Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse teemaplaneeringu kehtestamine

MUHU VALLAVOLIKOGU OTSUS Hellamaa 18. detsember 2025 nr 17 Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu kehtestamine Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) eesmärgiks on Muhu valla üldplaneeringus (edaspidi üldplaneering) käsitletud transpordivõrgustiku muutmine püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride osas ning ettepaneku tegemine Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) muutmiseks antud küsimuses. Teemaplaneeringu koostamise tulemusena soovitakse loobuda üldplaneeringus konkreetsete trassikoridoride alade reserveerimisest. Planeeringualale ei määrata uusi maakasutuse juhtotstarbeid, vaid kehtima jäävad samad ehitus- ja kasutustingimused, mis üldplaneeringus toodud. Teemaplaneeringu planeeringuala hõlmab üldplaneeringuga võimaliku püsiühenduse trasside tarbeks reserveeritud territooriumi Kuivastu ja Võiküla külades. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78 ha. Teemaplaneeringu koostamise korraldaja on Muhu Vallavalitsus, planeeringu koostaja on OÜ Entec Eesti. Menetluskäik Muhu Vallavolikogu algatas oma 15.11.2023. a otsusega nr 123 teemaplaneeringu koostamise ja jättis algatamata keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH). Muhu Vallavalitsus koostas teemaplaneeringu lähteseisukohad ning esitas need planeerimisseaduse (PlanS) § 81 kohaselt ettepanekute esitamiseks Keskkonnaametile, Transpordiametile, Muinsuskaitseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Saaremaa vallale, Lääneranna vallale, Võiküla selts MTÜ-le ning planeeringuala maaomanikele ja planeeringuala külavanematele. Lähteseisukohtadele esitasid arvamused Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (19.12.2023. a kiri nr 14-3/3708-1), Transpordiamet (28.12.2023. a e-kiri), Muinsuskaitseamet (14.12.2023. a kiri nr 5.1-17.5/2253-1) ning Keskkonnaamet (2.01.2024. a kiri nr 6-2/23/24431-2). Lähteseisukohti täiendati ja täpsustati lähtuvalt laekunud ettepanekutest ning avalikustati valla kodulehel. Vastavalt PlanS § 82 korraldas Muhu Vallavalitsus teemaplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku perioodil 21.11.2024–31.12.2024. a ning avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu 9.01.2025. a. Transpordiamet ja Keskkonnaamet kinnitasid avaliku väljapaneku käigus, et on eelnõuga tutvunud ning ettepanekud puuduvad. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tegi ettepaneku täpsustada planeeringujoonist ning eristada joonisel selgelt alusandmed planeeringulahendusest. Muhu vald nõustus ettepanekuga. Saaremaa Vallavalitsus tegi ettepaneku trassikoridorid säilitada, viidates kavandatava tegevuse laiaulatuslikule mõjule Saaremaale ja saarlastele ning asjaolule, et piirangute leevendamine võib muuta võimaliku tulevase püsiühenduse rajamise keerukamaks. Saaremaa Vallavalitsuse hinnangul tuleks säilitada vähemalt üks trassikoridori reserveering (Kuivastu küla oma). Leevendava meetmena tehti ettepanek sõlmida riigiga kokkulepe, mille kohaselt peaks riik vähemalt 10 aastat ette teatama, kui püsiühenduse rajamine reaalsuseks saab. Reserveeritud trassikoridoride alasid saaks kasutada ajutiste ehitiste ja rajatiste püstitamiseks. Muhu Vallavalitsus ei nõustunud ettepanekuga, kuna piirang ei ole õiglane maaomanike suhtes ning võimaliku püsiühenduse rajamine on riiklik prioriteet, mille lahendamiseks ja parima trassikoridori leidmiseks on õige planeeringuliik riigi eriplaneering. Eriplaneeringus tuleb kaaluda erinevaid alternatiive ning parimaks võib osutuda valik, mida üldplaneering ei käsitle. Seega ei ole asjakohane ega ka maaomanike suhtes võrdne kohtlemine reserveerida alasid, millest ükski ei pruugi osutuda valituks. Vastavalt PlanS § 85 esitas Muhu Vallavalitsus avalikustamise järgselt täiendatud teemaplaneeringu asjaomastele asutustele ja isikutele kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks. Planeering esitati kooskõlastamiseks Keskkonnaametile, Transpordiametile, Muinsuskaitseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Saaremaa vallale ja Lääneranna vallale. Planeering esitati arvamuse avaldamiseks Maa- ja Ruumiametile, Kliimaministeeriumile, Võiküla selts MTÜ-le, planeeringuala maaomanikele, Kuivastu ja Võiküla külavanematele ning avalikul arutelul osalenutele. Transpordiamet kooskõlastas teemaplaneeringu 24.03.2025. a kirjaga nr 7.2-1/25/24989-4 märkusteta. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kooskõlastas teemaplaneeringu 31.03.2025. a nr 4-4/25/43-6 märkusteta. Keskkonnaamet kooskõlastas teemaplaneeringu 25.03.2025. a kirjaga nr 6-2/25/4236-2 tingimusel, et teemaplaneeringu seletuskirjas täpsustatakse planeeringuala kattuvust Väinamere hoiualaga. Planeeringu seletuskirja on vastavalt täpsustatud. Lääneranna Vallavalitsus kooskõlastas teemaplaneeringu 11.03.2025. a nr 2025/8-1/286-2 teavitades, et Lääneranna valla üldplaneeringu eelnõu sisaldab samuti ettepanekut Lääne maakonnaplaneeringust 2030+ Suure väina püsiühendusele reserveeritud trassikoridoride eemaldamiseks. Muinsuskaitseamet kooskõlastas teemaplaneeringu 07.03.2025. a kirjaga nr 5-10/677-2 märkusteta. Saaremaa Vallavalitsus jättis oma 21.03.2025. a kirjaga nr 5-2/5916-5 teemaplaneeringu kooskõlastamata, tuginedes PlanS § 85 lg 1 ja § 73 lg 4, kuna Saaremaa Vallavalitsuse hinnangul ei ole maakonnaplaneeringu muutmisel tagatud maakonnaplaneeringu terviklahenduse elluviidavus. Ühtlasi asus Saaremaa vald seisukohale, et kuna uus üleriigiline planeering „Eesti 2050“ on hetkel koostamisel, siis enne üleriigilise planeeringu lahenduse koostamist ja seal püsiühenduse osas seisukoha võtmist ei peaks maakonnaplaneeringut trassikoridoride reserveeringute osas muutma. Muhu Vallavalitsus ei nõustunud Saaremaa Vallavalitsuse arvamusega planeeringu elluviidavuse kohta ega vajadusega kitsendusi maakonnaplaneeringus säilitada (Muhu valla kaalutlused on toodud järgnevalt planeeringulahenduse põhjenduste ja kaalutluste osas). Kuna hinnangu maakonnaplaneeringu elluviidavuse võimalikkuse kohta annab planeeringu heakskiitmise menetluse käigus Maa- ja Ruumiamet ning nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium planeeringu heakskiitmise etapis, leidis Muhu vald, et hoolimata Saaremaa Vallavalitsuse poolt teemaplaneeringu kooskõlastamata jätmisest, oli asjakohane planeeringumenetlusega edasi minna. Elering AS esitas oma arvamuse 3.04.2025. a kirjaga nr 11-4/2025/196-2, tuues välja piirkonnas oleva ja kavandatava taristu, juhtides tähelepanu kaitsevööndis tegutsemisel kaitsevööndiga arvestamise vajadusele. Arvamus võeti teadmiseks. Kuna teemaplaneeringuga otseseid tegevusi ei kavandata, ei mõjuta planeeringulahendus Elering AS-le kuuluvat taristut. Maa- ja Ruumiamet kinnitas oma 9.04.2025. a kirjas nr 12-1/25/251-3, et on tutvunud esitatud materjalidega ning nende varasemate märkustega on arvestatud. Ühtlasi tehti ettepanek teemaplaneeringu lahenduse kohta küsida arvamust ka Kliimaministeeriumilt, kelle ülesandeks Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on liikluskorralduse, transpordisüsteemide, liikuvuse ja liikuvusteenuste planeerimine ja plaanide elluviimine, liiklusohutuse suurendamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Kliimaministeerium ei esitanud tähtajaks oma arvamust ning kinnitas oma 29.04.2025. a e-kirjas, et ei soovi arvamust avaldada. Ülejäänud kooskõlastavad ja kaasatavad tähtajaks arvamust ei esitanud. Vastavalt PlanS § 85 lõikele 2 loetakse juhul kui kooskõlastuse või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, planeering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada. Vastavalt PlanS § 86 võttis Muhu Vallavolikogu 18.06.2025. a otsusega nr 223 teemaplaneeringu vastu ning suunas selle avalikule väljapanekule. Teemaplaneeringu avalik väljapanek toimus 7.07.2025–10.08.2025 ning avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 28.08.2025. a kell 17.00 Hellamaa külakeskuses. Teemaplaneeringu avaliku väljapaneku kestel ega avalikul arutelul ei esitatud ühtegi ettepanekut ega arvamust planeeringulahenduse osas. Muhu Vallavalitsus esitas 11.09.2025. a teemaplaneeringu Maa- ja Ruumiametile heakskiidu saamiseks. Maa- ja Ruumiamet on oma 21.11.2025. a kirjaga nr 12-1/25/251-9 andnud heakskiidu teemaplaneeringule ning nõustunud Saare maakonnaplaneeringu 2030+ muutmisega. Planeeringulahenduse põhjendused ja kaalutlused Esmakordselt reserveeriti püsiühenduse trassikoridorid eelmises Muhu valla üldplaneeringus 2008. a. Reserveering seati ajutiselt kolme trassikoridori ulatuses tingimusel, et trassivaliku selgumisel jääks kehtivaks vaid valitud trassikoridori reserveering. Tänaseks on reserveeritud trassidest tulenevad kitsendused olnud maaüksustel ligi 17 aastat, kuid trassivaliku osas ei ole senini otsust tehtud. Vabariigi Valitsuse 10.03.2006. a korralduse nr 170 alusel koostati „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava“, kuid seda ei ole tänaseni kehtestatud. Peamisteks takistusteks said puudused keskkonnamõjude hindamises (eelkõige mõju Natura aladele), mistõttu ei saa ka kindlalt väita, et järeldused milleni kavas jõuti oleks täiendavate uuringute tulemusel endiselt kehtima jäänud. Vabariigi Valitsus algatas 2020. aastal „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu“ (edaspidi eriplaneering) ja KSH koostamise, kuid 2023. aastal eriplaneeringu ja KSH koostamine lõpetati. Eriplaneeringu koostamine lõpetati, kuna planeeringu koostamise korraldaja eelarves puudusid vahendid eriplaneeringu koostamiseks ning ettenähtavas tulevikus ei nähtud võimalust eraldada planeeringu koostamise korraldajale eelarvelisi vahendeid. Suure väina püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt ning võimaliku püsiühenduse parim asukoht tuleb leida riigi eriplaneeringu asukohavaliku menetluse kaudu. Üldplaneeringu koostamisel ei ole parima asukoha valiku menetlust läbi viidud, seatud piirangud maakasutusele ei ole põhjendatud ning asetavad piirangutega hõlmatud maade omanikud võrreldes teiste piirkonna maaomanikega ebavõrdsesse olukorda. Trassialternatiivide eemaldamisel üldplaneeringust ja maakonnaplaneeringust lähtutakse järgmistest kaalutlustest: 1) Õiglus maaomanike suhtes: Praegused trassikoridorid kehtivad juba ligi 17 aastat ilma konkreetsete otsusteta nende kasutamise kohta. Samuti puudub selge ja hoomatav ajakava võimaliku püsiühenduse asukoha väljaselgitamiseks. See on oluliselt takistanud maaomanikel oma maade planeerimist ja kasutamist, luues pikaajalist ebakindlust ja ebavõrdsust võrreldes teiste piirkonna maaomanikega. Vabariigi Valitsus on eriplaneeringu koostamise lõpetanud ning koalitsioonileppes kokku leppinud, et tagatakse parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsitakse parandamise võimalusi. Lähiaastatel ei ole kavas Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu koostamisega jätkata, mistõttu on maa kasutuspiirangu säilitamine Muhu valla üldplaneeringus põhjendamatu ning riivab maaomanike õigusi oma vara kasutada. 2) Riigi eriplaneeringu kohustuslikkus: Võimaliku püsiühenduse rajamine on riiklik prioriteet, mille lahendamiseks ja parima trassikoridori leidmiseks on õige planeeringuliik riigi eriplaneering. PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks. Suur riiklik huvi Suure väina püsiühenduse vastu seisneb vajaduses tagada Saare maakonnale toimiv ja turvaline ligipääs aga ka selles, et ehitisega võib kaasneda oluline negatiivne mõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh merekeskkonnale, Natura aladele jt piirkonna loodusväärtustele. Teemaplaneeringuga muudetakse kehtivat üldplaneeringut, et eemaldada kohaliku tasandi trassikoridorid, mis ei ole riigi eriplaneeringu menetlusega kooskõlas. See aitab selgelt eristada kohaliku tasandi otsuseid ja riikliku  planeerimise eesmärke, tagades, et tulevased trassikoridorid leitakse vastavalt riigi eriplaneeringu menetlusele. Riigi eriplaneeringu koostamise oluliseks etapiks on asukoha eelvaliku tegemine. Muhu valla üldplaneeringu koostamisel ei ole läbi viidud asukoha eelvaliku menetlust. Riigi eriplaneeringu koostamisel ei pea lähtuma üldplaneeringus kinnitatud trassialternatiividest. Ka tänaseks lõpetatud eriplaneeringu algatamisel rõhutati, et planeeringu koostamisel kaalutakse „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kavas“ välja pakutud trassivariante aga ka protsessi käigus esitatavaid põhjendatud alternatiive. Läbi aegade on arutluse all olnud erinevad trassivariandid ning läbi on viidud mitmeid uuringuid, kuid tervikliku lahenduseni ei ole jõutud. Ka tänaseks lõpetatud riigi eriplaneeringus nähti ette ulatuslike uuringute ja analüüside vajadust. Seega ei ole asjakohane ega ka maaomanike suhtes võrdne kohtlemine reserveerida määramata ajaks alasid, millest ükski ei pruugi osutuda valituks. Ala reserveerimine üldplaneeringus oleks põhjendatud, kui läbi oleks viidud parima asukoha valiku menetlus koos vajalike uuringutega, kuid tänaseks seda tehtud ei ole, mistõttu puudub tegelikult teadmine, milline oleks parim trassikoridor. 3) Tulevaste piirangute kompenseerimine: Trassikoridoridesse ehitiste lubamine võib tulevikus riigi eriplaneeringu koostamist keerukamaks muuta ja tekitada vajaduse maaomanikele kompensatsiooni maksmiseks, mis on lisakohustus riigile. Risk on tasakaalus võrreldes praeguse piirangu pikaajalise säilitamisega kohaliku tasandi planeeringus, mis ei taga kindlust trassikoridoride kasutamise suhtes. 4) Arenguvõimaluste toetamine: Trassikoridoride eemaldamine annab vallale ja piirkonna elanikele rohkem paindlikkust oma maade arendamiseks. Samas ei ole alust eeldada, et püsiühenduse trasside reserveeringute eemaldamine üldplaneeringust tooks endaga kaasa ulatusliku ehitussurve või looks olukorra, kus püsiühenduse kavandamine võiks seetõttu võimatuks osutuda. Trassi reserveeringute eemaldamisel jäävad ülejäänud Muhu valla üldplaneeringust tulenevad maakasutuse põhimõtted ja kitsendused endiselt kehtima. Suur osa seni hoonestamata aladest on ehitustegevuseks sobimatud, paiknedes kas ehituskeeluvööndis, kohaliku tähtsusega põllumajandusmaal või looduslikult elamuehituseks ebasobival alal. Lisaks tuleb järgida ka üldplaneeringu üldist põhimõtet, et uushoonestus peab sobituma olemasolevasse keskkonda ja arvestama külastruktuuriga. Eriti oluline on see rohelise võrgustiku alade puhul. Suur osa põhimaanteest lõuna poole jäävast alast on osa suurest rohelise võrgustiku tugialast, kus hoonestuse rajamine on lubatud külastruktuuri arvestavalt. Valdaval osal sellest alast ei ole ajalooliselt hoonestust olnud ja uushoonestuse rajamist ei toeta külade struktuur. Seega saaks antud piirkonnas hoonestus tekkida vaid vahetult olemasolevate külasüdamete kõrvale, küla loogilise jätkuna. Osaliselt jääks nimetatud alad ka trassikoridoride alasse, kuid eeldatavalt mitte sellises ulatuses, et välistada püsiühenduse rajamine tulevikus. 5) Pikaajaline vaade: Muhu Vallavalitsus on kaalutlenud ja jõudnud järeldusele, et riigi tasandi planeerimisprotsess on paremini varustatud tasakaalustama avalikke ja eraõiguslikke huve, sealhulgas arvestama trassi rajamisega seotud kompensatsioonivajadusi, kui see tulevikus vajalikuks osutub. Maakonnaplaneeringu muutmine Teemaplaneeringuga tehakse ettepanek muuta maakonnaplaneeringut. Muudatuste tulemusena eemaldatakse maakonnaplaneeringust püsiühenduse trassikoridorid ning ala kasutamise põhimõtted, jättes püsiühenduse kavandamise ja asukoha täpsustamise riigi eriplaneeringu vastutusalasse. Muhu vald on seisukohal, et nimetatud muudatus ei takista maakonnaplaneeringu kui terviku elluviimist. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti 1.3 kohaselt on maakonnaplaneering eelkõige vahend majandusarengut toetava ettevõtlus- ja elukeskkonna kujundamiseks ja seletuskirja punkti 4.1 kohaselt on saarte elu- ja majanduskeskkonna säilitamiseks vajalik kiire ja usaldusväärse ühenduse olemasolu saarte ja mandri vahel. Püsiühendus silla või tunneli abil on siiski vaid üks alternatiiv ühenduste võimalikuks parendamiseks, mitte aga ainus võimalus kiire ja usaldusväärse ühenduse tagamiseks. Maakonnaplaneeringu punktis 4.1.1 on kirjas: „Püsiühenduse rajamise otstarbekust analüüsitakse järgmises transpordi arengukavas või hiljemalt järgmise üleriigilise planeeringu koostamise raames. Arenguvajaduste täpsustumisel koostatakse maakonnaplaneeringu jätkutegevusena riigi eriplaneering. Riigi eriplaneeringuga teostatakse asukohavalik ning määratakse püsiühenduse täpne asukoht Saare ja Lääne maakonna piirnevas sisemeres.“ Eelnevast võib selgelt järeldada, et püsiühenduse rajamise otstarbekust alles hakatakse analüüsima ja seega on maakonnaplaneeringu koostamisel arvestatud ka võimalusega, et püsiühendust silla või tunneli näol ei tule ja maakonnaplaneering on ka sellisel juhul elluviidav. Kui püsiühendus silla või tunneli näol oleks olnud ainus alternatiiv ilma milleta poleks võimalik maakonnaplaneeringut ellu viia, siis oleks antud küsimus maakonnaplaneeringus konkreetsemalt reguleeritud. Ühenduste tagamine olemasoleva või parendatud parvlaevaühenduse kaudu on olnud alternatiivina kaalumisel nii „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kavas“ kui riigi eriplaneeringu koostamisel. Püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu ülesanne, seda on ka Vabariigi Valitsus eriplaneeringut puudutavas dokumentatsioonis arusaadavalt põhjendanud. Eriplaneeringu lõpetamise otsuses on üheselt välja toodud, et tegemist on riigi eriplaneeringu objektiga ning eriplaneeringu algatamise ajal oli see prioriteetne ka Vabariigi Valitsusele. 2020. aastaga võrreldes on olukord ning prioriteedid oluliselt muutunud. Tänaseks on koalitsioonileppe punktis 6.2.6 kokku lepitud, et tagatakse parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsitakse parandamisvõimalusi. Samal ajal ei ole valitsusliit seadnud eesmärgiks Suure väina püsiühenduse kavandamisega jätkamist. Eriplaneeringu lõpetamise otsuses on välja toodud, et kvaliteetsed ühendused saartega tagatakse senisel viisil. Eriplaneeringu menetluse lõpetamise otsuse seletuskirjas on välja toodud, et planeeringu koostamise lõpetamisega ei kaasne otseseid mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Rõhutatud on ka, et kohaliku omavalitsuse üksused saavad teha põhjendatud ettepaneku kehtestatud püsiühenduse maismaaotste osas maakonnaplaneeringu muutmiseks. Seega ei ole maakonnaplaneeringu muutmine antud küsimuses vastuolus Vabariigi Valitsuse poolt kavandatuga. Muhu Vallavalitsus küsis 22.06.2023. a (enne teemaplaneeringu algatamist) kavandatava planeeringu osas arvamust Transpordiametilt ja Rahandusministeeriumilt. Nii Transpordiametil kui Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil1 puudusid vastuväited teemaplaneeringu algatamisele ning maakonnaplaneeringu muutmiseks ettepaneku tegemisele. Teemaplaneeringu menetlusse on olnud kaasatud nii Transpordiamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kui ka Kliimaministeerium. Ametkondadel ega ministeeriumidel ei ole senini olnud vastuväiteid maakonnaplaneeringu muutmiseks ettepaneku tegemisele, millest võib järeldada, et riigiasutused ei pea oluliseks püsiühenduse trasside reserveeringu säilitamist üldplaneeringus ning on valmis kaaluma maakonnaplaneeringu muutmist. Ka riiklikud arengudokumendid ei sea selgeid sihte, mis kinnitaks püsiühenduse (sild/tunnel) rajamise vajadust. Vabariigi Valitsus kinnitas 2021. aastal transpordi ja liikuvuse arengukava (edaspidi arengukava) järgmiseks 15 aastaks. Arengukavaga nähakse ette parvlaevaühenduse kaasajastamist ja keskkonnahoidlikule kütusele üleviimist. Arengukavas ei nähta ette otseselt püsiühenduse rajamist, kuid on välja toodud, et Muhu saare ühendamist mandriga tunneli või silla abil kaalub riik eriplaneeringu ja kaasneva keskkonnamõju hindamise tulemusena. Nagu eelpool välja toodud, algatas Vabariigi Valitsus 2020. aastal Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja KSH koostamise, kuid 2023. aastal eriplaneeringu ja KSH koostamine lõpetati. Vabariigi Valitsus algatas 2023. a üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Planeeringu eesmärk on määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050. Koostatud on üleriigilise planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise programm, hetkel on käsil planeeringulahenduse koostamine ning uuringute läbiviimine. Üleriigiline planeering käsitleb inimeste liikuvusvajadust ja seda teenindavaid transpordivõrgustikke. Lähteseisukohtades on välja toodud üleriigilises planeeringus liikuvuse ja transpordivõrgustikuga seonduvad käsitlemist vajavad ülesanded. Muhu ja mandri vahelise püsiühenduse rajamise lahendamise vajadust lähteseisukohtades välja toodud ei ole. Samas on lähteseisukohtades mainitud, et õhu- ja veetranspordi osakaal jääb saartega ühenduse pidamisel kriitiliseks. Isegi kui üleriigilises planeeringus käsitletaks püsiühenduse temaatikat, siis tulenevalt planeeringu üldistusastmest, ei saaks see ikkagi olla aluseks konkreetse kitsenduse säilitamiseks ja parim asukoht tuleb leida läbi riigi eriplaneeringu. Trassikoridore käsitletakse Saare ja Lääne maakonnaplaneeringutes (kehtestatud 2018. aastal). Lääneranna vald on koostamas uut üldplaneeringut, kus on loobutud püsiühenduse trassikoridoride reserveerimisest ning tehakse ettepanek Lääne maakonnaplaneeringu muutmiseks. Maa- ja Ruumiamet tõdeb teemaplaneeringu heakskiitmiskirjas, et maakonnaplaneeringu muutmine on põhjendatud olukorras kus Vabariigi Valitsus on jõudnud selgusele, et Suure väina püsiühenduse kavandamine ei ole riigi prioriteet. Kujunenud olukorras ei ole põhjendatud trassialternatiivide aluse maa edasine kitsendamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas 4.11.2025. a kirjaga nr 13-8/3443-2 maakonnaplaneeringu muutmisettepaneku teemaplaneeringu osas. Ministeeriumi hinnangul on 1 alates 01.07.2023 oli ruumilise planeerimise valdkonna eest vastutav minister regionaalminister ning vastav ministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. maakonnaplaneering pärast püsiühenduse trassikoridoride eemaldamist ülejäänud osas elluviidav. Ministeerium tõi välja, et ühendus mandriga on tagatud toimiva ja regulaarse parvlaevaühenduse kaudu, mida korraldab riik avaliku teenindamise lepingu alusel. Parvlaevaühendus Kuivastu– Virtsu liinil on aastaringselt toimiv ning vastab piirkonna elanike ja külastajate liikumisvajadustele. Riik on viimastel aastatel investeerinud uute ja keskkonnasäästlikumate laevade kavandamisse, et tagada ühenduse jätkusuutlikkus ka tulevikus. Kooskõlastamise aluseks toob ministeerium asjaolud, et valdkonna eest vastutavad riigiasutused ei ole planeeringule vastuväiteid esitanud, püsiühenduse elluviimise ajaperspektiiv on teadmata ning püsiühenduse rajamine on vajadusel jätkuvalt võimalik uue riigi eriplaneeringu koostamise kaudu. Ühe trassikoridori säilitamine Muhu vald on kaalunud ka kolme trassikoridori asemel ühe säilitamist, kuid on antud kavast loobunud. Puuduvad piisavalt põhjalikud uuringud või analüüsid, mis võimaldaks ühte trassi teistele eelistada. Muhu valla hinnangul ei ole seniste trasside alternatiivide määramisel piisavalt arvestatud olemasoleva asustusega Muhu vallas ega kavandatava püsiühenduse mõjuga piirkonna elanikele. Näiteks käsitleti eriplaneeringus püsiühenduse trassivarianti, kus trassialasse jäi üle kümne majapidamise. Muhu Vallavalitsuse hinnangul tuleb tulevikus püsiühenduse kavandamisel senisest rohkem arvestada olemasoleva asustusega ning seda on võimalik teha läbi eriplaneeringu asukohavaliku menetluse. Ühe trassialternatiivi säilitamine tooks paratamatult kaasa vajaduse muuta ka maakonnaplaneeringut, mis omakorda looks pooliku ja ebaselge lahenduse. Selline lähenemine ei oleks õiglane ega põhjendatud maaomanikele, kuna säiliksid piirangud, mille otstarbekust ja vajadust ei ole põhjalikult analüüsitud. Ühe alternatiivi eelistamine kohaliku tasandi planeeringuga ilma riikliku otsustusprotsessita võib tekitada ebakõlasid ja vastuolusid maakonna ja riigi huvide vahel. Seetõttu on teemaplaneeringus tehtud otsus trassikoridoride täielikuks eemaldamiseks terviklikum ja põhjendatum lahendus, mis tagab maaomanikele selguse ja õiguskindluse ning jätab riigi eriplaneeringu koostamise käigus piisavalt paindlikkust parima lahenduse leidmiseks. Teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud Muhu vald on teemaplaneeringu koostamise käigus analüüsinud planeeringuga kavandatavate muudatuste majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Teemaplaneeringuga ei kavandata uute objektide rajamist ega ulatuslikke muudatusi maakasutuses, mistõttu ei ole eeldatavasti oodata olulist mõju keskkonnale. Planeeringualale ei kavandata uusi maakasutuse juhtotstarbeid ning ala edasisel arendamisel tuleb lähtuda üldplaneeringuga sätestatud üldistest põhimõtetest. Üldplaneeringuga kavandatud tegevustega kaasnevaid mõjusid on hinnatud üldplaneeringule koostatud KSH-s ning üldplaneeringuga on seatud vajalikud tingimused ja leevendusmeetmed. Vastavalt üldplaneeringule on planeeringualal soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus. Kuna püsiühenduse trassipiirang on seni piiranud ehitustegevuse võimalusi planeeringualal, siis selle eemaldamine võib osaliselt avada võimalusi elamuarenduseks. Samas on oluline arvestada, et suur osa planeeringualast jääb ka pärast piirangu eemaldamist erinevate keskkondlike ja kultuuriliste piirangute alla või paikneb ehitustegevuseks looduslikult sobimatul alal. Seetõttu ei ole trassikoridori reserveeringu eemaldamisel oodata märkimisväärset ehitusaktiivsuse kasvu ega looduslike alade osakaalu olulist vähenemist. Planeeringualal võib eeldada üksikute külastruktuuri sobituvate majapidamiste rajamist või teede ja tehnovõrkude rajamist. Täna ei ole Muhu Vallavalitsusele teada ühtegi konkreetset soovi olemasoleva maakasutuse muutmiseks, mistõttu pole võimalik ka konkreetsete ehitiste mõjusid hetkel hinnata. Täpsemaid mõjusid saab vajadusel hinnata juba konkreetse ehitussoovi korral. Planeeringu elluviimisega kaasneb mõningane positiivne majanduslik mõju planeeringualasse jäävate maaomanike jaoks. Püsiühenduse trasside reserveeringute eemaldamine üldplaneeringust vabastab kinnistud ligi 17 aastat püsinud maakasutuse piirangust ning tõstab eeldatavalt kinnistute väärtust. Trassipiirangute kadumine võib suurendada kinnisvara väärtust piirkonnas, kuna maaomanikud saavad potentsiaalselt kasutada oma maad erinevateks arendusteks. Samas ei ole mõju väga laiaulatuslik, kuna endiselt jäävad kehtima üldplaneeringuga seatud muud maakasutus- ja ehitustingimused väärtuslike alade säilitamiseks ja looduskeskkonnaga arvestamiseks. Suure väina püsiühenduse trassikoridori eemaldamine planeeringutest ei too kaasa üksnes võimalikke muutusi maakasutuses, vaid mõjutab mingil määral ka piirkonna kultuuriväärtuste hoidmist ja säilitamist. Võiküla ajalooline munakivitee, mis kattub osaliselt trassikoridoriga, on oluline osa kohaliku pärandi ja identiteedi säilitamisel. Samuti asub teemaplaneeringu alal Võiküla väärtuslik maastik ja ilusa vaatega ala, mis rikastab piirkonna kultuurilist ja looduskeskkonda. Trassikoridori eemaldamine avaldab piirkonna kultuurilisele ja ajaloolisele identiteedile pigem nõrka positiivset mõju, soodustades nende väärtuste esiletoomist, säilimist ja tugevdamist. Võimaliku negatiivse mõjuna võib välja tuua, et Suure väina püsiühenduse trassipiirangu eemaldamine kohaliku tasandi planeeringust ja võimalik uute arendusalade rajamine trassikoridori alale võib tulevikus muuta riigi eriplaneeringu koostamise keerukamaks. Aastate pärast võib osutuda, et riigi eriplaneeringu koostamine on aeganõudvam, kuna osa sobilikust trassikoridori alast on juba täis ehitatud ning seetõttu on keeruline leida sobivaid asukohti uue infrastruktuuri rajamiseks ning vajadus piiranguid maaomanikele kompenseerida toob kaasa lisakohustusi riigile. Samas on eeldatavad muudatused asustusstruktuuris pigem väikesemahulised ning on vähetõenäoline, et hoonestust rajataks mahus, mis välistaks uue infrastruktuuri rajamise. Lähtuvalt eelnevast ja kavandatava tegevuse iseloomust ei ole Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu elluviimisel oodata otsest mõju taimestikule, loomastikule, veestikule, õhule, kliimale, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku alale, inimese tervisele või keskkonnale, kultuuripärandile ega maakasutusele. Teemaplaneeringu elluviimisega ei kaasne õnnetuste esinemise võimalikkust, puuduvad kumulatiivsed ja piiriülesed mõjud. Muhu Vallavolikogu on seisukohal, et Muhu valla Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering vastab õigusaktidele ning on koostatud vastavuses valla ruumilise arengu eesmärkidega. Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p. 31, planeerimisseaduse § 91 lg 1, Muhu Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Kehtestada Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering. 2. Käesoleva otsusega saab tutvuda Muhu vallamajas, Liiva külas tööpäeviti vallamaja lahtiolekuaegadel ning valla veebilehel. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades vaide Muhu Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu Kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Salum volikogu esimees  MUHU VALLA ÜLDPLANEERINGU SUURE VÄINA PÜSIÜHENDUSE TRASSIKORIDORIDE TEEMAPLANEERING Põhijoonis M 1:10 000 Teemaplaneeringu ala piir Eemaldatav püsiühenduse trassi ettepanek Likvideeritav püsiühenduse trassikoridor 0 0,635 Hoone Õueala kilometers Scale 1:10 000 Sidemast Metsamaa Valla piir Märgala Asustusüksuse piir MÄRKUSED: Veekogu Katastriüksuse piir 1. Aluskaart: Maa-ameti ETAK Põhikaart: 26.08.2024. 2. Katastri andmed seisuga: 24.08.2024. Riigimaantee 3. Kultuurimälestised ja arheoloogiatundlikud alad. Muinsuskaitseamet: 28.08.2024. Muu tee 4. Looduskaitselised piirangud, Keskkonnaagentuur: 26.08.2024. 5. Teemaplaneeringuga käsitletavale alale jäävad II kategooria loomade elupaik ning III kategooria Kergliiklustee Sadama maa-ala looma- ja taimeliikide elupaik ja kasvukoht. Täpsem info vt Keskkonnaagentuur. 6. Joonisel taustainfona kajastatud kitsendused võivad ajas muutuda. Vastava seadusandluse Äri- ja tootmise maa-ala muutumisel tuleb kitsenduste määramisel lähtuda kehtivast õigusaktist. Kitsendusi põhjustavad objektid koos kitsenduste ulatusega on leitavad Maa-ameti kaardirakendusest. Mereranna ehituskeeluvöönd 7. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis. Kultuurimälestis - objekt 8. Joonise värvid on niiskus- ja valgustundlikud. Mereranna piiranguvöönd Kultuurimälestis - ala Korduva üleujutusala piir MUHU VALLA ÜLDPLANEERINGU SUURE VÄINA Kultuurimälestise kaitsevöönd Ilusa vaatega ala PÜSIÜHENDUSE TRASSIKORIDORIDE Raskesti ligipääsetav ala TEEMAPLANEERING Arheoloogiatundlik ala TELLIJA: MUHU VALLAVALITSUS Natura 2000 loodus- ja linnuala Kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa Keskuse, Liiva küla, Muhu vald, Saare maakond 94701 Tel: +372 453 0672; [email protected] Võiküla juurdepääsutee alternatiiv 1 Hoiuala JOONIS: Võiküla juurdepääsutee alternatiiv 2 PÕHIJOONIS Kõvakattega kergliiklustee Sadam Matkarada MÕÕTKAVA JOONISE NR: JOONISEID: TÖÖ NR: 1:10 000 1 1 1478/24 Avalik lautri koht Ettepanek eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks STAADIUM: VÄLJATRÜKK: Elektriliin KEHTESTATUD detsember 2025 Väärtuslik maastik Pärandkultuuri objekt KOOSTAJAD: MUHU VALLAVALITSUS Pärandkultuuri joonobjekt Rohelise võrgustiku tugiala OÜ ENTEC EESTI Projektijuht: Janne Tekku Pärandkultuuri ala Rohelise võrgustiku koridor Joonised: Piret Põllendik  MUHU VALLAVOLIKOGU OTSUS Hellamaa 15. november 2023 nr 123 Muhu valla üldplaneeringu teemaplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine Vabariigi Valitsus algatas 18.06.2020 korraldusega nr 213 Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamise, kuid Vabariigi Valitsuse 11.05.2023 korraldusega nr 129 eriplaneeringu ja KSH koostamine lõpetati. Riigi eriplaneeringu ja KSH koostamise eesmärk oli kavandada püsiühendus üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Riigi eriplaneeringu tulemusel pidi valmima mereala ja maismaad hõlmav terviklik ruumilahendus püsiühenduse ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Planeeringuala hõlmas Muhu vallas oluliselt suuremat territooriumi kui üldplaneeringus sillatrasside tarbeks reserveeritud. Riigi eriplaneering lõpetati planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 29 lõike 1 punkti 3 alusel eelkõige põhjusel, et planeeringu koostamise korraldaja eelarves puudusid vahendid Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamiseks. Samuti ei nähtud võimalust eraldada ettenähtavas tulevikus planeeringu koostamise korraldajale eelarvelisi vahendeid. Kuigi eriplaneeringu koostamine lõpetati, jäid siiski kehtima nii maakonnaplaneeringutes kui üldplaneeringutes sätestatud võimalikku püsiühendust puudutavad regulatsioonid. Saare maakonnaplaneeringus1 on määratletud Suure väina püsiühenduse rajamiseks trassikoridoride maismaa-osa põhimõttelised asukohad ning sätestatud nende maakasutustingimused. Lähtuvalt maakonnaplaneeringust on trassikoridorid ning nendega kaasnevad maakasutuse piirangud kantud ka Muhu valla üldplaneeringusse. Kuivastu ja Võiküla külades on reserveeritud 100 m laiused trassikoridorid võimalike sildade rajamiseks. Lõunapoolseima trassi lõunapoolseim trassikoridor on reserveeritud 300 m laiuselt, võimaldamaks tunneli rajamist. Üldplaneeringuga on sätestatud trassikoridorides paikneva ala kasutamise põhimõtted. Vastavalt PlanS § 75 lõike 1 punktile 1 on üldplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks. PlanS § 27 1 Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud Saare maakonnaplaneering 2030+. lg 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustele. PlanS § 6 p 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Suure väina püsiühendus on olulise ruumilise mõjuga ehitis eelkõige seetõttu, et püsiühendusest tingituna muutuvad transpordivood ja külastajate hulk ning kavandataval püsiühendusel on visuaalne mõju. Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile. Suure väina püsiühenduse asukohavaliku ja toimimise osas on siseriiklik ja võimalik rahvusvaheline huvi. Suur riiklik huvi Suure väina püsiühenduse vastu seisneb vajaduses tagada Saare maakonnale toimiv ja turvaline ligipääs aga ka selles, et ehitisega võib kaasneda oluline negatiivne mõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh merekeskkonnale, Natura aladele jt piirkonna loodusväärtustele. Võimalik rahvusvaheline huvi Suure väina püsiühenduse vastu on seotud piiriülese mõju hindamise juhtumiga, kuhu tuleb kaasata naaberriigid ning kavandatav tegevus võib mõjutada väljasuremisohus oleva ja HELCOM-i punasesse nimekirja kantud loomaliigi (viigerhüljes, Pusa hispida) elupaikasid ja liikumisteid. Lähtudes eelnevast on Suure väina püsiühendus riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt PlanS § 27 lõigete 1 ja 2 kohaselt. Riigi eriplaneeringu koostamise oluliseks etapiks on asukoha eelvaliku tegemine. Asukoha eelvalik on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel. Planeerimisseaduses on sätestatud eelvaliku tegemise menetluskord. Maakonnaplaneeringu ning üldplaneeringu koostamisel ei ole läbi viidud asukoha eelvaliku menetlust ning eriplaneeringu koostamisel ei pea lähtuma üldplaneeringus kinnitatud trassialternatiividest. Sillatrassid reserveeriti Muhu valla eelmises üldplaneeringus Maanteeameti palvel. Reserveering seati tingimusel, et kuna üldplaneeringu kehtestamise ajaks ei olnud lõplikult otsustatud ühegi konkreetse variandi kasuks, siis peale seda, kui trassivalik selgub, oleks jäänud kehtivaks reserveering vaid valitud trassikoridoril. Üldplaneering kehtestati 2008. aastal. Tänaseks on sillatrassidest tulenevad kitsendused kehtinud maaüksustel 15 aastat, mis on oluliselt piiranud maaomanike võimalusi oma vara vabalt kasutada, vähendanud kinnisvara väärtust ning takistanud maaomanikel pikaajalisemaid plaane teha. Täna, mil Vabariigi Valitsus on eriplaneeringu koostamise lõpetanud ning koalitsioonileppes kokku leppinud, et tagatakse parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsitakse parandamise võimalusi ja lähiaastatel ei ole kavas Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu koostamisega jätkata, on maa kasutuspiirangu säilitamine maakonnaplaneeringus ja Muhu valla üldplaneeringus põhjendamatu ning riivab maaomanike õigusi oma vara kasutada. Lähtuvalt eelnevast soovib Muhu Vallavolikogu algatada üldplaneeringu teemaplaneeringu, millega lahendataks püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride teema ning tehtaks ettepanek ka Saare maakonnaplaneeringu muutmiseks. Teemaplaneeringu planeeringuala paikneb Saare maakonnas Muhu vallas Võiküla ja Kuivastu külade territooriumil. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78 ha. Planeeringuala piir on esitatud käesoleva otsuse lisas 1. Teemaplaneeringu tulemusel soovitakse muuta Muhu valla üldplaneeringu peatükki 6.7.6 „Suure väina püsiühendus“. Kavas on loobuda konkreetsete trassikoridoride reserveerimisest. Hetkel reserveeritud trassikoridoride aladel jääksid kehtima samad ehitus- ja kasutustingimused nagu ümbritsevatel aladel. Alale täiendavate tingimuste seadmist ei kavandada ning piirkonna arendus toimub üldiste maakasutustingimuste alusel. PlanS § 74 lõike 4 kohaselt tuleb üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Tulenevalt eelnevast on Muhu Vallavalitsus koostanud keskkonnamõjude eelhinnangu (käesoleva otsuse lahutamatu Lisa 2). Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 esitas Muhu Vallavalitsus käesoleva otsuse eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks. Keskkonnaamet asus oma 10.11.2023. a kirjas nr 6-5/23/20901-2 seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Oma kirjas juhtis Keskkonnaamet tähelepanu, et planeeringuala kattub vähesel määral Väinamere hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku aladega. Eelhinnangut täiendati antud küsimuse osas. Transpordiamet kinnitas oma 23.10.2023. a kirjas nr 8-5/23/21755-2, et ei oma vastuväiteid esitatud Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu algatamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule. Muinsuskaitseamet asus oma 06.11.2023. a kirjas nr nr 5.1-17.5/1862-1 seisukohale, et ei pea vajalikuks keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist, kuid peab vajalikuks teemaplaneeringu lähteseisukohtade kujundamist ning KSH eelhinnangus mälestiste säilimise tagamiseks tingimuste sõnastamist. Teemaplaneeringu lähteseisukohad koostatakse peale teemaplaneeringu algatamist ning lähteseisukohtade koostamisse kaasatakse asjaomased asutused sh Muinsuskaitseamet. Lähtuvalt PlanS § 4 lõike 2 punktist 5 hinnatakse planeeringu koostamisel selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning vastavad tingimused (sh tingimused mälestiste säilimise tagamiseks) seatakse vajadusel teemaplaneeringuga. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma 30.10.2023. a kirjas nr 14-3/2901-1 ettepaneku täiendada otsuse eelnõud ning eelhinnangut. Dokumente täiendati vastavalt. Lähtudes keskkonnamõjude eelhinnangu tulemustest, asjaomaste asutuste seisukohtadest, arvestades arendustegevuse väikest mastaapi, olemasolevat hoonestust ning asustusstruktuuri, leiab Muhu Vallavolikogu, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mida peaks hindama läbi keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p. 31, planeerimisseaduse § 74 lg 4, § 77 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 p. 1, § 33 lg 2 p. 2, § 34 lg 2, § 35 lg 3 alusel, Muhu Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu koostamine. 2. Teemaplaneeringu algatamise eesmärgiks on Muhu valla üldplaneeringus käsitletud transpordivõrgustiku muutmine püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride osas ning ettepaneku tegemine Saare maakonnaplaneeringu muutmiseks antud küsimuses. 3. Teemaplaneeringu planeeringuala paikneb maismaal Saare maakonnas Muhu vallas Võiküla ja Kuivastu küla territooriumil. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78 ha. Planeeringuala piir on esitatud käesoleva otsuse lisas 1. 4. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist Muhu valla üldplaneeringu teemaplaneeringule, mille 4.1. koostamise algataja ning kehtestaja on Muhu Vallavolikogu (aadress Keskuse, Liiva küla, Muhu vald, Saare maakond 94701, telefon: 4530672, [email protected]); 4.2. koostamise korraldaja on Muhu Vallavalitsus (aadress Keskuse, Liiva küla, Muhu vald 94701, Saare mk, tel: 4530672, [email protected]); 4.3. koostaja leidmiseks korraldaja leitakse hankemenetluse teel peale detailplaneeringu algatamist. 5. Muhu Vallavalitsusel korraldada püsiühenduse trassikoridoride üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamine ja täita planeerimisseadusega planeeringu koostamise korraldajale antud ülesanded. 6. Muhu Vallavalitsusel korraldada hange üldplaneeringu teemaplaneeringu koostaja leidmiseks ja sõlmida vastavasisuline hankeleping. 7. Käesoleva otsusega saab tutvuda Muhu vallamajas, Liiva külas tööpäeviti vallamaja lahtiolekuaegadel ning valla veebilehel aadressil: www.muhu.ee. 8. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades vaide Muhu Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu Kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Mereäär volikogu esimehe ülesannetes  MUHU VALLAVOLIKOGU OTSUS Hellamaa 18. juuni 2025 nr 223 Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu vastuvõtmine Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) eesmärgiks on Muhu valla üldplaneeringus (edaspidi üldplaneering) käsitletud transpordivõrgustiku muutmine püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride osas ning ettepaneku tegemine Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) muutmiseks antud küsimuses. Teemaplaneeringu koostamise tulemusena soovitakse loobuda üldplaneeringus konkreetsete trassikoridoride alade reserveerimisest. Planeeringualale ei määrata uusi maakasutuse juhtotstarbeid, vaid kehtima jäävad samad ehitus- ja kasutustingimused, mis üldplaneeringus toodud. Teemaplaneeringu planeeringuala hõlmab üldplaneeringuga võimaliku püsiühenduse trasside tarbeks reserveeritud territooriumi Kuivastu ja Võiküla külades. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78 ha. Teemaplaneeringu koostamise korraldaja on Muhu Vallavalitsus, planeeringu koostaja on OÜ Entec Eesti. Menetluskäik Muhu Vallavolikogu algatas oma 15.11.2023. a otsusega nr 123 teemaplaneeringu koostamise ja jättis algatamata keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH). Muhu Vallavalitsus koostas teemaplaneeringu lähteseisukohad ning esitas need planeerimisseaduse (PlanS) § 81 kohaselt ettepanekute esitamiseks Keskkonnaametile, Transpordiametile, Muinsuskaitseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Saaremaa vallale, Lääneranna vallale, Võiküla selts MTÜ-le ning planeeringuala maaomanikele ja planeeringuala külavanematele. Lähteseisukohtadele esitasid arvamused Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (19.12.2023. a kiri nr 14-3/3708-1), Transpordiamet (28.12.2023. a e-kiri), Muinsuskaitseamet (14.12.2023. a kiri nr 5.1-17.5/2253-1) ning Keskkonnaamet (02.01.2024. a kiri nr 6-2/23/24431-2). Lähteseisukohti täiendati ja täpsustati lähtuvalt laekunud ettepanekutest. Vastavalt PlanS § 82 korraldas Muhu Vallavalitsus teemaplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku perioodil 21.11.2024–31.12.2024. a ning avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu 09.01.2025. a. Transpordiamet ja Keskkonnaamet kinnitasid avaliku väljapaneku käigus, et on eelnõuga tutvunud ning ettepanekud puuduvad. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tegi ettepaneku täpsustada planeeringujoonist ning eristada joonisel selgelt alusandmed planeeringulahendusest. Muhu vald nõustus ettepanekuga. Saaremaa Vallavalitsus tegi ettepaneku trassikoridorid säilitada, viidates kavandatava tegevuse laiaulatuslikule mõjule Saaremaale ja saarlastele ning asjaolule, et piirangute leevendamine võib muuta võimaliku tulevase püsiühenduse rajamise keerukamaks. Saaremaa Vallavalitsuse hinnangul tuleks säilitada vähemalt üks trassikoridori reserveering (Kuivastu küla oma). Leevendava meetmena tehti ettepanek sõlmida riigiga kokkulepe, mille kohaselt peaks riik vähemalt 10 aastat ette teatama, kui püsiühenduse rajamine reaalsuseks saab. Reserveeritud trassikoridoride alasid saaks kasutada ajutiste ehitiste ja rajatiste püstitamiseks. Muhu Vallavalitsus ei nõustunud ettepanekuga, kuna piirang ei ole õiglane maaomanike suhtes ning võimaliku püsiühenduse rajamine on riiklik prioriteet, mille lahendamiseks ja parima trassikoridori leidmiseks on õige planeeringuliik riigi eriplaneering. Eriplaneeringus tuleb kaaluda erinevaid alternatiive ning parimaks võib osutuda valik, mida üldplaneering ei käsitle. Seega ei ole asjakohane ega ka maaomanike suhtes võrdne kohtlemine reserveerida alasid, millest ükski ei pruugi osutuda valituks. Vastavalt PlanS § 85 esitas Muhu Vallavalitsus avalikustamise järgselt täiendatud teemaplaneeringu asjaomastele asutustele ja isikutele kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks. Planeering esitati kooskõlastamiseks Keskkonnaametile, Transpordiametile, Muinsuskaitseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Saaremaa vallale ja Lääneranna vallale. Planeering esitati arvamuse avaldamiseks Maa- ja Ruumiametile, Kliimaministeeriumile, Võiküla selts MTÜ-le, planeeringuala maaomanikele, Kuivastu ja Võiküla külavanematele ning avalikul arutelul osalenutele. Transpordiamet kooskõlastas teemaplaneeringu 24.03.2025. a kirjaga nr 7.2-1/25/24989-4 märkusteta. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kooskõlastas teemaplaneeringu 31.03.2025. a nr 4-4/25/43-6 märkusteta. Keskkonnaamet kooskõlastas teemaplaneeringu 25.03.2025. a kirjaga nr 6-2/25/4236-2 tingimusel, et teemaplaneeringu seletuskirjas täpsustatakse planeeringuala kattuvust Väinamere hoiualaga. Planeeringu seletuskirja on vastavalt täpsustatud. Lääneranna Vallavalitsus kooskõlastas teemaplaneeringu 11.03.2025. a nr 2025/8-1/286-2 teavitades, et Lääneranna valla üldplaneeringu eelnõu sisaldab samuti ettepanekut Lääne maakonnaplaneeringust 2030+ Suure väina püsiühendusele reserveeritud trassikoridoride eemaldamiseks. Saaremaa Vallavalitsus jättis oma 21.03.2025. a kirjaga nr 5-2/5916-5 teemaplaneeringu kooskõlastamata, tuginedes PlanS § 85 lg 1 ja § 73 lg 4, kuna Saaremaa Vallavalitsuse hinnangul ei ole maakonnaplaneeringu muutmisel tagatud maakonnaplaneeringu terviklahenduse elluviidavus. Ühtlasi asus Saaremaa vald seisukohale, et kuna uus üleriigiline planeering „Eesti 2050“ on hetkel koostamisel, siis enne üleriigilise planeeringu lahenduse koostamist ja seal püsiühenduse osas seisukoha võtmist ei peaks maakonnaplaneeringut trassikoridoride reserveeringute osas muutma. Muhu Vallavalitsus ei nõustunud Saaremaa Vallavalitsuse arvamusega planeeringu elluviidavuse kohta ega vajadusega kitsendusi maakonnaplaneeringus säilitada (selgitused on toodud allpool planeeringulahenduse põhjenduste ja kaalutluste osas). Kuna hinnangu Maakonnaplaneeringu elluviidavuse võimalikkuse kohta annab planeeringu heakskiitmise menetluse käigus Maa- ja Ruumiamet ning nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium planeeringu heakskiitmise etapis, leiab Muhu vald, et hoolimata Saaremaa Vallavalitsuse poolt teemaplaneeringu kooskõlastamata jätmisest, on asjakohane planeeringumenetlusega edasi minna. Elering AS esitas oma arvamuse 03.04.2025. a kirjaga nr 11-4/2025/196-2, tuues välja piirkonnas oleva ja kavandatava taristu, juhtides tähelepanu kaitsevööndis tegutsemisel kaitsevööndiga arvestamise vajadusele. Arvamus võeti teadmiseks. Kuna teemaplaneeringuga otseselt mingeid tegevusi ei kavandata, ei mõjuta arvamus planeeringulahendust. Maa- ja Ruumiamet kinnitas oma 09.04.2025. a kirjas nr 12-1/25/251-3, et on tutvunud esitatud materjalidega ning nende varasemate märkustega on arvestatud. Ühtlasi tehti ettepanek teemaplaneeringu lahenduse kohta küsida arvamust ka Kliimaministeeriumilt, kelle ülesandeks Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on liikluskorralduse, transpordisüsteemide, liikuvuse ja liikuvusteenuste planeerimine ja plaanide elluviimine, liiklusohutuse suurendamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Kliimaministeerium ei esitanud tähtajaks oma arvamust ning kinnitas oma 29.04.2025. a e-kirjas, et ei soovi arvamust avaldada. Ülejäänud kooskõlastavad ja kaasatavad ei esitanud tähtajaks ühtegi arvamust. Vastavalt PlanS § 85 lõikele 2 loetakse juhul kui kooskõlastuse või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, planeering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada. Planeeringulahenduse põhjendused ja kaalutlused Esmakordselt reserveeriti püsiühenduse trassikoridorid eelmises Muhu valla üldplaneeringus 2008. a. Reserveering seati ajutiselt kolme trassikoridori ulatuses tingimusel, et trassivaliku selgumisel jääks kehtivaks vaid valitud trassikoridori reserveering. Tänaseks on reserveeritud trassidest tulenevad kitsendused olnud maaüksustel ligi 17 aastat, kuid trassivaliku osas ei ole senini otsust tehtud. Vabariigi Valitsuse 10.03.2006. a korralduse nr 170 alusel koostati „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava“, kuid seda ei ole tänaseni kehtestatud. Peamisteks takistusteks said puudused keskkonnamõjude hindamises (eelkõige mõju Natura aladele), mistõttu ei saa ka kindlalt väita, et järeldused milleni kavas jõuti oleks täiendavate uuringute tulemusel endiselt kehtima jäänud. Vabariigi Valitsus algatas 2020. aastal „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu“ (edaspidi eriplaneering) ja KSH koostamise, kuid 2023. aastal eriplaneeringu ja KSH koostamine lõpetati. Eriplaneeringu koostamine lõpetati, kuna planeeringu koostamise korraldaja eelarves puudusid vahendid eriplaneeringu koostamiseks ning ettenähtavas tulevikus ei nähtud võimalust eraldada planeeringu koostamise korraldajale eelarvelisi vahendeid. Suure väina püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt ning võimaliku püsiühenduse parim asukoht tuleb leida riigi eriplaneeringu asukohavaliku menetluse kaudu. Üldplaneeringu koostamisel ei ole parima asukoha valiku menetlust läbi viidud, seatud piirangud maakasutusele ei ole põhjendatud ning asetavad piirangutega hõlmatud maade omanikud võrreldes teiste piirkonna maaomanikega ebavõrdsesse olukorda. Trassialternatiivide eemaldamisel üldplaneeringust ja maakonnaplaneeringust lähtutakse järgmistest kaalutlustest: 1) Õiglus maaomanike suhtes: Praegused trassikoridorid kehtivad juba ligi 17 aastat ilma konkreetsete otsusteta nende kasutamise kohta. Samuti puudub selge ja hoomatav ajakava võimaliku püsiühenduse asukoha väljaselgitamiseks. See on oluliselt takistanud maaomanikel oma maade planeerimist ja kasutamist, luues pikaajalist ebakindlust ja ebavõrdsust võrreldes teiste piirkonna maaomanikega. Vabariigi Valitsus on eriplaneeringu koostamise lõpetanud ning koalitsioonileppes kokku leppinud, et tagatakse parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsitakse parandamise võimalusi. Lähiaastatel ei ole kavas Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu koostamisega jätkata, mistõttu on maa kasutuspiirangu säilitamine Muhu valla üldplaneeringus põhjendamatu ning riivab maaomanike õigusi oma vara kasutada. 2) Riigi eriplaneeringu kohustuslikkus: Võimaliku püsiühenduse rajamine on riiklik prioriteet, mille lahendamiseks ja parima trassikoridori leidmiseks on õige planeeringuliik riigi eriplaneering. PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks. Suur riiklik huvi Suure väina püsiühenduse vastu seisneb vajaduses tagada Saare maakonnale toimiv ja turvaline ligipääs aga ka selles, et ehitisega võib kaasneda oluline negatiivne mõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh merekeskkonnale, Natura aladele jt piirkonna loodusväärtustele. Teemaplaneeringuga muudetakse kehtivat üldplaneeringut, et eemaldada kohaliku tasandi trassikoridorid, mis ei ole riigi eriplaneeringu menetlusega kooskõlas. See aitab selgelt eristada kohaliku tasandi otsuseid ja riikliku planeerimise eesmärke, tagades, et tulevased trassikoridorid leitakse vastavalt riigi eriplaneeringu menetlusele. Riigi eriplaneeringu koostamise oluliseks etapiks on asukoha eelvaliku tegemine. Muhu valla üldplaneeringu koostamisel ei ole läbi viidud asukoha eelvaliku menetlust. Riigi eriplaneeringu koostamisel ei pea lähtuma üldplaneeringus kinnitatud trassialternatiividest. Ka tänaseks lõpetatud eriplaneeringu algatamisel rõhutati, et planeeringu koostamisel kaalutakse „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kavas“ välja pakutud trassivariante aga ka protsessi käigus esitatavaid põhjendatud alternatiive. Läbi aegade on arutluse all olnud erinevad trassivariandid ning läbi on viidud mitmeid uuringuid, kuid tervikliku lahenduseni ei ole jõutud. Ka tänaseks lõpetatud riigi eriplaneeringus nähti ette ulatuslike uuringute ja analüüside vajadust. Seega ei ole asjakohane ega ka maaomanike suhtes võrdne kohtlemine reserveerida määramata ajaks alasid, millest ükski ei pruugi osutuda valituks.  Ala reserveerimine üldplaneeringus oleks põhjendatud, kui läbi oleks viidud parima asukoha valiku menetlus koos vajalike uuringutega, kuid tänaseks seda tehtud ei ole, mistõttu puudub tegelikult teadmine, milline oleks parim trassikoridor. 3) Tulevaste piirangute kompenseerimine: Trassikoridoridesse ehitiste lubamine võib tulevikus riigi eriplaneeringu koostamist keerukamaks muuta ja tekitada vajaduse maaomanikele kompensatsiooni maksmiseks, mis on lisakohustus riigile. Risk on tasakaalus võrreldes praeguse piirangu pikaajalise säilitamisega kohaliku tasandi planeeringus, mis ei taga kindlust trassikoridoride kasutamise suhtes. 4) Arenguvõimaluste toetamine: Trassikoridoride eemaldamine annab vallale ja piirkonna elanikele rohkem paindlikkust oma maade arendamiseks. Samas ei ole alust eeldada, et püsiühenduse trasside reserveeringute eemaldamine üldplaneeringust tooks endaga kaasa ulatusliku ehitussurve või looks olukorra, kus püsiühenduse kavandamine võiks seetõttu võimatuks osutuda. Trassi reserveeringute eemaldamisel jäävad ülejäänud Muhu valla üldplaneeringust tulenevad maakasutuse põhimõtted ja kitsendused endiselt kehtima. Suur osa seni hoonestamata aladest on ehitustegevuseks sobimatud, paiknedes kas ehituskeeluvööndis, kohaliku tähtsusega põllumajandusmaal või looduslikult elamuehituseks ebasobival alal. Lisaks tuleb järgida ka üldplaneeringu üldist põhimõtet, et uushoonestus peab sobituma olemasolevasse keskkonda ja arvestama külastruktuuriga. Eriti oluline on see rohelise võrgustiku alade puhul. Suur osa põhimaanteest lõuna poole jäävast alast on osa suurest rohelise võrgustiku tugialast, kus hoonestuse rajamine on lubatud külastruktuuri arvestavalt. Valdaval osal sellest alast ei ole ajalooliselt hoonestust olnud ja uushoonestuse rajamist ei toeta külade struktuur. Seega saaks antud piirkonnas hoonestus tekkida vaid vahetult olemasolevate külasüdamete kõrvale, küla loogilise jätkuna. Osaliselt jääks nimetatud alad ka trassikoridoride alasse, kuid eeldatavalt mitte sellises ulatuses, et välistada püsiühenduse rajamine tulevikus. 5) Pikaajaline vaade: Muhu Vallavalitsus on kaalutlenud ja jõudnud järeldusele, et riigi tasandi planeerimisprotsess on paremini varustatud tasakaalustama avalikke ja eraõiguslikke huve, sealhulgas arvestama trassi rajamisega seotud kompensatsioonivajadusi, kui see tulevikus vajalikuks osutub. Maakonnaplaneeringu muutmine Teemaplaneeringuga tehakse ettepanek muuta maakonnaplaneeringut. Muudatuste tulemusena eemaldatakse maakonnaplaneeringust püsiühenduse trassikoridorid ning ala kasutamise põhimõtted, jättes püsiühenduse kavandamise ja asukoha täpsustamise riigi eriplaneeringu vastutusalasse. Muhu vald on seisukohal, et nimetatud muudatus ei takista maakonnaplaneeringu kui terviku elluviimist. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti 1.3 kohaselt on maakonnaplaneering eelkõige vahend majandusarengut toetava ettevõtlus- ja elukeskkonna kujundamiseks ja seletuskirja punkti 4.1 kohaselt on saarte elu- ja majanduskeskkonna säilitamiseks vajalik kiire ja usaldusväärse ühenduse olemasolu saarte ja mandri vahel. Püsiühendus silla või tunneli abil on siiski vaid üks alternatiiv ühenduste võimalikuks parendamiseks, mitte aga ainus võimalus kiire ja usaldusväärse ühenduse tagamiseks. Maakonnaplaneeringu punktis 4.1.1 on kirjas: „Püsiühenduse rajamise otstarbekust analüüsitakse järgmises transpordi arengukavas või hiljemalt järgmise üleriigilise planeeringu koostamise raames. Arenguvajaduste täpsustumisel koostatakse maakonnaplaneeringu jätkutegevusena riigi eriplaneering. Riigi eriplaneeringuga teostatakse asukohavalik ning määratakse püsiühenduse täpne asukoht Saare ja Lääne maakonna piirnevas sisemeres.“ Eelnevast võib selgelt järeldada, et püsiühenduse rajamise otstarbekust alles hakatakse analüüsima ja seega on maakonnaplaneeringu koostamisel arvestatud ka võimalusega, et püsiühendust silla või tunneli näol ei tule ja maakonnaplaneering on ka sellisel juhul elluviidav. Kui püsiühendus silla või tunneli näol oleks olnud ainus alternatiiv ilma milleta poleks võimalik maakonnaplaneeringut ellu viia, siis oleks antud küsimus maakonnaplaneeringus konkreetsemalt reguleeritud. Ühenduste tagamine olemasoleva või parendatud parvlaevaühenduse kaudu on olnud alternatiivina kaalumisel nii „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kavas“ kui riigi eriplaneeringu koostamisel. Püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu ülesanne, seda on ka Vabariigi Valitsus eriplaneeringut puudutavas dokumentatsioonis arusaadavalt põhjendanud. Eriplaneeringu lõpetamise otsuses on üheselt välja toodud, et tegemist on riigi eriplaneeringu objektiga ning eriplaneeringu algatamise ajal oli see prioriteetne ka Vabariigi Valitsusele. 2020. aastaga võrreldes on olukord ning prioriteedid oluliselt muutunud. Tänaseks on koalitsioonileppe punktis 6.2.6 kokku lepitud, et tagatakse parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsitakse parandamisvõimalusi. Samal ajal ei ole valitsusliit seadnud eesmärgiks Suure väina püsiühenduse kavandamisega jätkamist. Eriplaneeringu lõpetamise otsuses on välja toodud, et kvaliteetsed ühendused saartega tagatakse senisel viisil. Eriplaneeringu menetluse lõpetamise otsuse seletuskirjas on välja toodud, et planeeringu koostamise lõpetamisega ei kaasne otseseid mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Rõhutatud on ka, et kohaliku omavalitsuse üksused saavad teha põhjendatud ettepaneku kehtestatud püsiühenduse maismaaotste osas maakonnaplaneeringu muutmiseks. Seega ei ole maakonnaplaneeringu muutmine antud küsimuses vastuolus Vabariigi Valitsuse poolt kavandatuga. Muhu Vallavalitsus küsis 22.06.2023. a (enne teemaplaneeringu algatamist) kavandatava planeeringu osas arvamust Transpordiametilt ja Rahandusministeeriumilt. Nii Transpordiametil kui Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil1 puudusid vastuväited teemaplaneeringu algatamisele ning maakonnaplaneeringu muutmiseks ettepaneku tegemisele. Teemaplaneeringu menetlusse on olnud kaasatud nii Transpordiamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kui ka Kliimaministeerium. Ametkondadel ega ministeeriumidel ei ole senini olnud vastuväiteid maakonnaplaneeringu muutmiseks ettepaneku tegemisele, millest võib järeldada, et riigiasutused ei pea oluliseks püsiühenduse trasside reserveeringu säilitamist üldplaneeringus ning on valmis kaaluma maakonnaplaneeringu muutmist. Ka riiklikud arengudokumendid ei sea selgeid sihte, mis kinnitaks püsiühenduse (sild/tunnel) rajamise vajadust. 1 alates 01.07.2023 oli ruumilise planeerimise valdkonna eest vastutav minister regionaalminister ning vastav ministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Vabariigi Valitsus kinnitas 2021. aastal transpordi ja liikuvuse arengukava (edaspidi arengukava) järgmiseks 15 aastaks. Arengukavaga nähakse ette parvlaevaühenduse kaasajastamist ja keskkonnahoidlikule kütusele üleviimist. Arengukavas ei nähta ette otseselt püsiühenduse rajamist, kuid on välja toodud, et Muhu saare ühendamist mandriga tunneli või silla abil kaalub riik eriplaneeringu ja kaasneva keskkonnamõju hindamise tulemusena. Nagu eelpool välja toodud, algatas Vabariigi Valitsus 2020. aastal Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja KSH koostamise, kuid 2023. aastal eriplaneeringu ja KSH koostamine lõpetati. Vabariigi Valitsus algatas 2023. a üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Planeeringu eesmärk on määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050. Koostatud on üleriigilise planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise programm, hetkel on käsil planeeringulahenduse koostamine ning uuringute läbiviimine. Üleriigiline planeering käsitleb inimeste liikuvusvajadust ja seda teenindavaid transpordivõrgustikke. Lähteseisukohtades on välja toodud üleriigilises planeeringus liikuvuse ja transpordivõrgustikuga seonduvad käsitlemist vajavad ülesanded. Muhu ja mandri vahelise püsiühenduse rajamise lahendamise vajadust lähteseisukohtades välja toodud ei ole. Samas on lähteseisukohtades mainitud, et õhu- ja veetranspordi osakaal jääb saartega ühenduse pidamisel kriitiliseks. Isegi kui üleriigilises planeeringus käsitletaks püsiühenduse temaatikat, siis tulenevalt planeeringu üldistusastmest, ei saaks see ikkagi olla aluseks konkreetse kitsenduse säilitamiseks ja parim asukoht tuleb leida läbi riigi eriplaneeringu. Trassikoridore käsitletakse Saare ja Lääne maakonnaplaneeringutes (kehtestatud 2018. aastal). Lääneranna vald on koostamas uut üldplaneeringut, kus on loobutud püsiühenduse trassikoridoride reserveerimisest ning tehakse ettepanek Lääne maakonnaplaneeringu muutmiseks. Ühe trassikoridori säilitamine Muhu vald on kaalunud ka kolme trassikoridori asemel ühe säilitamist, kuid on antud kavast loobunud. Puuduvad piisavalt põhjalikud uuringud või analüüsid, mis võimaldaks ühte trassi teistele eelistada. Muhu valla hinnangul ei ole seniste trasside alternatiivide määramisel piisavalt arvestatud olemasoleva asustusega Muhu vallas ega kavandatava püsiühenduse mõjuga piirkonna elanikele. Näiteks käsitleti eriplaneeringus püsiühenduse trassivarianti, kus trassialasse jäi üle kümne majapidamise. Muhu Vallavalitsuse hinnangul tuleb tulevikus püsiühenduse kavandamisel senisest rohkem arvestada olemasoleva asustusega ning seda on võimalik teha läbi eriplaneeringu asukohavaliku menetluse. Ühe trassialternatiivi säilitamine tooks paratamatult kaasa vajaduse muuta ka maakonnaplaneeringut, mis omakorda looks pooliku ja ebaselge lahenduse. Selline lähenemine ei oleks õiglane ega põhjendatud maaomanikele, kuna säiliksid piirangud, mille otstarbekust ja vajadust ei ole põhjalikult analüüsitud. Ühe alternatiivi eelistamine kohaliku tasandi planeeringuga ilma riikliku otsustusprotsessita võib tekitada ebakõlasid ja vastuolusid maakonna ja riigi huvide vahel. Seetõttu on teemaplaneeringus tehtud otsus trassikoridoride täielikuks eemaldamiseks terviklikum ja põhjendatum lahendus, mis tagab maaomanikele selguse ja õiguskindluse ning jätab riigi eriplaneeringu koostamise käigus piisavalt paindlikkust parima lahenduse leidmiseks. Teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud Muhu vald on teemaplaneeringu koostamise käigus analüüsinud planeeringuga kavandatavate muudatuste majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Teemaplaneeringuga ei kavandata uute objektide rajamist ega ulatuslikke muudatusi maakasutuses, mistõttu ei ole eeldatavasti oodata olulist mõju keskkonnale. Planeeringualale ei kavandata uusi maakasutuse juhtotstarbeid ning ala edasisel arendamisel tuleb lähtuda üldplaneeringuga sätestatud üldistest põhimõtetest. Üldplaneeringuga kavandatud tegevustega kaasnevaid mõjusid on hinnatud üldplaneeringule koostatud KSH-s ning üldplaneeringuga on seatud vajalikud tingimused ja leevendusmeetmed. Vastavalt üldplaneeringule on planeeringualal soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus. Kuna püsiühenduse trassipiirang on seni piiranud ehitustegevuse võimalusi planeeringualal, siis selle eemaldamine võib osaliselt avada võimalusi elamuarenduseks. Samas on oluline arvestada, et suur osa planeeringualast jääb ka pärast piirangu eemaldamist erinevate keskkondlike ja kultuuriliste piirangute alla või paikneb ehitustegevuseks looduslikult sobimatul alal. Seetõttu ei ole trassikoridori reserveeringu eemaldamisel oodata märkimisväärset ehitusaktiivsuse kasvu ega looduslike alade osakaalu olulist vähenemist. Planeeringualal võib eeldada üksikute külastruktuuri sobituvate majapidamiste rajamist või teede ja tehnovõrkude rajamist. Täna ei ole Muhu Vallavalitsusele teada ühtegi konkreetset soovi olemasoleva maakasutuse muutmiseks, mistõttu pole võimalik ka konkreetsete ehitiste mõjusid hetkel hinnata. Täpsemaid mõjusid saab vajadusel hinnata juba konkreetse ehitussoovi korral. Planeeringu elluviimisega kaasneb mõningane positiivne majanduslik mõju planeeringualasse jäävate maaomanike jaoks. Püsiühenduse trasside reserveeringute eemaldamine üldplaneeringust vabastab kinnistud enam kui 16 aastat püsinud maakasutuse piirangust ning tõstab eeldatavalt kinnistute väärtust. Trassipiirangute kadumine võib suurendada kinnisvara väärtust piirkonnas, kuna maaomanikud saavad potentsiaalselt kasutada oma maad erinevateks arendusteks. Samas ei ole mõju väga laiaulatuslik, kuna endiselt jäävad kehtima üldplaneeringuga seatud muud maakasutus- ja ehitustingimused väärtuslike alade säilitamiseks ja looduskeskkonnaga arvestamiseks. Suure väina püsiühenduse trassikoridori eemaldamine planeeringutest ei too kaasa üksnes võimalikke muutusi maakasutuses, vaid mõjutab mingil määral ka piirkonna kultuuriväärtuste hoidmist ja säilitamist. Võiküla ajalooline munakivitee, mis kattub osaliselt trassikoridoriga, on oluline osa kohaliku pärandi ja identiteedi säilitamisel. Samuti asub teemaplaneeringu alal Võiküla väärtuslik maastik ja ilusa vaatega ala, mis rikastab piirkonna kultuurilist ja looduskeskkonda. Trassikoridori eemaldamine avaldab piirkonna kultuurilisele ja ajaloolisele identiteedile pigem nõrka positiivset mõju, soodustades nende väärtuste esiletoomist, säilimist ja tugevdamist. Võimaliku negatiivse mõjuna võib välja tuua, et Suure väina püsiühenduse trassipiirangu eemaldamine kohaliku tasandi planeeringust ja võimalik uute arendusalade rajamine trassikoridori alale võib tulevikus muuta riigi eriplaneeringu koostamise keerukamaks. Aastate pärast võib osutuda, et riigi eriplaneeringu koostamine on aeganõudvam, kuna osa sobilikust trassikoridori alast on juba täis ehitatud ning seetõttu on keeruline leida sobivaid asukohti uue infrastruktuuri rajamiseks ning vajadus piiranguid maaomanikele kompenseerida toob kaasa lisakohustusi riigile. Samas on eeldatavad muudatused asustusstruktuuris pigem väikesemahulised ning on vähetõenäoline, et hoonestust rajataks mahus, mis välistaks uue infrastruktuuri rajamise. Lähtuvalt eelnevast ja kavandatava tegevuse iseloomust ei ole Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu elluviimisel oodata otsest mõju taimestikule, loomastikule, veestikule, õhule, kliimale, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku alale, inimese tervisele või keskkonnale, kultuuripärandile ega maakasutusele. Teemaplaneeringu elluviimisega ei kaasne õnnetuste esinemise võimalikkust, puuduvad kumulatiivsed ja piiriülesed mõjud. Muhu Vallavolikogu on seisukohal, et Muhu valla Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering vastab õigusaktidele ning on koostatud vastavuses valla ruumilise arengu eesmärkidega. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p. 32, planeerimisseaduse § 86, § 87, § 88, Muhu Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Võtta vastu Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering. 2. Korraldada Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu avalik väljapanek ajavahemikul 07.07.2025-10.08.2025 Muhu vallamajas, aadressiga Muhu vald Liiva küla Keskuse, ja Muhu valla veebilehel. 3. Korraldada Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu 28.08.2025 kell 17.00 Hellamaa külakeskuses, aadressiga Muhu vald Hellamaa küla Külakeskuse. 4. Käesoleva otsusega saab tutvuda Muhu vallamajas, Liiva külas tööpäeviti vallamaja lahtiolekuaegadel ning valla veebilehel aadressil: www.muhu.ee. 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades vaide Muhu Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu Kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ain Saaremäel volikogu esimees  MUHU VALLA ÜLDPLANEERINGU SUURE VÄINA PÜSIÜHENDUSE TRASSIKORIDORIDE TEEMAPLANEERING KOOSKÕLASTUSTE JA ARVAMUSTE KOONDTABEL Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse sisu Märkused kooskõlastuse esitaja nr organisatsioon tingimuste täitmise kohta 1 2 3 5 1. Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lg 1 alusel kooskõlastamiseks Muhu valla KOOSKÕLASTATUD 25.03.2025 üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu1. Muhu Vallavolikogu algatas nr 6-2/25/4236-2 15.11.2023 otsusega nr 123 Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse teemaplaneeringu ning Seletuskirja ptk 2.3 lisatud info jättis algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Väinamere hoiuala kohta. Teemaplaneeringu planeeringuala suurusega ligikaudu 78 ha paikneb Muhu vallas Võiküla ja Kuivastu küla territooriumil hõlmates hetkel üldplaneeringus püsiühenduse trassikoridoride tarbeks reserveeritud ala. Teemaplaneeringu eesmärgiks on loobuda konkreetsete trassikoridoride reserveerimisest. Teemaplaneeringuga ei kavandata täiendavaid tegevusi Väinamere hoiualale ja Natura 2000 võrgustiku aladele või nendega piirnevatele aladele. Keskkonnaamet on varasemalt esitanud seisukoha teemaplaneeringu algatamise ja KSH algatamise vajalikkuse kohta oma 10.11.2023 kirjaga nr 6-5/23/20901-2, milles tõi välja et planeeringuala kattub vähesel määral Väinamere hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku aladega ning koostatud eelhinnangut tuleb vastava infoga täiendada. Keskkonnaamet tutvus teemaplaneeringu eelnõuga avaliku väljapaneku jooksul, mis toimus ajavahemikul 21.11.2024-31.12.2024 ning veendus, et 10.11.2023 kirjas nr 6-5/23/20901-2 esitatud märkustega on eelhinnangu täiendamisel arvestatud. Kooskõlastamiseks esitatud teemaplaneeringu seletuskiri (nt ptk 2.3) ei käsitle taaskord kattuvust Väinamere hoiualaga, küll aga kajastub see põhijoonisel. Palume seletuskiri viia vastavusse põhijoonisega. Keskkonnaamet kooskõlastab Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu PlanS § 85 lg 2, PlanS § 4 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p 2 alusel tingimusel, et teemaplaneeringu seletuskirjas täpsustatakse planeeringuala kattuvust Väinamere hoiualaga. Helen Manguse, juhataja Elviira Vanatare 2. Saaremaa Esitasite Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) kooskõlastamiseks (registreeritud vallavalitsuse KOOSKÕLASTAMATA Vallavalitsus dokumendiregistris 03.03.2025 nr 5-2/5916-4) Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse JÄÄDAKSE ERIARVAMUSELE 21.03.2025 trassikoridoride teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering). Varasemalt on vallavalitsus avaldanud 1 nr 5-2/5916-5 teemaplaneeringu kohta arvamust 30.12.2024 kirjaga nr 5-2/5916-2. Oma arvamuses tegime ettepaneku, et teemaplaneeringus reserveeritakse vähemalt ühe trassikoridori ala ja selleks trassikoridori alaks peaks olema Kuivastu sadamast põhjapoole jääv trassikoridor, mis on uuringute kohaselt potentsiaalselt kõige realiseeritavam. Muhu Vallavalitsus on vastanud 07.01.2025 kirjaga nr 7-1/1059-7, et ei arvesta vallavalitsuse arvamusega. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) 85 lg 3 kohaselt kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. Teemaplaneeringu seletuskirja 1.1 kohaselt on teemaplaneeringu eesmärgiks eemaldada Muhu valla kehtivas üldplaneeringus Suure väina püsiühenduse trasside reserveering Muhumaa ja mandri vahel ning muuta üldplaneeringu seletuskirjas ptk 6.7.6 toodud püsiühenduse trassi koridorides paikneva ala tingimusi. Samuti on eesmärgiks teha ettepanek Saare maakonnaplaneeringu (edaspidi maakonnaplaneering) muutmiseks selles küsimuses. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on maakonnaplaneeringu koostamisel aluseks üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ sätestatud visioon ning arengusuunad asustuse arengu suunamisel, energeetika ja transpordi kavandamisel, ning rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmisel, samuti on arvestatud Saare maakonna arengustrateegiaga 2020 ja ka teiste strateegiliste arengudokumentidega. Samuti on toodud, et maakonnaplaneeringus kajastatakse tasakaalustatult nii riiklikud, ametkondlikud kui ka kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringu seletuskirja p 1.3 kohasel on maakonnaplaneering eelkõige vahend majandusarengut toetava ettevõtlus- ja elukeskkonna kujundamiseks ja seletuskirja punkti 4.1 kohaselt on saarte elu- ja majanduskeskkonna säilitamiseks vajalik kiire ja usaldusväärse ühenduse olemasolu saarte ja mandri vahel. Vallavalitsus mõistab, et trassikoridoride reserveering mõjutab ennekõike Muhu (ja Lääneranna) valla maakasutust, kuid leiame, et püsiühenduse osas seisukoha võtmine ei saa olla ainult trassikoridoride asukoha osas asjassepuutuvate kohalike omavalitsuste ja riigi otsustada, vaid maakonnaplaneering väljendab kogu maakonna huvisid, sh Saaremaa valla, kui Saare maakonna suurima omavalitsuse huvisid. Seetõttu oleme seisukohal, et püsiühenduse trassikoridoride osas peaks arvestama ka vallavalitsuse seisukohti. Lisaks toome välja, et seletuskirja punkti 4.1.1 kohaselt analüüsitakse püsiühenduse rajamise otstarbekust järgmises transpordi arengukavas või hiljemalt järgmise üleriigilise planeeringu koostamise raames. Vabariigi Valitsus on 5. jaanuaril 2023. a algatanud uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Kuna uus üleriigiline planeering on hetkel koostamisel, siis leiame, et enne üleriigilise planeeringu lahenduse koostamist ja seal püsiühenduse osas seisukoha võtmist ei peaks maakonnaplaneeringut trassikoridoride reserveeringute osas muutma. 2  Vallavalitsus leiab, et maakonnaplaneeringu eesmärkide täitmiseks – majandusarengut toetava ettevõtlus- ja elukeskkonna kujundamiseks ja saarte elu- ja majanduskeskkonna säilitamiseks –on vajalik kiire ja usaldusväärse ühenduse olemasolu saarte ja mandri vahel, mida võimaldab püsiühenduse loomine. Seega on vallavalitsuse hinnangul püsiühenduse trassikoridoride reserveering osa planeeringu terviklahendusest. Vallavalitsus on teadlik, et maakonnaplaneeringu kehtestamise ajal oli Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu algatamine päevakorral ning 2020. aastal seda Vabariigi Valitsuse poolt ka tehti. Küll aga on fakt, et 2023. aastal otsustas Vabariigi Valitsus eriplaneeringu koostamise lõpetada, tuginedes asjaolule, et riigi rahandusliku seisu tõttu ei ole ette näha riigieelarve lisavahendite eraldamist Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemiseks alates 2024. aastast. Vallavalitsus on seisukohal, et sellest olenemata ei peaks püsiühenduse teemat Saare maakonnaplaneeringus täiesti kajastamata jätma trassikoridoride ala reserveeringu kaotamise näol, kuna ei ole välistatud, et tulevikus tekivad riigil rahalised võimalused nii eriplaneeringu lõpuni viimiseks kui ka püsiühenduse rajamiseks. Tänase teemaplaneeringuga tekitatakse olukord, kus tulevikus on püsiühenduse planeerimine ja rajamine märkimisväärselt keerulisem kui seni. Eeltoodust tulenevalt jätab vallavalitsus teemaplaneeringu PlanS § 85 lg 1 ja § 73 lg 4 alusel kooskõlastamata, kuna vallavalitsuse hinnangul ei ole maakonnaplaneeringu muutmisel teemaplaneeringuga tagatud maakonnaplaneeringu terviklahenduse elluviidavus pärast maakonnaplaneeringu muutmist. Kaarel Tang, abivallavanem Kätlin Kallas 3. Lääneranna Esitasite planeerimisseaduse § 85 lõike 1 alusel kooskõlastamiseks Muhu valla üldplaneeringu Suure väina KOOSKÕLASTATUD Vallavalitsus püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu. 11.03.2025 nr 2025/8- Teemaplaneeringu planeeringuala hõlmab võimaliku püsiühenduse trasside tarbeks üldplaneeringus 1/286-2 reserveeritud territooriumi Kuivastu ja Võiküla külades. Teemaplaneeringu eesmärk on Muhu valla üldplaneeringus käsitletud transpordivõrgustiku muutmine püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride. Teemaplaneeringuga soovitakse eemaldada Muhu valla kehtivast üldplaneeringust Suure väina püsiühenduse trasside reserveering ning teha ettepanek Saare maakonnaplaneeringu muutmiseks selles küsimuses. Teemaplaneeringu koostamine ei välista tulevikus püsiühenduse kavandamist läbi eriplaneeringu ning selle raames koostatava asukohavaliku menetluse. Käesolevaga teatame, et Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu osas täiendus- või muudatusettepanekuid ei ole. 3  Ühtlasi anname teada, et Lääneranna valla üldplaneeringu eelnõu sisaldab ettepanekut Lääne maakonnaplaneeringust 2030+ Suure väina püsiühendusele reserveeritud trassikoridoride eemaldamiseks. Ingvar Saare, vallavanem Margus Källe 4. Transpordiamet Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse KOOSKÕLASTATUD 24.03.2025 trassikoridoride teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering). nr 7.2- Teemaplaneeringuga soovitakse eemaldada Muhu valla kehtivast üldplaneeringust Suure väina 1/25/24989-4 püsiühenduse trasside reserveering ning teha ettepanek Saare maakonnaplaneeringu muutmiseks selles küsimuses. Planeeringualale ei määrata uusi maakasutuse juhtotstarbeid ning kehtima jäävad samad ehitus- ja kasutustingimused nagu Muhu valla üldplaneeringus toodud. Teavitasime 19.07.2023 kirjaga nr 7.2-1/23/13964-2, et meil puuduvad vastuväited üldplaneeringu teemaplaneeringu algatamiseks ja maakonnaplaneeringu muutmise põhjendatud ettepaneku tegemiseks Suure väina püsiühenduse kohta. Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu (lisatud). Marek Lind, juhataja Marje-Ly Rebas 5. Riigi Kaitse- Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kooskõlastab Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse KOOSKÕLASTATUD investeeringute trassikoridoride teemaplaneeringu eelnõu märkusteta. Keskus 31.03.2025 nr 4- Heli Randes, osakonnajuhataja 4/25/43-6 Ene Mägi 6. Maa- ja Esitasite Maa- ja Ruumiametile arvamuse avaldamiseks Suure väina püsiühenduse teemaplaneeringu. KIRJAS ESITATUD Ruumiamet Teemaplaneeringu ala hõlmab võimaliku püsiühenduse trasside tarbeks Muhu valla üldplaneeringus ETTEPANEKUGA ON 09.04.2025 nr (kehtestatud aastal 2022) reserveeritud territooriumi Kuivastu ja Võiküla külas. Planeeringuala suurus on ARVESTATUD NING KÜSITUD 12-1/25/251-3 ligikaudu 78 ha. Teemaplaneeringu eesmärgiks on eemaldada üldplaneeringust Suure väina püsiühenduse KLIIMAMINISTEERIUMI jaoks reserveeritud trassikoridor ning ühtlasi teha püsiühenduse trassikoridori tühistamise osas ettepanek ARVAMUS Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud aastal 2018) muutmiseks. Planeeringualale ei määrata uusi maakasutuse juhtotstarbeid ning kehtima jäävad samad ehitus- ja kasutustingimused, mis üldplaneeringus toodud. Teemaplaneeringu koostamine ei välista tulevikus püsiühenduse kavandamist läbi eriplaneeringu ning selle raames koostatava asukohavaliku menetluse. Tutvunud esitatud materjalidega, märgime, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 23.12.2024 kirjas 14-3/3708-3 tehtud märkustega on arvestatud. Palume teemaplaneeringu lahenduse kohta küsida arvamust 4  ka Kliimaministeeriumilt, kelle ülesandeks Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on liikluskorralduse (sealhulgas liiklus maanteedel ja veeteedel), transpordisüsteemide, liikuvuse ja liikuvusteenuste (sealhulgas transpordivaldkonna taristu ja riigile kuuluvate veesõidukite registris olevad veesõidukid, hanked) planeerimine ja plaanide elluviimine, liiklusohutuse suurendamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Kati Tamtik, peadirektor Raine Viitas 7. Kliima- Kliimaministeerium lähtub selles asjas Planeerimisseaduse § 85 lõikest 2. EI SOOVI ARVAMUST ministeerium AVALDADA 29.04.2025 Ain Tatter Teede- ja raudteeosakonna juhataja 8. Elering AS Käesolevaga edastab Elering AS (edaspidi Elering) seisukohad Muhu valla üldplaneeringu Suure väina KIRJAS POLE VASTATUD 03.04.2025 püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringule. KOOSKÕLASTUSE nr 11- KÜSIMISELE 4/2025/196-2 Planeeringualale ja selle lähedusse jäävad Eleringi poolt hallatavast taristust: • ühistel mastidel 110 kV õhuliinid Võiküla – Orissaare L173 ja Võiküla – Tusti L172; • 110 kV kaabelliin Virtsu – Võiküla L8090; • 35 kV kaabelliinid (3tk) Virtsu – Võiküla L35K51, L35K52 ja L35K53; • Võiküla 110 kV alajaam. Nimetatud objektide puhul tuleb arvestada kaitsevööndiga, kus on piiratud tegutseda. Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud ehitusseadustiku §70 lõike 8 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73. Kõik ristumised Eleringi taristuga ja kaitsevööndis planeeritavad tegevused tuleb kooskõlastada Eleringiga. Olemasolev taristu on kujutatud alloleval joonisel: 5  Joonis 1. Elering AS olemasolev elektrivõrk Planeeringuala ja selle ümbrust puudutavatest võrguarengutest on Eleringil käsil Eesti-Läti neljanda ühenduse planeerimine. Võimalik trassikoridor (Veere-Muriste maa- ja merekaabel) läbib Suure väina püsiühenduse planeeringuala. Eesti-Läti neljanda ühenduse trassikoridoridega saab tutvuda siin: Eesti-Läti 4. elekriühenduse riigi eriplaneeringu kaardirakendus | Riigiplaneering. Eesti-Läti neljanda ühenduse planeeritav valmimisaeg on 2035 aasta. Kristen Tammerand, Elektrisüsteemi analüütik 9. Muinsuskaitse- Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu KOOSKÕLASTATUD amet kooskõlastamine 07.03.2025 Esitasite Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse nr 5-10/677-2 trassikoridoride teemaplaneeringu vastavalt planeerimisseaduse § 85 lõikele 1. Teemaplaneeringu eesmärk on Muhu valla üldplaneeringus käsitletud transpordivõrgustiku muutmine püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride osas ning antud küsimuses ettepaneku tegemine Saare maakonnaplaneeringu 2030+ muutmiseks. Teemaplaneeringuga eemaldatakse Muhu valla kehtivast üldplaneeringust Suure väina püsiühenduse trasside reserveering ning tehakse ettepanek Saare maakonnaplaneeringu muutmiseks selles küsimuses. Planeeringualale ei määrata uusi maakasutuse juhtotstarbeid ning kehtima jäävad samad ehitusja kasutustingimused nagu Muhu valla üldplaneeringus toodud. Teemaplaneeringu planeeringuala hõlmab võimaliku püsiühenduse trasside tarbeks üldplaneeringus reserveeritud territooriumi Kuivastu ja Võiküla külades. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78 ha. 6 Teemaplaneeringuala keskosas paikneb kultuurimälestis Võiküla munakivitee (reg- nr 27286) ja arheoloogiatundlik ala. Trassikoridori eemaldamine soodustab mälestise konserveerimis- ja restaureerimistööde kavandamist pikemas plaanis ning tagab mälestise säilimise ja eksponeerimise sobivas ja toetavas keskkonnas, kinnismälestise vaadeldavuse ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimise ning kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi (sh Võiküla arheoloogiatundlik ala) säilimise. Muinsuskaitseamet kooskõlastab Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu. Liis Koppel, Saaremaa nõunik Kuupäev: 06.05.2025. a 7  MUHU VALLA ÜLDPLANEERINGU SUURE VÄINA PÜSIÜHENDUSE TRASSIKORIDORIDE TEEMAPLANEERING Muhu Vallavalitsus 2025  MUHU VALLA ÜLDPLANEERINGU SUURE VÄINA PÜSIÜHENDUSE TRASSIKORIDORIDE TEEMAPLANEERING ALGATATUD: Muhu Vallavolikogu 15.11.2023 otsusega nr 123 VASTU VÕETUD: Muhu Vallavolikogu 18.06.2025 otsusega nr 223 KEHTESTATUD: Muhu Vallavolikogu 18.12.2025 otsusega nr 17 ÜLE ANTUD: 19.12.2025 TÖÖ NUMBER: 1244 TELLIJA: Muhu Vallavalitsus PROJEKTIJUHT: OÜ Entec Eesti, projektijuht Janne Tekku (ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus nr 176296) OÜ Entec Eesti, Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn telefon 617 7430; e-mail: [email protected] Autoriõigus © OÜ ENTEC EESTI Üldplaneeringu ülesehitus: Muhu Vallavalitsus, Kerttu Kõll, Janne Tekku (OÜ Entec Eesti) Seletuskiri: Muhu Vallavalitsus, Kerttu Kõll, Janne Tekku Joonised: Piret Põllendik  Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering SISUKORD OTSUSED SISUKORD ....................................................................................................................................................................... 4 1 ÜLDOSA ................................................................................................................................................................. 7 1.1 TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA PLANEERITAV ALA .......................................... 7 1.2 PLANEERINGU SIDUSUS TEISTE PLANEERINGUTE JA MUHU VALLA ARENGUDOKUMENTIDEGA ... 8 1.2.1 Saare maakonnaplaneering 2030+ .................................................................................. 9 1.2.2 Muhu valla üldplaneering............................................................................................... 10 1.2.3 Muhu valla arengukava .................................................................................................. 11 1.3 KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD ............................................................................................ 11 2 TEEMAPLANEERINGUALA MÕJUTATAVA KESKKONNA JA KEHTIVA MUHU VALLA ÜLAPLANEERINGU LAHENDUSE KIRJELDUS ........................................................................................... 13 2.1 ASUSTUS JA MAAKASUTUS........................................................................................................ 13 2.2 KULTUURIMÄLESTISED JA ARHEOLOOGIATUNDLIKUD ALAD .................................................... 13 2.3 LOODUSKAITSELISED PIIRANGUD .............................................................................................. 14 2.4 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD. ILUSA VAATEGA ALA. ................................................................ 16 2.5 ROHELINE VÕRGUSTIK .............................................................................................................. 17 2.6 VÄÄRTUSLIKUD JA KOHALIKU TÄHTSUSEGA PÕLLUMAJANDUSMAAD....................................... 17 3 PLANEERINGULAHENDUS ........................................................................................................................ 18 3.1 MUUDATUSE EESMÄRK JA TAUST.............................................................................................. 18 3.1.1 Trassialternatiivide kaalumine ja põhjendused .............................................................. 18 3.2 KEHTIVA MUHU VALLA ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSTE LOETELU ......................................... 21 3.3 ÜLDPLANEERINGUS TEHTAVA MUUDATUSE MAJANDUSLIKE, KULTUURILISTE, SOTSIAALSETE JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVATE MÕJUDE ANALÜÜS .................................................................. 22 3.4 MÕJUD LOODUSKESKKONNALE................................................................................................. 22 3.5 KULTUURILISED MÕJUD ............................................................................................................ 23 3.6 MAJANDUSLIKUD JA SOTSIAALSED MÕJUD................................................................................ 23 4 SAARE MAAKONNAPLANEERINGU 2030+ MUUTMISE ETTEPANEK ................................... 25 5 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................................................... 27 JOONISED: JOONIS 1. PÕHIJOONIS M 1:10 000 MENETLUSDOKUMENDID KOOSKÕLASTUSED 4  Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering EESSÕNA Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu eesmärgiks on eemaldada Muhu valla kehtivas üldplaneeringus Suure väina püsiühenduse trasside reserveering Muhumaa ja mandri vahel ning muuta seletuskirjas ptk 6.7.6 toodud püsiühenduse trassi koridorides paikneva ala tingimusi. Muhu valla üldplaneeringuga1 on Kuivastu ja Võiküla külades reserveeritud võimaliku Suure väina püsiühenduse trassi koridoride põhimõttelised asukohad maismaal ning sätestatud tingimused nimetatud alade kasutamiseks. Esmakordselt reserveeriti püsiühenduse trassikoridorid eelmises Muhu valla üldplaneeringus2 Maanteeameti palvel3. Reserveering seati tingimusel, et kuna üldplaneeringu kehtestamise ajaks ei olnud lõplikult otsustatud ühegi konkreetse variandi kasuks, siis peale seda kui trassivalik selgub, oleks jäänud kehtivaks reserveering vaid valitud trassikoridoril. Tänaseks on reserveeritud trassidest tulenevad kitsendused olnud maaüksustel 15 aastat, kuid trassivaliku osas ei ole senini otsust tehtud. Vabariigi Valitsus küll algatas 2020. aastal Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise4,, kuid 2023. aastal eriplaneeringu ja KSH koostamine lõpetati5. Planeeringu koostamine lõpetati, kuna planeeringu koostamise korraldaja eelarves puudusid vahendid eriplaneeringu koostamiseks ning ettenähtavas tulevikus ei nähtud võimalust eraldada planeeringu koostamise korraldajale eelarvelisi vahendeid. Suure väina püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt ning võimaliku püsiühenduse parim asukoht tuleb leida uue koostatava riigi eriplaneeringu asukohavaliku menetluse kaudu. Muhu valla üldplaneeringu koostamisel ei ole parima asukoha valiku menetlust läbi viidud, seatud piirangud maakasutusele ei ole põhjendatud ning asetavad piirangutega hõlmatud maade omanikud võrreldes teiste piirkonna maaomanikega ebavõrdsesse olukorda. Tulenevalt eelnevast algatas Muhu Vallavolikogu Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu6 eesmärgiga eemaldada üldplaneeringust püsiühenduse trasside reserveering koos seotud tingimustega. Käesolev Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest, milles toodu on kehtestatava planeeringu kui haldusakti osad. 1 Kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15.06.2022. a otsusega nr 48 „Muhu valla üldplaneeringu kehtestamine“ 2 Kehtestatud Muhu Vallavolikogu 17.10.2008. a määrusega nr 29 „Muhu valla üldplaneering aastani 2017“ 3 Maanteeameti 11.09.2006. a kiri nr 11.3-2/1220-2. Täna Transpordiamet. 4 Vabariigi Valitsuse 18.06.2020. a korraldus nr 213 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ 5 Vabariigi Valitsuse 11.05.2023. a korraldus nr 129 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“ 6 Muhu Vallavolikogu 15.11.2023. a otsus nr 123 „Muhu valla üldplaneeringu teemaplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“ 5 Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering Üldplaneeringu joonistel on toodud õigusaktidega kindlaks määratud maa- ja veealade kasutamise piirangud 2024. aasta seisuga, mis on olemasolevaks taustinformatsiooniks ja mida pole üldplaneeringuga leevendatud või täiendavalt piiratud. Teemaplaneeringu joonistel taustainfona kajastatud kitsendused võivad ajas muutuda. Vastava seadusandluse muutumisel tuleb kitsenduste määramisel lähtuda kehtivast õigusaktist. Kitsendusi põhjustavad objektid koos kitsenduste ulatusega on leitavad Maa-ameti kaardirakendusest. Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu koostamise korraldaja on Muhu Vallavalitsus. Planeeringu koostamisel konsulteeris valda OÜ Entec Eesti. Üldplaneeringu koostamisega tegeles töögrupp koosseisus: Pille Tamm Muhu valla maa- ja planeeringuspetsialist; Janne Tekku OÜ Entec Eesti projektijuht (Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistuse nr 176296) Kerttu Kõll OÜ Sfäär Planeeringud abi-projektijuht, maastikuarhitekt-planeerija (Volitatud maastiku- arhitekt ekspert tase 8, kutsetunnistuse nr 167508); Piret Põllendik OÜ Sfäär Planeeringud maastikuarhitekt-planeerija. 6  Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering 1 ÜLDOSA 1.1 Teemaplaneeringu koostamise eesmärk ja planeeritav ala Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu eesmärgiks on eemaldada Muhu valla kehtivas üldplaneeringus Suure väina püsiühenduse trasside reserveering Muhumaa ja mandri vahel ning muuta üldplaneeringu seletuskirjas ptk 6.7.6 toodud püsiühenduse trassi koridorides paikneva ala tingimusi. Samuti on eesmärgiks teha ettepanek Saare maakonnaplaneeringu muutmiseks selles küsimuses (vt ptk 4). Teemaplaneeringu koostamise tulemusena soovitakse loobuda üldplaneeringus konkreetsete trassi-koridoride alade reserveerimisest. Planeeringualale ei määrata uusi maakasutuse juhtotstarbeid ning kehtima jäävad samad ehitus- ja kasutustingimused nagu Muhu valla üldplaneeringus toodud. Teemaplaneeringu koostamine ei välista tulevikus püsiühenduse kavandamist läbi eriplaneeringu ning selle raames koostatava asukoha-valiku menetluse. Joonis 1. Teemaplaneeringu planeeringuala. 7  Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering Teemaplaneeringu planeeringuala hõlmab võimaliku püsiühenduse trasside tarbeks üldplaneeringus reserveeritud territooriumi Kuivastu ja Võiküla külades ning on esitatud Joonis 1. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78 ha. 1.2 Planeeringu sidusus teiste planeeringute ja Muhu valla arengudokumentidega Püsiühenduse rajamise temaatikat on pealiskaudselt käsitletud mitmetes strateegilistes dokumentides. Üleriigilises planeeringus EESTI 20307+ on mainitud, et Saare maakonna ligipääsetavuse parendamiseks võib riik teha otsuse rajada püsiühenduse üle Suure väina, mis lühendaks maanteesõidukite ülesõiduaega. Eesti mereala planeeringus8 viidatakse püsiühenduse kavandamiseks algatatud, kuid tänaseks lõpetatud riigi eriplaneeringule9. Mereala planeeringus on välja toodud, et püsiühenduste võimalik rajamine mõjutab oluliselt rannikupiirkondade edasist arengut. Tegemist on olulise ruumilise mõjuga rajatistega, mille elluviimisega kaasneb eeldatavalt oluline mõju elu- ja looduskeskkonnale. Avalduv mõju sõltub suures ulatuses püsiühenduse täpsemast lahendusest (nt sild või tunnel, konkreetne asukoht jne). Arendusprojektid vajavad põhjalikku sisulist käsitlust, asukohapõhiseid uuringuid koos teostatavuse ja tasuvuse analüüsiga. Oluline on ka avalik planeerimisprotsess ühiskondliku kokkuleppeni jõudmiseks. Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamine lõpetati planeerimisseaduse (PlanS) § 29 lõike 1 punkti 3 alusel. Eriplaneeringu koostamine lõpetati eelkõige rahaliste vahendite puudumise tõttu, mitte aga sisuliste kaalutluste alusel, mistõttu ei ole välistatud, et tulevikus uuesti samasisulist eriplaneeringut koostama asutakse. Püsiühenduse kavandamiseks on õige planeeringuliik riigi eriplaneering. PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks. PlanS § 27 lg 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lg-s 1 nimetatud tingimustele. PlanS § 6 p 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Suure väina püsiühendus on olulise ruumilise mõjuga ehitis eelkõige seetõttu, et püsiühendusest tingituna muutuvad transpordivood ja külastajate hulk ning kavandataval püsiühendusel on visuaalne mõju. Nimetatud mõjud ulatuvad ulatuslikule territooriumile. Suure väina püsiühenduse asukohavaliku ja toimimise osas on riiklik ja võimalik rahvusvaheline huvi. Suur riiklik huvi Suure väina püsiühenduse vastu seisneb vajaduses tagada Saare maakonnale toimiv ja turvaline ligipääs aga ka selles, et ehitisega võib kaasneda oluline negatiivne mõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh merekeskkonnale, Natura aladele jt piirkonna loodusväärtustele. 7 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012 korraldusega nr 368. 8 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 korraldusega nr 146. 9 Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneering. Algatatud Vabariigi Valitsuse 18.06.2020 korraldusega nr 213, tänaseks on planeeringu koostamine Vabariigi Valitsuse 11. mai 2023 korraldusega nr 129 lõpetatud 8  Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering Võimalik rahvusvaheline huvi Suure väina püsiühenduse vastu on seotud piiriülese mõju hindamise juhtumiga, kuhu tuleb kaasata naaberriigid ning kavandatav tegevus võib mõjutada väljasuremisohus oleva ja HELCOM-i punasesse nimekirja kantud loomaliigi (viigerhüljes, Pusa hispida) elupaikasid ja liikumisteid. Riigi eriplaneeringu koostamise oluliseks etapiks on asukoha eelvaliku tegemine. Asukoha eelvalik on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel. Planeerimisseaduses on sätestatud eelvaliku tegemise menetluskord. Maakonnaplaneeringu ning üldplaneeringu koostamisel ei ole läbi viidud asukoha eelvaliku menetlust ning eriplaneeringu koostamisel ei pea lähtuma üldplaneeringus kinnitatud trassialternatiividest. Lähtuvalt eelnevast ei mõjuta teemaplaneeringu kehtestamine ja selle kaudu Muhu valla üldplaneeringu muutmine märkimisväärselt võimaliku eriplaneeringu koostamist. 1.2.1 Saare maakonnaplaneering 2030+10 Vastavalt PlanS § 56 lg 1 p 2 on üheks maakonnaplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku ja muu taristu, sealhulgas riigimaanteede, avaliku raudtee, veeteede, lennuväljade ja sadamate võimaliku asukoha määramine. Võimaliku Suure väina püsiühenduse rajamiseks on Saare maakonnaplaneeringus määratletud püsiühenduse trassikoridoride maismaa-osa põhimõttelised asukohad Muhu saarel Kuivastu ja Võiküla külades. Trassid on määratletud "Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava”11 alusel. Koridoride põhimõtteliseks laiuseks on 100 m v.a lõunapoolsema trassi lõunapoolsemal lõigul, mille laiuseks on 300 m võimaldamaks tunneli rajamist. Maakonnaplaneeringuga on sätestatud püsiühenduse trasside ala kasutamise põhimõtted:  Püsiühenduse trasside alal säilib kehtiva üldplaneeringu kohane maakasutus koos sellel lubatud tegevustega kuni püsiühenduse täpsema asukoha määramiseni.  Üldplaneeringus mittekajastuvate teede, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramisel püsiühenduse trasside alal teeb omavalitsus koostööd Maanteeametiga.  Üldplaneeringuga seatakse kasutus- ja ehitustingimused sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, millega välditakse ulatuslikke investeeringuid püsiühenduse trasside aladele. Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et püsiühenduse rajamise otstarbekust analüüsitakse järgmises transpordi arengukavas või hiljemalt järgmise üleriigilise planeeringu koostamise raames. Arenguvajaduste täpsustumisel koostatakse maakonnaplaneeringu jätkutegevusena riigi eriplaneering. Riigi eriplaneeringuga teostatakse asukohavalik ning määratakse püsiühenduse täpne asukoht Saare ja Lääne maakonna piirnevas sisemeres. Käesolev teemaplaneering teeb ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks (vt ptk 4). Käesoleva teemaplaneeringuga tehakse ettepanek jätta 10 Kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 „Saare maakonnaplaneering 2030+“; 11 Vabariigi Valitsuse 10.03.2006 korralduse nr 170 alusel koostatud „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava“, mida pole tänaseni kehtestatud. 9  Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering maakonnaplaneeringust välja püsiühenduse trassikoridoride maismaa-osa põhimõtteliste asukohtade määramine ning trasside ala kasutamise põhimõtted. Kuna püsiühenduse rajamine on riigi eriplaneeringu ülesanne ning eriplaneeringu koostamisel viiakse läbi asukoha eelvalik, mille tulemusel võib eelistatuim asukoht paikneda ka mujal kui maakonnaplaneeringus paika pandud trassikoridoridel, ei takista maakonnaplaneeringu muutmine püsiühendust puudutavas osas tulevikus võimaliku riigi eriplaneeringu elluviimist. 1.2.2 Muhu valla üldplaneering12 Vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 1 on üheks üldplaneeringu ülesandeks määrata transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, sadamate ning väikesadamate üldised asukohad ja nendest tekkivad kitsendused. Võimaliku Suure väina püsiühenduse rajamiseks on üldplaneeringuga määratud püsiühenduse trassi koridoride maismaa osa põhimõttelised asukohad Kuivastu ja Võiküla külades. Trassi koridoride põhimõtteliseks laiuseks on 100 m, välja arvatud lõunapoolsema trassi lõunapoolsemal lõigul, mille laiuseks on 300 m, et võimaldada tunneli rajamist. Üldplaneeringuga on sätestatud püsiühenduse trassi koridorides paikneva ala kasutamise põhimõtted:  Püsiühenduse trassi koridori alal säilib üldplaneeringu kohane maakasutus koos sellel lubatud tegevustega kuni püsiühenduse täpsema asukoha määramiseni.  Uute hoonete ja rajatiste ehitamine on lubatud olemasoleval hoonestatud õuemaal.  Säilitada tuleb maa senine sihtotstarve.  Üldplaneeringus mittekajastuvate teede, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine püsiühenduse trassi koridoride alal toimub koostöös Transpordiametiga. Üldplaneeringus on välja toodud, et püsiühenduse asukoht määratakse riigi eriplaneeringuga peale arenguvajaduste täpsustumist. Riigi eriplaneeringuga teostatakse asukohavalik ning määratakse püsiühenduse täpne asukoht. Üldplaneeringuga määratud püsiühenduse trassi koridorid kehtivad kuni asukohavaliku teostamiseni, pärast trassivalikut jääb kehtivaks vaid valitud koridor. Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu eesmärgiks on eemaldada Muhu valla kehtivas üldplaneeringus Suure väina püsiühenduse trasside reserveering Muhumaa ja mandri vahel ning tühistada püsiühenduse trassi koridoridele seatud ala kasutamise põhimõtted (vt ptk 3.2 Kehtiva Muhu valla üldplaneeringu muudatuste loetelu). Üldplaneeringus trassikoridoride reserveerimisest loobumine ei tähenda, et tulevikus ei oleks võimalik eriplaneeringu alusel püsiühendust rajada. Eriplaneeringu koostamisel viiakse läbi asukohavaliku menetlus, mille käigus leitakse parim asukoht, sealhulgas puudub kohustus lähtuda üldplaneeringus määratud trassikoridoridest. 12 kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 48 10  Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering Käesoleva teemaplaneeringuga ei määrata praeguste püsiühenduse trasside alale uusi maakasutuse juhtotstarbeid ega muid täiendavaid maakasutus- ja ehitustingimusi vaid eemaldatakse üksnes Suure väina püsiühenduse trasside reserveering, tühistatakse püsiühenduse trassi koridoridele seatud ala kasutamise põhimõtted ja värskendatakse taustaandmeid: Maa-ameti aluskaarti ja seadustest tulenevaid piiranguid. See muudatus ei ole Muhu valla üldplaneeringu kui terviku kontekstis oluline, kuna kehtiv üldplaneering on oma sisult kompleksne ja mahukas dokument ning võrreldes ülejäänud Muhu valla üldplaneeringu maakasutuse juhtfunktsioonide ja selles toodud maakasutus- ja ehitustingimustega on tegemist väikese muudatusega, mis tuleneb valla enda soovist. Edasine maakasutus- ja ehitustegevus teemaplaneeringualal lähtub Muhu valla üldplaneeringus toodud tingimustest. 1.2.3 Muhu valla arengukava Hetkel kehtivas Muhu valla arengukavas13 ei ole Suure väina püsiühendusega seoses strateegilisi eesmärke püstitatud. Arengukava lisas, kus antakse ülevaade hetkeolukorrast, on välja toodud, et algatatud on teemaplaneering trassikoridoride piirangute tühistamiseks. Seega teemaplaneeringus püsiühenduse trassikoridoride eemaldamine ei ole otseselt vastuolus Muhu valla arengukavas toodud tingimustega, kuna võimalus rajada püsiühendus läbi riigi eriplaneeringu tulevikus jääb endiselt alles. 1.3 Kehtivad detailplaneeringud Võiküla Vahtra ja Haaviku katastriüksuste detailplaneering14 Võiküla Vahtra ja Haaviku katastriüksuste detailplaneeringu ala kattub osaliselt teemaplaneeringu alaga. Detailplaneeringu eesmärgiks on maa-alale päikesepargi ja selle toimimiseks vajalike ehitiste rajamine ning maa sihtotstarbe muutmine tootmismaaks. Detailplaneering on ellu viidud ning päikesepargile on väljastatud kasutusload. Päikesepark kavandati osaliselt üldplaneeringuga reserveeritud püsiühenduse trassikoridori, mistõttu lepiti detailplaneeringu menetluse käigus kokku, et püsiühenduse elluviimise korral detailplaneeringuga hõlmatud alal on arendajal kohustus oma kuludega päikeseelektrijaam ümber tõsta või likvideerida. Teemaplaneeringu elluviimine ei mõjuta kehtivat detailplaneeringu lahendust ja on pigem soodne, kuna see ei sea piiranguid detailplaneeringuga kavandatud päikesepargi käitlemisele. Detailplaneeringu eesmärgiks on maa-alale päikesepargi ja selle toimimiseks vajalike ehitiste rajamine ning maa sihtotstarbe muutmine tootmismaaks, milles ehitustööd on juba ellu viidud. 13 kinnitatud Muhu Vallavolikogu 19.06.2024. a määrusega nr 43 14 kehtestatud Muhu Vallavalitsuse 28.08.2020. a korraldusega nr 184 11 Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering Kuivastu küla Merevälja katastriüksuse detailplaneering15 Kuivastu küla Merevälja katastriüksuse detailplaneeringu ala kattub väikeses osas teemaplaneeringu alaga. Detailplaneeringu eesmärgiks on suvila ja abihoone rajamine ning selle võimaldamiseks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Teemaplaneeringu alale ei ole detailplaneeringuga hooneid ega rajatisi kavandatud. Teemaplaneeringu elluviimine ei mõjuta kehtivat detailplaneeringu lahendust. 15 kehtestatud Muhu Vallavolikogu 21.08.2024. a otsusega nr 159 12  Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering 2 TEEMAPLANEERINGUALA MÕJUTATAVA KESKKONNA JA KEHTIVA MUHU VALLA ÜLAPLANEERINGU LAHENDUSE KIRJELDUS Käesolevas peatükis tuuakse ülevaade teemaplaneeringualale jääva ala asustusest, taustinformatsioonist ja kehtiva Muhu valla üldplaneeringu lahendusest teemaplaneeringualal. 2.1 Asustus ja maakasutus Suure väina püsiühenduse trassikoridoride alad paiknevad Muhu valla ida- ja kaguosas, Kuivastu ja Võiküla külades. Hoonestatud alasid teemaplaneeringu alal ei paikne, alale jäävad valdavalt metsa-, põllu- ja rohumaad ning planeeringuala ulatub mereni. Planeeringuala läbib põhjaosas lõiguti riigitee 10 Risti–Virtsu–Kuivastu– Kuressaare tee ning keskosas kohalik tee -Kuivastu-Võiküla tee. Võiküla munakivitee on tunnistatud mälestiseks ( reg nr 27286). 2.2 Kultuurimälestised ja arheoloogiatundlikud alad Teemaplaneeringuala keskosas paikneb väike lõik Võiküla munakiviteest (kultuurimälestis reg nr 27286). Vahetult enne Kuivastu sadamat Risti–Virtsu– Kuivastu–Kuressaare maanteelt alguse saav sirge munakivitee (3 km, tee kogulaius 8 m) viib Võikülasse ja sealt edasi, tehes täisnurkse pöörde, Järve suurtükipatarei kaitsevallideni (2 km). Munakivitee on ehitatud vahetult enne I Maailmasõda relvastuse transportimiseks16. Joonis 2. Võiküla munakivitee paiknemine teemaplaneeringu alal. 16 Andmed: Kultuurimälestiste riiklik register, link egister.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=27286, 17.10.2024 13  Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering Muhu valla kehtivas üldplaneeringus on käsitletud kultuurimälestiste säilimist ja nende vaadeldavuse tagamist ptk 6.2.1. Muinsuskaitseamet on alustanud võimalike arheoloogiliselt tundlike alade analüüsimist ja kaardistamist prognoosiva meetodina, et vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevuse kavandamisel. Muinsuskaitseamet on Muhu Vallavalitsusele edastanud arheoloogiatundlike alade kihi ning teemaplaneeringu alal kajastatakse seda taustinfona. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edaspidi on kavas arheoloogia-tundlike alade asjakohast infot kajastada loodavas Muinsuskaitseameti veebirakenduses. Joonis 3 Vaade Võiküla territooriumil paiknevale arheoloogiatundlikule alale, millest jääb teemaplaneeringu alale väike osa. 2.3 Looduskaitselised piirangud Teemaplaneeringu ala kattub vähesel määral Väinamere hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku aladega (planeeringualasse jääva mereala ja vähesel määral vahetult merega piirneva rannikuala ulatuses). Väinamere linnu- ja Väinamere loodusala, mis on siseriikliku kaitse all Väinamere hoiualana asuvad planeeringualast valdavas ulatuses 300-500 m kaugusel, vaid kitsal mereäärsel alal ning planeeringualasse hõlmatud merealal kattub planeeringuala Väinamere hoiualaga. Teemaplaneeringuala põhjaosas paikneb Natura elupaigatüüp- lood ehk alvarid 6280*. Lood ehk alvarid katavad väga õhukese mullakihiga (mõnest kuni paarikümne sentimeetrini) ja tasase pinnamoega paepealseid alasid. Need on enamasti kuivad või väga kuivad kasvukohad. Taimestu on looniitudel tavaliselt hõre ja madal, kuid liigirikas: valitsevad kuivataluvad ja lubjalembesed taimed. Taimkate on kohati 14 Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering mosaiikne: tihedamalt taimestunud lapid tüsedamal mullal vahelduvad hõredamatega õhukesel mullal. Joonis 4. Vaade teemaplaneeringuala põhjaosas paiknevale Natura elupaigatüübile lood ehk alvarid 6280*. 15  Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering Joonis 5. Lähivaade teemaplaneeringuala põhjaosas paiknevale Natura elupaigatüübile lood ehk alvarid 6280*. Teemaplaneeringualal ja selle lähiümbruses asub mitmeid kaitsealuste taime- ja loomaliikide leiukohti. 2.4 Väärtuslikud maastikud. Ilusa vaatega ala. Muhu valla üldplaneeringu väärtuslikud maastikud määrati Saare maakonnaplaneeringu 2030+ alusel. Väärtuslike maastike määramisel ei vaadatud maastike tunnuseid ja väärtust selle üksikute kaitstavate elementide kaupa, vaid kaitstes maastikke kui tervikuid. Muhu valla üldplaneeringuga täpsustati maakasutus- ja ehitustingimusi kohalikest oludest tulenevalt. Teemaplaneeringuala jääb suures osas Võiküla väärtuslikule maastikule, mis on kehtivas Muhu valla üldplaneeringus hinnatud nii kultuurilis-ajaloolise ja identiteediväärtusega kui esteetilise ja puhkeväärtusega maastikuks. Väärtuslike maastike maakasutus- ja ehitustingimused on toodud Muhu valla üldplaneeringu seletuskirjas ptk 6.1. Teemaplaneeringu ala lõunaosas on Muhu valla üldplaneeringuga määratud ilusa vaatega ala. Ilusa vaatega aladeks on määratud kaunid ja vaheldusrikkad maastikud, kus teedel liigeldes avanevad ilusad vaated maastikule ning vaated merele või Muhu Maalinnale. Teemaplaneeringualale jääv Võiküla ilusa vaatega ala on kirjeldatud järgmiselt: Võiküla munakiviteel liigeldes avanevad kaunid vaated külasüdant ümbritsevale põllumajandusmaastikule, kadastikule, rannikualale ja merele. Taamal paistab Viirelaid ja majakas. Rannikule on küll ehitatud hoonestust, kuid see ei kahanda ala visuaalset väärtust ja avanevaid vaateid. 16  Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering Kehtivas Muhu valla üldplaneeringus ptk 6.1.1 on toodud, et avatud vaadete säilitamiseks on soovitav alade hooldus, et vältida võsastumist ja metsastumist. Ehitustegevus aladel on üldjuhul välistatud, lubatud on see põhjendatud juhtudel, nt tee rajamine, väljakujunenud ajaloolise asustusmustri ja külamiljööga arvestava üksikelamu ehitamine arvestades ala väärtust, iseloomu ja avanevaid vaateid. Ehitustegevuse planeerimisel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda eksperthinnangut kolmandalt osapoolelt. 2.5 Roheline võrgustik Rohelise võrgustiku planeerimist kehtiva Muhu valla üldplaneeringuga käsitleb üldplaneeringu seletuskiri ptk 6.4. Rohelise võrgustiku kujundamisel Muhu valla üldplaneeringus võeti aluseks Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Üldplaneeringuga täpsustati rohelise võrgustiku piire olemasolevast ja kavandatud maakasutusest (arvestades kehtestatud detailplaneeringute alade paiknemist, üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvet ja paiknemist) ning maakasutustingimusi kohalikest oludest tulenevalt. Rohelise võrgustiku piiride täpsustamisel arvestati kaitstavate liikide elupaikade koondumiskohtade ja kaitstavate alade (Natura 2000 võrgustik jm) ning muude looduslikult väärtuslikumate alade (inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad, niidud jm) paiknemisega. Arvestati kehtestatud detailplaneeringutega kavandatud maakasutuse iseloomu ja alade paiknemist ning sidususe tagamise eesmärgil korrigeeriti vajadusel rohelise võrgustiku struktuurelementide piire. Lisaks arvestati nn sinivõrgustiku paiknemisega, mille tulemusena haarati suur osa mererannast (piiranguvööndi ulatuses ja kohati ka oluliselt laiemalt) rohelise võrgustiku koosseisu. Teemaplaneeringu alale jääb nii rohelise võrgustiku tugiala kui ka koridor.Tingimused rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride säilitamiseks ning sidususe tagamiseks on toodud kehtivas Muhu valla üldplaneeringus ptk 6.4. 2.6 Väärtuslikud ja kohaliku tähtsusega põllumajandusmaad Kehtivas Muhu valla üldplaneeringus määrati väärtuslikud ja kohaliku tähtsusega põllumajandusmaad. Väärtuslikke põllumajandusmaid teemaplaneeringualale ei jää. Teemaplaneeringualale jääb kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa. Kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa määramise esmane eesmärk üldplaneeringus oli toetada saarele omase külamaastiku ja põldude struktuuri säilitamist. Samuti oli oluline tagada nende kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks. Kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa tingimused on toodud kehtivas Muhu valla üldplaneeringus ptk 5.13. 17  Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering 3 PLANEERINGULAHENDUS 3.1 Muudatuse eesmärk ja taust Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu eesmärgiks on eemaldada Muhu valla kehtivas üldplaneeringus Suure väina püsiühenduse trasside reserveering Muhumaa ja mandri vahel ning muuta seletuskirjas ptk 6.7.6 toodud püsiühenduse trassi koridorides paikneva ala tingimusi. Tänaseks on reserveeritud trassidest tulenevad kitsendused olnud maaüksustel 15 aastat, kuid trassivaliku osas ei ole senini otsust tehtud. Vabariigi Valitsus küll algatas 2020. aastal Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise17, kuid 2023. aastal eriplaneeringu ja KSH koostamine lõpetati18. Planeeringu koostamine lõpetati, kuna planeeringu koostamise korraldaja eelarves puudusid vahendid eriplaneeringu koostamiseks ning ettenähtavas tulevikus ei nähtud võimalust eraldada planeeringu koostamise korraldajale eelarvelisi vahendeid. Suure väina püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt ning võimaliku püsiühenduse parim asukoht tuleb leida riigi eriplaneeringu asukohavaliku menetluse kaudu. Üldplaneeringu koostamisel ei ole parima asukoha valiku menetlust läbi viidud, seatud piirangud maakasutusele ei ole põhjendatud ning asetavad piirangutega hõlmatud maade omanikud võrreldes teiste piirkonna maaomanikega ebavõrdsesse olukorda. Tulevikus on püsiühenduse kavandamine riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt, mille parim asukoht leitakse riigi eriplaneeringu asukohavaliku menetluse kaudu. Seetõttu on vallal otstarbekas kustutada hetkel põhjendamata piirangud, et tagada maaomanike võrdne kohtlemine ning jätta püsiühenduse planeerimise vastutus riigile. 3.1.1 Trassialternatiivide kaalumine ja põhjendused Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse teemaplaneeringu eelnõu kohta esitas Saaremaa Vallavalitsus arvamuse, et teemplaneeringuga reserveeritaks vähemalt üks trassikoridori ala. Saaremaa Vallavalitsus tegi ettepaneku, et selleks trassikoridori alaks peaks olema Kuivastu sadamast põhjapoole jääv trassikoridor, mis on uuringute kohaselt potentsiaalselt kõige realiseeritavam. Muhu Vallavalitsus kaalutles alternatiivina ka ühe trassialternatiivi kajastamist teemaplaneeringus, kuid jõudis järeldusele, et trassikoridoride täielik eemaldamine on otstarbekam, lähtudes järgmistest kaalutlustest: 1. Õiglus maaomanike suhtes: Praegused trassikoridorid kehtivad juba enam kui 16 aastat ilma konkreetsete otsusteta nende kasutamise kohta. See on oluliselt takistanud 17 Vabariigi Valitsuse 18.06.2020. a korraldus nr 213 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ 18 Vabariigi Valitsuse 11.05.2023. a korraldus nr 129 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“ 18 Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering maaomanikel oma maade planeerimist ja kasutamist, luues pikaajalist ebakindlust ja ebavõrdsust võrreldes teiste piirkonna maaomanikega. Vabariigi Valitsus on eriplaneeringu koostamise lõpetanud ning koalitsioonileppes kokku leppinud, et tagatakse parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsitakse parandamise võimalusi. Lähiaastatel ei ole kavas Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu koostamisega jätkata, mistõttu on maa kasutuspiirangu säilitamine Muhu valla üldplaneeringus põhjendamatu ning riivab maaomanike õigusi oma vara kasutada. Kui säilitada ainult üks kolmest alternatiivsest variandist, tooks see paratamatult kaasa vajaduse muuta ka maakonnaplaneeringut, mis omakorda looks pooliku ja ebaselge lahenduse. Selline lähenemine ei oleks õiglane ega põhjendatud maaomanikele, kuna säiliksid piirangud, mille otstarbekust ja vajadust ei ole põhjalikult analüüsitud. 2. Riigi eriplaneeringu kohustuslikkus: Võimaliku püsiühenduse rajamine on riiklik prioriteet, mille lahendamiseks ja parima trassikoridori leidmiseks on õige planeeringuliik riigi eriplaneering. PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks. Suur riiklik huvi Suure väina püsiühenduse vastu seisneb vajaduses tagada Saare maakonnale toimiv ja turvaline ligipääs aga ka selles, et ehitisega võib kaasneda oluline negatiivne mõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh merekeskkonnale, Natura aladele jt piirkonna loodusväärtustele. Käesoleva teemaplaneeringuga muudetakse kehtivat üldplaneeringut, et eemaldada kohaliku tasandi trassikoridorid, mis ei ole riigi eriplaneeringu menetlusega kooskõlas. See aitab selgelt eristada kohaliku tasandi otsuseid ja riikliku planeerimise eesmärke, tagades, et tulevased trassikoridorid leitakse vastavalt riigi eriplaneeringu menetlusele. Riigi eriplaneeringu koostamise oluliseks etapiks on asukoha eelvaliku tegemine. Muhu valla üldplaneeringu koostamisel ei ole läbi viidud asukoha eelvaliku menetlust. Riigi eriplaneeringu koostamisel ei pea lähtuma üldplaneeringus kinnitatud trassialternatiividest. Ka tänaseks lõpetatud eriplaneeringu algatamisel rõhutati, et planeeringu koostamisel kaalutakse „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kavas“ välja pakutud trassivariante aga ka protsessi käigus esitatavaid põhjendatud alternatiive. Läbi aegade on arutluse all olnud erinevad trassivariandid ning läbi on viidud mitmeid uuringuid, kuid tervikliku lahenduseni ei ole jõutud. Ka tänaseks lõpetatud riigi eriplaneeringus nähti ette ulatuslike uuringute ja analüüside vajadust. Seega ei ole asjakohane ega ka maaomanike suhtes võrdne kohtlemine reserveerida alasid, millest ükski ei pruugi osutuda valituks. Ala reserveerimine oleks põhjendatud, kui läbi oleks viidud parima asukoha valiku menetlus koos vajalike uuringutega, kuid tänaseks seda tehtud ei ole, mistõttu puudub tegelikult teadmine, milline oleks parim trassikoridor. Ühe alternatiivi eelistamine kohaliku tasandi planeeringuga ilma riikliku otsustusprotsessita võib tekitada ebakõlasid ja vastuolusid maakonna ja riigi huvide vahel. Seetõttu on teemaplaneeringus tehtud otsus trassikoridoride täielikuks eemaldamiseks terviklikum ja põhjendatum lahendus, mis tagab 19 Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering maaomanikele selguse ja õiguskindluse ning jätab riigi eriplaneeringu koostamise käigus piisavalt paindlikkust parima lahenduse leidmiseks. 3. Tulevaste piirangute kompenseerimine: Trassikoridoridesse ehitiste lubamine võib tulevikus riigi eriplaneeringu koostamist keerukamaks muuta ja tekitada vajaduse maaomanikele kompensatsiooni maksmiseks. See on kindlasti lisakohustus riigile, kuid Muhu Vallavalitsus on seisukohal, et see risk on tasakaalustatud võrreldes praeguse piirangu pikaajalise säilitamisega kohaliku tasandi planeeringus, mis ei taga kindlust trassi kasutamise suhtes. 4. Arenguvõimaluste toetamine: Trassikoridoride eemaldamine annab vallale ja piirkonna elanikele rohkem paindlikkust oma maade arendamiseks. Arvestades, et suur osa piirkonnast asub juba erinevate looduskaitseliste ja muinsuskaitseliste piirangute all, ei ole tõenäoline, et trassikoridoride eemaldamine tekitaks ulatuslikku ehitussurvet või looks olukorra, kus püsiühenduse kavandamine võiks seetõttu võimatuks osutuda. Püsiühenduse trasside reserveeringute eemaldamine üldplaneeringust ei tähenda veel seda, et kogu Kuivastu ja Võiküla rannikuala saaks täis ehitada. Trassi reserveeringute eemaldamisel jäävad ülejäänud Muhu valla üldplaneeringust tulenevad maakasutuse põhimõtted ja kitsendused endiselt kehtima. Suur osa seni hoonestamata aladest on ehitustegevuseks sobimatud, paiknedes kas ehituskeeluvööndis, kohaliku tähtsusega põllumajandusmaal või looduslikult elamuehituseks ebasobival alal. Lisaks tuleb järgida ka üldplaneeringu üldist põhimõtet, et uushoonestus peab sobituma olemasolevasse keskkonda ja arvestama külastruktuuriga. Eriti oluline on see rohelise võrgustiku alade puhul. Suur osa põhimaanteest lõuna poole jäävast alast on osa suurest rohelise võrgustiku tugialast, kus hoonestuse rajamine on lubatud külastruktuuri arvestavalt. Valdaval osal sellest alast ei ole ajalooliselt hoonestust olnud ja uushoonestuse rajamist ei toeta külade struktuur. Seega saaks antud piirkonnas hoonestus tekkida vaid vahetult olemasolevate külasüdamete kõrvale, küla loogilise jätkuna. Osaliselt jääks nimetatud alad ka trassikoridoride alasse, kuid eeldatavalt mitte sellises ulatuses, et välistada püsiühenduse rajamise tulevikus. 5. Pikaajaline vaade: Muhu Vallavalitsus on kaalutlenud ja jõudnud järeldusele, et riigi tasandi planeerimisprotsess on paremini varustatud tasakaalustama avalikke ja eraõiguslikke huve, sealhulgas arvestama trassi rajamisega seotud kompensatsioonivajadusi, kui see tulevikus vajalikuks osutub. Kohaliku omavalitsuse tasandil sellist tasakaalu hetkel tagada ei saa. Muhu Vallavalitsus on seisukohal, et seniste trasside alternatiivide määramisel ei ole piisavalt arvestatud olemasoleva asustusega Muhu vallas ega kavandatava püsiühenduse mõjuga piirkonna elanikele. Näiteks käsitleti eriplaneeringus püsiühenduse trassi varianti, kus trassialasse jäi üle kümne majapidamise. Muhu Vallavalitsuse hinnangul tuleb püsiühenduse rajamisel senisest rohkem arvestada olemasoleva asustusega ning seda on võimalik teha läbi eriplaneeringu asukohavaliku menetluse. 20  Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering 3.2 Kehtiva Muhu valla üldplaneeringu muudatuste loetelu Kehtivas Muhu valla üldplaneeringu seletuskirjas käsitleb Suure väina püsiühenduse planeerimist peatükk 6.7.6 Suure väine püsiühendus. Käesolev Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering tühistab järgmised üldplaneeringu tingimused (toodud raamjoone sees kaldkirjas): Võimaliku Suure väina püsiühenduse rajamiseks on üldplaneeringuga määratud püsiühenduse trassi koridoride maismaa osa põhimõttelised asukohad Kuivastu ja Võiküla külades. Trassi koridorid maakonnaplaneeringus on määratletud "Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava” alusel. Trassi koridoride põhimõtteliseks laiuseks on 100 m, välja arvatud lõunapoolsema trassi lõunapoolsemal lõigul, mille laiuseks on 300 m, et võimaldada tunneli rajamist. Püsiühenduse asukoht määratakse riigi eriplaneeringuga peale arenguvajaduste täpsustumist. Riigi eriplaneeringuga teostatakse asukohavalik ning määratakse püsiühenduse täpne asukoht. Üldplaneeringuga määratud püsiühenduse trassi koridorid kehtivad kuni asukohavaliku teostamiseni, pärast trassivalikut jääb kehtivaks vaid valitud koridor. Püsiühenduse trassi koridorides paikneva ala kasutamine: 1. Püsiühenduse trassi koridori alal säilib üldplaneeringu kohane maakasutus koos sellel lubatud tegevustega kuni püsiühenduse täpsema asukoha määramiseni. 2. Uute hoonete ja rajatiste ehitamine on lubatud olemasoleval hoonestatud õuemaal. 3. Säilitada tuleb maa senine sihtotstarve. 4. Üldplaneeringus mittekajastuvate teede, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine püsiühenduse trassi koridoride alal toimub koostöös Transpordiametiga. Kehtiva Muhu valla üldplaneeringu seletuskirja ptk 6.7.6 Suure väina püsiühendus peatükki asendatakse olemasolev tekst uue tekstiga järgmiselt: Suure Väina püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt ning võimaliku püsiühenduse parim asukoht tuleb leida riigi eriplaneeringu asukohavaliku menetluse kaudu. Võimaliku Suure väina püsiühenduse rajamiseks püsiühenduse trassi koridoride maismaa osa põhimõttelisi asukohti üldplaneeringus ei kajastata. Üldplaneeringu Jooniselt 2 - Teed ja tehnovõrgud kustutatakse jooniselt ja tingmärkidest „püsiühenduse trassi ettepanek“ ja „püsiühenduse trassi koridor“. 21  Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering Muhu valla üldplaneeringus lisatakse ka maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek (vt ptk 4). Muudatuste tulemusena eemaldatakse Muhu valla tasandil kehtestatud piirangud, jättes püsiühenduse kavandamise ja asukoha täpsustamise riigi eriplaneeringu vastutusalasse. 3.3 Üldplaneeringus tehtava muudatuse majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude analüüs Käesolev teemaplaneering on tavapärasest strateegilisest dokumendist erinev, sest see ei kavanda uute objektide rajamist ega ulatuslikke muudatusi maakasutuses. Planeeringuga muudetakse vaid kehtivaid Muhu valla üldplaneeringu tingimusi, mistõttu hinnatakse ka teemaplaneeringu võimalikke mõjusid ainult kavandamisstaadiumis ehk „paberil,” mitte reaalse trassikoridori ehitamise/ mitteehitamise või kasutamise tasandil. Seetõttu ei ole eeldatavasti oodata olulist mõju keskkonnale. Kuna planeeringualale uusi maakasutuse juhtotstarbeid ei kavandata, tuleb ala edasisel arendamisel lähtuda üldplaneeringuga sätestatud üldistest põhimõtetest. Üldplaneeringuga kavandatud tegevustega kaasnevaid mõjusid on hinnatud üldplaneeringule koostatud KSH-s ning üldplaneeringuga on seatud vajalikud tingimused ja leevendusmeetmed. Kuna üldplaneeringuga ei ole teemaplaneeringu alale määratud juhtotstarbeid ning ka käesoleva planeeringuga neid ei määrata, on vastavalt Muhu valla üldplaneeringule planeeringualal soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus. 3.4 Mõjud looduskeskkonnale Suure väina püsiühenduse trassikoridoride eemaldamisel võib see avada mitmeid uusi võimalusi elamuarendusele ja maa kasutusele, kuid see muudatus ei tähenda automaatselt olulist ehitussurvet ega looduskeskkonna ulatuslikku muutumist. Kuna kavandatud püsiühenduse trassipiirang on seni piiranud teatud aladele ehitustegevuste võimalusi, siis selle eemaldamine võib osaliselt avada võimalusi elamuarenduseks. Samas on oluline arvestada, et suur osa planeeringualast jääb ka pärast piirangu eemaldamist erinevate keskkondlike ja kultuuriliste piirangute alla, nagu ehituskeeluvöönd, korduva üleujutusega ala, väärtuslik maastik, roheline võrgustik, kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa, muinsuskaitselised ja looduskaitselised piirangud jne. Lisaks ei sobi mitmed alad ehitustegevuseks looduslike omaduste tõttu, näiteks paiknevad teemaplaneeringualal liigniisked metsamaad ja üleujutusalad. Seetõttu ei ole trassikoridori reserveeringu eemaldamisel oodata märkimisväärset ehitusaktiivsuse kasvu ega looduslike alade osakaalu olulist vähenemist. Tuginedes olemasolevatele looduskeskkonna piirangutele ja kohalike ökosüsteemide tundlikkusele, on põhjendatud eeldada, et piirkonna arengu suund ei muutu kardinaalselt, ning looduskeskkonna tasakaal säilib suure tõenäosusega ka edaspidi. Trassipiirangute kadumine loob paindlikkuse olemasolevate elamualade planeerimisel, kuid see toimub valdavalt piirkondades, kus looduskeskkond on kaitstud ja väärtuslike maastike säilitamine tagatud. Seega on muudatus 22  Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering looduskeskkonna jaoks pigem neutraalne ning aitab tasakaalustada maaomanike huvisid ja kohalike looduskoosluste säilimist. 3.5 Kultuurilised mõjud Suure väina püsiühenduse trassikoridori eemaldamine ei too kaasa üksnes võimalikke muutusi maakasutuses, vaid mõjutab mingil määral ka piirkonna kultuuriväärtuste hoidmist ja säilitamist. Võiküla ajalooline munakivitee (vt ptk 2.2), mis kattub osaliselt trassikoridoriga, on oluline osa kohaliku pärandi ja identiteedi säilitamisel. Samuti asub teemaplaneeringu alal Võiküla väärtuslik maastik ja ilusa vaatega ala, mis rikastab piirkonna kultuurilist ja looduskeskkonda. Püsiühenduse trassikoridori eemaldamine annab vallale ja Muinsuskaitseametile suurema kindluse ja paindlikkuse Võiküla muinsuskaitsealuse munakivitee hooldusesse ja säilitamisse panustamisel. Ilma püsiühenduse trassi võimaliku ohuta lähiajal saab vald julgemalt otsustada tee väärtustamise kasuks, näiteks parandada tee hooldust, suurendada selle eksponeerimist ning tõsta esile tee kultuurilist ja ajaloolist tähtsust. Trassipiirangute kadumine võimaldab neid tegevusi planeerida pikaajaliselt ja süvitsi, sest tee säilimist ei ähvarda lähiaastatel võimaliku transpordiühenduse arendustegevus. Samuti toetab see Võiküla unikaalse väärtusliku maastiku ja ajalooliste elementide kaitsmist, võimaldades kohalike elanike ja külastajate jaoks luua mitmekesiseid kultuurikogemusi. Kokkuvõttes avaldab trassikoridori eemaldamine piirkonna kultuurilisele ja ajaloolisele identiteedile pigem positiivset mõju, soodustades nende väärtuste esiletoomist ja tugevdamist. 3.6 Majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud Arvestades asjaolusid, et suur osa planeeringualast jääb erinevate piirangutega alale (ehituskeeluvöönd, väärtuslik maastik, roheline võrgustik, kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa, muinsuskaitselised ja looduskaitselised piirangud jne) või asuvad need ehitustegevuseks ebasoodsal alal (paiguti liigniisked metsamaad, korduva üleujutusega alad) ei ole teemaplaneeringu realiseerimisel püsiühenduse trassikoridori eemaldamisel oodata piirkonda täiendavalt suurt ehitussurvet. Eeldada võib kooskõlas Muhu valla üldplaneeringu reeglitega üksikute, külastruktuuriga kokkusobituvate majapidamiste rajamist või teede ja tehnovõrkude rajamist. Täpsemaid mõjusid saab vajadusel hinnata juba konkreetse ehitussoovi korral. Hetkel ei ole Muhu Vallavalitsusele teada ühtegi konkreetset soovi olemasoleva maakasutuse muutmiseks. Planeeringu elluviimisega kaasneb mõningane positiivne majanduslik mõju planeeringualasse jäävate maaomanike jaoks. Püsiühenduse trasside reserveeringute eemaldamine üldplaneeringust vabastab kinnistud enam kui 15 aastat püsinud maakasutuse piirangust, ning tõstab eeldatavalt kinnistute väärtust. Trassipiirangute kadumine võib suurendada kinnisvara väärtust piirkonnas, kuna maaomanikud saavad potentsiaalselt kasutada oma maad erinevateks arendusteks. Samas ei ole mõju väga laiaulatuslik, kuna endiselt jäävad kehtima üldplaneeringuga seatud muud maakasutus- ja ehitustingimused väärtuslike alade säilitamiseks ja loodus- keskkonnaga arvestamiseks. 23 Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamine lõpetati planeerimisseaduse (PlanS) § 29 lõike 1 punkti 3 alusel. Eriplaneeringu koostamine lõpetati eelkõige rahaliste vahendite puudumise tõttu, mitte aga sisuliste kaalutluste alusel, mistõttu ei ole välistatud, et tulevikus uuesti samasisulist eriplaneeringut koostama asutakse. Võimaliku negatiivse mõjuna võib välja tuua, et Suure väina püsiühenduse trassipiirangu eemaldamine kohaliku tasandi planeeringust ja võimalik uute arendusalade rajamine trassikoridori alale võib tulevikus muuta riigi eriplaneeringu koostamise keerukamaks. Aastate pärast võib osutuda, et riigi eriplaneeringu koostamine on aeganõudvam, kuna osa sobilikust trassikoridori alast on juba täis ehitatud ning seetõttu on keeruline leida sobivaid asukohti uue infrastruktuuri rajamiseks. Sellises olukorras võib tõusta vajadus tulevikus koostatava eriplaneeringuga seatavaid piiranguid maaomanikele kompenseerida. Kompensatsiooni vajadus toob endaga kaasa lisakohustusi riigile, mis võib omakorda tekitada täiendavaid majanduslikke ja halduslikke väljakutseid. Seetõttu on oluline kaaluda neid aspekte juba riigi eriplaneeringu planeerimisprotsessi koostamise algfaasis, et tagada tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng ning vältida tulevikus võimalikke konflikte ja probleeme. Saaremaa Vallavalitsuse ettepanekut reserveerida vähemalt üks trassikoridor, eelistades Kuivastu sadamast põhjapoole jäävat varianti, kaaluti põhjalikult. Muhu Vallavalitsus analüüsis ühe trassialternatiivi säilitamise võimalust, kuid jõudis järeldusele, et trassikoridoride täielik eemaldamine on otstarbekam, arvestades riigi eriplaneeringu koostamise vajadust (sh uuringute koostamist trassalternatiivide valikimiseks), majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid, sealhulgas vajadust vältida maaomanikega seotud võimalikke tulevasi hüvitiskohustusi (vt täpsemalt ptk 3.1.1). Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ei ole Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu elluviimisel oodata otsest mõju taimestikule, loomastikule, veestikule, õhule, kliimale, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku alale, inimese tervisele või keskkonnale, kultuuripärandile ega maakasutusele. Teemaplaneeringu elluviimisega ei kaasne õnnetuste esinemise võimalikkust, puuduvad kumulatiivsed ja piiriülesed mõjud. 24  Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering 4 SAARE MAAKONNAPLANEERINGU 2030+ MUUTMISE ETTEPANEK Kehtivas Saare maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirjas käsitleb Suure väina püsiühenduse planeerimist peatükk 4.1.1 Maanteed. Käesolev Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering teeb ettepaneku tühistada järgmised maakonnaplaneeringu tingimused (toodud raamjoone sees kaldkirjas): Võimaliku Suure väina püsiühenduse rajamiseks on maakonnaplaneeringus määratletud püsiühenduse trassikoridoride maismaa-osa põhimõttelised asukohad Muhu saarel Kuivastu ja Võiküla külades. Trassid on määratletud "Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava” alusel. Koridoride põhimõtteliseks laiuseks on 100 m v.a lõunapoolsema trassi lõunapoolsemal lõigul, mille laiuseks on 300 m võimaldamaks tunneli rajamist. Püsiühenduse trasside ala kasutamise põhimõtted: - Püsiühenduse trasside alal säilib kehtiva üldplaneeringu kohane maakasutus koos sellel lubatud tegevustega kuni püsiühenduse täpsema asukoha määramiseni. - Üldplaneeringus mittekajastuvate teede, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramisel püsiühenduse trasside alal teeb omavalitsus koostööd Maanteeametiga. - Üldplaneeringuga seatakse kasutus- ja ehitustingimused sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, millega välditakse ulatuslikke investeeringuid püsiühenduse trasside aladele. Püsiühenduse rajamise otstarbekust analüüsitakse järgmises transpordi arengukavas või hiljemalt järgmise üleriigilise koostamise raames. Arenguvajaduste täpsustumisel koostatakse maakonnaplaneeringu jätkutegevusena riigi eriplaneering. Riigi eriplaneeringuga teostatakse asukohavalik ning määratakse püsiühenduse täpne asukoht Saare ja Lääne maakonna piirnevas sisemeres. Käesolev teemaplaneering teeb ettepaneku kehtiva Saare maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja ptk 4.1.1 asendada eelpool toodud olemasolev tekst (kasti sees) uue tekstiga järgmiselt: Suure Väina püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt ning võimaliku püsiühenduse parim asukoht tuleb leida riigi eriplaneeringu asukohavaliku menetluse kaudu. Võimaliku Suure väina püsiühenduse rajamiseks püsiühenduse trassi koridoride maismaa osa põhimõttelisi asukohti maakonnaplaneeringus ei kajastata. Lisaks teeb käesolev teemaplaneering ettepaneku eemaldada Saare maakonnaplaneeringu tehniliste võrgustike kaardilt püsiühenduse trassikoridorid. 25 Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering Tulevikus on püsiühenduse kavandamine riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt, mille parim asukoht leitakse riigi asukohavaliku menetluse kaudu. Seetõttu tehakse teemaplaneeringuga ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks selles osas. 26  Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneering 5 KASUTATUD KIRJANDUS 1. XX sajandi väärtusliku arhitektuuri register: http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture). 2. Keskkonnaagentuur: http://register.keskkonnainfo.ee 3. Keskkonnaministeeriumi koduleht: http://www.envir.ee 4. Keskkonnaregistri Avalik Teenus: http://register.keskkonnainfo.ee 5. Saare maakonna planeering 2030+; 6. Maa-amet: http://www.maaamet.ee 7. Transpordiamet: https://www.transpordiamet.ee/ 8. Maastikuhoolduskavad ja maastikuhooldus. 2002. Keskkonnaministeerium; 9. Muinsuskaitseamet: http://www.muinas.ee ; 10. Mälestiste register: http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument 11. Piirnevate omavalitsuste üldplaneeringud. 12. Riigimetsa majandamise keskus: https://www.rmk.ee/ 13. Riiklik teeregister: https://teeregister.riik.ee/mnt/index.do 14. Sepp, K; Jagomägi, J. Roheline võrgustik, 2002. 15. Soovitused üldplaneeringu koostamiseks. Toimetaja Lass, K; Koostanud AS Entec, Tallinn, Keskkonnaministeerium. 2000. a; 16. Statistikaamet. http://www.stat.ee/ 17. Nõustik „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“Rahandusministeerium, mai 2018. 18. Rahandusministeerium, 2015. Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks 19. OÜ Hendrikson & Ko, 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend; 20. OÜ Hendrikson & Ko, 2015. Eesti riigimaanteedevõrgu loomaõnnetuste registri loomine ning liiklusohtlike lõikude selgitamine ; 21. Rahandusministeerium 2019. „Eesti väikeasulate uuring“ 27 Saatja: "Maa- ja planeeringunõunik" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]>, [email protected] Teema: Muhu valla üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamisest teavitamine Kuupäev: 2026-01-26 10:42 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Esitame Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu materjalid (sh kehtestamise otsus ja planeering masinloetaval kujul). Palume viia muudatus sisse ka maakonnaplaneeringusse. Juhul kui on täiendavaid materjale vaja, andke palun teada. Lugupidamisega Pille Tamm maa- ja planeeringuspetsialist Muhu vald | Keskuse, Liiva küla 94701 Tel: +372 453 0680 <mailto:[email protected]> [email protected] | <http://www.muhu.ee/> www.muhu.ee MUHU VALLAVALITSUS Maa- ja Ruumiamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 26.04.2026 nr 7-3/59 Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse teemaplaneeringu kehtestamine Lähtuvalt planeerimisseaduse § 91 lg 5 p 4 kohaselt teavitame Teid, et Muhu Vallavolikogu kehtestas 18.12.2025. a otsusega nr 17 Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering). Teemaplaneeringu planeeringuala hõlmab võimaliku püsiühenduse trasside tarbeks üldplaneeringus reserveeritud territooriumi Kuivastu ja Võiküla külades (vt lisa 1). Planeeringuala suurus on ligikaudu 78 ha. Teemaplaneeringu eesmärgiks on eemaldada Muhu valla kehtivast üldplaneeringust Suure väina püsiühenduse trasside reserveering ning teha ettepanek Saare maakonnaplaneeringu muutmiseks selles küsimuses. Teemaplaneeringu koostamise tulemusel loobutakse üldplaneeringus konkreetsete trassikoridoride alade reserveerimisest. Planeeringualale ei määrata uusi maakasutuse juhtotstarbeid ning kehtima jäävad samad ehitus- ja kasutustingimused nagu Muhu valla üldplaneeringus toodud. Kuna püsiühendust ei ole hakatud rajama, kaasnevad muudatused vaid strateegilistes dokumentides ning olemasoleva olukorraga võrreldes planeeringuga midagi uut ei kavandata. Reserveeritud trassikoridoride eemaldamisel üldplaneeringust kaotatakse vastav maakasutuse kitsendus, mis võib osaliselt avada võimalusi elamuarenduseks. Suurel osal planeeringualast jäävad ka pärast piirangu eemaldamist kehtima erinevad piirangud, nagu ehituskeeluvöönd, korduva üleujutusega ala, väärtuslik maastik, roheline võrgustik, kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa ning muinsuskaitselised ja looduskaitselised piirangud. Samuti ei sobi mitmed alad ehitustegevuseks looduslike omaduste tõttu, näiteks paiknevad teemaplaneeringualal liigniisked metsamaad ja üleujutatavad alad. Seetõttu ei ole trassikoridori reserveeringu eemaldamisel oodata märkimisväärset ehitusaktiivsuse kasvu ega sellega kaasnevaid olulisi muudatusi võrreldes olemasoleva olukorraga. Suure väina püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt. Teemaplaneeringu koostamine ei välista tulevikus püsiühenduse kavandamist läbi eriplaneeringu ning selle raames koostatava asukohavaliku menetluse. Liiva küla Muhu vald Tel: 453 0672 e-post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710 Kehtestatud planeering koos kehtestamise otsuse ja ruumiandmetega on lisatud käesolevale kirjale. Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek on toodud planeeringu seletuskirja peatükis 4. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Tamm Muhu Vallavalitsuse maa- ja planeeringuspetsialist 453 0680 Liiva küla Muhu vald Tel: 453 0672 e-post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710