Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2026. aastal

Kooskõlastamiseks: 13.10.2025 nr 8-1/25/4451 Eesti Linnade ja Valdade Liit ministeeriumid Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2026. aastal“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus Eesti Kristlike Erakoolide Liit Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühendus Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 13.10.2025 MÄÄRUS Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2026. aastal Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel. § 1. Õppekoha tegevuskulu piirmäär Ühe õppekoha tegevuskulu piirmäär on 116 eurot kuus. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. Kristen Michal peaminister Kristina Kallas haridus- ja teadusminister Keit Kasemets riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2026. aastal“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna üldhariduse peaekspert Salle Andresson (tel 735 0145; [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna finantsvaldkonna finantsanalüütik Hille Vares (tel 735 0272; [email protected]) ning õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 käsitleb munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemist, sätestades, et munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub nende valdade või linnade haldusterritooriumil. Paragrahvi 83 lõige 7 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab igaks eelarveaastaks õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta. Seega on seadusandja volitanud Vabariigi Valitsust iga- aastaselt kehtestama ühe õpilase õppekoha tegevuskulu piirmäära. Piirmäär arvutatakse ja sätestatakse määruses ühe kuu kohta. Lisaks sätestatakse paragrahvi 83 lõikes 7, et ühe kuu õppekoha tegevuskulu piirmäära kehtestamisel lähtutakse üle-eelmise eelarveaasta munitsipaalkoolide tegevuskulude mahust ja õpilaste arvust sellele eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga. Tegevuskulu hulka ei arvata: 1) riigieelarveliste toetuste arvelt kaetavaid kulusid; 2) kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulusid; 3) põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust; 4) põhivara soetamisega seotud käibemaksu kulusid. Tegevuskulude piirmäär on viimasel viiel aastal kasvanud (vt tabel 1). Seda on mõjutanud õpilaste arvu ja arvlemise piirsummasse kuuluvate kulude muutus. Tabel 1. Tegevuskulu piirmäär aastatel 2020 – 2026 (eurodes) 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 92 94 96 99 102 109 116 2026. aasta tegevuskulu piirmäära arvestuse aluseks on võetud 2024. aasta kohaliku omavalitsuse üksuste üldhariduskoolide saldoandmike kulud ning Eesti hariduse infosüsteemis kajastuv õpilaste arv lähtudes 10. novembri 2025. a andmetest. Arvlemise piirsummasse kuuluvatest kuludest on välja jäetud ka riigieelarvest kohalikele omavalitsustele antavad sihtotstarbelised toetused (2024. aastal 53,8 miljonit eurot) lõimumine, eesti keele õppele ülemineku kulud, vanglaõpe, õpilasüritused, IB õppeks eraldatavad vahendid jm. 2026. aasta piirmäär on kasvanud võrreldes 2025. aasta piirmääraga 7 euro ehk 6,4% võrra õpilase kohta ühes kalendrikuus. Arvlemise piirsummasse kuuluvate kulude kasv on 4% (vt tabel 2). Võrreldes eelneva aastaga kasvasid tööjõukulud 5% (31,2 miljonit eurot) ning majanduskulud 0,1% (0,1 miljonit eurot). Lähtudes eelnevast on 2026. aasta tegevuskulu piirmäära arvestamise aluseks võetud kulude summa 195 380 004, mis jagatuna 12 kuu ja õpilaste arvuga 139 893 saadakse ühe (1) kuu piirsummaks 116 eurot (vt tabel 2). Tabel 2. 2026. aasta õppekoha tegevuskulu piirmäära arvestus ühe kuu kohta võrreldes eelmise aastaga (sinisel taustal olevad kulud ei ole tegevuskulu piirmäära arvestuses). 2023 2024 Saldoandmiku Saldoandmiku Muutus andmed andmed 50 - tööjõukulud 578 544 494 609 755 641 5% 55 - majanduskulud 133 886 068 133 966 236 0% sh 551108 - kinnistute, hoonete, ruumide Üür ja rent (va 14 503 982 16 012 737 10% kinnisvarainvesteeringud) sh 551138 - üürile ja rendile antud kinnistute, hoonete, 0 0 ruumide üür ja rent (va kinnisvarainvesteeringud) sh 551280 - Üür, rent, kasutusõiguse tasu 1 474 1 865 26% sh 552450 - koolitusteenused (ainult arvlemine KOV-de 17 557 239 18 188 774 4% vahel) 60 - muud tegevuskulud 33 544 604 33 165 793 -1% sh 601002 - käibemaks põhivara soetuselt 15 999 466 14 469 113 -10% 61 põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 41 439 307 42 944 389 4% 65 - finantstulud/kulud 38 417 24 555 -36% Kulud kokku 787 452 890 819 856 613 4% sh muud kulud 89 501 469 91 616 878 2% Toetusfondist kaetavad kulud (v.a investkomponent, 442 315 559 469 729 551 6% koolilõuna) Tasu töövihikute, õppematerjali ja muude õppekulude -58 507 -63 669 9% katteks Arvlemise piirsummasse kuuluvad kulud 183 945 207 195 380 004 6% õpilaste arv (v.a erakoolid) 141 134 139 893 -1% Kuine piirsumma 108,6114422 116,386574 7% Kuine piirsumma (ümardatud täisarvuni) 109 116 7% Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõikest 2 võivad arveid esitav ja arveldav kohaliku omavalitsuse üksus kokku leppida ka teisiti ehk näiteks selles, et Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirsummat omavahelisel arvlemisel ei rakendata või rakendatakse suuremat või väiksemat piirsummat. Sellisel juhul kehtib kokkulepe. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõikest 3 lähtudes arvestatakse õpilaste eest, kes saavad tõhustatud tuge või erituge, iga-aastase riigieelarve seadusega toetus kooli tegevuskulude katmiseks. Vabariigi Valitsuse määruse „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 1 lõige 12 näeb ette, et tegevuskulu toetust antakse tõhustatud tuge vajava statsionaarses õppes õppiva õpilase eest põhikoolis 1-kordses ja gümnaasiumis 1,7-kordses, mittestatsionaarses õppes õppiva õpilase eest põhikoolis 0,7-kordses ja gümnaasiumis 1,3-kordses ning erituge vajava õpilase eest 4-kordses vastava aasta kohta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel kehtestatud õppekoha tegevuskulu aastases piirmääras. Tegevuskulu arvlemise piirmäär on ka üheks aluseks eraüldhariduskoolide pidajatele tegevuskulutoetuse maksmisel. Erakooliseaduse § 223 sätestab riigi osalemise eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises. Tegevuskulutoetuse suuruse arvutamise aluseks on tegevuskulutoetuse eraldamisele eelneva kalendriaasta eraüldhariduskoolis õppivate õpilaste arv 10. novembri seisuga Eesti Hariduse Infosüsteemi alusel ja selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu, kuid mitte rohkem kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel kehtestatud piirmäär. Määruses on kaks paragrahvi, millest esimene sätestab ühe õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta 2026. aastal. Selleks piirmääraks on 116 eurot. Määruse teine paragrahv sätestab määruse jõustumise aja – määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Käesolev määrus loob võimaluse tegevuskulude katmisel erinevate kohaliku omavalitsuse üksuste vahel tagada olukorra, kus üks kohaliku omavalitsuse üksus ei saa nõuda teiselt kohaliku omavalitsuse üksuselt ülemääraselt suurt tegevuskulu katmist. 9. novembril 2017. a on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium võtnud vastu otsuse nr 5-17-8, millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõikega 1 pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest, kui kohaliku omavalitsuse üksus on taganud kõigile oma rahvastikuregistri järgsetele elanikele võimaluse õppida oma munitsipaalkoolis. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 83 sätestatud regulatsioon kehtib ning kohalikud omavalitsused saavad selle alusel omavahel arveldada või nimetatud paragrahvi lõikest 2 tulenevalt arveldada omavahelisel kokkuleppel teistel tingimustel. Käesoleva määrusega ei looda eelmiste aastatega võrreldes sisuliselt uut õiguslikku regulatsiooni, kuna õppekoha tegevuskulu piirmäära on Vabariigi Valitsus kehtestanud juba põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse jõustumisest (2010. aastal) alates. Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga tegeleb varem viidatud riigikohtu otsuse valguses arvlemisega seonduva õigusruumi korrastamisega, saavutamaks olukorda, kus riigikohtu poolt väljatoodu oleks põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kooskõlas, aga samas peredel oleks jätkuvalt võimalus lapse haridustee üle vabalt otsustada. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Lähtudes üldhariduskoolides õppivate laste arvu kasvust ja kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuskulude kasvust suureneb järgmisel aastal riigieelarvest antav tegevuskulude toetus nii kohalikele omavalitsustele kui ka eraüldhariduskoolide pidajatele. Selleks on vajalikud vahendid riigieelarves planeeritud, summa täpsustub peale 10. novembrit, kui selgub lõplik õpilaste arv. Määruse eelnõu sätestab ühe õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta, kuid ei kohusta sarnaselt seadusega määruses sätestatud summa alusel arvlema. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõige 2 rõhutab omavahelise kokkuleppe sõlmimise võimalust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Kristlike Erakoolide Liidule ja Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühendusele. Kristina Kallas haridus- ja teadusminister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/25-1114 - Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2026. aastal Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.11.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80dccfe0-33e9-4fc4-a74c-45f66df459e4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80dccfe0-33e9-4fc4-a74c-45f66df459e4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main