C-680/25

Vastuvõtmise kuupäev : 03/12/2025  Kokkuvõte C-680/25 - 1 Kohtuasi C-680/25* Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98 lõikele 1 Saabumise kuupäev: 23. oktoober 2025 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunalul Mureș (Mureșe esimese astme kohus, Rumeenia) Eelotsusetaotluse kuupäev: 25. september 2024 Kaebaja: A. J. Vastustaja: Tribunalul Suceava Înalta Curte de Casație și Justiție [ ] Vaidluse ese Kaebaja palub oma kaebusega, mille esemeks on töötasunõuete arvutamine, kohustada vastustajaid täitma töötasunõuet, mis on seotud tema viit aastat ületava teenistusstaažiga kohtunikuabina (asistent judiciar). Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 alusel direktiivi 1999/70/EÜ sätete ning täpsemalt selle direktiivi lisas toodud Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepe tähtajalise töö kohta klausli 4 punkti 1 tõlgendust eraldi ning koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 20 ja artikli 21 lõikega 1, * Kohtumenetluse keel: rumeenia. ET  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-680/25 Euroopa Liidu diskrimineerimiskeelu põhimõtte ning Euroopa Kohtu praktikaga tööõiguse ja sotsiaalkindlustuse alal. Eelotsuse küsimused 1. [K]as liikmesriigi kohus, kes peab esmajärjekorras kohaldama direktiivi 1999/70/EÜ sätteid ja raamkokkulepet, on kohustatud tagama nende õigusnormide täieliku kohaldamise ja peab jätma omal algatusel kohaldamata ükskõik missuguse nendega vastuolus oleva riigisisese õigusnormi, isegi kui see on hilisem, ilma et ta peaks taotlema või ära ootama, et see õigusnorm tunnistatakse enne õigusaktidega või ükskõik missuguses muus menetluses kehtetuks? 2. [K]as (18. märtsil 1999 sõlmitud ja nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, lisatud) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta klausli 4 punktis 1 kasutatud mõistet „töötingimused“ tuleb tõlgendada nii, et see võib olla aluseks niisugusele nõudele nagu põhikohtuasjas käsitletav, mille eesmärk on tunnustada tähtajalise töötaja töötasunõuet (töötasulisa või hüvitist) teenistusstaaži eest – nõue, mis riigisiseste õigusnormide kohaselt on üksnes tähtajatutel töötajatel? 3. [K]as (direktiivile 1999/70/EÜ) lisatud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 4 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus tähtajaliste ja tähtajatute töötajate erinev kohtlemine (mis puudutab töötasunõude tunnustamist teenistusstaaži eest), mida õigustab üksnes asjaolu, et niisugune erinevus on ette nähtud liikmesriigi riigisiseste õigusnormidega? 4. [K]as liikmesriigi kohtud on (direktiivile 1999/70/EÜ) lisatud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 4 punkti 1 kohaselt kohustatud kaitsma tähtajaliste töötajate individuaalseid õigusi, eriti diskrimineerimisjuhtudel, mis tulenevad otseselt riigisisestest õigusnormidest, ja nende töötajate ebavõrdse tasustamise korral võrreldes tähtajatute töötajatega, eelkõige siis, kui [asjaomane ebavõrdne tasustamine] leiab aset samas avalikus teenistuses? Asjakohased õigusnormid Riigisisesed õigusnormid Tsiviilkohtumenetluse seadustik (seadus nr 134/2010, avaldatud uuesti Monitorul Oficial al României’s nr 247, 10.4.2015, selle hilisemate muudatustega) (Codul de procedură civilă (Legea nr. 134/2010, republicată în Monitorul Oficial al României, nr. 247 din 10 aprilie 2015, cu modificările ulterioare)) 2  TRIBUNALUL SUCEAVA ȘI ÎNALTA CURTE DE CASAȚIE ȘI JUSTIȚIE Artikli 426 lõiked 1–3: „1. Kohtuotsuse koostab kohtunik, kes vaidluse lahendas. Kui kohtukoosseisu kuuluvad ka kohtunikuabid või assisteerivad kohtuametnikud, võib esimees nimetada ühe neist kohtuotsust koostama. 2. Kui üks kohtunikest või kohtunikuabidest jäi nõupidamisel vähemusse, koostab ta oma eriarvamus, milles on esitatud tema argumendid ja välja pakutud lahendus ning millel on tema allkiri. […]. 3. Kohtuotsuse allkirjastavad kohtukoosseisu liikmed ja kohtusekretär.“ Seadus nr 304/2022 kohtukorralduse kohta, avaldatud Monitorul Oficial al României’s nr 1104, 16.11.2022 (Legea nr. 304/2022 privind organizarea judiciară, publicată în Monitorul Oficial al României, nr. 1104 din 16 noiembrie 2022) Artikkel 121: „Kohtunikuabid (asistenți judiciari) nimetab ametisse justiitsminister Consiliul Economic și Sociali (majandus- ja sotsiaalnõukogu) ettepanekul viieaastaseks ametiajaks isikute hulgast, kelle teenistusstaaž õigusvaldkonnas on vähemalt viis aastat ja kelle puhul on kumulatiivselt täidetud järgmised tingimused: a) nad on Rumeenia kodanikud, nende elukoht on Rumeenias ja neil on täielik teovõime; b) neil on õigusalane kõrgharidus ja nad tõendavad sobivat teoreetilist ettevalmistust; c) nad ei ole kriminaalkorras karistatud, neil ei ole olnud maksuvõlgu ja neil on hea maine; d) nad oskavad rumeenia keelt; e) nad on meditsiiniliselt ja psühholoogiliselt suuteliselt oma ametikohal töötama.“ Artikli 122 lõiked 1–4 ja lõige 8: „1. Kohtunikuabisid ei saa nende ametiaja jooksul ametist tagasi kutsuda ja nad peavad ainult järgima seadust. 2. Õigusnorme, mis käsitlevad kohtunike ja prokuröride kohustusi, nende suhtes kohaldatavaid keelde ja nende sobimatust ametisse, kohaldatakse ka kohtunikuabide suhtes. 3. Kohtunike ja prokuröride puhul ette nähtud õigusnorme, mis käsitlevad puhkust, tasuta arstiabi ja tasuta transporti, kohaldatakse ka kohtunikuabide suhtes. 4. Kohtunikuabid annavad vande seaduses kohtunike ja prokuröride puhul ette nähtud tingimustel. […] 8. Kohtunikuabid kaasatakse riikliku kohtuinstituudi jätkukutseõppe programmidesse olenevalt nende tegevuse eripärast.“ Artikli 124 lõige 1: „Kohtunikuabide suhtes kohaldatakse kohtunike ja prokuröride puhul ette nähtud distsiplinaarrikkumisi ja -karistusi käsitlevaid õigusnorme ning nende puhul seaduses ette nähtud ametist kõrvaldamise aluseid.“ Artikli 125 lõiked 1 ja 2: „1. Kohtunikuabide puhul hinnatakse nende töö kvaliteeti iga kahe aasta järel. Esimest korda hinnatakse kohtunikuabisid ühe aasta möödumisel nende ametisse nimetamisest. 2. Lõikes 1 nimetatud hindamise viib läbi selle kohtu esimees, kus kohtunikuabi tegutseb. Seaduses sätestatud kohtunike kutsetegevuse hindamise menetlust ja kriteeriume kohaldatakse vastavalt ka kohtunikuabide suhtes seoses ametikohustustega, mida nad seaduse kohaselt täidavad.“ 3  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-680/25 Valitsuse määrus nr 616/2005, millega kehtestatakse kohtunikuabide kandidaatidele esitatavad tingimused ning nende kandidaatide majandus- ja sotsiaalnõukogu poolt väljavalimise ja väljapakkumise menetlus, kelle justiitsminister ametisse nimetab (Hotărârea Guvernului nr. 616/2005 privind condițiile, procedura de selecție și de propunere de către Consiliul Economic și Social a candidaților pentru a fi numiți ca asistenți judiciari de către ministrul justiției; avaldatud Monitorul Oficial’is nr 583, 6.7.2005) Artikkel 6: „1. Kandidaadid valib välja majandus- ja sotsiaalnõukogu tööandjate konföderatsioonide ja töötajaid riigi tasandil esindavate ametiühingute konföderatsioonide nõusolekul. Kui konföderatsioonid jõuavad kokkuleppele, otsustab majandus- ja sotsiaalnõukogu täitevbüroo, millised kandidaadid esitada. 2. Majandus- ja sotsiaalnõukogu [...] kontrollib kandidaatide toimikuid ja valikueksami läbiviimist ning esitab need heakskiitmiseks majandus- ja sotsiaalnõukogu täitevbüroole ja täiskogule.“ Seadusega nr 330/2009 riigi vahenditest tasustatavate töötajate ühtse töötasu kohta (Legea nr. 330/2009 privind salarizarea unitară a personalului plătit din fonduri publice; avaldatud Monitorul Oficial al României’is nr 762, 9.11.2009) reguleeriti kohtunikuabide töötasulisa teenistusstaaži eest esialgu nii, et nad said esimese astme kohtunike brutotöötasu, kusjuures kohaldati kõiki suurendamisi teenistusstaaži eest, sh teenistusstaaži eest üle viie aasta. Seejärel piirati raamseadusega nr 284/2010 riigi vahenditest tasustatavate töötajate ühtse töötasu kohta (Legea-cadru nr. 284/2010 privind salarizarea unitară a personalului plătit din fonduri publice; avaldatud Monitorul Oficial al României’is nr 877, 28.12.2010) ja raamseadusega nr 153/2017 riigi vahenditest tasustatavate töötajate töötasu kohta (Legea-cadru nr. 153/2017 privind salarizarea personalului plătit din fonduri publice; avaldatud Monitorul Oficial al României’is nr 492, 28.6.2017) töötasu suurendamist teenistusstaaži eest kohtunikuabide puhul teenistusstaažiga kuni viie aastani. Valitsuse määrus nr 137/2000 kõigi diskrimineerimisvormide ennetamise ja nende eest karistamise kohta (Ordonanța Guvernului nr. 137/2000 privind prevenirea și sancționarea tuturor formelor de discriminare; avaldatud uuesti Monitorul Oficial al României’s nr 166, 7.3.2014 (edaspidi „määrus nr 137/2000“) Artikli 27 lõige 1: „Isik, kes leiab, et teda on diskrimineeritud, võib esitada kohtule taotluse, et talle hüvitataks kahju ja taastataks diskrimineerimisele eelnenud olukord või kaotataks olukord, mille diskrimineerimine tekitas, kooskõlas üldõigusnormidega. [...].” Liidu õigusnormid Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta; lisa klausli 4 punkt 1 4  TRIBUNALUL SUCEAVA ȘI ÎNALTA CURTE DE CASAȚIE ȘI JUSTIȚIE Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 20 ja artikli 21 lõige 1 Asjakohane kohtupraktika Liikmesriigi kohtute praktika Înaltei Curți de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) (tõlgendamise ja õiguslike küsimuste lahendamise kolleegiumi) otsuses nr 12/2022 on leitud, et kohtunikuabide töötasude maksimaalne võrdsustamine ei hõlma kuutöötasu suurendamist seoses täitunud tegeliku teenistusstaažiga, mis ületab viit aastat. Curții Constituționale (konstitutsioonikohus) otsuses nr 1325/2008 on leitud, et määruse nr 137/2000 sätted on põhiseadusega vastuolus osas, milles nendest tuleneb, et kohtunikud on pädevad tühistama või keelduma kohaldamast seadusjõuga normatiivakte, kui nad peavad neid diskrimineerivaks, ja asendama neid kohtupraktikas loodud või teises normatiivaktides sätestatud õigusnormidega. Curții Constituționale (konstitutsioonikohus) otsuses nr 873/2010 on märgitud, et mõiste „kohtunike sõltumatus“ ei puuduta üksnes kohtunikke, vaid laieneb kohtusüsteemile tervikuna. Curții Constituționale (konstitutsioonikohus) otsuses nr 390/2021 on leitud, et liikmesriigi kohus ei ole pädev analüüsima põhiseadusega kooskõlas olevaks tunnistatud riigisisese õigusnormi kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Curții Constituționale (konstitutsioonikohus) otsuses nr 467/2023 on rõhutatud, et riik võib vabalt otsustada kohaldada ükskõik missugust töö tasustamise ja sotsiaalkindlustuse regulatsiooni või valida igale regulatsioonile omase maksete liigi ja summa, kuid siiski tingimusel, et järgitakse diskrimineerimiskeelu põhimõtet. Curții Constituționale (konstitutsioonikohus) otsuses nr 724/2024 on märgitud, et kohtute sõltumatuse institutsionaalne komponent laieneb kohtusüsteemile tervikuna ja eeldab tagatiste, sealhulgas rahaliste tagatiste olemasolu ning et liikmesriigi seadusandja on kohustatud looma selleks mehhanismid. Liidu kohtute praktika 25. mai 1971. aasta kohtuotsus Defrenne, 80/70, EU:C:1971:55, punktid 7 ja 8; 8. aprilli 1976. aasta kohtuotsus Defrenne, 43/75, EU:C:1976:56; 9. märtsi 1978. aasta kohtuotsus Administrazione delle Finanze dello Stato, 106/77, EU:C:1978:49; 13. mai 1986. aasta kohtuotsus Bilka, 170/84, EU:C:1986:204, punktid 16–22; 28. septembri 1994. aasta kohtuotsus Beune, C-7/93, EU:C:1994:350, punktid 42, 43 ja 45; 17. mai 1990. aasta kohtuotsus Barber, C-262/88, EU:C:1990:209, punktid 22–28; 23. oktoobri 2003. aasta kohtuotsus Schönheit, C-4/02 ja C-5/02, EU:C:2003:583, punktid 56–64; 30. märtsi 5  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-680/25 2006. aasta kohtuotsus Mattern ja Cikotic, C-10/05, EU:C:2006:220, punkt 22; 13. septembri 2007. aasta kohtuotsus Del Cerro Alonso, C-307/05, EU:C:2007:509, punkt 38; 11. detsembri 2007. aasta kohtuotsus International Transport Workers' Federation ja Finnish Seamen's Union, C-438/05, EU:C:2007:772, punkt 40; 18. detsembri 2007. aasta kohtuotsus Laval un Partneri, C-341/05, EU:C:2007:809, punkt 87; 15. aprilli 2008. aasta kohtuotsus Impact, C- 268/06, EU:C:2008:223, punktid 55, 59, 60, 68, 126, 129, 130 ja 134; 4. juuni 2009. aasta kohtuotsus Vatsouras ja Koupatantze, C-22/08 ja C-23/08, EU:C:2009:344, punkt 27; 22. detsembri 2010. aasta kohtuotsus Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C-444/09 ja C-456/09, EU:C:2010:819, punktid 38, 49 ja 78–83; 18. märtsi 2011. aasta kohtumäärus Montoya Medina, C-273/10, ei avaldata, EU:C:2011:167, punktid 27, 31 ja 46; 8. septembri 2011. aasta kohtuotsus Rosado Santana, C-177/10, EU:C:2011:557, punktid 46, 56 ja 77; 9. veebruari 2012. aasta kohtumäärus Lorenzo Martínez, C-556/11, ei avaldata, EU:C:2012:67, punktid 32, 36 ja 53; 1. märtsi 2012. aasta kohtuotsus O’Brien, C-393/10, EU:C:2012:110, punktid 41 ja 42; 18. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Valenza jt, C-302/11–C-305/11, EU:C:2012:646, punkt 62; 7. märtsi 2013. aasta kohtumäärus Bertazzi jt, C-393/11, ei avaldata, EU:C:2013:143, punkt 47; 26. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Fenoll, C-316/13, EU:C:2015:200, punktid 27 ja 31; 21. septembri 2016. aasta kohtumäärus Santirso, C-631/15, EU:C:2016:725, punktid 28, 33, 50 ja 57–59; 9. veebruari 2017. aasta kohtumäärus Rodrigo Sanz, C-443/16, EU:C:2017:109, punkt 53; 20. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Vega Gonzalez, C-158/16, EU:C:2017:1014, punkt 30; 5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Montero Mateos, C-677/16, EU:C:2018:393, punktid 41 ja 56; 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Vernaza Ayovi, C-96/17, EU:C:2018:603, punkt 46; 20. septembri 2018. aasta kohtuotsus Motter, C-466/17, EU:C:2018:758, punkt 39; 20. novembri 2018. aasta kohtuotsus Sindicatul Familia Constanța jt, C-147/17, EU:C:2018:926, punkt 41; 19. märtsi 2019. aasta kohtumäärus CCOO, C-293/18, ei avaldata, EU:C:2019:224, punktid 30 ja 31; 20. juuni 2019. aasta kohtuotsus Ustariz Aróstegui, C-72/18, EU:C:2019:516, punktid 27 ja 47; 16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Governo della Repubblica italiana (Itaalia rahvakohtunike staatus), C-658/18, EU:C:2020:572, punktid 121–123 ja punkt 157; 3. septembri 2020. aasta kohtumäärus Vikingo Fővállalkozó, C-610/19, EU:C:2020:673, punkt 75; 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Euro Box Promotion, C-357/19, C-379/19, C-547/19, C-811/19 ja C-840/19, punktid 255–260; 7. arpilli 2022. aasta kohtuotsus Ministero della Giustizia jt, C-236/20, EU:C:2022:263, punktid 36 ja 37; 27. juuni 2024. aasta kohtuotsus, C-41/23, Peigli, punkt 41. Kohtuasja asjaolude ja menetluse lühikokkuvõte 1 Kaebaja võeti vastustajast kohtusse tööle kohtunikuabina ja sellel ametikohal täitus tal teenistusstaaž üle viie aasta pärast paljusid tähtajalisi töölepinguid, millest kolm järgnesid üksteisele. Kaebaja on ka praegu veel kohtunikuabi ja tema teenistusstaaž koguneb edasi, ent riigisisese õiguse kohaselt on välistatud tema õigus töötasulisale teenistusstaaži eest, mis ületab viit aastat. 6  TRIBUNALUL SUCEAVA ȘI ÎNALTA CURTE DE CASAȚIE ȘI JUSTIȚIE 2 Kaebaja on esitanud kaebuse, mille ese on töötasunõuete arvutamine, ja palunud, et vastustajaid kohustataks rahuldama tema töötasunõuet tema viit aastat ületava teenistusstaaži eest kohtunikuabina. Ta on ka nõudnud, et esmajärjekorras kohaldataks liidu õigust ning et jäetaks kohaldamata riigisisene õigus, mis on sellega vastuolus ja diskrimineeriv. 3 Tribunalul Mureș (Mureșe esimese astme kohus) ei tee otsust viimase astme kohtuna, kuid esitab omal algatusel Euroopa Kohtule küsimused, milles tal on kahtlusi, eelkõige seepärast, et ta leiab, et kõrgema kohtu õiguslik hinnang võib viia ta selleni, et ta teeb kohtuotsuse, mis on liidu õigusega vastuolus. Poolte peamised argumendid 4 Sisulistes küsimustes väidab kaebaja, et tema puhul välistati õigus töötasulisale viit aastat ületava teenistusstaaži eest diskrimineeriva kohtlemise tõttu võrreldes teiste spetsialistidega riigi kohtusüsteemis. Diskrimineerimine rajaneb kriteeriumil, milleks on tema teenistuse tähtajalisus direktiivi 1999/70/EÜ ja selle direktiivi lisas toodud raamkokkuleppe tähenduses. 5 Vastustajad väitsid sisulistes küsimustes, et kaebaja erinevat kohtlemist õigustab tema teenistussuhte tähtajalisus ja asjaolu, et see erinev kohtlemine tuleneb riigisisesest õigusest. Vastustajad väitsid ka, et Înaltei Curți de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) (tõlgendamise ja õiguslike küsimuste lahendamise kolleegiumi) kohtuotsus nr 12/2022 on siduv. 6 Menetlusosalised ei võtnud seisukohta Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitamise küsimuses. Eelotsusetaotluse põhjenduse lühikokkuvõte 7 Kohtunikuabi ametikoht kuulub riigi kohtusüsteemis töötavate spetsialistide kategooriasse (mis koosneb kohtunikest, kohtunikuabidest, prokuröridest, spetsialiseeritud abitöötajatest ning kohtunike ja prokuröridega samastatud haldustöötajatest). Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et vaidlusalune töötasunõue, st töötasulisa teenistusstaaži eest, tuleb töötajate puhul seaduse kohaselt täita lihtsalt teenistusstaaži üldise aritmeetilise kumuleerumise tulemusena (üldine ja abstraktne tingimus), ei ole lisaks tarvis, et see staaž oleks katkematu, ja see ei pea olema kogunenud riigi kohtusüsteemi samas üksuses. Teiseks meenutab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et seadusandja teistsugune valik ainult töölevõtmise alal, mis puudutab kohtunikuabisid (töölevõtmine väljavalimisega), võrreldes „karjäärikohtunike“ ja nendega samastatud haldustöötajatega (töölevõtmine konkursi teel), ei ole selles analüüsis siin peamine ja määrava tähtsusega, sest töölevõtmine on vaid üks etapp enne ametisse määramist. Alates ametisse määramise hetkest „kohaldatakse“ kohtunikuabide suhtes nende kohtulikus tegevuses „ainult seadust“ ning neid ei saa enam ametist tagasi kutsuda ega ole nad ka alluvus- või sõltuvussuhtes ühiskondlikest organitest 7  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-680/25 ja ametiasutustest, kes töölevõtmismenetluses osalesid. Seepärast on määrava ja otsustava tähtsusega ametikohustuste sisu võrdlus ja analoogia nende ametikohustuste täitmisel (näiteks kohustused kohtus, sobimatus ametisse, keelud, piirid, piirangud jms) ning nende täitmise tegelik kestus – asjaolud, mis järgnevad ilmselgelt ametisse määramisele, sest teatavate vastavate rahaliste hüvitiste määramist võivad sellega seoses õigustada ainult selliste ametikohustuste sisu ja kestus. 8 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et direktiiv 1999/70/EÜ ja selle I lisas toodud raamkokkulepe on kahtlemata põhikohtuasja suhtes kohaldatavad. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on raamkokkuleppe klausli 4 punkt 1 tingimusteta ja piisavalt täpne, et eraõiguslikud isikud võiksid sellele riigisiseses kohtus suhetes riigiga tugineda (vt eelkõige 22. detsembri 2010. aasta kohtuotsus Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C-444/09 ja C-456/09, EU:C:2010:819, punktid 78–83), ning sellel on vahetu õigusmõju, mis puudutab töötingimusi ja töötingimustega seotud „teenistusaega käsitlevad nõuded“ (vt selle kohta 15. aprilli 2008. aasta kohtuotsus Impact, C-268/06, punktid 55, 59, 60, 68 ja 126). 9 Tehtud kontrollimise tulemusena tuvastab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kohtunikuabi on „töötaja“ ja „tähtajaline töötaja“ liidu õiguse tähenduses ning et [töötasu]lisa teenistusstaaži eest peaks kuuluma raamkokkuleppe klauslis 4 kasutatud mõistesse „töötingimused“. Nimelt on kohtunikuabi „töötaja“, sest: a) ta tegutseb reaalsetel ja tegelikel tegevusaladel, mis ei ole puhtalt marginaalsed ja teisejärgulised, – tegevusalad, mis on tema põhitegevusalad (26. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Fenoll, C-316/13, EU:C:2015:200, punkt 27); b) ta osutab teatava aja jooksul teisele (avalik- õiguslikule) isikule tema juhtimise all teenuseid, mille eest ta saab tasu (20. novembri 2018. aasta kohtuotsus Sindicatul Familia Constanța, C-147/17, EU:C:2018:926, punkt 41); c) niisuguse töösuhte sui generis õiguslikul olemusel riigisiseses õiguses ei saa olla tähtsust isiku kvalifitseerimisel töötajaks liidu õiguse tähenduses (26. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Fenoll, C-316/13, EU:C:2015:200, punkt 31); d) saadud töötasu makstakse talle tema kutsetegevuse eest ning see tasu annab talle materiaalse soodustuse ja tagab talle elatisvahendid olukorras, kus tema ainus tulu kutsetegevusest on tulu, mida ta saab seaduse kohaselt; e) ei nimetatud palga väiksus ega selleks kasutatud vahendite päritolu ei või mingil viisil mõjutada „töötaja” staatust liidu õiguse mõttes (vt näiteks 4. juuni 2009. aasta kohtuotsus Vatsouras ja Koupatantze, C-22/08 ja C-23/08, EU:C:2009:344, punkt 27); f) kohtunikuabi töösuhe eeldab halduslikku alluvussuhet, mis ei avalda mõju sõltumatusele tegutsemisel kohtunikuna, ning seejuures on oluline [järgmine]: tema allutatus kõrgemale distsiplinaarpädevusele, kohtunikuabide tegevuse korraldamise viis, kohtunikuabi kohustus järgida kohtu esimehe juhtimisalaseid halduskorraldusi ning korralduslikke otsuseid ja määrusi. Kohtunikuabi on „tähtajaline töötaja“, sest: a) raamkokkulepe ei välista ühtegi konkreetset tegevussektorit ja selles kokkuleppes sätestatud nõuded on mõeldud 8  TRIBUNALUL SUCEAVA ȘI ÎNALTA CURTE DE CASAȚIE ȘI JUSTIȚIE kohaldamiseks ka haldusasutuste ja muude avalik-õiguslike üksustega sõlmitud tähtajaliste töösuhete suhtes (vt eelkõige 22. detsembri 2010. aasta kohtuotsus Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C-444/09 ja C-456/09, EU:C:2010:819, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika); b) asjaolust, et käsitletaval juhul on kohtunikuabidel ametikoht kohtus, ei piisa iseenesest, et nad jääksid väljapoole selles raamkokkuleppes ette nähtud õiguste kohaldamisala (vt eelkõige 16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Governo della Repubblica italiana (Itaalia rahvakohtunike staatus), C-658/18, EU:C:2020:572, punktid 121–123); c) nende töösuhte olemus ei erine sisuliselt selle töösuhte olemusest, mis valitseb nende tööandjate ja viimaste alluvate vahel, kes kuuluvad riigisisese õiguse kohaselt töötajate kategooriasse, ja seega on väljaarvamine meelevaldne (vt analoogia alusel 1. märtsi 2012. aasta kohtuotsus O'Brien, C-393/10, EU:C:2012:110, punkt 42); d) kohtunikuabide ametiaeg on piiratud viieaastase ajavahemikuga, mida võidakse pikendada, ning seepärast on suhe kohtunikuabide ja justiitsministeeriumi vahel tähtajaline (vt samas tähenduses 19. märtsi 2019. aasta kohtumäärus CCOO, C-293/18, ei avaldata, EU:C:2019:224, punkt 31). Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et töötasulisa viit aastat ületava teenistusstaaži eest peaks kuuluma mõistesse „töötingimused“, mida on kasutatud raamkokkuleppe klauslis 4. Euroopa Kohus on tuvastanud, et see klausel hõlmab tingimusi, mis seonduvad töötasuga ning samuti pensionidega, mille aluseks on töösuhe (15. aprilli 2008. aasta kohtuotsus Impact, C-268/06, EU:C:2008:223, punkt 134). Riigi pädevad ametiasutused peavad nii töötasu komponentide kui ka nende komponentide suuruse kindlaksmääramisel kohaldama tähtajalistele töötajatele raamkokkuleppe klauslis 4 ette nähtud diskrimineerimiskeelu põhimõtet (15. aprilli 2008. aasta kohtuotsus Impact, C-268/06, EU:C:2008:223, punktid 129 ja 130). Kohtuasjas C-307/05 (Del Cerro Alonso) tehtud 13. septembri 2007. aasta kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus, et raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 võib olla aluseks sellele, et töötajale makstakse lisatasu teenistusaastate eest, mis on riigisisese õiguse kohaselt ette nähtud üksnes alalistele töötajatele. See käib ka õigusnormide kohta, mis käsitlevad teenistusperioode, mis tuleb läbida, et saavutada edutamine kõrgemale töötasutasemele (8. septembri 2011. aasta kohtuotsus Rosado Santana, C-177/10, EU:C:2011:557, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika). 20. juuni 2019. aasta kohtuotsuses Ustariz Aróstegui (C-72/18, EU:C:2019:516, punkt 27) jäi Euroopa Kohus sama järelduse juurde ka teenistusstaaži eest töötasu täiendamise puhul, millega seoses oli ainus nõue, et vastav teenistusstaaž oleks täitunud (nagu see on ka põhikohtuasjas). 10 Põhikohtuasjas seisneb erinev kohtlemine selles, et riigi kohtusüsteemis tähtajatult tööle võetud spetsialistidele makstakse töötasulisa viit aastat ületava teenistusstaaži [täitumisel] ja erandiks on ainult kohtunikuabid, kes on tähtajalised töötajad. Viimased on vaieldamatult sarnases olukorras ülejäänud spetsialistidega, kes on kohtu avalikku teenistusse tööle võetud tähtajatult: mõlemad kategooriad teevad samasugust, sama laadi tööd, st kohtu konkreetses avalikus teenistuses, mis eeldab õigusemõistmisega seotud kvalifikatsiooni ja pädevust; neil on samad 9  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-680/25 töötingimused; neil on samasugused täiendkutseõppe tingimused ja nende töötasunõuded rahuldatakse samast riigieelarvelisest allikast. 11 Eelotsusetaotluse esitanud kohus kinnitab, et ei ole absoluutselt mingit „objektiivset põhjust“, mis õigustaks niisugust erinevat kohtlemist, millega on tegemist põhikohtuasjas. Vastupidi, seda erinevust õigustab üksnes asjaolu, et see on ette nähtud üldises ja abstraktses riigisiseses õiguses, st (töötasu)seaduses, – mis ei kujuta endast objektiivset põhjust (vt selle kohta 5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Montero Mateos, C-677/16, EU:C:2018:393, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuigi eelarvekaalutlused võivad olla liikmesriigi sotsiaalpoliitiliste valikute aluseks ning mõjutada nende meetmete laadi või ulatust, mida liikmesriik soovib vastu võtta, ei saa need kaalutlused ise siiski olla selle poliitika eesmärk ja seega ei saa need õigustada selliste riigisiseste õigusnormide kohaldamist, mis tingivad tähtajaliste töötajate jaoks ebasoodsa erineva kohtlemise (9. veebruari 2017. aasta kohtumäärus Rodrigo Sanz, C-443/16, EU:C:2017:109, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika). 12 Seejärel viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus neljale esitatud eelotsuse küsimusele. Ta märgib esimese eelotsuse küsimuse kohta, et diskrimineerimiskeelu põhimõtte järgimiseks põhikohtuasjas töötasulisa maksmisega kohtunikuabide viit aastat ületava teenistusstaaži eest ei saa ta riigisiseseid õigusnorme (määrus nr 137/2000 ja kohtunikuabide töötasu käsitlevad õigusnormid) tõlgendada viisil, mis oleks kooskõlas liidu õigusest (direktiiv 1999/70/EÜ ja selle direktiivi lisas toodud raamkokkulepe) tulenevate nõuetega ega tagada nende nõuete täielikku kohaldamist. Ja seda seepärast, et kõnesolevad volitused välistab tema puhul Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) kohtuotsus nr 1325/2008, milles on eelotsusetaotluse esitanud kohtule siduvalt leitud, et ta ei saa keelduda kohaldamast normatiivakte, millel on riigisiseses õiguses seadusjõud, kuna ta leiab need olevat diskrimineerivad, ja ta [ei saa] asendada neid õigusnormidega, mis on sätestatud ükskõik missuguses teises normatiivaktis. Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtul mõistlikke kahtlusi, kas ta on endiselt pädev asja lahendama ja kas ta võib kohaldada edasi liidu õiguse esimuse põhimõtet ning kas Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) praktika, mida ta ei tohi eirata, võib takistada liidu õiguse kohaldamist. Lisaks keelas Înalta Curte de Casație și Justiție – Completul pentru soluționarea recursului în interesul legii (Rumeenia kassatsioonikohus – tõlgendamise ja õiguslike küsimuste lahendamise kolleegium) kohtuotsusega nr 12/2022 eelotsusetaotluse esitanud kohtul kõrvaldada kohtunikabide diskrimineerimine nii, et ta tunnustab nende õigust töötasulisa maksmisele tegeliku viit aastat ületava teenistusstaaži eest. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on mõistlikke kahtlusi, kas liidu õigus võimaldab liikmesriigi kohtul jätta järgimata kõrgema või kõrgeima kohtu (siduva) õigusliku lahenduse juhul, kui ta leiab, et see õiguslik tõlgendus on liidu õigusega vastuolus. 10  TRIBUNALUL SUCEAVA ȘI ÎNALTA CURTE DE CASAȚIE ȘI JUSTIȚIE 13 Mis puudutab teist eelotsuse küsimust, siis eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teha kindlaks, kas raamkokkuleppe klauslis 4 kasutatud mõistesse „töötingimused“ kuulub ka vaidlusalune töötasulisa, mis ei kujuta endast eripreemiat lojaalsuse eest, vaid mida tuleb maksta lihtsalt teenistusstaaži aritmeetilise kumuleerumise tulemusena ja mis kuulub nende rahaliste hüvitiste kategooriasse, mis sõltuvad kahtlemata töösuhtest. Kui Euroopa Kohus peaks leidma, et see töötasulisa kuulub liidu õiguse kohaldamisalasse, võib eelotsusetaotluse esitanud kohus kohaldada esmajärjekorras seda õigust. 14 Mis puudutab kolmandat eelotsuse küsimust, siis eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib välja selgitada, kas vaidlusalust erinevat kohtlemist võib õigustada ainult asjaolu, et see on ette nähtud liikmesriigi riigisiseste õigusnormidega. Niisugune kahtlus tuleneb sellest, et see asjaolu on just riigisisene seaduslikkuse põhimõte, mis on kohtule siduv. Kui Euroopa Kohus peaks leidma, et see õigustus ei ole objektiivne, mõistlik ega proportsionaalne, võib eelotsusetaotluse esitanud kohus jätta kohaldamata riigisisesed õigusnormid, mis on liidu õiguse niisuguse tõlgendusega vastuolus. 15 Mis puudutab neljandat eelotsuse küsimust, siis eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teha kindlaks, kas raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 kohaselt puudub asjasse see, et diskrimineerimine seoses töötasuga, mis tuleneb otseselt riigisisestest õigusnormidest, leiab aset samas avalikus teenistuses. Euroopa Kohtu praktikas, mis käsitleb otseselt õigusnormidest tulenevat diskrimineerimist seoses töötasuga, on leitud, et niisugune diskrimineerimine samas avalikus teenistuses on lubamatu (vt näiteks 8. aprilli 1976. aasta kohtuotsus Defrenne, 43/75, EU:C:1976:56). Niisuguse tõlgenduse kinnitamine ka raamkokkuleppe juhtumil oleks siiski selgitav, sest Euroopa Kohus on leidnud, et seda kohaldatakse üksnes avaliku sektori (19. märtsi 2019. aasta kohtumäärus CCOO, C-293/18, punkt 30) ja kohtute töötajate suhtes (16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Governo della Repubblica italiana (Itaalia rahvakohtunike staatus), C-658/18, punktid 121–123). 16 Eelotsusetaotluse esitanud kohus avaldab oma seisukohta, kuidas tuleks eelotsusetaotluse küsimustele vastata, ning leiab, et kõigile neljale küsimusele tuleks vastata jaatavalt. 17 Arvestades kahtlusi ja olukorras, kus ta võib kõrgema astme kohtu otsuse tõttu olla sunnitud tegema otsuse, mis on liidu õigusega vastuolus, on eelotsusetaotluse esitanud kohus otsustanud pöörduda ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtu poole. 11 Saatja: [email protected] Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]>, [email protected], [email protected], "Merle Järve - RAM" <[email protected]>, "info - MKM" <[email protected]>, "Käddi Tammiku - MKM" <[email protected]>, [email protected], [email protected] Teema: C-680/25 Kuupäev: 2025-12-03 14:30 Adressaadid: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] V�lisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2025/522 Kohtuasja number: C-680/25 Vastuse kuup�ev: 17.12.2025 Staadium: Uus menetlus M�rks�nad: erinev kohtlemine; riikliku �igusnormi kohaldamise vastuolulisus �henduse �igusega; tasu teenistusstaa?i eest; t�htajaline ja alatine t��taja; t��tasun�uded; �henduse �iguse �limuslikkuse p�him�te �iguslikud vormid: direktiiv 1999/70/E�; EL p�hi�iguste harta artikkel 20; EL p�hi�iguste harta artikkel 21; t�htajalist t��d k�sitlev raamkokkulepe Dokumentidega on v�imalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=8463 Palun teatage 7 p�eva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie vastutusalasse. Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema. Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha esitama, ja p�hjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta). EL �iguse b�roo V�lisministeerium