Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 03.12.2025 nr 1-4/25/5309 Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine“ eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks taristuministri määruse eelnõu, millega muudetakse keskkonnaministri 10. mai 2016. a määrust nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: 1. Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine“ eelnõu. 2. Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine“ eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur Arvamuse avaldamiseks: SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus, Eesti Akrediteerimiskeskus, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, AS Ragn-Sells, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja Toiduamet Kristel Kibin, 628 5893 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 26.11.2025 TARISTUMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja § 29 lõike 4 punkti 5 alusel ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel. § 1. Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruses nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 29 lõike 4 punkti 5” tekstiosaga „ ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4”; 2) paragrahvi 6 lõike 4 punktis 1 asendatakse tekstiosa „iga kahe kuu järel“ tekstiosaga „, vahega vähemalt 30 päeva ja mitte rohkem kui 60 päeva pärast eelmist proovi“; 3) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse sõna „kogumusega“ sõnaga „kogemusega“; 4) paragrahvi 10 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Sertifitseerimisasutusel on õigus teha lõike 6 kohaseid korduskontrolle kuni kaks korda. Kui sertifitseerimisasutus leiab kääritusjäägi tootja kääritusjäägi tootmise korralduses puudusi ka kahel korduskontrollil, peatab sertifitseerimisasutus sertifikaadi kehtivuse. Sertifitseerimisasutus teavitab korduskontrollil avastatud puudustest ja sertifikaadi peatamisest Keskkonnaametit viie tööpäeva jooksul.“; 5) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71 ) Kui sertifitseerimisasutus on sertifikaadi kehtivuse peatanud, peab kääritusjäägi tootja kõrvaldama puudused sertifitseerimisasutuse määratud tähtajaks. Tähtaja möödumisel kontrollib sertifitseerimisasutus kääritusjäägi tootmise korraldust uuesti. Kui puudused on kõrvaldatud, taastatakse sertifikaat. Kui sertifitseerimisasutus leiab kääritusjäägi tootja kääritusjäägi tootmise korralduses jätkuvalt puudusi, tunnistab sertifitseerimisasutus sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaat tunnistatakse kehtetuks ka siis, kui biogaasijaam ei kõrvalda tähtajaks puudusi ega teavita sellest sertifitseerimisasutust. Sertifitseerimisasutus teavitab sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest Keskkonnaametit viie tööpäeva jooksul.“; 6) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 4-6 järgmises sõnastuses: (4) Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud sertifikaadid kehtivad kuni tähtaja lõpuni, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamiseni. (5) Enne käesoleva määruse jõustumist menetlusse võetud sertifikaatide taotlusi menetletakse käesoleva määruse kohaselt. 1 (6) Käesoleva määruse jõustumise järel kontrollitakse kääritusjäägi tootmist ning tehakse kordusproove käesoleva määruse kohaselt. 7) määruse lisa 1 „Biolagunevate jäätmete loend“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 1; 8) määruse lisa 3 „Biolagunevate nende jäätmete loend, mille korral ei ole sertifitseerimine vajalik“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 2. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 20. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kuldar Leis Marten Kokk Minister Kantsler Lisa 1. Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ lisa 1 „Biolagunevate jäätmete loend“ Lisa 2. Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ lisa 3 „Biolagunevate jäätmete loend, mille korral ei ole sertifitseerimine vajalik“ 2  Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine“ Lisa 1 Keskkonnaministri 10.05.2016 määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile“ Lisa 1 Biolagunevate jäätmete loend Jäätmekood1 Jäätmeliik ja nimetus1 Täpsustus 02 PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES, VESIVILJELUSES, METSANDUSES, JAHINDUSES JA KALAPÜÜGIL NING TOIDUAINETE VALMISTAMISEL JA TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 02 01 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed 02 01 01 Pesemis- ja puhastamissetted Liiva- ja mudapüünise sete puu- ja köögiviljade töötlemisest. Pesemisel ei ole kasutatud sünteetilisi aineid ega lisandeid. 02 01 02 Loomsete kudede jäätmed Loomsed kõrvalsaadused, näiteks harjase ja sarve jäätmed, vill, suled, karvad, sarved, kabja lõikamise jäägid, toores piim, koorikloomade koorikud, munad, hautamise kõrvalsaadused, seedetrakt. 02 01 03 Taimsete kudede jäätmed Näiteks vetikad, söödajäätmed, põllukultuuride jäätmed, taimsete kudede jäätmed põllumajandusest, taimsed koed biofiltritest, põhk, veeäärsed taimed, taimekoepõhised kasutatud kasvusubstraadid. 02 01 06 Loomade väljaheited, virts ja sõnnik (sh Loomsed kõrvalsaadused, välja reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal arvatud lemmikloomade käideldud vedelad farmiheitmed väljaheited. 02 01 07 Metsamajandusjäätmed (nt oksad, risu) 02 02 Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed 02 02 01 Pesemis- ja puhastamissetted Loomsed kõrvalsaadused. Töötlemisvesi ja toidupesemisjäätmed, setted piimasaaduste töötlemisest. Võivad sisaldada toidujäätmeid. 02 02 02 Loomsete kudede jäätmed Loomsed kõrvalsaadused, näiteks harjase ja sarve 3  jäätmed, vill, suled, karvad, sarved, kabja lõikamise jäägid, toores piim, koorikloomade koorikud, munad, hautamise kõrvalsaadused, seedetrakt. 02 02 03 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Loomsed kõrvalsaadused. Võib sisaldada soolesisu, koori ja karpide jäätmeid. 02 02 04 Reovee kohtpuhastussetted Loomsed kõrvalsaadused. Septikute ja flotatsiooniseadmete sete. 02 03 Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi valmistamisel ja kääritamisel tekkinud jäätmed 02 03 01 Pesemis-, puhastamis-, koorimis-, Toiduainete tootmise setted. tsentrifuugimis- ja separeerimissetted 02 03 03 Lahustitega ekstraheerimisel tekkinud jäätmed Ekstraheerimisel tekkinud taimsed jäätmed. Lahusti peab olema bioloogiliselt lagundatav ja mittetoksiline. 02 03 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Toiduainetööstuse taimset päritolu tööstuslikud biojäätmed. 02 03 05 Reovee kohtpuhastussetted Pesemisel ei ole kasutatud sünteetilisi aineid ja lisandeid. 02 04 Suhkrutootmisjäätmed 02 04 03 Reovee kohtpuhastussetted Setted suhkrupeedi töötlemise etappidest. 02 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed Näiteks suhkruvesi, suhkru vinass, suhkur 02 05 Piimatööstusjäätmed 02 05 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Loomsed kõrvalsaadused. 02 05 02 Reovee kohtpuhastussetted Pesemisel ei ole kasutatud sünteetilisi aineid ja lisandeid. 02 05 98 Vadak Loomsed kõrvalsaadused. 02 06 Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed 02 06 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Näiteks realiseerimisaja ületanud leib ja küpsetised. 02 06 03 Reovee kohtpuhastussetted Pesemisel ei ole kasutatud sünteetilisi aineid ja lisandeid. 02 07 Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (välja arvatud kohv, tee ja kakao) tootmisjäätmed 02 07 01 Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel Pesemisel ja puhastamisel ei ole töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel) kasutatud sünteetilisi aineid ja tekkinud jäätmed lisandeid. 02 07 02 Piirituse destilleerimisjäägid 02 07 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 4 02 07 05 Reovee kohtpuhastussetted Pesemisel ei ole kasutatud sünteetilisi aineid ja lisandeid. 03 PUIDU TÖÖTLEMISEL, PLAATIDE JA MÖÖBLI NING TSELLULOOSI, PABERI JA KARTONGI TOOTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 03 01 Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed 03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed Lubatud on puhtad töötlemata puukoorejäätmed. Lubatud ei ole vineer ja muu kattematerjal. 03 01 05 Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, Lubatud on puhtad töötlemata puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning puidujäätmed. Lubatud ei ole vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 vineer ja muu kattematerjal. 01 04* 03 03 Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise jäätmed 03 03 01 Puukoore- ja puidujäätmed Lubatud on puhtad töötlemata puidujäätmed. Lubatud ei ole vineer ja muu kattematerjal. 03 03 10 Pulbi mehaanilisel lahutamisel tekkinud Ilma värvaineteta ja teiste kiujäägid ning kiu-, täiteaine- ja katteainesetted sünteetiliste ainete ja lisanditeta. 03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole Ilma värvaineteta ja teiste nimetatud koodinumbriga 03 03 10 sünteetiliste ainete ja lisanditeta. 04 NAHA-, KARUSNAHA- JA TEKSTIILITÖÖSTUSJÄÄTMED 04 01 Naha- ja karusnahatööstusjäätmed 04 01 01 Kõlu- ja laustajäätmed Lubatud vaid juhul, kui tegemist on loomsete kõrvalsaadustega, sh toornahkadega või nende osadega, mis pärinevad loomadelt, kellel puudusid selle toote kaudu inimesele või loomadele kanduva haiguse nähud. 04 02 Tekstiilitööstusjäätmed 04 02 10 Looduslikest saadustest pärinev orgaaniline aine Lubatud juhul, kui tegemist on (nt rasv, vaha) üksnes biolaguneva materjaliga. 04 02 21 Töötlemata tekstiilikiudude jäätmed Taimsed kiud ja puuvill. 07 ORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED 07 02 Plasti, sünteeskummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 07 02 13 Plastijäätmed Biolagunevad pakendid ja bioplastid, mis on sertifitseeritud EVS-EN 13432 või muude samaväärsete nõuete kohaselt ning mille täielik 5  lagundamine on käitluskohas tehnoloogiliselt võimalik. 15 PAKENDIJÄÄTMED; NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA ABSORBENDID, PUHASTUSKALTSUD, FILTERMATERJALID JA KAITSERIIETUS 15 01 Pakendid (sh lahus kogutud olmepakendijäätmed) 15 01 01 Paber- ja kartongpakendid Ei ole lubatud biolagundamatu kattematerjali olemasolu korral. 15 01 02 Plastpakendid Biolagunevad pakendid ja bioplastid, mis on sertifitseeritud EVS-EN 13432 või muude samaväärsete nõuete kohaselt ning mille täielik lagundamine on käitluskohas tehnoloogiliselt võimalik. 15 01 03 Puitpakendid Ei ole lubatud biolagundamatu kattematerjali või probleemsete puidukaitsevahendite olemasolu korral. Üksnes töötlemata puit. 17 EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SEALHULGAS SAASTUNUD MAA- ALADELT EEMALDATUD PINNAS) 17 02 Puit, klaas ja plast 17 02 01 Puit Töödeldud kujul ei ole lubatud, kui sisaldab näiteks vineeri, muid kattematerjale või probleemseid puidukaitsevahendeid. 19 JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETE, ETTEVÕTTEVÄLISTE REOVEEPUHASTITE NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 19 05 Tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed 19 05 03 Praakkompost Keskkonnaministri 08.04.2013 määruse nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“ nõuetele mittevastav kompost ja jäätmete aeroobse töötlemise saadus. 19 06 Jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed 19 06 05 Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel Lubatud ainult juhul, kui töötlemisel tekkinud vedelik sisaldab ainult käesolevas lisas nimetatud jäätmeid. 19 06 06 Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel Lubatud ainult juhul, kui töötlemisel tekkinud sete sisaldab ainult käesolevas lisas nimetatud jäätmeid. 19 08 Nimistus mujal nimetamata reoveepuhastusjäätmed 6 19 08 09 Vaid toiduõli ja -rasva sisaldava õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu 20 OLMEJÄÄTMED (KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMED JA SAMALAADSED KAUBANDUS-, TÖÖSTUS- JA AMETIASUTUSJÄÄTMED), SEALHULGAS LIIGITI KOGUTUD JÄÄTMED 20 01 Olmejäätmete hulgast väljakorjatud või liigiti kogutud jäätmed (välja arvatud alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed) 20 01 01 Paber ja kartong Välja arvatud kõrgläikega paber ja mürgised värvained. Ei ole lubatud biolagundamatu kattematerjali olemasolu korral. 20 01 08 Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed Taimsed materjalid ja loomsed kõrvalsaadused. 20 01 25 Toiduõli ja -rasv Taimsed materjalid ja loomsed kõrvalsaadused. Lubatud, kui on tegemist köögijäätmetega. 20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga Töötlemata puidujäätmed. 20 01 37 Ei ole lubatud biolagundamatu kattematerjali olemasolu korral. 20 02 Aia- ja haljastujäätmed (sealhulgas kalmistujäätmed) 20 02 01 Biolagunevad jäätmed Aia- ja haljastujäätmed, näiteks taimne kude, hekkide ja puude kärpimisjäätmed, rohust ja lehtedest koosnev materjal, mis ei sisalda ohtlikke aineid. Välja arvatud tänavapühkimisjäätmed ja kanalisatsioonikaevude jäätmed. 20 03 Muud olmejäätmed 20 03 02 Turgudel tekkinud jäätmed Liigiti kogutud köögiviljad ja muud biojäätmed. 1 Jäätmeseaduse § 2 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohaselt. 7  Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine“ Lisa 2 Keskkonnaministri 10.05.2016 määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile“ Lisa 3 Biolagunevate jäätmete loend, mille korral ei ole sertifitseerimine vajalik Jäätmekood1 Jäätmeliik ja nimetus1 Täpsustus 02 PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES, VESIVILJELUSES, METSANDUSES, JAHINDUSES JA KALAPÜÜGIL NING TOIDUAINETE VALMISTAMISEL JA TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 02 01 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed 02 01 02 Loomsete kudede jäätmed Loomsed kõrvalsaadused, näiteks harjase ja sarve jäätmed, vill, suled, karvad, sarved, kabja lõikamise jäägid, toores piim, koorikloomade koorikud, munad, hautamise kõrvalsaadused, seedetrakt. Lubatud vaid biogaasijaamas, kus on kasutusel tehnoloogia sisendmaterjalide või kääritusjäägi hügieniseerimiseks. 02 01 03 Taimsete kudede jäätmed Näiteks vetikad, sööda jäätmed, põllukultuuride jäätmed, taimsete kudede jäätmed põllumajandusest, taimsed koed biofiltritest, põhk, veeäärsed taimed, taimekoepõhised kasutatud kasvusubstraadid. 02 01 06 Loomade väljaheited, virts ja sõnnik (sh Loomsed kõrvalsaadused, välja reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal arvatud lemmikloomade käideldud vedelad farmiheitmed väljaheited. Lubatud vaid biogaasijaamas, kus on kasutusel tehnoloogia sisendmaterjalide või kääritusjäägi hügieniseerimiseks. 02 02 Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed 02 02 02 Loomsete kudede jäätmed Loomsed kõrvalsaadused, näiteks harjase ja sarve 8  jäätmed, vill, suled, karvad, sarved, kabja lõikamise jäägid, toores piim, koorikloomade koorikud, munad, hautamise kõrvalsaadused, seedetrakt. Lubatud vaid biogaasijaamas, kus on kasutusel tehnoloogia sisendmaterjalide või kääritusjäägi hügieniseerimiseks. 02 02 03 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Loomsed kõrvalsaadused. Võib sisaldada soolesisu, koori ja karpide jäätmeid. Lubatud vaid biogaasijaamas, kus on kasutusel tehnoloogia sisendmaterjalide või kääritusjäägi hügieniseerimiseks. 02 03 Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi valmistamisel ja kääritamisel tekkinud jäätmed 02 03 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Puu- ja köögiviljad ning nende koorimise ja pressimise jäägid, teravilja jäägid, vinass, melass, jääkpärm, tärkliseraba, rapsikook, toiduõli ja -rasv, glütserool 02 04 Suhkrutootmisjäätmed 02 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed Melass, suhkruvesi, suhkru vinass, suhkur 02 05 Piimatööstusjäätmed 02 05 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 02 05 98 Vadak 02 06 Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed 02 06 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Näiteks leib ja küpsetised, toiduõli ja -rasv, glütserool 02 07 Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (välja arvatud kohv, tee ja kakao) tootmisjäätmed 02 07 01 Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel Puu- ja köögiviljad ning nende töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel) koorimise ja pressimise jäägid. tekkinud jäätmed Teravilja jäägid. 02 07 02 Piirituse destilleerimisjäägid Teravilja jäägid, puu- ja köögivilja jäägid. 02 07 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Õllepruulimise jäätmed ja muude jookide tootmisel tekkinud tahked jäätmed, 9  näiteks õlleraba ja glütserool. 1 Jäätmeseaduse § 2 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohaselt. 10  Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Keskkonnaministri 10. mai 2016 määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ on kehtestatud jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja § 29 lõike 4 punkti 5 alusel. Määrus kehtestab jäätmete lakkamise ehk tooteks muutmise kriteeriumid kääritusjäägile, mis tekib biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel. Määruses sisalduvad nõuded biogaasijaamadele, mis kasutavad anaeroobse kääritusprotsessi toorainena määruse lisades nimetatud biolagunevaid jäätmeid, ning määrusega määratakse protsessi käigus tekkiva kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajad. Määruse alusel on võimalik kääritusjääk viia jäätmestaatusest tootestaatusesse, valdavalt käib see välise sertifitseerimise kaudu, kuid teatud juhtudel on võimalik toota kääritusjääki ka välise sertifitseerimiseta. 2025. a novembri seisuga on Eestis viis kehtivat kääritusjäägi sertifikaati neljal biogaasijaamal (selle määruse kohaldamisalasse jäävaid jäätmeid käitlevaid keskkonnakaitseloaga biogaasijaamu on 9, samuti on mõned biogaasijaamad rajamisel). Eelnõukohase määrusega vähendatakse halduskoormust kääritusjäägi tootestaatusesse viimisel. Selleks muudetakse sertifikaadi väljastamiseks võetavate proovide intervalli paindlikumaks ehk luuakse võimalus võtta proove sagedamini, et sertifikaadi väljastamine saaks toimuda senisest kiiremini. Samuti lisatakse paindlikkust kääritusjäägi tootja iga-aastasel kääritusjäägi tootmise korralduse kontrollil, võimaldades senise ühe korduskontrolli asemel edaspidi kahte korduskontrolli. Ühtlasi luuakse võimalus sertifikaat kehtetuks tunnistamise asemel peatada. See võimaldab sertifikaadi taastada, kui on olnud probleeme nõuetele vastavusega ning puudused on kõrvaldatud. Peatatud sertifikaadi taastamine on kiirem ja lihtsam kui uue sertifikaadi taotlemine. Kääritusjäägi tootmise sisendmaterjalide nimekirju viiakse senisest paremasse vastavusse biogaasijaamade tegelike sisenditega. Eelnõukohase määrusega tehakse muudatusi määruse lisas 1, mis kehtestab sertifitseeritava kääritusjäägi tootmiseks kasutatavate sisendjäätmete nimekirja, ning lisas 3, mis kehtestab sisendjäätmete nimekirja sellise kääritusjäägi tootmiseks, mida ei ole vaja sertifitseerida. Eesmärk on viia sisendmaterjalide nimekirjad paremini vastavusse tegeliku turuolukorraga. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi (KliM) ringmajanduse osakonna jäätmekorralduse ja digitaliseerimise valdkonnajuht Kristel Kibin ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi KliMi õigusosakonna nõunik Käthlin Oeselg ([email protected]) ja keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 10. mai 2016. a määrust nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ avaldamismärkega RT I, 14.04.2023, 9. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Koalitsioonileppe punktist „Suurendamaks jäätmete ringlussevõttu, loome tekstiilijäätmete tootjavastutussüsteemi ja 1 vähendame nõudeid biojäätmete kasutusele võtmiseks“ tulenevalt on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis tegevus „Keskkonnaministri 10.05.2016 määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine“ tähtajaga 2026. aasta II kvartal. Määrusest teavitatakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriike toote nõuetele vastavuse seaduse § 43 lõike 4, infoühiskonna teenuse seaduse § 31 lõike 5 ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 6 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ alusel, millega on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse määrust nr 12 ning asendatakse määruse lisad 1 ja 3 uute lisadega. Samuti on esimeses paragrahvis rakendussätted. Paragrahv 2 sätestab määruse jõustumise. Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit ja lisatakse viide toote nõuetele vastavuse seadusele, kuna määrus nr 12 on tehniline norm. Punktiga 2 asendatakse kehtiva määruse § 6 lõike 4 punktis 1 tekstiosa „iga kahe kuu järel“ tekstiosaga „, vahega vähemalt 30 päeva ja mitte rohkem kui 60 päeva pärast eelmist proovi“. See tähendab, et edaspidi on kääritusjäägi toote sertifikaadi saamiseks võimalik proove võtta senisest kiiremini. Määruse nr 12 järgi tuleb toote sertifikaadi saamiseks esimesel poolaastal võtta kääritusjäägi otse kasutusse andmise korral proove kokku kolm korda iga kahe kuu järel, et kontrollida kääritusjäägi vastavust määruse lisas 2 esitatud ohutus- ja kvaliteedinäitajatele. Biogaasijaamad on avaldanud soovi ja valmisolekut ka sagedasemaks proovivõtuks, seetõttu on edaspidi võimalik sertifitseerimiskeskusel sertifikaadi väljastamiseks võtta proove esimesel poolaastal kolm korda vahega vähemalt 30 päeva ja kuni 60 päeva pärast eelmist proovi. See tähendab, et senise iga kahe kuu järel võetava proovi asemel on võimalik võtta proove ka iga kuu järel ja seeläbi saada teada kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajatele vastavusest kiiremini kui poole aastaga. Küll tuleb arvestada, et soovides kiiremat proovivõttu läbida, ei pruugi eelmise proovi tulemused veel olla laekunud enne uut proovi ning seetõttu ei ole ettevõttel võimalik teha tootmises kohendusi. Seega eeldab sagedasem proovivõtt, et biogaasijaam ja sertifitseerimiskeskus ei näe kahtlust ohutus- ja kvaliteedinäitajatele mittevastavuses. Korras proovide puhul võimaldab sagedasem proovivõtt sertifikaati väljastada senisest kiiremini. Kui aga proovid ei vasta nõuetele, võib see kokkuvõttes tähendada senisest pikemat ja kulukamat sertifitseerimise protsessi, sest on vaja teha rohkem proove. Punktiga 3 parandatakse trükiviga § 9 lõikes 2 ning asendatakse sõna „kogumusega“ sõnaga „kogemusega“. Punkt 4 muudab § 10 lõiget 7. Muudatusega lisatakse paindlikkust kääritusjäägi tootja iga- aastasel kääritusjäägi tootmise korralduse kontrollil. Sertifitseerimisasutus kontrollib sertifikaadi saanud kääritusjäägi tootja kääritusjäägi tootmise korraldust üks kord aastas (§ 10 lg 5). Kui sertifitseerimisasutus on avastanud puudusi kääritusjäägi tootmise korralduses, peab kääritusjäägi tootja need kõrvaldama sertifitseerimisasutuse määratud tähtajaks. Tähtaja möödumisel kontrollib sertifitseerimisasutus kääritusjäägi tootmise korraldust uuesti (§ 10 lg 6). Määruse nr 12 senine sõnastus on näinud ette, et sertifitseerimisasutus saab teha ühe korduskontrolli ning kui ka sellel tuvastatakse puudusi, tunnistatakse sertifikaat kehtetuks. Praktikas on ilmnenud, et vaid ühe kordusproovi ehk kokku kahe proovi võimaldamine ei ole 2 piisavalt paindlik. Näiteks võib olla esimesel korral ületatud mõni raskmetalli piirnorm ning teisel korral patogeeni piirnorm, mis on seni toonud kaasa kohe sertifikaadi kehtetuks tunnistamise. Selleks, et korduskontrollid arvestaksid tegelikke olusid enam, muudetakse § 10 lõike 7 sõnastust selliselt, et sertifitseerimisasutusel on õigus lõike 6 kohaseid korduskontrolle teha kuni kaks korda ehk kokku kolm proovi. Kui sertifitseerimisasutus leiab kääritusjäägi tootja kääritusjäägi tootmise korralduses puudusi ka kahel korduskontrollil, peatab sertifitseerimisasutus sertifikaadi kehtivuse. Seejuures ei pea olema tegemist kolmel korral sama piirväärtuse ületamise ja rikkumisega. Sertifikaadi peatamine on halduskoormuse vähendamiseks eelistatum variant kui kehtetuks tunnistamine. Peatatud sertifikaati on hõlpsam, soodsam ja vähem koormav taastada kui uut sertifikaati taotleda. Sertifitseerimiskeskus teavitab korduskontrollil tuvastatud puudustest ja sertifikaadi peatamisest ikka Keskkonnaametit viie tööpäeva jooksul (varem on teavitatud sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest). Punktiga 5 täiendatakse § 10 lõikega 71 , mis selgitab edasist tegevust sertifikaadi peatamise korral. Kui sertifitseerimisasutus on sertifikaadi kehtivuse peatanud, peab kääritusjäägi tootja kõrvaldama puudused sertifitseerimisasutuse määratud tähtajaks. Tähtaja möödumisel kontrollib sertifitseerimisasutus kääritusjäägi tootmise korraldust uuesti. Kui puudused on kõrvaldatud, taastatakse sertifikaat. Kui sertifitseerimisasutus leiab kääritusjäägi tootja kääritusjäägi tootmise korralduses ikka puudusi, tunnistab sertifitseerimisasutus sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaat tunnistatakse kehtetuks ka siis, kui biogaasijaam tähtajaks puudusi ei kõrvalda ja sellest sertifitseerimisasutust ei teavita ehk loobub sertifikaadi taastamisest ise. Sertifitseerimisasutus teavitab sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest Keskkonnaametit viie tööpäeva jooksul nagu ka peatamisest. Sertifikaadi kehtetuks tunnistamise järel sama sertifikaati taastada ei ole võimalik. Kui ettevõte soovib sertifikaati taastada, tuleb esitada uus taotlus sertifikaadi saamiseks ja läbida selleks vajalikud etapid täies ulatuses. Punktiga 6 lisatakse rakendussätted määruse muudatuste rakendamiseks. Enne eelnõukohase määruse jõustumist väljastatud sertifikaadid kehtivad kuni tähtaja lõpuni, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamiseni. Enne eelnõukohase määruse jõustumist menetlusse võetud sertifikaatide taotluste menetlemisel kohaldatakse uusi nõudeid (näiteks võetakse aluseks uuendatud sisendmaterjalide loetelud). Alates määruse jõustumisest toimuvatele kääritusjäägi tootmise kontrollidele ja kordusproovidele kohaldatakse uusi nõudeid. Punktiga 7 asendatakse määruse lisa 1 „Biolagunevate jäätmete loend“ uue lisaga. Lisas 1 tehakse muudatusi „täpsustuste“ veerus, et viia sisendmaterjalide nimekiri senisest enam vastavusse tegeliku turuolukorraga ehk jäätmetega, mida biogaasijaamad päriselt biogaasi tootmisel kasutavad. Senised täpsustused on osutunud kohati liialt piiravaks. Edaspidi on võimalikult suures ulatuses eesmärgiks tuua määruse lisas täpsustuste asemel pigem välja välistusi, mis jäätmeid kindlasti lisas nimetatud jäätmekoodide all mõeldud ei ole. Samuti lisatakse lisasse 1 kolm jäätmekoodi, mida seni sisendmaterjalide loetelus polnud. Üks neist on vadaku jäätmekood 02 05 98, mis on varem lisast 1 ekslikult välja jäänud. Vadakut võib sisendina kasutada ka sertifitseeritava kääritusjäägi tootmisel, varem oli see lubatud vaid lisas 3 ehk selliste sisendmaterjalide hulgas, mille korral väline sertifitseerimine pole vajalik. Lisatakse ka kood 19 06 05, mis on taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik ehk vedel jäätmestaatuses kääritusjääk. Selle kasutamine määruse nr 12 alusel kääritusjäägi tootmisel on lubatud vaid siis, kui sisaldab määruse lisas nimetatud jäätmeid. Seega võib see olla sertifitseerimata kääritusjääk, mis suunatakse uuesti kääritisse. Tahke kääritusjääk oli juba varem sisendmaterjalide loetelus olemas. Kolmas lisatav jäätmekood on 19 08 09 ehk vaid toiduõli ja -rasva sisaldava õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu. See jäätmekood lisatakse, kuna biogaasijaamades on see sisendmaterjalina kasutusel. Ühtlasi parandatakse lisas 1 standardiviiteid ja ebatäpsusi (nt praakkomposti ehk 19 05 03 jäätmekoodis). 3 Punktiga 8 asendatakse määruse lisa 3 „Biolagunevate jäätmete loend, mille korral ei ole sertifitseerimine vajalik“. Lisa 3 sisaldab seega jäätmeid, millest valmistatud kääritusjäägi tooteks muutmine on lihtsam, kui on lisas 1 nimetatud jäätmetest valmistatud kääritusjäägi puhul. Lisa 3 on täiendatud jäätmekoodidega 02 01 02 (loomsete kudede jäätmed põllumajandusest, jahindusest, kalapüügilt jm), 02 01 06 (loomade väljaheited, virts ja sõnnik (sh reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed põllumajandusest), 02 02 02 (loomsete kudede jäätmed liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisest ja töötlemisest) ja 02 02 03 (tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisest ja töötlemisest) täpsustusega, et need on lubatud vaid biogaasijaamas, kus on kasutusel tehnoloogia sisendmaterjalide või kääritusjäägi hügieniseerimiseks. Mõeldud on biogaasijaamas kohapeal toimuvat hügieniseerimist ning mitte välist hügieniseerimist näiteks jäätmeid üle andva tööstuse juures. Hügieniseerimine on biogaasijaamades vajalik, et sisendjäätmeid või kääritusjääki töödelda termiliselt kahjulike mikroorganismide (nt patogeenid nagu salmonella) hävitamiseks. Lisatakse ka jäätmekood 02 01 03 (taimsete kudede jäätmed põllumajandusest, jahindusest, kalapüügilt jm). Samuti tehakse lisas 3 muudatusi täpsustuste lahtris, et eemaldada liiga piiravaid täpsustusi (nt tarbimis- või töötlemiskõlbmatute materjalide koodi 02 05 01 tagant „Glütserool“). Kõik nimetatud jäätmekoodid on jätkuvalt lubatud ka lisa 1 sisenditena ehk kui biogaasijaam kasutab neid jäätmeid koos muude lisas 1 nimetatud jäätmetega, on vajalik väline sertifitseerimine. Paragrahv 2 sätestab, et määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Üleminekuaeg on vajalik sertifitseerimisasutusele oma töö ümberkorraldamiseks uute nõuete kohaselt ja dokumentide (näiteks hinnapakkumise vormid) uuendamiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohane määrus vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EÜ) 2008/98, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30). Nimetatud direktiivi artikli 6 lõige 4 annab liikmesriikidele võimaluse – kui liidu tasandil vastavad kriteeriumid puuduvad – kehtestada riigisiseselt kriteeriumid, mille alusel teatud jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Eelnõus ei ole vastuolusid teiste Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõjud Kavandatavad muudatused, mille mõju on hinnatud ühe paketina: • võimalus võtta sertifikaadi väljastamiseks proove senisest lühema intervalliga (§ 6 lg 4 p 1 muudatus); • iga-aastasel kontrollil paindlikum kordusproovide tegemine ja sertifikaadi peatamise võimaluse loomine (§ 10 lg 7 ja 71 ); • sisendmaterjalide loetelude täpsustamine (lisad 1 ja 3). Mõjutatud sihtrühmad (sihtrühma suurus): • biogaasijaamad, mis kasutavad sisendina määruse lisades 1 ja 3 nimetatud jäätmeid (9) • sertifitseerimisasutus (1) Sotsiaalne, demograafiline mõju: määruse muudatused ei avalda sotsiaalset ega demograafilist mõju. Mõju majandusele: muudatuste eesmärk on muuta biogaasijaamade jaoks kääritusjäägi sertifikaadi saamine ja hoidmine senisest paindlikumaks ning sertifikaadi väljastamine ka 4 kiiremaks, seetõttu on muudatuste mõju biogaasijaamadele positiivne. Mõju avaldub sertifikaadi taotlemisel. Korras proovide puhul võimaldab sagedasem proovivõtt sertifikaati väljastada senisest kiiremini. Kui aga proovid ei vasta nõuetele, võib see kokkuvõttes tähendada ettevõtte jaoks senisest pikemat ja ka kulukamat sertifitseerimise protsessi, sest on vaja teha täiendavaid proove. Mõju avaldub samuti iga-aastastel kontrollidel juhul, kui tuvastatakse puudusi ja on vaja teha kordusproove (edaspidi on võimalik suurem kordusproovide arv). Kordusproovide eest tasub biogaasijaam ehk puuduste korral suurenevad kulud proovivõtule, kuid suurem arv kordusproove annab juurde paindlikkust puudujääkide kõrvaldamiseks ning vähendab senist riski kaotada sertifikaat juhuslike ohutus- ja kvaliteedinäitajate kõrvalekallete tõttu. Kui puudusi esineb kahes kordusproovis ehk kolmel korral järjest, peatatakse sertifikaat varasema kehtetuks tunnistamise asemel. Sertifikaadi peatamine on halduskoormuse vähendamiseks eelistatum variant kui sertifikaadi kehtetuks tunnistamine. Peatatud sertifikaati on hõlpsam, soodsam ja vähem koormav taastada kui uut sertifikaati taotleda. Kui biogaasijaam kasutab sisendina vaid lisas 3 nimetatud jäätmeid, on võimalik kääritusjääk tooteks muuta ilma välise sertifitseerimiseta. Edaspidi lisa 3 nimekiri laieneb, kuid mitme lisanduva jäätmeliigi puhul on välise sertifitseerimiseta tooteks muutmiseks vaja hügienisaatorit ja seda ka kasutada. Praegu on hügienisaator olemas vaid ühes biogaasijaamas, kuid sellel biogaasijaamal on juba ka kääritusjäägi sertifikaat. Soovides lisasse 3 lisatavatest jäätmeliikidest sertifitseerimiseta kääritusjääki toota, tuleb biogaasijaamadel teha investeering hügienisaatori paigaldamiseks ja kasutuselevõtuks. Hügienisaatori maksumus sõltub selle suurusest ehk biogaasijaama võimsusest ja hügieniseerimise meetodist, samuti hügienisaatori automaatikast, olemasolevatest seadmetest ja ühilduvusest nendega jm. Investeering võib alata mõnest kümnest tuhandest ja ulatuda mõnesaja tuhandeni. Ettevõtetel on selleks võimalik taotleda toetust SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetusmeetmest „Jäätmete väärindamine, ringlussevõtt ja digiaruandlus“1 . Jäätmete ringlussevõtu toetamist soovitakse jätkata ka uuel rahastusperioodil. Sertifitseerimisasutus peab uuendama sertifitseerimisskeemi, et tegevus oleks vastavuses määruse nõuetega, ning peab edaspidi juhinduma määruse uutest nõuetest. Küll aga on skeemi uuendamine ühekordne tegevus. Kaudne positiivne mõju on ka põllumajandustootjatele, kes soovivad kääritusjääki kasutada. Tootestaatuses kääritusjäägi kasutamine on lihtsam kui jäätmestaatuses kääritusjäägi kasutamine. Jäätmestaatuses kääritusjäägi laotamiseks peab olema keskkonnakaitseluba, tootestaatuses kääritusjäägi jaoks mitte. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: muudatustega ei kaasne olulist muutust võrreldes senisega, kuna kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajad jäävad samaks, seega vastab näiteks põldudele viidav sertifitseeritud kääritusjääk jätkuvalt nõuetele. Ebasoovitavaks mõjuks võib olla see, kui biogaasijaamad ei täida määruse nõudeid ning lisa 3 alusel toodetav kääritusjääk, mida ei sertifitseerita, ei vasta ohutus- ja kvaliteedinäitajatele ning seetõttu jõuab keskkonda näiteks patogeenide või raskmetallidega saastunud kääritusjääki. Siiski ei suurene määruse muudatuste tulemusena senisega võrreldes risk, et ettevõtted tegutseks määruse nõudeid täitmata. Mõju regionaalarengule: muudatuste tulemusena on positiivne mõju regionaalarengule, kuna paindlikum sertifitseerimine on ettevõtetele oluline sõnum uute biogaasijaamade rajamisel. Uute biogaasijaamade rajamine saab suurendada töökohtade arvu ja majandustegevust eri piirkondades ning võimaldab suurendada energiajulgeolekut ja kohaliku bioenergia tootmist. Mõju riigiasutuste ja KOVi üksuste korraldusele: muudatused ei avalda olulist mõju riigi- ja omavalitsusasutuste korraldusele. 1 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/jaatmete-vaarindamine-ringlussevott-ja-digiaruandlus. 5 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei nõua riigieelarvest lisaraha ega eeldata sellest lisatulu. Määruse rakendamisega ei kaasne vajadust riigi infosüsteemide arendamise järele. Samuti ei muutu riigiasutuste senine roll ja vastutus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Üleminekuaeg võimaldab sertifitseerimiskeskusel oma töö ümber korraldada ja arvestada uute nõuetega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks SA-le Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus, Eesti Akrediteerimiskeskusele, Eesti Biogaasi Assotsiatsioonile, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, AS-ile Ragn- Sells, Eesti Maaülikoolile, Põllumajandus- ja Toiduametile. Kuna eelnõukohane määrus sisaldab tehnilisi norme direktiivi 2015/1535/EÜ tähenduses, esitatakse määrus kooskõlastamiseks Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Eelnõu koostamiseks toimusid arutelud huvirühmadega, Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni eestvedamisel moodustatud kääritusjäägi töörühma ja teiste turuosalistega 22.01.2025, 07.03.2025, 05.05.2025, 27.05.2025, 06.08.2025 ning 11.08.2025. Samuti on toimunud eraldi arutelud osalistega (nt põllumajandustootjate esindajatega, sertifitseerimiskeskusega). Kääritusjäägi töörühma liikmeteks olevad biogaasijaamad esitasid määruse muutmiseks ettepanekud, millega arvestamist ja mittearvestamist on selgitatud seletuskirja lisas. Kuldar Leis Marten Kokk Minister Kantsler 6  Seletuskirja lisa 1. Kääritusjäägi määruse muutmise ettepanekud kääritusjäägi töörühma liikmetelt ja nendega arvestamine Ettepanekud on biogaasitootjate esitatud sõnastuses. Ettepanek nr 1 „Täiendada määruse 12 Lisa 1 „Biolagunevate jäätmete loend“ ja Lisa 3 „Biolagunevate jäätmete loend, mille korral ei ole sertifitseerimine vajalik“ tabeleid vajaminevate toorainetega. Kuna määruse 12 sõnastus on Lisade osas segadusse ajav, sooviks parandada määruse sõnastust - praegu loeks sõnastusest välja justkui kajastuks Lisa 1 ja Lisa 3 all eraldi jäätmeliigid, kuid tegelikkuses kajastuvad Lisa 1 all kõik biogaasi tootmiseks sobivad jäätmed ja Lisa 3 all nende hulgast need, mille puhul pole sertifitseerimine vajalik.“ Kommentaar ettepaneku arvestamise kohta: ettepanekut on osaliselt arvestatud. Lisa 1 ja lisa 3 jäätmekoodide selgitusi on eelnõus täpsustatud ja nimekirju ühtlustatud. Siiski ei ole võimalik lisasse 3 liigutada enamikke lisa 1 jäätmekoodidest, näiteks mitmed 19 ja 20 koodiga jäätmeid. Samuti on probleemne neist mitme lisamine lisasse 1, kuna nendes jäätmetes on mittesobivate lisaainetega saastumise võimalus suur (näiteks erinevad 99 lõpuga „nimistus mujal nimetamata jäätmed“, mille puhul ei ole täpselt määratletud, millega on tegu). Ettepanek nr 2 „Muuta kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajad biogaasijaamadele vastuvõetavaks. Luua eraldi regulatsioonid CE märgisega väetise sertifitseerimiseks ning siseriiklikuks kasutuseks. Siseriikliku digestaadi sertifitseerimise kvaliteedinõuete aluseks võtta aluseks Läti määruses kehtivad piirnormid allolevas tabelis. Parandada salmonellabakteri mõõtühik CFU/g. Piirmäärade võrdlus: Määrus nr EU Väetise Läti 12 regulatsioon määruses Parameeter Piirväärtus Ühik puudub 25 g- puudub 25 g- puudub 25 Salmonellabakter s s g-s Hügieen 1000 in 1 g < 1000 E. Coli 1000 CFU/g or 1 ml MPN/g Soovimatud Võõrised ≤ 0,5 ≤ 0,5 % kuivaines koostisosad ja Umbrohuseemned sisaldus ≤2 seemet liitri kohta (idanemisvõimelised) Plii (Pb) 130 120 150 mg/kg kuivaines Kaadmium (Cd) 1,3 1,5 3 mg/kg kuivaines Kroom (Cr) 60 2 - mg/kg kuivaines Anorgaanilised Vask (Cu) 300 300 - mg/kg kuivaines saasteained Nikkel (Ni) 40 50 100 mg/kg kuivaines Elavhõbe (Hg) 0,45 1 2 mg/kg kuivaines Tsink (Zn) 600 800 - mg/kg kuivaines Arseen (As) - 40 50 mg/kg kuivaines 7 Ettepanek: Hetkel Parameeter Ühik Ettepanek Ühik kehtiv Seiratav salmonella 25 grammis puudub 0 CFU/g Hügieen E. Coli ≤ 1000 CFU/g ≤ 1000 CFU/g Soovimatud Võõrised ≤ 0,5 % kuivaines ≤ 0,5 % kuivaines koostisosad ja Umbrohuseemned sisaldus ≤ 2 seemet liitri kohta - - (idanemisvõimelised) Plii (Pb) 130 mg/kg kuivaines 150 mg/kg kuivaines Kaadmium (Cd) 1,3 mg/kg kuivaines 3 mg/kg kuivaines Kroom (Cr) 60 mg/kg kuivaines - mg/kg kuivaines Anorgaanilised Vask (Cu) 300 mg/kg kuivaines - mg/kg kuivaines saasteained Nikkel (Ni) 40 mg/kg kuivaines 100 mg/kg kuivaines Elavhõbe (Hg) 0,45 mg/kg kuivaines 2 mg/kg kuivaines Tsink (Zn) 600 mg/kg kuivaines - mg/kg kuivaines Arseen (As) - mg/kg kuivaines 50 mg/kg kuivaines“ Kommentaar ettepaneku arvestamise kohta: ettepanekut ei ole arvestatud. Ka praegu on olemas eraldi õigusakt CE märgisega väetise tootmiseks Euroopa Liidu turule (ka ülal viidatud määrus 2019/1009) ning riigisiseseks jäätmete lakkamiseks ehk toote tootmiseks (kääritusjäägi määrus). Riigisisese määruse alusel ei ole võimalik tootele CE märgist saada. Eesti kääritusjäägi jäätmestaatuse lakkamise määruses on kasutatud piirnorme, mis on välja pakutud Euroopa Komposti Koostöövõrgustiku (ECN) kvaliteedikontrolli juhendmaterjalis2 . Selle koostamisel on võetud aluseks erinevate Euroopa riikide piirväärtused ja kogemused. Praegu ei näe, et oleks põhjendatud Läti väetisi käsitlevas õigusaktis esitatud piirnormide parem sobivus võrreldes juhendmaterjalis esitatuga. Üldiselt on ka teised riigid seadnud piirnormid raskmetallidele, nagu Cr, Cu ja Zn. Eesti biogaasijaamade kääritusjäägi puhul on esinenud Cu ja Zn näitajate puhul küll kõikumisi, kuid valdavalt jäävad väärtused alla piirnormi. Ettepanek nr 3 „Defineerida määruses seiratav salmonella ning viia määrus vastavusse määrusega „Salmonellooside tõrje eeskiri, Vastu võetud 19.12.2023 nr 105, ref. https://www.riigiteataja.ee/akt/123122023015“ st lisada ohutus- ja kvaliteedinäitajate tabelis salmonella juurde sõnastus „seiratav salmonella“. Esmalt määrata salmonella spp. Kui esineb, siis määrata seiratava salmonella alusel serotüübid sellest kolooniast.“ Kommentaar ettepaneku arvestamise kohta: ettepanekut ei ole arvestatud. Muudatus on olnud algselt eelnõusse kavandatud, kuid rõhutame, et biogaasijaam, mis kasutab sisendina loomseid kõrvalsaadusi, peab täitma nõudeid loomsete kõrvalsaaduste kasutamise kohta. Loomsete kõrvalsaaduste regulatsioon (Komisjoni määrus 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust 1069/2009/EÜ, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1–254)) kehtestab samuti salmonella kohta piirnormi, mis vastab kehtiva määruse piirnormiga, st ei eristata seiratavat salmonellat. Seetõttu peab biogaasijaam, mille sisendid on loomsed kõrvalsaadused (kõik Eestis tegutsevad biogaasijaamad, kellele kääritusjäägi määrus kohaldub), igal juhul täitma üldise salmonella piirnormi. Kõnealune muudatus võib tähendada pikemat analüüsiprotsessi ja kallimaid proove. 2 Euroopa Komposti Koostöövõrgustiku (ECN) kvaliteedikontrolli juhendmaterjal. 8 Ettepanek nr 4 „Sertifitseerimisprotsess peab vastama EVS-EN ISO/IEC 17065:2012. Laborid peavad olema akrediteeritud ning vastama nõuetele (täpsustada mis nõuded). Võimalusel eelistada Eesti laboreid kiirendamaks sertifitseerimisprotsessi. Mõõtetulemuste esitamisel peab olema esitatud mõõtemääramatus. Mõõtemääramatust arvestatakse alati sertifitseeritava ettevõte kasuks. Esitada korrektne laborianalüüside protokoll.“ Kommentaar ettepaneku arvestamise kohta: ettepanekut ei ole arvestatud. Kui standardiviide ei tule rahvusvahelisest või ELi õigusest, ei ole võimalik teha standardiviidet kohustuslikuks. Kehtivas määruses on samuti nõue, et ohutus- ja kvaliteedinäitajate hindamiseks vajalikud katsed ja mõõtmised teeb selleks akrediteeritud labor. Mõõtemääramatuse määrusesse lisamiseks tuleks ka mõõtemääramatus määruses ette öelda, kuid iga labori mõõtemääramatus on erinev. Sellisel juhul saab kasutada vaid laborit, mis vastab määruses sätestatud mõõtemääramatuse näitajatele. Eesmärk ei ole piirata laborite valikut. Oluline on säilitada nõue, et mõõtmisi tegev labor peab olema akrediteeritud. Senised biogaasijaamade kontrollitulemused on ka näidanud, et mõõtemääramatus ei pruugi olla abiks nõuetele vastavuse saavutamisel. Ettepanek nr 5 „Sertifikaadi väljastamine: Sertifikaat väljastatakse pärast esimest nõuetele vastavat proovi ning ettevõtte ja tootmisprotsessi auditeerimist. Proovid kääritusjäägist võetakse 30-päevaste intervallidega. Sertifikaadi kaotamine: ühekordne piirnormi ületamine ei tähenda automaatset sertifikaadi ära võtmist. Erinevate parameetrite ületamine järjestikustes proovides ei too kaasa sertifikaadist ilma jäämist. Sertifitseeritav ettevõtte korraldab uurimise selgitamaks ületamise põhjusi ning koostab tegevuskava normidele vastamiseks. Antud dokumendid esitakse sertifitseerimisasutusele. Kui ühte piirmäära ületatakse kolmes järjestikuses proovis, kaotab ettevõtte sertifikaadi. Sertifitseerimata kääritusjäägiks loetakse laborianalüüside võtmisest alates tekkinud kääritusjääki. Lisada keskkonnakompleksloas kohe R3o jäätmekäitluskood, et sertifikaadi omandamisel saaks kohe selle alusel tegutsema hakata ja ei peaks alustama kompleksloa muutmist.“ Kommentaar ettepaneku arvestamise kohta: ettepanek esitatud kujul arvestamata. Esimene ja ühekordne proov ei pruugi anda usaldusväärset pilti kääritusjäägi kvaliteedist, seega tuleks sertifikaadi esmaseks saamiseks siiski tootmist teatud aja jooksul jälgida. Eelnõuga luuakse võimalus protsessi kiirendamiseks, võimaldades võtta proove kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajate kindlakstegemiseks toote sertifikaadi saamiseks esimesel poolaastal kolm korda, vahega vähemalt 30 päeva ja mitte hiljem kui 60 päeva pärast eelmist proovi (seni kaks kuud). Nõustume, et ühekordne piirnormi ületamine ei tohiks olla aluseks sertifikaadi kehtetuks tunnistamisele, samuti erinevate parameetrite ületamine järjestikustes proovides. Seetõttu kavandame eelnõuga muudatust, mille kohaselt on võimalik teha rohkem kordusproove ja kehtetuks tunnistamise asemel sertifikaat peatada. Selgitame, et kui loal on vaja muuta pärast sertifikaadi saamist vaid toimingukoodi ning vajalikud jäätmekoodid ja nende kogused on loale algselt kantud, siis on võimalik toimingukoodi muuta avatud menetluseta. Sellisel juhul võtab loa muutmine aega u 30 päeva. 9 Ettepanek nr 6 „Sertifikaat peab olema uue jaama käivitamisel kätte saadud alates määrus 12 Lisa 1 „Biolagunevate jäätmete loend“ sisalduva tooraine lisamise hetkest 12 kuu jooksul. Selle 12 kuulise perioodil tekkiva digestaadi käitlemine on lubatud samadel alustel kui sertifitseeritud digestaadil. Näiteks tekitada digestaadile „ajutine sertifikaat“ käivitamise protsessi ajaks.“ Kommentaar ettepaneku arvestamise kohta: ettepanekuga ei ole arvestatud. Tootele sertifikaadi väljastamisel võtab sertifitseerimisasutus vastutuse, et tegemist on kontrollitud kvaliteediga ja nõuetele vastava tootega. Toote ohutus- ja kvaliteedinäitajatele vastavust kontrollimata ei saa olla veendunud kääritusjäägi ohutuses keskkonnale ja inimese tervisele. Selle asemel soovime sertifitseerimisprotsessi muuta paindlikumaks ja kiiremaks. Samuti kaalume muudatusi teistes õigusaktides, selleks et sertifitseerimise perioodil muuta jäätmestaatuses, kuid teatud piirnormidele vastava kääritusjäägi üleandmine ja kasutamine paindlikumaks. 10 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-1343 - Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.12.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cdc0666c-39d8-4e0e-9ab6-74dd407c091d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cdc0666c-39d8-4e0e-9ab6-74dd407c091d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main