Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2026. aastal

EELNÕU 04.09.2025 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2026. aastal Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 381 lõike 3 alusel. § 1. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kantakse 2026. aastal: 1) 5,3 protsenti töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest; 2) 9,8 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. Kristen Michal Peaminister Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Keit Kasemets Riigisekretär  04.09.2025 Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2026. aastal“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse 2026. aastal tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali (edaspidi sihtkapital) töötuskindlustushüvitiste sihtfondist ülekantava vahendite määraks 5,3% ja koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondist ülekantavate vahendite määraks 9,8%. Sihtkapitalist rahastatakse aktiivsete tööturumeetmete (edaspidi tööturumeetmed) pakkumist, st tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste maksmist. Lisaks töötuskindlustuse vahenditele moodustavad sihtkapitali riigieelarvest tööturumeetmete pakkumiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning sihtkapitali vahendite paigutamisest saadav investeeringutulu. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 381 lõike 1 alusel võib sihtkapitali üle kanda kuni 30% töötuskindlustusmaksetest, mis on laekunud: 1) töötuskindlustushüvitiste sihtfondi (edaspidi kindlustatute sihtfond või I sihtfond); 2) koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi (edaspidi tööandjate sihtfond või II sihtfond). TKindlS § 381 lõike 2 alusel esitab Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) nõukogu valdkonna eest vastutava ministri (majandus- ja tööstusminister) kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks vähemalt kord kalendriaastas, hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks. Töötukassa nõukogu tegi 27. augustil 2025 ettepaneku kehtestada 2026. aasta sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 5,3 protsenti I sihtfondist ja 9,8 protsenti II sihtfondist. TKindlS § 381 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus sihtkapitali ülekantavate vahendite määra järgmiseks kalendriaastaks hiljemalt 15. oktoobriks. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Siirika Paulman (tel 5887 8297; [email protected]), töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks (tel 5660 0831; [email protected]) ning sama osakonna õigusnõunik Ilona Säde (tel 5667 4014; [email protected]). Seletuskirja mõjude osa koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala valdkonna töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik (tel 5451 0226; ingel.kadarik @mkm.ee). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse määruse „Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2026–2029“ eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 1 2. Määruse eesmärk Määruse eesmärk on tagada töötukassale 2026. aastaks tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks vajalikud vahendid. 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene sätestab 2026. aastal sihtkapitali ülekantavate vahendite määra ja teine määruse jõustumisaja. Paragrahv 1 sätestab 2026. aasta töötuskindlustuse sihtfondidest sihtkapitali ülekantavate vahendite määra. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr sõltub töötuskindlustusmakse määrast ja töötuskindlustusvahendite laekumisest ning tööturuteenuste ja -toetuste kulust. Töötukassa nõukogu otsustas 27. augustil 2025 teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada 2026. aasta: 1) töötuskindlustusmakse määraks 2,4% (töötaja määr 1,6% ja tööandja määr 0,8%) ja 2) sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 5,3 protsenti I sihtfondist ja 9,8 protsenti II sihtfondist. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2025. aastal on 24,4% nii kindlustatute kui ka tööandjate sihtfondist. 2026. aastal suurenevad töötuskindlustuse kulud seoses baasmääras töötuskindlustushüvitise lisandumisega ning kuna baasmääras töötuskindlustushüvitist rahastatakse I sihtfondist (hüvitiselt makstav sotsiaalmaks kaetakse II sihtfondist), siis langeb surve eelkõige I sihtfondile. I sihtfondi vahendite jätkusuutlikkuse toetamiseks lepiti töötukassa nõukogus kokku, et 2026. aastal kaetakse aktiivsete tööturumeetmete kulud baasmääras töötuskindlustuse ja sellelt makstava sotsiaalmaksu ulatuses sihtkapitali kogunenud vahenditest ning ülejäänud osa teenuste kuludest jaotub I ja II sihtfondi laekumistest võrdselt (st 50% I sihtfondist ja 50% II sihtfondist senise 65% ja 35% proportsiooni asemel). Töötuskindlustusvahenditest rahastatavad aktiivsete tööturumeetmete kulud on 2026. aastal prognoosi kohaselt 65,8 miljonit eurot, millest 42,3 miljonit eurot (s.o samas ulatuses kui baasmääras töötuskindlustushüvitise kulu koos sotsiaalmaksuga) kaetakse sihtkapitali kogunenud vahenditest. Ülejäänud osa aktiivsete tööturumeetmete kuludest ehk 23,6 miljonit eurot kaetakse jooksva aasta töötuskindlustusmaksetest sihtkapitali kantavatest vahenditest, millest 50% (11,8 miljonit eurot) kaetakse I sihtfondist ja 50% (11,8 miljonit eurot) II sihtfondist sihtkapitali ülekantavatest vahenditest. Seega tuleb 2026. aastal aktiivsete tööturumeetmete osutamiseks sihtkapitali kanda 5,3% I sihtfondi ja 9,8% II sihtfondi töötuskindlustusmakse laekumistest. Paragrahvi 2 järgi jõustub määrus 1. jaanuaril 2026. aastal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei muudeta kehtiva õiguse terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 2 6. Määruse mõjud Käesoleval määrusel on mõju majandusele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele ning sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Määrusel puuduvad mõjud keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju majandusele ning sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi kasutavad isikud Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Rohkem kui kaks aastat languses olnud majandus hakkas 2024. aasta lõpus näitama kosumise märke. Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt hakkab Eesti majandus käesoleval aastal aegamisi taastuma. Prognoosi kohaselt kasvab 2025. aastal SKP 0,7%, kuid perioodil 2026–2029 majanduskasv kiireneb, olles 2026. aastal 2,5%, 2027. aastal 2,3%, 2028. aastal ja 2029.aastal 2,2%. Võrreldes 2023. aastaga (6,4%) kasvas 2024. aastal 15–74- aastaste töötuse määr 7,6%-ni. 2025. aasta esimeses kvartalis kasvas töötuse määr veelgi, 8,6%- ni, mis on viimaste aastate kõrgeim näitaja, kuid langes 2025.a teises kvartalis 7,8%-ni. Registreeritud töötuse määr (16–pensioniiga) oli 2023.aastal (7,4%) küll kõrgem kui üldine töötuse määr, kuid erinevalt üldise töötuse määrast langes 2024.aastal 7,1%-ni. 2025.aasta I- kvartalis oli registreeritud töötuse määr 7,2% ning II-s kvartalis langes 6,4%-ni. Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt püsib käesoleval aastal töötuse määr veel kõrgel (prognoosi kohaselt 7,6%), kuid hakkab seejärel langema, jõudes 2029. aastal 6,6%-ni. Töötukassa prognoosi kohaselt muutub aastatel 2026‒2029 registreeritud töötute arv sarnaselt Rahandusministeeriumi töötute üldarvu prognoosile. Töötukassa prognoosi kohaselt on 2026. aastal registreeritud töötuid keskmiselt kuus arvel ca 45 600 (ca 1 100 võrra vähem kui aastal 2025). Aastateks 2027‒2029 prognoosib töötukassa registreeritud töötute arvu langust, jõudes 2029. aastal prognoosi kohaselt ca 43 300 töötu juurde. Määrusega kehtestatakse 2026. aastaks sihtkapitali ülekantavate vahendite määrad, millega tagatakse tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine. Tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise jätkamine on positiivne nii sotsiaalselt kui ka majandusele tervikuna: paranevad tööturuteenuseid ja tööturutoetusi saavate inimeste võimalused liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist (ennetavate tööturumeetmete kaudu). Tööturule sisenemisega ja regulaarse töötasu saamisega kasvavad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu. Suurem majanduslik kindlustunne vähendab sõltuvust sotsiaaltoetustest ning toetab inimeste iseseisvust ja aktiivset osalemist ühiskonnas. Väheneb pikaajaliste töötute, heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Mõju sihtrühma majanduslikule ja sotsiaalsele toimetulekule on positiivne, kuid mõju ulatust tervikuna võib pidada väikeseks, sest tööturuteenuseid ja -toetusi osutatakse ka täna ning sihtkapitali ülekantavate vahenditega tagatakse nende osutamiseks vajalikud vahendid 2026. aastaks. 2026. aastal moodustab töötukassa prognoosi kohaselt tööhõiveprogrammi1 raames tööturumeetmetes osalemiste arv 34% kuu jooksul registreeritud töötute arvust (ca 18 000 osalemist kuus), mistõttu võib sihtrühma suurust pidada keskmiseks. Kuna sihtkapitali ülekantavate vahendite määr kehtestatakse kord aastas ning sihtrühma tasandil ei toimu võrreldes varasemaga muutusi, siis on mõju sagedus väike. 1 Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määrus nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“. RT I, 22.06.2024, 2. Tööhõiveprogramm 2024–2029–Riigi Teataja. Prognoosis arvestatud nõukogus heakskiidu saanud teenuste kärbetega. 3 Ebasoovitavad mõjud Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt on 2026. aasta esimeses pooles prognoositav töötuse määr 7,3–7,4% ning langeb teisel poolaastal 6,6–6,9%- le. Ebasoovitav mõju võib avalduda juhul, kui tegelik töötuse määr on järgneval aastal prognoositust oluliselt kõrgem, mistõttu sihtkapitali ülekantavatest vahenditest ei pruugi piisata tööturuteenuste ja -toetuste osutamiseks. 2026. aastal ei kaeta tööturuteenuste ja -toetuste kulusid üksnes jooksval aastal laekuvatest vahenditest, vaid kasutatakse osaliselt sihtkapitali kogunenud vahendeid. Selline lähenemine võib pikemas perspektiivis kaasa tuua riski, et sihtkapitali vahendid vähenevad liiga kiiresti ning keerulistes majandusoludes ei pruugi olla piisavalt ressursse teenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks. Töötukassa prognoosi kohaselt on 2025. aasta lõpu seisuga sihtkapitalis vahendite jääk ligikaudu 108 miljonit eurot, millest 2026. aastal plaanitakse kasutada 42,3 miljonit eurot. Prognoosi kohaselt on sihtkapitali jääk 2026. aasta lõpuks ligikaudu 68 miljonit eurot. Eeldades, et järgnevatel aastatel rahastatakse tööturuteenuseid ja tööturutoetusi jooksval aastal laekuvatest vahenditest, on järgnevatel aastatel sihtkapitali jääk ca 70 miljonit 2027. aastal, ca 72 miljonit 2028. aastal ning ca 74 miljonit 2029. aastal. Majandusprognooside kohaselt on oodata mõõdukat majanduskasvu. Seega saab riski hinnata väikeseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ning mõju sagedus on väike, sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavat mõju ei ole majanduse taastumisel ette näha. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: töötukassa Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Määruse jõustumisel on mõju avaliku sektori tuludele ja kuludele. Kuigi järgnevatel aastatel oodatakse majandusliku olukorra taastumist ning prognoosi kohaselt registreeritud töötute arv järgnevatel aastatel mõnevõrra väheneb, siis palga- ja hinnakasvu tõttu püsivad hüvitiste ja aktiivsete tööturumeetmete kulud kõrged. Seoses baasmääras töötuskindlustushüvitise rakendumisega suurenevad töötuskindlustuse kulud alates 2026. aastast ca 40–43 miljoni euro võrra aastas. Lisanduvaid kulusid tasandab mõnevõrra planeeritud Tööhõiveprogrammi 2024– 2029 muudatustega kaasnev kokkuhoid2, kuid teisalt tõstavad töötuskindlustuse kulusid aktiivsete tööturumeetmete välisvahenditest rahastamise lõppemine ning nende kulude ületulek töötuskindlustusvahenditesse. 2026. aasta kulusid mõjutab välisvahenditest rahastatava teenuse „Minu esimene töökoht“ lõppemine 2025. aasta lõpus – teenust samadel tingimustel ei jätkata, kuid osa sihtrühmast suunatakse kasutama Tööhõiveprogrammi palgatoetust. Prognoosi järgi on aktiivsete meetmete kulu töötuskindlustusvahenditest 2026. aastal 65,8 miljonit eurot. Seoses välisrahastuse lõppemisega tööalase rehabilitatsiooni osutamiseks 2027. aasta lõpuks, kasvab aktiivsete meetmete kulu töötuskindlustusvahenditest 2028. aastaks 73,4 miljoni euroni ning 2029. aastal 74,8 miljoni euroni. Töötukassa prognoosi kohaselt on 2026. aastal töötuskindlustuse kogutulud 358,3 miljonit eurot ja kogukulud 373,3 miljonit eurot ning tulem 15 miljoni euro ulatuses negatiivne. 2 Töötukassa nõukogu on heaks kiitnud sihtkapitali vahenditest rahastatavate tööhõiveprogrammi teenuste kavandatavad muudatused: tasemeõppe toetuse suvekuudel mittemaksmine; töötavate inimeste koolituskaardiga eesti keele koolituste lõpetamine; eesti keele koolituste rahastamine tööandja koolitustoetusega vaid tasemeeksamiks ettevalmistamiseks; palgatoetuse tingimuste muutmine; sõltuvusnõustamise teenuse lõpetamine; tööklubi, tööharjutuse ja toetatud töölerakendamise teenuste liitmine. 4 2026. aasta lõpuks prognoositav töötuskindlustuse netovara maht on 577,8 miljonit eurot. Aastatel 2027‒2029 on töötuskindlustuse tulem positiivne, jäädes vahemikku 4,3–22,6 miljonit eurot ning netovarad kasvavad 2029. aasta lõpuks 614,8 miljoni euroni. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamine mõjutab eelkõige töötukassat, kes tööturuteenuseid osutab ja tööturutoetusi maksab. Kaudselt on mõjutatud ka kohalikud omavalitsused ja riik tervikuna, eeldusel, et tööturuteenuseid ja -toetusi saavate inimeste sissetulekud ja heaolu paraneb ning väheneb heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Kuna tööturuteenuseid ja -toetusi osutatakse ka täna ning sihtkapitali ülekantavate vahenditega tagatakse nende osutamiseks vajalikud vahendid 2026. aastaks ning tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste maksmine ja hüvitiste andmine on töötukassa peamiseks tegevuseks, siis ei toimu töötukassa tegevuses võrreldes varasemaga muutusi ning mõju ulatus ning sagedus on väike. Ebasoovitavad mõjud Töötukassa 2026. aasta kogutulem on prognoosi kohaselt negatiivne (–15 miljonit eurot), sealhulgas I sihtfondi tulem -3,5 miljonit eurot. Järgnevatel aastatel paraneb kogutulem, kuid I sihtfondi tulem püsib negatiivne veel 2027. aastal (–11,5 miljonit eurot) ja 2028. aastal (–7,4 miljonit eurot), muutudes positiivseks alates 2029. aastast (0,1 miljonit eurot). I ja II sihtfondist rahastatakse töötuskindlustushüvitisi, töötukassa tegevuskulusid, eraldisi reservkapitali ning kantakse vahendeid sihtkapitali. Seetõttu mõjutab I sihtfondi negatiivne tulemus otseselt ka tööturuteenuste ja -toetuste rahastamiseks kasutatavat sihtkapitali. Prognoosi kohaselt on sihtkapitali tulem 2026. aastal –39,8 miljonit eurot, kuna tööturuteenuste ja -toetuste kulusid ei kaeta üksnes jooksval aastal laekuvatest vahenditest, vaid osaliselt kasutatakse sinna kogunenud ülejääki, et katta 2026. aastast rakendatava baasmääras töötuskindlustushüvitise kulusid sihtfondidest. II sihtfondi vahenditest võib katta I sihtfondi puudujäägi (aga mitte vastupidi) ning kohustuslik reserv, sihtfondides ja sihtkapitalis olevad vabad vahendid tagavad käesoleval hetkel töötuskindlustusvahendite piisavuse. Ebasoovitavad mõjud võivad aga avalduda pikemas perspektiivis, kui majandus ei taastu planeeritult ning I sihtfondi tulem jääb pikemalt negatiivseks ja selle arvelt võib ka sihtkapitali vahendite maht väheneda. Sellisel juhul võib piiratud olla tööturuteenuste ja -toetuste osutamine senises mahus või väheneda valmisolek tulla toime kriisiolukorras. Majandusprognooside kohaselt hakkab majandus kosuma ning töötukassa prognoosi kohaselt pöördub tulem positiivseks, seega on ebasoovitavate mõjude realiseerumine ebatõenäoline. Samuti, kuna tööturuteenuste-, tööturutoetuste- ja hüvitiste osutamine on töötukassa peamiseks tegevuseks, siis võib eeldada, et töötukassa suudab reorganiseerida olemasolevaid hüvitisi või tööturuteenuseid ja tööturutoetusi sellisel moel, mis ei mõjuta sihtrühmi negatiivselt. Seega võib ebasoovitavate mõjude esinemise riski hinnata madalaks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus, sihtrühma suurus ning mõju sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude realiseerumise riski maandamiseks tuleb tagada töötukassa kulude ja tulude vaheline jätkusuutlikkus viisil, mis ei mõjuta sihtrühmi negatiivselt. 7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 2011. aastal kanti sihtkapitali üle 12% sihtfondidesse laekunud vahenditest. 2011. aastal koguti vahendeid sihtkapitali ja neid tööturuteenuste osutamiseks ega tööturutoetuste maksmiseks ei kastutatud. Alates 2012. aastast on sihtkapitali vahendeid kasutatud tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise rahastamiseks. 2012. aastal kanti sihtkapitali üle 16,1%, 5 2013. aastal 17,8%, 2014. aastal 18,9%, 2015. aastal 20%, 2016. aastal 15%, 2017. aastal 19%, 2018. aastal 25,6% ning 2019. aastal 16,1% kummastki sihtfondist. 2020. aastal oli sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks kuni 29. märtsini 17,6% ja alates 30. märtsist 30%. 2021. aastal oli sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 30%, 2022. aastal 19,8%, 2023. aastal 25,5%, 2024. aastal 23,3% ja 2025. aastal 24,4%. Aastal 2026 tuleb tööturumeetmete kulude katmiseks kanda sihtkapitali töötuskindlustusmakse jooksva aasta laekumistest 5,3% I sihtfondist ja 9,8% II sihtfondist. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra, sh tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kulu prognoosimisel, on töötukassa lähtunud Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvisest majandusprognoosist. Tööturuteenuste ja -toetuste kulu prognoosimisel on võetud arvesse 2024. aasta kulud, mida on korrigeeritud töötute arvuga ning hinna- ja palgakasvuga. Lisaks on prognoosis arvestatud nõukogus heakskiidu saanud teenuste kärbetega ning välisrahastuse lõppemisel teenuste kulude ületulekuga töötuskindlustusvahenditesse. Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos maksemääraga 2,4%, sh sihtkapitali ülekantavate vahendite prognoos, aastateks 2026–2029 on esitatud tabelis 1. Tabelist on näha, et kuna aktiivsete tööturumeetmete kulu rahastatakse 2026. aastal osaliselt sihtkapitali kogunenud vahendite arvelt, on sihtkapitali tulem 39,8 miljoni euro ulatuses negatiivne. Ka esimese sihtfondi tulem jääb 2026. aastal 3,5 miljoni euro ulatuses negatiivseks ning püsib negatiivne ka 2027. ja 2028. aastal. Tabel 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastateks 2026–2029 maksemääraga 2,4%. 2026 2027 2028 2029 1 SKP reaalkasv 2,5% 2,3% 2,2% 2,2% 2 Keskmine palk 2 201 2 305 2 409 2 514 3 Keskmise palga kasv 5,2% 4,7% 4,5% 4,4% 4 Tarbijahinnaindeks 3,5% 2,4% 2,3% 2,0% 5 Töötuse määr (15-74a) 7,0% 6,7% 6,7% 6,6% 6 Töötute arv (ILO töötute arv) 52 905 50 308 49 890 49 220 7 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 45 633 44 640 43 959 43 283 8 Likviidsusreservi tulusus 1,9% 2,1% 2,3% 2,5% 9 Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 10 Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 11 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF 5,3% 14,0% 14,9% 14,5% Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II 12 9,8% 26,0% 27,6% 27,0% SF Tulud 13 Töötuskindlustusmaksed kokku 344 559 589 362 472 945 379 472 945 396 539 189 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed 14 223 963 733 235 607 414 246 657 414 257 750 473 (tekkepõhine) II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed 15 120 595 856 126 865 531 132 815 531 138 788 716 (tekkepõhine) 16 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 23 579 938 66 050 925 73 431 276 74 829 925 17 I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 11 789 969 33 025 462 36 715 638 37 414 963 18 II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 11 789 969 33 025 462 36 715 638 37 414 963 19 Investeerimistulu 13 741 361 14 804 166 16 334 780 18 060 253 20 I SF investeerimistulu 4 753 137 5 198 396 5 413 947 5 710 281 21 II SF investeerimistulu 4 354 474 5 502 880 6 378 195 7 352 498 22 SK investeerimistulu 2 501 471 1 746 159 1 961 457 2 191 843 23 Reservi investeerimistulu 2 132 280 2 356 730 2 581 181 2 805 631 24 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 358 300 950 377 277 111 395 807 725 414 599 442 6  25 I SF KOGUTULU 216 926 901 207 780 348 215 355 724 226 045 791 26 II SF KOGUTULU 113 160 361 99 342 949 102 478 087 108 726 252 27 SK KOGUTULU 26 081 409 67 797 084 75 392 733 77 021 768 28 RESERVI KOGUTULU 2 132 280 2 356 730 2 581 181 2 805 631 Kulud Hüvitised ja hüvitistelt makstav 29 239 177 793 235 827 999 238 443 420 240 350 920 sotsiaalmaks Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise 30 138 696 366 137 361 142 138 041 183 138 405 607 sotsiaalmaksuta kulu Baasmääras töötuskindlustushüvitise 31 37 398 602 35 700 102 36 656 562 37 644 865 sotsiaalmaksuta kulu 32 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 24 156 366 23 966 401 24 415 947 24 549 278 Maksejõuetushüvitise kulu ilma 33 6 062 039 6 310 886 6 437 413 6 588 982 sotsiaalmaksuta 34 Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH) 28 002 601 27 848 453 28 126 962 28 268 355 Sotsiaalmaks baasmääras 35 4 861 818 4 641 013 4 765 353 4 893 832 töötuskindlustushüvitiselt 36 Teenused töötuskindlustusvahenditest 65 840 358 66 050 925 73 431 276 74 829 925 37 Tööhõiveprogramm 65 840 358 66 050 925 73 431 276 74 829 925 38 Tegevuskulud 68 257 595 71 096 916 73 931 128 76 773 528 39 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 373 275 746 372 975 839 385 805 824 391 954 373 40 I SF KOGUKULU 220 462 405 219 274 239 222 752 978 225 953 265 41 II SF KOGUKULU 86 972 983 87 650 675 89 621 570 91 171 183 42 SK KOGUKULU 65 840 358 66 050 925 73 431 276 74 829 925 43 RESERVI KOGUKULU Jooksvate tulude ja kulude vahe 44 Aasta kogutulem -14 974 796 4 301 271 10 001 901 22 645 069 45 I SF TULEM -3 535 504 -11 493 891 -7 397 254 92 526 46 II SF TULEM 26 187 378 11 692 273 12 856 518 17 555 069 47 SK TULEM -39 758 950 1 746 159 1 961 457 2 191 843 48 RESERVI TULEM 2 132 280 2 356 730 2 581 181 2 805 631 Varad 49 NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 577 836 285 582 137 556 592 139 458 614 784 527 50 Vabad vahendid I SF-s 202 903 829 192 941 812 187 222 325 189 138 511 51 Vabad vahendid II SF-s 214 788 456 227 305 585 241 065 516 259 602 555 52 Sihtkapital 68 156 095 69 902 255 71 863 712 74 055 555 53 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Allikas: töötukassa. Aluseks Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvine majandusprognoos (edastatud töötukassale 5.08.2025). Märkused: I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. 7 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Määruse eelnõu on koostatud vastavalt töötukassa nõukogu 27.08.2025 otsusele (lisatud eelnõu seletuskirjale). Töötukassa nõukogu on kuueliikmeline ja sinna kuuluvad lisaks majandus- ja tööstusministrile ning Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmele (Rahandusministeeriumi esindaja) järgmiste tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide esindajad: 1) Eesti Ametiühingute Keskliit (1 nõukogu liige); 2) Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO (1 nõukogu liige); 3) Eesti Tööandjate Keskliit (2 nõukogu liiget). 8  Ministeeriumid 04.09.2025 nr 2-2/3161-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2026. aastal“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada kiireloomulisena 9. septembriks 2025. Vabariigi Valitsus peab tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 381 lõikest 3 kehtestama tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra hiljemalt 15. oktoobriks 2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) Eesti Töötukassa nõukogu otsus. Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Siirika Paulman Tel 5887 8297, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/25-0965 - Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2026. aastal Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.09.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bb30f330-d3b8-4b57-a92c-eb375745ca4d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bb30f330-d3b8-4b57-a92c-eb375745ca4d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main