Saatja: Priit Heinla <
[email protected]>
Saadetud: 18.03.2020 16:54
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Koopia: Oleg Tsernobrovkin <
[email protected]>; Kalle Kilk
<
[email protected]>; Triin Lepland <
[email protected]>
Teema: Eesti mereala planeering | Tegevuskava arutelu
Tervist
Elering AS alloleva käesoleva kirjaga edastab oma ettepanekud Eesti
mereala planeeringu põhilahenduse seletuskirjale:
· Punkti 5.3. Vesiviljelus on footnote-id nr 16 ja 18 Merekaabel
on erinevates kohtades erinevalt kaitstud. Risk on madalam kui kaabel on
kaitstud võimalike ohuallikate eest. süvistatud ja/või betoonplaatidega
kaetud kaabli korral. Konkreetsete kaablikaitse tehniliste lahenduste
väljatoomine ei ole soovitav. Iga kord kaabli kaitsmiseks viiakse läbi
projekteerimise faasis riskianalüüs mille tulemusel tehakse kindlaks kas
ja kuidas on vaja kaablit kaitsta.
· Punktis 5.6.3 Tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad on
mainitud, et Planeeringuga määratud sobivad alad realiseeruvad
eeldatavasti ca 70% ulatuses, st alad ei ole perspektiivis lausaliselt
kaetud tuulikutega. Sooviksime juhtida tähelepanu sellele, et planeeritud
alale sellist eeldust anda on väär. Juhul kui tuuleenergeetika osutub
tulevikus põhiliseks elektrienergiatootmisviisiks, siis võib juhtuda, et
kogu planeeringuala täidetakse tuulikutega. Seega teeme ettepaneku
eemaldada eeldatav realiseerumise protsent, kuna seda võib tõlgendada kui
ala lubatud kasutusprotsenti.
· Punktis 5.6.4 Tuuleenergeetika suunised ja tingimused: Suunised
punktis 1 on märgitud, et Tuuleenergeetika aladel on soositud
vesiviljeluse arendamine, et saavutada positiivne koosmõju. See lause
võib olla eksitav, kuna võib jätta mulje, et tuuleenergeetika aladel võib
eraldi arendada ka vesiviljelust. Elering leiab, et see ei ole
eesmärgipärane sõnastus, kuna võib jätta mulje, et vesiviljelust saab
tuuleenergeetika aladel eraldi tuuleenergeetikast arendada. Seda aga ei
tohiks eelistada, kuna vesiviljeluse ja tuuleenergeetika eraldi
arendamine võib olla üksteist välistavad ning soovitud koosmõju ei teki.
Uueks sõnastuse ettepanekusk oleks: Tuuleenergeetika aladel on soositud
tuuleenergeetika ja vesiviljeluse ühisarendamine saavutamaks positiivset
koosmõju.
· Punktis 5.6.4 Tuuleenergeetika suunised ja tingimused:
Tingimused punktis 13 r) hinnata koosmõjus tuulikute ja kaablite
rajamisest tulenevat mõju. Eleringi seiusukoht on, et peab säilima ka
võimalus et uuritakse eraldi tuulikute ja kaablite rajamisest tulenev
mõju. Näiteks kui ettenähtud alal on mitu arendajat, siis võib osutuda
mõistlikuks rajada üks kaabel mitmele alale korraga ja sellisel juhul
võib olla ühenduse arendajaks hoopis võrguettevõte ise. Hetkel Elering
uurib ka võimalust luua Läänemereriike ühendava ja tuuleparkke ühendava
elektrivõrgustiku loomiseks ja sellisel juhul loodaks enne tuuleparke
võrk. Sõnastuse ettepanek: hinnata koosmõjus tuulikute ja kaablite
rajamisest tulenevat mõju juhul kui ühendus ja tuulikud rajatakse ühe
arenduse raames.
· Punktis 5.6.5 Kaablikoridorid tuuleenergeetika aladelt
maismaale on märgitud, et Põhimõtteliste kaablikoridoride asukohti on
täpsustatud lähtuvalt mõjude hindamise tulemustest. Leiame, et lauset
peaks parandama järgmiselt: Põhimõtteliste kaablikoridoride asukohti
täpsustatakse lähtuvalt mõjude hindamise tulemustest.
· Punktis 5.6.5 Kaablikoridorid tuuleenergeetika aladelt
maismaale: Suunised 1-mest punkti sooviks Elering täpsustada sõnastust
järgnevalt: Otstarbekaim on meretuulepargid ühendada maismaavõrguga
eraldi radiaalsete alalisvoolulinkide abil arvestades, et ühe sõltumatu
osa võimsus ei tohiks süsteemile põhjustada suuremat muutust kui ületada
400 MW ning täpne maksimaalne ühendusvõimsus sõltub elektrisüsteemi
mudeldustulemustest konkreetse liitumise puhul. Võimalik on
meretuuleparkki ka liita perspektiivse mereala energiavõrguga.
· Punktis 5.6.5 Kaablikoridorid tuuleenergeetika aladelt
maismaale: Tingimused: 3-manda punkti sõnastust sooviks muuta järgmiselt:
Kõrgema riskiga piirkondades (nt tihe laevaliiklus ristumine
laevateedega, kattumine traalimisaladega, tuulepargi sisene ala, kus
liiguvad hoolduslaevad) tuleb kaabel kaitsta võimalike ohuallikate eest.
kas katta nt betoonplaatidega või süvistada merepõhja.
· Punktis 5.7 Merepõhjas paiknev taristu sooviks esimeses lõigus
sõnastust muuta järgmiselt: AS Elering on kavandamas perspektiivseid
merekaabelliine suuremate saarte varustuskindluse parandamiseks (vt
alljärgnev skeem) ning võimalikku teisi Läänemereriike ühendavat mereala
energiavõrku.
· Punktis 5.7 Merepõhjas paiknev taristu sooviks teises lõigus
sõnastust muuta järgmiselt: Erandiks on planeeringuga kavandatud
tuuleenergeetika alade põhimõttelised ühenduskoridorid vastavalt
planeeringu punktile 5.6.5.
· Punktis 5.16 Meri-maismaa seosed palume kontrollida
kokkupuutepunkti nr 4 Meretuuleparkide kaablikoridorid viiteid. Hetkel
viidatakse punktidele 5.10 ja 5.11. Eleringi hinnangul on asjassepuutuvad
punktid nr 5.6.5 ja 5.7.
· Lisas 2 Tuuleenergeetika arendamiseks looduslikult sobivate
alade määramise metoodika ei ole välja toodud teguri „Kaugus alajaamast
kaalu määramise alust. Elering ei ole põhimõtteliselt valitud teguri
suuruse vastu, kuid soovib välja tuua, et „Kaugus alajaamast ja „Jää
tegurite osakaalu lähtumiste alused on välja toodud.
Manuses ka täidetud tegevuskava.
Tervitades
Jalus
Priit Heinla
Projektijuht | Project Manager
+372 5342 8273
+372 715 1147
Elering AS
Kadaka tee 42, 12915 Tallinn
See e-kiri võib sisaldada konfidentsiaalset teavet, mis on mõeldud
ametialaseks kasutamiseks. Kui saite selle e-kirja eksituse tõttu, palun
teavitage saatjat ja kustutage teade kohe ja lõplikult oma süsteemist.
This e-mail may contain confidential information. If you are not the
intended recipient or have received this e-mail in error please notify
the sender immediately and destroy this e-mail.
From: Triin Lepland <> Sent: reede, 13. märts 2020 14:24To: Kalle Kilk
<>; Oleg Tsernobrovkin <>Subject: RE: Eesti mereala planeering |
Tegevuskava arutelu
Tere!
Lähipäevade arengute valguses teavitan, et 26.03 tegevuskava arutelupäeva
ei toimu ja lükkame selle edasi.
Arutelupäeva soovime kindlasti korraldada, aga täna ei oska ma veel
öelda, millal see toimuma saab. Ootame lähima 2 nädala jooksul arengud
ära ja siis saab juba täpsemalt otsustada, kuidas edasi toimida.
Kirjalikke sisendeid tegevuskavale ootame ikka. Kuna arutelupäev jääb
ära, siis pikendan tegevuskava kirjaliku sisendi andmise tähtaega.
Tegevuskava ettepanekud palun saata meili teel mulle hiljemalt 26.03.
Panin manusesse ka igaks juhuks uuesti algselt saadetud tegevuskava
drafti (vt täpsemalt allolevalt kirjalt).
Kõike head
Triin Lepland | Planeeringute osakond | Nõunik
Tel: +372 4520521 |
Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn |
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet. This e-mail may contain information which is classified for
official use.
From: Triin Lepland Sent: Thursday, February 20, 2020 1:56 PMTo: Kalle
Kilk <>; Oleg Tsernobrovkin <>Subject: Eesti mereala planeering |
Tegevuskava arutelu
Tere!
Teavitasime 03.02.2020 ametliku kirjaga nr 15-1/797-1 Elering AS-i Eesti
mereala planeeringu avalikust väljapanekust. Avalik väljapanek algas
alates 17.02.2020 ja kestab kuni 18.02.2020. Juhul, kui Teil on valminud
materjalidele ettepanekuid, siis ootame Teie ametlikke põhjendatud
seisukohti kuni 18.03.2020 e-kirjaga rahandusministeeriumisse: .
Materjalidega on võimalik tutvuda .
Avalikul väljapanekul oleva materjaliga seondub ka planeeringu
elluviimise tegevuskava. Elluviimise tegevuskava koondab planeeringu
elluviimiseks vajalikke jätkutegevusi.
Paralleelselt avaliku väljapanekuga toimub elluviimise tegevuskava
kokkupanek koostöös ametkondadega. Kuna tegemist on hetkel alles esimese
tööversiooniga, siis ei ole seda avalikule väljapanekule pandud.
Kirjutan Teile seoses elluviimise tegevuskavaga, kuna ühe tegevusena on
seal peetud oluliseks ära markeerida ka piiriülese tuuleparke ühendava
merealade võrgulahenduse väljatöötamist. Lisasin manusesse elluviimise
tegevuskava tööversiooni, et saaksite sellega tutvuda ja selle osas meile
tagasisidet anda. Oodatud on nii sõnastuslikud ettepanekud, ettepanekud
tegevuste juurde lisamiseks, kui vastutajate/kaasvastutajate lisamiseks.
Manuses on tekstidokument, kuhu on kogu info kokku koondatud, ja Exceli
tabel, mida on sisendi andmiseks mugavam täita, kui Wordi dokumenti.
Tegevuskava ettepanekud palun saata meili teel mulle hiljemalt 20.03.
Tegevuskava ettepanekute läbi töötamiseks korraldame ametkondadele
arutelupäeva 26.03 kell 13.30-16.30. Olete samuti arutelupäevale oodatud,
kuna tegevused puudutavad ka Teid.
Palume tegevuskava arutelupäeval osalemiseks registreerida hiljemalt
06.03 oma osalemine .
Juhul, kui tekib küsimusi, siis andke julgesti teada.
Kõike head
Triin Lepland | Planeeringute osakond | Nõunik
Tel: +372 4520521 |
Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn |
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet. This e-mail may contain information which is classified for
official use.
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet. This e-mail may contain information which is classified for
official use.
Lisa 4. Planeeringu elluviimise tegevuskava NB ! Tegevuskava on üles ehitatud selliselt, et erinevad tegevused on jagatud gruppidesse seletuskirja ptk 3 välja toodud eesmärkide ja ruumilise arengu põhimõtete kaudu. Tegevuste all on välja toodud kogu protsessis tõusetunud teemad ja mõjude hindamiselt tulnud ettepanekud. Nende tegevuste puhul, kus saame olla ise vastutajad, oleme selle ka välja toonud, kuid mitmete valdkondlike tegevuste puhul ei saa rahandusministeerium olla vastutaja. Ootame Teie sisendit konkreetsete vastutajate osas, tähtaegade osas ja ettepanekuid tegevuste lisamiseks, mida hetkel kajastatud ei ole. Planeeringu elluviimise tegevuskava koondab planeeringu elluviimiseks vajalikke jätkutegevusi. Tegevuskavva on lisatud kogu planeeringuprotsessi jooksul esile kerkinud parima praktika ja õigusraamistiku parendusettepanekud, samuti mereala jätkusuutlikuks kasutuseks vajalikud uuringud , analüüsid ja jätkutegevused . Elluviimise tegevuskava täitmise ja mereplaneeringu elluviimise hõlbustamiseks on soovitatav moodustada mereplaneeringu täitevkogu, mille liikmed on valdkondade eest vastutavate ministeeriumite ja ametite esindajad. Täitevkogu peaks saama kokku kord aastas ja seirama elluviimise tegevuskava täitmist ning vajadusel arutama valdkondade üleseid teemasid, mis seonduvad mereplaneeringu elluviimisega. Samuti tagama, et täitevkogusse kuuluvate ministeeriumite ja allasutuste tegevused on kooskõlas mereala planeeringus ette nähtud põhimõtetega. Täitevkogu tööd saab koordineerida Rahandusministeeriumi planeeringute osakond. Elluviimise tegevuste teostamisel tuleb igakordselt kaaluda, kas asjakohaste mõjude hindamist on samuti vajalik läbi viia. Eesmärk Tegevused Teostamise aeg Vastutaja 1. Mereala tasakaalustatud kooskasutus 1.1 Kooskasutuse reeglistiku ja parima praktika väljatöötamine . RaM / MKM? 1.2 Merekasutuste koostööklastrite loomine (soodustamaks positiivset koostoimet mereala erinevate kasutusviiside vahel). pidev Täitevkogu 1.3 Positiivset koosmõju omavate kasutusviiside toetusmeetmete väljatöötamine (nt toetada kalurite sisenemist uue sinimajanduse harudesse nagu vesiviljelus, tuuleenergeetika). 1.4 Täitevkogu moodustamine ja töökorra kinnitamine 2021 RaM , kaasvastutajad MKM?, KeM ?, MeM ?, TTJA? … 1.5 Rahvusvahelistes mereplaneerimisega seonduvates töögruppides Eesti huvide esindamine ja piiriülese koostöö tagamine elluviimisel pidev RaM 1.6 Ökosüsteemse lähenemise edasiarendus (sh PlanWise4Blue täiendamine ja koostöö teadusasutustega). pidev RaM , KeM ? täitevkogu 1 .7 Mere andmekihtide ühtne infosüsteem 1.8 Tugevdada erinevate tegevuste seiret 2. Kohalikke väärtusi paremini arvestav merekasutus. 2.1 Õigusliku raamistiku analüüsimine ja vajadusel muudatusettepanekute väljatöötamine arendamaks KOVi õiguseid ja võimalusi mereala planeerimisel ja kasutamisel. 2.2 Mereäärsete KOV spetsialistide pädevuse tõstmine merekasutustega seotud teemades. 2.3 Väärtuslike meremaastike määratlemine. 2.4 Meri-maismaa klastrite edasiarendamine ehk maakondade eripäraga arvestamine (nt Eesti uue regionaalarengu strateegia koostamisel). 2.5 Väikesemahulise rannapüügi, harrastuskalastuse, ajaloolise püügiõiguse jm korralduse ülevaatamine ja kaasajastamine rannikukogukondade huvisid arvestades. 2.6 Rannikualade teemaplaneeringu(te) koostamine meri-maismaa seoste detailsemaks käsitluseks (eelnevalt täpsustades vajalikud rannikulõigud) 2022-2026 RaM (MARE koostöös KOVidega ) 2.7 Kohaliku kasu korralduse väljatöötamine Riigikantselei, RaM , JuM , MKM 2.8 Saaremaa läänerannikult avanevate vaadete visualiseeringud 3. Intensiivsem, kuid ohutu merekasutus 3.1 Dioksiinide jt kahjulike ainete seire toiduks tarbitavas kalas, suure kalatarbimise terviseriskide teadvustamine 3.2 Olulisemate kalaliikide koelmualade määramine (mudeldamine ja uuringud). 3.2 Nahkhiirte uuringute läbiviimine. 3.4 Merega seotud riskiallikate kaardistamine, riskianalüüside ja merepäästestrateegiate täiendamine tulenevalt uutest merekasutusviisidest. 3.5 Kaadamisalade regulatsiooni täpsustamine (vanade alade tühistamise tingimused, uute alade loomise kord) 3.6 Suurem õhuheitmete kontroll Eesti merealas liikuvatel laevadel 3.7 Täiendavate filtrite, katalüsaatorite jm puhastussüsteemide lisamine laevadele 3.8 Sukeldutavate vrakkide ja laevaliikluse koostööpõhimõtete arendamine, et tagada ohutus sukeldumisel ja vrakkide säilimine 3.9 Riigikaitse eripiirkondade keskkonnategevuskavade koostamine/täiendamine hüljestele mõjude leevendamiseks 3.10 Veeliiklusalade perioodiline uuendamine ja info kättesaadavuse tagamine; 4 . Arenev vesiviljeluse valdkond. 4.1 Vetika- ja karbikasvatuste rajamise õigusliku regulatsiooni täpsustamine. 4.2 Vesiviljeluse produktide tervisekasu teadvustamine ja propageerimine 5. Läbimõeldult arenev sadamavõrk 5.1 Väikesadamate võrgustiku kontseptsiooni 2014–2020 uuendamine/uute sadamate arengut suunava arengudokumendi koostamine (väikesadamate arengu ühtlustamiseks). 5.2 Reostustõrje valmisoleku suurendamiseks sadamates töötada välja sadamate eripära arvestav reeglistik 5.3 Sadamate prioritiseerimine , et toetada regionaalselt olulisi sadamaid 5.4 Sadamate funktsionaalse liigituse täpsem välja töötamine ja kasutuselevõtt (ettepanek all). 6. Mereala laiem kasutus taastuvenergeetikaks 6.1 Ujuvate päikeseelektrijaamade teostatavuse-tasuvuse ja kaasnevate keskkonnamõjude analüüs. 6.2 Laineenergeetika kasutusvõimaluste analüüs. 6.3 Rannikumere jahutuseks ja soojusenergiaks kasutamise uuringu koostamine. 6.4 Rahvusvahelise mere taastuvenergeetika innovatsiooniklastri loomine. 6.5 Arenduste võrdsetel alustel konkureeriva menetluse reeglistiku väljatöötamine 6.6 Väikearenduste (nt üksikud tuulikud, päikesepaneelid, rannikumere energia kasutamine üksikmajapidamistes) soodustamiseks ühtlustatud reeglistiku/õigusraami välja töötamine 6.7 Meretuuleparkide ulatuslikumateks arendusteks piiriülese tuuleparke ühendava merealade võrgulahenduse väljatöötamine, mis hõlmaksid täiendavaid HVDC riikidevahelisi ühendusi. (See eeldab naaberriikide elektrisüsteemi halduritega koostöös läbiviidavat analüüsi optimaalse te HVDC ühenduste loomiseks). 2020-2022 Elering AS 7 . Mereala hea keskkonnaseisund 7.1 Merepügi probleemistikku käsitlev uuring ja edasise tegevuse kava . 8 . Parem teadlikkus merekasutuse mitmekesisusest ja mereteemadest laiemalt. 8.1 Mereala kasutusvaldkondade kohta infovoldikute/veebilehtede loomine. Sadamate funktsionaalse liigituse ettepanek: Mereplaneering teeb alljärgneva ettepaneku sadamate funktsionaalse liigituse kasutuselevõtuks. Väljapakutud liigitus võimaldab hinnata sadamavõrgu toimimist ja piirkondlikku tasakaalu, loob paremad alused sadamate toimimiseks vajalike ressursside jagamisel. Senine liigitus ei kajasta ei sadamate tegevusvaldkonda ega mõõtmeid, millest tulenevad arvestamist vajavad keskkonnamõjud ja ruumilised vajadused nii maal kui merel. Planeeringu koostamise käigus ei määrata olemasolevate sadamate liike – iga sadam saab seda tulevikus ise teha, lähtudes oma reaalsest tegevusest, teenindatavatest laevadest ja pakutavatest teenustest. Väljapakutud liigituse eesmärk on tagada, et sadamate käsitlemine toimiks sarnastel alustel. Üks ja sama sadam võib täita mitut funktsiooni. Erandiks on riigikaitse ülesannete ja riigihaldusülesannetega sadamad, mille funktsioon on määratud seadusega. Soovituslik funktsionaalne liigitus Liigitus mereala planeeringu joonisel Riigikaitse ülesannetega sadam Ette nähtud üksnes sõjalaevade ja mereväe abilaevade sildumiseks ja teenindamiseks Joonisel ei kajastata Riigihaldusülesannetega sadam Ette nähtud üksnes riigihaldusülesandeid täitvate laevade sildumiseks ja teenindamiseks, ei kohaldu sadamaseaduse turvanõudeid käsitlev peatükk Sadam Kaubasadam sh suur kalasadam, remondisadam Reisisadam sh parvlaevasadam Väikesaartega ühendust pidav sadam Regionaalpoliitiliselt oluline, kaaluda päästevõime ja reostustõrjevõime loomise vajadust. Võib samal ajal toimida külalissadamana. Kalasadam Olemuselt väikesadam, võib olla seotud traalpüügiga. Väikesadam Väikesadam sh külalissadam, kodusadam, paadisadam „Ühepere/kogukonnasadam“ Sageli endine lautrikoht väikese ujuvkaiga Mereplaneeringus ei kajastata