Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

Justiits- ja Digiministeerium [email protected] 01.09.2025 nr 1-11/886-1 Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume Teie tagasisidet 20 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõu 5 lehel 2. Seletuskiri 42 lehel 3. Rakendusakti kavand 4 lehel 4. VTK kooskõlastustabel 45 lehel Sama: Haridus- ja Teadusministeerium Rahandusministeerium Kaitseministeerium Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Eesti Rahvusringhääling Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Konkurentsiamet Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Meediaettevõtete Liit Eesti Autorite Ühing Eesti Ringhäälingute Liit MTÜ Tartu Ülikool Tallinna Ülikool EESTI AJAKIRJANIKE LIIT Andres Jõesaar 628 2338 [email protected] Kadri Kilvet 628 2224 [email protected]  EELNÕU 14.08.2025 Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus § 1. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine Eesti Rahvusringhäälingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) toodab vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi ning osutab teisi meediateenuseid; 2) elektroonilise side võrkude kaudu suunab üldsusele käesoleva lõike punktis 1 nimetatud programmid ja meediateenused ning teeb mõistlikus mahus kättesaadavaks saadete arhiivi;“; 2) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) edendab haridust, elukestvat õpet ja meediakirjaoskust, pakkudes mitmekesist hariduslikku sisu.“; 4) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „Programmid“ tekstiosaga „ja meediateenused“; 5) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: „§ 61. Uue meediateenuse mõju hindamine (1) Uus meediateenus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/13, artiklis 2 nimetatud määratlusele vastav Rahvusringhäälingu kavandatav meediateenus, mida ta ei ole varem osutanud või mis on olemasoleva meediateenuse tehnoloogiline edasiarendus ning mis kummalgi juhul mõjutab märkimisväärselt meediaturgu, sealhulgas teenuse nõudlust ja konkurentsiolukorda. (2) Enne kui alustatakse uue meediateenuse osutamist, hinnatakse selle mõju meediaturule ning selle vastavust käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud Rahvusringhäälingu eesmärgile teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata katsetamisjärgus olevatele uutele meediateenustele. Meediateenuse katsetamise periood võib kesta kuni kuus kuud. (4) Uue meediateenuse mõju hindab ja mõju hindamise otsuse teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meediaturu mõju hindamist võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotluse alusel küsida Konkurentsiametilt konkurentsianalüüsi. (6) Uue meediateenuse mõju hindamise, sealhulgas kulude katmise, tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7) Uue meediateenuse mõju hindamise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui uue meediateenuse mõju hindamise otsuse alusel maksmisele kuuluvat summat tähtaja jooksul ei maksta, annab otsuse teinud asutus otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.“; 6) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kavandatavad uued meediateenused ning nende arendamise eesmärgid ja põhjendused;“; 7) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kui arengukava ei sisalda käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud informatsiooni, avalikustab Rahvusringhääling uue meediateenuse eesmärgi ja põhjenduse oma veebilehel vähemalt kolm kuud enne selle pakkumise alustamist.“; 8) paragrahvi 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Riigieelarvest eraldatav toetus (1) Käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmise toetamiseks eraldatakse Rahvusringhäälingule toetus riigieelarvest. (2) Valdkonna eest vastutav minister esitab riigieelarvestrateegia koostamisel iga nelja aasta järel Rahvusringhäälingule kavandatava toetuse summa suuruse nelja-aastaseks perioodiks, eraldi iga aasta kohta, arvestades makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi. (3) Rahvusringhäälingule riigieelarvest eraldatav toetus sisaldab avalike ülesannete täitmiseks vajalikke majandamiskulusid, tööjõukulu, investeeringuid ja finantseerimistehinguid. (4) Valdkonna eest vastutav minister sõlmib Rahvusringhäälinguga nelja-aastase raamlepingu, lähtudes riigieelarvestrateegias Rahvusringhäälingu toetuseks planeeritud summadest. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetusele võib riigieelarvest eraldada Rahvusringhäälingule sihtotstarbelisi eraldisi riigikaitseülesannete täitmiseks, elutähtsate teenuste osutamiseks ja muudel juhtudel, kui see on vajalik Rahvusringhäälingule käesoleva seadusega pandud ülesannete jätkusuutlikuks täitmiseks. (6) Raamlepingus sätestatud toetuse summad kajastatakse vastava perioodi riigieelarvestrateegias ja neid raamlepingu kehtivusaja jooksul ei vähendata. Uue nelja-aastase perioodi toetust ei vähendata võrreldes eelneva raamlepingu perioodiga, välja arvatud juhul, kui vähendamine on tingitud märkimisväärsest majanduslangusest, riigikaitselistest vajadustest või muudest erakorralistest asjaoludest. 2 (7) Raamleping sõlmitakse hiljemalt eelneva raamlepingu kehtivuse viimase aasta 30. septembriks. (8) Raamlepingus sätestatakse toetuse summad iga eelarveaasta kohta ja toetuse kasutamise aruandluse kord. (9) Pärast iga-aastase riigieelarve vastuvõtmist sõlmitakse raamlepingu lisa, milles määratakse toetuse jaotus kululiikide kaupa. Lisa sõlmitakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud sihtotstarbeliste eraldiste puhul. (10) Raamleping ja selle lisad avalikustatakse Kultuuriministeeriumi ja Rahvusringhäälingu veebilehel ühe nädala jooksul pärast allkirjastamist. 9) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Koos arengukava projektiga esitatakse Rahvusringhäälingu nõukogule: 1) mõjude analüüs, milles antakse põhjendatud hinnang üle-eelmises arengukavas esitatud arengukavatsuste täitmisele ja Rahvusringhäälingu tegutsemise vastavusele käesoleva seadusega; 2) kavandatava uue meediateenuse mõju kirjeldus meediaturule ning selle vastavus käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud Rahvusringhäälingu eesmärgile teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi.“; 10) paragrahvi 13 tekstist jäetakse välja tekstiosa „Nõukogu esitab Riigikogu kultuurikomisjonile kirjaliku ja suulise aruande oma tegevusest üks kord aastas.“; 11) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) esindajad Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle arv peab olema igal ajahetkel vähemalt ühe liikme võrra suurem kui Riigikogus esindatud fraktsioonide arv ja kelle volitused kestavad viis aastat.“; 12) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjatundjad valitakse avaliku konkursiga, mille kuulutab välja Riigikogu kultuurikomisjon.“; 13) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liige, kui ta on käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 2 nimetatud asjatundja.“; 14) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „ulatuses kuus.“ tekstiosaga „Tasu maksmine toimub vastavalt nõukogu koosolekutest osavõtule.“; 15) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) käesoleva seaduse § 10 lõikes 4 nimetatud nelja-aastase raamlepingu kinnitamine.“ 16) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „on vajalik“ tekstiosaga „uue meediateenuse mõju hindamiseks ning“; 3 17) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „esimees ja“ tekstiosaga „kaks kuni “; 18) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses: „§ 281. Peatoimetaja ja toimetuse juht (1) Peatoimetaja on Rahvusringhäälingu töötaja, kes vastutab toimetuses Rahvusringhäälingu programmi või meediateenuse sisu eest. (2) Toimetuse juht on Rahvusringhäälingu töötaja, kes juhib toimetust. (3) Toimetused on Rahvusringhäälingu struktuuri kuuluvad üksused, mis jagunevad teemavaldkondade kaupa ja mille ülesandeks on saadete valik, sisu ja ülesehitus ning nende programmidesse ja meediateenustesse paigutamine. (4) Peatoimetaja ja toimetuse juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldab juhatus avaliku konkursi, mille korraldamise tingimused ja kord kinnitatakse juhatuse otsusega. (5) Peatoimetajaga ja toimetuse juhiga sõlmib tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks juhatus. (6) Peatoimetaja või toimetuse juhiga tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise korral ei muutu tema töösuhe tähtajatuks. (7) Kui peatoimetaja või toimetuse juhi vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab juhatus peatoimetaja või toimetuse juhi kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.“; 19) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Juhatus esitab siseaudiitori kandidaadi nõukogule ja nõukogu sõlmib siseaudiitoriga töölepingu.“; 20) paragrahvi 31 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eetikanõunik jälgib Rahvusringhäälingu tegevuse vastavust ajakirjanduse kutse-eetikale ja tavadele, vaatab läbi Rahvusringhäälingu saate või programmi või meediateenuse sisu kohta esitatud vastulauseid ja vaidlustusi ning jälgib programmi või meediateenuse tasakaalustatust. (2) Juhatus esitab eetikanõuniku kandidaadi nõukogule ja nõukogu sõlmib eetikanõunikuga tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks. (3) Käesoleva seaduse § 281 lõikeid 4, 6 ja 7 kohaldatakse ka eetikanõuniku valimisele ning temaga sõlmitud lepingule.“; 21) paragrahvi 31 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 33 tekstist jäetakse välja tekstiosa „Riigi Teatajas ning“; 23) paragrahvi 36 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „edastatud saatest“ tekstiosaga „, järgides meediateenuste seaduse §-s 50 sätestatud tingimusi“; 4 24) paragrahv 37 tunnistatakse kehtetuks; 25) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses: „§ 411. Tähtajatu töölepingu sõlminud peatoimetaja, toimetuse juhi ja eetikanõuniku töölepingu tähtaja arvestamine Käesoleva seaduse § 281 lõike 5 ja § 31 lõike 2 jõustumise ajal tähtajatu töölepinguga töötava peatoimetaja, toimetuse juhi ja eetikanõuniku tööleping loetakse sõlmituks viieks aastaks alates § 281 lõike 5 ja § 31 lõike 2 jõustumisest.“; 26) seadust täiendatakse §-ga 412 järgmises sõnastuses: „§ 412. Esimese raamlepingu sõlmimine (1) Esimene käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud raamleping sõlmitakse hiljemalt 2026. aasta 30. septembriks ja see kehtib ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2031. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raamlepinguga ettenähtud toetuse määramisel võetakse aluseks Rahvusringhäälingule 2024. aasta riigieelarvest eraldatud toetus, millele lisandub: 1) viimasest enne toetuse määramist töötasude tõusuks eraldatud summa; 2) toetuse kasutamise perioodiks prognoositud kulude muutus, lähtudes makromajandusprognoosist ja rahandusprognoosist iga aasta kohta.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 ______________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 5  Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kehtiv Eesti Rahvusringhäälingu seadus (edaspidi ERHS) on reguleeritavas valdkonnas viimase kahe kümnendi vältel toimunud arengust maha jäänud. ERHS töötati välja aastatel 2005–2006, võeti vastu 18. jaanuaril 2007, jõustus 1. juunil 2007 ning on püsinud Eesti Rahvusringhäälingule (edaspidi Rahvusringhääling) sätestatud eesmärke, ülesandeid, juhtimisstruktuuri, rahastamisaluseid ning järelevalve- ja kontrollimehhanisme reguleerivas osas praeguseni sisuliselt muutumatuna. Seetõttu täpsustatakse ERHS-is avalike meediateenuste määratlust ning kirjeldatakse Rahvusringhäälingu tegelikku tegutsemispraktikat meediateenuste ja -toodete loomisel ning osutamisel tehnoloogianeutraalsena. Lisaks ERHS-i ajakohastamisele tänapäevase meedia ja sisu jagamise kontekstis, kirjeldatakse uute meediateenuste turumõju hindamiseks vajalikud mehhanismid. Uute teenuste turuletoomisele peab eelnema avaliku teenuse mõju hindamine, mille käigus peavad liikmesriigid kaaluma, kas uued olulised meediateenused, mida avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon kavandab, teenivad ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal nende võimalikku mõju kauplemistingimustele ja konkurentsile. Seetõttu luuaksegi regulatsioon uute meediateenuste mõju hindamiseks ning määratakse sõltumatu meediaregulaator, kes mõju hindab. Kultuuriministrit volitatakse kehtestama määrusega uue meediateenuse mõju hindamise, sealhulgas kulude katmise, tingimused ja kord. Selleks, et avalik-õigusliku ringhäälingu riiklik rahastamine vastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (edaspidi Euroopa meediavabaduse määrus), ning Komisjoni teatisele riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes 2009/C 257/01 (edaspidi riigiabi teatis) muudetakse Rahvusringhäälingu rahastamise alust. Viidatud dokumentide kohaselt peab avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine olema korraldatud viisil, mis väldib iga- aastaste eelarveläbirääkimiste lubamatut täitevvõimu mõju riski, tagab eelarve pikemaajalise prognoositavuse ja ei riiva tema usaldusväärsust ega sõltumatust. Regulatsiooniga luuakse riigipoolse toetuse kujunemise alus, mis tagab Rahvusringhäälingule prognoositava, läbipaistva ning täitevvõimust sõltumatu rahastuse. Rahvusringhäälingu sõltumatuse tagamiseks luuakse paindlik ja läbipaistev süsteem nõukogu liikmete valimiseks ning selle koosseisu tasakaalustamiseks. Selleks, et Rahvusringhääling oleks organisatsioonina muutumisvõimeline, luuakse süsteem, kus loomingulist vastutust kandvatel töökohtadel töötavad isikud saaksid iga viie aasta tagant vahetuda. Samuti ajakohastatakse ERHS-i tunnistades kehtetuks sätted, mis sisuliselt kordavad muudes õigusaktides sätestatut või mis ei ole kooskõlas Rahvusringhäälingu tegeliku toimimise praktikaga ning ei täida seejuures ka õigusselguse eesmärki. Seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskiri on koostatud riigi koosloome keskkonnas koos.rik.ee. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], 628 2224) ja kunstide osakonna meedianõunik Andres Jõesaar ([email protected], 628 2338). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo OÜ. 1.3. Märkused Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK esitati puudutatud ministeeriumidele ning huvirühmadele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 2024. aasta mais. VTK-le andis tagasiside viis ministeeriumi ning seitse huvirühma (tagasiside lisatud eraldi dokumendina). Tagasisides avaldati toetust plaanitavatele muudatustele ning tehti mitmeid ettepanekuid, millega on käesolevas eelnõus arvestatud. Rahandusministeerium leidis, et VTK-s pakutud Rahvusringhäälingu rahastusmudel (riigieelarves nähakse kalendriaastaks ette kulud summas, mille suurus vastab fikseeritud protsendile toetuse kavandatavale kasutusaastale üle-eelneval kalendriaastal riigieelarvesse laekunud aktsiisimaksudest ja residendist füüsiliselt isikult laekunud tulumaksust) annaks küll Rahvusringhäälingule stabiilse ja sõltumatu aluse, kuid vähendaks riigieelarve paindlikkust, mistõttu nad ei toeta selliste seoste tekitamist. Rahandusministeeriumi seisukohta on eelnõus arvestatud ning pakutud on välja uus raamlepingu lahendus. VTK-s esitatud ettepanekuid on mõningal määral käsitletud eelnõu vastavasisuliste punktide juures. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, kuid on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Euroopa meediavabaduse määrus jõustus 7. mail 2024. Sellega kehtestati uus reeglistik meedia mitmekesisuse ja sõltumatuse kaitseks. Kehtestati nõuded, mis reguleerivad kaitsemeetmeid avalik-õiguslike meediateenuse osutajate sõltumatuks toimimiseks ja mida tuleb siseriiklikult kohaldada alates 8. augustist 2025. Eelnõus sisalduvad Rahvusringhäälingu rahastamist ja nõukogu koosseisu tasakaalustatust käsitlevad sätted vastavad Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 nõuetele. Eelnõus sisalduvad sätted, mis reguleerivad programmide ja meediateenuste pakkumist tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest lähtudes, on samuti kooskõlas Euroopa meediavabaduse määruses sätestatud nõuetega. Euroopa meediavabaduse määrus on siduv seadusandlik akt, mida tuleb tervikuna kohaldada kogu Euroopa Liidus. Lisaks on liikmesriikidele siduvad riigiabi teatises esitatud nõuded. Euroopa Komisjon kohaldab riigiabi teatist kõikide avalik-õiguslike ringhäälinguid puudutavate meetmete suhtes, mille kohta tal palutakse teha otsus. Euroopa Komisjon hindab riigiabi teatise alusel riigiabi õiguspärasust. Eelnõu see osa, mis reguleerib uue meediateenuse mõju hindamist, vastab riigiabi teatises toodud nõuetele. Euroopa Liidus on avalik-õigusliku ringhäälingu avaliku teenuse osutamise ja rahastamise alused sätestatud ka Amsterdami lepingus ning riigiabi- ja konkurentsireegleid sisaldavates klauslites 2 Euroopa Liidu toimimise lepingus. Eelnõu vastab ka Amsterdami lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud avaliku teenuse osutamise ja rahastamise põhimõtetele. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. ERHS-i muutmise ja ajakohastamise on eesmärgiks võtnud ametis olev Vabariigi Valitsus, kelle nelja-aastases tegevusprogrammis see ühe olulise eesmärgina kajastub. Vabariigi Valitsus peab oluliseks uuendada Rahvusringhäälingu seadust ja analüüsida senist rahastusmudelit. Selle eesmärgi täitmiseks töötati välja 2024. aasta kevadeks ERHS-i muutmise väljatöötamiskavatsus, mille kohaselt töötatakse hiljemalt 2025. aasta I kvartali lõpuks välja käesolev eelnõu. Eelnõuga muudetakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (18.10.2024-31.12.2026) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.10.2024, 2. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk, lahendatav küsimus, lahendused, mõju ja sihtrühm 2.1. Eesmärgid Seaduse muutmise eesmärk on ajakohastada vananenud regulatsioon, et see arvestaks Rahvusringhäälingu tänapäevast tegevusmudelit ja meediateenuste mitmekesisust. Muudatuse eesmärk on kehtestada seaduse tasandil erinevatel platvormidel avalike meediateenuste ja -toodete loomise ja/või osutamise ajakohane ülesanne, sest Rahvusringhäälingu tegelikku tegutsemispraktikat meediateenuste ja -toodete loomisel ning osutamisel tehnoloogianeutraalselt ei ole avaliku teenusena ERHS-is ühemõtteliselt kirjeldatud. ERHS-i ajakohastamise käigus täiendatakse seadust haridusvaldkonna edendaja täpsemalt sõnastatud ülesandega, sest igapäevases praktikas on Rahvusringhäälingu ülesandeks ka haridusliku meediasisu pakkumine. Luues ja levitades haridusliku sisuga meediateenuseid ja -tooteid panustab Rahvusringhääling kõigis vanusegruppides eesti inimeste harimisse, sealhulgas meediapädevuse suurendamisse, kuid see tegevus ei ole ERHS-is ülesandena selgelt sõnastatud. Kehtivad sätted keskenduvad peamiselt tele- ja raadioprogrammidele, kuid Rahvusringhääling pakub lisaks ka veebipõhiseid ja muid digitaalplatvormidel edastatavaid meediateenuseid. Seetõttu on vajalik tagada, et ERHS-is kehtestatud nõuded kehtiksid ühtlaselt kõigile Rahvusringhäälingu pakutavatele meediateenustele, mitte ainult traditsioonilistele tele- ja raadioprogrammidele. Muudatused on vajalikud, et Rahvusringhäälingu õigusraamistik kajastaks tema tegelikku tegevust ning tagaks meediateenuste ühtse ja selge regulatsiooni kõigil platvormidel. Eelnõu algatamine on vajalik ka selleks, et luua ERHS-i tasandil regulatsioon uute avalike meediateenuste mõju hindamiseks ja määrata meediaregulaator, kes mõju hindab. Sellise õigusliku süsteemi loomise kaudu tagatakse, et Rahvusringhääling ei saaks tulla meediaturule põhjendamatute uute teenustega ega sekkuda üle määra meediaturu toimimisse. Eelnõu algatamise üks olulisi põhjuseid on Rahvusringhäälingu rahastamise süsteemi ajakohastamine, et viia see vastavusse Euroopa meediavabaduse määruse nõuetega. Kehtiv rahastamismudel ei vasta viidatud määruse põhimõtetele, mis sätestavad, et avalik-õigusliku 3 ringhäälingu rahastamine peab olema kestlik, piisav, prognoositav ja pikaajaliselt tagatud, et vältida poliitilist sekkumist ja tagada toimetuslik sõltumatus. Eelnõu üks keskseid eesmärke on Rahvusringhäälingu juhtimisega seotud regulatsiooni täpsustamine, et tagada parem tasakaal nõukogus, läbipaistvam juhtimisstruktuur ja selgem õigusraamistik Rahvusringhäälingu peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingutele. 2.2. Lahendatav küsimus, lahendused, mõju ja sihtrühm 2.2.1. Avalike meediateenuste määratlus Kehtiva ERHS § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt toodab Rahvusringhääling vähemalt kahte teleprogrammi ja vähemalt nelja ööpäevaringset raadioprogrammi. Sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 on sätestatud, et Rahvusringhääling teeb elektroonilise side võrkude kaudu mõistlikus mahus kättesaadavaks oma programmid ja saadete arhiivi. Arvestades tehnoloogia arengut, tegutsevad ringhäälinguorganisatsioonid ka veebipõhiste meediateenuste osutajatena. See tähendab, et nende teenuste kättesaadavus ja mitmekesisus ei väljendu vaid traditsioonilise tele- või raadioringhäälinguna, vaid olulisel kohal on ka veebiteenused, mis võimaldavad auditooriumini viia laiemat meediasisu. Rahvusringhääling on ERHS § 5 lõike 1 punkti 10 kohaselt kohustus tagada adekvaatse informatsiooni operatiivne edastamine elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades. Rahvusringhääling peab selle ülesande täitmiseks tagama hädavajaliku strateegilise kommunikatsiooni tehnilise võimekuse nii raadio- ja televisioonikanalites kui ka veebis. Rahvusringhäälingu tegelikku tegutsemispraktikat meediateenuste ja -toodete loomisel ning pakkumisel tehnoloogianeutraalsena ei ole avaliku teenusena ERHS-is ühemõtteliselt kirjeldatud. Tehnoloogianeutraalne lähenemine sõnastatakse ühemõtteliselt ERHS-is. Muudetakse ERHS §-s 5 sätestatud Rahvusringhäälingu avalike ülesannete loendit ning sätestatakse, et Rahvusringhäälingule antakse ülesanne toota ja suunata üldsusele programmide kõrval ka teisi meediateenuseid, olenemata tehnilisest platvormist. Pakutud regulatiivne lahendus on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja kohtupraktikaga ning tagab õigusselguse. Kavandatav muudatus annab Rahvusringhäälingule selgesõnalise ülesande pakkuda meediateenuseid sõltumata tehnoloogilisest platvormist, mis peegeldab kaasaegset meediamaastikku ja tema rolli ühiskondliku tellimuse täitjana. Majanduslik mõju Eelnõu muudatused, mis puudutavad Rahvusringhäälingu meediateenuste tehnoloogianeutraalset lähenemist, avaldavad vähest mõju meediasektorile. Kuna muudatused on seotud olemasoleva praktika kaasajastamise ja täpsustamisega, ei ole nende majanduslik mõju meediasektorile ega turuolukorrale olulise mõjuga. Muudatused tagavad õigusliku selguse ja stabiilsuse, kuid ei too kaasa muutusi turul ega Rahvusringhäälingu tegevuses. Seetõttu saab öelda, et muudatuste majanduslik mõju on madal ja keskendub peamiselt regulatiivsete tingimuste täpsustamisele, mitte turumuutusele. Ebasoovitava mõju riski muudatusega ei kaasne. 4 Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul piirab Rahvusringhäälingu pakutav tasuta veebisisu nende tasuliste teenuste tellijate arvu kasvu ja kahjustab majandustulemusi. Samas näitavad avalikud andmed, et erameedia digitellijate arv on järjest kasvanud. Erameedia soovib Rahvusringhäälingu sisupakkumiste piiramist veebis, et neil oleks võimalik kasvatada enda väljaannete tasuliste tellimuste arvu. Lootus, et tulud märkimisväärselt kasvavad, ei ole aga põhjendatud, sest meediauuringud näitavad, et oluline osa suurema sissetulekuga inimestest on juba erameedia väljaannete tellijad ning väiksema sissetulekuga inimesed ei pruugi piiratud rahaliste võimaluste tõttu ajakirjandusliku sisu eest erameediale maksma hakata. Rahvusringhääling ei tooda ainult tasuta veebisisu, vaid pakub avaliku teenusena mitmekesist ja kvaliteetset meediasisu kogu ühiskonnale. Samuti on oluline märkida, et Rahvusringhääling ei konkureeri erameediaga tasuliste teenuste turul. Tema eesmärk on teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. Kuna Rahvusringhääling ei ole suunatud tasuliste teenuste pakkumisele ega ei konkureeri erameedia ärimudeliga, siis muudatused ei kahjusta erameedia ettevõtete majandustulemusi. Erameediaettevõtted saavad jätkata oma tegevust ja turundusstrateegiaid, et pakkuda tarbijatele tasulisi teenuseid, samas kui Rahvusringhääling pakub mitmekesist ühiskondlikke eesmärke teenivat meediasisu. Eelnõu eesmärk ei ole piirata Rahvusringhäälingu sisupakkumisi veebis, vaid pigem täpsustada ja ajakohastada regulatsioone, et tagada tehnoloogianeutraalne tegevus ja õiguslik selgus. Muudatus tagab, et Rahvusringhäälingul on õiguspärane seadusandlik raamistik, mis vastab ajakohastele tehnoloogilistele arengutele ja Euroopa Liidu regulatsioonidele. Muudatus ei suurenda Rahvusringhäälingu turuvõimu ega konkurentsieelist ega ei anna talle mingeid uusi privileege ega võimalusi, mis võiksid meediaturu konkurentsi kahjustada. Rahvusringhääling jätkab meediaturul oma olemasoleva rolli täitmist. Euroopa Liidu Kohus on öelnud, et kui seada üldist majandushuvi pakkuvate ringhäälinguteenuste määratlus programmide võrdleva analüüsi abil sõltuvusse kommertstelejaamade programmist, tähendaks see, et liikmesriikidelt võetaks pädevus avaliku teenuse määratlemiseks. Üldist majandushuvi pakkuvate ringhäälinguteenuste määratlus sõltuks sel juhul lõppkokkuvõttes kommertstelejaamadest ja nende otsusest teatud programme edastada või mitte. Liikmesriigid ei saa avaliku ringhäälinguteenuse määratlemisel sõltuda erakapitalil tegutsevate meediateenuste osutajate tegevusest. Kohtu käsitlus toetab põhimõtet, et avaliku teenusena saab määratleda ka selliseid tegevusi, mille vastu on huvi erasektoril. Sotsiaalne mõju Eelnõu muudatused, mis puudutavad Rahvusringhäälingu meediateenuste tehnoloogianeutraalset lähenemist, avaldavad mõju Eesti elanikele (Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2025. aasta seisuga Eestis 1 369 995 inimest). Muudatuste sotsiaalne mõju on eelkõige seotud õigusselgusega, sest eelnõu muudatused annavad selge õigusliku raamistiku, luues selgemad alused kõikide ühiskonnagruppide teenindamiseks ja erinevate teenuste kergemaks kättesaadavuseks. Ebasoovitavat sotsiaalset mõju avalike meediateenuste täpsema määratlemisega ei kaasne. 5 Üks muudatuse peamisi eesmärke on tagada, et Rahvusringhääling suudaks jätkata oma rolli avalike teenuste osutajana, pakkudes sisu, mis vastab ühiskonna demokraatlikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele vajadustele. See võimaldab igal kodanikul saada kvaliteetset ja usaldusväärset teavet. ERHS § 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt on Rahvusringhäälingu avalik ülesanne aidata kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule ja seetõttu peab Rahvusringhääling jõudma kõigi ühiskonnarühmadeni. Eesti ühiskonnarühmad ei tarbi meediat ainult traditsioonilistest raadio- ja telekanalitest. Seega on vaja kasutada ka teisi platvorme, et jõuda kõigi ühiskonnarühmadeni. Seaduse ajakohastamisega tagatakse Eesti inimestele õiguskindlus ja -selgus, et nad saavad avaliku meediateenuse sisu platvormiüleselt. Sellega suurendatakse elanikkonna võimalust avalikust meediateenusest osa saada. Ühiskonna üldine informeeritus kasvab ja pluralism tugevneb. Eriti puudutab see majanduslikult vähem kindlustatud elanikkonda, sest nende võimalused erameedia tasulisi teenuseid tellida on piiratud, ning nooremat elanikkonda, kes ei jälgi televisiooni ega raadiot ning kes kasutavad peamiselt veebi- ja muid uutel tehnoloogiatel põhinevaid informatsiooni- ja sisuteenuseid. Eesti elanikkonnal on eri meediaplatvormide kaudu võimalus olla kursis nii Eestis kui ka maailmas toimuvaga. Ei ole kahtlust, et vaba informatsiooni edastamine nii Eestis kui ka kogu maailmas toimuvast teenib ühiskonna demokraatlikke vajadusi, sest mida informeeritum on elanik, seda teadlikum on ta riigi tegevusest ja seda enam on ta kaasatud ühiskonna demokraatlikesse protsessidesse. Lahendus on kooskõlas PS §-ga 44, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Muudatuse tulemusel tagatakse eri ühiskonnarühmadesse kuuluvatele inimestele õiguskindlus, et nad pääsevad ka tulevikus ligi Rahvusringhäälingu loodud ja edastatud meediasisule ning pakutavatele meediateenustele, sealhulgas teabele, mis aitab kaasa inimeste informeerimisele ja neile mõeldud kommunikatsiooni tõhustamisele. Mõju riigivalitsemisele Eelnõu muudatused, mis puudutavad Rahvusringhäälingu meediateenuste tehnoloogianeutraalset lähenemist, avaldavad vähesel määral mõju avaliku sektori töökoormusele ja riigieelarvele. Kuigi lahendus on oluline õiguskindluse ja -selguse loomiseks, on muudatuse mõju ulatus ja selle esinemise sagedus pigem väike, sest ei puuduta suurt sihtrühma. Ebasoovitava mõju riski muudatusega ei kaasne. Erameedia heidab Rahvusringhäälingule ette erarahastusel tegutsevate veebiväljaannetega samaväärse ajakirjandusliku sisu pakkumist internetis. Eesti riigile heidab erameedia ette Rahvusringhäälingule siseturuga kokkusobimatu riigiabi andmist ehk rahastamise kaudu põhjendamatu majandusliku eelise loomist. Eesti Meediaettevõtete Liit esitas 2020. aastal Euroopa Komisjonile vastavasisulise kaebuse, milles väidetakse, et vaidlustatud tegevused ei saa olla käsitletavad avaliku teenusena ning isegi kui saaksid, siis ei ole need piisavalt selgelt ERHS-is määratletud. Lahendus mõjutab Rahvusringhäälingu, Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumi töökoormust ning sel võib olla positiivne mõju riigieelarvele, sest vähenevad võimalikud 6 regulatiivsed vaidlused, mis võivad riigile lisakulusid tekitada. Näiteks on Euroopa Komisjon viidatud kaebuse kohta mitmel korral palunud nimetatud asutustel selgitused anda. Selgituste andmiseks tuleb teha õiguslikke analüüse ja uuringuid. Nimetatud tegevusega kaasneb töökoormus ja kulu. Muudatus aitab vähendada vaidlusi erameedia, Rahvusringhäälingu ja riigi vahel, optimeerida riigi ressursikasutust ja toetada Rahvusringhäälingu tegevuse prognoositavust. 2.2.2. Uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni puudumine Riigiabi teatise kohaselt peab uute meediateenuste turuletoomisele eelnema avaliku teenuse mõju hindamine ja selleks peavad liikmesriigid kaaluma, olles enne teinud avatud konsultatsioonil põhineva hindamise, kas uued olulised audiovisuaalteenused, mida avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon kavandab, teenivad ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal nende võimalikku mõju kauplemistingimustele ja konkurentsile. Eelnõuga töötatakse välja avaliku teenuse mõju hindamise mehhanism ja määratakse seaduse tasandil riigi sõltumatu asutus, kelle pädevuses testi tegemine on, sest selline hindamine on objektiivne vaid juhul, kui seda teeb asutus, mis on sõltumatu avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni juhtimisest ja erasektori huvidest ning millel on oma ülesannete täitmiseks vajalik suutlikkus ja vahendid. Kuna Eestis on Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) kujul olemas Euroopa Komisjoni tunnustatud sõltumatu meediaregulaator, antakse see ülesanne temale. Regulatsiooni eesmärgiks on tagada, et kõik uued Rahvusringhäälingu poolt plaanitavad meediateenused, millel võib olla märkimisväärne mõju meediaturule, läbiksid mõjuhindamise protsessi enne nende käivitamist. Senini ei ole olnud raamistikku, kuidas hinnata, milline mõju uutel teenustel võiks olla meediaturule, sh konkurentsile. Seetõttu on oluline täiendada kehtivat seadusandlust uue regulatsiooniga, et tagada ühtne ja läbipaistev hindamisprotsess. Majanduslik mõju Eelnõu muudatustest, mis puudutavad uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni, on mõjutatud meediaettevõtted ning kultuuri- ja loomesektor. Mõju ulatus ja esinemise sagedus sihtrühmale on tõenäoliselt pigem väike, sest regulatsioon puudutab ainult uusi meediateenuseid ja olemasolevate meediateenuste tehnoloogilisi edasiarendusi, millel on märkimisväärne mõju meediaturule. Seetõttu pole teada, kas mõju võiks esineda kord viie, kümne või kahekümne aasta jooksul. Positiivne mõju kultuuri- ja loomesektorile on aga selgelt nähtav, kuna Rahvusringhäälingu tegevus toetab sektori arengut. Samuti on muudatuste mõju positiivne meediaettevõtetele, sest muudatuse eesmärk on vältida konkurentsimoonutuste teket, tagades, et Rahvusringhääling ei too turule põhjendamatult uusi teenuseid, mis võiksid erasektorit kahjustada. Kultuuri- ja loomesektori esindusorganisatsioone on üle 12 ning nendes tegutseb umbkaudu 6000 liiget. Eesti Meediaettevõtete Liidu kodulehel esitatud info kohaselt on neil 1. juuni 2025. aasta seisuga liikmeid 20. 7 Muudatusest on mõjutatud erameediaettevõtted konkurentsi kaudu. Lahendus võib mõjutada konkurentsi sel määral, et ka erakapitalil tegutsevatel meediateenuste osutajatel võib olla huvi pakkuda Rahvusringhäälingu plaanitava teenusega sarnast teenust. Kuigi lahendus ei piira erameedia teenusepakkujate tegevust, võib uue meediateenuse mõju hindamise tulemus mingil määral mõjutada erasektori toote või teenuse nõudlust ja pakkumist. Kuna uute meediateenuste mõju tuleb muudatuste kohaselt hinnata, siis kaasneb lahendusega rahaline kulu Rahvusringhäälingule, kuid seda ühe erandiga. Kui uue meediateenuse mõju hindamise taotluse teeb mõni teine regulatsioonile vastav meediateenuse osutaja ning mõju hindamise otsuse alusel meediateenus meediaturu toimimist ei kahjusta, katab mõju hindamise kulu taotlejast meediateenuse osutaja. Mõju hindamisega seotud kulu hõlmab analüüsi läbiviimiseks kasutatud tellitud teenuse maksumust. Rahalised kulud sõltuvad eelkõige teenusest endast, määratud hindamismeetodist ja teenuse analüüsi keerukusest. Muudatused võivad mõjutada tööturu olukorda, kuna Rahvusringhäälingu teenuste arendamine võib luua uusi töökohti loomesektoris. Näiteks võib uute meediateenuste loomiseks ja osutamiseks vaja minna täiendavaid töötajaid (näitlejad, režissöörid, tootmismeeskond, tehnikud jne). Samuti võib muudatus suurendada vajadust tellida spetsiifilisi teenuseid (nt tehnilised teenused, sisu tootmine jms) erasektorist. Iga uus teenus, millega Rahvusringhääling turule tuleb, mõjutab potentsiaalselt ka kultuuri- ja loomesektorit. Muudatus mõjutab positiivselt näiteks järgmiste organisatsioonide liikmeid: Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Näitlejate Liit ja Eesti Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing. Rahvusringhäälingu ülesanne on luua ja pakkuda kõigile ühiskonnarühmadele informatsioonilist, hariduslikku ja meelelahutuslikku meediasisu. Tellides uut toodangut, populariseerides eri kultuurivaldkondi ja olles kultuuri arengut toetav platvorm, pakub Rahvusringhääling avalikku teenust ja loob avalikku väärtust, millel on oluline mõju kogu kultuuri- ja loomesektorile. Näiteks toodab Rahvusringhääling kvaliteetseid kodumaiseid draamasarju, mille tootmises saavad tööd autorid, näitlejad ja paljud teised loomesektori töötajad. Salvestades ja edastades laiale avalikkusele etendusi ja kontserte, propageerib Rahvusringhääling etenduskunste ning loob võimalusi interpreetidele ja autoritele autoritasu maksmiseks. Regulatsiooni loomisega tagatakse konkurentsimoonutust välistavate teenuste pakkumine. Uute teenuste turule tulekul on oodatavalt positiivne mõju kultuuri- ja loomesektori konkurentsile, loovisikute sissetulekutele ning uute tulijate turule pääsemisele. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk erasektori meediateenuste osutajatele on samuti väike, sest muudatusega kaasneva ülesande kaudu saab vältida seda, et avalik-õiguslik meedia toob turule põhjendamatuid uusi teenuseid ning moonutab seeläbi konkurentsi ja kaubandust. Lahendus küll mõjutab meediasektori konkurentsiolukorda, kuid ei takista, piira ega moonuta konkurentsi ettevõtete vahel. Uue meediateenuse mõju hindamise otsus on haldusakt, mistõttu isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, saab esitada vaide või kaebuse kohtusse. Võimalus läbida aus ja tõhus vaidlustus- ja kohtumenetlus loob omakorda õigusselguse ning välistab konkurentsimoonutused. 8 Ebasoovitav mõju võib tekkida ka kultuuri- ja loomesektorile, kui hindamisprotsess on liiga aeganõudev, takistades Rahvusringhäälingu innovatsioonivõimekust. Hindamisprotsess võib vähendada Rahvusringhäälingu soovi arendada uusi teenuseid, mis omakorda võib pidurdada kultuuri- ja loomesektori elujõulisust, kuna uued teenused loovad uusi võimalusi loomeinimestele ja turule. Kui Rahvusringhääling investeerib uute teenuste arendamisse ja tootmisse, võib see avaldada positiivset mõju ka piirkondlikele majandustele. Näiteks võib uute meediateenuste arendamine ja pakkumine suurendada kohalike teenusepakkujate (tootmisettevõtted, tarkvaraarendajad, ürituste korraldajad jt) nõudlust, luues piirkondlikku majandustegevust. Samuti võib see suurendada kohalike töökohtade arvu ja üldiselt parandada piirkondlikku majanduskliimat. Sotsiaalne mõju Eelnõu muudatused, mis puudutavad uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni, avaldavad mõju Eesti elanikele (Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2025. aasta seisuga Eestis 1 369 995 inimest). Eesti elanikkonda puudutab lahendus võimaliku tööhõive kaudu ning Eesti elanikkond on ka Rahvusringhäälingu teenuste tarbijatena sihtrühm ja neid puudutab uute meediateenuste mõju hindamise tulemus. Uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni sotsiaalne mõju on seotud peamiselt ühiskonna, kultuuri ja demokraatia arenguga, kuna see puudutab meediatoodangu ja meediatarbimise kultuuri, samuti meedia juurdepääsetavuse ja kvaliteedi tagamist. Mõju ulatus ja esinemise sagedus on tõenäoliselt pigem väike, sest regulatsioon puudutab ainult uusi meediateenuseid ja olemasolevate meediateenuste tehnoloogilisi edasiarendusi, millel on märkimisväärne mõju meediaturule. Seetõttu pole ka teada, kas mõju võiks esineda kord viie, kümne või kahekümne aasta jooksul. Uued meediateenused, eriti kui need on seotud avalik-õigusliku meediaga, pakuvad ühiskonnale mitmekesist teavet, meelelahutust ja haridust. Regulatsioon tagab, et uued teenused, mida Rahvusringhääling turule toob, vastavad ühiskonna demokraatlikele, kultuurilistele ja sotsiaalsetele vajadustele. See võib suurendada kodanike usaldust avaliku meedia vastu, kuna hindamise regulatsioon tagab, et teenused ei moonuta konkurentsi ega ole majanduslikult põhjendamatud. Usaldus meediavaldkonna vastu on oluline, et säilitada demokraatlikud väärtused ja tagada meedia vabadus. Kuna Rahvusringhääling toodab kvaliteetset kodumaist sisu (näiteks filmid, sarjad, muusika), on uute meediateenuste turule toomine positiivne mõju kultuuri- ja loomesektorile. See aitab tagada, et kultuuri- ja loomeinimesed saavad jätkuvalt töötada, teenida ja arendada oma oskusi. Regulatsioon aitab tagada, et kultuuriliste teenuste pakkumine on tasakaalus ja kvaliteetne, olles kooskõlas avaliku teenuse eesmärkidega. Kultuuriliselt mitmekesiste teenuste pakkumine aitab hoida elujõulist loomesektorit, pakkudes laiemat meediatarbimist ja soodustades loovust. Regulatsioon tagab, et uued meediateenused pakuvad tarbijatele rohkem valikuvõimalusi, samas kui sotsiaalses plaanis toob see kaasa tasakaalu meediatarbimise maastikul. Kui hindamine toimub 9 vastutustundlikult, siis tagatakse, et teenused vastavad tarbijate ootustele, ei moonuta turgu ega põhjusta teenuste kvaliteedi langust. Regulatsiooni kohaselt hakkab uute avalike meediateenuste mõju hindama TTJA. Lahendusel võib olla mõju tööturule, kui TTJA arvates on ülesande täitmiseks vaja tööle võtta uusi täis- või osakoormusega ametnikke. Mõju tööturule esineb ka sellisel juhul, kui lepitakse kokku, et TTJA tellib mõju hindamise teenusena erasektorilt. Ebasoovitava mõju risk võib kaasneda vähesel määral Eesti elanike heaolule juhul, kui uute meediateenuste mõju hindamise protsess hakkab takistama avalik-õigusliku meedia innovatsiooni, esiteks protsessi ajalise kestuse ja kalliduse tõttu ning teiseks selle kaudu, et hindamine võib vähendada Rahvusringhäälingu initsiatiivi uute meediateenuste väljatöötamisel. Teised meediaettevõtted võivad pakutavad ideed või lahendused nii-öelda kaaperdada ning ka seetõttu võib meediateenuste areng ja kvaliteet pidurduda. Võib juhtuda, et mõju hindamise ajal avaldab mõni erameediaettevõte ise soovi Rahvusringhäälingu kavandatav uus meediateenus turule tuua ja Rahvusringhäälingule asjakohast luba ei anta. Samas võib hiljem selguda, et eraettevõte teenust siiski pakkuma ei hakka, ning avalikkus jääb uuenduslikust lahendusest ilma. Mõju riigivalitsemisele Eelnõu muudatustest, mis puudutavad uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni, on mõjutatud TTJA ja Kultuuriministeerium. Lahendus puudutab TTJA-d, kui uute meediateenuste mõju hindamise läbiviijat ja otsuse tegijat. Lahendus puudutab ka Kultuuriministeeriumi uute avalike meediateenuste mõju hindamise tingimuste ja metoodika väljatöötamise ja kehtestamise kaudu. Muudatuste mõju on riigivalitsemisele pigem väike, kuna see puudutab piiratud hulka ametiasutusi ja ametnikke ning ei nõua täiendavaid ressursse igal aastal. Suurim potentsiaalne kulu on seotud mõju hindamise nö testi tellimisega, kuid ka see on mõõdukas ja seotud uute teenuste arendamise sagedusega. TTJA-le tähendab see töökoormuse suurenemist, sealhulgas ajakulu ja tööjõukulu suurenemist, mille ulatus sõltub uute meediateenuste turule toomise sagedusest. Kulude suurus oleneb pigem sellest, kas TTJA viib hindamise läbi ise või tellib selle erasektorist. Mõju hindamisega seotud kulu hõlmab analüüsi läbiviimiseks kasutatud tellitud teenuse maksumust ja seda kulu TTJA ise ei kanna. Mõju ulatus ja esinemise sagedus on pigem väike, kuna regulatsioon puudutab ainult uusi meediateenuseid ja olemasolevate meediateenuste tehnoloogilisi edasiarendusi, millel on märkimisväärne mõju meediaturule. Pole tõenäoline, et selle ülesande täitmiseks on vaja luua uus ametikoht, kuna teenuste hindamise vajadus võib tekkida harva (nt kord viie, kümne või kahekümne aasta jooksul). Samuti võib mõju avalduda TTJA ametnike koormuse ajutises suurenemises seoses hindamismetoodika ja rakendusakti väljatöötamisega. Regulatsiooni kohaselt kaetakse mõju hindamise kulu üldjuhul Rahvusringhäälingu eelarvest. Kuna Rahvusringhäälingu rahastamine toimub edaspidi raamlepingu alusel, peab Rahvusringhääling oma kulutused ja uued teenused sh mõju hindamise kulu planeerima olemasoleva eelarve piires. Seetõttu otsene mõju riigieelarvele puudub. 10 Lahendus puudutab ka Kultuuriministeeriumi, sest muudatuste kohaselt nimetatakse ERHS-is üldised mõju hindamise kriteeriumid ja detailsemad tingimused ning metoodika kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Asjaomase õigusakti väljatöötamisega, sealhulgas hindamismetoodika väljatöötamisega kaasneb mõju valitsusasutuste ülesannetele. Seetõttu esineb mõju töökorraldusele ja ametnike koormusele, kuid selle mõju ulatus ja esinemise sagedus on väike. Ebasoovitav mõju võib tekkida juhul, kui regulatsioon osutub praktikas keerukaks või ebatõhusaks ning hindajatel on seda raske rakendada. Selle vältimiseks tuleb välja töötada selged ja teostatavad juhised ning teha koostööd puudutatud osapoolte vahel. Risk on väike, kuna regulatsiooni ettevalmistajad teevad kaasamise kaudu tööd, et leida kõige optimaalsem lahendus. Kultuuriline mõju Eelnõu muudatused, mis puudutavad uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni, avaldavad mõju Eesti elanikele (Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2025. aasta seisuga Eestis 1 369 995 inimest). Uute meediateenuste regulatsioon mõjutab otseselt kultuurivaldkonda, kuna Rahvusringhäälingu ülesanne on lisaks informatiivsele ja hariduslikule rollile ka Eesti kultuuripärandi edendamine ja levitamine. Uued meediateenused võivad pakkuda platvormi Eesti kultuuri ja loomesisu laiemale levikule, toetades kohalikke autoreid, näitlejaid, muusikuid ja teisi loomeinimesi. Mõju ulatus ja esinemise sagedus on ilmselt väike, sest pole teada, kas mõju esineb kord viie, kümne või kahekümne aasta jooksul. Meediateenused, mida Rahvusringhääling pakub, peavad teenima muu hulgas kultuurilisi vajadusi. Lahendus mõjutab ka Rahvusringhäälingu pakutavate teenuste tarbijaid, kuna uue meediateenuse mõju hindamise tulemus võib piirata meediateenuste arengut ja uuenduslike lahenduste abil info kättesaadavust, esiteks protsessi ajalise kestuse ja kalliduse tõttu ning teiseks selle kaudu, et hindamine võib vähendada Rahvusringhäälingu initsiatiivi uute meediateenuste väljatöötamisel. Kultuuriline mõju on tihedalt seotud meedia ja ajakirjandusega. Uute meediateenuste regulatsioon võib mõjutada ajakirjanduse mitmekesisust ja sõltumatust. Näiteks võib hindamise protsess mõjutada Rahvusringhäälingu võimet kiiresti ja paindlikult reageerida uudisvoogudele, säilitades samal ajal kõrge kvaliteedi ja kriitilise analüüsi. See omakorda mõjutab avalikku arutelu ja kultuurilist identiteeti, kuna ajakirjandus mängib olulist rolli ühiskonna informeerimisel ning kultuurilise ja demokraatliku arengu toetamisel. Samuti võivad uued teenused pakkuda platvormi erinevate vaatenurkade ja sisude levitamiseks, mis rikastab kultuurilist mitmekesisust, kuid liiga keeruline regulatsioon võib piirata innovatsiooni ja avaliku huvi äratamist. Samas võib tekkida ka ebasoovitav kultuuriline mõju juhul, kui regulatsioon piirab Rahvusringhäälingu võimekust uute kultuuri- ning haridusprojektide algatamisel. Kui meediateenuste mõju hindamise protsess osutub liiga ajamahukaks või kulukaks, võib Rahvusringhäälingu innovatsioon kultuurivaldkonnas pidurduda. Seetõttu on oluline, et regulatsioon oleks paindlik ja ei takistaks Rahvusringhäälingul täita oma kultuurilise mitmekesisuse edendamise rolli. 11 2.2.3. Finantseerimine Kehtiv avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamismudel ei vasta Euroopa meediavabaduse määruse põhimõtetele, ei taga Rahvusringhäälingu sõltumatust, prognoositavust ega seosta toetuse suurust ERHS-ist tulenevate ülesannete ja arengukava eesmärkidega. Rahvusringhäälingu rahastus sõltub iga-aastasest poliitilisest otsustusprotsessist. ERHS ei sisalda rahastamise kujunemise aluseid ega välista võimalust avaldada Rahvusringhäälingule eelarve kaudu survet. Eelnõuga viiakse Rahvusringhäälingu rahastamismudel kooskõlla Euroopa meediavabaduse määruse põhimõtetega, mille kohaselt peab avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine olema korraldatud viisil, mis ei riiva tema usaldusväärsust ega ohusta tema sõltumatust. Rahvusringhäälingu rahastamine peab võimaldama täita seadusest tulenevaid avalikke ülesandeid ja olema pikaajaliselt prognoositav. Eelnõu loob nelja-aastase raamlepingu põhimõttel toimiva rahastuskorra, milles määratakse iga- aastased toetussummad arvestatuna makromajanduslike prognooside ja seadusest tulenevate kohustustega. Raamleping vähendab oluliselt täitevvõimu rolli Rahvusringhäälingu iga-aastases eelarveotsuses ning võimaldab Rahvusringhäälingul seada ja ellu viia arengukavas seatud eesmärke. Regulatsiooni eesmärk on tagada Rahvusringhäälingu sõltumatu, piisav, kestlik, prognoositav ja läbipaistev rahastamine, mis ei sõltu valitsuse või ministeeriumi eelarvelistest prioriteetidest ning on kooskõlas Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 lõikega 3. Esimene raamleping sõlmitakse hiljemalt 2026. aasta 30. septembriks ning see hakkab kehtima alates 2028. aastast. Muudatuste peamine sihtrühm on Rahvusringhääling kui avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle rahastamise alused ja -mehhanismid muutuvad. Oluline sihtrühm on ka Eesti avalikkus, kuna Rahvusringhäälingut rahastatakse riigieelarvest ehk maksumaksja rahast. Muudatused mõjutavad seega avalikku huvi, sh Rahvusringhäälingu sõltumatust, läbipaistvust ja võimekust pakkuda ühiskonnale olulist avalikku teenust. Kaudne sihtrühm on ajakirjanduse ja meedia valdkond tervikuna, kelle jaoks Rahvusringhäälingu sõltumatu rahastusmudel aitab kaasa usaldusväärse meediaruumi hoidmisele. Sotsiaalne mõju Sotsiaalne mõju Rahvusringhäälingu rahastamismudeli muutmisel laieneb otseselt Rahvusringhäälingule kui ka laiemalt ühiskonna tasandile. Uus rahastamismudel tagab Rahvusringhäälingu sõltumatuse ning võimekuse, mis omakorda aitab hoida kvaliteetset, usaldusväärset ja mitmekesist meediapilti. Samuti toetavad muudatused ühiskondlikku informeeritust ja demokraatlikku avalikku diskussiooni, vähendades poliitilist survet Rahvusringhäälingule. Läbipaistev ja sõltumatu rahastamine suurendab üldsuse usaldust Rahvusringhäälingu vastu. Muudatustega ebasoovitava mõju riski ei kaasne. Majanduslik mõju 12 Muudatustel, mis puudutava finantseerimist on majanduslik mõju kaudne ja piiratud, kuid esineb siiski teatud sihtrühmade jaoks. Pikem eelarveprognoos võimaldab planeerida näiteks rohkem allhanketöid. Prognoositav rahastamine võib suurendada tellimuste mahtu tootmis- ja loomevaldkonnas (film, telesaated, tehnilised teenused) ning see kõik mõjutab positiivselt kultuuri- ja loomemajanduse arengut. Muudatustega ebasoovitava mõju riski ei kaasne. Mõju riigivalitsemisele Muudatused mõjutavad vähesel määral Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumi. Valitsusasutuste sihtrühm on väike ja muudatused puudutavad üksikuid ametikohti. Muudatused mõjutavad Rahvusringhäälingu sisemist korraldust, eelarvestamist, aruandlust ja planeerimist. Muudatustega ebasoovitava mõju riski ei kaasne. Rahvusringhäälingu rahastamist on seni käsitatud olemasoleva abina nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses, kuna kehtiv rahastamisskeem on kehtestatud enne 10. detsembrit 1994. Kavandatavate muudatuste korral tuleb analüüsida, kas rahastamismudeli muutmine võib kaasa tuua olukorra, kus tegemist oleks uue abiga. Käesoleva eelnõuga ei muudeta abi eesmärki, rahastamisallikat ega abisaajate ringi. Rahastamismudeli muutmisega kaasnevad võimalikud riigiabi küsimused hindab Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga. Kui analüüsi tulemusel selgub, et tegemist on uue abiga, tuleb kavandatavast abi andmisest teavitada Euroopa Komisjoni. Juhul kui abi ei kuulu määruse (EL) nr 651/2014 kohaldamisalasse, tuleb esitada komisjonile eraldi riigiabi loa taotlus. Kuna muudatuste rakendamine on kavandatud alates 2028. aastast, on võimalik riigiabi käsitlevad küsimused eelnevalt põhjalikult läbi analüüsida. Kui tegemist ei ole olemasoleva abiga, ei tohi uut rahastamisskeemi rakendada enne, kui Euroopa Komisjon on selleks andnud loa või kui luba loetakse antuks. Eelnõu võib tuua kaasa täiendavaid, ent ühekordseid ülesandeid Kultuuriministeeriumile ja Rahandusministeeriumile seoses võimaliku riigiabi loa taotluse ettevalmistamise ja esitamisega. Mõju töökoormusele on väike. Muudatusel sisulist mõju riigieelarvele ei ole. Mõju riigieelarvele sõltub edaspidi kavandatava toetuse suurusest, kuid see kujuneb raamlepingu ja riigieelarvestrateegia alusel prognoositavalt ja läbipaistvalt. Muudatused tugevdavad Rahvusringhäälingu strateegilist autonoomiat, suurendavad rahastuse prognoositavust ja läbipaistvust, toetavad sõltumatust ning loovad paremad eeldused seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks. Plaanitavad muudatused viivad Rahvusringhäälingu rahastamise kooskõlla Euroopa meediavabaduse määruse nõuetega, mis sätestavad, et rahastamine ei tohi mõjutada avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatust. Rahvusringhäälingu toimetuslik iseseisvus tugevneb, kuna rahastus ei allu vahetule täitevvõimu kaalutlusõigusele. Muudatuste mõju on oluline sellest aspektist, et alates augustist 2025 tuleb Eestil rakendada Euroopa meediavabaduse määrust, mille artikke 5 kohustab liikmesriike tagama, et avalik- õiguslike meediateenuse osutajate rahastamismenetlused oleksid läbipaistvad, objektiivsed ning põhineksid eelnevalt kehtestatud kriteeriumidel. 13 Määruse nõuete eesmärgipärane kohaldamata jätmine võib viia Euroopa Komisjoni rikkumismenetluseni. Selline menetlus toob kaasa täiendava töökoormuse keskvalitsusele, eelkõige Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Välisministeeriumile, kes vastutavad Euroopa Liidu õiguse täitmise eest ning peavad rikkumismenetluses tegema koostööd Euroopa Komisjoniga ja koostama vastavad selgitused ja dokumendid. Lisaks võib rikkumise tuvastamisel Euroopa Kohus määrata liikmesriigile rahalise karistuse, mis tooks täiendava kulu riigieelarvele. Seetõttu on eelnõus kavandatud muudatused ennetava iseloomuga ning aitavad vähendada õigusliku riski realiseerumise tõenäosust ja tagada Eesti kui liikmesriigi usaldusväärsust Euroopa Liidu õiguse täitmisel. Mõju välissuhetele Muudatusel võib olla mõju välissuhetele ja suhetele rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti nende institutsioonidega, mis tegelevad meediavabaduse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega. Avalik-õigusliku meedia rahastamise läbipaistvus ja sõltumatus on oluline osa rahvusvahelisest hinnangust Eesti demokraatlikele institutsioonidele. Muudatused toetavad Euroopa Liidu väärtusi ja Eesti rahvusvahelist mainet õigusriigi ja meediavabaduse edendamisel. Eelnõu aitab täita Euroopa meediavabaduse määruse nõudeid, mille eesmärk on tugevdada avalik-õiguslike meediateenuse osutajate sõltumatust kogu Euroopa Liidus. Sellega välditakse ka võimalikke kriitilisi hinnanguid rahvusvahelistelt organisatsioonidelt (nt Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu, OSCE, Reporters Without Borders). Läbipaistev ja objektiivne rahastamismudel suurendab usaldust Eesti meediasüsteemi vastu rahvusvahelisel tasandil ning vähendab riski, et Eesti satub rahvusvahelise kriitika alla. Muudatustega ebasoovitava mõju riski ei kaasne. 2.2.4. Juhtimine 2.2.4.1. Nõukogu koosseisu tasakaal ja selle liikmete valmise protsess ERHS § 14 alusel nimetatakse Rahvusringhäälingu nõukokku üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist ja neli tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat. Kuigi regulatsioon peaks tagama Rahvusringhäälingu nõukogu tasakaalustatuse, ei ole see nii juhul, kui Riigikogus on üle nelja fraktsiooni. Seega ei taga kehtiv regulatsioon, et sõltumatud valdkonna tunnustatud eksperdid ja Riigikogu fraktsioonide esindajad on nõukogus tasakaalus, mis on ERHS-i eesmärk. Selline avalik- õigusliku meediaorganisatsiooni juhtimise olukord, kus üle poole juhtorgani liikmetest esindab erakondi, ei ole kooskõlas Euroopa Liidu sõnastatud avalik-õigusliku meedia juhtimise põhimõtetega. ERHS § 14 kohaselt nimetab Rahvusringhäälingu nõukogu liikmed kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu, kuid nende liikmete valimine ei ole avalik ja läbipaistev. Tasakaalustatuse tagamiseks nõukogus ja nõukogu liikmete läbipaistvaks valimiseks pakutakse lahendus, kus valdkonna tunnustatud asjatundjate arv peab olema igal ajahetkel vähemalt ühe liikme võrra suurem kui Riigikogus esindatud fraktsioonide arv ning valdkonna tunnustatud asjatundjad peavad olema valitud avaliku konkursi korras. Selleks, et valdkonna tunnustatud 14 sõltumatute asjatundjate määramine ei oleks erakondade täiendavate poliitiliste esindajate määramine, kehtestatakse valdkonna tunnustatud asjatundjatele Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liikmeks oleku piirang. Muudatustest mõjutatud sihtrühm on Rahvusringhäälingu nõukogu liikmed, eelkõige Riigikogu fraktsioonide esindajad ja valdkonna tunnustatud asjatundjad, kelle määramise ja arvu põhimõtted muutuvad. Samuti Rahvusringhääling, sest nõukogu tasakaalustatus mõjutab nende juhtimist ja sõltumatust; avalikkus ja meediatarbijad, sest avalik-õigusliku meedia sõltumatus ja juhtimise läbipaistvus mõjutab Rahvusringhäälingu usaldusväärsust ja objektiivsust; erakonnad ja poliitikud, sest erakondade mõju Rahvusringhäälingu juhtimisele võib väheneda; kultuurikomisjon, sest nende roll nõukogu liikmete määramisel muutub osaliselt, kuna valdkonna tunnustatud asjatundjad valitakse avaliku konkursi kaudu. Mõju riigivalitsemisele Muudatustel on mitmeid mõjusid riigi valitsemisele, eelkõige seoses avalik-õigusliku meedia sõltumatuse, poliitilise tasakaalu ning otsustusprotsesside läbipaistvusega. Positiivne mõju on avalik-õigusliku meedia sõltumatuse suurenemisele. Kui Rahvusringhäälingu nõukogus on rohkem sõltumatuid eksperte kui poliitilisi esindajaid, väheneb võimalus, Rahvusringhäälingu tegevust poliitiliselt kallutada. See aitab tagada objektiivsemat ja tasakaalustatumat ajakirjandust, mis on oluline demokraatliku riigi jaoks. Praegune regulatsioon võib võimaldada olukorda, kus enamik nõukogu liikmeid on seotud erakondadega, mis võib viia poliitiliselt motiveeritud otsusteni Rahvusringhäälingu juhtimises. Muudatuste tulemusel väheneb erakondade otsene mõju nõukogus. Sõltumatu meedia on oluline demokraatliku valitsemise ja võimude lahususe toimimiseks. Kui Rahvusringhäälingu juhtimine on tasakaalustatum ja vähem parteipoliitiline, suureneb avalikkuse usaldus nii Rahvusringhäälingu kui ka üldiselt riigi valitsemise vastu. Valdkonna tunnustatud asjatundjate määramine avaliku konkursi kaudu muudab otsustusprotsessi läbipaistvamaks ning võimaldab laiemal ringil professionaalidel kandideerida. See aitab vältida poliitiliselt motiveeritud ametisse nimetamisi ja tagab parema kompetentsuse Rahvusringhäälingu juhtimisel. Kuna muudatus piirab erakondade juhtorgani liikmete määramist valdkonna tunnustatud asjatundjatena, ei saa erakonnad enam Rahvusringhäälingu nõukogu kaudu oma poliitilist mõju tugevdada. See võib mõjutada erakondade strateegiat Rahvusringhäälingu kajastuste ja meediapoliitika osas. Muudatusel võib olla mõju ka riigieelarvele, kuigi see mõju ei pruugi olla otsene ega ulatuslik. Mõju riigieelarvele võib kaasneda avaliku konkursi korraldamisega, kui ka nõukogu liikmete arvu suurenemisega. Valdkonna tunnustatud asjatundjate määramiseks tuleb läbi viia avalik konkurss, mis võib tekitada täiendavaid kulusid (nt kuulutused, hindamiskomisjoni töö, menetlusprotsessid). Rahvusringhäälingule võib kaasneda nõukogu liikmete arvu suurenemise võrra täiendav nõukogu tegevuskulu, sealhulgas nõukogu liikme tasu ning muu rahaline kulu nõukogu liikmele tööks vajalike tingimuste ja vahendite tagamiseks. Riigieelarve kuludele on mõju kaudne ja vähene, sest 15 ERHS § 20 kohaselt kaetakse nõukogu tegevuskulud Rahvusringhäälingu eelarvest. Rahvusringhäälingul on võimalik oma tegevust ja kulusid selliselt etteulatuvalt planeerida, et täiendavat mõju riigieelarvele sellega ei kaasneks. Samas on võimalik ka kulude vähenemine. Poliitilise sekkumise vähenemine võib tuua tõhusama rahakasutuse. Kui Rahvusringhäälingu nõukogu muutub muudatuste tulemusel sõltumatumaks ja professionaalsemaks, võib see aidata vähendada võimalikke poliitilistest kaalutlustest tingitud ebaefektiivseid otsuseid (nt kallutatud investeeringud, eelistatud hankelepingud). Muudatused puudutavad peamiselt juhtimise korraldust. Riigieelarvele avalduv mõju on tõenäoliselt väike ja administratiivse koormuse suurenemine jääb mõõdukaks. Kultuuriline mõju Muudatusel on märkimisväärne kultuuriline mõju, kuna see mõjutab avalik-õigusliku meedia sõltumatust, kvaliteeti ja usaldusväärsust, mis omakorda mõjutab ühiskondlikku arutelu ja kultuuriruumi kujunemist. Ebasoovitavat mõju lahendusega ei kaasne. Muudatuste kaudu tugevneb meediakultuur ja ajakirjanduse sõltumatus. Kui Rahvusringhäälingu nõukogu on tasakaalustatum ja sõltumatum, väheneb võimalus, et üritatakse mõjutada Rahvusringhäälingu kajastuste tasakaalustatust ja objektiivsust. Poliitilise kallutatuse vähenemine Rahvusringhäälingu juhtimises aitab tagada ajakirjandusvabadust ja kvaliteetset, usaldusväärset meediat. Samuti paraneb avaliku arutelu kvaliteet. Rahvusringhääling kui avalik-õiguslik meediakanal on oluline ühiskondlike arutelude kujundaja. Kui juhtorgan on mitmekesisem ja sõltumatum, võib see aidata edendada sisukamat ja erapooletumat ühiskondlikku dialoogi. Avalikkus saab parema ligipääsu mitmekülgsemale ja tasakaalustatumale informatsioonile, mis aitab kaasa teadlikuma kodanikuühiskonna kujunemisele. Sõltumatu ja professionaalne Rahvusringhääling saab paremini täita oma ülesannet edendada eesti keelt, kultuuri ja identiteeti poliitilistest huvidest sõltumatult. Kui Rahvusringhäälingu juhtimine on läbipaistvam ja sõltumatum, võib see suurendada usaldust Rahvusringhäälingu ja ka kogu Eesti meedia vastu. See omakorda võib vähendada ühiskonna polariseerumist ja desinformatsiooni levikut. Kui Rahvusringhäälingu juhtimine on vähem sõltuv erakondlikest huvidest, võib see vähendada poliitilise ideoloogia survet kultuuriprogrammide ja meediasisu kujundamisel. Kultuurisaated, filmid, muusika ja muud kultuuriprojektid saavad suurema vabaduse tegeleda ühiskonnale oluliste teemadega, kartmata poliitilist sekkumist. Muudatus aitab kaasa sõltumatuma, mitmekesisema ja kvaliteetsema kultuuriruumi kujunemisele, kus avalik-õiguslik meedia toetab ausat ja tasakaalustatud ühiskondlikku arutelu ning kultuuri arengut. Mõju välissuhetele Muudatusel võib olla mõju välissuhetele ja suhetele rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti nende institutsioonidega, mis tegelevad meediavabaduse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega. 16 Tegemist on Eesti riigi maine seisukohalt muudatustega, mille mõju tuleb pidada oluliseks, aga mille ulatus ja esinemise sagedus on pigem väike. Ebasoovitava mõju kaasnemist ei ole ette näha. Euroopa Liidus on käimas arutelud avalik-õigusliku meedia sõltumatuse kaitsmiseks, sh jõustus 2024 aasta kevadel otsekohalduv Euroopa meediavabaduse määrus. Kui Eesti hakkab rakendama tasakaalustavamat Rahvusringhäälingu juhtimismudelit, võib see aidata ennetada võimalikke kriitilisi hinnanguid Euroopa Liidu tasandil. Euroopa Komisjon ja Euroopa Nõukogu on rõhutanud, et avalik-õigusliku meedia juhtimine peab olema sõltumatu ja poliitiliselt tasakaalustatud. Kui Rahvusringhäälingu nõukogu muutub vähem erakondlikuks ja läbipaistvamaks, võib see parandada Eesti mainet õigusriigi ja meediavabaduse tagamisel. Euroopa Nõukogu on varem kritiseerinud riike, kus avalik-õiguslik meedia on tugeva poliitilise surve all. Kui Eesti tugevdab Rahvusringhäälingu sõltumatust, võib see tõsta Eesti mainet demokraatia ja ajakirjandusvabaduse kaitsja riigina. OSCE meediavabaduse esindaja ja mitmed rahvusvahelise organisatsioonid jälgivad riikide avalik-õigusliku meedia poliitilist sõltumatust. Kui muudatused tagavad parema tasakaalu Rahvusringhäälingu juhtimises, võib see vähendada võimalikke tähelepanekuid ja kriitikat ning aidata parandada Eesti meediavabaduse hinnangut. Lahendus mõjutab ka rahvusvahelises plaanis teiste riikide suhtumist Eestisse. Muudatusel on peamiselt positiivne mõju Eesti rahvusvahelistele suhetele, eriti Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu ja rahvusvaheliste ajakirjandusvabaduse organisatsioonide kontekstis. See aitab tugevdada Eesti mainet demokraatia ja õigusriigi eest seisva riigina ning võib parandada meediavabaduse reitinguid. 2.2.4.2. Peatoimetajatega ja toimetuse juhtidega tähtajatute töölepingute sõlmimine ERHS eriseadusena peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingulisi suhteid ei reguleeri. Rahvusringhäälingus töötab töölepingu seaduse alusel tähtajatute töölepingutega kümme peatoimetajat ja kaheksa toimetuse juhti. Selleks, et Rahvusringhääling oleks organisatsioonina muutumisvõimeline, on loodud eelnõuga süsteem, kus loomingulist vastutust kandvatel töökohtadel töötavad isikud vahetuksid. Peatoimetajate ja toimetuste juhtide korrapärane vahetumine aitab kaasa uute loominguliste lahenduste sünnile ning aitab hoida programmi ning teised meediateenused mitmekülgsena, mis on kiiresti muutuvas meediavaldkonnas ja meedia sisu tarbimise võimaluste avardumisel väga tähtis. Muudatuse sisuks on uus regulatsioon, milles sätestatakse Rahvusringhäälingu toimetuste juhtimise ja vastutuse põhimõtted, sealhulgas kohustust valida peatoimetajad ja toimetuste juhid avaliku konkursi korras tähtajalise töölepinguga kuni viieks aastaks. Selline lähenemine on kooskõlas Euroopa Nõukogu direktiiviga 1999/70/EÜ, mis lubab liikmesriikidel kehtestada teatud sektorites tähtajalisi töösuhteid, kui on sätestatud objektiivsed alused, mis väldivad kuritarvitusi. Muudatused hõlmavad ka eetikanõuniku töölepingut, mis muudetakse sarnaselt peatoimetaja ja toimetuse juhiga tähtajaliseks. Nõukogu sõlmib eetikanõunikuga tähtajalise töölepingu samuti kuni viieks aastaks. Selle muudatuse eesmärk on tagada eetikanõuniku sõltumatus ja võimaldada regulaarset hinnangut tema tööle. Muudatustest mõjutatud sihtrühm on Rahvusringhäälingu juhtiv töötajad, sest nende töösuhte olemus muutub, Rahvusringhäälingu juhatus ja nõukogu, sest nemad peavad haldama konkursside 17 korraldamist ja personali vahetumist, ajakirjanikud ja meediasektor, sest muudatus võib muuta töötingimusi ja konkurentsi juhtivate ametikohtade pärast ning avalikkus ja meediatarbijad, sest Rahvusringhäälingu sisu mitmekesisus ja loominguline dünaamika võivad muutuda. Seega on muudatusel mõju, mis puudutab nii Rahvusringhäälingut kui organisatsiooni, meediamaastikku kui ka laiemat ühiskonda. Sotsiaalne mõju Lahendus mõjutab tööhõivet. Rahvusringhäälingule kaasneb peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingute tähtajaliseks muutmisega võimalus senisest paremini tagada, et nendele olulistele positsioonidele valitakse parimatest parimad. Iga viie aasta järel korraldatakse töökohale avalik konkurss, kus ka senine juht saab võimaluse kandideerida ja edu korral valituks osutuda. Lahendusel on oluline positiivne mõju kogu Rahvusringhäälingu töötajaskonnale, kellele luuakse seeläbi uusi arengu- ja karjäärivõimalusi. Muudatusega soodustatakse järelkasvu loomist. Kuna juhtivad ametikohad avatakse regulaarselt konkurssidele, võib see pakkuda võimalusi uutele talentidele. See võib parandada meediasektori tööalast liikuvust ja soodustada värskete ideede ning oskuste liikumist Rahvusringhäälingu ja erasektori vahel. Avalikud konkursid Rahvusringhäälingu juhtivatele kohtadele tähendavad, et meediasektoris on rohkem konkurentsi kogenud toimetajate ja juhtide vahel. Samas võib see tähendada, et ka erasektori meediaorganisatsioonid saavad Rahvusringhäälingu töötajate hulgast värvata kogenud spetsialiste, kes ei osutunud Rahvusringhäälingus valituks või kelle leping lõppes. Muudatus võib tõsta palgataset, kui Rahvusringhääling ja erameedia hakkavad konkureerima spetsialistide pärast. Peamine tähtajalise töölepingu negatiivne mõju võib avalduda valituks osutunud töötajale, kellel puudub kindlustunne tuleviku suhtes. Teadmatus, mis saab, kui tähtajaline tööleping lõpeb, võib mõjutada tema heaolu. Tähtajalise töölepinguga töötades suureneb risk, et peale tähtaja lõppu võib töötaja määramata ajaks töötuks jääda, kuid arvestades juhtpositsioonidel olevate töötajate pädevust, ei ole töötuks jäämine siiski eriti tõenäoline. Samuti võib tekitada ajude väljavoolu erasektorisse või välismaale, kui Rahvusringhääling ei suuda spetsialiste hoida. Tööjõu voolavus võib põhjustada teadmiste ja kogemuste kadumist, mis mõjutab Rahvusringhäälingu pikaajalist arengut. Muudatuse mõju tööturule sõltub sellest, kui hästi suudetakse tasakaalustada töökindlus ja dünaamilisus, et Rahvusringhääling jääks konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks tööandjaks, säilitades samal ajal tööjõu stabiilsuse ja teadmiste järjepidevuse. Lahendus on väga oluline, kuid mõju ulatus pigem väike ja mõju avaldumise sagedus eelduslikult iga viie aasta järel. Ebasoovitava mõju risk on väike, sest see puudutab Rahvusringhäälingus umbes 20 töötajat, kellest osa puhul võib tähtajalisel töölepingul olla hoopis positiivne mõju. Kultuuriline mõju 18 Muudatustel, mis käsitlevad Rahvusringhäälingu juhtimise ja töötajate töölepingute korda, on kultuuriline mõju, mis kajastub nii Rahvusringhäälingu siseorganisatsiooni kultuuris, Eesti meediamaastikul kui ka laiemalt Eesti ühiskonnas. Need muudatused võivad mõjutada meediatarbimise harjumusi, avalikku arutelu ja kultuurilise mitmekesisuse edendamist. Lahendusega kaasneb mõju meediateenuste kvaliteedile. Kuna meediatarbimine laiemalt on üks inimese põhivajadustest, siis muudatusega antaksegi võimalus senisest paremini tagada, et nendele olulistele positsioonidele valitakse parimatest parimad, et need põhivajadused saaksid kvaliteetselt täidetud. Iga viie aasta järel korraldatakse töökohale avalik konkurss, kus ka senine juht saab võimaluse kandideerida ja edu korral valituks osutuda. Uus süsteem annab võimaluse juhi tegevust korrapäraselt hinnata ja sellisel tegevusel on eeldatavalt oluline positiivne mõju meediateenuse kvaliteedile laiemalt. Peatoimetajate ja toimetuse juhtide tähtajaline tööleping ja regulaarne vahetumine võivad soodustada uuenduste sisseviimist ja värskete ideede rakendamist. Iga uue juhi tulekuga kaasnevad uued ideed ja visioonid, mis võivad tõhustada loomingulist vabadust ja eksperimenteerimist. Töökorralduse muutumine võib aidata Rahvusringhäälingul rohkem kohaneda kiirete muutustega ja arvestada laiemalt kultuuriliste trendide ja ühiskondlike ootustega. Juhtide vahetumine ja tähtajalised lepingud võivad muuta organisatsiooni kultuuri paindlikumaks ja kohanemisvõimelisemaks. Kuid samas võivad muudatused töötajates tuua kaasa ka ebamugavusi ja sisetülisid organisatsiooni sees, kuna töötajad ei pruugi oma ametikohal üle viie aasta püsida. Sellel on võimalik mõju ka töötajate usaldusväärsusele ja meeskonnatunde tugevusele. Kui meeskonnaliikmed vahetuvad, võib see vähendada organisatsiooni sisemist stabiilsust, kuigi samaaegselt toob see kaasa ka areneva ja paindliku meediakeskkonna. Tähtajaliste lepingute süsteem võib võimaldada rohkem loomingulist vabadust, kuna juhtkond on kohustatud oma töö kvaliteedi ja loovuse eest vastutama. Iga juhtimine ja toimetuse juhtimine on ajutine, mis võib soodustada rohkem loovat ja katsetavat sisu. Kui muudatused aitavad tõsta meedia kvaliteeti ja mitmekesisust, võib see suurendada kultuuriliste programmide, dokumentaalide ja kohalike kultuurihuvide esindatust, mis omakorda muudab kultuurilise meedia tarbimist Eestis rikkamaks ja värvikamaks. Avalik konkurss peatoimetajate ja toimetuse juhtide ametikohtadele tagab, et valitakse kvalifitseeritud ja loovad spetsialistid, kellel on võime luua rahvuslikult olulist kultuurilist sisu, pakkudes vaatajatele kvaliteetset sisu erinevates kultuurilistes ja hariduslikes valdkondades. Tähtajalised ametikohad võivad toetada kultuurilise pluralismi arengut, kuna toimetustes saavad töötada erinevate taustadega professionaalid, kellel on erinevad ideed, väärtused ja visioonid. See aitab kaasa sellele, et kultuuriline mitmekesisus on meedias rohkem esindatud. Mõju riigivalitsemisele Lahendus puudutab peamisel Rahvusringhäälingut ning muudatustest otseselt mõjutatud sihtrühm on väike. 19 Peatoimetajate ja toimetuste juhtide töösuhete täpsustamine ERHS-is ning Rahvusringhäälingule kohustuse panemine valida peatoimetajad ja toimetuste juhid tähtajalise töölepinguga kuni viieks aastaks mõjutab Rahvusringhäälingu tööskoormust ja toob kaasa täiendava tegevuskulu (avaliku konkursi korraldamise kulu). Tähtajalise töölepingu sõlmimisega võivad kaasneda ka muud kulud. Näiteks töötaja koondamise korral ei piisa hüvitisest, mis on ette nähtud tähtajatu lepinguga töötajale (ühe kuu keskmine töötasu). Tööandja on töölepingu seaduse § 100 lõike 3 kohaselt kohustatud maksma tähtajalise lepinguga töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Muudatusega otsest mõju riigieelarvele ei kaasne. Rahvusringhäälingule eraldatava toetuse suurus ja selle kujunemise loogika kalendriaastas on kindlaks määratud raamlepinguga ning ta peab oma tegevust ja kulusid planeerima kindlaks määratud eelarve raames. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkt 1 - muudetakse ERHS-i § 5 lõike 1 punkte 1 ja 2. Muudatuse eesmärk on kirjeldada ERHS-is avaliku teenusena ühemõtteliselt Rahvusringhäälingu tegelikku tegutsemispraktikat eri meediaplatvormidel avalike meediateenuste ja -toodete loomisel ja osutamisel. Punkti 1 muudatusega tõstetakse kokku kehtiva regulatsiooni punkti 1 ja sama lõike punkti 3 sisu ning jäetakse välja kaks viimast lauset. See, et programmid peavad olema avalikkusele üldkasutatavate vahenditega kättesaadavad, on sisuliselt kaetud punktis 2 pakutud sõnastusega, mille kohaselt suunab Rahvusringhääling oma programmid ja meediateenused üldsusele elektroonilise side võrkude kaudu. Seega on lause punktis 1 üleliigne ega lisa regulatsioonile uut sisu. Teine lause, mille kohaselt teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu võimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad kuulmispuudega inimestele, ei ole ERHS-i kontekstis samuti enam asjakohane. Puudega inimeste ligipääsu audiovisuaalmeedia teenustele reguleerib meediateenuste seaduse § 23. Viidatud paragrahvis toodud nõuded on oluliselt laiemad ning ei piirdu ainult teleprogrammide originaalsaadete maksimaalselt kättesaadavaks tegemise kohustusega kuulmispuudega inimestele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta on Eesti õigusesse ülevõetud ning selles toodud ligipääsetavuse nõudeid audiovisuaalmeedia teenustele tuleb rakendada ka Rahvusringhäälingul. Konkreetsete erivajaduste ja nendega seotud lahenduste väljatoomine ERHS-is ei ole enam põhjendatud. Punkti 1 uue sõnastuse kohaselt peab Rahvusringhääling tootma vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi ning osutama teisi meediateenuseid. Kehtiva punkti 3 sõnastuse kohaselt toodab Rahvusringhääling nõukogu loal muid meediateenuseid ja levitab nendega seotud tooteid. Nõukogu luba on uutele meediateenustele jätkuvalt tarvilik, kuid vastav regulatsioon on viidud nõukogu pädevuste paragrahvi, mida on kirjeldatud eelnõu § 1 punktis 16. 20 Muudatusega säilib nõukogu järelevalveroll uute meediateenuste algatamisel, et tagada avaliku ressursi otstarbekas kasutamine ja Rahvusringhäälingu eesmärkide täitmine. ERHS § 2 lõike 2 kohaselt kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes meediateenuste seaduse ja muude õigusaktide sätteid Rahvusringhäälingu tegevuse kohta. Meediateenuse mõiste sisustamisel lähtutakse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 lõikest 1. Selle kohaselt on meediateenus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 sätestatud teenus, mille peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid. Rahvusringhäälingu teenustest loetakse ajakirjandusväljaandeks näiteks veebikeskkonnas avaldatud arvamus- või uudislood. Ajakirjandusväljaanne on määratletud direktiivi (EL) 2019/790 artikli 2 punktis 4 selliselt, et „ajakirjandusväljaanne“ on peamiselt ajakirjanduslikku laadi kirjatööde kogum, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjale ning mis: a) kujutab endast eraldiseisvat ühikut sama nime all perioodiliselt väljaantavas või regulaarselt ajakohastatavas väljaandes, näiteks ajalehes või ajakirjas; b) seab eesmärgiks anda üldsusele uudiste või muude teemadega seotud teavet; c) avaldatakse mõnes meediakanalis teenuseosutaja initsiatiivil, toimetuse vastutusel ja kontrolli all. Punkt 2 reguleerib programmide ja meediateenuste üldsusele suunamist ja programmide, meediateenuste ja arhiivi kättesaadavaks tegemist. Muudatuse rõhuasetus on sellel, et lisaks programmidele oleksid ka muud meediateenused üldsusele suunatud elektroonilise side võrkude kaudu. Üldsusele suunamine on termin, mida kasutab autoriõiguse seadus, mille § 10 lõike 1 kohaselt loetakse teos üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud, edastatud, taasedastatud, üldsusele kättesaadavaks tehtud või muul viisil üldsusele suunatud mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel. Kehtiva ERHS § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt toodab Rahvusringhääling vähemalt kahte teleprogrammi ja vähemalt nelja ööpäevaringset raadioprogrammi. Sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 on sätestatud, et Rahvusringhääling teeb elektroonilise side võrkude kaudu mõistlikus mahus kättesaadavaks oma programmid ja saadete arhiivi. Arvestades tehnoloogia arengut, tegutsevad ringhäälinguorganisatsioonid ka veebipõhiste meediateenuste osutajatena. See tähendab, et nende teenuste kättesaadavus ja mitmekesisus ei väljendu vaid traditsioonilise tele- või raadioringhäälinguna, vaid olulisel kohal on ka veebiteenused ning teised väljundid (nt portaalid ja mobiiliäpid), mis võimaldavad auditooriumini viia laiemat meediasisu. Selline tehnoloogianeutraalne lähenemine on nüüd seaduses selgemini sõnastatud. Kõnesolevad muudatused tõukuvad asjaolust, et kogu Euroopa Liidu meediaregulatsiooni õiguslik raamistik liigub tehnoloogianeutraalsuse suunal. Euroopa Liidu ja EBU teemakohastes dokumentides on rõhutatud, et avalik õiguslik meediateenuse osutaja peab suutma kohanduda muutuva turu ja kasutajate harjumustega ning pakkuma sisu mistahes kohas, ajal ja erinevatel platvormidel (raadio, televisioon, veeb ja äpid). EBU on jõudnud järeldusele, et kui avalik- õiguslikud meediateenuste osutajad ei ole erinevatel elektroonilise meedia platvormidel esindatud, on avalike ülesannete täitmine ja auditooriumi kõigi rühmadeni jõudmine raskendatud. Euroopa 21 Kohtu hinnangul ei ole uute platvormide kasutuselevõtt, selleks et täita avalik-õigusliku meedia riigisisestest seadustest tulenevaid ülesandeid, vastuolus Euroopa Liidu riigiabi- ja konkurentsireeglitega. Avalik-õiguslik meedia peab olema võimeline kehtestama standardeid ja investeerima innovatsiooni. Lisaks on Rahvusringhäälingul ERHS § 5 lõike 1 punkti 10 kohaselt kohustus tagada adekvaatse informatsiooni operatiivne edastamine elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades. Rahvusringhääling peab selle ülesande täitmiseks tagama hädavajaliku strateegilise kommunikatsiooni tehnilise võimekuse nii raadio- ja televisioonikanalites kui ka veebis. Kontrollitud, objektiivse ja sõltumatu informatsiooni levitaja ja tootjana jääb avalik-õiguslikule meediateenuse osutajale vastutus selle ülesande täitmise eest. VTK tagasisides said Rahvusringhäälingu ülesannete ajakohastamise muudatused positiivse tagasiside. Kõik osapooled nõustusid, et tehnoloogianeutraalne lähenemine tuleb seaduses selgemini sõnastada ning tele- ja raadioprogrammide kõrval tuleb esile tuua ka muu meediasisu tootmine ja üldsusele suunamine. Eesti Meediaettevõtete Liit leidis, et nii kehtivas regulatsioonis kui pakutud muudatustes on aga ülesanded liiga üldised, et nende täitmist ja rahastamist saaks monitoorida ja hinnata ning muudatuste kontekstis tuleks Rahvusringhäälingu veebikeskkonna originaalse tekstisisu tootmise õigust piirata. Eesti Meediaettevõtete Liit, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool tegid lisaks pakutud muudatustele ettepaneku ülesannete täpsustamise laiemaks aruteluks. Tartu Ülikool leidis, et erinevalt praegusest peavad olema ülesanded määratletud selliselt, et on võimalik hinnata nende täitmist. Ülesannete ja eesmärkide täiendamine uute eesmärkide ja ülesannete lisamisega oleks kindlasti laiem arutelu objekt ja seetõttu seda antud muudatuste raames ei plaanita. VTK-le eelnenud probleemide kaardistamise töögrupp arutas põhjalikult Rahvusringhäälingu eesmärkide ja ülesannete detailsusastme ja täiendamise teemat. Töögrupp leidis, et kehtiv ülesannete loetelu ja lai määratlus on sobivad, kuna avaliku meediateenuse osutaja roll peab olema võimalikult laiapõhjaline. Ühiselt leiti, et eesmärkide ja ülesannete liiga detailne määratlemine vähendaks Rahvusringhäälingu loomingu- ja tegevusvabadust ning takistaks muutustega paindlikult kohanemist. Seetõttu keskendutakse eelnõu kontekstis sellele, et meediateenuste ja -toodete loomisel ning pakkumisel oleks välja toodud kolm võrdselt olulist meediaplatvormi – raadio, televisioon ja internet (tingliku nimetusega tehnoloogianeutraalsus). Rahvusringhäälingu ülesannete täitmist saab monitoorida ja hinnata arengukava ja selles sisalduva mõjude analüüsi alusel. ERHS § 12 lõige 1 sätestab, et koos arengukava projektiga esitatakse Rahvusringhäälingu nõukogule mõjude analüüs, milles antakse põhjendatud hinnang arengukavas esitatud arengukavatsuste täitmisele ja Rahvusringhäälingu tegutsemise vastavusele käesoleva seadusega. Seega näeb kehtiv seadus ette, et Rahvusringhäälingu arengukavas esitatud arengukavatsusi ning tema tegevust ülesannete täitmisel hindab nõukogu mõju analüüsi alusel. Muudatustega, mida on kirjeldatud eelnõu § 1 punktides 6-8, antakse arengukava ja mõjude analüüsi regulatsioonile täiendavat sisu just uute meediateenuste kontekstis. Rahvusringhäälingu 22 tegevus on avalik ning ka arengukava ja muud dokumendid (sh mõju analüüs) peavad olema avalikud ehk alluma nö avalikkuse kontrollile. Eelnõu § 1 punkt 2 - ERHS-i § 5 lõige 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 1 punktis 1 kirjeldatud põhjusel. Uutele meediateenustele nõukogu loa andmise regulatsioon on viidud ERHS- i § 21 lõikesse 2 ning meediateenustega seotud toodete levitamise õigus on selgelt reguleeritud ERHS-i § 7 lõike 5 punktis 7, mis ütleb, et Rahvusringhäälingule on lubatud tulu tema toodete ja teenuste müügist. Eelnõu § 1 punkt 3 - ERHS-i § 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12, millega laiendatakse Rahvusringhäälingu ülesandeid, lisades hariduse edendamise, elukestva õppe ja meediakirjaoskuse arendamise kohustuse. Eelnõu § 1 punkti 1 sisukirjelduses selgitatakse, et uusi ülesandeid Rahvusringhäälingule ei lisata ning väide vastab tõele, sest luues ja levitades haridusliku sisuga meediateenuseid ja -tooteid panustab Rahvusringhääling ka täna kõigis vanusegruppides eesti inimeste harimisse, sealhulgas meediapädevuse suurendamisse. See tegevus ei ole aga ERHS-is tema ülesandena ühemõtteliselt sõnastatud. Rahvusringhääling peaks oma tegevuses senisest enam keskenduma hariduslikule sisule ning toetama ühiskonna teadlikkuse ja oskuste kasvu erinevates eluvaldkondades. Hariduslik, sealhulgas meediakirjaoskust edendav sisu, on oluline osa avalik-õigusliku ringhäälingu rollist, kuna see aitab kaasa ühiskonna teadlikkuse, kriitilise mõtlemise ja üldise haridustaseme tõstmisele. Kuna meediamaastik on muutunud killustunumaks ning infokeskkond üha keerulisemaks, on avalik-õiguslikul ringhäälingul oluline roll usaldusväärse ja kvaliteetse haridusliku sisu pakkumisel. Säte aitab tugevdada Rahvusringhäälingu positsiooni avaliku teenuse pakkujana, toetades nii riiklikke hariduseesmärke kui ka kodanike valmisolekut elukestvaks õppeks ja teadlikuks meediatarbimiseks. Meediakirjaoskus tähendab meediatekstide allikakriitilist analüüsivõimet, mis võimaldab adekvaatselt hinnata tarbitava info usaldusväärsust ning faktipõhisust. Rahvusringhääling peab ka tulevikus pakkuma mitmekesist hariduslikku sisu eri sihtrühmadele, sealhulgas koolinoortele, täiskasvanud õppijatele ja eakatele. Haridusliku sisu pakkumine võib toimuda eri vormides, sealhulgas raadio- ja telesaadete, veebiplatvormide, taskuhäälingute ja muude meediateenuste kaudu. Hariduse edendaja rolli, sealhulgas haridussisu loomise ja levitamise täpsemalt sõnastatud ülesande ERHS-is sätestamise vajadusele juhtisid VTK tagasisides tähelepanu Tartu Ülikool, Eesti Rahvusringhääling ning Eesti Meediaettevõtete Liit. Nad leidsid, et haridusliku sisu loomine on üks klassikalisi avalik-õigusliku meedia ülesandeid. Ettepanekut lisada hariduse edendaja roll Rahvusringhäälingu ülesannete hulka toetas ka Haridus- ja Teadusministeerium. Eelnõu § 1 punkt 4 - ERHS-i § 6 lõiget 2 täiendatakse selliselt, et programmide kõrval seatakse ka teistele Rahvusringhäälingu pakutavatele meediateenustele nõue, et need peavad olema mitmekülgsed ja ühiskonnaelu teemade käsitlus neis peab olema tasakaalustatud. Muudatusega kaasajastatakse ERHS, sest Rahvusringhääling pakub tele- ja raadioprogrammide kõrval ka teisi meediateenuseid ja ka nende meediateenuste sisu peab olema mitmekülgne ning ühiskonna 23 teemade käsitlus tasakaalustatud. Demokraatliku ühiskonna ja avalik-õigusliku ringhäälingu üldtunnustatud põhimõtete kohaselt tuleb avalik-õigusliku ringhäälingu pakutavates programmides ja teistes meediateenustes tagada tasakaal ühiskonna erinevate gruppide huvide vahel ning need peavad väljendama erinevate gruppide huve. Eelnõu § 1 punkt 5 - kõnealuse eelnõu punktiga täiendatakse ERHS-i 1. peatükki uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooniga. Seaduses nähakse ette süsteem uute meediateenuste turumõju hindamiseks ning määratakse turumõju hindaja. Sellise regulatsiooni loomise vajalikkuse näeb ette riigiabi teatis, mille punktide 84–90 kohaselt peab avalik-õigusliku ringhäälingu uute meediateenuste turuletoomisele eelnema avaliku teenuse mõju hindamine (ingl Public Value Test). Riigiabi teatise kohaselt peavad liikmesriigid kaaluma, olles enne teinud avatud konsultatsioonil põhineva hindamise, kas uued olulised meediateenused, mida avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon kavandab, teenivad ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal nende võimalikku mõju kauplemistingimustele ja konkurentsile. Selline hindamine on kooskõlas riigiabi -ja konkurentsireeglitega tagamaks, et oluliste uute audiovisuaalteenuste riiklik rahastamine ei moonutaks kaubandust ja konkurentsi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Paragrahvi 61 esimeses lõikes esitatakse termini "uus meediateenus" määratlus. Säte määratleb, mida loetakse uueks meediateenuseks ERHS-i tähenduses. Määratluse aluseks on võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1083, mis kehtestab siseturul meediateenuste ühtse raamistiku. Uueks meediateenuseks kvalifitseerub Rahvusringhäälingu kavandatav meediateenus, mis vastab Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 2 punktis 1 sätestatud meediateenuse definitsioonile („meediateenus“ – teenus ELi toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid) ning mida Rahvusringhääling ei ole varasemalt osutanud. Samuti loetakse uueks meediateenuseks olemasoleva meediateenuse tehnoloogiline oluline edasiarendus. Selleks, et Rahvusringhäälingu uus meediateenus kuuluks sätte reguleerimisalasse, peab see omama märkimisväärset mõju meediaturule. See tähendab, et teenusel peab olema oluline mõju nii kasutajate nõudlusele kui ka turu konkurentsiolukorrale. Hindamisel võetakse arvesse teenuse võimalikku mõju erasektori meediateenuste pakkujatele, tarbijate käitumise ja eelistuste muutumist, uue tehnoloogia rakendamisega kaasnevat turukeskkonna arengut. Selle sätte eesmärk on tagada, et Rahvusringhäälingu uued meediateenused arvestaksid turu konkurentsiolukorda ja oleksid kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Regulatsioon aitab tagada, et avalik-õiguslik ringhääling ei moonuta turgu ja ei saa ebaproportsionaalset konkurentsieelist. Lõikes 2 antakse üldised uue meediateenuse mõju hindamise kriteeriumid. Säte kehtestab nõude hinnata enne uue meediateenuse osutamisega alustamist selle võimalikku mõju meediaturule ning vastavust Rahvusringhäälingu eesmärgile. Hindamine on vajalik, et tagada tasakaalustatud ja läbipaistev otsustusprotsess uute teenuste arendamisel ning vältida turumoonutusi. 24 Meediaturu mõju hindamise eesmärk on analüüsida, kas ja kuidas uus teenus mõjutab olemasolevat meediakeskkonda. Hindamisel võetakse arvesse seda, kas uus meediateenus võib oluliselt mõjutada erasektori meediateenuste pakkumist või konkurentsiolukorda, kas teenus võib muuta meediatarbimise struktuuri või tarbijate käitumist, kas teenuse pakkumine võib mõjutada meediaettevõtete majanduslikku jätkusuutlikkust. Hindamise käigus analüüsitakse ka seda, kas uus meediateenus vastab Rahvusringhäälingu seadusest tulenevale ülesandele teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. See tähendab, et teenus peab toetama meediapluralismi, edendama kultuuri, haridust ja toetama demokraatlikku debatti. Säte tagab, et uute meediateenuste arendamine toimub läbipaistvalt ja põhjendatult, vältides ebaõiglast konkurentsieelist ja tagades, et Rahvusringhääling keskendub oma avalikule ülesandele. Lõikes 3 sätestatakse erand uute meediateenuste hindamise kohustusele juhul, kui teenus on katsetamisjärgus. See tähendab, et enne uue meediateenuse ametlikku käivitamist on Rahvusringhäälingul võimalik seda piiratud aja jooksul testida ilma, et see kohe alluks meediaturu mõju ja eesmärgipärasuse hindamise nõuetele. Katsetamisjärgus olev meediateenus on teenus, mida testitakse ajutiselt, et hinnata selle tehnilist toimivust, kasutajate huvi ja võimalikku mõju enne lõpliku otsuse tegemist selle kasutuselevõtu kohta. Katsetamisperiood võib kesta maksimaalselt kuus kuud. See ajaperiood on piisav, et koguda vajalikku teavet teenuse jätkusuutlikkuse ja otstarbekuse kohta. Säte võimaldab Rahvusringhäälingul paindlikkust uute meediateenuste arendamisel, andes võimaluse testida innovaatilisi lahendusi ilma, et iga uus algatus peaks kohe läbima hindamisprotsessi. Samas piiratakse katsetamisperiood kuue kuuga, et vältida ajutiste teenuste kasutamist regulatsioonist kõrvalehoidmise eesmärgil. Kuna katsetamisjärgus olevad meediateenused on ajutised ja nende ulatus on piiratud, on nende mõju meediaturule eelduslikult väiksem kui ametlikult käivitatud teenustel. Kui testimise tulemusena otsustatakse teenust pikemaajaliselt pakkuda, peab see läbima tavapärase hindamisprotsessi, sealhulgas meediaturu mõju ja Rahvusringhäälingu eesmärgiga vastavuse analüüsi. Lõikes 4 määratakse uue meediateenuse mõju hindajaks ja mõju hindamise otsuse tegijaks TTJA, kes täidab senini meediavaldkonna kontrolli ülesannet osaliselt, MeeTS-is sätestatud ulatuses. TTJA jälgib Rahvusringhäälingu programmi struktuurinõuete täitmist, reklaami ja sponsorteabe mitteedastamise nõude täitmist jms ehk valvab seadusega kõikidele meediateenuse osutajatele kehtestatud nõuete täitmise üle. Eestis on TTJA kujul olemas Euroopa Komisjoni tunnustatud sõltumatu meediaregulaator, kuid talle ei ole antud senini avaliku teenuse mõju hindamise ülesannet. TTJA on määratud hindajaks, sest arvestades riigiabi teatist ja iseäranis selle punkte 53 ja 54, on avaliku teenuse hindamisel oluline kriteerium see, et hinnang antaks sõltumatult avaliku meediateenuse osutaja juhtimisest. TTJA ülesandeks on analüüsida, kas kavandatav uus meediateenus võib avaldada märkimisväärset mõju meediaturule, sealhulgas muuta konkurentsiolukorda, mõjutada teiste meediateenuse pakkujate majanduslikku jätkusuutlikkust, muuta tarbijate käitumist või nõudlust meediateenuste 25 järele. Lisaks hindab TTJA, kas uus teenus on kooskõlas seadusest tulenevate Rahvusringhäälingu ülesannetega ja kas see teenib avalikku huvi. Pärast mõjuanalüüsi viib TTJA läbi otsustusprotsessi ning langetab otsuse, kas uus meediateenus võib nö turule tulla. TTJA otsus on siduv ning annab õigusselguse nii Rahvusringhäälingule kui ka teistele turuosalistele. Säte tagab, et uute meediateenuste turuletoomine ei toimuks ilma nö sõltumatu järelevalveta ning et need ei kahjustaks olulisel määral meediaturu tasakaalu ega konkurentsiolukorda. TTJA kui neutraalne ja pädev asutus aitab tagada, et meediakeskkond areneks jätkusuutlikult ja õiglastel tingimustel. Lõikes 5 sätestatakse, et enne uue meediateenuse meediaturu mõju hindamist võib TTJA taotluse alusel küsida Konkurentsiametilt konkurentsianalüüsi. See annab võimaluse saada täiendavat eksperthinnangut, et tagada otsuste tegemisel põhjalikum ja objektiivsem analüüs. TTJA võib soovi korral kaasata Konkurentsiameti eksperdina mõju hindamise taotluse menetlusse. Konkurentsiameti ülesandeks on hinnata turu konkurentsiolukorda ning analüüsida, kas uus meediateenus võib põhjustada konkurentsimoonutusi, turgu valitseva seisundi tekkimist või tugevnemist, põhjendamatuid eeliseid Rahvusringhäälingule võrreldes erasektori meediateenuse pakkujatega. Kui TTJA peab vajalikuks Konkurentsiameti arvamust, võib see aidata täpsemalt määratleda uue teenuse turumõju, sealhulgas selle võimalikku mõju meediasektori majanduslikule jätkusuutlikkusele ja konkurentsidünaamikale. Konkurentsiameti analüüs ei ole automaatne, vaid seda küsitakse TTJA taotluse alusel juhul, kui uue meediateenuse võimalik mõju konkurentsiolukorrale vajab täiendavat ekspertiisi. Konkurentsiameti analüüs ei ole TTJA-le siduv, kuid TTJA lõplik otsus meediaturu mõju kohta võib tugineda ka Konkurentsiameti analüüsi tulemustele. Säte tagab, et meediaturu mõju hindamine on põhjalik ja lähtub nii meediapoliitika kui ka konkurentsiõiguse põhimõtetest. Konkurentsiameti kaasamine aitab vältida olukordi, kus uus meediateenus võiks ebaproportsionaalselt mõjutada meediaturgu, sealhulgas eraõiguslike meediaväljaannete tegevust ja majanduslikku tasakaalu. Kuuenda lõikega volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega uue meediateenuse mõju hindamise, sealhulgas kulude katmise tingimused ja kord. Volitusnormi vajalikkust, eesmärki, sisu ja ulatust on põhjendatud käesoleva seletuskirja punktis 6. Lõikes 7 nähakse ette tähtaegselt uue meediateenuse otsuse alusel maksmisele kuuluva summa tasumata jätmisel sundtäitmisele andmise õigus. Uue meediateenuse mõju hindamise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. See tähendab, et kui otsusega määratud maksekohustust ei täideta vabatahtlikult, on otsuse teinud asutusel õigus algatada selle sundtäitmine kohtutäituri kaudu ilma vajaduseta pöörduda esmalt kohtu poole. Säte tagab, et uue meediateenuse mõju hindamise otsusest tulenevad kohustused on täidetavad ja välditakse võimalikke viivitusi või vaidlusi seoses rahaliste kohustuste täitmisega. Selline lahendus tugevdab hindamisprotsessi tõhusust ja õigusselgust, kuna asutusel on selge mehhanism kulude sissenõudmiseks, kui need jäävad tasumata. Enne uue meediateenuse otsuse sundtäitmiseks 26 esitamist tuleks saata kohustatud isikule meeldetuletus tasumise tähtaja saabumisest ning informeerida nõude sundtäitmisele andmise kavatsusest, seejuures tuleks anda täiendav lühiajaline tähtaeg maksmisele kuuluva summa tasumiseks, kui see võiks olla tulemusi andev. Uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni loomine sai VTK tagasiside alusel valdavalt positiivse hinnangu. Eriarvamust avaldati selles osas, kellele peaks mõju hindamise ülesande andma. Justiitsministeerium ja Rahvusringhääling toetasid uute avalike meediateenuste mõju hindamise ülesande panemist TTJA-le, kuid TTJA ise leidis, et parim mõju hindaja oleks Konkurentsiamet. Eesti Meediaettevõtete Liit toetas meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni loomist, kuid leidis, et uute meediateenuste osutamine saab hõlmata üksnes varasemate raadio- ja teleprogrammide refereerimist. Teisisõnu, et avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioon võib luua ja osutada uusi meediatooteid ja -teenuseid (sh sisuloomet veebiplatvormide jaoks) üksnes varasemalt avaldatud audio või audiovisuaalse sisu uuesti levitamisega või kui tegemist on üksnes varasemalt avaldatud saadete kokkuvõtte ja refereeringuga. Kõnealune regulatsioon valmis töögrupis, kuhu kuulusid Kultuuriministeeriumi kõrval TTJA ja Rahvusringhääling ning töögruppi kaasati mitmel korral ka Eesti Meediaettevõtete Liit. Töögrupp töötas välja kõne all oleva regulatsiooni ERHS-is ning rakendusakti kavandi, millest on täpsemalt juttu viidatud sätte lõikes 6. Regulatsioonis, sh rakendusakti kavandis on juba arvestatud mitmete VTK-s tehtud ettepanekutega. Eesti Meediaettevõtete Liidu seisukohaga, et Rahvusringhääling ei tohi toota internetis avaldamiseks originaalset tekstisisu, mis ei ole nende tele- või raadioprogrammi peegeldus, ei saa nõus olla. Meediauuringud näitavad selgelt, et internet on tõusnud elanikkonna jaoks meedia, sh uudiste ja muu päevakajalise informatsiooni saamiseks kõige olulisemaks platvormiks. Kuna avalik-õigusliku meedia eesmärgiks on elanikkonna informeerimine, siis on põhjendatud ringhäälingunõukogu otsused, mille alusel on kolme aastakümne jooksul arendatud ja loodud Rahvusringhäälingu poolt veebis meediasisu pakkuvaid teenuseid ning tooteid. Avalik-õigusliku meedia poolt veebis pakutav meediasisu ei saa piirduda ainult raadio- või teleprogrammide peegeldamisega, sest tänases infoühiskonnas luuakse ja edastatakse meediasisu, eriti just uudiseid, esmalt just veebis ja alles seejärel traditsioonilistes meediumites (raadios ja televisioonis). Ühestki õigusaktist ei tulene piirangut, et meediateenuse osutamine peab piirduma ainult varasemate raadio- ja teleprogrammide refereerimisega. Eelnõu § 1 punkt 6 - muudetakse ERHS-i § 9 lõike 2 punkti 3, milles nähakse ette, et Rahvusringhäälingu arengukavas tuuakse muu hulgas välja kavandatavad uued meediateenused ning nende arendamise eesmärgid ja põhjendused. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb arengukavas nimetada meediateenused. Kõnealune muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 5, mille § 61 lõike 2 kohaselt tuleb enne uue meediateenuse pakkumisega alustamist hinnata selle mõju meediaturule ning vastavust Rahvusringhäälingu eesmärgile. Kõiki arengukavas nimetatud uusi meediateenuseid tuleb eelnõu kohaselt valideerida. Oluline on tuua välja arengukavas kavandatavad uued meediateenused koos nende arendamise eesmärkide ja põhjendustega, sest eesmärk on rõhutada just uute teenuste 27 läbipaistvat kajastamist. Kuna Rahvusringhäälingu arengukava on avalik dokument, annab see erameediaettevõtjatele selge ülevaate, milliseid uusi teenuseid Rahvusringhääling plaanib arendada. See aitab omakorda ennetada võimalikke konkurentsiga seotud probleeme ning loob võimaluse dialoogiks turuosaliste vahel. Muudatus suurendab Rahvusringhäälingu tegevuse läbipaistvust, pakkudes meediasektorile ja avalikkusele paremat ülevaadet uute meediateenuste plaanidest. See aitab tagada, et Rahvusringhääling arendab uusi teenuseid kooskõlas oma ülesannetega ning arvestab meediaturu tasakaalu ja konkurentsiolukorda. Kuna Rahvusringhäälingu arengukava kinnitab ERHS-i § 9 lõike 4 kohaselt nõukogu, saab nõukogu arengukava kinnitamise kaudu anda ka eelneva nõusoleku uute meediateenuste algatamiseks ja nende mõju hindamiseks. Rahvusringhäälingu nõukogu roll muutub sisulisemaks, kuna arengukava heakskiitmise kaudu antakse ka hinnang uute meediateenuste vajalikkusele. See tagab, et Rahvusringhäälingu strateegilised suunad on põhjalikult kaalutud ja vastavad seadusest tulenevatele eesmärkidele. Muudatus tugevdab Rahvusringhäälingu nõukogu rolli strateegiliste otsuste tegemisel ning tagab, et uute meediateenuste arendamine on läbipaistev, läbimõeldud ja kooskõlas Rahvusringhäälingu avalike ülesannetega. Lisaks võimaldab see varakult kaardistada võimalikud meediaturu mõjud ning muuta hindamisprotsessi sujuvamaks. Eelnõu § 1 punkt 7 - ERHS-i § 9 täiendatakse lõikega 6, millega tehakse erand eelnõu § 1 punktis 6 sätestatud kohustusest. Erand tehakse olukorraks, kui Rahvusringhääling kavatseb pakkuda uut meediateenust, kuid arengukava ei sisalda eelnõu § 1 punktis 6 kirjeldatud teavet (uue teenuse eesmärgid ja põhjendused). Sellisel juhul peab Rahvusringhääling avalikustama teabe uue meediateenuse kohta oma veebilehel vähemalt kolm kuud enne teenuse pakkumisega alustamist. Säte annab paindlikkuse, et vältida olukorda, kus Rahvusringhääling ei saaks uut teenust turule tuua lihtsalt sellepärast, et arengukava on juba kinnitatud ja ei sisalda selle teenuse kohta infot. Kui teenuse planeerimine toimub siis, kui konkreetse aasta arengukava on juba kinnitatud, tuleb ikkagi järgida avalikkuse teavitamise ja läbipaistvuse nõudeid. Erand tagab, et kuigi arengukava ei sisaldada mõnd uuendust, saab avalikkus ja meediasektor siiski teada Rahvusringhäälingu plaanidest varakult. Kolme kuu pikkune teavitusperiood annab kõigile huvilistele aega hinnata uue teenuse mõju meediaturule, konkurentsile ja ühiskonnale laiemalt. Samuti tagab see, et uued teenused ei tekita ootamatuid või põhjendamatuid turumõjusid, kuna meedia ja konkurendid saavad sellele aegsasti reageerida. Rahvusringhääling avalikustab info kavandatava uue teenuse kohta oma veebilehel, mis on kergesti ligipääsetav kõigile huvilistele. See aitab tagada, et teave jõuab kõikide huvitatud osapoolteni. Eelnõu § 1 punkt 8 – kõnealuse eelnõu punktiga muudetakse ERHS-i §-i 10 ning luuakse Rahvusringhäälingule uus rahastamismudel, mille eesmärk on tagada tema sõltumatus ja kestlik ning läbipaistev rahastamine. Uus mudel asendab senise korra, kus Rahvusringhäälingu eelarve määratakse igal aastal poliitilise otsusega ilma õigusliku siduvuseta varasemate kokkulepete või strateegiate suhtes. Selline praktika ei vasta Euroopa meediavabaduse määruse artiklis 5 sätestatud nõuetele, mille kohaselt peavad avalik-õiguslike meediateenuse osutajate rahastamismenetlused olema läbipaistvad, objektiivsed ja põhinevad eelnevalt kehtestatud kriteeriumidel. 28 Senine kord, kus Rahvusringhäälingu eelarve suurus kujuneb iga-aastaste läbirääkimiste käigus ja ilma siduva seoseta seaduses määratud ülesannetega, võimaldab poliitilist mõjutamist rahastuse kaudu ning ohustab tema toimetuslikku sõltumatust. Seetõttu luuakse õiguslik raamistik, mis seob rahastamise ERHS-st tulenevate ülesannetega, tagab rahastamise prognoositavuse ja pikaajalise planeerimise võimaluse, võimaldab Kultuuriministeeriumil ja Rahvusringhäälingul sõlmida nelja- aastaseid raamlepinguid, mis määravad rahastamise ulatuse ja kasutamise korra ning kehtestab piirid, millal ja mis tingimustel saab rahastust vähendada. Loodav süsteem aitab täita Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi kohustusi meediavabaduse tagamisel, välistab võimaliku rikkumismenetluse Euroopa Komisjonilt ning tagab Rahvusringhäälingu rolli demokraatlikus ühiskonnas. Samuti väheneb poliitiline surve Rahvusringhäälingu suhtes ning suureneb usaldus avalik-õigusliku meedia sõltumatuse vastu. Lõikes 1 sätestatakse alusprintsiip, et Rahvusringhäälingu rahastamine toimub riigieelarvest. Toetuse eesmärk on tagada Rahvusringhäälingule vahendid seadusega määratud ülesannete täitmiseks. Rahvusringhääling on sõltumatu avalik-õiguslik meediateenuse osutaja, kelle roll demokraatlikus ühiskonnas avaliku teenuse osutajana eeldab stabiilset ja usaldusväärset finantseerimist. Kuigi rahastamise üldpõhimõte, et Rahvusringhäälingut toetatakse riigieelarvest, jääb võrreldes senise regulatsiooniga muutumatuks, pannakse §-s 10 tervikuna alus uuele rahastamismudelile. Muudatuse eesmärk on tagada Rahvusringhäälingu rahastamise prognoositavus, läbipaistvus ja sõltumatus, vältimaks poliitilist mõjutatavust ning viia rahastusmudel kooskõlla Euroopa meediavabaduse määruse artiklis 5 sätestatud nõuetega. Seeläbi toetab muudatus ka meediavabadust, demokraatlikku diskussiooni ja Rahvusringhäälingu kui sõltumatu institutsiooni toimimist. Lõikes 2 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) esitab riigieelarvestrateegia koostamisel nelja-aastaseks perioodiks Rahvusringhäälingule kavandatava toetuse summad, märkides need eraldi iga aasta kohta. Toetuse planeerimisel lähtutakse kehtivatest makromajandus- ja rahandusprognoosidest. Ehkki toetuse summad määratakse raamlepingus nelja- aastaseks perioodiks, tehakse igal eelarveaastal rahastamisotsus konkreetse aasta kohta. See tähendab, et igal aastal kinnitab Riigikogu toetuse summa vastava aasta riigieelarvega, kuid kinnitatav summa tuleneb raamlepingust. Sätte eesmärk on suurendada Rahvusringhäälingu rahastamise stabiilsust ja prognoositavust, tagades samas sidususe eelarvemenetlusega. See on oluline samm uue rahastusmudeli rakendamisel, mis vastab Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 nõuetele. Lõikes 3 määratletakse, millist tüüpi kulud kuuluvad Rahvusringhäälingule riigieelarvest eraldatava toetuse hulka. Toetus katab avalike ülesannete täitmiseks vajalikke kulusid, sh igapäevased majandamiskulud, tööjõukulud, investeeringud ning finantseerimistehingud. Sätte eesmärk on tagada, et Rahvusringhäälingu rahastamine hõlmab kogu tema tegevuse kulubaasi terviklikult ning võimaldab täita ERHS-is sätestatud ülesandeid täiel määral. See suurendab 29 rahastamise läbipaistvust ja aitab vältida olukordi, kus Rahvusringhäälingu tegevus jääks vajalike vahendite puudumise tõttu katmata. Lõikes 4 sätestatakse kohustus, et valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) sõlmib Rahvusringhäälinguga nelja-aastase raamlepingu, mis põhineb riigieelarvestrateegias kinnitatud toetuse summadel. Raamleping fikseerib Rahvusringhäälingu rahastamise mahu ja tingimused pikemaks perioodiks, suurendades sellega toetuse prognoositavust ja stabiilsust. See mehhanism aitab vähendada iga-aastaste poliitiliste otsuste mõju rahastuse suurusele ning tugevdada Rahvusringhäälingu sõltumatust. Samuti tagab see rahastamismudeli vastavuse Euroopa meediavabaduse määruse nõuetele, nõudes läbipaistvust, objektiivsust ning eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumitele tuginemist. Lõikega 5 võimaldatakse riigieelarvest eraldada Rahvusringhäälingule lisatoetusi erakorraliste või spetsiifiliste ülesannete täitmiseks, nagu riigikaitselised tegevused, elutähtsate teenuste osutamine või muud juhtumid, mis on vajalikud avaliku teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kulutused võivad hõlmata näiteks erakorralisi investeeringuid kriisiolukordade, nagu küberrünnakute, ennetamiseks ja maandamiseks. Lisaks saab toetuste abil näiteks katta vajalikke personaliressursse, sealhulgas palgatõusu, et tagada Rahvusringhäälingu kvaliteetne töö ja kohanemine meediaväljakutsetega. Oluline on rõhutada, et tegemist on õiguse, mitte kohustusega, kuid siiski on säte väga oluline, sest tagab paindlikkuse rahastamises ning võimaldab reageerida ootamatutele vajadustele ja riigi olulistele ülesannetele ilma põhitoetust mõjutamata. Lõikega 6 sätestatakse rahastamise stabiilsuse põhimõtte ning piiritletakse juhtumid, mil toetus võib väheneda. Raamlepingus kindlaks määratud summasid selle kehtivusaja jooksul ei vähendata, mis tagab Rahvusringhäälingu rahastamise prognoositavuse ja kaitseb seda iga-aastaste poliitiliste otsuste kõikumise eest. Samuti nähakse ette, et uue nelja-aastase perioodi toetus ei tohi olla väiksem kui eelneval perioodil, välja arvatud juhul, kui esineb objektiivne ja tõsine põhjus, näiteks märkimisväärne majanduslangus, riigikaitselised vajadused või muu erakorraline asjaolu. Selline lähenemine tugevdab Rahvusringhäälingu institutsionaalset sõltumatust ning loob avaliku teenuse osutamiseks vajalikud eeldused ka muutuvates oludes. Lõikega 7 sätestatakse, et uus nelja-aastane raamleping tuleb sõlmida hiljemalt kehtiva lepingu viimasel aastal, 30. septembriks. Selle sätte eesmärk on tagada rahastamise katkematus ja Rahvusringhäälingu tegevuse sujuv jätkumine. Esimene raamleping kehtib aastatel 2028–2031, mis loob loogilise seose Riigikogu valimistsükliga. Rahastamisperioodi ühtlustamine poliitilise tsükliga toetab Rahvusringhäälingu strateegilist planeerimist ning aitab tugevdada tema institutsionaalset sõltumatust, vähendades rahastamise allutamist iga-aastastele poliitilistele kõikumistele. Lõikega 8 täpsustatakse, et raamlepingus määratakse toetuse summad iga eelarveaasta kohta ning sätestatakse toetuse kasutamise aruandluse kord. See loob selge raamistiku vahendite kasutamise jälgimiseks, suurendab läbipaistvust ja võimaldab tõhusat järelevalvet avaliku raha kasutamise üle. Lõikega 9 sätestatakse raamlepingu iga-aastase täpsustamise kord. Pärast riigieelarve vastuvõtmist sõlmitakse raamlepingule lisa, milles määratletakse toetuse jaotus kululiikide kaupa. Lisaks 30 sõlmitakse lisa juhul, kui Rahvusringhäälingule eraldatakse sihtotstarbelist toetust lõike 5 alusel. Oluline on rõhutada, et nimetatud kord ei laiene ERHS § 7 lõike 5 punktis 8 nimetatud sihtotstarbelistele projektitoetustele, sest raamlepingu lisa sõlmitakse vaid selliste toetuste puhul, mis kuuluvad raamlepinguga hõlmatud püsirahastuse alla. Säte tagab selguse, millistel juhtudel toimub rahastamise täpsustamine raamlepingu lisaga. Lõikega 10 tagatakse rahastamise läbipaistvus, nõudes, et raamleping ning selle lisad avalikustatakse Kultuuriministeeriumi ja Rahvusringhäälingu veebilehtedel ühe nädala jooksul pärast allkirjastamist. See võimaldab avalikkusel, meediaväljaannetel ja huvigruppidel rahastamise tingimusi ja mahtu selgelt jälgida ning suurendab usaldust Rahvusringhäälingu finantseerimise vastu. Eelnõu § 1 punkt 9 - ERHS-i § 12 lõiget 1 muudetakse ja lisatakse lõikele 1 kaks alapunkti. Esimese punkti sõnastuses rõhutatakse, et mõjude analüüs peab keskenduma sellele, kuidas on täidetud eelnevas arengukavas esitatud eesmärgid. Eelmiste arengukavade täitmise hindamine on oluline, et teha kindlaks, kuidas on Rahvusringhääling oma ülesandeid täitnud ja millised muudatused või täiendused on vajalikud. Teise punkti lisamine on vajalik, kuna seadusesse lisandub uue meediateenuse mõju hindamise regulatsioon (eelnõu § 1 punkt 5). Kuna uued teenused võivad oluliselt mõjutada meediaturgu ja konkurentsiolukorda, peab Rahvusringhäälingu nõukogu saama koos arengukava projektiga mõju analüüsi, mis võimaldab neil saada ülevaate toimunust ning samuti uue meediateenuse mõjust turule, eelarvele ja konkurentsile, samuti hinnata, kas teenus vastab Rahvusringhäälingu eesmärkidele (kultuurilised, sotsiaalsed ja demokraatlikud eesmärgid). See analüüs on vajalik, et nõukogu saaks teha teadliku otsuse arengukava kinnitamise, seal hulgas uue meediateenuse heakskiitmise kohta. Eelnõu § 1 punkt 10 - muudetakse ERHS-i § 13, kust jäetakse välja tekstiosa „Nõukogu esitab Riigikogu kultuurikomisjonile kirjaliku ja suulise aruande oma tegevusest üks kord aastas". Kohustuse eemaldamise põhjuseks on, et praktikas ei ole seda nõuet rakendatud ning nõue ei ole kohane ka seetõttu, et Riigikogu kultuurikomisjoni pädevuses ei ole teha järelevalvet Rahvusringhäälingu nõukogu tegevuse üle. Kuna Rahvusringhäälingu nõukogus on esindatud kõik riigikogus esindatud erakonnad, on see juba mehhanism, mis tagab teatud määral poliitilise kontrolli ja järelevalve. Eelnõu § 1 punkt 11 - muudetakse ERHS-i § 14 lõike 1 punkti 2 nii, et Rahvusringhäälingu nõukogus oleksid tasakaalustatult esindatud ringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjad ja Riigikogu fraktsioonide esindajad. Senise praktika raames on ekspertidena nõukokku nimetatud eelkõige eksperte väljastpoolt ringhäälingu tegevusvaldkonda. Näiteks kuulusid kuni 2025.aasta maini nõukogu koosseisu ekspertidena kirjandusteadlane, ajaloolane ja teoloog ja ainult üks meediavaldkonna ekspert. ERHS § 14 alusel nimetatakse Rahvusringhäälingu nõukokku üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist ja neli tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat. Kuigi viidatud regulatsioon peaks tagama Rahvusringhäälingu nõukogu tasakaalustatuse, ei ole see nii juhul, kui Riigikogus on üle nelja fraktsiooni. Eelnõus pakutud uue sõnastuse kohaselt peab Rahvusringhäälingu 31 tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate arv nõukogus olema igal ajahetkel vähemalt ühe liikme võrra suurem, kui Riigikogus esindatud fraktsioonide arv. Asjatundjate volituste aega ei muudeta. Kui ühe Riigikogu koosseisu ajal mõne fraktsiooni tegevus lõpeb, ei vähene asjatundjate arv automaatselt. Nad jätkavad nõukogu liikmetena oma volituste lõpptähtajani, tagades nõukogu stabiilsuse ja järjepidevuse. Sellise põhimõtte tagamine on vajalik, kuna vastasel juhul tekiks küsimus, millise asjatundja volitused tuleks ennetähtaegselt lõpetada. Sellist lähenemist toetab ka asjaolu, et nõukogu tegevus saab veelgi rohkem tugineda valdkondlikele teadmistele ja erapooletule hinnangule, mis on oluline nii sõltumatuse kui ka Rahvusringhäälingu juhtimise kvaliteedi tagamiseks. Tagasiside andjad VTK-le toetasid pakutud muudatust. Rahandusministeerium tõi lisaks välja, et võiks kaaluda/läbi analüüsida ka vajaduse nimetada nõukogusse mitte ainult valdkonna eksperte (meedia), vaid ka juhtimiskompetentsiga või muu valdkonna eksperte (nt riskijuhtimine, sisekontroll vms). Tallinna Ülikool tegi ettepaneku, et nõukogu liikmeid võiks nimetada ka mitmed teised valdkondlikud ning püsikindlad esindusorganisatsioonid ja oma esindajad võiksid nimetada teiste seas valdkonnaga seotud avalik-õiguslikud ülikoolid ja Rahvusraamatukogu (viimane tingituna Rahvusringhäälingu rollist mäluasutusena). Kuna Rahvusringhäälingu tegevus puudutab ühiskonnas kõiki valdkondi, ei ole sellise valiku tegemine ERHS-i tasandil võimalik ega ka põhjendatud. Kui öelda, et kõikide seotud valdkondade esindusorganisatsioonid võivad oma esindajad nõukogusse nimetada, oleks nõukogu liikmete arv ebamõistlikult suur. Samas kui öelda, et oma esindaja võib nimetada näiteks avalik-õiguslik ülikool või Eesti Rahvusraamatukogu, tekib küsimus, et mille alusel on valitud just need organisatsioonid. Valdkondi, mida Rahvusringhääling oma tegevusega puudutab on palju, mistõttu on keeruline tuua ERHS-i tasandil välja mõnda neist. Eelnõu § 1 punkt 12 - täiendatakse ERHS-i § 14 lõikega 11, milles nähakse ette, et Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjad valitakse avaliku konkursi korras, mille kuulutab välja Riigikogu kultuurikomisjon. ERHS § 14 lõike 1 kohaselt nimetab Rahvusringhäälingu nõukogu liikmed kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu. Tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate valimist avaliku konkursi korras kehtiv seadus ei reguleeri, mistõttu võib väita, et Eestis praegu rakendatav avalik-õigusliku ringhäälingu liikmete valimise süsteem ei ole kooskõlas riigiabi teatise ja Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 lõikega 2, mille kohaselt nimetatakse avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juht ja juhtkonna liikmed (nõukogu liikmed) ametisse läbipaistva, avatud ja mittediskrimineeriva menetluse teel ning läbipaistvate, objektiivsete, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel, mis on sätestatud riigisiseses õiguses. Ka Riigikontrolli audit on juhtinud tähelepanu, et Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeid ei ole alati ametisse valitud viisil, mis võimaldaks avalikkusel aru saada, miks konkreetne kandidaat on nõukokku määratud. VTK tagasisides muudatust toetati. Eelnõu § 1 punkt 13 - ERHS-i § 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7, millega lisatakse nõue nõukogu liikmele, kes määratakse nõukogusse Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud 32 asjatundjana. Kõnealuse nõudega kehtestatakse piirang, et Rahvusringhäälingu tegevus valdkonna tunnustatud asjatundja ei tohi olla Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liige. Sarnane nõue on kehtestatud ERHS-i § 24 lõike 4 punkti 6 kohaselt juhatuse liikmetele. Nõude laiendamine asjatundjatest nõukogu liikmetele võimaldab paremini tagada poliitiliselt tasakaalustatud nõukogu, mis on vaba ja sõltumatu avalik-õigusliku meedia toimimise eelduseks. Kõnealune piirang aitab lisaks eelnõu § 1 punktis 11, millega reguleeritakse ERHS-i § 14 lõike 1 punktis 2 Rahvusringhäälingu juhtorgani tasakaalu, toodule tasakaalustada nõukogu koosseisu, tagada Rahvusringhäälingu sõltumatust ja vähendada poliitilist mõju Rahvusringhäälingu strateegilisele juhtimisele. Euroopas Liidus on avalik-õigusliku meedia sõltumatuse tagamiseks väga erinevad õigusraamistikud. Kui kaitsemeetmeid ei ole või need ei ole piisavad, on oht, et avalik-õigusliku meedia toimetustegevusse või juhtimisse sekkutakse poliitiliselt. Euroopa meediavabaduse määruse üldtingimuste punkt 28 kohaselt võib avalik-õiguslike meediateenuse osutajate sõltumatuse tagatiste puudumine või ebapiisavus kaasa tuua ka stabiilsuse puudumise rahastamises, mis seab avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad poliitilise või täiendava poliitilise kontrolli ohtu. Sama määruse artikkel 5 lõiked 1 ja 2 kohustavad liikmesriikidel tagama, et avalik- õiguslikud meediateenuse osutajad on toimetuslikult ja funktsionaalselt sõltumatud ning esitavad oma kasutajaskonnale erapooletul viisil mitmekesist teavet ja arvamusi kooskõlas nende avaliku teenuse osutamise ülesandega ning, et avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juhi või juhtkonna liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise korra eesmärk on tagada avalik-õiguslike meediateenuse osutajate sõltumatus. Ka Euroopa Nõukogu on rõhutanud, et avalik-õigusliku meedia juhtimine peaks olema sõltumatu ja erapooletu, et vältida lubamatut mõju poliitika kujundamisele, diskrimineerivat kohtlemist ja võimsate rühmade, sealhulgas märkimisväärse poliitilise või majandusliku mõjuvõimuga rühmade eeliskohtlemist. Samuti tuleb Riigikontrolli hinnangul Rahvusringhäälingu nõukogu valimise läbipaistvust ja tasakaalustatust suurendada. Lausaline erakondlikku kuuluvuse piirang ei ole põhjendatud ning võib kaasa tuua olukorra, kus valdkonna tunnustatud asjatundjate leidmine osutub keeruliseks. Erakonna juhtorganisse kuulumise piirang on meediale poliitilise mõju avaldamise riski vaatest proportsionaalne. Erakonna juhtorgani liige ei ole sõltumatu ning juhib poliitilise erakonna tegevust, esindab erakonda, osaleb poliitilistel läbirääkimistel jne. Kuna nõukogus on juba poliitiliste jõudude esindajad, siis on oluline, et valdkonna asjatundjad oleksid erapooletud ja ei oleks seotud erakondade juhtorganitega. Aastate jooksul on esinenud juhtumeid, kus nõukogusse asjatundjana nimetatud isik on tegelikult juhtivpoliitik. See on tekitanud olukordi, kus eksperdi koht ei täida oma algset seaduses toodud eesmärki, milleks on tagada Rahvusringhäälingu nõukogus sisuline ja erapooletu valdkondlik kompetents, mitte poliitiline esindatus. VTK-le antud tagasisides ütles Justiitsministeerium, et esitatud selgituste alusel ei ole nad veendunud, et selline piirang oleks põhjendatud. Eelnõu seletuskirjas on tagasisidega arvestatud ja piirangu seadmist täiendavalt põhjendatud. Eelnõu § 1 punkt 14 - ERHS-i § 20 lõiget 2 täiendatakse lausega, milles nähakse ette, et nõukogu liikmele tasu maksmine toimub vastavalt nõukogu koosolekutest osavõtule. ERHS § 20 lõike 2 33 kohaselt makstakse nõukogu liikmetele tasu kahe kuupalga alammäära ulatuses kuus ja nõukogu esimehele kolme kuupalga alammäära ulatuses kuus. Kõnealuse täiendusega sätestatakse, et Rahvusringhäälingu nõukogu liikme tasu sõltub tema osavõtust nõukogu koosolekutest. Täiendusega tagatakse tasu maksmise õiglane põhimõte, sest kehtivas õiguses puudub otsene seos tasu maksmise ja nõukogu liikme tegeliku panuse vahel. Muudatus tagab, et tasu makstakse ainult aktiivse osalemise eest, mitte pelgalt ametikoha täitmise eest. Lisaks tõhustab muudatus nõukogu tööd ja vastutust. Nõukogu liikmete aktiivne osalemine on oluline, et Rahvusringhäälingu juhtorgan täidaks oma ülesandeid tulemuslikult. Kui tasu sõltub koosolekutel osalemisest, suureneb motivatsioon nõukogu töös aktiivselt osaleda ning väheneb oht, et ametikoht jääb formaalseks. Muudatus viib süsteemi vastavusse tavapärase heade tavade ja avaliku sektori praktikaga. Sarnane põhimõte, kus tasu makstakse vastavalt osalemisele, kehtib mitmetes teistes avaliku sektori nõukogudes ja komisjonides. See aitab vältida avaliku raha ebaotstarbekat kasutamist ja tagab avalike vahendite läbipaistvama kasutamise. Eelnõu § 1 punkt 15 – täiendatakse ERHS-i § 21 lõiget 1 nõukogu ainupädevusse kuuluva uue ülesandega. Rahvusringhäälingu nõukogu ülesannete hulka kuulub ka nelja-aastase raamlepingu kinnitamine, mille sõlmib valdkonna eest vastutav minister Rahvusringhäälinguga. Raamlepingu kinnitamine annab nõukogule olulise rolli raamlepingu sisuliste tingimuste ja rahastamise stabiilsuse kontrollimisel ning toetab Rahvusringhäälingu sõltumatuse ja jätkusuutliku toimimise tagamist. Raamlepingu kinnitamine tähendab pigem formaalset kohustust leping kinnitada, eeldusel, et see vastab seadusest tulenevatele nõuetele ja tingimustele. Kui leping ei vasta nõuetele või on sisuliselt puudulik, peaks nõukogu enne kinnitamist nõudma vajalikke parandusi või täiendusi, kuid lõplik eesmärk on leping kinnitada. Eelnõu § 1 punkt 16 - täiendatakse ERHS-i § 21 lõikes 2 nimetatud nõukogu pädevusi ning sätestatakse, et nõukogu eelnev nõusolek on vajalik ka uue meediateenuse mõju hindamiseks. Täiendus on kooskõlas eelnõu § 1 punktiga 5, millega lisatakse seadusesse § 6¹, mis reguleerib uue meediateenuse mõju hindamist. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab nõukogu kinnitama Rahvusringhäälingu arengukava, mis hõlmab ka uusi meediateenuseid. Arengukava kinnitamisega annab nõukogu nõusoleku uue meediateenuse mõju hindamiseks. Kui Rahvusringhääling soovib lisada uue meediateenuse väljaspool arengukava protsessi, tagab nõukogu eelnev nõusolek, et otsus on strateegiliselt kaalutletud. Nõukogu nõusolek on oluline ka rahalise mõju aspektist, kuna uue meediateenuse mõju hindamisega võib Rahvusringhäälingule kaasneda kulu. Kui nõukogu annab eelneva nõusoleku hindamise algatamiseks, saab Rahvusringhääling juba varakult arvestada vajadusega katta hindamise kulud eelarvest. Nõukogu nõusolek aitab vältida ebavajalikke või ülemääraseid kulutusi, mis võiksid mõjutada Rahvusringhäälingu põhitegevust. Eelnõu § 1 punkt 17 - muudetakse ERHS-i § 24 lõiget 1, millega muudetakse Rahvusringhäälingu vajadustest lähtuvalt juhatuse liikmete arvu. Senise fikseeritud viie liikme asemel sätestatakse vahemik „esimees ja kaks kuni neli juhatuse liiget“. Muudatusega tagatakse Rahvusringhäälingu 34 juhtimise optimaalsuse, kuluefektiivsuse ja kohanemisvõime vastavalt muutuvatele vajadustele. Kehtiv seadus sätestab jäigalt viieliikmelise juhatuse, mis ei pruugi alati olla Rahvusringhäälingu vajadustele ja tegevusmahule kõige optimaalsem. Uus regulatsioon võimaldab juhatuse liikmete arvu kohandada vastavalt organisatsiooni suurusele, töökoormusele ja strateegilistele vajadustele. Näiteks võib väiksema juhatuse koosseisuga vähendada juhtimiskulusid või vastupidi, suurema koosseisuga tagada parema tööjaotuse. Alates 2022. aastast on juhatuses olnud viis liiget, kuid varasematel aastatel on esinenud olukordi, kus juhatuse koosseis on olnud väiksem. Selle põhjuseks on olnud näiteks juhatuse liikme lahkumine töölt, kokkuhoiumeetmed või asjaolu, et sobiva kandidaadi leidmine on võtnud rohkem aega. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole juhatuse väiksem koosseis lubatud, mistõttu on sellised olukorrad olnud vastuolus seaduse nõuetega. Kavandatav muudatus kõrvaldab selle probleemi ning võimaldab juhatuse suurust paindlikult kohandada vastavalt tegelikule vajadusele. Eelnõu § 1 punkt 18 - kõnealuse eelnõu punktiga täiendatakse ERHS-i 2. peatükki uue regulatsiooniga, milles sätestatakse Rahvusringhäälingu toimetuste juhtimise ja vastutuse põhimõtted. Senini ei ole ERHS peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingulisi suhteid reguleerinud. Rahvusringhäälingus töötab praegu töölepingu seaduse alusel tähtajatute töölepingutega kümme peatoimetajat ja kaheksa toimetuse juhti. Peatoimetajatel ja toimetuse juhtidel on juhtiv roll programmi ja teiste meediateenuste sisu valikul, selle kõrge kunstilise taseme ja mitmekülgsuse tagamisel ning seega kandev roll meediateenuste osutaja programmi ja meediateenuste loomingulisel kujundamisel ja suunamisel. Selle rolli täitmine sõltub paljuski asjaomase isiku omadustest, tõekspidamistest ja isiklikest vaadetest ning sümpaatiatest. Uue regulatsiooniga luuakse süsteem, mis võimaldab loomingulist vastutust kandvatele ametikohtadele korrapärast vahetumist. Selline lähenemine on kooskõlas Euroopa Nõukogu direktiiviga 1999/70/EÜ, mis lubab liikmesriikidel kehtestada teatud sektorites tähtajalisi töösuhteid, kui on sätestatud objektiivsed alused, mis väldivad kuritarvitusi. Muudatus soodustab uute ideede tekkimist ning tagab programmi ja teiste meediateenuste mitmekülgsuse, mis on meediavaldkonna kiiret arengut arvestades väga oluline. Paragrahvi 281 esimeses kolmes lõikes esitatakse terminite "peatoimetaja", "toimetuse juht" ja "toimetus" määratlused. Määratluste lisamine on vajalik, et tagada terminite üheselt mõistetav kasutamine õigusaktis ning Rahvusringhäälingu struktuuri ja tööjaotuse suurem selgus. Peatoimetaja ja toimetuse juhi ülesanded lähtuvad Rahvusringhäälingu sisemisest tööjaotusest. Peatoimetaja on vastutav Rahvusringhäälingu programmi või meediateenuse sisu eest, tagades sisu kvaliteedi ja vastavuse ajakirjanduseetilistele ning õiguslikele nõuetele. Toimetuse juht juhib konkreetset toimetust ja vastutab selle igapäevase töö korraldamise eest. Erinevalt peatoimetajast on tema roll keskendunud toimetuse juhtimisele, tagades toimetuse töö sujuvuse ja vastavuse Rahvusringhäälingu strateegilistele suundadele. 35 Toimetused on Rahvusringhäälingu struktuuriüksused, mis tegutsevad teemavaldkondade kaupa. Nende ülesandeks on saadete sisu ja ülesehituse määratlemine ning programmidesse ja meediateenustesse paigutamine. Paragrahvi 281 lõiked 4-7 reguleerivad peatoimetaja ja toimetuse juhi valmist ning nende töösuhet. Seni reguleerib Rahvusringhäälingu töötajate töösuhteid töölepingu seadus, mille § 9 lõikes 1 on ette nähtud, et tööleping on eeldatavalt tähtajatu ja tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks või äraoleva töötaja asendamise ajaks. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused. Lõikes 4 nähakse ette valida peatoimetaja ja toimetuse juht avaliku konkursi korras. Selline lähenemine tagab võimaluse leida töökohale kõige sobivam kandidaat, lähtudes nõutavatest oskustest ja kogemustest. Avalik konkurss ei välista organisatsioonisisest karjääri, kuid loob läbipaistva ja võrdse konkurentsi olukorra, mis soodustab parimate kandidaatide esile tõusu. Samuti võimaldab see tuua organisatsiooni uusi ideid ja vaatenurki väljastpoolt, toetades innovatsiooni ja arenguvalmidust. Lõige 5 sätestab, et peatoimetaja ja toimetuse juhiga sõlmitakse tööleping kuni viieks aastaks ning lõikest 6 tulenevalt ei kohaldata peatoimetaja ja toimetuse juhi suhtes tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise piirangut. Peatoimetaja ja toimetuse juhi töö iseloom on alati tähtajalise iseloomuga. Tegemist on sellise loomingulise iseloomuga tööga, mille puhul on põhjendatud töölepingu seadusest erisuse kehtestamine. Kuna nende tööst sõltub nii pakutavate teenuste tase kui kollektiivi üldine areng, tuleb teatud perioodi tagant hinnata seatud eesmärkide sobivust. Peatoimetaja ja toimetuse juhi ning asutuse vahelise koostöö võimalikkuse, kooskõla sobitamiseks ja kujunemiseks ning eesmärkide seadmiseks, on vajalik teatud aeg, milleks ei sobi töölepingu seadusest tulenev katseaeg nii oma eesmärkide kui ka lühiduse tõttu. Lõikega 7 reguleeritakse olukorda, kui peatoimetaja või toimetuse juhi kohta ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik avaliku konkursi korras täita. Selleks, et Rahvusringhääling ei jääks ilma peatoimetajata või toimetuse juhita olukorras, kus eelmine on lahkunud (erakorraliste asjaolude tõttu), kuid avaliku konkursi korras uut peatoimetajat või toimetuse juhti veel valida ei ole jõutud, ongi sätestatud erand avaliku konkursi korraldamise nõudest. Avalikku konkurssi korraldamata või peatoimetaja või toimetuse juhi määrata kuni üheks aastaks. VTK tagasisides toetati tähtajaliste töölepingute regulatsiooni, kuid Justiitsministeerium juhtis tähelepanu, et tähtajalise töölepingu regulatsiooni kehtestamine vajab kaalukamaid põhjendusi kui hetkel VTK-s esitatud. Tagasisidega on arvestatud ja põhjendusi seletuskirjas täiendatud. Eelnõu § 1 punkt 19 - muudetakse ERHS § 30 lõiget 2, et täpsustada siseaudiitori ametisse nimetamise ja temaga töölepingu sõlmimise korda. Kehtiva regulatsiooni kohaselt esitab juhatus siseaudiitori kandidaadi nõukogule, kes annab selleks nõusoleku, ning pärast nõukogu nõusoleku saamist sõlmib siseaudiitoriga töölepingu juhatus. 36 Muudatusega nähakse ette, et juhatus esitab siseaudiitori kandidaadi nõukogule ning töölepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu. Muudatuse eesmärk on tugevdada siseaudiitori sõltumatust ja tagada, et siseaudiitor alluks otse nõukogule, mitte juhatusele. Selline korraldus on kooskõlas tavapärase praktikaga teistes avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes. Nõukogu poolt töölepingu sõlmimine rõhutab siseaudiitori sõltumatut positsiooni ning võimaldab tal oma ülesandeid täita suurema autonoomiaga. Põhimõte, et juhatus korraldab siseaudiitori värbamise, sealhulgas konkursi, ja esitab kandidaadi nõukogule, ei muutu võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Muutub aga otsustus- ja lepingu sõlmimise kord. Valiku teeb edaspidi nõukogu ning siseaudiitoriga sõlmib töölepingu samuti nõukogu, mitte juhatus. Eelnõu § 1 punkt 20 - muudetakse ERHS § 31 lõikeid 1–3, et kaasajastada eetikanõuniku ülesandeid ja laiendada tema kohustusi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt keskendub eetikanõunik Rahvusringhäälingu saadete ja programmide sisule ning nende kohta esitatud vastulausetele ja vaidlustele. Muudatusega nähakse ette, et eetikanõuniku ülesanded laienevad ka teiste meediateenustele ja nende sisule. Eetikanõunikul on edaspidi kohustus vaadata lisaks Rahvusringhäälingu saadete või programmide kohta esitatud vastulausetele ja vaidlustele läbi ka teiste meediateenuste sisu kohta esitatud vastuväiteid ja vaidlusi. Samuti laieneb tema kohustus jälgida mitte ainult Rahvusringhäälingu programmide tasakaalustatust, vaid ka teiste meediateenuste sisu tasakaalustatust. Muudatus tagab, et eetikanõunik saab täita oma rolli meediasisu järelevalves laiemalt, arvestades meediateenuste tehnoloogilist arengut ja vajadust tagada sisu tasakaalustatus ning kvaliteet kõigis asjakohastes meediavormides. Lõikega 2 muudetakse eetikanõuniku tööleping sarnaselt peatoimetaja ja toimetuse juhiga tähtajaliseks ning nähakse ette, et sarnaselt siseaudiitori regulatsioonile sõlmib töölepingu nõukogu. Juhatus korraldab kandidaadi leidmiseks vajaliku konkursi ja esitab kandidaadi nõukogule. Nõukogu teeb valiku ning sõlmib eetikanõunikuga tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks. Selle muudatuse eesmärk on tagada eetikanõuniku sõltumatus ja võimaldada regulaarset hinnangut tema tööle, andes samas kindluse ametikoha stabiilsusele ja järjepidevusele. Lisaks tunnistatakse kehtetuks kehtiva regulatsiooni § 31 lõike 2 teine lause, mille kohaselt eetikanõuniku ettepanekul otsustab juhatus eetikanõukogu loomise. Seda regulatsiooni ei ole praktikas kunagi rakendatud ning vajadust eetikanõukogu järele ei ole tekkinud. Seetõttu on sätte kehtetuks tunnistamine põhjendatud, et vältida kasutamata ja sisuliselt ebaotstarbekate normide säilitamist seaduses. Lõige 3 muudetakse eetikanõuniku ametist vabastamise regulatsiooni. Kehtiv säte, mille kohaselt saab eetikanõunikku ametist vabastada ainult nõukogu nõusolekul, asendatakse viitega ERHS § 28¹ lõigetele 4, 6 ja 7, mida kohaldatakse ka eetikanõuniku valimisele ja temaga sõlmitud lepingule. Kuna eetikanõunikuga sõlmib nõukogu töölepingu, siis kaotab senine säte eraldi ametist vabastamise kohta mõtte. Uue sõnastusega ühtlustatakse eetikanõuniku ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord toimetuse juhi ja peatoimetaja omaga, tagades sellega järjepidevuse ning selgemad õiguslikud alused. 37 Eelnõu § 1 punkt 21 - tunnistatakse kehtetuks ERHS § 31 lõige 4, sest eetikanõunikuga sõlmib eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt töölepingu nõukogu ning eetikanõuniku töötasu otsustab samuti nõukogu. Säte, et eetikanõuniku ja eetikanõukogu töötajate töötasu otsustab juhatus, ei ole muudatuste valguses enam asjakohane. Eelnõu § 1 punkt 22 - kõnealuse eelnõu punktiga jäetakse ERHS-i §-st 33 välja nõue, et Rahvusringhäälingu auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne ja tema tegevusaruanne avaldatakse Riigi Teatajas. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb Rahvusringhäälingu auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne ning tegevusaruanne avaldada nii Riigi Teatajas kui ka Rahvusringhäälingu veebilehel. Praktikas ei ole aruandeid Riigi Teatajas kunagi avaldatud ning selleks puudub ka sisuline vajadus. Rahvusringhääling avalikustab oma aruanded järjepidevalt oma veebilehel, mis tagab läbipaistvuse ja avalikkuse juurdepääsu vajalikule teabele. Muudatusega kõrvaldatakse ebavajalik ja praktikas mittetoimiv kohustus ning viiakse ERHS § 33 vastavusse tegeliku olukorraga. Arvestades, et Rahvusringhääling on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle aruandlus on avalik, ei ole paralleelne avaldamine Riigi Teatajas põhjendatud ega otstarbekas. Eelnõu § 1 punkt 23 - ERHS-i § 36 täiendatakse tekstiosaga, mille sisuks on sättes toodud eriõiguse kasutamise lubamine kooskõlas meediateenuste seaduse §-s 50 sätestatud tingimustega. ERHS § 36 täiendamise eesmärk on selgitada, et Rahvusringhäälingu eriõiguse kasutamine peab toimuma kooskõlas meediateenuste seaduse §-s 50 sätestatud tingimustega. ERHS § 36 kohaselt on Rahvusringhäälingul õigus edastada uudistesaates kuni 90-sekundiline lõik mõne teise Eestis tegutseva meediateenuse osutaja edastatud saatest ilma eelneva nõusoleku ja tasu maksmise kohustuseta. Samal ajal sätestab meediateenuste seaduse § 50 lühilõikude kasutamise üldised tingimused, sealhulgas nõuded nende kasutamise viisi ja eesmärgi kohta. Muudatusega täpsustatakse, et ERHS-is sätestatud eriõigus ei välista ega muuda meediateenuste seaduse § 50 kohaseid nõudeid. See tähendab, et Rahvusringhääling peab lühilõike kasutades järgima ka meediateenuste seaduses kehtestatud reegleid. Täpsustus aitab vältida võimalikke tõlgendamisprobleeme ning tagada, et eriõiguse kasutamine ei läheks vastuollu meediateenuste seaduse põhimõtetega. Eelnõu § 1 punkt 24 - tunnistatakse tervikuna kehtetuks ERHS-i § 37 ehk sundkoopia loovutamisega nõudega seotud sätted. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib Rahvusringhääling nõuda ringhäälinguloa alusel tegutsevalt meediateenuse osutajalt ettekirjutuse alusel salvestisest koopia (sundkoopia) loovutamist, kui salvestis sisaldab eesti rahvuskultuuri või Eesti ajaloo seisukohalt olulisi sündmusi või teoseid ning Rahvusringhäälingul endal sellist salvestist ei ole. Sundkoopia valmistamise ja loovutamise kulud jäävad loovutaja kanda ning selle täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid. Praktikas ei ole sundkoopia loovutamise nõuet rakendatud. Sellel on mitu põhjust. Esiteks ei saa Rahvusringhääling sundkoopiat kasutada oma programmides ega arhiivis üldsusele kättesaadavaks teha, kuna autoriõigused jäävad loovutajale. Teiseks tooks pelgalt arhiveerimise eesmärgil koopia kogumine kaasa ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse ja rahalised kulud. Kolmandaks arhiveerivad meediateenuste osutajad oma toodangut ise ning neil on selleks otsene huvi. 38 Muudatusega kaotatakse kasutamata ja sisuliselt ebaotstarbekas regulatsioon, vähendades õigusraamistikus tarbetut halduskoormust ning edendades selget ja toimivat normikeskkonda. Eelnõu § 1 punktis 25 - on toodud rakendussäte eelnõu § 1 punktides 18 ja 20 tehtud muudatuse jaoks. Tulenevalt sellest, et seadusega nähakse Rahvusringhäälingu peatoimetajale, toimetuse juhile ja eetikanõunikule tähtajaline töösuhe ja hetkel on need tähtajatud, on vajalik ette näha rakendussäte. Eelnõu näeb ette, et need, kes on praegu tähtajatu töölepinguga, nende viieaastast tähtaega hakatakse arvestama seaduse jõustumise hetkest. Eelnõu § 1 punkt 26 – ERHS-i täiendatakse §-ga 412, mis reguleerib esimese raamlepingu sõlmimist. Lõike 1 kohaselt peab esimene raamleping olema sõlmitud hiljemalt 2026. aasta 30. septembriks ning see hakkab kehtima ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2031. Selline ajastus võimaldab raamlepingu kehtivuse loogilist sidumist Riigikogu valimistsükliga ning loob ajapuhvri toetuse suuruse prognoosimiseks ja kavandamiseks. Lõikes 2 täpsustatakse, millest lähtutakse toetuse suuruse määramisel esimeseks raamlepinguperioodiks. Aluseks võetakse Rahvusringhäälingule 2024. aasta riigieelarvest eraldatud toetus, millele lisandub summa, mis on alates 2024. aastast täiendavalt eraldatud töötasude tõusuks ning prognoositav kulubaasi muutus aastatel 2028–2031, lähtudes kehtivast makromajandus- ja rahandusprognoosist iga aasta kohta eraldi. Selline lähenemine tagab toetuse määramise arvestusliku objektiivsuse ning kooskõla Euroopa meediavabaduse määruse nõuetega, mille kohaselt peab avalik-õigusliku meedia rahastamine tuginema eelnevalt kehtestatud selgetele ja läbipaistvatele kriteeriumidele. 3.1. Seaduse jõustumise selgitused Seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil. Kindlal kuupäeval jõustumist on eelistatud üldises korras jõustumisele, kuna see võimaldab paremini ajastada ka seaduse uue rakendusakti jõustumist. 3.2. Põhiseaduspärasuse analüüs ERHS § 4 kohaselt on Rahvusringhäälingu eesmärk kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS) sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele ning seejuures peavad ERHS § 4 punktide 5 ja 9 kohaselt Rahvusringhäälingu programmid, saated ja tegevus aitama kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele ning tagama igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise. Rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku ringhäälingu olemuslik eesmärk on pakkuda kõikidele ühiskonnaliikmetele (erinevatele sotsiaalsetele, rahvuslikele jms rühmadele) mitmekesist objektiivset teavet tasuta ja võimalikult kättesaadavalt. Et Rahvusringhääling saaks nimetatud ülesannet täita, peab ta seda tegema võimalikult laiapõhjaliselt eri platvormidel ja selle ülesande täitmiseks peab olema piisav rahastus. Rahvusringhäälingu tegevuse sidumine tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega tähendab, et avalik-õiguslik meediateenus ei ole piiratud konkreetse levikanali või tehnilise platvormiga (nt televisioon, raadio), vaid lähtub sisulisest eesmärgist ehk ühiskondliku funktsiooni täitmisest. 39 PS § 44 järgi on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Riik peab tagama, et teabele juurdepääs oleks üldse võimalik (nt raadio- ja televisioonilevi riigi kõigis piirkondades vms) ning et piiratud vabadusega ja puuetega inimestel oleks juurdepääs olulisemale informatsioonile. Olulisemale informatsioonile juurdepääsu tagamisel ning suure hulga informatsiooni säilitamise ja levitamise võimes mängib olulist rolli tehnoloogia areng. Internetist on kujunenud informatsiooni jagamise ja selle tarbimise tähtsaim platvorm. PS § 44 lõikes 1 sätestatud põhiõiguse riive võib seisneda nii üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsioonile juurdepääsu takistamises kui ka avaliku võimu tegematajätmistes, näiteks mingisuguse olemuslikult üldiseks kasutamiseks mõeldud info avalikustamata jätmine, selliste sammude astumata jätmine, mis tagaks vähemalt teatud minimaalsel määral võimaluse üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsioonile juurde pääseda. PS § 6 on üks rahvusriigi põhimõtet väljendav PS norm, mille kaudu viib riik ellu preambulis nimetatud ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. PS §-st 6 tuleneb riigi kohustus tagada eesti keele igakülgne arenemine teadus- ja kultuurkeelena. Selleks on vaja, et eesti keelt kasutataks kõigil olulistel elualadel ja sellel oleks vajalikud väljendusvahendid , mistõttu on põhjendatud, et selle ülesande täitmiseks kasutatakse erinevaid meediaplatvorme. Rahvusringhäälingu rahastamismudeli pakutud lahendusega, suureneb Rahvusringhäälingu sõltumatus poliitilisest mõjutamisest. Demokraatia põhimõte on sätestatud PS §-s 1, mille kohaselt on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Demokraatia toimimise eeldus on vabad valimised, ühinemisvabadus, võimude lahusus ja sõltumatu kohus, väljendusvabadus ja vaba ajakirjandus, inimõiguste ja vabaduste austamine, riigivõimu avalikkus ning poliitiline ja õiguslik vastutus. Duaalses meediasüsteemis toimivad era- ja avalik-õiguslik meedia tasakaalus, kusjuures vaba ja sõltumatu avalik-õigusliku meedia toimimise eeldus on piisav ja täitevvõimust sõltumatu rahastus ning poliitiliselt tasakaalustatud nõukogu. PS § 3 kohaselt on õigusriigi põhimõte seotud seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes PS-i ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning mille järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seetõttu on igati asjakohane eelnõus toodud kõikide muudatuste õigusloome tasandil lahendamine, mida toetavad seletuskirjas kirjeldatud Euroopa Liidu normid ja üldtunnustatud põhimõtted. Kõnealused muudatused on kooskõlas PS-ga ning teenivad demokraatliku ja avatud ühiskonna huve. Need tugevdavad Rahvusringhäälingu sõltumatust, suurendavad läbipaistvust ja tagavad parema vastavuse Euroopa Liidu õigusele. Eelnõus pakutud lahendused seonduvad ka PS §-s 14 sätestatud õigusega heale haldusele. Õigus heale haldusele on teisisõnu menetlus- ja korralduspõhiõigus, mis kohustab riiki aktiivselt tegusema põhiõiguste tagamisel ja muu hulgas looma õiguslikud raamid mistahes menetluse õige ja õiglase tulemuse saavutamiseks. Kuna Riigikohus on leidnud, et menetlus- ja korralduspõhiõiguse riive võib seisneda selles, et õigusakte ei suudeta uuele olukorrale kohandada, tuleb Rahvusringhäälingu tegevuse õiguspärasuse huvides seda kiiremas korras teha. 40 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse ERHS-is kasutusele termin "uus meediateenus". Uue meediateenusena ERHS- i tähenduses mõistetakse Euroopa meediavabaduse määruse artiklis 2 nimetatud definitsioonile vastavat Rahvusringhäälingu kavandatav meediateenust, mida ta ei ole varasemalt pakkunud või mis on olemasoleva meediateenuse tehnoloogiline edasiarendus ning mis omab kummalgi juhul märkimisväärset mõju meediaturule, sealhulgas teenuse nõudlusele ja konkurentsiolukorrale. Uue termini kasutuselevõtmine on vajalik, et määratleda hindamiskohustuse ulatus. Lisaks võimaldab uue meediateenuse mõiste selgelt eristada seniseid teenuseid ja selliseid, mis tähistavad olulist tehnoloogilist või sisulist muutust. Uus mõiste aitab hõlmata ka tehnoloogilisi edasiarendusi, mis ei pruugi sisuliselt olla täiesti uued, kuid millel on siiski oluline mõju meediaturule. Seeläbi tagatakse, et õiguslik raamistik püsib asjakohane ka innovatsiooni kontekstis. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa meediavabaduse määrusega ning riigiabi eeskirjadega, sealhulgas riigiabi teatisega. Eelnõuga luuakse Euroopa meediavabaduse määruse kui ka riigiabi teatises tulenevate põhimõtete rakendamiseks vajalikud normid, mis puudutavad Rahvusringhäälingu ülesandeid, uue meediateenuse mõju hindamist, Rahvusringhäälingu finantseerimist ning sõltumatuse, sealhulgas sõltumatu juhtimise tagamist. 6. Rakendusaktid ERHS-i täiendatakse uue volitusnormiga. ERHS-i § 61 lõike 6 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega uue meediateenuse mõju hindamise, sh kulude katmise tingimused ja korra. Volitusnorm on vajalik, kuna selle alusel kehtestatavasse rakendusakti kavandatud regulatsioon sisaldab arvukalt tehnilist laadi üksikasju, mida ei ole otstarbekas seaduse tasandil reguleerida. Ministri määrusega reguleeritakse näiteks seda, et millised dokumendid ja andmed tuleb esitada uue meediateenuse mõju hindamiseks, kes ja millal võib mõju hindamise taotluse esitada ning sätestatakse menetlustähtajad. Nimetatud detaile puudutav regulatsioon võib vajada operatiivset muutmist, sest meediaturg ja tehnoloogiad arenevad kiiresti. Ministri määrus võimaldab paindlikumat reageerimist muutuvatele oludele ilma vajaduseta teha iga muudatuse puhul seadusemuudatusi. Volitusnorm ja selle alusel kavandatav rakendusakt on kooskõlas PS-iga kuna reguleeritav valdkond ei kuulu seadusandja ainupädevusse. 7. Kooskõlastamine ja kaasamine Eelnõule eelnes VTK koostamine, mis esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja isikutele: Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Autorite Ühing, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Ringhäälingute Liit MTÜ, Eesti Meediaettevõtete Liit, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Ajakirjanike Liit, Riigikogu kultuurikomisjon ja Riigikantselei. 41 Kultuuriministeerium on kaasanud eelnõu ja rakendusakti kavandi ettevalmistamisse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Konkurentsiameti, Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Meediaettevõtete Liidu. Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks samale asutustele ja isikute ringile. Lisaks saadetakse eelnõu kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. 42  Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Rakendusakti kavand Eesti Rahvusringhäälingu uue meediateenuse mõju hindamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 61 lõike 6 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 61 lõike 1 tähenduses uue meediateenuse mõju hindamise (edaspidi mõju hindamine) tingimused ja kord, sealhulgas taotluse esitamise ja menetlemise, mõju hindamise korraldamise, kulude katmise, otsuse tegemise ning selle vaidlustamise protseduur. (2) Mõju hindamise eesmärgiks on tagada, et uue meediateenuse osutamine ei kahjustaks meediaturu toimimist, sealhulgas ei piiraks, kahjustaks ega takistaks konkurentsi. (3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust. (4) Mõju hindaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 2. peatükk Taotluse esitamine ja menetlemine § 2. Nõuded taotlejale ja taotluse esitamine (1) Mõju hindamise taotlejaks võib olla: 1) Rahvusringhääling; 2) muu meediateenuse osutaja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/13, artikli 2 punktis 2 nimetatud definitsioonile ning kes osutab või kavandab osutada meediateenust, mis on sarnane ERHS § 9 lõikes 1 nimetatud Rahvusringhäälingu arengukavas toodud või ERHS § 9 lõike 6 kohaselt avaldatud meediateenusega. (2) Muu meediateenuse osutaja saab taotluse esitada juhul, kui: 1) Rahvusringhääling ei ole määratlenud meediateenust uue meediateenusena, kuid taotleja leiab, et Rahvusringhäälingu kavandatav või osutatav meediateenus vastab ERHS § 61 lõikes 1 toodud definitsioonile; 2) taotlejal on huvi sama meediateenuse osutamise vastu; 3) taotleja konkurentsivõimet võib kavandatav või osutatav meediateenus piirata, kahjustada või takistada. (3) Taotleja esitab mõju hindajale mõju hindamiseks elektroonilise taotluse digitaalselt allkirjastatuna. (4) Kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, peab taotlus sisaldama volikirja. (5) Rahvusringhääling peab taotluse esitama vähemalt X kuud enne uue meediateenuse osutamisega alustamist. (6) Muu meediateenuse osutaja peab taotluse esitama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast seda, kui Rahvusringhääling on alustanud meediateenuse osutamisega. § 3. Nõuded taotlusele (1) Rahvusringhäälingu taotluses esitatakse: 1) taotleja nimi, kontaktandmed; 2) uue meediateenuse kirjeldus; 3) uue meediateenuse võimaliku mõju kirjeldus meediaturule ning kirjeldus, kuidas uus meediateenus aitab täita ERHS §-s 4 nimetatud Rahvusringhäälingu eesmärki teenida ühiskonna demokraatlike, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi; 4) sihtrühma kirjeldus; 5) uue meediateenuse ja selle osutamise kulud. (2) Muu meediateenuse osutaja taotluses esitatakse: 1) taotleja nimi, kontaktandmed; 2) hinnatava meediateenuse kirjeldus; 3) kirjeldus, millistele turusegmentidele või kasutajagruppidele on Rahvusringhäälingu kavandatav meediateenus suunatud ning kuidas kavandatav meediateenus piirab, kahjustab või takistab taotleja konkurentsivõimet; 4) kirjeldus taotleja osutatavast või kavandatavast teenustest, mida Rahvusringhäälingu kavandatav või osutatav meediateenus võib mõjutada, sealhulgas turusegmendi ja konkurentsiolukorra analüüs. (3) Lõikes 2 nimetatud taotleja peab taotluses tõendama oma kavatsust ja suutlikkust meediateenuse pakkumiseks, esitades selle kohta piisavad andmed ja dokumendid, sealhulgas äriplaani, tehnilised lahendused, potentsiaalsed turuanalüüsid ning muud asjakohased dokumendid, mis kinnitavad taotleja valmisolekut ja ressursse meediateenuse osutamiseks. § 4. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni X kalendripäeva taotluse esitamisest arvates. (2) Mõju hindaja kontrollib taotleja ja esitatud taotluse vastavust kehtestatud nõuetele. (3) Taotluse menetlemise käigus võib mõju hindaja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused. (4) Lõikes 2 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib mõju hindaja anda taotlejale kuni kümme tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Mõju hindaja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat kümne  tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. § 5. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb mõju hindaja. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses nimetatud nõuetele. (3) Taotluse rahuldamise otsusele järgneb mõju hindamine. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida. (5) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamata jätmist. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsusele mõju hindamist ei järgne. (7) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus X kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 3. peatükk Uue meediateenuse mõju hindamine, otsuse tegemine ja kulude katmine § 6. Mõju hindamine (1) Mõju hindaja korraldab uue meediateenuse mõju hindamise § 5 lõikes 3 nimetatud otsuse ja hindamismetoodika alusel ise või hankemenetluse korras järgides riigihangete seadust. (2) Lõpptulemusena valmib hindamisaruanne, mis sisaldab hindamismetoodika kohaselt läbiviidud analüüsi ning järeldust uue meediateenuse mõjust. § 7. Mõju hindamise otsuse tegemine (1) Mõju hindaja teeb hindamisaruande alusel mõju hindamise otsuse X kalendripäeva jooksul aruande valmimisest arvates. (2) Taotlejale saadetakse mõju hindamise otsus X kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (3) Mõju hindamise otsus ja selle aluseks olev hindamisaruanne avalikustatakse mõju hindaja veebilehel. § 8. Mõju hindamise kulude katmise kord (1) Mõju hindamisega seotud kulu hõlmab analüüsi läbiviimiseks kasutatud tellitud teenuse maksumust. (2) Kulu arvestust peab mõju hindaja ning kulu katmine toimub mõju hindamise otsuses kindlaks määratud summa ja protseduuri alusel. (3) Mõju hindamise otsuses märgitakse tasumisele kuuluv summa koos selle arvutamise aluseks olevate kulude loetelu ja põhjendusega. (4) Mõju hindamises otsuses määratakse tasumise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui X kalendripäeva alates otsuse teatavakstegemisest. (5) Mõju hindamise kulu kaetakse mõju hindamise otsuse alusel Rahvusringhäälingu eelarvest. (6) Kui mõju hindamise taotleja on § 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud muu meediateenuse osutaja ning mõju hindamise otsuse alusel meediateenus meediaturu toimimist ei kahjusta, katab mõju hindamise kulu taotlejast muu meediateenuse osutaja. 4. peatükk Vaidlustamine § 9. Vaide esitamine (1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada mõju hindajale 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal taotleja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (2) Taotlejal, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata. 5. peatükk Rakendussätted § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2026. aasta 1. juunil. Heidy Purga Kristiina Alliksaar minister kantsler Lisa. Hindamismetoodika (sisustatakse määruse eelnõu väljatöötamise käigus)  Ministeeriumide tagasiside Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele Märkuse tegija Märkuse sisu Kultuuriministeeriumi seisukoht Siseministeerium Siseministeerium toetab avalike meediateenuste määratluse täpsustamist, Teadmiseks võetud. ERR on hädaolukorra mis omakorda toetab riigis ohuteavituse teenuse tagamist ja arendamist. seaduse alusel määratud elutähtsa teenuse Elanikele peab olema võimalik ühemõtteliselt teada anda, millised on osutajaks. Kultuuriministri 15.07.2025 määrusega kriisikommunikatsioonis kasutatavad meediateenused ja -tooted. Selguse nr 3 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse loomisele aitab oluliselt kaasa, kui ERR-i tegutsemispraktika erinevatel nõuded avalik-õigusliku meediateenuse ja selle meediaplatvormidel avalike meediateenuste ja -toodete pakkumisel on osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse avaliku teenusena ühemõtteliselt sõnastatud. ERHS-i § 5 lg 1 p 10 kohaselt toimimise tagamisel“ on kehtestatud nõuded ERRi tagab ERR adekvaatse informatsiooni operatiivse edastamise elanikkonda poolt osutatava avalik-õigusliku meediateenuse või riiklust ohustavates olukordades. Sellega on ERR-le antud riikliku toimimise tagamiseks. ohuteavituse edastamise üldine kohustus. Leiame, et avalike meediateenuste määratluse täpsustus on vajalik, kuna ERHS-i ei ole võimalik ohuteavituse edastamise ülesande täitmisel üheselt tõlgendada. Kiire info ohust või hädaolukorrast võimaldab inimestel ohule kiiremalt reageerida (nt varjuda, lahkuda ohupiirkonnast jne). Ohuteavituse viibimine hädaolukorra või selle ohu korral mõjutatud piirkonnas asuvatele inimestele võib tuua kaasa enamate inimeste tervise kahjustamise või hukkumise. Kindlasti on vajalik, et ERR-i teenuste toimepidevuseks vajalike ressursside tagamine ja innovatsiooni toetamise finantseerimine oleks tagatud. Sealjuures uute tehnoloogiate kasutusele võtul palume arvestada ohuteavituse funktsionaalsuste ja vajadustega. See on oluline, et ohuteavituse valdkonnas oleks võimalik riigil olla elanikega samas inforuumis. Olukorras, kus riiklikud meediateenused ei ole meediatarbijate soovitud kanalites ühetaoliselt kättesaadavad, ei ole tagatud ka usaldusväärne kriisikommunikatsioon ja ohuteavituse edastamine. Justiitsministeerium EL õiguse ja riigisisesed küsimused – VTK põhjal näib, et osad Selgitame. Euroopa meediavabaduse määrus on kavandatavad muudatused tulenevad vajadusest viia regulatsioon kooskõlla siduv seadusandlik akt, mida tuleb tervikuna Euroopa Liidu (EL) õigusega ning osad muudatused riigisisesest kohaldada kogu Euroopa Liidus. Tegemist on vajadusest. Juhime tähelepanu, et EL õigusega seotud eelnõusse ei vahetult kohaldatava määrusega, mida pole kavandata teisi küsimusi. See võib hakata takistama või pikendama EL erinevalt direktiividest vaja seadusega Euroopa õiguse ülevõtmist. Lähtudes eelnevast tuleb kavandada need muudatused, Liidu liikmesriigi siseriiklikku õigusse üle võtta. mis on, ja need, mis ei ole seotud EL õiguse ülevõtmisega, eraldi Kuna tegemist ei ole Euroopa Liidu õiguse eelnõudeks. ülevõtmisega, ei pea kavandama VTK-s toodud 1  muudatusi eraldi eelnõuks. VTK-s toodud muudatustega soovitakse tagada kooskõla viidatud määruse ja Euroopa Komisjoni suunistega. Järelevalve − uute avalike meediateenuste mõju hindamise ülesande Teadmiseks võetud. panemise puhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) või Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogule, toetame ülesande panemist pigem TTJA-le, kes täidab praegu juba meediaregulaatori ülesannet (ülesanded võiksid olla ühes asutuses) ja on sõltumatum kui ERR-i nõukogu. Nõukogu liikmete määramine – kehtiva regulatsiooni järgi on nõukogu Selgitame. Üheks vaba ja sõltumatu avalik- liikmed igast Riigikogu fraktsioonist ja neli tegevusvaldkonna tunnustatud õigusliku meedia toimimise eelduseks on eksperti. VTK järgi kavandatakse, et valdkonna tunnustatud asjatundjad poliitiliselt tasakaalustatud nõukogu. valitakse läbi avaliku konkursi. Toetame sellist lahendust. Euroopa Nõukogu on rõhutanud, et avalik- Lisaks on VTK-s kaalutud võimalust kehtestada valdkonna tunnustatud õigusliku meedia juhtimine peaks olema sõltumatu asjatundjatele Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liikmeks oleku ja erapooletu, et vältida lubamatut mõju poliitika piirang. Selles osas ei ole Justiitsministeerium VTK-s esitatud selgituste kujundamisele, diskrimineerivat kohtlemist ja alusel veendunud, et selline piirang oleks põhjendatud. võimsate rühmade, sealhulgas märkimisväärse poliitilise või majandusliku mõjuvõimuga rühmade eeliskohtlemist. ERR juhtorgani tasakaalu reguleerib ERHS § 14, mille alusel nimetatakse ERR-i nõukokku üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist ja neli Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat. Ka Riigikontrolli hinnangul tuleb ERR-i nõukogu valimise läbipaistvust ja tasakaalustatust suurendada. Poliitikute ja ekspertide vahelist tasakaalu nõukogus saab Kultuuriministeeriumi hinnangul suurendada seeläbi, et seatakse ekspertidele erakonna juhtorgani liikmeks oleku piirang. Praktikas on esinenud olukorrad, kus eksperdina nimetatakse nõukogusse erakonna esindaja. Erakondlikku kuuluvuse piirang ei ole põhjendatud ning võib kaasa tuua olukorra, kus valdkonna tunnustatud asjatundjate leidmine osutub keeruliseks. Erakonna juhtorganisse 2  kuulumise piirang on meediale poliitilise mõju avaldamise riski vaatest proportsionaalne. Erakonna juhtorgani liige ei ole sõltumatu ning juhib poliitilise erakonna tegevust, esindab erakonda, osaleb poliitilistel läbirääkimistel jne. ERHS § 24 lõike 4 punkti 6 kohaselt on selline piirang kehtestatud ka ERR-i juhatuse liikmetele. Oleme lisanud täiendavad põhjendused piirangu vajalikkusest eelnõu seletuskirja. Peatoimetajate tähtajalised töölepingud – VTK-ga soovitakse luua Selgitame. Kultuuriministeerium leiab, et paindlik süsteem ja kehtestada peatoimetajale edaspidi tähtajaline eriseaduses sätestatud tähtajalise töölepingu tööleping. Justiitsministeeriumi hinnangul ei pruugi see tagada sõlmimise võimalus juhtimisülesandeid täitvate paindlikkust. Lisaks sellele vajab tähtajalise töölepingu regulatsiooni töötajatega on igati põhjendatud. VTK-s nimetatud kehtestamine kaalukamaid põhjendusi kui hetkel VTK-s esitatud. Juhime töösuhte tähtajalisuse eesmärgiks on tagada ka tähelepanu, et tähtajalise töölepinguga kaasneb risk, et kui tööleping ametikohtade täitmine võimalikult pädevate ja lõpetatakse enne tähtaega, tuleb tasuda töötasu kuni töölepingu tähtaja erialaselt kõrgel tasemel töötajatega ning seetõttu saabumiseni. peaks olema tööandjal õigus ametikoha täitmiseks otsida regulaarselt selleks vastutusrikkaks tööks sobivaimaid töötajaid. Peatoimetajate ja toimetuste juhtide töökohtadele regulaarselt korraldatav konkurss aitab kaasa uute loominguliste lahenduste sünnile ning aitab hoida programmi mitmekülgsena, mis on kiiresti muutuvas meediavaldkonnas ja meedia sisu tarbimise võimaluste avardumisel väga tähtis. Oleme lisanud täiendavad põhjendused piirangu vajalikkusest eelnõu seletuskirja. Termin „avaliku teenuse mõju hindamine“ – palume veelkord kaaluda Selgitame. Tegemist on avaliku teenuse mõju termini „avaliku teenuse mõju hindamine“ sobivust, kuna VTK põhjal näib, hindamisega ning mõju hindamiseks viiakse läbi et tegemist ei ole mõju hindamisega. See termin ei ühti ka ingliskeelse avalik konsultatsioon ehk avaliku väärtuse test. vastega. Public value test ei tähenda mõju hindamist, vaid pigem avaliku Hindama peab avaliku konsultatsiooni tulemuste arvamuse uuringut, analüüsi. Kõnesoleva termini sisu näib olevat see, et alusel uue teenuse üldist turumõju (sh mõju analüüsitakse teenuse kasulikkust avalikkusele. ühiskonna demokraatlikele, kultuurilistele ja sotsiaalsetele vajadustele), võrreldes olukorda kavandatava uue teenusega ja ilma selleta. Hinnata 3  tuleb ka seda, kas riiklik rahastamine moonutab kaubandust ja konkurentsi ehk milline on selle teenuse võimalik mõju kauplemistingimustele ja konkurentsile. Terminit „uue teenuse turumõju hindamine“ kasutatakse läbivalt ka ringhäälingu teatise ametlikus tõlkes (Komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes). Sotsiaalministeerium VTK-s on välja toodud probleemina asjaolu, et avaliku teenuse määratlus Selgitame. Puudega inimeste ligipääsu ERHS-i §-des 4–5 ning 6 vajaks uuendamist tulenevalt uutel platvormidel audiovisuaalmeedia teenustele reguleerib arendatavates sisuteenustes. meediateenuste seaduse § 23. Viidatud paragrahvis Hetkel kehtivas ERHS-is on §-s 5 lõikes 1 punktis 1 välja toodud, et toodud nõuded on oluliselt laiemad ning ei piirdu teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu võimaluste ainult teleprogrammide originaalsaadete piires olema maksimaalselt kättesaadavad ka kuulmispuudega inimestele. maksimaalselt kättesaadavaks tegemise Toome välja, et kui arvestades tehnoloogia arengut plaanitakse muuta tänast kohustusega kuulmispuudega inimestele. Euroopa kirjeldust laiemaks (nt veebiteenuste lisamine) ja kehtestatakse uute avalike Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 meediateenuste mõju hindamise alused ja kord, siis peaksid ka tehtavad toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta on laiendused kuulmispuudega inimestega arvestama. Sellele lisaks näeme, et Eesti õigusesse ülevõetud ning selles toodud lisaks kuulmispuudele võiksid olla välja toodud ka teised puudeliigid (nt ligipääsetavuse nõudeid audiovisuaalmeedia nägemispuue, intellektipuue). Seda eriti arvestades, et ERR on juba täna teenustele tuleb rakendada ka ERR-il. Leiame, et loonud erinevaid lahendusi ka näiteks vaegnägijatele ( nt helilised konkreetsete erivajaduste ja nendega seotud subtiitrid) ja tänane sõnastus, et „Rahvusringhäälingu võimaluste piires“ on lahenduste väljatoomine ERHS-is ei ole enam küllaltki paindlik. Sihtgrupi kaasamise eesmärgil soovitame tagasisidet põhjendatud ning seetõttu plaanime § 5 lõike 1 küsida ka Eesti Puuetega Inimeste Kojalt. punktis 1 toodud nõude kehtetuks tunnistamist. Majandus- ja Uute avalike meediateenuste mõju hindamine Selgitame. Oleme kaasanud ja kaasame ka Kommunikatsiooni- edaspidi TTJA-d nii eelnõu kui ka rakendusakti ministeeriumi Uute avalike meediateenuste mõju hindamise osas palume arvestada väljatöötamisse. Plaanime kehtestada detailsemad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) arvamuses toodud mõjude hindamise tingimused (sh kellel ja millistel märkustega. Nõustume TTJA-ga, et avaliku väärtuse testi sõltumatuse ja tingimustel on õigus taotleda testi läbiviimist) läbipaistvuse suurendamiseks võiks kaaluda lahendust, kus avaliku väärtuse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. testi viib läbi või selle tulemused kinnitab ekspertkomisjon, kuhu kuuluvad Määrusega sätestame tingimused mõjude esindajad nii avalikust sektorist, erasektori esindusorganisatsioonidest kui hindamise taotluse esitajale ning taotluse ka ülikoolidest. Taolisel juhul oleks tagatud ekspertkomisjoni sõltumatus, menetlemiseks, otsuse tegemiseks ning pädevus ja huvide tasakaalustatus uute meediateenuste mõju hindamisel, vaidlustamiseks. Rakendusakti kavand esitatakse mistõttu poleks niivõrd oluline, millise avaliku sektori asutuse juures antud eelnõuga koos kooskõlastusringile. 4 ekspertkomisjon tegutseb (Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu, TTJA). Palume eelnõu koostamisel seletuskirja täiendada, kellel ja millistel juhtudel tekib õigus nõuda avaliku väärtuse testi läbiviimist. Võimalik, et tulevikus võib ka selles küsimuses vaidlusi tekkida, mistõttu on siin õigusselguse loomine ja selgete kriteeriumite seadmine oluline. Ühtlasi palume eelnõu koostamisel mõjuhinnangus täpsustada avaliku väärtuse testi läbiviimisega kaasnevaid kulusid. Lisaks palume läbi mõelda, kuidas tagatakse avaliku väärtuse testi tellimise vajaduse ilmnedes vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Vastasel juhul võib vajalike rahaliste vahendite riigieelarvest eraldamine oluliselt pikendada aega, millal ERR-il on võimalik uut meediateenust osutama hakata. Ligipääsetavus Selgitame. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882, toodete ja teenuste Tunnustame ERR-i seniseid edusamme ligipääsetavuse edendamisel, ligipääsetavusnõuete kohta, on Eesti õigusesse näiteks eestikeelsete subtiitrite ning viipekeele kasutamist, samuti VTK ülevõetud ning selles toodud ligipääsetavuse eesmärki käia ajaga kaasas ning pakkuda meediateenuseid erinevatel nõudeid audiovisuaalmeedia teenustele tuleb platvormidel ja kõikidele inimestele. Ligipääsetavus on eriti oluline hakata 2025. aastast rakendama ka ERR-il. erivajadustega inimestele, eakatele, lastele, väikelaste vanematele ning Direktiivi nõuded audiovisuaalmeedia ajutiste tervislike põhjustega seoses. Kõik inimesed vajavad oma elukaare ligipääsetavuse tagamiseks on sätestatud jooksul vähemal või suuremal määral ligipääsetavuse lahendusi, mis meediateenuste seaduse §-s 23. Sellest tulenevalt toetavad iseseisvat hakkamasaamist ja väärikat kohtlemist. Seaduse leiame, et konkreetsete erivajaduste ja nendega muutmise käigus palume analüüsida, mis võimalused oleks ligipääsetavuse seotud lahenduste väljatoomine ERHS-is ei ole edendamiseks ning ligipääsetavate teenuste jätkusuutlikkuse tagamiseks. enam põhjendatud ning plaanime § 5 lõike 1 Palume analüüsida muudatuste koosmõju toodete ja teenuste punktis 1 toodud nõude kehtetuks tunnistamist. ligipääsetavuse seadusega, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta. Palume ka analüüsida, milliseid Riigikantselei kokku kutsutud ligipääsetavuse rakkerühma raportist tulenevaid ettepanekuid oleks võimalik selle seaduse muutmise käigus ellu viia. 5  Praeguses ERHS-is on jäetud lahtiseks ligipääsetava sisu maht (nt §5 lg 1 p 1 „võimaluste piires“), mis ei võimalda lihtsate meetoditega hinnata tingimuse täitmist aastate lõikes. Soovitame seada mõõdetavad baastasemed sisu ligipääsetavusele ning soovituse pakkuda võimalusel rohkem kui miinimumnõuded ette näevad. Näiteks: „Võimalikult palju, aga mitte vähem kui X% originaalsaateid, esitatakse viipekeeles“. Lisaks sarnased laused, mis lõppevad subtiitritega/heliliste subtiitritega/kirjeldustõlkega/lihtsas keeles, sest viipekeele tõlkega saated ei suurenda ligipääsetavust pimedatele. Erivajadustega inimestele ligipääsetavat sisu on vaja pakkuda erineva erivajaduse, vanuse ja huvidega publikule. ERHS §5 lg 1 p 1 on mainitud ühte puudeliiki, kuid erivajadusi ja ka elukaare etappe, millega arvestada, on rohkem. Võimalikult palju peaks olema tajutav paralleelselt mitme meele kaudu (vaegkuuljatele subtiitrid, kurtidele viipekeel, pimedatele helilised subtiitrid ja kirjeldustõlge). Lisaks võiks olla olemas lihtsat (lihtsas keeles) sisu, mis sobib intellektipuudega inimestele, lastele, infomürast väsinud inimestele ja eesti keelt õppivatele inimestele. Konkreetsete erivajaduste ja nendega seotud lahenduste väljatoomine seaduses on kasulik, sest seab konkreetsed ootused. Tuleb tagada, et eelarves oleks ligipääsetavuse püsikuludega alati arvestatud ja kõik edastusplatvormid oleksid ligipääsetavusnõuetega kooskõlas. Soovitame kaasata lahenduste väljatöötamisse puuetega inimeste, eakate ja laste eest seisvaid organisatsioone. Rahandusministeerium VTK kohaselt on kavas on muuta Eesti Rahvusringhäälingu seaduse Osaliselt arvestatud. Nõustume, et VTK-s (edaspidi ERHS) §-s 7 sätestatud Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ERR) pakutud rahastusmudel annaks ERR-le stabiilse ja finantseerimise alust nii, et ERRi laekumised sõltuksid kas: a) 3% toetuse sõltumatu aluse ning vastaks Euroopa kavandatavale kasutusaastale üle-eelneval kalendriaastal riigieelarvesse meediavabaduse määruse ja ringhäälinguteatise laekunud aktsiisimaksudest ja residendist füüsiliselt isikult laekunud põhimõtetele. Nõustume ka sellega, et pakutud tulumaksust või b) 0,16% toetuse kavandatavale kasutusaastale üle-eelneva mudel vähendaks riigieelarve paindlikkust, kuid aasta SKP-st. Mõistame, et taoline rahastusmudel annaks ERR-le stabiilse õiguslikult tuleb võtta või viia miinimumini 6 ja sõltumatu aluse, samas vähendaks see riigieelarve paindlikkust, mistõttu võimalus survestada poliitiliselt ERR-i tema me ei toeta selliste seoste tekitamist. Rahastuse järjepidevuse ja tegevuseks vajaliku eelarve kaudu. Seetõttu läbipaistvuse tagab ka riigi eelarvestrateegia, mis koostatakse neljaks pakume eelnõus välja uue lahendusena nelja- aastaks. See nõuaks täpsustatud sõnastust eelarvestrateegia dokumendis ja aastase raamlepingu põhimõttel toimiva ilmselt ERHS-s viidet riigi eelarvestrateegiale. Samuti on stabiilsuse rahastuskorra. Riigi eelarvestrateegia, mis aluseks ERRi finantsplaan, mis koostatakse samuti neljaks aastaks – ERHS koostatakse neljaks aastaks nõutud § 7¹ ja riigieelarve seaduse § 12. prognoositavust ning sõltumatust ei taga, sest see on iga-aastaselt muudetav. Uus mudel asendab senise korra, kus Rahvusringhäälingu eelarve määratakse igal aastal poliitilise otsusega ilma õigusliku siduvuseta varasemate kokkulepete või strateegiate suhtes. Ka kehtiva seaduse alusel koostab ERR igal majandusaastal järgmise nelja aasta arengukava. ERHS § 9 lõikes 2 sätestatakse, et arengukavas esitatakse ERR-i asjakohase majandusaasta arengukavatsused, nende täitmiseks püstitatavad ülesanded ja põhjendused ning eelarvestrateegia arengukavatsuste täitmiseks. Praktikas ei mõjuta välja töötatud ja nõukogu kinnitatud arengukava sisuliselt ERR-i rahastamist. Samuti ei ole arengukava nelja aasta tegevusi võimalik ilma riigipoolse rahastuse pikemat prognoosi teadmata tulemuslikult planeerida. VTK-ga täpsustatakse ERRi nõukogu koosseisu. Juhime tähelepanu, et Teadmiseks võetud. Senise praktika raames ongi nõukogu on juhtimise üle järelevalvet teostav ning sisekontrolli tõhususe nõukokku nimetatud eksperte eelkõige väljaspoolt eest vastutav organ. Seega võiks kaaluda/läbi analüüsida ka vajaduse ringhäälingu tegevusvaldkonda. Näiteks kuuluvad nimetada nõukogusse mitte ainult valdkonna eksperte (meedia), vaid ka VTK koostamise ajal ERR-i nõukogusse juhtimiskompetentsiga või muu valdkonna eksperte (nt riskijuhtimine, ekspertidena kirjandusteadlane, ajaloolane ja sisekontroll vms). Nagu nähtub VTK-s välja toodud teiste riikide teoloog ja ainult üks meediavaldkonna ekspert. kogemustest, siis on sarnastes organites ka äriühingute ERHS § 14 kohaselt nimetab ERR-i nõukogu liikmed kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu. juhtimiskogemusega ning äri- ja majanduseluga kursis olevaid isikuid (nt Kavas on luua regulatsioon, millega nähakse ette Läti, Soome). valdkonna tunnustatud asjatundjate valimine avaliku konkursi korras. Valdkondi, mida ERR 7  oma tegevusega puudutab on palju, mistõttu on keeruline tuua ERHS-i tasandil välja mõnda neist. Avalikul konkursil peaks kandidaat eelduste kohaselt saama valitud teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal. Ei ole põhjust eeldada, et Riigikogu kultuurikomisjon neid põhimõtteid tulevikus valikul ei järgi. VTK lk 31 (Finantseerimismudel. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja Teadmiseks võetud. järeldus olulisuse kohta) on kirjas, et „Finantseerimismudeli muutmine võib kaasa tuua olemasoleva abi muutmise uueks abiks. Asjakohase analüüsi teevad KuMi ja RaMi teenistujad.“ Märgime, et asjakohase analüüsi peavad siiski tegema KuMi teenistujad, kuid vajadusel saavad KuMi toetada RaM- i teenistujad. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele esitatud arvamused Märkuse tegija Märkuse sisu Kultuuriministeeriumi seisukoht Tarbijakaitse ja Täname võimaluse eest avaldada arvamust Eesti Rahvusringhäälingu Selgitame. Oleme kaasanud ja kaasame ka Tehnilise Järelevalve seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele (VTK). edaspidi TTJA-d nii eelnõu kui ka rakendusakti Amet Toetame üldjoontes VTK-s toodud ettepanekute eesmärke, kuid leiame, et väljatöötamisse. Plaanime kehtestada detailsemad eelnõu ettevalmistamise etapis vajavad väljapakutud lahendused veel mõjude hindamise tingimused (sh kellel ja millistel täiendavat analüüsi. Põhjalikumalt tuleks analüüsida uue avaliku tingimustel on õigus taotleda testi läbiviimist) meediateenuse mõju hindamise praktilist teostatavust, sellega kaasnevaid valdkonna eest vastutava ministri määrusega. kulusid ja hindajale seatavate lisaülesannete teostamiseks vajaliku ressursi Määrusega sätestame tingimused mõjude ulatust. Samuti tuleks veelkord analüüsida selles protsessis osalevate ja hindamise taotluse esitajale ning taotluse kaasatud asutuste võimalikku tööjaotust ning täpsustades nende rolle. menetlemiseks, otsuse tegemiseks ning vaidlustamiseks. Rakendusakti kavand esitatakse Avalike teenuste mõju hindaja VTK-s on toodud kaks võimalikku lahendust eelnõuga koos kooskõlastusringile. Plaanime uute avalike teenuste mõju hindamiseks: hindajaks on Eesti rakendusakti lisana kehtestada mõjude hindamise Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu (variant 1) või Tarbijakaitse ja metoodika, mille väljatöötamisse kaasame ka Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) (variant 2). Kultuuriministeeriumi ei TTJA. Nõustume, et avalike teenuste mõju ole hindajana kaalutud, sest VTK kohaselt ei saa valitsusasutusele anda hindamise tulemusena tehtud otsus allub pädevust otsustada, milliseid meediateenuseid võib avalik-õiguslik meedia kohtulikule kontrollile ning puudutatud isikutel on pakkuda. Ometigi nähtub Euroopa Majanduspiirkonnas kasutusel olevaid võimalik oma õiguste kaitse tagada muu hulgas 8 avaliku väärtuse testi mudeleid vaadates, et lõpliku otsuse langetamine kohtumenetluse käigus. Seetõttu olekski valitsustasandil (valitsus, ministeerium) on kõige laialtlevinum mudel. problemaatiline anda otsuse tegemine ERR Seetõttu tasuks siiski põhjalikumalt analüüsida nende riikide praktikat, kus nõukogule. Ka ERR-il peab olema võimalus oma uute avalike teenuste mõju hindamise otsused langetatakse valitsustasandil. õiguste kaitse kohtumenetluse käigus tagada. ERR-i nõukogu kui avalike teenuste mõju hindamise läbiviija ja otsustaja puhul leitakse VTK-s, et tagatud ei ole piisav erapooletus ja sõltumatus avalik-õiguslikust meediateenuse osutajast, kes uue avaliku teenusega turule tulla soovib. Samas omab ERR-i nõukogu kõige paremat ülevaadet ERR-i teenustest ja organisatsioonile seatud ülesannetest. ERR-i nõukogu kui avaliku väärtuse testi läbiviija puhul oleks võimalik protsessi läbipaistvust ja erapooletust suurendada luues ERR-i nõukogule kohustuse igal üksikul juhul, kui ilmneb vajadus avaliku väärtuse testi läbi viia, moodustada ad hoc ekspertkomisjon meedia- ja konkurentsivaldkonna asjatundjatest. Seejuures on võimalik õigusakti tasandil määrata kaasatavate ekspertide pädevuse, organisatsioonilise kuuluvuse jmt nõuded (sh kaasata nt konkurentsiametit, TTJA-d, ülikoolide eksperte). Samuti on võimalik protsessi läbipaistvust suurendada avaliku konsultatsiooni korraldamisega. Ühtlasi tasub välja tuua, et 2020. aasta seisuga oli läbi viidud 91 avaliku väärtuse testi, millest vaid viiel juhul leiti, et uue teenusega turule tulek ei teeni avalikke huvisid piisavalt, et õigustada konkurentsiõiguslikku riivet. Seega lõppevad avaliku väärtuse testid vaid 5,5% juhtudel järeldusega, et uue avaliku teenuse turule toomine pole põhjendatud. Lisaks väärib märkimist, et lõppastmes allub avalike teenuste mõju hindamise tulemusena tehtud otsus kohtulikule kontrollile ning puudutatud isikutel on võimalik oma õiguste kaitse tagada muu hulgas kohtumenetluse käigus. Seega teeme ettepaneku eelnõu ettevalmistamise etapis veelkord põhjalikult kaaluda erinevaid variante avalike teenuste mõju hindaja rolli. Avalike teenuste mõju hindamise mudel VTK-st nähtub, et detailsemate avalike teenuste mõju hindamise tingimuste ja metoodika kehtestamist kaalutakse Vabariigi Valitsuse määruse või valdkonna eest vastutava ministri määruse tasandil. Rõhutame, et oluline on koos Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisega töötada koheselt välja ka avalike teenuste mõju hindamise mudel. 9 Vastupidisel juhul ei ole võimalik eelnõus asjakohaselt hinnata muudatustega kaasnevat mõju. Seejuures tuleks analüüsida ka seda, kellel ja millistel juhtudel tekib õigus nõuda avaliku väärtuse testi läbiviimist, samuti millistel juhtudel saab avalike teenuste mõju hindaja algatada hindamise ilma ERR-i taotluseta. Mudeli koostamisel tuleks määratleda ka tähtajad (sh avaliku konsultatsiooni läbiviimise), mille jooksul avaliku väärtuse test tuleb läbi viia ja otsus teenuse turule tuleku kohta langetada. See tagab ERR-le kui tulevasele teenuse osutajale ja tulevasele hindajale selguse tegevuste planeerimisel. Eelnõus vajab kindlasti täpsustamist ka see, millisel juhul on tegemist uue avaliku teenusega, millele avaliku väärtuse testi läbiviimise nõue kohaldub. Sarnaselt Soome Yleisradio Oy seadusele3 §-le 6a võiks kaaluda eelnõu ettevalmistamisel hindamise vajaduse ette nägemist vaid olulisel määral mõju avaldavatele uute teenuste puhul, määratledes seejuures olulisuse kriteeriumid. Muudatusega kaasnevate mõjude hindamine Olenemata sellest, kellele avaliku väärtuse testi läbiviimise ülesanne lõpuks omistatakse, vajab eelnõu ettevalmistamise etapis põhjalikumat hindamist uute ülesannetega kaasnev mõju. On mõistetav, et täpset avaliku väärtuse testi läbiviimise sagedust ja kulu pole võimalik ette ennustada. Ent samas on võimalik teha olulisi järeldusi seni avaliku väärtuse testi läbiviimist rakendanud riikide praktikatest. Näiteks on võimalik arvutada keskmine testi läbiviimise tihedus liikmesriikides. Samuti on võimalik liikmesriikidelt asjakohaseid andmeid pärides selgitada välja avaliku väärtuse testi osaks oleva analüüsi erasektorilt soetamise keskmine maksumus. Näiteks on Soome Yleisradio Oy viimase avaliku väärtuse testi läbi viinud 2022. aastal, seega on testi läbiviimise võimalike kulude kohta olemas ajakohane näide. Liikmesriikidel on võimalik pärida andmeid ka avaliku väärtuse testi läbiviimisega kaasneva ajakulu kohta. Eelnev aitab veelgi paremini välja töötada mõistliku avalike teenuste mõjude hindamise mudeli. Tulevase sobivaima avaliku väärtuse testi läbiviija ja hindaja määramisel tuleks kindlasti arvesse võtta ka seda, millise variandi puhul kaasneb riigieelarvele väikseim kulu. Samuti vajab tulevases eelnõus selgelt määratlemist, kuidas uute ülesannetega kaasnevaid kulusid rahastada plaanitakse. 10  VTK ei käsitle hetkel ERR-i pakutavate teenuste ligipääsetavuse küsimusi. Selgitame. Puudega inimeste ligipääsu Eelnõu ettevalmistamise etapis teeme ettepaneku analüüsida ka ERR-i audiovisuaalmeedia teenustele reguleerib teenuste ligipääsetavuse tagamise nõuete täpsustamise vajadust. Praegu meediateenuste seaduse § 23. Viidatud paragrahvis sätestab ERHS § 5 lg 1 p 1, et teleprogrammide originaalsaated peavad toodud nõuded on oluliselt laiemad ning ei piirdu ERR-i võimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad ainult teleprogrammide originaalsaadete kuulmispuudega inimestele. Tutvudes ERR-i arengukavadega aastateks maksimaalselt kättesaadavaks tegemise 2024-2027 ja 2025-2028 nähtub, et ERR-i teenuste ligipääsetavuse kohustusega kuulmispuudega inimestele. Euroopa arendamist mainitakse põgusalt vaid kahel korral, seejuures on jäetud Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 määramata teenuste ligipääsetavuse arendamise mõõdikud. Ligipääsetavus toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta on puudutab märksa laiemat isikute rühma, kui kuulmispuudega isikud Eesti õigusesse ülevõetud ning selles toodud (puuetega isikud 11%, lapsed ja noorukid 20%, vanemaealised 20% ligipääsetavuse nõudeid audiovisuaalmeedia elanikkonnast, millele lisanduvad ajutise tervisest tuleneva teenustele tuleb rakendada ka ERR-il. Sellest tegevuspiiranguga isikud). Ligipääsetavat sisu on vaja pakkuda erineva tulenevalt leiame, et konkreetsete erivajaduste ja erivajaduse, vanuse ja huvidega publikule. Tagamaks erivajadustega nendega seotud lahenduste väljatoomine ERHS-is isikutele võrdne võimalus olla informeeritud, saada osa ühiskondlikest ei ole enam põhjendatud ning seetõttu plaanime § aruteludest ning nautida kultuuri oleks asjakohane sätestada ERR-i 5 lõike 1 punktis 1 toodud nõude kehtetuks teenustele konkreetsed sihteesmärgid ligipääsetavuse arendamiseks. Ka tunnistamist. Põhjamaades on avalik-õiguslikule ringhäälingule sätestatud konkreetsed programmi ligipääsetavaks muutmise nõuded. Tartu Ülikool Täname kultuuriministeeriumi Eesti Rahvusringhäälingut puudutava VTK Teadmiseks võetud. algatamise ja protsessi vedamise eest! Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut saadab oma seisukoha dokumendi suhtes. Oleme nõus sellega, et muutunud ühiskondlikud ja majanduslikud olud tingivad ka vajaduse korrastada avaliku meediateenuse pakkumist, seades sellele selgemad ootused avalikkuse poolt. Samuti on oluline toetada muutunud oludes ERRi kui organisatsiooni arengut ja autonoomiat, panustamist eesti kultuuri ja ühiskonda, sh innovatsiooni toetamise kaudu. VTK sõnastab vajaduse avalike meediateenuste määratluse järele. Oleme Selgitame. ERHS § 12 lõige 1 sätestab, et koos sellega nõus ja laiendame VTK selgitust. Nimelt sõnastab VTK, et arengukava projektiga esitatakse olemasolevas seaduses on ERRi ülesannete loetelu üldjoontes sobiv. Rahvusringhäälingu nõukogule mõjude analüüs, Seaduse muutmise või uue seaduse väljatöötamise protsessis peame siiski milles antakse põhjendatud hinnang arengukavas oluliseks avada laiem arutelu ERRi ülesannete üle. Näeme vajadust laiema esitatud arengukavatsuste täitmisele ja ERR-i kaasamise järele ja sõnastada ERRi ülesanded koostöös erinevate tegutsemise vastavusele käesoleva seadusega. avalikkuse huve esindavate huvirühmadega. Lisaks kitsamalt Seega näeb kehtiv seadus ette, et ERR arengukavas meediavaldkonna toimijatele peavad olema nende ülesannete sõnastamise esitatud arengukavatsusi ning tema tegevust 11 juures kultuuri, majanduse ja teiste avalikkuse rühmade esindajad. Erinevalt ülesannete täitmisel hindab nõukogu mõju praegusest peavad olema ülesanded määratletud selliselt, et on võimalik analüüsi alusel. Antud juhul ei ole probleem hinnata nende täitmist. Samuti peab olema seaduses selgelt sätestatud, seaduses ja selle täiendamises, vaid seaduse kuidas annab ERR regulaarselt avalikkusele aru oma ülesannete täitmisest. rakendamises. ERR-i tegevus on avalik ning ka See on laiem kui see, mida näeb praegu VTK ette, nimelt laiem kui arengukava ja muud dokumendid (sh mõju järelevalve, mida saab teostada TTJA. Aruandluskohustuse (accountability) analüüs) peavad olema avalikud ehk alluma nö sätestamine seaduses peaks kirjeldama protsessi, kuidas ERR annab avalikkuse kontrollile. ERR tegevuse avalikkusele aru oma tegevusest ja kuidas tuleneb sellest järgmiste tulemuslikkuse hindamisel on lihtne hinnata tegevuseesmärkide seadmine ning kuidas avalikkus uute mõõdetavate kvantitatiivsete eesmärkide täitmist tegevuseesmärkide seadmist saab mõjutada. Hindame praegust lahendust (näiteks annab eetrisse nelja raadio- või kahte (aruanded ERRi nõukogule, majandusaasta aruanded) ebapiisavaks. teleprogrammi), kuid sisuliste eesmärkide (näiteks Aruandekohustuse ülesannet ei saa delegeerida ka regulaatorile, sest väärtustab perekonnal põhinevat tegemist on eneseregulatsiooni protsessiga, mille huvi peab olema ERRil ühiskonnamudelit) mõõtmise metoodika välja endal. Sõltumatu regulaator saab teostada ainult järelevalvet. töötamine on ERHS §-s 12 nõutud mõjude hindamise üks oluline osa. Avalikkuse huve esindavate esindusorganisatsioonide/huvirühmad esindajad kuulusid VTK-le eelnenud probleemide kaardistamise töögruppi. Jõudsime töögrupis ja peale VTK-le laekunud tagasisidet seisukohale, et ERR-i ülesannete loetelu on valdavalt sobiv ning lai ülesannete määratlus samuti, sest on ju avaliku meediateenuse osutaja roll võimalikult laia spektriga. Kuna me ei plaani ERR-ile uus avalikke ülesandeid, me selles küsimuses hetkel laiemat kaasamist põhjendatuks ei pea. ERHS on vaja kaasajastada ERR-i tegelikku tegutsemispraktikat silmas pidades meediateenuste ja -toodete loomisel ning pakkumisel tehnoloogianeutraalsena, mis ERHS-i kontekstis tähendab kolme meediaplatvormi – raadio, televisiooni ja interneti - võrdset olulisust. Muudatusega ei plaanita laiendada ERRi 12  meediateenuseid väljaspoole neid kolme platvormi - näiteks trükitud ajalehtede ja ajakirjade kirjastamisse. Siiski kaalume ühe muudatusena ülesannete loendit täiendada haridusvaldkonna edendaja täpsemalt sõnastatud ülesandega, sest igapäevases praktikas on ERR-i ülesandeks ka haridusliku meediasisu pakkumine. Luues ja levitades haridusliku sisuga meediateenuseid ja - tooteid panustab ERR kõigis vanusegruppides eesti inimeste harimisse, sealhulgas meediapädevuse suurendamisse, kuid see tegevus ei ole ERHS-is ülesandena selgelt sõnastatud. Toetame VTKs sõnastatud tehnoloogianeutraalset lähenemist. ERRil peab Teadmiseks võetud. olema autonoomia määratleda oma sihtrühmad ja kasutada nendeni jõudmiseks aja- ja asjakohaseid leviviise. Kanalite arvu või leviplatvormide täpne määratlemine ei ole pidevalt muutuvas keskkonnas otstarbekas, sest välistab vajaliku paindlikkuse ERRil oma tööd ise korraldada. Peame oluliseks saavutada olukord, et ERRile on tagatud stabiilne ja selle Teadmiseks võetud. autonoomiat mitte ohustav rahastus. Väljatöötatav seadus peab tagama ERRile autonoomia organisatoorsete ja toimetuslike valikute osas. Samuti välistada poliitiline mõju ERRi juhtimisele. VTK-s toodud uute toodete turule toomise mõju eelne hindamine on meie Selgitame. Sellist uute avalike meediateenuste hinnangul kulukas ja väheviljakas. Selliste hindamiste ebaotstarbekust on mõju hindamist nagu on kirjeldatud VTK-s ei ole näidanud mitmed teadusuuringud. Selle asemel peab toimuma ERRile Eestis tehtud. Oleme kursis, et akadeemilised seatud ülesannete täitmise regulaarne monitoorimine ja nendest uuringud teistes riikides on toonud välja erinevaid avalikkusele aruandmine. Peatoimetajate ja toimetuse juhtide paindliku probleeme, milliseks võib olla ka negatiivne mõju süsteemi loomise mõtte sissekirjutamine seadusesse vajab täiendavat avalik-õigusliku meedia arengule. Samas ei saa analüüsi seisukohast, kas see pigem toetab või ei toeta ERRi autonoomiat. nõustuda, et selline tegevus ei ole otstarbekas kui selle kaudu on võimalik vältida ERR-i tegevuses põhjendamatut ja ülemäärast sekkumist meediaturule. Lisaks tuleb regulatsiooni kehtestamisega tagada ERR-i tegevuse ja riikliku rahastuse kooskõla Euroopa Liidu riigiabi- ja konkurentsireeglitega. 13 Eesti Autorite Ühing Eesti Autorite Ühing (EAÜ) leiab, et VTK-s kirjeldatud probleemide Teadmiseks võetud. Kuna RAM ei toetanud lahendused on asjakohased. VTK-s pakutud rahastamise mudelit, pakume EAÜ peab vajalikuks rõhutada, et Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) eelnõus välja uue lahendusena nelja-aastase eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi raamlepingu põhimõttel toimiva rahastuskorra. ülesannete täitmisele, sh eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule läbi Uus mudel asendab senise korra, kus aegade. Rahvusringhäälingu eelarve määratakse igal aastal Seda Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 4 punktis 1 sätestatud eesmärki poliitilise otsusega ilma õigusliku siduvuseta saab ERR täita ainult piisava finantseerimise korral. Ka VTK leheküljel 7 varasemate kokkulepete või strateegiate suhtes. on märgitud, et „Finantseerimine peab võimaldama ERR-il seadusega Kuna ERR-i rahastamise peab olema piisav, siis pandud rolli ja ülesandeid täita ning olema seotud avaliku teenuse saab pikemaajalise prognoosi korral oma tegevust osutamise kohustusega. See tähendab muu hulgas, et õiguslikult tuleb võtta planeerida selliselt, et konkreetseteks tegevusteks või viia miinimumini võimalus survestada ERR-i tema tegevuseks vajaliku konkreetsel aastal on ka rahastus piisav. eelarve kaudu.“ Euroopas, eelkõige Põhjamaades, on rahvusringhäälingutel oluline roll kultuurisektori, sh autorite, toetamisel. Näiteks aastal 2023 maksis Soome rahvusringhääling Yle 14,3 miljonit eurot autoritasudeks, mis moodustab ligi 17% Soome autorite ühingu TEOSTO poolt 2023. aastal kogutud autoritasudest. ERRi poolt makstud tasud moodustavad ligikaudu 9% EAÜ poolt kogutud autoritasudest. Seega on rahvusringhäälingu osakaal kogutud autoritasudest Eestis ligikaudu kaks korda väiksem kui põhjanaabritel. Kokku maksis Yle 24,3 miljonit muusikaõiguste eest nii autoritele kui ka kaasnevate õiguste omajatele. Lisaks on viimase kümnekonna aasta jooksul teinud EAÜ-d murelikuks trend, kus ERR finantsilistel kaalutlustel kasutab oma saadetes aina rohkem nõndanimetatud library- ja kataloogimuusika tüüpi muusikateoseid, mille autorid ei ole EAÜ ega ühegi teise maailma autoriühingu liikmed. Sellise repertuaarivaliku tegemine ei lähe kokku ERRile seadusest seatud eesmärgiga aidata kaasa Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele, sh eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule läbi aegade. Allolevas tabelis on esitatud ETVs ja ETV2s esmaedastuses olnud omasaadetes kasutatud muusikateoste osakaal EAÜ poolt esindatava muusika (sisaldab nii EAÜ liikmete kui ka EAÜ-ga esinduslepingu 14 sõlminud välismaiste kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmete loodud muusikateoseid) ja library- ning kataloogimuusika vahel. Hetkel oleme kahjuks olukorras, kus Eesti autorite loomingul on ERR-i eetrisse pääseda aina raskem ja kohalik televaataja võõrandub aina enam eestimaisest muusikast. Trend kasutada telesaadete tootjale odavamat ja peamiselt välismaist päritolu library- ja kataloogimuusikat on veelgi selgemalt jälgitav eratelekanalites. Kui eratelekanalite puhul on mõistetav, et nad lähtuvad oma tegevuses ennekõike ärimaailma reeglitest, siis ERR-i puhul on nimetatud valik ja suundumus vastuolus avalik-õiguslikule ringhäälingule seatud ülesandega, milleks on toota eesti keelt ja kultuuri toetavaid saateid. Tekkinud olukorras peab EAÜ hädavajalikuks, et ERR saaks olulisel määral juurde omasaadete tootmiseks rahalisi vahendeid, sest omasaadetes kasutatava kodumaise heliloomingu kasutamise pidev vähenemine mõjutab pikemas perspektiivis üheselt ja selgelt negatiivselt nii Eesti autorite heaolu kui ka Eesti kultuurimaastikku laiemalt. Euroopa meediavabaduse määruse kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et avalik-õiguslikel meediateenuste osutajatel on piisavad, kestlikud ja prognoositavad rahalised vahendid, et täita avaliku teenuse osutamise ülesannet ja võimet selle raames areneda. Need vahendid peavad olema sellised, et toimetuse sõltumatus oleks tagatud. Lisaks leiab EAÜ, et ERRil on oluline roll Eesti muusika- ja popkultuuri Teadmiseks võetud! arendamisel, mille tarbeks on asjakohane kasutada tänapäevaseid ja erinevatele vanusegruppidele suunatud kanaleid, sh internetiplatvorme ja sotsiaalmeediat. ERRi on andnud paljudele Eesti artistidele ja nende loomingu autoritele olulise tõuke, millest on hiljem kasu saanud kogu Eesti muusikamaastik. Muusikamaastik on pidevas muutuses, mistõttu tuleks lubada ERRi tegevust uutel platvormidel, et neil oleks paindlikust muutustega kaasa minna. EAÜ peab samas vajalikuks rõhutada, et ERRi tegevus peab alati toimuma kooskõlas autoriõiguse seadusega, sh autorite õigusega enne uute platvormide käivitamist lubada või keelata oma loomingu kasutamist ning saada selle eest kohast ja proportsionaalset tasu. 15 Tallinna Ülikool 1.Teadaolevalt on Kultuuriministeerium kutsunud 2022. aasta sügisel Selgitame. VTK ja seaduseelnõu kokku VTK koostamise töögrupi, milles osales ka Tallinna Ülikooli ettevalmistamiseks huvirühmade ja avalikkuse esindaja. Töögrupi töö tulemusena kirjutati lahti üksikasjalik nimekiri kaasamine ning kooskõlastamine on toimunud probleeme kehtiva seadusega ning viise, kuidas seadust parandada, et see Vabariigi Valitsuse reglemendis sätestatu ja vastaks nüüdisaja nõuetele. Kahetsusväärselt nähtub käesoleva VTK sisust, reglemendi § 4 lõike 2 alusel kehtestatud et nimetatud töögrupi ettepanekuid ei ole siiski suures osas arvestatud. kaasamise hea tava korras. Valitsusasutusel on Samuti leiame, et Kultuuriministeerium on saatnud VTK pädevus otsustada mh kaasamise vajaduse, ulatuse kooskõlastamiseks väga piiratud hulgale sidusinstitutsioonidele, jättes ning ajastuse üle. Töögrupis tehtud ettepanekutest kõrvale laiema kultuuri- ja mälusektori, millele on Eesti on VTK-s arvesse võetud suurem osa. Hilisema Rahvusringhäälingu tegevusel kahtlemata otsene mõju. Kõrvale on jäetud analüüsi käigus selgus, et oli ka selliseid teiste seas Eesti Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiiv, Eesti Filmi Instituut, ettepanekuid, mis ei eelda ERHS muutmist ning on Eesti Kinoliit, Eesti Filmitootjate Liit, Music Estonia, Eesti pigem seotud seaduse rakendamisega või Fonogrammitootjate Ühing. Tallinna Ülikool leiab, et selliselt lahendatavad ERR-i juhtkonna tasandil. Näiteks kitsendatakse põhjendamatult ERRi rolli Eesti ühiskonnas ja kultuuris. tehti ettepanek kaasata elanikkonda aktiivselt Piiratud kooskõlastusringi tõttu ei saa pidada VTK rajanevaks heale kommunikatsiooniprotsessidesse ja sisu loomesse. kaasamistavale. 2. Järgnevalt soovime avaldada arvamust ERRi eesmärkide ja ülesannete Selgitame. Ekslik on esitatud väide, et Euroopa kaasajastamise ja täpsustamise osas. Tallinna Ülikool leiab, et ERRi meediavabaduse määrus nõuab liikmesriikidelt eesmärkide ja ülesannete kaasajastamine ning täpsustamine on olulised avalik-õigusliku meedia eesmärkide täpset mitmel sisulisel põhjusel: sõnastamist. Vastavalt Amsterdami lepingule 2.1. Kehtiva ERRi seadusega ERRile seatud eesmärgid ja ülesanded ei ole (1997) on avalik-õigusliku meedia ülesannete enam ajakohased ning on liiga abstraktsed. Ka äsja vastu võetud Euroopa määratlemine iga liikmesriigi ainupädevuses. meediavabaduse määrus sedastab eesmärkide ja ülesande täpse sõnastamise vajaduse. Kõrge üldistustasemega ülesanded ei võimalda nende täitmise Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 5 sisukat monitoorimist - võimaldamata sestap nii ERRi nõukogu efektiivset tööd ning avalikkuse ülevaadet ERRi panusest ühiskonda ja kultuuri; sätestab, et liikmesriigid tagavad, et avalik- 2.2. Ülesannete ja eesmärkide uuesti määratlemine peab olema laiemale õiguslike meediateenuse osutajate kaasamisele ja arutelule tuginev protsess. Kuigi avalik-õiguslike rahastamismenetlused põhinevad eelnevalt meediainstitutsioonide autonoomia on väga oluline, peab ühiskonnale kehtestatud läbipaistvatel ja objektiivsetel avanema võimalusi avalikku huvi väljendada ja need ülesanded aeg-ajalt kriteeriumidel. Nimetatud rahastamismenetlustega üle vaadata. Seetõttu peab Tallinna Ülikool oluliseks, et kavandatavat tagatakse, et avalik-õiguslikel meediateenuse eelnõud koostatakse just seda printsiipi silmas pidades. Tõstame lisaks osutajatel on piisavad, kestlikud ja prognoositavad esile, et viisid, kuidas avalikõiguslikud meediainstitutsioonid saavad rahalised vahendid, mis vastavad nende avaliku ühiskonnale väärtust luua, on viimastel aastatel olnud kõrgendatud teenuse osutamise ülesandele ja võimele selle arutelude, nii akadeemiliste kui ka rahvusringäälingute eneste veetud raames areneda. Nimetatud rahalised vahendid 16 teadusuuringute sisuks. Selles osas on eestvedajateks olnud Austria avalik- peavad olema sellised, et avalik-õigusliku õiguslik ringhääling ORF (https://zukunft.orf.at/), Belgia rahvusringääling meediateenuse osutajate toimetuste sõltumatus VRT, Hispaania rahvusringhääling RTVE ja kindlasti ka Ühendkuningriigi oleks tagatud. BBC. Ka akadeemilistes teadusuuringutes on avaliku väärtuse loomise viisid viimastel aastatel kõrgendatud tähelepanu all, pakutud on mitmeid Avalik-õigusliku meedia mõjude hindamine ja uusi viise väärtusloomet identifitseerida ja klassifitseerida (muu hulgas tegevuse monitoorimine toimub edukalt ka neis Cañedo jt 2022; Chivers ja Allan 2022; Mazzucato jt 2020). Ka Tallinna riikides, kus avalik-õigusliku meedia ülesanded on ülikoolis uuritakse Eesti Teadusagentuuri rühmagrandi toel avaliku sarnaselt ERHS-iga sõnastatud laialt ja väärtuse süsteemset loomet - vt ETAGi rühmagrant 1641). Oleks universaalselt (näiteks Austria ja Soome). kahetsusväärne, kui Kultuuriministeeriumi jätaks kogu nimetatud uue, tõenduspõhiselt hangitud teadmise kasutamata. VTK ettevalmistamise töögrupp jõudis seisukohale, et ERR-i tänane ülesannete loetelu ning lai määratlus on valdavalt sobiv, sest on ju avaliku meediateenuse osutaja roll võimalikult laia spektriga. ERHS on vaja kaasajastada ERR-i tegelikku tegutsemispraktikat pidades silmas meediateenuste ja -toodete loomisel ning pakkumisel kolmel võrdselt olulisel meediaplatvormil – raadios, televisioonis ja internetis (tingliku nimetusega tehnoloogianeutraalsus). Ühe muudatusena plaanime ülesannete loendit täiendada haridusvaldkonna edendaja täpsemalt sõnastatud ülesandega, sest ERR-i ülesandeks on ka haridusliku meediasisu pakkumine. Luues ja levitades haridusliku sisuga meediateenuseid ja - tooteid panustab ERR kõigis vanusegruppides eesti inimeste harimisse, sealhulgas meediapädevuse suurendamisse, kuid see tegevus ei ole ERHS-is tema ülesandena selgelt sõnastatud. Seega plaanime ka selle muudatuse lisada suure üldistusastmega (nagu näiteks YLE seadus) ning mitte minna seaduse tasemel kõigi ülesannete ning 17  tegevuste kirjeldamisel detailseks (nagu näiteks BBC The Royal Charter ja The Agreement). 3. Tallinna Ülikool leiab, et ERRi eesmärkide ja ülesannete täpne seadmine Selgitame. ERHS § 12 lõige 1 sätestab, et koos seondub ka võimaluse ja vajadusega süsteemselt nüüdisaegse arengukava projektiga esitatakse ERR-i nõukogule andmehalduse ning andmeanalüüsi toel monitoorida ERRi tegevust ning mõjude analüüs, milles antakse põhjendatud selle avaliku väärtuse loomet nii eraldiseisvalt kui ka muu meedia- ja hinnang arengukavas esitatud arengukavatsuste kultuurisüsteemi kontekstis. Monitoorimine on vajalik nii ERRi nõukogu täitmisele ja ERR-i tegutsemise vastavusele võimestamiseks, ERRi laiema läbipaistvuse suurendamiseks kui ka käesoleva seadusega. Seega näeb kehtiv seadus agiilsema meedia- ja kultuuripoliitika kujundamiseks. Tehnoloogiline ette, et ERR arengukavas esitatud arengukavatsusi valmisolek lahenduse loomiseks on lihtsalt arendatav ning see parendaks ning tema tegevust ülesannete täitmisel hindab oluliselt ERRi läbipaistvust, ühiskonnaga sidestamist ning efektiivsust. nõukogu mõju analüüsi alusel. Antud juhul ei ole Selle arendamine oleks loomulik samm peale täpsemate ülesannete probleem seaduses ja selle täiendamises, vaid seadmist ERRile. Seetõttu peab Tallinna Ülikool vajalikuks, et kavandatava seaduse rakendamises. Sellist mõjude analüüsi eelnõuga nähakse ette süsteemse monitoorimise vajalikkust kui ka ERRi praktikas täna ei tehta. ERR-i tegevus on avalik aruandekohuslust ühiskonna ees, mis puudutab ülesannete täitmist ning ning ka arengukava ja muud dokumendid (sh mõju avaliku väärtuse loomet. Ühtlasi juhime tähelepanu, et suurandmete põhist analüüs) peavad olema avalikud ehk alluma nö kultuuripoliitika analüüsi ja poliitikakujunduse vajadust rõhutab ka Eesti avalikkuse kontrollile. Kultuuri Arengukava 2021-2030 punkt 3.3. 4.Tallinna Ülikool leiab, et ERRi eesmärkide ja ülesannete täiendamine Selgitame. Nõustume, et ERR-i ülesannete ja peab olema laiema arutelu objekt. Toome alljärgnevalt mõned sellekohased eesmärkide täiendamine uute eesmärkide ja näited/ettepanekud (rõhutades, et nimekiri ei ole lõplik). ülesannete lisamisega on kindlasti laiem arutelu 4.1. Esimeseks näiteks ERRi ülesannete täpsustamise ja täiendamise objekt. VTK-le eelnenud probleemide suunast on innovatsioon - avalik-õiguslik meedia kui innovatsiooni vedaja kaardistamise töögrupp arutas põhjalikult ERR-i laiemas meedia- ja kultuurisüsteemis. Selline ülesanne on tänasel hetkel eesmärkide ja ülesannete detailsusastme ja kirjas juba mitmete Euroopa avalik-õiguslike meediainstitutsioonide täiendamise teemat. VTK sissejuhatavas osas alusdokumentides. VTKs seda kui olulist eesmärki mõneti käsitleb, kuid oleme öelnud, et peamine seaduse muutmise jätab selle sisustamata. Seetõttu peab Tallinna Ülikool oluliseks ja loodab, eesmärk on luua ERR-i eesmärgi ja ülesannete et innovatsiooni eest vastutuse võtmine ERRi eesmärkide ja ülesannetena, kooskõla Euroopa meediavabaduse määruse selle täitmise monitoorimine ning selle tegevussuuna üldprintsiibid nõuete ning riigiabi reeglitega. Seetõttu plaanime (definitsioonid, rahastus, innovatsiooniprotsesside korraldus) sisustatakse ajakohastada ERHS-i tänapäevase uue meedia ja täpsemalt VTK uues versioonis ning ka hilisemas eelnõus. sisu jagamise kontekstis ning määratleda ja 4.2. Teise näitena ülesannete täpsustamise ja täiendamise teemavaldkonnast kirjeldada uute avalike meediateenuste ja -toodete on ERRi roll mäluasutusena. Klassikalise ringhäälinguorganisatsioonina üldise turumõju hindamiseks vajalikke tegutsemise aegadel oli ERRi arhiivide peamine roll toetada uute mehhanisme. Vt. lisaks märkuse punkti 2 selgitust. 18 programmide tootmist, digiajastul on aga funktsioonid laienenud: ERRi Kultuuriministeeriumi hinnangul järgib ERR ka arhiivid saavad ühiskonnas ja kultuuris toetada mitmesuguseid täna väga mitmeid erinevaid olulisi standardeid ja lisafunktsioone (ennekõike mitmesugused hariduslahendused), samuti on kehtiv ERHS seda ei piira. ERR-il on kohustus oluline, et ERR oleks kohustatud oma tegevusi ja arendusi süsteemselt kultuuri talletada ning arhiivid avalikkusele kooskõlastama ja ühtlustama muude mäluasutustega (kogude kättesaadavaks teha. Arhiivide andmebaaside andmelahenduste standardiseerimine, linksidestamine, avaandmete loomisel ja opereerimisel järgib ERR vastavaid poliitikad jms). ERRi kui mäluasutuse ülesanded ja kohustused on kehtivas standardeid ja osaleb nii Eesti kui ka seaduses kirjeldamata, mis ei ole enam ajakohane. Seetõttu peab Tallinna rahvusvahelisel tasandil (EBU) nende arendamise Ülikool oluliseks, et kavandatavas eelnõus nähakse ette ja kirjeldatakse protsessides. Muuhulgas täidab ERR kehtiva põhjalikult ERRi kui mäluasutuse ülesanded ja kohustused. seaduse kohaselt ka teatud ulatuses mäluasutuse 4.3. Kolmas näide ülesannete täpsustamise ja täiendamise valdkonnast on funktsiooni. Samas ei saa ERR-i defineerida ainult ERRi tegevuse suunatus laiema audiovisuaal-, muusika- ning muu mäluasutusena. ERRi arhiivi andmebaasid on kultuurivaldkonna toetamiseks ja edendamiseks. Ka see eesmärk on täna teadlastele avatud, aga ERR ise ei kvalifitseeru kirjutatud paljude Euroopa avalik-õiguslike meediainstitutsioonide teadus- ja arendusasutuseks. eesmärkide ja ülesannete sekka. Kõik käesolevas arvamuses toodud avalik- Nõustume, et muudatuste raames on põhjendatud õigusliku meedia avaliku väärtuse loome klassifikatsioonid rõhutavad lisada ERR-ile haridusvaldkonna edendaja muule kultuurisektorile loodava väärtuse tähtsust. Seda rõhutab ka Eesti täpsemalt sõnastatud ülesanne, sest kehtivas Kultuuri Arengukava 2021-2030 punkt 1.14. Selline mõju kehtestub näiteks seaduses seda ei ole. ERR-i ülesandeks on ka läbi tellitud sisu, loodud tähelepanu, taganttõugatud nõudluse või ka läbi haridusliku meediasisu pakkumine, kuid nagu innoveeritud tehnoloogiste lahenduste. Kahetsusväärselt on täna tõendust, öeldud plaanime ka selle muudatuse lisada suure et ERRil on selline mõju pigem vähesem (Ibrus jt 2023). Seda enam on üldistusastmega. oluline, et ERRi positiivne mõju Eesti loomesektoritele toodaks ERRi ülesannete sekka ning seda ka süsteemselt monitooritaks. Leiame, et üks viis selleni jõuda on kavandatavas eelnõus kirjutada lahti sõltumatutelt tootjatel tellitava sisu osakaalud. Ka 2022. aasta sügisel töötanud VTK töögrupp pakkus toodud eesmärki ja ülesannet välja, rõhutades muu hulgas ka vajadust tellimise osakaalud seaduses väljendada. Selle kõrval kirjutati lahti ka käibemaksu puudutav, mis seni on suurel määral takistanud ERRi saateid enam sõltumatutelt tootjatelt tellida. 4.4. Viimane ettepanek ERRi ülesannete täpsustamise ja täiendamises valdkonnast on uute digitaalsete haridussisu loomise ja levitamise ülesanne koostöös Eesti haridussektoriga. Haridusliku sisu loomine on üks klassikalisi avalik-õigusliku meedia ülesandeid, mis ent meediavaldkonna kommertsialiseerumise ajastul on jäänud tagaplaanile. Üha enam kirjutatakse see eesmärk ent uuesti avalik-õigusliku meedia ülesannete 19 sekka - toetudes uutele võimalustele arhiivide sisu uuskasutada ja koostöös haridussektoriga uuenduslikke vorme arendada. Juhime tähelepanu, et ka Eesti Kultuuri Arengukava 2021-2030 on antud eesmärgi kehtestanud (punkt 1.14). 5. Tallinna Ülikool toetab tehnoloogianeutraalsust väljundkanalite ja - Teadmiseks võetud! vormide osas. Nõustume, et tehnoloogianeutraalne lähenemine tuleb seaduses selgemini sõnastada ning tele- ja raadioprogrammide kõrval tuleb esile tuua ka muu meediasisu tootmine ja üldsusele suunamine. 6. Tallinna Ülikool nõustub vajadusega ERRi nõukogu moodustamise Selgitame. Kultuuriministeerium on kaalunud põhimõtteid uuendada eesmärgiga tuua nõukokku enam sõltumatut poolt- ja vastuargumente ERHS tasandil pakutud ekspertiisi. Siiski leiame, et VTKs toodud lahendus ei pruugi regulatsiooni loomisel. Leiame, et kuna ERR-i lõpptulemusena vähendada nõukogu ideologiseeritust ning sõltumist tegevus puudutab ühiskonnas kõiki valdkondi, ei poliitilistest erakondadest. Juhime tähelepanu, et analüüsitud Leedu ole sellise valiku tegemine võimalik ega ka Vabariigi lahendus kasutab võimalust, et nõukogu liikmeid nimetavad ka põhjendatud. Kui öelda, et kõikide seotud mitmed teised valdkondlikud ning püsikindad esindusorganisatsioonid. valdkondade esindusorganisatsioonid võivad oma Soovitame kaaluda sarnast lahendust, võttes eeskuju sh teiste avalik- esindajad nõukogusse nimetada, oleks nõukogu õiguslike institutsioonide nõukogude, eriti ülikoolide nõukogude liikmete arv ebamõistlikult suur. Samas kui öelda, koostamisest. Pakume, et omad esindajad võiksid nimetada teiste seas et oma esindaja võib nimetada näiteks avalik- valdkonnaga seotud avalik-õiguslikud ülikoolid ja Rahvusraamatukogu õiguslik ülikool või Eesti Rahvusraamatukogu, (viimane tingituna ERRi rollist mäluasutusena). tekib küsimus, et mille alusel on valitud just need organisatsioonid. Miks ei saa oma esindajat nimetada näiteks Eesti Autorite Ühing, Eesti Tööandjate Keskliit, Lastekaitse Liit, Kirjanike Liit, Eesti Filmi Instituut, TALO, Presidendi Kantselei, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Advokatuur, Eesti Esitajate Liit, Eesti Kirikute Nõukogu jne. Ühesõnaga valdkondi, mida ERR oma tegevusega puudutab on palju, mistõttu on keeruline tuua ERHS-i tasandil välja mõnda neist. 7. Tallinna Ülikool toetab VTKs toodud eesmärki muuta ERRi toimetuste Teadmiseks võetud! juhtide töölepingud tähtajalisteks. 8. Tallinna Ülikool nõustub ja kinnitab vajadust ERRi poolt loodavate uute Teadmiseks võetud! meediateenuste mõjude hindamise protsessi järgi eelkõige kujunenud õigusliku keskkonna tõttu (Euroopa Liidu meediavabaduse määrus). Selle 20  kujundamises palume Kultuuriministeeriumil ent arvesse võtta rohkeid akadeemilisi uuringuid sedalaadi, nn avaliku väärtuse testide kohta. On küllalt palju tõendust, et antud testid ei ole kuigi tõhusad. Loodame, et olemasolevaid uuringuid saab kasutada toimivama testi arendamiseks Eestis. 9. Tallinna Ülikool toetab ettepanekut viia ERRi finantseerimine Teadmiseks võetud! stabiilsemale ja ennustatavamale alusele. Leiame, et selleks kindla protsendi määramine SKTst võiks olla toimiv alus. Eesti Rahvusringhääling ERR toetab VTKs väljapakutud lahendusi ja peab oluliseks ERRi tegevust Teadmiseks võetud! reguleeriva seaduse muudatuste väljatöötamist. Kuna ERR osales ka VTK väljatöötamisele eelneva töörühma töös, langevad pakutud ettepanekud valdavalt kokku ERRi nägemusega seaduse muutmisel. VTK käsitleb nelja peamist valdkonda avalik-õigusliku meediateenuse ehk ülesande määratlemine, uute avalike meediateenuste mõjude hindamise regulatsiooni, finantseerimist ja kõrgeima juhtimisorgani moodustamise aluseid. Käesoleva aasta 7. mail jõustus Euroopa meediavabaduse määrus, mis on esmakordne Euroopa Liidu tasandil vastu võetud meediavabadust ja meedia mitmekesisust kaitsev õigusakt. Eraldi sätted määruses reguleerivad liikmeriikide kohustusi avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni tegevuse, selle rahastamise ja juhtimise sõltumatuse kohta. ERRi hinnangul aitaksid VTKs väljapakutud lahendused täita määruses Eestile, kui EL liikmeriigile pandud kohustused. Avaliku teenuse määratlemine Nagu rõhutatud ka VTKs, on seadus püsinud muutmata ligemale 15 aastat ja ei arvesta enam muutunud meediamaastikku ning kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi, mistõttu vajab avalik-õiguslikule rahvusringhäälingule pandud ülesanne täpsustamist. Eesti Rahvusringhääling kuulub Euroopa Ringhäälingute Liitu (Europea Broadcasting Union-EBU), mis ühendab Euroopa avalik-õiguslikke meediateenuste osutajaid. ERR järgib oma tegevuses EBU põhimõtteid, mis 21 on suunatud usaldusväärse, mitmekesise, sõltumatu ja läbipaistva avaliku teenuse pakkumisele demokraatlikus ühiskonnas. Eesti Rahvusringhääling peab oma avalikku ülesannet täitma arvestades auditooriumi ootusi ja tegema seda tehniliselt platvormidel, kuhu on liikunud auditoorium. EBU on oma juhises avaliku-õigusliku meediteenuse ülesannete määratlemiseks (Legal focus PSM remit principles for the digital media age) toonud välja põhimõtted, mida ülesanne peaks peegeldama. Need on: laiapõhjalisus, et katta võimalikult palju valdkondi täitmaks meediateenuse inormatsioonilist, hariduslikku ja meelelahutuslikku eesmärki; - erapooletus ja ambitsioonikus, et kehtestada kõrged standardid kindlustamaks meediateenuse osutaja informatsiooni kvaliteet ja erapooletus; - tulevikukindlus, et võimaldada hinnata avalikku väärtust, kuid samaaegselt võimaldada innovatsiooni ja kohanemist turudünaamikaga; -platvormiülesus, et kindlustada auditooriumi juurdepääsu sisule igal pool, igal ajal ja kõigil platvormidel. ERR nõustub VTK väljatoodud põhjendustega, et kuigi ERR avaliku ülesande määratlus on olnud kõikehõlmav, annab tänane regulatsioon võimaluse mitmetimõistetavuseks. On äärmiselt oluline, et ERRi ülesanne on määratletud nii, et see vastaks auditooriumi nõudmistele, oleks avaliku huvi seisukohast laiapõhjaline ja ei tekitaks põhjendamatut konkurentsieelist võrreldes eraõiguslike meediateenuse osutajatega. VTKs on välja toodud eriarvamus ERRi ja Eestis tegutsevate eraõiguslike meediaorganisastioonide vahel online sisu tootmise osas. Online uudissisu tootmise kohta on EBU juba 2017. aastal asunud seisukohale, et avalik- õiguslike meediteenuse osutajate online sisu piiramine vaid tele-ja raadioprogammides edastatuga või tekstide pikkuse piiramine ei ole kooskõlas väljendusvabaduse põhimõttega. Kui trükimeedia on liikunud oma online sisu pakkumisel üha rohkem ka audiovisuaalse sisu pakkumisele, siis peaks vastupidine võimalus olema avatud ka avalik- 22 õiguslikule meediateenuse osutajale tagamaks seeläbi muutunud meediamaastikul arvamuste mitmekesisust soosiva sisulise konkurentsi. Tuleb silmas pidada ka asjaolu, et kuigi uudiste ja informatsiooni ning haridusliku sisu pakkumine on esmatähtis avalik-õigusliku meedia puhul, on auditooriumil ootused ka kvaliteetse meelelahutusliku sisu tarbimiseks. Finantseerimine ja juhtimine Euroopa Komisjoni 2023 aastal avaldatud viimane raport õigusriigi olukorrast märgib, et Eesti sõna- ja meediavabadus on hästi tagatud ning rahva usaldus avalik-õigusliku ringhäälingu meedia vastu püsib kõrge. Samas rõhutab raport, et reguleeriv raamistik ja kaitsemeetmed mis tagavad avalik-õigusliku meedia sõltumatu juhtimise (sh rahastamise) ja toimetusliku sõltumatuse, on poliitilise sekkumise vältimisel keskse tähtsusega. Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 5 sätestab kohustuse liikmesriikidele tagada, et avalik-õiguslike meediateenuse osutajate rahastamismenetlused põhinevad eelnevalt kehtestatud läbipaistvatel ja objektiivsetel kriteeriumidel ning et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on piisavad, kestlikud ja prognoositavad rahalised vahendid, mis vastavad nende avaliku teenuse osutamise ülesandele ja võimele selle raames areneda. Määruse põhjenduspunkt 31 rõhutab, et on vaja tagada, et avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad saaksid kasu läbipaistvatest ja objektiivsetest rahastamismenetlustest, mis tagavad piisavad ja stabiilsed rahalised vahendid nende avaliku teenuse osutamiseks, võimaldavad planeerimise prognoositavust ja lubavad neil avaliku teenuse osutamise raames areneda. Eelistatavalt tuleks sellise rahastuse üle otsustada ja see eraldada mitmeaastases arvestuses kooskõlas avalik-õiguslike meediateenuse osutajate avaliku teenuse osutamisega, et vältida iga-aastaste eelarveläbirääkimiste lubamatu mõju riski. 23 ERRS VTKs väljapakutud rahastamismudelid oleksid kooskõlas eelnimetatud põhimõtetega ja ühe pakutud alternatiivse rahstamismudeli rakendamine tagaks vastavuse Euroopa meediavabduse määrusega. Sellise stabiilse aluse seaduses sätestamisele on olnud vastuseis põhjendusega, et selline regulatsioon mõjutaks riigieelarve koostamise paindlikkust. On arusaadav, et riigieelarve protsessis peab olema piisav poliitiline mehhanism, kuid samas tuleb ka silmas pidada seda, et sarnaseid avalik- õigusliku staatusega asutusi, mille poliitiline sõltumatus on eksistentsiaalselt oluline, on üksikuid ja nende eelarvemaht üldise eelarvetasakaalu vaates marginaalne. Avalik-õiguslikul meediaorganisatsioonil ongi eriline roll demokraatlikus ühiskonnas kvaliteetse, erapooletu ja tasakaalustatud informatsiooni andmisel kodanikele, mis tingib ka tema tegevuse aluste mõnevõrra teistsuguse regulatsiooni. ERR ei pea õigeks tänast seaduses sätestatud rahastamise alust, mille kohaselt kujuneb ERRi eelarve iga-aastases eelarve koostamise protsessis täitevvõimu poolt. Sarnaselt ministeeriumide hallatavate riigiasutusega otsustab riigieelarvelise eraldise summa kultuuriminister koostöös rahandusministriga. Kehtiv ERRS ei anna võimalust ERRi juhtorganite esindajatel eelarve koostamisel isegi osaleda läbirääkimiste protsessis. Riigieelarveline toetus on aastapõhine ja ei võimalda pikemaajalist tegevuse kavandamist ehkki arengukava koostatakse ERRS kohaselt neljaks aastaks. Väited, nagu võimaldaks riigieelarve seaduse kohaselt koostatav ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatav eelarvestrateegia tegevuse planeerimist, ei ole asjakohased. Riigi eelarvestarteegia on valitsuse koostatav ja kinnitatav ning ka muudetav iga-aastaselt. ERR toetab eelkõige VTK väljapakutud finantseerimismudelit, mille kohaselt oleks riigieelarve toetuse aluseks valem, mis vastab teatud protsendile üle-eelneva kalendriaasta laekunud aktsiisimaksudest ja füüsilise isiku tulumaksust. ERR toetab ka VTKs väljapakutud kõrgeima juht- ja järelevalveorgani- ERRi nõukogu moodustamise aluste täpsustamist. Väljapakutud mudel 24 aitab tagada ERRi sõltumatust ja vältida olukorda, kus poliitiliste erakondade esindatus nõukogus ületab ekspertide arvu. Samuti nagu stabiilse ja sõltumatu rahastamise aluse loomine aitab vähendada poliitilise sekkumise ja mõjutamise ohtu sõltumatu meediaorganisastiooni tegevuses, aitab seda ka juhtimisorganite liikmete valik ja ekspertide arvu suurendamine. Leiame ka, et ekspertidest nõukogu liikmete valikuprotsessi muutmine läbipaitsvaks on oluline ja aitab kaasa usaldusväärsuse kasvule ja väldib sõltumatuse muutumist näiliseks. Uute avalike teenuste hindamine ERR toetab VTKs tehtud ettepanekut, määrata siseriiklikult institutsioon, kes saaks seaduses sätestatud alustel ja korras anda hinnangu ERRi, kui avalik-õigusliku meediateenuse osutaja uute teenuste kasutuselevõtule. Seaduses määratletud avaliku ülesande täitmise raames tuleb ERRil kaasas käia nii tehnoloogia arengu kui ka auditooriumi uuenevate harjumuste ja infovajaduse ja tarbimise muutustega. Nagu märgitud VTKs, rõhutab juba 2009. aastal vastuvõetud Euroopa Komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes 2009/C 257/01 (nn Ringhäälinguteatis) vajadust luua liikmesriikide poolt sõltumatud asutused, kes saavad teostada järelevalvet avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmise üle ja hinnata kasutusele võetavate uute teenuste vajalikkust. ERR eelistab VTKs väljapakutud lahendust, millega pannakse vastav kohustus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA). TTJA täidab Eestis juba sõltumatu meediaregulaatori ülesandeid, mille kohustused ja kriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta AVMSD). Muuhulgas on nende kriteeriumide hulgas mittediskrimineerimise ja siseturu nõuetekohase toimimise ning ausa konkurentsi edendamisega seotu järelevalve, mis on avaliku teenuse hindamise seisukohast oluline. Uute teenuste eelhindamine annaks kindluse ERRile, et teenused vastavad nii avalikkuse ootustele kui ka konkurentsireeglitele. 25  ERRi hinnangul ei vastaks uute teenuste kasutuselevõtu hindajana ERRi nõukogu Ringhäälinguteatises sätestatud põhimõttele, et hindaja ja järelevalve teostaja peab olema sõltumatu selle asutuse juhtimisest. Nõukogu on aga ERRi kõrgeim juhtimis-ja järelevalveorgan, mistõttu on tema sõltumatus välistatud. Tähtajalised töölepingud ERR toetab VTKs väljapakutud tähtajaliste töölepingute sõlmimise võimaluse sätestamist ERRis peatoimetajatele ja toimetuse juhtidele. Juba 2019. aastal pöördus ERR sellesisulise ettepanekuga Kultuuriministeeriumi poole. VTKs on ERRi ettepaneku ja põhjendustega arvestatud. Nii nagu loomingulise juhi poolt etendusasutuse repertuaari koostamine, on ka meediateenuse osutaja programmis edastatavate saadete sisu ja nende valik loominguline töö. Rõhutame, et ERR hindab oma unikaalse oskusega töötajaid ja pikaajalist hindamatut kogemust, samas peab ERRi struktuur toetama organisatsiooni muutumisvõimet. Peatoimetajate ja toimetuste juhatajate perioodiline vahetumine aitaks kaasata uusi loomingulisi lahendusi ja avardaks võimalusi tagada programmi mitmekülgsus, mis on oluline avaliku huvi teenimise seisukohast ning see aitaks edendada ka karjäärimudelit asutuse sees. Eesti Meediaettevõtete VTK VÄLJATÖÖTAMISE MENETLUSE PUUDUSED Selgitame. VTK ja seaduseelnõu Liit Esmalt avaldame rahulolematust sellega, kuidas on toimunud Meedialiidu ettevalmistamiseks huvirühmade ja avalikkuse ja teiste kolmandate isikute kaasamine EHRS VTK protsessis. Meedialiidu kaasamine ning kooskõlastamine on toimunud esindajad kulutasid palju aega töögrupis osalemiseks, kuid VTK-s ei Vabariigi Valitsuse reglemendis sätestatu ja arvestata mitte ühegi meie ettepaneku ega murega. 2022. aasta sügisel reglemendi § 4 lõike 2 alusel kehtestatud kokku kutsutud töögrupp, mis töötas kuni 2023. aasta alguskuudeni, tõi kaasamise hea tava korras. Kaasamine on esile üksikasjaliku nimekirja kehtiva seaduse probleemidest ning tegi toimunud enne VTK väljatöötamist, valminud ettepanekuid, kuidas seadust parandada. Kahetsusväärselt ei leia selle kohta VTK-le tagasisidet küsides ning toimub ka enne infot VTK-s. Kui töögrupp 2023. aasta sügisel uuesti kokku kutsuti, lubati eelnõu valmimist ja sellele tagasisidet küsides. selle liikmeid tutvustada ka grupi senise töö põhjal kokku pandud VTK Eelnõu koostamist alustati alles pärast seda, kui projekti. Seda jagati alles nüüd, VTK ametliku kooskõlastamise käigus, ja olime analüüsinud ettepanekuid, mille osapooled 26 sellest nähtub, et ministeerium on töögrupis arutletust kasutusele võtnud VTK-le esitasid. Huvirühmade ringi on võimalik vaid väikese osa. Seda ei saa pidada huvigruppide kaasamise tulemuseks, laiendada kaasamise käigus vajaduse järgi. Enne pigem on tegu ministeeriumi ettepanekuga. Ministeerium ei andnud VTK dokumendi valmimist tutvustati valmiva töögrupile isegi selgitusi, miks osa nende tööst ja ettepanekutest kõrvale dokumendi sisu (VTK projekt) ja seal plaanitavaid jäeti. ettepanekuid töögrupile, kus põhjendati, milliste Märgime sedagi, et Kultuuriministeerium on kaasanud seaduse ettepanekutega edasi minnakse ning millistega väljatöötamisse väga piiratud hulga sidusgruppe nende seast, kelle mitte. Valitsusasutusel on pädevus otsustada tegevusele on Eesti Rahvusringhäälingul otsene mõju ning kellega pidanuks kaasamise vajaduse, ulatuse ning ajastuse üle. ERRi rolli Eesti ühiskonnas, kultuuris ja loomemajanduses põhjalikumalt arutama. Seejuures ei ole ühiskonnas ka laiemalt toimunud diskussiooni ERR-ile esitatava ühiskondliku/ avaliku tellimuse ega tema ülesannete, rahastamise ja järelevalve teemal. Saab tõdeda, et kuigi ERR on ennekõike avalikku huvi teenindav institutsioon, ei ole Kultuuriministeerium teinud piisavalt jõupingutusi laiema avalikkuse kaasamiseks seadusloome protsessi. Kokkuvõttes on kaasamisprotsess olnud puudulik ning VTK ei rajane meie hinnangul heal kaasamistaval, ei seotud sidusgruppide vaadetel ega laiemal avaliku huvi väljendusel. ERR EESMÄRGID JA ÜLESANDED TULEB UUESTI Selgitame. Nõustume, et ERR-i ülesannete ja MÄÄRATLEDA eesmärkide täiendamine uute eesmärkide ja VTK kõige suurem puudus see, et selles on jäetud ERR-i eesmärgid ja ülesannetega peaks olema laiem arutelu objekt. ülesanded läbi analüüsimata, kuigi seda nõuavad mitmed rahvusvahelised Töögrupis toimunud arutelu tulemusena toodi normid, teiste seas ka hiljaaegu vastu võetud Euroopa meediavabaduse VTK-s välja need muudatused, mis on seotud määrus. Meedialiit ei saa nõustuda VTK-s esitatud seisukohaga, etERHS-i ajakohastamisega, Euroopa väljatöötamiskavatsuses pakutud lahendusega ei plaanita lisada ERR-ile meediavabaduse määruse nõuete ning riigiabi uusi ülesandeid, vaid soovitakse üksnes olemasolevaid ajakohastada. reeglite täitmisega. VTK-le eelnenud probleemide Tegelikult tuleb VTK menetluses just kõigepealt analüüsida, millised üldse kaardistamise töögrupp arutas põhjalikult ERR-i on ERR-i eesmärgid ja ülesanded, mida ühiskond täna temalt ootab.eesmärkide ja ülesannete detailsusastme ja Seejuures ei saa jätta tähelepanuta, et kehtiva seadusega ERR-ile seatud täiendamise teemat. Jõudsime töögrupis ja peale eesmärgid (kehtiva ERHS § 4) ja ülesanded (kehtiva EHRS § 5) on pärit VTK-le laekunud tagasisidet analüüsides 2007. aastast ja liiga üldised, et nende täitmist ja rahastamist saaks seisukohale, et ERR-i ülesannete loetelu on monitoorida ja hinnata. See takistab ka ERR-i nõukogu tulemuslikku tööd valdavalt sobiv ning lai ülesannete määratlus ega võimalda ka avalikkusel saada ülevaadet ERRi panusest ühiskonda. samuti, sest on ju avaliku meediateenuse osutaja roll võimalikult laia spektriga. Erinevate ERR eesmärgid ja ülesanded peavad olema selged ning avalikkusega valdkondade esindusorganisatsioonid on läbi arutatud avaldanud soovi, et ERR võiks just nende tegevust 27 ERR eesmärk on sätestatud EHRS § 4: Rahvusringhäälingu eesmärk on detailsemalt oma ülesannetes kajastada. Liiga kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi detailne ülesannete regulatsioon võib hakata ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab piirama seatud eesmärkide saavutamist ja ERR ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis ükshaaval või toimetuslikku sõltumatust, mistõttu kogumis:/…/ (allakirjutanu rõhutus). Sellele järgneb loetelu üldsõnalistest Kultuuriministeerium seda hetkel käesolevate põhimõtetest, millega on kokkuvõttes võimalik seostada mistahes muudatuste raames ei plaani. ajakirjanduslik tegevus. ERHS § 5 lg 1 näeb ette, et seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks Töögrupis fikseeriti EML eriarvamus selles osas, täidab Rahvusringhääling avalikke ülesandeid, mille hulgas on vähemalt et ERR peaks tegelema ainult sellise meediasisu kahe teleprogrammi ja nelja ööpäevaringse raadioprogrammi tootmine (p pakkumisega, mida erameedia ei paku. 1) ja nende saadete ja arhiivi mõistlikus mahus kättesaadavaks tegemine (p Kultuuriministeerium on jätkuvalt seisukohal, et 2). Juba loetelu kolmandas punktis on antud rahvusringhäälingu nõukogule kui erakapitalil tegutsevatel meediateenuste õigus lubada osutada mistahes muid meediateenuseid ja levitada nendega osutajatel on huvi mingite ERR-i poolt pakutavate seotud tooteid. teenuste osutamise vastu ei tähenda see, et need ei Sisuliselt muudab nõukogu õigus lubada ERR-il toota ja levitada mistahes ole avalikud teenused ning ei teeniks Eesti meediateenuseid avalike ülesannete loetlemise seaduses mõttetuks, sest ühiskonna demokraalikke, sotsiaalseid ja nõukogu loal võib neid ülesandeid kontrollimatult laiendada. Seejuures kultuurilisi vajadusi. ERR ei pea tegutsema ainult käsitleb seadus neid nõukogu poolt otsustatud teenuseid avalike teenustena, turutõrke tingimustes ehk ainult seal, kus turu kuigi olemuslikult ei pruugi neis midagi avalikule teenusele omast olla. Nii üldised mehhanismid ei toimi. osutabki ERR täna mitmeid teenuseid, millel ei ole seost ERR-i eesmärkidega ning milliseid osutavad ka teised meediaorganisatsioonid. Meediauuringud (2010-2024) näitavad, et Avaliku teenuse osutamise „tellimus“ peab tulema ERR-ile ühiskonnalt, valdavalt on Eesti elanikkond rahul sellega, kuidas konkreetsemalt selle esindajatelt Riigikogult, ja olema määratud ERR on täitnud seadusega talle määratud eesmärke õigusaktiga. Ka EHRS 5 lg 2 sätestab, et ERR täidab seadusest või teistest ja ülesandeid. õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. Seadusandja heakskiiduta tegevused ei saa olla avalikud ülesanded / teenused. ERHS § 12 lõige 1 sätestab, et koos arengukava ERR-ile avalikke ülesandeid seades tuleb muuhulgas silmas pidada, et projektiga esitatakse ERR-i nõukogule mõjude ühiskonnale vajalike eesmärkide ja ülesannete täitmiseks tuleb anda ka analüüs, milles antakse põhjendatud hinnang vajalik raha. ERR-ile pandavad kohustused peavad vastama riigi rahalistele arengukavas esitatud arengukavatsuste täitmisele võimalustele. Riigi majandusliku olukorra ja rahaliste võimalustega ja ERR-i tegutsemise vastavusele käesoleva arvestamise nõue ei tulene küll otseselt Euroopa Liidu nõuetest, kuid riik seadusega. Seega näeb kehtiv seadus ette, et ERR ise peab sellega kahtlemata arvestama. Lähiaastatel tuleb Eestil hakkama arengukavas esitatud arengukavatsusi ning tema saada pingelise riigieelarve ja kasvavate kulutustega riigikaitsele, aga ka tegevust ülesannete täitmisel hindab nõukogu mitmetele teistele prioriteetsetele valdkondadele (haridus, sisekaitse, mõju analüüsi alusel. Antud juhul ei ole probleem rohemajandus). seaduses ja selle täiendamises, vaid seaduse 28 Turumajandusel põhinevas demokraatlikus riigis saab määrata rakendamises. Sellist mõjude analüüsi praktikas rahvusringhäälingule õiguse tegutseda valdkondades, kus esineb selge täna järjepidevalt ei tehta. ERR-i tegevus on avalik turutõrge, ning astuda sisuga esile seal, kus erameedia ei saa või ei jaksa ning ka arengukava ja muud dokumendid (sh mõju tegutseda, või kus on avalikõiguslikul meediaorganisatsioonil muu põhjus analüüs) peavad olema avalikud ehk alluma nö teenust osutada (nt teatud tingimustel vähemuste infovajaduste katmine avalikkuse kontrollile. Seesama avalik dokument EHRS § 5 lg 1 p 8, info operatiivne edastamine riiklust ohustatavates peab andma avalikkusele ülevaate ERR-i panusest olukordades EHRS § 5 lg 1 p 10). Kõik tänased tegevused, mis võivad olla ühiskonda. küll ERR-ile kui meediaorganisatsioonile kasulikud, kuid mida saavad teha ka erameediaorganisatsioonid, tuleb väga kriitiliselt üle vaadata. Kuigi Selleks, et välistada võimalus, et nõukogu poolt ministeeriumiga kohtumisel 27.05.2024 paluti Meedialiidul teha ERR-i otsustatud teenus, mis oma sisult ei toeta ERR-i eesmärkide ja ülesannete kohta oma ettepanekud, peaks Meedialiidu eesmärke ning ei ole avalik teenus, saaks hinnangul nende määratlemine ja kirjeldamine olema laiema arutelu objekt. meediaturule jõuda, ongi plaan kehtestada ERHS- i tasandil uute avalike meediateenuste turu mõju Omapoolselt tahame siinkohal ERR eesmärkidena esile tuua vajadust hindamise süsteem. Oleme seda kirjeldanud ka suurendada ERR-i rolli audiovisuaalse haridussisu loomisel ja pakkumisel VTK-s. (haridussisu loomine on üks klassikalisi avalikõigusliku ringhäälingu ülesandeid – ka koroonakriis näitas selle vajalikkust – paraku on see jäänud ERR-i kommertsialiseerudes tahaplaanile), vajadust tõhustada ERR-i Nõustume, et ERHS-i kaasajastamise vaatest on tegevust mäluasutusena (talletades Eesti riikluse, ühiskonna ja kultuuri oluline ERR-i ülesannete loendit täiendada seisukohast olulisi projekte ning tehes riigi rahastusel loodud ERR-i haridusvaldkonna edendaja täpsemalt sõnastatud programmid ja arhiivi vabalt ja tasuta kättesaadavaks avalikkusele, sh ka ülesandega, sest ka see on tegevus, mida ERR täna teistele meediaorganisatsioonidele) ning vajadust toetada ja edendada juba teeb, kuid kirjas see üheselt ei ole. Ka siin audiovisuaalset loomevaldkonda (näiteks määrates selleks kaalume võimalikult laia üldistusastmega rahvusringhäälingule kohustuseks tellida sisu sõltumatutelt tootjatelt koos sõnastust. sellekohase osakaalu määratlemisega. Teame, et sellise ettepaneku tegi VTK töögrupp ministeeriumile ka kaks aastat tagasi.) Sõltumatutelt tootjatelt ostetava toodangu Meedialiit on seisukohal, et vähemalt EHRS § 8 lg 1 p-des 7, 9, 11 miinimummahte ERHS reguleerida ei ole vajalik, sätestatud ülesanded ei peaks olema seaduses rahvusringhäälingu sest seda reguleerib meediateenuste seaduse § 8, ülesannetena sätestatud. Punktis 7 toodud ülesanne vahendada kus mh sätestatakse lõikes 4, et maailmakultuuri saavutusi on see turutõrke puudumise tõttu ebavajalik. televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi Punktis 9 nimetatud ülesanne hoiab ja arendab Rahvusringhäälingu professionaalset loomingulist ning tehnilist taset on omane peaaegu igale aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, organisatsioonile ning punktis 11 toodud ülesanne kajastab oma spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning uudistesaadetes ja teistes saadetes Eestis toimuvaid sündmusi võimalikult reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, suurel määral on samuti iga Eesti meediaorganisatsiooni põhimõte, mida vähemalt kümme protsenti selliste Euroopa 29 seaduses ei pea sätestama ning mis pole kindlasti selliselt avalikud päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks, ülesanded. mille on loonud sellest televisiooniteenuse Rõhutame, et ERR-i eesmärgi ja ülesannete määratlemine ja osutajast sõltumatud tootjad. konkretiseerimine ei saa siiski olla üksnes ministeeriumi, ERR-i (ja selle nõukogu) või kitsa grupi ekspertide ülesanne, vaid see peab hõlmama palju Nõustume ka selles osas, mis puudutab vajadust laiemat ühiskondlikku arutelu. tõhustada ERR-i tegevust mäluasutusena, millist rolli ta täna ka juba täidab. ERR-il on kohustus kultuuri talletada ning arhiivid avalikkusele kättesaadavaks teha (ERHS § 5 lõige 1 punkt 5). ERR-i ülesandeid saab lisada vaid pärast seaduses sätestatud korras Selgitame. ERR-i tegelikku tegutsemispraktikat mõjuanalüüsi tegemist meediateenuste ja -toodete loomisel ning ERHS-i väljatöötamiskavatsusest nähtub, et uue ERHS-iga on pakkumisel raadios, televisioonis ja internetis Kultuuriministeeriumil eesmärk kirjeldada ERHS-is avaliku teenusena (muudatuste kontekstis kitsalt nimetatud kui ühemõtteliselt ERR-i tegelikku tegutsemispraktikat eri meediaplatvormidel tehnoloogianeutraalsus) ei ole avaliku teenusena avalike meediateenuste ja -toodete loomisel ja pakkumisel (allakirjutanu ERHS-is ühemõtteliselt kirjeldatud ning eesmärk rõhutusega). on see seaduses selgemini sõnastada. See ei Eelnevast järeldub, et käesoleval ajal ei tegutse ERR ERHS-i § 5 lg 1 p- tähenda, et ERR-i tegevus ei vasta hetkel kehtivale dega 2 ja 3 ettenähtud piirides – „ERR-i tegelik tegutsemispraktika“ ei vasta hetkel kehtivale ERHS-ile. Vastupidisel juhul puuduks vajadus seda ERHS-ile. Kehtiva ERHS § 5 lõike 1 punkti 1 seadusega „legaliseerida“. kohaselt toodab ERR vähemalt kahte Uue ERHS-i eesmärgiks ei saa olla automaatselt „ERR-i tegeliku teleprogrammi ja vähemalt nelja ööpäevaringset tegutsemispraktika“ seadustamine ERR-i uue ülesandena. See, milliseid raadioprogrammi. Sama paragrahvi lõike 1 teenuseid ja millises mahus rahvusringhääling avalikkusele pakub, peab punktis 2 on sätestatud, et ERR teeb elektroonilise olema avalikult läbi arutatud ja vastama Eesti ühiskonna vajadustele, aga side võrkude kaudu mõistlikus mahus ka riigi rahalistele võimalustele. Nii nähtub ka ERHS-i kättesaadavaks oma programmid ja saadete arhiivi väljatöötamiskavatsusest õigesti, et ERR-ile usaldatud ülesannete ning Rahvusringhäälingu nõukogu loal toodab laiendamisele ja ERR-ile uute meediateenuste osutamise ülesande muid meediateenuseid ja levitab nendega seotud andmisele peab igakordselt eelnema mõju hindamine. tooteid. Selline lai ja kvalitatiivne määratlus on Ka Euroopa Liidu Komisjoni 27.10.2009 teatis riigiabi eeskirjade Euroopa Liidu õiguse ja kohtupraktikaga kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes (edaspidi kooskõlas, kuid on andnud võimaluse erinevateks ringhäälinguteatis) rõhutab, et kaubanduse ja konkurentsi moonutamise vältimiseks tuleb hinnata uue teenuse üldist turumõju, sealhulgas näiteks tõlgendusteks ning seetõttu peame muudatust samalaadsete või asendatavate pakkumiste olemasolu, konkurents vajalikuks. Nõustume, et uute teenuste turule toimetamise alal, turu ülesehitus, avalik-õigusliku tulekule peab tulevikus eelnema mõjude ringhäälinguorganisatsiooni turupositsioon, konkurentsi tase ja võimalik hindamine ning seda käsitleb ka VTK (uute avalike 30 mõju eraalgatusele. Vastupidisel juhul, st kui avalik-õigusliku ringhäälingu meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni ülesannete laiendamisele ringhäälinguteatise p-s 88 viidatud mõjuanalüüsi loomise ettepanek). ei eelne, on tegemist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 106 lg 2 rikkumisega. Kultuuriministeeriumile teadaolevalt ei paku ERR Kõiki seniseid teenuseid ja ülesandeid, mis ei lähtu senises seaduses seatud teenuseid, mis ei lähtu ERHS-is sätestatud põhiülesannetest (toota vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ülesannetest. ERR-i avalik teenus on ERHS-s ööpäevaringset raadioprogrammi ning teha need kättesaadavaks) ja eriti määratletud laialt. Kahtluse alla saaks seada vaid neid, mis on kehtestatud nõukogu loal, tuleb kaaluda public value testiga, selliste teenuste määratlemist avalike teenustena, mitte lihtsalt vaikimisi seadustada. mis ei saa teenida ühiskonna demokraatlikke, VTK käsitleb küll uue meediateenuse mõju hindamist, kuid VTK-st ei sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. ERR on nähtu seda, kuidas peaks uue avaliku meediateenuse mõju hindamine pakkunud pea 30 aastat avalik-õigusliku tegelikkuses hakkama toimuma (nt mis juhtudel mõjuhinnang tehakse, meediateenust ja nende meediateenuse arendamine mida mõjuhinnang peaks sisaldama; kuidas kontrollida seda, et interneti keskkonnas on ERR-ile ERHS-ga konkurentsiolukord ei kahjustuks ning et esineks turutõrge vms; jne). kehtestatud ülesannete täitmist toetav tegevus. Regulatiivseid võimalusi mõjuanalüüsi sisu osas kajastatud ei ole. Selline lähenemine, et tegemist on uute Seejuures meetod, kuidas public value’t testitakse, peab olema VTK-s või meediateenustega, ei ole õige, sest tegemist on seaduses selgelt kirjas. Seaduses peaks olema määratletud ka see, milliseid olemasolevate meediateenuste arendamisega veebi aspekte arvesse võetakse, samuti määratletud võimalused ja kord, kuidas keskkonnas. sellise testi tulemust saab vaidlustada. Koos ERHS muutmise seaduse eelnõu Kui ERR-i nõukogule jääb ka edaspidi õigus seada organisatsioonile uusi väljatöötamisega töötame koheselt välja ka avalike ülesandeid, mida pole nimetatud seaduses, ning lubada tal otsustada lubada teenuste mõju hindamise mudeli. Kaasame ja uusi teenuseid, siis tuleb ka neile otsustele näha seadusega ette kohustus oleme kaasanud EML-i eelnõu ning selle viia läbi seaduses sätestatud korras mõjuanalüüs (täpsustades ka selle, kuidas seda mõju analüüsitakse). rakendusakti väljatöötamisse. Plaanime kehtestada Uute avalike meediateenuste mõjuanalüüs peab muuhulgas arvestama detailsemad mõjude hindamise tingimused (sh samalaadsete või asendatavate pakkumiste olemasolu, turu ülesehitust, kellel ja millistel tingimustel on õigus taotleda testi avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni turupositsiooni, konkurentsi läbiviimist) valdkonna eest vastutava ministri taset ning mõju konkurentsile. Meedialiidu hinnangul eeldab see määrusega. Määrusega sätestame tingimused muuhulgas seda, et mõjuanalüüsi koostamisel peavad saama võimaluse mõjude hindamise taotluse esitajale ning taotluse arvamuse avaldamiseks ka erarahastusel tegutsevate menetlemiseks, otsuse tegemiseks ning meediaorganisatsioonide esindajad – vastupidisel juhul ei ole võimalik vaidlustamiseks. Rakendusakti kavand esitatakse tagada näiteks seda, et turuolukord konkreetse uue avaliku teenuse osas eelnõuga koos kooskõlastusringile. Plaanime määratakse ja seejärel hinnatakse tõepoolest korrektselt. Samuti peab olema rakendusakti lisana kehtestada mõjude hindamise 31 ette nähtud selge kord, mis saab juhul, kui mõjuanalüüsi ei ole läbi viidud metoodika, mille väljatöötamisse kaasame ka või kui see on läbi viidud üksnes poolikult. EML-i. Väljatöötamiskavatsus peab HÕNTE § 1 lg-st 3 tulenevalt sisaldama muuhulgas õiguslikke valikuid kajastavat kontseptsiooni tervikuna. HÕNTE § 1 lõikes 3 nimetatud kontseptsioon tuleb Seaduseelnõu kontseptsiooni koostamisel tuleb seejuures võimalikult viidatud sätte kohaselt teha pärast VTK suures ulatuses järgida HÕNTE kolmandas peatükis seaduseelnõu kooskõlastamist ja enne seaduseelnõu normide seletuskirja kohta sätestatud nõudeid (HÕNTE § 1 lg 3 teine lause). Neid kujundamist. VTK sellist kontseptsiooni sisaldama nõudeid pole VTK puhul täidetud, sest avalike teenuste ja mõjuanalüüsi ei peagi. Viidatud kontseptsioon töötatakse välja kontseptsioon on puudulik. ainult juhul, kui kavandatava seaduseelnõu sisul on Kokkuvõttes on Meedialiidu hinnangul ERHS-i väljatöötamiskavatsusest Eesti õiguskorras põhimõtteline tähendus. VTK-s ilmnev ministeeriumi plaan lihtsalt seadustada kogu ERR-i senine tegevus pakutud lahendused ei vaja VTK kõrvale vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja Eesti Vabariigi majandusliku kontseptsiooni, sest lahenduste sisul ei ole Eesti olukorraga. õiguskorras põhimõttelist tähendust. Pakutud lahendustega ajakohastatakse ning harmoneeritakse ERHS Euroopa Liidu õigusega. Kultuuriministeerium ei nõustu, et kogu ERR-i senine tegevus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Oleme seisukohal, et ERR-i tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, kuid ERHS tuleb ajakohastada. Täpsemalt ei ole märkuse tegija selgitatud, milles vastuolu Eesti Vabariigi majandusliku olukorraga seisneb. ERR-i õigust toota tekstisisu tuleb oluliselt piirata Selgitame. Kultuuriministeerium ei nõustu, et Meedialiit rõhutab, et ERR-i piiramatu õigus toota sisu eri ERR ei tohi toota internetis tekstisisu, mis ei ole meediaplatvormidele (sh veebis) kahjustab erarahastusel tegutsevate nende tele- või raadioprogrammi peegeldus. meediaorganisatsioonide konkurentsivõimet ja ärimudeleid. Meedialiidu Meediauuringud näitavad selgelt, et internet on hinnangul ei või anda ERR-ile luba toota internetis tekstisisu, mis ei ole tõusnud elanikkonna jaoks meedia, sh uudiste ja nende tele-või raadioprogrammi peegeldus. muu päevakajalise informatsiooni saamiseks kõige ERHS-i väljatöötamiskavatsusest ilmneb, et ministeeriumi soov on uue olulisemaks platvormiks. Kuna avalik-õigusliku ERHS-iga näha ERR-i ülesanded ette nn tehnoloogianeutraalselt nii, et meedia eesmärgiks on elanikkonna ERR-il oleks võimalik eri meediaplatvormidel pakkuda võimalikult laia spektriga informatsioonilist, hariduslikku ja meelelahutuslikku sisu. informeerimine, siis on meie hinnangul Sisuliselt on ministeeriumil seega plaan tagantjärele heaks kiita ERR-i poolt põhjendatud ringhäälingunõukogu otsused, mille riigieelarvelistest vahenditest nn online-ajalehe tootmine ja avaldamine. alusel on kolme aastakümne jooksul arendatud ja 32 VTK-s tuleks täpsemalt defineerida, mida nn tehnoloogianeutraalsuse all loodud ERRi poolt veebis meediasisu pakkuvaid silmas peetakse. Meedialiidu hinnangul peaks tehnoloogianeutraalsus teenuseid ning tooteid. tähendama, et ERR võib oma raadio- ja teleprogammi levitada ja arhiive kättesaadavaks teha ka veebis või mis tahes uutel või tekkivatel Avalik-õigusliku meedia poolt veebis pakutav platvormidel. Küll aga ei saa see tähendada seda, et ERR võib väljuda talle meediasisu ei saa piirduda ainult raadio- või seadusega seatud kohustuse (teha raadio ja televisioonisaateid ehk toota teleprogrammide peegeldamisega, sest tänases audio- ja audiovisuaalset sisu) raamidest ning saab volituse teha ka ajalehte, infoühiskonnas luuakse ja edastatakse meediasisu, ajakirja, portaali, uudisteagentuuri jms ning arendada massiivselt oma eriti just uudiseid, esmalt just veebis ja alles tegevust näiteks sotsiaalmeedias. Ebamääraselt seatud ülesanded ning ebamäärasus terminoloogias annab seejärel peegeldub osa sellest ka traditsioonilistes praegu võimaluse seadusandja mõttest kaugeneda. meediumites (raadios ja televisioonis). Ühestki Kõikjal Euroopas (ka EMFA hiljutisel arutelul Euroopa Parlamendis) õigusaktist ei tulene piirangut, et meediateenuse kohtab avalikõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide püüet seada riikidele osutamine peab piirduma ainult varasemate kohustust tagada, et avalikõigusliku meedia rahastamine võimaldaks raadio- ja teleprogrammide refereerimisega. „arendada meediateenuseid uue vaataja huvides või uue sisu ja meediavormide jaoks“. See tähendaks sisuliselt ka õigust teha veebis Märkustes väljatoodud asjaolud ei oma portaali või ajalehte. Tasub aga silmas pidada, et avalikult rahastatud konkurentsi moonutavat mõju nii nagu seda EL meedial on nii võimalus kui ka otsene stiimul mitmekesistada oma õiguses tuleb mõista. EL kohtupraktika kohaselt veebipakkumisi sel määral, et tekstipõhine sisu, mida nad veebis edastavad, tuleb eraõiguslikul kaebajal ebaproportsionaalsuse on samaväärne või identne erameedia sisupakkumisega, ja konkureeriks tõendamiseks (i) tõendada talle tekkinud kahju; (ii) otseselt erameedia pakutava sisuga. See viiks avalikõigusliku meedia seda, et kahju on tekitanud tegevusvaldkonna laienemiseni sellisel määral, millel oleks meedia mitmekesisusele hävitav mõju. ringhäälinguorganisatsioon, mitte teised eraõiguslikud turuosalised; (iii) konkurentsimõjud ERR-i sisuloome, mis ei põhine tema põhiülesannete – televisiooni ja on nii olulised, et need on avaliku teenuse raadioprogrammide tootmine – täitmisel, konkureerib otseselt erameedia eesmärkidega võrreldes ilmselgelt sisupakkumistega ning õõnestab erameedia jõupingutusi luua kaasaegseid ebaproportsionaalsed. Konkurentsimõjud on ja kestlikke ärimudeleid veebis. Selleks, et erameedia saaks avalikõigusliku olulised, kui liikmesriigi ringhäälingu rahastamise meedia kõrval oma rolli täita ning selleks, et infosfääriks säiliks pluralism tõttu on eraõigusliku turuosalise tegutsemine ja mitmekesisus, peab säilima erameedia võimalus tulu teenida. ringhäälinguturul välistatud või muudetud Meediapluralismi silmas pidades tuleks ERR-i rahastamismudeli juures ülemäära raskeks. jälgida sedagi, et avalikõiguslik meediaorganisatsioon ei muutuks domineerivaks ja et säiliks mõistlik tasakaal eraõigusliku ja avalikõigusliku Meediauuringu näitavad, et erameedia meedia vahel. veebiväljaannete külastajate arv on ERRi portaali omast oluliselt suurem. Seega ei ole tõendatud 33 Majanduslik jätkusuutlikkus ja ärimudelite kestlikkus on nii väide nagu mõjutaks ERRi pakutav originaalne meediavabaduse kui meedia mitmekesisuse oluline osa. Avaliku rahaga online meediasisu oluliselt erameedia finantseeritud avalikõigusliku meedia kõlvatu konkurents selles vallas aga majandustulemusi. ohustab meedia mitmekesisust ja erameedia pikaajalist jätkusuutlikkust. Ebaaus konkurents ajakirjandusväljal tähendab halvemini finantseeritud Tehnoloogianeutraalsuse all käsitletakse ERRi eraajakirjandust. Ebaausa konkurentsi tulemuseks on vähem ajakirjandust meediasisu pakkumist võrdsetel tingimustel ja vähem kvaliteetne ajakirjandus. Leiame, et kui praegusel VTKl põhinev kolmel tehnoloogilisel platvormil - raadios, seadus vastu võtta, siis see otsus nõrgendaks Eesti ajakirjanduse televisioonis ja veebis. Trükimeedia, välimeedia, mitmekesisust ja mõjujõudu pikaks ajaks. otseposti ja kõikvõimalike muude meediasisu Meedialiit juhib tähelepanu, et ERR-i tegutsemine eri meediaplatvormidel loomise ja edastamise variante seaduse muudatus ning ERR-i väljumine ERHS-i § 5 lg 1 p-dega 2 ja 3 ettenähtud piiridest on ette ei näe. juba tänasel päeval kaasa toonud turumoonutuse. ERR konkureerib ebaausalt, maksumaksja kulul meediatoodete turul, mis peaks alluma vaba Selleks, et välistada võimalikke ja õiglase konkurentsi reeglitele. Nii avaldab ERR reaalajas oma konkurentsimoonutusi meediaturul plaanime veebiplatvormidel ka sellist tekstipõhist ajakirjanduslikku sisu, millel kehtestada ERHS-i tasandil uute avalike puudub igasugune seos ERR-i varasemate tele- ja/või meediateenuste turu mõju hindamise süsteemi. raadioprogrammidega ning mis ongi toodetud levitamiseks üksnes Oleme seda kirjeldanud ka VTK-s. veebiplatvormidel (sh reaalajas eesti-, vene- ja ingliskeelseid uudislood, arvamusartiklid, jm). Euroopa meediavabaduse määrus ei maini Samal ajal on Eesti meediamaastik veebiplatvormide lõikes juba praegu dubleerimist, vaid rõhutab et avalik-õiguslik väga lai. Ainuüksi Meedialiidu liikmed avaldavad reaalajas eesti-, vene- ja meedia peab soodustama konkurentsi – st ta peab ingliskeelseid uudiseid oma uudisportaalides (Delfi.ee, Postimees.ee, ka ise olema konkurentsivõimeline. „Avalik- Ohtuleht.ee, Aripaev.ee jm), lisaks annavad praegu Eestis välja 2 õiguslik meedia peab kaasa aitama (29) meedia päevalehte, 5 nädalalehte, 16 maakonnalehte ning 20 ajakirja. mitmekesisuse edendamisele ja konkurentsi Uuringud näitavad, et lugejad tajuvad ERR-i ning erarahastusel soodustamisele meediasektoris, luues tegutsevatele meediaorganisatsioonide uudiskeskkondi võrdväärsetena. mitmesuguseid huve, vaatenurki ja demograafilisi Uuringufirma Turu-Uuringute AS 2024 märtsis korraldatud küsitlusest olusid arvestavat sisu ning pakkudes „Eesti internetikeskkonnad“ ilmnes, et kui ERR ei pakuks veebis tasuta alternatiivseid vaatepunkte ja programme, uudissisu, suureneks märkimisväärselt nende inimeste hulk, kes oleksid võimaldades rikkalikku ja ainulaadset pakkumist. valmis vormistama mõne uudisportaali tasulise tellimuse. (Hinnanguliselt Avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad võiks lisanduvate tellijate arv ulatuda 100 000ni, mis rahas väljendatuna konkureerivad kasutajaskonna ja, sõltuvalt tähendaks erameediale ca 10 miljonit EUR (saamata jäävat) tellimustulu olukorrast, reklaamiressursside pärast aastas). eraõiguslike meediaettevõtjate ja digiplatvormidega, sealhulgas teistes 34 On ilmne, et kui ERR pakub lugejatele erameediaga võrdväärset uudissisu liikmesriikides asutatud digiplatvormidega. See reaalajas ning tasuta, puudub lugejatel motivatsioon maksta sama sisu eest puudutab nii audiovisuaal- kui ka tasu online-meedia väljaandele. Seetõttu kahjustab ministeeriumi plaan raadiovaldkonna anda ERR-ile piiramatu õigus toota sisu eri meediaplatvormidele (sh kommertsringhäälinguorganisatsioone ja veebis) erarahastusel tegutsevate meediaorganisatsioonide kirjastajaid ning kehtib eelkõige praeguses konkurentsivõimet ja ärimudelit. digitaalmeedia keskkonnas, kus kõik meediakanalid laienevad veebisfääri ja osutavad Ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.04.2024 määruse 2024/1083, oma teenuseid üha enam piiriüleselt. Kui selline millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse kahetine ja konkurentsivõimeline meediaturg, direktiivi 2010/13/EL (edaspidi Euroopa meediavabaduse määrus), p-s 29 mis on iseloomulik suurele osale liidust, toimib on rõhutatud, et Riiklikes meediakeskkondades, mida iseloomustab avalik- hästi, tagab see meediateenuste mitmekesise ja õiguslike ja eraõiguslike meediateenuse osutajate kooseksisteerimine. kvalitatiivse pakkumise kõigis sektorites.“. Teisisõnu ei toeta ERHS-i väljatöötamiskavatsuses toodud plaani kuidagi ka Euroopa meediavabaduse määrus – vastupidi, ka Euroopa Näitena toodud Soome rahvusringhäälingu YLE meediavabaduse määruse kohaselt ei ole lubatav luua olukorda, kus avalik- poolt veebiplatvormidel levitatava sisu piirang on õiguslik ringhäälingu dubleerib erarahastusel tegutsevate kaasa toonud probleeme ning seda on nimetatud meediaväljaannete teenust, mis on ERHS-i väljatöötamiskavatsuse kohaselt ebaõnnestumiseks. Seetõttu moodustati Soomes aga uue ERHS-i vältimatu tagajärg. 2023. aastal töörühm YLE tegevuse analüüsiks ERHS väljatöötamiskavatsuse lk 25-26 kirjutab ministeerium sellest, ning muudatusettepanekute tegemiseks. Hetkel ei kuidas liikmesriigid ei saa avaliku ringhäälinguteenuse määratlemisel ole veel selge, millised edasisi samme Soome sõltuda erakapitalil tegutsejate meediateenuste osutajate tegevusest (vt tekst, mille juurde käib joonealune märkus nr 63), ning sellest, kuidas ERR valitsus plaanib, aga töörühma raporti peab pakkuma erinevat sisu erinevate kanalite kaudu, sest tal on ülesanne ettepanekutele tuginedes on YLE tugevalt edendada sotsiaalset sidusust ja võimaldada vähekindlustatud inimestel arendamas just digivaldkonna meediateenuseid. meediat tarbida. Sellega ei saa nõustuda. Esmalt on sellised väited vähemalt Eesti puhul oletuslikud. Eestis on televisioon ja raadio kättesaadavad tasuta. Eesti Statistikaameti andmetel on vähemalt iga päev televiisorit vaatavate inimeste osakaal üle 90%7. Seega ei saa võtta eelduseks, et vajalik info vähekindlustatud inimesteni ei jõua. Ka pole põhjust arvata, et inimene, kes raha puudusel ei saa endale televiisorit lubada, oleks reeglina arvuti või nutitelefoni kasutaja. Moodsaid IT seadmeid kasutavad inimesed ei ole reeglina nii vähekindlustatud, et ei suudaks valikulise uudissisu eest tasuda (päevauudised on ka kõikjal mujal portaalides tasuta kättesaadavad). 35 Kolmandaks, kui riigil on tõesti soov pakkuda teatud tingimustel online sisu tasuta, siis saab selle erameedialt teenusena sisse osta. See tuleb riigile ilmselt odavam, sest erameedia on valdavalt ERR-ist efektiivsem. Seega on Meedialiit veendumusel, et kuigi ERR-i ülesanded on võimalik ERHS-is sätestada nö tehnoloogianeutraalsena, siis tuleb seada selged piirid sellele, milliste meediateenuste tootmist võib ERR eelarverahast katta (sh nii uudisportaalides, voogedastusplatvormidel, mobiilirakendustes kui ka sotsiaalmeediakanalites). Seejuures peab arvestama mitte üksnes tootmise otsekuludega, aga ka vastava proportsiooniga ERR üldkuludest. Lisaks sellele, et piiramatu õigus toota sisu eri meediaplatvormidele (sh veebis) tingib olulise konkurentsimoonutuse ega ole Euroopa Liidu õiguse kohaselt lubatav, muudab umbmäärane ERR- i ülesannete defineerimine sisuliselt võimatuks ka efektiivse ja reaalse järelevalve teostamise nii ERR- i ülesannete täitmise kui ka eelarveliste vahendite kasutamise üle. Sellele on VTK tutvustamisel ministeeriumi tähelepanu juhtinud muuhulgas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Uute meediateenuste osutamine saab hõlmata üksnes varasemate raadio- ja teleprogrammide refereerimist Avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioon võib osutada uusi meediatooteid ja -teenuseid (sh sisuloomet veebiplatvormide jaoks) üksnes varasemalt avaldatud audio või audiovisuaalse uudissisu uuesti levitamisega või kui tegemist on üksnes varasema uudisloo kokkuvõtte ja refereeringuga (nn kõrvalprodukt). Seejuures väärib rõhutamist, et just sel viisil on piiritletud ka ERHS-i väljatöötamiskavatsuses võrdlusriigiks võetud Soome avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni YLE ülesanded. Nii on ERHS-i väljatöötamiskavatsuses osaliselt õigesti välja toodud, et YLE võib veebis pakkuda tekstivormingus järgmist sisu: 1) tekstilised lühiuudised […]; 2) lühitekstiline uudissisu, mis on seotud kiirete ja kiiresti arenevate uudissündmustega […] (allakirjutanu rõhutusega). ERHS-i väljatöötamiskavatsuses on YLE seadust refereeritud valikuliselt ja jäetud tähelepanuta fakt, et YLE poolt veebiplatvormidel levitatav sisu peab vältimatult olema kitsalt seotud üksnes varasemalt avaldatud raadio- ja teleprogrammiga (soome k palvelun televisio- ja radio-ohjelmat siihen 36 liittyvine oheis- ja lisäpalveluiden). Samuti on varasemalt avaldatud audio või audiovisuaalse uudissisu levitamine piiratud YLE ülesannetes ka mahuliselt, seejuures veebiplatvormidel on YLE-l lubatud edastada üksnes raadio- ja teleprogrammide lühikokkuvõtted (erandina on ette nähtud kitsalt üksnes vähemuskeelerühmade ning kultuuri- ja haridusliku eesmärgiga loodav sisu). Ka lühikokkuvõtted saavad olla üksnes sellised, millega on seotud varasema tele- või raadioprogrammi pilt või heliklipp. Meedialiit on veendunud, et ka ERR-i poolt osutatava avaliku meediateenuse defineerimine tehnoloogianeutraalsena peab olema limiteeritud ning uute meediateenuste osutamine võib hõlmata üksnes varasemate raadio- ja teleprogrammide refereerimist. Soovitame nõukogu koosseisu, valimise, töökorra ja otsuste Selgitame. Hea ühingujuhtimise tava on mõeldud langetamise mehhanismi juures rakendada hea ühingujuhtimise tava järgimiseks eelkõige börsiettevõtetele. ERR-i põhimõtteid. Samuti tuleks täpsustada ja konkretiseerida ka nõukogu nõukogu peab enda juhtimise korraldamise aluseks ülesandeid, õigusi ja vastutust, et otsuseid langetatakse läbipaistvalt, võtma ERHS-i, mis sätestab mh ERR-i juhtimise kaalutletult ning demokraatliku ühiskonna ja vaba ajakirjanduse alused. toimimisprintsiipe ja eesmärke silmas pidades. Nõustume, et ka ERR-i juhtimisotsused peavad olema tehtud läbipaistvalt, kaalutletult ning demokraatliku ühiskonna ja vaba ajakirjanduse toimimisprintsiipe ja eesmärke silmas pidades. ERR-I NÕUKOGU EI OLE SÕLTUMATU Selgitame. Uute avalike meediateenuste mõju MEEDIAREGULAATORI ÜLESANNETE TÄITMISEKS SOBIV hindamise ülesande andmine ERR-i nõukogule ei Meedialiit tunnustab ministeeriumi kavatsust luua sõltumatu ole meie hinnangul hea lahendus. Muuhulgas ka meediaregulaator, kelle ülesanne oleks viia läbi ERR-i ülesannete seetõttu, et avalike teenuste mõju hindamise laiendamisele igakordselt eelnev ja ringhäälinguteatise p-des 84 – 90 tulemusena tehtud otsus peaks alluma kohtulikule nõutav mõjuanalüüs (küll alles pärast kavandatavat tegeliku olukorra kontrollile ning puudutatud isikutel peaks olema seadustamist lisanduvate ülesannete suhtes), tuvastamaks, kas uued olulised võimalik oma õiguste kaitse tagada muu hulgas audiovisuaalteenused, […] teenivad ühiskonna demokraatlikke, kohtumenetluse käigus. Ka seetõttu on sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal nende võimalikku problemaatiline anda otsuse tegemine ERR mõju kauplemistingimustele ja konkurentsil. Samas nähtub ERHS-i nõukogule. Ka ERR-il peab olema võimalus oma väljatöötamiskavatsusest, et ministeerium soovib vastava ülesande õiguste kaitse kohtumenetluse käigus tagada. usaldada kas TTJA või ERR-i nõukogule. 37 Ringhäälinguteatise p 89 kohaselt peab uute meediateenuste mõjuanalüüs olema objektiivne ja sõltumatu muuhulgas ka avalik-õiguslikust ringhäälinguorganisatsioonist endast. Nii on ringhäälinguteatise p-s 89 selgelt välja toodud, et selline hindamine oleks objektiivne vaid juhul, kui selle viib läbi asutus, mis on täielikult sõltumatu avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni juhtimisest. Uute avalike meediateenuste mõju hindamise usaldamine ERR-i nõukogule ei täida ringhäälinguteatisega nõutud eesmärki. ERR-i nõukogu on ERR-i kõrgeim juhtimisorgan (ERHS § 13 esimene lause). Seega ei ole ERR-i nõukogu ERR-ist sõltumatu ega saa täita meediaregulaatorina rolli viia sõltumatult ja objektiivselt läbi uute avalike meediateenuste mõju hindamine. Veelgi enam, ERR-i nõukogu moodustavad valdavas osas juba hetkel kehtiva ERHS § 14 lg 1 p 1 kohaselt Riigikogu fraktsioonide esindajad. Kuigi Meedialiit tervitab ERR-i väljatöötamiskavatsusest nähtuvat plaani vähendada Riigikogu fraktsioonide esindajate osakaalu ERR-i nõukogus asjatundjate osakaalu tõstmisega, siis ei ole see piisav, et tagada täielikult erapooletu mõjuanalüüsi läbiviimine ERR-i nõukogu poolt. Tuleb arvestada, et kui ERR-i nõukogusse kuulub ka uue ERHS-i kohaselt ligi pooles ulatuses just Riigikogu fraktsioonide esindajaid, siis omavad nad ERR-i nõukogus ikkagi piisavalt mõju, et välistada ERR-i suhtes ebasoosivate otsuste tegemine. Seda eriti olukorras, kus poliitikute jaoks oleks ERR-i tegevuse ja/või rahastuse kritiseerimine ebapopulaarne ning võiks vähendada avalikkuse toetust. Lisaks jätkuvalt ei ole selge, kuidas eristatakse poliitiku roll eksperdi rollist. ERR-i nõukogu ERR-ile ebasoodsaid ning seega avalikkusele ebapopulaarseid otsuseid kindlasti teha ei söandaks. Samal ajal on Meedialiidule äärmiselt oluline, et uute avalike meediateenuste mõju hindamine oleks tõepoolest sisuline ja välistaks turumoonutuse. MONITOORIMINE, RAHASTAMINE JA JÄRELEVALVE Selgitame. Ülesannete täitmist saab monitoorida VAJAVAD PÕHJALIKUMAT LÄBITÖÖTAMIST ja analüüsida mõjude analüüsi alusel. ERHS § 12 ERRi eesmärkide ja ülesannete täpsustamisega seondub ka see, kuidas lõige 1 sätestab, et koos arengukava projektiga nende eesmärkide ja ülesannete täitmist süsteemselt monitoorida ja esitatakse ERR-i nõukogule mõjude analüüs, analüüsida ning kuidas selle analüüsi tulemusena võimestada milles antakse põhjendatud hinnang arengukavas otsustusprotsessis ERR-i juhatust ja nõukogu, aga ka loodavat esitatud arengukavatsuste täitmisele ja ERR-i 38 regulaatororganisatsiooni, parlamenti (kitsamalt parlamendi tegutsemise vastavusele käesoleva seadusega. kultuurikomisjoni) ning võimaldada ka ühiskonnal paremini Seega näeb kehtiv seadus ette, et ERR arengukavas avalikõigusliku ringhäälinguorganisatsiooniga suhestuda. Sellise tagasiside esitatud arengukavatsusi ning tema tegevust süsteemi loomist ning ringhäälinguorganisatsiooni aruandekohustust ülesannete täitmisel hindab nõukogu mõju ühiskonna ees arutasid ja toetasid ka VTK ettevalmistuse töögrupis analüüsi alusel. Kuna ERR-i tegevus on avalik osalenud eksperdid, teiste seas ka Meedialiidu esindajad. Leidsime, et pidev ning ka arengukava ja muud dokumendid (sh mõju ja regulaarne tagasiside aitaks täpsustada ringhäälinguorganisatsiooni analüüs) peavad olema avalikud ehk alluma nö ülesandeid ja püstitada uusi, aitaks suurendada ERR-i usaldusväärsust ja avalikkuse kontrollile, aitab sellise mõjude läbipaistvust, suurendaks organisatsiooni sidet ühiskonnaga ning ergutaks analüüsi tegemine ka ühiskonnal avalik-õigusliku ka täpsema ja asjakohasema meediapoliitika kujundamist. ringhäälinguorganisatsiooniga paremini suhestuda. Seesama avalik dokument peab andma ERHS-i väljatöötamiskavatsusest ilmneb, et ministeerium kaalub ERR-i avalikkusele ülevaate ERR-i panusest ühiskonda. rahastusmudeli muutmist selliselt, et riigieelarves nähakse ERR-ile ette Sellist mõjude analüüsi praktikas täna järjepidevalt kulud summas, mille suurus vastab teatud protsendile üle-eelneval ei ole tehtud ja nii see tulevikus olla ei tohiks. Kui kalendriaastal riigieelarvesse laekunud aktsiisimaksudest ja residendist ERHS näeb ette süsteemse monitoorimise füüsiliselt isikult laekunud tulumaksust või sisemajanduse koguproduktist. kohustuse, tuleb seda järgida. Seega on ERHS-i See tähendab, et ministeeriumi soov on viia ERR-i rahastusmudel nö tasandil juba täna kehtestatud mehhanism, mille vajaduspõhiselt mudelilt üle fikseeritud rahastusmudelile. raames saaks kontrollida, kas ERR on täitnud Meedialiidu hinnangul on ERR-i rahastamise depolitiseerimine avaliku teenuse osutamisest tulenevaid kohustusi avalikõigusliku meedia sõltumatuse seisukohast õige ja oluline. Samas või mitte. sõltumata avalik-õigusliku ringhäälingu rahastusmudelist on vältimatult vajalik tagada, et rahastamine toimub üksnes sellises ulatuses, mis on Nõustume, et sõltumata avalik-õigusliku vajalik ringhäälinguorganisatsioonile usaldatud avalike ülesannete ringhäälingu rahastusmudelist on vältimatult täitmiseks. Nii rõhutatakse ka ringhäälinguteatise p-s 71, et riikliku vajalik tagada, et rahastamine toimub üksnes hüvitamise summa [ei tohi] üldiselt ületada avaliku teenuse ülesande sellises ulatuses, mis on vajalik täitmisega seotud puhaskulusid. Kui ERR-i poolt avalike ülesannete ringhäälinguorganisatsioonile usaldatud avalike täitmise rahastamine ei sõltu mitte ERR-i konkreetsest eelarvest, finants- ülesannete täitmiseks. ja/või arenguplaanist, kus on avalike ülesannete sisu ja maht kindlaks määratud, siis tuleb ministeeriumil eraldi lahendada küsimus sellest, kuidas Analüüsisime ja jõudsime seisukohale, et kehtiv vältida ERR-i kulude ülemäärast hüvitamist. regulatsioon, mis puudutab sihtotstarbelisi projektitoetuseid, muutmist ei vaja. Plaanis ei ole Kuigi ERHS-i väljatöötamiskavatsuses on üldsõnaliselt ülemäärase keelata ERR-ile osalemist riigihangete seaduse hüvitamise riski maandamise eesmärk kajastatud, siis seda, milles see alusel hangetes või avalikes taotlusvoorudes kui täpsemalt seisneb, ERHS-i väljatöötamiskavatsusest ei nähtu. Samas on just need hõlmavad avalik-õigusliku ringhäälingu etteulatuvalt fikseeritud rahastusmudeli puhul ülemäärase hüvitamise tegevust. Sellise piirangu seadmine ei ole meie 39 vältimine ääretult oluline, sest maksudest või sisemajanduse hinnangul põhjendatud. RHS § 3 punkti 3 kohaselt koguproduktist sõltuva rahastusmudeli korral on märgatavalt keerulisem peab hankija tagama konkurentsi efektiivse hinnata tehtud kulude vajalikkust ja mõistlikkust. Seetõttu ei ole ilma ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik- ülemäärase hüvitamise riski maandamise viisi täpse kirjelduseta võimalik õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid ei Meedialiidul ega ka teistel huvigruppidel veenduda ERR-i uue kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes rahastusmudeli sobivuses. ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike Oleme juba varem rõhutanud vajadust arvestada ERR-i rahastamise puhul vahendite kasutamise tõttu. ka meediasüsteemi kui tervikuga, vajadust säilitada tasakaalu era- ja avalikõigusliku meedia vahel. Teeme ettepaneku lisada ERR-i rahastamise mudelile rahastuse iga-aastase juurdekasvu nn „lae“ ja „põranda“ . Leiame, et oleks otstarbekas kehtestada piirang ERR-i eelarve iga-aastasele kasvule (näiteks, et eelarve ei tohiks kasvada aastas rohkem kui konkreetne piirmäär või protsent, et vältida näiteks suurtest aktsiisitõusudest või tulumaksumäära muutmisest tingitud arenguhüppeid). Samamoodi ei tohiks ERR-i eelarve iga-aastaselt väheneda rohkem kui mingi piirmäär või protsent, et oleks tagatud ERR-i tegevuste kestlikkus ja jätkuvus ning ühiskonna ees võetud ülesannete-kohustuste täitmine. ERHS-iga tuleb välistada sihtotstarbeliste projektitoetuste kaudu ERR-i täiendav rahastamine. Hetkel kehtiv ERHS § 7 lg 5 p 8 nimetab ERR-i tuluallikana muuhulgas sihtotstarbelisi projektitoetusi. ERHS-i väljatöötamiskavatsuses on seejuures õigesti täheldatud, et ERHS-is ei ole täpsustatud, mida käsitleda sihtotstarbelise toetusena, ega määratletud, milliseid ERR-i ülesandeid rahastatakse § 7 lõike 5 punkti 1 alusel ehk iga- aastase eraldisena riigieelarvest ja milliseid muudest laekumistest, sealhulgas sihtotstarbelistest projektitoetusest. Meedialiit juhib tähelepanu, et sihtotstarbeliste projektitoetuste osakaal ERR-i iga-aastasest eelarvest on ajas märkimisväärselt kasvanud. Meedialiidu hinnangul ei ole erameedial üldjuhul võimalik sellele rahale kandideerida just seetõttu, et ERR on saavutanud või saavutamas turul dominantset positsiooni ning sihttoetuse andjad seavad sellise positsiooni ka toetuse saamise tingimuseks. Leiame, et kuna ERR-i rahastatakse riigieelarvest vastavalt talle seadusega püstitatud ülesannetele ja eesmärkidele, ei tohiks tal olla õigust kandideerida sihtotstarbeliste projektitoetuste rahale. Nõnda paraneksid erameedia võimalused 40 mitmekesistada oma programmi ühiskondlikult kaalukate saadetega, teistpidi kasvaks ka erameedia juurdepääs lisaressursile. Erameedia on selles küsimuses valmis sisuliseks koostööks avalikõigusliku meediaga – näiteks oleme valmis sihtfinantseeringu abil toodetud programmi andma pärast esmaeetrit ERR-ile kasutamiseks ja arhiveerimiseks. Eelnevast hoolimata nähtub ERHS-i väljatöötamiskavatsusest, et ministeeriumil on plaan jätkata ERR-i rahastamist muuhulgas sihtotstarbeliste projektitoetuste arvelt. Seetõttu ei täida ERHS-i väljatöötamiskavatsus (ja uus ERHS) enda eesmärki suurendada ERR-i rahastamise põhimõtete ja eelarve läbipaistvust. Lisaks võivad sihtfinantseeritud sisuprojektid seada kahtluse alla ka ERR-i sõltumatuse sisuvalikute ja ajakirjandusliku käsitluse osas. Isegi, kui sihtotstarbelised projektitoetused on ka uue ERHS-i kohaselt jätkuvalt ERR-i tuluallikatena lubatav, siis peab olema ERR-ile ette nähtud ERHS-i väljatöötamiskavatsusega võrreldes märkimisväärselt suurem aruandekohustus. Meedialiit tuletab VTK koostajatele meelde, et avalike ülesannete täitmise (kvaliteedi) kontrollimiseks tuleb ette näha kohased järelevalvemeetmed. Esimese Astme Kohus kohtuasjas SIC vs. komisjon tehtud 26.06.2008 otsuse p-des 206 – 215 kinnitanud, et avalik-õigusliku meediateenuse osutaja tegevuse kontrollimiseks peavad olema ette nähtud kontrollmehhanismid ning samuti peab olema tagatud, et neid kontrollmehhanisme ka tegelikkuses rakendatakse. Seejuures on Esimese Astme Kohus samas otsuses ka kinnitanud, et avalik-õigusliku ringhäälingule saab riigi poolt eraldatud vahendeid käsitleda ELi toimimise lepingu riigiabisätetega kooskõlas olevana vaid niivõrd, kuivõrd ettevõtja on täitnud talle avaliku teenuse osutamiseks antud ülesande puhul ettenähtud kvaliteedinõuded. Ka ringhäälinguteatisest tuleneb, et juhul kui avaliku teenuse osutamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimehhanismid puuduvad või ei toimi, puudub võimalus tagada, et avaliku teenuse osutamisega seotud kohustused on ka tegelikult täidetud ning riigieelarvelised vahendid on kasutatud eesmärgipäraselt. Seetõttu peab eksisteerima mehhanism, mille raames kontrollitakse, kas ERR on täitnud avaliku teenuse osutamisest tulenevaid kohustusi või mitte. Riigikontroll on läbi viinud ainult ühe põhjaliku auditi ERR-i tegevusest, 41  tähendanud mitmeid vajakajäämisi, kuid mingeid tagajärgi pole kaasnenud. Samal ajal ei ole isegi Riigikontroll analüüsinud avalike ülesannete täitmise efektiivsust ega tulemuslikkust. Kvaliteedi kontroll on lahti mõtestamata ja puudub. Seega kokkuvõttes kehtiva ERHS-i kohaselt ERR-i tegevuse ja raha kasutamise üle tõhus ja stabiilne kontrollimehhanism puudub. Eesti Infotehnoloogia ja Esiteks soovime juhtida Kultuuriministeeriumi tähelepanu probleemile, Teadmiseks võetud. Kultuuriministeeriumil on Telekommunikatsiooni mida VTK-s ei kajastunud, kuid mis on siiski väga otseselt seotud VTK-s VTK kohaselt plaanis muuta ERHS-i. Liit käsitletud teemadega. Nimelt elektroonilise side seaduse (ESS) §-i 90, mis Elektroonilise side seadust VTK-s käsitletud sätestab kaabelleviteenuse osutamise ehk televisiooniprogrammide muudatuste raames teha ei plaanita, sest oleme taasedastamise erinõude, rakendamine praktikas. seisukohal, et mitmed märkuses toodud teemad ITL on korduvalt ja läbi aastate juhtinud erinevate riigiasutuse tähelepanu (näiteks tasude avalikustamine), vajavad laiemat taasedastamise erinõude (nn must-carry) paragrahvi üle vaatamise arutelu ja mitte selle seaduse muutmise raames. vajadusele. Viimati esitasime sellekohase ettepaneku 09.12.2022 vastates Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt korraldatud avalikule konsultatsioonile teleprogrammide taasedastamise kohustuse ülevaatamiseks. Pea aasta hiljem (17.11.2023) avaldas MKM konsultatsiooni tulemused ja tegi järgmised ettepanekud: 1) ESS § 90 lg 1 punktis 1 täpsustada sideettevõtjate ringi, kellele kohaldub taasedastamise kohustus; 2) piiritleda taasedastatavate teleprogrammide hulka ainult avalik-õigusliku meediateenuse osutaja teleprogrammidega; 3) mitte muuta kohustuse täitmisega seonduva tasu regulatsiooni. MKM-i arvates piisab siinkohal olemasoleva regulatsiooni paremast rakendamisest. ITL ei nõustu MKM-iga kolmanda punkti osas, kuna näeme endiselt, et ESS § 90 täitmine praktikas on probleemne ja seda eriti tasude maksmisega seonduvalt. Olukorras, kus suure avaliku huviga teleprogrammide taasedastamise tasu tuleb kokku leppida lepingus ja üks lepingupool on seejuures olukorras, kus tal on kohustus programmi taasedastada, kuid ei ole võimalik pidada võrdseid läbirääkimisi ning jõuda mõistlikele kokkulepetele. Selle asemel on ühel lepingupoolel ilmselge regulatsioonist tulenev jõupositsioon. Märgime, et tänaseks ei ole algatatud ka punktides 1-2 nimetatud muudatusi. ITL teeb Kultuuriministeeriumile ettepaneku VTK-s käsitletud küsimuste lahendamisega koos algatada ka ESS § 90 muutmine, kuna Eesti 42 Rahvusringhäälingu (ERR) teleprogrammide taasedastamise kohustus ning selle kohustuse täitmise eest sideettevõtjate poolt ERR-ile makstavad tasud on otseselt seotud VTK-s käsitletud küsimustega. Nimetatud kohustust tuleb arvesse võtta ERR-i ülesannetest ja rahastusmudelist tervikpildi saamiseks. Kordame siinkohal üle ka ITL-i peamised seisukohad ja ettepanekud ESS § 90 osas: ITL-i hinnangul on ebaselge, kuidas riik seadusandlikus vaates tagab ERHS-is sätestatud ERR-i eesmärgi täitmise, milleks on kaasa aidata põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele (ERHS § 4). Seadusandja on sätestanud läbi ERHS-i ERR-ile kohustuse tagada elektroonilise side võrkude kaudu Rahvusringhäälingu programmide ja arhiivi kättesaadavuse (ERHS § 5 lg 1 p 2). On selge, et Rahvusringhäälingu eesmärk on mitte üksnes keele ja kultuuri areng ning audiovisuaalne jäädvustus, vaid ka julgeolekuvõtmes on riigile oluline tagada oma sõnumite jõudmine üldsuseni, seda eriti kriiside ajal. Samas ei ole ESS §-is 90 sätestatud taasedastuse erinõue tehnoloogianeutraalne, pannes sõnumite jõudmise kodanikeni sõltuvusse kasutatavast tehnoloogiast (veelgi enam – tänapäeval vähekasutatavast kaabellevi tehnoloogiast). Lisaks on vajalik mõista, et kõnealuse kohustuse täitmisel on eraettevõtete (sideettevõtted) sidevõrk riigi funktsioonide täitmiseks täiendavalt koormatud, mistõttu peab olema seaduse tasemel ka selgelt sätestatud avalik-õigusliku isiku keeld nõuda oma toimimise rahastamiseks täiendavaid tasusid lisaks riigieelarvele ja autoritasudele, mida ettevõtted tasuvad läbi Eesti Autorite Ühingu. Praegusel juhul on taasedastajatele pandud ebaõiglane topeltkohustus: taasedastada oma kuludega programmi ning maksta selle kohustuse täitmise eest tasu (ESS § 90 lg 1 p 1). ITL on seisukohal, et kõnealune regulatsioon vajab põhimõttelist uuendamist, mille eesmärgiks on jõuda õigusselge lahenduseni. Riigi julgeoleku tagamise eesmärgil peab ERR olema riigieelarvest rahastatud piisaval määral, et vajalik informatsioon oleks elanikkonnale kättesaadav. 43 ITL-i ettepanek on muuta ESS § 90 ja asendada see järgmise sõnastusega: „§ 90. Televisiooniprogrammide taasedastamise erinõue (1) Sideettevõtja, kes taasedastab teleprogramme, peab tagama järgmiste programmide pideva taasedastamise oma lõppkasutajatele: 1) Eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutaja teleprogrammid; 2) vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja edastatavad ja tehnilistele nõuetele vastava signaalitugevuse juures vastuvõetavad teleprogrammid, mille edastamise eest televisiooniteenuse osutaja tasu ei nõua. (2) Eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutajal ei ole õigust nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teleprogrammide taasedastamise eest sideettevõtjalt tasu. Teleprogramme taasedastaval sideettevõtjal ei ole õigust nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teleprogrammide taasedastamise eest Eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutajalt tasu. (3) Vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutajal on õigus nõuda teleprogramme taasedastavalt sideettevõtjalt mõistlikku tasu teleprogrammide taasedastamise eest. Tasu nõudmisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud taasedastamise kohustus ei kehti. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erinõude täitmisel tuleb järgida tehnoloogianeutraalsuse printsiipi. Lõikes 1 sätestatud teenuse osutaja ei tohi seada sideettevõtjale piiranguid, mil moel sideettevõtja teeb teleprogramme kättesaadavaks oma lõppkasutajatele, välja arvatud kolmandatest osapooltest tulenevad erinõuded. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud programmid edastatakse ühtse kogumina teleprogramme taasedastava sideettevõtja ja lõppkasutaja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata programmide taasedastamine toimub sideettevõtja ja lõppkasutaja omavahelisel kokkuleppel. (7) Sideettevõtja peab lõppkasutajale tagama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud programmide eetrisoleku ajalise mahu täies ulatuses, välja arvatud kolmandatest osapooltest tulenevad erinõuded. (8) Nõuded käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud taasedastamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister.“ 44 Teiseks toetame ITL-i poolt VTK-s sedastatud eesmärki: „kehtestada ERHS-is ERR-i rahastamise mudel, mis tagab läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja sõltumatuse ning võimaldab ERR-il täita ERHS-iga pandud ülesandeid.“ Kuigi me oleme seisukohal, et ei ole põhjendatud ERR poolt taasedastamise eest tasu nõudmine, siis kuniks vastavasisulist muudatust ei ole tehtud, rõhutame, et läbipaistva rahastusmudeli väljatöötamise käigus tuleb tagada ka ERR-i enda kehtestatud tasude läbipaistvus. Seega, kui eesmärk on tagada ERR-i läbipaistev rahastusmudel, siis peab see hõlmama ka kogu ettevõtjate poolt ERR-ile makstavat tasuspektrit. See omakorda tagab nende erasektori poolsete tasumaksjate võrdse kohtlemise ja õiglase konkurentsikeskkonna. ERR ei tohi hoida ettevõtjaid infosulus ega manipuleerida ettevõtjatega neilt (kohustuslikult) nõutavate tasudega. Mistahes ERR-i poolt küsitavad tasud peavad olema kontrollitavad, ühetaoliselt rakendatavad ja avalikud, s.t olema sellistena ERR-i juhtorganite poolt kinnitatud ja avalikustatud ERR-i kodulehel avaldatud hinnakirjas. Kolmandaks teeme ettepaneku VTK raames analüüsida, kas ERR-i rahastamismudelit oleks võimalik muuta jätkusuutlikumaks, kui ERR ei kulutaks eelarveraha, et konkureerida erasektoriga valdkondades, mis ei seondu tema põhiülesannetega, näiteks välismaise meelelahutussisu ostmisel, vaid keskenduks selle asemel rohkem oma ühiskondlikule rollile ja ERHS-is sätestatud eesmärkide saavutamisele. Loodame, et leiate võimaluse neid kolme ITL-i ettepanekut arvestada ja algatate koos ERHS muutmisega ka ESS-i muutmise, et tagada õigusselgus ja lõpetada ebaõiglane olukord ühepoolsete ja läbipaistmatute tasude määramisel seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Palume kaasata ITL VTK alusel koostava eelnõu menetlusse. 45 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KUM/25-0944 - Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.09.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/11bbb9eb-6dc6-4463-b7a5-33467a3ed63d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/11bbb9eb-6dc6-4463-b7a5-33467a3ed63d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main