Marti Kõrnas
Teie 07.02.2022
Adson AS
Meie 08.03.2022 nr 15-3/946-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Lugupeetud Marti Kõrnas
Esitasite Justiitsministeeriumile 07.02.2022 täiendava pöördumise, milles nõuate
Justiitsministeeriumilt 04.02.2022 kirjas nr 10-4/7168-2 sisalduva vastuse parandamist.
Vastuseks Teie kirjale selgitame, et jääme oma 04.02.2022 kirjas nr 10-4/7168-2 toodud seisukohtade
juurde. Samuti vabandasime oma kirjas vastuse viibimise eest. Vabandame veel kord, et vastus
hilines.
Peame aga vajalikuks täiendavalt selgitada Teile arestimisakti eesmärki. Kirjutate oma pöördumises,
et arestimisakti esmaseid funktsioone on välja selgitada, milliste asutuste juures on kliendil avatud
maksekonto või kelle juures hoiustatakse vara. Me ei nõustu sellise seisukohaga. Nõude, sh konto
arestimisakti primaarseks funktsiooniks on edastada võlgniku suhtes kohustatud isikule korraldus täita
kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile (täitemenetluse seadustiku § 114 lg 1 p 4). Konto olemasolu
kohta on kohtutäituril võimalik elektroonilise arestimissüsteemi kaudu pärida, kuid selleks on
elektroonilises arestimissüsteemis olemas eraldi teenus (päring). Krediidi- ja makseasutustelt, mis ei
ole elektroonilise arestimissüsteemiga liidestunud, saab kohtutäitur teada võlgnikul konto olemasolust
kas päringuga (tavaliselt e-kirja teel) panka, selle avaldab talle võlgnik ise või võlausaldaja või saab ta
teada selle mõnest muust talle esitatud dokumendist (nt esitab võlgnik kohtutäiturile oma
kontoväljavõtte, kust selguvad ülekanded teises krediidi- või makseasutuses avatud kontole).
Selgitan, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise
seaduse (MSVS) §-st 3 tulenevalt on Justiitsministeeriumil selgitustaotluse saamisel kohustus anda
tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks
olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (õigusalased selgitused).
Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on
tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike,
konkreetse punkti sisu ja tähendust. Seega on Justiitsministeeriumi ülesandeks selgitada
ministeeriumi poolt välja töötatud seaduste tähendust ning MSVS alusel Justiitsministeeriumi poolt
antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Justiitsministeerium
annab selgitusi oma parima arusaama järgi, kuid tuleb arvestada, et need ei ole kellelegi täitmiseks
kohustuslikud ega siduvad kohtule. Õigust mõistab Eesti Vabariigis Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146
esimese lause kohaselt ainult kohus, olles oma tegevuses sõltumatu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Vahkal
nõunik
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898