Turismitegevuskava 2026–2029 eelnõu

Ministeeriumid 24.09.2025 nr 10-1/3347-1 Turismitegevuskava 2026–2029 eelnõu kooskõlastamine Austatud ministrid Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks turismitegevuskava 2026–2029 eelnõu. See dokument on koostatud turismivaldkonna arengudokumendi „Eesti turismi pikk vaade 2025– 2035“ alusel. Pikas vaates on turismivaldkonna visioon ja eesmärk kümne aasta perspektiivis. Antud dokumendis on kirjas aga vahe-eesmärgid ehk, kuhu tahame jõuda järgmise nelja aasta jooksul ning kes ja mida peaks tegema selleks, et need eesmärgid saavutada. Tegevuskavas planeeritud tegevuste eest vastutab MKM ja peamiseks elluviijaks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Samas on oluline, et kõik turismiga seotud osapooled panustaksid. Seetõttu on järgmiseks neljaks aastaks planeeritud ka selliseid tegevusi, mida peaksid ellu viima teised ministeeriumid, asutused, ettevõtjate esindusorganisatsioonid, ettevõtjad ja sihtkoha juhtimisorganisatsioonid (DMOd). Palun saata seisukohad hiljemalt 8. oktoobril 2025. Palun kujundada seisukohad muu hulgas järgmises:  Kas teiega või teie vastutusvaldkonda kuuluvate asutustega seonduvad tegevused on realistlikud ja nõustute neid enda peale võtma? Ja mis ajaks saaksid need tehtud?  Kas tegevuskava eesmärgid on teie hinnangul realistlikud?  Millised tegevused tuleks teie hinnangul järgmise nelja aasta fookusesse veel võtta, ära teha?  Kas on tegevusi, mille võiks välja jätta? Tagasiside saamise järel täiendatud ning pikale vaatele sarnaselt kujundatud tegevuskava kinnitan käskkirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lisad: 1) turismitegevuskava 20256–2029 eelnõu 2) turismitegevuskava 20256–2029 lühiülevaade. Lisaadressaadid: vastavalt nimekirjale Kristina Jerjomina +372 625 6420 [email protected] 2 (3) Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Statistikaamet, Keskkonnainvesteeringute keskus, Transpordiamet, Riigikantselei, AS Tallinna Lennujaam, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Konverentsibüroo, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Spaaliit, Eesti Loodusturismi Ühing, Eesti Peakokkade Ühendus, Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon, Eesti Giidide Liit, Kutsekoda, Eesti Suuratraktsioonide Liit MTÜ, Tallinna turismisihtkoha juhtimisorganisatsioon (DMO), Pärnu DMO, Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO, Lõuna-Eesti DMO/Lõuna-Eesti Turismiklaster, Kesk-Eesti DMO, Saarte DMO, Virumaa DMO. 3 (3)  Turismitegevuskava 2026–2029 lühiülevaade Turism on Eestile oluline majandusvaldkond, moodustades 2023. aastal koos kaudsete mõjudega ligikaudu 7% SKP-st ning olulise osa teenuste ekspordist. „Eesti turismi pikk vaade 2025–2035“ paneb paika turismivaldkonna visiooni ja strateegilised eesmärgid järgmiseks kümneks aastaks – et Eesti oleks 2035. aastaks ootustele vastavate turismitoodetega tuntud, kestlik ja uuenduslik sihtkoht ning turismi lisandväärtus on kahekordistunud (st 4 300 miljonit eurot). Turismiga rahulolu nii Eesti elanike kui ka välisturistide seas peab olema kõrge. Pika vaate alusel koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) nelja-aastased tegevuskavad, kus on kirjas vahe-eesmärgid ja milliste tegevustega need vahe-eesmärgid saavutada. 2026.–2029. aasta tegevuskavaga on soov jõuda selleni, et turismi lisandväärtus, otsene ja kaudne mõju on 2029. aastal 3 248 miljonit eurot. Sellesse vahemikku planeeritud tegevuste eest vastutab MKM ja peamiseks elluviijaks on Ettevõtlus- ja Innovatsioonisihtasutus. Samas on oluline, et kõik turismiga seotud osapooled panustaksid. Seetõttu on tegevuskavaga planeeritud järgmiseks neljaks aastaks ka selliseid tegevusi, mida peaksid ellu viima teised ministeeriumid, asutused, ettevõtjate esindusorganisatsioonid, ettevõtjad ja sihtkoha juhtimisorganisatsioonid (DMOd). Tegevuskava valmis koostöös sektoriga ning tulenevalt pikast vaatest on sellesse planeeritud tegevused viies suunas. Fookuses on:  Eesti kui turismisihtkoha ja sündmuste ning äriturismi nutikas ja andmepõhine turundus prioriteetsetel sihtturgudel,  rahvusvaheliste transpordiühenduste arendamine, uute otselendude arvu ning olemasolevate liinide sageduste kasvatamine ning turismiteenuste reaalajas broneerimisvõimaluste loomine digikanalites,  kõrge lisandväärtusega turismitoodete ja -teenuste arendamine ning nende nähtavuse ja kättesaadavuse suurendamine digikanalite kaudu,  turismisektori vajadustele vastava hariduse ning lisandväärtust loovate tulevikuoskuste arendamine, mis suurendavad sektori atraktiivsust tööandja ja investeerimiskeskkonnana ning  sektoriülene koostöö ning nutikate tehnoloogiate, tehisintellekti ja reaalajamajanduse lahenduste integreerimine tootlikkuse suurendamiseks ja külastajakogemuse parendamiseks. Suurima muutusena oodatakse, et on toimiv sektoriülene koostöö ja digitaliseeritud külastajateekond ning uued ärimudelid. 2029. aastaks peaks turismiteenuste eksport olema kasvanud 2,7 miljardi euroni, äriturismi osakaal suurenenud 24,5 protsendini, VisitEstonia infosüsteemis on 65% turismiteenustest reaalajas online-broneeritavad, ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna on vähemalt 53%, lisandväärtus on kasvanud 34 920 euroni hõivatud isiku kohta ning investeeringud immateriaalsetesse põhivaradesse on kahekordistunud.  Eelnõu 16.09.2025 Turismitegevuskava 2026–2029 Sisukord Lühendite selgitus ...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2 1 Visioon ja eesmärk ............................................................................................................. 3 2 Eesmärgi täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud tegevused .............................. 4 2.1 Tegevussammas nr 1: Eesti on aastaringselt atraktiivne turismisihtkoht ................... 5 2.2 Tegevussammas nr 2: Sujuvad ja mitmekülgsed transpordi- ja digiühendused ....... 11 2.3 Tegevussammas nr 3: Mitmekülgne, külalislahke ja elujõuline turism ka väljaspool tõmbekeskusi toetab kohaliku elu arengut, kaasates kohalikke kogukondi ......................... 15 2.4 Tegevussammas nr 4: Turism on stabiilne ja tulus ettevõtlusvaldkond ning heade töötingimustega mainekas karjäärivõimalus töötajatele ...................................................... 18 2.5 Tegevussammas nr 5: Nutikas, uuenduslik ja kestlik turismisektor ......................... 26 3 Tegevuste elluviimine ja tulemuste seiramine.................................................................. 31 4 Eelarve prognoos .............................................................................................................. 31 5 Kaasamine ja edasine protsess ......................................................................................... 32 1 Lühendite selgitus Dokumendis on kasutatud lühendeid järgmises tähenduses: 1. DMO – turismisihtkoha juhtimisorganisatsioon 2. EHRL – Eesti Hotellide ja Restoranide Liit 3. EIS – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 4. EKB – Eesti Konverentsibüroo 5. ELTÜ – Eesti Loodusturismi Ühing 6. EMTA – Maksu- ja Tolliamet 7. HTM – Haridus- ja Teadusministeerium 8. JDM – Justiits- ja Digiministeerium 9. KLIM – Kliimaministeerium 10. KUM – Kultuuriministeerium 11. MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 12. PPA – Politsei- ja Piirivalveamet 13. RAM - Rahandusministeerium 14. REM – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 15. RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus 16. SIM – Siseministeerium 17. TTJA – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 18. VÄM – Välisministeerium Sissejuhatus Turism on Eestile oluline majandusvaldkond, mille osakaal sisemajanduse kogutoodangust oli 2023. aastal koos kaudsete mõjudega ligikaudu 7 protsenti1 ning moodustas olulise osa teenuste ekspordist. Turism avaldab suurt majanduslikku mõju ka teistele sektoritele, see kujundab Eesti kuvandit välismaal ja aitab hoida transpordiühendusi teiste riikidega, tasakaalustab regionaalset arengut ja pakub töökohti, mis on paljudele esimeseks võimaluseks tööturul alustada. 2025. aasta veebruaris kinnitas majandus- ja tööstusminister turismivaldkonda terviklikult käsitleva arengudokumendi Eesti turismi pika vaate 2025–20352 (edaspidi pikk vaade), mis määratleb turismivaldkonna visiooni, pikaajalised eesmärgid ja strateegilised tegevussuunad. Pikk vaade on katusdokumendiks turismivaldkonna nelja-aastaste strateegiate ehk tegevuskavade koostamisel. See tegevuskava kirjeldab, mida tuleb teha perioodil 2026.–2029. a selleks, et saavutada pikas vaates seatud eesmärgid. Samuti on siin toodud, kes tegevuste elluviimise eest vastutab, kuidas tegevuste tulemuslikkust mõõta ning milline on rahaline vajadus kavandatud tegevuste elluviimiseks. 1 2023. aasta Eesti turismi regionaalse mõju analüüs. MKM, 31.12.2024. Turismi regionaalne mõju 2023. aastal.pdf 2 Turismi pikk vaade 2025-2035. https://www.mkm.ee/turism2035. 2  Tegevuskava valmis koostöös sektoriga, ministeeriumide ja erinevate asutustega. Tegevuskava aitab ministeeriumidel, asutustel, DMOdel, ettevõtjate esindusorganisatsioonidel, ettevõtjatel ja teistel huvigruppidel planeerida ja prioriseerida oma ressursse, otsuseid ja tegevusi järgmise nelja aasta osas. 1 Visioon ja eesmärk Tegevuskava tugineb täielikult pika vaate visioonile, eesmärkidele ja tegevussuundadele. Visioon on, et Eesti on 2035. aastal ootustele vastavate turismitoodetega (tekstis nimetatud ka „turismiteenus“) tuntud, kestlik ja uuenduslik sihtkoht, turismi lisandväärtus on kahekordistunud. Eesmärk on tõsta tuntust Eesti eripära konkurentsieeliseks muutmise ja nutika turundamise abil ning jõuda selleni, et Eesti turismisektor on efektiivne, digitaalselt arenenud, kestlik ja külalislahke, pakkudes aastaringselt autentseid turismitooteid üle Eesti ning tagades nii kohalike elanike kui turistide kõrge rahulolu.3 Selleks, et saaksime 2035. aastal öelda, et oleme visioonini jõudnud ja püstitatud eesmärgi saavutanud, peab turismi lisandväärtus olema selleks ajaks kahekordistunud ning elanike ja väliskülastajate rahulolu kasvanud.4 Nende sihtideni jõudmiseks tuleb vahepeal saavutada mitmeid olulisi vahetulemusi. Aastateks 2026–2029 soovitud tulemused on kirjeldatud allolevas tabelis 2029. aasta sihttaseme veerus koos võrdlusega algtaseme ja pikaajaliste eesmärkidega. Peamised mõõdikud Pika vaate Sihttase 2035 Selgitus lähtetase 2029 sihttase 2023 Turismi lisandväärtus, 2 200 mln 3 248 mln 4 300 mln Määratletud samal meetodil nagu otsene ja kaudne mõju eurot eurot eurot „Majanduspoliitika pikk plaan 2035“ (Statistikaamet) mõõdikute arvutamiseks5 Eesti elanike rahulolu Puudub Selgumisel Selgumisel Mõõdik on planeeritud sisustada turismiga 2025–2026 ja liita Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike elanike rahuoluküsitlusse, mida viiakse läbi iga kahe aasta tagant, järgmisel korral 2026. aastal Väliskülastajate rahulolu 73 73 75 Kuna mõõdiku praegune sihttase on turismiteenustega Eestis juba kõrge, siis hüppelise kasvu (EIS, % välisturistidest, kes asemel on hetkel eesmärk eelkõige soovitaks sõpradel olemasolevat kõrget taset hoida. külastada Eestit) 3 Turismi pikk vaade 2025-2035, lisa 1 lk 5. 4 Turismi pikk vaade 2025-2035, lisa 1 lk 14. 5 Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3  Piiriuuring toimub strateegia perioodil ühel korral, s.o 2027. aastal. Lisaks on pikast vaatest tulenevalt ka täpsemad väljundid ja nende mõõdikud eraldi viie tegevussuuna ehk nii-öelda iga tegevuste ploki kohta. Täpsemad tegevusplokkide väljundid, mõõdikud ja sihttasemed on välja toodud tegevuste peatükis. Selleks, et kirjeldatud visiooni ja eesmärki täita, on pika vaate kohaselt vaja toetuda viiele tegevussambale ehk sisuliselt tegutseda viies tegevussuunas.6 Visioon: Eesti on 2035. aastal ootustele vastavate turismitoodetega tuntud, kestlik ja uuenduslik sihtkoht, turismi lisandväärtus on kahekordistunud Eesmärk: Turismi lisandväärtus, otsene ja kaudne mõju on 2029. aastal 3 248 mln eurot 1. Eesti on aastaringselt 2. Sujuvad ja 3. Mitmekülgne, 4. Turism on stabiilne ja 5. Nutikas, uuenduslik ja atraktiivne turismisihtkoht mitmekülgsed transpordi- külalislahke ja elujõuline tulus ettevõtlusvaldkond kestlik turismisektor ja digiühendused turism ka väljaspool ning heade töötingimustega tõmbekeskusi toetab mainekas karjäärivõimalus kohaliku elu arengut, kaasates kohalikke töötajatele kogukondi Fookuses on Eesti kui Fookuses on Fookuses on kõrge Fookuses on turismisektori Fookuses on sektoriülene turismisihtkoha ja rahvusvaheliste lisandväärtusega vajadustele vastava hariduse koostöö ning nutikate sündmuste ning äriturismi transpordiühenduste turismitoodete ja - ning lisandväärtust loovate tehnoloogiate, nutikas ja andmepõhine arendamine, uute teenuste arendamine ning tulevikuoskuste arendamine, tehisintellekti ja turundus prioriteetsetel otselendude arvu ning nende nähtavuse ja mis suurendavad sektori reaalajamajanduse sihtturgudel. olemasolevate liinide kättesaadavuse atraktiivsust tööandja ja lahenduste sageduste kasvatamine suurendamine digikanalite investeerimiskeskkonnana. integreerimine ning turismiteenuste kaudu. tootlikkuse reaalajas suurendamiseks ja broneerimisvõimaluste külastajakogemuse loomine digikanalites. parendamiseks. Soovitud tulemus 2029: Soovitud tulemus 2029: Soovitud tulemus 2029: Soovitud tulemus 2029: Soovitud tulemus 2029: turismiteenuste eksport on VisitEstonia infosüsteemis ööbimiste osakaal lisandväärtus on kasvanud investeeringud kasvanud 2,7 miljardi on 65% turismiteenustest väljaspool Tallinna on 34 920 euroni hõivatud isiku immateriaalsetesse euroni ning äriturismi reaalajas online- vähemalt 53%. kohta. põhivaradesse on osakaal suurenenud 24,5 broneeritavad. kahekordistunud. protsendini. Suurimad soovitud muutused: toimiv sektoriülene koostöö ja digitaliseeritud külastajateekond ning uued ärimudelid 2 Eesmärgi täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud tegevused Püstitatud eesmärkide saavutamiseks, peavad panustama kõik turismiga seonduvad osapooled – nii riigiasutused kui ka ettevõtjad, erialaliidud ja teised organisatsioonid. Tegevuskava keskendub ettevõtjate ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvatamisele digitaliseerimise, valdkonnaülese koostöö ning uuenduslike ärimudelite kaudu. Tegevuskava perioodiks on kavandatud turundustegevused, ühenduvuse arendamine, tootearenduse toetamine, 6 Sealsamas, lisa 1 lk 4 (ja põhjalikumalt lk 15-23). 4  ettevõtjate arendustegevused (ehk see, mida ettevõtjad ise teevad) ning ettevõtluskeskkonna kujundamine (ehk see, mida teeb riik). Välisturundustegevustes fokuseerime läbivalt kestlikele ja ligipääsetavatele turismiteenustele, hoiame tasakaalu hooaegade ja piirkondade vahel, tõstes esile madalhooajal ja suurematest linnadest väljaspool pakutavaid teenuseid. Sihtriikide turundustegevusi viiakse ellu andmepõhiselt ning sihtriike valitakse arvestades reisiteenuste eksporditulu, transpordiühenduste võimalusi, ööbimiste arvu madalhoojal ning regionaalsust ning turundustegevuste maksumust. Välisturundustegevused lähtuvad sõnumistrateegiast „Estonia. It’s about time“. Turundustegevustes on fookuses teadlik puhke- ja äriturist, kes huvitub Eestist rohkem kui vaid üheks reisiks, soovib jääda kauemaks ning on valmis mitmekesiseid teenuseid tarbima ja rohkem kulutama. Teiste tegevuskava tegevuste, st turismitoodete arendamisel ja toetamisel, ühenduvuste arendamisel ning ettevõtluskeskkonna kujundamisel, tuleb samuti silmas pidada kestlikkust ning püüda hoida tasakaalu hooaegade ja piirkondade vahel. 2.1 Tegevussammas nr 1: Eesti on aastaringselt atraktiivne turismisihtkoht Turismi tegevus kava 2026-2029 perioodil on fookuses rahvusvahelistele ootustele vastavad kõrgema lisandväärtusega (loodus, sündmused, toit, äriturism) turismitooted, Turundustegevustes kasutatakse nutikaid tehnoloogilisi lahendusi, mille abil mõistetakse külastaja ootusi juba enne nende saabumist. Fookuses on rahvusvahelised ning Eesti sisesed koostöövõrgustikud, mille abil pikendatakse välisturistide reiside kestvust, vähendatakse hooajalisust ning hajutatakse külastusi üle Eesti. Fookuses on Eesti kui turismisihtkoha ja sündmuste ning äriturismi nutikas ja andmepõhine turundus, mille tulemusel on turismiteenuste eksport kasvanud 2,7 miljardi euroni aastaks 2029 ning äriturismi osakaal suurenenud 24,5 protsendini. Perioodi 2026–2029 tegevuste tulemusena ööbivad välisturistid siin varasemast enam tööreisi eesmärgil ehk äriturismi osakaal suureneb, välisriikide elanike kulutused Eestis ja maksed Eesti transpordiettevõtetele suurenevad ning turismi hooajalisus langeb: Selgitus Pika vaate Sihttase Pika vaate lähtetase 2029 sihttase 2023 2035 Äriturismi osakaal Näitab, kui palju turistide ööbimisi on seotud 23,3% 24,5% 27% (Statistikaamet) tööreisi eesmärgiga 5 Turismiteenuste Näitab, kui suured olid välisriikide elanike 1859 mln 2 700 mln 3 900 mln eksport kulutused Eestis ning kui palju nad tegid eurot eurot eurot (Statistikaamet) makseid Eesti transpordiettevõtetele Turismi Kolme kõige suurema majutusasutustes 37% 36,5% 35% hooajalisus veedetud ööde arvuga kuu ööde arvu (Statistikaamet) kogusumma suhe aasta majutusasutustes veedetud ööde arvu kogusummasse 6  Esimese samba väljundeid toetavad tegevused: Nr Tegevuse liik Tegevus Vastutaja(d) Kaastäitja(d) Väljundmõõdik (31.12.2029. a seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud) 1. Tootearendus ja Rajame rahvusvahelisele KUM, ettevõtjad MKM, ettevõtjad Eestis on olemas sündmusturismi vajadustele ettevõtlus nõudlusele vastava vastav piisava suuruse ja funktsionaalsusega multifunktsionaalse kultuuri- ja spordisündmuste hall, mis sobib suurürituste hoone muu hulgas ka rahvusvahelisel tasandil konverentside korraldamiseks. Suurürituse hoone rajamise äriplaani eelanalüüs ja asukoha analüüs on valmis 2026. a lõpuks 2. Tootearendus, Jätkame rahvusvaheliste EKB MKM ja EIS Rahvusvahelise Kongresside ja Konverentside ettevõtluskeskkond konverentside korraldajate Assotsiatsiooni ICCA edetabelis on Eesti 42. aitamist korraldusõiguse kohal taotlemisel 3. Ettevõtlus ja Loome ja rakendame Eesti REM, ettevõtjad, Valminud on Eesti toidu visioonidokument ja tootearendus toidu visioonidokumendi EHRL selle tegevusi rakendatakse avaliku ja erasektori kohaliku toidu koostöös. Rakendatakse perioodi 2023–2027 kättesaadavuse lühikeste tarneahelate või kohalike turgude parandamiseks kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetust 4. Ettevõtlus Jätkame Ettevõtjad EIS, KUM, DMOd, Väliskülastajate soovitusindeks on 73 arendustegevustega. ettevõtjate Ööbimiste osakaal kevad-, sügis- ja talvekuudel Arendame kõrge esindusorganisatsioonid on kasvanud 65%ni lisandväärtusega tooted (kultuuri-, loodus-, äri ja toiduturismi tooted) väliskülastajate ootustele vastavaks, st eelkõige pakume tooteid parema kvaliteediga ja ka madalhooajal, et 7  suurendada lisandväärtust ja turismitulu 5. Turundus Jätkame EIS DMOd, ettevõtjad, Peamiste sihtturgude (15) reisiteenuste eksport turundustegevustega. ettevõtjate on kasvanud aastaks 2029 1,5 miljardi euroni Turundame Eestit kui esindusorganisatsioonid (2024 oli 1,19 miljardit eurot) loodus-, kultuuri, äri- ja toidu reisisihtkohta ajakohaste sõnumitega, sh teeme kampaaniaid, kontaktüritusi, suhtekorraldust ja kommunikatsiooni. Sõltuvalt sihtturu spetsiifikast jätkame võimalusel ka teiste valdkondade turundamist, nt heaolu- ja atraktsiooniturism 6. Turundus Turundame Eestit EIS EKB, DMOd, ettevõtjad Äriturismi osakaal 24,5% varasemast enam rahvusvaheliste konverentside ja korporatiivürituste sihtkohana 7. Turundus Jätkame turismi B2B EIS DMOd, ettevõtjad, 400 lisandunud ja/või täiendatud toodet Eesti müügiedendustegevusi ettevõtjate kui reisisihi kohta välisturgude reisikorraldajate sihtturgudel ja jagame Eesti esindusorganisatsioonid tooteportfellis ning 2000 informeeritud kohta infot edasimüüjat. 8  turismiprofessionaalidele kontaktüritustel 8. Tootearendus Uurime täiendavaid MKM Rahastuse vajadus ja saamise võimalused on rahastamise vajadusi ja selgunud. võimalusi teiste oluliste turismivaldkondade (nt atraktsiooniturismi) arendusele kaasaaitamiseks ning turundustegevuste tegemiseks tänasest suuremas mahus 9. Turundus, Viime ellu diginomaadi EIS MKM, PPA, SIM, VÄM Eestis on aastaks 2027 rohkem diginomaade, ettevõtluskeskkond viisa strateegias kavandatud täpsem tulem ja mõõdikud on kirjas tegevused, et tuua Eestisse diginomaadi viisa strateegias (valmib 2025. a rohkem rahvusvahelisi septembris-oktoobris) kaugtöötajaid 10. Tootearendus Jätkame suure EIS Aastatel 2026-2028 toetatakse vähemalt 10 välisosalejate arvuga rahvusvahelist konverentsi aastas mitmepäevaste rahvusvaheliste konverentside toetamist 11. Tootearendus ja Jätkame rahvusvaheliste EIS MKM ja KUM Toetatud sündmuste väliskülastajate arv on turundus kultuuri- ja kasvanud. MKMi toetatud sündmustega spordisündmuste toetamist lisandub aastatel 2026-2029 väliskülastajate ning Eesti turundamist ööbimisi vähemalt 140 000 rahvusvahelistel kultuuri- ja spordisündmustel 12. Tootearendus Viime ellu toiduturismi Ettevõtjad, EHRL, EIS (läbi arenduse Lähiriikide külastajatest vähemalt 80% arendus- ja Eesti Peakokkade toetamise) hindavad toiduelamuse hinna ja kvaliteedi suhet koostöötegevusi, sh seotuna Ühendus, Eesti heaks ja väga heaks. Rahvusvahelise 9  rahvusvaheliste Sommeljeede kvaliteedimärgisega tunnustatud restoranide ca kvaliteedimärgistega, sh Assotsiatsioon 10% täiendavat müügitulu aastas jätkame tegevusi tagamaks Michelini giidi olemasolu Eestis 13. Tootearendus Analüüsime, milline on KUM MKM Toetuste mõju analüüs on valminud rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste toetuste mõju, tagamaks vahendite teadlikku suunamist 10  2.2 Tegevussammas nr 2: Sujuvad ja mitmekülgsed transpordi- ja digiühendused Oluline on arendada välisturistidele sobivaid rahvusvahelisi ühendusi (transpordivõimalusi Eestisse tulekuks), Eesti-siseseid liikuvusvõimalusi (täiustada Eesti-siseseid reisiteekondi, multimodaalseid transpordilahendusi ja reisi pikemalt etteplaneerimise võimalusi, sh madala süsinikujalajäljega liikumisviise), digitaalseid ühenduvusi (turismiinfo ja -toodete kättesaadavust ja nähtavust digikanalites ning võrdset ligipääsu.7 Fookuses on rahvusvaheliste transpordiühenduste arendamine, uute otselendude arvu ning olemasolevate liinide sageduste kasvatamine ning turismiteenuste reaalajas broneerimisvõimaluste loomine digikanalites. VisitEstonia infosüsteemis on 65% turismiteenustest reaalajas online-broneeritavad. Tegevuste tulemusena saab Tallinnast otselennuga reisida regulaarselt rohkematesse kohtadesse (39), lennuühendus muu maailmaga muutub madalhooajal tihedamaks ning tihedamaks muutub ka laevadega reisimine: Selgitus Pika vaate Sihttase Pika vaate lähtetase 2029 sihttase 2023 2035 Rahvusvaheliste regulaarsete Näitab, kui mitmest kohast on otselendude sihtkohtade arv Tallinnast võimalik Eestisse otse lennata 32/32 36/39 42/50 aasta 2. ja 24. nädalal madal- ja kõrghooajal (AS Tallina Lennujaam) Rahvusvaheliste regulaarsete Näitab, kui tihe on Eestis otselendude väljumiste arv Tallinnast lennuühendus muu maailmaga 242/273 290/340 370/450 aasta 2. ja 24. nädalal madal- ja kõrghooajal (AS Tallina Lennujaam) Sadamate kaudu laevadega (v.a Näitab, kui tihe on välismaalt ja ristluslaevad) välismaalt saabunud ja välismaale laevadega reisimine 7,9 mln 9 mln 10 mln välismaale lähetatud sõitjate arv (Statistikaamet) 7 Pikk vaade 2025–2035, lisa 1 lk 16. 11  Teise samba väljundeid toetavad tegevused: Nr Tegevuse liik Tegevus Vastutajad Kaasvastutaja/panustaja Väljundmõõdik (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud) 14. Ühenduvus Jätkame ühisturundustegevusi EIS KLIM (toetab lennujaama Ühisturunduskoostööd tehakse 6-8 suurema liinifondi programmi arengut), Tallinna transpordiettevõttega (st lisandunud on 1-2). kaudu koostöös rahvusvaheliste lennujaam Ühisturundustegevuste tulemusel on transpordifirmadega, et Eestisse lisandunud X rahvusvahelist ühendust Eestisse oleksid paremad otseühendused, (täpsem arv selgub septembri lõpuks) sh lennuühendused, Rail Baltica jm 15. Ühenduvus ja Jätkame turismiinfosüsteemi EIS Väliskülastajate rahulolu tootearendus ja VisitEstonia/PuhkaEestis www.visitestonia.com info kättesaadavusele turundus arendamist, et ettevõtjatele vähemalt 4,0 viiest (andmed visitestonia.com) tekiks sellest lisandväärtus oma Ja 65% VisitEstonia/PuhkaEestis äri arendamiseks ja infosüsteemis olevaid turismiteenuseid on välisturundustegevusteks võimalik reaalajas online-broneerida 16. Ettevõtlus Teeme turismiteenused online- Ettevõtjad EIS 65% VisitEstonia/PuhkaEestis infosüsteemis broneeritavaks, võttes olevaid turismiteenuseid on võimalik reaalajas kasutusele online-broneerida ressursihaldustarkvarad ja online-broneerimissüsteemid 17. Turundus Suurendame teenuste ettevõtjad, DMOd Väliskülastajate rahulolu diginähtavust ning ajakohase ja www.visitestonia.com info kättesaadavusele külalistele arusaadavates keeltes vähemalt 3,9/ 5st (andmed visitestonia.com) info esitamist digikanalites 18. Ettevõtluskeskkond Koostame väikesadamate KLIM Olemas on kvaliteetne väikesadamate arengukontseptsiooni ja andmebaas. Väikesadamatel on olemas rakendame sealseid tegevusi toetusmeetmed teenuste arendamiseks. selleks, et soodustada Sadamaseadust ja kaasnevaid seadusi on muudetud nii, et väikesadamates oleks 12  turismiteenuste arengut võimalik pakkuda turismiteenuseid ning väikesadamates ehitada selleks sobivaid rajatisi. 19. Ühenduvus Teeme ettevalmistusi Ettevõtjad, KLIM, On teostatud vähemalt ühe uue liini rahvusvaheliste ja siseriiklike REM teostatavus- ja tasuvusuuring reisi- ja kruiisilaeva- ning rongiühenduste arendamiseks 20. Ühenduvus Loome või täiustame REM Transpordiamet, KLIM, 65% väliskülastajatest hindab ühistranspordiliine suure ettevõtjad ühistranspordiühendusi Eestis heaks või pigem turismihuviga sihtkohtadesse heaks 21. Ühenduvus Arendame reisijate vajadustele REM, Tallinna ja Harjumaa ühtne piletisüsteem on vastava multimodaalse Transpordiamet, juurutatud aastaks 2026. Maas x-tee, mis liikuvusteenuse ja KLIM, võimaldab ühildada reisiotsingu, piletitooted ja piletimüügisüsteemi Riigikantselei piletiostmise üheks tervikteenuseks, on analüüsitud ja prototüüp koostatud 22. Ühenduvus Võimaldame siseriiklikel laeva- REM, Ettevõtjad Siseliinidel on võimalik pileteid ette osta ja rongiühendustel pikema pileti Transpordiamet minimaalselt pool aastat enne reisi toimumist etteostuvõimaluse 23. Tootearendus Töötame välja ja rakendame KLIM, Rattaturismi marsruudid on tähistatud ja Eesti rattastrateegia 2040 Transpordiamet, kaasajastatud. Inimeste teadlikkus ettevõtjad rattaturismist on kasvanud. Ratta ja ühistranspordi kombineerimine on paranenud. 24. Ühenduvus Arendame nõudepõhiseid jm Ettevõtjad Kohalikud omavalitsused, Aastal 2029 saab parimate praktikatena uuenduslikke DMOd tutvustada 7 kestliku ja uuendusliku transpordilahendusi transpordilahendustega turismitoodet (iga turismiobjektideni jõudmiseks DMO kohta üks) olemasolevatest transpordisõlmedest 25. Ühenduvus Viime läbi REM Parvlaevade üleveotasude mõju ettevõtlusele sotsiaalmajanduslikku ja turismile on hinnatud ning see võimaldab mõjuanalüüsi parvlaevade tasu 13  mõju kohta muu hulgas teha teadmispõhiseid otsuseid parvlaevatasude ettevõtlusvabadusele ja kehtestamise ja nende suuruse kohta. turismile, et tagada tasude vastavus seadusele ning turuolukorrale 26. Tootearendus Koostame ligipääsetavad DMOd, ettevõtjad EIS VisitEstonia andmebaasis jt infokanalites ning vastavad turismimarsruudid ja DMOde infokanalites on olemas info teeme kättesaadavaks info selle ligipääsetavate turismitoodete ja -marsruutide kohta, missugused kohta turismiteenused ja marsruudid on ligipääsetavad 27. Tootearendus Tõstame teadlikkust DMOd, ettevõtjate EIS, MKM Korraldatud on vähemalt kaheksa seminari ligipääsetava ja kaasava turismi esindusorganisatsi ligipääsetavuse teemadel arendamise majanduslikust oonid potentsiaalist ja võimalustest 14  2.3 Tegevussammas nr 3: Mitmekülgne, külalislahke ja elujõuline turism ka väljaspool tõmbekeskusi toetab kohaliku elu arengut, kaasates kohalikke kogukondi Selleks, et turism oleks mitmekülgne, külalislahke ja elujõuline ka väljaspool tõmbekeskusi ning toetaks ka kohaliku elu arengut, tuleb keskenduda välisturistide hajutamisele üle Eesti ja olulise mõjuga turismipotentsiaaliga piirkondade või turismitoodete arendamisele.8 Fookuses on kõrge lisandväärtusega turismitoodete ja -teenuste arendamine ning nende nähtavuse ja kättesaadavuse suurendamine digikanalite kaudu. Aastal 2029 on ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna vähemalt 53%. Kavandatud tegevused on suunatud regionaalse turismi arendamisele ja teadlikkuse tõstmisele turismist ja kohalike kaasamisele turismi arendamisse. Eesmärk on arendada eristuvaid sihtkohti, mis pakuvad aastaringselt kvaliteetseid ja kestlikke turismielamusi ning suurendavad piirkondlikku majanduslikku kasu. Tegevuste tulemusel suureneb väljapool Tallinna toimunud ööbimiste osakaal ning kasvab rahvusvaheliselt tunnustatud (nt Green Destination, EUROPARC, UNESCO biosfääri vm kvaliteedimärgisega tunnustatud) turismisihtkohtade arv: Selgitus Pika vaate Sihttase Pika vaate lähtetase 2029 sihttase 2023 2035 Ööbimiste osakaal Väljapool Tallinna toimunud ööbimiste 52% 53% 55% väljaspool Tallinna osakaal näitab kaudselt seda, kui palju (Statistikaamet) jõuab turismi majanduslikust mõjust väljapoole Tallinna Rahvusvaheliselt 10 15 Kõik tunnustatud sihtkohad turismisihtkohtade arv (kogu Eesti (kvaliteedimärgiste on kaetud) organisatsioonide tunnustused) 8 Turismi pikk vaade 2025–2035, lisa 1 lk 18. 15  Kolmanda samba väljundeid toetavad tegevused: Nr Teema Tegevus Vastutajad Kaasvastutaja/panusta Väljundmõõdik ja (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud) 28. Ettevõtluskeskkond Jätkame era- ja avaliku MKM, EIS, DMOd Tervikliku külastajakogemuse ja piirkondlike sektori koostööl põhinevate turismitoodete arendamise kaudu suureneb DMOde toetamist ja ettevõtjate lisandväärtus regiooniti. Turismi otsene strateegilist koostööd, et ja kaudne mõju lisandväärtusena aastal 2029 on suurendada piirkonna 3,248 miljardit eurot ettevõtete lisandväärtust, kuid seejuures liiguvad DMOd selgelt selles suunas, et suurendada eelarves omapanuse mahtu (st muutuvad riigi toetusest järjest vähem sõltuvaks) 29. Ettevõtluskeskkond Juhime sihtkohti DMOd Ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna aastal 2029 terviklikult, lähtudes Eesti on 53% turismi pika vaate põhimõtetest, piirkonna eripärast ja sõnumistrateegiast, ning teeme koostööl põhinevat kestlikku tootearendust ja turundust. 30. Tootearendus, Arendame süsteemselt ettevõtjad, erialaliidud DMOd, Maakondlikud Ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna aastal 2029 turundus ettevõtlikkust, Arenduskeskused on 53% ettevõtlusteadlikkust, ärimudeleid, müügivõimekust ja külalislahkust, 16  põhifookusega väljapool Tallinna 31. Ettevõtluskeskkond Tõstame teadlikkust MKM EIS, DMOd, ettevõtjate "Minu omavalitsus" küsimustikus on elanike turismi olulisusest ja esindusorganisatsioonid, rahulolu turismiga tõusnud. Täpsem sihttase laiemast mõjust. Räägime ettevõtjad määratakse pärast esimese mõõtmise tulemusi turismisektorist kui tulusast 2026. aastal ja prestiižikast erialast ja ettevõtlusvaldkonnast, sh meedias ja sotsiaalmeedias 32. Tootearendus Jätkame süstemaatilist EIS, DMOd Väliskülastajate rahulolu turismiteenustega Eestis külastajate rahulolu kasvab, 73 % välisturistidest soovitavad sõpradel analüüsimist ning viime külastada Eestit (EIS, väliskülastajate piiriuuring) leitud kitsaskohad praktiliste lahendusteni, mis tõstavad teenuse kvaliteeti ja kasutajakogemust 17  2.4 Tegevussammas nr 4: Turism on stabiilne ja tulus ettevõtlusvaldkond ning heade töötingimustega mainekas karjäärivõimalus töötajatele Selleks, et turism oleks stabiilne ja tulus ettevõtlusvaldkond ning heade töötingimustega mainekas karjäärivõimalus töötajatele, tuleb arendada turismi koostöömudeleid ja võrgustikke, parandada tööturu töötingimusi ja suurendada tööandjate atraktiivsust, arendada turismiharidust ja oskusi jm.9 Fookuses on turismisektori vajadustele vastava hariduse ning lisandväärtust loovate praktiliste tulevikuoskuste arendamine, mis suurendavad sektori atraktiivsust tööandja ja investeerimiskeskkonnana. Aastaks 2029 on lisandväärtus kasvanud 34 920 euroni hõivatud isiku kohta. Hariduse ja oskuste arendamisel on oluline siduda turismi haridus ja töömaailm sujuvamaks tervikuks (panustada kutsesüsteemi ja kutsehariduse reformide edusse), seista turismivaldkonnaga seotud (rakendus)kõrghariduse arengu eest, asjakohaste täiend- ja ümberõppe programmide olemasolu, tunnustada turismiga seotud teadustööde häid tulemusi jm. Võimestava ettevõtluskeskkonna arendamisel tuleb tähelepanu pöörata muu hulgas ka varimajandusele. Turismisektori (majutus, toitlustus) maksukahju moodustab Eesti Maksu- ja Tolliameti hinnangul 3,5% kogu maksukahjust ning turismisektori peamised mured on seotud käibe varjamise, ümbrikupalgaga ja platvormidel teenitud tulu varjamisega. Turismisektori varimajanduse vähendamiseks on oluline liikuda suurema läbipaistvuse suunas, mida toetab ka sektori ettevõtete suurem digitaliseeritus, kaardimaksete maksimaalne võimaldamine, aga ka e- kviitungite, e-arvete ja masin-masin liideste kasutamine e-MTA-ga ja TÖR-i ja TSD-ga. Tegevuskava tegevuste tulemusena kasvab turismiettevõtete lisandväärtus hõivatu kohta. Samuti tõuseb turismiettevõtete puhasrentaablus, investeeringud põhivaradesse (kokku kolme viimase aasta keskmisena), turismisektoris makstava keskmise palga kasvu suhe Eesti keskmisesse palka, hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34-aastaste inimeste hulgas (üks aasta pärast lõpetamist ja viis aastat pärast lõpetamist) ning turismiga seotud teadustööde arv: Sisu Pika vaate Sihttase 2029 Pika vaate lähtetase sihttase 2035 Majutuse, toitlustuse ja Näitab ettevõtete ja 21 839 eurot 34 920 eurot 48 000 eurot reisikorralduse tööjõu tootlikkust tööga hõivatud tööga hõivatud tööga hõivatud ettevõtete keskmine isiku kohta isiku kohta isiku kohta lisandväärtus tööga hõivatud isiku kohta (Statistikaamet) 9 Turismi pikk vaade 2025–2035, lisa 1 lk 20-21. 18  Neljanda samba väljundeid toetavad tegevused: Nr Teema Tegevus Vastutaja Kaasvastutaja/panustaja Väljundmõõdik (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud) 33. Ettevõtluskeskkond Koostame lühiajaliste MKM KLIM On olemas ülevaade lühiajaliste üüriteenuste uuringu tulemuste üüriteenuste turust Eestis ja seiramise põhjal tegevuskava ja viime metoodika ning tehtud vastavad selle ellu poliitikaotsused valdkonna arenguks. On tehtud otsused EL lühiajaliste üüriteenuste määruses nimetatud registreerimiskohustusega liitumise või mitteliitumise osas. Olemas on sisend elamupoliitika kujundamiseks 34. Ettevõtluskeskkond Jätkame turismisektoris MKM Turismiseadusest on välja jäetud halduskoormuse ja nõuete nõuded, mille järele ei ole tänaseks vähendamist. Selleks vaatame enam vajadust - nõuded üle turismiseaduse nõuded ja turismiinfokeskustele, giidide vähendame nende mahtu ja regulatsioon – ning mille eesmärk on järelevalve vajadust vähendada reguleeritust õigusloomes ja ka järelevalvet 35. Ettevõtluskeskkond Varimajanduse vähendamiseks EMTA On olemas andmed turismisektori turismisektoris: maksulaekumiste (sh platvormid) ja - koostame platvormimajanduse varimajanduse kohta. Toimub (majutusplatvormide kaudu turismisektori varimajanduse regulaarne osutatav lühiajalise üüri teenus) seire peamistes kitsaskohtades (käibe regulaarsed ülevaated ja varjamine, ümbrikupalk, platvormitulu avaldame need statistilisel kujul varjamine). Kontrollitegevuste ja - seirame turismisektori tõhusate e-teenuste tulemusel on maksukahjusid ja viime läbi maksulaekumised suurenenud ja kontrollitegevusi ettevõtluse läbipaistvus paranenud. maksulaekumiste Tööjõumaksudest kõrvale hoidumise 19  suurendamiseks, sh eraldi vähendamiseks on viidud läbi tähelepanu pöörame ümbrikupalga kampaaniad (peamiselt hooajatöötajatele ja suunatud noortele ja hooajatöötajatele), aktiivsematele teostatud paikvaatlusi ja registrite turismipiirkondadele kontrolle. Lühiajalise üüri tulu - ennetame ja juhime tähelepanu deklareerimise tõhustamiseks on platvormitulu deklareerimata teostatud erinevaid ennetusele ja jätmisele deklareerimata jäänud andmete vabatahtlikule parandusele suunatud tegevusi (sh märgukirjad, teavitused, nügimised, juhised, äriühingutele sõnumid maksukäitumise hinnangutes jms) 36. Ettevõtluskeskkond Lepime osapooltega kokku, kas MKM, ettevõtjate Osapoolte vahel on saavutatud ja kuidas soodustame esindusorganisatsioonid kokkulepe töökohapõhise õppe töökohapõhise õppe laiemat soodustamise osas turismisektoris ning rakendamist turismisektoris, alustatud on selle rakendamist tihendades tööandjate ja haridusasutuste koostööd ning kohandades õppekavasid tööturu vajadustele vastavaks 37. Ettevõtluskeskkond, Töötame välja ja rakendame ettevõtjate MKM toeks Majutuses ja toitlustuses makstav ettevõtlus meetmed turismisektori esindusorganisatsioonid, ettevõtluskeskkonna keskmine brutokuupalk võrreldes Eesti tööandjate atraktiivsuse ettevõtjad kujundamisel läbi keskmise palgaga kasvab 2023. aasta suurendamiseks, stabiilsete ja töövaldkonna 64%-lt 67%-ni 2029. aastal pikaajaliste töösuhete loomiseks regulatsioonide ning töötingimuste vastavusse viimiseks töötajate ootustega 20 38. Ettevõtluskeskkond Jätkame turismihariduse MKM, Kutsekoda Turismihariduse hetkeolukord ja hetkeolukorra ja arengusuunad on seiratud, võimalikud arengusuundade seiramist ning lahendused turismihariduse ümarlauas turismihariduse arendamiseks arutatud ja vajadusel vastavad turismihariduse ümarlaua poliitikameetmed kujundatud. korraldamist vähemalt kord Turismisektori tööjõu ja oskuste aastas vajaduste uuring on teostatud 39. Ettevõtluskeskkond Edendame turismivaldkonna MKM Üliõpilaste teadustööde riiklikul teadus- ja arendustegevust ning konkursil on aastas tunnustatud tõstame selle nähtavust seire, vähemalt kolme turismivaldkonna sihipärase suunamise ja bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd tunnustamise kaudu: töötame välja näitaja turismiga seotud teadustööde mahu hindamiseks; viime ellu turismiteemaliste teadustööde konkursi; seirame regulaarselt lõputöid ja teadusartikleid; pakume koostöös sektoriga teemasoovitusi üliõpilaste uurimistöödeks 40. Ettevõtluskeskkond Kaardistame ettevõtjate ja MKM Süsteemse koostöö raamistik on haridusasutuste koostöö senised koostatud ja tegutsetakse selle alusel tugevused ja kitsaskohad ning töötame välja süsteemse koostöö raamistiku, mis toetab tööandjate sisendi lõimimist haridusse, kujundab ettevõtlikkust ja tagab tööjõu järelkasvu kogu turismisektoris – ning mille alusel suunata 21  praktilist koostööd turismihariduse arendamisel 41. Ettevõtluskeskkond Selgitame välja, milliseid MKM, ettevõtjate Rahvusvahelise turismihariduse ja võimalusi on vaja esindusorganisatsioonid praktikavõimaluste analüüs on turismihariduse omandamiseks valminud (2026) ning selle põhjal või praktika läbimiseks käivitatud koostööpõhised rahvusvahelisel tasandil ja kes pilootprojektid, millesse on kaasatud ja mida saab teha selleks, et vähemalt viis Eesti õppeasutust need võimalused tekiksid ja Eesti noored pääseksid tipptasemel haridusele 42. Ettevõtluskeskkond Viime turismiseadusse sisse EL MKM JDM EL pakettreisidirektiivi muutmise pakettreisidirektiivi direktiivis (EL-is menetluses 2025) muudatustest tulenevad nõuded kehtestatud nõuded pakettreisijate ja tõhustame tagatissüsteemi kaitseks on turismiseadusesse üle võetud. Analüüsitud on tagatiste uuringus (2024) esitatud tagatissüsteemi tõhustamise ettepanekuid (sh tagatiste n-ö teise kaitseliini ehk reservi loomist reisijate paremaks kaitseks, miinimumtagatise määrade ajakohastamist) ja võimalikud lahendused osapooltega läbi arutatud 22 43. Ettevõtluskeskkond Jätkame turismiettevõtjate MKM TTJA, Statistikaamet, Majutustaksonoomia on ellu rakendatud aruandluse lihtsustamiseks PPA, ettevõtjad ja ja vajadusel edasiarendatud, sh andmepõhise aruandluse ettevõtjate ettevõtjatel on võimekus andmeid lahenduste kasutuselevõtmise esindusorganisatsioonid reaalajamajanduse lahenduste baasil soodustamisega, eesmärgiga edastada nii Statistikaametile kui PPA- tagada ressursisäästu kõigile le, samuti on Statistikaametis tõusnud osapooltele ja vähendada võimekus andmete töötlemisel ja ettevõtjatele langevat kiiremal avaldamisel. Uusi halduskoormust. andmepõhiseid aruandluse võimalusi Reaalajamajanduse võimaluste turismisektoris (nt reisiettevõtjad) on arendamine majutusstatistika ja analüüsitud. Riigi poolt on reisiettevõtjate aruandluse andmepõhise aruandluse arendusi esitamise osas soodustatud. Samu andmeid küsitakse ettevõtjalt vaid korra (once-only) 44. Ettevõtluskeskkond Koostöös osapooltega töötame MKM EIS, Statistikaamet, Võrdlusanalüüsis tuvastatud erinevus välja lahenduse, kuidas ettevõtjate ärireisi kajastamise osas enne ja pärast parandada majutusasutuste poolt esindusorganisatsioonid, muudatust kogutavate reisieesmärgi ettevõtjad andmete täpsust, et äriturismi osakaal kajastuks usaldusväärsemalt turismistatistikas 23 45. Ettevõtluskeskkond Arendame ja digitaliseerime TTJA Nutikad järelevalvetööristad TTJA-le TTJA järelevalveteenuseid reisiettevõtjate järelevalveks (tagatise piisavuse kontrollid, riskiprognooside koostamine jne) arendatud. TTJA finantskontrollide tegemise võimekust on tõstetud, sh analüüsitud on võimalust tagatise piisavuse kontrollide tegemise sisseostmist kolmandatelt osapooltelt ning võtta kasutusele majandusaasta aruannete automatiseeritud kontroll. Reisiettevõtja maksuvõla automatiseeritud päring MTA-st tehtud. Regulaarsed kohtumised suuremate reisikorraldajatega aktuaalsete teemade aruteluks toimunud 46. Ettevõtluskeskkond Arendame MTR (Tarvik) TTJA Reisiettevõtja majandustegevusteadete teenuseid, suurendamaks esitamine ning päringute tegemine ja kasutajamugavust nii statistika saamine registrist uuel reisiettevõtjale kui reisijale, platvormil (Tarvik) on mugav ja lihtne. samuti muutmaks TTJA TTJA-le aruandluse ja teenuseid efektiivsemaks tagatisdokumentide esitamine on ettevõtjale mugav ja lihtne ning efektiivistamise huvides toimub see vaid elektrooniliselt. Lisaks täiendatakse Tarviku funktsionaalsust, võimaldamaks reisiettevõtja maksejõuetuse olukorras reisijate esitatud nõudeid ühtses elektroonses keskkonnas vastu võtta ja menetleda. TTJA veebis on olemas reisiettevõtjale 24  tagatise arvutamise tööriist ja juhendid nõuete selgitamiseks ning täitmiseks 47. Ettevõtluskeskkond Tõstame ettevõtjate ja tarbijate Ministeeriumid, TTJA, EIS Ettevõtjatele suunatud juhiste/juhendite teadlikkust nende õigustest ja ettevõtjate värskendamine. Artiklid ja uudiskirjad, kohustustest, nõustame esindusorganisatsioonid koolitused (nt TTJA Suuna-näitaja). ettevõtjaid nõuete täitmisel Oluliste turismisektorit mõjutavate regulatsioonide (sh ligipääsetavuse, roheväidete ja tarbijate võimestamise direktiivide) info on turismiettevõtjatele neid puudutavas osas antud. Teadlikkuse suurendamise tegevused reisijate/tarbijate suunal (sh käitumisjuhised reisiettevõtja maksejõuetuse olukorras TTJA veebis) 25  2.5 Tegevussammas nr 5: Nutikas, uuenduslik ja kestlik turismisektor Selleks, et Eesti turismisektor tegutseks nutikalt, uuenduslikult ja kestlikult oleme kavandanud tegevused, mis on suunatud:  turismisektori andme- ja digivõimekuse arendamisele, sh online-broneerimise ja müügikanalite kasutamise ning sektorite ülese innovatsioonialase koostöö kasvule;  turismisektori keskkonnajalajälje vähendamisele, sh keskkonnajuhtimissüsteeme, kestlikkuse sertifikaate ja märgiseid omavate ettevõtjate arvu kasvule;  kestlikkuse lõimimisele avaliku sektori protsessidesse – nt ürituste korraldamisel ning toitlustus- ja majutusteenuste hangetes. Kestlikkuse puhul on oluline teadlikkuse tõstmine kestlikust turismist ja rahvusvahelistest kestlikkuse märgistest, mida saab teha selle kaudu, et kestlikkus on läbiv teema kõikides koolitustes, aga ka läbi roheprogrammide. Oluline on toetada kestlike põhimõtete lõimimist tegevusprotsessidesse, tunnustada kestlikult tegutsevaid ettevõtteid ning luua võimalusi kogemuste vahetamiseks. Panustame ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse: Fookuses on sektoriülene koostöö ning nutikate tehnoloogiate, tehisintellekti ja reaalajamajanduse lahenduste integreerimine tootlikkuse suurendamiseks ja külastajakogemuse parendamiseks. Investeeringud immateriaalsetesse põhivaradesse kahekordistuvad. Tegevuste tulemusena peaks kasvama online-broneeritavate teenuste osakaal ning suurenema majutuse, toitlustuse ja reisikorralduse ettevõtjate investeeringud pikaajalistesse immateriaalsetesse väärtustesse (nt tarkvara, litsentsid ja kaubamärgid): Selgitus Pika vaate Sihttase Pikavaate lähtetase 2029 sihttase 2023 2035 VisitEstonia Näitab turismiettevõtjate digivõimekust. Mõõdik 37% 65% 75% andmebaasis reaalajas täpsustatud 2025. a. (2025. aastal) online-broneeritavate teenuste osakaal (EIS) Eesti turismisektori Euroopa Turismiorganisatsioon on hankimas Selgumisel Selgumisel Selgumisel süsinikujalajälg turismisektori süsinikusisalduse mõõtmist, kus 26 (Euroopa kasutataks ühtseid kriteeriume ning riikide Turismiorganisatsioon, tulemused oleksid võrreldavad. Eesti liitub inglise keeles Euroopa Turismiorganisatsiooni initsiatiiviga European Travel Commission – ETC) Investeeringud Näitab, kui palju majutuse, toitlustuse ja 1,3 mln eurot 1,9 mln 2,5 mln immateriaalsetesse reisikorralduse ettevõtjad paigutavad eurot eurot põhivaradesse, viimase pikaajalistesse immateriaalsesse väärtustesse (nt viie aasta keskmine tarkvara, litsentsid ja kaubamärgid), et tõsta oma (majutuse, toitlustuse konkurentsivõimet. Eesti turismi pika vaate ja reisikorralduse kinnitamise ajaks oli see mõõdik ettevõtjad kokku) „Innovatsioonialane koostöö teiste sektoritega“ (Statistikaamet) sisustamata. Vastavate andmete puudumise tõttu keskendutakse antud strateegias investeeringutele immateriaalsetesse põhivaradesse 27  Viienda samba väljundeid toetavad tegevused: Nr Teema Tegevus Vastutajad Kaasvastutaja/panustaja Väljundmõõdik (31.12.2029 seisuga, kui ei ole teistmoodi öeldud) 48. Ettevõtluskeskkond Toetame innovatsiooni EIS MKM Koostöös turismi teadus- ja turismisektoris nutikate ja arendusasutustega on käivitatud vähemalt tehisintellektil põhinevate neli projekti (üks projekt aastas), esimene lahenduste piloteerimise, projekt 2026. a lõpuks teadus- ja arendusasutustega tehtava koostöö ning uute tehnoloogiate ja avaandmete rakendamist toetavate tegevuste kaudu 49. Tootearendus Jätkame turismisektori EIS DMOd, ettevõtjad, MKM VisitEstonia andmebaasis reaalajas online - tööprotsesside broneeritavate teenuste osakaal 65% digitaliseerimise ja automatiseerimise toetamist – toetame tarkvaradega liitumist, liidestamist ja juurutamist, teenuste online-broneeritavust, tõstame teadlikkust digitaliseerimisest nõustamise ja mentorteenuste abil 50. Ettevõtluskeskkond Tagame turismistatistika MKM Statistikaamet, RAM, EIS Alates 2027. a avaldab Statistikaamet iga- satelliitkonto regulaarse aastaselt turismi satelliitkonto põhinäitajad koostamise, leides selleks (mh turismimajanduse osakaal Eesti sobiva rahastus- ja majanduses ja tööhõives ning turismi koostöömudeli lisandväärtuse andmed) võrreldes varasema praktikaga lühema viitajaga 51. Ettevõtluskeskkond Arendame välja Eesti MKM Statistikaamet, EIS Eesti turismiandmeruum on loodud turismiandmeruumi, mis 28  koondab ja ühendab turismiökosüsteemi andmed sh külastajate liikumismustrite andmed, et võimaldada andmepõhist otsustamist ja innovatsiooni 52. Ettevõtluskeskkond Võtame kasutusele AI-põhised EIS MKM Kasutusele on võetud AI-põhine analüütika analüütika- ja ja prognoosimudelid ressursiplaneerimises prognoosimudelid, mis ja turunduses võimaldavad paremat planeerimist, ressursside jaotamist, turundusotsuste tegemist 53. Tootearendus Leiame lahendused, kuidas Ettevõtjad, ettevõtjate Koostöö muu hulgas lühikese/toimiva toidu jõuda lühikese/toimiva toidu esindusorganisatsioonid, tarneahela loomise nimel on käimas tarneahelani kohalikud omavalitsused, REM 54. Tootearendus Jätkame ettevõtjate ja EIS, KLIM, DMOd Eestis on 100 kestlikkuse märgist omavat sihtkohtade toetamist Keskkonnainvesteeringute või keskkonnajuhtimissüsteemi rakendavat kestlikkuse märgiste Keskus, turismiettevõtet ja 15 sihtkohta taotlemisel ja Keskkonnaagentuur keskkonnajuhtimisprogrammi dega liitumisel 55. Ettevõtluskeskkond Toetame teenussektori KLIM Majutus- ja toitlustussektorile on energiatõhususe tõstmist rakendatud toetust summas 5 miljonit eurot 29 56. Ettevõtluskeskkond Kohandame süsiniku- ja Ettevõtjate EIS Vähemalt 130 turismiettevõtet arvutab oma keskkonnajalajälje arvutamise esindusorganisatsioonid, keskkonna- ja süsinikujalajälge mudelid turismisektorile ning DMOd, KLIM soodustame nende kasutuselevõttu 57. Ettevõtluskeskkond Hakkame seirama Turismiobjektide haldajad DMOd Andmed objektide külastatavuse kohta on turismiobjektide külastatavust (ettevõtjad, RMK jt) olemas ja nende põhjal on võimalik teha ja rakendame külastajate otsuseid loodus- ja kultuuripärandi säilimise haldamise ja hajutamise või rahvusparkides turismikorralduse meetodeid ja vajadusel vajaduse osas määrame taluvusläved loodus- ja kultuuripärandi säilitamiseks, korraldame turismi rahvusparkides 30 3 Tegevuste elluviimine ja tulemuste seiramine Tegevuskava elluviimise eest vastutab MKM ja üks peamine tegevuste elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Lisaks viivad tegevused ellu ka teised riigiasutused, ettevõtjad, erialaliidud ja muud organisatsioonid. Tulemuste saavutamist seirab MKMi juurde loodud turisminõukoda turismi eest vastutava ministri juhtimisel. Nõukotta on kaasatud turismisektori ja seotud valdkondade esindajad. Nende ülesanne on jälgida tegevuskava elluviimist ning reageerida vajadusel kiiresti muutustele. Tegevuskava edukaks elluviimiseks toimib koostöö neljal tasandil: 1. Turismiökosüsteemi koostöövõrgustik ettevõtete, erialaliitude, vedajate, Eestisse saabumise väravate (lennujaamad, bussi- ja raudteejaamad, sadamad) jt võtmepartneritega. Turismitegevuskava keskmes on turismiettevõtja, kes teenust osutab ning kelle heaks ja arenguks tegevusi ellu viiakse. 2. Sihtkohad ja DMOd – piirkondlikud arendusorganisatsioonid lähtuvad külastajateekonnast ja juhivad oma piirkonna turismi arengut. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tegutseb üle-eestilise DMOna ja koordineerib turismiökosüsteemi arendus- ning välisturundustegevusi. 3. Rahvusvaheline koostöö – tegevuskava elluviimiseks tehakse turismialast koostööd erinevate riikidega, jagatakse parimaid praktikaid ning osaletakse erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Nt MKM osaleb Balti turismikomitees, Läänemere Strateegia (EUSBR) turismi poliitikavaldkonna töös, OECD turismikomitee töös ja vastavalt vajadusele muudes rahvusvahelistes koostööformaatides ja projektides ning EIS osaleb Euroopa riiklikke turismiameteid ühendavas Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission) töörühmades. 4. Riigisisesed partnerid – MKM koordineerib koostööd turismivaldkonnaga seotud ministeeriumide ja asutustega. 4 Eelarve prognoos Tegevuskava perioodiks ei ole MKM-i eelarvesse ette nähtud täiendavaid vahendeid, st eelarvet ei suurendata (v.a liinifondi maht). Tegevuste elluviimine eeldab ka teiste ministeeriumide ja turismiosapoolte panust, kuid nende täpsemad kulud ja võimalikud vahendid ei ole MKM-ile teada. MKM-i vastutusvaldkonda jäävad (sh MKM-i allasutuste) tegevused kaetakse nii riigieelarve kui ka EL struktuurivahenditest. Hinnanguline jaotus, kui palju MKM tegevuskava perioodil tootearenduse tegevustele, turundusele ning ühenduvuse ja ettevõtluskeskkonna arendamisele suunab: 31  Tegevuse liik 2026 2027 2028 2029 Tootearenduse toetamine (nt 5 763 912 5 683 912 5 153 912 5 153 912 tarkvaradega liitumise toetus, erinevad teadlikkuse ja kompetentside tõstmise tegevused, nt kestlikkuse ja digitaliseerimise teemadel, andmed uuringud ja analüüsid) Turundustegevused (nt 9 239 347 9 193 585 10 293 585 10 653 309 rahvusvaheliste konveretside toetus, B2B ja B2C turundustegevused) Ühenduvuste arendamine 2 050 000 2 050 000 1 950 000 1 850 000 (liinifond ja turismiinfosüsteem) Ettevõtluskeskkonna 2 620 867 2 603 653 2 603 723 2 603 723 arendamine (DMOde ja EKB sihtfinantseeringud, EIS-i, MKM-i ja TTJA turismi ettevõtluskeskkonna arendamise tegevused) Kokku 19 674 126 19 531 150 20 001 220 20 260 944 5 Kaasamine ja edasine protsess Tegevuskava koostas MKM, lähtudes Eesti turismi pikast vaatest ning kogudes sellele sisendit erinevatelt asutustelt ja organisatsioonidelt. Põhiline sisendi andja oli Ettevõtluse- ja Innovatsiooni Sihtasutus. Sisendi kogumiseks korraldati 2025. aasta esimeses pooles koostöös Ettevõtluse- ja Innovatsiooni Sihtasutusega kohtumisi digitaliseerimise, toiduturismi ning loodusturismi teemadel, kuhu olid kaasatud: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Visit Tallinn DMO, Fotografiska, Tartu linnavalitsus; Hedon Spa, Barbarea (ja Karjase sai ning bar Rara esindaja), Eesti Peakokkade Ühendus, Pärnu DMO, Lahepere Villa, Eesti Loodusturismi Ühendus, Sea Kayaking Estonia OÜ, City Bike OÜ, Visit Lahemaa, Liina Steinberg (giid ja fotograaf), Natoures OÜ, Seiklusfirma 360 KRAADI, Reimann Retked OÜ. Lisaks esitas kirjalikud ettepanekud Eesti Suuratraktsioonide Liit MTÜ. Kohtumistel ja/või kirjalikult koguti sisendit järgmistelt asutustelt ja organisatsioonidelt: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Transpordiamet, Kutsekoda, Tallinna Lennujaam, DMOd. Kirjalikku sisendit saadi ka Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt ning Justiits- ja Digiministeeriumilt. 32 Mais tutvustati tegevuskava tööversiooni ka turisminõukojale, kuhu kuuluvad lisaks MKMi esindajatele MTÜ Eesti Konverentsibüroo, Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, MTÜ Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Külalislahkuse klaster, Estravel Group AS, MTÜ Eesti Spaaliit, MTÜ Eesti Maaturism, Tallinna linnavalitsus, DMOd (Tallinn, Pärnu, Harju-, Rapla-, Läänemaa, Lõuna-Eesti, Kesk-Eesti, Saarte ja Virumaa DMO), AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, AS Tallink Grupp, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kliimaministeerium ning Ettevõtluse- ja Innovatsiooni Sihtasutus. Turisminõukoja koosolekul osalejad kommenteerisid tegevuskava kohapeal ning osad edastasid oma kommentaarid ja ettepanekud hiljem kirjalikult. MKM analüüsis saadud sisendit ning valis selle tegevuskava perioodi jaoks need tegevused, millest on kõige asjakohasem ja realistlikum alustada ning mille mõju on võimalikult suur, st mis viivad turismi pika vaate eesmärgi saavutamiseni. Valminud tegevuskava eelnõu saadetakse avalikule tagasisidestamisele läbi eelnõude infosüsteemi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Välisministeeriumile, Siseministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Maksu- ja Tolliametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Statistikaametile, Keskkonnainvesteeringute Keskusele, AS-le Tallinna Lennujaam, Transpordiametile, Riigikantseleile, turismi sihtkoha juhtimisorganisatsioonidele (DMOdele), Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidule, MTÜ-le Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti Konverentsibüroole, MTÜ-le Eesti Maaturism, Eesti Spaaliidule, Eesti Loodusturismi Ühingule, Eesti Peakokkade Ühendusele, Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile, Eesti Giidide Liidule, Kutsekojale ning Eesti Suuratraktsioonide Liit MTÜ-le. Pärast tagasiside läbitöötamist ja võimalusel arvesse võtmist ning tegevuskava täiendamist, kinnitab minister tegevuskava oma käskkirjaga. 33 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/25-1045 - Turismitegevuskava 2026–2029 Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.10.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1e69e77-d9da-44b0-931e-8bf03a55dbd0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1e69e77-d9da-44b0-931e-8bf03a55dbd0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main