Kaitseväe põhimääruse muutmine

Hanno Pevkur Kaitseministeerium [email protected] 11.09.2025 nr 0.5-3/25/1 Kaitseväe põhimääruse muutmine Lugupeetud kaitseminister Kaitsevägi soovib luua enda koosseisu uue Kaitseväe juhatajale vahetult alluva struktuuriüksuse nimega „Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus“. Lähtudes eeltoodust teen ettepaneku algatada Kaitseväe põhimääruse muutmine, lisamaks uus struktuuriüksus Kaitseväe koosseisu. Eelnõu koos seletuskirjaga on lisatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Merilo kindralleitnant Kaitseväe juhataja Lisad: 1. 20250904_KV_põhimääruse_muutmise_EN_04.09.2025.docx Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“ eelnõu 2. Kaitseväe põhimääruse muutmise seletuskiri. Merit Jõgi [email protected] Janar Pekarev [email protected] Juhkentali 58 / 15007 Tallinn / Telefon 717 1155 / Faks 717 1008 / [email protected] / www.mil.ee Registrikood 70008641  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus” muutmine Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruses nr 45 „Kaitseväe põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses. „91) tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus“; 2) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses: „§ 161. Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus (1) Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus on alaliselt tegutsev struktuuriüksus. (2) Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse põhiülesanne on toetada Kaitseväe võitlusvõime järsku ja jätkusuutlikku tõusu. (3) Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse põhiülesanded on järgmised: 1) strateegiliste ressursside planeerimine ning kaitse-eelarve jaotuste sidumine tegelike vajadustega; 2) sõjaliste nõuete regulaarne täpsustamine, lähtudes ohukeskkonnast ja tehnoloogilisest arengust; 3) omandamise protsessi, sealhulgas hangete, hoolduse ning võimete elutsükli juhtimine ja korraldamine, tagades nende sobivuse eelarveliste ja Kaitseväe võimevajadustega.“. § 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2025. a. Kristen Michal Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister Keit Kasemets Riigisekretär  EELNÕU Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Eelnõuga lisatakse Kaitseväe juhataja vahetusse alluvusse uus struktuuriüksus. Muudatuste põhjused peituvad väearenduse planeerimisvõimekuse killustatuses, protsesside jäikuses ning kiireloomuliste vajaduste käsitlemise süsteemi puudumises. Uus väejuhatus peab takistama võimelünkade süvenemist ja tehnoloogilist mahajäämust ning vähendama elutsükli kogukulude suurenemist. Ebaühtlane nõuete haldus ja standardite puudumine raskendavad NATO nõuetele vastavate hangete läbiviimist ning nõrgestavad koostalitlusvõimet liitlastega. See võib ohustada rahvusvaheliste kohustuste täitmist ning liitlassuhete usaldusväärsust. Samuti kui kasvavad kaitsekulutused ei realiseeru nähtavalt ja õigeaegselt praktilisteks sõjalisteks võimeteks, on oht kaitsekulutuste poliitilise toetuse vähenemiseks. Ressursside mõju avalikkusele ja otsustajatele peab olema selge, vastasel juhul võib kahaneda valmisolek kaitseinvesteeringuid senises mahus jätkata. Loodav väejuhatus võtab vastutuse nii nõuete haldamisel kui ka süsteemse võimeomandamise tervikliku arhitektuuri ülesehitamisel. Selle saavutamiseks viiakse ellu järgmised sammud: 1) luuakse keskne nõuete halduse struktuur selgete vastutusalade ja pädevustega; 2) kehtestatakse ühtne nõuete standard ja süsteemne “väravapõhine” protsess nõuete elutsükli juhtimiseks nagu on sätestatud väeplaneerimise ja- arenduse juhendis; 3) seotakse ressursid ja nõuded ühtseks tervikuks läbi digitaalselt integreeritud elutsükli haldusplatvormi, mis toetab otsustusprotsessi ja jälgib võimete arenduse kulgu reaalajas. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Ettepaneku eelnõu ja seletuskirja koostamiseks tegi Kaitsevägi ning eelnõu koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Marion Saarna-Kukk (marion.saarna- [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on toimetanud …….. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ 01.08.2025 jõustunud redaktsioonis (RT I, 29.07.2025, 4). Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva seaduse ega määruse eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 3 lõiget 4 ja täiendatakse Kaitseväe juhataja vahetut alluvust uue struktuuriüksusega „tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus“. Väejuhatus on valitud lahendus, et viia läbi kaitsevaldkonna transformatsioon senise võimearendusmudeli kitsaskohtadele, sidudes ressursid, nõuded ja omandamise ühtseks paindlikuks tervikuks. Korrigeeritud raamistiku rakendumisel lühenevad arendustsüklid märkimisväärselt ning lisanduv rahastus muutub senisest kiiremini tegelikeks lahinguvõimeteks. Kaitsevägi saab reageerida tehnoloogilistele ja operatiivsetele muutustele asjakohasel kiirusel, säilitades samal ajal selge ülevaate kulude ja arengu tasakaalust. Terviklik ja läbipaistev võimearendusprotsess suurendab kaitseinvesteeringute tootlikkust, tagades igale investeeritud eurole maksimaalse kaitsevõime kasvu ning aidates säilitada tugevat poliitilist ja avalikku toetust kaitsevaldkonnale võrreldes senise olukorraga. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse põhimäärust paragrahviga, mis reguleerib tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatust. Väejuhatuse töö on korraldatud kolme omavahel seotud põhisuuna kaudu. Esiteks keskendutakse tulevikupildi, kontseptsioonide ja doktriinide arendusele. See suund loob Kaitseväele selge ja pidevalt ajakohastuva strateegilise visiooni ning ühtlustatud sõjalised kontseptsioonid ja taktika- ja protseduurireeglid (TTP). Nii tagatakse ühine arusaam tulevastest arengusuundadest ja standardiseeritud alused kõigi väeliikide tegevusele. Teiseks on võimearenduse tegevussuund suunatud tuvastatud võimelünkade kiirele ja tõhusale sulgemisele. See põhineb süsteemsel lähenemisel, mille kohaselt läbib iga tuvastatud lünk järgmised etapid: lünkade ja nõuete analüüs, kontseptsioonide katsetamine, prototüüpimine ning lõpuks hanke ettevalmistamine ja algatamine. Võimearendusprotsessis on kasutusele võetud ka spetsiaalsed kiirkanalid, mis võimaldavad liikuda kiiresti ideest toimiva prototüübi ja soetatud võimeni. Kolmandaks keskendub tegevussuund kogu võimete elutsükli haldamisele. See hõlmab nii inimvara kui ka rahaliste ressursside planeerimist ja juhtimist. Selle raames määratletakse personalistrateegiad ja -plaanid, milliseid kvalifikatsioone ja oskusi Kaitsevägi vajab ning kuidas vajalikku personali värvata, arendada ja teenistuses hoida. Samuti koostatakse võimete, organisatsioonide ja süsteemide kulumudelid, mis tagavad läbipaistva ja jätkusuutliku ressursside kasutuse kogu võime elutsükli vältel. Väejuhatuse alaeesmärkide elluviimiseks arendatakse välja kaheksa peamist funktsiooni: 1) tulevikupildi ja kontseptsioonide loomise funktsioon; 2) lünkade ja nõuete analüüsi funktsioon; 3) kontseptsioonide katsetamise funktsioon; 4) innovatsiooniprogrammide ja -projektide juhtimise funktsioon; 5) portfellitasakaalu ja kuluanalüüsi funktsioon; 6) võimeintegratsiooni ja muutuste rakendamise funktsioon; 7) koostöö ja ökosüsteemi arendamise funktsioon; 8) andme- ja otsusetoe funktsioon. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eesti kaitsevaldkonnas on juba olemas mitmed kompetentsid ja struktuurid, millele kavandatav väejuhatus saab oma tegevuses toetuda. Uue struktuuri loomisel kasutatakse maksimaalselt ära olemasolevat kogemust ja inimesi, et ülesehitust viia ellu järk-järgult ning vältida dubleerimist. Väejuhatus juhib võimearenduse elutsüklis programmifaase alates kontseptsiooni loomisest kuni omandamisotsuseni portfellipõhisel juhtimispõhimõttel (programmilise juhtimise lähenemine), et kõik võimearenduse elutsükli etapid on ühtselt ja läbipaistvalt koordineeritud. Üksikute muudatuste või ajutiste projektide asemel on eesmärgiks seatud võitlusvõime järsk ja jätkusuutlik kasv ehk tulevikuks valmis vägi. See eesmärk on saavutatav vaid juhul, kui kogu kaitsevaldkond jagab ühist arusaama ning töötab kujunenud keskkonnas sobivalt, süstemaatiliselt ja koordineeritult. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega muudetakse Kaitseväe struktuuriüksuste ülesehitust, et toetada kestlikku võimearendust ja luua tingimused rahvusliku ressursi otstarbekaks kasutamiseks ja esilekerkivate ohtude tõrjumiseks. Väejuhatuse loomine suunab kaitse-eelarve vahendite kasutamist, mis võimaldab lahendusi ellu viia asjakohase kiirusega, eriti olukordades, kus tavapärased hankemehhanismid jäävad liiga aeglaseks. Väejuhatuse rahastuseks Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava (KMAK) 2026-29 raames on planeeritud 2 588 850 eurot (sh personalikulud 1 941 638 eurot). Kulude täpsem jaotus kajastatakse KMAK planeerimise raames. Esialgne tegevuskulu aasta lõikes on 136 500 eurot. Määruse rakendamisega tekib lisatulu väestruktuuri transformatsiooni- ja innovatsiooni tegevuste kokkuhoiuga. Nendeks tegevusteks on: 1) tasakaalu taastamine — tugevdatakse sõjalise võimearenduse keskset juhtimist, et viia kaitsevaldkonna väeplaneerimine tasakaalu; 2) kriitiliste võimelünkade likvideerimine — luuakse tingimused oluliste võimenõuete täitmiseks ja kriitiliste võimelünkade likvideerimiseks asjakohasel kiirusel, et tuua kohene mõju lahinguväljale; 3) innovatsioonijuhtimise võime tugevdamine — luuakse läbipaistvad protsessid, rollid ja tööriistad, mis võimaldavad üksustel ise algatada ja ellu viia uuendusi, tuginedes ühtsele metoodikale ning otsusetoele; 4) kaitsetööstuse, teadusasutuste ja laiapindse riigikaitse kaasamine — laiendatakse partnerite ringi, sidudes arendusprotsessi tööstuse, teadusasutuste ja teiste riiklike ning eraalgatustega, et tugevdada innovatsioonivõrgustikku ja ühiskondlikku tuge; 5) sihitud rahvusvaheline koostöö — luuakse koostöösidemed välispartneritega, mis pakuvad kompetentsi prioriteetsete lünkade täitmisel, arvestades väeliikide piiratud personalivõimet igapäevaülesannete kõrval. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2025. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Riigikantseleile ja arvamuse avaldamiseks Kaitseväele.