Kiri

Saatja: Mati Kuusk <[email protected]> Saadetud: 07.09.2023 15:15 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; TA Info <[email protected]> Teema: Tallinna soojusvõrgu madalast temperatuurist Manused: Madalast temperatuurist.asice Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere päevast ! Käesolevat kirja ajendas koostama Utilitas Tallinn AS poolt alates 01.01.2023.a. kehtestatud ebareaalselt madal soojusvõrgu temperatuur. Sellest tingituna ei saa soojussõlmede valmistajad ja küttesüsteemide ning soojussõlmede projekteerijad teostada renoveerimata elamute ja hoonete küttesüsteemide uuendamist. Tallinnas on selliseid objekte üle 1500, kus soojussõlmed on nii moraalselt kui ka füüsiliselt amortiseerunud. Analoogne on olukord ka Utilitas Eesti AS ettevõtetes. Madal suvine soojusvõrgu temperatuur ei võimalda sooja tarbevee temperatuuri ajutist tõstmist, et hävitada tarbevees olevaid kahjulikke baktereid. Pöördumise allkirjastanud firmade koordinaadid: 1. Eesti Termotehnika AS - [email protected] 2. EcoPoint OÜ - [email protected] 3. Ecoterm AS - ahto.talving@ ecoterm.ee Lugupidamisega Mati Kuusk AS Ecomatic 50 64 920 Konkurenstiamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Terviseamet Tallinna Linnavalitsus Vastavalt k augkütteseaduse ( vastu võetud 11.02.2003.a. ja jõustunud alates 01.07.2003.a. ) § -le 28, teostab järelevalvet selle seaduse nõuete täitmise üle Konkurentsiamet. Konkurentsiseaduse § 54 alusel teostab Konkurentsiamet järelevalvet konkurentsiseaduse täitmise üle. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelev al ve Amet teostab järelevalvet tarb imis- ja tehiskes kkonna üle . Terviseam e ti tegevusvaldkonda kuulub nakkushaiguste ennetus ja keskkonnatervis. Kohalik omavalitsus e volikogu määrab kaugküttepiirkonnas kaugküttega liitumise ti n gimused ja üldised kvaliteedinõuded. Eeltoodu alusel pöörduvad allakirjutanud probleemi lahendamiseks, mis tuleneb soojus ettevõtjate poolt kaugküttesüsteemis energiakandja temperatuuri langetamisest võrreldes varasema ja veel rakenduses olevate parameetritega. Utilitas Tallinn AS väljastab alates 01.01.2023.a. tehnilised tingimused soojussõlmede projekteerimiseks , kus maksimaalne soojusvõrgu (primaarpoole) temperatuur on 80 / 85 o C . See kehtib nii põhivõrkudele kui ka väikekatlamajadele, kus varem oli kõrgem tempera tuur. Tallinna põhivõrkudes on käesoleval ajal maksimaalne temperatuur 100 o C . Sarnaselt temperatuuri alandamise teed on nüüd mindud ka kõigis Utilitas Eesti AS ettevõtetes. A astatel 1994-1996 paigaldati Õismäel e 230 soojussõlme, milledel keskküttesüsteemide sekundaarpoole temperatuurigraafik oli 88/63 o C ja aastatel 1995-1997 Mustamäel e ; Kristiines se ja Põhja-Tallinnas se ca 1300 soojussõlme, milledel keskküttesüsteemide sekundaarpoole temperatuurigraafik oli 90/65 o C . Antud soojussõlmed osteti ja paigaldati rahvusvahelise hanke korras ning andis kaugkütte pakkujal e võimaluse muuta kaug kütte võ rku efektiivsemaks ilma tarbijale lisa kulu tekitamata. Arvutuslik primaarpoole temperatuurigraafik sel ajal oli 127/70 o C ja suveperioodil sooja tarbevee valmistamiseks 70/30 o C . Hilisematel aegadel on Mustamäe soojusvõrgus olnud temperatuurigraafik 118/63 0 C ja kuni 01.01.2023.a. oli see 100/63 o C ning suveperioodil sooja tarbevee valmistamiseks 60/25 o C . Suvine soojusvõrgu temperatuur 60 o C on juba temperatuuri alumine piir , sest see ei võimalda enam teostada soojusvõrgu vee abil sooja tarbevee sekundaarpoole ajutist temperatuuri tõusu kuni 60 o C -ni , et tagada legionella bakterite hävitamist , suurendades elanike riski nakat uda legione l loosi . 90-ndatel paigaldatud soojussõlmed on nüüd nii moraalselt kui ka füüsiliselt amortiseeru nud . Suures osas neis elamutes ei ole senini renoveeritud kütte süsteem i sekundaarpoolt (torustik ja radiaatorid) , neid hooneid ei ole ka soojustatud. Renoveerimata majade puhul ei saa alla viia küttesüsteemi sekundaarpoole temperatuuri, sest see tooks kaasa elamute alakütmise. Sobilik madalam sekundaarpoole temperatuurigraafik nendele renoveerimata elamutele on 85/60 o C . Üheks tekkivaks probleemiks on see, et küttesüsteemi sekundaarpoole temperatuuri alandamine toob kaasa vajaduse suurendada sama soojushulga saamiseks radiaatorite küttepinda. Radiaatorid lähevad mõõtudelt suuremaks ja probleemiks muutub asjaolu, et nad ei mahu enam ära selleks ette nähtud olemasolevasse nišši akende all ja on vaja võtta tarvitusele lisapinda korteri arvelt. Tallinn on Eesti suurim kaugkütte piirkond. Uute kehtestatud madalate temperatuurigraafikutega opereerides algavadki tõsised probleemid, sest enam ei ole võimalik valmistada tarbijatele uusi soojussõlmi renoveerimata küttesüsteemiga hoonetele . Soojussõlme elueaks võiks arvestada 15-20 aastat, muu küttesüsteemi (torustik ja radiaatorid) eluiga on aga ligi kas korda pikem. Mõned n äited tekkinud probleemidest . Telia Eesti AS palus AS-l Ecomatic kontrollida oma objektil Sõpruse pst 19 3 kütte- ja ventilatsiooni soojusvahetite soojusväljastust seoses primaarpoole temperatuuride muutustega. Kütte s oojusvaheti paigaldamise ajal oli temperatuur Mustamäe soojusvõrgus 118 o C ja soojusväljastus kuni 475 kW . Käesoleval ajal (graafikul 100 o C ) on sama soojusvaheti soojusväljastus vaid 319 kW ning uue kehtestatud temperatuuri 85 o C korral ainult 149 kW . Sa ma olukord on ka ventilatsiooni soojusvahetiga . Tulemus annab kindla veendumuse, et sellisel kujul soojusvõrgu temperatuuride muutmine ei ole võimalik. Sarnaste probleemide tõttu on AS Ecomatic olnud sunnitud loobuma soojussõlmede renoveerimisest real objektidel Tallinnas ( Narva mnt. 2 9; Lai 39; Pae 80; Saha 19 jne. ). Soojustootja ühepoolse temperatuurigraafiku alandamise tulemusel muutuvad tarbijate soojussõlmedes kütte- ja ventilatsiooniseadmed mittekõlbulikeks ja nad on sunnitud tegema lisakulutusi vajaliku soojusenergia saamiseks. O luliseks probleemiks on ka asjaolu, et tarbija peab soojussõlme renoveerimiseks kasu tama põhjendamatult rohkem raha. T ulenevalt madalamast temperatuurist on sama soojushulga saamiseks vajalik valida suuremad soojusvahetid , reguleerimisseadmed ja torustikud. Näiteks keskmise soojuss õlme ( 9 korrust, 72 krt . elamu ) puhul on see ca 30 % kallim kui eelneva temperatuurigraafikul arvutatuna . Samas peab uus soojus sõlm madalama temperatuurigraafikuga 80 / 85 o C töötama veel täna ja aastaid , kui trassis voolab kõrgema temperatuuriga ( 100 o C vesi ) . Uuel madalama temperatuuriga arvuta t ud soojus sõlme seadeventiilid on sellises olukorras üle dimensioneeritud ja ebatäpsel reguleerimisel tekivad kaod, mis väljenduvad rahalises väljaminekus. Mil lal minnakse reaalselt üle madalamale soojusvõrgu primaarpoole temperatuur ile , soojustootjate esindajad öelda ei oska. T arbija on investeerinud uude kallimasse soojussõlme , aga optimaalset reguleerimist, seega oma investeeritud raha , ta teadmata ajaks kasutada ei saa. Kui aga otsustatakse üle minna madalamale temperatuurigraafikule , toob see kaasa massilise kütte- ja ventilatsiooni soojusvahetite asenduse, sest olemasolevate soojusvahetite soojusväljastusest ei piisa elamute ja hoonete soojusenergiaga kvaliteetseks varustamiseks. M innes üle madalamale temperatuurile, suurene b vooluhulk soojustrassides ca 40 %. Küsimusele, kas on ka tehtud vastavad hüdraulilised arvutused, ei ole me vastust saanud . S amuti tule ks suur hulk soojusarvesteid välja vahetada , sest olemasolevate soojusarvestite mõõtepiirkond ei vasta uutele vooluhulkadele. Vahetuskulud jäävad tarbija kanda. Tekkinud on omapärane olukord – tarbija l on ülimalt raske (mõnel juhul lausa võimatu) olemasolevat küttesüsteemi kasutades renoveerida oma amortiseerunud soojussõlme (optimeerimaks ja kokku hoidmaks küttekulusid). Samas aga soojus ettevõtja nõuab väga täpse t reguleerimist . Utilitas Tallinn AS saada b tarbijatele kirju, kus nõutakse, et soojusvõrgu tagastuv temperatuur ei ületaks 45 o C . Sellist nõuet ei esine ei soojussõlme valmistamise ks soojusettevõtja poolt antavates tehnilistes tingimustes ega ka tarbijaga sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingus. Seda nõuet, arvestades kaasaegsete elamute ja büroohoonete sooja tarbevee ning ventilatsiooni süsteemi de omapära, ei ole võimalik täita ja seda just ajal, kui sooja tarbevee tarbimine on minimaalne. Utilitas Tallinn AS nõuab , et soojusvõrgu pealevoolu ja tagasivoolu temperatuuride vahe oleks suurem kui 25 o C . S elle nõude täitmine kaasaegsete sooja tarbevee varustuse süsteemide korral ei ole tehniliselt võimalik. N äiteks on Lagedi tee 1 asuv Olerex AS teenindusjaam, kus sooja tarbevee võimsus on 500 kW aga praegu kasutav ad sooja tarbevett vähesed teenindusjaama tarbijad. Ähvardada tarbijaid antud olukor ras trahvidega on kohatu ja alusetu . AS Ecomatic tegi vastava märgukirja Utilitas Tallinn AS-ile 14.06.2022.a., kus pikalt selgitati tekkinud olukorda, kuid se llele jäeti vastamata. Konk urentsiseaduse § 16 p . 1 . keelab turuvalitsejal ebaõiglaste äritingimuste kehtestamise. K augkütteseaduse § 10 lg 4 p-d 1 j a 3 nõua vad , et liitumistingimused peavad olema läbipaistavad , üheselt mõistetavad ning konkreetse liitumise tehnilisi ja majanduslikke tingimusi arvesta ta vad. A rvestades eelkirjeldatut , lähtu vad soojusettevõtja d kitsalt oma kaheldavatest ärihuvidest ja ei arvesta seda, et soojusvõrgu 85 o C maksimaalne temperatuuri tingimusele üleminek tähendab suures osas varem liit u nutele oma küttesüsteemi ümberehitamist. Seega ei arvestata tarbijate majanduslikke huvisid ega hoone vana süsteemi tehnilisi parameetreid . Kuna liitumisti ngimused ei haaku olemasoleva olukorraga ja on ebapiisavad , siis ei ole t agatud liitumis tingimuste läbipaistvus. Et t egelikult toimub täna soojuse edastamine maksimaalse soojusvõrgu temperatuuriga 100 o C , sest 85 o C puhul jääksid maja d külmemate ilmadeg a külmaks , siis jääbki ebamõistlikuks madalama temperatuuriga arvestamise nõue täna renoveeritavatele soojussõlmedele . Projekteerija ja soojussõlme valmistaja pea vad l ähtuma soojusettevõtja tehnilistest tingimustest . Kuna tehnilised tingimused ei haaku hoone soojuspaigaldise võimekusega ja tegeliku edastatava temperatuuriga , siis soojussõlme nõuetekohast projekti ei ole võimalik koostad a . Kokkuvõtlikult. Suvine primaarpoole temperatuur. Legionella bakteri levimisrisk, mis suurendab oluliselt riski nakatuda legionelloosi ning puudub võimalus süstee mi temperatuuri tõsta 60 o C-ni . Soojusvõrgu temperatuuri alandamine eeldab hoonete küttesüsteemide renoveerimist. Selliselt kavandatav soojus trassi primaarpoole temperatuuri alandamine ei ole võimalik , kuna see eeldab korterelamute ümber ehitamist ning sunnib elanik k e tegema tehniliselt ebavajalik k e rahalisi investeeringuid. Tallinna linnal oleks võimalik tarbija huvide kaitseks kehtestada soojusettevõtjale täiendavaid nõudeid. Teadmata seda, kas soojus trassi primaarpoole pealevoolu temperatuuri alanda mine üldse realiseerub , nõuab Utilitas Tallinn AS madalamate temperatuuridega arvutatud soojussõlmi . See tähend ab suurenenud investeeringut tarbijale, millest nad kasu ei saa. Hoonele saab nõuetekohase soojussõlme projekti koostada reaalselt eksisteerivate asjaol u de alusel. Kui hoone terviklik soojuspaigaldis on näiteks ehitatud 90 /65 o C temperatuurigraafik ust lähtudes , siis amortiseerunud soojussõlme vahetamiseks ei saa uue soojussõlme pr ojekti koostad a soojusettevõtja te ( Utilitas Eesti AS ; Utilitas Tallinn AS jt. ) poolt nõutava madalama temperaturigraafiku 85/60 o C alusel ilma e t tarbijad vajalikust soojushulgast ilma ei jääks. 5. Utilit as Tallinn AS teeb trahve ning trahvi ähvardusi tarbijatele, kelle soojussõlmed on valmistatud paigaldus e hetkel kehtinud tehnilistele tingimustele, kuid nõudeid esita b vastavalt uutele tehnilistele tingi mustele. K üsitav on konsultantide omavoli soojussõl me seadistuste muutmisel. Vastav informatsioon on saadud tarbijatelt, kes on AS Ecomatic poole pöördunud eeltoodud küsimustes selguse saamiseks. Mured madalate soojus trassi temperatuuridega ei ole ainult Utilitas Tallinn A S-iga ja Utilitas Eesti AS-iga, vaid ka näiteks SW Energia OÜ tehn ilistes tingimustes on kõigis tema poolt hallatavates katlamajades soojus trassi graafikuks 70/35 o C , mille järgi vana küttesüsteemiga hoonele (töötab sekundaarkontuuri graafikul 70/50 o C ) ei ole võimalik soojussõlme renoveeri misprojekti koostada. Ükski varasemalt ehitatud küttesüsteem ei taga jahutust 35 o C . Koostas: Mati Kuusk - AS Ecomatic projektijuht , volitatud soojusenergeetikainsener soojustehnoloogi seadmete alal, tase 8 ( aegus 31.05.2023.a. ) Ü hinevad: Hain Dengo – AS Eesti Termotehnika tehnikadirektor, volitatud soojusenergeetika - i nsener soojusallikad ja soojuskeskused , kõikide kompetentside alal, tase 8 Ahto Talving – AS Ecoterm juhataja, soojusenergeetikainsener , soojusallikad ja soojuskeskused ehitustegevuse juhtimise alal , tase 6 Ahti Maitsalu – OÜ Eco Point juhatuse liige, diplomeeritud soojusenergeetikainsene r soojustehnoloogia seadmete alal , tase 7