Avalikust istungist teavitamine

01.10.2025 nr DM-130049-35 Avalikust istungist teavitamine Lugupeetud menetlusosaline Keskkonnaamet esitas 04.08.2025 kirjaga[1] keskkonnaloa osalise andmise otsuse eelnõu menetlusosalistele arvamuse andmiseks (04.08.2025 eelnõu). Eelnõule esitas ettepanekud ja vastuväiteid 25.08.2025 kirjaga[2] Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) ja Eestimaa Looduse Fond (ELF), 22.08.2025 kirjaga[3] aktsiaselts TALLINNA SADAM [4], 25.08.2025 kirjaga[5] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), 25.08.2025 kirjaga[6] Enefit Green AS (arendaja), 25.08.2025 kirjaga[7] Hiiu Tuul MTÜ ja 25.08.2025 kirjaga [8] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ( TTJA). Kliimaministeerium (KLIM) edastas 25.08.2025 e-kirjaga ettepanekute ja vastuväidete eelnõu ning selgitas, et ametlik kiri edastatakse lähipäevil; ettepanekud edastati 28.08.2025 kirjaga[9]. Terviseametil [10] ning Politsei- ja Piirivalveametil[11] ettepanekud/vastuväited 04.08.2025 eelnõule puudusid. Koos esitatud ettepanekute ja vastuväidetega tehti ettepanek arutada asjaolusid avalikul istungil. Veeseaduse varasema, käesolevas keskkonnaloa menetluses kohalduva redaktsiooni § 9_1 lõike 4 kohaselt, kui see on vajalik asja õigeks lahendamiseks või vastanduvate huvide tasakaalustamiseks, viib vee erikasutusloa andja menetlusosalise taotlusel või oma initsiatiivil läbi avaliku istungi. Keskkonnaameti hinnangul on käesoleval juhul uurimispõhimõtte igakülgseks rakendamiseks ja asja õigeks lahendamiseks otstarbekas eelnõu väljapaneku käigus laekunud ettepanekuid ja neist tulenevaid eelnõu muudatusi arutada avalikul istungil. Lähtuvalt eeltoodust teavitab Keskkonnaamet avaliku istungi toimumisest Enefit Green AS keskkonnaloa menetluse raames. Avalik arutelu toimub veebikeskkonnas Microsoft Teams 16.10.2025 kell 15.00-17.00. Aruteluga saab liituda järgneva lingi kaudu: Liitu koosolekuga kohe Koosoleku ID: 375 901 421 997 9 Pääsukood: yo6xN97c Avaliku arutelu eesmärk on 04.08.2025 eelnõu väljapaneku käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete, aga ka ettepanekutest ja vastuväidetest tulenevate muudatuste arutamine. Keskkonnaamet on koondanud 04.08.2025 eelnõule esitatud ettepanekud ja vastuväited ning Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 oma vastused koondtabelisse (vt lisa Saabunud ettepanekud ja vastuväited ja KeA tagasiside_tabel.pdf). [1] Registreeritud KOTKAS 04.08.2025 kirja nr DM-130049-22 all. [2] Registreeritud KOTKAS 25.08.2025 kirja nr DM-130049- 25 all. [3] Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-26 all. [4] Registrikood 10137319, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Sadama tn 25, 15051. [5] Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-29 all. [6] Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-28 all. [7] Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-27 all. [8] Registreeritud KOTKAS 02.09.2025 kirja nr DM-130049-32 all. [9] Registreeritud KOTKAS 28.08.2025 kirja nr DM-130049-30 all. [10] Registreeritud KOTKAS 06.08.2025 kirja nr DM-130049-23 all. [11] Registreeritud KOTKAS 08.08.2025 kirja nr DM-130049-24 all. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond Lisa: Saabunud ettepanekud ja vastuväited ja KeA tagasiside_tabel.pdf Kai Ginter 5699 4373 [email protected] 2(2)  Saabunud ettepanekud ja vastuväited Keskkonnaamet esitas 04.08.2025 kirjaga1 keskkonnaloa osalise andmise otsuse eelnõu menetlusosalistele arvamuse andmiseks (04.08.2025 eelnõu). Eelnõule esitas ettepanekud ja vastuväiteid 25.08.2025 kirjaga2 Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) ja Eestimaa Looduse Fond (ELF), 22.08.2025 kirjaga3 aktsiaselts TALLINNA SADAM4, 25.08.2025 kirjaga5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), 25.08.2025 kirjaga6 Enefit Green AS (arendaja), 25.08.2025 kirjaga7 Hiiu Tuul MTÜ ja 25.08.2025 kirjaga8 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA). Kliimaministeerium (KLIM) edastas 25.08.2025 e-kirjaga ettepanekute ja vastuväidete eelnõu ning selgitas, et ametlik kiri edastatakse lähipäevil; ettepanekud edastati 28.08.2025 kirjaga9. Terviseametil10 ning Politsei- ja Piirivalveametil11 ettepanekud/vastuväited 04.08.2025 eelnõule puudusid. Keskkonnaamet koondas ettepanekud ja vastuväited ning oma vastused koondtabelisse: EOÜ ja ELF 1. EOÜ ja ELF tõid välja, et 04.08.2025 Keskkonnaamet korrigeerib vastavalt eelnõus kajastub varasemas menetluses ettepanekule. seisukohtade esitajana ainult EOÜ, kuid seisukohad esitasid EOÜ ja ELF koos. Palume sellega seonduvat eelnõu vastavates punktides 2.16-2.22 korrigeerida. 2. 04.08.2025 eelnõus puuduvad joonised, Keskkonnaamet täpsustab, et joonistega fail millele tekstis osundatakse. oli kättesaadav Keskkonnaameti 04.08.2025 kirja nr DM-130049-22 lisas 3. Keskkonnaamet täpsustas asjaolu 05.08.2025 e-kirjas. Keskkonnaamet vabandab arasaamatuse pärast. 3. EOÜ ja ELF tõid välja, et 04.08.2025 Keskkonnaamet nõustub märkusega. eelnõu punktis 3.2.1.2. märgitakse, et ainuüksi selle veeloa alusel ei tohi lubatud töid tegema hakata ning esmalt tuleb mereala kasutamiseks saada hoonestusluba ja ehitamiseks ehitusluba. Arvestades mh asjaoluga, et nende lubade saamise eelduseks on tuulepargi asukohavaliku riiklik eriplaneering, millele on läbi viidud KSH, siis ei paista põhjalikumate 1 Registreeritud KOTKAS 04.08.2025 kirja nr DM-130049-22 all. 2 Registreeritud KOTKAS 25.08.2025 kirja nr DM-130049- 25 all. 3 Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-26 all. 4 Registrikood 10137319, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Sadama tn 25, 15051. 5 Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-29 all. 6 Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-28 all. 7 Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-27 all. 8 Registreeritud KOTKAS 02.09.2025 kirja nr DM-130049-32 all. 9 Registreeritud KOTKAS 28.08.2025 kirja nr DM-130049-30 all. 10 Registreeritud KOTKAS 06.08.2025 kirja nr DM-130049-23 all. 11 Registreeritud KOTKAS 08.08.2025 kirja nr DM-130049-24 all. 1 (23)  seisukohtade esitamine TP1 ja TP4 veeloa eelnõule olevat hetkel vajalik. 4. EOÜ ja ELF jäävad Loode-Eesti Keskkonnaamet täpsustab, et Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande puuduste osas rannikumere tuulepargi keskkonnamõju tehtud varasema kriitika juurde, arvestades hindamise aruande (Loode-Eesti tuulepargi 04.08.2025 eelnõu punktis 3.5.4 selgitatut, KMH aruanne või KMH aruanne)12 mille kohaselt KMH aruande kooskõlastamise ajal oli teada edasise kooskõlastamisel on lähtutud sellest, et planeeringu vajalikkus. Seega, aruandesse sai planeering koostatakse ja tegevust uuringute vajadus välja toodud, kuna KMH ei käsitletakse edaspidi strateegilisel tasandil, lahendanud kõiki mõju valdkondi lõplikult mh selgitatakse välja kohalik ja poliitiline ära. Siiski, aruande kooskõlastamise aluseks huvi antud asukohta tuulepargi rajamiseks. oli aruande vastavus nõuetele. Keskkonnaamet korrigeerib vastavalt korralduse p 3.5.4. EOÜ ja ELF varasem kriitika KMH aruande osas on seotud eelkõige linnustikuga, mereimetajatega ja nahkhiirtega ning tuulegeneraatorite tööfaasiga. Käesolevas menetluses käsitletakse kitsalt vaid vee erikasutust ning vee erikasutuse osas on vastavad selgitused antud (04.08.2025 eelnõu ptk 3.4). KeHJS § 11 alusel peavad teiste tegevuslubade (hoonestusluba, ehitusluba) taotluste menetlemisel nende otsustajad uuesti kaaluma KMH vajalikkust ehk kas koostatud KMH/KSH aruanded on ka nende lubade jaoks piisavad või mitte ja selle pinnalt tegema KMH vajalikkuse otsuse. Arvestades, et hoonestusloa menetlus hõlmab merepõhja koormamist meretuulepargiga, st tuulegeneraatoreid kui ka tuulepargi tööfaasi, tuleb loa andmise üle otsustamisel veenduda, kas koostatud KMH/KSH aruanded on piisavad. KMH aruandes on välja toodud täiendavad uuringud (KMH aruande ptk 11), mis võivad anda lisateavet otsustamiseks. Lisaks, vajadusel viiakse läbi riigi eriplaneering (REP) ning selle raames ka KSH. Aktsiaselts TALLINNA SADAM 5. Aktsiaselts TALLINNA SADAM tõi Keskkonnaamet toob välja, et 04.08.2025 välja, et tuuleturbiinide kavandamine eelnõu p 3.6.27 oli toodud nõue seoses Hiiumadala liivamaardla alale on võimalik maardlaga, kuid täpsustab nõude sõnastust pärast maavara ammendumist. Hiiumadala lähtuvalt keskkonnaloa esemest: liivamaardla ümbrusesse „Arendusalal TP 4 ei tohi vee 12 Skepast&Puhkim OÜ, 2023. Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2013_0056, 2023. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/loode-eesti-rannikumere-tuulepargi- keskkonnamoju-hindamine. 2 (23) tuuleelektrigeneraatorite kavandamisel erikasutustöödega takistada maavarale palutakse arvestada, et tegevus, sh juurdepääsu ning maavara kaevandamist kaabelduse rajamine, ei takistaks Hiiumadala liivakarjääris. Selle tagamiseks juurdepääsu Hiiumadala liivamaardlale ning tuleb teha koostööd kaevandamisloa omajaga maavara kaevandamist. Ühtlasi palutakse (aktsiaselts TALLINNA SADAM)„. kaasata aktsiaselts TALLINNA SADAM Lisaks oli 04.08.2025 eelnõu p-s 1.4.5. seatud järgnevates loamenetlustes. Samas on kõrvaltingimus, mille kohaselt arendusalal aktsiaselts TALLINNA SADAM avatud TP4 ei ole vee erikasutus lubatud kehtiva läbirääkimisteks Enefit Green AS-ga Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldisega Hiiumadala liivamaardla ümbrusse kattuval Hiiumadala liivamaardla alal. tuuleturbiinide kavandamise tingimuste Selgitame, et kui aktsiaselts TALLINNA osas. SADAM ja Enefit Green AS saavad läbirääkimiste käigus muule kokkuleppele, on lisaks vajalik saada ka MaaPS § 15 lg 1 alusel vastava sisuga kooskõlastus. Siiski, lähtuvalt aktsiaselts TALLINNA SADAM ja arendaja koostöösoovist täpsustab Keskkonnaamet p 1.4.5. kõrvaltingimust järgnevalt: „Arendusalal TP 4 ei ole vee erikasutus lubatud Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldisega kattuval Hiiumadala liivamaardla alal. Vee erikasutus on võimalik tingimusel, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks on saadud MaaPS-i alusel luba või mäeeraldisega kattuval alal antud kaevandamisloa kehtivus on lõppenud ja taastuvenergia ehitise ehitamiseks maardla alale on saadud MaaPS § 14 lõike 2¹ punkti 3 kohane nõusolek ja luba“. MKM 6. MKM tõi välja, et ilma kehtiva Keskkonnaamet selgitab, viidatud määrus planeeringuta ei ole meretuulepargi rajamine sätestab kohaliku omavalitsuse võimalik. Seetõttu ei peeta hetkel eriplaneeringuga kavandatavate olulise keskkonnaloa andmist otstarbekaks. ruumilise mõjuga objektide loetelu, kuid Meretuulepargid on olulise ruumilise kõnealust tuuleparki ei kavandata kohaliku mõjuga ehitised vastavalt Vabariigi Valitsuse omavalitsuse haldusterritooriumile. 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise Keskkonnaamet on 04.08.2025 eelnõu ptk-s ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punktile 3.2.2. möönnud planeeringu vajalikkust. 4 ja nende rajamise jaoks sobivaid alasid on Keskkonnaametil puudub pädevus ja võimalik määrata vaid planeeringuga. seaduslik alus kohustada planeeringut 04.08.2025 eelnõus kirjeldatud algatama käesoleva menetluse raames. meretuulepargi alad Hiiu maakonnaga Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise piirneval merealal on tunnistatud kehtetuks, eeldusena ette REP olemasolu, vaatamata mistõttu neile viitamine keskkonnaloas on sellele, et keskkonnaloa andmine enne ebakorrektne. planeeringu kehtestamist ei pruugi olla otstarbekas. Lisaks, keskkonnaloa taotluses on vee erikasutuse piirkonnad viidatud kui TP1, TP2-3 ja TP4, seega viidatakse käesolevas korralduses just vee erikasutuse piirkondadele. 04.08.2025 eelnõu p-s 3.2.2.1. 3 (23)  on viidatud, et merealal puudub kehtiv planeering, kuid ei ole välja toodud planeeringus nimetatud arendusalasid. Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et keskkonnaloa korralduses on sobiv viidata taotluses markeeritud arendusaladele. Korralduse täpsustakse, et arendusala all mõeldakse just vee erikasutuse piirkondi. 7. MKM tõi välja, et keskkonnaluba ei anna Keskkonnaamet toob välja, et 04.08.2025 iseseisvalt õigust ehitamiseks. eelnõu p-s 1.4.3. on toodud „Keskkonnaluba Keskkonnaloa eelnõus kirjeldatud annab õiguse vee erikasutuseks merepõhja süvendamine, tahkete ainete (süvendamine, tahkete ainete paigutamine paigutamine jm oleks ehitamine mere põhja allpool keskmist veetaset, (ehitusseadustiku § 4 lõike 1 alusel), mis on süvenduspinnase paigutamine mere põhja) kehtiva planeeringuta õigusvastane. Samuti ning ei asenda muid vajalikke lubasid, mis on juhitakse tähelepanu sellele, et käesoleval vajalikud merepõhja koormamiseks ajal keskkonnaloa andmine kehtiva meretuulepargiga ja/või tuulegeneraatorite planeeringuta ei loo eeldusi ega saa tekitada ja/või tuulepargisiseste kaablite ehituseks“. põhjendatud ootust arendajale hoonestusloa Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et ega ehitusloa menetluse raames arendajal on selge, et ainult keskkonnaloa keskkonnaloas määratud asukohtade omamine ei anna õigust merepõhja eelistamist võrreldes teiste aladega tuulikute koormamiseks ega ehituseks, keskkonnaluba püstitamisel. ei broneeri ala ega sea eelisõiguseid. Oluline on minna edasi järgnevate etappidega, vastasel juhul on õigus keskkonnaloa kehtetuks tunnistamiseks (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 62 lg 1 p 3). Arvestades, et käesoleval juhul on vee erikasutustööd ja ehitus väga tihedalt seotud, täpsustab Keskkonnaamet kõrvaltingimust viisil, et oleks selge, et vee erikasutusega ei tohi alustada enne teiste asjakohaste lubade saamist: „Keskkonnaluba annab õiguse vee erikasutuseks (süvendamine, tahkete ainete paigutamine mere põhja allpool keskmist veetaset, süvenduspinnase paigutamine mere põhja) ning ei asenda muid vajalikke lubasid, mis on vajalikud merepõhja koormamiseks meretuulepargiga ja/või tuulegeneraatorite ja/või tuulepargisiseste kaablite ehituseks. Vee erikasutust ei tohi enne vastavate lubade saamist ellu viia“. 8. MKM rõhutas, et on jätkuvalt seisukohal, Keskkonnaamet selgitab, et on 04.05.2025 et käesoleval ajal keskkonnaloa andmisel ei eelnõu ptk-s 3.2.2. analüüsinud planeeringuga ole sisulist eesmärki kuna selle elluviimiseks seotud asjaolusid. Keskkonnaloa andmisest vajalikud eeldused on täitmata. keeldumise alused on välja toodud Loamenetlusele eelneb planeering, mille 04.05.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5. raames otsustatakse, kas ja kuhu saab midagi Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise ehitada ning alles seejärel tegevusluba, mille eeldusena ette REP olemasolu ja planeeringu 4 (23) raames otsustakse kuidas saab planeeringut puudumine ei ole keskkonnaloa andmisest ellu viia. Praegu oleks keskkonnaloa keeldumise alus. Õigusaktides ei ole andmine ennatlik ja see võib tuua kaasa sätestatud lubade andmise kohustuslikku vaidlusi. järjekorda, mistõttu kõnealusel juhul ei ole võimalik arendajalt enne keskkonnaloa andmist nõuda kehtivat hoonestusluba. Hoonestusloa taotlus on Keskkonnaametile teadaolevalt esitatud. Keskkonnaloa andmisest ei saa keelduda seetõttu, et see võib olla ennatlik ja kaasa tuua vaidlusi. Keskkonnaameti hinnangul on keskkonnaloa elluviimiseks vajalikud eeldused sätestatud loa kõrvaltingimustes ja nende täitmisel ei saa keskkonnaloa sisulist eesmärki siiski välistada. Merepõhja koormamine meretuulepargiga ja tuulepargi käitamisega seotud asjaolusid käsitletakse hoonestusloa menetluses, kus tehakse vajadusel otsused ka eriplaneeringu kohta. Kui järgnevates etappides arendusalad muutuvad või tegevuse maht muutub, on võimalik keskkonnaloa muutmine (vt 04.05.2025 eelnõu p 1.4.1). Enefit Green AS 9. Arendaja on arvestanud karide asukohaga Keskkonnaamet toob välja, et TP2-3 ala ning esitas muudetud vee erikasutuse merepõhja elupaigatüüpe on algselt uuritud positsioonid alal TP2-3 (vt joonis 1). Uus 2008. aastal ning algse uuringuala servi paigutus välistab arendaja hinnangul täiendavalt 2014. aastal. Algsete uuringute täielikult vundamentide paiknemise karide tulemused on omavahel võrreldes üsnagi elupaigale TP2-3 alal. Seoses sellega saab erinevad. Seda seetõttu, et aja jooksul on hinnata merekao antud TP alal olulisele oluliselt täienenud uurimismeetodid ja elupaigale väheseks ning see on seotud vaid tõlgenduspõhimõtted heljumist tekkiva häiringuga. Lähtuvalt (modelleerimispõhimõtted), mille alusel sellest saab LKA moodustamise ettepanek merepõhja elupaigatüüpe määratakse. Seega, käsitleda ka karide kaitset, kus karidele on parima aluse otsuste tegemiseks annab siiski keelatud ehitiste rajamine, kuid kaablite üle-eestilistest modelleeritud rajamisel tuleb kasutada leevendusmeedet, elupaigatüüpidest lähtumine, kuna selle kus karide süvis tuleb tagada võimalikult käigus on võetud aluseks ka omaaegsete kitsalt (maksimaalne süvendi laius olenevalt uuringute andmed, mille alusel on teostatud merepõhjast on 1,5 m). Tulenevalt uutest kaasaegsed modelleeringud. Üle-eestilised tuulikute positsioonidest TP2-3 alal ning mereliste elupaikade modelleeringud (mida kaablite leevendusmeetmete rakendamisest on kasutatud ka KMH-s, nt joonis 119) on saame väita, et MSRD ja LoD eesmärgid ei esitatud töös "Eesti mereala elupaikade ole kahjustatud tuuleparkide arendamisel. kaardiandmete kaasajastamine" raames (TÜ Eesti mereinstituut, 2018) ning uuendatud andmed töös „Loodusdirektiivi mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse taastamise määruse mereelupaikade piiritlemine“ (TÜ Eesti mereinstituut, 2024). Vaadeldavate arendusalade piirkondades 5 (23)  viidatud kahe töö karide elupaigatüübi andmestikus erinevusi ei ole. TÜ Eesti mereinstituudi 2018 aasta töös "Eesti mereala elupaikade kaardiandmete kaasajastamine" on esitatud ka hinnang alusandmete kvaliteedile. Kui 2008. aasta uuringu andmestiku usaldusväärsust on hinnatud madalaks (1-5 uuringupunkti/km2), siis 2014. aasta andmestikku aga keskmiseks või kõrgeks. Tumedama tooniga on elupaigatüübi karid esinemisala, mis on modelleeritud madala usaldusväärsusega alusandmete baasil (vt joonis 2). On näha, et arendusala pindalast moodustab see päris olulise ning otsuse tegemisel keerukama osa, kus eeldatavasti merepõhja mikroreljeef või muud parameetrid suuresti määravad elupaigatüübi esinemise. Sellel alal ei ole olemasolevate andmete alusel võimalik üheselt väita, et nihutades vee erikasutuse positsioon mõnisada meetrit ühele või teisele poole mõju kas esineb või ei esine. Seega, kuna modelleering on teostatud piiratud andmete alusel, tuleb ka selle tulemuste täpsusesse suhtuda kriitiliselt. Ei ole võimalik järeldada, et kui vee erikasutuse positsioon paigaldatakse pikslile, kus joonisel elupaigatüüpi ei ole märgitud, siis seal ka looduses kindlasti elupaigatüüpi ei esine. Seega väide, et uuendatud vee erikasutuse positsioonide (st tuulikute asukohtade) korral on välistatud otsene karide kahjustamine, on küll ilmselt kartograafiliselt õige, kuid sisuliselt kaheldav. Esitatud uus lahendus on algsest osaliselt parem, kuna on loobutud põhjapoolsel massiivil vee erikasutusest. Teisalt on uue paigutusega hõlmatud ka läänepoolne karide esinemisala serv, kuhu algse taotluse kohaselt töid ei kavandatud. Seega on uue vee erikasutuse positsioonide paigutusega mõjuala laiendatud ka teisele madalikule, mis on aga hoopis negatiivne areng. Teine aspekt on vee erikasutus potentsiaalsete kaablite paigaldamisel. Alal TP2-3 ei ole võimalik karisid täielikult vältida vee erikasutusel pargisiseste kaablite rajamisel. Kaabliühenduste ettevalmistuse mõju saab hinnata sama oluliseks kui vee erikasutus gravitatsioonivundamentide rajamisel (vt 6 (23)  04.05.2025 eelnõu p 3.4.2.4.). Arendaja andmete kohaselt soovitakse paigaldada kaablid kaevikusse (mida reeglina tuleb pidada õigustatuks), seega rajatakse vee erikasutuse käigus kaablikaevikud. 2008. aasta uuring „Hiiumaa looderanniku Offshore tuulepargi merepõhjaelustiku ja -elupaikade inventuur“ (TÜ Eesti mereinstituut) näitab, et Vinkovi madala (suur osa alast TP2-3) põhjaosas (kuhu küll uuendatud asendiskeemi järgi vee erikasutust enam ei planeerita) moodustab põhjasubstraadi paeplaat, kuid sellist põhja leidub aruandes esitatud (suure üldistusastmega) joonise andmeil ka mitmel pool ala lõunaosas. Sellisesse põhjasubstraati vee erikasutuse käigus kaablite kaeviku lõikamist võib pidada oluliseks merepõhja looduslikkuse kahjustamiseks. Lisaks kavandatakse alal TP2-3 vee erikasutust ka piirkonnas, kus pinnase lõimise analüüsiside kohaselt ulatub aleuriidi ja savi fraktsiooni osakaal 38%-ni (vt joonis 1 punkt P02 ja KMH aruanne lk 75). Seega on heljumi tekke osakaal jätkuvalt suur – tööde ajal vee kvaliteet halveneb, st halvenevad põhjatoiduliste lindude toitumistingimused. Lisaks, heljum sadeneb ka karidele. Euroopa Komisjoni 2025 a soovituste13 kohaselt tuleb arvestada ka ajutist seisundi halvenemist. Kuigi TP2-3 uuendatud vee erikasutuse positsioonide korral võib karide kadu olla mõnevõrra väiksem, kaasneb süvendamisega karide kadu ning häiring karidele ja seeläbi lindude toitumistingimustele. Uute positsioonidega on mõjuala laiendatud ka kõrval olevale madalikule. Alad ei säili looduslikuna ja seisund halveneb. Tegevusega kaasneb keskkonnaoht. Kuigi ala TP2-3 piirkond ei ole võetud riikliku kaitse alla, on tehtud ettepanek LKA moodustamiseks ning ala on rahvusvahelise tähtsusega IBA ala. Seega on jätkuvalt asjakohased 04.05.2025 eelnõu p 3.4.2.4., p 3.4.4.4 ja 3.5.3 toodud selgitused. Lähtuvalt eeltoodust on alus keskkonnaloa andmisest TP2-3 alal keelduda. 13 Euroopa Komisjon, 2025. REPORT FROM THE COMMISSION TO THE COUNCIL AND THE EUROPEAN PARLIAMENT on the implementation of the Water Framework Directive (2000/60/EC) and the Floods Directive (2007/60/EC), lk 29. 7 (23) Joonis 1. Uuendatud vee erikasutuse positsioonid (vasakul) ja setete fraktsioonide osakaal Loode-Eesti tuulepargi setete uuring joonis 3 kohaselt (paremal). Joonis 2. Tumedama tooniga on elupaigatüübi karid esinemisala, mis on modelleeritud 2008 a. madala usaldusväärsusega alusandmete baasil, heledama tooniga on toodud karide esinemisala, mis on modelleeritud 2014 a. andmete baasil. Mustaga on märgitud algse taotluse vee erikasutuse positsioonid, roosaga on märgitud uuendatud vee erikasutuse positsioonid. 10. Arendaja nõustus, et tuulikute Keskkonnaamet selgitab, et tuulegeneraatori vundamente paigutades tuleb neid paigutamise meede on seotud planeerida mitte süviku äärde, sest need alad tuulegeneraatorite tööaegse müraga alal TP2- on olulised räimedele. Samas on riigi poolt 3. Arendusala TP2-3 osas loa andmisest tellitud räimede kuulmisuuring, mis peaks keeldutakse, lisaks, meede ei ole seotud eeldatavasti andma sisendi täpsemalt keskkonnaloa esemega (süvendamine, mõjude kohta, mis on tingitud veealusest tahkete ainete paigutamine) ja seeläbi tuulikute mürast. Seetõttu on Enefit Green meetmete või kõrvaltingimuste seadmine nõus keskkonnaloas käsitlema keskkonnaloas ei ole asjakohane. Ka meede kõrvaltingimust, et kui räimede „tuulikute peatamine räimedele olulisel kuulmisuuringust selguvad asjaolud, mille perioodil“ ei ole seotud keskkonnaloa põhjal on võimalik väita, et tuulikud esemega. Meetmed, mis on seotud vee 8 (23) põhjustavad olulist mõju teatud perioodil erikasutusega seatakse keskkonnaloale (vt räimedele, siis vaadatakse tuulikute 04.08.2025 eelnõu p 3.6.11.-3.6.16). positsioonid taas üle projekteerimise käigus, Meetmed ei ole seotud viidatud räimede et oleks välistatud oluline mõju kuulmisuuringuga. Seega ei ole vajalik erisusi kalapopulatsioonile või rakendatakse KMH- seada. s toodud leevendusmeedet ehk tuulikute peatamine räimedele olulisel perioodil. Samuti nõustutakse leevendusmeetmega, et ehitustegevuse käigus on keelatud tuulikute vundamentide ettevalmistus ja vundamentide rajamine ning pargisiseste kaablite rajamine räimedele olulisel perioodil. Sarnast meedet on käsitletud ka Liivi meretuulepargi KMH-s. 11. Arendaja tegi ettepaneku arvestada Keskkonnaamet selgitab, et LKA järgmises etapis (samaaegselt moodustamine on eraldiseisev protsess ning projekteerimisega) läbiviidava täiendava ei ole seotud keskkonnaloa menetlusega ning linnustiku uuringuga (KMH aruande ptk keskkonnaloas ei ole asjakohane vastavate 11.1.3.) ka LKA moodustamisel. nõuete seadmine. Lisaks märgime, et käesoleval ajal ei ole teada, millal LKA moodustamise ettepanekud Keskkonnaametile edasiseks analüüsiks saadetakse. Enne projekteerimist on vajalik saada hoonestusluba ning Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole hoonestusloa taotlust seni menetlusse võetud. Seega ei ole käesoleval hetkel võimalik hinnata, kas KMH aruandes indikeeritud uuringuid on võimalik võtta aluseks LKA moodustamise protsessis või ei. LKA moodustamise protsessis arvestatakse kõike olemasolevat teavet alal leiduvate kaitseväärtuste kohta. Seega, kui viidatud linnustiku uuringute tulemused on protsessi jätkumise ajaks olemas, on võimalik nendega ka arvestada. 12. Arendaja oli nõus läbi viima täiendava Keskkonnaamet selgitab, et täiendav süvenduspinnase seire enne süvenduspinnase seire alal TP2-3 ei annaks tuulegeneraatorite asukoha paika panemist sellist infot, mis võimaldaks karide kaoga või alal TP2-3. põhjatoiduliste lindude toitumistingimuste halvenemisega seotud keskkonnaohtu vältida või vähendada. Süvenduspinnase seire eesmärk oleks täpsustada setete keemilist koostist (sh reostusohtu), kuna arendusala TP2-3 teatud piirkondades (proovipunkt P02) olid setted rahuldavas seisus. Keskkonnaamet on jätkuvalt seisukohal, et ala TP 2-3 osas tuleb loa andmisest keelduda. Seega nõuete seadmine ja täpsema setete seisundi väljaselgitamine ei ole põhjendatud. 9 (23) 13. Enefit Green AS selgitas, et teeb Lähtuvalt aktsiaselts TALLINNA SADAM ja liivakarjääri mäeeraldisega kattuva ala arendaja koostöösoovist täpsustab kasutamise osas koostööd maardla Keskkonnaamet kõrvaltingimust järgnevalt: kaevandamisloa omanikuga selgitamaks „Arendusalal TP 4 ei ole vee erikasutus välja, millistel tingimustel kaevandusloa lubatud Hiiumadala liivakarjääri omanik nõustub tuulikute rajamisega mäeeraldisega kattuval Hiiumadala ammendunud karjääri alale. Täpsemad liivamaardla alal. Vee erikasutus on võimalik positsioonid ning detailid selgitatakse tingimusel, et maapõue seisundit ja projekteerimise faasis koostöös kasutamist mõjutavaks tegevuseks on saadud kaevandusloa omaniku ning MaaPS-i alusel luba või mäeeraldisega Keskkonnaametiga. Oleme teadlikud, et kattuval alal antud kaevandamisloa kehtivus ilma kaevandamisloa omaniku nõusolekuta on lõppenud ja taastuvenergia ehitise ei ole võimalik vastavaid tuulikuid rajada. ehitamiseks maardla alale on saadud MaaPS § 14 lõike 2¹ punkti 3 kohane nõusolek ja luba“. 14. Enefit Green AS selgitas, et LKA Keskkonnaamet täpsustab, et KMH aruandes moodustamise ettepanekualadel on kaitset analüüsiti, kas arendusega kaasneb olulist vajavateks väärtusteks karid ja veealused negatiivset keskkonnamõju. Siiski, liivamadalad. Ollakse seisukohal, et kaitsealade puhul ei tohi tegevus kahjustada keelatud peaksid olema tegevused, mis kaitstavat objekti seisundit. Seega negatiivse kahjustavad võimaliku LKA keskkonnamõju puudumine ei võrdu sellega, moodustamisega seotud kaitseala eesmärke. et ei seata ohtu LKA kaitse-eesmärke, lisaks Kui tuuleparkide rajamisel on oluline on oluline arvestada juba LKA moodustamise negatiivne keskkonnamõju, mille ettepanekutega (vt ka 04.08.2025 eelnõu p leevendamistegevused on kirjas heaks 3.5.3). Keskkonnaloa andmisel on arvestatud kiidetud KMH-s, välistatud, siis puudub ka uuemat teavet, kui KMH aruandes (vt ka vajadus keelata tuulikute rajamist LKA 04.08.2025 eelnõu p 3.5.5.). Isegi kui vee alale. Sellele aitab arendaja hinnangul kaasa erikasutuse positsioone muudetakse, kaasneb eelpool toodud ettepanek planeerida karide kadu, seeläbi ka mõju linnustikule. tuulikute positsioonid väljaspoole karisid, Karide kadu ja heljumi teket ei ole võimalik mis tagab karide elupaiga tüübi säilimise ja vältida. Seega ei saaks planeeritud vee tuulepargi arendamise selliselt, et loodusliku erikasutus alal TP2-3 lubada. elupaiga säilimine on tagatud ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus. Lähtuvalt toodud põhjendustest ning käesoleva kirjaga esitatud muudetud tuulikute positsioonidest TP2-3 alal palutakse arvestada keskkonnaloa menetluse jätkamisega TP 2-3 alal ning arvestada LKA moodustamisel kirjas toodud ettepanekutega. Hiiu Tuul MTÜ 15. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et nii vee Keskkonnaamet selgitab, et on 04.05.2025 erikasutusloa menetluse alguses kui ka eelnõu ptk-s 3.2.2. analüüsinud planeeringuga praegu kehtiva planeerimisseaduse järgi seotud asjaolusid. Keskkonnaloa andmisest määratakse maa- ja veealade üldised keeldumise alused on välja toodud kasutustingimused planeeringuga. 04.05.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5. Käesolevalt planeering puudub. Kuna Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise tuuleparkide rajamiseks sobivaid alasid eeldusena ette REP olemasolu ja planeeringu Hiiumaaga piirneval merealal ei ole, puudub puudumine ei ole keskkonnaloa andmisest keskkonnaloaga võimalus määrata keeldumise alus. Õigusaktides ei ole 10 (23)  keskkonnaloas tegevuse asukohaga seotud sätestatud lubade andmise kohustuslikku koordinaate. Planeerimisseadus (PlanS) § 27 järjekorda, mistõttu kõnealusel juhul ei ole lg 2 ja 4 tuleneb, et tuuleelektrijaama võimalik arendajalt enne keskkonnaloa elektrilise nimivõimsusega alates 400 andmist nõuda kehtivat hoonestusluba. megavatti püstitamiseks, tuleb koostada riigi Hoonestusloa taotlus on Keskkonnaametile eriplaneering, kui vastaval merealal puudub teadaolevalt esitatud. Keskkonnaloa nimetatud ehitise asukohta käsitlev andmisest ei saa keelduda seetõttu, et see võib kehtestatud üleriigilise planeeringu olla ennatlik ja kaasa tuua vaidlusi. teemaplaneering ning selle koostamisele ei Keskkonnaameti hinnangul on keskkonnaloa ole asutud. Üleriigilise mereala elluviimiseks vajalikud eeldused sätestatud teemaplaneeringu seletuskirjas (lk 15) on loa kõrvaltingimustes ja nende täitmisel ei saa märgitud, et Hiiu ja Pärnu mereala keskkonnaloa sisulist eesmärki siiski planeeringud jäävad kehtima ka üleriigilise välistada. Merepõhja koormamine mereala planeeringu kehtestamisel. Hiiu meretuulepargiga ja tuulepargi käitamisega mereala planeeringu seletuskirjas (lk 14) on seotud asjaolusid käsitletakse hoonestusloa märgitud, et väljaspool tuuleenergia menetluses, kus tehakse vajadusel otsused ka tootmise ala ei ole tuulikute ehitamist eriplaneeringu kohta. Kui järgnevates planeeringuga ette nähtud, s.t. et tuuleparke etappides arendusalad muutuvad või tegevuse vabalt valitud alale püstitada ei saa. Seega on maht muutub, on võimalik keskkonnaloa keskkonnaloa väljastamine Hiiu merealale muutmine (vt 04.05.2025 eelnõu p 1.4.1). vastuolus kehtivate planeeringutega, sest KeÜS kommentaarides14 on selgitatud, et need ei näe ette tuuleparkide rajamist „kuna keskkonnalubade andmise eesmärk on Hiiumaaga piirnevale merealale. Järelikult tegeleda eeskätt keskkonnaküsimustega (vt tuleb keskkonnaloa andmisest keelduda ka KeÜS § 1 kommentaare), siis kuulub selle KeÜS § 52 lg 1 p 4 alusel, mis sätestab, et normi kohaldamisalasse ilmselt ka vastuolu keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui teiste keskkonnaseadustiku eriosa seadustega. kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega Seega, KeÜS § 52 lg 1 p 4 ei ole käesolevalt sätestatud nõuetele. asjakohane keskkonnaloa andmisest keeldumise alus. Seda toetab ka senine Riigikohtu praktika (vt p 3.2.2.32). 16. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et Keskkonnaamet selgitab veelkord, et keskkonnaloa kõrvaltingimuse punkt 1.4.1 keskkonnaloa andmise eeldusena ei näe näeb ette, et Keskkonnaametil on õigus õigusaktid ette kehtiva planeeringu keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks olemasolu, mistõttu puudub ka alus tunnistamiseks, kui planeeringu ja/või keskkonnaluba selle andmise järel kehtetuks hoonestusloa alusel muutuvad tunnistada. Puudub küll eriplaneering, kuid meretuuleparkide asukohad või välistatud ei ole selle algatamine ning see, et meretuuleparki ei ole keskkonnaloas planeerimismenetluse tulemusel kehtestatava märgitud alal lubatud rajada. Kuna planeeringuga määratavad alal kattuvad või keskkonnaloa andmise ajal on juba teada, et osaliselt kattuvad vee erikasutuse meretuuleparki ei ole keskkonnaloas piirkonnaga. Keskkonnaluba tunnistatakse märgitud alal lubatud rajada, välistab see kehtetuks, kui loa alusel lubatud tegevust ei iseenesest keskkonnaloa andmise, sest alustata kahe aasta jooksul loa andmisest keskkonnaluba tuleks kohe selle andmise arvates (KeÜS § 62 lg 1 p 3). Siiski, järel koheselt kehtetuks tunnistada. arvestades projekti keerukust, on proportsionaalne tööde hulka lugeda ka ettevalmistusi, näiteks planeeringu protsessi 14 Kask, O., jt. KeÜS § 52 kommentaarid, p 2.4.1 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk 294. Kättesaadav: https://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf (16.07.2025). 11 (23)  või hoonestusloa taotluse menetlust15. Seega, Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole hetkel selge, et meretuuleparki poleks lubatud keskkonnaloas märgitud alale rajada, arendust ei saa pidada täiesti perspektiivituks ning keskkonnaluba ei tuleks peale selle andmist koheselt kehtetuks tunnistada. 17. Hiiu Tuul MTÜ juhtis tähelepanu Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et asjaolule, et punktis 1.4.4 ei ole ette nähtud keskkonnaloa andja võib keskkonnaloa võimalust seiretulemuste põhjal kehtetuks tunnistada, kui seire tulemustel keskkonnaluba kehtetuks tunnistada, üksnes selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega keskkonnaloa tingimusi üle vaadata või kaasneb keskkonnaoht või oluline vajadusel muuta. See piiraks põhjendamatult keskkonnahäiring ning huvi jätta loa andjat olukorras, kus ilmnevad olulised keskkonnaluba kehtetuks tunnistamata ei ole asjaolud keskkonnaloa andmise järgselt ülekaalukas ja avalikku või kolmanda isiku tegevuse elluviimiseks. huvi ei ole võimalik tõhusalt kaitsta loa muutmisega (KeÜS § 62 lg 2 p 2 koostoimes KeÜS § 59 lg 1 p 2). Seega ei pea Keskkonnaamet vajalikuks kehtetuks tunnistamise osas eraldi kõrvaltingimuse seadmist. 18. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et ka Keskkonnaamet selgitab, et on möönnud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium planeeringu vajalikkust. Siiski, on keskkonnaloa andmise menetluses Keskkonnaametil puudub pädevus ja leidnud, et kõnealuse keskkonnaloa, millega seaduslik alus kohustada planeeringut ei anta küll õigust mereala kasutamiseks ega algatama. Keskkonnaloa andmisest sinna tuulepargi rajamiseks, andmine oleks keeldumise alused on välja toodud vastuolus kehtiva Hiiu mereala 04.08.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5. planeeringuga. /…../ Sellises olukorras on Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise raskendatud ka õiguspärase kaalutlusotsuse eeldusena ette riigi eriplaneeringu olemasolu. tegemine, sest võimalik pole arvestada Keskkonnaamet lähtub kaalutlustes vee olulise asjaoluga ehk puudub vastus erikasutusest ega anna keskkonnaloa küsimusele, kas vee erikasutusloa esemeks menetluses lõplikku hinnangut sellele, kas olevat tuuleparki on üldse võimalik rajada. tuuleparki on võimalik üldse rajada. Kui Seetõttu ollakse ka arvamusel, et enne ilmneb, et meretuuleparki ei ole alale keskkonnaloa andmise üle otsustamist tuleb võimalik rajada, tunnistatakse keskkonnaluba koostada planeering, mis ehitusõiguse kehtetuks. Ainult keskkonnaloa alusel ei ole tuulepargi rajamiseks annab. võimalik tuuleparki rajada ega ka vee erikasutustöid teostada (vt kõrvaltingimused 04.08.2025 eelnõu p-des 1.4.1. ja 1.4.3.) 19. Hiiu Tuul MTÜ juhtis tähelepanu, et vee Keskkonnaamet selgitab, et arendaja on erikasutusluba on taotletud ühele 1100 MW soovinud käsitleda arendusalasid võimsusega tuulepargile. Tuulepargi eraldiseisvatena, mh toonud välja, et jagamine osadeks toob endaga kaasa neid võivad opereerida eri ettevõtted (vt strateegilisel tasandil vajalike otsuste 04.08.2025 eelnõu p 2.12.). Keskkonnaloa vältimise, mis süvendab võimalust andmise kontekstis tähendab see seda, et keskkonnaohu tekkimiseks. Riigikohus arendus on realiseeritav ka osade kaupa. Vee 15 Kask, O., jt. KeÜS § 62 kommentaarid, p 3.3 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk 348. Kättesaadav: https://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf. 12 (23)  märgib haldusasjas nr 3-16-1472 tehtud erikasutuse keskkonnalubade puhul ei ole otsuse punktis 24, et oluline on takistada välistatud, et üks keskkonnaluba hõlmab KSH direktiivist tulenevatest kohustustest mitut analoogset käitist, objekti, tööpiirkonda kõrvalehoidmise võimalike strateegiate vm allüksust. Seega, keskkonnaloa kontekstis kasutamist, mis võivad väljenduda meetmete ei ole asjaolu määrava tähtsusega, oluline on, osadeks jagamises, vähendades nii KSH et KMH aruandes on analüüsitud kõigi direktiivi kasulikku mõju. Hiiu Tuul MTÜ arendusaladega seotud vee erikasutust. selgitab, et KMH aruande kohaselt moodustavad tuulepargid oma võrguühendustega ja tuulegeneraatoritega ühtse terviku. 20. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et Keskkonnaamet selgitab, et käesoleva keskkonnaluba ei ole kooskõlas KeÜS § 52 menetluse esemeks on keskkonnaluba ja lg 1 punktiga 6. Keskkonnaloa esemeks seega käsitletakse korralduses kitsalt vee oleva tegevusega kaasneb keskkonnaoht, erikasutust ja sellega kaasnevaid mõjusid sh mida ei ole võimalik vältida. Puuduvad võimalikku keskkonnaohtu (04.08.2025 ülekaalukad põhjused ning vältimatu eelnõu ptk 3.4). Vee erikasutuse mõju vee vajadus tuuleparke Hiiumaaga piirnevale kvaliteedile on Keskkonnaamet selgitanud merealale rajada, sest on olemas muud juba 04.08.2025 eelnõu p-des 3.4.1.4. ja alternatiivsed planeeringutega kehtestatud 3.4.1.5. Lisaks, 2025 a. augustis on valminud sobivamad asukohad. Hiiu Tuul MTÜ on TalTech analüüs17, kus tuuakse välja: käesolevas menetluses korduvalt16 juhtinud „Settimise akumulatsioonialade pinnasetetes tähelepanu keskkonnamõju hindamise on keskmine potentsiaalselt vabanev fosfori käigus ilmnenud puudustele (viimati kogus 275 µg P/g e 0,9 g P/m². Kõige kõrgem 16.05.2025 kirjas) ning seetõttu esineb fosfori sisekoormus on seotud Liivi lahe reaalne oht, et keskkonnaluba antakse sügavamate osadega, setetest potentsiaalselt tegevusele, mis ilmselt kahjustab vabanev fosfor võib seal ulatuda kuni 1400 µg pöördumatult Läänemere seisundit ning P/g (jaam G1) e 3,3 g P/m² kohta. Suur fosfori selle ökosüsteemi. Hiiu merealal ei ole läbi sisekoormuse potentsiaal on ka Narva lahes viidud korrektset tuuleparkide 2,6-3,1 g P/m² ja Väinameres 1,1-1,4 g P/m². keskkonnamõju strateegilist hindamist, Sarnane uuring Soome Saaristomere ja mistõttu ei saa väljastada keskkonnaluba Stockholmi arhipelaagi akumulatsioonialadel tuuleparkide rajamiseks. andis keskmiseks potentsiaalselt vabaneva fosfori sisalduseks 630 µg P/g e 3,5 g P/m² , transpordialadel olid vastavad väärtused 230 µg P/g ja 0,6-1,4 g P/m².“ Vastav selgitus lisatakse korraldusse. Seega ei kaasne objektiivse teabe kohaselt vee erikasutusega keskkonnaohtu vee kvaliteedile. Vee erikasutusega kaasnevat keskkonnaohtu on käsitletud 04.08.2025 eelnõu p-des 3.4.2.4- 3.4.2.7, 3.4.4.4. ptk 3.5. 21. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et Keskkonnaamet selgitab, et keskkonnaluba keskkonnaloa andmisel ei taga piirdumine reguleerib süvendamist, tahkete ainete 16 Hiiu Tuul MTÜ 16.09.20219 kiri 2019 aasta KMH aruande eelnõule, Hiiu Tuul MTÜ 28.08.2023 kiri 2023 aasta KMH aruande eelnõule, Hiiu Tuul MTÜ 16.05.2025 kiri keskkonnaloa taotlusele. Koondatud ettepanekud registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-27 all. 17 TalTech 2025. „Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine toitainete kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine“. Lõpparuanne. Kättesaadav: Microsoft Word - TTU Sekundaarne_reostuskoormus_lopparuanne_2025_final. 13 (23) vaid veeloa esemeks oleva tegevuse paigutamist mere põhja allpool keskmist hindamisega keskkonna piisavat kaitset. veetaset ja süvenduspinnase paigutamist Hiiu Tuul MTÜ tervitab põhjalikkust, eesmärgiga rajada potentsiaalsed millega on Keskkonnaamet suhtunud tuulegeneraatori vundamendid ja paigaldada merepõhja kaitsesse. Kui KMH aruanne meretuulepargi sisesed kaablid. Kuigi KMH väitis, et kavandatav tegevus ei avalda aruandes käsitleti lisaks vee erikasutusega ebasoodsaid mõjusid loodusdirektiivi kaasnevate mõjude ka laiemalt 92/43/EMÜ (LoD) elupaigatüübi karide meretuulepargi püstitamist (1170) seisundile, siis Keskkonnaamet tõi (tuulegeneraatorite tornid, labad) ja välja, et karide seisund on hinnatud tuulepargitööd (elektri tootmine kokkuvõttes ebasoodsaks-ebapiisavaks ja tuulegeneraatorite töö käigus) ning nende nad vajavad erilist kaitset. Samas jääb tegevustega seotud mõjusid, tuleb ebaselgeks, kuidas arvestatakse tuulepargi tuulegeneraatorite ehituse ja nende tööga ebasoodsaid mõjusid, mis tekivad väljaspool seotud küsimused lahendada järgmistes vee-erikasutusloaga hõlmatud tegevusi asjakohastes etappides (hoonestusloa- ja (tuuleturbiinide töö, visuaalne mõju jne.). ehitusloa menetlus, võimalik planeering). Neid mõjusid on kirjeldatud KMH aruandes Keskkonnaloaga ei saa reguleerida valdkondi, ja paljudes arvamustes, mis on esitatud mis ei ole keskkonnaloa ese. Siiski, seatakse Loode-Eesti tuulepargi loamenetluse käigus. kõrvaltingimused, mille eesmärk ongi mh tagada järgnevate etappide läbimise enne tegevusega alustamist. 22. Süvendusmahtude ebapiisav kajastamine Keskkonnaamet selgitab, et KMH aruandes. KMH aruanne on aluseks Kliimaministeerium on KMH järelevalvajana veeloa väljastamiseks ja lisatingimuste Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande seadmiseks. KMH aruanne peab vastama heakskiitmise otsuses analüüsinud KMH KMH programmile. KMH programmis on aruande ja KMH menetluse vastavust KeHJS ette nähtud, et käsitletakse süvendamise v.r sätestatud nõuetele ning leidnud, et vajalikkust ja mahtusid tuulepargi rajamisel. puuduvad KMH aruande heakskiitmata KMH aruande järgi tunnistati parimaks jätmist tingivad asjaolud (sh on KMH aruanne tuulikute paiknemise alternatiiv 4, s.o. asjakohane ja piisav vee erikasutusloa tuulikud 20 MW. KMH aruande heakskiidus (keskkonnaloa) andmise üle otsustamiseks). on otsus, et tuulepargi rajamisel Keskkonnaamet täpsustab asjaolusid rakendatakse tuulikute paiknemise korralduses. alternatiivi 4, mis on kirjeldatud KMH Kuigi KMH aruandes ei olnud tood välja aruande peatükis. 20 MW tuulikute aluste konkreetseid süvendamise mahtusid, mis on ettevalmistamiseks lähtuti arendaja poolt vajalik kaablite süvistamisel, toodi lk 260-261 antud keskmistest eemaldatavatest välja mahtude arvestamise põhimõtted ja mahtudest: vundamendiala läbimõõduga 60 trasside skeemid. Mh täpsustati, et m ja eemaldatavat pinnast 12 400 m³. KMH paralleelselt jooksvaid kaableid on erinevates aruandest on andmed kaablikraavide lõikudes eksportkaablite osas, st rajatakse süvenduse kohta: kaabli diameeter on kuni 1 mitu paralleelset kaablikraavi. KMH aruande m, selle paigutamise nähakse ette kas raames mudeldati heljumi teket ja levikut, süvendit 2 m ja pinnase eraldamist 4 m³/m nimetatud andmed olid piisavad mudelduste (sügavuses üle/võrdselt 20 m) või süvend 2,5 läbiviimisel. KMH aruandes lähtutakse m ja pinnase eraldamist 5 m³/m maksimaalsetest mahtudest. Seega on olemas (meresügavus alla 20 m). Merekaablite osas lähtekohad süvendamise mahtude arvestatakse kuni 1 km laiuse alaga meres arvestamiseks ja neist on arendaja lähtunud ka kaablite koridori jaoks, kuna kõrvuti keskkonnaloa taotluse esitamisel. paiknevaid kaableid võib olla 5-13, sõltuvalt turbiinide nimivõimsusest ning koguarvust 14 (23) ja pinge suurusest. Kõik tuulikud on omavahel ühendatud kaablitega ning igast tuulepargialast (TP1-TP4) tulevad ühenduskaablid Hiiumaale alajaama, kust omakorda lähevad 330 kV eksportkaablid (1-3 tk) läbi mere Aulepa alajaama. Töös „Loode-Eesti tuulepargi liitumine põhivõrguga” kirjeldatakse, et kaablid paigaldatakse kaevikusse üksteise kõrvale, kooskulgevaid kaableid on mõnes lõigus rohkem kui üks. Ka KMH aruanne tunnistab, et paralleelselt jooksvaid kaableid on erinevates lõikudes 1-3. Seega, kui kaevikus kulgevad mitu kaablit kõrvuti, ei saa olla kaeviku ristlõige kuni 5 m ja süvendusmaht kuni 5 m³/m. Täiesti puuduvad KMH aruandes andmed kaablikraavide pikkuse kohta, nii sektsioonisisest ja sektioone ühendavate kaablitrasside kohta. Seega puuduvad KMH aruandes KMH programmise ette nähtud andmed süvendamise mahu kohta ja ei vasta seetõttu KMH programmile. KMH aruanne peab andma (ja avalikustama) piisava informatsiooni, mille alusel saab teha otsuseid tegevuse keskkonnamõju kohta. 23. Heljumi hulga määramine on ebaselge. Keskkonnaamet selgitab, et 10% materjali KMH aruandes eeldatakse, et hõljuvasse hõljumisse sattumine on väärtus, mida olekusse satub/jääb 10% süvendusmahust. mudeldamisel on seni meretuulepargi KMH- Samas lõimise analüüsimisel leiti, et des kasutatud. Keskkonnaameti tellimusel on arendusalast TP 2 läänes ulatub aleuriidi ja TalTech poolt 2025. aastal koostatud savi fraktsiooni osakaal 38%-ni (P02) ja metoodika „Metoodika mõju hindamiseks arendusalast TP 1 lõunas, jaama P08 hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee piirkonnas, ulatub aleuriidi ja savi kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel“, et fraktsiooni osakaal 80%-ni ning ühtlustada edasiste uuringute metoodikaid. arendusalast TP 1 kagus (P10) ulatub see Ka selles on välja toodud 10% materjali 45%-ni. Rohkem heljumit moodustavad hõljumisse sattumine väärtus. KMH aruande peenemate fraktsioonide osakesed (aleuriit lisas „Heljumi leviku modelleerimine Loode- ja savi). Seega on ebatäpne süvendusmahust Eesti meretuulepargi KMH aruande vaid 10% arvestamine heljumi hulgana või koostamiseks„ lk 9 on toodud: „Käesolevas tuleks see täpsemalt põhjendada. Kaabli töös on stsenaariumide koostamisel tehtud merepõhja paigutamisel kasutatakse m.h. nn. eeldus, et tuulikute vundamendi rajamisel hüdroader ja kaeviku rajamise tehnoloogiat. tõstetakse setted ühtlaselt veesambasse. Ilmselt ei ole planeeritud kasutada kaabi Settetüübi hulga leidmiseks, kasutati lõimise katmise tehnoloogiat (on arvestatud proovide tulemust tuulikule lähimast punktist kaablisüviste rajamisega). Mõlema vastavalt tööle“. Seega on mudelis juba tehnoloogia puhul kasutatakse kõrgsurve arvestatud settetüübiga. KMH aruande lk 18 veejuga ehk merepõhja materjal kohaselt peetakse 10% konservatiivseks purustatakse ja suunatakse veekeskkonda eelduseks ning selgitatakse, et erinevad kaabli suure survega. Sellise metoodika puhul on süvistamise meetodid on sobilikud, st ka 15 (23)  kaablikraavi purustustsoon suurem kui kõrgsurve veejoa kasutamisel ei paisata planeeritud kaevis, palju peent materjali ja heljumisse üle 10% pinnase. Olemasoleva settinud aineid (s.h. fosfor) teabe kohaselt kõrgsurve vee meetodite resuspendeeritakse või lahustatakse. KMH (hüdroader, jetting jne) kasutamisel heljumi aruandes peaks olema välja toodud kontsentratsioon veesambas piirdub alumise arvutuskäik, kuidas saadakse veekihiga18 ning kaasnev heljum ei ole süvendusmahust heljumi hulk. Heljumi hulk oluliselt suurem kui alternatiivsete ja settimine merepõhjas on oluline mereelu metoodikate korral19. Teiseks, ala TP2-3 osas, (s.h. kalakoelmuid) kahjustav faktor ja kus paikneb proovipunkt P02, keskkonnaloa sellega tuleb arvestada. andmisest keeldutakse; ala TP1 proovipunktid P09 ja P10 asuvad väljaspool vee erikasutuse piirkonda. Seega aladel, kus on suurem aleuriidi ja savi fraktsiooni osakaal, keskkonnaloa alusel töid ei kavandata. Vastavalt täpsustakse ka korraldust. Lisaks, KMH aruandes on ette nähtud vastavad seiremeetmed ja leevendusmeetmed seoses heljumiga, mis ka keskkonnaloale seatakse (vt ka 04.08.2025 eelnõu p 3.7.16, 3.6.10, 3.6.16). Seega on KMH aruandes heljumi temaatikat käsitletud piisavas mahus, et oleks võimalik otsustada keskkonnaloa andmise üle. 24. Eksportkaablite saaste arvestuse mitte Keskkonnaamet selgitab, et KMH aruandes kajastamine KMH aruandes ja veeloas on käsitleti mh ka eksportkaablite rajamist ja projekti jagamine osadeks ja seetõttu nende rajamisega kaasnevat keskkonnamõju. lubamatu. Keskkonnaloa eelnõus öeldakse, Seega on hinnatud tegevuse mõju tervikuna et keskkonnaloa taotlus ei hõlma ning mõjude hindamisel ei ole toimunud eksportkaablite paigaldamisega seotud vee tegevuse osadeks jagamist. On selge, et erikasutust. Tuulepargi rajamine ilma teda tuulepargi rajamine ilma seda elektrisüsteemi elektrisüsteemi ühendava võrgustikuta on ühendava võrgu rajamiseta ei ole lubamatu. Seega on Loode-Eesti tuulepargi põhjendatud. Keskkonnaamet on 04.08.2025 lahutamatu osa ka eksportkaablite rajamine. eelnõu p-des 3.2.3.4. ja 3.2.2.5. selgitanud, et Eksportkaablite, tuulepargikaablite rajamine lisaks käesolevale keskkonnaloale on vajalik ning tuulikualuse pinna ettevalmistamine on veel erinevate etappide (hoonestusloa, ühe projekti lahutamatud osad. Nende mõju ehitusloa ja kasutusloa menetlus, vajadusel tuleb hinnata kogumina. REP) läbimine enne, kui on võimalik alustada meretuulepargi rajamist. Seega on järgnevate etappidega paralleelselt võimalus läbi viia ka eksportkaablitega seotud loastamine. KeÜS § 41 lg 4 sätestab, et kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks 18 Swanson, C. and Isaji, T., 2006. Simulation of sediment transport and deposition from cable burial operations for the alternative site of the Cape Wind Energy Project. ASA Final Report, pp.05-128. Kättesaadav: https://tethys.pnnl.gov/sites/default/files/publications/SL-ASA2006SimulationofSediment.pdf. 19 Taormina, B., Bald, J., Want, A., Thouzeau, G., Lejart, M., Desroy, N. and Carlier, A. 2018. A review of potential impacts of submarine power cables on the marine environment: Knowledge gaps, recommendations and future directions. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 96, pp.380-391. Lk 11. Kättesaadav: https://pure.hw.ac.uk/ws/portalfiles/portal/23181616/Taormina_et_al_2018_preprint.pdf. 16 (23)  keskkonnaluba. KeÜS kommentaaride20 kohaselt on keskkonnaloa andjal nõude sisustamiseks diskretsioon. Loa andmisel on oluline ka taotleja soov. Arvestades, et eksportkaablid ühendavad meretuuleparke elektrivõrguga või erinevaid meretuuleparke omavahel, ei ole vee erikasutuse piirkonnad ruumiliselt seotud. Lisaks on ka tehnoloogilised erisused (paralleelsed kaablid, suurem sügavuste varieeruvus, erinevad leevendusmeetmed jne). Lähtuvalt eeltoodust võib käsitleda vee erikasutust erinevate tegevuste osas eri lubades. Selguse mõttes lisame eksportkaablitega seotud etappide vajaduse ka korraldusse, mh asjaolu, et vee erikasutuseks eksportkaablite paigaldamisel on vajalik eraldi keskkonnaluba. Keskkonnaamet nõustub, et Loode-Eesti tuulepargi setete uuringu aruande kohaselt eksportkaablite alal raskemetallide ja üldnaftaproduktide sisaldust eraldi ei määratud. Siiski, merepõhjasetted ei ole arendusaladel reostunud (vt 04.08.2025 eelnõu p 3.4.1.5.). Ohtlike ainete kontsentratsioonid leiduvad tõenäoliselt sadamate või laevaremonditehaste lähistel21,22, siiski võib kõrgenenud sisaldusi setetes leiduda ka avamerel (suured laevateed, sügavad akumulatsioonialad)23. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhise p 6.10.a. toob välja, et süvendusmaterjal võib olla testimisest vabastatud, kui on põhjust arvata, et see ei ole olnud saastumise mõju all, st see koosneb varasemalt puutumata geoloogilisest materjalist ja piirkonnas puuduvad olulised mineviku või praeguse aja reostusallikad. Eksportkaablid ei paikne akumulatsioonialadel, eksportkaablite koridorid kattuvad kohati veeliiklusaladega, 20 Kask, O., jt. KeÜS § 41 kommentaarid, p 4.2 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk 230. Kättesaadav: https://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf. 21 Roots, O. & Roose, A., 2013. Hazardous substances in the aquatic environment of Estonia, Chemosphere, 93(1), pp.196-200. Kättesaadav: https://www.academia.edu/download/91621707/j.chemosphere.2013.05.03620220927- 1-1q4popl.pdf. 22 OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2016. "Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks Soomelahe merepõhja ja setete näitel" (SedGoF). Kättesaadav: https://fond.egt.ee/fond/egf/8777. 23 Kuprijanov, I., Väli, G., Sharov, A., Berezina, N., Liblik, T., Lips, U., Kolesova, N., Maanio, J., Junttila, V. & Lips, I., 2021. Hazardous substances in the sediments and their pathways from potential sources in the eastern Gulf of Finland. Marine Pollution Bulletin, 170, p.112642. Kättesaadav: https://helda.helsinki.fi/server/api/core/bitstreams/dacc33df-0793-4b90-83a3-5f51633f4c61/content. 17 (23)  kuid veeliiklusaladel on liiklusintensiivsus pigem madal. Vaid eksportkaabli idapoolses osas on liiklusintensiivsus kõrgem (vt KMH aruande joonis 286 ja 287), samas on tegemist siseriikliku veeliiklusalaga. Loode-Eesti tuulepargi setete uuringu aruande koostamise raames on tehtud setteanalüüsid ka piirkondades, mis kattuvad samade veeliiklusaladega (alal TP4 proovipunktid P05, P06 ja P07, alal TP 2-3 proovipunktid P01, alal TP1 proovipunkt P11). Ka neis proovipunktides ei olnud setted reostunud. Seega, olemasoleva teabe kohaselt ei ole ette näha olulisel määral reostunud setete esinemist eksportkaablite alal. Võrreldes Soome lahes 2010-2011 teostatud setete uuringute tulemustega, on planeeritava tuulepargi piirkonna setetes kõikide nimetatud ohtlike ainete kontsentratsioonid vähemalt 2 korda väiksemad, kui Soome lahe keskosas (KMH aruanne lk 256). Arvestades, et eksportkaablite paigutamisega seotud vee erikasutuseks on vajalik eraldi keskkonnaluba, on keskkonnaloa andmisel võimalus seada nõuded setete analüüsideks kõige intensiivsema liiklusega piirkonnas. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on lisaanalüüsid asjakohased, et leida kaablitrassi alal kaablitele parim asetus ja vajadusel vältida reostunud setetega piirkondi. Siiski, olemasoleva teabe kohaselt ei ole ette näha olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimist ning KMH aruannet ei saa pidada puudulikuks. 25. Natura asjakohane hindamine on olnud Keskkonnaamet selgitab, et käesolev pealiskaudne. Eksportkaablid kulgevad keskkonnaluba ei käsitle eksportkaablitega kõigi kolme kaabliühenduse korral läbi seotud vee erikasutust. Lisaks juhime Nõva-Osmussaare loodusala mereala 7,3 km tähelepanu, et Pärnu sadamaga seotud pikkusel lõigul. See kuulub Natura 2000 tegevused toimusid madalal merealal Liivi võrgustiku alade hulka. Suurte kaablitrasside lahes, kus teadaolevalt ongi setetesse seotud rajamine läbi linnu- ja loodusala on selle ala ühendite kontsentratsioon kõrgem. Seega terviklikkust rikkuv ja ei vasta selle kaitse- viidatud paralleeli tõmbamine vee eesmärgile. Merepõhja pinnase erikasutusega käesoleva keskkonnaloa eemaldamise ja kaadamise puhul, nagu kontekstis ei ole asjakohane. kõigis keskkonnaasjades, on vaja äärmist ettevaatust. Pärnu sadama laevatee süvendamise keskkonnamõju hindamise aruande (2012) järgi ei pidanud laevatee rekonstrueerimise raames tehtava laevatee süvendamisega 7.2 m sügavuseni ja 18 (23) süvendatud materjali kaadamisega Pärnu lahe ametlikule kaadamisalale kaasnema olulist mõju Pärnu lahes toimuvatele rannaprotsessidele. Paraku oli tulemus teine. 26. Vee kvaliteedi halvenemisele, s.h. fosfori Keskkonnaamet nõustub, et kriitilise emissioonile ei ole pööratud piisavat tähtsusega on arvestada põhjasetete mobiilse tähelepanu. Eutrofeerumise mõjub fosfori vabanemisega ning et KMH aruanne ei negatiivselt sotsiaal-majanduslikule sisalda informatsiooni arvutuste aluseks keskkonnale kalavarude vähenemise näol. olevate andmete algallikate ja detaile KMH aruandes märgitakse, et töödega kasutatud arvutusmetoodika osas. kaasneb täiendav fosfori koormus, kuid selle Keskkonnaameti tellimusel on TalTech poolt mõju eutrofeerumise kontekstis on 2025. aastal koostatud metoodika „Metoodika loodusliku muutlikkuse taustal väheoluline. mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee Mõju on lühiajaline ja lokaalne. Tegemist on omadustele (sh. vee kvaliteedile) oletustega, sest neid väiteid ei ole meretuuleparkide rajamisel“, et ühtlustada põhjendatud. Kahjuks ei sisalda KMH edasiste uuringute metoodikaid. olulist informatsiooni arvutuste aluseks Keskkonnaamet on vee kvaliteedi temaatikat olevate andmete algallikate ja kasutatud käsitlenud 04.05.2025 eelnõu ptk-s 3.4.1. arvutusmetoodika osas. Prof. Riko ning on seisukohal, et kavandatava vee Noormets ja TÜ teadur Martin Liira erikasutusega ei kaasne setetest ohtlike ainete avaldavad arvamust, et nende andmetel on vette paiskamist ning ei lisandu P koormust, KMH-s esitatud andmed ja arvutused mis mõjutaks oluliselt veekogumite seisundit ekslikud ning alahindavad tunduvalt ja seaks ohtu veekaitse eesmärkide kavandatava tegevuse käigus vabaneva saavutamise. Oht veekogumi seisundile võib fosfori hulka. Kasutatud on mõistet kaasneda töödel akumulatsioonialal või ”mobiilne fosfor» kuid ei ole selge, milliseid mitme suuremahulise arenduse (näiteks mitu fosfori ühendeid see mõiste endas koondab, meretuuleparki, avamerekalakasvandus) ning kust pärineb kasutatud fosfori mõjude kumuleerumisel. Seega on teemale kontsentratsioon 10 mg/m² kohta, mis on oluline rõhku panna arenduste lisandumisel. võetud esitatud arvutuste aluseks. Samuti on eksitavalt võrreldud selle, eeldatavalt mobiilse fosfori kontsentratsiooni alusel saadud tulemusi HELCOM’i üldfosfori piirmääradega, mis näitab planeeritava tegevuse keskkonnamõju tunduvalt väiksemana. Mereteadlased said oma arvutustes kordades suurema fosfori koguse kui oli KMH aruandes. Seega vajavad KMH aruande arvutused täpsustamist, et arvutukäik oleks jälgitav ja üheseltmõistetav. Kriitilise tähtsusega on arvestada põhjasetete mobiilse ehk eutrofeerumist põhjustava fosfori vabanemisega (ehitus- ning süvendustöödel) ning uue fosfori lisamisega (kalakasvandustes) erinevate arendustegevuste planeerimisel Eesti merealadel. 27. Lähtudes eeltoodust tegi Hiiu Tuul MTÜ Keskkonnaamet saab keelduda keskkonnaloa järgmised ettepanekud: (1) keelduda andmisest kindlatel õiguslikel alustel (vt 19 (23) keskkonnaloa väljastamisest vee- 04.058.2025 eelnõu ptk 3.3). Käesolevalt on erikasutuseks Enefit Green AS-ile, kuna alus keelduda keskkonnaloa andmisest ala kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega TP2-3 osas (vt 04.058.2025 eelnõu ptk 3.5). sätestatud nõuetele, m.h. põhineb vigasel Diskretsioonis on Keskkonnaamet arvestanud KMH aruandel. Alternatiivselt (2) arutada nii KMH aruande tulemusi kui ka muud asja avalikul istungil ja peatada olemasolevat teavet ning käsitleb kitsalt vaid keskkonnaloa menetlus kuni otsuse vee erikasutust. Puuduvad alused tegemiseni EOÜ ettepaneku kohta uute keskkonnaloa andmisest keelduda alade TP1 merekaitsealade moodustamise kohta Hiiu ja TP4 osas. Lisaks selgitame, et puudub alus merealal vastavalt LKS § 8 lg 6. keskkonnaloa menetluse peatamiseks LKA moodustamise otsuse tegemiseni (vt 04.058.2025 eelnõu p 3.2.4.6.). Avalik istung on kavas 16.10.2025. 28. Hiiu Tuul MTÜ palus teavet selle kohta, Keskkonnaamet selgitab, et mereala millises menetluses ja kuidas arvestatakse koormamine meretuulepargiga on KMH aruandes käsitletud teemasid, mis hoonestusloa ese. Seega tuulepargi rajamise ja jäävad keskkonnaloa esemest väljapoole käitamisega seotud asjaolusid käsitletakse ning mille üle otsustamine toimub hoonestusloa menetluses, vajadusel ka loa väidetavalt järgmistes etappides (mõju eelduseks oleva planeeringu koostamisel. linnustikule, visuaalne mõju jne.). TTJA 29. TTJA ei esitanud pädevusvaldkonnast Keskkonnaamet selgitab, et on 04.05.2025 tulevaid märkused või ettepanekuid Enefit eelnõu ptk-s 3.2.2. analüüsinud planeeringuga Green AS keskkonnaloa osalise andmise seotud asjaolusid. Keskkonnaloa andmisest otsuse eelnõule. TTJA oli seisukohal, et keeldumise alused on välja toodud Enefit Green AS-i poolt kavandatav Loode- 04.05.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5. Eesti meretuulepargi rajamine on olulise Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise ruumilise mõjuga tegevus ning tulenevalt eeldusena ette REP olemasolu ja planeeringu PlanS § 27 lg-st 2 on REP koostamine puudumine ei ole keskkonnaloa andmisest kohustuslik. keeldumise alus. Õigusaktides ei ole sätestatud lubade andmise kohustuslikku järjekorda, mistõttu kõnealusel juhul ei ole võimalik arendajalt enne keskkonnaloa andmist nõuda kehtivat hoonestusluba. Hoonestusloa taotlus on Keskkonnaametile teadaolevalt esitatud. Keskkonnaloa andmisest ei saa keelduda seetõttu, et see võib olla ennatlik ja kaasa tuua vaidlusi. Keskkonnaameti hinnangul on keskkonnaloa elluviimiseks vajalikud eeldused sätestatud loa kõrvaltingimustes ja nende täitmisel ei saa keskkonnaloa sisulist eesmärki siiski välistada. Merepõhja koormamine meretuulepargiga ja tuulepargi käitamisega seotud asjaolusid käsitletakse hoonestusloa menetluses, kus tehakse vajadusel otsused ka eriplaneeringu kohta. Kui järgnevates etappides arendusalad muutuvad või tegevuse 20 (23)  maht muutub, on võimalik keskkonnaloa muutmine (vt 04.05.2025 eelnõu p 1.4.1). Kliimaministeerium 30. Kliimaministeerium tõi välja, et Keskkonnaamet vaatas korralduse ja loa arvestades 04.08.2025 eelnõus toodud vormid läbivalt üle. Korralduses tuuakse välja põhjalikke selgitusi asjaolude selgitamiseks vee erikasutustööde, vee ja senise protsessi kohta, ollakse nõus otsuse erikasutuspositsiooni ja vee punktis 1.4.3 tooduga, et erikasutusepiirkonna mõiste. Siiski, keskkonnakaitseluba annab õiguse vee keskkonnaministri määruse nr 56 lisa 3 erikasutuseks, kuid ei asenda muid vajalikke kohaselt märgitakse keskkonnaloale ka lubasid tuulepargi ehitamiseks (sh tegevuse eesmärk. Käesoleval juhul on vee tuulepargisiseste kaablite paigaldamiseks). erikasutustööde eesmärgiks tuulepargi Siinkohal tuleb aga juhtida tähelepanu rajamine. Seega viidatakse korralduses ja loas sellele, et keskkonnakaitseloa taotlus (nr T- ka vee erikasutuse eesmärgile. Selguse mõttes KL/1026040) on esitatud sihipäraselt täpsustakse kõrvaltingimust p-s 1.4.3. lisades meretuulepargi rajamiseks Loode-Eesti sinna: „Vee erikasutust ei tohi enne vastavate rannikumerre. Seega palutakse lubade saamist ellu viia.“ keskkonnaloale kindlasti lisada, et veeloas märgitud tegevused nagu merepõhja süvendamine, kaadamine ja tahkete ainete paigaldamine on meretuulepargi ehitusloaga seotud tegevused ja neid tegevusi ei tohi enne ehitusloa saamist ellu viia. 31. Kliimaministeerium tõi välja, et Keskkonnaamet selgitab, et on 04.05.2025 Riigikohtu otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472 eelnõu ptk-s 3.2.2. analüüsinud planeeringuga tühistati Hiiu maakonna mereala planeering seotud asjaolusid. Keskkonnaloa andmisest tuuleenergia tootmise alade osas. Arendaja keeldumise alused on välja toodud on esitanud hoonestusloa taotluse 04.05.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5. meretuulepargi püstitamiseks Hiiu merealale Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise 2010. aastal, käesoleval hetkel ei ole eeldusena ette REP olemasolu ja planeeringu hoonestusloa menetlust alustatud. Kuna Hiiu puudumine ei ole keskkonnaloa andmisest merealaplaneeringus on Riigikohtu otsusega keeldumise alus. Õigusaktides ei ole meretuulepargi alad kehtetuks tunnistatud, sätestatud lubade andmise kohustuslikku siis on vajalik ka koostada eriplaneering järjekorda, mistõttu kõnealusel juhul ei ole sobivate meretuulepargialade leidmiseks võimalik arendajalt enne keskkonnaloa (PlanS 27 lg 4). andmist nõuda kehtivat hoonestusluba. Hoonestusloa taotlus on Keskkonnaametile teadaolevalt esitatud. Keskkonnaloa andmisest ei saa keelduda seetõttu, et see võib olla ennatlik ja kaasa tuua vaidlusi. Keskkonnaameti hinnangul on keskkonnaloa elluviimiseks vajalikud eeldused sätestatud loa kõrvaltingimustes ja nende täitmisel ei saa keskkonnaloa sisulist eesmärki siiski välistada. Merepõhja koormamine meretuulepargiga ja tuulepargi käitamisega seotud asjaolusid käsitletakse hoonestusloa menetluses, kus tehakse vajadusel otsused ka eriplaneeringu kohta. Kui järgnevates etappides arendusalad muutuvad või tegevuse 21 (23)  maht muutub, on võimalik keskkonnaloa muutmine (vt 04.05.2025 eelnõu p 1.4.1). 32. Loa vormil lahtris „Proovivõtunõuded“ Keskkonnaamet täiendab loa vormi ja punktis 1 nõutakse detailse seirekava korraldust järgnevalt „Detailne seirekava koostamist ja kooskõlastamist pool aastat tuleb esitada kooskõlastamiseks KOTKAS enne seiretööde algust. Kuivõrd seirama süsteemi kaudu pool aastat enne vee peaks nii enne keskkonnaloa kohaseid erikasutuse eelsete seiretööde algust“. tegevusi kui süvendus-kaadamistööde ajal Vastavalt täpsustatakse ka kõrvaltingimust. (vee erikasutuse aegne seire), siis palutakse Selguse mõttes tuuakse korralduses välja, et sõnastust täpsustada, kas on mõeldud 6 kuud seirekava peab hõlmama nii vee erikasutuse enne vee erikasutuse eelse seire algust või 6 eelset, vee erikasutuse aegset kui ka vee kuud enne loakohaste tegevuste (erikasutuse erikasutuse järgset seiret ja hõlmama mõlemat aegse seire) algust. Vastavalt tuleb vee erikasutuse ala. Täpsustused lisatakse ka parandada sõnastust ka vormis V16 punktis loa vormile. 1.4, kus on nõue, et detailne seirekava tuleb Keskkonnaametile. 33. Loa vormil on toodud, et proovid tuleb Keskkonnaamet täpsustab loa vormil ja võtta „vastavalt kehtivale metoodikale“ ilma korralduses detailse seirekava osa. Siiski, täiendava viiteta, kust selle leiaks. Juhime keskkonnaloa vormil ei ole asjakohane viidata tähelepanu, et hiljemalt kooskõlastatavas õigusaktidele või meetoditele, kuna need detailses seirekavas tuleb täpsemalt võivad aja jooksul muutuda. Keskkonnaloale fikseerida ka poovivõtu- või ei kanta otse seadusest tulenevaid nõudeid. vaatlusmeetodid, mida loa omanik peab Selguse mõttes lisatakse üldisem viide järgima. Sama märkus ka järgmise punkti riikliku keskkonnaseire programmi mereseire „Analüüsinõuded“ puhul, kus lisaks allprogrammile ja keskkonnaministri üldsõnalisele jutule peaks viitama määrustele. konkreetsematele õigusaktidele, sh et keemiliste analüüside määramistäpsus vastaks kehtestatud nõuetele, mis on eriti oluline ohtlike ainete puhul. 34. Loa vormil osa „Täiendavad nõuded Keskkonnaamet vaatab seirega seotud ptk-d seire läbiviimiseks“ punktis 1 tuleb tekst korralduses ja loa vormil läbivalt üle ja läbivalt üle vaadata ja parandada, kuna see korrigeerib vastavalt tehtud ettepanekule. on kirjutatud tuuleparkide rajamise Keskkonnaamet sõnastab seire nõuded kontekstis. Samamoodi vajab ülevaatamist p lähtuvalt kavandatavatest vee 2 ja 3. erikasutustöödest – süvendamine, tahkete ainete paigutamine mere põhja ja süvenduspinnase kasulik kasutamine. Eemaldatakse seire valdkonnad (eelnõu p-d 3.7.6., 3.7.15., 3.7.25), mis on seotud tuulepargi kasutamisega. 35. Loa vormil osa „Täiendavad nõuded Keskkonnaamet korrigeerib loa vormi seire läbiviimiseks“ punktis 2.1 (heljumi vastavalt märkusele. levik) viidatakse leevendusmeetmetele (vt p 3.6.10, 3.6.16). Leevendusmeetmete osas (vormis V16) selliseid punkte pole, heljumi levik on kajastatud sealses punktis 2.7. Palutakse viited punktis 2.1. korda teha. 36. Kliimaministeerium tõi välja, et loa Keskkonnaamet täpsustab sõnastust vormil vormil V10 „Süvendamine“ on erinevates V10, kui ühtlasi indikeeritakse loal ka 22 (23) punktides juttu tuulepargi-siseste kaablite tegevuse eesmärk. Punktis „Süvenduspinnase paigaldamisest merepõhja. Juhitakse keemilised omadused“ on toodud KMH tähelepanu, et keskkonnaloa alusel seda raames tehtud analüüside keskmistatud tegevust lubada ei tohiks (seda on öeldud ka tulemused, kuna määrus nr 56 lisa 3 kohaselt loa eelnõu vormis V16 punktis 1.3), kuivõrd märgitakse loal mh süvenduspinnase tuulepargi rajamiseks pole hoonestusluba keemilised omadused. Kuna objektiivse teabe antud. Punktis „Süvenduspinnase kohaselt ei ole reostusohtu ette näha, ei pea keemilised omadused“ on toodud mõnede Keskkonnaamet vajalikuks vee erikasutuse saasteainete sisaldused, samas punktis eelselt süvenduspinnase seire läbiviimist. „Seire“ põhjasetete koostise seirenõuet pole (seda nõuet pole ka eriaksutuse eelses seires jaotises V8). Need osad (põhjasetete v süvendusmaterjali seirenõuded) tuleks vee erikasutusloas omavahel kooskõlla viia. 37. Kliimaministeerium tõi välja, et loa Keskkonnaamet vaatab vormil V16 „Meetmed, mis aitavad leevendusmeetmetega seotud ptk-d vähendada vee erikasutuse mõju ja nende korralduses ja loa vormil läbivalt üle ja tähtajad“ punktis 2 tuleb leevendusmeetmed korrigeerib vastavalt tehtud ettepanekutele. läbivalt sõnastada selliselt, et need poleks Siiski, KMH aruandes koostamise käigus seotud tuulepargi rajamisega, vaid selgitati välja, et kõnealuses piirkonnas on konkreetse keskkonnaloa eelnõu kohaste tehniliselt ainsaks alternatiiviks tegevuste negatiivsete mõjude gravitatsioonivundament (KMH aruanne lk vähendamisega (vt ka V8 seirenõuete kohta 10). Seega on sellest lähtutud ka esitatud märkusi). Arusaamatuks jääb ka, keskkonnaloa taotluses vee erikasutuse miks keskkonnaloa 04.08.2025 eelnõus on mahtude määramisel ning loal indikeeritakse juttu gravitatsioonivundamentide rajamise süvendamise eesmärgina lubamisest, kui need on ühed kõige suurema gravitatsioonivundamendi aluse merepõhja negatiivse keskkonnamõjuga ettevalmistamine. Lisaks on süvenduspinnast vundamenditüübid ning lõplikud võimalik kasutada vundamendi täiteks just vundamenditüübid peaks valitama alles gravitatsioonivundamendi kasutamisel (KMH hiljem, hoonestusloa või tuulepargi ehitusloa aruanne lk 51-52), muude menetluses. Seega leitakse, et vundamendialternatiivide korral see võimalik vundamenditüübi sätestamine praeguses ei ole. Seega on Keskkonnaamet seiskohal, et keskkonnaloa eelnõus on loa viited vee erikasutuse kaugemale eesmärgile reguleerimisalast väljas. V16 punktis 3.3 kui ka gravitatsioonivundamendile on (õlireostus) on taaskord jutt tuulepargi asjakohased. ehitustöödest – sõnastus tuleb viia kooskõlla vee erikasutusel ettenähtud tegevustega. 23 (23) Saabunud ettepanekud ja vastuväited Keskkonnaamet esitas 04.08.2025 kirjaga1 keskkonnaloa osalise andmise otsuse eelnõu menetlusosalistele arvamuse andmiseks (04.08.2025 eelnõu). Eelnõule esitas ettepanekud ja vastuväiteid 25.08.2025 kirjaga2 Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) ja Eestimaa Looduse Fond (ELF), 22.08.2025 kirjaga3 aktsiaselts TALLINNA SADAM4, 25.08.2025 kirjaga5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), 25.08.2025 kirjaga6 Enefit Green AS (arendaja), 25.08.2025 kirjaga7 Hiiu Tuul MTÜ ja 25.08.2025 kirjaga8 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA). Kliimaministeerium (KLIM) edastas 25.08.2025 e-kirjaga ettepanekute ja vastuväidete eelnõu ning selgitas, et ametlik kiri edastatakse lähipäevil; ettepanekud edastati 28.08.2025 kirjaga9. Terviseametil10 ning Politsei- ja Piirivalveametil11 ettepanekud/vastuväited 04.08.2025 eelnõule puudusid. Keskkonnaamet koondas ettepanekud ja vastuväited ning oma vastused koondtabelisse: EOÜ ja ELF 1. EOÜ ja ELF tõid välja, et 04.08.2025 Keskkonnaamet korrigeerib vastavalt eelnõus kajastub varasemas menetluses ettepanekule. seisukohtade esitajana ainult EOÜ, kuid seisukohad esitasid EOÜ ja ELF koos. Palume sellega seonduvat eelnõu vastavates punktides 2.16-2.22 korrigeerida. 2. 04.08.2025 eelnõus puuduvad joonised, Keskkonnaamet täpsustab, et joonistega fail millele tekstis osundatakse. oli kättesaadav Keskkonnaameti 04.08.2025 kirja nr DM-130049-22 lisas 3. Keskkonnaamet täpsustas asjaolu 05.08.2025 e-kirjas. Keskkonnaamet vabandab arasaamatuse pärast. 3. EOÜ ja ELF tõid välja, et 04.08.2025 Keskkonnaamet nõustub märkusega. eelnõu punktis 3.2.1.2. märgitakse, et ainuüksi selle veeloa alusel ei tohi lubatud töid tegema hakata ning esmalt tuleb mereala kasutamiseks saada hoonestusluba ja ehitamiseks ehitusluba. Arvestades mh asjaoluga, et nende lubade saamise eelduseks on tuulepargi asukohavaliku riiklik eriplaneering, millele on läbi viidud KSH, siis ei paista põhjalikumate 1 Registreeritud KOTKAS 04.08.2025 kirja nr DM-130049-22 all. 2 Registreeritud KOTKAS 25.08.2025 kirja nr DM-130049- 25 all. 3 Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-26 all. 4 Registrikood 10137319, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Sadama tn 25, 15051. 5 Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-29 all. 6 Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-28 all. 7 Registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-27 all. 8 Registreeritud KOTKAS 02.09.2025 kirja nr DM-130049-32 all. 9 Registreeritud KOTKAS 28.08.2025 kirja nr DM-130049-30 all. 10 Registreeritud KOTKAS 06.08.2025 kirja nr DM-130049-23 all. 11 Registreeritud KOTKAS 08.08.2025 kirja nr DM-130049-24 all. 1 (23)  seisukohtade esitamine TP1 ja TP4 veeloa eelnõule olevat hetkel vajalik. 4. EOÜ ja ELF jäävad Loode-Eesti Keskkonnaamet täpsustab, et Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande puuduste osas rannikumere tuulepargi keskkonnamõju tehtud varasema kriitika juurde, arvestades hindamise aruande (Loode-Eesti tuulepargi 04.08.2025 eelnõu punktis 3.5.4 selgitatut, KMH aruanne või KMH aruanne)12 mille kohaselt KMH aruande kooskõlastamise ajal oli teada edasise kooskõlastamisel on lähtutud sellest, et planeeringu vajalikkus. Seega, aruandesse sai planeering koostatakse ja tegevust uuringute vajadus välja toodud, kuna KMH ei käsitletakse edaspidi strateegilisel tasandil, lahendanud kõiki mõju valdkondi lõplikult mh selgitatakse välja kohalik ja poliitiline ära. Siiski, aruande kooskõlastamise aluseks huvi antud asukohta tuulepargi rajamiseks. oli aruande vastavus nõuetele. Keskkonnaamet korrigeerib vastavalt korralduse p 3.5.4. EOÜ ja ELF varasem kriitika KMH aruande osas on seotud eelkõige linnustikuga, mereimetajatega ja nahkhiirtega ning tuulegeneraatorite tööfaasiga. Käesolevas menetluses käsitletakse kitsalt vaid vee erikasutust ning vee erikasutuse osas on vastavad selgitused antud (04.08.2025 eelnõu ptk 3.4). KeHJS § 11 alusel peavad teiste tegevuslubade (hoonestusluba, ehitusluba) taotluste menetlemisel nende otsustajad uuesti kaaluma KMH vajalikkust ehk kas koostatud KMH/KSH aruanded on ka nende lubade jaoks piisavad või mitte ja selle pinnalt tegema KMH vajalikkuse otsuse. Arvestades, et hoonestusloa menetlus hõlmab merepõhja koormamist meretuulepargiga, st tuulegeneraatoreid kui ka tuulepargi tööfaasi, tuleb loa andmise üle otsustamisel veenduda, kas koostatud KMH/KSH aruanded on piisavad. KMH aruandes on välja toodud täiendavad uuringud (KMH aruande ptk 11), mis võivad anda lisateavet otsustamiseks. Lisaks, vajadusel viiakse läbi riigi eriplaneering (REP) ning selle raames ka KSH. Aktsiaselts TALLINNA SADAM 5. Aktsiaselts TALLINNA SADAM tõi Keskkonnaamet toob välja, et 04.08.2025 välja, et tuuleturbiinide kavandamine eelnõu p 3.6.27 oli toodud nõue seoses Hiiumadala liivamaardla alale on võimalik maardlaga, kuid täpsustab nõude sõnastust pärast maavara ammendumist. Hiiumadala lähtuvalt keskkonnaloa esemest: liivamaardla ümbrusesse „Arendusalal TP 4 ei tohi vee 12 Skepast&Puhkim OÜ, 2023. Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2013_0056, 2023. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/loode-eesti-rannikumere-tuulepargi- keskkonnamoju-hindamine. 2 (23) tuuleelektrigeneraatorite kavandamisel erikasutustöödega takistada maavarale palutakse arvestada, et tegevus, sh juurdepääsu ning maavara kaevandamist kaabelduse rajamine, ei takistaks Hiiumadala liivakarjääris. Selle tagamiseks juurdepääsu Hiiumadala liivamaardlale ning tuleb teha koostööd kaevandamisloa omajaga maavara kaevandamist. Ühtlasi palutakse (aktsiaselts TALLINNA SADAM)„. kaasata aktsiaselts TALLINNA SADAM Lisaks oli 04.08.2025 eelnõu p-s 1.4.5. seatud järgnevates loamenetlustes. Samas on kõrvaltingimus, mille kohaselt arendusalal aktsiaselts TALLINNA SADAM avatud TP4 ei ole vee erikasutus lubatud kehtiva läbirääkimisteks Enefit Green AS-ga Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldisega Hiiumadala liivamaardla ümbrusse kattuval Hiiumadala liivamaardla alal. tuuleturbiinide kavandamise tingimuste Selgitame, et kui aktsiaselts TALLINNA osas. SADAM ja Enefit Green AS saavad läbirääkimiste käigus muule kokkuleppele, on lisaks vajalik saada ka MaaPS § 15 lg 1 alusel vastava sisuga kooskõlastus. Siiski, lähtuvalt aktsiaselts TALLINNA SADAM ja arendaja koostöösoovist täpsustab Keskkonnaamet p 1.4.5. kõrvaltingimust järgnevalt: „Arendusalal TP 4 ei ole vee erikasutus lubatud Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldisega kattuval Hiiumadala liivamaardla alal. Vee erikasutus on võimalik tingimusel, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks on saadud MaaPS-i alusel luba või mäeeraldisega kattuval alal antud kaevandamisloa kehtivus on lõppenud ja taastuvenergia ehitise ehitamiseks maardla alale on saadud MaaPS § 14 lõike 2¹ punkti 3 kohane nõusolek ja luba“. MKM 6. MKM tõi välja, et ilma kehtiva Keskkonnaamet selgitab, viidatud määrus planeeringuta ei ole meretuulepargi rajamine sätestab kohaliku omavalitsuse võimalik. Seetõttu ei peeta hetkel eriplaneeringuga kavandatavate olulise keskkonnaloa andmist otstarbekaks. ruumilise mõjuga objektide loetelu, kuid Meretuulepargid on olulise ruumilise kõnealust tuuleparki ei kavandata kohaliku mõjuga ehitised vastavalt Vabariigi Valitsuse omavalitsuse haldusterritooriumile. 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise Keskkonnaamet on 04.08.2025 eelnõu ptk-s ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punktile 3.2.2. möönnud planeeringu vajalikkust. 4 ja nende rajamise jaoks sobivaid alasid on Keskkonnaametil puudub pädevus ja võimalik määrata vaid planeeringuga. seaduslik alus kohustada planeeringut 04.08.2025 eelnõus kirjeldatud algatama käesoleva menetluse raames. meretuulepargi alad Hiiu maakonnaga Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise piirneval merealal on tunnistatud kehtetuks, eeldusena ette REP olemasolu, vaatamata mistõttu neile viitamine keskkonnaloas on sellele, et keskkonnaloa andmine enne ebakorrektne. planeeringu kehtestamist ei pruugi olla otstarbekas. Lisaks, keskkonnaloa taotluses on vee erikasutuse piirkonnad viidatud kui TP1, TP2-3 ja TP4, seega viidatakse käesolevas korralduses just vee erikasutuse piirkondadele. 04.08.2025 eelnõu p-s 3.2.2.1. 3 (23)  on viidatud, et merealal puudub kehtiv planeering, kuid ei ole välja toodud planeeringus nimetatud arendusalasid. Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et keskkonnaloa korralduses on sobiv viidata taotluses markeeritud arendusaladele. Korralduse täpsustakse, et arendusala all mõeldakse just vee erikasutuse piirkondi. 7. MKM tõi välja, et keskkonnaluba ei anna Keskkonnaamet toob välja, et 04.08.2025 iseseisvalt õigust ehitamiseks. eelnõu p-s 1.4.3. on toodud „Keskkonnaluba Keskkonnaloa eelnõus kirjeldatud annab õiguse vee erikasutuseks merepõhja süvendamine, tahkete ainete (süvendamine, tahkete ainete paigutamine paigutamine jm oleks ehitamine mere põhja allpool keskmist veetaset, (ehitusseadustiku § 4 lõike 1 alusel), mis on süvenduspinnase paigutamine mere põhja) kehtiva planeeringuta õigusvastane. Samuti ning ei asenda muid vajalikke lubasid, mis on juhitakse tähelepanu sellele, et käesoleval vajalikud merepõhja koormamiseks ajal keskkonnaloa andmine kehtiva meretuulepargiga ja/või tuulegeneraatorite planeeringuta ei loo eeldusi ega saa tekitada ja/või tuulepargisiseste kaablite ehituseks“. põhjendatud ootust arendajale hoonestusloa Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et ega ehitusloa menetluse raames arendajal on selge, et ainult keskkonnaloa keskkonnaloas määratud asukohtade omamine ei anna õigust merepõhja eelistamist võrreldes teiste aladega tuulikute koormamiseks ega ehituseks, keskkonnaluba püstitamisel. ei broneeri ala ega sea eelisõiguseid. Oluline on minna edasi järgnevate etappidega, vastasel juhul on õigus keskkonnaloa kehtetuks tunnistamiseks (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 62 lg 1 p 3). Arvestades, et käesoleval juhul on vee erikasutustööd ja ehitus väga tihedalt seotud, täpsustab Keskkonnaamet kõrvaltingimust viisil, et oleks selge, et vee erikasutusega ei tohi alustada enne teiste asjakohaste lubade saamist: „Keskkonnaluba annab õiguse vee erikasutuseks (süvendamine, tahkete ainete paigutamine mere põhja allpool keskmist veetaset, süvenduspinnase paigutamine mere põhja) ning ei asenda muid vajalikke lubasid, mis on vajalikud merepõhja koormamiseks meretuulepargiga ja/või tuulegeneraatorite ja/või tuulepargisiseste kaablite ehituseks. Vee erikasutust ei tohi enne vastavate lubade saamist ellu viia“. 8. MKM rõhutas, et on jätkuvalt seisukohal, Keskkonnaamet selgitab, et on 04.05.2025 et käesoleval ajal keskkonnaloa andmisel ei eelnõu ptk-s 3.2.2. analüüsinud planeeringuga ole sisulist eesmärki kuna selle elluviimiseks seotud asjaolusid. Keskkonnaloa andmisest vajalikud eeldused on täitmata. keeldumise alused on välja toodud Loamenetlusele eelneb planeering, mille 04.05.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5. raames otsustatakse, kas ja kuhu saab midagi Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise ehitada ning alles seejärel tegevusluba, mille eeldusena ette REP olemasolu ja planeeringu 4 (23) raames otsustakse kuidas saab planeeringut puudumine ei ole keskkonnaloa andmisest ellu viia. Praegu oleks keskkonnaloa keeldumise alus. Õigusaktides ei ole andmine ennatlik ja see võib tuua kaasa sätestatud lubade andmise kohustuslikku vaidlusi. järjekorda, mistõttu kõnealusel juhul ei ole võimalik arendajalt enne keskkonnaloa andmist nõuda kehtivat hoonestusluba. Hoonestusloa taotlus on Keskkonnaametile teadaolevalt esitatud. Keskkonnaloa andmisest ei saa keelduda seetõttu, et see võib olla ennatlik ja kaasa tuua vaidlusi. Keskkonnaameti hinnangul on keskkonnaloa elluviimiseks vajalikud eeldused sätestatud loa kõrvaltingimustes ja nende täitmisel ei saa keskkonnaloa sisulist eesmärki siiski välistada. Merepõhja koormamine meretuulepargiga ja tuulepargi käitamisega seotud asjaolusid käsitletakse hoonestusloa menetluses, kus tehakse vajadusel otsused ka eriplaneeringu kohta. Kui järgnevates etappides arendusalad muutuvad või tegevuse maht muutub, on võimalik keskkonnaloa muutmine (vt 04.05.2025 eelnõu p 1.4.1). Enefit Green AS 9. Arendaja on arvestanud karide asukohaga Keskkonnaamet toob välja, et TP2-3 ala ning esitas muudetud vee erikasutuse merepõhja elupaigatüüpe on algselt uuritud positsioonid alal TP2-3 (vt joonis 1). Uus 2008. aastal ning algse uuringuala servi paigutus välistab arendaja hinnangul täiendavalt 2014. aastal. Algsete uuringute täielikult vundamentide paiknemise karide tulemused on omavahel võrreldes üsnagi elupaigale TP2-3 alal. Seoses sellega saab erinevad. Seda seetõttu, et aja jooksul on hinnata merekao antud TP alal olulisele oluliselt täienenud uurimismeetodid ja elupaigale väheseks ning see on seotud vaid tõlgenduspõhimõtted heljumist tekkiva häiringuga. Lähtuvalt (modelleerimispõhimõtted), mille alusel sellest saab LKA moodustamise ettepanek merepõhja elupaigatüüpe määratakse. Seega, käsitleda ka karide kaitset, kus karidele on parima aluse otsuste tegemiseks annab siiski keelatud ehitiste rajamine, kuid kaablite üle-eestilistest modelleeritud rajamisel tuleb kasutada leevendusmeedet, elupaigatüüpidest lähtumine, kuna selle kus karide süvis tuleb tagada võimalikult käigus on võetud aluseks ka omaaegsete kitsalt (maksimaalne süvendi laius olenevalt uuringute andmed, mille alusel on teostatud merepõhjast on 1,5 m). Tulenevalt uutest kaasaegsed modelleeringud. Üle-eestilised tuulikute positsioonidest TP2-3 alal ning mereliste elupaikade modelleeringud (mida kaablite leevendusmeetmete rakendamisest on kasutatud ka KMH-s, nt joonis 119) on saame väita, et MSRD ja LoD eesmärgid ei esitatud töös "Eesti mereala elupaikade ole kahjustatud tuuleparkide arendamisel. kaardiandmete kaasajastamine" raames (TÜ Eesti mereinstituut, 2018) ning uuendatud andmed töös „Loodusdirektiivi mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse taastamise määruse mereelupaikade piiritlemine“ (TÜ Eesti mereinstituut, 2024). Vaadeldavate arendusalade piirkondades 5 (23)  viidatud kahe töö karide elupaigatüübi andmestikus erinevusi ei ole. TÜ Eesti mereinstituudi 2018 aasta töös "Eesti mereala elupaikade kaardiandmete kaasajastamine" on esitatud ka hinnang alusandmete kvaliteedile. Kui 2008. aasta uuringu andmestiku usaldusväärsust on hinnatud madalaks (1-5 uuringupunkti/km2), siis 2014. aasta andmestikku aga keskmiseks või kõrgeks. Tumedama tooniga on elupaigatüübi karid esinemisala, mis on modelleeritud madala usaldusväärsusega alusandmete baasil (vt joonis 2). On näha, et arendusala pindalast moodustab see päris olulise ning otsuse tegemisel keerukama osa, kus eeldatavasti merepõhja mikroreljeef või muud parameetrid suuresti määravad elupaigatüübi esinemise. Sellel alal ei ole olemasolevate andmete alusel võimalik üheselt väita, et nihutades vee erikasutuse positsioon mõnisada meetrit ühele või teisele poole mõju kas esineb või ei esine. Seega, kuna modelleering on teostatud piiratud andmete alusel, tuleb ka selle tulemuste täpsusesse suhtuda kriitiliselt. Ei ole võimalik järeldada, et kui vee erikasutuse positsioon paigaldatakse pikslile, kus joonisel elupaigatüüpi ei ole märgitud, siis seal ka looduses kindlasti elupaigatüüpi ei esine. Seega väide, et uuendatud vee erikasutuse positsioonide (st tuulikute asukohtade) korral on välistatud otsene karide kahjustamine, on küll ilmselt kartograafiliselt õige, kuid sisuliselt kaheldav. Esitatud uus lahendus on algsest osaliselt parem, kuna on loobutud põhjapoolsel massiivil vee erikasutusest. Teisalt on uue paigutusega hõlmatud ka läänepoolne karide esinemisala serv, kuhu algse taotluse kohaselt töid ei kavandatud. Seega on uue vee erikasutuse positsioonide paigutusega mõjuala laiendatud ka teisele madalikule, mis on aga hoopis negatiivne areng. Teine aspekt on vee erikasutus potentsiaalsete kaablite paigaldamisel. Alal TP2-3 ei ole võimalik karisid täielikult vältida vee erikasutusel pargisiseste kaablite rajamisel. Kaabliühenduste ettevalmistuse mõju saab hinnata sama oluliseks kui vee erikasutus gravitatsioonivundamentide rajamisel (vt 6 (23)  04.05.2025 eelnõu p 3.4.2.4.). Arendaja andmete kohaselt soovitakse paigaldada kaablid kaevikusse (mida reeglina tuleb pidada õigustatuks), seega rajatakse vee erikasutuse käigus kaablikaevikud. 2008. aasta uuring „Hiiumaa looderanniku Offshore tuulepargi merepõhjaelustiku ja -elupaikade inventuur“ (TÜ Eesti mereinstituut) näitab, et Vinkovi madala (suur osa alast TP2-3) põhjaosas (kuhu küll uuendatud asendiskeemi järgi vee erikasutust enam ei planeerita) moodustab põhjasubstraadi paeplaat, kuid sellist põhja leidub aruandes esitatud (suure üldistusastmega) joonise andmeil ka mitmel pool ala lõunaosas. Sellisesse põhjasubstraati vee erikasutuse käigus kaablite kaeviku lõikamist võib pidada oluliseks merepõhja looduslikkuse kahjustamiseks. Lisaks kavandatakse alal TP2-3 vee erikasutust ka piirkonnas, kus pinnase lõimise analüüsiside kohaselt ulatub aleuriidi ja savi fraktsiooni osakaal 38%-ni (vt joonis 1 punkt P02 ja KMH aruanne lk 75). Seega on heljumi tekke osakaal jätkuvalt suur – tööde ajal vee kvaliteet halveneb, st halvenevad põhjatoiduliste lindude toitumistingimused. Lisaks, heljum sadeneb ka karidele. Euroopa Komisjoni 2025 a soovituste13 kohaselt tuleb arvestada ka ajutist seisundi halvenemist. Kuigi TP2-3 uuendatud vee erikasutuse positsioonide korral võib karide kadu olla mõnevõrra väiksem, kaasneb süvendamisega karide kadu ning häiring karidele ja seeläbi lindude toitumistingimustele. Uute positsioonidega on mõjuala laiendatud ka kõrval olevale madalikule. Alad ei säili looduslikuna ja seisund halveneb. Tegevusega kaasneb keskkonnaoht. Kuigi ala TP2-3 piirkond ei ole võetud riikliku kaitse alla, on tehtud ettepanek LKA moodustamiseks ning ala on rahvusvahelise tähtsusega IBA ala. Seega on jätkuvalt asjakohased 04.05.2025 eelnõu p 3.4.2.4., p 3.4.4.4 ja 3.5.3 toodud selgitused. Lähtuvalt eeltoodust on alus keskkonnaloa andmisest TP2-3 alal keelduda. 13 Euroopa Komisjon, 2025. REPORT FROM THE COMMISSION TO THE COUNCIL AND THE EUROPEAN PARLIAMENT on the implementation of the Water Framework Directive (2000/60/EC) and the Floods Directive (2007/60/EC), lk 29. 7 (23) Joonis 1. Uuendatud vee erikasutuse positsioonid (vasakul) ja setete fraktsioonide osakaal Loode-Eesti tuulepargi setete uuring joonis 3 kohaselt (paremal). Joonis 2. Tumedama tooniga on elupaigatüübi karid esinemisala, mis on modelleeritud 2008 a. madala usaldusväärsusega alusandmete baasil, heledama tooniga on toodud karide esinemisala, mis on modelleeritud 2014 a. andmete baasil. Mustaga on märgitud algse taotluse vee erikasutuse positsioonid, roosaga on märgitud uuendatud vee erikasutuse positsioonid. 10. Arendaja nõustus, et tuulikute Keskkonnaamet selgitab, et tuulegeneraatori vundamente paigutades tuleb neid paigutamise meede on seotud planeerida mitte süviku äärde, sest need alad tuulegeneraatorite tööaegse müraga alal TP2- on olulised räimedele. Samas on riigi poolt 3. Arendusala TP2-3 osas loa andmisest tellitud räimede kuulmisuuring, mis peaks keeldutakse, lisaks, meede ei ole seotud eeldatavasti andma sisendi täpsemalt keskkonnaloa esemega (süvendamine, mõjude kohta, mis on tingitud veealusest tahkete ainete paigutamine) ja seeläbi tuulikute mürast. Seetõttu on Enefit Green meetmete või kõrvaltingimuste seadmine nõus keskkonnaloas käsitlema keskkonnaloas ei ole asjakohane. Ka meede kõrvaltingimust, et kui räimede „tuulikute peatamine räimedele olulisel kuulmisuuringust selguvad asjaolud, mille perioodil“ ei ole seotud keskkonnaloa põhjal on võimalik väita, et tuulikud esemega. Meetmed, mis on seotud vee 8 (23) põhjustavad olulist mõju teatud perioodil erikasutusega seatakse keskkonnaloale (vt räimedele, siis vaadatakse tuulikute 04.08.2025 eelnõu p 3.6.11.-3.6.16). positsioonid taas üle projekteerimise käigus, Meetmed ei ole seotud viidatud räimede et oleks välistatud oluline mõju kuulmisuuringuga. Seega ei ole vajalik erisusi kalapopulatsioonile või rakendatakse KMH- seada. s toodud leevendusmeedet ehk tuulikute peatamine räimedele olulisel perioodil. Samuti nõustutakse leevendusmeetmega, et ehitustegevuse käigus on keelatud tuulikute vundamentide ettevalmistus ja vundamentide rajamine ning pargisiseste kaablite rajamine räimedele olulisel perioodil. Sarnast meedet on käsitletud ka Liivi meretuulepargi KMH-s. 11. Arendaja tegi ettepaneku arvestada Keskkonnaamet selgitab, et LKA järgmises etapis (samaaegselt moodustamine on eraldiseisev protsess ning projekteerimisega) läbiviidava täiendava ei ole seotud keskkonnaloa menetlusega ning linnustiku uuringuga (KMH aruande ptk keskkonnaloas ei ole asjakohane vastavate 11.1.3.) ka LKA moodustamisel. nõuete seadmine. Lisaks märgime, et käesoleval ajal ei ole teada, millal LKA moodustamise ettepanekud Keskkonnaametile edasiseks analüüsiks saadetakse. Enne projekteerimist on vajalik saada hoonestusluba ning Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole hoonestusloa taotlust seni menetlusse võetud. Seega ei ole käesoleval hetkel võimalik hinnata, kas KMH aruandes indikeeritud uuringuid on võimalik võtta aluseks LKA moodustamise protsessis või ei. LKA moodustamise protsessis arvestatakse kõike olemasolevat teavet alal leiduvate kaitseväärtuste kohta. Seega, kui viidatud linnustiku uuringute tulemused on protsessi jätkumise ajaks olemas, on võimalik nendega ka arvestada. 12. Arendaja oli nõus läbi viima täiendava Keskkonnaamet selgitab, et täiendav süvenduspinnase seire enne süvenduspinnase seire alal TP2-3 ei annaks tuulegeneraatorite asukoha paika panemist sellist infot, mis võimaldaks karide kaoga või alal TP2-3. põhjatoiduliste lindude toitumistingimuste halvenemisega seotud keskkonnaohtu vältida või vähendada. Süvenduspinnase seire eesmärk oleks täpsustada setete keemilist koostist (sh reostusohtu), kuna arendusala TP2-3 teatud piirkondades (proovipunkt P02) olid setted rahuldavas seisus. Keskkonnaamet on jätkuvalt seisukohal, et ala TP 2-3 osas tuleb loa andmisest keelduda. Seega nõuete seadmine ja täpsema setete seisundi väljaselgitamine ei ole põhjendatud. 9 (23) 13. Enefit Green AS selgitas, et teeb Lähtuvalt aktsiaselts TALLINNA SADAM ja liivakarjääri mäeeraldisega kattuva ala arendaja koostöösoovist täpsustab kasutamise osas koostööd maardla Keskkonnaamet kõrvaltingimust järgnevalt: kaevandamisloa omanikuga selgitamaks „Arendusalal TP 4 ei ole vee erikasutus välja, millistel tingimustel kaevandusloa lubatud Hiiumadala liivakarjääri omanik nõustub tuulikute rajamisega mäeeraldisega kattuval Hiiumadala ammendunud karjääri alale. Täpsemad liivamaardla alal. Vee erikasutus on võimalik positsioonid ning detailid selgitatakse tingimusel, et maapõue seisundit ja projekteerimise faasis koostöös kasutamist mõjutavaks tegevuseks on saadud kaevandusloa omaniku ning MaaPS-i alusel luba või mäeeraldisega Keskkonnaametiga. Oleme teadlikud, et kattuval alal antud kaevandamisloa kehtivus ilma kaevandamisloa omaniku nõusolekuta on lõppenud ja taastuvenergia ehitise ei ole võimalik vastavaid tuulikuid rajada. ehitamiseks maardla alale on saadud MaaPS § 14 lõike 2¹ punkti 3 kohane nõusolek ja luba“. 14. Enefit Green AS selgitas, et LKA Keskkonnaamet täpsustab, et KMH aruandes moodustamise ettepanekualadel on kaitset analüüsiti, kas arendusega kaasneb olulist vajavateks väärtusteks karid ja veealused negatiivset keskkonnamõju. Siiski, liivamadalad. Ollakse seisukohal, et kaitsealade puhul ei tohi tegevus kahjustada keelatud peaksid olema tegevused, mis kaitstavat objekti seisundit. Seega negatiivse kahjustavad võimaliku LKA keskkonnamõju puudumine ei võrdu sellega, moodustamisega seotud kaitseala eesmärke. et ei seata ohtu LKA kaitse-eesmärke, lisaks Kui tuuleparkide rajamisel on oluline on oluline arvestada juba LKA moodustamise negatiivne keskkonnamõju, mille ettepanekutega (vt ka 04.08.2025 eelnõu p leevendamistegevused on kirjas heaks 3.5.3). Keskkonnaloa andmisel on arvestatud kiidetud KMH-s, välistatud, siis puudub ka uuemat teavet, kui KMH aruandes (vt ka vajadus keelata tuulikute rajamist LKA 04.08.2025 eelnõu p 3.5.5.). Isegi kui vee alale. Sellele aitab arendaja hinnangul kaasa erikasutuse positsioone muudetakse, kaasneb eelpool toodud ettepanek planeerida karide kadu, seeläbi ka mõju linnustikule. tuulikute positsioonid väljaspoole karisid, Karide kadu ja heljumi teket ei ole võimalik mis tagab karide elupaiga tüübi säilimise ja vältida. Seega ei saaks planeeritud vee tuulepargi arendamise selliselt, et loodusliku erikasutus alal TP2-3 lubada. elupaiga säilimine on tagatud ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus. Lähtuvalt toodud põhjendustest ning käesoleva kirjaga esitatud muudetud tuulikute positsioonidest TP2-3 alal palutakse arvestada keskkonnaloa menetluse jätkamisega TP 2-3 alal ning arvestada LKA moodustamisel kirjas toodud ettepanekutega. Hiiu Tuul MTÜ 15. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et nii vee Keskkonnaamet selgitab, et on 04.05.2025 erikasutusloa menetluse alguses kui ka eelnõu ptk-s 3.2.2. analüüsinud planeeringuga praegu kehtiva planeerimisseaduse järgi seotud asjaolusid. Keskkonnaloa andmisest määratakse maa- ja veealade üldised keeldumise alused on välja toodud kasutustingimused planeeringuga. 04.05.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5. Käesolevalt planeering puudub. Kuna Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise tuuleparkide rajamiseks sobivaid alasid eeldusena ette REP olemasolu ja planeeringu Hiiumaaga piirneval merealal ei ole, puudub puudumine ei ole keskkonnaloa andmisest keskkonnaloaga võimalus määrata keeldumise alus. Õigusaktides ei ole 10 (23)  keskkonnaloas tegevuse asukohaga seotud sätestatud lubade andmise kohustuslikku koordinaate. Planeerimisseadus (PlanS) § 27 järjekorda, mistõttu kõnealusel juhul ei ole lg 2 ja 4 tuleneb, et tuuleelektrijaama võimalik arendajalt enne keskkonnaloa elektrilise nimivõimsusega alates 400 andmist nõuda kehtivat hoonestusluba. megavatti püstitamiseks, tuleb koostada riigi Hoonestusloa taotlus on Keskkonnaametile eriplaneering, kui vastaval merealal puudub teadaolevalt esitatud. Keskkonnaloa nimetatud ehitise asukohta käsitlev andmisest ei saa keelduda seetõttu, et see võib kehtestatud üleriigilise planeeringu olla ennatlik ja kaasa tuua vaidlusi. teemaplaneering ning selle koostamisele ei Keskkonnaameti hinnangul on keskkonnaloa ole asutud. Üleriigilise mereala elluviimiseks vajalikud eeldused sätestatud teemaplaneeringu seletuskirjas (lk 15) on loa kõrvaltingimustes ja nende täitmisel ei saa märgitud, et Hiiu ja Pärnu mereala keskkonnaloa sisulist eesmärki siiski planeeringud jäävad kehtima ka üleriigilise välistada. Merepõhja koormamine mereala planeeringu kehtestamisel. Hiiu meretuulepargiga ja tuulepargi käitamisega mereala planeeringu seletuskirjas (lk 14) on seotud asjaolusid käsitletakse hoonestusloa märgitud, et väljaspool tuuleenergia menetluses, kus tehakse vajadusel otsused ka tootmise ala ei ole tuulikute ehitamist eriplaneeringu kohta. Kui järgnevates planeeringuga ette nähtud, s.t. et tuuleparke etappides arendusalad muutuvad või tegevuse vabalt valitud alale püstitada ei saa. Seega on maht muutub, on võimalik keskkonnaloa keskkonnaloa väljastamine Hiiu merealale muutmine (vt 04.05.2025 eelnõu p 1.4.1). vastuolus kehtivate planeeringutega, sest KeÜS kommentaarides14 on selgitatud, et need ei näe ette tuuleparkide rajamist „kuna keskkonnalubade andmise eesmärk on Hiiumaaga piirnevale merealale. Järelikult tegeleda eeskätt keskkonnaküsimustega (vt tuleb keskkonnaloa andmisest keelduda ka KeÜS § 1 kommentaare), siis kuulub selle KeÜS § 52 lg 1 p 4 alusel, mis sätestab, et normi kohaldamisalasse ilmselt ka vastuolu keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui teiste keskkonnaseadustiku eriosa seadustega. kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega Seega, KeÜS § 52 lg 1 p 4 ei ole käesolevalt sätestatud nõuetele. asjakohane keskkonnaloa andmisest keeldumise alus. Seda toetab ka senine Riigikohtu praktika (vt p 3.2.2.32). 16. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et Keskkonnaamet selgitab veelkord, et keskkonnaloa kõrvaltingimuse punkt 1.4.1 keskkonnaloa andmise eeldusena ei näe näeb ette, et Keskkonnaametil on õigus õigusaktid ette kehtiva planeeringu keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks olemasolu, mistõttu puudub ka alus tunnistamiseks, kui planeeringu ja/või keskkonnaluba selle andmise järel kehtetuks hoonestusloa alusel muutuvad tunnistada. Puudub küll eriplaneering, kuid meretuuleparkide asukohad või välistatud ei ole selle algatamine ning see, et meretuuleparki ei ole keskkonnaloas planeerimismenetluse tulemusel kehtestatava märgitud alal lubatud rajada. Kuna planeeringuga määratavad alal kattuvad või keskkonnaloa andmise ajal on juba teada, et osaliselt kattuvad vee erikasutuse meretuuleparki ei ole keskkonnaloas piirkonnaga. Keskkonnaluba tunnistatakse märgitud alal lubatud rajada, välistab see kehtetuks, kui loa alusel lubatud tegevust ei iseenesest keskkonnaloa andmise, sest alustata kahe aasta jooksul loa andmisest keskkonnaluba tuleks kohe selle andmise arvates (KeÜS § 62 lg 1 p 3). Siiski, järel koheselt kehtetuks tunnistada. arvestades projekti keerukust, on proportsionaalne tööde hulka lugeda ka ettevalmistusi, näiteks planeeringu protsessi 14 Kask, O., jt. KeÜS § 52 kommentaarid, p 2.4.1 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk 294. Kättesaadav: https://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf (16.07.2025). 11 (23)  või hoonestusloa taotluse menetlust15. Seega, Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole hetkel selge, et meretuuleparki poleks lubatud keskkonnaloas märgitud alale rajada, arendust ei saa pidada täiesti perspektiivituks ning keskkonnaluba ei tuleks peale selle andmist koheselt kehtetuks tunnistada. 17. Hiiu Tuul MTÜ juhtis tähelepanu Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et asjaolule, et punktis 1.4.4 ei ole ette nähtud keskkonnaloa andja võib keskkonnaloa võimalust seiretulemuste põhjal kehtetuks tunnistada, kui seire tulemustel keskkonnaluba kehtetuks tunnistada, üksnes selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega keskkonnaloa tingimusi üle vaadata või kaasneb keskkonnaoht või oluline vajadusel muuta. See piiraks põhjendamatult keskkonnahäiring ning huvi jätta loa andjat olukorras, kus ilmnevad olulised keskkonnaluba kehtetuks tunnistamata ei ole asjaolud keskkonnaloa andmise järgselt ülekaalukas ja avalikku või kolmanda isiku tegevuse elluviimiseks. huvi ei ole võimalik tõhusalt kaitsta loa muutmisega (KeÜS § 62 lg 2 p 2 koostoimes KeÜS § 59 lg 1 p 2). Seega ei pea Keskkonnaamet vajalikuks kehtetuks tunnistamise osas eraldi kõrvaltingimuse seadmist. 18. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et ka Keskkonnaamet selgitab, et on möönnud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium planeeringu vajalikkust. Siiski, on keskkonnaloa andmise menetluses Keskkonnaametil puudub pädevus ja leidnud, et kõnealuse keskkonnaloa, millega seaduslik alus kohustada planeeringut ei anta küll õigust mereala kasutamiseks ega algatama. Keskkonnaloa andmisest sinna tuulepargi rajamiseks, andmine oleks keeldumise alused on välja toodud vastuolus kehtiva Hiiu mereala 04.08.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5. planeeringuga. /…../ Sellises olukorras on Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise raskendatud ka õiguspärase kaalutlusotsuse eeldusena ette riigi eriplaneeringu olemasolu. tegemine, sest võimalik pole arvestada Keskkonnaamet lähtub kaalutlustes vee olulise asjaoluga ehk puudub vastus erikasutusest ega anna keskkonnaloa küsimusele, kas vee erikasutusloa esemeks menetluses lõplikku hinnangut sellele, kas olevat tuuleparki on üldse võimalik rajada. tuuleparki on võimalik üldse rajada. Kui Seetõttu ollakse ka arvamusel, et enne ilmneb, et meretuuleparki ei ole alale keskkonnaloa andmise üle otsustamist tuleb võimalik rajada, tunnistatakse keskkonnaluba koostada planeering, mis ehitusõiguse kehtetuks. Ainult keskkonnaloa alusel ei ole tuulepargi rajamiseks annab. võimalik tuuleparki rajada ega ka vee erikasutustöid teostada (vt kõrvaltingimused 04.08.2025 eelnõu p-des 1.4.1. ja 1.4.3.) 19. Hiiu Tuul MTÜ juhtis tähelepanu, et vee Keskkonnaamet selgitab, et arendaja on erikasutusluba on taotletud ühele 1100 MW soovinud käsitleda arendusalasid võimsusega tuulepargile. Tuulepargi eraldiseisvatena, mh toonud välja, et jagamine osadeks toob endaga kaasa neid võivad opereerida eri ettevõtted (vt strateegilisel tasandil vajalike otsuste 04.08.2025 eelnõu p 2.12.). Keskkonnaloa vältimise, mis süvendab võimalust andmise kontekstis tähendab see seda, et keskkonnaohu tekkimiseks. Riigikohus arendus on realiseeritav ka osade kaupa. Vee 15 Kask, O., jt. KeÜS § 62 kommentaarid, p 3.3 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk 348. Kättesaadav: https://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf. 12 (23)  märgib haldusasjas nr 3-16-1472 tehtud erikasutuse keskkonnalubade puhul ei ole otsuse punktis 24, et oluline on takistada välistatud, et üks keskkonnaluba hõlmab KSH direktiivist tulenevatest kohustustest mitut analoogset käitist, objekti, tööpiirkonda kõrvalehoidmise võimalike strateegiate vm allüksust. Seega, keskkonnaloa kontekstis kasutamist, mis võivad väljenduda meetmete ei ole asjaolu määrava tähtsusega, oluline on, osadeks jagamises, vähendades nii KSH et KMH aruandes on analüüsitud kõigi direktiivi kasulikku mõju. Hiiu Tuul MTÜ arendusaladega seotud vee erikasutust. selgitab, et KMH aruande kohaselt moodustavad tuulepargid oma võrguühendustega ja tuulegeneraatoritega ühtse terviku. 20. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et Keskkonnaamet selgitab, et käesoleva keskkonnaluba ei ole kooskõlas KeÜS § 52 menetluse esemeks on keskkonnaluba ja lg 1 punktiga 6. Keskkonnaloa esemeks seega käsitletakse korralduses kitsalt vee oleva tegevusega kaasneb keskkonnaoht, erikasutust ja sellega kaasnevaid mõjusid sh mida ei ole võimalik vältida. Puuduvad võimalikku keskkonnaohtu (04.08.2025 ülekaalukad põhjused ning vältimatu eelnõu ptk 3.4). Vee erikasutuse mõju vee vajadus tuuleparke Hiiumaaga piirnevale kvaliteedile on Keskkonnaamet selgitanud merealale rajada, sest on olemas muud juba 04.08.2025 eelnõu p-des 3.4.1.4. ja alternatiivsed planeeringutega kehtestatud 3.4.1.5. Lisaks, 2025 a. augustis on valminud sobivamad asukohad. Hiiu Tuul MTÜ on TalTech analüüs17, kus tuuakse välja: käesolevas menetluses korduvalt16 juhtinud „Settimise akumulatsioonialade pinnasetetes tähelepanu keskkonnamõju hindamise on keskmine potentsiaalselt vabanev fosfori käigus ilmnenud puudustele (viimati kogus 275 µg P/g e 0,9 g P/m². Kõige kõrgem 16.05.2025 kirjas) ning seetõttu esineb fosfori sisekoormus on seotud Liivi lahe reaalne oht, et keskkonnaluba antakse sügavamate osadega, setetest potentsiaalselt tegevusele, mis ilmselt kahjustab vabanev fosfor võib seal ulatuda kuni 1400 µg pöördumatult Läänemere seisundit ning P/g (jaam G1) e 3,3 g P/m² kohta. Suur fosfori selle ökosüsteemi. Hiiu merealal ei ole läbi sisekoormuse potentsiaal on ka Narva lahes viidud korrektset tuuleparkide 2,6-3,1 g P/m² ja Väinameres 1,1-1,4 g P/m². keskkonnamõju strateegilist hindamist, Sarnane uuring Soome Saaristomere ja mistõttu ei saa väljastada keskkonnaluba Stockholmi arhipelaagi akumulatsioonialadel tuuleparkide rajamiseks. andis keskmiseks potentsiaalselt vabaneva fosfori sisalduseks 630 µg P/g e 3,5 g P/m² , transpordialadel olid vastavad väärtused 230 µg P/g ja 0,6-1,4 g P/m².“ Vastav selgitus lisatakse korraldusse. Seega ei kaasne objektiivse teabe kohaselt vee erikasutusega keskkonnaohtu vee kvaliteedile. Vee erikasutusega kaasnevat keskkonnaohtu on käsitletud 04.08.2025 eelnõu p-des 3.4.2.4- 3.4.2.7, 3.4.4.4. ptk 3.5. 21. Hiiu Tuul MTÜ tõi välja, et Keskkonnaamet selgitab, et keskkonnaluba keskkonnaloa andmisel ei taga piirdumine reguleerib süvendamist, tahkete ainete 16 Hiiu Tuul MTÜ 16.09.20219 kiri 2019 aasta KMH aruande eelnõule, Hiiu Tuul MTÜ 28.08.2023 kiri 2023 aasta KMH aruande eelnõule, Hiiu Tuul MTÜ 16.05.2025 kiri keskkonnaloa taotlusele. Koondatud ettepanekud registreeritud KOTKAS 27.08.2025 kirja nr DM-130049-27 all. 17 TalTech 2025. „Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine toitainete kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine“. Lõpparuanne. Kättesaadav: Microsoft Word - TTU Sekundaarne_reostuskoormus_lopparuanne_2025_final. 13 (23) vaid veeloa esemeks oleva tegevuse paigutamist mere põhja allpool keskmist hindamisega keskkonna piisavat kaitset. veetaset ja süvenduspinnase paigutamist Hiiu Tuul MTÜ tervitab põhjalikkust, eesmärgiga rajada potentsiaalsed millega on Keskkonnaamet suhtunud tuulegeneraatori vundamendid ja paigaldada merepõhja kaitsesse. Kui KMH aruanne meretuulepargi sisesed kaablid. Kuigi KMH väitis, et kavandatav tegevus ei avalda aruandes käsitleti lisaks vee erikasutusega ebasoodsaid mõjusid loodusdirektiivi kaasnevate mõjude ka laiemalt 92/43/EMÜ (LoD) elupaigatüübi karide meretuulepargi püstitamist (1170) seisundile, siis Keskkonnaamet tõi (tuulegeneraatorite tornid, labad) ja välja, et karide seisund on hinnatud tuulepargitööd (elektri tootmine kokkuvõttes ebasoodsaks-ebapiisavaks ja tuulegeneraatorite töö käigus) ning nende nad vajavad erilist kaitset. Samas jääb tegevustega seotud mõjusid, tuleb ebaselgeks, kuidas arvestatakse tuulepargi tuulegeneraatorite ehituse ja nende tööga ebasoodsaid mõjusid, mis tekivad väljaspool seotud küsimused lahendada järgmistes vee-erikasutusloaga hõlmatud tegevusi asjakohastes etappides (hoonestusloa- ja (tuuleturbiinide töö, visuaalne mõju jne.). ehitusloa menetlus, võimalik planeering). Neid mõjusid on kirjeldatud KMH aruandes Keskkonnaloaga ei saa reguleerida valdkondi, ja paljudes arvamustes, mis on esitatud mis ei ole keskkonnaloa ese. Siiski, seatakse Loode-Eesti tuulepargi loamenetluse käigus. kõrvaltingimused, mille eesmärk ongi mh tagada järgnevate etappide läbimise enne tegevusega alustamist. 22. Süvendusmahtude ebapiisav kajastamine Keskkonnaamet selgitab, et KMH aruandes. KMH aruanne on aluseks Kliimaministeerium on KMH järelevalvajana veeloa väljastamiseks ja lisatingimuste Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande seadmiseks. KMH aruanne peab vastama heakskiitmise otsuses analüüsinud KMH KMH programmile. KMH programmis on aruande ja KMH menetluse vastavust KeHJS ette nähtud, et käsitletakse süvendamise v.r sätestatud nõuetele ning leidnud, et vajalikkust ja mahtusid tuulepargi rajamisel. puuduvad KMH aruande heakskiitmata KMH aruande järgi tunnistati parimaks jätmist tingivad asjaolud (sh on KMH aruanne tuulikute paiknemise alternatiiv 4, s.o. asjakohane ja piisav vee erikasutusloa tuulikud 20 MW. KMH aruande heakskiidus (keskkonnaloa) andmise üle otsustamiseks). on otsus, et tuulepargi rajamisel Keskkonnaamet täpsustab asjaolusid rakendatakse tuulikute paiknemise korralduses. alternatiivi 4, mis on kirjeldatud KMH Kuigi KMH aruandes ei olnud tood välja aruande peatükis. 20 MW tuulikute aluste konkreetseid süvendamise mahtusid, mis on ettevalmistamiseks lähtuti arendaja poolt vajalik kaablite süvistamisel, toodi lk 260-261 antud keskmistest eemaldatavatest välja mahtude arvestamise põhimõtted ja mahtudest: vundamendiala läbimõõduga 60 trasside skeemid. Mh täpsustati, et m ja eemaldatavat pinnast 12 400 m³. KMH paralleelselt jooksvaid kaableid on erinevates aruandest on andmed kaablikraavide lõikudes eksportkaablite osas, st rajatakse süvenduse kohta: kaabli diameeter on kuni 1 mitu paralleelset kaablikraavi. KMH aruande m, selle paigutamise nähakse ette kas raames mudeldati heljumi teket ja levikut, süvendit 2 m ja pinnase eraldamist 4 m³/m nimetatud andmed olid piisavad mudelduste (sügavuses üle/võrdselt 20 m) või süvend 2,5 läbiviimisel. KMH aruandes lähtutakse m ja pinnase eraldamist 5 m³/m maksimaalsetest mahtudest. Seega on olemas (meresügavus alla 20 m). Merekaablite osas lähtekohad süvendamise mahtude arvestatakse kuni 1 km laiuse alaga meres arvestamiseks ja neist on arendaja lähtunud ka kaablite koridori jaoks, kuna kõrvuti keskkonnaloa taotluse esitamisel. paiknevaid kaableid võib olla 5-13, sõltuvalt turbiinide nimivõimsusest ning koguarvust 14 (23) ja pinge suurusest. Kõik tuulikud on omavahel ühendatud kaablitega ning igast tuulepargialast (TP1-TP4) tulevad ühenduskaablid Hiiumaale alajaama, kust omakorda lähevad 330 kV eksportkaablid (1-3 tk) läbi mere Aulepa alajaama. Töös „Loode-Eesti tuulepargi liitumine põhivõrguga” kirjeldatakse, et kaablid paigaldatakse kaevikusse üksteise kõrvale, kooskulgevaid kaableid on mõnes lõigus rohkem kui üks. Ka KMH aruanne tunnistab, et paralleelselt jooksvaid kaableid on erinevates lõikudes 1-3. Seega, kui kaevikus kulgevad mitu kaablit kõrvuti, ei saa olla kaeviku ristlõige kuni 5 m ja süvendusmaht kuni 5 m³/m. Täiesti puuduvad KMH aruandes andmed kaablikraavide pikkuse kohta, nii sektsioonisisest ja sektioone ühendavate kaablitrasside kohta. Seega puuduvad KMH aruandes KMH programmise ette nähtud andmed süvendamise mahu kohta ja ei vasta seetõttu KMH programmile. KMH aruanne peab andma (ja avalikustama) piisava informatsiooni, mille alusel saab teha otsuseid tegevuse keskkonnamõju kohta. 23. Heljumi hulga määramine on ebaselge. Keskkonnaamet selgitab, et 10% materjali KMH aruandes eeldatakse, et hõljuvasse hõljumisse sattumine on väärtus, mida olekusse satub/jääb 10% süvendusmahust. mudeldamisel on seni meretuulepargi KMH- Samas lõimise analüüsimisel leiti, et des kasutatud. Keskkonnaameti tellimusel on arendusalast TP 2 läänes ulatub aleuriidi ja TalTech poolt 2025. aastal koostatud savi fraktsiooni osakaal 38%-ni (P02) ja metoodika „Metoodika mõju hindamiseks arendusalast TP 1 lõunas, jaama P08 hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee piirkonnas, ulatub aleuriidi ja savi kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel“, et fraktsiooni osakaal 80%-ni ning ühtlustada edasiste uuringute metoodikaid. arendusalast TP 1 kagus (P10) ulatub see Ka selles on välja toodud 10% materjali 45%-ni. Rohkem heljumit moodustavad hõljumisse sattumine väärtus. KMH aruande peenemate fraktsioonide osakesed (aleuriit lisas „Heljumi leviku modelleerimine Loode- ja savi). Seega on ebatäpne süvendusmahust Eesti meretuulepargi KMH aruande vaid 10% arvestamine heljumi hulgana või koostamiseks„ lk 9 on toodud: „Käesolevas tuleks see täpsemalt põhjendada. Kaabli töös on stsenaariumide koostamisel tehtud merepõhja paigutamisel kasutatakse m.h. nn. eeldus, et tuulikute vundamendi rajamisel hüdroader ja kaeviku rajamise tehnoloogiat. tõstetakse setted ühtlaselt veesambasse. Ilmselt ei ole planeeritud kasutada kaabi Settetüübi hulga leidmiseks, kasutati lõimise katmise tehnoloogiat (on arvestatud proovide tulemust tuulikule lähimast punktist kaablisüviste rajamisega). Mõlema vastavalt tööle“. Seega on mudelis juba tehnoloogia puhul kasutatakse kõrgsurve arvestatud settetüübiga. KMH aruande lk 18 veejuga ehk merepõhja materjal kohaselt peetakse 10% konservatiivseks purustatakse ja suunatakse veekeskkonda eelduseks ning selgitatakse, et erinevad kaabli suure survega. Sellise metoodika puhul on süvistamise meetodid on sobilikud, st ka 15 (23)  kaablikraavi purustustsoon suurem kui kõrgsurve veejoa kasutamisel ei paisata planeeritud kaevis, palju peent materjali ja heljumisse üle 10% pinnase. Olemasoleva settinud aineid (s.h. fosfor) teabe kohaselt kõrgsurve vee meetodite resuspendeeritakse või lahustatakse. KMH (hüdroader, jetting jne) kasutamisel heljumi aruandes peaks olema välja toodud kontsentratsioon veesambas piirdub alumise arvutuskäik, kuidas saadakse veekihiga18 ning kaasnev heljum ei ole süvendusmahust heljumi hulk. Heljumi hulk oluliselt suurem kui alternatiivsete ja settimine merepõhjas on oluline mereelu metoodikate korral19. Teiseks, ala TP2-3 osas, (s.h. kalakoelmuid) kahjustav faktor ja kus paikneb proovipunkt P02, keskkonnaloa sellega tuleb arvestada. andmisest keeldutakse; ala TP1 proovipunktid P09 ja P10 asuvad väljaspool vee erikasutuse piirkonda. Seega aladel, kus on suurem aleuriidi ja savi fraktsiooni osakaal, keskkonnaloa alusel töid ei kavandata. Vastavalt täpsustakse ka korraldust. Lisaks, KMH aruandes on ette nähtud vastavad seiremeetmed ja leevendusmeetmed seoses heljumiga, mis ka keskkonnaloale seatakse (vt ka 04.08.2025 eelnõu p 3.7.16, 3.6.10, 3.6.16). Seega on KMH aruandes heljumi temaatikat käsitletud piisavas mahus, et oleks võimalik otsustada keskkonnaloa andmise üle. 24. Eksportkaablite saaste arvestuse mitte Keskkonnaamet selgitab, et KMH aruandes kajastamine KMH aruandes ja veeloas on käsitleti mh ka eksportkaablite rajamist ja projekti jagamine osadeks ja seetõttu nende rajamisega kaasnevat keskkonnamõju. lubamatu. Keskkonnaloa eelnõus öeldakse, Seega on hinnatud tegevuse mõju tervikuna et keskkonnaloa taotlus ei hõlma ning mõjude hindamisel ei ole toimunud eksportkaablite paigaldamisega seotud vee tegevuse osadeks jagamist. On selge, et erikasutust. Tuulepargi rajamine ilma teda tuulepargi rajamine ilma seda elektrisüsteemi elektrisüsteemi ühendava võrgustikuta on ühendava võrgu rajamiseta ei ole lubamatu. Seega on Loode-Eesti tuulepargi põhjendatud. Keskkonnaamet on 04.08.2025 lahutamatu osa ka eksportkaablite rajamine. eelnõu p-des 3.2.3.4. ja 3.2.2.5. selgitanud, et Eksportkaablite, tuulepargikaablite rajamine lisaks käesolevale keskkonnaloale on vajalik ning tuulikualuse pinna ettevalmistamine on veel erinevate etappide (hoonestusloa, ühe projekti lahutamatud osad. Nende mõju ehitusloa ja kasutusloa menetlus, vajadusel tuleb hinnata kogumina. REP) läbimine enne, kui on võimalik alustada meretuulepargi rajamist. Seega on järgnevate etappidega paralleelselt võimalus läbi viia ka eksportkaablitega seotud loastamine. KeÜS § 41 lg 4 sätestab, et kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks 18 Swanson, C. and Isaji, T., 2006. Simulation of sediment transport and deposition from cable burial operations for the alternative site of the Cape Wind Energy Project. ASA Final Report, pp.05-128. Kättesaadav: https://tethys.pnnl.gov/sites/default/files/publications/SL-ASA2006SimulationofSediment.pdf. 19 Taormina, B., Bald, J., Want, A., Thouzeau, G., Lejart, M., Desroy, N. and Carlier, A. 2018. A review of potential impacts of submarine power cables on the marine environment: Knowledge gaps, recommendations and future directions. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 96, pp.380-391. Lk 11. Kättesaadav: https://pure.hw.ac.uk/ws/portalfiles/portal/23181616/Taormina_et_al_2018_preprint.pdf. 16 (23)  keskkonnaluba. KeÜS kommentaaride20 kohaselt on keskkonnaloa andjal nõude sisustamiseks diskretsioon. Loa andmisel on oluline ka taotleja soov. Arvestades, et eksportkaablid ühendavad meretuuleparke elektrivõrguga või erinevaid meretuuleparke omavahel, ei ole vee erikasutuse piirkonnad ruumiliselt seotud. Lisaks on ka tehnoloogilised erisused (paralleelsed kaablid, suurem sügavuste varieeruvus, erinevad leevendusmeetmed jne). Lähtuvalt eeltoodust võib käsitleda vee erikasutust erinevate tegevuste osas eri lubades. Selguse mõttes lisame eksportkaablitega seotud etappide vajaduse ka korraldusse, mh asjaolu, et vee erikasutuseks eksportkaablite paigaldamisel on vajalik eraldi keskkonnaluba. Keskkonnaamet nõustub, et Loode-Eesti tuulepargi setete uuringu aruande kohaselt eksportkaablite alal raskemetallide ja üldnaftaproduktide sisaldust eraldi ei määratud. Siiski, merepõhjasetted ei ole arendusaladel reostunud (vt 04.08.2025 eelnõu p 3.4.1.5.). Ohtlike ainete kontsentratsioonid leiduvad tõenäoliselt sadamate või laevaremonditehaste lähistel21,22, siiski võib kõrgenenud sisaldusi setetes leiduda ka avamerel (suured laevateed, sügavad akumulatsioonialad)23. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhise p 6.10.a. toob välja, et süvendusmaterjal võib olla testimisest vabastatud, kui on põhjust arvata, et see ei ole olnud saastumise mõju all, st see koosneb varasemalt puutumata geoloogilisest materjalist ja piirkonnas puuduvad olulised mineviku või praeguse aja reostusallikad. Eksportkaablid ei paikne akumulatsioonialadel, eksportkaablite koridorid kattuvad kohati veeliiklusaladega, 20 Kask, O., jt. KeÜS § 41 kommentaarid, p 4.2 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk 230. Kättesaadav: https://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf. 21 Roots, O. & Roose, A., 2013. Hazardous substances in the aquatic environment of Estonia, Chemosphere, 93(1), pp.196-200. Kättesaadav: https://www.academia.edu/download/91621707/j.chemosphere.2013.05.03620220927- 1-1q4popl.pdf. 22 OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2016. "Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks Soomelahe merepõhja ja setete näitel" (SedGoF). Kättesaadav: https://fond.egt.ee/fond/egf/8777. 23 Kuprijanov, I., Väli, G., Sharov, A., Berezina, N., Liblik, T., Lips, U., Kolesova, N., Maanio, J., Junttila, V. & Lips, I., 2021. Hazardous substances in the sediments and their pathways from potential sources in the eastern Gulf of Finland. Marine Pollution Bulletin, 170, p.112642. Kättesaadav: https://helda.helsinki.fi/server/api/core/bitstreams/dacc33df-0793-4b90-83a3-5f51633f4c61/content. 17 (23)  kuid veeliiklusaladel on liiklusintensiivsus pigem madal. Vaid eksportkaabli idapoolses osas on liiklusintensiivsus kõrgem (vt KMH aruande joonis 286 ja 287), samas on tegemist siseriikliku veeliiklusalaga. Loode-Eesti tuulepargi setete uuringu aruande koostamise raames on tehtud setteanalüüsid ka piirkondades, mis kattuvad samade veeliiklusaladega (alal TP4 proovipunktid P05, P06 ja P07, alal TP 2-3 proovipunktid P01, alal TP1 proovipunkt P11). Ka neis proovipunktides ei olnud setted reostunud. Seega, olemasoleva teabe kohaselt ei ole ette näha olulisel määral reostunud setete esinemist eksportkaablite alal. Võrreldes Soome lahes 2010-2011 teostatud setete uuringute tulemustega, on planeeritava tuulepargi piirkonna setetes kõikide nimetatud ohtlike ainete kontsentratsioonid vähemalt 2 korda väiksemad, kui Soome lahe keskosas (KMH aruanne lk 256). Arvestades, et eksportkaablite paigutamisega seotud vee erikasutuseks on vajalik eraldi keskkonnaluba, on keskkonnaloa andmisel võimalus seada nõuded setete analüüsideks kõige intensiivsema liiklusega piirkonnas. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on lisaanalüüsid asjakohased, et leida kaablitrassi alal kaablitele parim asetus ja vajadusel vältida reostunud setetega piirkondi. Siiski, olemasoleva teabe kohaselt ei ole ette näha olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimist ning KMH aruannet ei saa pidada puudulikuks. 25. Natura asjakohane hindamine on olnud Keskkonnaamet selgitab, et käesolev pealiskaudne. Eksportkaablid kulgevad keskkonnaluba ei käsitle eksportkaablitega kõigi kolme kaabliühenduse korral läbi seotud vee erikasutust. Lisaks juhime Nõva-Osmussaare loodusala mereala 7,3 km tähelepanu, et Pärnu sadamaga seotud pikkusel lõigul. See kuulub Natura 2000 tegevused toimusid madalal merealal Liivi võrgustiku alade hulka. Suurte kaablitrasside lahes, kus teadaolevalt ongi setetesse seotud rajamine läbi linnu- ja loodusala on selle ala ühendite kontsentratsioon kõrgem. Seega terviklikkust rikkuv ja ei vasta selle kaitse- viidatud paralleeli tõmbamine vee eesmärgile. Merepõhja pinnase erikasutusega käesoleva keskkonnaloa eemaldamise ja kaadamise puhul, nagu kontekstis ei ole asjakohane. kõigis keskkonnaasjades, on vaja äärmist ettevaatust. Pärnu sadama laevatee süvendamise keskkonnamõju hindamise aruande (2012) järgi ei pidanud laevatee rekonstrueerimise raames tehtava laevatee süvendamisega 7.2 m sügavuseni ja 18 (23) süvendatud materjali kaadamisega Pärnu lahe ametlikule kaadamisalale kaasnema olulist mõju Pärnu lahes toimuvatele rannaprotsessidele. Paraku oli tulemus teine. 26. Vee kvaliteedi halvenemisele, s.h. fosfori Keskkonnaamet nõustub, et kriitilise emissioonile ei ole pööratud piisavat tähtsusega on arvestada põhjasetete mobiilse tähelepanu. Eutrofeerumise mõjub fosfori vabanemisega ning et KMH aruanne ei negatiivselt sotsiaal-majanduslikule sisalda informatsiooni arvutuste aluseks keskkonnale kalavarude vähenemise näol. olevate andmete algallikate ja detaile KMH aruandes märgitakse, et töödega kasutatud arvutusmetoodika osas. kaasneb täiendav fosfori koormus, kuid selle Keskkonnaameti tellimusel on TalTech poolt mõju eutrofeerumise kontekstis on 2025. aastal koostatud metoodika „Metoodika loodusliku muutlikkuse taustal väheoluline. mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee Mõju on lühiajaline ja lokaalne. Tegemist on omadustele (sh. vee kvaliteedile) oletustega, sest neid väiteid ei ole meretuuleparkide rajamisel“, et ühtlustada põhjendatud. Kahjuks ei sisalda KMH edasiste uuringute metoodikaid. olulist informatsiooni arvutuste aluseks Keskkonnaamet on vee kvaliteedi temaatikat olevate andmete algallikate ja kasutatud käsitlenud 04.05.2025 eelnõu ptk-s 3.4.1. arvutusmetoodika osas. Prof. Riko ning on seisukohal, et kavandatava vee Noormets ja TÜ teadur Martin Liira erikasutusega ei kaasne setetest ohtlike ainete avaldavad arvamust, et nende andmetel on vette paiskamist ning ei lisandu P koormust, KMH-s esitatud andmed ja arvutused mis mõjutaks oluliselt veekogumite seisundit ekslikud ning alahindavad tunduvalt ja seaks ohtu veekaitse eesmärkide kavandatava tegevuse käigus vabaneva saavutamise. Oht veekogumi seisundile võib fosfori hulka. Kasutatud on mõistet kaasneda töödel akumulatsioonialal või ”mobiilne fosfor» kuid ei ole selge, milliseid mitme suuremahulise arenduse (näiteks mitu fosfori ühendeid see mõiste endas koondab, meretuuleparki, avamerekalakasvandus) ning kust pärineb kasutatud fosfori mõjude kumuleerumisel. Seega on teemale kontsentratsioon 10 mg/m² kohta, mis on oluline rõhku panna arenduste lisandumisel. võetud esitatud arvutuste aluseks. Samuti on eksitavalt võrreldud selle, eeldatavalt mobiilse fosfori kontsentratsiooni alusel saadud tulemusi HELCOM’i üldfosfori piirmääradega, mis näitab planeeritava tegevuse keskkonnamõju tunduvalt väiksemana. Mereteadlased said oma arvutustes kordades suurema fosfori koguse kui oli KMH aruandes. Seega vajavad KMH aruande arvutused täpsustamist, et arvutukäik oleks jälgitav ja üheseltmõistetav. Kriitilise tähtsusega on arvestada põhjasetete mobiilse ehk eutrofeerumist põhjustava fosfori vabanemisega (ehitus- ning süvendustöödel) ning uue fosfori lisamisega (kalakasvandustes) erinevate arendustegevuste planeerimisel Eesti merealadel. 27. Lähtudes eeltoodust tegi Hiiu Tuul MTÜ Keskkonnaamet saab keelduda keskkonnaloa järgmised ettepanekud: (1) keelduda andmisest kindlatel õiguslikel alustel (vt 19 (23) keskkonnaloa väljastamisest vee- 04.058.2025 eelnõu ptk 3.3). Käesolevalt on erikasutuseks Enefit Green AS-ile, kuna alus keelduda keskkonnaloa andmisest ala kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega TP2-3 osas (vt 04.058.2025 eelnõu ptk 3.5). sätestatud nõuetele, m.h. põhineb vigasel Diskretsioonis on Keskkonnaamet arvestanud KMH aruandel. Alternatiivselt (2) arutada nii KMH aruande tulemusi kui ka muud asja avalikul istungil ja peatada olemasolevat teavet ning käsitleb kitsalt vaid keskkonnaloa menetlus kuni otsuse vee erikasutust. Puuduvad alused tegemiseni EOÜ ettepaneku kohta uute keskkonnaloa andmisest keelduda alade TP1 merekaitsealade moodustamise kohta Hiiu ja TP4 osas. Lisaks selgitame, et puudub alus merealal vastavalt LKS § 8 lg 6. keskkonnaloa menetluse peatamiseks LKA moodustamise otsuse tegemiseni (vt 04.058.2025 eelnõu p 3.2.4.6.). Avalik istung on kavas 16.10.2025. 28. Hiiu Tuul MTÜ palus teavet selle kohta, Keskkonnaamet selgitab, et mereala millises menetluses ja kuidas arvestatakse koormamine meretuulepargiga on KMH aruandes käsitletud teemasid, mis hoonestusloa ese. Seega tuulepargi rajamise ja jäävad keskkonnaloa esemest väljapoole käitamisega seotud asjaolusid käsitletakse ning mille üle otsustamine toimub hoonestusloa menetluses, vajadusel ka loa väidetavalt järgmistes etappides (mõju eelduseks oleva planeeringu koostamisel. linnustikule, visuaalne mõju jne.). TTJA 29. TTJA ei esitanud pädevusvaldkonnast Keskkonnaamet selgitab, et on 04.05.2025 tulevaid märkused või ettepanekuid Enefit eelnõu ptk-s 3.2.2. analüüsinud planeeringuga Green AS keskkonnaloa osalise andmise seotud asjaolusid. Keskkonnaloa andmisest otsuse eelnõule. TTJA oli seisukohal, et keeldumise alused on välja toodud Enefit Green AS-i poolt kavandatav Loode- 04.05.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5. Eesti meretuulepargi rajamine on olulise Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise ruumilise mõjuga tegevus ning tulenevalt eeldusena ette REP olemasolu ja planeeringu PlanS § 27 lg-st 2 on REP koostamine puudumine ei ole keskkonnaloa andmisest kohustuslik. keeldumise alus. Õigusaktides ei ole sätestatud lubade andmise kohustuslikku järjekorda, mistõttu kõnealusel juhul ei ole võimalik arendajalt enne keskkonnaloa andmist nõuda kehtivat hoonestusluba. Hoonestusloa taotlus on Keskkonnaametile teadaolevalt esitatud. Keskkonnaloa andmisest ei saa keelduda seetõttu, et see võib olla ennatlik ja kaasa tuua vaidlusi. Keskkonnaameti hinnangul on keskkonnaloa elluviimiseks vajalikud eeldused sätestatud loa kõrvaltingimustes ja nende täitmisel ei saa keskkonnaloa sisulist eesmärki siiski välistada. Merepõhja koormamine meretuulepargiga ja tuulepargi käitamisega seotud asjaolusid käsitletakse hoonestusloa menetluses, kus tehakse vajadusel otsused ka eriplaneeringu kohta. Kui järgnevates etappides arendusalad muutuvad või tegevuse 20 (23)  maht muutub, on võimalik keskkonnaloa muutmine (vt 04.05.2025 eelnõu p 1.4.1). Kliimaministeerium 30. Kliimaministeerium tõi välja, et Keskkonnaamet vaatas korralduse ja loa arvestades 04.08.2025 eelnõus toodud vormid läbivalt üle. Korralduses tuuakse välja põhjalikke selgitusi asjaolude selgitamiseks vee erikasutustööde, vee ja senise protsessi kohta, ollakse nõus otsuse erikasutuspositsiooni ja vee punktis 1.4.3 tooduga, et erikasutusepiirkonna mõiste. Siiski, keskkonnakaitseluba annab õiguse vee keskkonnaministri määruse nr 56 lisa 3 erikasutuseks, kuid ei asenda muid vajalikke kohaselt märgitakse keskkonnaloale ka lubasid tuulepargi ehitamiseks (sh tegevuse eesmärk. Käesoleval juhul on vee tuulepargisiseste kaablite paigaldamiseks). erikasutustööde eesmärgiks tuulepargi Siinkohal tuleb aga juhtida tähelepanu rajamine. Seega viidatakse korralduses ja loas sellele, et keskkonnakaitseloa taotlus (nr T- ka vee erikasutuse eesmärgile. Selguse mõttes KL/1026040) on esitatud sihipäraselt täpsustakse kõrvaltingimust p-s 1.4.3. lisades meretuulepargi rajamiseks Loode-Eesti sinna: „Vee erikasutust ei tohi enne vastavate rannikumerre. Seega palutakse lubade saamist ellu viia.“ keskkonnaloale kindlasti lisada, et veeloas märgitud tegevused nagu merepõhja süvendamine, kaadamine ja tahkete ainete paigaldamine on meretuulepargi ehitusloaga seotud tegevused ja neid tegevusi ei tohi enne ehitusloa saamist ellu viia. 31. Kliimaministeerium tõi välja, et Keskkonnaamet selgitab, et on 04.05.2025 Riigikohtu otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472 eelnõu ptk-s 3.2.2. analüüsinud planeeringuga tühistati Hiiu maakonna mereala planeering seotud asjaolusid. Keskkonnaloa andmisest tuuleenergia tootmise alade osas. Arendaja keeldumise alused on välja toodud on esitanud hoonestusloa taotluse 04.05.2025 eelnõu p-des 3.3.1.-3.3.5. meretuulepargi püstitamiseks Hiiu merealale Õigusaktid ei näe keskkonnaloa andmise 2010. aastal, käesoleval hetkel ei ole eeldusena ette REP olemasolu ja planeeringu hoonestusloa menetlust alustatud. Kuna Hiiu puudumine ei ole keskkonnaloa andmisest merealaplaneeringus on Riigikohtu otsusega keeldumise alus. Õigusaktides ei ole meretuulepargi alad kehtetuks tunnistatud, sätestatud lubade andmise kohustuslikku siis on vajalik ka koostada eriplaneering järjekorda, mistõttu kõnealusel juhul ei ole sobivate meretuulepargialade leidmiseks võimalik arendajalt enne keskkonnaloa (PlanS 27 lg 4). andmist nõuda kehtivat hoonestusluba. Hoonestusloa taotlus on Keskkonnaametile teadaolevalt esitatud. Keskkonnaloa andmisest ei saa keelduda seetõttu, et see võib olla ennatlik ja kaasa tuua vaidlusi. Keskkonnaameti hinnangul on keskkonnaloa elluviimiseks vajalikud eeldused sätestatud loa kõrvaltingimustes ja nende täitmisel ei saa keskkonnaloa sisulist eesmärki siiski välistada. Merepõhja koormamine meretuulepargiga ja tuulepargi käitamisega seotud asjaolusid käsitletakse hoonestusloa menetluses, kus tehakse vajadusel otsused ka eriplaneeringu kohta. Kui järgnevates etappides arendusalad muutuvad või tegevuse 21 (23)  maht muutub, on võimalik keskkonnaloa muutmine (vt 04.05.2025 eelnõu p 1.4.1). 32. Loa vormil lahtris „Proovivõtunõuded“ Keskkonnaamet täiendab loa vormi ja punktis 1 nõutakse detailse seirekava korraldust järgnevalt „Detailne seirekava koostamist ja kooskõlastamist pool aastat tuleb esitada kooskõlastamiseks KOTKAS enne seiretööde algust. Kuivõrd seirama süsteemi kaudu pool aastat enne vee peaks nii enne keskkonnaloa kohaseid erikasutuse eelsete seiretööde algust“. tegevusi kui süvendus-kaadamistööde ajal Vastavalt täpsustatakse ka kõrvaltingimust. (vee erikasutuse aegne seire), siis palutakse Selguse mõttes tuuakse korralduses välja, et sõnastust täpsustada, kas on mõeldud 6 kuud seirekava peab hõlmama nii vee erikasutuse enne vee erikasutuse eelse seire algust või 6 eelset, vee erikasutuse aegset kui ka vee kuud enne loakohaste tegevuste (erikasutuse erikasutuse järgset seiret ja hõlmama mõlemat aegse seire) algust. Vastavalt tuleb vee erikasutuse ala. Täpsustused lisatakse ka parandada sõnastust ka vormis V16 punktis loa vormile. 1.4, kus on nõue, et detailne seirekava tuleb Keskkonnaametile. 33. Loa vormil on toodud, et proovid tuleb Keskkonnaamet täpsustab loa vormil ja võtta „vastavalt kehtivale metoodikale“ ilma korralduses detailse seirekava osa. Siiski, täiendava viiteta, kust selle leiaks. Juhime keskkonnaloa vormil ei ole asjakohane viidata tähelepanu, et hiljemalt kooskõlastatavas õigusaktidele või meetoditele, kuna need detailses seirekavas tuleb täpsemalt võivad aja jooksul muutuda. Keskkonnaloale fikseerida ka poovivõtu- või ei kanta otse seadusest tulenevaid nõudeid. vaatlusmeetodid, mida loa omanik peab Selguse mõttes lisatakse üldisem viide järgima. Sama märkus ka järgmise punkti riikliku keskkonnaseire programmi mereseire „Analüüsinõuded“ puhul, kus lisaks allprogrammile ja keskkonnaministri üldsõnalisele jutule peaks viitama määrustele. konkreetsematele õigusaktidele, sh et keemiliste analüüside määramistäpsus vastaks kehtestatud nõuetele, mis on eriti oluline ohtlike ainete puhul. 34. Loa vormil osa „Täiendavad nõuded Keskkonnaamet vaatab seirega seotud ptk-d seire läbiviimiseks“ punktis 1 tuleb tekst korralduses ja loa vormil läbivalt üle ja läbivalt üle vaadata ja parandada, kuna see korrigeerib vastavalt tehtud ettepanekule. on kirjutatud tuuleparkide rajamise Keskkonnaamet sõnastab seire nõuded kontekstis. Samamoodi vajab ülevaatamist p lähtuvalt kavandatavatest vee 2 ja 3. erikasutustöödest – süvendamine, tahkete ainete paigutamine mere põhja ja süvenduspinnase kasulik kasutamine. Eemaldatakse seire valdkonnad (eelnõu p-d 3.7.6., 3.7.15., 3.7.25), mis on seotud tuulepargi kasutamisega. 35. Loa vormil osa „Täiendavad nõuded Keskkonnaamet korrigeerib loa vormi seire läbiviimiseks“ punktis 2.1 (heljumi vastavalt märkusele. levik) viidatakse leevendusmeetmetele (vt p 3.6.10, 3.6.16). Leevendusmeetmete osas (vormis V16) selliseid punkte pole, heljumi levik on kajastatud sealses punktis 2.7. Palutakse viited punktis 2.1. korda teha. 36. Kliimaministeerium tõi välja, et loa Keskkonnaamet täpsustab sõnastust vormil vormil V10 „Süvendamine“ on erinevates V10, kui ühtlasi indikeeritakse loal ka 22 (23) punktides juttu tuulepargi-siseste kaablite tegevuse eesmärk. Punktis „Süvenduspinnase paigaldamisest merepõhja. Juhitakse keemilised omadused“ on toodud KMH tähelepanu, et keskkonnaloa alusel seda raames tehtud analüüside keskmistatud tegevust lubada ei tohiks (seda on öeldud ka tulemused, kuna määrus nr 56 lisa 3 kohaselt loa eelnõu vormis V16 punktis 1.3), kuivõrd märgitakse loal mh süvenduspinnase tuulepargi rajamiseks pole hoonestusluba keemilised omadused. Kuna objektiivse teabe antud. Punktis „Süvenduspinnase kohaselt ei ole reostusohtu ette näha, ei pea keemilised omadused“ on toodud mõnede Keskkonnaamet vajalikuks vee erikasutuse saasteainete sisaldused, samas punktis eelselt süvenduspinnase seire läbiviimist. „Seire“ põhjasetete koostise seirenõuet pole (seda nõuet pole ka eriaksutuse eelses seires jaotises V8). Need osad (põhjasetete v süvendusmaterjali seirenõuded) tuleks vee erikasutusloas omavahel kooskõlla viia. 37. Kliimaministeerium tõi välja, et loa Keskkonnaamet vaatab vormil V16 „Meetmed, mis aitavad leevendusmeetmetega seotud ptk-d vähendada vee erikasutuse mõju ja nende korralduses ja loa vormil läbivalt üle ja tähtajad“ punktis 2 tuleb leevendusmeetmed korrigeerib vastavalt tehtud ettepanekutele. läbivalt sõnastada selliselt, et need poleks Siiski, KMH aruandes koostamise käigus seotud tuulepargi rajamisega, vaid selgitati välja, et kõnealuses piirkonnas on konkreetse keskkonnaloa eelnõu kohaste tehniliselt ainsaks alternatiiviks tegevuste negatiivsete mõjude gravitatsioonivundament (KMH aruanne lk vähendamisega (vt ka V8 seirenõuete kohta 10). Seega on sellest lähtutud ka esitatud märkusi). Arusaamatuks jääb ka, keskkonnaloa taotluses vee erikasutuse miks keskkonnaloa 04.08.2025 eelnõus on mahtude määramisel ning loal indikeeritakse juttu gravitatsioonivundamentide rajamise süvendamise eesmärgina lubamisest, kui need on ühed kõige suurema gravitatsioonivundamendi aluse merepõhja negatiivse keskkonnamõjuga ettevalmistamine. Lisaks on süvenduspinnast vundamenditüübid ning lõplikud võimalik kasutada vundamendi täiteks just vundamenditüübid peaks valitama alles gravitatsioonivundamendi kasutamisel (KMH hiljem, hoonestusloa või tuulepargi ehitusloa aruanne lk 51-52), muude menetluses. Seega leitakse, et vundamendialternatiivide korral see võimalik vundamenditüübi sätestamine praeguses ei ole. Seega on Keskkonnaamet seiskohal, et keskkonnaloa eelnõus on loa viited vee erikasutuse kaugemale eesmärgile reguleerimisalast väljas. V16 punktis 3.3 kui ka gravitatsioonivundamendile on (õlireostus) on taaskord jutt tuulepargi asjakohased. ehitustöödest – sõnastus tuleb viia kooskõlla vee erikasutusel ettenähtud tegevustega. 23 (23)