Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ ning Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ muutmise määruse eelnõu

Riigikantselei 26.01.2026 nr 2-2/279-1 Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ ning Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ muutmise määruse eelnõu Esitan Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ ning Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) seletuskirja lisa – kooskõlastustabel. Marilin Lutsoja +372 5883 6479, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 19.01.2026 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ ning Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ muutmise määruse eelnõu Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike 5 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 531 lõiget 3 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) ühisel ehitusplatsil tööde tegemise ajaks määratud töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori nimi ja isikukood või selle puudumise korral mitteresidendi kood või sünniaeg, tema tööandja nimi, kui see on erinev peatöövõtjast, samuti tema residendiriik, kodakondsus ja kontaktandmed;“. § 2. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses: „(13) Ehitusplatsil töötavatele isikutele nähtavale kohale peab olema paigutatud järgmine teave: 1) ehitise aadress; 2) peatöövõtja nimi ja aadress; 3) ehitustööde tellija nimi ja aadress; 4) ehitusobjekti eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed; 5) ühisel ehitusplatsil tööde tegemise ajaks määratud koordinaatori nimi ja kontaktandmed; 6) ehitustööde liik; 7) ehitustööde alustamise kuupäev ja eeldatav lõpetamise kuupäev; 8) ühisel ehitusplatsil töötavate peatöövõtja ja alltöövõtja nimed ning vastutavate isikute kontaktandmed. (14) Lõikes 13 nimetatud teave peab olema vastavuses Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 531 kohaselt töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kantud teabega.“; 3) paragrahvi 4 lõike 1 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „§ 2 lõikes 1 nimetatud eelteate esitamist“ sõnadega „maksukorralduse seaduse §-de 2510–2512 alusel andmete esitamist töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse“; 4) paragrahvi 6 lõike 3 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) koordineerima, korraldama ja tagama töötervishoiu- ja tööohutusalaste nõuete täitmist ehitusplatsil; 2) tutvustama tööohutuse plaani ühisel ehitusplatsil töötavatele töötajatele, nende tööandjatele, teenuseosutajatele ja teistele isikutele;“; 5) paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „elule“ sõnadega „või tervisele“; 6) paragrahvi 36 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 7) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks. Kristen Michal Peaminister Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Keit Kasemets Riigisekretär  19.01.2026 Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ ning Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrust nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ ning Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrust nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ (edaspidi ehitustööde määrus). Kehtiva õiguse kohaselt on ehitusettevõtjad, kui tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva, kohustatud vähemalt kolm päeva enne ehitustööde alustamist esitama eelteate Tööinspektsioonile (edaspidi TI) ning lisaks andmed töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse (edaspidi TTKI). Nii TI-le kui ka TTKI-sse esitatavad andmed kattuvad suurel määral. Kuivõrd 2025. aastal on loodud andmevahetus TI töökeskkonna andmekogu ja Maksu- ja Tolliameti TTKI andmekogu vahel andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) kaudu avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel, on TI-l võimalik praegu saada ehituse eelteatisega nõutud andmed otse Maksu- ja Tolliametilt. Seetõttu ei ole enam põhjendatud ettevõtjalt samade andmete eraldi esitamise nõudmine (s.o mh ehituse eelteatisena), mis on TI-le kättesaadavad TTKI kaudu. Muudatusega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja suurendatakse andmete kasutamise tõhusust riigiasutuste vahel. Lisaks täpsustatakse eelnõuga näiteks koordinaatori kohustusi, et tagada töötervishoiu- ja tööohutusalaste nõuete täitmine ehitusplatsil, ning tehakse muid õigusselgust parandavaid muudatusi. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunikud Marilin Lutsoja ([email protected]; 5883 6479), Eneken Sepa (teenistussuhe peatatud) ja Kristina Toomsalu (teenistussuhe peatatud) ning sama osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis (5913 6476; [email protected]). Eelnõu mõjusid on hinnanud Ingel Kadarik (5451 0226; [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõukohase määrusega muudetakse järgmisi määrusi: 1) Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrus nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ (RT I, 12.08.2025, 5); 2) Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ (RT I, 26.02.2021, 21). Eelnõuga on seotud tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimeses sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruse muudatus ja teises ehitustööde määruse muudatused. Eelnõu §-ga 1 ja § 2 punktidega 1–3 ja 7 tehtavad muudatused on seotud TI-le esitatava ehitustööde alustamise eelteate kehtetuks tunnistamisega. 2023. aasta 1. oktoobril jõustus maksukorralduse seaduse muudatus (1. peatükk, 33. jagu), milles sätestati ehitussektori kohustus määrata kindlaks ehitusplatsil viibitud aeg ning töövõtuahel. Selle muudatuse tulemusel on tööandjad kohustatud esitama andmeid TTKI-sse, mida kasutavad Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning TI. Andmeid kasutatakse eelkõige:  välismaalaste üle tehtavaks järelevalveks;  tööjõumaksude tasumise ja kinnipidamise kohustuse täitmise ning käibemaksu tasumise kohustuste täitmise kontrolliks;  töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid puudutavate kohustuste täitmise kontrolliks töökeskkonnas. Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (ehitustööde andmete esitamine) eelnõu seletuskirjas toodi seejuures välja, et järgmises etapis oleks riigi andmekogude ja infosüsteemide automaatse andmevahetuse tagamiseks ning halduskoormuse vähendamiseks ehk andmete ühekordseks esitamiseks riigile tarvis muuta ehitustööde määrust, kuna tekib tehniline võimalus asendada eelteade Maksu- ja Tolliametile esitatava aruandega.1 Seega kui enne 1. oktoobrit 2023 tuli ehitustööde alustamise eelteade esitada üksnes TI-le, siis kehtiva õiguse kohaselt on ehitusettevõtjad kohustatud: 1) esitama TI-le ehitustööde alustamise eelteate kolm tööpäeva enne ehitustööde alustamist; 2) esitama TTKI-sse andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta. Kriteeriumid, mille alusel tuleb andmed TTKI-sse ja TI-le esitada, on samad: andmed tuleb esitada, kui ehitustööde kestus ületab 30 tööpäeva ja ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või tööde eeldatav maht ületab 500 inimtööpäeva. Samuti kattub enamik TTKI-sse ja TI- le esitavaid andmeid. Selleks, et vältida samasisuliste andmete korduvat esitamist, on TTKI ja TI andmekogu vahel loodud andmevahetus X-tee kaudu. Alates 2025. aasta sügisest saab TI ehitustööde alustamise kohta vajaliku teabe otse TTKI andmekogust ning tööandjalt pole enam vaja lisaandmeid küsida. Ehitustööde määruse muutmine 1 Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (ehitustööde andmete esitamine) eelnõu seletuskiri, lk 20. https://www.riigikogu.ee/download/47af8b7c-5c36-43ba-80db-f6d5863353ec. Eelnõukohase määrusega tehtavate muudatustega kaotatakse ära kohustus esitada TI-le eelteade, kuivõrd samasisulised andmed juba esitatakse TTKI kaudu ning 2025. aastal on loodud andmevahetus TI töökeskkonna andmekogu ja TTKI vahel X-tee kaudu (eelnõu § 2 punktid 1 ja 7). Andmevahetus võimaldab TI-l saada vajalikud andmed otse TTKI-st, ilma et ehitusettevõtja peaks neid talle eraldi esitama. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse § 3 lõikega 13, mille kohaselt peab maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 3 punktide 1–3 ja 5–71 ja lõike 4 alusel esitatud teave olema paigutatud ehitusplatsil töötavatele isikutele nähtavale kohale.2 Tegemist on tehnilise muudatusega, mille eesmärk on säilitada kehtivas ehitustööde määruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõue, mis tuleb nõukogu direktiivist 92/57/EMÜ, mille kohaselt peab eelteates esitatud info olema paigutatud ehitusplatsil tööd tegevatele isikutele nähtavale kohale. Lisaks on täienduse eesmärk viia nõue kooskõlla ehitustööde määruses tehtavate teiste muudatustega, kuivõrd selle § 2 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus ei too ehitusettevõtjale kaasa uusi kohustusi, kuid tagab, et oluline teave, mis on seotud ehitusplatsil tehtavate tööde ja seal viibivate isikutega, oleks jätkuvalt kättesaadav ja nähtav kõigile ehitusplatsil viibivatele töötajatele. Punktides 5 ja 8 nõutud infot tuleb kättesaadavaks teha juhul kui tegemist on ühise ehitusplatsiga. Ehitustööde määruse § 2 lõike 3 ja nõukogu direktiivi 92/57/EMÜ kohaselt tuleb ehitusplatsil töötavatele isikutele nähtavale kohale paigutada teave töötajate planeeritud maksimumarvu kohta. Edaspidi ei esita ehitusettevõtja TTKI-sse otseselt seda konkreetset näitajat, vaid edastab TTKI-sse üks kord päevas iga isiku eelmisel päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja ning kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga isiku eelneval perioodil ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise kellaaja (maksukohustuslaste registri põhimääruse § 531 lõige 8 punktid 1 ja 2). Selle teabe põhjal saab TI märksa täpsema ülevaate objektil viibivate töötajate tegelikust arvust, mis on järelevalve seisukohalt olulisem. Seetõttu ei ole nimetatud andmeid vaja ehitusplatsil töötajatele nähtavale kohale riputada, kuna nimetatud andmete peamine eesmärk on toetada järelevalvet, mitte töötajate teavitamist. Lisaks eelöeldule tuleb ehitustööde määruse § 2 lõike 3 ja nõukogu direktiivi 92/57/EMÜ kohaselt ehitusplatsil töötavatele isikutele nähtavale kohale paigutada ka teave andmete edastamise kuupäeva kohta. Edaspidi ei sisesta ehitusettevõtja kuupäeva eraldi TTKI-sse ega riputa seda ehitusplatsil töötavatele isikutele nähtavale kohale, sest andmete sisestamise logid on TTKI süsteemis nähtavad ja kuupäeva on võimalik sealt hõlpsasti tuvastada, kui objekt on läinud registreeritud staatusesse. Kuupäeva eraldi sisestamine ei ole eesmärgipärane ja selle kuvamine ehitusplatsil ei ole samuti esmatähtis, kuivõrd info andmete esitamise kuupäeva kohta, mis on eeldatavalt ka tõesem, on juba TTKI süsteemis. Lisaks tehakse tehniline muudatus ehitustööde määruse § 4 lõikes 1, asendades viite ehitustööde määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eelteatele viitega TTKI-sse esitatavatele andmetele (eelnõu § 2 punkt 3). Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et eelnõukohase määrusega tunnistatakse ehitustööde määruse § 2 kehtetuks. Muudatus ei too kaasa sisulisi muudatusi ehitusettevõtjatele õigusaktidest tulenevates kohustustes, vaid tagab normitehnilise selguse ja kooskõla määruses tehtavate muudatustega. 2 Ehitusplatsil töötavatele isikutele nähtavale kohale peab olema paigutatud järgmine teave: ehitise aadress, peatöövõtja nimi ja aadress, ehitise omaniku nimi ja aadress, ehitusplatsi eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed, ühisel ehitusplatsil tööde tegemise ajaks määratud koordinaatori nimi ja kontaktandmed, ehitustööde liik, ehitustööde alustamise kuupäev ja eeldatav lõpetamise kuupäev, ühisel ehitusplatsil töötavate ehitusettevõtjate nimed ja vastutavate isikute kontaktandmed (eelkõige telefoninumber ja e-posti aadress). Maksukohustuslase registri põhimääruse muutmine Maksukohustuslaste registri põhimääruse § 531 lõiget 3 täiendatakse punktiga 71, mille kohaselt peab peatöövõtja esitama vähemalt kolm tööpäeva enne aruandluskohustusega hõlmatud ehitustööde alustamist andmed ühisel ehitusplatsil tööde tegemise ajaks määratud töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori kohta. Esitada tuleb koordinaatori nimi ja isikukood või selle puudumise korral mitteresidendi kood või sünniaeg, tema tööandja, kui see on erinev peatöövõtjast, samuti tema residendiriik, kodakondsus ja kontaktandmed (eelnõu § 1). Kuivõrd nõue töötervishoiu ja tööohutuse koorinaatori andmete esitamise kohta tuleb nõukogu direktiivi 92/57/EMÜ tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel III lisast, mis kehtiva õiguse kohaselt on üle võetud ehitustööde määrusesse, lisatakse vastavasisuline säte maksukohustuslase registri põhimäärusesse. Täiendus on vajalik, kuna eelnõu § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks ehitustööde määruse § 2, mis reguleerib ehitustööde alustamise eelteate, sh koordinaatori andmete esitamist. Andmete esitamine eelnõu määrusena jõustumise järel Alljärgnevalt on kirjeldatud, milliseid andmeid on kehtiva ehitustööde määruse lisa kohaselt ehitusettevõtjad kohustatud TI-le esitama ning milliseid andmeid ja millise määruse alusel nõutakse pärast eelnõukohase määruse jõustumist. Lisaks selgitatakse, milliseid andmeid ja miks edaspidi ei nõuta. Ehitustööde Muudatuste jõustumise järel nõutavad andmed määruse kehtiv lisa Andmed ehitusettevõtja kohta Nimi TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu. Aadress Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 3 punkti 1 kohaselt peab peatöövõtja esitama või kinnitama vähemalt kolm tööpäeva enne aruandluskohustusega ehitustööde alustamist peatöövõtja nime ja registri- või isikukoodi või selle puudumise korral mitteresidendi koodi, samuti residendiriigi, aadressi ning KMKR-i numbri või VAT numbri. Kontaktisik, TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu. telefoninumber Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 3 punkti 7 kohaselt peab peatöövõtja esitama või kinnitama vähemalt kolm tööpäeva enne aruandluskohustusega ehitustööde alustamist ehitusobjekti eest vastutava isiku nime ja isikukoodi või selle puudumise korral mitteresidendi koodi või sünniaja, tema tööandja, kui see on erinev peatöövõtjast, samuti tema residendiriigi, kodakondsuse ja kontaktandmed. Ehitusplatsi nimi ja TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu. täpne aadress Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 3 punkti 2 kohaselt peab peatöövõtja esitama või kinnitama vähemalt kolm tööpäeva enne aruandluskohustusega ehitustööde alustamist ehitise nimetuse, aadressi ja tunnuse. Tööohutuse plaan Muudatuste kohaselt ei küsita enam teavet tööohutuse plaani koostatud (jah, ei koostamise ja asbesti olemasolu kohta ehitises kolm tööpäeva enne vastusevariant) ehitustööde alustamist. TI-l on edaspidi võimalik tööohutuse plaani  Asbesti olemasolu koostamist ja selle sisu ning asbesti olemasolu ehitises kontrollida ehitises (lammutustöö järelevalvemenetluses. Tööohutuse plaani ega asbesti olemasolu korral) (jah, ei kohta käivat infot ei nõua eelteates ka nõukogu direktiiv vastusevariant) 92/57/EMÜ. Ühisel ehitusplatsil TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu. tööde tegemise ajaks töötervishoiu ja Maksukohustuslaste registri põhimääruse § 531 lõikes 3 tehtavate tööohutuse muudatusega lisatakse määruse lõikesse 3 punkt 71, mille kohaselt koordinaator peab peatöövõtja esitama või kinnitama vähemalt kolm tööpäeva määratud (jah/ei enne aruandluskohustusega ehitustööde alustamist ühisel vastusevariant) ehitusplatsil tööde tegemise ajaks määratud töötervishoiu ja Töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori nime ja isikukoodi või selle puudumise tööohutuse korral mitteresidendi koodi või sünniaja, tema tööandja, kui see on koordinaatori nimi ja erinev peatöövõtjast, samuti tema residendiriigi, kodakondsuse ja telefoninumber kontaktandmed. Andmed ehitise omaniku kohta Nimi TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu. Aadress, telefoninumber Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 3 punkti 6 kohaselt peab peatöövõtja esitama või kinnitama vähemalt kolm tööpäeva enne aruandluskohustusega ehitustööde alustamist ehitustööde tellija nime ja registri- või isikukoodi või selle puudumise korral mitteresidendi koodi, samuti tema residendiriigi, aadressi, kontaktandmed ja KMKR-i numbri või VAT numbri. Andmed ehitustööde kohta Kaevamis- või TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu. pinnasetööd, uusehitustööd, Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 3 punkti 3 rekonstrueerimistööd, kohaselt peab peatöövõtja esitama või kinnitama vähemalt kolm remondi- või tööpäeva enne aruandluskohustusega ehitustööde alustamist hooldustööd, ehitustööde liigi3. valmisdetailide monteerimine- demonteerimine, lammutustööd, teedeehitus, vee- ja kanalisatsioonitööd Tööde planeeritud TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu. kestus ehitusplatsil tööpäevades või Seda saab järeldada TTKI-sse esitatavate andmete – ehitustööde eeldatav maht alustamise kuupäev ja ehitustööde eeldatav lõpetamise kuupäev – inimtööpäevades alusel. Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 3 punkti 5 kohaselt peab peatöövõtja esitama või kinnitama vähemalt kolm tööpäeva enne aruandluskohustusega ehitustööde alustamist ehitustööde alustamise kuupäeva ja ehitustööde eeldatava lõpetamise kuupäeva ning ehitustööde lõppemisel tööde tegeliku lõpetamise kuupäeva. 3 Kaevamis- või pinnasetööd, uusehitustööd, rekonstrueerimistööd, remondi- või hooldustööd, valmisdetailide monteerimine-demonteerimine, lammutustööd, teedeehitus, vee- ja kanalisatsioonitööd. Ehitusplatsil Kuigi ehitusettevõtja ei pea ehitusplatsil töötavate isikute töötavate isikute planeeritud maksimumarvu TTKI-sse esitama, on TI-l võimalik planeeritud saada TTKI-st andmed tegelikult objektil viibivate töötajate arvu maksimumarv kohta. TTKI-s kuvatavad andmed ehitustöid tegeva füüsilise isiku kohta on eeldatavalt tõesemad ning järelevalve aspektist kasulikumad kui andmed, mis ehitusettevõtja esitab kolm tööpäeva enne ehitustööde algust, kui ta pole ise ka veel kindel, kui palju töötajaid lõpuks tegelikult objektil viibib. Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 8 punktide 1 ja 2 kohaselt esitab peatöövõtja ehitusplatsil viibimise aja kohta järgmised andmed: 1) üks kord päevas iga isiku eelneval päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aeg; 2) kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga isiku eelneval perioodil ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise kellaaeg. Alltöövõtjate (sh FIE- TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu. d) planeeritud arv ehitusplatsil Andmed alltöövõtjate kohta lisatakse TTKI-sse enne ehitustööde alustamist ning tegemist ei ole planeeritud alltöövõtjatega, vaid tegelikult ehitusplatsil tööd tegevate alltöövõtjatega. TTKI-s kuvatavad andmed tegelike alltöövõtjate kohta on eeldatavalt tõesemad ja järelevalve aspektist kasulikumad. Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 4 kohaselt esitab ehitusettevõtja ehitustöid tegeva alltöövõtja kohta järgmised andmed: 1) alltöövõtja nimi ja registri- või isikukood või selle puudumise korral mitteresidendi kood või sünniaeg; 2) alltöövõtja residendiriik, aadress ja kontaktandmed, samuti KMKR-i number või VAT number, kui need on olemas. Tööde kavandatav TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu. alguskuupäev Tööde kavandatav Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 3 punkti 5 lõppkuupäev kohaselt peab peatöövõtja esitama või kinnitama vähemalt kolm tööpäeva enne aruandluskohustusega ehitustööde alustamist ehitustööde alustamise kuupäeva ja ehitustööde eeldatava lõpetamise kuupäeva ning ehitustööde lõppemisel tööde tegeliku lõpetamise kuupäeva. Teate edastaja ees- ja TI näeb andmeid teate edastaja kohta vajaduse korral TTKI-st, perekonnanimi ning andmed TI-sse automaatselt ei liigu. amet Nõukogu direktiivi 92/57/EMÜ eelteate sisu kohaselt ei ole teate edastaja andmete kajastamine oluline. Allkiri Eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusel ei nõuta enam eraldi allkirja andmist, kuna TTKI-sse sisenemiseks tuleb läbida isikusamasuse tuvastamine (nt ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil). Selline autentimine tagab piisava usaldusväärsuse andmete esitaja tuvastamiseks ning puudub vajadus täiendava allkirjastamise järele. Kuupäev TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu.  Kuigi ehitusettevõtja ei pea kuupäeva eraldi TTKI-sse esitama, on TI-l võimalik saada TTKI-st info tegeliku andmete esitamise kuupäeva (objekti registreerimise) kohta. TTKI-s kuvatav info objekti registreerimise kohta on eeldatavalt tõesem. TI saab kuupäeva kätte TTKI logist, kui objekt on liikunud registreeritud staatusesse, andmed kuupäeva kohta TI-sse automaatselt ei liigu. Andmed ehitusplatsil töötavate ehitusettevõtjate (sh FIE-d) kohta Ettevõtja/FIE TI saab edaspidi andmed ettevõtja/FIE kohta TTKI-st X-tee kaudu. Tööülesanne Kontaktisik ja Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt ei küsita enam teavet telefoninumber tööülesande kohta ehitises kolm tööpäeva enne ehitustööde alustamist. Selle kohta käivat infot ei nõua eelteatele ka nõukogu direktiiv 92/57/EMÜ. Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 4 kohaselt esitab ehitusettevõtja ehitustöid tegeva alltöövõtja kohta järgmised andmed: 1) alltöövõtja nimi ja registri- või isikukood või selle puudumise korral mitteresidendi kood või sünniaeg; 2) alltöövõtja residendiriik, aadress ja kontaktandmed, samuti KMKR-i number või VAT number, kui need on olemas. Enne eelnõukohase määruse jõustumist alustatud ehitustööde andmete esitamine Ehitusettevõtjad, kes enne eelnõukohase määruse jõustumist esitasid eelteate TI-le (nt detsembris 2025), ei pea pärast eelnõukohase määruse jõustumist sama ehitustöö kohta andmeid TTKI-sse tagasiulatuvalt uuesti esitama. Isegi kui sellisel juhul töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori andmed TTKI-st puuduvad, kuna varasema määruse kohaselt neid andmeid veel sinna esitada ei saanud ja need lisatakse alles alates eelnõukohase määruse jõustumisest, saab TI vajalikud andmed nende ehitustööde kohta varasema määruse alusel esitatud eelteate kaudu. Eelnõu § 2 punktiga 4 täpsustatakse töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori ülesandeid ehitusplatsil. Muudatuse eesmärk on selgemalt sõnastada koordinaatori roll töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel ning tööohutuse plaani tutvustamisel. Kuigi kehtiva ehitustööde määruse § 6 lõike 3 punktid 1 ja 2 sätestavad, et koordinaator on kohustatud korraldama ja koordineerima tööohutusalast tegevust ehitusplatsil ning tagama tööohutuse plaani tutvustamise, täpsustatakse koordinaatori ülesandeid, et tuua selgemalt välja tema kohustused ja vastutus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise tagamisel. Muudatuse kohaselt peab koordinaator:  koordineerima, korraldama ja tagama töötervishoiu- ja tööohutusalaste nõuete täitmist ehitusplatsil;  tutvustama tööohutuse plaani ühisel ehitusplatsil töötavatele töötajatele, nende tööandjatele, teenuseosutajatele ja teistele isikutele. Koordinaatoril, kui ta on määratud, on oluline roll ehitusplatsil ohutuse tagamisel. Näiteks teeb ta ühisel ehitusplatsil üldkontrolli vähemalt kord nädalas, mille käigus kontrollib ehitusplatsi korrasolekut ja vastavust ehitustööde määruses sätestatud nõuetele. Eelnõu § 2 punktiga 5 täiendatakse § 7 lõiget 6 , sätestades, et ohtliku töö tegemine või eluohtliku töövahendi kasutamine tuleb viivitamata peatada kuni puuduste kõrvaldamiseni, kui kontrolli käigus ilmneb oht ehitusplatsil töötavate või teiste isikute tervisele. Kui kehtiv õigus käsitleb üksnes ohtu elule, siis muudatuse eesmärk on laiendada kehtivat korda, hõlmates ka olukorrad, kus isikute tervis on ohus. Muudatus tagab ehitusplatsil viibivate isikute tervise parema kaitse ning võimaldab isikul, kes teeb ehitustööde määruse § 7 lõikes 1 nimetatud üldkontrolli, reageerida juhtumitele, kus ei esine otsest ohtu elule, kuid kus töötaja tervis on ilmselgelt ohus. Eelnõu § 2 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt tuleb heades ilmastikutingimustes ja libisemiskindlal katusepinnal tööd tehes katuse serva külge paigaldada kaitsepiire vaid juhul, kui räästa kõrgus ületab 5 meetrit. Kehtiva ehitustööde määruse kohaselt tuleb kukkumise vältimiseks kinnitada katuse serva külge kolme põikpuuga varustatud kaitsepiire, kui katuse kalle on alla 15° ning katuseräästas kõrgem kui 3,5 meetrit maapinnast. Erandina on kehtivas ehitustööde määruses sätestatud, et kui tööd tehakse heades ilmastikutingimustes ning katusepind on libisemiskindel, tuleb kaitsepiire paigaldada juhul, kui räästa kõrgus ületab 5 meetrit. Ettepaneku sätte muutmiseks tegi TI, viidates asjaolule, et eluohtlikke vigastusi võib põhjustada ka kukkumine madalamatelt kõrgustelt, nagu 3,5 meetrit, ning 5 meetri kõrguselt kukkumise tagajärjel saadud vigastuste raskus on märkimisväärselt suurem. Seega ei ole põhjendatud erandi säilitamine ilmastiku ja katusepinna seisundi tõttu, kuivõrd kukkumine võib olla tingitud teistest asjaoludest kui vaid libe katus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud ja kooskõlas nõukogu direktiiviga 92/57/EMÜ tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel ning isikuandmete kaitse üldmäärusega. 4. Määruse mõjud Muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: 1) sotsiaalne mõju, 2) mõju majandusele ja 3) mõju riigiasutuste töökorraldusele. Eelnõu mõjusid hinnati nimetatud valdkondades nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määrusega tehtavad muudatused ei mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri ja sporti; riigikaitset ja välissuhteid ning siseturvalisust ja keskkonda. 4.1. Majanduslikud mõjud 4.1.1. Sihtrühm: ehitusettevõtjad Statistikaameti andmetel tegutses 2023. aastal Eestis 17 391 ehitusettevõtet, mis moodustasid ligikaudu 11% kõigist ettevõtetest4, seega muudatusest mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega. Määruse peamine muudatus puudutab ehitusettevõtteid, mis tegelevad mahukamate ehitustöödega, mille eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja mida teeb samal ajal vähemalt 20 inimest või mille eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva. Seni tuli sellistel ettevõtjatel tööde alustamisel esitada eelteade nii TI-le kui ka andmed TTKI-sse. Muudatuse järel jääb alles üksnes kohustus esitada andmed TTKI-sse, seejuures väheneb ka esitatavate andmete maht. Muudatuse tulemusena kaob dubleeriv teavitamiskohustus ning väheneb ettevõtjate 4 Statistikaameti andmebaas, tabel EM001: „Ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi“. halduskoormus. TI-le saabus 2024. aastal 478 eelteadet ning 2025. aastal (oktoobri lõpu seisuga) 363 eelteadet. Need on esitatud väikese osa (ca 5%) kohta kõigist ehitusobjektidest, arvestades, et 2024. aastal väljastati hoonete ja rajatiste ehituslubasid ligi 90005. 2024. a esitas TI-le eelteate 152 ettevõtet, 2025. a oktoobri lõpu seisuga 154 ettevõtet. Seega on ka puudutatud peatöövõtjate arv võrreldes kogu ehitussektori ettevõtjatega väike, moodustades alla 1% kõigist aktiivselt tegutsevatest ehitusettevõtjatest. Lisaks tehakse määrusega kolm muudatust, mille eesmärk on suurendada tööohutust ehitusel. Ehitussektor on üks kõige suurema tööõnnetuste riskiga valdkondi. Ehitussektoris registreeriti 2024. aastal 286 tööõnnetust (sh 4 surmaga lõppenud), moodustades 8,4% kõikidest registreeritud tööõnnetustest (3394, sh 14 surmaga lõppenud) ning pannes sektori neljandale kohale tööõnnetuste arvu poolest6. Seejuures võib tegelik tööõnnetuste arv olla palju suurem, kuna Statistikaameti andmetel on enam kui kolmepäevast töövõimetust põhjustanud tööõnnetuste hinnanguline arv sekundaarsektoris kaks korda suurem kui registreeritud tööõnnetuste arv7. Esiteks täpsustatakse määruses ehitusplatsil tegutseva koordinaatori ülesandeid, rõhutades tema olulist rolli töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise tagamisel. Muudatusega ei kaasne ettevõtjatele lisakulusid ega halduskoormust, kuna koordinaatori sisuline tegevus otseselt ei muutu, vaid seda on täpsustatud. Teiseks laiendatakse tingimusi, mil ohtliku töö tegemine või eluohtliku töövahendi kasutamine tuleb viivitamata peatada: edaspidi hõlmatakse ka olukorrad, kus esineb oht isikute tervisele, mitte ainult elule. Seetõttu võib ehitusplatsidel edaspidi esineda sagedamini ajutisi tööseisakuid, millega kaasneb ka lisakulu ettevõtjale. Teisalt aitab see ennetada tööõnnetusi ja nendega kaasnevat kulu. Samuti on ettevõtjal võimalik tööseisakuid teatud ulatuses vältida, tagades töökorras ja ohutud töövahendid, piisava kontrolli ning töötajate juhendamise ja väljaõppe. Kolmandaks kaotatakse senine erand alla 15-kraadise kaldega katustele kaitsepiirde paigaldamise nõudest. Edaspidi tuleb sellistele katustele piire paigaldada alati, kui katuseräästas on vähemalt 3,5 meetri kõrgusel maapinnast, sõltumata ilmastikutingimustest või katuse libisemiskindlusest. See võib ettevõtjale kaasa tuua mõningase lisakulu ja töökorralduse kohandamise vajaduse, kuid vähendab töötajate kukkumisriski ning sellest põhjustatud kahjusid ja kulusid tööandjale. Kokkuvõttes väheneb muudatuste tulemusena mahukamaid ehitustöid tegevate ettevõtjate halduskoormus, kuid mõningatel juhtudel võib veidi pikeneda tööaeg või suureneda rahakulu, mida tasakaalustab tööõnnetuste riski vähenemine. Muudatuste mõju ulatus on keskmine, kuna muudatustega ei kaasne ettevõtjatele märkimisväärseid kohanemistegevusi. Mõju sagedus oleneb ettevõtja profiilist ja tehtavatest töödest. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 4.2. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud 4.2.1. Sihtrühm: ehitusvaldkonna töötajad Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal ehitussektoris hõivatud 60 400 inimest, kes moodustasid 8,6% kõikidest hõivatutest8, seega on muudatusest mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. 5 e-ehitus, menetletud load ja teatised, kättesaadav: e-ehituse platvorm. 6 Tööinspektsiooni tööõnnetuste statistika, kättesaadav: Statistika | Tööinspektsioon. 7 Statistikaameti andmebaas, tabel TKA06: „Enam kui 3-päevast töövõimetust põhjustanud tööõnnetused majandussektori järgi“. 8 Statistikaameti andmebaas, tabel TT0200: „Hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi“. TI-le ehitustöödega alustamise eelteate esitamise kohustuse kaotamine ei avalda töötajatele mõju, kuna TI saab kõik vajalikud andmed edaspidi TTKI kaudu. Teised muudatused avaldavad töötajatele tööohutust suurendavat ja seega positiivset mõju. Koordinaatori rolli täpsustamine aitab tagada tööohutuse järjepidevat ja süsteemset korraldamist ehitusplatsidel. Ohtliku töö tegemise peatamise laiendamine olukordadele, kus töötaja tervis on ohus, aitab ennetada tööõnnetusi ja tervisekahjusid. Kaitsepiirde paigaldamise nõude erandi kaotamine vähendab töötajate kukkumisohtu. Muudatuste mõju ulatus on keskmine, kuna muudatustega paraneb töötajate tööohutus, kuid sellega ei kaasne märkimisväärseid kohanemistegevusi. Mõju sagedus oleneb sellest, milliste tööde ja ehitusobjektidega töötajad on seotud. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 4.3. Mõju riigiasutuste töökorraldusele 4.3.1. Sihtrühm: Tööinspektsioon Ehitusteate esitamise kohustuse kaotamine vähendab TI töökoormust eelteadete haldamisel. Edaspidi saab TI vajaliku info automaatselt TTKI kaudu. Vabanenud ressursid saab TI suunata sisulistesse ennetus- ja järelevalvetegevustesse. Teised määrusega tehtavad muudatused võivad esialgu nõuda TI-lt mõningast selgitus- ja juhendamistööd ettevõtjate seas, kuid eeldatavalt ei ole see märkimisväärne ressursikulu ning muudatused toetavad tööohutuse taseme paranemist. Mõju ulatus on väike, kuna TI jaoks ei too muudatused kaasa koormavaid kohanemistegevusi. Sagedus on keskmine, kuna ehitustööde eelteadete ja ehitusvaldkonna nõustamise ja järelevalvega puutub TI kokku korrapäraselt. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 4.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõu eesmärk on suurendada andmete kasutamise tõhusust riigiasutuste vahel. Muudatuse tulemusel saab TI ehitusettevõtjate esitatud vajalikud andmed kätte TTKI-st, kuna andmevahetus TTKI ja TI andmekogude vahel võimaldab seda teha. TTKI-sse esitatavad andmed kattuvad juba praegu suures osas TI-le esitatavate andmetega. Lisaks täiendatakse TTKI andmestikku puuduoleva väljaga töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori kohta, mille saab TI edaspidi niisamuti TTKI-st. Muudatuste eesmärk on laiendada andmete kasutusvõimalusi järelevalve tõhustamiseks ning vähendada tööandjate halduskoormust, järgides samas andmekaitse põhimõtteid. Määrusega tehtavate muudatustega:  laiendatakse andmesaajate ringi. TTKI hakkab koguma töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori andmeid koos muude juba kogutavate andmetega. TI saab selle info edaspidi TTKI-st. Andmevahetus toimub turvaliselt riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud viisil. Kõik andmevahetused põhinevad seadusest tuleneval alusel ning on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktidega c ja e;  TTKI ja TI töötlevad isikuandmeid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 kohaselt (sh seaduslikkus, eesmärgipärasus, minimaalsus, täpsus, säilitamise piirang, konfidentsiaalsus) ning täidavad artikli 5 lõike 2 vastutuskohustust. Juurdepääs isikuandmetele on piiratud ning andmeid töödeldakse üksnes tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse järgi tuleb muuta rahandusministri 14.11.2023. a määruse nr 41 „Ehitusplatsil viibimise andmete kogumise tehnilised nõuded elektroonilisele registreerimissüsteemile ja erijuhud, nõuded ehitusplatsil viibimise registreerimissüsteemile ning tuvastusvahendi taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord“ § 1 lõiget 3 9, kuna määrusega tunnistatakse kehtetuks ehitustööde määruse § 2, millele nimetatud lõikes on viidatud. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Taristuehituse Liidule, Tööinspektsioonile, Maksu- ja Tolliametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Eelnõu kohta esitatud märkused ja ettepanekud on koondatud kooskõlastustabelisse (seletuskirja lisa). 9 § 1. (3) Töövõtuahelast teavitatakse ja ehitusplatsil viibimise andmeid kogutakse ehitustöö kohta, mille kohta tuleb esitada Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 2 lõikes 1 nimetatud ehitustööde alustamise eelteade.  Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ ning Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri Lisa Kooskõlastustabel Kommentaar/märkus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar 1. Eesti Maksu- ja Tolliamet 1.1 Eelnõu punkt 2, paragrahvi 3 uues Arvestatud. Eelnõusse on muudatused lõikes 14, kus viidatakse Vabariigi sisse viidud. Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärusele“, palume asendada sõna „alusel“ sõnaga „kohaselt“. Soovitatav on välja tuua selgelt uks ja ainus õigusakt, mille alusel tegevus toimub, milleks on maksukorralduse seadus. „(14) Lõikes 13 nimetatud teave peab olema vastavuses Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 531 kohaselt töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse esitatud teabega.“ 1.2 Eelnõu punktiga 3 määruse nr 377 Arvestatud. Eelnõusse on muudatused paragrahvi 4 lõike 1 kolmandas lauses sisse viidud. asendatakse tekstiosa „§ 2 lõikes 1 nimetatud eelteate esitamist“ sõnadega „maksukorralduse seaduse alusel andmete esitamist töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse“. Palume täiendada käesolevat määrust nr 377 vastava viitega maksukorralduse seadusele järgmiselt: „Tööohutuse plaani ei pea koostama, kui ehitusplatsil ei tehta §-s 5 nimetatud ohtlikke töid või kui ehitustöö maht ei nõua maksukorralduse seaduse § 2510– 2512 alusel andmete esitamist töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse“. 2. Justiits- ja Digiministeerium 2.1 Eelnõu §-iga 1 muudetakse Vabariigi Selgitatud. Eelnõus kavandatava Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrust nr muudatusega ei muudeta ega mõjutata 21 „Maksukohustuslaste registri andmekogu regulatsiooni seaduse põhimäärus“, millega laiendatakse tasandil. Tegemist on isikuandmete koosseisu, mida registris Rahandusministeeriumi vastutusalas hakatakse töötlema. Juhime tähelepanu, oleva määrusega, kes on viidatud et registri asutamise säte probleemist teadlik ning tegeleb selle maksukohuslaste seaduses ei vasta lahendamisega eraldiseisvalt. Seetõttu nõuetele. JDM on sellele asjaolule selle eelnõu raames me selle küsimuse põhjaliku tagasiside probleemkohtadega lahendamisega ei tegele. edastanud 27.06.2025, vastuskiri nr 8- Rahandusministeerium lisas maksualase 2/4656, mistõttu ei hakka antud juhul teabevahetuse seaduse muutmise märkusi kordama. JDM on avaldanud eelnõusse MKS § 17 uue tervikteksti, juhise isikuandmete ja avaliku teabe mille töötasid välja koostöös JDMiga. töötlemise ning andmekogude Eelnõu on Vabariigi Valitsuse istungil reguleerimise kohta eelnõudes1 ning ka heaks kiidetud ning saadetud ministeeriume informeerinud, et juhul Riigikogusse. kui juhist ei järgita, siis jätab JDM eelnõu kooskõlastamata. Võttes arvesse, et andmekogu regulatsioon seaduse tasandil ei vasta nõuetele, jätab JDM eelnõu §-i 1 osas kooskõlastamata. 2.2 Eelnõu §-iga 2 muudetakse Vabariigi Selgitatud. Antud nõue tuleneb Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrust direktiivist, mistõttu on vajalik selle nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse reguleerimine Eesti õiguses (ka kehtivas nõuded ehituses“, milles sätestatakse, õiguses on sarnane nõue). Nõustume, et millised andmed tuleb ehitusplatsil tööd töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tegevale isikule nähtavale kohale (TTOS-is) puudub täna õiguslik alus paigutada. Võttes arvesse, et tegemist isikuandmete töötlemiseks. Seega loome on isikuandmete avalikustamisega, peab õigusliku aluse TTOS-i ehitusplatsidel seaduses olema sätestatud, milliseid avaldatavate andmete osas. Lisame isikuandmeid ja millisel eesmärgil vastava muudatuse esimesel võimalusel avalikustatakse. Palume selgitada, kust menetluses olevasse TTOS muutmise tuleb õiguslik alus nimetatud eelnõusse, mis liigub EIS teisele andmetöötluseks. Juhul kui seletuskirjas kooskõlastusringile veebruaris. ei ole võimalik välja tuua seaduses sisalduvat õiguslikku alust andmetöötluseks, siis JDM jätab eelnõu ka § 2 osas kooskõlastamata.