võimalusi piiriüleseks osalemiseks kosmose ökosüsteemis. Selgitus: Soovime määrusese artiklis 72 tugevamat sõnastust eesmärgiga, et avaliku sektori hankija peab tagama, et 30% üle 10 miljoni euro suuruste hangete väärtusest läheks läbi allhangete peatöövõtja kontserni mittekuuluvatele ettevõttele, eelkõige VKEdele teistest liikmesriikidest. Praegune määruse sõnastus ei aita piisavalt kaasa Euroopa kosmosesektori mitmekesistamisele. Samasugune 30% eesmärk oli sees ka eelmises programmis, samas selle tulemused on pigem küsitavad. Eesti majandusüksuste kaasamisele see otseselt kaasa ei aidanud. Senise kogemuse ja õppetundide kohta on oluline Euroopa Komisjoni kaudu infot ja andmeid küsida ning neid kasutades kaaluda sõnastuse ja tingimuse kohendamist, et seniseid vigu vältides soovitud tulemusi saavutada. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Määruse eelnõu esitati arvamuse andmiseks kõigile ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning huvigruppidele, kelle nimekiri on esitatud lisas 1. Lisaks tutvustati eelnõud huvigruppidele suunatud webinaril 8.10.2025 ja partnerpäeval 15.10.2025, kus toimusid ka lauaarutelud. Tagasisided edastasid Justiits- ja Digiministeerium, Rahandusministeerium, Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ja Kultuuriministeerium. Saabunud sisendid ja hinnangud nendega arvestamise kohta on esitatud kaasamise tabelis (Lisa 2). 47