Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2026–2029

EELNÕU 04.09.2025 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2026–2029 Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 41 lõike 4 alusel. § 1. Töötuskindlustusmakse määr (1) Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr aastatel 2026–2029 on 1,6 protsenti töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. (2) Tööandja töötuskindlustusmakse määr aastatel 2026–2029 on 0,8 protsenti töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. § 2. Rakendussätted (1) Vabariigi Valitsuse 19. septembri 2024. a määrus nr 59 „Kindlustatu ja tööandaja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2025–2028“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. Kristen Michal Peaminister Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Keit Kasemets Riigisekretär  04.09.2025 Vabariigi Valitsuse määruse „Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2026–2029“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Töötuskindlustuse seaduse (edaspidi TKindlS) § 41 lõike 3 alusel esitab Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) nõukogu valdkonna eest vastutava ministri (majandus- ja tööstusminister) kaudu Vabariigi Valitsusele järgmise nelja aasta töötuskindlustusmakse määrade kohta ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks. Töötukassa nõukogu otsustas 27. augustil 2025 teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada aastateks 2026–2029 kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks 1,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,8% (kokku 2,4%). TKindlS § 41 lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Siirika Paulman (tel 5887 8297; [email protected]), töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks (tel 5660 0831; [email protected]) ning sama osakonna õigusnõunik Ilona Säde (tel 5667 4014; [email protected]). Seletuskirja mõjude osa koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala valdkonna töövaldkonna andmete juht Deisi Tamme (tel 5912 7349; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2026. aastal“ eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse eesmärk Eelnõu eesmärk on töötukassale ülesannete täitmiseks vajalike töötuskindlustusvahendite tagamine aastateks 2026–2029. 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2026–2029. Töötukassa nõukogu tegi 27. augustil 2025 Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta 1 töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks neljaks aastaks praegusele tasemele – kindlustatu maksemäär 1,6% ja tööandja maksemäär 0,8%. Töötukassa lähtus töötuskindlustusmakse määra prognoosimisel Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvisest majandusprognoosist. Prognoosi kohaselt on käesoleval aastal oodata aeglast majanduskasvu (0,8%). Alates järgmisest aastast majanduskasv kiireneb, kuid püsib siiski mõõdukal tasemel (2,5%). Tööturu osas oodatakse võrdlemisi stabiilset olukorda. Käesolevaks aastaks oodatakse töötuse määra püsimist sarnasel tasemel eelmise aastaga (7,6%) ning 2026. aastal selle vähenemist 7%-ni. Kiire palgakasv on aeglustunud ning aeglustub järgmisel aastal veelgi – kui kahel eelneval aastal ulatus aastane palgakasv üle 8%, siis selle aasta palgakasv on Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 5,7% ja järgmisel aastal 5,2%. Käesolevaks aastaks oodatakse taas hinnakasvu kiirenemist 5,4%-ni, kuid järgmisel aastal on Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt hinnakasv uuesti aeglustumas 3,5%-ni. Ülejäänud prognoosiperioodil (2027‒2029) kasvab SKP aeglases tempos, töötus veidi väheneb ning hinna- ja palgakasv aeglustuvad. 2024. aastal oli töötuna arvel keskmiselt päevas ca 50 300 inimest, mida oli ca 1 100 võrra vähem kui 2023. aastal. Käesoleval aastal hakkas registreeritud töötute arv märtsist kahanema, kuid viimaste aastate keerulisema majandusolukorra tõttu on suvekuud olnud tavapärasest sesoonsusest erinevad ja registreeritud töötute arv on suvekuudel veidi kasvanud (sarnast trendi võis märgata ka 2023. ja 2024. aastal). Prognoosi kohaselt muutub registreeritud töötute arv selle aasta teises pooles sarnaselt 2024. aasta teise poolaastaga ning jõuab 2026. aasta esimeses kvartalis ca 48 800-ni. 2025. aasta keskmiseks registreeritud töötute arvuks prognoositakse ca 46 700. 2026. aastal on registreeritud töötuid prognoosi kohaselt keskmiselt ca 45 600 (ca 1 100 võrra vähem kui 2025. aastal). Aastateks 2027‒2029 prognoositakse, et registreeritud töötute arv langeb ja jõuab 2029. aastaks ca 43 300 töötu juurde. Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt laekub käesoleval aastal töötuskindlustusmaksetest 325,6 miljonit eurot ja järgmisel aastal 344,6 miljonit eurot. Koos hõive- ja palgakasvuga suurenevad laekumised aasta-aastalt ning 2029. aastal ulatuvad laekumised 396,5 miljoni euroni aastas. Hüvitiste kulu koos sotsiaalmaksuga on 2026. aastal ca 239,2 miljonit eurot. Töötuskindlustuse kogukulu on 373,3 miljonit eurot. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus maksemääraga 2,4% aastateks 2026–2029 on esitatud tabelis 1. Sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis Alates 1. jaanuarist 2026 kehtima hakkava baasmääras töötuskindlustushüvitisega seoses nimetatakse hetkel kehtiv töötuskindlustushüvitis ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks, kuid selle saamise tingimused ei muutu. Käesolevas peatükis on keskendutud sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele (tekstis kasutatud ka terminit töötuskindlustushüvitis). Alates 30.06.2023 muutus töötuskindlustushüvitise süsteem. Kui eelnevalt määrati töötuskindlustushüvitis olenevalt kindlustusstaažist 180, 270 või 360 päevaks, siis muudatuse järgselt sõltub hüvitise periood lisaks töötuskindlustusstaažile ka sellest, milline on olukord tööturul võrreldes 2 varasemate aastatega.1 Töötuskindlustushüvitis määratakse olenevalt kindlustusstaažist 180, 210 või 300 päevaks ning sõltuvalt tööturuolukorrast võidakse hüvitise maksmise perioodi pikendada. Kui tööturuolukord on tavapärane, siis pikendatakse 210- ja 300-päevaseid hüvitisi vastavalt 270 ja 360 päevani. Kui tööturuolukord on keerulisem, siis 180-, 210- ja 300-päevaseid hüvitisi pikendatakse vastavalt 240, 330 ja 420 päevani. Töötukassa prognoosi kohaselt on 2025. aastal Eestis keskmiselt 46 743 registreeritud töötut, mida on ca 3,6 tuh võrra vähem kui 2024. aastal (2024. aastal keskmiselt 50 297). Uusi registreeritud töötuid (aegrea võrreldavuse eesmärgil ilma rahvusvahelise kaitse saajateta, kes enamasti ei kvalifitseeru töötuskindlustushüvitisele) lisandub 2025. aastal prognoosi kohaselt 81 339. Käesoleval ja eelmisel aastal on uute registreeritud töötute seas tavapärasest rohkem viimaselt töökohalt koondatuid (pea 15% uutest töötutest; 2021.–2022. aastal oli sama näitaja ca 12%). Koondamiste suurema osakaalu tõttu on ka töötuskindlustushüvitise määramiste osatähtsus uutest registreeritud töötutest tavapärasest kõrgem. Prognoosis on eeldatud, et 2025. aastal arvele tulevatest uutest töötutest määratakse töötuskindlustushüvitis 39,2%-le ning töötuskindlustushüvitise määramise otsuseid on 2025. aastal 31 885 (2024. aastal oli 33 185 määramise otsust). Alates 2025. aastast koos majandusolukorra paranemisega väheneb uute registreeritud töötute arv aasta-aastalt. Töötuskindlustushüvitise määramiste osakaal uutest töötutest langeb 2026. aastal 38,5%-ni, järgnevatel aastatel prognoositakse vastavaks osakaaluks 35–37%. Töötukassa prognoosib 2025. aasta töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kuluks 144,8 miljonit eurot ning 2026. aasta kuluks 138,7 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu suurusjärgus 137,4‒138,4 miljonit eurot aastas. Registreeritud töötute arvu prognoosist lähtuvalt toimub aastatel 2025‒2029 töötuskindlustushüvitise perioodi pikendamine vastavalt tavapärasele tööturuolukorrale ehk 210- ja 300-päevaseid hüvitisi pikendatakse vastavalt 270 ja 360 päevani. Prognoosi kohaselt on enim hüvitise pikendamisi 300- päevases rühmas, kus on ka rohkem määramisi kui 210-päevases rühmas. Baasmääras töötuskindlustushüvitis Alates 1. jaanuarist 2026 alustatakse baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmist isikutele, kellel on töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 8 kuud töötuskindlustusstaaži. Baasmääras töötuskindlustushüvitist makstakse kuni 180 päeva ja hüvitise suurus on kõigile sama, 50% eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast. Kui tööturuolukord on keerulisem, pikendatakse hüvitist 240 päevani. Arvestades uute registreeritud töötute arvu ja baasmääras töötuskindlustushüvitise määramiste osakaalu prognoosi, jääb aastatel 2026–2029 hüvitise määramiste arv aastas ca 20 000 juurde. Hüvitise maksmise kestuse prognoosis on eeldatud, et baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise kestus on sama pikk nagu sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise 180-päevaste hüvitiste maksmise kestus, kuna eelnevate aastate andmete põhjal ei ole näha suuri erinevusi miinimumsuuruses hüvitise saajate ja teiste hüvitise saajate maksmise kestuse vahel 180-päevaste 1 Tööturuolukorra hindamiseks fikseerib töötukassa igal kuul registreeritud töötute arvu ja võrdleb viimase 10 ja 3 aasta registreeritud töötute arvu keskmistega. Vt täpsemalt töötukassa kodulehelt: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tootuskindlustushuvitis/tootuskindlustushuvitise-maksmise-periood 3 hüvitiste grupis. Prognoosiperioodil jääb baasmääras töötuskindlustushüvitise keskmine kestus 117 ja 120 päeva vahele. Prognoosi kohaselt on baasmääras töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 2026. aastal ca 37,4 miljonit eurot. 2027. aastal langeb kulu ca 1,7 miljoni võrra, peale mida hakkab kulu töötasu alammäära suurenemise tõttu tõusma, jõudes 2029. aastaks ca 37,6 miljonini. Kindlustushüvitis koondamise korral (koondamishüvitis) Koondamishüvitise saajate arv on 2025. aasta esimesel poolaastal veidi vähenenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kuna Rahandusministeeriumi prognoosi järgi on käesoleval aastal oodata väikest majanduskasvu, prognoositakse, et aasta kokkuvõttes on 2025. aastal koondamishüvitise saajaid veidi vähem kui eelmisel aastal (7 951 määramist). 2026. aastal langeb koondamishüvitise hüvitise saajate arv 7 500 peale ning edasistel aastatel samuti järk-järgult väheneb, jõudes 2029. aastal 6 658 määramiseni. Kui 2024. aastal oli koondamishüvitise keskmine suurus 2 753 eurot, siis 2025. aastaks prognoositakse keskmiseks hüvitise suuruseks 3 088 eurot. Koos keskmise palga kasvuga kasvab ka hüvitise suurus aasta-aastalt ja jõuab 2029. aastaks 3 687 euroni. Töötukassa prognoosib koondamishüvitise sotsiaalmaksuta kuluks 2025. aastal ligi 24,6 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb koondamishüvitise kulu vahemikku 24–24,5 miljonit eurot aastas. Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral (maksejõuetushüvitis) Kuna eelmisel aastal oli majandus veel langusfaasis (–0,3%) ja 2025. aasta alguses toimus lennufirma Nordica maksejõuetuks tunnistamine, siis 2025. aasta esimeses pooles on maksejõuetushüvitise määramiste arv olnud tavapärasest märgatavalt kõrgem. Seetõttu prognoositakse, et hüvitise saajate arv tuleb 2025. aastal viimaste aastate keskmisest tunduvat suurem ehk 1 429. 2026. aastaks prognoosib Rahandusministeerium mõõdukat majanduskasvu (2,5%), mistõttu prognoositakse hüvitise saajate arvu vähenemist 2026. aastal. Kuna aastateks 2025–2029 prognoositakse majanduskasvu, siis väheneb maksejõuetushüvitise saajate arv järk-järgult ka ülejäänud prognoosiperioodil. Maksejõuetushüvitise keskmine suurus on muutunud samas tempos hüvitise saajate keskmise töötasuga. Kuivõrd makstava hüvitise summale rakendatakse Eesti keskmise palgaga seotud piirmäära, siis on hüvitise ja palga suhtarvu muutumine mõjutatud hüvitise saajate ning Eesti keskmise palga suhte muutumisest. 2025. aastaks prognoositakse keskmiseks hüvitise summaks 4 620 eurot ning 2026. aastaks 4 714 eurot. Aastatel 2026‒2029 suureneb keskmine hüvitise summa ühtlaselt, jõudes 2029. aastaks 5 445 euroni. Töötukassa prognoosib maksejõuetushüvitise sotsiaalmaksuta kuluks 2025. aastal 6,6 miljonit eurot. 2026. aastal paranenud majandusolukorra tõttu väheneb kulu 6,1 miljoni euroni, misjärel hakkab koos keskmise palga kasvuga uuesti tõusma. 4 Aktiivsed tööturumeetmed Prognoosi järgi on aktiivsete meetmete kulu töötuskindlustusvahenditest 2026. aastal 65,8 miljonit eurot. Seoses välisrahastuse lõppemisega tööalase rehabilitatsiooni osutamiseks 2027. aasta lõpuks, kasvab aktiivsete meetmete kulu töötuskindlustusvahenditest 2028. aastaks 73,4 miljoni euroni ning 2029. aastal 74,8 miljoni euroni. 2026. aastal kaetakse aktiivsete tööturumeetmete kulud baasmääras töötuskindlustuse ja sellelt makstava sotsiaalmaksu ulatuses (42,3 miljonit eurot) sihtkapitali kogunenud vahenditest ning ülejäänud osa teenuste kuludest jaotub I ja II sihtfondi laekumistest võrdselt. Aktiivsete tööturumeetmete osutamiseks tuleb 2026. aastal aktiivsete tööturumeetmete osutamiseks sihtkapitali kanda 5,3% I sihtfondi ja 9,8% II sihtfondi töötuskindlustusmakse laekumistest. Aastate 2027–2029 osas on eeldatud, et aktiivsete tööturumeetmete kulud kaetakse täies mahus jooksva aasta töötuskindlustusmaksete laekumistest ning kulud kaetakse 50% ulatuses I sihtfondi ja 50% ulatuses II sihtfondi vahenditest. Aktiivsete tööturumeetmete kulude katmiseks on aastatel 2027–2029 I sihtfondi töötuskindlustusmakse laekumistest vaja sihtkapitali üle kanda 14–14,9% ning II sihtfondi laekumistest 26–27,6%. Tegevuskulud 2025. aasta tegevuskulude puhul on lähtutud käesolevaks aastaks kinnitatud tegevuskulude eelarvest (65,1 miljonit eurot). 2026. aasta kulude prognoosimisel on võetud aluseks 2025. aasta tegevuskulude eelarve ning arvestatud Rahandusministeeriumi palga- ja hinnakasvu prognoosidega. Prognoosi kohaselt on töötukassa tegevuskulud 2026. aastal 68,3 miljonit eurot, suurenedes 2029. aastaks järk- järgult 76,8 miljoni euroni. Paragrahviga 2 tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 19. septembri 2024. a määrus nr 59 „Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2025–2028“ ja sätestatakse määruse jõustumine 1. jaanuaril 2026. a. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei muudeta kehtiva õiguse terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud Käesoleval määrusel on oluline mõju majandusele, sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määrusel puuduvad mõjud keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju majandusele Sihtrühm: töötuskindlustusmakset tasuvad töötajad ja tööandjad Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus 5 Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju töötuskindlustusmakset tasuvatele töötajatele ja tööandjatele. 2025. aasta Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt hakkab Eesti majandus käesoleval aastal aegamisi taastuma. Prognoosi kohaselt kasvab 2025. aastal SKP 0,7%, kuid perioodil 2026–2029 majanduskasv kiireneb, olles 2026. aastal 2,5%, 2027. aastal 2,3%, 2028. aastal ja 2029.aastal 2,2%. Võrreldes 2023. aastaga (6,4%) kasvas 2024. aastal 15–74-aastaste töötuse määr 7,6%-ni. 2025. aasta esimeses kvartalis kasvas töötuse määr veelgi, 8,6%-ni, mis on viimaste aastate kõrgeim näitaja, kuid langes 2025.a teises kvartalis 7,8%-ni. Registreeritud töötuse määr (16–pensioniiga) oli 2023.aastal (7,4%) küll kõrgem kui üldine töötuse määr, kuid erinevalt üldise töötuse määrast langes 2024.aastal 7,1%-ni. 2025. aasta I-kvartalis oli registreeritud töötuse määr 7,2% ning II-s kvartalis langes 6,4%-ni. Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt püsib käesoleval aastal töötuse määr veel kõrgel (prognoosi kohaselt 7,6%), kuid hakkab seejärel langema, jõudes 2029. aastal 6,6%-ni. Töötukassa prognoosi kohaselt muutub aastatel 2026‒2029 registreeritud töötute arv sarnaselt Rahandusministeeriumi töötute üldarvu prognoosile. Töötukassa prognoosi kohaselt on 2026. aastal registreeritud töötuid keskmiselt kuus arvel ca 45 600 (ca 1 100 võrra vähem kui aastal 2025). Aastateks 2027‒2029 prognoosib töötukassa registreeritud töötute arvu langust, jõudes 2029. aastal prognoosi kohaselt ca 43 300 töötu juurde. Töötuskindlustusega kaetus mõjutab kindlustatuid ja seeläbi majandust positiivselt, sest töötuks jäämise korral kompenseerib töötuskindlustushüvitis kindlustatule tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetuleku. Lisaks kantakse töötuskindlustusmaksete sihtfondidest vahendeid üle ka sihtkapitali, millest rahastatakse tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetus). See avaldab positiivset mõju majandusele: paranevad võimalused liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist (ennetavad meetmed). Tööturule sisenemisega ja regulaarse töötasu saamisega kasvavad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu. 2024. aastal oli Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetel töötuskindlustusmaksete laekumiste järgi unikaalsete kindlustatud isikute arv 645 528, mis moodustab 15‒74-aastasest majanduslikust aktiivsest rahvastikust (tööjõust) 85% ning millest tulenevalt on mõjutatud sihtrühm suur. Töötuskindlustusega kaetus mõjutab kindlustatuid positiivselt, kuid kuna töötuskindlustusmakse määrad ei muutu ja on alates 2015. aastast olnud kindlustatutel 1,6% ja tööandjatel 0,8%, siis ei toimu sihtrühma tasandil võrreldes varasemaga muutusi ning mõju ulatust võib pidada väikeseks. Mõju sagedus on harv, kuna töötuskindlustusmakse määrad kehtestatakse järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ning sagedus on väike. Sihtrühma suurus on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju sihtrühm: töötuskindlustus-, koondamis- ja maksejõuetushüvitist saavad isikud Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Töötuskindlustusega kaetus mõjutab kindlustatuid ja seeläbi majandust positiivselt, sest töösuhte lõppemise korral kompenseerib töötuskindlustushüvitis (baasmääras või sissetulekupõhine) kindlustatule tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetuleku, koondamishüvitis hüvitab töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise koondamise korral ning maksejõuetushüvitis tagab töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Laekunud töötuskindlustusmakseid kasutatakse ka hüvitistelt sotsiaalmaksu maksmiseks. Võrreldes 2025. aastaga hakkab töötukassa prognoosi kohaselt alates 2026. aastast majandusliku olukorra 6 paranemise tõttu töötuskindlustus-, koondamis- ja maksejõuetushüvitise määramiste arv langema. Prognoosi kohaselt on 2026. aastal sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise uusi määramisi kokku ca 30 300, mis moodustab 38,5% 2026. aastaks prognoositud uutest registreeritud töötutest ning aastatel 2027–2029 jääb vastav osakaal vahemikku 35%–37% (ca 27 200–28 800 uut töötuskindlustushüvitise määramist aastas). Baasmääras töötuskindlustushüvitise määramisi on 2026–2029 aastatel ca 20 000 määramist aastas, mis moodustab 26% prognoositavatest uutest registreeritud töötutest. Koondamishüvitiste määramiste osatähtsus tööstuskindlustushüvitiste määramistest on prognoosi kohaselt 2026. aastal 28,3% (ca 7 500 määramist aastas), mida on vähem võrreldes 2025. aastaga (ca 7 900 määramist). Perioodil 2027–2029 langeb koondamishüvitise määramiste arv prognoosi järgi veelgi (ca 6700–7100 määramist aastas) ning 2029. aastaks langeb määramiste osakaal töötuskindlustushüvitise määramistest ca 28%-ni. Kuna Rahandusministeeriumi majandusprognoosi järgi hakkab alates 2026. aastast majandus taas kasvama, siis võrreldes 2025. aastaga väheneb perioodil 2026–2029 ka maksejõuetushüvitise määramiste arv (ca 1200–1300 määramist aastas). Eelnevast tulenevalt on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Töötuskindlustusega kaetus ning töötuskindlustus-, koondamis- ja/või maksejõuetushüvitise saamine töötuse riski realiseerudes mõjutab sihtrühma majanduslikku toimetulekut töötuse perioodil positiivselt, kuid mõju ulatust tervikuna võib pidada väikeseks, sest töötuskindlustus-, koondamis- ja maksejõuetushüvitist makstakse ka täna ning maksemäärade kehtestamisega tagatakse nende osutamiseks vajalikud vahendid 2026. aastaks. Mõju sagedus on harv, kuna töötuskindlustusmakse määrad kehtestatakse järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ning mõju sagedus on väike, sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetust) kasutavad inimesed Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju tööturuteenuseid ja tööturutoetusi kasutavatele inimestele, sest töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendid kantakse üle ka sihtkapitali (2026. aastal 5,3% I sihtfondist ja 9,8% II sihtfondist), millest rahastatakse tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetust). Tööturuteenuste osutamisel on positiivsed sotsiaalsed mõjud: paranevad võimalused liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist (ennetavad meetmed). Tööturule sisenemisega ja regulaarse töötasu saamisega kasvavad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu, ühtlasi väheneb pikaajaliste töötute, heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuid mõju ulatust tervikuna võib pidada väikeseks, sest tööturuteenuseid osutatakse ja tööturutoetusi makstakse ka täna ning maksemäärade kehtestamisega tagatakse nende osutamiseks vajalikud vahendid 2026. aastaks. Töötukassa prognoosi kohaselt moodustab 2026. aastal tööhõiveprogrammi2 raames aktiivsetes meetmetes töötute osalemiste arv 34% kuu jooksul registreeritud töötute arvust (ca 18 000 osalemist kuus), mistõttu võib sihtrühma suurust pidada keskmiseks. Mõju sagedus on harv, kuna töötuskindlustusmakse 2 Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määrus nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“. RT I, 22.06.2024, 2. Tööhõiveprogramm 2024– 2029–Riigi Teataja. Prognoosis arvestatud nõukogus heakskiidu saanud teenuste kärbetega. 7 määrad kehtestatakse järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ning mõju sagedus on väike, sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: töötukassa Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Mõjutatud sihtrühmaks on eeskätt töötukassa, kelle tegevust rahastatakse töötuskindlustusmaksetest. Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju, sest töötuskindlustusmaksetest laekunud vahenditest rahastatakse töötukassa pakutavaid tööturuteenuseid, -toetusi ja hüvitisi ning töötukassa enda tegevuskulusid. Laekunud töötuskindlustusmaksed kantakse kahte sihtfondi: (1) töötuskindlustushüvitiste sihtfond (ka kindlustatute sihtfond või I sihtfond); (2) koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond (ka tööandjate sihtfond või II sihtfond). Töötuskindlustusvahenditest rahastatavaid aktiivseid tööturumeetmeid rahastatakse sihtkapitali kaudu, kuhu kantakse vahendid üle sihtfondidest (vt joonis 1). Joonis 1. Laekunud töötuskindlustusvahendite kasutamine vastavalt töötuskindlustuse seadusele. Allikas: Töötukassa. Määrusega tagatakse töötukassale 2026. aastaks ja järgmiseks kolmeks aastaks avalike ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. 1. jaanuarist 2026 jõustub töötuskindlustusseaduse muudatus, mille kohaselt hakkab kehtima baasmääras töötuskindlustushüvitis (rahastatakse töötuskindlustusvahenditest) ning kaotatakse töötutoetus, kuid 01.01.2026 seisuga kehtivate perioodidega toetused makstakse lõpuni (rahastatakse riigieelarve vahenditest). Senine 8 töötuskindlustushüvitis nimetatakse ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks ja selle saamise tingimusi ei muudeta (rahastatakse töötuskindlustusvahenditest) (vt täpsemalt ülal). Baasmääras töötuskindlustushüvitise lisandumisega suurenevad 2026. aastal ja järgmistel aastatel töötuskindlustuse kulud, mida rahastatakse I sihtfondist (hüvitiselt makstavat sotsiaalmaksu kaetakse II sihtfondist). Baasmääras töötuskindlustuse kulu koos sotsiaalmaksuga on aastas ca 40 miljonit eurot, mistõttu tänaste maksemäärade korral kasvab lähiaastatel surve töötuskindlustusvahenditele. Prognoosi kohaselt on töötuskindlustuse kogutulud (laekumised töötuskindlustusmaksetest, investeerimistulu) 2026. aastal 358,3 miljonit eurot ja kogukulud (hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks, tööturuteenused, töötukassa tegevuskulud) 373,3 miljonit eurot ning tulem ca –15 miljonit eurot. 2026. aastal tuleb töötuskindlustusvahenditest rahastatavate tööturumeetmete kulude katmiseks sihtkapitali kanda kindlustatute sihtfondist 5,3% (11,8 miljonit eurot) ja tööandjate sihtfondist 9,8% (11,8 miljonit eurot) ehk kokku 23,6 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil suurenevad töötuskindlustuse tulud ja kulud aasta-aastalt ning kogutulem püsib positiivne (4,3–22,6 miljonit eurot aastas), vaatamata sellele, et I sihtfondi tulem on ka 2027. ja 2028. aastal negatiivne. Aastatel 2027–2029 on vaja sihtkapitali üle kanda 14,0–14,9% I sihtfondist ja 26,0–27,6% II sihtfondi töötuskindlustusmaksete laekumistest. Kuigi tööturuteenuste, tööturutoetuste ja hüvitiste osutamine on töötukassa peamiseks tegevuseks, siis baasmääras töötuskindlustuse kulu lisandumise tõttu, peab töötukassa järgmistel aastatel leidma selle kulu katteks uusi vahendeid või tõstma olemasolevaid vahendeid ümber, mistõttu võib mõju ulatust pidada tervikuna keskmiseks. Kaudselt on mõjutatud ka kohalikud omavalitsused ja riik tervikuna, eeldusel, et tööturuteenuseid ja -toetusi saavate inimeste sissetulekud ja heaolu paraneb ning väheneb heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Mõju sagedus on harv, sest töötuskindlustusmakse määrad kehtestatakse kord aastas. Ebasoovitavad mõjud Prognoosi kohaselt on 2026. aastal töötukassa kogutulem negatiivne (ca –15 miljonit eurot ), sh I sihtfondi tulem ca –3,5 miljonit eurot. Perioodil 2027–2029 on prognoosi kohaselt aasta kogutulem küll positiivne, kuid kuni 2028.aastani on I sihtfondi tulem jätkuvalt negatiivne (2027. aastal ca –11,5 miljonit eurot ning 2028. aastal ca –7,4 miljonit eurot). I sihtfondist rahastatakse töötuskindlustushüvitise kulusid, töötukassa tegevuskulusid (65% tegevuskuludest), kantakse vahendeid üle sihtkapitali (kuni 30% I SF-i vahenditest) ning tehakse eraldisi reservkapitali. Kuigi II sihtfondi vahenditest võib katta I sihtfondi puudujäägi (aga mitte vastupidi) ning kohustuslik reserv ja sihtfondides olevad vabad vahendid aitavad tagada käesoleval hetkel töötuskindlustusvahendite piisavuse, võivad ebasoovitavad mõjud avalduda pikemas perspektiivis kui I sihtfondi tulem on pikaajaliselt negatiivne – näiteks ei ole võimalik senises mahus hüvitiste ning tööturuteenuste ja tööturutoetuste osutamine või ei piisa olemasolevatest vahenditest hüvitiste ning tööturuteenuste ja tööturutoetuste osutamiseks kriisiolukorras, mis võib mõjutada negatiivselt töötushüvitisi ja tööturuteenuseid saavaid inimesi negatiivselt. Samuti võib kasvada surve tõsta töötuskindlustuse maksemäärasid. Seetõttu on oluline tagada hüvitiste ja tööturuteenuste osutamiseks vajalik jätkusuutlikkus. Kuna tööturuteenuste-, tööturutoetuste- ja hüvitiste osutamine on töötukassa peamiseks tegevuseks, siis võib eeldada, et töötukassa leiab nende osutamiseks alternatiivseid katteallikaid või suudab reorganiseerida olemasolevaid hüvitisi või tööturuteenuseid ja tööturutoetusi sellisel moel, mis ei mõjuta sihtrühma negatiivselt. Seega võib ebasoovitavate mõjude esinemise riski hinnata madalaks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele 9 Sihtrühma suurus ning mõju sagedus on väike, mõju ulatus on keskmine. Ebasoovitavate mõjude realiseerumise riski maandamiseks tuleb tagada töötukassa kulude ja tulude vaheline jätkusuutlikkus viisil, mis ei mõjuta sihtrühmi negatiivselt. 7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Aastate 2026–2029 töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos on tabelis nr 1. Kuigi registreeritud töötute arv väheneb järgnevatel aastatel mõnevõrra, püsivad palga- ja hinnakasvu tõttu hüvitiste ja aktiivsete tööturumeetmete kulud suhteliselt kõrged. Seoses baasmääras töötuskindlustushüvitise rakendumisega suurenevad töötuskindlustuse kulud alates 2026. aastast ca 40–43 miljoni euro võrra aastas. Lisanduvaid kulusid tasandab mõnevõrra tööturuteenuste muudatustega kaasnev kokkuhoid, kuid teisalt tõstavad töötuskindlustuse kulusid aktiivsete tööturumeetmete välisvahenditest rahastamise lõppemine ning kulude ületulek töötuskindlustusvahenditesse. Kui maksemäär on 2,4%, on töötuskindlustuse tulud 2026. aastal prognoosi kohaselt 358,3 miljonit eurot ja kulud 373,3 miljonit eurot ning tulem 15 miljoni euro ulatuses negatiivne. 2026. aasta lõpuks on prognoositav töötuskindlustuse netovara maht 577,8 miljonit eurot. Töötukassa netovara koosneb I ja II sihtfondi, sihtkapitali ja kohustusliku reservi vahenditest. Aastatel 2027‒2029 on töötuskindlustuse tulem positiivne, jäädes vahemikku 4,3–22,6 miljonit eurot ning netovarad kasvavad 2029. aasta lõpuks 614,8 miljoni euroni. Tabelis on eraldi välja toodud vabad vahendid töötuskindlustushüvitise sihtfondis (I SF) ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondis (II SF), sest II sihtfondi vahenditest võib katta I sihtfondi puudujääki, vastupidi aga mitte. Välja on toodud vahendite maht ka tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalis, millega sihtfondide puudujääke katta ei saa. Tabelist on näha, et kuna aktiivsete tööturumeetmete kulu rahastatakse 2026. aastal osaliselt sihtkapitali kogunenud vahendite arvelt, on sihtkapitali tulem 39,8 miljoni euro ulatuses negatiivne. Ka esimese sihtfondi tulem jääb 2026. aastal 3,5 miljoni euro ulatuses negatiivseks ning püsib negatiivne ka 2027. ja 2028. aastal. Tabel 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastateks 2026–2029 maksemääraga 2,4%. 2026 2027 2028 2029 1 SKP reaalkasv 2,5% 2,3% 2,2% 2,2% 2 Keskmine palk 2 201 2 305 2 409 2 514 3 Keskmise palga kasv 5,2% 4,7% 4,5% 4,4% 4 Tarbijahinnaindeks 3,5% 2,4% 2,3% 2,0% 5 Töötuse määr (15-74a) 7,0% 6,7% 6,7% 6,6% 6 Töötute arv (ILO töötute arv) 52 905 50 308 49 890 49 220 7 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 45 633 44 640 43 959 43 283 8 Likviidsusreservi tulusus 1,9% 2,1% 2,3% 2,5% 9 Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 10 Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I 11 5,3% 14,0% 14,9% 14,5% SF Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II 12 9,8% 26,0% 27,6% 27,0% SF Tulud 13 Töötuskindlustusmaksed kokku 344 559 589 362 472 945 379 472 945 396 539 189 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed 14 223 963 733 235 607 414 246 657 414 257 750 473 (tekkepõhine) 10  II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed 15 120 595 856 126 865 531 132 815 531 138 788 716 (tekkepõhine) 16 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 23 579 938 66 050 925 73 431 276 74 829 925 17 I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 11 789 969 33 025 462 36 715 638 37 414 963 18 II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 11 789 969 33 025 462 36 715 638 37 414 963 19 Investeerimistulu 13 741 361 14 804 166 16 334 780 18 060 253 20 I SF investeerimistulu 4 753 137 5 198 396 5 413 947 5 710 281 21 II SF investeerimistulu 4 354 474 5 502 880 6 378 195 7 352 498 22 SK investeerimistulu 2 501 471 1 746 159 1 961 457 2 191 843 23 Reservi investeerimistulu 2 132 280 2 356 730 2 581 181 2 805 631 24 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 358 300 950 377 277 111 395 807 725 414 599 442 25 I SF KOGUTULU 216 926 901 207 780 348 215 355 724 226 045 791 26 II SF KOGUTULU 113 160 361 99 342 949 102 478 087 108 726 252 27 SK KOGUTULU 26 081 409 67 797 084 75 392 733 77 021 768 28 RESERVI KOGUTULU 2 132 280 2 356 730 2 581 181 2 805 631 Kulud Hüvitised ja hüvitistelt makstav 29 239 177 793 235 827 999 238 443 420 240 350 920 sotsiaalmaks Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise 30 138 696 366 137 361 142 138 041 183 138 405 607 sotsiaalmaksuta kulu Baasmääras töötuskindlustushüvitise 31 37 398 602 35 700 102 36 656 562 37 644 865 sotsiaalmaksuta kulu 32 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 24 156 366 23 966 401 24 415 947 24 549 278 Maksejõuetushüvitise kulu ilma 33 6 062 039 6 310 886 6 437 413 6 588 982 sotsiaalmaksuta 34 Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH) 28 002 601 27 848 453 28 126 962 28 268 355 Sotsiaalmaks baasmääras 35 4 861 818 4 641 013 4 765 353 4 893 832 töötuskindlustushüvitiselt 36 Teenused töötuskindlustusvahenditest 65 840 358 66 050 925 73 431 276 74 829 925 37 Tööhõiveprogramm 65 840 358 66 050 925 73 431 276 74 829 925 38 Tegevuskulud 68 257 595 71 096 916 73 931 128 76 773 528 39 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 373 275 746 372 975 839 385 805 824 391 954 373 40 I SF KOGUKULU 220 462 405 219 274 239 222 752 978 225 953 265 41 II SF KOGUKULU 86 972 983 87 650 675 89 621 570 91 171 183 42 SK KOGUKULU 65 840 358 66 050 925 73 431 276 74 829 925 43 RESERVI KOGUKULU Jooksvate tulude ja kulude vahe 44 Aasta kogutulem -14 974 796 4 301 271 10 001 901 22 645 069 45 I SF TULEM -3 535 504 -11 493 891 -7 397 254 92 526 46 II SF TULEM 26 187 378 11 692 273 12 856 518 17 555 069 47 SK TULEM -39 758 950 1 746 159 1 961 457 2 191 843 48 RESERVI TULEM 2 132 280 2 356 730 2 581 181 2 805 631 Varad 49 NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 577 836 285 582 137 556 592 139 458 614 784 527 50 Vabad vahendid I SF-s 202 903 829 192 941 812 187 222 325 189 138 511 51 Vabad vahendid II SF-s 214 788 456 227 305 585 241 065 516 259 602 555 52 Sihtkapital 68 156 095 69 902 255 71 863 712 74 055 555 53 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Allikas: töötukassa. Aluseks Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvine majandusprognoos (edastatud töötukassale 5.08.2025). 11 Märkused: I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 12 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Määruse eelnõu on koostatud vastavalt töötukassa nõukogu 27.08.2025 otsusele (lisatud eelnõu seletuskirjale). Töötukassa nõukogu on kuueliikmeline ja sinna kuuluvad lisaks majandus- ja tööstusministrile ning Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmele (Rahandusministeeriumi esindaja) järgmiste tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide esindajad: 1) Eesti Ametiühingute Keskliit (1 nõukogu liige); 2) Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO (1 nõukogu liige); 3) Eesti Tööandjate Keskliit (2 nõukogu liiget). 13  Ministeeriumid 04.09.2025 nr 2-2/3159-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2026–2029“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada kiireloomulisena 9. septembriks 2025. Vabariigi Valitsus peab tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 41 lõikest 4 kehtestama töötuskindlustusmakse määrad hiljemalt 15. oktoobriks 2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) Eesti Töötukassa nõukogu otsus. Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Siirika Paulman tel 5887 8297, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/25-0964 - Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2026–2029 Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.09.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/201fa289-d2a9-4495-b513-b4e0ee91fed1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/201fa289-d2a9-4495-b513-b4e0ee91fed1?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main