Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadus

Meie 03.10.2025 nr 8-1/8040-1 Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadus Edastame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, maa- ja halduskohtutele, Sisekaitseakadeemiale, Riigiprokuratuurile, Andmekaitse Inspektsioonile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale ja vanglatele arvamuse andmiseks vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ja kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Vangistusseadust täiendatakse kriminaalhoolduse teostamist reguleerivate sätetega, mille osas on arvestatud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seaduse (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga)1 eelnõu kooskõlastusringi järgsete täiendustega. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 5 tööpäeva jooksul arvates avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 2. Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu seletuskiri 3. Rakendusaktide kavand 1 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga): https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845- 9250-38808158cf70 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND 1 JUSTIITS- JA DIGIMINISTER MÄÄRUS 2025 nr Justiits- ja Digiministri määruste muutmine seoses vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadusega Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 441 lõike 3, § 66 lõike 11, § 68 lõike 4 ja § 71 lõigete 73 ja 8, § 105 lõigete 11 ja 2, § 1055 lõike 9 ning § 1131 lõike 2 alusel. 1. Justiitsministri 06. detsembri 2001. aasta määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus” muutmine Justiitsministri 6. detsembri 2001. aasta määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 1047 lg 2, § 105 lõigete 11 ja 2 ning § 111 lõike 3 alusel.”. § 2. Justiitsministri 06. detsembri 2001. aasta määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus” muutmine Justiitsministri 6. detsembri 2001. aasta määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 105 lõigete 11 ja 2 ja § 111 lõike 3 alusel. ”. § 3. Justiitsministri 13. juuni 2006. aasta määruse nr 87 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus” muutmine Justiitsministri 13. juuni 2006. aasta määruse nr 87 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 105 lõigete 11 ja 2 ja § 111 lõike 3 alusel. ”. § 4. Justiitsministri 5. septembri 2001. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas” muutmine Justiitsministri 5. septembri 2001. a määruses nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „läbiotsimise” sõnadega „, läbivaatuse, turvakontrolli”; 2) paragrahvi 2 tekst loetakse lõikeks 1; 3) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „läbiotsimine” sõnadega „, läbivaatus ja turvakontroll”; 4) paragrahvi 18 lõikes 3 asendatakse sõna „väljasõidutunnistuse” sõnaga „käskkirja” alusel; 5) määruse 4. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „4. peatükk Läbiotsimine, läbivaatus ja turvakontroll”; 6) paragrahvi 31 pealkirjas asendatakse sõna „läbiotsimine” sõnaga „läbivaatus ja turvakontroll”; 7) paragrahvi 31 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega teha turvakontrolli või läbi vaadata vanglasse sisenevat ja vanglast väljuvat isikut või vanglas viibivat isikut.”; 8) paragrahvi 31 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „läbi ei otsita” sõnadega „turvakontrolli ei tehta ja läbi ei vaadata”; 9) paragrahvi 31 lõikes 11 asendatakse sõnad „läbi otsimata” sõnadega „läbi vaatamata või turvakontrolli tegemata”; 10) paragrahvi 31 lõikes 2 asendatakse sõnad „läbi otsida” sõnadega „turvakontrolli teha või läbi vaadata”; 11) paragrahvi 31 lõike 21 esimeses lauses asendatakse sõnad „läbi otsima” sõnadega „läbi vaatama ja turvakontrolli tegema” ja teises lauses sõnad „läbi otsimata” sõnadega „läbi vaatama ja turvakontrolli tegemata”; 12) paragrahvi 31 lõikes 3 asendatakse sõna „läbiotsimist” sõnadega „turvakontrolli või läbivaatust”; 13) paragrahvi 31 lõige 31 sõnastatakse järgmiselt: „(31) Vanglateenistuse ametnik peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku, kellele on õigus turvakontrolli või läbivaatust teha, tegema seda viisil, mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega. Turvakontrolli ja läbivaatust peab tegema viisil, mis austab isiku inimväärikust ja meetme valikul peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest.“; 14) paragrahvi 11 lõikes 4 asendatakse sõna „läbiotsimisest” sõnadega „turvakontrollist või läbivaatusest”; 15) paragrahvi 31 lõikes 5 asendatakse sõna „läbiotsimise” sõnaga „turvakontrolli”; 16) paragrahvi 32 pealkirjas ja sissejuhatavas lauses asendatakse sõna „läbiotsimine” sõnaga „turvakontroll” vastavas käändes; § 5. Justiitsministri 31. detsembri 2012. aasta määruse nr 67 „Indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestamine” muutmine Justiitsministri 31. detsembri 2012. aasta määruse nr 67 „Indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestamine“ preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 10416 lg 4 alusel.”. § 6. Justiitsministri 23. juuli 2013. aasta määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ muutmine Justiitsministri 23. juuli 2013. aasta määruses nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis asendatakse sõnad „vangistusseaduse § 1131 lõigete 2 ja 3“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 1048 lõike 3, § 1131 lõigete 2 ja 3“; 2) määrust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses: „31. peatükk Kriminaalhooldajale ja kriminaalhooldusosakonna juhatajale esitatavad nõuded 1. jagu Kriminaalhooldusametnikule, nooremametnikule, kriminaalhooldusabilisele ja kriminaalhooldusosakonna juhatajale esitatavad nõuded § 361. Haridus (1) Kriminaalhooldusametnik, sh vanemkriminaalhooldusametnik ja vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik peavad olema läbinud rakendusliku või akadeemilise kõrghariduse. (2) Kriminaalhooldusametniku, sh vanemkriminaalhooldusametniku ja vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku nõuetele vastavaks hariduseks loetakse rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus, mis on omandatud riiklikult akrediteeritud õppekava alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määrusega nr 62 „Kõrgharidusstandard” kehtestatud õppekavagruppidele järgmiselt: 1) sisekaitse õppekavagrupi korrektsiooni ja politseiteenistuse õppekava; 2) sotsiaalteaduste õppekavagrupi sotsioloogia või sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava; 3) sotsiaalteenuste õppekavagrupi õppekava, välja arvatud sotsiaalse ettevõtluse ja tervisejuhi õppekava; 4) psühholoogia õppegrupi õppekavad; 5) õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse õppegrupi õppekavad; 6) õiguse õppegrupi õppekavad. (3) Kriminaalhooldusametniku, sh vanemkriminaalhooldusametniku ja vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku, nõuetele vastavaks hariduseks loetakse iga rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus, kui lisaks sellel erialal nõutavale õppekavale on saadud piisav töökogemus kriminaalhooldustööd toetaval alal ning isikul on kriminaalhooldusametnikule sobivad isiksuseomadused, oskused ja teadmised ning ta on valmis läbima kriminaalhooldusametniku väljaõppeprogrammi. (4) Nooremametnik peab olema läbinud keskhariduse. (5) Kriminaalhooldusosakonna juhatajal peab olema rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus. § 362. Töökogemus Kriminaalhooldusosakonna juhatajaks võib saada isik, kellel on Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruse nr 114 „Ametnike haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskusele esitatavad nõuded” § 3 lõikes 2 sätestatud töökogemus. § 363. Isikuomadused (1) Kriminaalhooldusametnikuks, vanemkriminaalhooldusametnikuks, vanemkriminaalhooldusametnik-metoodikuks, nooremametnikuks, kriminaalhooldusabiliseks ja kriminaalhooldusosakonna juhatajaks võib nimetada isiku, kellel on kriminaalhooldustööks vajalikud kõlbelised omadused. § 364. Nõuded võõrkeeleoskusele (1) Kriminaalhooldusametnik, vanemkriminaalhooldusametnik, vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik ja kriminaalhooldusosakonna juhataja vähemalt ühe võõrkeele oskus peab vastama tasemele B2. § 365. Nooremametniku roll kriminaalhoolduses (1) Nooremametnik on isik, kelle ülesanne on toetada kriminaalhooldajaid kontrollnõuete ja kohustuste täitmise järelevalve toimingutes. (2) Nooremametnik võib teha juhtumikorralduslikku tööd isikute suhtes, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ning kellele on prokurör või kohus määranud kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused, mille täitmist korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas. (3) Nooremametniku tööülesanded, mida täitval ametnikul ei pea olema rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust, on järgmised: 1) üldkasuliku töö korraldamine ja läbiviimine, järelevalve teostamine, vajalike dokumentide koostamine ja esitamine ning vangiregistri täitmine; 2) alkoholi- ja narkojoobe kontrollimine, vajalike dokumentide koostamine ja esitamine ning vangiregistri täitmine; 3) elektroonilise järelevalve korraldamine, kohaldamine ja läbiviimine, järelevalve teostamine, vajalike dokumentide koostamine ja esitamine ning vangiregistri täitmine; 4) kodukülastuse ja elukoha kontrolli korraldamine ja läbiviimine, vajalike dokumentide koostamine ja esitamine; (4) Nooremametnik võib teha juhtumikorralduslikku tööd isikute suhtes, kes on temale määratud. § 366. Kriminaalhooldusabilise roll kriminaalhoolduses (1) Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast ja tasu saamata. (2) Kriminaalhooldusabiline tegutseb kriminaalhooldusametniku juhendamisel. (3) Hindamisel on lubatud töödelda isiku tuvastamise andmeid, kontaktandmeid, elukoha andmeid, isikut iseloomustavaid andmeid, sealhulgas isikuomadusi, hariduse ja õpingute andmeid, elulookirjelduse andmeid, isiku karistusandmeid ning töökoha ja varasema töökogemuse andmeid. (4) Kriminaalhooldusabiline ei või olla kohtunik ega prokurör, samuti kohtu, prokuratuuri, politsei või kinnipidamiskoha koosseisuline töötaja, kes on avalik teenistuja. (5) Kriminaalhooldusabiline ei tohi avaldada talle seoses ülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mistahes isikuandmeid ja isikute vahelisi suhteid puudutavaid andmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. (6) Kriminaalhooldusabilise tegevus lõpetatakse, kui ta on rikkunud kriminaalhooldaja kohustusi või muul viisil osutunud sobimatuks kriminaalhooldusabilisena tegutsema või on korduvalt põhjendamatult keeldunud kriminaalhooldusülesannete täitmisest või kui isik ei soovi enam kriminaalhooldusabilisena tegutseda või kui isik ei ole ülesandeid täitnud viimase 2 aasta jooksul. (7) Kriminaalhooldusosakond tagab kriminaalhooldusabilise väljaõppe enne tema asumist kriminaalhooldusülesannete täitmisele. (8) Kriminaalhooldusabilisele hüvitatakse kriminaalhooldustöö kulud, kuid mitte suurema summa ulatuses kui 10 protsenti kriminaalhooldusametnikule makstavast töötasust.”; § 7. Justiitsministri 30. novembri 2000. aasta määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” muutmine Justiitsministri 30. novembri 2000. aasta määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis asendatakse sõna „vangistusseaduse“ sõnadega „vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse“: 2) määruse preambulit täiendatakse pärast sõnu „§ 8 lõike 1“ sõnadega „, § 11 lõike 4“; 3) määrust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses: “21. Peatükk PÖÖRDUMISTE LAHENDAMINE § 21. Kinnipeetava pöördumise suuline lahendamine (1) Pöördumise lahendamisel vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 12 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul, loetakse väheintensiivselt riivavaks eelkõige järgmisi pöördumisi: 1) vangla tegevusega seotud pöördumine, mis ei puuduta otseselt kinnipeetava põhiõigusi- või vabadusi; 2) vangla olmeküsimusi puudutav pöördumine, millest ei nähtu piiranguid, mis ületaksid tavapäraseid vangistusega seotud piiranguid;“ 3) paragrahvid 84-841 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 69 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Lühiajalise väljasõidu või paragrahvi 22 lõikes 1 nimetatud soodustuse kohaldamise ajaks võib vangla anda kinnipeetavale kaasa tema isikut tõendava dokumendi.”; 5) paragrahvis 86 asendatakse sõna „väljasõidutunnistusel” sõnaga „käskkirjas”; 6) paragrahvid 88, 96, 968 ja 112 tunnistatakse kehtetuks; 7) määruse lisad 7 ja 71 tunnistatakse kehtetuks. § 8. Justiitsministri 07. mai 2004. aasta määruse nr 37 „Kriminaalhooldusametniku täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille täitmisel ei pea ametnikul olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust” kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 07. mai 2004. aasta määrus nr 37 „Kriminaalhooldusametniku täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille täitmisel ei pea ametnikul olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust” tunnistatakse kehtetuks. § 9. Justiitsministri 15. juuli 2009. a määruse nr 29 „Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus” kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 15. juuli 2009. a määrus nr 29 „Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks. § 10. Justiits- ja digiministri 23. detsembri 2024. a määruse nr 31 „Taustakontrolli tegemine” muutmine Justiits- ja digiministri 23. detsembri 2024. a määruse nr 31 „Taustakontrolli tegemine” § 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „otsustatakse” sõnadega „ja isik, kellega kohtumise lubamist väljaspool vanglat vanglaväliste suhete säilitamise eesmärgil otsustatakse”. § 11. Justiitsministri 24. jaanuari 2007. a määruse nr 5 „Tallinna Vangla teenistujate koosseis” kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 24. jaanuari 2007. a määrus nr 5 „Tallinna Vangla teenistujate koosseis” tunnistatakse kehtetuks. § 12. Justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis” kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis” tunnistatakse kehtetuks. § 13. Justiitsministri 26. märtsi 2008. a määrus nr 11 „Viru Vangla teenistujate koosseis” kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis” tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg Kantsler  RAKENDUSAKTI KAVAND 2 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadusega Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 51 lõike 3, § 341 lõike 3, § 131 ja § 168 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus” muutmine Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruses nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) Rahandusministeeriumi riigikassa osakonnast e-riigikassast;”; 2) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) eelarvespetsialist.”; 3) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Vabariigi Valitsuse 28.06.2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord” kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 28.06.2007. a määruse nr 182 “Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord” tunnistatakse kehtetuks. § 3. Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määrus nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu määrus” kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määrus nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu määrus” tunnistatakse kehtetuks. RAKENDUSAKTI KAVAND 3 JUSTIITS- JA DIGIMINISTRI MÄÄRUS „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord” Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 341 lõike 3 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrus reguleerib kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrasid ning tasu arvutamise ja maksmise korda. (2) Tasustatavaks õppimiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse osalemist vangla poolt vahendataval riigikeele koolitusel õppeasutuse või õpetaja kinnitatud õppekava ja tunniplaani alusel. (3) Õppimise eest võib maksta tasu täiskasvanud kinnipeetavale, kes on ületanud õpikohustusliku vanuse piiri vastavalt vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 84 lõikele 1 ja kellele õppimine on ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas. § 2. Tasu maksmine õppimise eest (1) Õppetöös osalemist arvestatakse kuudes. (2) Õppimise tasu määr on 69,03 eurot kuus. Õppimise tasu määrast makstakse kinnipeetavale iga kuu hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks välja 30 protsenti. Pärast õppetöö läbimist positiivsete tulemustega makstakse kinnipeetavale õppetöö lõpus välja ülejäänud 70 protsenti õppimise tasu igakuisest määrast. (3) Õppetöö on läbitud positiivsete tulemustega, kui kinnipeetav on pärast õppekava läbimist omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse või õpetaja poolt kinnitatud õppekava materjalist. (4) Tasu maksmine vormistatakse vangla direktori käskkirjaga. § 3. Tasu maksmise peatamine (1) Igakuise tasu maksmine peatatakse selleks kuuks, kui kinnipeetav on puudunud õppetöölt põhjuseta. (2) Tasu maksmist ei peatata, kui kinnipeetav on puudunud õppetöölt põhjusega. (3) Põhjusega puudumiseks loetakse lühiajalisel väljaviimisel ja väljasõidul viibimist, kohtuistungil osalemist, lühi- ja pikaajalisel kokkusaamisel viibimist, puudumist tervislikel põhjustel, sotsiaalprogrammis osalemist või muud vangla poolt aktsepteeritud põhjust. § 4. Tasu maksmise lõpetamine (1) Tasu maksmine lõpetatakse, kui kinnipeetav vabaneb vanglast või ta arvatakse välja õpilaste nimekirjast. Tasu maksmine lõpetatakse ka kinnipeetava ümberpaigutamisel teise vanglasse juhul, kui tal ei ole ümberpaigutamise tõttu võimalik õpinguid jätkata. (2) Tasu maksmise lõpetamisel makstakse kinnipeetavale välja 30 protsenti igakuisest tasust, mida arvutatakse proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga. § 5. Tasu arvutamine (1) Tasu arvutatakse ja makstakse üks kord kuus. (2) Nende kalendrikuude eest, millal auditoorne õppetöö ei toimu terve kuu ulatuses, arvutatakse tasu proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga. (3) Kinnipeetava osalemise üle õppetöös õppeasutuse või õpetaja kinnitatud õppekava ja tunniplaani alusel peab arvestust õppeasutus või õpetaja koos vangla hariduskorraldajaga või muu vangla direktori poolt määratud vangla teenistujaga, kes edastab andmed raamatupidamisele. (4) Tasu suurus tehakse kinnipeetavale kirjalikult teatavaks nelja tööpäeva jooksul pärast tasu arvutamist. (5) Vangla kannab tasu kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. (6) Summa, mis jääb järele pärast vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses ettenähtud mahaarvamiste tegemist, kannab vangla kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele seitsme tööpäeva jooksul pärast tasu arvutamist. (7) Tasu arvestust peetakse vangla raamatupidamises. § 6. Määruse § 2 lõike 2 rakendamine Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatut ei rakendata 1. jaanuarist 2025. a kuni 31. detsembrini 2027. a. RAKENDUSAKTI KAVAND 4 JUSTIITS- JA DIGIMINISTRI MÄÄRUS „Vanglaametniku teenistuskäik Määrus kehtestatakse vangistus- ja kriminaalhooldusseaduse § 131 ja § 168 lõike 2 alusel. § 1. Vaba ametikoha täitmine Vanglaametniku vaba ametikoha täitmise viisi otsustab ametisse nimetamise õigust omav isik. § 2. Edutamine (1) Vanglaametniku edutamise otsustab ametisse nimetamise õigust omav isik. (2) Edutada saab vanglaametnikku: 1) kes vastab ametiastmele kehtestatud nõuetele; 2) kes on oma ametiastme järgsel ametikohal teeninud vähemalt ühe aasta; 3) kellel ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust; 4) kes on andnud enda edutamiseks kirjaliku nõusoleku. § 3. Ettevalmistusteenistuse läbimine (1) Enne 01.12.2000. a. vangistusseaduse jõustumist Sisekaitseakadeemia lõpetanud isik, kes vangistusseaduse jõustumisel ei töötanud vanglateenistusse kuuluval ametikohal, loetakse läbinuks II klassi vanglainspektori ametiastmele vastavale ametikohale nimetamiseks vajaliku ettevalmistusteenistuse. (2) Enne 01.12.2000. a. vangistusseaduse jõustumist korrektsioonialast haridust andva muu õppeasutuse lõpetanud isik, kes vangistusseaduse jõustumisel ei töötanud vanglateenistusse kuuluval ametikohal, loetakse läbinuks II klassi valvuri ametiastmele vastavale ametikohale nimetamiseks vajaliku ettevalmistusteenistuse.”. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits-ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär  Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vangistusseaduses (VangS) tehakse muudatused, mille eesmärk on ajakohastada vangistus- ja teenistusõiguse sätteid ning kriminaalhoolduse korraldamist. Muudatuse tulemusel täiendatakse vangistusseadust kriminaalhoolduse teostamist reguleerivate sätetega ja tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus (KrHS). Selle tulemusel muudetakse vangistusseaduse nimetust ja edaspidi on nii vangistuse kui ka kriminaalhooldusega seotud küsimused reguleeritud vangistus- ja kriminaalhooldusseaduses. See loob tervikliku aluse karistuse täideviimise reguleerimiseks. Eelnõu eesmärk on suurendada õigusselgust, tõhustada vanglate ja kriminaalhoolduse tööd ning tagada kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste õiguste parem kaitse. Muudatustega täpsustatakse läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse tegemisega seonduvat. Lisaks muudetakse vangla töökorralduse sätteid ning politsei ja piirivalve seaduses (PPVS) sätestatule sarnaselt ka mõningaid teenistusõiguse sätteid. Eelnõuga lahendatakse mitmed praktikas ilmnenud kitsaskohad. Töökorralduse paindlikkuse suurendamiseks annab kahel juhul Vabariigi Valitsuse asemel määruse valdkonna eest vastutav minister. Edaspidi kehtestab kinnipeetava õppimise tasustamisega seonduva korra ning vanglaametnike ametisse nimetamise ja edutamise täpsemad tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Volitusnorme muudetakse ka selliselt, et valdkonna eest vastutav minister kinnitab korra, mis seni kehtestati määrusega, käskkirjaga. Näiteks sätestatakse, et edaspidi kinnitab vangla koosseisud ja palgamääruse valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga samamoodi, nagu see on politseiteenistuse puhul PPVS-i alusel. Samuti kaasajastatakse kriminaalhoolduse ametikohad, loobutakse kriminaalhooldusühingute regulatsioonist ja täpsustatakse mõningaid andmekaitsega seotud sätteid. Muudatused ei suurenda ettevõtjate ega inimeste halduskoormust. Avaliku sektori töökoormus väheneb, andmehaldus muutub tõhusamaks, sest välditakse andmekogude dubleerimist, paranevad pöördumiste menetlemise võimalused ning tugevdatakse taasühiskonnastamise põhimõtete rakendamist. Vanglateenistuse töökorraldus muutub kokkuvõttes paindlikumaks ja efektiivsemaks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna õigustalituse juhataja Laura Glaase ([email protected]) ning sama talituse nõunikud Kadri Margus ([email protected]), Helina Kasvandik ([email protected]), Mirjam Rehi ([email protected]) ja Greete Jalast ([email protected]). Eelnõu rakendusakti 1 kavandi(te) koostamise eest vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond. Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu § 1 punkti 25 muudatused on osaliselt seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seaduse (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) eelnõuga1. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Samuti ei taotleta eelnõuga Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammides seatud eesmärke. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: 1) vangistusseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 31.12.2024, 35; 2) karistusregistri seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 8. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu üks eesmärk on kaasajastada vangistust ja kriminaalhooldust korraldavaid sätteid. Samuti on seaduse eesmärk kaasajastada teenistusõigust ja vangla töökorraldust. Justiits- ja Digiministeeriumis koostatud väljatöötamiskavatsuses (VTK)2 selgitati kinnipeetavate pöördumiste ja taotluste lahendamisega seotud probleeme ja vajadust regulatiivsete meetmete järele. Sellest tulenevalt laiendatakse pöördumise suulise lahendamise võimalusi. Vangistusseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seadusega (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) lahendati paljud 2023. aasta vangistusseaduse eelnõule eelnenud VTK-s3 käsitletud probleemid, kuid osaliselt on probleemid jäänud lahenduseta. Osa neist muudatustest tehakse kõnesolevas eelnõus. Nii nt ei lahendatud eelnõuga VTK-s käsitletud teenistusõiguse ega distsiplinaarmenetlusega seotud küsimusi, kuna nende teemade mahu ja eripära tõttu peeti otstarbekaks neid menetleda eraldi eelnõus. Eraldi eelnõudega on juba lahendatud VTK esimese osa punktid 4 ja 19. Kõnesoleva eelnõuga lahendatakse VTK-s kirjeldatud osa probleeme, mis on ka praegu aktuaalsed. Muudatuste rakendamine eeldab mõningal määral ka vanglate töökorralduse muutmist. Seaduse üheks eesmärgiks on muu hulgas täpsustada kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikute läbivaatusega seotud regulatsiooni. Seaduses eristatakse edaspidi selguse eesmärgil ruumide ja territooriumi läbiotsimist ning isikute turvakontrolli ja läbivaatust. Olemasolevad sätted võimaldavad läbivaatust laiemalt, kui Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu seisukohad seda võimaldaksid, mistõttu reguleeritakse isiku läbivaatust reguleerivad sätted 1 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga): https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5f2b216-3ecb-42b6-b9e7-156397372302 3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/86e84720-5958-40c9-8786-0c6d8b0ec66e 2 kitsamalt. Selgem ja kitsam regulatsioon aitab vältida olukordi, kus vangla toiming võiks kujuneda isiku õiguste vaatest ülemääraseks. Lisaks on eelnõu eesmärk lihtsustada vanglateenistuse tööd selle kaudu, et võimalikult suur hulk andmeid, mida vangistuse ja kriminaalhoolduse teostamisel töödeldakse, oleks ühes andmekogus. Seetõttu tehakse seaduses muudatused, mis võimaldavad kinnipeetavate rahalise arvestuse süsteemi (edaspidi ka arvestussüsteem) andmed liita vangiregistriga (KIR). Kahes eri andmekogus andmete hoidmine ei ole otstarbekas, kuna mõlema andmekogu andmeid kasutatakse üksnes vanglateenistuses ja ametnikud, kes neid kasutavad, kasutavad vangiregistrit ka oma igapäevatöös. Kavandatava eelnõu eesmärgiks on ka kriminaalhoolduse regulatsiooni üleviimine vangistusseadusesse, et kajastada kriminaalhoolduse ja vanglateenistuse ühtset süsteemi ning tagada terviklik lähenemine karistuse täideviimisele, mille osa on ka kriminaalhooldus. Kuivõrd kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid osa karistuse täideviimisest, tugevdab selle käsitlemine vangistusseaduses süsteemset ja koordineeritud lähenemist. Kavandatavate muudatustega kriminaalhooldusseaduse normid kaasajastatakse ja viiakse tervikuna üle vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse. Muudatuste kavandamisel lähtuti kriminaalhoolduse praktikast. Samuti vaadati üle ametnike rollid ja kompetentsimudel, sealhulgas kriminaalhooldusabilise tegevus, ning loobuti kriminaalhooldusühingute regulatsioonist (eelnõu punkt 25). Ühtlasi täpsustatakse ka andmekaitse ja isikuandmete töötlemise sätteid, et tagada nii suurem õigusselgus kui ka isikute teadlikkus oma õigustest. Muudatused on kooskõlas 2025. aasta esimeses pooles kooskõlastusringile saadetud eelnõuga „Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga)“ 4, mis sisaldab kriminaalhooldusseaduses kavandatavaid muudatusi. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimene sätestab vangistusseaduse kavandatud muudatused ja teine karistusregistri seaduses tehtavad muudatused. Kolmanda paragrahviga tunnistatakse kehtetuks kriminaalhooldusseadus. Neljas paragrahv sätestab seaduse jõustumise. I. Vangistusseaduse muudatused Punktiga 1 muudetakse vangistusseaduse nimetust, sest edaspidi reguleeritakse seaduses nii vangistuse kui ka kriminaalhooldusega seotut. Seaduse nimetus on edaspidi „vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“. Kriminaalhooldusseadus ühendatakse vangistusseadusega, kuna kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid osa karistuse täideviimisest. Kahe seaduse ühendamine tugevdab ühtset süsteemi ja koordineeritust, millega on võimalik tagada terviklik lähenemine karistuse täideviimisele. 4 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70 3 Punktiga 2 muudetakse kehtiva seaduse § 1 teksti. Muudatus tuleneb kriminaalhooldusseaduse liitmisest vangistusseadusega, mille tulemusena täiendatakse seaduse reguleerimisala. Kriminaalhooldus on karistuse täideviimise osa ning ka osa vanglateenistusest, kuid kriminaalhoolduse täideviimise ning vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise eripärade tõttu tuleb seaduse reguleerimisalas kõik karistuse täideviimise osad täpselt sätestada. Samuti tuleb määratleda vanglateenistuse vanglaametniku mõistele lisaks kriminaalhooldusametniku mõiste, kuna vangistus- ja kriminaalhooldusseadus reguleerib muudatuse järel ka kriminaalhoolduse täideviimist. Punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 12, milles sätestatakse avaliku teabe seaduse (AvTS) ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) kohaldamise erisused. Muudatus on seotud vajadusega lihtsustada haldusmenetlust vanglas. VTK-s käsitleti ühe lahendusena pöördumiste suulise lahendamise võimaluste laiendamist, mida kõnesoleva eelnõuga ka tehakse. Muudatusega sätestatakse, et vangla võib kinnipeetava märgukirjale või selgitustaotlusele vastata suuliselt, kui märgukirjast või selgitustaotlusest nähtub, et kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Määratluse all „kaitstava õiguse riive on väheintensiivne“ on silmas peetud juhtumeid, kus kinnipeetav küsib pöördumises igapäevaseid vähetähtsaid vangistusega seotud olmeküsimusi ja vangla saab olemasoleva teabe põhjal inimesele kiirelt vastuse anda. Nt kinnipeetav küsib, kuidas ta saab endale uue veekeedukannu või teleri kambrisse, kasutada tahvelarvutis VangS § 51 lg 1 p-s 7 nimetatud vangiregistri iseteenindusportaali vms. Kuivõrd kinnipeetaval on jätkuvalt õigus esitada vangla tegevuse peale kaebus või vaie, ei mõjuta suuline vastamine kinnipeetava õigusi. Samas võimaldab see vanglal toimida kinnipeetavate igapäevaste olmeküsimustega aega säästvamalt. Kinnipeetava õiguste kaitseks ja selleks, et vanglal oleks võimalik vaidluse korral tõendada, et kinnipeetav on pöördunud ja vastuse saanud suuliselt, sätestatakse, et suulise vastamise aja ja vastuse sisu kohta tehakse märge seaduse § 51 lõike 1 punktis 7 nimetatud vangiregistri iseteenindusportaali. Suulise vastamise võimaluste laiendamine ei mõjuta kinnipeetava õigust esitada vanglale vaie, kui ta leiab, et vangla rikub kuidagi tema õigusi. Seega on õiguskaitsevahend kinnipeetavale jätkuvalt tagatud. Lisaks sätestatakse, et kinnipeetava poolt vangiportaali kaudu vanglale esitatud pöördumistele ei kohaldata avaliku teabe seaduse § 21 lõiget 1 ega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lõikeid 3 ja 4. AvTS § 21 lõike 1 järgi: kui teabevaldaja ei valda taotletud teavet, selgitab ta välja pädeva teabevaldaja ja edastab talle teabenõude viivituseta, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul, teatades sellest samal ajal teabenõudjale. MSVS § 5 lõikest 3 tuleneb, et kui adressaat leiab, et ühtegi märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või märgukirjale vastata või selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja või selgitustaotluse pädevale asutusele või organile vastamiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul märgukirja või selgitustaotluse registreerimisest ning teavitab sellest isikut lõikes 8 sätestatud korras. Isiku teavitamine ei ole vajalik, kui märgukiri või selgitustaotlus edastatakse sama asutuse või organi teisele ametnikule või töötajale. MSVS § 5 lõikest 4 tuleneb, et kui adressaat leiab, et mõnda märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja või selgitustaotluse kõnesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud korras. Adressaat märgib pädevale asutusele või organile saadetavas kaaskirjas, millistele märgukirjas või selgitustaotluses sisalduvatele küsimustele oodatakse vastust pädevalt asutuselt või organilt. Esialgne adressaat vastab märgukirjas või selgitustaotluses sisalduvatele küsimustele, millele 4 vastamist ei ole jäetud teisele asutusele või organile. VangS § 28 lõike 2 järgi toimub kirjavahetus ja telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. Kinnipeetava õiguskantslerile, vanglale, Presidendi Kantseleile, prokuratuurile, uurimisasutusele, vanglakomisjonile ja kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. Praktikas on tekkinud olukordi, kus kinnipeetavad üritavad vangi portaali kaudu taotlust vanglale edastades hoiduda kõrvale kirja saatmisest õigele asutusele omal kulul. Vangi portaal on aga mõeldud just kinnipeetava ja vangla vahelise suhtluse mugavamaks muutmiseks, mitte aga selleks, et vangla vahendaks portaali kaudu pöördumisi teistele asutustele. See ei oleks ka kooskõlas VangS § 28 lõikes 2 sätestatuga, mille järgi tasub kirjavahetuse kulude eest kinnipeetav. Vangi portaal ei ole mõeldud elektroonilise suhtluse tagamiseks väljaspool vanglat, vaid üksnes selleks, et lihtsustada vangla igapäevast tööd kinnipeetava pöördumiste lahendamisel. Kohtupraktikas on leitud, et vangla ei ole kohustatud vahendama elektroonselt vanglale esitatud pöördumisi teistele asutustele.5 Samuti ei puuduta muudatus vaidemenetluses esitatud vaide edastamist ja kinnipeetava õigusi oluliselt. Kinnipeetava nõuetekohaselt, st kirja teel esitatud pöördumine tuleb vanglal igal juhul jätkuvalt edastada pädevale asutusele. Punktiga 4 täiendatakse vangistusseadust §-ga 31. Kuivõrd kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kehtetuks (kõnesoleva eelnõu § 3 kohane muudatus), täiendatakse vangistusseadust terminiga „kriminaalhooldusalune“. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 2 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 31. Säte tuuakse vangistusseadusesse üle kehtival kujul. Säte annab loetelu nendest isikutest, keda loetakse kriminaalhooldusalusteks. Kriminaalhooldusalune on inimene, kes on kohtu või prokuratuuri otsuse või määruse alusel määratud kriminaalhooldusele. Punkti 1 kohaselt on kriminaalhooldusalune süüdimõistetu, kelle kohus on seaduses sätestatud korras määranud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Punkti 2 kohaselt on kriminaalhooldusalune süüdimõistetu, kelle vangistus on asendatud üldkasuliku tööga või narkomaanide sõltuvusraviga või osaliselt asendatud seksuaalkurjategijate kompleksraviga. Üldkasulik töö kujutab endast ühiskonna heaks tehtavat tööd, mida isik teeb tasuta oma tavaelu, sealjuures põhitöö või õpingute kõrvalt. Samal ajal üldkasuliku töö tundide sooritamisega on isik kriminaalhooldaja järelevalve all. Vangistuse asendamine raviga on teraapiline õigusjärelm. Vangistuse asendamine raviga on võimalik üksnes psüühilise patoloogia ravimiseks ning sõltuvusravi on täpsustuse kohaselt ainult narkomaania ja seksuaalsuunitluse häire ravi. Üldkasulik töö, sõltuvusravi ning seksuaaltegijate kompleksravi on täpsemalt reguleeritud justiitsministri kinnitatud määrustega. Punkti 3 kohaselt on kriminaalhooldusalune isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ning kellele on prokurör või kohus määranud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 201 lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused, mille täitmist korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega6. Muudatuse eesmärk oli tekitada selgem rollijaotus prokuratuuri ja kriminaalhoolduse vahel ning selle kaudu vabastada prokuratuur kriminaaltäitemenetluse ülesannetest, mille täitmiseks prokuratuuril ei ole sobivat struktuuri ega spetsialiste. Oportuniteedi puhul isikuid küll ei karistata, kuid neile pandavad kohustused 5 Vt nt Tartu Halduskohtu 5. juuni 2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-1535. 6 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70 5 on identsed või sarnased nende kohustustega, mis määratakse süüdimõistetutele karistusseadustiku (KarS) § 75 alusel. Nende kohustuste täitmist korraldavad kriminaalhooldusosakonnad. Seega korrastati muudatusega avalike ülesannete jaotumist prokuratuuri ja vanglateenistuse vahel, lähtudes mõlema organisatsiooni põhifunktsioonidest. Muudatuse tulemusel ei lähe kõik KrMS § 201 lõikes 2 ja § 202 lõikes 2 sätestatud kohustused automaatselt täitmiseks kriminaalhooldusele, vaid sinna suunatakse need kohustused, mille täideviimine või täideviimise järelevalve korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas. Kui ainus kohustus on näiteks rahasumma kandmine riigituludesse, mida kontrollida on prokuratuuril endal väga lihtne (selleks on olemas eraldi link digitoimikus), ei ole otstarbekas kohustust suunata täitmiseks kriminaalhooldusosakonda. Kui aga isikule pannakse näiteks kohustus osaleda sotsiaalprogrammis ja sobiv programm on kriminaalhooldusosakonnas olemas, on igati kohane saata määrus täitmiseks kriminaalhooldusele. Kui isikul on mitu kohustust, millest osa täidetakse kriminaalhooldusosakonnas (näiteks ÜKT ja sotsiaalprogramm) ja mõni mujal (näiteks ravile pöördumine või alkoholi biomarkeri testi tegemine), siis teeb kriminaalhooldusametnik ka mujal täidetava kohustuse üle järelevalvet. Samas võidakse konkreetsel juhul kokku leppida ka teisiti. Seaduse tasandil ei ole otstarbekas täpsemalt reguleerida iga kohustuse täitmisega seonduvat, vaid selle võib jätta prokuratuuri ja kriminaalhoolduse vahel paindlikult toimima. Punkti 4 kohaselt on kriminaalhooldusalune kahtlustatav või süüdistatav, kellel tõkendina kohaldatud vahistamine on asendatud elektroonilisele valvele allumise kohustusega, ning punkti 5 kohaselt on kriminaalhooldusalune kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise järelevalvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu. Elektrooniline valve kujutab endast inimesele kehtestatud liikumisvabaduse piirangut, kasutades selleks elektroonilise valve seadmeid. Elektrooniline valve on täpsemalt reguleeritud justiitsministri 22. veebruari 2007. a määrusega nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“. Punkt 6 sätestab, et kriminaalhooldusalune on süüdlane, kelle arest on asendatud üldkasuliku tööga või kellele kohus on määranud üldkasuliku töö tegemise kohustuse karistusseadustiku § 87 alusel. See tähendab, et need alaealised, kellele üldkasulik töö on määratud KarS § 87 alusel, on kriminaalhooldusalused, vastasel korral ei saa kriminaalhooldajad üldkasuliku töö tegemist korraldada. Punkti 7 kohaselt on kriminaalhooldusalune kahtlustatav või süüdistatav, kelle kohta on prokurör või kohus tellinud kohtueelse ettekande. Seda juhuks, kui näiteks korduvalt mootorsõiduki joobes juhtimises kahtlustatava puhul on tarvis tellida kriminaalhooldusametnikult kohtueelne ettekanne. Punktiga 5 muudetakse paragrahvi 5 lõike 3 sõnastust nii, et sellest nähtub selgelt kehtestatava õigusakti liik, milleks on valdkonna eest vastutava ministri määrus. Terminiga “kinnitab” on tavapäraselt mõeldud käskkirjaga kinnitamist, määruse puhul kasutatakse väljendit “kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega”. Tegu on normitehnilise täpsustusega. Punktiga 6 täiendatakse § 51 punktiga 8. VangS § 51 sätestab kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) andmekogu eesmärgid. Punktiga 8 sätestatakse vangiregistri sättes üheks eesmärgiks tagada ülevaade kinnipeetavate ja vahistatute isikuarvele laekuvatest ja maha arvatud summadest ning korraldada kinnipeetavate ja vahistatute vastu esitatud nõuete ja võlgade täitmist. Varem kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemis (edaspidi ka arvestussüsteem) olnud andmed tõstetakse 6 vangiregistri andmekogusse. Muudatus on seotud sellega, et kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteem muudetakse vangiregistri üheks osaks. Praegu on kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteem eraldi andmekogu (VangS § 441). Muudatus on seotud eelnõu punktiga 18, millega tunnistatakse kehtetuks VangS § 441. Otstarbekas on kinnipeetavatega seotud andmeid, sh rahaliste vahenditega seotud andmeid, pidada ühes andmekogus. Muudatuse tulemusel on vangiregistris olemas kogu seni arvestussüsteemis sisaldunud teave, kuid selle ühes andmekogus pidamine lihtsustab vanglateenistujate tööd. Punktiga 7 täiendatakse § 53 punktidega 20–22. Muudatus on seotud eelmise punktiga. Vangiregistrisse kantava teabe sätteid täiendatakse nii, et vangiregistrisse kantakse ka andmed isikuarvele kantud töötasu ja muude laekumiste kohta, andmed isikuarvelt maha arvatavate summade ja nõuete täitmise kohta ning andmed sisseostude ja vanglas tarbitud teenuste kohta. Punktidega 8 ja 23 muudetakse §-de 13 ja 89 sõnastust nii, et vanglateenistusel oleks võimalik tuvastada vanglasse või arestimajja tulnud isiku samasust. Vanglateenistus võtab 2025. aastal kasutusele välipolitsei arvutitöökoha tarkvara (Apollo), mis võimaldab teha päringuid X-tee kaudu rahvastikuregistri andmebaasi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse. Apollo kasutuselevõtuga ei teki vanglateenistusel ligipääsu suuremale hulgale andmetele võrreldes varasemaga. Võimalik on teha päringut isikusamasuse tuvastamiseks enne isiku vanglasse arvele võtmist. Isikusamasuse tuvastamine puudutab üksnes neid isikuid, kes tulevad iseseisvalt karistust kandma, kuid kellel ei ole kaasas kehtivat isikut tõendavat dokumenti. See muudatus ei hõlma kainenejaid. Punktide 9, 10 ja 22 muudatustega kaotatakse § 14 lõigetes 3 ja 4 ning §-s 79 sätestatud vastuvõtuosakonna mõiste. Kinnipeetava suhtes tehakse vanglasse saabumisel endiselt § 14 lõikes 3 nimetatud toimingud, kuid seda ei ole vaja teha konkreetses osakonnas. Punktiga 11 ja 24 muudetakse §-ide 29 ja 97 sõnastust. Paragrahv reguleerib kirjavahetuse ja telefonikõnede jälgimist. Vangla praktikas on tekkinud erinevaid tõlgendusi, millisel juhul tuleb kinnipeetava saadetav või temale saadetud kiri avada ja sellest ära võtta keelatud esemed. Paragrahvi 29 lõike 1 järgi avab kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 4–5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, vanglateenistuse ametnik kinnipeetava juuresolekul ning võtab sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjaga keelatud. Andmeid kirjavahetuse ja kõnede kohta on lubatud töödelda vangiregistris (VangS § 53 lg 1 p 10). Tuleb rõhutada, et säte räägib üksnes kirja avamisest, mitte selle sisu kontrollimisest. Kinnipeetava kirjavahetuse teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal ja jälitustegevuse seaduses sätestatud alustel ja korras (lg 2). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 25. juuni 2009. a otsuses asjas nr 3-4-1-3-09 (p 16) leidnud, et juhul, kui kirja adressaat viibib kirja avamise juures, ei ole tegemist PS § 43 kaitseala riivega. Keelatud asjade äravõtmine kirja adressaadi juuresolekul ei riiva selle õiguse kaitseala. Kirja sisuga tutvumine on aga isegi adressaadi juuresolekul võimalik üksnes PS §-i 43 järgides. Kui täidetud on VangS § 29 lõikest 1 tulenev nõue, mille kohaselt kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad (välja arvatud VangS § 29 lõigetes 4 ja 5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad) 7 avab vanglaametnik kinnipeetava juuresolekul, siis ei ole PS § 43 kaitseala viidatud lahendi kohaselt riivatud. Lõike 4 järgi on keelatud kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, prokuratuurile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiits- ja Digiministeeriumile. Lõige 5 sätestab, et ära saatmata ei või jätta kinnipeetava kirju riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale, advokaadist esindajale ning oma riigi konsulaartöötajale. Ebaselgust on tekitanud, keda peetakse silmas riigiasutuste all. Selle asemel kasutatakse edaspidi väljendit „ametiasutus avaliku teenistuse seaduse tähenduses“. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 6 on määratletud nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse ametiasutus. Kuivõrd ametiasutuse ametnikud ja töötajad täidavad kinnipeetavaga suhtluses ametiasutuse ülesandeid, loetakse neile adresseeritud ja neilt saabunud kirjad samuti ametiasutuse kirjadeks. Vanglates erineva praktika tekkimise vältimiseks on otstarbekas lähtuda üheselt mõistetavast terminist. Paragrahvide järjestuse tõttu on ebaselgust tekitanud ka lõigetes 2, 3 ja 4 kasutatud termin „kontrollima“, mis on mõeldud kohaldamiseks üksnes KrMS 31. peatükis ning VangS 2. peatüki 31. jaos sätestatud alustel ja korras. Ebaselgust tekitavad terminid muudetakse ja kogu paragrahv sõnastatakse uuesti. Samast põhimõttest lähtuvalt tehakse muudatused ka vahistatute kirjavahetuse ja telefonikõnede osas. Punktiga 12 tunnistatakse § 31 lõiked 3 ja 4 kehtetuks. Lõiked 3 ja 4 reguleerivad kinnipeetava poolt elektriseadme kasutamisega seotud kulude arvestust ja katmist. Lõike 3 järgi katab elektriseadmete kasutamise kulud kinnipeetav. Elektriseadme kasutamise kulude arvestamise periood on üks kuu ning kulude arvestamise aluseks on elektriseadme võimsus. Lõige 4 sätestab elektriseadme kasutamise kulude määrade ning nende arvestamise ja hüvitamise korra kehtestamiseks volitusnormi. Elektriseadme kasutamise kulude arvestus on töömahukas ja saadav tulu arvestusele kuluva töömahuga võrreldes ebaproportsionaalne. Elektriseadme kasutamise tasu mõjutavad seadme võimsus, seadmete arv, kuid ka vanglast eemal viibimine, näiteks tervishoiuteenuse saamiseks, mille korral on võimalik taotleda kulude summa vähendamist. Elektriseadmete arvestus käib iga vangla kohta eraldi. Iga kuu määratud kuupäevaks broneeritakse arvestussüsteemis järgmise kuu elektriraha. Iga kuu lõpus muutub jooksva kuu broneering tegelikuks väljamakseks isiku kontolt. Seda tehakse arvestussüsteemis praegu käsitsi, mis on ajamahukas töölõik. Juhul, kui kinnipeetaval ei ole raha elektri eest tasumiseks, teavitatakse üksust. Kui kinnipeetava vabakasutuskontol vahendid puuduvad, tuleb järgmise kuu kindlaks kuupäevaks paigutada elektriseade lattu. Arvestada tuleb ka sellega, et kinnipeetaval võib mingil perioodil olla isikliku seadme kasutamise keeld. Arvestades eeltoodut ja seda, et vangla peab tagama inimesele eluks vajaliku, loobutakse elektriseadmete kasutamise ja selle eest tasu maksmise arvestusest. Edaspidi kaetakse need kulud vanglate eelarvest. Punktiga 13 täiendatakse § 311 lõigetega 4 ja 5, milles täpsustatakse interneti kasutamise piiramisega seonduvat. Paragrahvi täiendatakse selliselt, et kui kinnipeetav kasutab internetti viisil, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud eesmärkidega, on vanglateenistusel õigus piirata interneti kasutamist või piirata juurdepääsu, et tagada interneti kasutamise lõikes 1 sätestatud 8 eesmärkidega kooskõlas. Muudatus on ajendatud interneti kasutamisega seotud rikkumistest ja vajadusest neile rikkumistele õigeaegselt ja asjakohadelt reageerida. Kinnipeetavatel on tahvelarvuti kaudu võimalik kasutada vangiregistri iseteenindusportaali vanglale pöördumiste esitamiseks ja e-poes ostlemiseks. Iseteenindusportaali sisselogimiseks tuleb sisestada kasutajanimi ja parool, süsteemi sisselogimine käib kaheastmelise autentimisega, mis tähendab, et lisaks tuvastab süsteem kinnipeetava näokujutise, et veenduda, kas kasutaja, parool ja näokujutis on sama inimese omad. Vanglateenistusele on teada juhtumeid, kus mitukümmend kinnipeetavat kasutasid sisselogimiseks teise kinnipeetava nimesilti, kus peal on ka foto, või teisi fotosid. See võimaldas teha teise kinnipeetava nimel toiminguid, nt esitada kaebusi, samuti võimaldas see jätta teisele kinnipeetavale mustanddokumendi kaudu teateid, st suhelda varjatud viisil. Kinnipeetavad kasutasid omavahel suhtlemiseks süsteemis loodavate dokumentide mustandeid. Nt üks kinnipeetav koostas teksti kas pöördumise tegemiseks või vangla e-poe tagasiside funktsioonis, kuid ei saatnud seda ära. Pärast seda logis kaaskinnipeetav tema pildi, isikukoodi ja parooli abil iseteenindusportaali sisse ja nägi teise kinnipeetava koostatud mustandit. See viis olukorrani, kus oli võimalik suhelda keelatud viisil, samuti laadida üles infot. Juhul kui portaali logiti sisse teise isiku nõusolekul, tuli algatada distsiplinaarmenetlus, kui nõusolekut polnud, kriminaalmenetlus. Näiteks Tartu Vangla kinnipeetavate suhtes algatati 2025. aastal kaks kriminaalasja KarS § 217 lõike 1 tunnuste alusel, s.o arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise eest kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise teel. Olukorras, kus vanglal on kohustus korraldada vanglas järelevalve selliselt, et vanglas ei pandaks toime uusi õigusrikkumisi, ei saanud vangla sisuliselt mitte midagi selle olukorra ennetamiseks teha ja tegeleda tuli tagajärgedega. Teine rikkumise näide puudutab avaliku e-toimiku (AET) kasutamist. AET-i kasutamisega ilmnes praktikas mitu probleemi. AET-is on võimalik suhelda nii vanglaväliselt kui vanglasiseselt, sh näha erinevaid dokumente, lisatud audio- või videofaile ja muud teavet, peamiselt kahel viisil. Näiteks kui keegi esitab AET-is menetlusse uue asja nii, et tema ise on kinnipeetava esindaja ja kinnipeetav on taotleja rollis, saab kogu selle asja kaudu esitatud teave viimasele kättesaadavaks. Sama tulemus on võimalik saavutada ka teistpidi, st kui vabaduses olev isik on ise taotleja ja kinnipeetav on tema esindaja. Suhtluspiirangutega isikutel seda võimalust ei ole, nendele on kõik dokumendid automaatselt nähtamatuks tehtud, kuid nende kinnipeetavate puhul, kellel suhtluspiiranguid ei ole, seda piiratud ei ole. See viis olukorrani, kus AET-i kaudu tekkis kinnipeetavatele sisuliselt uus suhtluskanal. Need juhtumid kinnitavad, et interneti kasutamist võidakse aeg-ajalt kuritarvitada ja sel juhul peab vanglateenistusel olema võimalik interneti kasutamist õigel ajal piirata. Piirata ei tohi mõistagi igal juhul, vaid üksnes siis, kui interneti kasutamine on VangS-i eesmärkidega vastuolus. Igasugune piirang peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest ega tohi osutuda ülemääraseks. Interneti kasutamise ja juurdepääsu piiramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuivõrd interneti kasutamise kord on reguleeritud justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ peatükis 101, on otstarbekas sätestada piirangutega seonduv samas määruses. Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks VangS § 321. Väljasõidu ajaks antakse kinnipeetavale väljasõidutunnistus, mis on väljasõidu ajal kinnipeetava isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 1 ja § 4 lõike 1 tähenduses. Väljasõidutunnistuse 9 andmise eesmärk oli, et kinnipeetav saaks väljasõidu ajal tõendada oma riigis viibimise seaduslikkust ja oma isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes, sealhulgas perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel. Praktikas on olnud juhtumeid, kus väljasõidutunnistus ei ole täitnud oma eesmärki ega asenda isikutunnistust. Väljasõidutunnistuse väljastamine tekitab nii raha- kui ka ajakulu. Väljasõidutunnistuse blankettide loomiseks on Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonnal 2025. aasta eelarvesse arvestatud 4000 eurot. Ühe blanketi hind on umbes 1,70 eurot, millele lisandub käibemaks. Dokument tuleb kinnipeetavale vormistada hoolimata sellest, kas isikule on väljastatud kehtiv isikut tõendav dokument või kinnipidamise õiend. Valdav osa blankettidest läheb avavanglas viibivatele kinnipeetavatele ning need vormistatakse käskkirja alusel igaks lühiajaliseks väljasõiduks uuesti. Väljasõidutunnistuse eesmärki on võimalik saavutada teiste meetmetega, mis on kulu- ja ajatõhusamad, näiteks väljastades kinnipeetavale kinnipidamise õiendi, mis on reguleeritud vangistusseaduse §-s 181 ja määruses “Vangla sisekorraeeskiri”, või andes väljasõidu ajaks talle kätte tema isikut tõendava dokumendi. Punktiga 15 täiendatakse kehtiva seaduse § 34 lõikega 41. Muudatuse kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale, kes on väljasaadetav väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse1 (VSS) tähenduses, vaid iseseisev riigikeeleõpe. Muudatus tuleneb kinnipeetava, kes on väljasaadetav VSS-i tähenduses, subjektiivsest õigusest eesti keelt õppida ning vangla kohustusest keeleõppes osalemise võimalus kinnipeetavale tagada.7 Seega on muudatuse tulemusel vanglal kohustus tagada väljasaadetavale kinnipeetavale iseseisev riigikeele õpe. Punktiga 16 täiendatakse kehtiva seaduse § 341 lõike 3 sõnastust. Muudatusega lisatakse sättesse, et lõikes viidatud määrus reguleerib lisaks kinnipeetavale õppimise eest makstava tasu määradele, arvutamisele ja maksmise korrale ka tasu maksmise aluseid. Samuti tuuakse Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määrus nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ valdkonna eest vastutava ministri tasandile, kuna Vabariigi Valitsuse tasandil sellise korra kehtestamine ei ole põhjendatud. Tegu on karistuse täideviimisega seotud rakendusliku küsimusega ja arvestades, et vanglate eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister (VVS § 49 lg 1 p 9), on kinnipeetava õppimise tasustamisega seonduvad küsimused otstarbekas lahendada ministri tasandil (rakendusakti kavandi nr 3). Punktiga 17 muudetakse kehtiva seaduse § 37 lõike 2 punkti 1 ning viiakse sätte sõnastus kooskõlla riikliku pensionikindlustuse seadusest tulenevaga. Tulenevalt riikliku pensionikindlustuse seaduse §-st 7 on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 65- aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. Pensionistaaž on nimetatud seadusest tulenevalt aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega. Punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 441. Kehtetuks tunnistamine on seotud kahe andmekogu liitmisega. Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteem liidetakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekoguga (vangiregister). Vastavad andmekoosseisud lisatakse vangiregistri sätete juurde. 7 Riigikohtu halduskolleegiumi 30.06.2023. a. otsus nr 3-20-1629 10 Punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 53 lõige 4. Kehtiv VangS § 53 lg 4 sätestab, et vanglas kinni peetava isiku suhtes, kes on toime pannud tahtliku enesevigastuse, tekib Tervisekassal regressiõigus tervishoiuteenustele kulutatud summade tagasinõudmiseks. Nimetatud säte reguleeris varem vangla regressiõigust kulutatud summade tagasinõudmiseks. Tervishoiuteenust vanglas osutab 1. juulist 2024 Tervisekassa. Tervishoiuteenuse osutamise ülesande üleandmisel vanglalt Tervisekassale muudeti sätet nii, et vangla asemel on regressinõue Tervisekassal. Samas ei ole Tervisekassa seda võimalust kunagi rakendanud ja seda sätet ei ole enam vaja. Lisaks tegi õiguskantsler8 17.06.2025 Justiits- ja Digiministeeriumile ettepaneku ette valmistada vangistusseaduse § 53 lõike 4 muudatused, kuivõrd VangS § 53 lõikes 4 sätestatud meede on õiguskantsleri hinnangul vastuolus rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite ja rahvusvaheliste organisatsioonide seisukohtadega. Sätte kehtetuks tunnistamise tulemusel on kinnipeetava õigus võrdsele kohtlemisele (PS § 12) ja tervise kaitsele (PS § 28) paremini tagatud ning regulatsioon on kooskõlas rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite ja rahvusvaheliste organisatsoonide seisukohtadega. Punktiga 20 täiendatakse kehtiva seaduse § 65 lõiget 5 teise lausega, mille kohaselt võib vanglateenistuse ametnik kinnipeetava käitumist arvesse võttes kustutada distsiplinaarkaristuse ka enne eelnimetatud tähtaja saabumist. Muudatus tuleneb vanglateenistuse strateegias väljatoodud juhtumipõhisest individuaalsest lähenemisest ja kriminaalpoliitika põhialustes ettenähtud isikute järkjärgulise vabastamise põhimõttest, mis tähendab, et väheneb inimese vangistuses, sealhulgas kinnises vanglas viibimise aeg ning suureneb kogukondlike karistuste, nagu elektroonilise järelevalve ja avavangla osakaal. Muudatusest tulenev annab juhtumikorraldajale võimaluse individuaalsemaks lähenemiseks ning inimesele võimaluse teatud hüvede saamiseks, mis on seotud distsiplinaarkaristuse olemasoluga. Punktiga 21 muudetakse §-s 68 sätestatud isiku läbiotsimise korda selgemaks ja üheselt mõistetavamaks. Kehtiv regulatsioon on suure üldistusastmega, jättes haldusorganile ulatusliku kaalutlusruumi ning lubatud tegevuse piiri ebamääraseks. Vangistusseaduses kasutatav „läbiotsimise“ termin ei erista eri läbiotsimistoiminguid ning hõlmab kõiki tegevusi, mis aitavad kaasa keelatud esemete leidmisele nii isiku juurest kui ka ruumist. Sõltuvalt läbiotsimistoimingust on riive isiku jaoks väga erinev ning seetõttu on oluline sätestada eri toimingute jaoks õiguslik alus. Näiteks võrreldes lahtiriietumisega läbiotsimisega on vaatlemise, kompimise, tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil läbiotsimine väiksema riivega meede, mille lubamise alused on laiemad. Toimingute eristamiseks võetakse kasutusele „läbivaatuse“ ja „turvakontrolli“ terminid. Vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks on vanglateenistuse ametnikul õigus teha kinnipeetavale ning vanglasse saabuvale ja vanglast väljuvale isikule turvakontrolli ja läbivaatust. Nimetatud sätte mõte ei ole seaduses uus, kuid sätestatakse uutes lõigetes ja eristatakse eri läbiotsimisviise. Turvakontroll hõlmab isiku, tema asjade ja riiete kontrolli vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil. Turvakontrolli tegemine on kohustuslik määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ §-s 32 nimetatud juhtudel. 8 Vanglas ennast tahtlikult vigastanud inimese ravikulud.pdf 11 Isiku läbivaatuse käigus kontrollitakse, kas kinnipeetaval, vanglasse siseneval või vanglast väljuval isikul võib olla riietes, kehal või tema kehasse peidetud vanglas keelatud esemeid või aineid. Kuna läbivaatus võib olla isiku jaoks ulatuslikuma riivega, on selle kinnipeetavatele tegemine lubatud üksnes põhjendatud aluse olemasolu korral. Selliseks juhtumiks võib olla nt olukord, kui isikul tekkis väljaspool vanglat viibides või kokkupuutel kolmandate isikutega, sh teiste kinnipeetavatega, võimalus omandada keelatud esemeid. Riigikohus on 19. juuni 2025. a lahendis nr 3-22-1384 selgitanud, et julgeolekukaalutlusel kompamisest intensiivsema astmega läbiotsimine ei saa põhineda abstraktsel ohul, vaid eeldab konkreetset ohtu. Samuti viitab kohus EIK praktikale, mille kohaselt kinnipeetava süstemaatilised lahtiriietumisega läbiotsimised, mis ei tugine konkreetsele ohule, st ei tulene kinnipeetava käitumisest või erandlikust ohuolukorrast vanglas, on ülemäärased kontrollimeetmed ja kujutavad endast inimväärikust alandavat kohtlemist (EIÕK art 3).8 Lahtiriietumisega läbiotsimist võib kohtu hinnangul õigustada vanglale varem teada olev info, nt et kinnipeetaval on kavatsus kasutada vägivalda, või kui kinnipeetavate käitumine viitab ohule vangla julgeolekule või on tuvastatud keelatud esemete kadumine tööobjektilt. See loetelu ei ole ammendav. Ohuks vangla julgeolekule ja põhjendatud aluseks võib olla ka nt olukord, kus vanglas on teatud ajavahemikus tuvastatud keelatud esemete või ainete kasv ning vanglale ei ole teada, millist kanalit kaudu need sisse tulevad. Turvakontrolli ja läbivaatust teeb kinnipeetavaga samast soost vanglateenistuse ametnik. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli ja läbivaatust teha erandina vanglateenistuse ametnik, kes ei ole kinnipeetavaga samast soost. Näiteks kui vanglateenistuse ametnik tunneb turvakontrollis, et kinnipeetaval on keha juurde peidetud terariist, võib turvalisuse tagamiseks kinnipeetavale läbivaatust teha ka vastassoost ametnik. Läbiotsimise mõiste jääb jätkuvalt kehtima elu- ja olmeruumide ning teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimisel. Läbiotsimise eesmärk on leida ruumidest või territooriumilt vanglas keelatud aineid ja esemeid vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil. Selle käigus võib läbi otsida ka ruumis või territooriumil asuvad esemed. Kehaõõnsuste läbivaatust võib teha üksnes juhul, kui muude meetmetega ei ole võimalik läbivaatuse eesmärki saavutada ja see on eesmärgi suhtes proportsionaalne. Kehaõõnsuste läbivaatust võib teha ainult tervishoiutöötaja. Proportsionaalseks võib pidada olukorda, kus leidmata ese või aine võib kujutada ohtu vangla või kinnipeetavate julgeolekule või tervisele. Eelkõige võivad sellisteks aineteks ja esemeteks olla narkootilised ained, ravimid, mobiilid, terariistad või muud esemed või ained, millega on võimalik isikute elu ja tervist kahjustada. Ajavahemikul 01.01.2025–01.09.2025 on vanglates kokku toimunud narkootilise aine või joovasti tarvitamisega või vastava kahtlusega seotud sündmusi 325. Vanglasse sissetoimetamisel (sealhulgas kokkusaamine, pakk, kiri) on ära võetud joovastiga seotud ühikuid kokku 2522. Suurema osa nendest moodustasid ravimid (sh nikotiiniplaastrid), kuid kolme vangla peale oli narkootikumidega seotud sündmusi kokku 43. Lisaks narkootikumidele on leitud 134 süütamisvahendit, 4 mobiiltelefoni, tubakat, SIM-kaarte jms. Eeltoodu põhjal on 12 oluline, et vanglal oleks põhjendatud vajaduse korral õigus kinnipeetav või külastaja läbi vaadata ning seaduses sätestatud alusel teha ka kehaõõnsuste kontrolli. Turvakontroll ja läbivaatus riivavad kinnipeetavate ning vanglasse sisenevate isikute põhiõigusi. Riive ulatus sõltub toimingu liigist, nt tehnilise vahendi või teenistuslooma kasutamine on leebe sekkumine, samas kui alasti läbivaatus on intensiivsem ja kehaõõnsuste kontroll kõige intensiivsem meede. Isiku suhtes tehtav turvakontroll ja läbivaatus võivad riivata nii põhiseaduses sätestatud eraelu puutumatust (PS § 26) kui ka inimväärikust (PS § 10). Kuna vanglal on kohustus tagada vangla, kinnipeetavate ja külastajate julgeolek ja turvalisus, siis nimetatud meetmete kasutamine vangla poolt on õigustatud. Nimetatud meetmed on sobivad keelatud esemete ja ainete avastamiseks ning neid ei ole võimalik avastada vähem riivavate abinõudega. Kuigi riive võib olla isikule läbivaatuse korral intensiivne, on see õigustatud, arvestades vanglate turvalisuse tagamise kaalukust. Kuna läbiotsimise sätted on püsinud muutumatuna aastaid, siis muudatustega tehakse normid selgemaks ja täpsemaks. Muudatused ei riiva isikute põhiõigusi ulatuslikumalt varasema regulatsiooniga võrreldes, kuna normide sisu ei muutu. Täpsustatud regulatsioon aitab ametnikel püsida seatud piirides ning aitab ära hoida ülemäärast sekkumist. Vangistusseaduses sätestatakse ka kohustus sisestada andmed kinnipeetava läbivaatuse kohta vangiregistrisse. Dokumenteerimise vajaduse nägi eespool viidatud lahendis ette Riigikohus, kuna see annab kinnipeetavale võimaluse enda õigusi paremini kaitsta. Läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse täpsem kord on reguleeritud justiits- ja digiministri määruse “Järelevalve korraldus vanglas” 4. peatükis. Määruses tuuakse välja, milliseid isikuid ei tule läbi otsida, ning täpsustatakse läbiotsimise protseduuri. Punktiga 25 täiendatakse kehtivat vangistusseadust 52. peatükiga „Kriminaalhoolduse täideviimine“, kuna kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kehtetuks ning vajalikud sätted tuuakse üle vangistusseadusesse. Muudatus on oluline, et tagada terviklik lähenemine karistuse täideviimisele, kuivõrd kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid osa karistuse täideviimisest. Vangistusseadust täiendatakse kriminaalhooldusseadusest tulenevate sätete võrra 1. jaoga „Üldsätted“, mis koosneb järgmistest paragrahvidest. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 1 võetakse vangistus- ja kriminaalhooldusseadusse üle §- na § 1047. Lõike 1 ületoomisel muudetakse selle sõnastust ega täpsustata institutsiooni, kes karistuse või kohustuse määrab. Seega täpsustatakse muudatusega kriminaalhoolduse eesmärke, kuna nii karistusseadustiku kui ka kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on kohustuste määramise pädevus kohtul. Samuti täiendatakse lõiget kolmanda lausega, mis tuuakse üle kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-st 28, millest tuleneb võimalus kriminaalhooldust teostada lisaks individuaalsele vormile ka sotsiaalse rühmatöö vormis. See tähendab, et sotsiaalprogramme viiakse läbi rühmatöö vormis. Samuti on võimalik rühmatöö vormis läbi viia erinevaid hoolduskava tegevusi, kaasates kriminaalhooldusaluseid, kelle hoolduskavas see tegevus on. 13 Kavandatava eelnõu lõige 2 tuuakse üle kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 1 lõikest 2. Lõike ületoomisel kaasajastatakse sõnastust, kuna justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ 2023. aasta detsembris tehtud muudatustest tulenevalt on Tallinna Vangla ülesanne korraldada kriminaalhooldust. Määrusega reguleeritakse Tallinna Vangla ülesannet korraldada kriminaalhooldust ja kriminaalhoolduse läbiviimist toetavaid tegevusi, suunata kriminaalhooldusalused õiguskuulekale käitumisele ja kavandada kriminaalhooldusaluse karistuse täideviimine. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 3 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 1048 ning selle pealkirja muudetakse tulenevalt sätte sisust. Paragrahvi lõiget 1 täiendatakse selliselt, et kriminaalhooldaja on nii kriminaalhooldusametnik, vanemkriminaalhooldusametnik, vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik kui ka nooremametnik. Muudatus on vajalik, kuna kriminaalhoolduses täidavad ülesandeid nii kriminaalhooldusametnik, sealhulgas vanemkriminaalhooldusametnik ja vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik, kui ka nooremametnik ja kriminaalhooldusabiline. Igal neist on oma roll ja vastutusala, mis toetab kriminaalhoolduse eesmärki – aidata inimestel pöörduda tagasi õiguskuuleka elu juurde. Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhoolduse keskne spetsialist, kelle ülesanne on toetada kriminaalhooldusaluse tagasipöördumist õiguskuuleka elu juurde ning soodustada tema sotsiaalset kohanemist. Ametniku töö lähtub juhtumikorralduse põhimõttest, mis tähendab, et ta hindab iga hooldusaluse riske ja vajadusi, loob usaldusliku koostöösuhte, planeerib sekkumistegevused ning aitab neid ellu viia. Kriminaalhooldusametnik nõustab hooldusalust, toetab teda oma tegude eest vastutuse võtmisel ning jälgib, et määratud kontrollnõuded ja kohustused oleksid täidetud. Ta teeb järelevalvet, reageerib rikkumistele ning teeb tihedat koostööd võrgustikupartneritega, et tagada hooldusaluse toetamine laiemas sotsiaalses kontekstis. Vanemkriminaalhooldusametnik on kogenud spetsialist, kellel on lisaks kriminaalhooldusametniku pädevusele ka süvendatud teadmised ja oskused keerukamate juhtumite lahendamiseks ning kolleegide toetamiseks. Tema roll on mitmetasandiline – ta tegutseb nii juhtumikorralduses kui ka organisatsioonisisese arenduse ja juhendamise valdkonnas. Vanemkriminaalhooldusametnik tegeleb juhtumikorralduses keerulisemate juhtumitega, mis nõuavad süvitsi minevat analüüsi, suuremat kogemust ja erialaseid teadmisi. Ametnik juhendab kriminaalhooldusametnikke, toetades nende professionaalset arengut. Vanemkriminaalhooldusametnik korraldab juhtumipõhiseid arutelusid, jagab kogemusi ja aitab lahendada keerulisi olukordi, pakkudes tuge nii sisulistes kui ka metoodilistes küsimustes. Vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik on kriminaalhoolduse valdkonna spetsialist, kellel on lisaks juhtumikorraldusele ka keskne roll kriminaalhoolduse arendamisel, kvaliteedi tagamisel ja kolleegide professionaalsel toetamisel. Tema töö ühendab praktilise kogemuse, metoodilise pädevuse ja süsteemse lähenemise. Vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik tegeleb jätkuvalt individuaalsete juhtumitega, kuid üldjuhul väiksemas mahus kui teised ametnikud. Ta rakendab oma teadmisi ja kogemisi keerukate juhtumite lahendamisel ning toetab juhtumikorralduse kvaliteeti kogu esinduses. Vanemkriminaalhooldusametnik- metoodiku peamine roll on kriminaalhoolduse arendamine ja kvaliteedi hoidmine. Selleks 14 koostab ta juhendmaterjale, viib läbi koolitusi ja infotunde, kaardistab arenguvajadusi ning toetab töötajate sisseelamist. Nooremametnik on isik, kelle ülesanne on valdavalt toetada kriminaalhooldajaid kontrollnõuete ja kohustuste täitmise järelevalve toimingutes. Nooremametnikku on oluline eraldi nimetada, kuna tema ametikohal ei ole kõrghariduse nõuet ning nooremametnik ei täida kõiki kriminaalhooldusametniku ülesandeid, nii nagu seda ei tee ka kriminaalhooldusabiline. Nooremametniku peamine ülesanne on toetada kriminaalhooldajaid kontrollnõuete ja kohustuste täitmise järelevalve toimingutes (sõltuvusainete tarvitamise kontrollid, üldkasuliku töö kontrollid, elektroonilise valve kontrollid, kodukülastused). Nooremametnikud tegelevad käitumiskontrollita juhtumikorraldusega (oportuniteedialused, lihtsama korraldusega üldkasulik töö). Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast ja tasu saamata. Kriminaalhooldusabilise roll sarnaneb nooremametniku omaga. Kriminaalhooldusabiline toetab kriminaalhooldajaid mitmete ülesannete täitmisel, sealhulgas kodukülastuste korraldamisel, kontrollnõuete ja kohustuste täitmise jälgimisel ning hooldusalustega vestluste korraldamisel. Kuna ta tegutseb vabatahtlikkuse alusel, on tal võimalus juhtumitesse panustada paindlikult ja vastavalt vajadusele. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 3 lõiget 2 kavandatavasse eelnõusse üle ei tooda, kuna kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamisega kriminaalhooldusühingud kaotatakse. Kriminaalhooldusseaduse loomisel lisati seadusesse võimalus kaasata kriminaalhooldusalaste ülesannete täitmisesse kriminaalhooldusühingud. See tähendas, et mittetulundusühingutele (kriminaalhooldusühingutele) võis anda osaliselt täita kriminaalhoolduse ülesandeid. Nõue kriminaalhooldusühingus töötavatele kriminaalhooldusametnikele oli, et neil peab olema kriminaalhooldusalane töökogemus. Arvesse võeti ka kogemust, mis on omandatud kriminaalhooldusabilisena pärast kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe läbimist. Alates 2000. aastast oli võimalik mittetulundusühingute vabatahtlikel tegutseda kriminaalhooldusabilistena, kui nad olid läbinud kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe ja soovisid hiljem hakata tööle kriminaalhooldusühingus. Praktikas ei ole kriminaalhooldust teostavaid mittetulundusühinguid (kriminaalhooldusühinguid), kes vastaksid eelmärgitud nõuetele, loodud ega tegutsenud. Paragrahvi 1048 täiendatakse lõikega 2, mis tuleneb kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 17 lõikest 1. Sättest tuleneb definitsioon kriminaalhooldusabilisele (selgitus § 1048 lõike 1 all). Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 3 lõige 3 muudetakse kavandatava eelnõu § 1048 lõikeks 3 ning tuuakse üle muutmata kujul. Ületoomisel muudetakse sätte ülesehitust normitehniliselt. Selle sätte kohaselt võib kriminaalhoolduse ülesandeid anda lisaks kriminaalhooldajale ka teistele vangla teenistuses olevatele isikutele, kes vastavad kriminaalhooldajale esitatavatele nõuetele. Kriminaalhoolduse ülesandeid antakse vanglateenistuses sisepädevuse ehk sisemise töökorralduse alusel. Sisemise töökorralduse alusel otsustatakse, kes millega ja mis mahus tegeleb. Näiteks võib ametnik lisaks juhtumikorraldusele korraldada võrgustikutööd või käia 15 koolides tutvustamas kriminaalhooldusvaldkonna tööd või suhelda üldkasuliku töö pakkujatega. Sisemise töökorra paika panemisel arvestatakse ametniku isikuomadusi, töökogemust, läbitud koolitusi, haridust ning valmisolekut. Paragrahvi 1048 täiendatakse lõikega 4, mis sätestab, et kriminaalhooldusametnikule, sh vanemkriminaalhooldusametnikule ja vanemkriminaalhooldusametnik-metoodikule, ning nooremametnikule, kriminaalhooldusabilisele ja kriminaalhooldusosakonna juhtajale esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuivõrd kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kavandatava eelnõuga kehtetuks, tunnistatakse kehtetuks ka justiitsministri 7. mai 2004. a määrus nr 37 „Kriminaalhooldusametniku täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille täitmisel ei pea ametnikul olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust“. Osa määrusest tulenevaid ajakohaseid sätteid viiakse üle justiitsministri 23. juuli 2013. a määrusesse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ (rakendusakti kavandi nr 1 § 6). Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-e 4–42 vangistusseadusesse üle ei tooda. Tegemist on andmekaitsealaste sätetega ning kuna vangistusseadus ja kriminaalhooldusseadus kavandatava eelnõuga liidetakse, dubleeriksid nimetatud kriminaalhooldusseaduse sätted vangistusseaduse sätteid. Seega ei ole vaja nimetatud sätteid üle tuua ning edaspidi lähtutakse kriminaalhoolduse teostamisel vangistusseaduses sätestatust. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 14 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 1049 ning muutmata kujul. Sätte kohaselt on kriminaalhooldusametniku katseaeg seadusest tulenevalt kuni kuus kuud. Regulatsioon on paindlik ning võimaldab ametniku ametisse nimetamisel hinnata asjaolusid isikupõhiselt ja läheneda katseaja pikkusele personaalsemalt. Katseaja jooksul antakse ametnikule alusteadmised, mis aitavad tal täita kriminaalhooldaja rolli. Kriminaalhooldaja formaalne roll seisneb kriminaalhooldusalusele määratud karistuste ja kohustuste elluviimises ja järelevalves. Sisuline roll ehk hüve, mida kriminaalhooldus ühiskonnale pakub, avaldub uute kuritegude ennetamises, tekitatud kahjude heastamises ja sotsiaalse kohanemise toetamises. Kriminaalhooldusametniku katseaeg erineb avaliku teenistuse seaduse § 24 lõikes 2 sätestatud tähtajast, kuna uue kriminaalhooldusametniku väljaõpe on sisukas – alusteadmised (vanglateenistusest üldiselt, avaliku sektori ametnike ja töötajate sisseelamise e-kursus, kriminoloogia ja kliendi teekond kriminaalhoolduseni, vangiregister ja dokumendihaldus, vaimse tervise ABC, erialane inglise ja vene keel, töövarjutamine); klienditeadlikkus korrektsiooni kontekstis (traumateadlikkus, taastav õigus, juhtumikorraldus, võrgustikutöö alused); korrektsiooni põhioskused (koostöösuhte loomine, prosotsiaalne modelleerimine, motiveeriv intervjueerimine, probleemilahendusoskuste õpetamine, kognitiivkäitumuslikud sekkumised); kriminaalhoolduse eesmärk ja töö kriminaalhooldusalusega (individuaalne õpetamine, refleksioon, lisatugi metoodikult, juhtumikorraldus). Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 15 vangistusseadusesse üle ei tooda. Tegemist on kriminaalhoolduse valdkonna töökorraldusliku teemaga, mida on võimalik reguleerida 16 ametnikule koostatava ametijuhendiga. Seega ei ole vaja juhendamiskohustust sätestada seaduses. Näiteks täidavad kriminaalhoolduse valdkonnas juhendamiskohustust vanemkriminaalhooldusametnikud. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 151 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10410. Ületoomisel muudetakse „kriminaalhooldusametnik“ „kriminaalhooldajaks“, kuna teatamiskohustus kohaldub peale kriminaalhooldusametniku ka nooremametnikule ja kriminaalhooldusabilisele. Sätte kohaselt on kriminaalhooldajal teatamiskohustus, mille kohaselt on ta kohustatud talle ametitegevuse käigus teatavaks saanud kuritegudest ja väärtegudest teatama organitele, kelle pädevusse kuulub nende õigusrikkumiste menetlemine. Kui kriminaalhooldusalune paneb toime õigusrikkumise, võib see endast kujutada nii talle seatud nõuete eiramist kui ka iseseisvat uut rikkumist. Esimesel juhul tuleb vajaduse korral teha erakorraline ettekanne kohtule. Samuti on kohustus teatada, kui õigusrikkumise paneb toime kolmas isik, näiteks kui tööandja maksab kriminaalhooldajale n-ö ümbrikupalka. Sarnane regulatsioon vanglaametnike kohta on vangistusseaduse §-s 133 – teatamiskohustus. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 152 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10411. Ületoomisel muudetakse „kriminaalhooldusametnik“ „kriminaalhooldajaks“, kuna ametisaladuse hoidmise kohustus kohaldub peale kriminaalhooldusametniku ka nooremametnikule ja kriminaalhooldusabilisele. Sätte eesmärk on tagada kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusabilise kohustus hoida saladuses andmeid, mis on neile teatavaks saanud seoses kriminaalhooldusülesannete täitmisega. Saladuses hoidmise kohustuse sätestamine seaduses loob selguse selles, kas ja kuidas on võimalik võtta andmeid avaldanud isik vastutusele, kuna kui rikutakse seaduses sätestatud saladuses hoidmise kohustust, on kohustust rikkunud isik selgelt hõlmatud karistusseadustiku §-des 157 ja 1571 sätestatud koosseisudega. Andmete saladuses hoidmise kohustus ei laiene olukordadele, kui seadusest tuleneb kohustus andmeid avaldada kas seoses kriminaalhooldusülesannete täitmisega või muudel juhtudel, näiteks kohustus teatada kuriteost või väärteost. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 16 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10412. Ületoomisel muudetakse „kriminaalhooldusametnik“ „kriminaalhooldajaks“, kuna varalise kahju hüvitamine kohaldub peale kriminaalhooldusametniku ka nooremametnikule ja kriminaalhooldusabilisele. Sättes viidatakse VangS §-le 143, mis reguleerib vanglaametnikule varalise kahju tekitamise hüvitamist. Kuna kriminaalhooldaja on vanglateenistuja, mitte aga vanglaametnik, siis on sellise regulatsiooni sätestamine põhjendatud vajadusega viia kahju hüvitamise kord samadele alustele. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse 4. peatükki vangistusseadusesse üle ei tooda. Kriminaalhooldusabilise tegevust reguleerivad sätted viiakse üle justiitsministri 23. juuli 2013. aasta määrusesse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“. Nimetatud määrust täiendatakse peatükiga 31 (rakendusakti kavand 1 § 6). 17 Kehtiva kriminaalhooldusseaduse 5. peatükk tunnistatakse seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtetuks ning seda vangistusseadusesse üle ei tooda. Kriminaalhooldusühingud kaotatakse, sest praktikas ei ole kriminaalhooldust teostavaid mittetulundusühinguid (kriminaalhooldusühinguid) loodud ega tegutsenud. Kriminaalhooldusseaduse loomisel lisati seadusesse võimalus kaasata kriminaalhooldusalaste ülesannete täitmisesse kriminaalhooldusühingud. See tähendas, et mittetulundusühingutele (kriminaalhooldusühingutele) võis anda osaliselt täita kriminaalhoolduse ülesandeid. Nõue kriminaalhooldusühingus töötavatele kriminaalhooldusametnikele oli, et neil peab olema kriminaalhooldusalane töökogemus. Arvesse võeti ka kogemust, mis on omandatud kriminaalhooldusabilisena pärast kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe läbimist. Alates 2000. aastast oli võimalik mittetulundusühingute vabatahtlikel tegutseda kriminaalhooldusabilistena, kui nad olid läbinud kriminaalhooldusametniku ajutise väljaõppe ja soovisid hiljem hakata tööle kriminaalhooldusühingus. Vangistusseadust täiendatakse kriminaalhooldusseadusest tuleneva 2. jaoga „Kriminaalhoolduse ettevalmistamine ja kohtueelne ettekanne“, mis koosneb järgmistest paragrahvidest. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 23 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10413 ning ületoomise käigus muudetakse lõigete 1 ja 2 sõnastust. Selle paragrahvi lõike 1 kohaselt nimetab kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja või tema määratud teenistuja kohtu või prokuratuuri taotlusel kriminaalhooldusametniku ja teeb talle ülesandeks kohtueelse ettekande koostamise. Muudatusega antakse lisavõimalus kriminaalhooldusosakonna juhatajale delegeerida kriminaalhooldusametniku määramine teenistujale (näiteks referendile või vanemkriminaalhooldusametnik-metoodikule). Loodav delegeerimisvõimalus võimaldab kriminaalhooldusosakonnal jätkata tavapärast töökorraldust olukorras, kus osakonnajuhatajal on koolitus või muud tööülesanded täita, mille tõttu viibiks kriminaalhooldusametnike määramine. Teisalt kaotatakse sättest võimalus kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhatajal või tema määratud teenistujal nimetada vangla taotlusel kriminaalhooldusametnik, kellele tehakse ülesandeks kohtueelse ettekande koostamine. Sõnaga „vangla“ täiendati lõiget 2006. aastal selleks, et vangla saaks kriminaalhoolduselt tellida kohtueelse ettekandega samasisulise analüüsi ka nende isikute kohta, kelle vangistusest ennetähtaegse vabastamise taotlus esitatakse kohtule otsustamiseks. Praktikas ei ole see aga kasutust leidnud. Vangla taotleb kohtule esitamiseks kriminaalhoolduselt süüdimõistetu kohta kriminaalhooldaja arvamuse. Kriminaalhooldaja arvamus koostatakse kinnipeetava kohta, kellel tekib ennetähtaegse vabanemise võimalus või kelle suhtes valmistatakse ette karistusjärgsele käitumiskontrollile määramist. Kriminaalhooldaja teeb arvamuses ettepaneku kinnipeetavale määratava katseaja, käitumiskontrolli pikkuse ja riskide maandamise tegevuste planeerimise kohta. 18 Lõikes 2 tehtava muudatuse tulemusel koostab kriminaalhooldusametnik kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku kohta § 10414 alusel kohtueelse ettekande ning esitab selle kohtule või prokurörile nende soovitud tähtaja jooksul. Seega jäetakse lõikest välja sõna „vanglale“, kuna vangla ettekannet ei taotle ning puudub vajadus vanglale seda esitada. Kui isiku kohta on koostatud kohtueelne ettekanne, siis kajastub see kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus, millele vanglal on ligipääs. Kriminaalhooldusosakonda täitmisele saadetud kohtulahendi või prokuröri määruse alusel nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja või tema delegeeritud vanglateenistuja kriminaalhooldusalusele konkreetse kriminaalhooldaja. Kriminaalhooldaja määramisel tuleb arvestada mitmesuguste aspektidega, milleks on näiteks kriminaalhooldusaluse retsidiivsus, varasem arvel olek ja sellega seoses kerkinud probleemid, varasemad süüteod, eeldatav juhtumikorraldus (näiteks juhtumikorralduse eeldatav keerukus) ning kriminaalhooldusametnike koormus ja võimekus juhtumiga tegeleda. Kriminaalhooldusosakonna juhatajal on kriminaalhooldaja nimetamise pädevus, kuid tal on võimalik see ülesanne delegeerida. Kui nimetamine on delegeeritud teisele teenistujale, siis osakonnajuhataja ülesanne on olla veendunud, et teenistuja, kes on delegeeritud, arvestab eespool nimetatud aspektidega. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10414. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõike 1 sõnastust ületoomisel muudetakse ning täiendatakse osalt sama paragrahvi lõike 2 sisuga. Seda tehakse seetõttu, et kohtueelne ettekanne peab sisaldama hinnangut mitte ainult katseaja ja kohustuste kohta, vaid ka muude võimalike karistusalternatiivide kohta. Kohtueelset ettekannet võib küsida ka menetlusaluse isiku kohta, kui seda peetakse vajalikuks. Lõikest 2 ületoodavaga selgitatakse, et kohtueelne ettekanne koosneb kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusealuse isiku eluloolistest faktidest ja psühholoogilis-sotsiaalsest prognoosist. Kohtueelse ettekande eesmärk on leida süüteole reageerimiseks sobiv viis, mis arvestab kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku isikuomadusi, sotsiaalset olukorda, füüsilise ja vaimse tervise olukorda ning (võimaliku) määratava mõjutus- või karistusviisi mõju tema taasühiskonnastamisele ja kuritegelikust käitumisest irdumisele. Kohtueelse ettekande koostamisel teeb kriminaalhooldaja ettepaneku karistus- või mõjutusmeetme valiku ning käitumiskontrolli tingimuste kohta, mille olemust on kriminaalhooldaja kahtlustatavale või süüdistatavale põhjalikult selgitanud ja mille sobivuses ta on veendunud. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõige 3 tuuakse vangistusseadusesse üle § 10414 lõikena 2 ning lõike ülesehitust muudetakse normitehniliselt. Lõike kohaselt kohtub kriminaalhooldusametnik kohtueelse ettekande koostamiseks vajaliku teabe kogumiseks kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku, tema lähedastega ja teiste isikutega, sealhulgas alaealise kahtlustatava või süüdistatava korral kriminaalmenetluse seadustiku § 352 lõikes 2 nimetatud isikuga. Lisaks tutvub kriminaalhooldusametnik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning tervishoiuteenuse osutaja andmetega kahtlustatava või süüdistatava kohta ning küsib kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku seaduslikult esindajalt, õppeasutuse juhilt ja tööandjalt andmeid kahtlustatava või süüdistatava käitumise ja õppimise kohta. 19 Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõige 4 tuuakse vangistusseadusesse üle § 10414 lõikena 3 ning muutmata kujul. Lõike kohaselt peavad kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku eluloolised faktid põhinema tõendatud andmetel ja sisaldama viiteid allikatele, mis kinnitavad kohtueelses ettekandes esitatud andmeid. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 24 lõige 6 tuuakse vangistusseadusesse üle § 10414 lõikena 4. Lõike sõnastust muudetakse, kuna kohtueelse ettekande koostamisel tuleb kõikide kohtueelse ettekande sihtgruppide puhul arvesse võtta kriminaalhooldusaluse haavatavust ja varasemate hindamiste tulemusi. Kriminaalhooldusaluse isiku haavatavuse arvestamine tähendab, et kohtueelse ettekande koostamisel võetakse arvesse kriminaalhooldusaluse isiksust, küpsust, majanduslikku, sotsiaalset ja perekondlikku tausta, võimalikku erilist kaitsetust ning samuti tema suhtes varem tehtud individuaalsete hindamiste tulemusi. Termini „haavatavus“ selgitus võetakse lõikesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2016/800. Eelnõu muudatusest tulenevalt otsustame rakendada terminit kõikide kriminaalhooldusaluste osas, sest oluline on riigisiseselt kaitsta kõiki haavatavaid isikuid ning hinnata nende haavatavust (näiteks arvestada isiku füüsilist või vaimset puuet) enne kohtueelse ettekande koostamist. Vangistusseadust täiendatakse kriminaalhooldusseadusest tuleneva 3. jaoga, mis pealkirjastatakse „Kriminaalhoolduse täideviimine“. Kolmas jagu koosneb järgmistest paragrahvidest. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 25 vangistusseadusesse üle ei tooda. Kriminaalhooldusosakonda täitmisele saadetud kohtulahendi või prokuröri määruse alusel nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusalusele konkreetse kriminaalhooldaja sisemisest töökorrast lähtuvalt. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10415. Sätte ületoomisel muudetakse paragrahvi pealkirja tulenevalt sätte sisus tehtavatest muudatustest. Paragrahvi lõigete 1–3 sõnastust muudetakse, lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 lõige 3 muudetakse eelnõukohase määruse § 10415 lõikeks 1 ning tuuakse vangistusseadusesse üle muutmata kujul. Sättest tulenevalt peab kriminaalhooldaja soodustama kriminaalhooldusaluse võimet igapäevaelus iseseisvalt toime tulla. See tähendab, et kriminaalhooldaja austab kriminaalhoolduse täideviimisel kriminaalhooldusaluse väärikust ning arvestab kriminaalhooldusaluse võimekuse ja erivajadustega. Kriminaalhooldajad lähtuvad enda töös kriminaalhoolduse standardist, milles on kriminaalhooldustöö üldised põhimõtted. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 lõige 1 muudetakse eelnõukohase määruse § 10415 lõikeks 2 ning selle sõnastust muudetakse, kuna kriminaalhoolduses jälgitakse ja toetatakse kriminaalhooldusaluseid. Peale kohtuotsuste tegeleb kriminaalhooldus ka kohtumäärustega ning prokuratuuri määrustega. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega9. 9 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70 20 Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 26 lõige 2 muudetakse eelnõukohase määruse § 10415 lõikeks 3 ning sätet täiendatakse kriminaalhoolduses oluliste mõistetega eneseregulatsioon, suhted ja taastav õigus. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõiget 4 üle ei tooda, kuna see dubleerib sisult lõiget 3 ning lõiget 5 ei tooda üle, kuna kriminaalhooldusseaduse ületoomise järel vangistusseadusesse ei ole enam vaja uuesti viidata vangistusseaduse sätetele, kuna vangistusseadus kohaldub ka kriminaalhoolduse täideviimisel. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 261 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10416. Sätte ületoomisel muudetakse lõikeid 1–3 ning lõiked 4–6 tuuakse üle muutmata kujul. Sätte ületoomisel muudetakse lõigete numeratsiooni seoses sätete ületoomisega vangistusseadusesse. Paragrahv reguleerib kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrolli korda. Lõike 1 ja 2 sõnastust muudetakse, kuna karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktides 2 ja 21 on negatiivsed kohustused eraldi nimetatud ja seetõttu on korrektne need nimetada ka kõnealuste sätete ületoomisel vangistusseadusesse. Lõiget 1 täiendatakse alternatiivse valikuga. Seega kui kohus, prokurör või kriminaalhooldaja on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid (edaspidi keelatud aine), on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ja tuvastada keelatud aine tarvitamine. Alternatiivse valiku loomine on oluline, kuna senise sõnastuse järgi kohalduks see norm ainult olukorras, kus isikule on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja kohustus mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Praktikas on suurem osa olukordi sellised, kus isikule on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi või kohustus mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega10. Lõike 3 muudatuse tulemusel ei nõuta keelatud aine tarvitamise negatiivse testitulemuse korral protokolli koostamist. Kontrolli tegemise kohta saab märke teha ka protokollita. Küll aga säilib kriminaalhooldajal võimalus protokoll koostada ning kriminaalhooldusalusel võimalus protokolli taotleda. Seadust täiendatakse lõikega ning lõigete numeratsiooni korrigeerimisega muutub see lõikeks 4. Lõikes 4 selgitatakse, et indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise tunnuste esinemise kohta protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõige 4 tuuakse üle lõikena 5 ja muutmata kujul. Lõikest 5 tuleneb, et kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindaksmääramist veres või narkootikumide või psühhotroopse aine tuvastamist vere- või bioloogilise vedeliku prooviga, hüvitab kriminaalhooldusalune proovi võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega tekkinud kulud, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Viimasel juhul kannab 10 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70 21 kulud vangla. Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõige 5 tuuakse üle muutmata kujul lõikena 6. Lõikega 6 sätestatakse, et proov võetakse kriminaalhooldusaluselt tervishoiuteenuse osutaja juures. Sellisel juhul korraldab kriminaalhooldaja või vangla proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja keelatud aine tarvitamise tuvastamiseks. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõige 6 tuuakse üle lõikena 7 muutmata kujul ning sätestatakse, et kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust, samuti tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest, on see kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumine. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. Paragrahvi täiendatakse lõikega 8, mis sätestab, et kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud KarS § 75 lõike 1 punkti 3 kohast kontrollnõuet, kohaldatakse lõikes 7 sätestatud olukordades KarS § 75 lõiget 31. Lõige lisatakse paragrahvi karistusseadustiku §-s 75 tehtavate muudatuste tõttu, millest tulenevalt võib kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse nõusolekul muuta või asendada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi, kui nende täitmine on osutunud võimatuks või ebaotstarbekaks. Seega juhul, kui kriminaalhooldusalune keeldub lõikes 7 sätestatud kontrollist või proovi andmisest, on kriminaalhooldajal kriminaalhooldusaluse nõusolekul võimalus muuta kriminaalhooldusaluse käitumiskontrolli nõudeid. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega11. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 262 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10417. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega12. Paragrahviga reguleeritakse olukorda, kus kriminaalhooldusalune ei nõustu kriminaalhooldaja tehtava muudatusega. Sel juhul ei nähta hooldusalusele ette kaebeõigust, vaid kriminaalhooldaja esitab erakorralise ettekande kohtule või prokuratuurile. Täpsema töökorra selleks peab kriminaalhooldussüsteem veel välja töötama, kuid lühidalt võiks see seisneda järgmises. Kui kriminaalhooldaja on näiteks avastanud mingi rikkumise, siis ta esmalt vestleb sellest hooldusalusega ja nõuab vajaduse korral selgitusi. Seejärel teeb kriminaalhooldaja võimaluse korral ning kui rikkumise asjaolud seda lubavad, hooldusalusele teatavaks rikkumisele reageerimise viisi, näiteks ettepaneku määrata täiendav kohustus. Kui süüdlane sellega vestluse käigus nõustub, vormistatakse määramine ja nõusolek ühes dokumendis kirjalikult. Kui kriminaalhooldaja pakub välja mitu varianti, arutatakse need suuliselt läbi ja valitud viis vormistatakse kirjalikult. Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu vestluse käigus hooldaja pandava kohustusega, märgitakse see kriminaalhoolduse päevikusse ning kriminaalhooldaja vormistab kohtule erakorralise ettekande rikkumisele reageerimiseks. 11 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70 12 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70 22 Võimalik on ka selline lähenemine, et kriminaalhooldaja koostab kõigepealt otsuse täiendava kohustuse määramiseks kirjalikult ja küsib sellele hooldusaluse nõusolekut ning kui nõusolekut ei anta, koostab erakorralise ettekande. Kuna KarS § 75 lõikes 2 loetletud kohustusi saab endiselt muuta ka kohus, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes sama taotluse: muuta või asendada kohustus või lisada uusi kohustusi. Erakorraline ettekanne tuleks kohtule esitada iga kord, kui kriminaalhooldusalune ei nõustu täiendava kohustusega, näiteks rikkumisele reageerimiseks, kuna kehtiva seaduse järgi koostatakse analoogses olukorras ettekanne. Seadusemuudatus võimaldab rikkumistele kiiremini reageerida, aga alles jääb ka senine reageerimisviis. Ainult kohus saab kohustusi tühistada, katseaega pikendada ja vangistuse täitmisele pöörata. Vangistusseadust täiendatakse uute §-dega 10418–10421, millega lisatakse seadusesse võimalus kasutada kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimisel seadet. Samuti täiendatakse seadust sätetega, mis reguleerivad kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimise andmete töötlemise ja nende säilitamise, tulemuse fikseerimise, kulude hüvitamise ja kontrollnõuete rikkumise. Karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktist 10 tulenevalt on kriminaalhooldusalusel võimalik alluda alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva seadme valvele. Seaduse täiendamine uute paragrahvidega annab aluse kasutada ja kontrollida inimese allumist alkoholi tarvitamise keelule elektroonilise valveseadme abiga. Kontrollivale seadmele allumise eelduseks on kriminaalhooldusaluse nõusolek elektroonilise valve kohaldamisega. Kohaldamise tingimused sõltuvad konkreetsest kasutuses olevast seadmest. Olenevalt seadmest on võimalik kasutada kontrollimisel jälgimistehnoloogiat, videokõnesid, alkoholi kaugtestimist ja biomeetrilist kontrolli (sealhulgas sõrmejäljed ja näotuvastus). Olenevalt süsteemist võib seal andmeid koguda. Kui kasutatakse jälgimissüsteemi, siis on ligipääs süsteemi piiratud (sarnaselt elektroonilise järelevalve jälgimissüsteemile) ning peab vastama hankes olnud nõuetele. Paragrahvis 10419 on välja toodud kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimise andmete töötlemise alused ning säilitamine süsteemis, millega võetakse kohustus isikuandmed kustutada esimesel võimalusel. Kriminaalhooldusametnik võib igal ajal elektroonilist seadet kasutades kontrollida kriminaalhooldusaluse allumist määratud kohustusele. Kriminaalhooldusalune peab enne nõusoleku andmist ning enne jälgimistehnoloogia kasutuselevõttu olema teadlik kasutatavast digitehnoloogiast, kogutavatest andmetest, andmete töötlemisest ning rikkumiste fikseerimisest. Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimise sagedus määratakse vastavalt juhtumikorraldusele ning see võib juhtumikorralduse ajal muutuda. Paragrahvis 10418 selgitatakse, et kontroll ei tohi olla sagedasem, rangem ega ulatuslikum, kui on kohustuse kontrolliks ja eesmärgi täitmiseks vajalik. Paragrahv 10420 selgitab, et kriminaalhooldusametnik fikseerib kontrollimise tulemuse, see ei ole siiski vajalik olukorras, kus kasutatakse jälgimissüsteemi, mis talletab tulemusi. Indikaatorvahendi kasutamise ning 23 isikul alkoholi tarvitamise tunnuste esinemise kohta koostab kriminaalhooldusametnik protokolli. Protokolli ei pea koostama, kui rikkumist ei ole toime pandud ning kriminaalhooldusalune ei soovi protokolli koostamist. Kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres, peab ta pöörduma vastavat teenust osutava terviseasutuse või meditsiinilabori poole ning hüvitama teenusega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu tulemusega, kuid ei pöördu terviseasutuse või meditsiinilabori poole, lähtub kriminaalhooldusametnik keelatud aine tarvitamise keelu täitmist kontrolliva seadme tulemusest. Paragrahv 10421 selgitab, et kui kriminaalhooldusalune ei allu keelatud aine tarvitamise keelu täitmise kontrollimisele seadme abil või hoiab sellest kõrvale, on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega. Sellisel juhul on tegemist karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohase kontrollnõude rikkumisega. Kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohast kontrollnõuet, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud olukordades karistusseadustiku § 75 lõiget 31. Lõige 2 lisatakse paragrahvi karistusseadustiku §-s 75 tehtavate muudatuste tõttu, millest tulenevalt võib kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldusaluse nõusolekul muuta või asendada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi, kui nende täitmine on osutunud võimatuks või ebaotstarbekaks. Seega juhul, kui kriminaalhooldusalune ei allu lõikes 1 sätestatud kontrollile või hoiab sellest kõrvale, on kriminaalhooldusametnikul kriminaalhooldusaluse nõusolekul võimalus muuta kriminaalhooldusaluse käitumiskontrolli nõudeid. Paragrahvi lõikega 3 on sätestatud kriminaalhooldusaluse vastutus temale antud seadmete alles oleku eest kuni seadme eemaldamiseni kriminaalhooldusosakonna ametniku poolt või kuni seadme kriminaalhooldusele tagasi andmiseni. Selle kohta võetakse kriminaalhooldusaluselt kinnitus. Seadme kadumise, rikkumise, purunemise või töökõlbulikuks muutmise korral nõutakse kriminaalhooldusaluselt seadmete või nende osade hüvitamist. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega13. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 27 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10422. Paragrahvi muudetakse kogu ulatuses. Lõike 1 sõnastust muudetakse, kuna oluline on rõhutada, et kriminaalhooldaja teeb kontrollnõuete kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse läbiviimise kava koostöös kriminaalhooldusalusega. Kriminaalhooldusalusele ei saa tegevusi dikteerida, vaid võimalikud tegevused arutatakse läbi ning leitakse sobivaimad. Hoolduskava koostamisel lähtutakse taastava õiguse printsiipidest. Lõike 2 sõnastusega täpsustatakse hoolduskava koostamise tegevusi. Lisaks riskihindamise tulemustele arvestatakse isiku vajaduste ja tugevustega. Välja jäetakse täpsustus, mille kohaselt tehakse hoolduskava koostöös kriminaalhooldusalusega, sest seda on täpsustatud sama paragrahvi lõikes 1. 13 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70 24 Lõike 3 sõnastuse muutmisega täpsustatakse hoolduskava täitmist ning hoolduskava ülevaatamist koostöös kriminaalhooldusalusega. Riskihindamise ja hoolduskava koostamise protsess lahutatakse, hoolduskava saab muuta riskihindamist muutmata. See on vajalik hoolduskava koostamise ja tegevuste planeerimise paindlikumaks muutmiseks – näiteks kui ilmneb asjaolu, miks kriminaalhooldusalune ei saa plaanitud tegevusi teha, või tekib vajadus lisada uus tegevus, saab seda teha jooksvalt kohtumise ajal. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse lõikeid 5 ja 6 vangistusseadusesse üle ei tooda. Lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, kuna kohtu nõudmisel saab kriminaalhooldus hoolduskava edastada ka ilma seda seaduses sätestamata. Lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna üldkasuliku töö korraldamist reguleerib vastav määrus. Puudub vajadus seda kriminaalhooldusseaduses reguleerida. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 281 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10423. Paragrahv reguleerib võrgustikutööd kriminaalhoolduse teostamisel. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 281 lõige 1 tuuakse vangistusseadusesse üle § 10423 lõikena 1 ning sätestab, et kriminaalhooldust võib teostada võrgustikutöö vormis nii kriminaalhooldusaluste kui ka kriminaalhooldusalusega seotud isikute puhul, kelle abistamine on vajalik juhtumikorralduse põhimõttel võrgustikutöö raames. Paragrahvi täiendatakse lõikega 2, milles on termini „võrgustikutöö“ selgitus. Võrgustikutöö on eri osapoolte vaheline koostöö, kus igal võrgustikuliikmel on oma kindel roll ja kokkulepitud ülesanded, mille eesmärk on tagada juhtumi terviklik lahendamine. Näiteks on kriminaalhoolduses kasutusel võrgustikutöö mudel (turvalise koostöö raamistik), mis ühendab asutustevahelise võrgustikutöö kaudu ressursid ja teadmised toetamaks sihtgrupi sotsiaalset kohanemist ning ühiskonna turvatunnet. Võrgustikutöö aluseks ei ole kriminaalhoolduses alati see raamistik, võrgustikutöö võib toimuda ka sellest väljas. Paragrahvi täiendatakse lõikega 3, kus nimetatakse kriminaalhooldusalusega seotud isikud, kelle puhul võib kriminaalhooldust võrgustikutöö vormis teostada. Lõikes 4 selgitatakse, et kriminaalhooldusaluse taasühiskonnastamisse peavad panustama paljud institutsioonid. Arvestatav roll töös kriminaalhooldusalusega on näiteks kohalikul omavalitsusel, Maksu- ja Tolliametil, Sotsiaalkindlustusametil, Töötukassal, Politsei- ja Piirivalveametil, tugiisiku- ja majutusteenuse pakkujatel ning mitmetel teistel. Muudatusega sätestatakse, et kriminaalhooldust võib teostada võrgustikutöö vormis nii kriminaalhooldusaluste kui ka kriminaalhooldusalusega seotud isikute puhul, kelle abistamine on vajalik juhtumikorralduse põhimõttel võrgustikutöö raames. Kriminaalhooldajal on kriminaalhoolduse teostamiseks õigus kaasata asjaomaseid asutusi ja spetsialiste. Paragrahvi täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt on võrgustikuliikmetel õigus võrgustikutööks vajalikke andmeid töödelda ning võrgustikutöös osalevad spetsialistid ja asutused ei tohi avaldada neile võrgustikutöös teatavaks saanud asjaolusid. Paragrahvist 10424 tulenevate eesmärkide täitmiseks on õigus võrgustikutööks vajalikke andmeid töödelda ka menetlusse kaasatud osapooltel. Selleks, et võrgustikutöö oleks efektiivne ja eesmärgipärane, antakse sättega õigus andmeid (sh isikuandmeid) vahetada eri asutuste ja spetsialistide vahel. Seadust täiendatakse §-ga 10424, milles tuuakse loetelu andmetest, mis on § 10423 lõikest 5 tulenevalt võrgustikutööks vajalikud. Paragrahvis väljatoodud andmed on vajalikud 25 võrgustikutööks, kuna seeläbi saavad võrgustikuliikmed täita käesoleva seaduse § 10423 lõikes 1 märgitud võrgustikutöö eesmärki, täites õigusnormidega antud ülesandeid, sealhulgas süütegude preventsioon. Andmete põhjal saavad võrgustikuliikmed endale vajaliku informatsiooni, mis võimaldab täita seadusest tulenevaid ülesandeid, ilma et kohtumise järel tuleks koostada päring, mis aeglustaks omavahelist koostööd, ning kriminaalhoolduse toetust ja abistamist. Võrgustikutöö täidab erinevaid eesmärke, nt kuritegude kordumise ennetamine, juhtumikorralduses toe saamine, riskide maandamine ning seeläbi nii kannatanute, lähedaste kui ka kogukonna turvalisuse suurendamine. Võrgustikutöö keskmes on kriminaalhooldusalune, kelle probleemilahendusoskusi ja vastutustunnet soovitakse parandada ning kelle sotsiaalset kohanemist ja kuritegevusest irdumist soovitakse toetada. Kriminaalhoolduse toetamine ja abistamine on oluline, kuna seeläbi on võimalik maandada riske, suurendada kriminaalhooldusaluse vastutustunnet ja aidata tal säilitada õiguskuulekat elu. Võrgustikutöös ühinevad organisatsioonid ja isikud ühise eesmärgi saavutamiseks. Selleks on vajalik informatsiooni kiire vahetamine, et võrgustikuliikmed saaksid reageerida. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 30 vangistusseadusesse üle ei tooda, kuna praktikas korralisi ettekandeid ei tehta. Katseaja alguses koostatakse riskihindamine ja hoolduskava enamusele hooldusalustele (väljaarvatud üldkasuliku töö sooritajad). Kord aastas koostatakse korduv riskihindamine ning vaadatakse üle senised tegevused ning koostatakse uus hoolduskava. Selliselt antakse hinnang senisele katseajale. Oluliste muutuste ilmnemisel kriminaalhooldusaluse elus või käitumises, koostatakse riskihindamine jooksvalt. Praktikas ei nõua kohus ega prokuratuur korralisi ettekandeid. Kriminaalhooldusametnik annab kohtule või prokuratuurile ise teada, kui esinevad kõrvalekalded või rikkumised. Kohtul ja prokuratuuril on võimalus esitada vajadusel kriminaalhooldusametnikule päring. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 301 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10425 ning ületoomisel lõigete sõnastust muudetakse. Lõike 1 sõnastust muudetakse ning lause esimesest poolest jäetakse välja viide üldkasuliku töö erandile. Üldkasuliku töö tegija on samuti kriminaalhooldusalune, seetõttu ei ole vajadust üldkasuliku töö tegijat eraldi välja tuua. Kriminaalhoolduse lõppedes koostab kriminaalhooldusametnik ettekande olenemata sellest, kas isik oli kriminaalhooldusel käitumiskontrolli või üldkasuliku töö tegemise raames. Samuti laiendatakse määrangut, asendades sõna „katseajast“ sõnadega „kriminaalhoolduse perioodist“, et katta kõik kriminaalhoolduse sihtrühmad. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 301 lõige 3 tuuakse vangistusseadusesse üle § 10425 lõikena 2 ja muutmata kujul. Sätte kohaselt esitatakse ettekanne kriminaalhoolduse lõppemise kohta kohtule või prokuratuurile selle nõudmisel. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse § 31 tuuakse vangistusseadusesse üle §-na 10426 ja ületoomisel muudetakse lõike 5 sõnastust. Teised lõiked tuuakse üle kehtival kujul. Lõigete numbreid muudetakse tulenevalt sellest, et kriminaalhooldusseadus tuuakse üle vangistusseadusesse. Lõike 1 kohase erakorralise ettekande esitamise alus tuleneb karistusseadustikust ja kriminaalmenetluse seadustikust. Erakorraline ettekanne koostatakse enamasti olukorras, kus isik on rikkunud kontrollnõudeid või temale määratud kohustusi. Erakorraline ettekanne on kohtule või prokuratuurile esitatav kriminaalhooldusametniku ettepanekuga dokument. 26 Erakorralise ettekande saab esitada ka selleks, et teha ettepanek kriminaalhoolduse lühendamiseks või pikendamiseks, aga ka määratud kohustuste muutmiseks. Tavaliselt koostatakse erakorraline ettekanne reaktsioonina rikkumisele ning erakorralise ettekande arutamine kohtus päädib määrusega, millega isikule määratakse täiendavaid kohustusi või pööratakse karistus täitmisele. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega14. Lõige 2 sätestab rikkumise asjaolude andmete esitamise nõude. Erakorraline ettekanne peab sisaldama rikkumise või rikkumiste asjaolusid, kokkuvõtet isiku enda seletusest rikkumise kohta, kriminaalhooldusametniku hinnangut senise kriminaalhoolduse ja katseaja kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku ettepanekut koos põhjendustega. Erakorralise ettekande lahendamisel kohtus avatakse ettekande sisu ning kohus võtab seisukoha, kas rikkumine leidis aset või mitte ning seejärel otsustab, kas määrata isikule täiendavaid kohustusi või pöörata karistus täitmisele. Võimalikud on erinevad lahendused, sealhulgas kohustuste ära võtmine. Olenevalt erakorralises ettekandes käsitletava rikkumise asjaoludest peab erakorraline ettekanne sisaldama erinevaid täiendusi. Näiteks kui isik rikub kohustust alluda elektroonilisele valvele, peab erakorraline ettekanne sisaldama ettepanekut elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ja vahistamise kohaldamiseks või elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ja vangistuse kohaldamiseks. Lõige 21 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 3 ning sellest tuleneb, et kui kahtlustatav või süüdistatav, kellel vahi all pidamine on asendatud elektroonilise valvega, või süüdimõistetu, kellel kuni üheaastane vangistus on asendatud elektroonilise valvega, ei allu talle määratud kohustusele, tuleb kriminaalhooldajal koostada selle kohta erakorraline ettekanne. Kuna nimetatud olukordade puhul ei ole tegemist katseajaga ega täiendavate kohustuste määramise ega käitumiskontrolli tähtaja pikendamisega, on erisuse tegemine seaduses vajalik. Selle lõike kohaselt peab erakorraline ettekanne sisaldama vaid andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest ning kriminaalhooldusametniku ettepanekut elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ning selle asendamiseks vahistusega või süüdimõistetu puhul vangistusega. Vangistuse määramise ettepanekule lisatakse elektroonilise valve all viibitud päevade arv, mille võrra siis kohus ärakandmisele kuuluvaid vangistuspäevi vähendab. Elektroonilise valve asendamist vahistusega tuleb loomulikult arutada prokuröri ja kaitsjaga, sest kõne alla võib tulla ka olukord, mil prokurör leiab, et vahistamise kohaldamise alused on ära langenud ning tõkend tuleks üldse asendada. Lõige 22 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 4 ning sellest tuleneb, et kui süüdimõistetu, kelle kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus on asendatud narkomaanide sõltuvusraviga või seksuaalkurjategijate kompleksraviga, ei allu ravikohustusele, hakkab sellest kõrvale hoidma või loobub ravist, tuleb kriminaalhooldajal koostada selle kohta erakorraline ettekanne. Kõnealune lõige kohaldub nii narkomaanide sõltuvusravi kui ka seksuaalkurjategijate kompleksravi puhul. Selle lõike kohaselt peab erakorraline ettekanne sisaldama andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest ning kriminaalhooldusametniku ettepanekut ravi kohaldamise lõpetamiseks ja selle asendamiseks vangistusega. 14 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70 27 Lõige 3 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 5 ning sellest tuleneb, et kui isikule on prokuratuur määranud kohustuse teha üldkasulikku tööd ning isik hoiab selle kohustuse täitmisest kõrvale, esitab kriminaalhooldusametnik prokurörile ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest. Kohustusena määratakse üldkasuliku töö tunde näiteks kriminaalmenetluse lõpetamise korral. Kui isik ei täida talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 3 kohaselt. Kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 6 kohaselt. Viimasel juhul peab karistuse mõistmisel arvestama kohustuste osa, mille isik on täitnud – sooritatud üldkasuliku töö tundide arvu. Lõige 4 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 6 ning sellest tuleneb, et erakorralise ettekandega on võimalik määratud kohustusi kergendada või tühistada, elektroonilise valve tähtaega pikendada või lühendada või esialgu määratud käitumiskontrollist vabastada või selle tähtaega lühendada. Eeltoodud ettepanekutega erakorralises ettekandes annab kriminaalhooldusametnik hinnangu katseaja senisele kulgemisele ning esitab ettepaneku. Kohus võtab lahendi tegemisel arvesse erakorralises ettekandes kirjapandut. Kohustuste kergendamise või tühistamise vajadus tekib ennekõike siis, kui olukord on muutunud ning kohustus näiteks koormab kriminaalhooldusalust liialt või seda ei ole võimalik täita. Näiteks olukorras, kus isikule on määratud kohustus teha alkoholi biomarker PEth analüüs, kuid isikul puuduvad majanduslikud vahendid selle eest tasumiseks (kuni aastani 2025 oli omaosalus analüüsi koostamisel 35 eurot). Elektroonilise valve tähtaja pikendamise vajadus võib olla tingitud isiku enda soovist. Mõned isikud tunnetavad, et elektrooniline valve distsiplineerib neid paremini, ning võivad soovida seda võimaluse korral pikendada. Elektroonilise valve tähtaja lühendamine võib kõne alla tulla olukorras, kus elektroonilise valve kohaldamise eesmärk saab täidetud ning isiku eluolu on sedavõrd hästi korraldatud, et elektrooniline valve pigem piirab isiku arengut seaduskuulekal teel, või elektroonilise valve kohaldamiseks ei nähta enam vajadust. Elektroonilise valve tähtaega ei lühendata olukorras, kus elektroonilise valve eesmärk on isiku eemale hoidmine keelatud kohtadest – näiteks kannatanu eluase või lasteaiad või koolid. Kriminaalhooldusalune on võimalik vabastada käitumiskontrollist, vabastamise tulemusel on isikul katseaeg. Käitumiskontrollist vabastamise ettepanek või selle tähtaja lühendamise ettepanek tehakse ennekõike olukorras, kus kriminaalhoolduse eesmärgid on saavutatud ning planeeritud tegevused tehtud ja on tekkinud veendumus, et isik ei soorita uusi süütegusid. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega15. Lõige 5 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 7 ning sõnastust muudetakse, kuna olenevalt juhtumist ei pea alati esitama kohtule või prokuratuurile erakorralist ettekannet üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks kriminaalhooldusaluse haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui kriminaalhooldusalune on aja-, asendus- või reservteenistuses. Tegemist on erandliku olukorraga ning peatamist küsitakse olukorras, kui kriminaalhooldusalune ei saa pikka aega üldkasuliku töö tunde sooritada. Riigikohtu lahendist 1-18-7273 tulenevalt ei ole üldkasuliku töö tegemata jätmine sellel ajal, mil tähtaja kulgemine on peatatud, üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine. KarS § 69 lõike 6 kohaselt saab 15 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70 28 põhikaristuse täitmisele pöörata vaid juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Juhul, kui üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on peatatud sedavõrd kaua, et süüdimõistetul pole KarS § 69 lõigete 2 ja 4 tingimusi järgides võimalik kõiki töötunde ära teha, ei saa süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistust üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise argumendil täitmisele pöörata. Üldkasulikku tööd planeerides võib esineda perioode, mil kriminaalhooldusalune üldkasuliku töö tunde ei tee – tegemist on kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusametniku kokkuleppega, võttes arvesse üldkasuliku töö tegemise tähtaega ja määratud tundide arvu. Eeltoodust tulenevalt kasutatakse tähtaja kulgemise peatamist erandlikes olukordades. Lõige 6 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 8 ning sellest tuleneb, et ajutise lähenemiskeelu või lähenemiskeelu puhul elektroonilise valve kohaldamise eesmärk on kannatanu kaitse. Elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik jälgida isiku liikumist. Kui isik siseneb keelatud tsooni (näiteks kohtulahendiga määratud aadressile), annab elektroonilise valve süsteem häire – vanglateenistus kontakteerub politseiga ja annab teada, et isik rikub lähenemiskeeldu. Kriminaalhooldusametnik teatab uurimisasutusele või prokuratuurile rikkumisest. Uurimisasutus või prokuratuur algatab seejärel seadusest tulenevad toimingud. Lõige 7 muudetakse kavandatava eelnõu lõikeks 9 ning sellest tuleneb, et kui kohus ei ole määranud katseaeaga ega käitumiskontrolli ajal kohaldatavaid kontrollnõudeid ega kohustusi süüdimõistetule, kes vabaneb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt karistusseadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel, esitab kriminaalhooldusametnik sellekohase taotluse täitmiskohtunikule viivitamata. Seega, kui kohus ei ole määranud nn automaatse vabastamise eel kinnipeetavale katseaega, kontrollnõudeid ega kohustusi, peab kriminaalhooldusametnik selleks viivitamata kohtu poole pöörduma. Muudatus on seotud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadusega16. Kehtiva kriminaalhooldusseaduse §-i 32 vangistusseadusesse üle ei tooda. Ametniku asendamist reguleerib avaliku teenistuse seaduse § 57 ning kehtinud säte dubleerib selle sisu. Tegemist on töökorraldusliku teemaga ning kriminaalhooldaja asendamist on võimalik reguleerida sisemise töökorraga. Punktide 26 ja 27 muudatused – kehtiva seaduse § 105 lõikest 2 jäetakse välja sõna „koosseisud“. Kehtiva sõnastuse järgi moodustab vangla ning kehtestab vangla põhimääruse, koosseisud ja sisekorraeeskirja valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muudatusega sätestatakse, et vangla koosseis kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Teenistuskohtade koosseisu ei ole vaja kehtestada ministri määruse tasandil. Kuna koosseise võib olla tarvis muuta teiste õigusaktidega võrreldes sagedamini, kaasneb sellega tarbetu töökoormus. 2022. aastast alates on vanglate koosseise muudetud seitsmel korral, mis tähendab kolme vangla kohta 21 erinevat määruse redaktsiooni. Võrdluseks võib tuua, et ka Politsei- ja Piirivalveameti ametnike ja töötajate teenistuskohtade loetelu kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor haldusaktiga (PPVS § 61 lg 4). Seetõttu loobutakse koosseisu kehtestamisel ministri määruse tasandi nõudest, säilitades ministrile õiguse kehtestada koosseisud käskkirjaga. 16 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga), link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad869b22-8e46-4845-9250-38808158cf70 29 Punktiga 28 muudetakse kehtiva seaduse § 1054 lõiget 1 selliselt, et edaspidi võib taustakontrolli teha ka nende isikute kohta, kellega vangla territooriumist väljaspool kohtumise lubamist kinnipeetavale vanglaväliste suhete säilitamise eesmärgil otsustatakse. VangS § 23 lõige 1 sätestab, et kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Muudatus puudutab näiteks isikuid, kellega kohtumist lubatakse lühiajalisel väljasõidul või VangS § 22 lg 1 p-s 2 sätestatud soodustusena. Vanglateenistusel peab olema võimalik veenduda, et kinnipeetav kohtub väljaspool vanglat üksnes nende isikutega, kelle kohta on tehtud vajalik taustakontroll. Oluline on rõhutada, et taustakontrolli tehakse ainult nende isikute kohta, kellega kohtumise eesmärk on vanglaväliste suhete hoidmine, eeskätt mõeldakse perekonnaliikmeid. Näiteks juhul, kui kinnipeetav läheb kohtumisele väljaspool vanglat muul eesmärgil – tööle, õppeasutusse vms –, taustakontrolli ei tehta. Taustakontrolli käigus töödeldavate andmete ulatus on sama mis vanglasiseste kokkusaamiste puhul. Vanglaväline kohtumine toimub vangla kontrolli alt väljas oleval territooriumil ning seetõttu peab vanglateenistus olema veendunud, et kohtumine täidaks vangistuse eesmärke ning ei ohustaks julgeolekut. Seega on põhjendatud kontrollida andmeid vähemalt samas ulatuses kui vanglasisese kokkusaamise puhul. Punktiga 29 muudetakse kehtiva seaduse § 1056 lõiget 6 ning parandatakse viiteviga. Taustakontrolli käigus kogutud andmeid ei avaldata seni, kuni see on sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalik. Punktidega 30–37 muudetakse kehtiva seaduse § 108 sõnastust. Lõike 1 muutmisega kaotatakse ära piirkondlik ehk vangla juures tegutsev vanglakomisjon, mis tähendab, et edaspidi võib moodustada kõigi vanglateülese vanglakomisjoni. Ühtlasi täiendatakse lõiget 1 kehtiva vangistusseaduse § 108 lõikest 2 tulenevaga muudetud kujul ning sellega sõnastatakse vanglakomisjoni ülesanne ja eesmärk, kuivõrd vanglakomisjoni põhiülesanne on seotud eesmärgi täitmisega. Vanglakomisjoni moodustamise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril. Kehtiva seaduse § 108 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ja selle sisu viiakse üle eelnõukohase seaduse § 108 lõikesse 1. Lõikes 3 tehtavad muudatused on normitehnilised ning lõikest tulenevalt kehtestab valdkonna eest vastutav minister vanglakomisjoni täpsemad ülesanded ja koosseisu. Paragrahvi 108 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna vanglakomisjoni roll ja ülesanded on ajas muutunud ning vanglakomisjoni liikmed ei korralda koos vangla juhtkonnaga vangla tööd. Seda seetõttu, et komisjoni liikmetel puuduvad erialased teadmised, kuidas vangla tööd sisuliselt korraldada. Seepärast on tõhusam, kui vanglakomisjon saab edaspidi nõustada ja toetada vanglate direktoreid vangistuse täideviimise ja kinnipeetavate taasühiskonnastamise protsessis ettepanekute tegemisel ja soovituste andmisega. Seega, kuna vanglakomisjon on edaspidi vanglate direktoreid toetav ja nõustav komisjon, ei ole tal enam võimalik ülesannete 30 täitmiseks vastu võtta otsuseid, soovitusi ega proteste. Muudatuse kohaselt on vanglakomisjonil edaspidi toetav roll: ta toetab vanglate direktoreid otsuste tegemisel ja annab üleskerkinud probleemidele oma vaatenurga, mida vanglate direktorid saavad soovi korral vangla tööprotsesside korraldamisel arvesse võtta ja rakendada. Eelnõukohase seaduse § 108 täiendatakse lõigetega 41 ja 42. Lõike 41 kohaselt on vanglakomisjonil õigus saada vangla direktorilt oma ülesannete täitmiseks vajalikus mahus dokumente ja andmeid. Vanglakomisjoni liikmete õigus andmeid saada on täpsemalt reguleeritud justiitsministri 29. novembri 2000. a määruse nr 57 „Vanglakomisjoni põhimäärus“ §-s 10. Lõike 42 kohaselt võib vanglakomisjon töödelda kinnipeetava pöördumise käigus saadud andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Paragrahvi täiendamine selle sättega on vajalik, kuna vanglakomisjoni liikmed lahendavad kinnipeetavate pöördumisi ning peavad seetõttu töötlema kinnipeetavate andmeid. Paragrahvi 108 lõiked 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks, kuna lõigete sisu on seotud vanglakomisjoni töökorralduse ja aruandlusega ning komisjoni liikmete nimetamine on edaspidi reguleeritud justiitsministri 29. novembri 2000. a määrusega nr 57 „Vanglakomisjoni põhimäärus“. Lõikes 6 asendatakse sõnad „kinnipeetava delikaatseid isikuandmeid“ sõnaga „andmeid“. Muudatus on vajalik, kuna vanglakomisjoni liige ei tohi avaldada mitte mingeid talle tema ülesannete täitmisega seoses teatavaks saanud kinnipeetava kohta käivaid andmeid. Punktiga 38 tunnistatakse kehtetuks § 113 lõige 4, mis piirab isikute ringi, kellele on lubatud panna vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise kohustus. Sätet on vaja muuta, sest teadus- või magistrikraadi omamine või varasem töökogemus kohtuniku, prokuröri, kõrgema politsei-, piirivalve- või päästeametnikuna ei taga oskusi vanglaspetsiifiliste tööülesannete tõhusaks täitmiseks. Vanglaametniku tööks võib olla vajalik erialase hariduse omandamine. Ettevalmistusteenistuse kohustus pannakse üksnes neile vanglaametnikele, kelle töö eripära eeldab konkreetse programmi läbimist või teadmiste ja oskuste omandamist. Teenistuses ei saa jätkata teenistujad, kes vajalikku haridust ei suuda või ei soovi omandada. Vangistusseaduse § 154 lõike 2 alusel vabastatakse vanglaametnik ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest, kui ta ei ole ettenähtud tähtaja jooksul läbinud ametisse nimetamise tingimuseks olnud ettevalmistusteenistust. Kui vanglaametnikule ei ole ametisse nimetamisel VangS § 113 lõike 4 alusel võimalik määrata ettevalmistusteenistust, ei saa teda VangS § 154 lõike 2 alusel vabastada. Vabastamise võimaluse puudumine seab ohtu vangla julgeoleku, kuna erialase ettevalmistuseta ametnike tööalased oskused ei ole selle tagamiseks piisavad. Vanglaametnikke valmistab ette Siseministeeriumi valitsemisalas asuv sisekaitseline rakenduskõrgkool Sisekaitseakadeemia (SKA). SKA-s on võimalik õppida nii kutse-, rakenduskõrghariduse kui ka magistriõppes. Samuti korraldab SKA täiendusõpet, mis võimaldab vanglaametnike teadmiste ja oskuste jätkusuutlikku arengut ning võimaldab reageerida muutunud teenistusalastele vajadustele. Vanglaametnike ettevalmistusteenistuse kohustus pannakse üksnes valvuritele – nad peavad läbima neljakuise kutseõppeprogrammi ühe aasta jooksul alates ametisse nimetamisest. Valvuri teenistuskohal töötamise eeldus on 31 keskhariduse olemasolu ja valmisolek ühe aasta jooksul kutseõppes valvuri eriala teadmiste ja oskuste omandamine (nt turvataktika vanglas). Varasem töökogemus sisejulgeolekuga seotud erialadel või omandatud teaduskraad ei taga piisavat valmisolekut valvuri tööks vanglas. Muudatuse mõju on väike ja tagab senisest suurema õigusselguse. Praktikas on seni suunatud valvuri tasemeõppesse kõik varasema vanglatöö kogemuseta teenistusse asujad. Vanglate personalistatistika andmed näitavad, et õppe lõpetamata jätnud valvurid on seni siiski lahkunud teenistusest, kuigi muudel õiguslikel alustel kui VangS § 154 lõige 2 (nt ametniku algatusel, katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu). Ühtlasi täiendatakse seadust rakendussättega (eelnõu punkt 52), mille kohaselt kõnesoleva seaduse §-s 113 sätestatud vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise kohustust ei või panna isikule, kes töötab vanglaametniku ametikohal 2026. aasta 1. jaanuari seisuga ja vastab järgmistele nõuetele: 1) isik, kellel on teadus- või magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; 2) isik, kes on vähemalt kaks aastat töötanud kohtuniku, prokuröri, kõrgema politsei-, piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna või Justiits- ja Digiministeeriumi vanglateenistusse kuuluva ametniku ametikohal. Seega ei mõjuta muudatus neid vanglaametnikke, kes on nimetatud kuupäeval teenistuses. Punktiga 39 muudetakse VangS § 120 lõikes 4 ja § 1291 lõikes 1 viidet ja asendatakse viide VangS § 110 lõikele 2 viitega VangS § 111 lõikele 11. VangS § 110 on tunnistatud kehtetuks ja seda asendab VangS § 111 lõige 11, kuid viide on jäänud varem muutmata. Õigusselguse huvides on vaja seaduses viitevead parandada. Punktiga 40 ühtlustatakse VangS § 130 lõike 1 punkt 2 VangS § 144 lõikega 2. Muudatuse tulemusel säilitakse ametniku nõusolekul madalamale ametiastmele viidud ametniku senine palk kolme kuu jooksul arvates asumisest uuele ametikohale, kui palk uuel ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks, kuna ametiastmetel on erinevad teenistuskohad ning koha ülesannete täitmise eest saadav tasu võib erineda. Ka ametnikule on selge, et talle on tagatud vähemalt tema enda senine palk (põhipalk ja seaduse alusel makstavad lisatasud) vähemalt kolme kuu jooksul. Palga säilitamise võimalus tagab ametnike liikuvuse ametiastmete vahel ja suurendab avaliku halduse paindlikkust. Muudatuse eelarvemõju on väike, kuna praktikas lähtutakse tasu määramisel ametniku senise ametikoha palgast. Eelarvemõju võib olla positiivne olukorras, kus senise ametiastme ametnike palk suureneb. Punktiga 41 tuuakse Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määruse nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu määrus“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri tasandile, kasutades ära valdkonna eest vastutava ministri põhjalikke valdkondlikke teadmisi ning tõhustades seeläbi määruse muutmise protsessi. Tegemist on juba kehtiva põhimõttega, kus valik kas ületunnitöö hüvitatakse vabas ajas või rahas teeb vangla. Sarnaselt töölepingu seadusega (TLS) loodi võimalus ületunnitöö kompenseerimiseks vaba ajaga. Otsuse selle kohta, kumba kompenseerimismehhanismi kasutada, teeb lähtuvalt teenistuslikest huvidest vangla, kuna vanglatöö eripära arvestades ei 32 ole võimalik jätta valikuõigust vanglateenistujale. Vanglatöö eripära all peetakse eelkõige silmas avalikku ülesannet, mille täitmiseks on vajalik ööpäevaringselt katkematult tagada teenistujate kohalolu nii kitsamalt kinnise vangla sisemise julgeoleku kui ka laiemalt üldise avaliku julgeoleku tagamiseks. Näiteks on vajalik tagada kinni peetavate isikute üle järelevalve nii vanglas sees kui ka reageerida erakorralistele sündmustele, nt teha kõik endast võimalik väljasõidult mittenaasnud isiku tabamiseks või viia vanglas kinni peetav isik tervishoiuasutusse ja teada seal valvata. Samuti annab vanglateenistus vajadusel ametiabi Politsei- ja Piirivalveametile VangS § 109 lg 4 alusel. Vangla peab suutma tööd planeerida nii, et erinevate ülesannete täitmiseks oleks igal ajal piisavalt teisi teenistujaid, et ületunnitööd vabas ajas kompenseerida. Samuti on valikul eelarvemõju, kus piiratud ressursside puhul ei pruugi olla võimalik ületunnitööd rahas hüvitada, kuid üldine personali täituvus võimaldab anda vaba aega. Vanglaametnikud on eriteenistujad, kellele kohaldub VangS ja see peab vastama teenistuse vajadusele avalike ülesannete täitmiseks. Piiranguid võrreldes teiste avalike teenistujatega kompenseeritakse vanglaametnikele täiendavate erinevate sotsiaalsete garantiidega nt põhjalik tervisekontroll, tasuta vormiriietus, lisapuhkuse päevade andmise võimalus ja väljateenitud aastate tasu. Punktiga 42 tuuakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatava justiitsministri 22. aprilli 2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas töötavate riigiametnike töötasustamine“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri käskkirja tasandile. Alates 2022. aastast on nimetatud määrust muudetud kümnel korral. Ministri määruse tasandil korra kehtestamine tekitab ebavajalikku töökoormust ning puudub sisuline vajadus vanglaametnike töötasustamise korra kehtestamiseks just määrusega. Sama regulatsioon on kasutusel ka Politsei- ja Piirivalveametis (PPVS § 70 lg 3), nimelt politseiametniku ametikohtadele vastavad põhipalga vahemikud ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Punktiga 43 ühtlustatakse õigusaktides kasutatavaid termineid ja vanglaametniku palgamäärade kehtestamisel arvesse võetava asjaolude hulgast arvatakse välja õhtusel ajal töötamine. Õhtusel ajal töötamist ei ole vangla spetsiifikast lähtuvalt vaja asjaoluna arvesse võtta. Samuti puudub õhtusel ajal töötamisel legaaldefinitsioon. Kuni 30.06.2009 kehtinud palgaseaduse § 17 nägi ette õhtusel ajal (18.00–22.00) töötamise eest tasu maksmist lisaks põhipalgale, kui tasu õhtusel ajal töötamise eest ei sisaldunud töötasus. 01.07.2009 jõustunud ja ka ametnikele osaliselt rakendatud töölepingu seaduse § 45 lõike 1 alusel nähti ette vaid ööajal (22.00–6.00) töötamise korral töötasu 1,25-kordse maksmise kohustus, kui ööajal töötamine ei sisaldu kokkulepitud töötasus. Alates 01.04.2013 kehtib sama põhimõte avaliku teenistuse seaduse § 40 alusel. Sama paragrahvi lõike 6 alusel võib ööajal töötamist hüvitada ka vaba aja andmisega. Punktiga 44 loetakse kehtiva seaduse § 1364 sõnastus paragrahvi lõikeks 1. Sätte kohaselt peatub Sisekaitseakadeemia päevasesse õppesse suunatud vanglaametniku teenistussuhe õppetöö ajaks ning tal säilitatakse sel ajal vanglaametniku palk. Muudatuse kohaselt säilib õppetöö ajaks vähemalt 75 protsendi ulatuses. Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži 33 päevases õppes saab õppida rakenduslikus kõrgharidusõppes (korrektsioon) ja omandada kutseharidust vanglaametniku erialal. Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledžisse korrektsiooni erialale võetakse igal aastal vastu 20 kadetti. Vanglates juba töötavad teenistujad saavad korrektsiooni erialale kandideerida avaliku konkursi käigus. Õppesse võetakse vastu üldise pingerea alusel ja seega saavad võimaluse suunamise korras erialase kõrghariduse omandamiseks üksnes parimad kandidaadid (viis kuni kuus inimest õppeaasta kohta). Õppesse suunamine on vanglateenistuses oluline järjepideva piisava hulga vajaliku väljaõppe ja oskustega ametnike koosseisu tagamiseks. Õppesse on võimalik kandideerida erinevatelt teenistuskohtadelt ja palgatasemetelt. Näiteks on erinevad palgatasemed vanemvalvuri ja valvuri teenistuskohal ning erinev võib olla ka nende põhipalk. Palk võib erineda regiooniti või sõltuda erinevatest kvalifikatsioonidest, nt relvastatud üksuse liikmelisus või vanglavälise saatmise ja politseile ametiabi andmiseks vajalikud oskused. Korrektsiooni õppesse suunamisel peatub avaliku võimu teostamise õigus ja seetõttu ei ole võimalik ka samal ajal täita eeltoodud lisaülesandeid, mis nõuavad erioskusi ja teadmisi. Kutseõpe teenistusse asuvatele valvuritele toimub viie kuu jooksul eelkõige töökohapõhise õppena. Sarnaselt politseiga on kavas väljaõppe ajal palga säilitamine täies ulatuses. Vastav põhimõte võib muutuda, kui palga säilitamine pole enam võimalik eelarve vähenemise tõttu. Näiteks on aastateks 2025–2028 Justiits-ja Digiministeeriumi eelarvekärbe kokku 67,17 mln eurot. Riigieelarvevahendite otstarbekas kasutamine kärbete tingimustes ja olukorras, kus õppija avaliku võimu teostamise õigus on piiratud, võib tähendada seda, et palk säilitatakse 75% ulatuses. Samas on võimalik sõltuvalt eelarvevahenditest tagada palk 100% ulatuses. Punktiga 45 täiendatakse kehtiva seaduse § 1364 uue lõikega 2, millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus täpsustada õppetöö ajal palga säilitamise tingimusi ja korda. Säte on vajalik vanglates palga säilitamise korralduse ühtlustamiseks ja selle teada andmiseks personali- ja palgaarvestusteenust pakkuvale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Tingimused ja kord kinnitatakse käskkirjaga, kuivõrd ka töötasustamisega seonduv on edaspidi kinnitatud ministri käskkirjaga (vt p 41 muudatus). Teisena täiendatakse §-i 1364 lõikega 3, mis võimaldab sõlmida halduslepingu Sisekaitseakadeemiasse suunatud ametnikuga, kellele õppetöö ajal on riigieelarve arvel makstud palka. Vanglateenistuse kolledži õppetöö kestab kolm aastat ja seetõttu on riigieelarve vahendite otstarbeka kasutamise huvides sätestada ametniku kohustus olla teenistuses mingi aja vältel pärast õpingute lõppemist. Sellise kohustuse saab õppijaga kokku leppida, kuid kohustuslik teenistuses olemise aeg ei või olla kauem kui kolm aastat. See ei tähenda, et ametnik ei võiks selle aja möödumisel teenistuses jätkata, küll aga lõppeb selle aja möödumisega lepingus kokku lepitud siduvusaja kohustus. Punktiga 46 täiendatakse § 137 lõiget 11, et täpsustada vanglaametnike töö- ja puhkeaja korraldust. Vanglaametnikele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõigetes 1–3 sätestatud piiranguid seoses igapäevase ja iganädalase puhkeajaga tingimusel, et töötamine ei kahjusta vanglaametniku tervist ja ohutust. See on vajalik, et tagada teatud olukordades nt vangi põgenemine vms, julgeolekut ohustavate sündmuste kiire lahendamine (tegevust ei saa pooleli jätta 13 h täitumisel). Need olukorrad on harvad. Ühtlasi on vanglaametnikele ettenähtud sotsiaalsed tagatised nt lisapuhkus. Nii on tagatud, et ametnik saab ka neil juhtudel puhkuseks vajaliku vaba aja. Puhkeaeg ja võimalik ületunnitööle rakendamine on 34 omavahelises seoses. Ületunnitöö piirang ei võimalda ametnikku järjestikku tööle rakendada ja paneb kohustuse anda muul ajal pikemalt iganädalast puhkeaega. VangS kehtiv sõnastus vastab EL direktiivi 2003/88/EÜ17 nõuetele. Nimetatud direktiiv sätestab miinimumnõudena igapäevase puhkeaja 11 tundi (art 3) ja iganädalase puhkeaja 24 tundi (art 5). Erandid on lubatud teatud tööde puhul, sh turvalisust tagavas valdkonnas (art 17 p 3). Igapäevast ega iganädalast puhkeaega ei pea tundides määrama tingimusel, et tagatud on asjakohane töötajate tervise kaitse ja ohutus. EL direktiiv võimaldab anda iganädalast puhkeaega, mis on erandina tagatav kahe nädala jooksul (art 16a). Vanglateenistujatele antakse täiendav garantii, millest tuleb vanglal juhinduda (planeeritud tööaeg peab tagama vähemalt 36 tundi puhkeaega kahe nädala jooksul järjest). VangS § 139 lg 1 loetleb juhtumid, kus vanglateenistujat on õigus erandjuhtudel tööle rakendada (nt massirahutused, riigi julgeoleku vajadus, edasilükkamatu vajadus - nt vangi terviserike, mis eeldab haiglasse eskortimist ja tema valvet). Nendes olukordades ei pruugi olla võimalik tagada puhkeaega tundides, sest varem võib olla inimene juba planeeritult töötanud. Praktikas lähtutakse planeerimisel põhimõttest, et tagatakse 36 tundi puhkeaega nädalas (mitte kahe nädala jooksul), lisaks on teenistujate kaitseks ületunnitöö piirnorm. Eelduse kehtestamine loob senisest täpsema normistiku nii teenistujale kui vanglale. Vastava hinnangu andmine ei ole vanglaametniku töölerakendamiseks õigust omaval isikul igal ajal võimalik. Töökorralduse lihtsustamise huvides täpsustatakse sätet eeldusega, et tervis ja töö on tagatud olukorras, kus vanglaametnikule on tagatud järjestikune puhkeaeg vähemalt 36 tundi neljateistpäevase ajavahemiku jooksul. Regulatsioon ühtlustab ka eriteenistustele kehtivat regulatsiooni, sama puhkaeg on määratud politseiametnikele PPVS § 76 lõikes 7. Punktiga 47 täpsustatakse vanglaametniku ületunnitöö vaba ajana kompenseerimist ja sätestatakse sama põhimõte nagu avaliku teenistuse seaduse § 39 lõikes 6. Selle kohaselt antakse ametnikule ületunnitöö korral vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses. Säilib võimalus hüvitada ületunnitöö rahas. Otsuse selle kohta, kumba kompenseerimismehhanismi kasutada, teeb lähtuvalt teenistuslikest huvidest vangla, kuna vanglatöö eripära arvestades ei ole võimalik jätta valikuõigust vanglateenistujale. Punktiga 48 tuuakse justiitsministri 22.04.2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas töötavate riigiametnike töötasustamine“ muutmine valveajal olemise eest lisatasu maksmise korra ja juhtude osas valdkonna eest vastutava ministri käskkirja tasemele, kasutades ära valdkonna eest vastutava ministri põhjalikke valdkondlike teadmisi, kuid vähendades avaliku halduse töökoormust, mis tavapäraselt kaasneb määruste muutmisega. Punktiga 49 ühtlustatakse § 144 regulatsioon eriteenistuste regulatsiooniga PPVS § 57 lõikes 4, mille alusel teatatakse politseiametnikule tema nõusolekuta üleviimisest üks kuu ette. Muudatuse tulemusel teatatakse vanglaametnikule tema üleviimisest üks kuu ette. Seni tuli vanglaametnikule tema üleviimisest anda teada kaks kuud ette. Muudatus on vajalik, sest vangla töökorraldus avaliku halduse ülesande täitmisel eeldab senisest kiiremat reageerimist 17 Direktiiv - 2003/88 - EN - EUR-Lex. 35 muudatusvajadustele. VangS § 128 lõike 2 alusel võib vanglaametniku teenistuslikest vajadustest tulenevalt üle viia sama ametiastme piires ühelt kohalt teisele ilma vanglaametniku nõusolekuta. Tegemist on erisättega avaliku teenistuse seaduse § 52 lõikest 3, mis loetleb olukorrad, kus ametijuhendit ei või muuta ametniku nõusolekuta. Vanglaametniku nõusolekut eeldab sama ametiastme piires üleviimine üksnes siis, kui ametikoha vahetuse tõttu muutub ametniku elukoht või pikeneb oluliselt töölejõudmise aeg (VangS § 128 lg 4). Vanglaametniku nõusolekuta üleviimiseks ei loeta olukorda, kus ametnik jätkab oma seniste ametijuhendijärgsete teenistusülesannete täitmist teises struktuuriüksuses. Vanglaametnikule antakse harjumis- ja kohanemisaega üks kuu juhtudel, kui muutub tema ametinimetus või muutuvad oluliselt tema teenistusülesanded. Punktiga 50 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 144 lõige 11, mis näeb ette nõusolekuta üleviimisest etteteatamise tähtajast puudu jäänud tööpäevade eest senise palga maksmist. Regulatsioon ühtlustatakse eriteenistuste regulatsiooniga politsei ja piirivalve seaduse §-s 57, mis taolist hüvitist ette ei näe. Vanglaametniku nõusolekuta üleviimise korral säilib VangS § 144 lõike 2 tagatis, mis näeb ette senise palga säilitamist kolme kuu jooksul, kui palk uuel ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast. Punktiga 51 kehtestatakse rakendussäte õppima suunatud ametnike palga säilitamise osas. Muudatus on seotud punktides 43 ja 44 selgitatud muudatustega. Punktiga 52 kehtestatakse rakendussäte vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimiseks. Muudatus on seotud punktis 38 selgitatud muudatusega. Muudatuste põhjalikum põhiseaduspärasuse analüüs tehakse pärast kooskõlastusringilt tagasiside saamist. § 2. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punktis 8 asendatakse arv „4“ arvuga „3“. Muudatusega parandatakse viide. Vangistusseaduse § 1055 lõike 3 järgi võib isikule, kellele võimaldatakse vangla territooriumil iseseisvalt saatjata viibimine ja kellel on juurdepääs vangla toimimist tagavatele funktsioonidele, ning tervishoiutöötajatele ja vanglakomisjoni liikmetele taustakontrolli tegemiseks töödelda lisaks VangS § 1055 lõikes 1 loetletud andmetele karistusregistri arhiivi andmeid. Muudatuse järel viitab karistusregistri seaduse vastav säte lõike 4 asemel lõikele 3. § 3. Kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamine Kriminaalhooldusseadus (RT I, 14.03.2025, 25) tunnistatakse kehtetuks ning vajalikud normid kaasajastatakse ja tuuakse üle vangistus- ja kriminaalhooldusseadusesse. Muudatuse eesmärk on kajastada kriminaalhoolduse ja vanglateenistuse ühtset süsteemi ning tagada terviklik lähenemine karistuse täideviimisele, mille osa on ka kriminaalhooldus. Kuivõrd kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid osa karistuse täideviimisest, tugevdab selle käsitlemine vangistusseaduses süsteemset ja koordineeritud lähenemist. 36 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga tehakse VangS-is muudatused, millest mitmed on tehnilist laadi (nt terminikasutuse täpsustamine või normide täpsustamine) ega evi käsitlust väärivaid mõjusid. Mõjuanalüüsis on koondatud eelnõu olulisemad muudatused kolme gruppi: vangistusõigus, kriminaalhooldus ja teenistusõigus. Iga muudatuste grupi juures on kirjeldatud mõju, toodud välja sihtrühmad, keda muudatused puudutavad, hinnatud mõju ulatust ja avaldumise sagedust ning võimalikke kaasnevaid riske. Lisaks eelnimetatule on analüüsitud sätteid, mis võivad avaldada mõju mitmele sihtrühmale. Täpsem mõjude analüüs on toodud allpool. Eelnõu peamisteks sihtrühmadeks on kinnipeetavad, vahistatud ja kriminaalhooldusalused. Muudatused mõjutavad ka vanglateenistujaid ning mõningal määral kohtute teenistujaid, vanglakomisjoni liikmeid ja vanglas kinni peetavate isikute lähedasi. Muudatuste grupp I – vangistusõigusega seotud mõjud Muudatuste sihtrühmaks on kinnipeetavad, vanglaid külastavad isikud ja vanglateenistuses töötavad ametnikud ja töötajad. Mõju valdkond I: mõju riigiasutustele ja muud otsesed või kaudsed mõjud Olulisemad vangistusõigusega seotud muudatused:  Läbiotsimise ja järelevalve korra täpsustamine aitab tagada, et kontrollid vanglas oleksid proportsionaalsed ning austaks kinnipeetavate ja külastajate inimväärikust.  Kinnipeetavate pöördumiste suulise lahendamise võimalus vähendab töökoormust.  Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi liitmine vangiregistriga vähendab töökoormust.  Väljasõidutunnistus kaotatakse ning isikusamasuse tuvastamiseks võetakse kasutusele Apollo rakendus, mis muudab tööprotsessid sujuvamaks ja vähendab kulusid.  Vanglateülese vanglakomisjoni loomine. Olulisemad muudatused puudutavad „läbiotsimise“ termini ja selle lubatavuse aluste muutmist. „Läbiotsimise“ jaotamine kolmeks terminiks loob selgema arusaama, millisel juhul võib konkreetset kontrolliviisi kasutada. See annab kinnipeetavatele parema arusaamise, millist kontrolli nad võivad oodata. Selgem regulatsioon aitab püsida vanglaametnikel piirides ning teha toiminguid teadmisega, et nende tegevus on proportsionaalne ega riiva kinnipeetava inimväärikust. Ka külastajate turvakontrolliks ja läbivaatuseks on loodud selgem õiguslik 37 raamistik, mis vähendab eelduslikult tekkida võivaid vaidlusi ja usaldamatust vangla suhtes. Lisaks aitab suurem läbipaistvus kinnipidamisasutuste toimimises suurendada ühiskondlikku usaldust vanglasüsteemi vastu üldisemalt. Muudatuse ulatust võib pidada väikseks, kuna vanglate praktikas suuri muutusi ei toimu ja läbiotsimine on vanglaametnike tavapärane tööülesanne. Muudatus puudutab vanglaid, kuid teisi asutusi muudatus ei mõjuta. Punktide 2 ja 3 muudatused on seotud haldusmenetluse lihtsustamisega vanglas. Muudatus lihtsustab vangla haldusmenetlusi: vangiregistri iseteenindusportaali kaudu esitatud pöördumised jäävad edaspidi üksnes vangla ja kinnipeetava vaheliseks suhtluseks ning pöördumistele võib edaspidi vastata ka suuliselt. Muudatused ei avalda kinnipeetavatele sisulist mõju, sest ei piira asutuste poole pöördumise õigust. Muudatuste tulemusel sätestatakse selgelt põhimõte, et kinnipeetava ja vangla vanglasiseseks suhtluseks mõeldud kanal ei ole ette nähtud pöördumiste edastamiseks, et selle kaudu näiteks kirjade saatmise kulust hoiduda. Samuti ei muudeta seda, kellele võib kinnipeetav saata kirja vangla kulul. Seetõttu on muudatuste mõju kinnipeetavatele väike. Pöördumiste suulise lahendamise võimaluste laiendamisel on positiivne mõju vangla töökorraldusele, ühtlasi soodustab see inimkesksemat ja vahetumat probleemide lahendamist vanglas. Kui inimese mure on võimalik ja otstarbekas lahendada suulise vastusega, tuleb seda ka teha. Muudatus ei võta ära kohustust vastata kinnipeetavale kirjalikult, kui see on tema õiguste vaatest oluline. Seega ei kitsenda muudatus isiku õigusi olulisel määral. Samas võimaldab see suunata vanglaametnikke rohkem inimesega vahetult suhtlema, et selgitada välja tema mured ja teda abistada. Mida rohkem on vanglal võimalusi suhelda kinnipeetavaga vahetult, seda suurema tõenäosusega aitab see kaasa taasühiskonnastamise eesmärkidele. Ühtlasi võimaldab see kinnipeetaval saada tervikliku vastuse, kui vestluse käigus peaks tekkima lisaküsimusi. Seega on tegu muudatusega, mis soodustab taasühiskonnastamise eesmärke. Punkti 12 muudatused mõjutavad vanglate eelarvet. Elektriseadmete kasutamise kulud aastatel 2020–2024 olid ligikaudu 30 000–45 000 eurot. Vajalik summa on vanglate eelarves olemas. Muudatused võimaldavad kasutada tõhusamalt personali tööaega, sest enam ei ole vaja tegeleda üksikasjaliku käsitsi tehtava arvestuse ja sagedaste ümberarvestustega. Muudatusel on vähene positiivne mõju ka kinnipeetavatele, sest kinnipeetav saab selle tulemusel kasutada sissetulekuid nõuete katteks senisest suuremas summas. Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi liidestamine vangiregistriga lihtsustab ametnike tööd, kes muidu kasutaksid tööülesannete täitmiseks kahe eraldi registri andmeid. Väljasõidutunnistuste kaotamine mõjutab positiivselt vanglate eelarvet. Kuna väljasõidutunnistusi ei pea enam koostama, hoiab vangla selle pealt kokku aastas ligikaudu 4000 eurot. Ühtlasi aitab see vähendada bürokraatiat, kuna samad andmed on võimalik kanda lühiajalise väljasõidu jaoks koostatud käskkirja. Vanglateenistus võtab 2025. aastal kasutusele välipolitsei arvutitöökoha tarkvara (Apollo), mis võimaldab teha päringuid X-tee kaudu rahvastikuregistri andmebaasi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse. Nimetatud muudatus on positiivse mõjuga nii vanglatele kui ka PPA-le. See aitab kokku hoida mõlema asutuse aega, mis kuluks PPA ametnike vanglasse 38 tulemisele, et tuvastada iseseisvalt vanglasse karistust kandma tulevaid isikuid, kellel ei ole kaasas kehtivat isikut tõendavat dokumenti. Eelnõu punktidega 30-37 muudetakse seaduses vanaglakomisjonidega seonduvat. Muudatuste järgselt luuakse vanglateülene vanglakomisjon, mis toetab vanglate üleste probleemide ühtest lahendamist, et tagada võrdle kohtlemine ja ühtne praktika kõigis vanglates, kuna vanglateenistus on ühtne süsteem. Tegemist on positiivse mõjuga, sest näiteks järelevalve põhimõtted peaksid olema kõikides vanglates sarnased ja piirkondlikud erinevused selles rolli ei mängi. Seevastu on mõistlik, et iga vangla erisusi arvestavaid sihtgruppe puudutavaid ettepanekuid saaks teha laiem ring inimesi. Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Läbivaatuse ja turvakontrolli aluste sätestamine seaduses aitab kinnipeetavatel ja külastajatel olla teadlikum sellise kontrolli toimumise võimalikkusest, mis võib omakorda vähendada keelatud esemete ja ainete vanglasse toomise riski. Siiski võib olla võimalik ka olukord, kus uus regulatsioon ei võimalda niivõrd ulatuslikku kinnipeetavate läbiotsimist ning seeläbi keelatud esemete ja ainete vanglasse toomise risk hoopis suureneb. Kuna läbiotsimine peab olema inimväärikust austav, proportsionaalne ning kooskõlas EIK-i ja Riigikohtu otsustega, ei ole võimalik nimetatud riski täielikult vältida. Kuna kinnipeetavatele läbivaatuse tegemise võimalust kitsendatakse, on põhjust eeldada, et vähesema kontrolli tagajärjel võib keelatud esemete ja ainete levik vanglas kasvada. Statistika kohaselt toimus ajavahemikul 01.01.2025– 01.09.2025 vanglates narkootilise aine või joovasti tarvitamisega või vastava kahtlusega seotud sündmusi kokku 325 ja see arv võib nüüd aja jooksul kasvada. Olukorras, kus vanglal on isiku suhtes põhjendatud alus arvata või turvakontrolli raames ilmneb, et isik võib enda juures peita keelatud ainet või eset, on vanglal õigus ka edaspidi teha isikule täielik, sh alasti või kehaõõnsuste läbivaatus. See võimalus aitab keelatud esemete ja ainete leviku suurenemise riski maandada. Läbivaatuse, turvakontrolli ja läbiotsimise valdkonna selgem ja eristav regulatsiooni täpsustamine aitab Eesti vanglasüsteemil järgida rahvusvahelisi standardeid. Rahvusvahelistes põhimõtetes rõhutatakse proportsionaalsust ja inimväärikust kontrollitoimingutes. See võib ühtlasi tugevdada Eesti mainet inimõigusi austava riigina. Muudatuste grupp II – kriminaalhooldusega seotud mõjud Muudatus puudutab vaid vanglaid ning vanglateenistuses töötavaid ametnikke ja töötajaid (sh kriminaalhooldusabilisi). Olulisemad kriminaalhooldusega seotud muudatused:  Luuakse ühtne ja terviklik vangistus- ja kriminaalhooldussüsteem.  Kriminaalhooldus on osa karistuse täideviimisest, mitte eraldiseisev teenus. 39   Kaasajastatakse kriminaalhoolduse normid: eemaldatakse aegunud ja kasutamata sätted, täpsustatakse ametikohtade rollid ning lõpetatakse kriminaalhooldusühingute tegevus.  Täpsustatakse andmekaitse põhimõtteid ja aruandlust, suurendades õigusselgust ja läbipaistvust. Muudatuste mõju seisneb süsteemsema, paindlikuma ja isikupõhisema lähenemise kujundamises kriminaalhooldusele, mis aitab kaasa hooldusaluste paremale taasühiskonnastamisele. Samuti vähendab rakendusaktide ja määruste muutmine dubleerimist ja bürokraatiat. Mõju riigiasutustele Muudatus puudutab vaid vanglaid ning vanglateenistuses töötavaid ametnikke ja töötajaid. Muudatus puudutab kokku 135 kriminaalhooldajat (neist 60 kriminaalhooldusametnikku, 57 vanemkriminaalhooldusametnikku, 6 vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku, 12 nooremametnikku). Muudatuse peamine eesmärk on kriminaalhoolduse regulatsiooni üleviimine vangistusseadusesse, kaasajastamaks kriminaalhoolduse ja vanglateenistuse ühtset süsteemi ning tagamaks terviklik lähenemine karistuse täideviimisele, mille osa on ka kriminaalhooldus. Muudatus aitab kaasa karistuse täideviimise süsteemi sidusamale ja terviklikumale käsitlemisele. Kuna kriminaalhooldus ei ole eraldi teenus, vaid on osa karistuse täideviimisest, tugevdab selle käsitlemine vangistusseaduses süsteemset ja koordineeritud lähenemist. Muudatus võimaldab käsitleda kogu karistuse täideviimist – nii vangistust kui ka ühiskonnas täidetavaid karistusliike – ühtses raamistikus, mis toetab paremat planeerimist, sekkumist ja isikupõhist lähenemist. Muudatuste ulatus on väike, kuna need ei puuduta teisi asutusi peale vanglate. Muudatused ei mõjuta kriminaalhooldusaluste õigusi. Osaliselt on muudatuste mõju juba analüüsitud karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koostamise käigus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) ning kõnesoleva seaduse muudatustes on nendega arvestatud. Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) Kriminaalhooldusseaduses tehtavatel muudatustel on kaudne positiivne mõju kriminaalhoolduse teostamisele, kuna need võimaldavad kriminaalhooldust teostada mõjusamalt. Muudatuste tulemusel jääb kriminaalhooldajal rohkem aega kriminaalhooldusalusega suhtlemiseks ning see omakorda tõhustab kriminaalhooldusaluste taaslõimumist ühiskonda ja vähendab tõenäosust, et isik paneb tulevikus toime uusi kuritegusid. Muudatuste grupp III – teenistusõigusega seotud mõjud Muudatused on üksnes vanglateenistuse sisesed, puudutavad üksnes personali ega mõjuta teisi valdkondi. Muudatused ei mõjuta sisejulgeolekut ega majandust. Muudatused lihtsustavad töökorraldust, suurendavad paindlikkust ja õigusselgust, toetavad ametnike professionaalset 40 arengut ning tagavad jätkuvalt vajalikud sotsiaalsed tagatised. Mõju on valdavalt väike ning puudutab peamiselt vanglaametnikke ja vanglateenistuse töötajaid. Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju Teenistusõigusega seotud muudatuste mõju on väike, kuna muudatustega ei võeta ära hüvesid ega sotsiaalseid tagatisi, vaid kaasajastatakse sätteid nii, et need oleksid sarnasemad politseiteenistusega. On põhjendatud kaotada avaliku teenistuse eriliikide erinevused niivõrd, kuivõrd see on teenistuse ülesandeid arvestades mõistlik. Muudatused tehakse, arvestades, et vanglaametnike ja politseiametnike puhul on enamasti mõistlik lähtuda sarnastest põhimõtetest. Teenistuskohtade koosseisude ja töötasustamise korra kehtestamise toomine määruse tasandilt käskkirja tasandile vähendab Justiits- ja Digiministeeriumi töökoormust, kuna korda saab käskkirjaga muuta määrusega võrreldes kiiremini ning sellega kaasneb väiksema hulga ametnike töökoormus. Lisaks kaotatakse sellega erinevus võrreldes politseiteenistusega, kus need korrad kehtestatakse haldusaktiga. Vanglaametniku ettevalmistusteenistusest vabastamise kaotamine (eelnõu punkt 38) võib avaldada mõju üksnes väikesele hulgale vanglaametnikest. Kuna ettevalmistusteenistuse kohustus pannakse valvuritele, kellel reeglina ei esine ettevalmistusteenistusest vabastamise aluseid, on potentsiaalselt mõjutatud isikute arv väike. Samas on oluline, et valvur tunneks vanglatöö spetsiifikat, oskaks end kaitsta, võttes arvesse vajadust tagada selle käigus igakülgne kooskõla inim- ja põhiõigustega, et mitte seada ohtu ennast ja teisi vanglas viibivaid isikuid. Muudatusel on positiivne mõju, sest selle kaudu saab paremini tagada vanglas turvalisuse. Eelnõu punktis 40 sätestatud palga säilitamise võimalus tagab ametnike liikuvuse ametiastmete vahel ja suurendab avaliku halduse paindlikkust. Muudatuse eelarvemõju on väike, kuna praktikas lähtutakse tasu määramisel ametniku senise ametikoha palgast. Eelarvemõju võib olla positiivne olukorras, kus senise ametiastme ametnike palk suureneb. Eelnõu punktiga 41 tuuakse Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määruse nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu määrus“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri tasandile. Eelnõu punktiga 42 tuuakse praegu valdkonna eest vastutava ministri määrusega muudetava justiitsministri 22. aprilli 2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas töötavate riigiametnike töötasustamine“ muutmine valdkonna eest vastutava ministri käskkirja tasandile. Muudatuste mõju on positiivne, selle tulemusel väheneb töökoormus, mis kaasneb õigusaktide menetlemisega. Vanglaametnikke muudatus sisuliselt ei mõjuta, kuivõrd isikute õiguste vaatest ei ole vahet, millise tasandi õigusaktiga täpsemad korrad on kehtestatud. Eelnõu punktiga 43 ühtlustatakse õigusaktides kasutatavaid termineid ja vanglaametniku palgamäärade kehtestamisel arvesse võetavate asjaolude hulgast arvatakse välja õhtusel ajal töötamine. Muudatusel on positiivne mõju, kuna õigusaktist jäetakse välja termin, mida enam ei kasutata, ja see tagab suurema õigusselguse. Punkide 44 ja 45 muudatused puudutavad õppima suunatud ametniku palga säilitamist. Punkti 43 muudatuste tulemusel tekib võimalus säilitada palk vähemalt 75% ulatuses. Muudatus 41 mõjutab õppima suunatud ametnikke. Muudatus ei halvenda õppima suunatud ametnike olukorda automaatselt, kuid muudatuse mõju võib avalduda siis, kui piiratud eelarvevahendite tingimustes otsustab valdkonna eest vastutav minister palga säilitamise senisest väiksemas ulatuses. Ka sel juhul ei puuduta muudatus kõiki õppijaid, vaid üksnes väikest osa, kelle põhipalga hulka kuulus nt relvastatud üksuse ülesannete, saateülesannete täitmise või ametiabi andmise ülesanded. Neid ülesandeid õppetöö ajal täita ei saa, millest tulenevalt võib säilitada palga ka vähema kui 100% ulatuses, kuid vähemalt 75% ulatuses. Muudatus ei mõjuta ametnikke, kes on juba õppima suunatud või õpivad 2026. a 1. jaanuari seisuga (p 51). Eelnõu punktiga 45 täiendatakse kehtiva seaduse § 1364 uue lõikega 2, millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus täpsustada tingimusi ja korda õppetöö ajal palga säilitamiseks. Teisena täiendatakse § 1364 lõikega 3, mis võimaldab sõlmida halduslepingu Sisekaitseakadeemiasse suunatud ametnikuga, kellele õppetöö ajal on riigieelarve arvel makstud palka. Vanglateenistuse kolledži õppetöö kestab kolm aastat ja seetõttu on riigieelarve vahendite otstarbeka kasutamise huvides sätestada ametniku kohustus olla teenistuses kuni kolm aastat pärast õppe lõppu. Muudatus mõjutab vanglateenistuse kolledžis õppijaid, kuid mõju võib pidada väikeseks. Õppe vältel on inimesel olemas sotsiaalsed tagatised, sh palga säilitamine, majutus jms. Õppija ei maksa õppe eest. Põhjendatud on, et kui inimene on saanud tasuta hariduse, saab talle määrata lepingu siduvusaja jooksul (kuni kolm aastat) teenistuses olemise kohustuse. Muudatus võib motiveerida õppe lõpetanud ametnikke olema teenistuses pikemat aega, mis on ka olnud vanglaametniku väljaõppe üks eesmärkidest. Seega aitab muudatus kaasa sisekaitselise õppe eesmärkidele. Eelnõu punktiga 46 täiendatakse § 137 lõiget 11, et täpsustada vanglaametniku töö- ja puhkeaja korraldust. Vanglaametnikele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõigetes 1–3 sätestatud piiranguid seoses igapäevase ja iganädalase puhkeajaga tingimusel, et töötamine ei kahjusta vanglaametniku tervist ja ohutust. Sätestatakse, kui pikk peab puhkeaeg olema. Muudatus on positiivne, sest see lihtsustab töökorraldust. Lisaks ühtlustab muudatus eriteenistustele kehtivat regulatsiooni, sama puhkaeg on määratud politseiametnikele PPVS § 76 lõikes 7. Sarnasemad alused aitavad kaasa sarnase laadiga tööd tegevate ametnike (avaliku teenistuse eriliikide) ühetaolisele kohtlemisele. Negatiivset mõju ette näha ei ole, sest ametnikele peavad jätkuvalt olema tagatud piisav puhkeaeg ja muud tagatised. Eelnõu punktiga 47 täpsustatakse vanglaametniku ületunnitöö vaba ajana kompenseerimist ja sätestatakse sama põhimõte nagu avaliku teenistuse seaduse § 39 lõikes 6. Selle kohaselt antakse ametnikule ületunnitöö korral ületunnitööga võrdses ulatuses vaba aega. Säilib võimalus hüvitada ületunnitöö rahas. Otsuse selle kohta, kumba kompenseerimismehhanismi kasutada, teeb lähtuvalt teenistuslikest huvidest vangla, kuna vanglatöö eripära arvestades ei ole võimalik jätta valikuõigust vanglateenistujale. Muudatuse mõju on väike, sest tagatud on jätkuvalt samal põhimõttel kompenseerimine nagu mujal avalikus teenistuses. Samas on vanglateenistusel võimalik arvestada teenistuslikke huvisid, sest vangla peab tagama ööpäevaringse tõrgeteta töö. Eelnõu punktiga 48 tuuakse justiitsministri 22. aprilli 2013. a määruse nr 13 „Vanglaametnike ja vanglas töötavate riigiametnike töötasustamine“ regulatsioon valves olemise eest lisatasu maksmise korra ja juhtude osas valdkonna eest vastutava ministri käskkirja tasandile. 42 Muudatus on positiivne, sest selle tulemusel väheneb töökoormus. Samas ei mõjuta asjaolu, millise õigusaktiga on kord kehtestatud, isikute õigusi. Eelnõu punktiga 49 ühtlustatakse § 144 regulatsioon eriteenistuste regulatsiooniga PPVS § 57 lõikes 4, mille alusel teatatakse politseiametnikule tema nõusolekuta üleviimisest üks kuu ette. Muudatuse tulemusel teatatakse vanglaametnikule tema üleviimisest üks kuu ette. Seni tuli vanglaametnikule tema üleviimisest anda teada kaks kuud ette. Muudatus on vangla töökorralduse vaatest positiivne, sest avaliku halduse ülesande täitmine eeldab senisest kiiremat reageerimist muudatusvajadustele. Üleviimise puhul ei ole tegu olukorraga, kus inimesel oleks tingimata tarvis sellest teada kaks kuud ette. Selle käigus ei vahetu töö asukoht ega muud tingimused, mis võiksid vajada pikemat ettevalmistusaega. Muudatuse mõju vanglaametnikele on pigem väike. Sisuline mõju ametniku jaoks seisneb üleviimises, mitte aga selles, kui pikalt on see talle ette teada. Üks kuu on ametniku jaoks piisav võimalike vajalike ümberkorralduste tegemiseks. Eelnõu punktiga 50 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 144 lõige 11, mis näeb ette nõusolekuta üleviimisest etteteatamise tähtajast puudu jäänud tööpäevade eest senise palga maksmist. Regulatsioon ühtlustatakse eriteenistuste regulatsiooniga politsei ja piirivalve seaduse §-s 57, mis taolist hüvitist ette ei näe. Vanglaametniku nõusolekuta üleviimise korral säilib VangS § 144 lõike 2 kohane tagatis, mis näeb ette senise palga säilitamist kolme kuu jooksul, kui palk uuel ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast. Muudatus ei avalda praktikas olulist mõju, sest vanglaametnikule seadusest tulenev tagatis säilib. Seega ei halvene ametniku olukord tagatisega kaetud perioodi vältel, samuti võrreldes nt politseiteenistuses olevate ametnikega. Taustakontrolli muudatusega seotud mõjud Eelnõuga laiendatakse taustakontrollile alluvate isikute ringi. Edaspidi võib taustakontrolli teha ka nende isikute suhtes, kellega vangla territooriumist väljaspool kohtumisele lubamist kinnipeetavale vanglaväliste suhete säilitamise eesmärgil otsustatakse. Muudatus puudutab näiteks isikuid, kellega kohtumist lubatakse lühiajalisel väljasõidul või VangS § 22 lg 1 p-s 2 sätestatud soodustusena. Taustakontrolli tehakse ainult nende isikute kohta, kellega kohtumise eesmärk on vanglaväliste suhete hoidmine (VangS § 23), eeskätt mõeldakse perekonnaliikmeid. Näiteks juhul, kui kinnipeetav läheb kohtumisele väljaspool vanglat muul eesmärgil – tööle, õppeasutusse vms –, taustakontrolli ei tehta. Muudatus ei piira kinnipeetavate õigust säilitada sidemeid lähedastega, vaid lisab turvalisuse tagamiseks täiendava kontrollimeetme. See toetab usaldusväärselt sotsiaalsete sidemete hoidmist ja taasühiskonnastamist. Vanglatele lisandub koormust taustakontrollide tegemisel, kuid muudatus aitab vältida hilisemaid intsidente ja suurendab seeläbi töö efektiivsust. Nagu ka teiste taustakontrollile alluvate isikurühmade puhul, teavitatakse neid taustakontrolli tegemisest. Taustakontrolli raames töödeldakse andmeid samas ulatuses, kui vanglasisese kokkusaamise puhul. Juhul kui vanglal on taustakontrolli tehes kahtlus, et isikuga kohtumine 43 võib ohustada karistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut saab ta keelduda kinnipeetava lubamist kohtumisele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seadustes muudatuste tegemisega kaasnevad muudatused asutuste (peamiselt vanglate) töökorralduses. Muudatused ei eelda suures mahus tegevusi, mis väljuksid tavapärase töö raamest. Mõningad töökorralduse muudatused on vanglate töös aastate jooksul olnud tavapärased ja eelnõuga tehtavad muudatused ei eelda mahukaid ümberkorraldusi. Muudatuste tegemisel on arvesse võetud vanglate ettepanekuid ja tehnilisi arendusi, mistõttu on muudatustest teadlikkus valdkonniti olemas ja vanglate struktuuriüksused on eelnõu valmimise käigus nende muudatustega ka arvestanud. Kinnipeetava rahaliste vahendite arvestussüsteemi vangiregistriga integreerimisega seotud muudatused on tehnilist laadi. Muudatuse tulemusel kaob üks andmekogu, ametnikud ei pea enam edaspidi tööks kasutama kahe eraldi registri andmeid ja see muudab tööprotsessid sujuvamaks. Kinnipeetavaid ega teisi isikuid muudatus ei mõjuta. 8. Rakendusaktid Eelnõu jõustumisel seadusena on vaja muuta järgmisi õigusakte: 1) justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 6; 2) justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 8; 3) justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 87 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 9; 4) justiitsministri 5. septembri 2001. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 3; 5) justiitsministri 31. detsembri 2012. a määruse nr 67 „Indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestamine“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 03.01.2013, 4; 6) justiitsministri 23. juuli 2013. a määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 14; 7) justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 26.03.2025, 7; 8) justiits- ja digiministri 23. detsembri 2024. a määruse nr 31 „Taustakontrolli tegemine“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 4; 44 9) Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 21.03.2025, 29. Eelnõu jõustumisel seadusena muutuvad kehtetuks järgmised õigusaktid: 1) justiitsministri 7. mai 2004. a määrus nr 37 „Kriminaalhooldusametniku täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ning tööülesannete loetelu, mille täitmisel ei pea ametnikul olema vastavat rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 11; 2) justiitsministri 15. juuli 2009. a määrus nr 29 „Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 21.03.2025, 2; 3) Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2013. a määrus nr 116 „Vanglaametniku teenistuskäigu määrus“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 12.07.2013, 42. 4) Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määrus nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 13.12.2024, 4. Eelnõu jõustumisel seadusena tunnistatakse kehtetuks järgmised õigusaktid: 1) justiitsministri 24. jaanuari 2007. a määrus nr 5 „Tallinna Vangla teenistujate koosseis“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 2; 2) justiitsministri 26. mai 2008. a määrus nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 3; 3) justiitsministri 26. märtsi 2008. a määrus nr 11 „Viru Vangla teenistujate koosseis“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 4; Vastavad rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa 2). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, kuna tehtavate muudatuste puhul tagab üldine vacatio legis adressaatidele piisava aja regulatsiooniga tutvumiseks ning oma tegevuste planeerimiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse andmiseks Riigikohtule, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, maa- ja halduskohtutele, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Sisekaitseakadeemiale ja vanglatele. Algatab Vabariigi Valitsus 23. oktoobril 2025. a 45 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 46  EELNÕU Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadus § 1. Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Vangistus- ja kriminaalhooldusseadus“; 2) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesolev seadus sätestab vangistuse, aresti, eelvangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimise korra ja korralduse ning vanglateenistuse, teenistuse vanglaametnikuna, kriminaalhoolduse ja kriminaalhooldusametniku mõiste ja tingimused.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 12 järgmises sõnastuses: „§ 12. Avaliku teabe seaduse ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse kohaldamine (1) Vangla võib kinnipeetava märgukirjale või selgitustaotlusele vastata suuliselt, kui märgukirjast või selgitustaotlusest nähtub, et kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Suulise vastamise aja ja vastuse sisu kohta tehakse märge käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 7 nimetatud vangiregistri iseteenindusportaali. (2) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 7 nimetatud vangiregistri iseteenindusportaali kaudu kinnipeetava poolt vanglale esitatud pöördumistele ei kohaldata avaliku teabe seaduse § 21 lõiget 1 ega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lõikeid 3 ja 4. Kui pöördumise lahendamine ei kuulu vangla pädevusse, teavitab vangla kinnipeetavat, milline asutus on pädev pöördumisele vastama.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Kriminaalhooldusalune Kriminaalhooldusalune on: 1) süüdimõistetu, kelle kohus on seaduses sätestatud korras määranud kriminaalhooldaja järelevalve alla; 2) süüdimõistetu, kelle vangistus on asendatud üldkasuliku tööga või narkomaanide sõltuvusraviga või osaliselt asendatud seksuaalkurjategijate kompleksraviga; 3) isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ja kellele on prokurör või kohus määranud kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused, mille täitmist korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas; 1 4) kahtlustatav või süüdistatav, kellel tõkendina kohaldatud vahistamine on asendatud elektroonilisele valvele allumise kohustusega; 5) kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu; 6) süüdlane, kelle arest on asendatud üldkasuliku tööga või kellele kohus on määranud üldkasuliku töö tegemise kohustuse karistusseadustiku § 87 alusel; 7) kahtlustatav või süüdistatav, kelle kohta on prokurör või kohus tellinud kohtueelse ettekande.“; 5) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Täitmisplaani kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 6) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) tagada ülevaade kinnipeetavate ja vahistatute isikuarvele laekuvatest ja sealt maha arvatud summadest ning korraldada kinnipeetavate ja vahistatute vastu esitatud nõuete ja võlgade täitmist.“; 7) paragrahvi 53 täiendatakse punktidega 20–22 järgmises sõnastuses: „20) andmed isikuarvele kantud töötasu ja muude laekumiste kohta; 21) andmed isikuarvelt maha arvatavate summade ja nõuete täitmise kohta; 22) andmed sisseostude ja vanglas tarbitud teenuste kohta.“; 8) paragrahvis 13 asendatakse sõnad „isikut tõendavate dokumentide või nende puudumisel politsei koostatud isikusamasuse tuvastamise dokumentide alusel“ sõnadega „tema isikusamasuse tuvastamise korral isikut tõendava dokumendi alusel või isiku tuvastamist võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel“; 9) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Pärast kinnipeetava saabumist tehakse kindlaks tema eluloolised andmed, määratakse kindlaks tema sotsiaalpsühholoogiline prognoos ja selgitatakse välja muud andmed, mis on vajalikud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamiseks käesoleva seaduse § 16 kohaselt.“; 10) paragrahvi 14 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab. Telefonikõne puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või selle asutuse nimetus, kuhu kinnipeetav helistab, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus. Kirjavahetuse puhul on vanglateenistusel õigus registreerida adressaadi ees- ja perekonnanimi või selle asutuse nimetus, kuhu kinnipeetav kirjutab, aadress ning kirja saatmise aeg. 2 (2) Kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad avab vanglateenistuse ametnik kinnipeetava juuresolekul ja võtab sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjaga keelatud. Avada ei või kirju, mille on saatnud või mis saadetakse järgmistele asutustele või isikutele: 1) kaitsja; 2) advokaadist esindaja; 3) oma riigi konsulaartöötaja; 4) ametiasutus avaliku teenistuse seaduse tähenduses. (3) Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida kriminaalmenetluse seadustiku 31. peatükis sätestatud alustel ja korras. Keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, prokuratuurile, kohtule, õiguskantslerile ning Justiits- ja Digiministeeriumile. (4) Kirjavahetuse kontrollimisel lõikes 3 nimetatud juhul võib vanglateenistuse ametnik jätta kirja ära saatmata, kui: 1) kiri ohustab vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või korda; 2) kirja edastamine võib kaasa tuua kuriteo toimepanemise; 3) kiri ohustab teise kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärke; 4) kiri on koostatud salakirjas või loetamatult. (5) Kirjavahetuse kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ei või jätta ära saatmata kinnipeetava kirju lõikes 2 nimetatud asutustele või isikutele.”; 12) paragrahvi 31 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 311 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Kui kinnipeetav kasutab internetti viisil, mis on vastuolus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkidega, on vanglateenistusel õigus piirata interneti kasutamist või sellele juurdepääsu nii, et on tagatud interneti kasutamine kooskõlas lõikes 1 sätestatud eesmärkidega. (5) Interneti kasutamise ja sellele juurdepääsu piiramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 14) paragrahv 321 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kinnipeetavale, kes on väljasaadetav väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses, võimaldatakse vaid iseseisev riigikeeleõpe.“; 16) paragrahvi 341 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise alused ja määrad ning tasu arvutamise ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 17) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kinnipeetav, kes on vanaduspensioniealine riikliku pensionikindlustuse seaduse tähenduses;“; 3 18) paragrahv 441 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 53 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 65 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Vanglateenistuse ametnik võib kinnipeetava hea käitumise korral kustutada distsiplinaarkaristuse ka enne ühe aasta möödumist.“; 21) paragrahv 68 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 68. Läbiotsimine, turvakontroll ja läbivaatus (1) Vanglateenistuse ametnik võib keelatud esemete ja ainete avastamiseks läbi otsida: 1) elu- ja olmeruume; 2) teisi vangla ruume ja vangla territooriumi. (2) Läbiotsimise eesmärk on leida ruumidest või territooriumilt vanglas keelatud aineid ja esemeid vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil. Selle käigus otsitakse läbi ka ruumis või territooriumil asuvad esemed. (3) Vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks on vanglateenistuse ametnikul õigus teha kinnipeetavale ning vanglasse saabuvale ja vanglast väljuvale isikule turvakontrolli ja läbivaatust. (4) Vanglateenistuse ametnik kontrollib turvakontrolli käigus kinnipeetavat, vanglasse saabuvat ja vanglast väljuvat isikut ning nende riietust ja asju vaatlemise, kompamise, tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil. (5) Läbivaatus on vanglasse saabuva või sealt väljuva isiku või kinnipeetava, sealhulgas tema keha, kehaõõnsuste ja riiete läbivaatamine eesmärgiga kontrollida, kas isiku kehasse või kehal või riietesse on peidetud vanglas keelatud esemeid või aineid. (6) Kui on alust arvata, et kinnipeetav peidab eset või ainet, mis on vanglas keelatud, vaadatakse kinnipeetav läbi: 1) tema vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel; 2) enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist; 3) objekti läbiotsimise ajal, kui kinnipeetav viibib läbiotsimise ajal objektil; 4) kinnipeetava kartserisse paigutamisel ja vanglasisesel saatmisel kartserirežiimil viibimise ajal; 5) kinnipeetava vanglasisesel saatmisel, kui tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid või lukustatud kambri režiimil viibiv vahistatu puutub saatmise käigus kokku teises kambris paikneva kinnipeetavaga; 6) kinnipeetava üksusest väljapoole saatmisel ja tagasi üksusesse saatmisel juhul, kui ta ei olnud kogu saatmise ajal teda saatva vanglaametniku järelevalve all; 7) kinnipeetava jalutuskäigule minekul ja jalutuskäigult tulekul juhul, kui ta puutus teekonnal kokku teise kinnipeetavaga, kellega tal muul ajal kokkupuudet ei ole, või kui jalutuskäigule saatmise teekond ja jalutushoov või -boks ei olnud enne läbi otsitud; 4 8) kinnipeetava üksusesisesel saatmisel, kui tal on kokkupuude teise kinnipeetavaga, kellega tal muul ajal kokkupuudet ei ole. (7) Vanglateenistuse ametnik sisestab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud andmed kinnipeetava läbivaatuse kohta vangiregistrisse. (8) Vanglateenistuse ametnik võib vaadata läbi vanglasse siseneva või vanglast väljuva isiku, kui on alust arvata, et isikul võib olla kaasas keelatud esemeid või aineid, eelkõige järgmistel juhtudel: 1) isik läheb pikaajalisele kokkusaamisele; 2) kinnipeetav on varem pärast isikuga kokkusaamist andnud positiivse tulemuse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kinnitatud narkootilise aine ekspertiisis. (9) Kehaõõnsuse läbivaatust võib teha üksnes juhul, kui muude meetmetega ei ole võimalik läbivaatuse eesmärki saavutada ja see on eesmärgi suhtes proportsionaalne. Kehaõõnsuse läbivaatust võib teha ainult tervishoiutöötaja. (10) Turvakontrolli ja läbivaatust teeb kinnipeetavaga samast soost vanglateenistuse ametnik. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli ja läbivaatust erandina teha vanglateenistuse ametnik, kes ei ole kinnipeetavaga samast soost. (11) Läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse käigus võib vanglateenistuse ametnik kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (12) Vanglateenistuse ametniku leitud keelatud esemed ja ained võetakse ära ning need realiseeritakse või hävitatakse. Realiseerimisel saadud summa kantakse riigieelarvesse. (13) Leitud dokumendid võtab vanglateenistus hoiule ja tagastab kinnipeetavale tema vanglast vabanemisel. (14) Läbiotsimise, turvakontrolli ja läbivaatuse täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 22) paragrahv 79 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvis 89 asendatakse sõnad „isikut tõendava dokumendi või selle puudumisel politsei koostatud isikusamasuse tuvastamise dokumendi alusel“ sõnadega „tema isikusamasuse tuvastamise korral isikut tõendava dokumendi alusel või isiku tuvastamist võimaldavate riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel“; 24) paragrahvi 97 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vanglateenistus kontrollib, kellega vahistatu kirjavahetust peab või telefoni teel suhtleb. Kirjavahetuse puhul on vanglateenistusel õigus registreerida adressaadi ees- ja perekonnanimi või selle asutuse nimetus, kuhu vahistatu kirjutab, aadress ning kirja saatmise aeg. Telefonikõne puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või selle asutuse nimetus, kuhu vahistatu helistab, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus. 5 (2) Vahistatule saadetud või tema saadetavad kirjad avab vanglateenistuse ametnik vahistatu juuresolekul ja võtab sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjaga keelatud. Avada ei või kirju, mille on saatnud või mis saadetakse järgmistele asutustele või isikutele: 1) kaitsja; 2) advokaadist esindaja; 3) oma riigi konsulaartöötaja; 4) ametiasutus avaliku teenistuse seaduse tähenduses. (3) Vahistatu kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida kriminaalmenetluse seadustiku 31. peatükis sätestatud alustel ja korras. Keelatud on kontrollida vahistatu kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, prokuratuurile, kohtule, õiguskantslerile ning Justiits- ja Digiministeeriumile.“; 25) seadust täiendatakse 52. peatükiga järgmises sõnastuses: „52. peatükk KRIMINAALHOOLDUSE TÄIDEVIIMINE 1. jagu Üldsätted § 1047. Kriminaalhooldus (1) Kriminaalhooldus on karistuse täideviimise meede, mille eesmärk on mõjutada kriminaalhooldusaluse käitumist ja soodustada tema sotsiaalset taaslõimumist ühiskonda. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale pandud kohustuste ja kontrollnõuete täitmisele järele ning teda toetatakse kogu kriminaalhoolduse vältel. Kriminaalhooldust viiakse täide individuaalselt või sotsiaalse rühmatöö vormis. (2) Kriminaalhoolduse täideviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 1048. Kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusosakonna juhataja (1) Kriminaalhooldaja on: 1) kriminaalhooldusametnik, sealhulgas vanemkriminaalhooldusametnik, vanemkriminaalhooldusametnik-metoodik ja nooremametnik; 2) kriminaalhooldusabiline. (2) Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast ja tasu saamata. (3) Kriminaalhoolduse ülesandeid võib lisaks kriminaalhooldajale anda ka teistele vangla teenistuses olevatele isikutele, kes vastavad kriminaalhooldusametnikule esitatavatele nõuetele. 6 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele ja kriminaalhooldusosakonna juhatajale esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 1049. Kriminaalhooldusametniku katseaeg Kriminaalhooldusametnikule kohaldatakse katseaega kuni kuus kuud ametikohale asumisest arvates. § 10410. Kriminaalhooldaja teatamiskohustus (1) Kriminaalhooldaja peab teatama talle ametitegevuse käigus teatavaks saanud kuritegudest ja väärtegudest. (2) Kriminaalhooldusabiline peab teatama talle vabatahtliku tegevuse käigus teatavaks saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegudest. § 10411. Kriminaalhooldaja ametisaladuse hoidmise kohustus (1) Kriminaalhooldaja ametisaladuse hoidmise kohustusele kohaldatakse käesoleva seaduse §- s 132 sätestatut. (2) Kriminaalhooldusabilise saladuse hoidmise kohustusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 132 lõikes 1 nimetatut. § 10412. Varalise kahju hüvitamine Kriminaalhooldaja teenistusülesannete täitmise tõttu kriminaalhooldajale või tema perekonnaliikmele tahtlikult tekitatud varalise kahju hüvitab riik käesoleva seaduse §-s 143 sätestatud korras. Kahjutasu nõutakse sisse süüdiolevalt isikult. 2. jagu Kriminaalhoolduse ettevalmistamine ja kohtueelne ettekanne § 10413. Kohtueelse ettekande taotlemine (1) Kohtu või prokuröri taotlusel nimetab kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja või tema määratud teenistuja kriminaalhooldusametniku, kes saab ülesandeks kohtueelse ettekande koostamise. (2) Kriminaalhooldusametnik koostab kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku kohta käesoleva seaduse § 10414 alusel kohtueelse ettekande ja esitab selle kohtule või prokurörile selle soovitud tähtaja jooksul. § 10414. Kohtueelne ettekanne (1) Kriminaalhooldusametnik koostab kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku elulooliste faktide ja psühholoogilis-sotsiaalses prognoosis sisalduva info põhjal kohtueelse ettekande, mis sisaldab järgmist teavet: 1) kokkuvõte isikuomadustest ja sotsiaalsest olukorrast, füüsilisest ja vaimsest tervisest, kaitseteguritest; 7 2) arvamus katseaja, kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta; 3) arvamus võimalike karistuste ja mõjutusvahendite ning nende sobivuse ja tingimuste kohta. (2) Kohtueelse ettekande koostamiseks vajaliku teabe kogumiseks teeb kriminaalhooldusametnik järgmist: 1) kohtub kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isikuga, tema lähedastega ja teiste isikutega, sealhulgas alaealise kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu korral kriminaalmenetluse seadustiku § 352 lõikes 2 nimetatud isikuga; 2) tutvub riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning tervishoiuteenuse osutaja andmetega kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku kohta; 3) küsib kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku seaduslikult esindajalt, õppeasutuse juhilt ja tööandjalt andmeid kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku käitumise ja õppimise kohta. (3) Kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu või menetlusaluse isiku eluloolised faktid peavad põhinema tõendatud andmetel ja sisaldama viiteid allikatele, mis kinnitavad kohtueelses ettekandes esitatud andmeid. (4) Kohtueelse ettekande koostamisel võetakse arvesse kriminaalhooldusaluse haavatavust, samuti tema kohta varem tehtud individuaalsete hindamiste tulemusi. Kui ettekande aluseks olevad asjaolud menetluse kestel oluliselt muutuvad, koostatakse menetleja taotlusel täiendav ettekanne. 3. jagu Kriminaalhoolduse täideviimine § 10415. Kriminaalhoolduse täideviimine (1) Kriminaalhooldaja ülesanne on soodustada kriminaalhooldusaluse võimet igapäevaelus iseseisvalt toime tulla. (2) Kriminaalhoolduse täideviimise käigus jälgib kriminaalhooldaja prokuratuuri, kohtu või kriminaalhooldusametniku määratud kohustuste täitmise järele, toetab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning annab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat tuge. (3) Kriminaalhooldusalusele antakse kriminaalhoolduse ajal vajalikku tuge eesmärgiga aidata tal: 1) parandada eneseregulatsiooni- ja suhtlemisoskusi; 2) leida töö-, õppimis- ja elukoht; 3) heastada tegude tagajärgi; 4) lahendada muid isiklikke probleeme. 8 § 10416. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimine (1) Kui kohus, prokurör või kriminaalhooldaja on määranud kriminaalhooldusalusele samaaegselt kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid (edaspidi keelatud aine) või on määranud ühe neist kohustustest, on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada keelatud aine tarvitamine. Kui tuvastatakse keelatud aine tarvitamine, lähtutakse korrakaitseseaduse §-des 38, 39, 40 ja 41 sätestatud korrast. (2) Kui kriminaalhooldaja ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus või narkootilise või psühhotroopse aine tuvastamist vere- või bioloogilise vedeliku prooviga (edaspidi ka proov), võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ja isikul esinevate keelatud aine tarvitamise tunnuste kirjeldusega. (3) Indikaatorvahendi kasutamise ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise tunnuste esinemise kohta koostab kriminaalhooldaja protokolli. Keelatud aine tarvitamise tunnuste puudumise kohta koostab kriminaalhooldaja protokolli, kui peab seda vajalikuks või kui kriminaalhooldusalune esitab selleks põhjendatud taotluse. (4) Indikaatorvahendi kasutamise ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise tunnuste esinemise kohta koostatava protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindaksmääramist veres või narkootilise või psühhotroopse aine tuvastamist vere- või bioloogilise vedeliku prooviga, hüvitab kriminaalhooldusalune proovi võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega tekkinud kulud, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Viimasel juhul kannab kulud vangla. Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. (6) Kui proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab kriminaalhooldus või vangla proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja keelatud aine tarvitamise tuvastamiseks. (7) Kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust või tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest, on see kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumine. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollnõude rikkumiseks. (8) Kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohast kontrollnõuet, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud olukordades karistusseadustiku § 75 lõiget 31. § 10417. Kriminaalhooldusaluse hoiatamine ning kohustuste muutmine, asendamine ja täiendavate kohustuste panemine (1) Kriminaalhooldusametnik võib karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel kriminaalhooldusalust hoiatada, kriminaalhooldusaluse nõusolekul muuta 9 või asendada talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna talle täiendavaid kohustusi. (2) Kriminaalhooldusaluse nõusolek ja kriminaalhooldusametniku otsus vormistatakse kirjalikult. (3) Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu kriminaalhooldusametniku käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtava otsusega, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande kohtule või prokuratuurile käesoleva seaduse § 10425 kohaselt. § 10418. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimine seadme abil (1) Kriminaalhooldajal on õigus kontrollida kriminaalhooldusalust, kasutades keelatud aine tarvitamist kontrollivat seadet, kui: 1) kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi; 2) kohus on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse alluda alkoholi tarvitamist kontrolliva elektroonilise seadme valvele; 3) kriminaalhooldusalune on andnud selleks nõusoleku või 4) kohus või kriminaalhooldaja on määranud kriminaalhooldusalusele karistusseadustiku § 75 lõike alusel 4 kohustuse, mille sisuks on sõltuvusaine tarvitamise piiramine. (2) Kriminaalhooldaja võib keelatud aine tarvitamise kontrollimisel kasutada jälgimistehnoloogiat, videokõnesid, alkoholi kaugtestimist ja biomeetrilist kontrolli, sealhulgas sõrmejälgi ja näotuvastust. (3) Kriminaalhooldaja võib igal ajal elektroonilist seadet kasutades kontrollida kriminaalhooldusaluse kohustuse täitmist. (4) Enne jälgimistehnoloogia kasutuselevõttu teavitab vanglateenistus kriminaalhooldusalust kasutatavast tehnoloogiast, kogutavatest andmetest ja andmete töötlemisest ning selgitab rikkumiste fikseerimist. (5) Kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimise sageduse määrab kriminaalhooldaja juhtumikorralduse kohaselt. Kontrollimine ei tohi olla sagedasem, rangem ega ulatuslikum, kui on kohustuse kontrolliks ja eesmärgi täitmiseks vajalik. Kontrollmeetmeid hinnatakse pidevalt ja vajadusel kohandatakse. § 10419. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollimise andmete töötlemine ja säilitamine (1) Kriminaalhooldaja võib kasutada keelatud aine tarvitamise kontrollimiseks jälgimissüsteemi ja jälgimissüsteemi andmekogu, kogudes andmeid kriminaalhooldusaluse isiku, geograafilise asukoha, liikumise ning keelatud aine võimaliku tarvitamise kohta. (2) Isikuandmed, mida töödeldakse jälgimissüsteemis kriminaalhoolduse ajal, kustutatakse pärast kriminaalhoolduse lõppu jälgimissüsteemist, välja arvatud juhul, kui andmeid on vaja säilitada rikkumise tuvastamiseks ja rikkumisele reageerimiseks. Pärast rikkumisele reageerimist ja reageerimise kaebetähtaja möödumist kustutatakse andmed jälgimissüsteemist. § 10420. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine kontrollimise tulemuse fikseerimine ja kulude hüvitamine (1) Kriminaalhooldaja fikseerib kontrollimise tulemuse. Kriminaalhooldaja ei pea kontrollimise tulemust fikseerima, kui kasutatakse jälgimissüsteemi, mis kajastab kontrollimise tulemusi. 10 Indikaatorvahendi kasutamise kohta ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise tunnuste esinemise kohta koostab kriminaalhooldaja protokolli. (2) Indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja kriminaalhooldusalusel keelatud aine tarvitamise tunnuste esinemise protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Kui kriminaalhooldaja ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus, võib piirduda keelatud aine tarvitamist kontrolliva seadme kasutamisega ning isikul alkoholi tarvitamise tunnuste esinemise fikseerimisega või tunnuste kirjeldusega. Fikseerimine või kirjeldus ei ole vajalik, kui kasutatakse jälgimissüsteemi, mis kajastab kontrollimise tulemusi. (4) Kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindaksmääramist veres, peab ta pöörduma seda teenust osutava tervishoiuasutuse või meditsiinilabori poole. Vereproovi võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega kaasnenud kulud hüvitab kriminaalhooldusalune, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Viimasel juhul kannab kulud vangla. Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. (5) Kui kriminaalhooldusalune ei pöördu tervishoiuasutuse või meditsiinilabori poole, lähtub kriminaalhooldaja keelatud aine tarvitamist kontrolliva seadme tulemusest. § 10421. Kriminaalhooldusaluse keelatud aine tarvitamise kontrollnõuete rikkumine (1) Kui kriminaalhooldusalune ei allu keelatud aine tarvitamise kontrollimisele seadme abil või hoiab sellest kõvale, on see kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumine. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollnõude rikkumiseks. (2) Kui kriminaalhooldusalusele ei ole määratud karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohast kontrollnõuet, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud olukordades karistusseadustiku § 75 lõiget 31. (3) Kriminaalhooldusalune vastutab temale antud seadme alles oleku eest kuni seadme eemaldamiseni kriminaalhooldaja poolt või kuni seadme tagastamiseni. Selle kohta võetakse kriminaalhooldusaluselt kinnitus seadme andmisel. § 10422. Hoolduskava (1) Pärast kohtuotsuse jõustumist koostab kriminaalhooldaja koostöös kriminaalhooldusalusega kontrollnõuete, kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse teostamise kava (edaspidi hoolduskava). (2) Hoolduskava koostamiseks hindab kriminaalhooldaja koostöös kriminaalhooldusalusega kriminaalhooldusaluse kriminogeenseid riske, vajadusi ja tugevusi ning arvestab kriminaalhooldusaluse soove ja võimalusi tegevusi ellu viia. (3) Kriminaalhooldaja toetab kriminaalhooldusalust hoolduskava täitmisel. Vähemalt üks kord aastas hinnatakse koostöös kriminaalhooldusalusega kriminogeenseid riske, vajadusi ja tugevusi, jooksvalt tehakse hoolduskavasse täitmismärkeid ning vajaduse korral hoolduskava muudetakse. § 10423. Võrgustikutöö kriminaalhoolduse teostamisel 11 (1) Kriminaalhooldust võib teostada võrgustikutöö vormis nii kriminaalhooldusaluste kui ka kriminaalhooldusalusega seotud isikute puhul, kelle abistamine on vajalik juhtumikorralduse põhimõttel võrgustikutöö raames. (2) Võrgustikutöö on võrgustikuliikmete koostöö, kus igal liikmel on oma kindel roll ja kokkulepitud ülesanded, mille eesmärk on tagada kriminaalhooldusjuhtumi terviklik lahendamine. (3) Kriminaalhooldusalusega seotud isikuteks käesoleva seaduse tähenduses peetakse abikaasat, registreeritud elukaaslast, elukaaslast, isa, ema, vanaisa, vanaema, last, lapselast, lapsendajat, lapsendatut, võõras- või kasuvanemat, võõras- või kasulast, venda või õde, onu või tädi, eestkostjat või eestkostetavat, kannatanut ja põhjendatud juhul muud isikut. (4) Kriminaalhooldajal on kriminaalhoolduse ja võrgustikutöö teostamiseks õigus kaasata järgmisi asutusi ja spetsialiste: 1) haridusasutus; 2) kohaliku omavalitsuse üksus; 3) kohtutäitur; 4) kohus; 5) Maksu- ja Tolliamet; 6) raviasutus; 7) sotsiaalhoolekandeasutus; 8) Sotsiaalkindlustusamet; 9) Töötukassa; 10) Politsei- ja Piirivalveamet; 11) vägivallast või sõltuvusest loobumise toetamise teenuse osutaja; 12) põhjendatud juhul muu asutus või spetsialist. (5) Võrgustikuliikmetel on õigus töödelda käesoleva seaduse § 10424 nimetatud andmeid. Võrgustikutöös osalevad spetsialistid ja asutused ei tohi avaldada neile võrgustikutöö käigus teatavaks saanud asjaolusid. § 10424. Võrgustikutööks vajalikud andmed Võrgustikutööks vajalikud andmed on: 1) kriminaalhooldusaluse ees- ja perekonnanimi; 2) kriminaalhooldusaluse sünniaeg või isikukood; 3) kriminaalhooldusaluse kontaktandmed, piiratud teovõimega isiku korral ka tema seadusliku esindaja kontaktandmed; 4) kriminaalhooldusaluse kriminaalhoolduses arvel olemise aluseks olev süütegu; 5) kriminaalhooldusaluse uue süüteo kahtlustuse korral kahtlustatav süütegu; 6) selle sündmuse liik, millega juhtumikorraldus on seotud; 7) sündmuse toimumise aeg; 8) kriminaalhooldusalusega seotud selle isiku nimi ja isikukood või sünniaeg, kes osaleb juhtumikorralduses; 9) andmed kriminaalhooldusaluse töötamise kohta; 10) kriminaalhooldusaluse sissetulekud, sealhulgas toetused; 11) kriminaalhooldusaluse töövõime ulatus, kestus ja töövõimetoetus; 12 12) välismaalasest kriminaalhooldusaluse puhul Eestis viibimise õiguslik alus; 13) andmed põhjuse, aja, seotud isikute ning sõltuvusainete võimaliku tarvitamise või tarvitamisele viitavate tunnuste kohta Häirekeskusele ja Politsei- ja Piirivalveametile viimase aasta jooksul tehtud väljakutsete või teavitamiste kohta, mis puudutavad kriminaalhooldusalust. § 10425 . Ettekanne kriminaalhoolduse lõppemise kohta (1) Kui kriminaalhooldus lõpeb, koostab kriminaalhooldusametnik ettekande, mis sisaldab ülevaadet kogu kriminaalhooldusest või üldkasuliku töö kohustuse täitmisest ning kontrollnõuete ja kohustuste täitmisest katseajal. (2) Ettekanne esitatakse kohtule või prokuratuurile selle nõudmisel. § 10426. Erakorraline ettekanne (1) Kriminaalhooldusametnik esitab kohtule või prokuratuurile kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. (2) Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ja kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatava mõjutusvahendi liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. (3) Erakorraline ettekanne kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu poolt elektroonilisele valvele allumise kohustuse rikkumise kohta sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kriminaalhooldusaluse seletuse kokkuvõtet ja kriminaalhooldusametniku ettepanekut elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ning vahistamise kohaldamiseks või elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ja vangistuse kohaldamiseks. Vangistuse kohaldamise ettepanekule lisatakse ka elektroonilise valve all viibitud päevade arv. (4) Kui kriminaalhooldusalune hoiab kõrvale talle määratud narkomaanide sõltuvusravist või seksuaalkurjategijate kompleksravist, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest ning ettepanekut sõltuvusravi või kompleksravi kohaldamise lõpetamiseks ja vangistuse täitmisele pööramiseks. (5) Kui kriminaalhooldusalune hoiab kõrvale talle määratud üldkasuliku töö tegemisest, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik prokurörile ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ja kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest. (6) Kriminaalhooldusalusele määratud kohustuste või kontrollnõuete muutmiseks, asendamiseks või tühistamiseks, elektroonilise valve tähtaja pikendamiseks või lühendamiseks või esialgu määratud käitumiskontrollist vabastamiseks või selle tähtaja lühendamiseks esitatavas erakorralises ettekandes annab kriminaalhooldusametnik hinnangu katseaja senisele kulgemisele ja esitab põhjendatud ettepaneku. 13 (7) Kriminaalhooldusaluse kohta, kellele on mõistetud või määratud üldkasulik töö, võib esitada kohtule või prokuratuurile erakorralise ettekande tähtaja kulgemise peatamiseks kriminaalhooldusaluse haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui kriminaalhooldusalune on aja-, asendus- või reservteenistuses. Üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamist käsitlev ettekanne sisaldab peatamise aluseid ja ettepanekut peatamise aja kohta. (8) Kui kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu, rikub elektroonilisele valvele allumise kohustust, teavitab kriminaalhooldusametnik viivitamata uurimisasutust või prokuratuuri selle kohustuse rikkumisest. Erakorraline ettekanne rikkumise kohta esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile selle nõudmisel. (9) Kui kohus ei ole määranud katseaeaga ega käitumiskontrolli ajal kohaldatavaid kontrollnõudeid ega kohustusi süüdimõistetule, kes vabaneb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt karistusseadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel, esitab kriminaalhooldusametnik sellekohase taotluse täitmiskohtunikule viivitamata.“; 26) paragrahvi 105 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „, koosseisud ja vangla“ sõnaga „ja“; 27) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Vangla koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.“; 28) paragrahvi 1054 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „avaldanud“ tekstiosaga „, ja isik, kellega väljaspool vanglat kohtumise lubamist käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud eesmärgil otsustatakse“; 29) paragrahvi 1056 lõikes 6 asendatakse arv „4“ arvuga „5“; 30) paragrahvi 108 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Üldsuse kontrolli vanglate üle teostab vanglateülene komisjon, mille ülesandeks on toetada ja nõustada vanglate direktoreid karistuse täideviimise ja kinnipeetava taasühiskonnastamise protsessis.“; 31) paragrahvi 108 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 32) paragrahvi 108 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vanglakomisjoni täpsemad ülesanded ja koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 33) paragrahvi 108 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 108 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Vanglakomisjonil on õigus saada vangla direktorilt oma ülesannete täitmiseks dokumente ja andmeid. 14 (42) Vanglakomisjon võib töödelda kinnipeetavalt pöördumise käigus saadud andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.“; 35) paragrahvi 108 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 36) paragrahvi 108 lõikes 6 asendatakse sõnad „kinnipeetava delikaatseid isikuandmeid“ sõnaga „andmeid“; 37) paragrahvi 108 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 38) paragrahvi 113 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 39) paragrahvi 120 lõikes 4 ja § 1291 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 110 lõikes 2“ tekstiosaga „§ 111 lõikes 11“; 40) paragrahvi 130 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) palga säilitamisele kolme kuu jooksul arvates asumisest uuele ametikohale, kui palk uuel ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast.“; 41) paragrahvis 131 ja § 168 lõikes 2 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“; 42) paragrahvi 1361 lõikes 1 asendatakse sõnad „kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega“ sõnadega „korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga“; 43) paragrahvi 1361 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „õhtusel või“; 44) paragrahvi 1364 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse pärast sõna „palk“ sõnadega „vähemalt 75 protsendi ulatuses“; 45) paragrahvi 1364 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Õppetöö ajal palga säilitamise tingimused ja korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (3) Teenistussuhtest tulenevas õppetöös osalemise eest palga maksmiseks sõlmitakse haldusleping, milles määratakse ametniku kohustus töötada pärast õppimise lõppu vanglas kuni kolm aastat.“; 46) paragrahvi 137 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Eeldatakse, et töötamine ei kahjusta vanglaametniku tervist ja ohutust, kui järjestikune puhkeaeg on vähemalt 36 tundi neljateistpäevase ajavahemiku jooksul.“; 47) paragrahvi 139 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „kompenseerib ületunnitöö“ sõnadega „võrdses ulatuses“; 48) paragrahvi 141 lõikes 4 asendatakse sõnad „kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega“ sõnadega „kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga“; 49) paragrahvi 144 lõikes 1 asendatakse sõnad „ette teatama vähemalt kaks kuud“ sõnaga „teatama vähemalt üks kuu ette“; 15 50) paragrahvi 144 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 51) seadust täiendatakse §-ga 17210 järgmises sõnastuses: „17210. Õppima suunatud vanglaametniku tasustamine Vanglaametnikule, kes õpib või on 2026. aasta 1. jaanuari seisuga suunatud õppima käesoleva seaduse § 1364 lõike 1 alusel, säilitatakse õppetöö ajaks palk.“; 52) seadust täiendatakse §-ga 17211 järgmises sõnastuses: „§ 17211. Vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimine Käesoleva seaduse §-s 113 sätestatud vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise kohustust ei või panna isikule, kes on vanglaametniku ametikohal 2026. aasta 1. jaanuari seisuga ja vastab järgmistele nõuetele: 1) isik, kellel on teadus- või magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; 2) isik, kes on vähemalt kaks aastat töötanud kohtuniku, prokuröri, kõrgema politsei-, piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna või Justiits- ja Digiministeeriumi vanglateenistusse kuuluva ametniku ametikohal.“. § 2. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punktis 8 asendatakse arv „4“ arvuga „3“. § 3. Kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamine Kriminaalhooldusseadus tunnistatakse kehtetuks. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………… 2025 ______________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025 16 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JDM/25-1086 - Vangistusseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei; Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 10.10.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a5bf4db7-b48e-4b5b-81d8-4e82667549fd Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a5bf4db7-b48e-4b5b-81d8-4e82667549fd?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main