Arengukoostöö tegemise ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord

VÄLISMINISTEERIUM MÄÄRUS Tallinn, 202 5 nr Arengu koostöö tegemise ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 9 lõike 1 3 1 alusel . 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse Eesti rahastusel arengukoostöö tegemise ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord. (2) Määruses reguleerimata küsimustes kohaldatakse haldusmenetluse seadust. (3) Humanitaarabi ja arengukoostöö ning konfliktide ja kliimamuutuste ennetamis t käsitlevatele projektidele, mis suurendavad sihtriigi vastupanuvõimet, ennetavad inimtegevusest tingitud või looduslikke kriise ja katastroofe ning aitavad nendeks kriisideks valmistuda ja neile reageerida, kohaldatakse käesolevas määruses arengukoostööprojekti kohta sätestatut. (4) Arengukoostöö ja humanitaarabi korraldamisel lähtutakse välispoliitika prioriteetidest, välispoliitika arengukavast, välispoliitika ja arengukoostöö programmist, sihtriikide vajadustest , eelarve võimalustest ning rahvusvahelistest arengukoostöö ja humanitaarabi põhimõtetest. § 2. Terminid Käesoleva määruse tähenduses on : 1 ) abikõlblik kulu – kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik ning tehtud kooskõlas käesoleva määrusega ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) arenguabikomitee (DAC) reeglite kohaselt; 2 ) arengukoostöö toetus – arenguriigile antav rahaline või esemeline abi või oskusteave, mis on otseselt seotud riiklike või rahvusvaheliste arengueesmärkide saavutamisega, ei ole tulunduslik ega kasumile orienteeritud ja põhineb partnerlusel arenguriigiga, toetades arenguriigi enda võimekuse kasvu; 3 ) arengukoostööprojekt – kindla eesmärgiga, ajas ja ruumis piiritletud tegevus või tegevuste kogum, sealhulgas teavitustegevus, arengukoostöö elluviimiseks, mille tarbeks toetust taotletakse ja kasutatakse; 4 ) arenguriik – OECDs selliselt liigitatud riik; 5 ) doonor – teis t rii ki arengu koostöö raames toetav või humanitaarabi andev riik , rahvusvaheline organisatsioon, eraalgatus, rahvusvaheline finantsinstitutsioon või muu sarnane üksus ; 6 ) humanitaarabi – arengu riigile antav kiireloomuline rahaline või esemeline abi või oskusteave või tegevus , mille eesmär k on l oodus õnnetusest , kliimamuutusest või inimtegevuses t põhjustatud katastroofi ajal või selle järel päästa inimelu sid , vähendada inimeste kannatus i ja tagada inimväärseks eluks hädavajalik ; samuti abi, mi lle eesmärk on nimetatud olukorda enneta da ja parandada valmisoleku t sellele reageerimiseks ; 7 ) kaasfinantseering – koostööpartneri või doonori rahaline või rahaliselt mõõdetav panus pro j ekti lisaks toetusele ja toetuse saaja omafinantseeringule ; 8 ) koostööpartner – sihtriigi juriidiline isik või valitsus- või kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus, kes osaleb projektis toetava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud; 9 ) omafinantseering – toetuse saaja rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti ; o mafinantseeringu hulka arvestatakse ainult toetuse saaja abikõlblikud kulud; 10 ) projekti abikõlblikkuse periood – toetuse taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal algavad ja lõpevad projekti tegevused ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud; 1 1 ) sihtriik – arenguriik või humanitaarabi vajav riik ; 1 2 ) taotleja – juriidiline isik , s eal h ulgas riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus , või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on esitanud või esitab taotluse toetuse saamiseks; 1 3 ) toetuse andja – Välisministeerium (edaspidi ministeerium ) või Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (edaspidi keskus ) ; 1 4 ) toetuse saaja – juriidiline isik, sealhulgas riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle esitatud toetuse taotlus on rahuldatud . § 3 . Arengukoostöö korraldamine (1) Arengukoostöö toetuse taotlusvoore korraldab üldjuhul keskus. (2) Keskuse korraldatavate t aotlusvoorude rahastamiseks sõlmivad ministeerium ja keskus lepingu. (3) M inisteerium võib anda k eskus ele suunise peata da või lõpeta da projektide elluviimi n e olukorras, kus välispoliitikas toimunud muutuste tagajärjel on projektide elluviimine oluliselt raskendatud . § 4 . Väikesemahulised toetused Ministeerium võib Eesti välisesinduse asukohariigis või esinduse puudumise korral riiki akrediteeritud diplomaatilise esindaja kaudu anda väikesemahulisi arengukoostöö ja humanitaarabi toetusi, mille maksimaalmäär projekti kohta on 2 5 000 eurot. § 5 . Humanitaarabi andmine (1) Humanitaarabipoliitikat kujundab ja humanitaarabi andmist korraldab ministeerium. Ministeerium võib volitada keskust korraldama h umanitaarabi taotlusvoore . (2) Humanitaarabi andmise korraldamisel lähtutakse riigi või rahvusvahelise organisatsiooni abipalvest, rahvusvahelisest humanitaarõigusest, Euroopa humanitaarabi konsensusest ja hea humanitaar abi põhimõtetest. (3) Ministeerium hindab iga humanitaarabivajadust eraldi lähtuvalt eelarvelistest võimalustest ja osutab abi viisil, mis on asjakohases olukorras kõige otstarbekam. (4) Humanitaarabi käesoleva määruse alusel antakse arenguriikidele. (5) Humanitaarabi andmise otsustab välis minister. (6) Ministeerium võib humanitaarabi andmise korraldamiseks valida avaliku taotlusvooru kaudu Eestis strateegilise partneri , kelleks või b olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus või riigi - või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. § 6 . Eraldis arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsioonile (1) Ministeeriumi eraldis arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsioonile võib olla sihtotstarbeline või mittesihtotstarbeline. Sihtotstarbeline eraldis antakse konkreetse piirkonna või riigi jaoks või konkreetse tegevuse elluviimiseks. (2) Eraldise tegemise arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsioonile otsustab välis minister. (3) Kui eraldis puudutab arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsiooni, mis on teise ministri vastutusvaldkonnas või teise ministeeriumi valitsemisalas, konsulteerib ministeerium enne eraldise eelarvesse planeerimist ja eraldise tegemist asjaomase asutusega. 2. peatükk TOETUSTE TAOTLUSVOOR, N ÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE § 7 . Taotlusvoor ( 1 ) Taotlusvooru korraldamise vajaduse otsustab ministeerium või keskus ministeeriumiga kooskõlastatult. ( 2 ) Pikaaegselt ette teada olevate taotlus voorude kalender avalikustatakse aasta alguses keskuse veebilehel. Taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse päeva enne taotlusvooru avamise päeva. ( 3 ) Taotlusvooru täpsemad tingimused ning taotluste läbivaatamise ja hindamise korra kehtestab toetuse andja . § 8 . Nõuded taotlejale (1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja vastavalt taotlusvooru tingimustele . (2) Taotlejal peab projekti elluviimiseks olema sihtriigis koostööpartner või sihtriigis ametlikult registreeritud esindus. Kui k oostööpartneril ei ole poliitilistel põhjustel võimalik sihtriigis tegutseda ja see on sihtrii ki käsitleva taotlusvooru tingimustes vastavalt määratud, võib kaasata ajutiselt eksiilis tegutseva koostööpartneri . ( 3 ) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ; 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3 ) ta on suutlik taotlusvoorus n õutud omafinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid tasuma kuni projekti lõppemiseni ; 4 ) juhul kui keskus või ministeerium on teinud talle varasema projekti raames tagasinõudmise otsuse, ei tohi otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus olla tähtajaks tagasi maksmata; 5 ) tal ei ole tähtajaks esitamata majandusaasta aruande id ; 6 ) tal ei ole toetuse andja ees muid täitmata kohustusi. ( 4 ) Taotleja seadusjärgseks esindajaks ei või olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud . § 9 . Nõuded taotlusele ( 1 ) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud taotlusvoorus ettenähtud vormil, millele on lisatud kõik nõutavad dokumendid; 2) taotlus on esitatud elektrooniliselt ja allkirjastatud digitaal selt ; 3) t aotluses on esitatud kõik taotlusvooru tingimustes ettenähtud andmed taotleja ja projekti kohta; 4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 5 ) taotlus vastab taotlusvoorus nimetatud eesmärkide le ja näeb ette tulemuste saavutamise ; 6 ) t aotletud toetuse suurus jääb taotlusvoorus nimetatud summa ja osakaalu piiridesse ning projekti eelarve sisalda b taotlusvoorus ettenähtud määral omafinantseeringut ; 7 ) projekti abikõlblikkuse periood vasta b taotlusvoorus ettenähtud tingimustele . ( 2 ) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal m uust meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. (3) Taotleja enda tegevuse kulud võivad olla projekti eelarves kuni 7% abikõlblike kulude kogumaksumusest . Taotleja või b taotluses ette näha koostööpartneri kaudsete kulude katmist kuni 7% ulatuses. § 1 0 . Taotluse esitamine ja taotleja kohustused taotlusvoorus ( 1 ) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik taotlusvooru tingimustes ettenähtud viisil . ( 2 ) Taotlus tuleb esitada taotlusvooru tingimustes teatatud tähtaja jooksul. ( 3 ) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmise korral jäetakse taotlus läbi vaatamata. ( 4 ) Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. ( 5 ) Taotleja on kohustatud taotlusvoorus : 1) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele; 2) teavitama kirjalikus vormis viivitamata toetuse andjat taotluses esitatud andmete muutumisest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 3) tõendama toetuse andja nõudmisel käesolevas määruses ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu või nendega seotud asjaolusid; 4) esitama toetuse andjale teavet, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. 3 . peatükk TAOTLUSVOORUS TOETUSE ANDMINE § 1 1 . Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 6 0 tööpäeva arvates taotlusvooru sulgemisest. ( 2 ) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisa teavet või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused või taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. ( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat kümne tööpäeva jooksul arvates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. ( 4 ) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletav toetuse summa ja lubatud osakaal ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu. ( 5 ) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §- de s 8 ja 9 sätestatud nõuded. § 1 2 . Taotluste hindamine ( 1 ) Määruse ja taotlusvooru nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus i hindab toetuse andja moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseisu avalikustab toetuse andja oma veebilehel. Hindamiskomisjoni kuuluvad asjaomase valdkonna eksperdid, sealhulgas ministeeriumi ja vabakonna esindaja. Hindamiskomisjoni töökorra kinnitab toetuse andja . ( 2 ) Taotlusi hinnatakse toetuse andja kinnitatud taotlusvooru hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil. Toetuse andja avalikustab hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. ( 3 ) Hindamiskomisjon kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte. ( 4 ) Hindamiskomisjoni lii g e ja eksper t teata vad hindamiskomisjonile, kui neil on taotleja või taotlusega seoses toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse mõistes või esinevad haldusmenetluse seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud asjaolud , või kinnita vad oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. ( 5 ) Hindamiskomisjon teeb toetuse andja le ettepaneku taotluse rahuldamise , põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. § 1 3 . Taotluse rahuldami n e ja rahuldamata jätmi n e (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja . (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui : 1) taotleja ja taotlus vastavad käesoleva määruse ga kehtestatud nõuetele ja 2) taotlus kuulub hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. ( 3 ) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotlus t täies ulatuses rahulda da ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Toetuse andja võib taotlejale teha taotluse o salise rahuldamise ettepanek u , mille kohaselt taotletud toetus t vähenda takse või projektis kavandatud toetatava id tegevus i muu detakse . Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk i on taotluse osalise rahuldamise korral võimalik saavuta da . ( 4 ) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega , kui on tõenäoline, et otsuse tegemiseks vajalik eeldus täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. ( 5 ) Kõrval tingimus ega otsuse alusel on toetuse saajal õ igus toetuse maksele, kui toetuse andja on tingimuse täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul , kui toetuse andjal on võimalik teave tuvastada muust andmeallikast. ( 6 ) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui : 1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 8 ja 9 nimetatud nõudele või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 4) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele ; 5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga , mille kohaselt toetus t vähenda takse või projektis kavandatud toetatava id tegevus i muu detakse . ( 7 ) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmär ke on võimalik saavuta da ilma toetuseta. ( 8 ) Taotluse rahuldamise otsuse alusel sõlmib toetuse andja toetuse saajaga kirjaliku lepingu. § 1 4 . Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne : 1) taotluse osalist rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamise l esitatud teabel ja selgitustel. ( 2 ) Toetuse andja võib jätta taotleja käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ära kuulamata haldusmenetluse seaduse § 40 lõikes 3 sätestatud juhtudel. ( 3 ) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne : 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. 4. peatükk TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 1 5 . Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muu ta toetuse andja algatusel või toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt arvates muu tmis taotluse esitamise kuupäevast juhul, kui see aitab projekti tulemus i saavuta da ja muudatus on põhjendatud. (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul arvates sellekohase taotlus e saamis es t ja teavitab tehtud otsusest toetuse saajat. § 1 6 . Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) T oetuse andja tunnistab toetuse rahuldamise otsus e täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on toetuse saaja esita n ud ebaõiget või eba täielikku teavet või jätnud tea b e esitamata; 3) taotluse rahuldamise kõrvaltingimusega otsuse s määratud tingimus ei ole täi detud või on ette näha, et to e t use saaja ei suuda kõrvaltingimust täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Toetuse saaja tagastab saadud toetus e , järgides taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsus t . 5 . peatükk TOETUSE KASUTAMINE JA ARUANDE ESITAMINE § 1 7 . Toetuse väljamaksmine ja toetuse tagastamine (1) Toetuse andja teeb toetuse saajale toetuse väljamakseid kooskõlas käesoleva määruse ja § 1 3 lõikes 8 nimetatud lepinguga. (2) Kui toetuse saaja on teinud abikõlblikke kulusid väiksemas mahus, kui toetuse andja on talle toetust välja maksnud, peab toetuse saaja kasutamata jäänud toetuse summa kümne tööpäeva jooksul arvates projekti lõpparuande kinnitamise kuupäevast toetuse andjale tagasi kandma. § 1 8 . A ruande esitamine (1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale projekti aruande käesoleva määruse § 1 3 lõikes 8 nimetatud lepingu kohaselt. ( 2 ) Toetuse saaja esitab digitaalselt allkirjasta tud aruande toetuse andjale elektrooniliselt . ( 3 ) Kui projekti kestus on kuni 12 kuud, esitab toetuse saaja ainult projekti lõpparuande, kui toetuse andjaga ei ole lepingus kokku lepitud teisiti. Toetuse saaja esitab lõpparuande 30 päeva jooksul arvates projekti lõppkuupäevast. Kui projekti kestus on üle 12 kuu, esitab toetuse saaja vahearuande kooskõlas § 1 3 lõikes 8 nimetatud lepingus sätestatud ajakavaga. Ajakava koostatakse arvestusega, et aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt kuus kuud ja maksimaalselt 12 kuu d arvates projekti tegevuse alustamisest. ( 4 ) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse vähemalt 30 päeva enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja saabumist. ( 5 ) Toetuse saaja lisab aruandele § 1 9 lõikes 2 ettenähtud dokumendid ja aruandlusperioodi jooksul projektiga seoses valminud dokumendid ning materjalid, mis tõendavad projektis ette nä htu d tegevuste toimumist ja tulemuste saavutamist . ( 6 ) Kui projekti kestus on üle kolme kuu, esitab toetuse saaja kvartaalsed kuluteatised, mille esitamise vorm ja adressaat sätestatakse § 1 3 lõikes 8 nimetatud lepingus. § 19 . Kuludokumendile esitatavad nõuded (1) Kuludokument peab kajastama kulu, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ja tuleneb projektitaotluses nimetatud tegevustest. (2) Koos a ruandega esitab toetuse saaja toetuse andja le järgmised kuludokumendid: 1) hankedokumendid ja valikut põhjendavad materjalid või vähemalt kolm hinnapakkumust, kui asja, teenuse või töö eeldatav maksumus ületab toetuse andja kehtestatud alammäära; 2) asja, teenuse või töö kohta väljastatud arvete koopiad; 3) punktis 2 nimetatud arvete tasumist tõendavate dokumentide koopiad; 4) projekti elluviimiseks sõlmitud lepingute koopiad; 5) punktides 2–4 nimetatud kuludokumentide koondnimekirjad. ( 3 ) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud kolme sõltumatut hinnapakkumust ei ole võimalik saada, tuleb esitada objektiivne põhjendus. § 2 0 . A ruande menetlemine ( 1 ) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 90 tööpäeva arvates selle esitamisest. ( 2 ) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruande menetlemise aeg. ( 3 ) Toetuse andja kinnitab aruande, kui ta ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist või toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike s 2 antud tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud. ( 4 ) Toetuse andja ei kinnita aruannet või kinnitab osaliselt, kui: 1) kulud ei ole abikõlblikud; 2) kuludokumentide kontrollimisel selgub, et neis on esitatud valeandmeid või kuludokumendid ei vasta käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele; 3) kuludokumendid ei vasta projekti aruandlusperioodile, tegevustele ega eesmärkidele; 4) toetuse saaja ei ole esitanud kuluaruannet ettenähtud tähtajaks; 5) toetuse saaja ei ole esitanud aruannet kehtestatud vormi kohaselt; 6) toetuse saaja ei ole projekti ellu viinud või teinud projekti kulutusi taotluse, taotluse rahuldamise otsuse või § 1 3 lõikes 8 nimetatud lepingu kohaselt või toetuse saaja näidatud tegevuste toimumine ei ole tõendatud; 7) toetuse saaja ei ole talle toetuse andja määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud; 8) toetuse saaja on jätnud tähtajaks täitmata vahearuandele eelneva kontrolli käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse. 6. peatükk TOETUSE TAGASINÕUDMINE § 2 1 . Toetuse tagasinõudmine (1) Toetuse andja teeb toetuse osalise või täieliku tagasi nõudmise otsuse , kui : 1) toetuse saaja on toetuse taotlemisel või kasutamisel esitanud teadvalt valeandmeid või andmeid varjanud; 2) toetust on kasutatud või makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks ; 3) abikõlblike kulude maksumus on kujunenud planeeritust väiksemaks ja toetuse saaja ei ole kasutamata jäänud t oetust § 17 lõike 2 kohaselt tagastanud . ( 2 ) Toetuse andja teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1 ) taotlusvooru eesmärki ja tulemus i ei ole saavutatud ning taotluses ettenähtud tegevusi ei ole ellu viidud ; 2 ) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses või § 13 lõikes 8 nimetatud lepingus talle ettenähtud kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 3 ) aruanne ei ole esitatud tähtajaks; 4 ) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus . ( 3 ) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta , kui toetuse saaja : 1) kõrvalda b puuduse või täidab kohustus e või nõu d e; 2) teata b toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagasta b toetuse. ( 4 ) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha toetuse andmise otsuse tegemise päevast arvates nelja aasta jooksul . ( 5 ) Kui ilmneb, et toetuse saaja ei ole täit nud käesolevas määruses või § 13 lõikes 8 nimetatud lepingus talle ettenähtud kohustusi või nõudeid ja rikkumine on toonud kaasa rahalise mõju, mille suurust toetuse andja l ei ole võimalik hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. § 2 2 . Toetuse tagasi maksmine ja ajatamine ( 1 ) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse kehtima hakkamise päevast. ( 2 ) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib toetuse andja ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui ko gu summa ko rraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. ( 3 ) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andja le hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest taotluse, mi s sisaldab ajatamise vajaduse põhjendus t ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab. ( 4 ) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja kümne tööpäeva jooksul arvates ajatamise taotluse saamisest. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. ( 5 ) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja , kuid see ei või olla pikem kui neli kuud. ( 6 ) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale. ( 7 ) Kui toetuse saaja ei maksa toetust ajatamiskava kohaselt tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 15 päeva jooksul arvates ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest. ( 8 ) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätete kohaselt , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti . 7. peatükk TOETUSE SAAJA NING TOETUSE ANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 2 3 . Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus : 1) saada toetuse andja lt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ning toetuse saaja kohustustega; 2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 1 4 lõikes 3 sätestatud juhtudel ja aruande puuduste kõrvaldamise l ; 3 ) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 4) loobuda toetusest või tagastada toetus igal ajal täies ulatuses; 5 ) muuta projekti eelarvet ja tegevusi juhul, kui muudetakse projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarveridade mahtu teiste eelarveridade mahu arvelt, kuid mitte rohkem kui 20 % projekti kogueelarvest, tingimusel et projekti eesmärgid ei muutu ja toetuse summa ei suurene. Toetuse saaja on kohustatud kavandatavad muudatused toetuse andja ga enne kooskõlastama. § 2 4 . Toetuse andja õigused Toetuse andja l on õigus : 1) kontrollida toetuse saaja projektiga seotud kuludokumente ning projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda taotluses sisaldu va projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4 ) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust ja keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata ; 5 ) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 6 ) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 7 ) jätta toetus välja maksmata või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust; 8 ) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemise ga või toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisega ; 9 ) nõuda käesoleva määruse § 2 1 koha s e lt toetus tagasi; 1 0 ) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel toetuse saaja taotluse alusel projekti elluviimise täht aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi. § 2 5 . Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja täidab käesolevas määruses sätestatud kohustus ed ning viib projekti eduka lt ellu käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas : 1) järgib toetus e kasutamisel taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu t ; 2) tagab nõutud ulatuses projekti omafinantseeringu; 3) eksponeerib toetuse andja logo kõigil toetuse abil korraldatud üritustel ja tegevuste s , sealhulgas nende reklaamides ja trükistel ning soetatud esemetel ja renoveeritud ruumides ; 4) esitab toetuse andja le tähtajaks nõutud teabe ja aruanded; 5) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 esitatud põhimõtteid ja võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui k olme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik saada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus; 6 ) säilitab toetuse taotlemise ja kulu abikõlblikkust tõendava i d dokumen te ning mu id tõend e id seitse aastat arvates toetuse saamisest; 7 ) annab toetuse andja le projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul arvates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 8 ) võimaldab toetuse andja l kohapeal toetuse kasutust kontrollida ja osutab selleks igakülgset abi; 9 ) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ning tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 1 0 ) teavitab toetuse andja t viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 1 1 ) teavitab avalikkust saadud toetusest ja sellega seoses elluviidud tegevustest; 1 2 ) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega; 1 3 ) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude. § 2 6 . Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud: 1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määruse alusel tehtavad toetuse andja otsused määruses sätestatud tähtaja l; 2 ) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 3 ) kontrollima projekti elluviimist; 4 ) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel piisava ajavaruga enne taotlusvooru ; 5 ) teavitama toetuse saajat viivitamat a käesolevas määruses tehtud muudatustest; 6 ) kehtestama taotlusvooru hindamismetoodika ja avalikustama se ll e veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval . 8 . peatükk RAKENDUSSÄTTED § 2 7 . Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud lepingud Lepingu suhtes , mille ministeerium või keskus on sõlminud enne käesoleva määruse jõustumist taotlusvooru tulemusel, Euroopa Komisjoni projekti kaasrahastamiseks või rahvusvahelise koostööprojekti elluviimiseks ning milles projekti abikõlblikkuse periood lõpeb pärast 30 . septembrit 202 5 . a, kohaldatakse lepingu sõlmimise ajal kehtinud õigusakte. § 2 8 . Määruse kehtetuks tunnistamine Välisministri 30. mai 2022. a määrus nr 7 „Arengukoostööprojekti ja arengukoostööprojekti aruande vormid“ tunnistatakse kehtetuks. § 29 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 202 5 . a. Margus Tsahkna Välisminister Jonatan Vseviov Kantsler V älisministri määruse „ Arengu koostöö tegemise ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Välissuhtlemisseaduse ( edaspidi VäSS ) § 9 lõike 1 punkti 6 järgi töötab Välisministeerium koostöös asjaomaste ministeeriumidega välja arengukoostöö ja humanitaarabi andmise poliitika ning viib seda vastavalt oma pädevuse le ellu. Praegu reguleerib a rengukoostöö- ja humanitaarabitoetuste andmise viise ja tingimusi, toetuse taotlemise menetlust ning toetuse kasutamist Vabariigi Valitsuse 1 6 . detsembri 20 2 1. a määrus nr 122 „Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord “ (RT I, 18 . 12 .20 2 1, 2 ) (edaspidi ka määrus nr 122 ). 1. oktoobril 2025 jõustu b VäSSi muudatus , mille kohaselt tunnistatakse V abariigi Valitsusele antud v olitusnorm kehtetuks ja see tõttu muutub kehtetuks ka Vabariigi Valitsuse m äärus nr 122 . E daspidi kehtestab arengukoostöö tegemise ja humanitaarabi andmise tingimused ja korra välisminister määrusega. 9. juulil 2020 kinnitas Vabariigi Valitsus Riigikogus põhjalikud arutelud läbinud „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ , mida muu hulgas viiakse ellu välispoliitika ja arengukoostöö programmide ning valitsuse toetuse saanud „Arengukoostöö ja humanitaarabi strateegia 2024–2030“ (edaspidi strateegia ) kaudu. Arengukoostöö on üks välispoliitika tööriist, mis aitab edendada väärtusi, luua turvalisemat rahvusvahelist keskkonda, kindlustada riikidevahelisi partnerlussuhteid ehk kasvatada mõju. A rengukoostöö d ja humanitaarabi andmist kor r aldab Välis ministeerium . Vabariigi Valitsuse 5. aprilli 2021. a korralduse nr 139 alusel on asutatud sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (edaspidi keskus ). Keskuse põhikirjaline eesmärk on viia ellu rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi projekte ning luua ja koondada kõnealuse valdkonna kompetentsi. Arvestades ee s pool märgitud viimaste aastate arengu suundi ja praktikat uuendatakse välisministri määrusega seni kehtivat regulatsiooni, tõhustades arengukoostöö projektitaotluste menetlus t ning lihtsustades taotlusvoor e ja taotlemis t. Sellega vähen datakse taotlejate halduskoormust. Määruse kohaselt korraldab a rengukoostöö taotlusvoore enamasti keskus ja määruse alusel võib ministeerium humanitaarabi andmisel kasutada strateegilist partnerlust. Määruses on v ähendatud taotlusvooru tingimusi , mis võimal dab kujundada neid paremini vajadustele vastavaks ja ühtlasi vähenda b bürokraatiat . Samuti ei reguleerita määruses enam taotlusvoore erinevalt , lähtudes nende eesmärkide st . Muus osas on muudatused võrreldes määrusega nr 122 suuresti korralduslik ku või tehnilis t laadi . 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi osakonna peadirektor Kairi Saar-Isop ( [email protected] ), sama osakonna 2. büroo (humanitaarabi büroo) peaspetsialist Maari Ross ( [email protected] ) ja 1. büroo (arengukoostöö büroo) spetsialist Taavo Lumiste ( [email protected] ) ning riigi sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus arendusjuht Andrea Kivi . Eelnõu ja seletuskirja juriidilis t kvaliteeti on kontrollinud Välisministeeriumi j uriidilise osakonna 3. büroo (riigisisese õiguse büroo) jurist Merike Alep ( [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud OÜ Täheviirg keeletoimetaja Riina Martinson . 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu (EL) õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. M ääruse kehtestamisel tuleb kehtetuks tunnistada välisministri 30 . m ai 20 22 . a määrus nr 7 „ Arengukoostööprojekti ja arengukoostööprojekti aruande vormid“ . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käesolev määrus kehtestatakse V ä SS i § 9 lõike 13 1 alusel, mille kohaselt kehtestab välisminister määrusega arengukoostöö tegemise ja humanitaarabi andmise tingimused ja korra. Eelnõu koosneb seitsmest peatükist, m is jagunevad 30 paragrahvi ks : 1. peatükk. Üldsätted (§-d 1– 6 ) 2. peatükk. T oetuste t aotlusvoor , nõuded taotlejale ja t aotlusele (§-d 7 – 1 0 ) 3. peatükk . T aotlusvoorus t oetuse andmine (§-d 1 1 – 1 4 ) 4 . peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (§-d 1 5 – 1 6 ) 5. peatükk. Toetuse kasutamine ja aruande esitamine (§-d 1 7 – 2 0 ) 6. peatükk. Toetuse tagasinõudmine (§ 2 1 –2 2 ) 7. peatükk . Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ning kohustused (§-d 2 3 –2 6 ) 8. peatükk . Rakendussätted (§-d 2 7 – 29 ) . Esimeses peatükis esitatakse üldsätted. Eelnõu §-s 1 nähakse ette m ääruse reguleerimisala ja kohaldamisala . Vabariigi Valitsuse seaduse § 69 lõige 1 sätestab, et Välisministeeriumi valitsemisalas on rahvusvahelise arengu- ja humanitaarabi andmise korraldamine. Valitsuse 20. mai 2004 . a määrusega nr 196 kehtestatud „Välisministeeriumi põhimääruse“ § 14 täpsustab, et ministeeriumi ülesan n e on kavandada koos sihtriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste doonorriikidega arengu- ja humanitaarabi programme ; korraldada koos teiste asjaomaste asutuste ja isikutega arengu- ja humanitaarabi andmist ; töötada koos asjaomaste ministeeriumidega välja arengukoostöö ja humanitaarabi poliitika ning viia seda oma pädevuse kohaselt ellu. Määruse l õike 1 kohaselt kehtestatakse m äärusega arengukoostöö tegemise ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord , sest VäSS i § 9 lõikes 13 1 sisalduva volitusnormi järgi on arengukoostöö tegemise ja humanitaarabi andmise tingimuste ja korra kehtestamine välisministri pädevuses . M äärus käsitleb ainult V älisministeeriumi rahas t atavaid arengukoostöö ja humanitaarabi tegevusi. Määruses reguleerimata küsimustes kohaldatakse haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS ) (l õige 2) . K ohaldamisala sättes (l õige 3) nähakse ette , et humanitaar abi ja arengu koostöö projektidele kohaldatakse määruses arengukoostööprojekti kohta sätestatut. Konfliktide ennetamis t käsitlevaid projekte eristab kiireloomulisest humanitaarabist see, et projektides on omavahel põimitud nii humanitaarabi kui ka arengukoostöö elemendid . N ende kaudu investeeritakse ennetustegevus se ning vähendatakse haavatavus t ja tegeletakse konflikti algpõhjus tega , pakkudes samal ajal humanitaarabi ja suurendades vastupanuvõimet . Nii Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO) kui ka ELis pööratakse lõimimisprojektidele üha enam tähelepanu ning oluline on arengukoostööd ja humanitaarabi kavanda da ning ellu viia üksteist täiendaval viisil . Seeläbi on võimalik ebakindluse, vaesuse ja haavatavuse dünaamikale kiiremini ning tõhusamalt reageerida , edendades muu hulgas inimõigusi ja kaasavat valitsemist, leevendades struktuurse t ebavõrdsus t ja vähendades sellega seotud riske. Rõhutatud on ka kliimamuutuste ennetamise olulisus t , sest mitmed kriisid on kliimamuutustega seotud või nende tõttu võimendunud (üleujutused, ikaldused jne) . Nii Välisministeerium kui ka keskus lähtuvad arengukoostöö korraldamisel ja humanitaarabi andmisel välispoliitika prioriteetidest ning Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi alusdokumentidest , milleks on välispoliitika arengukava ning välispoliitika ja arengukoostöö programm . S amuti võetakse arvesse sihtriikide vajadus i ning rahvusvahelis i arengukoostöö ja humanitaarabi põhimõt t e id (lõige 4). Rahvusvahelised arengukoostöö põhimõtted on EL i , ÜRO, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni ( OECD ) ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide kujundatud poliitika ja põhimõtted, näiteks ÜRO kes tliku arengu eesmärgid. Eelnõu § -s 2 määratletakse määruse terminid , sealhulgas need, mida on kasutatud määruses nr 122 ja muudes varasemates õigusaktides . Lisatud on terminid, mi lle l on tava kasutusest või õigusaktides seni määratletust erinev tähendus või mille puhul on praktikas tekkinud küsitavusi . Lisa tud on järgmised terminid: taotleja, toetuse saaja, toet use andja, koostööpartner, projekti abikõlblikkuse periood . Täpsustatud on doonori ja humanitaarabi kaasfinantseeringu termineid. Määrus e järgi või b toetuse andja ks olla nii keskus kui ka V älisministeerium , sest ministeerium il arengu- ja humanitaarabi andmise korraldami s e eest vastu t ajana peab jääma õigus ka ise taotlus voore korraldada . P rojekti abikõlblikkuse periood iks loetakse taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik ku , millal algavad ja lõpevad projektitegevused ning tekivad nende elluviimiseks vajalikud kulud . Sel perioodil tehtud tegevuste kulusid peetakse abikõlblik e ks ja need hüvitatakse. Doon o rina käsit a takse määruses lisaks arengu koostöö raames toetust või humanitaarabi andv ale riigile ka rahvusvaheli st organisatsioon i , eraalgatus t , rahvusvaheli st finantsinstitutsioon i või muu d sarna st üksus t. Terminit ’doonor’ on üksjagu kasutatud nii arengukavades kui ka mujal sellistes tekstides. Kehtivas määruses k asu ta t i terminina ’doonorriik’, kuid s ee jääb tähenduselt kitsaks. Sõnaveebiski on ’doonori’ üks tähendustest ’inimene, ka organisatsioon vm, kes toetab hrl rahaliselt, teeb annetuse, kingib midagi vms’. Seega selle sõna tähendus on eesti keeles juba laienenud. Humanitaarabi on arenguriigile antav kiireloomuline rahaline või esemeline abi või oskusteave või tegevus , mille eesmär k on loodusõnnetusest, kliimamuutusest või inimtegevus t põhjustatud katastroofi ajal või selle järel päästa inimelu sid , vähendada inimeste kannatus i ja tagada inimväärseks eluks hädavajalik ; samuti abi, mi lle eesmärk on nimetatud olukord i enneta da ja paranda da valmisoleku t nendele reageeri miseks . Praktikas võib h umanitaarabi o lla lisaks rahalisele või muule materiaalsele toetusele ja oskusteabele ka tegevus , mille eesmärk on samuti päästa katastroofipiirkonnas loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofi ajal või selle järel inimelusid ja tagada inimväärseks eluks hädavajalik, samuti ennetada loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofi või parandada sellele reageerimise valmidust . K aasfinantseering uks loetakse lisaks antavale toetusele ja projektitaotluses märgitud omafinantseeringule toetuse saaja, koostööpartneri ja doonori rahali st või rahaliselt mõõdetav at panus t projekti . O mafinantseering on toetuse saaja rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult toetuse saaja abikõlblikud kulud . K oostööpartne riks saab olla kohalik partner, kelleks on sihtriigi juriidiline isik, või valitsus- või kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus, kes osaleb projektis toetava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud . Arengu- ja humanitaarabi terminite (arengukoostöö, arenguriik, doonor , humanitaarabi, sihtriik ) määratlemisel on aluseks võetud nii arengudokumentides kasutatud kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide (eelkõige OECD) definitsioonid. Nimetatud termineid ei ole võrreldes kehtiva määrusega sisuliselt muudetud . Eelnõu § 3 l õike s 1 sätestatakse keskus e tegevus arengukoostöö korraldamisel . K eskus e põhikirjali ne eesmär k on viia ellu rahvusvahelise arengukoostöö projekte ning luua ja koondada kõnealuse valdkonna kompetentsi , kaasates avaliku ja erasektori ning vabakonna kogemus i . Keskus viib arengukoostööprojekte ellu kas riigihanke kaudu partnereid kaasates või muul viisil . Samuti korraldab ta abi andmist , jagades arengukoostöö toetus i Eesti juriidilistele isikutele ning valitsus- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning nende hallatavatele asutustele, kes viivad arengukoostöö tegevusi ellu. Toetusi annab keskus arengukoostööprojektidele taotlusvooru de kaudu . Välisministeerium teeb keskusele eelarvest rahaeraldisi konkreetsete tegevuskavade alusel . Välisministeerium ja keskus sõlmivad omavahel arengukoostöö ning taotlusvoorude korraldamiseks ja rahastamiseks lepingu. Määruses ei täpsustata lepingu sisu, sest ministeeriumi ja keskuse vahel on juba välja kujunenud praktika lepingus oluliste küsimuste käsitlemiseks . Senise praktika kohaselt lepitakse lepingus kokku eesmärgid, mida taotlusvoorude projektidega soovitakse saavutada, ning arengukavast lähtudes projektide sihtriigid, määratakse toetatavad valdkonnad, tegevuskava ja aruanded, oodatavad tulemused ja rahastamise maht ning muud asjakohased tingimused (teabevahetus jm) . Praktikas sõlmitakse k eskusega l eping pikemaks perioodiks kui üks aasta, et tagada koostöö stabiilsus ning toetada ka eelarveaastast pikemaid projekte . Keskuse kui riigi sihtasutuse tegevus, aruandlus ja auditeerimine toimub sihtasutuste seaduse ja riigivaraseaduse ning teiste valdkondlik e õigusaktide kohaselt. Määruses nähakse samamoodi kui määruse s nr 122 ette võimalus ministeeriumi suunise korral projektide elluviimine peatada või lõpetada. See on seotud oluliste välis - ja julgeolekupoliitiliste muutustega, mille tagajärjel võib muutu da projektide elluviimine võimatuks või o lla olulisel määral raskendatud . Keskuse sõlmitud le pingute täitmise puhul võib see tähendada vääramatu jõu asjaolude ilmnemist . Vääramatu jõuna käsit a takse võlaõigusseaduses (§ 103 lg 2) asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda vä ldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Eelnõu § 4 k ohaselt võib Välism inisteerium anda väikesemahulisi arengukoostöö ja humanitaarabi toetusi ( nn mikrofinantseeringuid) Eesti välisesinduse asukohariigis või esinduse puudumise korral riiki akrediteeritud diplomaatilise esindaja kaudu. Väikesemahuliseks loetakse arengukoostöö toetust, mille maksimaalmäär projekti kohta on 2 5 000 eurot. A rvestades üldist inflatsiooni on v õrreldes määr use ga nr 122 toetuse m aksimaalmäära ( seni 15 000 eurot ) tõstetud. Samuti näitab praktika (mitme mikrofinantseeringu taotluse järjestikku esitamine), et nõudlus veidi mahukamate projektide jär ele on suur. Praktikas on olnud m ikrofinantseeringut võimalik taotleda sihtriigi valitsus- või kohaliku omavalitsuse asutusel, avalikes huvides tegutseval sihtriigi mittetulundusühingul või sihtasutusel . Samuti on see võimalus olnud mittetulundusühingul või sihtasutusel, mis tegutseb püsivalt arengukoostöö sihtriigis, kuid on registreeritud mõnes kolmandas riigis. Väga nõrga demokraatia puhul võib esineda olukord, kus paljusid avalikes huvides tegutsevaid sihtriigis registreeritud mittetulundusühinguid või sihtasutusi kiusatakse taga ning tegevuse jätkamiseks on nad sunnitud end registreerima mõnes teises riigis. Sellis el juhul tuleb veenduda, et toetust taotlev mittetulundusühing , sihtasutus või muu samalaadne ühing on tõesti tagakiusamise ohver ning vaatamata sellele jätkab püsivalt tegevust sihtriigis. Eelnõu § -s 5 on kindlaks määratud h umanitaarabi andmise põhimõtted. Humanitaarabi andmine on Eesti välispoliitika oluline osa. Humanitaarabi erineb olemuselt arengukoostööst, mistõttu on määruses sätestatud erisused humanitaarabi andmisel. Humanitaarabi eesmär k on anda teisele riigile kiireloomulist rahalist või materiaalset abi , oskusteavet või abistada tegevus t ega , et looduskatastroofidest, kliimamuutustest või inimtegevusest põhjustatud katastroofide (s ealhulgas konfliktide) ajal või nende järel päästa inimelu sid , vähendada inimeste kannatus i ja tagada inimväärseks eluks hädavajalik. Samuti on humanitaarkriiside ennetustegevused osa Eesti humanitaarabist. Humanitaarabipoliitika kujundam ine ja koordineerimine ning humanitaarabi andmise korraldamine nii akuutsete kui ka pikaajaliste kriiside korral on endiselt Välis ministeerium i ülesan ne (l õige 1) . On oluline, et humanitaarabi andmisel konsulteeri vad riigi asutused Välisministeeriumiga . Sellega väl ditakse Eesti välissuhete kahjustami st ning taga takse abi ja tegevuse kooskõla Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi poliitika ning humanitaarabi andmise põhimõtetega. Humanitaarabi andmise korraldamisel lähtub Välis ministeerium riigi või rahvusvahelise organisatsiooni abipalvest , rahvusvahelisest humanitaarõigusest, Eur oopa humanitaarabi konsensusest ja hea humanitaa r abi põhimõtetest (l õige 2). Humanitaarabi andmise otsustab välisminister (l õige 5). Ministri kaalutlusõiguse kasutamise tingimused on sätesta tud lõi kes 3, mille järgi iga humanitaarabi vajadust hinnatakse eraldi lähtuvalt eelarvelistest võimalustest ja abi osutatakse viisil, mis on asjak ohases olukorras kõige otstarbekam . Määrus reguleerib arenguriikidele h umanitaarabi an dmist (l õige 4) abivajava riigi või rahvusvahelise abipalve alusel . A renguriikidele antav abi läheb ametliku arengurahastuse ( Official Development Assistance , ODA) arvestusse . Kui tekib vajadus anda h umanitaarabi arenenud riikidele , tuleb Välisministeeriumil selleks vahend e id taotleda Vabariigi Valitsuse reservfondist , järgides Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kor da . Humanitaarabi andmise korral hinnatakse , kas otstarbekam on osutada rahalis t , oskusteabe või materiaalse t abi, võttes arvesse konkreetseid vajadusi, kulutõhusust ning Eesti võimalusi. Humanitaarkriisi puhul on oluline, et abi jõuaks abivajajateni võimalikult kiiresti. Humanitaarabi ekspertide või materiaalse abi lähetamise l kr iisipiirkonda kasutab Välis ministeerium muu hulgas asjakohaste oskustega koostööpartnerite abi ( näit eks Päästeamet või humanitaarabiorganisatsioonid ) , kellel on kriisikoldes kohalikke olusid tundev koostööpartner . Välisministeerium koordineerib koostöös S iseministeeriumi ga E L i elanikkonnakaitsemehhanismi kaudu tuleva i d nii arengu- kui ka arenenud riikide abipalveid . Kiireloomulise humanitaarabi korraldamisel teeb V älisministeerium vajaduse korral koostööd ka teiste abiandja tega. Humanitaarabi andmise kiiremaks korraldamiseks võib V älisministeerium avaliku taotlusvooruga valida humanitaarabi partneri d. V aliku eesmärk on leida Eestist antava humanitaarabi kiireks jagamiseks strateegilised partnerid, kelle teadmised abi valdkonnast ja tegevus võimaldaksid viivitamata reageerida humanitaarkriisile välisriigis. Humanitaarabi partnerid valitakse taotlusvooru korras ja valiku tingimus ed on ette nähtud välisministri 26. juuni 2024. a määrus es nr 5 „Välispoliitika valdkonna tegevuste toetamise tingimused ja kord“. Eelnõu § -ga 6 reguleeri takse e raldis te tegemist arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsioonile . Rahvusvahelised arengukoostöö- ja humanitaarabiorganisatsioonid on asendamatud, et vähendada üleilms e t vaesus t , tagada stabiilsus ja järgida inimõigus i . Seetõttu on oluline toetada nende tegevus t ja eesmärk e ka Eesti arengukoostöös. Välism inisteerium annab nimetatud organisatsio onidele toetust sihtotstarbelis e ja mittesihtotstarbelise eraldisena. Sihtotstarbelise eraldis ega antakse toetust konkreetse piirkonna või riigi jaoks või konkreetsete tegevuste ellu viimiseks. Mittesihtotstarbelise eraldis e puhul jäetakse nimetamata, milliste tegevuste elluviimiseks seda tuleb kasutada (näiteks vabatahtlikud annetused rahvusvahelistele organisatsioonidele). Vajaduse korral sõlmitakse rahvusvahelise organisatsiooniga leping, mis ei ole olemuselt riigieelarvelise eraldise kasutamise leping. Eraldise tegemise arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsioonile otsustab välisminister (l õige 2) . Lõikes 3 täpsustatakse, et kui eraldis puudutab arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsiooni, mis on teise ministri vastutusvaldkonnas või teise ministeeriumi valitsemisalas, siis konsulteerib Välisministeerium enne eraldise eelarvesse planeerimist või eraldise tegemist asjaomase asutusega. Teise peatükki on koondatud sätted, mi llega reguleer i takse taotlusvooru de s toetuse andmist ning nõudeid taotlejale ja taotlusele . Eelnõu § -s 7 on sätesta tud põhimõte, et toetus i antakse t aotlusvoo ru de kaudu, mis tagab riigieelarveliste vahendite jagamise läbipaistvuse . Määruses ei määratleta taotlus voorude liike . Võrreldes määrusega nr 122 ei nähta ette eraldi sätteid näiteks kaas finantseerimis vooru kohta . See annab võimaluse ja paindlikkuse korraldada taotlusvoore vajaduse järgi . Taotlusv oorude eesmärgid, sihtriigid, valdkonnad j ms kehtestab V älisministeeriumiga kooskõlastatult keskus või V älisministeerium . Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma veebilehel minimaalselt seitse päeva enne taotlusvooru avamise päeva. Taotlusvooru s taotluste esitamise tähtaeg määratakse olenevalt voorust nii, et see võimaldab taotlejal teha vajaliku eeltöö ning otsusta da , kas ja kuidas taotlus es ita da . Pikaaegselt ette teada olevate voorude kalendri avalikustab keskus kalendri aasta alguses oma veebi lehel. See võimaldab toetuse saajatel oma tegevusi planeerida . Lõike 3 kohaselt korraldab t aotlusvooru , kehtestab täpsemad taotlusvooru tingimused ning taotluste läbivaatamise ja hindamise korra toetuse andja . Ühtlasi kehtestab toetuse andja konkreetse taotlusvooru abikõlblikkuse perioodi, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, toetuse ja omafinantseeringu piirmäärad ning mitterahalise sissemakse omafinantseeringuna arvestamise tingimused . Toetuse andja lähtub tingimuste kehtestamisel rahvusvahelistest põhimõtetest. Nimetatud teabe avalikustab toetuse andja oma veebilehel. Eelnõu § -s 8 esitatakse nõuded t aotlusvo orus osalejale. Lõikes 1 kehtestatakse isikute ring, kellele toetused on mõeldud . Lõike 1 kohaselt saa vad taotlejaks olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, samuti avalik-õiguslik juriidiline isik, riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus. T aotlusvooru eesmärgi kohaselt on toetus mõeldud organisatsioonidele, kelle projektil on valdkonna arengule märgatav mõju. Seega võib t aotlusvoorus osaleda Eesti valitsusasutus või selle hallatav asutus, kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus . Termin „juriidili n e isik“ hõlmab nii avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ( nt ülikool ) kui ka Eesti s registreeritud mittetulundusühing uid ja sihtasutus i , aga ka aktsiaselts e ja osaühingu i d. Toetuse kasutamine peab olema läbipaistev ja kontrollitav , mistõttu on t oetuse saaja kohustatud pidama riigieelarvest eraldisena saadud raha kohta arvestust raamatupidamise seaduse kohaselt. Kui eespool nimetatud isikute või asutuste puhul võib seda toetuse andmisel eeldada, siis üksikisikul se llist raamatupidamis e ja rahaliste vahendite arvestuse pidamis e kohustust ei ole ja ei ole võimalik eraldi kontrollid a eelarvevahendite kasutami s e põhjendatu st ja otstarbek ust . K una ka üksikisikute taotluste läbivaatamise ja hindamise töö koo rmus oleks ebaproportsionaalselt suur , ei saa määruse alusel arengukoostöö - ja humanitaarabitoetust taotleda füüsiline isik. Lõikes 2 on sätestatud sihtriigis asuva koostööpartneri või esinduse nõue, mis kehtib kõigi taotlejate, sealhulgas valitsus- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning nende hallatavate asutuste kohta . Selle nõu dega pe etakse silmas areng u koostöö tegevuste põhieesmärki. Tegevuste tulem peab jõudma abivajajani ja vastama abivajaja vajadustele . Selleks peab taotlejal projekti elluviimiseks olema sihtriigis koostööpartner või sihtriigis ametlikult registreeritud esindus , kes tunneb kohalikke olusid ja vajadusi. K ui poliitilistel põhjustel ei ole kohalike partnerite tegutsemine sihtriigis võimalik, võib kaasata ajutiselt eksiilis tegutsevat koostööpartnerit, eeldusel et see on sihtrii ki käsitleva taotlusvooru tingimustes vastavalt määratud. Lõikes 3 kehtestatakse nõuded taotlejale. Nende eesmärk on tagada eelarvevahendite otstarbekas ja sihipärane kasutamine. Arengukoostöö- ja humanitaarabivahendi d on riigieelarvelis ed vahendi d , mistõttu on oluline, et taotleja suudaks neid kasutada sihtotstarbeliselt. Nimetatud nõuete alusel tuvastatakse, kas taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik suutlikkus, sealhulgas suutlikkus tasuda omafinantseering ja mitteabikõlblik kulu. Nõudeid ei kohaldata riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele ega avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Punktis 1 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla maksu- või maksevõlga riigile või see peab olema ajatatud . Kui maksu- või maksevõl g ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees täitmata kohustusi . Punkti 2 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Juhul kui selgub vastupidine, eeldatakse , et taotlejal puudub projekti elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded. Nõude eesmärk on tagada taotleja võime kus ja majanduslik suutlikkus projekt ellu viia . Punktis 3 sätestatakse, et taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus , mida hinnatakse taotlusvooru nõuete kohaselt. Taotlusvoorus kehtestatud f inantssuutlikkuse hindamise näitajad on objektiivselt kontrollitavad. Kui näitajad vastavad nõuetele , on omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus olemas ning eeldatakse, et taotleja või toetuse saaja on võimeline projekti ellu viima. Omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus peab olema taotlejal kuni projekti lõpuni ehk aruande kinnitamiseni. Toetuse andja kontrollib omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus t taotluse esitamisel, kuid võib seda teha ka taotluse rahuldamise otsuse tegemise ja selle muutmise ajal ning hiljem ehk kuni projekti lõppemiseni. Punktis 4 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus (Välisministeerium või keskus) mõne varasema projekti raames ja selle kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi maksmata. Silmas peetakse olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ettenähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks. Punktis 5 nähakse ette , et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande esitamise võlga, kui tegemist on juriidilise isiku ga, kellel on majandusaastaaruande esitamise kohustus. Punkti 6 kohaselt ei tohi taotlejal olla toetuse andja ees ka muid täitmata kohustusi. Toetust antakse taotlejatele, kes täidavad või on täitnud oma lepingulised kohustused riigieelarvelistest vahenditest rahastatud toetuste puhul. L õike 4 kohaselt ei või taotleja seadusjärgseks esindajaks olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. S elle nõude eesmärk on tagada , et riigi eelarve vahende id kasuta vad usaldusväärsed isikud . Seadusjärgne esind a mine on määratud asjaomase seadusega , näiteks mittetulundusühingut esindavad mittetulundusühingute seaduse kohaselt juhatuse liikmed . Eelnõu §-s 9 kehtestatakse nõuded t aotlus ele. Võrreldes määrusega nr 122 jäävad nõuded taotlusele samaks. L õi ke 1 järgi peab taotlus olema esitatud taotlusvoorus ettenähtud vormil koos kõigi taotlusvoorus nõutavate dokumen tidega. T aotlus tuleb esitada elektrooniliselt ja see peab olema allkirjastatud digitaal selt . T aotluses peavad olema kõik vajalikud andmed taotleja ja projekti kohta ning esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged . T aotlus ja selles kirjeldatud projekti tegevuste elluviimine peab vasta ma taotlusvooru eesmärkidele ja tingimustele ning ette peab nä gema tulemuste saavutamise . Taotleja määrab oma projekti abikõlblikkuse perioodi kavandatava tegevuste elluviimise ajakava järgi. Taotluses peab olema märgitud taotletava toetuse summa ja selle protsentuaalne osakaal abikõlblikest kuludest ning see peab jääma taotlusvoorus lubatu piiresse. Projektitaotluse menetlemine on olemuselt haldusmenetlus ja sellele kohaldub HMS. HMS i § 20 näeb ette , et haldusmenetluse keel on eesti keel ning et haldusmenetluses kasutatakse võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Välisministrile ei ole seadusega antud volitust kehtestada määrusega menetluskeeleks mõni muu keel. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) preambul kohustab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade , § 6 järgi on riigikeel eesti keel ja § 52 l õike 1 kohaselt on eesti keel ka riigiasutuste asjaajamise keel. Keele seaduse § 12 l õikest 1 tuleneb asutusele kaalutlusõigus otsustamaks, kas nõuda võõrkeelse avalduse või dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Seejuures tuleb esmajoones arvestada avalikku huvi, et asjaajamine ametiasutustes toimuks eesti keeles kui riigikeeles. Suhtlus saab toimuda muus kui eesti keeles erandlikel juhtudel. Seetõttu tuleb ka taotlused esitada eesti keeles. Lõikes 2 sätestatakse taotlejale täiendav a teabe esitamise kohustus. Selleks, et vältida samade tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist , kohustub taotleja esitama toetuse andjale teabe, kui ta on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud samal ajal toetust mõnest teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest. Toetust ei tohi taotleda kulule, millele on toetus juba eraldatud. Igal juhul ei tohi projektis toetatavaid tegevusi ehk kulusid topelt finantseerida. Lõike 3 kohaselt peab t aotleja taotlust koostades arvestama, et tema enda tegevuse kulud võivad moodustada projekti eelarves kuni 7% abikõlblike kulude kogumaksumusest. Eesmärk on anda r iigieelarvest toetust projektide tegevuste elluviimiseks ja mitte taotleja tegevuskulude katteks . Väljakujunenud üldise praktika kohaselt peaksid taotleja enda tegevuse kulud üldjuhul jääma alla 10%, mis tõttu on toetuse eesmärki silmas pidades 7% mõistlik määr . Selleks, et tagada kohaliku koostööpartneri areng ja vastata rahvusvahelistele kohalikustamise soovitustele , võib toetuse taotleja taotluses ette näha ka koostööpartneri kaudsete kulude katmise kuni 7% ulatuses. 7% võib olla mõlema, nii taotleja kui ka partneri kaudsete kulude osa (kokku 7+7). Eelnõu § - s 1 0 sätestatakse taotluse esitamise nõuded . T aotlus e saab esitada taotlejat esindav isik taotlusvooru tingimustes ettenähtud tähtaja jooksul. Haldusmenetluses võib taotleja kasutada esindajat , kelleks võib olla nii seadusest tulenev (näiteks juhatuse liige) kui ka lepinguline esindaja. Oluline on, et taotluse esitajal oleks taotleja esind amise õigus , kas seadusest tulenevalt või antud kirjaliku volitus ega . Tähtajaks esitatud taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Kui tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja HMS i §-s 34 sätestatud korras oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada . Menetlustähtaja ennistamise üle otsusta b toetuse andja . Lõikes 5 nähakse samamoodi kui määrusega nr 122 ette taotleja kohustus aidata igati kaasa taotlusvoorus taotluse menetlemisele ja anda vajalik k u tea vet . Kolmanda peatüki ga reguleeritakse toetuse andmise menetlust taotlusvoorus. Eelnõu § - ga 1 1 reguleeri takse t aotluse menetlemist . Taotluste läbivaatamise käigus kontrollitakse nii taotleja kui ka taotluse vastavust määruse nõuetele ja taotlusvooru tingimustele. Kui määruses ei ole ette nähtud teis iti , lähtutakse taotluse menetlemisel HMS i s t . Lõikes 1 sätestatakse keskuse senises t praktikast ja kogemusest lähtudes , et toetuse andja menetleb taotlust kuni 60 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. Määruses t ähtaja kindlaks määramine võimaldab taotlejatel toetuse andja tegevus t ette näh a . Kui se lle aja jooksul menetlus t läbi viia ei jõuta, tuleb toetuse andjal lähtuda HMS i §-st 41 ning teha viivituseta taotlejatele teatavaks tõenäoline uus aeg ja näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus. Lõigete 2 ja 3 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse menetlemise käigus ilmneb , et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse muutmist. Taotlejale edastatakse e-keskkonna kaudu teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetle mise 60 - tööpäevane täht aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks ja taotleja vastamise kuupäevast arvates menetluse tähtaja arvestus jätkub . Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole talle antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks. Asjakohane teavitus edastatakse taotlejale kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates. Lõike 4 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja tegevusi nii, et toetuse summa ja osakaal ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu. Se llise ettepaneku tegemine annab võimaluse rohkem projekte toetada ja tagab paindlikkuse olukorras , kui taotlusvooru eelarves ei ole piisavalt vahendeid , et pingerea s olevaid taotlusi täies ulatuses toetada. Lõike 5 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul, kui on täidetud kõik määruses ning seega ka taotlusvoorus ettenähtud nõuded. Eelnõu §-ga 12 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist. Lõike 1 kohasel t moodustab toetuse andja taotlusvoorus esitatud taotluste hindamiseks asjaomase valdkonna ekspertidest koosneva sõltumatu hindamiskomisjoni (edaspidi hindamiskomisjon ) . Hindamiskomisjon i ülesan ne on hinnata projektitaotlus t ja teha ettepanek selle rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta . H indamiskomisjoni koosseisu ja töökorra kehtestab toetuse andja, keskuse s juhatus. Kuna taotlusvoore korraldatakse eri valdkondades, moodustatakse erineva koosseisuga komisjone. Komisjoni liikmete määramisel jälgitakse, et kõik konkreetse taotlus vooru eesmärkides nimetatud olulised valdkonnad oleksid kaetud . S el viisil tagatakse valdkondliku teabe olemasolu. K omisjoni liikmeks määratakse valdkonna eksperdina asjaomase valdkonna ministeeriumi esindaja. Keskuse hindamiskomisjoni kuuluvad ka Välisministeeriumi ja vabakonna esindaja. Komisjoni koosseis tagab komisjoni otsuste laiapõhjalisuse ja läbipaistvuse. Komisjoni koosseis avalikusta takse toetuse andja veebilehel . Lõike s 2 sätestatakse , mille alusel taotlusi hinnatakse. Hind a miskriteeriumi d kinnitatakse iga taotlusvooru väljakuulutamisel . Kriteeriumi d e selge lahtimõtestamine, sealhulgas asjaolude kirjeldus, on oluline selleks, et taotlejale oleks arusaadav, milliseid projekte valimisel eelistatakse ja mida sealjuures hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse koostamisel ning projekti tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele. T aotlejatele tehakse hindamis metoodika kättesaadavaks taotleja veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval . Lõike 3 kohaselt võib hindamiskomisjon kaasata taotluse hindamisse juhul, kui on vaja selgitada eriteadmisi nõudva id asjaolu sid, hääleõiguseta eksperte , kes ei osale otsust e tegemisel . Kaasatud e kspert lähtub hinnangu andmisel taotlusvooru tingimustest ja hindamis kriteeriumi d est. Ekspert esitab oma hinnangu hindamiskomisjonile, kes taotluse hinda misel arvestab eksperdi selgitusi. Näiteks oskab ekspert välja tuua , kas taotlus vastab reaalselt vooru eesmärgile ja kas esitatud eelarve on realistlik. Eksperdi kaasamine võimaldab ko misjonil tema teadmiste abiga teha parema i d ja õiglase ma i d otsuse i d. Lõike 4 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas korruptsioonivastase seaduse ning HMS i ga kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest , sest nad osalevad toetuse andmise otsustamisel haldusakti andmise ja otsuse kujundamise haldus m enetluses . Erapooletuse nõue rakendub kõikidele hindajatele ja ekspertidele . HMS i § 10 keelab menetlusest osa võtta, kui isik on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja või nende sugulane (vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps), abikaasa, registreeritud elukaaslane, hõimlane (abikaasa või registreeritud elukaaslase vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps) või perekonnaliige. Keeld kehtib ka juhul , kui isik on menetlusosalisest või selle esindajast tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses või ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Seotuse olemasolul tuleb hindajal ja eksperdil end taandada HMS i § -s 10 sätestatud korras. Menetluses on keelatud osaleda ka siis, kui esineb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse § 11 tähenduses. Erapooletust saab kinnitada , täites kirjalikult asjaomase kinnitusega vormi. Taandamise korral tehakse vastav märge hindamiskomisjoni protokolli. Lõikega 5 nähakse ette, et hindamiskomisjon teeb toetuse andjale otsuse tegemiseks ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta . Eelnõu § -ga 13 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused. Lõikes 1 sätestatakse , e t taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja, kelleks on keskus või ministeerium . HMS i § 8 lõike 1 kohaselt määratakse h aldusorganisiseselt i sikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel . Praktikas teeb keskuses otsuse keskuse juht. Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruse ja seega taotlusvooru nõuetele ning taotlus kuulub hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. Kui otsuse tegijal on põhjendatud kahtlus, et komisjon on taotlus t valesti hinnanud, saab ta pöördu da komisjoni poole ettepanekuga asjaolud ja hinnangud uuesti üle vaadata. Lõike 3 järgi võib taotluse rahuldada osaliselt. Otsuses märgitakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Osali se rahuldami se korral ei toetata mõnda algse taotluse oluliseks osaks olevat asjaolu , näiteks toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi , algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Taotluse o sali n e rahuldami n e on põhjendatud näiteks juhul, kui projekti tegevused ei ole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel o leks projekti mõju taotlusvooru meetme või selle tegevuse tulemusse põhjendatum . Enne taotluse osalise rahuldamise otsust suheldakse taotlejaga ja tehakse talle ettepanek, mille s selgitatakse mis osas taotletud toetust vähendatakse või projektis kavandatud toetatavaid tegevusi muuta tuleks. Nimetatud ettepanek v õib olla ajendatud ka asjaolust, et taotlusvooru taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima projekti ellu ka väiksema toetussummaga või vajadusel projekti muutma. Taotluse osalise rahuldamise ettepaneku tegemisel taotlejale on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Juhul kui taotleja on nõus projekti muutma, tuleb toetuse andjal veenduda, et muudetud taotlus vastab taotlusvooru nõuetele ja kriteeriumidele. Selleks võib olla vajalik veel kord kontrollida taotluse nõuetele vastavust ja muudetud mahus projekti. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata. Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega . HMS § 53 näeb ette võimaluse sätestada määruses, et otsus võidakse teha koos kõrvaltingimusega . See tähendab, et j uhul kui mõni nõue ei ole taotluse menetlemise ajal täidetud ja see ei takista taotluse menetlemist ning kui on tõenäoline, et see nõue mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne projekti lõpetamist täideta kse , võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega . Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse andja ette, mida toetuse saaja peab tegema või milline asjaolu peab olema tõendatud ja millise aja jooksul. K õrvaltingimuse nõuetekohase täitmise korral lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrval tingimus ega , menetletakse taotlust tavalises korras. Erisus on vaid selles, et toetust ei või välja maksta enne kõrvaltingimuse täitmist . Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel õigust toetuse maksele enne , kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale teabe tingimuse täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea sellist teavet esitama juhul, kui toetuse andja saab ise teabe kõrvaltingimuse täitmise kohta ja saab ise tuvastada tingimuse täitmise . Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele määruses ette nähtud nõudele, taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga , mille kohaselt toetus t vähenda takse või projektis kavandatud toetatava id tegevus i muu detakse . Lõike 7 kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata ka siis, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet tervikuna hinnates ilmneb, et projekti eesmär ke on võimalik saavuta da ilma toetuseta. Näiteks võib menetlemise käigus kogutud lisateabe põhjal selguda, et taotlejal on võimalik projekt ellu viia ja samad eesmärgid saavutada mujalt saadavate vahenditega või ka ilma toetuseta. Lõike 8 kohaselt sõlmib toetuse andja toetuse saajaga toetuse kasutamist käsitleva kirjaliku lepingu. Eelnõu §- s 14 sätestatakse taotleja ja toetuse saaja ärakuulamis e nõuded . Taotlejale nähakse ette HMS i § 40 tähenduses ärakuulamisõigus. Ärakuulamisõi gus haldusmenetluses tähendab , et isikul on võimalik enda arvamust asja kohases küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht dokumentide suhtes, mille haldusorg an on tema asja menetlemisel esitanud. Lõigete s 1 – 3 nähakse ette , millisel juhul tuleb enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitused otsuse põhimotiividele ja põhjendustele. Ära ei kuulata, kui HMS i § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks ja ka näiteks juhul , kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50. Lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt HMS i § 40 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui andmetest, mida menetlusosaline on taotluses või seletuses esitanud, ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus saada lisaandme id . K ui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid andmetel, mis on esitatud toetuse taotluses ja selle menetlemisel puuduste kõrvaldamise l , siis ei ole ärakuulamisel mõtet, kuna isik on saanud omal t poolt kõik vajaliku lisada . Neljanda peatüki ga reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse muutmis t ja kehtetuks tunnistamist. Eelnõu §- s 1 5 nähakse ette taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta nii toetuse andja algatusel kui ka toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel . Toetuse andja peab iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib teave olla käsit a tav taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena . Kui sisuliselt on tegemist olukorraga, kus toetuse rahuldamise otsust peaks muutma toetuse andja otsusega, tuleb toetuse andjal otsustada, kas seda teha või mitte. Üldjuhul toimub muutmine toetuse saaja algatusel, näiteks juhul, kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta projekti (toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud nõuda , et algsest kavandatud tegevusplaanist hoitaks detailselt ja jäigalt kinni. Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav tulemus. Kui tahetakse muuta projekti algset eesmärki ja tulemust, on tegemist uue projektiga. Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole lõplikult ellu viidud ja kehtivust kaotanud. Otsus kui h aldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. Tagasiulatuvalt muutmine võib o lla vajalik , kui see aitab kaasa projekti tegevuskava katke matule elluviimisele ja tulemuste saavutamisele. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas taotlusvooru tingimustega, soovitud muudatuse korral on oodatavate tulemuste s aavutamine kaheldav või projekti tegevuste lõpetamine projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks e i rahuldata , toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ette näh tud tingimustel võimalik jätkata ning taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks. Lõi kes 4 sätesta takse taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse läbivaatamise tähtaja ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise ajavahemiku . P rojekti muudatuste ilmnemisel peab t oetuse saaja neist viivitamat a teavitama toetuse andjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Taotluse rahuldamise otsuse muutmi se otsus t võib kohaldada tagasiulatuvalt juhul, kui see aitab projekti tegevuskava katkematul t ellu vii a ja tulemus i saavuta da , kuid selle otsuse jõustumise kuupäev ei saa olla varasem kui selle muutmise taotluse toetuse andjale esitamise k uupäev. Eelnõu §-ga 16 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Lõikes 1 sätestatakse , millistel juhtudel tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt ; taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või eba täielikku teavet või teave on jäetud esitamata ; kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral ei suudeta seda täita ; toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja soovib toetuse kasutamisest loobu da . Samuti tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks , kui tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel järgitakse proportsionaalsuse ja ärakuulamise nõudeid, kuid taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima selliselt, et see oleks vastuolus määruses sätestatuga. V aleandmete esitamise avastamisel tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus igal juhul kehtetuks . Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistami s e erine vus eelnõu § 2 1 kohase st toetuse tagasinõudmise st on järgmine . Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui taotlust ei oleks pidanud rahuldama või kui pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ilmneb asjaolu, mille tulemusel ei ole projekti võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus või viisil ellu viia, sealhulgas kui toetuse saaja ei soovi enam projektile toetust. Kehtetuks tunnistamisega ei ole tegemist, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või kohustuste rikkumise tõttu tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. N endel otsustel on siiski ühine tagajärg – saadavat toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust ei kasutata ära algses t aotluse rahuldamise otsuses nimetatud mahus, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus, kuid võib vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb eeldatavasti kasutamata, tuleks määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba projekti elluviimise ajal. Nii saab ühes projektis kasutamata jääva toetuse määrata näiteks teisele projektile. Lõi k e s 2 sätesta takse , et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku aluseta saadud toetus toetuse saajal toetuse andjale tagastada. Viie nda peatük iga reguleeri takse toetuse kasutamist ja aruande esitamise tingimusi . Eelnõu §- s 17 sätestatakse toetuse maksmise ja tagastamise tingimused. Lõike 1 kohaselt teeb toetuse andja toetuse saajale toetuse väljamakseid vastavalt toetuse andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud lepingu le . Paragrahvi 17 lõikes 2 on sätestatud oluline kohustus toetuse saajale . K ui ta on teinud abikõlblikke kulusid väiksemas mahus, kui toetuse andja on talle toetust välja maksnud, tuleb kasutamata jäänud summa toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul projekti lõ pparuande kinnitamise kuupäevast arvates üle kanda. Kui toetuse saaja seda kohustust ei täida, alustab toetuse andja toetuse tagasinõudmise menetlust. Eelnõu §-ga 18 kehtestatakse toetuse kasutamis t käsitleva aruande esitamise põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale kohustus esitada projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta aruan n e . Aruanne allkirjastatakse digitaal selt ja esitatakse elektrooniliselt . Kui projekti kestus on kuni 12 kuud, esitab toetuse saaja ainult projekti lõpparuande, kui toetuse andja ga ei ole kokku lepitud teisiti. Kui projekti kestus on üle 12 kuu, esitab toetuse saaja vahearuande kuue kuu tegevuste kohta . Kuluaruande esitamise tähtajad ja täpsemad tingimused määratakse toetuse andja ning toetuse saaja vahelise lepinguga. Lõikes 4 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel tema taotluse alusel pikendada. Pikendada saab aruande esitamise tähtaega ainul t siis, kui toetuse saaja on pikendamise taotlus e esita n ud enne aruande esitamise tähtaja saabumist. Aruandega koos esitatakse kuludokumendid ja aruandlusperioodi jooksul projektiga seoses valminud dokumendid ning materjalid, mis tõendavad projektis ettenähtud tegevuste toimumist ja tulemuste saavutamist (näiteks projekti raames ette valmistatud koolitusmaterjal, fotod elluviidud tegevustest jne) . Lõike s 6 sätestatakse taotluse saajale kohustus esitada kvartaalseid kuluteatisi, kui projekti kestus on üle kolme kuu. Kuna nii ministeeriumi kui ka keskuse eelarve , millest toetusi antakse, on tekkepõhine, siis on selliste teatiste esitamine vajalik tekkepõhise kulu arvestamisel. Eelnõu § -s 1 9 esita takse nõuded kuludokumendile. K uludokument on majandustehingu toimumist kinnitav alusdokument, mis vastab raamatupidamise seaduses, käibemaksuseaduses või sihtriigi õigusaktides sätestatud vormistuse nõuetele. Kõik kuludokumendid peavad kajastama kulu, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning tulene nud projektitaotluses nimetatud tegevustest. Lõike 2 kohaselt tuleb kuluaruandele lisada kuludokumendid , milleks on hankedokumendid või hinnapakkumuste võtmist tõendavad dokumendid , arvete koopiad, arvet e tasumist tõendavate dokumentide koopiad ja projekti raames sõlmitud lepingute koopiad. Kuludokumentidest ülevaate saamiseks tuleb esitada tavapäraselt kuludokumentide koondnimekiri. Eelnõu § -ga 2 0 reguleeri takse aruande menetlemist. Ku na kõigi aruandes esitatud sisuliste ja finantsandmete kontrollimine võtab aega, võib t oetuse andja menetle da aruannet kuni 90 tööpäeva esitamisest arvates . Keskuses teeb a ruande kinnitamise või kinnitamata jätm ise otsuse keskuse juhatus . Lõike 2 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud andmete kohta või tagastada aruande ja nõuda selle täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni küm m e tööpäeva, mil peatub aruande menetlemise aeg. Sellisel juhul esitab toetuse saaja parandatud ja täiendatud kuluaruande, mida toetuse andja menetleb edasi . Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lõikes 3 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. A ruan n e kinnitatakse , kui ei ole tuvasta t ud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ja aruandes ei ole puudusi või toetuse saaja on tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud. Projekt loetakse lõppenuks , kui toetuse andja on aruande kinnitanud . L õi kes 4 on sätesta tud alused, millal jä etakse aruanne kinnitamata või kinnitatakse osaliselt . A ruanne koosneb eraldi osadest, nii et seda on võimalik ka osaliselt kinnitada . Kui kuluaruannet ei kinnitata, siis järgneva toetusosa väljamakset ei tehta ning toetuse andjal on õigus nõuda juba väljamakstud toetus tagasi . Toetuse tagasinõudmine kuluaruande kinnitamata jätmise tõttu on toetuse andja kaalutlusõigus, mitte kohustus. Kuue nda peatük iga reguleeri takse toetuse tagasinõudmise küsimusi. Eelnõu §- ga 2 1 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist selle otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui see on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või kui esineb muu toetuse tagasinõudmise alus. Toetuse tagasinõudmise ots us on HMS i tähenduses hald usakt. T oetuse tagasinõudmisel on t egemist alusetult saadud soodustuse tagastamisega. Riigikohus on selgitanud , et oma olemuselt on toetuse tagasinõudmine sanktsioon ja selliseid norme ei tohi PS i § 23 l õike 1 kohaselt tõlgendada laiendavalt. K õik toetuse saaja kohustused ei ole ühtviisi olulised toetuse eesmärkide saavutamiseks ega ole seega toetuse tagasinõudmise aluseks . Kuna t oetuse andmise ja kasutamise üksikasjad on suures ulatuses määratud kindlaks määrus es , siis on asjakohane, et ka toetuse tagasinõudmise üksikasjad reguleeritakse määruse s . Lõi g e te s 1 ja 2 sätestatakse olukorrad , millal tehakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsus . Kuna karistusseadustiku § 280 sätestab süüteona haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise, tuleb tagasinõudmise otsus teha valeandmete esitamise korral või juhul, kui taotleja on andmeid varjanud. Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub mitteabikõlblikuks. Samuti tehakse nimetatud otsus juhul, kui sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kulu liik ei ole abikõlblik või kulu liik on küll abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib lugeda mitteabikõlblikuks puuduste kõrvaldamiseks täiendava t tähta ega andmata , kui on ilmselge, et puudusi kõrvaldada ei saa. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul puudub kaalutlusõigus, kas teha toetuse tagasinõudmise otsus või mitte. Kui toetuse saaja on teinud abikõlblikke kulusid väiksemas mahus, kui toetuse andja on talle toetust välja maksnud, ja toetuse saaja ei ole kasutamata jäänud vahendeid § 17 lõike 2 kohaselt tagastanud kümne tööpäeva jooksul arvates projekti lõpparuande kinnitamise kuupäevast , tuleb teha samuti tagasinõudmise otsus . Lõike 2 kohaselt tehakse t oetuse tagasinõudmise otsus kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud määruses või lepingus ettenähtud toetuse saaja kohustust või jätnud täitmata nõude ja s ee on mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tä henduses tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei tekita see fakt üksi veel alust teha toetuse tagasinõudmise otsus . Samas on see toetuse andjale ajendiks, et hinnata, kas toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli või toetatava tegevuse sihipärane elluviimine katkeb kohustuslikul ajaperioodil. Lõike 3 kohaselt ei tehta toetuse tagas inõudmise otsust , kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise on avasta nud ja teata nud toetuse andjale, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning ta on selle tagasta nud toetuse andjale , ehk täidetud on kõik toetuse vabatahtlik u tagastamise tingimused. Lõike 4 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise ks ja vormistamiseks jätta nelja aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha nelja aasta jooksul toetuse andmise otsuse tegemise päevast arvates . Lõike s 5 nähakse ette , et kui toetuse saaja ei ole täitnud oma kohustusi ja talle kehtestatud nõudeid ning sellise tegevuse võib lugeda rikkumiseks, aga toetuse andjal ei ole võimalik reaalselt rikkumise rahalise mõju suurust hinnata, võib toetuse andj a kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust protsentuaalselt rikkumise raskusega ja mõjuga kulu abikõlblikkusele . Eelnõu § -ga 22 reguleeri takse toetuse tagasimaksmise ja ajatamise küsimusi. Lõike 1 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arv ates kümne tööpäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab HMS i § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes HMS i § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudeta kse. Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus t agasi küsida , tuleb toetuse andmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka põhjusel , et kui määratu d toetust toetuse tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks nõue viia toetatavad tegevused lõpuni. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk ta § 14 kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimasolevast menetlusest teadlik , ta on saanud otsustamisel teada olevaid asjaolusid selgitada ja toetuse and ja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta. Lõigetega 2 ja 3 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude a jatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamiskava. Lõigete 4 ja 5 kohaselt on toetuse andjal ajatamise taotluse menetluseks ette nähtud kümne tööpäeva, kuid põhjendatud juhul võib ajatamise taotluse menetlust pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. Tagasimaksmise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei või olla pikem kui ne li kuud. Lõike 6 kohas elt võib toetuse andja ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teha ka koos toetuse tagasinõudmise otsusega . O tsusest teavitatakse toetuse saajat. Lõike 7 järgi on toetuse andjal õigus tunnistada kehtetuks toetuse osadena tagasimaksmise võimaldamise otsus ehk ajatamisotsus, kui toetuse saaja ei pea kinni tagasimaksmise ajakavast. Toetuse saaja peab toetuse tagastama 15 kalendripäeva jooksul ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvate s. Lõi k e s 8 sätesta takse , et kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta , võib toetuse andja nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi HMS i § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse § 1028 alusetu rikastumise sätete alusel. See ga lahendatakse toetuse tagasinõudmise vaidlused eraõiguse sätete järgi tsiviilkohtu menetluses , kui näiteks riigieelarve seaduses ei ole sätestatud teisiti . Seitsmendas peatük is nähakse ette t oetuse saaja ning toetuse andja õigused ja kohustused . Eelnõu §-ga 2 3 kehtestatakse toetuse saaja õigused, mis rakenduvad alates taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamist käsitlevates õigusaktides sätestatud nõuete ning toetuse saaja kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole , et saa da juhiseid projekti nõuetekohaseks elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut projektis kavandatavatele muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta. Punkti 2 järgi on toetuse saajal õigus esitada eelnõu § 14 kohaselt oma seisukohad. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isi kul oleks võimalik oma arvamust asjakohases küsimuses piisavalt selg itada ja vajadusel võtta seisukoht otsuse suhtes, mi lle haldusorgan tema asja s teeb . Näiteks kui t aotluse aruande s on leitud puudusi, siis saab toetuse saaja esitada nende kohta oma seisukoh ad ja selgitada . Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega. Läbipaistvuse huvides korratakse üle avaliku teabe seadusest tulenev toetuse saaja õigus tutvuda tema kohta käiva teabega ning saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele juurdepääs on piiratud. Avalikustamisele ei kuulu taotlusvooru menetluse teave, mis võimalda ks tuvastada , millise hinnangu on and nud taotlusele konkreetne hindaja. Hindaja kaitse ks on oluline, et hinnangut ei oleks võimalik seostada konkreetse hindajaga. See julgustab hindaja id and ma objektiivse id hinnang uid ja viib miinimumini hindamis e jär el nende tegevuse arvustami s e . Punktis 4 rõhutatakse toetuse saaja õigus t toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada. Selleks, et võimaldada t oetuse kasutamisel teatud paindlikkus t, on punktis 5 lubatud toetuse saajal muuta projekti eelarvet ja tegevusi juhul, kui muudetakse projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt, kuid seda mitte rohkem kui 20 % . Kuna praktikas on sageli küsimusi tekitanud muudatuste ulatus, siis on määruses täpsustatud , et 20 % arvutatakse projekti kogu eelarve mahust . Võimalus lubada 20 % ulatuses muudatus i on ette nähtud ka määruses nr 122 ning seda kasutatakse laialdaselt riigi antavate toetuste praktikas . Muudatused tuleb siiski toetuse andjaga enne kooskõlastada , sest toetuse andjal on vajalik eelnevalt hinnata, kas muudatused võivad oh ustada toetuse andmisel seatud projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamis t . Eelnõu §-s 2 4 nähakse ette toetuse andja õigused. T oetuse andja l on eelkõige õigus kontrollida projekti elluviimist ning nõuda asjakohas eid andme id ja dokument e . T al on õigus kontrollida abikõlblik k e kulu si d nii toetuse saaja tegevuskohas kui ka projekti elluviimise kohas kohapeal. Arengukoostöö- ja humanitaarabivahendite eraldamisel on tähtis, et toetuse andjal oleks ülevaade elluviidavate projektide võimalikest kitsaskohtadest ja riskidest. Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada , kuivõrd toetuse saaja täidab oma kohustus i , kas projekti tegevus ed toimu vad ja edene vad ehk kas saavutatakse toetuse andmise aluseks oleva id tulemus i , kas projekti kulude ja tulude kohta peetakse eraldi arve t ning tehingu id kajasta takse raamatupidamises. Kontrolli toimingud võimaldavad vajaduse korral korrastada ja ajakohastada toetuste jagamise süsteemi. Nende eesmärk on avastada rikkumis i ning tagada , et peetakse kinni taotluse rahuldamise otsuse ja sõlmitud lepingu tingimustest . Kohapealse kontrolli käigus kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta esitatud dokumentide vastavust originaalile . Kohapealse st kontrolli st teavitatakse to e tuse saajat ette. Kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud nii , et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohus , või kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata, on toetuse andjal õigus keelduda toetuse maksmisest. Ühtlasi on t oetuse andjal õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus või selle osa kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või kehtetuks tunnistamise otsus) ning teha teisi määruses nimetatud otsuseid, sealhulgas pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi. Eelnõu §-s 2 5 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja on kohustatud projekti elluviimisel kinni pidama taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ning toetuse saaja ja keskuse vahel sõlmitud lepingus ettenähtud tingimustest ja tähtaegadest. Toetuse saaja peab täitma määruses sätestatud kohustus ed ja viima projekti ellu taotluse rahuldamise otsuses ning määruses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Punkti 1 järgi peab toetuse saaja viima projekti ellu heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk sel les nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud tulemused. Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas määr uses ettenähtud tingimustega . Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja tagama omafinantseeringu ettenähtud ulatuses ja nõutud korras projekti lõpuni . Toetuse saamise eeldus on , et selle saaja panusta b projekti omafinantseeringuga kohustuslikus ulatuses ja viisil ehk nõutud osas peab abikõlblike kulude tasumi n e olema tõendatu d . Toetuse kasutamisel on oluline teavitada avalikkust, et projekti on rahastatud arengukoostöövahenditest . Punkti 3 järgi eksponeerib toetuse saaja toetuse andja logo kõigil toetuse abil korraldatud üritustel ja tegevustes , sealhulgas nende reklaamides ja trükistel , materjalidel ja soetatud varal. Keskuse l ogo on kättesaadav veebilehel www.estdev.ee . Punkti 4 kohaselt on toetuse saajal kohustus esitada tea v e ja aruan ded korrektselt , sealhulgas järgida ettenähtud vorminõu deid , anda arusaadava id selgitus i , esitada tähtajaks õige id andme id ja nõutud dokument e . Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele. Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja järgima projekti elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu maksumuse kujunemisel on järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid. Riigihangete seaduse tähenduses mittehankijate kohustus ühtlustatakse riigihangete seaduse tähenduses hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul kasutatakse avalik k u ressurs s i. Toetuse saaja peab võtma vähemalt k olm võrreldavat hinnapakkumist tehingu puhul, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. 10 000 euro piir on sätestatud , arvestades keskuse läbiviidud taotlusvoorude praktikat ja antavate toetuste suurust. Mit me pakkumus e küsimine on vajalik se etõttu , et üldjuhul ei ole turuhinda võimalik kindlaks teha pelgalt ühe hinnapakkumise alusel. Punkti s 6 nähakse ette toetuse saaja kohustus säilitada toetuse taotlemise ja kulu abikõlblikkust tõendava i d dokumen te ning mu id tõend e id raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt vähemalt seitse aastat toetuse saamisest. K ui muust õigusaktist tuleneb siiski pikem dokumentide või andmete säilitamise kohustus, tuleb järgida pikemaid tähtaegu . Punkti de 7 ja 8 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust . T oetuse saaja peab esitama asjakohased raamatupidamis- ja pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused , mille põhjal saaks toetuse andja veenduda , et tegemist ei ole pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Toetuse saaja peab võimaldama ka projekti kohapealset kontrolli . Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise või toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda. Punkti 9 järgi peab toetuse saaja lähtu ma usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest, mida tuleb rakendada ka projekti elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel. Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus , peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsit a tavad abikõlblikena. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse, kuna võib tekkida kahtlus, et kogu projektiga seotud finantsteave t ei ole võimalik tuvasta da ehk see ei ole usaldusväärne. Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat , kui taotluses esitatud või projekti elluviimisega seotud andme d muutu vad . Toetuse andja hindab saadud teabe alusel, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või tuleb taotluse rahuldamise otsus t muut a . Kui taotluse rahuldamise otsust tuleb muuta, peab t oetuse saaja taotlema nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste, sealhulgas projekti tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade muutmiseks. Punkti 11 kohaselt teavitab toetuse saaja avalikkust saadud toetusest ja selle abil elluviidud tegevustest. Punkti de 12 ja 13 kohaselt peab toetuse saaja tagastama koos aruandega toetuse kasutamata jäägi ja toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse. Eelnõu §-ga 2 6 kehte statakse toetuse andja kohustused. Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilik ke projekt e , sealhulgas menetleda taotlus i ning maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude abikõlblikkust ja teha vajadusel toetuse tagasinõudmise otsus. Toetuse andja avaldab pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist oma veebilehel toetatud projektide nimekirja. See aitab ühtlasi kaasa arengukoostöövahendite läbipaistvale eraldamisele. To etuse andja kohustus on järgida õigusaktides ette nähtud menetlus t ja otsuste teatavaks tegemise tähtaegu. Keskusel on kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendava i d dokumen te ja mu id tõend e id kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. T oetuse andjal on kohustus proj ektide elluviimis t kontrolli da , sealhulgas vaa data läbi aruandeid , välja töötada taotlusvooru hindamismetoodika ja muid juhendmaterjal e ning te h a need toetuse taotlejale või saajale kättesaadavaks. Toetuse andjal on teavitamiskohustus , mille täitmiseks ta avaldab oma veebilehel asjakohased õigusaktid, taotluste ja kuluaruannete vormid ning taotlejale mõeldud juhised. Samuti peab t oetuse andja kas omal või toetuse saaja algatusel selgitama toetuse andmis e ja kasutamis e tingimusi ning teavitama toetuse saajat viivitamat a nende muudatustest . Kaheksandasse peatükki on koondatud rakendussätted . Eelnõu § -s 2 7 on esitatud üleminekusätted. Juba alustatud projektid viiakse ellu ja nende aruandlus toimub määruse nr 122 kohaselt . Eelnõu § -ga 2 8 tunnistatakse kehtetuks välisministri 30. mai 2022. a määrus nr 7 „ Arengukoostööprojekti ja arengukoostööprojekti aruande vormid“ . Kuna toetuse andjal on taotlusvooru läbi viies õigus määrata ka menetlus dokumendi vorm ja muud menetluse üksikasjad ( HMS i § 5 l g 1 ) ning iga taotlusvoor on tulenevalt oma eesmärgist ja valdkonnast erinev, siis on otstarbekas jätta taotlusvoorus v ajalike dokumentide v ormid e väljatöötamine ja kinnitamine toetuse andja pädevusse . See tagab oluliselt suurema paindlikkuse vajalike andmete küsimisel . Eelnõu § 2 9 kohaselt jõustub määrus samal ajal v ä lissuhtlemisseaduse muu tmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 07.05.2025, 1) jõustumisega ehk 1. oktoobril 202 5 . 3 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. 4 . Määruse mõju d M äärus on arengukoostöö tegemise ja humanitaarabi andmise valdkonna alusdokument, milles on sätestatud valdkonna põhimõtted. A jakohastatud ja asjakohane määrus lihtsustab valdkonnast ja selle rahastamise põhimõtetest arusaamist ning seega valdkonna eesmärkide saavutamist. Määrus muudab Välisministeeriumi ja keskuse täidetavad avalikud ülesanded, tegevuse ja menetlus e läbipaistvamaks, kuna kehtestatakse selged avalikustatud tingimused, mis aitavad kasutada riigieelarvelis i vahend eid säästlikul t , tõhusal t ja läbipaistval t ning tagavad taotlejate võrdse kohtlemise. Määrusel on mõju keskuse tegevusele. Määrus võimaldab senisest paindlikumalt ja tõhusamalt korraldada toetuste taotlusvoore ning toetada arengukoostööprojektide elluviimist. Samuti väheneb taotlejate halduskoormus ning taotl emine muutub taotlejatele selgemaks ja mugavamaks. M äärusel on mõningane mõju sihtrühm a tegevusele, kelleks on peamiselt arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas tegutsevad ning vajalikke tegevusi ellu viivad juriidilised isikud . Määruse sihtrühm on väike, sest selles valdkonnas tegutsevaid ühendusi ei ole Eestis kuigi palju. Kuna määrusega seni kehtinud regulatsiooni oluliselt ei muudeta ja sihtrühmale nõudeid ei lisandu, siis kavandatud muudatus tega halduskoormus ei kasva. Pigem se e menetluse lihtsustamise tõttu vä heneb . M äärusel on positiivne mõju ministeeriumi valitsemisala eelarvevahendite otstarbekale kasutamisele ja võrdsete võimaluste tagamisele. Süsteemne ja korrastatud rahastamissüsteem võimaldab valdkonnas tegutsevatele ühendustele võrdse ligipääsu riigi antavatele vahenditele. Tõhusam arengukoostöö, laiaulatuslikud projektid ja valdkonna kompetentsi parem koondamine toob omakorda kaasa Eesti arengukoostöö suurema nähtavuse. R iigi kui tugeva partneri kaasamine keskuse juhtimisse aitab parem ini sidusta da projektide rakendamis t välispoliitika eesmärkidega, kandideerida rahvusvahelistel hangetel ning teha koostöö d teiste abiandvate riik ide rakendusasutustega . 5 . Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendami seks ei ole vaja kaasata lisavahend eid riigieelarvest. Välisministeerium annab arengukoostööprojektide elluviimiseks eraldatud arengukoostöö ja humanitaarabi eelarvest keskusele üle rahaeraldisi lepingute alusel vastavalt riigieelarve võimalustele . 6 . Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 202 5 , samal ajal kui jõustuva d VäSS i muudatused . Määruse jõustumiseks planeeritud aeg on piisav määruses sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumiseks ning korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks , kuivõrd seni kehtinud põhimõtteid ning tingimusi oluliselt ei muudeta . 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumi d e le ja saadetakse arvamuse avaldamiseks sihtasutuse le Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus . Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks arengukoostöö ja humanitaarabi andmise ga seotud ministeeriumi ja keskuse lepingupartneritele . Esitatud ettepanekutega on osaliselt arvestatud ja küsimusi tekitanud sätteid seletuskirjas põhjalikumalt käsitletud. Ministeeriumid 01.09.2025 nr 15.1-2/5453 Välisministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks välisministri määruse „Arengukoostöö tegemise ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Palun eelnõu kooskõlastada hiljemalt 12. septembriks 2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Tsahkna minister Lisad: 1. määruse eelnõu 13 lehel; 2. seletuskiri 24 lehel. Lisaadressaat: Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus Merike Alep, [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/25-0960 - Arengukoostöö tegemise ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.09.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b11f9688-af1c-42db-9ec2-95f624850dd0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b11f9688-af1c-42db-9ec2-95f624850dd0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main