Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmine

Rahandusministeerium Kliimaministeerium Haridus- ja Teadusministeerium 26.01.2026 nr 2-2/265-1 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmine Esitame majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks. Tulenevalt vajadusest jõustada muudatused 1. jaanuarist 2026. a palume eelnõu kooskõlastada hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon Euroopa Komisjon Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus Pille Penk +372 5918 2214 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 14.01.2026 KÄSKKIRI Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel teen majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirjaga nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ (viimati muudetud majandus- ja tööstusministri 24. oktoobri 2025. a käskkirjaga nr 108) kinnitatud lisas „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ järgmised muudatused: 1) sõnastan punkti 5.1.2 järgmiselt: „5.1.2 tegevuse 2.2.1 raames makstav tasemeõppes osalemise toetus, mille suurus ühes kuus on 50% kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel, eelarveaastale eelnenud aasta 1. juuli seisuga, kuid mitte väiksem tasemeõppes osalemise toetuse suurusest, mis tuleb tasuda isikule, kelle tasemeõppes osalemise toetus on määratud enne 1. jaanuari 2026. a;“; 2) täiendan käskkirja lisa punktiga 12.9 järgmiselt: „12.9. Isikule, kellele on tasemeõppes osalemise toetus määratud enne 1. jaanuari 2026. a, makstakse alates 1. jaanuarist 2027. a tasemeõppes osalemise toetust punktis 5.1.2 sätestatud suuruses.“; 3) käskkirja punkti 1 rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister  14.01.2026 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“. Muudatuse eesmärk on viia tasemeõppe toetuse suuruse regulatsioon kooskõlla 2026. a alguses jõustuvate Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024– 2029“ § 24 lõike 10 ja paragrahvi 57 lõike 111 muudatustega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp (tel 5911 9425, [email protected]), sama osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 5913 9212, [email protected]) ja õigusnõunik Ilona Säde (tel 5667 4014, [email protected]) ning strateegiaosakonna välisvahendite nõunik Pille Penk (tel 5918 2214, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ivar Siska (tel 625 6462, [email protected]). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kolmest punktist. Eelnõu punktiga 1 sõnastatakse ümber muudetava käskkirja lisa „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ punkt 5.1.2, millega viiakse tasemeõppes osalemise toetuse suuruse tingimused kooskõlla 2026. a alguses jõustuvate Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029” (edaspidi THP) § 24 lõike 10 ja paragrahvi 57 lõike 111 muudatustega. Punkti 5.1.2 muudetakse selliselt, et nii uued tasemeõppes osalemise toetuse saajad kui need, kellele on tasemeõppes osalemise toetus määratud enne 1. jaanuari 2026. aastal, saavad toetust samas määras. Senises regulatsioonis kasutatud riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31- kordne päevamäär on asendatud seoses töötutoetuse maksmise lõpetamisega alates 1. jaanuarist 2026. a 50 protsendiga kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel, kuid varem teenusele sisenenud saaksid punkti 12.5 kohaselt teenust edasi vanadel tingimustel ja seega ka tasemeõppes osalemise toetust arvutatuna töötutoetuse alusel. Töötutoetuse 31-kordne päevamäär ning 50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel, on sisuliselt samaväärsed, kuid arvutuslikult on siiski töötutoetuse 31-kordne päevamäär 30 senti suurem. Punkti sõnastus tagab teenuse saajate võrdse kohtlemise ja selle, et kõigi teenusesaajate jaoks on vastavalt tasemeõppes osalemise toetus 2026. aastal 443,30 eurot. Seega muudatus on kõigi teenusesaajate jaoks positiivne ja tagab 30 sendi võrra suurema toetuse. Eelnõu punktiga 2 lisatakse käskkirja lisasse punkt 12.9, mis sätestab erisuse punktist 12.5. Kui üldjuhul jätkatakse inimestele, kellele on otsustatud tööturuteenuse osutamine enne 1. jaanuari 2026. a, teenuse osutamist kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras, siis punkti 12.9 kohaselt makstakse inimesele, kellele on tasemeõppe toetus määratud enne 1. jaanuari 2026. a alates 1. jaanuarist 2027. a tasemeõppes osalemise toetust kehtivas punktis 5.1.2 sätestatud suuruses. See on oluline, kuna tasemeõppes osalemise teenus on pikaajaline teenus, mida osutatakse õpingute nominaalaja jooksul kuni kolme aasta vältel. Rakendussäte tagab, et ka siis, kui töötutoetuse määra ei ole enam riigieelarves sätestatud, on tagatud teenusele uute ning vanade sisenejate võrdne kohtlemine. Muudatuse mõju sihtrühmale on väike, kuna käskkirja alusel saab tasemeõppes osalemise toetust oluliselt väiksem sihtrühm, kui sama teenust THP alusel. Sisuliselt jääb toetuse suurus samaväärseks (vt selgitus eespool). Samas on rakenduslikult ja sihtrühma võrdse kohtlemise seisukohast oluline kohaldada mõlemas õigusaktis sama toetuse suuruse arvestamise tingimusi. Eelnõu punktiga 3 lisatakse käskkirja rakendussäte, mille kohaselt rakendatakse punkti 5.1.2 muudatusi tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026. a, st samal kuupäeval, mil THP-s § 24 lõikes 10 jõustuvad samasisulised muudatused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706). 4. Märkused Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. 5. Käskkirja jõustumine Käskkirja punktis 5.1.2 tehtud muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026. a. 6. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Kliimaministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele, Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.