Sissetulev kiriAvalik

Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine

Kaitseministeerium · 27. oktoober 2025

Viit: 5-10/25/13
Registreeritud: 27. oktoober 2025
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis: DHX

Funktsioon: - -
Sari: - -
Toimik: - -

Failid

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Riigikohus Riigiprokuratuur 23.10.2025 nr 15.1-4/3734-4 Ringkonnakohtud Maakohtud Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskus Eesti ukrainlaste kongress Ukraina organisatsioonide assotsiatsioon Eestis Vabariigi Valitsuse korralduse „Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine” eelnõu ja „Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmise seaduse“ eelnõu kooskõlastamiseks edastamine Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine” eelnõu ja „Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmise seaduse“ eelnõu. Välisministeerium palub teie arvamusi ja kooskõlastusi hiljemalt 29.10.2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Tsahkna minister Lisa: 1. korralduse eelnõu 2. seaduse eelnõu kavand 3. korralduse ja seaduse eelnõu seletuskiri 4. kokkuleppe eelnõu tõlge inglise keelest eesti keelde 5. kokkulepe eelnõu inglise keeles Mai Hion, 637 7413, [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526 EELNÕU 20 .0 9 .2025 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn oktoober 20 25 nr Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine Välissuhtlemisseaduse § 16 alusel kiita heaks Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu . Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär Vabariigi Valitsuse korralduse „ Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu heakskiitmi n e ” eelnõu ja „ Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmi s e seaduse“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eesti välis - ja julgeolekupoliitika nurgakiviks alates Venemaa Föderatsiooni agressioonisõja algusest 24.02.2022 on Ukraina toeta mine ja agressioonikuriteo eest vastutajate, sh Venemaa juhtkonna, vastutusele võtmi ne ning agressioonikuriteo eritribunali asutami ne . Eesti rõhutab rahvusvahelisel tasandil r ahvusvahelise reeglitel põhineva maailma korra t agamist ja rahvusvaheliste lepingute, sh ÜRO põhikirja , üleilm set järgmist ning mõistab hukka rahvusvahelise õiguse rikkumise. Vahetult pärast Venemaa agressioonisõja algust kutsus Ukraina kokku agressioonikuriteo eritribunali asutamist arutanud mitteametlik u tuumikgrup i , mille tööst võt t i s osa 40 riiki ning Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu esindajad . Eesti osales tuumikgrupi töös alates selle kokku kutsumisest. Tuumikgrupp lõpetas t öö 2025 kevadel agressioonikuriteo eritribunali a lus dokumentide projektide koostamisega. Eritribunali asutamiseks vajalikud alusdokumendid on Ukraina-Euroopa Nõukogu vaheli ne eritribunali asutamise kokkulepe koos eritribunali statuudiga ning eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osali n e kokkulepe (edaspidi kokkulepe) . Ukraina esitas eritribunali a sutamis dokumendid 14.05.2025 Euroopa Nõukogule. Euroopa Nõukogu ministrite 14.05.2025 kohtumisel Luksemburgis tervitasid ministrid Ukraina eritribunali asutamise taotlust. Euroopa Nõukogu Ministrite Asemike Komitee ( MAK) andis 24.06.2025. aasta otsusega , mis võeti vastu häälteenamusega (vastu Serbia, Türgi ja Ungari; ei hääletanud Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia) Euroopa N õukogu peasekretärile volituse Euroopa Nõukogu ja Ukraina vahelise eritribunali asutamise kokkuleppe allakirjutamiseks koos eritribunali statuudiga. MAK andis samuti loa sõlmida Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise laiendatud osali s e kokkulepe , mi lle tekst koos halduskomitee statuudiga sisaldub resolutsioonis . Euroopa Nõukogu peasekretär ning Ukraina president kirjutasid kahepoolsele eritribunali asutamiskokkuleppele alla 25.06.2025. Ukraina parlament ratifitseeris asutamiskokkuleppe 15.07.2025. Agressioonikuriteo eritribunal, mille haldamiseks kokkulepe sõlmitakse, on Euroopa Nõukogu ja Ukraina vahelise kokkuleppe alusel moodustatud rahvusvaheline kohus, millel on pädevus uurida ja kohut pidada agressioonikuriteo toime pannud isikute üle, sh pärast ametiaja lõppu ka Venemaa Föderatsiooni tippjuhtkonna üle. Eritribunalil on pädevus agressioonikuriteo toimepanemises ametisikuid süüdi mõista ning neile karistuse määrata. Eritribunali käivitamiseks vajalik järgmine samm on MAK poolt resolutsiooni vastuvõtmine, millega kehtestatakse kokkulepe koos halduskomitee statuudiga. Kokkuleppe kehtestamine ja halduskomitee asutamine riikide poolt on vajalik eritribunali haldamiseks, mis hõlmab eritribunali rahastamist. Riigid, kes osalevad MAK istungil ja võtavad vastu resolutsioon i kokkuleppe kehtestamiseks, saavad kokkuleppe osalisriigiks või assotsieerunud riigiks MAK resolutsiooni vastuvõtmise päevast alates. Lisaks on eritribunali tegevuse alustamiseks vajalik, et Madalmaad, kes on andnud nõusoleku hakata eritribunali asukohariigiks, sõlmiksid eritribunaliga asukohakokkuleppe. Kokkuleppe osaliseks võivad saada Euroopa Nõukogu osalisriigid, samuti riigid, kes on hääletanud ÜRO Pea a ssamblee 23.02.2023 resolutsiooni poolt, milles rõhutati vastutuse le võtmist Ukrainas toime pandud kõige kuritegude eest, ning Ukraina vastase agressiooni eritribunali asutamise tuumikgrupi töös osalenud riigid. K okkulep p e l saab olema eraldi eelarve, mille katavad kokkuleppe osalisriigid . K okkulep p e kehtestamise menetlus on kaheastmeline . E smalt peab MAK andma loa kokkuleppe sõlmimiseks ning seejärel pea b MAK vastu võtma resolutsioon i , millega kiidetakse heaks kokkuleppe kehtestamine koos kokkuleppega . Esimene etapp kokkuleppe kehtestamiseks on Euroopa Nõukogus 24.06 läbitud, kui MAK andis resolutsiooniga loa kokkuleppe sõlmimiseks koos halduskomitee põhikirjaga. Järgmine etapp on Euroopa Nõukogu MAK resolutsiooni vastuvõtmine asjaosaliste riikide poolt, milleks on vaja vähemalt 1/3 Euroopa Nõukogu osalisriigi ehk 16 riigi osalust . Kuna kokkulep p e ga nähakse ette eritribunali rahastamine , oleks vajalik võimalikult suure arvu riikide osalemine, kuna mida väiksem on osalejate arv , seda suurem on osalisriikide rahaline osamakse . EN võib vajadusel otsusta da, et kokkuleppe heakskiitmiseks on vaja suurema riikide arvu toetust kui 16 riiki , kuid hetkel sellist otsust ei ole tehtud . Vastavalt Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe osaliseks saamise korrale, saab riik laiendatud osalise kokkuleppe osalisriigiks, kui osaleb Euroopa Nõukogu MAK resolutsiooni vastuvõtmisel, millega laiendatud osaline kokkulepe heaks kiidetakse. Euroopa Nõukogu kutsu b üles riike, kes seda soovivad, ja Euroopa Liitu üles teatama peasekretärile kirjalikult oma kavatsusest laiendatud osalise kokkuleppes osalemisest . Rii k pea b kirja likult informeerima Euroopa Nõukogu peasekretäri oma kavatsusest saada kokkuleppe osaliseks ning kinnitama oma valmisolekut rahaliste kohustuste võtmiseks . Seejärel on teada, kes saavad olema resolutsiooni vastuvõtvad ja EPA kehtestavad riigid. Pärast EPA kehtestamist resolutsiooniga, on teistel riikidel hiljem võimalik EPAga liituda. Eesti välispoliitiline huvi ja soov on olla kokkuleppe osalisriik selle kehtestamisest alates . Välispoliitiliselt ja pidades silma üldist julgeoleku olukorda , on Eesti jaoks kokkuleppes osalemine väga oluline. Sellega anname signaali, et agressioonikuritegu ei jää karistamata ning selle toimepanijad peavad kandma vastutust. Pärast kokkuleppe heakskiitmist Vabariigi Valitsuse s ja Riigikogus saadab Välisministeerium Euroopa Nõukogu peasekretärile teate, et soovib saada kokkuleppe osaliseks ning on valmis rahalise kohustuse kandmiseks . Seejärel kantakse Eesti kokkuleppe osalisriikide nimekirja resolutsiooni eelnõus ja resolutsiooniga kokkuleppe kehtestamise päeval on Eesti selle osaline. Kokkuleppe sisu osas on riigid Euroopa Nõukogus saavutanud kokkuleppe kompromisside teel . Sisulistes küsimustes kokkuleppes muudatuste tegemine eeldaks kokkuleppe avamist ja uut menetlust Euroopa Nõukogus , milleks ei ole riigid soovi avaldanud . Kokkuleppes on siiski vaja teha mõningad tehnilised täiendused, mis ei olnud MAK resolutsiooni vastuvõtmisel teada ning sõltusid eritribunali asutamisdokumentide menetluse ajagraafikust. Sellest tulenevalt ei avaldata kokkuleppe teksti Riigi Teatajas mitte seaduse avaldamise samaaegselt, vaid pärast kokkuleppe kehtestamist Euroopa Nõukogu resolutsiooniga. K okkuleppes osalemine on täielikult kooskõlas Eesti välis - ja julgeolekupoliitikaga ning Eesti peab tegema kõik endast oleneva, et Ukraina vastase agressioonikuriteo eritribunal saaks võimalikult kiiresti tegevust alustada ning et selleks on olemas vajalik rahastamine. Kuna tegemist on välis - ja julgeoleku poliitilise prioriteediga, siis tuleb riigi eelarves tagada vajalikud rahalised vahendid kokkuleppe osamakse tasumiseks kuni eritribunali ja selle järelmehhanismi tegevuse lõpuni. Ukraina toetamine Venemaa agressiooni sõjas ja agressioonikuriteo ja teiste kõige raskemate rahvusvaheliste kuritegude toimepanijate vastutusele võtmine on Eesti välispoliitika prioriteet . Eesti on aktiivselt osalenud agressioonikuriteo eritribunali asutamise aruteludel ja tõstatanud Venemaa juhtkonna vastutusele võtmise küsimust rahvusvahelisel tasandil. Venemaa ei ole oma seisukohti muutnud ja soovib jätkuvalt oma imperialistlike eesmärkide täitmist Ukraina suhtes ning kontrolli saamist kogu Ukraina territooriumi ja rahva üle . Eesti jaoks on oluline Venemaa jaoks agressiooni hinna tõstmine, mille üheks oluliseks elemendiks on vastutusele võtmine ja agressiooni eritribunali asutamine ja selle tööle hakkamine, mis viiks reaalse kohtupidamiseni agressiooni kuriteo toime panijate üle. Hetkel ühelgi teisel rahvusvahelisel kohtul seda pädevust ei ole. Eritribunali asutamisel ja tööle hakkamisel on agressioonikuriteo toimepanijatele heidutav mõju, nad peavad arvestama sellega, et eritribunal saab toime pandud kuritegusid uurida ja nende toimepanijaid süüdi mõista. Ehkki Venemaa tippjuhtkonda ei ole nende ametis oleku ajal võimalik eritribunali ette tuua , on võimalik alustada tõendite kogumist ning ka tippjuhtkonna saab anda kohtu alla pärast ametist vabastamist. Eritribunalil on laiem rahvusvaheline heidutav mõju, sest ka teised isikud, kes panevad toime agressioonik u riteo, peavad arvestama eritribunali asutamise võimalusega rahvusvahelist õigust, sh ÜRO põhikirja väärtustavate riikide poolt. Eesti jaoks on oluline, et kõige raskemate rahvusvaheliste kuritegude toimepanijad kan naksid õiguslikku vastutust ning ei pääseks karistusest. Eesti seisab selle eest, et kokkuleppe oleks võimalik v õimalikult kiirest i kehtesta da ja selles osaleks võimalikult palju riike , mis tagaks eritribunali teg evuse alustamise ja selleks vajaliku rahastamis e . 1.1 Sisukokkuvõte Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osali s e kokkulep p e ga loob eritribunali halduse ning rahast ami se mehhanismi. Kokkuleppega asutatakse agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee ning reguleeritakse komitee asutamise ja tegevusega seotud küsimusi. Kokkuleppes osalemine toob endaga kaasa eri t ribunali rahastamises kohustuse . Eesti soovib esimesel võimalusel saada kokkuleppe osalis rii gi k s ning osaleda koos teiste toetaja riikide ga MAK resolutsiooni vastuvõtmisel, millega kokkulepe kehtestatakse . Kokkuleppe kehtestatakse asjakohase MAK resolutsiooniga toetaja riikide poolt, mis saab sisaldama kokkuleppe osalisriikide nimekirja . MAK 24.06 resolutsioon sisaldas juba kokkuleppe teksti ning selles ei plaanita teha enam sisulisi muudatusi , kuid võimalikud on mõned tehnilised täpsustused . Kui piisav arv Euroopa Nõukogu riike ja/ või teisi riike, kellel on õigus saada kokkuleppe osalisriigiks, on teada andnud oma soovist saada kokkuleppe osaliseks, saab MAK vastu võtta resolutsiooni, millega kehtestatakse kokkulepe. Asjast huvitatud riigid, kes osalevad resolutsiooni vastuvõtmisel kantakse kokkuleppe osalisriikide asutajate nimekirja resolutsiooni eelnõus ja resolutsiooniga kokkuleppe heakskiitmise päeva st alates on need riigid, sh Eesti , kokkuleppe osalisriigiks. Selliselt saab Eesti kokkuleppe halduskomitee osalis riigiks . 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ja seaduse eelnõu kavandi ning seletuskirja koostas Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Mai Hion ( tel: 6 37 741 3 ; e-post: [email protected] ) . Kokkuleppe tõlkis eesti keelde vandetõlk Terje Arro (626 4282; [email protected] ). Korralduse e elnõu ja seaduse eelnõu on keeletoimetanud Välisministeeriumi tõlkija ja keeletoimetaja Kaisa Kaer ( kaisa.kaer @ mfa .ee ) . 1.3 Märkused Eelnõu on kooskõlas Vabariigi Valitsus 29.05.2025 istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadega Ukraina vastu toimepandud agressioonikuriteo eritribunali asutamise kohta: 1.1. Eesti toetab agressioonikuriteo eritribunali asutamist Euroopa Nõukogu raames Ukraina ja Euroopa Nõukogu kokkuleppe alusel ning agressioonikuriteo eritribunali asutamisdokumentide heakskiitmist Euroopa Nõukogus. 1.2. Eesti peab oluliseks efektiivse ja elujõulise agressioonikuriteo eritribunali kiiret tööle hakkamist. 1.3. Eesti toetab Euroopa Liidu osalemist Euroopa Nõukogu laiendatud osalises kokkuleppes agressioonikuriteo eritribunali haldamiseks . Kokkuleppel on oma eelarve, mida rahastavad selle osalisriigid. EN esialgne arvestus eritribunali aastaseks kuluks on 60-70 miljonit eurot , mis jagatakse kokkuleppe osalisriikide vahel, kuid see ei ole eeldatavalt lõplik suurus ning eritribunali toimimiseks vajalik eelarve on sellest summast pigem suurem kui väiksem. Kui üldjuhul näevad laiendatud osalised kokkulepped ette, et need on toimivad kolmeks aastaks, siis käesolev kokkulepe ajalist piirangut ette ei näe ning riigi rahaline kohustus saab olema pikaajaline. Kokkuleppega asutatava halduskomitee ülesandeks on eritribunali rahastamise tagamine ning kokkuleppe osalisriikide vahel jagatakse eritribunali toimimiseks vajalikud kulud . Eritribunali tegevuse iga-aastased kulutused ning nende jagunemine riikide vahel ei ole teada enne kokkuleppe rakendamiseks vajaliku EN resolutsiooni vastuvõtmist. Kokkuleppe kehtestamisel määrab halduskomitee edaspidi kindlaks nii liikmete iga-aastaste sissemaksete kui ka assotsieerunud liikmete soovituslike vabatahtlike sissemaksete summad. Üheks kulude jagamise võimaluseks on lähtumine Euroopa Nõukogu makseskaalast , teine võimalus on kulude jagamine osalisriikide vahel võrdselt. Seletuskirjas on arvestatud kulude jagamisest kokkuleppe osalisriikide vahel võrdses suuruses, lähtudes asjaolust, et Euroopa Nõukogu suuremad liikmesriigid, st suurmaksjad EN eelarvesse, ei ole avaldanud valmisolekut kiire sti kokkuleppe osalisriigiks saamisel , kuna riigisisesed menetlused võtavad aega. Mõned riigid on juba avaldanud vastuseisu praegusel majanduslikult keerulisel ajal uueks suuremahuliseks rahaliseks kohustuseks . S eni on kokkuleppe l e toetust avaldanud pigem Euroopa Nõukogu väiksemad liikmesriigid , kelle osamaks suurus EN eelarvesse on tagasihoidlik . Pikemas perspektiivis on aga liitumissoovi avaldanud nt Saksamaa. Eesti teeb välissuhtluses jõupingutusi, et veenda võimalikult paljusid riike kokkuleppe osalisriigiks saamise vajaduses. Eeskätt saame teistele riikidele olla eeskujuks, kui oleme juba alustanud või läbi viinud menetlus e kokkuleppe heakskiitmist . Täpsem eelarve kujunemise perspektiiv on esitatud seletuskirja osas 5. Kokkulepe kuulub ratifitseerimisele Riigikogus. Põhiseaduse § 121 punkt 4 alusel ratifitseerib ja denonsseerib Riigikogu Eesti Vabariigi lepingud, millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi. VäSS § 20 punkt 5 täpsustab, et välisleping ratifitseeritakse Riigikogus, kui välislepinguga võtab Eesti Vabariik avalik-õiguslikes suhetes varalisi kohustusi, mille täitmiseks ei ole riigieelarves vahendeid ette nähtud või mis ületavad riigieelarves kehtestatud varalise kohustuse piirmäärasid, mille ulatuses on välislepingu volitatud sõlmima Vabariigi Valitsus . Kooskõlas PS § 121 mõttega on VäSS- i s peetud silmas välislepinguid , millega Eesti Vabariik võtab endale rahvusvahelise avaliku õiguse valdkonda kuuluvaid varalisi kohustusi või mille rakendamine toob kaasa olulisi varalisi kulutusi. Varalise kohustuse piirmäär, mille ulatuses on välislepingu volitatud sõlmima Vabariigi Valitsus, kehtestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses . Seni on selleks olnud välislepingud , millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa 3 protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud kulude summast. Välisministeeriumi 2026. aasta eelarve kuludest 112,6 miljonit eurot on 3% 3,369 miljonit eurot . Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu koostöös on eritribunali ettevalmistusteks eraldamisel 10 MEUR EL eelarvest, mis võimaldaks ettevalmistusmeeskonnal alustada tööd 2026. aasta alguses. Kuna Eesti kokkuleppe osamaks võib ületada järgnevatel eelarveaastatel eeldatavalt V älisministeeriumi eelarve kuludest 3 % , on vaja kokkulepe heaks kiita seadusega . Igal juhul saab kokkuleppe osamaks olema mär g atavalt suurem senistest Euroopa Nõukogu laiendatud osalistest kokkulepetest. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 3 ei ole koostatud eelnõu väljatöötamiskavatsust. Vabariigi Valitsuse reglemen di § 6 lõi k e 7 kohaselt võib v älislepingut käsitleva korralduse ja seaduse eelnõu kooskõlastada samal ajal, kui välislepingu rakendamiseks ei ole vaja muuta või välja töötada õigusakte ning eelnõude seletuskiri vastab seaduse eelnõu seletuskirjale esitatavatele nõuetele. Lähtuvalt nimetatust on kooskõlastusringile esitatud nii kokkuleppe heakskiitmise korralduse eelnõu kui kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu ning seletuskiri on koostat ud seaduseelnõu seletuskirjale kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja reegleid järgides. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korralduse eelnõu kohaselt kiidab Vabariigi Valitsus heaks Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu. Seadus e eelnõu koosneb kahest paragrahvist . Esimese paragrahviga kiidetakse heaks Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osali n e kokkulepe. Teise paragrahviga nähakse ette seaduse jõustumine kiirendatud korras ehk Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Kokkul e ppe sisu Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee resolutsioon , millega kehtestatakse kokkulepe annab kokkuleppele õigusliku ja poliitilise aluse . Resolutsiooni lisa sisaldab eritribunali halduskomitee statuuti , mis koosneb 16 artiklist. Resolutsioon on sissejuhatava ja selgitava iseloomuga . Resolutsioon is avaldatakse igakülgset toetust Ukrainale ja tema territoriaalsele tervikl ikkusel e ning see sisaldab viiteid asjakohastele ÜRO resolutsioonidele, milles mõistetakse hukka Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda U kraina vastu , mis rikub ÜRO põhikirja ning rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. Samuti on välja toodud viiteid E uroopa Nõukogu resolutsioonidele ning teistele dokumentidele , mis käsitle vad Venemaa Föderatsiooni väljaarvamis t Euroopa Nõukogust tulenevalt agressiooniaktist, riigi vastutusele oma tegude eest , käsitlevad inimõiguste kaitset ja karistamatust inimõiguste raskete rikkumiste eest ning viitavad sõjakahjude hüvitamise kohustusele . Kuna Rooma statuudis kehtestatud agressioonikuriteo jurisdiktsioonirežiim piirab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni Venemaa ag r essioonisõjas Ukraina vastu , oli vajalik agressioonikuriteo eritribunali asutamine. Ministrite Komitee resolutsioon annab osale misvõimaluse kokkuleppes ka Euroopa Nõukogusse mitte kuuluva tele rii k id ele , et võidelda karistamatusega rahvusvaheliste kuritegude puhul. Resolutsioon kutsub kõiki riike ja rahvusvahelisi organisatsioone üles saama kokku leppe osaliseks halduskomitee põhikirja kohaselt, mis on esitatud resolutsiooni lisas. Samuti kutsutakse üles tegema koostööd halduskomiteega ja eritribunaliga, et hõlbustada nende tööd ja kohustuste täitmist Ministrite Komitee resolutsiooni lisa sisaldab eritribunali halduskomitee statuuti . Kokkulepe ja halduskomitee tegevus on osa ühisest Ukraina vastase agressioonikuriteo üle kohtupidamise süsteemist . Halduskomitee abistab ja rahastab eritribunali toimimist ning selle tegevus ei saa to i mida isoleeritult väljaspool eritribunali mehhanismi. Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali haldus komitee statuut Artikkel 1. Haldus komitee eesmärk A rtik l is tuuakse välja haldus komitee eesmär k , milleks on Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali rahastamine ning abistamine haldus- ja juhtimisküsimustes, mis võimaldada eritribunalil täita oma ülesandeid. Vastavalt eritribunali statuudile on eritribunal oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja iseseisev ning ei või saada juhiseid riikidelt. Eritribunal on juriidiline isik. Haldus komitee on valitsuste vaheline koostöö platvorm, mis tegutseb Euroopa Nõukogu institutsionaalses raamistikus. Artikkel 2. Haldus komitee ülesanded Artikkel sätestab halduskomitee ülesanded . Tuuakse selgelt välja, et komitee peab tagama eritribunali, samuti halduskomitee ja sekretariaadi rahastuse. Halduskomitee võtab vastu eritribunali aastaeelarve, mille koostab Euroopa Nõukogu peasekretär, kes eelarve koostamise käigus konsulteerib eritribunali kohtusekretäriga. Halduskomitee kiidab heaks eritribunali esimehe esitatud eritribunali tegevusaruande, an n a b nõu ja suuniseid eritribunali tegevuse haldusaspektides, s h eritribunali tegevuse tõhususe küsimustes ning soovit usi eritribunali ja haldus komitee eesmärk id e edendamiseks. Halduskomitee koostab oma tegevus korra ja muud tööks vajalikud korraldused ning vaata b läbi eritribunali poolt vastu võetud menetluse ja tõendite esitamise korra ja selle muudatused . Vajadusel arutab ja võtab halduskomitee vastu eritribunalile piirkonnaülest toetust edendavad strateegiad . Eritrib u nali kohtunikele esitatavad nõuded sätestab eritri b unali põhikiri. Kohtunik pea b olema kõrge moraal iga, erapooletu ja aus ning tal peab olema oma riigi kõige kõrgemasse kohtuorganisse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon. Halduskomitee liikmed ja assotsieerunud liikmed võivad esitada kandidaate kohtunike nimekirja, mis koosneb 15 kohtunikust. Eesti jaoks on oluline kokkuleppe osaliseks saamine kohe alguses, mis võimaldaks halduskomitee liikmena esitada eritribunali kohtuniku kandidaat. Eritribunali satuudi kohaselt nimetab sõltumatu nõuanderühm halduskomiteele kõige sobivamad kohtunikud kohtunike valikunimekirja. Nõuander ü hm koosneb 7 kõrgelt kvaliftseeritud juristist , kes on või on olnud riigi kõrgema kohtu või rahvusvahelise kriminaal kohtu kohtunikud või teiste kõrge moraaliga juristide seast, kellel on märkimisväärne kogemus rahvusvahelises õiguses, sh kriminaalõiguses. Halduskomitee nimetab nõuanderühma liikmed ning vali b salajasel hääletamisel valikunimekirja 9 aastaks kohtunikud . Halduskomitee valib eritribunali prokuröri ja aseprokuröri(d) . E ritribunali statuudi kohaselt saavad kokkuleppe osalisriigid ja assotsieerunud riigid esitada prokuröri ja ase p rokuröri kandidaate. Nõuanderühm esitab halduskomiteele kõige sobivamad kandidaadid ning halduskomi t ee valib salajasel hääletusel 7 aastaks eritribunali prokurör4i ja a s eprokuröri. Halduskomitee liikmeks olemine annab samuti võimaluse esitada prokuröri ja aseprokuröri ning nõuanderühma liikme kandidaate, kuid olulisem on kahtlemata võimalus esitada kohtuniku kandidaat. Hiljem tuleks konsultatsioonide käigus kujundada seisukoht ja saavutada kokkulepped, kuidas ametikohti täidetakse. Halduskomitee taga b liikmete ja assotsieerunud liikmete tõhusa koostöö kõigis asjaomastes sektorites, tuginedes koormuse jagamise süsteemile ning korraldab ülemineku eritribunali järeltegevuse mehhanismile, pööratakse tähelepanu tunnistajate kaitse le , karistuste täideviimise jälgimis ele , vabastamistaotluste läbivaatamis ele ning eritribunali tõendite ja toimikute säilitamis ele. Samuti on halduskomitee ülesanne järeltegevusega seotud ülesannete rahastami ne. Halduskom i tee pädevuses on eritribunali kohtuväliste järeltegevusega seotud ülesannete korraldamine nagu toimikute ja arhiivide haldami ne. Halduskomitee aruta b mehhanisme, mis abistaks kokkuleppe liikmeid ja assotsieerunud liikmeid kulude kandmise ga, mis on seotud karistuste täitmise, süüdimõistetud isikute vabastamise ning tunnistajate kaitsega pärast kokkuleppe lõppemist, sealhulgas võimaliku usaldusfondi asutamis t. Halduskom i tee täi dab samuti muid ülesandeid, mis on vajalikud tema mandaadi elluviimiseks. Artikkel 3. Osalemine Artikl i kohaselt võivad kokkuleppe osaliseks või assotsieerunud osaliseks saada l isaks Euroopa Nõukogu liikmesriikide või vaatlejariik idele ja Euroopa Liidu le iga ÜR O Peaassamblees 23. novembri 2023. aasta resolutsiooni A/RES/ES-11/6 poolt hääletanud rii k, samuti iga riik ja rahvusvaheli s e d organisatsioon, mis on osalenud Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali asutamise tuumik grupis , Kokkuleppe osaliseks saamiseks tuleb saata asjakohane teavitus Euroopa Nõukogu peasekretärile. H aldus komitee võib lubada taotluse esitanud riigil või rahvusvahelisel organisatsioonil ühineda haldus komiteega kui liige või assotsieerunud liige. Kokkuleppe a ssotsieerunud liige või b saada liikmeks, teatades sellest peasekretärile. Artikkel 4. Koosseis Artikkel sätestab, et iga liige ning assotsieerunud liige võib nimetada haldus komiteesse kuni kahe esindajaga delegatsiooni, kelle seast nimetatakse üks delegatsiooni juhiks. Haldus komitee valib oma liikmete hulgast esimehe ja kaks aseesimeest mittepikendatavaks kolmeaastaseks perioodiks. Artikkel 5. Koosolekud Artikkel reguleerib haldus komitee töökorraldust ja koosolekuid. Haldus komitee koguneb vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas. Liikmed ja assotsieerunud liikmed katavad ise oma reisi- ja majutuskulud. Otsuseid võib teha ka kirjalikult ja elektrooniliselt. Esimese koosoleku kutsub kokku peasekretär, edasised koosolekud ja nende asukohad määrab haldus komitee. Otsused langetatakse kahekolmandikulise häälteenamusega, igal liikmel on üks hääl; menetlusküsimused lahendatakse lihthäälteenamusega. Assotsieerunud liikmed võivad koosolekutel osaleda ilma hääleõiguseta ning teha suulisi või kirjalikke avaldusi. Kui nad on teinud vabatahtliku sissemakse haldus komitee määratud summas, omandavad nad täisliikme õigused vastavaks majandusaastaks. Peasekretär võib koosolekutel osaleda või olla esindatud ilma hääleõiguseta. Haldus komitee võib kutsuda koosolekutele Euroopa Nõukogu organite, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid ja eksperte, samuti ilma hääleõiguseta, vastavalt päevakorra teemadele. Artikkel 6. Sekretariaat Artikkel reguleerib sekretariaadi tööd. Haldus komiteed toetab peasekretäri loodud sekretariaat, mida juhib täitevsekretär. Täitevsekretäril on õigus haldus komitee heakskiidul sõlmida lepinguid ja kokkuleppeid ning ta vastutab koosolekute kokkukutsumise, sekretariaadi igapäevase hald a mise ja haldusliku toe eest. Samuti korraldab ta suhtlust eritribunali, asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste organi satsioonid e ga ning asukohariigi ja Ukraina valitsusega, täites kõiki statuudiga määratud ülesandeid. Täitevsekretär täidab ka muid haldus komitee antud ülesandeid. Sekretariaadil on täielik halduslik autonoomia Euroopa Nõukogust ja tema organitest, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 6 kohaldamist ning nende suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu personalieeskirju vastavalt käesoleva statuudi artiklile 11. Artikkel 7. Sõltumatus Artikkel sätestab, et eritribunali kohtunikud, prokurör, aseprokurör(id), töötajad ja sekretariaat tegutsevad oma ülesannete täitmisel sõltumatult. Haldus komitee liikmed, assotsieerunud liikmed ning Euroopa Nõukogu ja tema organid kohustuvad seda sõltumatust austama ega tohi püüda neid mõjutada. Sekretariaadi liikmed ei tohi oma tööülesannete täitmisel küsida ega vastu võtta juhiseid üheltki valitsuselt, ametiasutuselt, valitsusväliselt organisatsioonilt ega muult kolmandalt isikult. Artikkel 8. Rahastamine ja eelarve Artikkel sätestab, et k okkuleppel on oma eelarve , mis koosneb eritribunali ja haldus komitee kulude eelarvest. E ritribunali ja haldus koiteed rahast us koosneb liikmete iga-aastaste st sissemaksete st ja assotsieerunud liikmete vabatahtlike s t sissemaksete st. Haldus komitee määrab kindlaks liikmete iga-aastaste sissemaksete ning as sotsieerunud liikmete soovituslike vabatahtlike sissemaksete summad. S issemaksed põhine vad Euroopa Nõukogu eelarvesse tehtavate riikide iga-aastase sissemaksete kriteeriumidel ning neid võib kohandada võttes samuti arvesse muid sissemakseid . Haldus komitee võib kasutada täiendavaid vabatahtlikke toetusi ja sissemakseid, s h mitterahalisi sissemakseid ja lähetatud töötajaid. Haldus komitee kiidab igal aastal heaks eritribunali eelarve vastavalt peasekretäri ettepaneku le, kes on eelnevalt konsulteeri nud eritribunali kohtusekretäriga. Haldus komitee võtab vastu oma ja oma sekretariaadi eelarve, mille on koostanud peasekretär. Haldus komitee kiidab igal aastal heaks peasekretariaadi koostatud kokkuleppe majandusaasta aruande, mille le on lisatud välisaudiitori aruan n e . P easekretär ei vastuta haldus komitee majandusaasta aruande eest, mille esitab täitevsekretär ministrite komiteele koos oma kinnituse või märkustega ning välisaudiitori aruande ga . Euroopa Nõukogu f inantseeskirju kohaldatakse kokkuleppe eelarve vastuvõtmise l ja haldamise l a rves tades haldus komitee statuudi erisusi . Haldus komitee rahaliste vahendite suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkulepet . Üldkokkulepe tagab varade, omandi, hoonete, territooriumi arhiivide jmt puutumatuse, samuti on Euroopa Nõukogu varad ja omand vabastatud maksudest . Artikkel 9. Koostöö Artikkel reguleerib haldus komitee koostööd asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste partneritega oma mandaadi täitmiseks. Samutigi teeb iga liige või assotsieerunud liige vastavalt riigi sisesele õigus ele koostööd haldus komitee, Ukraina ja asukohariigiga. Idee on tagada koormuse õiglane jaotus kõigis asjaomastes eritribunaliga tehtava koostöö vormides ning arutada eelistatavaid koostööviise eritribunali ja haldus komitee liikmete ja assotsieerunud liikmete vahel. Haldus komitee liikmed ja assotsieerunud liikmed püüavad sõlmida vajalikud lepingud ja kokkulepped, et hõlbustada eritribunali tõhusat toimimist, sealhulgas sellistes küsimustes nagu isikute tuvastamine ja asukoht; dokumentide kättetoimetamine; isikute vahistamine, üleandmine ja kinnipidamine; tunnistajate kaitse ja ümberpaigutamine; ning karistuste täitmisele pööramine. Artikli lõikes 4 tuuakse välja, et asukohariigi lepingu jõustumine, mis lubab eritribunali jurisdiktsiooni asukohariigi territooriumil ellu viia, sõltub [x] koostöölepingu sõlmimisest ja minimaalsest arvust kohustustest, mis on seotud koostööga järgmistes valdkondades: tunnistajate kaitse ja ümberpaigutamine; karistuste täitmisele pööramine; vabastamine, sealhulgas ajutine vabastamine. Madalmaad on avaldanud valmisolekut olla eritribunali asukohariik, kuid on samas öelnud , et enne lõpliku nõusoleku andmist on vajalik piisava arvu koostöölepingute olemasolu. V ajaliku s koostöölepingute arvu s ei ole esialgu veel kokkulepe t . Euroopa Nõukogu raames on välja töötat ud näidis koostöökokkuleppe projekt , mida riigid saavad kohandada oma vajadustele ja seadustele. Eesti peab samuti sõlmima eritribunaliga koostöö kokkuleppe ning kokku leppima sellega endale võetud kohustused. Eesti on sõlminud ÜROga kokkuleppe endise Jugoslaavia tribunal poolt süüdimõistetud isikutele mõistetud isikutele vanglakaristuse täideviimiseks ning 4 isikut kannavad selle alusel karistust Tartu vanglas. Tunnistajate kaitseks ja ümbe r paigutamiseks ei ole Eesti seni sõlminud ei kahepoolseid ega rahvusvahelisi lepinguid. Samuti puuduvad Eestil kokkulepped vangide vabastamiseks või ajutiseks vabastamiseks. Ka nendes valdkondades tuleks pädevatel asutustel rahvusvahelisele koostööle enam tähelepanu pöörata . Kuna Ukraina toetamine Venemaa agressioonisõjas on Eesti välispoliitika prioriteet, siis peaks koostöölepingute sõlmimine olema Eesti jaoks olulisel kohal ning tuleb astuda samme , et koostööleping(ute) sõlmimise ettevalmistamine toimuks kiiremas korras . Artikkel 10. Konfidentsiaalsus Artikkel käsit leb haldus komitee koosolekuid ja dokumente konfidentsiaalsena, kui ei otsustata teisiti. Artikkel 11. Erandid Euroopa Nõukogu eeskirjadest Artik li alusel võib haldus komitee ministrite komitee heakskiidul kalduda kõrvale kohaldatavatest Euroopa Nõukogu eeskirjadest, kui see on vajalik haldus komitee ülesannete tõhusaks täitmiseks. Artikkel 12. Muudatused Artikkel sätestab, et haldus komitee statuuti võib muuta ministrite komitee otsusega, mille tegemisel osalevad üksnes haldus komitee liikmetest riikide esindajad . Muudatuste tegemine toimub identselt haldus komitee asutamise ga. Euroopa Nõukogu statuudi artikkel 20 punkt d kohaselt on ministrite komitee resolutsiooni vastuvõtmiseks vajalik hääletamisest osavõtvate esindajate kahe kolmandiku häälteenamust ja komitee liikmete enamust Artikkel 13. Kestus Artikkel lubab kokkuleppe kestuse osas erandi üldisest Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkulepetele kehtestatud kolmeaastase st tähtaja st, mis on vajalik , e t kaitsta eritribunali kohtunike sõltumatust ning tagada eritribunal tõhus t oimine . Ministrite komitee võib haldus komitee soovitusel kokkuleppe lõpetada. H aldus komitee võib soovitada eritribunal i lõpetamist ja järelmehhanism i asutamist , kui eritribunal on oma mandaadi täit nud ja eritribunali esimees sellest haldus komitee d teavitanud. Haldus komitee vaatab läbi eritribunali järelmehhanismi asutamise tingimused ning võtab vastu üksikasjaliku üleminekukava, mis hõlmab eelkõige tunnistajate kaitset; karistuste täideviimise jälgimist; ennetähtaegse, ajutise ja lõpliku vabastamise taotluste läbivaatamist; eritribunali tõendite ja toimikute säilitamist ning rahastamist. Haldus komitee liikmed ja assotsieerunud liikmed teevad koostööd, et tagada eritribunali tegevuse nõuetekohane lõpetamine. Rahvusvahelise kriminaaltribunal i mandaadi täitmisel vastava järelmehhan i smi asutamine on tavapärane rahvusvaheline praktika, millele antakse üle eritribunali tegevusest jäänud ülesanded ning dokumendid . Näitena võib tuua endise Jugoslaavia ja Rwanda eritribunali järelmehhanismi , kes jätkab eritribunali mõistetud karistuste täitmist ning täidab muid asjakohaseid ülesandeid . Artikkel 14. Vaidluste lahendamine Artikkel sätestab, et h aldus komitee statuudi kohaldamisest või tõlgendamisest tulenevad vaidlused lahenda mist rahumeelse l viisil. Ükski rahumeelne vahend pole seejuures välistatud. Vaidluste rahumeelse lahendamise viisid on loetletud ÜRO põhikirja artiklis 33. Artikkel 15. Väljaastumine ja väljaheitmine Artikkel reguleeri b kokkuleppest väljaastumist ja kokkuleppest välja heitmist . Kokkuleppest saab igal ajal välja astuda, saates asjakohase teate Euroopa Nõukogu peasekretärile. Osalus kokkuleppes lõppeb rahandusaasta lõppemisega, kui teade on saadetud enne 1. juunit. Kui teade jõudis kohale hiljem kui 1. juunil, lõpeb osalus järgmise rahandusaasta lõpus. Assotsieerunud riikide osalus lõpeb teate kättesaamise päeval. Haldus komitee l on õigus tema määratud kuupärvast alates peatada l ii kme või assotsieerunud lii kme liikmesuse , k ui tema teg evus ei ole kooskõlas haldus komitee mandaadiga või ta takistab haldus komitee ülesan nete täitmist. 4. Eelnõu terminoloogia Korralduse eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Lepingu tõlkimisel on võimaluse korral lähtutud eelkõige Euroopa Nõukogu laiendatud osalepetes kasutatud mõistetest. 5 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu l ei ole puutumust Euroopa Liidu õigus ega . Eesti toetab Euroopa Liidu osalemist kokkuleppes. 6 . Korralduse mõjud Kokkulepe ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist, mõju elu- ja looduskeskkonnale ega ka riigi regionaalarengule või riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Kokkulepe mõjutab positiivselt riigi välissuhteid ja julgeolekut . Välispoliitiliselt ja pidades silma riigi julgeolekut on Eesti olnud väga aktiivne Venemaa Föderatsiooni agressiooniga seonduvatel teemadel ning aktiivselt toetanud nii agressioonikuriteo eritr i bunali loomist, sõjakahjude hüvitamist kui muid Ukraina vastu toime pandud agressiooniga seonduvaid teemasid. Aktiivsus nimetatud teemad el on välispoliitiliselt oluline rahvusvahelise õiguse järgimise, sh karistamatuse , aspektist, kuid kaugemale vaatavalt tagavad meie riigi julgeolekut. Väga o luline on anda signaal, et agressioon ei jää ning et rahvusvaheline üldsus ei jäta agressioonile reageerimata . Pikem kirjeldus välispoliitilisest mõjust on tood ka seletuskirja sissejuhatavas osas. 7 . E elnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Korralduse rakendamisega kaasnevad lisakulud riigi eelarvele. Kokkuleppe s osalemine toob endaga kaasa iga-aastase os a makse tasumise , mis lähtub kokkuleppe osaliste arvust . Kui eritribunali täismahus tööle asumisel võib Eesti omaosalus ulatuda ca 4 miljoni euroni, siis esimeses ehk eritribunali käivitamise staadiumis on kokkuleppe osalisriikide rahaline kohustus väiksem ning selle suurusjärk on eeldatavasti võrreldav Euroopa Nõukogu Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registri loomise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe Eesti osamaks ega, mis on 2025 . aastal 28842 , 51 eurot . Edaspidi võib ulatuda osamakse kuni 4 miljoni euroni, kui eritribunali kulud jäävad 70 miljoni piiridesse ja kuuluvad jagamisele võrdselt 16 EN väiksema osalisriigi vahel. Ei ole välistatud, et eritribunali tegevuskulud saavad olema suuremad, kui tribunal on täies mahus tööle hakanud, kuid sel juhul peavad kokkuleppe osalisriigid kulude katmise eraldi kokku leppima. Kui eritribunal lõpetab oma kohtupidamisega seotud tegevuse ning käivitub järelmehhanismi , siis hakkavad ka riikide kulutused vähenema. Igal juhul peavad kokkuleppe osalisriigid arvestama sellega, et agressiooni eritribunali tegevuse rahastamine toob endaga kaasa pikaajalise rahalise kohustuse, millega tuleb edaspidi riigi eelarves arvestada. 8 . Korralduse ja seaduse jõustumine Korraldus jõustub üldkorras . Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval . Kokkulepe jõustub Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee resolutsiooni vastuvõtmise päeval nende riikide suhtes, kes on teavitanud soovist olla kokkuleppe osaliseks ja kes on valmis võtma rahalisi kohustusi. Eesti soovib välispoliitilistel eesmärkidel teavitada oma osalusest kokkuleppes nii, et Eesti oleks nimetatud Ministrite Komitee resolutsioonis kokkuleppe osalisriigina. Kokkulepe ja selle tõlge eesti keelde avaldatakse Riigi Teatajas pärast kokkuleppe kehtestamist Euroopa Nõukogus , kuna kuni selle hetkeni võidakse teha kokkulepe tekstis tehnilisi parandusi 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastat akse ministeeriumite le kooskõlasta miseks ja huvirühmadele arvamuse andmiseks EIS kaudu. EELNÕU kavand 18 . 0 9 . 202 5 Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali haldus komitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkule p pe heakskiitmise seadus § 1. Kiita heaks juurde lisatud Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osaline kokkulepe , mis kehtestatakse Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee resolutsiooniga Strasbourgis . § 2. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „ .… “ …………….. 202 5 . a Algatab Vabariigi Valitsus …………… 202 5 (allkirjastatud digitaalselt) Tõlge inglise keelest Tõlge on informatiivne Eelnõu: resolutsioon CM/Res(2025)…, millega kehtestatakse Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali haldus komiteed käsitlev laiendatud osaline kokkulepe […] ministrite komitee esindajad, samuti [...] esindajad, võttes arvesse Euroopa Nõukogu statuuti (ETS nr 1), mille preambulis rõhutatakse, et püüdlus õiglusel ja rahvusvahelisel koostööl põhineva rahu poole on eluliselt tähtis inimühiskonna ja tsivilisatsiooni säilitamiseks; meenutades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 kohaseid kõigi riikide kohustusi, sealhulgas kohustust hoiduda oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest nii iga riigi territoriaalse puutumatuse, poliitilise sõltumatuse vastu kui ka mõnel muul viisil, mis ei ole kooskõlas ÜRO eesmärkidega, ning lahendada oma rahvusvahelised tülid rahulike vahenditega; korrates oma vankumatut pühendumist Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides; meenutades, et ÜRO Peaassamblee kutsus oma 27. märtsi 2014. aasta resolutsioonis A/RES/68/262 kõiki riike üles peatama tegevus ja hoiduma tegevusest, mille eesmärk on Ukraina riikliku ühtsuse ja territoriaalse terviklikkuse osaline või täielik kahjustamine, sealhulgas kõik katsed muuta Ukraina piire jõu või muude ebaseaduslike vahenditega ähvardamise või nende tarvitamise kaudu; meenutades, et ÜRO Peaassamblee kinnitas oma 19. detsembri 2016. aasta resolutsioonis A/RES/71/205 veel kord kõigi riikide kohustust hoiduda jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest mis tahes riigi territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu ning tegutsemast mis tahes muul viisil, mis on vastuolus ÜRO eesmärkidega, ning nõudis, et Venemaa Föderatsioon vabastaks viivitamata Ukraina kodanikud, kes on ebaseaduslikult kinni peetud ja kelle üle on õigust mõistetud õigusemõistmise elementaarseid standardeid arvesse võtmata; meenutades, et ÜRO Peaassamblee mõistis oma 17. detsembri 2018. aasta resolutsioonis A/RES/73/194 hukka Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ajutise okupeerimise ning meenutas, et see ajutine okupeerimine ning Venemaa Föderatsiooni poolt jõuga ähvardamine või jõu tarvitamine Ukraina territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu on vastuolus kohustustega, mis on võetud seoses Ukraina sõltumatuse ja suveräänsusega ning praeguste piiridega; meenutades, et ÜRO Peaassamblee nõudis oma 9. detsembri 2021. aasta resolutsioonis A/RES/76/70, et Venemaa Föderatsioon viiks täielikult ja tingimusteta oma relvajõud Krimmist välja ning lõpetaks Ukraina territooriumi ajutise okupeerimise ilma viivituseta, ning rõhutas lisaks, et Venemaa vägede kohalolek Krimmis on vastuolus Ukraina riikliku suveräänsuse, poliitilise sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkusega ning õõnestab naaberriikide ja Euroopa piirkonna julgeolekut ja stabiilsust; meenutades, et ÜRO Peaassamblee tõdes oma 2. märtsi 2022. aasta resolutsioonis A/RES/ES-11/1, et Venemaa Föderatsiooni sõjaline tegevus Ukraina suveräänsel territooriumil on sellise ulatusega, mida rahvusvaheline kogukond ei ole Euroopas aastakümneid näinud, mõistis kõige karmimalt hukka Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu, mis rikub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 lõiget 4, nõudis, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks viivitamata jõu kasutamise Ukraina vastu, ning mõistis hukka Valgevene osalemise selles ebaseaduslikus jõu kasutamises Ukraina vastu; meenutades, et ÜRO Peaassamblee rõhutas oma 23. veebruari 2023. aasta resolutsioonis A/RES/ES-11/6 vajadust tagada rahvusvahelise õiguse alusel vastutuse võtmine kõige raskemate kuritegude eest, mis on Ukraina territooriumil toime pandud, asjakohase, õiglase ja sõltumatu uurimise ja toimepanijate üle kohtu pidamise kaudu riigi või rahvusvahelisel tasandil ning tagada õigusemõistmine kõigi ohvrite jaoks ja ennetada tulevasi kuritegusid; meenutades, et ÜRO Peaassamblee mõistis oma 17. detsembri 2024. aasta resolutsioonis A/RES/79/184 hukka Venemaa Föderatsiooni agressioonisõja Ukraina vastu, millega rikutakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 lõiget 4, ning Krimmi kasutamise selleks ja Hersoni, Zaporižžja , Donestki ja Luhanski oblastite ebaseadusliku annekteerimise katse toetamiseks; meenutades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee mõistis 15. märtsil 2022 arvamuse 300 (2022) kaudu kõige karmimalt hukka Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu, märkides, et sõjategevuse eskaleerumine alates 24. veebruarist 2022 tähendab Venemaa Föderatsiooni agressioonisõja jätkumist Ukraina vastu alates 20. veebruarist 2014; meenutades, et 16. märtsil 2022 otsustas ministrite komitee heita Venemaa Föderatsiooni Euroopa Nõukogust välja tingituna tema Ukraina-vastasest agressioonist, arvestades et see agressioon on Venemaa Föderatsiooni poolt Euroopa Nõukogu statuudi artikli 3 ja rahvusvahelise õiguse kohaste kohustuste raske rikkumine; olles veendunud kindlas vajaduses tagada igakülgne vastutuse võtmine Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni kontekstis ning tunnistades Euroopa Nõukogu rolli sellele agressioonile jõuliselt reageerimisel, nagu on meenutatud Reykjaviki deklaratsioonis, mis võeti vastu Euroopa Nõukogu riigipeade ja valitsusjuhtide neljandal tippkohtumisel 16.–17. mail 2023, ja selle I lisas pealkirjaga „Deklaratsioon, millega toetatakse Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registrit käsitlevat laiendatud osalist kokkulepet“; meenutades Rahvusvahelise Sõjatribunali 8. augusti 1945. aasta põhikirja, mille artikli 6 punktiga a kehtestati individuaalne kriminaalvastutus rahuvastaste kuritegude eest; meenutades Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ja tunnistades Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni Ukrainas valitseva olukorra suhtes, samas tunnistades ka, et olenemata sellest, et Ukraina ratifitseeris 25. oktoobril 2024 Rooma statuudi ja sai 1. jaanuaril 2025 selle osalisriigiks, takistab Rooma statuudis kehtestatud jurisdiktsioonirežiim agressioonikuriteo puhul Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul kasutamast jurisdiktsiooni agressioonikuriteo suhtes selles konkreetses kontekstis; tunnistades Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo toimepanijate üle kohtu pidamise rahvusvahelise keskuse jõupingutusi Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo riikliku uurimise koordineerimisel ja tugevdamisel, et tagada agressioonikuriteo asjakohane uurimine; meenutades, et ÜRO Peaassamblee tunnistas oma 16. aprilli 2025. aasta resolutsioonis A/RES/79/284 Euroopa Nõukogu panust Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali loomise tuumikrühma töös ning tema valmisolekut uurida võimalikke valikuid, et pakkuda sellise eritribunali asutamiseks ja, kui see on asjakohane, toimimiseks ekspertide ja tehnilist tuge; võttes arvesse ministrite komitee põhikirjajärgset resolutsiooni Res(93)28 osaliste ja laiendatud kokkulepete kohta; võttes arvesse ministrite komitee resolutsiooni Res(96)36 , millega kehtestatakse Euroopa Nõukogu osaliste ja laiendatud kokkulepete kriteeriumid ning mida on muudetud resolutsiooniga CM/Res(2010)2 ; olles teadlik vajadusest luua foorum, kus ka muud isikud kui Euroopa Nõukogu liikmed saaksid osaleda Euroopa Nõukogu algatustes, et võidelda karistamatusega rahvusvaheliste kuritegude puhul; võttes arvesse […] otsust, millega ministrite komitee andis loa luua Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali haldus komitee (edaspidi haldus komitee ) laiendatud osalise kokkuleppe vormis Euroopa Nõukogu raamistikus, ning […] otsust, millega ministrite komitee andis Euroopa Nõukogu peasekretärile (edaspidi peasekretär ) loa allkirjastada Euroopa Nõukogu nimel Euroopa Nõukogu ja Ukraina vaheline Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali asutamise kokkulepe (edaspidi kokkulepe ), otsustavad kehtestada laiendatud osalise kokkuleppe, mis käsitleb Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali haldus komiteed, mida reguleerib Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali haldus komitee statuut (edaspidi statuut ), mis on sellele lisatud; kutsuvad kõiki Euroopa Nõukogu liikmesriike ja vaatlejariike, samuti muid riike ja rahvusvahelisi organisatsioone saama käesoleva laiendatud osalise kokkuleppe osalisteks vastavalt käesolevale statuudile; kutsuvad kõiki Euroopa Nõukogu liikmesriike ja vaatlejariike, Euroopa Liitu, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ning muid riike ja rahvusvahelisi organisatsioone tegema koostööd haldus komiteega ja eritribunaliga, et hõlbustada nende tööd ja nende mandaadi täitmist. Resolutsiooni CM/Res(2025)… lisa Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali haldus komitee statuut Artikkel 1. Haldus komitee eesmärk 1. Haldus komitee luuakse valitsustevahelise koostöö platvormina, mis tegutseb Euroopa Nõukogu institutsioonilises raamistikus. 2. Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali haldus komiteed käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe eesmärk on rahastada Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali (edaspidi eritribunal ) ning abistada selle tegevuse muudes haldus- ja juhtimisaspektides, et võimaldada eritribunalil täita tema mandaati, nagu on sätestatud eritribunali statuudis. Artikkel 2. Haldus komitee ülesanded Haldus komitee peab: a. tagama vajaliku rahastuse eritribunalile ja haldus komiteele, sealhulgas selle sekretariaadile; b. kiitma heaks eritribunali kulude aastaeelarve, mille on koostanud peasekretär, konsulteerides eritribunali kohtusekretäriga; c. võtma vastu eritribunali tegevusaruande, mille on koostanud eritribunali esimees; d. andma kohtuvälist nõu ja poliitilisi suuniseid kõigis eritribunali tegevuse haldusaspektides, sealhulgas tõhususe küsimustes; e. soovitama liikmetele ja assotsieerunud liikmetele meetmeid, kuidas edendada eritribunali ja haldus komitee eesmärke; f. koostama tegevuskorra, mis reguleerib haldus komitee tööd, ning muud korraldused, mida on vaja tema tegevuse elluviimiseks, ning vaatama läbi menetluse ja tõendite esitamise korra, mille eritribunali kohtunikud on vastu võtnud, ning selle muudatused; g. arutama ja võtma vastu strateegiaid, kui see on asjakohane, et veelgi edendada piirkonnaülest toetust eritribunalile; h. nimetama liikmeid nõuanderühma ja valima kohtunikud, eritribunali prokuröri (edaspidi prokurör ) ja aseprokuröri(d) vastavalt eritribunali statuudis sätestatud menetlusele; i. tagama liikmete ja assotsieerunud liikmete tõhusa koostöö kõigis asjaomastes sektorites, tuginedes koormuse jagamise süsteemile; j. võtma vastu eeskirjad, mis reguleerivad üleminekut järeltegevuse mehhanismile, eelkõige mis puudutab tunnistajate kaitset, karistuste täideviimise jälgimist, ennetähtaegse, ajutise ja lõpliku vabastamise taotluste läbivaatamist, eritribunali tõendite ja toimikute säilitamist ning nende järeltegevusega seotud ülesannete rahastamist; k. arutama Euroopa Nõukogu eritribunali teatavate kohtuväliste järeltegevusega seotud funktsioonide koordineeritud ülemineku korda, eelkõige seoses toimikute ja arhiivide haldamisega; l. arutama mehhanisme, et abistada liikmeid ja assotsieerunud liikmeid kuludega, mis on seotud karistuste täitmisele pööramisega, süüdimõistetud isikute vabastamisega ning tunnistajate kaitsega pärast laiendatud osalise kokkuleppe lõppemist, sealhulgas võimaliku usaldusfondi asutamise kaudu; ning m. täitma muid ülesandeid, mis on vajalikud tema mandaadi elluviimiseks. Artikkel 3. Osalemine 1. Euroopa Nõukogu iga liikmesriik või vaatlejariik ja Euroopa Liit, iga muu riik, mis on hääletanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblees 23. novembri 2023. aasta resolutsiooni A/RES/ES-11/6 poolt, või mis tahes riik ja rahvusvaheline organisatsioon, mis on osalenud Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali asutamise tuumikrühmas, võib saada haldus komitee liikmeks või assotsieerunud liikmeks, teatades sellest peasekretärile. 2. Haldus komitee võib lubada igal riigil või rahvusvahelisel organisatsioonil, kes on seda taotlenud, ühineda haldus komiteega kui liige või assotsieerunud liige. 3. Assotsieerunud liikmed võivad igal ajal saada liikmeks, teatades sellest peasekretärile. Artikkel 4. Koosseis 1. Iga liige nimetab ja iga assotsieerunud liige võib nimetada haldus komiteesse delegatsiooni, mis koosneb kuni kahest esindajast. Üks esindaja nimetatakse delegatsiooni juhiks. 2. Haldus komitee valib oma liikmete seast esimehe ja kaks aseesimeest mittepikendatavaks kolmeaastaseks perioodiks. Artikkel 5. Koosolekud 1. Haldus komitee kohtub nii sageli kui vaja, kuid vähemalt kord aastas. Haldus komitee koosolekutega seotud reisi- ja majutuskulud kannab iga liige ja assotsieerunud liige. Haldus komitee võib kasutada oma otsustusõigust kirjaliku menetluse kaudu ja elektroonilisel teel. 2. Haldus komitee esimese koosoleku kutsub kokku peasekretär. Kõik edasised koosolekud ja nende asukohad määratakse kindlaks haldus komitee otsusega. 3. Haldus komitee võtab oma otsused vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega, nii et igal liikmel on üks hääl. Menetlusküsimused lahendatakse antud häälte enamusega. 4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist, võivad assotsieerunud liikmed osaleda haldus komitee koosolekutel ilma hääleõiguseta. Assotsieerunud liikmed võivad teha haldus komitee koosolekutel suulisi või kirjalikke avaldusi. 5. Assotsieerunud liikmed, kes on teinud vabatahtlikke sissemakseid haldus komiteele summas, mis võrdub haldus komitee kindlaks määratud summaga vastavalt käesoleva statuudi artiklile 8, omavad täielikke liikme õigusi selle majandusaasta jooksul, mille eest nad tegid sellise sissemakse. 6. Peasekretär võib osaleda või olla esindatud haldus komitee koosolekutel ilma hääleõiguseta. Haldus komitee võib kutsuda Euroopa Nõukogu asjaomaste organite või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid osalema oma koosolekutel või oma koosolekute osal ilma hääleõigusteta, vastavalt koosoleku päevakorrapunktidele. Ta võib kutsuda ka eksperte osalema koosoleku konkreetsete päevakorrapunktide puhul ilma hääleõiguseta. Artikkel 6. Sekretariaat 1. Haldus komiteed abistab peasekretäri loodud sekretariaat. Sekretariaati juhib peasekretäri nimetatud täitevsekretär. 2. Täitevsekretäril on õigus sõlmida lepinguid ja kokkuleppeid haldus komitee nimel tema heakskiidul. 3. Täitevsekretär täidab järgmisi ülesandeid: a. haldus komitee koosolekute kokkukutsumine, konsulteerides esimehega; b. haldus komitee sekretariaadi töö igapäevane järelevalve ja haldamine; c. koos sekretariaadiga haldus komitee töö jaoks haldusliku ja korraldusliku toe tagamine, sealhulgas regulaarne suhtlus ja tema koosolekute ettevalmistamine; d. suhtlus eritribunali esimehe ja kohtusekretäriga haldus komitee tööga seotud küsimustes; e. eritribunali esimehe ja kohtusekretäri dokumentide edastamine haldus komiteele; f. suhtlus asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste organi satsioonid ega haldus komitee tööga seotud mitmesugustel teemadel; e. suhtlus asukohariigi valitsusega ja Ukraina valitsusega eri haldusküsimustes, mis on seotud haldus komitee tööga; ning h. muud talle käesoleva statuudiga määratud ülesanded. 4. Täitevsekretär täidab ka muid haldus komitee antud ülesandeid. 5. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 6 kohaldamist, on sekretariaadil täielik halduslik autonoomia Euroopa Nõukogust ja tema organitest. 6. Sekretariaadi suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu personalieeskirju vastavalt käesoleva statuudi artiklile 11. Artikkel 7. Sõltumatus 1. Nagu on ette nähtud eritribunali statuudiga, on eritribunali kohtunikud, prokurör, aseprokurör(id) ja töötajad oma ülesannete täitmisel sõltumatud. 2. Kõik haldus komitee liikmed ja assotsieerunud liikmed, samuti Euroopa Nõukogu ja tema organid, kohustuvad austama eritribunali, sealhulgas selle töötajate, kohtunike, prokuröri, aseprokuröri(de) ja ametite sõltumatust ning mitte püüdma neid mõjutada nende kohustuste täitmisel. Iga liige ja assotsieerunud liige kohustub austama sekretariaadi täie likku sõltumatu s t ning mitte mõjuta ma teda oma kohustuste täitmisel. 3. Vastavalt Euroopa Nõukogu personalieeskirjadele ei või sekretariaadi liikmed oma ülesannete täitmisel küsida ega saada juhiseid üheltki valitsuselt, ametiasutuselt, valitsusväliselt organisatsioonilt ega muult kolmandalt isikult. Artikkel 8. Rahastamine ja eelarve 1. Laiendatud osalisel kokkuleppel on oma eelarve vastavalt põhikirjajärgsele resolutsioonile Res(93)28 ning see koosneb eritribunali kulude ja haldus komitee kulude eelarvest. Eelarvet rahastatakse liikmete iga-aastaste sissemaksete ja assotsieerunud liikmete vabatahtlike sissemaksete kaudu. 2. Haldus komitee määrab kindlaks nii liikmete iga-aastaste sissemaksete kui ka assotsieerunud liikmete soovituslike vabatahtlike sissemaksete summad. Need sissemaksed peaksid reeglina põhinema Euroopa Nõukogu üldeelarvesse tehtavate sissemaksete iga-aastase ulatuse kindlaksmääramise kriteeriumidel ning neid võib kohandada vastavalt põhimõtetele, millel see ulatus põhineb, võttes samuti arvesse muid sissemakseid, mis on tehtud vastavalt käesoleva artikli lõikele 3. 3. Haldus komitee võib saada ja kasutada täiendavaid vabatahtlikke toetusi ja muid sissemakseid, mis on seotud tema tööga, sealhulgas mitterahalisi sissemakseid ja lähetatud töötajaid. Need sissemaksed peavad olema kooskõlas haldus komitee eesmärkide ja ülesannetega. 4. Haldus komitee peab igal aastal kiitma heaks eritribunali kulude eelarve, mille kohta on teinud ettepaneku peasekretär, konsulteerides eritribunali kohtusekretäriga. Haldus komitee võtab vastu ka oma kulude ja oma sekretariaadi kulude eelarve, mille on koostanud peasekretär. 5. Haldus komitee kiidab igal aastal heaks laiendatud osalise kokkuleppe majandusaasta aruande, mille koostab peasekretariaat vastavalt Euroopa Nõukogu finantseeskirjadele (edaspidi finantseeskirjad ) ning mis esitatakse haldus komiteele koos välisaudiitori aruandega, nagu finantseeskirjades sätestatud. 6. Selleks et vabastada peasekretär vastutusest asjaomase majandusaasta eest, esitab täitevsekretär ministrite komiteele laiendatud osalise kokkuleppe majandusaasta aruande koos oma kinnituse või võimalike märkustega ning välisaudiitori koostatud aruande, nagu finantseeskirjades sätestatud. 7. Finantseeskirju kohaldatakse laiendatud osalise kokkuleppe eelarve vastuvõtmise ja haldamise suhtes, võttes arvesse käesoleva statuudi sätteid. 8. Haldus komitee rahaliste vahendite suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkulepet (ETS nr 2). Artikkel 9. Koostöö 1. Haldus komitee püüab teha koostööd asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste partneritega oma mandaadi täitmise eesmärgil. 2. Iga liige või assotsieerunud liige püüab teha oma riigi õigusnormide piires koostööd haldus komiteega, Ukrainaga ja asukohariigiga, et täita haldus komitee mandaati. 3. Haldus komitee püüab tagada koormuse õiglase jaotuse kõigis asjaomastes eritribunaliga tehtava koostöö vormides ning arutab eelistatavaid koostööviise eritribunali ja haldus komitee liikmete ja assotsieerunud liikmete vahel. Haldus komitee liikmed ja assotsieerunud liikmed püüavad sõlmida vajalikud lepingud ja kokkulepped, et hõlbustada eritribunali tõhusat toimimist, sealhulgas sellistes küsimustes nagu isikute tuvastamine ja asukoht; dokumentide kättetoimetamine; isikute vahistamine, üleandmine ja kinnipidamine; tunnistajate kaitse ja ümberpaigutamine; ning karistuste täitmisele pööramine. 4. Haldus komitee liikmed ja assotsieerunud liikmed märgivad, et asukohariigi lepingu jõustumine, mis lubab eritribunali jurisdiktsiooni asukohariigi territooriumil ellu viia, sõltub [x] koostöölepingu sõlmimisest ja minimaalsest arvust kohustustest, mis on seotud koostööga igas järgmises valdkonnas: a. tunnistajate kaitse ja ümberpaigutamine; b. karistuste täitmisele pööramine; c. vabastamine, sealhulgas ajutine vabastamine. Artikkel 10. Konfidentsiaalsus Kui haldus komitee ei otsusta teisiti, siis käsitatakse tema koosolekuid ja dokumente konfidentsiaalsena. Artikkel 11. Erandid Euroopa Nõukogu eeskirjadest Haldus komitee võib ministrite komitee heakskiidul kalduda kõrvale kohaldatavatest Euroopa Nõukogu eeskirjadest, kui see on vajalik haldus komitee ülesannete tõhusaks täitmiseks. Artikkel 12. Muudatused Haldus komitee statuuti võib muuta üksnes ministrite komitee otsusega, kui selle koosseisu kuuluvad üksnes haldus komitee liikmetest riikide esindajad, Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d sätestatud häälteenamusega ning identselt sõnastatud haldus komitee otsusega. Artikkel 13. Kestus 1. Selleks et kaitsta eritribunali kohtunike sõltumatust ning tagada tema mandaadi tõhus täitmine, ei kohaldata laiendatud osalise kokkuleppe suhtes kolmeaastast katseaega, mis on määratud kindlaks ministrite komitee resolutsiooni Res(96)36 (millega kehtestatakse Euroopa Nõukogu osaliste ja laiendatud kokkulepete kriteeriumid) punktis 6. 2. Ministrite komitee võib otsustada haldus komitee soovitusel laiendatud osalise kokkuleppe lõpetada. 3. Saades eritribunali esimehelt teate eritribunali mandaadi täitmise kohta, vaatab haldus komitee läbi asjakohased tingimused, et luua järeltegevuse mehhanism, mis jätkab eritribunali tööd, eraldi rahvusvahelise dokumendi kaudu. Haldus komitee võib soovitada kokkuleppe osalistel lõpetada eritribunal ja asutada järeltegevuse mehhanism. 4. Käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud olukorras võtab haldus komitee kokkuleppe osaliste, asukohariigi ja eritribunali eesistuja soovitusel vastu üksikasjaliku üleminekukava. See kava hõlmab eelkõige tunnistajate kaitset; karistuste täideviimise jälgimist; ennetähtaegse, ajutise ja lõpliku vabastamise taotluste läbivaatamist; eritribunali tõendite ja toimikute säilitamist ning rahastamist. Haldus komitee liikmed ja assotsieerunud liikmed püüavad teha koostööd, et tagada eritribunali tegevuse nõuetekohane lõpetamine. Artikkel 14. Vaidluste lahendamine Liikmed ja assotsieerunud liikmed püüavad lahendada kõik vaidlused, mis võivad tuleneda käesoleva statuudi sätete kohaldamisest või tõlgendamisest või seda puudutada, läbirääkimiste teel või muul vaidluste rahumeelse lahendamise viisil, mida aktsepteeritakse nende vastastikusel kokkuleppel. Artikkel 15. Väljaastumine ja väljaheitmine 1. Kõik liikmed või assotsieerunud liikmed võivad haldus komiteest välja astuda, teatades sellest peasekretärile. 2. Peasekretär kinnitab teate kättesaamist ning teavitab haldus komitee liikmeid ja assotsieerunud liikmeid. 3. Liikme väljaastumine jõustub selle majandusaasta lõpus, millal sellest teatati, kui teade esitatakse enne selle majandusaasta 1. juunit, või järgmise majandusaasta lõpus, kui tagasiastumise teade esitatakse majandusaasta 1. juunil või pärast seda. Assotsieerunud liikme väljaastumine jõustub teate kättesaamisel. 4. Haldus komitee kontrollib vastavalt finantseeskirjade kohaldatavatele sätetele liikme või assotsieerunud liikme väljaastumise või väljaheitmise finantstagajärgi ning teeb asjakohased korraldused. 5. Peasekretär teavitab viivitamata asjaomast liiget tema väljaastumise tagajärgedest vastavalt käesoleva artikli lõikele 3. 6. Haldus komitee võib otsustada, et mis tahes liige või assotsieerunud liige, kes tegutseb haldus komitee volitustega vastuolus või takistab haldus komitee ülesandeid, peatub olemast haldus komitee liige või assotsieerunud liige alates kuupäevast, mille määrab kindlaks haldus komitee. Draft Resolution CM/ Res( 2025)… establishing the Enlarged Partial Agreement on the Management Committee of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine The representatives in the Committee of Ministers of …, as well as the representatives of …, Having regard to the Statute of the Council of Europe (ETS No. 1), which in its preamble emphasises that the pursuit of peace based upon justice and international co-operation is vital for the preservation of human society and civilisation; Recalling the obligations of all States under Article 2 of the Charter of the United Nations, including the obligations to refrain, in their international relations, from the threat or use of force against the territorial integrity or political independence of any State, or in any other manner inconsistent with the purposes of the United Nations, and to settle their international disputes by peaceful means; Reiterating their unwavering commitment to the independence, sovereignty and territorial integrity of Ukraine within its internationally recognised borders; Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/68/262 of 27 March 2014, called upon all States to desist and refrain from actions aimed at the partial or total disruption of the national unity and territorial integrity of Ukraine, including any attempts to modify Ukraine’s borders through the threat or use of force or other unlawful means; Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/71/205 of 19 December 2016, reaffirmed the responsibility of all States to refrain from the threat or use of force against the territorial integrity or political independence of any State and from acting in any other manner inconsistent with the purposes of the United Nations and urged the Russian Federation to immediately release Ukrainian citizens who were unlawfully detained and judged without regard for elementary standards of justice; Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/73/194 of 17 December 2018, condemned the temporary occupation of the Autonomous Republic of Crimea and the city of Sevastopol, and recalled that this temporary occupation and the threat or use of force against the territorial integrity or political independence of Ukraine by the Russian Federation are in contravention of commitments made to respect the independence and sovereignty and the existing borders of Ukraine; Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/76/70 of 9 December 2021, urged the Russian Federation to completely and unconditionally withdraw its military forces from Crimea and end its temporary occupation of the territory of Ukraine without delay and further stressed that the presence of Russian troops in Crimea is contrary to the national sovereignty, political independence and territorial integrity of Ukraine and undermines the security and stability of neighbouring countries and the European region; Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/ES-11/1 of 2 March 2022, recognising that the military operations of the Russian Federation inside the sovereign territory of Ukraine were on a scale that the international community had not seen in Europe in decades, deplored in the strongest terms the aggression by the Russian Federation against Ukraine in violation of Article 2, paragraph 4, of the Charter of the United Nations, demanded that the Russian Federation immediately cease its use of force against Ukraine and deplored the involvement of Belarus in this unlawful use of force against Ukraine; Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/ES-11/6 of 23 February 2023, emphasised the need to ensure accountability for the most serious crimes under international law committed on the territory of Ukraine through appropriate, fair and independent investigations and prosecutions at the national or international level, and ensure justice for all victims and the prevention of future crimes; Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/79/184 of 17 December 2024, condemned the war of aggression against Ukraine by the Russian Federation in violation of Article 2, paragraph 4, of the Charter of the United Nations, and the use of Crimea for this and to support the attempted illegal annexation of the Kherson, Zaporizhzhia, Donetsk and Luhansk oblasts; Recalling that, on 15 March 2022, the Parliamentary Assembly of the Council of Europe through Opinion 300 (2022) condemned the Russian Federation’s aggression against Ukraine in the strongest terms, noting that the escalation of military activities as of 24 February 2022 represented a continuation of the war of aggression by the Russian Federation against Ukraine since 20 February 2014; Recalling that, on 16 March 2022, the Committee of Ministers decided to exclude the Russian Federation from the Council of Europe as a result of its aggression against Ukraine, such aggression constituting a serious violation by the Russian Federation of its obligations under Article 3 of the Statute of the Council of Europe and under international law; Convinced of the exigent necessity to ensure comprehensive accountability in the context of the Russian Federation’s aggression against Ukraine and acknowledging the role played by the Council of Europe in providing a robust response to this aggression, as recalled in the Reykjavik Declaration adopted at the 4th Summit of Heads of State and Government of the Council of Europe on 16 and 17 May 2023 and its Appendix I entitled “Declaration in support of the Enlarged Partial Agreement on the Register of Damage Caused by the Aggression of the Russian Federation against Ukraine”; Recalling the Charter of the International Military Tribunal of 8 August 1945, whose Article 6. a established individual criminal responsibility for crimes against peace; Recalling the Rome Statute of the International Criminal Court and recognising the jurisdiction of the International Criminal Court with respect to the situation in Ukraine, but also recognising that, notwithstanding Ukraine ratifying on 25 October 2024 and becoming a State Party to the Rome Statute on 1 January 2025, the jurisdictional regime for the crime of aggression in the Rome Statute prevents the International Criminal Court from exercising jurisdiction with respect to the crime of aggression in this particular context; Recognising the efforts of the International Centre for the Prosecution of the Crime of Aggression against Ukraine (ICPA) in co-ordinating and strengthening national investigations into the crime of aggression against Ukraine, in order to ensure appropriate investigation into the crime of aggression; Recalling that the United Nations General Assembly, in its Resolution A/RES/79/284 of 16 April 2025, acknowledged the contribution of the Council of Europe to the work of the core group towards the establishment of a special tribunal for the crime of aggression against Ukraine, and its willingness to examine possible options to provide expert and technical support for the establishment and, as appropriate, operation of such a special tribunal; Having regard to Statutory Resolution Res(93)28 of the Committee of Ministers on partial and enlarged agreements; Having regard to Resolution Res(96)36 of the Committee of Ministers establishing the criteria for partial and enlarged agreements of the Council of Europe, as amended by Resolution CM/Res(2010)2 ; Conscious of the need to provide a forum in which non-members of the Council of Europe may also participate in Council of Europe initiatives to fight impunity for international crimes; Having regard to the decision of […] whereby the Committee of Ministers authorised the establishment of the Management Committee of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine (hereinafter “Management Committee”) in the form of an enlarged partial agreement within the framework of the Council of Europe and the decision of […] whereby the Committee of Ministers authorised the Secretary General of the Council of Europe (hereinafter “Secretary General”) to sign the Agreement between the Council of Europe and Ukraine on the Establishment of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine (hereinafter “Agreement”) on behalf of the Council of Europe, Resolve to establish the Enlarged Partial Agreement on the Management Committee of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine governed by the Statute of the Management Committee of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine (hereinafter “Statute”) appended hereto; Invite all member and observer States of the Council of Europe, as well as other States and international organisations, to become members of this Enlarged Partial Agreement, in accordance with this Statute; Call on all Council of Europe member and observer States, the European Union, the United Nations and other States and international organisations to co-operate with the Management Committee and the Special Tribunal so as to facilitate its work and the fulfilment of its mandate. Appendix to Resolution CM/ Res( 2025)… Statute of the Management Committee of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine Article 1 – Aim of the Management Committee 1. The Management Committee is hereby established as a platform for intergovernmental co operation, acting within the institutional framework of the Council of Europe. 2. The aim of the Enlarged Partial Agreement on the Management Committee of the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine is to finance the Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine (hereinafter “Special Tribunal”) and to assist in other administrative and managerial aspects of its operation for the purpose of enabling the Special Tribunal to fulfil its mandate as set out in the Statute of the Special Tribunal. Article 2 – Functions of the Management Committee The Management Committee shall: a. ensure the provision of the necessary funding for the Special Tribunal and the Management Committee, including its secretariat; b. approve the annual budget of expenditure of the Special Tribunal, as prepared by the Secretary General in consultation with the Registrar of the Special Tribunal; c. adopt the activity report of the Special Tribunal, as prepared by the President of the Special Tribunal; d. provide non-judicial advice and policy direction on all administrative aspects of the operation of the Special Tribunal, including questions of efficiency; e. recommend to members and associate members measures to advance the aims of the Special Tribunal and the Management Committee; f. draw up rules of procedure governing the work of the Management Committee and any other arrangements required for the implementation of its activities, and review the Rules of Procedure and Evidence adopted by the judges of the Special Tribunal and any amendments thereto; g. consider and adopt strategies, as appropriate, to further advance cross-regional support for the Special Tribunal; h. appoint members to the Advisory Panel and elect judges, the Prosecutor of the Special Tribunal (hereinafter “Prosecutor”) and Deputy Prosecutor(s) in accordance with the procedures prescribed by the Statute of the Special Tribunal; i. ensure the effective co-operation of members and associate members across all relevant sectors, based on a system of burden sharing; j. adopt rules governing the transition to a residual mechanism, in particular concerning the protection of witnesses, the supervision of the execution of sentences, the processing of requests for early, interim and final release, the preservation of evidence and records of the Special Tribunal, and financing of such residual functions; k. consider arrangements for the co-ordinated transition of certain non-judicial residual functions of the Special Tribunal to the Council of Europe, in particular regarding the management of records and archives; l. consider mechanisms to assist members and associate members with costs related to the enforcement of sentences, the release of sentenced persons and the protection of witnesses after the termination of the Enlarged Partial Agreement, including possibly through the establishment of a trust fund; and m. perform any other function necessary to perform its mandate. Article 3 – Participation 1. Any member or observer State of the Council of Europe and the European Union, any other State that has voted in favour of the United Nations General Assembly Resolution A/RES/ES-11/6 of 23 February 2023, or any State and international organisation that has participated in the Core Group on the Establishment of a Special Tribunal for the Crime of Aggression against Ukraine may become a member or associate member of the Management Committee by notification addressed to the Secretary General. 2. The Management Committee may authorise any other State or international organisation having so requested to join the Management Committee as member or associate member. 3. Associate members may, at any time, become members by notification addressed to the Secretary General. Article 4 – Composition 1. Each member shall, and each associate member may, appoint a delegation to the Management Committee consisting of not more than two representatives. One of the representatives shall be appointed as head of the delegation. 2. The Management Committee shall elect from among its members a chair and two vice-chairs for a non-renewable period of three years. Article 5 – Meetings 1. The Management Committee shall meet as often as is necessary, but at least once a year. Travel and accommodation costs relating to the participation in meetings of the Management Committee shall be borne by each member and associate member. The Management Committee may exercise its decision making through written procedure and by electronic means. 2. The first meeting of the Management Committee shall be convened by the Secretary General. Any further meetings and the location thereof shall be determined by decision of the Management Committee. 3. The Management Committee shall adopt its decisions by a two-thirds majority of the votes cast, with each member having one vote. Procedural matters shall be settled by a majority of the votes cast. 4. Without prejudice to paragraph 5 of this article, associate members may participate in the meetings of the Management Committee without the right to vote. Associate members may make oral or written statements in the meetings of the Management Committee. 5. Associate members having made voluntary contributions to the Management Committee of an amount equal to the amount determined by the Management Committee in accordance with Article 8 of this Statute, shall have the full range of rights of members during the financial year for which they made such a contribution. 6. The Secretary General may participate or be represented in the meetings of the Management Committee without the right to vote. The Management Committee may invite representatives of relevant Council of Europe bodies or international organisations to attend its meetings or a part of its meetings, without voting rights, according to the items on its agenda. It may also invite experts to be present for specific items of its agenda, without the right to vote. Article 6 – Secretariat 1. The Management Committee shall be assisted by a secretariat provided by the Secretary General. The secretariat shall be headed by an Executive Secretary appointed by the Secretary General. 2. The Executive Secretary shall be entitled to enter into contracts and arrangements on behalf of the Management Committee upon its approval. 3. The Executive Secretary shall carry out the following functions: a. convening meetings of the Management Committee, in consultation with the chair; b. having day-to-day responsibility for overseeing and administrating the work of the secretariat of the Management Committee; c. together with the secretariat, ensuring administrative and organisational support for the work of the Management Committee, including regular liaison and preparation of its meetings; d. liaising with the President and the Registrar of the Special Tribunal on matters related to the work of the Management Committee; e. being responsible for forwarding documents from the President and the Registrar of the Special Tribunal to the Management Committee; f. liaising with relevant national and international bodies on various issues related to the work of the Management Committee; g. liaising with the government of the host State and Ukraine on various administrative matters related to the work of the Management Committee; and h. performing any other function vested in him or her by this Statute. 4. The Executive Secretary shall carry out any other function assigned by the Management Committee. 5. Without prejudice to paragraph 6 of this article, the secretariat shall have full administrative autonomy from the Council of Europe and its bodies. 6. The Council of Europe Staff Regulations shall apply to the secretariat, subject to Article 11 of this Statute. Article 7 – Independence 1. As prescribed by the Statute of the Special Tribunal, the judges, the Prosecutor, the Deputy Prosecutor(s) and staff of the Special Tribunal shall be independent in the performance of their functions. 2. Each member and associate member of the Management Committee, as well as the Council of Europe and its bodies, commit to respecting the independence of the Special Tribunal, including its staff, judges, Prosecutor, Deputy Prosecutor(s) and offices, and to not seeking to influence them in the discharge of their responsibilities. Each member and associate member commits to respecting the exclusively independent character of the secretariat and to not seeking to influence it in the discharge of its responsibilities. 3. In accordance with the Staff Regulations of the Council of Europe, in the performance of their duties, members of the secretariat shall neither seek nor accept instructions from any government, authority, non-governmental organisation or other third party. Article 8 – Financing and budget 1. The Enlarged Partial Agreement shall have its own budget in accordance with Statutory Resolution Res(93)28 , comprising the budget of expenditure of the Special Tribunal and of the Management Committee. The budget shall be financed through the annual contributions of its members and voluntary contributions of its associate members. 2. The Management Committee shall determine the amount of the annual contributions of its members and the recommended voluntary contributions of its associate members. These contributions should be based, as a rule, on the criteria for the determination of the annual scale of contributions to the general budget of the Council of Europe and can be adjusted in accordance with the principles on which that scale is based, while also taking into account any other contributions made in accordance with paragraph 3 of this article. 3. The Management Committee may receive and utilise additional voluntary grants and other contributions connected with its work, including contributions in kind and seconded staff. These contributions shall be consistent with the aims and functions of the Management Committee. 4. The Management Committee shall approve every year the budget of expenditure of the Special Tribunal, as proposed by the Secretary General in consultation with the Registrar of the Special Tribunal. The Management Committee shall also adopt its own budget of expenditure and that of its secretariat, as drawn up by the Secretary General. 5. The Management Committee shall approve every year the annual accounts of the Enlarged Partial Agreement, which shall be drawn up by the Secretary General in accordance with the Financial Regulations of the Council of Europe (hereinafter “Financial Regulations”) and submitted to the Management Committee accompanied by the report of the external auditor, as provided for in the Financial Regulations. 6. In order to discharge the Secretary General from responsibility for the management of the financial year in question, the Executive Secretary shall transmit to the Committee of Ministers the annual accounts of the Enlarged Partial Agreement, together with its approval or any comments, and the reports drawn up by the external auditor, as provided for in the Financial Regulations. 7. The Financial Regulations shall apply to the adoption and management of the budget of the Enlarged Partial Agreement, taking into account the provisions of this Statute. 8. The Management Committee’s financial resources shall benefit from the provisions of the General Agreement on Privileges and Immunities of the Council of Europe (ETS No. 2). Article 9 – Co-operation 1. The Management Committee shall seek to co-operate with relevant national and international partners for the purposes of fulfilling its mandate. 2. Each member or associate member shall seek to co-operate, within the limits of its national legislation, with the Management Committee, Ukraine and the host State for the purpose of fulfilling the mandate of the Management Committee. 3. The Management Committee shall seek to ensure fair burden sharing in all relevant forms of co-operation with the Special Tribunal and shall discuss preferable modalities of co-operation between the Special Tribunal and members and associate members of the Management Committee. Members and associate members of the Management Committee will endeavour to conclude the necessary agreements and arrangements to facilitate the effective operation of the Special Tribunal, including on matters such as the identification and location of persons; service of documents; arrest, transfer or detention of persons; protection and relocation of witnesses; and enforcement of sentences. 4. The members and associate members of the Management Committee note that the entry into force of the host State agreement allowing for the exercise of jurisdiction of the Special Tribunal on the territory of the host State will be conditional upon the conclusion of [x] co-operation agreements and a minimum number of commitments relating to co-operation in each of the following areas: a. witness protection and relocation; b. enforcement of sentences; c. release, including interim release. Article 10 – Confidentiality Unless otherwise decided by the Management Committee, its meetings and documents shall be treated as confidential. Article 11 – Derogations from Council of Europe rules and regulations The Management Committee, with the approval of the Committee of Ministers, may derogate from applicable Council of Europe rules and regulations if doing so is required for the efficient exercise of the Management Committee’s functions. Article 12 – Amendments The Statute of the Management Committee may be amended only by decision of the Committee of Ministers, in its composition restricted to the representatives of the States that are members of the Management Committee, by the majority stipulated in Article 20. d of the Statute of the Council of Europe and an identically worded decision of the Management Committee. Article 13 – Duration 1. To protect the judicial independence of the Special Tribunal and ensure the effective fulfilment of its mandate, the Enlarged Partial Agreement shall not be subject to the three-year trial period requirement specified in paragraph 6 of the Committee of Ministers’ Resolution Res(96)36 establishing the criteria for partial and enlarged agreements of the Council of Europe. 2. The Committee of Ministers may decide, upon the recommendation of the Management Committee, to terminate the Enlarged Partial Agreement. 3. Upon receiving a notification from the President of the Special Tribunal of the fulfilment of the mandate of the Special Tribunal, the Management Committee shall examine appropriate modalities for the establishment of a residual mechanism to succeed the Special Tribunal through a separate international instrument. The Management Committee may recommend to the Parties to the Agreement to dissolve the Special Tribunal and to establish a residual mechanism. 4. In a situation as described in paragraph 3 of this article, the Management Committee shall adopt a detailed transition plan upon recommendation of the Parties to the Agreement, the host State and the President of the Special Tribunal. This plan shall cover in particular the protection of witnesses; the supervision of the execution of sentences; the processing of requests for early, interim and final release; the preservation of evidence and records of the Special Tribunal; and financing. The members and associate members of the Management Committee shall seek to co-operate to ensure an orderly winding-down of operations of the Special Tribunal. Article 14 – Settlement of disputes The members and associate members shall seek to resolve any dispute which may arise concerning the application or interpretation of the provisions of this Statute by negotiation or by any other means of peaceful settlement accepted by mutual agreement between them. Article 15 – Withdrawal and expulsion 1. Any member or associate member may withdraw from the Management Committee by means of a notification sent to the Secretary General. 2. The Secretary General shall acknowledge receipt of the notification and inform the members and associate members of the Management Committee. 3. The withdrawal of a member shall take effect at the end of the financial year in which it is notified, if such notification is given before 1 June of that financial year, or at the end of the following financial year, if notification of withdrawal is given on or after 1 June of the financial year. The withdrawal of an associate member shall come into effect upon receipt of the notification. 4. In accordance with applicable provisions of the Financial Regulations, the Management Committee shall examine the financial consequences of the withdrawal or expulsion of a member or an associate member and shall make the appropriate arrangements. 5. The Secretary General shall immediately inform the member concerned of the consequences of its withdrawal in accordance with paragraph 3 of this article. 6. The Management Committee may decide that any member or associate member acting in a manner inconsistent with the mandate of the Management Committee or impeding its functions ceases to be a member or associate member of the Management Committee as from such date as the Management Committee determines. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: VÄM/25-1172 - Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine Kooskõlastamine algatati 24.10.2025 16:21 Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 29.10.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fc53ce26-4a03-4107-8c5a-bd332ec23686 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fc53ce26-4a03-4107-8c5a-bd332ec23686?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main

Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →

Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine

Kaitseministeerium · 27. oktoober 2025

Viit: 5-10/25/13
Registreeritud: 27. oktoober 2025
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis: DHX

Funktsioon: - -
Sari: - -
Toimik: - -