Arvamuse küsimine

Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium info@kaitseministeerium Siseministeerium [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Terviseamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Päästeamet [email protected] Tallinna Kesklinna Valitsus [email protected] Põhja-Tallinna Valitsus [email protected] Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet [email protected] aktsiaselts TALLINNA SADAM [email protected] OÜ Logi Projekt [email protected]  left 201295 Versioon 2 6 .0 8 .202 5 /// Töö nr 22004324 0 0 Versioon 2 6 .0 8 .202 5 /// Töö nr 22004324 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang Töö nr 22004324 Tartu-Tallinn 202 5 Ingrid Vinn keskkonnakorralduse spetsialist S isukord TOC \o "1-3" \h \z \u sissejuhatus PAGEREF _Toc207111713 \h 5 1 kavandatava tegevuse lühikirjeldus PAGEREF _Toc207111714 \h 7 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja lühikirjeldus PAGEREF _Toc207111715 \h 7 1.2 Hoonestusloaga koormatava ala muutus seisuga 10.07.2025 PAGEREF _Toc207111716 \h 9 1.3 Tegevuse eeldatavad mahud ja seos õigusaktidega PAGEREF _Toc207111717 \h 10 2 Kavandatava tegevuse vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele PAGEREF _Toc207111718 \h 13 2.1 Mereala planeering PAGEREF _Toc207111719 \h 13 2.2 Tallinna üldplaneering PAGEREF _Toc207111720 \h 14 2.3 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (koostamisel) PAGEREF _Toc207111721 \h 14 2.4 Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering PAGEREF _Toc207111722 \h 16 2.5 A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering (vastuvõtmisel) PAGEREF _Toc207111723 \h 17 2.6 Vanasadama põhjaosa detailplaneering (koostamisel) PAGEREF _Toc207111724 \h 18 2.7 Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistuste ning lähiala detailplaneering PAGEREF _Toc207111725 \h 19 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS PAGEREF _Toc207111726 \h 20 3.1 Maakasutus ja kultuuriväärtused PAGEREF _Toc207111727 \h 20 3.2 Pinnas, geoloogia ja hüdrogeoloogia PAGEREF _Toc207111728 \h 21 3.3 Pinnavesi PAGEREF _Toc207111729 \h 22 3.4 Taimestik ja loomastik ning rohevõrgustik PAGEREF _Toc207111730 \h 22 3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad PAGEREF _Toc207111731 \h 23 4 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV MÕJU PAGEREF _Toc207111732 \h 24 4.1 Mõju merealale PAGEREF _Toc207111733 \h 25 4.2 Mõju maakasutusele ja kultuuriväärtustele PAGEREF _Toc207111734 \h 25 4.3 Mõju pinnasele PAGEREF _Toc207111735 \h 26 4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele PAGEREF _Toc207111736 \h 29 4.5 Mõju taimestikule ja loomastikule ning kaitstavatele loodusobjektidele PAGEREF _Toc207111737 \h 31 4.6 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale PAGEREF _Toc207111738 \h 32 4.7 Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine PAGEREF _Toc207111739 \h 32 4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh kliimamuutustest põhjustatud õnnetuste oht PAGEREF _Toc207111740 \h 32 4.9 Sotsiaalmajanduslik mõju PAGEREF _Toc207111741 \h 32 5 JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED PAGEREF _Toc207111742 \h 34 LISAD PAGEREF _Toc207111743 \h 36 sissejuhatus AS Utilitas Tallinn a Soojus (AS-i Utilitas Tallinna õigusjärglane) kavandab Tallinna kesklinna merevee soojuspumbajaama rajamist, et hakata kaugkütte koormuste katmiseks energiat ammutama mereveest. Ühtlasi võimaldaks soojuspumbajaam ka kaugjahutust . Soojuspumba torujuhtmed kavandatakse ca 8 00 meetri pikkuse torujuhtme uputamist Tallinna lahte ning vett plaanitakse võtta kuni 2 0 meetri sügavuselt. KMH eelhinnangu eesmärgiks on välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus , et teha kindlaks KMH algatamise vajalikkus või selle puudumine . KMH eelhinnangu koostamise ja täiendamise hetkeks on projekt algfaasis ning detailse projekteerimisega p ole enne hoonestusloa saamist alustatud ega põhiseadmestiku valikut teostatud. Käesoleva t öö ga hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning antakse soovitused keskkonnameetme te seadmiseks tuginedes KMH eelhinnangu koostamise ja täiendamise hetkeks teadaolevale informatsioonile . Eelhinnangu koostas OÜ Hendrikson & Ko keskkonnakorralduse spetsialist Ingrid Vinn . kavandatava tegevuse lühikirjeldus Kavandatava tegevuse asukoht ja lühikirjeldus Kesklinna merevee soojuspumba rajatis i kavandatakse aadressile Logi tn 6 Kesklinna linnaosas Tallinna Sadama alal e (joonis 1-1) . Lisaks ranna lähedale (maismaale) kavandatavale maa-alusele rajatisele ehitatakse Tallinna lahte mereveevõtuks torujuhe, mis koosneb mitmetest torudest ning mille abil toimub veevõtt ning kasutatud vee tagasivool. Joonis 1 -1 . Utilitase kesklinna soojuspumba rajatis t kavandatakse Logi tn 6 kinnistule ( kaart: Maa- ja Ruumiamet 2025 ). Torujuhtme pikkus eks on kavandatud ca 8 00 m (joonis 1- 2) . M ereveevõtu toru läbimõõt on eelduslikult 1,2 m , kuid torujuhe või b koosne da ka mitmest väik s ema läbimõõduga torust (joonis 1-3) . Torud paigutatakse merepõhja uputamise teel. Torusid hoiavad merepõhjas betoonist raskuskraed (joonis ed 1-4 ja 1-5 ). Kasutatud vee tagasivoolutoru rajatakse nii lühike sena kui võimalik (eelduslikult 100…400 m) , kuid arvestades, et see ei hakkaks segama Vanasadama akvatooriumis toimuvaid tegevusi. Joonis 1- 2 . Utilitase kesklinna soojuspumba torujuhtme kavandatav asukoht ( a luskaart: Maa- ja Ruumiamet i ortofoto 2025 ). Joonis 1- 3 . Mereveevõtu toru või b koosne da ka mitmest väiksema läbimõõduga torust. Allikas: firat.com -1270 12700 0 0 Joonis 1-4. Joonisel on näha üks võimalik lahendus, kus torudele on paigutatud betoonplokkidest raskused, mis hakkavad hoidma toru merepõhjas . Allikas: Sustainable Energy Solutions Sweden Holding AB . Joonis 1-5. Joonisel on näha üks võimalik lahendus, torude uputamisest koos kinnitatud betoonplokkidest raskustega, mis hakkavad hoidma toru merepõhjas. Allikas: Skandinavisk Termoekonomi AB Hoonestusloaga koormatava ala muutus seisuga 10 .07.2025 AS Utilitas Tallinn a Soojus soojuspumba mereveetorude trassi hoonestusloa taotluse menetlus e käigus osutus probleemiks, et esialgselt kavandatud hoonestusloaga koormatav koridor jäi osaliselt laeva liiklustee alla. Sellest tingituna otsustati koostöös Tarbija kaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (TTJA) ning Transpordiametiga laiendada koormatavat ala läänesuuna s nõnda , et laiendatav osa jääks eemale laevade liikumisteedest. Täiendavalt on otsustanud AS Utilitas Tallinna Soojus vähendada koormatava ala pindala, sest muudetud on tehnoloogiliselt soojuspumba projekti lahendust, mis võimaldab teha märgatavalt lühema merevee võtu ala. Varasemalt kavandati mere veevõttu Tallinna lahes t ca 70 meetri sügavuse lt . Kuid Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet väljendas muret , et põhjalähedase st anaeroobse st vee kihist pärineva merevee tagastami s e ga rannale lähemal asuva sse aeroobsesse keskkonda kaasneb oht, et bakteriaalsete protsesside tulemusena toimuv orgaanilise materjali lagundami ne võib põhjustada ebameeldiva lõhna teket. Tehnoloogiliselt oli selle probleemi lahendamiseks lihtsam lühendada mereveetoru pikkust, kui leida võimal usi merevee töötlemisek s selliselt, et välistada ebameeldiva lõhna teket. Mereveetoru pikkuse lühendamine omakorda võimaldab kogu hoonestusloaga koormatava ala pindala vähendada ning kavandada mereveetoru väljapoole laevade liikumiskoridori. Täiendav info koormatava ala kohta on kokkuvõtlikult järgmine : Varem taotletud ala: 2 759 296,95 m² ; Uus ala : 96 325 m 2 ; Kattuv ala: 96 325 m² . Kuna mereveevõtu toru nii laia koridori ei nõua, kui hetkel menetluses oleva hoonestusloa taotluse muudatusega kavandatakse, siis tulevikus on plaanis ala vähendada ebasobiva osa võrra. Hoonestusloa muudetud ala on kujutatud joonisel 1-6. Mereveetoru rajamisega seotud mahud hoonestusala korrigeerimise tõttu vähenevad (vt ptk 1.3) , mistõttu ei muutu ka KMH eelhinnangu järeldused . Joonis 1- 6 . Hoonestusloa muudetud ala ( väljavõte K-Projekt AS tööst nr 22103 ) Tegevuse eeldatavad mahud ja seos õigusaktidega KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS ). KeHJS § 3 lg 1 kohaselt tuleb tegevuslubade taotlemisel hinnata, kas kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 loetleb tegevused, mille puhul eeldatakse olulise keskkonnamõju avaldumise võimalikkust ja keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Kavandatava tegevuse puhul on peamisteks keskkonnamõju omavateks tegevusteks merevee kasutamiseks veejuhtme püstitamine, merevee võtt, mere süvendamine ning merepõhja tahkete ainete uputamine. Järgnevalt antakse ülevaade tegevuse eeldatavatest mahtudest , m erevee soojuspumbajaama täpsemad tehnilised parameetrid selguvad jaama projekteerimise faasis. Kavandatava merevee pumpamise maht jääb alla 100 miljoni m 3 /a . Pumbatava vee kogus sõltub merevee temperatuurist ja projekteeritavatest seadmetest. Tabelis 1-1 on esitatud hinnanguline merevee pumpamise maht ja selle võimalik jaotus kuude lõikes , kuid tuleb arvestada, et esitatud kogused võivad projekteerimise käigus muutuda. Merevee pumpamise maht sõltub palju trassi sügavusest, sealsest merevee temperatuurist ja muutub hooajaliselt vastavalt kaugkütte- ja jahutusvõrgu vajadusele. Kuigi täpseid pumpamise koguseid enne projekteerimist teada veel pole, siis saab kindlalt ikkagi öelda, et jaam projekteeritakse veevõtukogusele alla 100 milj onit m 3 /a. Tabel 1-1. Merevee pumpamise hinnangulised mahud Kuu Päevad kuus Merevee kulu m 3 /s Merevee kulu tuh m 3 Jaanuar 31 0,5 1300 Veebruar 29 0,5 1300 Märts 31 0,5 1300 Aprill 30 0,5 1300 Mai 31 0, 5 1 300 Juuni 30 0 , 5 1 300 Juuli 31 0 , 5 1 300 August 31 0 , 5 1 300 September 30 0 , 5 1 300 Oktoober 31 0 ,5 1 300 November 30 0,5 1300 Detsember 31 0,5 1300 KOKKU 15 600 tuh m 3 /a Olulise keskkonnamõjuga tegevus , mille puhul vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p 1 9 on kohustuslik KMH läbiviimine 100 000 tuh m 3 /a Vahe kavandatava tegevuse hinnangulise mahu ja kohustusliku KMH künnise vahel - 84 400 tuh m 3 /a Kuna pumbatava merevee aastane kogus jääb alla 100 miljoni m 3 , siis ei käsitleta seda kui olulise mõjuga tegevus t keskkonnale KeHJS § 6 lg 1 p 19 kohaselt . Tallinna lahe ja Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogumi veemaht on kokku orienteeruvalt 25 157 352 tuh m 3 . Kui talvisel perioodil on pumbatav veehulk kuni 0 , 5 m 3 /s (ehk 1 , 8 tu h m 3 tunnis), siis arvestades Tallinna lahe ja Muuga-Tallinna-Kakumäe veekogumi veemahtu, on tunni lõikes pumbatav vee maht vaid 0,0000 0 7 2 % kogu veemahust. Torujuhtme merepõhja paigutamisel uputata vate tahke te aine te täpne kogus ning võimalik süvendamise maht pole projekti käesolevas faasis täpselt teada, kuid see jääb igal juhul alla kohustusliku KMH künnise ( kummalgi 10 000 m 3 – KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja 17 1 ). Kavandatavate tööde teadaolevate kalkulatsioonide põhjal tehtud koondülevaade on esitatud tabelis 1-2. Tabel 1-2 . Merevee soojuspumbajaama rajamise tööde võimalikud mahud Töö//konstruktsiooni kirjeldus Veekogu põhja süvendamine, m 3 Tahkete ainete uputamine veekogusse, m 3 Märkus Merevee imutorustik ja väljuva vee torustik (sh tornid ja difuusorid ) 0 2 650 Uputavate tahkete ainete maht DN1 2 00 torustiku näitel Torustiku betoonankrud 0 6 50 Raskuskraede paigutus ca iga 6 meetri tagant Merepõhja süvendamine rannaäärses lõigus, kus mere sügavus langeb 0…8,5 m 2 650 0 Orienteeruv süv endami se maht jääb vahemikku 1560-2650 m 3 , siinkohal arvestatud maksimaalse mahuga . Arvestatud on ka, et kui torustik paigaldatakse mere põhja alla pinnasesse (maapõue), siis süvendamistööde järel tehakse tagasitäide. Tagasitäite mahtu ei loeta uputatava tahke aine mahu hulka, kuna merepõhja kuju ei muutu. Torustiku kaitseks madalaveelisel alal betoonplaatide paigaldamine 0 600 Kokku 2 650 3 900 Olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille puhul vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja p 17 1 on kohustuslik KMH läbiviimine 10 000 10 000 Vahe kavandatava tegevuse mahtude ja kohustusliku KMH künnise vahel - 7 350 - 6 100 Kavandatava tegevuse puhul jääb merepõhja uputatavate tahkete ainete maht ning süvendatava pinnase maht alla KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja 17 1 sätestatud 10 000 m 3 . Seetõttu kohaldub KeHJS § 6 lg 2, mis sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu kohustuslikult hinnatavate tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu, kas teatud valdkondade tegevustel võib avalduda oluline keskkonnamõju. Nende tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ (edaspidi VV määrus nr 224). VV määruse nr 224 § 11 p 7 kohaselt tuleb kavandatava tegevuse osas anda eelhinnang olulise keskkonnamõju avaldumise kohta veekogu süvendamisel või veekogusse tahkete ainete kaadamisel alates mahust 100 m 3 . VV määruse nr 224 § 11 p 10 kohaselt tuleb anda eelhinnang sellise veejuhtme rajamisel , mille kaudu ärajuhitava vee keskmine vooluhulk on 10 miljonit kuni 100 miljonit kuupmeetrit aastas . Tuginedes ehitusseadustiku §-le 113 1 tuleb torujuhtme ehitamiseks taotleda hoonestusluba , mis annab tähtajali s e õigus e koormata avaliku veekogu piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga . Hoonestusloa andjaks on TTJA . Kavandatava tegevusega teostatakse ehitustöid Läänemere ranna vööndites: korduva üleujutusega ala (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest) , veekogu kallasrada (10 m), veekaitsevöönd (20 m), ehituskeeluvöönd (50 m) ja piiranguvöönd (200 m). Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg-le 3 on ehituskeeluvööndis uute ehitiste rajamine keelatud, välja arvatud § 38 lg-des 4-6 toodud erandite korral. Kuna torujuhtme rajamiseks teostatavad tööd kuuluvad veeseaduse (edaspidi VeeS ) § 187 p 8 ja 10 nimetatud tegevuste hulka (tahkete ainete paigutamine veekogusse, veekogu süvendamine ), on vajalik enne tööde algust taotleda veeluba . Samuti on veeluba kohustuslik, kui võetakse pinnavett enam kui 30 m 3 / ööp ( VeeS § 187 p 1) . Kavandatava tegevuse vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele Mereala planeering Mereala planeering us tuuakse välja Eesti mereala pikaajaline tulevikuvisioon, mille kohaselt on Eesti mereala muuhulgas säästva sinimajanduse kasvu soosiv. Kavandatava torujuhtme asukoht jääb mereala planeeringu kohasele kõrge liiklustihedusega veeliiklusalale ning lõikub laevateega , kuid paikneb väljapool ankrualasid. Mereala planeeringu seletuskirja ptk-d 5.4.1 ja 5.4.4 lubavad laevatee ja teiste merekasutuste kattumist, kuid prioriteediks on laevatee säilimine ja võimalusel täiendavate piirangute vältimine veeliikluse ohutuse tagamiseks. Samuti on lubatud v eeliiklusalad e kattu mine planeeringu mõistes teiste merekasutustega . T egevuse kavandamisel tuleb loamenetluse tasandil arvestada sellel hetkel kehtivat liiklusolukorda lähtuvalt Transpordiameti suunistest, mitte planeeringu koostamise ajal fikseeritud olukorda . Kavandatava torujuhtme asukoht läbib rannikul mereala planeeringus välja toodud potentsiaalseid kalade koelmualasid (vt joonis 2-1 ). Planeeringu seletuskirja ptk-s 5.2 sätestatud tingimuste kohaselt tuleb torujuhtmete rajamisel merre loamenetluse käigus veenduda, et kalade koelmualadele ei kaasneks oluline pikaajaline ebasoodne mõju . Joonis 2-1 . Potentsiaalsed koelmualad (väljavõte mereala planeerigu kaardist) Mereala planeering u seletuskirja ptk 5.6 ja 5.7 nimetab ära tiheasustusaladega piirneva rannikumere jahutuseks ja soojusenergiaks kasutamise võimaluse . Planeering seab tingimused m erepõhjas paiknev a taristu edenda misele, kuid ei määra olemasolevate ja perspektiivsete torujuhtmete ruumilisi asukohti . Suunistena tuuakse planeeringus välja vajadus kõrgema riskiga piirkondades (nt ristumine laevateedega, jää liikumine madalaveelises piirkonnas vms) kaitsta torujuhet võimalike ohuallikate eest, kas katta nt betoonplaatidega või süvistada merepõhja. Lisaks peaks torujuhtme välispind võimalusel olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide kinnitumist. Torujuhtmete rajamisel on läbi sobiva tehnilise lahenduse ning asukohavaliku vajalik välistada olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsad mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele. Vajalik on koostöö Keskkonnaametiga. Samuti tuleb teha hoonestusloa taotluse staadiumis koostööd Muinsuskaitseametiga , vältimaks merepõhja kultuuripärandi kahjustamis t ning Kaitseministeeriumiga , selgitamaks välja võimalike ajalooliste lõhkekehade ja ohtlike objektidega arvestamise vajadus. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu Eesti mereala planeeringuga. Tallinna üldplaneering Tallinna linna kehtiv üldplaneering on võetud vastu 11.01.2001 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 3. Tallinna üldplaneeringu kohaselt jääb kavandatava torujuhtme maismaaühendus sadamaala funktsiooniga territooriumile . Alal on põhiliselt ette nähtud sadamategevusega seonduv, muid tegevusi otseselt ei välistata. Planeeringus märgitakse, et t ehnovarustuse arengu tehnilised küsimused lahendatakse teemaplaneeringute, arenguskeemide ja linnaosade või veel väiksemate alade planeeringutega . Kavandataval tegevusel puudub vastuolu Tallinna üldplaneeringuga. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (koostamisel) Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamine algatati 2006. a, et kehtivat Tallinna üldplaneeringut Põhja-Tallinna piirkonna osas täpsustada ning kaasajastada. Koostatava üldplaneeringuga on reserveeritud kaugjahutusjaamade /soojuspumbajaamade üldised asukohad Põhja-Tallinna linnaosas (vt joonis 2-2 ). Joonis 2-2 . Väljavõte koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kaugjahutuse tehnovõrkude kaardist ( allikas: https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/pohja-tallinna-linnaosa-uldplaneering ) Üldplaneeringu p iirangute ja väärtuste kaardi kohaselt paikneb Logi tn 6 asukohast u 400 m kaugusel läänes Kalaranna s upluskoha kaitsevöönd (joonis 2-3 ) . Kalaranna liivarand on koostatava üldplaneeringu kohaselt piirkondliku tähtsusega avaliku rannaalaga supluskoht, mis peab vastama Terviseam e ti nõuetele ning mille välispiirile lähemal kui 200 m ei tohi olla heitveesuublaid. Joonis 2-3 . Väljavõte koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu p iirangute ja väärtuste kaardi st ( allikas: https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/pohja-tallinna-linnaosa-uldplaneering ) Kavandatav tegevus on kooskõlas koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga , kuna kavandatava jahutusjaama väljalask jääb Kalaranna supluskoha kaitsevööndist väljapoole . Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering kehtestati Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 määrusega nr 545. Planeeringu seletuskirja kohaselt jäävad kavandatava tegevuse mõlemad alternatiivsed maa-ala asukohad planeeringu Kesklinna osasse, mis ulatub Russalka mälestussambast Patarei kaitsekasarmuni . See osa ranna-alast on planeeritud valdavalt avalikuks kasutuseks eelkõige läbi rannapromenaadi. Logi tn 6 kinnistu jääb kavandatava soojuspumbarajatise asukohas haljasala juhtfunktsiooniga maale ning alale nr 10 - Logi tn, Rumbi tn pikenduse ja mere vaheline ala (joonis 2-4 ) . Üldplaneeringu kohaselt on haljasala maa avalikult ja rekreatsiooni eesmärkidel kasutatav roheala . Alal nr 10 tuleb arvestada sellega, et jalakäijatele oleks tagatud avalik juurdepääs rannapromenaadile. Rannapromenaadile pole lubatud rajada piirdeid, v.a kujunduselementidena. Jahi- ja reisisadama maal võib rajada piirdeid vaid aladele, kus jalakäijate liikumine võib olla ohtlik. Joonis 2-4 . Väljavõte Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi st Kavandataval tegevusel puudub vastuolu Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga. A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering (vastuvõtmisel) A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala DP ja KSH algatati Tallinna Linnavolikogu 28. november 2019 otsusega nr 148. DP- ga kavandatakse moodustatavatele kruntidele rajada promenaad ja ehitada äri- ja/või tootmishooned. Lisaks nähakse DP-s ette uus multifunktsionaalne kai. Kai hakkab teenindama 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid ning kai rajamine toob kaasa vajaduse merepõhja tahkete ainete uputamiseks (kai ehituse käigus) . A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala DP -s ja KSH-s on arvestatud soojuspumbajaama rajamisega (joonis 2-5 ) . Joonis 2-5. Väljavõte A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala DP joonise s t (DP koostaja K-projekt Aktsiaselts , lahendus seisuga 23.07.2025) Kavandataval tegevusel puudub vastuolu A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneeringuga. Vanasadama põhjaosa detailplaneering (koostamisel) Vanasadama põhjaosa detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavolikogu 31.10.2019 otsusega nr 144. Detailplaneeringu e skiislahenduse ja lähteseisukohtade avalik väljapanek toimus perioodil 14.12.2022-12.01.2023. Planeerimisprotsessi kohaselt järgnevad detailplaneeringu valmimisele enne kehtestamist veel vastuvõtmise ja avalikustamise etapid. Vanasadama ala arendamise laiem eesmärk on muuta kogu südalinna vahetus läheduses asuv endine suletud sadama territoorium ja praegune tühermaa atraktiivseks ja inimsõbralikuks linnaruumiks. Kogu sadama-ala jaoks asukohale väärika ideelahenduse saamiseks korraldati 2017. aastal rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitis Londoni arhitektuuribüroo Zaha Hadid Architects . Võidutöö lahendus Vanasadama Masterplan 2030 on arenduskavaks Tallinna Vanasadama ala arendamisel. Joonis 2- 6 . Väljavõte Vanasadama arendusplaani visualiseeringust (allikas: Vanasadama arendusplaan Masterplan 2030 ). Pildile lisatud kavandatava soojuspumbajaama hoone võimalik asukoht (punane täpp) . Joonisel 2- 6 on väljavõte Masterplan 2030 raporti visualiseeringust ning joonisel 2-6 väljavõte Vanasadama põhjaosa detailplaneeringu põhi joonisest seisuga 13.06.2025 . Kavandatava tegevuse ala jääb DP alast idapoole ja DP alale ei ulatu. Joonis 2-6. Väljavõte Vanasadama põhjaosa DP põhi joonisest seisuga 13.06.2025. Kavandatav tegevus jääb DP alast väljapoole. Kavandataval tegevus e l puudub vastuolu koostatava Vanasadama põhjaosa detailplaneeringuga. Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistuste ning lähiala detailplaneering Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistuste ning lähiala DP kehtestati Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2007 otsusega nr 131. DP alusel toimub Logi ja Vööri tänava pikenduse vahelises osas mere piiri muutmine koos pinnase kaadamisega vette. Joonis 2-7. Väljavõte 2.7 Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistuste ning lähiala detailplaneering u põhijoonisest (DP koostaja K-projekt Aktsiaselts, 04.12.2008) Toru asukoha projekteerimisel ja tööde teostamisel tuleb arvestada DP- ga kavandatud tegevustega, ennekõike kaldajoone muutmisega. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Maakasutus ja kultuuriväärtused Kavandatav tegevus näeb ette veevõtu ja vee ärajuhtimise torustiku paigutamist Tallinn lahte . Meres asuv torustik ühendatakse kalda-alal Logi tn 6 kinnistule ehitatava soojuspumba rajatisega. K innistu paikne b mereääres , piirkonnas paiknevad tootmis- ja ärimaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistu d (joonis 3-1). Lähimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud jäävad Logi tn 6 suhtes läänesuunas ja asuvad võimalikust soojuspumba rajatise asukohast ca 200 m kaugusel. Soojuspumba rajatis on kavandatud täielikult maa-aluse na, sarnanedes nt Reidi tee sademevee pumplaga. Logi tn 6 (katastriüksus 78401:114:0113) kinnistu pindala on 24 850 m 2 ja selle sihtotstarve on 100% tootmismaa. Kinnistu külgneb põhjast ja idast Vanasadama veeala ning kaidega nr 24, 25, 26 ja 27 ning lõunast ja läänest aadressil Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 paikneva Vanasadama Läänemuuli kinnistuga (katastriüksus 78401:101:5489, sihtotstarve 60% tootmismaa ja 40% ärimaa). Joonis 3-1 . Kavandatava tegevuse ümbruse maakasutus katastriüksuse sihtotstarbe järgi ( allikas: Maa- ja Ruumi ameti maakatastri andmed seisuga 15.07.2025 ) Logi tn 6 kinnistul paikneb arheoloogiamälestis registrinumbriga 31028 ( a rheoloogiline leiukoht Tallinna Vanasadam ) . S oojuspumba jaama kaldal paikneva rajatise asukoh t ning ka u 1,5 km ulatuses torujuhtme võimalik asukoht jäävad Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse . Pinnas, geoloogia ja hüdrogeoloogia Logi tn 6 kinnistu tingimuste kohta on võimalik teavet saada 1996. a Härjapea kollektori mereväljalas u ehitusgeoloogili s e kaardistami s e aruandest . Tuginedes nimetatud ehitusgeoloogilisele uuringule paikneb ala endise merelahe täidetud maa-alal, täitepinnase paksuseks on 7-9 m. Täitepinnase all paikneb merelistest liivadest moodustunud looduslik pinnas , liivade kogupaksus on u 10 m. Liivade all lasub 6..18 m paksune voolava konsistentsiga savipinnaste kompleks. Pinnasevee tase on seotud merevee pinnaga ja võib sõltuvalt veetaseme kõikumisest lahes muutuda kuni 2 m ulatuses. S oojuspumbajaama kaldale ehitatava rajatise asukoh t paikne b kaitstud põhjaveega ala l , kus põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega . Logi tn 6 kinnistu jää b Kambriumi-Vendi põhjaveekogum i alal e . Kambriumi-Vendi põhjaveekogum i koondseisund hinnati 2020. a heaks . Pinnavesi Torujuhtme rajamisega kaasneb tahkete ainete uputamine Tallinna lahte. Tallinna lahe pinnaveekogumiks on Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogum, mille koondseisund on riikliku seire põhjal hinnatud kesiseks perioodidel 2010-2012 ning 2015 ja halvaks perioodidel 2013-2014 ning 2016-202 3 . Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogumi ökoloogiline seisund hinnati riikliku keskkonnaseire andmeil kesiseks ka 2024 . a seiretulemuste põhjal . Kesis e seisundi määrasid seisundiklassi kvaliteedielemendid plankton ja põhjataimestik , p õhjaloomastiku seisund hinnati heaks . Füüsikalis -keemilistest parameetrite osas hinnati üldlämmastiku sisaldus e poolest kogumi seisund kesisek s , kuid üldfosfori sisalduse näitajad klassifitseerusid väga hea sse seisundisse . Joonis 3-2. Toitainete kuu keskmised kontsentratsioonid (µ mol l -1 ) pindmisel kihil (0–10 m) Tallinna lahe püsiseire veekogumis 1993–2000, 2001–2010, 2011–2020 ning 2021 aastal. Allikas: TÜ Eesti Mereinstituudi mereseire 2021 aruanne. Riikliku rannikumere seire käigus jälgitakse muuhulgas ka t oitainete kuu keskmise i d kontsentratsioon e (µ mol l -1 ) pindmisel kihil (0–10 m) rannikumere püsiseire veekogumites . Mereseire 2021. aruandes esitatud info kohaselt on toitainete ( üldfosfor , fosfaad id , üldlämmastik , nitraad id, ammoonium-lämmastik ) kontsentratsioonid Tallinna lahes langustrendil (joonis 3-2). Tallinna lahe jäätingimuste kohta leiab teavet Corson OÜ koostatud Tallinna Vanasadama uue, E (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruandest (edaspidi Vanasadama E kruiisikai KMH). Aruandes tuuakse välja, et keskmine Tallinna lahe jääga kaetuse periood kestab ajavahemikus jaanuarist aprillini 70-80 päeva. Maksimaalne periood on olnud 150 päeva, laht on jäävaba hiljemalt mai keskpaigaks. Taimestik ja loomastik ning rohevõrgustik Tallinna lahes esinevateks peamisteks töönduslikku väärtust omavateks merekaladeks on räim, kilu, lest ja ogalik. Kudemiskohtadeks on tavaliselt avatud, hea veevahetuse, kivise põhja ja suhteliselt tiheda taimestikuga litoraalipiirkonnad. M ereala planeering u kohaselt läbib k avandatava torujuhtme rannikupoolne osa potentsiaalseid kalade koelmualasid ( vt ka joonis 2-1) . Kuid Tallinna Vanasadama süvendustööde KMH aruande kohaselt ei sobi kaladele kudemiseks pidev ja intensiiv s e laevaliiklus ega piirkond . Torujuhtme kavandatav asukoht jääb just laevaliikluse piirkonda. Kavandatava soojuspumba jaama rajatise asukoha Logi tn 6 kinnistul ei leidu looduslikke või väärtuslikke taimekooslusi, sh loomastikule sobivaid elupaiku pakkuvaid kooslusi. Soojuspumbajaama ja torujuhtme asukoht ei jää rohelise võrgustiku alale. Joonis 3-3 . Looduskaitselised objektid ning ankrualade paiknemine ( aluskaart: Maa- ja Ruumi amet i hallkaart 202 5 , EELIS avalik WFS kaardiandmete teenus 202 5 ) Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad Kavandatava torujuht m e asukoha s ning Logi tn 6 kinnistutel looduskaitsealuste liikide leidumist registreeritud ei ole. Kavandatava tegevuse alale l ähim ad Natura 2000 võrgustiku ala d on Paljassaare linnuala (RAH0000095), mida siseriiklikult kaitstakse Paljassaare hoiualana (KLO2000168 ) ja Pirita loodusala ( RAH0000039 ), mida siseriiklikult kaitstakse Pirita jõeoru maastikukaitseala na ( KLO1000216 ). Mõlemad alad jäävad taotletava hoonestusloa alast ning võimalikest jaama asukohtadest üle 3 km kaugusele . Kavandatava tegevuse puhul on m õju Natura 2000 aladele välistatud. EELIS kaardiandmete põhjal levib torujuhtme piirkonnas valdavalt loodusdirektiivis toodud elupaikade klassifikatsiooni kohaselt elupaigatüüp liivamadalad (1110), vähesel määral kalda lähedal ka elupaigatüüp laugmadalikud (1140) (joonis 3-4). Nimetatud elupaigatüübid on E esti rannikuvetes laialt levinud, mistõttu ei ole kavandatava tegevuse piirkonda jäävaid alasid peetud vajalikuks arvata Natura 2000 võrgustikku. Joonis 3- 4 . Natura elupaigatüüpide esinemine hoonestusloa taotluse ala piirkonnas ( aluskaart: Maa- ja Ruumi amet 2025 , EELIS 2025 ). KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV MÕJU Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on välja tuua AS-i Utilitas Tallinn a Soojus merevee soojuspumbajaama ning mereveevõtuks ja tagasijuhtimiseks kavandatava torujuhtme rajamisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud . Järgnevates peatükkides on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik rakendada leevend usmeetmeid . Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. AS-i Utilitas Tallinn a Soojus merevee soojuspumbajaama rajamisel puudub otsene piiriülene mõju ja seepärast seda käesolevas eelhinnangus ei käsitleta. Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega valguse, kiirguse ja lõhna teket, mistõttu ei ole nende mõjude käsitlemine asjakohane. Natura 2000 alasid kavandatava tegevuse alale ning selle mõjualasse ei jää, seetõttu ei ole vajalik käesolevas eelhinnangus Natura 2000 aladele avalduvate mõjude eelhindamise läbiviimine. Mõju merealale Kavandatav tegevus näeb ette veevõtu ja vee ärajuhtimise torustiku paigutamist merepõhja Tallinn a reidil . Merevesi pumbatakse läbi soojuspumbajaama kütte- ja jahutusseadmete ja kasutatud vesi juhitakse tagasi merre. Seda arvestades puudub tegevusel mõju Tallinna lahe veemahule. Tallinna lahe ja Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogumi veemaht on kokku orienteeruvalt 25 157 352 tuh m 3 . Kui talvisel perioodil on pumbatav veehulk kuni 0,5 m 3 /s (ehk 1 , 8 tu h m 3 tunnis), siis arvestades Tallinna lahe ja Muuga-Tallinna-Kakumäe veekogumi veemahtu, on tunni lõikes pumbatav vee maht vaid 0, 0 00007 2 % kogu veemahust. Rannikust ca 5 00 m kaugusele jääb Transpordiameti haldusalasse kuuluv ankruala . Meresõiduohutuse seaduse § 45 lg 8 kohaselt on navigatsiooniteabes avaldatud kaablist või torujuhtmest 0,5 meremiili (926 m) kaugusel keelatud tegevused, mis võivad kaablit või torujuhet kahjustada. Taotletava hoonestusloa ala jääb ankurdusala piirile lähemale kui 926 m , s e etõttu tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Transpordiametiga , kes hindab ohu tekkimise võimalikkust ning vajadusel esitab omapoolsed tingimused ehitusprojekti koostamiseks ja nõuded torujuhtme tähistamiseks. Lähtuvalt Tallinna Vanasadama süvendustööde keskkonnamõjude hindamise aruandes toodud modelleerimise tulemustele liigutavad hoovused vett ja toitaineid, aga ka väljavoolutorust väljuvat vett enamasti piki kallast, vaid põhjatuulte korral liigutavad hoovused vee avamere suunas. Soojuspumbajaamast tagastav vesi on võrreldes mereveega talvel jahedam ja suvel soojem. Tagastatava vee temperatuuri erinevus ei oma mõju veekeskkonnale ning elustikule, kuna tagastatava vee toru rajatakse piirkonda, mida läbib laevatee. See tähendab, et lisaks tuule poolt põhjustatud lainetusele seguneb vesi ka laevaliikluse põhjustatud vee liikumise tagajärjel ja võrreldes ümbritsevaga jahedamaid või soojemaid alasid väljalaske toru alale ei teki. Tagast ata va vee torustiku pikkus ja koht selgub projekteerimise käigus. Tagast ata va vee torustiku asukoht jääb eelduslikult kas Tallinna Sadama akvatooriumi sisse või viiakse see akvatooriumist välja ning see asukoht asub kaldast ca 1 00… 4 00 meetri kauguse l , kus mere sügavus on ca 1 0 … 1 7 meetrit. Antud asukoht asub otsestest laevaliikluse teedest väljas ega kujuta seetõttu ohtu laevaliiklusele. Merevee väljundtorustik on plaanitud projekteerida selliselt, et väljundtorustiku lõppkohas viiakse vee voolukiirus minimaalseks ( kuni umbes 0,2 m/s , vt L isa 3 ) . Saavutamaks kuni umbes 0,2 m/s vee voolukiirust, on väljundtorustiku lõppu ühe võimaliku lahendusena võimalik projekteerida difuusor . Kui vesi väljub torustikust läbi difuusori, siis selle tulemusel seguneb väljuv vesi ühtlaselt torustiku ümber oleva vee-keskkonnaga ja voolukiirusest tingitud mõjud on minimaalsed , sh oht merepõhja setete ümberpaigutamiseks. Kuna kavandatav torujuhe paikneb sadama alal, siis on oluline projekteerimise ja ehitustööde ajal teha koostööd sadama omaniku ning Transpordiametiga. Torustiku paiknevuse ja pikkuse projekteerimisel tuleb arvesse võtta ohte laevaliiklusele . Soojuspumbajaama torujuhtme rajamisel ei ole põhjust eeldada merealale olulise negatiivse mõju ilmnemist. Torujuhtmete rajamis e üksikasjad (täpne asukoht/tehniline lahendus jms) täpsustuvad loamenetluste raames. Torustiku projekteerimisel tuleb arvesse võtta piirkonnas oleva id teis i rajatis i ja olemasoleva i d kaabl e id . P rojekteerimise käigus tuleb arvestada , et erinevad kaablid ja rajatised üksteist võimalikult vähe mõjutaksid . Projekteerimise käigus tuleb arvestada, et väljuva vee torustik tuleb projekteerida selliselt, et oleks välistatud merepõhja setete ümberpaigutamise oht . Mõju maakasutusele ja kultuuriväärtustele Meres asuv torustik ühendatakse kaldale ehitatava soojuspumbajaama rajatisega , mis on oma olemuselt tehn iline rajatis . Arvestades, et rajatis ehitatakse sadama piirkonda, kus paikneb teisi sarnaseid objekt e , ei ole kavandatava rajatise mõju maakasutusele märkimisväärne . Soojuspumba rajatis on kavandatud täielikult maa-alusena ning piirkonna visuaalne üldmulje ei muutu . Maa-alune rajatis ei takista Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering uga ettenähtud rannapromenaadi ehitamist . Mereveetorude paigaldamine võib kahjustada veealust kultuuripärandit . Muinsuskaitseseaduse ( MuKS ) § 32 lg 2 kohaselt tehakse veealuse kultuuripärandi kaitseks territoriaalmeres enne ehitamist, sealhulgas rajatise ja seadmestiku paigaldamist või veealuse kultuuripärandi säilimist ohustada võiva muu tegevuse kavandamist uuring . KMH eelhinnangu koostamise ajaks on AS Utilitas Tallinn Soojus poolt teostatud esmased sonariuuringud torustike trassile, eesmärgiga välja selgitada veealuste objektide olemasolu sh võimalike veealuste kultuuriväärtusega asjad ja kultuurkiht kavandatavate torujuhtme lähiümbruses. Meremõõdukeskus OÜ poolt teostatud esmaste uuringute kohaselt ei ole torujuhtme trassil vee aluseid objekte, mida võib käsitleda kui kultuurimälestist. Uuringu käigus märgatud väiksemate objektide vaatlus teostatakse järgmiste uuringute käigus ning sealjuures kaasatakse vajadusel allveearheoloogiliste uuringute pädevusega eksper te. Vajadusel viiakse allveearheoloogiline uuring läbi enne ehitamist projekteerimise käigus siis, kui torujuhtme täpne asukoht kattub kultuuriväärtusega asjade ja/või kultuurkihiga ning on selg e , et konkreetse ehitamise/ehitise mõjuga võib avalduda oht veealusele kultuuripärandile. Torujuhtme kaldale rajatav ehitis ning osa toru asukohast jäävad kultuurimälestise ka i tsevööndisse ja seda sõltumata alternatiivist. Seetõttu tuleb ehitamine vastavalt muinsuskaitseseaduse § 58 lõikele 1 kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Juhul kui selgub, et kavandatav ehitustegevus ja/või selle mõjuala kattub siiski eelnevalt välja selgitatud kultuuriväärtusega asjade ja/või kultuurkihiga ja võib veealuse kultuuripärandi säilimist ohustada ( MuKS § 32 lg 2-3, kultuuriministri 15.05.2019 määruse nr 25 § 10), teostatakse enne ehitamist (projekteerimise käigus) vajadusel ja asjakohaseid ekspert kaasates täiendav allveearheoloogiline uuring ja selle tulemused esitatakse Muinsuskaitseametile. Mõju pinnasele Ehitusaegne mõju meres paiknevale pinnasele seisneb eeskätt materjalide merre paigutamises. Mere põhjas setete ümberpaigutamine klassifitseerub süvendamise alla, mille puhul KeHJS § 6 lg 1 p 17 alusel loetakse olulise keskkonnamõjuga tegevuseks süvendamist alates pinnase mahust 10 000 m 3 . Merevee soojuspumbajaama t orustiku uputamisel merepõhja on vajadus, et torujuhe paikne ks suhteliselt tasasel aluspinnal. Tallinna lahe merepõhi on antud torujuhtme piirkonnas tasane ning üldiselt setete ümberpaigutamist KMH eelhinnangu koostamise l ette ei nähta , va torujuhtme kaldapoolne osa, kus torustik paigutatakse merepõhja pinnasesse . Torujuhtme projekteerimisel ja rajamisel on eesmärgiks merepõhja suuremahulise süvendamise vältimine eelkõige torujuhtme asukoha valiku teel. Samuti aitab silumisvajadust vältida teatud paindumisvõimega plastiktorude kasutamine. Merevee soojuspumbajaama t orustik algab madalaveelisel alal ning torustiku väljumisel soojuspum ba jaamast on vajadus pinna süvendamiseks, et kaitsta torustikku ohtude eest. Süvendamine on vajalik, et jõuda torustikuga sügavusele ca 8,5 meetrit . Süvendamine toimub madalaveelisel lõigul, mis on ca 26 meetrit pikk. Vastavalt Corson OÜ ekspertarvamusele (vt L isa 1) on orienteeruv süv end amise maht 1560-2650 m 3 , mis on märgatavalt alla 10 000 m3. S üv end amise eeldatav maht sisaldab nii merrelasu kui ka veevõtu torustike mahtu. Torujuhtme merepõhja paigutamisel uputatakse tahkeid aineid, mille täpne kogus projekti käesolevas faasis ei ole teada, kuid mille maht jääb alla kohustusliku KMH künnise (10 000 m 3 ) . Uputatavateks tahketeks aineteks on plastiktorud ning nende külge paigaldatavad betoonankrud ning torustiku kaitseks kasutatavad betoonplaadid. Uputatavate tahkete ainete mahu esialgne kalkulatsioon on toodud lisas 3. Kui projekteerimise käigus selgub, et on vajadus torustike täiendavaks kaitseks madalaveelisel alal betoonplaatide näol, siis projekteeritakse vastavad lahendused enne ehitusloa taotlemist ning arvutatakse täiendavalt uputatavad mahud üle. Vastavalt Corson OÜ ekspertarvamusele on täiendava uputatava materjali maht maksimaalselt 600 m 3 , tahkete ainete uputamine veekogusse jääb igal juhul alla KeHJS § 6 lg 1 p 17 1 lävendi (10 000 m 3 ) . Tallinna lahe meresetete puhul on olemas oht, et need sisaldavad sinna aegade jooksul settinud ohtlikke aineid . AS Utilitas Tallinn a Soojus tellis soojuspumbajaama kaldaäärse piirkonna põhjasetete proovivõtu TalTech Meresüsteemide Instituudi mereökoloogia laborist, proovide võtmine Tallinna lahest toimus 11.09.2023. Proovid võeti atesteeritud proovivõtjate poolt , v õetud proovid saadeti analüüside tegemiseks Eurofins Environment Testing Estonia OÜ laborisse (akrediteerimistunnistus nr L272 ). Proovivõtupunktide asukohad on esitatud alloleva joonisel . Joonis 4-1 . Reostusuuringu proovivõtupunktide asukohad ( aluskaart Maa-amet 2023 ) Proovitulemuste võrdluses keskkonnaministri 24.07.2019 määrusega nr 28 kehtestatud piirväärtus tega selgus, et piirväärtusi ületasid antratseeni ja tributüültina sisaldused , ü lejäänud ainete sisaldused jä id alla kehtestatud piirväärtuste (vt tabel 4-1) . Tabel 4-1. Setteproovide tulemuste võrdlus kehtestatud siht- ja piirväärtustega Aine Ühik Piir- väärtus põhja-settes ( kuivkaal ) Proov 1 ( kuivkaal )* Proov 2* ( kuivkaal ) Proov 3* ( kuivkaal ) Proov 4* ( kuivkaal ) As mg/ kg - 3,6 2,5 2,7 2,9 Cd mg/ kg - 0 0 0,43 0 Cr mg/ kg - 24 24 19 19 Cu mg/ kg - 30 19 21 18 Hg mg/ kg - 0,28 0 0,15 0,17 Ni mg/ kg - 9,4 5,2 5,7 5,5 Pb mg/ kg 53,4 34 18 26 26 Zn mg/ kg - 55 55 72 43 Antratseen µg/kg 16 78 77 29 57 Benso(a) püreen µg/kg 2497 180 360 67 130 PCB µg/kg - 15 14 6,3 8,5 TBT µg/kg 0,02 6,2 3,5 5,3 4,1 nonüülfenoolid (4-nonüülfenool) µg/kg 180 17 16,5 17 17 oktüülfenoolid (4-(1,1',3, 3'- tetrametüül­butüül) fenool ) µg/kg 3,4 0 0 0 0 pentaklorobenseen µg/kg 400 0 0 0 0 pentaklorofenool µg/kg 119 0 0 0 0 trifluraliin µg/kg 3140 0 0 0 0 * aine sisalduse korral alla labori määramispiiri loetakse see 0-ks. Settekihti mõjutavaks tegevuseks on kavandatava merevee soojuspumbajaama väljuva vee torustiku rajamine ja sellega seoses merepõhja süvendamine rannaäärses lõigus, kus mere sügavus langeb 0…8,5 m. Ülejäänud trassi alal süvendamist ei kavandata. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi kohaselt on üldjuhul eelistatud merepõhjast süvendatud pinnase jätmine merre. Sama juhendi p 6.3. a, b c ei ole vajalik setteanalüüside teostamine, kui tegemist on varasemalt puutumata mineraalse pinnasega, materjal koosneb peamiselt liivast, kruusast või kivist ning puuduvad olulised varasema ja praegused saasteallikad ja süvendatavad kogused on alla 10 000 m³ aastas. Antud juhul siiski setteproovid teostati, kuid nendega ei tuvastatud, et trassi piirkonnas võiks olla konkreetse saasteallika poolt põhjustatud keskkonnareostust. Antratseeni ja TBT sisaldused on tõenäoliselt seotud Läänemere üldise seisundiga ning laevatee paiknemisest kavandatava tegevuse piirkonnas. Kavandatav tegevus ei muuda pinnaveekogumi seisundit, kuna süvendatav materjal pärineb samast piirkonnast. E hitamise käigus tuleks pisteliselt hinnata väljakaevatavas pinnases keskkonnareostuse, eelkõige naftasaaduste esinemist lõhna ja visuaalse vaatluse teel. Reostunud pinnase või vee tuvastamisel on vajalik reostuskolde täpsem piiritlemine, reostusproovide võtmine ja tulemuste alusel hinnangu andmine pinnase erikäitluse vajadusele. Juhul, kui väljakaevatavas pinnases tuvastatakse r eostu s, siis on vajalik selle eraldi ladustamine . Pinnase saasteainete sisaldust tuleb võrrelda keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „ Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases “ nõuetega. Juhul kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu, siis elamumaa sihtotstarbega kinnistutel ei ole selle kasutamine täitepinnasena lubatud. Reoainete sisaldusel üle tööstusmaa piirnormide tuleb pinnas anda üle vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele nõuetekohaseks käitlemiseks . Madalaveelisel alal, peale süvistamistööd paigaldatakse torustikud ning taastatakse ranniku kallas tagasitäitega, milleks on sama süvistatud pinnas või kui süvistatud pinnas oli setteproovide tulemustest lähtuvalt reostunud, siis nt ehitusliiva või -kruusaga, mis ohtlikke aineid ei sisalda. Kalda taastamine loetakse ehituslikult tagasitäiteks ning see ei kuulu uputatavate tahkete ainete mahtu. Pinnasetöödega, sh setete ümberpaigutamisega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Merepõhja süvendamise ja tahke aine uputamise mahud jäävad alla olulise keskkonnamõjuga tegevuse künnise. E nne torujuhtme rajamise süvendustöid tuleb võtta merepõhjast setteproovid reostusohu tuvastamiseks . Ehitamise käigus tule b pisteliselt hinnata väljakaevatavas pinnases keskkonnareostuse esinemise ohtu. R eostunud pinnase või vee tuvastamisel on vajalik reostuskolde täpsem piiritlemine, reostusproovide võtmine ja tulemuste alusel hinnangu andmine pinnase erikäitluse vajadusele. Reostuse ava sta misel tuleb reostus likvideeri da vastavalt seaduses ettenähtud korrale. Mõju pinna - ja põhjaveele Soojuspumbajaama tööks vajalik merevee pumpamise maht on hinnanguliselt 15 600 tuh m 3 aastas (mis jääb alla KeHJS § 6 lg 1 p 19 lävendi) . Merevesi võetakse Tallinna lahest ja suunatakse tagasi samasse veekogusse. Vesi pumbatakse läbi soojusvahetite. Soojusvaheti läbimisel ei välju merevesi torudest, ei segune muude vedelikega ega toimu ka mis tahes muud merevee keemilist töötlemist. Merevee omadused antud protsessi käigus ei muutu, torujuhtme süsteem on niinimetatud suletud süsteem („ once through “), mille käigus merevee hapnikusisaldus ei muutu. AS Utilitas Tallinna Soojus poolt seni teostatud merevee temperatuuri mõõtmiste kohaselt on hoovusest tingitud merevee temperatuuri ööpäevased kõikumised sarnases suurusjärgus mereveetoru sissevõtu ja väljalasu temperatuuride erinevusega (joonis 4- 2 ) . Projekteerimise faasis vajadusel läbiviidava modelleerimisega antakse täpsem vastus veevõtu ja tagasijuhtimisega kaasnevate temperatuurimuutustele merevees ning veekihtide segunemise mõjule, kuid arvestades, et tunni lõikes pumbatava vee maht moodustab vaid 0, 0 00007 2 % kogu veekogumi veemahust, siis ei ole põhjust eeldada, et tagasijuhitava vee temperatuur omaks märkimisväärset mõju merevee temperatuuri muutustele. Arvestades Tallinna lahe ja Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogumi suurt veemahtu, on vee tsirkuleerimisest tingitud veetemperatuuri muutus väljalasu lähedal minimaalne. -283914 63 Joonis 4- 2 . Merevee temperatuuri mõõtmiste graafik perioodile jaanuar 2023 - märts 2023 Soojuspumbajaama ning torujuhtme rajamisega kaasneb teatav mõju heljumi ja põhjasetetest vabanevate toitainete kontsentratsiooni tõus u näol tegevuse lähemas piirkonnas. Heljumi sisalduse tõus võib negatiivset mõju avaldada eeskätt elustikule, teemat käsitletakse täpsemalt ptk 4.5. Põhjasetetest vabanevate toitainete kontsentratsiooni tõus on arvestades Tallinna lahe veemahtu ebaoluline ning ei mõjuta pinnavee üldist seisundit. Merevee pumpamisega ja tagasijuhtimisega ei kaasne toitainete lisandumist Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvee kogumi sse. Projekteerimise käigus projekteeritakse tagastatava vee väljundkohas torustik selliselt, et viia voolukiirus võimalikult madalaks, vältimaks heljumi leviku mõju ümbritsevale keskkonnale (vt. Lisa 3). Soojuspumbajaama käitamise ajal torujuhtme kaudu merevee tagasi pumpamise mõju heljumi tekkele on ebaoluline. V oolukiirus merevee pumpamisel on väga madal ( ca 0,1…0,2 m/s), mistõttu oht setete ümber paigutumisele on minimaalne ja pumbajaama igapäevase töö käigus heljumi teket ei prognoosita (vt. Lisa 3) . Sellegipoolest viiakse vajadusel projekteerimise faasis läbi setete liikumise modelleeri mine , mille käigus arvutatakse, kas kavandatud tegevusel on mõju Tallinna lahe setete liikumisele , sh hinnatakse v eevõtu ja tagasijuhtimisega kaasnev at hüdrodünaamili st mõju hoovustele Tallinna lahes . Torustiku kaudu juhitakse merevett, mistõttu ei teki võimaliku torustiku purunemise tagajärjel negatiivset mõju keskkonnal , küll aga võib kaasa tuua majandusliku kahju omanikule. S oojuspumbas kasutatav külmaaine ei tohi oma da ohtu veekeskkonnale. Merevee torujuhtme materjal ei tohi põhjustada ohtlike ainete lisandumist veekogumisse, torujuhtme pind peaks olema neutraalse reaktsiooniga. Soojuspumbajaama maa-aluse rajatise ehitamiseks rajatakse Logi tn 6 kinnistutele süvend, millest betoneerimistööde perioodil tuleb välja pumbata pinnasevett (pinnasesse imbuvat mere - ja sademe vett). Ehitustööde aegse p inna se vee ärajuhtimise puhul ei ole tegemist VeeS § 187 p 1 kohase pinnavee võtmisega vaid vett juhitakse merre ilma, et toimuks vee erikasutust. Pinnasevee merre pumpamine ei tohi põhjustada suuremaid heljumi kontsentratsioone kui 15-20 mg/l (vt ptk 4. 5 ) , vajadusel tuleb väljapumbatav pinnasevesi eelnevalt se t itada nt mobiilsetes settevannides. Ehitustööde teostamiseks pole vajalik põhjavee taseme alandamine (veealanduseks puurauke ei rajata) ning põhjaveevõttu ei toimu. Logi tn 6 kinnistu paikne b piirkonnas , kus põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes , mistõttu puudub oht, et soojuspumba rajatise ehitustööd ning hilisem käitamine ohusta ks põhjavee kvaliteeti. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju pinnaveele. Merevesi võetakse Tallinna lahest ja samas koguses vett juhitakse samasse veekogusse tagasi. Seega puudub mõju pinnavee kogusele. Soojuspumbajaama töö käigus merevee keemiline koostis ei muutu, samuti ei muutu vee hapnikusisaldus . Arvestades Tallinna lahe ja Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogumi suurt veemahtu, milleks on 25 157 352 tuh m 3 , on ka veetsirkuleerimisest (prognoositud aastane vee maht 1 5 6 00 tuh m 3 ) tingitud vee temperatuuri muutus väljalasu lähedal minimaalne. Merevee soojuse kasutamine ei avalda mõju Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvee kogumi seisundile, mille halb seisund on põhjustatud eelkõige toitainete sisaldusest ning ohtlike ainete esinemisest elustikus ning veekogumi setetes. Kavandatav tegevus ei ohusta põhjavee koguselist seisundit, sest tegevusega ei kaasne põhjaveevõttu . Soojuspumba rajatise asukohas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud ning mõju põhjavee kvaliteedile välistatud . Mõju taimestikule ja loomastikule ning kaitstavatele loodusobjektidele Keskkonnaameti poolt koostatud Reidi tee rannajoone kujundamise kaldakindlustuse rajamise ja mereala täitmise vee erikasutusloa keskkonnamõju eelhinnangus tuuakse välja, et Tallinna lahes on kaladele ohtlikuks näiduks heljumi kontsentratsiooni tõus üle 15-20 mg/l. Seega tuleb eelkõige madalama veega piirkondades ehitustehniliste võtetega vältida kõrgemat heljumi sisaldust kui 20 mg/l . Kuigi teadaolevalt ei jää kavandatava tegevuse piirkonda kalade kudealasid, siis ettevaatusprintsiibist lähtu valt tule b t orujuhtme rajamisel arvestada, et kalade peamine kudeperiood on 01.04 – 30.06 ning sel ajal vältida selliste tööde tegemist, mis kudemist häiri v a d . Balticconnectori KMH-s toodi välja, et torujuhtme rajamise ga kaasnev rannikumere põhjaloomastiku kahjustumine on ajutine ja sobiva põhjasubstraadi olemasolu l , võivad põhjaloomastiku kooslused peale ehitustööde lõppu olenevalt ümbritsevatest keskkonnatingimustest 2–5 aasta jooksul taastuda. P õhjaelustiku koosluste arenemis t soodustavad pinnad, mis võimaldavad organismide kinnitumist, nt antud projekti puhul torujuhtme betoonraskused. Soojuspumbajaama töö käigus p eamiseks ohuks elustikule on sattumine veevõtu torustikku , millega tuleb arves tada torustiku projekteerimisel. Torujuhtme kavandatava asukoha kaldapoolne osa kattub vähesel määral loodusdirektiivis toodud elupaikade ga liivamadalad (1110 ) ning laugmadalikud (1140) . Kavandataval tegevusel puudub mõju eelnimetatud elupaikade le a rvestades süvendustööde väikest mahtu võrreldes elupaigatüüpide pindalalise mahuga. Soojuspumbajaama käitamisel ei teki müra , mis võiks häirida Tallinna lahe vee elustikku . Torustiku ehituse ajal kaasnev müra ei ületa laevaliiklusega seotud tavapärast müraolukorda. Ehitusega kaasnevate häiringute minimeerimiseks kavandatakse mürarikkamaid ehitus etappe kalade kudeperioodi välisele ajale. Torujuhtme rajamise l välditakse perioodil 01.04 – 30.06 selliste tööde tegemist, mis võiksid häirida kalade kudemist . Merevee sisse võtu torustiku projekteerimisel tuleb leida lahendus, mis minimeeriks veevõtul vee-elustiku sattumis t torustikku. Mõju õhukvaliteedile ja kliimale S oojuspumba jaama rajamise järgselt avaldub positiivne mõju õhukvaliteedile ja seda välisõhu saasteainete heitkoguste vähenemise näol. Kavandatav jaam toodab sama palju soojusenergiat kui saaks nt 90 MW gaasikatlamaja st. Selle võrra väheneb vajadus põletada fossiilseid või biokütuseid ning lisaks teistele välisõhu saasteainetele ( nt CO, NO, NO 2 , lenduvad orgaanilised ühendid) väheneb ka emiteeritava CO 2 kogus . Soojuspumbajaama arendamine vähendab välisõhu saasteainete teket ning panustab kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus ehitus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Materjal, mis soojuspumbajaama kaldal asuva rajatise ehituskaeviku põhjast eemaldatakse, on kaevis maapõueseaduse ( MaaPS ) tähenduses. MaaPS § 96 lg 2 kohaselt ei käsitata kaevandamisena ehitamisel maapõues tehtavate tööde, nagu vundamendi rajamine jms, käigus kaevise tekitamist ja kasutamist. Küll aga on ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine lubatud ainult Keskkonnaameti loal. Loa saamise nõuded sätestab MaaPS § 97 lg 2. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase ehitustegevusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Avariiolukordade esinemise võimalikkus , sh kliimamuutustest põhjustatud õnnetuste oht T ööde käigus on teoreetiliselt võimalik kasutatava tehnikaga toimuv avarii. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk i välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt. Õlireostuse ohtu tuleb vältida töökorras tehnika kasutamisega. Naftasaaduste või muu reostuse tekkimisel tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida. Kliimamuutustest tingituna sagenevad ekstreemsed ilmastikuolud nagu paduvihmad ning suured tormid. S oojuspumbajaama rajatise asukoh t (Logi tn 6) paikne b ü leujutusriski ga alal. Kuna rajatis on kavandatud maa-alusena, ehitatakse see veekindlana ning mereveetaseme tõus ja tormid soojuspumbajaama tööd ei mõjuta. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Kavandatav tegevus aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisel energeetika varustuskindluse tagamisele. Sotsiaalmajanduslik mõju Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS -e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Merevee soojuspumbajaama kaugkütte- ja jahutussüsteemi rajamine omab positiivset mõju . V õrreldes traditsiooniliste katlamajadega ei kaasne soojuspumbajaama tööga õhuheitmete teket. Seega aitab kavandatav jaam kaasa linnaõhu kvaliteedi parandamisele. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 kohaselt rakendatakse ehitustegevusele kella 21.00–7.00 tööstusmüra normtaset, mis tähendab , et selles ajavahemikus kehtivad kavandatava tegevusele tabelis 4- 2 esitatud müra normtasemed. Tabel 4- 2 . Ehitusmüra normtasemed Müra kategooria Aeg Müra piirväärtus L pA,eq ,T [dBA] Müra sihtväärtus L pA,eq ,T [dBA] III kategooria – keskuse maa- alad , IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa- alad Päev (7.00-23.00) 65 55 Öö (23.00-7.00) 50 45 Ehitustegevusega võib kaasneda ka vibratsiooni teket, kuna soojuspumbajaama hoone ehituse käigus on vaja suure tõenäosusega teostada rammimistöid . Vibratsiooni osas kehtivad rangemad nõuded eluhoonetele, ühiselamutele, koolieelsetele lasteasutustele ja tervishoiuteenustega seotud hoonetele. Lähimad vibratsiooni suhtes tundlikud hooned paiknevad Logi tn 6 kinnistust ca 750 m kaugusel e. Vibratsiooni piirväärtused päevasele ja öisele ajavahemikule on esitatud tabelis 4- 3 . Tabel 4- 3 . Vibrokiirenduse piirväärtused L av ( dB ), α v (m/s 2 ) Hooned ja ruumid Päev (7-23) Öö (23-07) Vibro - kiirenduse α v piirväärtused (m/s 2 ) Vibro- kiirenduse tasemete L αv piir - väärtused , (dB) Vibro - kiirenduse α v piirväärtused (m/s 2 ) Vibro- kiirenduse tasemete L αv piirväärtused , (dB) Olemasolevad Elamute , ühiselamute ja hoolekandeasutuste , koolieelsete lasteasutuste elu -, rühma - ja magamistoad 0,0126 (2,0 1 ) 82 (2,0 1 ) 0,00883 (1,4 1 ) 79 (1,4 1 ) Bürood ja haldushooned 0,0252 (4,0 1 ) 88 (2,0 1 ) Projekteeritavad Elamute , ühiselamute ja hoolekandeasutuste , koolieelsete lasteasutuste elu -, rühma - ja magamistoad 0,00883 (1,4 1 ) 79 (1,4 1 ) 0,00631 (1,0 1 ) 76 (1,0 1 ) 1 -b aaskõvera koefitsient – kordaja, millega tuleb korrutada vibrokiirenduse baaskõvera arvväärtused Ehitus tehnika kasutamine tuleb lahendada viis il , mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele . Ehitusaegse müra ja vibratsiooni mõju leevendamiseks tuleb müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolev KMH eelhinnangus analüüsiti AS-i Utilitas Tallinn a Soojus kesklinna merevee soojuspumba (sh selle oluliseks osaks oleva mereveetoru) rajamise ja käitamisega seotud keskkonnamõjusid. Vastavalt KeHJS § 2 2 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Eelhinnanguga hinnati kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust arvestades mõju suurust, mõjuala ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega ning ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi. KMH eelhinnangu andmisel lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31). Merevee soojuspumbajaama rajamise ja käitamisega seotud hinnangulised mahud on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 6.1 , mis iseloomustab, et KeHJS § 6 lg 1 p-des 17, 17 1 ja 19 sätestatud olulise keskkonnamõju lävendeid ei ületata. Tabel 6-1 . Merevee soojuspumba rajamise ja käitamisega kaasnevad vee pumpamise, pinnase süvendamise ning tahkete ainete uputamise mahud Tegevus Maht Merevee pumpamise maht 1 5 6 00 tuh m 3 aastas Veekogu põhja süvendamine 2650 m 3 Tahkete ainete uputamine veekogusse 39 00 m 3 Soojuspumbajaama torujuhtme rajamisel ei ole ka eelhinnangust tulenevalt põhjust eeldada merealale olulise negatiivse mõju ilmnemist. Samuti ei kaasne k avandatava tegevusega mõju pinnavee kogusele, kuna m erevesi võetakse Tallinna lahest ja samas koguses vett juhitakse samasse veekogusse tagasi. Soojuspumbajaama töö käigus merevee keemiline koostis ei muutu, samuti ei muutu vee hapnikusisaldus. Arvestades Tallinna lahe ja Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogumi suurt vee mahtu, milleks on 25 157 352 tuh m3, on ka vee tsirkuleerimisest (prognoositud aastane vee maht 10 000 tuh m3) tingitud vee temperatuuri muutus väljalasu lähedal minimaalne. Soojuspumbajaama arendamine vähendab välisõhu saasteainete teket ning panustab kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse . Tuginedes käesoleva eelhinnangu tulemustele ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist KeHJS mõistes ning kavandatavale tegevusele KMH algatamine ei ole otstarbekas. Järgnevalt on loetletud määruse nr 31 § 5 lõikele 2 tuginevad keskkonnameetmed, millega arvestada kavandatava projekti elluviimisel: K alade peami s e l kudeperiood il 01.04 – 30.06 välditakse selliste tööde tegemist, mis võiksid kudemist häirida . Projekteerimisel ja seadmete valikul tuleb arves tada kõiki keskkonnanõuded, teisi taristuid, laevateid jms. P rojekteerimise ja ehitustööde ajal tuleb teha koostööd sadama omaniku ja Transpordiameti ga , kuna kavandatav torujuhe jääb sadama alale ja ristub laevateega . Projekteerimise käigus tuleb arvestada, et soojuspumbajaamast väljuva vee torustik tuleb projekteerida selliselt, et oleks välistatud merepõhja setete ümberpaigutamise oht. Merevee sissevõtu torustiku projekteerimisel tuleb leida lahendus, mis minimeeriks veevõtul vee-elustiku sattumis t torustikku Juhul kui selgub, et kavandatav ehitustegevus ja/või selle mõjuala kattub eelnevalt välja selgitatud kultuuriväärtusega asjade ja/või kultuurkihiga ja võib veealuse kultuuripärandi säilimist ohustada tuleb enne ehitamist projekteerimise käigus vajadusel ja asjakohaseid ekspert kaasates teostada täiendav allveearheoloogiline uuring , mille tulemused esitatakse Muinsuskaitseametile. T orujuhtme välispind kavandada võimalusel neutraalse reaktsiooniga materjalist, mis võimalda ks ka organismide kinnitumist . Soojuspumbas kasutatav külmaaine ei tohi omada ohtu veekeskkonnale. Heljumi leviku minimeerimiseks tuleb madalamas vees läbiviidavaid tahkete ainete uputamisega seotud töid teostada võimalikult väikese tuulekiirusega ilmastikuoludes . Soojuspumbajaama rajamisel väljapumbatava pinnasevee juhtimisel merre tuleb tagada, et heljumi sisaldus ei ületaks 20 mg/l. E nne torujuhtme rajamise süvendustöid tuleb võtta merepõhjast setteproovid reostusohu tuvastamiseks . Ehitamise käigus tule b pisteliselt hinnata väljakaevatavas pinnases keskkonnareostuse esinemise ohtu. R eostunud pinnase või vee tuvastamisel on vajalik reostuskolde täpsem piiritlemine, reostusproovide võtmine ja tulemuste alusel hinnangu andmine pinnase erikäitluse vajadusele. Reostuse ava sta misel tuleb reostus likvideeri da vastavalt seaduses ettenähtud korrale. Müra põhjustavate tööde planeerimisel ning soojuspumbajaama käitamisel peab müraallika valdaja tagama, et müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Lähtudes asjaolust, et planeeringuala mõjualasse jäävad elamumaad, siis edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala lähiümbruses olemasolevatel elamu maa-aladel ei tohi müratasemed ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud mürataseme normatiive. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehitusala lähedusse jäävatel elamu maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele LISAD Lisa 1. Koormatava ala muudetud asendiplaan. K-Projekt AS töö nr 22103. Lisa 2 . Liiv, T ( Corson OÜ) . Ekspertarvamus meretoru süvendus ja täitemahtude kohta. Lisa 3 . Torustiku kirjeldus X= 6590285.19 Y= 543126.97 X= 6590380.81 Y= 543112.55 X= 6590436.41 Y= 543051.85 TINGMÄRGID ala Kinnistu piir Ankru 2.17 Eesti põhikaardile kantud veekogu piir X= 6590906.28 Y= 542970.35 141 Taotletav hoonestusala X= 6591028.10 Y= 543092.38 Kehtiva detailplaneeringu järgne veepiir 1.74 0.94 (Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneering, DP023650) 2.13 2.12 90 90 X= 6590557.59 Planeeritud promenaadi kaldakindlustuse võimalik asukoht Y= 543173.61 (A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering, DP043650) 2.02 X= 6590214.27 1.90 Y= 543224.61 Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti WMS halltoonides kaart. 9.4 9.72 2.58 2.57 2.64 2.63 2.59 2.61 2.65 2.65 Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus Geoalus: Koostaja: MEREMÕÕDISTUSKESKUS OÜ Töö nr: M22085 Mõõdistatud: 12.2022 X= 6590160.50 Y= 543164.30 Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97 ja WGS-84 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.71 3.72 3.71 3.723.71 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.71 3.71 3.72 3.72 3.71 3.72 3.72 3.72 3.72 3.71 3.71 3.72 3.71 3.71 3.72 3.71 Projekti nimi: 3.73 3.72 3.73 3.72 3.72 3.72 K-Projekt Aktsiaselts 3.72 3.72 3.72 3.72 3.71 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.71 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.68 3.67 3.67 3.67 3.72 3.72 3.72 3.72 3.67 3.68 3.67 3.68 3.71 3.72 3.72 3.72 3.71 3.71 3.71 Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 Utilitas Tallinn AS Tallinna Sadama soojuspumbajaam [email protected] reg kood 12203754 Projektijuht P. Annusver Objekti asukoht: Tallinna laht Projekteerija K. Salumäe Joonise nimi: Meretorude trassi esialgne asendiplaan 2.32 2.49 Faili nimi: Koostatud: 01.07.2025 Töö nr: Staadium: Dokumendi tähis: Mõõtkava: 22103-2_Mereala_torustik_90.dwg 22103 Eskiis SVV-4-02 1:10000  Lp Adeele Vesingi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] 27.08.2025 HOONESTUSLOA TAOTLUSE MUUTMINE AS-i Utilitas Tallinna Soojus soojuspumba mereveetorude trassi paigaldamine avalikku veekogusse 1. Menetluse senine käik AS Utilitas Tallinn (taotleja) (AS-i Utilitas Tallinna Soojus õiguseellane) esitas 29.12.2022 hoonestusloa taotluse soojuspumba toimimiseks vajalike mereveetorude paigaldamiseks Tallinna reidile ning Tallinna lahte. Taotleja on täpsustanud algset hoonestusloa taotlust 09.01.2023, 05.04.2023, 19.04.2023, 09.09.2024. Esialgse taotluse kohaselt oleks taotleja rajatav soojuspumbajaam tootma soojus- ja jahutusenergiat Tallinna lahe mereveest ning võtt oli kavandatud Tallinna lahte paigaldatavate mereveetorude trassi kaudu ca 70 meetri sügavusega meresüvendist, mis asub Tallinna lahes soojuspumbajaamast ca 9 km kaugusel. TTJA algatas 27.08.2023 otsusega nr 1-7/23-291 hoonestusloa menetluse ning jättis algatamata keskkonnamõju hindamise. Seejärel koostas TTJA lähtuvalt ehitusseadustiku § 11312 hoonestusloa andmise eelnõu, mille edastas 22.09.2023 arvamuse avaldamiseks menetlusosalistele. Menetlusosalistest esitas Transpordiamet (TRAM) esitas 06.10.2023 kirjaga arvamuse, mille kohaselt ei nõustunud TRAM hoonestusloa andmisega taotleja algses taotluses ja TTJA otsuse eelnõus esitatud tingimustel. Adresseerimaks TRAM-i poolt tõstatatud meresõiduohutuse probleeme esitas taotleja 09.09.2024 täiendavaid tõendeid ning samuti taotluse hoonestusala muutmiseks seoses mereveetoru eeldatava trassikoridori nihutamisega. 22.10.2024 edastas TTJA asjaomaste asutuste tagasiside taotleja taotlusele hoonestusala muutmise osas. Tulenevalt peaasjalikult Keskkonnaameti, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ning Kliimaministeeriumi tagasisidest, mis seondus ennekõike 70m sügavusest võetava anaeroobse ning toitaineterikka vee ranniku lähedusse tagasijuhtimisega tekkiva võimaliku mõjuga, on taotleja otsustanud muuta tehnoloogilist lahendust ning oluliselt vähendada veevõtu torujuhtme pikkust maksimaalselt 800 meetrile, tuues veevõtu kõige enam 20m sügavusse vette. Antud muutus toob peaasjalikult kaasa tootmisrežiimide muutuse, mistõttu toodetava soojuse osakaal väheneb ning enamus pumba toodangust moodustab jahutusenergia. Tootmisseadmena kasutatakse endiselt soojuspumpa. 2. Taotletav muudatus Seoses mereveetoru pikkuse vähendamisega esitab taotleja käesolevaga hoonestusloa muutmise taotluse. Muudetud taotluse kohaselt on muudatuse järgsed avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid järgmised: X Y 6590906.29 542970.37 6590714.12 543003.7 6590568.57 543028.94 6590436.42 543051.86 6590424.65 543086.51 6590405.68 543104.12 6590380.81 543112.55 6590310.72 543122.17 6590285.26 543126.96 6590219.4 543150.13 6590216.22 543156.76 6590211.8 543158.58 6590208.75 543157.95 6590202.72 543155.99 6590187.29 543170.82 6590195.27 543192.57 6590196.59 543196.71 6590207.35 543210.78 6590214.27 543224.62 6590556.95 543173.72 6591028.1 543092.39 6590906.29 542970.37 Koormatava ala ja algse taotlusega kattuva ala suurus: • Varem taotletud ala: 2 759 296,95 m²; • Uus ala: 96 325 m2; • Kattuv ala: 96 325 m². Muudatuse tulemusel ei muutu koormatav ala üle 33%, vaid hoopis toimub ala vähendamine, mistõttu ei ole vajalik ehitusseadustiku § 1138 lõikes 2 kohase protseduuri läbimine. Käesolevale muudatusele taotlusele on lisatud ka koormatava ala muudetud asendiplaan ja uuendatud keskkonnamõjude eelhinnang. Kordame, et meretoru lühendamisega taotletavas mahus kaovad ära alused kaasatud osapoolte vastuväideteks, mis on esitatud 22.10.2024: - Keskkonnaameti, Kliimaministeeriumi ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti põhimõtteliselt kattuvad tingimused ja märkused ei ole enam relevantsed, veevõtt ei toimu enam 70m sügavuselt, kus vee keemilised ja füüsikalised omaduse erinevad tagasilaske ala vee omadustest; samuti suureneb kaugus Natura aladest võrreldes algselt planeerituga üle 8 km, mistõttu mõju Natura aladele on võimatu. - Muinsuskaitseameti tingimused ja märkused ei ole samuti relevantsed, kuivõrd toru lühenemisega seoses ei kulge see enam aladel, kus võiks olla arheoloogilise väärtusega leidusid. - Transpordiameti märkused ja tingimused ei ole samuti enam relevantsed, ameti poolt arvestatud riskistsenaariumid oleks realiseerunud aladel, kus lühendatud torud ei paikne. Muid andmeid võrreldes esialgse hoonestusloa taotlusega taotleja muuta ei soovi. *** AS Utilitas Tallinna Soojus on valmis hoonestusloa taotluse andmeid ning projekti aspekte mõistagi täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Robert Kitt AS-i Utilitas Tallinna Soojus juhatuse liige Lisad: 1. Koormatava ala muudetud asendiplaan 2. Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang (töö nr 22004324, Versioon 26.08.2025)  left 201295 Versioon 2 6 .0 8 .202 5 /// Töö nr 22004324 0 0 Versioon 2 6 .0 8 .202 5 /// Töö nr 22004324 Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang Töö nr 22004324 Tartu-Tallinn 202 5 Ingrid Vinn keskkonnakorralduse spetsialist S isukord TOC \o "1-3" \h \z \u sissejuhatus PAGEREF _Toc207111713 \h 5 1 kavandatava tegevuse lühikirjeldus PAGEREF _Toc207111714 \h 7 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja lühikirjeldus PAGEREF _Toc207111715 \h 7 1.2 Hoonestusloaga koormatava ala muutus seisuga 10.07.2025 PAGEREF _Toc207111716 \h 9 1.3 Tegevuse eeldatavad mahud ja seos õigusaktidega PAGEREF _Toc207111717 \h 10 2 Kavandatava tegevuse vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele PAGEREF _Toc207111718 \h 13 2.1 Mereala planeering PAGEREF _Toc207111719 \h 13 2.2 Tallinna üldplaneering PAGEREF _Toc207111720 \h 14 2.3 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (koostamisel) PAGEREF _Toc207111721 \h 14 2.4 Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering PAGEREF _Toc207111722 \h 16 2.5 A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering (vastuvõtmisel) PAGEREF _Toc207111723 \h 17 2.6 Vanasadama põhjaosa detailplaneering (koostamisel) PAGEREF _Toc207111724 \h 18 2.7 Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistuste ning lähiala detailplaneering PAGEREF _Toc207111725 \h 19 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS PAGEREF _Toc207111726 \h 20 3.1 Maakasutus ja kultuuriväärtused PAGEREF _Toc207111727 \h 20 3.2 Pinnas, geoloogia ja hüdrogeoloogia PAGEREF _Toc207111728 \h 21 3.3 Pinnavesi PAGEREF _Toc207111729 \h 22 3.4 Taimestik ja loomastik ning rohevõrgustik PAGEREF _Toc207111730 \h 22 3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad PAGEREF _Toc207111731 \h 23 4 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV MÕJU PAGEREF _Toc207111732 \h 24 4.1 Mõju merealale PAGEREF _Toc207111733 \h 25 4.2 Mõju maakasutusele ja kultuuriväärtustele PAGEREF _Toc207111734 \h 25 4.3 Mõju pinnasele PAGEREF _Toc207111735 \h 26 4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele PAGEREF _Toc207111736 \h 29 4.5 Mõju taimestikule ja loomastikule ning kaitstavatele loodusobjektidele PAGEREF _Toc207111737 \h 31 4.6 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale PAGEREF _Toc207111738 \h 32 4.7 Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine PAGEREF _Toc207111739 \h 32 4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh kliimamuutustest põhjustatud õnnetuste oht PAGEREF _Toc207111740 \h 32 4.9 Sotsiaalmajanduslik mõju PAGEREF _Toc207111741 \h 32 5 JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED PAGEREF _Toc207111742 \h 34 LISAD PAGEREF _Toc207111743 \h 36 sissejuhatus AS Utilitas Tallinn a Soojus (AS-i Utilitas Tallinna õigusjärglane) kavandab Tallinna kesklinna merevee soojuspumbajaama rajamist, et hakata kaugkütte koormuste katmiseks energiat ammutama mereveest. Ühtlasi võimaldaks soojuspumbajaam ka kaugjahutust . Soojuspumba torujuhtmed kavandatakse ca 8 00 meetri pikkuse torujuhtme uputamist Tallinna lahte ning vett plaanitakse võtta kuni 2 0 meetri sügavuselt. KMH eelhinnangu eesmärgiks on välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus , et teha kindlaks KMH algatamise vajalikkus või selle puudumine . KMH eelhinnangu koostamise ja täiendamise hetkeks on projekt algfaasis ning detailse projekteerimisega p ole enne hoonestusloa saamist alustatud ega põhiseadmestiku valikut teostatud. Käesoleva t öö ga hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning antakse soovitused keskkonnameetme te seadmiseks tuginedes KMH eelhinnangu koostamise ja täiendamise hetkeks teadaolevale informatsioonile . Eelhinnangu koostas OÜ Hendrikson & Ko keskkonnakorralduse spetsialist Ingrid Vinn . kavandatava tegevuse lühikirjeldus Kavandatava tegevuse asukoht ja lühikirjeldus Kesklinna merevee soojuspumba rajatis i kavandatakse aadressile Logi tn 6 Kesklinna linnaosas Tallinna Sadama alal e (joonis 1-1) . Lisaks ranna lähedale (maismaale) kavandatavale maa-alusele rajatisele ehitatakse Tallinna lahte mereveevõtuks torujuhe, mis koosneb mitmetest torudest ning mille abil toimub veevõtt ning kasutatud vee tagasivool. Joonis 1 -1 . Utilitase kesklinna soojuspumba rajatis t kavandatakse Logi tn 6 kinnistule ( kaart: Maa- ja Ruumiamet 2025 ). Torujuhtme pikkus eks on kavandatud ca 8 00 m (joonis 1- 2) . M ereveevõtu toru läbimõõt on eelduslikult 1,2 m , kuid torujuhe või b koosne da ka mitmest väik s ema läbimõõduga torust (joonis 1-3) . Torud paigutatakse merepõhja uputamise teel. Torusid hoiavad merepõhjas betoonist raskuskraed (joonis ed 1-4 ja 1-5 ). Kasutatud vee tagasivoolutoru rajatakse nii lühike sena kui võimalik (eelduslikult 100…400 m) , kuid arvestades, et see ei hakkaks segama Vanasadama akvatooriumis toimuvaid tegevusi. Joonis 1- 2 . Utilitase kesklinna soojuspumba torujuhtme kavandatav asukoht ( a luskaart: Maa- ja Ruumiamet i ortofoto 2025 ). Joonis 1- 3 . Mereveevõtu toru või b koosne da ka mitmest väiksema läbimõõduga torust. Allikas: firat.com -1270 12700 0 0 Joonis 1-4. Joonisel on näha üks võimalik lahendus, kus torudele on paigutatud betoonplokkidest raskused, mis hakkavad hoidma toru merepõhjas . Allikas: Sustainable Energy Solutions Sweden Holding AB . Joonis 1-5. Joonisel on näha üks võimalik lahendus, torude uputamisest koos kinnitatud betoonplokkidest raskustega, mis hakkavad hoidma toru merepõhjas. Allikas: Skandinavisk Termoekonomi AB Hoonestusloaga koormatava ala muutus seisuga 10 .07.2025 AS Utilitas Tallinn a Soojus soojuspumba mereveetorude trassi hoonestusloa taotluse menetlus e käigus osutus probleemiks, et esialgselt kavandatud hoonestusloaga koormatav koridor jäi osaliselt laeva liiklustee alla. Sellest tingituna otsustati koostöös Tarbija kaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (TTJA) ning Transpordiametiga laiendada koormatavat ala läänesuuna s nõnda , et laiendatav osa jääks eemale laevade liikumisteedest. Täiendavalt on otsustanud AS Utilitas Tallinna Soojus vähendada koormatava ala pindala, sest muudetud on tehnoloogiliselt soojuspumba projekti lahendust, mis võimaldab teha märgatavalt lühema merevee võtu ala. Varasemalt kavandati mere veevõttu Tallinna lahes t ca 70 meetri sügavuse lt . Kuid Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet väljendas muret , et põhjalähedase st anaeroobse st vee kihist pärineva merevee tagastami s e ga rannale lähemal asuva sse aeroobsesse keskkonda kaasneb oht, et bakteriaalsete protsesside tulemusena toimuv orgaanilise materjali lagundami ne võib põhjustada ebameeldiva lõhna teket. Tehnoloogiliselt oli selle probleemi lahendamiseks lihtsam lühendada mereveetoru pikkust, kui leida võimal usi merevee töötlemisek s selliselt, et välistada ebameeldiva lõhna teket. Mereveetoru pikkuse lühendamine omakorda võimaldab kogu hoonestusloaga koormatava ala pindala vähendada ning kavandada mereveetoru väljapoole laevade liikumiskoridori. Täiendav info koormatava ala kohta on kokkuvõtlikult järgmine : Varem taotletud ala: 2 759 296,95 m² ; Uus ala : 96 325 m 2 ; Kattuv ala: 96 325 m² . Kuna mereveevõtu toru nii laia koridori ei nõua, kui hetkel menetluses oleva hoonestusloa taotluse muudatusega kavandatakse, siis tulevikus on plaanis ala vähendada ebasobiva osa võrra. Hoonestusloa muudetud ala on kujutatud joonisel 1-6. Mereveetoru rajamisega seotud mahud hoonestusala korrigeerimise tõttu vähenevad (vt ptk 1.3) , mistõttu ei muutu ka KMH eelhinnangu järeldused . Joonis 1- 6 . Hoonestusloa muudetud ala ( väljavõte K-Projekt AS tööst nr 22103 ) Tegevuse eeldatavad mahud ja seos õigusaktidega KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS ). KeHJS § 3 lg 1 kohaselt tuleb tegevuslubade taotlemisel hinnata, kas kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 loetleb tegevused, mille puhul eeldatakse olulise keskkonnamõju avaldumise võimalikkust ja keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Kavandatava tegevuse puhul on peamisteks keskkonnamõju omavateks tegevusteks merevee kasutamiseks veejuhtme püstitamine, merevee võtt, mere süvendamine ning merepõhja tahkete ainete uputamine. Järgnevalt antakse ülevaade tegevuse eeldatavatest mahtudest , m erevee soojuspumbajaama täpsemad tehnilised parameetrid selguvad jaama projekteerimise faasis. Kavandatava merevee pumpamise maht jääb alla 100 miljoni m 3 /a . Pumbatava vee kogus sõltub merevee temperatuurist ja projekteeritavatest seadmetest. Tabelis 1-1 on esitatud hinnanguline merevee pumpamise maht ja selle võimalik jaotus kuude lõikes , kuid tuleb arvestada, et esitatud kogused võivad projekteerimise käigus muutuda. Merevee pumpamise maht sõltub palju trassi sügavusest, sealsest merevee temperatuurist ja muutub hooajaliselt vastavalt kaugkütte- ja jahutusvõrgu vajadusele. Kuigi täpseid pumpamise koguseid enne projekteerimist teada veel pole, siis saab kindlalt ikkagi öelda, et jaam projekteeritakse veevõtukogusele alla 100 milj onit m 3 /a. Tabel 1-1. Merevee pumpamise hinnangulised mahud Kuu Päevad kuus Merevee kulu m 3 /s Merevee kulu tuh m 3 Jaanuar 31 0,5 1300 Veebruar 29 0,5 1300 Märts 31 0,5 1300 Aprill 30 0,5 1300 Mai 31 0, 5 1 300 Juuni 30 0 , 5 1 300 Juuli 31 0 , 5 1 300 August 31 0 , 5 1 300 September 30 0 , 5 1 300 Oktoober 31 0 ,5 1 300 November 30 0,5 1300 Detsember 31 0,5 1300 KOKKU 15 600 tuh m 3 /a Olulise keskkonnamõjuga tegevus , mille puhul vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p 1 9 on kohustuslik KMH läbiviimine 100 000 tuh m 3 /a Vahe kavandatava tegevuse hinnangulise mahu ja kohustusliku KMH künnise vahel - 84 400 tuh m 3 /a Kuna pumbatava merevee aastane kogus jääb alla 100 miljoni m 3 , siis ei käsitleta seda kui olulise mõjuga tegevus t keskkonnale KeHJS § 6 lg 1 p 19 kohaselt . Tallinna lahe ja Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogumi veemaht on kokku orienteeruvalt 25 157 352 tuh m 3 . Kui talvisel perioodil on pumbatav veehulk kuni 0 , 5 m 3 /s (ehk 1 , 8 tu h m 3 tunnis), siis arvestades Tallinna lahe ja Muuga-Tallinna-Kakumäe veekogumi veemahtu, on tunni lõikes pumbatav vee maht vaid 0,0000 0 7 2 % kogu veemahust. Torujuhtme merepõhja paigutamisel uputata vate tahke te aine te täpne kogus ning võimalik süvendamise maht pole projekti käesolevas faasis täpselt teada, kuid see jääb igal juhul alla kohustusliku KMH künnise ( kummalgi 10 000 m 3 – KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja 17 1 ). Kavandatavate tööde teadaolevate kalkulatsioonide põhjal tehtud koondülevaade on esitatud tabelis 1-2. Tabel 1-2 . Merevee soojuspumbajaama rajamise tööde võimalikud mahud Töö//konstruktsiooni kirjeldus Veekogu põhja süvendamine, m 3 Tahkete ainete uputamine veekogusse, m 3 Märkus Merevee imutorustik ja väljuva vee torustik (sh tornid ja difuusorid ) 0 2 650 Uputavate tahkete ainete maht DN1 2 00 torustiku näitel Torustiku betoonankrud 0 6 50 Raskuskraede paigutus ca iga 6 meetri tagant Merepõhja süvendamine rannaäärses lõigus, kus mere sügavus langeb 0…8,5 m 2 650 0 Orienteeruv süv endami se maht jääb vahemikku 1560-2650 m 3 , siinkohal arvestatud maksimaalse mahuga . Arvestatud on ka, et kui torustik paigaldatakse mere põhja alla pinnasesse (maapõue), siis süvendamistööde järel tehakse tagasitäide. Tagasitäite mahtu ei loeta uputatava tahke aine mahu hulka, kuna merepõhja kuju ei muutu. Torustiku kaitseks madalaveelisel alal betoonplaatide paigaldamine 0 600 Kokku 2 650 3 900 Olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille puhul vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja p 17 1 on kohustuslik KMH läbiviimine 10 000 10 000 Vahe kavandatava tegevuse mahtude ja kohustusliku KMH künnise vahel - 7 350 - 6 100 Kavandatava tegevuse puhul jääb merepõhja uputatavate tahkete ainete maht ning süvendatava pinnase maht alla KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja 17 1 sätestatud 10 000 m 3 . Seetõttu kohaldub KeHJS § 6 lg 2, mis sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu kohustuslikult hinnatavate tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu, kas teatud valdkondade tegevustel võib avalduda oluline keskkonnamõju. Nende tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ (edaspidi VV määrus nr 224). VV määruse nr 224 § 11 p 7 kohaselt tuleb kavandatava tegevuse osas anda eelhinnang olulise keskkonnamõju avaldumise kohta veekogu süvendamisel või veekogusse tahkete ainete kaadamisel alates mahust 100 m 3 . VV määruse nr 224 § 11 p 10 kohaselt tuleb anda eelhinnang sellise veejuhtme rajamisel , mille kaudu ärajuhitava vee keskmine vooluhulk on 10 miljonit kuni 100 miljonit kuupmeetrit aastas . Tuginedes ehitusseadustiku §-le 113 1 tuleb torujuhtme ehitamiseks taotleda hoonestusluba , mis annab tähtajali s e õigus e koormata avaliku veekogu piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga . Hoonestusloa andjaks on TTJA . Kavandatava tegevusega teostatakse ehitustöid Läänemere ranna vööndites: korduva üleujutusega ala (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest) , veekogu kallasrada (10 m), veekaitsevöönd (20 m), ehituskeeluvöönd (50 m) ja piiranguvöönd (200 m). Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg-le 3 on ehituskeeluvööndis uute ehitiste rajamine keelatud, välja arvatud § 38 lg-des 4-6 toodud erandite korral. Kuna torujuhtme rajamiseks teostatavad tööd kuuluvad veeseaduse (edaspidi VeeS ) § 187 p 8 ja 10 nimetatud tegevuste hulka (tahkete ainete paigutamine veekogusse, veekogu süvendamine ), on vajalik enne tööde algust taotleda veeluba . Samuti on veeluba kohustuslik, kui võetakse pinnavett enam kui 30 m 3 / ööp ( VeeS § 187 p 1) . Kavandatava tegevuse vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele Mereala planeering Mereala planeering us tuuakse välja Eesti mereala pikaajaline tulevikuvisioon, mille kohaselt on Eesti mereala muuhulgas säästva sinimajanduse kasvu soosiv. Kavandatava torujuhtme asukoht jääb mereala planeeringu kohasele kõrge liiklustihedusega veeliiklusalale ning lõikub laevateega , kuid paikneb väljapool ankrualasid. Mereala planeeringu seletuskirja ptk-d 5.4.1 ja 5.4.4 lubavad laevatee ja teiste merekasutuste kattumist, kuid prioriteediks on laevatee säilimine ja võimalusel täiendavate piirangute vältimine veeliikluse ohutuse tagamiseks. Samuti on lubatud v eeliiklusalad e kattu mine planeeringu mõistes teiste merekasutustega . T egevuse kavandamisel tuleb loamenetluse tasandil arvestada sellel hetkel kehtivat liiklusolukorda lähtuvalt Transpordiameti suunistest, mitte planeeringu koostamise ajal fikseeritud olukorda . Kavandatava torujuhtme asukoht läbib rannikul mereala planeeringus välja toodud potentsiaalseid kalade koelmualasid (vt joonis 2-1 ). Planeeringu seletuskirja ptk-s 5.2 sätestatud tingimuste kohaselt tuleb torujuhtmete rajamisel merre loamenetluse käigus veenduda, et kalade koelmualadele ei kaasneks oluline pikaajaline ebasoodne mõju . Joonis 2-1 . Potentsiaalsed koelmualad (väljavõte mereala planeerigu kaardist) Mereala planeering u seletuskirja ptk 5.6 ja 5.7 nimetab ära tiheasustusaladega piirneva rannikumere jahutuseks ja soojusenergiaks kasutamise võimaluse . Planeering seab tingimused m erepõhjas paiknev a taristu edenda misele, kuid ei määra olemasolevate ja perspektiivsete torujuhtmete ruumilisi asukohti . Suunistena tuuakse planeeringus välja vajadus kõrgema riskiga piirkondades (nt ristumine laevateedega, jää liikumine madalaveelises piirkonnas vms) kaitsta torujuhet võimalike ohuallikate eest, kas katta nt betoonplaatidega või süvistada merepõhja. Lisaks peaks torujuhtme välispind võimalusel olema neutraalse reaktsiooniga ja võimaldama organismide kinnitumist. Torujuhtmete rajamisel on läbi sobiva tehnilise lahenduse ning asukohavaliku vajalik välistada olulised ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsad mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele. Vajalik on koostöö Keskkonnaametiga. Samuti tuleb teha hoonestusloa taotluse staadiumis koostööd Muinsuskaitseametiga , vältimaks merepõhja kultuuripärandi kahjustamis t ning Kaitseministeeriumiga , selgitamaks välja võimalike ajalooliste lõhkekehade ja ohtlike objektidega arvestamise vajadus. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu Eesti mereala planeeringuga. Tallinna üldplaneering Tallinna linna kehtiv üldplaneering on võetud vastu 11.01.2001 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 3. Tallinna üldplaneeringu kohaselt jääb kavandatava torujuhtme maismaaühendus sadamaala funktsiooniga territooriumile . Alal on põhiliselt ette nähtud sadamategevusega seonduv, muid tegevusi otseselt ei välistata. Planeeringus märgitakse, et t ehnovarustuse arengu tehnilised küsimused lahendatakse teemaplaneeringute, arenguskeemide ja linnaosade või veel väiksemate alade planeeringutega . Kavandataval tegevusel puudub vastuolu Tallinna üldplaneeringuga. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (koostamisel) Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamine algatati 2006. a, et kehtivat Tallinna üldplaneeringut Põhja-Tallinna piirkonna osas täpsustada ning kaasajastada. Koostatava üldplaneeringuga on reserveeritud kaugjahutusjaamade /soojuspumbajaamade üldised asukohad Põhja-Tallinna linnaosas (vt joonis 2-2 ). Joonis 2-2 . Väljavõte koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kaugjahutuse tehnovõrkude kaardist ( allikas: https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/pohja-tallinna-linnaosa-uldplaneering ) Üldplaneeringu p iirangute ja väärtuste kaardi kohaselt paikneb Logi tn 6 asukohast u 400 m kaugusel läänes Kalaranna s upluskoha kaitsevöönd (joonis 2-3 ) . Kalaranna liivarand on koostatava üldplaneeringu kohaselt piirkondliku tähtsusega avaliku rannaalaga supluskoht, mis peab vastama Terviseam e ti nõuetele ning mille välispiirile lähemal kui 200 m ei tohi olla heitveesuublaid. Joonis 2-3 . Väljavõte koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu p iirangute ja väärtuste kaardi st ( allikas: https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/pohja-tallinna-linnaosa-uldplaneering ) Kavandatav tegevus on kooskõlas koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga , kuna kavandatava jahutusjaama väljalask jääb Kalaranna supluskoha kaitsevööndist väljapoole . Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering kehtestati Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 määrusega nr 545. Planeeringu seletuskirja kohaselt jäävad kavandatava tegevuse mõlemad alternatiivsed maa-ala asukohad planeeringu Kesklinna osasse, mis ulatub Russalka mälestussambast Patarei kaitsekasarmuni . See osa ranna-alast on planeeritud valdavalt avalikuks kasutuseks eelkõige läbi rannapromenaadi. Logi tn 6 kinnistu jääb kavandatava soojuspumbarajatise asukohas haljasala juhtfunktsiooniga maale ning alale nr 10 - Logi tn, Rumbi tn pikenduse ja mere vaheline ala (joonis 2-4 ) . Üldplaneeringu kohaselt on haljasala maa avalikult ja rekreatsiooni eesmärkidel kasutatav roheala . Alal nr 10 tuleb arvestada sellega, et jalakäijatele oleks tagatud avalik juurdepääs rannapromenaadile. Rannapromenaadile pole lubatud rajada piirdeid, v.a kujunduselementidena. Jahi- ja reisisadama maal võib rajada piirdeid vaid aladele, kus jalakäijate liikumine võib olla ohtlik. Joonis 2-4 . Väljavõte Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi st Kavandataval tegevusel puudub vastuolu Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga. A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering (vastuvõtmisel) A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala DP ja KSH algatati Tallinna Linnavolikogu 28. november 2019 otsusega nr 148. DP- ga kavandatakse moodustatavatele kruntidele rajada promenaad ja ehitada äri- ja/või tootmishooned. Lisaks nähakse DP-s ette uus multifunktsionaalne kai. Kai hakkab teenindama 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid ning kai rajamine toob kaasa vajaduse merepõhja tahkete ainete uputamiseks (kai ehituse käigus) . A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala DP -s ja KSH-s on arvestatud soojuspumbajaama rajamisega (joonis 2-5 ) . Joonis 2-5. Väljavõte A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala DP joonise s t (DP koostaja K-projekt Aktsiaselts , lahendus seisuga 23.07.2025) Kavandataval tegevusel puudub vastuolu A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneeringuga. Vanasadama põhjaosa detailplaneering (koostamisel) Vanasadama põhjaosa detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavolikogu 31.10.2019 otsusega nr 144. Detailplaneeringu e skiislahenduse ja lähteseisukohtade avalik väljapanek toimus perioodil 14.12.2022-12.01.2023. Planeerimisprotsessi kohaselt järgnevad detailplaneeringu valmimisele enne kehtestamist veel vastuvõtmise ja avalikustamise etapid. Vanasadama ala arendamise laiem eesmärk on muuta kogu südalinna vahetus läheduses asuv endine suletud sadama territoorium ja praegune tühermaa atraktiivseks ja inimsõbralikuks linnaruumiks. Kogu sadama-ala jaoks asukohale väärika ideelahenduse saamiseks korraldati 2017. aastal rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitis Londoni arhitektuuribüroo Zaha Hadid Architects . Võidutöö lahendus Vanasadama Masterplan 2030 on arenduskavaks Tallinna Vanasadama ala arendamisel. Joonis 2- 6 . Väljavõte Vanasadama arendusplaani visualiseeringust (allikas: Vanasadama arendusplaan Masterplan 2030 ). Pildile lisatud kavandatava soojuspumbajaama hoone võimalik asukoht (punane täpp) . Joonisel 2- 6 on väljavõte Masterplan 2030 raporti visualiseeringust ning joonisel 2-6 väljavõte Vanasadama põhjaosa detailplaneeringu põhi joonisest seisuga 13.06.2025 . Kavandatava tegevuse ala jääb DP alast idapoole ja DP alale ei ulatu. Joonis 2-6. Väljavõte Vanasadama põhjaosa DP põhi joonisest seisuga 13.06.2025. Kavandatav tegevus jääb DP alast väljapoole. Kavandataval tegevus e l puudub vastuolu koostatava Vanasadama põhjaosa detailplaneeringuga. Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistuste ning lähiala detailplaneering Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistuste ning lähiala DP kehtestati Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2007 otsusega nr 131. DP alusel toimub Logi ja Vööri tänava pikenduse vahelises osas mere piiri muutmine koos pinnase kaadamisega vette. Joonis 2-7. Väljavõte 2.7 Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistuste ning lähiala detailplaneering u põhijoonisest (DP koostaja K-projekt Aktsiaselts, 04.12.2008) Toru asukoha projekteerimisel ja tööde teostamisel tuleb arvestada DP- ga kavandatud tegevustega, ennekõike kaldajoone muutmisega. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Maakasutus ja kultuuriväärtused Kavandatav tegevus näeb ette veevõtu ja vee ärajuhtimise torustiku paigutamist Tallinn lahte . Meres asuv torustik ühendatakse kalda-alal Logi tn 6 kinnistule ehitatava soojuspumba rajatisega. K innistu paikne b mereääres , piirkonnas paiknevad tootmis- ja ärimaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistu d (joonis 3-1). Lähimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud jäävad Logi tn 6 suhtes läänesuunas ja asuvad võimalikust soojuspumba rajatise asukohast ca 200 m kaugusel. Soojuspumba rajatis on kavandatud täielikult maa-aluse na, sarnanedes nt Reidi tee sademevee pumplaga. Logi tn 6 (katastriüksus 78401:114:0113) kinnistu pindala on 24 850 m 2 ja selle sihtotstarve on 100% tootmismaa. Kinnistu külgneb põhjast ja idast Vanasadama veeala ning kaidega nr 24, 25, 26 ja 27 ning lõunast ja läänest aadressil Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 paikneva Vanasadama Läänemuuli kinnistuga (katastriüksus 78401:101:5489, sihtotstarve 60% tootmismaa ja 40% ärimaa). Joonis 3-1 . Kavandatava tegevuse ümbruse maakasutus katastriüksuse sihtotstarbe järgi ( allikas: Maa- ja Ruumi ameti maakatastri andmed seisuga 15.07.2025 ) Logi tn 6 kinnistul paikneb arheoloogiamälestis registrinumbriga 31028 ( a rheoloogiline leiukoht Tallinna Vanasadam ) . S oojuspumba jaama kaldal paikneva rajatise asukoh t ning ka u 1,5 km ulatuses torujuhtme võimalik asukoht jäävad Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse . Pinnas, geoloogia ja hüdrogeoloogia Logi tn 6 kinnistu tingimuste kohta on võimalik teavet saada 1996. a Härjapea kollektori mereväljalas u ehitusgeoloogili s e kaardistami s e aruandest . Tuginedes nimetatud ehitusgeoloogilisele uuringule paikneb ala endise merelahe täidetud maa-alal, täitepinnase paksuseks on 7-9 m. Täitepinnase all paikneb merelistest liivadest moodustunud looduslik pinnas , liivade kogupaksus on u 10 m. Liivade all lasub 6..18 m paksune voolava konsistentsiga savipinnaste kompleks. Pinnasevee tase on seotud merevee pinnaga ja võib sõltuvalt veetaseme kõikumisest lahes muutuda kuni 2 m ulatuses. S oojuspumbajaama kaldale ehitatava rajatise asukoh t paikne b kaitstud põhjaveega ala l , kus põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega . Logi tn 6 kinnistu jää b Kambriumi-Vendi põhjaveekogum i alal e . Kambriumi-Vendi põhjaveekogum i koondseisund hinnati 2020. a heaks . Pinnavesi Torujuhtme rajamisega kaasneb tahkete ainete uputamine Tallinna lahte. Tallinna lahe pinnaveekogumiks on Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogum, mille koondseisund on riikliku seire põhjal hinnatud kesiseks perioodidel 2010-2012 ning 2015 ja halvaks perioodidel 2013-2014 ning 2016-202 3 . Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogumi ökoloogiline seisund hinnati riikliku keskkonnaseire andmeil kesiseks ka 2024 . a seiretulemuste põhjal . Kesis e seisundi määrasid seisundiklassi kvaliteedielemendid plankton ja põhjataimestik , p õhjaloomastiku seisund hinnati heaks . Füüsikalis -keemilistest parameetrite osas hinnati üldlämmastiku sisaldus e poolest kogumi seisund kesisek s , kuid üldfosfori sisalduse näitajad klassifitseerusid väga hea sse seisundisse . Joonis 3-2. Toitainete kuu keskmised kontsentratsioonid (µ mol l -1 ) pindmisel kihil (0–10 m) Tallinna lahe püsiseire veekogumis 1993–2000, 2001–2010, 2011–2020 ning 2021 aastal. Allikas: TÜ Eesti Mereinstituudi mereseire 2021 aruanne. Riikliku rannikumere seire käigus jälgitakse muuhulgas ka t oitainete kuu keskmise i d kontsentratsioon e (µ mol l -1 ) pindmisel kihil (0–10 m) rannikumere püsiseire veekogumites . Mereseire 2021. aruandes esitatud info kohaselt on toitainete ( üldfosfor , fosfaad id , üldlämmastik , nitraad id, ammoonium-lämmastik ) kontsentratsioonid Tallinna lahes langustrendil (joonis 3-2). Tallinna lahe jäätingimuste kohta leiab teavet Corson OÜ koostatud Tallinna Vanasadama uue, E (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruandest (edaspidi Vanasadama E kruiisikai KMH). Aruandes tuuakse välja, et keskmine Tallinna lahe jääga kaetuse periood kestab ajavahemikus jaanuarist aprillini 70-80 päeva. Maksimaalne periood on olnud 150 päeva, laht on jäävaba hiljemalt mai keskpaigaks. Taimestik ja loomastik ning rohevõrgustik Tallinna lahes esinevateks peamisteks töönduslikku väärtust omavateks merekaladeks on räim, kilu, lest ja ogalik. Kudemiskohtadeks on tavaliselt avatud, hea veevahetuse, kivise põhja ja suhteliselt tiheda taimestikuga litoraalipiirkonnad. M ereala planeering u kohaselt läbib k avandatava torujuhtme rannikupoolne osa potentsiaalseid kalade koelmualasid ( vt ka joonis 2-1) . Kuid Tallinna Vanasadama süvendustööde KMH aruande kohaselt ei sobi kaladele kudemiseks pidev ja intensiiv s e laevaliiklus ega piirkond . Torujuhtme kavandatav asukoht jääb just laevaliikluse piirkonda. Kavandatava soojuspumba jaama rajatise asukoha Logi tn 6 kinnistul ei leidu looduslikke või väärtuslikke taimekooslusi, sh loomastikule sobivaid elupaiku pakkuvaid kooslusi. Soojuspumbajaama ja torujuhtme asukoht ei jää rohelise võrgustiku alale. Joonis 3-3 . Looduskaitselised objektid ning ankrualade paiknemine ( aluskaart: Maa- ja Ruumi amet i hallkaart 202 5 , EELIS avalik WFS kaardiandmete teenus 202 5 ) Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad Kavandatava torujuht m e asukoha s ning Logi tn 6 kinnistutel looduskaitsealuste liikide leidumist registreeritud ei ole. Kavandatava tegevuse alale l ähim ad Natura 2000 võrgustiku ala d on Paljassaare linnuala (RAH0000095), mida siseriiklikult kaitstakse Paljassaare hoiualana (KLO2000168 ) ja Pirita loodusala ( RAH0000039 ), mida siseriiklikult kaitstakse Pirita jõeoru maastikukaitseala na ( KLO1000216 ). Mõlemad alad jäävad taotletava hoonestusloa alast ning võimalikest jaama asukohtadest üle 3 km kaugusele . Kavandatava tegevuse puhul on m õju Natura 2000 aladele välistatud. EELIS kaardiandmete põhjal levib torujuhtme piirkonnas valdavalt loodusdirektiivis toodud elupaikade klassifikatsiooni kohaselt elupaigatüüp liivamadalad (1110), vähesel määral kalda lähedal ka elupaigatüüp laugmadalikud (1140) (joonis 3-4). Nimetatud elupaigatüübid on E esti rannikuvetes laialt levinud, mistõttu ei ole kavandatava tegevuse piirkonda jäävaid alasid peetud vajalikuks arvata Natura 2000 võrgustikku. Joonis 3- 4 . Natura elupaigatüüpide esinemine hoonestusloa taotluse ala piirkonnas ( aluskaart: Maa- ja Ruumi amet 2025 , EELIS 2025 ). KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV MÕJU Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on välja tuua AS-i Utilitas Tallinn a Soojus merevee soojuspumbajaama ning mereveevõtuks ja tagasijuhtimiseks kavandatava torujuhtme rajamisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud . Järgnevates peatükkides on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik rakendada leevend usmeetmeid . Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. AS-i Utilitas Tallinn a Soojus merevee soojuspumbajaama rajamisel puudub otsene piiriülene mõju ja seepärast seda käesolevas eelhinnangus ei käsitleta. Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega valguse, kiirguse ja lõhna teket, mistõttu ei ole nende mõjude käsitlemine asjakohane. Natura 2000 alasid kavandatava tegevuse alale ning selle mõjualasse ei jää, seetõttu ei ole vajalik käesolevas eelhinnangus Natura 2000 aladele avalduvate mõjude eelhindamise läbiviimine. Mõju merealale Kavandatav tegevus näeb ette veevõtu ja vee ärajuhtimise torustiku paigutamist merepõhja Tallinn a reidil . Merevesi pumbatakse läbi soojuspumbajaama kütte- ja jahutusseadmete ja kasutatud vesi juhitakse tagasi merre. Seda arvestades puudub tegevusel mõju Tallinna lahe veemahule. Tallinna lahe ja Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogumi veemaht on kokku orienteeruvalt 25 157 352 tuh m 3 . Kui talvisel perioodil on pumbatav veehulk kuni 0,5 m 3 /s (ehk 1 , 8 tu h m 3 tunnis), siis arvestades Tallinna lahe ja Muuga-Tallinna-Kakumäe veekogumi veemahtu, on tunni lõikes pumbatav vee maht vaid 0, 0 00007 2 % kogu veemahust. Rannikust ca 5 00 m kaugusele jääb Transpordiameti haldusalasse kuuluv ankruala . Meresõiduohutuse seaduse § 45 lg 8 kohaselt on navigatsiooniteabes avaldatud kaablist või torujuhtmest 0,5 meremiili (926 m) kaugusel keelatud tegevused, mis võivad kaablit või torujuhet kahjustada. Taotletava hoonestusloa ala jääb ankurdusala piirile lähemale kui 926 m , s e etõttu tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Transpordiametiga , kes hindab ohu tekkimise võimalikkust ning vajadusel esitab omapoolsed tingimused ehitusprojekti koostamiseks ja nõuded torujuhtme tähistamiseks. Lähtuvalt Tallinna Vanasadama süvendustööde keskkonnamõjude hindamise aruandes toodud modelleerimise tulemustele liigutavad hoovused vett ja toitaineid, aga ka väljavoolutorust väljuvat vett enamasti piki kallast, vaid põhjatuulte korral liigutavad hoovused vee avamere suunas. Soojuspumbajaamast tagastav vesi on võrreldes mereveega talvel jahedam ja suvel soojem. Tagastatava vee temperatuuri erinevus ei oma mõju veekeskkonnale ning elustikule, kuna tagastatava vee toru rajatakse piirkonda, mida läbib laevatee. See tähendab, et lisaks tuule poolt põhjustatud lainetusele seguneb vesi ka laevaliikluse põhjustatud vee liikumise tagajärjel ja võrreldes ümbritsevaga jahedamaid või soojemaid alasid väljalaske toru alale ei teki. Tagast ata va vee torustiku pikkus ja koht selgub projekteerimise käigus. Tagast ata va vee torustiku asukoht jääb eelduslikult kas Tallinna Sadama akvatooriumi sisse või viiakse see akvatooriumist välja ning see asukoht asub kaldast ca 1 00… 4 00 meetri kauguse l , kus mere sügavus on ca 1 0 … 1 7 meetrit. Antud asukoht asub otsestest laevaliikluse teedest väljas ega kujuta seetõttu ohtu laevaliiklusele. Merevee väljundtorustik on plaanitud projekteerida selliselt, et väljundtorustiku lõppkohas viiakse vee voolukiirus minimaalseks ( kuni umbes 0,2 m/s , vt L isa 3 ) . Saavutamaks kuni umbes 0,2 m/s vee voolukiirust, on väljundtorustiku lõppu ühe võimaliku lahendusena võimalik projekteerida difuusor . Kui vesi väljub torustikust läbi difuusori, siis selle tulemusel seguneb väljuv vesi ühtlaselt torustiku ümber oleva vee-keskkonnaga ja voolukiirusest tingitud mõjud on minimaalsed , sh oht merepõhja setete ümberpaigutamiseks. Kuna kavandatav torujuhe paikneb sadama alal, siis on oluline projekteerimise ja ehitustööde ajal teha koostööd sadama omaniku ning Transpordiametiga. Torustiku paiknevuse ja pikkuse projekteerimisel tuleb arvesse võtta ohte laevaliiklusele . Soojuspumbajaama torujuhtme rajamisel ei ole põhjust eeldada merealale olulise negatiivse mõju ilmnemist. Torujuhtmete rajamis e üksikasjad (täpne asukoht/tehniline lahendus jms) täpsustuvad loamenetluste raames. Torustiku projekteerimisel tuleb arvesse võtta piirkonnas oleva id teis i rajatis i ja olemasoleva i d kaabl e id . P rojekteerimise käigus tuleb arvestada , et erinevad kaablid ja rajatised üksteist võimalikult vähe mõjutaksid . Projekteerimise käigus tuleb arvestada, et väljuva vee torustik tuleb projekteerida selliselt, et oleks välistatud merepõhja setete ümberpaigutamise oht . Mõju maakasutusele ja kultuuriväärtustele Meres asuv torustik ühendatakse kaldale ehitatava soojuspumbajaama rajatisega , mis on oma olemuselt tehn iline rajatis . Arvestades, et rajatis ehitatakse sadama piirkonda, kus paikneb teisi sarnaseid objekt e , ei ole kavandatava rajatise mõju maakasutusele märkimisväärne . Soojuspumba rajatis on kavandatud täielikult maa-alusena ning piirkonna visuaalne üldmulje ei muutu . Maa-alune rajatis ei takista Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering uga ettenähtud rannapromenaadi ehitamist . Mereveetorude paigaldamine võib kahjustada veealust kultuuripärandit . Muinsuskaitseseaduse ( MuKS ) § 32 lg 2 kohaselt tehakse veealuse kultuuripärandi kaitseks territoriaalmeres enne ehitamist, sealhulgas rajatise ja seadmestiku paigaldamist või veealuse kultuuripärandi säilimist ohustada võiva muu tegevuse kavandamist uuring . KMH eelhinnangu koostamise ajaks on AS Utilitas Tallinn Soojus poolt teostatud esmased sonariuuringud torustike trassile, eesmärgiga välja selgitada veealuste objektide olemasolu sh võimalike veealuste kultuuriväärtusega asjad ja kultuurkiht kavandatavate torujuhtme lähiümbruses. Meremõõdukeskus OÜ poolt teostatud esmaste uuringute kohaselt ei ole torujuhtme trassil vee aluseid objekte, mida võib käsitleda kui kultuurimälestist. Uuringu käigus märgatud väiksemate objektide vaatlus teostatakse järgmiste uuringute käigus ning sealjuures kaasatakse vajadusel allveearheoloogiliste uuringute pädevusega eksper te. Vajadusel viiakse allveearheoloogiline uuring läbi enne ehitamist projekteerimise käigus siis, kui torujuhtme täpne asukoht kattub kultuuriväärtusega asjade ja/või kultuurkihiga ning on selg e , et konkreetse ehitamise/ehitise mõjuga võib avalduda oht veealusele kultuuripärandile. Torujuhtme kaldale rajatav ehitis ning osa toru asukohast jäävad kultuurimälestise ka i tsevööndisse ja seda sõltumata alternatiivist. Seetõttu tuleb ehitamine vastavalt muinsuskaitseseaduse § 58 lõikele 1 kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Juhul kui selgub, et kavandatav ehitustegevus ja/või selle mõjuala kattub siiski eelnevalt välja selgitatud kultuuriväärtusega asjade ja/või kultuurkihiga ja võib veealuse kultuuripärandi säilimist ohustada ( MuKS § 32 lg 2-3, kultuuriministri 15.05.2019 määruse nr 25 § 10), teostatakse enne ehitamist (projekteerimise käigus) vajadusel ja asjakohaseid ekspert kaasates täiendav allveearheoloogiline uuring ja selle tulemused esitatakse Muinsuskaitseametile. Mõju pinnasele Ehitusaegne mõju meres paiknevale pinnasele seisneb eeskätt materjalide merre paigutamises. Mere põhjas setete ümberpaigutamine klassifitseerub süvendamise alla, mille puhul KeHJS § 6 lg 1 p 17 alusel loetakse olulise keskkonnamõjuga tegevuseks süvendamist alates pinnase mahust 10 000 m 3 . Merevee soojuspumbajaama t orustiku uputamisel merepõhja on vajadus, et torujuhe paikne ks suhteliselt tasasel aluspinnal. Tallinna lahe merepõhi on antud torujuhtme piirkonnas tasane ning üldiselt setete ümberpaigutamist KMH eelhinnangu koostamise l ette ei nähta , va torujuhtme kaldapoolne osa, kus torustik paigutatakse merepõhja pinnasesse . Torujuhtme projekteerimisel ja rajamisel on eesmärgiks merepõhja suuremahulise süvendamise vältimine eelkõige torujuhtme asukoha valiku teel. Samuti aitab silumisvajadust vältida teatud paindumisvõimega plastiktorude kasutamine. Merevee soojuspumbajaama t orustik algab madalaveelisel alal ning torustiku väljumisel soojuspum ba jaamast on vajadus pinna süvendamiseks, et kaitsta torustikku ohtude eest. Süvendamine on vajalik, et jõuda torustikuga sügavusele ca 8,5 meetrit . Süvendamine toimub madalaveelisel lõigul, mis on ca 26 meetrit pikk. Vastavalt Corson OÜ ekspertarvamusele (vt L isa 1) on orienteeruv süv end amise maht 1560-2650 m 3 , mis on märgatavalt alla 10 000 m3. S üv end amise eeldatav maht sisaldab nii merrelasu kui ka veevõtu torustike mahtu. Torujuhtme merepõhja paigutamisel uputatakse tahkeid aineid, mille täpne kogus projekti käesolevas faasis ei ole teada, kuid mille maht jääb alla kohustusliku KMH künnise (10 000 m 3 ) . Uputatavateks tahketeks aineteks on plastiktorud ning nende külge paigaldatavad betoonankrud ning torustiku kaitseks kasutatavad betoonplaadid. Uputatavate tahkete ainete mahu esialgne kalkulatsioon on toodud lisas 3. Kui projekteerimise käigus selgub, et on vajadus torustike täiendavaks kaitseks madalaveelisel alal betoonplaatide näol, siis projekteeritakse vastavad lahendused enne ehitusloa taotlemist ning arvutatakse täiendavalt uputatavad mahud üle. Vastavalt Corson OÜ ekspertarvamusele on täiendava uputatava materjali maht maksimaalselt 600 m 3 , tahkete ainete uputamine veekogusse jääb igal juhul alla KeHJS § 6 lg 1 p 17 1 lävendi (10 000 m 3 ) . Tallinna lahe meresetete puhul on olemas oht, et need sisaldavad sinna aegade jooksul settinud ohtlikke aineid . AS Utilitas Tallinn a Soojus tellis soojuspumbajaama kaldaäärse piirkonna põhjasetete proovivõtu TalTech Meresüsteemide Instituudi mereökoloogia laborist, proovide võtmine Tallinna lahest toimus 11.09.2023. Proovid võeti atesteeritud proovivõtjate poolt , v õetud proovid saadeti analüüside tegemiseks Eurofins Environment Testing Estonia OÜ laborisse (akrediteerimistunnistus nr L272 ). Proovivõtupunktide asukohad on esitatud alloleva joonisel . Joonis 4-1 . Reostusuuringu proovivõtupunktide asukohad ( aluskaart Maa-amet 2023 ) Proovitulemuste võrdluses keskkonnaministri 24.07.2019 määrusega nr 28 kehtestatud piirväärtus tega selgus, et piirväärtusi ületasid antratseeni ja tributüültina sisaldused , ü lejäänud ainete sisaldused jä id alla kehtestatud piirväärtuste (vt tabel 4-1) . Tabel 4-1. Setteproovide tulemuste võrdlus kehtestatud siht- ja piirväärtustega Aine Ühik Piir- väärtus põhja-settes ( kuivkaal ) Proov 1 ( kuivkaal )* Proov 2* ( kuivkaal ) Proov 3* ( kuivkaal ) Proov 4* ( kuivkaal ) As mg/ kg - 3,6 2,5 2,7 2,9 Cd mg/ kg - 0 0 0,43 0 Cr mg/ kg - 24 24 19 19 Cu mg/ kg - 30 19 21 18 Hg mg/ kg - 0,28 0 0,15 0,17 Ni mg/ kg - 9,4 5,2 5,7 5,5 Pb mg/ kg 53,4 34 18 26 26 Zn mg/ kg - 55 55 72 43 Antratseen µg/kg 16 78 77 29 57 Benso(a) püreen µg/kg 2497 180 360 67 130 PCB µg/kg - 15 14 6,3 8,5 TBT µg/kg 0,02 6,2 3,5 5,3 4,1 nonüülfenoolid (4-nonüülfenool) µg/kg 180 17 16,5 17 17 oktüülfenoolid (4-(1,1',3, 3'- tetrametüül­butüül) fenool ) µg/kg 3,4 0 0 0 0 pentaklorobenseen µg/kg 400 0 0 0 0 pentaklorofenool µg/kg 119 0 0 0 0 trifluraliin µg/kg 3140 0 0 0 0 * aine sisalduse korral alla labori määramispiiri loetakse see 0-ks. Settekihti mõjutavaks tegevuseks on kavandatava merevee soojuspumbajaama väljuva vee torustiku rajamine ja sellega seoses merepõhja süvendamine rannaäärses lõigus, kus mere sügavus langeb 0…8,5 m. Ülejäänud trassi alal süvendamist ei kavandata. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi kohaselt on üldjuhul eelistatud merepõhjast süvendatud pinnase jätmine merre. Sama juhendi p 6.3. a, b c ei ole vajalik setteanalüüside teostamine, kui tegemist on varasemalt puutumata mineraalse pinnasega, materjal koosneb peamiselt liivast, kruusast või kivist ning puuduvad olulised varasema ja praegused saasteallikad ja süvendatavad kogused on alla 10 000 m³ aastas. Antud juhul siiski setteproovid teostati, kuid nendega ei tuvastatud, et trassi piirkonnas võiks olla konkreetse saasteallika poolt põhjustatud keskkonnareostust. Antratseeni ja TBT sisaldused on tõenäoliselt seotud Läänemere üldise seisundiga ning laevatee paiknemisest kavandatava tegevuse piirkonnas. Kavandatav tegevus ei muuda pinnaveekogumi seisundit, kuna süvendatav materjal pärineb samast piirkonnast. E hitamise käigus tuleks pisteliselt hinnata väljakaevatavas pinnases keskkonnareostuse, eelkõige naftasaaduste esinemist lõhna ja visuaalse vaatluse teel. Reostunud pinnase või vee tuvastamisel on vajalik reostuskolde täpsem piiritlemine, reostusproovide võtmine ja tulemuste alusel hinnangu andmine pinnase erikäitluse vajadusele. Juhul, kui väljakaevatavas pinnases tuvastatakse r eostu s, siis on vajalik selle eraldi ladustamine . Pinnase saasteainete sisaldust tuleb võrrelda keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „ Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases “ nõuetega. Juhul kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu, siis elamumaa sihtotstarbega kinnistutel ei ole selle kasutamine täitepinnasena lubatud. Reoainete sisaldusel üle tööstusmaa piirnormide tuleb pinnas anda üle vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele nõuetekohaseks käitlemiseks . Madalaveelisel alal, peale süvistamistööd paigaldatakse torustikud ning taastatakse ranniku kallas tagasitäitega, milleks on sama süvistatud pinnas või kui süvistatud pinnas oli setteproovide tulemustest lähtuvalt reostunud, siis nt ehitusliiva või -kruusaga, mis ohtlikke aineid ei sisalda. Kalda taastamine loetakse ehituslikult tagasitäiteks ning see ei kuulu uputatavate tahkete ainete mahtu. Pinnasetöödega, sh setete ümberpaigutamisega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Merepõhja süvendamise ja tahke aine uputamise mahud jäävad alla olulise keskkonnamõjuga tegevuse künnise. E nne torujuhtme rajamise süvendustöid tuleb võtta merepõhjast setteproovid reostusohu tuvastamiseks . Ehitamise käigus tule b pisteliselt hinnata väljakaevatavas pinnases keskkonnareostuse esinemise ohtu. R eostunud pinnase või vee tuvastamisel on vajalik reostuskolde täpsem piiritlemine, reostusproovide võtmine ja tulemuste alusel hinnangu andmine pinnase erikäitluse vajadusele. Reostuse ava sta misel tuleb reostus likvideeri da vastavalt seaduses ettenähtud korrale. Mõju pinna - ja põhjaveele Soojuspumbajaama tööks vajalik merevee pumpamise maht on hinnanguliselt 15 600 tuh m 3 aastas (mis jääb alla KeHJS § 6 lg 1 p 19 lävendi) . Merevesi võetakse Tallinna lahest ja suunatakse tagasi samasse veekogusse. Vesi pumbatakse läbi soojusvahetite. Soojusvaheti läbimisel ei välju merevesi torudest, ei segune muude vedelikega ega toimu ka mis tahes muud merevee keemilist töötlemist. Merevee omadused antud protsessi käigus ei muutu, torujuhtme süsteem on niinimetatud suletud süsteem („ once through “), mille käigus merevee hapnikusisaldus ei muutu. AS Utilitas Tallinna Soojus poolt seni teostatud merevee temperatuuri mõõtmiste kohaselt on hoovusest tingitud merevee temperatuuri ööpäevased kõikumised sarnases suurusjärgus mereveetoru sissevõtu ja väljalasu temperatuuride erinevusega (joonis 4- 2 ) . Projekteerimise faasis vajadusel läbiviidava modelleerimisega antakse täpsem vastus veevõtu ja tagasijuhtimisega kaasnevate temperatuurimuutustele merevees ning veekihtide segunemise mõjule, kuid arvestades, et tunni lõikes pumbatava vee maht moodustab vaid 0, 0 00007 2 % kogu veekogumi veemahust, siis ei ole põhjust eeldada, et tagasijuhitava vee temperatuur omaks märkimisväärset mõju merevee temperatuuri muutustele. Arvestades Tallinna lahe ja Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogumi suurt veemahtu, on vee tsirkuleerimisest tingitud veetemperatuuri muutus väljalasu lähedal minimaalne. -283914 63 Joonis 4- 2 . Merevee temperatuuri mõõtmiste graafik perioodile jaanuar 2023 - märts 2023 Soojuspumbajaama ning torujuhtme rajamisega kaasneb teatav mõju heljumi ja põhjasetetest vabanevate toitainete kontsentratsiooni tõus u näol tegevuse lähemas piirkonnas. Heljumi sisalduse tõus võib negatiivset mõju avaldada eeskätt elustikule, teemat käsitletakse täpsemalt ptk 4.5. Põhjasetetest vabanevate toitainete kontsentratsiooni tõus on arvestades Tallinna lahe veemahtu ebaoluline ning ei mõjuta pinnavee üldist seisundit. Merevee pumpamisega ja tagasijuhtimisega ei kaasne toitainete lisandumist Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvee kogumi sse. Projekteerimise käigus projekteeritakse tagastatava vee väljundkohas torustik selliselt, et viia voolukiirus võimalikult madalaks, vältimaks heljumi leviku mõju ümbritsevale keskkonnale (vt. Lisa 3). Soojuspumbajaama käitamise ajal torujuhtme kaudu merevee tagasi pumpamise mõju heljumi tekkele on ebaoluline. V oolukiirus merevee pumpamisel on väga madal ( ca 0,1…0,2 m/s), mistõttu oht setete ümber paigutumisele on minimaalne ja pumbajaama igapäevase töö käigus heljumi teket ei prognoosita (vt. Lisa 3) . Sellegipoolest viiakse vajadusel projekteerimise faasis läbi setete liikumise modelleeri mine , mille käigus arvutatakse, kas kavandatud tegevusel on mõju Tallinna lahe setete liikumisele , sh hinnatakse v eevõtu ja tagasijuhtimisega kaasnev at hüdrodünaamili st mõju hoovustele Tallinna lahes . Torustiku kaudu juhitakse merevett, mistõttu ei teki võimaliku torustiku purunemise tagajärjel negatiivset mõju keskkonnal , küll aga võib kaasa tuua majandusliku kahju omanikule. S oojuspumbas kasutatav külmaaine ei tohi oma da ohtu veekeskkonnale. Merevee torujuhtme materjal ei tohi põhjustada ohtlike ainete lisandumist veekogumisse, torujuhtme pind peaks olema neutraalse reaktsiooniga. Soojuspumbajaama maa-aluse rajatise ehitamiseks rajatakse Logi tn 6 kinnistutele süvend, millest betoneerimistööde perioodil tuleb välja pumbata pinnasevett (pinnasesse imbuvat mere - ja sademe vett). Ehitustööde aegse p inna se vee ärajuhtimise puhul ei ole tegemist VeeS § 187 p 1 kohase pinnavee võtmisega vaid vett juhitakse merre ilma, et toimuks vee erikasutust. Pinnasevee merre pumpamine ei tohi põhjustada suuremaid heljumi kontsentratsioone kui 15-20 mg/l (vt ptk 4. 5 ) , vajadusel tuleb väljapumbatav pinnasevesi eelnevalt se t itada nt mobiilsetes settevannides. Ehitustööde teostamiseks pole vajalik põhjavee taseme alandamine (veealanduseks puurauke ei rajata) ning põhjaveevõttu ei toimu. Logi tn 6 kinnistu paikne b piirkonnas , kus põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes , mistõttu puudub oht, et soojuspumba rajatise ehitustööd ning hilisem käitamine ohusta ks põhjavee kvaliteeti. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju pinnaveele. Merevesi võetakse Tallinna lahest ja samas koguses vett juhitakse samasse veekogusse tagasi. Seega puudub mõju pinnavee kogusele. Soojuspumbajaama töö käigus merevee keemiline koostis ei muutu, samuti ei muutu vee hapnikusisaldus . Arvestades Tallinna lahe ja Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogumi suurt veemahtu, milleks on 25 157 352 tuh m 3 , on ka veetsirkuleerimisest (prognoositud aastane vee maht 1 5 6 00 tuh m 3 ) tingitud vee temperatuuri muutus väljalasu lähedal minimaalne. Merevee soojuse kasutamine ei avalda mõju Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvee kogumi seisundile, mille halb seisund on põhjustatud eelkõige toitainete sisaldusest ning ohtlike ainete esinemisest elustikus ning veekogumi setetes. Kavandatav tegevus ei ohusta põhjavee koguselist seisundit, sest tegevusega ei kaasne põhjaveevõttu . Soojuspumba rajatise asukohas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud ning mõju põhjavee kvaliteedile välistatud . Mõju taimestikule ja loomastikule ning kaitstavatele loodusobjektidele Keskkonnaameti poolt koostatud Reidi tee rannajoone kujundamise kaldakindlustuse rajamise ja mereala täitmise vee erikasutusloa keskkonnamõju eelhinnangus tuuakse välja, et Tallinna lahes on kaladele ohtlikuks näiduks heljumi kontsentratsiooni tõus üle 15-20 mg/l. Seega tuleb eelkõige madalama veega piirkondades ehitustehniliste võtetega vältida kõrgemat heljumi sisaldust kui 20 mg/l . Kuigi teadaolevalt ei jää kavandatava tegevuse piirkonda kalade kudealasid, siis ettevaatusprintsiibist lähtu valt tule b t orujuhtme rajamisel arvestada, et kalade peamine kudeperiood on 01.04 – 30.06 ning sel ajal vältida selliste tööde tegemist, mis kudemist häiri v a d . Balticconnectori KMH-s toodi välja, et torujuhtme rajamise ga kaasnev rannikumere põhjaloomastiku kahjustumine on ajutine ja sobiva põhjasubstraadi olemasolu l , võivad põhjaloomastiku kooslused peale ehitustööde lõppu olenevalt ümbritsevatest keskkonnatingimustest 2–5 aasta jooksul taastuda. P õhjaelustiku koosluste arenemis t soodustavad pinnad, mis võimaldavad organismide kinnitumist, nt antud projekti puhul torujuhtme betoonraskused. Soojuspumbajaama töö käigus p eamiseks ohuks elustikule on sattumine veevõtu torustikku , millega tuleb arves tada torustiku projekteerimisel. Torujuhtme kavandatava asukoha kaldapoolne osa kattub vähesel määral loodusdirektiivis toodud elupaikade ga liivamadalad (1110 ) ning laugmadalikud (1140) . Kavandataval tegevusel puudub mõju eelnimetatud elupaikade le a rvestades süvendustööde väikest mahtu võrreldes elupaigatüüpide pindalalise mahuga. Soojuspumbajaama käitamisel ei teki müra , mis võiks häirida Tallinna lahe vee elustikku . Torustiku ehituse ajal kaasnev müra ei ületa laevaliiklusega seotud tavapärast müraolukorda. Ehitusega kaasnevate häiringute minimeerimiseks kavandatakse mürarikkamaid ehitus etappe kalade kudeperioodi välisele ajale. Torujuhtme rajamise l välditakse perioodil 01.04 – 30.06 selliste tööde tegemist, mis võiksid häirida kalade kudemist . Merevee sisse võtu torustiku projekteerimisel tuleb leida lahendus, mis minimeeriks veevõtul vee-elustiku sattumis t torustikku. Mõju õhukvaliteedile ja kliimale S oojuspumba jaama rajamise järgselt avaldub positiivne mõju õhukvaliteedile ja seda välisõhu saasteainete heitkoguste vähenemise näol. Kavandatav jaam toodab sama palju soojusenergiat kui saaks nt 90 MW gaasikatlamaja st. Selle võrra väheneb vajadus põletada fossiilseid või biokütuseid ning lisaks teistele välisõhu saasteainetele ( nt CO, NO, NO 2 , lenduvad orgaanilised ühendid) väheneb ka emiteeritava CO 2 kogus . Soojuspumbajaama arendamine vähendab välisõhu saasteainete teket ning panustab kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus ehitus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Materjal, mis soojuspumbajaama kaldal asuva rajatise ehituskaeviku põhjast eemaldatakse, on kaevis maapõueseaduse ( MaaPS ) tähenduses. MaaPS § 96 lg 2 kohaselt ei käsitata kaevandamisena ehitamisel maapõues tehtavate tööde, nagu vundamendi rajamine jms, käigus kaevise tekitamist ja kasutamist. Küll aga on ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine lubatud ainult Keskkonnaameti loal. Loa saamise nõuded sätestab MaaPS § 97 lg 2. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase ehitustegevusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Avariiolukordade esinemise võimalikkus , sh kliimamuutustest põhjustatud õnnetuste oht T ööde käigus on teoreetiliselt võimalik kasutatava tehnikaga toimuv avarii. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk i välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt. Õlireostuse ohtu tuleb vältida töökorras tehnika kasutamisega. Naftasaaduste või muu reostuse tekkimisel tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida. Kliimamuutustest tingituna sagenevad ekstreemsed ilmastikuolud nagu paduvihmad ning suured tormid. S oojuspumbajaama rajatise asukoh t (Logi tn 6) paikne b ü leujutusriski ga alal. Kuna rajatis on kavandatud maa-alusena, ehitatakse see veekindlana ning mereveetaseme tõus ja tormid soojuspumbajaama tööd ei mõjuta. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Kavandatav tegevus aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisel energeetika varustuskindluse tagamisele. Sotsiaalmajanduslik mõju Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS -e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Merevee soojuspumbajaama kaugkütte- ja jahutussüsteemi rajamine omab positiivset mõju . V õrreldes traditsiooniliste katlamajadega ei kaasne soojuspumbajaama tööga õhuheitmete teket. Seega aitab kavandatav jaam kaasa linnaõhu kvaliteedi parandamisele. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 kohaselt rakendatakse ehitustegevusele kella 21.00–7.00 tööstusmüra normtaset, mis tähendab , et selles ajavahemikus kehtivad kavandatava tegevusele tabelis 4- 2 esitatud müra normtasemed. Tabel 4- 2 . Ehitusmüra normtasemed Müra kategooria Aeg Müra piirväärtus L pA,eq ,T [dBA] Müra sihtväärtus L pA,eq ,T [dBA] III kategooria – keskuse maa- alad , IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa- alad Päev (7.00-23.00) 65 55 Öö (23.00-7.00) 50 45 Ehitustegevusega võib kaasneda ka vibratsiooni teket, kuna soojuspumbajaama hoone ehituse käigus on vaja suure tõenäosusega teostada rammimistöid . Vibratsiooni osas kehtivad rangemad nõuded eluhoonetele, ühiselamutele, koolieelsetele lasteasutustele ja tervishoiuteenustega seotud hoonetele. Lähimad vibratsiooni suhtes tundlikud hooned paiknevad Logi tn 6 kinnistust ca 750 m kaugusel e. Vibratsiooni piirväärtused päevasele ja öisele ajavahemikule on esitatud tabelis 4- 3 . Tabel 4- 3 . Vibrokiirenduse piirväärtused L av ( dB ), α v (m/s 2 ) Hooned ja ruumid Päev (7-23) Öö (23-07) Vibro - kiirenduse α v piirväärtused (m/s 2 ) Vibro- kiirenduse tasemete L αv piir - väärtused , (dB) Vibro - kiirenduse α v piirväärtused (m/s 2 ) Vibro- kiirenduse tasemete L αv piirväärtused , (dB) Olemasolevad Elamute , ühiselamute ja hoolekandeasutuste , koolieelsete lasteasutuste elu -, rühma - ja magamistoad 0,0126 (2,0 1 ) 82 (2,0 1 ) 0,00883 (1,4 1 ) 79 (1,4 1 ) Bürood ja haldushooned 0,0252 (4,0 1 ) 88 (2,0 1 ) Projekteeritavad Elamute , ühiselamute ja hoolekandeasutuste , koolieelsete lasteasutuste elu -, rühma - ja magamistoad 0,00883 (1,4 1 ) 79 (1,4 1 ) 0,00631 (1,0 1 ) 76 (1,0 1 ) 1 -b aaskõvera koefitsient – kordaja, millega tuleb korrutada vibrokiirenduse baaskõvera arvväärtused Ehitus tehnika kasutamine tuleb lahendada viis il , mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele . Ehitusaegse müra ja vibratsiooni mõju leevendamiseks tuleb müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolev KMH eelhinnangus analüüsiti AS-i Utilitas Tallinn a Soojus kesklinna merevee soojuspumba (sh selle oluliseks osaks oleva mereveetoru) rajamise ja käitamisega seotud keskkonnamõjusid. Vastavalt KeHJS § 2 2 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Eelhinnanguga hinnati kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust arvestades mõju suurust, mõjuala ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega ning ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi. KMH eelhinnangu andmisel lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31). Merevee soojuspumbajaama rajamise ja käitamisega seotud hinnangulised mahud on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 6.1 , mis iseloomustab, et KeHJS § 6 lg 1 p-des 17, 17 1 ja 19 sätestatud olulise keskkonnamõju lävendeid ei ületata. Tabel 6-1 . Merevee soojuspumba rajamise ja käitamisega kaasnevad vee pumpamise, pinnase süvendamise ning tahkete ainete uputamise mahud Tegevus Maht Merevee pumpamise maht 1 5 6 00 tuh m 3 aastas Veekogu põhja süvendamine 2650 m 3 Tahkete ainete uputamine veekogusse 39 00 m 3 Soojuspumbajaama torujuhtme rajamisel ei ole ka eelhinnangust tulenevalt põhjust eeldada merealale olulise negatiivse mõju ilmnemist. Samuti ei kaasne k avandatava tegevusega mõju pinnavee kogusele, kuna m erevesi võetakse Tallinna lahest ja samas koguses vett juhitakse samasse veekogusse tagasi. Soojuspumbajaama töö käigus merevee keemiline koostis ei muutu, samuti ei muutu vee hapnikusisaldus. Arvestades Tallinna lahe ja Muuga-Tallinna-Kakumäe rannikuveekogumi suurt vee mahtu, milleks on 25 157 352 tuh m3, on ka vee tsirkuleerimisest (prognoositud aastane vee maht 10 000 tuh m3) tingitud vee temperatuuri muutus väljalasu lähedal minimaalne. Soojuspumbajaama arendamine vähendab välisõhu saasteainete teket ning panustab kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse . Tuginedes käesoleva eelhinnangu tulemustele ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist KeHJS mõistes ning kavandatavale tegevusele KMH algatamine ei ole otstarbekas. Järgnevalt on loetletud määruse nr 31 § 5 lõikele 2 tuginevad keskkonnameetmed, millega arvestada kavandatava projekti elluviimisel: K alade peami s e l kudeperiood il 01.04 – 30.06 välditakse selliste tööde tegemist, mis võiksid kudemist häirida . Projekteerimisel ja seadmete valikul tuleb arves tada kõiki keskkonnanõuded, teisi taristuid, laevateid jms. P rojekteerimise ja ehitustööde ajal tuleb teha koostööd sadama omaniku ja Transpordiameti ga , kuna kavandatav torujuhe jääb sadama alale ja ristub laevateega . Projekteerimise käigus tuleb arvestada, et soojuspumbajaamast väljuva vee torustik tuleb projekteerida selliselt, et oleks välistatud merepõhja setete ümberpaigutamise oht. Merevee sissevõtu torustiku projekteerimisel tuleb leida lahendus, mis minimeeriks veevõtul vee-elustiku sattumis t torustikku Juhul kui selgub, et kavandatav ehitustegevus ja/või selle mõjuala kattub eelnevalt välja selgitatud kultuuriväärtusega asjade ja/või kultuurkihiga ja võib veealuse kultuuripärandi säilimist ohustada tuleb enne ehitamist projekteerimise käigus vajadusel ja asjakohaseid ekspert kaasates teostada täiendav allveearheoloogiline uuring , mille tulemused esitatakse Muinsuskaitseametile. T orujuhtme välispind kavandada võimalusel neutraalse reaktsiooniga materjalist, mis võimalda ks ka organismide kinnitumist . Soojuspumbas kasutatav külmaaine ei tohi omada ohtu veekeskkonnale. Heljumi leviku minimeerimiseks tuleb madalamas vees läbiviidavaid tahkete ainete uputamisega seotud töid teostada võimalikult väikese tuulekiirusega ilmastikuoludes . Soojuspumbajaama rajamisel väljapumbatava pinnasevee juhtimisel merre tuleb tagada, et heljumi sisaldus ei ületaks 20 mg/l. E nne torujuhtme rajamise süvendustöid tuleb võtta merepõhjast setteproovid reostusohu tuvastamiseks . Ehitamise käigus tule b pisteliselt hinnata väljakaevatavas pinnases keskkonnareostuse esinemise ohtu. R eostunud pinnase või vee tuvastamisel on vajalik reostuskolde täpsem piiritlemine, reostusproovide võtmine ja tulemuste alusel hinnangu andmine pinnase erikäitluse vajadusele. Reostuse ava sta misel tuleb reostus likvideeri da vastavalt seaduses ettenähtud korrale. Müra põhjustavate tööde planeerimisel ning soojuspumbajaama käitamisel peab müraallika valdaja tagama, et müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Lähtudes asjaolust, et planeeringuala mõjualasse jäävad elamumaad, siis edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala lähiümbruses olemasolevatel elamu maa-aladel ei tohi müratasemed ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud mürataseme normatiive. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehitusala lähedusse jäävatel elamu maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele LISAD Lisa 1. Koormatava ala muudetud asendiplaan. K-Projekt AS töö nr 22103. Lisa 2 . Liiv, T ( Corson OÜ) . Ekspertarvamus meretoru süvendus ja täitemahtude kohta. Lisa 3 . Torustiku kirjeldus X= 6590285.19 Y= 543126.97 X= 6590380.81 Y= 543112.55 X= 6590436.41 Y= 543051.85 TINGMÄRGID ala Kinnistu piir Ankru 2.17 Eesti põhikaardile kantud veekogu piir X= 6590906.28 Y= 542970.35 141 Taotletav hoonestusala X= 6591028.10 Y= 543092.38 Kehtiva detailplaneeringu järgne veepiir 1.74 0.94 (Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneering, DP023650) 2.13 2.12 90 90 X= 6590557.59 Planeeritud promenaadi kaldakindlustuse võimalik asukoht Y= 543173.61 (A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering, DP043650) 2.02 X= 6590214.27 1.90 Y= 543224.61 Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti WMS halltoonides kaart. 9.4 9.72 2.58 2.57 2.64 2.63 2.59 2.61 2.65 2.65 Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus Geoalus: Koostaja: MEREMÕÕDISTUSKESKUS OÜ Töö nr: M22085 Mõõdistatud: 12.2022 X= 6590160.50 Y= 543164.30 Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97 ja WGS-84 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.71 3.72 3.71 3.723.71 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.71 3.71 3.72 3.72 3.71 3.72 3.72 3.72 3.72 3.71 3.71 3.72 3.71 3.71 3.72 3.71 Projekti nimi: 3.73 3.72 3.73 3.72 3.72 3.72 K-Projekt Aktsiaselts 3.72 3.72 3.72 3.72 3.71 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.71 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.72 3.68 3.67 3.67 3.67 3.72 3.72 3.72 3.72 3.67 3.68 3.67 3.68 3.71 3.72 3.72 3.72 3.71 3.71 3.71 Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 Utilitas Tallinn AS Tallinna Sadama soojuspumbajaam [email protected] reg kood 12203754 Projektijuht P. Annusver Objekti asukoht: Tallinna laht Projekteerija K. Salumäe Joonise nimi: Meretorude trassi esialgne asendiplaan 2.32 2.49 Faili nimi: Koostatud: 01.07.2025 Töö nr: Staadium: Dokumendi tähis: Mõõtkava: 22103-2_Mereala_torustik_90.dwg 22103 Eskiis SVV-4-02 1:10000  Ekspertarvamus meretoru süvendus ja täitemahtude kohta. Ekspertarvamuse eesmärgiks on hinnata AS Utilitas Tallinn meretoru paigaldamiseks vajalike tööde käigus toimuva mere põhja süvendamise ja tehke ainese uputamise mahtusid. Töö aluseks on AS K-Projekt poolt koostatud eskiislahendus ja Meremõõdukeskus OÜ poolt koostatud merepõhja mõõdistus. Lähtudes koostatud eskiisist on hinnatud süvendamise vajadust. Torustik paikneb üldiselt sügavas vees ja ei vaja süvendamist. Süvendamise vajadus on ainult kalda lähedases alas, kus torustik jõuab madalasse vette, kus talle võivad hakata mõju avaldama lained ja jää. Koostatud eskiisi alusel on näha, et süvendada on vaja ainult 26 meetri pikkusel lõigul, kus mere sügavus langeb nullist 8,5 meetrini. Süvendusmahu arvutus on tehtud kahe alternatiivse ehitusvariandi jaoks. Esimese variandi korral süvistatakse enne väljakaevet nõlvadesse tugisein (näiteks terassulund) ja seejärel kaevatakse sulundseinte vaheline pinnas välja. Teise variandi korral rajatakse läbiviik nõlvast ilma sulundseinata ja rajatava kanali nõlvad tekivad väljakaeve käigus. Alljärgnevas tabelis on toodud vee alt süvistatava pinnase mahud mõlema variandi korral. Variant Väljakaeve maht Variant 1 (sulundseinaga) 1560 m3 Variant 2 (nõlvaga) 2650 m3 Veepiirist maa poole teostatavad kaevetööd saab teha enne veealuse nõlva läbi kaevamist ning sellest ei teki mõjusid merekeskkonnale. Seetõttu ei ole maal tehtavaid kaevetöid süvendustööde mahtu arvestatud. Uue kruiisikai ehitamise seire käigus selgus, et kai kaldasamba rajamine ja nõlva kaevamine ei põhjustanud olulist heljumi kontsentratsiooni kasvu tööde tsoonis. Kuna meretoru ristumine kaldanõlvaga paikneb samas tsoonis, siis võib eeldada, et ka toru läbiviigu ehitamine on sarnaselt väikese mõjuga. Sõltuvalt hilisematest uuringutest (jää mõju) võib tekkida vajadus toru kaitsmiseks jää kuhjumise vastu. Eeldatavalt peaks jää kuhjumise oht kaduma 10 meetri sügavuses vees. See tähendab, et on võimalik, et torustik tuleb katta umbes 40 meetri ulatuses graniitkivide või raudbetoonplaatidega (valik tuleb teha projekteerimise käigus). Esialgsete mahtude mõistes on arvestatud kaitsekihi paksuseks 1 meeter, pikkuseks 40 meetrit ja laiuseks 15 meetrit. Seega uputatava pinnase maht on maksimaalselt 600 m3. Torustiku katmist sügavas vees ankrualade läheduses ei teostata. Kuna torustik ei läbi otseselt ankrualasid, siis tuleb potentsiaalsete avariide vältimiseks kanda torustik mere- ja navigatsioonikaartidele. Kokkuvõtlikult jäävad mõlema ehitusvariandi korral süvendamise ja tahke aine uputamise mahud väikeseks. Need on tunduvalt väiksemad kui KehJS sätestatud oluline mõju. Joonis 1. Kaldanõlva süvendamine torustiku paigaldamiseks. Toomas Liiv Volitatus ehitusinsener tase 8, sadamaehitus.  Lisa 3 – Torustiku kirjeldus Üldine Soojuspumbajaama kasutatakse nii soojuse- kui ka jahutuse tootmiseks. Talve tipukoormuse ajal (kütteperioodil) on vastavalt KMH eelhinnangus toodud merevee pumpamise mahtudele tabelis 1-1, merevee kulu kuni 0 , 1 m3/s. Suvisel jahutusperioodil ulatub merevee pumpamise kulu kuni 0,5 m3/s . Tähelepanu tuleb pöörata, et täpsem voolukiiruse ning muude parameetrite arvutus toimub projekteerimise faasis, mida tänaseks hetkeks ei ole alustatud. KMH eelhinnangu koostamise hetkeks ei ole selgunud täpne meretorustiku diameeter ning torude arv. Sellest lähtuvalt on tehtud allolevad arvutused ja kirjeldused näitamaks põhimõtteliselt, kuidas on planeeritud saavutada madal voolukiirus imutorustiku ning välj uv ate torustike punktides ning mis on orienteeruv uputavate ainete maht . Imutorustiku tehnoloogiline lahendus : Merevee imutorustik on plaani tud projekteerida selliselt, et viia imutorustiku veevõtu kohas vee voolukiirus minimaalseks . Projekteerimise käigus kaalutakse erinevaid veevõtu tehnoloogilisi lahendusi, leidmaks sobivaim. Ühe variandina on võimalik projekteerida veevõtu kohtadesse nn „tornid“ , mille peamine eesmärk on suurendada märkimisväärselt vee sissevõtu pindala võrreldes toru enda pindalaga. Madal voolukiirus imutorustiku veevõtu kohas tagab minimaalse hõljumi teket ning toru sse jõudmist. Veevõtukohad on kaetud metallist võrguga, et vältida hõljumi ja kalade pääsu imutorustikku . Täp n e lahendus selgub merevee sissevõtu osas projekteerimise käigus. Imutorustiku veevõtusõlme näite joonis on toodud „ Figure 9“ skeemil. Antud näite joonis on võetud teisest projektist, illustreerimaks ühte võimalikku viisi imutorustiku sõlmlahendusest. Antud näitejoonise puhul ol i d pumbatavad veehul g ad väiksemad ning soojuspumbajaama asukoht oli teine. Väljundtorustiku tehnoloogiline lahendus: Merevee väljundtorustik on plaanitud projekteerida selliselt, et viia väljundtorustiku lõppkohas vee voolukiirus minimaalseks. Samuti tuleb m erevee väljundtorustik projekteeritakse piisavalt pikk , samas piisavalt lühike , et vältida retsirkuleeritava vee tagasi imemist imutoru kaudu . Projekteerija hinnangu alusel võib väljundtorustiku pikkus jääda 1 0 0 meetrist 4 00 meetrini. Saavutamaks madalat vee voolukiirust , tuleb väljundtorustiku lõppu ühe võimaliku lahendusena projekteerida difuusor . Kui vesi väljub torustikust läbi difuusori, siis selle tulemusel seguneb väljuv vesi ühtlaselt torustiku ümber oleva vee-keskkonnaga ja voolukiirusest tingitud mõjud on minimaalsed. Difuusori külgede peale projekteeritakse avad , mis suurendavad vee torust väljumise pindala. Aukude diameeter ning arv sõltub, mis voolukiiruseni on projekteerimise käigus soovitud jõuda. Täpne lahendus selgub projekteerimise käigus. Difuusori näite joonis on toodud „ Figure 10 “ skeemil. Antud näite joonis on võetud teisest projektist, illustreerimaks ühte võimalikku viisi difuusori sõlmlahendusest. Antud näitejoonise puhul olid pumbatavad veehulgad väiksemad ning soojuspumbajaama asukoht oli teine. Antud näite jooniselt on näha, et difuusori torustiku külgede peale projekteeritakse avad , et merevesi saaks väljuda torust. Torustik raskused: Torustik u paigaldamisel merepõhja kasutatakse ankruid, mis KMH eelhinnangu koostamise hetkel on teadaolevalt betoonist. Betoonankrute kog us sõltub torustiku pikkusest ning torustiku diameetrist. Üldiselt projekteeritakse betoonankrud torustikule iga ca 6 meetri tagant , kuid täpsem lahendus selgub projekteerimise käigus. Näitejoonis betoonankrust ning selle mõõtmest on näha alloleval joonisel. Antud näite joonis on võetud teisest projektist, illustreerimaks ühte võimalikku betoonankru lahendust. Näite puhul on näha betoonankrut, mis sobib DN1200 torustikule. Antud betoonankru maht on orienteeruvalt 1,1 m3. 247650 0 0 0 Vastavalt nimekirjale 05.09.2025 nr 16-7/22-18228-066 AS Utilitas Tallinna Soojus soojuspumba mereveetorude trassi täiendatud hoonestusloa taotluse muutmise taotlusele arvamuse küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. AS Utilitas Tallinn (registrikood 10811060; AS-i Utilitas Tallinna Soojus õiguseellane, edaspidi ka taotleja) esitas 29.12.2022 TTJA-le hoonestusloa taotluse soojuspumba toimimiseks vajalike mereveetorude trassi paigaldamiseks Tallinna reidile ning Tallinna lahte. TTJA algatas 27.08.2023 otsusega nr 1-7/23-291 hoonestusloa menetluse ja jättis keskkonnamõju hindamise algatamata. Taotleja esitas 09.09.2024 TTJA-le hoonestusloa taotluse muutmise taotluse seoses mereveetoru eeldatava trassikoridori nihutamisega. 22.10.2024 edastas TTJA taotlejale asjaomaste asutuste tagasiside hoonestusala muutmise osas. AS Utilitas Tallinna Soojus esitas 21.07.2025 TTJA-le täiendatud hoonestuloa taotluse muutmise taotluse (parandatud TTJA märkuste alusel 27.08.2025). Tulenevalt peaasjalikult Keskkonnaameti, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ning Kliimaministeeriumi tagasisidest 09.09.2024 esitatud hoonestusala muutmise taotlusele, mis seondus ennekõike 70m sügavusest võetava anaeroobse ning toitaineterikka vee ranniku lähedusse tagasijuhtimisega tekkiva võimaliku mõjuga, otsustas taotleja muuta kavandatava tegevuse tehnoloogilist lahendust ning oluliselt vähendada veevõtu torujuhtme pikkust maksimaalselt 800 meetrile, tuues veevõtu kõige enam 20m sügavusse vette. Muudatuse tulemusel ei muutu koormatav ala üle 33%, mistõttu ei ole EhS § 1138 lõikest 2 tulenevalt vajalik uue hoonestusloa taotluse teate avaldamine. Lisaks esitati OÜ Hendrikson & Ko töö töö nr 22004324, versioon 26.08.2025 “Tallinna merevee soojuspumba rajatise ja merevee torujuhtme keskkonnamõju hindamise eelhinnang” (edaspidi KMH eelhinnang). Taotlus ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA dokumendiregistris (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/) nr 16-7/22-18228 all. KMH eelhinnangu järelduste kohaselt ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning kavandatavale tegevusele KMH algatamine ei ole otstarbekas. KMH eelhinnang toob välja keskkonnameetmed, millega tuleb arvestada kavandatava projekti elluviimisel. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Eeltoodust tulenevalt edastame AS Utilitas Tallinna Soojus täiendatud hoonestusloa taotluse muutmise taotluse koos lisadega Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa andmise või andmisest keeldumise kohta. Põhjendatud arvamus palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 06.10.2025. Kui Te antud tähtaja jooksul arvamust ei esita, lahendab TTJA taotluse Teie arvamuseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja Lisad: 1. Täiendatud hoonestusloa taotluse muutmise taotlus 2. KMH eelhinnang 3. Adressaatide nimekiri Koopia: AS Utilitas Tallinna Soojus Adeele Vesingi +372 667 2135 [email protected]