Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest aastatel 2023-2025

Saatja: "Maarja-Liisa Kapaun" <[email protected]> Saaja: "Riigikontroll" <[email protected]>, [email protected], "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]>, "KM Info" <[email protected]>, "Kliimaministeerium info" <[email protected]>, [email protected], "info - MKM" <[email protected]>, "Info - RAM" <[email protected]>, "Regionaal- ja Põllumajandusministeerium" <[email protected]>, "SiM info" <[email protected]>, [email protected], [email protected] Teema: Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest aastatel 2023-2025 Kuupäev: 2025-09-29 05:50 Tere Valminud on variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest aastatel 2023-2025 (manuses). 1. 10. aasta taguste hinnangutega võrreldes on vabaühenduste rahastamise läbipaistvus ja ligipääsetavus suurenenud. 2. Eriti tõusevad esile nende ministeeriumide tulemused, kus kasutusele on võetud strateegilise partnerluse praktika vabaühendustega. 3. Üldise toetuste jagamise reeglistiku uuendamisel on oluline silmas pidada, et strateegilise partnerluse planeerimise raames läbi mõeldud ja vabaühenduste rahastamisjuhendiga kooskõlas praktikaid eeskujudena hoitaks, mitte ära lõhutaks. Täname kõiki, kes raportisse sisendit andsid! Lugupidamisega Maarja-Liisa Kapaun Vabaühenduste Liit, huvikaitsespetsialist [email protected] <mailto:[email protected]> 56864114 VARIRAPORT vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest perioodil 2023-2025 Koostanud: Maarja-Liisa Kapaun www.heakodanik.ee 1 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................................................... 2 KASUTATAVAD MÕISTED .............................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 4 METOODIKA ................................................................................................................................................... 6 KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................... 7 MINISTEERIUMIDE PRAKTIKAD .................................................................................................................... 8 Haridus- ja Teadusministeerium ............................................................................................................... 8 Justiits- ja Digiministeerium ..................................................................................................................... 9 Kaitseministeerium.................................................................................................................................. 10 Kliimaministeerium.................................................................................................................................. 11 Kultuuriministeerium ............................................................................................................................... 12 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ...................................................................................... 13 Rahandusministeerium ........................................................................................................................... 14 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ............................................................................................ 15 Siseministeerium ..................................................................................................................................... 16 Sotsiaalministeerium............................................................................................................................... 17 Välisministeerium .................................................................................................................................... 18 2023. AASTA RAHASTUSANDMED ............................................................................................................. 19 HINNANGUD ................................................................................................................................................. 20 Ministeeriumidele antud hinnangud ....................................................................................................... 20 2016 ja 2025 keskmiste hinnangute võrdlus ......................................................................................... 21 Valdkondade keskmised tulemused 2023-2025 ................................................................................... 22 ANALÜÜS ...................................................................................................................................................... 24 SOOVITUSED ................................................................................................................................................ 26 Toetuste saajate soovitused ja mõtted .................................................................................................. 28 LISAD ............................................................................................................................................................ 30 Lisa 1. Hindamiskriteeriumid .................................................................................................................. 30 Lisa 2. Ministeeriumidesse saadetud küsimused ................................................................................. 32 Lisa 3. Toetusi saanud vabaühenduste küsimustik .............................................................................. 34 Lisa 4. Vabaühenduste rahastamine 2023. aastal ................................................................................ 36 Lisa 5. Hinnangute võrdlev koondtabel .................................................................................................. 37 VIIDATUD ALLIKAD ...................................................................................................................................... 38 2 KASUTATAVAD MÕISTED Avalik huvi – (public interest) kuigi mõiste tähendus sõltub kontekstist (juriidiline definitsioon on seotud erahuvide või põhiõiguste piiramise argumendiga, kui sellega saavutatav ühine hüve on olulisem), oleme selles raportis ja hindamiskriteeriumides avaliku huvi all silmas pidanud üldisemat sõnastust, mis kät- keb võimalikult laia hulga ühiskonnaliikmete ootusi. Avalik huvi on üldine hüve ja kahju vältimine ühis- kondlikule hüvele. Riigieelarvest vabaühendustele toetuste jagamise kontekstis vaatleme raportis, kas ministeeriumide haldusalade toetusmeetmete juures on raha avalikus huvis kasutamise nõue arusaa- davalt välja toodud. Selle nõude olemasolu koos avaliku huvi edendamise eesmärkide ja viidetega riik- likele arengukavadele on avalikus huvis tegutsevate vabaühenduste jaoks oluline, kuna tagab mittetu- lundusorganisatsioonide suurema ligipääsu meetmetele, välistades raha jagamise erahuvides tegutse- vatele organisatsioonidele. • Avaliku huvi näidetena saab välja tuua ühiskonnaliikmete ootused seaduste täidetuse, turva- tunde, loodus- ja finantsressursside mõistliku kasutamise, otsuste läbipaistvuse, kultuuri hoid- mise ja püsimise ning hea elukeskkonna osas. Lisaks on iga terve ja demokraatliku ühiskonna huvi ka see, et selles eksisteerivate vähemuste huvid oleks kuuldaval ja otsuste tegemisel esin- datud. Erahuvi – (private interest) mõistet käsitletakse finants- või juriidilisest aspektist laiemalt. See hõlmab nii materiaalset (rahaline, varaline) kui ka sotsiaalset, maine- ja eneseteostuslikku kasu. Mõnikord võib erahuvi üldsuse ja/või avaliku sektori huviga kattuda, teinekord aga neile ka vastanduda, põhjustades konflikte ja korruptsiooni. Vabaühendus – vabatahtlikkuse alusel moodustunud valitsusväline, aga avalikus huvis tegutsev organi- satsioon, mis on loodud mittetulunduslike eesmärkide saavutamiseks. Vabaühendused täidavad ühis- konnas olulist rolli näiteks kättesaadavate ja vajalike teenuste või ühistegevuste pakkumise näol, aga on ka demokraatia hoidmise lahutamatuks osaks avalikkuse teadlikkuse edendamise, avalikus elus osa- lemise ning riigiasutuste läbipaistvuse ja vastutuse tagamise kaudu. Strateegiline partnerlus – pikemaajalise koostööleppe näol sõlmitud koostöövorm, mis tähistab avaliku sektori asutuse ja vabaühenduse püsivat koostööd probleemide kaardistamisel, arengueesmärkide seadmisel, lahenduste leidmisel, otsuste tegemisel ja ka ühiste eesmärkide elluviimisel. Strateegilise partnerluse eesmärk on kaasata neid organisatsioone, kellel on võimekus, oskused ja legitiimsus prot- sessi panustada. Strateegilise partnerluse lepet iseloomustavad üks või mitu järgmist tunnust: • Strateegilise partnerluse leppe raames jagatakse ülesandeid, liikumaks tihedas koostöös vald- konna arenguks oluliste eesmärkide poole. • Leppega kaasneb tegevustoetus, mille alusel pannakse paika teostatavate tegevuste tulemus- määrad ja ajakava. Eesmärk ei ole rahastada pelgalt konkreetset tegevust, vaid kokku lepitud eesmärgi saavutamist. • Strateegilise partnerluse pooled on pea alati ministeerium ja vabakonna katusorganisatsioon, võrgustik või ekspertorganisatsioon. Ligipääsetavuse spekter - kirjeldab, kui laia vabaühenduste ringkonna jõustamisele ministeeriumis kes- kendutakse. Raportis on mõiste kasutusel üldjuhul siis, kui ligipääs meetme(te)le oli võimalik väga kit- sale ringile vabaühendustele (stiilis „ligipääsetavuse spekter on kitsas“). 3 SISSEJUHATUS 2016. aastal avaldas Vabaühenduste Liit varira- Teisest küljest on riigieelarve kärbetest ja 2022. porti, et anda ülevaade vabaühenduste riigi- aastal eskaleerunud Ukraina sõjast tuleneva eelarvest rahastamise juhendmaterjali järgi- kaitse-eelarve suurendamise vajaduse tõttu en- mise praktikatest erinevates ministeeriumides. diselt aktuaalne ka vabaühenduste suunal nä- Tuvastati, et juhendit järgis toona 6 ministeeriu- puga näitamine. Põhjuseks väärarusaam, et kol- mit 11-st. Juhendi järgimisel võeti selles toodud mandasse sektorisse liigub ebaproportsionaal- nõuandeid eeskujuks enamasti osaliselt. Mit- selt suuri summasid, mille kasutegur ühiskon- metes valdkondades said vabaühendused tege- nale on samas minimaalne, lisaks toimub see vusteks toetusi taotleda kohalike omavalit- kõik veel ka justkui läbipaistmatult. Läbipaist- suste, riigiasutuste ja ettevõtete kõrval. See vuse püüdluse ja avaliku üldisema arvamuse va- suurendas ebavõrdsust, kuna konkurssidel hel püsib endiselt dissonants, kuna vabaühen- eelistati ministeeriumi enda või selle haldusala duste panus ja roll ühiskonnas ei ole piisavalt projekte. Vabaühendustele jagati mh Riigikogu tunnustatud ja mõistetav. Jätkuvalt esineb ka eraldatud otsetoetusi ehk „katuserahasid“ ebaselgust rahastuse eesmärkide osas. Ühis- (nende toetuste osakaal oli tõusutrendis). See konnas ei ole päris selge, miks vabaühendusi praktika ei olnud kooskõlas ühenduste rahasta- riigi poolt rahastatakse ja milliste strateegiliste mise põhimõtetega, milleks on seotus riigi stra- eesmärkide elluviimisse neid seeläbi kaasa- teegiliste eesmärkidega, läbipaistvus, ligipääse- takse. Viimane puudutab negatiivses mõttes tavus ja tulemuste mõõdetavus. Lisaks puudus näiteks ka laiapindse julgeoleku valdkonda, mil- vabaühenduste rahastamise teemal sisuline lest agressiivse idanaabri tõttu igapäevaselt omanik, kellel oleks rahastamise kohta ülev- rääkima peame. aade ja standardiseeritud (ava)andmed. Kõik eelnev hinnati sektori potentsiaali ärakasuta- Vabaühendused on võimelised mist halvavaks. riigist agiilsemalt kriisidele Arusaam vabaühenduste rahastamisest on võr- reldes eelmise variraporti koostamise ajaga lä- reageerima bipaistvaid kihte juurde saanud. Kaasa on aida- Raporti valmimise hetkel on maailmas veelgi nud näiteks 2017. aastal Vabaühenduste Liidu konflikte ja allhoovusi, mis ühiskonnakorraldust ja Tartu Ülikooli koostöös loodud veebikesk- laiemalt mõjutavad. Sõjaliste konfliktide eska- konna MTÜ-raha iga-aastane rikastamine riik- leerumine on toonud kaasa fookuse nihkumise liku rahastamise andmetega. Samuti ka riigi sal- kliimakriisilt sõjalis-poliitilistele teemadele. Nii doandmike avaandmete kättesaadavaks muu- jaotab Iisraeli ja Palestiina vahelise konflikti ha- tumine alates 2021. aastast. Need tegurid on ai- ripunkt üldise arvamuse kahte leeri. Samuti on danud üsna täpselt sisse vaadata summa- eri riikides aina enam kanda kinnitamas pare- desse, mis vabaühendustele riigieelarvest või- määrmuslike vaadetega poliitilised jõud. Nende maldatakse. Samuti ka sellesse, millises osa- populaarsuse taga on erinevad põhjuseid, kaalus saadakse summasid teenuste pakku- eesotsas sõdade ja halveneva kliima põhjusta- mise eest ning millises mahus toetustena. tud pagulaskriisidega ja keskmise inimese toi- metuleku langusega, mis tekitavad ühiskonnas Arusaam vabaühenduste usalduse kriisi ja sellest tulenevat polariseeru- rahastamisest on 10 aasta mist. Lühidalt, ka demokraatiat ähvardab mure- nemine. tagusega võrreldes Vabaühendustes on vajalikud oskused mainitud läbipaistvaid kihte kriiside ja probleemide, aga ka teiste ühiskond- juurde saanud like kitsaskohtade leevendamiseks. Samuti on vabaühendused võimelised riigist agiilsemalt 4 kriisidele reageerima. Näiteks korraldasid täie- tunnustega toetusi on paigutatud tegevustoe- mahulise sõja alguses Ukrainast Eestisse liiku- tuste alla ja järelevalve neile puudulik. nud sõjapõgenike esmase ja kiire vastuvõtu just Muuhulgas samade üldiste toetuste jagamise vabaühendused. Ka erineva humanitaar- ning reeglite paikapaneku eesmärgil on Rahandus- tehnilise abi saatmisel sõjapiirkondadesse on ministeerium 2025. aasta sügise hakul kokku tegusad olnud vabaühendused ja -tahtlikud. võtmas riigieelarve seaduse muutmise seaduse Usalduskriisiga toimetulekuks on just demok- eelnõu kooskõlastusringi, millega täpsusta- raatia ning kaasamispraktikatega tegelevate va- takse ka riigisiseste toetustega seonduvat. Sea- baühenduste panus väga oluline, mistõttu neid dusemuudatusega soovitakse muuta va- riigi arengukavade elluviimisel partneritena kaa- baühendustele jagatavad toetused täielikult satakse. projektipõhiseks. Ministeeriumidele plaani- takse anda veidi enam kui aasta, et toetuste Usalduskriisiga toimetulekuks andmist reguleerivad õigusaktid vajalike muu- on just demokraatia ning datustega sisustada. Meie hinnangul avaldavad eelnõuga planeeritavad muudatused negatiiv- kaasamispraktikatega set mõju vabaühenduste rahastamise üldisele tegelevate vabaühenduste läbipaistvusele ja ligipääsetavusele. Seda põh- jusel, et strateegilise partnerluse praktika kasu- panus väga oluline tusele võtnud ministeeriumides, kus vabaühen- Euroopa Liidu tasandil elavnes 2025. aasta ap- duste rahastamise üldine kontseptsioon juba rillis taas vabaühenduste rahastamise teema- läbimõeldum on, tuleb sellega tegelema asuda line arutelu, kui Euroopa kontrollikoda avaldas otsast peale. selleteemalise raporti, milles ühenduste rahas- Läbipaistvuse suurendamiseks ja vabaühen- tamist killustatuks ja läbipaistmatuks nimetas. duste rolli selgitamiseks on mõistlik üle vaa- Kontrollikoja sõnul on puudulik näiteks piisava data, millisel moel vabaühenduste rahastamise ülevaate saamine rahastatavatest organisat- praktikad 8-10 aasta taguse ajaga võrreldes sioonidest, mis võimaldab vabaühendustele muutunud on. Seepärast valisime variraporti mõeldud toetusi taotleda ka erahuve esindava- koostamise eesmärgiks pea 10 aasta taguste tel organisatsioonidel (enamikes ELi riikides, sh praktikate võrdlemise praegustega, lähtudes Eestis puudub vabaühenduse õiguslik definit- selleks nii uutest kogutud andmetest kui ka sioon). See omakorda õõnestab vabaühen- 2016. aastal avaldatud vabaühenduste rahasta- duste avaliku huvi esindamise põhimõtteid, toi- mise variraportist. tes segase või olematu vabaühenduste rolli nar- ratiivi ühiskonnakorralduses. Kontrollikoja poolt Keskendume uues raportis eelkõige 2023. aas- raportis esitletud probleemide seas toodi välja tale, kuid kajastame ka sellest hiljem aset leid- ka kontrolli puudumist selle üle, kas rahastami- nud või planeeritavaid muudatusi. Seda põhju- seks korraldatakse avatud (ligipääsetavaid) sel, et valitsuse otsusega ei jaotata 2024. aas- taotlusvoore ning kas rahastatavate tegevus on tast alates riigieelarve II ja III lugemise vahel po- kooskõlas Euroopa Liidu väärtustega. liitikute poolt enam otsetoetusi ehk „katusera- hasid“. Samuti on mitmes ministeeriumis paari Vabaühenduste rahastamist puudutab ka ül- viimase aasta jooksul toimunud suured (sh hal- dine riigisiseste toetuste jagamise kultuur Ees- dusalade vahelised) ümberkorraldused, mille tis. 2025. aasta suvel avaldas Riigikontroll kont- kajastamata jätmine annaks olukorrast eba- rollaruande 2024. aasta kohta, milles tõi esile, tõese pildi. et riigisiseste toetuste jagamine tuleb muuta lä- bipaistvamaks. Riigikontrolli hinnangul ei ole Variraporti koostas Maarja-Liisa Kapaun, Va- seni riigisiseste toetuste jagamise üldisi reeg- baühenduste Liidu huvikaitsespetsialist. leid paika pandud, projektipõhiste toetuste 5 METOODIKA Kogu raporti hinnangute aluseks on ühenduste Kultuuriministeeriumist; Joonas Pärenson Ma- rahastamise juhendmaterjal, milles olevate soo- jandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist; vituste ja põhimõtete järgimist ministeeriumi- Merle Küngas Rahandusministeeriumist; Silver des ka 2016. aastal koostatud rahastamise va- Salla Regionaal- ja Põllumajandusministeeriu- riraportis vaadeldi. mist; Minna Harjo Siseministeeriumist; Marilin Sternhof Sotsiaalministeeriumist; Kairi Saar- Järjekorras teise vabaühenduste riigieelarvest Isop Välisministeeriumist; Tanel Oppi Keskkon- rahastamise variraporti koostamisel püstita- nainvesteeringute Keskusest (KIK); Andrea Kivi sime eesmärgiks, et ministeeriumide praeguste Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Kesku- praktikate hinnanguid oleks võimalik eelmis- sest (ESTDEV). tega võrrelda. Selleks andsime hinnangu sama- dele kriteeriumitele, mida kasutati 2016. aasta Ministeeriumide praktikaid kirjeldavate peatük- variraportis (vaata hindamiskriteeriume lk 30). kide valmimisel saatsime need samadele ad- ressaatidele tagasisidestamiseks. Tagasisidet Hindamiskriteeriumid paigutuvad kuude tee- ei andnud Justiitsministeerium. Ülejäänud mi- magruppi: avalik huvi; tulemuslikkus; kaasatus; nisteeriumide tagasiside abil parandasime vaja- läbipaistvus; ligipääsetavus; võimekus. Iga kri- dusel peatükkide sõnastust või (vajadusel) sel- teeriumi täidetuse korral sai ministeerium ühe gitasime soovitustele tuginedes paremini mi- plusspunkti ning mittetäidetuse korral miinus- nisteeriumide praktikaid. punkti. Osalisel täidetusel märgiti tulemuseks „nii või naa“ ehk „+/-“. Valdkonna hinde kujune- Numbri- Värvi- misel mängis rolli plusspunktide arv. Miinus- ja line hinne kood Selgitus (2016 ja 2025) poolpunktid olid kaalukausiks. 2025 2016 Rahastamispraktika vastab hea ra- 2016. aasta variraportis anti teemagruppide tu- hastamise põhimõttele (juhendma- 5 lemused edasi värvikoodidega, kus punane oli terjalile). Eeskujulik! kõige kehvem tulemus ning järgnesid paremuse Rahastamispraktikas on põhimõtte suunal oranž, kollane, heleroheline ja kõrgeima järgimiseks üksikuid arendamisvõi- 4 malusi. Hea! tulemuse värvina tumeroheline. Hall värv tähis- Rahastamispraktika vastab põhi- tas olukorda, kus hindamine polnud info vähe- mõttele mõningal määral, paran- suse tõttu võimalik. Värvikoodide sisuline tä- 3 dused on võimalikud! hendus on teemagrupi sisulise täidetuse osa- Rahastamispraktika arvestab hea kaalu näitamine (0%-100%). Säilitasime võrrel- rahastamise põhimõttega mini- 2 maalselt. Parandused on vajalikud! davuse eesmärgil värvikoodid ja andsime hin- Rahastamispraktika ei vasta hea nangu esialgu samamoodi. Peale värvikoodi- 1 rahastamise põhimõttele. dega hinnangute valmimist kodeerisime need Rahastamispraktika vastavust kri- ümber ka 5-palli süsteemi, kus 1 on kõige keh- teeriumile ei saa või on raske info vem tulemus ja 5 kõige kõrgem (vt paremal). - puudumise tõttu hinnata. Info hinnangute andmiseks kogusime kirjalikul teel. Selleks saatsime ministeeriumidele raporti Korraldasime ka rahastatavatele vabaühendus- koostamise eesmärki ja tausta avava kirja koos tele võimaluse rahastuspraktikate suunal kaasa küsimuste ankeediga (vaata esitatud küsimusi rääkida (küsimustik lk 34), lootuses, et nii lk 32). Avaldame tänu kirja adressaatidele: Britt saame iga ministeeriumi kohta ka vabaühen- Saarsen Haridus- ja Teadusministeeriumist; duste endi antud tagasisidet kajastada. Kaasa- Kairi Sirkel Justiits- ja Digiministeeriumist; Ma- rääkimise aktiivsus oli paraku väga madal, mis- rika Tuusis Kaitseministeeriumist; Kadri Land tõttu avaldasime kogutud mõtted eraldiseisvas Kliimaministeeriumist; Reelika Väljaru peatükis soovitustena (vaata peatükki lk 28). 6 KOKKUVÕTE Võrreldes eelmises variraportis vaadeldud pe- Vaadeldud perioodil ei jagatud rahastust alati rioodiga on ministeeriumide tulemused va- avalike konkursside kaudu. Sealjuures ei olnud baühenduste rahastamisega seoses enamasti konkursivaba finantseerimine ka rahastamise paranenud. Endiselt peetakse vabaühenduste üldist korda reguleerivais dokumentides regu- rahastamispraktikate kujundamisel enim sil- leeritud. Kui konkursse korraldati, siis sageli mas ligipääsetavust ja avaliku huvi eest seis- vaid käskkirjade alusel, ilma ühtse ministeeriu- mist (mõni ministeerium vähem, teine rohkem). miülese kontseptsiooni või õigusraamita. Osalt Hinnang rahastamispraktikate läbipaistvale puudusid sõnastatud reeglid, mis tagaksid läbi- korraldatusele paranes samuti, kuid võrreldes paistvuse ja välistaksid rahastuse abil erahuvi- eelmise raportiga on näha teatavat fookuse ni- des tegutsemise võimaluse. Rahastatu avalikus het spetsiifilisemalt rahastatud tegevuste tule- huvis tegutsemise nõue ei seisa kõigi ministee- muslikkuse hindamise suunal. Ministeeriumiti riumide vabaühenduste rahastamise kordades. on suuremat rõhku hakatud pöörama rahastata- Ministeeriumi vaatevinklist on avalike huvide vate ühingute kaasamisele voorude planeeri- teenimine loomulik asjade käik ja vabaühendus- misse. tele suunatud rahastuse taotlejad peaksid seda iseenesestmõistetavalt teadma. Nõude puudu- Probleemid, mis 2023.-2025. aastatel ilmnesid, mine võib rahale kandideerima tuua ka organi- viitasid samas endiselt rahastusvoorude pla- satsioone, mis on pigem kasumi teenimise suu- neerimisel ja avaliku huvi eest seismisel va- nitlusega. baühenduste kaasamise strateegia nõrkusele. See mõjutas otseselt toetuste jagamise läbi- Ühest küljest paistavad positiivselt välja nende paistvust ja ligipääsetavust, muutes protsessi ministeeriumide hindamistulemused, kus stra- kohati kaootiliseks ja halduskoormuse poolest teegilise partnerluse praktikat rakendatakse. ministeeriumidele üle jõu käivaks. Ministeeriu- Teisalt esines enam kui pooltel ministeeriumi- mid, mille haldusalades toimus viimastel aasta- del vabaühenduste rahastamise korralduses tel ümbermängimisi, uute valdkondade liitumisi suuremaid või väiksemaid probleeme, mis ka- või kus loodi sootuks uus ministeerium, on jastuvad ka hinnangutes. Rahastuse tulemuste siiani mujalt kaasa tulnud praktikate ja võima- hindamiseks puudusid näiteks selged indikaa- like vajaduste vahelises vaakumis. torid ja ligipääs aruannetele oli ebapiisav. Voore kokkuvõtvaid koondanalüüse sageli ei koosta- Mitmed ministeeriumid on jõudnud otsusele, et tud ega avalikustatud. Rahastatud vabaühen- taotluste menetlemise keskkond on kõige kulu- duste võimekuse kasvatamise eesmärk ei ol- tõhusam ja mugavam taotluste ning aruandluse nud samuti piisavalt hinnatav, sest puudusid so- koondamise keskkond. Samas ei pruugi taoli- bivad mõõdikud. seks otstarbeks loodud keskkonnad võimal- dada avalikku juurdepääsu koondatud aruand- Esines probleeme ka vabaühenduste kaasami- lusele. Ministeeriumi poolt rahastatute tege- sega voorude planeerimisse. Kaasamine ei toi- vuse tulemused võivad jääda arusaamatuks. munud piisavalt varakult (planeerimise etapis) Sellisel juhul puudub avalik teadmine rahastuse ning voorude kohta tagasiside kogumisel ei näi- üldiste eesmärkide saavutamisest, mis oma- danud osad ministeeriumid üles soovi, proak- korda sillutab teed usaldamatusele ja va- tiivsust või süsteemsust. baühenduste ning ministeeriumi suunal näpuga Lahendus peitub läbipaistva ministeeriu- näitamisele. Kui pole selge, kuhu ja miks raha miülese vabaühenduste rahastamise kontsept- läheb, või kui peab seda infot iga rahastatu vee- siooni loomises, mis võimaldaks toetusi jagada bist eraldi otsima, pole tegemist läbipaistva eesmärgipärasemalt, kontrollitavalt ja avalikke praktikaga. Viimast on välja toonud ka Euroopa huve paremini teenides. Kontrollikoda. 7 MINISTEERIUMIDE PRAKTIKAD Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumis on 2025. a Kaasatus Ministeerium kaasab va- sügisel käimas strateegilise partnerluse kolmas baühendusi rahastamise tingimuste väljatööta- voor. Toetuse andmise tingimused on edaspidi misse erinevatel viisidel. Rahastamisperioodi kehtestatud käskkirja asemel määrusega. lõppedes küsitakse ka tagasisidet. Avalik huvi HTM-i vabaühenduste toeta- Läbipaistvus Veebis on rahastamist puudu- mise tingimustes ja korras on selgelt määratle- tav info lihtsasti leitav. Rahastamise korra põhi- tud, et rahastuse taotleja peab olema avalikke mõtted on kooskõlas vabaühenduste rahasta- huve edendav vabaühendus. Antavad toetused mise juhendmaterjaliga. Olemas on ka majasi- on määruses seotud arengukavade ja program- sene riigieelarveliste toetuste andmise kord. midega. Veebist on rahastamise eesmärgid ja Toetusi eraldatakse avaliku konkursi alusel. Rii- valikukriteeriumid lihtsasti leitavad. 2022-2024 gieelarve seletuskirjast (RES) leiab toetatavad jaotusid partnerid poliitikakujundajateks ja ellu- tegevusvaldkonnad, ministri käskkirjast ka toe- viijateks, kuid 2025–2027 kärbete tõttu ei jät- tuse saajad koos toetatavate tegevustega. Toe- kata eraldi poliitikakujundamise partnerlusega. tuste kasutamise aruanded ei ole avalikud (taot- luste menetlemise keskkonnas). Hindamisko- Tulemuslikkus Rahastamise tingimused toeta- misjoni koosseis on samas nimeliselt avalik. vad eesmärkide saavutamist ja arengukavade Samast on leitav ka komisjoni töökord. Hinda- elluviimist. Tulemuslikkuse hindamisel peavad miskriteeriumid kirjeldatakse määruses. Peale kõik partnerid ühe tegevusena mõõtma ja ana- võimalike puuduste kõrvaldamist (kui neid esi- lüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust neb) ja hindamist antakse taotlejaile komisjoni ning mõju. Kinnitatud on kesksed hindamiskri- tagasisidest ja otsusest kirjalikult teada. teeriumid (§ 4 lõiked 2-4 seavad osades vald- kondades lisakriteeriumid), mille kasutamisele Ligipääsetavus Toetuse andmise tingimused on kehtestatud metoodika ja kord. Rahastatud on eesmärkidega kooskõlas. Kehtestatud on tegevuste aruandlus asub taotluste menetle- selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriu- mise keskkonnas (ei ole avalik). Veebis on kirjas mid. Erandid (nt sihtfinantseerimine) on korras rakendustegevused, eelnevate voorude koonda- selgitatud ja peavad olema põhjendatud. Kaas- tud tulemuslikkuse analüüsid mitte. Raha jaga- finantseeringu osakaalu ja nõuet ministeeriu- mise kulutõhusust parandatakse ministeeriumi mis ei ole. sõnul samm-sammult. Viimane muudatus on hindamiskomisjoni üheastmeliseks muutmine. Võimekus Ühenduste võimekuse kasv on Muudatusvajadusi ja -ettepanekuid on minis- seatud eesmärgiks. Abikõlbulikud kulud toeta- teerium otsinud partnerite aruandlusest, samuti vad professionaalsuse kasvu. Toetuste mõju- strateegilise partnerlusega rahulolu uuringust. hindamist ühenduste võimekusele ei tehta. Hinne Hinne Põhimõte 2016 2025 Kirjeldus Avalik huvi 4 5 Avalikus huvis tegutsemise nõue on selgelt väljendatud. Tulemuslikkus 4 4 Koondatud tulemuste analüüsi lõppenud voorude kohta veel pole. Kaasatus 5 5 Partnerite kaasamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Läbipaistvus 3 4 Toetuste kasutamise aruanded ei ole avalikult kättesaadavad. Ligipääsetavus 4 5 Ligipääsetavus on võrdselt tagatud. Võimekus 4 4 Tingimused võimekuse kasvuks on loodud. Toetusmeetmete mõju ühenduste võimekusele ministeeriumi poolt ei hinnata. 8 Justiits- ja Digiministeerium Justiitsministeerium rahastab kahele sihtrüh- protsessi ja rahastaja töökultuuri osas ei ole male (puuetega inimesed ja pensionärid) täien- Justiitsministeeriumis aktuaalne. Kaasamiseks dava õigusabi pakkumise eesmärgi täitmiseks loetakse kooskõlastusringil arvamuse esita- vabaühendusi läbi avaliku konkursi. Kvalifitsee- mise võimaluse pakkumist. runuks loetakse vaid sellised organisatsioonid, mis on vähemalt 2 aastat tegutsenud ja vastava Läbipaistvus Avaliku konkursi info on leitav ministeeriumi veebilehel. Taotluste hindamise sihtrühma esindusorganisatsioonid. korra ja hindamiskriteeriumid sätestab ministri Tuginedes riigi avaandmetele andis Justiitsmi- määrus. Hindamiskomisjoni koosseis on avalik. nisteerium näiteks 2023. aastal lisaks eelnime- Konkursi tulemused avalikustatakse ministri tatud esindusorganisatsioonidele toetusi veel käskkirjaga, mille lisas olev komisjoni otsuse 19 organisatsioonile summas 3,7 mln eurot, protokoll loetakse tagasisideks taotlejaile. Or- kuid rahastamise eesmärgid ja tingimused ei ganisatsioonide aruandlust rahastatud tege- ole üheselt ja läbipaistvalt välja toodud. Ühen- vuste kohta ei avalikustata. 2023. aastal kon- duste rahastamise läbipaistvus on seega vä- kursside väliselt jagatud toetuste kohta on infot hene ja ligipääsetavuse spekter väga kitsas. keeruline leida. Avalik huvi Rahastamise tingimused ei sä- Ligipääsetavus Rahastamistingimustes kirjel- testa, et toetatakse vaid avalikes huvides tegut- datud valikukriteeriumeid järgitakse. Erandeid sevaid organisatsioone. Strateegilise partner- ei kirjeldata, kuna määrus reguleerib kitsast luse praktikat sisse seatud ei ole. Veebilehelt on valdkonda. Konkurss kitsendab loomulikul teel võimalik leida informatsiooni rahastamise ees- vastava võimekusega organisatsioonide ringi. märgi kohta. Kitsas valdkonnas diskrimineerimist ei esine, kuid pole arusaadav, mis viis (nt 2023. aastal) Tulemuslikkus Hindamisel on ministeerium nende toetamise otsusteni, mida riigi toetatava laiemaks sihiks seadnud eesmärgi, et inimesed õigusnõustamise rahastamise kord ei reguleeri. ja ettevõtted saavad oma õigusküsimused tõ- Üldine ligipääsetavuse spekter on väga kitsas. husalt lahendatud (JM programm 2023-2026). Vabaühendusi puudutava osas aga, et eakate Võimekus Rahastuse saanud organisat- ning puuetega inimeste õigusnõustamise kätte- sioonidel on osaline võimalus toetustest orga- saadavust on parandatud. Tulemuslikkuse hin- nisatsiooni üldkulusid katta. Ministeeriumi hin- damiseks puuduvad metoodika ja kord. Tule- nangul toetab rahastus ühenduste professio- muslikkust mõõdetakse aruandluses esitatud naalsust ja tegevuste jätkusuutlikkust. Va- õigusnõustamise tundide arvu, nõustatute arvu, baühenduste võimekusi hinnatakse kitsalt (tele- territoriaalse kaetuse jms alusel. foni ja veebi teel vastamise kiirus). Samamoodi ka seda, millisel määral toetusesaajate võime- Kaasatus Rahastatavate ühenduste kaa- kus rahastamise tulemusel kasvas. samine alusdokumentide, rahastustingimuste, Põhimõte Hinne Hinne Kirjeldus, põhjendus (kui hinne on muutunud) 2016 2025 Avalik huvi 3 3 Eraldi vabaühenduste toetamise kontseptsioon puudub. Tulemuslikkus 2 2 Kasutusel on väljundindikaatorid ning üldisi koondanalüüse ei tehta. Kaasatus 1 1 Sisuline vabaühenduste kaasamine toetamise tingimuste koostami- seks või tagasisidestamiseks pole aktuaalne. Läbipaistvus 3 2 Pole selge, millistel alustel muid toetusi jagati (lisaks konkursile). Ligipääsetavus 3 3 Rahastusvoorud puudutavad lisaks õigusbüroodele väga kitsast osa vabaühendusi. Võimekus 3 3 Kuna rahastus on ministeeriumi konkreetse eesmärgi täitmisele (täiendav õigusabi) suunatud, siis vabaühenduste võimekusi toeta- takse vaid selles kitsas osas. 9 Kaitseministeerium Avalik huvi Rahastamise kord ei kirjelda ot- Läbipaistvus Ministeeriumi strateegilised sesõnu, et rahastatakse avalikus huvis tegutse- eesmärgid on konkursside juures avalikustatud vaid organisatsioone. Toetuste seotus minis- ja veebilehel rahastamise põhimõtete ja tingi- teeriumi strateegiliste eesmärkidega on koos muste info kättesaadav. Toetusi jagatakse ava- toetuse andmise eesmärkidega korras välja liku konkursi alusel. Toetuste kasutamise toodud. Rahastamise eesmärkide kohta on või- aruanded on avalikult kättesaadavad ministee- malik lisainformatsiooni saada ministeeriumi riumi dokumendiregistris. Ka hindamiskomisjo- veebilehelt. Strateegilise partnerluse kokkulep- nide moodustamise käskkirjad on samast leita- peid ei seota. vad (koosseis ametikohtade põhiselt kirjelda- tud). Vabaühendused saavad enne lõplikku ra- Tulemuslikkus Ministeeriumi hinnangul või- hastamise kohta tehtavat otsust esitada oma- maldavad toetuste taotlejaile seatud tingimu- poolse seisukoha. sed (lepingutes) hinnata üldist rahastamise tu- lemuslikkust. Seda tehakse aruannetest leita- Ligipääsetavus Kehtestatud rahastamise reeg- vate mõõdetavate eesmärkide täidetuse kirjel- lid on selged ning rahastamise korras erista- duste pinnalt. Toetuste kasutamise aruanded takse projekti- ja tegevustoetust. Tegevustoe- on avalikus dokumendiregistris. Nende pinnalt tust loeb ministeerium vabaühenduse tervikliku koostatakse ka koondülevaade, millega hinna- arengu ja tegevuse toetuseks ja projektitoetust takse omakorda toetuste tulemuslikkust. Koge- eesmärkide täitmiseks läbiviidavate tegevuste muse pinnalt täiendatakse menetlusdokumen- korraldamise rahastuseks. Teenuse delegeeri- tide vorme ja koostatud on ka juhis toetuse taot- mist korraldatakse halduslepinguga. Hetkel lejale. Ministeerium plaanib kulutõhususe pa- kehtiv määrus lubab erandkorras antavat toe- randamiseks üle minna taotluste menetlemise tust, mis on põhjendatud ja strateegilisi ees- infosüsteemi kasutamisele. Tingituna kaitse- märke toetav. Reeglina jagatakse toetusi läbi valdkonnas üha suurenevast konkurentsist saa- konkursside. Projektitoetuste puhul tuleb arves- vad projektitoetust (voorus äriühingud koos va- tada, et ministeerium toetab projekte kaasfi- baühendustega) alla 50% taotlustest, üldjuhul nantseeringuga kuni 45%. kõik osalises mahus. Võimekus Ministeerium ei teosta oma Kaasatus Vabaühendustega ei konsultee- valdkonnas tegutsevate vabaühenduste vaja- rita rahastamise tingimuste väljatöötamisel. duste hindamist. Tegevustoetusi samas mõtes- Eesmärgid tulenevad otseselt Kaitseministee- tatakse ühenduste professionaalsuse ja jätku- riumi strateegiast. Ministeerium kaalub kaasa- suutlikkuse hoidmise toetustena. Tegevustoe- rääkimise võimaluse andmist, kui rahastamise tustest on ühendustel võimalik osaliselt ka üld- alusdokumentide kaasajastamine päevakorda kulusid katta. Ühenduste võimekusi ja nende tõuseb. arengut ministeerium ei mõõda. Põhimõte Hinne Hinne Kirjeldus 2016 2025 Avalik huvi 4 4 Avalikus huvis tegutsemise nõue määruses puudub (sõnastus pigem välistab toetuse erahuvides kasutamise). Sõlmitakse pikaajalisi tege- vustoetuse lepinguid. Tulemuslikkus 4 5 Rahastamise tulemuslikkust hinnatakse ka üldises plaanis. Kaasatus 4 1 Ministeerium ei konsulteeri vabaühendustega rahastamistingimuste osas (2016 variraport viitab, et toona konsulteeriti). Läbipaistvus 4 4 Hindamiskriteeriumid ja punktide jaotamise põhimõtted pole kätte- saadavad. Ligipääsetavus 3 5 Rahastamise eesmärk on avalikustatud ja toetuse andmise tingimuste asjakohasust on võimalik hinnata. Võimekus 3 3 Rahastuse mõju hindamisi ühenduste võimekusele ei tehta. 10 Kliimaministeerium 2023. aasta 1. juulist korraldati endine Keskkon- Kaasatus EL toetuste puhul on sidusgrup- naministeerium ja oluline osa Majandusminis- pide kaasamine kohustuslik. Kõigil soovijatel on teeriumist ümber Kliimaministeeriumiks, mil- võimalus arvamust avaldada Eelnõude infosüs- lega kaasnes ka uue ministeeriumi struktuuride teemis. KIK korraldab kliendiküsitlusi, andes tu- korrastamine ning käivitamine. Vabaühenduste lemused ka ministeeriumile (kaasatuse vald- rahastamise üldisi tingimusi välja töötatud ei konna suhteliselt kõrge hinde põhjendus). ole. Kasutusel on meetmepõhised õigusaktid. Toetuste andmine on delegeeritud erinevate ra- Läbipaistvus Rakendusüksuste veebilehte- kendusasutuste juurde. del on toetusmeetmete info leitav (KIK, RTK, EIS). KliM veebis viited välisrahastusele. Erine- Avalik huvi Meetmepõhistes toetuse and- vate meetmepõhiste dokumentide kooskõla va- mise tingimustes ei ole otsest nõuet toetuse baühenduste riigieelarvest rahastamise juhend- saaja avalikus huvis tegutsemisele. Üldjuhul vii- materjaliga pole võimalik täielikult hinnata. Kõik datakse voorude korralduslikes dokumentides taotlejad saavad ministeeriumilt tagasisidet. arengukavadele, millesse toetus panustab (EL Toetuste kasutamise aruandeid saab otsida mi- toetuste puhul kõige enam; sihtfinantseerimise nisteeriumi dokumendiregistrist. Toetusi ei ja- lepingutes samas mitte). Ministeeriumi veebis gata alati avaliku konkursi korras. ei ole rahastamisega seonduv informatsioon koondatult leitav. Meetmepõhiselt saab infot ot- Ligipääsetavus Dokumentides kehtestatud ra- sida rakendusüksuste kodulehtedelt (KIK, RTK, hastamise reegleid järgitakse. Ühtse vabaühen- EIS). Strateegilise partnerluse praktikat ei ole duste rahastamise korra puudumise tõttu ei kasutusele võetud. esine rahastusliikide eristamist ühes konkreet- ses dokumendis ja erandid on selgituseta. Kui Tulemuslikkus Ministeeriumi hinnangul toeta- kehtestatud, on toetamise tingimused objektiiv- vad esitatud tingimused eesmärkide saavuta- sed, mittediskrimineerivad ja eesmärgi suhtes mist (eriti EL struktuuritoetuste puhul). Sihtfi- asjakohased. Kaasfinantseeringu nõuded nantseeringute (2023. aasta) juures laiemat mõistlikud (KIK tõi välja, et ühingutele on need eesmärki ei defineeritud. EL struktuuritoetuste mõistlikumad kui KOV-idele või ettevõtetele). osas on rahastamise tulemuslikkuse hindamine võimalik. Selleks on kokku lepitud kriteeriumid Võimekus Ministeerium hindab vabaühen- ja kord. Aruandluse vormid sisaldavad ka tule- duste vajadusi seoses EU struktuuritoetustega. musindikaatoreid (kui pole EL rahastus, siis sõl- Rakendusüksused jagavad taotlejate huvi ja ta- tub sõnastatud nõuetest). Rahastatud tege- gasiside kohta infot. Ühenduste pädevuse ja vuste tulemuste kohta on info leitav RTK või KIK jätkusuutlikkuse hoidmise kontekstis toob mi- veebis. Tulemuste põhjal tehakse koondana- nisteerium eeskujuna esile EU struktuurifondide lüüse ja saadud teabe alusel muudetakse vaja- toetused. Toetuste mõju hindamine ühenduste dusel meetmeid. Nii KliM kui KIK esindaja hin- võimekusele üldiselt ebaselge. Organisatsiooni davad raha jagamise protsessi kulutõhusaks. üldkulude katmise võimalus sõltub meetmest. Hinne 2016 Hinne Põhimõte Keskkonna/ 2025 Kirjeldus majandusmin Avalik huvi 3/4 3 Ministeeriumi veebist teavet keeruline leida, strateegilise partner- luse praktikat pole kasutusele võetud. Tulemuslikkus 3/3 4 Tulemuslikkuse hindamine pole ühtlaselt reguleeritud. Kaasatus 3/3 4 EU toetuste puhul on kaasamine kohustuslik. Lõppenud voorusid saab tagasisidestada. KIK korraldab kliendiküsitlusi. Läbipaistvus 2/3 2 Toetusi ei jagata alati avaliku konkursi korras. Ligipääsetavus 3/3 3 Takistavaks teguriks osutub konkursita toetuste jagamine. Võimekus 3/3 3 Rahastuse toel võimekuse kasvu hindamine üldiselt ebaselge. 11 Kultuuriministeerium Avalik huvi Kultuuriministeeriumi toetusi kohta. Toetuste kasutamise aruanded on toe- reguleerivad määrused (1, 2, 3, 4, 5, 6) ei viita ot- tuste menetlemise süsteemis, võimalik on ot- sesõnu rahastatavate ühenduste avalikus huvis sida ka dokumendihaldusest. Ministeerium tegutsemise nõudele. Seos peitub rahastata- kaalub nende koondamist enda veebi (voorude vate tegevuste eesmärgis. Samas viitavad õigu- alamlehtedele). Taotluste hindamise korra ja saktid arengukavadele ja eesmärkidele, mil- hindamiskriteeriumid sätestavad valdkondlikud lesse toetused panustavad. Rahastamise ees- määrused. Hindamiskomisjoni koosseis nimeli- märgid on ka veebist leitavad. 2024. aastal sea- selt avalik (MUMURA valdkonnas ka punktisüs- dis ministeerium MUMURA (muuseumide, teem). Taotlusvooru tulemuste kohta jagatakse muinsuskaitse ja raamatukogude) valdkonnas vabaühendustele tagasisidet. sisse strateegilise partnerluse. Ligipääsetavus Valdkondades on kehtestatud Tulemuslikkus Tulemuslikkuse hindamine toi- selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriu- mub valdkonniti erinevalt ja ebaühtlaselt. Kohati mid. Kultuurilise mitmekesisuse toetuste puhul loetakse mõõdikuteks sündmuste, materjalide eristatakse määruses tegevus- ja projektitoe- ja koostööpartnerite arvu, kohati riigi ootuste tus. MUMURA valdkonnas antakse uue rahasta- täitmist. Toetussummade jaotumine võib ole- mise korra alusel samuti tegevustoetust (polii- nevalt voorust toimuda võimekuse alusel. Sa- tika kujundajatele) ja projektitoetust (poliitika mamoodi võib katusorganisatsioonide toetus rakendajatele). Erandeid (nt sihtfinantseeri- oleneda liikmete arvust. Näiteks MUMURA vald- mine) määrused ei selgita. Toetuse andmise konnas esines ministeeriumi esindaja sõnul tingimused on objektiivsed, mittediskrimineeri- 2023. aasta hindamisel üsna suur subjektiivsus vad ja asjakohased. Valdkonniti on kehtestatud ja puudus konkreetne hindamismetoodika, kuid erinevad kaasfinantseeringu piirmäärad. 2024. aastal muudeti MUMURA valdkonnas ra- Võimekus Rahastamisega soovitakse toe- hastamise korda, mis aitab valdkonnas tule- tada ühenduste professionaalsust ja jätkusuut- muste hindamist objektiivsemalt korraldada. likkust. Samas võimekuse kasvu hindamiseks Kaasatus Huvirühmasid on olenemata metoodikat hetkel kasutusel ei ole (MUMURA valdkonnast läbiva praktikana rahastamise tin- valdkonna esindaja hinnangul ei ole võimekuse gimuste ja alusdokumentide väljatöötamisse kasvu praegu võimalik objektiivselt hinnata, kaasatud. Ka raha kasutamise järel küsitakse kuid süsteemi loomiseks planeeritakse samme; ühendustelt tagasisidet. Samuti planeeritakse kultuurilise mitmekesisuse, rahvakultuuri ja regulaarseid tagasiside küsimisi rahastusvoo- spordivaldkonna esindajate hinnangul saab või- rude keskele (v.a. spordivaldkonnas). mekuse kasvu ka praegu hinnata). Ühenduste vajadusi hinnatakse kas taotluste põhjal või ot- Läbipaistvus Toetusi eraldatakse avaliku sesuhtluses. Osadest toetustest on võimalik konkursi alusel. Ministeeriumi veebist leiab liht- katta ka organisatsioonide üldkulusid. sasti informatsiooni eri valdkondade toetuste Hinne Hinne Põhimõte 2016 2025 Kirjeldus Avalik huvi 3 4 Toetuste seosed strateegiliste dokumentidega on enamasti leitavad, ühes valdkonnas võeti kasutusele strat. partnerluse praktika. Tulemuslikkus 3 3 Toetuste tulemuslikkuse teave paikneb killustatult, mitte koondatult. Tulemuslikkuse hindamine ebaühtlane. Kaasatus 2 5 Ühenduste kaasamist nähakse tööriistana meetmete valideerimisel. Läbipaistvus 4 4 Aruandlusest hetkel keeruline avalikku ülevaadet saada, kuna see paikneb killustatult. Ligipääsetavus 4 5 Avalikud konkursid, tagatud ligipääs, selged nõuded. Võimekus 3 3 Toetuste mõju ühenduste võimekuse kasvule ei ole hetkel võimalik mõõta, kuna selleks puuduvad sobivad mõõdikud ja metoodika. 12 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ühtne vabaühenduste rahastamise kord puu- Toetuste kasutamise järgselt ühendustelt prot- dub. Meetmeti erinevaid rahastamise tingimusi sessi kohta tagasiside küsimine erineb meet- reguleeritakse erinevais aktides (määrused, meti. Strateegilise partnerluse uue vooru välja- käskkirjad). Võrdsuspoliitikate valdkonnaga töötamisse on vabaühendused kaasatud. koos tuli Sotsiaalministeeriumist üle strateegi- line partnerlus. Läbipaistvus Ministeeriumi veebilehel puu- duvad viited vabaühenduste osalusvõimalu- Avalik huvi Vabaühenduste rahastamis- sega toetusmeetmeid puudutavale informat- meetmeid reguleerivates aktides (1, 2) ei vii- sioonile. Võrdsuspoliitikate valdkonna meetme data otseselt toetuse taotleja avalikus huvis te- info on leitav RTK veebist. Tarbijakaitsetege- gutsemise nõudele (taotlejaile seatud tingimu- vuste taotlusvooru teemad TTJA veebist. Toe- sed samas välistavad toetuste erahuvides kasu- tuse taotluste hindamiskriteeriumid ja hinda- tamise). Enamasti viidatakse aktides arenguka- miskomisjoni puudutav on leitav reguleerivatest vadele, millesse meetmetega panustatakse. Al- määrustest. Näiteks tarbijakaitse valdkonnas gamas on uus võrdsuspoliitikate valdkonna saavad taotlejad hindamise sisust ülevaate strateegilise partnerluse voor. käskkirjaga, kuhu on lisatud hindamiskomisjoni otsus ja seisukohad (tagasiside). 2023. aasta Tulemuslikkus Ministeeriumi hinnangul toeta- seisuga olid tegevustoetuse saajad RES-is välja vad rahastamistingimused eesmärkide saavu- toodud. tamist ja võimaldavad hinnata rahastamise tu- lemuslikkust (eriti EL toetuste puhul). Uue stra- Ligipääsetavus Antavate toetuse liigid on vald- teegilise partnerluse perioodiga alustava võrd- kondlikes õigusaktides määratletud. Toetuse suspoliitikate valdkonna ja 1.01.2024 Regio- andmise tingimused on ministeeriumi hinnan- naal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusa- gul olnud objektiivsed ja mittediskrimineerivad lasse liikunud maakondlike arenduskeskuste (arvestades toetuse eesmärke). Kaasfinantsee- (MAK) voorudes on tulemusindikaatorid kasu- ringu nõuet 2023-25 perioodil ministeeriumi sõ- tusel. Tarbijakaitsetegevuste tulemuslikkuse nul ei kohaldatud. hindamisel näiteks mõõdikuid kokku lepitud ei ole (lühiajalised toetused tegevuste aktuaalsu- Võimekus Viimastel aastatel pole vald- kondades tegutsevate vabaühenduste vajadusi sest põhjal). Sestap analüüsitakse seal tule- hinnatud. Samas on toetused võimaldanud muslikkust silmas pidades toetatute aruandeid. katta organisatsioonide üldkulusid (MAK-ide ja Rahastamismeetmeid koondanalüüsi tulemu- tarbijakaitse kontekstis). Ministeerium on het- sel seni muudetud ei ole. Toetatud tegevuste tu- kel teatavas vaheetapis, kus mujalt ülevõetud lemusaruannetele kogumina ei viidata (tuleb partnerluse uut perioodi käivitatakse ja vana pu- eraldi otsida rakendusasutuse dokumendire- hul võimekuse hindamise kohta palju öelda pole gistrist ja/või äriregistrist). võimalik. Kaasatus Alusdokumentide väljatöötami- sel jälgitakse tavapärast õigusloome tava. Hinne Hinne Põhimõte 2016 2025 Kirjeldus Avalik huvi 4 4 Muudatused haldusalas tingisid teabe killustatult paigutumise. Tulemuslikkus 3 4 Meetmete tulemuslikkusest puudub avalik (koond)ülevaade. Võrdsus- poliitikate valdkonnas on kasutusel tulemusindikaatorid. Kaasatus 3 4 Strateegilise partnerluse väljatöötamisel panustatakse kaasamisse. Läbipaistvus 3 3 Ministeeriumi veebilehel haldusala toetusi koondav ülevaade puudub Ligipääsetavus 3 4 Üldise vabaühenduste rahastamise korrani pole veel jõutud Võimekus 3 3 Võimekuse kasvu hindamist hetkel otseselt ei toimu. 13 Rahandusministeerium Rahandusministeerium on Euroopa Liidu ühte- huvitunutele. Suhtlus partneritega toimub seire- kuuluvuspoliitika fondide tehnilise abi toetuse kohtumistel, millest saadav tagasiside on olnud rakendusasutuseks (RTK rakendusüksuseks). positiivne. Läbivalt on näitena vaadeldud just selle meet- mega seonduvat, kuna ministeeriumis üldiselt Läbipaistvus Ministeeriumi veebis on välisra- hastust puudutav info suhteliselt kergesti leitav. vabaühenduste toetamise kontseptsioon puu- Tehnilise abi toetuste eraldamine ei käi avaliku dub. konkursi alusel ega vooruliselt. Meetme olemu- Avalik huvi Tehnilise abi TAT ei viita otse- sest tulenevalt haldab RTK andmeid rahastatud selt toetuse taotleja avalikus huvis tegutsemise projektide, tegevuste ja indikaatorite kohta nõudele (taotlejaile seatud tingimused samas struktuuritoetuste registris (ei ole avalik). Taot- välistavad toetuste erahuvides kasutamise). Vii- lejad saavad toetuse andmise või mitteandmise datud on, millise rakenduskava elluviimisse toe- otsuse kohta tagasisidet. Toetuse saajaid ei ole tus panustab. Ministeeriumi veebis on välisra- nimeliselt RES-is välja toodud. hastuse info üldine selgitus, RTK veebis detail- sem info meetmetest ja eesmärkidest. Stratee- Ligipääsetavus Üldine vabaühenduste toetus- tele ligipääsu spekter on rahandusministeeriu- gilist partnerlust sisse seatud ei ole. mis väga kitsas (väljaspool tehnilise abi mee- Tulemuslikkus Tehnilise abi toetuse taotlejaile det). Tehnilise abi toetuse andmise tingimused seatud tingimused toetavad rahastamise ees- on selged. Meetme eripärast tulenevalt ei ole märkide saavutamist, kuivõrd eesmärkidena on TAT-is kirjeldatud erandeid. Toetuse eesmärgist toodud poliitikakujundamises kaasarääkimise tulenevalt on ligipääsetavusel piirangud (raken- ja toetuste kasutamise võimekuse suurenda- duskava elluviijad: administratsioon, sotsiaal- mine. Kriteeriumid võimaldavad hinnata tule- partnerid, partnerid ja kodanikuühiskonna orga- muslikkust ja ülevaadet tulemusindikaatoreist nisatsioonid (kohalike omavalitsuste riigi ta- oodatakse ka aruandluses. Tegevustoetuste sandi esindusorganisatsioon, kodanikuühis- saajate tegevuste tulemusi puudutav info ei ole konda esindav organisatsioon)). Kaasfinant- samas avalikult kättesaadav. Aruannete pinnalt seeringu nõue on 27,8%. koondanalüüsi ei tehta ega selle tulemustele Võimekus Tehnilise abi toetuse abikõlb- toetudes meetmeid ei muudeta. Voorulist taot- like kulude spekter toetab ühenduse professio- lemist ei toimu. Ministeerium hindab raha jaga- naalsuse kasvu ja jätkusuutlikkust. Toetatavad mise ja kasutamise protsessi kulutõhusaks. tegevused on täpselt loetletud, vabaühenduste Kaasatus Ministeeriumi hinnangul toi- vajadusi eelnevalt hinnatud. Võimekuse kasvu mub vabaühendustega rahastamise tingimuste hinnatakse rahastuse toel läbi viidud tegevuste ja -protsessi alane konsulteerimine piisavalt va- pinnalt ning toetatav ühendus on ka ise seireko- rajases etapis ja piisaval hulgal. Kaasarääki- misjoni liige. Võimekuse püsima jäämise kon- mise võimalus antakse kõigile asjast tekst ei ole samas selge. Põhimõte Hinne Hinne Kirjeldus 2016 2025 Avalik huvi 3 3 Eraldi vabaühenduste toetamise kontseptsioon puudub. Tulemuslikkus 3 4 Tulemuste info ei ole avalikult kättesaadav ning selle pinnalt ei tehta koondanalüüsi. Mõõdikud läbi mõeldud (ELi toetus). Kaasatus 3 4 Konkreetse tehnilise abi meetme alane koostöö on läbimõeldud/toimib. Läbipaistvus 3 3 Toetusi jagatakse meetmest tulenevalt konkursiväliselt, aruandlus ei ole avalikult kättesaadav. Ligipääsetavus 3 3 Meetmepõhiselt esinevad eesmärgist tulenevad piirangud. Üldine (meet- meväline) ligipääsetavus madal. Võimekus 3 4 Võimekuse püsima jäämise kontekst ei ole selge. 14 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Avalik huvi Toetuse andmise korras viida- kaasarääkimise võimalust ei ole antud. Hetkel takse toetuse saaja avalikus huvis tegutsemise pole läbi viidud ka raha kasutamise järgset ta- nõudele. Toetused on seotud arengukavaga, gasiside küsimise protsessi. millesse need panustavad. Ministeeriumi vee- Läbipaistvus Rahastamise korda uuendati bis on rahastamise eesmärgid osaliselt leita- 2024. aastal. Toetusi antakse avaliku konkursi vad. Strateegilist partnerlust sisse seatud ei ole. alusel. Informatsioon konkursi jm rahastusa- Ministeerium nimetab enda vahenditest anta- lase teabe kohta on leitav ministeeriumi vee- vaid toetusi sihtotstarbelisteks toetusteks: „Re- bist. Aruandeid on võimalik otsida avalikust do- gionaal- ja Põllumajandusministeerium annab kumendihalduse süsteemist. Rahastamise oma valitsemisalas sihtotstarbeliste toetuste korra § 10 lõige 7 sätestab: "Taotluste hindami- andmiseks ettenähtud eelarvest tegevustoetusi seks võib moodustada hindamiskomisjoni, mis ja projektitoetusi“. koosneb vähemalt kolmest sellisest liikmest, kel- Tulemuslikkus Toetuse taotlejaile seatavad lel on head teadmised strateegilistest dokumen- üldtingimused toetavad eesmärkide saavuta- tidest või ministeeriumi konkreetse valdkonna mist. Tulemuslikkuse hindamiseks kokku lepi- eesmärkidest". Hindamiskomisjoni moodusta- tud läbivaid indikaatoreid samas ei ole (need mise ja/või koosseisu kohta ei õnnestunud do- sõltuvad suuresti konkreetsest toetusest). kumente leida. Kõik taotlejad saavad taotlusele Aruande vormid ei sisalda tulemusindikaato- tagasisidet. reid. Aruanded on ministeeriumi dokumendihal- Ligipääsetavus Kehtestatud rahastamise reeg- duses avalikult kättesaadavad, kuid nende pin- lid on selged. Eristatud on projekti- ja tegevus- nalt ei tehta koondanalüüsi. Ministeeriumi esin- toetus. Toetuse andmise tingimused on objek- daja kirjelduse kohaselt eelistatakse projekti- tiivsed, mittediskrimineerivad ja rahastamise toetuste andmise puhul selliseid organisat- eesmärgi suhtes asjakohased. Kaasfinantsee- sioone, mille poolt kavandatavad tegevused on ringu nõudeid ei kohaldu. suurema tõenäosusega saavutatavad ja sobitu- vad paremini arengukava eesmärkidega. Tege- Võimekus Otsest valdkonna vabaühen- vustoetuse taotluste hindamisel eelistatakse duste vajaduste hindamist ei toimu - ollakse suurema haarde ja huvikaitsevõimekusega or- kursis läbi partneritega suhtluse. Ministeeriumi ganisatsioone. hinnangul toetab rahastus suure tõenäosusega ühenduste professionaalsust ja jätkusuut- Kaasatus Rahastamise tingimuste ja likkust. Toetuse tulemusena tekkinud või- ühenduste vajaduste osas on ministeerium mekuse kasvu ministeerium samas ei hinda. Te- teadlik, kuna suhtlus teadaolevate partneritega gevustoetused võimaldavad katta organisat- käib aastaringselt. Kõigile asjast huvitatutele siooni üldkulusid. toetuse andmise tingimuste jm osas Hinne Hinne Põhimõte 2016 2025 Kirjeldus Avalik huvi - 4 Strateegilise partnerluse praktikat veel kasutusele pole võetud. Tulemuslikkus - 3 Tulemuslikkuse hindamise kontekst sõltub palju toetuse iseloomust. Ra- hastamise tulemuslikkuse koondanalüüsi ei tehta. Kaasatus - 2 Laiemat kaasamist või tagasiside küsimist ei toimu. Partneritega suhel- dakse siiski jooksvalt ja aastaringselt. Läbipaistvus - 3 Rahastuse taotluste hindamise kord on ebaselge. Ja meetme tulemuste pool ei kajastu koondatult. Ligipääsetavus - 4 Pole selge, kas ministeeriumil on haldusala tegusana hoidmiseks kont- septsioon ka nende ühenduste tarbeks, mis § 2 (4) alusel toetustele ei kvalifitseeru. Võib muuta ligipääsetavuse spektri kitsaks. Võimekus - 3 Ühenduste vajaduste ja võimekuse kasvu hindamise protsess puudu. 15 Siseministeerium Siseministeeriumi haldusalas jagatavad stra- Läbipaistvus Rahastamise lehekülg minis- teegilise partnerluse toetused on ministeeriumi teeriumi veebis on üsna askeetlikult sisustatud. enda hallata. Muid kodanikuühiskonnale suuna- Rahastamist reguleerivad dokumendid tugine- tud taotlusvoore korraldab haldusüksusena SA vad rahastamise juhendmaterjalile. Toetusi ja- Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). gatakse konkursi korras. Selgitatud on erandid. 2023. aasta RES seletuskirjas on rahastatavad Avalik huvi Toetuse andmist reguleerivates (osaliselt nimepidi, osaliselt valdkonniti) välja õigusaktides (1 ja 2025. aastast alates 2) on sä- toodud. Taotluste hindamisel antakse taotle- testatud, et rahastatakse avalikus huvis tegut- jaile tagasisidet ja võimalus kõrvaldada vormili- sevaid organisatsioone ja rahastamisotsused sed puudused. Hindamiskomisjoni koosseis on kooskõlas avalike huvidega. Seotavad rahas- avalik. Otsus osaliseks rahastamiseks tehakse tamislepingud ja ministeeriumi veebileht viita- dialoogis taotlejaga. Toetuste kasutamise vad, millistesse arengukavadesse rahastatud aruannetele saab ministeeriumi dokumendire- ühenduste tegevus panustab (lepingus kirjas gistrist ligi. ka, milliste tegevuste kaudu). Sisse on seatud strateegilise partnerluse praktika. Ligipääsetavus Rahastamise reeglid (kriteeriu- mid) on selgelt välja toodud koos nende eest Tulemuslikkus Toetusele kvalifitseerumise saadavate punktide summadega. Punktide jao- hindamisel keskendutakse enim taotleja kom- tumust kriteeriumide sees pole selgitatud. Ra- petentsile. Taotlusele lisatud mõõdikud ja hastamise korras on eristatud tegevus- ja pro- aruande vorm kirjeldavad ka tulemusindikaato- jektitoetus. Erandid (sihtfinantseerimine) on reid. Toetuse tulemuslikkuse hindamiseks ei ole selgitatud ja ilma selge eesmärgita keelatud. rahastamistingimustes samas läbivaid indikaa- Toetuse taotlejaile esitatud nõuded ei ole disk- toreid ja metoodikat kokku lepitud. Summade rimineerivad ja tulenevad rahastamise eesmär- jaotumus taotlejate vahel oleneb suuresti toeta- gist. Omafinantseeringu nõue puudub. vast eesmärgist. Tulemusaruanded on minis- teeriumi dokumendiregistris lepingute juurest Võimekus Ühenduste vajaduste eraldi- leitavad. Esitatud aruannete kohta ei tehta tule- seisvat hindamist ei tehta. Samuti ei ole seatud muste koondanalüüsi. mõõdikuid taotleja võimekuse kasvu hindami- seks seoses saadud toetustega. Ministeeriumi Kaasatus Tagasiside küsimist lõppenud hinnangul on taotluse hindamise kriteeriumide voorude kohta ei tehta. Voorude väljatöötamisel seas paar, mis võimaldavad võimekust pinna- on asjast huvitatud pooltel võimalus esitada pealselt mõõta (panus valdkonna arengusse ja enda arvamus, millega tegeldakse jooksvalt. vastutavate isikute kompetents). Rahastus või- 2025. aastal planeeritakse strateegilistele part- maldab katta ekspertsuse tõstmise kulusid neritele mõõdikute seadmise töötubasid, kaa- (strateegialoome, ekspertide kaasamine jne). sates vabaühendusi. Toetustega on võimalik katta ka üldkulusid. Hinne Hinne Põhimõte 2016 2025 Kirjeldus Avalik huvi 4 5 Toetuste eest avalike huvide esindamise nõue ja seotud arengukavad ning eesmärgid on selgelt välja toodud. Tulemuslikkus 3 3 Tulemuslikkust ja mõju on võimalik hinnata, kuid meetme tulemusi kokku võtvas koondvaates seda veel ei tehta. Kaasatus 4 Ministeeriumi initsiatiivil suhtlust vähe, vajaks enam proaktiivsust (2025. käimas mõõdikute seadmise töötoad, kaasates vabaühendusi). Läbipaistvus 3 5 Veebis leiduv info vajaks rikastamist ja rohkem omavahel sidumist. Ligipääsetavus 5 5 Eeskujulik praktika. Võimekus 3 4 Rõhku on vaja pöörata sellele, kuidas toetuse mõju vabaühenduste võimekuse tagamise suunal edukamalt mõõta/hinnata. 16 Sotsiaalministeerium Avalik huvi Määruses „Sotsiaal- ja tervise- Taotlusvoorude kohta käivate infopäevade ma- valdkonna vabaühenduste toetamine“ ei ole ot- terjalid on kättesaadavad hilisemaks järelvaata- seselt toetuse saaja avalikus huvis tegutsemise miseks. Taotluste hindamise juhend on minis- nõuet rõhutatud (taotlejaile seatud tingimused teeriumi veebilehel üleval. Selles on selgelt välja samas välistavad toetuste erahuvides kasuta- toodud hinnatavad kriteeriumeid ja punktide mise). Määrusest leiab seosed arengukavade ja jaotamise põhimõtted. Taotluse mitterahulda- nendest tulenevate valdkondlike eesmärkidega. misel põhjendatakse seda taotlejale. Projektide Rahastamise eesmärk on ka veebis avalikusta- vahe- ja lõpparuanded ei ole avalikult kättesaa- tud. Sisse on seatud strateegiline partnerlus. davad - need paiknevad e-taotluste keskkonnas. Tulemuslikkus Toetuse tingimused ja hinda- Ligipääsetavus Kehtestatud on selged rahasta- miskriteeriumid määratakse taotlusvooru pla- mise reeglid ja kriteeriumid. Rahastamise kor- neerimisel. Taotluse vormid sisaldavad väljund- ras on eristatud tegevus- ja projektitoetus. Tee- ja tulemusindikaatoreid, mis tehakse avalikult nuse delegeerimist eraldi välja toodud ei ole. kättesaadavaks. Hindamiskriteeriumid toeta- Määrustes kasutatakse eelkõige tehnilistel põh- vad rahastuse eesmärke ning võimaldavad hin- justel mõisteid "taotlus" ja "projekt", kuid see ei nata taotluses toodud mõjuhinnangut. Esitatud defineeri strateegilise partnerluse olemust sisu- aruannete põhjal ei tehta taotlusvooru kokku- liselt. Rahastamise kord ei reguleeri erandeid võtvat koonanalüüsi. 2024. aastal vastu võetud (sihtfinantseerimist). Toetuse andmise tingimu- määruse alusel on toetuste jagamise ja kontrol- sed ei ole diskrimineerivad ning tulenevad ra- liprotsesside fookus rohkem tulemuste saavu- hastamise eesmärgist. Omafinantseeringu mi- tamisel. nimaalne määr on 1% projekti abikõlblikest ku- ludest. Kaasatus Uute rahastamistingimuste väl- jatöötamisele eelnevalt konsulteeritakse ja kü- Võimekus Kui ühenduste professionaal- sitakse ühenduste tagasisidet, et saada sisen- suse ja pädevuse arendamine on seatud toe- dit taotlusvoorude planeerimisse. Otsest prot- tuse andmise eesmärgiks, siis seda ka toeta- sessi selleks välja töötatud ei ole (pisteline ta- takse. Ministeeriumi hinnangul ei pruugi see gasiside küsimine). Tagasiside all peetakse sil- olla jätkusuutlik, kuna toetustest võib tekkida mas kirjalikku eelnõu kooskõlastusringi. On or- sõltuvus. Toetuse saaja võimekuse kasvu hin- ganiseeritud ka kohtumisi raha kasutamise ja damiseks ei ole metoodikat kasutusele võetud. mõõdikute teemal. Määruses puudub nimekiri abikõlblikest kulu- dest. Loetletud on konkreetsed abikõlbmatud Läbipaistvus Rahastamise põhimõtete, tingi- kulud (nt investeeringud kinnisvarasse, kapita- muste ja protsessi ning selle tulemuste kohta lirent, trahvid). Teised projekti elluviimisega on info kodulehelt lihtsasti leitav. Rahastamise seotud kulud abikõlblikud, eeldusel et need on kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterja- tegevusteks vajalikud ja põhjendatud. liga. Toetusi jagatakse avaliku konkursi alusel. Hinne Hinne Põhimõte 2016 2025 Kirjeldus Avalik huvi 4 4 Puudub otsene nõue toetusi avaliku huvi tagamiseks kasutada. Tulemuslikkus 3 4 Toetatute aruannete põhjal ei tehta vooru kokkuvõtvat koondanalüüsi Kaasatus 2 4 Kaasatakse strateegilisi partnereid, korraldatakse kohtumisi, kogu- takse eelnõudele tagasisidet. Läbipaistvus 3 4 Toetuste kasutamise aruandlust ei avalikustata. Ligipääsetavus 4 5 Ligipääsetavus on tagatud. Võimekus 3 3 Toetuste mõju hindamist ühenduste võimekusele ei tehta. 17 Välisministeerium Humanitaarabi andmise osas on ministeerium raames toimusid konsultatsioonid osapool- sisse seadnud süsteemi, kus iga 2 aasta tagant tega. Kaasarääkimise võimalus püüti anda kõi- valitakse koostööks kindlad partnerid. Toetuste gile, kes valdkonnas tegutsevad. Tagasisidet jagamisel on rakendusüksuseks ESTDEV. küsitakse ka pideva suhtluse läbi. Avalik huvi Toetuste andmist arenguabi ja Läbipaistvus Rahastamise põhimõtteid, tin- humanitaarvaldkonnas reguleerib valitsuse gimusi ja protsessi kirjeldav info paikneb minis- määrus. Toetuse taotlusvoorusid reguleerisid teeriumi veebis killustatult. Toetuste abil saavu- vaadeldaval perioodil erinevad määrused (1, 2, tatud tulemused pole veebis kajastatud. Tege- 3). Neis on selgelt välja toodud taotleja avalikus vusaruanded ei ole dokumendihaldussüstee- huvis tegutsemise nõue. Viide arengukavale, mis avalikult kättesaadavad. Toetusi eralda- millesse toetatav tegevus panustab, tehakse ta- takse avaliku konkursi alusel. Taotluste hinda- valiselt taotlusvooru tingimustes. Ministeeriumi mise kord (küll taotlusvooru tingimuste punkti- veebis on toetuste andmise eesmärgid nähta- dena) on avalik, selgelt mõistetav ja detailne. val. Ministeerium on sisse seadnud 2-aastase Taotlejad saavad tagasisidet olenemata otsu- kestvusega humanitaarabi partnerite süsteemi. sest. Alates 2025. aastast menetletakse toe- tuse elektroonilises keskkonnas. Tulemuslikkus Toetuse andmise tingimused toetavad eesmärkide saavutamist. Sisulise hin- Ligipääsetavus Kehtestatud reeglid ja kriteeriu- damise kriteeriumid aitavad hinnata taotleja pä- mid on selged. Eristatakse tegevus- ja projekti- devust eesmärkideni liikumisel. Tulemuste hin- toetused. Toetuste andmise tingimused on ob- damiseks on kasutusel hindamise strateegia jektiivsed, mittediskrimineerivad ja asjakoha- ning tulemuste ja indikaatorite raamistik koos sed (lähtuvalt eesmärgist). Kaasfinantseeringu definitsioonidega. Rahastatavate ühenduste nõuded ei sea piiranguid ligipääsule. arvu osas tehakse otsus kaalutletult ja pingerea alusel (alus on, et rahastamise eesmärgid saak- Võimekus Ministeerium hindab humani- taarabi partnerite võimekust partnerite valimise sid täidetud). Tegevustoetuse saajate tulemu- protsessis. ESTDEV korraldab Arengukoostöö saruandeid ministeerium enda veebis ei avalda. projektides osalevatele vabaühendustele või- Halduskulude osalt on protsess aega ja spetsii- mekust tõstvaid voore. Rahastamine toetab filisi teadmisi nõudev. Meetme tulemusi kokku- ühenduste professionaalsust ja jätkusuut- võtvat koondanalüüsi ei ole veel tehtud. Eelne- likkust. Ministeeriumi hinnangul on toetuste nud perioodi/aasta kohta tehakse siiski ülev- saajate võimekuse kasvu rahvusvaheliselt keh- aade seoses välispoliitika eesmärkide ja testatud standardite järgi võimalik hinnata. Nii eelarve muutustega. projekti- kui tegevustoetustest on lubatud katta Kaasatus Hetkel uuendatakse arengu- organisatsiooni üldkulusid. koostöö ja humanitaarabi andmise korda, mille Põhimõte Hinne Hinne Kirjeldus 2016 2025 Avalik huvi 3 5 Toetuste avalikus huvis kasutamise nõue on selgelt väljendatud. Tulemuslikkus 3 4 Meetme tulemusi kokkuvõtvat avalikku koondanalüüsi veel ei tehta. Kaasatus 3 5 Kaasamõtlemiseks ja -rääkimiseks on võimalused loodud. Läbipaistvus 4 4 Toetustegevustega seotud info paikneb ministeeriumi veebis killusta- tult. Tulemusaruanded taotlejate veebilehtedel. Ligipääsetavus 3 5 Ligipääsetavus voorudele on vabaühendustele tagatud (lähtuvalt voo- rude eesmärkidest). Võimekus 3 5 On võetud samme toetusele kvalifitseerunud ühenduste võimekuse tõstmiseks ja hoidmiseks. 18 2023. AASTA RAHASTUSANDMED 2023. aastal maksti vabaühendustele kõigi mi- kahanevas järjekorras Siseministeeriumi (5,2%), nisteeriumide haldusalade peale kokku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 230 615 914,35 eurot. Sellest 84% nelja minis- (3,3%), Kliimaministeeriumi (3%), Justiits- ja teeriumi haldusalades (Joonis 1 ja Tabel 4 lk Digiministeeriumi (1,9%), Välisministeeriumi 36). Nendeks olid kahanevas järjestuses Kul- (1,4%), Rahandusministeeriumi (1,3%) ja Kaitse- tuuriministeeriumi (31%), Haridus- ja Teadusmi- ministeeriumi (0,6%) haldusalade vahel. Koond- nisteeriumi (26%), Sotsiaalministeeriumi (14%) summast ligi 49% jagasid vabaühendustele eri- ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nevates haldusalades tegutsevad organisat- (12%) haldusalad. Ülejäänud 16% vabaühen- sioonid ja haldusüksused (sh ESTDEV, RTK, KIK, dusteni jõudnud rahastusest jagunes EIS jne). Joonis 1. 2023. aastal ministeeriumide haldusalades makstud toetused/teenustasud (Allikas: riigi sal- doandmike avaandmeile tuginev portaal mtyraha.heakodanik.ee) Otse rahastasid ministeeriumid 2023. aastal va- teerium, jagades laiali 96% oma haldusalas va- baühendusi koondsummas 118 005 407,73 €. baühendusteni liikunud rahastusest. Pea sa- See tähendab, et 51% rahastusest liikus minis- mas mahus haldas vabaühendustele liikunud teeriumidest otse vabaühendusteni (Joonis 1 ja rahastust ka Rahandusministeerium, jagades Tabel 4 lk 36). Sellest 45 mln € Haridus- ja Tea- laiali 95% haldusala summast. Vastukaaluks ja- dusministeeriumi ning 39,5 mln € Kultuuriminis- gas näiteks Siseministeerium otse vabaühen- teeriumi vahendusel. Oma haldusala rahastust dustele vaid 18,4% haldusala summast. haldas pea täielikult Justiits- ja Digiminis- 19 HINNANGUD Ministeeriumidele antud hinnangud Ministeeriumidele eraldiseisvalt antud hinnan- kõrgema keskmise hindega (4,7 punkti) silma gud koondasime ülevaatlikku tabelisse (Tabel Välisministeerium, kus vabaühenduste suunal 1), et märgata tekkivaid mustreid. Näiteks on strateegilise partnerluse praktikat otseselt ei vil- nendes ministeeriumides, kus kasutusele on jeleta. Samas tingivad kõige kõrgema keskmise võetud strateegilise partnerluse praktika, 2023.- hinde kaasatuse, toetuste tulemuslikkuse ja va- 2025. aastate kohta saadud keskmine hinne ül- baühenduste võimekusele avalduva mõju hin- disest keskmisest (3,7 punkti) kõrgem. Nende damise läbimõeldus, mis mitmetel teistel minis- sekka kuuluvad Haridus- ja Teadusministee- teeriumidel keskmist punktisummat allapoole rium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium ja viisid. Sotsiaalministeerium. Erandina paistab kõige Tabel 1. Ministeeriumidele hindamiskriteeriumide alusel antud hinnangud (periood 2023-2025). Ministeerium Avalik Tulemuslik- Läbipaist- Ligipääse- Keskmine hinne Kaasatus Võimekus 2025 huvi kus vus tavus 2025 VÄM 5 4 5 4 5 5 4,7 HTM 5 4 5 4 5 4 4,5 SIM 5 3 4 5 5 4 4,3 KUM 4 3 5 4 5 3 4,0 SOM 4 4 4 4 5 3 4,0 KAM 4 5 1 4 5 3 3,7 MKM 4 4 4 3 4 3 3,7 RAM 3 4 4 3 3 4 3,5 KLIM 3 4 4 2 3 3 3,2 RPM 4 3 2 3 4 3 3,2 JUM 3 2 1 2 3 3 2,3 Valdkondade 4,00 3,64 3,55 3,45 4,27 3,45 3,7 keskmised Kaitseministeerium ning Majandus- ja Kommu- Üldkeskmisest (3,7 punkti) madalamate kesk- nikatsiooniministeerium jäid 2023-2025 perioo- miste hinnangutega ministeeriumid on 2023- dile antud hinnangutega täpselt üldkeskmisega 2025 perioodile antud hinnangute alusel Rahan- (3,7 punkti) võrdsele tasemele. Ministeeriumide dusministeerium, Kliimaministeerium, Regio- keskmise hinde moodustanud valdkondlikud naal- ja Põllumajandusministeerium ning Jus- hinded on kahel ministeeriumil samas üsna eri- tiits- ja Digiministeerium. Madalama valdkonda- nevad. Nii saab Kaitseministeeriumi puhul välja deülese koondhinde tingisid toetuste jagamise tuua valdkondlike hinnete suuremat kõikumist ja/või tulemustele läbipaistvusega ja toetus- (madalaim hinne 1 ja kõrgeim 5), aga Majandus- meetmetele ligipääsetavuse tagamisega seon- ja Kommunikatsiooniministeeriumi puhul pi- duvad kitsaskohad, puudujäägid toetuste mõju gem stabiilset tulemust. ja ühenduste võimekuse kasvu seoste hindami- sel. 20 2016 ja 2025 keskmiste hinnangute võrdlus 2016. aasta keskmised hinded on arvutatud eel- koondhinne on paranenud 0,5 või enama punkti mise variraporti andmetele tuginedes ja vald- võrra. Teistel ministeeriumidel on samuti mär- kondlikke hindeid saab vaadata ministeeriu- gata kerget tõusu või vähemasti koondhinde pü- mide peatükkidest eespool või koondatuna Lisa simist 10 aasta tagusega võrreldes samal tase- 5 Tabel 5. mel. Eranditena paistavad silma kaks ministee- riumi, millest ühe osas ei antud eelmises varira- Üldine pilt näitab liikumist paranemise suunas. portis hinnangut ja teise tulemus on 0,2 punkti Kõigi strateegilise partnerluse praktika kasutu- võrra langenud. sele võtnud ministeeriumide valdkondadeülene Tabel 2. 2016. ja 2025. aastal antud keskmiste hinnete võrdlus. Ministeerium Keskmine hinne Keskmine Muutus 2025 2016 hinne 2025 VÄM 3,2 4,7 1,5 KUM 3,2 4,0 0,8 SOM 3,2 4,0 0,8 SIM 3,6 4,3 0,7 HTM 4,0 4,5 0,5 MKM 3,2 3,7 0,5 RAM 3,0 3,5 0,5 KLIM* 3,0 3,2 0,2 KAM 3,7 3,7 0,0 JUM 2,5 2,3 -0,2 PRM - 3,2 Kaalutud keskmine 3,2 3,7 0,5 * 2016. aasta keskmine hinne koosneb kahe ministeeriumi keskmisest 21 Valdkondade keskmised tulemused 2023-2025 Peatükis toome välja ministeeriumideülesed Iga ministeeriumi valdkondlikku hinnangut on valdkondade keskmised tulemused (Tabel 3) võimalik lugeda raporti ministeeriumide peatük- ning nendes esinenud peamised kitsaskohad. kidest (eespool). Analüüs üldiste kitsaskohtade Märgime, et välja toodavad kitsaskohad ei esi- ja nendega seotud probleemide osas on kirjas nenud kõigis ministeeriumides, vaid on valdkon- järgmises peatükis „Analüüs“. napõhiselt iseloomulikud. Tabel 3. Valdkondade keskmised hinded (periood 2023-2025) Keskmine Hinnatav hinne Avalik huvi Tulemuslikkus Kaasatus Läbipaistvus Ligipääsetavus Võimekus valdkond 2025 Keskmine hinne 4,00 3,64 3,55 3,45 4,27 3,45 3,7 2023-2025 Avalik huvi Valdkonna koondhindeks kuju- saaja ja/või vooru üldist tulemuslikkust nes 4,0 punkti (Tabel 3), mida saab nimetada üle hinnata. keskmise tulemuseks. Vaadates valdkonda • Mõnel juhul olid paika pandud vaid väl- sisse saab siiski välja tuua mõned probleemid, jundindikaatorid, kuid puudusid tulemu- mis vähemal või rohkemal määral ministeeriu- sindikaatorid. mide seas esinesid. • Toetatud tegevuste tulemuste kohta ei leidunud kättesaadavat infot või see • Toetuste jagamist reguleerivais doku- paiknes killustatult. mentides ei olnud kirjas tingimust, mille • Tulemuste kohta ei tehtud vooru kokku- alusel jagatakse toetusi vaid avalikke võtvat koondanalüüsi. huve esindavatele organisatsioonidele. • Meetme tulemuslikkuse hindamise ta- • Üle poolte ministeeriumidest ei ole veel gajärjel ei saa seega ka voorude planee- kasutusele võtnud ja läbi mõelnud stra- rimises ja/või korralduses vajalikke teegilise partnerluse praktikat va- muudatusi ette võtta. baühendustega. • Mõnel juhul puudusid reguleerivates Kaasatus Valdkonna koondhindeks kuju- dokumentides seosed strateegiliste do- nes 3,55 punkti (Tabel 3), mis jääb alla kesk- kumentidega, mille eesmärkidesse toe- mise. Valdkonda iseloomustab muster, kus tus panustab (näiteks arengukava- osad ministeeriumid on kaasamisprotsessi läbi dega). mõelnud ja enda tulemust eelmise variraportiga võrreldes parandanud, teised ei ole teemat Tulemuslikkus Valdkonna koondhindeks kuju- veel/enam fookusesse võtnud. Valdkonna nes 3,64 punkti (Tabel 3), mis jääb veidi alla hinde moodustasid kolm kriteeriumit, millest keskmise. Probleemseid kriteeriume oli selles kõigi puhul leidus väga vähe panustavaid minis- valdkonnas rohkem ning nende omavaheline teeriume ja samas ka väga palju kaasamisse seotus tingis aluseks oleva kriteeriumi mittetäi- panustavaid ministeeriume. Peamised kitsas- detuse korral madalama hinde ka teistele kritee- kohad: riumidele. • Tagasisidet voorude kohta küll kogu- • Toetuste jagamist reguleerivates doku- takse, kuid jooksvalt. Planeeritud taga- mentides ei olnud kokku lepitud läbi- siside küsimist küll esineb, kuid mitte vaid indikaatoreid, mille alusel toetuse läbivalt. 22  • Ühendusi ei kaasata võimalusel vara- valdkonna keskmine hinne. Siiski esines ka sel- kult (meetme/vooru planeerimise eta- les valdkonnas kitsaskohti: pis). • Selged rahastamise reeglid olid kehtes- Läbipaistvus Valdkonna koondhindeks kuju- tatud vaid üksiku(te) meetme(te) osas, nes 3,45 punkti (Tabel 3), mis on valdkondade kuid ülejäänud rahastamise alused ja madalaim (samal pulgal valdkonnaga „Võime- nendega koos ka teadmine kuidas toe- kus“). Kitsaskohad liigitusid paljudel ministee- tusi taotleda, võisid jääda arusaama- riumidel esinevateks ja vaid osadel esinevateks, tuks. kuid samas olulisteks probleemideks. Loetleme • Rahastamise korras polnud selgitatud need sageduselt kahanevas järjekorras järgmi- erandeid, mida põhjendati asjaoluga, et selt: meede ei näe erandeid ette. Osutus probleemiks, kui meetmeteüleselt ei ek- • Ministeeriumide veebilehtedel ei leidu- sisteerinud ühte dokumenti ja killusta- nud piisavalt vabaühenduste (või üldse tud käskkirjades reguleerimata erandid toetusmeetmete) rahastamisega seon- realiseerusid. duvat informatsiooni. Kui leidus, siis • Toetustele ligipääsetavuse spekter oli see paiknes killustatult ja seda oli kee- liialt kitsas, mis tähendab, et meede oli ruline üles otsida. ette nähtud väga spetsiifilisele osale • Toetuste kasutamise aruandlus oli mit- vabaühendustest. Samuti ei olnud foo- teavalikus keskkonnas ja aruannetega kuses teistsuguste voorude väljakuulu- ei olnud võimalik tutvuda. tamine, vaid toetusi jagati näiteks eba- • Toetuse taotluste hindamise kord oli selgetel alustel (kui üldse). vähe sisustatud. Näiteks puudus am- mendav hindamiskriteeriumide selgi- Võimekus Valdkonna koondhinnanguks tus ja/või punktide kujunemise kirjel- kujunes 3,45 punkti (Tabel 3), mis on valdkon- dus. Hindamiskomisjoni koosseis ei ol- dade madalaim (samal pulgal valdkonnaga „Lä- nud alati avalik. bipaistvus“). Selle valdkonna peamiseks prob- • Esines vaid käskkirjade alusel toetuste leemiks kujunes: andmise reguleerimist. Vabaühenduste • Ministeeriumid ei tegelenud isegi selli- toetamise tingimused ja põhimõtted sel juhul toetatavate vabaühenduste laiemalt olid samas paika panemata. võimekuse kasvu ehk toetuste mõju • Esines raha eraldamist ilma avaliku hindamisega, kui toetused olid selleks konkursita (ka peale 2023. aastat). otstarbeks määratud. Põhjuseks ena- Ligipääsetavus Valdkonna koondhinnanguks masti, et selleks ei olnud kasutusel so- kujunes 4,27 punkti (Tabel 3), mis on kõrgeim bivat metoodikat ega paika pandud va- jalikke mõõdikuid. 23 ANALÜÜS Peatükis arutleme tuvastatud probleemide jagamisel tuleb tagada selle eesmärgipärane omavaheliste seoste üle. Loodavate seoste kasutamine ja vältida toetussummade erahuvi- juurde ei saa ühelgi korral kinnitada kõikide mi- des kulutamist. Nõue on seega vajalik, mitte nii- nisteeriumide nimesilti. Peatükki lugedes ei võrd ministeeriumi avalike huvide esindamise tasu mõelda enam konkreetsele ministeeriu- kinnitamiseks, vaid raha taotlejate tegevuse re- mile, vaid vabaühendustele toetuste jagamise guleerimiseks. Euroopa Kontrollikoja raportis hügieenile Eestis tervikuna. toodi samuti ühena peamistest probleemidest välja toetuste erahuvides taotlemise ohu võima- Valdkondlikke koondhindeid mõjutavad prob- lusele suurema tähelepanu pööramise vaja- leemid moodustavad mustri, mis koondub ra- likkust. Kontrollikoja poolt tõdeti ka, et puudub hastusvoorude planeerimise ja strateegia kontroll raha jagamise üle väljaspool kon- nõrkuse katusnimetaja alla. See omakorda mõ- kursse. jutab toetuste jagamise läbipaistvust ja nendele ligipääsetavust. Viimasega seonduvalt esines meiegi ministee- riumide praktikates seda, et kitsastes meetme- Vabaühenduste toetamise strateegia nõrkusele põhistes dokumentides puudus rahastustami- või puudumisele viitas näiteks protsesside kor- sel erandite tegemise korra regulatsioon. Laias raldus ministeeriumides, mille alusel toetuste laastus viitab see augule õigusruumis. jagamine sai kas osaliselt või suures mahus või- malikuks ilma avaliku konkursita. Seda ka aas- Strateegilise partnerluse tatel, mil üldise läbipaistvuse kokkuleppe alusel vabaühendustele katuserahasid enam ei eralda- praktika tõestab enda tud. Rahastamist reguleeriti näiteks käskkirja- dega ja puudus õiguslik ministeeriumi- või vald- vajalikkust suurema konnaülene vabaühendustele toetuste jaga- läbimõelduse ja läbipaistvuse mise kontseptsioon, milles oleks sätestatud peamised läbipaistvust ja ligipääsetavust taga- kontekstides vad reeglid. Planeerimise ja strateegia puudujääkidele viitab ka teine probleemide klaster, mis hõlmab va- Avaliku raha jagamisel tuleb baühenduste tegevuste sidumist ministeeriumi tagada selle arengukavadega ja strateegiaga. Kuigi sageli olid toetuse andmise tingimustes olemas viited eesmärgipärane arengukavadele, millesse toetatavad tegevused kasutamine ja vältida panustasid, esines ka vastupidiseid olukordi (enamasti seotud konkursivälise toetuste jaga- toetussummade misega). Üle poole ministeeriumidest ei ole seni kasutusse võtnud strateegilise partnerluse erahuvides kulutamist praktikat vabaühendustega, mis selle raporti Ministeeriumiülese vabaühenduste toetamist hindamistulemustele tuginedes enda vaja- reguleeriva korra olemasolu ei peetud mõnel ju- likkust tõestab, kuna on abiks rahastuse suu- hul vajalikuks, vaid pigem bürokraatlikuks liial- rema läbimõelduse ja läbipaistvuse saavutami- duseks. Seonduvalt esines arusaamatust, miks sel. peaks rahastust reguleerivais dokumentides Vabaühendustega seotavate strateegilise part- olema otseselt viidatud toetuse saaja avalikes nerluse kokkulepete praktika toomine ministee- huvides tegutsemise nõudele, kui ministeeriumi riumisse eeldab toetuste andmise süvitsi läbi- tegevused ja eesmärgid avalikke huve niikuinii mõtlemist, eesmärgistamist ja planeerimist – teenivad. Ununes asjaolu, et avaliku raha strateegialoomet. Teisalt ka üldist soovi 24 vabaühendusi nende tegevuse läbi oma hal- põhjal saab tõdeda, et isegi siis, kui vabaühen- dusala edendamisel kaasata ja võimestada, duste võimestamine on seatud toetuse eesmär- mitte lihtsalt raha nende suunal „loopida“. giks, on võimekuse kasvu hindamine sageli ko- mistuskiviks. Sellisel juhul võib saada riivatud Puudujäägid rahastust reguleerivate dokumen- avalikkuse huvi, kuivõrd toetuste põhjendatus ei tide sisus on samuti vähese läbimõelduse taga- leia piisavat kinnitust. Probleemile aitab kaasa järg. Näiteks ei olnud kokku lepitud piisavaid ka avalikkusele suunatud informatsiooni vähe- ja/või läbivaid indikaatoreid, mille alusel rahas- sus. Näiteks esines ministeeriumi veebilehtedel tamise tulemuslikkust ehk toetatud vabaühen- (vabaühendustele) jagatavate toetuste kohta duse tegevuste vilju hinnata. Oodatavad väljun- info killustatult või oli väga askeetlik ega või- did olid ebapiisavad, näiteks stiilis „ministee- maldanud huvilistel või üldsusel rahastamise riumi ootused on täidetud“. Halvemal juhul puu- korraldusest ja eesmärkidest piisaval määral dus või oli killustatud ka ligipääs ühenduste aru saada. Ühest küljest suurendab avaliku in- aruannetele, mis raskendab oluliselt rahastuse formatsiooni puudumine rahastamise läbipaist- kasutamise avalikku kontrolli. matuse probleemi. Teisalt piirab ka meetmetest Üldiselt kehtestatud nõue, mille alusel toetuse või koostööst huvitatud vabaühenduste ligi- saajad peavad aruandluse enda veebilehtedel pääsu. Piiramist võimendab ka toetuse taot- avalikuks tegema, ei lihtsusta kontrolliprotsessi luste hindamise korra vähene sisustatus, kus oluliselt. Probleemi võimendab hetkel näiteks näiteks taotluste hindamise kriteeriumid või ministeeriumide halduskoormust vähendav punktisummade kujunemine ei ole piisavalt taotluste menetlemise süsteemide kasutusele- lahti selgitatud. Seega jõuame ringiga tagasi va- võtt, kuna avalik ligipääs neis olevatele doku- baühenduste rahastamise strateegia ja läbi- mentidele puudub (andmeid tuleb eraldi kü- mõeldud planeerimise vajalikkuse juurde. sida). Paljuski ei ole sobivate kriteeriumide või Strateegialoome juurde käib ka kaasamise prot- aja puuduse tõttu jõutud ka voorusid kokkuvõt- sess, mis on edukas ja sisukas, kui sellega alus- vate koondanalüüside tegemiseni, veel enam tatakse varakult (planeerimise etapis). Vaadel- nende avalikustamiseni. Seega ei ole tulemus- dud perioodil kaasamisega esinenud problee- likkuse hindamise (sh koondhinnangu) alusel mid on seotud eelkõige ministeeriumiülese va- võimalik ei raha kasutamise otstarbekust avali- baühenduste rahastamise kontseptsiooni puu- kult kontrollida ega ka ministeeriumil endal po- dumisega ja/või halduskoormuse reguleerimi- tentsiaalselt vajalikke muudatusi uute voorude sega. Näiteks ei leitud võimalust korraldada ta- korraldusse teha, teisisõnu targemini planee- gasiside küsimist, vaid seda koguti jooksvalt. rida. Probleemid on samas tihedalt omavahel seo- Rahastatud tegevuste tulemuslikkuse hindami- tud, kuna läbimõeldud ja strateegiliselt planee- sega tihedalt seotud vabaühenduste võimekuse ritud protsess vähendab ka halduskoormust. toetamise puhul olid samuti nõrgaks kohaks Kaootiline ning alles muutustes olev protsess mõõdikud. Ministeeriumide kommentaaride samas suurendab seda. 25 SOOVITUSED Vabaühendustele toetuste jagamise üldine Tulemuslikkus reeglistik vajab paljudes ministeeriumides paika panemist ning strateegilist läbimõtlemist. Rahastamist reguleerivates ja voorude tingi- Ministeeriumideüleselt on vaja rahastusalane musi täpsustavates õigusaktides on: mõistete kasutamine ühtlustada, kuna prae- • vaja viidata strateegilistele dokumenti- gune toetuse liikide ja mõistete segamini kasu- dele, mille eesmärkidesse antav toetus tamine takistab adekvaatse ja selge avaliku panustab pildi kujunemist. • kokku leppida läbivad indikaatorid, • Reeglite ühtlustamisel on vaja silmas mille alusel toetuse saaja ja/või vooru pidada juba strateegilise partnerluse üldist tulemuslikkust hinnata praktika kasutusele võtnud ministeeriu- Koos rahastuse saajaga on vaja seada mõõde- mide rahastuspraktikate edukat korral- tavad tulemusindikaatorid, mis toetavad sisuka- datust ja läbimõeldust, et mitte toimi- mat tulemuste hindamist, mitte rahulduda vaid vaid praktikaid lammutada. väljundindikaatoritega (kui üldise strateegia ja • Vabaühenduste seisukohalt on oluline, väljundite seos ei ole selgitatud ning väljundite et muutused toetuste jagamise üldises saavutamise meetodid ja mõju hinnatud). reeglistikus ei tooks kaasa ligipääseta- vuse ja läbipaistvuse vähenemist ning Toetatud tegevuste tulemuste kohta on vaja esi- toimivate süsteemide välja vahetamist tada kõigile kättesaadaval ehk avalikul kujul in- logisevate stardipakkude vastu. formatsioon, millest saab teha järeldusi rahas- tamise üldise tulemuslikkuse kohta (näiteks Avalik huvi koondatud viited tulemusaruannetele ministee- riumi veebilehel koos ministeeriumi üldise Toetuste jagamist reguleerivatesse õigusakti- vooru kokkuvõtva koondülevaatega). desse on läbipaistvuse huvides vaja nõuet, et raha jagatakse avalikes huvides tegutsemiseks. Voorude tulemusi kokkuvõtvate koondanalüü- side pinnalt võiks eelnevalt kirjeldatud soovi- Vabaühenduste rahastamise praktikate eduka- tuste alusel saada teha järeldusi osas, mis va- maks planeerimiseks ja sisukamaks läbimõtle- jab muutmist uute voorude planeerimisel ja/või miseks on vaja lähtuda ühenduste rahastamise korralduses. Hetkel esineb jooksvat suhtlemist, juhendmaterjalist ning tutvuda strateegilise mis võib küll vajalike muudatusettepanekute ja partnerluse põhimõtetega (neis ministeeriumi- vajaduste märkamiseni viia, kuid kindlust sel- des, kus seda veel kasutusele ei ole võetud). Nii leks ei ole piisavalt. on võimalik ministeeriumiülene vabaühenduste rahastamise kontseptsioon läbipaistvalt ja ligi- Kaasatus pääsetavalt paika panna ning samuti olla koos- kõlas muude rahastamist reguleerivate õigu- Eelmise soovituse jätkuks on ministeeriumides saktidega (nt RES). vaja rohkem eesmärgistatud kaasamist vooru- desse. Seda nii varajases planeerimise etapis kui ka vooru vältel ning lõppedes. 26 Läbipaistvus piisavalt selgelt, siduda valdkondlike stratee- giate ja/või arengukavadega, et taotlejail oleks Vabaühendustele toetuste jagamine peab toi- võimalik avalikul konkursil kandideerides kon- muma avaliku konkursi alusel. Esinevad võima- kurentsivõimelisi taotlusi esitada. likud erandid peavad olema haldusala toetuste jagamise üldistes tingimustes välja toodud ja Vabaühenduste kaasamine (toetustega tege- põhjendatud. vustele võimestamise tähenduses) on vaja veel paljudes ministeeriumides strateegiliselt läbi Toetuste jagamine peab olema reguleeritud vä- mõelda. Vältida tuleks kaootilist, ebaselgetel hemasti määruse tasemel üldise korraga, mida asjaoludel toetamist lihtsalt seetõttu, et nii on vooruti saavad täiendada näiteks täpsustavad alati tehtud. Ootus on, et valdkonnas tegutse- käskkirjad. vad vabaühendused saavad avaliku huvi eden- Ministeeriumide veebilehtedele on vaja koon- damisel ja eesmärkide suunal strateegiliselt dada haldusalas jagatavaid toetusi puudutav in- kaasa mõelda ja tegutseda, olles seejuures formatsioon isegi juhul, kui voorude haldamine adekvaatsete meetodite valikul vabad ja tuues on delegeeritud haldusüksuse juurde. Hal- avaliku huvi eest seismisse vajadusel sot- dusala rahastusprotsessid on vaja esitleda ava- siaalse innovatsiooni olulist tõuget. likkusele arusaadaval, lihtsasti leitaval ja koon- Võimekus datud viisil. Strateegilise partnerluse raames jagatavad toe- Taotluste ja toetuste menetlemise keskkon- tused on avaliku huvi edendamisel kasutuses dade miinuseks olev ligipääsu piiramine on vaja kahes mõõtmes. Esiteks otseses valdkondliku lahendada. Läbipaistev lahendus, kus toetuste arengukava toetamise mõõtmes, mille alusel aruandlusele on tagatud avalik ligipääs peab ek- viivad strateegilised partnerid põhjendatud, sisteerima. adekvaatsete ja heakskiidu saanud meetodi- Samuti on nii toetuste jagamise läbipaistvuse tega ellu valdkondliku arengukava eesmärke. aga ka ühenduste toetustele ligipääsu suuren- Teiseks ka selles mõõtmes, mis viib edasi üldist damiseks vaja detailset ning avalikult kättesaa- sotsiaalset innovatsiooni ühiskonnas. Seetõttu davat taotluste hindamise korda (võib olla ka toetatakse strateegiliseks partneriks valitud va- vooru tingimusi reguleeriva dokumendi osa, mil- baühendusi ka nende üldise võimekuse kasvus. les on täpselt hindamissüsteem lahti selgita- Vabaühenduste võimestamise ja partneritena tud). Juba praegu on häid näiteid, kus ministee- kaasamise mõtestamisel ning planeerimisel on riumid avaldavad enda veebilehtedel taotluste vaja seada ka vabaühenduste võimekuse kasvu hindamise ja punktisüsteemi kirjelduse koos ni- indikaatorid. Suures plaanis ei saa vabaühen- melise hindamiskomisjoni koosseisuga. See duste võimekuse hindamine olla vaid ministee- võimaldab avalikkusel tuvastada, mis alustel riumi ülesanne. Kitsalt toetuste jagamise kon- toetusi jagatakse. Samuti ka, ega hindamisko- tekstis aga on vaja baastase ja toetuste mõju misjonis võimalikke huvide konflikte ei esine. võimekusele siiski ära mõõta, sest toetuste tu- lemuslikkuse näitamine on avaliku raha kasuta- Ligipääsetavus misel oluline aspekt. Toetuste jagamise üldised ja ka voorusid täp- sustavad tingimused on vaja sõnastada 27 Toetuste saajate soovitused ja mõtted #võimekusekasvatamine #projektipõhinementaliteet „Rahastamine on meie koosluse kujunemisel to- „Vabaühenduste säilenõtkuse ja pikaajalise hutuks abiks olnud. Saadud toetuste abil on loo- arengu toetamise eesmärgil võiks strateegiline dud ruum. Meeskond on saanud uusi teadmisi, partnerlus toimuda muul viisil kui projektipõhi- mõtteid ja vaateid. Ka valdkond ning võrgustikud selt. Projektipõhine lähenemine võimaldab toe- on partnerlusest tõuke saanud. Soovime kind- tust küsida vaid konkreetsete selgepiiriliste tege- lasti oma tegevusega jätkata ka vooru lõppedes.“ vuste jaoks, millele on võimalik seada lühiajali- sed tulemusnäitajad“ „Lõviosa oluliselt valdkonna arengusse panusta- #eesmärgidjatulemused vast tööst on atraktiivse projekti jaoks liiga pi- Voorudele sihiks seatavate eesmärkide puhul kaajaline, raskesti mõõdetav või „nähtamatu“, oodatakse läbimõeldust tasandil, mis võimal- mis tähendab et selline tegevus jääb projektipõ- daks arengukavast lähtuvalt enda tegevuse hise lähenemise puhul tihti toetamata.“ eesmärkide seadmist. „Eesmärgid peaksid pi- gem abistama, mitte niivõrd piirama. Üldsuunad Vabaühenduste puhul on on olulised, kuid saavutamise meetodite osas paindlikkus ja kiire võiks jääda võimalusi.“ reageerimine oluline võime- Toodi välja, et vabaühenduste pingutusest üksi kus, mida edendada ei pruugi eesmärkide saavutamisel küllalt olla, kui need puudutavad suuremahuliste ühiskond- „Projektipõhise rahastuse tõttu on piiratud va- like muutuste esilekutsumist. Oodatakse koos baühenduste võimekust operatiivselt ühiskonnas eesmärgi suunal liikumist ja koordineeritud toimuvale reageerida, kuid stabiilne 3-aastane ra- meetodeid, mis ei ole niivõrd kinni üksikute per- hastus annab seevastu võimaluse seatud huvi- soonide suhtumises. Suurem oma- ja sektorite kaitse-eesmärkidele keskenduda ilma igapäe- vaheline koostöö avaliku huvi edendamisel an- vase toimetuleku pärast muretsemata.“ nab eesmärgi suunal liikudes toekama tunde. „Projektipõhine rahastus katab sageli vaid projek- Strateegilises partnerluses olevad organisat- tiga seotud kulusid ning organisatsiooni enda te- sioonid jälgivad partnerlusaastate jooksul ka gevust ja pikaajalise kestvusega rutiinset tausta- teisi organisatsioone, kes sama eesmärgi nimel tööd või korduvaid tegevusi on keerulisem finant- tegustema on valitud. Ebavõrdne partnerite seerida.“ kohtlemine (näiteks soodsamate tingimuste „Organisatsiooni üldkulude toetus peaks olema andmine, osade partnerite vigadele läbi sõr- suurem ning tasub mõelda ka mil moel saaks ra- mede vaatamine) põhjustab ühest küljest hastus toetada projekti keskel eesmärkide ümber ebaõigluse tunnet, teisalt valvsust ja usaldama- seadmist. Vabaühenduste puhul on paindlikkus tust nii ministeeriumi kui ka teise partneri osas. ja kiire reageerimine oluline võimekus, mida Sisuliselt kaob seeläbi võimalus meetme raa- edendada.“ mes koostöös maksimaalseid tulemusi saavu- tada. „Kui indikaatorid on pandud, siis peaks neid #hangetekorraldamine aasta-aastalt ka jälgima ja kontrollima. Tundub, et osadele antakse raha ja vaadatakse tegemata „/…/Näiteks on ülekoormatud väikestel va- tegevustele läbi sõrmede.“ baühendustel keeruline lisaks projekti sisuliste eesmärkide täitmise tegeleda ka hankeseaduse 28 alusel korrektsete hangete läbi viimise jt tegevus- leidmine ja muud korralduslikud küsimused on tega. Ministeeriumidel, kus on vastavate valdkon- ajakulukad. dade eksperdid, võiks olla võimekus vabaühen- „Jätkusuutliku strateegilise partnerluse alusta- dustele selles tuge, ekspertiisi ja partnerlust pak- laks võiks olla usaldus, et rahastus ootamatult ja kuda.“ päeva pealt ei kao. Uued voorud võiks avaneda juba enne eelmiste lõppemist, et vabaühendustel Uued voorud võiks oleks selgus, mis võimalused järgmisel koostöö- avaneda juba enne perioodil ees ootavad ning planeerida oma tege- eelmiste lõppemist, et vusi.“ vabaühendustel oleks „Kui taotlusvoor avalikustatakse alles aasta tei- võimalus oma tegevusi ses kvartalis, siis ei ole aastaplaanis võimalik toetusega arvestavaid planeeringud teha.“ selgemalt planeerida Rahastusvoorude vahe- või koondtulemuste kommunikeerimine ministeeriumi poolt aitaks valdkonnas tegutsejate missiooni üldsuse sil- #läbipaistmatus mis põhjendada ja tugevdada. Sedaviisi leviks Ministeeriumide halduskoormus on suur, mis- informatsioon valdkonnas läbi viidavaist tege- tõttu võtavad voorude korralduslikud nüansid vustest ka nendeni, kes konkreetse vabaühen- enamasti oodatust rohkem aega. Vabaühendu- duse veebilehelt seda otsima minna ei oska. Tu- sed hindavad voorude käivitumise protsessi lemuste kirjeldamine aitaks tagada suurema lä- liiga pikaks, mõistes samas, et finantskatte bipaistvuse. 29 LISAD Lisa 1. Hindamiskriteeriumid Avalik huvi 1. Rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organi- satsioone. 2. Rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega. 3. Veebilehelt on leitav rahastamise eesmärk. 4. Korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab. 5. Sisse on seatud strateegilise partnerluse ja pikaajaliste tegevustoetuste praktika. See indikee- rib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega. Tulemuslikkus 1. Rahastaja seab sellised rahastamise tingimused ja kriteeriumid, mis toetavad planeeritud ees- märkide saavutamist ja võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust tervikuna. 2. Rahastamistingimustes on kokku lepitud läbivad indikaatorid, rahastaja on kehtestanud nende mõõtmise/hindamise metoodika ja korra. 3. Taotluse ja aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid ja võimalusel ka tule- musindikaatoreid. 4. Raha jagamise ja kasutamise halduskulud on tõhusad (ministeeriumi hinnangul) ja ei tekita ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust (läbipaistvus on tagatud, kuid protsess on haldus- koormuse mõttes tasakaalus). 5. Aruannete pealt on tehtud koondanalüüs ja/või hinnatud rahastamise (meetme/programmi) tu- lemuslikkust. 6. Tulemuslikkuse hindamise põhjal on vajadusel muudetud rahastamise viisi või seda, mille ellu- viimiseks toetusi antakse. Kaasatus 1. Olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamistingimuste väl- jatöötamisel konsulteeritakse pühendustega võimalikult varakult, soovitavalt eesmärkide püs- titamise etapis. 2. Kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud osapooltele, valdkonnas või piirkon- nas tegutsevatele ühendustele. 3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja rahastaja töökultuuri kohta. Läbipaistvus 1. Rahastaja veebilehel on olemas avalik teave ühenduste rahastamise põhimõtete ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja selle tulemuste kohta, mis on lihtsasti leitav. 2. Koostatud on rahastamise kord, mis on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga (maksi- maalne tulemus); on tehtud muudatusi olemasolevas rahastamise korras (kesktase); on tehtud väikeseid muudatusi olemasolevas korras (miinimum). 3. Raha eraldatakse avaliku konkursi alusel, mis loob parimad tingimused rahastusprotsessi läbi- paistvuse tagamiseks. 4. Aruanded on ministeeriumi lehelt leitavad/kättesaadavad/viidatud). 30  5. Hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav, hindamiskomisjoni koosseis ja kriteeriumid on avalikud. 6. Ühendused saavad enda kandidatuuri osas tagasisidet. Ligipääsetavus 1. On kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida rahastamisel järgitakse sh. on selgitatud erandid. 2. Eristatud on projektitoetus, tegevustoetus ja teenuste rahastus. 3. TAT-id on objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad. Konkursi tingimused ei tohi luua eeliseid konkreetsetele ühendustele või ühenduste rühmale. 4. Toetuste andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põh- jendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused peavad tulenema rahastamise eesmärgist. 5. Kaasfinantseerimise tingimused on läbimõeldud ja mõistlikud. Võimekus 1. Rahastamine toetab ühenduse eesmärkide saavutamist, professionaalsust ja pädevust ning te- gevuse jätkusuutlikkust. 2. Esimese hindamiskriteeriumi täidetust on võimalik selgelt hinnata. 3. Toetus võimaldab katta organisatsiooni üldkulusid. 31 Lisa 2. Ministeeriumidesse saadetud küsimused Iga valdkonna juurde oli ministeeriumidel võimalik kirjeldada ka muudatusi, mis 2023. ja 2025. aasta vahel valdkonnas aset on leidnud või planeerimisel. 1. Avalik huvi Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste ees- märkidega. 1.1. Kas rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid orga- nisatsioone? 1.2. Kas rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega? 1.3. Kas korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab? 1.4. Kas veebilehelt on leitav, mis on rahastamise eesmärk? 1.5. Kas sisse on seatud strateegilise partnerluse ja/või pikaajaliste tegevustoetuste praktika, mis indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega? 2. Tulemuslikkus Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik. 2.1. Kas rahastamise tingimused ja kriteeriumid toetavad rahastamise üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike või programmipõhiste eesmärkide saavutamist? 2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust? 2.3. Kas rahastamistingimustes on kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse hindamiseks läbivad indi- kaatorid, ministeeriumil on nende mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja kord? 2.4. Kas rahastamise taotluse ja toetusraha kasutamise aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid, võimalusel ka tulemusindikaatoreid? 2.5. Milline on tavapraktika toetusele kvalifitseeruvaile taotlejatele eraldatava toetussumma suu- ruse otsustamisel (pigem kõigile midagi või suurem summa kõige võimakamale)? Kas ja millis- tel puhkudel esineb kõrvalekaldeid tavapraktikast? 2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku infot tegevustoetuste saajate tegevuse tulemuste kohta? 2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise halduskulud on kulutõhusad? 2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de) aruannete kohta on tehtud koondanalüüs, et hinnata meet- mete/programmide tulemuslikkust? 2.9. Kas hindamise tulemustest on muudetud rahastamisprogramme/meetmeid? 3. Kaasatus Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled. 3.1. Kas olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamise tingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse ühendustega (sh varakult eesmärkide püstitamise etapis)? 3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste väljatöötamisel on kaasa- rääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud ühendustele? 3.3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide; rahastamistingimuste, rahastamise protsessi; rahastaja töökultuuri kohta? 4. Läbipaistvus Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev 4.1. Palun linkige ministeeriumi veebilehel olevale infole, mis kirjeldab rahastamise põhimõtteid, tin- gimusi, rahastamisprotsessi ja selle tulemusi. 4.2. Kas ministeeriumis kehtiv rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga? 4.3. Kas toetusi eraldatakse vabaühendustele avaliku konkursi alusel? 4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste alusel juba teada olevad toetuste saajad on nimeliselt välja toodud RES-is? 4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse saajate tegevusaruanded? 4.6. Kas taotluste hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav (hindamiskomisjon, kriteeriumid), hindamiskomisjoni koosseis avalik? 4.7. Kas vabaühendused saavad tagasisidet toetuse andmise ja mitteandmise otsuste kohta? 5. Ligipääsetavus Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus). 5.1. Kas on kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida järgitakse? 5.2. Kas rahastamise korras on eristatud projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse delegeerimine? 5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või sihtfinantseerimine) on korras selgitatud? 32  5.4. Kas toetuse andmise tingimused on Teie hinnangul objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad? (Konkursi tingimused ei loo eeliseid konkreetsele ühendusele või ühen- duste rühmale.) 5.5. Kas toetuse andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused tulenevad rahastamise eesmärgist. 5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on mõistlikud ja ei sea piiranguid ligipääsule? 6. Võimekus Rahastamine edendab ühenduste võimekust. 6.1. Kas ministeerium hindab valdkondlikult rahastatavate vabaühenduste vajadusi? 6.2. Kas rahastamine toetab Teie hinnangul ühenduse professionaalsust ja pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust? 6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu ministeeriumi poolse strateegilise partnerluse rahastamise tulemusena on võimalik hinnata? 6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused võimaldavad katta ka organisatsiooni üldkulusid? 33 Lisa 3. Toetusi saanud vabaühenduste küsimustik 1. Vastaja nimi 2. Esindatav organisatsioon 3. Ministeerium (haldusala), millele tagasisidet annad? 4. Aasta, mille kohta tagasisidet annad? a. 2023 b. 2024 c. muu 5. Kui on võimalik, siis kirjuta taotlusvooru/meetme nimi, millest tagasisides juttu on 6. Avalik huvi Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega. Märksõnad: • rahastamise korras/TAT-is viited arengukavadele; • rahastamise eesmärk leitav (veebis/rahastamise korras); • pikaaegse ja/või strateegilise partnerluse praktika, milles vabaühenduste roll on läbimõel- dud ja seostatud valdkonna arenguga. 7. Tulemuslikkus Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik. Märksõnad: • TAT ja kriteeriumid toetavad eesmärkide saavutamist; • kriteeriumid on võimaldanud hinnata tegevuse tulemuslikkust; • ministeeriumil on vabaühendusega kokku lepitud tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid - hindamiseks on oma metoodika ja kord; • aruande vormid sisaldavad väljund- ja ka tulemusindikaatoreid; • raha kasutamise halduskulud on tõhusad; • ministeerium on analüüsinud lõppenud voorude rahastusprogramme ja meetmeid - teinud vajadusel tulemustest lähtuvalt muudatusi tulevastes/käimasolevates meetmetes ja programmides. 8. Kaasatus Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled. Märksõnad: • olulisemate rahastamise alusdokumentide ja tingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse vabaühendustega; • kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatutele; • raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleeri- vate alusdokumentide, rahastamistingimuste, protsessi ja rahastaja töökultuuri kohta. 9. Läbipaistvus Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev Märksõnad: • ministeeriumi veebilehel on rahastamise põhimõtted, protsess ja tingimused ning varase- mad tulemused arusaadavalt kättesaadavad; • rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga; 34  • toetusi eraldatakse vabaühendustele avaliku konkursi alusel; • toetuse saaja tegevusaruanded peavad olema leitavad (kust?) • taotluste hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav (hindamiskomisjon, kriteeriumid avalikud); • vabaühendused saavad tagasisidet toetuse andmise/mitteandmise kohta. 10. Ligipääsetavus Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus). Märksõnad: • kehtestatud on selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid; • rahastamise korras on eristatud projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse delegeerimine; • erandid (katuseraha või sihtfinantseerimine) on rahastamise korras selgitatud; • TAT-d on objektiivsed ja taotlejaid mittediskrimineerivad - konkursi tingimused ei loo eeli- seid konkreetsetele ühendustele või ühenduste rühmale; • TAT-d on rahastamise eesmärgi suhtes asjakohased ja põhjendatud; • kaasfinantseeringu nõuded on mõistlikud ja ei sea piiranguid ligipääsule. 11. Võimekus Rahastamine edendab ühenduste võimekust. Märksõnad: • ministeerium hindab valdkondlikult rahastatavate vabaühenduste vajadusi; • rahastamine toetab ühenduste professionaalsust ja pädevust, tegevuse jätkusuutlikkust; • toetuse saaja võimekuse kasvu ministeeriumi strateegilise partnerina on võimalik hinnata; • projekti- ja tegevustoetused võimaldavad katta ka organisatsiooni üldkulusid. 35  Lisa 4. Vabaühenduste rahastamine 2023. aastal Tabel 4. 2023. aastal ministeeriumide haldusalades vabaühendustele makstud toetused/teenustasud. (Allikas: riigi saldoandmike avaandmeile tuginev portaal mtyraha.heakodanik.ee) 2023. aastal 2023. aasta Osakaal (%) Rahas- ministeeriumi Ministeeriumi Ministeeriumi rahastus haldusala- Teenuse tust saa- poolt otse Muud toetused Teenuse osakaal (%) osakaal (%) vabaühendustele des kokku Muud toetused rahastus nud vabaühendustele (kogu rahastus (kogu haldusalas haldusalades ministeeriumide jagatud (kogu haldusala (kogu haldusala ühen- makstud ministeeriumi ministeeriumi jagatud kokku jagatud Ministeerium Lühend haldusalades rahastusest rahastusest) rahastusest) duste arv rahastus rahastusest) rahastusest) rahastusest rahastusest Kultuuriministeerium KUM 72 168 340,43 € 31,29 66 623 330,08 € 5 545 010,35 € 2438 39 555 304,36 € 38 422 567,90 € 1 132 736,46 € 54,81 17,15 Haridus- ja Teadusministeerium HTM 59 950 057,15 € 26,00 54 820 654,92 € 5 129 402,23 € 1278 45 039 504,08 € 44 693 813,28 € 345 690,80 € 75,13 19,53 Sotsiaalministeerium SOM 32 713 177,19 € 14,19 7 896 445,56 € 24 816 731,63 € 370 7 958 588,93 € 5 815 111,02 € 2 143 477,91 € 24,33 3,45 Regionaal- ja Põllumajandus- ministeerium RPM 26 994 174,38 € 11,71 26 176 752,32 € 817 422,06 € 877 5 922 273,04 € 5 746 929,67 € 175 343,37 € 21,94 2,57 Siseministeerium SIM 12 098 153,40 € 5,25 8 549 612,48 € 3 548 540,92 € 551 2 228 048,00 € 2 145 613,27 € 82 434,73 € 18,42 0,97 Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium MKM 7 639 424,14 € 3,31 4 966 783,68 € 2 672 640,46 € 163 4 899 448,06 € 4 679 155,68 € 220 292,38 € 64,13 2,12 Kliimaministeerium KLM 7 021 157,60 € 3,04 6 046 225,60 € 974 932,00 € 230 3 610 634,64 € 3 430 974,25 € 179 660,39 € 51,43 1,57 Justiits- ja Digi- ministeerium JUM 4 293 691,36 € 1,86 3 471 600,00 € 822 091,36 € 96 4 108 829,66 € 3 468 600,00 € 640 229,66 € 95,69 1,78 Välisministeerium VÄM 3 329 979,48 € 1,44 3 248 417,11 € 81 562,37 € 60 1 351 666,44 € 1 271 956,47 € 79 709,97 € 40,59 0,59 Rahandusministeerium RAM 2 942 365,81 € 1,28 2 788 263,42 € 154 102,39 € 317 2 795 951,02 € 2 788 263,42 € 7 687,60 € 95,02 1,21 Kaitseministeerium KAM 1 465 393,41 € 0,64 708 799,50 € 756 593,91 € 287 535 158,50 € 530 301,50 € 4 857,00 € 36,52 0,23 Koond: 230 615 914,35 € 100,00 185 296 884,67 € 45 319 029,68 € - 118 005 406,73 € 112 993 286,46 € 5 012 120,27 € - 51,17 36  Lisa 5. Hinnangute võrdlev koondtabel Tabel 5. 2016 ja 2025 aastatel ministeeriumidele antud hinnanguid võrdlev koondtabel. Avalik Avalik Tulemus- Tulemus- Kaasa- Ligipää- Ligipää- Võime- Võime- Keskmine Keskmine Ministeerium Kaasa- Läbipaist- Läbipaist- huvi huvi likkus likkus tus setavus setavus kus kus hinne hinne Muutus 2025 tus 2025 vus 2016 vus 2025 2016 2025 2016 2025 2016 2016 2025 2016 2025 2016 2025 VÄM 3 5 3 4 3 5 4 4 3 5 3 5 3,2 4,7 1,5 HTM 4 5 4 4 5 5 3 4 4 5 4 4 4,0 4,5 0,5 SIM 4 5 3 3 4 3 5 5 5 3 4 3,6 4,3 0,7 KUM 3 4 3 3 2 5 4 4 4 5 3 3 3,2 4,0 0,8 SOM 4 4 3 4 2 4 3 4 4 5 3 3 3,2 4,0 0,8 KAM 4 4 4 5 4 1 4 4 3 5 3 3 3,7 3,7 0,0 MKM 4 4 3 4 3 4 3 3 3 4 3 3 3,2 3,7 0,5 RAM 3 3 3 4 3 4 3 3 3 3 3 4 3,0 3,5 0,5 KLIM* 3,5 3 3 4 3 4 2,5 2 3 3 3 3 3,0 3,2 0,2 PRM 4 3 2 3 4 3 3,2 JUM 3 3 2 2 1 1 3 2 3 3 3 3 2,5 2,3 -0,2 Valdkondade 3,55 4,00 3,10 3,64 2,89 3,55 3,25 3,45 3,50 4,27 3,10 3,45 3,2 3,7 0,5 keskmised II III IV V-VI I V-VI I IV-V VI III II IV-V * 2016 hinnang koosneb kahe ministeeriumi keskmisest 37 VIIDATUD ALLIKAD Tekstis viidatud allikad koondasime peatükkide kaupa viidatud allikate loetelusse. Allikad on peatük- kide alla paigutatud tekstis esinemise järjekorras. Kasutatud mõisted Rammo, A. (2014). Mis on avalik huvi? Hea kodanik 1(59): 8-9. https://heakodanik.ee/sites/default/fi- les/files/Hea%20Kodanik%201-2014.pdf Fisher, J., Gunz, S., & McCutcheon, J. (2001). Private/public interest and the enforcement of a code of professional conduct. Journal of Business Ethics, 31(2), 191–207. public_or_private-libre.pdf OECD. (2003). OECD guidelines for managing conflict of interest in the public service. Organisation for Economic Co-operation and Development. https://legalinstruments.oecd.org/en/instruments/130 Sissejuhatus Lauring, M., Jemmer, H., Mätlik, M., Tuisk, S. ja Hinno, R. (2016). Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. Tallinn: Vabaühenduste Liit. https://heakodanik.ee/sites/de- fault/files/files/variraport.pdf Matt, J., Uus, M., Hinsberg, H., Kaarna, R. ja Aps, J. (2013). Ühenduste rahastamise juhendmaterjal. Tal- linn: Poliitikauuringute keskus Praxis. www.siseministeerium.ee/media/390/download Vabaühenduste riigieelarvest rahastamise veebirakendus MTÜ-raha. (2025). Vabaühenduste Liit. Kasu- tatud 18.09.2025. https://heakodanik.shinyapps.io/vabayhendused_2022/ Valner, V. (toim). (2025). Euroopa kontrollikoda: vabaühenduste rahastamine on läbipaistmatu. ERR, 14. aprill. Kasutatud 28.07.2025, Euroopa Kontrollikoda: vabaühenduste rahastamine on läbipaistmatu | Vä- lismaa | ERR European Court of Auditors. (2025). Transparency of EU funding granted to NGOs – Despite progress, the overview is still not reliable. Special report 11/2025. Publications Office of the European Union. Kasutatud 28.07.2025. https://www.eca.europa.eu/ECAPublications/SR-2025-11/SR-2025-11_EN.pdf Riigikontroll. (2025). Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus. Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn, 28. august 2025. Kasutatud 25.09.2025, Riigi 2024. aasta raa- matupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus* Eelnõude infosüsteem. (2025). Riigieelarve seaduse muutmise seaduseelnõu. Kasutatud 25.09.2025, Rii- gieelarve seaduse muutmise seadus – EIS Metoodika Matt, J., Uus, M., Hinsberg, H., Kaarna, R. ja Aps, J. (2013). Ühenduste rahastamise juhendmaterjal. Tal- linn: Poliitikauuringute keskus Praxis. www.siseministeerium.ee/media/390/download Kokkuvõte European Court of Auditors. (2025). Transparency of EU funding granted to NGOs – Despite progress, the overview is still not reliable. Special report 11/2025. Publications Office of the European Union. Kasutatud 28.07.2025. https://www.eca.europa.eu/ECAPublications/SR-2025-11/SR-2025-11_EN.pdf 38 Haridus- ja Teadusministeerium Vabaühenduste toetamise tingimused ja kord. (12.02.2025). Riigi Teataja I. Kasutatud 13.06.2025, Va- baühenduste toetamise tingimused ja kord–Riigi Teataja Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 13.06.2025, Vabaühenduste toeta- mine | Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi vabaühenduste taotluste menetlemise komisjoni moodustamine ning töökorra kinnitamine. (17.02.2025). Ministri käskkiri. Kasutatud 13.06.2025, Vabaühenduste taotlus- vooru komisjoni moodustamine ning töökorra kinnitamine Strateegiliste partnerite seminar. (8.07.2021). Haridus- ja Teadusministeeriumi Youtube kanal. Kasutatud 14.06.2025, Strateegiliste partnerite seminar 08.07.2021 - YouTube Haridus- ja Teadusministeerium. (1.06.2023). Ministeeriumi strateegilised partnerid kohtusid partnerlus- päeval. Kasutatud 14.06.2025, Ministeeriumi strateegilised partnerid kohtusid partnerluspäeval | Hari- dus- ja Teadusministeerium Riigieelarvelise toetuse andmise kord. (21.08.2024). Ministri käskkiri. Kasutatud 14.06.2025, Avalik do- kumendiregister Haridus- ja Teadusministeeriumi vabaühenduste taotlusvooru tulemuste kinnitamine. (2025). Ministri käskkiri. Kasutatud 22.08.2025, https://hm.ee/sites/default/files/documents/2025- 04/2025.04.01_Vaba%C3%BChenduste%20toetused_ministri%20KK.pdf Justiits- ja Digiministeerium Riigi toetatav õigusnõustamine. (21.03.2025). Riigi Teataja I. Kasutatud 12.05.2025, Riigi toetatav õigus- nõustamine–Riigi Teataja Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 12.05.2025, Õigusabi | Justiits- ja Digimi- nisteerium Justiits- ja Digiministeerium. (2022). Justiitsministeeriumi programm 2023-2026: Usaldusväärne ja tule- muslik õigusruum. Kasutatud 13.05.2025, JM programm 2023-2026.pdf Eakate õigusnõu toetamise konkursi komisjon. (29.12.2022). Ministri käskkiri. Kasutatud 20.06.2025, Eakate isikute õigusnõu toetamise konkursi komisjon .pdf Erivajadustega isikute õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks toetuse eraldamine. (7.03.2022). Ministri käskkiri. Kasutatud 20.06.2025, Erivajadustega isikute õigusnõustamise kättesaa- davuse parandamiseks toetuse eraldamine.pdf Kaitseministeerium Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord. (7.03.2024). Riigi Teataja I. Kasutatud 3.06.2025, Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord–Riigi Teataja Kaitseministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 3.06.2025, Toetused riigikaitselistele projektidele | Kaitseministeerium Kaitseministeeriumi dokumendiregister. (2025). Kasutatud 3.06.2025, Kaitseministeeriumi avalik doku- mendiregister 39 Kaitseministeerium. (2024). Juhis kaitseministeeriumi projektitoetuste konkursil osalejale. Kasutatud 4.06.2025, https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/juhis_kaitseministeeriumi_projektitoe- tuse_konkursil_osalejale_2025.pdf Tegevus- ja projektitoetuse taotluste hindamiskomisjoni moodustamine. (19.12.2023). Kantsleri käsk- kiri. Kasutatud 4.06.2025, https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/14961677 Lauring, M., Jemmer, H., Mätlik, M., Tuisk, S. ja Hinno, R. (2016). Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. Tallinn: Vabaühenduste Liit. https://heakodanik.ee/sites/de- fault/files/files/variraport.pdf Kliimaministeerium Kliimaministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 1.07.2025, Avaleht | Kliimaministeerium Kliimaministeeriumi dokumendiregister. (2025). Kasutatud 1.07.2025, https://adr.envir.ee/ Keskkonnainvesteeringute keskuse veebilehekülg. (2025). Kasutatud 2.07.2025, Toetatavad tegevused | Keskkonnainvesteeringute keskus Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehekülg. (2025). Kasutatud 2.07.2025, Avatud ja suletud taotlusvoorud | Riigi Tugiteenuste keskus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehekülg. (2025). Kasutatud 2.07.2025, Finantseerimise leidmine - EIS Struktuuritoetuste kasutamise seire ja hindamise tingimused ja kord (15.07.2005). Riigi Teataja I. Kasu- tatud 28.08.2025. https://www.riigiteataja.ee/akt/924229?leiaKehtiv Eelnõude infosüsteem. (2025). Kasutatud 28.08.2025, Avaleht – EIS Kultuuriministeerium Tekstis nummerdatult toodud Kultuuriministeeriumis toetuste jagamist reguleerivad dokumendid: 1. Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord. (26.09.2024). Riigi Teataja I. Kasutatud 1.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/126092024012 2. Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord. (15.02.2019). Riigi Teataja I. Kasutatud 1.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/105122024003. 3. Rahvusvähemuste katusorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord. (4.01.2019). Riigi teataja I. Kasutatud 1.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/131122022014. 4. Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamise tingimused ja kord (20.02.2019). Riigi Teataja I. Kasuta- tud 1.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/109012024010. 5. Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taot- lemise ja andmise kord. (26.09.2024). Riigi Teataja I. Kasutatud 1.09.2025, https://www.riigitea- taja.ee/akt/126092024008. 6. Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord. (25.10.2024). Riigi Teataja I. Kasutatud 1.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/125102024005?leiaKehtiv. 40 Kultuuriministeeriumi veebileht. (2025). Kasutatud 18.07.2025, Toetused | Kultuuriministeerium Kultuuriministeeriumi dokumendiregister. (2025). Kasutatud 18.07.2025, Kultuuriministeeriumi avalik dokumendiregister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tekstis nummerdatult toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuste jagamist regulee- rivad dokumendid: 1. Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetus. (1.04.2025). Riigi Teataja I. Kasutatud 1.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/101042025010. 2. Tarbijakaitsetegevuse riigieelarvelise toetuse andmise tingimused ja kord. (19.02.2019). Riigi Teataja I. Kasutatud 1.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/119022019032?leiaKehtiv. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 1.09.2025, Avaleht | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehekülg. (2025). Kasutatud 1.09.2025, Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetamine | Riigi Tugiteenuste keskus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehekülg. (2025). Kasutatud 1.09.2025, Vabaühendu- sed saavad taotleda tarbijakaitselist tegevustoetust | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Rahandusministeerium Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused. (12.11.2024). Riigi Teataja I. Kasuta- tud 5.09.2025, Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused–Riigi Teataja Rahandusministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 3.09.2025, Ülevaade välistoetustest ja prog- rammidest | Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehekülg. (2025). Kasutatud 3.09.2025, 2021-2027 rakendusperiood | Riigi Tugiteenuste keskus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt toetuste andmise tingimused ja kord. (28.12.2024). Riigi Teataja I. Kasutatud 1.09.2025, https://www.riigitea- taja.ee/akt/102042024003?leiaKehtiv Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 1.09.2025, Tegevus- ja pro- jektitoetusi 2025. aastaks saab taotleda 9. märtsini | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. (2024). Tegevusaruande vorm riigieelarvelise toetuse kasuta- mise kohta. Kasutatud 1.09.2023, eraldised-2024-vorm-tegevusaruanne.docx Siseministeerium Tekstis nummerdatult toodud Siseministeeriumi toetuste jagamist reguleerivad õigusaktid: 1. Riigieelarvelise toetuse andmise kord. (14.07.2021). Siseministri käskkiri. Kasutatud 3.09.2025, https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-11/riigieelarvelise_toe- tuse_andmise_kord_2021.pdf. 41 2. Kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse tingimused ja kord. (28.03.2025). Riigi Teataja I. Kasu- tatud 3.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/128032025017. Siseministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 14.07.2025, Kodanikuühiskond | Siseministeerium Strateegiliste partnerite konkursi hindamiskomisjoni moodustamine. (29.03.2021). Ministri käskkiri. Ka- sutatud 14.07.2025, https://adr.siseministeerium.ee/sisemin/dokument/1028427 Siseministeeriumi avalik dokumendiregister. (2025). Kasutatud 14.07.2025, Siseministeeriumi avalik dokumendiregister Sotsiaalministeerium Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine. (2.07.2025). Riigi Teataja I. Kasutatud 20.07.2025, Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine–Riigi Teataja Sotsiaalministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 20.07.2025, Strateegilise partnerluse rahaline toetamine | Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium. (2025). Taotluse sisestamise juhend. Kasutatud 20.07.2025, Taotluse sisesta- mise juhend – muudetud 22.09.2023.doc Sotsiaalministeerium. (19.09.2023). Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamise taotlusvooru infotund. Kasutatud 20.07. 2025, 2023. aasta taotlusvooru Infotunni slaidid.pptx Sotsiaalministeerium (7.08.2023). Hindamisjuhend. Sotsiaalkaitseministri määruse lisa. Kasutatud 21.07.2025, Hindamisjuhend.pdf Välisministeerium Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse veebilehekülg. (2025). Kasutatud 12.06.2025, Voorud ja hanked | ESTDEV Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord. (18.12.2021). Riigi Teataja I. Kasutatud 4.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/118122021002?leiaKehtiv Tekstis nummerdatult toodud Välisministeeriumi toetuste jagamist reguleerivad õigusaktid: 1. Tegevus-, projektitoetuse ja stipendiumi andmise ning humanitaarabi partneri valiku kord. (15.06.2022). Kantsleri käskkiri nr 133. Kasutatud 4.09.2025, link 2. Välispoliitika valdkonna tegevuste toetamise tingimused ja kord. (28.06.2024). Riigi Teataja I. Kasu- tatud 4.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/128062024024 3. Tegevustoetuse „NATO ning laiema välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud mittetulundustegevuste toe- tamine“ konkursi tingimused ja kutse. (29.11.2024). Välisministeeriumi veebileht. Kasutatud 4.09.2025, link. Välisministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 24.08.2025, Välisministeerium kuulutab välja tege- vustoetuse konkursi arengukoostööga seotud mittetulundustegevuse toetamiseks | Välisministeerium Välisministeerium. (2024). Arengukoostöö ja humanitaarabi tulemuste hindamise strateegia ning tegevus- kava. Kasutatud 4.09.2025, Microsoft Word - Arengukoostöö ja humanitaarabi tulemuste hindamise strateegia ning tegevuskava puhas 42 Välisministeerium. (2024). Indikaatorite raamistik. Kasutatud 4.09.2025, https://view.offi- ceapps.live.com/op/view.aspx?src=https://www.vm.ee/sites/default/files/documents/2024- 11/Lisa%202.%20hindamisraamistik.xlsx&&wdOrigin=BROWSELINK Välisministeerium (2024). Indikaatorite definitsioonid. Kasutatud 4.09.2025, Microsoft Word - Lisa 3. Indikaatorite definitsioonid 2023. aasta rahastusandmed Vabaühenduste riigieelarvest rahastamise veebirakendus MTÜ-raha. (2025). Vabaühenduste Liit. Kasu- tatud 18.09.2025. https://heakodanik.shinyapps.io/vabayhendused_2022/ 2016 ja 2025 keskmiste hinnangute võrdlus Lauring, M., Jemmer, H., Mätlik, M., Tuisk, S. ja Hinno, R. (2016). Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. Tallinn: Vabaühenduste Liit. https://heakodanik.ee/sites/de- fault/files/files/variraport.pdf Analüüs European Court of Auditors. (2025). Transparency of EU funding granted to NGOs – Despite progress, the overview is still not reliable. Special report 11/2025. Publications Office of the European Union. Kasutatud 28.07.2025. https://www.eca.europa.eu/ECAPublications/SR-2025-11/SR-2025-11_EN.pdf 43