Saatja:
[email protected]
Saaja: "info - MKM" <
[email protected]>
Teema: Põhjamaade-Balti vesinikutaristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus
Kuupäev: 2025-12-01 06:36
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
01.12.2025 nr 1.1-20/2025/1021
Edastan Teile dokumendi pealkirjaga "Põhjamaade-Balti vesinikutaristu
riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise
taotlus".Lugupidamisega
Lugupidamisega
Elering AS
Kadaka tee 42
12915 Tallinn
tel 715 1222,
[email protected] <http://
[email protected]>
www.elering.ee <http://www.elering.ee>
Lp Erkki Keldo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] 01 . 12 .202 5 nr 1.1-20/2025/1021 Põhjamaade-Balti vesinikutaristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus Riigi elektri- ja gaasi süsteemihaldur Elering AS (edaspidi Elering) arendab vastavalt omaniku ootustele naaberriikidega välisühendusi ja teeb ettevalmistusi vesiniku ülekandevõrgu loomiseks ning vesiniku süsteemihalduri funktsioonide täitmiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks kavandab Elering koos partneritega rahvusvahelist taristuprojekti Põhjamaade-Balti vesinikukoridor (Nordic–Baltic Hydrogen Corridor, NBHC), mille kaudu luuakse vesiniku ülekandevõrk Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa vahel. Põhjamaade-Balti vesinikutaristu riigi eriplaneeringu koostamine on vajalik projekti elluviimiseks ja vesinikutaristu kavandamiseks Eestis. Planeerida tuleb uus Eesti maismaad läbiv vesiniku ülekandetorustik Põhja-Eesti rannikust, kus lõppeb Soomest tulev meretoru, kuni Läti piirini. Eesti-Soome vaheline meretoru trass valitakse planeeringust eraldi hoonestusloaga. Põhjamaade-Balti vesinikukoridor on vesiniku taristu projekt, mis läbib kuute riiki ning võimaldab transportida 100% vesiniku Soomest läbi Baltikumi ja Poola Saksamaale, või vastupidi. Projekt on Euroopa Komisjoni poolt lisatud prioriteetsete ülepiiriliste energiaprojektide nimekirja (PCI- Projects of Common Interest). NBHC torustiku läbilaskevõimet on võimalik suurendada koos turu kasvuga, võimaldades transportida aastal 2040 ~90 TWh vesiniku aastas ja 2050 ~130 TWh/a. Põhjamaade-Balti vesinikukoridori projektipartnerid – Gasgrid, (Soome), Elering (Eesti), Conexus Baltic Grid (Läti), Amber Grid (Leedu), Gaz System (Poola) ja ONTRAS (Saksamaa) ja Euroopa Kliima-, Taristu- ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA) – allkirjastasid lepingu Euroopa Liidu rahalise toetuse eraldamiseks vesinikutaristu arendamiseks 1. juulil 2025. Põhjamaade–Balti vesinikukoridor on strateegiline võimalus Eestile osaleda Euroopa tuleviku energiasüsteemis, tugevdades energiajulgeolekut ja majanduslikku positsiooni. Põhjamaade-Balti vesinikutaristu arendamine tugevdab süsteemidevahelist ühendatust ning parandab regiooni varustuskindlust. Põhjamaade-Balti vesinikukoridori loomisega saavad tekkida tehnilised ja majanduslikud eeldused ka Eesti siseriikliku vesinikutaristu arendamiseks, mis muidu ilma piisava turumahuta ei tekiks. Põhjamaade–Balti vesinikukoridor, mis kulgeb läbi mandri-Eesti ja mille kaudu liiguvad suured vesinikuvood Soomest Kesk-Euroopa suunas, on Eesti vesinikumajanduse katalüsaator ning siinset vesinikutaristut kujundav baasvõrk, mille külge on võimalik arendada siseriiklikke lahendusi. Baasvõrgu olemasolu annab võimaluse likviidse vesinikuturu tekkeks Eestis ja aitab soodsamalt siseriikliku võrku opereerida ja balansseerida. Baasvõrgu külge on võimalik rajada haruühendusi vesiniku tootmis- või tarbimispotentsiaaliga piirkondadesse - piirkondadesse kus on potentsiaal vesiniku kasutava energiamahuka tööstuse arendamiseks, või suurtes mahtudes vesiniku tootmiseks. Vesinikutaristule asukoha leidmine nõuab hoolikat ruumilist planeerimist, mis arvestab nii keskkonnahoidlikkust kui ka sotsiaalmajanduslikke tegureid. Planeerimisel tuleb kaaluda vesinikutaristu rajamise alternatiivina olemasolevate Eleringi elektri- ja gaasi ülekandevõrkude trassikoridoride kasutamist, et vähendada uute kaitsevöönditega koormatava ala ulatust ning tagada ruumilise ressursi säästlik kasutus . Elering on läbi viinud erinevate võimalike maismaa trassikoridoride eelanalüüsi, eesmärgiga leida meretoru maabumiseks, trassikoridorideks ning Eesti–Läti piiriületuseks sobivaimad asukohad. Analüüsi tulemusel on jõutud järeldusele, et kõige sobivam meretoru maabumiskoht paikneb Põhja-Eestis Jõesuu ja Salmistu lahe piirkonnas. Eesti–Läti piiriületuskohtade sobivaim asukoht jääb Jäärja (EE–LV III elektriliini ümbrus) ja Tündre järve (Tallinn–Vireši gaasitrassi ümbrus) piirkonda. Trassikoridoride asukoha alternatiivina kaaluda olemasoleva Tallinn–Vireši gaasitoru ning Harku–Lihula–Sindi 330 kV elektriliini koridoride kasutamist. Tulenevalt eeltoodust taotleb Elering käesolevaga, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitaks Vabariigi Valitsusele ettepaneku riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks (PlanS § 28 lg 1) vastavalt käesolevas kirjas näidatud planeeringualale. Elering kinnitab, et on planeeringu koostamisest huvitatud isikuna valmis vastavalt PlanS § 4 lg-le 2 1 kandma planeeringu koostamise tellimise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kulud. Alljärgnevalt põhjendab Elering riigi eriplaneeringu menetlemise vajadust ja eesmärke ning selgitab riigi eriplaneeringu planeeringuala. Riigi eriplaneeringu vajalikkus ja eesmärgid Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Põhjamaade-Balti vesinikutaristu Eesti maismaad läbiv vesiniku ülekandetorustik Põhja-Eesti rannikust, kus lõppeb Soomest tulev meretoru, kuni Läti piirini, mis tagab ülekandevõrgu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa vahel. Põhjamaade-Balti vesinikutaristu aitab tagada süsteemidevahelise ühenduse ja energiajulgeoleku luues tehnilised ning majanduslikud eeldused Eesti siseriikliku vesinikutaristu arendamiseks. Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 2 järgi on riigi eriplaneeringu koostamine kohustuslik, kui kavandatakse torujuhet, mille töörõhk on üle 16 baari ja kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga ehitisega, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Kavandatava vesinikutorustiku opereerimisrõhk jääb eeldatavalt vahemikku kuni 120 baari ja tegemist on nii riigile olulise, kui ka rahvusvahelise tähtsusega projektiga. Seega vastab kavandatav vesinikutorustik PlanS § 27 lg 1 ja 2 määratlusele , kuivõrd lisaks töörõhule on tegemist piiriülese ehitisega, millel asukoha valiku vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi. Vesinik on EU kliimaneutraalsuse saavutamise üks nurgakive, ilma milleta ei ole võimalik kõiki majandussektoreid täielikult heitmevabaks muuta. 2024. aasta aprillis kinnitas Euroopa Komisjon, et Põhjamaade-Balti vesinikukoridori projekt on võetud ühishuviprojektide nimekirja Läänemere energiaturu vesinikuvõrkude ühendamise tegevuskava (BEMIP Hydrogen) osana . Ühishuviprojektid on kõige olulisemad energiataristuprojektid, mis on hädavajalikud Euroopa energia siseturu väljakujundamiseks ning aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele, eelkõige liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ning kliimaneutraalsuseesmärgi saavutamisele hiljemalt 2050. aastaks, samuti aitavad need tagada süsteemidevahelised ühendused, energiajulgeoleku, turgude ja süsteemide integreerimise ja konkurentsi, millest saavad kasu kõik liikmesriigid, ning energiahindade taskukohasuse. Vastastikust huvi pakkuvad projektid on kõige olulisemad energiataristuprojektid, mida liit arendab koos kolmandate riikidega. Põhjamaade-Balti vesinikukoridor on osa suuremast Euroopa vesinikuvõrgustikust (nt European Hydrogen Backbone), mis ühendab tootmispiirkonnad (nt Põhjala, Põhjameri) tarbimispiirkondadega (nt Saksamaa, Lõuna-Euroopa). See tagab vesiniku efektiivse turustamise ja konkurentsivõimelised hinnad. Euroopa tasemel aitab projekt ellu viia Euroopa Liidu vesinikustrateegiat ning RePowerEU plaani, vähendamaks sõltuvust imporditud kolmandatest riikidest energiast, toetades muuhulgas Euroopa kliimaeesmärkide saavutamist ning uue jätkusuutliku majanduse loomist. Vesinikutaristu olemasolu võimaldab täiendavate elektri tootmisvõimsuste rajamist, pakkudes elektritootjatele alternatiivse turu, kuhu enda energiat müüa, kui energia tootmist on palju ning vesi elektrienergia abil vesinikuks muundada. See võib ühtlasi vähendada elektritootjate vajadust elektrihinna garantiimehhanismide järele. Vesinikutaristu kombineeritult maa-aluste vesinikuhoidlatega loob võimaluse energiat pikaajaliselt salvestada perioodideks, kui elektri toodang on madal ning vesinikust on lühiajaliselt vaja elektrienergiat tagasi toota, aidates kaasa elektrisüsteemi varustuskindlusele. Täiendavad ühendused naaberriikidega suurendavad energiajulgeolekut ning võimaldavad Eestil ja Euroopal laiemalt vähendada sõltuvust energiaimpordist kolmandatest riikidest. Vesiniku või selle derivatiivide kasutamine tööstuses, laevanduses või lennunduses aitab vähendada nende sektorite kasvuhoonegaaside heitmeid, kus täielik elektrifitseerimine ei ole tehniliselt võimalik või on ülemäära kulukas. Joonis 1. Põhjamaade-Balti vesinikukoridor (Nordic-Baltic Hydrogen Corridor või NBHC) projekti osapooled Planeeringu eesmärk on luua eeldused Põhjamaade–Balti vesinikukoridori (NBHC) projekti elluviimiseks. Koridor ühendab Läänemere piirkonna vesiniku tootmise, tarbimise ja hoiustamise punktid, kujundades ühtse regionaalse vesinikuvõrgu ning turu. Kavandatav NBHC trassikoridor on kokku ligikaudu 2 500 km pikk, millest umbes 320 km kulgeb Eesti territooriumil. Kuna Eestis puuduvad hetkel arvestatavad vesiniku tootmis- ja tarbimismahud ning seega ka taristu, on riigi eriplaneeringu ülesanne kavandada Eesti vesiniku põhivõrk ja määrata taristule sobiv asukoht. Projekti elluviimise puhul on oluline arvestada ka ajakava ja otsustusprotsessiga. Investeerimisotsuseni jõuab Elering eeldatavalt 2030-2032. aastal pärast NBHC projekteerimist, ehitusmaksumuste, abirahastuse selgumist ning kokkuleppele jõudmist kulude jagamise ja tariifipõhimõtetes (selgub iga riigi panus). Eelduslikult võiks kogu uus ühendus valmida 2035, kuid uue taristu kasutuselevõtt aastal 2035 on seotud teiste NBHC projektipartnerite ühenduste valmimisega. Põhjamaade–Balti vesinikutaristu eeldatav ajakava on järgnev: 2026 – 2030. Planeering ja hoonestusloa menetlus algatamisest kehtestamiseni . Antud planeeringuala hõlmab suurt hulka kohalikke omavalitusi ja tiheasustusalasid, kus trasside kooskõlastamine ning mõjude hindamine kaasab tuhandeid maaomanikke ning huvigruppe. 2026 – 2030. Hoonestusloa menetlus ja meres vajalike uuringute läbiviimine. 2031 – 2032. Maaomanikega maakasutuslepingute sõlmimine. Viiakse läbi FEED projekteerimine, mille eeldus on planeeringute/trassikoridori olemasolu. 2032 – 203 5 . Ehitus ja kasutuselevõtt. Kavandatava ehitise vastavus riigi strateegilistest arengudokumentidest lähtuvatele eesmärkidele REPi koostamise eelduseks olev suur riiklik huvi peab väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve. Riiklik huvi on ka mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav riiklikku huvi kandev ehitis olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks. Riik on mitmetes strateegilistes dokumentides väljendanud suuna võtmist kliimaneutraalsuse saavutamisele, millele 2033+ vaates aitab kaasa ka kavandatav vesinikutaristu. Strateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks ülemineku kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeoleku (sh taastuvenergia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises >65% aastaks 2035). Tuleb olla avatud ja toetada uusi tehnoloogiad, nagu vesiniku kasutamine. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava kohaselt kavandatakse kliimaneutraalsele energiatootmisele/-tarbimisele üleminekut toetava ilmastikukindla taristu rajamist ning kliimaneutraalsele energiatootmisele/-tarbimisele ülemineku jaoks vajalike eelduste loomist nii maismaal kui ka merel (nt radarid, võrguühendused, tankimistaristu, laadimistaristu sadamates, tark soojus- ja elektrivõrk, lühi- ja pikaajaline salvestus). Eesti energiamajanduse suundumused, eesmärgid ja tegevused on kirjeldatud Energiamajanduse arengukavades (ENMAK). „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ (ENMAK 2035) koostamise eesmärk on ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas aastani 2030 sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ning tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel. ENMAK 2035 eelnõu kohaselt tuleb kasvava elektrivajaduse katmiseks liiku da pikas perspektiivis taastuvenergial põhineva ja kliimaneutraalse energiatootmise suunas seejuures arvestades majanduskasvu eeldustega. Puhta energiaga majandusele ülemineku eeldused on majanduse järkjärguline elektrifitseerimine, sh rohevesiniku taristu rajamine. Aastani 2035 on kavandatud tegevused taastuvgaaside (sh biometaan, taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik) tootmise ja kasutusele võtu soodustamiseks sh aastaks 2026 vesiniku ülekandetaristu eriplaneeringu algatamine. „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ kohaselt on eesmärgiks seatud, et aastaks 2030 peab Eesti taastuvenergia osatähtsus tõusma vähemalt 42%ni energia summaarsest lõpptarbimisest (50% energia lõpptarbimisest). Seejuures vesinik võiks olla üks põhilisi variante salvestamaks taastuvenergiat ning soodsamaid võimalusi elektri salvestamiseks päevadeks, nädalateks või isegi kuudeks. „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse pikaajalise arengukava 2021-2035“ kohaselt on vesinikumajanduse toetamine kooskõlas teadus- ja arendustegevuse tugevdamisega, pakub kliimapoliitilisi lahendusi ning aitab kaasa tipptehnoloogiate kasutuselevõtule. Need eesmärgid on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega , mis seab muuhulgas ka üleliidulised kliimaneutraalsuse ja nullsaaste eesmärgid aastaks 2050. Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a korraldusega nr 368 „Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kehtestamine“ kehtestatud üleriigiline planeering näeb muuhulgas ette Eesti energiavarustuse võimaluste avardamist, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega. Planeeringu kohaselt tuleb uued energiatootmisüksused paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a korraldusega nr 146 kehtestatud Eesti mereala planeering peab oluliseks toimivaid ühendusi Põhjamaade turuga. Põhjamaade-Balti vesinikukoridor, mis läbiks mandri Eestit ja millest läbiks suured vesinikuvood Soomest Kesk-Euroopa suunas, saaks olla Eesti vesinikumajanduse katalüsaator. Seega aitab vesinikutaristu loomine kaasa Eestis kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisele ning loob eeldused uute puhast e tööstuse rajamiseks, aidates kaasa Eesti majandusarengule. Kavandatava ehitise ja seda teenindavate ehitiste kasutamise otstarve, sellega seotud tegevuse kirjeldus ja ehitise toimimise tagamise eelduseks vajalikud tingimused Planeeringuga kavandatakse vesinikutaristu sh vesiniku ülekandetorustik, kraanisõlmed (8-20 km tagant) jaotus- ja mõõtejaamad (kuni 2) ning kompressorjaamad (kuni 2). Torujuhe on vesiniku transportimiseks kõige kulutõhusam viis, kui soovitakse transportida vesiniku suuremates mahtudes, näiteks energiamahukatele tööstustele. Ehitiste planeerimisel lähtume majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määrusest nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ (edaspidi Küttegaasi määrus), mis kehtestab nõuded küttegaasile. Küttegaasi määruses puudub säte selle kohaldamisala osas, kuid § 1 punktis 1 on küttegaas defineeritud kui kütus, mis temperatuuril 15 ºC ja rõhul 1 baar on gaasilises olekus. Asjaolude kohaselt vastab vesinik sellele määratlusele. Vesinikutaristu vastab ka küttegaasi määruse §-2 toodud gaasipaigaldise kategooriale, täpsemalt D-kategooria gaasipaigaldisele töörõhuga üle 16 baari. Planeeritakse „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” (majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrus nr 51) kohaselt: 22110 , K üttegaasi ülekandetorustik, ülerõhuga üle 16 bar 22119, Küttegaasi muud ehitised 22114 Küttegaasi jaotus- ja mõõtejaamad 22118 Küttegaasi kompressorjaam Tegemist on esialgse nimekirjaga. Planeeringuga seotud rajatiste loetelu täpsustub REP-i asukoha eelvaliku etapis. Kavandatava vesinikutorustiku opereerimisrõhk jääb eeldatavalt vahemikku kuni 120 baari. Torustiku läbilaskevõimet on võimalik suurendada koos turu kasvuga, võimaldades transportida aastal 2040 ~90 TWh vesiniku aastas ja 2050 ~130 TWh/a. Kuna ühe võimaliku asukoha alternatiivina kaalutakse ka olemasoleva Tallinn–Vireši gaasitoru asukohta siis võib ilmneda vajadus uue vesiniku ülekandetoru koridori rajamisel tõsta olemasoleva maagaasi toru uude koridori ning vabastada need koridorid muuks maakasutuseks. Ehitusseadustiku § 76 määratleb gaasipaigaldise kaitsevööndi, mis on iseseisev gaasipaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud gaasipaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (edaspidi kaitsevööndi määrus) on defineeritud gaasipaigaldis. Kaitsevööndi määruse § 1 lg 1 p 2 alusel kohaldub gaasipaigaldistele kaitsevööndis tegutsemise kohustus. Määruse kohaselt on liigitatud erinevad gaasipaigaldised A – D kategooriatesse lähtuvalt rõhust. Vesinikutorustik vastab D-kategooria gaasipaigaldisele, mille töörõhk on üle 16 baari. Seaduses, sh selle seletuskirjas, puudub gaasiliikide vahetegu – järelikult kohaldub määrus ka vesinikutorustiku suhtes. Kaitsevööndi määruse §-s 13 on sätestatud mõõtmed, mis erineva suurusega gaasipaigaldistele kaitsevööndiks arvestama peab. Planeeritava vesinikutorustiku eeldatav läbimõõt on 800 või 1200 mm, mis tähendab, et kaitsevööndi ulatus torustiku keskjoonest mõlemal pool gaasitorustikku on 10 meetrit. Ehituskeeluala ja ohutusala määramisel on lähtutud keskmisest võimalikust ulatusest (30 m), kuid planeerimise käigus võivad need täpsustuda või muutuda. Nende ulatus sõltub konkreetse asukoha ja ümbritsevate objektide, näiteks elamute, koolide või ohtlike ettevõtete, paiknemisest . Käesoleval etapil käsitletakse trassi ruumilist vajadust üldistatud kujul. Lõplik koridori, nihutusruumi ja tehniliste lahenduste määratlemine toimub edasise planeerimise ja kooskõlastusprotsessi käigus, arvestades nii tehnilisi kui ka keskkonnaalaseid nõudeid. Vesiniku torujuhtme kaitsevöönd (joonis 2 ) on määratud olemasoleva seadusandluse alusel. Planeerimise käigus täpsustatakse kavandatava taristu kaitsevööndid ja ehituskeelualad. Esialgse teadmise kohaselt kavandatakse, kas 1 x DN1200 torustik või 2 x DN800 maa-alune torustik. Planeerimisel tuleb arvestada võimalusega, et kahe torustiku rajamise korral võivad rajatised paikneda erinevates trassikoridorides, tagamaks süsteemi töökindluse, hoolduse paindlikkuse ning energiavarustuse suurema turvalisuse. Selline lähenemine võimaldab vajadusel jagada torustike kaudu kulgevat voogu eri suundades ning tagada võrgu efektiivne toimimine ka juhul, kui üks toru vajab ajutist hooldust või katkestust. Valik A — 1 × DN1200 toru (koridori laius 60 m) Kaitsevööndi laius kokku = 10 m vasakult + 10 m paremalt = 20 m (toru teljest). Ehituskeeluala kokku = 30 m vasakult + 30 m paremalt = 60 m. Valik B — 2 × DN800 toru ühes koridoris (torude vahekaugus 10 m, koridori laius 70 m) Kaitsevööndi laius kokku = 10 m vasakult ja 10 m paremalt + vahe 10 m = 30 m. Ehituskeeluala kokku = 30 m vasakult ja 30 m paremalt + 10 m vahe 70 m. Valik C — 2 × DN800 toru erinevates koridorides (kaks eraldi koridori laiusega 60 m) Kaitsevööndi laius kokku = 10 m vasakult ja 10 m paremalt = 20 m. Ehituskeeluala kokku = 30 m vasakult ja 30 m paremalt = 60 m. Valik D — 2 × DN800 toru koos olemas oleva DN700 maagaasi torustikuga (torude vahekaugus 10 m, koridori laius 85 m) Kaitsevööndi laius kokku = 10 m vasakult + vahe 10 m + vahe 15 m + 10 m paremalt= 45 m Ehituskeeluala kokku = 30 m vasakult + 10 m vahe + 15 m vahe + 30 m paremalt = 85 m. Valik E — 2 × DN800 toru erinevates koridorides, kus ühes kulgeb vesinikutaristu koos olemas oleva maagaasi torustikuga (Koridor 1: 1×vesiniku toru, koridori laus 60 m; Koridor 2: 1×vesiniku toru+1× maagasitoru, koridori laius 70 m) Koridor 1: kaitsevöönd= 10 m vasakult + 10 m paremalt = 20 m. Koridor 2: Kaitsevööndi laius kokku = 10 m vasakult + vahe 15 m + 10 m paremalt = 35 m. Koridor 1: Ehituskeeluala kokku = 30 m vasakult + 30 m paremalt = 60 m. Koridor 2 Ehituskeeluala kokku = 30 m vasakult + 15 m vahe + 30 m paremalt = 75 m. Kuna lähtume maksimaalsetest võimalikest parameetritest ja kahe toru lahendus nõuab laiemat koridori tuleb arvestada kavandatava trassikoridori laiuseks 70 m. Joonis 2. Taristu võimalikud parameetrid. Projekti raames kavandatakse kaks kompressorjaama – üks Põhja-Eestisse ja teine Lõuna-Eestisse. Kompressorjaamade ülesanne on tagada vesinikutoru süsteemi toimimiseks vajalik rõhu ja vooluhulga reguleerimine. Iga kompressorjaama orienteeruv maavajadus on ligikaudu 300 × 200 meetrit. Kaks kavandatavat jaotus- ja mõõtejaama paiknevad eeldatavalt kompressorjaamadega samas asukohas. Lisaks on vajalik kavandada kraanisõlmed, mis paiknevad torustiku trassi ulatuses ligikaudu iga 8–20 kilomeetri järel. Ühe kraanisõlme hinnanguline maavajadus on umbes 10 × 20 meetrit. Kõigi nimetatud rajatiste täpsed asukohad ja maa-alade suurused täpsustatakse edasise planeerimise käigus, arvestades olemasolevat taristut, maakasutustingimusi, tehnilisi lahendusi ning ohutus- ja keskkonnanõudeid. Vesinikutaristu asukoha alternatiividena kaaluda Eleringi olemasoleva või kavandatud tehnilise taristu koridore, sh olemasolevate liinitrasside koridore, selleks et vähendada tehnilise taristu trassidega hõivatud maa-ala. Kavandatava ehitisega eeldatavasti kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude kirjeldus Põhjamaade-Balti ühise vesinikutaristu rajamine toetab kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamist ning loob pinnase uute puhaste tööstusharude tekkeks, edendades seeläbi Eesti majandusarengut. Kavandatava tegevuse rajamisel pole teada, kas võib esineda ebasoodsat keskkonnamõju Natura 2000 aladele ja seega on vajalik planeerimisprotsessi käigus läbi viia ka Natura eelhindamine ja vajadusel asjakohane hindamine. Kõik vajalikud uuringud viiakse läbi riigi eriplaneeringu raames. Planeeringu koostamiseks teadaolevate vajalike uuringute ja analüüside nimekiri koos kirjeldusega Sotsiaalmajanduslik analüüs Analüüs käsitleb kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid sotsiaalsele, majanduslikule ja kultuurilisele keskkonnale. Hinnatakse mõju kohalike elanike heaolule, varale, ettevõtluskeskkonnale ja regionaalsele arengule. Arheoloogiline eksperthinnang Planeeringualale võib jääda kultuurimälestisi (sh ehitis- ja arheoloogiamälestisi). Hinnatakse ja analüüsitakse võimalikud mõjud ning pakutakse lahendusi taristu asukoha määramiseks, et vältida konfliktseid kohti. Taimestiku ja vääriselupaikade analüüs Uuring koostatakse olemasoleva andmestiku baasil nö eksperthinnangu vormis, kus analüüsitakse mõjusid taimkattele, sealhulgas metsadele, soodele, vääriselupaikadele, niitudele ning looduslikele ja pool-looduslikele kooslustele (Natura elupaigatüübid, vääriselupaigad). Käsitletakse ka kaitstavate taimeliikide elupaiku. Koostatakse ekspertarvamus vesinikukoridorile ja taristule sobivaima asukoha leidmiseks. Loomastiku analüüs Uuring koostatakse olemasoleva andmestiku baasil nö eksperthinnangu vormis, mis käsitleb mõjusid imetajatele, roomajatele ja kahepaiksetele. Vajaduse korral hinnatakse ka mõju kalastikule, eriti juhul, kui kavandatav maa-alune torujuhe ületab või läbib veekogusid. Hinnatakse elupaikade kadu (eeskätt raadatavad metsaalad), killustumist ja teisenemist. Analüüsitakse mõju rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele. Analüüsi alusel määratakse ka see, kas mõju lõplikuks hindamiseks on vaja teha välitöid. Märkus: käsitiivalistele (nahkhiirtele) tellitakse eraldi eksperthinnang. Linnustiku uuring Uuringu koostamisel koondatakse olemasolev andmestik aga eeldatavalt on alternatiivsete trasside hindamiseks (eelisjärjestamiseks) ja leevendavate meetmete kavandamiseks vajalik ka täiendavate välitööde läbiviimine. Eeldavalt on vajalik välitööde käigus: 1) tetrede inventeerimine; 2) metsise inventeerimine 3) kotkaste ja must-toonekure pesapaikade otsimine. Nahkhiirte eksperthinnag Uuring koostatakse olemasoleva andmestiku baasil nö eksperthinnangu vormis, mis käsitleb mõjusid nahkhiirtele. Uuringu eesmärk on välja selgitada nahkhiirtele potentsiaalselt olulised elupaigad ning selle põhjal hinnata alternatiivsete trassikoridoride mõju nahkhiirtele, sh nende elupaikadele, toitumis- ja talvitumisaladele. Natura 2000 eelhindamine ja vajadusel asjakohane hindamine Eelhindamise eesmärk on selgitada välja võimalikud mõjud Natura aladele. Vajaduse korral viiakse läbi asjakohane hindamine, mis hõlmab ka planeeringuala väliseid mõjusid. Kui tuvastatakse ebasoodsate mõjude avaldumise võimalus Natura alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele või elupaigatüüpidele, kavandatakse leevendusmeetmed. Riskianalüüs Analüüsi eesmärk on tuvastada võimalikud ohud, hinnata nende tõenäosust ja mõju ning töötada välja ennetus- ja ohutusmeetmed sh ohualade ja kaitsevööndite paiknemine. Tegemist on uuringute esialgse nimekirjaga. Täpne mõju hindamise ja sellega seotud uuringute vajadus, kombineeri ta v u s ja detailsus selgitatakse välja lähteseisukohtade ja sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike ja looduskeskkonna mõjude hindamise, sh KSH programmi menetluse protsessis. Planeeringu koostamise tellimise ja planeerimisseaduses sätestatud mõjude hindamise, sealhulgas selle raames koostatavate uuringute ja analüüside eeldatav eelarve Elering on kalkuleerinud REPi läbiviimise maksumuseks ca 3 miljonit EUR. Rahastaja on Elering ja vähemalt 50% ulatuses Euroopa Liit. Eeldatava maksumuse jagunemine: • Lähteseisukohtade analüüs, KSH programmi väljatöötamine, KSH aruande koostamine ning asjakohaste mõjude, sh KSH menetlus asukoha eelvaliku etapis – 1,5 miljonit EUR. • Riigi eriplaneeringu koostamine koos täiendavate uuringutega detailise lahenduse koostamise etapis (kui ilmneb, et planeeringu kehtestamine ei ole võimalik eelvaliku alusel) – 1,5 miljonit EUR. Eeldatav uuringute maksumus selgub lähteseisukohtade ja sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike ja looduskeskkonna mõjude hindamise, sh KSH programmi menetluse protsessis. Planeeringuala kirjeldus ja ruumiandmed, sealhulgas selle asukoht, suurus ja piir Planeeringuga kavandatakse vesinikutaristu sh vesiniku ülekandejaotustorustik, kraanisõlmed (8-20 km tagant) jaotus- ja mõõtejaamad (kuni 2) ning kompressorjaamad (kuni 2). Projekti raames kavandatakse kaks kompressorjaama – üks Põhja-Eestisse ja teine Lõuna-Eestisse. Kavandatava taristu eelduslikud parameetrid on toodud punktis 3. NBHC vesinikutaristu planeerimise põhimõtted: 1. Riigi energiajulgeoleku seisukohalt on oluline, et põhivõrgu infrastruktuuriobjektid, sealhulgas Estlink 1, Estlink 2, Estlink 3, Balticconnector ning NBHC vesinikutaristu, paikneksid meres võimalikult hajusalt. 2. NBHC vesinikutaristu maismaakoridori planeerimisel tuleb kaaluda asukoha alternatiividena olemasolevate Eleringi elektri- ja gaasi ülekandevõrkude koridoride kasutamist, et vähendada uute kaitsevöönditega koormatava ala ulatust ning tagada ruumilise ressursi säästlik kasutus. 3. NBHC vesinikutaristu kavandamisel tuleb maksimeerida nii võimalike tulevaste tarbijate (sh energiamahukad tööstused) kui ka energiatootjate hulka, et kujundada vesinikutaristu baasvõrk, millel oleks strateegiline roll Eesti vesinikumajanduse arengus. 4. NBHC vesinikutaristu kavandamisel tuleb arvestada, et torustik ei paikneks Salmistu lahest ida pool, kuna selles piirkonnas esinevad geopoliitilised riskid ning looduskaitselised piirangud. Samuti on sellisel juhul võimalik tulevase ida-suunalise vesiniku harutoru rajamisel kasutada olemasoleva ida-suunalise maagaasitrassi koridori. Neid planeerimise põhimõtteid järgides on võimalik vähendada riske kriisiolukordades, suurendada süsteemi töökindlust ning tagada energiavarustuse jätkusuutlikkus ka võimalike riketega seotud katkestuste korral. Selline lähenemine aitab ennetada tarnekatkestusi, võimaldab kiiremini reageerida hädaolukordadele ja toetab süsteemi stabiilset toimimist eriolukordades. Elering viis planeeringuala kindlaks määramiseks läbi tervet Eestit käsitleva ruumianalüüsi eesmärgiga tuvastada, kas Eesti territooriumil on võimalikke vesinikukoriori asukohtasid. Analüüsist kõrvaldati alad, kus vesinikutoru kavandamine ei ole võimalik või otstarbekas. Aluseks võeti looduskaitsest, kultuuripärandist, riigikaitsest, ohtlikest ettevõtetest ja hoonete ning õuealade paiknemisest tulenevad piirangud. Potentsiaalsed trassikoridorid joondati esmalt olemasolevate 330 kV ja 110 kV elektriliinide kaitsevööndite või Tallinn-Vireši D-kategooria gaasitrassi kõrvale, et kasutada olemasolevat infrastruktuuri ja vähendada uute kaitsevööndite mõju. Kõige sobivam meretoru maabumiskoht paikneb Põhja-Eestis Jõesuu ja Salmistu lahe piirkonnas, kuna see võimaldab vältida meretoru rajamist olemasolevate energiataristute (HVDC kaablite ja Balticconnectoriga) vahetusse lähedusse, vähendades sellega riske, mis võivad kaasneda võimalike kahjustuste, rikete või hooldustööde korral. Selline lahendus toetab energiavarustuse ja -taristu turvalisust ning tagab süsteemi töökindluse ka tulevikus. Eesti–Läti piiriületuskohtade sobivaim vahemik jääb Jäärja (EE–LV III elektriliini ümbrus) ja Tündre järve (Tallinn–Vireši gaasitrassi ümbrus) piirkonda. Kavandatud lahendus arvestab Läti projekti partneri Conexus Baltic Grid poolt välja valitud võimalikke trassi asukohti ning tagab kahe riigi vahelise ühenduse tehnilise sobivuse ja järjepidevuse. Samuti toetab see maa säästlikku ja otstarbekat kasutust, vältides ebavajalikku uute koridoride rajamist ning minimeerides mõju olemasolevale maakasutusele ja keskkonnale. Võimalike asukoha alternatiividena kaaluda olemasoleva Tallinn–Vireši gaasitoru ning Harku–Lihula–Sindi 330 kV elektriliini koridoride kasutamist. Nimetatud koridorid on sobivad, võimaldades vähendada uute kaitsevööndite ja taristurajatistega kaasnevat keskkonna- ning ruumilist mõju. Samuti järgivad need trassid loogilist suunda nii võimalike tulevaste tarbijate (energiamahukad tööstused) kui ka energiatootjate poole, mis loob eeldused piirkondade tasakaalustatud arenguks. Selline lahendus aitab maksimeerida potentsiaalsete liitujate hulka ning toetab kohaliku ja regionaalse majandustegevuse elavdamist. Lisaks võimaldab olemasolevate elektri- ja gaasikoridoride kasutamine tagada kuluefektiivse ja tehniliselt optimaalse lahenduse vesinikutaristu rajamisel ning loob head eeldused siseriikliku vesiniku võrgu rajamiseks. Planeeringu ala määramisel lähtuti proportsionaalsuse ja optimaalsuse põhimõttest – planeeringuala on piisavalt lai ja hõlmab kõik realistlikud trassialternatiivid ja võimalikud ühendused, kuid mitte nii ulatuslik, et tekitab ebavajalikku halduslikku ja kommunikatiivset koormust. Planeeringualase on haaratud Eleringi olemasolev taristu, mis võiks sobida vesinikukoridoriks ja ka ruumianalüüsi käigus visandatud koridorid ja neile on listaud puhver valdavat 5 km mõlemale poole trassi (kohati vähem, et vältida konflikt alasid nagu tiheasustus alasid Pärnu ja Tallinna linn ning rahvuspargid). Arvestades läbiviidud analüüsi tulemusi ja seoseid muu taristuga, on ettepanek planeeringualaks, mis asub: Harjumaal Kuusalu, Jõelähtme, Anija, Raasiku, Rae, Kiili, Kose, Saku, Saue valdades; Raplamaal Kohila, Rapla, Kehtna, Märjamaa valdades; Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas; Järva maakonnas Türi vallas; Pärnu maakonnas Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Tori, Saarde valdades ja Pärnu linnas; Viljandi maakonnas Põhja-Sakala, Mulgi ja Viljandi valdades; Valga maakonnas Tõrva vallas. Planeeringuala on näidatud Joonis 3 . Planeeringuala suuruseks on 6522,76 km 2 ja täpsemad ruumiandmed on toodud lisas 1 . Joonis 3. Planeeringuala ettepanek, koos võimalike trassikoridoride asukohtadega PlanS § 27 1 lg 1 võimaldab riigi eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest, kui vajalikud eeldused saavad täidetud ja võimaldavad loobumist. Soovime detailse lahenduse koostamisest loobuda, kui selgub, et asukoha eelvaliku etapis on see võimalik. Kokkuvõttes palub Elering riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse võimalikult kiiret algatamist. Oleme valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Vabariigi Valitsusega igati koostööd tegema ning vastame küsimustele meeleldi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Kilk Elering AS juhatuse esimees Lisa: 1. Planeeringuala ruumiandmed 2. Elering AS juriidilise isiku andmed .pdf Marju Kaivapalu-Kaasik +372 5801 3275
[email protected]
Elering AS (11022625)
Registrisse kantud (24.03.2004)
Aktsiaselts
Aktsiakapital on 229 890 000.00 €
Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915
Majandusaasta periood 01.01 - 31.12
Põhikiri muudetud 27.06.2023
www.elering.ee
Sidevahendid
Liik Number
Elektronposti aadress
[email protected]
Faks +372 7151200
Telefon +372 7151222
Interneti WWW aadress www.elering.ee
Isikud registrikaardil
Nimi / Ärinimi Isikukood / sünniaeg Roll
Nasdaq CSD SE 40003242879 (Läti) Aktsiaraamatu pidaja
Erkki Sapp 38902104932 Juhatuse liige
Kalle Kilk 37708140297 Juhatuse liige
Reigo Kebja 39012100267 Juhatuse liige
Riina Käi 47609160335 Juhatuse liige
*
Esindusõiguste erisused
Liik Esindusõiguste erisused
Juhatuse liikmete või seda asendava organi ühise Äriühingut esindab Kalle Kilk (isikukood 37708140297) ainuisikuliselt
esindusõiguse tingimused või 2 juhatuse liiget ühiselt.
Väljavõtte aeg: 19.11.2025 10:37 Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/) 1/6
Aktsionärid
Nimi Registrikood (isikukood) Osamaks Info allikas
229 890 000.00 € NASDAQ andmed
Omanikukonto: KLIIMAMINISTEERIUM 70001231
Ainuomand 16.08.2023
* E-äriregistris kuvatakse Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud üle 10 protsendi aktsiatega määratud häält omavate aktsionäride
andmed. E-äriregistris olevatel aktsionäride andmetel on informatiivne tähendus. Õiguslik jõud on Eesti väärtpaberite keskregistri andmetel.
Nõukogu liikmed
Nimi / Ärinimi Isikukood / sünniaeg Roll
Gunnar Okk 36008280253 Nõukogu esimees
Merike Saks 47601142755 Nõukogu liige
Jaanus Uiga 38906062754 Nõukogu liige
Sirli Männiksaar 48207060233 Nõukogu liige
Janek Stalmeister 37403310308 Nõukogu liige
Väljavõtte aeg: 19.11.2025 10:37 Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/) 2/6
Tegelikud kasusaajad
Isikukood /
Nimi Elukoht Kontrolli teostamise viis
sünniaeg
Õigus nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema
Andres Sutt 36711110210 Eesti
juhtorgani liikmeist
Merike Saks 47601142755 Eesti kõrgema juhtorgani liige. s.o juhatuse liige või nõukogu liige
Gunnar Okk 36008280253 Eesti kõrgema juhtorgani liige. s.o juhatuse liige või nõukogu liige
Jaanus Uiga 38906062754 Eesti
kõrgema juhtorgani liige. s.o juhatuse liige või nõukogu liige
Janek
37403310308 Eesti kõrgema juhtorgani liige. s.o juhatuse liige või nõukogu liige
Stalmeister
Sirli
48207060233 Eesti kõrgema juhtorgani liige. s.o juhatuse liige või nõukogu liige
Männiksaar
Reigo Kebja 39012100267 Eesti kõrgema juhtorgani liige. s.o juhatuse liige või nõukogu liige
Erkki Sapp 38902104932 Eesti kõrgema juhtorgani liige. s.o juhatuse liige või nõukogu liige
Riina Käi 47609160335 Eesti kõrgema juhtorgani liige. s.o juhatuse liige või nõukogu liige
Kalle Kilk 37708140297 Eesti kõrgema juhtorgani liige. s.o juhatuse liige või nõukogu liige
Tegelike kasusaajate andmetel on informatiivne tähendus
Tegelike kasusaajate andmed on uuendatud 02.05.2025
Muud isikud
Roll Nimi / Ärinimi Isikukood / sünniaeg Osamaks
2 000 000.00 EEK
Asutaja Eesti Energia Aktsiaselts 10421629
Ainuomand
Audiitorettevõtja Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers 10142876
Andmekaitsespetsialist
Nimi Algus Kontaktid
Marit Saaretalu 30.10.2019
[email protected]
Väljavõtte aeg: 19.11.2025 10:37 Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/) 3/6
Maksualane info
Juriidilisel isikul seisuga 19.11.2025 maksuvõlg puudub.
Tasutud maksud, maksustatav käive ja töötajate arv 2025 III kvartalis
Riiklikud maksud 3 480 857 EUR
Tööjõumaksud 2 317 520 EUR
Maksustatav käive 139 167 117 EUR
Töötajate arv 340
Majandusaasta aruannete esitamise info
Periood Esitatud Liik
01.01.2024 - 31.12.2024 02.05.2025 Suurettevõtja / Mikroettevõtja
01.01.2023 - 31.12.2023 04.06.2024 Suurettevõtja / Väikeettevõtja
01.01.2022 - 31.12.2022 15.05.2023 Väikeettevõtja / Väikeettevõtja
01.01.2021 - 31.12.2021 16.06.2022 Suurettevõtja / Väikeettevõtja
01.01.2020 - 31.12.2020 11.04.2021 Suurettevõtja / Väikeettevõtja
2024 2023 2022 2021 2020
Tulud 214 282 000 244 748 000 386 975 000 201 457 000 137 068 000
Kasum 28 037 000 17 414 000 5 108 000 24 301 000
Kasumimarginaal - 11.46% 4.5% 2.54% 17.73%
Käibemaksukohustuslase info
Käibemaksukohustuslase number EE100889639
Käibemaksukohustuslase periood 30.03.2004 – ..
Väljavõtte aeg: 19.11.2025 10:37 Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/) 4/6
Tegevusalad
NACE
Tegevusala Liik EMTAK kood Info allikas
kood
35131 Majandusaasta
Elektrienergia ülekanne Põhitegevusala 35.13
(EMTAK 2025) aruanne (02.05.2025)
68201 Majandusaasta
Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus Lisategevusala 68.20
(EMTAK 2025) aruanne (02.05.2025)
35151 Majandusaasta
Elektrienergia müük Lisategevusala 35.15
(EMTAK 2025) aruanne (02.05.2025)
35221 Majandusaasta
Gaaskütuste jaotus magistraalvõrkude kaudu Lisategevusala 35.22
(EMTAK 2025) aruanne (02.05.2025)
35231 Majandusaasta
Gaasimüük magistraalvõrkude kaudu Lisategevusala 35.23
(EMTAK 2025) aruanne (02.05.2025)
82991 Majandusaasta
Muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused Lisategevusala 82.99
(EMTAK 2025) aruanne (02.05.2025)
Muu mujal liigitamata masinate, seadmete jm materiaalse 77399 Majandusaasta
Lisategevusala 77.39
vara rentimine ja kasutusrent (EMTAK 2025) aruanne (02.05.2025)
47799 Majandusaasta
Muude kasutatud kaupade jaemüük Lisategevusala 47.79
(EMTAK 2025) aruanne (02.05.2025)
Tegevusload ja majandustegevusteated
Register Load ja teated
Majandustegevuse register (load) 2
Äriregistri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 19.11.2025 kell 10:37
Elering AS (registrikood 11022625) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna
äriregistrikaart nr 1:
Ärinimi ja aadress
17. kanne: Ärinimi on Elering AS
25. kanne: Aadress on Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915
Väljavõtte aeg: 19.11.2025 10:37 Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/) 5/6
26. kanne: Elektronposti aadress on
[email protected]
Kapital
27. kanne: Aktsiakapital on 229 890 000 eurot
24. kanne: Aktsiaraamatu pidaja on Nasdaq CSD SE (40003242879), aadress Valnu iela 1, Riia, Läti
Esindusõigus
7. kanne: Juhatuse liige on Kalle Kilk, isikukood 37708140297
28. kanne: Juhatuse liige on Riina Käi, isikukood 47609160335
30. kanne: Juhatuse liige on Erkki Sapp, isikukood 38902104932
31. kanne: Juhatuse liige on Reigo Kebja, isikukood 39012100267
32. kanne: Äriühingut esindab Kalle Kilk (isikukood 37708140297) ainuisikuliselt või 2 juhatuse liiget ühiselt.
Õiguslik seisund
17. kanne: Õiguslik vorm on aktsiaselts
29. kanne: Põhikiri on jõustunud 27.06.2023
17. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12
20. kanne: Elering AS (ühendav ühing) on ühendanud endaga AS Võrguteenus Valdus (ühendatav ühing, registrikood
12592030, asukoht Laki tn 24, Tallinn) ja Elering Gaas AS (ühendatav ühing, registrikood 11197170,
asukoht Laki tn 24, Tallinn) 15.12.2015. a sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemisotsus võeti vastu
22.01.2016. a. Ühinemine jõustub käesoleva ühinemiskande tegemisega.
17. kanne: Osaühing kujundati ümber aktsiaseltsiks 25.02.2011. a. ümberkujundamisotsuse alusel.
Märkused
22. kanne: Aadressiandmed on muudetud äriseadustiku § 511¹ alusel.
Kannete loetelu
Harju Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded:
1. kanne: Kinnitatud 24.03.2004 (esmakanne)
7. kanne: Kinnitatud 13.02.2007 (muutmiskanne)
17. kanne: Kinnitatud 08.04.2011 (ümberkujundamiskanne uut registrikaarti avamata)
Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded:
20. kanne: Kinnitatud 01.03.2016 (teine, konstitutiivne ühinemiskanne (ühendava isiku registrikaardile))
22. kanne: Kinnitatud 14.09.2016 (muutmiskanne)
24. kanne: Kinnitatud 28.09.2017 (muutmiskanne)
25. kanne: Kinnitatud 08.11.2017 (muutmiskanne)
26. kanne: Kinnitatud 17.01.2018 (muutmiskanne)
27. kanne: Kinnitatud 06.04.2018 (muutmiskanne)
28. kanne: Kinnitatud 03.01.2020 (muutmiskanne)
29. kanne: Kinnitatud 27.06.2023 (muutmiskanne)
30. kanne: Kinnitatud 04.07.2023 (muutmiskanne)
31. kanne: Kinnitatud 05.02.2024 (muutmiskanne)
32. kanne: Kinnitatud 06.02.2024 (muutmiskanne)
Väljatrüki lõpp
Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/est/company/11022625)
Väljavõtte aeg: 19.11.2025 10:37 Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/) 6/6
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<metadata xml:lang="et"><Esri><CreaDate>20251031</CreaDate><CreaTime>09393500</CreaTime><ArcGISFormat>1.0</ArcGISFormat><SyncOnce>TRUE</SyncOnce><DataProperties><lineage><Process ToolSource="c:\program files\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CreateFeatureclass" Date="20251031" Time="093935">CreateFeatureclass C:\Users\kulliki.uibo\Documents\Marju\Vesiniku_riigiplaneering planeeringu_ala POLYGON # DISABLED DISABLED "PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]];-34999000 -25103900 10000;#;#;0.001;#;#;IsHighPrecision" # 0 0 0 # SAME_AS_TEMPLATE</Process><Process ToolSource="c:\program files\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\UpdateSchema" Date="20251104" Time="104112">UpdateSchema "CIMDATA=<CIMStandardDataConnection xsi:type='typens:CIMStandardDataConnection' xmlns:xsi='http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance' xmlns:xs='http://www.w3.org/2001/XMLSchema' xmlns:typens='http://www.esri.com/schemas/ArcGIS/3.5.0'><WorkspaceFactory>Shapefile</WorkspaceFactory><Dataset>planeeringu_ala.shp</Dataset><DatasetType>esriDTFeatureClass</DatasetType></CIMStandardDataConnection>" <operationSequence><workflow><AddField><field_name>pindala</field_name><field_type>DOUBLE</field_type><field_is_nullable>False</field_is_nullable><field_is_required>False</field_is_required></AddField></workflow></operationSequence></Process><Process ToolSource="c:\program files\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20251104" Time="104232">CalculateGeometryAttributes planeeringu_ala "pindala AREA" # HECTARES PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] SAME_AS_INPUT</Process><Process ToolSource="c:\program files\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\Rename" Date="20251128" Time="102516">Rename C:\Users\kulliki.uibo\Documents\Marju\Vesiniku_riigiplaneering\planeeringu_ala.shp C:\Users\kulliki.uibo\Documents\Marju\Vesiniku_riigiplaneering\planeeringu_ala_ettepanek.shp ShapeFile</Process></lineage></DataProperties></Esri></metadata>