SELETUSKIRI
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
SISUKORD
1 ÜLDOSA....................................................................................................................................3
1.1 PROJEKTI ÜLESEHITUS .....................................................................................................................3
1.2 ÜLDANDMED ....................................................................................................................................3
1.2.1 Ehitise asukoht ......................................................................................................................3
1.2.2 Ehitise lühikirjeldus ................................................................................................................3
1.2.3 Tellija .....................................................................................................................................3
1.2.4 Peatöövõtja ............................................................................................................................3
1.2.5 Projekteerija ...........................................................................................................................3
1.3 ALUSDOKUMENDID ...........................................................................................................................4
1.3.1 Lähteandmed .........................................................................................................................4
1.3.2 Ehitusuuringud .......................................................................................................................4
1.3.3 Normdokumendid ..................................................................................................................4
1.4 OLEMASOLEV OLUKORD ...................................................................................................................4
2 PROJEKTLAHENDUS ..............................................................................................................5
2.1 RAJATISTE JA EHITISTE EELDATAV KASUTUSIGA .................................................................................5
2.2 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS ......................................................................................................5
2.2.1 Veevarustuse allikas ..............................................................................................................6
2.2.2 Tuletõrje veevarustus ............................................................................................................6
2.2.3 Tuletõrjehüdrandid .................................................................................................................6
2.2.4 Torustikud ja armatuur ...........................................................................................................6
2.2.5 Torustike tähistamine, märkelint ............................................................................................7
2.3 PROJEKTEERITUD KANALISATSIOON ..................................................................................................7
2.3.1 Kanalisatsiooni eelvool ..........................................................................................................7
2.3.2 Torustikud ja kaevud .............................................................................................................8
3 TORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED ........................................................................................8
3.1 KAEVETÖÖD ....................................................................................................................................8
3.2 KAEVIK ............................................................................................................................................8
3.3 TULEOHUTUS ...................................................................................................................................9
3.4 PUUDE JA HALJASALADE KAITSMINE ..................................................................................................9
3.5 TORUSTIKU SOOJUSTUS ...................................................................................................................9
3.6 RAJAMINE KINNISEL MEETODIL ....................................................................................................... 10
3.7 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE....................................................................................... 10
3.8 TÖÖD OLEMASOLEVATE RAJATISTE LÄHEDUSES .............................................................................. 11
3.8.1 Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised .................................................................. 11
3.8.2 Olemasolevate hoonete ja rajatiste kaitsmine .................................................................... 12
3.8.3 Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine ................................................................. 12
3.8.4 Liinirajatiste kaitse .............................................................................................................. 12
4 KONTROLLTOIMINGUD ....................................................................................................... 14
4.1 ISEVOOLSE TORUSTIKU KATSETAMINE ............................................................................................ 14
4.2 SURVETORUSTIKU KATSETAMINE ................................................................................................... 14
4.2.1 Veetorustike läbipesu ......................................................................................................... 15
4.3 ISEVOOLSETE KANALISATSIOONITORUSTIKE LÄBIPESU JA VIDEOUURING ........................................... 15
4.4 TEOSTUSMÕÕDISTUSTE KOOSTAMINE ............................................................................................ 15
5 KESKKONNAKAITSE ........................................................................................................... 16
5.1 KÕRGHALJASTUSE KAITSE JA RAIED ............................................................................................... 16
5.2 KORISTAMINE ............................................................................................................................... 16
5.3 JÄÄTMEKÄITLUS ............................................................................................................................ 17
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 1/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
6 KATENDITE TAASTAMINE .................................................................................................. 17
6.1 NORMID JA STANDARDID ................................................................................................................ 17
6.2 KATETE EEMALDAMINE .................................................................................................................. 18
6.2.1 Asfaltkatte eemaldamine .................................................................................................... 18
6.2.2 Tükkmaterjalist katte eemaldamine .................................................................................... 18
6.2.3 Äärekivide eemaldamine .................................................................................................... 18
6.2.4 Kasvupinnase eemaldamine .............................................................................................. 19
6.3 TEEKATETE AJUTINE TAASTAMINE .................................................................................................. 19
6.4 ÜLDISED NÕUDED KATETE RAJAMISELE JA TAASTAMISELE ................................................................ 19
6.4.1 Tüüpsed katendikonstruktsioonid: ...................................................................................... 19
6.4.2 Asfaltkatte lõplik taastamine ............................................................................................... 21
6.4.3 Tükkmaterjalist katte lõplik taastamine ............................................................................... 21
6.4.4 Kruus-/killustikkatte taastamine .......................................................................................... 22
6.4.5 Haljastuse taastamine ........................................................................................................ 22
7 PUMPLAD .............................................................................................................................. 22
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 2/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
1 ÜLDOSA
1.1 Projekti ülesehitus
„Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine“ tööprojekt koosneb järgmistest osadest:
Veevarustuse ja kanalisatsiooni torustiku rajamise projektist;
1.2 Üldandmed
1.2.1 Ehitise asukoht
Käesoleva projektiga rajatavad vee- ja kanalisatsioonitorustikud paiknevad Aruküla alevikus,
Raasiku vallas, Harjumaal. Ala 2 hõlmab järgnevaid tänavaid: Sügise tn, Tallinna mnt, Tiigi
tn, Põllu tn, Linnu tee, Kase tn, Vaarika tn, Sõstra tn, Piiri tn, Kadaka tn, Jaama tn, Soo tn,
Tamme tn ja Sarapiku tee.
1.2.2 Ehitise lühikirjeldus
Käesolevas projekti osas käsitletakse veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrke. Torustikud
rajatakse ühises kaevikus.
1.2.3 Tellija
Raven OÜ
Sügise tn 2a, Aruküla, Harjumaa
[email protected]
1.2.4 Peatöövõtja
YIT Infra Eesti AS
Betooni 28, Tallinn 11415
Töövõtja esindaja
Armis Henk
[email protected]
1.2.5 Projekteerija
1.2.5.1 Projekteerimise peatöövõtja
Infragate Eesti AS
Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn
Telefon 6267777
[email protected]
MTR EP10545129-0001
1.2.5.2 Projekteerimise projektijuht
Infragate Eesti AS
Projektijuht
Liisi Pekri
[email protected]
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 3/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
1.2.5.3 Projekteerijad
Veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerija
Piret Värnomasing
Teede projekteerija
Tea Tõnts
1.3 Alusdokumendid
Projekteerimise aluseks on Raven OÜ poolt läbi viidud riigihanke nr 197177 „Aruküla aleviku
ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine“ raames koostatud hankedokumendid ja lisad.
1.3.1 Lähteandmed
1.3.1.1 Omavalitsuse projekteerimistingimused
Raasiku Vallavalitsuse projekteerimistingimused 1811802/05970 (21.09.2018)
Korraldus nr. 339 (5.11.2018)
1.3.1.2 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused
AS Eesti Raudtee tehnilised tingimused 23.08.2018 nr 4-1.3.1/2465-1
Elektrilevi AS tehnilised tingimused nr 315193 (13.08.2018)
Maanteeamet tehnilised tingimused nr 15-2/18/38932-2
Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 30854981 (11.09.2018).
1.3.2 Ehitusuuringud
Geodeetilised uuringud on teostatud OÜ Top Geodeesia poolt. Töö nr GD-18-307: Aruküla
alevik, II etapp mõõdistatud august/september 2018.
Geotehnilised uuringud OÜ Geotehnika Inseneribüroo 2895-1 oktoober 2018.
1.3.3 Normdokumendid
Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:
EVS 932:2017 – Ehitusprojekt
EVS 843:2016 – Linnatänavad
EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk
EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk
EVS-EN 1610:2015 – Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine
EVS 812-6:2012/A1:2013 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule.
Siseministri määruse 18.08.2010a nr 37
Jäätmeseadus/ Riigi Teataja
1.4 Olemasolev olukord
Projekti piirkonnas on olemasolev veetorustik, mille seisukord ja kindel asukoht on teadmata.
Projekti alas puudub valdavalt kanalisatsioonitorustik (välja arvatud Sügise tn ja Tallinna mnt
Sügise tn poolsed kinnistud).
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 4/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
2 PROJEKTLAHENDUS
Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike materjalide ja toimingutega projektis kajastatud
lahenduste väljaehitamiseks ka siis, kui need ei ole otseselt esitatud käesoleva projekti
joonistel ja selgitustes. Töövõtja peab täitma kõik kooskõlastustes toodud
tingimused/märkused.
Vajadusel tuleb kaevikus ümber tõsta olemasolevaid Telia sidekaableid. Kõik
ümbertõstmisega seonduvad tööd tuleb teha kooskõlastatult Telia järelevalve Boftel Estonia
OÜ Harjumaa üldtelefon 6524000, e-mail
[email protected]. Kõik ümbertõstmisega
seonduvad tööd tohib teha Telia Eesti AS poolt lubatud ehitusfirma poolt ning kõik
ümbertõstmis töödega seotud kulud katab Töövõtja.
Erakinnistutel toimuvad ümberühendused tuleb Töövõtjal täpsustada ehitustööde käigus ning
kooskõlastada eelnevalt kinnistu omanikuga kirjalikult.
Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike materjalide ja toimingutega projektis kajastatud
lahenduste väljaehitamiseks ka siis, kui need ei ole otseselt esitatud käesoleva projekti
joonistel ja selgitustes. Töövõtja peab täitma kõik kooskõlastustes toodud
tingimused/märkused.
2.1 Rajatiste ja ehitiste eeldatav kasutusiga
Tööprojekti koostamisel on lähtutud alltoodud nõuetest ehitiste ja rajatiste kasutuseale:
võrgustikud, torustikud - 40 aastat
reservuaarid ja mahutid - 40 aastat
masinad ja seadmed - 15 aastat
2.2 Projekteeritud veevarustus
Käesoleva projektiga rajatakse ja rekonstrueeritakse projektipiirkonna tänava veetorustikud
ja liitumistorustikud.
Tänavatorustikuks kasutada PE De32-160 PN10 ning liitumistorustikeks PE De32 PN10. Toru
hargnemistele paigaldada siibrid, mis on varustatud pikendusvarda ja kapega.
Tupiktänavatele paigaldada toru läbipesuks läbipesukaevud. Torustikule paigaldada
hüdrandid, mis on eelistatult maa pealsed.
Olemasolevad kliendid tuleb ümber ühendada uuele rajatavale torustikule. Ehitustööde käigus
tuleb täpsustada olemasolevat liitumispunktide asukohad ning teostada vajalikud
ümberühendused. Töövõtja peab arvestama Tellija poolt edastatud olemasolevate klientide
nimekirjaga.
Enne ehitustööde algust tuleb ehitajal täpsustada olemasolevate veetorustike läbimõõte. Kõik
olemasolevad ühendused tuleb ümber ühendada uuele torustikule.
Torustike paiknemine ja läbimõõdud, siibrite ja hüdrantide asukohad on näidatud joonistel.
Isevoolse torustiku ja veetorustiku ristumisel tuleb viia veetorustik üle või altpoolt isevoolset
torustikku, kas painutades või kasutades põlvi.
Torustike sõlmed on projekteeritud arvestades töö lõppeesmärgiks oleva lahendusega.
Töövõtja peab arvestama töökorraldusest tulenevate täiendavate sõlmedega (ajutised
ühendused, lõikude erinev ehitusaeg jmt.), mis projektis ei kajastatu ning teostama tööd oma
kuludega.
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 5/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
Ehitustööde käigus tuleb täpsustada harutorude ja olemasolevate liitumistorustike läbimõõte,
kõrgusi ning ühendusi. Vajadusel Projekteerija täpsustab projektis sõlmede lahendusi.
2.2.1 Veevarustuse allikas
Aruküla aleviku veevarustuse allikaks on olemasolevad puurkaevud.
2.2.2 Tuletõrje veevarustus
Välistulekustutuseks vajalik vooluhulk vastavalt EVS 812-6:2012 on 10 l/s, kus arvestuslik
tulekahju kestvus on 3h. Väline tulekustutusvesi tagatakse hüdrantide abil.
2.2.3 Tuletõrjehüdrandid
Tuletõrje veevarustus on projekteeritud vastavalt EVS 812-6:2012/A1:2013 nõuetele.
Hüdrandid peavad vastama siseministri määrusele nr. 37 2010.a, EVS-EN 14339:2005 (maa-
alused) ja EVS-EN 14384:2005 (maapealsed).
Hüdrantidena kasutada “E-tüüpi” soojustatud hüdrante. Hüdrandi sulgelemendi
spindlipikendus ei tohi asuda tõusutoru sees. Paigaldatavad hüdrandid peavad olema
surveklassiga PN10, soojustatud, varustatud siibriga, teleskoopse tõusutoruga, automaatse
tühjendusklappiga ja drenaažitoruga. Väljapoole sõiduteed paigaldatakse tuletõrjehüdrant
sõidutee servast kuni 2,5 m kaugusele. (v.a. maanteed, kus hüdrant asub min 5m kaugusel
tee servast).
Hüdrantide paigaldamisel ja tähistamisel jälgida siseministri määrusele nr. 37 2010.a.
Tuletõrjehüdrandi viit paigaldatakse hoone seinale, tarale või muule alusele
tuletõrjehüdrandist maksimaalselt 20 m kaugusele ja 2,5 m kõrgusele maapinnast. Kui
hüdrandi viita ei ole võimalik paigaldada aiale, hoone seinale või posti külge, tuleb viit
paigaldada metallist alusplaadile, mis toetub kahele postile. Postid peavad olema metallist
ümar- või nelikanttorust, mõõduga minimaalselt 25 mm. Postide alumine osa peab olema
valatud betoonist vundamendi sisse.
Vajadusel Töövõtja täpsustab Tellijaga hüdrandi lahendust. Hüdrandi paigaldamisel järgida
tootja juhendeid ja nõudeid.
2.2.4 Torustikud ja armatuur
Vee- ja kanalisatsioon survetoru materjaliks on PE PN10. PE-torud ja -liitmikud peavad
vastama minimaalselt PN10 surveklassile.
PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN12201, ISO 4427 või mõnele
teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.
PE veevarustuse torustike värvus on must sinise triibuga ja kanalisatsiooni survetorustike
värvus must pruuni triibuga.
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma
paigale kuni torustike paigaldamiseni.
Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt.
keevismuhvi) puhul.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid).
Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud
kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile.
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 6/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega.
Ehitatava toru ühendamisel olemasolevaga kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet
olemasoleva toru poolt. Kasutatavad poldid, seibid jne peavad olema valmistatud
roostevabaterasest.
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava
kattega vastavalt standardile DIN 30677.
Nõuded siibritele DN20-DN50 (maakraan):
Surveklass vähemalt PN10.
Toodetud vastavalt standarditele EN 1171; EN 1074-1 ja -2.
Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266.
Kummikiilsiibrid DN50 – DN600
Surveklass vähemalt PN10;
Toodetud vastavalt standarditele EN 1171; EN 1074-1 ja -2;
Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266.
Esitada tootjapoolne paigaldusjuhend.
Korpuse kaane kinnistuspoldid peavad olema roostevaba teras (A2) ja kaetud sulavaha või
veekindla korgiga.
2.2.5 Torustike tähistamine, märkelint
Veetorustike ja kanalisatsiooni survetorustike lahtise kaevikuga paigaldamisel tuleb torustiku
külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel,
pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval
sulgemisarmatuuri kapede alla.
Survetorustiku toru kohale (ca 300...400 mm toru laest) tuleb paigaldada hoiatuslint. Lindi
värvus ja tekst peab olema järgmine:
• veetorustikul sinine, kirjaga VESI;
• survekanalisatsioonil punane, kirjaga SURVEKANALISATSIOON ning varustatud
metalltraadiga;
2.3 Projekteeritud kanalisatsioon
Käesoleva projektiga rajada projektipiirkonda tänavatele isevoolse kanalisatsiooni ja
liitumistorustikud. Tänavatorustikuks rajada De160 SN8 ning liitumistorustikud De160 SN8.
Torustikule paigaldada teleskoopsed PE kaevud 400/315, 560/500, 800/500, 1125/630.
Liitumiskaevud on vaatlustorud 200/160 või PE kaevud 400/315.
Kontrollkaevu ei ole vajalik kui kinnistuühendus on tehtud kaevust ning kaugus kaevu tsentri
ja kinnistuühenduse otsakorgi vahel on kuni 2,0m.
Torustike paiknemine, läbimõõdud ja kõrgusarvud, kaevude asukohad on näidatud joonistel.
Projekti alasse rajatakse kokku kuus pumplat. Survetorustik rajatakse De110 PE PN10.
2.3.1 Kanalisatsiooni eelvool
Projekti piirkonnas reovesi kogutakse kokku ja suunatakse Aruküla reoveepuhastile.
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 7/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
2.3.2 Torustikud ja kaevud
Projekteeritava isevoolse kanalisatsioonitorustiku läbimõõt on De160 mm. Isevoolse
kanalisatsioonitoru materjaliks on PVC klassiga SN8. Reoveekanalisatsioonitorud ja liitmikud
peavad vastama standardile EN 1401 (PVC) või mõnele teisele samaväärsele standardile.
Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Torustiku kalle min i=0,006.
Kanalisatsioonikaevud peavad olema teleskoopsed, tööstuslikult toodetud või
komplekteeritavad moodulkaevud PE või PP materjalist ning olema toodetud vastavalt
standardile EVS-EN 13598. Kanalisatsioonikaevude minimaalne ringjäikus peab olema kuni
4m sügavusega kaevudel SN2 kN/m² ja sügavamatel SN4 kN/m².
Kaevude luugid peavad vastama standardile EVS-EN 124. Liiklusalale paigaldatavad kaevud
tuleb varustada raske liikluse jaoks ette nähtud “ujuva” luugiga kandevõimega 40t.
Liitumiskaevudele paigaldada torustik kuni kinnistu piirini ja torustiku ots sulgeda korgiga.
3 TORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED
Plasttorude paigaldamisel tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude
paigaldusjuhendist RIL 77. Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja
tehnilisi tingimusi.
Veetorustikud paigaldatakse min 1,8 m sügavusele maapinnast (mõõdetuna toru laest),
tihendatud aluspadjale.
Toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja
paigaldusjuhenditest.
3.1 Kaevetööd
Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on
vajalik tööde teostamiseks. Insener kooskõlastab tööde teostamiseks vajalikud seadmed ja
meetodid.
Kaevetöid teostatakse nende piiride, tasapindade, ulatuste ja sügavusteni, mis on ära
märgitud joonistel või spetsifikatsioonides.
Kõik kaevetööd teostatakse viisil, mis häirib kõige vähem liiklust ja põhjustab minimaalselt
ebamugavusi jalakäijatele ja kohalikele elanikele või takistab juurdepääsu hoonetele ja
muudele rajatistele. Vajadusel ja võimalusel tagab Töövõtja ajutise juurdepääsutee nii
jalakäijatele kui ka liiklusele. Täitetöödel ülejääv väljakaevatud materjal tuleb ära vedada või
võimalusel ladustatakse hunnikusse nii, et see ei häiri tööd ega tööd tegevaid inimesi või
kolmandaid pooli ning ei takista liiklemist teedel ja kõnniteedel või juurdepääsu alalistele
rajatistele. Surve all olevad hüdrandid, siibrikaevude kaaned, siibrikarbid jäetakse vabaks
selliselt, et juurdepääs oleks tagatud kuni tööde lõpetamiseni.
Avalikkusele ohutuse ja kaitse tagamiseks paigaldab Töövõtja omal kulul tõkked, hoiatavad
märgid, jalakäijate ülekäiguteed kaevikutele ja tagab ohutuse vastavalt tööohutusnõuetele.
Enne kaevetööde alustamist tuleb informeerida kõiki vajalikke instantse ja kohalikke elanikke.
3.2 Kaevik
Kõigi avatud kaevikute korral tuleb rakendada ohutusabinõusid kaitsetõkete, ohutus siltide,
ohutusmärkide (koonuste), jms paigaldamise näol – vältimaks õnnetusi inimestega ja vara
kahjustamist. Kõik hoiatavad sildid on eestikeelsed ning vastavad esitatavatele nõuetele.
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 8/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
Ennetav informatsioon tänavate sulgemise kohta esitatakse ajutiste infosiltide ja
ohutusmärkide (koonuste) kujul.
Töövõtja kooskõlastab omavalitsusega tänava sulgemise mitte vähem kui 15 päeva enne
tänava planeeritavat sulgemist ning esitab Insenerile põhjaliku informatsiooni tähistuste ja
ohutusmärkide (koonuste) kasutamise ja muude liiklemist reguleerivate meetmete
rakendamise kohta. Enne omavalitsuse poolt antud kooskõlastust ei tohi ühtegi tänavat
sulgeda. Inseneri poolt Töövõtjale juurdepääsuloa väljastamise üheks eeltingimuseks on
omavalitsuse-poolse sulgemisloa ja kaeveloa olemasolu.
Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid vältimaks liiklejate vigasaamist avatud
kaevikutes. Kõik kaevikud, väljakaevatud pinnas, seadmed ja muud takistused, mis võivad
olla liiklejatele ohtlikud, peavad olema piiratud piirdeaiaga, millel on reflektorpinnad
(helkurribad). Kaeviku ümber paigutatavate tarade valik kooskõlastada Inseneriga.
Töödevõtja peab tagama ehitusplatsil ohutuse.
Kaevik rajada nii, et oleks tagatud tööde ohutu teostamine. Lähtuvalt kaeviku sügavusest,
ehitusaluse pinna suurusest ja olemas olevast geoloogiast võib vaja minna kaeviku toestust.
Kaeviku toestamise vajaduse otsustab Töövõtja vastavalt enda poolt valitud töömeetoditele.
Tugistus paigaldada nii, et olemasolevad kommunikatsioone ei rikutaks. Vajadusel
kommunikatsioonid kaitsta ja toestada täiendavalt. Kaevikud tuleb toestada nii, et oleks
tagatud vajalik tööohutus ja heakord. Töö maa-ala piirata tõketega, et objektile ei satuks
võõrad isikud. Kaevikute tugistamised ja piiramisemised teha nii, et tööpiirkonnas ei oleks
ohtu inimese elule ja tervisele.
3.3 Tuleohutus
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle
läheduses asuvates hoonetes, jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil
piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud.
Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed
(kütusemahutid, jne), siis informeerib Töövõtja sellest koheselt kohalikke organeid ja
Inseneri. Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki kohalike organite ja
Inseneri poolt antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust.
3.4 Puude ja haljasalade kaitsmine
Töövõtja ei või ilma omavalitsuse ja/või maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastuseta
eemaldada, teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud.
Töövõtja vastutab kõigi projektpiirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse
eest. Kui Inseneri arvates on mõnda puud või haljasala põhjendamatult vigastatud või
kahjustatud, siis asendab Töövõtja iga vigastatud või kahjustatud puu ja/või haljasala uuega,
mis on sama või parema kvaliteedi ja näitajatega. Kaevetööd, mida teostatakse puule lähemal
kui 2 m, tehakse käsitsi. Ehitustööde perioodil kasutada kõrghaljastuse kaitseks tüvekaitseid.
Väärtuslikele töötsoonis asuvatele puudele tuleb seada tarand ning vältida juurestiku
kinnisurumist mehhanismide poolt.
3.5 Torustiku soojustus
Projekteeritud veetorustik ja kanalisatsiooni survetorustik tuleb soojustada juhul kui
isevoolsel torustikul on paigaldamissügavus 1,2 m maapinnast toru peale ning
survetorustikel 1,8 m maapinnast toru peale.
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 9/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
Torustike soojustamise vajaduse ilmnemisel tuleb täpne soojustuse lahendus kooskõlastada
Inseneriga.
3.6 Rajamine kinnisel meetodil
Joonistel esitatud informatsioon kinnise/lahtise meetodi kasutamise kohta on valitud lähtuvalt
Projekteerija eelduslikust arvamusest ühe või teise meetodi kasutamise võimalikkuse kohta,
kooskõlas projekteerimisnormidega. Sõltuvalt kohalikest oludest, konkreetsest
puurimisseadmest – metoodikast jmt võivad muutuda kinnise/lahtise meetodi kasutamise
ulatus ja viis ning plaanidel näidatud ettevalmistamiseks rajatud kaeviku asukoht (koos
sellega ka hilisem näiteks tee või siis muruplatsi taastamise ulatus).
Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse
puurimine vms) peab toimuma Inseneri järelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad
mõõtmised dokumenteerima ning esitama Insenerile heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil
paigaldatav toru materjal kooskõlastada Inseneriga.
Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (HDPE) ühendatakse
soovitatavalt põkk-keevitusega (eriti suuremate läbimõõtude korral). Ehitaja peab kasutama
torude ühendamiseks sobivat põkk-keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama Tootja
soovitustele ja survekatsele. Põkk-keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget
kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha.
Puurimismeeskond peab olema läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma
poolt.
3.7 Torustike paigaldus ja kaeviku täide
Torustiku paigaldamisel peab kontrollima, et torud ja ühendusosad ei saaks vigastatud.
Plastikust torudel on lubatud transpordi või paigalduse käigus tekkivaid vigastusi kuni 1/10
toru seina paksusest. Torud asetatakse kaeviku tasanduskihile nii, et toru toetuks pinnasele
ühtlaselt terves pikkuses. Paigaldamistööde ajaks tuleb veetorude otsad tihedate
kaitsekorkidega sulgeda.
Peale toru kaevikusse paigaldamist lisatakse algtäitematerjali kiht. Algtäite materjaliks on liiv,
kruus või killustik (fraktsiooniga 4÷16mm) tihendusaste peab olema vähemalt 98%.
Algtäitematerjal lisatakse kolmes osas.
Esimene osa algtäitekihist ulatub poole toru kõrguseni. Kihi käsitsi tihendamise ajaks tuleb
toru ankurdada, et toru töö käigus paigast ei nihkuks. Teises osas tehakse tagasitäidet toru
pealispinnani ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi, kaugemalt võib tihendada
mehhanismidega. Kolmas täitekiht ulatub 30cm üle toru pealispinna ja tihendatakse toru
ümbruses käsitsi ja kaugemal mehhanismidega. Sõidutee konstruktsioonid paigaldatakse
vastavalt teede projekteerimise standarditele. Toru pealispinnast üks meeter ülespoole ei tohi
pinnas sisaldada tahkeid osasid läbimõõduga üle 300mm. Lõpptäite kihi võib ehitada
kohalikust pinnasest. Teede all võib olemasolevat pinnast täitena kasutada kuni arvutusliku
külmumissügavuseni (1,26m tänava katte pinnast), laborikatsete sobivusel võib kasutada
väljakaevatud materjali ka teekatendi konstruktsiooni uute kihtide ehitusel juhul kui tegemist
on ehituseks sobiliku liiva või kruusa pinnasega, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5
m/ööp. Haljasaladel võib kasutada kohalikku pinnast tagasitäitena kuni haljastusmulla kihini.
Haljastusmulla kihi paksus on minimaalselt 0,1m.
Projekteeritud torustiku ristumisel kommunikatsioonidega tagada standardijärgsed
vahekaugused. Olemasolevate kommunikatsioonide paiknemine on näidatud pikiprofiilidel
orienteeruvalt.
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 10/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
Projekteeritud veetorustike maandamissügavus sõltub eelkõige olemasolevate veetorustike
kõrgusarvudest ühendussõlmedes, projekteeritud kanalisatsioonitorustike sügavusest ning
olemasolevate ristuvate kommunikatsioonide sügavusest, kuid tagatud peab olema
minimaalne sügavus 1,8 m toru peale.
3.8 Tööd olemasolevate rajatiste läheduses
Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuetega,
projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega ning üldkehtivatele
põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst.
Ehitatavate torustike ristumistel teiste olemasolevate kommunikatsioonidega ning paralleelsel
lahtikaevamisel tuleb olemasolevad kommunikatsioonid kaitsta ja toestada, vältimaks nende
vigastamist, nihkumist ja vajumist (meetmed kooskõlastada kohapeal vastavate
kommunikatsioonide valdajatega ehituse käigus). Kui kaevetöid tehakse olemasolevate
kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks
ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks.
Olemasolevate kommunikatsioonide all ja kõrval tehtav täidis peab vastama uutele
konstruktsioonidele mõeldud täidise tihedusele.
Varem paigaldatud torude, seadmete, tarindite jmt läheduses tuleb kaevetöid teha nende
ehitiste omaniku juhendite kohaselt ja omaniku või tema esindaja juuresolekul.
3.8.1 Olemasolevad kommunikatsioonid ja rajatised
Geodeesial mitte kajastatud rajatiste puhul peab Töövõtja teavitama Tellijat leitud
kajastamata rajatistest ning ehitustöödega ei või jätkata enne kui ei ole välja selgitatud,
kellele olemasolevad rajatised kuuluvad, kes on nende omanik. Töövõtja ei tohi demonteerida
olemasolevaid süsteeme, rajatisi ja seadmeid enne kui on korraldatud ajutised ühendused või
uued süsteemid on võimalik töösse rakendada, et tagada vajalikud teenused tarbijatele, vesi,
kanalisatsioon, sadevesi, gaas, elekter, telefon, teed, tänavad, kõnniteed jms. Lubatud on
lühiajalised katkestused vastavalt kohalikele ja ametkondlikele eeskirjadele ja määrustele.
Töövõtja peab enne kaevetööde teostamist saama kõik vajalikud load vastavatelt
ametkondadelt, kelle rajatised asuvad kaevetööde piirkonnas. Enne tööde alustamist peab
Töövõtja olema absoluutselt kindel, et ta ei kahjusta ühtegi olemasolevat rajatist. Töövõtja
peab korraldama kõik rajatiste omanike poolt ettekirjutatud vajalikud tegevused, et piisavalt
kaitsta olemasolevaid rajatisi – telefoni- ja elektrikaableid, gaasi-, vee-, kanalisatsiooni-,
sademevee ja kaugküttetorustikke ning muid rajatisi. Nimetatud rajatiste rikkumise korral
peab Töövõtja heastama ja taastama olemasoleva olukorra ja katma kõik sellega seotud
kulutused ja ametkondade nõuded.
Kui Töövõtja juhtub tööde käigus kahjustama olemasolevaid rajatisi olenemata sellest kas
vastavad kohad olid märgitud või mitte peab ta viivitamatult teavitama juhtunust rajatiste
omanikke ja Tellijat. Töövõtja peab võimalikud kahjustused omal kulul korrastama.
Kui tööde käigus on vajalik ajutiselt teha avad aedadesse, seintesse või vallidesse tuleb need
viivitamatult peale vajaduse lõppemist taastada esialgne olukord nii nagu Tellija seda nõuab.
Ehitaja peab teostama kontrollkaevamisi ja kasutama vastavat metoodikat olemasolevate
rajatiste leidmiseks, et vähendada nende rikkumisega seotud riske ja katma kõik sellega
seonduvad kulutused.
Sellised takistused nagu liiklusmärgid, piirded ja teised valmistatud (rajatud) objektid võib
tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus (funktsioon) säilib ka
ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid tuleb
pärast tööde lõppu esialgsele kohale tagasi paigaldada.
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 11/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
Tööd elektri- ja telekommunikatsioonirajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult
kaabli valdajaga või tema poolt volitatud ettevõttega. Tuleb järgida kõiki kaabli valdaja või
volitatud isiku poolt seatud tingimusi.
Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi ja kasutades meetodeid, mis väldivad kaabli
purunemist. See nõue kehtib ka tööde teostamisel talvel, külmunud pinnase korral.
Torustike ristumisel elektri- või telekommunikatsioonikaabliga tuleb kaabel paigaldada
kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga, mis ulatub kummalegi poole kaevikut
äärmise vee- või kanalisatsioonitorustiku välispinnast minimaalselt 1 m ulatuses.
3.8.2 Olemasolevate hoonete ja rajatiste kaitsmine
Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste vundamentide kaitsmiseks
mistahes vigastuste tekitamise eest. Hoonete ja rajatiste seisundi fikseerimiseks tuleb enne
ehitustööde algust hooned ja rajatised pildistada.
Ohu vähendamiseks tuleb kaevikute rajamisel kasutada minimaalselt vibratsiooni tekitavaid
seadmeid (s.h. tuleb vältida külmunud pinnase purustamist hüdrovasaratega hoone vahetus
läheduses); torustik tuleb paigaldada võimalikult lühikeste lõikudena ja kaevikuid võimalikult
lühikest aega avatuna hoides. Kaevikud tuleb vajadusel toestada. Ilma hoone omaniku
kirjaliku nõusolekuta pole lubatud hoonetega paralleelselt kulgevate torustike projekteerimine
ja paigaldamine hoonele lähemale kui torustiku paigaldussügavus + 2 m.
3.8.3 Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine
Töövõtja peab tähistama (mahamärkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid
(reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. Töövõtja vastutab selle eest, et
geodeetiliste märkide plaanilist ja kõrguslikku asendit ei muudeta ehitusperioodi jooksul.
Samuti tuleb tagada, et ehitustööde käigus ei kahjustataks geodeetilisi märke (reepereid,
polügonomeetriapunkte jm). Geodeetiliste märkide kaitsmise abinõud tuleb eelnevalt
kooskõlastada Inseneriga.
Kui geodeetilist märki ei ole võimalik algses asukohas tööde ajal säilitada, toimub selle
ümberpaigutamine või taastamine esialgses asukohas vastavalt märgi valdaja tingimustele
Töövõtja poolt ja tema kulul.
Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada koostöös
kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada nende
endises asukohas endisel kujul.
3.8.4 Liinirajatiste kaitse
Liinirajatiste kaitset reguleerivad järgmised õigusaktid:
Elektroonilise side seadus;
Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele
esitatavad nõuded;
Ehitusseadustik.
Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös võrguvaldajate esindajatega (Telia AS;
Elektrilevi OÜ) olemasolevate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja
sidekapid) asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdaja
poolt esitatavad nõuded (näiteks toestamine, kaitsmine jms) rajatise vahetus läheduses
töötamisel.
Enne tööde algust Telia sidetrasside kaitsevööndis täpsustatakse Telia sidetrasside sügavused
Telia järelevalve töötajaga. Projekteeritud vee-kanalisatsiooni trasside ristumisel ja
paralleelsel kulgemisel peavad olema tagatud minimaalsed vahekaugused Telia sideliinidest,
lähtudes standard EVS 843_2016 Linnatänavad. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 12/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
näha ette kõik vajalikud meetmed ja tööd siderajatise kaitsmiseks, tagada normatiivsed
sügavused ja vahekaugused.
Tööde teostamisel sidevõrgu kaitsevööndis lähtuda Telia Eesti AS-i dokumendist „Üldnõuded
ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste
kaitsevööndis.“ https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/juhendid
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatud Telia järelevalvega.
Info Telia järelevalve kohta Boftel Estonia OÜ Harjumaa üldtelefon 6524000, e-mail
[email protected]
Elektriliini kaitsevööndis tegutsemiseks on alati vaja liini omaniku luba. Elektrilevi õhuliini või
alajaama kaitsevööndis või nende läheduses tuleb lisaks kaabli näitamisele tegevus
kooskõlastada ning taotleda kaevetöödeks luba! Täpsem info OÜ Elektilevi lehel:
https://www.elektrilevi.ee/et/loa-taotlemine-kaitsevoondis-tegutsemiseks
Liinirajatiste kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis
võib ohustada liinirajatist.
Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös võrguvaldajate esindajatega (Telia AS;
Elektrilevi OÜ) olemasolevate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja
sidekapid) asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdaja
poolt esitatavad nõuded (näiteks toestamine, kaitsmine jms) rajatise vahetus läheduses
töötamisel.
Tööde teostamine Telia liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Telia Ehitusjärelvalve poolt
väljastatud tööloa alusel, kontakttelefon 6524000.
Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid.
Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdaja
ettekirjutustest ja kehtivatest normidest.
Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigaldatakse ümber vastavalt
projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele. Sidekanalisatsiooni kaitsmise tehnilised
lahendused, mida ei ole toodud projektis, lepitakse kokku tööde teostaja ja Telia
Ehitusjärelvalve spetsialisti poolt enne kaevetööde alustamist.
Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning
varguse vastu.
Talvetingimustes ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase
sulatamisega.
Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, struktuuride, rajatiste
ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise.
Töövõtja kannab täielikku vastutust kaevikute toestamise eest kaevises sellise sügavuseni,
mida dikteerib pinnase stabiilsus, et vältida kaeviku kokkuvarisemist.
Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse
kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada
liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid. Sidekanalisatsiooni torude
kontrollimise organiseerib Telia Ehitusjärelvalve tel. 6524000
Kõik sideliinirajatiste kaitseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja
omal kulul.
Ehitustööde teostaja peab arvestama kuludega Elionile kuuluvate siderajatiste kaitsmiseks -
kaablikanalisatsiooni torude ja maakaablite asukoha määramiseks, käsitsi väljakaevamiseks,
ajutiseks ülesriputamiseks, sulundseina ehitamiseks, postide toestamiseks, purunenud
sidetorude ja kaablite remondiks ja asendamiseks jms.
Töövõtja peab pinnase tihendamise kaevikute tagasitäitmisel läbi viima selliselt, et ei
kahjustataks torustikku ja võimalikke kaableid ning saavutatakse nõutava pinnase
taastamine.
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 13/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
Tagasitäite tegemisel tuleb jälgida, et materjal ei sisaldaks näiteks suuri kive, mis võivad oma
kukkumisega mõjutada nii torustikku kui näiteks erinevaid kaableid (elekter, side).
Lahtikaevatud kaablitel (nii side kui ka elekter) tuleb alus hoolikalt tihendada, et kaablid ei
jääks pingesse ning tagasitäide tuleb teha hoolikalt, s.t. tagasitäite materjal ei tohi kaableid
rikkuda. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest.
Kaabel ümbritseda igast küljest min 0,10 m paksuse liivakihiga.
Töövõtja on kohustatud dokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et selles esinevad
võimalikud vastuolud saaks lahendada enne töödega alustamist.
Tööde teostamisel kaablikaitsevööndis kehtivad alljärgnevad kitsendused:
- Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast.
- Töid võib teostada liinirajatiste kaitsevööndis ainult volitatud esindaja kirjaliku tööloa
alusel
- Mehhanismide kasutamine kaablite kaitsevööndis on keelatud.
4 KONTROLLTOIMINGUD
4.1 Isevoolse torustiku katsetamine
Kõikidele rajatavatele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele ja kinnistusisestele
torustikele pikkusega üle 3 m) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema
varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse
tulemused esitatakse Tellijaga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate
jne identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku
projektdokumentatsioonis kasutatavate tähistega.
Tellijal on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja nõuda mistahes
lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või ei ole mingile
defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu pööratud.
Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti
likvideerimist täiendava kaameravaatluse.
Tellijal on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse
tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu
veepidavuskatse tegemist. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku kontrollimine veetihedusele
tuleb teha vastavalt standardile EVS-EN 1610:2015. Infiltratsioonile kontrollimiseks tuleb
sulgeda kõik sissevoolud ja jälgida torustikku 30 min jooksul.
4.2 Survetorustiku katsetamine
Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud survetorudele. Korraga testitava torustiku
soovituslik pikkus on 300 m. Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri.
Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.
Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks
(torustikust peab olema õhk täielikult eemaldatud). Surveproovi teostamise ajal ei tohi
kaevikus töötada. Surveproovi ei tohi teha avatud kaevikuga! Surveproovi ei tohi teostada
vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi.
Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul
survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise. Seejärel
vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle
0,2bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni.
Veetorustikud tuleb katsetada vastavalt standardile EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk.
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 14/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
4.2.1 Veetorustike läbipesu
Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta.
Läbipesu järgselt võtab Töövõtja torustiku (ühekorraga läbi pestud torustiku osa) puhtuse
tõendamiseks veeproovi ja tellib akrediteeritud laboratooriumist analüüsi mikrobioloogiliste
kvaliteedinäitajate osas. Torustikus olev vesi peab mikrobioloogiliste näitajate osas vastama
SMm nr 82, 31.07.01. nõuetele.
4.3 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike läbipesu ja videouuring
Peale ehituskaeviku lõplikku tagasitäitmist, kuid mitte varem kui 10 päeva on möödunud
lõpliku tagasitäite tegemisest, tuleb Töövõtjal kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku lõigud
läbi pesta veega, kasutades selleks spetsiaalset survepesurit, et eemaldada torustikku ehituse
käigus sattunud liiv, kivid, mustus, jms.
Vahetult peale torustiku survepesu tuleb kõikide (v.a. kinnistuühendustele ja kinnistusisestele
torustikele pikkusega alla 3 m) isevoolsete kanalisatsioonitorustiku lõikudele teha videouuring
torustiku paigaldusjärgse seisukorra väljaselgitamiseks. Videouuringu teostamiseks
kasutatakse vastavaid kaameraid ja seadmeid, mille tööd kontrollib spetsialist, kellel on
kasutada spetsiaalselt selleks varustatud (vints, generaator, juhtpaneel, monitor,
videokaamera) sõiduk. Video salvestatakse CD kettale. Kasutatavad seadmed peavad
võimaldama, kasutades klaviatuuri, teha lindile märkmeid.
Videouuringu teostamisel peab esitama kaldegraafikud. Kaldegraafik peab olema sisse
lülitatud videouuringu teostamisel (peab olema näha videouuringu filmi vaatlusel).
Videouuringud teostatakse teostusmõõdistuste järgi.
Kaamera millega teostatakse uuringuid peab olema kaldesensor. Enne töötamist tuleb
veenduda kaamera korrasolekus. Minimaalselt peab videolindil iga objekti kohta olema
märgitud torustiku asukoht, toru materjal ja läbimõõt, uuringu kuupäev ja kellaaeg, uuringu
eesmärk (eeluuring, teostusuuring jne), kaugus algusest (cm täpsusega), liikumissuund ja
vaatenurk vastaval kaugusel ja kaldeprotsent. Liikumissuuna iseloomustamiseks kasutatavad
tähistused peavad olema identsed teostusmõõdistusel märgitud tähistustega.
Üks koopia igast filmist esitatakse Insenerile ülevaatamiseks ja kooskõlastamiseks. Igale
videolindi sildile ja karbile märgitakse filmimise kuupäev, kellaaeg, filmitud torustik ja selle
asukoht.
Tellijale üleantavate eksemplaride arv ja formaat lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel.
4.4 Teostusmõõdistuste koostamine
Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist
teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste
uuringute tegemiseks. Teostusmõõdistus tuleb läbi viia Töövõtjal vastavalt ehitusseadustikule
ja selle rakendusaktidele.
Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusega kindlaksmääratud täpsusega
positsioneerida ehitiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus
sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud
teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta (torustike majaühendused jms).
Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga.
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 15/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja või likvideeriti
rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need teostusjoonisel ära
näidata ning nõuetekohaselt tähistada.
5 KESKKONNAKAITSE
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted
(asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus.
Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms
taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.
Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning
vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel
moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi.
5.1 Kõrghaljastuse kaitse ja raied
Osaliselt tehakse ehitustööd olemasolevate puude kaitsetsoonis. Tööd korraldada nii, et ei
rikutaks puude tüvesid ja suuremaid juuri. Puude raie ja asendusistutamine toimub vastavalt
Raasiku Vallavalitsuse eeskirjadele.
Töövõtja ei või ilma omavalitsuse ja/või maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastuseta
eemaldada, teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud.
Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse
eest. Kui Inseneri arvates on mõnda puud või haljasala põhjendamatult vigastatud või
kahjustatud, siis asendab Töövõtja iga vigastatud või kahjustatud puu ja/või haljasala uuega,
mis on sama või parema kvaliteedi ja näitajatega.
Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt või inseneriga konsulteerides määratleda
säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida
võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest.
Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb
paigaldada puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna
pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses
võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib inseneri
nõusolekul kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu
võrakuju säilib. Kaevetööde vahetus läheduses tuleb puude tüved ümbritseda vigastuste
vältimiseks kuni 3 m kõrguseni 100x50 mm prussidega. Lõikust peab teostama vastava ala
spetsialist (arborist).
Likvideeritavad puud tuleb eemaldada koos kändudega, tüved ja oksad tükeldada ning
transportida kohaliku omavalitsuse poolt näidatud kohta.
5.2 Koristamine
Töövõtja koristab ehitusplatsilt töö käigus tekkinud prahi ja prügi iga tööpäeva lõpus.
Kõik koristamistööde käigus tekkinud praht, prügi ja jäätmed kuuluvad Töövõtjale ja need
eemaldatakse ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata ning
ladustatakse legaalselt lubatud paigas. Kõik veokite poolt avalikele aladele (tänavatele jm)
tööde ja ehitusplatsi koristamise käigus kantud pinnas ja muda eemaldatakse vastavalt
vajadusele Inseneriga kokkulepitud korras.
Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt
täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
Ehituskaeviku veetõrje tegemisel on pinnaseosakesi sisaldava vee juhtimine või pumpamine
kanalisatsioonitorustikesse või sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks mõeldud kraavidesse
tuleb teha läbi settekaevu ja eelnevalt kooskõlastada OÜ Raveniga.
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 16/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
Lõpp-koristus
Pärast teatud ehitusetapi lõppu ja testimist (vajadusel) koristab Töövõtja antud ehitusetapi
käigus tekkinud prahi ja liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised rajatised,
platsitähistused, töövahendid, tellingud, materjalid, tarnitud seadmed ja ehitusmasinad ning
–seadmed, mida tema ise või mõni tema alltöövõtjatest on antud etapis kasutanud. Lõpp-
koristus toimub seitsme (7) päeva jooksul pärast pinnase taastamist.
Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning
käidelda vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt.
5.3 Jäätmekäitlus
Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h. ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema
Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega
seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab Töövõtja.
Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab
olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks. Torustike ehitustööde
käigus väljakaevatud tagasitäiteks sobimatu pinnase ladustamine peab toimuma legaalsel
viisil.
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega
vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele vastavalt. Ohtlikud
jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise
litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed kõrvaldatakse
vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele.
Tekkivaid jäätmeid ei ladustata ehitusplatsil, kõik tekkinud jäätmed tuleb vedada
käitlusettevõttesse.
Ehitusjäätmeid, mis vajavad käitlemiseks jäätmeluba, tohib anda käitlemiseks, sh. ka
vedamiseks, vaid isikule, kellel on jäätmeluba. Ehitustööde lõppemise järel vormistada
jäätmeõiend ning lisada rajatise ülevaatuse dokumentidele.
Väljakaevatud pinnast kasutada sobivusel tagasitäitena vastavalt punktile 3.8.
6 KATENDITE TAASTAMINE
Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena (lubatud paigaldada
varasemast paremat katendit), lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja
kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde
käigus Töövõtja poolt. Ajutise liikluskorralduse korraldab objektil Töövõtja vastavalt tema
poolt tehtavatele tööde etappidele.
6.1 Normid ja standardid
Projekt on koostatud juhindudes järgmistest standarditest, normdokumentidest ja
juhenditest:
Seadused:
Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015)
Liiklusseadus (vastu võetud 17.06.2010)
Määrused
Tee projekteerimise normid ( Majandus- ja taristuministeeriumi määrus: 05.08.2015
nr 106
Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministeeriumi määrus :
02.07.2015 nr 82)
Tee seisundinõuded (Majandus- ja taristuministeeriumi määrus : 14.07.2015 nr 92)
Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministeeriumi määrus:
03.08.2015 nr 101)
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 17/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
Liikluskorralduse nõuded teetöödel (Majandus- ja taristuministeeriumi määrus :
13.07.2015 nr 90)
Standardid
EVS 901-1 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid
EVS 901-2 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained
EVS 901-3 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud
EVS-EN 1340:2003 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid.
EVS 843:2016 Linnatänavad
EVS-EN 13285: Sidumata segud. Spetsifikatsioon;
EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja
hüdrauliliselt seotud täitematerjalid;
EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv hüdrauliline
teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid;
EVS-EN 13282-3:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 3: Vastavushindamine;
EVS 932:2017 Ehitusprojekt
Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid
Liikluskorraldus nõuded teetöödel (13.07.2015 nr 90);
Maanteeameti juhised
„Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori
käskkirjaga nr 0314, 23.12.2015)
„Killustikust katendikihtide ehitamise juhend 2016-012“ (kinnitatud Maanteeameti
peadirektori käskkirjaga nr 0215, 22.11.2016)
6.2 Katete eemaldamine
6.2.1 Asfaltkatte eemaldamine
Asfaltpinnad tuleb üles freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete
laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust
mõlemalt poolt 0,5 m laiem. Freesimata võib eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus asfaltkatte
olukord freesimist ei võimalda.
Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning
freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning
kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva
ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.
6.2.2 Tükkmaterjalist katte eemaldamine
Tükkmaterjalidest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik
taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkine tükkmaterjal tuleb
kasutusest kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi tükkmaterjaliga. Teekatte
eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse tagamiseks.
Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel, ladustamisel
ja taaspaigaldamisel.
6.2.3 Äärekivide eemaldamine
Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike
paigaldamist. Ehitustööde käigus vigastatud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning
asendada uutega. Katkised äärekivid tuleb utiliseerida ehitusjäätmete ladustuskohas. Kui
äärekivi on lõhutud, tuleb see taastada vaadates üldpilti. Kui üks äärekivi läheb katki, siis
peab taastama täpselt samasugusega või siis panema uued tervel lõigul.
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 18/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
6.2.4 Kasvupinnase eemaldamine
Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada
eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel.
6.3 Teekatete ajutine taastamine
Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või
ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peavad teel või selle osal olema
liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded.
6.4 Üldised nõuded katete rajamisele ja taastamisele
Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte
rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest ning MTM määrusest nr 101 „Tee ehitamise
kvaliteedi nõuded“ § 26. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse
kaevetööde käigus Tellija poolt.
6.4.1 Tüüpsed katendikonstruktsioonid:
a) Sõidutee kahekihilise asfaltkattega katendikonstruktsioon
- AC12 surf 70/100* h= 5 cm
- AC16 base 70/100* h= 6 cm
- ridakillustikust alus põhifraktsiooniga fr 63** h= 30 cm
- täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas) hmin= 30 cm
b) Sõidutee ja parkla asfaltkattega katendikonstruktsioon
- AC12 surf 70/100* h= 6 cm
- (kahekihilise asfaltkatte puhul aluskiht AC16 base h= 6 cm)
- ridakillustikust alus põhifraktsiooniga fr 63** h= (20)25 cm
- täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas) hmin= 30 cm
c) Asfaltkattega kõnnitee taastamise kattekonstruktsioon
- AC8 surf 70/100* h= 5 cm
- ridakillustikust alus põhifraktsiooniga fr 32** h= 20 cm
- täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas) hmin= 20 cm
d) 2-kordse pindamisega sõidutee katte taastamise kattekonstruktsioon
- 2-kordne pindamine III klassi graniitkillustik fr. 8/12 ja fr. 4/8
- purustatud kruus, segu fr. 0/32, pos. 3 h= 20 cm
- täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas), hmin= 30 cm
e) Betoonkividest kattega katendikonstruktsioon
- Betoonkivid h= 6 cm
- Tasanduskiht (keskliiv) h= 3 cm
- Ridakillustikust alus, põhifraktsiooniga fr 32*** h= 20 cm
- Liivast (või kruusast) lõpptäide (k≥ 0,5 m/ ööp) hmin= 20 cm
f) Kruus-/killustikkate sh pumpla platsid
- purustatud kruus/ kruusliiv, segu fr. 0/32, pos. 3 h= 20 cm
- liivast alus (k≥ 1,0 m/ ööp) h= 20 cm
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 19/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
- vajadusel täitepinnas k=0,5m/ööp
Märkused:
(*)
vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele“ (kinnitatud
Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 käskkirjaga nr 0314) Tabel 1 lahter
B2 (900 ≤ AKÖL 20 < 1500).
(**)
vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhisele“ (kinnitatud
Maanteeameti peadirektori 22.11.2016 käskkirjaga nr 0215) Tabel 1, veerg
6.
(***)
vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhisele“ (kinnitatud
Maanteeameti peadirektori 22.11.2016 käskkirjaga nr 0215) Tabel 1, veerg
7.
a) Haljastus (murukülv)
- Murukülv (klass III)
- Kasvupinnas h≥ 10 cm
- Täitepinnas, vajadusel
1. Asfaldist katendikihid rajada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“
(Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314). Sideaine
sisalduse puhul järgida EVS 901-3 segulehtedel toodud nõudeid.
2. Teede killustikalused rajada ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust
kiilumismeetodil vastavalt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhisele" (kinnitatud
Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2106 nr.2015). Kivimaterjali
kvaliteedinõuded ja killustikaluse elastsusmoodul tihendatud aluse pinna mõõdetuna
INSPECTOR või LOADMAN seadmega sõiduteede all 170 MPa, kõnniteede all 140 MPa.
3. Sõidutee purustatud kruusast tugipeenra kate vastavalt Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded (vastu võetud 03.08.2015 nr 101), Lisa10, [segu nr 6 fr 0/31,5 mm] -
GC80/20, C50/10, LA35, F4, Fl35, f4; katte elastsusmoodul Emin=130 MPa.
4. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt saadava
pinnasega, katta kasvumulla kihiga (h=min10 cm) ning külvata muruseeme.
Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0) huumuse sisaldusega min 3%,
muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive, killustikku jms. Muld
tihnedada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada külmunud
pinnast. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada
niitmiskõlbulikuks. Võimalik on (kui on mida kasutada) kasutada olemasolevat
kooritavat kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud.
Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne ja soovitatavalt eestimaise päritoluga.
Seemne külvamistihedus 20-30 g/m².
Muruseemne segu võimalik koosseis:
punane aruhein 35%
harilik aruhein 20%
aasnurmikas 15%
karjamaa-raihein 30%
5. Betoonist äärekivid - kasutada sõiduteede ääres kasutamiseks toodetud äärekive
(graniitkillustiku baasil), külma- kindluse klass vähemalt Klass3. Toodang peab olema
vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele. Paigaldusbetooni
tugevusklass C15/20, märgbetoon. Äärekivi paigaldamisel tuleb algus ja lõpp viia
kõrguslikult kokku olemasoleva äärekiviga.
6. Betoonist sillutiskivid - kasutada sillutiskive paksusega 8 cm sõidutee alal ja
kõnniteedel 6 cm, paindetugevus vähemalt 5 Mpa, külmakindluse klass vähemalt
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 20/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
F200. Sobivuse korral kasutada olemasolevaid kive. Olemasolevate kivide kasutamisel
kivid eelnevalt puhastada.
7. Vajadusel kasutada Geotekstiili lubjakivi ja liivast täitekihi eraldamiseks liiva uhtumise
vältimiseks. Geotekstiili klassisüsteem NorGeoSpec, klass 3, mittekootud
nõeltöötlusega geotekstiil. Geotekstiil tuleb paigaldada vastavalt Geosünteetide
kasutamise juhisele (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 29.12.2006. a käskkirjaga
nr 264). Paanide ülekate peab olema 30 cm. Geotekstiil tuleb paigaldada täiteliiva kihi
laiuselt.
8. Kaevikud ehitada vastavalt RIL-77 2013 toodud juhistele. Sealhulgas täitekihtide
materjali soovitused.
9. Tihendada tuleb kihtide kaupa, kihipaksus sõltub kasutatavast tihendustehnikast, kuid
ei tohi ületada ühelgi juhul 500 mm. Nõutav lõpptäite tihendusaste liiklusaladel on
0,98.
6.4.2 Asfaltkatte lõplik taastamine
Kui tööde käigus teekatet rikutakse laiemalt kui 50% tee laiuste tuleb kate taastada kogu
laiuse ulatuses. Juhul kui teekatet rikutakse tööde käigus vähem kui 50% tee laiusest, siis
taastatakse teekate freesimislaiusega + ≤ 0,5m nii, et katte taastamisel lõikekoht ei satuks
sõiduraja rattajälge. Teekatte taastamine sisaldab ka alljärgnevas kirjeldatud liiv- ja
killustikaluskihtide rajamist.
Asfaltkatte taastamine (v.a. väikesemahulised taastamistööd) peab toimuma asfaldilaoturiga.
Kui taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal
teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks kaeviku servast vähemalt 0,5 m kaugusele. Serv
lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral
risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. Lõigatud servas võib
olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 10 m tagant.
Asfaltkatte killustikaluse deflektomeetriga mõõdetud elastsusmoodul ΣE/3 peab olema
vähemalt 170 MPa, mõõtmine toimub iga 50 m tagant ning viiakse läbi Töövõtja kulul.
Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta
bituumenemulsiooniga. Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada korraga,
ilma töövuukideta. Asfalteerimine vihma ajal ja/või märjale pinnale on keelatud. Kaevuluugid
ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm)
ning sama kaldega. Kasutatavad asfaltbetoonsegud peavad vastama standardile EVS 901.
Katete kvaliteet peab vastama MKMm nr 132, 13.05.04. Asfaltkatete rajamisel tuleb lähtuda
Maanteeameti juhisest „Asfaldist katendkihtide ehitamise juhis 2010-1“.
Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee
äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga,
fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool
kattelt.
Maanteeameti lõikude taastamine vastavalt Maanteeameti nõuetele.
AS-le Eesti Raudtee kuuluva parkla ehitusaegse liikluskorralduse ja parkla taastamise ulatuse
kooskõlastab ehitaja enne ehitustöödega alustamist. Katendid tuleb taastada vastavalt AS
Eesti Raudtee nõuetele.
6.4.3 Tükkmaterjalist katte lõplik taastamine
Tükkmaterjalist teekatete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt
esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist sõidutee kate tuleb paigaldada 6 cm paksusele liivast
aluskihile (maks. tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus.
Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm.
Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks
ehitustöödele eelnenuga.
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 21/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
Kaevuluugid ning kaped tuleb katte taastamisel panna ümbritseva teepinnaga samale
tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Luugiraamide paigaldamine kivikatte peale ei ole
lubatud. Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks
vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga,
fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool
kattelt.
6.4.4 Kruus-/killustikkatte taastamine
Kruus-/killustikkattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate
vähemalt esialgses seisukorras. Taastatava kruus-/killustikkattega tee ülemine kiht
valmistada purustatud kruusast/killustikust fraktsioon 0...32 paksusega vähemalt 20 cm.
Katte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1,0 m/ööpäevas.
Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 4% kaldega tagamaks vee
äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud killustiku-
/kruusaga, fraktsioon 0/32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 1,0 m/d. Kõnniteedel tagada
vee äravool kattelt.
6.4.5 Haljastuse taastamine
Enne kaevetöid eemaldatud või juurde hangitud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale
alale ning külvata peale Tellija poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või
paigaldada mätastus. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga
tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada (nõue kehtib ka
rekonstrueeritavate murualade puhul, nt reoveepuhastite ja joogiveerajatiste territooriumil).
Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab
taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele ning olema piisavalt tasane
käsimuruniitjaga niitmiseks.
Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni täieliku tärkamiseni
kogu haljastatud alal.
Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale.
Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada
haljasala niidetavus ning oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse.
7 PUMPLAD
Projektpiirkonda on ette nähtud paigaldada kuus reoveekanalisatsiooni pumplat.
Pumpla tööjoonis ja valitud pump kooskõlastada Tellija ja Inseneriga.
Kanalisatsioonipumpla peab olema valmistatud tehases ning korpus tarnitud objektile ühes
tükis arvestades käesolevas töökirjelduses esitatud nõudeid. Erinevate osade kokku
keevitamine või ühendamine kohapeal ei ole lubatud. Reoveepumpla paigaldamisel tuleb
arvestada pumpla valmistajatehase juhistega.
Reoveepumplatesse tuleb paigaldada kaks pumplat kui joonistel pole märgitud teisiti.
Reoveepumpla korpus peab olema veetihe ning piisava tugevusega pinnasesse
paigaldamiseks (rõngasjäikuse klass vähemalt SN 4) joonisel näidatud sügavusele. Pumpla
korpus peab olema valmistatud polüetüleenist. Pumpla korpuse materjaliks tuleb kasutada
suure tihedusega polüetüleeni PEHD.
PE-plastist korpust läbivad torud paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi
sisse, tihendada ülekattega veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast.
Asendiplaanil on esitatud pumpla korpuse minimaalne siseläbimõõt. Pumpla korpuse ülaosa
ja hooldusluuk tuleb soojustada. Korpuse soojustus peab ulatuma minimaalselt 1,0 m
sügavuseni mõõdetuna maapinnast. Soojustuskihi paksus peab olema vähemalt 50 mm.
Kasutatava soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur ei tohi olla suurem kui 0,035 W/mK.
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 22/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
Pumpla maapealne plastluuk peab olema 180° avatav, soojustatud ja lukustatav ning luku
kohal peab olema sademetekaitse. Pumpla luuk peab võimaldama teostada segamatult
hooldustöid ja olema piisavalt suur, et ka suurimat konstruktsiooni oleks võimalik ühes tükis
pumplast välja tõsta. Luuk peab olema valmistatud vandalismikindlalt. Luuk valmistada nii,
et oleks välistatud luugi sulgumine avatud asendist tuule mõjul. Pumpla luugi kõrgus
maapinnast peab olema 300 mm. Luuk peab olema lukustatud külje pealt.
Lukustuselementide arv peab olema vähemalt 2 tk luugi kohta. Luugi lahtine olek ei tohi
takistada kiirpaigaldusliitmike ning redelite kasutamist. Luuk ei tohi avaneda sellele poole,
kus asetsevad kiirpaigaldusliitmikud või redel.
Pumba tõstekett peab olema roostevabast terasest AISI316.
Reoveepumplasse tuleb paigaldada teenindusredel. Redel peab võimaldama teenindava
personali ohutu sissepääsu pumplasse. Redel peab olema ülaosas kinnitatud vahetult pumpla
luugi alla ning ulatuma kuni pumpla põhjani. Redeli kinnitused ja konstruktsioon peavad
tagama redeli piisava tugevuse ja jäikuse. Redeli toru minimaalne läbimõõt 33,7 mm, astmed
sammuga h=300 mm nelikanttorust 30×30 mm. Redeli konstruktsioon peab lähtuma
tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema karestatud. Redel ei tohi takistada
pumba väljatõstmist ja paigaldamist maapinnalt. Redel tuleb valmistada roostevabast
terasest AISI 316.
Iga pumplasse paigaldatud reoveepumba jaoks peab olema vähemalt üks juhtvarras. Pumba
juhtvardad peavad olema valmistatud roostevabast terasest (min AISI 316) ja juhtvarraste
kinnitus peab ulatuma vahetult pumpla luugi alla.
Pumpla survetorustik peab olema valmistatud roostevabast terasest (AISI 316). Pumba
survetorule tuleb paigaldada tagasilöögiklapp ja siiber. Roostevabast terasest sõlmed tuleb
valmistada tehases. Pumpla plastkorpus tuleb kinnitada raudbetoonist valmistatud
ankurdusplaadi külge võrdsete vahedega paigutatud korrosioonikindlate ankurpoltide ja
ankurduskingade abil. Korpuse kinnitamiseks võib puurida ankurdusserva sisse avaused ja
fikseerida korpus alusplaadi külge korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurdusplaatide abil.
Ankrupoltide arv peab olema piisav, et tagada pumpla stabiilsus.
Kaeviku põhi ehk põhjaplaadi aluspind tuleb tasandada. Vajadusel katta kaeviku põhi
väiksefraktsioonilise kruusa või killustikuga. Killustikalus ümbritseda geotekstiiliga
alljärgnevate põhiparameetritega:
kaal: 150...200 g/m2;
tõmbetugevus: 10...15 kN/m.
Aluspind peab olema tihendatud 0,98 tihedustegurini. Kui tegemist on nn. tundliku ja
ebaühtlase pinnasega, tuleb olla eriti ettevaatlik ja veenduda lõplikult aluspinna ühtluses ja
tiheduses.
Reoveepumplas tuleb tagada loomulik ventilatsioon: värske õhu juurdevool reservuaari
alaosasse (500 mm kõrgemal maks. veetasemest) ja väljatõmme reservuaari ülaosast.
Õhutustorude DN 100 otsad peavad paiknema 700 mm kõrgusel maapinnast ja olema kaitstud
sademete eest ning suletud putukavõrguga. Torud peavad olema võimalikult vandaalikindlad:
piisava seinapaksusega ja tugevalt kinnitatud pumpla konstruktsiooni külge.
Pumpade survetorudele on ette nähtud siibrid ja tagasilöögiklapid ning magnetiline
induktsiooni kulumõõtja.
Reoveepumpla sissevoolutorustikule paigaldada kummikiilsiiber koos spindlipikendusega
pumpla korpusest väljapoole. Spindlipikendus peab olema varustatud kapega.
Pumplas kasutatavad materjalid ja konstruktsioonid tuleb valmistada kuumtsingitud terasest,
survetorustik, redel jm vahetult reoveega kokkupuutuvad komponendid roostevabast terasest
min AISI316.
Siibritel peab olema kõrgtugevast malmist korpus, mis on seest ja väljast kaetud
epoksiidpulbervärviga vastavalt standardile DIN 30677.
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 23/25
Töö nimetus Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine Töö nr ARU1/187-18
ALA 2
Objekti aadress Aruküla alevik Projekti osa VK
Staadium Tööprojekt Versioon 01
Seletuskiri Kuupäev 09.04.2019
Tagasilöögiklapid peavad olema nitriliga kaetud (NBR) kuulidega, malmist korpusega, mis on
kaetud vähemalt 250 µm epoksiidpulbervärvi kihiga seest ja väljast ning DIN 30677
kvaliteedistandardile vastavad ja tunnustatud tootjalt.
Pumpla automaatika lahendada kasutades pumpade valmistajatehase tüüplahendusi. Pumpla
elektri-automaatikakilp peab paiknema pumpla vahetus läheduses.
Infragate Eesti AS | Mäealuse 2/3 | 12618 Tallinn | 6267777 |
[email protected]
Koostas: P.Värnomasing
ARU1A2_TP_VK-3-01_seletus 24/25
AS Infragate Eesti Teie 09.05.2019
Mäealuse 2/3
12618, Tallinn Meie 07.05.2019 nr 15-4/19/6164-5
[email protected]
Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine.
ALA 2.
Esitasite 09.05.2019 kirjaga Maanteeametile kooskõlastamiseks AS Infragate Eesti töö nr
ARU1/187-18 „Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine. ALA 2“: Tutvunud
kooskõlastamiseks esitatud lahendusega, märgime järgmist:
1. Survekanalisatsiooni torustike ristumine kinnisel meetodil on kavandatud riigiteega nr 11304
Aruküla-Kostivere km 0,947, 2,069, 2,182 ja 2,200.
2. Veetorustike ristumine kinnisel meetodil on kavandatud riigitee km 0,947, 1,143, 1,196, 1,250,
1,298, 1,304, 1,414, 1,450, 1,474, 1,533, 1,572, 1,616, 1,695, 1,785, 1,952, 2,022, 2,047, 2,069,
2,182, 2,200, 2,235 ning 2,283.
3. Reoveekanalisatsioonitorustikud on kavandatud riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere teele
kinnisel meetodil ristuvatena km 0,947, 1,097, 1,196, 1,304, 1,414, 1,450, 1,533, 1,572, 1,616,
1,695, 1,785, 1,952, 2,022, 2,235 ning 2,283.
4. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud on kavandatud riigiteega lahtiselt ristuvana km 1,841, 1,915,
1,952, 2,022, 2,069.
5. Veetorustik on kavandatud riigiteega lahtiselt ristuvana km 2,047.
6. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud on lahtisel meetodil kavandatud riigitee maaüksusele km
1,143-1,208, 1,45-1,492, 1,726-1,797, 1,915-1,959, 2,007-2,027, 2,147-2,598.
7. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud on kavandatud riigitee kaitsevööndisse km 0,78-1,143,
1,208-1,414, 1,492-1,726, 1,797-1,915, 1,959-2,007.
8. Vee-, kanalisatsiooni- ning survekanalisatsioonitorustikud on kavandatud riigitee nr 11304
maaüksusele lahtisel meetodil km 2,027-2,069
Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti 16.08.2018 kirjaga nr 15-2/18/38932-2 väljastatud
nõuetele.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning
Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame AS Infragate Eesti töö nr ARU1/187-18 „Aruküla
ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine. ALA 2“:
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
a. Riigitee nr 11304 maal lõigus 0,000-2,609 on koostamisel rekonstrueerimise projekti. Projekti
„Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine ALA 2“ tööd tuleb ellu viia enne riigitee projekti
realiseerimist.
b. Kui kooskõlastatud projekti viiakse ellu riigitee nr 11304 koostatava teeprojekti elluviimise
järgselt, tuleb projekti muuta.
c. Kõik tehnovõrkude ümberprojekteerimise ja lisanduvate töödega seotud kulud kannab
arendaja. Maanteeamet ei võta endale kohustusi projekti „Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja
rajamine ALA 2“ lahenduse võimaliku muutmisvajaduse osas.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
d. Tehnovõrgu omanik peab esitama Maanteeametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat, milles
kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste
likvideerimise oma kuludega.
e. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele
tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa
osakonda (
[email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid –
tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku
kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa
väljastamiseks.
f. Kui projektiga „Aruküla ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine ALA 2“ rajatud tehnovõrgud
jäävad ette Maanteeameti teeprojektiga kavandatud tegevustele, ei võta Maanteeamet omale
kohustust kõnealuste tehnovõrkude ümbertõstmiseks ega täiendavaks kaitsmiseks. Eeltoodud
kulud jäävad tehnovõrgu omaniku kanda.
g. Notariaalsesse riigimaa kasutusõiguse lepingusse kantakse järgmine punkt: Tehnovõrgu
omanik/kasutaja kohustub tegema hilisemad teede remondi- ja rekonstrueerimistöödest tingitud
tehnorajatise ümberpaigutused kasutaja/omaniku oma vahendite ja kuludega hiljemalt nelja kuu
jooksul pärast riigimaa valitsejalt vastava kirjaliku nõude saamist.
h. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:
h.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud
Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil
[email protected].
h.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav
taotlus (www.mnt.ee/Ametist-Blanketid-Tehnovõrgud) palume saata e-posti aadressil
[email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse
projekt.
i. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid
kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.
j. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja
murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
k. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi
ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete
ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist.
l. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf
ja .dwg (.dgn) formaadis.
m. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus
Maanteeametiga uuesti kooskõlastada.
Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
Taristu teenuste osakonna juhtivspetsialist
Lisad: Asendiplaan, Seletuskiri
Ave Talli
6304844
[email protected]
2 (2)