dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastuskiri

Kaitseministeerium · 11. september 2025
Viit
2-2/25/61
Registreeritud
11. september 2025
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu Kantselei
Saabumis/saatmisviis
DHX
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Avalik_20250911_KM_2-2_25_61_Väljaminev vastuskiri.asice236 KB

Sisu (failidest)

[Adressaadi ees- ja perekonnanimi: 1] Teie: 28.08.2025 nr 7-1.2/25-01597-2 Riigikogu Kantselei Lossi plats 1a Meie: 11.09.2025 nr 2-2/25/61 [email protected] Vastuskiri kirjalikule küsimusele Lugupeetud Riigikogu esimees Riigikantselei edastas Kaitseministeeriumile Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini arupärimise kaitseminister Hanno Pevkurile õhuruumi turvalisusest. Edastame vastuse. 1. Kas NATO hävitajad tõusid õhku seoses tuvastatud drooniga? Kui ei, siis miks? NATO õhuturbe hävitajad ei tõusnud õhku seoses antud õhuintsidendiga. Drooni sisenemist reaalajas ei tuvastatud. 2. Millised on täpsed reeglid ja ajaraamid tuvastamata lendavate objektide avastamiseks ja neile reageerimiseks Eesti õhuruumis? Täpsed reeglid ja ajaraamid on klassifitseeritud riigisaladusena ja kirjalikele küsimustele vastamise vormis ei ole Kaitseväel lubatud salastatud välisteavet edastada.1 3. Milliseid meetmeid kavatseb ministeerium rakendada, et tagada Eesti elanike turvalisus olukorras, kus meie territooriumile võivad sattuda võõrad lahingudroonid? Vastavalt Kaitseministeeriumi arengukavale 2025-2029 on plaanis ühe prioriteedina tõhustada õhukaitset, soetades selleks erinevaid õhukaitsesüsteeme. 4. Kas praegune õhutõrjesüsteem on piisav selliste vahejuhtumite ärahoidmiseks ning 1 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 27 lg 1 p 2 kohaselt on Riigikogu liikmel ametikohajärgselt kõikidele riigisaladusele tasemetele juurdepääsu õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Riigikogu liikme staatuse seaduse § 19 lg 3 sätestab, et kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka Riigikogu liikme suhtes. Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide teabekaitse kokkuleppe artikkel 3 kohaselt tuleb sellisele teabele juurdepääsuks läbida julgeolekukontroll. Küsimused esitanud riigikogu liige saab talle huvipakkuva ja tööülesannete täitmiseks vajaliku salastatud teabega (NATO Secret) tutvuda allpool toodud tingimustel. 1. Riigikoguliikmel on vastava taseme (NATO Secret) juurdepääsusertifikaat. Juurdepääsusertifikaadi väljastab riigi julgeoleku volitatud esindaja (RJVE) ning eelduseks on julgeolekukontrolli läbimine (RSVS § 51 lg 3 ja lg 4). Vajadusel saab teabe edastaja (ministeerium) küsida RJVE-lt kinnitust Riigikogu liikme sertifikaadi olemasolu ja kehtivuse kohta. 2. Riigikoguliikmel esineb teadmisvajadus – RSVS § 25 lõiked 1 ja 2, koos RSVS § 51 lg 1 sätestavad kohustuse veenduda lisaks juurdepääsusertifikaadile ka teadmisvajaduse olemasolus. Riigikogu liikme teadmisvajadus tuleneb tema tööst Riigikogu komisjonis või püstitatud tööülesannetest. Teadmisvajaduse hinnangu annab ja kinnitab Riigikogu kantselei. 3. Lisaks tuleb jälgida teabel olevat lisamärgistust. Teabe looja (NATO) võib olla kehtestanud teabele lisaturvameetmed, näiteks edastamise keelu. 4. RSVS § 35 lg 1 sätestab töötlevale üksuse (KaM) kohustusena teabe edastamisel arvestada kirjaliku nõusoleku nõuet (NATO nõusolek). RSVS § 35 lg 3 annab võimaluse nõusoleku nõuet mitte kohaldada, kui teavet edastatakse Riigikogule. Riigikogu liiget ja Riigikogu kui institutsiooni käsitletakse selles kontekstis erinevalt. Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 milliseid täiendusi või investeeringuid plaanitakse? Ükski õhutõrjesüsteem ei saa täielikult ära hoida selliseid vahejuhtumeid. Eelpool viidatud Kaitseministeeriumi arengukava 2025-2029 raames planeeritakse erinevad investeeringud õhukaitse võimekuse arendamiseks, et tõsta nii olukorrateadlikust kui ka reageerimisvõimekust. 5. Kas Eesti plaanib kindlaks teha Tartumaalt leitud drooni täpse päritolu ja milliseid samme selleks astutakse? Antud uurimist viib läbi KAPO ja ei kuulu Kaitseministeeriumi valitsemisala kompetentsi. 6. Kuidas üldse võis droon sattuda Eesti õhuruumi ja milliseid järeldusi tuleks sellest teha riigi kaitsevõime seisukohalt? Droon sattus Eesti õhuruumi, kuna lendas madalal kõrgusel. Punktides 3 ja 4 on juba viidatud, et Kaitseministeerium plaanib ühe prioriteedina parandada õhukaitse võimekust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Gert Kaju [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel