Hanno Pevkur Teie [Saatja reg.kpv] nr [Saatja reg
Kaitseministeerium nr]
Sakala 1 15094 Tallinn
[email protected] Meie 22.10.2025 nr 0.5-2/25/52
Kaitseväe seisukoht eelnõule
Lugupeetud härra minister
Kaitseväele on esitatud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Kaitseväe korralduse
seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kaitsevägi on sellega tutvunud ja teeb
järgmised märkused ja ettepanekud Kliimaministeeriumile esitamiseks:
1. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse Kaitseväe korralduse seadust (KKS) uue §-ga 32. Teeme
ettepaneku täpsustada selle lõikes 2 millise järelevalve liigiga on tegemist. Järelevalve
jaguneb haldus- ja riiklikuks järelevalveks ning moodustatava komisjoni töösse panustavad
riikliku järelevalve teostajad. Sellest tulenevalt tuleks asendada sõna „järelevalvega“
sõnadega „riikliku järelevalvega“.
2. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse KKS-i uute §-dega 542–5411. Lisatav § 546 sätestab
sõiduki ja maastikusõiduki peatamist julgeolekualal või selle vahetus läheduses. KKS-i § 50
lisatava lõike 2 kohaselt on julgeolekuala vahetu lähedus maapind, maapõu, õhuruum ja
veekogu ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe julgeolekualale.
Julgeolekuala võib asuda veekogu vahetus läheduses, mistõttu on oluline, et eelnõu käsitleks
ka veesõiduki peatamist, sest oht võib tulla ka veekogult. Liiklusseaduse § 2 punkti 36 järgi
on maastikusõiduk mootori jõul maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole
mootorsõiduk, ning punkti 73 järgi sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade,
mis liigub mootori või muul jõul. Veesõiduk on meresõiduohutuse seaduse § 2 punkti 1
kohaselt ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav
ujuvvahend. Veesõiduki peatamiseks ei saa üldjuhul kohaldada samu meetmeid, mis sõiduki
puhul on võimalik. Ka korrakaitseseaduse §-s 45 on lõikes 2 veesõiduki peatamine eraldi
sätestatud (kuigi paragrahvi pealkiri seda ei kajasta). Teeme ettepaneku lisada
kavandatavasse § 546 eraldi säte veesõiduki peatamise kohta ning muuta paragrahvi pealkirja
nii, et selles oleks mainitud ka veesõiduk:
„§ 546. Sõiduki ja veesõiduki peatamine
(xx) Kaitsevägi võib anda ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, kui see on
vajalik julgeolekuala, sellel asuva vara ja sellel viibivate isikute ohutuse tagamiseks Kaitseväe
julgeolekualal või selle vahetus läheduses oleva veesõiduki peatamiseks märguande
peatamissignaalina, kasutades rahvusvahelise signaalkoodi lippe, prožektoreid, pürotehnilisi
vahendeid, raadiot, valjuhääldit või ruuporit, või muul arusaadaval viisil, kui see on vajalik ohu
ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.“.
3. Eelnõu seletuskirjas on läbivalt kasutatud kõnekeelset terminit „droon“. Palume see asendada
õigusaktides, sealhulgas eelnõus endas kasutatud ametliku terminiga „mehitamata
Juhkentali 58 / 15007 Tallinn / Telefon 717 1155 / Faks 717 1008 /
[email protected] / www.mil.ee
Registrikood 70008641
õhusõiduk“. Juhul, kui on soov kasutada lühemat sõna, on mõistlik kasutada mehitamata
õhusõiduki eestikeelset lühendit „MÕS“, mis on edukalt kasutusse võetud.
4. Seletuskirja mõjuanalüüsi osas (lk 46 jj, ka lk 59) on kasutusel „mereliste ohtude töörühm“,
eelnõus aga „mereliste ohtude komisjon“, seega seletuskirjas tuleb teha vastavad
parandused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andrus Merilo
kindralleitnant
Kaitseväe juhataja
2